Istungi stenogramm

Esmaspäev, 21. aprill 2008 - Strasbourg

1. Istungjärgu jätkamine

ISTUNGIT JUHATAB: HANS-GERT PÖTTERING
President

(Istung algas 17.00)

  Juhataja. − Kuulutan taasavatuks Euroopa Parlamendi istungjärgu, mis katkestati neljapäeval, 10. aprillil 2008.

2. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)

3. Puutumatuse kaitsmise taotluse järelmeetmed (vt protokoll)

4. Parlamendi komisjonide ja delegatsioonide koosseis (vt protokoll)

5. Kaasotsustamismenetlusel vastu võetud aktide allkirjastamine (vt protokoll)

6. Parandus (kodukorra artikkel 204a) (vt protokoll)

7. Esitatud dokumendid (vt protokoll)

8. Suuliselt vastatavad küsimused ja kirjalikud deklaratsioonid (esitamine) (vt protokoll)

9. Kehtetud kirjalikud deklaratsioonid (vt protokoll)

10. Petitsioonid (vt protokoll)

11. Parlamendi seisukohtade ja resolutsioonide vastuvõtmisele järgnev tegevus (vt protokoll)

12. Tööplaan

  Juhataja. − Välja on jagatud esimeeste konverentsi koosolekul neljapäeval, 17. aprillil 2008 vastavalt kodukorra artiklitele 130 ja 131 koostatud päevakorra projekti lõplik versioon.

On esitatud järgmised muudatusettepanekud:

Esmaspäev, teisipäev, kolmapäev:

Ettepanekuid ei ole.

Neljapäev:

Fraktsioon UEN on teinud ettepaneku asendada arutelu inimõiguste rikkumise üle Iraanis uue punktiga Gruusia kohta.

  Hanna Foltyn-Kubicka, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, teen ettepaneku arutada Iraani või Tšaadi olukorra asemel olukorda Gruusias. Olukord Gruusias on pakiline, sest Vene duuma on vastu võtnud resolutsiooni, milles kutsutakse presidenti üles kaaluma küsimust Transnistria, Abhaasia ja Lõuna-Osseetia tunnustamisest ja Vene sõjaväe arvukuse suurendamisest piirkonnas. Gruusia territoriaalne terviklikkus on tagatud 1993. aastal vastu võetud 36 ÜRO resolutsiooniga. Lisaks on olemas president Saakašvili rahuplaan Abhaasia jaoks. Ma usun, et see on prioriteetne küsimus ja seepärast teen ettepaneku selliseks muudatuseks.

(Aplaus)

  Hannes Swoboda, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Härra juhataja, ma arvan, et me peaksime ootama kuni parlamendi delegatsioon külastab nädala aja pärast Gruusiat, kus nad uurivad konkreetselt Abhaasia küsimust. Lõppude lõpuks viibivad siin praegu mitu delegatsiooni liiget. Me võime selle punkti päevakorda võtta pärast delegatsiooni visiiti nädala aja pärast, mitte küll võib-olla kiireloomulist, kuid kindlasti põhjalikku arutelu vajava küsimusena. Esmalt peaksime siiski ära ootama parlamendi delegatsiooni raporti.

(Parlament lükkas muudatusettepaneku tagasi)

(Päevakord võeti vastu)

13. Üheminutilised sõnavõtud poliitiliselt olulistel teemadel

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on üheminutilised sõnavõtud poliitiliselt olulistel teemadel.

  Carmen Fraga Estévez (PPE-DE) . – (ES) Härra juhataja, nagu mõned teist ajakirjanduse kaudu juba teavad, hõivati eile tuunipüügil rahvusvahelistes vetes 250 miili kaugusel Somaalia rannikust Hispaania külmutuslaev nimega Playa de Bakio, kodusadamaks Bermeo, 26 meeskonnaliikmega pardal, neist 13 Hispaania kodanikud ja 13 Aafrika päritolu meeskonnaliikmed.

Juba mõnda aega on kalandussektori esindajad olnud väga mures julgeoleku puudumise pärast kõnealuses India ookeani osas, kus piraatlus on muutunud väga levinuks ja kus hiljuti, 11. aprillil, hõivati Prantsuse jaht.

Seda olukorda arvestades, austatud juhataja, sooviksin paluda parlamenti ja ühenduse institutsioone tervikuna, astuda mis tahes samme, mis on vajalikud selleks, et kiirendada meeskonna ja aluse kohest vabastamist ja kaitsta ühenduse laevastikku, mis kalastab neis vetes, mida nüüd peetakse kõige ohtlikumaks maailmas.

  Ioan Mircea Paşcu (PSE). - Härra juhataja, mõne nädala eest külastasin koos hr von Wogau, julgeoleku ja kaitse allkomisjoni esimehega, UEBAMi missiooni Odessas, Ukrainas. Selle volituseks on aidata Ukrainal ja Moldoval paremini nende ühist piiri hallata, pakkudes nii teadmisi kui toetust.

Seal olles võisime näha, et missioon on tänu oma liikmete kvalifikatsioonile ja professionaalsusele suutnud enesele üles ehitada tugeva reputatsiooni professionaalse asutusena, mis on kasulik mitte ainult oma partneritele teadmiste edastamise poolest vaid ka vahendustegevuses neile vastastikust huvi pakkuvates tähtsates küsimustes. Lisaks sellele, kasutades ELi lippu meie liidu ainsa sümbolina selles suures ja tähtsas piirkonnas, on EUBAMi missioon meie institutsioonide väga tõhus esindaja, aidates seega kaasa nii meie julgeolekustrateegia kui ka meie naabruspoliitika konkreetsele rakendamisele piirkonnas. Ilmselgelt on suudetud luua eeskuju, mis väärib järgimist muudes meile huvipakkuvates piirkondades.

  Graham Watson (ALDE). - Härra juhataja, teie kõne sündmuste kohta Tiibetis meie hiljutisel osaistungjärgul Brüsselis võeti parlamendi poolt äärmiselt hästi vastu ja usun, et seda toetasid kõik kohalolnud liikmed. Täiesti selgelt kajastas see Euroopa Liidu avalikku arvamust hiljutiste repressioonide kohta Tiibetis.

Samuti väljendasid olulist muret komisjon ja mitu liikmesriiki nõukogus. Seetõttu on üllatav – ja minu fraktsioonile pettumust valmistav – et nõukogu eesistujariik on otsustanud mitte kutsuda Dalai-laamat Brüsselisse ministritega kohtuma. Seepärast näib mulle veelgi tähtsam, et parlament järgiks teie ettepanekut, et Dalai-laama peaks tulema ja võib-olla ma võiksin teil paluda võtta ühendust Dalai-laama kantseleiga, et uurida, kas ta võiks ettepoole tuua külastust, mis praeguses plaanis on ette nähtud detsembrisse, kuna ilmselgelt on parlamendil ja Euroopal väga suur huvi arutada Tiibeti sündmuseid enne detsembrit.

(Aplaus)

  Bogusław Rogalski (UEN) . – (PL) Härra juhataja, soovin rääkida samal teemal. Olümpiatuli on kustutatud tiibetlaste veres, veres, mida valatakse Tiibetis iga päev. Mida lähemale jõuab olümpiamängude avamine, seda suuremad on Hiina repressioonid omaenda kodanike ja Tiibeti elanike vastu.

Viimasel osaistungjärgul Brüsselis võtsime me vastu resolutsiooni, milles kritiseeriti inimõiguste rikkumisi Hiina ametivõimude poolt. Samuti kutsusime hiinlasi üles taasalustama läbirääkimisi Dalai-laamaga. Kahjuks ignoreeris eesistujariik Sloveenia neid üleskutseid. Ma arvan, et parlament peaks otsustavalt reageerima asjaolule, et Sloveenia välisminister Dimitrij Rupel pole kutsunud Dalai-laamat ühelegi ametlikule kohtumisele Euroopa Liidu esindajatega.

Parlament on Euroopa südametunnistus ja seda ei tohi vaikima sundida ühegi Euroopa Liidus ametis oleva ministri avaldused.

  Mikel Irujo Amezaga (Verts/ALE) . – (ES) Härra juhataja, piraatlus on muutunud ülemaailmseks ohuks merenduse julgeolekule.

Rahvusvahelise Merendusbüroo koostatud statistika kohaselt on piraatide rünnakud viimase kümne aasta jooksul kolmekordistunud: 1995. aastal oli 90 piraatluse juhtumit ja 2007. aastaks oli see arv tõusnud 263-ni.

Samal ajal kui meie siin arutelu peame on kalalaeva Playa de Bakio 26 meeskonnaliiget Somaalia ranniku lähistel röövitud ja võib-olla, nagu minu kolleeg parlamendis juba ütles, ei peaks me ei ainult näitama üles solidaarsust nende perekondadega, vaid paluma ka Euroopa Liidul astuda selles asjas samme ja teha kõik endast oleneva nende kalurite vabastamiseks.

Ei aita sellest, kui me mitmesuguste Aafrika riikidega lepinguid allkirjastame. Me peame tagama ka nende aluste julgeoleku.

Probleem on üle-euroopalise ulatusega ja sellisena tuleb seda ka käsitleda.

  Mary Lou McDonald (GUE/NGL). - Härra juhataja, nagu teate, peetakse Iirimaal 12. juunil Lissaboni lepingu küsimuses referendum.

Soovin siin teie ees tõstatada küsimuse, mis Iirimaal väga sügavat muret valmistab. Meedia kaudu on ilmsiks tulnud, et komisjon ja parlamendikomisjonid teevad aktiivselt koostööd teabe summutamiseks. Lubage mul tsiteerida komisjon asepresidenti Margot Wallströmi, kelle sõnade kohaselt on komisjon valmis pehmendama või viivitama sõnumitega, mis võivad enne Lissaboni lepingu referendumit kahjulikuks osutuda; ajakirjanduses on teatatud kirjast, mis saadeti parlamendikomisjonidele, veenmaks neid mitte tegelema Lissaboni lepingust tuleneda võivate tundlike poliitiliste küsimustega enne kui alusleping on ratifitseeritud.

Tahan öelda, et selline taktika on vastuvõetamatu. Iirlased peaksid saama pidada debatti kogu teabe valguses. Nad on väärt teadma kõiki asjaolusid ilustamata kujul, olgu siis seoses äriühingute maksustamisega või aluslepingu kaitse- ja julgeolekusätetest tuleneva korraldusega. Vähemalt on inimestel – olen kindel, et te minuga nõustute – õigus teada täielikke asjaolusid.

Seega kutsun teid täna üles avalikult kinnitama, et komisjonid ei viivita debatiga ega summuta seda neis tundlikes küsimustes ja sama tungivalt soovin, et komisjon kinnitaks sedasama.

  Georgios Georgiou (IND/DEM) . – (EL) Härra juhataja, vabandan viivituse pärast, kuid ma just saabusin parlamenti.

Ma usun et oleks ebarealistlik, kui ükskõik kes räägiks piiriülesest koostööst Kreeka puhul, mis on riik, mis Hispaania, Prantsusmaa ja Rootsi järel on neljandal kohal vastuvõetavate ebaseaduslike sisserändajate arvu poolest.

Mis mõtet on rääkida piiriülesest koostööst kui, teisest küljest – kas pole nii härra juhataja? – käib jutt ühest riigist, mis tegeleb just järgmisega, ehk teisiti öeldes, Türgist, kus on inimesed, kelle elukutseks on ebaseaduslike sisserändajate toimetamine Aasiast Euroopasse.

Lisaks on Kreeka saadav rahaline abi minimaalne – kahjuks pole mul piisavalt aega asjaomaste andmete esitamiseks – ja pean ütlema, et kui Euroopa ei aita, siis ma usun, et just Euroopa peab lõpuks kinni maksma arve inimeste eest, kes täna Kreeka ja 2000 saarega Egeuse mere kaudu Euroopasse valguvad.

  Slavi Binev (NI) . – (BG) Asun kõnepulti selleks, et juhtida teie tähelepanu jamale, mis mõjutab enam kui miljoni kodaniku õigusi Bulgaaria pealinnas. See on probleem, mis selgelt illustreerib korruptsiooniskeeme, mis viimaste aastate jooksul on kahetsusväärselt imbunud Bulgaaria kõigisse eluvaldkondadesse. Kaheksa aastat järjest on äriühing Sofiyska Voda, nii linavalitsuse kui valitsuse ilmselgel õnnistusel krahmanud tavakodanike kulul ülikasumeid, ilma et oleks täitnud kasvõi miinimumi omale kontsessioonilepinguga võetud kohustustest. Lepingu lõpetamise asemel saab kontsessiooni omanik hoopis miljonite eurode väärtuses lisalaene. Bulgaaria valitsusasutused, nii keskvõimu kui munitsipaaltasandil, ignoreerivad arvukaid proteste kodanikerühmade poolt, kes lõpuks olid sunnitud nii ametlike kui mitteametlike kanalite kaudu kontakteeruma Euroopa Komisjoni esindaja hr Barrosoga tema hiljutisel külakäigul Bulgaariasse. Kuna Bulgaarial ja selle institutsioonidel puudub tahe kaitsta kodanikuühiskonna õigusi, siis loodan, et seda teevad Euroopa Liidu asutused.

  Nicolae Vlad Popa (PPE-DE) . – (RO) Aprillis juhtus esimest korda see, et Rumeenias toimunud NATO tippkohtumise puhul kajastati Bukaresti kõigis meediakanalites positiivses valguses.

Paljud ei uskunud, et Rumeenia suudaks korraldada selliste mõõtmetega tippkohtumise: 3 000 ametnikku 49 riigist ja 3 500 ajakirjanikku, sest Bukaresti tippkohtumine oli NATO senises ajaloos kõige suurema osalejate arvu ja kõige keerukama päevakorraga.

Sooviksin välja tuua tippkohtumise kolm suurt tulemust: Horvaatia ja Albaania said ühinemiskutse NATOsse; NATO paigaldab Ameerika omale lisaks täiendava raketikilbi – see kaitseb neid NATO riike, mida Ameerika oma ei kaitse; NATO juhid kohustusid Talebaniga võitlemiseks suurendama vägede arvu Afganistanis, jagama sõjaliste operatsioonide raskusi ja vähendama piiranguid oma vägede kasutamisele.

  Maria Matsouka (PSE) . – (EL) Härra juhataja, avaldagem austust Saint-Nazaire'i doki töötaja Nikos Aslamazidise mälestusele, kes alustas näljastreiki. Peame taaskord tõstatama küsimuse töötajate kaitsest kaasaegse orjakaubanduse eest.

Rääkigem tööpuudusest, liiga vähesest hõivatusest ja töökohtade ebakindlusest, samuti töötajaid väljarentivatest, või, võib-olla tuleks öelda ekspluateerivatest agentuuridest. Need tööturuagentuurid kohtlevad töötajaid kaasaegsete orjadena: nad kasutavad neid kuni töötajad on välja kurnatud, maksavad neile peenraha ja paigutavad neid ümber ja vabanevad neist meelevaldselt. Kuidas me töötajaid kaitseme? Bolkesteini direktiiv on teinud kahemõttelisusest kunstivormi ja võimaldab nad heita sotsiaalsesse šlakihunnikusse. Järjest populaarsem kaitstud paindlikkuse poliitika on uus viis töösuhete dereguleerimiseks, mille tulemuseks on töö väiksem stabiilsus ja töökohtade suurem ebakindlus. Selle tulemusena on meil nüüd töötajad, kelle võib ära visata ja kes näevad vaeva oma väärika eksistentsi tagamisega.

Sellest erineva Euroopa loomine, mille prioriteetideks oleks täielik tööhõive, paremad töötingimused ja rikkuse mitte ainult otstarbekas, vaid ka õiglasem ümberjagamine, on imperatiiv. Töötajate sellised ohvrid tähendavad põhimõtteliselt võitlust keskaegsete töötingimuste taaskehtestamise vastu, mille vastu kõik progressiivsed jõud peavad tõepoolest võitlema kui üks mees.

  Magor Imre Csibi (ALDE) . – (RO) Metsade kadumine on kogu maailmas saavutanud hirmutava kiiruse, nimelt 13 miljonit hektarit aastas. Nähtus on tihedalt seotud ebaseadusliku metsaraie ja ebaseadusliku puidukaubandusega.

Võime jätkuvalt sulgeda silmad metsade massimõrva ees, uskudes et meil, eurooplastel on kõrgeltarenenud bioloogilise mitmekesisuse ja tarbijakaitse süsteemid.

ELi imporditud puidust pärineb ebaseaduslikest allikatest umbes 50% troopiliste riikide ja 20% Euroopa ja Vene Föderatsiooni tarnetest.

Seepärast aitame me täiel määral kaasa ebaseaduslikule metsaraiele Amazonase piirkonnas ja veelgi enam, see nähtus on laialt levinud ka ELi liikmesriikides, näiteks Eestis, Rumeenias ja Bulgaarias.

Meil on vaja ausat ja järjekindlat lähenemist ebaseadusliku metsaraie ja ebaseadusliku kaubanduse küsimusele kolmandates riikides, kuid eriti Euroopa Liidu territooriumil.

Seepärast palun Euroopa Komisjonil esitada võimalikult kiiresti õigusakti ettepanek, mille kohaselt Euroopa turul tohiks kaubelda ainult seaduslikest allikatest pärineva puidu ja puidutoodetega.

Selleks olen esitanud Euroopa Parlamendis kirjaliku avalduse ja julgustan siinkohal kolleege ühinema meiega võitluses ebaseadusliku metsaraie vastu.

  Georgios Papastamkos (PPE-DE) . – (EL) Härra juhataja, toidu kallinemine ja ähvardav toidupuudus omandab murelikuks tegevaid mõõtmeid. Juhin teie tähelepanu põhjendatud murele, mida põhjustavad hiljutised sündmused Maailma Kaubandusorganisatsiooni põllumajandusläbirääkimistel.

Läbirääkimisi peab Euroopa Komisjon. Ta peab tegutsema rangelt nõukogu antud läbirääkimismandaadi ja läbivaadatud ühise põllumajanduspoliitika raames. Komisjon peab tagama Euroopa põllumajanduse tasuvuse, konkurentsivõime ja multifunktsionaalse iseloomu. Vajadus kvaliteetsete toidutarnete järele Euroopas näib tungiv; see peab suunama ELi seisukohta läbirääkimistel.

  Maria Badia i Cutchet (PSE) . – (ES) Härra juhataja, kolmapäeval 23. aprillil tähistab UNESCO Maailma Raamatu päeva. See on ka päev, mil suri Miguel de Cervantes ja sündis William Shakespeare.

Miguel de Cervantest, Hispaania kirjanduse suurkuju, tuntakse kõikjal tema Don Quijote järgi; üldiselt nõustutakse, et see raamat on esimene kaasaegne ja kirjandusmaailma üks parimaid teoseid.

Inglise näitekirjanik, poeet ja näitleja William Shakespeare sündis Juliuse kalendri järgi erineval 23. aprillil ja teda peetakse tähtsaimaks inglise keeles kirjutanud autoriks ja üheks maailmakirjanduse suurkujuks.

Paljud Euroopa Liidu riigid on selle päeva valinud oma kaitsepühaku päevaks. Nii on see Kataloonias, kus see on traditsiooniliselt San Jordi päev ehk jüripäev, katalaani keele ja kultuuri austamise päev. Ma arvan, et see oleks tunnustus Euroopa kultuuridele ja kirjandusele kui parlament nõustuks ühinema kultuuri- ja kirjanduspäeva tähistamisega, mida Euroopa Liidus nii laialdaselt tähistatakse.

  Jaroslav Zvěřina (PPE-DE) . – (CS) Härra juhataja, lubage mul osutada sellele, et mõnikord toovad meie otsused kaasa päris ootamatud tulemused. Täna näeme mõningast entusiasmi kahanemist biokütuste ja nende osa suhtes energiaallikate valikus. Biokütused mitte ainult ei aja kõrgeks põllumajandussaaduste hindu, vaid aitavad ka kaasa vihmametsade kiiremale hävitamisele. Me peaksime sellest tulevase õigusloome jaoks õppima. Mõned meie muud seadused võivad samuti omada sarnast kahjulikku mõju, näiteks viimase aja suundumus autotööstuse vabatahtliku reguleerimise suunas. Seepärast ei tohi me õigusloomes kiirustada ning peame võtma aega õigusaktide läbikaalumiseks ja vastutustundlikuma lähenemise rakendamiseks. Tasuks meeles pidada vanasõna „üheksa korda mõõda, üks kord lõika”.

  Hanna Foltyn-Kubicka (UEN) . – (PL) Härra juhataja, sooviksin öelda veel mõne sõna sõnavabaduse kohta Venemaal. Päevaleht Moskovski Korrespondent on lettidelt kadunud, sest näitas üles huvi Vladimir Putini oletatava lahutuse suhtes. See, mis Prantsusmaal toimub avalikkuse rambivalguses, on Venemaal salatsemisega varjatud. Selgelt peaks igasugune teave riigipea perekonnaseisu kohta olema avalik. Lisaks sellele, inimestel pole isegi lubatud neil teemadel küsimusi esitada, nagu näitas Vladimir Putini hiljutine rünnak Niezavisima Gazieta naisajakirjaniku vastu, kes seepeale nutma puhkes.

Tsiviliseeritud maailmas tunnustatud asutuste ja meedia vahelise suhtluse käitumisstandardeid reguleerivad eeskirjad Venemaal endiselt ei kehti. Seal on meedia võimu poolt kontrollitav tööriist ja kui meediakanal võimu soovidele vastu ei tule, siis ta suletakse. Ajakirjanikke hirmutatakse ja äärmuslikel juhtudel likvideeritakse nad füüsiliselt, nagu juhtus ka Anna Politkovskajaga.

Sõnavabadus on demokraatia vundament. Taaskord võime me näha, et Vene demokraatia vundament on väga nõrk.

  László Tőkés (Verts/ALE) . – (HU) Härra juhataja, viimastel aastatel on ungarlasi Slovakkias, Serbias ja Rumeenias tänaval pekstud lihtsalt selle pärast, et nad on rääkinud oma emakeeles – ungari keeles. Just sel nädalavahetusel agressioon jätkus ja Kolozsváris, Transilvaanias valati verd. Ohvrid olid ajakirjanikud, Tibor Zágy, István Ambrus ja János Fancsali, keda öösel tänaval ründasid selja tagant noort rumeenlast ja peksid nad jõhkralt läbi. Neid mõnitati ja solvati, nimetati räpasteks välismaalasteks ja kästi minna tagasi koju, kuhu nad kuuluvad. Sarnases intsidendis laupäeval pussitati teist ungarlast, hr Attilat, Szabadka/Subotica keskväljakul Vojvodinas Serbias. See on koht, kus 15. märtsil 2008 – Ungari revolutsiooni päeval – toimus Kolozsváris ungarivastane demonstratsioon, mille korraldas neofašistlik Rumeenia rühmitus Uued Parempoolsed, kus samal päeval rünnati noort ungarlast. Peame kiiresti ühendama jõud oma Rumeenia sõpradega agressiivse natsionalismi mahasurumiseks. Me ootame, et Rumeenia institutsioonid võtaksid vastu õigusaktid ja süüdlasi karistataks korralikult.

  Daniel Strož (GUE/NGL) . – (CS) Härra juhataja, daamid ja härrad, sooviksin kasutada võimalust mainida tõsist teemat: pidevaid katseid kirjutada ümber Teise maailmasõja ajalugu. Need on korduvad katsed, mis esinevad erinevas vormis ja mõnikord leiavad aset Euroopa Parlamendis. Kõige sagedamini, tegelikult valdaval enamusel juhtudest, avalduvad nad rünnakutena Tšehhi, või õigemini Tšehhoslovakkia, nn presidendi dekreetide vastu. Endises Tšehhoslovakkias kasutati neid rahvusvahelisel õigusel põhinevaid dekreete õiguslike küsimuste reguleerimiseks seoses natsi-Saksamaa lüüasaamisega. Ma tean kindlasti, et mõned Euroopa Parlamendi liikmed Saksamaalt ja Ungarist planeerivad selleks aastaks nende presidendi dekreetide vastu suunatud tegevust. Sellest tulenevalt paluksin Euroopa Parlamendi liikmetel mitte toetada sellist tegevust ja see jõuliselt hukka mõista. Olen kindel, et me nõustume, et Teise maailmasõja ajaloo ümbervaatamine on täiesti vastuvõetamatu.

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE) . – (EL) Härra juhataja, daamid ja härrad, lubage mul juhtida teie tähelepanu asjaolule, et alates tänasest on allkirjastamiseks avatud kirjalik deklaratsioon nr 33. See puudutab noorte positsiooni ELi poliitikas. Igaüks teab, et noori mõjutab tööpuudus. See on see, millele me peame keskenduma nii tänase kui tulevase ELi puhul.

Seepärast kutsume me liikmesriike üles arvestama noortega kõigis asjaomastes poliitikavaldkondades. Nad peavad nendega alustama korrastatud dialoogi. Nad peavad kavandama poliitikat hariduse ja elukestva õppe; ja samuti töö, sotsiaalse kaasatuse, tervishoiu, noorte sõltumatuse, liikuvuse, põhiõiguste ja mittediskrimineerimise valdkonnas. See annab meile lootust parematele väljavaadetele noorte küsimuses, keda tulenevalt demograafilistest probleemidest, on raske leida.

  Riitta Myller (PSE) . – (FI) Härra juhataja, iga kolmanda surmaga lõppeva liiklusõnnetuse Euroopas põhjustab joobes juhtimine. Hispaania päikeselisel rannikul sai eelmise laupäeva õhtul vähemalt üheksa soome turisti surma ja 19 tõsiselt vigastada, kui ühepromillises joobes juht oma džiibiga nende bussile sisse sõitis. Õnnetuse muutis veelgi raskemaks asjaolu, et mitu reisijat polnud kinnitanud bussis turvavöid.

Euroopa Liidu tasandil tuleks tõsiselt mõelda sellele, kuidas tulevikus selliseid õudseid õnnetusi ja täiesti mõttetuid inimkaotusi vältida. Praegu varieerub ELis joobeastme piirang nulli ja 0,8 promilli vahel. Need tuleks kõigis ELi liikmesriikides ühtlustada ja muuta see võimalikult nullilähedaseks. Lisaks sellele tuleb järgida turvavöid puudutavaid eeskirju ja juhid neist piisavalt teadlikuks muuta. Samuti peame me piisavalt arvestama, millised tagajärjed on sellel, kui inimesed neid ignoreerivad.

  Juhataja. − Tänan, pr Myller. Me kõik tunneme ohvrite perekondadele sügavalt kaasa.

  Filiz Hakaeva Hyusmenova (ALDE) . – (BG) Euroopa kodanikele valmistab muret toiduhinna tõus. Lääne-Euroopas tundaolev üldine hinnahüpe valmistab madala sissetulekute taseme tõttu veelgi rohkem peavalu Ida-Euroopas. Oodata on uut hinnahüpet, põhjuseks finantsturgude ebastabiilsus ja globaalse majanduskriisi ootus. Rahvusvaheline Valuutafond on kutsunud üles otsustavatele meetmetele toiduhindade kontrolli alla saamiseks. Üldine hinnatõus on seotud energiahindadega ja Euroopa Liit on energiasõltuvuses. Seega ei tohiks toiduhindu käsitlevas diskussioonis piirduda vaid põllumajandusliku maa ratsionaalse kasutamise ja alternatiivsete energiaallikate uurimise teemaga. Lisaks saab kiiresti kerkivaid toiduhindu kontrollida ka traditsiooniliste energiaallikate hindade reguleerimise kaudu. See nõuab taaskord tuumaenergia kasutamise kaalumist ELi energiaallikate jaotuse osana. Kui liikmesriikide olemasolevad tuumajõujaamad täisvõimsusele lülitada, siis on võimalik energiapuudus ületada ja see mõjutaks kaupade hindu tarbija ostukorvis.

  Ewa Tomaszewska (UEN) . – (PL) Härra juhataja, Poola parlament oli üks esimesi seadusandlikke kogusid, mis Lissaboni lepingu ratifitseerimist arutas ja võttis vastu eelnõu, millega anti Poola Vabariigi presidendile nõusolek ratifitseerimisdokumendi allkirjastamiseks.

Paljud ELi liikmesriigid pole selles küsimuses veel mingit otsust vastu võtnud. Põhiseaduse leping blokeeriti pärast rahvahääletusi Prantsusmaal ja Madalmaades. Ma ei väida midagi nende kahe lepingu sisu kohta. Selles osas on meil kõigil õigus oma arvamusele.

Soovin juhtida tähelepanu asjaolule et siin saalis ja mujal on tehtud Poola ja ratifitseerimisprotsessi suunal kriitilisi märkusi selliste riikide esindajate poolt, mis seni pole ratifitseerimisprotsessis üldse edenenud. Pean selliseid märkusi põhjendamatuteks ja ekslikeks.

  Milan Horáček (Verts/ALE) . – (DE) Härra juhataja, Amnesty Internationali aastaaruande kohaselt viiakse enam kui üks kolmandik kõigist maailma surmaotsustest täide Hiinas. Täpne arv on tõenäoliselt palju suurem ja seepärast on see riigisaladus. Surmanuhtlust rakendab kuuskümmend kaks riiki, mõnikord ka mittevägivaldsete kuritegude, näiteks abielurikkumise, maksude vältimise, prostitutsiooni või homoseksuaalsuse eest. Iraan, Saudi-Araabia ja Jeemen hukkavad ka alla 18-aastasi isikuid.

Euroopa Liit peab seepärast tegema kõik endast oleneva, et tagada elementaarne inimõigus, õigus elule ja taotlema kogu maailmas moratooriumi surmanuhtlusele. Eriti tuleks tegeleda selles statistikas juhtkohal asuva Hiinaga, selleks et viia see riik lähemale universaalsete inimõiguste kohaldamisele, kooskõlas olümpialoosungiga „Üks maailm, üks unistus”.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL) . – (PT) Härra juhataja, Portugali äriühing Cerâmica Torriense on rakendanud distsiplinaarmeetmeid äriühingu töötaja ja ametiühingu juhi Pedro Jorge vastu, selleks et ta vallandada, pärast seda kui ta osales Portugali ringhäälingu saates, kus ta ei teinud muud kui rääkis tõtt.

Selles telesaates kasutas ta iseennast näitena olukorrast, milles leiavad end paljude firmade töötajad, s.o nende palka pole tõstetud 2003. aastast alates. Sooviksime näidata oma solidaarsust töötajate ja ametiühingutegelastega, kes on võetud represseerimise sihtmärgiks. Meie arvates on selle äriühingu käitumine vastuvõetamatu. Selle töötaja ja aktiivse ametiühingutegelase niisugune jälitamine ja hirmutamine on vastuolus demokraatia ja vabadusega ja väärib meie kõige tugevamat hukkamõistu.

  James Nicholson (PPE-DE). - Härra juhataja, möödunud esmaspäeval avaldas komisjon oma töörühma raporti Põhja-Iirimaa kohta, autoriks volinik Hübner ja mul on väga hea meel näha teda täna õhtul siin saalis, nii et ta vähemalt kuuleb, mis mul sel teemal öelda on. Kahjuks, ehkki raportil on ka mõned tugevad küljed, ei läinud see piisavalt kaugele, käsitledes hävitusest põhjustatud kahjustusi, mis meile osaks said, kui me pärast 30 aastat kestnud terroristlikku vägivalda Euroopast nii palju maha jäime. Väga kahju on ka sellest, et parlamendiliikmetega asjakohaselt ei konsulteeritud ega neid teavitatud; seda pole varem kunagi juhtunud – komisjon ja Põhja-Iirimaa esimene minister ning tema asetäitja on mööda lasknud suure võimaluse ja mitte ühtegi lisaeurot pole eraldatud. Kahjuks tuleb seda nüüd pidada pikaks tööks, mis lõppkokkuvõttes ei toonud ühtegi tõelist positiivset tulemust.

Härra juhataja, rahu Põhja-Iirimaal on ikka veel habras. Sellega on kaugele jõutud ja see on võtnud kaua aega. Kuid see on ikkagi habras ja ees ootavaid raskusi ei tohiks alahinnata. Ma usun, et on võimalik rohkem ära teha, rohkem oleks võidud teha ja ka tulevikus peaks tegema rohkem, selleks et tagada väga tugev alus rahuprotsessile, mille nimel paljud meist on pikka aega väga rasket tööd teinud.

  Csaba Sándor Tabajdi (PSE) . – (HU) Härra juhataja, 11. mail toimuvad Serbias valimised. Me kõik teame, et Lääne-Balkan ei saa olla stabiilne, kui puudub stabiilsus Serbias. Siiski on kõik märgid äärmiselt negatiivsed. On Kosovo, mis tähendab 16% riigi territooriumi kaotust. Natsionalism heidab varju kõigele ja on mõeldav, et natsionalistid, Radikaalne Partei, Koštunica ja Sotsialistlik Partei ning Miloševici partei moodustavad koalitsiooni. Serbia ei liigu Euroopa suunas. Samal ajal teeb Euroopa Liit kõiki vigu, mida on üldse võimalik teha. Ma palun, et Javier Solana ei teeks avaldust, sest iga oma avaldusega kahjustab Javier Solana Tadici Euroopameelse partei väljavaateid. Oli tohutu viga lubada Haradinajl, Albaania partisanil, Haagist lahkuda. Oli tohutu viga sel ajal teatada kaubanduslepingust Kosovoga. Oli tohutu viga rääkida kogu aeg stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingutest (mille Madalmaad jaanuaris karile ajasid) ja öelda, et Euroopa Liit teeb head, et ta aitab, et lihtsustab viisarežiimi ja püüab tagasi saada seda, mida pole võimalik, lõpuks püüab liit aidata demokraate, euroopameelseid parteisid. Tänan.

  Toomas Savi (ALDE). - Härra juhataja, protestid, millega häiriti olümpiatule liikumist Euroopas, on nüüd andnud tagasilöögi, sest nüüd toimuvad Hiinas mitmed läänevastased demonstratsioonid.

Põhimõtteliselt on igaühel õigus tunda pettumust selle üle, et Hiina ametivõimud pole täitnud oma lubadust parandada riigis inimõigustealast olukorda ja jätkuv vägivald Tiibetis heidab varju olümpiamängudele Pekingis.

Siiski ei saa ma nõustuda mõttega, et agressiivsed protestid, näiteks need, mis toimusid Londonis ja Pariisis, käsitlesid seda küsimust asjakohaselt. Meie kalduvus kasutada olümpiamänge selleks, et vii hiinlasteni mõned demokraatlikud väärtused, tekitab hiinlastes äärmist vastuseisu ja nad peavad neid proteste solvavaks.

Kommunistliku režiimi kukutamiseks Hiinas on vaja sisemist muutust, mille tõukejõuks on Hiina inimeste tahe. Läänevastased demonstratsioonid on eredaks tõestuseks selle kohta, et meie hiljutised teod on andnud loodetule vastupidise tulemuse.

  Ioannis Gklavakis (PPE-DE) . – (EL) Härra juhataja, Euroopa Komisjoni andmete kohaselt vähendame me kalavarude kaitse eesmärgil ühenduse laevastikku 2% võrra aastas. Seega aastatel 2003–2006 on vähendamine suurusjärgus 10%. Sellele vaatamata ei too laevastiku vähendamine kaasa väiksemat saaki, sest püügitehnoloogia areneb edasi.

Teisest küljest, samal ajal kui EL oma kalalaevastikku vähendab, ehitavad Aafrika ja Vaikse ookeani piirkonna riigid, näiteks Austraalia, Uus-Meremaa ja Hiina, üha enam laevu ning suurendavad oma kalalaevastikke. Seega ühenduse laevastik väheneb, samas kui kolmandate riikide laevastikud suurenevad. See tähendab, et me ei saavuta üldse mitte midagi!

Ehkki EL impordib 40% tarbitavast kalast, on ta piisavalt teadlik, selleks et midagi ette võtta. Seepärast on elutähtis, et me võtaksime selle teema rahvusvaheliste kõneluste päevakorda. Me peame tagama, et ka teised oma kalalaevastikke vähendavad.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE) . – (RO) Selleks, et globaliseerumise pakutavaid võimalusi kõige paremini kasutada, peaks Euroopa Liit kaasajastama oma sotsiaalpoliitikat ja investeerima peamiselt inimressurssidesse.

Alates 1990ndatest on sotsiaalkaitse kulud moodustanud umbes 28% sisemajanduse kogutoodangust.

Aastatel 2000–2007 suurenes töökohtade arv 13 miljoni võrra, samas kui tööpuuduse määr vähenes üheksalt seitsme protsendini.

Samal ajal elab umbes 80 miljonit Euroopa kodanikku allpool vaesuspiiri. Euroopa Liidu laste vaesusrisk on 19%.

Lissaboni leping rõhutab sotsiaalse turumajanduse tähtsust Euroopa Liidu jaoks.

Globaliseerumise kontekstis toimuvad sotsiaalsed muutused on seotud tööpuuduse, pensionisüsteemi reformi, maksusüsteemide reformi, vaesusega võitlemisega ning investeeringutega haridusse ja laste eest hoolitsemise süsteemidesse.

Haridus võib mängida elutähtsat rolli sotsiaalmajanduslike puuduste kompenseerimisel ja tee avamisel laste edukale arengule.

Samuti peaksid liikmesriigid parandama oma tervishoiusüsteeme ja võitlema vaesusega vanurite seas.

  Thierry Cornillet (ALDE) . – (FR) Härra juhataja, soovisin lihtsalt kolleegidele meelde tuletada, et kolmapäeval tähistame me esimest korda ülemaailmset malaariapäeva. Seni nimetati seda Aafrika malaariapäevaks. Sel aastal tähistatakse seda esimest korda ülemaailmse malaariapäevana.

Soovin kolleegidele meenutada, et see globaalne probleem, mis oma iseloomu tõttu seostub vaesusega, mõjutab 107 maailma riiki ja et neist 90 riigis kujutab see endast suurt rahvatervise probleemi, sest 40% maailma elanikkonnast elab malaaria levikupiirkondades. Avaldatud malaariajuhtumite arv kogu maailmas jääb ligikaudu vahemikku 350–500 miljonit aastas, kusjuures enam kui 60% juhtudest registreeritakse Aafrikas, mis annab 90% malaariasurmadest. Iga 30 sekundi järel sureb Aafrikas üks laps malaariasse. See, härra juhataja, tähendab, et minu esinemise lõpuks on kaks last jõudnud malaariasse surra.

