Istungi stenogramm

Kolmapäev, 12. märts 2008 - Strasbourg

15. Infotund (küsimused nõukogule)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on küsimused nõukogule (B6-0013/2008).

Nõukogule on esitatud järgmised küsimused

Kuna küsimused käsitlevad sama teemat, siis käsitletakse neid koos:

Küsimus 1, mille on esitanud Marian Harkin (H-0077/08)

Teema: Lissaboni leping

Kas käesolevas Lissaboni lepingu tekstis leiduvad veel mõned selgitamist vajavad küsimused ja kas kõik eesistujariigi Sloveenia teemasid, menetlust ja lepingu täitmise ajalist raamistikku käsitlevad mureküsimused on leidnud lahenduse? Kui aga asi ei ole nii, siis kas nõukogu võib välja tuua kõige olulisemad küsimused?

Küsimus 2, mille on esitanud Gay Mitchell (H-0097/08)

Teema: nõukogu esimees

Kas nõukogus on peetud eelvestlusi teemal, kellest saab pärast Lissaboni lepingu ratifitseerimist ELi nõukogu esimees?

  Gay Mitchell (PPE-DE). – Härra juhataja, ametlikule reeglistikule toetudes, ei ole see päris kindlasti sama teema. Palun, kas me võiksime austada parlamendiliikmete huvisid? Küsimuste selline summeerimine on häbiväärne. Üks infotund on hullem kui teine! Nende kahe küsimise vahel pole vähimatki seost. Ma protesteerin tungivalt täiskogu liikmete taolise kohtlemise vastu.

  Juhataja. − Ma mõistan, härra Mitchell, kuid mida kauem me nendel küsimustel peatume, seda vähem jääb meil aega teistele, samuti parlamendiliikmete poolt seaduslikult esitatud küsimustele vastamiseks. Nendele küsimustele koos vastamine oli nõukogu otsus. Austatud parlamendiliige ei kannata kahju, kuna loomulikult on tal võimalus oma eriküsimuses sõna võtta. Seetõttu arvan, et tal ei ole midagi vähimalgi määral kaotada.

Seepärast me jätkame oma tööd, sest vastasel juhul kaotame veel rohkem aega, millel me aga ei saa lubada raisku minna. Kord korralt on üha raskem saavutada minimaalsetki produktiivsuse taset neis meie parlamentaarseks tööks nii olulistes infotundides. Härra nõukogu eesistuja, teil on sõna.

  Janez Lenarčič, eesistuja. − (SL) Ma rõhutaksin, et mis nõukogu puudutab, siis pole vahet, kas me vastame neile küsimustele koos või eraldi. See pole meie otsustada. Selles küsimuses täidame me parlamendi soove.

Kõigepealt vastan ma proua Harkini küsimusele. Ma rõhutan, et Lissaboni lepingu jõustumine oleneb kõigi 27 liikmesriigi poolsest ratifitseerimisest. Samas on selge, nagu kõigi Lissaboni lepingu oluliste lepingumuudatuste puhul, et lepingu jõustumiseks on vaja teatavaid eelvalmistussätteid. Vastavalt ülemkogu 2007. aasta detsembri otsusega antud volitusele, on eesistujariik Sloveenia nende ettevalmistustega alustanud. Ma rõhutan, et täideviimisega seotud töö on jõudnud sellele tasemele ja on vaid tehnilist ja sissejuhatavat laadi.

Kuni ratifitseerimisprotsessi pole lõpetatud, on see töö vaid ajutist ja esialgset laadi. Lissaboni lepingu täitmist käsitlevaid aspekte on võimalik arutada alles pärast selle lepingu jõustumist. On olemas ka palju juhuseid, kus mõningaid lepingu rakendamist käsitlevaid aspekte on võimalik arutada ainult komisjoni ettepanekul.

Nõukogu kavatseb parlamenti protsessi käiguga kursis hoida ja teeb parlamendiga tihedat koostööd kõigis neis Lissaboni lepingu rakendamist käsitlevates ettevalmistavates aspektides, mis on mõlema institutsiooni huvides.

Teiseks vastan ma härra Mitchelli küsimusele. Vastus on „ei”, nõukogu ei ole veel arutanud, kellest peaks saama Euroopa Liidu Nõukogu uus esimees, täpsemalt öeldes, kellest peaks saama Euroopa Ülemkogu president. Nõukogu ei ole seda veel arutanud. Ma lisaksin siia eesistujariigi arvamuse, et seda teemat pole arutatud, kuna selleks pole veel õige aeg.

  Marian Harkin (ALDE). – Ma tänan nõukogu eesistujat vastuse eest. Nagu ma öeldust järeldan, on tegemist käimasoleva protsessiga, milles võib leiduda selgitamist vajavaid valdkondi, mis vajavad lahendust.

Rääkides selgitamisest, ma sooviksin teada, mida te arvate ametliku konsolideeritud teksti väljaandmisest nõukogu poolt, sest ma olen konsolideeritud teksti vajalikkuse asjus kirjutanud paljudele riigipeadele ja mitmed on mulle vastanud: Hispaania peaminister, Euroopa ministrid Saksamaal ja Bulgaarias. Tegelikult hääletas parlament selle poolt vaid kolm nädalat tagasi ja volinik Margot Wallström avaldas siin täiskojas arvamust, et meil on konsolideeritud teksti vaja nii pea kui võimalik. Mind huvitab teie arvamus antud teemal?

