Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Arutelud
Kolmapäev, 12. märts 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

13. Olukord Tšaadis (arutelu)
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni avaldused olukorra kohta Tšaadis.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Nagu te juba teate, on olukord Tšaadis viimaste nädalate jooksul halvenenud. Veebruari alguses tungisid mässulised Tšaadi pealinna N'Djamenasse ning võtsid suurema osa sellest enda kontrolli alla. Mõned päevad hiljem tõmbusid nad tagasi ehk siis nad suruti välja idasuunas Tšaadi-Sudaani piiri poole. Mässuliste rühmituste rünnakud Tšaadi valitsusele veebruari alguses ei alustanud mitte ainult hõõguvat sisekriisi, vaid paljastasid ka selle piirkondliku mõõtme – Sudaani poolt toetatud mässulised saabusid Darfurist. Seetõttu peame me Tšaadi olukorra üle arutledes arvesse võtma kahte omavahel seotud aspekti: sisepoliitilist ja piirkondlikku aspekti.

Kui ülemkogu mõistis veebruaris hukka Tšaadi mässuliste rünnakud Tšaadi valitsuse pihta, siis oli see ühest küljest üleskutse poliitilise dialoogi pidamiseks valitsuse, opositsiooni ja mässuliste vahel ning teisest küljest rõhutas see poliitilise dialoogi hädavajalikkust Tšaadi ja Sudaani valitsuste vahel. Me leiame, et Tšaadi ja Sudaani valitsustele tuleks avaldada suuremat survet nende poolt eri lepingutes võetud kohustuste täitmiseks. Ülemkogu pöördus kohe mõlema valitsuse poole, et nad lõpetaksid relvastatud rühmituste abistamise ja varustamise ning et nad parandaksid vastastikuseid suhteid.

Võttes arvesse Tšaadi sisepoliitilist olukorda, on poliitiline lahendus vaidlusele ainsaks viisiks rahu ja stabiilsuse saavutamiseks riigis. Tšaadi valitseva partei ja legitiimsete opositsiooniparteide vahel saavutatud 2007. aasta augusti kokkuleppes ära märgitud avatud poliitiline protsess peab jätkuma. Selles osas toetab Euroopa Liit Aafrika Liidu pingutusi konfliktile rahumeelse lahenduse saavutamise nimel. Euroopa Liit ühineb Aafrika Liidu ja ÜROga nende mässuliste rünnakute selgesõnalises hukkamõistus. Me jagame nende muret konflikti edasise leviku riski üle.

Samuti oleme me mures humanitaarolukorra halvenemise pärast. Järjest suurenev vaenulik tegevus on süvendanud humanitaartragöödiat ja kasvatanud põgenike ja ümberasustatud inimeste juba niigi suurt arvu. Üle 160 inimese on võitluses surnud ning umbes 1000 haavata saanud. Kümned tuhanded põgenikud on pagenud naaberriikidesse Kameruni ja Nigeeriasse. Samal ajal on aga umbes 250 000 Darfuri pagulase viibimise tõttu Tšaadis humanitaarolukord äärmiselt tõsine ning nõuab Euroopa Liidu missiooni EUFOR TCHAD/RCA otsekohest täielikku kohalesaatmist.

Praegu on turvalisuse olukord pealinnas N'Djamenas ning suuremas osas riigis, v.a riigi idaosas, maha rahunenud ning hakkab pärast viimast sõjategevust normaliseeruma. Samas on 15. veebruaril välja kuulutatud ning esialgu kaks nädalat kestma pidanud erakorralist seisukorda pikendatud käesoleva kuu keskpaigani. See andis Euroopa Liidule põhjust väljendada oma muret tsiviil- ja pressivabaduse piiramise üle Tšaadis.

Pärast ajutist katkestust on EUFORi missiooni kohalesaatmise tegevused jätkunud. Operatsiooni komandör kindral Nash pidas vajalikuks tegevuse ajutist peatamist pärast mässuliste rünnakuid, et hinnata uut poliitilist ja turvalisusolukorda. Tegevust jätkati ilma operatsiooni üldist ajalist raamistikku mõjutamata ning esialgne tegevussuutlikkus peaks jätkuvalt olema saavutatud märtsi keskpaigaks.

Piirkonna murettekitav olukord näitas veelgi selgemalt EUFORi ja ÜRO missioonide mandaatide olulisust. EUFORi missioon on tõestuseks Euroopa Liidu pühendumisele aidata kaasa piirkonna stabiliseerimisele. Määratud eesmärkide saavutamiseks on vaja kahte asja: me vajame kiiresti sõjaväe tagatud turvalisust ning teiseks peaksid konfliktipooled olema valmis alustama dialoogi ja läbirääkimisi.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel, komisjoni liige. − (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, kui ma pöördusin tagasi Tšaadi missioonilt, mis kestis 20–22. jaanuar 2008, teatasin ma juba siis, et Tšaad peaks olema Euroopa Liidu prioriteet. Veebruari alguses aset leidnud relvastatud mässuliste liikumiste riigipöördekatse ning sellele järgnenud sündmused on minu seisukohta vaid kinnitanud.

Ma olen siiani seisukohal, et kestev stabiilsus Tšaadis sõltub poliitilisest avatusest riigi kõigi siseprobleemide suhtes. Selle ülesande võttis komisjon endale eelmisel aastal, kui aitas kaasa ja toetas poliitilist dialoogi, mille tulemusel, nagu te teate, sõlmiti Tšaadi kokkulepe 13. augustil 2007. Ma olen veendunud, et vaid see dialoog saab luua poliitilise perspektiivi, mis on vajalik stabiilsuse tagamiseks ja demokraatia kindlustamiseks Tšaadis. See peab kaasa tooma valimissüsteemi usaldusväärse vaatluse ja hinnangu, mis võimaldab 2009. aastal toimuda vabadel ja läbipaistvatel valimiste.

