Istungi stenogramm

Neljapäev, 13. märts 2008 - Strasbourg

1. Istungi algus

ISTUNGI JUHATAJA: Alejo VIDAL-QUADRAS
asepresident

(Istung algas kell 10.05)

  Jim Allister (NI). – Hr juhataja, juhataja etendas eile pärastlõunal vaba mikrofoni ajal näitemängu ja tegi ettepaneku kohaldada detsembri protesti tõttu mitmetele parlamendiliikmetele rahalist karistust. Mina tahaksin teada, kas juhataja kavatseski selle avalduse teha ilma neid parlamendiliikmeid endid sellest avaldusest ja selle ajast teavitamata? Juhataja on tihti rääkinud viisakuse ülesnäitamisest parlamendiliikmete vastu, siis miks, ma küsin, ei näidatud meie, kelle vastu see avaldus oli suunatud, suhtes üles elementaarset viisakust ega öeldud meile, et selline avaldus on kavas? Kas on liiga palju tahta, et see küsimus vastuse saaks?

  Juhataja. − Hr Allister, juhataja kohustus ei ole olla kohtumõistjaks viisakuse küsimustes. Meie kohustus on täita kodukorda ja võite olla täiesti kindel, et kodukorda järgitakse rangelt.

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Hr juhataja, viitega muu hulgas kodukorra artiklile 146, ütlesite just, et teie kohustus on täita kodukorda. Mina ei saa aru, miks istungid pidevalt hiljem algavad, mõnikord mitu minutit või isegi veerand tundi. See raiskab hulga maksumaksja raha. Poliitiliste oponentide suhtes, kes soovivad referendumit või õiglust ja demokraatiat, olete kodukorra järgimisel väga range, kuid mitte enda suhtes!

Kui te kõiki siin saalis võrdselt kohtleksite, oleksite pidanud juba ammu algatama menetluse juhatuse vastu lugematute istungi alguse hilinemiste ja sellest tuleneva maksumaksja raha raiskamise tõttu. Seda nimetaksin ma tõsiseks rikkumiseks.

Siin kasutatakse kaht erinevat mõõdupuud ja ma teen teile etteheite, et see siin on parlament, mis käitub meelevaldselt, kõrvaldab meelega poliitilisi oponente tehnilistel põhjustel, taludes samas oma enda ridades toimuvat ja isegi mätsides kinni tõsiseid rikkumisi!

  Juhataja. − Suur tänu, hr Martin, teie huvitavate vaadete eest.

2. ELi arengukoostöö poliitika väljakutsed uutele liikmesriikidele (arutelu)

  Juhataja. − Esimene punkt on Danutė Budreikaitė raport arengukomisjoni nimel ELi arengukoostöö poliitika väljakutsete kohta uutele liikmesriikidele (2007/2140(INI)) (A6-0036/2008).

  Danutė Budreikaitė, raportöör. – (LT) Alates 2004. ja 2007. aasta laienemisringidest on Euroopa Liiduga ühinenud 12 riiki, millest kümnel on erilist laadi kogemusi. Nad on läinud plaanimajanduselt üle turumajandusele, autoritaarselt režiimilt demokraatiale.

Enne ühinemist olid need riigid abi saajad, nüüd on nendest saanud arenguabi doonorriigid. Enamikul neist ei olnud eelnevat ELi arengukoostöö kogemust. Ühinemislepingu allkirjastamisega on nad võtnud kohustuse seda poliitikat ellu viia.

Peale selle koostas komisjon 2004. aastal mitu dokumenti Euroopa naabruspoliitika kohta, mis olid otseselt seotud uute liikmesriikide ametliku arenguabiga. Kolme liikmeks oldud aasta järel on oluline uurida uute doonorriikide edusamme arengukoostöö eesmärkide saavutamisel.

Ma tahaksin juhtida tähelepanu, et raport hõlmab üksnes neid 10 liikmesriiki, millel on maismaapiir idanaabritega ja mis osalevad naabruspoliitikas. Nendel 10 riigil on alati olnud oma naabritega pikaajalised kaubandus-, majandus- ja kultuurisuhted, ühine ajalugu ning nad on üheskoos püüdnud saavutada arengueesmärke, tugevdada demokraatiat ja suurendada julgeolekut Kesk- ja Ida-Euroopas. Spetsiaalse uuringu tulemused näitavad, et enamik uusi liikmesriike suunab ametliku arenguabi oma naabritele – Lääne-Balkani riikidele ja Sõltumatute Riikide Ühendusele.

Peale selle on ELi suhted kõige vähem arenenud just oma idanaabritega ja uued liikmesriigid, kel on vanade liikmesriikide ees suhteline eelis, võivad arenguabi poliitika geograafiat ja sisu positiivselt mõjutada. Samuti võivad uued liikmesriigid jagada oma värskeid kogemusi turumajandusele ülemineku ja hea valitsemistava, demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste kohta.

Samas pööravad uued ELi liikmesriigid suhteliselt vähe tähelepanu AKV riikidele, kellele antav abi on pigem sotsiaal-majanduslikku laadi: uusi projekte arendatakse haridus- ja tervishoiusektoris, püütakse julgustada avaliku sektori ja kodanikuühiskonna arengut ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet.

Arengukoostöö poliitikat määratlevates dokumentides ei anta juhiseid, millised riigid peaksid abi saama. Arvestades uute liikmesriikide piiratud rahalisi võimalusi ja inimressursse, oleks nende jaoks kõige parem keskendada oma abi konkreetsele arvule riikidele, pakkudes abi valdkondades, milles neil on kõige rohkem kogemust, nii naaberriikidele kui AKV riikidele.

Arengukoostöö poliitika elluviimisel uutele liikmesriikidele tekkinud probleemide osas tahaksin ma juhtida tähelepanu järgmisele.

1) Enamik uusi liikmesriike ei ole ikka veel määratlenud oma prioriteete.

2) Arengukoostöö poliitikas praktiliselt puudub strateegiline planeerimine või kontrollimehhanismid.

3) Teabevahetuse tase arengukoostöö poliitikat ellu viivate asutuste ja valitsusväliste organisatsioonide vahel on ebapiisav.

4) Kodanikualgatuse tase on liiga madal ja üldiselt on arengukoostöö alane teave avalikkusele kogu ELis ebapiisav.

Arengukoostöö poliitika edukamaks elluviimiseks peaksid kõik asjaomased riigid jagama oma positiivseid kogemusi, võttes arvesse uute liikmesriikide kogemust Idas. Uued liikmesriigid peaksid osalema naabruspoliitika rakendamisalase tegevuse kavade ettevalmistamisel, tagama riikide parlamentide suurema osaluse ja suurendama valitsusväliste organisatsioonide aktiivsust.

Sellele vaatamata tahaksin ma rõhutada, et kaks viimast laienemisringi on andnud uue vaatenurga arengukoostöö poliitikale ja loonud lahutamatu sideme Euroopa naabruspoliitikaga, mis sündis otseselt laienemise tulemusel. Nii arengukoostöö poliitika kui naabruspoliitika on välispoliitika ja välismajandussuhete lahutamatu osa.

Arengukoostöö poliitika institutsionaliseerimine ELis oleks nimetatud eesmärkide elluviimisel väga oluline. See muudaks ametliku arenguabi kõrval tõhusamaks ka Euroopa naabruspoliitika ja aitaks soodsalt kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele.

Selle saavutamiseks peaksime looma ELi ja naaberriikide assamblee, mis hõlmaks Idamõõdet ja aitaks arengukoostöö ja naabruspoliitikat ellu viia. Ma tahaksin kutsuda parlamenti üles seda ideed toetama.

  Louis Michel, komisjoni liige. − (FR) Hr juhataja, daamid ja härrad, kõigepealt tahaksin ma tänada raportööri Danutė Budreikaitėt suurepärase raporti eest, milles on antud üksikasjalik ülevaade väljakutsetest, mida arengukoostöö poliitika uute liikmesriikide jaoks kujutab.

Teie raport tuletas mulle meelde kogu seda arutelu ja muret, mida väljendati ühinemise eel, nii avalikkuse poolt kui poliitilises maailmas; mulle tulid meelde erinevates ilmakaartes väljendatud kahtlused ja hirmud, et laienemine vähendab meie solidaarsust arengumaadega, surudes Aafrika Euroopa Liidu prioriteetide hulgast tahaplaanile. Need hirmud on osutunud alusetuteks. Ennustused ja kartused on olnud põhjendamatud. Euroopa arengupoliitika ei ole kunagi olnud oma eesmärkides nii ambitsioonikas või oma meetodites nii järjepidev kui täna ning Aafrika ei ole liidu välispoliitikas kunagi varem olnud nii olulisel kohal. Teie raport kinnitab, et seda ei ole saavutatud mitte hoolimata laienemisest, vaid tänu sellele ning tänu uute liikmesriikide soovile kanda täit vastutust.

Vaatame kõigepealt rahastamise küsimust. Kahtlemata on uutel liikmesriikidel veel arenguruumi, et saavutada 2010. aastaks seatud eesmärgid, loomulikult on oluline, et rohkem riike koostaks mitmeaastased kavad oma abi suurendamise kohta – seda on siiani teinud 12 asjaomasest riigist vaid neli –, kuid ei ole võimalik vaadata mööda nende 12 liikmesriigi antud panusest, mis on küllaltki märkimisväärne. Alates liiduga ühinemisest on need riigid oma abi suurust kahekordistanud, mõnel juhul isegi kolmekordistanud. 2007. aastal moodustas nende 12 riigi abi ligikaudu 800 miljonit eurot. Peale selle on need riigid võtnud kohustuse suunata 2015. aastaks riigikassast arenguabisse 0,33 % oma SKTst.

Järgmine arvestatav punkt on abi tõhusus. Eelmisel aastal võttis Euroopa Liit vastu tegevusjuhendi, milles nähti ette mitmed põhimõtted töökoormuse paremaks jagamiseks liidus. Mul on hea meel teatada, et uued liikmesriigid võivad nende põhimõtete täitmise osas kõigile julgelt silma vaadata. Kõik asjaomased riigid kohaldavad põhimõtet, et abi tuleb keskendada piiratud arvul riikidele – lähenemisviis, mida on ammu tunnustatud kui parimat tõhususe saavutamise moodust.

Mitmed uued liikmesriigid teevad abi andmisel kaasrahastamiskorra alusel koostööd teiste liikmesriikidega, vähendades seega nii enda kui partnerriikide halduskulusid. Ma pean silmas näiteks Slovakkia ja Austria ühiselt Keenia infrastruktuurile antud abi või Tšehhi Vabariigi ja Luksemburgi abi veesektorile. Need on mõjuvad näited ja mitte ainukesed.

Teine näide tõhususest on see, kuidas enamik uusi liikmesriike toetab arengumaid lisaväärtuse andmisega konkreetsetele sektoritele – selleks on kogemus, mis on saadud nende endi poliitilise ja majandusliku ülemineku käigus. Siin võiks välja tuua näiteks abi, mis on mõeldud heale valitsemistavale, suutlikkuse suurendamisele avalikus halduses või majandusreformidele.

Mina saan sellest aru nii, et seda tüüpi tegevused, mis on kiidetud heaks täiendavust ja tööjaotust käsitlevas ELi tegevusjuhendis, on absoluutselt hädavajalikud. Aprillis, aasta pärast juhendi vastuvõtmist, pean ma andma esimese ülevaate selle juhendi rakendamise kohta koos analüüsi ja ettepanekutega abi suurendamise ja järjepidevamaks muutmise kohta. Selle hinnangu põhjal kavatsen ma algatada tõsise arutelu kõigi liikmesriikidega edasiste meetmete üle. Vaid mõned kuud enne Accra abi tõhususe alast kõrgetasemelist foorumit loodab arengumaailm suuna näitamisel Euroopale, ja õigusega, sest – lubage mul veelkord meelde tuletada – Euroopa on kaugelt suurim arenguabi andja maailmas, see tähendab, et Euroopa on võimeline näitama eeskuju ja ta on selleks ka kohustatud.

Teie raportis on rõhutatud veel üht sisuliselt olulist küsimust, nimelt teadlikkuse tõstmise vajadust uutes liikmesriikides. On tõsi, et nendel riikidel ei ole pikka arenguabi traditsiooni, eriti Aafrikale. Seepärast vastutame osaliselt ka meie avaliku arvamuse kujundamise, sõnumi kohale viimise eest, sest tegemist ei ole lihtsalt heategevusega, see on ka vastastikuste huvide küsimus – ma mõtlen rahu ja julgeolekut, rännet, kliimamuutust ja toiduainetega kindlustatust.

Kõiki neid asju silmas pidades käivitas komisjon veebruari keskpaigas kolmanda suutlikkuse suurendamise programmi uutele liikmesriikidele. Programmi raames jagab komisjon kogemusi selle kohta, kuidas koostada teabevahetusstrateegiaid, et haldusasutused saaksid avalikkust paremini teavitada oma tegevustest, eriti massiteabevahendites ja üliõpilaste hulgas, ja sellest, mis arengupoliitikas kaalul on.

Daamid ja härrad, ei ole enam olemas „vana Euroopat” ja „uut Euroopat”. Ei ole esimest klassi ja teist klassi, ei ole vanu liikmesriike ja uusi liikmesriike. On lihtsalt üks Euroopa – toetav, avatud ja poliitiliselt teadlik Euroopa – oma mitte ainult euroopalike, vaid üleüldiste väärtustega. Arengupoliitika arenemine aastate jooksul alates viimasest laienemisest on juba tõend selle kohta, et Euroopa Liit suudab kasvada ja muutuda tähendusrikkamaks. Sisuliselt on see märkimisväärne ajaloo õppetund, asjakohane nii arengupoliitika tuleviku kui Euroopa integratsiooni tuleviku seisukohalt.

  Filip Kaczmarek, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (PL) Hr juhataja, eelmise aasta jaanuaris Euroopa Parlamendis peetud avalikul arutelul uute ELi doonorite teemal väljendasid osalejad lootust, et uute ELi liikmesriikide arengupoliitika teemaline arutelu jätkub riikide parlamentides ja ka Euroopa Parlamendi enda edaspidises töös. Seetõttu on mul väga hea meel tervitada Danutė Budreikaitė raportit, mis on Euroopa Parlamendi ajaloos esimene raport, milles püütakse analüüsida uute liikmesriikide panust ELi arengupoliitikasse ja väljakutset, mida see nende jaoks kujutab.

Ei ole kerge võtta kokku kõiki väljakutseid, mis uutel Euroopal doonoritel riikliku arengupoliitika kujundamisel ja arengupoliitika ühenduse tasandil kaasajastamisel ees seisavad. Seepärast piirdun mõne peamise küsimusega. Esiteks tuleb tugevdada riikide parlamentide rolli uute liikmesriikide arenguabi kujundamisel. Ilma kindla õigusliku aluse loomiseta riikide parlamentides on võimatu edendada tõhusat arengupoliitikat ja kooskõlastada nõuetekohaselt arenguriikidele antava abi kavandamist ja juhtimist. Mõnedes riikides on töö vajalike õigusaktidega käinud alates 2004. aastast ja seda ei ole ikka veel lõpetatud. Seetõttu ei ole nendel riikidel muu hulgas rakenduskava.

Rohkem tuleb teha tööd üldsuse teadlikkuse tõstmiseks – ja siinkohal nõustun volinik Micheliga, et uued liikmesriigid on arengupoliitika olulisuse osas väga tundlikud. Seda tüüpi üleminekuperioodil on oluline roll arenguharidusel, laiaulatuslikel sotsiaalsetel konsultatsioonidel, massiteabel ja teabekampaaniatel. Ilma nendeta on keeruline saada maksumaksjate heakskiitu riiklike kulutuste suurenemisele. Mida suurem on üldsuse teadlikkus, seda rohkem on ühiskond valmis rahalist koormust aktsepteerima.

Samuti nõustun volinikuga, et Euroopa vajab arengupoliitikas solidaarsust. Meil tuleb oma koostööd koordineerida ja üksteiselt õppida. Ühest küljest võivad uute liikmesriikide pühendumus ning minevikus ja üleminekuperioodil saadud teadmised aidata kogu Euroopa Liidul arendada ja tugevdada demokraatiat üleminekuriikides. Teisest küljest võivad vanade liikmesriikide kogemustest ammutatud teadmised, eriti nende abikogemustest maailma vaeseimatele riikidele, suurendada ja suunata arenguabi riikidesse, kus seda kõige rohkem vajatakse – näiteks Sahara-tagusesse Aafrikasse, mida uutes liikmesriikides peamise abi sihtkohana ei käsitleta. Selline vastastikune harimine ja vastastikune abi võib muuta kogu Euroopa Liidu arengupoliitika tõhusamaks.

  Corina Creţu, fraktsiooni PSE nimel. – (RO) Täna arutlusel oleval raportil on minu meelest see väärtuslik omadus, et see aitab Euroopa Liidu uutel liikmesriikidel määratleda uusi poliitikavaldkondi ja uusi mehhanisme Euroopa Liidu tähelepanu pälvinud riikide aitamiseks.

Tuginedes liidu põhiväärtustele ja asutamislepingutes võetud kohustustele, millega meie riigid on ühinenud, määratlevad uued riigid nüüd uuesti abivajavatele riikidele antava arengukoostöö poliitika, mitmekesistades oma koostöövahendeid ja abi valdkondi. See, mida raportöör oma eessõnas ütles, on täiesti tõsi selles tähenduses, et prioriteedid ei ole piisavalt selgelt määratletud ja häid kavatsusi piirab tihti rahaliste vahendite nappus. Näib, et uutel liikmesriikidel on ikka veel vaja kohanemisaega uute otsustussüsteemidega nõukogus ja selle prioriteetidega arengukoostöö valdkonnas.

Rumeenial on olemas rahvusvahelise arengukoostöö riiklik strateegia, milles nähakse ette, et toetatakse nende riikide arengut, mis asuvad välispoliitiliselt prioriteetsetes geograafilistes piirkondades, nimelt Ida-Euroopas, Lääne-Balkanil ja Lõuna-Kaukaasias. Teine suund viitab abi järkjärgulisele laiendamisele Aafrika riikidele, eriti hariduse valdkonnas.

Mul on hea meel, et käesoleva aasta 1. oktoobril toimub Bukarestis Euroopa sotsialistide arengupäev ning ma tahan siin ja praegu tänada oma sotsialistidest kolleege, kes ühehäälselt hääletasid minu ettepaneku poolt, et see sündmus korraldataks uues Euroopa Liidu liikmesriigis, nimelt Rumeenias. Ma kiidan seda raportit, mis on kasulik raamistik Euroopa Liidu uutele liikmesriikidele selle valdkonna kavandamisel.

  Toomas Savi, fraktsiooni ALDE nimel. – Hr juhataja, teisipäeval ütles Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, et peaksime lõpetama väljendi „uued liikmesriigid” kasutamise, mis sisaldub ka Danutė Budreikaitė raporti pealkirjas. Kuigi põhimõtteliselt ma nõustun oma presidendiga, et sellel väljendil on ka positiivne kaastähendus, mis viitab innovatsioonile ja valmidusele viia läbi reforme. Tänane raport annab igakülgse ülevaate Euroopa Liidu uute doonorriikide – kes kümme aastat tagasi olid ise samasuguse abi saajad – edusammudest arengukoostöö valdkonnas, juhtides tähelepanu nii puudustele kui potentsiaalile panustada rohkem ELi arengukoostöö poliitikasse.

1970. aastal leppis Ühinenud Rahvaste Organisatsioon kokku eesmärgis suunata 0,7 % SKTst arenguabisse, et vähendada äärmuslikku vaesust – inimese kõige alandavamat olekut. Austatud kolleegid, ärge unustage, et see puudutab ligikaudu üht kolmandikku maailma elanikkonnast. Kahjuks jääb senini tehtud jõupingutustest selgelt väheks. Ükski uus liikmesriik ei ole seda eesmärki saavutanud. Sama kehtib ka vanade liikmesriikide kohta, välja arvatud Taani, Luksemburg, Holland ja Rootsi. Ka Norra on selle eesmärgi saavutanud. Norra küll ei ole ELi liikmesriik.

Ma tahaksin tänada Danutė Budreikaitėt mahuka töö eest raporti projekti koostamisel ning minu ja minu arengukomisjoni kolleegide tehtud muudatusettepanekute arvestamisel. Raportöör valiti uuest doonorriigist ja tema raportit uuritakse nendes riikides kindlasti põhjalikult, ka Eestis.

Lõpetuseks: Euroopa arengukonsensuses on võetud eesmärgiks arenguabi vahendite jätkuv suurendamine ja ma julgustan kõiki liikmesriike seda tõsiselt võtma. See raport on kiiduväärt dokument, mis meile kohustusi veelkord meelde tuletab ja ma palun kõikidel kolleegidel seda toetada.

  Adam Bielan, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Hr juhataja, ka mina tahan õnnitleda Danutė Budreikaitėt selle suurepärase raporti eest. Dokumendis viidatakse ELi välissuhete Idamõõtmele ja vajadusele uue assamblee järele, mis oleks sarnane EUROLATile või EUROMEDile – assamblee, mis võiks rajaneda eelkõige uute liikmesriikide, sealhulgas minu riigi Poola, ajaloolisel kogemusel.

Selles osas olen ma raportööriga täiesti ühel meelel. Euroopa vajab uut nägemust laialdasemast mõjusfäärist, mis ulatuks Balkanist ja Musta mere piirkonnast Lõuna-Kaukaasiani. ELi nende piirkondade suunaline poliitika on iganenud. Nimi „Euroopa naabruspoliitika” iseenesest on iganenud ja solvav sellistele riikidele nagu Ukraina, mis on kahtlemata osa Euroopast. Nime võiks muuta „Euroopa Liidu naabruspoliitikaks”, nagu endine Ukraina välisminister Boris Tarasjuk sellele viimasel ELi-Ukraina koostöönõukogul õigesti tähelepanu juhtis.

Euroopa Liidul peab Ukrainat ja Gruusiat rohkem toetama ja nad oma mõjusfääri tõmbama. Need riigid vajavad meie pühendumust isegi rohkem kui vajasid Kesk-Euroopa riigid enne 2004. aasta laienemist. Nad vajavad Euroopa Liidu poolt individuaalset lähenemist, mitte üldist naabruspoliitikat, mis kohtleb Ukrainat tegelikult sama moodi nagu Euroopasse mitte kuuluvaid riike. Ukraina, Gruusia ja samuti Valgevene on vaesemad, majanduslikult nõrgemad ja suuremates poliitilistes raskustes kui liiduga 2004. aastal ühinenud riigid.

Viimastel aastatel on Venemaa oma positsiooni selles piirkonnas märgatavalt tugevdanud. Venemaa valmisolek kasutada oma energiavarusid poliitiliseks väljapressimiseks hoiab Euroopa Liitu vastu seismast Kremli häbiväärsetele kavadele, millel ei ole midagi ühist demokraatiaga. Gruusias ja Ukrainas püüab Moskva demokraatiale üleminekut ümber pöörata. Euroopa Liidu naabruspoliitika, nagu peaksime seda kutsuma, peaks pakkuma kohest poliitilist ja majanduslikku abi meie lähimatele naabritele. Poolal on juba projektid ootamas ja valmis, näiteks Valgevenele suunatud sõltumatu televisiooni projekt Bielsat.

  Gabriele Zimmer, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Hr juhataja, et tulla tagasi raporti tegeliku teema juurde, lubage mul öelda suured tänusõnad Danutė Budreikaitėle raporti eest, mis minu meelest on väga tasakaalus ja pädev. Raport on tänases ajahetkes väga oluline, sest nüüd saame teha esialgse inventuuri ja ka järeldused tihedama arengukoostöö kohta uutes liikmesriikides, pöörates eriliselt tähelepanu AKV riikidele.

Ühinemine ELiga tähendab selgelt ka asutamislepingu kohast kohustust võtta vastu ühenduse õigustiku saavutused. Samas on siiski selge, et üks asi on asutamisleping ja teine asi on üldsuse teadlikkus olulisest poliitikavaldkonnast erinevates riikides. Ilmselgelt näitab seda meile antud statistika.

Arengukoostöö Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika riikidega ei näi tihti väga kiireloomulise küsimusena riikides, kelle enda majandusareng on veel mahajäämuses. Seepärast peame koos rõhutama selle ülesande olulisust ja nõudma tungivalt selle jätkamist, tuletades meelde ka arengukoostööd, mis kahtlemata toimis mõnede riikidega, eriti Aafrika riikidega.

Paljud enne 1989. aastat eksisteerinud sidemed lõigati väga kiirelt läbi pea mingi nurinata. On olnud ka mõned väga kahetsusväärsed episoodid. Mitmed nendes riikides alustatud projektid seisavad nüüd varemetes. Mina arvan, et siin tuleb teha uus algus.

Mul on ka üsna kurb meel selle üle, et kokkuleppel komisjoniga keskenduvad pea kõik Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriigid oma arengukoostöös endistele Nõukogude Liidu vabariikidele, mis jätab kõrvale arengukoostöö tegeliku eesmärgi, aastatuhande arengueesmärkide saavutamise. Isegi kui uutel liikmesriikidel õnnestuks kokkuleppe kohaselt tõsta 2010. aastaks oma ametlik arenguabi 0,17 %-ni, võib karta, et üksnes murdosa sellest summast läheks maailma vaeseimate riikide arengule ja toetamisele.

Veel kord: lubage mul öelda soojad tänusõnad Danutė Budreikaitėle tema raporti eest.

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Ma usun, et sellel raportil on oma head küljed. Selles antakse huvitav ülevaade arengukoostöö olukorrast uutes liikmesriikides. See on hea. Õigupoolest ma usun, et see raport esindab luhtunud võimalust. Selmet julgustada uusi liikmesriike järgima Euroopa arengukoostöö poliitika traditsioonilisi eesmärke, oleks tegelikult parem, kui Euroopa Parlament vaagiks neid samu eesmärke ja mõtiskleks, kas tänapäeval on üldse mõttekas traditsioonilise arenguabiga jätkata.

Ikka ja jälle tõstetakse siin saalis rahalised eesmärgid mingi dogma staatusesse, ilma korraliku aruteluta, ning ikka ja jälle keeldume tunnistamast enamiku arengumaade probleemide algseid põhjuseid. Aafrika arenguriikides on vaesuse, nälja, ebakindluse ning tohutute sotsiaalsete ja majanduslike probleemide peamiseks põhjuseks kahtlemata asjaolu, et nad on väga halvasti juhitud täiesti korrumpeerunud režiimide poolt.

Siin nõutakse tungivalt, et uued liikmesriigid korraldaksid teabekampaaniaid ja tõstaksid teadlikkust. Ma olen nõus, kuid kas me ei peaks samuti teavitama inimesi asjaolust, et Aafrika riigid kulutavad rohkem relvade peale kui nad saavad arenguabi? Või et Aafrika juhtidel on peidetud šveitsi pankadesse miljardeid, kokku rohkem kui mitmete aastate väärtuses arenguabi? Kui on üks signaal, mida Euroopa peaks andma, siis on see, et tegeliku võimaluse oma saatuse parandamiseks saavad inimestele tagada ainult demokraatiad, kus kohaldatakse õigusriigi põhimõtet, ning et nendes oludes on arenguabi tõhus ja kasulik. Praegu see kahjuks nii ei ole.

  Theodor Dumitru Stolojan (PPE-DE). – (RO) Mina kiidan seda raportit, millest on uutele liikmesriikidele nende arengukoostöö poliitika raames võetud kohustuste täitmisel palju kasu.

Ma toetan selles raportis esitatud soovitusi ja tahan juhtida tähelepanu kahele nendest. Esiteks kodanike harimise strateegia vajalikkus. See ei tähenda, et tuleks sundida liikmesriigi, kelle sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on vaid 38 % ELi keskmisest (nagu Rumeenia), kodanikke mõistma, et nad peavad jagama osa eelarvevahenditest teiste riikide arengule, kuid see on Euroopa Liidu põhiväärtus, mille me kohustuseks võtsime, ja Rumeenia, kes ongi sellises olukorras liikmesriik, tegutseb selle nimel.

Ma tahaksin juhtida tähelepanu ka soovitusele positiivsete kogemuste jagamise kohta vanematelt liikmesriikidelt uuematele, et vältida vigu arengukoostöös, nagu suutmatus saavutada eesmärki, ebatõhusus ja avanevad korruptsioonivõimalused abi saavates riikides.

Ma soovin rõhutada haridusalase ja personali koolitamise alase arengukoostöö olulisust. Selles kontekstis on Rumeenial väga positiivne kogemus Moldova Vabariigi ja Edela-Ukraina õpilastele antud stipendiumidega. Rumeenia ülikoolide ja kõnealuste riikide õpilaste ja üliõpilaste vahel on otsesuhted.

  Justas Vincas Paleckis (PSE). – (LT) Õnnitlused raportöör Danutė Budreikaitėle raporti eest, mille koostamiseks kulus kindlasti palju aega ja vaeva. On hea teada, et uued liikmesriigid on sellise lühikese aja jooksul muutunud abi saajatest abi andjateks. Samas on enamiku, kui mitte kõigi, nende riikide jaoks 2010. aastaks seatud eesmärgi – eraldada 0,17 % SKTst arenguabile – saavutamine raske.

Mis võiks olla põhjus? ELiga 21. sajandil ühinenud riike painab ikka veel etnotsentrism. Nad tunnevad, et nemad on kõige rohkem kannatanud, et nad võitlevad ja vajavad kõige enam abi. ELi osaks olemine ja arengukoostöös osalemine aitab võidelda kitsarinnalisusega.

Täna usub Leedus, kus alles hiljuti suhtuti arenguabi projektidesse skeptiliselt, enamus elanikkonnast, et see abi on teretulnud ja vajalik. Uutel liikmesriikidel on see eelis, et nad saavad muule maailmale jagada oma üleminekuperioodi kogemusi. Me teame, milliste raskustega meie lähinaabrid Kesk-Euroopas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias võitlevad, sest oleme hiljuti kogenud samu raskusi.

Meil tuleb siiski oma tähelepanu ja abi suunata veidi kaugemale. On küllaltki raske näha vaesust Aafrika ja Aasia riikides Vilniuse, Varssavi, Budapesti või Bukaresti vaatevinklist, kuid meil tuleb mõista, et aidates neid, kes täna abi vajavad, aitame tegelikult iseennast. Kõik riigid siin planeedil on üksteisega seotud nagu omavahel ühendatud anumate seaduses. Maailma alustalasid uuristavad järjest suurenev lõhe kõige rikkamate ja kõige vaesemate riikide vahel ja lakkamatud majanduslike sisserändajate vood.

Riigiabi kõrval on olulised kodanikuühiskonna organisatsioonid. Valitsusväliste organisatsioonide, koolide ja kiriku korjatud rahasummad ei ole väga suured, kuid väga teretulnud.

  Ryszard Czarnecki (UEN). – (PL) Hr juhataja, minu riik oli valitseva vaesuse tõttu aastaid abisaaja. Täna, olles juba neli aastat Euroopa Liidu liige olnud, osaleb Poola üha enam arengumaade abistamises. Näiteks kustutasime hiljuti Angola väga suure võla. Samuti rahastame stipendiume arenguriikide eliidi õpingute toetamiseks Poolas. Meie peamine eeldus on, et teadmistesse ja eliidi loomisesse investeerimine ei ole vähem oluline kui heategevus.

Ma pean ütlema – ehkki võin mõnedega teist vastuollu mina –, et abi arengumaadele ei peaks piirduma Aafrika riikide toetamisega ja ma tuletaksin teile meelde, et 2005. aasta Euroopa arengukonsensus ei kohusta meid oma arenguabi Aafrikasse suunama. Poolakana olen ma uhke, et minu riik, uus liikmesriik, eraldab arenguriikide abistamiseks sama suure protsendi oma SKTst kui Kreeka, kes on olnud Euroopa Liidus 27 aastat, Portugal, liikmesriik 22 aastat, ja Itaalia, ühenduse asutajaliige.

  Katrin Saks (PSE). – (ET) Tahaksin tänada raportööri hästi ajastatud ja tasakaalustatud raporti eest. Mul on paar märkust küsimustes, mis tõusetusid nii raporti varasematel aruteludel kui ka täna siin saalis.

Nimelt arusaam, et uutes liikmesriikides on rahva suhtumine arengukoostöösse ja humanitaarabisse tagasihoidlik. Arvan, et väga tähtis roll on siin kodanike teavitamisel. Eestis on tehtud võrdlev uuring täna ja kolm aastat tagasi, kuid isegi kolme aasta tagused numbrid näitavad, et teadlikkus arengukoostöö kohta oli sedavõrd paranenud – mitte ainult institutsioonides, vaid ka rahva seas –, et see omakorda võimaldas jälle suure eelarvelise toetuse või selle kasvu arengukoostööle.

Avalikkuse jaoks on oluline teada, et raha ei lähe ühte suurde musta auku, vaid konkreetsetele riikidele konkreetsete projektide jaoks. Eesti arengukoostöö lähtub põhimõttest, et oma arengu eest lasub vastutus eelkõige arenguriikidel endil, vägisi ei saa ju midagi teha. Seetõttu on eriti oluline tihe koostöö ja siin võib väga heaks näiteks tuua koostööd Eesti ja Gruusia vahel.

Niisiis tervitan raporti artiklit number 17, mille kohaselt loetakse suureks väljakutseks eelarve suurendamist ja teadlikkuse suurendamist, eriti rahva hulgas. Näiteks kui Eesti kogupanus rahvusvahelisse arengukoostöösse oli 2006. aastal 0,09 % rahvuslikust koguproduktist, siis täna ollakse seisukohal, et vahendeid tuleks kasvatada ja aastaks 2011 püüame saavutada, et see oleks 0,17 % rahvuslikust koguproduktist, seda vastavalt 2006. aastal vastuvõetud arengukoostöö programmile.

Mul on hea meel, et minu kolleegide, Eesti kolleegide ettepanekuid võeti arvesse raportit koostades ja ma arvan, et tegemist on väga põhimõttelise muudatusega, kus uued liikmesriigid on muutunud abi saajatest abi andjateks, ja loodan, et see toetus kasvab veelgi.

  Liam Aylward (UEN). – Hr juhataja, on hämmastav, et 200 miljonit last üle kogu maailma võib nimetada lapstööjõuks. See on täiesti vastuvõetamatu. Rahvusvaheline üldsus peab töötama kooskõlastatumalt, et tagada laste töö vastu võitlemist käsitlevate rahvusvaheliste tegevusjuhiste range elluviimine kõigis maailma riikides.

See peab ELi arenguabi poliitika kontekstis olema kogu aeg prioriteetne teema. EL peab tegema tihedamat koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, UNICEFi, Maailmapanga, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni, doonorite ja valitsusväliste organisatsioonidega, et kehtestada nõuetekohased strateegiad ja tagada, et kehtiksid ühtsed õigusaktid ebainimliku lapstööjõu kasutamise peatamiseks.

Tõhusaks võitlemiseks laste töö vastu kogu maailmas on vaja mitmetahulist lähenemisviisi. Vaja on jõustada sotsiaalse kaitse meetmeid ja muuta tööturu eeskirju. Laste töö ja hariduse küsimused on lahutamatult seotud. Laste tööga seovad end tõenäolisemalt lapsed, kellel puudub juurdepääs haridusele. Euroopa Liit kui suurim arenguabi doonor maailmas peab jätkama agressiivselt tööd aastatuhande arengueesmärkide saavutamise nimel 2015. aastaks, kaasa arvatud rahvusvahelise üldsuse seatud eesmärgid hariduse kättesaadavaks muutmise kohta kõigile lastele maailmas.

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN). – (PL) Hr juhataja, teiste aitamine ajal, kui ise veel abi vajatakse, on tõepoolest solidaarsuse märk. Euroopa Liiduga hiljuti ühinenud 12 riiki on seda üles näidanud ja seda tuleks hinnata. Eelmise aasta novembris näitasin ma Poola sellealaseid tegevusi näitusel „Poola abi maailmale”. Seetõttu olen väga tänulik Danutė Budreikaitėle selle teema kompleksse käsitlemise eest.

Aastaid arutletud aastatuhande arengueesmärkide eesmärk on aidata inimesi, kes elavad vaesuses, kaasa arvatud miljoneid alatoidetud lapsi. See abi peaks siiski kujutama õnge ja õngitsemisoskuste andmist, mitte kala taldrikule panemist.

Samuti peame püüdma saavutada õiglasemat kaubandussüsteemi kolmanda maailma riikidega. Doonorid peavad näitama üles suuremeelsust võlgade kustutamisel ja teaduslike saavutuste laialdasel jagamisel, eriti meditsiinis. Toetagem nende riikide koole ja ülikoole, et nende lõpetajad saaksid leida lahendusi oma kaaskodanike vajadustele. Aidakem lahendada joogivee nappust. Euroopa Liidu elanikkond moodustab vaevalt 7,5 % maailma elanikkonnast, kuid toodab 23 % maailma RKTst. Loomulikult on meil Euroopas omad probleemid, kaasa arvatud majandusprobleemid. Kuid peame vaatama neid tulevikuvõtmes. Ärgem olgem ükskõiksed nende kannatuste suhtes, kes on näljased, haiged või harimatud, kes elavad vaesuses, puuduses ja surmaohus.

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Hr juhataja, ma tahaksin tulla tagasi voliniku sissejuhatavas avalduses tehtud märkuse juurde, et me ei peaks mitte üksnes andma arenguabi, vaid siduma selle ka üldiste probleemidega – mitte võimupoliitika ja vastunõudmiste mõistes, mida omal ajal esitasid USA ja Nõukogude Liit ja esitavad praegugi Venemaa ja Hiina, vaid hea valitsemistava, inimõiguste ja korruptsioonivastase võitluse suunas püüdlemise mõistes. Neid muresid peaksime me oma loosungitel kandma – ja ma ei viita ainult uutele liikmesriikidele ja nende arengukoostöö poliitikale, vaid kõigile meile. Ehk me võiksime seda käsitleda praktilise võimalusena neid probleeme taaskord rõhutada.

  Jan Zahradil (PPE-DE). – (CS) Hr juhataja, kahtlemata on see raport väga kasulik. Arengud selles valdkonnas on väga dünaamilised ja isegi raportist ees. Näiteks ei kajastata raportis seda, et osades uutes liikmesriikides on juba loodud arenguorganisatsioonid.

Mina tahaksin siiski rääkida millestki muust. Ma tahaksin kummutada laialt levinud müüdi, et uutel liikmesriikidel ei ole selles valdkonnas mingeid kogemusi. Meil on see kogemus olemas, kuigi see pärineb ajast, mil Euroopa oli jagatud, raudse eesriide tagant, teistsugusest riigikorrast, kui igal asjal oli ideoloogiline ja poliitiline põhjus. See ei muuda fakti, et ehitasime elektrijaamu ja õlletehaseid ja andsime arengumaadele põllumajanduslikku abi. Muuseas, meile ollakse siiani sellest ajast võlgu ja mõned võlad on päris suured, kuid see ei ole enam oluline. Meil lihtsalt on kogemused olemas. Ma tahaksin näha, et neid kogemusi kasutatakse. Ma tahaksin kasutada võimalust ja paluda, et komisjon ei arvaks, et uued liikmesriigid on alles rohelised, vaid kasutaks tõhusalt ära nende kogemusi.

  Miloslav Ransdorf (GUE/NGL). – (CS) Hr juhataja, ma tahaksin jätkata sealt, kus mu kolleeg Jan Zahradil pooleli jäi. Tal on täiesti õigus. Omal ajal oli Tšehhoslovakkia, nagu teisedki Nõukogude Liidu riigid, arengumaades aktiivne. Meie riik aitas edukalt nende riikide majandusi ja nüüd saame seda kogemust ära kasutada.

Samas on sellel ka negatiivseid külgi, arvestades et välised kasvuressursid ei saa kunagi asendada siseressursse: sellises olukorras olevad majandused on tihti võimetud sisemiselt arenema.

Mõni aeg tagasi avaldas Gunnar Myrdal raamatu „Aasia draama”. Selles raamatus võrdleb ta optimismi pärast Teist maailmasõda näiteks Aafrikas Aasia riikides valitsenud pessimismiga. Täna on olukord üsna erinev. Paljud Aasia riigid näitavad tugevat kasvu, samas kui Aafrika saab vaid 2 % maailma investeeringutest ja paljude Aafrika riikide majandused on kohutavas kitsikuses.

Võrreldakse ka valitseva eliidi käitumist nendes kahes piirkonnas, mis on teravas vastuolus. Ühes Prantsuse uuringus on võrreldud eliitide käitumist ja näidatud, et kui Aasia eliit investeeris oma majandusse, siis Aafrika eliit kogus loodud ressursid kokku ja viis need oma territooriumilt välja.

  Louis Michel, komisjoni liige. – (FR) Hr juhataja, daamid ja härrad, loomulikult alustan ma tänusõnadega kõigile sõnavõtjatele nende väga kvaliteetsete panuste eest ning tehtud märkuste asjakohasuse eest, mis on väga sarnased minu arvamusega. Samuti tahaksin ma alguses tänada eesistujariiki Sloveeniat, kes on võtnud märkimisväärselt värskendava lähenemise – ta töötab selle nimel, et julgustada ja ergutada arengupoliitika üle mõtlemist uutes liikmesriikides ja on juba korraldanud kaks väga tulemuslikku kohtumist nende teemade üle arutamiseks.

Mis puutub abi suuruse kohta tehtud märkustesse, ehk summadesse, mida vaja on, siis mõistan täielikult raskusi, millega uued liikmesriigid silmitsi seisavad. Ma tuletaksin teile siiski meelde – mida te ka juba ise üldisemalt märkisite –, et kaasamiseks ja kogemuste jagamiseks on palju alternatiivseid meetodeid, mis maksavad väga vähe. Ma kuulsin, et üks sõnavõtja rääkis näiteks haridusalastest koostööprojektidest. On selge, et koolitajate ja õpetajate saatmine Aafrika riikidesse maksab suhteliselt vähe, kuid on nende riikide jaoks sellegipoolest ülitähtis.

Küsimus, kas uuel liikmesriikidel ei oleks mõttekam investeerida oma naabruskonda – naabruskond ei ole võibolla kõige parem sõna ja ehk mul tuleb mõni parem vaste pähe –, selmet investeerida Aafrikasse, ei ole minu arvates õige küsimus. Ma saan täielikult aru, et investeerimine naabruskonda on selgelt atraktiivsem ja lihtsamini põhjendatav ning vastuvõetavam nii avaliku arvamuse kui teie riikide ja potentsiaalsete arengukoostöö partnerite jaoks. Samas: üks lähenemisviis ei välista teist ning noortele on märkimisväärseks eeskujuks näha, kuidas riik otsustab laiendada oma abi Aafrikasse, avaneda Aafrikasse, sest see väljendab väärtusi, mis on oma olemuselt euroopalikud, aga ka üleilmsed. Lubage mul öelda ka, et minu üleskutse uutele liikmesriikidele Aafrikasse kohale minna põhineb tegelikult sellel, et mõnedel teie riikidest on seal juba kogemus olemas ning see kogemus on üldiselt jätnud küllaltki positiivse jälje, eriti teatud riikide ja teatud riiklike teenuste ülesehitamisele ning tegelike omandatud kogemuste näol.

Mu teine väide, daamid ja härrad, on see, et Aafrika ei ole aastatuhande arengueesmärkide saavutamisega järje peal. Eesmärgid täidetakse kõigis arengumaades peale Aafrika. Selle põhjal väidaksin ma, et meie kohustuseks või kaaskohustuseks on mitte vähendada investeeringuid Aafrikasse ning üht sõnavõtjat korrates rõhutaksin veel kord, et investeeringuid saab muuta jätkusuutlikuks kogemuste vahetamise teel. Ülikoolide, kolledžite ja kohalike omavalitsuste julgustamine ja neile stiimulite leidmine hakata arengumaadega kogemusi vahetama on selgelt suhteliselt odav ja samas tõhus lähenemisviis. Ma tahan öelda ka seda, et kutsuksin hea meelega nn uute liikmesriikide esindajaid endaga mõnele lähetusele kaasa. Ma usun, et nad peaksid ise nägema mitte üksnes käimasolevaid projekte, vaid tõeliselt traagilist seisukorda, milles teatud riigid ja inimesed on.

Lõpetuseks tahaksin ma rääkida valdkonnast, millel on suur lisaväärtuse potentsiaal, mis on tõenäoliselt suurem kui mõnes meie oma riigis, nagu sellele on tähelepanu juhitud, nimelt hea valitsemistava valdkonnast. Mida valitsemise all tegelikult silmas peetakse? Valitsemine on riigi võime täita oma suveräänseid funktsioone ja pakkuda oma inimestele põhilisi sotsiaalteenuseid. Ma usun, et teil on olemas tohutu kogemustepagas hea valitsemistava valdkonnas kõige kohta, mis puutub riigi ehitamisse ja – kui rõhutada, ma usun, et see oli Alexander Lambsdorff, kes nii ütles – teekonda üleminekuperioodist riigi või kindlamate struktuuride ehitamise suunas. Ma pean silmas maksude kogumist, kohaliku tasandi valitsusasutuste loomist, subsidiaarsuse põhimõtet ja detsentraliseerimist. Kõik need aspektid on üliolulised riigi üles ehitamisel, mis on tõepoolest suuteline oma inimesi teenima ning on ilmselge, et teil võib siin olla oluline roll.

Ma usun, et oleks kasulik – ja ma teen sellise ettepaneku – kutsuda 12 nn uut liikmesriiki tegema komisjoniga koostööd kümnenda Euroopa Arengufondi programmi raames. Praegune olukord on selline, et oleme kümnenda Euroopa Arengufondi kavandamise enam-vähem lõpetanud ning kindlasti oleks kasu sellest, kui kaasata uued liikmesriigid nii, et nad määraksid iga riigi puhul kindlaks, kuidas nad võiksid kõige paremini sellega seotud olla. Neilt võime saada näiteks koolitajaid õiguse, halduse või hariduse valdkonnas või paluda neilt teatud ekspertide abi. Näiteks on mõnedel uutel liikmesriikidel kogemusi e-valitsuse valdkonnas ja seda tüüpi kogemused on teatud Aafrika riikides väga vajalikud. Sellega seoses ma oma ettepaneku teengi. Ma arvan, et see arutelu on oluline ja tunnistan, et on teatud väga olulised lähenemisviisid, mida tuleks järgida. Seda öelnud, soovitaksin, et kui me tõepoolest soovime olla tõhusad ja asjadega edasi liikuda, siis peaksime lähemaks ajaks kavandama kohtumised 12 asjaomase riigi esindajatega ja nende küsimustega aktiivselt tegelema, et oleksime lähinädalate jooksul tõepoolest võimelised koostama ühisprogrammid. Ma usun, et seda võimalust ei tohi me käest lasta.

Lõpetuseks: te rääkisite tingimuslikkusest ning ma saan sellest seisukohast täiesti aru. Ma olen nõus, et kõik, mis on seotud väärtustega, inimõigustega, inimõiguste austamisega ja korruptsioonivastase võitlusega on kahtlemata oluline, kuid mõnel juhul võib arenguabi sidumine – ja sõltuvusse seadmine – nende meile kahtlemata nii hinnaliste väärtuste range järgimisega olla väga raske ja isegi vastutöötav. Millest tuleb aru saada, on see, et väärtustega seotud tingimuste kehtestamine riikide jaoks, kus selliseid tingimusi ei täideta, on kahjulik eelkõige tavainimestele nendes riikides. Meie lahendus riikides, kus head valitsemistava ei austata, on teha koostööd konkreetsete tegutsejatega, kas kohalike tegutsejatega või valitsusväliste organisatsioonidega või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni esindavate agentuuridega. Eelarvetoetust pakume üksnes nendele riikidele, kes suudavad tagada hea valitsemistava minimaalsel tasemel. Seega arvan, et lähenemisviisi suhtes oleme kindlasti samal lainepikkusel. Mis puutub väärtustesse, millele ma viitasin, siis neid rõhutame pidevalt. Püüame pidevalt neid väärtusi edendada ja edastada poliitilise dialoogi kaudu. Range tingimuslikkuse rakendamine on siiski keeruline, kui me tõesti tahame inimesi aidata ja see on lõppude lõpuks peamine eesmärk.

  Danutė Budreikaitė, raportöör. – (LT) Minu siiras tänu kõigile, kes arutelust osa võtsid ja minu raportit toetasid. Ma tahaksin tänada samuti kõiki arengukomisjoni liikmeid üksmeelse poolt hääletamise eest.

Ma tahan rõhutada mitut punkti. „Uued liikmesriigid”: tegelikult on see nimi ikkagi teatud mõttes tinglik, muutes lihtsamaks „vanade” liikmesriikide ja nende eristamise, kes ühinesid ELiga pärast kaht laienemisringi, tulenevalt nende ajaloolisest taustast ja ehk sellest, et nad on vaesemad kui vanad liikmesriigid.

Ma tahan mainida arengukoostööalaseid kogemusi. Seda poliitikat hakati kohaldama 1958. aastal. Kesk-Euroopa riikidel – Tšehhi Vabariigil, Slovakkial ja teistel – on arengukoostöös osalemises rohkem kogemusi. Balti riikide osalemine oli märksa piiratum. Sellele vaatamata on minu riik praegu seotud okeanoloogilise abi andmisega Aafrika riigile Mauritiusele. Edusammud on ilmsed.

Miks ma rõhutan „Idamõõdet” ja „idariike”? Nad on juhtumisi meie väga olulised naabrid. Naabruskonna ja arengukoostöö poliitika piiritlemisel või poliitikute selleteemalistel aruteludel ei ole mõtet. Need mõisted on omavahel seotud. Meie naaberriigis Valgevenes peavad mõned inimesed tulema toime vähem kui kahe dollariga päevas. Millisesse riikide rühma see riik siis kuulub? Ka need riigid on mahajäänud ja paluvad abi, nõuavad et nemad peaksid abi saama. Me kõik tahame, et meie naabritel oleks inimväärne elatustase. Seega tundub, et meil on üleilmselt sama eesmärk.

Abistame Aafrika riike võitluses vaesusega, rände taseme vähendamises, elukvaliteedi parandamises, nende majanduse võimendamises, võimaldades neil võidelda haigustega ja muutuda isemajandavateks. Samal ajal abistame naaberriike võitluses vaesusega, andes abikäe, kui see on võimalik ja kui meil on vastavad kogemused, aitame tuua tasakaalu kogu Euroopasse ja Balkani piirkonda. Tänan kõiki arutelus osalemise ja toetuse eest.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub täna kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Sebastian Valentin Bodu (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Kuigi aruteldaval resolutsiooni projektil on ambitsioonikad eesmärgid, usun ma, et lähitulevikus on raske saavutada ühist poliitikat, isegi põhimõttelisest vaatepunktist. Kuigi oleme kõik üks suur perekond, on igal ELi liikmesriigil oma arengukoostöö prioriteedid riikide ja geograafiliste piirkondade osas, mida motiveerivad majanduslikud, geopoliitilised, etnilised, ajaloolised huvid jm ning ei ole tõenäoline, et see mudel oluliselt muutuks. Hiljutine Kosovo iseseisvuse väljakuulutamisega seotud intsident näitas seisukohtade ühtsuse puudumist liikmesriikide seas ning samadel alustel on tõenäoline, et samasugune arvamuste mitmekesisus ilmneb siis, kui hakatakse arutlema meie kolmandatest riikidest naabrite olukorra üle. On tõsi, et suur samm edasi tehti Lissaboni lepingus ELi välisasjade kõrge esindaja määramisega. Selgete eeskirjade puudumise tõttu ühenduse prioriteetide määratlemisel püüab iga liikmesriik siiski keskenduda arengukoostöö poliitikale, sealhulgas rahaliselt (eraldised liidu eelarvest), sellistes kolmandates piirkondades, mis nende enda prioriteetidega kokku langevad.

ISTUNGI JUHATAJA: Miguel Angel MARTÍNEZ MARTÍNEZ
asepresident

3. Sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine arengukoostöös (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine punkt on Feleknas Uca raport arengukomisjoni nimel soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise kohta arengukoostöös (2007/2182(INI)) (A6-0035/2008).

  Feleknas Uca, raportöör. − (DE) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, viis päeva tagasi tähistasime rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva. Saavutatud on palju, kuid maailma vaeseimates riikides ei ole võrdsetest võimalustest veel jälgegi. Naiste ja tüdrukute inimõigused on veel kaugel sellest, et olla võõrandamatu, terviklik ja jagamatu osa inimõigustest, mida nõuti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1993. aasta Viini deklaratsioonis.

Raportis käsitlesin üksikasjalikult naiste ja tüdrukute olukorda arengumaades ja vaatlesin mooduseid, kuidas Euroopa arengukoostöö saab nende naiste elu parandada. Lubage mul tsiteerida veidi fakte ja numbreid.

Kaks kolmandikku kõigist maailma kirjaoskamatutest on naised. Enam kui 40 % naistest Aafrikas ei ole käinud algkoolis. Aafrika koguelanikkonnast moodustavad 52 % naised, kuid samas teevad nad 75 % põllumajandustöödest ning samuti toodavad ja turustavad nad 60–80 % toidust.