  Gay Mitchell (PPE-DE). – Kõigepaelt tahaksin ma mainida, et kui nõukogul on konsolideeritud teksti saamisega raskusi, siis Dublinis asuv Euroopa Instituut on lahkesti nõus neile andma ühe ingliskeelse koopia.

Teiseks, seoses eesistuja vastusega minu küsimusele, sooviksin ma temalt küsida, kas on kindel, et kandidaate ei ole ja ei ole ka lühikest ega pikka nimekirja Euroopa Ülemkogu presidendi kohale, et kas on tegu millegagi, mis otsustatakse ära alles mõni aeg pärast Lissaboni lepingu heakskiitmist, juhul kui see heaks kiidetakse, ja kas see toimub kauges tulevikus? Kas olukord on selline?

  Janez Lenarčič, eesistuja. – (SL) Esmalt lisaküsimus proua Harkinilt.

Igal juhul on nõukogu, seega ka eesistujariigi, arvamus, et Lissaboni lepingu konsolideeritud tekst on vajalik. Nagu ma tänases arutelus eelnevalt mainisin, me ootasime selle teksti valmimist aprilli keskpaigaks ja selle ilmumist mai teises pooles Euroopa Liidu Teatajas. Mõne arvates hilja. Peame aga olema teadlikud, et tegemist on väga keerulise õigustoimetusliku tööga. See on raske tekst, lisaks peab see olema tõlgitud 23 Euroopa Liidu ametlikku keelde. Kui see kõik arvesse võtta, ei tule meil selle teksti ametlikku konsolideeritud versiooni kaua oodata.

On olemas mitteametlikud versioonid ja ma olen härra Mitchellile tänulik, et ta sellele meie tähelepanu juhtis. Mitteametlikud versioonid jäävad mitteametlikeks ja ei ole arvestatavad kui ametlikud tekstid. Neid on palju, kaasa arvatud üks Dublini Instituudi tekst. See on kasulik lugemisvara, kuid ei asenda ametlikku teksti, mille ettevalmistamiseks kulub aega.

Vastuseks härra Mitchelli lisaküsimuse teisele poolele, võin ma eesistujariigi ja nõukogu nimel kinnitada, et praegusel hetkel ei eksisteeri ei lühikest ega pikka nimekirja, ei võimalikest ega ka tegelikest kandidaatidest. Sellist nimekirja ei ole olemas. Nõukogu pole seda teemat arutanud. Tõenäoliselt tuleb meil sellel teemal arutleda ajaliselt lähemal Lissaboni lepingu jõustumisele. Esimene võimalik kuupäev on 1. jaanuar 2009. Ma loodan, et selle küsimuse arutamist alustatakse 2008. aasta lõpupoole. Mingil hetkel peab see alguse saama, sest oli juba ette näha, et Lissaboni lepingu rakendamise ajaks valib Euroopa Liit ka Euroopa Ülemkogu presidendi.

Ma kordan, et praeguse eesistujariigi arvates pole aeg selliste arutelude jaoks küps, kuid me peame tunnistama tõsiasja, et 27 ratifikatsioonist on seni kinnitatud vaid viis.

  Richard Corbett (PSE). – Küsimus puudutab tulevast Euroopa Ülemkogu presidenti. Kas eesistujariik nõustub, et tegelikkuses ei ole tegu liidu presidendiametiga, vaid ikka ühe institutsiooni juhatajaga, ja igal institutsioonil on oma president?

Ja veel, kas eesistujariik on arutanud detailselt selle ameti iseloomu, kindlustamaks, et selle ulatus ei laieneks mingisuguseks „liidu presidendiks”, vaid piirduks Euroopa Ülemkogu kohtumiste juhtimise ja läbiviimisega?

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, minu küsimus puudutab kompileeritud teksti, teiste sõnadega, konsolideeritud versiooni. Ma tänan nõukogu eesistujat, et ta selgitas olulist vahet eraviisiliste ja ametlike tekstide vahel. Ka mina tervitan teksti juhul, kui paralleelselt selle ilmumisega Euroopa Liidu Teatajas alustataks võib-olla liikmesriikide endi korraldatavat üldkampaaniat, mis annaks huvitatud kodanikele juurdepääsu terviktekstile. Meil pole vaja välja anda suuri koguseid, aga juhul kui kodanikud soovivad näha teksti koopiat, peaks neil olema võimalus seda oma riikide valitsustelt nõuda.

  Esko Seppänen (GUE/NGL). – (FI) Härra juhataja, härra minister, eelmisel nädalal Ljubljanas avastasin ma oma suureks üllatuseks, et Sloveenia parlament oli lepingu ratifitseerinud ilma konsolideeritud versioonita. Tekst ei olnud parlamendi liikmetele kättesaadav kujul, millisena see nüüd neile välja jagatud on.

Ma sooviksin küsida, kas konsolideeritud tekstiga võimalikult kaua viivitamine oli kokku lepitud ministrite nõukogus või tippkohtumisel? Kas on võimalik, et seal juhuslikult lepiti kokku, et põhiseaduse, Lissaboni lepingu, teemal referendumeid ei korraldata?

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Eesistuja, ma julgen oletada, et potentsiaalsete kandidaatide seas on olemas mitteametlik soovinimekiri, mida me pole veel näinud.

Põhiküsimuse juurde tagasi tulles on mul rõõm tõdeda, et tegelete ettevalmistustega. Te ei ennusta ette tulemusi, vaid loodate, nagu minagi, et tulemused saavad olema positiivsed ja Lissaboni leping ratifitseeritud.