Usutakse ka, et see haigus aeglustab majanduskasvu, sest malaaria vähendab SKTd 12 miljardi USA dollari võrra aastas. Kolmapäeval kell 13.00 peetakse sel teemal töölõuna ruumis nr C 2.1.

  Nicodim Bulzesc (PPE-DE) . – (RO) Seoses raportiga vabatahtlike töö kohta, sooviksin rõhutada selle tegevuse tähtsust hiljuti Euroopa Liiduga ühinenud riikide jaoks, nimelt selle tegevuse rolli majandusliku olukorra ja sotsiaalse ühtekuuluvuse parandamisel.

Rumeenia, nagu ka muud riigid Euroopa piirkondades, on nõrgalt tegutsenud vabatahtlike töö edendamisel, ehkki Euroopa poliitikat jäätmete ringlussevõttu, süsiniku heitkoguste ja keskkonnakaitse osas saaks rakendada ja motiveerida, kui poliitikud koos noortega vabatahtlikus töös osaleksid.

Mõju on nii tugev, et see võiks käivitada riigi institutsioonide soodsa reaktsiooni ja aidata kaasa terve põlvkonna vaimsuse muutmisele.

Teen ettepaneku muuta vabatahtlik töö haridussüsteemi ja piirkodadevaheliste programmide, mis põhinevad liikmesriikide kodanike vahel kontaktide loomise projektidel, osaks.

Teen ettepaneku vabatahtlikus töös osalevate inimeste sümboolse motiveerimise kriteeriumide kohta ja palun selles Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi abi.

  Milan Gaľa (PPE-DE) . – (SK) Eelmisel nädalal avati Brüsselis Euroopa Demokraatia Sihtasutus. Tervitan selle üleeuroopalise algatuse käivitamist, mille põhiülesandeks on edendada vabadust ja demokraatiat väljaspool Euroopa Liidu piire ja toetada opositsiooni riikides, mis pole vabad.

Paljud meist on elanud osa elust totalitaarse režiimi tingimustes. Ma usun et täna, nüüd kui oleme vabad, peame me aitame neid julgeid naisi ja mehi, kes oma riigis vabaduse ja demokraatia suunas püüdlevad. Mul on isiklik kogemus Kuuba dissidentide perekondade rahalisest toetamisest.

Samuti usun, et me peame leidma võimalusi Euroopa Demokraatia Sihtasutuse toetamiseks Euroopa Liidu eelarvest. Nii saame me ühineda võitlusega vabaduse edendamiseks ja asuda selliste inimeste nagu Václav Havel, Richard von Weizsäcker, Jacques Delors ja muude poliitikute kõrvale, kes on nõustunud olema selle sihtasutuse patroonid.

  Kyriacos Triantaphyllides (GUE/NGL) . – (EL) Härra juhataja, nõukogu on otsustanud pidada ühepoolsete algatuste kaudu ÜROga närvide mängu Kosovo olukorra osas, hoolimata seejuures seaduslikkusest või rahvusvahelisest õigusest. Näiteks oli taktikaline viga otsus saata EULEXi rahuvalvejõud Kosovosse, selleks, et võtta üle roll, mida kuni viimase ajani täitis UNMIK. Nõukogu otsuse artiklis 5 märgitakse, et ELi jõud võtavad ÜROlt missiooni üle pärast selle lõppu.

Õnneks leidub riike, nagu Hispaania, mis on selliste algatuste vastu. Hr Moratinose, Hispaania välisministri sõnade kohaselt on sellised algatused rahvusvahelise õigusega vastuolus.

Lõpuks, Sloveenia ja Prantsusmaa hoiatasid Serbiat, et viimane peab EULEXiga nõustuma või riskima ELiga mitteühinemisega. Tagasihoidlikult väljendudes pean sellist asja vähemalt vastuvõetamatuks.

  Zita Pleštinská (PPE-DE) . – (SK) Slovakkia päevalehtede tühjad esiküljed – protest ajakirjandusseaduse vastu, millega alates 2008. aasta juunist kehtestatakse Slovakkias ebademokraatlikud pressistandardid – meenutavad mulle Valgevenet, kus valitsus ei austa opositsiooni ja kus puuduvad sõnavabadus ja ajakirjandusvabadus.

Ma usun, et liikmesriik, mis 1. mail 2008 tähistab oma Euroopa Liiduga ühinemise neljandat aastapäeva, ei peaks vastu võtma seadusi, mis on vastuolus Euroopa Liidu peamiste demokraatlike põhimõtetega.

Härra Pöttering, ma hindan väga kõrgelt teie sõnu ja teie selget seisukohta Slovakkia ajakirjandusvabaduse kaitseks. Samuti sooviksin tänada oma kolleege, Joseph Dauli ja Michael Gahlerit nende toetuse eest. Usun, et ka Euroopa Parlamendi sotsialistide fraktsiooni esindajad ei jää selles küsimuses passiivseks.

Samuti pöördun kõigi Euroopa demokraatlike vaadetega poliitikute poole üleskutsega teha kõik endast olenev, et Slovakkiale ei antaks Sahharovi mõttevabaduse auhinda.

  Marian Harkin (ALDE). - Härra juhataja, sooviksin öelda paar sõna põllumajanduse seisu kohta praegustel WTO läbirääkimistel. Olen sügavalt mures volinik Mandelsoni poolt läbirääkimistel võetud suunaga järeleandmistele põllumajanduse osas. Mitu korda olen ma parlamendis esitanud küsimuse volinik Fischer Boelile ja alati on ta mulle kinnitanud, et volinik Mandelson püsib oma volituste piires.

Siiski olen ma väga mures arvestades, et 20. mail on Genfis kavas ministrite kohtumine ja volinik Mandelson soovib kokkuleppe saavutamise nimel ohverdada põllumajanduse – kusjuures, kui tohin lisada, midagi ei saada vastu mittepõllumajandusliku turu avamise ja teenuste osas.

Viimasel osaistungjärgul Strasbourgis käsitlesime me ÜPPd ja paljud kolleegid rääkisid vajadusest toiduga varustamise kindluse järele, toiduainete lennukilomeetritest ja kasvavast tendentsist kasutada toitu kütuseks. Kõigel sellel on tõsised tagajärjed Euroopa toiduga varustamisele.

Kui volinik Mandelson saab oma tahtmise ja vähendab imporditolle rohkem kui temale antud volitus ette nägi, siis ujutab ta Euroopa turud importtoiduga üle. Tema tegevuse tulemuseks on Euroopa toidutootmise tõsine kahjustamine ja mõnel juhul hävitamine. Me saame seda teha ainult üks kord ja siis on see igaveseks tehtud. Parlamendiliikmetena on meie kohustus tagada mitte ainult jätkusuutlik kvaliteet ja kontrollitud päritoluga toit, vaid ka toiduga varustamise kindlus.

  Anna Záborská (PPE-DE) . – (SK) Sooviksin juhtida tähelepanu sellele, et eile suri Roomas 72 aasta vanuselt kardinal Alfonso López Trujillo, perekonnaküsimuste pontifekside nõukogu president.

Kogu oma elu seisis ta traditsiooniliste pereväärtuste eest ja oli abordi vastu. Mõjuka Ladina-Ameerika piiskoppide konverentsi juhina peeti teda pärast Johannes Paulus II surma 2005. aastal üheks võimalikuks paavsti kandidaadiks. 2006. aastal kritiseeris ta teadlasi, kes tegelevad tüvirakkude uurimisega. Tema arvates oli embrüote hävitamine võrreldav abordiga.

Kardinal Trujillo reageeris tänase maailma sündmustele alati kiiresti selgelt. Mul oli temaga mitu kohtumist, mis näitasid mulle, kuidas meie kristlike poliitikutena võime tema arvamustest kasu saada. Me jääme tema häälest puudust tundma. Puhaku ta rahus.

  Marios Matsakis (ALDE). - Härra juhataja, ajakirjandusvabadus on demokraatia aluspõhimõte ja täiesti õigustatult ootame me, et Türgi karistusseadustikku muudetaks, nii et seda põhimõtet austataks. Siiski, selleks et olla veenvad, peame me tagama, et ka ELi liikmesriikides seda põhimõtet asjakohaselt täidetakse. Paluksin kolleegidel objektiivselt kaaluda, kas ajakirjandus Euroopas on tõesti demokraatlik ja vaba. Vastus on „mitte päris”. ELi ajakirjandust manipuleerivad ja suunavad suures ulatuses mitteajakirjanduslikud majanduslikud ja poliitilised huvid. Paljudel juhtudel ei esita meedia tõde mitte nii nagu see tegelikult on, vaid nii nagu teatud meediamagnaadid soovivad, et avalikkus arvaks, et on. Meil on aeg heita kriitiline pilk sellele, kuidas ajakirjandus ELis toimib ja kiiresti asja parandada. Me peaks olema ajakirjandusvabaduse küsimuses Türgi suhtes karmid, kuid samal ajal peaksime ise liikmesriikides astuma samme ajakirjanduse korrumpeerumise vastu.

  Oldřich Vlasák (PPE-DE) . – (CS) Härra juhataja, daamid ja härrad, kaubandus ja koostöö aitavad riike ja inimesi teineteisele lähemale tuua, nagu ka sport. 2008. aastal on Euroopa riikide jaoks eriti tähtis aastapäev: see on Rahvusvahelise Jäähokiföderatsiooni asutamise sajas aastapäev. Selle sündmuse tähistamiseks on rühm parlamendiliikmeid Euroopa hokimaadest, keda juhib slovaki kolleeg Peter Štastný, korraldanud näituse Euroopa Parlamendis Brüsselis, mis tuletab meile meelde nii edu kui ka raskeid aegu, kui mõne riigi sportlased kannatasid kommunistlike režiimide all. Tänu hr Štastný kontaktidele toodi Kanadast just selle sündmuse puhuks Stanley karikas ja pandi esimest korda Belgias ja Euroopa Parlamendis näitusele.

Lõpuks sooviksin avaldada tänu teile, härra juhataja ja volinik hr Ján Figelile, selle eest, et käivitasite ja spondeerisite näitust, mille moto on „Ühendades inimesi läbi kire ja spordi” ja muidugi kõigile neile, kes näitust külastasid ja sõnumi teistele edastavad.

  Juhataja. − Tänan. See oli muljetavaldav sündmus. Mul oleks huvitav teada, kas te teate ka midagi meediakajastusest.

Sellega on esinejate nimekiri ammendatud. Kõik, kes kirjalikult või kätt tõstes sõna soovisid, on esinemispuldis käinud.

  Georgios Toussas (GUE/NGL) . – (EL) Härra juhataja, see on kolmas kord, kui ma minutiliste sõnavõttude menetluses osalen. Palun juhatajalt luba rääkida, kuid te ei anna mulle seda. Miks te mul esineda ei lase?

  Juhataja. − Härra Toussas, sain just teada, et te vist palusite sõna. Tavaliselt esitavad liikmed esinemistaotlused kirjalikult, et olla kindlad, et nad esinejate nimekirja kantakse. Teid pole minu nimekirjas. Kuid ma annan teile viimase esinejana sõna. Paluksin teil järgmisel korral esitada taotlus kirjalikult. Siis ei jää te kahe silma vahele, kui esinemisaega üle jääb.

  Georgios Toussas (GUE/NGL) . – (EL) Härra juhataja, juba paar päeva on põllumajandusettevõtetes töötavad majandusmigrandid pidanud taluma jubedaid töö- ja elamistingimusi. Kreeka Ilia prefektuuri Nea Manolada maasikapõldude töötajad streigivad, nõudes oma päevapalga tõstmist praeguselt alandavalt 23–30 euro tasemelt.

Suurettevõtetest maasikakasvatajad ja nende palgatud jõhkardid proovisid välismaalastest töötajaid hirmutada. Eilseks Ilia prefektuuris asuva Pyrgose väljakule planeeritud suure töötajate demonstratsiooni ärahoidmiseks rünnati töötajate laagreid, tulistati õhku ja palju töötajaid peksti metsikult läbi. Me mõistame hukka selle barbaarse rünnaku, millele politsei ja õiguskaitseasutused läbi sõrmede vaatasid. Nõuame koheseid meetmeid majandusmigrantide kaitseks.

  Juhataja. − Sellega on päevakorrapunkt ammendatud.

14. 2009. aasta eelarvemenetluse raamistik ja prioriteedid (III jagu) (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine punkt on eelarvekomisjoni nimel Jutta Haugi esitatud raport 2009. aasta eelarve III jao (komisjon), kohta: eelarveraamistik ja prioriteedid 2009. aastaks (2008/2024(BUD)) (A6-0084/2008).

  Jutta Haug, raportöör. − (DE) Härra juhataja, volinik Hübner, daamid ja härrad, selle aasta eelarvemenetlus on eriline, sest on viimane, mis toimub seni kehtinud eeskirjade kohaselt. Järgmisest aastast alates kinnitame me oma eelarve vastavalt Lissaboni lepingus sätestatud menetlusele.

See tähendab, et parlament peab hoolikamalt keskenduma, sest me peame oma poliitilist tahet eelarveridade ja arvude osas väljendama ühe lugemise käigus. Me ei saa enam parandada või muuta kompromisse, mida oleme saavutanud või heastada vigu teisel lugemisel.

Esimene ja tõesti ainus lugemine peab jääma ja olema kasutuskõlbulikuks aluseks läbirääkimistel nõukoguga kuni aasta lõpuni. Seepärast on tähtis rõhutada, et koos 2009. aasta eelarvemenetlusega loodame me teha koos nõukogu ja komisjoniga ettevalmistusi, tagamaks eelarvemenetluse läbiviimine Lissaboni lepingu kohaselt.

Meie praegune eelarvemenetlus on siiski ka juba mõnevõrra erinev. Parlamendireformi töörühma ettepanekul on eelarvekomisjon otsustanud, et komisjon ei esita enam täiskogu istungil esialgse resolutsiooni ettepaneku kujul oma tavapäraseid juhiseid vastuseks komisjoni poliitilise strateegia aastaaruandele, vaid esitab selle asemel oma ettepaneku eelarveraamistiku ja prioriteetide kohta aastaks 2009. Fraktsioonid vastutavad poliitilise strateegia aastaaruannet käsitleva resolutsiooni eest, mis tegeleb kõigi poliitikavaldkondadega. Me eelarvekomisjonis oleme keskendunud üldistele eelarveküsimustele, mida me peame eriti tähtsaks ja oleme need esitanud 11 lõikes.

Soovin eriti juhtida tähelepanu kolmele aspektile. Esiteks on selge, et meie eelarve ülikond on väga kitsa lõikega, s.o ta istub väga tihedalt. Konkreetsete rubriikide vahemikud on väga väikesed. Me ei saa rahastada poliitilisi prioriteete, mis tungivalt nõuaksid eelarve kõrvalmeetmeid, näiteks praktiline roll kliimapoliitikas, ilma et seaksime ohtu varasemad prioriteedid. Sama käib ka majanduskasvu ja tööhõive või jätkusuutliku Euroopa rahastamise kohta.

Kui me võtame näiteks rubriigi 1A, siis näeme, et olemasolevate vahenditega ei saa me mingil juhul rahastada ühtegi uut asutust. Peame jääma oma vana, kuid lihtsa ja äärmiselt mõistliku põhimõtte juurde: „uued ülesanded, uus raha”.

Teiseks on selgelt näha, et rubriik 4 on krooniliselt alarahastatud. Pilt seal on jäänud aastast aastasse samaks. Me ootame, et komisjon esitaks meile esialgse eelarveprojekti, milles nõudeid on täpselt analüüsitud ja mis on realistlik. Me soovime lõpuks hakata kasutama paindlikkusinstrumenti selleks, milleks see kasutusele võeti, nimelt ettenägematuteks vajadusteks. Me ei soovi, et see aasta lõpuks osaliselt või isegi täielikult ära söödaks.

Kolmandaks, me oleme kindlalt otsustanud teavitada komisjoni enne parlamendi suvevaheaega kavatsustest seoses pilootprojektide ja ettevalmistava tegevusega. Me ootame, et komisjon jätaks esialgses eelarveprojektis meile selle parlamentaarse instrumendi jaoks piisavalt manööverdamisruumi ja seda kõigi rubriikide osas.

Muidugi panime me tähele, et nad pole 2009. aasta poliitilise strateegia aastaaruande juurde lisatud tabelites kajastanud pilootprojekte ja ettevalmistavat tegevust.

Lõpuks, me oleme kindlalt otsustanud mitte väljuda finantsraamistiku raamidest, kuid oleme väga selgelt teadlikud piirangutest ja probleemidest ja seepärast loodame heale koostööle nõukogu ja komisjoniga.

ISTUNGIT JUHATAB: MANUEL ANTÓNIO DOS SANTOS
Asepresident

  Danuta Hübner, komisjoni liige. − Härra juhataja, soovin alustada sellest, et teatan pr Haugile ja teistele parlamendi liikmetele, et komisjon mitte ainult pole käesoleva resolutsiooniga tutvunud, vaid ka nõustub paljude selle seisukohtadega, mitte viimases järjekorras sellega, mis puudutab eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid.

Me hindame kõrgelt seda võimalust arvamuste vahetamiseks 2009. aasta eelarvemenetluse varases etapis. Samas vaimus jagan ka täielikult teie resolutsiooni projektis väljendatud seisukohta, et me peame hakkama mõtlema sellele, kuidas Lissaboni leping eelarvemenetlust mõjutab.

Komisjon on samuti pannud tähele parlamendi jätkuvat toetust tegevusepõhisele eelarvestamisele ja ettepanekut esitada ideed pilootprojektide ja ettevalmistava tegevuse osas enne suve. See kahtlemata parandab sujuva ja kiire rakendamise võimalust.

Komisjon hindab samuti seda, et parlament on üksikasjalikult läbi vaadanud 2009. aasta poliitilise strateegia aastaaruande, mille üle eelmise aasta märtsis intensiivselt diskuteeriti. Poliitilise strateegia aastaaruanne annab järjekindla lähtealuse esialgse eelarveprojekti koostamisele ning komisjoni õigusloometegevuse ja töö kavale, kuid ta ei määra kindlalt ette lõpptulemust, milles võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu prioriteete.

Just sellest lähtudes võtab komisjon vastu esialgse eelarveprojekti aastaks 2009. Poliitika arengu ja kavade rakendamise mõttes on 2009. aasta praeguse kavandamisperioodi kolmas aasta ja peaks endast kujutama konsolideerumise aastat. Seega pole komisjon poliitilise strateegia aastaaruandes välja pakkunud ühtegi suurt muudatust finantsplaneerimises. Siiski on komisjon teinud ettepaneku kolme peamise algatuse kohta, mille mõju 2009. aasta rahaliste vahendite jaotusele on piiratud.

Esiteks, meie välispiiride integreeritud haldamise poliitika osana suurendatakse eelarves Frontexi osa, nagu eelarvepädev institutsioon otsustas juba 2008. aastal. Teiseks, et jätkata nõukogu poolt 2007. aasta juunis vastu võetud ELi uue Kesk-Aasia strateegia elluviimist, teeb komisjon ettepaneku tõsta abi sellele piirkonnale ettepoole, aastasse 2009, jättes summad kogu perioodi kohta samaks. Kolmandaks, kooskõlas Bali teekaardiga on komisjon teinud ettepaneku suurendada toetust keskkonnale ja loodusressursside jätkusuutlikule haldamisele arengumaades. Neid ettepanekuid tehes on komisjon püüdnud hoolikalt piirata mõju olemasolevatele otsustusvahemikele ja teeb seda ka edaspidi, siis kui esitab oma esialgse eelarveprojekti.

Lõpetuseks rõhutan väga tähtsat asjaolu. 2008. aasta eelarvemenetluse käigus lepiti asutustega, nii täitevasutustega kui ka keskasutustega kokku mitmes ühisdeklaratsioonis, samuti üksikasjalikus teabes, mis peaks eelarvepädevale institutsioonile kättesaadav olema. Komisjon rakendab neid kokkuleppeid 2009. aasta eelarvemenetluse käigus ja olen kindel, et see võimaldab parlamendil saada kättesaadavatest vahenditest selgema pildi.

  László Surján, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (HU) Tänan esinemisvõimaluse eest, härra juhataja. Olen kindel, et Jutta Haugi raport saab parlamendi toetuse ja õnnitlen teda tema töö puhul. Sooviksin nüüd väljendada mõningaid mõtteid.

Esiteks seda, et parlament üritab seotud kätega kujundada eelarvet, mis vastaks uutele väljakutsetele. Me oleme neist just äsja kuulnud. Me toetame majanduskasvu ja töökohtade loomise suuremat osa, sest see on üks võtmetähtsusega elemente vähearenenud piirkondade arendamisel, või vähemalt peaks olema. Olen rõõmus, et komisjonil on selleks vaba kätepaar regionaalarengu eest vastutava esindaja näol.

Käesoleva raporti väga tähtis seisukoht on see, et Euroopa kodanikke tuleb teavitada sellest, kuidas nende raha kulutatakse ja kuidas me kavatseme nende raha kulutada, et luu niipalju väärtust kui võimalik.

Me ootame Lissaboni lepingu ratifitseerimist ja seega ei saa käituda nii, et aasta lõpus ühtäkki, ilmub ilmekalt väljendudes just nagu jänes kübarast võluväel leping, mis meie tööd reguleerib. Me peame ise selle nimel töötama. Euroopa Rahvapartei hääletab raporti poolt ja loodab, et muudatusettepanekuid toetatakse, eriti neid, mis käsitlevad väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid.

Ma siiski ei nõustu pr Haugiga selles, et peame läbirääkimisi õigeaegselt. Eelmine eelarve peab paigas olema ja me saame sellega nõustuda ainult siis, kui me mingi õnneliku juhuse läbi oleme eelnevalt palunud kulutusi, mida komisjon samuti toetab. Me peame asjakohaselt läbi mõtlema, kuidas me seda tulevikus teeme, nii et parlament saaks oma sõnumi varem komisjonile saata. Tänan tähelepanu eest.

  Göran Färm, fraktsiooni PSE nimel. – (SV) Härra juhataja, nagu pr Haug ütles, on see viimane eelarve, mis vana mudelit järgib, vähemalt kuni uus leping ratifitseeritakse, kuid see on ka eelarve, mis ettevalmistuseks pikemaajalisele eelarvereformile. Samas läheneb muidugi vahekokkuvõtte tegemise aeg. Seda arvestades on loomulik käsitleda eelarveküsimusi pikemas perspektiivis.

Me oleme arvamusel ja see on resolutsiooni tähtis seisukoht, et olulised uued poliitilised prioriteedid peavad ka eelarves kajastuma. Näiteks praegu on selgelt liiga vähe vahendeid rubriigi 1 all, kuhu kuulub säästev majanduskasv jne. ja rubriigis 4. Seepärast ootame vahekokkuvõtte ajaks komisjonilt julget ettepanekut, kuid me peame ka alustama sama vara kui järgmise aasta eelarve.

Peame tõstatama mõned eriti tähtsad küsimused. Esiteks pean silmas kliima- ja energiapoliitikat. Olen tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni eelarveraportöör ja meil on näiteks suur energiatehnoloogia strateegiline kava, SET-kava, meil on energiasäästu meetmed jne, mis kõik on eelarvevahenditega ebapiisavalt kaetud.

Teine asi, mida ma silmas pean, on rubriik 4, eriti kõik mis toimub Balkanil. Eelmisel aastal toimus meil suur arutelu Kosovo investeeringute teemal. Need investeeringud peavad jätkuma ja need peavad olema pikaajalised. Lisaks sellele peab see toimuma samal ajal kui leitakse lisatoetust, selleks et aidata Serbial ja Bosnial ELile läheneda.

Kolmas asi, millele sooviksime keskenduda, on eelarve kvaliteet. Näiteks on meil mõnikord olnud pisut liiga palju pilootprojekte ja ettevalmistavat tegevust. Nüüd peaksime rohkem keskenduma sellele, et tagada, et sedasorti meetmeid tõesti edukalt rakendatakse. Üks asi, mida ma siin silmas pean, on see, mille kohta ma ise olen ettepaneku teinud seoses kultuuripärandi kaitsmisega sõjast räsitud Balkanil. Peame nüüd tagama, et sellest tõesti saab alaline investeering.

Neljas probleemivaldkond, mida soovin käsitleda, on toidukriis. Me oleme nüüd olukorras, kus tõusvad toiduhinnad tõesti võivad ELi eelarvet mõjutada. Me ei tohi seda ignoreerida

Minu järeldus on, et muutuvas ühiskonnas peame me olema valmis ka ELi eelarvet muutma.

  Anne E. Jensen, fraktsiooni ALDE nimel. – (DA) Härra juhataja, nagu paljud on öelnud, on 2009. aasta ELile mitmes mõttes põnev aasta. Euroopa Parlamendi valimised ja uue komisjoni ametissemääramine koos Lissaboni lepingu oodatava jõustumisega teevad praktilise töö 2009. aasta eelarve kallal päris raskeks. Seepärast oleme me otsustanud lubada selle aasta eelarvel muutuda uute eeskirjade üldiseks katsetuseks, nii et me saaksime kogemusi omandada. Tulevikus peaksime me eelarveprotsessiga varem alustama ning tehnilisi komisjone paremini kaasama. Lisaks sooviksin tänada raportööri, pr Haugi tema suurepäraste algatuste eest sellega seoses.

Täna arutame me esimesi avaldusi ELi 2009. aasta eelarve kohta. Muidugi on tähtis, et poliitiliste prioriteetide vahel oleks selge seos, nii enne kui pärast nende rakendamist komisjoni seadusandliku tegevuse aastakavas, nii et ELi eelarve oleks integreeritud poliitikadokument. Siin oleme me probleemi ees, sest mitmeaastane finantsraamistik on paljudes punktides liiga piiratud. ELil on nüüd ühine energia- ja kliimapoliitika, kuid seda poliitikat ei toeta ühine rahastamine. Eelarve osa, millest rahastatakse uuringuid, innovatsiooni, haridust ja transporti, on selgelt ebapiisav. Sarnaselt on ka õigus ja asüülipoliitika ning kultuuri- ja tervishoiupoliitika raamistik liiga piiratud. Lisaks on ELi välispoliitika krooniliselt alarahastatud – prioriteedid nagu Kosovo ja Palestiina annavad aimu raskustest, mis meie ees seisavad. Seepärast on tähtis, et me praegu arutaksime tulevast eelarve vahekokkuvõtet, tagamaks, et EL suudab jätkata tähtsate poliitiliste prioriteetide rahastamist pärast 2009. aastat. Raamistiku piires vajame me paindlikkust ja paremaid võimalusi prioriteetide nihutamiseks.

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, volinik, fraktsiooni UEN nimel, soovin 2009. aasta eelarve prioriteete käitlevas arutelus juhtida teie tähelepanu järgmistele asjaoludele.

Esiteks, kui kõik liikmesriigid Lissaboni lepingu ratifitseerivad, siis antakse 2009. aastal volitused liikmesriikidelt üle ELile, tekitades Euroopa Liidule uued vastutusvaldkonnad. Sellel on minu arvates oluline mõju liidu eelarvekuludele.

Teine, ekspertide ennustuste kohaselt saab 2009. aastast väga tõenäoliselt viies järjestikune aasta, mil on toimunud toiduainete hindade järjekindel kasv. See suurendab sotsiaalseid probleeme vaesemates liikmesriikides ja samuti riikides, millele Euroopa Liit annab toiduabi. Liidu 2009. aasta eelarves tuleks ette näha rohkem toetust nii põllumajanduslikule tootmisele Euroopas kui ka liidu põllumajandustoodangu ekspordile.

Lõpuks, minu kolmas seisukoht käsitleb kliimamuutuse vältimist, mis on üks 2009. aasta eelarveprioriteete. See asetab liikmesriikide majandusele lisakoormuse, kahjuks kompenseerimata kuidagi viivitust nende arengus. See asetab uued liikmesriigid eriti raskesse olukorda ja võib neis riikides viia tõsiste ja kahjulike majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedeni.

  Esko Seppänen, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FI) Härra juhataja, volinik, raportöör pr Haug näitab oma töös üles tohutuid tehnilisi oskusi ja professionaalsust. Meie fraktsioon toetab raporti üleskutset liidusisesele solidaarsusele ja tasakaalustatud regionaalarengule ning soovib eelarve suuremat läbipaistvust ja selgust.

On tähtis pöörata 2009. aastal tähelepanu tulevaste aastate eelarveraamistiku vahekokkuvõttele, ehkki uute läbirääkimiste tulemus ei mõjuta veel järgmise aasta eelarvet. Meie fraktsioon on alati märkinud, et liidu eelarves puuduvad vahendid ELi sotsiaalse mõõtme ülesehitamiseks. See on üks põhjuseid, miks me ei saanud detsembris nõustuda lõpliku eelarveprojekti ettepanekutega.

Samuti on meie fraktsioon arvamusel, et kui Lissaboni leping vastu võetakse, jätkub liidu militariseerumise suundumus. See lisab liidu tööle uued elemendid: julgeoleku- ja kaitsepoliitika ja alalise struktuurilise koostöö. Me näeme, kuidas nõukogu pidevalt pakub välja uusi assigneeringuid liidu eelarves ja kuidas parlament on valmis nendega nõustuma. Katse lisada Ateena rahastamismehhanism ühisesse eelarvesse on järeldus, millele jõutakse, kui vaadatakse otsusekindlust millega nõukogu liigub liidu militariseerimise suunas ja nõukogu pidevaid nõudmisi sõjaliste assigneeringute suurendamiseks.

Me märgime ka, et järgmise aasta eelarve ei sisalda selget eelarvepoliitikat kulude osas, mida liit kannab Kosovoga seoses ja kuidas neid rahastatakse. Mõnesid liikmesriike ootavad ettenägematud kulud. Seda rahvusel põhineva ühenduse riikliku sõltumatuse edendamiseks, mis on Euroopa kontekstis unikaalne.

  Margaritis Schinas (PPE-DE) . – (EL) Härra juhataja, õnnistame täna sisse 2009. aasta eelarvet, koos selle paljude erijoontega. See on praeguse parlamendi ametiaja ja Barroso komisjoni viimane eelarve. Väga tõenäoliselt on see esimene eelarve, mis langeb praeguse ja uue õigusliku raamistiku vahele. Selle eelarve alus on Lissaboni leping ja nagu teate, kaasab see Euroopa Parlamendi paljudesse olulistesse vastutusvaldkondadesse.

Kui on palju vastutusvaldkondi, siis on samuti tavaliselt palju kohustusi. Sellega seoses sooviksin 2009. aasta eelarve osas esile tõsta nelja momenti. Esiteks, eelarve peab looma ühenduse lisaväärtust ja mitte lihtsalt jätma mulje ajastu lõpust. Ka mina tervitan seda, mida volinik ütles. Näiteks Frontexi tugevdamine on kvalitatiivne element, et mis näitab, et isegi viieaastase tsükli viimasel aastal suudavad komisjon ja parlament võtta vastu uusi väljakutseid.

Minu teine seisukoht on see, et see peab olema arendav eelarve, mitte eelarve, millest rahastatakse mikroprogramme ja tagasihoidlikke prioriteete. Meid ümbritseva üldise majanduskriisi atmosfääris peame me keskenduma probleemidele, mis vajavad arendavaid lahendusi.

Kolmandaks soovin öelda, et iga uus poliitiline prioriteet nõuab ka uusi rahastamisvõimalusi. Lihtsalt öeldes, uued eesmärgid tähendavad uut raha.

Lõpuks, kuna 2009 on valimiste aasta, siis pöördun ma komisjoni poole. Kui te meile esialgse eelarveprojekti esitate, siis palun tehke seda lihtsalt ja arusaadavalt. On aeg, et Euroopa kodanikud võiksid paremini mõista eelarvet, mis nende kohta käib.

  Costas Botopoulos (PSE) . – (EL) Härra juhataja, daamid ja härrad, tänane debatt Haugi raporti kohta kujutab endast minu arvates esimest põhimõttelist sammu eelarvemenetluse politiseerimise suunas. Ühel või teisel moel saab aastast 2009 väga täielik poliitika-aasta Euroopa ja meie parlamendi jaoks: toimuvad parlamendivalimised, ma loodan, et kehtima hakkab uus Lissaboni leping ja parlamendis jõustuvad päris mitmed muudatused. Kõigi nende muutuste keskel muutub eelarve väga oluliselt. See on see, mida selles raportis poliitilises mõttes ette valmistatakse.

Lubage mul keskenduda neljale tähtsale punktile menetluses ja raportis. Esiteks on tähtis varakult reageerida, et uueks olukorraks valmis olla. Järgmine eelarve, mis, nagu me kõik oleme öelnud, on esimene, mis valmib uue menetluse järgi, peab põhinema juba sätestatud alustel, selleks et ta võiks asjakohaselt toimida.

Sooviksin rõhutada teist punkti, sest Euroopa Parlamendi sotsialistide fraktsioon on seda mitu aastat nõudnud: menetluse avamine teistele komisjonidele. Siin on raportööri algatus väga tähtis. Me oleme poliitika prioriteete arutanud mitte ainult eelarvekomisjoni, vaid ka teiste komisjonidega.

Kolmandaks, me peame nii käesoleval aastal kui ka tulevikus püüdma kajastada parlamendi poliitilisi prioriteete vastavalt sellele, mida eelarve ütleb. Siin ma usun on põhiküsimusteks meile kõigile olulised teemad nagu vaesus, põllumajandus, arendustegevus ja tehnoloogia.

Neljandaks ja lõpuks, ja ma kohe lõpetan, härra juhataja, on pilootprogrammide tähtsus. Need annavad meile elutähtsa vaate sellele, mis järgmistel aastatel ELis toimuma hakkab.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL) . – (PT) Härra juhataja, tähtsate 2009. aasta eelarvet mõjutavate aspektide seas on ühenduse eelarve planeeritud läbivaatamine. Selle läbivaatamise täpne vorm pole siiski veel määratletud, kuid meile teeb muret, et mõne eesmärgi läbivaatamise kohta on juba märku antud.

Lisaks sellele, arvestades komisjoni ja nõukogu vastuvõetud juhiseid, on selge, et kordub see, mis toimus 2007. ja 2008. aastal, nimelt, et kulutused jäävad taaskord alla mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud piiridele, mis ise on juba ebapiisavad, et rahuldada Euroopa Liidu tõelise sotsiaalse ühtekuuluvuse vajadusi. Lisaks koguneb märke selle kohta, et sotsiaalse ühtekuuluvuse kuluassigneeringuid ei kasutata. Samal ajal suureneb ELi välistegevuse osa, nimelt, sekkumine sõjatandritel, millele meie oleme vastu.

Lühidalt, ebapiisavalt vahendeid prioriteetidele, millega me nõustume ja rohkem vahendeid neile, millega me ei nõustu.

  Reimer Böge (PPE-DE) . – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, soovin alustada tugeva toetusavaldusega raportöörile ja samuti pöördumisega parlamendi erikomisjonide poole, et nad tõesti keskenduksid Euroopa lisaväärtust andvatele projektidele kui asi jõuab selleni, millest ma loodan saab pilootprojektide ja ettevalmistava tegevuse kiire hindamine.

Komisjoni ja nõukogu poole pöördudes lubage mul lisada, et arutelu käigus soovime me lõpuks vastust küsimusele, kuidas saame me lõpuks taastada meie mitu aastat kroonilise alarahastamise all kannatanud välis- ja julgeolekupoliitika tervise, selleks et lõpetada iga-aastased vaidlused teemal, millest pole kellelegi kasu ning mis ka komisjoni ja nõukogu kahjustavad.

Volinik ütles, et tema reaktsioon Bali tulemusele kajastub esialgses eelarveprojektis, koos uue Aasia strateegia sõnastusega. Kuid sooviksin teada, millal kavatseb komisjon esitada ettepanekud reformilepingu eelarvemõju kohta kuni aastani 2013. Või peaksime me ootama järgmist finantsplaneerimise perioodi? Lõppude lõpuks, meile teevad siin eriti muret sisserändepoliitika, kliimamuutuse, energiapoliitika, õigusalase koostöö ja välis- ja julgeolekupoliitika uued aspektid. Neil teemadel pole me midagi kuulnud.

Lubage lisada, et käesoleva eelarvemenetluse osana peame me looma raamistiku uue lepingu rakendamiseks pärast selle ratifitseerimist, mis tähendab, et me peame – liikudes edasi asjakohase ettevaatlikkuse ja tundlikkusega – arvestama vajadust kohandada kokkuleppeid nii ratifitseerimisprotsessi kui õigusliku aluse osas. See on väga tähtis. Siin on kolm aspekti. Kus on vaja esialgseid kokkuleppeid, et tagada asjakohane üleminek vanalt lepingult uuele? Kus on vaja üleminekukokkuleppeid õiguskindluse tagamiseks? Ja kus on vaja natuke rohkem aega, et käivitada järgmised kokkulepped lähtuvalt vajalikust õigusloomest?

Soovin tulevasele Prantsuse presidentuurile täiesti selgeks teha, et mis tahes kokkulepped, millele me kõnealuses kolmes aspektis jõuda võime, sõltuvad tulemustest ja me peame säilitama teatud paindlikkuse nii et me algusest peale kõike kohe betooni ei vala nii et pärast on seda jälle vaja suruõhuhaamriga purustada.

  Jan Mulder (ALDE) . – (NL) Härra juhataja, esiteks tahan soovida Jutta Haugile jõudu selles tähtsas töös, mille ta teist korda ette on võtnud. Tegelikult on aasta 2008 ju väga tähtis aasta, mitte ainult sellepärast, et peame koostama tavapärase eelarve aastaks 2009 – vaid nagu paljud esinejad märkisid – ka seepärast, et peame välja töötama menetluse 2010. aasta eelarve osas kokkuleppele jõudmiseks kooskõlas uue lepinguga. See aasta on aeg, et näidata täpselt, mida parlament suudab ja mida ta ei suuda.