Ma edastasin selle sõnumi rangel toonil president Débyle; see protsess oli juba järelevalvekomitee loomisega alanud. Hiljutised sündmused N'Djamenas andsid protsessile mõned tagasilöögid. Vaatamata valitsuse vastu suunatud riigipöördekatsele on mitmete opositsioonijuhtide, tsiviilisikute ja meedias töötavate inimeste kohtuväline arreteerimine kahetsusväärne ja täiesti vastuvõetamatu. Tšaadi 13. augusti poliitilise kokkuleppe vahendaja ja jälgijana olin ma üks esimesi väljendama oma muret antud teemal president Débyle oma viimase Tšaadi visiidi ajal 27. veebruaril.

Selle missiooni ajal soovitasin ma tungivalt president Débyl ning presidentuuri ja demokraatliku opositsiooni poliitilistel esindajatel, ehk kõigil Tšaadi vastutavatel poliitikutel, taasalustada poliitilise dialoogi protsessi eri pooltes usalduse taastamise kaudu. See nõuab pühendumist kõigilt poliitilistelt pooltelt, sealhulgas loomulikult ka president Débylt, kes on kinnitanud oma soovi jätkata poliitilise kokkulepe rakendamise garandina. Mulle kinnitati, et veebruari keskel välja kuulutatud erakorraline seisukord lõppeb vastavalt põhiseaduses sätestatud korrale ehk märtsi keskel.

Samal ajal nõudsime me tulemuslikult president Débylt härra Lol Mahamat Choua, põhiseaduse kaitsmise erakondade liidu presidendi, vabastamist. Bernard Kouchner ja mina avaldasime soovi temaga kohtuda. Me kohtusime temaga isiklikult ning järgmisel päeval ta vabastati. Samuti on mul väga hea meel kuulda, et härra Ngarlejy Yorongar on praegu Strasbourgis ning on võib-olla osadega teist kohtunud, kuid ma olen loomulikult jätkuvalt mures siiani kadunud Ibni Oumar Mahamat Saleh saatuse pärast. Seetõttu palusime me president Débylt edukalt laiendatud juurdluskomitee rajamist, kus oleks arvestatav rahvusvaheline osalus, sealhulgas Euroopa Liidu, Iraagi vabastamise operatsiooni ja Aafrika Liidu esindajad. See komitee peab tooma selgust arreteerimistele ja isikute kadumisele. See on oluliseks esialgseks sammuks kindluse taastamisel Tšaadis ja riigi olukorra normaliseerimisel.

Sama teade saadeti ka opositsiooniliikmetele. Lahendus peitub valitsuse, presidentuuri ja opositsiooni ühises vastutuses. Ma soovin lõpetuseks lühidalt selgitada regionaalset konteksti: riigipöördekatse Tšaadis oli suures osas Tšaadi ja Sudaani vaheliste suhete halvenemise otsene tagajärg. On äärmiselt keeruline mitte näha Khartoumi võimude mõju riigipöördekatsele.

Seetõttu on hädavajalik lõpetada Darfuri ja Tšaadi olukordade omavaheline sõltuvusse seadmine. Ma suhtun optimistlikult piirkondlikesse algatustesse olla vahendajaks Tšaadi ja Sudaani vahel, mida antud piirkonna riigi- või valitsuste juhid, eriti president Wade, nüüd rakendavad. Hetkeolukord tõestab, kui veel tõestust vaja oli, et Euroopa Liidu sõjalised ja tsiviiljõud on vaja otsekohe sündmuspaigale saata.

Siinkohal soovin ma mainida MINURCATi missiooni, mis toimub kooskõlas ÜRO 2007. aasta resolutsiooniga 1778. Selle sõjalise operatsiooni vajalikkus on täna selgem kui kunagi varem. Sajad tuhanded tsiviilisikud on sunnitud elama äärmiselt kehvades tingimustes Ida-Tšaadis, oodates kannatamatult EUFORi saabumist. Komisjon jätkab kõigi poliitiliste vahendite mobiliseerimist humanitaarabi andmiseks ja koostöö tegemiseks seoses olukorraga Tšaadis. Ma ootan president Wade poolt juhitava vahendamise tulemusi selleks, et määrata kindlaks või vähemalt teada saada aeg, mil ma pöördun tagasi mitte ainult Tšaadi vaid ka Khartoumisse. On äärmiselt oluline, et me jätkaksime vahendamist ja lepitamist N'Djamena ja Khartoumi vahel, kuna Tšaadi ja Sudaani vaheliste pingeliste suhete täielik kokkuvarisemine on väga võimalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Colm Burke, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Härra juhataja, mul on hea meel, et see arutelu on püsinud sellel nädalal täiskogu päevakavas. Olukord Tšaadis ei nõua mitte ainult Euroopa Liidu, vaid kogu rahvusvahelise üldsuse kohest tähelepanu. Dakaris leiab selle nädala lõpus aset Tšaadi ja Sudaani vaheline kohtumine, kus Senegali president annab oma parima president Déby ja president al-Bashiri vahelises rahulepingus kokkuleppele jõudmiseks. Ka ÜRO peasekretär Ban Ki-moon plaanib nendel kõnelustel Dakaris osaleda, kuna piirkonna humanitaarkriis on üheks tema prioriteediks.

Taolised poliitilised hetkesündmused rõhutavad parlamendi tänase pärastlõuna ajakohase arutelu olulisust ning ma kutsun üles kõiki kõne all olevaid juhte tegema ülimaid pingutusi kõikehaarava poliitilise lepitusprotsessi jätkamiseks.

Ka Euroopa Liit peab astuma olulisi diplomaatilisi samme nende viimaste arengute toetamiseks. Vahetult enne seda arutelu kohtusime mina ja mitu kolleegi parlamendist härra Yorongariga, kes on üks Tšaadi liidreid ja parlamendi opositsiooniliige ning kes jäi kadunuks pärast mässuliste rünnakut veebruari alguses. Riigi turvajõud võtsid ta kinni Tšaadis 3. veebruaril, kuid tal õnnestus põgeneda Kameruni, misjärel leidis ta varjupaiga Prantsusmaal. Tema samuti opositsioonipoliitikust kolleeg Mahamat Saleh on siiani kadunud. Praegune poliitiliste oponentide ja ka inimõiguste kaitsjate ahistamine Tšaadis peab lõppema.

