Istungi stenogramm

Esmaspäev, 21. aprill 2008 - Strasbourg

18. Elundidoonorlus ja elundite siirdamine: poliitikameetmed ELi tasandil (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni nimel Adamos Adamou esitatud raport elundidoonorluse ja elundite siirdamise kohta: poliitikameetmed ELi tasandil (2007/2210(INI)) (A6-0090/2008).

  Adamos Adamou, raportöör. − (EL) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, lubage mul esmalt tänada Euroopa Komisjoni teatise eest ja juurepärase koostöö eest, mida meil õnnestus teha. Samuti sooviksin tänada kõiki oma kolleege, eriti variraportööre, väga raske töö eest, mida me koos oleme teinud, et saavutada kompromissmuudatusettepanekud, mis nüüd on ühehäälselt vastu võetud.

Peamised teemad, mida komisjon oma teatises käsitleb ja millega mina olen tegelenud, on siirdamise riskid ja ohutus, näiteks haiguste edasikandmine, elundite puudus ja ebaseaduslik elundikaubandus. Lubage mul nüüd rääkida neist järjekorras.

Seoses kvaliteedi ja ohutusega olukorras, kus organeid kasutatakse haiguste ravis, on risk haiguse edasikandmisest doonorelundi saajale. Seepärast on tähtis doonoreid testida, et minimeerida elundi saaja riskid. Doonoreid tuleb sõeluda, et teha kindlaks, kas eksisteerib mingi haiguse edasikandmise risk. Doonoriohutuse standardi loomiseks tuleks teostada mingi testide miinimumvalik. Tuleb siiski öelda, et praegu puudub liikmesriikide vahel nende testide osas konsensus.

Elundite siirdamise puhul on liikmesriikide ees seisvaks peamiseks probleemiks suur puudus elundidoonoritest. Pikenevad järjekorrad on tõsine probleem. Tõhusa süsteemi loomine, selleks et teha kindlaks need, kellest pärast nende surma võiksid saada elundidoonorid, muidugi tingimusel, et kõik liikmesriikide kohustuslikud nõusolekutingimused on täidetud, on seega võtmetähtsusega element võitluses elundite puudusega.

Teine tähtis võimalus doonorite arvu suurendamiseks on elavate inimeste altruistlike annetuste propageerimine. Hoolikalt tuleb kaaluda ka neid potentsiaalseid doonoreid, keda tavaliselt ideaalseks kandidaadiks ei peetaks, keda tuntakse muidugi kui laiendatud doonorireservi. Näiteks võiks lubada siirdamist ühelt HIV-positiivselt patsiendilt teisele.

Nüüd elunditega kaubitsemise kohta: volinik, igaüks teab, et selline asi toimub. Me kõik teame, et rikkad Lääne turistid kasutavad ära kõige vaesemate riikide inimeste majanduslikku kitsikust. Me kõik oleme kuulnud, et eksisteerivad elundite hinnakirjad ja elundite must turg eriti Kaug-Ida riikides, näiteks Indias, Pakistanis ja Hiinas ja need asjad toimuvad isegi laienenud Euroopas. Seepärast pooldan ma muudatusettepanekut nr 7 lõikele 57, mille Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni nimel on esitanud minu kolleegid pr Brepoels, hr Liese ja hr Bowis ning on tähtis parandada kontrolli elundite salakaubanduse üle, et me lõpuks saaksime teha vajalikud järeldused.

Samal ajal sooviksin rõhutada, et elundidoonorluse ja elundite siirdamise peamine element peab olema altruism. Seetõttu pole sobilik majanduslik terminoloogia, mida komisjoni teatises kasutatakse, eriti arvestades inimkeha mittekommertsialiseerimise põhimõtet. Samal põhjusel ei saanud ma toetada muudatusettepanekut 2 lõikele 38, mille on esitanud hr Martin ja hr Matsakis. Muidugi, pärast minu üksikasjalikke kõnelusi hr Matsakisega, kavatseb ta – nagu ta teile ise kohe selgitab – selle tagasi võtta ja esitab homme teise, suulise muudatusettepaneku, mida ma toetan.

Olen siiski arvamusel, nagu ka varem olen öelnud, et elundeid ei tohiks käsitleda siseturul kaubana ja sellest tulenevalt ei nõustu ma selle lisa eemaldamisega. Pealegi on inimkeha mittekommertsialiseerimise põhimõte selgesõnaliselt sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 3 lõikes 2.

Daamid ja härrad, mul pole enam aega, sest neli minutit on läbi. Kavatsen lõpetada oma järeldused, kui kõnelen uuesti pärast teie esinemisi.

  Androulla Vassiliou, komisjoni liige. − (EL) Härra juhataja, daamid ja härrad, lubage mul kõigepealt õnnitleda hr Adamoud suurepärase raporti puhul, mille ta elundidoonorluse ja elundite siirdamise kohta on koostanud. Mul on eriti hea meel, et raportis toetatakse komisjoni seisukohta, et elundidoonorluse ja elundite siirdamise alased meetmed peavad keskenduma esiteks, elundite kvaliteedi ja ohutuse parandamisele, teiseks elundite kättesaadavuse suurendamisele ja kolmandaks siirdamise ohutusele.

komisjoni liige. − Inimorganite kvaliteedi ja ohutusstandardite tagamine on kasulik kõigile. Me teame, et ELi liikmesriikide vahel liigub palju organeid. Praegu puuduvad inimorganite soetamisel ühised kvaliteedi- ja ohutusstandardid ja seepärast on selle lünga täitmine väga tähtis.

See annab mitte ainult kogu ELis kohaldatava võrreldava ohutusstandardi, vaid ka loob solidaarsus- ja kindlustunde kogu siirdamissüsteemis.

Komisjon kavatseb teha ettepaneku õigusliku raamistiku kohta, mis sätestaks inimorganite doonorluse ja soetamise peamised ohutus- ja kvaliteedipõhimõtted.

Need nõuded on laiad ja paindlikud, et maksimeerida toimuvate siirdamiste arvu. Lõppude lõpuks on tegemist elude päästmisega. Eelkõige peame pöörama tähelepanu asjaolule, et hetkel on Euroopas 50 000 inimest doonorelundi järjekorras.

Elundite kättesaadavuse suurendamine nõuab inimeste teadlikkuse tõstmist selles küsimuses. Kodanikud peavad teadma, et elundidoonorluse süsteemid on ohutud ja usaldusväärsed. Muidu ei nõustu nad annetamisega.

Meil juba on mõned head näited liikmesriikidest, kus näiteks doonorluse koordinaatorite tekkimine on positiivselt mõjutanud annetuste hulka. Komisjon kavatseb esitada tegevuskava 10 prioriteetse tegevusega ELis elundidoonorluse ja elundite siirdamise alaste kitsaskohtadega toimetulekuks. Komisjon tunnistab elundite salakaubandusega võitlemise tähtsust ning seda kajastab ka teatis elundidoonorluse ja elundite siirdamise kohta.

Samuti jätsin meelde dr Adamou märkused ja kavatsen neid tõsiselt kaaluda. Tema raport teeb selgeks, et me peaks väga hoolikalt kaaluma seda, kuidas me kavatseme ELis elundite salakaubanduse ohtu tõrjuda.

Komisjon jälgib olukorda koostöös rahvusvaheliste partneritega, Euroopa Nõukogu ja Maailma Terviseorganisatsiooniga. Me samuti toetame selle probleemi jälgimise jätkamiseks Interpoli.

Lisaks sellele usun, et suurendades elundite kättesaadavust Euroopa Liidus, võitleme me kaudselt elunditurismi ja elundite salakaubandusega.

Samuti lisatakse elundite salakaubanduse teema käesoleva aasta komisjoni aruandesse ELi inimkaubanduse vastase tegevuskava kohta.

  Edit Bauer, kodanikuvabaduste, justiits-ja siseasjade komisjoni arvamuse koostaja. − Härra juhataja, elundidoonorlus ja elundite siirdamine on tundlik ja tähtis küsimus, kus head õigusaktid, koos hea praktikaga, võivad aastas päästa tuhandeid inimelusid. Teemad, kus tegemist on elu ja surma vahelise õrna piiriga, on tõesti tundlikud. Siin on õigusaktidega keeruline teha head, aga väga lihtne teha kahju. Seetõttu on ülimalt oluline austada liikmesriikide head tava.

Teisest küljest on eluliselt vajalik avastada igasugune selline praktika, mis põhjustab usalduse ja läbipaistvuse puudust järjekordade haldamisel või viib õigusvaakumi skandaalse ärakasutamise juhtumiteni.

