Istungi stenogramm

Kolmapäev, 12. märts 2008 - Strasbourg

6. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

- Raport: Elisabeth Jeggle (A6-0046/2008)

  Ryszard Czarnecki (UEN). – (PL) Härra juhataja, tingimused polnud rääkimiseks kuigi soodsad.

Ma soovin viidata hääletusele piimatootmiskvootide tõstmise kohta 2% võrra juba järgmisel kuul. Ma usun, et parlamendi sellekohane otsus edendab põllumajanduse arengut, eriti nendes riikides, kes kahjuks on seni kvootide vähendamise tõttu kannatanud. Nii on see olnud ka minu riigis, Poolas.

Ma tahaksin samuti kasutada võimalust selleks, et teatada, et eilse hääletuse ajal Euroopa Tehnoloogiainstituudis kavatsesin ma hääletada selle aruande vastuvõtmise poolt, mitte vastu, nagu ma ekslikult tegin.

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM). – (PL) Härra juhataja, parandused, mida sisaldab ettepanek vastu võtta nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid) seoses piimatootmiskvootidega, näivad olevat täiesti õigustatud. Kava tõsta kehtivaid piimatootmiskvoote 2% võrra on eriti teretulnud.

Ma esindan täiskogus Poolat ning minu riik on neljas suurim piimatootja Euroopa Liidus. Praegu toodab see 12 miljardit liitrit piima aastas. Äsja viidatud kontekstis on nimetatud parandus eriti tähtis Poola põllumajandusettevõtjate ja piimatöötlejate jaoks.

Peale selle tahaksin öelda, et ma toetan muudatusettepanekus 13 sisalduvat arvamust, nimelt seda, et piimatootmine on eriti tähtis piirkondades, kus on vähearenenud põllumajanduslik infrastruktuur ning kus tihti puuduvad põllumajandustootmises võrreldavad alternatiivvõimalused.

  Danutė Budreikaitė (ALDE). – (LT) Viimasel ajal oleme jälginud pidevat piima turunõudluse kasvu. Selline olukord piirab konkurentsivõimet ja põhjustab hinnatõusu.

Minu riigis, Leedus, kasvas piima kokkuostuhind 2007. aastal 40%. Seetõttu tuleks riiklikke piimakvoote tõsta, et alandada piimahinda siseturul ja suurendada piima ekspordivõimalusi kolmandatesse riikidesse. Aastatel 2006–2007 jõudis üheksa ELi liikmesriiki ettenähtud riikliku piimakvoodini. ELi piimavarude suurendamiseks tuleks nii neis kui ka teistes liikmesriikides võimaldada suuremat piimakoguse tootmist.

Leedus on juba peaaegu saavutanud aastaks 2006/2007 kehtestatud riiklikud piimatootmiskvoodid. Piimatootmine kasvab jätkuvalt. Ma tervitan komisjoni otsust tõsta riiklike piimatootmiskvoote 2% võrra alates 1. aprillist 2008. Kuid kaugemale tulevikku vaadates tahaksin ma julgustada komisjoni uurima võimalust tõsta riiklikke piimatootmiskvoote 5% võrra ning vähendada järk-järgult trahve ületootmise eest.

  Milan Horáček (Verts/ALE). – (DE) Härra juhataja, sarnaselt fraktsioonile Verts/ALE, hääletasin ma riiklike piimatootmiskvootide aruande vastu. Ma olen vastu kvootide tõstmisele 2% võrra, kuna sellised meetmed viivad piimahindade kahanemiseni ja ohustavad põllumajandustootjate elatist.

Ma olen piimatoodangu kvantitatiivse kontrollimise poolt pärast 2015. aastat, kuna vastasel korral seatakse ohtu karjakasvatus mägipiirkondades ja ebasoodsates piirkondades, kus piimakarjakasvatus aitab paikkonda alal hoida. Liberaliseerimine põhjustaks piimatootmise kontsentreerumist vaid mõnes regioonis ja suuremates farmides. Kaotajaks jäävad väiketootjad, kes ei suuda nii madalate hindade juures enam oma tootmiskulusid katta.

  Albert Deß (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, ma tahaksin selgitada hääletust Jeggle aruande osas. Ma hääletasin aruande vastu, kuna sarnaselt minu Bavaria Kristlik-Sotsiaalse Liidu kolleegidele olen ma piimatootmiskvootide tõstmise vastu. Me oleme juba praegu olukorras, kus piimahinnad järsult langevad.

Mõne toote hind on langenud rohkem kui 30% võrra. Meie piimakarjakasvatajate sissetulek on olnud ebapiisav juba aastaid ning nüüd, viimase kuue kuu jooksul on nad saanud suhteliselt mõistlikku piimahinda. Kvootide tõstmine tähendab piimahindade survestamist ning meie piimakarjakasvatajad on taas kord oma töö eest alatasustatud.

Bavarias on 48 000 farmi, kus töötab 90 000 inimest, kes tegelevad piimakarja kasvatamisega ning veel 50 000 töökohta varustavas ja järgtööstuses, mis annab kokku 140 000 töökohta. Ma ei mõista, miks tuleks kvoote selles olulises sektoris laiendada, kuna see poleks kõnealustele põllumajandustootjatele kasulik. Ma oleksin võinud nõustuda laiendamisega uutes liikmesriikides, kuna seal olemasolevad kogused on tõepoolest ebapiisavad.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Härra juhataja, kui ma täna täiskogule saabusin, kuulsin komisjoni presidenti rääkimas vajadusest tõsta ELi konkurentsivõimet. Ometi räägime me siin piimatootmiskvootidest, mis paneb Euroopa Liidu kõlama nagu „EUSSR”.

Kvootide säilitamine tõstab väidetavalt hindu, nii et me saame põllumajandustootjaid toetada. Kuid millise hinnaga? Samal ajal on nad viinud maailma piimandusturul EL osa langusele. Miks? Sest tegelikult takistavad kvoodid efektiivsetel põllumajandustootjatel oma tegevust laiendada, samas kui kusagil mujal jäävad kvoodid kasutamata.

Kvoodid võivad tagada toodangu, kuid selle hind on liiga kõrge tarbijate jaoks, liiga kõrge efektiivsete põllumajandustootjate jaoks ning liiga kõrge ELi majanduse jaoks. On aeg kvootidest loobuda ning vaba turgu usaldama hakata.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, ma toetan seda raportit, mis pakub aastateks 2008–2009 kvootide tõstmist vaid 2% võrra, kuna see oli vajalik kompromissi saavutamiseks. Ma taotlesin tegelikult tõusu 4% võrra, kuid ma usun, et see võimaldab meil kindlaks teha, kuidas turgu säilitada, mis omakorda võimaldab meil teha järeldused, mille alusel me saame võtta vastu otsuse praegusel või muudetud kujul olevast kvoodisüsteemist potentsiaalse loobumise kohta. Alternatiivselt võime me otsustada sellest üldse loobuda. Ma viitan kvoodisüsteemi muutmisele pärast 31. märtsi 2015.

Suurem kvootide kasv on hädavajalik, eriti minu riigis, Poolas, kus tootmiskvoodid inimese kohta on palju madalamad kui vanades liikmesriikides. Lisaks sellele on Poolas madal piimatoodete tarbimine. Me peaksime suutma vastata kasvavale tarbimisele oma toodanguga, kuna meil on selleks head tingimused, ometi anti põllumajandustootjatele madalad tootmistariifid. See info osutab vajadusele kehtestada tulevikus kõrgemad piimatootmiskvoodid.

- Raport: Lutz Goepel (A6-0047/2008)

  Michl Ebner (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, mina hääletasin innukalt Goepeli aruande poolt. Raportööri töö oli väga põhjalik ja väga positiivne. Me ei saanud muidugi lisada kõike, mida oleksime tahtnud, kuid kõige tähtsam on see, et on loodud eeltingimused vastavate möönduste tegemiseks mägipiirkondades. Sealne olukord pole teistega võrreldav ning seega vajab erikaitset, erilähenemist ja eritoetust.

Samuti tahaksin kasutada võimalust peatuda lühidalt eilsel hääletusel Albertini aruande üle? Hääletusnimekirjast nähtub, et ma hääletasin 5. muudatusettepaneku vastu. Minu tegelikuks kavatsuseks oli hääletada poolt, kuna ma olen viimase parlamendi ametiaja jooksul Alpi konventsiooni antud küsimuses ja transpordiprotokolli allkirjastamises komisjoni poolt väga aktiivselt osalenud.

  Jan Březina (PPE-DE). – (CS) Ma toetasin härra Goepeli raportit ühise põllumajanduspoliitika kohta, kuna ma pean seda olemasolevast komisjoni ettepanekust palju paremaks dokumendiks.

Ma hindan palju realistlikumat ja õiglasemat viisi otsetoetuste kahandamiseks, kuigi ma olen põhimõtteliselt kunstlike kriteeriumide kehtestamise vastu ettevõtete suuruse alusel, kuna selline poliitika paneks suured põllumajandusettevõtted uutes liikmesriikides kehvemasse olukorda.

Suuremate põllumajandusettevõtete otsetoetuste kahandamine ei ole lihtsalt õiglane. Märkus, et need suured ettevõtted on omaniku kätes, kes saab suuri toetusi, on väär. Vastupidi, nende omandistruktuur on sageli mitmekülgne; enamikul juhtudest on need paljudest väikeomanikest koosnevad kooperatiivid. Just need omanikud on otsetoetuste lõppsaajad ning nemad kannataksid kõige rohkem.

Ma tahaksin samuti hoiatada sageli kõne all olnud ümbersuunamise eest, teiste sõnadega vahendite suunamine otsetoetuste sambast maaelu arengu sambasse. See hoiab vahendid küll riigi ümbrikus, kuid selle tulemuseks on põllumajandusettevõtete otsene diskrimineerimine liikmesriigi poolt.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, Euroopa Liidu ülesandeks on võtta vastu õigusakte ja koostada lahendusi, mis tagaksid esmalt põllumajandustootjate stabiilsuse ja arengu, teiseks põllumajandustootjate piisava sissetuleku võrreldes teiste ametite sissetulekuga, kolmandaks toiduvarud ühiskonna jaoks ning neljandaks taskukohase toidu kättesaadavuse madalapalgalistele.

Ma usun, et härra Goepeli raport on kooskõlas eelnevalt kirjeldatud ülesandega. Kuid siiski on tähtis meeles pidada, et põllumajandustootjad tegelevad väga spetsiifilise tegevusega, nimelt tootmisega lahtise taeva all, mis sõltub ilmastikutingimustest. Seetõttu ei saa tootmist suurendada üleöö, näiteks teise vahetuse kasutuselevõtmisega. Põllumajandustooted moodustavad kaubanduses elutähtsa osa. Maailmaturu tingimustel ja kaubanduspõhimõtetel on seetõttu olulised tagajärjed Euroopa põllumajandusele. Ma pean silmas Maailma Kaubandusorganisatsiooni läbirääkimisi.

Põllumajandus ei tähenda vaid tootmist. See aitab säilitada maastikku ja keskkonnamõjusid: sellest tuleneb ülesannete keerukus ja vajadus võtta kasutusele sobivad meetmed toetuse andmiseks ühise põllumajanduspoliitika raames.

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Härra juhataja, tahaksin anda selgituse oma hääletamise kohta, kuna ma olen alati olnud ühise põllumajanduspoliitika vastu. Sellega oli seotud ka minu esimene poliitiline kõne. Kuid isegi mina pean tõdema, et viimasel ajal ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas toimunud edasiminek on toonud kaasa mõningaid parandusi.

