Istungi stenogramm

Neljapäev, 13. märts 2008 - Strasbourg

9.3. Afgaani ajakirjaniku Perwez Kambakhsh’i juhtum – Iraani kodaniku Seyed Mehdi Kazemi juhtum

  Juhataja. − Järgmine punkt on arutelu kuue resolutsiooni ettepaneku üle, mis käsitlevad ajakirjaniku Perwez Kambakhshi juhtumit ja arutelu nelja resolutsiooni ettepaneku üle, mis käsitlevad Iraani kodaniku Seyed Mehdi Kazemi juhtumit⁽¹⁾.

  Nickolay Mladenov, esitaja. − Hr juhataja, ma ühendan selle mõttevahetuse eelmise aruteluga Venemaa üle, sest olen kindlalt veendunud, et kui usume teatud põhiväärtustesse, siis ei saa me nõuda nende täitmist vaid nõrkadelt riikidelt ja teha erandi riikidele, kes on tugevad.

Ma olen uhke, et parlament arutas Venemaa resolutsiooni üle ja me kõik peaksime selle üle uhked olema. Peaksime kartma päeva, mil Euroopa Parlament lõpetab nende resolutsioonide arutamise ja lõpetab nende väärtuste eest seismise, millesse usume.

Sest täna ei ole demokraatia igaühe õigus olla võrdne, vaid igaühe võrdne õigus olla erinev. See on sõnumi sisuks, mille me peaksime edastama oma partneritele Venemaal ja meil tuleb see edastada ka oma partneritele Afganistanis.

President Karzai ja Afganistani valitsus on võtnud kohustuse rajada demokraatlik kaasaegne riik. Demokraatlikus ja kaasaegses riigis ei ole surmanuhtlus aktsepteeritav. See ei kuulu arutamisele. Ükski surmanuhtluse vorm ei ole demokraatlikus ja kaasaegses riigis aktsepteeritav. See on meie Euroopa väärtuste oluline osa.

Afganistani ajakirjaniku Perwez Kambakhshi juhtum on veelgi keerulisem, sest tema on mõistetud surma teabele vaba juurdepääsu õiguse teostamise tõttu.

Peaksime väga tugevalt julgustama Afganistani ametivõime, valitsust ja presidenti tema juhtumisse sekkuma ja kasutama oma mõjuvõimu tema elu päästmiseks ja veendumaks, et talle antakse armu apellatsioonimenetluse lõpus.

Samas peaksime jätkama ka abi andmist ametivõimudele institutsioonide loomiseks, mida neil on vaja, et funktsioneerida demokraatliku kaasaegse riigina, toetada kodanikuühiskonda ja, mis kõige olulisem, jätkata oma kohustustuste täitmist Afganistani turvalisuse nimel.

Lõpuks ei tohiks me unustada, et haridus on põhiväärtus, millega me sellisele riigile nagu Afganistan muljet saame avaldada. Tüdrukutel on võimalik olnud koolis käia vaid paar viimast aastat. Meil on seal nii palju tööd teha. Me ei tohiks selle töö ees tagasi kohkuda ja peaksime väga tugevasti muljet avaldama nii komisjonile kui nõukogule ja kõigile liikmesriikidele sellega, et tahame investeerida Afganistani haridusse.

  Marcin Libicki, esitaja. − (PL) Hr juhataja, Afganistani ajakirjanik Perwez Kambakhsh on mõistetud surma. Nagu tavaliselt, ründavad autoritaarsed valitsused neid, kes võtavad sõna inimõiguste teemadel, teisisõnu ajakirjanikke ja usuaktiviste.

