Istungi stenogramm

Kolmapäev, 9. aprill 2008 - Brüssel

26. Kultuur üleilmastuvas maailmas (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on kultuuri- ja hariduskomisjoni nimel koostatud Vasco Graça Moura raport Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas (2007/2211(INI)) (A6-0075/2008).

  Vasco Graça Moura, raportöör. – (PT) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, olles ette valmistanud kultuuriteemade üldise raamistiku Lissaboni tegevuskava kontekstis, otsustasin lisada raportisse paljude parlamendiliikmete ettepanekud, sest need olid kooskõlas üldise lähenemisviisiga. Seetõttu võivad mõned punktid tunduda ülearusena vahepeal heaks kiidetud ja jõustunud õigusaktide taustal, kuid nende ülesanne on rõhutada kõige asjakohasemaks peetud teemasid.

Nimetatud raamistiku peamisi punkte meenutades ütleksin, et Euroopa Liidul on väga eriline kohustus kaitsta Euroopa kultuurilist rikkust. Euroopa kultuuripärandit kogu selle mitmemõõtmelisuses tuleb kõikide vahenditega säilitada ja levitada nii liidus kui väljaspool selle piire, eitamata asjaolu, et on äärmiselt soovitatav suhtuda nii avatult kui võimalik teistesse kultuuridesse, mis lisaks on alati olnud Euroopa kullaproov.

Meie kultuuripärand, sealhulgas selle väljendusvormide mitmekesisus ning algallikate segunemine, nagu näiteks kreeka-ladina ning juudi-kristlik pärand, on ajaloo vältel asetanud Euroopa kõikide kontinentide etteotsa. See on tõestanud end innovatsiooni, arengu ja edu võrreldamatu tõukejõuna, mis levis kõikides suundades ning on tänapäeval jätkuvalt inimlikkuse, vaimse rikastumise ja elavnemise, demokraatia, sallivuse ja kodanikuühiskonna põhiliseks võrdkujuks.

Üha enam globaliseeruvas maailmas on Euroopa kultuuriline rikkus oluline väärtus, mille tuumaks olevad silmapaistvad omadused kujutavad endast Euroopale tõelist lisaväärtust ning mille roll identiteedi kujundajana on Euroopale ja liidule oluline mõistmaks maailma, et tagada selle ühtsus, tuua esile ainulaadsus ja jääda meelde teiste rahvaste kõrval.

Euroopa kultuuripärandi ajaloolise mõju eriline väljendumine teistel kontinentidel peab viima erimeetmeteni, mis rõhutavad tegureid, mille eesmärk on tsivilisatsiooni ülesehitamine, vastastikune mõistmine ja konstruktiivne lähenemine neid väljendusi esindavate rahvaste vahel. Me soovitame nõukogule ja komisjonile rohkem väärtustada Euroopa klassikalist kultuuripärandit ja rahvuskultuuride ajaloolist panust läbi sajandite täies ulatuses, samal ajal ka arvestades kultuurisektori vajadusi tulevikus.

Seetõttu teeme ettepaneku nimetada 2011. aasta kreeka ja ladina klassikute Euroopa aastaks, et liidu rahvad ja ülejäänud maailm oleksid teadlikud selle kultuuripärandi olulisest aspektist, mida tänapäeval ohustab unustamine. Samal põhjusel rõhutame vajadust arendada Euroopa keelte edendamist maailmas ja nende rolli loovas kunstitegevuses teistel kontinentidel, et sel viisil hõlbustada nii vastastikuseid teadmisi kui ka üksteisest arusaamist ning kultuurilist mõju, mis on loodud ja edasi antud nende keelte kaudu väljaspool Euroopat.

Teisest küljest ei peegelda olemasolevad ühenduse kultuurisektori programmid täielikult eurooplaste ühise kultuuripärandi tähendusi, seetõttu vajame eriomaseid programme loovuse soodustamiseks laiemas ulatuses ja sügavamas mõttes ning sidemete säilitamiseks materiaalsete ja vaimsete toodete ja väärtustega, mis moodustavad Euroopa kultuuripärandi ja selleks, et võimaldada neil toodetel ja väärtustel tänapäeva kultuurilise tegevuse käigus vastastikku toimida, lähtudes inimlikust identiteedikontseptsioonist ja erinevustest.

Kultuurisektorile suunatud programmid käsitlevad suures osas sidususe edendamist, tegelikku lähenemist, majanduskasvu, säästvat arengut, innovatsiooni, tööhõivet ja konkurentsivõimet, kuid me ei tohiks unustada, et kultuur ja kultuuritooted on omaette väärtused (kultuur kultuurina). Me soovime juhtida nõukogu tähelepanu kiirele ja tungivale vajadusele vaadata üle kavatsetavad eelarvevahendid, mis on suunatud komisjoni käesoleva teatise ja varasemate teatiste raames kavandatud meetmete toetamiseks. Lõpetuseks, kuna ei ole enam aega rääkida teistest punktidest, tervitan ma komisjoni teatist ja selle heaks kiitmist nõukogus. Me nõustume püstitatud eesmärkidega.