Iirimaa „ei”-kampaania tegijate seas kehtib arusaam, et tegemist on iseparanduva asutamislepinguga, mida see aga ei ole, ja ma sooviksin, et te selle kampaaniaga tegelejatele meil Iirimaal väga selgelt kinnitaksite, et nii see leping, kui ka tulevased muudatused selles, austavad ratifitseerimisprotsessi kõikides liikmesriikides.

  Janez Lenarčič, eesistuja. − (SL) Ma sain aru kolmest esimesest küsimusest, kuid neljanda tõlge läks kaduma. Ma palun proua McGuinnessil korrata küsimust oma emakeeles.

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Ehk kiirustasin liialt. Iirimaal propageerib „ei”-kampaania ekslikku arvamust, et juhul, kui me seda lepingut toetame, siis edaspidiste lepingute puhul Iirimaal enam referendume ei peeta, kui me peaksime neid vajama. Järgmise 50 aasta jooksul, kes teab, mille üle meil tuleb hääletada?

Ma olen väga selgel arusaamisel, nagu paljud siin ülemkogus, et Lissaboni lepingule „jah” poolt hääletamine sellist asja ei põhjusta ja liikmesriikide ratifitseerimisprotsesse austatakse alati. Ma sooviksin kuulda teie seisukohta, et kas te kinnitate seda.

  Janez Lenarčič, eesistuja. − (SL) Tänan teid väga, proua McGuinness, et te oma küsimust kordasite. Sain sellest nüüd täielikult aru, aga kõigepealt vastus härra Corbettile. Öeldes Euroopa Ülemkogu president, siis pole selle all mõeldud mitte midagi muud kui Euroopa Ülemkogu presidenti. Advokaadina ei saa ma nõustuda, et Euroopa Ülemkogu president oleks samal aja ka mingi muu president.

Euroopa Ülemkogust on saamas institutsioon. Lissaboni lepingu rakendamisega saab sellest esmakordselt uus institutsioon. Sellel saab olema president, kes juhib vaid seda institutsiooni ja mitte mõnda teist Lissaboni lepingus mainitud institutsiooni.

Ma nõustun härra Racki arvamusega, et konsolideeritud tekst on igal juhul kasulik abimaterjal otsuste langetamiseks parlamendis ja kodanike teavitamiseks. Nagu ma eelnevalt mainisin, see ei muuda tõsiasja, et ainuke asjakohane tekst on see, mis on ettevalmistatud nõukogu peasekretariaadi pädeva talituse poolt ametliku konsolideeritud tekstina.

See toob mu härra Seppäneni küsimuse juurde. On tõsi, et Sloveenia parlament ratifitseeris Lissaboni lepingu ilma ametliku konsolideeritud tekstita, asjaolu tõttu, et see ei olnud veel kättesaadav. Asjast huvitatutel oli juurdepääs mitteametlikule konsolideeritud tekstile mitmes keeles.

Ma pean mainima, et valitsus oli Lissaboni lepinguga sissetoodavate uuenduste selgitamisel väga aktiivne, ja nagu Sloveenia parlamendi tulemustest näha, oli see üsna edukas. Tegemist on meie riigisisese probleemiga ja ei puuduta niivõrd eesistujariiki. Sellest hoolimata, mulle tundus, et võlgnen teile selgituse.

Tagasi referendumite juurde. Alustuseks lubage mul küsida, härra Seppänen, kas te küsisite, kuidas nõukogu, see tähendab meie, võiksime ära hoida referendume?

  Esko Seppänen (GUE/NGL). – (FI) Ma küsisin, et kas referendumite ärajätmise küsimus, soovitus liikmesriikidel referendumitest loobuda, otsustati ära nõukogu poolt või tippkohtumisel? See oli minu küsimus.

  Janez Lenarčič, eesistuja. − (SL) Tänan teid selle lisaselgituse eest. Sellist otsust ei ole olemas ja sellise otsuse tegemine on võimatu. Nõukogu austab iga liikmesriigi vabadust teha iseseisvaid ja suveräänseid ratifitseerimisprotsessi käsitlevaid otsuseid, kooskõlas oma sise-eeskirjadega, ja ei nõukogu ega eesistujariik sekku sellesse protsessi.

Vastuseks härra McGuinnessile pean ma ütlema, et uue lepingu ratifitseerimismeetodi valik on iga liikmesriigi suveräänne otsus, riik peaks iseseisvalt otsustama, kooskõlas oma seadustega, kas korraldatakse referendum või ratifitseeritakse uus leping parlamendi poolt. Kõnealune uus leping ei muuda seda tõsiasja mitte mingil moel.

Lissaboni lepingu täitmine jätab selle küsimuse eksklusiivselt iga liikmesriigi suveräänsesse kompetentsi, kaasa arvatud Iirimaa, ja see kehtib ka tulevaste lepingute kohta.

  Juhataja. −

Küsimus 3, mille on esitanud Marie Panayotopoulos-Cassiotou (H-0082/08)

Teema: Noortepakt

Nõukogu on teinud otsuseid Noortepakti kontekstis, et parandada noorte eurooplaste tööhõivevõimalusi ning töö ja pereelu ühitamise ulatust. Kas eesistujariik kavatseb seni saavutatud tulemusi hinnata ning neid eesmärke edasi arendada?

  Janez Lenarčič, eesistuja. − (SL) Tahaksin juhtida proua Panayotopoulose tähelepanu tema küsimusega seotud viimasele nõukogu algatusele. Käesoleva aasta 14. veebruaril võttis nõukogu vastu rea põhiaruandeid Euroopa Noortepakti edasise rakendamise kohta ning edastas need homme algavale kevadisele Euroopa Ülemkogu istungjärgule. Põhiaruanded põhinevad komisjoni viimasel analüüsil riiklike reformikavade kohta ning sisaldavad Euroopa Noortepakti rakendamise arenguhinnangut 2007. aasta kohta.