Kahjuks on ELi rahuvalvemissioonil olnud juba esimene ohver, kelleks oli kogemata Sudaani territooriumile eksinud prantsuse rahuvalvur. Tema matused toimuvad täna, kuhu läheb kohale meie fraktsioonist ka härra von Wogau, kes on Euroopa Parlamendi julgeoleku ja kaitse allkomisjoni esimees. Ma avaldan fraktsiooni PPE-DE nimel kaastunnet selle sõduri perekonnale ja sõpradele.

Olen seisukohal, et praeguse humanitaar- ja turvalisuse olukorra tõttu on Euroopa Liidu rahuvalvemissiooni kohaleviimine muutnud hädavajalikuks. ÜROl ja ELil on kohustus kaitsta haavatavaid tsiviilisikuid ja võimaldada nii humanitaarabi kui ka kaitset humanitaarpersonalile. Ma olen uhke, et Iiri väed on osa sellest missioonist, mis nüüd jätkab tööd.

Lõpetuseks soovin ma tervitada Venemaa otsust missiooni jaoks helikoptereid anda. Taoline varustus pakub sellele olulisele ELi ettevõtmisele vajalikku tuge.

 
  
MPphoto
 
 

  Alain Hutchinson, fraktsiooni PSE nimel. – (FR), Härra juhataja, eesistuja esindaja, volinik, juba mitmeid kuid oleme me esitanud küsimusi ja jälginud lähedalt ELi algatusi EUFORi koheseks saatmiseks Tšaadi ja Kesk-Aafrika Vabariiki, kuna on loomulikult vajalik, et see Euroopa üleminekuvägi oleks operatiivne. Milleks on see vajalik? Ma leian, et seda on vaja korrata: see on vajalik, kuna see võimaldab kaitsta tsiviilisikutest põgenikke ja ümberasustatud inimesi, see võimaldab humanitaarabil riiki pääseda ning see võimaldab luua humanitaarruumi, mida on sõdivad pooled pidevalt ignoreerinud.

Euroopa Sotsiaaldemokraadid soovivad aga selgelt rõhutada, et Tšaadis kestva rahu saavutamise lahendus ei ole ainult sõjaväeline vaid ka poliitiline lahendus. Poliitilisel maastikul on Tšaadi kodanikuühiskond välja pakkunud kriisi lahendamiseks arvukalt võimalusi, mis põhinevad ulatuslikul dialoogil kõigi pooltega, sealhulgas relvastatud rühmituste juhtidega, sest ilma nendepoolse koostööta ei ole võimalik midagi saavutada.

Me võime nüüd mõelda, kas EL on neid ettepanekuid arvesse võtnud, kuid voliniku kõne kinnitab meile seda. Samas on meil aeg-ajalt tunne nagu Tšaadi kodanikuühiskonnalgi, et EL usub jätkuvalt pimedalt president Déby oletatavasse võimekusse kriisi lahendamisel. Iga päevaga saab selgemaks, et president Déby üksinda ei ole kunagi võimeline saavutama oodatud rahu Tšaadi.

Seetõttu tervitame me komisjonil nimel tehtud avaldusi. Me loodame, et komisjon näitab jätkuvalt välja oma poliitilist julgust ja söakust antud teemal.

 
  
MPphoto
 
 

  Philippe Morillon, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Härra juhataja, nagu härra Burke just mainis, anti seersant Polinile täna postuumselt sõjaväelised autasud Sudaanis kiiduväärt ja äärmiselt keerulise EUFORi missiooni eest Tšaadis ja Kesk-Aafrika Vabariigis. Ma soovin talle avaldada austust tema kaasvõitlejate nimel kõige kõrgemate rahvuslike ja Euroopa võimude – eriti meie kõrge esindajana tegutseva Javier Solana ja kolleegi Karl von Wogau – kohalolekul.

Juba aastaid on see parlament järeleandmatult palunud ELil täita oma kohustust Darfuri ja ümbritsevate piirkondade veriste konfliktide ohvrite kaitsmiseks. Seetõttu on parlament hukka mõistnud pidevad poliitilised tõkked rahvusvaheliste vägede kohaleviimiseks sellel eesmärgil. Samuti, nagu härra volinik juba mainis, on parlament tervitanud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1778 sõjaväelise operatsiooni saatmiseks Tšaadi ja Kesk-Aafrika vabariiki, mis toetaks ÜRO missiooni MINURCAT ja Tšaadi politseiüksusi.

Praegu ei ole mõtet rääkida nendest arvukatest probleemidest, mis takistasid rahvusvahelise väe kasutamist plaanitud kuupäevaks 2007. aasta novembriks, kuid tegelik kasutamine algas alles jaanuaris ning lõppeb praeguse graafiku kohaselt selle aasta mais. Härra eesistuja, te mainisite, kui ulatuslikult mässuliste tegevus N'Djamenas missiooni edasi lükkas, kuid samuti tuleks ära mainida Euroopa Liidu kasutuses olevate vahendite puudust sellise missiooniga tegelemiseks, eriti, mis puudutab logistikat ja helikoptereid. Ma soovin praegu tervitada eilset avaldust selle kohta, et Venemaa kavatseb ELi varustada vajalike vahenditega just nendes valdkondades.

Ehk saate teie, härra eesistuja, tuua teemasse rohkem selgust?

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Crowley, fraktsiooni UEN nimel. – Härra juhataja, ma soovin tänada eesistujat ja volinikku meie teavitamise eest Tšaadi praegusest olukorrast ning kolleegidele härra Burke’ile ja härra Morillonile soovin ma avaldada austust ja kaastunnet hiljuti oma tööülesannete täitmisel elu andnud prantsuse rahuvalvaja perekonnale.

