Istungi stenogramm

Kolmapäev, 12. märts 2008 - Strasbourg

17. Pliivaba bensiini ja gaasiõli maksustamine (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on majandus- ja rahanduskomisjoni nimel koostatud Olle Schmidti raport (A6-0030/2008) ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/96/EÜ, millega kohandatakse kaubanduslikul eesmärgil mootorikütusena kasutatava gaasiõli maksustamise erikorda ning mootorikütusena kasutatava gaasiõli ja pliivaba bensiini maksustamise kooskõlastamist [KOM(2007)0052 - C6-0109/2007 - 2007/0023(CNS)].

  László Kovács, komisjoni liige. − Härra juhataja, olen majandus- ja rahanduskomisjonile ülimalt tänulik Euroopa Komisjoni ettepanekule avaldatud toetuse eest ning eriti raportöör Olle Schmidtile tema püüete eest kokkuleppe saavutamise osas.

Nagu te teate, esitati komisjoni käesolev ettepanek 2007. aasta märtsis. Meie eesmärgiks oli tõsta ning ühtlustada diiselkütuse ja pliivaba bensiini aktsiisimäärasid miinimumtasemeid selleks, et säilitada miinimumide tegelikku väärtust ning ühtlustada riiklikud määrad nn kütuseturismi oluliseks vähendamiseks.

Kütuseturismi vähendamine ei tagaks mitte üksnes siseturu parema toimimise autoveo teenuste osutajatele, vaid vähendaks sõidetavate kilomeetrite arvu ja järelikult ka keskkonnakahjulike kasvuhoonegaaside kogust.

Pean rõhutama, et nõukogu arutelude ajal tõstis suur osa liikmesriikidest komisjoni ettepanekuga seoses esile selle positiivset mõju keskkonnale, eriti mis puudutab kliimamuutust ja kliimasoojenemist ning siseturu paremat toimimist.

Mis puudutab härra Schmidti raportit, siis hindan ma väga selles peegelduvat positiivset suhtumist komisjoni ettepanekusse ning raportööri püüdeid leida kõiki pooli rahuldav kokkulepe. Ometi ei saa komisjon nõustuda suurema osa raportis esitatud muudatusettepanekutega. Lubage mul seda selgitada.

Komisjon on vastu igasugustele ettepanekutele, mis õõnestavad keskkonnaohtlikule kütuseturismi probleemile ning konkurentsi moonutamisele siseturul pikaajalise lahenduse leidmist.

Mis puudutab meie ettepanekus pakutud üleminekuperioode, siis see lähenemine põhineb vanade ja uute liikmesriikide võrdse kohtlemise põhimõttel ja on seega meie arvates tasakaalustatud. Komisjon tunnistab siiski, et see on poliitiline teema, mida tuleb nõukogus edasi arutleda.

Sooviksin samuti selgitada, et ettepanekus on võetud arvesse ka ELi konkurentsivõime aspekti pakutud määrade tagasihoidliku suurendamise abil. Nad säilitavad lihtsalt maksustamise miinimumtasemete tegelikku väärtust, pidades sammu ennustatava inflatsiooniga aastani 2017. Komisjon võtab arvesse, et tehtud ettepanek arvestab kõigi asjakohaste teguritega.

Komisjon ei ole nõus toetama vähem ambitsioonikat või laiaulatuslikumat, muudatusettepanekutes 18 ja 25 esitatud plaani, mis näeb ette maksustamise miinimumtasemete tõstmist.

Muudatusettepanekute 4 ja 10 puhul, mis tutvustavad kaubandusliku diiselkütuse uut määratlust alla 3,5 t kaaluvate mootorsõidukite jaoks, tahaksin selgitada, et esialgne ettepanek seda soovitust ei sisaldanud. Ometi on see nõukogu jaoks üks peamistest aruteluteemadest, mida jälgib komisjon parlamendi arvamust arvesse võttes.

Komisjon on põhimõtteliselt nõus muudatusettepanekutega 7 ja 27, mis toetavad süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise eesmärki. Ometi tuleb meeles pidada, et subsidiaarsuspõhimõtte kohaselt otsustab iga liikmesriik oma maksutulude jaotuse üle ise.

Lõpetuseks, loodan siiralt, et parlament toetab oma arvamusega komisjoni ettepanekut, andes nõukogule märku sellest, et kütuseturismiga võitlevatele liikmesriikide muredele peab reageerima ning samaaegselt täitma ka püstitatud keskkonnaalaseid eesmärke.

  Olle Schmidt, raportöör. − (SV) Härra juhataja, volinik, see tõsiasi, et maksud on ELi tasandil tundlikuks teemaks, demonstreerib selle raporti koostamise käigus läbiviidud töö. Arvasin, et laialdane üksmeel kliimamuutustega toimetulekuks vajalike radikaalsemate meetmete kasutuselevõtu osas hõlbustab poolehoiu leidmist keerulisematele ettepanekutele. Kuid asjaolud osutusid hoopis teistsuguseks.

