Istungi stenogramm

Esmaspäev, 21. aprill 2008 - Strasbourg

17. Viisade saamine Valgevene ja Ukraina kodanike poolt (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni avaldus Valgevene ja Ukraina kodanikele väljastatavate viisade hinna kohta.

  Jacques Barrot, Euroopa Komisjoni asepresident. − (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, tänan küsimuste eest, mida te mulle olete esitanud Ukraina ja Valgevene suhtes kohaldatavate Euroopa viisaeeskirjade kohta.

Esiteks, Ukraina puhul tähistavad tagasivõtuleping ja lihtsustatud viisarežiimi leping, mis mõlemad jõustusid 2008. aasta alguses, tähtsat verstaposti Euroopa Liidu ja Ukraina vahelistes suhetes. Ühest küljest edendavad need inimestevahelisi kontakte, mis omakorda aitab suurendada vastastikust mõistmist ja tugevdada suhteid kõigis valdkondades ning teisest küljest kohustavad need mõlemaid pooli, Euroopa Liitu ja Ukrainat, tihedale koostööle ebaseadusliku sisserändega võitlemiseks.

Esmaseks prioriteediks on tagada Ukraina kodanike lihtsustatud viisarežiimi lepingu kiire, toimiv ja ühtlustatud rakendamine. Tagamaks käesoleva lepingu asjakohast ja järjekindlat rakendamist on liikmesriikide ja Ukraina asutused koostanud ja heaks kiitnud juhised. Need juhised peaks lähimas tulevikus lõpliku kuju saama ja lepinguga loodud ühiskomisjoni poolt heaks kiidetama.

Nagu on sätestatud Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelise lihtsustatud viisarežiimi käsitleva lepingu preambulas, tunnistatakse Ukraina kodanike viisavaba reisimise režiimi sisseseadmist vaid pikaajalises perspektiivis. Sellise režiimi kasutuselevõtuprotsess sõltub peamiselt tagasivõtulepingu ja lihtsustatud viisarežiimi lepingu rahuldavast rakendamisest.

Sooviksin rõhutada, et Schengeni piirkonna laienemine ei mõjuta kuidagi kokkuleppeid piirikontrolli teostamist Ukraina ja nende liikmesriikide piiridel, mis Schengeni piirkonnaga 21. detsembril 2007 ühinesid. Kõnealused liikmesriigid on rakendanud Schengeni välispiiri kontrolli reegleid liitumisest alates ja alates septembrist 2007 kontrollivad nad ka Schengeni teabesüsteemis SIS sisalduvaid isikuid.

Siiski, et lihtsustada piiri lähedal elavate Ukraina kodanike reisimist, on sõlmitud kohaliku piiriületuse lepingud Ungari ja Ukraina ning Ukraina ja Poola vahel. Lisaks sellele on komisjon kutsunud üles muutma Ukraina ja Ungari vahelist lepingut piiritsooni demarkeerimise osas, et viia see kooskõlla ühenduse normidega; sama olukord valitseb ka Ukraina ja Poola vahelise lepinguga seoses. See on kõik, mida mul on öelda piiri lähedal elavate Ukraina kodanike reisimise kohta.

Olukord viisade osas on aga erinev. Enne 21. detsembrit 2007 polnud Schengeni viisatasusid käsitlevad sätted siduvad neile liikmesriikidele, kes polnud veel täielikult kohaldanud Schengen acquis'd. Need liikmesriigid võisid seepärast loobuda sellest tasust kõigi Ukraina kodanike puhul. Siiski pole see nüüd enam võimalik. Siiski ei kohaldata Ukraina viisataotlejate suhtes standardset, 60 eurost viisatasu. Nagu kinnitatakse 1. jaanuaril 2008 jõustunud Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelises lepingus, on viisataotluste läbivaatamise tasu Ukraina kodanikele 35 eurot. Lisaks vabastab leping ulatuslikud Ukraina viisataotlejate kategooriad viisatasust, mis tähendab, et rohkem kui 50%, kordan, rohkem kui 50% Ukraina kodanikest, kes praegu soovivad Schengeni riikidesse reisida, saavad viisa täiesti tasuta.