Ma tunnen muret paljude selle aruande aspektide pärast – esimese samba 2013. aastani kestva perioodi kogueelarve vähendamise tagasilükkamine ja hiljutisel kohtumisel minu valimisringkonnas asuva Pitsfordi küla talupidajatega selgus, et ka kõige väiksem talupidaja mõistab globaalseid probleeme, mida Euroopa ühine põllumajanduspoliitika põhjustab neile vaesematele inimestele arengumaades, mille tooted ei suuda meie toetatud kaupadega konkureerida. Seega, kuigi raske südamega, hääletasin ma selle aruande poolt.

  Albert Deß (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, mina ja minu Kristlik-Sotsiaalse Liidu kolleegid hääletasid Lutz Goepeli aruande vastu samadel põhjustel, mida nimetasin Jeggle aruande puhul. Nii Elisabeth Jeggle kui ka Lutz Goepel on koostanud suurepärased aruanded ning me võiksime Goepeli aruandes toodud punktidega nõustuda 98% ulatuses.

Kuid põhiküsimus on järgmine: aruandes öeldakse, et piimakvoote tuleb suurendada 2% vabatahtlikkuse alusel ning ma ei saa sellega nõustuda. Mis veelgi enam, ma olen tungivalt vastu neile, kes ütlesid, et piimatooted on liiga kallid. Mul on kaasas statistilised andmed, mille kohaselt pidi Saksa tööstustööline 1970. aastal töötama 22 minutit, et osta 250 grammi võid; täna tuleb selleks töötada vaid 4 minutit. Sel ajal tuli töötada üheksa minutit, et saada liiter piima; täna vaid kolm minutit. Toit on odav ning kvootide tõstmisega kaasneb oht, et piimahinnad taas langevad.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Härra juhataja, jätkan eelmisest hääletuse selgitusest, kus kõneleja ütles, kui palju vähem peavad inimesed töötama, et lubada endale selliseid kaupu nagu või, piim ja muud põllumajandustooted. Ma tean, et paljud minu valijatest seda mõtet tervitavad, eriti need, kellel on madalam sissetulek, kuna see aitab neil toiduainetele vähem kulutada.

Kui ma täna täiskogule jõudsin, kuulsin ma komisjoni presidenti rääkimas konkurentsivõimelise Euroopa vajadusest. Kuid kuidas saame me seda reaalselt saavutada, kui me jätkame ühise põllumajanduspoliitika rakendamist? Kuidas võib meist saada konkurentsivõimeline majandus, kui me kulutame jätkuvalt rohkem kui 40% EL eelarvest põllumajandusele – sektorile, mis toodab vähem kui 5% meie jõukusest?

Kuidas saame me jätkata valitsuse tasandil ühe käega abi andmist arenguriikidele, takistades samal ajal teise käega arengumaade põllumajandustootjaid oma subsiidiumite ja imporditariifidega?

Kuidas saame me jätkuvalt venitada läbirääkimisi Maailma Kaubandusorganisatsiooniga, kui me ei liigu ühise põllumajanduspoliitika tõttu piisava kiirusega?

On aeg subsideerimine lõpetada; on aeg tühistada tariifid; on aeg tühistada ühine põllumajanduspoliitika.

  Edward McMillan-Scott (PPE-DE). – Härra juhataja, ma hääletasin Goepeli aruande poolt, mitte seetõttu, et ma toetaksin ühist põllumajanduspoliitikat, vaid seetõttu, et ma toetan selle reformimist: eriti selle keskendumist mägismaade põllumajandustootjatele. Minu esivanemad olid lambakasvatajad ning nüüd esindan ma parlamendis Yorkshire ja Humberi piirkonda ning ma olen viimastel kuudel keskendunud mägipiirkondade põllumajandustootjate probleemidele.

Vaid mõned päevad tagasi, 28. veebruaril, avaldas Yorkshire Post artikli pealkirjaga „Mägifarmerid peavad leidma strateegia ellujäämiseks”. Jätkasin: „paljud väikesed mägipiirkonna ja rabade talupidajad murduvad toetuste muudatuste surve all ning bürokraatiaga seotud kulutuste ja teiste riikide konkurentsist tulenevate madalate hindade tõttu. Möödunud sügisel esinenud suu-ja sõrataudi hirmus kehtestatud liikumispiirangud ning lammaste katarraalse palaviku esilekerkimise tõttu suureneb pinge veelgi.”

Eile kohtusin ma volinik Fischer Boeliga. Ma rõhutasin talle Briti valitsuse julgustamise tähtsust selles osas, mis puudutab Inglismaa mägipiirkondade talupidajatele toetuste võimaldamist, ning et toetusi tuleb tõsta, kuna need on Euroopa Liidus eelviimasel kohal. See on skandaalne.

  Seán Ó Neachtain (UEN). – (GA) Härra juhataja, mis puudutab ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli, siis tahaksin öelda, et ma olen vastu selles sisalduvale klauslile põllumajandustootjatelt võetud maksete kohta maaelu ja keskkonna arenduskavade suurendamiseks 5%-lt 13%-le. Ma leian, et see on vale. Ma arvan, et otsuse peaks tegema iga liikmesriik.

Me räägime toidu tootmisest. Me räägime toiduohutusest Euroopas. See on põhjus, miks Euroopa ühine põllumajanduspoliitika on meie jaoks äärmiselt tähtis. On väga selge, et Euroopa inimesed ei mõista selle olulisust. Ma olen äärmiselt rahulolematu maailmakaubandusläbirääkimistega, mis ohustavad Euroopa toidupoliitikat ning ma ütlesin sedasama ka oma eilsel kohtumisel volinik Mandelsoniga.

Raport: Csaba Sándor Tabajdi (A6-0034/2008)

  Oldřich Vlasák (PPE-DE). – (CS) Härra juhataja, ma tahaksin kommenteerida härra Tabajdi raportit säästva põllumajanduse ja biogaasi kohta. Kuigi ma seda raportit ei toetanud, tahaksin ma rõhutada selle positiivset osa, mis käsitleb jäätmete sorteerimist, eriti linnastutes ning bioloogiliste komponentide kasutamine biogaasi tootmisprotsessis. Kuid selle süsteemiga kaasnevad kõrged majanduskulud, mis on kõrgemad kui tavalise jäätmekäitluse korral prügilates või tuhastamise korral ning seepärast tuleks meil sellele tähelepanu pöörata.

Seetõttu pean ma väga oluliseks julgustada kohalikke omavalitsusi suurendama kommunaaljäätmete kogumist, sorteerimist ja biokomponentide edasist kasutamist ning spetsiaalsete finantsvahendite loomist või võimaluse korral ELi tõukefondide kasutamise lihtsustamist.

Raport: Christa Klaβ (A6-0031/2008)

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Ma hääletasin naiste olukorda Euroopa Liidu maapiirkondades käsitleva aruande poolt, kuna see on väga oluline ja huvitav teema. Selle teema tõstatamisega on Euroopa Liit näidanud ennast teistsuguses valguses. Ülalnimetatud teema on mulle minu päritolu tõttu ning lähtuvalt minu professionaalsest huvist ja minu tegevusest parlamendi liikmena.

Vaatamata toimunud positiivsetele muudatustele, täidavad naised jätkuvalt palju rohkem ülesandeid kui mehed, eriti seoses kodu ja perega. Naised on eriti ülekoormatud maapiirkondades.

Alates Poola liitumisest Euroopa Liiduga on märgatud elutingimuste paranemist ja sissetuleku kasvu maapiirkonnas. See aitab maapiirkondade naistel igapäevaeluga toime tulla. On tõsi, et see on alles muutuste algus, kuid vähemalt midagi siiski toimub.

  Agnes Schierhuber (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, naiste olukord maapiirkondades nõuab meie täit tähelepanu. Nende olukorra parandamine avab maapiirkondade arengu täieliku potentsiaali. Tuleb luua uus infotehnoloogia ja sellega seonduvalt uued töökohad. Tarvis on vastavat infrastruktuuri, teiste sõnadega transporditeed maapiirkondade juurdepääsu tagamiseks, kuid eelkõige on vaja häid väljaõppevõimalusi. Kõik see ja veel palju rohkem saab aidata peatada rahvastiku väljavoolu maapiirkondadest.

Tänasel päeval elab üle poole EL-i elanikkonnast maapiirkondades; 45% Euroopa kogulisandväärtusest toodetakse maapiirkondades ning seal asub 53% of vabadest töökohtadest. Naistel on maapiirkondades suuremad kohustused kui seni tunnistatud, eriti nende ilmselgete sotsiaalsete kohustuste suhtes.

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Härra juhataja, alati on hea meel nõustuda naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni seisukohaga.

Olen juba kaua aega mõelnud, miks see komisjon ikka veel eksisteerib, naiste õiguste komisjon. Meil on kodanikuõiguste, justiits- ja siseasjade komisjon ning ilmselt on naisi vähem kui kedagi teist ning seetõttu vajame me veidral kombel eraldi komisjoni.

Kui vaadata mõnda selle aruande soovitust – mille osas minu raportöör on teinud tohutul hulgal tööd, et sellest aru saada – kutsume me liikmesriike üles „andma [...] finantsabi tasustamata töö eest”. Me taotleme „abistavate abikaasade kohustuslikku registreerimist”. Kas me märgistame maapiirkondades elavad inimesed ja need kes on abielus maapiirkondade inimestega?

Selles aruandes on tegelikult mõned väga head soovitused, mis väärivad põhjalikku uurimist ja avalikustamist, kuid tõsiasi, et need pärinevad sellelt komisonilt tähendab, et need maetakse maha palju kiiremini.

Ma pean küll oksjonihaamrist lugu, härra president, kuid ma loodan, et te mõistate, miks nii paljud meist täiskogus ei võta naiskomisjoni soovitusi tõsiselt.

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Minu nimi pole Martin Schultz, minu nimi on lihtsalt Frank Vanhecke ning ma pole kindlasti esimese järgu parlamendiliige ning seega puudub mul õigus mis tahes ajal, mis tahes arutelul, mis tahes ajahetkel või ükskõik kui pikalt oma arvamust väljendada, mistõttu pean lihtsurelikuna ikka ja jälle pöörduma küsitlustulemuste poole, kaugeltki mitte nii nagu pühamatest püham härra Schultz.

Seda öelnuna tahaksin ma nüüd rääkida proua Klaßi aruandest. Teate, ma ei eita, et naised äärealadel ja mujal kogevad kahtlemata aeg-ajalt raskusi ning loomulikult olen ma sarnaselt kõigile mõistlikele inimestele, meetmete, sealhulgas haridusmeetmete poolt, mis parandaksid inimeste olukorda ebasoodsates piirkondades. See on ütlematagi selge. Esimene küsimus, mille ma endale esitan on see: kas see kuulub Euroopa pädevusse? Kas see on ülesanne, millega tegeleda Euroopa tasemel, või on see raport järjekordne näide Euroopa lõpmatutest kinnisideedest ravikindlustuse, sotsiaalkindlustuse jms osas. Mulle tundub, et tegemist on viimase variandiga. Ma arvan, et selle aruande subsidiaarsus on jalge alla trambitud. Ma usun, nagu me kõik näeme, et Euroopa on muutumas Suureks Vennaks, mis ausalt öelda on päris hirmutav.

  Astrid Lulling (PPE-DE). – (FR) Härra juhataja, ma soovin kõigepealt õnnitleda proua Klaβi tema raporti puhul naiste olukorrast maapiirkondades. Tõepoolest, kuna mina kirjutasin 1990ndate aastatel raporti abistavate abikaasade staatuse kohta, eriti põllumajandussektoris, siis nagu proua Klaβ taunin ma tõsiasja, et Euroopa Komisjon ei ole teinud midagi selle raporti suhtes, millele viidati uuesti 2003. aasta otsuses, kui me kutsusime üles vaatama läbi 1986. aasta direktiivi füüsilisest isikust ettevõtjatena, kaasa arvatud põllumajanduses füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta.