Endiselt puudub märkimisväärses osas selgus põllumajanduse suhtes. Aluslepingu hoolikal lugemisel näib, et nõukogu saab nüüd hindu ja kvoote ühepoolselt määrata. Kuidas sobib see kokku meie uute eelarvevolitustega põllumajanduse II kategooria osas? Me peaksime saama võrdsed volitused. Selle selgeks tegemine peab olema prioriteet. Toidu ja energiapoliitika jäävad tähtsale kohale ja võib-olla saame me lahendada selle 5% otsustusruumiga, mis meile institutsioonidevahelise kokkuleppega on jäetud. Kutsun komisjoni tungivalt üles sellele mõtlema.

  Ville Itälä (PPE-DE) . – (FI) Härra juhataja, volinik, sooviksin tänada raportööri pr Haugi tema suurepärase töö ja koostöö eest. Ta tõepoolest näitab üles professionaalsust ja kui see koostöö jätkub, siis selles tähtsas etapis võib aasta lõpul kindlasti oodata eelarve osas head lõpptulemust.

Kas meie eelarve on piisavalt läbipaistev, et võita rahva usaldus 2009. aasta valimistel? Samal ajal valmistume me siiski lissabonijärgseks ajaks ja eriti käib see välispoliitika kohta näiteks, ja me peame ennast ette valmistama ajaks kui parlament samuti näitab, et tahab sellele uuele välispoliitilisele lähenemisele kaasa aidata.

Soovin öelda midagi tähtsat, nüüd kui seda eelarvet veel kavandatakse. Ma loodan, et komisjon esitab algatuse, mida raportöör saab seejärel edasi arendada. See on seotud Läänemere strateegiaga. Olen kuulnud et komisjon sellise strateegia kallal töötab ja samuti olen kuulnud, et Rootsi, kui ta lõpuks eesistujariigiks saab, kavatseb teha Läänemere strateegiast tähtsa prioriteedi.

See strateegia muutub tähtsusetuks, kui selle taga puudub raha. Praegu võib meil olla palju erinevaid pilootprojekte siin ja seal. Kogu see Balti poliitika on kokku lapitud nii finantsiliselt kui poliitiliselt. Seetõttu vajame me eraldi rubriiki pealkirjaga „Läänemere strateegia” nii et saaksime rakendada õiget keskkonnapoliitikat, õiget transpordipoliitikat ja isegi õiget energiapoliitikat, sest nagu me teame hakkab läbi Läänemere kulgema Venemaa ja Saksamaa vaheline gaasijuhe. Seetõttu vajame me seda algatust ja ma loodan, et komisjon näitab sel puhul üles algatusvõimet.

  Valdis Dombrovskis (PPE-DE) . – (LV) Härra juhataja, daamid ja härrad, protseduurisisesest seisukohast võib ELi 2009. aasta eelarvet pidada ettevalmistuseks kahes tähtsas küsimuses. Esiteks, Lissaboni lepingu ratifitseerimisega on ELi eelarvemenetlus oluliselt muutunud ja me peame tegema vajalikud ettevalmistused selleks et tagada selgus ja edukas töö Euroopa Liidu 2010. aasta eelarve kallal. Teiseks peame kiirendama ELi eelarve läbivaatamist, sh küsimused seoses ühise põllumajanduspoliitika reformi ja Ühendkuningriigi tagasimaksega, selleks, et tagada edukas finantsperspektiivi vahearuanne. Euroopa Komisjoni 2009. aastaks sätestatud poliitilised prioriteedid: majanduskasvu ja tööhõive edendamine, kliimamuutusega võitlemine ja säästva arengu tugevdamine – tuleb heaks kiita, kuid neid tuleb rakendada selleks vajaliku toetusega ELi eelarvest. Kahjuks tähendab eelarve piiratud ulatus finantsraamistikus sätestatud ülempiiri raames seda, et uute prioriteetide rahastamiseks vajalikke ressursse tuleb otsida olemasoleva eelarve piires ja me peame vahendeid ümber jaotama. On võimalik, et me peame muutma konkreetsete ELi eelarve ressursside saamise piiranguid. Näiteks praegu struktuurifondidele kehtiv piirang, et ainult 3% asjaomaste tegevusprogrammide vahenditest võib suunata energiasäästu meetmetele, ei võimalda uutel liikmesriikidel oma prioriteete läbi vaadata, selleks et saada struktuurifondide vahendeid vastavalt Euroopa energiastrateegia ja kliimamuutuse uutele prioriteetidele. Tänan tähelepanu eest.

  Ingeborg Gräßle (PPE-DE) . – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, soovin esitada oma seisukoha kahes tähtsas punktis, nimelt raportööri kriitika selle kohta, et ELi eelarve koostamine pole läbipaistev ja komisjoni personalipoliitika.

Eelarveraportöörina palun komisjonil eelarve läbipaistvuse teemaga tegeleda ja esitada ettepanekud järgmiseks planeeritud eelarvesüsteemi reformiks. Tegelikult eelarves sisalduv teave on absoluutselt ebapiisav ja need arvude read on tegelikult meile täiesti kasutud. Seni on komisjon produtseerinud hulgaliselt kaasdokumente, mis eelarvet ennast ainult devalveerib. Miks mitte kohe lisada eelarvesse rohkem teavet, mis kaotaks vajaduse mõne raporti järele, mille koostamist on palutud ja meeldiks nii komisjonile kui ka parlamendile. Kavatsen teha tööd nende järgmise eelarvereformi alustega ja paluksin kolleege, isegi juba nüüd toetada ettevalmistavat tegevust, sest sooviksin, et sel teemal viidaks läbi mitu uuringut.

Minu teine seisukoht on järgmine: oma detsembris vastuvõetud resolutsioonis 2007. aasta eelarve kohta kutsus parlament üles koostama aruannet personalivaliku kohta 30. aprilliks 2008. Eeldan, et me saame selle aruande mõne päeva jooksul. Personalivalikust, millele parlament üles kutsus, on nüüd saanud üheks Barroso komisjoni suutest edulugudest. Komisjoni president esitleb ennast reformaatorina, kuid sellisena võetakse teda ka tulevikus ainult siis, kui ta teeb sõelumisest järeldused enne praeguse komisjoni volituste lõppu. See tähendab, et ta peab kriitiliselt uurima detsentraliseerimist ja alustama selles suunas liikumist.

Ta ei võlgne seda mitte ainult maksumaksjatele ja parlamendile, vaid ka oma personalile, kes praegu raiskab liiga palju oma aega ja oskusi majasisesele administreerimisele ja bürokraatiale. Komisjon võlgneb seda ka iseendale, arvestades ELi ees seisvaid väljakutseid ja tähtsaid haldusülesandeid, millega ta tegeleb, usume me, et – pidades silmas ka 2009. aasta eelarvet, mis nagu teate, ei näe ette ühtegi uut punkti – et ta saab olla nende ülesannete täitmisel edukas ainult siis, kui ta samal ajal rakendab asjakohaseid meetmeid ja muutusi administratsiooni sees.

  Péter Olajos (PPE-DE) . – (HU) Tänan, härra juhataja. Ühena neist, kes 2009. aasta eelarvet koostasid, sooviksin tänada Jutta Haugi ja László Surjáni nende tugeva ettevalmistava töö eest. Hea lõpptulemuse saavutamiseks pidime oma töös olema distsiplineeritud ja ühtsed, sest tihti tuli meil uurida uusi teid. Ja me võime olla päris kindlad keskkonnakaitseküsimustega arvestamises teada-tuntud poliitilise aastastrateegia osades. Tervitan kõiki kolme komisjoni algatust. Kesk-Aasia delegatsiooni liikmena tervitan ma eriti Euroopa Liidu uut Kesk-Aasia strateegiat ja suuremat toetust sellele. Samuti tervitan komisjoni kavatsust edendada arengumaades säästva arengu praktikat, eriti bioloogilise mitmekesisuse ja energeetika valdkonnas. See pole vaid meie moraalne kohustus. See on meie endi huvides. Olen kindel, et koos kolleegidega suudame esitada toetuseks palju uurimisprojekte, sest just seda meie kodanikud ootavad. Tänan.

  Danuta Hübner, komisjoni liige. − Härra juhataja, sooviksin veelkord tänada pr Haugi tema raporti ja samuti kõiki esinejaid nende märkuste eest: mitte ainult nende eest, mis puudutasid 2009. aasta eelarvet, vaid ka neid, mis vaatasid 2009. aastast kaugemale, mis on väga kasulik poliitiliste prioriteeti kaalumise ja tulevase eelarvereformi seisukohalt.

Läänemere strateegia osas sooviksin vastata kahele väga konkreetsele küsimusele, mis esitati. Esiteks Läänemere strateegia kohta: komisjon töötab selle kallal ja mul on rõõm juhtida asjaomase strateegiaga seotud talitustevahelist tööd. Nähakse ette, et see on Rootsi eesistumisel päevakorras, mis tähendab 2009. aasta teist poolt. Siiski oleme me konsultatsioonide ja piirkonna olukorraga tutvumise etapis ja kaalume strateegia jaoks ideid. Mis tahes mõjust eelarvele on täna veel kaugelt liiga vara rääkida.

Seoses uue aluslepingu ja selle mõjuga poliitilistele prioriteetidele on üks küsimus Lissaboni lepingu mõju institutsioonilistele muutustele ja uutele õiguslikele raamistikele.

Teine asi on poliitiline päevakord ja nagu teate, tegelevad nii nõukogu kui komisjon praegu mõtlemise ja väga konkreetse tööga, enamasti õiguslike raamistike ja uute institutsiooniliste väljakutsete alal. Siiski tuleneb poliitilise päevakorra üle järelemõtlemine ka, nagu teate, nõudest vaadata läbi eelarve. Ma usun, et aasta lõpupoole – või päris 2009. aasta alguses – esitab komisjon uue poliitilise päevakorra ja ainult siis on võimalik kaaluda mõju eelarvele ja ning selles osas mõistlikult asjakohase vastutustundega tegutseda.

Läbipaistvuse osas olen võtnud arvesse kõiki teie seisukohti sõelumiste tulemuste kohta ja edastan need eriti volinik Grybauskaitele, kuid ma arvan, kogu kolleegiumile ja sooviksin kinnitada seda, mida te just ütlesite.

Seoses 2009. aastaga saan mina niimoodi aru, et me oleme nüüd teadlikud juhistest mida väljendasid eelarvepädevate institutsioonide mõlemad harud. Esialgne eelarveprojekt põhineb kindlatel hinnangutel vajaduse kohta saavutada kõik kõnealused prioriteedid, mille suhtes on juba kokku lepitud ja mis meid ees ootavad. Kahtlemata vajab komisjon nende tulemuste saavutamiseks pidevat head koostööd teiega. Sooviksin samuti öelda, et hea koostöö on elutähtis ka pikaajaliste väljakutsete, nii institutsiooniliste kui poliitiliste, kontekstis. Tänan teid väga arutelu eest.

  Jutta Haug, raportöör. − (DE) Härra juhataja, ma tänan kõiki arutelu sõnavõtjaid. Olen muidugi samuti tänulik kõigi heade soovide ja kiituse eest, mis mulle osaks on saanud. Lubage mul tänada ka volinikku.

Kui olen õigesti aru saanud, siis toetab komisjon meid kõiges ja lubab esialgset eelarveprojekti, milles arvestatakse kõigega, millega me soovime, et arvestataks. Oleme taaskord selgelt esitanud oma prioriteedid. Neid pole vähe ja samuti pole nad just väikesed: kliimamuutusega võitlemine, majanduskasvu ja töökohtade loomine, sotsiaalne Euroopa, uuringud, koolitus, haridus, abi maailma kõige vaesematele riikidele, meie ülesannete täitmine maailmas. Tegelikult pole lihtne seda kõike rahastada.

Soovin, et nõukogu oleks kuulanud, sest siis oleksid nad näinud, et – jumal tänatud! – kõik või vähemalt peaaegu kõik parlamendi fraktsioonid on siin ühel meelel. Selle eest tänan soojalt kõiki asjaosalisi.

  Reimer Böge (PPE-DE) . – (DE) Härra juhataja, volinik Hübner just ütles, et komisjon ja nõukogu mõlemad juba töötavad Lissaboni lepingu ülevõtmisega seonduva kallal. See on suurepärane! Siiski sooviksin eelarvekomisjoni esimehena – usun, et kõigi kolleegide nimel – nõuda, et parlamenti koheldaks võrdsena ja mitte teisejärgulise institutsioonina, sh dokumentide ja elektrooniliste dokumentide edastamisel kõige kohta, mida on vaja läbi järgnevatel kuudel arutada ja mille üle läbi rääkida. Kui me selles kindlad olla ei saa, siis ootavad meid menetluse lõpuks aasta lõpul suured probleemid.

Komisjoni ja nõukogu huvides on tagada täiesti võrdne kohtlemine ka teavitamispoliitikas, seoses dokumentide ja arutluse all olevate küsimustega.

  Danuta Hübner, komisjoni liige. − Härra juhataja, sooviksin lihtsalt öelda väga selgelt, et ma ei suuda ette kujutada, et need kolm institutsiooni ei töötaks koos. Ma eeldan, et sama kehtib ka parlamendi koostöö suhtes komisjoni ja nõukoguga.

See on meie ühine alusleping, meie ühine saavutus ja meie ühine ülesanne. Võin ainult teie sõnad president Barrosole edasi anda, kuid olen kindel, et kõik on sellest vastutusest täiesti teadlikud.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub teisipäeval, 22. aprillil 2008.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Lissaboni leping, mis jõustub järgmise aasta 1. jaanuaril, suurendab seninägematult parlamendi eesõigusi. Enne käesoleva aasta lõppu tuleb meil allkirjastada institutsioonidevaheline kokkulepe arvestades seejuures kaasotsustuse ulatust ja kohustuslike ja mittekohustuslike kulutuste vahelise vahetegemise lõppu.

Sellega seoses peaksime me rõhutama, et oleme kindlalt otsustanud ajada oma asja finantsraamistiku 2007–2013 vaheläbirääkimistel ja poliitika ümberorienteerimise kaudu, mida me soovime saavutada, tuginedes eelarvele, mis on täielikult kooskõlas meie sihtidega ja ei kahjusta solidaarsuse põhimõtteid, mida me kalliks peame. Ehkki me peame alati mõtlema sellele, kuidas poliitikat tõhusamaks muuta, peame olema valvsad mis tahes võimalike katsete suhtes ÜPP ja regionaalpoliitika taasriigistamiseks.

Samuti on tähtis, et suudaksime soodustada uue ja kasuliku poliitika tekkimist eelarveinstrumentide kaudu, mis on parlamendi käsutuses paindlikkusinstrumendi, pilootprojektide ja ettevalmistava tegevuse kujul.

Lisaks peab Euroopa Komisjon parandama eelarve läbipaistvust, nii et meil oleks võimalik avaliku sektori vahendite kasutamist asjakohaselt jälgida.

  Gábor Harangozó (PSE), kirjalikult. – Me peame valmistuma 2009. aastal seoses Lissaboni lepingu jõustumise ja Euroopa valimistega toimuvateks muutusteks, sest nende mõju eelarvele on suur. Uuel valitud parlamendil ja ametissemääratud komisjonil tuleb saada hakkama uue eelarvemenetlusega.

Seepärast on vajalik esitada 2009. aastaks läbipaistev ja teostatav eelarveraamistik ja prioriteedid. Muude elementide seas on oluline tagada, et eelarve vastab prioriteetidele piisavate vahenditega. Sellega seoses on mul heameel märkida, et raportöör, pr HAUG, rõhutab solidaarsuse põhimõtte tähtsust ühena Euroopa poliitika nurgakividest, eriti seoses ühtekuuluvuse ja struktuuripoliitikaga.

Nüüd, kui meid ootavad uued väljakutsed ja uus institutsioonidevaheline tasakaal institutsioonilises kolmnurgas on veelgi tähtsam tagada kooskõla poliitiliste prioriteetide ja kasutatavate rahaliste vahendite vahel. Kasvab mure selle üle, et prioriteetide nihutamine konkurentsivõime, kliimamuutuse või säästva arengu suunas toimub muude prioriteetide eelarvete kulul. Uute prioriteetide lisamine tulevikus ei tohiks mingil juhul kahjustada teiste poliitilised prioriteetide eesmärkide, näiteks solidaarsuse, saavutamist.

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Sooviksin rõhutada teatud aspekte seoses raporti artikliga, milles kinnitatakse solidaarsuse põhimõtte tähtsust.

Ühtekuuluvuspoliitika saab jätkuvalt ühe kolmandiku Euroopa Liidu aastaeelarvest. Siiski ei saa me ignoreerida asjaolu, et see valdkond on järjest oma tähtsust kaotanud, võrreldes kasvuga, mis on toimunud majanduskasvu ja tööhõivet soodustava konkurentsivõimepoliitika valdkonnas. Näiteks võrreldes 2007. aastaga on eelarvereal 1a – konkurentsivõime – toimunud kasv 18,4%, samas kui real 1b – mis hõlmab ühtekuuluvuse valdkonda – on kasv ainult 3,1.

Lisaks sellele peaksime me kaaluma Lissaboni lepingu rakendamise mõju ühtekuuluvuspoliitikale. Struktuurifondid – mis on praegu mittekohustuslik kulu ja mille kohta parlamendil on eelarvemenetluses viimane sõna – hakkavad sõltuma ministrite nõukogu ja parlamendi ühisest otsusest. Siiski on teada, et igal aastal teostab nõukogu olulisi vähendusi Euroopa summades, mis on ette nähtud ühtekuuluvuspoliitikale.

Seetõttu usun, et on väga tähtis saavutada Lissaboni strateegia eesmärgid, jätmata siiski tähelepanuta erinevusi, mis Euroopa piirkondade vahel eksisteerivad.

15. Kuulamine totalitaarsete režiimide sooritatud genotsiidi-, inimsusevastaste ja sõjakuritegude teemal (8. aprill 2008) (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine punkt on komisjoni avaldus totalitaarsete režiimide genotsiidikuritegude, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude kohta.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, selleks et reageerida parlamendi õigusega tõstatatud muredele, sooviksin teid informeerida totalitaarsete režiimide kuritegude teemalisest kuulamisest.

8. aprillil 2008 korraldasid komisjon ja eesistujariik Sloveenia kuulamise totalitaarsete režiimide kuritegude teemal. Sellist kuulamist palus 2007. aasta aprillis nõukogu läbirääkimiste käigus, mis puudutasid raamotsust rassismi ja ksenofoobiaga võitlemise kohta. Kuulamise eesmärgiks oli paremini mõista, kuidas liikmesriigid on toime tulnud totalitaarsete režiimide kuritegude pärandiga, samuti meetodeid ja praktikat, mida selle ülesandega tegelemiseks rakendatud on.

Kuulamisel keskenduti kahele põhiteemale: totalitaarsete režiimide kuritegude tunnistamine ja leppimine. Arvestades küsimuse tundlikku iseloomu ja selleks et vältida selle ärakasutamist mis tahes viisil, taotles komisjon, et see arutelu oleks eelkõige arutelu erineva taustaga sõltumatute ekspertide ja akadeemikute vahel, kes jäävad kindlaks teaduslikult põhjendatud lähenemisele. Osalema kutsuti liikmesriigid nagu ka Euroopa Parlamendi liikmed ja olen rõõmus, et paljudele Euroopa Parlamendi liikmetele anti võimalus arutelul osaleda. Kuulamine soosis konstruktiivset ja rahulikku arutelu. Üldiselt kerkis arutelu käigus neli teemat, mis on komisjonile eriti olulised.

Esiteks tundub, et vanadele liikmesriikidele tuleks rohkem tutvustada uute liikmesriikide traagilist minevikku. Selle vähest tunnistamist peaks hoolikalt käsitlema, vältimaks liidu lõhenemist sellises tõsises küsimuses, küsimuses, mis tegelikult peaks meid ühendama.

Teiseks ilmnes arutelul, et tõe kindlakstegemine on leppimise eeltingimus. Euroopa integratsiooniprotsessi läbiv leppimise vaim on praegu tähtsam kui kunagi varem. Kuulamisel käsitletud mitmesugused leppimise kogemused näitasid, kui keeruline see ülesanne on, kuid ka seda, et on põhjust olla optimistlik. Nad näitasid, et tõelise leppimise saavutamisel on põhiõiguste austamine keskse tähtsusega tegur.

Kolmandaks, tunnistamise ja leppimise küsimusega tegelemiseks on palju erinevaid viise. Puudub üks kõigile sobiv mudel ja iga liikmesriik peab leidma just oma olukorrale kõige paremini sobiva.

Lõpuks selgus arutelust, et Euroopa institutsioone kutsutakse üles nende küsimustega terviklikumalt tegelema. Kuulamisel esitas rühm osalejaid dokumendi, milles sisaldus palju ettepanekuid tegutsemiseks. Komisjon on võtnud teadmiseks üleskutse Euroopa suuremale kaasatusele neis küsimustes; siiski tuleb rõhutada, et on iga liikmesriigi asi leida oma tee selles, kuidas neid kuritegusid meenutada ja nende teemadega tegeleda. Euroopa Liit ei saa liikmesriike selle ülesande täitmisel asendada. Euroopa Liidul on selles valdkonnas tegutsemiseks väga vähe volitusi. Liidu roll on protsessi soodustada, julgustades mõttevahetust, kindlustades kogemuste ja parimate tavade jagamist ning tuues kokku erinevaid osalisi.

Kogu kuulamisel saadud teave vajab nüüd analüüsimist; siiski sooviksin veelkord kinnitada komisjoni otsustavust jätkata nõukogu 2007. aasta aprilli deklaratsiooniga käivitatud protsessi. Komisjon peab nõukogule aru andma kaks aastat pärast rassismi ja ksenofoobiaga võitlemist käsitleva raamotsuse jõustumist, pärast mida on võimalik pidada poliitilist debatti.

Vahepeal kavatseb eesistujariik Sloveenia avaldada kuulamise käigus saadud materjalid. Komisjon omalt poolt kavatseb algatada uuringu, et saada faktiline ülevaade mitmesugustest meetoditest, õigusaktidest ja praktikast, mida liikmesriikides kasutatakse totalitaarsete režiimide kuritegude mälestuse jäädvustamisel.

Seoses hariduslike ja kodanikutunde aspektide tähtsusega kaalub komisjon ka seda, kuidas olemasolevaid ühenduse programme saab edaspidi kasutada teadlikkuse tõstmiseks neis küsimustes kogu Euroopas.

Lõpuks tahan öelda, et tähtis on edendada neis küsimustes objektiivset ja rahulikku arutelu ja liikuda edasi järk-järgult, liidu volituste piires. Komisjon loomulikult on valmis selles protsessis täiel määral osalema.

  Vytautas Landsbergis, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Härra juhataja, rääkides, arutledes ja lähenedes ühisele seisukohale totalitaarsete režiimide kuritegude hindamise küsimuses Euroopas on kiirema moraalse ja õigusliku edu saavutamise teel üks väga ilmne takistus.

See peamine takistus on praeguse Venemaa valitsuse raskestimõistetav seisukoht. Mis puutub NSVLi stalinistlikus minevikus sooritatud kuritegudesse, siis selle asemel, et distantseerida end jõhkrate inimsusevastaste kuritegude, sõjakuritegude ja muu halva asjakohase hukkamõistmisega, ei järgi Venemaa valitsev eliit natsismivaba Saksamaa head eeskuju.

Ei, nõukogude füürerit, Stalinit kiidetakse ja tema ja tema kaaskonna kuritegusid eitatakse või vähendatakse ning ohvreid alandatakse ja mõnitatakse. See imelik poliitiline käitumine, nii kahjulik Venemaale endale, ei saa välja tuua tõde tegude kohta, kuid mõjutab jätkuvalt halvasti meie Euroopa standardeid ja hinnangute ausust.

Me peaks mõistma, kuidas selline silmakirjalikkus ja topeltstandardid on kasulikud mitmesugustele uusnatsidele, jne. Kui keegi ütleb: „hästi, enne kui ametlik Venemaa meelt muudab, peame me enda oma külmutama ja järgima Kremli maailmavaadet või lükkama edasi oma hinnangud ja otsused”, siis on see täiesti ja sügavalt ekslik seisukoht.

Sõltumata sellest, kuidas Vene riigi palgal olevad politiseeritud ajaloolased proovivad Euroopa tegelikku ajalugu ümber kirjutada, tuleks kahte 20. sajandi kõige verisemat rahvusvahelist türanniat ja väiksemaid diktatuure asjakohaselt hinnata. See peab olema parim võimalus, kuidas Euroopa saab tuleviku Venemaad aidata.

  Jan Marinus Wiersma, fraktsiooni PSE nimel. – (NL) Härra juhataja, meie fraktsioon aitas selle arutelu käivitamisele kaasa, sest meile teeb muret mineviku parteipoliitiliste tõlgenduste suurenev arv. Ma ei räägi siin mitte ainult kui poliitik, kui sotsiaaldemokraat, vaid ka kui ajaloolane. Sedasorti tõlgendused tugevdavad tihti müüte, mis võivad olla ksenofoobia kasvulavaks, näiteks seepärast, et esitavad loost ainult ühe vaate. See on muidugi väga ohtlik Euroopas, mida iseloomustab suur mitmekesisus, sh rahvuslik mitmekesisus.

Ajaloo keerulistele küsimustele pole lihtsaid vastuseid. See väärarusaam on tihti loodud nende poolt, kes lisavad ajaloosündmustele populistliku pöörde. Mineviku võltsimist kasutatakse ka selleks, et panna inimesed seda unustama, näiteks on siin holokausti eitamine või muude totalitaarsete režiimide kuritegude varjamine. Samuti on oht olla valikuline. Mõnikord rakendatakse ajaloolisi kriteeriume ühele olukorrale ja mitte teisele. Mõnikord ei tehta üldse vahet ja üht olukorda hinnatakse analoogiliselt teisega. Tulemuseks on, et inimesed satuvad segadusse ja ei tea, mida nad peaksid mineviku suhtes tundma – poliitikud on kaaperdanud ajaloolise tõe, sest liigagi lihtne on tõmmata paralleele.

Meie fraktsioon peab seda eriti tähtsaks käesoleval aastal, aastal kui me mälestame Praha ülestõusu, Praha kevadet, kuid ka kristalliööd. Meie arvates on tähtis, et komisjon ja nõukogu näitaksid eeskuju ja julgustaksid faktidele ja teadusuuringutele tuginevat arutelu. Mitte selleks, et jõuda mingile ühisele seisukohale, vaid selleks, et inimesed mõistaksid, et meie arutelu põhineb korrektsel teabel. Ja tagamaks, et arutelu saab asjakohaselt pidada.

Taaskord peaksin rõhutama, et siin pole muidugi eesmärgiks ilustada meie ajaloo olulisi ja hirmsaid episoode. Muidugi mitte, eesmärgiks on eelkõige neist õppida. Kuid me peame tagama, et ajalugu kurjasti ei kasutataks. See on tähtis moraalne küsimus. Ma arvan on tähtis veelkord rõhutada, et meie arutelul täna pärastlõunal ja õhtul peaksime me andma esinemisvõimaluse ka mitmele kolleegile, kellel on totalitaarsete režiimide tagajärgedest isiklik kogemus. Meile on see tähtis arutelu, mida me aasta jooksul kindlasti edasi arendame.

  Sarah Ludford, fraktsiooni ALDE nimel. – Härra juhataja, ma usun, et kõik totalitaarsete režiimide – fašistlike, kommunistlike või stalinistlike – kuriteod tuleb põhjalikult esile tuua. Kuid ma ei poolda iseenesest selliste kuritegude eitamise või heakskiitmise kriminaliseerimist, olgu siis holokausti, shoah’, genotsiidi või inimsusevastaste kuritegude, mida on sooritanud mistahes totalitaarne või autoritaarne režiim, sama vähe pooldan ma terrorismi nn avaliku provotseerimise või apoloogia või õilistamise kriminaliseerimist. Ma usun, et kõigil neil juhtudel peaks sõnavabadus olema prioriteet ja et kriminaalõigus peaks ainult siis mängu tulema, kui on tegemist selge vihkamisele, vägivallale või terrorismile õhutamisega. Tõe kindlakstegemisel on igasugune sõnavabadus põhimõttelise tähtsusega.

Üks kuulamise teemadest oli ebaõigluse heastamine ja õiglust pole võimalik saavutada, kui ei teata tõde. Selle parimaks näiteks oli Lõuna-Aafrika Vabariigi tõe ja leppimise komisjon. Ja ma usun, et üks Euroopa Liidu ja liikmesriikide uhkemaid saavutusi viimasel kümnendil oli Rahvusvahelise Kriminaalkohtu loomine. Kuid planeedil kõnnib ikka veel palju inimesi, kes pääsevad karistamatult ja ma usun, et meie Euroopas ei pinguta küllalt nende kohtusse toomiseks. Ma ei tea, mis juhtus vaimsusega, mis viis ELi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu toetamiseni, kui saabus aeg olla aus kokkumängu suhtes piinamislendude ja salavanglate osas. Me pole saanud liikmesriikidelt rahuldavat vastust aastatagusele raportile sellise kokkumängu kohta.

Me kuuleme Ameerika Ühendriikidest, et piinamine Guantánamo Bays ja mujal kiideti heaks Bushi administratsiooni kõige kõrgemal tasemel. See on kaasa toonud Ameerika Ühendriikide moraalse autoriteedi ja reputatsiooni traagilise kaotsimineku.

  Wojciech Roszkowski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, kaks 20. sajandi kõige julmemat totalitaarset režiimi, Saksa natsism ja nõukogude ja hiina stiilis kommunism sooritasid koletuid kuritegusid. Ohvrite koguarv ületab tõenäoliselt 100 miljonit hukkunut ja märtrisurma surnut holokausti, massihukkamiste, deporteerimiste, kunstlikult tekitatud nälja ja koonduslaagrite läbi.

Natsistlik süsteem mõrvas inimesi rassilistel põhjustel; kommunistlik süsteem tegi seda sotsiaalse klassi alusel. Ideoloogiad, millele need süsteemid tuginesid, välistasid terveid kodanikerühmi seaduslikkuse sfäärist ja määrasid nad surma või füüsilise ja sotsiaalse seisundi allakäigule, selleks et ehitada uus, väidetavalt parem ühiskond. Eriti vihati religioone. Neis süsteemides ei kehtinud mitte ainult võimu monopol, vaid ka keele monopol, mis muudeti propaganda ja terrori vahendiks.

Täna, enam kui 60 aastat pärast Teise maailmasõja lõppu, enam kui tosin aastat pärast nõukogude kommunismi langemist, on hämmastav, et Euroopa Liidus on ikka veel inimesi, kes keelduvad tunnistamast, et kommunism oli kuritegelik süsteem. Kommunismi mineviku relativeerimiseks kasutatakse mitmesuguseid trikke. Milline moraalne argument toetab väidet, et natsismiohvrid on tähtsamad kui kommunismiohvrid? Miks ei suuda me selles asjas mingile ühisele seisukohale jõuda?

Volinik, see pole ainult konkreetsete liikmesriikide asi. Kui liit peab end vastutavaks ja pädevaks rassismi ja ksenofoobiaga tegelema, siis peaks ta näitama piisavat julgust, et ka kommunismi kuriteod hukka mõista. Ütlen seda mitte ainult kui poliitik, vaid ka kui ajaloolane. Nende kahe süsteemi sarnasused ei vii tingimata argumentideni nende ühtesobivuse kasuks. Kommunismi kuritegude unikaalsuse rõhutamine ei vähenda üldse natside kuritegusid ja vastupidi. Lihtsalt väljendudes, inimlik väärikus ja nende režiimide lugematute ohvrite mälestus nõuavad mõlema hukkamõistmist. Töörühm, nimega: „Ühine Euroopa, ühine ajalugu”, mille me parlamendis oleme loonud ja millel on juba umbes 50 liiget, taotleb just sellist hukkamõistu.

  Daniel Cohn-Bendit, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma arvan, et meie kohustus selles asjas toetub kolmele teljele.

Pole mõtet jätkata seda lõputut arutelu ja võrrelda stalinistlikke kuritegusid natside kuritegudega. Need on kaks erinevat totalitarismi mudelit, kaks eraldi kuritegelikku süsteemi, ehkki neil on mõnesid struktuurilisi sarnasusi. Loomulikult me võime võtta asja nii, et kogu arutelu avatuse, demokraatia jne kohta väljendab ühist tõlgendust. Ühine vastus sellele on näiteks Euroopa Liit või põhiõiguste harta, mis põhimõtteliselt kajastavad neist kahest totalitaarsest süsteemist, mis meie mandril sellist hävingut põhjustasid, saadud õppetunde.

Teiseks, kui me maailmas ringi vaatame, siis me näeme Rwandat, Bosniat, Darfuri, jne. See tähendab, et inimeste hävitamine jätkub. See, mida me vajame – nagu paruness Ludford õigesti ütles – on Rahvusvaheline Kriminaalkohus ja ühised normid. Täna peame me püüdma tagada, et kõik tsiviliseeritud riigid Rahvusvahelist Kriminaalkohust tunnustaksid, et sellised kuriteod, mis pole kõik samad, vaid üksteisest erinevad, kuid mis on kõik mingit liiki kuriteod, jõuaksid tõesti kohtu ette.

Me saame sellistele kuritegudele vastu seista ainult siis, kui suudame nende eest vastutavad isikud kohtu ette tuua, sõltumata sellest, kas nad asuvad Guantánamos, Darfuris või Bosnias, Bosnia serblaste seas. Õiglus võidab vaid siis, kui süüdlased kohtusse tuuakse. Need on ajaloo õppetunnid ja seetõttu ma usun, et komisjoni sellised algatused pakuvad huvi siis, kui nad lõpuks viivad selleni, et me kujundame ühise totalitarismivastase seisukoha.

  Francis Wurtz, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FR) Härra juhataja, me toetame kõiki algatusi rassismi ja ksenofoobia väljajuurimiseks, põhiõiguste edendamiseks ja veelgi enam sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude ja genotsiidikuritegude tingimusteta hukkamõistmiseks. Seda teeme me ajast või kohast sõltumata. Selles võitluses ei tohi olla tabusid, ei minevikus toimunud ega ka praegu kogu maailmas toime pandavate kuritegudega seoses.

Euroopa ajaloos käib see loomulikult natsismi kohta. Samuti käib see Mussolini, Pétaini, Franco, Salazari ja ka Kreeka kolonelide fašistlike režiimide kohta. Me oleme samuti täiesti valmis kordama radikaalset hukkamõistu Stalini võimu all toimepandud jubedate kuritegude puhul. Samuti ei tohi unustada seda, mis toimus kolonialismiperioodil.

Meie soovimatust kompromisse teha tuleb kindlasti veelgi enam rakendada rassistlike, ksenofoobsete ja avalikelt neofašistlike suundumuste suhtes, mida täna ikka veel väga kõrgel tasemel mõnedes Euroopa Liidu liikmesriikides, nii uutes kui vanades, sallitakse. On siiski üks asi, mida võiks pidada vastuvõetamatuks – mitte just meie fraktsiooni poolt, kuid eriti nende poolt, kes on kandnud isiklikke ohvreid võitluses uuema ajaloo kõige hirmsama genotsiidi vastu ja see on katse üritada natsismi salaja triviaalsemana näidata, asetades selle üldisesse liiki, kuhu kuuluvad konkreetselt stalinism ja isegi režiimid, mis kehtisid Kesk-ja Ida-Euroopas enne Berliini müüri langemist.

Sooviksin tsiteerida kolme avaldust paljudest, mida on hiljuti sel teemal tehtud ja mis kõik räägivad iseenda eest. Esiteks väljavõte avaldusest, mille tegi Saksa Neuengamme koonduslaagri ellujääjate liit. Ma tsiteerin:

fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) „Neuengamme liit on alati olnud vastu natsionaalsotsialismi ja stalinismi võrdsustamisele.”

fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FR) Järgmiseks avaldus, mille on teinud endiste Buchenwaldi vangide nõukogu. Ja ma tsiteerin: „Need, kes taotlevad üldistamist, moonutavad natsistliku barbaarsuse tähtsust Saksamaa ajaloos.”

Lõpuks sõnad, mis kuuluvad Saksamaa juutide peanõukogu peasekretärile, millega mõistetakse hukka need, kes püüavad võrrelda endist DDRi ja natsirežiimi; ma tsiteerin: „Mis tahes katse tõmmata nende vahele paralleeli on katse vähendada miljonite süütute meeste, naiste ja laste õiguste kaotust, deporteerimist ja massilist hukkamist natsistliku diktatuuri all.”

Tänan teid nende avalduste üle järele mõtlemise eest.

  Bernard Wojciechowski, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (PL) Härra juhataja, sõda on üks asi, rahvaste hävitamine ja inimsusevastased kuriteod on täiesti teine. Mitte iga sõja eesmärgiks pole kaotaja hävitamine ja rahva võib hävitada ka ilma sõjata. Tihti täitis vastupandamatu vihkamine vallutajate ja rõhujate vastu nende hinged, kellele ülekohut tehti – näiteks nii nägid Hannibal ja Mitidrates roomlasi. Kuid see ei ole võrreldav vaenulikkusega, mis sündis 20. sajandi kurjategijate hinges.

Selle sajandi ajalugu kujunes millekski palju enamaks kui teatud rahvastele tehtud ülekohtu summaks. Sellest sai inimlikkuse ja ebainimlikkuse ajaloo õppematerjal. Filosoof Kant sõnastas järgmised imperatiivid: „Tegutse nii, et sa käsitled inimkonda, nii enda isikus kui iga teise isikus alati eesmärgina ja mitte vahendina”.

Genotsiidikuriteo päritolu üle on tihti tuliseid debatte peetud. Parem oleks küsida, miks keegi neid kuritegusid õigeaegselt ei takistanud. Totalitaarsetes režiimides oli kõik planeeritud ja välja arvestatud. Selle esimene käsk oli mitte midagi enneaegselt avaldada, teeselda sõprust kuni viimase hetkeni. Räägin sellest, sest täna on paljudes riikides olemas avalikult parafašistlikud ja parakommunistlikud rühmitused. Seepärast olid Euroopa totalitaarsete režiimide kuritegude ajaloo teemalise kuulamise esimesed kaks istungit nii tähtsad. Rääkigem selgelt, selleks et selgelt määratleda, mis ei tohi mingil tingimusel saada nn ajaloolise revisionismi teemaks.