Nüüd sooviksin käsitleda Valgevenet. Oma 4. detsembri 2006. aasta teatises Euroopa naabruspoliitika tugevdamise kohta rõhutas komisjon lihtsustatud viisakorra tähtsust suhetes naabruspoliitikaga hõlmatud riikidega. Komisjon kordas Euroopa Liidu soovi töötada naaberriikidega välja tegevuskavad ja alustada nendega läbirääkimisi, selleks et lihtsustada viisade väljastamist ja anda luba tagasivõtuks.

Valgevene on üks naabruspoliitikaga hõlmatud riikidest, kuid peab ütlema, et siiski pole selle riigiga tegevuskava välja töötatud tulenevalt riigi üldisest poliitilisest olukorrast. Seepärast pole hetkel kavas alustada Valgevenega kõnelusi võimaliku lihtsustatud viisakorra ja tagasivõtu üle.

Siiski sooviksin rõhutada, et olemasolev acquis lühiajaliste viisade väljastamise kohta näeb ette viisatasust vabastamise mõne isikukategooria, näiteks alla kuueaastaste laste, üliõpilaste ja teadlaste puhul. Lisaks võivad liikmesriigid praeguste eeskirjade kohaselt konkreetsetel põhjendatud juhtudel igal ajal viisatasu tühista või seda vähendada, näiteks humanitaarsetel, kultuurilistel või välispoliitilistel põhjustel.

Lisaks sellele on piirnevatel liikmesriikidel – Poolal, Lätil ja Leedul – alati võimalus sõlmida Valgevenega kohaliku piiriületuse lepingud. See oleks viis, kuidas lihtsustada piiriäärsete elanike piiriületust ja liikumist Valgevene ja selle naaberriikide vahel, edendades sellega kohalike kogukondade vahelisi kontakte. Piiriäärsed elanikud, kellel on spetsiaalne kohaliku piiriületuse luba, oleksid viisanõudest vabastatud. Poola ja Valgevene on selleks juba läbirääkimisi alustanud.

See oleks kõik, mida soovin öelda, rõhutades samas, et teie esitatud küsimused ja teie kurssiviimine selle valdkonna praeguse olukorraga on täiesti põhjendatud.

  Urszula Gacek, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Härra juhataja, ma tänan volinikku siia tulemast ja esitamast meile komisjoni värskeimat seisukohta Ukraina ja Valgevene viisade küsimuses. Kuu aja eest külastas Strasbourgi fraktsiooni PPE-DE kutsel Valgevene peamise opositsioonijõu liikmetest koosnev delegatsioon, selleks et arutada poliitilise olukorra arengut riigis, kuid visiidi käigus olid kolleegid tunnistajaks ka nende pöördumistele parlamendi poole, et me toetaksime nende jõupingutusi praeguste viisatasude, mis on enamikule Valgevene kodanikest kättesaamatud, vähendamisel.

Kui me tõesti tahame julgustada Valgevenet valima tulevikus Euroopa orientatsiooniga arenguteed – mille kohta me siiralt loodame, et see juhtub – siis parimad argumendid on need, mida Valgevene kodanikud saavad oma silmaga näha. Režiimis, mille all nad elavad, on neil väga raske saada tegelikku ülevaadet selle kohta, mida vabadus ja demokraatia, inimõigused ja seaduslikkus tegelikult tähendavad. Raske on edendada kodanikuühiskonda. Raske on neile näidata, et Euroopa on avatud ja sõbralik ja toetab nende liikumist täieliku demokraatia suunas. Parim, mida me teha saame, on lubada neile kodanikele juurdepääs Euroopasse ja seda mitte hinnaga, mis peletavad eemale või hoopis välistavad enamuse kodanikke.

Volinik, te ütlesite väga õigesti, et teatud kategooriad on vabastatud ja et tõepoolest need on lapsed ja isikud, kel on perekondlikud kontaktid; need on inimesed, kes külastavad Euroopa Liitu kultuurilistel või teaduslikel või hariduslikel põhjustel ja ma julgustaksin liikmesriike neid sätted kasutama, et need inimesed tegelikult võimalusi kasutada saaksid. Kuid on väga kurb, et Serbiat ja Venemaad koheldakse Valgevene kodanikest paremini.

  Hannes Swoboda, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Härra juhataja, esmalt sooviksin tänada volinikku selles küsimuses antud, nagu alati, väga täpse teabe eest.