Komisjoni ajakohastatud strateegias naiste võrdõiguslikkuse ja osalemise kohta arengukoostöös on käsitletud olulisi valdkondi ja pakutud välja konkreetseid meetmeid võrdõiguslikkuse edendamiseks. Strateegial on kaks eesmärki: parandada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ja pakkuda välja eraldi meetmeid võrdsuse edendamiseks. Ma tervitan ka 41 praktilist meedet vastutustundliku valitsemise, tööhõive, majanduse, hariduse, tervishoiu ja naiste vastu suunatud vägivalla valdkondades. Sellele vaatamata olen oma raportis mitmeid asju kritiseerinud. Lubage mul siin peamine lühidalt välja tuua.

Usun, et naiste vastu suunatud vägivallaga võitlemise meetmete keskmes peaks olema võitlus traditsiooniliste vägivalla vormide vastu. Teiseks, ma pean ütlema, et olen täitsa hämmastunud, et strateegias ei mainita majanduspartnerluslepinguid. Ei ole mitte ühtki viidet seosele naiste rolli tugevdamise ning ELi ja AKV riikide vaheliste majanduslepingute vahel. Mis puutub konkreetsesse olukorda, kus naised konfliktis osalevad, siis avaldan kahetsust asjaolu üle, et strateegias ei kommenteerita naiste konkreetset rolli nn nõrkades riikides ja vähim arenenud riikides. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka reproduktiivtervishoiule ja naiste seksuaalõigustele arengumaades.

Mul on väga kahju, et enamik muudatusettepanekuid tegeleb taas kord vaid raportist nende lõikude välja jätmisega, kus nõutakse naistele õigust vabalt ja iseseisvalt otsustada oma keha ja elu üle. Ma ei tahaks küll hoobelda, kuid minu raportit ei tohiks taandada sellele küsimusele. Selles kontekstis tervitan ma Kathalijne Maria Buitenwegi tehtud muudatusettepanekuid roheliste nimel ja tänan teda olulise panuse eest.

Reproduktiivtervishoiu kohta tahan praegu öelda vaid seda: igal naisel on õigus vabalt ja iseseisvalt otsustada oma keha ja elu üle. Naiste täielik juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervishoiule on soolise võrdõiguslikkuse saavutamise eelduseks. Seniks, kuni naistele seda juurdepääsu keelatakse, otsustavad teised naiste kehade ja elude üle. Kindlasti ei saa ükski Euroopa humanistlikke traditsioone ja meie ühiseid väärtusi ja austust inimõiguste vastu tõsiselt võttev inimene seda tahta!

(Aplaus)

  Louis Michel, komisjoni liige. − (FR) Hr juhataja, daamid ja härrad, lubage mul alustada õnnitlustega raportöörile selle äärmiselt põhjaliku uuringu eest olulises valdkondadevahelises küsimuses. Naiste suurem osalemine majanduses ning võimu õiglane jaotamine meeste ja naiste vahel on tõepoolest arengu eeldused. Kui me ei suuda tagada soolist võrdõiguslikkust arengus, ei saavuta me kunagi aastatuhande arengueesmärke ega püsivat majanduskasvu.

Miks moodustavad Sahara-taguses Aafrikas naised vaid 34 % tööjõust tavalises tööhõives? Miks moodustab nende naiste töötasu vaid 10 % kogusissetulekust ja miks kuulub neile vaid 1 % varast? Ilmselgelt on need küsimused ülitähtsad. Ja miks, nagu Teie raportis on tähelepanu juhitud, moodustavad naised 70 % 1,3 miljardist absoluutses vaesuses elavast inimesest? See illustreerib väga konkreetset tragöödiat, mis on olemuselt seotud naiseks olemisega. Kahjuks ootab vastust liiga palju selliseid küsimusi. Isegi Euroopas, isegi meie oma liikmesriikide parlamentides, kus naiste esindatuse tase on suhteliselt kõrge, ei ole garantiid, et naiste prioriteete alati käsitletakse.

Oma partnerriikidele suunatud poliitikas tunnistame vajadust tõeliselt sügava poliitilise dialoogi järele. Ma võin teile öelda, et dialoog soolise võrdõiguslikkuse küsimuses ei ole alati lihtne – see võib hõlmata näiteks abi statistikale, et oleks tagatud andmete jagamine sooline liigitamine või nõuet, et eelarves oleks sotsiaalsektor paremini esindatud, sest paljudel juhtudel ei ole haridus ja tervishoid tegelikult prioriteetsed, kuigi on hästi teada, et naiste haridus ja tervis on arengu võtmesõnad.

Kõik need mured on kesksel kohal komisjonis 8. märtsil 2007. aastal vastu võetud teatises „Sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine arengukoostöös”. Selles ette nähtud poliitika on vastus Euroopa arengukonsensuses võetud kohustustele soolise võrdõiguslikkuse kohta kõigis meie koostööpoliitikates ja -tavades. Teatise eesmärk on arendada Euroopa nägemust ja pakkuda püsivat toetust soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks kõigis arenevates piirkondades ja arengumaades.

Samuti on teatis juhend uute abimeetodite, eriti eelarvetoetuse, kohta. Ma vaidlen siinkohal vastu Teie raportis väljendatud kriitikale, sest usun, et eelarvetoetus pakub uusi võimalusi soolise võrdõiguslikkuse tõhusaks edendamiseks. Miks nii? Ma olen juba mitmel puhul, niivõrd kui võimalik, visandanud põhjused, miks mina pooldan eelarvetoetust. Eelarvetoetuse andmise fakt annab meile võrreldamatult suurema mõjuvõimu asjaomaste partnerriikide valitsusasutustega peetavas poliitilises dialoogis. See võimaldab meil näiteks arutada poliitilisi valikuid ja muuhulgas vajadust naiste potentsiaali parema propageerimise järele riigi majanduslikus ja sotsiaalses arengus. Samuti kaasneb meie toetusega sellistel puhkudel esitatud või indikaatoritest nähtuvate käegakatsutavate tulemuste kontrollimine, mis on alati sooga seostatavad ja toovad selgelt esile sugudevahelised erinevused, kui need eksisteerivad. Riigi tulemuste mõõtmiseks kasutatavad eesmärgid on kooskõlas aastatuhande arengueesmärkidega ning enamjaolt naiste elutingimuste parandamisel vägagi asjakohased. Nimetades vaid mõnda, hõlmavad need koolis käivate tüdrukute osakaalu suurendamist ja sünnituseelsete kontrollide arvu suurendamist. Edusammud, mida riik teeb nende eesmärkide saavutamisel, on aluseks, mille põhjal Euroopa Komisjon jaotab eelarvetoetusi.

Üks arutelul kõnelejatest mainis tingimuslikkust. Eelarvetoetuse andmine tähendab selgelt võimet mõjutada partnerit teatud määral austama kriteeriume ja järgima teatud tingimusi. Positiivne mõju on suurem, kui see oleks ilma eelarvetoetuse mehhanismita. Olgu kuidas on, ma olen valmis seda arutelu teises kontekstis jätkama. Ma olen oma seniste kogemuste põhjal siiski sügavalt veendunud, et eelarvetoetus – kus see on võimalik – on ilmselgelt palju tõhusam moodus edasiliikumiseks.

Aastaid on meil olnud kahetine lähenemine. Esiteks on sooline võrdõiguslikkus kaasatud kõigisse meie poliitikatesse ja tegevustesse, sealhulgas eelarvetoetuse meetmetesse ja poliitilisse dialoogi meie partneritega. Üks selle lähenemisviisi tagajärgi on vajadus koolitada kolleege, kes osalevad soolise võrdõiguslikkuse küsimusi käsitlevates delegatsioonides. Alates 2004. aastast on enam kui 1000 kolleegi saanud „soolise võrdõiguslikkuse” erikoolitust ja nüüd oleme loonud soolise võrdõiguslikkuse tugikeskuse, mis tulevikus seda koolitust korraldab. Teiseks rahastame konkreetseid meetmeid meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamiseks.

Sellised meetmed sisalduvad teatud riiklikes sihtprogrammides kuid, mis veelgi olulisem, on olemas ka temaatilised programmid, mis täiendavad geograafilist koostööd. Näiteks on programmides „Investeerimine inimressurssidesse” ja „Inimõigused ja demokraatia” konkreetsed elemendid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. Programmis „Investeerimine inimressurssidesse” on aastateks 2007–2013 eraldatud soolise võrdõiguslikkuse küsimustele 57 miljonit eurot, mis on aasta kohta keskmiselt kolm korda rohkem kui senised kulutused 2006. aastani. Loomulikult on sooline võrdõiguslikkus kaasatud ka teistesse temaatilistesse programmidesse, näiteks hariduse, tervishoiu või põllumajanduse valdkonnas või koguni keskkonna ja kultuuri valdkonnas.

Tõsi, meil on veel pikk tee käia, kuid ma olen veendunud, et jagades soolise võrdõiguslikkuse edendamise vastutust ja, mis kõige olulisem, koostöös arengumaade naistega, on vaesuse vastu võitlemine ja õiglasema ühiskonna ülesehitamine võimalik.

  Gabriela Cre ţu, arvamuse koostaja, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon. − (RO) Austatud kolleegid, ma näen, et raport on juba kutsunud esile reaktsioone. Loodame, et see näitab raporti poliitilist olulisust.

Komisjoni teatis oli väga hea alus ja parlament lisas vajalikke täpsustusi. Ma tahaksin lihtsalt selgitada selle seisukoha aluseks olevat põhimõtet. Eesmärk oli selge – toetada naiste rolli arengukoostöös. Lisaks võrdsusega seotud argumentidele, on ka muidu selge, et naistesse investeerimine tasub ära, sest nad on suurepärased tulemuste paljundajad.

Kuid kuidas jõuda selle eesmärgini maksimaalselt tõhusalt? Me võiksime abisaajariikidelt nõuda rangeid kriteeriume naiste olukorra parandamiseks. Tegelikult on sellised kriteeriumid juba olemas. Meie tingimustele võidakse vastata negatiivse reaktsiooniga, kogemuste ja haldussuutlikkuse puudumisega, formaalse kohustuste võtmisega strateegiliste arengukavade abil ja võimetusega neid kohustusi ellu viia. Kohustuste mittetäitmine võib tähendada abi vähendamist või peatamist. See mõjuks negatiivselt tegelikele abisaajatele ning lõppkokkuvõttes maksaksid valitsuste ebapädevuse eest naised ja seda me ei taha.

Seetõttu otsustasime nõuda nende tingimuste täitmist, mida ise saame kontrollida ja milleks meil on vahendid olemas. Sel põhjusel palume komisjoni ja liikmesriike tagada järjekindlus teiste ühenduse poliitikatega ja arengupoliitikaga. Muidu võib juhtuda, et siseriikliku kaubanduspoliitika või ühise põllumajanduspoliitika teatud aspektid mõjutavad negatiivselt meie eesmärke.

Võttes arvesse olulisi erinevusi liikmesriikide sooküsimuste poliitikates, usume, et Euroopa Komisjon peaks koostama liidu soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava, mis on eeltingimus naiste tõelisele ja tõhusale osalemisele arengukoostöös, mis on peamiselt liikmesriikide pädevuses olev poliitika. Uutes toetuse andmise vahendites tundub naistele suunatud tähelepanu vähenenud olevat.

Palume hinnata nende soolist mõju ja parandusmeetmete piisavust võrreldes Euroopa kodanike ees võetud kohustuste ja vahendite kasutamise läbipaistvusega.

  Anna Záborská, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (SK) Soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise raporti koostamine ei saanud olla kerge, nagu nähtub ka selle mahust.

Kuigi ma kõigega kolleeg Feleknas Uca raportis ei nõustu, tahaksin teda õnnitleda järjepidevuse ja täpsuse eest, millega ta sellele teemale on lähenenud. Selle küsimuse arutamisel tuleks rõhutada, et oluline on toetada naiste väärikust ja nende rolli tegutsemisel ühiskonna ühise heaolu nimel.

Arengumaades (kuid mitte üksnes seal) kannatavad paljud naised diskrimineerimise ja vägivalla all, töötavad tihti kehvades tingimustes ja madala palga eest, ei oma juurdepääsu esmasele arstiabile, töötavad liiga pikki päevi ning on silmitsi alandamise ja füüsilise väärkohtlemisega. Selle tulemuseks on ebapiisav arengutase. Kõik need asjaolud mõjutavad ka nende pereelu kvaliteeti. Edendada arengut ja suurendada soolist võrdõiguslikkust rahu nimel 21. sajandil – need on konkreetsed meetmed, mis võivad olukorda parandada. Meil tuleb korduvalt, kompromissitult ja igal võimalusel mõista hukka seksuaalne vägivald, mida naiste ja noorte tüdrukute vastu tihti tarvitatakse. Meil tuleb julgustada arengumaid võtma vastu seadusi, mis pakuvad naistele tõhusat kaitset.

Iga inimese austamise nimel tuleb meil hukka mõista ka laialt levinud ebakultuur, millega kaasneb isegi väga noorte tüdrukute süsteemne seksuaalne ärakasutamine ja väärikuse hävitamine. Neid sunnitakse pakkuma oma keha ja andma oma panuse seksitööstusega riisutavatele miljardilistele kasumitele. Kahjuks on nende kliendid pärit enamasti tsiviliseeritud maailmast, sealhulgas Euroopa Liidust. Naised sõjaliste konfliktide piirkonnas on süstemaatilise vägistamise ohvrid poliitilistel eesmärkidel.

Ma tunnustan neid naisteliikumisi, mis töötavad naiste väärikuse tõstmise nimel. Arengumaade naiste aitamise küsimuse käsitlemisel ei tohi unustada, et peale arengufondide rahalise abi on olemas ka tõhus usuliste ja heategevusorganisatsioonide võrgustik. Paralleelsete kavade ja mikrolaenudega vaestele on seda algatust mitmeid aastaid toetanud ka kohalikud kirikud. Väga meeliülendav on näha vaeste naiste kannatliku, ausa ja raske töö tunnustamist. Seda tuleb toetada ka uute algatuste edu levitada aitavate struktuuride reformimisega.

Naistele tuleb anda võrdsed võimalused, õiglane tasu, võrdõiguslikkus karjääriredelil, võrdne juurdepääs haridusele kõigil tasanditel, juurdepääs arstiabile ja võrdsus pereasjades. Naiste osalemine poliitikas nõuab julgust, kuid arengumaade naiste edusammud on meie kõigi edusammud.

  Anne Van Lancker, fraktsiooni PSE nimel. – (NL) Kas võiksin oma fraktsiooni nimel öelda, et meie toetame ühemõtteliselt Feleknas Uca raportit ja õnnitleme volinikku soolise võrdõiguslikkuse strateegia puhul. Peaaegu kõik riigid võtsid kaheksa aastat tagasi kohustuse täita aastatuhande arengueesmärgid. Pool sellest ajast on juba läbi ja näib, et enamikku eesmärke ei suudeta Aafrikas saavutada.

Naistel on vaesuse vastu võitlemisel keskne roll, kuid ikka veel ei ole neil võrdset juurdepääsu haridusele, tervishoiule, tööle või vara omandamisele. Nende sotsiaalne staatus on madal ja naiste vastu suunatud vägivald on laialt levinud. Samas, enamiku meie partnerriikide strateegilistes programmides naisi lihtsalt ignoreeritakse. Seega tuleb tõepoolest asetada soolise võrdõiguslikkuse mõõde meie partnerriikidega peetavate poliitilise dialoogi keskmesse ning poliitika kujundamisse tuleb kaasata naisteorganisatsioonid.

Leian, et on koletislik, et kolleegid fraktsioonidest PPE ja UEN tahavad jätta raportis välja otsese viite seksuaal- ja reproduktiivtervishoiule, sest kui naistel on võimalik ise otsustada oma keha üle ning selle üle, kas ja millal saada lapsi, siis ei päästa see mitte üksnes miljonite naiste elu, vaid lastel on ka rohkem võimalusi ja kogukonnad muutuvad tugevamaks. Kõik, kes seda eitavad, õõnestavad elanikkonna- ja arengukonsensust, mille rahvusvaheline üldsus kiitis heaks 1994. aastal, ja sellel me ei lase juhtuda.

Üks sõna lõpetuseks: ma toetan täielikult roheliste fraktsiooni nõudmist Euroopa naiste õiguste saadiku koha loomiseks. Naiste saadik annab maailma naistele näo ja hääle Euroopas ja Euroopa valitsustes ning tuletab aeg-ajalt volinikele meelde antud lubadusi.

  Renate Weber, fraktsiooni ALDE nimel. – Hr juhataja, sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine on väärtused ja põhimõtted, mida me kõik Euroopa Liidus ülistame. Seega tuleb neid olemasoleva koostöö raames arengumaadega kindlasti jagada. Nende poole pöördudes on meil tohutu suur vastutus, sest topeltstandardite kuulutamine seaks meid moraalse põlguse alla ja vähendaks kindlasti meie usaldusväärsust. Ma vihjan konkreetselt täna hääletamiseks esitatud muudatusettepanekutele, mis on samad muudatusettepanekud, mille arengukomisjon tagasi lükkas.

Kardan, et riskime kasutada erinevaid mõõdupuid ühest küljest oma arengupartneritele väljendatud väärtustes ja teisest küljest, kui me ise neid Euroopa Liidus kasutame. Me ei saa lubada jätta sellest raportist välja viited reproduktiivõigustele, sest naiste õiguste edendamisel ja naiste mõjuvõimu suurendamisel on see keskne teema.

Nagu raportis on õigesti rõhutatud, on naiste seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu ja -õiguste täielik kasutamisvõimalus soolise võrdõiguslikkuse saavutamise eeltingimuseks. Reproduktiivõiguste kaitse – st oma perekonna planeerimine sünnituste aja ja vahede ning laste saamise otsustamise mõistes ilma diskrimineerimise, sunduse või vägivallata – annab naistele vabaduse osaleda ühiskonnas täielikumalt ja võrdsemalt.

Me ei saa oma partnerite puhul minna vaid poolele teele ja väita siis, et meie eesmärk on tervemad ja tugevamad naised, kes on võimelised aktiivselt ja võrdselt ühiskonnas osalema. Andke mulle andeks mu karmid sõnad, kuid minu jaoks on see puhas silmakirjalikkus. Me ei suuda neid eesmärke saavutada, kui me algatuseks põhilised küsimused välja jätame või jätame oma põhimõtetest teistsuguse mulje, erineva sellest, mida me kodus järgime.

Tänapäeva maailmas ei ole soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja naiste mõjuvõimu suurendamine arengumaades kerge ülesanne. Nende eesmärkide täitmine tähendab tõelist pühendumist ja tegevusi ning, eelkõige, tähendab see usku meie suhetesse arengumaadega.

  Margrete Auken, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DA) Hr juhataja, 750 miljonit naist elab vaesuses ja need naised võitlevad enda ja oma perekondade ellujäämise eest. Eurooplastena peame võitlema koos nendega õiguse eest paremale elule. Naiste roll on hindamatu, kuid nende võimeid ja potentsiaali ei hinnata. Nende juurdepääs haridusele, tööle ja varale on tõsiselt piiratud. Üks ELi esmaseid ülesandeid peaks olema see, et naised oleksid ELi arengualase töö keskmes. Praeguse asjade käigu juures põhjustavad meie poliitikad liiga tihti naiste juba niigi madala staatuse alandamist ning sel põhjusel olen ma Feleknas Uca raportiga väga rahul.

Kindlasti ei tohi seda raportit lahjendada, nagu paljud Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni ning fraktsiooni Liit Rahvusriikide Euroopa eest liikmed püüavad teha oma muudatusettepanekutega, mis jätaksid välja kogu jutu naiste seksuaal- ja reproduktiivõigustest. Nagu on juba mitu korda öeldud, on need õigused ülitähtsad, et naised saaksid võtta vastutuse enda ja oma perekonna elu eest. Nende jaoks on see tihti elu ja surma küsimus. Naistel peab olema õigus ja võimalus öelda „ei”, et vältida vägivalda ja saada haridust ja võimalus ise oma elu korraldada. See on ülioluline, kui tahame, et meie arenguabi tooks kaasa arengu ning kui naised ei ole selle töö keskmes, siis on see ebamoraalne ja rumal.

Kahjuks jääb loomulikult vajaka poliitilisest tahtest – mida on samuti juba öeldud – ja seega toetavad paljud meist ELi naisküsimuse kõrge esindaja määramise ettepanekut. Kõrge esindaja peaks tagama, et naised kogu maailmas oleksid kaasatud poliitilisse ja sotsiaalsesse töösse, mis tähendaks, et nad kasutaksid mõjuvõimu, mis neil kui poolel maailma elanikkonnast peaks olema. Naised ei tohi muutuda ohvriteks või vaesekesteks. See on meie kõigu huvides, et nad oleksid meie kõigiga võrdväärsed.

  Luisa Morgantini, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, mida ma oskan öelda? Kogu tunnustus komisjonile hästi üles ehitatud teatise eest, milles esmakordselt nähakse ette sooline võrdõiguslikkus Euroopa arengukoostöö strateegias, järgides samas nõudeid, mida on esitanud suured naiste rühmad, kes ei ole nõus olema ohvrid. Vastupidi, meie keeldume olemast ohvrid ja mängime peaosa oma elus ja seksuaalsuses ja otsustame ise, millises ühiskonnas tahame elada – ühiskonnas, mis suudab võidelda diskrimineerimise, ebaõigluse, vägivalla ja riikide ja meelte militariseerimise vastu ja suudab võita.

Kogu tunnustus ka Feleknas Uca raportile, milles vaadatakse sügavuti ja käsitletakse aspekte, mida komisjon ei ole arvestanud, kuid peaks minu meelest aktsepteerima. Siinkohal ei ole mul vaja korrata arve, kui palju naisi elab armetus viletsuses, kui palju naisi on kirjaoskamatud või nakatunud AIDSi või malaariasse ning kui paljud naised on kannatanud füüsilist või seksuaalset vägivalda, eriti oma kodus, isegi Euroopas.

Loevad praktilised meetmed: valitsemine, haridus, tervishoid, naiste vastu suunatud vägivald, juurdepääs varale ja tööle ning, nagu Feleknas Ucagi ütleb: ELi majandus- ja kaubanduspoliitika, mis ei oleks vastuolus arengupoliitikaga.

Vaja on palju tugevamat süvalaiendamist, mis nõuab suurt rahalist ja tööjõu panust komisjoni delegatsioonidesse ja suure mõjujõuga projektidesse, nagu on mikrolaen. Need on praktilised meetmed, mis loovad tõenäoliselt pikaajalise suhte kohalike ja riiklike naisteliikumistega, erinevate riikide naisteühendustega, mis on moodustatud võitlemiseks kõrbestumise vastu, konfliktide kiireks lahendamiseks ja võitlemiseks õiguse eest tervishoiule, eluasemele ja veele.

Ma tahaksin öelda midagi muudatusettepanekute kohta, millega tahetakse jätta välja viited erinevatele rahvusvahelistele strateegiatele – Kairost Maputoni – naiste reproduktiivtervise ja vabade reproduktiivõiguste kohta. Elu kaitsmine on puutumatult püha. Õigus elule tähendab siiski, et ei saa kõhelda arengupoliitika elluviimises, mis …

(Juhataja katkestas kõneleja)

  Urszula Krupa, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (PL) Hr juhataja, raport soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise kohta arengukoostöös käsitleb probleeme, mis mõjutavad naisi näiteks Aafrika ja Aasia riikides. Selles nähakse ette strateegia, mis hõlmab meetmeid erinevates kategooriates: sooline võrdõiguslikkus, poliitiline süsteem, tööhõive, haridus, tervishoid ja naiste vastu suunatud vägivald.

Nagu me teame, on naiste ja meeste võrdsed õigused oluline aspekt sotsiaalses arengus, mis meie Euroopa tsivilisatsioonis on talletatud inimõigusi ja kõigi inimeste austamist käsitlevates alusmäärustes. Kuid võrdsed võimalused ja naiste diskrimineerimise vastu võitlemine ei ole mitte ainukesed sotsiaalse arengu tingimused. Sotsiaalne edasiminek sõltub mitmetest teguritest, alates eetiliste ja moraalsete põhimõtete täitmisest, mis aitavad oluliselt vähendada naiste ärakasutamist, vägivaldset kohtlemist, petmist ja muud moodi manipuleerimist, sealhulgas naiste diskrimineerimist ja rõhumist.

Naiste dramaatilised elutingimused Aafrika riikides on tagajärg loodusvarade rüüstamise poliitikale ja rahvusvaheliste ettevõtete spekuleerimisele, kes rikastuvad kohaliku elanikkonna elu ja tervise arvel. Eelarvetoetused ja muud ELi programmid ei kompenseeri röövelliku majanduse põhjustatud kahjusid. Seksuaalset ärakasutamist ja suguhaiguste levikut soodustab ka eetiline relativism. Seksuaalne vabadus sellisel moel röövib naistelt nende väärikuse, alandab nad seksobjektide tasemele ja õhutab vägivalda. Naiste olukorda ei paranda mitte rasestumisvastaste vahendite ja abortide suurem rahastamine, vaid rahaline toetus peredele, eriti paljulapselistele peredele, et haridus ja areng oleksid võimalikud, parandada tervishoidu ja sotsiaalset kaitset, eriti rasedate naiste puhul. Haritud naistel, kel on soodumus saada juhiks või soov osaleda poliitikas, peaks kahtlemata olema võimalus kandideerida ja kasutada oma psühhofüüsilist erinevust, et laiendada nägemust teemade kohta, mis ei ole olulised mitte üksnes naiste ja laste jaoks.

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisel kui kesksel ideel – mis on andnud meile muuhulgas isapuhkuse – on juba ka tulemused, mida võiski oodata, sest mitte üksnes Rootsi isad ei eelista põhjapõdrajahti või ajalehe lugemist laste järele vaatamisele. Seksuaalse kallaletungi türannia, mida levitavad massiteabevahendid, mõjutab...

(Juhataja katkestas kõneleja)

  Filip Kaczmarek (PPE-DE). – (PL) Hr juhataja, Feleknas Uca raport käsitleb sellist olulist teemat nagu sooline võrdõiguslikkus arengukoostöös. Kahjuks kahjustavad raportööri kahtlemata positiivseid kavatsusi ülemäärane ja vastuoluline seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu ja -õiguste teema esitus. Seda teemat ei tohiks käsitleda vastuoluliselt, kuid raportis on kasutatud paradoksaalset keelt, mida Euroopa Liit nii tihti kasutab. Just nimelt see kummaline keelekasutus kaugendabki ELi oma kodanikest ja muudab arusaamatuks võõrandunud bürokraatlikuks masinaks. See ongi see, kuidas me loome ja toidame ELi oponente.

Seepärast loodan, et fraktsiooni PPE-DE muudatusettepanekud siin saalis vastu võetakse. Miks? Sellepärast, et „reproduktiivtervishoiu ja -õiguste” all mõtlevad selle raporti esitaja ja propageerijad tegelikult nendele sõnadele vastupidist. „Reproduktiivõigused” ei tähenda laste saamise piiramist. Mida siin on tehtud, on see, et negatiivsetele tagajärgedele – laste saamise piiramisele – on antud positiivne nimi. See on sulaselge pettus.

Inimesed, kes propageerivad elanikkonna vähendamist vaestes riikides ja rasestumisvastaste vahendite või abordi soodustamist, ei tohiks peituda selliste mõistete taha nagu reproduktiivtervishoid ja -õigused. Asju tuleb nimetada õigete nimedega. Mulle näib, et seda ei taheta teha, sest kaldutakse arvama, et Euroopa Liit ei peaks ennast sellistesse asjadesse segama. Kas selles ei ole midagi kahtlast, et eurooplased soodustavad ja rahastavad rasestumisvastaseid vahendeid ja aborti väljaspool Euroopa Liitu? Aafrikas ja Aasias, nagu ka ELis, peaksid selle valdkonna poliitika üle otsustama riigid. Raportis on öeldud, et otsustama peaksid naised. Kuid samas ütleme meie nendele naistele Aafrikas, mida teha tuleks. Mulle tundub, et siin on mingi segadus.

Veel üks argument: ei ole seost suure laste arvu ja võrdõiguslikkuse põhjuse ja tagajärje vahel. Need kaks asja ei ole oma vahel seotud ning mina ei suuda aru saada, miks selles raportis on need omavahel seostatud.

  Alain Hutchinson (PSE) . – (FR) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, ainult see üks kord ei taha ma rääkida raportist endast – mille puhul ma raportööri õnnitlen –, vaid pigem kohe hääletusele pandavatest muudatusettepanekutest ning tahan öelda, et minu meelest on meie fraktsiooni UEN kolleegide esitatud muudatusettepanekud sõna otseses mõttes skandaalsed.

(Aplaus)

Seeläbi, et keeldub toetamast selles raportis igasugust vihjet või viidet rasestumisvastaste vahendite probleemidele, keeldub fraktsioon UEN tegelikult tunnistamast, et lõunapoolkera naistel on samuti õigus inimväärsele elule. See on rohkem kui skandaalne, see on vastutustundetu ja silmakirjalik, kui teame, et nõuetekohase pereplaneerimise puudumine mõistab miljonid inimesed kogu maailmas tarbetutesse kannatustesse, haigustesse ja surma – kõige rohkem kannatavad seejuures naised ja lapsed, keda nad siia ilma toovad, liiga tihti vastu enda tahtmist.

Vähem kahetsusväärsed ei ole fraktsiooni PPE-DE esitatud muudatusettepanekud. Nad lihtsalt sõnastavad oma ideed teisiti, eelkõige keeldudes tunnustamist naiste õigust omada kontrolli oma fertiilsuse üle. Enamikus arengumaades kannatavad naised ja tüdrukud – isegi noored tüdrukud – jätkuvalt laialdast diskrimineerimist ja täiesti talumatut vägivalda. Kõik, kes ei nõustu seisukohaga, et igal naisel nendes riikides peab olema täielik õigus kontrollida omaenda saatust, keelduvad selgelt tunnistamast neid naisi meestega võrdseteks. Samas ei tohiks reproduktiivtervishoid olla selline ärevusttekitav teema – see tähendab lihtsalt seda, et inimestel peab olema võimalik kogeda vastutustundlikku, rahuldustpakkuvat ja turvalist seksuaalsust ning et naistel peab olema vabadus valida, kas ja millal lapsi saada. See tervishoiualane mõiste viitab sellele, et naistel ja meestel on võimalik võrdselt valida rasestumisvastane meetod, mis on ohutu, tõhus, taskukohane ja vastuvõetav.

  Olle Schmidt (ALDE). – (SV) Hr juhataja, on oluline, et oleksime kindlad selles, mida tahame. Liiga kaua on seda tegelikult inimõiguste teemalist arutelu varjutanud erinevad poliitilised kaalutlused. On ütlematagi selge, et naisel on õigus otsustada omaenda keha üle. Seepärast ei jätnud ma suguelundite moonutamise arutelus kõrvale küsimust selle kohta, kas šariaadi kohaldamine on võrdsustatav inimeste ebavõrdse kohtlemisega. Keegi ei tuleks selle pealegi, et keelata mehel ise otsustada oma paljunemise üle või näiteks kultuurilistest väärtustest tulenevatel põhjustel keelata mehel võimalus teenida omaenda raha ja olla iseseisev.

Kolmandas maailmas tegutsemisel peavad ELi kui maailma suurima abiandja väärtused olema alati selged. Märksõnaks peavad olema inimõigused, mis minu arvates ei tähenda üksnes teoreetilist, vaid ka praktilist võrdõiguslikkust. Peame suutma selgeks teha, et turumajandus on vaestele naistele ja meestele hea, mitte halb. Vähemalt näitab seda mikrokrediidi kampaania edukus, mis on andnud miljonitele haavatavatele naistele maailmas nii heaolu kui mõjuvõimu.

Loomulikult ei ole meie asi rikkast maailmast sundida teistele inimestele peale teatud elustiili, kuid meil on vastutus, millele on minu meelest oluline tähelepanu juhtida, pakkuda valikuvõimalusi seal, kus praegu ei ole mingeid valikuid. Seepärast olen ka mina, nagu paljud mu kolleegid siin, tõeliselt pettunud nähes mõnesid esitatud muudatusettepanekuid muidu nii heale ja olulisele raportile. Need muudatusettepanekud osutavad täiesti vales suunas.

Minu taga olevale kolleegile tahaksin öelda, et kui ma olin Rootsi parlamendi saadik, siis olin ma kuus kuud pojaga kodus isapuhkusel. Ma usun, et minust sai parem lapsevanem kui enne. Loomulikult loen ma ajalehti, kuid mu peamine kohustus oli hoolitseda oma laste eest ja teha seda koos oma naisega. Ma võin selle kohta ainult head öelda. Minu meelest peaks rohkem inimesi seda kogema ja nägema, kui oluline on perekonda koos hoida – mees, naine ja lapsed.

(Aplaus)

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE). – (ES) Hr juhataja, ma tahaksin alustada entusiastliku heakskiiduga sellele raportile, sest see on erinevatel põhjustel oluline.

Esiteks õiglus: kui naised ja tüdrukud teevad ligikaudu kaks kolmandikku tööst maailmas, siis nende sissetulek on vaid 5 % ja vaesus on selgelt naise näoga.

Teiseks väärikus: minu meelest tuleb asendada nii sagedane kujutis naistest kui haavatavatest ohvritest kujutisega naistest kui väga mitmekesisest sotsiaalsete tegutsejate rühmast, kellele on väärtuslikud vahendid ja võimed ja oma eesmärgid; see hõlmab muu hulgas tunnustamist, et naisel on õigus ise otsustada oma seksuaalsuse ja keha üle.

Kolmandaks tõeline pühendumus ja järjepidevus: on kahetsusväärne, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega vabandatakse tihti konkreetsete ettepanekute ja eesmärkide puudumist näiteks riikide strateegiadokumentides.

Kõigil nimetatud põhjustel usun mina selle raporti toetamisse ja usun, et see peaks saama absoluutse häälteenamuse.

  Gay Mitchell (PPE-DE). – Hr juhataja, see on raport soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise kohta arengukoostöös. Miks siis kavatsevad sotsialistid, liberaalid ja veel mõned hääletada täna hommikul muudatusettepaneku vastu, mis püüab leida teavet naiste diskrimineerimise kohta, mis algab juba emaüsas?

Muudatusettepanekus, mis on esitatud minu, Nirj Deva ja Irena Belohorská nimel, kutsutakse komisjoni üles paluma kogu maailmas kõikidelt liidu partneritelt (nii valitsustelt kui VVOdelt), et nad teostaksid kõikide abortide puhul pidevat sooanalüüsi ning teavitaksid nendest leidudest regulaarselt Euroopa Parlamenti. Ehk võiks Alain Hutchinson meile öelda, mida sellise teabe saamises nii hirmsat on? Parlament kavatseb täna hommikul silma kinni pigistada ja hääletada selle muudatusettepaneku vastu, samas kui paljudes riikides on poegade eelistamine viinud miljonite tüdrukute elimineerimiseni vanemate soolise eelistuse tõttu. Samuti sureb väikseid tüdrukuid tahtlikult hooletusse ja nälga jätmise tõttu. UNFPA andmetel on ainuüksi Aasias „kadunud” 60 miljonit tüdrukut. Mõnede riikide kohta on andmeid, et soo valimine on rohkem levinud linnades, kus tehnoloogia (lootevee uuring ja ultraheli) on kättesaadav ja seda on võimalik ära kasutada. Teistes riikides esineb seda rohkem maapiirkondades, kus UNFPA andmetel eelistatakse poegi. Tütreid peetakse mõnedes riikides majanduslikuks kohustuseks ja UNFPA andmetel rõhutab sündide sooline suhe, mis on veidi kõrgem, seda veelgi. Naiste ja tüdrukute puudus mõnedes Aasia riikides võib tuua kaasa ärevust tekitavad sotsiaalsed tagajärjed, sealhulgas suurema nõudluse naiste inimkaubanduse järele, kas siis abiellumise või seksitöö eesmärgil, ja nende üldise olukorra halvenemise. Need on UNFPA sõnad, mitte minu.

Milline on parlamendi seisukoht? Vaadata teises suunas. Läbi ajaloo on enamused eksinud, näiteks Austria ja Saksamaa 1930ndatel aastatel. Kuidas saab väidetav esindusorganisatsioon nagu Euroopa Parlament minna kaasa sellise ebaõiglusega ja hääletada selle muudatusettepaneku vastu? Me lihtsalt püüame leida teavet...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Ana Maria Gomes (PSE). – Hr juhataja, õnnitlen oma kolleegi Feleknas Ucat selle suurepärase raporti puhul ja tervitan kahetist lähenemisviisi komisjoni teatises, milles keskendutakse nii soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele kui konkreetsetele naiste mõjuvõimu suurendavatele meetmetele. Mina taunin seda, et paljudes arengukoostöö rahastamisvahendi riikide strateegiadokumentides viidatakse soole vaid kui horisontaalsele küsimusele ega täpsustata konkreetseid meetmeid, eesmärke või rahalisi eraldisi. See tähendab, et vaatamata strateegilisele raamistikule võivad soolise võrdõiguslikkuse jõupingutused arengukoostöös taanduda lähiaastatel vaid retoorikale.

Soolisi tulemusnäitajaid tuleks hinnata vahe- ja lõpparuannetes. Parlament jälgib riikide strateegiadokumentide elluviimist ja loodame, et komisjon saab näidata konkreetseid soolise võrdõiguslikkusega seotud edusamme.

Lõpetuseks: olen šokeeritud mõnedes selle raporti muudatusettepanekutes kajastunud keskaegse mõttelaadi üle, mida mõned kolleegid seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu küsimustes esitasid. Iseenesestmõistetavalt hääletan mina nende vastu.

  Alexander Lambsdorff (ALDE). – (DE) Hr juhataja, ka mina tahan tänada raportööri selle suurepärase raporti eest ja õnnitleda komisjoni teatise puhul. Järgmine väljakutse on olla järjekindel. Ma käsin kümne päeva eest koos mitmete riikide parlamentide kolleegidega New Yorgis külastamas Euroopa parlamentaarse foorumi kutsel ÜRO naiste olukorra komisjoni. Huvitav on näha, kuidas meie partnerid AKV riikidest ütlevad Brüsseli ja erinevate pealinnadega kohtudes üht asja ja hoopis midagi muud New Yorgis, kus arutatakse teemat üleilmsel tasandil.

Seepärast kutsun komisjoni üles olema järjepidev, teavitama oma delegatsioone, et nende riikide pealinnades räägitakse New Yorgis võetud hoiakust, sest meie naiste poliitika ja arengupoliitika eesmärke eitatakse sageli New Yorgis.

Sellega seoses on mul väga hea meel, et ÜRO naiste arengu fond (UNIFEM) kavatseb avada Brüsselis kontori; see kindlasti suurendab Euroopa Liidu ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni arutelusid selles valdkonnas.

Eriti hea meel on mul selle üle, et mikrokrediiti on hakatud nimetama üheks naiste mõjuvõimu suurendamise ja vabastamise võimaluseks. On mõned suhteliselt segased korraldused…

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Satu Hassi (Verts/ALE). – (FI) Hr juhataja, daamid ja härrad, suur tänu Feleknas Ucale suurepärase raporti eest ja samas ühinen pahameelega, mida paljud kolleegid on parempoolsete erakondade esitatud muudatusettepanekute kohta avaldanud.

Selleks et naiste õigustega arvestataks täielikult ka arengukoostöös, vajab Euroopa Liit naiste õiguste saadikut, kelle ülesanne oleks tagada naiste õigustega arvestamine. See muudaks ka arengukoostöö raha kasutamise efektiivsemaks.

Me teame, et odavaim moodus arengu edendamiseks on parandada naiste õigusi, sealhulgas seksuaalseid õigusi, haridust, töövõimalusi jne. Kuigi seda teatakse kogemustest ja arvukatest aruannetest, ununeb see ikka ja jälle, ka ELi arengukoostöö rahade kasutamise üle otsustamisel. Sellepärast on meil vaja naiste õiguste saadikut ja ma loodan, et kolleegid toetavad selleteemalist muudatusettepanekut nr 20.

  Nirj Deva (PPE-DE). – Hr juhataja, kuigi selles raportis on palju head, on selles midagi, millega ma absoluutselt ei nõustu, nagu mu kolleegid Filip Kaczmarek ja Guy Mitchell on juba öelnud.

Kõigepealt tahaksin ma küsida Teilt, hr juhataja, kes on öelnud, et „sünnieelse soo valimisega keelatakse lugematule arvule naistele õigus isegi eksisteerida”? Selle raporti raportööri võib üllatada teadmine, et seda ütles Ban Ki-moon oma avakõnes ÜRO naiste olukorra komisjonile New Yorgis.

Peale selle on UNFPA eelmise aasta maailma rahvastiku aruande kohaselt maailmas puudu 60 miljonit naist – see on terve Ühendkuningriigi elanikkond! Need puuduolevad naised on enne sündimist soo järgi välja valitud, abordi teel eemaldatud ja kõrvaldatud ja see juhtub mandril, kus mina sündisin – ma tean, millest ma räägin. Kuidas on see võimalik, et Euroopa Parlamendi raport soolise võrdõiguslikkuse kohta vaikib sihiliku elimineerimise kohta üksnes soo alusel? Kus on siin võrdõiguslikkus?

Ma esitasin sellele raportile muudatusettepaneku nõudega teostada sooanalüüs kõikide maailmas tehtud abortide kohta ja mis te arvate, mis juhtus? Sotsialistid hääletasid selle vastu! Miks? Kas meil ei ole õigust teada, kuidas naisi abordi teel enne sündimist eemaldatakse? Hiljem näeme, kuidas nad muudatusettepaneku nr 11 üle hääletavad.

Ma ei tea, miks raportöör on otsustanud lasta raisku minna sellisel väärtuslikul võimalusel kõrvaldada peamine tänane naiste vastase ebaõigluse põhjus maailmas – nende põhiõigus elule – ja nõuab selle asemel nn seksuaalõiguste eest võitlemise esmatähtsaks seadmist…

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE). – (PL) Hr juhataja, statistika näitab, et võrdsete õiguste poliitika kiirendab aastatuhande arengueesmärkide saavutamist vaesuse kaotamise ning demograafiliste, sotsiaalsete ja majanduslike näitajate parandamise näol. Sooküsimusi peetakse siiski veel teisejärgulisteks.

Paljudes riikides ei ole naistel ikka veel juurdepääsu põhilistele tervishoiuteenustele, haridusele ja otsustusprotsessis osalemisele. Kaks kolmandikku maailma kirjaoskamatutest on naised. Arengumaades on keskkoolis käimise tõenäosus tüdrukute hulgas 11 % võrra väiksem kui poiste puhul. Statistika näitab ka traagilist tervislikku olukorda. Sahara kõrbest lõuna pool asuvates Aafrika riikides on 60% täiskasvanud HI-viirusesse nakatunutest naised, 75% uutest AIDSi nakatumise juhtumitest noorte hulgas puudutavad tüdrukuid.

Komisjoni teatis on oluline samm selles suunas, et kaasata sooküsimused ELi partnerriikide koostööprogrammidesse kui olulised moodused vaesuse kõrvaldamiseks ja inimõiguste toetamiseks, sealhulgas võitluseks naiste vastu suunatud vägivallaga. Ma õnnitlen raportööri väga hästi koostatud raporti puhul ja kokkuvõttes…

(Juhataja katkestas kõneleja)

  Roberta Alma Anastase (PPE-DE). – (RO) Täna arutame veel üht raportit, milles analüüsitakse naiste olukorda, sel nädalal juba teist, kuid sel korral ühenduse arengut puudutavate võrdsete võimaluste vaatevinklist.

See on raport, mis kutsus esile vastuolusid, erinevaid lähenemisi ja kontekstanalüüse. Samas on selle teema arutamine siiski oluline ja veelgi olulisem on, et oleksid olemas kontekstipõhised ettepanekud ja käegakatsutavad tulemused.

Me räägime palju haridusest ja selle väljapaistvast rollist suhtumise muutmisel, käitumise kujundamisel, kõrge tõrjutuse riskiga rühmade integreerimisel ja kogukondade arendamisel. Samas arvan, et on viimane aeg, et meil oleks järjekindel Euroopa tasandi hariduspoliitika, millel on selged jälgitavad etapid. Ilmselgelt peavad sooküsimused sisalduma haridusprogrammides.

On oluline, et see teema sisalduks Euroopa Liidu kolmandate riikidega peetavates inimõiguste teemalistes dialoogides. Kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastat (2008) tuleks kasutada üliõpilasvahetusteks ja kogemuste vahetamiseks Euroopa naiste ja arengumaade naiste vahel, pidades silmas naiste rolli teadvustamist kogu maailmas. Sellest vaatenurgast peab noorte põlvkondade, sealhulgas noorte tüdrukute, aitamine olema arengukoostöö prioriteet.

Ma tänan teid ja loodan, et selle väga olulise raporti lõplik versioon peegeldab kõiki Euroopa Parlamendis eksisteerivaid vaatenurki ja me läheneme sellele teemale tasakaalustatult.

  Thijs Berman (PSE). – (NL) Naiste õigus ise otsustada on elementaarne inimõigus. See aitab kaasa majanduskasvule ja sotsiaalse kaitse parandamisele. Naiste suremus arengumaades on jätkuvalt kurb ja vastuvõetamatult kõrge. Selle tulemusel hävivad perekonnad. Siin on otsene seos laste tööga. Investeerimine võrdsetesse võimalustesse ja vabadusse tähendab investeerimist tulevikku, Euroopas ja arengumaailmas.

Oma fraktsioonis oleme seisukohal, et see on šokeeriv, et Feleknas Uca suurepärasele ja ülevaatlikule raportile on siin saalis esitatud nii palju ultrakonservatiivseid muudatusettepanekuid, mille eesmärk on naiste õiguste piiramine. Need ei puuduta tegelikult rasedusega seotud valikuid, see on puhas silmakirjalikkus. Nad kavatsevad praakida välja kõik viited isegi kõige mõõdukamatele naiste õigusi käsitlevatele ÜRO tekstidele. Kuid seksuaalne vabadus ja reproduktiivõigused tagavad valikuvabaduse iga naise jaoks. Ühel päeval tunnistab seda vabadust isegi Vatikan. Kuid naistel ei ole aega oodata, maailmal ei ole aega oodata.

  Ioannis Varvitsiotis (PPE-DE). – (EL) Hr juhataja, usun siiralt, et juurdepääsu omamine seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu alasele teabele ja teenustele kaitseb naisi kui mitte muu, siis AIDSi eest. Seepärast olen täiesti vastu, et keelaksime seda üksnes seetõttu, et siin on peidetud abordi põhjendused. Samuti olen ma vastu asjaolule, et samal põhjusel jätame välja Kyoto protokolli hästi tuntud Maputo protokolli tekstist naiste õiguste kohta Aafrikas.

Kahtlemata on abordi küsimus põhimõtteline küsimus ja igaüks meist võtab seisukoha vastavalt oma tõekspidamistele. Ma austan teiste tõekspidamisi, kuid ma palun teistel teha sama minu tõekspidamiste suhtes. Seepärast tuleb meil austada nii naiste õigusi kui iga naise õigust valida, kas teha abort või mitte, olgu see majanduslikel, sotsiaalsetele, perekondlikel või isegi tervislikel põhjustel. Seepärast hääletan mina isiklikult raporti poolt.

  Rovana Plumb (PSE). – (RO) Selles raportis on palju häid külgi ja ma toetan seda, kuid ma hääletan parempoolsete esitatud reproduktiivõigusi käsitlevate absurdsete muudatusettepanekute vastu.

Ma tahan öelda, et on täitsa selge, et säästvat arengut ei ole võimalik saavutada hindamata ümber naiste rolli majanduses, ühiskonnas, poliitikas, keskkonnakaitses ja perekonnas. Täna otsustasime ja arutasime, et haridus on arengu põhivaldkond. Arvestades, et võrdõiguslikkus on eelkõige stereotüüpide ja hariduse küsimus, teen ettepaneku, et komisjon toetaks liikmesriike soolise võrdõiguslikkuse küsimuste lisamist koolide õppekavadesse.

Nüüd vajame konkreetseid ja kindlaid tegevusi, nagu eelarvevahendite suurendamine perekonna majandusliku ja sotsiaalse olukorra parandamiseks ning olen kindel, et meil on olemas poliitiline tahe nende eesmärkide saavutamiseks.

  Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) Arvestades, et naised moodustavad 70 % 1,3 miljardist absoluutses vaesuses elavast inimesest, tuleb arenguabi suunata peamiselt naistele.

Ma nõustun kõigi punktidega Feleknas Uca raportis, milles öeldakse, et naiste mõjuvõimu suurendamise võtmesõna on haridus. Ma olen nõus, et rahalist ja tehnilist abi tuleb anda nendele naisorganisatsioonidele, kes on aktiivsed hariduse valdkonnas ja õpetavad naistele, kuidas saada edukaks. Ma toetan mikrokrediiti kui aastatuhande arengueesmärkide saavutamise vahendit.

Samas ei nõustu ma raportööri seisukohaga reproduktiivtervishoiu kohta. Kui tahame anda naistele õiguse teha otsuseid oma keha kohta, miks me siis ei anna nende sündimata lastele seda sama võimalust otsustada elu ja surma üle? Selles suhtes toetan fraktsioonide PPE-DE ja UEN kolleegide esitatud muudatusettepanekuid ja tänan oma kolleege julguse eest need esitada. Ma hääletan raporti poolt, isegi kui neid muudatusettepanekuid vastu ei võeta.

  Karin Scheele (PSE). – (DE) Hr juhataja, ma õnnitlen komisjoni ja raportööri. Mul on kahju, et see arutelu on keskendunud nii tugevalt seksuaal- ja reproduktiivõigustele, sest selles kontekstis on palju teisi olulisi küsimusi.

Mulle tundub, et ÜRO ja mitmed konservatiivid tegutsevad nii, nagu oleksid seksuaal- ja reproduktiivõigused seotud üksnes abordiga. Sellisel juhul soovitaksin ma neil kontrollida fakte ja uurida neid tähelepanelikult – olla vastu rasestumisvastastele vahenditele, teabele, naistele juurdepääsu andmisele nendele teenustele üksnes suurendab abortide arvu. Minu meelest on enam kui küüniline, et need samad inimesed võtavad sõna ja teesklevad, nagu oleks nende käes eetika ja moraali monopol.

Statistikat saame me Ühinenud Rahvaste Organisatsioonist ja maailma rahvastiku aruandest igal aastal ning on ebaeetiline ja ebamoraalne siin seksuaal- ja reproduktiivõiguste vastu sõna võtta.

(Aplaus)

  Avril Doyle (PPE-DE). – Hr juhataja, arutame soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist ja arengukoostööd. Mind teeb järjest kurvemaks see, et iga kord, kui me neid teemasid arutame, taandub see väga sallimatuks aruteluks naiste seksuaaltervishoiu ja reproduktiivõiguste ümber. See on kurb. Üks selle parlamendi kestvaid tragöödiaid ongi see, et me ei suuda vaadata suuremas plaanis, kui olulised on haridus ja mikrokrediit.

Enamikku kolleegide esitatud muudatusettepanekutest ma ei toeta. Mis ei tähenda, et see mind muretsema ei paneks. Mis ei tähenda, et mulle ei valmista muret naissoost loodete kõrvaldamise teel soo valimine Hiinas ja igal pool mujal. Loomulikult muretseme kõik selle pärast, mis seal toimub. See tähendab seda, et tegelikkuses ei ole ma veendunud, et nende muudatusettepanekute esitamise motiiv on see, mida muudatusettepanek tegelikult ütleb.

Kui meie kolleegid oleksid abordi vastu, siis ma austaksin neid abordi vastase eelnõu esitamise eest, sest ma arvan, et meessoost loodete soo valimine on nende jaoks sama murettekitav kui naissoost loodete…

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Marusya Ivanova Lyubcheva (PSE). – (BG) Ma tahaksin kiita raportööri ülevaatliku raporti eest sooküsimuse kohta ja komisjoni tema teatise eest. Samas on dokument sama võimas kui selle rakendamine. Seepärast peaksime tegema jõupingutusi selle elluviimiseks.

Aastatuhande arengueesmärke on võimalik saavutada siis, kui tasakaalus on kõik poliitikavaldkonnad – perekond, kool, ülikool, tervishoid, majandus –, milles naistel on otsustav roll. Oma koostööprogrammides tuleb meil rõhutada naiste õigust tervishoiule, sealhulgas reproduktiivtervishoiule.

Me peaksime mõtlema ka naiste majanduslikust sõltumatusest, mis on eeltingimus ettevõtluse arendamiseks ja naiste potentsiaali kasutamiseks. Eriti oluline on rääkida jagatud vastutusest kõigil tasanditel, nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil, naiste ja meeste jagatud kohustustest. See käib kõigi tegevusalade ja kõigi majandusharude kohta.

  Piia-Noora Kauppi (PPE-DE). – (FI) Hr juhataja, sellele raportile eelnes väga tuline arutelu komisjonis aasta alguses ja näib, et arutelu jätkub täna siin täiskogus.