Selle analüüsi alusel tegi nõukogu kindlaks, et alates Euroopa Noortepakti vastuvõtmisest 2005. aastal on tööpuudus mõnes liikmesriigis langenud. Kuid Euroopa Liidu tasandil on tööpuudus siiski jätkuvalt suur, ulatudes üle 17%. Seepärast sõnastatigi alljärgnevad soovitused pakti edasiseks rakendamiseks ning nõukogu saab need põhiaruannete kujul käesoleval nädalal.

Noorte tööhõive, haridus- ja väljaõppealane koostöö ning noorte sotsiaalne integreerimine peaks olema jätkuvalt majandus- ja sotsiaalstrateegiate keskseks ülesandeks. Erilist tähelepanu tuleks jätkuvalt pöörata piiratud võimalustega noortele, eriti otsustavama suunamise, multidistsiplinaarse toetuse ja kohandatud meetmete abil.

Lissaboni strateegia edasises rakendamises tuleks püüda arendada noorsoomõõdet. See põhineb sektoriülesel lähenemisel ning noorte rolli suurendamisel. Esimene soovitus kutsub liikmesriike keskenduma eriti noorte tööhõivega seotud ülesannetele. Seoses sellega rõhutab komisjon selliseid teemasid nagu: üleminek haridussüsteemist tööhõivesse, ebakindlad töösuhted, kaitstud paindlikkus ning noorte tööalane konkurentsivõime.

Eesistujariik Sloveenia on pühendanud erilist tähelepanu noorte tööhõivega seotud probleemidele ja väljakutsetele. Tahaksin mainida järgmisel kuul Sloveenias toimuvat rahvusvahelist konverentsi „Töökohad noortele – jõukus kõigile”.

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE). – (EL) Härra juhataja, Euroopa Noortepakti tekstis pakutakse ka meetmeid töö- ja pereelu ühitamiseks. Nõukogu on samuti otsustanud rajada Euroopa Pereliidu. Noortel peab olema võimalus pere loomiseks. Milliseid meetmeid kavatseb eesistujariik võtta selle võimaluse pakkumiseks?

  Janez Lenarčič, eesistuja. − (SL) Praktilise elluviimise üle otsustab iga liikmesriik. Me ootame, et Euroopa Ülemkogu teeks käesoleval nädalal antud küsimuses, k.a. Euroopa Pereliidu küsimuses teatud poliitilised otsused. Lühidalt loodame täiendavat tõuget selles valdkonnas tehtavatele jõupingutustele. See, kuidas neid rakendatakse, on eelkõige iga individuaalse liikmesriigi otsustada.

  Juhataja. −

Küsimus 4, mille on esitanud Claude Moraes, mille on üle võtnud Glenis Willmott (H-0084/08)

Teema: Kodutuse alane koostöö EL tasandil

Nõukogu võib olla teadlik hiljuti Euroopa Parlamendis koostatud kirjalikust deklaratsioonist 0111/2007 tänavakodutuse kaotamise kohta. Deklaratsiooni üheks eesmärgiks on töötada välja Euroopa lähenemine tänavakodutusele ning koguda ja jagada usaldusväärset statistikat, mis on vajalik meetmete võtmiseks.

Milline on nõukogu seisukoht üleeuroopalise kodutust käsitleva koostöö osas? Täpsemalt öeldes, kas nõukogu peab statistika jagamist Euroopa tasandil positiivseks sammuks?

  Janez Lenarčič, eesistuja. − (SL) Nõukogu on teadlik Euroopa Parlamendi algatusest, mis kutsub üles moodustama üleeuroopalist liitu kodutuse kaotamiseks 2015. aastaks. Nõukogu tervitab seda algatust ning ootab huviga selle saavutusi.

Tahaksin teile meenutada, et kodutuse küsimustega, mis on osaks sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalse kaasamise poliitikast, tegeletakse avatud kooskõlastusmeetodi alusel. Selle valdkonna eest vastutab sotsiaalkaitse komitee. Avatud kooskõlastusmeetod on tõstnud teadlikkust sellest, et kodutus on probleemiks kõigis liikmesriikides. Valmistades ette sotsiaalse kaasatuse riiklikke tegevuskavasid aastateks 2006–2008, määratlesid liikmesriigid kodutust ühe peamise strateegilise eelisvaldkonnana.

Sotsiaalkaitset ja sotsiaalset kaasamist käsitlev 2007. aasta ühisaruanne käsitles kodutusest tulenevat väljakutset seoses aktiivse kaasamise meetmetega. Neile meetmetele tuleks lisada mitmed muud teenused, sealhulgas majutus, tervishoid ja sotsiaalteenused. Aruandes tehakse samuti kindlaks, et mõned liikmesriigid kujundavad struktuursemat lähenemist eluasememajandusele ja kodutuse kõrvaldamisele.

Mis puutub Euroopa kodutusstatistika küsimusse, siis tuleb öelda, et vaatamata Euroopa Kodutuse Seirekeskuse kõigile jõupingutustele on selle valdkonna indikaatorid ikka veel vähe arenenud. Paljud liikmesriigid pole kodutust üldse defineerinud. Samuti puuduvad enamikul liikmesriikidest usaldusväärsed andmed kodutute inimeste arvu kohta. Isegi juhul kui andmed on olemas, on neid raske võrrelda, kuna arvestusmeetodid ja trendi seire on liikmesriigiti erinev.