Ma ise olen kogenud probleeme seoses viisade ja viisapiirangutega Balkanil ja neid tuleb ette tänaseni, ehkki olukord on veidi lihtsamaks läinud. Võtame näiteks Serbia, sest seda riiki juba mainiti. Vaatamata praegustele lihtsustustele Jugoslaavia – s.o kommunistliku režiimi – kontekstis, oli tal minevikus Läänega, Euroopa riikidega, palju rohkem kontakte kui nüüd, mis tähendab, et midagi on valesti kogu süsteemiga. Me tõesti vajame silmnähtavaid muutusi.

Volinik osutas õigesti, et rohkem kui pool kõigist Ukraina viisataotlejatest saab kasu üht või teist liiki eranditest. Paneb imestama, mis süsteem see selline on, mis teeb erandeid vähemalt 50% ulatuses. Nõustun siiski, et see pole voliniku süü.

Nüüd Valgevenest. Mul oli heameel toetada pr Grabowska ja hr Paleckise ettepanekut, sest mul on väga raske nõustuda sellega, et selle riigi kodanikud peaksid halva režiimi pärast kaks korda kannatama: mitte ainult režiimi enda pärast, vaid ka sellepärast, et me pole selle halva režiimiga toimetulekuks mingit tegevuskava kujundanud.

Mõnikord peame me otsustama rohkem ühepoolse tegutsemise kasuks ja ise omal algatusel otsustama teha midagi konkreetset, selleks et aidata neid, keda nende oma režiim või valitsus ei aita. Volinik osutas, et mingil määral see juba on nii. Siiski tuleb teha enam ja me peame Valgevene suhtes ajama agressiivsemat poliitikat. Näiteks tahaksin teada – ja võib-olla oskab volinik mulle kunagi hiljem vastata – millised riigid milliseid erandeid annavad. Millised Euroopa Liidu riigid on eriti abivalmis ja millised võib-olla vähem? Muidugi on tähtis võtta vastu Euroopa Liidu seisukoht ja kui mõned riigid harrastavad liberaalset lähenemist, oleks katastroof, kui teised oleksid väga suletud.

Paluksin komisjoni ja nõukogu – arvestades, et me teame, et peamine vastutus lasub neil – teha meiega koostööd, tagamaks et me pakume Valgevene kodanikele ja kõigile asjaomastele isikutele rohkem eeliseid kui me seni – raskepäraselt – oleme teinud.

  István Szent-Iványi, fraktsiooni ALDE nimel. – (HU) Härra juhataja, Ukrainal ja Valgevenel on võtmetähtsusega koht meie naabruspoliitika idamõõtmes.

Ukraina puhul on eesmärgiks demokraatia, turumajandus, Euroopa orientatsiooni konsolideerimine, samas kui Valgevene puhul on eesmärgiks riigi demokratiseerimine. Reisipiirangute leevendamine on selleks paindlik ja väärtuslik töövahend. Alates 1. jaanuarist on Ukraina kodanikud saanud kasutada lihtsustatud viisarežiimi, ehkki enamik neist tunneb, et olukord on täna raskem kui enne, sest nende peamistesse sihtriikidesse, Poolasse, Ungarisse ja Leetu, reisimine on nüüd varasemast keerulisem. Seda nähakse sammuna tagasi, sest 35 eurone viisatasu on neile suur raha ja halduskoormus ja menetlus on äärmiselt keeruline. Seega peame näitama, et otsene eesmärk Ukraina puhul, viisavaba reisimise võimaldamine, saavutatakse väga varsti ja kuni me selleni nõuame, mõjutab tasuta viisade andmine veelgi suuremat arvu inimesi, samuti ka halduskoormuse vähendamine.

Valgevene puhul peame selgelt näitama, et Euroopa jaoks pole probleem Valgevene inimestes, vaid selle rõhuvas režiimis. Me sooviksime, et selle riigi kodanikud saaksid lihtsamini reisida ja seega peame me vähendama 60-eurost viisatasu, mis on tohutu summa, sest Valgevenes võrdub see poole keskmise kuupalgaga, ning samuti peame vähendama halduskoormust, sest neid keerulisi reegleid on raske järgida. Selliselt on meil võimalik saavutada olukord, kus Ukraina ja Valgevene kodanikud tunnevad, et nad on Euroopale lähedal. Tänan.