Need miljonid nähtamatud töötajad, kes aitavad abikaasasid perefirmades, käsitööettevõtetes, kaubandustegevuses ja põllumajanduses, on peamiselt naised. Kümme aastat tagasi soovitasime me sätestada Euroopa raamdokumendis muude soodustuste hulgas sotsiaalsed õigused ja sõltumatud pensioniõigused põllumajanduses abikaasat aitavatele töötajatele. Komisjoni suutmatus selles valdkonnas vaatamata täiskogu paljudele palvetele tegutseda on täiesti vastuvõetamatu. Seepärast ma loodan, et see võtab lõpuks ometi tõsiselt meie üleskutset esitada direktiivi parandusettepanek enne aasta lõppu.

Härra juhataja, ma tahaksin samuti rääkida isiklikus küsimuses ning öelda, et ma pole nõus Briti kolleegi märkustega. Mul oleks ülimalt hea meel, kui poleks vajadust naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni järele, kuid kui teatud mehed, kes moodustavad enamuse, võtaksid pisut rohkem arvesse naiste olukorda, võrdset kohtlemist ja võrdseid võimalusi, siis poleks meil sellist komisjoni üldse vaja.

Csaba Sándor Tabajdi raport (A6-0034/2008)

  Albert Deß (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, mul oli esialgu kavas hääletada selle raporti vastu. Kuid pärast härra Tabajdi tehtud suulist avaldust lõike 41 üle hääletasin ma hoopis selle poolt. Ma hääletasin lõike 18 vastu, kus öeldakse, et biogaas on viinud konkurentsini energiatootmiseks ja toiduks kasutamise vahel. Ma ei saa sellega nõustuda: Euroopa 4 000 biogaasitehast ei põhjusta kindlasti konkurentsi moonutamist. Peale selle võimaldab biogaas kasutada Euroopa liigset põllumajandusmaad kasulikult. Meie kolleeg väitis, et ühine põllumajanduspoliitika tuleks tühistada; hästi, biogaas on samuti üks viis arengumaade abistamiseks. Mis veelgi enam, Euroopa saab 80% Aafrika põllumajandusekspordist ning 45% Kesk- ja Lõuna-Ameerika põllumajandusekspordist ekspordist. Seega ei takista mitte meie nende riikide eksporti; selle eest vastutavad täielikult teised riigid.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Claude Turmesi raport (A6-0487/2007)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Euroopa Komisjon esitas oma 2007. aasta jaanuari energiapaketis ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus energiastatistika kohta. Kuid Euroopa Parlament leidis, et see ettepanek sisaldas siiski olulist hulka lünki, mida püüti täita mitmete parandusettepanekutega.

Kuigi me oleme mõne parandusettepaneku suhtes teatud määral kriitilised, nõustume me sellega, et praeguses olukorras on suurte rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas Eurostati toodetud statistika, struktureeritud vastavalt arvepidamisinstrumentidele, mis pärinevad ajast, mil domineerisid täielikult fossiilkütused ning mis olid mõeldud energiasektori toimimise määratlemiseks üksnes pakkumisest lähtudes.

Viimase 30 aasta jooksul toimunud muutused on viinud järk-järgult üha suureneva lõheni kõnealuste instrumentide algse eesmärgi ja energiaalase tegelikkuse kajastamise suutlikkuse vahel.

Selle tulemusena suureneb iga aastaga oht, et kõrvalekalded energiaalast tegelikkust käsitlevas teabes ja selle hindamisel toovad kaasa põhjendamatud otsused. Märgitakse, et komisjoni ettepanek tuleneb 2003., 2004. aastal ning 2005. aasta alguses tehtud töödest, jättes suures ulatuses välja energiaalaseid küsimusi käsitlevad olulised dokumendid, mille komisjon avaldas ise 2006. aasta märtsis (energia roheline raamat) ja 2007. aasta jaanuaris (energiapakett).

  Françoise Grossetête (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin selle teksti poolt, mis nõuab liikmesriikide osalemist vajalike andmete kogumisel, mis on vajalik efektiivse energiastatistika koostamiseks. See on vältimatu eeltingimus selleks, et Euroopa Liit saaks täita püstitatud eesmärki: luua järk-järgult sidus Euroopa energiapoliitika ja rääkida ühehäälselt rahvusvahelisel tasandil.

Komisjon peab tagama statistika võrreldavuse, läbipaistvuse, üksikasjalikkuse ja paindlikkuse.

EL on võtnud kohustuseks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2020. aastaks 20% võrra ning tõsta taastuvate energiaallikate osatähtsust 2020. aastaks 20%-ni EL-i kogu energiatarbimisest, kusjuures biokütuste jaoks kehtestatud osatähtsus on 10%.

Energiastatistika süsteemi peab saama kohaldada neile ettevõtetele ning võtta arvesse energiatõhususe, taastuvate energiaallikate, kasvuhoonegaaside, tuumaenergia arengu ja biokütuste kasutuselevõtmise kasvavat tähtsust.

Samuti tuleb suurt tähelepanu pöörata põhikütuste varustuskindlusele. Võimalike ELi tarnekriiside lahendamise ettenägemiseks ja koordineerimiseks on vaja ajakohasemaid ja täpsemaid andmed ELi tasemel.

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Sõltumatu ja täpse statistika kogumine aitab nii tarbijatel kui ka äri- ja avalikul sektoril mitmesuguseid otsuseid teha.

Ma toetan nõukogu määrust energiastatistika kohta, kuid olen täiesti vastu tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni panuse motivatsioonile. Ma ei leia, et vajaliku info kogumise suurim väärtus oleks aidata ELi institutsioonidel ühtse Euroopa energiapoliitika väljakujundamine või ELile ühel häälel rääkimise võimaldamine rahvusvahelisel areenil.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Härra Turmesi „Energiastatistika” raporti eesmärgiks on tuua välja ühine üleeuroopaline võrgustik, mis hõlbustaks täieliku, täpse ja ajakohase teabe kättesaadavust energia kohta. Me vajame selliseid meetmeid sedamööda, kuidas kodanikud ja poliitika kujundajad muutuvad üha teadlikumaks energiaalase olukorra tähtsusest ja keerukusest. Mina hääletasin raporti poolt.

Bart Staesi raport (A6-0004/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin kolleegi, Belge Bart Staesi koostatud taimekaitsevahendite statistikat käsitleva raporti poolt.

Ma tervitan Euroopa Komisjon meedet, mis on alates 2002. aasta kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi loomisest võtnud arvesse taimekaitsevahendite kasutamise olulist mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Sellest tulenevalt tuleks nende kasutamisele läheneda säästva arengu perspektiivist ning selle suhtes tuleks kohaldada ühenduse tootmise, impordi, ekspordi ja turunduse harmoniseeritud statistikat, lähtudes ühenduse antud valdkonnas kohaldatava õigustiku koostamisest ja seirest. On oluline märkida, et taimekaitsevahendeid ei kasutata mitte üksnes põllumajandustegevuses; neid kasutatakse ka ettevõtetes, kes kannavad hoolt roheliste alade hooldamise, maanteetööde ja raudteetranspordi eest.

Lõpuks toetan ma mõtet lihtsustada terminit „taimekaitsevahendid”, asendades selle määruses sõnaga „pestitsiidid” ning selle täpset selgitamist.

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Ma nõustun komisjoni ettepanekuga, kuna üksikasjaliku, harmoniseeritud ja kaasaegse statistika taimekaitsevahendite müügi ja kasutamise kohta ühenduse tasandil on hädavajalik, et tagada nõuetekohane kontroll nende toodete kasutamisega seotud ohtude üle.

Ettepanek luua õigusraamistik, kus sätestatakse harmoniseeritud eeskirjad taimekaitsevahendite turulepääsu ja kasutamist käsitleva teabe kogumiseks ja levitamiseks on väga olulised, kuna riskinäitajate arvutamine nõuab sobivaid andmeid, kuid ekspertide väidete kohaselt pole olemasolevad andmed taimekaitsevahendite kohta piisavalt juurdepääsetavad, läbipaistvad ega usaldusväärsed.

Kuigi ma ei nõustu selle aruande mõne üksikasjaga, nagu näiteks biotsiidide kaasamine, ei hälbi need komisjoni põhiideedest. Tegelikult tehakse aruandes mõned väga positiivsed ettepanekud, nagu näiteks mittepõllumajanduspiirkondade kaasamine tulevastes õigusaktides ja äriandmete korrektne kaitse. Selle tulemusena hääletasin ma Staesi aruande poolt.

  Françoise Grossetête (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin käesoleva raporti poolt. Me hakkame lõpuks aru saama pestitsiidide kõikjalolevate jääkide tõsistest pikaajalistest tagajärgedest: vähk, sisesekretsioonihaigused, meeste viljakuse vähenemine, nõrgenenud immuunsüsteem, käitumishäired. Kokkupuude pestitsiididega võib suurendada lastel ka astmasse haigestumise riski.

Pestitsiidide kasutamisega kaasnevate riskide kontrollimine tähendab, et me peame leidma selleks sobivad indikaatorid. Indikaatorid peavad näitama olemasolevaid, selgeid, asjakohaseid ja usaldusväärseid andmeid, mis aitavad vähendada riske ja kahjustusi nii keskkonnale kui inimeste tervisele.

Ka biotsiidide aktiivseid toimeaineid kasutatakse taimekaitsevahenditena ning neil on praktiliselt sama mõju tervisele ja keskkonnale. See kategooria tuleb samuti selgelt määratleda ning võtta statistika loomisel arvesse.

Selleks, et luua võimalikult realistlikud andmed, peab statistika hõlmama taimekaitsevahendite kasutust mitte ainult põllumajanduses vaid ka mittepõllumajanduslikes tegevustes nagu roheliste alade hooldamine ning teehoolduse või raudteeveo ettevõtetes. Pikas perspektiivis tuleb tagada antud toodete kasutamise mõõdetav vähenemine.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma toetan taimekaitsevahendite müüki, kasutust ja levikut käsitlevate andmete kohustuslikku kogumist. See võimaldab pädevalt hinnata ohtu, mida taolised tooted võivad kujutada inimeste tervisele ja keskkonnale. Biotsiidid peaksid kuuluma esitatud määruse alla, et tagada määratluste sidusus taimekaitsevahendite kasutamise eelnõuga. Samuti peab määrus hõlmama taimekaitsevahendite mittepõllumajandusliku kasutust. Mul on hea meel tõdeda, et raport täidab neid nõudeid ning ma hääletasin vastavalt.

Elisabeth Jeggle raport (A6-0046/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin oma Saksa kolleegi Elisabeth Jeggle soovitusliku raporti poolt, mis puudutab piimatootmiskvootide tõstmist alates 1. aprillist 2008. Selle eesmärgiks on reageerida nii Euroopa Liidu kui ka maailmaturu kasvavale nõudlusele piima järele.

Ma tervitan käesolevat kompromissi, mis võimaldab liikmesriikidel suurendada oma tootmiskvoote 2% võrra alates 1. aprillist 2008. See peaks aitama taastada tasakaalu oma kvoote ületavate riikide ja kvoote mitte täitvate riikide vahel, et piirata trahve ülejääkide eest ELi tasandil.