Võrreldavate kodutust käsitlevate andmete puudumise tõttu lisas sotsiaalkatse komitee näitajate alatöörühm oma 2008. aasta tööprogrammi muu hulgas ka materiaalse vaesuse osakaalu analüüsi eluaseme põhjal, eluasemekulude analüüsi vastavalt Euroopa tulu ja elutingimusi käsitlevale uuringule ning muid 2007. aasta jaanuaris komisjoni talituste poolt avaldatud Euroopa Liidu kodutuse ulatuse uuringul põhinevaid meetmeid.

Peale selle jõudis sotsiaalkaitse komitee järeldusele, et kodutus peab 2009. aastal olema üheks võimalikuks esmatähtsaks eesmärgiks sotsiaalse kaasamise saavutamisele suunatud jõupingutuste.

  Glenis Willmott (PSE). – Mul oli hea meel näha hiljuti avaldatud Ühendkuningriigi valitsuse näitajaid, mille kohaselt minu valimisringkonnas, East Midlands, on kohalike võimude poolt registreeritud uute kodutusjuhtumite arv viimase aasta jooksul kahanenud 25% võrra. Selle aluseks on leiboristliku valitsuse sätestatud esmatähtis eesmärk kodutuse kaotamise kohta, keskne tähelepanu inimeste oskuste arendamisele ja väljaõppe tagamine, et inimesed tänavalt alatiseks eemal hoida. See on täiesti vastupidine eelmise konservatiivse valitsuse saavutatud tulemustele, mille kohaselt kodutute arv hoopis kasvas.

Seega, kas nõukogu on nõus, et see on näide parimast tavast, et seda tuleks jagada ning et sellest tulenevalt on antud tava elluviimiseks vaja kehtestada sobiv platvorm ELi tasandil?

  Janez Lenarčič, eesistuja. − (SL) Tänan teid selle teabe eest, kuid palun teil mõista, et nõukogu esindajana ei ole mul võimalik üksiku liikmesriigi andmeid ega olukorda kommenteerida. See, mida te ütlesite, võib olla näide heast tavast, kuid ma ei saa seda siinkohal nõukogu esindajana kinnitada.

  Juhataja. −

Küsimus 5, mille on esitanud Manuel Medina Ortega (H-0087/08)

Teema: Meetmed rahvusvahelise kuritegevusega võitlemiseks ja Euroopa Kohus

Kas nõukogu esitab aruande senise edasimineku kohta ning teeb esmased ettepanekud ELi ühtse varjupaigapoliitika kehtestamiseks?

  Janez Lenarčič, eesistuja. − (SL) 2007. aasta juunis avaldas komisjon rohelise raamatu Euroopa edaspidise ühise varjupaigasüsteemi kohta. Nõukogu ootab nüüd komisjoni ettepanekuid ühise Euroopa varjupaigasüsteemi rajamisele suunatud rahastamisvahendite, seaduste ja meetmete teise etapi osas. Parlament ja nõukogu võtavad need rahastamisvahendid ja seadused vastu kaasotsustamismenetluse korras.

Ettepanekute ajastamise osas tuleks konsulteerida komisjoniga, kellel on valdkonnas samuti eraldiseisev õigusloomega seotud algatus.

  Manuel Medina Ortega (PSE). – (ES) Härra juhataja, 19-aastane Mehdi Kazemi kaotas äsja võimaluse taotleda varjupaika Hollandis pärast seda, kui tema taotlus Ühendkuningriigis tagasi lükati. Härra Kazemi võidakse saata Iraani ja hukata süüdistatuna homoseksuaalsuses.

Praegu pole meil ELis sellekohaseid eeskirju ning minu küsimus seisneb selles, kas nõukogu saaks protsessi kiirendada või tuleb meil oodata näiteks seni, kuni Euroopa Kohus kohustab liikmesriike tunnustama varjupaika kui põhilist inimõigust kooskõlas olemasoleva inimõiguste pretsedendiõigusega.

  Hubert Pirker (PPE-DE). – (DE) Härra nõukogu eesistuja, üheks eesmärgiks ühise varjupaigamenetluse väljatöötamisel on kiirendada otsustusprotsessi, kus määratakse inimestele pagulasstaatuse andmine või sellest ilmajätmine. Üks asi, mida mina olen korduvalt nõudnud, on turvaliste kolmandate riikide nimistu koostamine, et otsuste tegemist kiirendada. Kas te saaksite meile öelda, milline on olnud edasiminek sellise nimistu koostamise osas?

Minu teine küsimus on selline: me oleme sageli taotlenud teabekampaaniaid, et inimesed teaksid, kuidas varjupaigamenetlus töötab, millised on seadusliku sisserände tingimused ning millised on tagajärjed varjupaigataotluse tagasilükkamise või ebaseadusliku sisserände korral.

  Janez Lenarčič, eesistuja. − (SL) Vastus lisaküsimusele, mille esitas härra Medina Ortega, on väga selge. Nõukogu ei saa teha midagi selleks, et sundida liikmesriike varjupaiga andmise otsustamisel teatud viisil käituma.

Need on liikmesriikide kohustused rahvusvahelise õiguse alusel. Kuid lisakohustused tekivad siis, kui me astume uue sammu varem kirjeldatud Euroopa Liidu ühise varjupaigapoliitika poole, s.t. ühtse varjupaigasüsteemi kehtestamise poole.