Muidugi mõistan ma Heide Rühle kriitikat eesmärkide ulatuse kohta, kuid samal ajal on meie töö peamiseks eesmärgiks siin parlamendis saavutada mõistlikke kokkuleppeid – seda mainis ka volinik ise – ning mida saab rakendada üle kogu meie liidu. Siinkohal andsin ma järele argumentidele, mis puudutasid nii maksude tõstmise ulatust kui rakendusperioodi.

Nähes kolleegide, Zsolt László Becsey ja Dariusz Rosati suurepärast koostööd, mõistsin, et selleks et aruandega üldse valmis saada, pidin ma olukorraga kohanduma nii, et minu esmaste ettepanekute eesmärke ei saadaks täielik ebaedu. Komisjoni ettepanek lükati tervikuna tagasi. Ma ei saavutanud kõike, kuid samas ei kaotatud ma ka kõike. Luksemburgi kaljude ja Roheliste vahel navigeerimine ei osutunud lõppkokkuvõttes kuigi kergeks ülesandeks.

Transpordist tulenev heide on oluliselt suurenenud. Peame selles osas midagi ette võtma. Tõsiasi, et EL liikmesriigid konkureerivad diiselkütuse erinevate maksumääradega, pole mõistlik ega õige, nagu oli seda volinik õigesti täheldanud. Keegi ei saa arvata, et siseturule mõjub hästi, kui hiiglaslikud veoautod võtavad ette suuri ümbersõite selleks, et täita paagid odava diiselkütusega sellistes kohtades nagu Luksemburg. See niinimetatud kütuseturism ei mõju halvasti mitte ainult keskkonnale, vaid moonutab ka konkurentsi. Pealegi toob see endaga kaasa ka maksutulude vähenemise. Lisaks pole mingit põhjust säilitada pliivabale bensiinile ja diiselkütusele eri maksumäärad.

Siinkohal saavutatigi kompromiss, mida saadikud majandus- ja rahanduskomisjonis peaaegu üksmeelselt toetasid. Diiselkütuse miinimummaksumäära pakuti tõsta aeglasemalt kui seda oli pakkunud komisjon – praeguselt 302 eurolt 1000 liitri kohta 359 euroni (pliivaba bensiini miinimumaktsiis) 2015. aastaks. Komisjoni ettepanek oli tõsta seda juba aastaks 2012.

Lätile, Leedule, Poolale, Bulgaariale ja Rumeeniale antakse maksumäärade tõstmisel lisaaega 1. jaanuarini 2016. Komisjon soovib 2014. aastaks suurendada miinimummaksumäära 380 euroni 1000 liitri kohta. Selleks, et edasist konkurentsi moonutamist vältida, võtavad saadikud arvesse seda, et need liikmesriigid, kus diisli aktsiisimäär on kõrgem kui 400 eurot 1000 liitri kohta ja pliivaba bensiini aktsiisimäär kõrgem kui 500 eurot 1000 liitri kohta, ei tohi tõsta seda aktsiisimäära enne 2015. aastat.

Härra juhataja, volinik, näeme selgelt, et see on väga tundlik küsimus, eriti just subsidiaarsuspõhimõtet silmas pidades. Siiski on see võimalik edasitee maksumäärade suurema ühtlustamise suunas. Samal ajal oleme teadlikud sellest, et vältimatud keskkonnanõudmised mõjutavad tulevasi, finantskontrolli kasutamist käsitlevaid hinnanguid.

Neile, kes arvavad, et ma pole oma nõudmistes piisavalt karm olnud ning eesmärkide ulatusega tagasihoidlikuks jäin, võin öelda, et olen nendega sisuliselt nõus. Me oleks pidanud saavutama kokkuleppe kõrgemate maksustamistasemete ja lühemate rakendusperioodide üle, nagu seda komisjon ja volinik olid pakkunud, kuid tänane EL pole sama EL mis 5 aastat tagasi – õnnekombel, lisaksin.

Majanduslikud eeltingimused, mis on vajalikud maksumäärade harmoneerimiseks, pole enam samad. Kui me tegeleme piiriülese heitega, tuleb meil leida mõistlikud kompromissid, mis on vastuvõetavad kõigi jaoks. Peame kõik sellest aru saama.

Peale selle lisaksin, et paljud vanad liikmesriigid väärivad kriitikat, kuna nad pole järginud varem vastu võetud maksude tõstmist käsitlevaid otsuseid. Majandus- ja rahanduskomisjon on oma otsustes arvesse võtnud ka ostujõudu ja inflatsiooni käsitlevaid kaalutlusi.

Naftahind lööb uusi rekordeid. Viimati kuulsin uudistest, et naftahind oli tõusnud peaaegu 110 USA dollarini barreli eest.