  Colm Burke, Avril Doyle, Jim Higgins, Mairead McGuinness ja Gay Mitchell (PPE-DE), kirjalikult. − Me toetame Jeggle raportit piima riiklike kvoote kohta, mis näeb ette piimatootmiskvootide 2%-st tõusu. Ma tegin põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis muudatusettepaneku, mille kohaselt võiks piimakvoodi tõus olla 3%. See ettepanek ei saanud komisjoni heakskiitu ja täna ei saanud ka täiskogu heakskiitu. Meie fraktsioon toetas konsensuslikku seisukohta lubada omal soovil tõsta piimatootmiskvooti 2% võrra ning me soovitame nõukogul näidata eeskuju parlamendile ning anda piimatootjatele roheline tuli tootmise suurendamiseks 2% võrra alates aprillist. Me toetame piimatootmiskvootide tasakaalustamise mehhanismi ideed, mis võimaldaks ületootmisega riikidel ära kasutada teiste liikmesriikide kasutamata kvoote. Tundub ebaõiglane trahvida tootjaid, kes saavad ja tahavad suurendada tootmist teatud liikmesriikides, kui ELi kogukvoot ei ole maksimaalselt ära kasutatud. Seega on tänane hääletus märk tootjatele, et kvootide süsteemi muudetakse aegamisi paindlikumaks, sillutades teed kvootide järkjärgulisele kaotamisele aastal 2015.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Kuigi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raport kaldub kõrvale komisjoni ettepanekust, toetades liikmesriikide vabatahtlikku piimatootmiskvootide 2% suurendamist, ja eirab kvoodisüsteemi lõppu, ei võta ta siiski seisukohta praeguse kvoodisüsteemi lõhkumise vastu ega sektori liberaalsemaks muutmise vastu pärast 2015. aastat, mis oli volinikul plaanis ning mille vastu me oleme. See on ka meie hääletamisest hoidumise põhjus.

Meie hirm on, et taoline 2% kasv liikmesriikide tootmiskvootides, kuigi vabatahtlik, võimaldab suurtel riikidel ning nende suurtel tootjatel suurendada oma tootmist, mis viib tootjate hindade alanemiseni ja mille tulemuseks võib olla nn dumpingu olukord, mida võib kasutada ettekäändena kvoodisüsteemi hilisema lõhkumise kergemaks põhjendamiseks.

Mis tahes kvootide suurendamine peaks olema seotud kogukonna uuringuga. Alustades iga riigi hetketarbimise tasemest, peaks see uuring kindlaks tegema minimaalse vajaliku tarbimise eesmärgid, mida peaksid saatma riiklikud ja Euroopa poliitikad, et suurendada tootmist puudujäägiga riikides. Sellisel viisil saab soodustada piimakvootide piirkondlikku suurendamist just kõige kaugemates ja mägisemates piirkondades, millele lisaks võib kasutada ergutustasusid organiseeritud piimakogumiseks nende piirkondade tootjatelt, tagades neile sellega korraliku sissetuleku.

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Piimasektoris on pikaajaline stabiilsus ja prognoositavus hädavajalikud ning mis tahes süsteemi käsitlevate probleemidega, mis võivad kesta 2015. aastani, tuleb tegeleda põhjalikult.

Praegusega välja pakutud muudatused seoses kvootide tõstmise ja Goepeli raportis välja toodud trahvide vähendamisega tähistavad süsteemi lõhkumise algust juba ammu enne 2015. aastat.

Vaatamata hiljutistele muudatustele piimaturul, toodavad nii Portugal kui EL oma kvootidest vähem, mistõttu tuleks kvootide tõstmise asemel neid hoopis riikide vahel tasakaalustada, arvestades, et 18 liikmesriiki 27st toodavad oma jõudlusest vähem.

Antud 2% kasv, vabatahtlik või mitte, on seega esimene märk turul, et suurema konkurentsivõimega regioonid hakkavad kasu saama ebasoodsamas olukorras olevate regioonide kahju arvelt.

Vaatamata sellele, et Jeggle raport täiendas komisjoni ettepanekut, loobusin ma hääletamast, et näidata oma mittenõustumist raporti olemusega, mis praktikas märgib piimakvootide süsteemi lammutamise algust.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Põllumajanduse komisjonis on jõutud rahuldava kompromissini Elisabeth Jeggle piimakvoote käsitleva raporti osas. Kaheprotsendiline piimatootmiskvootide suurendamine on vajalik, et võimaldada Euroopal reageerida kasvanud turunõudlusele. Kuigi ma leian, et seda tuleks rakendada kogu ELis, on liikmesriikidele kvoodi rakendamise valiku andmine parem kompromiss võrreldes teiste alternatiividega. Ma ei toeta vastupidiseid muudatusettepanekuid ning hääletasin vastavalt oma seisukohale.

  Jean-Claude Martinez (NI), kirjalikult. – (FR) Öeldakse, et kunagi olid piimajõed, võimäed ja liha pungil külmkapid. Siis leiutas Brüssel tootmise reguleerimiseks teatud malthuslikud valemid. Loodi garanteeritud maksimumkogused, maa tootmisest kõrvaldamine, tapatoetused ja kvoodid ning see kõik piima jaoks. Tuhanded piimalehmade kasvatajad kadusid ja Uus-Meremaa valitses piimaturul.

Seejärel olukord muutus: oli piimapuudus ja hinnad tõusid lakke. Lõpuks mõistis ka Brüssel oma poliitika rumalust tootmise lämmatamisel. Seega otsustasime me kvoote 2% võrra tõsta. Samuti tuleb mainida, et seda tehakse ka nn pehme maandumise jaoks, kuna kvoodid kaovad aastaks 2015 ning turg antakse üle ühtsele liberalismile, mis toob kaasa oma riskid meie loomakasvatajatele mägedes.

Nii rikkusime me loomakasvatamise 1980ndatel ja takistasime noortel inimestel turule sisenemise, kuna ei olnud võimalik „osta” „tegutsemisluba”, milleks oligi kvoot. Nüüd liigume me mägiste põllumajanduslike alade veelgi suurema väljasuretamise suunas, kui kaotame turvavõrguna toimivad kvoodid

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Põuad ja söödapuudus on näiteks Austraalias põhjustanud piimahinna tõusu. Mõned liikmesriigid ei ole siiani ära kasutanud oma algseid piimakvoote samal ajal, kui teised riigid on jõudnud kvoodipiirini või ei mahu enam selle sisse äragi. Sellel põhjusel on piimakvoote teatud riikides juba tõstetud 0,5% võtta. Kui sellele lisanduks samaaegselt veel 2% tõus kvoodis, saaks tõsiselt rikutud pakkumise ja nõudluse õrn tasakaal, mille tulemusel langeks piimahind.

Põhilisteks kaotajateks sellises olukorras oleksid väiketalunikud maapiirkondades, kes on kultuuripärandi kandjate rollis ning sõltuvad piimatootmisest, kuid kellel puudub võimalus toota suurtes mahtudes. Talunikud tunnevad õigustatult, et neid kasutatakse ära, samas kui tarbijatelt oodatakse, et nad tasuvad arved kasvanud piima- ja toiduhindade eest, millest ei jõua mitte midagi väiketootjatele. On viimane aeg, et me võtaksime selle vastu midagi ette.

Ajutine turuseis ei tohi kaasa tuua neid kavandatud meetmeid ning nende pikaajalisi tagajärgi. Sellest tulenevalt hääletasin ma Jeggle piimakvootide suurendamist käsitleva raporti vastu.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Piimaturu korraldus on alla surutud sektori monopolistlike ettevõtete poolt, mis kontrollivad enamikku turust ning on alustanud turu täieliku liberaliseerimise propageerimist oma kasumite maksimaalseks suurendamiseks.

Komisjoni „pehme maandumise” poliitika ettepanek ja iga-aastane 2%-line kvootide kasv kuni 2014. aastani, mil praegune määrus aegub, suurendab kvootide ebavõrdset jagamist liikmesriikide vahel. See ettepanek suretaks tasapisi välja ellujäämise nimel pingutavad väikesed ja keskmise suurusega karjakasvatusettevõtted ning seda eriti söödahindade järsu tõusu pärast.

Me oleme radikaalselt piimasektori turu liberaliseerimise vastu. Me usume riiklike kvootide mittelineaarse suurendamise vajalikkusesse, et pakkuda ebapiisavate tootmiskvootidega liikmesriikidele lisakasvu võimalust. See kehtib Kreeka puhul, kus tootmine katab vähem kui 50% kohalikust tarbimisest.

Me toetame karjakasvatajate nõudeid otsetoetusmeetmete järele, mis oleksid suunatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele ning seda eriti mägistel aladel ja saartel ning teistes problemaatilistes piirkondades, kus ilmneb, et hetkeolukord viib põllumajandusliku tegevuse ja karjakasvatuse hülgamiseni.

  Ole Christensen, Dan Jørgensen, Poul Nyrup Rasmussen, Christel Schaldemose ja Britta Thomsen (PSE), kirjalikult. − (DA) Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni Taani liikmed hääletasid ühise põllumajanduspoliitika „tervisekontrolli” raporti vastu, kuna see ei toeta nõuetele vastavuse süsteemi arendamist ning otsetoetusi maapiirkondade arendamiseks, mis oli ette nähtud komisjoni ettepanekus.

Delegatsiooni arvamuse kohaselt on muude põhjuste hulgas ka keskkonnaalastel põhjustel vajalik kasutusele võtta 20%-line kohustuslik toetuste ümbersuunamine ja tugevdada nõuetele vastavuse süsteemi.

  Carl Schlyter (Verts/ALE), kirjalikult. − (SV) Ma hääletan käesoleva raporti vastu, kuna leian, et kvootide kasv oleks tulnud määrata orgaanilise piima tootjatele. Praegu esitletud kasv toob peamiselt kasu suurtele tootjatele väikeste tootjate arvel.

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − Suurbritannia Tööpartei liikmete nimel soovin ma põhjendada meie hääletamise tagamaid seoses raportiga.

Me toetame kindlalt komisjoni ettepanekut 2%-liseks piimatootmiskvooditõusuks aastatel 2008/2009, mis võimaldab Euroopa talunikel reageerida suurenenud turunõudlusele. ELis leidub talunikke, kes on enam kui suutelised reageerima kasvanud piimanõudlusele maailmaturul ning oleks vastuvõetamatu keelata neile seda võimalust soodsa turuolukorra ärakasutamiseks.

Samas ei ole me rahul faktiga, et parlament toetab vabatahtlikku, mittekohustuslikku, 2%-list piimakvooditõusu. Minu jaoks isiklikult on 2%-line kasv ka samm piimatootjatele suurema tootmisvõimaluse andmise suunas, aidates selle kaudu kaasa üleminekule suuremale turusuunitlusele. See aitab kaasa pehmele maandumisele, mis ootab piimatootmiskvootide süsteemi ees aastal 2015 vastavalt ühise põllumajanduspoliitika „tervisekontrollile”.

Ma mõistan, et paljud riigid, sealhulgas Ühendkuningriik, ei täida oma praegust kvoodireservi, kuid samas usun ma, et seoses piimatootmiskvootide kaotamisega aastal 2015 peame me talunikel aitama harjuda olukorraga, kus neil on võimalus toota rohkem.

(Hääletamise põhjendus lühendatud vastavalt kodukorra artikli 163 lõikele 1).

  Marek Siwiec (PSE), kirjalikult. − Ma pooldasin seisukohta, mille kohaselt ELi piimaturg avataks olemasolevas eelnõus planeeritust kiiremini ning hääletasin piimatootmiskvootide suurendamise poolt, kuigi täiskogule ei esitatud Poola nõutud 5%-list kvootide kasvu. Euroopa Parlamendis ei leidunud selle ettepaneku jaoks enamuse toetust.

Poola piiravad piimakvoodid ähvardavad muuta selle riigi viie kuni seitsme aasta jooksul piimatoodete netoeksportijast netoimportijaks.

EL määras Poolale kõrgeimad kvoodid 10 liitunud riigi hulgas, mis on kooskõlas Poola positsiooniga, kes oli 2004. aasta mais ELiga ühinemise ajal EL 25-st suuruselt neljas piimatootja. Samas on Poola kvoot siiski väike võrrelduna Euroopa kolme suurima piimatootja – Saksamaa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi – kõrgemate kvootidega.