Ma nõustun eelnevate sõnavõtjatega, et me ei peaks olema leplikumad võimsate riikidega nagu Venemaa ja Hiina. Nagu Nickolay Mladenov päris õigesti märkis, peaksid standardid olema samad kõigi jaoks. Ma juhiksin tähelepanu ka sellele, et need, kes ütlevad, et peaksime olema Hiina või Venemaaga leplikumad, sest tegemist on mõjuvõimsate riikidega, eksivad kahel põhjusel. Esiteks seepärast, et standardid peavad olema samad. Teiseks on asjaolu, et valitsustel tuleb teha teatud kompromisse, hoopis teine teema. Euroopa ajaloos on parlamendid alati olnud rahva südametunnistus. Ja parlamendid ei saa selliseid kompromisse teha, nagu peame kahjuks mõnikord valitsustes tegema.

Seepärast kutsun parlamenti üles mitte kohtlema tugevaid ja nõrku erinevate standardite järgi.

  Thijs Berman, esitaja. − (NL) Surmanuhtlus on barbaarne ja sõnavabadus on raiutud Afganistani põhiseaduse kivisse. Ja ometi on Afganistani ajakirjanik Perwez Kambakhsh mõistetud surma jumalateotuse eest, kaugel pealinnast Kabulist, mille põhjuseks on artikkel naiste õiguste kohta islamiusus, mida ta ise ei kirjutanudki. Tema vend kirjutab kriitiliselt kohalike juhtide kohta, mis ilmselgelt ei aidanud Perwezi juhtumile kaasa.

See surmanuhtlus oli kohutav šokk, isegi suure moslemi elanikkonnaga riikides. Ajakirjanikud Pakistanis, Iraanis ja Kataris on valusalt teadlikud sõnavabaduse kaitsmise olulisusest igal pool maailmas. Märkimisväärse opositsiooni hambus, vaatamata ultrakonservatiivsetele klubidele, mis ei kaitse vabadusi, naiste õigusi ega avalikku arutelu. Kuigi isegi need konservatiivid vajavad sõnavabadust.

Mida peaks Euroopa tegema?

1. Pakkuma Afganistani kohtusüsteemi reformimiseks rohkem, kui 2007. aastal lubatud.

2. Nõudma jõuliselt president Karzailt sekkumist ja toetama teda.

3. Euroopa Liit peab inimõiguste ja Afganistani põhiseaduse austamise teema asetama Euroopa Komisjoni poliitika keskmesse.

Ei ole mitte mingit vajadust suruda seda küsimust rohkem läbi kui ultrakonservatiivid on valmis taluma. See oleks neile kätte mängimine. Kuid Perwez Kambakhsh tuleb otsekohe vabastada.

  Marios Matsakis, esitaja. − Hr juhataja, mõned usuvad, et Afganistan on riik, mis on viimastel aastatel olnud pideva möllu ja kaootilise pinge olukorras. Vaesus, kirjaoskamatus, klannidevaheline vägivaldne rivaalitsemine, narkoparunid, Vene okupatsioon, Talibani terrorism, millele järgnes hirmuäratav USA ja Ühendkuningriigi sõjaväeline sekkumine ja selle kõige tipuks range islami šariaat. Kui põrgu kunagi peaks Maa peale saabuma, oleks Afganistan tõepoolest paras paik. Ometi on nende äärmiste raskuste taustal näha nõrka vastupanu ja lootust sõnavabadusele ja demokraatiale.

Selline on noore ajakirjaniku Perwez Kambakhshi juhtum, kes julges levitada artiklit naiste õiguste kohta islamiusus, mille ta oli laadinud alla Internetist. Seda julget tegu peeti iidse šariaadi kohaselt pühaduseteotuseks ja ta mõisteti surma pooleajuliste fanatismist pimestatud niinimetatud kohtunike poolt niinimetatud piirkondlikus kohtus Põhja-Afganistanis. Nagu me hästi teame, ei ole naised fanaatilise islamiusu mõistes midagi enamat kui mööblitükid ja kõik püüded seda vaidlustada lõpevad äärmuslike meetmetega, nagu see käesolevas resolutsioonis käsiteldav juhtum.