Mina pean naiste tervishoiuteenuseid üldiselt väga oluliseks inimõiguste osaks. Need hõlmavad kahtlemata ka seksuaal- ja reproduktiivtervishoidu.

See ei ole probleem mitte ainult arengumaades – selle kohaselt, mida ma eile kuulsin Ameerika Ühendriikidest, on 40 %-l noortest teismelistest tüdrukutest suguhaigus. Üksnes haridus ja vastutus ei ole piisavad isegi läänemaailmas.

Arenguriikides on olukord veelgi hullem. HIV on naiste seas tõusuteel, nagu ka naise vastu suunatud seksuaalne vägivald. Seksuaal- ja reproduktiivteenuste osutamine arengumaades ei keerle ka mitte abordi ümber – see tähendab naiste teadlikkust oma võimalustest ja õigusest teha ise oma valikud.

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Hr juhataja, tänan, et lubate mul sel teemal rääkida, sest ma tahan selle kirgliku arutelu tagasi praktilisemale tasandile tuua. Tegelik olukord on esitatud seletuskirjas: näiteks moodustavad Aafrika kogurahvastikust 52 % naised, kuid samas moodustab nende töö osakaal põllumajanduses 75 % ning nad toodavad ja turustavad 80 % toidust. Ma arvan, et naiste rolli arengus toidu tootmise mõistes on tihti alahinnatud.

Erandina ei nõustu ma absoluutselt seletuskirja selle lõiguga, mis on seotud ühise põllumajanduspoliitika raames võetava kohustusega, mis on iganenud ja ei ole aktuaalne. Euroopa on suurim kaupade importija arengumaadest. Meil on leping „Kõik peale relvade” ja võimalik, et meil on peagi WTO leping. Kuid ma arvan, et meil tuleb, nagu Maailmapank ütleb, investeerida uuesti põllumajandusse ja toiduainete tootmisesse ning seda tuleb teha naiste kaudu.

  Louis Michel, komisjoni liige. − (FR) Hr juhataja, ma teen väga lühidalt, sest ma eeldan, et pikaks jutuks aega ei ole.

Ma tahaksin lihtsalt pöörduda tagasi Ana Maria Gomesi küsimuse juurde. Miks on riikide strateegiadokumentides nii vähe konkreetseid meetmeid soolise võrdõiguslikkuse kohta? Vastus on lihtne: riikide strateegiad töötavad välja ja otsustavad partnerriigid ise, sest neil tuleb valida kaks prioriteetset sektorit ja meie ei suuna, milliseid sektoreid valida. Ma tahaksin siiski rõhutada, et me nõuame, et soolise võrdõiguslikkuse küsimustega tuleb arvestada kogu projekti käigus.

Hr Lambsdorff, ma saan aru, miks teil on raske aktsepteerida Euroopa Liidu seisukohtade erinevusi New Yorgis, kuid ma arvan. et peaksite selle tõstatama nõukogus, mitte komisjonis, sest see ei ole asi, mida komisjon saab parandada. Seda öelnud, ma loomulikult nõustun teie sooviga ühtse seisukoha järele.

Väga lühidalt – osadele võivad minu sõnad tunduda provokatiivsetena – ma tahaksin jagada teiega oma veendumust: ma olen täilikult nõus nendega, kes käsitlevad reproduktiivtervishoidu eeltingimusena naiste võrdõiguslikkusele. Mina isiklikult ei näe, kuidas saaksime seda teemat käsitleda ja küsimuse lahendada ilma selle eeltingimusega nõustumata, nagu nõustume juurdepääsuga koolidele, tööle ja mikrokrediidile. Kõik need asjad on kahtlemata iseenesest olulised, kuid lõppude lõpuks taandub kõik tingimuste loomisele, kus naised saavad vabalt valida. See on soolise võrdõiguslikkuse aluspõhimõte ja seda ei saa eitada!

(Aplaus)

Samuti kutsuksin kõiki, kellel võib olla mingeid kahtlusi naiste olukorra inimliku tragöödia kohta teatud liikmesriikides, vaatama ja ise nägema ja kuulama lugusid, mida mõned naised võivad rääkida enda kogetud ahastusest. See on kõik, mida ma tahtsin öelda – sellele ei ole palju lisada. Tänan veelkord kvaliteetse arutelu eest.

  Feleknas Uca, raportöör. − (DE) Hr juhataja, daamid ja härrad, ma olen väga tänulik kõigile sõnavõtjatele nende huvitava panuse eest. Minu eriline tänu kuulub Gabriela Creţule, kes koostas arvamuse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni nimel. Tema selge analüüs ja ettepanekud sidususe suurendamiseks parandasid raportit mitmes olulises punktis. Ajapuudusel ei saa ma kahjuks kogu tema panust arutada ja ma loodan, et ta ei võta seda lugupidamatuse avaldusena.

Suur tänu Anne Van Lanckerile, Thijs Bermanile, Alexander Lambsdorffile, Alain Hutchinsonile, Karin Scheelele, Avril Doyle’ile, Renate Weberile, Ioannis Varvitsiotisele, Satu Hassile ja Ana Maria Gomesile. Neil on täiesti õigus, öeldes, et reproduktiivtervishoid on arengumaades absoluutne prioriteet ja selle nimel tuleb võidelda julgelt ja järjekindlalt. Ma absoluutselt ei nõustu Urszula Krupa arvamusega, et naiste seksuaalne vabadus provotseerib vägivalda. See on õõvastav ja diskrimineeriv loogika!

(Aplaus)

Nirj Devale ütlen, et ega ma temalt midagi muud ei oodanudki. Palun andke mulle selline ütlus andeks. Minu kallid Luisa Morgantini ja Raül Romeva i Rueda on, nagu alati, leidnud tugevad sõnad, et väljendada selgelt, et naised ei taha almuseid, vaid üksnes seda, mis kuulub neile kui poolele inimkonnast.

Palju tänu kõigile, kes mu raportit toetavad. Mul on hea meel ka selle üle, et arengu valdkonnas tegutsevad valitsusvälised organisatsioonid on andnud raportile väga positiivse hinnangu. Ma olen väga tänulik kogu koostöö ja toetuse eest, mida olen saanud.

(Aplaus)

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Nüüd algab hääletamine.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Genowefa Grabowska (PSE), kirjalikult. – (PL) Võrdsed võimalused ja nii naiste kui meeste juurdepääs vahenditele ja ühiskondlikus elus osalemisele on otsustava tähtsusega mitte üksnes väljaspool ELi, säästva arengu kontekstis on need paljude naiste jaoks väga olulised ka Euroopa Liidu sees. Toon teile ühe näite: Poolas, minu piirkonnas Sileesias, on naised, kes töötavad päevast-päeva naiste ja meeste vahelise võrdõiguslikkuse nimel, mures, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine (st soolise võrdõiguslikkuse poliitika) ei väljendu nõuetekohaselt piirkondlikes majandus-, poliitilistes ja kultuuritegevustes.

Naiste koosolekul Katowices 8. märtsil 2007 väideti, et „kohalikud omavalitsused ja meedia ei edenda soolise võrdõiguslikkuse poliitikat ei avalikult ega personaalselt, vaatamata asjaolule, et Poola ühines ELiga peaaegu neli aastat tagasi”. Nad lisasid, et nähtavasti Sileesia ametivõimud ei uskunud loosungit, et „demokraatia ilma naisteta on vaid pool demokraatiat”.

Pärast hiljutisi valimisi on Sileesia poliitikas kolmandiku võrra vähem naisi. Kuidas on võimalik rääkida naiste võrdsusest? Seepärast nõuavadki Sileesia naised, et kohalikud ametivõimud tagaksid neile kaasatuse kohalikus omavalituses ja otsustusprotsessis, juurdepääsu ettevõtluse edendamisele ja ettevõtluses tegutsemisele, võrdsed võimalused tööhõive, töötingimuste ja töötasu suhtes ning vägivalla puudumise.

ISTUNGI JUHATAJA: Martine ROURE
asepresident

4. Hääletused

  Juhataja. – Järgmine punkt on hääletused.

(Hääletuste üksikasjalikud tulemused on esitatud protokollis)

4.1. Ülemaailmne energiatõhususe ja taastuvenergia fond (A6-0006/2008, Claude Turmes) (hääletus)

4.2. ELi arengukoostöö poliitika väljakutsed uutele liikmesriikidele (A6-0036/2008, Danutė Budreikaitė) (hääletus)

4.3. Eakate inimeste elukvaliteedi parandamine (A6-0027/2008, Neena Gill) (hääletus)

4.4. Pliivaba bensiini ja gaasiõli maksustamine (A6-0030/2008, Olle Schmidt) (hääletus)

4.5. Euroopa Liidu roll Iraagis (A6-0052/2008, Ana Maria Gomes) (hääletus)

– Pärast muudatusettepaneku nr 10 hääletamist

  Anna Záborská (PPE-DE) . – (FR) Proua juhataja,

tahaksin esitada järgmise suulise muudatusettepaneku: „võttes arvesse 12. augusti 1949. aasta Genfi IV konventsiooni tsiviilisikute sõjaaegse kaitse kohta ning selle 1. ja 2. lisaprotokolli ning tundes sügavat muret vägivalla üle, mille ohvriteks langevad humanitaar-, tervishoiu- ja usuliste ühenduste töötajad oma tööülesannete täitmise käigus”. See on muudatusettepaneku tekst. Ma olen laialdaselt konsulteerinud kolleegidega erinevatest fraktsioonidest ja nad on kinnitanud, et nad ei ole minu ettepaneku vastu.

(Parlament nõustus suulise muudatusettepaneku vastu võtmisega)

4.6. Euroopa Liidu relvaekspordi toimimisjuhend (hääletus)

4.7. Naiste eriolukord vanglas ning vanemate vangistuse mõju sotsiaalsele ja perekonnaelule (A6-0033/2008, Marie Panayotopoulos-Cassiotou) (hääletus)

– Enne hääletamist:

  Teresa Riera Madurell (PSE). – (ES) Proua juhataja, enne kui hakkame selle raporti üle hääletama, esitan koos raportööri Marie Panayotopoulos-Cassiotou ja teiste raportööridega suulise muudatusettepaneku lõike 6 esimese muudatusettepaneku kohta.

Ettepanek on jätta välja muudatusettepaneku kaks viimast sõna – ma ütlen need inglise keeles: „contraception and abortion” – see muudaks tarbetuks hääletamise kõnealuse muudatusettepaneku teise osa üle.

(Parlament nõustus suulise muudatusettepaneku vastu võtmisega)

– Enne muudatusettepaneku nr 7 üle hääletamist:

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou, raportöör. − (EL) Proua juhataja, see puudutab väljendi „detention of girls and boys” muutmist, samuti muudetakse vanust: 17 asendatakse 18ga.

(Parlament nõustus suulise muudatusettepaneku vastu võtmisega)

4.8. Sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine arengukoostöös (A6-0035/2008, Feleknas Uca) (hääletus)

5. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

- Raport: Claude Turmes (A6-0006/2008)

  Syed Kamall (PPE-DE). – Proua juhataja, mida kõike ei mõelda praeguse kliimamuutuse arutelu kohta – ma kuulen enda ümber sõnamulinat – ma arvan, et võime kõik nõustuda, et energiatõhusust tuleb tõsta.

Kuid, kui hakkame rääkima energiatõhususest, siis vaatame kõigepealt, kas meie arusaamad kattuvad. Näiteks meie säästupirnide poliitika. Tõsi, tahame järk-järgult lõpetada praeguste elektripirnide kasutamise, kuid samas on meil kehtestatud tollimaks säästupirnide impordile. Tõsi, räägime elavhõbeda keelamisest kraadiklaasides (isegi kui tegelikult on tegemist väga väikese riskiga), kuid samas julgustame säästupirnide kasutamist, mis sisaldavad – arvasite õigesti – elavhõbedat. Mitte üksnes see, vaid räägime energiatõhususest, kuid ometi jätkame kogunemisi Strasbourgis, mis paiskab õhku tarbetult palju tonne süsinikdioksiidi.

Seega, kui soovime tõepoolest asuda energiatõhususe küsimuses eestvedajaks, siis tuleks meil lõpetada parlamendi töö Strasbourgis.

ISTUNGI JUHATAJA: Gérard ONESTA
asepresident

- Raport: Neena Gill (A6-0027/2008)

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM). – (PL) Hr juhataja, mina hääletasin ühenduse osalemise poolt teadus- ja arendustegevuse programmis, mille eesmärk on parandada eakate inimeste elukvaliteeti uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamise kaudu. Projekt annab arenguvõimalusi mitte üksnes vanematele inimestele, vaid ka puuetega inimestele, kodus lapsi kasvatavatele naistele ja maapiirkonna elanikele. Minu meelest takistab see algatus sotsiaalset kihistumist Euroopas digitaalsetele teenustele juurdepääsu valdkonnas ning kaasaegsele tehnoloogiale vähema juurepääsuga sotsiaalsete rühmade tõrjutust. Samas on väga oluline pidada meeles, et nende tehnoloogiate hind tuleb hoida võimalikult väike.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Mina hääletasin raporti „Eakate inimeste elukvaliteedi parandamine” poolt, sest selles käsitletakse küsimusi, mis on üliolulised paljude Euroopa kodanike, eriti vanema põlvkonna jaoks. Eakad inimesed on sõltuvad pensionihüvitistest, mis on enamasti väga väikesed. Probleem kasvab koos pensioni saavate eakate arvu kasvuga, samas kui pensionifond väheneb, sest väheneb sinna panustajate arv. Seega oleme teel olukorra suunas, kus suur hulk vanemaid inimesi hakkab taotlema erinevaid sotsiaaltoetusi. Paljud neist on siiski ikka veel võimelised tegema erinevaid töid ja saavad jääda tööturul aktiivseks. Eakate inimeste arvu kasv koos vajadusega suurema hulga teenuste ja toodete järele kasvatab selles valdkonnas nõudlust.

- Raport: Olle Schmidt (A6-0030/2008)

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM). – (PL) Hr juhataja, mina hääletasin vastu, sest raport toob kaasa mitmeid kõhklusi. Ma ei toeta direktiivi sätteid gaasiõli ja bensiini aktsiiside ühtlustamise kohta. Aktsiisimäärade erinevused loovad võimaluse erinevate ELi riikide transpordifirmade konkureerimiseks, mis on tarbijale kahtlemata kasulik. Samuti olen ma vastu kogu ELis kütuse aktsiisimäärade tõstmise sätetele. Kõrged nafta hinnad riikide turgudel ja aktsiiside ühtlustamine kõigis 27 ELi riigis pidurdab majanduskasvu madalama RKTga riikides. Kütusehindade tõus tähendab kaupade ja teenuste hinna tõusu. Seetõttu hääletasin mina nende muudatusettepanekute poolt, mis lubavad uutel liikmesriikidel, sealhulgas Poolal, säilitada erinevad aktsiisimäärad.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Hr juhataja, mina hääletasin vastu, sest gaasiõli aktsiisi oluline tõus suurendab kaupade ja teenuste tollimaksu riikides, kus tollimaks peaks jääma allapoole ühenduse kavandatud miinimumi, kuid on nende riikide jaoks siiski kõrge.

Arvestades, et 2004. ja 2007. aastal Euroopa Liiduga ühinenud riikide keskmine sissetulek on suhteliselt madal, on kavandatav aktsiisi tõus liiga suur. Selle mõju tunnevad eelkõige vaeseimad perekonnad, kuna tänane kütusehindade tõus rõhub juba praegu raskelt nende rahakotile. Vähim arenenud riikidele, kus sissetulekud on väikesed, tuleks seepärast anda palju pikemad üleminekuajad kui need, mida Euroopa Komisjon välja pakkus, et neil oleks aega kohaneda. Minu meelest on kavandatav tõus põhjendamatu ja ülemäärane.

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Hr juhataja, väga hea on näha Teid tagasi oma toolil, kuulamas neid selgitusi hääletuse kohta, mida Te väga naudite, nagu ma tean. Ma tahaksin öelda ka seda, et ma oskan hinnata Teie kolleegide ja teenistuste ja tõlkide heatahtlikkust ja mõistvat suhtumist sel nädalal, kui me oma hääletamist oleme selgitanud.

Mina hääletasin selle konkreetse raporti vastu mitmetel erinevatel põhjustel. Esiteks usun mina maksukonkurentsi. Ma ei usu maksude ühtlustamisse ega sellesse, et maksud peaks üldse nende institutsioonide pädevuses olema.

Teiseks: sel nädalal kehtestas minu riigi rahandusminister kõrgemad kütuseaktsiisid Briti sõidu- ja veoauto juhtidele, mõistmata selle tegevuse tagajärgi. Tahaksin tõstatada veel ühe probleemi. Käivitasin ajalehes „Northampton Chronicle and Echo” kampaania inimestele, kes minu piirkonnas seal kandis elavad, kus meie kütuse hind on kõrgem kui kõigis teistes ümberkaudsetes suuremates linnades. Ma soovin rõhutada, et kütuseturul on teisigi probleeme kui maksuprobleemid.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Hr juhataja, ma tahaksin korrata oma kolleegi tänusõnu Teile, Teie meeskonnale ja tõlkidele kannatlikkuse eest, kui meie püüame selgitada oma hääletamist, mis võib kohati Teie jaoks täitsa lõbus ja kohati väga igav olla. Ma saan sellest aru. Kuid see ongi selle ameti võlu.

Nüüd rääkigem aga maksukonkurentsist. Räägime siin maailma suurima ühisturu loomisest ja ELi muutmisest kõige konkurentsivõimelisemaks majanduseks maailmas ning konkurentsist maailmas, kuid mida me ise teeme, kui tegemist on maksukonkurentsiga? Nagu seletuskirjas öeldud, oleks parim viis konkurentsi probleemi käsitlemiseks täielik ühtlustamine.

Siin me siis oleme, käsitleme konkurentsi probleemina, ja räägime samal ajal vajadusest konkurentsivõimelisema majanduse järele. See ei peaks olema ELi pädevuses. See on liikmesriikide pädevuses ja nii see peakski jääma, sest parim moodus konkurentsivõimelise majanduse tagamiseks on maksukonkurentsi säilitamine, mitte ühtlustamine.

- Raport: Ana Maria Gomes (A6-0052/2008)

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM). – (PL) Hr juhataja, mina hääletasin vastu. Euroopa Liidul ei ole mingit huvi Iraaki rahastada. Euroopas endas on riike, kes sellisest abist palju rohkem võidaksid. Caritas Euroopa aruanne näitab, et 14 Euroopa riigis (sealhulgas Poolas, Austrias, Saksamaal ja Suurbritannias) mõjutab vaesus üksikvanemaid, eriti naisi.

ELi aruande kohaselt elab kõigist ELi riikidest kõige rohkem lapsi vaesuses Poolas (26 %). Iga viies poolakas (19 %) elab allpool vaesuspiiri. Ning 22 % Poola lastest, kellel on vähemalt üks töötav vanem, ähvardab oht vaesusesse sattuda. See on kõrgeim näitaja Euroopas. 13 % töötavatest poolakatest ähvardab vaesus. Austrias elab 47 % töötutest üksikvanematest kroonilises vaesuses. Suunakem oma jõupingutused Euroopale!

- Raport: Marie Panayotopoulos-Cassiotou (A6-0033/2008)

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Hr juhataja, eile, kui juhatasite istungit, rõhutasin ma, kuidas naudin siin alati naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportite lugemist ja mõtisklen, et miks selline komisjon olemas on. Selle tõestuseks on täna meie ees olev raport, mille tulemused on kirjutatud kellegi poolt, kes on lapsepõlves liiga palju naistevangla seriaale vaadanud, mis ei peegelda tegelikku olukorda naistevanglates ega seda, kas see teema üldse peaks parlamendi pädevuses olema.

Näiteks on põhjenduses Q öeldud: „arvestades, et naiskinnipeetavate suurenenud arv võib olla osaliselt tingitud naiste majandusliku olukorra halvenemisest”. Mina arvan, ja ma olen kontrollinud mitmete Euroopa Liidu riikide statistikat, et arv suureneb lihtsalt seepärast, et elanikkond suureneb. Tegelikkuses on naiskinnipeetavate osakaal kogu Euroopas vähenemas.

Siin on öeldud, et tuleb tagada juurdepääs erinevatele tervishoiuteenustele, mille kvaliteet peab olema vanglas väga kõrgel tasemel. Jah, täiesti tõsi. Minu ringkonnas on küllalt eakaid daame, kellele meeldiks, kuid nende tervishoiuteenused oleksid samal tasemel nagu naiskinnipeetavatel Ühendkuningriigi vanglates. Sellepärast jäin mina erapooletuks.

- Raport: Ana Maria Gomes (A6-0052/2008)

  Philip Claeys (NI). – (NL) Eile juhtisin tähelepanu Türgi vankumatule positsioonile liikmesriigi staatuse poole püüdlejana ja see raport kinnitab seda erilist staatust. Nädalaid on Türgi pommitanud Põhja-Iraaki ja 10 000 Türgi sõjaväelast on tunginud riiki. Selle asemel, et agressioon selgelt hukka mõista – mida teeb parlament? Palub viisakalt Türgil Iraagi territoriaalset terviklikkust austada.

Kõik eeskirjad, põhimõtted, suunised ja kriteeriumid peavad taanduma Türgi ühinemise ees, alates Kopenhaageni kriteeriumidest kuni rahvusvahelise õiguseni ja keeluni kasutada agressiooni. Türgi näeb ennast seadustest, kõigist seadustest, kõrgemana ja Euroopa tugevdab seda veendumust veelgi. Ühel päeval on Euroopa Liidul põhjust oma seisukohta kahetseda.

  Bernd Posselt (PPE-DE). – (DE) Hr juhataja, mina olin järsk ja selge Iraagi sõja vastane ja olen seda ikka veel. Samas usun, et peame heastama vead, mida seal oleme teinud. Seepärast on läänemaailmal – nii Euroopal kui USA-l – kohustus teha kõik endast olenev rahu ja stabiilsuse tagamiseks, mis on piisavalt keeruline. Seepärast on Gomesi raport silmapaistev.

Peaksime kasutama võimalust ja toetama Anna Záborská algatust pantvangi võetud peapiiskopi vabastamiseks. Mul on kahju, et parlamendi juhtimisvea tõttu ei ole seda käsitlev resolutsioon täna pärastlõunal päevakorras. Meie kohus on anda endast parim, et aidata seda vähemuse esindajat, kelle olemasolu on ohus ja kes on elanud rahumeelselt oma islamiusuliste naabritega sajandeid ning keda ähvardatakse genotsiidiga just sellel ajal, kui meie Iraagis vastutavad oleme. See ei ole vastuvõetav ja seepärast peame resoluutselt toimima.

- Raport: Marie Panayotopoulos-Cassiotou (A6-0033/2008)

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM). – (PL) Hr juhataja, nõustun suurema osa Marie Panayotopoulos-Cassiotou raportiga vangis olevate naiste olukorra kohta. Vangla juhtkondadel tuleb kinnipeetavatele ja eeluurimise all olevatele vangidele tagada inimväärsed tingimused.

Ma tahan juhtida tähelepanu vangla teenistuses töötavate naiste olukorrale. Poolas on 30 000 vanglaametnikust 5000 naised. Vanglaametnike tasu ei ületa 500 eurot kuus. Arvestades vanglaametnike rolli karistuste nõuetekohase kandmise tagamisel, on oluline, et enamik naiskinnipeetavatega tegelevatest ametnikest oleksid samast soost. See vähendab naiskinnipeetavate ebamugavust ja tagab nende õiguste parema kaitse. Ilma olulise töötasu tõusuta ja paremate töötingimusteta vanglateenistuses me selle raporti eesmärke ei saavuta.

- Raport: Ana Maria Gomes (A6-0052/2008)

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Hr juhataja, mina hääletasin selle konkreetse raporti üle oma erakonna piitsa järgi ja paljude muudatusettepanekute vastu. Mulle siiski ei meeldi osad põhjendused. On öeldud: „arvestades vajadust luua riiklik rahuvalveüksus, mis hõlmab kõiki kogukondi ja millel on nimetatud kogukondade usaldus”. Tegemist on Iraagi rahvaga, eeldatavasti tuleb riiklik rahuvalveüksus luua Iraagi enda inimestel.

Paneb mõtlema, kui palju individuaalsed liikmesriigid, kes moodustavad Euroopa Parlamendi, sellesse jõupingutusse on senini panustanud. Kõik, mida on vaja teha, on vaadata, kui palju inimesi on Iraagi jõupingutusi toetanud ja kas uskuda nendesse või mitte. Meie usume ja peaksime püüdma korrastada neid probleeme, mida oleme põhjustanud.

Ma tõepoolest usun, et see resolutsioon näitab, kuidas püüe saavutada tulevikus ühtlustatud ELi välis- ja julgeolekupoliitika põhjustab meile palju probleeme, nii siin saalis kui liikmesriikide pealinnades.

- Raport: Feleknas Uca (A6-0035/2008)

  Bernd Posselt (PPE-DE). – (DE) Hr juhataja, nagu enamik minu fraktsioonis, hääletasin ka mina selle raporti vastu, mitte selle teema tõttu, vaid seetõttu, et seda olulist teemat kasutatakse jätkuvalt ära ideoloogilistes lahingutes seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu ja -õiguste mõistete üle.

Ma tahan pöörduda kõigi fraktsioonide poole siin saalis: palun, lõpetage see ideoloogiline vaidlus, mis kahjustab asja tegelikku sisu! Me peame selgelt välja ütlema, et reproduktiivtervishoid on oluline, kuid et sellel ei ole mingit pistmist abordiga, sest see teema ei ole Euroopa Liidu pädevuses ja igal riigil on õigus ise otsustada oma seaduste üle selles valdkonnas. See on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, mistõttu ei tohi Euroopa kodanike raha kasutada eesmärkidel, mida osad liikmesriigid ei pea eetilistel, moraalsetel või seaduslikel põhjustel vastuvõetavateks.

Seepärast peaksime päris kindlasti selle teema oma arutlusest välja jätma ja keskenduma neutraalsetele mõistele, mis on ka tegelikult seotud tervishoiu küsimusega ja mis ei puutu kuidagi abordi teemasse, mille kohta arvamused siin saalis erinevad ja mille puhul mina pooldan kindlalt sündimata lapse kaitsmist.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

- Raport: Claude Turmes (A6-0006/2008)

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Mina toetan Claude Turmes’i raportit ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi kohta (GEEREF). GEEREF kasutab vähe riiklikke vahendeid, et julgustada erainvesteeringuid energiatõhusatesse ja taastuvenergiale suunatud projektidesse arengumaades ja üleminekujärgus majandustes. Fondil, mis aitab igaühel saavutada teatud energiatõhususe tase ja kasutada taastuvenergiat, on minu toetus ja ma hääletasin selle poolt.

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. − (RO) Resolutsioonis viidatakse uuendusliku rahastamisvahendi loomisele, et toetada sellest fondist rahastatavate teatud projektide elluviimist, et muutuda kasvuhoonegaaside heitkoguste madala tasemega majanduseks ja kohaneda kliimamuutuse mõjudega.

Seda tüüpi majanduse arendamine fondist rahastatavate projektide abil tähendab uute töökohtade loomist, võrdseid võimalusi sotsiaalseks arenguks ja erinevuste kõrvaldamist. Selles mõttes on kasulik VKEdele antav eritoetus GEEREF projektide rahastamiseks.

Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest usun, et neid kaht meedet, nimelt kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ja kliimamuutuse mõjudega kohanemist, tuleb arendada paralleelselt sidusate ja järjekindlate poliitikate abil, millel on positiivne mõju tööjõuturu arendamisele ja uute töökohtade loomisele ja SKT suurenemisele.

- Raport: Danutė Budreikaitė (A6-0036/2008)

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Üldises plaanis võib öelda, et selle raporti eesmärk on julgustada „uute liikmesriikide” integreerimist ELi välispoliitikasse, eriti arengukoostöö poliitikasse ja Euroopa naabruspoliitikasse.

Samuti ollakse raportis seisukohal, et „uued” liikmesriigid kujutavad ELi jaoks võimalust „liidu strateegilise kohalolu tugevdamiseks Ida-Euroopas, Kesk-Aasias ja Kaukaasias”, piirkondades, millega „uutel” liikmesriikidel on eelissuhted ja mis on tänase seisuga saanud vähem ELi „abi”.

See tähendab püüet muuta 2004. aastal ühinenud Ida-Euroopa riikide eelissuhe ELi sekkumisvahendiks (võttes arvesse suurvõimude huve ja nende suuri majandus- ja finantsrühmi, eriti energiasektoris) Sõltumatute Riikide Ühenduse, Lääne-Balkani ja Kaukaasia riikides.

See tähendab püüet kasutada nende riikide „kogemusi” „üleminekul” kapitalismi ja ühinemisel NATO ja ELiga mudelina, mida neis piirkondades tuleks järgida. See ongi tegelikult päevakorral: poliitika, mis varjab kapitalismi huvid „arengu” taha.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Mina toetan Danutė Budreikaitė raportit ELi arengukoostöö poliitika väljakutse kohta uutele liikmesriikidele. Kui ELi uued liikmesriigid, Malta ja Küpros välja arvatud, pakuvad unikaalseid kogemusi arengupoliitika rakendamisel ja suunamisel meie naaberriikidele idas, tuleb meil aktiivselt neid julgustada tegelema ka Sahara-taguse Aafrika ja teiste vähim arenenud riikidega. Meie uued liikmed tugevdavad ELi rolli ülemaailmse partnerina ja neid tuleb täielikult selles rollis julgustada. Raportil ja selle soovitustel on minu toetus.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Juba asjaolu, et arutame uute liikmesriikide rolli Euroopa Liidu koostöö- ja arengupoliitikas, eriti Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikidega, on selge märk laienemise edust ja viimastel aastatel ühinenud riikide integratsioonist.

„Endistel Ida-Euroopa riikidel” oli kahtlemata pikk „koostöö” traditsioon Aafrikaga ja on võimalik, et sidemed on säilinud, kuigi täiesti teistsuguses mõistes. Kõige olulisem on siiski see, et need riigid, kes ise veel vapralt võitlevad oma reformide kuludega, on nüüd oma elanikkonna aktiivsel toetusel võimelised panustama koostöösse ja arengusse. Loodame, et seda eeskuju järgivad ka teised sarnastes oludes olevad riigid mujal maailmas.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Mina hääletan Danutė Budreikaitė raporti poolt ELi arengukoostöö poliitika väljakutse kohta uutele liikmesriikidele.

Raport on väga hästi koostatud, analüüsib üksikasjalikult uute liikmesriikide arengukoostöö praegust olukorda, kaasatud institutsioone ja programme, vastuvõtjariike ja asjaomast rahalist toetust.

Raportis käsitletavad küsimused seavad rõhuasetuse ELi liikmesriikide suhetele oma uute idanaabritega. Uued liikmesriigid on oluline side ELi ja tema naabrite vahel.

Mina isiklikult kutsuksin üles arendama tõhusaid vähem arenenud riikidele suunatud koostöö vorme vanade ja uute doonorite vahel, kasutades ära uute liikmesriikide ülekaalukat mõju konkreetsetes piirkondades ja riikides.

- Raport: Neena Gill (A6-0027/2008)

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. − (PT) Mina hääletasin Neena Gilli raporti poolt ettepaneku kohta, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust ühenduse osalemise kohta teadus- ja arendustegevuse programmis. Selle programmi eesmärk on parandada eakate inimeste elukvaliteeti uute info- ja sidetehnoloogia vahendite (IST) kasutamise abil. Euroopa Liidu osalemine selles programmis tagab parema võimekuse demograafiliste väljakutsetega tegelemisel.

IST kasutamine võib aidata inimestel saavutada suuremat sõltumatust ja jääda terveks ning võib parandada nende elukvaliteeti.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Meie hääletasime selle raporti poolt, mis käsitleb Euroopa Komisjoni ettepanekut ühenduse osalemise kohta mitme liikmesriigi algatatud teadus- ja arendustegevuse programmis uute info- ja sidetehnoloogia vahendite (IST) kasutamise valdkonnas, et aidata inimesi nende kõrgemas vanuses ja võimaldada neil tõhusalt tegutseda. Programmi nimi on „Intelligentne elukeskkond” ja selle eesmärk on saavutada haldus- ja rahaliste vahendite koostoime. Portugal osaleb samuti.

Raport, mille Euroopa Parlament siin heaks kiitis, juhib tähelepanu naiste rollile teaduses ja uurimistegevuses ja teeb konkreetseid ettepanekuid nende rolli parandamiseks ning rõhutab VKEde osalemist ja õiglast juurdepääsu kõikide liikmesriikide jaoks odavatele lahendustele, et vältida digitaalse lõhe laienemist ja kahekiiruselise Euroopa tekkimist.

Samuti tehakse ettepanek, et komisjonil tuleks programmi elluviimise kvaliteedi ja tõhususe hindamiseks viia 2010. aastaks läbi vahehindamine.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Sooviksin esitada kaks märkust Gilli raporti kohta, mis sisuliselt käsitleb uurimisprogrammide korraldamist eesmärgiga muuta eakamad inimesed info- ja sidetehnoloogia vahendite kasutamise abil iseseisvamaks.

Esimene punkt on ettepanekute sisu kohta: on raske näha, millist lisaväärtust võiks Euroopa Liit anda projektile, mille algatajateks on mitmed liikmesriigid, täiesti seaduslikult – kui mitte arvestada bürokraatia suurenemist ja uue ühenduse asutuse loomist. Liidu rahaline heldus 150 miljoni euro ulatuses mitme aasta jooksul, miinus eespoolnimetatud uue asutuse tegevuskulud, ei tundu haarava argumendina.

Minu teine punkt käsitleb ettepanekute vormi. Järjest tavalisemaks on saanud see, et õigusloomega seotud raportid esitatakse siin saalis parlamendi ja nõukogu vahelise kompromissi vormis, mille mõte on kiirendada protsessi, võimaldades nende vastu võtmist esimesel lugemisel. Selle tulemuseks on aga see, et seadusandlik kogu on pantvangis käputäie läbirääkimisekspertide käes. Mina käsitlen sellise tava levimist ohuna demokraatiale.

  Françoise Grossetête (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Mina hääletasin raporti poolt, millega tehti ettepanek, et Euroopa Liit peaks osalema mitme liikmesriigi ja kolmanda riigi koostöös algatatud „Intelligentse elukeskkonna” teadus- ja arendustegevuse programmis.

Rahvastiku vananemine on väljakutse Euroopa ühiskonnale ja Euroopa majandusele. Täna on keskmine eluiga 80 aastat ning 65–80aastaste vanuserühm suureneb aastatel 2010–2030 ligikaudu 40 %.

Esile kerkivad uued lahendused, mis aitavad lahendada vanusega sagenevate mälukaotuse, halveneva nägemise, kuulmise või liikuvuse ja iseseisvuse kadumisega seotud probleeme.

Euroopa Liidu osalemine programmis on ette nähtud Euroopa Komisjoni seitsmenda teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi raames. Euroopa Liit eraldab 150 miljonit eurot projektide kaasrahastamiseks, mille võimendav mõju aastatel 2008–2013 on vähemalt 600 miljonit eurot.

„Intelligentse elukeskkonna” programmis osalevad riigid saavad aidata selle rahastamist samaväärse või suurema eraldisega, mis tähendab, et iga riik investeerib sellesse valdkonda vähemalt 20 % oma riiklikust teadusuuringute eelarvest.

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN), kirjalikult. − (PL) Mina hääletasin Neena Gilli raporti (A6-0027/2008) „Eakate inimeste elukvaliteedi parandamine” poolt, mille eesmärk on toetada eakaid inimesi uute info- ja sidetehnoloogia vahendite kasutamise abil.

Nagu teame, on keskmine eluiga meie ühiskonnas järjest kasvamas. See on väga positiivne suundumus. ELi keskmine eluiga on praegu 80 aastat ja üle 65aastaste vanuserühm suureneb peagi ligikaudu 40 % võrra. Kõnealuste tehnoloogiate abil on võimalik neid inimesi erinevates olukordades oluliselt aidata, sealhulgas pikendada ametialast ja sotsiaalset tegevust ning parandada elukvaliteeti. Loomulikult tuleb arvesse võtta ka puuetega inimeste erivajadusi ning juurdepääs nendele teenustele ja tehnoloogiatele tuleb tagada peamiselt Interneti lairibaühenduse pakkumisega nii linna- kui maapiirkondades, et vältida geograafilist diskrimineerimist.

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. − (DE) Mina pooldan Euroopa Liidu kaasrahastamist „Intelligentse elukeskkonna” programmile, sest sellest ei saaks kasu mitte üksnes eakamad inimesed, vaid ka teised elanikkonnarühmad, näiteks puuetega inimesed. Just seetõttu, et Euroopa elanikkonnas on viimaste kümnendite jooksul toimunud suured demograafilised muutused ja keskmine eluiga on tõusnud, tuleb meil toetada uusi info- ja sidetehnoloogiaid, mis muudaksid eakamate inimeste jaoks nende ees seisvate igapäevaste probleemidega toimetulemise oluliselt kergemaks. Mis puutub üldisesse tervishoiusektori kulude vähendamisse nende uute tehnoloogiate abil, tahaksin ma juhtida teie tähelepanu „mobiilse tervise jälgimise” süsteemide teadusuuringutele, mille kasutamine vähendaks ainuüksi Saksamaal aastaseid tervishoiukulutusi 1,5 miljardi euro võrra.

Lubage mul rõhutada, et üks kaasrahastamisest saadav kasu on see, et see mõjutab positiivselt ka erasektorit oma kaudse abiga väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

Mina toetan kindlalt „Intelligentse elukeskkonna” ühisprogrammi, sest uute tehnoloogiate kasutamine tähendab jätkuvat austust eakate inimeste eraelu vastu ja võimaldab neil väärikalt vananeda.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Mina toetan Neena Gilli raportit „Eakate inimeste elukvaliteedi parandamine”. Koondades ressursse ja koordineerides teadus- ja arendustegevust Euroopa tasandil oleme võimelised paremini hindama, kuidas oma eakamate kodanike elu parandada. Minimaalse panuse määramisega tagame kõigi liikmesriikide osalemise selles ürituses. Ma tahaksin kiita raportööri tema raporti eest ja toetada selles sisalduvaid soovitusi.

- Raport: Olle Schmidt (A6-0030/2008)

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Me oleme otsustanud kogu raportit toetada, sest meie arvates peab EL võtma prioriteediks võitluse ebatervisliku maksukonkurentsiga kütusesektoris, arvestades eriti, et ELil oleks võimalik täita oma kliimaeesmärgid.

Samuti ei takistaks maksu ühtlustamine üksikutel liikmesriikidel tõsta oma CO2-makse bensiini ja diiselkütuse pealt.

See on teine oluline põhjus raporti toetamiseks.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Selle direktiivi eelnõu eesmärk on vähendada kütuse hinnaerinevusi erinevate liikmesriikide vahel, mis toovad kaasa moonutused konkurentsi ja keskkonna mõistes maanteetranspordis. Mootorkütusena kasutatava gaasiõli ja pliivaba bensiini hinnaerinevused on tõesti väga suured.

Siit ka raporti olulisus Portugali jaoks, mis on üks riikidest, kus see olukord tunda annab, võttes arvesse hinnaerinevusi meil ja Hispaanias. Portugali ettevõtjad kaotavad konkurentsis Hispaania ettevõtjatele, sest Hispaanias on tänu madalamale kütusemaksule (ja käibemaksule) kütuse hinnad madalamad ja kütus moodustab ligikaudu 30 % kuludest.

Portugali ettevõtjad on õigustanud töötajate kokkuleppeliste palkade paigalseisu selle kulude põhjustatud survega, millel on tõsised tagajärjed tööjõule.

Euroopa Parlamendi ettepanek on positiivsem, sest sellega jäetakse välja artikli 18 kohased üleminekuperioodid, mis on praeguses olukorras väga oluline aspekt, lootuses et see võimaldab vähendada erinevust Portugali ja Hispaania vahel 2010. aastal, sest Hispaania peab tõstma oma gaasiõli kütusemaksu 302 eurolt 330 eurole. Lähendamine jätkub 2012. ja 2015. aastal. Pliivaba bensiini puhul see vahend kahjuks olukorda ei muuda.

  Robert Goebbels (PSE), kirjalikult. – (FR) Mina hääletasin Schmidti raporti vastu, sest millega Euroopa Parlament on siin komisjoni algatuse toetamise asemel hakkama saanud, on niiöelda silmamoondustrikk, kasutades vanu liikmesriike uute vastu. Igal juhul teevad lõpliku otsuse siiski ministrid ja see peab olema ühehäälne.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Kõrgemad maksud ja suurem kontroll – see on Brüsseli retsept Euroopa jaoks! Aktsiiside ühtlustamine, nagu oli ka käibemaksu ühtlustamine siduvate miinimummäärade kehtestamise teel, mis meil nüüd 15 aastat kehtinud on, on silmnähtavalt ebaefektiivne, absoluutselt ebavajalik ja mõnel juhul isegi kahjustav.

Kas mul on vaja teile meelde tuletada, et sellesarnased meetmed takistavad liikmesriike vähendamast käibemaksu näiteks toitlustussektoris, mille puhul moonutav piiriülene konkurents on eriti habras ja kus käibemaksu alandamine saaks aidata kaasa tuhandete töökohtade loomisele? Kas mul on vaja teile meelde tuletada, et uusi liikmesriike sunnitakse Euroopa eeskirjade täitmiseks kohaldama kõrgemaid makse, mida nende inimesed peavad pöörasteks, nõudes samas teiste Euroopa eeskirjade alusel inflatsioonimäära vähendamist?

Antud ettepanek puudutab diiselkütuse maksu tõstmist pliivaba bensiini tasemele, ettekäändeks keskkonna kaitsmise soov ja väidetav vajadus võidelda „maksuturismiga”, mille all mõeldakse tavainimeste tegutsemist konkurentsitingimustes! Veelgi skandaalsem on see selle pärast, et nimelt Prantsusmaal õhutati juhte ostma diiselmootoriga sõidukeid – ilmselt selleks, et me saaksime need nüüd kaigastega puruks peksta!

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Siin hääletuse selgitustes püütakse rõhutada, et oleme taas kord ELi tasandil – alates mehhanismi eksisteerimise ajast – maganud maha võimaluse võtta midagi ette väiksemahulise rannapüügi kaitsmiseks, kuna me ei ole suutnud kohaldada bensiinile vähemalt samu maksustamise tingimusi nagu kehtivad talupidamises ja kalanduses gaasiõli kasutajatele. Siinkohal tuleb meeles pidada, et kütusena kasutatakse erinevate liikmesriikide, samuti Portugali, laevastike olulisima ja suurima segmendi laevades enamasti bensiini.

Oma 28. septembri 2006. aasta resolutsioonis kalapüügisektori majandusliku olukorra parandamise kohta võttis Euroopa Parlament vastu rea ettepanekuid selle sektori toetamiseks kõrgemate kütusehindade tingimustes, arvestades, et kõrgemad kütusehinnad mõjutavad eriti rängalt kalandussektorit – suurendades oluliselt praegust sotsiaalmajanduslikku kriisi ja vähendades oluliselt kalurite sissetulekuid – ning rõhutades, et on tõsine oht, et kaovad tuhanded kalandusettevõtted ja tuhanded töökohad. Poolteist aastat hiljem ei ole ELi tasandil peale vähese tähtsusega abi suurendamise praktiliselt midagi tehtud.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Olle Schmidti raporti „Pliivaba bensiini ja gaasiõli maksustamine” eesmärk on käsitleda kütuseaktsiiside ebavõrdsust kogu liidus. Praegune ebaühtlus on julgustanud kütuseturismi, millel on keerulised majanduslikud ja keskkonnaalased tagajärjed. Nüüd on vaja võtta meetmeid selle tava vähendamiseks. Sellest olenemata tunnustan uute liikmesriikide vajadusi, kes majanduslikult ikka veel arenevad ja kellel on vaja aega kavandatud meetmete kohaldamiseks. Mina hääletasin selle raporti poolt.

  Pierre Pribetich (PSE), kirjalikult. – (FR) Komisjoni ettepaneku eesmärk oli võtta kasutusele meetmed süsinikdioksiidi heitmete vähendamiseks kooskõlas energia- ja kliimamuutuste paketis avaldatud eesmärkidega. Ei komisjoni ettepanek ega täna vastu võetud raport ei vasta siiski pakilisele vajadusele töötada välja kütus, mis süsinikdioksiidi heitmete vastast võitlust oluliselt muudaks. Kavandatud muudatusettepanekute ning nende nii ajalise kui ka geograafilise Euroopa Liidus levitamise ühendamatus muudavad väljapakutud meetmed ebaefektiivseks.

Kui me tõesti tahame liikuda „puhta õhu ajajärku”, peab meil olema keskkonnaalaselt suurem kujutlusvõime ja peame toetama meetmeid, mis võimaldavad meil tõhusalt võidelda kliimamuutuse vastu. Komisjoni ja Olle Schmidti raportis välja pakutud maksustamise muutmise ettepanekud ei suuda edendada ei teadustegevust ega uue alternatiivse kütuse mõistet süsinikdioksiidi heitmete piiramiseks.

Ma tahan täna selgelt välja öelda, et mina olen selle raporti aluseks oleva mõtlemisviisi vastu ning hääletasin seepärast vastu sellele kompromissile, mis kummutab avaldatud eesmärgi.

- Raport: Ana Maria Gomes (A6-0052/2008)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Gomesi raportis hinnatakse kurba ja keerulist olukorda Iraagis. Valitsusvälised organisatsioonid ja erinevad piirkonna ülesehitamise eest vastutavad organisatsioonid ei lahenda tegelikult probleeme, mis on kerkinud aastakümneid kestnud sõja, diktatuuri ja sanktsioonide tõttu.

Selles kontekstis on Euroopa institutsioonidel kohustus toetada Iraagis mitmekülgset strateegiat, mis suurendab ELi otsetoetusi tehnilisse abisse õigusriigi, kohtumõistmise ja kindla finantsjuhtimise edendamiseks, et kaitsta inimõigusi piirkondliku stabiilsuse ja julgeoleku loomise abil.

Seepärast nõuab parlament tungivalt, et nõukogu julgustaks Euroopa ettevõtjaid investeerima Iraagi territooriumile ning pidama läbirääkimisi ELi ja Iraagi vahelise kaubanduslepingu üle, et viia Iraagi turg rohkem kooskõlla Euroopa õigusaktidega.

Sisuliselt soovitatakse Euroopa Parlamendi ettepanekus, millega ma täielikult nõustun, uut Iraagi strateegiat, kaasa arvatud demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi (EIDHR) nõuetekohast kasutamist ning mitmekesise ja sõltumatu teabesüsteemi toetamist.

Arengukomisjoni Erasmus Mundus 2009–2013 raporti raportöörina jätkan ma nüüd tööd selle nimel, et suurendada assigneeringuid Iraagile – kultuuri levitamine on oluline samm tõelise õigusriigi loomisel.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Vastuvõetud resolutsiooni „silmapaistev” kangelastegu on see, et kordagi ei ole mainitud Iraagi brutaalset ja ebaseaduslikku agressiooni ja vallutamist USA ja tema liitlaste poolt.

Resolutsioon libiseb üle sadade tuhandete iraaklaste surmadest, terve riigi hävitamisest ning agressiooni ja okupatsiooniga kaasnenud ettekavatsetud ja laiaulatuslikust inimõiguste eiramisest.

Resolutsioonis ei öelda ühtki sõna nende äärmiselt tõsiste Iraagi rahva ja maa ees seisvate probleemide peamise põhjuse ja nende lahendamise – kõigi okupatsioonivägede viivitamatu väljaviimise – kohta.

Sisuliselt toetatakse resolutsioonis senist olukorda, esitledes seda tehtud teona ja loodetakse edendada ELi suuremat sekkumist Iraagis, käsitledes seda riiki kui järjekordset USA/NATO/ELi kontrolli all olevat riiki, nagu Afganistan ja Kosovo. On jahmatav, et samal ajal on EL seisukohal, et naaberriigid peavad hoiduma igasugusest sekkumisest Iraagis ja austama selle iseseisvust, sõltumatust ja territoriaalset terviklikkust ning Iraagi rahva soovi ehitada oma riigi põhiseaduslik ja poliitiline süsteem oma jõududega.

Seetõttu hääletasime vastu.

  Jean Lambert (Verts/ALE), kirjalikult. − Mina hääletasin selle raporti poolt, vaatamata ühes põhjenduses väljendatud seisukohale, et kõik probleemid Iraagis on põhjustatud eelmise režiimi poolt. Kahtlemata oli Saddam Hussein õel diktaator ja põhjustas paljude inimeste surma, mille hulgas ei ole vähetähtis süstemaatiline püüe hävitada kurde. Kuid sama palju viletsust on põhjustanud okupatsioonivägede igasuguse strateegia puudumine maa ülesehitamiseks.

Ma olen siiski väga rahul, et parlament asus seisukohale, et ükski riik ei tohiks sunniviisiliselt inimesi tagasi Iraaki saata. See riik ei ole ohutu, isegi mitte Iraagi Kurdistan, kus Türgi tangid hiljuti piirid ületasid, põhjustades veelgi suuremat hirmu ja ebastabiilsust. Paljud Iraagi parlamendi erakondade liikmed on meile öelnud, et tagasipöördumine on ohtlik ja võimalik, ent riigi jaoks destabiliseeriv. Inimõiguste allkomisjon valgustas meid ka miljonite Iraagi pagulaste olukorra kohta naaberriikides, kus neil rahvusvahelise üldsuse toetus praktiliselt puudub. Me peaksime toetama nende riikide avalikke teenuseid ja tegelema vähemalt laste koolitamisega.

  Patrick Louis (IND/DEM), kirjalikult. – (FR) Liikumise Prantsusmaa Eest esindajad on asunud alates Iraagi vallutamisest väga ühesele seisukohale. Meie oma riigi kogemused ja seosed Iraagi inimestega hoiatasid meid humanitaar-, militaar- ja moraalse katastroofi eest, mis sekkumisega kaasneb.

Nüüd on see käes ja liikmesriigid peavad tegutsema, eraldi või üheskoos, et päästa ja taastada seda, mida on võimalik päästa. Enne USA sekkumist oli Iraak ainuke islamiriik, kus elas suur ja jõukas kristlaste kogukond, kes oli elanud seal juba enne islamiusu saabumist.

Üks kõige kurvemaid USA sekkumise tagajärgi on selle kogukonna osade väljarändamine terrori ja hirmu tõttu. See on Iraagi jaoks katastroof, nii täna kui tulevikus. Suures plaanis tähendab erinevate religioonidega elanikkonna kiire laialivalgumine Lähis-Idas inimeste ja majanduse vaesumist ning ohustab kogu piirkonna stabiilsust ja jõukust.

Ajaloolase Fernand Braudeli seisukoht oli, et ajalugu algas Sumeris, kuid täna tundub, et kristlaste vähemuse pikk ajalugu Iraagis on lõpule jõudnud. Meie, Euroopa rahvad, ei suuda seda kohutavat ülekohut oma mitte midagi tegemisega parandada.

Iraagi kristlaste kogukonnad olid omal ajal avatud ja lahked islami vastu ning koos moslemitest naabritega ehitasid nad riigi, mis oli jõukas, enne kui selle laastasid fanatism ja sõjad.

(Hääletuse seletus lühendatud kooskõlas kodukorra artikliga 163)

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Mul on hea meel näha, et Ana Gomesi raportis ELi rolli kohta Iraagis vaadatakse tulevikku ja formuleeritakse strateegia tugeva demokraatliku Iraagi riigi ülesehitamiseks, kus austatakse inimõigusi ja riigi rikast etnilist ja usulist kooslust. Iraak vajab Euroopa abi hiljutise julgeoleku olukorra paranemise ärakasutamiseks, et julgustada investeeringuid ja suurendada valitsusväliste organisatsioonide tegevust riigi üles ehitamisel. Kogu Euroopa on huvitatud stabiilsest ja turvalisest Iraagist ja minu meelest raporti soovitused kajastavad seda.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Raporti eesmärk on tagada, et EL saaks parema osa Iraagi-vastase sõja ja Lähis-Ida laiemas piirkonnas toimunud sekkumiste saagist. Selles kontekstis:

otsitakse võimalusi ja vahendeid ELi pikaajalise kohaloleku kindlustamiseks riigis, et „aidata Euroopa ettevõtteid Iraagi ülesehitamise hankekonkurssidel osalemises”, st suurendada ELi monopolide röövsaaki;

nõutakse tingimusteta abi Iraagi „kollaboratsionistliku” valitsuse abistamiseks;

esitatakse strateegiaid aktiivseks osalemiseks imperialistlikus okupatsioonis. Selleks, et sõjavägi ja politsei saaksid osaleda okupatsioonivägedes, on vaja lihtsalt panna pähe erinev kiiver ja muuta nimi „ÜRO vägedeks”.

Niisiis, tunnistades küll küüniliselt sõja hukatuslikke tagajärgi ja Iraagi inimeste tapmist, märgitakse raportis rutakalt, et sündmused lähenevad lõpule.