Sooviksin kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamuses esile tõsta kolm teemat. Esiteks, enamasti pole elavad doonorid elundi saaja sugulased. Sellega seoses tuleks õiguslike menetlustega minimeerida ebaseadusliku elundimüügi võimalus. Küsimus doonorite sotsiaalsete kulude hüvitamisest alles ootab sobivat lahendust.

Teiseks, seal kus siirdamismenetlus hõlmab rahvusvahelist koostööd, tuleks õigusaktidega tagada eeskirjad, mis on liikmesriikide omadega võrdselt selged. Nagu volinik ütles, tekitab elunditurism uusi küsimusi. Kuidas peaksime me selliseid juhtumeid käsitlema.

Kolmandaks, rahvusvaheline koostöö elundite salakaubanduse juhtumite avastamiseks peaks olema korrapärasem ja intensiivsem, sest põrandaalune kaubandus ja selle tagajärjed võivad hävitada tuhandete elupäästvate organite järjekorras ootavate patsientide lootused. Teisest küljest peaksid inimkaubandust käsitlevad Euroopa õigusaktid käsitlema ka elundite müüki ja salakaubandust, isegi kui see on seni varjatud, kuid muutumas üha suuremaks globaalseks probleemiks.

Sooviksin õnnitleda raportööri ja variraportööre ning tänada neid hea koostöö eest.

  Frieda Brepoels, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (NL) Härra juhataja, volinik, elundite siirdamine päästab tõepoolest Euroopas iga päev elusid. Kahjuks tähendab doonorite puudus seda, et tuhanded eurooplased surevad igal aastal järjekorras oodates. Küsimuseks on, kuidas doonorite arvu ohutult suurendada. Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni variraportöörina on mul täna väga hea meel näha, et parlament komisjoni algatust täielikult toetab ja tunnistab, et Euroopa võib siin keskset rolli omada.

Nagu esinejad juba on märkinud, on elundidoonorlus ja elundite siirdamine väga keeruline ja emotsionaalne teema ja seisukohad erinevad liikmesriikide lõikes palju. Raporti kallal töötades rääkisin ise päris paljude arstidega, patsientidega ja organisatsioonide esindajatega. Kuulamine, mille me korraldasime õppereisil Hispaaniasse, pakkus samuti huvitavaid vaatenurki ja ma pean täna raportööri siiralt tänama selle eest, et ta kõik meie ettepanekud oma raportisse võttis.

Siin on neli teemat. Esiteks peame me eelkõige tagama, et komisjoni ettepanek kvaliteedi ja ohutuse direktiivi kohta on piisavalt paindlik ja ei suurenda halduskoormust või isegi ei vähenda kättesaadavate elundite arvu. Meie arvates peab see olema arst, kes lõppkokkuvõttes kvaliteedi ja ohutuse üle otsustab. Kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks palume me ka liikmesriikidel siirdamise ja annetamise järgseid tulemusi jälgida ja hinnata. Kuna siin on väga tähtis liikmesriikidevaheline andmete võrreldavus, siis peaksime võib-olla mõtlema ühise andmeanalüüsi metoodika peale.

Teiseks oleme arvamusel, et kõige tähtsam, isegi õigusaktidest tähtsam, moment doonorite arvu suurendamisel, on viis, kuidas doonorlussüsteemid on korraldatud. Sooviksime, et haiglad eraldaksid rohkem töötajaid potentsiaalsete doonorite tuvastamisele ning ka sugulaste nõustamisele ja abistamisele. Riikides kus sedasorti doonorluskonsultante kasutatakse, on doonorite arv kasvanud.

Kolmandaks, siit nähtub ka, kuivõrd oluline on hea tava vahetus liikmesriikide vahel. Euroopa Liit saab seda kergesti soodustada. Samuti on tähtis, et haiglad avaldaksid siirdamiste positiivseid tulemusi ja oleksid meediaga suhtlemisel aktiivsed.

Neljandaks me arvame, et väga tähtis on arvestada nii elavaid kui ka surmajärgseid doonoreid. Ja me sooviks näha, et elavaid doonoreid jälle ei diskrimineeritaks, näiteks kindlustusfirmade poolt.

Lõpuks, elundidoonorlus peab jääma rangelt mitteäriliseks, altruistlikuks ja vabatahtlikuks nähtuseks. Mis tahes makseid tohib meie arvates teha ainult elundi annetamise kulu ja ebamugavuse hüvitamiseks. Komisjon koos liikmesriikidega peavad olema palju aktiivsemad müügi ja elundite salakaubanduse ning elunditurismiga võitlemisel. Päritolu kontrollitavus on siin väga tähtis ja ka Europol peab olukorda paremini jälgima ja elundite müügi ja/või salakaubaveo juhtumeid tuvastama.

Olen kindel, et käesoleva raportiga saadab parlament väga tasakaalustatud ja tugeva signaali ja kutsun parlamendiliikmeid hääletama homme raporti poolt.

  María Sornosa Martínez, fraktsiooni PSE nimel. – (ES) Härra juhataja, volinik, ma ootan väga komisjoni tulevast direktiivi ettepanekut, millega sätestatakse elundite annetamisele ja soetamisele kvaliteedi- ja ohutusstandardid kogu Euroopa Liidus.

Sooviksin öelda, et selle protsessi läbipaistvuse huvides toetame meie sotsialistidena meetmeid, mille eesmärgiks on kaitsta doonoreid ja tagada, et elundidoonorlus käib altruistlikult ja vabatahtlikult, välistades rangelt mis tahes maksed peale nende, mis tehakse elundi annetamise kulu ja ebamugavuse hüvitamiseks.

Tulevane õiguslik raamistik ei tohiks luua liikmesriikidele liigset halduskoormust, samuti takistada olemasoleva hea tava rakendamist.

Praktilise protsessi kui sellise osas sooviksin juhtida tähelepanu sellele, et mõned väga ranged kvaliteedistandardid ei peaks kulusid suurendama ja eriti ei peaks nad vähendama siirdamiseks kättesaadavate elundite arvu. Selgelt ei peaks meetmeid vastu võtma juhul, kui nad takistavad sellist doonorlust, mida praegu peetakse lubatuks, sest see mida me püüame saavutada, on päästa inimelusid ja tagada haigetele võimalikult inimväärne elu.

Kahjuks on siirdamisega saadud suurepärased tulemused eluea pikenemise ja elukvaliteedi paranemise mõttes toonud kaasa nõudluse suurenemise sedasorti ravi järele.

Mina esindan Hispaaniat, riiki, mis maailmas organidoonorluse ja siirdamise poolest juhtkohal. Kui oleme selle väärika koha saavutanud, siis on see kahtlemata tänu Riikliku Doonorlusorganisatsiooni olemasolule, mis koordineerib kõigi professionaalide töörühmade tööd asjaomastes haiglates, millest igaühel on oma doonorluskoordinaator, meditsiiniprofessor, kes koordineerib kogu meeskonna tööd ja elundi annetuseni viivat protsessi.

Ma loodan, et Euroopa Komisjoni väljapakutud õigusaktid võtavad sedasorti mudelit arvesse, sest see on osutunud väga edukaks.

Lõpuks sooviksin rõhutada, et soovitav oleks lisada viide vajadusele kaasata erineva kultuurilise ja usulise taustaga kolmandate riikide kodanikud doonorluskultuuri, kasutades konkreetseid teavitusmeetmeid, kampaaniaid nende emakeeles, kultuurilisi vahendajaid, jne, ja kutsuda riike üles salakaubandusega sihikindlalt võitlema, võttes kriminaalvastutusele Euroopa kodanikud, kes harrastavad terviseturismi eesmärgiga hankida elundeid kolmandatest riikidest.

Mul jääb veel vaid üle tänada raportööri ja kõiki eraldi nimetamata raportööre, sest nendega on olnud väga lihtne koos töötada ja kokkuleppele jõuda.

  Jules Maaten, fraktsiooni ALDE nimel. – (NL) Härra juhataja, püüan kujutleda end kolmeaastase tüdruku, kellel on diagnoositud südame defekt, vanemate olukorda, kelle jaoks puudub kolmeaastane südamedoonor – keda on alati raske leida – nende kodumaal. Teises Euroopa riigis võiks doonor leiduda, kuid see riik pole huvitatud koostööst ülejäänud Euroopaga. Sellisel juhul nõuaksin ma Euroopalt tegutsemist. Ja tõepoolest on tegutsemine Euroopa tasandil vägagi põhjendatud. Meil on Euroopas praegu 400 000 inimest elundijärjekorras ja umbes kümme neist sureb iga päev doonorelundite puuduse tõttu.