  Ján Figeľ, komisjoni liige. − Proua juhataja, soovin tänada härra Graça Mourat pühendumise eest, parlamendikomisjoni ja teisi asjaomaseid isikuid, kes andsid panuse käesolevasse raportisse. Usun, et see kinnitab vaadet, et kultuur vajab toimuvates aruteludes ning meie koostööpäevade ja -aastate jooksul kesksemat kohta. Võtan seda kinnitusena, et oleme esialgses tegevuskavas domineerinud kõvade materjalide – söe ja terase – juurest edasi liikunud ebamääraste küsimuste poole nagu kultuur, haridus, loovus ja kodanikuühiskond. Me ei saa seda mõõta kilodes ja tonnides, kuid selles peitub meie ühtsuse tulevik, meie tulevik kohalike, piirkondlike ja riiklike kogukondade ja ka Euroopa Liidu tasandil.

Ma arvan, et see on põhjus, miks me tegime käesoleva ettepaneku. Eelmisest aastast alates on see pälvinud palju konkreetset tähelepanu ja toetust liikmesriikide avalikkuse seas ja samuti nõukogus. Ma olen selle üle õnnelik, sest see oli kõige tähtsam vastus: me soovime rohkem töötada kultuuri kaudu, kultuuri heaks ja samuti kultuuride maailma või kultuuri jaoks maailmas. Ma olen õnnelik, nähes teie toetust käesolevale tegevuskavale, mis on samuti väga oluline. Mulle kui volinikule ja ka komisjonile on alati olnud väga selge, et parlament otsib võimalusi teha rohkem nende valdkondade heaks.

Loomulikult on vaja vastu võtta ühine lähenemisviis. Sel viisil saame kõnealuse tegevuskava ellu viia. Olulised on kolm valdkonda, mida mainiti ka eelmises raportis: loovtööstused; kultuuriline mitmekesisus ja kultuuridevaheline dialoog; ja võrdselt tähtis on välismõõde, kultuuriline koostöö ja kultuur liidu välispoliitika osana.

Ma nõustun teiega, et me ei pea pöörama kultuuri majanduslikule tähtsusele nii suurt tähelepanu, vaid saavutama oma kultuuripoliitikates õige tasakaalu. Teie raportis tunnistatakse täiesti õigesti rahvusvahelistes suhetes kultuurile suurema rolli andmise tähtsust. Me võtame seda võimalusena koostada proaktiivne ja konstruktiivne tegevuskava kultuurilise mitmekesisuse kohta ühenduse poliitikates. Ma tean, et võin arvestada teie kaastööga selles tegevuses.

Mis puudutab liikuvust, siis meie toetame kultuuritegelaste rahvusvahelise liikuvuse vajadust Euroopa kultuuripiirkonna üles ehitamise peamise vahendina. Vaadake näiteks Erasmuse programmi hariduse valdkonnas. Kümne – nüüdseks kahekümne – aasta jooksul oleme loonud Euroopa kõrghariduse piirkonna, kõige populaarsema programmi ja väga palju uuendusi ning avatust meie ülikoolides. Ma arvan, et liikuvuse, teadmuse, austuse ja heakskiidu otsing on see, mida tuleks ka kunstide ja kultuuri valdkonnas edasi arendada. Usun, et võime jõuda päris kaugele, kui alustame nüüd liikuvust puudutava pilootprojektiga, mille kohta teie parlamendis eelmisel aastal ettepaneku tegite.

Viimane, kuid mitte tähtsusetu on, nagu ma ütlesin, ühise lähenemisviisi vastuvõtmine. Mul on hea meel, et liikmesriigid kiitsid heaks avatud kooskõlastusmeetodi. Möödunud aasta novembris moodustati liikmesriikide esindajatest kaks ekspertide töörühma, mille eesmärk on artistide ja loovisikute liikuvuse tõhustamine, samuti kultuuri- ja loovtööstuste potentsiaali võimalikult hea rakendamine. Teid teavitatakse korrapäraselt töörühmade töötulemustest. Nagu te teate, asutasime kultuurifoorumi, millest esimene toimus Portugali eesistumisperioodil, olen selle eest tänulik. Samuti soovitame kultuuri- ja loovsektorile üldises plaanis luua kultuuri- ja loovtööstuste platvorm, ja teine platvorm kultuuri kättesaadavuse tagamiseks, seda kooskõlas olemasoleva kultuuridevahelise dialoogi platvormiga.

Ma arvan, et meie võimalused oma panuse andmiseks suurenevad ja mul on heameel teha koostööd kolleegidega komisjonis ja samuti teiega parlamendis, et tugevdada kultuuri süvalaiendamist paljudes teistes ELi poliitikates. Loomulikult ootan ma mitte ainult arutelu, vaid eriti käesoleva tegevuskava ellurakendamist.