Kuid asjad peavad muutuma paremuse poole ja meil läänes on kohustus hoolitseda selle eest, et see juhtuks pigem varem kui hiljem. Arvestades, et läänemaailmal, kaasa arvatud ELil, on Afganistanis muljetavaldavad sõjalised jõud ning arvestades, et lääs, kaasa arvatud EL, valab sellesse riiki miljardeid eurosid finantsabi, arvan et meil on täielik õigus nõuda mitte ainult kõnealuse noore mehe viivitamatut ja tingimusteta vabastamist, vaid ka seda, et selliseid tagurlikke Islami šariaadi juhtumeid enam ei esineks – mitte kunagi! Või siis peaksime tõsiselt kaaluma oma vägede ja raha Afganistanist välja viimist ja laskma sel riigil käia oma põrgulikku rada, kuhu ta fanaatiline usuline saatus on ta mõistnud.

  Jean Lambert, esitaja. − Hr juhataja, meie fraktsioon toetab tugevalt resolutsiooni ettepanekut Perwez Kambakhshi kohta, kuigi ma ei ole kindel, kas ma kõigega nõustun, mida eelkõneleja ütles.

Sellegipoolest tahaksin ma juhtida tähelepanu teisele noorele mehele, kelle elu on samuti praegu ohus, Mehdi Kazemile, kes on pärit Iraanist, kus asja saaks parandada Suurbritannia valitsus. Paljud meist loodavad, et siseminister Jacqui Smith sekkub nüüd uute tõendite valguses.

Euroopa Parlament on võtnud vastu palju resolutsiooni ettepanekuid, milles on mõistetud hukka inimõiguste olukord Iraanis. Usume, et Iraan on ohtlik riik homoseksuaalide jaoks. Oleme näinud laipu rippumas kraanade otsas, teame, et seal on ohtlik ja paljud meist usuvad, et selle noore mehe jaoks on see eriti ohtlik.

Osad on öelnud, et tema naasmine oleks ohutu, kui ta käitub diskreetselt. Ma julgeksin väita, et „diskreetne” käitumine Iraanis on midagi hoopis muud kui see, mida me selle all oma liikmesriikides mõistame. Küsimus on hoopis selles, et paljude jaoks on teatud riikides, olgu nad siis Iraanis, Jamaical või mujal, geiks olemine kuritegu ja nad on ohus.

Meie fraktsioon on väga kriitiline Dublini konventsiooni suhtes, mis antud juhtumi puhul on oluline, sest teame, et liikmesriikides koheldakse varjupaigataotlusi ikka veel väga erinevalt ning isegi selle menetluse alustamine võib olla väga keeruline. Oleme näinud olukordi, kus numbreid peetakse olulisemaks kui elu.

Kaitsmise mõte seisnebki kellegi elu päästmises, kui see on ohus. Asi ei ole nõuetekohaste menetluste meeldivuses, vaid tulemustes.

Tahame toimivat varjupaigapoliitikat, mis on võimeline parandama vigu ja arvestama uue teabega ning on kõigis liikmesriikides sama kõrge tasemega. Loodame, et antud juhul näitab Briti valitsus, et see on võimalik.

  Eva-Britt Svensson, raportöör. − (SV) Hr juhataja, lubage mul kõigepealt teha kaks lühikest tähelepanekut. Esiteks ei saa mitte kunagi vaikida, kui määratakse surmanuhtlus, olenemata sellest, kus maailma nurgas see toimub. Teiseks on ülimalt kahetsusväärne, et iga kord, kui me siin Strasbourgis kohtume, on meil laual mitmeid inimõiguste vastaseid kuritegusid. Mõnikord tundub, et see ei lõpe kunagi.

Mis puutub antud resolutsiooni, siis Afganistani põhiseaduse artiklis 34 on väga selgelt kirjas sõnavabadus, sätestades et sõnavabadust ei tohi piirata ning et igal afgaanil on õigus väljendada oma mõtteid kõnes, kirjas, pildis ja muul viisil. Vaatamata sellele on 23-aastane ajakirjanik Perwez Kambakhsh ebaseaduslikul kohtuprotsessil surma mõistetud ja talle keelatakse tema õigushüvesid. Kohtuistungile ajakirjanikke ja inimõiguste organisatsioone ei lubata. Niinimetatud kuritegu seisnes selles, et ta levitas artiklit naiste olukorra kohta islamiusus.