Kvoodid on pärand möödunud ajast, mil Euroopa meiereid tootsid kurikuulsaid piimajärvesid ning EL pidi ennetama piimahindade järsku langust.

Piimakvootide tõstmist võib näha kvootide järkjärgulise kaotamise algusena arvestades, et aasta 2015 märgib ELi piimatootmiskvootide süsteemi lõppu.

  Ewa Tomaszewska (UEN), kirjalikult. − (PL) Mina hääletasin muudatusettepanekute 18-21 ehk 1. ploki vastuvõtmise poolt. Seda tehes pidasin ma silmas piimadefitsiiti Euroopa riikide sisetarbimises ja ekspordis, kuna taoline puudujääk tähendab vaesemate perede laste alatoitumist ja liikmesriikide ekspordivõimaluste vähendamist. Muudatusi ei võetud küll vastu, kuid ma hääletasin siiski dokumendi tervikuna vastuvõtmise poolt, kuna kvootide suurendamine 2% võrra on vähemalt samm õiges suunas, kuigi liiga väike samm. Tunduvalt kasulikum lahendus oleks kvootide suurendamine 3% võrra ning nende täielik kaotamine tulevikus, mille kohta on meie Parlament arutelude käigus ka juba ettepaneku teinud. Samas on kvootide tõstmine vaid 2% võrra parem lahendus kui mitte mingite muudatuste tegemine.

Lutz Goepeli raport (A6-0047/2008)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT)

Härra juhataja, daamid ja härrad, mina hääletasin Goepeli ühise põllumajanduspoliitika „tervisekontrolli” käsitleva raporti poolt, austamaks sotsialistide delegatsiooni tehtud tööd põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis. Saavutati vastuvõetavad tulemused küsimustes, mis on alati olnud Euroopa Liidu põllumajandusarengule väga olulised.

Tulemused ei ole praegu veel võimalikest parimad, kuid me loodame, et tänu härra Capoulase ja muude põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni kolleegide – kes mõningatel juhtudel on eiranud oma rahvuslikke huve – pingutustele ja kompromissile avatusele on võimalik saavutada tunduvalt ambitsioonikamaid tulemusi järgmises staadiumis, milleks on mais avaldatav ja Prantsusmaa eesistumisel uuritav õigusloomepakett. Me peame olema ambitsioonikamad, eriti, mis puudutab abi õiglasemat ümberjagamist, suuremat läbipaistvust, paremaid maaelu arengu poliitikaid, riskihaldamise tõhusat turvavõrku loodusõnnetuste puhul ning põllumajanduse rolli ja selle panust kliimamuutusega võitlemises ning samuti seoses biokütustega.

Tänane tulemus võimaldab Euroopa Parlamendil pidada laiemat arutelu ühise põllumajanduspoliitika tuleviku üle, mida tuleb kohandada vastavalt ühiskondlikele ja majanduslikele muudatustele, kuid mis peab samal ajal jääma üheks Euroopa alustalaks.

  Bernadette Bourzai (PSE), kirjalikult. – (FR) On oluline, et parlament annaks oma arvamuse tulevase „tervisekontrolli” üldiste juhiste kohta.

Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon on saavutanud mitmeid olulisi võite, näiteks kriitika toetuste lahtisidumise kohta (karjakasvatus ja põllukultuurid), ühise põllumajanduspoliitika toidujulgeolekualased eesmärgid, ökosüsteemide säilitamine, maa taastamine, toetuste regressiivse vähendamise ja ümbersuunamise ümberkorraldav tulemus, turvavõrgud, mitme kutseala liitude rolli tunnustamine, põllumajanduse osa kliimamuutuses jm.

Samas, erinevalt fraktsioonist PSE, toetasin ma mitmeid punkte:

– otsetoetuste osaline lahtisidumine tuleb säilitada loomatoetuste puhul, kuid tuleb veenduda, et ei kaasataks vaid tootlikku ja suuremahulist loomakasvatust (lg 26, lg 32)

– ajalooline taust ei tohi määrata teatud farmerite vastavust kõrgetele keskkonnastandarditele (lg 16)

– otsetoetuste progressiivse vähendamise säilitamine, kuna see võimaldab õiglasemat ühise põllumajanduspoliitika vahendite jaotust (lg 67)

– GMO-uuringute kriitika, meeldetuletus selle kohta, et kooseksistentsi rakendamine on võimatu ning ettevaatuspõhimõtte toetamine (muudatusettepanek 30)

– piimakvootide kaotamisele 2015. aastal vastuseismine (lg 76)

  Colm Burke, Avril Doyle, Jim Higgins, Mairead McGuinness ja Gay Mitchell (PPE-DE), kirjalikult. − Me toetame ühise põllumajanduspoliitika „tervisekontrolli” käsitleva raporti üldist suunda. Samas on oluline ära märkida, et arvesse tuleb võtta ka Iirimaa spetsiifilist olukorda, kus kõik otsetoetused on toodangust lahti seotud. Eriti tuleb arvesse võtta lubadusi, mida anti põllumajandustootjatele Agenda 2000 reformide raames seoses bürokraatia vähendamisega. Siiani ei ole need kogemused üdini positiivsed olnud.

Rääkides konkreetselt väljamaksete säilitamisest tootjatele ei ole vastuvõetav liikumine suunas, kus kehtib ühtse määraga hektaritoetus. Põllumajandustootjad on eelarvete koostamisel ette näinud praeguse süsteemi kehtimist aastani 2013. Lisaks sellele ei toeta me samme toetuste ümbersuunamise suurendamiseks ja tootjatelt rohkemate otsetoetuste äravõtmiseks. Me oleksime tervitanud piimakvootide kõrget tõusu, kuid kooskõlas meie arvamusega Jeggle raportist oleme me vastu võtnud konsensusarvamuse, mille kohaselt kvoodid tõusevad tuleval turundusaastal 2%.

Pikas plaanis on aga ELi põllumajanduse kohal hiiliv suurim oht ebasoodne tehing Maailma Kaubandusorganisatsioonis. Taolise tehingu sõlmimist tuleb takistada.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. − (PT) Ma hääletasin Goepeli ühise põllumajanduspoliitika „tervisekontrolli” käsitleva raporti poolt, kuna see nõuab vajalikke meetmeid toetamaks põllumajandusarengut, mis on Euroopa Liidu üks suurimaid sektoreid.

Selles küsimuses toon ma eraldi esile raporti väite, mille kohaselt tuleb raha eraldada piimatööstuse säilitamiseks sellistes piirkondades nagu seda on Assoorid. Samuti soovin ma ära märkida härra Capoulas Santose märkimisväärse pühendumuse ning tema muudatusettepanekute olulise panuse.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Käesoleva resolutsiooni kriitika komisjoni ettepaneku suhtes on puudulik, kuid hõlmab siiski meie tehtud mitmest ettepanekust kahte. Samas on resolutsiooni üldine lähenemine negatiivne, eriti, kuna selles nõutakse tootmistoetuste lahtisidumist, nõudes komisjonilt toetuste lahtisidumise poliitika vastuvõtmist kiirendatud korras. Samas näitavad kogemused, et otsetoetuste lahtisidumisel põllumajandustootmisest on kahjutoovad tagajärjed, millest on ka tingitud meie hääletamine resolutsiooni ettepaneku vastu.

Samas leiame, et raporti vastuseis ühise põllumajanduspoliitika mis tahes kujul taasnatsionaliseerimisele ja üleskutse võtmetähtsusega põllumajandusharude (näiteks piimatootmise ning lihakarja ja lammaste pidamise harud) ümberstruktureerimise ja stimuleerimise meetmete loomiseks on positiivsed. Samuti on meil hea meel, et vastu võetud on ka meiepoolsed ettepanekud, mis käsitlevad komisjoni vajadust võtta Maailma Kaubandusorganisatsiooni läbirääkimistel arvesse põllumajandustootmise erisusi toidutoomisharu ja territoriaalse tasakaalu loomise osana, keskkonnakaitset ja piisava toiduga varustatuse tagamist.

Samuti peame me positiivseks meie üleskutse vastuvõtmist, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid kasutusele vajalikud meetmed spekulatiivse tegevuse, toidukaupade turu vallutamise ja toiduettevõtete kartellide moodustamise ennetamiseks.

  Christofer Fjellner (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Kehtiv ühise põllumajanduspoliitika „tervisekontroll” andis komisjonile ja Euroopa Parlamendile võimaluse astuda ambitsioonikaid ja sihikindlaid samme antud poliitika jätkuva arengu kontrolli alla saamiseks. On äärmiselt oluline, et ühise põllumajanduspoliitika reform jätkaks arenemist turumajanduse suunas, mis tähendab, et tarbijate valik saab määravaks teguriks, mis mõjutab põllumajandustootjate tootmisvalikuid ning samal ajal on meil võimalik vähendada põllumajanduspoliitika kogumaksumust. Praegune ülemaailmse nõudluse suur kasv loob soodsa keskkonna põllumajanduspoliitika piirangutest vabastamise kiirendamiseks.

Mõõdukate delegatsioon taunib asjaolu, et ei komisjon ega Euroopa Parlament ei ole kasutanud võimalust selle tegemiseks. Seetõttu hääletasime me raporti vastu.

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Mina loobusin käesoleva raporti lõpphääletusest. Raportil on küll mitmeid häid külgi, kuid need ei ole piisavad. Mis tahes ühise põllumajanduspoliitika reform peab esmajoones vähendama toetusi ning suurendama turu rolli põllumajanduses. Teiseks tuleks vaadata pigem maapiirkondade majanduse üldisemat edendamist ning mitte keskenduda ainult põllumajandustootmisele. Kolmandaks peaks raport pigem soosima „head” toitu selle asemel, et kvantiteeti kvaliteedile eelistada. Vaid nendel alustel saame me luua ühise põllumajanduspoliitika, mis vastab uue aastatuhande vajadustele ja nõudmistele.

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Kui välja jätta piimakvootide küsimus, siis pean ma komisjoni ettepanekut äärmiselt asjakohaseks. Goepeli raport parandab selles mitmeid aspekte, kuid hõlmab ka mõningaid muudatusi, millega ma ei saa nõustuda.

Ühest küljest pooldan ma toetuste piiramist nagu pakkus välja komisjon, võttes arvesse pidevalt kasvavat avaliku arvamuse osakaalu põllumajandustootjate toetuste osas ning seda, et pärast „Mullakaitse teemastrateegia” rakendamist, mis muutis süsteemi selgemaks ja läbipaistvamaks, on välja tulnud teatud mittevastavused. Seetõttu on hädavajalik leida õiglane suurfarmeritele makstavate toetuste taseme piiramise viis.

Teisest küljest leian ma, et toetuste mitte ümbersuunamine vastavates piirkondades ei aita lahendada Euroopa põllumajanduses eksisteerivaid suuri regionaalseid erinevusi.

Lõpuks, mis puutub piimakvootidesse, siis olen ma nende 2%-lise tõusu vastu aastal 2008 ning samuti trahvide vähendamise vastu, kuna ma leian, et nende meetmete tagajärjel lammutatakse piimakvootide süsteem juba enne 2015. aastat ning kuna sellel saavad olema kahjulikud tagajärjed kõige kaitstumatele piirkondadele, mis sõltuvad piimatootmisest ning kõigile nende põllumajandustootjatele, kes on sektorisse investeerinud ning peavad seetõttu tunnistama oma investeeringute läbikukkumist.

