Istungi stenogramm

Esmaspäev, 21. aprill 2008 - Strasbourg

16. Piiriülene koostöö terrorismi ja piiriülese kuritegevuse vastu võitlemiseks (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel Bárbara Dührkop Dührkopi esitatud raport „Saksamaa Liitvabariigi algatus eesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus otsuse 2008/…/JSK (piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega) rakendamise kohta” (11563/2007 - C6-0409/2007 - 2007/0821(CNS)) (A6-0099/2008).

  Bárbara Dührkop Dührkop, raportöör. − (ES) Härra juhataja, raport, mille me täna aruteluks ja heakskiitmiseks oleme esitanud, sisaldab 2005. aasta algatust, millega seitse liikmesriiki otsustasid tugevdada piiriülest koostööd kõigis terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja ebaseadusliku sisserändega seonduvates valdkondades.

Eesistujariik Saksamaa tegi ettepaneku võtta osa sellest kokkuleppest raamotsusega ühendusese acquis'sse, s.o kolmandasse sambasse, sarnaselt sellega, mida on tehtud Schengeni lepinguga seoses, jättes siiski välja ebaseadusliku sisserände teema, mis vastavalt Tampere mandaadile peaks kolmandasse sambasse kuuluma.

Seepärast on kahetsusväärne, et rahvusvahelisse lepingusse ei lülitatud selgeid ühenduse volitusi, kuna see mitte ainult ei loo õiguslikku segadust, vaid jätab meile ka kaks õiguslikku alust.

Läbirääkimisi esimese üle peeti mitte just läbipaistval viisil. Riikide parlamentidega ei konsulteeritud, samuti mitte Euroopa Parlamendiga. Meiega konsulteeriti ainult viimasel hetkel, kiirustades ja mittesiduval viisil, siis kui dokumenti hakati ühendusse acquis'sse lülitama.

Meie lahkunud kaasliikme Fausto Correia raportis on esitatud Euroopa Parlamendi seisukoht selles küsimuses.

Täna on meil heameel öelda, et nõukogu konsultatsioonid toimuvad kaasotsustamismenetluse alusel. See on konsultatsioon, mis ei piirdu vaid lepingu endaga, vaid hõlmab ka selle preambulat ja lisa, mis on hea, sest ehkki tehnilise iseloomuga, sisaldavad need suure poliitilise tähtsusega sätteid. Paljud neist on konkreetselt mõeldud tagama isikuandmete ja tundlike andmete kaitset.

Siiski on meil kahju, et nõukogu pole ikka veel heaks kiitnud raamotsust andmekaitse määratluse kohta, selleks et sätestada teatud miinimumreeglid. Nõukogu poolt on ebajärjekindel valmistada ette selle otsuse vastuvõtmist omaenda üldiste õigusnormide asemel. Ka ei konsulteeritud kordagi Euroopa andmekaitseinspektoriga.

Lühidalt öeldes näeb raport ette koostöö DNA, sõrmejälgede, sõidukite registreerimisnumbrite ja isikuandmete ning mitteisiklike andmete vahetamise alal. Eesmärgiks on suuta võrrelda isiku DNA profiili tulevase 27 riikliku kontaktpunkti andmebaaside omaga.

Raportis on selgelt öeldud, et tuleb sätestada üldised garantiid andmete kaitseks ja kahtlusaluste ja süüdlaste kaitseõiguse tagamiseks. Edastada võib ainult DNA mittekodeerivaid osi, s.o lõike, mis ei sisalda geneetilist infot.

Igasuguse jagatava teabe puhul tuleb märkida, millises etapis asjaomast isikut puudutav menetlus on ja andmebaas, kust teave saadi.

Kui nõukogu soovib Saksamaa Liitvabariigi algatust mingil viisil muuta, eriti täpsete võrdluste teostamiseks vajaliku lookuste arvu osas, tuleb konsulteerida uuesti Euroopa Parlamendiga.

Samuti meenutaksin nõukogule, et liikmesriikide valitsuste esindajate konverents nõudis võimalust lisada see raamotsus uude Lissaboni lepingu süsteemi, selleks, et sellele oleks võimalik tugineda kohtus.

Samuti osutaksin, et lõike puhul, mis käsitleb ametnikke ja piiriülese koostöö võimalust, ei nõustu ma komisjonis heaks kiidetud osaga, mis annab ametnikele volitused pidada inimesi kinni ja võtta neilt avaldusi väljaspool oma koduriiki.