  Adam Bielan, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, valgevenelaste ja ukrainlaste huve ignoreerides Euroopa Liit oma idapiiri julgeolekut ei taga. Me peaksime toetama liidu külastamist võimalikult suurte, konkreetselt Ukraina ja Valgevene inimeste rühmade poolt ning samal ajal isoleerima Lukašenka režiimi. Demokraatlikud protsessid ja muutused meie idanaabrite maailmavaates, näiteks mis puutub ukrainlaste ettekujutust NATOst, toimuvad kiiremini tänu isiklikele Euroopa Liidu riike külastades saadud kogemustele.

Praegu peavad valgevenelased viisa eest maksma 60 eurot. See võrdub ühe kolmandikuga keskmisest palgast ja teeb enamikule ühiskonna liikmetele külastuse võimatuks. See olukord sobib Lukašenka režiimile, sest mida piiratumad on kontaktid Lääne-Euroopaga, seda lihtsam on Valgevene ühiskonda kontrollida. Viisanõue isoleerib Valgevene noorsoo ja opositsioonimeelsed inimesed. Lääs peaks tahtma nende sotsiaalsete rühmadega kontakte säilitada. Kallid viisatasud toovad endaga ainult kaasa viisamaffia tegevuse aktiviseerumise ja muud patoloogiad piiridel. Sellised tõkked teevad tuntavat kahju ka Poola turismisektorile. Viimastel aastatel on Poola mägesid külastanud palju Ukraina ja Valgevene suusatajaid. Nad on üldiselt saabunud jaanuari alguses, siis kui algavad õigeusu jõulud. Praeguseks on Poola suusakuurordid tühjad.

Daamid ja härrad, eriti nüüd, kui NATO tippkohtumisel Bukarestis ähvardas Vladimir Putin Ukraina jagada ja kuulutas, et, ma tsiteerin: „Ukraina pole isegi mitte riik ja üks osa selle territooriumist on Ida-Euroopa ja teise – suure osa – kinkis talle Venemaa”, on vajalik selge signaal, et Euroopa Liit ei talu rahvusvahelises poliitikas selliseid ähvardusi oma lähinaabri aadressil.

Kutsun üles alustama nii kiiresti kui võimalik dialoogi konkreetsete sammude üle, mida on vaja selleks, et ukrainlased pääseksid ELi viisavabalt. Soovin selgelt öelda, et tõeline visioon kaasaegsest ja ohutust Euroopast pole võimalik ilma Ukrainata.

  Elisabeth Schroedter, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik, ametlik ELi poliitika Valgevene suunal on tuntud kui „diferentseerimise” poliitika: ühest küljest ollakse kriitilised diktaator Lukašenka suhtes, püüdes samas julgustada ja soodustada dialoogi rahvaga. Kuid võtta 60 eurot – kolmandik Valgevene kuupalgast – viisa eest on selle poliitikaga vastuolus. Selle tulemusena peavad tavalised Valgevene inimesed ELi poliitikat nende suhtes tühjade sõnade poliitikaks!

See küsimus on täiesti varjutanud meie Schengeni poliitika ja kahjustab tegelikult ELi välispoliitika usaldusväärsust. Me ei saa lubada selle olukorra jätkumist. Demokraatia, mida me loodama Valgevenes arenevat saab teostuda vaid siis, kui muudame valgevenelastele lihtsamaks tutvumise sellega, kuidas demokraatia meie riikides toimib. Igasugune muu lähenemine mängib kaardid kätte Lukašenkale. Seega on vaja muutust ja nagu nõukogu meile oma vastuses ütles, on põhjus, miks midagi siiski muutunud pole selles, et komisjon pole selleks vajalikku ettepanekut esitanud.

Seega paluks tööle hakata! Esitage nõukogule ettepanek, mis teeks valgevene inimestel viisa saamise lihtsamaks – Valgevene demokraatia edendamise huvides.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE-DE) . – (LT) Proua juhataja, sõltuma sellest, mida on räägitud valgevenelaste ja ukrainlaste viisatasudest, pole kahtlust, et selles küsimuses tuleks kiiresti teha otsuseid ja et tegema peaks seda Euroopa Liit.

Viisade osas on Euroopa Liit allkirjastanud lihtsustatud viisarežiimi lepingu Ukrainaga, samuti Venemaaga, Moldovaga ja Lääne-Balkani riikidega. Siiski Valgevenega pole läbirääkimisi lepingu üle alustatud, sest Aleksandr Lukašenka ei ole huvitatud andma Valgevene kodanikele võimalust näha vaba maailma elustandardit, eriti kui avastavad, et see on palju kõrgem kui Valgevenes.