Nüüd, kus on jõutud kokkuleppele aktsiisimäärade järkjärgulises ühtlustamises, mida loodetavasti märkab ka volinik – vähemalt majandus- ja rahanduskomisjonis, – ning homme loodan oma parlamendiliikmetest kolleegide toetusele, laiapõhjalisele toetusele selleks, et valmiks aruanne, millele saaks põhineda edasine töö.

  Zsolt László Becsey, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (HU) Tänan teid, härra juhataja. Õnnitlen raportöör Olle Schmidti tema suurepärase töö puhul. Usun, et tänane päev sümboliseerib läbimurret, kuna meil õnnestus laiapõhjalise konsensuse alusel välja võidelda ühine parlamentaarne seisukoht. Arvan, et siin täiskogu istungil on oluline säilitada majandus- ja rahanduskomisjonis valitsenud ühine seisukoht. See on edusamm, kuna meil õnnestus välja pakkuda aktsiiside miinimum ja maksimummäärad, mis hoiaksid inflatsiooni kontrolli all, ning oleme loobunud mõttest keelduda regulatsioonist tervikuna. Parem on omada mingisugust seisukohta kui üldse mitte, mis oleks tähendanud Euroopa Komisjoni ettepanekuga mittetegelemist. See on edusamm, kuna kõik ohverdavad midagi. Kõrgete maksustamismääradega liikmesriigid on valmis oma kõrged määrad külmutama ühtlustamise huvides, samal ajal kui madalate maksustamismääradega riigid on nõus oma määrasid tõstma käesoleval ajal toimivate diiselkütust käsitlevate õigusaktide kohaselt.

Enim ohverdavad siinkohal ELiga hiljuti liitunud Balti ja Balkani riigid, kuna hinnad ja sissetulekud on neis riikides madalamad ning inflatsiooni ja konkurentsivõimet silmas pidades on need riigid astunud vastu suurele väljakutsele, ja seda ka sotsiaalsfääris, eriti mis puudutab ettevalmistust euro kasutuselevõtuks. See on edusamm, kuna see teeks lõpu parlamendi valiva iseloomu järgi korraldatud tellimusetendustele. Kõik liikmesriigid on 2015. aasta lõpuks kõne all oleva mõjualaga ühinenud ning sellele ei järgne enam rida seletamatuid individuaalseid erandeid. See võimaldab meil kindlustada Euroopa õigusaktide ülitõsidust. Arvan, et distsipliin on väga oluline, ja seepärast palume Euroopa Komisjoni esitada 2010. aastal täitmise kohta vahearuanne, et kontrollida kas kohandajad tõepoolest kohandavad või ainult teesklevad. See on edusamm, kuna nõukogu näeb, et soovitud ühtlustamise saavutamiseks on võimalusi, samal ajal kui komisjon saab aru parlamendi miinimum ja maksimummäärasid käsitlevast filosoofiast, mille põhipunktiks on indutseerimise asemel inflatsiooni hoopis vähendada. See võib tulla arutlusele ka tulevikus, kui esitatakse komisjoni kavandatud aktsiisi käsitlev ettepanek. Tänan teid tähelepanu eest, härra president.

  Dariusz Rosati, fraktsiooni PSE nimel. – (PL) Härra juhataja, komisjoni pliivaba bensiini ja diiselkütuse maksustamise kohta tehtud ettepaneku eesmärgiks on piirata kütuse liigkasutamist transpordis ning seeläbi vähendada ka keskkonnareostust.

Komisjon loodab, et esitatud ettepanek aitab vähendada aktsiisimäärade erinevusi liikmesriigiti, soodustades nii võrdsete konkurentsitingimuste tekkimist ühtsel turul. Üldiselt öeldes on need eesmärgid soovitavad ja väärivad toetust. Kuid samal ajal esineb komisjoni ettepanekus lahendusi, mis võivad liikmesriikide majandust hoopis kahjustada. Nendeks on: täiendav kütusehinna tõus ja suurenenud inflatsioon, suurenenud kulud ja Euroopa ettevõtete konkurentsivõime vähenemine ning majapidamiste ostujõu langus. Need tagajärjed torkavad eriti silma ajal, mil naftahinnad maailmaturul on erakordselt kõrged, nagu näiteks praegu. Lisaks, komisjoni ettepanekuid rakendades langeb suurem kohanemissurve kõige vähem arenenud liikmesriikidele, mis on ülimalt murettekitav: sellest ka need härra Schmidti raportis olevad muudatusettepanekud, mille eesmärk on taolisi negatiivseid tagajärgi vähendada, komisjoni ettepaneku peamisi eesmärke oluliselt mõjutamata.