Raportiga ei muudeta legitiimseks mitte üksnes okupatsiooniväed, mida nimetatakse „koalitsioonijõududeks”, vaid isegi mõrvarite erafirmad, mis Iraagis tegutsevad, eeldusel et nende kuritegeliku tegevuse jaoks on kehtestatud reeglid.

Kreeka Kommunistlik Partei mõistab selle raporti hukka. Me väljendame oma solidaarsust iraaklastega ja selle piirkonna rahvaste võitlusega okupatsiooni imperialistlikust ikkest vabastamise nimel ja nende võõrandamatu õiguse eest määrata ise oma saatus.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Asjaolu, et parlament on otsustanud arutada Euroopa Liidu rolli Iraagis tulevikus, selle asemel et nõuda mõttetuid arutelusid minevikuküsimuste üle, on positiivne. Meie jaoks on olulised järgmised viis aastat, mitte eelmised.

Ükskõik millise selleteemalise arutelu algpunkt peab olema tunnustamine, et olukord Iraagis on märgatavalt paranenud, kuigi on ikka veel väga tõsine. Mida see paranemine näitab, on eelkõige see, et on võimalik liikuda edasi demokraatliku ja turvalise riigi ehitamise eesmärgi suunas. Meie eesmärgi saavutamine on võimalik. Viimaste aastate kogemus näitab siiski, et selle saavutamine on võimalik üksnes suurema pühendumisega, parema turvalisusega, investeeringutega Iraagi valitsusasutustesse ja, mis on väga oluline, panustades aktiivselt infrastruktuuri rajamisse, mis muudab riigi majanduse elujõuliseks nafta kõrval. Euroopa Liidu puhul tähendab see suuri investeeringuid Iraagi majanduslikku ülesehitamisse ja demokraatia edendamisse riigis. Demokraatlik ja turvaline inimõigusi austav Iraak on piirkonna ja maailma jaoks ülitähtis.

  Karin Scheele (PSE), kirjalikult. − (DE) Loomulikult ma tean, et hääletasime täiskogul kolleeg Ana Gomesi raporti projekti üle Euroopa Liidu rolli kohta, mitte tema raporti seletuskirja üle. Samas on minu meelest oluline, et seletuskirjas rõhutab raportöör veel kord asjaolu, et Iraagi vallutamine oli strateegiline ja humanitaarkatastroof ning Iraagi ühiskonda traumeeriti taaskord sõja, sellega kaasneva kaose ja vägivallaga.

Ma tervitan asjaolu, et lisaks kõigile teistele olulistele punktidele viitab raportöör selgesõnaliselt, et kui Iraagis tahetakse teha head tööd, siis tuleb tagada naiste tugevam osalus ja edendada naiste, vähemuste ja laste õiguste austamist.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. − (NL) Mina leian, et on kahetsusväärne, et Euroopa Parlament ei ole siiani teinud mingit analüüsi Iraagi sõja kohta. Viimastel aastatel on parlament hoopis hoidnud kõrvulukustavat vaikust ega ole isegi mitte protesteerinud Bushi administratsiooni valede vastu. Demokraatlikult valitud parlamendi puhul on see näitaja! Meil on raske oma usaldusväärsust säilitada, kui me isegi ei astu välja ÜRO liikmete vastu, kes ÜRO hartat mõnitavad.

Ana Gomes annab ülevaate olukorrast Iraagis. Tema raport Euroopa Liidu rolli kohta Iraagis sisaldab mitmeid häid soovitusi riigi ülesehitamiseks. Selles käsitletakse mitmeid teemasid ja kõik väljapakutud meetmed tunduvad minu jaoks saavutatavatena. Eriti tervitan ma ettepanekuid mitmepoolseteks jõupingutusteks ÜRO järelevalve all USA ja Iraagi naabrite vaheliste intensiivsete diplomaatiliste kõneluste alustamiseks. Eesmärk peab olema õigusriigil, heal valitsemistaval ja inimõigustel põhineva demokraatia kehtestamine Iraagis. Seega mina toetan raportit.

  Anna Záborská (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Genfi IV konventsioonis tsiviilisikute sõjaaegse kaitse kohta on sätestatud humanitaar-, tervishoiu- ja usuliste ühenduste töötajate austamine ja kaitse.

On ülitähtis, et toetaksime Mosulis sündinud ja elanud Kaldea katoliku kiriku peapiiskop monsenjöör Paulos Faraj Rahho juhtumiga tegelemist.

Pantvangivõtjad on tapnud kolm temaga röövimise ajal kaasas olnud inimest.

Suulises muudatusettepanekus ei leidnud monsenjöör Rahho nimeline mainimine toetust.

Sel põhjuselt paluksin ma juhatajat eraldi saata parlamendi nimel kaks toetus- ja julgustuskirja.

– Üks Iraagi šiiidi peaministrile Nouri al-Malikile, kes on mõistnud hukka rünnakud kristlaste vaimulikkonna vastu ja on pakkunud Iraagi valitsuse nimel kristlastele „kaitset ja õiglust” ning taganud, et vägivallateo eest vastutajad saadakse kätte ja karistatakse.

– Teine Iraagi asepresident Tareq al-Hashemile, sunni kogukonna liikmele, kes on samuti, kuigi kindlate tagajärgedeta, mõistnud hukka terroristlikud rünnakud kristlaste kogukondadele ja kes väljendas pärast inimröövi solidaarsust oma „kristlastest vendadega”.

On ülitähtis, et julgustaksime ametivõime tegema kõik endast oleneva monsenjöör Paulos Faraj Rahho viivitamatu ja tingimusteta vabastamise tagamiseks.

– Resolutsiooni ettepanek: Euroopa Liidu relvaekspordi toimimisjuhend (RC-B6-0063/2008)

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Mina hääletan selle resolutsiooni poolt. Nagu ütlesin oma raportis enam kui kümme aastat tagasi, on sisuliselt oluline, et meie relvaekspordi toimimisjuhendil oleks siduv õiguslik alus.

Samas painab lõhenenud Euroopa relvatööstust ekspordisurve ja meeleheide pikkade tootmislepingute järele, mis aitaksid konkureerida USA masstoodetud relvastusega ja leevendaksid tillukest nõudlust koduturul.

Seega on meil vaja kaitsevarustuse ühtset turgu, mis võimaldab Euroopal esiteks konkureerida, teiseks lõpetada piirkondlike sõdade toitmine maailmas ja kolmandaks viia mõned kõige kõrgema kvalifikatsiooniga teadlastest ja inseneridest üle uutesse homsetesse arenenud tehnoloogia tootmisharudesse.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Mõnedel liikmesriikidel on oma huvid relvaekspordi edendamiseks. Seega, kui koostatakse ühine relvaekspordi toimimisjuhend, on tõenäoline, et teatud rangema poliitikaga liikmesriikidel tuleb kompromisse teha.

Meie seisukoht on, et relvaekspordi jälgimist on kõige parem saavutada iga liikmesriigi seadusandluse kaudu. Rootsil peab olema võimalus jätkata oma piiravat relvaekspordipoliitikat, kui Rootsi seda soovib. Koostöö on hea selleks, et tagada edasiminek ülemaailmses desarmeerimises, kuid kõige parem on seda saavutada rahvusvahelisel tasandil Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kontekstis, võttes arvesse ÜRO kogemusi, eksperdiarvamusi ja üleilmset haaret.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Tõhus ELi relvaekspordi toimimisjuhend muutub kahtlemata järjest aktuaalsemaks ELi kiire militariseerimise kontekstis, mida näitab ka praegu liikmesriikides ratifitseeritav reformilepingu eelnõu.

Teatava irooniaga juhin tähelepanu, et resolutsioonis endas viidatakse, et: „Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika praegune areng, mille puhul järjest rohkem sõjalisi ja tsiviilmissioone saadetakse väljapoole ELi piire, kus ELi töötajaid võidakse ohustada relvadega, mis on eelnevalt tarnitud ELi liikmesriikidest”.

Sõjavarustuse turg on ELis laienemas, julgustatakse mitmeid algatusi „riikliku relvahankepoliitika ning ühendusesisese relvaveo ja -müügi ühtlustamiseks” ja on olemas tahe „suurendada relvaeksporti kui majandushuvide edendamise vahendit”.

Leppesõna on välja öeldud: relvastumise võidujooks ja rahvusvaheliste suhete militariseerimine.

Igasugused algatused ja meetmed, mis seda võidujooksu veidigi püüavad leevendada on seega positiivsed ja vajalikud. Nagu eelnevalt öeldud, on relvakaubanduse reguleerimisest märksa rohkem kasu, kui sellega kaasneb mitmepoolne ja vastastikune relvitustamine, mis peaks algama eelkõige tohutu tuumaarsenali mahavõtmisest.

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE), kirjalikult. − Briti konservatiivide delegatsioon hääletas selle resolutsiooni vastu põhjendusega, et meile ei ole vastuvõetavad viited Lissaboni lepingule ja esilekerkivale Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikale, mille vastu me oleme. Peale selle, toetades küll kindlalt vastutustundlikku relvavedude poliitikat, ei ole me veendunud ELi tasandi siduva toimimisjuhendi eelistes rahvusvaheliselt siduva relvakaubanduslepingu ees.

- Raport: Marie Panayotopoulos-Cassiotou (A6-0033/2008)

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Rootsi sotsiaaldemokraadid hääletasid raporti poolt, sest kinnipidamistingimuste parandamine teatud institutsioonides Euroopas on oluline ja vangide inimõigusi ja põhiõigusi tuleb austada. Peale selle peab õigusrikkujate kohtlemine ja vangla töö toimuma võrdsetel alustel. Meil on raporti sisu mõnede kohtade suhtes siiski vastuväited. Me ei taha kinnipidamistingimuste ühtlustamist Euroopas ja meil on tugev kahtlus raportis viidatud spetsiaalsete kriminaalkaristuste ehk alternatiivsete karistuste kohta naistele, rasedatele naistele ja väikelastega naistele. Mis puutub lapse kontakti vanematega kinnipidamise ajal ja järgselt, siis tuleb lapse huvisid silmas pidades arvestada mõlema vanemaga ja mitte üksnes emaga või ühe vanemaga.

  Den Dover (PPE-DE), kirjalikult. − Mina ja mu briti konservatiividest kolleegid usume, et kogu aeg tuleb otsida võimalusi naiste olukorra parandamiseks vanglas. Raportis pakutakse välja mitmeid võimalusi, mida võib täiendavalt uurida, kaasa arvatud tervishoiuteenuste osutamine.

Raport on siiski selles valdkonnas liikmesriikide jaoks liiga ettekirjutav. Vanglapoliitika üksikasjade üle otsustamine on liikmesriikide pädevuses. Eriti ei saa me nõustuda põhjenduste C ja Q eeldustega, mis meie arvates moonutavad raporti teisi väärtuslikke osasid. Nendel põhjustel oleme otsustanud jääda erapooletuks.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. − (PT) Mina hääletasin Panayotopoulos-Cassiotou raporti „Vangis olevate naiste eriolukord ning vanemate vangistuse mõju sotsiaalsele ja perekonnaelule” poolt, sest tõendid näitavad, et Euroopa kohtud on kohandatud suures osas meeskinnipeetavate järgi ja ei pööra tähelepanu naiste erivajadustele.

Seepärast usun ma, et naiskinnipeetavate olukorra parandamiseks on vaja võtta meetmeid, eriti nende ühiskonna- ja tööellu taaslülitumise, tervishoiu ja hügieeni, psühholoogilise toetuse ja peresidemete säilitamise mõistes.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Kuigi naised moodustavad 4,5–5 % Euroopa Liidu kinnipeetavatest, on vanglad kohandatud põhiliselt ikkagi meevangidele ja kipuvad jätma kahe silma vahele naiskinnipeetavate väikse, ehkki suureneva osa eriprobleemi. Peamised muret tekitavad valdkonnad on tervishoid, lastega emade olukord ja taaslülitumine töö- ja ühiskonnaellu.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata naiste tervishoiu ja hügieeniga seotud vajadustele. Eelkõige rasedad naiskinnipeetavad vajavad erivahendeid ja tähelepanu toitumise, liikumisvõimaluste, riietuse, ravimite ja eripersonali arstiabi osas.

Kinnipeetavate emade juures olevad lapsed vajavad asjakohast kaitset ja hoolitsust ning neid ei tohiks mitte mingil viisil diskrimineerida. Naise vangistusel võivad olla eriti tõsised tagajärjed siis, kui enne vangistamist on ta olnud oma laste ainus hooldaja.

Vangis viibimise ajal ja pärast vabanemist tuleb tegelda vangide sotsiaalse kaasatuse küsimusega koostöös sotsiaalteenistuste ja muude asjaomaste organisatsioonidega, et tagada sujuv üleminek vanglast vabadusse.

  Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Me toetame liikmesriikides tehtavat tööd karistuspoliitika moderniseerimisel ja kohandamisel selleks, et ette näha vangide vajadusi ning selle osana võtta arvesse naiste erilisi vajadusi.

Me otsustasime raporti vastu hääletada, kuna korrarikkujate kohtlemine ei lange ELi haldusalasse. Külastusõigusi, asutuste tööd, karistussüsteemi personali koolitamist, vangide vabaajategevusi ja sotsiaalset tuge puudutavad meetmed on ja peavad jääma liikmesriikide otsustada, et neid oleks võimalik arendada ja kohandada vastavalt riiklikele ja kohalikele vajadustele.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Juuni Nimekiri nõustub paljude raportis avaldatud vaadetega, mis puutub inimõiguste austamisse, parematesse tingimustesse vanglates, meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkuse austamisse ning õigusrikkujate ühiskonnaellu taaslülitamisse. Iseenesestmõistetavalt on samuti ülioluline, et sellistes olukordades arvestataks eelkõige lapse vajadustega. Samas arvame, et liikmesriigid peaksid ise otsustama, kuidas nad nende küsimuste lahendamiseks edasi liiguvad. Eriti rõhutame iga liikmesriigi õigust kujundada ise oma kriminaalõigus ja määrata asjakohased karistused. Samuti ei peaks Euroopa Liit sekkuma üksikasjalikku reguleerimisse, kas vanglal peaks olema võimla või mitte, külastuseeskirjad või töötamine karistuse ajal. Seda peaksid otsustama liikmesriigid ja nende valijad avaliku arutelu käigus ühiskonnas.

Tuletame kõigile meelde, et kõik ELi liikmesriigid on demokraatlikud riigid, kes täidavad Kopenhaageni kriteeriume.

  Anna Ibrisagic (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Meie toetame liikmesriikides karistuspoliitika kaasajastamise ja kohaldamisega tehtavat tööd, et arvestada paremini vangide vajadustega ja sellega seoses võtta arvesse naiste erivajadusi.

Arvestades, et õigusrikkujate karistamine ei ole ELi pädevuses, oleme otsustanud hääletada raporti vastu. Meetmed, mis on seotud külastuseeskirjade, institutsioonide toimimisega, karistussüsteemi töötajate koolitusega, vangide vaba aja tegevustega või sotsiaalabiga on ja peaksid jääma liikmesriikide pädevusse, et neid oleks võimalik kohaldada ja arendada vastavalt riiklikele ja kohalikele vajadustele.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma nõustun Marie Panayotopoulos-Cassiotou raportis „Vangis olevate naiste eriolukord ning vanemate vangistuse mõju sotsiaalsele ja perekonnaelule” visandatud järeldustega. Kinnipidamised on jätkuvalt orienteeritud meesvangide vajadustele ja mina tervitan raporti eesmärki rõhutada naiste kogemuse erinevust. Mina kiidan raporti heaks.

  Martine Roure (PSE), kirjalikult. – (FR) Mina hääletasin selle raporti poolt, sest kinnipidamistingimused tuleb kiiresti muuta vastavaks naiste erivajadustega. Isegi täna veel on kinnipidamistingimused paljudes liikmesriikides väga halvad ja ei ole mingil juhul valmis tagama naistele vajalikke eritingimusi.

Naiskinnipeetavate puhul on teatud küsimused, mis nõuavad eritähelepanu, eriti tervishoiuteenustele juurdepääsetavuse küsimus.

Seepärast toetasin sotsialistide fraktsiooni esitatud muudatusettepanekut, milles nõuti naiskinnipeetavatele samasuguseid võimalusi osaleda rinnavähi ja emakakaelavähi sõeluuringutes nagu teistel naistel. On kindel, et selle seisundi varajane avastamine parandab ravivõimalusi, seega võib sõeluuringutel osalemise keelamine tähendada nende naiskinnipeetavate jaoks lisakaristust.

Enamgi veel, naised on ikkagi perekonnas kesksel kohal. Seepärast peaks emade puhul võimaluse korral, kui nad ei kujuta ohtu avalikule korrale, püüdma rakendada muid karistuse liike kui vangistust.

  Carl Schlyter (Verts/ALE), kirjalikult. − (SV) See on valdkond, milles ELi tasandil pädevust ei ole. Vaatamata mõnedele positiivsetele ettepanekutele on raport liiga üksikasjalikult reguleeriv. Nendel põhjustel jään mina erapooletuks.

- Raport: Feleknas Uca (A6-0035/2008)

  Nirj Deva ja Gay Mitchell (PPE-DE), kirjalikult. − Hääletades ükskõik millise poliitika üle, mis sisaldab mõistet „seksuaal- ja reproduktiivtervishoid”, saame meie sellest aru nii, et see tähendab ema ja sündimata lapse elu ja tervise kaitset. Me ei aktsepteeri ühtki teist määratlust, mis tähendaks, et abort kuulub selle mõiste alla ning samuti saame aru, et igasugune seksuaal- ja reproduktiivtervishoiuga seotud tervishoiuteenus, teave, poliitika või muu teenus ei hõlma aborti. Töötame selles suunas, et see mõiste oleks üldtunnustatud igal foorumil ja igas asutuses, mida saame mõjutada.

Märgime nõukogu eesistujariigi 4. detsembril 2003. aastal parlamendis antud vastust, et mõiste reproduktiivtervishoid ei hõlma abordi soodustamist ning, muu hulgas, et aborti ei tohi kunagi käsitleda pereplaneerimise meetodina, vastupidiselt sellele, mida Maailma Terviseorganisatsioon viljakuse reguleerimise kohta väidab. Seepärast on selge, et Maailma Terviseorganisatsiooni määratlus ei ole valitsusasutustele ja parlamentidele siduv ega isegi vastuvõetav.

Toetame ka edaspidi poliitikat, mis edendab vastutustundlikku seksuaalkäitumist ning kaitseb ja edendab ema ja sündimata lapse elu ja tervist, sealhulgas vahendite eraldamist nende eesmärkide saavutamiseks.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Selle omaalgatusliku raportiga püütakse ELi arengukoostöösse lõimida võrdväärsuse perspektiivi. Juuni Nimekiri on ELi tasandil antava abi vastu ja hääletab seega raporti vastu.

Samas on teatud liikmete esitatud mitmed muudatusettepanekud märksa ebasobivamad. Naiste seksuaal- ja reproduktiivtervishoid on arengu edendamisel oluline element. Vastukaaluna ebameeldivatele suundumistele siin parlamendis oleme antud juhul otsustanud toetada esialgseid ettepanekuid. Töö nende küsimustega ja arengukoostööga peaks siiski põhimõtteliselt toimuma üleilmsel tasandil ÜRO, mitte ELi kaudu.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Meie hinnangul on sellel raportil mitmeid positiivseid külgi, millest üks on tähelepanu juhtimine suurele probleemile, nii ELis kui arengumaades, milleks on vajadus tagada juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu alasele teabele, tagada otsustamisvabadus ning luua ja edendada avalikke teenuseid, mis kaitseksid ja viiksid ellu kõigi, aga eriti naiste, õigusi.

Usume, et tuleb siiski rõhutada, et suurima panuse soolisse võrdõiguslikkusesse ja naiste mõjuvõimu suurendamisse arengukoostöös ei anna mitte poliitikad, mis edendavad sõltuvuse ja domineerimise suhteid, turu liberaliseerimist (vt ELi majanduspartnerluslepingud), töötajate ärakasutamist, ebavõrdsust ja sotsiaalset ebaõiglust ning inimõiguste jalge alla tallamist, mis ahistavad eelkõige miljoneid lapsi ja naisi, vaid tõhus koostööpoliitika, mis tugineb riikide võrdsetel õigustel, omariikluse austamisel ning iga riigi õigusel määratleda ja viia ellu oma arengumudel, mis vastab selle rahva vajadustele ja probleemidele, st poliitika, mis oskab tõlgendada maailma „solidaarsust”.

  Tunne Kelam (PPE-DE), kirjalikult. − Mina hääletasin selle muudatusettepaneku poolt, sest usun kindlalt, et võitlus vägivallaga, antud juhul naiste vastu suunatud seksuaalse vägivallaga, tuleb kriisi- ja konfliktipiirkondades esikohale seada. EL ei tohi sallida mingit vägivalda ja mina leian, et keskenduda tuleks võitlusele naiste vastu suunatud seksuaalsele vägivallale. Peale selle arvan ma, et traditsioone ei tohiks pidada halbadeks. Seksuaal- ja reproduktiivtervishoid ja -õigused on tundlikud teemad, mis hõlmavad traditsioonilist ühiskondlikku ja ka religioosset mõõdet ning seepärast ei tohiks seda üldistada ega suruda peale ühiskondadele, eriti haavatavatele ühiskondadele, kus drastilised muutused traditsioonilistes eluviisides võivad habrast ühiskonda pigem kahjustada kui kasu tuua.

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. − (DE) Mina hääletan soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise poolt arengukoostöös.

Selle, kuidas naised on religioossete reeglite, kultuuritavade ja vaesus tõttu arengumaades halvemas olukorras, muudab tavaliselt veelgi hullemaks hariduse puudumine. Selles suhtes tahan ma juhtida erilist tähelepanu potentsiaalselt tohutule sotsiaalsele survele, mis võib naiste põhiliste õiguste teadvustamisega kaasneda, mis võib lõplikus analüüsis parandada naiste olukorda asjaomastest piirkondades.

Samuti toetan ma Feleknas Uca raportis välja pakutud ideed, et „naiste vastu suunatud vägivalda” tuleb käsitleda mitte üksnes naissoost ohvrite seisukohast, vaid välja tuleb töötada praktilised programmid meessoost väärkohtlejate probleemi käsitlemiseks.

Ka mina olen ülimalt kriitiline komisjoni suutmatuse suhtes lisada oma meetmete nimekirja strateegia kultuuril ja religioonil põhineva naiste vastu suunatud vägivalla vastu.

Hariduse halb kättesaadavus toob halva informeerituse tõttu kaasa ebasoodsa olukorra teistes eluvaldkondades. Halb informeeritus võib arengumaades, kus tervishoid ja hügieenistandardid on tihti kohutavad, olla fataalsete tagajärgedega. Mul tarvitseb vaid viidata ärevusttekitavalt kõrgele protsendile HI-viirusesse nakatunud naistele – Saharast lõuna pool on see arv 57 %.

Üks äärmiselt positiivne punkt on üleskutse „töötada välja sootundlikud tulemuslikkuse näitajad”, mis pehmendaks ka vastuolulist kvootide teemat.

  Maria Martens (PPE-DE), kirjalikult. − Hääletades ükskõik millise poliitika üle, mis sisaldab mõistet „seksuaal- ja reproduktiivtervishoid”, saame meie sellest aru nii, et see tähendab ema ja sündimata lapse elu ja tervise kaitset. Me ei aktsepteeri ühtki teist määratlust, mis tähendaks, et abort kuulub selle mõiste alla ning samuti saame aru, et igasugune seksuaal- ja reproduktiivtervishoiuga seotud tervishoiuteenus, teave, poliitika või muu teenus ei hõlma aborti. Töötame selles suunas, et see mõiste oleks üldtunnustatud igal foorumil ja igas asutuses, mida saame mõjutada.

Märgin nõukogu eesistujariigi 4. detsembril 2003. aastal parlamendis antud vastust, et mõiste reproduktiivtervishoid ei hõlma abordi soodustamist ning, muu hulgas, et aborti ei tohi kunagi käsitleda pereplaneerimise meetodina, vastupidiselt sellele, mida Maailma Terviseorganisatsioon viljakuse reguleerimise kohta väidab. Seepärast on selge, et Maailma Terviseorganisatsiooni määratlus ei ole valitsusasutustele ja parlamentidele siduv ega isegi vastuvõetav.

Toetan ka edaspidi poliitikat, mis edendab vastutustundlikku seksuaalkäitumist ning kaitseb ja edendab ema ja sündimata lapse elu ja tervist, sealhulgas vahendite eraldamist nende eesmärkide saavutamiseks.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Feleknas Uca raportis soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise kohta arengukoostöös tervitatakse komisjoni selleteemalist strateegiat. Ma kordan heakskiitu strateegiale, millega püütakse arengukoostöös soolist võrdõiguslikkust süvalaiendada. Mina hääletasin raporti poolt.

  Véronique Mathieu (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Kuigi sooline võrdõiguslikkus on mitmeid aastaid olnud Euroopa Liidu arengukoostöö programmide lahutamatu osa, on tegelik edu veel liiga aeglane. Seepärast peab Euroopa Komisjon seadma endale eesmärgid arvude ja tähtaegade näol, nii et arengust saaks peamine tegur naiste elutingimuste parandamisel.

Sellel eesmärgil tuleb liidul oma partnerlustes keskenduda kolmele prioriteedile: põhivabadused, naiste staatus avalikus elus ja nende juurdepääs tervishoiule.

Ühest küljest peab komisjon olema valvsam kui kunagi varem naiste füüsilise puutumatuse ja inimväärikuse rikkumiste suhtes (piinamine, traditsioonilised moonutamise vormid ja sunniviisiline abielu). Samal ajal peab koostöö hõlmama naiste koha tunnustamist ühiskonnas, mis mõjutab kõike alates juurdepääsust teadmistele kuni rahalise sõltumatuseni. Peale selle on vaja võtta kohustusi, et 2010. aastaks oleks AIDSi ennetus ja ravi arengumaades reaalsus. Euroopa arengupoliitika põrub, kui ei suudeta tuua tegelikku muutust naiste olukorda.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Raportis, vaatamata õigetele järeldustele naiste traagilise olukorra kohta arengumaades, on jäänud varju põhisüüdlane: kapitalistlikud tootmismeetodid ja ELi, Ameerika Ühendriikide ja teiste imperialistlike riikide ja organisatsioonide brutaalsed imperialistlikud sekkumised. Nad kurnavad neid riike ja röövivad nende rikkuseallikad, mille tulemuseks on nälg ja miljonite inimeste vaesumine.

Väljapakutud lahendused jäävad kapitalistliku arengu ja ELi arenguabi piiridesse. Teine tüüpiline aspekt sellises lähenemisviisis on ettepanek tugevdada naiste ettevõtlikkust, et suurendada tööhõivet. Selles kontekstis on ettepanekud õiglasema ja demokraatlikuma ühiskonna kohta, tüdrukute ja naiste juurdepääsu kohta haridusele ja tervishoiuteenustele, vaesuse, haiguste jne kaotamise kohta tühi jutt. Need on lihtsalt soovunelmad, mis juhivad tähelepanu kõrvale tõelt, sest inimeste vajaduste rahuldamine ei sobi kokku kapitalistliku arengu ja kasumi tagaajamise ülima põhimõttega. Iga euro eest, mida EL annab, varastab ta nendelt riikidelt tuhandeid.

Nende riikide naiste olukord ja elamistingimused paranevad mitte „ELi arenguabi” legaliseeritud vargustega, vaid vastuseisuga imperialistlikule sekkumisele, püüdega saavutada võrdsed rahvusvahelised suhted ja võitluses teistsuguse arengukoostöö lähenemisviisi eest, mis põhineb inimeste vajadustel.

  Karin Scheele (PSE), kirjalikult. − (DE) See raport võrdõiguslikkuse ja osalemise kohta, naiste rolli kohta arengukoostöös, hõlmab suurt hulka erinevaid aspekte ja sisaldab olulisi praktilisi nõudmisi.

Tervikuna tuleks seda kindlasti toetada. Üks teema, mis läbib kogu raportit, on seksuaal- ja reproduktiivtervishoid ja naiste vastu suunatud vägivald, koos naiste enesemääramise õiguse edendamisega.

Mikrofinantseerimise võrgustike laiendamine on oluline, sest mikrokrediit võib aidata parandada naiste majanduslikku olukorda. Ma ei saa aru, miks püütakse esitada mitmesuguseid muudatusettepanekuid, mis raportit nõrgestavad ja lihtsalt eiravad vastu võetud ÜRO dokumente.

  Kathy Sinnott (IND/DEM), kirjalikult. − Hr juhataja, mina olen igal juhul soolise võrdõiguslikkuse ja naistele mõjuvõimu andmise poolt ning ma oleksin tahtnud seda positiivset raportit toetada.

Kahjuks on seda raportit, nagu paljusid teisi raporteid naiste ja laste kohta, kasutatud abordi edendamiseks seksuaal- ja reproduktiivõiguste nime all. Arvestades, et paljud minu kolleegid on hääletanud mitmete seksuaal- ja reproduktiivõigusi käsitlevate muudatusettepanekute lisamise poolt, ei suutnud ma selle raporti poolt hääletada.

  Konrad Szymański (UEN), kirjalikult. − (PL) Feleknas Uca raport soolise võrdõiguslikkuse kohta arengupoliitikas on Euroopa moraalse imperialismi väljendus vis-à-vis arenguriikidega. See ekspordib Aafrika ja Aasia riikidesse rikaste Euroopa riikide haiget sotsiaalmudelit. Korduvad viited reproduktiivõigustele märgivad toetust üldisele abordiõigusele. Seepärast ei saanud mina raporti poolt hääletada.

  Anna Záborská (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Meeste ja naiste võrdõiguslikkus on arengumaades prioriteet. Mul on suur austus selle põhjaliku ja üksikasjaliku töö vastu, mida Feleknas Uca on sellel olulisel teemal teinud.

Sellele vaatamata hääletasin ma raporti vastu, sest minu jaoks jääb segaseks lõplikus versioonis teatud lõigete sisu, mis viitab ebatäpsete mõistetega seksuaal- ja reproduktiivtervishoiule. Alles on jäänud vastuolulised tõlgendused ja mõned neist ohustavad veel sündimata laste elu.

Järgmises selleteemalises raportis ei tohiks naiste tervist käsitleda üksnes seoses laste saamisega, sest kõigil naistel on õigus keskkonnale, mis võimaldaks neil nautida pidevat head tervist. See tähendab erilise tähelepanu pööramist puhta joogivee varudele, valkudele ja traditsiooniliste ravimite kõrval põhiravimitele.

Alates Gertrude Mongella külastusest 6. märtsil 2008. aastal, mis tähistas rahvusvahelist naistepäeva, ütleksin ma ka seda, et meil on palju õppida Aafrika tarkusest soolise võrdõiguslikkuse kohta – see on seal olemas olnud ja kandunud suulise traditsioonina edasi naiste ja meeste hulgas, keda on õnnistatud hea hingelise ja vaimse tervisega. Kõik me võiksime sellest inspiratsiooni saada.

6. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)

7. Nõukogu ühistest seisukohtadest teadaandmine (vt protokoll)

(Istung katkestati kell 12.50 ja jätkus kell 15.05)

ISTUNGI JUHATAJA: Adam BIELAN
asepresident

8. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)

9. Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutamine (arutelu)

9.1. Armeenia

  Juhataja. − Järgmine punkt on arutelu viie resolutsiooni ettepaneku kohta, mis käsitlevad Armeeniat.⁽¹⁾

  Marie Anne Isler Béguin, esitaja. − (FR) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, kas Armeenias alates 19. veebruari 2008. aasta presidendivalimistest toimunud traagilised sündmused saadavad välja teate, et Euroopa ei ole võimeline toetama Lõuna-Kaukaasia hapraid demokraatlikke väikeriike nende võitluses enese kehtestamise nimel?

Pärast Gruusiat on nüüd Armeenia kord elada läbi suur poliitiline murrang. Vaatamata suurele tähelepanule, mille osaks riik sai valimiskampaania ajal, ei õnnestunud rahvusvahelisel üldsusel edendada dialoogi, mis oleks võinud hoida ära 1. märtsi kokkupõrked. Pärast endise riigipea Levon Ter-Petrosiani juhtimisel opositsiooni korraldatud 11 päeva kestnud protesteerimist valimistulemuste vastu püüdis politsei meeleavaldajad laiali ajada. Olukord muutus halvemaks ja lõppes kaheksa inimese surmaga, paljude teiste vigastustega ja eriolukorra kehtestamisega koos teabe- ja kogunemisvabaduse piiramisega, aga ka piirangutega poliitilistele erakondadele. 400 inimest on vahistatud. Elanikkonna hulgas valitseb ilmne rahutus, kardetakse repressioonipoliitika kasutusele võtmist. Meil on täna kohustus, kõigis meie kontaktides Armeenia konflikti kaasatud osapooltega, seda hirmu teadvustada.

Kuid millise meetodiga saaksime kõik osapooled mõistusele ja läbirääkimiste laua taha kutsuda, kui kõik pinged on laes? See on väljakutse. Peame taastama tavaliste Armeenia meeste ja naiste usu oma noorde demokraatiasse. Usalduse taastamise eeltingimuseks on uurimise algatamine hiljutiste sündmuste kohta ja kinnipeetute vabastamine. Järgmine samm – koostöös rahvusvahelise üldsusega, meie eriesindajaga Lõuna-Kaukaasias ning meie partneritega Euroopa Nõukogus ja OSCEs – peab olema ajakava paika panemine meie Armeenia sõpradele läbirääkimiste laua taha tagasi pöördumiseks ning meil tuleb tuua laua taha kõik konflikti osapooled, nii valitsus kui opositsioon. Demokraatlikud reeglid põhinevad dialoogil ja vägivalla puudumisel ja meie kohus on seda lähenemisviisi propageerida.

Teie loal, hr juhataja, tahaksin esitada suulise muudatusettepaneku. Ma ei ole kindel, kuidas toimida, sest oleme resolutsioonis vea teinud. Põhjenduses H on viidatud Mägi-Karabahhi territooriumile, kuigi tegelikult oleks pidanud viitama Mägi-Karabahhi staatusele. Tundub, et kolleegid on mu suulise muudatusettepanekuga nõus.

  Alexandra Dobolyi, esitaja. − Hr juhataja, mina olin üks neljast Euroopa Parlamendi valimisvaatlusmissiooni liikmest Armeenias ja ma olen täielikult nõus ja kiidan heaks selle järeldused presidendivalimiste kohta, nimelt et valimised olid suures osas kooskõlas OSCE ja Euroopa Nõukogu tingimuste ja standarditega. Riigi ametivõimud tegid tõelisi jõupingutusi, et pöörata tähelepanu eelmise valimiste käigus tehtud märkustele. Lubage mul kasutada võimalust ja tänada komisjoni delegatsiooni Jerevanis kogu meile osutatud abi eest.

Nagu ma ütlesin, olid valimised suures osas meie standarditega kooskõlas, kuigi püsivate väljakutsete lahendamiseks on vaja edasisi jõupingutusi ja poliitilist tahet. Ma väljendan sügavat kahetsust ja muret Armeenias toimunud hiljutiste arengute üle, kus vägivaldsed kokkupõrked politsei ja opositsiooni demonstrantide vahel tõid kaasa kaheksa inimese surma ja üle 100 inimese vigastamise. On ütlematagi selge, et eeldame toimunud sündmuste läbipaistvat ja sõltumatut uurimist ning pärast aktsiooni kehtestatud eriolukorra osalist lõpetamist.

Kuigi tegemist on sammuga õiges suunas, ei ole see piisav. Ma kutsun Armeenia ametivõime üles lõpetama täielikult eriolukord. Oma fraktsiooni nimel kutsun kõiki kaasatud osapooli üles avatusele ja rahulikkusele, alandama oma üleskutsete tooni ja alustama koheselt konstruktiivset dialoogi.

Lõpetuseks: avaldame kahetsust ja oleme mures hiljutise pretsedenditu relvarahu rikkumise üle Mägi-Karabahhi kokkupuutejoonel ning nõuame tungivalt, et osapooled hoiduksid igasugusest tegevusest, mis võiks läbirääkimiste protsessi kahjustada. Nõuame tungivalt, et hoidutaks häälekast ja katastroofilisest relva võimust ja kutsume neid üles kasutama vaikset ja rahulikku kahekõne võimu.

  Urszula Gacek, esitaja. − Hr juhataja, hiljutised sündmused Armeenias näitavad, kui raske on endise Nõukogude Liidu noortel demokraatiatel valimiste protsessi usaldada. Võimulolijatel on kiusatus jagada endale parem tihi, eriti valimisteeelsel perioodil, samas kui kaotajatel on raske kaotusega leppida.

Probleemid, mida oleme näinud valimisjärgses Armeenias on segu vägivaldsetest kokkupõrgetest, mis lõppesid kaheksa inimese surmaga, ja eriolukorra kehtestamisest. 1. märtsil 2008. aastal kehtestati 20-päevane poliitilise tegevuse keeld ja range meediatsensuur. Poliitilise tegevuse keeld on nüüd lõpetatud. Sellele peab järgnema ajakirjandusvabadus, sealhulgas piiramatu Interneti kasutamise võimalus. Kõik tavapärased põhiseaduslikud vabadused peaksid taastuma järgmisel nädalal.

Kahjuks ei saa välistada eriolukorra pikendamist. Praegu on kiirkeetjal kaas peal. Mind paneb muretsema see, mida tehakse auru välja laskmiseks.

Demokraatia üles ehitamine on keeruline protsess. Seda tuleb kaitsta institutsioonidel, keda kõik osapooled usaldavad. Seepärast on kahetsusväärne, et ametist lahkuv president ründas riigi inimõiguste ombudsmani, kes kritiseeris valitsuse tegevust. Demokraatiat saab kaitsta üksnes tugevdades ombudsmani rolli ja tagades põhiseadusliku kohtu erapooletuse, kes uurib valimispettuste süüdistusi.

Kuni taastub usaldus Armeenia enda demokraatia kaitsjate vastu, soovitan soojalt kõigil vaidluses osalevatel pooltel kasutada ELi ja OSCE saadikute poolt pakutavat vahendust ja teha seda viivitamata.

  Erik Meijer, esitaja. − Hr juhataja, presidendivalimistel näeme järjest rohkem ebakindlust, kas valitsuse eelistatud kandidaat on ikka võitnud tegeliku häälteenamuse või lihtsalt palju hääli. Isegi kui sellel kandidaadil ei ole tegelikku enamust, jäävad püsima kahtlused selle häälteenamuse suuruse kohta, eriti, kui on olnud ilmseid püüdeid seda kunstlikult suurendada.

Kui samas on mõnel kandidaadil takistatud kandideerida, kui üksnes valitsuse toetatud kandidaadil on juurdepääs ajakirjandusele, raadiole, televisioonile, kui opositsioonil või välisvaatlejatel ei ole võimalik valimisi nõuetekohaselt jälgida, kui rahumeelseid meeleavaldusi ametlikult väljakuulutatud valimistulemuste vastu aetakse laiali sõjaväe ja politseiga ja vahistatakse opositsiooniliidreid, siis on põhjust kahelda, et valijatel ei ole lastud oma tahet avaldada.

Me oleme näinud selliseid presidendivalimisi väljaspool Euroopat Mehhikos ja Keenias ning Euroopas Valgevenes, Venemaal, Gruusias ja Armeenias. Isegi enne neid valimisi oli Armeenia väga raskes olukorras. Traditsiooniliselt on Armeenial väga tihedad sidemed Venemaaga, kuid neid eraldab naaberriik Gruusia, kellel on Venemaaga tõsine konflikt, ja naaberriik Aserbaidžaan, kellel on aastaid olnud Armeeniaga piiritüli.

Kui Taga-Kaukaasia piirkond 1920ndatel etniliste piiride järgi osadeks jagati, anti armeenlastega asustatud Mägi-Karabahhi enklaav kompromissina piirkondliku Armeenia autonoomia tagatisega Aserbaidžaanile. See lahendus Nõukogude Liidu järgsel ajajärgul enam ei toimi, sest Aserbaidžaani ja Armeenia riigid on nüüd vaenlased. Tegelikkuses on territoorium praegu okupeeritud Armeenia poolt ja see on põhjustanud idanaabriga pikaleveninud konflikti, kuigi praegu kehtib relvarahu. Selline pidev sõja- ja blokaadiohu olukord on viljakas pinnas autoritaarsete valitsuste õitsemiseks ja demokraatial on raske sellises riigis lakkamatult püsida.

Pärast 19. veebruari valimisi toimunud sündmused ei tule üllatusena. Kuid isegi sellistes tingimustes tuleb võtta kõik jõupingutused demokraatliku korra taastamiseks ja opositsiooni õiguste jalule seadmiseks. Euroopa Liidu või liikmesriikide soov säilitada häid suhted selliste riikide de facto juhtidega nagu Venemaa, Valgevene, Gruusia või Armeenia peab jääma selle esmase vajaduse taustal teisejärguliseks.

  Marios Matsakis, esitaja. − Hr juhataja, Armeenia on suhteliselt hiljuti taassündinud riik, kes püüab tugevdada oma demokraatlikke institutsioone ja kaitsta oma kodanike heaolu, olles surutud selliste mitte nii demokraatlike ja suhteliselt vaenulike naabrite vahele nagu Venemaa ja Türgi, ning olles samas häirivalt ja ebaõiglaselt kaasatud territoriaalsesse konflikti totalitaarse Aserbaidžaaniga.

Selles plaanis ei olnud hiljuti peetud presidendivalimised täiuslikud, kuid olid rahvusvahelise valimisvaatlusmissiooni sõnul läbi viidud üldiselt kooskõlas OSCE ja Euroopa nõukogu standarditega.

Teiseks, nagu on näha, on politsei kasutanud valimisjärgsetes protestides ülemäärast jõudu, mille tagajärjel sai surma kaheksa inimest, kellest üks oli politseinik.

Nõuame nende surmadeni viinud sündmuste põhjalikku ja õiglast uurimist. Samuti tuleb uurida süüdistusi, et Armeenias õhutavad vägivalda välised jõud, et riiki destabiliseerida.

Mina nõuan tungivalt selle resolutsiooni toetamist.

  Marcin Libicki, esitaja. − Hr juhataja, on ütlematagi selge, et meile meeldiks, kui Armeenias valitseks rahu, piirid oleksid turvalised ja ta suudaks edukalt juhtida oma välisasju. Kas ma võin teile meelde tuletada, et Armeenia valimiste kohta ei esitatud ühtegi tõsist protesti. Täna siin toimuvat tuleb näha eriomases Kaukaasia kontekstis, mis on väga tuleohtlik piirkond.

Kui mul juba on sõnavõtmise õigus, siis ma kasutaksin, kui juhataja lubab, võimalust väljendada oma ägedat viha uudise üle, mida ma just kuulsin, et Kaldea kiriku Mosuli peapiiskop Paulos Faraj Rahho on mõrvatud. Ta rööviti 29. veebruaril ja kolme tema ihukaitsjat tulistati.

See on järjekordne rünnak, järjekordne kuritegu, mille sooritajaks on mehed, kellel ei ole julgust näidata maailmale oma nägu, kes röövivad süütuid ohvreid, tavalisi inimesi, kes tegelevad oma usutalitustega – enamasti kristlasi, enamasti katoliiklikke kristlasi. Täna oleme taas sellise kuriteo tunnistajaks ja mulle tundub, et peaksime selle küsimuse võtma eripunktina oma järgmise Brüsseli koosoleku päevakorda. Andku jumal igavest rahu kangelaslikule märtrile, kes suri täna Mosulis.

  Marian-Jean Marinescu, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (RO) Armeenias toimunu tuleb tugevalt hukka mõista, kuid kahjuks ei olnud see üllatus. Suhteliselt sarnased sündmused on toimunud teises sama piirkonna riigis ning tegemist on pärast 1990. aastat tekkinud olukorra jätkumisega.

Siin on näha mitme tollest ajast tänaseni ulatuva asjaolu tulemit: ebapiisav majandusareng, varjatud konfliktid ja Vene Föderatsiooni mõju. Sellele lisandub olukord Kosovos, millest saab vaatamata autorite märkimisväärsetele, kuid kasututele jõupingutustele pretsedent nende jaoks, kes seda otsivad. Piirkonna elanikkonna jaoks võib see tähendada vaid ebakindlust, usalduse puudumist ametivõimude vastu ja manipuleeritavust.

Normaalse olukorra taastamiseks on vaid üks võimalus – majandusareng, mis toob kaasa kõrgema elatustaseme. On olemas energiaallikad. Selliste ressursside arendamine ja nende transiit lahendab majandusarengu probleemi, nagu ka sõltumatuse Vene Föderatsioonist ja lahendab ka Euroopa probleemi üldiselt.

Euroopa Liit ei ole tegelikult seisukohta võtnud ja kui tahame leida Lõuna-Kaukaasia probleemidele lahenduse, siis tuleb liidul astuda aktiivseid samme Musta mere piirkonna energiavarustuskanalite arendamiseks.

  Justas Vincas Paleckis, fraktsiooni PSE nimel. – (LT) Kui riigis, kes osaleb Euroopa naabruspoliitikas ja on ELi suhtes soodsalt meelestatud, toimuvad edukad demokraatlikud valimised, on see võit ka meie jaoks. Kui midagi läheb viltu, on see mõlemapoolne kaotus.

Rahvusvahelise valimisvaatlusmissiooni sõnul toimusid Armeenia presidendivalimised kooskõlas rahvusvaheliste standarditega. Paraku tühistavad järgmised arengud selle ebakindla edusammu. Verevalamine ja eriolukorra kehtestamine on kallutanud Armeenia demokraatia teelt, takistades suhteid Euroopa Liiduga. Armeenias on inimõigused alla surutud ja puudub sõnavabadus.

Jerevan peaks eriolukorra täielikult tühistama ja OSCE esindaja peaks aitama leida kriisile lahenduse. Loodetavasti näitavad mõlemad läbirääkimiste pooled üles tasakaalukust ja tuginevad oma töös Euroopa väärtustele.

  Janusz Onyszkiewicz, fraktsiooni ALDE nimel. – (PL) Hr juhataja, praegune poliitiline kriis Armeenias ei ole esimene.

President Levon Ter-Petrosiani ametiajal hakkas riik järsult eemalduma liberaalsetest ja demokraatlikest standarditest. Keelati peamised opositsiooniparteid, piirati ajakirjandusvabadust ja parlamendivalimisi peeti üldiselt demokraatlikele kriteeriumidele mittevastavateks. Härra Ter-Petrosian astus presidendi ametikohalt tagasi demonstratsioonide survel. See tõi maale teatud stabiilsuse, mis lõppes üheksa Armeenia juhtiva poliitiku, sealhulgas peaministri, dramaatilise mõrvaga parlamendis tundmatute palgamõrvarite poolt.

Praegu näeme kümne aasta taguste sündmuste kordumist. Praegune kriis võib siiski toimuda seetõttu, et Armeenia ühiskond on tüdinud nn Karabahhi klanni valitsustest, millesse kuulusid nii endine kui praegune president. Valitsust süüdistatakse laialdaselt autoritaarse võimu taastamises demokraatia sildi all maffia-tüüpi kontrolliga ettevõtluse üle ja halveneva majandusega.

Kasvab ka kartus Armeenia suureneva isolatsiooni pärast ja lahendamata Mägi-Karabahhi konflikti positsiooni järkjärgulise nõrgenemise pärast. Kui härra Ter-Petrosian otsustas poliitikasse naasta ja valimistel kandideerida, võitis ta olulist toetust paindlikuma välispoliitika lubadusega.

Praegune kriis on siiski väga sügav. Loodame, et see lahendatakse poliitiliste vahenditega, kuigi see ei ole üldse kindel. Kui mitte, siis võib oodata Mägi-Karabahhi konflikti esilekerkimist, millega püütakse koondada ühiskonda valitsuse selja taha. Hiljutine intsident Karabahhis 11 hukkunuga kinnitab seda kartust. Teine tulemus võib olla Armeenia suureneva Venemaa-sõltuvuse edasine tugevnemine. Hiljutine Armeenia-Iraani torujuhtme sisseõnnistamine seda sõltuvust ei nõrgenda, sest nii gaasi kui torujuhet kontrollib loomulikult Gazprom.

Meie suhtumine Armeenia tõsisesse olukorda peaks olema sõbralik, aga me ei tohiks hoiduda kriitikast või vajadusel mure väljendamisest. Ma usun, et selles resolutsioonis välja pakutud seisukoht vastab nendele kriteeriumidele.

  Ewa Tomaszewska, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Hr juhataja, 19. veebruari 2008. aasta presidendivalimiste tulemus oli tegur Armeenia poliitilises destabiliseerimises, kuigi tuleb rõhutada, et OSCE tunnistas valimiste läbi viimise demokraatlike standarditega kooskõlas olevaks.

Levon Ter-Petrosiani koduaresti panemisele järgnenud demonstratsioonid ja nende jõhker represseerimine 1. märtsil lõppes kaheksa inimese surmaga, paljude teiste vigastustega ja eriolukorra välja kuulutamisega. Piirangud ajakirjandusele ja järjest enamate opositsiooniliikmete vahistamine on tõeliselt murettekitavad.

Kutsume Armeenia ametivõime üles taastama viivitamata kodanikuõigused, lõpetama eriolukord, austama inimõigusi ja tegema kindlaks 1. märtsi 2008. aasta traagiliste sündmuste eest vastutajad. Selle teema uurimine ei saa olla ettekääne opositsiooni jätkuvaks tagakiusamiseks. Olukord Armeenias on tõepoolest väga keeruline ja meie esindajad peavad seda tähelepanelikult jälgima.

  Evgeni Kirilov (PSE). – Hr juhataja, tahaksin lisada, et Armeenia demokraatlikud standardid ei ole päris need, mida me tahaksime näha. Olukorda raskendab sotsiaalmajanduslik olukord ja see toob kahtlemata veelgi rohkem inimesi tänavale.

Ma tahaksin pöörduda nii Armeenia ametivõimude kui loomulikult Aserbaidžaani poole, et nad püüaksid seda pikaleveninud konflikti lahendada. Tegemist on Armeenia okupeeritud piirkondadega, mis tuleb vabastada, sest seal ei ole armeenlasi. Tõeliselt murettekitav on see, et mõlemas riigis toimub taasrelvastumine, mis kahtlemata peegeldab riikide, eriti Armeenia, ees seisvaid tegelikke sotsiaalseid probleeme.

Seepärast toetan seda resolutsiooni ühisettepanekut, kuid arvan, et peaksime jätkama olukorra tähelepanelikku jälgimist, sest see on murettekitav.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Hr juhataja, Armeenia on üks riikidest, kes saab Euroopa Liidult toetust poliitiliste ja majandusreformide läbiviimiseks, õigusriigi institutsioonide loomiseks ning võitluseks korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega. Seepärast on meil õigus jälgida tähelepanelikult poliitilist protsessi ja demokraatlike põhimõtete austamist selles riigis. See on eriti oluline võttes arvesse Armeenias pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist alanud muutusi.

Valitsused püüavad tihti massiteabevahendeid mõjutada, kuid kui nad otsustavad kasutada vägivalda ja jõudu, tuleb sellele erakordse otsustavusega vastu astuda. Ning kui on surmajuhtumeid, on olukord erakordselt tõsine. Nõuame kategooriliselt, et taastatakse vabadus, teiste vaadete austamine ning demokraatia ja kodanikuõigused. Mõistame hukka jõu kasutamise ja demokraatlike kogunemiste, protestide ja demonstratsioonide vägivaldse laialiajamise.

  Louis Michel, komisjoni liige. − (FR) Hr juhataja, daamid ja härrad, komisjon jälgib Armeenia demokraatia ja inimõiguste olukorda eriti tähelepanelikult. Nagu teate, on Armeenia üks meie Euroopa naabruspoliitika partnereid.

Jälgime sealseid arenguid tähelepanelikult oma Jerevani delegatsiooni ja liikmesriikide kaudu ning tihedas koostöös Euroopa Liidu eriesindaja Peter Semnebyga. Protsessi käigus oleme pidevas kontaktis kohalike ja rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonidega, kes töötavad demokraatia ja inimõiguste valdkonnas.

Mis puutub traagilistesse sündmustesse Jerevanis 1. märtsil pärast valimisi, siis jagab komisjon üldist muret vägivaldsete kokkupõrgete üle politsei ja opositsiooni demonstrantide vahel, mis lõppesid mitme inimese surmaga. Seepärast on komisjon nõudnud viivitamatut põhjalikku uurimist ja seaduserikkujate karistamist. Samuti kutsusime Armeenia valitsust üles viivitamata eriolukord lõpetama. Komisjon usub, et on oluline, et kõik osapooled hoiduksid jõu kasutamisest. Eeldame, et kõik osapooled Armeenias panustavad oma erinevuste ületamisel poliitilisele dialoogile.

Samal ajal taunib komisjon varju, mida hiljutised sündmused heitsid Armeenia järjest parematele edusammudele Euroopa naabruspoliitika tegevuskava elluviimise suunas, eriti inimõiguste ja demokraatia valdkondades. Üleskutse poliitiliste reformide läbiviimiseks ja inimõiguste austamiseks on lahutamatu osa Euroopa Liidu ja Armeenia vahelises partnerluses ning seepärast kasutab komisjon kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid, et julgustada Armeenia ametivõime nendes valdkondades edasi pürgima.