Lõpuks, daamid ja härrad, kahepoolne piiriülene koostöö on alati olnud, kuid see otsus on esimene üleeuroopalise koostöö mõttes. On tõsi, et sellega on muret, tõsist muret, et vaatamata headele kavatsustele võib võrgustike levik viia väärkasutamise ja võimalike tõsiste vigadeni.

Süütute kaitse on kahtlemata igaühe ja eriti meie täiskogu liikmete esmane mure, arvestades et see esindab kõiki meie kodanikke.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, pärast nõukogus 13. juunil 2007 saavutatud poliitilist kokkulepet õigusloomepaketi esimese osa kohta, mille eesmärgiks on Prümi lepingu ülevõtmine Euroopa õigusesse, on Saksamaa esitanud algatuse, mida me nüüd hakkame arutama, nimelt otsuse rakendamine, mis on esimese osa ja selle lisa teemaks.

Pr Dührkop, komisjon on järjekindlalt toetanud Prümi lepingu integreerimist Euroopa Liitu. See on väga tähtis dokument, mis aitab oluliselt tugevdada politseikoostööd liikmesriikide vahel, võimaldades neil rakendada terrorismi ja piiriülese kuritegevusega võitlemisel tõhusamaid meetmeid, näiteks lihtsustades tagaotsitavate isikute DNA profiilide ja daktüloskoopiliste andmete vahetust.

Isikukontrolli kaotamine ELi sisepiiridel, Schengeni lepingu osalisriikide vahel, on Euroopa integratsiooni protsessis suur samm edasi. Siiski on meie kohus tagada, et see vaba liikumise ala on ka julgeoleku ja õiguse ala.

Politseikoostöö parandamine liikmesriikide asutuste vahel, austades seejuures täielikult põhiõigusi ja eriti andmekaitset, on põhimõttelise tähtsusega meie kodanike suurema turvalisuse tagamisel Euroopa Liidus.

Otsuse eelnõu, mida me täna arutame, kujutab endast järgmist sammu, mis on vajalik, et tagada otsuse täielik tehniline ja operatiivne rakendamine, mille kohta nõukogus saavutati poliitiline kokkulepe 2007. aasta juunis. Selle kokkuleppe eesmärgiks on võtta Prümi lepingu tähtsamad sätted üle Euroopa Liidu õiguslikku raamistikku.

Komisjon on samuti pidevalt toetanud vajadust kaasata parlament menetlusse, millega muudetakse selle dokumendi lisa. Komisjoni seisukoha järgi täiendatakse 2007. aasta juuni otsuse ja ka käesoleva arutelu teeemaks oleva otsuse eelnõu andmekaitse sätteid kolmanda samba andmekaitset käsitleva raamotsuse sätetega.

Komisjon omalt poolt üldiselt tervitab teie muudatusettepanekuid, pr Dührkop. Siiski, härra juhataja, kuna tegemist on liikmesriikide esitatud algatusega, siis esitab komisjon oma üksikasjaliku seisukoha muudatusettepanekute kohta nõukogus peetava arutelu käigus.

See on minu vastus ja sooviksin lõpetuseks veelkord tänada raportööri, et ta oli piisavalt kena, et valgustada selle otsuse asjakohase rakendamise viise ja tingimusi.

  Herbert Reul, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, on mõned küsimused, mille suhtes Euroopa kodanikud laias laastus nõustuvad sellega, et Euroopa teeb nende nimel tõsiseid jõupingutusi. See, mille üle me täna arutelu peame, on üks selline tähtis küsimus: liikmesriikide vaheline koostöö piiriülese kuritegevuse ja terrorismiga edukaks võitlemiseks. Olen väga rõõmus, et meil ka komisjonis õnnestus saavutada konsensus, tänu ettevalmistavale tööle ja väga avameelsele koostööle raportööriga. See tähendab, et ehkki me pole ühel nõul iga üksiku punkti osas, oleme me siiski laias laastus ühel meelel ja soovime anda oma osa selle asja edasiviimisel.

Prümi lepingu sõlmimisprotsess oli väga töömahukas ja kestis kaua. Liikusime edasi vaid väikeste sammudega. Siiski on hea, et meil nüüd on Euroopa lepingud andmevahetuse kohta, et riiklikud andmebaasid ühendatakse ja et me saame neid riiklikke andmebaase kasutada kuritegude uurimiseks ja ärahoidmiseks.