Peamiste poolte vahel saavutatud kompromissi raames nõuame komisjoni ettepanekule kolme peamise muudatuse sisseviimist. Esiteks teeme ettepaneku vähendada kütuse aktsiisimaksu plaanitavat alammäära 380 eurolt 1000 liitri kohta 359 euroni 1000 liitri kohta. Teiseks, seoses uute maksumäärade kehtestamisega teeme ettepaneku pikendada uute liikmesriikide jaoks üleminekuperioodi kahe aasta võrra ehk aastani 2016. Kolmandaks teeme ettepaneku kehtestada kõrgeima kütuse aktsiisimääraga liikmesriikidele nõude, mille kohaselt ei tohiks need riigid tõsta aktsiisimäärasid aastani 2015, niiviisi aktsiisimäärade ühtlustamisele kaasa aidates.

Härra juhataja, volinik, sooviksin rõhutada, et kompromissi saavutamine ei olnud kerge ülesanne. Majandus- ja rahanduskomisjonis aset leidnud arutelud nõudsid igalt selles osalenult järeleandlikkust ja hea tahte väljendust. Tahaksin kasutada võimalust ning tänada härra Schmidti kompromissi saavutamisel nähtud vaeva eest ja õnnitleda teda eduka lõpptulemuse puhul. Arusaadav, et saavutatud kompromiss ei rahulda täiel määral kõiki sellesse kaasatuid, kuid see kujutab endast katset ühendada eri eesmärke ja seisukohti. Lisaks on see samm edasi aktsiisimäärade erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidus. Kutsun parlamendiliikmeid seda kompromissi toetama ning Schmidti raportit vastu võtma.

  Dariusz Maciej Grabowski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, Euroopa Liidu eesistuja ja volinikud plaanivad alustada oma avaldustega majandusliku vabaduse kaitsest ja toest, konkurentsivabadusest ning VKEdest. Reeglina nõuab üleminek avaldustelt üksikasjadele siiski raporteid, mis sarnanevad tänasele arutluse all olevale raportile.

Raportis tehakse ettepanek kehtestada kõikides liikmesriikides ühine aktsiisimäär ning ühtlustada hinnad, kasutades ettekäändena seda, et see muudaks kõik palju hõlpsamaks, lihtsamaks ning õiglasemaks. See toimub aprioorselt õigeks peetava eelduse taustal, nimelt, et parim lahendus Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks on ühine maksusüsteem, ühine rahasüsteem, ühine sertifitseerimis- ja turundussüsteem, ühine regulatiivne tootmispiirangute süsteem ja nii edasi.

Ettepanekus on kirjas, et kütuse tarnekulud liidu piires ei erine ning seda olenemata tarneallikate asukohast või tööjõukuludest. Kõik see ei vasta lihtsalt tõele. Tahaksin tõstatada küsimuse, mida majanduslik vabadus ja konkurentsivabadus Euroopa Liidus tegelikult tähendab. Kas me ei peaks selle asemel rääkima majanduslikust sunnist ja jõust? Kas pole mitte nii, et kütusele ühtse hinna kehtestamisest ning seeläbi konkurentsi kõrvaldamisest võidavad rahvusvahelised kütusele spetsialiseerunud ettevõtted ning seda tarbija ja väikeettevõtete arvelt? Kas pole nii, et kütuse ühtne hind toob eeliseid nimelt kõrgelt arenenud riikide aga mitte nõrgalt arenenud riikide jaoks? Kui liit võtab vastu mainitud raporti, mis ühtlustab kütusehinnad loosungi all vabastada ettevõtted ja riigid piirangutest ning tõketest, kas see mitte ei too endaga kaasa nendele uute piirangute kehtestamise maksustamise teel? Halvimal juhul, kas mitte ei vii see neid paljajalu otsemaid vaesusesse? Hääletame selle raporti vastu.

  Cornelis Visser (PPE-DE). – (NL) ) Härra juhataja, võtan täiskogu istungil esimest korda sõna. Loodan, et suudan esindada Hollandi kodanike huve Euroopas nüüd ning tulevikus.

Härra Schmidti põhjaliku aruande koostamisele eelnesid arvukad läbirääkimised. Mul on hea meel, et raportöör ja teised fraktsioonid on lõpuks leidnud selle kompromissi. Komisjoni ettepanek näeb ette järkjärgulist aktsiisimäärade suurendamist ja selle tulemusena liikmesriikide vaheliste erinevuste vähendamist.

Keskkonnaküsimus mängib siin olulist rolli, kuid arvan, et kütusehinna tõus on juba piisavalt motiveerivaks faktoriks. Lisaks, komisjon põhjendab kaubandusliku diiselkütuse aktsiisi miinimummäära tõstmise vajalikkust konkurentsi moonutamisega turul. Mind hämmastab, et kaubandusliku diiselkütuse aktsiisi miinimummäära tõstmist põhjendatakse kütuseturismiga, kuna selline põhjendus on ülepingutatud. Kütuseturism on transporditööstuses marginaalseks nähtuseks ning selle mõju vastastikusele konkurentsivõimele ja siseturu toimimisele on väike.

Komisjon pakub tõsta järsult miinimummaksumäära 380 eurole 1000 liitri kohta. Arvan, et selline tõus juba niigi ülikõrget kütusehinda arvestades lööb valusalt tarbija rahakoti pihta ja mõjutab inflatsiooni. Viimaks otsustas Euroopa Parlamendi komisjon, et 1. jaanuariks 2015 tõuseb miinimummaksumäär 359 euroni 1000 liitri kohta. Holland on selle näitaja juba ületanud.

Ja veel. Transpordisektori kaebused selle üle, et aktsiisi pidev tõus suurendab järsult kütusehinda, on õigustatud. Komisjoni ettepanekus, mis käsitleb diiselkütuse aktsiisimaksu ühtlustamist, pole ülemmäära pakutud. Seega jäävad erinevused alles. Parlament leiab, et liikmesriigid peaksid diiselkütuse aktsiisimäärad külmutama 400 euro tasemel 1. jaanuarini 2015.

Loodan, et rahandusministrid lähtuvad oma otsuse tegemisel eelkõige tarbija nendest huvidest, mis käsitlevad ostujõudu ja inflatsiooni vähendamist.

  Elisa Ferreira (PSE). – (PT) Härra juhataja, volinik, raportis käsitletakse Euroopa majanduspoliitika ülimalt tundlikku teemat, nimelt maksustamist, kuna see puudutab kaubanduslikus transpordis kasutatava bensiini ja gaasiõli erimaksusid. Paljude liikmesriikide jaoks on need maksud oluliseks maksutulu allikaks. Kuid mõistlike alternatiivide puudus tähendab kaubandusliku kaupa vedavate sõidukite jaoks seda, et kütusehinnad on paljudes liikmesriikides konkurentsivõime strateegiliseks faktoriks.

See, et liikmesriikide eritarbimismaksude kehtestamise vabadust tunnustatakse, on väljaspool kahtlust. Kuid kuna need maksud mõjutavad otseselt müüdava kauba hinda, siis mõjutavad liigsed erinevused siseturu toimimist otseselt. Nagu juba mainiti, kaasneb sellega üle piiride liikumine, mis avaldab omakorda mõju ka keskkonnale.

Kompromiss, mis saavutati majandus- ja rahanduskomisjonis, on tõeline kompromiss, ja seda silmas pidades tahaksin ma kiita kõiki variraportööre tehtud töö eest, ning eriti just pearaportööri Olle Schmidti. Ma ei saa jätta mainimata tõsiasja, et mõned sooviksid kehtestada madalaimat taset, et kajastada selgemalt meie jaoks olulisi keskkonnaprobleeme. Siiski, avaldan kahtlust, kas praegust naftahinna taset silmas pidades on maksustamise teel taolise sõnumi läbisurumine vajalik. Seepärast langetati valik kõrgeima ja madalaima maksustamistasemete lähendamise kasuks, mis, mõnede inimeste arvates neidsamu keskkonnaprobleeme osaliselt ohverdades, võimaldab vähendada konkurentsi moonutamist maksustamise abil. Suur jõupingutus on juba tehtud ning me loodame, et see leiab komisjoni ja nõukogu väärt tunnustuse ning võimaldab jätkata Euroopa Liidus edasist tööd maksustamise alal.

  Astrid Lulling (PPE-DE). – (FR) Härra juhataja, kuna Piia-Noora Kauppi tänasele istungile ei jõua, lubas ta mul kaks minutit ära kasutada, kuna ta ise osaleb võõrustajana ühel tähtsal õhtusöök-debatil.

Härra juhataja, daamid ja härrad, meie liberaalist kolleegi härra Schmidti koostatud raport seostub uue Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahelise vastuseisuga, mis pakub kaudsete maksude õigustamatut tõusu. Selle ettepaneku oli teinud volinik, kes, nagu mulle näib, on täielikult kaotanud sideme majandusliku reaalsusega. Härra Kovács pakub välja pliivaba bensiini ja diiselkütuse miinimummäärade märkimisväärse suurendamise. Arvestades rekordilist inflatsiooni, mis on Euroopa Keskpanga jaoks suureks mureallikaks, ja majanduslikku langust, mille tunnistajaks me praegu oleme, tundub mulle, et praegune hetk on diiselkütuse ja kütteõli aktsiisimäärade suurendamiseks eriti ebasobiv.

Pean oma isiklikust seisukohast lähtudes ütlema, et oleksin selle komisjoni mitteinnustava ettepaneku lihtsalt tagasi lükanud, kuid arvestades, et enamik olukordi on siin parlamendis nagu nad on, polnud ma võimeline seda tegema. Toetan kompromissi, mille saavutasid parlamendi peamised poliitilised fraktsioonid, kuna mulle tundub, et see kujutab endast kahju piiramise katset.

Diiselkütuse miinimummäärade järkjärguline tõus 359 euroni 1000 liitri kohta aastani 2015 ja pliivaba bensiini miinimummäärade külmutamine samal tasemel, nagu ettepanekus seisab, on komisjoni pakutud tasemetest selgelt madalamad. Tegelikult pakkus komisjon tõsta mõlema, diiselkütuse ja pliivaba bensiini aktsiisimäärasid 380 euroni 2014. aastaks. Raportöör soovis oma raportis saavutada isegi enamat, püüdes taotleda madalaimaks tasemeks 400 eurot. Avaldan heameel meie raportööri kompromissivalmiduse üle, kuna ta nõustus neid määrasid majandus- ja rahanduskomisjonis raporti üle toimuvate arutelude ajal langetama.

Raporti tõeline iva peitub minu meelest muudatusettepanekus 19. Siin nõuame me liikmesriikidelt, kus kehtib praegu ülikõrge aktsiisimaks diiselkütusele, olles rohkem kui 400 eurot 1000 liitri kohta ja pliivaba bensiini puhul rohkem kui 500 eurot 1000 liitri kohta, mitte tõsta neid aktsiisimäärasid enne 2015. aastat. Seega pole ettepanekus mindud nii kaugele, et kehtestada maksimummäärad, kuna Euroopa Komisjonil pole kunagi olnud julgust neid välja pakkuda, me avaldame kõigest soovi hindasid lähendada.

Härra juhataja, aktsiisimaksumäärade ühtlustamiseks Euroopas on vaid üks moodus: kehtestada üheaegselt maksimum- ja miinimummäärad. Ei ole mõttekas jätkata miinimummäärade suurendamist piiramata entusiasmi nendel liikmesriikidel, kes nõuavad ülimalt kõrgete määrade kohaldamist.

Lõpetuseks, härra juhataja, sooviksin teie loal teha ettepaneku koosoleku läbiviimise korra kohta. Tahaksin küsida volinikult, kes kinnitas, et me olevat tema ettepanekut toetanud, kas ta elab teisel planeedil, kuna fakt on see, et me tema ettepanekut ei toetanud.

  Margaritis Schinas (PPE-DE). – (EL) Härra juhataja, nüüd, mil inflatsioon euroalal on oma ajaloo rekordtasemel ja naftahind on tõusnud 110 USA dollarini barreli eest, tõstab Euroopa Parlament homme kaudset maksu kütusele. Kui see pole nali, siis on selle eesmärk sellegipoolest reedese ajalehe lugejat naeratama panna. Olen seisukohal, et saadame valel ajal vale sõnumi. Näitame, et me ei saa aru, kuidas ühiskond toimib.

Lisaks, minu delegatsioon seda kompromissi ei toeta; me oleme praeguste, kõrge maksustamistasemega kuue liikmesriigi kiusamistaktika vastu, mis sunnib kõiki teisi, voliniku László Kovácsi abiga ning kütuseturismi ettekäändeks seades, hindasid tõstma. Ma ei oskaks seda oma valijatele põhjendada. Taoliste eksperimentide läbiviimise asemel pöördugem poliitikate poole, mis toovad kasu keskkonnale. Me peaksime taolisest maksudetõstmise akrobaatikast hoiduma.

  Atanas Paparizov (PSE). – (BG) Minu riik on teinud suuri jõupingutusi, et viimastel aastatel aktsiisimaksu suurendada ning pliivaba bensiini maksumäärad on tõusnud 254 eurolt 2004. aastal 350 euroni, samal ajal kui diiselkütuse maksumäärad tõusid 203 eurolt 307 euroni. Oleme juhindunud soovist suurendada kiiresti maksumäärasid, et vähendada järgnevatel aastatel inflatsioonilist mõju.

Komisjoni uus ettepanek paneb meie strateegia proovile. Seetõttu tundub majandus- ja rahanduskomisjoni raportis esitatud ettepanek olevat mõistlik ja karistab selliseid riike nagu Bulgaaria ja Rumeenia palju vähem.

Loodan, et komisjon nõustub selle kompromissiga, kuigi isegi see ettepanek nõuaks Bulgaaria majanduselt tõsist pingutust ja sel oleks inflatsiooniline mõju, ilma et see mõjutaks mingil määral keskkonda, kuna bensiin ja kütteõli ei ole elastsed tooted ning sõltuvad pigem muudest teistest majanduslikest teguritest kui aktsiisimaksudest.

  Ivo Belet (PPE-DE). – (NL) Võtan korraks sõna, volinik. Tundub olevat kasulik, kui rõhutaksime seda, et peame selle teema käsitlemisega ettevaatlikud olema. Avalikkust tuleb teavitada sellest, mis on praegu kaalul, kuna kriitikud on seda muidugi valmis esitlema kui otsest maksutõusu, samas kui parlamendi ettepanek kujutab endast väga tagasihoidlikku meedet: tegelik maksutõus ajal, mil hinnad on nii kõrged, osutuks katastroofiliseks nähtuseks.

See ettepanek, mille me homme loodetavasti vastu võtame, on hea algus võitmaks viimaks mitmeid aastaid kestnud konkurentsi moonutamist, eriti just piirialadel; see on kasulik ka keskkonnale. Volinik, härra president, daamid ja härrad, minu teine kommentaar on see, et me loodame vaid iseendale, et meie ise, ja eriti just Euroopa Komisjon, jätkab oma aktiivset rolli keskkonnasäästlike kütuste väljaarendamises ning edendamises, teisisõnu, selliste poliitikate rakendamises, mis aitaksid meil fossiilkütustest, bensiinist ja diiselkütusest loobuda.

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). – (PL) Härra juhataja, tahaksin juhtida teie tähelepanu kolmele asjaolule. Esiteks, tundub, et naftahind ei lange tulevikus alla 100 USA dollari barreli eest, millega kaasneb kütusehinna pidev kasv. Drastilist kütusehinna tõusu on Euroopas suudetud vältida vaid tänu nõrgale Ameerika dollarile. Ometi ei saa me eeldada, et Ameerika Ühendriigid soovivad oma valuutat igavesti nõrgana hoida. Seda olukorda silmas pidades, tundub, et ettepanek suurendada maksumäärasid Euroopa Liidus järgnevatel aastatel näib majandusliku reaalsusega üleüldse mitte arvestavat.

Teiseks, uutes liikmesriikides on SKT elaniku kohta väiksem kui vanades liikmesriikides, sama kehtib ka individuaalse sissetuleku taseme kohta. Seega saavad uued liikmesriigid ühtlustada maksukoormust niipea kui individuaalsed sissetulekud on tõusnud võrreldava tasemeni.

Ja lõpuks, subsidiaarsuspõhimõtte kohaselt peaks liikmesriikidel olema suurem vabadus vähendada maksukoormust kütustele, mis pole saadud naftast. Taolised meetmed stimuleeriksid huvi taastuvkütuste kasutamise vastu. Nad aitaksid meil vähendada ka süsinikdioksiidiheiteid ja täita meie rahvusvahelisi keskkonnakaitsealaseid kohustusi.

  Claude Turmes (Verts/ALE). – (FR) Härra juhataja, soovin sõna võtta vaid selleks, et rõhutada, et mitte kõik Luksemburgi liikmed pole odava bensiini sõltlased. Leian, et härra Belet seletas kõik suurepäraselt ära. Peame leidma kompromissi poliitikates, mis käsitlevad selliseid probleeme nagu naftavarud ja kliimamuutus, ning lisaks saavutama tasakaalu riikide ja piirkondade vahel.

Tahan teid informeerida sellest, et Luksemburgi parlament arutles teisipäeval kliimamuutuse üle ning arutlusel oli ka kütuseturismi probleem. Enamik Luksemburgi parlamendi liikmeid, kaasa arvatud ka proua Lullingi erakonna liikmed, nõustusid, et seda nähtust peab peatama vähemalt kohalikul tasandil. Seetõttu soovin vaid öelda, et Luksemburgi hoiak erineb täielikult proua Lullingi omast, kes esindab sellel teemal vähemust, ja ilmselgelt väikest vähemust.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, tundub, et ühisturg koos seal vabalt liikuvate kaupade ja teenustega võrdub piiramatu konkurentsivõimega. Kuid paraku ei ole see päris nii, kuna tootmisvahendite kulud, mille hulka kuuluvad kütusekulud, mõjutavad oluliselt tootmise tasuvust. Praegu erinevad kütusemaksud isegi naaberriikide vahel, põhjustades piirialadel nn kütuseturismi. Kuid see tegevus pole eriti laialtlevinud.

Tundub mõistlik lähendada maksumäärasid, kuid see protsess peaks olema aeglane ning mitmeetapiline. Diiselkütuse ja pliivaba bensiini aktsiisimaksu miinimummäärasid peaks samuti jaotama. Peaksime lähtuma üldpõhimõttest püüda kindlustada, et kütuse- ja aktsiisimaksusid hoitakse nii madalatena kui võimalik, et vältida niiviisi inflatsiooni ja tootmiskulude tõusu ning ka majapidamiste kulutuste suurendamist. See puudutab eelkõige uusi liikmesriike, kus sissetulekud on oluliselt madalamad.

  László Kovács, komisjoni liige. − Härra juhataja, lubage mul kõigepealt tänada teid arutelu käigus antud kommentaaride ja avaldatud arvamuste eest.

On väga oluline saada parlamendi positiivne hinnang komisjoni ettepanekule, mis käsitleb kaubanduslikul eesmärgil mootorikütusena kasutatava gaasiõli maksustamise erikorra kohandamist. Ometi oleme võtnud arvesse, et teie raport on komisjoni ettepanekuga võrreldes vähem ambitsioonikas, eriti mis puudutab diiselkütuse ja pliivaba bensiini üldiste maksude miinimumtasemete muutmise mittetoetamist.

Ma pole kaotanud majandusliku põhjendatuse nägemise võimet. Hoopis vastupidi: majanduslik põhjendatus seisab vastu miljonitele lisakilomeetritele ning ka süsinikdioksiidi lisatonnidele ja muudele kasvuhoonegaasidele, mis on kütuseturismi tagajärjeks. Pean arvesse võtma – ja meie kõik peame arvesse võtma – kliimamuutust ja kliimasoojenemist, mis kujutavad inimkonna jaoks üha suurenevat ohtu. See oht on palju murettekitavam kui inflatsioon. Mis puudutab pakutud aktsiisimaksu suurendamist, siis ei põhjusta see inflatsiooni. See jääb aastani 2017 ennustatava inflatsiooni, 2,2% piiresse aastas.

Kuna komisjon kiidab osaliselt heaks muudatusettepaneku 1 ning põhimõtteliselt muudatusettepanekud 7 ja 27, peame teised muudatusettepanekud ametlikult tagasi lükkama. Komisjon seda ettepanekut ametlikult ei muuda. Nõukogu arutelude käigus püüame siiski arvestada parlamendi muudatusettepanekutega nii palju kui võimalik. Parlamendi positiivne hinnang on oluline signaal sellest, et teadlikkus transpordi kasvavast negatiivsest mõjust keskkonnale on tõusnud, ning seda probleemi saame mõjutada kütust maksustades.

  Olle Schmidt, raportöör. − (SV) Härra juhataja, aitäh teile lahkete sõnade eest. Leian, et tänusõnad on ära teeninud ka Euroopa Komisjon ning meie komisjoni sekretariaat.

Mulle tundus algul, et volinik ei paistnud Euroopa Komisjoni seisukohtadega nõustuvat. Ma võin seda ametlikel põhjustel mõista. Nüüd, mil ma jälle komisjoni kuulasin, tundus mulle, et täheldasin kõlavat sellist arvamust nagu poliitika on poliitika. Tunnistan, et me oleksime võinud olla palju ambitsioonikamad. Volinik kasutab väljendit „vähem ambitsioonikas”. Jah, kuid kuulake seda arutelu vasakult paremale ning ülevalt alla. Väljendati kõiki seisukohti, ja sõna võttis ka proua Lulling, kes istub keskel. Volinik, formuleerides seda raportit ja ettepanekut, mis teie lauale tuuakse, lähtusime me, nagu te kindlasti teate, poliitilisest tegelikkusest. Peagi – lootkem, et juba homme – saabub majandus- ja rahanduskomisjoni raport, mis ei saa täiel määral teie soovide järgi koostatud olla ning mida te täies ulatuses heaks kiita ei saa, kuid see on raport.

Lõpetuseks, tahaksin öelda volinikule, et ma usun sellegipoolest, et me oleme saavutanud edu – kui me homme positiivse tulemuse saame – tehes lõpu vastasseisule, mida on see teema parlamendikomisjoni, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni ning ka nõukogu vahel põhjustanud. Nagu te mainisite, peame siseturu huvides kütuseturismiga midagi ette võtma. Selles suhtes on teil õigus, kuid me peame välja töötama ka mõjuvad ning jõulised meetmed keskkonnapoliitika jaoks. Vajadusest selliste meetmete järele peavad aru saama kõik liikmesriigid, ning ma usun, et meil on õnnestunud leida õige tasakaal.

  Astrid Lulling (PPE-DE). – (FR) Härra juhataja, sooviksin sõna võtta isiklikul põhjusel. Härra Turmes nimetas mind sõltlaseks. Pean seda solvanguks ning nõuan, et ta oma sõnad tagasi võtaks.

Mis puudutab käsitlusel olevat teemat, siis võin kindlalt teatada, et minu erakond ning minu valitsus toetavad meie raportööri pakutud kompromissi täielikult ning sellel on ka minu enda oluline panus. Lisaks, härra Turmes paistab unustavat, et Belgias on gaasiõli praegu odavam kui Luksemburgis ning et ükskõik mis kütuseturistidega meil tegu on, võivad nad Luksemburgi asemel liikuda praegusel hetkel hoopis Belgia suunas.

  Juhataja. − Väga hea. Me võtame proua Lullingi poolt öeldu teadmiseks ja olen kindel, et ülemkogul tehtud avaldused selgitatakse.

Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub neljapäeval, 13. märtsil, 2008.