Ühise ELi-Armeenia Euroopa naabruspoliitika tegevuskava vastuvõtmisega 2006. aastal saime poliitilise tööriista, et edendada oma jagatud väärtustel põhinevate põhimõtete järgimist. Oleme kindlalt veendunud, et pidev dialoog Armeeniaga vastavalt partnerlus- ja koostöölepingule ja Euroopa naabruspoliitika tegevuskavale on tõepoolest kõige tõhusam moodus, kuidas edastada Euroopa Liidu inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse austamise sõnumit. Koostöökomitee ja koostöönõukogu ja parlamendi koostöökomitee aastakoosolekud on seega eriti olulised.

Samuti jätkab komisjon panustamist reformiprotsessi, osutades Armeeniale rahalist ja tehnilist abi. Riiklikus sihtprogrammis aastateks 2007–2010 jääb prioriteediks poliitilise reformi toetamine inimõiguste ja demokraatia valdkonnas. Ligikaudu kolmandik meie kahepoolsest abist – sellel ajavahemikul kogusummas kuni 98,4 miljonit eurot – läheb selleteemaliste projektide toetamiseks. Täpsemalt on 2007. aasta Armeenia kahepoolse abi programmi prioriteediks kohtusüsteemi reform 18 miljoni euroga. Olen kindel, et Euroopa Parlament toetab meid selles jõupingutuses ja on tõepoolest meie ustavaim liitlane.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub arutelu lõpus.

(1) Vt protokolli.

9.2. Venemaa

  Juhataja. − Järgmine punkt on arutelu viie resolutsiooni ettepaneku kohta, mis käsitlevad meeleavaldajate arreteerimisi pärast presidendivalimisi Venemaal⁽¹⁾.

  Bernd Posselt, esitaja. − (DE) Hr juhataja, selle resolutsiooni koostamiseks ette valmistudes süüdistati osasid meie hulgast, et oleme Venemaa vaenlased või vastased. Vastupidi! Oleme Venemaa sõbrad, tunneme muret demokraatia ja õigusriigi pärast selles olulises Euroopa riigis. Protesteerime ägedalt opositsiooni aktivistide vangistamise vastu, kes ei teinud midagi enamat kui juhtisid tähelepanu asjaolule, mida on märkinud kõik rahvusvahelised institutsioonid, nimelt sellele, et presidendivalimised Venemaal olid äärmiselt ebaõiglased.

Nõuame opositsiooni aktivistide ja teiste vanglates ja töölaagrites pikka aega kinni peetute viivitamatut vabastamist, nagu nn Jukose vangid Hodorkovski ja Lebedev, ning toetan kantsler Merkeli nõudmist, et need kaks meest viimaks vabastataks.

Ühest asjast tuleb meil siiski aru saada. Äsja valitud Venemaa presidendil on unikaalne võimalus alustada puhtalt lehelt ja liikuda demokraatia ja õigusriigi ning vähem natsionalistliku ja agressiivse välispoliitika suunas. See tähendab siiski seda, et ta peab enda päästma lahti Gazpromi puntrast ja vabastama end Putini süsteemist; kahjuks ei ole sellest mingit märki.

Seepärast on meie kohus väljendada ausat kriitikat. Venemaa sõbrad ei ole mitte need, kes, nagu endine Saksa kantsler Schröder, laulavad kiidulaule Putini süsteemile ja lasevad endid kaasa tõmmata selle süsteemi propagandasse ja natsionalistlikesse huvidesse; ei, Venemaa sõbrad toetavad Venemaa inimeste inimõigusi ja kodanikuõigusi, et neil oleks võimalus demokraatlikuks arenguks.

Kui me vaikime, siis lõpuks need väiksed demokraatia ja õigusriigi seemned, mille president Jeltsin külvas ja mida president Putin ohustas, lämbuvad ja see ei saa olla Euroopa ega venelaste huvides.

(Aplaus)

  Marios Matsakis, esitaja. − Hr juhataja, ma räägin sellel teemal isiklikust vaatepunktist.

Viimastel aastatel on Venemaal toimunud suured muutused – üleminek stalinistlikust kommunismist liberaalse kapitalismi algetele, külma sõja tuumaähvardustest sõbraliku desarmeerimiseni ja sõjalise koostöö kõnelusteni läänega. Samal ajal on riigis alustatud uusi demokraatlikke reforme ja Venemaa inimeste elatustase on järjekindlalt tõusnud.

Tervitame neid muutusi ja peame neid toetama. Me ei pea halbu asju alati kritiseerima, mõnikord tuleb andestada ja toetada häid asju. Nii ei ole me mitte üksnes objektiivsed, vaid julgustame kiiremaid ja suuremaid muutusi paremuse suunas.

Selliste mõtetega ja vaadates hiljutisi presidendivalimisi Venemaal, tuleb öelda, et need olid demokraatlikumad kui varem, kuigi ikka veel oli probleeme kandidaatidele võrdse juurdepääsu tagamisega massimeediavahenditele. Kuid olgem ausad, kas meil endal ELi liikmesriikides ei ole sellist probleemi? Kahjuks on.

Pärast valimisi olid tänavatel protestid. On teatatud, et osad nendest protestides suruti Vene miilitsa poolt jõuga maha. Kas võime käsi südamel öelda, et meie enda politseijõud ELi liikmesriikides või kandidaatriikides on inglid ja ei kasuta mõnikord – ja rohkem kui tahaksime – ebaproportsionaalset jõudu?

Jah, mõistame hukka kandidaatide ebaõiglase kohtlemise riigi kontrolli all olevas Vene meedias, jah, mõistame hukka asjatu jõu kasutamise Vene miilitsa poolt protesteerijate vastu, kuid toimime täpselt sama moodi ja samas vaimus, kui sarnased sündmused toimuvad mõned teises riigis või riikide liidus, sealhulgas meie enda liidus.

  Alexandra Dobolyi. − Hr juhataja, ma pean teile pettumuse valmistama. Ma ei ole selle resolutsiooni autor ja meie fraktsioon ei ole selle kaasallkirjastaja. Selle põhjuseks ei ole mitte soov vältida tänast arutelu. Selle põhjuseks ei ole see, et meie meelest ei peaks neid asju arutama ja mitte sellepärast, nagu me arvaks, et Venemaal probleeme ei ole, ka mitte sellepärast nagu me arvaks, et Vene presidendivalimiste mõjusid ei oleks vaja käsitleda, vaid pigem sellepärast, et usume kindlalt, et Venemaa – maailma tasandi tegutseja, ÜRO Julgeolekunõukogu liige ja üks ELi suuremaid partnereid – vajab laiaulatuslikku ja hästi ette valmistatud täiskogu istungi arutelu.

Venemaa ei ole mitte üksnes meie lähinaaber, vaid ka strateegiline partner. Tahame meie suhte kohta laiaulatuslikku arutelu, kus käsitletakse kõiki olulisi teemasid alates kaubandusest kuni investeeringuteni – mis õitsevad – ja energia, demokraatia ja samuti inimõigusteni.

Venemaa kohta on palju erinevaid arvamusi, kuid arvan, et kõik nõustuvad, et Venemaa on meie jaoks võtmetähtsusega partner võitluses piirkondlike konfliktide ja üleilmsete väljakutsete vastu ning et palju on veel teha meie suhte kõigi võimaluste täielikuks välja arendamiseks. Meil on vaja ulatuslikku arvamuste vahetust siin saalis, kuid ka komisjoni ja nõukoguga, selle üle, kuidas formuleerida pragmaatiline lähenemine koostööks teemadel, kus me saame koostööd teha, ja jääma eriarvamusele teemadel, kus me ei saa koostööd teha.

On ilmselge, et selle olulise teemaga ei ole võimalik ega kohane tegelda 20-minutilise ajavahemiku jooksul neljapäevasel pärastlõunal ning sel põhjusel ei saa meie fraktsioon seda resolutsiooni ettepanekut toetada ja jääb erapooletuks.

  Marcin Libicki, esitaja. − (PL) Hr juhataja, Venemaal on toimunud järjekordsed valimised ja taas kord kõrvaldati osad kandidaadid enne hääletamist. Taas kord aeti valimiste tulemuse vastu protesteerivad opositsiooni aktivistid jõuga laiali. Ja taas kord on Lääs üllatunud, seda kolmel põhjusel. Esiteks, et Venemaal ei austata kodanikuõigusi. Teiseks, miks kiusata taga opositsiooni, mis on niigi nõrk? Kolmandaks, milleks seda üldse teha, kui rahvas niikuinii kõiki valitsuse otsuseid toetab?

Peame aru saama, et mitte keegi, kes kohtleb Venemaad ja venelasi kui normaalset ühiskonda ja normaalset tsiviliseeritud lääneriiki, ei saa sellest riigist aru. Vene mentaliteet on täiesti teistsugune, mida võivad kinnitada Venemaa naabrid, näiteks paljud Kesk- ja Ida-Euroopa riigid. Me teame, et Vene ühiskond toetab alati valitsust ja ametivõime, on seal siis valimised või mitte. See on Venemaal alati nii olnud ja nii see ka jääb.

Loomulikult nõustun täiesti Bernd Posseltiga, et Venemaa tõelised sõbrad peavad tegema kõik võimaliku, et seda olukorda muuta. Kuid minu arvates ei ole millegi üle imestada.

  Jana Hybášková, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Hr juhataja, Vene Föderatsioon on riik, kellega me meeleheitlikult tahame sõlmida strateegilist partnerlust. Kui mitte demokraatia, siis õigusriik on siin märksõnaks.

27. veebruar: koalitsiooni Teine Venemaa aktivist vabastati vaimuhaiglast Venemaa linnas Tveris. Roman Nikolaitšik oli karistuspsühhiaatria ohver. Poliitiline surve temale tõusis pärast seda, kui ta valiti koalitsiooni Teine Venemaa parteinimekirja kohalikuks kandidaadiks. Larissa Arapi hoiti kinni 46 päeva pärast seda, kui ta avaldas kriitilise artikli Murmanski oblastis. Artem Basirov viibis üle kuu aja Marimaa haiglas Teise Venemaa toetamise eest.

1. märts: avalik kiri Venemaa föderaalsele julgeolekuteenistusele (FSB): „Meie, ajakirjanikud ja New Times Magazine’i korrespondendi Natalja Morari kolleegid, nõuame, et FSB juhtkond lõpetakse tema põhiseadusevastase kinnipidamise Domodedovo lennujaama tollitsoonis ja avaks talle Venemaa piiri.”

4. märts: tuhanded inimesed marssisid Moskva ja Peterburi tänavatel. Moskvas, kus ametivõimud keeldusid kogunemisloa andmisest, vahistati mitukümmend inimest, kui politsei ründas rahvast kumminuiadega. Paremjõudude Liidu juhi Nikita Belõhhi kandsid eemale OMONi maskeeritud eriüksuslased. Vahistatute hulgas olid ka Lev Ponomarev, ühiskondliku liikumise Inimõiguste Eest juht, ja Denis Bilunov, Ühendatud kodanikerinde tegevdirektor.

7. märts: ajakirjanikud on vaigistatud Venemaa hääletamise ajaks. Južno-Sahhalinskis ründas armeeleitnant Yužno-Sahhalinski „Tvoja Gazeta» ajakirjanikku. Novosibirskis süüdistati fotograaf Jevgeni Ivanovi „vastupanus võimudele” ja „registreerimiskohustuse rikkumises”. Peterburis pidas miilits kinni Grazhdansky Golos ajakirjaniku „loata valimisjaoskonnas viibimise eest”. Tema ajalehe väljaandja on sõltumatu valimisvaatlusrühm Golos. Moskva oblasti Himki kohaliku päevalehe „Vperjod» ajakirjanikku ründas miilits hääletussedeli sisselaskmise hetkel.

Kas see on õigusriik?

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, fraktsiooni PSE nimel. – (PL) Hr juhataja, ELi lepingud Venemaaga ei käsitle mitte üksnes tihedamat koostööd majanduse, julgeoleku ja energeetika valdkonnas, vaid ka austust õigusriigi, demokraatia ja inimõiguste vastu.

Vaatamata sellele kohaldati enne valimisi opositsioonirühmitustele ja valitsusvälistele organisatsioonidele palju rangemaid kogunemise ja rahumeelsete meeleavalduste reegleid. Peale selle pandi peamised päevalehed ning raadio- ja telejaamad valitsuse range kontrolli alla. Opositsioonierakondade poolt 3. märtsil korraldatud marss esiteks ei saanud Moskva linnavalitsuse luba ja lõppes seejärel osalejate, kaasa arvatud opositsiooniliidrite, vahistamisega. Kahjuks näitasid viimased valimised, et demokraatia ja austus õigusriigi vastu ei ole Venemaal tugevad. Ma ei viita mitte üksnes ebaproportsionaalse jõu kasutamisele miilitsa poolt meeleavalduste ajal, vaid ka vaenulikule meelestatusele OSCE valimisvaatlusmissiooni vastu.

Rahvusvahelisel üldsusel on õigus eeldada Venemaa uuelt presidendilt rohkem kui kinnitust, et demokraatia loomine maailma suurimas riigis jätkub, vaid midagi konkreetset, näiteks aastaid vangis olnud poliitiliste aktivistide küsimuste läbivaatamist.

  Ewa Tomaszewska, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Hr juhataja, ei Venemaa presidendikampaania ega valimised ise vastanud demokraatia reeglitele. Kandidaatide välja kuulutamise ajal isegi ei püütud head nägu teha. Massiteabevahendid olid pideva surve all mitte avaldada kriitilist teavet ametisoleva presidendi soosiku kohta. Blokeeriti opositsiooni juurdepääs massiteabevahenditele ja takistati valimiste vaatlemist.

Seda on raske aktsepteerida, eriti pidades silmas Venemaa liikmelisust Euroopa Nõukogus ja Vene võimude varasemaid väiteid inimõiguste austamise kohta. Tuleb tunnistada, et sellised avaldused on usaldusväärsed ainult nende jaoks, kes Venemaad ei tunne. Demokraatlike põhimõtete rikkumisele valimiste ajal järgnesid protestid, meeleavalduste jõhker mahasurumine ja meeleavaldajate vahistamine. Venemaa on kahtlemata kaldunud demokraatlikest standarditest kõrvale. Nõuame kõigi poliitvangide kiiret vabastamist.

  Jiří Maštálka, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (CS) Hr juhataja, daamid ja härrad, mul on hea meel näha, et Venemaa arengute teema on jõudnud täiskogu aruteludesse.

Kahtlemata on heanaaberlikud suhted Vene Föderatsiooniga eeltingimuseks tugevale Euroopa Liidule tulevikus. Mul on väga kahju, et valimised Venemaal ei toimunud ilma ametivõimude sekkumiseta. Teisest küljest jääb vajaka, nagu nii palju kordi ennegi, lihtsast austusavaldusest meie poolt tehtud töö vastu ja selle rahva ja riigi kultuuri vastu, keda me siin täna arutame.

Kahtlemata ei ole Venemaa veel lähedalgi jõudmaks sellisele sotsiaalse õigluse tasemele ja elatustasemele, mida sooviksime näha kogu maailmas. Talle valmistab raskusi demograafilise kriisiga toimetulek. Teisest küljest: esimest korda Venemaa ajaloos lahkub riigi kõrgeim võimukandja Kremlist vabatahtlikult ja tema järglase valib rahvas. Ei ole kahtlust, et poliitilised tehnoloogiad, vahendid ja juhtimismeetodid, sealhulgas hääletuskord, on Venemaal perfektselt häälestatud. Samas on need tehnoloogiad siiski läänest imporditud.

Ma tahaksin küsida neilt, kes täna nutavad demokraatia olukorra üle Venemaal, kas nad on ärritunud ka Euroopa Parlamendi mõnevõrra argpüksliku keeldumise üle küsida, kuidas Javier Solana käsitleb rahvusvahelist õigust?

  Urszula Krupa, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (PL) Hr juhataja, tänase arutelu teema on inimõiguste rikkumine Venemaal, pidades silmas inimesi, kes protesteerivad demokraatia puudumise üle, eriti viimaste presidendivalimiste ajal. Tegemist ei olnud mitte ainult jõu kasutamisega meeleavaldajate vastu ja vahistamisega, vaid Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni pidi jätma ära oma valimisvaatlusmissiooni Venemaa valitsuse seatud liigsete piirangute tõttu. Vene ametivõimud avaldasid survet opositsioonirühmitustele, talusid valimispettusi ja kontrollisid meediat. Takistati valitsusväliste organisatsioonide tegutsemist ja piirati rahvakogunemiste korraldamist.

Ilmselgelt ei saa me aktsepteerida austuse puudumist inimõiguste ja demokraatia vastu, sõnavabaduse puudumist, rahvusvähemuste diskrimineerimist ja sõltumatutele organisatsioonidele seatud piiranguid. Samas tuleb meil meeles pidada, et Venemaal puuduvad demokraatlikud traditsioonid. Lühike demokratiseerimisperiood, mis algas 1864. aastal, lõppes 1917. aastal Nõukogude Venemaa, tüüpilise totalitaarse riigi, mis oli demokraatia eitamise kehastus, loomisega, mida juhtisid alguses Lenin ja Stalin, hiljem nende mantlipärijad.

Olukord Venemaal peaks olema hoiatus teistele impeeriumidele ja totalitaarsetele riikidele, kes kardavad demokraatlikku protsessi, isegi kui opositsioon on vähemuses ja ähvardab kõigest tõtt rääkida, mida nad püüavad iga hinna eest varjata.

  Koenraad Dillen (NI). – (NL) Vaid kaks tähelepanekut. Mulle ei valmista probleeme selle resolutsiooni toetamine. Kuid loomulikult teame, et Venemaa on liiga oluline energiatarnija ja seega panevad Euroopa riigipead ja valitsusjuhid selle paberilehe lihtsalt vaikselt kõrvale.

Teame kogemustest, et kui kaalul on majandushuvid kas Hiinas, Venemaal või Saudi Araabias, peab kõigi nende põhiõiguste hartade autorite kirg inimõiguste vastu Realpolitiki ees taanduma. Seepärast ei tasu olla illusioonide kütkes.

Teiseks, daamid ja härrad, asendage selles resolutsioonis sõna „Venemaa” sõnaga „Belgia” ja tekst jääb sama aktuaalseks. Sest mitte just väga ammu kihutati ka Belgias politseid peksma Brüsseli linnapea korraldusel rahumeelseid meeleavaldajaid. Ka Belgias keelatakse opositsioonil suurel määral juurdepääs massiteabevahenditele. Ka Belgias keelustasid poliitiliselt määratud kohtunikud valitsuse nõudmisel opositsioonipartei, muuhulgas ka selle erakonna nõudmisel, kelle liige on meiega siin täna viibiv volinik. Ja kõnealuseid kohtunikke selle tulemusel edutati. Las Euroopa tegeleb kõigepealt enda maine ja nende niinimetatud demokraatidega.

  Józef Pinior (PSE). – Hr juhataja, Venemaa on suur riik, ülemaailmne tegutseja, ÜRO Julgeolekunõukogu liige ja Euroopa Liidu strateegiline partner.

Esiteks tahaksin kutsuda üles korraldama Euroopa Parlamendis tõsise, rahuliku ja objektiivse arutelu Venemaa demokraatia ja inimõiguste olukorra kohta selles riigis.

Reaalsus on see, et Venemaa muutis viimaste parlamendivalimiste jälgimise rahvusvahelise üldsuse jaoks keeruliseks. Euroopa Inimõiguste Kohus on tänaseks teinud Venemaa suhtes süüdimõistva otsuse 15 Tšetšeeniaga seotud juhtumi puhul. Valitsusvägede poolne piinamine ja ebaseaduslik kinnipidamine Tšetšeenia president Kamzan Kadõrovi käe all on jätkuvalt laialt levinud ja süstemaatiline. Valimiseelsel perioodil tugevdasid Vene ametivõimud oma haaret kogunemisvabaduse üle ja kasutasid ülemäärast jõudu rahumeelsete meeleavalduste laialiajamiseks. Vene valitsusväliseid organisatsioone käsitlevad seadused on eriti piiravad.

Täna pärastlõunal ei ole võimalik korralikku arutelu kõigil nendel teemadel maha pidada. Kordan: tahaksin kutsuda üles korraldama tõsise arutelu demokraatia ja inimõiguste olukorra kohta Venemaal.

  Zbigniew Zaleski (PPE-DE). – (PL) Hr juhataja, nagu näha ei kaasne demokraatlike muutustega Venemaal põhiliste kodanikuõiguste, eriti opositsiooni õiguste paranemist. Inimesed Venemaal on õppinud mõtlema uhkelt, aga elavad haletsusväärses pärisorjuses. Ametivõimud ei pööra meile liiga palju tähelepanu, ükskõik mida me ka ütleme, kuid Vene inimestele peaks Euroopa seisukoha teatavaks tegema. See võib olla pikk ja aeglane protsess, mis aitab jõuda arusaamisele, et ka Venemaal võivad asjad olla teisiti, normaalsemad ja inimesed õnnelikumad, sest see potentsiaal on seal riigis olemas. Toetame seda teadlikkuse tõstmise protsessi.

  Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) Nõustun eelkõnelejatega, et heanaaberlikud suhted Euroopa Liidu ja Venemaa vahel on Euroopa kui terviku stabiilsuse, julgeoleku ja heaolu jaoks üliolulised.

Ühest küljest peab Euroopa Liit püüdma suurendada koostööd Venemaaga, eriti poliitilistes, julgeolekualastes, majanduslikes ja eelkõige energiaküsimustes. Teisest küljest ei tohi me vaikida, kui Venemaal rikutakse demokraatiat ja poliitilisi vabadusi. Peame väljendama oma rahulolematust, kui meile antakse demokraatlike tavade rikkumisest ette teada, nagu juhtus presidendikandidaat Mihhail Kasjanovi diskvalifitseerimisega.

Ma loodan, et äsja valitud Vene president Dmitri Medvedev austab õigusriiki ja demokraatiat ning loob tingimused Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise partnerlus- ja koostöölepingu läbirääkimiste peatseks alustamiseks.

  Janusz Onyszkiewicz (ALDE). – (PL) Hr juhataja, tahaksin lisada veel ühe asja nende valimiste rikkumiste nimekirja, mis muutis selle tegelikult mitte üldse valimiseks, sest valida kellegi seast ei olnud. Ma viitan asjaolule, et mitmed kandidaadid ei saanud endale kandideerimist lubada nende erakondi mõjutava rahalise olukorra tõttu.

Millest rahalised raskused? Sest eelmistel valimistel, Riigiduuma valimistel, tuli tasuta eetriajaks nimetatud poliitiliste ülekannete eest maksta, juhul kui erakond teatud küsitluskünnist ei ületanud. Selle tulemusel on osad poliitilised erakonnad võlgades ega suuda edendada mingit poliitilist tegevust. Mis veelgi hullem: nad riskivad ebaseaduslikuks kuulutamisega pankroti tõttu. Meeles tuleb pidada ka seda veidrat olukorda.

  Louis Michel, komisjoni liige. − (FR) Hr juhataja, tahaksin alustada lühikese isikliku märkusega. Ma kuulasin Koenraad Dilleni ettekannet, kes esindab üht Belgia paremäärmuslikku erakonda ja laskus küllaltki häbiväärsesse võrdlusesse Belgia ja Venemaa asjaolude vahel. Ilmselgelt olen sunnitud tema väited ümber lükkama. Ma tunnen nendes ära tuttavad meetodid, mida tema erakond tavapäraselt kasutab ja mis tipnevad lihtsalt solvangutega. Lubage mul väga selgelt väljendada, et sellised meetodid ei peegelda nende kasutajaid heas valguses.

Hr juhataja, daamid ja härrad, komisjon jälgib tähelepanelikult Moskva ja Peterburi 3. märtsi meeleavalduste järel toimuvaid arenguid – mitte üksnes meie Moskva delegatsiooni kaudu, vaid ka vahetute kontaktide kaudu liikmesriikidega. Lisaks peame korrapäraselt sidet inimõiguste valdkonnas töötavate Venemaa ja rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonidega. Komisjon jagab teie muret inimõiguste olukorra ilmse halvenemise üle Venemaal ja teatatud inimõiguste rikkumiste juhtude üle, eriti kogunemis- ja sõnavabadusega seoses. Olime ülimalt pettunud, kui OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo oli sunnitud tegema otsuse, et valimisvaatlusmissiooni saatmine ei ole võimalik. Kahepoolsetes kontaktides Venemaaga, sealhulgas kõige kõrgemal tasemel, rõhutab Euroopa Liit pidevalt inimõiguste austamise olulisust.

Kuu aja pärast leiab aset üks kahest igaaastasest inimõiguste teemalisest konsulteerimistest Venemaaga. Need konsulteerimised annavad võimaluse uurida sügavamalt üldiseid inimõiguste alaseid suundumusi ja kuulata ära Venemaa seisukoht konkreetsetes juhtumites. Eelseisva konsulteerimise käigus väljendame oma muresid, eriti sõna- ja kogunemisvabaduse üle, rassismi ja ksenofoobia suurenemisega kaasnevate probleemide üle ja Venemaa koostöö üle rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu OSCE ja Euroopa Nõukogu. Konsulteerimine annan meile võimaluse tõstatada ka üksikisikute küsimusi. Enne ja pärast konsulteerimist kohtume rühmaga, mis esindab Vene ja rahvusvahelisi inimõiguste valdkonnas töötavaid valitsusväliseid organisatsioone. Sellised kohtumised viivad Euroopa Liidu kokku inimõigusaktivistide muredega ja võimaldavad meil otse arvamusi vahetada.

Mõnevõrra ettepoole vaadates peaks meil varsti olema võimalik alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelise uue lepingu üle. Tegemist on üldise lepinguga, mis hõlmab järjest suurenevat hulka poliitikavaldkondi, milles koostööd teeme. Nagu märgiti Euroopa Liidu avalduses, mis järgnes Vene presidendi valimistele, on meil ühine huvi oma sidemeid edasi arendada ja loodame, et meie partnerlus Dmitri Medvedevi ametisoleku ajal saab olema kindel ja konstruktiivselt arenev. Uue lepingu läbirääkimistel hoolitseme selle eest, et see hõlmaks väärtusi, mida mõlemad pooled austavad – õitsev kodanikuühiskond ja sõltumatu meedia on majanduskasvu ja stabiilsuse loomulikud ja vajalikud liitlased Venemaal. Seda oleme Euroopa Liidus enda kogemusest õppinud ja jätkame visalt – naabrite ja partneritena – selle sõnumi edastamist oma Vene sõpradele igapäevaselt ja läbirääkimiste käigus meie tulevaste suhete kohta. Ma juba tean, et Euroopa Parlament toetab meid piiramatult nendes jõupingutustes.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub arutelu lõpus.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Filip Kaczmarek (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Hr juhataja, mind panevad alati imestama inimesed, kes Ameerika demokraatiale esitavad kõrgeid nõudmisi, aga kel Venemaa suhtes on tihti väga väikesed ootused. See on Venemaa ja venelaste suhtes alandav. Suurelt ja vägevalt peaks ootama rohkem, mitte vähem. Need, kes mõistavad hukka Guantánamos kasutatavad meetodid ja terrorismivastase võitluse, kes otsivad Euroopas LKA näpujälgi ja vandenõu, peaksid ehk põhjalikumalt uurima Venemaad. Kuid sellised inimesed ja poliitikud, kes jagavad nende maailmanägemust, ei taha kuulda inimõiguste ja kodanikuõiguste rikkumistest Venemaal. Vastupidi, nad leiavad igasuguseid põhjuseid ja vabandusi, miks mitte arutada Venemaa demokraatia probleemide üle.

Me ei saa olla rahul Venemaa kujuteldavate saavutustega, nagu see, et president Putin ei rikkunudki Venemaa põhiseadust ja lahkus ametipostilt vabatahtlikult. See ei ole mingi saavutus, see on minimaalne käitumisnorm. Mulle meenub nali Stalini heatahtlikkuse kohta. Laps tuleb välja Stalini kontorist, üleni verine, aga naeratav. „Mille üle sa naerad?”, küsib keegi. „Ma naeran, sest Stalin oli mu vastu nii hea.” „Mis mõttes hea?” vastab küsija. „Ta peksis sind, kas pole?” „Jah,” ütleb laps, „kuid ta oleks võinud mu tappa.”

  Katrin Saks (PSE), kirjalikult. – (ET) Hr juhataja, tahaksin väljendada vaid seda, et ma ei toeta kahjuks oma grupi seisukohta jääda erapooletuks antud Venemaa resolutsiooni hääletusel.

Jah, meil on vaja ka resolutsiooni ajal, mil valitud president Medvedev on ametis, on näha tema esimesi samme ning samuti on selgemaks saanud see, millise rolli võtab endale uue presidendi ajal hr Vladimir Putin.

Samas olen seisukohal, et ka praeguses olukorras, kus demokraatlikult meelestatud kandidaatidel ei lubatud valimistel osaleda ega inimestel tänaval oma meelsust selle kohta avaldada peale valimisi, on oluline antud asjas oma seisukoht öelda. Muidu jõuame samasse situatsiooni nagu Euroopa Nõukogu, kes on oma Venemaa raportit õigema aja ootuses juba pikemat aega edasi lükanud.

Kui saaksin osaleda hääletusel, siis ma ka hääletaksin resolutsiooni poolt, kuigi antud tekst võib-olla ei ole päris selline, nagu tahaksin. Usun, et demokraatliku institutsioonina on meil kohustus olla põhimõttekindel ja südikas oma arvamuse avaldamisel selles olulises küsimuses, mis puudutab vabasid valimisi.

(1) Vt protokolli.

9.3. Afgaani ajakirjaniku Perwez Kambakhsh’i juhtum – Iraani kodaniku Seyed Mehdi Kazemi juhtum

  Juhataja. − Järgmine punkt on arutelu kuue resolutsiooni ettepaneku üle, mis käsitlevad ajakirjaniku Perwez Kambakhshi juhtumit ja arutelu nelja resolutsiooni ettepaneku üle, mis käsitlevad Iraani kodaniku Seyed Mehdi Kazemi juhtumit⁽¹⁾.

  Nickolay Mladenov, esitaja. − Hr juhataja, ma ühendan selle mõttevahetuse eelmise aruteluga Venemaa üle, sest olen kindlalt veendunud, et kui usume teatud põhiväärtustesse, siis ei saa me nõuda nende täitmist vaid nõrkadelt riikidelt ja teha erandi riikidele, kes on tugevad.

Ma olen uhke, et parlament arutas Venemaa resolutsiooni üle ja me kõik peaksime selle üle uhked olema. Peaksime kartma päeva, mil Euroopa Parlament lõpetab nende resolutsioonide arutamise ja lõpetab nende väärtuste eest seismise, millesse usume.

Sest täna ei ole demokraatia igaühe õigus olla võrdne, vaid igaühe võrdne õigus olla erinev. See on sõnumi sisuks, mille me peaksime edastama oma partneritele Venemaal ja meil tuleb see edastada ka oma partneritele Afganistanis.

President Karzai ja Afganistani valitsus on võtnud kohustuse rajada demokraatlik kaasaegne riik. Demokraatlikus ja kaasaegses riigis ei ole surmanuhtlus aktsepteeritav. See ei kuulu arutamisele. Ükski surmanuhtluse vorm ei ole demokraatlikus ja kaasaegses riigis aktsepteeritav. See on meie Euroopa väärtuste oluline osa.

Afganistani ajakirjaniku Perwez Kambakhshi juhtum on veelgi keerulisem, sest tema on mõistetud surma teabele vaba juurdepääsu õiguse teostamise tõttu.

Peaksime väga tugevalt julgustama Afganistani ametivõime, valitsust ja presidenti tema juhtumisse sekkuma ja kasutama oma mõjuvõimu tema elu päästmiseks ja veendumaks, et talle antakse armu apellatsioonimenetluse lõpus.

Samas peaksime jätkama ka abi andmist ametivõimudele institutsioonide loomiseks, mida neil on vaja, et funktsioneerida demokraatliku kaasaegse riigina, toetada kodanikuühiskonda ja, mis kõige olulisem, jätkata oma kohustustuste täitmist Afganistani turvalisuse nimel.

Lõpuks ei tohiks me unustada, et haridus on põhiväärtus, millega me sellisele riigile nagu Afganistan muljet saame avaldada. Tüdrukutel on võimalik olnud koolis käia vaid paar viimast aastat. Meil on seal nii palju tööd teha. Me ei tohiks selle töö ees tagasi kohkuda ja peaksime väga tugevasti muljet avaldama nii komisjonile kui nõukogule ja kõigile liikmesriikidele sellega, et tahame investeerida Afganistani haridusse.

  Marcin Libicki, esitaja. − (PL) Hr juhataja, Afganistani ajakirjanik Perwez Kambakhsh on mõistetud surma. Nagu tavaliselt, ründavad autoritaarsed valitsused neid, kes võtavad sõna inimõiguste teemadel, teisisõnu ajakirjanikke ja usuaktiviste.

Ma nõustun eelnevate sõnavõtjatega, et me ei peaks olema leplikumad võimsate riikidega nagu Venemaa ja Hiina. Nagu Nickolay Mladenov päris õigesti märkis, peaksid standardid olema samad kõigi jaoks. Ma juhiksin tähelepanu ka sellele, et need, kes ütlevad, et peaksime olema Hiina või Venemaaga leplikumad, sest tegemist on mõjuvõimsate riikidega, eksivad kahel põhjusel. Esiteks seepärast, et standardid peavad olema samad. Teiseks on asjaolu, et valitsustel tuleb teha teatud kompromisse, hoopis teine teema. Euroopa ajaloos on parlamendid alati olnud rahva südametunnistus. Ja parlamendid ei saa selliseid kompromisse teha, nagu peame kahjuks mõnikord valitsustes tegema.

Seepärast kutsun parlamenti üles mitte kohtlema tugevaid ja nõrku erinevate standardite järgi.

  Thijs Berman, esitaja. − (NL) Surmanuhtlus on barbaarne ja sõnavabadus on raiutud Afganistani põhiseaduse kivisse. Ja ometi on Afganistani ajakirjanik Perwez Kambakhsh mõistetud surma jumalateotuse eest, kaugel pealinnast Kabulist, mille põhjuseks on artikkel naiste õiguste kohta islamiusus, mida ta ise ei kirjutanudki. Tema vend kirjutab kriitiliselt kohalike juhtide kohta, mis ilmselgelt ei aidanud Perwezi juhtumile kaasa.

See surmanuhtlus oli kohutav šokk, isegi suure moslemi elanikkonnaga riikides. Ajakirjanikud Pakistanis, Iraanis ja Kataris on valusalt teadlikud sõnavabaduse kaitsmise olulisusest igal pool maailmas. Märkimisväärse opositsiooni hambus, vaatamata ultrakonservatiivsetele klubidele, mis ei kaitse vabadusi, naiste õigusi ega avalikku arutelu. Kuigi isegi need konservatiivid vajavad sõnavabadust.

Mida peaks Euroopa tegema?

1. Pakkuma Afganistani kohtusüsteemi reformimiseks rohkem, kui 2007. aastal lubatud.

2. Nõudma jõuliselt president Karzailt sekkumist ja toetama teda.

3. Euroopa Liit peab inimõiguste ja Afganistani põhiseaduse austamise teema asetama Euroopa Komisjoni poliitika keskmesse.

Ei ole mitte mingit vajadust suruda seda küsimust rohkem läbi kui ultrakonservatiivid on valmis taluma. See oleks neile kätte mängimine. Kuid Perwez Kambakhsh tuleb otsekohe vabastada.

  Marios Matsakis, esitaja. − Hr juhataja, mõned usuvad, et Afganistan on riik, mis on viimastel aastatel olnud pideva möllu ja kaootilise pinge olukorras. Vaesus, kirjaoskamatus, klannidevaheline vägivaldne rivaalitsemine, narkoparunid, Vene okupatsioon, Talibani terrorism, millele järgnes hirmuäratav USA ja Ühendkuningriigi sõjaväeline sekkumine ja selle kõige tipuks range islami šariaat. Kui põrgu kunagi peaks Maa peale saabuma, oleks Afganistan tõepoolest paras paik. Ometi on nende äärmiste raskuste taustal näha nõrka vastupanu ja lootust sõnavabadusele ja demokraatiale.

Selline on noore ajakirjaniku Perwez Kambakhshi juhtum, kes julges levitada artiklit naiste õiguste kohta islamiusus, mille ta oli laadinud alla Internetist. Seda julget tegu peeti iidse šariaadi kohaselt pühaduseteotuseks ja ta mõisteti surma pooleajuliste fanatismist pimestatud niinimetatud kohtunike poolt niinimetatud piirkondlikus kohtus Põhja-Afganistanis. Nagu me hästi teame, ei ole naised fanaatilise islamiusu mõistes midagi enamat kui mööblitükid ja kõik püüded seda vaidlustada lõpevad äärmuslike meetmetega, nagu see käesolevas resolutsioonis käsiteldav juhtum.

Kuid asjad peavad muutuma paremuse poole ja meil läänes on kohustus hoolitseda selle eest, et see juhtuks pigem varem kui hiljem. Arvestades, et läänemaailmal, kaasa arvatud ELil, on Afganistanis muljetavaldavad sõjalised jõud ning arvestades, et lääs, kaasa arvatud EL, valab sellesse riiki miljardeid eurosid finantsabi, arvan et meil on täielik õigus nõuda mitte ainult kõnealuse noore mehe viivitamatut ja tingimusteta vabastamist, vaid ka seda, et selliseid tagurlikke Islami šariaadi juhtumeid enam ei esineks – mitte kunagi! Või siis peaksime tõsiselt kaaluma oma vägede ja raha Afganistanist välja viimist ja laskma sel riigil käia oma põrgulikku rada, kuhu ta fanaatiline usuline saatus on ta mõistnud.

  Jean Lambert, esitaja. − Hr juhataja, meie fraktsioon toetab tugevalt resolutsiooni ettepanekut Perwez Kambakhshi kohta, kuigi ma ei ole kindel, kas ma kõigega nõustun, mida eelkõneleja ütles.

Sellegipoolest tahaksin ma juhtida tähelepanu teisele noorele mehele, kelle elu on samuti praegu ohus, Mehdi Kazemile, kes on pärit Iraanist, kus asja saaks parandada Suurbritannia valitsus. Paljud meist loodavad, et siseminister Jacqui Smith sekkub nüüd uute tõendite valguses.

Euroopa Parlament on võtnud vastu palju resolutsiooni ettepanekuid, milles on mõistetud hukka inimõiguste olukord Iraanis. Usume, et Iraan on ohtlik riik homoseksuaalide jaoks. Oleme näinud laipu rippumas kraanade otsas, teame, et seal on ohtlik ja paljud meist usuvad, et selle noore mehe jaoks on see eriti ohtlik.

Osad on öelnud, et tema naasmine oleks ohutu, kui ta käitub diskreetselt. Ma julgeksin väita, et „diskreetne” käitumine Iraanis on midagi hoopis muud kui see, mida me selle all oma liikmesriikides mõistame. Küsimus on hoopis selles, et paljude jaoks on teatud riikides, olgu nad siis Iraanis, Jamaical või mujal, geiks olemine kuritegu ja nad on ohus.

Meie fraktsioon on väga kriitiline Dublini konventsiooni suhtes, mis antud juhtumi puhul on oluline, sest teame, et liikmesriikides koheldakse varjupaigataotlusi ikka veel väga erinevalt ning isegi selle menetluse alustamine võib olla väga keeruline. Oleme näinud olukordi, kus numbreid peetakse olulisemaks kui elu.

Kaitsmise mõte seisnebki kellegi elu päästmises, kui see on ohus. Asi ei ole nõuetekohaste menetluste meeldivuses, vaid tulemustes.

Tahame toimivat varjupaigapoliitikat, mis on võimeline parandama vigu ja arvestama uue teabega ning on kõigis liikmesriikides sama kõrge tasemega. Loodame, et antud juhul näitab Briti valitsus, et see on võimalik.

  Eva-Britt Svensson, raportöör. − (SV) Hr juhataja, lubage mul kõigepealt teha kaks lühikest tähelepanekut. Esiteks ei saa mitte kunagi vaikida, kui määratakse surmanuhtlus, olenemata sellest, kus maailma nurgas see toimub. Teiseks on ülimalt kahetsusväärne, et iga kord, kui me siin Strasbourgis kohtume, on meil laual mitmeid inimõiguste vastaseid kuritegusid. Mõnikord tundub, et see ei lõpe kunagi.

Mis puutub antud resolutsiooni, siis Afganistani põhiseaduse artiklis 34 on väga selgelt kirjas sõnavabadus, sätestades et sõnavabadust ei tohi piirata ning et igal afgaanil on õigus väljendada oma mõtteid kõnes, kirjas, pildis ja muul viisil. Vaatamata sellele on 23-aastane ajakirjanik Perwez Kambakhsh ebaseaduslikul kohtuprotsessil surma mõistetud ja talle keelatakse tema õigushüvesid. Kohtuistungile ajakirjanikke ja inimõiguste organisatsioone ei lubata. Niinimetatud kuritegu seisnes selles, et ta levitas artiklit naiste olukorra kohta islamiusus.

See on taust kõigile hästi teada. Nüüd nõuame otsustavalt Perwez Kambakhshi viivitamatut vabastamist. Ta ei ole teinud mitte midagi kuritegelikku, tema tegevus oli täielikult kooskõlas seaduse ja põhiseadusega. EL ja kogu maailm peavad nüüd koos nõudma: vabastage Perwez Kambakhsh!

  Marco Cappato, esitaja. − (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, Mehdi Kazemi juhtumi puhul tuleb meil arutada midagi, mille peale ei tohiks kulutada sekunditki arutelu ajast.

Kui keegi küsiks, kas nende arvates on võimalik, et Euroopa riik usaldab kellegi sellise timuka ja diktatuuri kätte nagu Iraan, siis oleks vastus kahtlemata, et see on mõeldamatu. Kujuteldamatu võib siiski väga hästi juhtuda ja ongi juhtumas, vaatamata antud kinnitustele. See tähendab, et juhtumas on midagi väga tõsist, et Euroopat on haaranud mingi hullus.

Mõned ütlevad, et mitmete seaduse kalambuuride tõttu võib Mehdi Kazemi väljaandmine ja surm tõeks saada. See lihtsalt ei saa võimalik olla. Euroopa Liidu aluspõhimõtted – austus inimõiguste ja elu vastu – ei ole veel oma kehtivust kaotanud. Kui Mehdi Kazemi hukatakse, ei ole kellelgi võimalik selles süüdistada bürokraatlikku korda, juhul kui nad ise ei lasku arvamuseni, et see ongi Euroopa põhimõte – bürokraatlikud korrad, rahvusriigid, mis on nii tugevad, et ei ole võimelised isegi elu päästma.

Ma tahaksin tänada 140 parlamendiliiget, kes on kogunenud selle eesmärgi nimel ja ma loodan, et siin saalis hääletatakse ühehäälselt esitatud resolutsiooni poolt.

  Ewa Tomaszewska, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Hr juhataja, 22. jaanuaril 2008. aastal mõistis Afganistani põhjaprovintsi Balkhi esimese astme kohus surma 23-aastase kohalikule ajalehele kirjutava ajakirjandusüliõpilase naiste õiguse käsitleva artikli allalaadimise eest Internetist ja selle elektroonilise levitamise eest. Kohtuistung toimus igasuguse õiguseta kaitsele. Süüdistatut peksti ja jõhkra peksmisega saadi ülestunnistus.

Nõuame, et Afganistani ametivõimud vabastaksid Perwez Kambakhshi ja Afganistani valitsus taastaks austuse inimõiguste vastu. Kas ma võiksin väljenduda julgelt ja loota, et Afganistan lõpetab kiiresti surmanuhtluse täideviimise.

  Raül Romeva i Rueda, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (ES) Hr juhataja, mõned kuud tagasi deklareeris Iraani president Mahmud Ahmadinejad pühalikult Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile, et Iraanis ei ole probleemi homoseksuaalsusega sel lihtsal põhjusel, et seal ei ole homoseksuaale. Ta jättis aga ütlemata, et need, kes seal on, hukatakse.

Mehdi Kazemi juhtum rõhutab veel kord tohutuid lünki Euroopa Liidu varjupaigasüsteemis. Asjaolu, et tänapäeval peab keegi taotlema varjupaika sel põhjusel, et teda kiusatakse taga ja ähvardatakse surmaga sellepärast, et ta on homoseksuaal, on äärmiselt murettekitav ja näitab, et geide, lesbide, bi- ja transseksuaalide (LGBT) õigused tuleb võtta rahvusvaheliselt päevakorda.

Veelgi tõsisem on asjaolu, et Euroopa Liit, õiguste ja vabaduste eestvedaja, ei pea tagakiusamist seksuaalse sättumuse alusel oluliseks asjaoluks automaatsele varjupaiga andmisele Mehdi Kazemi taolistel juhtudel. Kahjuks ei ole see esimene seda tüüpi juhtum ja kindlasti ei jää see viimaseks. Fakt on see, et on ikka veel palju riike, kus LGBT elanikkond kannatab jätkuvalt igasuguse tagakiusamise all ja neid mõistetakse isegi surma, nagu Iraanis.

Seepärast loodan, et parlament ja kõik poliitilised fraktsioonid on asjaoludest teadlikud ja ühinevad õiglaste palvetega resolutsioonis, mille täna oleme esitanud, eriti mis puutub miinimumnõuete direktiivi rakendamisse, milles tunnistatakse tagakiusamine seksuaalse sättumuse alusel varjupaiga andmisel otsustavaks teguriks. Samuti on selles sätestatud, et liikmesriigid peavad käsitlema iga juhtumit eraldi, võttes arvesse päritoluriigis valitsevaid asjaolusid, sealhulgas päritoluriigi õigusnorme ja nende kohaldamise viisi.

Samuti tuleb liikmesriikidel leida ühine lahendus, millega oleks tagatud Mehdi Kazemile pagulasseisundi omistamine ja Euroopa Liidus kaitse, mida ta vajab, ning teda ei saadetaks tagasi Iraani, kus ta suure tõenäosusega hukataks, nagu tehti tema partneriga.

Kõik, mida selleks on vaja teha, on täita Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 3, mille kohaselt on keelatud isikute väljaandmine või väljasaatmine riikidesse, kus on suur oht, et neid jälitatakse, piinatakse või isegi surma mõistetakse.

  Ioannis Varvitsiotis (PPE-DE). – (EL) Hr juhataja, mina kindlasti toetan resolutsiooni, sest praegune olukord Afganistanis on vastuvõetamatu ja pettumust valmistav. Talibani valitsusaeg seiskas arengu riigis mitmeks aastaks.

Olgem siiski ausad. Kes tugevdas Talibani? Kas mitte ameeriklased oma relvade ja majanduslike vahenditega ei tugevdanud Talibani võitluseks Nõukogude vägede vastu? Kas ei ole ka fakt, et täna on oopiumi tootmine selles riigis suurenenud viis korda? Miks see nii on? Las igaüks teeb omad järeldused.

  Sophia in 't Veld (ALDE). – (NL) Ma olen Mehdi Kazemi juhtumist täiesti vapustatud ja asjaolu, et mitte kõik meist ei ütle ilma pikema jututa, et talle peaks varjupaika andma. Nõuan tungivalt, et Madalmaade ja Ühendkuningriigi valitsused ja kõik, kes kavatsevad selle resolutsiooni vastu hääletada, peatuksid hetkeks ja mõtleksid: mis siis täpselt on õigusriigi eesmärk? Kas see on eeskirjade ja menetluste nõuetekohane kohaldamine või on see kohustus jälgida, et valitseks õiglus? Nii et mõelge enne hääletamist tõsiselt.

  Bernd Posselt (PPE-DE). – (DE) Hr juhataja, meie fraktsioon on päris kindlasti Mehdi Kazemi kaitsmise poolt ja loomulikult tema Iraani väljasaatmise vastu. Samas oleme siiski selle resolutsiooni vastu, sest see ei puuduta, nagu kavas oli, kiireloomulist juhtumit, vaid Euroopa Liidu varjupaigaõigust üldiselt ja suhteid kahe ELi liikmesriigi, Madalmaade ja Ühendkuningriigi vahel selles keerulises küsimuses.

See ei ole nende kiireloomuliste resolutsioonide mõte. Siin kasutatakse neid sisepoliitiliste küsimuste tõstatamiseks. Tahame, et Mehdi Kazemi saaks kaitse ja toetame igat algatust selles suunas, kuid mitte seda resolutsiooni, mille pealkirjas on Kazemi nimi, aga mille sisu on midagi hoopis muud.

  John Bowis (PPE-DE). – Hr juhataja, mina toetan mõlemat resolutsiooni. See on minu riik, kes kavatseb saata noore teismelise mehe koju Iraani vastu oma surmale. Surmale, mis juba sai osaks tema sõbrale. Mitte mingi kuriteo eest, vaid tema seksuaalsuse eest. See on minu riik, kes minevikus kiitles uhkes, et meil valitseb absoluutne standard, et me ei saada kunagi inimesi tagasi hullemate karistuste manu kui neid ootaks Suurbritannias.

Siin ei ole ühtegi kuritegu, aga on karistus, mille me Suurbritannias aastaid tagasi ära kaotasime. See on minu riik, kes peaks häbi pärast maa alla vajuma, kui ta selles asjas ei leebu. Loodan, et Euroopa Parlament ei pea häbi pärast maa alla vajuma. Ma loodan, et parlamendiliikmed toetavad seda resolutsiooni.

Jumal hoidku, see poiss on 19-aastane!

(Kõva aplaus)

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Hr juhataja, üks Euroopa Liidu väärtusi on kooskõlastada meetmeid ja võtta vastu seisukohti inimõiguste kaitseks. See kehtib Afganistani ajakirjaniku juhtumi kohta, kelle mõistis surma Põhja-Afganistani provintsi kohus naiste õiguseid islamiusus käsitleva artikli levitamise eest. Tema kohtuprotsessi jooksul keelduti talle andmast kaitsjat ja tema vastu kasutati erinevaid füüsilise vägivalla vorme. Samas on Afganistani põhiseaduses olemas säte sõnavabaduse kohta.

Nagu näha, ei lähe seadus ja reaalsus kokku. Paljud riigid deklareerivad inimõiguste deklaratsiooni täitmise austamist, kuid sulevad silmad selle ees, kuidas seda nende enda riigis ellu viiakse. See peaks muutma meid veelgi otsusekindlamaks inimõiguste, vabaduste ja demokraatia kaitsmisel.

  Mario Mauro (PPE-DE). – (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, ma tahaksin lihtsalt rõhutada, et vaatamata meie fraktsiooni murele, mis teatud määral on õigustatud, et resolutsiooni sisu mõnesid osasid võidakse hakata kasutama laiemalt, ei ole kahtlustki, et Iraani allikatest ja ametivõimudelt saadavad signaalid on ühesed. Mehdi Kazemi saatus, kui ta Iraani tagasi pöördub, on surm ja just sel põhjusel kaldun ma normist kõrvale ja hääletan oma fraktsioonist erinevalt.

  Louis Michel, komisjoni liige. − (FR) Hr juhataja, daamid ja härrad, tänan teid, et andsite meile selle võimaluse rääkida teiega Perwez Kambakhshi juhtumist Afganistanis ja Iraani kodaniku Mehdi Kazemi juhtumist.

Mis puutub Perwez Kambakhshi, siis loomulikult jagame kõiki teie muresid ja jälgime seda juhtumit tähelepanelikult kohapeal oma Afganistani delegatsiooni kaudu koostöös missiooni juhi ja ELi eriesindajaga. Oleme korduvalt tõstatanud selle küsimuse Afganistani ametivõimudega, viimati välisministri Rangin Dadfar Spantaga 21. veebruaril Ljubljanas toimunud kolmikkohtumisel.

Ma tean, et Euroopa Parlamendi Afganistani delegatsioon on selle küsimuse tõstatanud ka otse Afganistani Parlamendiga ja Afganistani parlamendisaadikud kinnitasid teile, et asjale leitakse rahuldav lahendus.

Usun, et peaksime jätkama senist lähenemisviisi, lootes vähemalt praegusest alates diskreetsele diplomaatiale. Kui hinnata praegust poliitilist kliimat Afganistanis, siis on Perwez Kambakhshi turvalist vabastamist raskem tagada, kui saab teatavaks, et Afganistani ametivõimud kummardavad rahvusvahelise surve ees.

Ma tahan teile siiski kinnitada, et jätkame selle juhtumi jälgimist väga tähelepanelikult ja oleme valmis võtma järgmisi samme, kui surmamõistev otsus edasikaebamisel jõusse jääb. Ligikaudu 30 aastat kestnud relvastatud konfliktid on purustanud Afganistani kohtusüsteemi. Seepärast oleme võtnud riigi kohtute reformi oma Afganistani abiprogrammi prioriteediks. Meil juba on kohapeal eksperdid, kes teevad koostööd riigikohtuga, riigiprokuratuuriga ja justiitsministeeriumiga, et muuta need institutsioonid professionaalseks nii kesksel kui provintsi tasandil. Samuti aitab Euroopa Komisjoni programm valitsusasutusi uue õigusabi süsteemi loomisel– mida on Afganistanis hädasti vaja, nagu kõnealune juhtum on näidanud. Praegu ei ole välja kujunenud sõltumatut advokatuuri ega juurdepääsu riiklikule tasuta õigusabile. Ma väga loodan, et komisjoni kohtusüsteemi reformimise programm, mida viiakse ellu tihedas koostöös Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames tegutseva Euroopa Liidu politseimissiooniga Afganistanis, aitab parandada inimõiguste olukorda keskpikas ja pikas perspektiivis.