Genotsiid pole nähtus, millele üks riik saaks vastu seista. Selle vastu peab seisma kogu tsiviliseeritud maailm. See on üks põhjuseid, miks see on Euroopa Liidu ühine ülesanne.

ISTUNGI JUHATAJA: MARIO MAURO
Asepresident

  Slavi Binev (NI) . – (BG) 20. sajandi ajalukku kuulub lisaks kommunismi ja natsismi totalitaarsetele režiimidele veel üks fakt: Ottomani impeeriumi metsikud rünnakud Bulgaaria ja Armeenia inimeste inimõiguste vastu. Peaaegu viie sajandi kestel Ottomani riigi valitsuse alla toimunud Bulgaaria rahva vastasel vägivallal olid genotsiidi tunnused. Suur osa Bulgaaria elanikkonnast viidi orjusesse, tapeti või sunniti vägivaldselt islami usku pöörduma, mis põhimõtteliselt on eesmärgipärane etniline puhastus. Teine vaieldamatu fakt on enam kui pooleteist miljoni armeenlase vägivaldne deporteerimine ja tapmine Türgi ametivõimude poolt aastatel 1915–1917. Kõik need bulgaarlaste ja armeenlaste vastased teod vastavad täiesti tunnustele, mis on määratletud genotsiidi uurimist ja karistamist käsitlevates ÜRO dokumentides. Armeenlaste ja bulgaarlaste vastase genotsiidi tunnistamine saadaks Türgi Vabariigile selge sõnumi, et viimane võtaks vastutuse ja vabandaks viis sajandit kestnud bulgaarlaste rõhumise pärast ning kuritegude ja massimõrvade pärast ja kompenseeriks põgenike pärijatele kannatused ja Türgi territooriumile jäänud varastatud maaomandi.

  Christopher Beazley (PPE-DE) . – (FR) Vabandage mind, volinik, kuid teie sissejuhatus arutelule oli sügavalt šokeeriv. Te ütlesite meile, et komisjon oli pidanud rahulikku arutelu inimsusevastaste kuritegude üle. Te rääkisite sellest, kui keeruline see ülesanne on ja lõpuks ütlesite, et Euroopa Liidul on selles vallas väga vähe volitusi.

Teie väga hea Eesti kolleegi, Siim Kallase abikaasa deporteeriti Stalini poolt kahe kuu vanusena koos oma ema ja vanaemaga. Teine teie kolleeg, hr Frattini, kes varsti ametist lahkub, ütles oma kirjas hr Landsbergisele, viidates Leedu kannatustele Stalini võimu all: „teie ajalugu on ka meie ajalugu”.

Volinik, oma vastuses võiksite te anda põhjalikuma selgituse, sest võib-olla sain ma valesti aru. Ma usun, et siin parlamendis ja nõukogus on palju ära tehtud unustatud hukkunute mälestamiseks. Sest me ei räägi nagu poliitikud, me pöördume laia avalikkuse poole. Poolas ja balti riikides on tänagi inimesi, kes kaotasid oma vanemad, oma vanavanemad ja keegi ei pea neid meeles. Ma ei usu, et arutelu kuue miljoni juudi kannatuste üle saab olla rahulik. Seepärast on sellise arutelu pikkus ja viis, kuidas seda peetakse, äärmiselt tähtsad tegurid. Teie kolleegina ma ütleksin, et Kesk-ja Ida-Euroopa ajalugu on meie ajalugu. Meie kui brittide ja meie kui prantslaste probleem on selles, et sõja lõpul olime me Stalini liitlased. Brittidel kulus 30 aastat, et tunnistada, et Katõn oli stalinistlik kuritegu. Selle sooritajaks polnud Hitler.

  Helmut Kuhne (PSE) . – (DE) Härra juhataja, meid, sotsiaaldemokraate on taga kiusanud kõik 20. sajandi totalitaarsed ja autoritaarsed režiimid, olgu siis natsid või Stalini, Franco või Mussolini jõhkardid – loetelu on pikk. Seetõttu pole meie jaoks probleem ning tegelikult me hoopis tervitame stalinismi kuritegude ümberhindamist. Me võime sellele ainult aplodeerida.

Siiski peaks ümberhindamine toimuma ajaloolaste metoodika normide kohaselt ja ning seda ei tohiks segi ajada normidega, mis reguleerivad kriminaalkohtu menetlust. Peame olema valvel, et asju mitte segi ajada. Küsimus pole ohvrite loendamises või Nürnbergi kohtuprotsessi kordamises; seekord mõistame me kohut ideoloogia ja mitte tuvastatud kurjategijate üle.

Siiski on ka mõned väited, millele me peame täiesti selgelt vastama „ei” ja meie, sotsiaaldemokraadid, oleme identifitseerinud neist mõned. Me ütleme „ei” katsele luua Euroopa ajaloole uus tõlgendusraamistik, mis ilmnes mõne parlamendiliikme kõnes selle aasta 22. jaanuaril peetud konverentsil. Me oleme kindlalt vastu seisukohale, et Euroopa juutide hävitamine natside poolt põhines nõukogude režiimi väljaarendatud ajalookäsitlusel. Selle vaate lükkame me tagasi.

Me lükkame selle veelgi kindlamalt tagasi, kuna 2006. aastal saime me teada, et üks teine sama ideoloogilist spektrit esindav kolleeg saatis meili kõigile täiskogu liikmetele, milles ta kirjeldas kahte Läti Waffen-SS diviisi osana Saksa relvajõududest, vähendades seega nende rolli. Lükkame ka selle tõlgenduse tagasi, eriti esimese lausega seoses. Samuti lükkame tagasi väite, et Lääs ei teinud midagi tollase nõukogude võimu all oleva Euroopa osa päästmiseks.

See oli CSCE Helsingis, mis esimesena andis nende riikide kodanikuõiguste liikumistele hingamisruumi, mille edukat ja õnnelikku tulemust näeme me täna, kui tervitame nende riikide esindajaid siin parlamendis. Need on seisukohad, millele jääme kindlaks ja mida kavatseme toetada.

  Ģirts Valdis Kristovskis (UEN) . – (LV) Härra juhataja, Euroopa Parlamendis oleme me harjunud rääkima ühistest väärtustest, ühisest ja tõesest ajaloost, kuid mõnikord tekivad valestimõistmised. Volinik Barrot, ma arvan et ütlesite õigesti, et Euroopas on ikka veel vajadus tõe kindlakstegemise järele. Me räägime leppimisest, kuid võib-olla mitte selles ulatuses nagu hr Cohn-Bendit on ette pannud. Tänan teid siiski, volinik Frattini, korraldatud kuulamise eest. Mul oli võimalus seal osaleda ja mitmel korral ka esineda. Ma arvan et arutelu oli tabav. Kahjuks see, mis puudu jäi, oli selge, otsustav, keskendunud avaldus edasise tegevuse kohta. Kahjuks tegelesid Venemaa esindajad pidevalt NSVLi okupeeritud territooriumidel totalitaarse kommunismi sooritatud kuritegude väljavabandamisega. Venemaa reaktsioon pole üllatav, kuid mida kavatseb teha Euroopa Liit? Kas jätkab topeltstandardite kasutamist? Kas nõuab natside kuritegude tunnistamist sündmuste eitamise või nende tugeva trivialiseerimise korral liikmesriikides? Kas nõuab kuni kolmeaastaste vabaduskaotuslike karistuste kohaldamist? Kas ta samal ajal vaatab NSVLi totalitaarse režiimi kuritegudele läbi sõrmede? Mõned nõukogude totalitaarse režiimi ohvrid on veel elus, kuid Euroopa Liidu seisukoht ei paku neile mingit rahuldust – tegelikult, mis veelgi halvem, see jätkuvalt alandab neid. Me räägime ELi kodanikest. Euroopa Parlament peaks koonduma sellise ebaõigluse vastu. Kahjuks näeme me pidevalt, kuidas fraktsioonide juhid keelduvad selles küsimuses resolutsiooni esitamast. Seepärast ei teki kirjalikku dokumenti mõtete kohta, mida me täna väljendame. Volinik Barrot, kutsun teid üles sellelt tähtsalt eesmärgilt mitte kõrvale kalduma vaid tegema leppimise nimel tööd tõese ajaloo ühise mõistmise saavutamiseks. Tänan.

  László Tőkés (Verts/ALE) . – (HU) Härra juhataja, Ceausescu vastane ülestõus Rumeenias algas minu kirikust. Mul on valus kogemus sellest, mis kommunism tõeliselt on ja seepärast näen rahuloluga, et Euroopa Liidu tähelepanu on taaskord pööratud totalitaarsete režiimide kuritegudele. Natsionaalsotsialismi ja kommunismi ajal sooritatud inimsusevastaste kuritegude puhul rakendab maailm endiselt topeltstandardeid. Vastupidiselt fašismile pole kommunismi üle veel kohut peetud. Mõlemad tüüpi diktaatorlikud režiimid surusid maha vabadust, inimõigusi ja usku. Nad hävitasid rahvusvähemuste elu. Inimliku ja sotsiaalse tragöödia tohutu ulatus on fašismi ja kommunismi puhul ühine. Poliitiline, ajalooline, inimlik ja moraalne restitutsioon on vaevu alanud ja seda tuleb jätkata. Rumeenia näitel sobib siia Tismăneanu raport. Olen veendunud, et selleks, et 1989. aastal alanud režiimivahetus oleks täielik, tuleb mineviku sündmustele silma vaadata. Endiste kommunistlike riikide tõeline Euroopasse integreerumine ei nõua mitte ainult tõde ja restitutsiooni, vaid ka diktatuuri hukkamõistu.

  Tunne Kelam (PPE-DE). - Härra juhataja, just nii nagu 2004. aastal sai Läänemerest ELi sisemeri, nii sai ka kommunismi totalitaarse valitsemise all kannatanud 10 uue liikmesriigi ajaloolisest kogemusest üleeuroopaline probleem.

Olen täiesti nõus hr Cohn-Benditiga: me vajame oma ühise ajaloo ühesugust või ühist tõlgendust. Seega pole küsimus hukkamõistus, küsimus moraalses ja poliitilises hinnangus kõigile kuritegudele. Me kõik peame tagama, et kõiki inimsusevastaseid kuritegusid, kõiki genotsiidiakte ja kõiki sotsiaalse klassi hävitamise akte ning kõiki sõjakuritegusid käsitletaks ühtmoodi. Õiglus kuulub kõigile Euroopa kodanikele ilma ühegi erandita.

Selles mõttes olen pisut pettunud komisjoni avalduses, sest selle peateemaks oli, et hinnang kommunistlikule totalitarismile on iga asjaomase riigi siseasi. Kardan, et see süvendab topeltstandardeid, sest ilmselgelt ei peeta natsismi ja fašismi ühegi ELi liikmesriigi siseasjaks. Iga uusnatsismi ja rassismi ilmingut käsitletakse otsese ohuna Euroopa ühistele väärtustele.

Mida me peaksime siis tegema? Siiani on elus kümneid miljoneid kommunistlike režiimide ohvreid, samuti nende järeltulijaid. Tänases olukorras peavad nad end tundma teise- või kolmandajärguliste ohvritena. Kuulus „ei iial enam” pole nende puhul garanteeritud.

Ja viimaks pole see mineviku probleem. Poliitilise ja moraalse hinnangu puudumine kujundab pidevalt meie tänast päeva ja moonutab meie ühist tulevikku. Kas oleks võimalik ette kujutada nõukogude KGB juhtkonna asumist Venemaa võimu juurde või kommunistlike poliitiliste jõudude taaselustumist Saksamaal, kui kommunistlikule süsteemile oleks külma sõja lõppedes hinnang antud?

  Józef Pinior (PSE) . – (PL) Härra juhataja, volinik, sooviksin alustada tänast esinemist meenutades Poola Sotsialistliku Partei juhti, Kazimierz Puzakit – keda võib pidada sellise arutelu puhul märgilise tähendusega isikuks. Puzak oli Poola sotsialistliku partei juht ja Teise maailmasõja ajal võitluses natsismiga põrandaaluse sotsialistliku partei juht, ta arreteeriti esimest korda 20. sajandi alguses 1911. aastal ja uuesti NKVD poolt 1945. aastal ning ta hukkus traagiliselt 30. aprillil 1950 stalinistlikus vanglas Poolas.

Meile, sotsialistidele, on demokraatia, võitlus inimõiguste, seaduslikkuse ja vaba demokraatia põhimõtete eest alati olnud poliitika aluseks. See on meie pärand tänases Euroopas. Samal ajal, volinik, pöördun ma konkreetselt teie poole – ajalugu on täna kahjuks manipuleerimise objekt, populistlikud parempoolsed ringkonnad ja natsionalistlikud liikumised on selle suhtes ette võtnud teatud ristisõja, teatud koloniseerimise. See loob paradoksaalseid olukordi, kus meil on natsionalistlik paremäär, mis soovib ajaloo uurimist ja uusi tribunale, kuid samal ajal on vastu põhiõiguste hartale osana Euroopa õigusest. Tõepoolest uskumatu paradoks.

Demokraatia, seaduslikkus, liberaalne demokraatia, need kaasaegse Euroopa alused. Euroopa ühtsus, põhiõiguste harta, kogu maailmas valitsev seaduslikkus, piinamise mittevastuvõetavus – see on meie vastus, mis tuleneb 20. sajandi pärandist: võitlus demokraatia eest, võitlus igasuguste diktatuuride ja totalitaarsete režiimide vastu. (Aplaus)

  Dariusz Maciej Grabowski (UEN) . – (PL) Härra juhataja, genotsiid on määratletud rahvusvahelises õiguses ja see määratlus põhineb ÜRO konventsioonil. Poolakana, sellise riigi kodanikuna, mis on olnud genotsiidist mõjutatud – usun ma, et seda määratlust tuleks laiendada kahe elemendiga.

Selles tuleks rõhutada, et reeglina on genotsiidi eesmärk rahvusliku identiteeditunde kaotamine vaimu- ja kultuurieliidi hävitamise kaudu. Poola sobib siin näiteks. Teise maailmasõja ajal mõrvasid sakslased ja venelased seal eelkõige intelligentsi, professoreid, kirikuõpetajaid. Teiseks tuleks kaaluda, kuidas rahvusvahelise õiguse kohaselt karistada ajaloolisi valesid, valepropagandat, ja genotsiidisüü tunnistamisest keeldumist. Näiteks on siin Venemaa suhtumine stalinistlikesse kuritegudesse ja ka Katõni massimõrva.

Poola toetab Ukraina võtmist Euroopa Liitu. Siiski, et ajalugu meid ei lahutaks, vaid ühendaks, siis usume et Ukraina peaks tunnistama Teise maailmasõja ajal poolakate ja juutide vastu sooritatud kuritegusid – kui suri rohkem kui 150 tuhat inimest,

Euroopa Liit peaks olema institutsioon, mis oleks kogu maailmale eeskujuks kompromissitu võitlusega genotsiidi vastu. Seepärast peaksime me rahva valitud poliitikutena mõistma kommunismi hukka kui kuritegeliku ideoloogia ja kuritegeliku süsteemi.

  Miguel Angel Martínez Martínez (PSE) . – (ES) Härra juhataja, daamid ja härrad, ajaloosündmuste mäletamine on Euroopa ülesehitamise protsessile olemuslikult tähtis. Et see protsess saaks olla täielikult edukas, on elutähtis mõista, et see tähendab natsionalismi, totalitarismi, sallimatuse, autokraatia ja sõdade kaotamist ning euroopluse, vabaduse, austuse, demokraatia ja rahu kinnitamist väärtustena, mis valitsevad seda, kuidas me Euroopas koos elame.

See on asi, mida me peame õpetama tänastele noortele: mineviku sündmused ja praeguse aja areng, varjamata kuritegusid ja vigu, mis tuli ületada ja näidates ohverdusi, mis selle ületuse juures tuli teha.

Ajaloo tundmine on vaktsiin kaks korda järjest samasse lõksu langemise vastu.

Ainult tõde ja kogu tõde teades saame me edasi liikuda. Peame mineviku barbaarsused karmilt hukka mõistma, nende suurust vähendamata või neid hoopis võltsimata, langemata külma sõja manihheistlikku loogikasse, võrdsustades Lääne headuse ja Ida-Euroopa kurjusega. Selgitame, et oli demokraatlike ja totalitaarsete vaadetega inimesi, kuid varjamata asjaolu, et nii Lääne- kui Ida-Euroopas olid oma totalitaarsed valitsejad mõlemad võrdselt julmad ja kuritegelikud.

Hispaania demokraadina tunnen ma kaasa demokraatidele, kellest nende kodumaal said stalinismi ohvrid, kuid palun neil ka näidata solidaarsust inimestega Hispaanias, kes elasid läbi kindral Franco diktatuuriga kaasnenud rõhumise ja kannatused.

Me mõistame kaaseurooplaste tragöödiat Ida-Euroopas, kes sattusid ühe totalitarismi vormi alt teise alla, kuid nad peavad samuti mõistma meie tragöödiat, mis tähendas samasuguse kuritegeliku diktatuurivormi kehtimist ja inimeste rõhumist.

Ainult tõde ja kogu tõde teades saame me edasi liikuda. Viimaks meenutagem, et Teheranis, Jaltas ja Potsdamis polnud Stalin üksi, lääneriikide juhid jagasid tema otsuseid. Seepärast oli kõigil neil osa vastutusest Euroopa jagamise ja rõhumise, repressioonide ja kannatuste eest mis paljudele miljonitele eurooplastele ühe või teise totalitaarse režiimi all osaks said.

Kindlasti on Kesk- ja Ida-Euroopal stalinismi eest suurem vastutus, kuid on ka tõsi, et minu kodumaa puhul on vastutus enamalt jaolt lääne demokraatiatel, kes nõustusid vaba maailma osana Franco türanniaga, mille olid kohale seadnud Hitler ja Mussolini ja olid kaasosalised tema väärtegudes.

Härra juhataja, me oleme liitunud Euroopas üheskoos palju saavutanud ja Euroopa on seda tugevam ja pakub paremat vabaduse ja demokraatia garantiid, mida rohkem tugineb selle ülesehitus teadlikkusele edust, mida toob osalemine projektis, mis tuvastab ja lükkab tagasi meie mineviku tumeda poole, selleks, et ehitada tulevik väärtustele, mis meid ühendavad.

  Mirosław Mariusz Piotrowski (UEN) . – (PL) Sooviksin väljendada rahulolu selle üle, et tänane arutelu veriste totalitaarsete süsteemide üle on võimalik. On kahju, et arutelu on nii lühike ja formaalne. Asjaolu, et on loobutud tavapärasest põhimõttest võtta vastu sobiv resolutsioon, annab mõtteainet.

Samuti on huvitav, et liidu erinevatel tasanditel mõeldakse ja nimetatakse eelkõige Saksamaa natsionaalsotsialismi, mis on üldiselt tuntud kui natsism. Rahvusvahelisest sotsialismist, see on kommunismist, pöördutakse vaikides ära. Neid süsteeme ei ühendanud mitte ainult ühised ideoloogilised juured, vaid ka praktiline koostöö. Kommunism päritolu juures seisavad Rosa Luxemburg, Liebknecht, Marx, Lenin ja Stalin ja see viis kümnete miljonite Kesk-ja Ida-Euroopa elanike ettekavatsetud surmani. Paljud verised kuriteod, näiteks Katõni massimõrv, on tänase päevani tabuteemad ja neid ei tohi isegi nimetada nende õige nimega, milleks on genotsiid.

Demokraatliku Euroopa ülesehitamine on võimalik ainult tuginedes tõele, sh tõele inimsusevastase kommunistliku totalitarismi kohta. Me võlgneme mälestamise ja õigluse mitte ainult ebainimlike süsteemide ohvritele – eelkõige võlgneme selle praegustele ja tulevastele põlvkondadele, et sellist asja taaskord ei juhtuks.

  Libor Rouček (PSE) . – (CS) Härra juhataja, 20. sajand Euroopas oli totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide sajand nähtustega nagu natsism ja fašism, kommunism ja selle kõige jubedam haru stalinism, mitmesugused parempoolsed diktatuurid Hispaanias, Portugalis, Kreekas ja muudes riikides. Õudused ja kuriteod on nende režiimide pärand, mida ei tohi kunagi unustada: seetõttu tervitan seda arutelu mineviku üle. Siiski peaks arutelu toimuma lähtuvalt rangelt mitteparteilistest, objektiivsetest ja teaduslikest kriteeriumidest. Mingil tingimusel ei peaks seda poliitilisel eesmärgil ära kasutama; kahjuks tihti just see juhtub.

Näiteks kui vaatame paljusid Euroopa Liidu uusi liikmesriike, sh minu kodumaad – Tšehhi Vabariiki – siis näeme pidevaid rünnakuid kõige tsentrist vasakule jääva, kõige vasakpoolsema vastu. Parempoolsed poliitikud, ajakirjanikud ja nn ajaloolased, kellest paljud olid endise kommunistliku režiimi liikmed ja said kommunistliku režiimi haridusasutustest doktori- või insenerikraadi, ründavad pidevalt sotsiaaldemokraatlikke parteisid, justkui need oleksid mingid kommunistlikud või postkommunistlikud parteid, vaatamata asjaolule, et need olid tegelikult sotsiaaldemokraadid, kes nii kodumaal kui eksiilis kommunismiga 40 aastat võitlesid. Tšehhi sotsiaaldemokraadid surid kommunistlikes vanglates, nad korraldasid esimese kommunismivastase ülestõusu kogu endises nõukogude blokis, mis toimus Plzenis 1. juunil 1953, nad olid Praha kevade eesliinil; nad moodustasid opositsiooni 1970nendatel ja 1980nendatel aastatel. Ma ise pidin siirduma eksiili, kus üheks minu töökohaks oli Ameerika Hääle toimetaja. Sellele vaatamata kritiseeritakse sotsiaaldemokraatlikku parteid pidevalt kui postkommunistlikku parteid.

Volinik, seepärast sooviksin ma teada, mida komisjon kavatseb teha, tagamaks et arutelu mineviku üle ei kuritarvitataks kaasaja päevapoliitilistel ja ideoloogilistel eesmärkidel.

  Justas Vincas Paleckis (PSE) . – (LT) Härra juhataja, on tähtis, et me räägiksime Hitleri, Stalini ja teiste totalitaarsete režiimide kuritegudest avameelselt ja ausalt – alustades endise Nõukogude Liiduga ja lõpetades Hispaaniaga. Naaberriigid, eriti Venemaa, Ukraina ja Valgevene peaksid samuti avameelselt osalema.

Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine 1940. aastal polnud tüüpiline, sest see toimus sotsiaalse vabastamise kattevarjus. Seda soodustas asjaolu et – öelgem otse, 14 aastat oli Leedus valitsenud autoritaarne režiim, mis purustas demokraatia ja kaotas vabad valimised.

Aasta eest avas Euroopa Parlament näituse, millel Leedu Genotsiidi ja Vastupanu Uurimise Keskus tutvustas oma õudseid materjale. Kolm aastad kestnud natsliku okupatsiooni käigus tapeti Leedus 240 000 inimest, nende hulgas 200 000 juuti. 47 aastat kestnud Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal mõrvasid repressiivorganid peaaegu 80 000 Leedu inimest eksiilis või sunnitöölaagrites. Mõõtmatu valu ja tragöödiad nende arvude taga tuleb Euroopas avalikuks teha.

Stalini ja muude kommunistlike juhtide, kes õhutasid miljonite inimeste hukkamist klassivõitluse nimel, tegevus ja põhimõtted olid kuritegelikud. Kommunistlik liikumine on kestnud 160 aastat ja erinevates riikides on sel olnud erinev ilme; kuid kõik kommunistlikud režiimid on olnud ebademokraatlikud. Euroopa kommunismi tugevnemisega samaaegselt tugevnes ka vastupanu Moskva diktaadile. Meenutagem selliseid nimesid nagu Imre Nagy ja Alexander Dubcek, kommunistide katset pääseda dogmade ja kuritegude nõiaringist, mida ülejäänud kommunistliku partei liikmed püüdsid jõhkralt maha suruda. Kas kõiki Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei juhte, nagu Stalin, Hruštšov, Brežnev ja Gorbatšov, saab mõõta sama mõõdupuuga? Diktaatorlikku üheparteisüsteemi ei hävitatud mitte ainult dissidentide jõupingutustega, isegi mitte Lääne survega, vaid peamiselt nende kommunistliku partei liikmete tegevusega, kes püüdlesid muutuse, demokraatia ja inimõiguste poole.

Kahtlen, kas ELil saab kunagi olema ühine lähenemine ajaloole. Siiski on tähtis paremini tutvuda iga riigi minevikuga, selleks et suudaksime demokraatiat hinnata ja kindlamini tulevikku vaadata.

  Zita Pleštinská (PPE-DE) . – (CS) Täna on tähtis päev kõigi totalitaarsete režiimide ohvrite moraalse hüvitise seisukohalt. Minu isa, Štefan Kányai, oli üheksa ja pool aastat Vene GULAGis. Oma raamatus kirjeldab ta stalinismi julmusega kaasnenud masendavat tegelikkust, see on miski, mida me peame meeles pidama. Tänan teid tema nimel.

Samuti tänan teid piiskop Ján Vojtaššáki, monsenjöör Viktor Trstenský, Štefan Putanko, Štefan Janíki ja tuhandete teiste slovaki rahva vaprate poegade nimel, kellest said kommunismi ohvrid.

Slovaki pastor František Dlugoš kirjutab ühes oma raamatus järgmist: „Uurida kommunistliku režiimi 40 aasta jooksul toimunud sündmusi, selgitada välja inimeste saatus, tähendab avaldada rahva hinge.” Pärast tänast arutelu võin ma lisada „Euroopa hinge”.

Tervitan tänast arutelu, sest selle unikaalse ajavahemiku ja sel ajal toimunud sündmuste uurimine võib olla meile nüüd ja tulevikus väga kasulik.

  Danutė Budreikaitė (ALDE) . – (LT) Härra juhataja, daamid ja härrad, esimest korda ELi ajaloos püütakse ELi tasandil toimuvate aruteludega hinnangu üle totalitaarsetele režiimidele panna inimesi mõtlema nii kommunismi kui natsismi kuritegude üle totalitaarsete režiimidee terrorina, mis hävitas riike ja nende kodanikke. Kommunismikuritegude avalikul hukkamõistul, pärast nende võrdsustamist natside kuritegudega, oleks ELi õigusele, haridusele ja kultuurile positiivne mõju.

Euroopa natsirežiimide kuriteod on ülemaailmselt hukka mõistetud, natsiparteid on keelatud ja natsipropaganda on seadusega karistatav. Samal ajal pole veel asjakohaselt hinnatud kommunistlike režiimide tekitatud kahju. Mõnedes Euroopa riikides on endiselt seaduslikud kommunistlikud parteid.

Leedu kutsub ELi liikmesriike üles totalitaarsete režiimide, eriti stalinismi, kuritegudega põhjustatud kahju kohta ametlikke raporteid koostama ja paluma Nõukogude Liidu õigusjärglasel Vene Föderatsioonil see kahju hüvitada. Leedu on hinnanud pool sajandit kestnud nõukogude okupatsiooniiga tekitatud kahju 80 miljardile litile. Euroopa peaks näitama oma solidaarsust, nõudes, et need, kes tekitatud kahju eest vastutavad, hüvitaksid selle ELi liikmesriikidele, nii nagu sunniti seda tegema natsikuritegude sooritajaid.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Härra juhataja, sooviksin tänada kõiki Euroopa Parlamendi liikmeid, kes on osalenud sellel arutelul, mis on selgelt otsustav etapp. Oleme kuulnud mõnesid eriti liigutavaid kirjeldusi mineviku sündmustest, mida osal teist on tulnud isiklikult läbi elada.

Sooviksin väga tuua selgust mõnesse arusaamatusse. Eriti hr Beazley puhul arvan ma, et toimunud on arusaamatus. Pidasin kõne, mis minu jaoks oli ette valmistatud, kuid pean ütlema, et mind vist mõisteti valesti. Tuleb öelda, et igal liikmesriigil on tema kohustused. Siiski on täiesti kindel, et liit ei kavatse oma kohustustest mööda hiilida. Me soovime tõde, me soovime kogu tõde ja kui komisjon arutelu avas – see oli minu kolleeg, Franco Frattini, kes kuulamisel arutelu avas – siis tehti seda just sellepärast, et me soovime tõe juurteni jõuda. See peab olema täiesti selge. Me soovime, et mitte ainult iga liikmesriik konkreetselt vastutaks selle kohustuse täitmise eest, vaid et ka kõik ELi kodanikud tunneksid solidaarsust ja sidet traagiliste sündmustega, mis mõnes liikmesriigis on aset leidnud. Sellega seoses sooviksin öelda ja tegelikult ütlesingi oma esialgses avalduses, et olen teadlik, et eriti läänes pole me alati mõistnud metsikuste ja jõhkrate kuritegude kogu ulatust, mida on pidanud kogema meie sõbrad neist liikmesriikidest, kes on elanud okupatsiooni erinevate vormide ja stalinistliku okupatsiooni all.

Seepärast olen täna isiklikult siia tulnud, sest sooviksin teile kinnitada, et komisjon jätkab seda arutelu ja tagab, et võimaldab aluse, eriti uuringutele, mida me hakkame teostama selleks, et selgitada, kuidas mitmesuguseid seadusi ja praktikat tegelikult liikmesriikides on kohaldatud, pidades silmas totalitaarsete režiimide kuritegude mälestamist.

Ilmselt ei viita nõukogu avaldus konkreetselt stalinistlikele kuritegudele, vaid selles räägitakse totalitaarsetest režiimidest üldiselt. Siiski on selle avalduse vastuvõtmise kontekstist, eriti liikmesriikides, mis seda toetasid, täiesti selge, et stalinistlike kuritegude meenutamine on selle protsessi keskmes. Ma usun, et seda tuleb öelda ja kui ma selle arutelu avasin, siis ma rõhutasin, et igasugune totalitarismi vorm, iga totalitaarne režiim, mis pole austanud inimese isikut ja tema põhiõigusi, on täiesti vastuvõetamatu. Sellega seoses ja mõned teist seda ka rõhutasid, võivad teadmised kogemustest muud tüüpi totalitaarsete režiimide all olla kasulikud selleks, et teha kindlaks viisid, kuidas tegelikult sündisid needsamad väärkohtlemise ja barbarismi aktid, mille te olete hukka mõistnud.

Seepärast olen arvamusel, et see uurimine peab olema väga laiaulatuslik ja selgelt ei peaks vältima ühtegi totalitarismi vormi. Samuti ei peaks käesolev arutelu andma võimalust selle poliitiliseks ärakasutamiseks. Komisjon on loomulikult sellest ohust teadlik, kuid kui Euroopa Liit vaikib mõne meie liikmesriikide traagilise mineviku suhtes, siis võib see ohtu vaid suurendada ja luua uute ja vande liikmesriikide vahel suure lõhe. Seepärast peame koos edasi liikuma.

Seepärast, härra juhataja, peaksin küsima, mis on põhimõtteliselt kõige selle eesmärk? See on selleks, et oleksime kaitstud igasuguse revisionismiilmingu, igasuguse ajaloolise ebatõe eest.

Teiseks me peame sündmuste mäletamise kaudu ka tagama, et need totalitaarsed režiimid ei pöörduks tagasi meid kummitama. Viimaks on meil ka leppimise kohustus, mis selgelt on selle lähenemisega seotud. Siiski kannustaksin ma meid ka tulevikku vaatama ja mõned on rõhutanud vajadust liikuda otseselt siduva Euroopa õigusakti kasutuselevõtu suunas, selleks et need totalitaarsed režiimid ei saaks enam kunagi tagasi pöörduda meid kummitama.

Sooviksin teile kinnitada, daamid ja härrad, et täiesti sõltumatult neist mõnest vastuseks öeldud sõnast, olen isiklikult täiesti veendunud, et meil kõigil on eurooplastena kollektiivne solidaarsuse kohustus teha kindlaks tõde, meie tõde eurooplastena, kõrvale jätmata või vähendamata kuritegusid, mida on toime pandud erinevate totalitaarsete režiimide all. Sellega seoses ma usun, et meie Ida-Euroopa sõbrad peavad eriti hindama, et me oleme tõe otsimisele pühendunud ja ei peatu enne, kui see on leitud.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Lasse Lehtinen (PSE), kirjalikult. – (FI) Härra juhataja, kõige väärtuslikum ajaloo uurimise tulemus on sündmused, mida me teame – faktid. Mida rohkem fakte me teame, seda parem. Tõlgendus on alati eraldi protsess. Igaüks peaks saama toimunud sündmusi uurida ja tõlgendada – see on osa sõnavabadusest. Poliitiline ajalugu saab harva olla oma sisu poolest tasakaalustatud, kuid püüdma peab siiski. Lähiajaloos on veel palju uurimata valdkondi, osalt poliitilise korrektsuse tõttu. Diktatuurid ja diktaatorid saavad väga erilise kohtlemise osaliseks. Natside kuriteod ei vääri mõistmist, kuid ka kommunism ei peaks mingeid boonuspunkte teenima.

  Marianne Mikko (PSE), kirjalikult. – 8. aprillil eesistujamaa Sloveenia ja Euroopa Komisjoni poolt organiseeritud avalik kuulamine käsitles Euroopa Liidu jaoks üliolulist teemat.

Euroopa kaotas 20. sajandi totalitaarsete võimurite tõttu miljoneid intellektuaale ning ettevõtlikke kodanikke. Meie ajalukku rebitud haavad pole tänaseni paranenud.

Nõukogude Liidu diktaator Jossif Stalin pühkis maailmakaardilt minu kodumaa ja teised Balti riigid. Meil ei tohtinud pool sajandit olla oma hümni ega lippu, meie pealinnaks oli Moskva.

Stalinism ja natsism arenesid koos ning jagasid Euroopa raudse eesriidega. Hitleri ja Stalini julmused ei tundnud riigipiire.

Sotsiaaldemokraadina mõistan hukka diktatuurid nende kõikvõimalikes esinemisvormides. Samas rõhutan, et stalinism ja natsism olid otseseks eeskujuks teistele totalitaarsetele ideoloogiatele.

Metaxas, Franco, Mussolini, Salazar ja trobikond väiksemaid diktaatoreid viisid oma kuritööd ellu, lähtudes Hitleri ja Stalini julmustest. Nende haare jäi oma kodumaa piiridesse ja seetõttu peaksid asjaomased riigid ise kandma hoolt neile õiglase hinnangu andmise eest.

Üksteise ajaloo tundmine ja sellest õppimine on hädavajalik, et Euroopa riikide kodanikud hakkaksid end tundma ka Euroopa kodanikena. Meil on vaja ühtsetest väärtustest lähtuvat hinnangut NLKP ja KGB kuritöödele.

Peagi möödub 70 aastat Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimisest. Stalini sunniaparaadi hirmuteod ei ole ikka veel Hitleri sõjamasinaga võrdsustatud.

Esimese sammuna ühise ajalookäsitluse nimel kutsuksin meie valitsusi üles kuulutama 23. august üleeuroopaliseks stalinismi- ja natsismiohvrite mälestamispäevaks.

  Katrin Saks (PSE), kirjalikult. – (ET) Paraku on reaalsus see, et kui peaaegu kõik Lääne inimesed teavad natsi-Saksa koonduslaagreid, siis enamus neist pole midagi kuulnud Gulagist. Hiljuti Rootsis korraldatud küsitlus 15–20-aastaste noorte seas näitas, et nende algteadmised kommunismist on väga puudulikud, kohati olematud. Uurimusest selgus, et 90% rootslastest ei ole kunagi kuulnud Gulagist, samas kui 95% küsitletutest teadsid, mis on Auschwitz.

Minu isal oli kahjuks kogemus mõlemast laagrist ja seetõttu ei saa ma leppida, kui nõukogude režiimi põhjustatud kannatusi peetakse teisejärguliseks ja justkui kardetakse, et nendest rääkimine vähendab natsismi kuritegude tähendust. Seda suhtumist tuleb muuta. Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatlikus fraktsioonis pole see alati kõige lihtsam, kuna mõned parteid on kommunistliku minevikuga. Seda olulisem on just selgitustöö selles fraktsioonis.

Samasisulisi vaidlusi mäletan ajast, kui Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee, mille liige ma olin, mõned aastad tagasi kommunismi kuriteod hukka mõistis. Olin siis üks neist, kes sõna võttis ja ilmselt tänu sellele, et selles organisatsioonis on nii palju nõukogude režiimi kogemusega riike, õnnestus see ka kiiremini kui Euroopa Parlamendis.

Olen sügavalt veendunud, et kui Euroopa Liit võtab tõsiselt oma väljakuulutatud väärtusi, siis peab ta väga selgelt väljendama samade väärtuste kohaselt ka suhtumist minevikku. See pole mineviku ümberkirjutamine, nagu mitmed selle teema käsitlemise kriitikud on väljendunud. See on ajaloolise tõe jaluleseadmine.

  Andrzej Tomasz Zapałowski (UEN), kirjalikult. – (PL) 20. sajandil on Euroopas kogetud mitmeid genotsiidiakte. Mõnest neist räägitakse palju ja tihti, samas kui teised on mähitud vaikusesse. Ajakirjandusest loeme me kõige sagedamini natsistlike ja kommunistlike genotsiidide kohta.

Üks genotsiidiakt, mille suhtes valitseb pidev vaikus, on sadade tuhandete juutide, poolakate ja ukrainlaste mõrvamine Poola territooriumil Saksa okupatsiooni all Teise maailmasõja ajal, mille panid toime Ukraina natsionalistid nn Ukraina Vastupanuarmeest. Oluline osa selle armee koosseisust teenis enne seda natside SS üksustes. See genotsiid oli olemuselt genocidum atrox, metsik mõrv, mis pandi toime äärmise julmusega. Teatud territooriumi kogu elanikkond hävitati. Ohvrid surmati ja nende kehaosad lõigati või rebiti küljest. Praegu taotlevad neis mõrvades osalenud inimesed Ukrainas veterani staatust.

Soovin rõhutada, et mitte miski ei õigusta genotsiidi, isegi mitte püüd saavutada oma rahva vabadus ja suveräänsus.