See on taust kõigile hästi teada. Nüüd nõuame otsustavalt Perwez Kambakhshi viivitamatut vabastamist. Ta ei ole teinud mitte midagi kuritegelikku, tema tegevus oli täielikult kooskõlas seaduse ja põhiseadusega. EL ja kogu maailm peavad nüüd koos nõudma: vabastage Perwez Kambakhsh!

  Marco Cappato, esitaja. − (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, Mehdi Kazemi juhtumi puhul tuleb meil arutada midagi, mille peale ei tohiks kulutada sekunditki arutelu ajast.

Kui keegi küsiks, kas nende arvates on võimalik, et Euroopa riik usaldab kellegi sellise timuka ja diktatuuri kätte nagu Iraan, siis oleks vastus kahtlemata, et see on mõeldamatu. Kujuteldamatu võib siiski väga hästi juhtuda ja ongi juhtumas, vaatamata antud kinnitustele. See tähendab, et juhtumas on midagi väga tõsist, et Euroopat on haaranud mingi hullus.

Mõned ütlevad, et mitmete seaduse kalambuuride tõttu võib Mehdi Kazemi väljaandmine ja surm tõeks saada. See lihtsalt ei saa võimalik olla. Euroopa Liidu aluspõhimõtted – austus inimõiguste ja elu vastu – ei ole veel oma kehtivust kaotanud. Kui Mehdi Kazemi hukatakse, ei ole kellelgi võimalik selles süüdistada bürokraatlikku korda, juhul kui nad ise ei lasku arvamuseni, et see ongi Euroopa põhimõte – bürokraatlikud korrad, rahvusriigid, mis on nii tugevad, et ei ole võimelised isegi elu päästma.

Ma tahaksin tänada 140 parlamendiliiget, kes on kogunenud selle eesmärgi nimel ja ma loodan, et siin saalis hääletatakse ühehäälselt esitatud resolutsiooni poolt.

  Ewa Tomaszewska, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Hr juhataja, 22. jaanuaril 2008. aastal mõistis Afganistani põhjaprovintsi Balkhi esimese astme kohus surma 23-aastase kohalikule ajalehele kirjutava ajakirjandusüliõpilase naiste õiguse käsitleva artikli allalaadimise eest Internetist ja selle elektroonilise levitamise eest. Kohtuistung toimus igasuguse õiguseta kaitsele. Süüdistatut peksti ja jõhkra peksmisega saadi ülestunnistus.

Nõuame, et Afganistani ametivõimud vabastaksid Perwez Kambakhshi ja Afganistani valitsus taastaks austuse inimõiguste vastu. Kas ma võiksin väljenduda julgelt ja loota, et Afganistan lõpetab kiiresti surmanuhtluse täideviimise.

  Raül Romeva i Rueda, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (ES) Hr juhataja, mõned kuud tagasi deklareeris Iraani president Mahmud Ahmadinejad pühalikult Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile, et Iraanis ei ole probleemi homoseksuaalsusega sel lihtsal põhjusel, et seal ei ole homoseksuaale. Ta jättis aga ütlemata, et need, kes seal on, hukatakse.

Mehdi Kazemi juhtum rõhutab veel kord tohutuid lünki Euroopa Liidu varjupaigasüsteemis. Asjaolu, et tänapäeval peab keegi taotlema varjupaika sel põhjusel, et teda kiusatakse taga ja ähvardatakse surmaga sellepärast, et ta on homoseksuaal, on äärmiselt murettekitav ja näitab, et geide, lesbide, bi- ja transseksuaalide (LGBT) õigused tuleb võtta rahvusvaheliselt päevakorda.