Ohutus- ja kvaliteedikriteeriumide osas hoiatatakse Adamou suurepärases raportis põhjendatult Brüsselist pealesurutavatest õigusaktidest tuleneva suurema bürokraatia eest. Ja väljapakutud õigusakt – olen rõõmus, et volinik on sellele just oma õnnistuse andnud – ei tohi kindlasti piiravat reguleerimist suurendada. Kui on olemas mingi valdkond, mida reguleerimine saab kahjustada, siis just see. Samuti oli mul väga hea meel äsja kuulda, kuidas te ütlesite, et soovite avada ukse nii paljudele siirdamistele kui võimalik ja ei soovi nende arvu piirata. Ma arvan, et see on tähtis põhimõte.

Me vajame tagatisi tihedama liikmesriikidevahelise koostöö kohta. Piiriülene koostöö tähendab, et doonorlusprotsessi juhivad haiglad ja arstid, kelle tegevust reguleerivad erinevad õigussüsteemid. Eelmisel aastal propageeris endine tervishoiuvolinik Markos Kyprianou Euroopa doonorikaardi kasutuselevõttu. Ja Küpros nagu teame, hr Adamou, pr Vassiliou, on tarkuseallikas. See kaart, kas siis ühendatuna Euroopa tervisekindlustuskaardiga või mitte, võiks tagada, et kättesaadavaks muutuvaid elundeid kasutatakse võimalikult tõhusalt. Eurobaromeetri küsitlused näitavad, et 81% eurooplastest toetab elundidoonori kaardi kasutamist, kuid ainult 12% neist kannab seda tegelikult kaasas. Adamou raportis kutsutakse üles võtma kasutusele vabatahtlikku Euroopa doonorikaarti ja seega sooviksin kasutada võimalust paluda volinikul esitada aasta lõpuks õigusaktid sellise kaardi kasutuselevõtuks riiklike kaartide täiendusena.

  Margrete Auken, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DA) Härra juhataja, Sooviksin tänada hr Adamoud väga hea raporti ja suurepärase koostöö eest raporti koostamisel. Me vajame rohkem elundeid – sellega oleme me kindlasti kõik nõus. Siiski on tähtis, et see toimuks asjakohasel viisil. Koostöö on kasulik ja isiklikult usun, et vaja on asjakohast, paremat teavet, selleks et inimesed ei tunneks elundidoonoriks olemise suhtes ebamugavust. Selle tulemusena teaksid inimesed, et kõik tehakse austusega ning see käib ka sugulaste kohta, kes muidugi seisavad silmitsi kõige meeleheitlikuma olukorraga nende elus ja inimesed saaksid olla ka kindlad, et nende sugulaste eest hoolitsetakse hästi. Kui see võimaldab neil küsimust omavahel arutada, siis sünnib sellest midagi head.

Siiski mingil juhul ei tohiks vajadus elundite järele viia protsessi kommertsialiseerumiseni. Ma usun, et kõigil on väga hea meel ja kõik nõustuvad, et seda küsimust nüüd käsitlema hakatakse ja me hakkame võitlema toimuva salakaubandusega. On vastuvõetamatu, et me pole Europoli piisavalt kaasanud, sest tegemist on tõesti kriminaalse teemaga. Isegi kohtades, kus see pole ebaseaduslik, on ikkagi kriminaalne, et vaeseid inimesi veendakse oma neere müüma, selleks et oma perekondi toetada.

Lõpuks lubage rõhutada, kui palju tagatisi me peame andma; me peame seda teadma, sest hakkame olema tohutu surve all. Näiteks on mul tunne, et sõnastus, mille kohaselt inimesed surevad „kroonilise elundite puuduse” tulemusena, on mürgine. Inimesed surevad, sest nad on haiged. Lisaks, meil ei saa kunagi olema piisavalt elundeid. On mõned inimesed, kellel on piisavalt õnne, et elund saada ja kelle elud selle tulemusena päästetakse. Me võtame selle raporti vastu selleks, et selliseid juhtumeid oleks rohkem. Siiski ei saabu kunagi olukorda, kus elundeid oleks piisavalt. Ei aitaks isegi see, kui me kaotaksime kõik kiirusepiirangud kogu Euroopas.

ISTUNGIT JUHATAB: ADAM BIELAN
Asepresident

  Jiří Maštálka, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (CS) Hr juhataja, daamid ja härrad, esiteks tahaksin arsti ja selle täiskogu liikmena õnnitleda kolleeg Adamos Adamoud väga hea töö eest kõnealuse raportiga. Elundisiirdamise ja elundidoonorluse küsimused võivad põhjustada vahel vasturääkivusi ja põhjused on ilmsed: ühelt poolt peame võtma arvesse eetilisi küsimusi, samas kui teisalt ei tohiks me võimaldada edusammudel meditsiinivaldkonnas lõppeda, seades sellega piiranguid või takistusi oma suutlikkusele inimesi aidata.

Tunnen heameelt asjaolu üle, et raport põhineb sammastel, mida ma hindan. Esimene neist on õigusaktid: õigusaktidega tuleb tagada, et elundidoonorlus on jätkuvalt pigem vabatahtlik kui kaubanduslik tegevus. On hea, kui on olemas standardid, kuid need standardid ei tohi mõjutada kahjulikult rakendamist ja valikuvõimalusi üksikutes liikmesriikides. Teine sammas on seotud liikmesriikide vahelise koostööga, mis on hädavajalik, nagu paljudes teistes valdkondades. Kolmas sammas on seotud asjaoluga, et kodanike koostööta ei saa võtta mingeid meetmeid. Tervitan seepärast meetmeid üldsuse suurema teadlikkuse ja läbipaistvuse tagamiseks. Ühine eesmärk, mis on raportis ilmne, on kaotada iga hinna eest ebaseaduslik kaubandus. Hr Adamou raport sillutab kahtlemata sellele teed.

  Urszula Krupa, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (PL) Hr juhataja, elundidoonorlust ja elundisiirdamist käsitleva komisjoni teatise ning ELi tasandil poliitikameetmete ja ka hr Adamou raporti, milles rõhutatakse, et elundidoonorlus on kingitus ja et vabadust siirdamiseks elundeid annetada või mitte annetada on oluline austada, üllad eesmärgid on ebapiisavad.

Samamoodi on sel juhul ebapiisavad õigusnormid, milles on sätestatud Euroopa elundidoonori kaardi kasutuselevõtt, kui lükatakse tagasi kõik muudatusettepanekud, mis puudutavad Euroopa Parlamendi dokumentides sisalduvate eetika- ja moraalipõhimõtete suuniseid. Moraalipõhimõtete puudumine ja nende kasutamata jätmine õigusaktides pärsib meie ühiskondade moraalset tervist ja toob kaasa erinevat liiki kuritarvitamise kõikides sotsiaalelu valdkondades, sealhulgas teaduses ja meditsiinis.

Lisaks liberalismi ja kommertsialismi levikule on elundikaubanduse ja muud liiki kuritarvitamise põhjuseks suured sotsiaalsed erinevused. On olemas väga rikkaid inimesi, kes saavad osta mida iganes, sealhulgas elundeid siirdamiseks. On olemas ka puudustkannatavaid inimesi. Nad võivad elundeid annetada viimase abinõuna või surve all ning vähendada nõnda hea tervise ja ellujäämise võimalusi.

Selline asjade seis ei muutu kinnitustega võrdsete võimaluste ja võrdse juurdepääsu kohta tervishoiuteenustele. On olemas tegeliku sotsiaalse kaitse ja inimeste tervise ja elu seadusjärgse kaitse nõue.

  Irena Belohorská (NI). – (SK) Daamid ja härrad, ka mina tahaksin õnnitleda dr Adamos Adamoud kõnealuse raporti puhul, mille keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon ühehäälselt vastu võttis. Mitte ükski parlamendiliige ei hääletanud selle vastu ja keegi mitte ühestki parlamendikomisjonist, kellelt arvamust paluti, ei olnud selle vastu. Selline ainulaadne konsensuse tase saavutati samuti tänu seda raportit käsitlevatele sagedastele ja kauakestvatele aruteludele, mille korraldas raportöör, ja ma tahaksin teda selle eest tänada.

Meie ülesanne elundite siirdamise valdkonnas jaguneb kaheks. Ühelt poolt tahame me aidata inimesi, kellele pakub siirdamine ainsat ellujäämisvõimalust, ja teisalt on meie kohus hoida ära elundikaubandust, mis on üks kõige raskematest kuritegudest. Me teame, et elundikaubandus on praegu eriti aktiivne maailma vaesemates osades, kus elundidoonorlus annab vaestele ainsa ellujäämisvõimaluse.