Härra Pirker, mul pole midagi lisada sellele, mida ma varem sissejuhatuses ütlesin. Ajakava peab esitama komisjon. Ma eeldan, et see küsimus tuleks esitada ka komisjonile.

  Juhataja. − Daamid ja härrad, jätkame. Järgmistele küsimustele ei vastata, kuna neid ei tunnistatud vastuvõetavaks:

– esimene seetõttu, et see on sarnane veebruaris esitatud küsimusele;

– küsimustele 7 ja 8 seetõttu, et need käsitlevad küsimusi seoses poliitilise olukorraga Tšaadis, mille üle toimus arutelu just enne praegust infotundi.

Küsimus 9, mille on esitanud Jim Higgins (H-0093/08)

Teema: Vedelike transport

Kas nõukogu saaks teha avalduse ELi, Kanada ja Ameerika Ühendriikide jätkuvate läbirääkimiste kohta selles osas, mis puudutab vedelike transportimist lennujaamade kaudu? Kas nõukogu on kindel, et võimalikud probleemid saab lahendada lühikese aja jooksul?

  Janez Lenarčič, eesistuja. − (SL) Minu ainus vastus härra Higginsile on see, et ma ei saa sellele küsimusele vastata, kuna vastus kuulub komisjoni pädevusse. See teema kuulub komisjoni pädevusse ning kahjuks ei saa ma tähendusrikast vastust anda.

  Jim Higgins (PPE-DE). – (GA) Härra juhataja, ma saan aru, et nõukogu eesistuja ei saa mulle vastata. On selge, et see muutub juba liiga pikalevenivaks. Kas Kanada ja Ameerika Ühendriikide võimud ei mõista, et meil Euroopa Liidus on lahendus olemas? Praktiline, lihtne ja tõhus lahendus.

Ma tahaksin küsida komisjonilt või nõukogu eesistujalt, miks Kanada ja Ameerika Ühendriigid seda lahendust ei aktsepteeri? Põhjused viivad 11. septembril Ameerika Ühendriikide vastu toimunud rünnakuteni. Tegemist on julgeolekumeetmega. Ning on väga raske mõista, miks me ei võiks seda lahendust aktsepteerida kõikjal maailmas.

  Hubert Pirker (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, me nõuame alati kohaste meetmete võtmist selles osas, mis puudutab meie reaktsiooni terrorismile ning eriti terrorismi vältimist, mis oligi antud meetme algatamise põhjuseks.

Kuid kas see vahend on tõepoolest tõhus või on terroristid juba leidnud viisi, kuidas nendest kontrollimeetmetest mööda pääseda?

Mida saaks kontrollimeetmete harmoneerimiseks ette võtta? Kuigi me oleme loonud ühtsed tingimused, toimub nende praktiline rakendamine lennujaamades erinevalt ning see tekitab probleeme ja pahameelt.

  Janez Lenarčič, eesistuja. − (SL) Ma püüan vastata mõnele lisaküsimustes esitatud punktile. Piirangud lennureisijate käsipagasis sisalduvatele vedelikele, pihustitele, geelidele ja muudele sarnastele toodetele kehtestati kindla põhjusega. See toimus vastukaaluks tõsiselt ja selgelt väljendunud ohule, turvariskile tsiviillennunduses.

Meile on teatatud, et mitme valdkonna eksperdid otsivad intensiivselt lahendusi ja tehnoloogiaid, mis muudaksid reaalse ohu kergemini tuvastatavaks ning hõlbustaksid seeläbi vedelike, pihustite, geelide ja sarnaste toodete transportimist tsiviillennureisija käsipagasis.

Selles küsimuses toimuvad mitmed läbirääkimised eri organisatsioonides, eriti Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis. Me jälgime neid läbirääkimisi, kuid seni järeldused puuduvad. Kui midagi toimub, siis ootame komisjonilt kohast tegutsemist.

  Juhataja. − Daamid ja härrad, meil pole palju aega, tegelikult vaid kuus minutit, kuna nõukogu on mulle teada andnud, et 19.30 tuleb lahkuda. Kuid meil on piisavalt aega, et vastata järgmisele kahele küsimusele.

Juhataja. − Järgmistele küsimustele vastatakse koos, kuna need käsitlevad sama teemat:

Küsimus 10, mille on esitanud Mairead McGuinness (H-0095/08)

Teema: Lääne-Balkani riikide EL-i perspektiiv

Lääne-Balkani riikide saatus pakub praegusele nõukogu eesistujariigile paratamatult erilist huvi. Arvestades hiljutisi muudatusi Kosovo staatuse osas, kas nõukogu eesistujariik kavatseb aktiivselt osaleda teiste Lääne-Balkani riikide integreerimisel ELi struktuuri?

Küsimus 11, mille on esitanud Silvia-Adriana Ţicău (H-0106/08)

Teema: ELi ja Lääne-Balkani riikide vaheliste suhete arendamine

Eesistujariik Sloveenia on viidanud sellele, et üks tema esmatähtsatest eesmärkidest on ELi ja Lääne-Balkani riikide vaheliste suhete arendamine. Kas nõukogu saaks nimetada põhieesmärgid ELi ja Lääne-Balkani riikide vaheliste suhete arendamise osas?

Küsimus 12, mille on esitanud Dimitrios Papadimoulis (H-0119/08)

Teema: ELi missiooni roll Kosovos

Kosovo peaminister ütles hiljuti, et iseseisvusdeklaratsioon on vaid mõne päeva kaugusel. Venemaa välisminister on sidunud ELi missiooni Kosovos uue ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga rahvusvahelise kohaloleku kohta Kosovos.