Oleksin tahtnud näha kogu selle projekti teatud osades suuremat edasiminekut. Seetõttu kasutangi võimalust rääkida mitte ainult sellest, mida me oleme siiani saavutatud, vaid ka selleks, et öelda: muidugi on otsuses ka mõned punktid, mida võib-olla kohaldatakse lähemas ja kaugemas tulevikus. Näiteks soovime me kasutada ühiseid politseijõude efektiivsemalt ja kiiresti ja soovime, et ühe liikmesriigi politseijõud, kellel on mingid konkreetsed oskused, saaksid tegutsed teises liikmesriigis. Pr Dührkop Dührkop just osutas, et sellega on mõned raskused. Siiski on tähtis seda protsessi edasi viia, tagamaks et selles valdkonnas tekib rohkem Euroopa tasandi ülesandeid ja rohkem ühist tegevust. Lõpuks võime me avastada, et väga hea viis Euroopa idee edendamiseks on näidata inimestele, et me proovime lahendada tähtsaid küsimusi viisil, mida ka nemad positiivselt hindavad.

  Alexander Alvaro, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Härra juhataja, usun, et räägin oma fraktsiooni nimel, kui ütlen, et meie koostöö raportööriga oli suurepärane. Koostöö oli väga tihe, nagu ka hr Reul just ütles. Siiski peame me küsima, miks selle otsuse vastuvõtmisega nii kiire on, miks tuleb see vastu võtta just nüüd ja eriti veel enne aasta lõppu. Me oleksime heameelega näinud, et siin oleks kohaldatud Lissaboni lepingu reegleid, näiteks kohtulikku kontrolli, samuti Euroopa Parlamendi asjakohast osalemist kaasotsustamise mõttes.

Mis puutub siin käsitletud andmekaitseaspekti, siis on Prümi lepingul oma andmekaitse-eeskirjad ja siis on veel rakendussätted ja aluslepingu normid. Tegelikult märkis pr Dührkop Dührkop ka vajadust kolmanda samba raamotsuse järele. Kui me hoolikalt vaatame, mis liiki andmeid Prümi leping reguleerib, siis näeme, et raamõigusakt selles valdkonnas on enam kui vajalik. Peame samuti küsima, miks on lisatud nn andmete eriliigid, näiteks andmed seksuaalse sättumuse, tervise, poliitilise ja ametiühingutegevuse ning usu kohta. See läheb palju kaugemale põhilistest andmetest, mida on vaja organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks. Nende andmete kasutamisele on piirangud, kui siiski on uskumatu, et neid üldse kasutada saab.

Mis puutub DNA andmetesse, toetame me tugevalt raportööri seisukohta, et kui need andmed on vajalikud ja kui neid võib vahetada, siis peab see olema selgelt piiritletud ja andmeid võib kasutada ainult ettenähtud eesmärgil. Lisaks sellele tuleb teha selgeks, et liikmesriigid, kus ei ole riiklikke DNA andmebaase, pole kohustatud neid kasutusele võtma.

Soovin lõpetada öeldes, et oleks väga mõistlik – nagu on näidanud isiklikud arvamustevahetused politseiasutustega – kui me seadusandlikele meetmetele keskendumise asemel rahastaksime programme politseijõududevahelise personalivahetuse soodustamiseks. See aitaks kindlasti liidus koostööd parandada.

On hämmastav, et rahastamise koha pole veel selgust, arvestades, et otsus peaks väga varsti vastu võetama. Enne raha kulutamist peaks teadma, kui palju kulutatakse, enne otsuse vastuvõtmist peaks teadma, kui palju sellele kulub.

  Athanasios Pafilis, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (EL) Härra juhataja, Saksamaa valitsuse algatus ja raport, mida me arutame, pole süütult tehnilised, nagu neid üritatakse näidata. Nad puudutavad tehnilisi ja haldusikke tingimusi, mis on vajalikud selleks, et kiiresti ja edukalt rakendada ennetavat andmekogumist, mille nägi ette Prümi leping, mis mõne kuu eest ELi õigusesse üle võeti. Liikmesriikide ja ELi repressiivmehhanismid koguvad, töötlevad ja vahetavad automaatselt igas võimalikus üksikasjas DNA andmeid, sõrmejälgi, isikuandmeid ja igasugust muud teavet, 24 tundi päevas, seitse päeva nädalas. Iga kodanik ja töötaja ELis võib sattuda ennetava jälgimise alla ja tema andmed salvestatakse. Julgeolekustruktuurid asuvad tegutsema vähemagi kahtluse korral, et keegi võiks kunagi tulevikus sooritada kuritegusid või ohustada avalikku korda ja julgeolekut. Teiste sõnadega, igaüks on süüdi, kuni ta süütust pole tõestatud.