Viisatasude küsimus pole tähtis mitte ainult Valgevene, vaid ka Ukraina jaoks. Asjaolu, et Ukraina kodanikud peavad Schengeni viisa eest maksma 35 eurot, probleemi ei lahenda, sest ainult teatud väikesed Ukraina kodanikukategooriad saavad lihtsustatud viisarežiimi kasutada. Valgevene juhtum on isegi veelgi kõnekam – valgevenelased peavad Schengeni viisa eest rohkem maksma – s.o nemad peavad maksma Lukašenka diktatuuri eest.

Kas selline viisarežiim on asjakohane, arvestades olukorda ELi idapiiril? Mina nii ei arva. Statistika kohaselt väljastab üksnes Poola igal aastal Ukraina kodanikele umbes 600 000 viisat; võrdluseks tuleb öelda, et kõigi Schengeni riikide poolt samal perioodil väljastatavate viisade arv kokku on ainult 300 000. Enne Schengeni piirkonnaga ühinemist olid Leedu, Läti ja Poola viisatasude hinnad Valgevene kodanikele väga madalad: Leedu ja Poola võtsid ainult 5 eurot ja Läti väljastas viisasid tasuta. Poola, Leedu ja Läti väljastasid valgevenelastele 400 000 viisat, s.o kolm rohkem kui vanade Schengeni riikide poolt väljastatud viisade arv.

Kas võiks öelda, et on hea, et ainult 26% Valgevene kodanikest on üldse kunagi mõnda ELi riiki külastanud ja et 60% valgevenelastest pole viimase kolme aasta jooksul kordagi välismaalast näinud? Muidugi mitte. Meie, Euroopa Liit, peame leidma tõhusa viisi selle küsimuse lahendamiseks, kuna teame omaenese kogemustest, et on parem näha ELi üks kord, kui et kuulda sellest sada korda.

  Genowefa Grabowska (PSE) . – (PL) Härra juhataja, volinik, valgevenelaste viisade küsimuse kaasautorina soovin teid tänada tänaste seletuste eest ja juhtida teie tähelepanu mitmele lisaprobleemile. Asi on selles, et Valgevene pole mitte ainult ELi lähinaaber. Valgevene on ka üks minu kodumaa Poolaga külgnevatest naabritest ja siit ka minu sekkumine selle riigi elanike huvide nimel.

Ütlesite, et pärast Schengeni piirkonna laienemist tõusid valgevenelaste jaoks viisade hinnad. Tegelikult tõusis hind 12 korda – 5 eurolt 60-ni. Valgevenes on 60 eurot arstist interni kuupalk. 60 eurot kujutab endast paljude valgevenelaste jaoks tegelikku tõket, mis takistab neil viisat saamast ja ELi naabreid külastamast. Juba võime näha, kuidas pärast viisatasude tõusu on ELi külastavate Valgevene kodanike arv selgelt ja drastiliselt vähenenud. See juhtus ajal, kui EL soovib luua otsekontakte selle riigi kodanikega ja kui Lissaboni lepingusse on sisse kirjutatud heanaaberlikkuse poliitika. See on seepärast kõnealuse riigi jaoks valus paradoks, olgugi, et riigi valitsemine on ebademokraatlik.

Palun mind uskuda, et otsus suurendada viisatasusid on magus kingitus Lukašenka režiimile, mis on selle juba poliitiliselt diskonteerinud. Režiim ütleb valgevenelastele: näete? Nad on kasutusele võtnud kõrged, tõkestavad viisatasud. Euroopas ei oota teid keegi, keegi ei soovi teid seal näha.

Seda olukorda tuleb muuta. Pean tähtsaks asjaolu, et volinik nimetas Poolat riigina, mis kavatseb nõuda valgevenelastele madalamaid viisatasusid. Siiski pole see Poola, Leedu ja muude üksikute riikide ülesanne. See on ülesanne kogu ELile. Kui me peaks selle lahendamisel hätta jääma, siis kuidas peaksime me ELis üles ehitama ühist välispoliitikat? Seepärast pöördun komisjoni poole, et tehtaks kõik vajalik valgevenelaste viisatasude alandamiseks.

  Grażyna Staniszewska (ALDE) . – (PL) Juba 2005. aasta mais kaotas Ukraina viisanõude Euroopa Liidu kodanikele. Siiski kulus ELil tervelt kolm aastat, et selles suhtes üldse mingi seisukoht võtta. Soovin öelda et lõplik ELi reaktsioon polnud kaugeltki selge.