  Grażyna Staniszewska, regionaalarengu komisjoni arvamuse koostaja. − (PL) Proua juhataja, soovin siiralt õnnitleda härra Graça Mourat hea raporti puhul, mis arusaadavalt ja kindlal viisil esitab kultuurivaldkonna prioriteedid ja määratleb pikaajalised eesmärgid. Raportis näidatakse kultuuri tähtsust Euroopa Liidu arenemisele, innovatsioonivõime parandamisele ja konkurentsivõime suurendamisele. Kultuurisektor loob töökohti ja hoogustab majanduskasvu. Regionaalarengu komisjoni nimel soovin juhtida teie tähelepanu Euroopa Liidu piirkondade tähtsusele kultuurialase koostöö olulise foorumina. Kultuur ja keel ergutavad piirkondade arengut ja tõmbavad ligi investeeringuid, eriti nappide loodusvaradega ja väheste turismi- ja puhkusesihtkohtadega vähem arenenud piirkondadesse. Sellel põhjusel on kohalikel ja piirkondlikel ametiasutustel tähtis roll üldisel kultuuri toetamisel ja kasvatamisel nende halduspiirkonnas. Raportis on vaid üks punkt, millesse suhtun teatava reservatsiooniga – ja siin kõnelen ma Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni nimel, nii et hetkel ma ei korda iseennast – ja selleks on põhjendus K, millega tehakse ettepanek nõuda sisserändajatelt ja turistidelt Euroopa traditsiooni ja pärandi austamist. See ei ole hea sõnastus. Komisjoni töö käigus hääletasid fraktsiooni ALDE liikmed selle vastu.

Kultuuridevahelise dialoogi aastal väärib ära märkimist, et Euroopa Liit peaks kultuuridevahelise dialoogi väärtusi rakendades olema avatud teistele kultuuridele. See peaks edendama ja looma ühise aluse koostööks, esitades huvitavaid kultuuriprogramme. Sellest tulenevalt on halb, et pärast 2010. aastat on Euroopa kolmandatelt riikidelt võetud võimalus osaleda sellises erakordselt huvitavas ja kõrgelt hinnatud programmis nagu Euroopa kultuuripealinnade programm.

Proua juhataja, ma peaksin peagi järgmise kõne esitama, kuid kui tohin paluda veel 10 sekundit selle kõneaja raames, siis ma ei esine teist korda.

Ma usun, et kõigepealt peaksid saama selles programmis osalemise võimaluse Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riigid. Ma toetan innukalt raportis esitatud nõuet nimetada 2010. aasta Fryderyk Chopini Euroopa aastaks, pidades silmas, et see on Euroopa ja maailma kultuurile hindamatu panuse andnud geniaalse helilooja kahesajanda sünniaastapäeva aasta.

  Ruth Hieronymi, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Proua juhataja, kõigepealt soovin härra Graça Mourat oma fraktsiooni, Euroopa Rahvapartei (Kristlikud Demokraadid) ja Euroopa Demokraadid, nimel kõige siiramate sõnadega tänada suurepärase raporti eest. Samuti tänan komisjoni Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava käsitleva teatise eest. Komisjon võib arvestada parlamendi toetusega kultuurile horisontaalsel tasandil, et suurendada artistide liikuvust, tõsta koostööd piirkondade vahel ja tugevdada rahvusvahelist koostööd.

Siiski märkasime selles tegevuskavas puudujääke. See on teema, mida me mõne aja eest üksikasjalikult arutasime. Kultuuritööstused ja nende kasvav tähtsus tähendab samuti, et selles valdkonnas muutuvad majanduslikud aspektid märkimisväärselt tugevamaks, kui need olid möödunud aegadel. Kultuurivaldkonna tegevuskava ei puuduta ainult parema koostöö küsimusi kultuurivaldkonnas ega suurenevat rahastamist, vaid ka õigusalast raamistikku. Selles osas on tõepoolest nii, isegi Euroopa Liidu siseselt, et kui kultuur peab võistlema siseturu- või konkurentsiõigusega, siis kahtluse korral jääb kultuur alati kaotajaks.

Te kõik mäletate Lévai raportit: siseturu ja teenuste volinik kirjeldas online muusika õiguste valdkonna kollektiivset haldamist kui takistust siseturu konkurentsile. Siin on kaotajaks pooleks kultuur, mis on nõrgemal positsioonil kui Euroopa siseturuõigus. Sellest tuleneb tungiv vajadus, ja homme otsustab parlament sama moodi nagu kultuuri- ja hariduskomisjon. UNESCO konventsiooni peab rakendama lisaks kolmandaid riike puudutava kultuurilise mitmekesisuse tagamisele ka meie enda Euroopa õigusaktides ja selleks on äärmiselt tungiv vajadus.

Seetõttu on meie puhtsüdamlik palve volinikule, kuna aega on vähe, siis vajame kiiresti ettepanekut kultuurilise mitmekesisuse tugevdamise kohta Euroopa siseturuõiguses.