Kahtlemata jagab komisjon ka teie sügavat muret Mehdi Kazemi ja teiste sarnaste juhtumite üle. Madalmaade ja Suurbritannia ametivõimud kaaluvad Kazemi juhtumit praegu väga põhjalikult. Mis puutub pagulaste kaitsesse, siis tahaksime juhtida tähelepanu, et rahvusvahelises õiguses, eelkõige Genfi pagulasseisundi konventsioonis, on sätestatud, et „osalisriik ei saada pagulast oma territooriumilt välja ega tagasi [...] mis tahes viisil selle territooriumi piiridele, kus tema elu või vabadus on ohus mingisse rassi, rahvusesse või usku või sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu”.

Iraani karistusseadustiku kohaselt on toiming nimega „lavat” karistatav surmaga. Samas ei tee mõiste „lavat” vahet vabatahtlike ja sunniviisiliste seksuaalsuhete vahel. Viimasel juhul tundub, et „lavati” eest karistuse määramine koosmõjus teiste õigusrikkumistega tähendab tavaliselt vägistamist. On ütlematagi selge, et komisjon on kategooriliselt vastu surmanuhtlusele ükskõik millistel asjaoludel, seda enam, kui kuritegu ei ole sooritatud. Homoseksuaalide olukord Iraanis on murettekitav. Eraelu puutumatuse rikkumine ja diskrimineerimine seksuaalse sättumuse alusel on täielikult vastuolus Iraani kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti alusel võetud kohustustega, mille Iraan on ratifitseerinud.

Euroopa Liit edastab seda sõnumit inimõiguste kohta Iraanile üldisel moel ja ka tegevuste kaudu erinevatel rinnetel. Kahjuks ei ole Iraan veel võtnud vastu meie pakkumist jätkata kahepoolseid kõnelusi inimõiguste teemal. Sellest olenemata rõhutame oma kõnelustes Iraani esindajatega, et tahame näha edusamme kõigis küsimustes, mis valmistavad Euroopa Liidule muret poliitika, tuumapoliitika, kaubanduse ja inimõiguste valdkonnas. Ilma inimõiguste olukorra paranemiseta Iraanis ei saa meie suhted selle riigiga rahuldavalt areneda.

Ma tahaksin isiklikult öelda soojad tänusõnad ja õnnitlused John Bowisele tema panuse eest – ma jagan täielikult tema tundeid.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub arutelu lõpus.

(1) Vt protokolli.

10. Parlamendi komisjonide ja delegatsioonide koosseis (vt protokoll)

11. Hääletused

  Juhataja. − Järgmine punkt on hääletused.

(Hääletuste üksikasjalikud tulemused on esitatud protokollis)

11.1. Armeenia (hääletus)

– Enne hääletuse algust:

  Marios Matsakis, fraktsiooni ALDE nimel. – Hr juhataja, see on üks lihtne muudatusettepanek, millega peamised fraktsioonid nõus on. Fraktsiooni PPE-DE muudatusettepanekus tuleks asendada sõnad „Türgi poolt suletud piir” sõnadega „suletud piir Türgiga” Ma usun, et see on kõigile peamistele fraktsioonidele vastuvõetav.

Arvestades, et mul on sõnaõigus, siis on ka teine muudatusettepanek põhjenduse H kohta, mida kolleeg eelnevalt mainis, milleks on asendada sõna „territooriumi” sõnaga „staatuse”. Ma usun, et ka see on kõigile peamistele fraktsioonidele vastu võetav. Ma olen väga tänulik sekretariaadile, sest see on väga hiline suuline muudatusettepanek.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

11.2. Venemaa (hääletus)

- Enne hääletuse algust:

  Marcin Libicki, esitaja, fraktsiooni UEN nimel. − (PL) Ma tahaksin teha stiililise muudatusettepaneku. Sõnad „Euroopa Kohtu” tuleks asendada sõnadega „Euroopa Inimõiguste Kohtu”, muidu on tekst arusaamatu.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

11.3. Afgaani ajakirjaniku Perwez Kambakhsh’i juhtum – Iraani kodaniku Seyed Mehdi Kazemi juhtum (hääletus)

- Enne hääletuse algust:

  Marco Cappato, esitaja. − (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, ma tahaksin kodukorra artikli 115 alusel lihtsalt paluda, et kohe algav hääletus ei tohiks takerduda protseduurilistesse küsimustesse.

Mehdi Kazemi punkt on lisatud inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi rikkumiste punktide alla. Kuigi see ei ole resolutsioon varjupaigapoliitika kohta, otsustas juhatus selle punkti sellegipoolest lisada kiireloomuliste resolutsioonide alla. Minu meelest annaksime tõeliselt negatiivse ja arusaamatu signaali, kui protseduuriline põhjus rikuks selles saalis valitseva üksmeele.

  Bernd Posselt (PPE-DE). – (DE) Hr juhataja, teave selle juhtumi kohta on nii vastuoluline. Ka see, mida volinik ütles, on erinev sellest, mida on öeldud resolutsiooni ettepanekus. Ta ütles, et Ühendkuningriik ei anna teda välja. Seepärast palun ma oma fraktsioonil mitte hääletada vastu, nagu me alguses kavatsesime, vaid jääda erapooletuks ja tulevikus peaksime seda laadi juhtumeid siin saalis üksikasjalikumalt käsitlema. Need ei ole tõepoolest kiireloomulise arutelu teemad.

  Juhataja. − Hääletus on lõppenud.

12. Esitatud dokumendid (vt protokoll)

13. Teatavaid dokumente puudutavad otsused (vt protokoll)

14. Parlamendi seisukohtade ja resolutsioonide vastuvõtmisele järgnev tegevus (vt protokoll)

15. Registrisse kantud kirjalikud deklaratsioonid (kodukorra artikkel 116) (vt protokoll)

16. Istungil vastu võetud tekstide edastamine (vt protokoll)

17. Järgmiste istungite ajakava (vt protokoll)

18. Istungi lõpp

(Istung lõppes kell 16.35)

Milline on nõukogu arvamus Horvaatiaga toimuvate ühinemisläbirääkimiste hetkeseisu kohta ning milline on nende jätkamise ajakava?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2008. aasta märtsi osaistungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu avaldas 10. detsembril 2007 Horvaatiale kiitust üleüldise edasimineku eest eelmisel aastal, mis on võimaldanud riigil edasi liikuda järgmisesse, märkimisväärselt tähtsamasse ja nõudlikumasse faasi. Ühinemisläbirääkimised jätkuvad vastavalt ajakavale.

Praeguseks on kaks peatükki avatud ning seejärel ajutiselt suletud: 25. peatükk – teadus- ja uurimistegevus ning 26. peatükk – haridus ja kultuur, samas kui 14 ülejäänud peatükki on avatud alles esmakordselt: 3. peatükk – asutamisõigus ja teenuste osutamise vabadus; 6. peatükk – äriühinguõigus; 7. peatükk – intellektuaalse omandi õigus; 9. peatükk – finantsteenused; 10. peatükk – infoühiskond ja meedia; 17. peatükk – majandus- ja rahapoliitika; 18. peatükk – statistika; 20. peatükk – ettevõtlus- ja tööstuspoliitika; 21. peatükk – üleeuroopalised võrgustikud; 28. peatükk – tarbija- ja tervisekaitse; 29. peatükk – tolliühendus; 30. peatükk – välissuhted; 32. peatükk – finantskontroll ning 33. peatükk – rahandus- ja eelarvesätted.

Järgmiste peatükkide avamiseks on alaliste esindajate ja ministeeriumide tasemel ühinemisläbirääkimised Horvaatiaga kavandatud ka 2008. aasta esimesse poolde.

Palju tööd on vaja veel teha. Et kindlustada tähtaegne kooskõla liikmelisusest tulenevate kohustustega, tuleb pöörata suuremat tähelepanu acquis communitaire’i tõhusale ülevõtmisele ja rakendamisele. Komisjoni 2007. aasta Horvaatia eduaruande kohaselt peab riik intensiivistama õigusaktide ülevõtmist, nimelt saavutama edasimineku kohtu- ja haldusreformi, korruptsioonivastaste meetmete, majandusreformi, vähemuste õiguste ja põgenike tagasipöördumise valdkondades. Täielik koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga peab jätkuma ja seda koos arengutega kindlustamaks Horvaatias sõjakurjategijate üle kohtumõistmise ja otsuse langetamise olenemata nende rahvusest.

Samuti tuleb käsitleda ökoloogilise kalapüügi tsooni küsimust. 18. veebruaril 2008 ärgitas nõukogu taas Horvaatiat oma kohustusi täitma, viidates oma 2007. aasta detsembri otsustele, milles kutsuti Horvaatiat üles täielikult täitma 4. juuni 2004. aasta kokkulepet ja mitte mingil juhul avama kuni ELi vaimus ühise kokkuleppe saavutamiseni ökoloogilise kalapüügi tsooni alal, mille osas kehtib ELi liikmesriikidele kalastamise keeld. Nõukogu tõstatab selle teema järgmisel kohtumisel uuesti ja on seetõttu palunud komisjonil jätkata läbirääkimisi Horvaatia ametiasutustega ning hoida nõukogu vastavalt kursis.

Juhul kui Kagu-Euroopa riigid ELiga ei ühine, ei ole võimalik Euroopa integratsiooni kirjeldada kui edulugu. Sloveenia on olnud ELi täisliige alates 2004. aasta 1. maist, samas kui horvaadid vaevalt püüdlevad selle staatuse suunas. Sloveenia ja Horvaatia piirisuhted on olnud juba mitu aastat tuttav teema. Selle aasta alguse ökoloogilise kalapüügi ala deklaratsioon on Horvaatia ühinemisläbirääkimisi ELiga veelgi komplitseerinud.

Millise seisukoha võtab nõukogu Sloveenia (mis on momendil ELi eesistujariik) ja Horvaatia (mis püüdleb ELiga ühinemise suunas) vahelise piirivaidluse lahendamise suhtes? Kas nõukogu arvab, et kahepoolsete suhete küsimuste segunemine läbirääkimiste protsessiga on kohane? Kui kaua nõukogu arvates olukorra mõlemale poolele vastuvõetaval viisil lahenemine aega võtab? Millal Horvaatia ühinemisläbirääkimised ELiga taastuvad?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2008. aasta märtsi osaistungjärgul Strasbourgis.

Ühinemisläbirääkimisi Horvaatiaga ei ole kunagi peatatud ja seetõttu ei ole vaja neid taasalustada. Need jätkuvad vastavalt ajakavale. Uute peatükkide avamiseks on 2008. aasta esimesse poolde kavandatud kaks ühinemisalast nõupidamist – üks alaliste esindajate tasandil ja teine ministeeriumide tasandil. Samuti tuleb märkida, et 2007. aasta 10. detsembril kiitis nõukogu Horvaatiat üleüldise edasimineku eest, mis on toimunud kogu eelmise aasta vältel ja on võimaldanud riigil liikuda järgmisesse, oluliselt tähtsamasse ja nõudlikumasse faasi.

Sellele vaatamata tuleb käsitleda ökoloogilise kalapüügi tsooni küsimust. 18. veebruaril 2008. aastal soovitas nõukogu Horvaatial taas kord tungivalt täita oma kohustusi selles osas, viidates oma 2007. aasta detsembri otsustele. Nõukogu käsitleb seda küsimust oma järgmisel kohtumisel ja on palunud komisjonil jätkata läbirääkimisi Horvaatia ametiasutustega ning hoida nõukogu vastavalt kursis.

Samuti, 12. veebruaril sõlmis nõukogu Horvaatiaga uue ühinemispartnerluse. Selle parandatud ühinemispartnerluse peamisteks eemärkideks on tugevdada jõupingutusi lahenduse leidmiseks esilekerkivatele kahepoolsetele küsimustele, eriti Horvaatia piiriküsimustele Sloveenia, Serbia, Montenegro ning Bosnia ja Hertsegoviinaga ning lahendada ökoloogilise kalapüügi tsooni küsimus. Ühinemispartnerluse elluviimine on ühinemisprotsessi jätkamise seisukohalt üliolulise tähtsusega.

Tingimused ja rajatised ELi vanglates erinevad liikmesriigiti märkimisväärselt. Mida saab teha, et kindlustada ühtsuse saavutamine ELis ja millist toetust on võimlaik pakkuda riikidele, kus rajatised vajavad parendamist?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2008. aasta märtsi osaistungjärgul Strasbourgis.

Vanglatingimuste teema on liikmesriikide, mitte ELi, vastutusalas. ELi leping ega ka praegune reformileping ei anna selles osas pädevust. Järelikult ei saa otseseid õigusakte vastu võtta. Siiski annab leping pädevuse reguleerida õigusalast koostööd liikmesriikide vahel. ELi nõukogu on selle alusel vastu võtnud juba rea meetmeid ning siinkohal omavad tähtsust kaks dokumenti: Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi algatus, mille eesmärgiks on võtta vastu nõukogu raamotsus täitmisele mittepööratud karistuste, alternatiivsete mõjutusvahendite ning tingimisi karistuste tunnustamise ja järelevalve kohta ning nõukogu raamotsus, mis käsitleb Euroopa järelevalvekorraldust. Nõukogu on juba saavutanud kokkuleppe esimese otsuse kohta ning Sloveenia nõukogu eesistujariigina töötab selle heaks, et kindlustada kokkuleppe saavutamine ka osastise raamotsuse kohta.

Eraldiseisvalt olgu siinkohal märgitud, et austatud parlamendiliige võiks viia end kurssi Euroopa Nõukogu vastu võetud Euroopa kinnipidamistingimustega, mis sätestavad vanglatingimuste standardid ja reeglid.

Kas eesistujariik avaldaks, kas küsimus liikmesriikide poolt ELi õigusaktide ebapiisava rakendamise kohta on võetud mõne käesoleva eesistumise ajal toimuva nõukogu ministrite kohtumise päevakorda?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2008. aasta märtsi osaistungjärgul Strasbourgis.

Austatud parlamendiliige on kahtlemata teadlik, et nõukogu peab ELi õigusaktide nõuetekohast ja õigeaegset ülevõtmist ja rakendamist liikmesriikides väga oluliseks. See on samuti osaks laiendatud kavast õigusaktide kvaliteedi parandamiseks, mis on üks nõukogu prioriteete.

25. veebruaril 2008 toimunud nõupidamisel andis komisjon nõukogule ülevaate viimasest siseturu tulemustabelist (Internal Market Scoreboard), milles teavitatakse täheldatavast edasiminekust siseturu direktiivide ülevõtmisel liikmesriikide õigustikku, näidates, et 22 liikmesriigis on ülevõtmise puudujääk hetkel allpool Euroopa Ülemkogu poolt 2001. aastal seatud vahepealset sihtmärki, milleks oli 1,5%. Samal ajal valmistab muret asutamislepingu rikkumisest tingitud menetluste hulk, mis on algatatud liikmesriikide vastu siseturueeskirjade ebapiisava või vale kohaldamise tõttu. Seda silmas pidades juhtis nõukogu oma põhiküsimuste dokumendis, mis koostati Euroopa Ülemkogu kevadiseks kohtumiseks, tähelepanu teenuste direktiivi kõikehõlmaval, kooskõlalisel ja õigeaegsel viisil ülevõtmise ja rakendamise tähtsusele. Seda rõhutati samuti asjakohases põhiküsimuste dokumendis, mis võeti nõukogus vastu 12. veebruaril 2008.

Sloveenia eesistumise ajal jätkab nõukogu eelolevate kuude jooksul eelisjärjekorras õigusloomeprotsessi ja selle mitmesuguste aspektide parandamist. Õigusloomeprotsessi täiustamist arutatakse 29. ja 30. maiks 2008 kavandatud nõukogu kohtumisel, mil nõukogul ja komisjonil on veelkord võimalus käsitleda seda tähtsat küsimust, mille austatud parlamendiliige on tõstatanud.

EL panustab aktiivselt aastatuhande arengueesmärkide saavutamisse. Üks aastatuhande arengueesmärke on kaotada näljahäda ja vaesus. Nisu ja teised teraviljad, mis on toiduks suurele hulgale vaestele inimestele, on väga olulised näljahäda vähendamiseks arengumaades. Pärast seda, kui EL seadis eesmärgiks, et 2010. aastaks moodustavad biokütused ühe kümnendiku kogu transpordikütusest, on ELi põllumehed hakanud aktiivselt investeerima rapsikasvatusse, sest nad näevad selles olulist kasumipotentsiaali. Osa põllumehi on muutnud saagikoosseisu: teravilja asemel on nad asunud kasvatama rapsi. On oht, et teraviljasaagi olulise vähenemise korral ei ole EL enam võimeline vastama kolmandate riikide üha kasvava näljahädaliste hulga vajadustele.

Milliseid preventiivseid meetmeid kavatseb nõukogu võtta, et kindlustada, et ELi teraviljakasvatajaid ei asetata rahaliselt ebasoodsamasse olukorda ning et toiduabi tase kolmandatele riikidele ei väheneks? Mida võetakse ette, et kindlustada, et pingutused ühe eesmärgi saavutamiseks ei vii teiste eesmärkide ohverdamiseni?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2008. aasta märtsi osaistungjärgul Strasbourgis.

Austatud parlamendiliikme küsimus vihjab ELi kohustusele anda aktiivne panus aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele. Selles kontekstis on nõukogu arvamus, et ELi kohustus seoses arengu- ja humanitaarabiga, sealhulgas toiduabiga, peab olema niivõrd tõhus kui võimalik ja kooskõlas abi tulemuslikkust käsitleva Pariisi deklaratsiooniga.

Austatud parlamendiliige on kahtlemata teadlik, et EL on juba teatud aja jooksul andnud toiduabi, millega ei ole seotud täiendavaid tingimusi, samuti teinud palju selleks, et kindlustada selle efektiivsus. Kooskõlas Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabi komitee soovitustega usub EL, et igasugusel kujul toiduabi tuleb anda üksnes samadel tingimustel, mis kehtivad ka toetuste suhtes – see tähendab, et abi tuleb anda täiesti tingimusteta, põhinema vajaduse süstemaatilisel hindamisel ning olema välja makstud sularahas. ELi rakendavad partnerid saavad toiduabi peamiselt kohalikelt ja regionaalsetelt turgudelt. Näiteks Maailma Toiduprogramm, mis on üks peamisi ELi rakendavaid partnereid, saab 80% oma abiks vajaminevast toidust arenguriikidest. Niisiis ei arva nõukogu, et rapsiviljeluse suurenemine ELis vähendab liidu võimet vastata toiduabi vajajate nõudmistele.

Hiljutised ühise põllumajanduspoliitika reformid on püüdnud teha Euroopa põllumajandust jätkusuutlikumaks ja enam turule orienteerituks. Nõukogu on teadlik, et toidu hinnad tõusevad kogu maailmas. Sellel tõusul on palju põhjuseid, mida ei saa omistada vaid muutustele rahvusvahelises teraviljakasvatuses. Peab märkima, et äärmiselt kõrge kütusehinna tase mõjutab tõsiselt toidutootmise ja transpordi hindu. Kasvav rikkus maailma eri regioonides, nagu näiteks Aasias, põhjustab samuti järjest suurenevat toiduainenõudlust.

Seepärast teeb nõukogu pingutusi, et kindlustada Euroopa põllumajanduse suutlikkus võtta väljakutse vastu ja leida õige tasakaal toiduks ning biokütuse tootmiseks teravilja kasvatamise vahel.

Kas nõukogu saab anda ülevaate, mis kirjeldaks üldjoontes mis tahes uusi algatusi, mille eesmärgiks on peatada illegaalne uimastiimport ELi, mis sarnaneks MAOC algatusega, mis ühendab kaheksa Euroopa läänekalda liikmesriigi politsei-, mere-, tolli- ja luureteenistusi, mis koordineerivad oma tegevusi kokaiini Aafrikast ja Lõuna-Ameerikast Euroopasse importimise vastases võitluses?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2008. aasta märtsi osaistungjärgul Strasbourgis.

Ebaseaduslike uimastite impordi vähendamine Euroopa Liitu on ELi uimastistrateegia aastateks 2005–2012, mis kiideti heaks Euroopa Ülemkogu poolt ja arendati edasi nõukogus vastu võetud ELi uimastialases tegevuskavas aastateks 2005–2008, peaprioriteet. EL on sõlminud tegevus- ja koostöökavad suuremate tootjariikidega.

ELi liikmesriigid ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riigid leppisid 1999. aastal Panama tegevuskavas kokku koostöö tegemises uimastitootmise ja -kaubanduse peatamiseks. Järgnevalt loodi koordineerimise ja koostöö mehhanism, mis toimib mitmel tasandil – eksperdirühmadest kuni poliitiliste tippkohtumisteni. Osana sellest toimus Viinis Sloveenia ELi eesistumise ajal kõrgetasemeline kohtumine (kümnes sellesarnane), mille raames võeti vastu ühistekst – „Hofburgi deklaratsioon”. Osalisriigid kordasid selles vastastikust kohustust teha edasist koostööd uimastiprobleemi lahendamiseks. Muuhulgas tervitati Lissabonis asuva uimastialase mereanalüüsi- ja rakenduskeskuse (MAOC-N) (mida ka austatud parlamendiliige oma küsimuses mainib), mille eesmärgiks on täpsemalt läbi Lääne-Aafrika Euroopasse kulgevate kokaiiniveo mereteede hävitamine, olulisi analüütilisi jõupingutusi uimastikaubanduse vastu Atlandi ookeanil.

Arvukaid ühisprojekte viiakse ellu ka praegu, nende hulgas on:

1. partnerlus Euroopa, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide linnade vahel;

2. politsei- ja luureteenistuste koostöö võitlemaks Ladina-Ameerikast ja Kariibi mere riikidest läbi Lääne-Aafrika kulgeva kokaiinikaubanduse vastu;

3. luureandmete vahetus Ladina-Ameerika politseijõudude ja Euroopa sideohvitseride vahel, kes tegelevad uimastiprobleemiga selles regioonis;

4. prekursorite tootmise ja vastavate kemikaalidega kaubitsemise peatamine Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere riikides.

Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide kohta koostatud ressursiaudit näitab, et kuni aastani 2005 on ELi riigid kaasrahastanud 76 projekti koguväärtusega üle 230 miljoni euro. Rahastamisandmeid alates 2005. aastast veel kogutakse. Programmid on koostatud viisil, et edendada piirkondade säästvat arengut, vaesuse vähendamist ja demokraatlike institutsioonide loomist. Samal ajal toetatakse ka meetmeid uimastitootmise vähendamiseks – näiteks alternatiivsete teraviljade kasvatamise kaudu, et tagada sissetulek farmeritele, kes varasemalt kasvatasid kokat.

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament on samuti arutanud neid programme ja viise nende koordineerimiseks. Komisjon on avaldanud eraldi dokumendi teatise vormis ja Euroopa Parlament on vastu võtnud resolutsiooni koostöö kohta ELi ja Ladina-Ameerika vahel.

Momendil toimub Viinis ÜRO uimastikomisjoni kohtumine, mille raames teevad ELi riigid ettepaneku võtta vastu resolutsioon, millel võib olla suurem mõju keelatud uimastite Lääne-Aafrika kaudu toomisele ELi. Resolutsioon näeb ette rahvusvaheliste organisatsioonide ja ÜRO liikmesriikide ühise ja paremini koordineeritud tegutsemise nende riikide kaudu keelatud uimastite kaubanduse ja kokaiini transpordi vastases võitluses ning see lubab anda abi ja toetust Lääne-Aafrika riikide valitsustele, Aafrika Ühendusele ja Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendusele (ECOWAS) viimaste poolt kokaiini salakaubanduse takistamise meetmete käibelevõtmiseks ja rakendamiseks.

Kas nõukogu saab teha üldavalduse poliitilise olukorra kohta Darfuris?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2008. aasta märtsi osaistungjärgul Strasbourgis.

Praegu põhineb poliitiline protsess Darfuris Aafrika Ühenduse ja ÜRO ühisalgatusel (nende erisaadikute vahendusel), mis püüab tuua kõiki pooli osalema usaldusväärses poliitilises protsessis. Kuid need püüdlused on ümbritsetud arvukate probleemidega. Vastupanuliikumised on üha enam killustatud ning tegelik relvarahu on mõeldamatu. Seega näib ebatõenäoline, et läbirääkimised osapoolte vahel lähitulevikus jätkuksid.

Ka EL osaleb rahvusvahelises algatuses ELi Sudaani eriesindaja kaudu, kes kindlustab, et ELi osalus Darfuri konflikti haldamises on kooskõlas ELi ja Sudaani vaheliste üleüldiste poliitiliste suhetega. Ta külastab riiki regulaarselt, suhtleb Sudaani ametiasutustega ja teeb koostööd kohalolevate rahvusvahelise kogukonna esindajatega.

Nõukogu tunneb sügavat muret Darfuri julgeoleku- ja humanitaarolukorra halvenemise pärast. Ta peab kõige olulisemaks, et abiorganisatsioonid omaksid tsiviilelanikkonnale pidevat, takistamatut ja turvalist juurdepääsu. Vaatamata hiljutisele moratooriumi laiendamisele humanitaartöö piirangutele ja takistustele Darfuris, on ta kutsunud Sudaani valitsust üles austama kohustusi, mida see on võtnud moratooriumi raames ja lubada humanitaartöötajatel regiooni pääseda.

Viimased Sudaani relvajõudude rünnakud Lääne-Darfuri küladele on tõmmanud tähelepanu üle kümne tuhande põgeniku ja ümberasustatu humanitaartragöödiale. Järjest suuremad pinged Tšaadi ja Sudaani valitsuste vahel on teinud veelgi raskemaks poliitilise protsessi kiirendamise Darfuris.

Nõukogu on soovitanud Tšaadi ja Sudaani valitsustel taas tungivalt hoiduda igasugusest tegevusest, mis võib veelgi regiooni destabiliseerida ning konkreetsemalt soovitanud lõpetada Ida-Tšaadis ja Darfuris tegutsevate relvarühmituste toetamine. Et ära hoida relvarühmituste rünnakud üle nende ühise piiri, peavad mõlemad valitsused täitma võetud kohustusi.

Vahepeal on kõik ootused koondunud UNAMIDi missiooni kui probleemi tõhusa lahenduse kasutamisele Darfuris. Kuid Sudaani valitsus jätkab selle tegelikule kasutamisele administratiivsete ja tehniliste takistuste tegemist. Selline viivitus mõjutab usaldusväärse poliitilise protsessi taaskäivitamise võimalikkust. Enne kui läbirääkimised saavad alata, peavad olema täidetud põhilised julgeolekunõuded. Lõpptulemusena saab UNAMIDi missioon olla edukas üksnes juhul, kui kõik Darfuri konflikti osapooled saavutavad üldise poliitilise konsensuse.

Kas nõukogu saab teha üldavalduse, mis kirjeldaks detailselt, milliseid toetusmeetmeid on EL kooskõlas aastatuhande arengueesmärkidega võtnud, et muuta joogivesi kolmandas maailmas ohutuks?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2008. aasta märtsi osaistungjärgul Strasbourgis.

Õiglane ja säästev veeressursside haldamine on säästva arengu ja vaesuse vähendamise võtmeks. Ükski vaesuse vähendamise strateegia ei saa eirata inimeste elulist vajadust veele. ELi nõukogu on jätkuvalt täielikult pühendunud aastatuhande arengueesmärkide, nende hulgas aastatuhande arengueesmärgi nr 7 (kindlustada keskkonna jätkusuutlikus) sihtmärgi nr 10 (vähendada 2015. aastaks poole võrra inimeste hulka, kellel puudub jätkusuutlik ligipääs puhtale joogiveele), saavutamisele.

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 20. detsembril 2005 allkirjastatud Euroopa arengukonsensuses⁽¹⁾ on loodusressursside nagu vee kaitsmine määratletud vaesuse vähendamise põhimõõtmena. Dokument märgib samuti, et ühenduse integreeritud veeressursside haldamise poliitika raamistiku eesmärgiks on kooskõlas 2002. aasta Johannesburgi ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel vastu võetud aastatuhande arengueesmärkide ja sihtmärkidega tagada igale inimesele piisav varustatus kvaliteetse joogiveega, adekvaatsed sanitaartingimused ning hügieen. Selle poliitilise vahendi edasiseks eesmärgiks on määratleda veeressursi pikaajalise kaitse raamistik, mis hoiaks ära vee kvaliteedi edasise halvenemise ja edendaks säästvat veekasutust.

Ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel avalikustatud ELi veealgatus on ELi ühise soovi väljenduseks läheneda vee ja sanitaarküsimustele innovatiivselt. Algatus aitab kaasa eelpool kirjeldatud poliitiliste eesmärkide saavutamisele järgmiste vahenditega: ettevõtmistele poliitilise pühendumise tugevdamine; tähelepanu keskendamine vee- ja sanitaarteemadega seotud küsimustele kui osale püüdlustest, mille eesmärgiks on vaesuse vähendamine ja säästev areng; täiustatud veehalduse edendamine; regionaalse ja kohaliku tasandi vee haldamise koostöö julgustamine; täiendavate rahastamisallikate leidmine. Samal ajal pakub algatus raamistiku strateegilise vee- ja sanitaarteemalise partnerluse loomiseks Aafrika, Ladina-Ameerika, Vahemere riikidega ja Ida-Euroopa riikidega, Kaukaasia ja Kesk-Aasiaga (EECCA). Algatust toetatakse 500 miljoni euroga 9ndast Euroopa Arengufondist vee jaoks ette nähtud AKV-EÜ vahenditest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt 18. detsembril 2006 vastu võetud arengukoostöö rahastamisvahend⁽²⁾sisaldab toetust veeressursside integreeritud säästvat haldamist, erilise rõhuga ülemaailmsele juurdepääsule puhtale joogiveele ja hügieenile kooskõlas aastatuhande arengueesmärkidega ning veeressursside säästva ja tõhusa kasutamisega, sealhulgas ka põllumajanduslikel ja tööstuslikel eesmärkidel.

Juurdepääs puhtale veele, vee nappus ja puudujääk on ja jäävad ELi peamisteks prioriteetideks nii sise- kui välissuhetes. 14. detsembri 2007. aasta järeldustes⁽³⁾tervitas Euroopa Ülemkogu nõukogu 30. oktoobri 2007. aasta järeldusi ja kutsus komisjoni üles esitama 2008. aastal aruande ning vaatama selle alusel rahvusvahelise mõõtme seisukohast läbi ja arendada edasi ELi strateegiat aastaks 2012.

Lõpetuseks on nõukogu teadlik Aafrika spetsiifilistest puhtale veele juurdepääsu vajadustest. Aafrika-ELi strateegilises partnerluses⁽⁴⁾, mis kiideti heaks 9. detsembri 2007. aasta Lissaboni tippkohtumisel, märgitakse, et veeressursside haldamine ja juurdepääs puhtale veele ning elementaarsele kanalisatsioonile on üliolulised majanduskasvu, vaesuse vähendamise ning aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks. Aafrika ja EL teevad koostööd, et arendada edasi olemasolevat ELi ja Aafrika partnerlust vee- ja kanalisatsiooni valdkonnas üleüldise eesmärgiga rahuldada esmaseid veevarustus- ja kanalisatsioonivajadusi ning aidata kaasa veeressursside täiustatud haldamisele kohalikul, jõgikonna ja vesistu, riigi ja piiriülesel tasandil.

Kas nõukogu võiks anda ülevaate plaanidest liikmesriikide vahelise konsensuse saavutamiseks kaubanduse kaitsevahendite küsimuses?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2008. aasta märtsi osaistungjärgul Strasbourgis.

Teatise „Globaalne Euroopa – konkurentsivõime maailmas” elluviimise raames otsustas komisjon alustada 2006. aastal avalikku arutelu kaubanduse kaitsevahendite kasutamise kohta muutuvas globaalses majanduses, et välja selgitada, kas kaubanduse kaitsevahendite süsteemi oleks võimalik muuta paindlikumaks.

Üheks selle avaliku arutelu järeldustest on, et kaubanduse kaitsevahendite süsteemi kohane funktsioneerimine ei ole vajalik liidu tööstuste kaitsmiseks ebaausa kaubanduse või subsideeritud impordi eest ning avaliku usalduse kindlustamiseks ausasse kaubandusse. Samal ajal tehti kindlaks, et süsteemi teatud elemendid vajavad ümbermodelleerimist.

Nõukogu ettevalmistavates organites 2007. aastal peetud arutelude järel teatas volinik Mandelson 11. jaanuaril 2008, et komisjon ei ole valmis kaubanduse kaitsevahendeid käsitlevate eeskirjade reformimise ettepanekuid tegema seni, „kuni liikmesriigid ei ole saavutanud laialdasemat konsensust selle kohta, millise reformi on nad nõus läbi viima.” Kuivõrd komisjoni ametlik ettepanek puudub, ei ole täiendavaid arutelusid praeguses etapis kavandatud.

Samuti toimusid osana Doha arengukavast maailma kaubandusläbirääkimistel Genfis arutelud dumpinguvastaseid, toetus- ja tasakaalustusmeetmeid, sealhulgas kalandussektori toetusmeetmeid, käsitlevate lepingute ümbersõnastamise üle. Üks ELi eesmärke on tugevdada eeskirjadel põhinevat rahvusvahelist kaubandussüsteemi ja saavutada kokkulepitud eeskirjade ulatuslikum elluviimine kõigi kaubanduspartnerite poolt.

Meetmete läbivaatamise eesmärgiks on konsensuse leidmine, kuid viimane võtab aega, sõltudes samuti võimalikest Genfis toimuvate arutelude tulemustest. Seega ei ole võimalik nõukogule esitatavate komisjoni ettepanekute ajakava veel määrata.

Kas nõukogu võiks broneeringuinfo (KOM(2007)0654), sisenemise-väljumise ning elektroonilise reisiloa süsteemi kasutuselevõttu käsitlevate komisjoni ettepanekute valguses selgitada oma arusaama mõistest „profileerimine” ja konkreetsemalt, kas need süsteemid hõlmaksid seda?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2008. aasta märtsi osaistungjärgul Strasbourgis.

Esiteks soovib nõukogu juhtida austatud parlamendiliikme tähelepanu sellele, et ei ELi, nõukogu ega Euroopa Nõukogu tasandil ei ole profileerimise mõistet määratletud. Oma arvamuses komisjoni ettepaneku kohta Euroopa broneeringuinfo süsteemi loomiseks viitas Euroopa andmekaitseinspektor Euroopa Nõukogu uurimusest võetud profileerimise mõistele ning teatas samaaegselt, et ta on teadlik profileerimise mõiste kohta toimuvatest aruteludest. Veelgi enam, Euroopa andmekaitseinspektor tunnistas, et kõige olulisem ei ole mõiste ise, vaid vastava tegevuse mõju üksikisikutele.

Komisjoni esitatud ettepanek Euroopa broneeringuinfo⁽¹⁾ süsteemi loomiseks ei kehtestata profileerimist, nagu määratletud Euroopa Nõukogu uurimuses. Vastavalt sellele uurimusele on profileerimine oma põhiolemuselt arvutipõhine meetod, mis kasutab andmeanalüüsi, et võimaldada isiku suhtes, keda selle kaudu identifitseeritakse, individuaalsete meetmete kasutusele võtmist.

Ettepanek võimaldab broneeringuinfosüsteemi andmete kasutamist ainult organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastases võitluses, peamiselt, et koguda informatsiooni ja luureteavet isikute kohta, kes võivad olla seotud kriminaalkuritegudega. Samuti võimaldab see broneeringuinfosüsteemi andmete analüüsi. Andmeid uuritakse niinimetatud „riskinäitajate” seisukohast, eesmärgiga hinnata reisija kujutatavat riski. Vastavad riskinäitajad põhinevad tõendusmaterjalil, mida on saadud raportitest, näiteks luureraportitest, ja varasematest näidetest. Kuna kuriteokoosseisud võivad liikmesriigiti erineda, määratletakse riskinäitajad liikmesriikide tasandil. Komisjoni ettepanek välistab sõnaselgelt võimaluse rajada riskinäitajad tundlikele andmetele nagu rahvuslik päritolu ja usulised tõekspidamised, juhul kui broneeringuinfosüsteemi andmed sellist informatsiooni sisaldavad. Nõukogu tahab siiski rõhutada, et komisjoni ettepaneku artikli 3 lõikes 5 öeldakse sõnaselgelt, et broneeringuinfo üksused ja pädevad asutused ei tohi võtta tarvitusele rakendusmeetmeid üksnes automatiseeritud broneeringuinfosüsteemi andmetöötluse põhjal. Teiste sõnadega, rakendusmeetmeid broneeringuinfosüsteem andmete põhjal, sealhulgas otsuseid üksikisikute suhtes, ei või langetada ilma inimfaktorit arvestamata, seda peavad tegema õiguskaitseorganid.

13. veebruaril 2008 esitles komisjon teatist järgmiste Euroopa Liidu piirihaldusmeetmete ettevalmistamise kohta ⁽²⁾. Teatises esitatakse aruteluks võimalikud uued piirihaldusvahendid, sealhulgas võimaliku sisenemise-väljumise süsteemi rajamise liikmesriikide kodanikeks mitteolevate isikute jaoks ning võimaliku elektroonilise reisiloa süsteemi rajamise. Sellest hoolimata ei ole senini vastavaid üksikasjalikke õigusloomeettepanekuid tehtud. Teatist, koos komisjoni 13. veebruaril 2008. aastal välja antud teatistega, täpsemalt „Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) loomise analüüs”⁽³⁾ ja „Aruanne hinnangu kohta Euroopa välispiiride agentuuri (FRONTEX) senisele tegevusele ja edasisele arengule”,⁽⁴⁾ käsitletakse 11. ja 12. mail 2008. aastal Brdos, Sloveenias toimuval ministrite konverentsil väljakutsete kohta ELi välispiirihalduses.

Pühapäeval, 10. veebruaril asus grupp Istria pagulasi teele, et asetada mälestuseks loorberipärg ning avaldada austust 97 maksuametnikule, kes deporteeriti Jugoslaavia partisanide poolt (peamiselt Campo Marzio [Trieste] ametist) ja visati Roditti küla lähedal kraavi.

Kas nõukogu leiab, et ta peaks, teades Sloveenia politsei ähvardavast käitumisest (kes, rikkudes Schengeni lepinguid, peatas Pese piiriületuspunktis bussi, milles pagenduses elavad isikud reisisid Roditti ja seejärel Capodistriasse) ning võttes arvesse ELi ühinemisest Sloveeniale (riik, mis praegu on ELi eesistujariigiks) tulenevaid kohustusi, uurima seda skandaalset politsei käitumisjuhtumit? Kas nõukogu leiab, et politsei kasutatud hirmutamistaktika tuleb hukka mõista?

Kas nõukogu ei leia, arvestades, kui ebademokraatlikult ja õigustamatult koheldi gruppi ELi territooriumil rahumeelselt rändavaid Euroopa kodanikke (konkreetsel juhul itaallasi), et tuleks võtta tarvitusele meetmed, mis kindlustaks Schengeni lepingute (mis on allkirjastatud ka Sloveenia poolt) täitmise?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2008. aasta märtsi osaistungjärgul Strasbourgis.

Intsident, millele proua Muscardini viitab, kuulub vastava liikmesriigi ametivõimude pädevusse, see tähendab Sloveenia ametivõimude pädevusse. Euroopa Liidu lepingu artikli 33 kohaselt on avaliku korra säilitamine ja sisejulgeoleku kaitsmine liikmesriikide kohustus.

Sel põhjusel nõukogu proua Muscardini küsimust ei arutanud.

Kui just ei juhtu, et USA võimud kohaldavad kõige elementaarsemat õiglust, möödub selle aasta 12. septembril 10 aastat ajast, mil António Guerrero, Fernando Gonzalez, Gerardo Hernández, Ramon Sabañino ja René González vangistati USAs ebaõiglaselt; need mehed on Kuuba patrioodid, kes astusid välja oma riigi kaitseks, et lõpetada Kuuba jätkuv ohvriks olemine terroristlikele tegevustele, mida on toetanud ja ellu viinud organisatsioonid peakorteritega Miamis. Peab rõhutama, et ÜRO tööpartei leidis 27. mail 2005, et nende viie USAs vangistatud Kuuba kodaniku suhtes langetatud otsused „ei võetud vastu objektiivsuse ja erapooletuse tingimustes” ning et Atlanta Üheteistkümnenda Ringkonna apellatsioonikohus otsustas 9. augustil 2005 ühehäälselt Miamis langetatud otsused tühistada. Viimased üheksa aastat on need viis Kuuba patriooti olnud ohvriks lugematule arvule ebaseaduslikele tegudele, vastuvõetamatule ja ebainimlikule karistusele, rõhumistele ja väljapressimistele, kõige elementaarsemate inimõiguste mitteaustamisele ning USA administratsiooni poolt talumatutele ja julmadele takistustele ja piirangute seadmisele nende perekonnaliikmete, sealhulgas nende naiste ja tütarde, külaskäikude võimaldamise suhtes.

Mida kavatseb nõukogu teha selleks, et saavutada nende USA vanglates vangistatud viie patriootliku Kuuba kodaniku kõige elementaarsemate inimõiguste, eriti õiguse kohtuda nende perekondadega, õiguse nende kohtuotsuste tühistamiseks, õiguse õiglasele kohtupidamisele, austamine ning nende vabastamine?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2008. aasta märtsi osaistungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu on teadlik, et USA ametivõimud ei ole mõnel juhul lubanud perekonnaliikmetel ja teistel isikutel, sealhulgas Euroopa Parlamendi liikmetel, omada viie Kuuba kodanikuga, kelle USA on vangistanud kui spioonid, kontakti. Siiski ÜRO meelevaldse kinnipidamise töögrupi andmete kohaselt on suurele enamusele perekonnaliikmetest viisad oma sugulaste külastamiseks väljastatud.

USA kohtu tehtud otsus on selle riigi pädevuses olev siseküsimus. Selles asjas on kohtumenetlus veel pooleli, mistõttu ei ole kohtuotsus veel lõplik. Seega ei saa nõukogu selles asjas kommentaare anda. Otsus viisade väljastamiseks riigi territooriumile sisenemiseks langeb samuti selle riigi sisepädevusse. Kuivõrd enamik viisataotlusi on heaks kiidetud ja ei saa väita, et sugulastele regulaarselt keelatakse külastused, ei saa nõukogu väita, et on toimunud vangistatute või nende perekondade inimõiguste rikkumine. Veelgi enam – konsulaarsuhete Viini konventsioonis on nähtud ette, et iga riik on vastutav oma kodanike õiguste ja huvide kaitsmise eest välismaal.

Nõukogu kinnitab oma täielikku pühendumust austada kõigi kodanike inimõigusi.

Kas nõukogu annab täieliku toetuse Euroopa Nõukogu küberkuritegevust käsitlevale konventsioonile?

Kui ei, siis miks?

Kui jah, siis mida teeb nõukogu julgustamaks mitte vähemat kui neljateistkümmet oma liikmesriikidest ratifitseerima konventsiooni – Austriat, Belgiat, Tšehhi Vabariiki, Saksamaad, Kreekat, Iirimaad, Itaaliat, Luksemburgi, Maltat, Poolat, Portugali, Rootsit ja ühte, mida ma tunnen kõige paremini, Ühendkuningriiki?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2008. aasta märtsi osaistungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu toetab Euroopa Nõukogu küberkuritegevust käsitlevat konventsiooni täielikult ja on vastu võtnud raamotsuse infosüsteemide vastu suunatud rünnete kohta, mille sõnastus on sarnane konventsiooni omaga.⁽¹⁾ See raamotsus, mille rakendamise tähtaeg lõppes 16. märtsil 2007, võib samuti olla liikmesriikidele stiimuliks Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimiseks. Konventsiooni ratifitseerimine on siiski liikmesriikide pädevuses.

Komisjon kuulutas oma alkoholistrateegia välja 2006. aasta sügisel. Selles väideti, et alkohol on rahvatervise probleem. Vaatamata sellele on komisjon esitanud ettepaneku veinitootmise kohta KOM(2007)0732, mis on strateegia vaimuga täielikult vastuolus. Kui minu arusaamine on õige, siis nõukogu leidis, et alkoholipoliitika peaks olema oluliselt rangem ja kasutas oma järeldustes tugevaimat tooni. Milline on nõukogu arvamus komisjoni teatisest alkoholistrateegia kohta ja kuidas peaks strateegiat kohaldama?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2008. aasta märtsi osaistungjärgul Strasbourgis.

30. novembri 2006. aasta kohtumisel tervitas nõukogu komisjoni teatist Euroopa Liidu strateegia kohta liikmesriikide toetamiseks alkoholist põhjustatud kahju vähendamisel, mis on suureks sammuks edasi liidu üldise ja koordineeritud lähenemise loomise suunas, millega lahendada ülemäärase alkoholitarbimise kahjustava mõju probleemi tervisele ja heaolule Euroopas. 2007. aastal loodi strateegia elluviimiseks alkoholi ja tervise foorum, mille üleüldiseks eesmärgiks on luua ühine lähtekoht kõigile huvirühmadele, kes tegelevad ELi tasandil alkoholiga seotud kahju vähendamise meetmete edendamisega.

Nõukogu on liikmesriikidel tungivalt soovitanud anda täielik toetus komisjoni strateegiale ja edendada selle rakendamist riigi ja liidu tasandil.

Veelgi enam, nõukogu on rõhutanud vajadust leida laialdased, terviklikud ja koordineeritud vahendid alkoholiga seotud kahju ärahoidmiseks rahvatervisele ning ohutusele kõigis asjakohastes poliitikavaldkondades, nagu näiteks uurimistöö, tarbijakaitse, transport, reklaamindus, turustustöö, sponsorlus, aktsiisimaksud ja teised siseturuvaldkonnad.

Nõukogu on tungivalt soovitanud komisjonil jätkata liikmesriikide toetamist nende püüdlustes säilitada, tugevdada ja arendada riiklikke alkoholipoliitikaid alkoholiga seotud kahju vähendamiseks ning alates 2008. aastast teavitada regulaarselt oma edusammudest ELi strateegia rakendamisel ning samuti tegevustest, mida liikmesriigid raporteerivad selleks, et võimaldada nõukogul saavutatud tulemusi hinnata. Samuti on nõukogu palunud komisjonil välja arendada mõõdetavad põhiindikaatorid, et jälgida alkoholiga seotud kahju vähendamise progressi liidu tasandil.

Niipea kui aruanne on kättesaadav, informeerib eesistujariik sellest nõukogu ja võtab vastu otsuse edasiste kohaste meetmete kohta.

21. detsembril 2007 laiendati Schengeni lepingute kohaldamisala Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele. Uued liikmed on täielikult täitnud Schengeni nõuded ja seega tõestanud, et nad on väärt olema võrdväärsed partnerid teiste Euroopa riikide kõrval.

Vene riigiduuma välissuhete komitee esimees, Konstantin Kossatšov on avalikult teatanud, et kuna mitmetel Vene kodanikel on tõkestatud Eestisse sisenemine, võib Venemaa vastata piirangutega sisenemisele enda territooriumile, kusjuures piirangud oleksid suunatud nende Schengeni riikide kodanike vastu, kus Venemaa kodanikud on vastavalt nende riikide veendumusele lülitanud nn musta nimekirja. Näitena nimetas ta õpilase Mariana Skvortsova juhtumi. Tema viisa tühistati Eesti viisaregulatsiooni rikkumise tõttu. Milline on nõukogu arvamus Venemaa ähvarduse osas piirata Schengeni riikide kodanike sisenemist Venemaale? Kuidas ta vastab võimalikele Venemaa vastukäikudele, kui ühe Schengeni riigi kodaniku õiguseid piiratakse teise Schengeni riigi seadusliku piiri- ja julgeolekupoliitika tõttu?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2008. aasta märtsi osaistungjärgul Strasbourgis.

Schengeni koostööst osavõtvate liikmesriikide poolt viisade väljastamise tingimused on sätestatud viisasid käsitlevates ühistes konsulaarjuhistes diplomaatilistele ja konsulaaresindustele (CCI)⁽¹⁾; tingimused kolmandate riikide kodanike sisenemisele Schengeni kehtivusalale on sätestatud Schengeni piirieeskirjades.⁽²⁾.

Nõukogu on teavitatud, et Vene Föderatsiooni ja Euroopa Ühenduste vahel toimunud lepingu haldamise ühiskomitee⁽³⁾ kohtumisel informeerisid komisjoni esindajad Venemaa ametiasutusi viisade väljastamisele kohalduvatest kokkulepetest.

Nõukogu ei ole teadlik Vene Föderatsiooni territooriumile sisenemise piirangutest, mida Venemaa ametiasutused kavatsevad kohaldada teatud liikmesriikide kodanike suhtes.

Veelgi enam, nõukogu ei ole tuttav juhtumi asjaoludega, millega küsimus seotud on.

Kas ministrite nõukogu kavatseb kasutada Gaza tsooni puhul samu meetodeid ja mehhanisme, mida kasutati, et võimaldada saavutada Kosovol iseseisvus?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2008. aasta märtsi osaistungjärgul Strasbourgis.

Vastuseks küsimusele parlamendiliikmelt, kes tõstatas Gaza küsimuse seotuna olukorraga Kosovos, asub nõukogu seisukohale, et Gaza küsimust ei saa mingil juhul võrrelda olukorraga Kosovos.

14. detsembril 2007 asutas Euroopa Ülemkogu iseseisva „analüüsirühma”.

Kas eesistujariik saaks anda informatsiooni olukorra kohta: kas analüüsirühm on juba asutatud, kes on selle liikmed, kuidas nad valiti, millised on rühma tegevuse finantseerimisallikad, millised on selle tegevusalad ja millist tulemust oodatakse? Mida saab analüüsirühm ette võtta sellist, mida konventsioon ja kõigi ELi kodanike poolt valitud Euroopa Parlament ei saa?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2008. aasta märtsi osaistungjärgul Strasbourgis.

Nõuanderühm, millele proua Budreikaitė viitab, asutati Euroopa Ülemkogu poolt selle 14. detsembri 2007. aasta kohtumisel. Samal kohtumisel nimetas ülemkogu selle esimehe ja kaks aseesimeest ning kutsus neid esitama nimekirja võimalikest liikmetest, keda kaaluda Euroopa Ülemkoja poolt Prantsusmaa eesistujariigiks olemise ajal.

Rühma tegutsemisala, ülesehitus ja ajakava, mille Euroopa Ülemkogu leppis samuti kokku 14. detsembri 2007. aasta kohtumisel, on fikseeritud selle kohtumise järeldustes.

Seega teeb eesistujariik ettepaneku, et austatud parlamendiliige otsiks täiendavat informatsiooni nõuanderühma kohta nendest järeldustest.

EL sõlmib regulaarselt kalanduskokkuleppeid vaeste arenguriikidega väljaspool ELi. Neid kokkuleppeid kritiseeritakse sarnaselt nii keskkonnaliikumiste kui ka abiorganisatsioonide poolt. Kalanduskokkulepped sõlmitakse peamiselt Aafrika riikidega. Kokkulepped annavad Euroopa kalalaevastikele õiguse kalastada nende riikide vetes. Kriitikud leiavad, et kalanduskokkulepped aitavad kaasa maailma kalavarude ammendumisele ja jätavad arenguriikide kohalikud kalurid ilma sissetulekuallikast.

Kas eesistujariik nõustub pideva kolmandate riikidega sõlmitud kalanduskokkulepete kriitikaga? Kas eesistujariik kavatseb teha mis tahes algatusi kalanduskokkulepete moderniseerimiseks ja pikemas perspektiivis tühistamiseks?

Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2008. aasta märtsi osaistungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu on ühenduse poolt kolmandate riikidega sõlmitud kalanduskokkulepete kriitikast teadlik, ja tahab rõhutada, et nõukogu järeldused kalandusalaste partnerluslepingute kohta⁽¹⁾ on loonud alates 19. juulist 2004 poliitilise raamistiku nende kokkulepete sõlmimiseks.

Nende lepingute vastuvõtmisega muutusid kõik kalanduskokkulepped kalanduspartnerluskokkulepeteks. Selle poliitilise raamistiku peamised punktid näevad ette, et ühenduse alused omavad kalavarude ülejäägile vastava kolmanda riigi vetes juurdepääsu ning et osa ühenduse rahalisest panusest tuleb jaotada kohaliku kalatööstuse arendamise meetmetele.

Kõigi kalanduspartnerluskokkulepete raames on loodud ühiskomitee, mis jälgib ja hindab kokkuleppe elluviimist ning rakendab riigis, millele ühendus on rahalise toetuse eraldanud, kalanduspoliitikat. Ühiskomitee võib samuti otsustada võimalike muudatuste üle kokkulepetes, mis tuleb seejärel lepingupoolte poolt ratifitseerida. Need ühiskomiteed kohtuvad vähemalt korra aastas.