16. Piiriülene koostöö terrorismi ja piiriülese kuritegevuse vastu võitlemiseks (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel Bárbara Dührkop Dührkopi esitatud raport „Saksamaa Liitvabariigi algatus eesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus otsuse 2008/…/JSK (piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega) rakendamise kohta” (11563/2007 - C6-0409/2007 - 2007/0821(CNS)) (A6-0099/2008).

  Bárbara Dührkop Dührkop, raportöör. − (ES) Härra juhataja, raport, mille me täna aruteluks ja heakskiitmiseks oleme esitanud, sisaldab 2005. aasta algatust, millega seitse liikmesriiki otsustasid tugevdada piiriülest koostööd kõigis terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja ebaseadusliku sisserändega seonduvates valdkondades.

Eesistujariik Saksamaa tegi ettepaneku võtta osa sellest kokkuleppest raamotsusega ühendusese acquis'sse, s.o kolmandasse sambasse, sarnaselt sellega, mida on tehtud Schengeni lepinguga seoses, jättes siiski välja ebaseadusliku sisserände teema, mis vastavalt Tampere mandaadile peaks kolmandasse sambasse kuuluma.

Seepärast on kahetsusväärne, et rahvusvahelisse lepingusse ei lülitatud selgeid ühenduse volitusi, kuna see mitte ainult ei loo õiguslikku segadust, vaid jätab meile ka kaks õiguslikku alust.

Läbirääkimisi esimese üle peeti mitte just läbipaistval viisil. Riikide parlamentidega ei konsulteeritud, samuti mitte Euroopa Parlamendiga. Meiega konsulteeriti ainult viimasel hetkel, kiirustades ja mittesiduval viisil, siis kui dokumenti hakati ühendusse acquis'sse lülitama.

Meie lahkunud kaasliikme Fausto Correia raportis on esitatud Euroopa Parlamendi seisukoht selles küsimuses.

Täna on meil heameel öelda, et nõukogu konsultatsioonid toimuvad kaasotsustamismenetluse alusel. See on konsultatsioon, mis ei piirdu vaid lepingu endaga, vaid hõlmab ka selle preambulat ja lisa, mis on hea, sest ehkki tehnilise iseloomuga, sisaldavad need suure poliitilise tähtsusega sätteid. Paljud neist on konkreetselt mõeldud tagama isikuandmete ja tundlike andmete kaitset.

Siiski on meil kahju, et nõukogu pole ikka veel heaks kiitnud raamotsust andmekaitse määratluse kohta, selleks et sätestada teatud miinimumreeglid. Nõukogu poolt on ebajärjekindel valmistada ette selle otsuse vastuvõtmist omaenda üldiste õigusnormide asemel. Ka ei konsulteeritud kordagi Euroopa andmekaitseinspektoriga.

Lühidalt öeldes näeb raport ette koostöö DNA, sõrmejälgede, sõidukite registreerimisnumbrite ja isikuandmete ning mitteisiklike andmete vahetamise alal. Eesmärgiks on suuta võrrelda isiku DNA profiili tulevase 27 riikliku kontaktpunkti andmebaaside omaga.

Raportis on selgelt öeldud, et tuleb sätestada üldised garantiid andmete kaitseks ja kahtlusaluste ja süüdlaste kaitseõiguse tagamiseks. Edastada võib ainult DNA mittekodeerivaid osi, s.o lõike, mis ei sisalda geneetilist infot.

Igasuguse jagatava teabe puhul tuleb märkida, millises etapis asjaomast isikut puudutav menetlus on ja andmebaas, kust teave saadi.

Kui nõukogu soovib Saksamaa Liitvabariigi algatust mingil viisil muuta, eriti täpsete võrdluste teostamiseks vajaliku lookuste arvu osas, tuleb konsulteerida uuesti Euroopa Parlamendiga.

Samuti meenutaksin nõukogule, et liikmesriikide valitsuste esindajate konverents nõudis võimalust lisada see raamotsus uude Lissaboni lepingu süsteemi, selleks, et sellele oleks võimalik tugineda kohtus.

Samuti osutaksin, et lõike puhul, mis käsitleb ametnikke ja piiriülese koostöö võimalust, ei nõustu ma komisjonis heaks kiidetud osaga, mis annab ametnikele volitused pidada inimesi kinni ja võtta neilt avaldusi väljaspool oma koduriiki.

Lõpuks, daamid ja härrad, kahepoolne piiriülene koostöö on alati olnud, kuid see otsus on esimene üleeuroopalise koostöö mõttes. On tõsi, et sellega on muret, tõsist muret, et vaatamata headele kavatsustele võib võrgustike levik viia väärkasutamise ja võimalike tõsiste vigadeni.

Süütute kaitse on kahtlemata igaühe ja eriti meie täiskogu liikmete esmane mure, arvestades et see esindab kõiki meie kodanikke.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, pärast nõukogus 13. juunil 2007 saavutatud poliitilist kokkulepet õigusloomepaketi esimese osa kohta, mille eesmärgiks on Prümi lepingu ülevõtmine Euroopa õigusesse, on Saksamaa esitanud algatuse, mida me nüüd hakkame arutama, nimelt otsuse rakendamine, mis on esimese osa ja selle lisa teemaks.

Pr Dührkop, komisjon on järjekindlalt toetanud Prümi lepingu integreerimist Euroopa Liitu. See on väga tähtis dokument, mis aitab oluliselt tugevdada politseikoostööd liikmesriikide vahel, võimaldades neil rakendada terrorismi ja piiriülese kuritegevusega võitlemisel tõhusamaid meetmeid, näiteks lihtsustades tagaotsitavate isikute DNA profiilide ja daktüloskoopiliste andmete vahetust.

Isikukontrolli kaotamine ELi sisepiiridel, Schengeni lepingu osalisriikide vahel, on Euroopa integratsiooni protsessis suur samm edasi. Siiski on meie kohus tagada, et see vaba liikumise ala on ka julgeoleku ja õiguse ala.

Politseikoostöö parandamine liikmesriikide asutuste vahel, austades seejuures täielikult põhiõigusi ja eriti andmekaitset, on põhimõttelise tähtsusega meie kodanike suurema turvalisuse tagamisel Euroopa Liidus.

Otsuse eelnõu, mida me täna arutame, kujutab endast järgmist sammu, mis on vajalik, et tagada otsuse täielik tehniline ja operatiivne rakendamine, mille kohta nõukogus saavutati poliitiline kokkulepe 2007. aasta juunis. Selle kokkuleppe eesmärgiks on võtta Prümi lepingu tähtsamad sätted üle Euroopa Liidu õiguslikku raamistikku.

Komisjon on samuti pidevalt toetanud vajadust kaasata parlament menetlusse, millega muudetakse selle dokumendi lisa. Komisjoni seisukoha järgi täiendatakse 2007. aasta juuni otsuse ja ka käesoleva arutelu teeemaks oleva otsuse eelnõu andmekaitse sätteid kolmanda samba andmekaitset käsitleva raamotsuse sätetega.

Komisjon omalt poolt üldiselt tervitab teie muudatusettepanekuid, pr Dührkop. Siiski, härra juhataja, kuna tegemist on liikmesriikide esitatud algatusega, siis esitab komisjon oma üksikasjaliku seisukoha muudatusettepanekute kohta nõukogus peetava arutelu käigus.

See on minu vastus ja sooviksin lõpetuseks veelkord tänada raportööri, et ta oli piisavalt kena, et valgustada selle otsuse asjakohase rakendamise viise ja tingimusi.

  Herbert Reul, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, on mõned küsimused, mille suhtes Euroopa kodanikud laias laastus nõustuvad sellega, et Euroopa teeb nende nimel tõsiseid jõupingutusi. See, mille üle me täna arutelu peame, on üks selline tähtis küsimus: liikmesriikide vaheline koostöö piiriülese kuritegevuse ja terrorismiga edukaks võitlemiseks. Olen väga rõõmus, et meil ka komisjonis õnnestus saavutada konsensus, tänu ettevalmistavale tööle ja väga avameelsele koostööle raportööriga. See tähendab, et ehkki me pole ühel nõul iga üksiku punkti osas, oleme me siiski laias laastus ühel meelel ja soovime anda oma osa selle asja edasiviimisel.

Prümi lepingu sõlmimisprotsess oli väga töömahukas ja kestis kaua. Liikusime edasi vaid väikeste sammudega. Siiski on hea, et meil nüüd on Euroopa lepingud andmevahetuse kohta, et riiklikud andmebaasid ühendatakse ja et me saame neid riiklikke andmebaase kasutada kuritegude uurimiseks ja ärahoidmiseks.

Oleksin tahtnud näha kogu selle projekti teatud osades suuremat edasiminekut. Seetõttu kasutangi võimalust rääkida mitte ainult sellest, mida me oleme siiani saavutatud, vaid ka selleks, et öelda: muidugi on otsuses ka mõned punktid, mida võib-olla kohaldatakse lähemas ja kaugemas tulevikus. Näiteks soovime me kasutada ühiseid politseijõude efektiivsemalt ja kiiresti ja soovime, et ühe liikmesriigi politseijõud, kellel on mingid konkreetsed oskused, saaksid tegutsed teises liikmesriigis. Pr Dührkop Dührkop just osutas, et sellega on mõned raskused. Siiski on tähtis seda protsessi edasi viia, tagamaks et selles valdkonnas tekib rohkem Euroopa tasandi ülesandeid ja rohkem ühist tegevust. Lõpuks võime me avastada, et väga hea viis Euroopa idee edendamiseks on näidata inimestele, et me proovime lahendada tähtsaid küsimusi viisil, mida ka nemad positiivselt hindavad.

  Alexander Alvaro, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Härra juhataja, usun, et räägin oma fraktsiooni nimel, kui ütlen, et meie koostöö raportööriga oli suurepärane. Koostöö oli väga tihe, nagu ka hr Reul just ütles. Siiski peame me küsima, miks selle otsuse vastuvõtmisega nii kiire on, miks tuleb see vastu võtta just nüüd ja eriti veel enne aasta lõppu. Me oleksime heameelega näinud, et siin oleks kohaldatud Lissaboni lepingu reegleid, näiteks kohtulikku kontrolli, samuti Euroopa Parlamendi asjakohast osalemist kaasotsustamise mõttes.

Mis puutub siin käsitletud andmekaitseaspekti, siis on Prümi lepingul oma andmekaitse-eeskirjad ja siis on veel rakendussätted ja aluslepingu normid. Tegelikult märkis pr Dührkop Dührkop ka vajadust kolmanda samba raamotsuse järele. Kui me hoolikalt vaatame, mis liiki andmeid Prümi leping reguleerib, siis näeme, et raamõigusakt selles valdkonnas on enam kui vajalik. Peame samuti küsima, miks on lisatud nn andmete eriliigid, näiteks andmed seksuaalse sättumuse, tervise, poliitilise ja ametiühingutegevuse ning usu kohta. See läheb palju kaugemale põhilistest andmetest, mida on vaja organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks. Nende andmete kasutamisele on piirangud, kui siiski on uskumatu, et neid üldse kasutada saab.

Mis puutub DNA andmetesse, toetame me tugevalt raportööri seisukohta, et kui need andmed on vajalikud ja kui neid võib vahetada, siis peab see olema selgelt piiritletud ja andmeid võib kasutada ainult ettenähtud eesmärgil. Lisaks sellele tuleb teha selgeks, et liikmesriigid, kus ei ole riiklikke DNA andmebaase, pole kohustatud neid kasutusele võtma.

Soovin lõpetada öeldes, et oleks väga mõistlik – nagu on näidanud isiklikud arvamustevahetused politseiasutustega – kui me seadusandlikele meetmetele keskendumise asemel rahastaksime programme politseijõududevahelise personalivahetuse soodustamiseks. See aitaks kindlasti liidus koostööd parandada.

On hämmastav, et rahastamise koha pole veel selgust, arvestades, et otsus peaks väga varsti vastu võetama. Enne raha kulutamist peaks teadma, kui palju kulutatakse, enne otsuse vastuvõtmist peaks teadma, kui palju sellele kulub.

  Athanasios Pafilis, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (EL) Härra juhataja, Saksamaa valitsuse algatus ja raport, mida me arutame, pole süütult tehnilised, nagu neid üritatakse näidata. Nad puudutavad tehnilisi ja haldusikke tingimusi, mis on vajalikud selleks, et kiiresti ja edukalt rakendada ennetavat andmekogumist, mille nägi ette Prümi leping, mis mõne kuu eest ELi õigusesse üle võeti. Liikmesriikide ja ELi repressiivmehhanismid koguvad, töötlevad ja vahetavad automaatselt igas võimalikus üksikasjas DNA andmeid, sõrmejälgi, isikuandmeid ja igasugust muud teavet, 24 tundi päevas, seitse päeva nädalas. Iga kodanik ja töötaja ELis võib sattuda ennetava jälgimise alla ja tema andmed salvestatakse. Julgeolekustruktuurid asuvad tegutsema vähemagi kahtluse korral, et keegi võiks kunagi tulevikus sooritada kuritegusid või ohustada avalikku korda ja julgeolekut. Teiste sõnadega, igaüks on süüdi, kuni ta süütust pole tõestatud.

Raport, mida me arutame, astub andmete salvestuse legaliseerimisel sammu edasi, avades ukse selliste andmete salvestamisele ja vahetamisele, mis puudutavad poliitilisi vaateid, usulisi või filosoofilisi veendumusi ja partei- või ametiühingusse kuuluvust. Miks teil seda kõike vaja on? Organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks? See on vale! Te soovite salvestada andmeid kõigi maailma inimeste kohta! Soovite ära keelata ja hirmutada kõiki, kes teie poliitikas kahtlevad! Seetõttu meie, Euroopa Parlamendi liikmed Kreeka kommunistlikust parteist, hääletame selle raporti vastu.

  Andreas Mölzer (NI) . – (DE) Härra juhataja, volinik, alates 9. septembri rünnakutest kui mitte juba varem, on EL keskendanud oma tehnilised turvameetmed peaaegu täiesti võitlusele terrorismiga. Kindlasti on õige, et me ei tee potentsiaalsetele mõrvaritele Internetist pommivalmistamise juhiste allalaadimist lihtsaks ja muidugi tuleb tervitada liikmesriikide vahelist koostööd. Siiski ei saa me lubada, et terrorismivastases võitluses võetakse sihikule süütud kodanikud või sunnitakse vaikima ebamugavad kriitikud.

Ma usun, et kogu maailmas on ohtlik trend, mis pidevalt õõnestab põhivabadusi, mille eest meie esiisad nii raskelt võitlesid. Reisijaandmete edastamisega, Interneti jälgimisega on meil oht muutuda sügavalt mittevabaks ühiskonnaks. Ma loodan, et me varsti ei avasta, et iga nonkonformist, kes osaleb demonstratsioonil, toetab referendumit, või julgeb isegi ELi kritiseerida, saab külge potentsiaalse terroristi sildi.

Muidugi on tähtis olla valvel – kuid mitte kodanikuvabaduste hinnaga. Ja muidugi ei tohi me lubada, et tulemusena kannataksid muud valdkonnad, näiteks organiseeritud kuritegevusega võitlemine. Me ei tohi alahinnata järjest laienevaid paralleelühiskondi, rändest tulenevat vägivalda ja võimalikke rahvuslikke ja kultuurilisi konflikte.

  Urszula Gacek (PPE-DE). - Härra juhataja, kui räägime terrorismi õhutamisest Interneti-ajastul ja uute tehnoloogiate ajastul, siis räägime täiesti uutest väljakutsetest ja täiesti uutest ohtudest ja, nagu minu kolleeg ütles, peame hoidma väga õrna tasakaalu mitmesuguste poliitiliste organisatsioonide kodanikuvabaduste kahjustamise ning meie ja meie kodanike julgeolekut ähvardavate ohtudega võitlemise vahel.

Viimastel nädalatel näiteks on esinejad Euroopa Nõukogus tõstnud esile mitmeid muresid ja palunud täies mahus võtta vastu mitmesuguseid Euroopa Nõukogu esitatud soovitusi. Me peame olema valivad selle suhtes, milliseid aspekte Euroopa Nõukogu väga väärtuslikust tööst me Euroopa Parlamendile üle kanname, sest parlamendil on selles asjas oma unikaalne roll.

Tegeledes uute ohtudega, mida toob kaasa terrorism, on meie kõige raskem probleem tegelikult määratleda, mis õhutamine on ja kas valitsuste põhjendatud kritiseerimist saaks mingis olukorras pidada terrorismi õhutamiseks. See oli üks argumentidest, mille hiljuti kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni koosolekul esitas hr Dick Marty Euroopa Nõukogust. Tal näis olevat vähe usku meie demokraatlikesse struktuuridesse, kui ta väitis, et valitsused võiksid mitmeid artikleid kurjasti kasutada. Mul on temast rohkem usku meie demokraatlikusse menetlusse ja usun, et suudame seda küsimust käsitleda mitte ainult tundlikult, vaid ka ettevaatusega, mida küsimus sellelt institutsioonilt nõuab.

  Sarah Ludford (ALDE). - Härra juhataja, 4,3 miljoni isiku DNA on Ühendkuningriigi riiklikus DNA andmebaasis ja politseile kättesaadav. See on 7% Ühendkuningriigi elanikkonnast – vähemalt viis korda suurem osakaal kui mistahes muus riigis. See arv hõlmab 150 000 alla 16 aasta vanust last, kellest 25 000 pole kunagi rikkumises süüdistatud. Briti kõige kõrgem kriminalistikaekspert on isegi teinud ettepaneku, et juba viieaastaste laste andmed tuleks sisestada DNA andmebaasi juhul kui nad käituvad nii, et neid võib pidada hilisemas elus potentsiaalseteks kurjategijateks. See viib ennetava politseijälgimise naeruväärsele tasemele.

Minu partei usub, et see võib olla Orwelli „suue venna Britannia” täideminek. Süütute inimeste DNA andmeid ei tohiks vahetada ja absoluutse miinimumina, kooskõlas Euroopa andmekaitseinspektori ettepanekutega, peaksid kehtima täpsed piirangud selle kohta, milliseid andmeid vahetada tohib ja hoiatus vahetamise puhul, kus isikul puudub kriminaaltoimik.

  Carlos Coelho (PPE-DE) . – (PT) Härra juhataja, asepresident Barrot, daamid ja härrad, täna arutame me teist otsust eeskirjade kehtestamiseks, mis on vajalikud ühe teise algatuse rakendamiseks, millel juba on nõukogu poliitiline heakskiit, kuid mida pole veel isegi vastu võetud.

Tean, et on tehtud mitu terrorismi ja piiriülese kuritegevusega võitlemise algatust, selleks et suurendada julgeolekut ja valvsust, kuid mul on kahju, et võrdselt pole tähelepanu pööratud põhiõiguste kaitse suurendamisele. Nagu asepresident Barrot oma kõnes just tunnistas, puudub Euroopa Liidul siiani menetluslike tagatiste standardkomplekt ja piisav kolmanda samba õiguslik dokument andmekaitse kohta.

Palun teil, volinik, aidata meil nõukogule selgitada, et see olukord on vastuvõetamatu, eriti kui me arvestame, et enamik terrorismiga võitlemise ja politseikoostöö edendamise meetmetest on sisaldanud isikuandmete kogumist ja vahetamist. See viimane algatus on selle kohta veel üks näide ja on seda tõsisem, et hõlmab DNA andmete, sõrmejälgede jne kogumist, salvestamist ja vahetamist. Prümi algatuse VI peatükis sätestatud andmekaitsestandardid, mis annavad konkreetsemad garantiid, pole iseenesest piisavad ja nende asjakohaseks toimimiseks on vajalik täielik ja üldine raamistik, mille saab tõhusalt tagada ainult kolmanda samba andmekaitse raamotsuse kaudu.

Me kiitsime suure rahuloluga heaks algatuse, millega Prümi algatuse tähtsamad koostööaspektid võeti üle liidu raamistikku. Siiski ei saa me tööd poolikuks jätta. Eelnevale lisaks on ülimalt tähtis tagada andmekaitse selge ja tõhusa õigusliku raamistiku olemasolu.

  Jacques Barrot, Euroopa Komisjoni asepresident. − (FR) Härra juhataja, minu arvates andis hr Coelho olukorrast just väga selge ja objektiivse pildi.

Komisjoni algselt esitatud ettepanek oli kindlasti ambitsioonikam ja eriti on meil kahju, et otsuse kohaldamisala on nüüd piiratum. Siiski on otsuse eesmärk laduda vundament, mis on vajalik kolmanda samba andmekaitse minimaalse taseme tagamiseks. Ilma sellist otsust vastu võtmata poleks meil ühtegi kolmanda samba suhtes kohaldatavat üldist reeglit, mis oleks veelgi halvem. Me loodame, et see otsus võetakse vastu võimalikult kiiresti, pärast seda, kui parlament on esitanud oma arvamuse uue teksti kohta, mille nõukogu on parlamendile teist korda esitanud.

Nagu ma juba raportöör pr Dührkopi tänades ütlesin, siis veelkord, selgelt, komisjoni arvates täiendatakse andmekaitse sätteid kolmanda samba andmekaitset käsitleva raamotsuse sätetega.

Nende viimaste tähelepanekutega, härra juhataja, sooviksin tänada kõiki esinejaid panuse eest debatti.

ISTUNGIT JUHATAB: MAREK SIWIEC
Asepresident

  Bárbara Dührkop Dührkop, raportöör. − (ES) Härra juhataja, sooviksin tänada kõiki kolleege, kellega on olnud rõõm käesoleva raporti kallal koos töötada. Ma ei vasta teile ükshaaval vaid üldiselt.

Kõigile meile teeb eriti muret vajadus saavutada tasakaal terrorismi ja kuritegevusega võitlemise ja samal ajal era- ja avalike õiguste range kaitse vahel, sest võib juhtuda, et terrorismivastase võitluse nimel jäetakse keegi kodanikuõigustest ilma.

Sellist tasakaalu on mõnikord raske saavutada, kuid meie kui demokraadid peame olema pidevalt valvel mis tahes kuritarvituste suhtes selles valdkonnas.

Teiseks on viidatud politseikoostööle: see on elutähtis. Mina elan piirkonnas, kus terrorism on olemas. Mul endal on politsei kaitse ja kui pean sõitma Prantsusmaale, siis tuleb mul paluda oma kohalikul politseil saata Madridi blankett, kus siis palutakse Prantsusmaalt luba relvaga piiri ületamiseks ja selleks kulub nädal. Ma usun, et meil peaks olema kiirem, vähem bürokraatlik meetod, seega võib-olla võiks olemas olla üleeuroopaline politseiluba. Ma arvan, ma usun, et Euroopa politseijõududel on enam-vähem sama koolitus.

Lisaks sellele, nagu ka hr Alvaro, Sarah Ludford ja hr Coelho samuti märkisid, on meil kiiresti vaja raamotsust ja see on küsimus, mille soovime esitada nõukogule. Vaja on andmekaitse miinimumstandardeid. See on kõigi kodanike õiglane nõue.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub teisipäeval, 22. aprillil 2008.

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. – Tänapäeval on õnneks õiguskaitseorganitel olemas töövahendid, nagu DNA andmete, sõrmejälgede automatiseeritud tuvastamine ja sõidukite registreerimisandmed. Pooldan igati ühist andmebaasi kõigi vajalike vahenditega terrorismi ja piiriülese kuritegevusega võitlemiseks. On fakt, et andmekaitse on põhimõttelise tähtsusega, kuid võitluses terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevusega on see teisejärguline.

Ma ei poolda mitte ainult andmebaaside ühendamist, vaid ka kohustuslike riiklike andmebaaside loomist. Enamik Euroopa kodanikke ja residente on seaduskuulekad ja ei peaks kartma oma andmete, olgu siis DNA või sõrmejälgede, sisestamist ühisesse Euroopa andmebaasi.

Malta on neutraalne riik, kuid terrorismi osas pole me neutraalsed. Süütute tsiviilisikute sihikulevõtmist ei saa kunagi õigustada. Terrorism on üks kõige jälgimatest kuritegudest, samal tasandil genotsiidi ja sõjakuritegudega.

Praegu on normiks pidada terroristide üle kohut siseriiklikes kohtutes. On aeg kaaluda spetsiaalselt terroristide üle kohtupidamiseks mõeldud rahvusvahelise kohtustruktuuri loomist.

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE), kirjalikult. – (FI) Eurooplaste ohutuse parandamiseks on vaja suuremat koostööd tolli, politsei ja julgeolekuasutuste vahel.

Prümi konventsiooni eesmärgiks on ELi riikide vahelise koostöö süvendamine terrorismi, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku sisserändega võitlemisel.

Prümi konventsioon suurendab Euroopa turvalisust. Prioriteediks on sujuv ja pidev teabevahetus julgeolekuasutuste, eriti piirivalveasutuste vahel.

ELi riikide vaheliseks teabevahetuseks peavad olema kaalukad põhjused. Ilmselgelt on seaduse rikkumine hea põhjus, sest see on piisav tõend ettekavatsetud rikkumisest.

Teabevahetuse käigus tuleb arvestada seaduskuulekate Euroopa inimeste kaitset, nii et eraelu puutumatuse rikkumiste tulemusena ei leiaks aset inimõiguste rikkumine.

Julgeolekualase koostöö eesmärk on tagada Euroopa ohutus ja kaitsta seaduskuulekaid kodanikke.

Julgeolekualane koostöö peab kaitsma eurooplasi kurjategijate eest, selleks, et muuta meie igapäevaelu nii ohutuks kui võimalik ja võimaldada meie lastel elada ilma hirmuta.

17. Viisade saamine Valgevene ja Ukraina kodanike poolt (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni avaldus Valgevene ja Ukraina kodanikele väljastatavate viisade hinna kohta.

  Jacques Barrot, Euroopa Komisjoni asepresident. − (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, tänan küsimuste eest, mida te mulle olete esitanud Ukraina ja Valgevene suhtes kohaldatavate Euroopa viisaeeskirjade kohta.

Esiteks, Ukraina puhul tähistavad tagasivõtuleping ja lihtsustatud viisarežiimi leping, mis mõlemad jõustusid 2008. aasta alguses, tähtsat verstaposti Euroopa Liidu ja Ukraina vahelistes suhetes. Ühest küljest edendavad need inimestevahelisi kontakte, mis omakorda aitab suurendada vastastikust mõistmist ja tugevdada suhteid kõigis valdkondades ning teisest küljest kohustavad need mõlemaid pooli, Euroopa Liitu ja Ukrainat, tihedale koostööle ebaseadusliku sisserändega võitlemiseks.

Esmaseks prioriteediks on tagada Ukraina kodanike lihtsustatud viisarežiimi lepingu kiire, toimiv ja ühtlustatud rakendamine. Tagamaks käesoleva lepingu asjakohast ja järjekindlat rakendamist on liikmesriikide ja Ukraina asutused koostanud ja heaks kiitnud juhised. Need juhised peaks lähimas tulevikus lõpliku kuju saama ja lepinguga loodud ühiskomisjoni poolt heaks kiidetama.

Nagu on sätestatud Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelise lihtsustatud viisarežiimi käsitleva lepingu preambulas, tunnistatakse Ukraina kodanike viisavaba reisimise režiimi sisseseadmist vaid pikaajalises perspektiivis. Sellise režiimi kasutuselevõtuprotsess sõltub peamiselt tagasivõtulepingu ja lihtsustatud viisarežiimi lepingu rahuldavast rakendamisest.

Sooviksin rõhutada, et Schengeni piirkonna laienemine ei mõjuta kuidagi kokkuleppeid piirikontrolli teostamist Ukraina ja nende liikmesriikide piiridel, mis Schengeni piirkonnaga 21. detsembril 2007 ühinesid. Kõnealused liikmesriigid on rakendanud Schengeni välispiiri kontrolli reegleid liitumisest alates ja alates septembrist 2007 kontrollivad nad ka Schengeni teabesüsteemis SIS sisalduvaid isikuid.

Siiski, et lihtsustada piiri lähedal elavate Ukraina kodanike reisimist, on sõlmitud kohaliku piiriületuse lepingud Ungari ja Ukraina ning Ukraina ja Poola vahel. Lisaks sellele on komisjon kutsunud üles muutma Ukraina ja Ungari vahelist lepingut piiritsooni demarkeerimise osas, et viia see kooskõlla ühenduse normidega; sama olukord valitseb ka Ukraina ja Poola vahelise lepinguga seoses. See on kõik, mida mul on öelda piiri lähedal elavate Ukraina kodanike reisimise kohta.

Olukord viisade osas on aga erinev. Enne 21. detsembrit 2007 polnud Schengeni viisatasusid käsitlevad sätted siduvad neile liikmesriikidele, kes polnud veel täielikult kohaldanud Schengen acquis'd. Need liikmesriigid võisid seepärast loobuda sellest tasust kõigi Ukraina kodanike puhul. Siiski pole see nüüd enam võimalik. Siiski ei kohaldata Ukraina viisataotlejate suhtes standardset, 60 eurost viisatasu. Nagu kinnitatakse 1. jaanuaril 2008 jõustunud Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelises lepingus, on viisataotluste läbivaatamise tasu Ukraina kodanikele 35 eurot. Lisaks vabastab leping ulatuslikud Ukraina viisataotlejate kategooriad viisatasust, mis tähendab, et rohkem kui 50%, kordan, rohkem kui 50% Ukraina kodanikest, kes praegu soovivad Schengeni riikidesse reisida, saavad viisa täiesti tasuta.

Nüüd sooviksin käsitleda Valgevenet. Oma 4. detsembri 2006. aasta teatises Euroopa naabruspoliitika tugevdamise kohta rõhutas komisjon lihtsustatud viisakorra tähtsust suhetes naabruspoliitikaga hõlmatud riikidega. Komisjon kordas Euroopa Liidu soovi töötada naaberriikidega välja tegevuskavad ja alustada nendega läbirääkimisi, selleks et lihtsustada viisade väljastamist ja anda luba tagasivõtuks.

Valgevene on üks naabruspoliitikaga hõlmatud riikidest, kuid peab ütlema, et siiski pole selle riigiga tegevuskava välja töötatud tulenevalt riigi üldisest poliitilisest olukorrast. Seepärast pole hetkel kavas alustada Valgevenega kõnelusi võimaliku lihtsustatud viisakorra ja tagasivõtu üle.

Siiski sooviksin rõhutada, et olemasolev acquis lühiajaliste viisade väljastamise kohta näeb ette viisatasust vabastamise mõne isikukategooria, näiteks alla kuueaastaste laste, üliõpilaste ja teadlaste puhul. Lisaks võivad liikmesriigid praeguste eeskirjade kohaselt konkreetsetel põhjendatud juhtudel igal ajal viisatasu tühista või seda vähendada, näiteks humanitaarsetel, kultuurilistel või välispoliitilistel põhjustel.

Lisaks sellele on piirnevatel liikmesriikidel – Poolal, Lätil ja Leedul – alati võimalus sõlmida Valgevenega kohaliku piiriületuse lepingud. See oleks viis, kuidas lihtsustada piiriäärsete elanike piiriületust ja liikumist Valgevene ja selle naaberriikide vahel, edendades sellega kohalike kogukondade vahelisi kontakte. Piiriäärsed elanikud, kellel on spetsiaalne kohaliku piiriületuse luba, oleksid viisanõudest vabastatud. Poola ja Valgevene on selleks juba läbirääkimisi alustanud.

See oleks kõik, mida soovin öelda, rõhutades samas, et teie esitatud küsimused ja teie kurssiviimine selle valdkonna praeguse olukorraga on täiesti põhjendatud.

  Urszula Gacek, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Härra juhataja, ma tänan volinikku siia tulemast ja esitamast meile komisjoni värskeimat seisukohta Ukraina ja Valgevene viisade küsimuses. Kuu aja eest külastas Strasbourgi fraktsiooni PPE-DE kutsel Valgevene peamise opositsioonijõu liikmetest koosnev delegatsioon, selleks et arutada poliitilise olukorra arengut riigis, kuid visiidi käigus olid kolleegid tunnistajaks ka nende pöördumistele parlamendi poole, et me toetaksime nende jõupingutusi praeguste viisatasude, mis on enamikule Valgevene kodanikest kättesaamatud, vähendamisel.

Kui me tõesti tahame julgustada Valgevenet valima tulevikus Euroopa orientatsiooniga arenguteed – mille kohta me siiralt loodame, et see juhtub – siis parimad argumendid on need, mida Valgevene kodanikud saavad oma silmaga näha. Režiimis, mille all nad elavad, on neil väga raske saada tegelikku ülevaadet selle kohta, mida vabadus ja demokraatia, inimõigused ja seaduslikkus tegelikult tähendavad. Raske on edendada kodanikuühiskonda. Raske on neile näidata, et Euroopa on avatud ja sõbralik ja toetab nende liikumist täieliku demokraatia suunas. Parim, mida me teha saame, on lubada neile kodanikele juurdepääs Euroopasse ja seda mitte hinnaga, mis peletavad eemale või hoopis välistavad enamuse kodanikke.

Volinik, te ütlesite väga õigesti, et teatud kategooriad on vabastatud ja et tõepoolest need on lapsed ja isikud, kel on perekondlikud kontaktid; need on inimesed, kes külastavad Euroopa Liitu kultuurilistel või teaduslikel või hariduslikel põhjustel ja ma julgustaksin liikmesriike neid sätted kasutama, et need inimesed tegelikult võimalusi kasutada saaksid. Kuid on väga kurb, et Serbiat ja Venemaad koheldakse Valgevene kodanikest paremini.

  Hannes Swoboda, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Härra juhataja, esmalt sooviksin tänada volinikku selles küsimuses antud, nagu alati, väga täpse teabe eest.

Ma ise olen kogenud probleeme seoses viisade ja viisapiirangutega Balkanil ja neid tuleb ette tänaseni, ehkki olukord on veidi lihtsamaks läinud. Võtame näiteks Serbia, sest seda riiki juba mainiti. Vaatamata praegustele lihtsustustele Jugoslaavia – s.o kommunistliku režiimi – kontekstis, oli tal minevikus Läänega, Euroopa riikidega, palju rohkem kontakte kui nüüd, mis tähendab, et midagi on valesti kogu süsteemiga. Me tõesti vajame silmnähtavaid muutusi.

Volinik osutas õigesti, et rohkem kui pool kõigist Ukraina viisataotlejatest saab kasu üht või teist liiki eranditest. Paneb imestama, mis süsteem see selline on, mis teeb erandeid vähemalt 50% ulatuses. Nõustun siiski, et see pole voliniku süü.

Nüüd Valgevenest. Mul oli heameel toetada pr Grabowska ja hr Paleckise ettepanekut, sest mul on väga raske nõustuda sellega, et selle riigi kodanikud peaksid halva režiimi pärast kaks korda kannatama: mitte ainult režiimi enda pärast, vaid ka sellepärast, et me pole selle halva režiimiga toimetulekuks mingit tegevuskava kujundanud.

Mõnikord peame me otsustama rohkem ühepoolse tegutsemise kasuks ja ise omal algatusel otsustama teha midagi konkreetset, selleks et aidata neid, keda nende oma režiim või valitsus ei aita. Volinik osutas, et mingil määral see juba on nii. Siiski tuleb teha enam ja me peame Valgevene suhtes ajama agressiivsemat poliitikat. Näiteks tahaksin teada – ja võib-olla oskab volinik mulle kunagi hiljem vastata – millised riigid milliseid erandeid annavad. Millised Euroopa Liidu riigid on eriti abivalmis ja millised võib-olla vähem? Muidugi on tähtis võtta vastu Euroopa Liidu seisukoht ja kui mõned riigid harrastavad liberaalset lähenemist, oleks katastroof, kui teised oleksid väga suletud.

Paluksin komisjoni ja nõukogu – arvestades, et me teame, et peamine vastutus lasub neil – teha meiega koostööd, tagamaks et me pakume Valgevene kodanikele ja kõigile asjaomastele isikutele rohkem eeliseid kui me seni – raskepäraselt – oleme teinud.

  István Szent-Iványi, fraktsiooni ALDE nimel. – (HU) Härra juhataja, Ukrainal ja Valgevenel on võtmetähtsusega koht meie naabruspoliitika idamõõtmes.

Ukraina puhul on eesmärgiks demokraatia, turumajandus, Euroopa orientatsiooni konsolideerimine, samas kui Valgevene puhul on eesmärgiks riigi demokratiseerimine. Reisipiirangute leevendamine on selleks paindlik ja väärtuslik töövahend. Alates 1. jaanuarist on Ukraina kodanikud saanud kasutada lihtsustatud viisarežiimi, ehkki enamik neist tunneb, et olukord on täna raskem kui enne, sest nende peamistesse sihtriikidesse, Poolasse, Ungarisse ja Leetu, reisimine on nüüd varasemast keerulisem. Seda nähakse sammuna tagasi, sest 35 eurone viisatasu on neile suur raha ja halduskoormus ja menetlus on äärmiselt keeruline. Seega peame näitama, et otsene eesmärk Ukraina puhul, viisavaba reisimise võimaldamine, saavutatakse väga varsti ja kuni me selleni nõuame, mõjutab tasuta viisade andmine veelgi suuremat arvu inimesi, samuti ka halduskoormuse vähendamine.

Valgevene puhul peame selgelt näitama, et Euroopa jaoks pole probleem Valgevene inimestes, vaid selle rõhuvas režiimis. Me sooviksime, et selle riigi kodanikud saaksid lihtsamini reisida ja seega peame me vähendama 60-eurost viisatasu, mis on tohutu summa, sest Valgevenes võrdub see poole keskmise kuupalgaga, ning samuti peame vähendama halduskoormust, sest neid keerulisi reegleid on raske järgida. Selliselt on meil võimalik saavutada olukord, kus Ukraina ja Valgevene kodanikud tunnevad, et nad on Euroopale lähedal. Tänan.

  Adam Bielan, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, valgevenelaste ja ukrainlaste huve ignoreerides Euroopa Liit oma idapiiri julgeolekut ei taga. Me peaksime toetama liidu külastamist võimalikult suurte, konkreetselt Ukraina ja Valgevene inimeste rühmade poolt ning samal ajal isoleerima Lukašenka režiimi. Demokraatlikud protsessid ja muutused meie idanaabrite maailmavaates, näiteks mis puutub ukrainlaste ettekujutust NATOst, toimuvad kiiremini tänu isiklikele Euroopa Liidu riike külastades saadud kogemustele.