Üks õudusi, millega me peame tegelema Tšaadi – ning tegelikult terve sealse Aafrika piirkonna – olukorra üle arutledes ning seda uurides, on jätkuv ebastabiilsus nii Tšaadis kui ka Sudaanis ja Darfuri piirkonnas ning Kesk-Aafrika Vabariigis. Samuti valmistavad muret üle piiride levivad välismõjud piirkonna riikide hulgas. Seetõttu on ühise pinna leidmine lahenduste otsimisel nii keeruline. On kerge öelda, et me kavatseme kaasata kodanikuühiskonda, kuid kodanikuühiskonnale ei ole antud võimalust tegutseda ja näidata üles oma soove erinevate mässuliste või opositsioonijõudude kohalviibimise tõttu.

Seetõttu ei keskendu me Eurofori mehhanismi kaudu nüüd vaid Tšaadi läinud Sudaani pagulaste – keda on üle veerand miljoni ning kellest ligi 10 000 on saabunud viimase kuu jooksul – ja Kesk-Aafrika vabariigist tulnud pagulaste stabiilsusele ja kaitsele, vaid me üritame ka tagada demokraatia ja antud küsimuse demokratiseerimise toomise esiplaanile. Seetõttu õnnitlen ma volinik Micheli töö eest, mida ta on teinud koos – ja ma kasutan seda sõna ettevaatlikult – „legitiimse” valitsusega Tšaadis ja teistel aladel soodustamaks nende korralikku toimimist. Kahjuks ei ole mul samasugust usaldust kadunud inimestega tegeleva juurdluse sõltumatusesse, mille läbiviimist juhivad Tšaadi võimud, kuid loodetavasti tõstab Euroopa Liidu kaasamine juurdlusesse selle usaldusväärsust.

Mu viimaseks märkuseks on see, et nüüd, tänu Venemaa ja teiste riikide abile, paigutatakse vägesid kohapeale. Ma rääkisin eelmisel nädalal operatsiooni komandöri kindralleitnant Pat Nashiga, kes andis mulle teada, et praegu on kohapeal 700 üksust, kellest 56 on Iirimaalt, ning täielik koosseis jõuab sinna enne vihmahooaega, loodetavasti mai alguseks.

Meie kohustuseks nüüd selles parlamendis on toetada rahuvalvejõudu oma poliitilise tegevuse ja sõnadega ning, mis kõige olulisem, tagades neile töö tegemiseks korralikud ressursid.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Hélène Aubert, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Härra juhataja, inimõiguste ja tsiviilelanike olukord Tšaadis on jätkuvalt kriitiline ning mis tahes poliitilise dialoogi algatus ei saa olla edukas seni, kui meil puudub kindel vastus 3. veebruaril arreteeritud opositsiooniliikmete saatuse kohta ning kui ei lõppe lakkamatu vägivald isikute suhtes, keda Idriss Déby näeb kõrvaldamist vajavate vaenlastena.

Seetõttu, lugupeetud volinik, on äärmiselt oluline, et jätkaksite surve avaldamist nii, nagu te olete seda siiani teinud, et sundida Idriss Déby’d avaldama Ibni Mahamat Saleh asukoht ja tema saatus ning kui ta veel elus on, siis teda vabastama. Ma soovin kasutada seda võimalust, et avaldada oma solidaarsust ja tervitada tema poega, kes on täna saalis kohal, ja parlamentaarset esindajat härra Yorongari, kes on siia tulnud, et meile rääkida oma riigi olukorrast ja tulevikust.

Volinik, härra eesistuja, daamid ja härrad, Tšaadi ümberasustatud inimesed, kes on täna Strasbourgis vägagi esindatud, kuulavad teid hoolikalt ning loodavad teile, et te looksite avatud dialoogi, mis ei tõrju ühtegi Tšaadi poliitilist poolt. Just nendes tingimustes on väljavaated rahule ja demokraatlikule protsessile võimalikud – koostöös kõigi pooltega ning nende tingimuste juures võib EUFOR lõpuks kohale saabuda parimates oludes, tuues piirkonna välja ebakindlusest, mille on kaasa toonud hiljutised sündmused. ELi roll peab olema selgelt määratletud seoses Prantsusmaa rolliga selles piirkonnas, kes on võimaldanud Idriss Déby’l jääda võimule vaatamata sellele, et Prantsuse presidendi sõnad on nüüd muutunud otsekohesemaks ning kutsuvad üles varasemat poliitikat muutma.

Volinik, härra juhataja, te peate ära kasutama oma võimalust avaldada survet selleks, et saada tõelisi tagatisi ja kaitset kõigile Tšaadi demokraatidele ning selleks kasutama nõudvamat ja rangemat lähenemist president Débyga suheldes, kes praegusel hetkel üritab lihtsalt aega võita ja oma mainet säilitada.

 
  
MPphoto
 
 

  Tobias Pflüger, fraktsiooni GUE/NGL nimel. (DE) Härra juhataja, EL on saatnud Tšaadi EUFORi missiooni ning juba on surma saanud üks EUFORi rahuvalvaja. Just selliseid sündmusi me kartsimegi. Väidetavalt ületasid Prantsuse üksused Sudaani piiri.

Kas sellel EUFORi missioonil on üldse mõtet? Meie arvates mitte! Nendel vägedel ei ole võimalik olla neutraalne. Suurem osa EUFORi vägedest on pärit Prantsusmaalt ning Prantsusmaal on sõjaväeline kokkulepe Débyga, kes haaras võimu sõjaväelise riigipöördega, aidates teda relvadega ja lennujaama kindlustamisega mässuliste rünnakute vastu. Mässuliste rünnak toimus vahetult enne EUFORi missiooni algust, mis tähendab, et missioon valas konfliktile õli tulle ning töötab seega hoopis meie eesmärgile vastu.

Idriss Déby kasutas ära mässuliste rünnakule järgnenud olukorda, et demokraatlik opositsioon maha suruda. EL on sellesse olukorda segatud. Me soovitame teil tungivalt EUFORi väed tagasi kutsuda! Prantsusmaa – ning seetõttu kaudselt ka EL – teeb tihedat koostööd Tšaadi sõjalise juhi Débyga. Tšaadi demokraatlik opositsioon nõuab suuremat kodanikuühiskonna survet valitsusele ning see peaks olema ka meie seisukoht, mitte konflikti edasine militariseerimine.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Martens (PPE-DE). – (NL) Ma soovin komisjoni ja nõukogu tänada nende avalduste eest, mis minu meelest olid väga kasulikud. Kesk-Aafrika vaevleb maailma suurima inimõiguskatastroofi küüsis ning olukord muutub aina tõsisemaks.