  Marianne Mikko, fraktsiooni PSE nimel. – (ET) Kallid kolleegid. Lugupeetud kolleeg Vasco Graça Moura on teinud väga head tööd, ohjamaks raportit, mis räägib nii kultuuripärandist kui tulevikuvajadustest, nii üldistest põhimõtetest kui konkreetsetest sammudest. Suur tänu, ütlen variraportöörina.

Tahaksin vaid paarile punktile keskenduda. Juba 2009. aasta algusest oleme uues olukorras: jõustunud on Lissaboni lepe. Et meie välisesindused saaksid väärikalt esindada meie kultuuri, peaks kultuuridimensioon olema järjekindlalt lõimitud meie välispoliitikasse. Praegu oleme me sellest veel väga kaugel. Esialgu räägimegi kultuuridimensiooni lõimimisest vaid arengumeetmetesse, kuid isegi siin on meil raskusi. Euroopa kultuuris on palju väga väärtuslikke liidetavaid, kuid summa asemel näeme neist olevat teinud hoopis aritmeetilise keskmise. Euroopa kultuuri kohalolekut on maailmas tunda kahetsusväärselt vähe.

Ma julgen arvata, et Euroopas elavad maailma parimad filmitegijad ning kirjanikud, kuid maailma kinolinadel domineerivad Hollywood ning raamatupoed on täis pehmekaanelist meelelahutust Ameerikast. Miskipärast tõlgime me just välismaist masstoodangut, mitte üksteise parimaid autoreid. Miskipärast eelistavad kolmandad riigid, keda me abistame, kulutada raha Ameerika kultuuritoodangule. Olukorda on vaja muuta.

Me peame kindlasti pöörama rohkem tähelepanu ühise Euroopa kultuuriruumi taasleidmisele. Kultuuriruumi, mis Vahemeremaade ja Kesk-Euroopa kõrval sisaldab ka Põhjalat, Baltimaid ning Ida-Euroopat. Sedasi oleme tugevamad, sedasi saab väärtuslikest elementidest summa, mis on liidetavatest suurem.

  Ewa Tomaszewska, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua juhataja, see on väga väärtuslik ja hoolikalt ettevalmistatud dokument. Õnnitlen härra Graça Mourat.

Resolutsiooni projektis juhitakse tähelepanu vajadusele võtta üleilmastumise ajal omaks eriline lähenemine kultuuriküsimustele. Hoolimata meie avatusest teistele kultuuripäranditele, on Euroopa kultuuri kaitsmine, levitamine ja edendamine erakordselt tähtis. Oluline on mäletada meie kultuuri juuri, eriti kreeka ja ladina klassikute rolli; siiski peame samuti jälgima neid kultuurivaldkondi, mis ületavad piire takistusteta ja ei vaja tõlkimist. Ma pean silmas muusikat ja maalikunsti.

2010. aastal täitub 200 aastat terves maailmas tuntud geniaalse helilooja Fryderyk Chopini sünnist. Selle sündmuse tähtsuse rõhutamine aitab tajuda kõikide silmapaistvate heliloojate – Mozart, Liszt, Händel, Haydn, Schumann, Verdi, Grieg, Berlioz, Paganini ja paljud teised – rolli Euroopa tsivilisatsiooni rajamises ja selle panust maailmakultuurile.

Samuti juhib käesolev raport tähelepanu artistide ees seisvatele probleemidele piiride ületamisel kui ka liikuvuse mõjule kunstilises arengus ning rõhutab kunsti rolli majandusarengus.

  Helga Trüpel, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Proua juhataja, käesoleva dokumendi puhul Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas on huvitav nimelt see, et dokument kinnitab strateegilist vajadust lisaks kultuurisektori poliitika korraldamisele lõimida kultuur olulise osana erinevatesse Euroopa poliitikavaldkondadesse nagu välispoliitika, linnaarenduspoliitika ja struktuurifondide poliitika. See on tõepoolest uus kvaliteet, mis muudab Euroopa Liidu arusaamu selles osas, mis puudutab kultuuri tähtsust ja selle strateegilist tähtsust poliitikale tervikuna.

Kultuur on alati kahe teraga mõõk ja see on eriti huvitav. Olles alati toode, on ta siiski midagi enamat, sest kannab tähendust ja eesmärki. Soovin täna õhtul seda veel kord näitlikult selgitada: ma eeldan, et kultuuri kahetine iseloom avaldab tõesti mõju kõigis poliitikavaldkondades, eriti mis puudutab siseturu loogikat. Pealegi on volinik Figeľ väga tugev, kui tal õnnestub teadvustada kultuuri strateegilist tähtsust teistele volinikele.