Kõigil ülaltoodud põhjustel loobusin ma hääletamast.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Komisjoni loodud ühise põllumajanduspoliitika „tervisekontroll” ei ole mitte mingi tervisekontroll vaid pigem uus varjatud reform. Samuti on see veel üks samm maailma majandusliku ümberkorralduse suunas, kus Brüsseli Euroopa on aastaid Washingtoni sammudes käinud: põllumajandus lõunapoolsetes riikides ja USAs; põhjapool teenuse- ja tööstussektor ning kõik see tulises konkurentsis arenevate riikidega.

Euroopa põllumajandus lihtsalt ohverdatakse ning antakse varsti üle vaid turujõududele, seda enam, et turg muutub manipuleeritavaks, kuna see on kaitsetu impordi vastu ja samas puudub ligipääs eksporditurgudele.

Põllumajandus ei ole nagu teised majandusharud. Põllumajandus toidab inimesi ning on seega riikliku sõltumatuse ja iseseisvuse küsimus. Toiduainete kvaliteet mõjutab rahva tervist. Maaharimine mõjutab maakorraldust, keskkonnakaitset, bioloogilist mitmekesisust, veeressursside majandamist, maapiirkondade korraldust ja rahvastikku… kuid see on siiski tootmistegevus.

Kõigi ennetavate põllumajanduspoliitikate kaotamine on hullem kui kuritegu: see on kohutav viga. On äärmiselt kahju, et kui välja arvata mõned positiivsed elemendid, ei kahelnud raportöör selles loogikas.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Rootsis on nii eelmised kui praegused valitsused edastanud positiivseid seisukohti ELi pikaajalise eelarve ja järgnevate aastate ühise põllumajanduspoliitika eelseisva „tervisekontrolli” osas, ootuses, et see toob kaasa märkimisväärseid muutusi ja reforme.

Nüüd me näeme, kuidas Euroopa Parlamendi föderalistlik enamus on seisukohal, et riigipead ja valitsused võtsid 2002. aastal endale kohustuse säilitada esimese samba põllumajandusfondid täies mahus ja samal tasemel kuni 2013. aastani ning et seda kohustust tuleb respekteerida.

Kuidas on võimalik 2002. aasta kokkulepet nii erinevalt tõlgendada? Euroopa Parlamendi Kristlike Demokraatide / Konservatiivide ja Sotsiaaldemokraatide enamus arvab, et reformid leiavad aset alles pärast 2013. aastat. Rootsi Sotsiaaldemokraadid ja Rootsi Liit on oma valijatele öelnud, et reformid kaasatakse kohe pikaajalisse eelarvesse 2008–2009. aasta „tervisekontrolli” põhjal.

Kes siis tõlgendab 2002. aasta kokkulepet õigesti?

Junilistani partei on selgel seisukohal, et ühise põllumajanduspoliitika reformid ja selle kulude vähendamine ELi eelarves peavad jõustuma kohe pärast tervisekontrolli teostamist. Kõik teised lahendused reedaksid valijaid nendes kuues liikmesriigis, kus 2005. aastal ei soovitud laiendada ELi pikaajalist eelarvet.

  Françoise Grossetête (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin raporti poolt, mis soovitab eriti arvesse võtta raskustes piirkondade ja tundlike harude, nt loomakasvatus, eripärasid ning muuta reeglid põllumajandustootjatele lihtsamaks.

Eesmärgiks on parandada ühise põllumajanduspoliitika toimimist alates 2003. aastast saadud kogemuste põhjal ning kohandada kogemused uute väljakutsete ja võimalustega, mis seisavad 27 liikmesriigiga Euroopa Liidul ees 2008. aastal.

Raporti kohaselt on pärast 2013. aastat otsetoetused jätkuvalt vajalikud ning seda mitte ainult probleemide ilmnemisel vaid ka selleks, et hüvitada põllumajandustootjatele nendepoolsed teenused ühiskonnale ning nendele kehtivad äärmiselt kõrged keskkonna-, tervise- ja loomade heaolu standardid.

Komisjon peaks parlamendilt saama teate raporti kohta seoses tulevaste ühise põllumajanduspoliitika reformide riskihaldamisega.

Kiires korras tuleb luua riigi rahaliste vahendite toel era- või segakindlustusskeemid, mis tagavad liikmesriikide püsimise võrdsel tasandil. Komisjon peaks kaaluma Euroopa edasikindlustuse süsteemi loomist tulevikus kliima ja keskkonnaga seotud õnnetuste jaoks ning riskiennetusmeetmeid tuleks rahastada esimeses sambas (toetus põllumajandusturgudele).

  Marian Harkin (ALDE), kirjalikult. − Ma toetan tugevalt seisukohta, et me peame tagama piisava rahastamise maapiirkondade arenguks. Paljud maapiirkondades elavad inimesed ei ole otseselt või on osaliselt seotud põllumajandusega ning tasakaalustatud regionaalse arengu tagamiseks peame tagama tasakaalu linna- ja maapiirkondade arengus. Samas ei tohi seda teha esimese samba arvelt. Maapiirkondade arendamine on juba iseenesest väärt eesmärk ning seda ei tohiks piirata toetuste ümbersuunamisega.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma hääletasin eduka muudatusettepaneku 29 poolt, mis kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vastu võtma meetmeid toidukaupade turu kontrollimise ja toiduettevõtete kartellikokkulepete sõlmimise ennetamiseks ning ma loodan, et astutakse ka samme ennetamaks olukorda, kus toidukauplused sunnivad toidutootjaid leppima majanduslikult ebasoodsate hindadega oma toodangu eest. Samuti toetan ma muudatusettepanekut 30, mis nõuab suuremaid piiranguid GMO-toidule, tuues välja, et GMO põllukultuuridel ei ole võimalik eksisteerida samaaegselt tavaliste ja/või orgaaniliste põllukultuuridega ning mis nõuab mõningates liikmesriikides juba kasutuselolevate GMOde kasutuselt eemaldamist. Seni läbi viidud küsitlused näitavad, et taolisel tegevusel on avalikkuse selge tugi.

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. − (DE) Selleks, et ennetada Euroopas kvaliteetse toidu muutumist haruldaseks ja äärmiselt kalliks, peavad inimesed hakkama mõistma, et ELi põllumajandus peab olema konkurentsivõimeline, jätkusuutlik, mitmeotstarbeline ja kõikehaarav ning samuti rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline.

Me vajame ühist põllumajanduspoliitikat, mis peab tulevikus tagama põllumajanduse usaldusväärsuse, prognoositavuse ja stabiilsuse.

Kompromiss, mille üle me täna hääletame, esindab meie raportööri Lutz Goepeli kiiduväärt tööd. Samas ei ole ma käesoleva kompromissiga siiski täielikult rahul, seda eriti üle 10 000 euro suuruse toetuste ümbersuunamise pärast, mis näiliselt on küll vaid 1%, kuid põhjendamatu minu riigi põllumajandustootjate suhtes. Nende rahade tagastamine piirkondadesse, kust nad pärinevad, on väikeseks lohutuseks üksikutele põllumajandustootjatele. Kujutage ette, kui me vähendaksime töötajate palka näiteks avalikus sektoris.

Tervitatavad on üldist turvavõrku ja kriisihaldamissüsteemi käsitlevad ettepanekud.

Samuti peab olema selge, et artikkel 69 ei ole mingi imerohi, kuigi nende vahendite laialdasem kasutamine on vastuvõetav, et rahastada näiteks noortele põllumajandustootjatele suunatud toetusmeetmeid, metsastamist ja varajasi saake.

Vaatamata sellele, et meil puudub siiani kaasotsustamise õigus põllumajanduspoliitikas, soovitan ma komisjonil hoiduda liigsest jäikusest.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ühise põllumajanduspoliitika „tervisekontroll” määrab selle valdkonna tulevikureformide üldise suuna, mistõttu on mul raske täielikult toetada Lutz Goepeli „tervisekontrolli” raportit. Tervisekontroll peaks olema suunatud turupõhise sektori loomisele, mis põhineb maapiirkondade ja keskkonna jätkusuutlikkusel. Me peame maha jätma kaitsel põhineva kultuuri ja turgu moondavad toetused, mida toetab praegune ühine põllumajanduspoliitika. Samuti peaks poliitika soodustama kolmandate riikide, eriti arenevate riikide, kaasamist kaubandussuhetesse ELiga. Minu hääl peegeldab neid muresid ja seisukohti.

  Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Edu korral nõuab ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamine erinevaid prioriteete ning loomulikult ka suuremaid ressursse. Põllumajandusmaa hülgamine ja vähenenud tootmine viivad maapiirkondade allakäiguni ja primaarsektori ühiskondliku ja majandusliku rolli tähtsuse vähenemiseni. Meie tahame ühise põllumajanduspoliitika radikaalset muutmist. Meetmed on vajalikud, et aidata väikestel ja keskmise suurusega põllumajandustootjatel jätkata tootmist. Säilitada tuleb maarahvastik, mitmekesisus, keskkonnakaitse ja rahvatervis. Me soovime ühist põllumajanduskindlustuse poliitikat, mis kaitseks kõigi juhtumite vastu, mitte ainult seoses ilmaga vaid ka toidu- ja turukõikumistega. Me oleme vastu põllumajanduspoliitika harmoneerimisele vastavalt Maailma Kaubandusorganisatsiooni eesmärkidele ja läbirääkimistele. Meie eesmärgiks on põllumajanduspoliitika, mis varustab kõiki kvaliteetse ja odava toiduga ning sellel põhjusel hääletan ma raporti vastu.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Kõik poliitikad peavad selgelt vastama teatud vajadusele ning peavad tõhusalt seda vajadust täitma. Arvestades praegust olukorda seoses põllumajandusturgudega, tarbimisharjumustega, keskkonnanõuetega ja tulevikusuundumustega on vaja muuta ja reformida ühise põllumajanduspoliitika eeldusi, ideid ja juhiseid. Taolise reformi kesktelg peab hõlmama teatud võtmetähtsusega ideid, nagu näiteks maaelu nähtavus, Euroopa põllumajanduse hääbumise ennetamise vajadus, põllumajandustootjate sissetulekud, vajadus tuua põllumajandusturule noori ettevõtjaid ja uuenduslikke tootmis- ja juhtimismudeleid ning samuti tarbijahuvid, mis ei ole sageli aktiivselt esindatud, vaatamata sellele, et me kõik oleme tarbijad.

Vaatamata kohestele kahjudele, mida põllumajandustoodete üldine hinnalangus võib teatud ühiskonnaharudele kaasa tuua nii arenenud kui arengumajanduse keskkonnas, on sellel reformil mitmeid häid omadusi (kiirema arenguga riigid kogeksid kohe inimeste kõrgemat tarbimist) ja võimalikke hüvesid, mida tuleb arvesse võtta. See on lähenemine, mille ma loodan, et võtavad vastu nii ELi institutsioonid kui liikmesriikide valitsused.

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. − (SV) On kaks asja, mida üks Euroopa Liidu toetaja peab selgitama (kui mitte kaitsma), kui ta läheb koju ja räägib oma tööst ELis. Üks nendest on parlamendi rändtsirkus, mis liigub edasi-tagasi Strasbourgi. Teiseks küsimuseks on põllumajandustoetused. Mõlemal puhul on kehtivat süsteemi võimatu kaitsta ja selgitada. Ei leidu ühtegi head põhjust, miks me peaksime rändama Strasbourgi. Samuti ei ole ühtegi põhjust, miks ELi maksumaksjad peaksid rahastama Briti kuninglikku perekonda, mis on praegu süsteemi üks peamistest tulusaajatest, samas kui Aafrika tootjad on täielikult välja jäetud.