Praegu peavad valgevenelased viisa eest maksma 60 eurot. See võrdub ühe kolmandikuga keskmisest palgast ja teeb enamikule ühiskonna liikmetele külastuse võimatuks. See olukord sobib Lukašenka režiimile, sest mida piiratumad on kontaktid Lääne-Euroopaga, seda lihtsam on Valgevene ühiskonda kontrollida. Viisanõue isoleerib Valgevene noorsoo ja opositsioonimeelsed inimesed. Lääs peaks tahtma nende sotsiaalsete rühmadega kontakte säilitada. Kallid viisatasud toovad endaga ainult kaasa viisamaffia tegevuse aktiviseerumise ja muud patoloogiad piiridel. Sellised tõkked teevad tuntavat kahju ka Poola turismisektorile. Viimastel aastatel on Poola mägesid külastanud palju Ukraina ja Valgevene suusatajaid. Nad on üldiselt saabunud jaanuari alguses, siis kui algavad õigeusu jõulud. Praeguseks on Poola suusakuurordid tühjad.

Daamid ja härrad, eriti nüüd, kui NATO tippkohtumisel Bukarestis ähvardas Vladimir Putin Ukraina jagada ja kuulutas, et, ma tsiteerin: „Ukraina pole isegi mitte riik ja üks osa selle territooriumist on Ida-Euroopa ja teise – suure osa – kinkis talle Venemaa”, on vajalik selge signaal, et Euroopa Liit ei talu rahvusvahelises poliitikas selliseid ähvardusi oma lähinaabri aadressil.

Kutsun üles alustama nii kiiresti kui võimalik dialoogi konkreetsete sammude üle, mida on vaja selleks, et ukrainlased pääseksid ELi viisavabalt. Soovin selgelt öelda, et tõeline visioon kaasaegsest ja ohutust Euroopast pole võimalik ilma Ukrainata.

  Elisabeth Schroedter, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik, ametlik ELi poliitika Valgevene suunal on tuntud kui „diferentseerimise” poliitika: ühest küljest ollakse kriitilised diktaator Lukašenka suhtes, püüdes samas julgustada ja soodustada dialoogi rahvaga. Kuid võtta 60 eurot – kolmandik Valgevene kuupalgast – viisa eest on selle poliitikaga vastuolus. Selle tulemusena peavad tavalised Valgevene inimesed ELi poliitikat nende suhtes tühjade sõnade poliitikaks!

See küsimus on täiesti varjutanud meie Schengeni poliitika ja kahjustab tegelikult ELi välispoliitika usaldusväärsust. Me ei saa lubada selle olukorra jätkumist. Demokraatia, mida me loodama Valgevenes arenevat saab teostuda vaid siis, kui muudame valgevenelastele lihtsamaks tutvumise sellega, kuidas demokraatia meie riikides toimib. Igasugune muu lähenemine mängib kaardid kätte Lukašenkale. Seega on vaja muutust ja nagu nõukogu meile oma vastuses ütles, on põhjus, miks midagi siiski muutunud pole selles, et komisjon pole selleks vajalikku ettepanekut esitanud.

Seega paluks tööle hakata! Esitage nõukogule ettepanek, mis teeks valgevene inimestel viisa saamise lihtsamaks – Valgevene demokraatia edendamise huvides.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE-DE) . – (LT) Proua juhataja, sõltuma sellest, mida on räägitud valgevenelaste ja ukrainlaste viisatasudest, pole kahtlust, et selles küsimuses tuleks kiiresti teha otsuseid ja et tegema peaks seda Euroopa Liit.

Viisade osas on Euroopa Liit allkirjastanud lihtsustatud viisarežiimi lepingu Ukrainaga, samuti Venemaaga, Moldovaga ja Lääne-Balkani riikidega. Siiski Valgevenega pole läbirääkimisi lepingu üle alustatud, sest Aleksandr Lukašenka ei ole huvitatud andma Valgevene kodanikele võimalust näha vaba maailma elustandardit, eriti kui avastavad, et see on palju kõrgem kui Valgevenes.

Viisatasude küsimus pole tähtis mitte ainult Valgevene, vaid ka Ukraina jaoks. Asjaolu, et Ukraina kodanikud peavad Schengeni viisa eest maksma 35 eurot, probleemi ei lahenda, sest ainult teatud väikesed Ukraina kodanikukategooriad saavad lihtsustatud viisarežiimi kasutada. Valgevene juhtum on isegi veelgi kõnekam – valgevenelased peavad Schengeni viisa eest rohkem maksma – s.o nemad peavad maksma Lukašenka diktatuuri eest.

Kas selline viisarežiim on asjakohane, arvestades olukorda ELi idapiiril? Mina nii ei arva. Statistika kohaselt väljastab üksnes Poola igal aastal Ukraina kodanikele umbes 600 000 viisat; võrdluseks tuleb öelda, et kõigi Schengeni riikide poolt samal perioodil väljastatavate viisade arv kokku on ainult 300 000. Enne Schengeni piirkonnaga ühinemist olid Leedu, Läti ja Poola viisatasude hinnad Valgevene kodanikele väga madalad: Leedu ja Poola võtsid ainult 5 eurot ja Läti väljastas viisasid tasuta. Poola, Leedu ja Läti väljastasid valgevenelastele 400 000 viisat, s.o kolm rohkem kui vanade Schengeni riikide poolt väljastatud viisade arv.

Kas võiks öelda, et on hea, et ainult 26% Valgevene kodanikest on üldse kunagi mõnda ELi riiki külastanud ja et 60% valgevenelastest pole viimase kolme aasta jooksul kordagi välismaalast näinud? Muidugi mitte. Meie, Euroopa Liit, peame leidma tõhusa viisi selle küsimuse lahendamiseks, kuna teame omaenese kogemustest, et on parem näha ELi üks kord, kui et kuulda sellest sada korda.

  Genowefa Grabowska (PSE) . – (PL) Härra juhataja, volinik, valgevenelaste viisade küsimuse kaasautorina soovin teid tänada tänaste seletuste eest ja juhtida teie tähelepanu mitmele lisaprobleemile. Asi on selles, et Valgevene pole mitte ainult ELi lähinaaber. Valgevene on ka üks minu kodumaa Poolaga külgnevatest naabritest ja siit ka minu sekkumine selle riigi elanike huvide nimel.

Ütlesite, et pärast Schengeni piirkonna laienemist tõusid valgevenelaste jaoks viisade hinnad. Tegelikult tõusis hind 12 korda – 5 eurolt 60-ni. Valgevenes on 60 eurot arstist interni kuupalk. 60 eurot kujutab endast paljude valgevenelaste jaoks tegelikku tõket, mis takistab neil viisat saamast ja ELi naabreid külastamast. Juba võime näha, kuidas pärast viisatasude tõusu on ELi külastavate Valgevene kodanike arv selgelt ja drastiliselt vähenenud. See juhtus ajal, kui EL soovib luua otsekontakte selle riigi kodanikega ja kui Lissaboni lepingusse on sisse kirjutatud heanaaberlikkuse poliitika. See on seepärast kõnealuse riigi jaoks valus paradoks, olgugi, et riigi valitsemine on ebademokraatlik.

Palun mind uskuda, et otsus suurendada viisatasusid on magus kingitus Lukašenka režiimile, mis on selle juba poliitiliselt diskonteerinud. Režiim ütleb valgevenelastele: näete? Nad on kasutusele võtnud kõrged, tõkestavad viisatasud. Euroopas ei oota teid keegi, keegi ei soovi teid seal näha.

Seda olukorda tuleb muuta. Pean tähtsaks asjaolu, et volinik nimetas Poolat riigina, mis kavatseb nõuda valgevenelastele madalamaid viisatasusid. Siiski pole see Poola, Leedu ja muude üksikute riikide ülesanne. See on ülesanne kogu ELile. Kui me peaks selle lahendamisel hätta jääma, siis kuidas peaksime me ELis üles ehitama ühist välispoliitikat? Seepärast pöördun komisjoni poole, et tehtaks kõik vajalik valgevenelaste viisatasude alandamiseks.

  Grażyna Staniszewska (ALDE) . – (PL) Juba 2005. aasta mais kaotas Ukraina viisanõude Euroopa Liidu kodanikele. Siiski kulus ELil tervelt kolm aastat, et selles suhtes üldse mingi seisukoht võtta. Soovin öelda et lõplik ELi reaktsioon polnud kaugeltki selge.

Ühest küljest muutus selle aasta alguses viisade saamine lihtsamaks, lihtsustati teatud menetlusi ja viisatasudest loobuti, ehkki vaid valitud kodanikukategooriate osas. Enamikule ukrainlastele näib Euroopa Liit olevat ligipääsmatu kindlus, mis avab oma uksed vaid neile, kes rahulikult suudavad toime tulla pika ja väga kalli võitlusega Schengeni riikide konsulaatides.

Paljudele ukrainlastele on viisad liiga kallid. Viisade väljastamisega tegelevad asutused üldiselt nõuavad kaks või isegi kolm korda rohkem, kui näeb ette määratud suurim tasu. Teiseks on aeg, mis paljudes konsulaatides viisa väljastamisele kulub, ennustamatu kestusega ja väga pikk. Kolmandaks, paljud konsulaadid nõuavad lisadokumente, mida lepingus pole nimetatud. Isegi diplomaatiliste passide omanikel on piiripunktides probleeme.

Ukraina puhul on vajalik lõppeesmärk selge kava kahepoolse viisavaba reisimise saavutamiseks, ehkki selle eeltingimused, nagu ka Serbia puhul, on keerulised.

  Józef Pinior (PSE) . – (PL) Härra juhataja, volinik, piirideta Euroopa, Euroopa Liit Schengeni piirides ei saa tähendada uue müüri püstitamist ELi ja Ida-Euroopa vahel.

Euroopa unistused ühtsest piirideta Euroopast on Euroopa Liidus täitunud. Siiski, see mis praegu toimub ELi ja Ukraina ning ELi ja Valgevene vahelisel piiril, on minu põlvkonna, Euroopa ühtsuse eest võidelnud Poola Solidaarsuse põlvkonna jaoks mingis mõttes poliitiline skandaal.

Nüüd tuleb ukrainlaste ja valgevenelaste probleemid Euroopa Liitu jõudmisega võimalikult kiiresti lahendada. Volinik, ma pöördun teie poole! Meie, eurooplased rikastest, demokraatlikest riikidest, peame tegema kõik, mis võimalik, et avada EL Valgevene ja Ukraina kodanikuühiskonnale.

  Zita Pleštinská (PPE-DE) . – (SK) Härra juhataja, asjaolu, et teie tänast arutelu juhite, on vägagi sümboolne ja tänan teid selle eest.

Oma kõnedes mainin igal võimalusel Ukraina ja ELi kodanikuühiskonna juhtide taotlust liikmesriikidele ja ELi institutsioonidele ning Ukraina valitsusele ja ülemnõukogule, et Euroopas pöörataks suuremat tähelepanu Ukraina- ELi vahelisele viisaküsimusele.

Arvestades, et Ukraina on üks Euroopa Liidu strateegilisi partnereid, tervitan tänast arutelu ja teavet, mida me volinikult saime. Ehkki ma nõustun, et tegemist on väga keerulise protsessiga, arvan siiski ka, et lahenduse leidmine on elutähtis.

Valgevene kodanike viisade küsimust käsitleti ka Euroopa Parlamendis toimunud Valgevene nädala jooksul, kohtumistel Sahharovi auhinna võitja Aleksandr Milinkevitšiga. Meie kohus on aidata inimesi, kes on Lukašenka režiimi abitud ohvrid.

Daamid ja härrad, me peame nii kiiresti kui võimalik võtma vastu lahenduse viisarežiimi lihtsustamiseks, selleks et saata positiivne ja konstruktiivne signaal euroopameelsetele ja demokraatlikele jõududele Ukrainas ja Valgevenes.

  Ewa Tomaszewska (UEN) . – (PL) Härra juhataja, ametivõimudele mittesobivate vaadetega Valgevene noori karistatakse tihti ilmajätmisega õigusest haridusele. Poola pakub paljudele neist noortest kõrghariduse omandamise võimalusi. Me ei tohi seda võimalust raisku lasta, kehtestades majandusliku blokaadi noorte vastu, kes soovivad meie riiki õppima tulla. See majanduslik blokaad tuleks maha võtta ja viisatasusid alandada.

  Juhataja. − Enne kui annan sõnajärje volinikule – ja meil on pisut aega – soovin midagi lisada. Ukrainat tihti külastava inimesena soovin öelda, et tähtis küsimus kogu viisaprobleemi, kogu viisarežiimiga seoses, on selgitada Ukraina ja Valgevene ühiskonnale, kas see, mida nad täna läbima peavad, on üleminekuetapp. See käib hindade ja menetluste kohta. Hinnad on piiravalt kõrged ja menetlused alandavad. Need inimesed ootavad pikki tunde, tosinaid tunde järjekorras. Kas see olukord on ajutine või alaline? Ukrainlased ütlevad tihti, et on püstitatud Schengeni müür, mille meie poolakad, prantslased ja nüüd juba tükk aega tagasi sakslased, oleme kasutusele võtnud ja rõõmuga tervitanud ja mis tegelikult kujutab endast lihtsalt loomuliku isoleerimisprotsessi, et järjekord konsulaadi ukse taga, viisa väljastamisest keeldumine, hind – kõik see on lihtsalt signaal nende ühiskonnale, signaal, mis kõigi nende püüdluste kontekstis, millest me siin parlamendis ja mujal nii palju räägime, väga negatiivselt vastu võetakse.

Arutelu on lõppenud. Palun vabandust, et astusin üle kuldreeglist, mille kohaselt juhataja sellistesse asjadesse ei sekku, kuid selles küsimuses ma lihtsalt ei saanud vaikida.

  Jacques Barrot, Euroopa Komisjoni asepresident. − (FR) Härra juhataja, kuulasin tähelepanelikult seda, mida te just ütlesite ja see langeb kokku paljude esinejate vaadetega, kes rõhutasid vajadust lihtsustada meie naaberriikide kodanike pääsu Euroopa Liitu.

Ma usun, et paljudes esinemistes on olnud korralik annus tervet mõistust! Mida rohkem on võimalusi inimestevahelisteks kontaktideks, seda tõenäolisem on, et kodanikud mõjutavad nende oma kodumaa liikumist demokraatia ja Euroopa väärtuste austamise suunas.

Siiski pean esmalt vastama Valgevene teemal. Olen selgitanud, miks pole seni plaanis alustada läbirääkimisi lihtsustatud viisarežiimi alase lepingu üle. Võib juhtuda, et poliitiline olukord muutub ja sooviksin lisada, et Euroopa Liit teeb kõik, et oma kohalolekut riigis nähtavaks muuta, näiteks avati mõne päeva eest Valgevenes Euroopa Komisjoni büroo.

Igal juhul, nagu juba ütlesin, Valgevene kodanikel juba on olemasolevate ELi õigusaktide alusel võimalik Euroopa Liitu reisida. Siiski olen kuulanud hoolikalt arutelu kõiki pooli ja ei saa Valgevene kohta öelda rohkem sellest, mida ma juba ütlesin.

Mis puutub Ukrainasse, siis sooviksin öelda, et olukord on palju parem. Ukraina kodanike viisatasusid käsitlevas lepingus on sätestatud, et Schengeni riigid võtavad Ukraina kodanike viisataotluste läbivaatamise eest 35 eurot ja mitte 60, mida peetakse keskmiseks viisahinnaks. Seega midagi on juba tehtud. Samuti märkisin, et on mõned Ukraina kodanike kategooriad, kelle puhul rakendatakse viisatasust täielikku loobumist.

Siiski, härra juhataja, olen valusalt teadlik sellest, mida te just ütlesite. Hind on probleem, kuid aeg-ajalt on probleemne ka viis, kuidas neid formaalsusi täidetakse: väga pikad menetlused jätavad neile kodanikele mulje, et Euroopa Liit asub kusagil väga kaugel. Pean teile ütlema, et praegu nõuavad minu tähelepanu eriti Lääne-Balkani riikide kodanike probleemid. Püüan kindlaks teha, kuidas me ka neid menetlusi lihtsustada saaksime. Ma usun et, kui meil on edu, siis tõenäoliselt teeme seda ka muude riikide, näiteks Ukraina puhul.

See, härra juhataja, on mida ma soovisin parlamendile öelda, olles samas täielikult teadlik, et kõik liikmete märkused on teatud määral põhjendatud, kuid et, praeguses olukorras on teatud edu juba saavutatud. On tõsi, et palju rohkem tuleb veel teha, kuid samuti on mul tunne, et iga liikmesriik peaks püüdma kasutada neid võimalusi, mis on juba loodud. Mina igal juhul kavatsen just seda teha.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

18. Elundidoonorlus ja elundite siirdamine: poliitikameetmed ELi tasandil (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni nimel Adamos Adamou esitatud raport elundidoonorluse ja elundite siirdamise kohta: poliitikameetmed ELi tasandil (2007/2210(INI)) (A6-0090/2008).

  Adamos Adamou, raportöör. − (EL) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, lubage mul esmalt tänada Euroopa Komisjoni teatise eest ja juurepärase koostöö eest, mida meil õnnestus teha. Samuti sooviksin tänada kõiki oma kolleege, eriti variraportööre, väga raske töö eest, mida me koos oleme teinud, et saavutada kompromissmuudatusettepanekud, mis nüüd on ühehäälselt vastu võetud.

Peamised teemad, mida komisjon oma teatises käsitleb ja millega mina olen tegelenud, on siirdamise riskid ja ohutus, näiteks haiguste edasikandmine, elundite puudus ja ebaseaduslik elundikaubandus. Lubage mul nüüd rääkida neist järjekorras.

Seoses kvaliteedi ja ohutusega olukorras, kus organeid kasutatakse haiguste ravis, on risk haiguse edasikandmisest doonorelundi saajale. Seepärast on tähtis doonoreid testida, et minimeerida elundi saaja riskid. Doonoreid tuleb sõeluda, et teha kindlaks, kas eksisteerib mingi haiguse edasikandmise risk. Doonoriohutuse standardi loomiseks tuleks teostada mingi testide miinimumvalik. Tuleb siiski öelda, et praegu puudub liikmesriikide vahel nende testide osas konsensus.

Elundite siirdamise puhul on liikmesriikide ees seisvaks peamiseks probleemiks suur puudus elundidoonoritest. Pikenevad järjekorrad on tõsine probleem. Tõhusa süsteemi loomine, selleks et teha kindlaks need, kellest pärast nende surma võiksid saada elundidoonorid, muidugi tingimusel, et kõik liikmesriikide kohustuslikud nõusolekutingimused on täidetud, on seega võtmetähtsusega element võitluses elundite puudusega.

Teine tähtis võimalus doonorite arvu suurendamiseks on elavate inimeste altruistlike annetuste propageerimine. Hoolikalt tuleb kaaluda ka neid potentsiaalseid doonoreid, keda tavaliselt ideaalseks kandidaadiks ei peetaks, keda tuntakse muidugi kui laiendatud doonorireservi. Näiteks võiks lubada siirdamist ühelt HIV-positiivselt patsiendilt teisele.

Nüüd elunditega kaubitsemise kohta: volinik, igaüks teab, et selline asi toimub. Me kõik teame, et rikkad Lääne turistid kasutavad ära kõige vaesemate riikide inimeste majanduslikku kitsikust. Me kõik oleme kuulnud, et eksisteerivad elundite hinnakirjad ja elundite must turg eriti Kaug-Ida riikides, näiteks Indias, Pakistanis ja Hiinas ja need asjad toimuvad isegi laienenud Euroopas. Seepärast pooldan ma muudatusettepanekut nr 7 lõikele 57, mille Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni nimel on esitanud minu kolleegid pr Brepoels, hr Liese ja hr Bowis ning on tähtis parandada kontrolli elundite salakaubanduse üle, et me lõpuks saaksime teha vajalikud järeldused.

Samal ajal sooviksin rõhutada, et elundidoonorluse ja elundite siirdamise peamine element peab olema altruism. Seetõttu pole sobilik majanduslik terminoloogia, mida komisjoni teatises kasutatakse, eriti arvestades inimkeha mittekommertsialiseerimise põhimõtet. Samal põhjusel ei saanud ma toetada muudatusettepanekut 2 lõikele 38, mille on esitanud hr Martin ja hr Matsakis. Muidugi, pärast minu üksikasjalikke kõnelusi hr Matsakisega, kavatseb ta – nagu ta teile ise kohe selgitab – selle tagasi võtta ja esitab homme teise, suulise muudatusettepaneku, mida ma toetan.

Olen siiski arvamusel, nagu ka varem olen öelnud, et elundeid ei tohiks käsitleda siseturul kaubana ja sellest tulenevalt ei nõustu ma selle lisa eemaldamisega. Pealegi on inimkeha mittekommertsialiseerimise põhimõte selgesõnaliselt sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 3 lõikes 2.

Daamid ja härrad, mul pole enam aega, sest neli minutit on läbi. Kavatsen lõpetada oma järeldused, kui kõnelen uuesti pärast teie esinemisi.

  Androulla Vassiliou, komisjoni liige. − (EL) Härra juhataja, daamid ja härrad, lubage mul kõigepealt õnnitleda hr Adamoud suurepärase raporti puhul, mille ta elundidoonorluse ja elundite siirdamise kohta on koostanud. Mul on eriti hea meel, et raportis toetatakse komisjoni seisukohta, et elundidoonorluse ja elundite siirdamise alased meetmed peavad keskenduma esiteks, elundite kvaliteedi ja ohutuse parandamisele, teiseks elundite kättesaadavuse suurendamisele ja kolmandaks siirdamise ohutusele.

komisjoni liige. − Inimorganite kvaliteedi ja ohutusstandardite tagamine on kasulik kõigile. Me teame, et ELi liikmesriikide vahel liigub palju organeid. Praegu puuduvad inimorganite soetamisel ühised kvaliteedi- ja ohutusstandardid ja seepärast on selle lünga täitmine väga tähtis.

See annab mitte ainult kogu ELis kohaldatava võrreldava ohutusstandardi, vaid ka loob solidaarsus- ja kindlustunde kogu siirdamissüsteemis.

Komisjon kavatseb teha ettepaneku õigusliku raamistiku kohta, mis sätestaks inimorganite doonorluse ja soetamise peamised ohutus- ja kvaliteedipõhimõtted.

Need nõuded on laiad ja paindlikud, et maksimeerida toimuvate siirdamiste arvu. Lõppude lõpuks on tegemist elude päästmisega. Eelkõige peame pöörama tähelepanu asjaolule, et hetkel on Euroopas 50 000 inimest doonorelundi järjekorras.

Elundite kättesaadavuse suurendamine nõuab inimeste teadlikkuse tõstmist selles küsimuses. Kodanikud peavad teadma, et elundidoonorluse süsteemid on ohutud ja usaldusväärsed. Muidu ei nõustu nad annetamisega.

Meil juba on mõned head näited liikmesriikidest, kus näiteks doonorluse koordinaatorite tekkimine on positiivselt mõjutanud annetuste hulka. Komisjon kavatseb esitada tegevuskava 10 prioriteetse tegevusega ELis elundidoonorluse ja elundite siirdamise alaste kitsaskohtadega toimetulekuks. Komisjon tunnistab elundite salakaubandusega võitlemise tähtsust ning seda kajastab ka teatis elundidoonorluse ja elundite siirdamise kohta.

Samuti jätsin meelde dr Adamou märkused ja kavatsen neid tõsiselt kaaluda. Tema raport teeb selgeks, et me peaks väga hoolikalt kaaluma seda, kuidas me kavatseme ELis elundite salakaubanduse ohtu tõrjuda.

Komisjon jälgib olukorda koostöös rahvusvaheliste partneritega, Euroopa Nõukogu ja Maailma Terviseorganisatsiooniga. Me samuti toetame selle probleemi jälgimise jätkamiseks Interpoli.

Lisaks sellele usun, et suurendades elundite kättesaadavust Euroopa Liidus, võitleme me kaudselt elunditurismi ja elundite salakaubandusega.

Samuti lisatakse elundite salakaubanduse teema käesoleva aasta komisjoni aruandesse ELi inimkaubanduse vastase tegevuskava kohta.

  Edit Bauer, kodanikuvabaduste, justiits-ja siseasjade komisjoni arvamuse koostaja. − Härra juhataja, elundidoonorlus ja elundite siirdamine on tundlik ja tähtis küsimus, kus head õigusaktid, koos hea praktikaga, võivad aastas päästa tuhandeid inimelusid. Teemad, kus tegemist on elu ja surma vahelise õrna piiriga, on tõesti tundlikud. Siin on õigusaktidega keeruline teha head, aga väga lihtne teha kahju. Seetõttu on ülimalt oluline austada liikmesriikide head tava.

Teisest küljest on eluliselt vajalik avastada igasugune selline praktika, mis põhjustab usalduse ja läbipaistvuse puudust järjekordade haldamisel või viib õigusvaakumi skandaalse ärakasutamise juhtumiteni.

Sooviksin kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamuses esile tõsta kolm teemat. Esiteks, enamasti pole elavad doonorid elundi saaja sugulased. Sellega seoses tuleks õiguslike menetlustega minimeerida ebaseadusliku elundimüügi võimalus. Küsimus doonorite sotsiaalsete kulude hüvitamisest alles ootab sobivat lahendust.

Teiseks, seal kus siirdamismenetlus hõlmab rahvusvahelist koostööd, tuleks õigusaktidega tagada eeskirjad, mis on liikmesriikide omadega võrdselt selged. Nagu volinik ütles, tekitab elunditurism uusi küsimusi. Kuidas peaksime me selliseid juhtumeid käsitlema.

Kolmandaks, rahvusvaheline koostöö elundite salakaubanduse juhtumite avastamiseks peaks olema korrapärasem ja intensiivsem, sest põrandaalune kaubandus ja selle tagajärjed võivad hävitada tuhandete elupäästvate organite järjekorras ootavate patsientide lootused. Teisest küljest peaksid inimkaubandust käsitlevad Euroopa õigusaktid käsitlema ka elundite müüki ja salakaubandust, isegi kui see on seni varjatud, kuid muutumas üha suuremaks globaalseks probleemiks.

Sooviksin õnnitleda raportööri ja variraportööre ning tänada neid hea koostöö eest.

  Frieda Brepoels, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (NL) Härra juhataja, volinik, elundite siirdamine päästab tõepoolest Euroopas iga päev elusid. Kahjuks tähendab doonorite puudus seda, et tuhanded eurooplased surevad igal aastal järjekorras oodates. Küsimuseks on, kuidas doonorite arvu ohutult suurendada. Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni variraportöörina on mul täna väga hea meel näha, et parlament komisjoni algatust täielikult toetab ja tunnistab, et Euroopa võib siin keskset rolli omada.

Nagu esinejad juba on märkinud, on elundidoonorlus ja elundite siirdamine väga keeruline ja emotsionaalne teema ja seisukohad erinevad liikmesriikide lõikes palju. Raporti kallal töötades rääkisin ise päris paljude arstidega, patsientidega ja organisatsioonide esindajatega. Kuulamine, mille me korraldasime õppereisil Hispaaniasse, pakkus samuti huvitavaid vaatenurki ja ma pean täna raportööri siiralt tänama selle eest, et ta kõik meie ettepanekud oma raportisse võttis.

Siin on neli teemat. Esiteks peame me eelkõige tagama, et komisjoni ettepanek kvaliteedi ja ohutuse direktiivi kohta on piisavalt paindlik ja ei suurenda halduskoormust või isegi ei vähenda kättesaadavate elundite arvu. Meie arvates peab see olema arst, kes lõppkokkuvõttes kvaliteedi ja ohutuse üle otsustab. Kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks palume me ka liikmesriikidel siirdamise ja annetamise järgseid tulemusi jälgida ja hinnata. Kuna siin on väga tähtis liikmesriikidevaheline andmete võrreldavus, siis peaksime võib-olla mõtlema ühise andmeanalüüsi metoodika peale.

Teiseks oleme arvamusel, et kõige tähtsam, isegi õigusaktidest tähtsam, moment doonorite arvu suurendamisel, on viis, kuidas doonorlussüsteemid on korraldatud. Sooviksime, et haiglad eraldaksid rohkem töötajaid potentsiaalsete doonorite tuvastamisele ning ka sugulaste nõustamisele ja abistamisele. Riikides kus sedasorti doonorluskonsultante kasutatakse, on doonorite arv kasvanud.

Kolmandaks, siit nähtub ka, kuivõrd oluline on hea tava vahetus liikmesriikide vahel. Euroopa Liit saab seda kergesti soodustada. Samuti on tähtis, et haiglad avaldaksid siirdamiste positiivseid tulemusi ja oleksid meediaga suhtlemisel aktiivsed.

Neljandaks me arvame, et väga tähtis on arvestada nii elavaid kui ka surmajärgseid doonoreid. Ja me sooviks näha, et elavaid doonoreid jälle ei diskrimineeritaks, näiteks kindlustusfirmade poolt.

Lõpuks, elundidoonorlus peab jääma rangelt mitteäriliseks, altruistlikuks ja vabatahtlikuks nähtuseks. Mis tahes makseid tohib meie arvates teha ainult elundi annetamise kulu ja ebamugavuse hüvitamiseks. Komisjon koos liikmesriikidega peavad olema palju aktiivsemad müügi ja elundite salakaubanduse ning elunditurismiga võitlemisel. Päritolu kontrollitavus on siin väga tähtis ja ka Europol peab olukorda paremini jälgima ja elundite müügi ja/või salakaubaveo juhtumeid tuvastama.

Olen kindel, et käesoleva raportiga saadab parlament väga tasakaalustatud ja tugeva signaali ja kutsun parlamendiliikmeid hääletama homme raporti poolt.

  María Sornosa Martínez, fraktsiooni PSE nimel. – (ES) Härra juhataja, volinik, ma ootan väga komisjoni tulevast direktiivi ettepanekut, millega sätestatakse elundite annetamisele ja soetamisele kvaliteedi- ja ohutusstandardid kogu Euroopa Liidus.

Sooviksin öelda, et selle protsessi läbipaistvuse huvides toetame meie sotsialistidena meetmeid, mille eesmärgiks on kaitsta doonoreid ja tagada, et elundidoonorlus käib altruistlikult ja vabatahtlikult, välistades rangelt mis tahes maksed peale nende, mis tehakse elundi annetamise kulu ja ebamugavuse hüvitamiseks.

Tulevane õiguslik raamistik ei tohiks luua liikmesriikidele liigset halduskoormust, samuti takistada olemasoleva hea tava rakendamist.

Praktilise protsessi kui sellise osas sooviksin juhtida tähelepanu sellele, et mõned väga ranged kvaliteedistandardid ei peaks kulusid suurendama ja eriti ei peaks nad vähendama siirdamiseks kättesaadavate elundite arvu. Selgelt ei peaks meetmeid vastu võtma juhul, kui nad takistavad sellist doonorlust, mida praegu peetakse lubatuks, sest see mida me püüame saavutada, on päästa inimelusid ja tagada haigetele võimalikult inimväärne elu.

Kahjuks on siirdamisega saadud suurepärased tulemused eluea pikenemise ja elukvaliteedi paranemise mõttes toonud kaasa nõudluse suurenemise sedasorti ravi järele.

Mina esindan Hispaaniat, riiki, mis maailmas organidoonorluse ja siirdamise poolest juhtkohal. Kui oleme selle väärika koha saavutanud, siis on see kahtlemata tänu Riikliku Doonorlusorganisatsiooni olemasolule, mis koordineerib kõigi professionaalide töörühmade tööd asjaomastes haiglates, millest igaühel on oma doonorluskoordinaator, meditsiiniprofessor, kes koordineerib kogu meeskonna tööd ja elundi annetuseni viivat protsessi.

Ma loodan, et Euroopa Komisjoni väljapakutud õigusaktid võtavad sedasorti mudelit arvesse, sest see on osutunud väga edukaks.

Lõpuks sooviksin rõhutada, et soovitav oleks lisada viide vajadusele kaasata erineva kultuurilise ja usulise taustaga kolmandate riikide kodanikud doonorluskultuuri, kasutades konkreetseid teavitusmeetmeid, kampaaniaid nende emakeeles, kultuurilisi vahendajaid, jne, ja kutsuda riike üles salakaubandusega sihikindlalt võitlema, võttes kriminaalvastutusele Euroopa kodanikud, kes harrastavad terviseturismi eesmärgiga hankida elundeid kolmandatest riikidest.

Mul jääb veel vaid üle tänada raportööri ja kõiki eraldi nimetamata raportööre, sest nendega on olnud väga lihtne koos töötada ja kokkuleppele jõuda.

  Jules Maaten, fraktsiooni ALDE nimel. – (NL) Härra juhataja, püüan kujutleda end kolmeaastase tüdruku, kellel on diagnoositud südame defekt, vanemate olukorda, kelle jaoks puudub kolmeaastane südamedoonor – keda on alati raske leida – nende kodumaal. Teises Euroopa riigis võiks doonor leiduda, kuid see riik pole huvitatud koostööst ülejäänud Euroopaga. Sellisel juhul nõuaksin ma Euroopalt tegutsemist. Ja tõepoolest on tegutsemine Euroopa tasandil vägagi põhjendatud. Meil on Euroopas praegu 400 000 inimest elundijärjekorras ja umbes kümme neist sureb iga päev doonorelundite puuduse tõttu.

Ohutus- ja kvaliteedikriteeriumide osas hoiatatakse Adamou suurepärases raportis põhjendatult Brüsselist pealesurutavatest õigusaktidest tuleneva suurema bürokraatia eest. Ja väljapakutud õigusakt – olen rõõmus, et volinik on sellele just oma õnnistuse andnud – ei tohi kindlasti piiravat reguleerimist suurendada. Kui on olemas mingi valdkond, mida reguleerimine saab kahjustada, siis just see. Samuti oli mul väga hea meel äsja kuulda, kuidas te ütlesite, et soovite avada ukse nii paljudele siirdamistele kui võimalik ja ei soovi nende arvu piirata. Ma arvan, et see on tähtis põhimõte.

Me vajame tagatisi tihedama liikmesriikidevahelise koostöö kohta. Piiriülene koostöö tähendab, et doonorlusprotsessi juhivad haiglad ja arstid, kelle tegevust reguleerivad erinevad õigussüsteemid. Eelmisel aastal propageeris endine tervishoiuvolinik Markos Kyprianou Euroopa doonorikaardi kasutuselevõttu. Ja Küpros nagu teame, hr Adamou, pr Vassiliou, on tarkuseallikas. See kaart, kas siis ühendatuna Euroopa tervisekindlustuskaardiga või mitte, võiks tagada, et kättesaadavaks muutuvaid elundeid kasutatakse võimalikult tõhusalt. Eurobaromeetri küsitlused näitavad, et 81% eurooplastest toetab elundidoonori kaardi kasutamist, kuid ainult 12% neist kannab seda tegelikult kaasas. Adamou raportis kutsutakse üles võtma kasutusele vabatahtlikku Euroopa doonorikaarti ja seega sooviksin kasutada võimalust paluda volinikul esitada aasta lõpuks õigusaktid sellise kaardi kasutuselevõtuks riiklike kaartide täiendusena.

  Margrete Auken, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DA) Härra juhataja, Sooviksin tänada hr Adamoud väga hea raporti ja suurepärase koostöö eest raporti koostamisel. Me vajame rohkem elundeid – sellega oleme me kindlasti kõik nõus. Siiski on tähtis, et see toimuks asjakohasel viisil. Koostöö on kasulik ja isiklikult usun, et vaja on asjakohast, paremat teavet, selleks et inimesed ei tunneks elundidoonoriks olemise suhtes ebamugavust. Selle tulemusena teaksid inimesed, et kõik tehakse austusega ning see käib ka sugulaste kohta, kes muidugi seisavad silmitsi kõige meeleheitlikuma olukorraga nende elus ja inimesed saaksid olla ka kindlad, et nende sugulaste eest hoolitsetakse hästi. Kui see võimaldab neil küsimust omavahel arutada, siis sünnib sellest midagi head.

Siiski mingil juhul ei tohiks vajadus elundite järele viia protsessi kommertsialiseerumiseni. Ma usun, et kõigil on väga hea meel ja kõik nõustuvad, et seda küsimust nüüd käsitlema hakatakse ja me hakkame võitlema toimuva salakaubandusega. On vastuvõetamatu, et me pole Europoli piisavalt kaasanud, sest tegemist on tõesti kriminaalse teemaga. Isegi kohtades, kus see pole ebaseaduslik, on ikkagi kriminaalne, et vaeseid inimesi veendakse oma neere müüma, selleks et oma perekondi toetada.

Lõpuks lubage rõhutada, kui palju tagatisi me peame andma; me peame seda teadma, sest hakkame olema tohutu surve all. Näiteks on mul tunne, et sõnastus, mille kohaselt inimesed surevad „kroonilise elundite puuduse” tulemusena, on mürgine. Inimesed surevad, sest nad on haiged. Lisaks, meil ei saa kunagi olema piisavalt elundeid. On mõned inimesed, kellel on piisavalt õnne, et elund saada ja kelle elud selle tulemusena päästetakse. Me võtame selle raporti vastu selleks, et selliseid juhtumeid oleks rohkem. Siiski ei saabu kunagi olukorda, kus elundeid oleks piisavalt. Ei aitaks isegi see, kui me kaotaksime kõik kiirusepiirangud kogu Euroopas.

ISTUNGIT JUHATAB: ADAM BIELAN
Asepresident

  Jiří Maštálka, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (CS) Hr juhataja, daamid ja härrad, esiteks tahaksin arsti ja selle täiskogu liikmena õnnitleda kolleeg Adamos Adamoud väga hea töö eest kõnealuse raportiga. Elundisiirdamise ja elundidoonorluse küsimused võivad põhjustada vahel vasturääkivusi ja põhjused on ilmsed: ühelt poolt peame võtma arvesse eetilisi küsimusi, samas kui teisalt ei tohiks me võimaldada edusammudel meditsiinivaldkonnas lõppeda, seades sellega piiranguid või takistusi oma suutlikkusele inimesi aidata.