  Věra Flasarová, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (CS) Globaliseeruv maailm sunnib peale globaalse kultuuri. Siiski võib seda terminit tõlgendada mitmel viisil. Terves Euroopa Liidus võib globaalne kultuur olla kokkuvõte parimast, mida erinevad Euroopa kultuurid esindavad. See võib ka olla postmodernne universaalne kultuur, mis järk-järgult lämmatab ja surub välja Euroopa algupärase mitmekesisuse. Mina isiklikult eelistan esimest varianti. Ma tahan, et Euroopa Liit edendaks kultuurilist mitmekesisust, mis rikastab rahvaid ja võimaldab neil üksteiselt õppida. Globaliseeruv maailm globaliseerib meie elulaadi ja tööviise. Rahvusvahelised ettevõtted on muutnud meie linnad üleüldiseks turuplatsiks, nii et vahetevahel on raske aru saada, kas viibime Pariisis või Prahas. Mis minusse puutub, siis arvan, et nüüd meil on sellest juba küllalt.

Kultuuri koht on rahva hinges ja juured selle päritolukohas. Kultuuri saab edasi anda ja see on võimeline nii omandama kui kõrvale jätma. Siiski on kultuur ka haavatav, kui muutub vaid tarbeasjaks või teeb järeleandmisi, mugandudes masside maitsega, et olla „kõikidele kättesaadav”. Kultuur peaks tõepoolest olema kõikidele kättesaadav, kuid samal ajal peaks see kandma kõrgemaid väärtusi, mitte õhutama madalaid kirgi, püstitama kõrgemaid eesmärke meie madalatele nõudmistele vastamise asemel, sest laiem avalikkus rahuldub vähesega. Ma soovin tänada raportööri, et ta rõhutas raportis kõigi Euroopa rahvaste kultuuripärandi säilitamise tähtsust.

  László Tőkés (NI). – (HU) Proua juhataja, ma tervitan soojalt härra Graça Moura väärt raportit. Käesoleval Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastal peame rõhutama kultuuri erilist tähtsust Euroopa identiteedi kindlustamisel.

Rumeeniast pärit ungarlasena sooviksin juhtida liikmesriikide tähelepanu Euroopa vähemuste ja ohustatud kultuuride toetamisele. Näiteks Rumeenia ungarlaste iidne kultuur, csango rahvas Moldaavias, szekleri rahvas Transilvaanias, samuti Kreekas ja Bulgaarias elavad makedoonlased, Rumeenia serblased ja baskid Hispaanias. Euroopa Nõukogu poolt vastu võetud soovitus, mis põhines soomlasest parlamendiliikme Tytti Isohookana-Asunmaa raportil csango rahva kohta, on jäljendamist väärt mõte, sest selle eesmärk on säilitada väljasuremise äärel olev Csango kultuur.

Lähtudes Euroopa Liidu välissuhete kontekstist, peame samuti pöörama tähelepanu Hiina kommunistliku diktatuuri poolt okupeeritud Tiibetile, kus, nagu ütles Dalai Lama, on vallandunud kultuurigenotsiid maailma ühe kõige iidsema kultuuri vastu. Tänan teid.

  Marie-Hélène Descamps (PPE-DE). – (FR) Proua juhataja, esmalt õnnitlen härra Graça Mourat kvaliteetse raporti puhul, mille iga punkt peegeldab tema teadlikkust ja asjatundlikkust teemavaldkonnas.

Käesolevas raportis kinnitatakse taas kultuuri kohta Euroopa rajamisel ning vajadust seda kaitsta ja selle mitmekesisust edendada. Raportöör rõhutab kultuuri olulist rolli Lissaboni eesmärkide saavutamisel ja ELi välissuhetes. Ta kutsub õigustatult üles tugevdama meetmeid valdkondades nagu ilukirjanduse tõlkimine, Euroopa keelte edendamine, kunsti- ja kultuuritööstuse õpetamine, kuid samuti kaitsma ja edendama meie kultuuripärandit. Sellest rääkides: peame edendama olemasolevaid kultuurivaldkonna programme ja toetama uusi algatusi, näiteks Euroopa kultuuripärandi märgise loomine, mis aitab areneda ühisel identiteedil ning toetab kultuuriturismi.

Käesolevas raportis tõstetakse esile ka digitaaltehnoloogiate võimalusi kultuuri kättesaadavuse suurendamisel, kultuuri edendamisel ja levitamisel ning rõhutatakse samal ajal intellektuaalse omandi kaitsemise vajadust. Selles kontekstis on õige toetada erilisi projekte nagu Euroopa digitaalraamatukogu, mille eesmärk on digitaliseerida meie kultuuripärand ja juurdepääs sellele ning säilitada see järeltulevatele põlvkondadele.

  Christa Prets (PSE). – (DE) Proua juhataja, tänan käesoleva dokumendi eest nii raportööri kui komisjoni. Taas kord on esile tõstetud kultuuri keskne roll Euroopa lõimumises ja Euroopa Liidu maine kujundamisel maailmas. Kuidas me käitume selle teadmisega, mis ei ole uus, kuid on erakordselt tähtis, et integreerida see igasse poliitikavaldkonda – vastavalt artiklile 151 –, on selgelt määratletud käesolevas kultuurivaldkonna tegevuskavas.