Goepeli raportil on absoluutselt vale suund, mistõttu hääletasin ma selle vastu. Vastuhääle andsin ma peamiselt, kuna ma leian, et selle kavatsused osutavad valesse suunda: rohkem otsetoetust, vähem reforme, vähem turupõhisust. Komisjon on saavutanud piisavalt progressi võttes kasutusele ajakohasema põllumajandustoetuste süsteemi. On kahetsusväärne, et parlamendi kavatsus näib olevat kella tagasikeeramine.

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − Briti Tööpartei liikmete nimel soovin selgitada meie hääletamisvaliku põhjuseid selle olulise raporti puhul.

Esimeseks ja kõige olulisemaks põhjuseks on meie seisukoht, et ühine põllumajanduspoliitika vajab põhjalikku uuendamist, et me saaksime loobuda otsetoetustest põllumajandustootjatele ning võtta kasutusele süsteemi, mis soodustab maapiirkondade jätkusuutlikkust. Selles valguses oleksime me soovinud näha otsetoetuste täielikku lahtisidumist, kuid mõistame, et paljudel liikmesriikidel on sellega raskusi.

Üks võtmeküsimusi minu jaoks on see, et ühise põllumajanduspoliitika reformi ei tuleks vaadata kui suurte farmide vastandamist väikeste farmidega. Küsimus peaks olema efektiivsuse vastandamises ebaefektiivsusega.

Seetõttu hääletame nii mina kui Briti Tööpartei delegatsioon muudatusettepanekute poolt, mis toetavad suuremat maaelu arengu rahastamist, kaubandussuhete avamist arenguriikidega ning nende muudatusettepanekute vastu, mis soovivad ELi farmeritele kaitsemeetmeid rakendada. Meie soov on, et komisjon teeks ettepaneku toetuste regressiivse vähendamise kõrvaleheitmiseks ning tegeleks otsetoetuste küsimusega radikaalsemalt.

Me ei hääleta raporti vastu, kuid loobume hääletamast lootuses, et õigusloomeettepanekute tegemise puhul tunnistab parlament vajadust radikaalsete reformide järele.

(Lühendatud vastavalt kodukorra artikli 163 lõikele 1).

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Ühise põllumajanduspoliitika reformimise vajadus peab olema jätkuv. Kahjuks ei ole parlamendi raport piisavalt ambitsioonikas.

  Daniel Strož (GUE/NGL), kirjalikult. − (CS) Mis puudutab Lutz Goepeli ühise põllumajanduspoliitika „tervisekontrolli” raportit, siis kuna ma olen üks Tšehhi Vabariigi esindajatest Euroopa Parlamendis, pean ma oma kohuseks pöörata tähelepanu järgmistele faktidele. Komisjoni ettepanekule ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamiseks peaksid järgnema õigusaktid, mille nõukogu ja Euroopa Parlament esitavad hiljemalt mais 2008. Tšehhi Vabariik toetab täielikult Euroopa majandust, mis on dünaamiline ja keskendub põlluharimise ja toiduainetööstuse säästvale arengule ning mille prioriteediks on tagada nii toiduohutus kui energiavarustuskindlus. Tšehhi Vabariigi jaoks on toetuste ümbersuunamine ja otsetoetuste vähendamine kõige olulisemad nende meetmete hulgas, mille üle arutletakse ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamise käigus.

Meetmetel nagu toetuste regresiivne vähendamine – otsetoetuste vähendamine vastavalt farmide suurusele – oleks valikuline mõju vaid osadele liikmesriikidele ning negatiivne mõju riikide nagu Tšehhi Vabariik põllumajandussektori konkurentsivõimele. Samal ajal tooksid need meetmed kaasa farmide korraldusliku lagunemise. Just nendel põhjustel on Tšehhi Vabariigil – ja ma kujutan ette, et mitte ainult meil – raske nõustuda praeguse ettepanekuga toetuste ümberjagamiseks ja regressiivseks vähendamiseks.

  Marianne Thyssen (PPE-DE), kirjalikult. − (NL) Võrdluses praeguse lepinguga on Lissaboni lepingus viis ühise põllumajanduspoliitika eesmärki jäänud muutmata. Lepingus on muuseas kirjas, et tagada tuleb mõistlikud hinnad. Tarbijate jaoks on see eesmärk nüüd olulisem kui kunagi varem.

Teiseks probleemiks on praeguse Euroopa põllumajanduse jõudlus. Me ei saa mitte märgata kehtiva ühise põllumajanduspoliitika negatiivset külge: farmerid peavad olema suutelised teenima sissetulekut, kuid samas töötama jõudsalt selleks, et ka noored inimesed jätkuvalt valiksid karjääri põllumajanduses.

Ma olen sageli korranud proua Fischer Boeli sõnu, kes on

põllumajanduse ja maaelu arengu volinik ning on öelnud, et tervisekontrolli läbimiseks ei pea ilmtingimata olema haige. Me peame olema võimelised küsima, kas praegune põllumajanduspoliitika on kohandatud (maailma)turu arengule ja EL 27 vajadustele. Enamgi veel, „tervisekontrolli” käsitlev arutelu on põllumajanduspoliitika võimalus jääda vastutavaks avaliku arvamuse ees.

Daamid ja härrad, Euroopa kodanikud ootavad toiduainetega varustatust, toiduohutust ja osalist toidusõltumatust. Parlament paneb selle omaalgatusliku raportiga oma kaardid lauale ja edastab komisjonile veenva teksti.

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Ühise põllumajanduspoliitika „tervisekontrolli” käsitlevad ettepanekud kujutavad endas uut rünnakut väikestele ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele.

Väikese ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtjad kannatavad juba 2003. aasta ühise põllumajanduspoliitik läbivaatamise tulemusel: tuhandete väikese ja keskmise suurusega ettevõtete kadumise tagajärjel on tõusnud töötus.

Kreekas on tubakatootmine langenud 70% võrra, kaks viiest suhkrutehasest on töö lõpetanud, põllumajanduskäive on langenud ning viinamarjaistandused on vähenemas.

Komisjoni uued ettepanekud lahutavad toetused tootmisest ja saadavad otsetoetuste rahad põllumajandustootjatele teise samba kaudu, millest saavad kasu peamiselt ärimehed. Ettepanekud kaotavad täielikult ära sekkumistegevuse ja vähendavad põllumajandustoetusi alates 2009. aastast. Taoline tegevus kiirendab väikese ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete kadu.

Meetmete eesmärgiks on saavutada suuremat toetust maaomanikelt ja rahvusvaheliselt toiduettevõtetelt. Niimoodi kahaneb maa kiiremini, põllumajandustoodete tootmine ja nendega kauplemine läheb kitsa ringi kätte ning ühise põllumajanduspoliitika põhimõtteline ebavõrdsus ja ebaõiglus kasvab (20% ettevõtetest saab 80% toetustest). Viited sellele, et põllumajandus panustab keskkonnakaitsesse on silmakirjalikud, kuna tuhandete väikese ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete kadumine annab piirkondade laostumisele vaid hoogu juurde, samas kui saagi kasutamine biokütuste jaoks aitab kaasa toiduhindade tõusule.

Me anname vastuhääle ELi ettepanekutele ühise põllumajanduspoliitika „tervisekontrolli” kohta.

Christa Klaßi raport (A6-0031/2008)

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. − (PT) Mina hääletasin proua Klaßi naiste olukorda Euroopa Liidu maapiirkondades käsitleva raporti poolt, kuna leian, et maaelu arengu poliitikas tuleb võtta arvesse ka soolist tasandit. Sellega saavad nad kaasa aidata Lissaboni strateegia kasvu, hariduse, tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärkide saavutamisele.

Ma olen seisukohal, et naised mängivad olulist rolli kohaliku ja sotsiaalse kasvu edendamisel. Seetõttu on ettepanekud maapiirkondades elavate naiste elutingimuste parandamiseks – näiteks kõigil tasanditel hariduse ja koolituse infrastruktuuride loomine, tööturule võrdse ligipääsu soosimine, naiste ettevõtlust ergutavate stiimulite loomine ning kvaliteetsete sotsiaalsete ja tervishoiuteenuste võimaldamine – äärmiselt olulised maaelu säästvaks arenguks.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Meil on hea meel, et vastu on võetud eri muudatusettepanekuid, mis parandavad lõppraportit. Nende hulgas ka üks meie ettepanekutest, mis rõhutab vajadust tähtsustada kõrgelt naiste tööd, sealhulgas ka immigrantidest naiste tööd, kes ei kuulu farme omavate perekondade hulka vaid teevad tööd põldudel ning on eriti haavatavad põllumajanduses oleva diskrimineerimise suhtes. Seetõttu hääletasime me käesoleva raporti poolt.

Samas avaldame kahetsust, et meie teisi maapiirkondade naiste olukorda käsitlevaid ettepanekuid vastu ei võetud. Naiste olukorda mõjutab tugevalt üldine olukord põllumajanduses ning naised kannatavad ühise põllumajanduspoliitika ebaõiglaste meetmete tagajärgede käes, mis on toonud kaasa järjest suurema väikese ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete sulgemise ning põllumajandusliku kodumajapidamise hülgamise.

Seetõttu rõhutame jätkuvalt vajadust vaadata ühine põllumajanduspoliitika põhjalikult läbi, pidades oluliseks põllumajandusliku kodumajapidamise ning väikese ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete kaitset selleks, et toetada tootmist ja tagada sissetulekud.

  Genowefa Grabowska (PSE), kirjalikult. − (PL) Soovides mitte alahinnata linnade ja suurte linnastute olulisust, tuleks meeles pidada, et suurem osa Euroopa ühiskondlikust ja majanduslikust elust leiab aset maapiirkondades. Just sel põhjusel oli mul hea meel näha Proua Klaß’i raportit naiste olukorra kohta maapiirkondades. Meie arutelu sel teemal sobib hästi kokku üldise debatiga, mis on seotud rahvusvahelise naistepäeva tähistamisega.

Ma toetan selle raporti peamist ideed, mille kohaselt ei saa maaelu areng põhineda vaid põllumajandusel. ELi põllumajanduspoliitika eesmärgiks on tagada tõeline maaelu säästev areng, andes selle kaudu kohalikule elanikkonnale, sealhulgas naistele, suuremad võimalused oma potentsiaali paremaks arendamiseks. See tähendab ka seda, et naised võtavad endale olulisema rolli kohalikes kogukondades ja hakkavad osalema arenevas teenusesektoris.

Ma rõhutan, et maapiirkondade tegevuse määratlemisel kasutatav üldprintsiip peaks olema võrdsed võimalused meeste ja naiste vahel. Selle üheks hindamisviisiks on naiste juurdepääs tööturule. Kahjuks on naiste tööhõive näitajad just madalaimad maapiirkondades, sest farmides töötavaid naisi ei loeta alati tööjõu hulka. Nendel naistel on ka vähem palgatöövõimalusi kui linnapiirkondade naistel.

Taolist ebavõrdset olukorda saab parandada vaid kohaliku elanikkonna mõtteviisi muutes ning uute rahaliste stiimulite kaudu, mille EL on loonud just maapiirkondadele.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma toetasin Klaß’i raportit, mis puudutab mitmeid meie maapiirkondades elavatele naistele olulisi teemasid. Madal palk, teenuste, nagu lastehoid, halb kättesaadavus ja sotsiaalne tõrjutus on liigagi tuttavad probleemid maapiirkondades. liikmesriigid peavad töötama selle nimel, et nende probleemidega tegeldaks ning et elutingimused maapiirkondades oleksid õiglased kõigile meie kodanikele.

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. − (DE) Ma toetan meetmeid, mille eesmärgiks on aidata naisi maapiirkondades, kuna just see osa rahvastikust kannatab tõsiselt tööpuuduse käes ning selle tulemusel ka vaesuse ja võimaliku sotsiaalse tõrjutuse käes.