Pean seepärast šokeerivaks asjaolu, et tänapäeva Euroopa Liidus, mis põhineb väärtustel, moraalinormidel ja eetikal, taotlevad mõned inimesed selle kaubanduse seaduslikustamist. Kuna elundite – nii elavatelt kui surnud doonoritelt – pakkumise ja nõudluse vahel elundite järele on tohutu erinevus, on oluline doonorite arvu suurendada.

Komisjon lisab terviseprogrammis 2008–2013 terviseohutuse prioriteetide hulka siirdamisjärgsete tulemuste hindamise, mis tähendab, et selleks võib anda toetusi. Kuigi ma tunnen väga suurt heameelt võimaluse üle projekte toetustest rahastada, on mul mõned kahtlused.

Tean, et käesoleva arutelu teema ei ole terviseprogramm 2008–2013, kuid pean rõhutama järgmist aspekti: projektidega seoses üllatas mind matemaatiline erinevus heakskiidetud projektide ja lõpuleviidud projektide vahel: 2004. aastal kiideti heaks 72 projekti ja lõpule viidi üheksa; 2005. aastal kiideti heaks 61 projekti ja lõpule viidi seitse; 2006. aastal kiideti heaks 87 projekti ja lõpule ei viidud mitte ainustki; ja 2007 aastal kiideti heaks kuus projekti ning ühtegi ei viidud lõpule. Kas on olemas mehhanisme, mille abil kontrollida projektide tõhusust, mida Euroopa Liit kaasrahastab?

  Glenis Willmott (PSE). – Hr juhataja, inimorganite kasutamine siirdamiseks on viimaste kümnendite jooksul pidevalt kasvanud. Elundite siirdamine on praegu lõppstaadiumis neerupuudulikkuse kõige kulutasuvam ravi. Selliste elundite nagu maks, kops või süda lõppstaadiumis puudulikkuse puhul on see ainus olemasolev ravi.

Elundisiirdamine kujutab endast üht kaasaegse meditsiini kõige imelisemat saavutust, kuid vähem kui 25 % Ühendkuningriigi elanikest on registreeritud elundidoonorid. Eelmisel aastal siirdati Ühendkuningriigis elund umbes 2400 inimesele, kuid igal aastal sureb sellise elundisiirdamise ootel rohkem kui 1000 inimest.

Elundite nappus on ühine dilemma kõikides Euroopa riikides ja selgelt on vaja süsteemi parandada elundidoonorluse toetamise teel kogu ELis. Tervitan seepärast soojalt kõnealust raportit ja tunnen erilist heameelt elundikaubandust käsitleva laiendatud jao üle.

Doonorite puudus on tinginud arengumaadesse suunduva elunditurismi erakordse kasvu. Rahvusvaheline elundite must turg ahvatleb inimesi neeru või mõne muu organi otsingutel ja inimesi, kes elavad armetus viletsuses või muudes ebastabiilsetes oludes, kasutatakse ära. Neist on saanud „varuosaladu“ haigetele. Ent sageli ei võeta ebaseaduslike elundisiirdamiste käigus arvesse ohutust ja nii doonori kui elundi saaja elu seatakse ohtu. Briti ajalehed on viimasel ajal paljastanud mitu jubedat veebilehte, mis on orienteeritud niinimetatud „elundituristidele“ ning sisaldavad Hiinas hukatud vangide neerude pakkumisi.

Me ei peaks käsitlema seda kui mingit kauget kuritegu. Mitu Euroopa riiki, sealhulgas Moldova, Serbia, Türgi ja Venemaa, on samuti segatud elundikaubandusse. Valitsused kogu Euroopas peavad rohkem ära tegema selleks, et seda häbiväärset kuritegevust ära hoida ja seega tahaksin õnnitleda hr Amadoud laiaulatusliku ja sügavamõttelise raporti puhul.

  Marios Matsakis (ALDE). – Hr juhataja, soovin õnnitleda raportööri tõeliselt suurepärase raporti puhul.

Lubage mul kasutada võimalust tõstatada üks oluline, kuid väga vastuoluline küsimus, millega hoolimata sellest, et seda praegu ei otsustata, on vaja mingis etapis tegelda: see on eeldatava nõusoleku mõiste. Kõige potentsiaalsemate doonorite elundid ei saa kunagi kättesaadavaks, sest elavalt doonorilt või elundit ootava isiku sugulastelt nõusoleku saamise süsteem ei saa toimida nii tõhusas ulatuses, et saadaks üle ajalistest piirangutest, tundlikust leinaolukorrast ja organite kogumise ja transportimise keerulistest tehnilistest üksikasjadest.

Vastus sellele organite kättesaadavuse probleemile on kahtlemata eeldada, et kõik surnud on doonorid välja arvatud juhul, kui sellele ei ole õigel ajal konkreetselt vastu mõni lähisugulane või doonor eluajal. Ma tean, et seadusandjatel ei ole seda lihtne heaks kiita, kuid loodan, et see annab ainest tõsiseks ja küpseks mõttetööks tulevikus, mis põhineb realismil ja mille puhul võetakse arvesse tohutut hulka elusid, mida saaks päästa, kui selline süsteem kasutusele võetaks.

  Hiltrud Breyer (Verts/ALE) . – (DE) Hr juhataja, daamid ja härrad, hr Adamou, me teame, et nõudlus elundite järele ületab pakkumise. Ent teame ka, et ainus viis, kuidas pakkumist suurendada, on kindlustada mittekaubanduslikule alusele viimise põhimõte. Nii ei ole elundikaubandus võimalik ja me ei saa lubada kulude osalise või täieliku hüvitamise muutumist varjatud makseviisideks.

Elundikaubanduse probleemi ei võeta Euroopa Liidus tõsiselt. Mul on hea meel kuulda volinikult, et elundikaubandus lisatakse viimaks raportisse inimkaubanduse kohta. Ent mis juhtub, kui tuleb üks Euroopa kodanik mõnest kolmandast riigist, nagu Filipiinid, pärit elundiga? Mitte ükski arst ega haigla ei hakka selle elundi päritolu uurima. Euroopa kodanik ei ole kohustatud tõendama, et see ei ole pärit elundikaubanduse võrgustikust. Seepärast vajamegi jälgitavust, kui tahame elundikaubanduse tõhusalt kõrvaldada. Siin on Euroopa Liidul suur vastutus, sest me ei saa lubada olukorda, kus inimesed Hiinas, Ukrainas või teistes riikides peavad elama elundimaffia hirmus.

On traagiline, et vaesus ja meeleheide panevad inimesed oma elundeid müüma. Samamoodi on muidugi traagiline, et inimesed surevad seetõttu, et siirdamiseks on kättesaadaval liiga vähe elundeid, kuid me ei vaatle mündi mõlemat tahku.

  Kathy Sinnott (IND/DEM). – Hr juhataja, pääsemine surmast ja haigusest kingituse abil elundi näol on imetore, kuid meil napib elundeid. Täiskasvanud tüvirakud on paljutõotav areng, mis väärib mainimist. Hulk inimesi, kes oleks muidu vajanud siirdamist, kantakse nimekirjast maha, kuna nende endi tüvirakke kasutatakse kahjustatud elundite parandamiseks. Samuti on ühes teadusasutuses tehtud loomadele uusi elundeid, kasutades nende endi tüvirakke. Sellised asenduselundid ei põhjusta elundi saajal äratõukamisprobleeme.

Tahaksin tänada raportööri toetamast muudatusettepanekuid võrdsuse kohta puuetega inimestele elundite annetamisel. Puuetega inimeste õiguste komisjoni uuringus viidatakse sellele, et puuetega inimesed surevad neli korda tõenäolisemalt ravitavasse haigusesse, kusjuures üks põhjuseid on elundi sobimatus. Me peame võitlema sellise institutsionaliseeritud diskrimineerimise vastu ning tagama kõigile vaba ja õiglase juurdepääsu elundidoonorlusele.

Tahan ka õnnitleda Derek Rowe'i ja kõiki neid Iiri Air Ambulance’ist, kellest hoolimata sellest, et nad ei saanud Iiri valitsuselt mingit toetust, saab käesoleva aasta lõpus viimaks esimene tegutsev õhukiirabi Iirimaal. Nad on võtnud aluseks Cornwalli Air Ambulance’i. Cornwalli Air Ambulance’i esimesel missioonil tegeleti inimesega, kes oli uppunud ja annetanud neli organit – organid, mis oleksid õhukiirabita saamata jäänud.