Rahulduspakkuv on asjaolu, et ettevalmistustööde käigus toimus ulatuslik konsulteerimine erinevate tegelikku kultuuritööd tegevate kultuurielus osalejatega, kellele avaldame tänu. Me vajame tungivalt kultuuristrateegiat, näiteks selleks, et kultuurilisele mitmekesisusele uhkusega viitamise kõrval toime tulla sellest mitmekesisusest tulenevate väljakutsete ja probleemidega.

Siiski on otsustava tähtsusega strateegia ellurakendamine. President Barroso kuulutas 2005. aasta novembris Budapestis välja kultuurivaldkonna töökonna loomise, mis oleks välismaailmale tähtis signaal, kuid seda ei ole siiani ellu viidud. Ma loodan, et nii ei juhtu käesoleva kultuurivaldkonna tegevuskavaga. Kultuuri edendamine on kasum investeeringutest kultuuridevahelise dialoogi, Lissaboni strateegia elluviimise ja sisesuhete valdkondadesse, ning kõige olulisem on selle juures sotsiaalne lisaväärtus.

Me kasutame kunsti ja kultuuri. Need pakuvad meile suuri hüvesid peaaegu igas sotsiaalses ja majanduslikus valdkonnas. Siiski ei tohiks neid ekspluateerida, ära kasutada või surnuks näljutada ning seetõttu peame mõtlema ka asjakohasest eelarvest.

  Mihaela Popa (PPE-DE). – (RO) Ma õnnitlen raportööri, kolleeg Vasco Graça Mourat tema oskuse puhul tulla toime küllalt suure hulga muudatusettepanekutega sellele raportile.

Mulle isiklikult valmistas rõõmu, et parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjon kiitis suure häälteenamusega heaks minu muudatusettepaneku Euroopa Liidu ajaloo õpetamise kohta kõigis liikmesriikides.

Noortele inimestele tuleks õpetada Euroopa Liidu ülesehitust, et nad teaksid Euroopa Liidu loomise ja arengu faase.

Ma usun, et riigi kultuuri tundmiseks on kõigil vaja tunda vastava riigi ajalugu.

Tõmbame paralleeli Euroopa Liiduga, et teada ja mõista Euroopa kultuuri globaliseerunud maailmas, peaksime tundma õppima Euroopa ülesehitamise ajalugu, eriti seetõttu, et kui 2009. aastal jõustub uus Euroopa Liidu leping, saavad meist kõigist Euroopa kodanikud ja igal kodanikul on kohustus tunda oma ajalugu.

Minu algatuse eesmärk on välistada tulevikus olukord, kus noored inimesed õpivad paralleelselt erinevaid ajalugusid, millel pole tõepõhja all. Silmas pidades asjaolu, et Euroopa Parlament tähistas hiljuti oma poolesajandat aastapäeva, usun, et väärime ajalugu, mis üleilmastumise kontekstis edendab kultuurilist identiteeti ja Euroopa kultuuri.

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, tervitan käesolevat raportit iseäranis, sest see näitab, et Euroopa kasvab kokku ning kultuur mängib selles erilist osa. Kui mõelda ainult kultuuripealinnadele – järgmisel aastal on selleks Linzi linn Ülem-Austrias – need annavad paljudele loovisikutele võimaluse tutvuda mõne uue kohaga Euroopas. Hiljem saabub ohtralt külastajaid, kes reisivad Linzist teistesse kultuuripealinnadesse.

See programm annab väga suure panuse vastastikuseks mõistmiseks. Eriti Vilniuse puhul on meil suurepärane võimalus näidata, kui tugev võib koostöö tegelikult olla. Samuti võiks see olla hea näide tuleviku tarbeks.

  Catherine Stihler (PSE). – Proua juhataja, mina pean tähtsaks võrdset juurdepääsu kultuurile olenemata taustast, kas ollakse vaene või rikas, kultuur peab olema kõigile kättesaadav.

Tasuta muuseumide ja galeriide külastamise võimalus on löönud – Šotimaal ja Ühendkuningriigis kindlasti – rekordeid kultuuriasutuste külastatavuses. Seetõttu on tasuta sissepääs kultuuriasutustesse ja kultuurisündmustele niivõrd olulise tähtsusega terves Euroopa Liidus.

Paljud käesoleva raporti punktid – lõiked 10, 25, 26 ja 46, mis käsitlevad 2011. aasta nimetamist kreeka ja ladina klassikute Euroopa aastaks, on väga huvitavad. Klassikute teoste õpetamise allakäik minu riigi, Šotimaa, riiklikes koolides on sügavalt masendav. Kuidas saame mõista tänapäeva, kui me ei saa aru minevikust? Olen raporti eest tänulik.