Veelgi tõsisem on asjaolu, et Euroopa Liit, õiguste ja vabaduste eestvedaja, ei pea tagakiusamist seksuaalse sättumuse alusel oluliseks asjaoluks automaatsele varjupaiga andmisele Mehdi Kazemi taolistel juhtudel. Kahjuks ei ole see esimene seda tüüpi juhtum ja kindlasti ei jää see viimaseks. Fakt on see, et on ikka veel palju riike, kus LGBT elanikkond kannatab jätkuvalt igasuguse tagakiusamise all ja neid mõistetakse isegi surma, nagu Iraanis.

Seepärast loodan, et parlament ja kõik poliitilised fraktsioonid on asjaoludest teadlikud ja ühinevad õiglaste palvetega resolutsioonis, mille täna oleme esitanud, eriti mis puutub miinimumnõuete direktiivi rakendamisse, milles tunnistatakse tagakiusamine seksuaalse sättumuse alusel varjupaiga andmisel otsustavaks teguriks. Samuti on selles sätestatud, et liikmesriigid peavad käsitlema iga juhtumit eraldi, võttes arvesse päritoluriigis valitsevaid asjaolusid, sealhulgas päritoluriigi õigusnorme ja nende kohaldamise viisi.

Samuti tuleb liikmesriikidel leida ühine lahendus, millega oleks tagatud Mehdi Kazemile pagulasseisundi omistamine ja Euroopa Liidus kaitse, mida ta vajab, ning teda ei saadetaks tagasi Iraani, kus ta suure tõenäosusega hukataks, nagu tehti tema partneriga.

Kõik, mida selleks on vaja teha, on täita Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 3, mille kohaselt on keelatud isikute väljaandmine või väljasaatmine riikidesse, kus on suur oht, et neid jälitatakse, piinatakse või isegi surma mõistetakse.

  Ioannis Varvitsiotis (PPE-DE). – (EL) Hr juhataja, mina kindlasti toetan resolutsiooni, sest praegune olukord Afganistanis on vastuvõetamatu ja pettumust valmistav. Talibani valitsusaeg seiskas arengu riigis mitmeks aastaks.

Olgem siiski ausad. Kes tugevdas Talibani? Kas mitte ameeriklased oma relvade ja majanduslike vahenditega ei tugevdanud Talibani võitluseks Nõukogude vägede vastu? Kas ei ole ka fakt, et täna on oopiumi tootmine selles riigis suurenenud viis korda? Miks see nii on? Las igaüks teeb omad järeldused.

  Sophia in 't Veld (ALDE). – (NL) Ma olen Mehdi Kazemi juhtumist täiesti vapustatud ja asjaolu, et mitte kõik meist ei ütle ilma pikema jututa, et talle peaks varjupaika andma. Nõuan tungivalt, et Madalmaade ja Ühendkuningriigi valitsused ja kõik, kes kavatsevad selle resolutsiooni vastu hääletada, peatuksid hetkeks ja mõtleksid: mis siis täpselt on õigusriigi eesmärk? Kas see on eeskirjade ja menetluste nõuetekohane kohaldamine või on see kohustus jälgida, et valitseks õiglus? Nii et mõelge enne hääletamist tõsiselt.

  Bernd Posselt (PPE-DE). – (DE) Hr juhataja, meie fraktsioon on päris kindlasti Mehdi Kazemi kaitsmise poolt ja loomulikult tema Iraani väljasaatmise vastu. Samas oleme siiski selle resolutsiooni vastu, sest see ei puuduta, nagu kavas oli, kiireloomulist juhtumit, vaid Euroopa Liidu varjupaigaõigust üldiselt ja suhteid kahe ELi liikmesriigi, Madalmaade ja Ühendkuningriigi vahel selles keerulises küsimuses.

See ei ole nende kiireloomuliste resolutsioonide mõte. Siin kasutatakse neid sisepoliitiliste küsimuste tõstatamiseks. Tahame, et Mehdi Kazemi saaks kaitse ja toetame igat algatust selles suunas, kuid mitte seda resolutsiooni, mille pealkirjas on Kazemi nimi, aga mille sisu on midagi hoopis muud.