Nagu juba enne mainiti, on tuhanded inimesed põgenenud Darfurist Tšaadi, kuid jätkuva vägivalla tõttu Tšaadis põgenevad inimesed nüüd ka Kameruni, Nigeeriasse ja Kesk-Aafrika Vabariiki. Sudaani sõjavägi ja rahuvalvajad toetavad suures osas hästi relvastatud Tšaadi mässulisi Darfuri ja Tšaadi vahelisel piirialal, keda lisaks Sudaani valitsusele toetavad ka Darfuris olevad Araabia rühmitused. See põhjustab põgenike suurt hulka.

Härra juhataja, me ei saa hoida olukorrast eemale. Me peame andma endast kõik, et lahendada Sudaani ja Tšaadi ummikseisu ning stabiliseerida konfliktiala nii poliitilise dialoogi kaudu kui ka toe ja kaitse võimaldamisega kodanikele ja abiorganisatsioonidele. On väga hea, et Euroopa Liit on otsustanud Tšaadi saata ühise rahuvalvemissiooni, mille eesmärgiks on kodanike kaitsmine ja humanitaarabi tagamine.

Härra juhataja, ELi sõjalise komitee esimees kindral Henri Bentegeat on teada andnud, et probleeme on varustusega. Kas nõukogu saab teada anda, milliste riikidega ta veel läbirääkimisi peab seoses nende võimaliku panusega selles valdkonnas?

Miljonid inimesed on juba aastaid elanud selles ohtlikus olukorras, kus ei ole märkimisväärseid muudatusi toimunud. Me ei tohi ebaõnnestuda. Mu küsimus komisjonile ja nõukogule on järgmine: kas on veel midagi öelda või teha, et muuta sellest kõrgetasemeline missioon.

 
  
MPphoto
 
 

  Thijs Berman (PSE). – (NL) EUFORi neutraalsete vägede ja varustuse kiire kohaletoimetamine Tšaadi on vajalik elanike ja põgenike turvalisuse ning piirkonna stabiilsuse tagamiseks. Kui EL soovib selles missioonis tulemuslikult osaleda, siis peavad liikmesriigid, sealhulgas Madalmaad, täitma oma lubadusi, et EUFOR saadetaks välja niipea kui võimalik. Liikmesriigid ei tohiks oma aeglase reageerimisega põhjustada ebavajalikke viivitusi vägede ja varustuse tarnimises EUFORile ja oma kohuse täitmises. Samuti on vajalikud Venemaa helikopterid, kas või vähemalt selleks, et nad Tšetšeeniat ei laastaks.

Samas ei ole ohustatud mitte ainult humanitaarolukord vaid terve piirkonna stabiilsus. Olukorda halvendab Tšaadi ja Sudaani vaheline piirikonflikt. Ehk on Senegali presidendi Abdoelaye Wade poolt vahendatavad rahuläbirääkimised Tšaadi ja Sudaani presidentide vahel samm õiges suunas. EL peab seda samamoodi toetama nagu ta Keenias püsib tagaplaanil, kuid saab tugevat toetust Kofi Annanilt.

Louis Michel ütles väga õigesti, et poliitiline dialoog kõigi poolte vahel peab aset leidma. Samas peab EL tugevamalt võitlema kadunud opositsioonijuhtide ja inimõiguslaste vabastamise nimel. Vastasel korral on dialoog võimatu. Sarnaselt Keenia olukorrale jaanuaris ei kehti siin tavalised reeglid. Vabadusest ja dialoogist peavad saama Tšaadi abistamise jätkamise tingimused.

 
  
MPphoto
 
 

  Jens Holm (GUE/NGL). – (SV) Härra juhataja, Tšaadi konflikti ei tohi vaadelda eraldiseisvalt Darfuri konfliktist Sudaanis. On suhteliselt selge, et Tšaadi valitsus toetab mässulisi Darfuris. Tšaadi opositsioon on teada andnud, et Darfuri mässulised võitlevad koos Tšaadi valitsuse armeega Tšaadi mässuliste vastu.

Minu riik Rootsi annab EUFORi missioonile paarsada sõdurit. Missiooni eesmärgiks on tagada tsiviilelanike julgeolek, kuid kahjuks on tõendeid, et seda väge kasutatakse etturina Tšaadi sisepoliitikas. Tšaadi president Idriss Déby on teinud avalduse, milles ta kutsub üles EUFORi võimalikult kiiresti vallutama Tšaadi idaosa. On selge, et Déby tahab kasutada EUFORi omaenda režiimi püsimise tagamiseks.

Ma soovin komisjonile ja nõukogule ühe küsimuse esitada: kuidas saate te tagada selle, et EUFORi tegevust ei mõjutaks taolised surveavaldused? Mida te arvate Déby valitsuse ja Darfuri mässuliste koostööst? Kas ma eksin? Sellisel juhul veenge mind vastupidises! Mis puudutab Tšaadi tsiviilopositsiooni hulgast võetud vange, siis on hea, et mõned neist on nüüd vabastatud, kuid teha on veel palju. Mida teeb EL, et tagada kõigi poliitiliste vangide kohene vabastamine?

 
  
MPphoto
 
 

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE). – Härra juhataja, ma olen väljendanud oma tõsiseid kahtlusi Tšaadi operatsiooni suhtes selle algusest peale. EL ei tohiks sekkuda sõjalistesse küsimustesse. Igal juhul nõuab olukord Darfuris ning Tšaadi ja Kesk-Aafrika vabariigi naaberaladel läbimõeldud ja ühtset poliitikat, mis lähtub poliitilistest põhimõtetest ja mis kehtestaks lennukeeluala – taolist ülesannet on vaid NATO taoline organisatsioon pädev täitma. Mida me praegu näeme on pooltoores, poliitiliste sepitsustega operatsioon, mis täidab peamiselt Prantsusmaa eesmärke ja laseb ELil järel joosta.