Raport, mida me arutame, astub andmete salvestuse legaliseerimisel sammu edasi, avades ukse selliste andmete salvestamisele ja vahetamisele, mis puudutavad poliitilisi vaateid, usulisi või filosoofilisi veendumusi ja partei- või ametiühingusse kuuluvust. Miks teil seda kõike vaja on? Organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks? See on vale! Te soovite salvestada andmeid kõigi maailma inimeste kohta! Soovite ära keelata ja hirmutada kõiki, kes teie poliitikas kahtlevad! Seetõttu meie, Euroopa Parlamendi liikmed Kreeka kommunistlikust parteist, hääletame selle raporti vastu.

  Andreas Mölzer (NI) . – (DE) Härra juhataja, volinik, alates 9. septembri rünnakutest kui mitte juba varem, on EL keskendanud oma tehnilised turvameetmed peaaegu täiesti võitlusele terrorismiga. Kindlasti on õige, et me ei tee potentsiaalsetele mõrvaritele Internetist pommivalmistamise juhiste allalaadimist lihtsaks ja muidugi tuleb tervitada liikmesriikide vahelist koostööd. Siiski ei saa me lubada, et terrorismivastases võitluses võetakse sihikule süütud kodanikud või sunnitakse vaikima ebamugavad kriitikud.

Ma usun, et kogu maailmas on ohtlik trend, mis pidevalt õõnestab põhivabadusi, mille eest meie esiisad nii raskelt võitlesid. Reisijaandmete edastamisega, Interneti jälgimisega on meil oht muutuda sügavalt mittevabaks ühiskonnaks. Ma loodan, et me varsti ei avasta, et iga nonkonformist, kes osaleb demonstratsioonil, toetab referendumit, või julgeb isegi ELi kritiseerida, saab külge potentsiaalse terroristi sildi.

Muidugi on tähtis olla valvel – kuid mitte kodanikuvabaduste hinnaga. Ja muidugi ei tohi me lubada, et tulemusena kannataksid muud valdkonnad, näiteks organiseeritud kuritegevusega võitlemine. Me ei tohi alahinnata järjest laienevaid paralleelühiskondi, rändest tulenevat vägivalda ja võimalikke rahvuslikke ja kultuurilisi konflikte.

  Urszula Gacek (PPE-DE). - Härra juhataja, kui räägime terrorismi õhutamisest Interneti-ajastul ja uute tehnoloogiate ajastul, siis räägime täiesti uutest väljakutsetest ja täiesti uutest ohtudest ja, nagu minu kolleeg ütles, peame hoidma väga õrna tasakaalu mitmesuguste poliitiliste organisatsioonide kodanikuvabaduste kahjustamise ning meie ja meie kodanike julgeolekut ähvardavate ohtudega võitlemise vahel.

Viimastel nädalatel näiteks on esinejad Euroopa Nõukogus tõstnud esile mitmeid muresid ja palunud täies mahus võtta vastu mitmesuguseid Euroopa Nõukogu esitatud soovitusi. Me peame olema valivad selle suhtes, milliseid aspekte Euroopa Nõukogu väga väärtuslikust tööst me Euroopa Parlamendile üle kanname, sest parlamendil on selles asjas oma unikaalne roll.

Tegeledes uute ohtudega, mida toob kaasa terrorism, on meie kõige raskem probleem tegelikult määratleda, mis õhutamine on ja kas valitsuste põhjendatud kritiseerimist saaks mingis olukorras pidada terrorismi õhutamiseks. See oli üks argumentidest, mille hiljuti kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni koosolekul esitas hr Dick Marty Euroopa Nõukogust. Tal näis olevat vähe usku meie demokraatlikesse struktuuridesse, kui ta väitis, et valitsused võiksid mitmeid artikleid kurjasti kasutada. Mul on temast rohkem usku meie demokraatlikusse menetlusse ja usun, et suudame seda küsimust käsitleda mitte ainult tundlikult, vaid ka ettevaatusega, mida küsimus sellelt institutsioonilt nõuab.