Ühest küljest muutus selle aasta alguses viisade saamine lihtsamaks, lihtsustati teatud menetlusi ja viisatasudest loobuti, ehkki vaid valitud kodanikukategooriate osas. Enamikule ukrainlastele näib Euroopa Liit olevat ligipääsmatu kindlus, mis avab oma uksed vaid neile, kes rahulikult suudavad toime tulla pika ja väga kalli võitlusega Schengeni riikide konsulaatides.

Paljudele ukrainlastele on viisad liiga kallid. Viisade väljastamisega tegelevad asutused üldiselt nõuavad kaks või isegi kolm korda rohkem, kui näeb ette määratud suurim tasu. Teiseks on aeg, mis paljudes konsulaatides viisa väljastamisele kulub, ennustamatu kestusega ja väga pikk. Kolmandaks, paljud konsulaadid nõuavad lisadokumente, mida lepingus pole nimetatud. Isegi diplomaatiliste passide omanikel on piiripunktides probleeme.

Ukraina puhul on vajalik lõppeesmärk selge kava kahepoolse viisavaba reisimise saavutamiseks, ehkki selle eeltingimused, nagu ka Serbia puhul, on keerulised.

  Józef Pinior (PSE) . – (PL) Härra juhataja, volinik, piirideta Euroopa, Euroopa Liit Schengeni piirides ei saa tähendada uue müüri püstitamist ELi ja Ida-Euroopa vahel.

Euroopa unistused ühtsest piirideta Euroopast on Euroopa Liidus täitunud. Siiski, see mis praegu toimub ELi ja Ukraina ning ELi ja Valgevene vahelisel piiril, on minu põlvkonna, Euroopa ühtsuse eest võidelnud Poola Solidaarsuse põlvkonna jaoks mingis mõttes poliitiline skandaal.

Nüüd tuleb ukrainlaste ja valgevenelaste probleemid Euroopa Liitu jõudmisega võimalikult kiiresti lahendada. Volinik, ma pöördun teie poole! Meie, eurooplased rikastest, demokraatlikest riikidest, peame tegema kõik, mis võimalik, et avada EL Valgevene ja Ukraina kodanikuühiskonnale.

  Zita Pleštinská (PPE-DE) . – (SK) Härra juhataja, asjaolu, et teie tänast arutelu juhite, on vägagi sümboolne ja tänan teid selle eest.

Oma kõnedes mainin igal võimalusel Ukraina ja ELi kodanikuühiskonna juhtide taotlust liikmesriikidele ja ELi institutsioonidele ning Ukraina valitsusele ja ülemnõukogule, et Euroopas pöörataks suuremat tähelepanu Ukraina- ELi vahelisele viisaküsimusele.

Arvestades, et Ukraina on üks Euroopa Liidu strateegilisi partnereid, tervitan tänast arutelu ja teavet, mida me volinikult saime. Ehkki ma nõustun, et tegemist on väga keerulise protsessiga, arvan siiski ka, et lahenduse leidmine on elutähtis.

Valgevene kodanike viisade küsimust käsitleti ka Euroopa Parlamendis toimunud Valgevene nädala jooksul, kohtumistel Sahharovi auhinna võitja Aleksandr Milinkevitšiga. Meie kohus on aidata inimesi, kes on Lukašenka režiimi abitud ohvrid.

Daamid ja härrad, me peame nii kiiresti kui võimalik võtma vastu lahenduse viisarežiimi lihtsustamiseks, selleks et saata positiivne ja konstruktiivne signaal euroopameelsetele ja demokraatlikele jõududele Ukrainas ja Valgevenes.

  Ewa Tomaszewska (UEN) . – (PL) Härra juhataja, ametivõimudele mittesobivate vaadetega Valgevene noori karistatakse tihti ilmajätmisega õigusest haridusele. Poola pakub paljudele neist noortest kõrghariduse omandamise võimalusi. Me ei tohi seda võimalust raisku lasta, kehtestades majandusliku blokaadi noorte vastu, kes soovivad meie riiki õppima tulla. See majanduslik blokaad tuleks maha võtta ja viisatasusid alandada.