On häbiväärne, et selline ebakindel operatsioon lasti käiku ohtu korralikult hindamata ja ilma olulise varustuseta enne vägede väljasaatmist. Eriti pean ma silmas helikopterite puudumist. Ükski Euroopa liitlane ei olnud valmis neid pakkuma. Nüüd tagantjärgi saame me teada, et Venemaa on valmis pakkuma helikoptereid, kuid mitte ainult seda – Venemaa soovib ka missioonis osaleda. Mida ütleb see ELi motiivide kohta? Nii meeleheitel kasutama mis tahes õlekõrsi ja ohtlikke liitlasi, peaasi, et ei peaks ameeriklasi kaasama. See paljastab taoliste tegevuste tegeliku pale. See on Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika kõige suurem häbiplekk.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Sonik (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, üheks oluliseks elemendiks meie Tšaadi missioonis peaks olema laiahaardeline poliitiline tegevus, mille eesmärgiks on tõhus vahendamine vaenupoolte vahel. Kui valitsused Khartoumis ja N’djamenas ei saa omavahel kokkuleppele, võib missioon osutuda kasutuks ning saavutatud tulemused võivad kiiresti muutuda. Seetõttu on oluline, et me osaleksime laiahaardelises rahvusvahelisi organisatsioone kaasavas vahendamises selleks, et innustada mõlema riigi juhte lahendama tüliküsimusi.

Euroopa Liidu missiooni eesmärgiks on tõsta humanitaarmissioonide julgeolekut Ida-Tšaadis. Rahvusvahelise poliitika eksperdid on välja toonud, et see võib viia suurenenud põgenike sissevoolule Darfuri aladelt, kes otsivad turvalist varjupaika relvastatud mässuliste rühmituste eest. Selle juhtumisel võime me leida ennast keerulises olukorras, kui mõelda Tšaadi peaministri hiljutistele avaldustele, kus ta kutsus rahvusvahelist üldsust üles põgenikke ümber paigutama. Samuti ähvardas peaminister, et kui rahvusvaheline üldsus pagulastega ei tegele, siis viivad Tšaadi võimud ise pagulased riigist välja. Ma usun, et taolised avaldused tuletavad meile kõigile meelde Balkani konflikte, kus eri pooled kohtlesid vähemusi ja põgenikke sarnasel viisil.

 
  
MPphoto
 
 

  Urszula Gacek (PPE-DE). – Härra juhataja, juba ainuüksi Darfuri nimi on muutunud inimkannatuste ja hädade sünonüümiks. Sudaani sõja tagajärjed on levinud üle piiri Tšaadi, kus pea 300 000 Sudaani põgenikku avaldavad tohutut survet Tšaadi majandusele ja poliitilisele stabiilsusele. Ilma poliitilise lahenduseta selle piirkonna probleemidele ei ole võimalik rahu saavutada. Samas peame me praegu tegelema ka kohese olukorraga ning selle eesmärgiga saadab ELi põgenike kaitsmiseks 3700 sõjaväelast kohapeale.

Poola saadab 400 inimesega üksuse, kuhu kuuluvad ka insenerid ja meedikud. Meie sõjaväelased puutuvad kokku ohtlike ja keeruliste oludega ning on tunnistajateks kohutavatele vaatepiltidele. Nad väärivad selle ülesande eest meie austust ja tänulikkust. Kindlasti ei väärinud nad selle parlamendi vasakäärmuslaste ja euroskeptikute kriitikat.

 
  
MPphoto
 
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE). – (FI) Härra juhataja, kõik tänased sõnavõtjad on öelnud, et humanitaarabi järele on tungiv vajadus. Samas on mitmed abitöölised pidanud piirkonnast lahkuma, kuna see ei ole turvaline. ÜRO pagulaste agentuuri teatel on põgenikelaagrites julgeolekut ja abi puudutav olukord eriti halb ning seksuaalne vägivald on laialt levinud.

Tšaadi valitsuse poolt 15. veebruaril välja kuulutatud erakorraline seisukord on kiirendanud selle riigi langemist kaosesse. Deklaratsioon on eriti murettekitav viis kriisi ja segadusega tegelemiseks. Praktikas annab ta valitsusele õiguse opositsiooni tegelike ja kahtlustatavate esindajate vaigistamiseks ja kinnipidamiseks. Samuti annab erakorraline seisukord valitsusele õiguse piirata kodanike liikumis- ja kogunemisvabadust ning kontrollida era- ja riigi massiteabevahendeid.

EL peaks pöörduma Tšaadi valitsuse poole palvega lõpetada erakorraline seisukord ning julgustama Tšaadi osalema tihedamas koostöös selleks, et tagada juurdepääsu organisatsioonidele, kes annavad humanitaarabi kriisialadele ning et teha nende töö seal võimalikuks. See peaks juhtuma niipea kui võimalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). – (SK) Tšaadis elab praegu enam kui 250 000 Sudaani pagulast kaheteistkümnes põgenikelaagris riigi idaosas. Ühtlasi (kuigi seda mainitakse harvem) pakub Tšaad praegu varjupaika ka 57 000 pagulasele Kesk-Aafrika vabariigist, kes elavad neljas laagris riigi lõunaosas.

Me ei tohi unustada, et naised moodustavad enam kui 56% pagulastest. Üle 60% on alla 18-aastased ning just sel põhjusel tahan ma, et lisaks põhiliste ellujäämiseks vajalikele tingimustele pöörataks rohkem tähelepanu ka haridusele ja tervishoiule. Lisaks sellele on Tšaadis suur hulk inimesi, koguarvuga 180 000, kes on riigi julgeolekuolukorra tõttu riigisiseselt ümberasustatud. Enamik neist asub riigi idaosas, kus neil puuduvad põhilised elamistingimused, sealhulgas toit, igapäevaesemed, riided, joogivesi, ravimite ja vaktsiinide kättesaadavus.