  Maciej Marian Giertych (NI). - (PL) Hr juhataja, transplantoloogia kannatab elundinappuse all. Nõudlus on suur ja seetõttu on asjasse segatud suured summad. Kui mängus on suured summad, esineb kuritarvitamisi. Sellest tulenevalt tekib uus kuriteoliik. On olemas näiteid ostmiste kohta vaestelt doonoritelt – siirdamiseks võib neere osta mõne penni eest. Kuuleme elundite kogumisest hukatutelt, kellelt ei ole luba küsitud. Kuuleme potentsiaalsetest doonoritest, kes röövitakse ja tapetakse elundite saamise eesmärgil. On juhtumeid, kus surma saabumist kiirendatakse selleks, et elundeid koguda. Seda soovin ma käsitleda.

Sellest ajast, kui tekkis transplantoloogia, on surma mõiste muutunud. Tekkis ajusurma kriteerium, mis määratleti esimest korda 1968. aastal Bostonis. Seda tuntakse kui Harvardi kriteeriumit. Sellest ajast peale on tekkinud uued ajusurma kriteeriumid, kusjuures iga järgnev on olnud vähem piirav. Ajutegevuse lakkamine pole jälgimiseks piisav. See on ju ainult prognoos. Et seda kontrollida, lülitatakse elutähtsate funktsioonide säilitamise aparaat välja ja see iseenesest võib surma esile kutsuda. Vahel kasutatakse väidetavate surnute elundite saamiseks anestesioloogide abi, et surnukehalt elundite kogumine oleks valutu.

Vaja on rangemat, mitte liberaalsemat surma määratlust. Ühe elu võtmine teise päästmiseks ei ole vastuvõetav.

  Harald Ettl (PSE) . – (ED) Hr juhataja, kui me tahame ühtset tervishoiupoliitikat, on üleskutse komisjonile esitada ettepanek võtta vastu direktiiv elundidoonorluse ja elundite siirdamise kohta õigeaegne. Elundite äärmiselt väike pakkumine mõnes liikmesriigis tähendab, et palju patsiente on seal aastaid ootejärjekorras ja palju neist sureb. Kui meil oleks vaid 20–30 surnud või elavat doonorit miljoni elaniku kohta, oleks Euroopal korralik elundivaru.

Selle saavutamine sõltub aga siirdamist käsitlevatest õigusaktidest, milles sätestatakse põhimõtteliselt elundite eemaldamine pärast surma, kui asjaomane isik ei ole jätnud vastupidiseid juhiseid. Üksnes liikmesriigid, kellel on sellised õigusaktid – ja praegu on neid 11 – võivad loota kõnealuse probleemi õiglasele lahendamisele Euroopa tasandil. Artikkel 38 või pigem selle muudatusettepanek on sellise lahendusega vastuolus. Kuigi Austrias on elundite eemaldamise põhimõte seaduses sätestatud, arutab sealne psühholoogiaalase koolituse saanud intensiivravi spetsialist samuti menetlust lahkunud doonori perekonnaga ja see süsteem on olnud väga edukas. Kui sugulased on elundite eemaldamise vastu, siis nende seisukohta austatakse.

Teised lähenemisviisid, nagu see, mille on vastu võtnud Austria suurim naaberriik, toovad kaasa suuri raskusi elunditega varustamisel ning muudavad seega kogu asja Euroopa probleemiks. Organite saamise toimiv süsteem sõltub sellest, et kogu Euroopas oleks üks ja sama eeskirjade kogum, samuti elundite jaotamise korraldusest, mis oleks läbipaistev ja õiglane ning mille üle oleks võimalik riigisisesel tasandil järelevalvet teostada. Mis tahes lähenemisviis, mille puhul kõnealuseid elemente paika ei panda, on jonnakas aja raiskamine ja loob halvimal juhul kahtlase äritegevuse vormi vaestele ja peamiselt väljaspool Euroopat asuvatele riikidele.

Ma tean, millest ma räägin, sest Austria tervishoiuministrina vastutasin ma selle küsimuse eest ja meie kogemus sellega on praegu positiivne. Sellele täiskogule esitatud ettepanekus ei minda piisavalt kaugele lahendamaks kõnealust probleemi Euroopa tasandil. Ma eeldan ja loodan teilt rohkemat, volinik.

  Johannes Blokland (IND/DEM). - (NL) Hr juhataja, eelmised sõnavõtjad on juba rõhutanud, et elundidoonorlus on emotsioone äratav teema. Samuti on see teema, millega tuleks minu arvates liikmesriikide tasandil laialdaselt tegelda. Euroopa lähenemisviis võib aga loogiline olla, peamiselt siis, kui jutt käib kvaliteedikriteeriumidest ja teabevahetusest. Me peame hakkama ebaseaduslikku elundikaubandusse karmilt suhtuma. Hr Adamou omaalgatuslik raport annab siin märkimisväärse panuse ja ma tänan hr Adamoud selle eest.

Mõned parlamendiliikmed on toetanud järkjärgulise kõrvaldamise süsteemi kehtestamist, kuid mul on sellega seoses tõsiseid kahtlusi. Me ei saa sundida kedagi tegema valikut elundidoonorluse kohta, kui potentsiaalne doonor ei ole veel kõnealuseid küsimusi selgelt ja vastutustundlikul kaalunud. Mul on hea meel, et meie ees olevas reolutsioonis tehakse sellest küsimusest liikmesriikide probleem.

Lõpuks toetan ma pr Sinnoti, hr Liese ja hr Bowise jt esitatud muudatusettepanekuid täiskasvanud tüvirakkude kasutamise tõestatud kasulikkuse kohta.

  Anne Ferreira (PSE). – (FR) Hr juhataja, volinik, tahaksin esmalt õnnitleda hr Adamoud tehtud töö puhul.

Kui üks selle raporti eesmärkidest on lammutada elundidoonorluse ees seisvad takistused ja tagada elundite siirdamise ohutus, siis esimene probleem puudutab selgelt iga liikmesriigi ja Euroopa Liidu elundivarusid. Elundinappus on probleem, millega kõik liikmesriigid erineval määral silmitsi seisavad. See olukord, millel on traagilised tagajärjed inimestele, kes elundisiirdamist ootavad, on küll üks elundikaubanduse põhjustest, kuid see ei ole ainus põhjus. Ilmneb, et inimorganitega kauplemise peamine põhjus on nende turuväärtus.

Et kõnealust olukorda vähemalt Euroopa Liiduski parandada, peab elundidoonorlus lähtuma kolmest aluspõhimõttest: see peab olema tasuta, vabatahtlik ja anonüümne. Kui inimorganite kaubanduslikule alusele seadmine ei ole võimalik, osutub elundikaubandus raskemaks. Püüdes seda põhilist elundinappuse probleemi lahendada, nagu rõhutati raportis, on vaja lisaks üldsuse teadlikkuse tõstmise kampaaniate läbiviimisele tõsta teadlikkust ka potentsiaalsete doonorite seas. Mõni liikmesriik rajab juba selles küsimuses teed.

Tuleks märkida, et Euroopas samuti nappiva doonorivere loovutamise puhul kutsusime me mõni aasta tagasi iga liikmesriiki üles viima läbi doonorivere loovutamise kampaaniaid. Mis oli selle palve tulemus? Kas me saame sellest kogemusest lähtuda ja seda laiendada ning võimaluse korral täiustada, et kohaldada seda ka elundidoonorlusele?

Sellest hoolimata tahaksin rõhutada paari küsimust, mis mulle muret valmistavad. Esiteks ei ole doonorikaart eesmärgiks sobiv ja teiseks tuleb tõhusamalt reguleerida elusdoonori küsimust. Need kaks aspekti rõhutavad arstide ja kirurgide mängitavat keskset rolli.

Lõpetuseks, raportis viidatakse erinevatele olemasolevatele ravivõimalustele, mille puhul kasutatakse täiskasvanud tüvirakke. Tahaksin samuti mainida võimalusi, mida pakub nabanöörivere tüvirakkude kasutamine asendusena luuüdi siirdamisele verevähi ravis. Ärgem loobugem sellest lähenemisviisist. Ma juba mainisin seda meie kuulamisel, volinik.

  Hélène Goudin (IND/DEM). – (SV) Hr juhataja, elundidoonorluse küsimus on eetiliselt tundlik küsimus ja peab juhinduma riigisisestest väärtustest. Riikidevaheliste piiride ülene koostöö võib toimuda selleks, et tagada kvaliteet ja ohutus, kuid valik, kas elundeid loovutada või vastu võtta peab olema üksikisiku või tema perekonna valik. Sellel valikul on sageli kultuurilises kontekstis oma juured.