Millist mandaati omab ja millise ajakava alusel on ELi missioon Kosovos? Kas nõukogu ootab rahvusvahelise kohalolekuga seotud muutuste tegemiseks Kosovos uut ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni?

  Janez Lenarčič, eesistuja. − (SL) Ma tahaksin vastata kõigile kolmele küsimusele koos, seetõttu on vastus mõnevõrra pikem, kuid tegemist on praegu väga aktuaalse teemaga.

Nõukogu on otsustanud jätkata Lääne-Balkani riikide Euroopa perspektiivi toetamist ning see antud piirkonna elanikele lähemale tuua. Muu hulgas kiirendatakse piirkonna riikidega viisaeeskirjade liberaliseerimist käsitleva dialoogi alustamist.

Esmaspäevasel, 10. märtsi istungil tervitas nõukogu Regionaalse Koostöönõukogu sisseõnnistamisistungit, mis tähistab stabiilsuspakti ametlikku üleandmist nimetatud uuele nõukogule. Selle nõukogu asutamine annab tunnistust suurtest regionaalse koostöö edusammudest demokraatia, majanduse ja julgeoleku valdkonnas.

Nõukogu on rõhutanud regionaalse koostöö ja heanaaberlike suhete suurt tähtsust ning mõlemapoolsete uute jõupingutuste vajadust, et leida konstruktiivsete läbirääkimiste kaudu vastuvõetavad kahepoolsed lahendused naaberriikide suhteid käsitlevatele lahendamata küsimustele.

Oma 18. veebruari otsustes kinnitas nõukogu oma otsusekindlust anda täielik ja tõhus toetus Lääne-Balkani riikide Euroopa perspektiivile. Nõukogu taotles komisjonilt ühenduse finantsvahendite kasutamist majandusliku ja poliitilise arengu ergutamiseks ning selles suunas liikumiseks konkreetsete meetmete pakkumist ulatuslikumale piirkonnale.

Siinkohal tahaksin ma mainida väga olulist sündmust: 5. märtsil avaldas komisjon eriteatise Lääne-Balkani riikide kohta. Selles tegi komisjon ettepaneku rea käegakatsutavate meetmete kohta Euroopa Liidu ja piirkonna riikide vaheliste suhete edasiseks süvendamiseks. See teatis ja Lääne-Balkani riikide Euroopa perspektiivi konsolideerimine on peamiseks teemaks Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel, mis peaks eelduste kohaselt toimuma käesoleva kuu lõpus Sloveenias.

Eesistujariik Sloveenia on pööranud Lääne-Balkani riikidele erilist tähelepanu. Selle regiooni stabiilsus on elulise tähtsusega kogu Euroopa Liidu julgeoleku ja heaolu seisukohast. Muu hulgas on 2008. aastal võimalikud järgmised tegevused: 2003. aasta Thessaloniki kava läbivaatamine, mitmete stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingute järeldused ning regionaalkoostöö tugevdamine mitmesugustes valdkondades.

Ajanappust arvestades püüan lühidalt esitada peamised Euroopa Liidu Nõukogu eesmärgid seoses üksikute riikidega. Kuna ühes küsimustest nimetati Kosovot, siis ütlen mõne sõna selle kohta.

Eesistujariik usub siiski, et Lääne-Balkani riikides Euroopa tuleviku tagamise üldise tegevuskava raames on vajalik leida Kosovo staatusele pikaajalisem lahendus. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsess on Euroopa Liidu poolt välja töötatud Lääne-Balkani riikide poliitika strateegiline raamistik. Selle raamistiku vahendeid kohaldatakse ka Kosovo suhtes.

Tahaksin teile taas meenutada nõukogu 18. veebruari otsust, milles nõukogu kinnitas oma pühendumist Lääne-Balkani riikides Euroopa tuleviku täielikule ja tõhusale toetamisele. Nõukogu kutsus komisjoni üles kasutama ühenduse finantsvahendeid, et ergutada majanduslikku ja poliitilist arengut ning pakkuda eesmärgi saavutamiseks konkreetseid meetmeid ulatuslikumale piirkonnale.

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Härra juhataja, ma tean, et aega napib, kuid minu arvates on huvitav, et selle küsimuse esitamisest alates on olukord muutunud ning ma tervitan tõsiasja, et eesistuja on meid üksikasjalikult teavitanud oma erilisest ja ilmsest murest piirkonna suhtes. Kui tohiksin vaid temalt küsida, eriti seoses ELi missiooniga Kosovos, mis on praegusel etapil unikaalne ja üsna läbi proovimata: kas te saate meile kinnitada, et me saame sellest sekkumisest õppetunni ning oleme valmis pakkuma sarnast toetust teistele selle piirkonna riikidele kui meil seda teha palutakse?

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). – (RO) Tänan teid täpsustuse eest, kuid ma oleksin soovinud saada täiendavat teavet. Me teame, et juba 2006. aasta juulis kirjutati alla energialepingule, et suurendada investeeringuid energiasse ning ma tean, et 2007. aastal võeti vastu regionaalne energia infrastruktuuri esmatähtsate projektide loetelu ning kirjutati alla isegi sotsiaalküsimuste memorandumile.