Ma kutsun komisjoni leidma tõhusaid meetmeid selleks, et meie Tšaadi missioonil oleks tunduvalt suuremad volitused ja parem tehniline varustus, sealhulgas ka parem meditsiinivarustus.

 
  
MPphoto
 
 

  Gay Mitchell (PPE-DE). – Härra juhataja, mu kolleeg on teile esitanud arvud ja ma ei hakka neid kordama – välja arvatud seda, et mainitud 57 000 pagulasest on 12 000 alates 2008. aasta algusest läinud Kesk-Aafrika Vabariiki. Nüüd on meil Tšaadis arvukad Iiri väed. Ma soovin neile edu. Nad on osa suurest ELi üksusest, kuhu kuulub kokku 14 ELi liikmesriiki samas, kui juhtimiskeskuse töös osaleb 21 liikmesriiki.

Olukord on järgmine: me peame tegelema väga tõsise humanitaarprobleemiga. Ma ei nõustu nendega, kes väidavad, et seda probleemi on suuteline lahendama NATO üksinda. Seda probleemi suudab lahendada Eurofor, kui nad on selleks valmistunud – ja praegu nad just ette valmistuvadki. Mul on hea meel, et nad saavad lõpuks oma töö tegemiseks vajalikke vahendeid, kuid me peame neile andma ka aega kohanemiseks ja selleks, et nad saaksid piirkonna humanitaarabi ohutumaks muuta ning peame neid kohapealses töös toetama. Kindlasti ei vaja nad vastikuid ja nipsakaid poliitilisi kommentaare, mida me täna vasakäärmuslastelt kuulnud oleme.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Ma soovin vastata selle arutelu mõningatele olulisematele küsimustele, esiteks seoses tehniliste vahendite ja varustusega ehk teisisõnu helikopteritega. See ei ole vaid Euroopa Liidu probleem. Samade probleemidega on silmitsi ka teised: NATO, ÜRO jt, kuid loomulikult ei ole see vabanduseks.

Ma soovin kinnitada härra Morillonile ja härra Van Ordenile, et Euroopa organid tegelevad aktiivselt antud teemaga. Praegu töötab probleemi kallal Euroopa Kaitseagentuur, üritades leida pikaajalist lahendust helikopterite küsimusele. Nagu juba mainiti, toimuvad Vene Föderatsiooniga läbirääkimised helikopterite saamiseks. Praegu puudub mul teave läbirääkimiste edenemise või selle kohta, kas kokkulepe on saavutatud. Kuid ma tean, et läbirääkimised toimuvad.

Mis puutub selle missiooni saatmisesse – ja vastuseks mitme parlamendiliikme, nende hulgas ka proua Martensi, küsimustele –, siis soovin ma korrata, et missiooni kohalesaatmises oli 12-päevane katkestus, mis on nüüdseks lõppenud. Vägede kohalesaatmine jätkub ja, nagu ma juba oma sissejuhatuses ütlesin, eeldame me, et operatsiooni üldine ajaline raamistik jääb samaks. Plaani kohaselt saavutame me esialgse tegutsemissuutlikkuse mõne päeva pärast, käesoleva kuu keskpaigas.

Selle operatsiooni esimese ohvri, Prantsuse üksuse liikme, osas pean ma ütlema, et juurdlus alles toimub. Tema matusel osalesid täna kõrge esindajana tegutsev härra Solana ja operatsiooni komandör, kindral Nash, kes avaldasid Euroopa Liidu nimel kaastunnet.

Ma soovin lõpetada järgmiste mõtetega. Euroopa Liit on teadlik Tšaadi kriisi tõsidusest ja selle piirkondlikest mõõtmetest, mida ma varem välja toonud olen. Seetõttu kavatsen ma jätkata dialoogi soodustamist nii Tšaadi valitsuse ja opositsiooni vahel kui Tšaadi ja Sudaani valitsuste vahel.

Me näeme EUFORit nende pingutuste olulise osana ning oleme teadlikud hea varustuse tähtsusest. Ma soovin kommenteerida härra Holmi avaldust ja rõhutada, et EUFORi missioon Tšaadis on osa MINURCATist ehk ÜRO missioonist Kesk-Aafrika vabariigis ja Tšaadis. Seetõttu kuuluvad selle operatsiooni – ehk ÜRO missiooni ja EUFORi operatsiooni – juhtpõhimõtete hulka erapooletus ja sõltumatus. Need põhimõtted on osa EUFORi operatsioonist Tšaadis ja Kesk-Aafrika Vabariigis.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel, komisjoni liige. − (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, ka mina soovin alustuseks avaldada tunnustust Prantsuse sõdurile, kes hukkus teenistuskohustusi täites ohtliku rahuvalvemissiooni ajal. Me soovime avaldada kaastunnet selle ohtliku missiooni ohvriks langenud sõduri perekonnale.

Ma ei olnud teadlik sellest, et härra Yorongari ja härra Saleh’i poeg viibisid saalis. Ma soovin neid samuti tervitada ja neile öelda – kuigi mul ei ole seda kohustust –, et loomulikult soovin ma nendega kohtuda, kui neil on mulle anda teavet, mida mul praegu ei ole. Ma kohtun nendega hea meelega.

Teiseks usun ma, et ilma dialoogita ei ole võimalik saavutada kestvaid lahendusi ning Tšaadis ei ole võimalik saavutada kestvaid lahendusi, kui ei olukorda ei taastata või ei leita lahendust Sudaani ja Tšaadi vahelistele suhetele. On selge, et siin on mitmete mõjude koostoime ning seetõttu näib mulle, et see on veel üks lahenduse kriteerium.

Proua Aubert, loomulikult ma nõustun teie murega ja vajadusega avaldada president Débyle – ja tegelikult kõigile pooltele – maksimaalset survet selleks, et tagada inimõiguste austamine. Ma olen selgelt ja tugevalt astunud välja kohtuväliste arreteerimiste vastu. Samuti olen ma nõudnud erakorralise seisukorra täielikku tühistamist. Nagu ma ütlesin, palusime me juurdluskomiteel olla avatud rahvusvahelise üldsuse esindajate kaasamisele selleks, et tagada objektiivsus ja käegakatsutavad tulemused.