Nõukogu ei ole teadlik, kas komisjon kavatseb esitleda uut teatist ettepanekuga kalanduspartnerluskokkulepete olemuse muutmiseks.

Hiljutine statistika näitab, et 2004. aastal osales doktoriõppes liidu tasandil vaid 3,3% üliõpilastest. Võttes aluseks doktoriõppe üliõpilaste arvu võrdluse üliõpilaste koguarvuga olid Tšehhi Vabariik, Austria ja Soome oma 7%-iga esikohtadel ning enam kui 50% ELi doktoriõppe üliõpilastest pärinesid Prantsusmaalt, Suurbritanniast ja Hispaaniast.

Me kõik Euroopas teame, kui olulist osa mängivad doktoriõpingud teadmuspõhise majanduse loomises. Kolmanda astme hariduse edendamine ja doktoriõpingud võimaldavad ettevõtetel luua kõrge kvalifikatsiooniga ja produktiivseid töökohti.

Ma sooviksin komisjonilt küsida, milline on komisjoni strateegia, et kindlustada ja toetada liikmesriikidel doktoriõppekavade atraktiivsuse suurendamist ning selle kaudu võimaldada neil arendada innovatsioonitegevuse ja uurimistöö võimekust ning milline on komisjoni strateegia, et kindlustada inseneriteaduste doktoriõppe üliõpilaste arvu kasv?

Arv 3,3%, millele austatud parlamendiliige viitab, puudutab üksnes doktoriõppe üliõpilasi ja teisi teadustöö üliõpilasi. See ei hõlma magistritaseme aspirantuuriüliõpilasi. Kui ka nemad arvesse võtta, on pilt märksa säravam, kuivõrd aspirantuuriüliõpilaste arv kasvab kiiresti.

Üldistatuna kasvavad doktoritaseme osalusmäärad ELis püsivalt ning on kõrgemad kui USAs või Jaapanis. Siiski erinevad doktoriõpingute üliõpilaste protsentuaalsed määrad ja absoluutarvud oluliselt ELi riikide vahel. Mõnes riigis, kus doktoriõppe üliõpilaste protsent on kõrge, on kõrgharidust omandavate üliõpilaste arv üldiselt madalam, nii et doktoriõppe üliõpilaste koguarv ei ole suhtes rahvastikuga väga kõrge.

Selleks et suurendada aspirantuuriüliõpilaste arvu inseneriteaduses, on oluline esiteks suurendada lõpetajate arvu matemaatikas, teadustes ja tehnoloogias (MST). Seetõttu on komisjon välja pakkunud haridusnõukogu poolt 2003. aasta mais vastu võetud etaloni, mille eesmärgiks on 2010. aastaks „suurendada matemaatikas, teadustes ja tehnoloogias lõpetajate arvu 15% võrra” ja „suurendada soolist tasakaalu”. Kui esimene eesmärk on juba saavutatud, siis soolise tasakaalu osas on edasiminek väga väike – naiste osakaal on vähesel määral tõusnud 2000. aasta 30,7%lt 31,2%le 2005. aastal.

Komisjon koordineerib riikide vahel MST hariduse valdkonnas heade tavade ning kogemuste vahetust töökava „Haridus ja koolitus 2010” raames. 2006. aastal moodustas komisjon 13 riigist koosneva klastri, mille eesmärgiks on jälgida Euroopa MST etaloni ja edendada, eriti naiste seas, MST õpinguid ja vastavat karjääri. Samuti aitab see kaasa teadusspetsialistide ettevalmistamisele Barcelona eesmärgi saavutamiseks, milleks on rahvuslikust koguproduktist (GDP) 3% kulutamine uurimistööle.

MST on samuti üks kaheksast elukestva õppe võtmeerialast (parlamendi ja nõukogu 2006. aasta detsembri soovitus) ning on elukestva õppe programmi 2008. aasta projektikonkursi prioriteetteemaks. Veelgi enam, teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi raames avaldatakse 2008. aasta märtsis projektikonkurss, mille projektides tegeletakse innovaatiliste meetoditega teadushariduses põhi- ja keskkooli tasemel Euroopas järjena Rocardi raportile teaduse ja hariduse kohta.

Elukestva õppe tähtsust tunnustatakse kõigis ELi riikides. Täiskasvanuharidus tagab tööturul paindlikkuse ja tööga kindlustatuse, viies ELi riikides positiivsete sotsiaalsete ja majanduslike muutusteni. Haridus- ja koolitusreformides on toimunud oluline edasiminek, kuid osad ELi riigid ei arenda ikka veel innovaatilisi õppeprogramme või ei taga nende programmide kiiret, kvaliteetset ja tõhusat rakendamist ja rahastamist. Ilmselgelt ei viida informaalset ja mitteformaalset õpet ellu piisavalt kiiresti.

Millised algatused on komisjon teinud ja milliseid algatusi kavatsetakse teha tulevikus, et vähendada lõhet programmi passiivselt ja aktiivselt rakendatavate riikide vahel?

Selleks et mõjutada täiskasvanuhariduse olukorda Euroopas kehtestab komisjon võrdlusalused, kohaldab avatud kooskõlastusmeetodit ja arendab näidisvahendeid ja teatiseid. Lisaks antakse elukestva õppe programmi raames rahalist toetust.

2003. aastal on EL juba sätestanud võrdlusaluse, et parandada ja jälgida täiskasvanuhariduses ja -koolituses osalemist. Eesmärk on viia täiskasvanute (vanuses 25–64) elukestvas õppes osalemine 2010 aastaks 12,5%ni. Veelgi enam, alates 2003. aastast on sama täiskasvanute elukestvas õppes osalemise suurendamise eesmärk olnud samuti osaks Euroopa tööhõivestrateegiast.

ELi tasandil on hariduses ja koolitustel osalemine tõusnud 7,1%-ilt 2000. aastal 9,6%-le 2006. aastal. 2006. aastal osales haridus- ja koolitustegevuses keskmiselt 9,6% eurooplastest vanuses 25–64 eluaastat. Tulevikus peab edasiminek olema kiirem ning vaja on paljude ELi riikide lisapingutusi, et saavutada etaloni, milleks on 12,5%line osalusmäär 2010. aastal.

Parimate tulemustega riigid on Rootsi, Taani, Ühendkuningriik ja Soome, kellele järgnevad Holland, Sloveenia ja Austria. Ülejäänud ELi riikide näitajad on endiselt alla Euroopa keskmise 12,5%.

Riikide vahel eksisteerivad olulised erinevused, ulatudes üle 30%lisest osalusmäärast mõnes riigis kuni napilt üle 1% teistes.

Keskmiselt osalesid naised hariduse omandamises enam kui mehed (2006: 10,4% naised: 8,8% mehed) ning kõrgharidusega täiskasvanud osalesid elukestvas õppes oluliselt rohkem kui madala kvalifikatsiooniga täiskasvanud. Osalemine väheneb samuti vanuse tõustes.

Selleks et täiskasvanute elukestvat õpet veelgi edendada ja vähendada lõhet aktiivselt ja passiivselt elluviivate riikide vahel, on komisjon võtnud täiskasvanukoolituse kohta vastu kaks teatist. Esimeses 2006. aasta teatises „Kunagi ei ole hilja õppida” visandab komisjon üldise lähenemise täiskasvanukoolituse sektori arengutele ja vajadustele. Teine, 2007. aasta septembri teatis „Õppida võib alati” kujutab endast Euroopa tegevuskava täiskasvanuhariduse kohta.

Komisjon analüüsib tegevuskava koostöös liikmesriikidega rakendades riiklike reformide mõju täiskasvanuharidusele. Kuivõrd täiskasvanuhariduse sektor puudutab kõiki teisi haridusvaldkondi, on oluline analüüsida arengu mõjusid nendes valdkondades ja nende suhestumist täiskasvanuhariduse sektoriga. Enamik liikmesriike arendavad riikliku kvalifikatsiooniraamistiku, mis on seotud Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga elukestva õppe valdkonnas. Need arengud on keskendatud viisidele, kuidas hõlbustada juurdepääsu, progressi ja teadmussiiret ning on seega potentsiaalselt olulised täiskasvanutele kvalifikatsioonisüsteemide avamiseks. Samuti töötab komisjon olemasolevatele headele tavadele tuginedes välja standardeid täiskasvanuhariduse töötajatele ja kvaliteedi tagamise mehhanisme. Liikmesriike julgustatakse seadma sihtmärke, et tõsta täiskasvanute oskuste taset ja kiirendada hindamisprotsessi ning tunnustada informaalset ja mitteformaalset haridust riskigruppidele. Lõpetuseks teeb komisjon ettepaneku määratleda tuumikandmed täiskasvanuharidussektori võrreldavuse parandamiseks.

Lisaks sellele poliitikale annab elukestva õppe programm ja konkreetsemalt selle sektoraalne programm „Grundtvig” rahalist toetust riikidevahelistele projektidele täiskasvanuhariduse valdkonnas.

Hiljuti avaldas komisjon brošüüri 20 silmapaistva Grundtvigi projekti kohta – „Grundtvigi edulood”. See brošüür esitleb parima ellurakendamise näiteid ning julgustab teisi sidusrühmi neid häid näiteid järgima. Brošüüri on võimalik alla laadida aadressilt:

(http://ec.europa.eu/dgs/education_culture/publ/pdf/grundtvig/success-stories_en.pdf

Ka teised sektoraalsed elukestva õppe programmid võivad oma reguleerimisalas täiskasvanuharidust hõlmata: näiteks Leonardo da Vinci programm on määratlenud ühena oma mitmepoolsete projektide prioriteetidest ajavahemikul 2008–2010 „tööturul osalevate täiskasvanute oskuste arendamise”.

EÜ asutamislepingu artikli 151 lõikes 1 nõutakse, et ühendus „aitab kaasa liikmesriikide kultuuri õitsengule, ühtlasi respekteerides nende rahvuslikku ja regionaalset mitmekesisust ning samal ajal rõhutades ühist kultuuripärandit”. Sellele vaatamata suundub toetus ELi abiprogrammidest kultuuri ettevõtmistele momendil praktiliselt eksklusiivselt „kõrgkunsti” projektidele. Toetuseid saavad teatrid, muuseumid ja kontserdid, samas kui rahvuskultuuri säilitamisele pühendunud ühingud kaotavad vahendeid. See juhtub vaatamata sellele, et sellised ühingud ei ole mitte ainult ammu asutatud oluliste Euroopa kultuuri aspektide kaitsjad vaid ka enamasti organiseeritud riikidevahelisel põhimõttel ning nende iga-aastased üritused on väga populaarsed.

Kas komisjon on sellest faktiliselt võrdlemisi ühekülgsest patronaažipoliitikast teadlik? Kuidas ta plaanib seda tulevikus ära hoida?

Perioodi 2007–2013 kultuuriprogramm loodi pärast konsulteerimist kultuurisektori osalejatega. Programmi aluseks on kultuurivahendajate vajadused. Nende soovituste kohaselt erineb kultuuriprogramm selle eelkäijast oma paindlikuma iseloomu ja avatuse poolest Euroopa kultuurilisele mitmekesisusele ning kõigile selles valdkonnas tegutsevatele kodanikuühiskonna organisatsioonidele.

Programm on olnud töös üksnes üle aasta ja täieliku pildi andmiseks tegevusest, mida programmist rahastatakse, on liiga vara. Sellele vaatamata on paigas infosüsteem, et anda tulevikus ülevaade valitud projektidest, nende olemusest, mahust, eesmärkidest ja arvust.

Eelmise programmi ajal oli mitme projekti sisuks siiski juba eri rahvuslikud traditsioonid, eriti muusikas ja tantsus. Sellised üritused toovad eri Euroopa kultuurid kokku ja on, nagu austatud parlamendiliige õigesti märkis, selles mõttes traditsioonilised.

Komisjon kuulab kultuurisektori sidusrühmi hoolikalt ning on võtnud nende vaateid arvesse ja muutnud uue programmi konkursitingimusi. Komisjon loodab, et tulevikus on edukate projektide ring veelgi laiem.

Mis puutub ühtekuuluvuspoliitika raames kultuuriinvesteeringuteks jne antavasse abisse, siin on vastav algatus liikmesriikide, mitte komisjoni teha.

On selge, et momendil on kliimamuutuste tõhus lahendamine kahtlemata Euroopa oluline päevakorrapunkt, aga kas komisjon võiks selgitada, kuidas ja millisel määral kajastub Euroopa eriline mure nendes küsimustes rahvusvahelistes kaubandusläbirääkimistes?

Veelgi enam, kuidas saab komisjon kindlustada, et ülemaailmne konsensus laialdase ja õiglase 2012. aasta järgse kliimamuutuste raamistiku kohta, nagu sätestatud Bali Konverentsil 2007. aasta detsembris, saab osaks ülemaailmsest kaubandusläbirääkimiste päevakorrast?

Kliimamuutused on ülemaailmne prioriteet, mis nõuab kiiret globaalset sekkumist. Parim viis saavutamaks tõhusat ja kollektiivset tegutsemist on kliimamuutuste alane kokkulepe. See on põhjus, miks ELi peamiseks eesmärgiks on kindlustada, et läbirääkimised, mis algatati 2007. aasta detsembris Balis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) alusel laialdase ja ambitsioonika 2012. aasta järgse kliimakokkuleppe sõlmimiseks (kavatsetakse viia lõpule 2009. aasta lõpuks), oleksid edukad.

See ei ole vajalik mitte ainult keskkonnahuvide vaatepunktist, vaid samaväärselt kaubanduse ja konkurentsivõime perspektiivist, kuivõrd on selge, et parim viis kaubanduslike lahkhelide ja ka konkurentsivõimelisuse murede ära hoidmiseks on leppida rahvusvaheliselt kokku kliimamuutuste raamistikus.

Kaubanduspoliitika peaks olema kooskõlas ülemaailmsete kliimamuutuste läbirääkimiste vajaduste ja nähtustega ning andma, kus vaja, vastuseid sünergia maksimeerimiseks ning kaubanduse ja keskkonna vahel vajaliku vastastikuse toetuse kindlustamiseks. Konkreetsemalt peaks edasi töötama, et suurendada kaubanduse positiivset panust kliimamuutustega tegelemisel, seoses nii kergendavate asjaolude kui ka kohanemisvajadustega. Tugevalt peaks toetama tariifsete ja mittetariifsete keskkonnakaupade ja teenuste liberaliseerimist, kuna see aitab kaasa vajalike keskkonnatehnoloogiate kasutamisele ja nendele juurdepääsule.

See on Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) käimasolevate mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste voorus hiljuti ELi-USA poolt esitatud keskkonnakaupade ja teenuste liberaliseerimise ettepaneku eesmärgiks. See kutsub teisi riike üles esitama arutamiseks konkreetseid ettepanekuid kaupade ja teenuste osas.

Veelgi enam, nagu ka praeguse WTO vooru Doha ministrite deklaratsioonis kajastatud, saab ja peaks kaubanduspoliitikate keskkonnaalane hindamine (nagu näiteks ELi säästva arengu ekspertiisid) ära hoidma või vähemalt leevendama laiendatud kaubanduse ükskõik milliseid negatiivseid mõjusid.

Samuti võib esile tuua, et EL püüab lisada uue põlvkonna vabakaubanduskokkulepetesse peatükki kaubanduse ja säästva arengu kohta. Me püüame hõlbustada keskkonnasõbralike kaupade, teenuste ja tehnoloogiate kaubandust ning edendada rahvusvaheliselt kokkulepitud keskkonnastandardite rakendamist. Samuti püüame me luua foorumit, kus arutada, sealhulgas koos kodanikuühiskonnaga, säästva arengu küsimusi.

Üldisemalt algatas Indoneesia Balis UNFCCC konverentsi raames ministrite tasemel mitteametliku dialoogi kaubanduse ja kliimamuutuste teemal. See peaks aitama kaasa ühise arusaama loomisele kaubanduspoliitika ja kliimamuutuste alaste püüdluste vahelisest seosest, arvestades nende arengudimensiooni.

Riiklikud investeerimisfondid, mille hallata on hinnanguliselt 2,9 triljonit USA dollarit, on viimasel ajal silmapaistvalt kasvanud ning esile kerkinud kui olulised globaalsed investorid. Riiklike investeerimisfondide operatsioonid on peamiselt läbipaistmatud ning investeerimisotsused omavad tihti poliitilist või rahvuslikku värvingut.

Kas komisjon on eeltoodut arvesse võttes kujundanud selge poliitika seoses kaubandusküsimustega, mis puudutavad riiklikke investeerimisfonde?

Komisjon jälgib riiklike investeerimisfondide tegevust ning tegeleb hoolikalt selle valdkonna hiljutiste arengute seirega.

27. veebruaril 2008 võttis komisjon selles asjas vastu teatise⁽¹⁾.

Teatis identifitseerib ja selgitab riiklike investeerimisfondide poolt tõstatatud küsimusi. Seda tehes püüab komisjon vastata muredele seoses riiklike investeerimisfondidega. Komisjon selgitab ELi ootuseid riiklike investeerimisfondide haldamisele ja läbipaistvusele. Need ootused peaksid aitama kaasa nii selles küsimuses ühise ELi lähenemise väljatöötamisele kui ka aruteludele, mis toimuvad rahvusvahelisel tasandil, nagu näiteks Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni raames (OECD). Teatis ei tee ettepanekut mis tahes õigusakti vastuvõtmiseks.

Üldiselt tuletab komisjon meelde, et investeeringutele avatuse julgustamine ja kapitali vaba liikumine on olnud pikaajalisteks ELi eesmärkideks ning on ELi edu võtmeks aina enam globaliseeruvas rahvusvahelises süsteemis. Liikmesriikidel on õiguslikud ja regulatiivsed vahendid, et jälgida ja sekkuda riikliku julgeoleku kaalutlustel. Seega, mis tahes Euroopa vastus muredele, mis on tekkinud seoses riiklike investeerimisfondide investeeringutega, peaks säilitama seda tasakaalu ja hoiduma andmast signaali, et Euroopa ei ole enam seaduskuulekatele investoritele avatud.

Kas Euroopa Komisjon saab teha üldise avalduse, mis kirjeldaks maailma kaubandusläbirääkimiste praegust seisu?

Nagu austatud parlamendiliige teab, otsustati 2005. aasta Hongkongi ministrite kohtumisel esimesena arutada kokkulepet üksikasjade kohta kaubandus- ja tööstustoodetes (või WTO žargoonis „NAMA” ), mis eelneks lõplikule, kõiki läbirääkimisel olevaid küsimusi hõlmavale, kokkuleppele. Üksikasjade kokkuleppe eesmärgiks on jõuda kokkuleppele peamistes arvudes seoses tariifide ja põllumajanduse puhul ka toetuste vähendamisega. Kokkuleppe saavutamise tähtaega on mitu korda edasi lükatud. Praeguseks on jõutud selleni, et järgmisel nädalal püütakse fikseerida üksikasjade kokkuleppe elemendid, kuid selle saavutatavus on senini ebaselge.

2008. aasta veebruari keskel avaldasid WTO põllumajanduse ja NAMA läbirääkimisrühma esimehed läbiräägitud dokumentide parandatud versioonid. Need peaksid lõpptulemusena moodustama baasi üksikasjade kokkuleppe läbirääkimistele ministrite tasemel. Seoses nimetatud kahe dokumendiga on siiski põhimure see, et need ei anna piisavat kindlust, et nõutava tasakaalu saavutamine põllumajanduse ja NAMA vahel on võimalik.

Põllumajanduse valdkonnas oleme me seotud kolmandate riikidega viisil, mis vastab nende ambitsioonidele, kuid mis jääb 2003. aasta ühise põllumajanduspoliitika reformi raamistikku. Isegi kui edasised küsimused tuleb veel selgeks teha ja nendes kokku leppida, on võimalik need eesmärgid saavutada praeguste põllumajanduse läbirääkimisrühma esimehe ettepanekute põhjal.

Selline lähenemine põhineb siiski arusaamisel, et läbirääkimised kujutavad endast tervikut ning et mööndused ühes valdkonnas peaksid olema tasakaalustatud kasuga teistes valdkondades. Mis puudutab tööstuskaupu, siis on esimees kahjuks otsustanud välja anda parandatud teksti, mis alandab soovitud saavutuste ambitsioonikust. EL ei saaks aktsepteerida kokkulepet, mis ei täida Doha Arengukava mandaati ja mis näiteks ei looks reaalseid uusi võimalusi tööstuskaupade kaubanduses. Vastav seisukoht on tehtud selgeks ka teistele WTO liikmesriikidele. Olgugi et me aktsepteerime, et suurem osa arenguriikidest peaksid võtma selles voorus vaid kergeimaid kohustusi, usume, et tõusvad majandused nagu Hiina, Brasiilia või India peaksid vastavalt oma arengutasemele andma tähendusrikka panuse, mis seisneks nende turgudele uute juurdepääsuteede avamises.

ELi seisukohaks on, et üksikasjade kokkuleppeni peaks jõudma selle kevade jooksul. Tuleks meeles pidada, et üksikasjade kokkulepe ei ole veel lõplik kokkulepe. See lahendaks põllumajanduse ja kaubanduse põhiküsimused, kuid teistes läbirääkimisküsimustes on vaja enne lõpliku kokkuleppeni jõudmist viia läbi veel viimane läbirääkimiste etapp. Me püüame tagada, et üksikasjade kokkulepe annab piisavad lahendused, mis aitavad kaasa läbirääkimiste viimasele etapile teistes küsimustes, nagu näiteks teenused, eeskirjad (antidumpingu ja toetuste kohta), geograafilised tähised, kaubanduse edendamine, keskkonnakaubad ja areng. Kui sel aastal lõplikku kokkulepet ei saavutata, muudab poliitiline olukord USAs kokkuleppe sõlmimise enne 2010. aastat väga ebatõenäoliseks.

Viimastel aastatel on eri ÜRO aruannetes hoiatatud kasvava ebavõrdsuse eest sissetulekutes ning sotsiaalsetes ja majanduslikes tingimustes nii riikide vahel, kui paljudel juhtudel ka riikide sees, olukorras, kus vaesuse ja töötuse näitajad jäävad kõrgeteks või tõusevad, samas kui suured rahvusvahelised kasumid ja rikkuse kontsentratsioon suureneb – arengud, mis on ilmselgelt seotud kaubanduse ja kapitali liikumise liberaliseerimisega maailmas.

Milliseid parandatud ettepanekuid teeb komisjon hiljutiste parandatud ettepanekute valguses põllumajanduslike ja mitte-põllumajanduslike toodete turulepääsu osas WTO läbirääkimistel, eriti seoses põllumajanduslike, mittepõllumajanduslike toodete (sealhulgas kanga- ja rõivasektor) ning teenuseid? Milline on komisjoni seisukoht seoses vajadusega vaadata läbi praegune läbirääkimismandaat, arvestades, et kaubanduse liberaliseerimine põllumajanduses, tööstuses ja teenuste osutamises suurendab majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust, seab ohtu avalikud teenused ja toidualase sõltumatuse ning elavdab ümberasustamist ja sotsiaalset ning keskkonnadumpingut?

Mõnes majandusuurimuses vaidlustatakse seisukoht, et kaubanduse avatus on oluliseks kasvu- ja arengufaktoriks. Argumendid keskenduvad pigem avatuse iseloomule ja järjestusele. Sellegipoolest on samaväärselt selge, et kaubanduse avatus ei saa toimida vaakumis: avatuseks on vaja ka rida teisi strateegiaid, häid valitsemistavasid ning stabiilset majanduskeskkonda. Avatud kaubandus ei ole arengu võluvits.

Paljud arenguriigid on kasutanud kaubandust kui oma arengupoliitika võtmekomponenti ning vähendanud selle tulemusena oluliselt vaesust ning kasvatanud jõukust. Kõige muljetavaldavamad näited kasvust, mis on kaubanduse kaasnähtuseks, leiduvad tõenäoliselt Aasias. Hiina on selles mõttes ilmselge pioneer. Kuid sarnaseid trende võib täheldada ka väiksemates Aasia riikides, näiteks Vietnamis, või isegi kõige vähem arenenud riikides nagu Bangladesh. Samal ajal Hiina, nagu ka teised tõusvad majandused, osutavad järjest suuremat tähelepanu kaasnevatele sotsiaal-majanduslikele väljakutsetele nagu näiteks sissetulekute suurenemine ja rikkuse ebavõrdne jaotus ja sotsiaalne ühtekuuluvus ja tööõiguse tõhus rakendamine.

UNCTAD⁽¹⁾on hiljuti esile toonud Aasia õitsengu positiivsed mõjud teistele vaestele piirkondadele – konkreetsemalt nendele, kes sõltuvad tarbekaupade ekspordist. Kuigi lõuna-lõuna kaubanduse tähtsus maailmakaubanduses tõuseb ja see loob uusi arenguvõimalusi, püsivad kaubandustõkked lõunas kõrgetena: üle 60% arenguriikide poolt makstud tollimaksudest tasutakse teistele arenguriikidele, olukorras kus vaid 40% arenguriikide ekspordist on suunatud samasse riikide rühma.

Asetleidvad WTO mitmepoolsed kaubandusläbirääkimised⁽²⁾ pakuvad arengumaadele suurema turule juurdepääsu kaudu võimalust kasutada kaubandust arengu edendamiseks veelgi enam.

Praegustes läbirääkimistekstides arvestatakse täilikult, et mitte kõik arenguriigid ei oma sama võimekust kaubanduse liberaliseerimisega toimetulekuks. Märkimisväärne osa Doha arenguvooru läbirääkimistest on pühendatud arenguriikide erilisele ja erinevale kohtlemisele, et muuta turu avamise kohustus (olgu see tööstus- või põllumajandustoodete ja teenuste osas) järk-järgult sõltuvaks konkreetse riikide rühma arengutasemest. Suurem osa WTO arenguriikidest võtavad vaid kergeimaid kohustusi, paljudel juhtudel eriti vähim arenenud riikide puhul turgude avamist ei nõuta.

Teisest küljest on täiesti tavapärane eeldada tõusva majandusega riikidelt nagu Brasiilia, India või Hiina, kohustuste võtmist koskõlas nende arengutasemega, luues selliselt uusi juurdepääsuteid nende turgudele, eriti tööstustoodete valdkonnas. Kui Euroopa turg on tööstuskaupadele avatud ning tariifid on madalaimate hulgas maailmas, siis tõusva majandusega riikides on keskmised tariifid endiselt kõrgemad ning väga tihti on kõige kõrgemad tariifid eriti kõrged. Igal juhul, ka nendele riikidele jäetakse võimalus avada oma turud võrreldes arenenud riikidega väiksemas ulatuses ning nad säilitavad õiguse teatud määral kaitsta konkreetseid tundlikke sektoreid.

Väga tähtis on kindlustada, et mis tahes lõplik Doha arenguvooru leping oleks tasakaalus, võttes arvesse panuseid, mida eri arengutasemega riigid on eri läbirääkimisvaldkondades andnud; see on samuti hädavajalik element lõuna-lõuna kaubanduse edendamiseks.

WTO liikmesriigid on pidevalt rõhutanud arengudimensiooni keskset tähtsust igas Doha arenguprogrammi aspektis. Komisjon soovib austatud parlamendiliikmele meelde tuletada, et mitmete meetmete osas, kuidas aidata vaeseimatel WTO arenguriikidel saada täielikku kasu võimalustest, mida edukas Doha arenguvooru tulemus pakub, nagu näiteks suurenenud kaubandusabi või tollimaksuvaba ja kvoodivaba import kõige vähem arenenud riikidele, on kokkulepe juba saavutatud. Samuti kindlustab EL, et eelistuste kaotamise küsimust käsitletakse jätkusuutlikul viisil.

EL toetab jätkuvalt WTO-ILO⁽³⁾ koostööd töö- / sotsiaalpoliitika ning kaubanduse osas ning komisjon toetab aktiivselt asjakohaste tööindikaatorite väljaarendamist ning seose hindamist kaubanduse, töögahõivatuse ja nõuetekohase töö vahel perioodi 2007–2013 temaatilise programmi inimarengu ja sotsiaalarengu kohta („investeerimine inimestesse”) raames.

Alates 5. veebruarist 2008, Ukraina vastuvõtmise järel WTO-sse, puuduvad takistused ELi ja Ukraina vahel vabakaubanduslepingu sõlmimiseks. Esimene läbirääkimisvoor algas 17. veebruaril 2008. Millise ajakava on komisjonläbirääkimisteks ette näinud?

2006. aastal oli 25% Ukraina ekspordist suunatud ELi, import moodustas aga koguimpordist 42%. Kas komisjon kindlustab läbirääkimiste käigus, et Ukraina on võimeline pikaajaliselt uue vabakaubanduslepingu raames suurendama eksporti ELi? Millised kaubanduseelised Ukraina vabakaubanduslepingu alusel üldistatult saab? Kuidas komisjon kindlustab, et läbirääkimised Ukrainaga toimuvad võrdsetel alustel ning et mingeid moonutusi eriti seoses kaubandusega ei teki?

Kas komisjon on kujundanud välja strateegia, et informeerida avalikkust liberaliseerimise eelistest rohujuuretasandil?

WTO peanõukogu toetas Ukraina vastuvõtmist 5. veebruaril 2008, misjärel alustati Ukrainaga läbirääkimisi uue laiendatud lepingu põhiosaks oleva vabakaubanduslepinguvabakaubandusleping sõlmimiseks. Kiievis, 18. veebruaril 2008 volinik Mandelsoni ja Ukraina presidendi Juštšenko poolt ametliku avamise järel toimus pealäbirääkijate vahel esimene lühike organisatoorsetele küsimustele keskenduv läbirääkimisvoor. Leppisime Ukrainaga kokku pidada läbirääkimisvoore võimalusel iga 8 nädala tagant. Esimene läbirääkimiste täisvoor on kavandatud selle aasta 21. aprilli nädalale Brüsselis.

Euroopa Liit kavatseb Ukrainaga läbi rääkida põhjaliku ja laialdase vabakaubanduslepingu, mis tooks Ukraina EÜ siseturule nii lähedale kui võimalik. Leping peaks hõlmama võrreldes klassikaliste vabakaubanduslepingu tingimustega kaupade ja teenuste turulepääsu kohta enamat ning samuti lahendama takistused kaubandusele „piiri taga”, näiteks sanitaar- ja fütosanitaarküsimused ning tehniliste normide ja standardite aspektid.

Sõltumatu nõustaja läbiviidud jätkusuutlikkuse mõju hindamine kinnitas, et vabakaubandusleping peaks tooma Ukrainale märkimisväärset kasu. Uurimus järeldas samuti, et vabakaubandusleping tugevdaks olemasolevaid trende Ukrainas: konkurentsieelisega sektorid Ukrainas võidavad ja need, mis on konkurentsialaselt ebasoodsas olukorras, riskeerivad kaotamisega, juhul kui nad ei paranda oma konkurentsivõimelisust. Vaatamata sellele oodatakse üleüldist positiivset tulemust.

Mis puutub avalikkuse teavitamist toimuvatest läbirääkimistest, on 2008. aastaks kavandatud seoses ELi-Ukraina vabakaubanduslepingu läbirääkimistega kodanikuühiskonda käsitlev dialoog.

Euroopa Parlamenti informeeritakse läbirääkimiste käigust regulaarselt.

Kuigi Venemaa on oluline G8 liikmesriik, ei ole ta jätkuvalt kehtestanud äritegevuse jaoks adekvaatset intellektuaalomandi režiimi. Enne kui Vene ja Euroopa õiguste valdajate jaoks saab luua õiguspärased turud, peab autoriõiguste süsteemi moderniseerimiseks ning selle rakendamise parandamiseks ette võtma rea õigusreforme. Venemaa ei ole senini ratifitseerinud 1996. aasta WIPO Internetilepinguid ja selle ettevõtmised interneti-piraatlusega võitlemiseks on nõrgad. ELi surve tõttu suleti hiljuti kurikuulus Allofmp3.com kodulehekülg, kuid Venemaal tegutsevad senini sarnased kodulehed ning need tuleb sulgeda paralleelselt kriminaaluurimise alustamisega kodulehe operaatorite suhtes.

On hädavajalik, et ELi riigid nõuaksid jätkuvalt, et intellektuaalomandi tõhus kaitse ja elluviimine oleksid Venemaa WTO liikmeks võtmise eeltingimusteks. Kas komisjon on Venemaa WTO liikmeks võtmise vastu seni kuni Venemaa on tõestanud tõhusa intellektuaalomandi kaitse režiimi olemasolu selle kaudu, et rakendab adekvaatselt oma TRIPSi-lepingust tulenevaid kohustusi, ratifitseerib WIPO Internetilepingud ning võitleb Interneti-piraatluse vastu?

Venemaa on ühepoolselt suurendanud töötlemata puidu eksporditariife tasemeni, mis järk-järgult peatab Venemaa puidu impordi ELi liikmesriikidesse. Kui tõsiseks komisjon seda probleemi seoses Venemaa liikmelisusega WTOs peab ning kas komisjon kavatseb jätkata arutelusid Vene ametiasutustega, et tagada tariifide alandamine?

Ühine vastus

Venemaa WTO liikmeks võtmine on esmajärgus Venemaa huvi. Kui Venemaa soovib jätkata majanduse moderniseerimise kursil, et veelgi mitmekesistada oma majandust ning meelitada ligi väga vajalikke rahvusvahelisi investeeringuid, saavutab ta selle kõige kergemini WTO liikmena.

Venemaa liikmeks võtmine teenib ka Venemaa kaubanduspartnerite huve. Kokkuvõttes tähendab WTO liikmelisus seda, et Venemaa peab vastama rahvusvahelistele kaubanduseeskirjadele. Riigi meelevaldse otsustusõiguse ulatust kaubanduses vähendatakse. Endine president Putin on korduvalt öelnud, et ta on pühendunud WTO liikmelisuse saavutamisele ning ma olen veendunud, et tema järglane, Dmitri Medvedev, näeb seda samal moel.

Mida on Venemaal vaja veel enne liikmeks saamist teha? Tegelikkuses me tegeleme vaid mõne esilekerkinud küsimusega. Reaalselt oleme väga paljudes küsimustes jõudnud kokkuleppele või oleme veendunud, et Venemaa õigustki on kooskõlas WTO eeskirjadega.

Mis puutub intellektuaalomandi õigustesse, siis on Venemaal selles valdkonnas veel palju väljakutseid, enamik neist on seotud intellektuaalomandi õiguste tõhusa rakendamisega. Vaatamata sellele on komisjon seoses õigusliku raamistikuga veendunud, et Venemaa hiljutised õigusloomemuudatused ja võetud kohustused kindlustavad selle kooskõla WTO nõuetega. Austatud parlamendiliikmetele teadmiseks olgu öeldud, et uus IV. peatükk, milles käsitletakse intellektuaalomandi õiguste reguleerimist tsiviilkoodeksiga, jõustus 1. jaanuaril 2008. Me teeme Venemaaga tihedat koostööd, et olukorda veelgi parandada. Seda on võimalik teha intellektuaalomandi õiguste dialoogi raames.

Teine küsimus, mida komisjon soovib esile tõsta, puudutab küsimust Venemaa eksporditollide kohta puidule. Nagu austatud parlamendiliikmed võivad teada, see on kõige olulisem esilekerkiv küsimus ELi jaoks Venemaa liikmeks võtmise protsessis. Komisjoni seisukoht on, et märkimisväärne eksporditollide tõstmise otsus puidule ei olnud põhjendatud. Kaubanduse eest vastutab komisjoni liige kohtus hiljuti asepeaministri Kudriniga, et seda arutada ning tõenäoliselt kohtub temaga uuesti järgneva paari päeva jooksul. Komisjon on veendunud, et lahenduse leidmine on võimalik, eeldades, et mõlemal poolel on poliitiline tahe sellisele kokkuleppele jõudmiseks.

Kas komisjon saab hiljutiste WTO läbirääkimiste ning turgudele juurdepääsu käsitleva kaheksa uue töödokumendi avalikustamise valguses kommenteerida, millised mööndused on seoses Euroopa põllumajandusega välja pakutud ning lisaks, milliseid mööndusi põllumajanduses kavatsetakse teha, arvestades kui üliolulist rolli põllumajandus omab toiduga varustamise kindlustamiseks, jälgitavuseks ja keskkonna jätkusuutlikkuses?

Kõige viimaseks arenguks praegustes WTO Doha vooru põllumajandusläbirääkimistes on 8. veebruaril 2008 põllumajandusläbirääkimiste eesistuja suursaadiku Crawford Falconeri ringlusse lastud parandatud üksikasjade projekt.

Doha arengukava läbirääkimistel jälgib komisjon pidevalt ELi positsiooni vastavalt oma mandaadile, tehes seda pakutud üksikasjade hindamise kaudu, eriti seoses turule juurdepääsu mööndustega, täpsemalt kärbete ja tundlike toodete käsitluse osas. Võrreldes ELi 2005. aasta oktoobri pakkumist täna arutluse all olevaga, nähtub, et see on sama ulatusega ning omab sarnaseid makromajanduslikke mõjusid.

Toiduga varustatuse, jälgitavuse ning jätkusuutliku keskkonna kindlustamine on peamised 2003. aasta ühise põllumajanduspoliitika reformi elemendid. Põllumajandusläbirääkimiste kontekstis on ilmselge, et 2003. aasta ÜPP reform on Euroopa oluliseks panuseks Doha arengukavasse ning määrab selle volituste piirid läbirääkimistel WTO voorus. Reformiga määratletud manööverdamisruumi saab kasutada üksnes võrdsete möönduste tegemiseks meie WTO partneritelt põllumajanduses ja mujal. Üleüldine tasakaalustamata tulemus ei ole vastuvõetav.

Lisaks hiljutistele probleemidele kvaliteedikontrollis ja jälgitavuses, mis on põhjustanud sadade tuhandete Hiinast imporditud ohtlike mänguasjade turult eemaldamise ning mis on komisjonis vastu võetud rea meetmete esemeks, kas komisjon saaks anda mulle ülevaate enda ja Hiina vahel sõlmitud lepingute tingimustest, mille alusel saaks kinnitada ja kui vaja, kontrollida, et imporditavate kaupade tootmine toimub kooskõlas maksimaalse tööaja, töötajate miinimumvanuse, töötajate tervise ja ohutuse standarditega ning miinimumgarantiidega palga osas, et ära hoida selliste äritegevuste ohjeldamatu levik, mis toimuvad tervise, ohutuse ning inimväärikuse austamise arvelt.

Komisjon mõistab tugevalt hukka mis tahes püüded edendada majanduslikku arengut töötajate õiguste ja inimväärikuse arvelt ning väidab, et ILO sotsiaalsete põhiõiguste järgimine toetab täielikult säästvat arengut.

Vastav poliitika sisaldub selgelt komisjoni eri algatustes, nagu näiteks teatises globaliseerumise sotsiaalse mõõtme edendamise kohta,⁽¹⁾ teatises sotsiaalmeetmete kava kohta⁽²⁾ ja teatises inimväärse töö tagamise kohta kõigi jaoks⁽³⁾. Veelgi enam, kõik ELi institutsioonid on seda poliitikat tugevalt toetanud ning võtnud vastu eri otsuseid ja resolutsioone, mis annavad üldise raamistiku Hiinaga kahepoolse koostöö arendamiseks töö- ja sotsiaalasjades.

ELi koostöö Hiinaga selles küsimuses on kulgenud väga positiivselt alates 2005. aastast, mil Hiina töö- ja sotsiaalkindlustuse ministeeriumiga allkirjastati esimene sotsiaal- ja töövaldkonda käsitlev vastastikuse mõistmise memorandum. Komisjon toetab täielikult iga püüdlust parandada Hiinas töötingimusi, edendada töö valdkonda reguleerivate olemasolevate õigusaktide rakendamist ning tõsta korporatiivset sotsiaalset vastutust.

Komisjoni dialoog Hiinaga on keskendatud sealhulgas järgmistele aspektidele: adekvaatne oskuste vahendamine, sotsiaalkindlustussüsteemi reform, tööseadusandluse adekvaatne rakendamine ja reform, töötajate tervis ja ohutus. Kuigi teha on vaja olulisi parandusi, on dialoog Hiina ametiasutustega olnud väga konstruktiivne.

Komisjon on jälginud hiljutisi arenguid ning jälgib tulevikus tähelepanelikult Hiinas 1. jaanuarist 2008 jõustunud uue „Töölepingu seaduse” rakendamist. Uus seadus, mis määratleb poolte õigused ja kohustused, parandab oluliselt Hiina töölepingusüsteemi. Komisjon tervitab asjaolu, et uus tööseadus, võib ja peaks nõuetekohasel kohaldamisel viima Hiina töötingimuste olulise paranemiseni.

Et ära märkida, kui oluliseks komisjon töö- ja sotsiaalstandardite küsimust oma suhetes Hiinaga peab, külastas Hiinat 2008. aasta jaanuaris teistkordselt tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste valdkonna eest vastutav komisjoni liige.

Selle missiooni tulemusena on Hiina töö- ja sotsiaalkindlustuse ministeeriumiga, Hiina sotsiaalteaduste akadeemia ning tööohutuse ametiga kokku lepitud olulistes uutes algatustes. Töötervishoiu ja tööohutuse alase vastastikkuse arusaamise memorandumi raames, mille allkirjastamine on kavandatud 2008. aastasse, täiendatakse tehnilist koostööd Hiina ametiasutustega olulises haldusalas, mida senini kahepoolses dialoogis ei käsitletud. Samuti arutatakse Hiina ametiasutustega ambitsioonika koolitusprojekti käivitamist, et parandada tervise- ja ohutusstandardeid Hiina kaevandussektoris.

Lisaks kahepoolsele koostööle Hiinaga töö- ja sotsiaalasjades oleme pühendunud mitmepoolsete algatuste tugevdamisele ILO raames ja toetame kõiki meetmeid inimväärse töö tagamise suuniste edendamise soodustamiseks Hiinas.

Oma resolutsioonis P6_TA(2006)0355 Euroopa loodus-, arhitektuuri- ja kultuuripärandi kaitsmise kohta maa- ja saarepiirkondades, kutsus parlament komisjoni üles koostama programme traditsiooniliste kogukondade taastamiseks ja toetama koostööd eri organite vahel seoses programmide rakendamisega, mis on kujundatud taastama nende traditsioonilist arhitektuuri sellisel viisil, et ära hoida nende olemuse kahandamine, samaaegselt taastades mis tahes originaaliga ühildumatud osad.

Milliseid meetmeid on komisjon seni võtnud, et seda eesmärki saavutada?

Komisjon peab Euroopa loodus-, arhitektuurilise ja kultuuripärandi kaitset ülitähtsaks. Regionaalpoliitika, maapiirkondade arengu ja kultuuritegevuse toetamine on soodustavate meetmete hulgas, mida saab kasutada pärandi veelgi paremaks kaitsmiseks ja edendamiseks.

Ühtekuuluvuspoliitika raames innustatakse investeerimist arhitektuuri- ja kultuuripärandi kaitsmisesse selgesõnaliselt ühenduse strateegiasuunistes (vt artikkel 2.1, mis kutsub üles võtma meetmeid „millega püütakse ... säilitada ja arendada ajaloo- ja kultuuripärandit, millel võib olla positiivne kaasmõju turismi arengule”), kuivõrd see aitab kaasa liikmesriikide säästvale arengule. Veelgi enam, ajalooline pärand on varaks liikmesriikide turismi arendamise poliitika kontekstis. Euroopa Regionaalarengu Fondi määrus perioodiks 2007–2013 näeb sealhulgas ette „looduspärandi kaitse ja edendamise” ning „kultuuripärandi kaitse ja säilitamise” toetamist, aga ka „kultuuri infrastruktuuri arendamist”.

Veelgi enam, linna- ja maakogukondade taastamise toetamise raames on samuti abikõlblikud ajaloolise pärandi toetamise meetmed. Regionaalpoliitika jagatud halduse mudeli kohaselt on siiski iga liikmesriigi otsustada, kas kaasata pärandi kaitse meetmed Euroopa Regionaalarengu Fondi toetatavatesse programmidesse.

Samuti saab kasutada Euroopa loodus-, arhitektuuri- ja kultuuripärandi kaitse toetamiseks maa piirkondades maaelu arengu programme. Teatud olukordades võivad liikmesriigid tegelikkuses rakendada spetsiifilisi meetmeid, et säilitada ja edendada maapiirkondade pärandit⁽¹⁾. Vastavalt saadaolevatele andmetele on liikmesriigid kavandanud meetme rakendamist vähemalt 70 maaelu arengu programmi raames (maksimaalselt võimalikust 86 programmist), kasutades selleks investeeringuid kogueelarvega 1 280 000 eurot Euroopa Põllumajanduse ja Maaelu Arengu Fondi kogu programmitöö perioodiks aastatel 2007–2013. Lisaks annavad ka teised maaelu arengu meetmed positiivse panuse looduspärandi kaitsmiseks, seda läbi hästi tuntud meetmete nagu näiteks NATURA 2000 toetused, põllumajanduse keskkonnameetmed jne.

Ajavahemiku 2007–2013 uue kultuuriprogrammi, nagu ka selle eelkäija programmi Kultuur 2000 puhul, on komisjon toetanud kultuuripärandi säilitamisega seotud algatusi Euroopa kultuuripärandi auhinna näol, mille korraldavaks organiks on valitud Europa Nostra. 2007. aastal oli auhinnatute seas Mihai Eminescu Trust pärandi säilitamise integreeritud lähenemise eest. Fond asub Londonis tema kuningliku kõrguse, Walesi printsi patronaaži all ning on pühendunud külade ja kogukondade säilitamisele ja taaselustamisele Transilvaanias ja Maramures (Rumeenias). Peaauhind anti Abruzzi kõrgendike südames Aquila lähedal Itaalias asuva kindlustatud küla „Santo Stefano di Sessanio” säilitamise projektile, töö eest säilitada tüüpiline keskaegne linnamaastik. Ajavahemiku 2007–2013 kultuuriprogrammi raames on samuti võimalik rahastada kultuuripärandi võrgustikke (2007. aasta konkursikutse raames valiti välja kaks).

Lõpetuseks teeb komisjon samuti aktiivselt koostööd Euroopa Nõukoguga Euroopa päriluspäevade korraldamiseks. See hõlmab rahalist toetust ürituste korraldamiseks ning algatuse nähtavuse tagamist.

Arvestades illegaalselt ELi sisenevate alaealiste immigrantide märkimisväärset arvu ja erilise kaitse staatust, mis neile rahvusvaheliste lepingutega antakse, milliseid tegevusi kavatseb komisjon välja pakkuda, et aidata vastuvõtvate riikide valitsustel hoolitseda nende vajaduste eest ja aidata kaasa nende tagasipöördumisele päritoluriikidesse ja taasintegreerumisele pereellu?

Saatjata alaealised on väga haavatavas olukorras ja vajavad pidevat toetust erivajaduste rahuldamiseks.

ELi immigratsiooni ja pagulaspoliitika kohaldatavad õigusaktid on alati seda reaalsust arvesse võtnud ning nõudnud, et liikmesriikide peamiseks kaalutluseks mis tahes tegevuses oleks „lapse parimad huvid”, mis kehtib nii saatjaga kui ka saatjata alaealiste kohta.

Teised põhiõigused, mis tuleb tagada, on õigus haridusele ja perekonna ühtsusele, mis sisalduvad immigratsiooni- ja pagulaspoliitika õigustikus ning komisjoni ettepanekutes.

Toetust liikmesriikidele seoses alaealistega antakse rahastamisvahenditest, konkreetsemalt värskelt loodud üldise programmi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine aastatel 2007–2013” vahenditest.

Programm koosneb neljast fondist, mida hallatakse väga sarnaselt struktuurifondidele: välispiiride fond, Euroopa Pagulasfond, kolmandate riikide kodanike integreerimise Euroopa fond ja Euroopa tagasisaatmisfond. Kogusumma tervele programmile on 4020,37 miljonit eurot ajavahemikuks 2007–2013, mis hõlmab salaealistega seotud meetmeid.

Kolmandate riikide kodanike integreerimise Euroopa fondi strateegiline raamistik näeb ette viit prioriteeti, millest üks hõlmab kindlatele sihtrühmadele (naised, lapsed jne) suunatud tegevusi. ELi poolne kaasfinantseerimine sellistele tegevustele on suurenenud 50%lt kuni 75%ni.

Uus Euroopa Pagulasfond (ERF III) võtab selgesõnaliselt arvesse just haavatavas olukorras viibivate inimeste, nagu näiteks saatjata alaealised, erilist olukorda. Selleks on ajavahemikuks 2007–2013 nähtud ette 699,37 miljonit eurot. Lisaks iga-aastastele eraldistele abikõlblikele tegevustele liikmesriikides annab see fond igale ümberasunud saatjata alaealisele (teiste sihtkategooriate hulgas) kindlasummalise toetuse 4 000 eurot.

Tagasisaatmisfond, kogueelarvega 676 miljonit eurot ajavahemikuks 2008–2013, toetab muuhulgas haavatavas olukorras viibivate isikute abistamist, nagu näiteks saatjata alaealised vabatahtliku või sunniviisile tagasipöördumise korral.

Ning lõpuks võib nimetada Daphne programmi, mille eesmärgiks on ära hoida ja võidelda vägivalla vastu laste, noorte inimeste ja naiste suhtes ning kaitsta ohvreid ja riskirühmi. Alates 1997. aastast on Daphnest rahastatud umbkaudu 420 projekti, et anda kaitset ja hoida ära eri vägivallavorme laste, noorte inimeste ja naiste vastu. Osa projekte oli eraldi mõeldud saatjata alaealiste toetamiseks.

Kas komisjon avaldaks, kas ta on taotlenud, et küsimus liikmesriikide poolt ELi õigusaktide ebapiisava rakendamise kohta võetaks mõne käesoleva eesistumise ajal toimuva nõukogu ministrite nõupidamise päevakorda?

Komisjon ei ole taotlenud, et liikmesriikides ELi õigusaktide rakendamise küsimus võetaks Sloveenia eesistujariigiks olemise ajal mõne ministrite nõukogu kohtumise päevakorda.

Nagu on öeldud vastuses austatud parlamendiliikme kirjalikult vastatavale küsimusele H-0816/07⁽¹⁾, tuleb meeles pidada, et komisjon on vastu võtnud teatise ühenduse õiguse rakendamise kohta,⁽²⁾ mis saadeti edasi institutsioonidele. Komisjon töötab aktiivselt selles teatises välja kuulutatud eri tegevuste elluviimisega. Komisjon on kokku kutsunud riiklike ekspertide rühma, et arutada teatist Portugali eesistujariigiks olemise ajal. Komisjon on valinud selle foorumi, et viia vastavaid arutelusid liikmesriikidega edasi, välistamata võimalust, et mõned teatises välja toodud küsimused pannakse otsustamiseks nõukogu mõne 2008. aasta kohtumise päevakorda. Eksperdirühma kohtumine toimus detsembris 2007, järgmine on kavandatud juunisse 2008 Sloveenia eesistumise ajal.

Veelgi enam, ühel või teisel muudeks puhkudeks kokku tulnud nõukogus võiks toimuda üldine debatt, nagu näiteks iga-aastase rakendusprogrammi aruande või tegevuskava esitamise ajal.

Komisjon esitles 2007. aasta detsembri siseturu tulemustabeli tulemusi 25. veebruari 2008. aastal konkurentsivõime nõukogus.

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas on samuti iga-aastast tulemustabelit esitatud alates 2005. aasta juunist.

31. jaanuariks 2008 oli kirjaliku deklaratsiooni 0088/2007 Euroopa Liidus tegutsevate suurte selvehallide jõupositsiooni kuritarvitamise uurimise ja selle vastu võitlemise kohta allkirjastanud 439 parlamendiliiget, muutes selle Euroopa Parlamendi ametlikuks seisukohaks. Deklaratsioon kutsub konkurentsi peadirektoraati üles uurima mõju, mida supermarketite sektori kontsentreerumine omab väikeettevõtetele, varustajatele, töötajatele ja tarbijatele ning eriti hindama mis tahes ostujõu kuritarvitamist supermarketite poolt. Samuti kutsub see komisjoni üles välja pakkuma kohaseid meetmeid, sealhulgas määruse tarbijate, töötajate ja tootjate kaitsmise kohta turgu valitsevat seisundit omava ettevõtte mis tahes kuritarvituste eest ning teiste kahjulike mõjude eest, mis on vastava uurimise käigus tuvastatud.

2007. aasta mais võttis Poola parlament vastu seaduse suurte supermarketite asutamise ja tegutsemise kohta, mis täpselt vastab nendele ootustele, pannes ametiasutustele kohustuse säilitada eri kauplemisvormide vahel tasakaal, kindlustades samaaegselt kooskõla kaubandusvaldkonna ausa konkurentsi eeskirjadega. 31. jaanuaril 2008 komisjon vaidlustas need meetmed ja nõudis, et neid muudetaks, ähvardades, et vastasel juhul viiakse asi Euroopa Kohtusse. Kuidas kavatseb komisjon lahendada vastuolu, mis selgelt esineb Euroopa Parlamendi ootuste ja tema enda tegevuste vahel kaubanduse kontsentratsiooni valdkonnas?