  John Bowis (PPE-DE). – Hr juhataja, mina toetan mõlemat resolutsiooni. See on minu riik, kes kavatseb saata noore teismelise mehe koju Iraani vastu oma surmale. Surmale, mis juba sai osaks tema sõbrale. Mitte mingi kuriteo eest, vaid tema seksuaalsuse eest. See on minu riik, kes minevikus kiitles uhkes, et meil valitseb absoluutne standard, et me ei saada kunagi inimesi tagasi hullemate karistuste manu kui neid ootaks Suurbritannias.

Siin ei ole ühtegi kuritegu, aga on karistus, mille me Suurbritannias aastaid tagasi ära kaotasime. See on minu riik, kes peaks häbi pärast maa alla vajuma, kui ta selles asjas ei leebu. Loodan, et Euroopa Parlament ei pea häbi pärast maa alla vajuma. Ma loodan, et parlamendiliikmed toetavad seda resolutsiooni.

Jumal hoidku, see poiss on 19-aastane!

(Kõva aplaus)

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Hr juhataja, üks Euroopa Liidu väärtusi on kooskõlastada meetmeid ja võtta vastu seisukohti inimõiguste kaitseks. See kehtib Afganistani ajakirjaniku juhtumi kohta, kelle mõistis surma Põhja-Afganistani provintsi kohus naiste õiguseid islamiusus käsitleva artikli levitamise eest. Tema kohtuprotsessi jooksul keelduti talle andmast kaitsjat ja tema vastu kasutati erinevaid füüsilise vägivalla vorme. Samas on Afganistani põhiseaduses olemas säte sõnavabaduse kohta.

Nagu näha, ei lähe seadus ja reaalsus kokku. Paljud riigid deklareerivad inimõiguste deklaratsiooni täitmise austamist, kuid sulevad silmad selle ees, kuidas seda nende enda riigis ellu viiakse. See peaks muutma meid veelgi otsusekindlamaks inimõiguste, vabaduste ja demokraatia kaitsmisel.

  Mario Mauro (PPE-DE). – (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, ma tahaksin lihtsalt rõhutada, et vaatamata meie fraktsiooni murele, mis teatud määral on õigustatud, et resolutsiooni sisu mõnesid osasid võidakse hakata kasutama laiemalt, ei ole kahtlustki, et Iraani allikatest ja ametivõimudelt saadavad signaalid on ühesed. Mehdi Kazemi saatus, kui ta Iraani tagasi pöördub, on surm ja just sel põhjusel kaldun ma normist kõrvale ja hääletan oma fraktsioonist erinevalt.

  Louis Michel, komisjoni liige. − (FR) Hr juhataja, daamid ja härrad, tänan teid, et andsite meile selle võimaluse rääkida teiega Perwez Kambakhshi juhtumist Afganistanis ja Iraani kodaniku Mehdi Kazemi juhtumist.

Mis puutub Perwez Kambakhshi, siis loomulikult jagame kõiki teie muresid ja jälgime seda juhtumit tähelepanelikult kohapeal oma Afganistani delegatsiooni kaudu koostöös missiooni juhi ja ELi eriesindajaga. Oleme korduvalt tõstatanud selle küsimuse Afganistani ametivõimudega, viimati välisministri Rangin Dadfar Spantaga 21. veebruaril Ljubljanas toimunud kolmikkohtumisel.

Ma tean, et Euroopa Parlamendi Afganistani delegatsioon on selle küsimuse tõstatanud ka otse Afganistani Parlamendiga ja Afganistani parlamendisaadikud kinnitasid teile, et asjale leitakse rahuldav lahendus.