  Tomáš Zatloukal (PPE-DE). – (CS) Euroopa Liidul on kohustus hoida Euroopa kultuurilist rikkust, sest meie kultuuripärandit tuleb säilitada, levitada ja jagada nii ühenduses kui ka väljaspool seda. Käesoleva kava ellurakendamine peab saama poliitilise ja rahalise toetuse. Olemasolevad ühenduse programmid ei kajasta täielikult meie ühise Euroopa kultuuripärandi ulatust. Ma toetan avaldusi, mis kutsuvad komisjoni üles tegema ettepaneku luua eriprogrammid, mis võimaldavad edendada kunstilist loovust ning materiaalseid ja vaimseid varasid ja väärtusi, mida Euroopa kultuuripärand hõlmab. Seda kultuuripärandit peab haldama jätkusuutlikult. Eesmärgi saavutamiseks on eluliselt vajalik avaliku ja erasektori partnerluste toetus. Ettepanek asutada Euroopa kultuuri sponsorluskava võib olla samm õiges suunas.

  Roberta Alma Anastase (PPE-DE). – (RO) Kultuuridevahelise dialoogi aastal on enam kui sobilik rääkida tõelisest Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskavast, mida tuleb edendada nii Euroopa Liidus kui rahvusvahelisel tasandil.

Seetõttu tervitan käesoleva raporti väljatöötamist, milles õigesti rõhutatakse selle valdkonna tähtsust ja vajadust selle potentsiaal mobiliseerida täies ulatuses. Kultuur on alus selliste väärtuste edendamisel nagu rahu, demokraatia ja sallivus, samuti hästitoimiv majanduskasv, mis võimaldab meil tegeleda globaliseerumise väljakutsetega 21. sajandil.

Raporti arvukatest soovitustest kordaksin ma kahte aspekti. Kõigepealt sisemõõtmes on oluline kaasata kultuuri edendamisesse kohalikud ja piirkondlikud tegutsejad majandusarengu ja Lissaboni strateegia rakendamise teguritena, samuti kultuuripärandi kindlustamise ja ühtekuuluvuse edendamise teguritena tänapäeva ühiskonnas. Teiseks on Euroopa Liidu huvides edendada asjakohasel tasemel kultuuri ja kultuuridevahelist dialoogi oma välispoliitikas.

Selles valdkonnas peaksid naabruspoliitikaga hõlmatud riigid olema vastavatest tegevustest peamised kasusaajad.

  Ján Figeľ, komisjoni liige. − (SK) Tänan teid arutelu ja eriti positiivse ja loova atmosfääri eest. See on tunnistus sellest, et usume kultuuri ja käesoleva tegevuskava tähtsusesse. Ma soovin teile kinnitada (kuigi ma esindan ühte laienemisjärgsetest uutest liikmesriikidest), et iialgi varem ei ole kultuur olnud liidus nii väljapaistval ja kesksel kohal nagu täna. Loomulikult ei puuduta see ainult ametlikku päevakava: see puudutab protsessi, edu ja ellurakendamist.

Viimaste aastate sisse mahuvad mõned ajaloolised saavutused: Euroopa Komisjoni roll ühenduse esindajana ja Euroopa 25 või 27 liikmesriigi ühine esindatus UNESCOs on teatava kultuurilise küpsuse tulemus.

Mõned kuud tagasi nõustusid liikmesriigid võtma kasutusele avatud kooskõlastusmeetodi, kuigi paljud inimesed ei oodanud seda. Meil on alaline kultuurifoorum, 2008. aasta on Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta ja on kokku lepitud, et 2009. aasta nimetatakse Euroopa loovuse ja innovatsiooni aastaks. See kõik kujutab endast tohutut edu.

Teisest küljest: kultuur on oma loomult kahetine. Sellel on majanduslik mõõde, kuid ta kannab ka tähendust ja sisu. Seetõttu on kultuur eriline ja selle kohta puuduvad Euroopa õigusaktides erandid. Sellest tulenevalt tahame üksikute juhtumite või vaidluste korral rakendada Euroopa õigust, kuid samas soovime, et võetaks arvesse kultuuri spetsiifilist olemust: vajadust hoida ja tugevdada kultuurilist mitmekesisust, mis on meie pärand, meid eristav omadus.

Enne lõpetamist lubage mul öelda, et nõustun suurema vajadusega investeeringute järele. Komisjon tegi ettepaneku eraldada kultuuriprogrammile 500 miljonit eurot, kinnitati ainult 400 miljonit eurot. Tulevikus on võimalik kultuurilisi aspekte toetada ka teiste programmide raames. Kui arvutasime kokku struktuurifondide panuse 27 liikmesriigi individuaalsetesse struktuuritegevustesse, oli mul heameel tõdeda, et ajavahemikuks 2007–2013 on liidu struktuurifondidest kultuurile tervikuna eraldatud umbes viis miljardit eurot. Vastutustundlikult käitudes saame kombineerida meie isikliku potentsiaali, vahendid ja poliitikad. Ma kinnitan teile, et see on minu kohustus ja ma soovin kutsuda teid koostööle ja aidata käesolev tegevuskava ellu viia. Lõpuks soovin härra Vasco Graça Mourat veel kord tänada.

  Vasco Graça Moura, raportöör. – (PT) Proua juhataja, pärast nii suurt hulka häid ettepanekuid pean kahjuks lühidalt vastama mõnele minu meelest olulisele küsimusele, kuigi ka kõik teised raportis esitatud punktid on tähtsad ja rikastavad märkimisväärselt käesolevat arutelu.