Austatud parlamendiliige viitab 19. veebruaril 2008 vastu võetud parlamendi kirjalikule deklaratsioonile nr 88/2007 Euroopa Liidus tegutsevate suurte selvehallide jõupositsiooni kuritarvitamise uurimise ja selle vastu võitlemise kohta. Kirjalikus deklaratsioonis kutsutakse komisjoni uurima mõju, mida supermarketite sektori kontsentratsioon võib eri turuosalistele avaldada ja eriti hindama mis tahes ostujõu võimalikke kuritarvitusi supermarketite poolt. Samuti kutsub see komisjoni üles pakkuma välja sobilikke meetmeid, et kaitsta tarbijaid, töötajaid ja tootjaid turgu valitsevat seisundit omava ettevõtte mis tahes kuritarvituste eest ning mis tahes teiste kahjulike mõjude eest, juhul kui need tuvastatakse taotletud uurimise käigus.

Komisjon informeerib parlamenti oma vastusest kirjalikule deklaratsioonile kooskõlas kehtivate eeskirjadega, milles käsitletakse järelmeetmete võtmist komisjoni poolt parlamendi mitte-õigusloomeliste resolutsioonide, ja täpsemalt nende suhtes, mis võeti vastu 2008. aasta veebruari osaistungil.

Seoses komisjoni poolt saadetud kirjaga,⁽¹⁾ mis käsitleb Poola jaemüügi ettevõtete asutamise ja tegutsemise õigusakte, millele austatud parlamendiliige viitab, siis selle eesmärgiks on juhtida Poola ametiasutuste tähelepanu probleemidele seoses uue seaduse kooskõlaga asutamisvabadusega, põhivabadusega, mis on sätestatud asutamislepingu artiklis 43 ja siseturu teenuste direktiivis 2006/123/EÜ⁽²⁾. Komisjonil on kahtlused, et Poola õigustik, milles nõutakse lubade andmise menetluse läbimist uue enam kui 400 ruutmeetrise pindalaga jaemüügi ettevõtte asutamiseks ja olemasoleva enam kui 400 ruutmeetrise pindalaga jaemüügiettevõtte tegutsemiseks, võib olla diskrimineeriva iseloomuga ning piiravate mõjudega. Komisjon nimelt uurib, kas uus menetlus võib olla ülemääraselt pikk ja kallis, põhinedes kriteeriumidele, millest osa ei ole piisavalt täpsed, jätavad ruumi ametiasutuste laiaulatuslikule kaalutlemisõigusele ja/või koosnevad majandustestist, mis on eespool nimetatud direktiivi alusel keelatud.

See menetlus ei mõjuta aga ega hoia ära asutamislepingu muude artiklite või ühenduse õigusaktide kohaldamist. Komisjon on seetõttu arvamusel, et vastuolu parlamendi ootustega puudub.

Kas Euroopa Komisjon saab kirjeldada, millised rahalise toetuse meetmed on loodud, et tänasel päeval Palestiina rahvast abistada?

Komisjon rakendab momendil järgmiseid meetmeid, et aidata Palestiina rahvast Gazas:

Gaza elektrijaama kütusetarnete rahastamine (PEGASE mehhanismi kaudu);

sotsiaaltoetuste maksmine avaliku sektori töötajatele ja vaeseimatele peredele, vastavalt igakuiselt ja kvartalipõhiselt (PEGASE kaudu);

toetus Palestiina pagulasi toetava ÜRO abiorganisatsiooni (UNRWA) kaudu. Alates 2007. aasast on komisjon suurendanud oma toetust UNRWA üldfondi. Aastal 2007 moodustas kogutoetus UNRWAle üle 100 miljoni euro, kattes kõik viis abiorganisatsiooni tegutsemisvaldkonda regioonis;

komisjoni poolt humanitaarabitoetuse andmine tervise-, toidu-, vee- ja hügieenisektorites, psühhosotsiaalse toetuse sektoris ning kaitse- ja päästetöökohtade loomise sektoris Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) organisatsioonide, Euroopa valitsusväliste organisatsioonide ja Punase Risti kaudu;

reoveepuhasti projektile, et kaitsta Beit Lahia’s elavaid kogukondi võimaliku reovee tulva eest.

Palestiina reformi- ja arengukava, mida komisjon toetab läbi PEGASE, hõlmab mitmeid projekte Gazas. Komisjon on valmis laiendama oma arengutoetust tsoonile, niipea kui olukord seda võimaldab.

Kas Euroopa Komisjon saab alustada üleeuroopalise õigusakti tutvustamise protsessi, sarnaselt Sarkozy Olivenne’i algatusega Prantsusmaal, millega käsitletaks kuriteona Internetist maksa-ja-vaata spordimatšide illegaalset allalaadimist ning mis kindlustaks, et politsei poolt illegaalsetest Interneti-lehekülgedest teavitamise korral sellised Interneti-leheküljed Interneti-teenuse osutajate poolt suletakse?

Komisjonile teadaolevalt ei ole Prantsusmaal hiljuti astutud samme, millega käsitletaks kuriteona maksa-ja-vaata spordimatšide Internetist illegaalset allalaadimist ning kindlustaks, et politsei poolt illegaalsetest Interneti-lehekülgedest teavitamise korral sellised Interneti-leheküljed Interneti-teenuse osutajate poolt suletakse.

23. novembril 2007 sõlmiti muusika- ja filmitootjate, Interneti-teenuse osutajate ning Prantsuse valitsuse vahel vastastikuse arusaamise memorandum⁽¹⁾. Järgides seda kokkulepet valmistub Prantsusmaa muutma oma seadust ja looma uut Interneti-ametit pädevusega peatada äärmuslikel juhtudel Interneti-juurdepääs tellijatele, kes jagavad autoriõigustega kaitstud materjali faile illegaalselt. See kohaldub siiski üksnes autoriõiguste rikkumiste puhul filmi ja muusika valdkondades, kus kriminaalsanktsioonid on juba Prantsusmaal olemas. Niivõrd kuivõrd komisjon on teadlik, ei hõlma see taasedastamisõigusi või spordipildiga seotud õigusi. Detailsemalt, juhul kui Interneti-amet ei saa rikkumist Interneti-teenuse osutaja kaudu rikkujale hoiatus e-kirja saatmise teel kõrvaldada, võib ta vastu võtta sanktsioonid. Lisaks võib järgneda kohtulik menetlus ning kohtunik võib kohaldada sanktsioone vastavalt kriminaalõiguse normidele. See mehhanism loob rikkumise tõsidusele vastava gradatsiooni sanktsiooni määramisel ning selle raskusastme üle otsustamisel. Kokkuleppe eesmärgiks on samuti tugevdada koostööd õiguste valdajate, partnervõrkude (P2P) kasutajate ning Interneti-teenuse osutajate vahel, et parandada kaitstud teoste legaalset kasutamist.

Euroopa tasandil rõhutas Euroopa Komisjon oma 2007. aasta juuli valges raamatus spordi kohta,⁽²⁾ et spordiõiguste majanduslik elujõulisus sõltub tõhusate kaitsemeetmete kättesaadavusest rikkujate tegevuse vastu riigi ja rahvusvahelisel tasandil. Siiski peab märkima, et spordipildiga seotud õiguste kohta kehtivad liikmesriigiti erinevad õigussüsteemid. Komisjon käsitleb seda küsimust sel aastal, mil ta algatab uurimuse, et hinnata spordi rahastamist, mis enesestmõistetavalt hõlmab ka meediaõiguste ja pildiõiguste müüki.

Omavolilised spordisündmuste Interneti-otseülekanded ning partnervõrkude piraatlus on fenomenid, mis kinnitavad vajadust hinnata olemasolevat õiguslike meetmete arsenali, et aidata õiguste valdajatel võidelda digitaalse piraatluse vastu.

Tingimusjuurdepääsu käsitleva direktiivi⁽³⁾eesmärgiks oli luua kõigi tingimusjuurdepääsul põhinevate teenuste siseturg (tingimusjuurdepääsul põhinevate teenuste osutajad kui ka teenused, mis kasutavad tingimusjuurdepääsuteenust, et kaitsta nende tasusid, näiteks tasulised teleteenused), tehes seda piraatlusevastase kaitse laiendamise kaudu kõigis liikmesriikides, sulgedes selleks varasemalt tuvastatud piraatide varjupaigad ELis. Direktiiv mängis võtmerolli tasuliste teleteenuste arengul siseturul. Selle kaitse hõlmab nii teleringhäälingut kui ka tellitavaid audiovisuaalmeediateenuseid.

Komisjon valmistab praegu ette direktiivi hindamisaruannet, milles hinnatakse direktiivi mõju, arvestades uute tellimisliikidega seotud teenuste, nagu näiteks IP-televisiooni (IPTV), arengut ning hinnata, kas seda on vaja laiendada, selgitada ja/või lihtsustada. Komisjon on algatanud selles küsimuses avaliku arutelu, mis hõlmab küsimust, kas direktiivi reguleerimisala peaks laiendama selliselt, et õiguste valdajad (sealhulgas spordiõiguste valdajad) saaksid seda oma tasuõiguste kaitsmisel kergemini kasutada.

2000. aastal vastu võetud elektroonilise kaubanduse direktiiv⁽⁴⁾sätestab Interneti-teenuse osutajate kohustused olenevalt teenus(t)e iseloomust, mida nad pakuvad (kas ainult edastamine, salvestamine või talletamine). Direktiiv kindlustab samuti, et Interneti-teenuse osutajad on kohustatud kaasa aitama asjakohase veebilehekülje alla võtmise menetluses, kui neid rikkumistest teavitatakse. Direktiivi vastuvõtmise ajal loodeti, et asjaomased pooled lepivad kokku sidusrühmade niinimetatud teatise ja määratlevad menetlused ebaseadusliku ja kahjustava teabe käsitlemiseks. Artiklis 16 ja põhjenduses 40 julgustati selles valdkonnas selgesõnaliselt isereguleerimist. Seda lähenemist on järginud kõik liikmesriigid direktiivi ülevõtmises riigi õigusse. Näiteks Soome ja Ungari on kehtestanud teatissüsteemi ja menetlused, kuid need on ikkagi keskendatud autoriõiguste rikkumistele. Liikmesriigid jälgivad arenguid neis valdkondades e-kaubanduse eksperdirühma kaudu, kus nad jagavad parimaid kogemusi ning hindavad valikuvariante.

Meeles tuleb pidada, et veebilehed, mis on seotud omavoliliste spordisündmuste otseülekannetega Internetis, on tihtipeale asutatud väljaspool Euroopa Liitu. Nendel juhtudel on õiguste valdajate ainus võimalus esitada taotlus nendele veebilehtedele juurdepääsu takistamiseks pädevatele kohalikele ametiasutustele.

Tugeva vastulöögi andmisel omavoliliste spordisündmuste Interneti-otseülekannete ning partnervõrgu piraatluse levikule peaks arvestama nii õiguse valdaja vajadusega võidelda talle kuuluva sisu piraatluse vastu Internetis kui ka üksikisikute põhiõiguste kaitse vajadusega – nagu õigus privaatsusele ja isikuandmetele – digitaalses keskkonnas. Hiljutise Euroopa Kohtu otsuse põhjendusi „Promusicae” kaasuses (C-275/06) saab samaväärselt kohaldada stsenaariumile, kus esineb vajadus võidelda illegaalse maksa-ja-vaata spordimatšide Internetist allalaadimise vastu.

Oma 2008. aasta jaanuaris vastu võetud teatises Interneti-põhise loomingulise infosisu kohta ühtsel turul⁽⁵⁾ algatas komisjon avaliku arutelu õigusvõimaluste ja piraatluse teemal. Euroopa tasandil tegeldakse selle teemaga samuti „Interneti-põhise infosisu platvormi” arutelu raamistikus. Interneti-põhist loomingulist infosisu käsitleva soovituse vastuvõtmise on komisjon kavandanud 2008. aasta teise poolde.

Kas Euroopa Komisjon saab kirjeldada, milliseid algatusi see teeb rahvusvaheliselt, et võidelda lapstööjõu kasutamise vastu maailmas?

Komisjon on arvamusel, et lapstööjõu küsimust peab käsitlema selle tekke tasandil: oma suhetes kolmandate riikidega püüdleb komisjon süstemaatiliselt kõigi laste õiguste kaitsmise ja edendamise eesmärgi saavutamise suunas, seda nii poliitilise dialoogi kui ka välisabi kaudu. Konkreetsemalt on komisjon seadnud eesmärgiks poliitilise dialoogi kaudu julgustada riike ratifitseerima ning adekvaatselt rakendama ÜRO lapse õiguste konventsiooni, selle vabatahtlikke protokolle ning asjakohaseid ILO konventsioone lapstööjõu kohta. Peaeesmärgiks, niisiis, ei ole laste töötingimuste parandamine vaid nende eemaldamine töökohtadest üldse, kui nad on nooremad kui töötamiseks lubatakse. Veelgi enam, edendama peaks nii sotsiaalkaitsega hõlmatust ja konkreetsemalt mittetingimuslikult või tingimuslikult kooliskäimisega seotud lastetoetuste andmist vanematele või lapse ülalpidajale (nagu näiteks vanavanemad), kui ka noorte töötamist kui alternatiivi lapstööjõule.

Kogemus näitab, et lapstööjõu kõrvaldamine nõuab tööturu, sotsiaaldialoogi ja sotsiaalkaitsega seotud tegevuste elluviimist, näiteks toetusi lapstööjõu vajaduse ärahoidmiseks või kõrvaldamiseks ning hariduse edendamist. Selline mitmemõõteline lähenemine on kajastatud tegevuskavas „Laste õigused välistegevuses”, mida täiendab eelmisel kuul komisjoni poolt vastu võetud teatis „Eriline tähelepanu lastele ELi välistegevuses”⁽¹⁾. Lapstööjõu vastane võitlus jääb tegevuskavas prioriteediks regionaal- ja ülemaailmsetes meetmetes.

Meie kõigi suurimaks mureks on luua lastele globaliseerunud maailmas turvalised ja tervislikud tingimused. Nagu te teate, komisjon toetab ülemaailmselt põhitööstandardite tõhusat kohaldamist, sealhulgas võitlust lapstööjõu vastu; komisjon saab ja on kohustatud parandama tööstandardeid kogu maailmas.

Ben Gurioni lennujaamas Tel Avivis viisid Iisraeli ametivõimud hiljuti Palestiina päritolu Kreeka kodaniku ja Schengeni tõhustatud turvastandarditele vastava passi omaniku dr Karim Hilali, alandavale ülekuulamisele ning keelasid tal seejärel õigustamatult riiki siseneda. Kas komisjon, arvestades, et Palestiinas elavad Kreeka passi omanikud on silmitsi samade probleemidega, on teadlik Euroopa Liidu kodanike poolt Iisraeli saabumisel või sealt lahkumisel kogetud raskustest ning solvavast kohtlemisest?

Kas komisjon on selle teema oma kahepoolsetes kontaktides Iisraeliga tõstatanud ning milliseid selgitusi on ta Iisraeli ametivõimudelt saanud?

Kas komisjon palub Iisraeli valitsusel tagada, et riigi julgeolekuorganid austaksid seda riiki külastavate Euroopa kodanike inimväärikust?

Komisjon on teadlik ELi kodanike kogetud raskustest viisade saamisel sisenemiseks okupeeritud Palestiina aladele, eriti alates viisapoliitika muutumisest 2006. aasta teises pooles.

ELi liikmesriigid ja komisjon palusid Iisraeli ametivõimudel mitmel korral 2006. aasta kestel ja 2007. aasta alguses need probleemid kõrvaldada ning selgitada menetlust, mida on vaja järgida viisa saamiseks, elamiseks, külastamiseks või töötamiseks Jordani Läänekaldal või Gaza sektoris. Iisraeli ametivõimud selgitasid komisjonile ja eesistujariigile, et uue menetluse detailid olid veel väljatöötamisel.

Näib, et olukord on alates protesteerimisest 2007. aasta alguses paranenud. Vaatamata sellele jätkavad eesistujariik, komisjon ning kohapeal esindatud riigid olukorra tihedat jälgimist. Komisjoni delegatsioon Tel Avivis on selle konkreetse juhtumi osas, millele austatud parlamendiliige viitab, kontaktis Kreeka saatkonnaga Iisraelis.

Juhul, kui Kreeka saatkond ei saa oma küsimusele rahuldavat vastust, kavatseb komisjon jätkata juhtumiga tegelemist ja võib tõstatada selle Iisraeli ametivõimudega kohasel foorumil.

Asutamislepingu artiklis 149 on sätestatud, et „1. Ühendus aitab kaasa kvaliteetse hariduse arendamisele, soodustades koostööd liikmesriikide vahel ning vajaduse korral toetades ja täiendades nende tegevust, samal ajal täiel määral respekteerides liikmesriikide vastutust õpetuse sisu ja haridussüsteemide korralduse eest ning nende kultuurilist ja keelelist mitmekesisust.”

Kas liikmesriikidel on õigus keelustada haridusasutused, mis tegutsevad teises liikmesriigis asuva kõrghariduse diplomeid väljastava haridusasutuse sertifikaadi alusel?

Asutamislepingu artikkel 149 ei anna liikmesriigile õigust keelustada haridusasutused, mis tegutsevad teises liikmesriigis asuva haridusasutuse poolt väljastatud sertifikaadi alusel. Haridus, mida annab asutus, mis tegutseb teises liikmesriigis asuva haridusasutuse poolt väljastatud sertifikaadi alusel, ei ole selle liikmesriigi haridussüsteemi osaks, kus haridust antakse. Selline haridus on osaks selle liikmesriigi haridussüsteemist, kus haridusasutus, kes väljastab hariduse sertifikaadi ja kõrgema hariduse diplomi, on asutatud.

Asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus on kaks asutamislepingu, konkreetsemalt selle artiklite 43 ja 49, poolt garanteeritud põhivabadust. Mis tahes piirangut haridusasutustele peab seega vaatlema asutamislepingu nimetatud artiklite ja Euroopa Kohtu kohtupraktika valguses. Näiteks on kohus leidnud oma lahendis C-153/02 Neri, et ülikoolikursuste tasu eest korraldamine on majandustegevus, mis langeb asutamislepingu selle peatüki reguleerimisalasse, mis käsitleb asutamisvabadust, kui seda tegevust viiakse ellu ühe liikmesriiki kodaniku poolt teises liikmesriigis, sellel on püsiv ning jätkuv iseloom ning seda tehakse peamise või teisese tegevuskoha kaudu viimasena nimetatud liikmesriigis. Vastavalt kohtupraktikale peab piirav meede selleks, et õigustada põhivabaduse piiramist, taotlema asutuslepinguga kooskõlas olevat legitiimset eesmärki ja õigustatud avaliku huviga. Veelgi enam, see meede ei või olla ulatuslikum, kui on eesmärgi saavutamiseks vajalik. Haridusasutuste keelamist, mis on kõige karmim põhivabaduse piirangu vorm, tuleb uurida neid põhimõtteid järgides.

Vastusest kirjalikule küsimusele P-0498/06 selgub, et ajavahemikul 2000–2006 sai Valloonia 672 430 656 eurot Euroopa struktuurifondide eesmärgi 1 alt ning 164 445 783 eurot eesmärgi 2 alt.

4. veebruaril 2008 intervjuus ajalehele „Metro”, märkis härra Gérard Deprez (prantsuse keelt rääkiv liberaalide hulka kuuluv parlamendiliige ja Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste komisjoni esimees), et Euroopa toetused ei toonud Valloonias võrreldes teiste piirkondadega kaasa loodetud tulemusi. Ta viitas „halvale projektivalikule”, mille eest ei olnud vastutavad üksnes Valloonia ametivõimud vaid ka komisjon, kuivõrd viimane kiitis need heaks.

Kui palju rahalisi vahendeid on perioodiks 2006–2013 eraldatud? Millised on komisjoni projektihindamise ja tulemuste hindamise menetlused? Kuidas vastab komisjon härra Deprezi kriitikale?

vahenditega kinnitab komisjon austatud parlamendiliikme tsiteeritud arve, kuid soovib samuti juhtida tähelepanu järgmisele tabelile, mis näitab programmipõhist liigendust piirkonnale 2007 aasta lõpus.

Periood 2000–2006:

a) eesmärk 1 Hainaut’ lõpetamine: 671.15 miljonit eurot (millest ERDF 427,6 miljonit, ESF 200,2 miljonit, EAGGF 41,8 miljonit ja FIFG 1,55 miljonit)

b) eesmärk 2 Meuse-Vesdre: 164,44 miljonit eurot (millest ERDF 138,7 miljonit ja ESF 25,73 miljonit eurot)

c) eesmärk 2 maapiirkonnad: 60,48 miljonit (millest ERDF 54,85 miljonit ja ESF 5,63 miljonit eurot)

d) eesmärk 3: 297,87 miljonit eurot ESFist

e) Leader+: 10,33 miljonit eurot EAGGFist

f) Urban II Sambreville: 7,17 miljonit eurot ERDFist

g) Equal: 42,31 miljonit eurot ESFist

h) kalandus: 23,57 miljonit eurot FIFGst

Peab märkima, et eesmärgi 3 rahastamine hõlmab samuti programmi Brüsseli ja selle eeslinnade piirkonnale.

Kalanduse programmi all oli eraldis Vallooniale, eraldi eesmärgi 1 rahastamisest, 1,5%.

Periood 2007-2013:

a) lähenemine: 638,32 miljonit eurot (millest ERDF 449,22 miljonit ja ESF 189,10 miljonit eurot)

b) konkurentsivõimelisus: 665,35 miljonit eurot (millest ERDF 282,51 miljonit ja ESF 382,83 miljonit eurot⁽¹⁾)

Kokku: 1 303,67 miljonit eurot (millest ERDF 731,74 miljonit ja ESF 571,93 miljonit eurot)

Rahastatavate projektide valimise eest vastutavad liikmesriikide määratud korraldusasutused kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Valloonias koostab nimekirja kaasrahastatavatest projektitüüpidest akadeemikutest, avaliku halduse esindajatest ja juhtivatest äriinimestest koosnev rakkerühm, arvestades struktuurifonde reguleerivate eeskirjade, Euroopa Liidu õiguse ja ELi poliitikasuundumustega. Seejärel kasutab korraldusasutus nimekirja, et otsustada, milliseid projekte kaasrahastada. Projektide abikõlblikkuse kindlakstegemine ajavahemikuks 2007–2013 kuulub samuti liikmesriikide määratud korraldusasutuste pädevusse.

Programmide üle järelevalve teostamise ülesannet täidavad komisjon ja iga programmi korraldusasutus partnerluse alusel. Programme võidakse muuta kogu rakendusperioodi vältel ja kehtib jätkuva hindamise nõue (kas pidevalt või konkreetsetel kuupäevadel). Komisjon viib samuti läbi iga-aastast läbivaatust koos iga korraldusasutusega selle programmi rakendusprogressi kohta, mille eest asutus vastutav on. Vastavalt kõige viimastele iga-aastastele aruannetele on komisjon kinnitanud, et Valloonias aastatel 2000 kuni 2006 (rakendamistähtaeg on 31. detsember 2008) rakendatud programmid saavutavad kõik oma eesmärgid. Veelgi enam, aastate 2004–2005 vaheülevaade võimaldas iga programmi all tegevusi vastavalt vajadusele kohandada.

Komisjonil puudub seoses härra Deprez’i ettekantud arvamusega informatsioon, millel härra Deprez’i hinnang põhineb.

Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus (OPOCE) on vastutav Euroopa õigusaktide tõlkimise ja nende järgneva avaldamise eest kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes.

Kas õiguslikult on sätestatud tähtaeg, milliseks peab akt olema kõigis keeltes avaldatud? Kas õigusakt, mis ei ole vastavas riigikeeles avaldatud, omab vastavas riigis siduvat õigusjõudu? Mõnel juhul langetavad liikmesriikide kohtud otsuse riikliku seadusandluse alusel, kuna ühenduse õigusakti tõlge ei ole kättesaadav.

Ei asutamisleping ega ka Euroopa Liidu leping sätesta õigusaktide, mis peaksid olema kättesaadavad seoses riigi vastuvõtmisega Euroopa Liitu, avaldamise tähtaega. Siiski Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liitu vastuvõtmise tingimusi ja korda käsitleva protokolli artikkel 58 sätestab, et „Enne ühinemist /.../ poolt vastuvõetud bulgaaria ja rumeenia keeles koostatud institutsioonide aktide tekstid on alates ühinemiskuupäevast autentsed samadel tingimustel kui praegustes ametlikes keeltes koostatud tekstid. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, kui praegustes keeltes koostatud tekstid on seal avaldatud.”

Tõlgendades sama sätet Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisaktides leidis Euroopa Kohus hiljutises kaasuses C-161/06 Skoma-Lux sro vs. Celní ředitelství Olomouc, et ühenduse õiguses sisalduvaid kohustusi, mis ei ole Euroopa Liidu Teatajas uue liikmesriigi keeles, kus see keel on Euroopa Liidu ametlik keel, avaldatud, ei saa rakendada selle riigi üksikisikute suhtes. See on kooskõlas varasemate lahenditega, milles leiti, et üldiselt kohalduvas õiguses sisalduvaid kohustusi ei saa liikmesriigis, kus need ei ole selle riigi keeles avaldatud, üksikisiku suhtes rakendada.

On kasulik märkida, et väljaannete talitus ei ole vastutav õigusaktide tõlkimise eest laienemise korral. Kohustus tõlkida tekstid, mis võeti vastu enne liikmeks vastuvõtmist, on pigem vastaval riigil, samas kui tekstid, mis võeti vastu pärast liikmeks vastuvõtmist, tõlgitakse institutsioonide poolt, mis on õigusakti vastu võtnud. Talitus on vastutav avaldamise eest.

Milliseid projektijuhtimise ja tsiviilehituse standardeid peavad Phare ehitusprojektid Rumeenias järgima ja millises ulatuses on tööd projektil halbade ilmastikutingimuste korral lubatud? Ehitustöö külmunud maal võib peagi nõuda parandustöid, näiteks kui betoon ei kivistu nõuetekohaselt või tsemendi pealispind külmub. Kas betoontalade paigaldamine ja pealispinnaga katmine on jäätumistemperatuuridel lubatud?

Pharest rahastatavate ehituslepingute tsiviilehituse standardid on määratletud rahvusvaheliselt tunnustatud raamlepingus (FIDIC⁽¹⁾). Alates liikmeks saamisest rakendatakse ehituslepinguid vastavalt Rumeenia riigihankemenetluse reeglitele.

Phare rahastamismemorandumi sätted tavaliselt täpsustavad FIDIC-lepinguid ning lepingu tingimusi. Ehituslepinguid haldavad ja nende täitmist juhendavad FIDICu insenerid. Lisaks peab insener järgima Rumeenia õiguses kohalduvaid ehitustöö kvaliteedinorme. Vastavalt sellele õigusele teostab ehitustöö kvaliteedi kontrolli ehitussektoris kohalduvate õigusnormide ühtseks kohaldamiseks riigiinspektsioon⁽²⁾.

Standardid, millest tuleb halbade ilmastikutingimuste puhul juhinduda, on määratletud samas, ülal kokkuvõetud, riiklikus õigusraamistikus ning ehitusstandardites, olenemata ehituslepingu rahastamise allikast, olgu see siis ELi või riigipoolne.

Kõiki pakkujaid teavitatakse nendest spetsiifilistest nõuetest iga hanke puhul ja lepingutingimustes. Veelgi enam, pakkujaid on teavitatud, et talvel on Rumeenias töö ehitusplatsidel lubatud kuni 15. novembrini või 1. detsembrini. Pärast neid kuupäevi võib töö jätkuda üksnes juhul, kui ilm seda võimaldab. Kõik need tingimused aitavad pakkujal nõuetekohaselt planeerida tööde tegemise ajakava ja sellele vastavat eelarvet.

Vastavalt ülal viidatud standarditele lõpetatakse betooni valamine temperatuuri langedes alla +5 kraadi Celsiuse järgi või jätkatakse tingimusel, et betooni koostises sisalduvad spetsiaalsed lisandid (viimast ei soovitata, kui siis ainult erakordsetel juhtudel, mil betooni valamist on alustatud madalate temperatuuride ajal)⁽³⁾.

Briti olümpiakomitee on lisanud lepingutesse, mis sõlmitakse sportlastega, kes on välja valitud võistlema tuleva augusti Pekingi olümpiamängudel, klausli, mille alusel lubatakse osaleda ainult nendel sportlastel, kes kirjutavad alla kohustusele mitte kritiseerida Hiinat mis tahes viisil, eriti seoses inimõiguste ja Tiibeti annekteerimisega.

Kas komisjon ei leia, et see on silmnähtav mõtte- ja sõnavabaduse rikkumine, mis ei ole aluslepingute vaimuga kooskõlas?

Vaatluse all oleva juhtumi asjaolude, mis ei ole seotud ühenduse õigusega, hindamine on Ühendkuningriigi ametiasutuste kohustus, et kindlustada kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsioonis sisalduvate kohustustega täielik sõnavabaduse austamine.

Kas komisjon saab avaldada, millised praktilised Euroopa Ühenduse algatused eksisteerivad uimastitarnete kinnipidamiseks Aafrikast Euroopasse?

Uimastitarnete kinnipidamine Põhja-Aafrikast Euroopasse on operatiivse õiguskaitse meede, mis ei ole Euroopa Ühenduse pädevuses. Vaatamata sellele on komisjon teadlik arenevatest uimastikaubandusvalemitest Vahemere basseinis ja sellega seotud väljakutsetest õiguskaitsele.

Selles valdkonnas allkirjastasid seitse ELi liikmesriiki 30. septembril 2007 rahvusvahelise lepingu, et luua Lissabonis baseeruv uimastialase mereanalüüsi- ja rakenduskeskus (MAOC-N). MAOC-N vahendab sõjaväe- ja õiguskaitsestruktuuridele nii-öelda viimase minuti luureandmeid, et anda ELi kokaiiniga varustada püüdvatele uimastivedajatele kiire vastulöök. See on võitluse koordineerimispunktiks operatsiooni alal, mis ulatub Hea Lootuse neemest Lõuna-Aafrikas kuni Norra mereni, meritsi ja õhu kaudu uimastikaubanduse vastu. Põhifookuses on peamiselt Lõuna-Ameerika ja Lääne-Aafrika piirkondadest pärit mittekaubanduslikel eesmärkidel kasutatavad laevad ja õhusõidukid. Leping võimaldab samuti laiendada operatsiooniala hõlmamaks ka Lääne-Vahemere piirkonda.

Komisjon jälgib arenguid tihedalt ja toetab MAOC-N suutlikkuse tõstmise meetmeid rahaliselt ning alates 1. jaanuarist 2008 omab vaatleja staatust. Olulist rolli võitluses uimastikaubandusega mängib Euroopa Politseiamet, Europol, mis annab riiklikele õiguskaitse asutustele tõhusat tuge.

Veelgi enam – organiseeritud kuritegevuse ohuhindamisorgani (OCTA) kaudu, millele MAOC-N kaastööd teeb, arendatakse ELis praeguste ja arvatavate uute organiseeritud kuritegevuse trendide, sealhulgas muidugi ka uimastikaubanduse, ohuhindamise süsteemi.

Paralleelselt on tekkimas mõned sarnased regionaalsed algatused ka teistes regioonides, sealhulgas Vahemere basseinis.

2008. aasta komisjoni eelarve punktis XX 01 02 11 04 palusid nõukogu ja parlament koos komisjonil läbi viia uurimuse Euroopa Liidu föderaalse politseijõu loomise võimalikkuse ja selle takistuste kohta.

Milliseid edusamme on komisjon selle uuringuga seoses teinud? Milline on eesmärgi saavutamise tähtaeg?

2008. aasta eelarvemenetluse raames kutsus parlament üles läbi viima uurimust takistuste kohta Euroopa Liidu föderaalse politseijõu loomisele, mille rahastamine oli ette nähtud eelarvepunktist XX 01 02 11 - „Muud institutsioonide halduskulud” (Muudatus 0995). Komisjon teatas koheselt, et ei toeta sellist uurimust, kuna komisjoni poliitika eesmärk oli parandada koostööd eri liikmesriikide politseijõudude vahel esialgse vahendi, milleks on Prümi lepingu ülevõtmine Euroopa õigusesse, rakendamise kaudu ja mitte Euroopa Liidu föderaalse politseijõu loomise kaudu.

2006. aasta sügisel kuulutas komisjon välja oma alkoholistrateegia. Selles osutati, et alkohol oli rahvaterviseprobleem. Vaatamata sellele on komisjon teinud ettepaneku viinamarjakasvatuse kohta KOM(2007)0732, mis on strateegia vaimuga täielikult vastuolus. Kas tulevikus kavatsetakse alkoholistrateegiat komisjoni töös kohaldada või saab see olema lihtsalt üks dokument paljudest?

2006. aasta oktoobris vastu võetud teatis, Euroopa Liidu strateegia liikmesriikide toetamiseks alkoholist põhjustatud kahju vähendamisel, sätestab selgelt komisjoni lähenemise alkoholile ja tervisele. See käsitleb kõiki neid murevaldkondi tasakaalustatud viisil, keskendudes alkoholi kuritarvitamisele ja kahjulikkusele – mitte ei mõista alkoholi tarbimist kui sellist hukka.

ELis on alkoholist põhjustatud kahju peamiseks rahvatervise, sotsiaalseks ja majanduslikuks mureks. See tapab ELis pea 200 000 inimest aastas, peamiselt ülemäärasest alkoholitarbimisest põhjustatud haiguste teel, aga ka alkoholi tarbimisega seotud avariide ja tapmiste ning alkoholi mõjul sooritatud vägivallategude kaudu, põhjustades ulatuslikke kulusid tervishoiusüsteemidele, majandusele ning ühiskonnale üldiselt.

Strateegia rakendamine toimub meetmete elluviimise teel rahvatervise valdkonnas ning teistes ELi poliitikavaldkondades ning tehes tihedat koostööd liikmesriikidega, et aidata koordineerida riiklikke alkoholipoliitikaid ja edendada koos asjakohaste sidusrühmadega poliitika edasi arendamist.

Euroopa alkoholi ja tervise foorumi raames on komisjoni eesmärgiks algatada kõigil tasanditel konkreetsed tegevused, mis on sihitud Euroopa kodanike kaitsmisele alkoholi kahjuliku kasutamise eest. Esimene ring osalejate kohustuste määratlemiseks on lõppenud ning kavandatud on muljetavaldav hulk tegevusi. Nende tegevuste hulgas on veinisektori võetud kohustus viia läbi kampaania teadlikkuse tõstmiseks alkoholiga seotud kahju osas.

Viimase kümnendi jooksul on veini tarbimine ELis vähenenud, samas kui veinivarud on suurenenud. See on põhjustanud veiniturul tõsise ebasümmeetria. Sel põhjusel on 1,3 miljardi euro suurusest aastaeelarvest kulutatud umbkaudu 500 miljonit eurot lihtsalt veinist, millele ei ole turgu, vabanemisele. Seetõttu oli vajalik põhjalik veinituru ühise korralduse reformimine.

Hiljutine veinituru ühise korralduse reform arvestab tervise ja tarbijakaitse vajadustega, nähes peamiselt ette nende turu meetmete järkjärgulise eemaldamise, mis on põhjustanud madala kvaliteediga veini tootmise. Selle eesmärgiks on julgustada eurooplasi „jooma vähem, kuid jooma paremini” ning samal ajal muuta odava ja madala kvaliteediga veini, mida enam ei toetata, tootmine ebasoodsaks.

Uus määrus vähendab samuti võimalust suurendada veini alkoholisisaldust selle rikastamise kaudu. Enam ei toetata põhimõtet, et kõrge alkoholisisaldus on veini kvaliteetsuse näitajaks. Veelgi enam, tarbijad on hakanud nõudma ja nautima madala alkoholisisaldusega veine. Uut suhtumist toetatakse ja see ei õigusta veinide ülemäärast kangestamist.

Uus veinituru ühine korraldus tegeleb samuti edutamise ja informeerimise aspektidega. Vein on asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoode ning põllumajandustoodete, sealhulgas veini, edutamine on reguleeritud nõukogu määruses (EÜ) nr 3/2008, 17. detsember 2007, põllumajandussaaduste ja toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides. Uus veinituru ühine korraldus annab liikmesriikidele võimaluse tugevdada selliseid edutamise meetmeid kolmandates riikides ning julgustab informeerimiskampaaniate korraldamist mõõduka ja vastutustundliku tarbimise kohta, kaasrahastades neid 60% ulatuses.

EL on praeguseks jõudnud ühise varjupaigasüsteemi arendamise teise etappi. Selle etapi eesmärgiks on saavutada kõrgem ühine kaitsestandard ja liikmesriikide pagulassüsteemide suurem ühetaolisus. Haagi programmi eesmärgiks on lisaks õigusraamistiku harmoniseerimise edendamisele paguluse valdkonnas ka praktilise koostöö suurendamine liikmesriikide vahel. See hõlmab koostööd seoses teabe hankimisega pagulaste päritoluriikide kohta (viidatud kui „riigiteave”).

Riigiteave on pagulaspoliitikas keskse tähtsusega. Selleks, et tagada õiglane ja korrektne varjupaigamenetlus, on vaja omada juurdepääsu kõrgel tasemel ning päritoluriigist täpset ja tasakaalustatud ülevaadet andvale riigiteabele. Riigiteave ei ole võtmetööriist mitte ainult immigratsiooni ametiasutustele ja kohtuorganitele, vaid ka varjupaigaotsijatele ja nende esindajatele.

Olulist rolli riigiteabe arengus ning sellele juuredpääsus on mänginud valitsusväliste sidusrühmade osalemine, kuivõrd avalikkus ei oma teatud osale liikmesriikide ametiasutuste teabest juurdepääsu. Kontrastselt eeltooduga oli aga komisjoni kõige viimane Euroopa Pagulasfondi konkursikutse suunatud üksnes pädevate ametiasutuste esitatud riigiteabe projektide taotlustele.

Miks ei võimaldatud valitsusvälistel sidusrühmadel taotleda rahastamist riigiteabe projektidele Euroopa Pagulasfondist? Ja millised plaanid on komisjonil järgmise konkursikutse jaoks 2008. aastal?

Päritoluriikide kohta andmete kogumine, uurimine ja esitamine on liikmesriikide varjupaigataotluste otsustamisprotsesside põhialus. Riigiteave võimaldab pädevatel riigiasutustel kontrollida varjupaigataotlejate väiteid seoses nende rahvusvahelise kaitse vajadusega. Seega on hädavajalik omada päritoluriikide kohta käivate andmete objektiivset, läbipaistvat ja täpset süsteemi, mille kaudu oleks kiirelt võimalik saada ametlikke ja usaldusväärseid andmeid. Riigiasutuste riigiteabe kogumise ja analüüsimise süsteemide ulatuslikum ühildamine aitaks võrdsustada Euroopas otsustusprotsesse.

See on põhjuseks, miks riigiteabealane koostöö on komisjoni tegevuste hulgas võtmepositsioonil ning keskseks EURASIL ekspertide võrgustiku töös⁽¹⁾. Alates 2006. aastast on komisjon koostöös liikmesriikide pädevate ametiasutustega teinud tööd ühise portaali loomiseks, mis annaks pädevatele ametiasutustele üheainsa juurdepääsupunkti kõigile ametlikele andmebaasile päritoluriikide kohta. Ühine portaal oleks kasulik lisavahend, eriti nendele liikmesriikidele, kus riigiteabe süsteemid on vähem arenenud.

Tehnilise teostatavuse uuring lõpetati 2007. aastal ning pilootprojekt, mis ühendab kaks riiklikku andmebaasi, viiakse läbi 2008 aastal. Selle testperioodi lõpus pakub komisjon välja ettepanekud kõiki olemasolevaid riiklikke andmebaase ühendava portaali loomiseks. Tegelema peab teabele juurdepääsu küsimustega ning täpsemalt valitsusväliste organisatsioonide juurdepääsuga, arvestades, et vaatluse all olevad andmebaasid sisaldavad salastatud informatsiooni.

Komisjoni algatatud Euroopa Pagulasfondist rahastatavate piiriülese tegevuse eelarve on piiratud. Sel põhjusel kasutab komisjon igaks aastaks tegevuste kavandamisel strateegilist lähenemist, seades eesmärgiks kõige tõhusamate tulemuste saavutamise ühise pagulaspoliitika arendamisel. 2004, 2005. ja 2006. aastal rahastati Euroopa Pagulasfondist väga suurt valitsusväliste organisatsioonide konsortsiumit, mis tegutseb tosinas liikmesriigis ja mille tegevust koordineerib Austria Punane Rist, et luua varjupaigataotlejaid esindatavate valitsusväliste organisatsioonide ja organite püsiv võrgustik, mis tegeleks päritoluriikide kohta andmete saamisega. Rakendusprotsessi raames tekkis vabatahtlike sektori ja riiklike ametiasutuste vahel konstruktiivne dialoog. Komisjon avas konsortsiumile samuti EURASIL võrgustiku nõupidamised, mida komisjon juhib, nii et konsortsiumil oli võimalik esitleda oma projektide tulemusi varjupaigataotluste lahendamise eest vastutavatele riigiorganitele.

2007. aasta konkursikutses keskenduti esmalt projektide, eriti valitsusväliste organisatsioonide poolt läbiviidavate projektide, et lahendada haavatavate rühmade ja indiviidide probleeme ning teiseks, et just nimelt julgustada liikmesriikide ametiasutusi läbi viima riikidevahelisi riigiteabe haldamise koostööprojekte. See teine kutse osa oli seega suunatud üksnes riiklikele ametiasutustele.

Komisjon viib momendil läbi konsultatsioone, et määratleda Euroopa Pagulasfondi konkursikutses 2008. aasta prioriteedid Euroopa tasandi tegevusteks.

Kas komisjonil on täpne plaan, kuidas aidata Ida-Euroopa uusi liikmesriike kasvava elektrivarude puudujäägi osas?

Need riigid on näinud ohtlike tuumaelektrijaamade sulgemist ning peavad oluliselt rangemate keskkonnakaitse nõuete tõttu mitmed vananenud kivisöe-elektrijaamad lammutama. Olukord ähvardab peatada majanduskasvu paljudes Euroopa Liidu idaosades.

Kas rikas Euroopa, mis on suures ulatuses keskkonnakaitseprobleemidega juba tegelenud ja oma energiabaasi moderniseerinud, soovib potentsiaalsed konkurendid turult eemaldada? Või me toetame ausat siseturu konkurentsi kui vahendit, mis toetab Euroopa turu ja selle konkurentsivõime arengut globaalmajanduses, aidates lahendada seda suurt osa Euroopast mõjutavat probleemi?

Euroopa õigusaktide kohaselt on iga liikmesriigi kohustuseks jälgida tootmisvõimsuse piisavust riigis. Komisjon omakorda jälgib tootmisvõimsuse piisavust Euroopa tasandil.

Uued liikmesriigid, aga ka paljud vanad liikmesriigid, on oma energiakasutust ümber struktureerimas. See nõuab olulist ülekandevõrkude laiendamist ning palju harmoneeritumat reguleerimist. Probleemide, mis puudutavad avamere tuuleenergia integreerimist ning Leedu ja Poola integreerimist lääne ülekandevõrku, lahendamine on Euroopa koordinaatorite ülesandeks.

Veelgi enam, üks kulutõhusamaid lahendusi on nõudluse piiramine. Seetõttu peaks komisjoni poolt 2006. aasta oktoobris välja pakutud energiatõhususe tegevuskava selle elluviimisel vähendama nõudluse kasvu, parandama tootmisvõimsuse piisavust ning vähendama ülekandekadusid.

Konkurentsivõimelise turu arendamise valdkonnas töötab komisjon aktiivselt, et kindlustada ELis ausate ja võrdsete turutingimuste loomine ning järgimine, mida omakorda peetakse parimaks viisiks, kuidas käsitleda elektritootmisvõimsuste piisavuse küsimust. See on põhjuseks, miks komisjon pakkus 2007. aasta septembris välja kolmanda õigusaktide paketi elektri ja gaasi siseturu kohta⁽¹⁾. Korralikult funktsioneeriv siseturg, mis annab õigeid investeerimissignaale, on parim lahendus elektri varustuskindluse saavutamiseks. Individuaalsed investeerimisotsused uude tootmisvõimsusesse on turul osalejate langetada.

Vastavalt komisjoni 22. mai 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 303/2007,⁽¹⁾millega kehtestatakse sealiha eksporditoetused, korvab komisjon eksporditoetustega erinevused maailmaturu ja siseturu hindade vahel, et abistada sealihasektorit praeguses turusituatsioonis, kus kõrged söödahinnad toovad kaasa kõrged tootmiskulud.

Eksporditoetusteks abikõlblike toodete nimekiri ei sisalda külmutatud, kondita sea kõhtmise osa ja sea seljaosa liha. Kas komisjon selgitaks viimaste arengute valguses, pidades silmas vahetuskursse ning olukorda Jaapani turul, miks need tooted ei ole toetusteks abikõlblikud ja ütleks, millal need nimekirja lülitatakse?

Eksporditoetuste võimalik laiendamine sealiha teatud külmutatud tükkidele ei näi olevat põhjendatud. Komisjon ei ole veendunud selle vajalikkuses või et see mõjutaks Jaapanisse meritsi tarnitavate koguste mahtu.

ELi sealiha eksport on moodustanud mitmeid aastaid umbkaudu 30% sealihakaubandusest maailmas. Enamik sellest ekspordist on toimunud ilma toetusteta. Esmased andmed näitavad, et vaatamata ebasoodsale euro / USA dollari vahetuskursile, säilitati ELi osakaal ka 2007. aastal. ELi eksportijad suutsid 2007. aastal oluliselt laieneda Aasia turgudesse (Hongkong, Hiina).

Samuti on jäänud viimastel aastatel võrdlemisi stabiilseteks ELi külmutatud sealiha eksport kõrgelt hinnatud Jaapani turule. Komisjon eeldab, et see jätkub ka ilma toetusteta. Viimase sealihaturu kriisi ajal 2004. aastal eksport Jaapanisse suurenes, kuigi eriomased Jaapani lõigud ei olnud toetusteks abikõlblikud.

Komisjon muidugi jätkab olukorra vaatlemist meie eksportijate eriliseks huviks olevatel turgudel ning vajadusel pakub kõhklemata välja toetuste kohandamise.

Leedus keeldub elektriettevõte Rytų skirstomieji tinklai (Ida Jaotusvõrgud) eraisiku ehitatud elumaja ühendamisest olemasolevasse elektrivõrku, põhjendades seda ebapiisava võimsusega. Üksikisik peab katma 40% uue alajaamast eraomandini ulatuva ühenduse ehituse maksumusest ning tihti ka uue alajaama ehituse maksumusest. Ettevõttel on õigus ühendada uue ehitatud ühendusega ka teisi kliente.

Olles rahastanud infrastruktuuri laiendamist ning (riigi- või era-) elektriettevõtte poolt vara omandamist, ei ole tarbijatel õigust selle vara omandile ning tarbijad ei saa ka varustatava energia osas mingeid allahindlusi.

Kas komisjon saab seda olukorda kommenteerida? Kas see ei ole tarbijate õiguste ja omandiõiguste rikkumine? Kas elektriettevõtted ei kuritarvita oma monopoolset seisundit? Kuidas seda tarbijaõiguste probleemi lahendada? Milline on ELi liikmesriikide kogemus?

Universaalteenus on ELi õigusloomes loodud kontseptsioon, mis ütleb, et kõikidele tarbijatele peab olema tagatud õigus ühendusele ning varustatusele energiaga mõistlike, kergesti ja selgelt võrreldavate ja läbipaistvate hindadega. See kohustab ettevõtet varustama elektriga mis tahes tarbijat, kes on nõus maksma sellele teenuse eest määratud hinda.

Universaalteenuse kohustuse rakendamine allub subsidiaarsuse põhimõttele ja on seega liikmesriigi jurisdiktsioonis. ELi õigusaktides ei ole midagi, mis keelaks mõistlike ja õigustatud ühendamise kulude panemist tarbijale.

Ulatus, millisel viisil ühendusettevõtja, jaotusettevõtja või tarbija neid kulusid jagavad või otsustavad omandiõiguse üle sõltub täielikult riiklikust ühenduspoliitikast ja mõningatel juhtudel võib see viia oluliste tasudeni individuaaltarbijatele.

Riiklikud energiasektori reguleerijad mängivad keskset rolli, et kindlustada, et ühenduskulude tasumise kohustuse panemine ning vastavad tariifid on läbipaistvad ja mittediskrimineerivad nii individuaaltarbijate kui ka ettevõtete suhtes.

Äärmuslikel juhtudel võib kohalduda konkurentsiõigus ning praegusel juhul võib riiklik konkurentsiamet omada parimat võimalust küsimusega tegelemiseks.

Komisjon soovib samuti juhtida austatud parlamendiliikme tähelepanu faktile, et ELi tarbijakaitse õigusaktid on piiritletud teatud aspektidega ettevõtte-tarbija majandussuhetes.

Küsimused, mis on seotud elektriinfrastruktuuri osaks olevate kinnisasjade omandiõiguse omandamisega on väljaspool nende õigusaktide reguleerimisala ning neid peaksid lahendama liikmesriigi pädevad ametiasutused ja kohtud liikmesriigi asjakohaste õigusaktide alusel.

Määruse (EÜ) nr 2135/98⁽¹⁾ja direktiivi 2006/22/EÜ⁽²⁾osas ei viidud läbi praegu ELi õigusloomemenetluse osaks olevat mõjuanalüüsi ning nüüd esinevad ülisuured probleemid nende praktilise rakendamisega, millest annavad tunnistust Euroopa Parlamendi liikmete küsimused ja Parlamendi transpordikomisjonis 2007. aastal peetud arutelud.

Kas komisjon kindlustab, et selles valdkonnas viiakse ELi tasandil läbi enam uurimusi ja arendustegevust? Kas komisjon algatab kõigi huvitatud poolte vahel dialoogi selleks, et välja töötada rahuldavam õiguslik regulatsioon sõidu- ja puhkeaja ning nende järgimise kohta?

Milliseid algatusi kavatseb komisjon teha, et lahendada seonduvad teravad probleemid ning leida pikemas perspektiivis lahendus, mis on liiklusohutuse ja juhtide töötingimuste mõttes rahuldavam ja tõhusam?

Uute sõiduaega ja puhkeperioode käsitlevate eeskirjade⁽³⁾, digitaalse tahhograafi eeskirjade⁽⁴⁾ ning autovedude õigusakte rakendavate õigusnormide⁽⁵⁾ rakendamine on põhjustanud mõne sedasorti raskuse, mis kerkivad seoses kõigi keeruliste õigusaktidega ning puudutavad nimelt:

õigusaktide tõlgendamist, eriti seoses sõiduaja ja puhkeperioodide määrusega;

uute jõustamismeetodite rakendamist, mis on suunatud koskõlas rakendamise direktiiviga suurimaid rikkumisi toime panevate ettevõtete vastu;

kohandamist tehnika arenguga ning võitlust pettuse vastu digitaalse tahhograafi abil.

Et lahendada kõik tõstatatud küsimused, suunati teave raskuste kohta koheselt komisjonile. Komisjon on teinud rea algatusi ja oluline edasiminek on juba saavutatud.

Seoses sõiduaja ja puhkeperioodi eeskirjadega moodustas liikmesriikide esindajate komitee⁽⁶⁾, mille eesistujaks komisjon on ning mis aitab komisjonil rakendada õigusakte ja kuhu kutsutakse vaatlejatena osalema ka sotsiaalpartnerite esindajad, töörühma, et arutada asjakohase määruse tõlgendamise küsimusi.

Töörühma töö põhjal koostas komisjon viis suunist, mis on avaldatud komisjoni kodulehel⁽⁷⁾. Suunistes jõuti üldisele konsensusele ning need on suunatud õigusnormide kohaldamise suuremale järjepidevusele.

Seoses jõustamisdirektiiviga aitab sama komitee raames moodustatud teine töörühm komisjonil koostada vastavalt direktiivile kõigi rikkumiste ammendavat loetelu nende tõsiduse järjekorras. See töö aitab samuti luua ühtset süsteemi, et teha kindlaks ettevõtted, mis on suurimad rikkujad. Eesmärkideks on muuta jõustamine tõhusamaks ja vähendada halduskoormust nii riiklikele ametiasutustele – mis saavad pöörata oma tähelepanu tõhusamalt sinna, kus riskid on suurimad – kui ka transpordiettevõtetele, kelle suhtes kohaldatakse kontrolle üksnes juhul, kui olukord seda nõuab.

Seoses digitaalse tahhograafiga algatas komisjon aprillis 2007 projekti pealkirjaga SMART, mis vältab 24 kuud ning mille eesmärgiks on välja pakkuda ettepanekud tehniliste spetsifikatsioonide kohandamiseks digitaalse tahhograafi tehnilise arenguga (see toob kaasa muudatused määruse 3821/85 tehnilises lisas), et võidelda pettuse riski vastu tõhusamalt.