  Sarah Ludford (ALDE). - Härra juhataja, 4,3 miljoni isiku DNA on Ühendkuningriigi riiklikus DNA andmebaasis ja politseile kättesaadav. See on 7% Ühendkuningriigi elanikkonnast – vähemalt viis korda suurem osakaal kui mistahes muus riigis. See arv hõlmab 150 000 alla 16 aasta vanust last, kellest 25 000 pole kunagi rikkumises süüdistatud. Briti kõige kõrgem kriminalistikaekspert on isegi teinud ettepaneku, et juba viieaastaste laste andmed tuleks sisestada DNA andmebaasi juhul kui nad käituvad nii, et neid võib pidada hilisemas elus potentsiaalseteks kurjategijateks. See viib ennetava politseijälgimise naeruväärsele tasemele.

Minu partei usub, et see võib olla Orwelli „suue venna Britannia” täideminek. Süütute inimeste DNA andmeid ei tohiks vahetada ja absoluutse miinimumina, kooskõlas Euroopa andmekaitseinspektori ettepanekutega, peaksid kehtima täpsed piirangud selle kohta, milliseid andmeid vahetada tohib ja hoiatus vahetamise puhul, kus isikul puudub kriminaaltoimik.

  Carlos Coelho (PPE-DE) . – (PT) Härra juhataja, asepresident Barrot, daamid ja härrad, täna arutame me teist otsust eeskirjade kehtestamiseks, mis on vajalikud ühe teise algatuse rakendamiseks, millel juba on nõukogu poliitiline heakskiit, kuid mida pole veel isegi vastu võetud.

Tean, et on tehtud mitu terrorismi ja piiriülese kuritegevusega võitlemise algatust, selleks et suurendada julgeolekut ja valvsust, kuid mul on kahju, et võrdselt pole tähelepanu pööratud põhiõiguste kaitse suurendamisele. Nagu asepresident Barrot oma kõnes just tunnistas, puudub Euroopa Liidul siiani menetluslike tagatiste standardkomplekt ja piisav kolmanda samba õiguslik dokument andmekaitse kohta.

Palun teil, volinik, aidata meil nõukogule selgitada, et see olukord on vastuvõetamatu, eriti kui me arvestame, et enamik terrorismiga võitlemise ja politseikoostöö edendamise meetmetest on sisaldanud isikuandmete kogumist ja vahetamist. See viimane algatus on selle kohta veel üks näide ja on seda tõsisem, et hõlmab DNA andmete, sõrmejälgede jne kogumist, salvestamist ja vahetamist. Prümi algatuse VI peatükis sätestatud andmekaitsestandardid, mis annavad konkreetsemad garantiid, pole iseenesest piisavad ja nende asjakohaseks toimimiseks on vajalik täielik ja üldine raamistik, mille saab tõhusalt tagada ainult kolmanda samba andmekaitse raamotsuse kaudu.

Me kiitsime suure rahuloluga heaks algatuse, millega Prümi algatuse tähtsamad koostööaspektid võeti üle liidu raamistikku. Siiski ei saa me tööd poolikuks jätta. Eelnevale lisaks on ülimalt tähtis tagada andmekaitse selge ja tõhusa õigusliku raamistiku olemasolu.

  Jacques Barrot, Euroopa Komisjoni asepresident. − (FR) Härra juhataja, minu arvates andis hr Coelho olukorrast just väga selge ja objektiivse pildi.

Komisjoni algselt esitatud ettepanek oli kindlasti ambitsioonikam ja eriti on meil kahju, et otsuse kohaldamisala on nüüd piiratum. Siiski on otsuse eesmärk laduda vundament, mis on vajalik kolmanda samba andmekaitse minimaalse taseme tagamiseks. Ilma sellist otsust vastu võtmata poleks meil ühtegi kolmanda samba suhtes kohaldatavat üldist reeglit, mis oleks veelgi halvem. Me loodame, et see otsus võetakse vastu võimalikult kiiresti, pärast seda, kui parlament on esitanud oma arvamuse uue teksti kohta, mille nõukogu on parlamendile teist korda esitanud.

Nagu ma juba raportöör pr Dührkopi tänades ütlesin, siis veelkord, selgelt, komisjoni arvates täiendatakse andmekaitse sätteid kolmanda samba andmekaitset käsitleva raamotsuse sätetega.

Nende viimaste tähelepanekutega, härra juhataja, sooviksin tänada kõiki esinejaid panuse eest debatti.