Ettepanek võtta kasutusele Euroopa doonorikaart on ebaasjakohane, kuna nõusolekut, jaotamist ja organisatsioonilist struktuuri käsitlevad eeskirjad on liikmesriikide lõikes erinevad. Tervis on riiklik küsimus ja peaks selleks jääma. Sellest hoolimata toetab Rootsi Juuninimekiri vabatahtlikku organite ja eriteadmiste vahetust liikmesriikide olemasolevate organisatsioonide vahel.

Parlamendi kavandatud meetmed julgustada arutelu, milles käsitletakse elundidoonorlust, riigisiseseid elundisiirdamise teabeliine, elundidoonorluse alast meediakajastust ja sporditähtede harimist võivad olla õigustatud, kuid nende algatuste üle peavad vastava riigi sotsiaalse kliima alusel otsustama liikmesriigid ise.

  Anna Záborská (PPE-DE). – (SK) Tahaksin anda edasi südamlikud õnnesoovid kolleeg hr Adamoule. Elundinappuse tõttu on paljud inimesed varmad kasutama kuritegelike meetodeid. Nad on muutnud mure inimeste pärast tulutoovaks inimorganitega kauplemiseks ja kõige ohustatum rühm on lapsed.

Kaks nädalat tagasi esinesin pöördumisega Slovakkias ja nüüd pöördun ma Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni poole palvega viia läbi intensiivne kampaania vanemate teadlikkuse tõstmiseks nende lapsi ähvardavatest ohtudest. Me peame käivitama üleeuroopalise kampaania „Kas sa tead, kus sinu laps praegu on?“.

See kampaania peaks suurendama vanemate vastutustunnet oma laste eest. Me peame võtma seda küsimust väga tõsiselt ja Euroopa Liit peab võtma vastu meetmed ebaseadusliku inimelunditega kauplemise riikidevahelise iseloomu ohjeldamiseks.

  Gyula Hegyi (PSE). – (HU) Tarbetult suur hulk inimesi sureb või kannatab, kuna siirdamiseks ei ole õigeaegselt elundit saadaval. Paljud inimesed aga ei pea oma elundite kasutamist pärast surma eetiliseks probleemiks, kui nad teavad, et seda saab teha, kuid nad ei loovuta elundeid ebapiisava teabe tõttu. Loomulikult peab igaüks tegema ise otsuse ja keegi ei saa neid käsutada ega sundida. On siiski oluline, et kodanikud meie erinevates riikides mõistaksid, et kui olukorras, kus eri liikmesriikides on erinevad eeskirjad, nad oma organite loovutamiseks korraldust ei anna, lubab mõni riik elundite siirdamist samal ajal, kui mõni teine riik seda ei luba. Tervitan Euroopa Parlamendi ettepanekut seadusliku esindaja kohta, kes otsustaks elundi kasutamise üle pärast surma, kui lahkunu ei ole ühtegi muud korraldust teinud. Ebaseaduslik elunditega kauplemine on kõige tülgastavam elundite siirdamisega seotud kuritegu. Selle vastu tuleb võtta jõulised meetmed ja eriti siis, kui need, kes on lääne eluaegsed liitlased, seda järgivad, oleks kõnealuste kuritegude mahavaikimine kollektiivne häbi.

  Siiri Oviir (ALDE). - (ET) Elundite siirdamine peab toimuma kiiresti. Hankimisest kuni siirdamiseni ei tohi kuluda üle paari tunni. Järelikult mängivad üldsuse teadlikkus ja avalik arvamus elundidoonorluse suurendamisel olulist rolli.

Elundidoonorlus ja siirdamine on meditsiinilised protseduurid, mille edasiarendamiseks on vaja tõsta ühiskonna täielikku osalust ja teadlikkust. Kõige tõhusam vahend üldsuse valmiduse suurendamisel näib olevat üldsuse ja meedia teadmiste parandamine siirdamisküsimustes. Seda esiteks.

Teiseks tahaks rõhutada, et arvestades, et elundite vahetamise üle-Euroopaline koordineerimine täna puudub, on väga oluline tugevdada just seda osa ja konkreetsemalt koordineerida olemasolevat liikmesriikidevahelist elundite vahetamise korda, näiteks Euroopa doonorikaardi ja üleeuroopalise teabeliini kaudu.

  Sylwester Chruszcz (NI). – (PL) Hr juhataja, ma näen, et üldiselt oleme me kõik nõus sellega, et elundite siirdamine ei tohi olla kaubanduslik tegevus. Elundite mis tahes kasutamine kaubanduslikul eesmärgil on lihtsalt ebaeetiline ja vastuolus inimlike põhiväärtustega. Tohutu nõudlus siirdamiseks kasutatavate elundite järele võib tuua kaasa patoloogia või isegi kuritegevuse. Kogu Euroopat kohutasid hiljuti need kohad Carla Del Ponte raamatust, kus ta rääkis Albaania terroristidest, kes kasutasid Kosovost pärit Serbia kodanikke elundikaubanduseks. See on küsimus, millega Euroopa Parlament ja liikmesriigid tegelema peaksid. Ma usun, et elundite loovutamise aluseks peab olema alati doonori teadlik nõusolek. On vaja kindlustada selline lahendus, mis peab olema Euroopas norm.

  Péter Olajos (PPE-DE). – (HU) Tänan teid, hr juhataja. Daamid ja härrad, võibolla kõik ei tea, et esimese elundisiirdamise maailmas viis läbi Viinis 1902. aastal ungari päritolu isik Imre Ulmann. See eriline side Austria pealinnaga on püsinud sellest ajast saadik ja nii tugevana, et kuigi personal ja tehnilised vahendid on enam-vähem samad, viiakse siiani Viinis läbi Ungari kopsusiirdamisi. Ja miks ka mitte? See maksab kolm korda rohkem ja isegi siis on patsientide arv isegi piiratud. Pole kahtlustki, et Euroopa intensiivravi üksustesse tuleb ametisse nimetada elundite siirdamise koordinaatorid. Nende arv Ungaris on praegu täpselt null, samal ajal kui Hispaanias on see teadaolevalt 156. Südamesiirdamiste osas on minu kodumaal silmapaistvad tulemused ja oleme edukad rahvusvahelistes võrdlustes, kuid Euroopas oleme me edetabeli lõpus. Põhjus on doonorite nappus, seadmete nappus, lennureisid ja vajalikud inimressursid. Loodetavasti aitab see raport nende puudujääkidega tegelda, kuna probleem ei peitu mitte meie südameis, vaid meie meeltes. Tänan teid ja teen ettepaneku raport vastu võtta.

  Catherine Stihler (PSE). – Hr juhataja, sooviksin tänada raportööri tema raporti eest.

Täna õhtul ootab Šotimaal elundisiirdamist 700 inimest: see tähendab 700 perekonda, kes ootavad telefonikõnet, mis võimaldaksid nende lähedasel ellu jääda.

On oluline saavutada üksmeel selles tundlikus teemas ja on nukker päev, kui liikmesriigid ei suuda selles küsimuses kokku leppida. Tahaksin, et elundidoonorlus oleks, nagu hr Matsakis on öelnud, süsteem, milles igaüks on otsustanud osaleda, välja arvatud juhul, kui neil on soovitatud mitteosaleda. Sellest oleks abi pakkumise poolel, eelkõige noorte ja etnilisse vähemusse kuuluvate inimeste jaoks, kus elundinappus on kõige teravam. Selline süsteem aitaks päästa Euroopa elusid. Samal ajal, kui ma tervitan komisjoni tegevuskava, hoolitsegem selle eest, et me ei teeks liiga vähe ja liiga hilja.

  Androula Vassiliou, Euroopa Komisjoni liige. − Hr juhataja, see on olnud väga huvitav ja elav arutelu ja pole ka ime, arvestades kõnealuse probleemi tõsidust ja olulisust.

Tõstatatud on palju küsimusi. Üritan mõnda neist kommenteerida. Elundite mitte kaubanduslikule alusele viimine on väga oluline küsimus ja usun ning olen nõus sellega, et elundidoonorlus peab toimuma altruistlikul ja vabatahtlikul alusel. Loomulikult peaksid seepärast doonorikaardid olema vabatahtlikud ja sama kehtib ka Euroopa doonorikardi suhtes, mida me kavatseme oma tegevuskavas kasutusele võtta.