Esiteks soovin rõhutada kultuurile lähenemise uut poliitikat vastavalt komisjoni teatises sätestatud tingimustele. Proua Trüpel mainis seda ja küsimus seisneb kultuuriaspekti kaasamise tagamises teistesse Euroopa poliitikavaldkondadesse. Arven, et see on põhiline. Teise küsimuse tõstatas proua Mikko ja see puutab kultuurimõõtme sidumist Euroopa välispoliitikaga, ja mitte ainult Euroopa Liidu kultuuri, vaid kõigi liikmesriikide kultuuri sidumist ning see on absoluutselt vajalik. Kolmandaks, nagu ütles proua Hieronymi, peavad õiglases tasakaalus olema kultuuri majanduslikud aspektid, kultuuri kasutamine majanduslikel eesmärkidel ning kultuur kui selline omaette väärtusena (kultuur kultuurina).

Veel kaks tähelepanekut: proua Staniszewska mainis kultuuritegevuse tähtsust piirkondlikul ja kohalikul tasandil ja ka raportis rõhutati seda, kuid ma arvan, et see tuleb alla kriipsutada. Ma nõustun sellega täies ulatuses. Lõpuks pean rõhutama, et kõnealuse teema peamised küsimused on perekondade ja õpilaste juurdepääsu võimaldamine kultuurile koolide ja ühiskonna kaudu, samuti sildade ehitamine kultuuripärandi ning täppisteaduste, uuenduste ja tehnoloogia vahel.

Proua juhataja, kuna puudub võimalus teistel aspektidel peatuda, siis ütlen kokkuvõtlikult, et kultuur on individuaalsete ja kollektiivsete väärtuste ning kogemuste võõrandamatu ja hävitamatu süsteem, mis tähendab, et neid kollektiivseid ja individuaalseid väärtusi ning kogemusi silmas pidades peab Euroopa tegema tulevikuplaane.

  President. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 10. aprillil 2008.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Nicodim Bulzesc (PPE-DE), kirjalikult. – Soovin kasutada võimalust ja tuua välja mõned peamised teemad Graça Moura raportist Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas. Esiteks kunstnike sotsiaalne olukord: ma nõustun, et peaksime kunstnike ja interpreetide jaoks töötama välja asjakohase õigusraamistiku, mis hõlmab maksu-, töö- ja sotsiaalsete tagatiste valdkonda. Samuti peaksime rohkem keskenduma kultuuripärandi säilitamisele.

Kultuurivaldkonna tegevuskava on hea, kuid mitte piisav, ja ma toetan mõtet, et samaaegselt peaks meil olema teisigi programme, mis on rohkem suunatud Euroopa kultuuripärandi säilitamisele ja edendamisele. Viimase, kuid mitte tähtsusetu asjaoluna rõhutan vajadust avaliku ja erasektori tõhusa partnerluse järele. Käesolevate väljakutsetega toime tulemiseks on vaja kultuuri osaliselt rahastada erasektori poolt. Seetõttu tuleks Euroopa kultuuri sponsorluskava luua niipea kui võimalik.

  Katalin Lévai (PSE), kirjalikult. – (HU) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma tervitan komisjoni pingutusi Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava esitamisel, mis võimaldab rakendada Euroopa strateegiat Euroopa Liidu piires ja ELi suhetes kolmandate riikidega. Kultuuridevahelise dialoogi aastal on tähtis pöörata erilist tähelepanu mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi arendamisele, kuna kultuur on võtmemõõde Lissaboni strateegias ja me ei saavuta Lissaboni strateegia põhieesmärke, kui kultuuri ei käsitleta strateegia osana.

Mulle valmistas pettumust, et raportis pööratakse kasinalt tähelepanu suhetele kultuuride, vähemuste, rahvuslike või etniliste rühmade vahel, või riikide vahel, kus nad elavad. Me ei saa mööda vaadata asjaolust, et kunstidel on väljapaistev osa vähemuste lõimimisel, kuid need võivad pakkuda ka sotsiaalset toetust andekatele, kuid vaesunud kunstnikele. Kunsti ja kunstnike toetamisega võime luua väljavaateid vaestele etnilistele rühmadele, mis on iseloomult rahvusülesed, nagu näiteks romid, kes on säilitanud oma sajanditepikkuse kultuuritraditsiooni tänase päevani.

Enamgi veel: me peame tagama ärilisi suhteid (Internet) korraldavate määruste avatuse ja läbipaistvuse, et tagada õiglane juurdepääs turule, võimaldades sel viisil Euroopa kultuuritööstustel arendada kogu oma potentsiaali, eriti mis puudutab audiovisuaalset ja muusikasektorit. Samaaegselt asjakohase tarbijakaitsega peame välja juurima võltsimise ja piraatluse algpõhjused ning kaitsma Euroopa kultuurilist mitmekesisust saavutuspõhisel konkurentsil põhineva tugeva ja õiglase regulatsiooniga.