Nagu ka proua Klaß on oma raportis maininud, kuuluvad regionaalpoliitika ning taoliste sageli ebasoodsate piirkondade ja nende elanikkonna areng Euroopa Liidu poliitiliste prioriteetide hulka. Võttes arvesse, et võrdseid võimalusi õõnestatakse isegi majanduslikult jõukates piirkondades, on vaesemates maapiirkondades elavate naiste toetamine ja võimaluste loomine nende töötamise võimaldamiseks eriti olulised.

Ma sooviksin tuua erilist tähelepanu kehtivatele puudulikele määrustele abikaasade kindlustuskaitse kohta, mis enamasti käsitlevad naisi. Siin on tarvis seaduste kiiret ja tõhusat muutmist. Samuti tuleb parandada naiste õiguslikku seisundit seoses sünnitus- ja haiguspuhkusega, eriti naistele, kes töötavad üksikettevõtjana või abistavate abikaasadena.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma tervitan Christa Klaß’i raportit naiste olukorra kohta ELi maapiirkondades. Ma toetan täielikult eesmärki vähendada naiste väljarännet maapiirkondadest. Võttes kasutusele meetmed naiste rolli tunnustamiseks, kaitsmiseks ja soodustamiseks maaelus ei paranda me mitte ainult meeste ja naiste vahelist võrdsust maapiirkondades vaid kiirendame ka majanduskasvu ja soodustame säästvat arengut sektoris.

  Véronique Mathieu (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Sooline võrdsus maapiirkondades peaks pälvima tunduvalt suuremat ELi huvi. Naiste õigusi puudutav olukord ning eriti nende koht maakogukondades vajab nii liikmesriikidelt kui komisjonilt tunduvalt resoluutsemat lähenemist.

Ühest küljest on naistel äärmiselt ebasoodne õiguslik seisund, kui nad töötavad põllumajandussektoris abistavate abikaasadena. Komisjon peab kindlalt lõpetama taolise õigusliku ebavõrdsuse, mis võtab teatud euroopa naistelt ära õiguse ravikindlustusele, sünnitus- ja haiguspuhkusele või lahutuse korral õiguse pensionile.

Teisest küljest puudub piisav tugi majanduslikele algatustele ja naiste ettevõtlusele. Näiteks peaksid liikmesriigid pakkuma majanduslikke stiimuleid ettevõtetele, mis mitmekesistavad naiste tööd ning üldisemas plaanis toetama infrastruktuuri ja uue tehnoloogia arendamist maapiirkondades. Üldiselt peaks komisjon teostama põhjalikuma analüüsi programmide kohta, mis soodustavad maaelu arengut naiste seisukohalt.

Maapiirkonnad moodustavad ELi rahvastikust 56%. Ma annan oma täieliku toetuse proua Klaβi raporti ettepanekutele, kuna naised saavad kindlasti panustada ühiskonda oma dünaamilisuse ja loomingulisusega.

  Lydia Schenardi (NI), kirjalikult. – (FR) Naiste olukorra üle ELi maapiirkondades on diskuteeritud palju mitmetel rahvusvahelistel naiskonverentsidel (1975, 1980, 1985 ja 1995), põllumajanduslike reformide ja maaelu konverentsidel (1979) ja rahvastikukonverentsidel (1994), samuti on seda arutatud komisjonis ja parlamendis. Samas on taoliste tekstide kuhjumine üsna mõttetu, kuna vaatlustulemused on alati samad: maarahvastiku järjest „maskuliinsemaks” muutumine ning põllumajanduslikes töödes aitavate abikaasade olukorra muutumatus.

On viimane aeg luua strateegiad, mis ohjavad naiste (eriti kvalifikatsiooniga naiste) väljarännet maapiirkondadest. Samuti on aeg arvesse võtta loodud üldiseid ülemaailmseid juhiseid, eriti, mis käsitlevad kontrollide kaotamisest kaubanduselt ja rahastamiselt ning põllumajanduse erastamist rangelt reguleeritud ja kvootide all ägavas ettevõtlussektoris.

Ajad muutuvad, kuid mõttelaad ja tavad on jäänud samaks, pannes naised põllumajanduses sageli vaid kaastöötajate või tasustamata töötajate rolli, eriti, kuna nad töötavad enamasti pereettevõtetes.

Käesolev raport soovib muuta naiste taolist olukorda ning seepärast hääletame me selle poolt.

Csaba Sándor Tabajdi raport (A6-0034/2008)

  Bernadette Bourzai (PSE), kirjalikult. – (FR) Ma soovin õnnitleda Csaba Tabajdi selle suurepärase raporti puhul ning tema väga edukalt teostatud uurimustöö ja kokkuvõtete puhul.

Samas pean ma nentima, et ma hääletasin lõike 27 vastu:

„27. Rõhutab antud kontekstis rohelise geenitehnoloogia tähtsust ja kutsub üles liikmesriike ja komisjoni panustama rohkem kõige uuemate seemne- ja taimekaitsetehnoloogiate uurimisse tagamaks, et biogaasi tootmine ei konkureeri kvaliteetse toidu tootmisega ning et võimaldada biomassi osakaalu arvestatav tõus pindala ühiku kohta;”

Ma leian, et biogaasid peaksid peamiselt pärinema põllumajandusjäätmetest. See ei peaks olema seotud GMO seemnete ja taimekaitsevahendite arendamisega, et luua tunduvalt intensiivsemat põllumajandusvormi. Taoline tegevus kahjustaks keskkonda ning nulliks kõik biokütuste eelised. Lähtudes käesoleva raporti pealkirjast, peame me eelkõige edendama säästvat põllumajandust.

Ma vastutan põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamuse eest taastuvate energiaallikate soodustamise direktiivi projekti osas.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Käesolev raport hõlmab mitmeid olulisi teemasid ning mõningaid avastusi, mida me toetame. Eriti nõustume me seisukohaga, et enne „eriotstarbelise” biomassi kasutuselevõtmist peaksime me ära kasutama eri jäätmed, millel on energeetiline ja majanduslik väärtus, vähendades või lahendades selle kaudu tõsiseid keskkonnaprobleeme. Samuti on hea, et raport kinnitab biogaasi kõrgemat energiapotentsiaali võrreldes vedelate biokütustega – asjaolu, mida komisjon on ignoreerinud.

Samas leiame me, et teatud küsimusi oleks olnud vaja raportis põhjalikumalt uurida, eriti, mis puudutab biogaasi ja äärmiselt olulise biometaani vahelist erinevust, võttes arvesse, et viimane on täiustatud biogaas. Biogaasi ja biometaani tuleb selgelt eristada. Biometaani on võimalik ja seda tuleb toota reoveepuhastitest, sanitaarprügilatest ja tööstusjäätmetest ning otse loomulikult ka kariloomade jääkidest. Šveits ja Rootsi toodavad juba biometaani ja kasutavad selle levitamiseks maagaasi võrgustikke. Lõuna-Rootsis Göteborgi piirkonnas sõidab ringi juba enam kui 4500 sõidukit vaid biometaani energial. USAs on arvukalt biometaanitootjaid, kes levitavad seda vedeldatud biometaani kujul.

Seetõttu rõhutame me, et biometaani projektide rahastamine kogu Euroopas peaks saama komisjoni prioriteediks ning selle täieliku pühendumuse.

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Tabajdi raport rõhutab põllumajandusliku biogaasi potentsiaali ning soovitab võtta vastu direktiivi biogaasi tootmise kohta.

Ma hääletasin Tabajdi raporti poolt, kuna leian, et biogaasi kasutamisel on kaks eelist: esiteks aitab see ELi energiavarustust turvalisemaks ja säästvamaks muuta ning teiseks võimaldab see põllumajandustootjatel luua uusi sissetulekuallikaid.

Samuti võib biogaasi panus olla äärmiselt oluline komisjoni poolt hiljuti sätestatud eesmärkide saavutamisel seoses taastuvenergiate osakaaluga aastaks 2020.

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. − (PL) Mina hääletasin raporti säästva põllumajanduse ja biogaasi kohta: ELi õigusaktide läbivaatamise vajadus, poolt (2007/2107(INI)).

Raportöör Härra Tabajdi on väga õigesti märkinud, et on aeg hakata biogaasi energiapotentsiaali avastama. Nagu ta on välja toonud, võib biokaas tulevikus asendada maagaasi.

Ma nõustun seisukohaga, et investeeringuid biogaasi tootmisesse eri allikatest tuleks soodustada, kasutades selleks ELi regionaalse ja maaelu arengu fonde.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Nagu Härra Tabajdi säästva põllumajanduse ja biogaasi raport välja toob, on biogaasil ääretu potentsiaal, mida EL ei ole veel ära kasutanud. Ma toetan ettepanekut komisjonile luua ühtne biogaasi poliitika. Meil on vaja kogu ELis soodustada biogaasi poliitika loomist, kui me tahame, et Euroopa mitmekesistaks oma energiatootmist. Biogaasi kaudu on meil võimalus nii suurendada taastuvenergia tootmist kui panustada säästvale majanduse, põllumajanduse ja maaelu arengule. Ma toetan raporti soovitusi.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Väiketalunike biogaasirajatised on ratsionaalne lahendus, kuna lobri ja muid jäätmeid on võimalik ära kasutada biogaasi tootmiseks enne nende komposteerimist kõrgema klassi väetiseks või kasutamist loomasööda kuivatamises, kus mõlemal juhul suletakse ökoloogiline ring.

Samas tuleb tagasi lükata suurenev toetus biogaasirajatistele välistamaks olukorda, kus kõrgväärtuslikke toiduaineid raisatakse kütuse ja energia tootmiseks. Mitte mingil juhul ei tohiks suurettevõtted rentida talunikelt põllumaad nn bioenergia ja biokütuste tootmiseks, võttes antud maa toidutootmisest ära ning viies olukorrani, kus domineerima hakkavad monokultuurid, taimekaitsevahendid ja geenitehnoloogiad ning seda toidutootmise sõltumatuse ohverdamise arvel.

Olemasolevate süsteemide optimeerimine ning uute meetodite kasutuselevõtt nende süsteemide tõhusamaks kasutamiseks on teretulnud, kuid teised küsimused on ülaltoodud põhjustel probleemsed ning seetõttu hääletasin ma raporti vastu.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Mina hääletasin Härra Tabajdi raporti poolt säästva põllumajanduse ja biogaasi kohta: ELi õigusaktide läbivaatamise vajadus.

Olen seisukohal, et ettepanekut Euroopa Parlamendi säästva põllumajanduse ja biogaasi resolutsiooni vastuvõtmiseks toetavad olulised majanduslikud ja keskkonnaalased põhjused, eriti, kuna see hõlmab vajadust teostada põhjalikum uuring Euroopa Liidu selle valdkonna õigusaktidest.

See oleks oluliseks progressiks komisjoni poolt valges raamatus paika pandud eesmärgi saavutamisel seoses taastuvate energiaallikate kasutamise osakaalu suurendamisega energiatootmises 6%-lt 1995. aastal 12%-le 2010. aastal.

Looduslikest materjalidest nagu väetis saadava biogaasi potentsiaali ei ole siiani täielikult ära kasutatud. Kui taolise biogaasi tootmist suurendataks, siis aitaks see lisaks süsinikdioksiidi emissiooni vähendamisele kasvatada konkurentsivõimet, kuna annab põllumajandustootjatele uusi sissetulekuallikaid.

Tuleks meeles pidada, et biogaas on üks odavamaid soojusenergia allikaid ning see oleks oluliseks abiks ELi liikmesriikidele, kes püüavad saada vähem sõltuvaks maagaasist.

Ma toetan Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni seisukohta, mis leiab, et komisjon peaks esimesel võimalusel kaasama uue biogaasi tootmise strateegia Kyoto mehhanismi.