Samas soovin ma teha väikese täpsustuse seoses teie palvega ELile, et tal oleks Prantsusmaast erinev poliitika, sest vastasel korral ei oleks see minu aus. Ma osalesin president Sarkozy väga selges sõnumis härra Débyle. Mulle ei jäänud muljet, et Prantsuse presidendi ehk Prantsusmaa kõige kõrgema esindaja ja president Déby vahel oleks olnud mingisugust partnerlust. Sõnumi toon ja sisu olid täiesti ühemõttelised. Ma pean ütlema, et tema sõnad jätsid väga hea mulje. Minu juuresolekul astus ta härra Débyga vesteldes selgelt välja kohtuväliste arreteerimiste vastu ning avaldas oma pahameelt selle osas, et mitte keegi ei tea kadunud inimeste asukohta ning ta rõhutas tugevalt kõiki pooli kaasava avatud dialoogi vajadust.

Seoses EUFOR MINURCATi vägede kohaleviimisega on meil hea meel teatada EUFORi Tšaadi/Kesk-Aafrika Vabariigi vägede ümberpaigutamisest teisipäeval, 12. veebruaril. EUFOR on loomulikult ELi vajalik panus tsiviilelanike kaitsmisel Tšaadi idaosas ja piirkonna stabiliseerimisel. Ma ei nõustu sellele missioonile vastu seisvate inimestega, kuna leian, et nad eksivad, kui alahindavad missiooni tähtsust või isegi ütlevad, et meil ei ole põhjust sinna minna – minu seisukoht on hoopis teistsugune. Komisjon on koostanud tegevusplaani stabiliseerimisprotsessi jaoks, et toetada ümberasustatud isikute vabatahtlikku tagasipöördumist oma päritolupaikadesse ning et taasalustada konfliktist mõjutatud Ida-Tšaadi alade arenguprotsessi.

EUFORi missioon – mis praegu hõlmab 600 sõdurit, kellest 380 asuvad Abéché’s – saadeti välja 12. veebruaril 2008 ning see saavutab oma esialgse tegutsemissuutlikkuse märtsi keskpaigaks ning täieliku tegutsemissuutlikkuse, ehk 3700 sõdurit, juunikuuks, mis peaks aitama tagada MINURCATi kohaleviimist. MINURCATi kohalesaatmine on äärmiselt oluline selleks, et tagada tsiviilelanike julgeolek ja kaitse Tšaadi idaosas ning loomulikult aitab see kaasa ka inimõiguste järelevalvele, edendamisele ja kaitsele. See on äärmiselt oluline ja pühendunud vaatleja. MINURCATi kasutamine on seda olulisem, et komisjon kavandas programmi kohtu- ja vanglasüsteemi kontrollimiseks 2007. aastal ning julgeolekusüsteemi reformimiseks 2008–2011. aastaks. Me tuletame sellele parlamendile meelde, et Tšaadi võimud peavad võimalikult ruttu heaks kiitma MINURCATi töömeetmed, sest mis tahes lisaviivitused võivad mõjutada Tšaadi humanitaarkaitse politseijõudude väljasaatmise graafikut, mille eelarvest üle poole rahastab komisjon.

Ma soovin öelda paar sõna üldsuse toe kohta Ida-Tšaadis. Komisjon on andnud humanitaarabi Tšaadi idaossa alates 2004. aastast ning 2007. aastal antud abi kogusumma oli 30 miljonit eurot. Samuti eraldas komisjon 10 miljonit eurot MINUCRATi politseiteenistuse kohaleviimiseks. Üheksanda Euroopa Arengufondi kaudu on komisjon andnud üle 13 miljoni euro taastusabi programmi elluviimiseks Tšaadis ja Kesk-Aafrika Vabariigis. Ka on komisjon nõustunud toetama oma vahenditega lepitusprotsessi 2006. aastal konflikti sattunud etniliste gruppide vahel, kellel on suhted puudunud pärast massilist rahvastiku ümberasumise lainet. Samas nõuab nende programmide rakendamine kestvat stabiilsust selles alampiirkonnas.

Härra juhataja, daamid ja härrad, ma pidasin vajalikuks antud märkused teha. Ma soovin teile teada anda, et igal juhul – ja ma soovin seda avalikult öelda – kavatsen ma seda olukorda igapäevaselt jälgida. Ma olen valmis kohapeale sõitma, kui tunnen, et see on vajalik ja kasulik ning ma saan seda väga lühikese etteteatamisega teha. Ma olen korraldanud peatselt aset leidva kohtumise president Beshiriga ja taaskohtumise president Débyga, et arutada eriti Sudaani ja Tšaadi vahelisi suhteid. Lisaks sellele hoian ma loomulikult ka vajalikku kontakti eri poliitiliste tegutsejatega ja kodanikuühiskonnaga selleks, et saavutada progressi avatud dialoogis, ilma milleta ei ole selles piirkonnas võimalik saavutada kestvaid lahendusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Bairbre de Brún (GUE/NGL), kirjalikult. – (GA) Iiri sõdurid on saanud hea kuulsuse osaledes ÜRO rahuvalveoperatsioonidel kriisikolletes ja konfliktipiirkondades. Rahuvalveoperatsioonide juhendaja peaks olema ÜRO, seda on võimatu saavutada Euroopa lahinguüksuste abil.

Eriliseks probleemiks on osalemine EUFORi grupis Tšaadis. Selles üksuses on keskne roll Prantsusmaal. Samas toetavad teised Prantsuse sõdurid Tšaadi presidenti Idriss Déby’d, keda Amnesty International rängalt kritiseerib. Lisaks on Tšaad Prantsusmaa endine asumaa.

Varitseb oht, et Iiri vägesid käsitletakse jõuna, mis toetab valitsust, kelle inimõigusalane tegevus on kahtluse alla seatud. Varitseb oht, et Iirimaad ei käsitleta enam neutraalsena.

Tšaadi raskes olukorras on rahvusvaheliste vägede toetus vajalik, kuid need peaksid tõeliselt olema ÜRO väed.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika