Arutelud

Kolmapäev, 12. märts 2008 - Strasbourg

18. Ülemaailmne energiatõhususe ja taastuvenergia fond (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel koostatud Claude Turmesi raport (A6-0006/2008) ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi kohta [2007/2188(INI)].

  Claude Turmes, raportöör. − (DE) Härra juhataja, Martin Luther Kingil oli üks unistus. Ta unistas ühiskonnast, kus nahavärv ei põhjustaks diskrimineerimist. See oli unistus, mis muutis Ameerikat ning maailma. Täna on Euroopal üks unistus, või pigem nägemus: arendada tulevikuenergiaid nii Euroopas kui ka väljaspool Euroopa piire; nägemus taastuvenergiast mängib olulisimat rolli selle sajandi keskpaigani, aidates ära hoida konflikte olemasolevate nafta- ja gaasivarude pärast, leevendada kliimamuutust ning tagada juurdepääs energiale miljardite inimeste jaoks, kes on sellest eemale jäetud.

Arvan, et komisjonil, kelle keskkonnateadlikkuse eest vastutab praegu Stavros Dimas, on põhjust olla uhke oma ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi üle (GEEREF). Meie eelduste kohaselt suureneb fondi maht järgneva nelja-viie aasta jooksul 500 miljoni euroni, mis teeb sellest suurima taastuvenergiasse ja energiatõhususse investeeriva fondi maailmas.

Need 500 miljonit eurot tuleb osaliselt riigikassast, sellest umbes 80 kuni 150 miljonit eurot Euroopa eelarvest, kuid ka liikmesriikide eelarvest. Praegu on erikohustused Saksamaal ning ka Norral.

Mida see fond saavutab? Finantsanalüütikud, kes jälgivad hoolega investeeringute liikumist üksikutesse taastuvenergia ja energiatõhususe projektidesse, on täheldanud, et alla 10 miljoni euro nõudvate investeeringute jaoks on riskikapitali meelitada väga raske. Selle fondi tegevus on suunatud justnimelt keskmise suurusega projektidele, mille maksumus on kuni 10 miljonit eurot.

Seega on see „fondifond”, mis tähendab, et kõnealune fond ei investeeri otseselt Maroko tuuleparkidesse või Hiina päikeseenergiasüsteemi, vaid omandab investeerimisfondide aktsiaid ja osasid Lõuna-Aafrikas, Kesk-Aafrikas, Hiinas, Venemaal või Lõuna-Ameerikas. Riigikassa määrab poliitiliselt, kuhu rahastamist suunatakse.

See on erasektori investorite jaoks atraktiivne, kuna riigikassa katab selle tulemusena kogu investeerimisriski nii, et investeeringutelt saadav kasum – st kui need investeeringud toovad mingisugust kasumit – läheb esmalt erainvestoritele ja alles siis tagasi riigikassasse, ning see pakub erainvestoritele muidugi suuremat kindlustunnet.

Parlamendiliikmetena oleme selle fondiga seoses tõstatanud neli või viis probleemi. Esimene sisaldab endas ka ühte küsimust volinik Dimasile. Ajal, mil biokütused kujutavad endast ülimalt vastuolulist teemat, oleme parlamendiliikmetena asunud seisukohale, et peame kohaldama väga rangeid kriteeriume kõigi fondi rahastatavate biomassi või biokütuse projektide suhtes. See pole vaid keskkonnatasakaal, mis võib osutuda problemaatiliseks; see võib põhjustada fondi jaoks ka imidži probleemi, kui fondi mainet taolise investeeringuga rikutakse. Niisiis, veel kord, volinik, kas võite garanteerida, et komisjon annab endast parima, et kohaldada need vajalikud ranged kriteeriumid?

Teine oluline aspekt meie kui parlamendiliikmete jaoks – ning ma usun, et eriti just nende jaoks meie seast, kes tegelevad arenguküsimustega – on soov, et kõnealune fond annaks olulise panuse võitlusse energiapuuduse vastu. Seepärast peame rakendama oskusteavet, mis pärit sellistelt mikrofinantseerimisasutustelt nagu Grameen Bank ja teised, kes juba tegelevad vaesematest vaesematele suunatud projektide rakendamisega, nagu päikesekollektorid või fotogalvaanilised süsteemid. Peame need mikrofinantseerimisasutused oma tegevusse kaasama. Minu teine küsimus teile, volinik, on järgmine: kas komisjon kui peamine avalik doonor on nõus kindlustama, et 20–25% rahastamisest kasutatakse ainuüksi sellist tüüpi mikroprojektide jaoks mikrofinantseeringu abil?

Kolmandaks tundsime muret selle üle, et kuna Hiinasse investeerimine on muutumas nii lihtsaks, võib kogu GEEREFi rahastamine liikuda selles suunas. Mida me aga soovime, on investeeringute hea geograafiline levik, ja seega vajame me komisjoni poliitilist lubadust selle kohta, et Lõuna-Ameerika riikidesse investeerimise tarbeks pakutakse samuti rahalisi vahendeid.

Parlamendina nõuame rangemat järelevalvet ja hinnangut koos korrapäraste aruannetega Euroopa Parlamendile ning parlamendi eelarvekomisjonile ning eelarvekontrollikomisjonile, sest meie sooviks on fondi võimaluse korral järgneva paari aasta jooksul laiendada: et seda teha, vajame tingimata parlamendi usaldust selle fondi toimimise osas.

Need on mu esialgsed märkused, ning ootan huviga arutelu oma kolleegidega.

(Aplaus)

  Stavros Dimas, komisjoni liige. − (EL) Härra juhataja, daamid ja härrad, möödunud on enam kui aasta komisjoni avaldatud teatisest pealkirjaga „Avaliku ja erasektori rahaliste vahendite kaasamine, et muuta kliimasõbralikud, soodsa hinnaga ja ohutud energiateenused ülemaailmselt kättesaadavaks: ülemaailmne energiatõhususe ja taastuvenergia fond” (tuntud GEEREF nime all).

Sellele on järgnenud teisi arengusamme, nagu näiteks Bali kokkulepe möödunud aasta detsembris. Selle tulemusena on mainitud algatus nüüd osutunud palju olulisemaks ja õigeaegsemaks. Seega on õige aeg arutleda selle raporti üle, ja mul on hea meel täheldada, et Euroopa Parlament suhtub eriti positiivselt uutesse ning innovatiivsetesse meetoditesse, mis on suunatud energiatõhususe ja taastuvenergiaga seotud projektidele.

Lubage mul kõigepealt selgitada, miks oli komisjon teinud ettepaneku kasutada riiklikke subsiidiume ettevõtete riskikapitali ülemaailmses fondis, ja seda vaatamata sellele, et Claude Turmes on juba peamisi põhjuseid, mis viisid meid selle otsuseni, maininud ning esitanud lisaks ka mõned küsimused. Tegelikult, vaatamata taastuvate energiaallikate kasutamise jätkuvale arengule, on nende osa kogu maailma energiaallikate seas jätkuvalt madal.

Samuti on teada, et energiatõhususe parandamine võib osutuda palju võidukamaks kui uue energiainfrastruktuuri ehitamine. Kuigi energiatõhususe sektorisse on tehtud uusi investeeringuid üle kogu maailma, on olemasolevad täiustamisvõimalused jäänud täiel määral kasutamata. Seega on peamiseks probleemiks need tõsised raskused, mis tekivad energiatõhususe ja taastuvenergia projektide jaoks erasektorist rahastamise leidmisega.

Põhjused on keerulised ning on tingitud peamiselt ettevõtete riskikapitali ebapiisavusest. Vajadus ettevõtete riskikapitali järele eksisteerib arengumaades, ning üleminekumajandustes on see hinnangute kohaselt enam kui 9 miljardit eurot aastas. See ületab oluliselt pakutavat summat. Kuigi viimastel aastatel on riiklike subsiidiume suurendatud, pole pakutav kogusumma siiski piisav. Vaja on leida täiendavat kapitali; seda on vaja energiasektoris teha aastaks 2030. Seega on ülimalt oluline otsida rahastamisvahendeid erasektorist.

Siiski on investoritele takistuseks puhtamatesse tehnoloogiatesse tehtud investeeringute pikk tasuvusaeg, seda eriti just kõrge riskiteguriga geograafilistes piirkondades. Näiteks on erainvesteeringud Sahara-tagusesse Aafrikasse väga väikesed; seepärast ongi üheks GEEREFi eesmärgiks soodustada nendesse piirkondadesse investeerimist. Härra Turmesi nimetatud summa on soovituslik, kuna see on minimaalsumma, mida nendesse piirkondadesse plaanitakse investeerida.

Teine probleem, mida härra Turmes mainis, on projektide suurus. Väikesemahuliste projektide haldus- ning rakenduskulud võivad kaugemates riikides olla suuremad. Nagu te mainisite, on tulemuseks see, et rahvusvahelised rahastavad asutused ei ole selliste projektide finantseerimiseks valmis, eriti kui nende projektide maksumus on alla 10 miljoni euro.

Selles seisnebki GEEREFi eesmärk: kaotada väikesemahuliste investeeringute teelt taolised takistused. Me keskendume oma jõupingutustes just sellistele projektidele. Fond meelitab erasektori investoreid kasutades nende kaitsmiseks riigisektori vahendeid, nagu ma juba varem mainisin. Selleks, et GEEREF jalgadele aidata ning tegutsema panna, kohustub Euroopa Komisjon tänavu aastast kuni aastani 2010 eraldama ligi 80 miljonit eurot. Nagu te juba ütlesite, oleme Saksamaa ning Norra erikohustusi arvestades 100 miljoni läve juba ületanud. Eeldame, et täiendav ettevõtete riskikapital tuleb erasektorist, mis suurendaks summat vähemalt 300–500 miljoni euroni, või pisut pikemas perspektiivis ehk isegi 1 miljardi euroni.

Härra juhataja, tunnen heameelt, et Euroopa Parlament toetab käesolevas raportis ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi loomist. Tahaksin tänada nii raportöör Claude Turmesi tema jõupingutuste eest kui ka Anders Wijkmani arengu- ja koostöökomisjonist ja Eija-Riitta Korholat keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonist nende panuse eest. Arvan, et see on tähtis ning õigeaegne algatus, mis näitab, et EL tegutseb, eesmärgiga tagada arengumaades juurdepääs energiatõhusus- ja taastuvatele energiaallikatele.

Projektide rahastamise peamiseks eeltingimuseks – mitte üksnes biomassi ning biokütustega seotud projektide puhul – saab vaieldamatult olema austus säästvuskriteeriumide vastu, mis saavad olema sama ranged kui EL õigusaktide omad. See tugevdaks usalduslikku suhet, mida me peame nende riikidega looma, eriti mis puudutab 2009. aastaks sõlmitavat globaalset kliimamuutust käsitlevat kokkulepet.

(Aplaus)

ISTUNGI JUHATAJA: Edward McMILLAN-SCOTT
Asepresident

  Eija-Riitta Korhola, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamuse koostaja. − (FI) Härra juhataja, kliima ning energiaga seotud probleemid on kiiresti muutunud ülimalt olulisteks pea igas Euroopa Liidu poliitika valdkonnas. Praegu on üleskutse taastuvenergia kasutamiseks väga aktuaalne, eriti just taastuvenergia kvalitatiivsete eesmärkide arvelt.

See fond on suurepärane näide ning sisendab lootust. Ometi pole see ülesanne alati iseenesestmõistetav. Miski, mis on poliitiliselt moes, võib muutuda poliitilise korrektsuse lakmustestiks, ja olukorrast võib kujuneda võidujooks, kus selgitatakse välja innukaimat heade eesmärkide pooldajat. Tundub, et just selliseks kujunes olukord hiljuti, kui kuulutati välja taastuvenergia eesmärk. Ettepanek ise on kohati ülepingutatud ning määratud ajakava sisaldab endas ilmselgeid riske.

Ajal, mil tõelist tehnoloogilist potentsiaali veel pole, tekib oht, et siduvat eesmärki hakatakse täitma viisil, mis toob kaasa loodusväärtuste pöördumatut hävitamist. Kõik biokütused pole keskkonnale ühtviisi kasulikud ning mitte kõik taastuvenergia liigid vähendavad heiteid, nagu härra Turmes hetk tagasi oli õigesti täheldanud.

Vajadus taastuvenergia järele eksisteerib, kuid probleemile tuleb läheneda arukalt. Praegu arutlusel olev ülemaailmne energiatõhususe ja taastuvenergia fond on suurepärane näide sellest, kuidas saab midagi head edendada viisil, mis teeb selle igatpidi kasulikuks.

On üks vanasõna, et ära anna näljasele kala, vaid õng. Sama saab öelda ka kohalike projektide rahastamise kohta, st et oskusteavet ja vajalikke oskusi täiustataks ning hoitaks kolmandates riikides alles. See on projektide säästvuse ning jätkusuutlikkuse tagamise viis.

  Romana Jordan Cizelj, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (SL) Kliimamuutuse leevendamine ja energia on Euroopa Liidu arengupoliitikas kaheks oluliseks komponendiks. Ja nii peabki olema. Mul on hea meel iga algatuse üle, mis aitab tagada ohutut ning säästvat energiavarustust mitte ainult Euroopas, vaid ka kolmandates riikides. Lubage mul väljendada kahtlusi, mis peavad olema hajutatud enne, kui selle fondi rajamisega algust teeme.

Esiteks kasvab energia- ja arengu poliitikate valdkonnas pidevalt algatuste arv. Kahjuks saavutatakse soovitud tulemusi suhteliselt harva. Algatused eri fondide kujul pole vastastikku harmoniseeritud ja pealegi toimub otserahastamine üksikute projektidesse harva. Viimatimainitu kehtib ka kõnealuse fondi kohta, mis peaks arengumaades tegutsema piirkondlikke allfonde asutades ning rahastades. Peaksime arvestama selle võimaliku mõjuga ressursside kasutamise läbipaistvusele, ja mil määral hõlbustavad institutsioonilised tingimused arengumaades nende kavandatud kasutust.

Teiseks, tulemusrikas saab olla vaid õigeaegne tegutsemine. Mis puutub pakutud maailmafondi, siis pole meil tegu sobiva ajastusega. Ettepanek tehti aastal 2006 ja me peame selle üle arutelu vaid sellel aastal.

Kolmandaks, tahaksin rõhutada dokumendis endas viidatud tõsiasja: fondi jaoks mõeldud vahenditest ei piisa. Pole kindlustatud isegi miinimumsummat, mida fondi edukaks toimimiseks ette nähakse. Vaevalt, et see aitab meelitada ligi erasektori investeeringuid.

Neljandaks, ma ei suuda hästi ette kujutada, et fondi efektiivne toimimine oleks tagatud ainuüksi koostööst liidu ning rahvusvaheliste finantseerimisasutuste vahel. Meie ettepanekul puudub selge ambitsioon ja teiste maailma arenenud riikidega koostööd arendav ning maailmfondi rahvusvahelistumist käsitlev plaan.

Nagu enne juba mainiti, on idee igati tervitatav, kuid selle lisandväärtust ning tegelikku elluviimist pole veel korralikult analüüsitud.

  Matthias Groote, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, esmalt tahaksin ma õnnitleda raportöör Claude Turmesi tema tubli töö ning pühendumuse puhul. Ülemaailmne energiatõhususe ja taastuvenergia fond on Euroopa aktiivne panus kliimamuutuse vastu võitlemisse.

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni variraportöörina sooviksin rääkida kahest asjast. Esiteks, on oluline tagada, et säästvus on fondi toetavate projektide kontekstis vaieldamatuks prioriteediks. Kasvuhoonegaasi heidet peab analüüsima kogu elutsüklis ning loobuma selliste projektide rahastamisest, mille süsinikdioksiidi heitkogused ületavad lubatu. See analüüs on eriti tähtis projektide puhul, mille komponendiks on biomass.

Teiseks, olen optimist ning eeldan, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuse konverents järgmisel aastal Kopenhaagenis tuleb edukas ning me teeme järgmise sammu Kyoto protokolli jätkava lepingu allkirjastamiseks. Siis suureneb taastuvenergia kasutamise tähtsus arengumaades. Komisjon peaks selle teguriga arvestama ning fondi vastavalt kohandama.

  Fiona Hall, fraktsiooni ALDE nimel. – Härra juhataja, komisjoni ettepanek luua ülemaailmne energiatõhususe ja taastuvenergia fond (GEEREF) on igati tervitatav. Oluline on, et energiatõhusus ja taastuvenergia mängiksid üha tähtsaimat rolli arengumaades ja kõrgelt areneva majandusega riikides mitmel eri põhjusel – vähendades süsinikdioksiidi heitkoguseid, suurendades sõltumatust energiagavarustuse valdkonnas, võideldes energiapuudusega ning luues uusi töökohti ja arenguvõimalusi – justnimelt samadel põhjustel, miks on energiatõhususe ning taastuvenergia rolli tähtsus Euroopa Liidus pidevalt tõusujoonel.

Kuid seoses komisjoni ettepanekuga teevad mulle muret mitmed asjaolud. Esiteks, komisjoni väljapakutud rahastamine on projekti suurust arvestades ülimalt tagasihoidlik. Riiklikest rahalistest vahenditest pakutavad 15 miljonit eurot aastas on tühine summa – isegi kui see on mõeldud tuumikkapitalina, mis peaks erainvesteeringuid ligi meelitama ning neid garanteerima. Selle summa võivad neelata vaid paar projekti mõnes suuremas, kõrgelt areneva majandusega riigis nagu Hiina või India. Kuigi komisjoni teatis mainib samuti võimalust kaasata kaasfinantseerimisse 9. Euroopa Arengufond, pole kuigi selge, kuidas hakkab välja nägema otsustusprotsess eelarve raha eraldamise üle AKV riikidele, ning enam arenenud ELi mittekuuluvate Ida-Euroopa riikidele, keda kaasfinantseeriv omakorda Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD). Seega pole selge, kuidas saab fond vaesuse vähendamisele kaasa aidata. Pigem sarnaneb see makrofondile kui mikrofondile ning on loodud meelitamaks erainvestoreid toetama projekte, mis, vaatamata nende väikesele mastaabile Euroopa standardite järgi, on Aafrika riikide kontekstis piisavalt suured. Pole selge, kuidas jõuab GEEREF oma rahastamisega ühenduse tasandi selliste projektideni nagu fotogalvaanilised paneelid tervishoiuasutuste ning koolide jaoks või päikesepliidid ja boilerid. See on areng rohujuure tasandil, mis üldjoontes peaks vaeseimate inimeste eluolu parendama.

Lõpetuseks, tunnen muret selle üle, et suhet fondi ja puhta arengu mehhanismi vahel pole piisavalt selgitatud. Oleks kasulik, kui komisjon selgitaks, kuidas parandab fond arengumaade juurdepääsu puhta arengu mehhanismile.

  Esko Seppänen, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FI) Härra juhataja, härra Turmesi raport sisaldab endas arengumaade väga ambitsioonikat eesmärki, mis näeb ette energiaressursside tõhusamat kasutamist. Need riigid asuvad tihtipeale sellistes geograafilistes piirkondades, kus on võimalik odava taastuvenergia ressursside kasutamine.

Arenguprogressi võib saavutada ka tohutute investeeringuteta uusimasse tehnoloogiasse. Näiteks on puusöe tootmine kesise puuvaruga Sahara-tagustes Aafrika kõrbestuvates piirkondades palju tulusam puuvaru kasutamisviis kui lihtsalt selle põletamine. Nad peavad teadma, kuidas söestada puitu enne selle põletamist. Pole vaja suurt raha, et taolisi ja muid sellesarnaseid oskusi teistele õpetada. Põhimõtteid, millel töötaks aga GEEREF, tõlgendan ma nii, et fondist pole võimalik saada raha vaid oskuste ja teadmiste levitamiseks, kuid muidugi on sellel eesmärgil võimalik kasutada teisi arenguabivorme.

Projektide rahastamine omakapitali investeeringuid kasutades on huvitav variant. Positiivne on selle juures see, lähtudes raha saajate ning raha kulutajate seisukohast, et see ei suurenda võlga riikidel, kel on võlad. Paraku tekib küsimus, kui palju läheb maksma investeerimise juhtimine ning väikeettevõtete puhul raha tagasimaksmise suutlikkuse kontrollimine.

Kõnealune fond võib, parima stsenaariumi korral, valmistada arengumaid ette fossiilkütuste kasutamise aeglasemaks levikuks. Meie fraktsioon toetab härra Turmesi raportit täiesti üksmeelselt.

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, suured tänud teile, Claude. Korraldasite mitmeid selleteemalisi arutelusid. See on äärmiselt keeruline teema ja tahaksin teile avaldada erilist tänu selle eest, et olete nende läbirääkimiste vältel olnud järjekindlalt läbipaistev ning võimaldanud meil käsitleda projekti holistlikust vaatenurgast.

Kogu maailma ülesanne on praegu tõhususele mõelda, seda nii energiatarbimises kui ka energiatootmises. Kuid see ei saa kehtida ainult makrotasandi puhul; me peame alati juhinduma põhimõttest „kõigepealt mõtle väikestele”: heida pilk esmalt mikrotasandile ning kui see töötab seal, siis töötab see ka makrotasandil.

Peame keskenduma maailma parimate tehnoloogiate rakendamisele. See võib olla lihtne, selgelt struktureeritud tehnoloogia; see ei pea olema tingimata elektroonika või nanotehnoloogia. Peame tagama, et sellele tehnoloogiale oleks võimalikult suur majanduslik juurdepääs, et igaüks saaks endale selle kasutamist rahaliselt lubada.

Teisest küljest peame muidugi karistama neid, kes raiskavad Maa ressursse. See on ka meie voliniku üheks suurimaks ülesandeks, nimelt vaadata ülemaailmseid struktuure: karistada neid, kes raiskavad energiat ning toetama neid, kes kasutavad oma töös parimaid ning tõhusamaid tehnoloogiad. See on ka kliimapoliitika põhiprintsiibiks.

Euroopa Liidus tehtud uuringud näitavad, et kliimamuutus läheb maksma miljardeid ning miljardeid eurosid. Seepärast ongi oluline aidata mitte üksnes Euroopast väljaspool asuvaid riike; nõukogu peaks kaaluma ka teadus- ja arendustegevuse rahastamist energiatõhususe valdkonnas, seda eriti uues Euroopa Tehnoloogiainstituudis.

  Jorgo Chatzimarkakis (ALDE). – (DE) Härra juhataja, volinik, tänan teid teie panuse eest. Euroopa Parlament toetab selle fondi loomist. Volinik Dimas, olete käivitanud õige algatuse õigel ajal.

Kui oleme eurooplastena pühendunud CO2 heitkoguste vähendamisele, siis pole tähtsust, kus seda õhku paisatakse. Süsinikdioksiidi saastet peab vähendama terves maailmas, ja see ongi põhjus, miks peame igal pool rakendama uusi tehnoloogiaid.

Ometi näib mulle, et see fond pole ainult arenguvahend, vaid ka strateegiline vahend. Kõik ei seisne vaid arenguabi osutamises. Mis puudutab kliimamuutust, siis siin peame meie kui eurooplased peale oma teerajajarolli täitmise julgustama teisigi meiega ühinema. Nad peaksid olema võimelised seda teed ette võtma. Siinkohal võib fond teha ülimalt olulise panuse. Kui me seame endale ülemäära ambitsioonikad eesmärgid ning toibume hiljem isoleeritute ning üksikutena, tähendaks see ka meie tööstusbaasi jaoks lõppu. Seepärast tekibki siinkohal vajadus globaalse valitsemise järele. Bali oli üks hea lähenemine ning Kopenhaageni omast saab teine. Ometi ei sõltu ülemaailmses valitsemissüsteemis kõik vaid võimumängust; peame looma stimuleerimissüsteemid, ning ma usun, et see fond suudab seda õiget stiimulit luua.

Claude Turmes mainis oma kõne alguses Martin Luther Kingi unistust. Eurooplastena võime meie kliima päästmise unistuse täide viia, kui pürgime järjekindlalt selle poole. Claude Turmes, kogute sellele raportile homme ülekaaluka arvu toetushääli ning ma tahaksin teid siin ja praegu selle saavutuse puhul õnnitleda. Mul on teie pärast hea meel.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). – (RO) Euroopa energiatõhususe ja taastuvenergia fond on uuenduslik lahendus, mis suurendab riiklikke vahendeid energiatõhususe ja taastuvenergia valdkonnas erainvesteeringute kaasamise kaudu.

See fond kujutab endast era- ja avaliku sektori partnerlust, mille peaeesmärgiks on rahastada VKEde pakutud projekte, mille maksumus on alla 10 miljoni euro. Taastuvenergia projektide esialgsed kulud on tavapäraste energiaallikate omadest 37 korda suuremad ja see on põhjus, miks me kahetseme asjaolu, et praegu on fondi ettenähtud väärtuseks vaid 100 miljonit eurot.

Aastal 2005 toetus Euroopa Liit 50% ulatuses impordile ja liikmesriikidest on netoeksportijaks vaid Taani. Aastatel 1995–2005 suurenes taastuvate energiaallikate kasutamine ELis 40% võrra. Seega moodustasid 2005. aastal saastumata energiaallikad 42% Euroopa primaarenergia toodangust.

Kõnealuse fondi tõhus kasutamine võimaldaks varustada energiaga 1 kuni 3 miljonit inimest, vähendades samal ajal CO2 heitkoguseid 1-2 miljoni tonni võrra aastas. Õnnitlused raportöörile.

  Teresa Riera Madurell (PSE). – (ES) Härra juhataja, volinik, sooviksin õnnitleda härra Turmesi käesoleva raporti ning komisjoni taolise algatuse puhul.

Paljud meist arvavad, et Euroopa Liit peab kaaluma võimalust toetada taastuvenergiat ning energiatõhusust mitte üksnes kui oma energia-ja kliimamuutuse strateegia lahutamatut osa, vaid ka kui oma arengupoliitika lahutamatut osa.

Seetõttu on mõte luua ülemaailmne energiatõhususe ja taastuvenergia fond, mis kaasaks erainvesteeringud arenguriikide ja üleminekumajandusega riikide jaoks, väga huvitav.

Ideaalseks tagasihoidlikuks rahastamiseks on vajalik luua eelistused ning sünergia koos olemasolevate programmide ja Maailmapanga ning piirkondlike arengupankadega, mis suurendavad oma investeeringuid taastuvenergiasse ning energiatõhususse.

Paar aastat pärast vahendite rakendamist on vaja hinnata uusi tulemusi ning teha jõupingutusi asjaomaste osalejate panuste suurendamiseks.

Nõustun, et kõik viitab praegu sellele, et toetus peaks põhimõtteliselt olema suunatud Aafrikasse ja Ladina-Ameerikasse.

  Jerzy Buzek (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, tahaksin tänada volinikku ja raportööri hiilgava raporti eest, mida ma täielikult toetan. See on kokkuvõttes väga hea signaal Euroopa Liidult. Pean silmas valmidust toetada arengumaid ning võidelda ka kliimamuutusega. Mul on siiski üks küsimus volinikule. Kuidas kavatseb komisjon ära hoida metsade hävitamist, mis on tihtipeale seotud biomassi ning biokütuste tootmisega arengumaades? Pealegi, kas komisjon hoiab piisavat vahemaad esimese põlvkonna biomassi ning biokütuste tootmisest, kuna see pole teadagi kuigi ohutu teema?

Sooviksin avaldada oma tugevat toetust Jorgo Chatzimarkakise avaldusele. Euroopa Liit peab taolise signaali saatma. Oleme vastutavad konverentside eest, mis toimuvad Poznańis ning Kopenhaagenis juba lähimas tulevikus, ja ka Kyoto-järgsete läbirääkimiste edukuse eest. Samuti vastutame ülejäänud maailmale õigete signaalide saatmise eest. Käesolev programm on just taoliseks signaaliks.

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). – (PL) Härra juhataja, tahaksin pöörata teie tähelepanu kolmele asjaolule. Raporti autor rõhutas täiesti õigesti, et tõsisemad kliimamuutuse tagajärjed esinevad vaesemates riikides. Selle põhjuseks on viimaste piiratud ressursid, eriti just rahalised, millega nad saaksid kliimamuutusele reageerida.

Teiseks, eespool öeldut arvesse võttes on igati õige toetada komisjoni fondi loomise ettepanekut, isegi kui pakutud 80 miljonit eurot on tühine summa. Siiski on fondi mõte aidata suunata erasektori investeeringuid kohalike projektide rahastamiseks, see võib tõepoolest osutuda väga tõhusaks.

Kolmandaks kasutaksin võimalust rõhutamaks, et kliimamuutusega võitlemise kohustused pole Euroopa Liidu siseselt üldse õiglaselt jaotatud. Näiteks eraldati eri riikidele süsinikdioksiidi heitkogused võtmata piisavalt arvesse seda, kui palju võib riik oma arengutasemelt teistest maas olla. Selle tulemusena eraldati sellistele riikidele nagu näiteks Poola väga madalad kvoodid, ning pea koheselt tõi see kaasa 10% kuni 20% elektrihinna tõusu.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, selle fondi peamine eesmärk on ergutada erasektori investeeringuid ning kohalike fondide toetust vaesemate ning vähim arenenud riikide jaoks maailmas. Fondi eesmärk on toetada energiatõhusust, energiasäästmist, taastuvenergia arengut ja kasvuhoonegaaside heitekoguste vähendamist. Selle eesmärk on parandada juurdepääsu peamistele energiateenustele. Liidu tegevus selles valdkonnas peaks aitama vaesematel piirkondadel kliimamuutustele reageerida ja nende energiaallikad mitmekesisemaks muuta.

Peaksime meeles pidama, et kliimamuutuse mõju all kannatavad kõige enam just maailma vaesemate riikide elanikud. Oleks vale piirata kliimamuutusega võitlemiseks suunatud tegevust ning vähendada energia tarbimist vaid meie alal. Kui osutame vaesematele riikidele abi sellise tegevuse jaoks, aitab see kaasa taolise tegevuse alustamisele nende territooriumil. Abi mõjutab oluliselt ning tõstab teadlikkust nende probleemide tähtsusest. See on õige initsiatiiv õigel ajal.

  Ewa Tomaszewska (UEN). – PL) Härra juhataja, tahaksin vaid juhtida tähelepanu sellele, et taastuvate energiaallikate seas pole me pööranud küllaldaselt tähelepanu geotermilistele ressurssidele, st puhtale energiale. Olemasolevate uputatud puuraukude kasutamine geoloogiliste uuringute tarbeks võib vähendada seotud kulusid.

  Stavros Dimas, komisjoni liige. − Härra juhataja, loomulikult uuritakse ka geotermilist energiat.

Oleme väga huvitatud nii geotermilisest energiast kui ka teistest taastuvatest energiaallikatest.

Mis puutub Poolasse ja saastekvootide eraldamisse: esimesel kauplemisperioodil oli neil neid üksjagu, rohkem kui oli vaja energia ning tööstuse tarbeks, ning see üleliigsete kvootide eraldamine põhjustas kvootide hinnas probleeme. Kvoote, mis eraldati Poolale teiseks kauplemisperioodiks, on meie hinnangute kohaselt piisav, et rahuldada Poola tööstuse vajadused. Kolmandaks kauplemisperioodiks on ette nähtud uus süsteem, mis lähtub tööstuse või energiajaamade vajaduste rahuldamiseks vajalikest nõudmistest, mis sisaldab enampakkumist kuni mõlemapoolse nõusolekuni.

Mis puutub metsade hävitamisse, siis on see muidugi suur probleem ning seotud nii bioloogilise mitmekesisuse kui ka kliimamuutusega – mis on mõlemad võrdselt olulised. Metsade hävitamise probleemiga tegelemine aitab peatada bioloogilise mitmekesisuse kadu ja võidelda kliimamuutusega, seega on see väga tähtis. Ometi on metsade hävitamise probleemiga seotud projektidel üks omapära: nad on äärmiselt keerulised. Vaatamata sellele on see üks prioriteetidest, millega peame tegelema, ja seda mitte ainult arutluse all oleva fondi vahendite, vaid igasuguste teiste meetmete abil; eriti just saavutades kokkulepe, milliseid stiimuleid siduda probleemile suunatud eri lähenemistega; näiteks, vähendada metsade hävitamist ning säilitada metsi või mingi muu lähenemine, mida eri riigid peaksid toetama. Me töötame selle kallal, eriti just Maailmapangaga, ning tulemas on ka mõned katseprojektid. Seega on eri otstarvete jaoks olemas erinevad rahastamisallikad.

Tahaksin esmalt väljendada oma lugupidamist väga hea ning positiivse panuse eest, ja kinnitan teile, et võtame oma töös teie ettepanekud ning märkused arvesse. Nad on väga kasulikud ning käsitlevad mitmeid olulisi teemasid.

Ma ei hakka vastama praegu, näiteks, milles seisneb puhta arengu mehhanismi projektide tähtsus Sahara-taguse Aafrika jaoks. Tuletaksin teile meelde, et 2006. aastal Nairobis pakkus Kofi Annan, tollane Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär, välja algatuse edendada puhta arengu mehhanismi projekte Sahara-taguses Aafrikas. Meie, nagu ka Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, võtsime endale kohustuse viia seal läbi rohkem projekte ning mitte keskenduma ainuüksi Hiinale ning Indiale. Seega on teie märkus väga oluline, kuid muidugi on suhe fondi ning puhta arengu mehhanismi projektide vahel võimalik ning see suhe võib olla tähtis.

Tahaksin teha veel kolm märkust. Esiteks nõuate te erilise tähelepanu pööramist Sahara-taguste ja AKV riikide vajaduste rahuldamisele. Loomulikult tunneme muret selle üle, et projektid sellistes tähtsamates riikides nagu Hiina ja Venemaa neelavad kõik või suure osa olemasolevatest ressurssidest. Nii on muide juhtunud puhta arengu mehhanismiga, seega on teie märkus väga õige. GEEREF hakkab kasutama olemasolevaid investeerimisvõimalusi, kuid oleme nõus, et erilist tähelepanu tuleb pöörata AKV riikide vajaduste rahuldamisele. Samuti püüame tagada, et iga allfond, mis rahastab projekte vaid ühes riigis, ei neela kõiki või suurema osa olemasolevatest ressurssidest. GEEREF peab laiendama oma tegevust eri maailma osadesse, et ka investeerimisriski hajutada, ja see, mida härra Turmes protsentide kohta mainis, on õige.

Teiseks, lubage mul tagasi tulla vaesuse dimensiooni juurde, mis on ilmselgelt ülioluline. Nagu te juba mainisite, elab maailma vaesemates riikides 1,6 miljardit inimest, kellel pole ikka veel korrapärast juurdepääsu usaldusväärsetele energiaallikatele. Usun, et GEEREF annab meile võimaluse muuta puhtad ning soodsa hinnaga energiateenused kättesaadavamaks, mis on vajalik eeltingimus üleilmse vaesuse vähendamisel ning säästva arengu edendamisel.

Kolmandaks ning viimasena, te väljendate heameelt, et fond keskendub erainvesteeringutele – kuigi te mainisite, et vahendeid ei ole piisavalt; leian, et vahendeid pole kunagi piisavalt – ning nõuate, et rohkem liikmesriike pakuks rahalist abi. Loomulikult toetan teie seisukohta ning nõustun teie ettepanekuga, ja komisjon tegutseb praegu ning ka tulevikus selleks, et meelitada ligi üha enam investoreid.

Käesolevaga tahaksin paluda teie toetust GEEREFi edendamises kõigi asjaomaste osalejate seas. Mida suurem on meie toetus, seda rohkem suudame me selles valdkonnas ära teha.

  Claude Turmes, raportöör. − Härra juhataja, selle fondi kapital saab potentsiaalselt olema 500 miljonit, kuna selle võimendustegur erainvesteeringutelt on 3 kuni 5. Avalikest vahenditest saadavad 100 miljonit, 120 miljonit või 150 miljonit meelitavad ligi – vähemalt me loodame – lisaks 300 miljonit või 400 miljonit eurot, et saada kokku 500 miljonit eurot. Ning meil on veel valitsusi, kes saavad ühineda. Hea kontrolli korral lubab parlament komisjonil mahtu suurendada.

Romana Jordan Cizelj tõstatas väga tähtsa küsimuse: kui valmis on teatud maailma piirkonnad investeeringuteks? Meie hääletasime parlamendis täiendavad 5 miljonit eurot teiselt eelarve piirilt, et suurendada institutsioonilist suutlikkust programmi kavandamise tarbeks. Seega peame Aafrika riikides ja Indias ehitama väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, mis töötaksid välja ärimudeleid. Peame õppima arengupoliitikas tehtud vigadest, kus toetasime tehnoloogiat, mõtlemata sellele, et me peame inimesi sellest tehnoloogiast ka teavitama. Ütlen seda arenguvoliniku ees ning oleme teadlikud, et arengu peadirektoraat aitab nende riikide institutsioonilist suutlikkust suurendada.

See, mida me peaksime praegu tegema on – ja, volinik, teil on õigus – investoriteni jõudma. Sel reedel toimub Luksemburgis, mis on suuruselt maailma teine investeeringukeskus, pankurite kohtumine. Esitleme neile SICAVi, mis asub Luksemburgis. Loodan, et komisjon töötab välja hea kommunikatsioonistrateegia. Minge Londonisse, Frankfurti, Pariisi, Zürichi, kuna pankurid peavad vahendist teadma.

Miks on see oluline just praegu? Praegu on veel tunda Liechtensteini skandaali ja rämpslaenude kriisi mõjusid. Mõne kuuga hävitasime sajamiljardilisi kapitale. Rohelised vahendid võivad selle planeedi ning poliitikakujundajate jaoks olla palju olulisemaks ülesandeks kui roheline tööstus. Selline vahend paneb kapitali õigete investeeringute juurde liikuma. Võibolla ei ole kasum küll nii suur kui spekulatiivsete investeeringute puhul, kuid tegemist on keskmise- ning pikaajaliste investeeringutega ja on arvatavasti täpselt see, mida teatud pensionifondid ja teised otsivad. Seega on sellel fondil suured võimalused kaasata oma tegevusse institutsionaalseid investoreid, ning selle poole peaksimegi püüdlema.

Suur tänu, et avaldasite toetust nn taastuva ning parema maailma austajate ühendusele.

  Juhataja. − Härra Turmes, lubage mul õnnitleda teid teie suurepärase inglise keele oskuse puhul ning tänada teid teie pühendumuse eest selles töös.

Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub neljapäeval, 14. märtsil.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. – Selle fondi loomise põhjused väärivad meie heakskiitu. Ressursside ülekandmine fondi ei vasta tõele.

Fondi põhieesmärgid peaksid olema energiatõhususe, energiasäästu ja taastuvenergia edendamine, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine ning energiateenustele juurdepääsu parandamine vaeseimates riikides, mainimata energiaallikate mitmekesisuse suurendamist arengumaades.

Statistilised andmed (mis on juba vananenud) näitavad, et 1,6 miljardit inimest on peamistest energiateenustest eemale jäetud. 2,4 miljardit inimest kasutab toiduvalmistamisel ja kütmisel traditsioonilist biomassi.

Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul tuleb maailmas kuni 2010. aastani taastuvenergia tootmisse investeerida 241 miljardit USA dollarit. Arengumaades moodustab see summa hinnanguliselt üle 10 miljardi USA dollari ehk 9 miljardit euro.

Selle fondi eelarveks pakutakse 80 miljonit eurot aastatel 2007–2010, sellele lisandub 15 miljonit eurot algatuse käivitamiseks. Numbrid räägivad endi eest. Need ressursid on ei midagi muud kui tilk meres. Kavatsused on head, kuid tagasihoidlike vahenditega tagatud kavatsused ei ole tõsiseltvõetavad.

  Gyula Hegyi (PSE), kirjalikult. – (HU) Euroopa Liit kaugkütte poolt!

Tervitan igati Euroopa Komisjoni algatust luua uus ülemaailmne energiatõhususe ja taastuvenergia fond (GEEREF). Energiaga varustamise tagamine – ning seda viisil, mis ei sea hädaohtu meie keskkonnaväärtusi, meie strateegilist kindlust ning meie konkurentsivõimet, on 21. sajandi üks suuremaid väljakutseid. Odavaim energia on muidugi energia, mida me ei kasuta, teisisõnu: energia, mida me säästame. Neil energiakesksetel aegadel on energia kokkuhoid kõigi eluliseks huviks, olgu see tarbija või suuremad kogukonnad. Vasakpoolsest seisukohast peab samuti rõhutama, et energia kokkuhoid ja tõhus energia kasutamine on ka sotsiaalne ülesanne, kuna suurimad energia kulutajad on tihtipeale just vaeseimad inimesed. See kehtib eriti uute liikmesriikide puhul, näiteks kulutatakse Ungari elamurajoonides Lääne-Euroopa riikidega võrreldes ühe ruutmeetri kohta kaks korda rohkem energiat. Seepärast on vaja pakkuda ühenduse ressursse Ida-Euroopa kaugküte kaasajastamiseks. Kaugküte on teoreetiliselt energiat säästev süsteem ning selle eelis on kiire kohandumine taastuvenergiatega, samal ajal, mil lokaalkütet tuleks uuendada majast majja liikudes. Seega on ülimalt tähtis muuta Euroopa Liidu ressursid kaugküte jaoks kättesaadavaks. Lisaks võiks kaaluda ühtse maksusoodustuse kehtestamist Euroopa Liidus, et hõlbustada investeerimist energia kokkuhoidu ja luua selleotstarbelisi fonde.

  Bogusław Rogalski (UEN), kirjalikult. – (PL) Taastuvenergia ja energiatõhususe edendamine aitab piirata maailma keskmise temperatuuri tõusu. Nagu selgub uuringutest ja aruannetest, kannatavad kliimamuutuste negatiivsete mõjude all kõige enam vaeseimad riigid ja rahvad. Meie kohustus on seega kaitsta neid ühiskonnarühmi nende majandusliku haavatavuse tõttu.

Taastuvate energiaallikate kasutamine aitab muuhulgas tõsta keskkonnastandardeid, vähendades CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Nad aitavad parandada tööhõivet ja hoida kokku kulusid. Üks peamine pooltargument on ka see, et nad vähendavad sõltuvust teatud energiaallikatest, kuna peamistest energiateenustest eemale jäetud inimeste arv kasvab pidevalt. See on eriti tähtis arengumaade majanduste kujundamisel. Enamike arengumaade majandus kasvab ja selle tulemusena kasvab neis piirkondades nõudlus energia järele. Taastuvate energiaallikate arendamine arengumaades on ülimalt asjakohane, pidades silmas kasvuhoonegaaside vähendamise ja varustatuse tagamise püüdlusi riikides, mis suudavad täita vaid osa oma energianõuetest.

Sellest tulenevalt peaks Euroopa Liit taastuvaid energiaallikaid ja energiatõhusust toetama, eriti just arengumaades, kuna see on energia ja kliimamuutuse ning ka arengupoliitika strateegiate olulisimaid tunnusjooni.