Mõnes liikmesriigis on olemas head tavad ja neid häid tavasid tuleks kõigi kasu nimel jagada teiste liikmesriikidega. Ma kinnitan teile, et komisjoni direktiiv, milles käsitletakse kvaliteeti ja ohutust, on piisavalt paindlik selleks, et doonorlust mitte kahjulikult mõjutada, tagades samal ajal põhinõuded kogu Euroopa Liidus. Tahan samuti kinnitada, et direktiivi lisatakse jälgitavus.

Nõusolek elundite loovutamisega on eriti tundlik küsimus, mille puhul tuleb arvesse võtta kohalikke ja kultuurilisi suhtumisi doonorlusse ja siirdamisse. Soovin selle küsimuse puhul rõhutada, et riigiasutused vastutavad selliste õiguslike nõuete ja tavade üle otsustamise eest, mis puudutavad nõusolekut doonorluseks nende oma liikmesriigis, ning tagamise eest, et nende kodanikud on teadlikud oma õigustest kõnealuses valdkonnas.

Tahaksin öelda, et nabanööri tüverakkude kasutamine on osutunud kasulikuks mõne sellise pahaloomulise haiguse nagu vähkkasvaja ravis. Komisjon toetab nabanöörivere pankade väljaarendamist ja kõnealuse tehnoloogia kasutamist.

Samuti arvan, et on väga oluline, et me tõstaksime Euroopa kodanike seas teadlikkust nii, et me toetaksime nii elavate inimeste elundite loovutamist kui ka elundite loovutamist pärast surma, kuna sellisel moel, nagu ma alguses ütlesin, võitleme me kaudselt elundikaubandusega. Arvan, et selleks et vältida siirdamisturismi, on väga oluline, et kodanikke teavitataks nii elundite ohutuse ja kindlusega seotud ohtudest kui ka eetilistest küsimustest, mis võivad esile kerkida. Nagu me teame, kasutatakse paljudes kolmandates riikides vaeseid ja haavatavaid inimesi ära elundite eemaldamise eesmärgil.

Lõpuks, austatud parlamendiliikmed, tahaksin tänada teid veel kord meile nii konstruktiivse raporti esitamise eest. Tahan eelkõige rõhutada elude päästmise põhieesmärki, tunnustades samal ajal olulisi teaduslikke edusamme elundidoonorluses.

Seepärast ootan väga meie tiheda ja konstruktiivse koostöö jätkumist ja komisjoni ettepaneku esitamist sellele täiskogule hiljem käesoleval aastal.

  Adamos Adamou, raportöör. − (EL) Hr juhataja, lubage mul tänada kõiki neid, kes on võtnud sõna sellel eriti tundlikul teemal, ja lubage mul teha mõned märkused.

Hr Maaten ja teised kõnelesid Euroopa doonorikaardist, mille me oleme lisaks liikmesriikide süsteemidele kasutusele võtnud. Hr Maaten mainis mõningaid õigeid arvandmeid: 80 % küsitletutest olid poolt, aga vaid 12 protsendil on doonorikaart. Ent teised statistilised andmed peaksid andma meile põhjust muretsemiseks: 50 % nendest, kellel oli doonorikaart, ei loovutanud elundeid vajamineval hetkel põhjusel, et nende perekonnad olid vastu. Seega on probleeme, mille puhul me ei saa olla kindlad, et need Euroopa doonorikaardi abil lahendatakse.

Mis puudutab Hr Matsakise tõstatatud küsimust „eeldatava nõusoleku“ kohta, siis see on liikmesriikide probleem. Mu parlamendiliikmest kolleegi sõnul, kes rääkis Šotimaast, lahendab eeldatav nõusolek probleemi. Liikmesriikide otsustada on, kas selline meede vastu võtta. Me ei tohiks unustada subsidiaarsuse põhimõtet. Sel juhul peame vaatama, millised süsteemid on õnnestunud, et saaksime vahetada kogemusi ja teadmisi menetluste kohta, nagu Hispaania puhul, millele on vihjanud Sornosa Martínez. Miks meil ei ole erinevates haiglates koordinaatoreid, erialaarste ja –õdesid, kes on võimelised tundma ära potentsiaalsed doonorid, et siirdamised saaksid jätkuda ja me saaksime nõnda suurendada elundite kättesaadavust? Pr Auken, keda täna kohal ei ole, on öelnud, et me pole kunagi võimelised elundidoonorluses elundinappust korvama. Arsti ja teadlasena on mu vastus, et võibolla mina ei ela nii kaua, et seda päeva näha või näevad seda tulevased põlvkonnad, kuid eelolevate aastakümnete jooksul suudame me valmistada soovitud elundi elundit vajava inimese, olgu tema nahast või mujalt, pärit rakkudest.

Volinik, te kõnelesite nabanöörivere rakkudest ja nende nappusest. Lubage mul nüüd rõhutada, et me tõesti ei tohi lasta langeda neil tulu eesmärgil tegutsevate erafirmade kätte. Minu kodumaal Küprosel osutab Karaiskakio fond seda teenust tasuta. On ka kolm erafirmat, kes nõuavad lapsevanematelt nabanöörivere rakkude säilitamise eest tasu. Need rakud on ka eelrakud ja tüvirakud; need on väga hinnalised, nagu te teate.

Mida ma oskan öelda kaubandusele tehtud viite kohta? Mu parlamendiliikmest kolleeg viitas Carla Del Ponte raportile. Ausakt öeldes lootsin ma kõnealust raportit varem näha. Loomulikult ei ole veel rohkem tõendeid selle kohta, et elunditega kauplemine toimub ka laienenud Euroopa Liidus.

Tänan teid kõiki veel kord. Arvan, et nüüd on meile kui Euroopa kodanikele jõudnud kätte aeg meetmed võtta. Me peame mobiliseerima, koordineerima neid ja tõstma teadlikkust inimeste seas meie ümber ja näitama head eeskuju: me peame ise elundidoonoriteks hakkama.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub teisipäeval, 22. aprillil 2008.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Soovin väljendada oma sügavat rahulolu hr Adamou raporti üle. Toetan arvamust, et elundinappuse vähendamine on peamine väljakutse, millega ELi liikmesriigid elundite siirdamise osas silmitsi seisavad.

9. aprillil 2008 esitasime kolleegide Dimitar Stoyanovi ja Desislav Chukoloviga ATAKA erakonnast kirjaliku deklaratsiooni Bulgaarias elundite, kudede ja rakkude loovutamiseks teadliku nõusoleku poolt, milles me kutsusime Euroopa Komisjoni esitama ettepaneku elundidoonorluse kvaliteedi ja ohutuse kohta. Euroopa doonorikaardi kui olemasolevaid riigisiseseid süsteeme täiendava vahendi kasutuselevõtt aitab kaasa doonorite kiirele tuvastamisele ja suurendab seega vajaliku siirdamismaterjali kättesaadavust. Üldsuse teadlikkus elundidoonorlusest ja elundite siirdamisest ning ELi ühtlustatud õigusaktide kehtestamine ning ranged kriminaalvastutusele võtmise meetmed nende suhtes, kes osalevad elunditega kauplemises, sealhulgas meditsiinipersonali suhtes, kujutavad endast kaitsemeetmeid elundite loovutamise korra ja teadliku nõusoleku suhtes.

Õnnitlen veel kord teid raporti puhul.

  Titus Corlăţean (PSE), kirjalikult. – (RO) Toetus ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi tasandi poliitikameetmete kohta seoses elundidoonorluse ja elundite siirdamisega.

Ma palun, et Euroopa Komisjon kavandaks kõikehõlmavama direktiivi, milles kehtestataks kvaliteedi- ja ohutuskriteeriumid elundite loovutamisele ja transpordile Euroopa Liidus. Kõnealuses direktiivis sätestataks ka meetmed võimaliku kuritarvitamise ennetamiseks.

Uus õigusakt peaks täiendama ja tugevdama liikmesriikide jõupingutusi praeguse olukorra parandamiseks, kehtestades käitumisnormid Euroopa tasandil, võttes arvesse edusamme meditsiinis.

Ma nõuan kindlalt et liikmesriigid, sealhulgas liikmesriik, kust ma ise pärit olen – Rumeenia – oleksid kaasatud kodanike harimisse elundidoonorluse eeliste tutvustamise ja sellise tõsiasja tunnustamise kaudu, et elundidoonorlus ja elundite siirdamine tähendab elude päästmist.