ISTUNGIT JUHATAB: MAREK SIWIEC
Asepresident

  Bárbara Dührkop Dührkop, raportöör. − (ES) Härra juhataja, sooviksin tänada kõiki kolleege, kellega on olnud rõõm käesoleva raporti kallal koos töötada. Ma ei vasta teile ükshaaval vaid üldiselt.

Kõigile meile teeb eriti muret vajadus saavutada tasakaal terrorismi ja kuritegevusega võitlemise ja samal ajal era- ja avalike õiguste range kaitse vahel, sest võib juhtuda, et terrorismivastase võitluse nimel jäetakse keegi kodanikuõigustest ilma.

Sellist tasakaalu on mõnikord raske saavutada, kuid meie kui demokraadid peame olema pidevalt valvel mis tahes kuritarvituste suhtes selles valdkonnas.

Teiseks on viidatud politseikoostööle: see on elutähtis. Mina elan piirkonnas, kus terrorism on olemas. Mul endal on politsei kaitse ja kui pean sõitma Prantsusmaale, siis tuleb mul paluda oma kohalikul politseil saata Madridi blankett, kus siis palutakse Prantsusmaalt luba relvaga piiri ületamiseks ja selleks kulub nädal. Ma usun, et meil peaks olema kiirem, vähem bürokraatlik meetod, seega võib-olla võiks olemas olla üleeuroopaline politseiluba. Ma arvan, ma usun, et Euroopa politseijõududel on enam-vähem sama koolitus.

Lisaks sellele, nagu ka hr Alvaro, Sarah Ludford ja hr Coelho samuti märkisid, on meil kiiresti vaja raamotsust ja see on küsimus, mille soovime esitada nõukogule. Vaja on andmekaitse miinimumstandardeid. See on kõigi kodanike õiglane nõue.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub teisipäeval, 22. aprillil 2008.

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. – Tänapäeval on õnneks õiguskaitseorganitel olemas töövahendid, nagu DNA andmete, sõrmejälgede automatiseeritud tuvastamine ja sõidukite registreerimisandmed. Pooldan igati ühist andmebaasi kõigi vajalike vahenditega terrorismi ja piiriülese kuritegevusega võitlemiseks. On fakt, et andmekaitse on põhimõttelise tähtsusega, kuid võitluses terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevusega on see teisejärguline.

Ma ei poolda mitte ainult andmebaaside ühendamist, vaid ka kohustuslike riiklike andmebaaside loomist. Enamik Euroopa kodanikke ja residente on seaduskuulekad ja ei peaks kartma oma andmete, olgu siis DNA või sõrmejälgede, sisestamist ühisesse Euroopa andmebaasi.

Malta on neutraalne riik, kuid terrorismi osas pole me neutraalsed. Süütute tsiviilisikute sihikulevõtmist ei saa kunagi õigustada. Terrorism on üks kõige jälgimatest kuritegudest, samal tasandil genotsiidi ja sõjakuritegudega.

Praegu on normiks pidada terroristide üle kohut siseriiklikes kohtutes. On aeg kaaluda spetsiaalselt terroristide üle kohtupidamiseks mõeldud rahvusvahelise kohtustruktuuri loomist.

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE), kirjalikult. – (FI) Eurooplaste ohutuse parandamiseks on vaja suuremat koostööd tolli, politsei ja julgeolekuasutuste vahel.

Prümi konventsiooni eesmärgiks on ELi riikide vahelise koostöö süvendamine terrorismi, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku sisserändega võitlemisel.

Prümi konventsioon suurendab Euroopa turvalisust. Prioriteediks on sujuv ja pidev teabevahetus julgeolekuasutuste, eriti piirivalveasutuste vahel.

ELi riikide vaheliseks teabevahetuseks peavad olema kaalukad põhjused. Ilmselgelt on seaduse rikkumine hea põhjus, sest see on piisav tõend ettekavatsetud rikkumisest.

Teabevahetuse käigus tuleb arvestada seaduskuulekate Euroopa inimeste kaitset, nii et eraelu puutumatuse rikkumiste tulemusena ei leiaks aset inimõiguste rikkumine.

Julgeolekualase koostöö eesmärk on tagada Euroopa ohutus ja kaitsta seaduskuulekaid kodanikke.

Julgeolekualane koostöö peab kaitsma eurooplasi kurjategijate eest, selleks, et muuta meie igapäevaelu nii ohutuks kui võimalik ja võimaldada meie lastel elada ilma hirmuta.