Usun, et peaksime jätkama senist lähenemisviisi, lootes vähemalt praegusest alates diskreetsele diplomaatiale. Kui hinnata praegust poliitilist kliimat Afganistanis, siis on Perwez Kambakhshi turvalist vabastamist raskem tagada, kui saab teatavaks, et Afganistani ametivõimud kummardavad rahvusvahelise surve ees.

Ma tahan teile siiski kinnitada, et jätkame selle juhtumi jälgimist väga tähelepanelikult ja oleme valmis võtma järgmisi samme, kui surmamõistev otsus edasikaebamisel jõusse jääb. Ligikaudu 30 aastat kestnud relvastatud konfliktid on purustanud Afganistani kohtusüsteemi. Seepärast oleme võtnud riigi kohtute reformi oma Afganistani abiprogrammi prioriteediks. Meil juba on kohapeal eksperdid, kes teevad koostööd riigikohtuga, riigiprokuratuuriga ja justiitsministeeriumiga, et muuta need institutsioonid professionaalseks nii kesksel kui provintsi tasandil. Samuti aitab Euroopa Komisjoni programm valitsusasutusi uue õigusabi süsteemi loomisel– mida on Afganistanis hädasti vaja, nagu kõnealune juhtum on näidanud. Praegu ei ole välja kujunenud sõltumatut advokatuuri ega juurdepääsu riiklikule tasuta õigusabile. Ma väga loodan, et komisjoni kohtusüsteemi reformimise programm, mida viiakse ellu tihedas koostöös Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames tegutseva Euroopa Liidu politseimissiooniga Afganistanis, aitab parandada inimõiguste olukorda keskpikas ja pikas perspektiivis.

Kahtlemata jagab komisjon ka teie sügavat muret Mehdi Kazemi ja teiste sarnaste juhtumite üle. Madalmaade ja Suurbritannia ametivõimud kaaluvad Kazemi juhtumit praegu väga põhjalikult. Mis puutub pagulaste kaitsesse, siis tahaksime juhtida tähelepanu, et rahvusvahelises õiguses, eelkõige Genfi pagulasseisundi konventsioonis, on sätestatud, et „osalisriik ei saada pagulast oma territooriumilt välja ega tagasi [...] mis tahes viisil selle territooriumi piiridele, kus tema elu või vabadus on ohus mingisse rassi, rahvusesse või usku või sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu”.

Iraani karistusseadustiku kohaselt on toiming nimega „lavat” karistatav surmaga. Samas ei tee mõiste „lavat” vahet vabatahtlike ja sunniviisiliste seksuaalsuhete vahel. Viimasel juhul tundub, et „lavati” eest karistuse määramine koosmõjus teiste õigusrikkumistega tähendab tavaliselt vägistamist. On ütlematagi selge, et komisjon on kategooriliselt vastu surmanuhtlusele ükskõik millistel asjaoludel, seda enam, kui kuritegu ei ole sooritatud. Homoseksuaalide olukord Iraanis on murettekitav. Eraelu puutumatuse rikkumine ja diskrimineerimine seksuaalse sättumuse alusel on täielikult vastuolus Iraani kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti alusel võetud kohustustega, mille Iraan on ratifitseerinud.

Euroopa Liit edastab seda sõnumit inimõiguste kohta Iraanile üldisel moel ja ka tegevuste kaudu erinevatel rinnetel. Kahjuks ei ole Iraan veel võtnud vastu meie pakkumist jätkata kahepoolseid kõnelusi inimõiguste teemal. Sellest olenemata rõhutame oma kõnelustes Iraani esindajatega, et tahame näha edusamme kõigis küsimustes, mis valmistavad Euroopa Liidule muret poliitika, tuumapoliitika, kaubanduse ja inimõiguste valdkonnas. Ilma inimõiguste olukorra paranemiseta Iraanis ei saa meie suhted selle riigiga rahuldavalt areneda.

Ma tahaksin isiklikult öelda soojad tänusõnad ja õnnitlused John Bowisele tema panuse eest – ma jagan täielikult tema tundeid.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub arutelu lõpus.

(1) Vt protokolli.