Tunnen heameelt asjaolu üle, et raport põhineb sammastel, mida ma hindan. Esimene neist on õigusaktid: õigusaktidega tuleb tagada, et elundidoonorlus on jätkuvalt pigem vabatahtlik kui kaubanduslik tegevus. On hea, kui on olemas standardid, kuid need standardid ei tohi mõjutada kahjulikult rakendamist ja valikuvõimalusi üksikutes liikmesriikides. Teine sammas on seotud liikmesriikide vahelise koostööga, mis on hädavajalik, nagu paljudes teistes valdkondades. Kolmas sammas on seotud asjaoluga, et kodanike koostööta ei saa võtta mingeid meetmeid. Tervitan seepärast meetmeid üldsuse suurema teadlikkuse ja läbipaistvuse tagamiseks. Ühine eesmärk, mis on raportis ilmne, on kaotada iga hinna eest ebaseaduslik kaubandus. Hr Adamou raport sillutab kahtlemata sellele teed.

  Urszula Krupa, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (PL) Hr juhataja, elundidoonorlust ja elundisiirdamist käsitleva komisjoni teatise ning ELi tasandil poliitikameetmete ja ka hr Adamou raporti, milles rõhutatakse, et elundidoonorlus on kingitus ja et vabadust siirdamiseks elundeid annetada või mitte annetada on oluline austada, üllad eesmärgid on ebapiisavad.

Samamoodi on sel juhul ebapiisavad õigusnormid, milles on sätestatud Euroopa elundidoonori kaardi kasutuselevõtt, kui lükatakse tagasi kõik muudatusettepanekud, mis puudutavad Euroopa Parlamendi dokumentides sisalduvate eetika- ja moraalipõhimõtete suuniseid. Moraalipõhimõtete puudumine ja nende kasutamata jätmine õigusaktides pärsib meie ühiskondade moraalset tervist ja toob kaasa erinevat liiki kuritarvitamise kõikides sotsiaalelu valdkondades, sealhulgas teaduses ja meditsiinis.

Lisaks liberalismi ja kommertsialismi levikule on elundikaubanduse ja muud liiki kuritarvitamise põhjuseks suured sotsiaalsed erinevused. On olemas väga rikkaid inimesi, kes saavad osta mida iganes, sealhulgas elundeid siirdamiseks. On olemas ka puudustkannatavaid inimesi. Nad võivad elundeid annetada viimase abinõuna või surve all ning vähendada nõnda hea tervise ja ellujäämise võimalusi.

Selline asjade seis ei muutu kinnitustega võrdsete võimaluste ja võrdse juurdepääsu kohta tervishoiuteenustele. On olemas tegeliku sotsiaalse kaitse ja inimeste tervise ja elu seadusjärgse kaitse nõue.

  Irena Belohorská (NI). – (SK) Daamid ja härrad, ka mina tahaksin õnnitleda dr Adamos Adamoud kõnealuse raporti puhul, mille keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon ühehäälselt vastu võttis. Mitte ükski parlamendiliige ei hääletanud selle vastu ja keegi mitte ühestki parlamendikomisjonist, kellelt arvamust paluti, ei olnud selle vastu. Selline ainulaadne konsensuse tase saavutati samuti tänu seda raportit käsitlevatele sagedastele ja kauakestvatele aruteludele, mille korraldas raportöör, ja ma tahaksin teda selle eest tänada.

Meie ülesanne elundite siirdamise valdkonnas jaguneb kaheks. Ühelt poolt tahame me aidata inimesi, kellele pakub siirdamine ainsat ellujäämisvõimalust, ja teisalt on meie kohus hoida ära elundikaubandust, mis on üks kõige raskematest kuritegudest. Me teame, et elundikaubandus on praegu eriti aktiivne maailma vaesemates osades, kus elundidoonorlus annab vaestele ainsa ellujäämisvõimaluse.

Pean seepärast šokeerivaks asjaolu, et tänapäeva Euroopa Liidus, mis põhineb väärtustel, moraalinormidel ja eetikal, taotlevad mõned inimesed selle kaubanduse seaduslikustamist. Kuna elundite – nii elavatelt kui surnud doonoritelt – pakkumise ja nõudluse vahel elundite järele on tohutu erinevus, on oluline doonorite arvu suurendada.

Komisjon lisab terviseprogrammis 2008–2013 terviseohutuse prioriteetide hulka siirdamisjärgsete tulemuste hindamise, mis tähendab, et selleks võib anda toetusi. Kuigi ma tunnen väga suurt heameelt võimaluse üle projekte toetustest rahastada, on mul mõned kahtlused.

Tean, et käesoleva arutelu teema ei ole terviseprogramm 2008–2013, kuid pean rõhutama järgmist aspekti: projektidega seoses üllatas mind matemaatiline erinevus heakskiidetud projektide ja lõpuleviidud projektide vahel: 2004. aastal kiideti heaks 72 projekti ja lõpule viidi üheksa; 2005. aastal kiideti heaks 61 projekti ja lõpule viidi seitse; 2006. aastal kiideti heaks 87 projekti ja lõpule ei viidud mitte ainustki; ja 2007 aastal kiideti heaks kuus projekti ning ühtegi ei viidud lõpule. Kas on olemas mehhanisme, mille abil kontrollida projektide tõhusust, mida Euroopa Liit kaasrahastab?

  Glenis Willmott (PSE). – Hr juhataja, inimorganite kasutamine siirdamiseks on viimaste kümnendite jooksul pidevalt kasvanud. Elundite siirdamine on praegu lõppstaadiumis neerupuudulikkuse kõige kulutasuvam ravi. Selliste elundite nagu maks, kops või süda lõppstaadiumis puudulikkuse puhul on see ainus olemasolev ravi.

Elundisiirdamine kujutab endast üht kaasaegse meditsiini kõige imelisemat saavutust, kuid vähem kui 25 % Ühendkuningriigi elanikest on registreeritud elundidoonorid. Eelmisel aastal siirdati Ühendkuningriigis elund umbes 2400 inimesele, kuid igal aastal sureb sellise elundisiirdamise ootel rohkem kui 1000 inimest.

Elundite nappus on ühine dilemma kõikides Euroopa riikides ja selgelt on vaja süsteemi parandada elundidoonorluse toetamise teel kogu ELis. Tervitan seepärast soojalt kõnealust raportit ja tunnen erilist heameelt elundikaubandust käsitleva laiendatud jao üle.

Doonorite puudus on tinginud arengumaadesse suunduva elunditurismi erakordse kasvu. Rahvusvaheline elundite must turg ahvatleb inimesi neeru või mõne muu organi otsingutel ja inimesi, kes elavad armetus viletsuses või muudes ebastabiilsetes oludes, kasutatakse ära. Neist on saanud „varuosaladu“ haigetele. Ent sageli ei võeta ebaseaduslike elundisiirdamiste käigus arvesse ohutust ja nii doonori kui elundi saaja elu seatakse ohtu. Briti ajalehed on viimasel ajal paljastanud mitu jubedat veebilehte, mis on orienteeritud niinimetatud „elundituristidele“ ning sisaldavad Hiinas hukatud vangide neerude pakkumisi.

Me ei peaks käsitlema seda kui mingit kauget kuritegu. Mitu Euroopa riiki, sealhulgas Moldova, Serbia, Türgi ja Venemaa, on samuti segatud elundikaubandusse. Valitsused kogu Euroopas peavad rohkem ära tegema selleks, et seda häbiväärset kuritegevust ära hoida ja seega tahaksin õnnitleda hr Amadoud laiaulatusliku ja sügavamõttelise raporti puhul.

  Marios Matsakis (ALDE). – Hr juhataja, soovin õnnitleda raportööri tõeliselt suurepärase raporti puhul.

Lubage mul kasutada võimalust tõstatada üks oluline, kuid väga vastuoluline küsimus, millega hoolimata sellest, et seda praegu ei otsustata, on vaja mingis etapis tegelda: see on eeldatava nõusoleku mõiste. Kõige potentsiaalsemate doonorite elundid ei saa kunagi kättesaadavaks, sest elavalt doonorilt või elundit ootava isiku sugulastelt nõusoleku saamise süsteem ei saa toimida nii tõhusas ulatuses, et saadaks üle ajalistest piirangutest, tundlikust leinaolukorrast ja organite kogumise ja transportimise keerulistest tehnilistest üksikasjadest.

Vastus sellele organite kättesaadavuse probleemile on kahtlemata eeldada, et kõik surnud on doonorid välja arvatud juhul, kui sellele ei ole õigel ajal konkreetselt vastu mõni lähisugulane või doonor eluajal. Ma tean, et seadusandjatel ei ole seda lihtne heaks kiita, kuid loodan, et see annab ainest tõsiseks ja küpseks mõttetööks tulevikus, mis põhineb realismil ja mille puhul võetakse arvesse tohutut hulka elusid, mida saaks päästa, kui selline süsteem kasutusele võetaks.

  Hiltrud Breyer (Verts/ALE) . – (DE) Hr juhataja, daamid ja härrad, hr Adamou, me teame, et nõudlus elundite järele ületab pakkumise. Ent teame ka, et ainus viis, kuidas pakkumist suurendada, on kindlustada mittekaubanduslikule alusele viimise põhimõte. Nii ei ole elundikaubandus võimalik ja me ei saa lubada kulude osalise või täieliku hüvitamise muutumist varjatud makseviisideks.

Elundikaubanduse probleemi ei võeta Euroopa Liidus tõsiselt. Mul on hea meel kuulda volinikult, et elundikaubandus lisatakse viimaks raportisse inimkaubanduse kohta. Ent mis juhtub, kui tuleb üks Euroopa kodanik mõnest kolmandast riigist, nagu Filipiinid, pärit elundiga? Mitte ükski arst ega haigla ei hakka selle elundi päritolu uurima. Euroopa kodanik ei ole kohustatud tõendama, et see ei ole pärit elundikaubanduse võrgustikust. Seepärast vajamegi jälgitavust, kui tahame elundikaubanduse tõhusalt kõrvaldada. Siin on Euroopa Liidul suur vastutus, sest me ei saa lubada olukorda, kus inimesed Hiinas, Ukrainas või teistes riikides peavad elama elundimaffia hirmus.

On traagiline, et vaesus ja meeleheide panevad inimesed oma elundeid müüma. Samamoodi on muidugi traagiline, et inimesed surevad seetõttu, et siirdamiseks on kättesaadaval liiga vähe elundeid, kuid me ei vaatle mündi mõlemat tahku.

  Kathy Sinnott (IND/DEM). – Hr juhataja, pääsemine surmast ja haigusest kingituse abil elundi näol on imetore, kuid meil napib elundeid. Täiskasvanud tüvirakud on paljutõotav areng, mis väärib mainimist. Hulk inimesi, kes oleks muidu vajanud siirdamist, kantakse nimekirjast maha, kuna nende endi tüvirakke kasutatakse kahjustatud elundite parandamiseks. Samuti on ühes teadusasutuses tehtud loomadele uusi elundeid, kasutades nende endi tüvirakke. Sellised asenduselundid ei põhjusta elundi saajal äratõukamisprobleeme.

Tahaksin tänada raportööri toetamast muudatusettepanekuid võrdsuse kohta puuetega inimestele elundite annetamisel. Puuetega inimeste õiguste komisjoni uuringus viidatakse sellele, et puuetega inimesed surevad neli korda tõenäolisemalt ravitavasse haigusesse, kusjuures üks põhjuseid on elundi sobimatus. Me peame võitlema sellise institutsionaliseeritud diskrimineerimise vastu ning tagama kõigile vaba ja õiglase juurdepääsu elundidoonorlusele.

Tahan ka õnnitleda Derek Rowe'i ja kõiki neid Iiri Air Ambulance’ist, kellest hoolimata sellest, et nad ei saanud Iiri valitsuselt mingit toetust, saab käesoleva aasta lõpus viimaks esimene tegutsev õhukiirabi Iirimaal. Nad on võtnud aluseks Cornwalli Air Ambulance’i. Cornwalli Air Ambulance’i esimesel missioonil tegeleti inimesega, kes oli uppunud ja annetanud neli organit – organid, mis oleksid õhukiirabita saamata jäänud.

  Maciej Marian Giertych (NI). - (PL) Hr juhataja, transplantoloogia kannatab elundinappuse all. Nõudlus on suur ja seetõttu on asjasse segatud suured summad. Kui mängus on suured summad, esineb kuritarvitamisi. Sellest tulenevalt tekib uus kuriteoliik. On olemas näiteid ostmiste kohta vaestelt doonoritelt – siirdamiseks võib neere osta mõne penni eest. Kuuleme elundite kogumisest hukatutelt, kellelt ei ole luba küsitud. Kuuleme potentsiaalsetest doonoritest, kes röövitakse ja tapetakse elundite saamise eesmärgil. On juhtumeid, kus surma saabumist kiirendatakse selleks, et elundeid koguda. Seda soovin ma käsitleda.

Sellest ajast, kui tekkis transplantoloogia, on surma mõiste muutunud. Tekkis ajusurma kriteerium, mis määratleti esimest korda 1968. aastal Bostonis. Seda tuntakse kui Harvardi kriteeriumit. Sellest ajast peale on tekkinud uued ajusurma kriteeriumid, kusjuures iga järgnev on olnud vähem piirav. Ajutegevuse lakkamine pole jälgimiseks piisav. See on ju ainult prognoos. Et seda kontrollida, lülitatakse elutähtsate funktsioonide säilitamise aparaat välja ja see iseenesest võib surma esile kutsuda. Vahel kasutatakse väidetavate surnute elundite saamiseks anestesioloogide abi, et surnukehalt elundite kogumine oleks valutu.

Vaja on rangemat, mitte liberaalsemat surma määratlust. Ühe elu võtmine teise päästmiseks ei ole vastuvõetav.

  Harald Ettl (PSE) . – (ED) Hr juhataja, kui me tahame ühtset tervishoiupoliitikat, on üleskutse komisjonile esitada ettepanek võtta vastu direktiiv elundidoonorluse ja elundite siirdamise kohta õigeaegne. Elundite äärmiselt väike pakkumine mõnes liikmesriigis tähendab, et palju patsiente on seal aastaid ootejärjekorras ja palju neist sureb. Kui meil oleks vaid 20–30 surnud või elavat doonorit miljoni elaniku kohta, oleks Euroopal korralik elundivaru.

Selle saavutamine sõltub aga siirdamist käsitlevatest õigusaktidest, milles sätestatakse põhimõtteliselt elundite eemaldamine pärast surma, kui asjaomane isik ei ole jätnud vastupidiseid juhiseid. Üksnes liikmesriigid, kellel on sellised õigusaktid – ja praegu on neid 11 – võivad loota kõnealuse probleemi õiglasele lahendamisele Euroopa tasandil. Artikkel 38 või pigem selle muudatusettepanek on sellise lahendusega vastuolus. Kuigi Austrias on elundite eemaldamise põhimõte seaduses sätestatud, arutab sealne psühholoogiaalase koolituse saanud intensiivravi spetsialist samuti menetlust lahkunud doonori perekonnaga ja see süsteem on olnud väga edukas. Kui sugulased on elundite eemaldamise vastu, siis nende seisukohta austatakse.

Teised lähenemisviisid, nagu see, mille on vastu võtnud Austria suurim naaberriik, toovad kaasa suuri raskusi elunditega varustamisel ning muudavad seega kogu asja Euroopa probleemiks. Organite saamise toimiv süsteem sõltub sellest, et kogu Euroopas oleks üks ja sama eeskirjade kogum, samuti elundite jaotamise korraldusest, mis oleks läbipaistev ja õiglane ning mille üle oleks võimalik riigisisesel tasandil järelevalvet teostada. Mis tahes lähenemisviis, mille puhul kõnealuseid elemente paika ei panda, on jonnakas aja raiskamine ja loob halvimal juhul kahtlase äritegevuse vormi vaestele ja peamiselt väljaspool Euroopat asuvatele riikidele.

Ma tean, millest ma räägin, sest Austria tervishoiuministrina vastutasin ma selle küsimuse eest ja meie kogemus sellega on praegu positiivne. Sellele täiskogule esitatud ettepanekus ei minda piisavalt kaugele lahendamaks kõnealust probleemi Euroopa tasandil. Ma eeldan ja loodan teilt rohkemat, volinik.

  Johannes Blokland (IND/DEM). - (NL) Hr juhataja, eelmised sõnavõtjad on juba rõhutanud, et elundidoonorlus on emotsioone äratav teema. Samuti on see teema, millega tuleks minu arvates liikmesriikide tasandil laialdaselt tegelda. Euroopa lähenemisviis võib aga loogiline olla, peamiselt siis, kui jutt käib kvaliteedikriteeriumidest ja teabevahetusest. Me peame hakkama ebaseaduslikku elundikaubandusse karmilt suhtuma. Hr Adamou omaalgatuslik raport annab siin märkimisväärse panuse ja ma tänan hr Adamoud selle eest.

Mõned parlamendiliikmed on toetanud järkjärgulise kõrvaldamise süsteemi kehtestamist, kuid mul on sellega seoses tõsiseid kahtlusi. Me ei saa sundida kedagi tegema valikut elundidoonorluse kohta, kui potentsiaalne doonor ei ole veel kõnealuseid küsimusi selgelt ja vastutustundlikul kaalunud. Mul on hea meel, et meie ees olevas reolutsioonis tehakse sellest küsimusest liikmesriikide probleem.

Lõpuks toetan ma pr Sinnoti, hr Liese ja hr Bowise jt esitatud muudatusettepanekuid täiskasvanud tüvirakkude kasutamise tõestatud kasulikkuse kohta.

  Anne Ferreira (PSE). – (FR) Hr juhataja, volinik, tahaksin esmalt õnnitleda hr Adamoud tehtud töö puhul.

Kui üks selle raporti eesmärkidest on lammutada elundidoonorluse ees seisvad takistused ja tagada elundite siirdamise ohutus, siis esimene probleem puudutab selgelt iga liikmesriigi ja Euroopa Liidu elundivarusid. Elundinappus on probleem, millega kõik liikmesriigid erineval määral silmitsi seisavad. See olukord, millel on traagilised tagajärjed inimestele, kes elundisiirdamist ootavad, on küll üks elundikaubanduse põhjustest, kuid see ei ole ainus põhjus. Ilmneb, et inimorganitega kauplemise peamine põhjus on nende turuväärtus.

Et kõnealust olukorda vähemalt Euroopa Liiduski parandada, peab elundidoonorlus lähtuma kolmest aluspõhimõttest: see peab olema tasuta, vabatahtlik ja anonüümne. Kui inimorganite kaubanduslikule alusele seadmine ei ole võimalik, osutub elundikaubandus raskemaks. Püüdes seda põhilist elundinappuse probleemi lahendada, nagu rõhutati raportis, on vaja lisaks üldsuse teadlikkuse tõstmise kampaaniate läbiviimisele tõsta teadlikkust ka potentsiaalsete doonorite seas. Mõni liikmesriik rajab juba selles küsimuses teed.

Tuleks märkida, et Euroopas samuti nappiva doonorivere loovutamise puhul kutsusime me mõni aasta tagasi iga liikmesriiki üles viima läbi doonorivere loovutamise kampaaniaid. Mis oli selle palve tulemus? Kas me saame sellest kogemusest lähtuda ja seda laiendada ning võimaluse korral täiustada, et kohaldada seda ka elundidoonorlusele?

Sellest hoolimata tahaksin rõhutada paari küsimust, mis mulle muret valmistavad. Esiteks ei ole doonorikaart eesmärgiks sobiv ja teiseks tuleb tõhusamalt reguleerida elusdoonori küsimust. Need kaks aspekti rõhutavad arstide ja kirurgide mängitavat keskset rolli.

Lõpetuseks, raportis viidatakse erinevatele olemasolevatele ravivõimalustele, mille puhul kasutatakse täiskasvanud tüvirakke. Tahaksin samuti mainida võimalusi, mida pakub nabanöörivere tüvirakkude kasutamine asendusena luuüdi siirdamisele verevähi ravis. Ärgem loobugem sellest lähenemisviisist. Ma juba mainisin seda meie kuulamisel, volinik.

  Hélène Goudin (IND/DEM). – (SV) Hr juhataja, elundidoonorluse küsimus on eetiliselt tundlik küsimus ja peab juhinduma riigisisestest väärtustest. Riikidevaheliste piiride ülene koostöö võib toimuda selleks, et tagada kvaliteet ja ohutus, kuid valik, kas elundeid loovutada või vastu võtta peab olema üksikisiku või tema perekonna valik. Sellel valikul on sageli kultuurilises kontekstis oma juured.

Ettepanek võtta kasutusele Euroopa doonorikaart on ebaasjakohane, kuna nõusolekut, jaotamist ja organisatsioonilist struktuuri käsitlevad eeskirjad on liikmesriikide lõikes erinevad. Tervis on riiklik küsimus ja peaks selleks jääma. Sellest hoolimata toetab Rootsi Juuninimekiri vabatahtlikku organite ja eriteadmiste vahetust liikmesriikide olemasolevate organisatsioonide vahel.

Parlamendi kavandatud meetmed julgustada arutelu, milles käsitletakse elundidoonorlust, riigisiseseid elundisiirdamise teabeliine, elundidoonorluse alast meediakajastust ja sporditähtede harimist võivad olla õigustatud, kuid nende algatuste üle peavad vastava riigi sotsiaalse kliima alusel otsustama liikmesriigid ise.

  Anna Záborská (PPE-DE). – (SK) Tahaksin anda edasi südamlikud õnnesoovid kolleeg hr Adamoule. Elundinappuse tõttu on paljud inimesed varmad kasutama kuritegelike meetodeid. Nad on muutnud mure inimeste pärast tulutoovaks inimorganitega kauplemiseks ja kõige ohustatum rühm on lapsed.

Kaks nädalat tagasi esinesin pöördumisega Slovakkias ja nüüd pöördun ma Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni poole palvega viia läbi intensiivne kampaania vanemate teadlikkuse tõstmiseks nende lapsi ähvardavatest ohtudest. Me peame käivitama üleeuroopalise kampaania „Kas sa tead, kus sinu laps praegu on?“.

See kampaania peaks suurendama vanemate vastutustunnet oma laste eest. Me peame võtma seda küsimust väga tõsiselt ja Euroopa Liit peab võtma vastu meetmed ebaseadusliku inimelunditega kauplemise riikidevahelise iseloomu ohjeldamiseks.

  Gyula Hegyi (PSE). – (HU) Tarbetult suur hulk inimesi sureb või kannatab, kuna siirdamiseks ei ole õigeaegselt elundit saadaval. Paljud inimesed aga ei pea oma elundite kasutamist pärast surma eetiliseks probleemiks, kui nad teavad, et seda saab teha, kuid nad ei loovuta elundeid ebapiisava teabe tõttu. Loomulikult peab igaüks tegema ise otsuse ja keegi ei saa neid käsutada ega sundida. On siiski oluline, et kodanikud meie erinevates riikides mõistaksid, et kui olukorras, kus eri liikmesriikides on erinevad eeskirjad, nad oma organite loovutamiseks korraldust ei anna, lubab mõni riik elundite siirdamist samal ajal, kui mõni teine riik seda ei luba. Tervitan Euroopa Parlamendi ettepanekut seadusliku esindaja kohta, kes otsustaks elundi kasutamise üle pärast surma, kui lahkunu ei ole ühtegi muud korraldust teinud. Ebaseaduslik elunditega kauplemine on kõige tülgastavam elundite siirdamisega seotud kuritegu. Selle vastu tuleb võtta jõulised meetmed ja eriti siis, kui need, kes on lääne eluaegsed liitlased, seda järgivad, oleks kõnealuste kuritegude mahavaikimine kollektiivne häbi.

  Siiri Oviir (ALDE). - (ET) Elundite siirdamine peab toimuma kiiresti. Hankimisest kuni siirdamiseni ei tohi kuluda üle paari tunni. Järelikult mängivad üldsuse teadlikkus ja avalik arvamus elundidoonorluse suurendamisel olulist rolli.

Elundidoonorlus ja siirdamine on meditsiinilised protseduurid, mille edasiarendamiseks on vaja tõsta ühiskonna täielikku osalust ja teadlikkust. Kõige tõhusam vahend üldsuse valmiduse suurendamisel näib olevat üldsuse ja meedia teadmiste parandamine siirdamisküsimustes. Seda esiteks.

Teiseks tahaks rõhutada, et arvestades, et elundite vahetamise üle-Euroopaline koordineerimine täna puudub, on väga oluline tugevdada just seda osa ja konkreetsemalt koordineerida olemasolevat liikmesriikidevahelist elundite vahetamise korda, näiteks Euroopa doonorikaardi ja üleeuroopalise teabeliini kaudu.

  Sylwester Chruszcz (NI). – (PL) Hr juhataja, ma näen, et üldiselt oleme me kõik nõus sellega, et elundite siirdamine ei tohi olla kaubanduslik tegevus. Elundite mis tahes kasutamine kaubanduslikul eesmärgil on lihtsalt ebaeetiline ja vastuolus inimlike põhiväärtustega. Tohutu nõudlus siirdamiseks kasutatavate elundite järele võib tuua kaasa patoloogia või isegi kuritegevuse. Kogu Euroopat kohutasid hiljuti need kohad Carla Del Ponte raamatust, kus ta rääkis Albaania terroristidest, kes kasutasid Kosovost pärit Serbia kodanikke elundikaubanduseks. See on küsimus, millega Euroopa Parlament ja liikmesriigid tegelema peaksid. Ma usun, et elundite loovutamise aluseks peab olema alati doonori teadlik nõusolek. On vaja kindlustada selline lahendus, mis peab olema Euroopas norm.

  Péter Olajos (PPE-DE). – (HU) Tänan teid, hr juhataja. Daamid ja härrad, võibolla kõik ei tea, et esimese elundisiirdamise maailmas viis läbi Viinis 1902. aastal ungari päritolu isik Imre Ulmann. See eriline side Austria pealinnaga on püsinud sellest ajast saadik ja nii tugevana, et kuigi personal ja tehnilised vahendid on enam-vähem samad, viiakse siiani Viinis läbi Ungari kopsusiirdamisi. Ja miks ka mitte? See maksab kolm korda rohkem ja isegi siis on patsientide arv isegi piiratud. Pole kahtlustki, et Euroopa intensiivravi üksustesse tuleb ametisse nimetada elundite siirdamise koordinaatorid. Nende arv Ungaris on praegu täpselt null, samal ajal kui Hispaanias on see teadaolevalt 156. Südamesiirdamiste osas on minu kodumaal silmapaistvad tulemused ja oleme edukad rahvusvahelistes võrdlustes, kuid Euroopas oleme me edetabeli lõpus. Põhjus on doonorite nappus, seadmete nappus, lennureisid ja vajalikud inimressursid. Loodetavasti aitab see raport nende puudujääkidega tegelda, kuna probleem ei peitu mitte meie südameis, vaid meie meeltes. Tänan teid ja teen ettepaneku raport vastu võtta.

  Catherine Stihler (PSE). – Hr juhataja, sooviksin tänada raportööri tema raporti eest.

Täna õhtul ootab Šotimaal elundisiirdamist 700 inimest: see tähendab 700 perekonda, kes ootavad telefonikõnet, mis võimaldaksid nende lähedasel ellu jääda.

On oluline saavutada üksmeel selles tundlikus teemas ja on nukker päev, kui liikmesriigid ei suuda selles küsimuses kokku leppida. Tahaksin, et elundidoonorlus oleks, nagu hr Matsakis on öelnud, süsteem, milles igaüks on otsustanud osaleda, välja arvatud juhul, kui neil on soovitatud mitteosaleda. Sellest oleks abi pakkumise poolel, eelkõige noorte ja etnilisse vähemusse kuuluvate inimeste jaoks, kus elundinappus on kõige teravam. Selline süsteem aitaks päästa Euroopa elusid. Samal ajal, kui ma tervitan komisjoni tegevuskava, hoolitsegem selle eest, et me ei teeks liiga vähe ja liiga hilja.

  Androula Vassiliou, Euroopa Komisjoni liige. − Hr juhataja, see on olnud väga huvitav ja elav arutelu ja pole ka ime, arvestades kõnealuse probleemi tõsidust ja olulisust.

Tõstatatud on palju küsimusi. Üritan mõnda neist kommenteerida. Elundite mitte kaubanduslikule alusele viimine on väga oluline küsimus ja usun ning olen nõus sellega, et elundidoonorlus peab toimuma altruistlikul ja vabatahtlikul alusel. Loomulikult peaksid seepärast doonorikaardid olema vabatahtlikud ja sama kehtib ka Euroopa doonorikardi suhtes, mida me kavatseme oma tegevuskavas kasutusele võtta.

Mõnes liikmesriigis on olemas head tavad ja neid häid tavasid tuleks kõigi kasu nimel jagada teiste liikmesriikidega. Ma kinnitan teile, et komisjoni direktiiv, milles käsitletakse kvaliteeti ja ohutust, on piisavalt paindlik selleks, et doonorlust mitte kahjulikult mõjutada, tagades samal ajal põhinõuded kogu Euroopa Liidus. Tahan samuti kinnitada, et direktiivi lisatakse jälgitavus.

Nõusolek elundite loovutamisega on eriti tundlik küsimus, mille puhul tuleb arvesse võtta kohalikke ja kultuurilisi suhtumisi doonorlusse ja siirdamisse. Soovin selle küsimuse puhul rõhutada, et riigiasutused vastutavad selliste õiguslike nõuete ja tavade üle otsustamise eest, mis puudutavad nõusolekut doonorluseks nende oma liikmesriigis, ning tagamise eest, et nende kodanikud on teadlikud oma õigustest kõnealuses valdkonnas.

Tahaksin öelda, et nabanööri tüverakkude kasutamine on osutunud kasulikuks mõne sellise pahaloomulise haiguse nagu vähkkasvaja ravis. Komisjon toetab nabanöörivere pankade väljaarendamist ja kõnealuse tehnoloogia kasutamist.

Samuti arvan, et on väga oluline, et me tõstaksime Euroopa kodanike seas teadlikkust nii, et me toetaksime nii elavate inimeste elundite loovutamist kui ka elundite loovutamist pärast surma, kuna sellisel moel, nagu ma alguses ütlesin, võitleme me kaudselt elundikaubandusega. Arvan, et selleks et vältida siirdamisturismi, on väga oluline, et kodanikke teavitataks nii elundite ohutuse ja kindlusega seotud ohtudest kui ka eetilistest küsimustest, mis võivad esile kerkida. Nagu me teame, kasutatakse paljudes kolmandates riikides vaeseid ja haavatavaid inimesi ära elundite eemaldamise eesmärgil.

Lõpuks, austatud parlamendiliikmed, tahaksin tänada teid veel kord meile nii konstruktiivse raporti esitamise eest. Tahan eelkõige rõhutada elude päästmise põhieesmärki, tunnustades samal ajal olulisi teaduslikke edusamme elundidoonorluses.

Seepärast ootan väga meie tiheda ja konstruktiivse koostöö jätkumist ja komisjoni ettepaneku esitamist sellele täiskogule hiljem käesoleval aastal.

  Adamos Adamou, raportöör. − (EL) Hr juhataja, lubage mul tänada kõiki neid, kes on võtnud sõna sellel eriti tundlikul teemal, ja lubage mul teha mõned märkused.

Hr Maaten ja teised kõnelesid Euroopa doonorikaardist, mille me oleme lisaks liikmesriikide süsteemidele kasutusele võtnud. Hr Maaten mainis mõningaid õigeid arvandmeid: 80 % küsitletutest olid poolt, aga vaid 12 protsendil on doonorikaart. Ent teised statistilised andmed peaksid andma meile põhjust muretsemiseks: 50 % nendest, kellel oli doonorikaart, ei loovutanud elundeid vajamineval hetkel põhjusel, et nende perekonnad olid vastu. Seega on probleeme, mille puhul me ei saa olla kindlad, et need Euroopa doonorikaardi abil lahendatakse.

Mis puudutab Hr Matsakise tõstatatud küsimust „eeldatava nõusoleku“ kohta, siis see on liikmesriikide probleem. Mu parlamendiliikmest kolleegi sõnul, kes rääkis Šotimaast, lahendab eeldatav nõusolek probleemi. Liikmesriikide otsustada on, kas selline meede vastu võtta. Me ei tohiks unustada subsidiaarsuse põhimõtet. Sel juhul peame vaatama, millised süsteemid on õnnestunud, et saaksime vahetada kogemusi ja teadmisi menetluste kohta, nagu Hispaania puhul, millele on vihjanud Sornosa Martínez. Miks meil ei ole erinevates haiglates koordinaatoreid, erialaarste ja –õdesid, kes on võimelised tundma ära potentsiaalsed doonorid, et siirdamised saaksid jätkuda ja me saaksime nõnda suurendada elundite kättesaadavust? Pr Auken, keda täna kohal ei ole, on öelnud, et me pole kunagi võimelised elundidoonorluses elundinappust korvama. Arsti ja teadlasena on mu vastus, et võibolla mina ei ela nii kaua, et seda päeva näha või näevad seda tulevased põlvkonnad, kuid eelolevate aastakümnete jooksul suudame me valmistada soovitud elundi elundit vajava inimese, olgu tema nahast või mujalt, pärit rakkudest.

Volinik, te kõnelesite nabanöörivere rakkudest ja nende nappusest. Lubage mul nüüd rõhutada, et me tõesti ei tohi lasta langeda neil tulu eesmärgil tegutsevate erafirmade kätte. Minu kodumaal Küprosel osutab Karaiskakio fond seda teenust tasuta. On ka kolm erafirmat, kes nõuavad lapsevanematelt nabanöörivere rakkude säilitamise eest tasu. Need rakud on ka eelrakud ja tüvirakud; need on väga hinnalised, nagu te teate.

Mida ma oskan öelda kaubandusele tehtud viite kohta? Mu parlamendiliikmest kolleeg viitas Carla Del Ponte raportile. Ausakt öeldes lootsin ma kõnealust raportit varem näha. Loomulikult ei ole veel rohkem tõendeid selle kohta, et elunditega kauplemine toimub ka laienenud Euroopa Liidus.

Tänan teid kõiki veel kord. Arvan, et nüüd on meile kui Euroopa kodanikele jõudnud kätte aeg meetmed võtta. Me peame mobiliseerima, koordineerima neid ja tõstma teadlikkust inimeste seas meie ümber ja näitama head eeskuju: me peame ise elundidoonoriteks hakkama.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub teisipäeval, 22. aprillil 2008.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Soovin väljendada oma sügavat rahulolu hr Adamou raporti üle. Toetan arvamust, et elundinappuse vähendamine on peamine väljakutse, millega ELi liikmesriigid elundite siirdamise osas silmitsi seisavad.

9. aprillil 2008 esitasime kolleegide Dimitar Stoyanovi ja Desislav Chukoloviga ATAKA erakonnast kirjaliku deklaratsiooni Bulgaarias elundite, kudede ja rakkude loovutamiseks teadliku nõusoleku poolt, milles me kutsusime Euroopa Komisjoni esitama ettepaneku elundidoonorluse kvaliteedi ja ohutuse kohta. Euroopa doonorikaardi kui olemasolevaid riigisiseseid süsteeme täiendava vahendi kasutuselevõtt aitab kaasa doonorite kiirele tuvastamisele ja suurendab seega vajaliku siirdamismaterjali kättesaadavust. Üldsuse teadlikkus elundidoonorlusest ja elundite siirdamisest ning ELi ühtlustatud õigusaktide kehtestamine ning ranged kriminaalvastutusele võtmise meetmed nende suhtes, kes osalevad elunditega kauplemises, sealhulgas meditsiinipersonali suhtes, kujutavad endast kaitsemeetmeid elundite loovutamise korra ja teadliku nõusoleku suhtes.

Õnnitlen veel kord teid raporti puhul.

  Titus Corlăţean (PSE), kirjalikult. – (RO) Toetus ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi tasandi poliitikameetmete kohta seoses elundidoonorluse ja elundite siirdamisega.

Ma palun, et Euroopa Komisjon kavandaks kõikehõlmavama direktiivi, milles kehtestataks kvaliteedi- ja ohutuskriteeriumid elundite loovutamisele ja transpordile Euroopa Liidus. Kõnealuses direktiivis sätestataks ka meetmed võimaliku kuritarvitamise ennetamiseks.

Uus õigusakt peaks täiendama ja tugevdama liikmesriikide jõupingutusi praeguse olukorra parandamiseks, kehtestades käitumisnormid Euroopa tasandil, võttes arvesse edusamme meditsiinis.

Ma nõuan kindlalt et liikmesriigid, sealhulgas liikmesriik, kust ma ise pärit olen – Rumeenia – oleksid kaasatud kodanike harimisse elundidoonorluse eeliste tutvustamise ja sellise tõsiasja tunnustamise kaudu, et elundidoonorlus ja elundite siirdamine tähendab elude päästmist.

Toetan ka Euroopa Parlamendi kaasatust avalike arutelude korraldamisse koos asjaomaste Euroopa valitsusväliste organisatsioonidega, et teha kindlaks parimad lahendused seoses nii teavituskampaaniate kui ka liikmesriikide kogemuse ja heade tavadega.

Sellistel puhkudel on oluline reageerimiskiirus. Meditsiinisüsteemi on vaja riigisisesel tasandil paremini korraldada ja muuta parameedikud tundlikuks selliste hädaolukordade suhtes.

  Neena Gill (PSE), kirjalikult. – See on ülioluline raport ja tõeline võimalus elusid päästa. Krooniline elundinappus kogu Euroopas põhjustab 60 000 tarbetut surmajuhtumit.

Seepärast on vaja koheseid meetmeid.

1. Piirangute kaotamine elundidoonorluselt ja tihedam liikmesriikideülene koostöö ning suurem arv siirdamiseks kättesaadavaid tagatud kvaliteediga elundeid. On vaja komisjoni direktiivi, mis annab lisaväärtust ja millega kehtestatakse ühised üleeuroopalised kvaliteedi- ja ohutusstandardid, mis täiendavad liikmesriikides olemasolevat korda.

2. Julgustada liikmesriike võtma elundidoonorluse suhtes vastu pigem doonori eeldatava nõusoleku („opting out“) süsteem kui doonori eluajal selgesõnaliselt väljendatud nõusoleku („opting in“) süsteem. See võimaldaks suuremat teadlikkust puudujääkidest ja võimaldaks rohkematel inimestel kaaluda tõsisemalt oma seisukohta selles küsimuses.