Me teame samuti seda, et kaalumisel on ühenduse transpordilepingu allkirjastamine selle regiooni riikidega, et luua maantee-, raudtee- ja siseveetranspordi siseturg. Samuti kehtestati transpordi esmatähtsate projektide loetelu ning ma oleksin soovinud nõukogult teada rohkem üksikasju …

  Janez Lenarčič, eesistuja. − (SL) Selles osas, mis puudutab esimest küsimust, mille esitas proua McGuinness: Euroopa Liidu missioon Kosovos on osa Euroopa Liidu ühtsest välis- ja julgeolekupoliitikast, teiste sõnadega on see ÜVJP „ISDP missioon”. Kuid see pole ainus missioon Lääne-Balkani riikides. Üheks sarnase staatusega missiooniks on ISDP missioon Bosnia ja Hertsegoviinas, tegemist on Euroopa Liidu politseimissiooniga. Sarnaselt neile oli PROXIMA missioon endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis, mis on praeguseks lõppenud.

Ma tahaksin rõhutada kõnealuse Kosovo missiooni tähtsust. Sageli rõhutatakse, et Euroopa Liit on Kosovo staatuse osas eri meelt. See erimeelsus on tõepoolest märgatav, kuid inimesed unustavad Euroopa Liidu ühtsuse näiteks sellistes olulistes küsimustes nagu Euroopa missiooni küsimus, milles jõuti kokkuleppele ning mis hakkab loodetavasti plaanipäraselt toimima.

Nüüd küsimuse juurde, mille esitas proua Ţicău. Me oleme juba kehtestanud piirkondliku koostöö Kagu-Euroopa energiadeklaratsiooni raames. Me kaalume ka teisi valdkondi, kus me saaksime konkreetsete meetmete abil tugevdada Lääne-Balkani riikide reaalset integratsiooni ning taastada nende sidemed Euroopa Liiduga.

Te mainisite transporti. Jah, see on üks meie uuritavatest valdkondadest, kuid on ka teisi, nagu näiteks teadus-ja haridusalane koostöö. Tahaksin eriti rõhutada viisaeeskirjade liberaliseerimise tähtsust nendes riikides, mis on jätkuvalt üks meie eesmärke. Loodame, et see varsti saavutatakse. Läbirääkimised enamiku Lääne-Balkani riikidega viisaeeskirjade järkjärgulise liberaliseerimise kohta algasid juba Sloveenia eesistumise ajal.

  Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) See, millisena Euroopa näeb Balkani riike, avaldab olulist mõju stabiilsusele ning on suure tähtsusega nii Balkanimaade kui ka Euroopa ja maailma mastaabis.

Kosovo iseseisvusdeklaratsioon on külvanud viha serblaste ja Kosovo albaanlaste vahele, ohustades nende hapraid suhteid. Lähtudes sellest, et ka Sloveenia kuulub Balkanimaade hulka, siis milline on eesistuja arvates jätkusuutlik lahendus, mis suudaks tagada rahu ja stabiilsuse selles piirkonnas? Kas see on võimalik ilma Serbia heakskiiduta?

  Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL). – (EL) Härra juhataja, nõukogu eesistuja, vastuses Kosovo kohta ei maininud te ühelgi korral „ÜRO-d” või „rahvusvahelist õigust”! Ma küsin teilt: kas Lääne-Balkani riikide Euroopa perspektiivi saab heaks kiita, minnes mööda ÜRO-st ja rikkudes rahvusvahelist õigust? Peale selle, kuna nõukogu tervitab oma teatises rahvusvahelist kohalolu Kosovos, mille aluseks on ÜRO resolutsioon 1244, lubage küsida, kas me võime valida oma suva järgi nagu à la carte menüüst? Kas see kehtib või mitte, või kas te valite ainult need punktid, mis teile sobivad?

  Janez Lenarčič, eesistuja. − (SL) Tänan teid nende täiendavate küsimuste eest. Mis puutub küsimusse, mille esitas proua Pleštinská, siis ei oska ega julge ma isiklikult ega nõukogu esindajana Kosovo staatuse võimalikku pikaajalist lahendust ette ennustada. On tõsi, et soovitav lahendus oleks pooltevaheline kokkulepe. Nagu teada, toimusid pikka aega sellealased läbirääkimised, kuid kokkulepe jäi saavutamata.

Samavõrd soovitav oleks ÜRO Julgeolekunõukogu seisukohavõtt antud küsimuses, kuid nagu me teame, pole seda toimunud. Seepärast vastas Euroopa Liit Kosovo iseseisvusdeklaratsioonile 18. veebruaril just sellisel viisil, koos üldasjade ja välissuhete nõukogu otsuste ja resolutsioonidega. Selles kontekstis jõuti Euroopa Liidu sisese kokkuleppeni. Nagu teada, võimaldab see kontekst liikmesriikidel ise otsustada suhete loomise üle Kosovoga.

Vastuseks küsimusele, õigemini arvamusele, mille esitas härra Papadimoulis, tahaksin ma rõhutada, et kahtlemata hõlmab Lääne-Balkani riikide Euroopa perspektiiv ka Kosovot. Kosovo kuulub piirkonda, millele anti Euroopa perspektiiv juba 2003. aastal Thessalonikis ning selles osas pole muutusi toimunud.

See nähtub ka varem nimetatud komisjoni käesoleva aasta 5. märtsi teatises, mis sisaldab eraldi Kosovole pühendatud lõiku.

  Juhataja. − Küsimustele, millele ajapuuduse tõttu ei jõutud vastata, vastatakse kirjalikult (vt lisa).

Infotund on lõppenud.

(Istung peatati kell 19.40 ja see jätkus kell 21.00)

ISTUNGI JUHATAJA: LUIGI COCILOVO
Asepresident