Toetan ka Euroopa Parlamendi kaasatust avalike arutelude korraldamisse koos asjaomaste Euroopa valitsusväliste organisatsioonidega, et teha kindlaks parimad lahendused seoses nii teavituskampaaniate kui ka liikmesriikide kogemuse ja heade tavadega.

Sellistel puhkudel on oluline reageerimiskiirus. Meditsiinisüsteemi on vaja riigisisesel tasandil paremini korraldada ja muuta parameedikud tundlikuks selliste hädaolukordade suhtes.

  Neena Gill (PSE), kirjalikult. – See on ülioluline raport ja tõeline võimalus elusid päästa. Krooniline elundinappus kogu Euroopas põhjustab 60 000 tarbetut surmajuhtumit.

Seepärast on vaja koheseid meetmeid.

1. Piirangute kaotamine elundidoonorluselt ja tihedam liikmesriikideülene koostöö ning suurem arv siirdamiseks kättesaadavaid tagatud kvaliteediga elundeid. On vaja komisjoni direktiivi, mis annab lisaväärtust ja millega kehtestatakse ühised üleeuroopalised kvaliteedi- ja ohutusstandardid, mis täiendavad liikmesriikides olemasolevat korda.

2. Julgustada liikmesriike võtma elundidoonorluse suhtes vastu pigem doonori eeldatava nõusoleku („opting out“) süsteem kui doonori eluajal selgesõnaliselt väljendatud nõusoleku („opting in“) süsteem. See võimaldaks suuremat teadlikkust puudujääkidest ja võimaldaks rohkematel inimestel kaaluda tõsisemalt oma seisukohta selles küsimuses.

3. Toetan täielikult kõnealuse raporti rõhuasetust elundite ebaseaduslikule kaubandusele. Mind teeb eriti murelikuks see, et elundite loovutamiseks on sihikul sageli kõige vaesemad. Me peame lõpetama vaesuse julma ärakasutamise ja kaitsma süütuid ohvreid, kes meelitatakse pettusega oma elundeist ilma jääma. See ei ole probleem ainult arengumaades vaid ka Ida-Euroopas. Ma tahan näha, et kogu Euroopas kehtestatakse jõulised meetmed ja et Interpol piiraks ebaseaduslikku elundikaubandust.

  Katalin Lévai (PSE), kirjalikult. – (HU) Tervitan hr Adamos Adamou raportit elundidoonorluse ja elundikaubanduse kohta. Kuigi tehnilised eriteadmised selles valdkonnas on liikmesriikides kahjuks tihti väga erineval tasemel, on inimelundite kasutamine siirdamiseks viimastel aastakümnetel järsult kasvanud. Lääne-Euroopas on ootejärjekorras ligikaudu 40 000 inimest ning selle tulemusel õitseb Ida-Euroopa vaesemates piirkondades elundikaubandus kui üks elatusvahendite vorm.

Euroopa doonorikaart kujutab endast head lahendust doonorlusega seotud juriidilistele küsimustele, kuid elundismugeldamise ja -kaubanduse suhtes tuleb kohaldada jõulisemaid meetmeid. Arvestades, et hoolimata üksikutest katsetest ei ole isegi riigisisesel tasandil olemas ühtegi lihtsasti kasutatavat andmesüsteemi loovutamiseks kättesaadavate organite kohta, on oluline võtta kasutusele Schengeni süsteemile sarnane tõend, millele on Internetis juurdepääs ning mis kehtib kogu liidus ja mida toetavad arstide arvamused ja ühtne liidu elundite siirdamise andmebaas. Inimelundite siirdamises osalevatel sertifitseeritud asutustel oleks kõnealune eluandev teave koheselt kättesaadav ning nad saaksid sõlmida kahepoolseid lepinguid samal ajal, kui vaeseid ja haavatavaid kaitstaks elunditega kauplemise ohvriteks muutumise eest.

Andmebaasi loomine on äärmiselt vajalik, et oleks võimalik kasutada eri riikides kättesaadavaid elundeid ning seepärast on ülioluline, et liikmesriigid lõpetaksid seda keelavate seaduste vastuvõtmise.

Samuti on oluline, et elundidoonorlus jääks rangelt mittekaubanduslikuks, kuid määratleda tuleb tingimused, mille alusel on võimalik pakkuda rahalist hüvitist.

  Joseph Muscat (PSE), kirjalikult. – (MT) Igasugune puudus või viivitus elundidoonorluse valdkonnas läheb maksma elusid, mida saaks päästa.

Eurooplastena on meil üksteiselt palju õppida. Lisaks sellele saavad riigid, kellel on selles valdkonnas kogemus ja infrastruktuur, aidata teisi riike nagu Malta, kellel ei pruugi olla kriitilist massi, eriti haruldaste tingimuste korral.

Hiljuti liigutas maltalasi ja gozolasi Jamie Zammiti juhtum. Jamie'l on probleeme doonori leidmisega, kes päästaks teda haigusseisundist, mida tuntakse Fanconi aneemia nime all, ja probleem on selles, et meil Maltal praegu luuüdidoonorite registrit ei ole.

Malta valitsus on nüüd teatanud, et kavatseb sellise registri luua. See on hea uudis. Ent selleks, et seda luua, on meil vaja spetsiaalset HLA tüpiseerimist, mida Maltal veel ei ole, ja samuti on meil teistes riikides vaja pikaajalist koolitust selleks, et seda kasutusele võtta.

Ma palun, et Maltale antaks Euroopa solidaarsusest kogu abi, mida ta vajab, eelkõige kuni meie maal kõnealune süsteem luuakse, et me saaksime päästa nii palju süütuid elusid kui võimalik.

  Daciana Octavia Sârbu (PSE), kirjalikult. – (RO) Elundipuudus, mis on toonud kaasa elundikaubitsemise ja -turismi kiire arengu, kujutab endast olulist tervishoiuprobleemi, millega Euroopa Liit tegeleb. Elunditega kauplemist põhjustab selliste tegurite nagu vaesus, korruptsioon ja kuritegevus kombinatsioon – põhjus, miks Ida-Euroopa riigid selle nähtusega kõige enam kokku puutuvad. Et sellist „siirdamisturismi“ ära hoida, nõuab keskkonnakomisjon, et elundite loovutamine oleks altruistlik ja vabatahtlik ega muutuks doonoritele tuluallikaks. Liikmesriigid peaksid võtma meetmed kõige vaesemate ja haavatavamate doonorite kaitsmiseks, et neist ei saaks elundikaubanduse ohvrid.

Sellest hoolimata esineb ELi liikmesriikide vahel märkimisväärseid erinevusi seoses viisidega, kuidas nad elundite loovutamis- ja siirdamistegevust korraldavad, doonorite kogukonna ja elundite soetamise allikatega. Näiteks doonorite vähesuse põhjuseks Rumeenias on doonorite ja siirdamiseks ettevalmistuse saanud arstide kindlakstegemise süsteemi puudumine. Seetõttu on Euroopa keskmine doonorite arv 20 ja Rumeenias vaid 0,5. Me vajame nõudluse ja pakkumise vahe vähendamiseks piisavaid tehnilisi ja logistilisi infrastruktuure ja ka psühholoogilist ja korralduslikku toetust.

  Richard Seeber (PPE-DE), kirjalikult. – (DE) Praegu on Austrias siirdamiseks registreeritud peaaegu 1000 patsienti. Kahjuks ei saa mitte kõik need raskelt haiged patsiendid päästa võivat siirikut.

Igal aastal sureb elundit oodates oma 150 patsienti kättesaadavate doonorelundite väga piiratud arvu tõttu. Elundinappus on Euroopa ees seisev põhiline probleem. Seepärast vajamegi direktiivi organidoonorluse kvaliteedi ja ohutuse kohta. Ent samuti vajame me liikmesriikide vahelist koostööd ja heade tavade vahetamist. Praegu esineb Euroopas märkimisväärseid erinevusi elundite loovutamiste ja siirdamiskvootide arvus. Liikmesriikide vaheline koostöö peaks keskenduma kõige tõhusamate süsteemide leidmisele, kogemuste vahetamisele ja hästi väljakujunenud menetluste edendamisele. Liikmesriigid peavad üksteiselt õppima.

Olen veendunud, et elundite loovutamine eluajal peaks jääma alati täienduseks surmajärgsele doonorlusele. Lisaks on oluline, et elundite loovutamine jääks vabatahtlikuks ja tasuta tegevuseks. Rahaülekanded doonori ja vastuvõtja vahel on vastuvõetamatud. Komisjon ja liikmesriigid peavad võtma tõhusamad meetmed võitluseks siirdamisturismi ja ebaseadusliku elundikaubanduse vastu.