  Juhataja. − Enne kui annan sõnajärje volinikule – ja meil on pisut aega – soovin midagi lisada. Ukrainat tihti külastava inimesena soovin öelda, et tähtis küsimus kogu viisaprobleemi, kogu viisarežiimiga seoses, on selgitada Ukraina ja Valgevene ühiskonnale, kas see, mida nad täna läbima peavad, on üleminekuetapp. See käib hindade ja menetluste kohta. Hinnad on piiravalt kõrged ja menetlused alandavad. Need inimesed ootavad pikki tunde, tosinaid tunde järjekorras. Kas see olukord on ajutine või alaline? Ukrainlased ütlevad tihti, et on püstitatud Schengeni müür, mille meie poolakad, prantslased ja nüüd juba tükk aega tagasi sakslased, oleme kasutusele võtnud ja rõõmuga tervitanud ja mis tegelikult kujutab endast lihtsalt loomuliku isoleerimisprotsessi, et järjekord konsulaadi ukse taga, viisa väljastamisest keeldumine, hind – kõik see on lihtsalt signaal nende ühiskonnale, signaal, mis kõigi nende püüdluste kontekstis, millest me siin parlamendis ja mujal nii palju räägime, väga negatiivselt vastu võetakse.

Arutelu on lõppenud. Palun vabandust, et astusin üle kuldreeglist, mille kohaselt juhataja sellistesse asjadesse ei sekku, kuid selles küsimuses ma lihtsalt ei saanud vaikida.

  Jacques Barrot, Euroopa Komisjoni asepresident. − (FR) Härra juhataja, kuulasin tähelepanelikult seda, mida te just ütlesite ja see langeb kokku paljude esinejate vaadetega, kes rõhutasid vajadust lihtsustada meie naaberriikide kodanike pääsu Euroopa Liitu.

Ma usun, et paljudes esinemistes on olnud korralik annus tervet mõistust! Mida rohkem on võimalusi inimestevahelisteks kontaktideks, seda tõenäolisem on, et kodanikud mõjutavad nende oma kodumaa liikumist demokraatia ja Euroopa väärtuste austamise suunas.

Siiski pean esmalt vastama Valgevene teemal. Olen selgitanud, miks pole seni plaanis alustada läbirääkimisi lihtsustatud viisarežiimi alase lepingu üle. Võib juhtuda, et poliitiline olukord muutub ja sooviksin lisada, et Euroopa Liit teeb kõik, et oma kohalolekut riigis nähtavaks muuta, näiteks avati mõne päeva eest Valgevenes Euroopa Komisjoni büroo.

Igal juhul, nagu juba ütlesin, Valgevene kodanikel juba on olemasolevate ELi õigusaktide alusel võimalik Euroopa Liitu reisida. Siiski olen kuulanud hoolikalt arutelu kõiki pooli ja ei saa Valgevene kohta öelda rohkem sellest, mida ma juba ütlesin.

Mis puutub Ukrainasse, siis sooviksin öelda, et olukord on palju parem. Ukraina kodanike viisatasusid käsitlevas lepingus on sätestatud, et Schengeni riigid võtavad Ukraina kodanike viisataotluste läbivaatamise eest 35 eurot ja mitte 60, mida peetakse keskmiseks viisahinnaks. Seega midagi on juba tehtud. Samuti märkisin, et on mõned Ukraina kodanike kategooriad, kelle puhul rakendatakse viisatasust täielikku loobumist.

Siiski, härra juhataja, olen valusalt teadlik sellest, mida te just ütlesite. Hind on probleem, kuid aeg-ajalt on probleemne ka viis, kuidas neid formaalsusi täidetakse: väga pikad menetlused jätavad neile kodanikele mulje, et Euroopa Liit asub kusagil väga kaugel. Pean teile ütlema, et praegu nõuavad minu tähelepanu eriti Lääne-Balkani riikide kodanike probleemid. Püüan kindlaks teha, kuidas me ka neid menetlusi lihtsustada saaksime. Ma usun et, kui meil on edu, siis tõenäoliselt teeme seda ka muude riikide, näiteks Ukraina puhul.

See, härra juhataja, on mida ma soovisin parlamendile öelda, olles samas täielikult teadlik, et kõik liikmete märkused on teatud määral põhjendatud, kuid et, praeguses olukorras on teatud edu juba saavutatud. On tõsi, et palju rohkem tuleb veel teha, kuid samuti on mul tunne, et iga liikmesriik peaks püüdma kasutada neid võimalusi, mis on juba loodud. Mina igal juhul kavatsen just seda teha.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.