3. Toetan täielikult kõnealuse raporti rõhuasetust elundite ebaseaduslikule kaubandusele. Mind teeb eriti murelikuks see, et elundite loovutamiseks on sihikul sageli kõige vaesemad. Me peame lõpetama vaesuse julma ärakasutamise ja kaitsma süütuid ohvreid, kes meelitatakse pettusega oma elundeist ilma jääma. See ei ole probleem ainult arengumaades vaid ka Ida-Euroopas. Ma tahan näha, et kogu Euroopas kehtestatakse jõulised meetmed ja et Interpol piiraks ebaseaduslikku elundikaubandust.

  Katalin Lévai (PSE), kirjalikult. – (HU) Tervitan hr Adamos Adamou raportit elundidoonorluse ja elundikaubanduse kohta. Kuigi tehnilised eriteadmised selles valdkonnas on liikmesriikides kahjuks tihti väga erineval tasemel, on inimelundite kasutamine siirdamiseks viimastel aastakümnetel järsult kasvanud. Lääne-Euroopas on ootejärjekorras ligikaudu 40 000 inimest ning selle tulemusel õitseb Ida-Euroopa vaesemates piirkondades elundikaubandus kui üks elatusvahendite vorm.

Euroopa doonorikaart kujutab endast head lahendust doonorlusega seotud juriidilistele küsimustele, kuid elundismugeldamise ja -kaubanduse suhtes tuleb kohaldada jõulisemaid meetmeid. Arvestades, et hoolimata üksikutest katsetest ei ole isegi riigisisesel tasandil olemas ühtegi lihtsasti kasutatavat andmesüsteemi loovutamiseks kättesaadavate organite kohta, on oluline võtta kasutusele Schengeni süsteemile sarnane tõend, millele on Internetis juurdepääs ning mis kehtib kogu liidus ja mida toetavad arstide arvamused ja ühtne liidu elundite siirdamise andmebaas. Inimelundite siirdamises osalevatel sertifitseeritud asutustel oleks kõnealune eluandev teave koheselt kättesaadav ning nad saaksid sõlmida kahepoolseid lepinguid samal ajal, kui vaeseid ja haavatavaid kaitstaks elunditega kauplemise ohvriteks muutumise eest.

Andmebaasi loomine on äärmiselt vajalik, et oleks võimalik kasutada eri riikides kättesaadavaid elundeid ning seepärast on ülioluline, et liikmesriigid lõpetaksid seda keelavate seaduste vastuvõtmise.

Samuti on oluline, et elundidoonorlus jääks rangelt mittekaubanduslikuks, kuid määratleda tuleb tingimused, mille alusel on võimalik pakkuda rahalist hüvitist.

  Joseph Muscat (PSE), kirjalikult. – (MT) Igasugune puudus või viivitus elundidoonorluse valdkonnas läheb maksma elusid, mida saaks päästa.

Eurooplastena on meil üksteiselt palju õppida. Lisaks sellele saavad riigid, kellel on selles valdkonnas kogemus ja infrastruktuur, aidata teisi riike nagu Malta, kellel ei pruugi olla kriitilist massi, eriti haruldaste tingimuste korral.

Hiljuti liigutas maltalasi ja gozolasi Jamie Zammiti juhtum. Jamie'l on probleeme doonori leidmisega, kes päästaks teda haigusseisundist, mida tuntakse Fanconi aneemia nime all, ja probleem on selles, et meil Maltal praegu luuüdidoonorite registrit ei ole.

Malta valitsus on nüüd teatanud, et kavatseb sellise registri luua. See on hea uudis. Ent selleks, et seda luua, on meil vaja spetsiaalset HLA tüpiseerimist, mida Maltal veel ei ole, ja samuti on meil teistes riikides vaja pikaajalist koolitust selleks, et seda kasutusele võtta.

Ma palun, et Maltale antaks Euroopa solidaarsusest kogu abi, mida ta vajab, eelkõige kuni meie maal kõnealune süsteem luuakse, et me saaksime päästa nii palju süütuid elusid kui võimalik.

  Daciana Octavia Sârbu (PSE), kirjalikult. – (RO) Elundipuudus, mis on toonud kaasa elundikaubitsemise ja -turismi kiire arengu, kujutab endast olulist tervishoiuprobleemi, millega Euroopa Liit tegeleb. Elunditega kauplemist põhjustab selliste tegurite nagu vaesus, korruptsioon ja kuritegevus kombinatsioon – põhjus, miks Ida-Euroopa riigid selle nähtusega kõige enam kokku puutuvad. Et sellist „siirdamisturismi“ ära hoida, nõuab keskkonnakomisjon, et elundite loovutamine oleks altruistlik ja vabatahtlik ega muutuks doonoritele tuluallikaks. Liikmesriigid peaksid võtma meetmed kõige vaesemate ja haavatavamate doonorite kaitsmiseks, et neist ei saaks elundikaubanduse ohvrid.

Sellest hoolimata esineb ELi liikmesriikide vahel märkimisväärseid erinevusi seoses viisidega, kuidas nad elundite loovutamis- ja siirdamistegevust korraldavad, doonorite kogukonna ja elundite soetamise allikatega. Näiteks doonorite vähesuse põhjuseks Rumeenias on doonorite ja siirdamiseks ettevalmistuse saanud arstide kindlakstegemise süsteemi puudumine. Seetõttu on Euroopa keskmine doonorite arv 20 ja Rumeenias vaid 0,5. Me vajame nõudluse ja pakkumise vahe vähendamiseks piisavaid tehnilisi ja logistilisi infrastruktuure ja ka psühholoogilist ja korralduslikku toetust.

  Richard Seeber (PPE-DE), kirjalikult. – (DE) Praegu on Austrias siirdamiseks registreeritud peaaegu 1000 patsienti. Kahjuks ei saa mitte kõik need raskelt haiged patsiendid päästa võivat siirikut.

Igal aastal sureb elundit oodates oma 150 patsienti kättesaadavate doonorelundite väga piiratud arvu tõttu. Elundinappus on Euroopa ees seisev põhiline probleem. Seepärast vajamegi direktiivi organidoonorluse kvaliteedi ja ohutuse kohta. Ent samuti vajame me liikmesriikide vahelist koostööd ja heade tavade vahetamist. Praegu esineb Euroopas märkimisväärseid erinevusi elundite loovutamiste ja siirdamiskvootide arvus. Liikmesriikide vaheline koostöö peaks keskenduma kõige tõhusamate süsteemide leidmisele, kogemuste vahetamisele ja hästi väljakujunenud menetluste edendamisele. Liikmesriigid peavad üksteiselt õppima.

Olen veendunud, et elundite loovutamine eluajal peaks jääma alati täienduseks surmajärgsele doonorlusele. Lisaks on oluline, et elundite loovutamine jääks vabatahtlikuks ja tasuta tegevuseks. Rahaülekanded doonori ja vastuvõtja vahel on vastuvõetamatud. Komisjon ja liikmesriigid peavad võtma tõhusamad meetmed võitluseks siirdamisturismi ja ebaseadusliku elundikaubanduse vastu.

19. Vabatahtliku tegevuse osatähtsuse kohta majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamisel (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on regionaalarengukomisjoni nimel Marian Harkini esitatud raport vabatahtliku tegevuse osatähtsuse kohta majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamisel (2007/2149(INI)) (A6-0070/2008).

  Marian Harkin, raportöör. − Hr juhataja, tänan teid võimaluse eest öelda paar sõna oma raporti kohta, milles käsitletakse vabatahtlikku tegevust ja panust, mille vabatahtlik tegevus annab majanduslikku ja sotsiaalsesse ühtekuluvusse.

Esiteks tahaksin tänada kõiki kolleege regionaalarengukomisjonis suurepärase koostöö eest raportiga, ja eelkõige tahaksin tänada variraportööre. Tahan samuti avaldada tänu komisjoni ametnikele nende huvi ja abi eest, ALDE fraktsiooni personalile ja parlamendi töötajatele regionaalarengukomisjonis.

Rohkem kui 100 miljonit Eurooplast on vabatahtlikud – see on uskumatu arv! Komisjoni kohaselt osaleb üks kolmandik kuni pool Euroopa rahvastikust mingit liiki vabatahtlikus tegevuses. Minu arvates on meil kui institutsioonil kohustus vabatahtlikku tegevust igal võimalusel tunnustada, väärtustada ja toetada.

Vabatahtlik tegevus on mitmeti ainulaadne tegevus: see on avatud kõigile ja tasuta; see toetab sotsiaalset ühtekuuluvust ja majanduslikku ühtekuuluvust; see rakendab ühte kõige tähtsamat Euroopa väärtust – solidaarsust. Ükskõik kas on see toidu viimine eakale naabrile või tähendab see tuhandeid, kes mobiliseeruvad loodusõnnetuse korral, nagu üleujutused või metsatulekahju – vabatahtlikud saavad aidata kogukondi üles ehitada ja võõrandumist vähendada.

Vabatahtlik tegevus kui tegevus on põlvkondadeülene. See on ressurss, vahel varjatud ressurss, mis peitub kogukondades, organisatsioonides ja võrgustikes. See on energia igaühes meist, aga see käivitub üksnes siis, kui me tegutseme koos teistega. See on minu meelest kõige väärtuslikum taastuvenergia vorm.

Vabatahtliku tegevuse ja kodanikuaktiivsuse vahel on tugev side. Osalemine vabatahtlikus tegevuses on osalusdemokraatia käegakatsutav väljendus. Selles parlamendis esindame me oma kodanikke ja meie kui poliitikud osaleme esindusdemokraatias, kuid vahel ei pööra me piisavalt tähelepanu asja teisele küljele: osalusdemokraatiale. See on see, kus inimesed osalevad oma tegevuse kaudu demokraatlikus protsessis, ja vabatahtlik tegevus hõlbustab seda olulist protsessi.

Minu raporti juurde tulles – see sisaldab hulgaliselt praktilisi soovitusi, kuidas me saame Euroopa tasandil lisandväärtust anda. Komisjonil on oma roll tagamises, et liikmesriigid peaksid kinni ühtekuuluvust käsitlevates ühenduse strateegilistes suunistes sätestatud partnerluspõhimõttest ja tagaksid, et me ei looks endale jätkuvalt illusiooni valitsusväliste organisatsioonide, vabatahtlike rühmade jne kaasamisest, nagu see on praegu paljudes liikmesriikides.

Usun samuti, et tuleks kehtestada kõiki Euroopa fonde hõlmav süsteem, mille kaudu tunnustataks vabatahtlikku tegevust kui panust kaasrahastamisprojektidesse. Kui me seda teeme, näitame oma tegevusega, et me toetame vabatahtlikke.

Me peaksime laiendama võimalusi ja programme, mis on juba loodud selleks, et hõlbustada vabatahtlikku tegevust noorte seas ja luua sarnased võimalused ja programmid hõlbustamaks vabatahtlikku tegevust eakate inimeste jaoks. Ning me peaksime igal võimalikul juhul edendama põlvkondadevahelist vabatahtlikku tegevust.

Teine valdkond, kus komisjon võib tegutseda, on liberaalsema viisarežiimi lihtsustamine, mille puhul naaberriikidest pärit vabatahtlikud osalevad ELi spondeeritavates programmides.

Liikmesriigid saavad mängida olulist rolli, luues korrapäraseid satelliitkontosid, et oleks võimalik mõõta vabatahtliku tegevuse ja mittetulunduslike institutsioonide väärtust. Arvandmed paljude riikide, sealhulgas USA, Belgia, Tšehhi Vabariigi ja Kanada kohta, näitavad, et mittetulunduslikud institutsioonid moodustavad 5–7 % SKTst. Poliitikakujundajad ei saa neid arvandmeid tähelepanuta jätta ning peavad neid poliitika sõnastamisel arvesse võtma. Lisaks sellele said organisatsioonid iga euro eest, mille nad vabatahtlike toetamisele kulutasid, keskmiselt 3–8 % tulu. Isegi Euroopa Keskpank ei saa sellist tulu vastu panna.

Liikmesriigid saavad samuti toetada vabatahtlikku tegevust, luues jätkusuutliku vabatahtliku tegevuse infrastruktuuri, et tegelda selliste küsimustega nagu põhirahastamine, kindlustuskaitse ja vajaduse korral käibemaksust vabastamine.

Lõpetuseks – üks meie ülesandeid ELis on avaldada kodanike elule positiivset mõju ja anda lisaväärtust Euroopa tasandil. Me saame seda teha vaid toetades vabatahtlikke ja vabatahtlikku tegevust käegakatsutaval viisil.

(Aplaus)

  Danuta Hübner, Euroopa Komisjoni liige. − – Hr juhataja, soovin tänada väga pr Harkinit tema raporti eest. Raport on seotud paljude ELi poliitikavaldkondade ja paljude algatustega, rõhutades vabatahtliku tegevuse ja kodanikuaktiivsuse vahelist tugevat sidet.

Hindan eelkõige teie märkuseid programmi PEACE kohta, kust vabatahtlikkus tõepoolest tugevasti välja paistis. Kohtume siin taas mais, et arutada pr de Brúni raportit, milles –olen kindel – esineb palju näiteid kohalikul tasandil volituste suurendamise kohta eelkõige läbi vabatahtliku sektori ja valitsusväliste organisatsioonide.

Seoses teie soovitusega mitterahaliste toetuste kohta lubage mul öelda, et kuigi Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi käsitleva üldmääruse artikliga 56 võimaldatakse mitterahalisi toetusi ELi kaasrahastatavatele projektidele, on selle õigusnormi praktiline kasutamine tõeline väljakutse. Ent lubage mul öelda, et eelkõige kohalikes algatustes, mida kaasrahastab sotsiaalfond, on üsna tavaline, et vabatahtlikud annavad märkimisväärse panuse, samal ajal kui on olnud ka palju tegevusi, eriti algatuse URBAN raames Saksamaal, Itaalias, Ühendkuningriigis ja Kreekas, kes on toetanud väga erinevaid vabatahtlikke organisatsioone.

Vabatahtlikku tegevust võib vaadelda kui üht partnerluspõhimõtte tugevat koostisosa. Palju kordi olen ma sellel täiskogul rõhutanud komisjoni täielikku pühendumist partnerluspõhimõtte tõhusale rakendamisele, eelkõige seoses ühtekuuluvuspoliitika uues põlvkonnaga. Läbirääkimistel uute programmide üle nõudsime me kindlalt partnerlust ja meil on praegu palju positiivseid näiteid kindla pühendumise kohta partnerlusele. Ent loomulikult, nagu te teate, on meil palju erinevaid lähenemisviise partnerlusele ja vabatahtlikule tegevusele liikmesriikides.

Samuti näen ma raporti rollina pinnase ettevalmistamist järgmisele omaalgatuslikule raportile valitsemise ja partnerluse kohta riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, mille esitab hr Beaupuy.

Lubage mul öelda paar sõna konkreetsete poliitikavaldkondade ja algatuste kohta vabatahtliku tegevuse valdkonnas, kus komisjon on olnud eriti aktiivne. Märkimist väärib Euroopa vabatahtlik teenistus ja Euroopa kodanikuaktiivsus ELi uues elukestva õppe programmis.

Mu kolleeg Ján Figel’ valmistab praegu ette uut algatust noorte vabatahtliku tegevuse kohta, millesse võetakse üle paljud teie raportis väljendatud ideed. Üleeuroopalise vabatahtliku tegevuse täiustamine ja edendamine tugevdab veelgi meie noorte kodanike liikuvust. Komisjon püüab oma uues algatuse tagada olemasolevate riigisiseste vabatahtlike kavade suuremat koostalitlusvõimet.

Valges raamatus spordi kohta rõhutatakse, et vabatahtlik tegevus spordisektoris tugevdab sotsiaalset ühtekuuluvust ja kaasatust ning edendab sotsiaaldemokraatiat ja kodanikuaktiivsust. Viide spordile on ka Lissaboni lepingus, milles sätestatakse „Euroopa spordiküsimuste edendamine, võttes arvesse selle […] vabatahtlikkusel põhinevaid struktuure“.

Siin jagame seisukohta, et me vajame terviklikumat lähenemisviisi vabatahtliku tegevuse panusele Euroopa majanduslikku ja sotsiaalsesse ühtekuuluvusse. Selle puhul tuleks kindlasti võtta arvesse Euroopa rahvastiku vananemise probleemi. Selles suhtes väärib teie soovitus „põlvkondadevahelise vabatahtliku tegevuse“ kohta täiendavat uurimist.

Sellest tulenevalt on mul rõõm teile öelda, et komisjoni hariduse, koolituse, kultuuri ja noorsoo peadirektoraat kavatseb algatada hindamise vabatahtliku tegevuse kohta Euroopas. Hindamist kasutatakse paremate teadmiste hankimiseks ja sellest saab kindel alus edasistele algatustele kõnealuses valdkonnas, kuna ELi tasandil ei ole senini välja töötatud ühtegi süstemaatilist lähenemisviisi vabatahtlikule tegevusele.

Olen veendunud, et kõik, kes resolutsiooni ettepanekuga tegelevad, reageerivad teie üleskutsele. Te võite kindlasti komisjoni toetusega arvestada.

Lubage mul kinnitada teile, et kõik teised konkreetsemalt komisjonile esitatud taotlused vaatavad läbi eelkõige volinikud Figel’ ja Špidla.

  Tunne Kelam, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Hr juhataja, tahaksin fraktsiooni PPE-DE nimel eelkõige õnnitleda pr Harkinit suurepärase ja õigeaegse raporti puhul. Mõte on selles, et peab olema parem arusaam vabatahtliku töö – mida võiks nimetada üheks kodanikuühiskonna tugisambaks – potentsiaalist ja rollist. Tõepoolest, vabatahtlik töö kujutab endast kodanikualgatust ja seega on see seotud otseselt solidaarsuse – ühinenud Euroopa ühe põhiväärtusega. Nagu raportöör just ütles, on see üks kõige tõhusamaid taastuvenergia vorme.

Arvan, et kõnealuse raporti mõte on julgustada liikmesriike tunnustama vabatahtliku töö väärtust sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse edendamisel. Muidugi ei eeldata, et riik peaks vabatahtlikku tööd rahastama, vastasel juhul kaotaks see oma tähenduse, kuid riiki kutsutakse üles pakkuma erasektorile algatusi vabatahtliku sektori toetamiseks.

Parlament pöördus ka komisjoni poole seoses viivitustega kavandatud Euroopa vabatahtliku tegevuse hartaga, milles eeldatavasti määratletakse paremini vabatahtliku tegevuse roll. Selle raporti väga oluline osa on nõue edendada vabatahtlikku tööd hariduse kaudu kõikidel tasanditel, alates vabatahtlikuks tegevuseks võimaluste loomisest haridussüsteemi varajases etapis ja ka vabatahtliku töö kui elukestva õppe osa edendamisest.

Tahaksin veel kord avaldada palju tänu selle suurepärase koostöö eest. Me suutsime arutada peaaegu kõiki muudatusettepanekuid positiivses ja konstruktiivses meeleolus ja kasutada ära enamiku algatustest.

  Catherine Stihler, fraktsiooni PSE nimel. – Hr juhataja, ma tervitan Marian Harkini raportit vabatahtliku töö kohta ja õnnitlen teda koostöö puhul kolleegidega selle koostamisel. Rohkem kui 100 miljonit ELi kodanikku teeb vabatahtlikku tööd ja iga nende toetamisel kulutatud euro toob tagasi kolm kuni kaheksa eurot. Olukorras, kus Šotimaal on 1,2 miljonit vabatahtlikku, kusjuures rahvaarv on 5 miljonit, ja kus vabatahtlik sektor moodustab Šoti tööjõust 5 %, peame me tunnustama avalikult vabatahtlike jõupingutusi kogu Šotimaal ja ELis.

Raportis austatakse vabatahtlikke ja keskendutakse kasule, mida saab vabatahtlikust tegevusest majandus ja sotsiaalne ühtekuuluvus. Selles nõutakse õigusega, et kõnealune panus peaks kajastuma riiklikes raamatupidamisaruannetes. Selles on sätestatud, et vabatahtlik tegevus annab sisemajanduse kogutoodangusse paljudes riikides umbes sama suure panuse, nagu ehitustööstus või elamumajandus. See tähendab, et mittetulundussektor moodustab mõnes ELi riigis 5–7 % SKTst.

Vabatahtlik tegevus on kasulik teile, teie kogukonnale, teie piirkonna majanduslikule arengule ja teie riigi rahvamajandusele. Samuti aitab see luua sotsiaalset kapitali, mida riiklikul poliitikal õnnestumiseks vaja läheb. Nõuan tungivalt, et Euroopa Komisjon kehtestaks varuplaani, mis tagaks vabatahtlike väärtustamise, valideerimise ja nähtavuse kogu Šotimaal ja ülejäänud ELis, ja nõuan tungivalt, et kolleegid Harkini raportit toetaksid.

  Jean Marie Beaupuy, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, ka mina tahaksin ühineda kolleegidega ning tänada pr Harkinit raporti koostamise eest, ja teda selle puhul õnnitleda. Raportöörivalik ei ole juhuslik, kuna pr Harkinil on vabatahtliku tegevuse valdkonnas laialdased kogemused ning seepärast on täiesti loomulik, et tema selle raporti esitas. Kiitsime mõistagi südamlikult heaks, et just temale anti ülesanne raport koostada, mida ta on teinud tõelises üksmeelevaimus ja mille kohta, nagu te märkate, oleme me esitanud vaid ühe muudatusettepaneku, millega ta nõus on. See näitab tema raporti kvaliteeti ja ma arvan, et see väärib jõulist rõhutamist.

Volinik Danuta Hübner, te olete meist teataval määral ette jõudnud ja andnud oma kõne algusest peale vastuseid raportis tõstatatud küsimustele. Sooviksin teid ette tänada ja on väga tõenäoline, et mitmed teised parlamendiliikmete peetud kõned võimaldavad teil hiljem ja mõne lähipäeva jooksul anda komisjoni täiendavaid vastuseid.

Tahaksin lisaks juba öeldule ja sellele, mis raportis kirjas on, rõhutada, et kui on olemas 100 miljonit eurooplast, kes on pühendunud umbes 500 miljoni eurooplase aitamisele iga päev, ei tohi unustada, et need 100 miljonit, kes vabatahtlikku tööd teevad, saavad sellest isiklikku kasu, mitte rahalises mõttes, vaid eneseteostuse mõttes. Olen kindel, et te kõik teate, me kõik teame spordivõistkondi ning kultuuri- ja sotsiaalsektori arvamusliidreid, kelleta meie valitsusvälised ühendused ja organisatsioonid ei toimiks. Peab ütlema, et neil inimestel on seda pühendumist vaja isiklikuks arenguks.

Vananevas ühiskonnas, ühiskonnas, kus on üha rohkem noori pensionäre, vajab iga inimene ka töö- ja eraelu tasakaalu, mis saavutatakse vabatahtliku tegevuse kaudu. Tehkem seepärast, majanduslikel põhjustel, kuid ka Euroopa kodanike – keda on rohkem kui 100 miljonit – jagatud inimlike väärtuste realiseerimiseks jõupingutusi vabatahtliku töö edendamiseks meie ühiskondades ja lootkem, et eelolevatel aastatel osaleb vabatahtlikus tegevuses tublisti rohkem kui 100 miljonit Euroopa kodanikku. Suur tänu Euroopa Parlamendi väljendatud soovide eest Marian Harkinile, suur tänu komisjonile, suur tänu ka kõikidele valitsustele ja piirkondlikele ning kohalikele asutustele, kes on homme valmis väljendama oma tegevuse kaudu toetust.

  Mieczysław Edmund Janowski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Hr juhataja, volinik, soovin fraktsiooni UEN nimel eelkõige väljendada Harkinile tänu kõnealuse teema käsitlemise eest. Vabatahtlik tegevus on vabatahtlik, tasuta ja rahvusvaheline töö teiste heaks. See ületab perekondlikud või sõprussuhted. Kuigi selle töö eest ei saada materiaalset tasu, saab vabatahtlik sellest teistmoodi rahulduse: ta rakendab oma motivatsiooni, tegeleb eneseteostusega ja näitab üles solidaarsust teistega. Vabatahtlik tegevus on noortele väga hariv ja eakatele väga jõuduandev tegevus.

Selles kontekstis tuleks vaadelda vabatahtlike organisatsioonide mõju kohalike ja piirkondlike kogukondade tugevdamisele kui midagi väga positiivset. Usun, et see aitab rajada kodanikuühiskonda, milles üks üksikisik teist omakasupüüdmatult aitab ja on teiste suhtes mingisugust ohtu kujutamata osavõtlik. Iirimaa näide, millest mul oli hea meel teada saada, on hea näide.

Selline arusaam vabatahtlikust tegevusest tähendab ka seda, et vabatahtlik, kes on sageli ka annetaja, ei pea kannatama teisi aidates ja neile kingitusi pakkudes mingit materiaalset karistust. Viitan siinkohal Poolas tuntud juhtumile pagari kohta, kelle äritegevus lakkas, sest ta pidi maksma makse leiva pealt, mida ta vaestele jagas.

Samuti tahan rõhutada väga head mõtet kuulutada 2011. aasta Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks.

  Gisela Kallenbach, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Hr juhataja, ka mina tahaksin tänada tõesti väga pr Marian Harkinit tema tasakaalustatud ja kõikehõlmava raporti eest.

See on saavutatud tänu jagatud jõupingutusele tunnustada Euroopa tasandil rohkem vabatahtliku töö eesmärke, põhiolemust ja sotsiaalset tähtsust. Liikmesriikides on praegu paigas lugematu arv vabatahtlikke algatusi, mis ei anna mitte üksnes majanduslikult, vaid ka sotsiaalselt ja integratsiooni seisukohalt suuri panuseid. Siiski on võrgustike loomiseks nii vajalikust Euroopa mõõtmest sageli puudus.

Meile on juba tuttav Euroopa noorte vabatahtlik teenistus ja me vajame sarnaseid programme kõikide vanuserühmade, eelkõige üha suureneva hulga pensionäride jaoks, kes on aktiivsed, terved ja kogenud. Ka nemad võiksid aidata oluliselt kaasa Euroopa Ühenduse tähenduslikumaks muutmisele ja selle võimalikuks tegemiseks saaks kasutada olemasolevaid meetmeid meie regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika raames.

Kõikide vabatahtliku sektori partnerite pikaajalise ja lühiajalise arengu huvides vajame me asjakohaseid raamtingimusi ja määratlusi, mis oleksid võimalikult selged. Komisjon ja ka nõukogu on astunud esialgseid samme. Ma loodan, et mõlemad institutsioonid hakkavad parlamendi ettepanekute ja soovitustega tegelema, et me saaksime teha Euroopa vabatahtliku tegevuse aastast, mis aastaks 2011 ühiselt välja pakuti, tõelise eduaasta.

  Lambert van Nistelrooij (PPE-DE). – (NL) Hr juhataja, vabatahtlikud teevad ära suure töö nii kohalikul kui piirkondlikul tasandil. Nende jõupingutused annavad sotsiaalsele ühtekuuluvusele väga isikupärase näo. Euroopa teatavate piirkondade linnade vahel on vahe. Uutes liikmesriikides on vabatahtliku tegevuse tase ikka veel palju madalam. Raportiga on tehtud palju tööd ja selles rõhutatakse positiivseid ideid toetamaks vabatahtlikke ja edendamaks meetmeid kõikidel tasanditel. Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide fraktsioon on seisukohal, et ei ole mingit küsimust ühelt poolt vabatahtlikest ja teiselt poolt elukutselistest. Need kaks teineteist vastastikku ei välista: kumbki rühm ei saa toimida ilma teise rühma abita. Mõlemad rühmad – elukutselised ja vabatahtlikud – on osa kodanikuühiskonna sotsiaalsest mudelist, mida Euroopa näiteks toob ja kus ka kodanikul on oluline hääl. See on kuulus partnerluse põhimõte.

On üks küsimus, mida tahaksin pärast arutelu parlamendikomisjonis tõstatada. Uues lõikes 17 käsitletakse seda, kas premeerida vabatahtlikku tööd maksusoodustustega või ei. Vastus on „jah", kuid nende vorm võib olla märkimisväärselt erinev. Meie üksikute riikide ülesanne on otsustada, millal me käibemaksust räägime. Minu kodumaal, Madalmaades, on oma eriline süsteem: spordiühingute tegevus on näiteks vabastatud ja muud tegevused, nagu sööklate majandamine, on osaliselt vabastatud, kuna see on kolmanda isiku sponsorlus. Seega 2010. aastal, kui käibemaksusüsteem läbi vaadatakse, oleks hea kasutada seda raportit ja suuta osutada näidetele liikmesriikide heade tavade kohta, mida teised saaksid kasulikult matkida.

Lõpuks, et veel kord rõhutada: vabatahtlik tegevus väärib meie ulatuslikku toetust kirikute töös, poliitikas ja ülejäänud ühiskonnas.

  Andrzej Jan Szejna (PSE). – (PL) Hr juhataja, kodanike aktiivse ja teadliku rolli edendamine ühiskonnas on üks Euroopa Sotsialistide pere peamisi põhimõtteid. Me toetame kaasatust vabatahtlikus tegevuses, kui tegemist on osalusdemokraatia konkreetse väljendusega.

Euroopa tasandil on vabatahtlik tegevus selliste Euroopa väärtuste nagu solidaarsus, ühtekuuluvus ja sotsiaalne integratsioon, praktiline väljendus. Paljude jaoks – välja arvatud osavõtt valimistest erinevatel tasanditel – on osalemine sedalaadi organisatsioonides nende ainus demokraatliku protsessiga seotud kogemus. Seepärast on rahuldustpakkuv see, et rohkem kui 20 % ELi elanikest võtab osa erinevatest vabatahtlikest tegevustest. Sellised tegevused aitavad vähendada majanduslikke erinevusi ja kujutavad endast katalüsaatorit erinevate ühenduste tegevuses ning nemad loovad seega sotsiaalset kapitali.

Sotsiaalse kapitali mõistet kasutavad kohaliku sotsiaalmajandusliku arengu kontekstis üha enam sellised organisatsioonid nagu OECD või Maailmapank. Euroopa Liit peaks suurendama toetust erinevatele osalusvormidele, eelkõige seoses regionaalplaneerimise ja regionaalarenguga, kasutades ELi poliitilisi strateegiaid ja Euroopa fonde.

  Maria Petre (PPE-DE). – (RO) Tahaksin esiteks õnnitleda raportööri tema töö puhul ja erilise osavõtlikkuse eest teema käsitlemisel.

Olen seda raportit tähelepanelikult jälginud, kuna vabatahtlikul tegevusel on praeguses ühiskonnas suur tähtsus.

Positiivset mõju on võimalik mõõta sotsiaalse ühtekuuluvuse, inimõiguste kaitse, meditsiinilis-sanitaarabi, kultuurilise, kunstilise ja haridusalase tegevuse edendamise ja korraldamise seisukohast.

Kõnealune mõju on oluline elanikkonnale ja majandusele. Ometi on see tegevus minu meelest alahinnatud ja üldsusele liialt võõras.

Tagajärjed vabatahtliku töö jaoks on negatiivsed, sest ei ole piisavaid riigipoolseid toetusmeetmeid, isegi kui see võib kujutada endast märkimisväärset osa riigi majandusest.

Euroopa Parlamendi liikmena ja endisest kommunistlikust riigist pärit inimesena võin teile rääkida väga madalast vabatahtlikust osalusest minu riigis.

Kuna kommunistlik režiim viis sisse kohustusliku tasuta töö riigi teenimise eesmärgil, seondub see tava nüüd inimeste alateadvuses tollase ajaga.

Praegu on vabatahtlike osakaal Rumeenias palju madalam kui enamik liikmesriikides. Kõnealune tegevus on sageli kodanike jaoks tundmatu, riiklik poliitika seda ei toeta ja inimeste meelsus seda tegevust ei soosi.

Kodanikke tuleks vabatahtliku tegevuse positiivsest mõjust teavitada. Teisalt peaksime vältima kuritarvitamisega seotud olukordi, mis on ette tulnud – näiteks organisatsioone, mis on kõnealuse õigusliku staatuse võtnud selleks, et kasumit teenida.

Ma toetan vabatahtlikku tegevust kui olulist tegevust ja tahaksin, et seda edendataks ja toetataks kogu Euroopa Liidus, eriti endistes kommunistlikes riikides, kus jõupingutusi tuleks tugevdada.

  Stavros Arnaoutakis (PSE). – (EL) Hr juhataja, volinik, lubage mul samuti õnnitleda raportööri tema suurepärase töö puhul ja rõhutada, et oma panuse andmine ühiskonda ja vabatahtlik töö ühiskonnas on hindamatud. Riigi ja kohalikul tasandil on vahendeid, mille abil osalusdemokraatia end väljendab ja need võimaldavad kodanike aktiivset osalemist avalikul areenil. Euroopa tasandil saab vabatahtlik töö aidata kaasa ELi kodanike vaheliste tugevamate sidemete loomisele.

Lisaks sellele aitab vabatahtlik tegevus täiendavate inimressursside kaudu, mida ta sotsiaalses ja majanduslikus elus pakub, ja ka oma toetuse kaudu sotsiaalse kapitali loomisele, oluliselt kaasa ELi eesmärkide saavutamisele majanduslikuks ja sotsiaalseks ühtekuuluvuseks.

Vabatahtliku töö lisaväärtust ei tohiks alahinnata. Eelkõige praegu, kui EL seisab silmitsi märkimisväärsete sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaalaste väljakutsetega, ei peaks Euroopa poliitikavaldkonnad, eriti ühtekuuluvuspoliitika, vabatahtlikku tegevust mitte ainult julgustama, vaid ka toetama. Liikmesriigid ja piirkondlikud omavalitsused peaksid püüdma tagada, et vabatahtlikel rühmadel ja projektidel oleks läbipaistval ja paindlikul viisil juurdepääs piisavale, jätkusuutlikele rahastamisele struktuurifondidest.

  James Nicholson (PPE-DE). – Hr juhataja, kas ma võin kõigepealt alustada pr Harkini tänamisega tema töö eest ja selgepilgulise ja õigeaegse raporti eest, mille regionaalkomisjon nii hästi vastu võttis.

Toetan täielikult raporti keskset teemat – et oma rõhuasetuse kaudu osalusele ja solidaarsusele tugevdab vabatahtlik töö kodanikuühiskonda ja kogukondadevahelisi sidemeid. Tervitan raportis võetud seisukohta rolli suhtes, mida liimesriigid peaksid seoses vabatahtlikega mängima. Olen täielikult nõus seisukohaga, et vabatahtlik töö peaks täiendama avalikke teenuseid ega peaks olema mõeldud neid asendama.

Sellega seoses tuleb meelde roll, mida meie ühiskondades, kõikides Euroopa riikides mängivad hooldajad. Need pühendunud inimesed unustatakse sageli ära, kuigi nende hoolitsus eakate ja puuetega inimeste eest leevendab tohutult riigi ressursikulu.

Samuti rõhutatakse raportis targalt, et vabatahtlik tegevus võib olla noortele tohutult kasulik, tugevdades kogukonnatunnet ja võimaldades neil arendada praktilisi oskusi, mis täiendavad nende formaalset haridust.

Teine mõte, mida raportis toetatakse, on see, et erilisi jõupingutusi tuleks teha vabatahtliku tegevuse edendamiseks vanemate kodanike seas. Kõnealuse vanuserühma kaasamine pakub kogukondadele võimalust saada kasu nende kogemuste rikkusest ja tugevdab nende olulist kohta ühiskonnas.

Minu jaoks on siiski andnud see raport lisatähtsust: minu valijaskonnas Põhja-Iirimaal on meil käimas sellise ühiskonna ülesehitamise protsess, mida on sügavalt mõjutanud vägivald ja konflikt. Kuigi me oleme nüüd sisenenud perioodi, mida iseloomustab rahu ja suurem majanduslik õitseng, on teatavates provintsi piirkondades sotsiaalse tõrjutuse, mahajäämuse ja killustatuse mõju ikka veel liiga ilmne.

Pr Harkini raportis tunnustatakse eriti positiivset rolli, mida vabatahtlik tegevus võib killustunud ühiskondades mängida, ja kui võtame arvesse Põhja-Iirimaa juhtumit, on kogu rahuprotsessi pakette toetav kontseptsioon olnud see, et inimesed teevad koostööd kogukonnaülesel alusel selleks, et edendada mõistmist ja leppimist. Kõnealustel algatustel on olnud suurel määral positiivne mõju.

Seepärast loodan, et raporti vastuvõtmine parlamendis tagab, et vabatahtliku tegevuse tähtsust tunnustatakse ja et komisjon ja liikmesriigid teevad kõik, mis nende võimuses selleks, et seda tava hõlbustada ja toetada.

  Emmanouil Angelakas (PPE-DE). – (EL) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, meie parlamendiliikmest kolleegi raport vabatahtliku tegevuse kohta kujutab endast Euroopa Parlamendi viisi näidata Euroopa kodanikele parlamendi sotsiaalset aspekti. Raportis edendatakse kaasaaitamise ideed, mida käsitletakse kõikehõlmavalt ja objektiivselt nii teoreetilisel kui praktilisel tasandil. Meie parlamendiliikmest kolleegi töö on väga oluline; ma tervitan seda ja õnnitlen teda südamlikult.

Ka meie oleme omalt poolt püüdnud tema tegevusse oma panuse anda. Oleme muu hulgas toonud välja selle, kui tähtis on ettevõtete vabatahtlik töö, vabatahtlike algatuste koordineerimine, ühitades pere- ja tööelu, ja ka vabatahtlike kiirreageerimisrühmade loomine igas piirkonnas, et tegelda kiiresti looduskatastroofide ja õnnetustega.

Üldiselt aitab vabatahtlik tegevus muu hulgas suurendada SKTd. Nagu öeldud, annab vabatahtlik töö tõuke oskuste omandamisele ja parandab vabatahtliku tööalast konkurentsivõimet. See annab sotsiaalses ja hariduslikus plaanis tõrjutud inimestele ja töötutele tõelisi võimalusi ja julgustab sisserändajaid kohalikust kogukonnaelust osa võtma.

Vabatahtlike meetmed ja tegevus räägivad iseenda eest. Minu kodumaal Kreekas näiteks võitsid 2004. aasta olümpiamängude vabatahtlikud meie kõige märkimisväärsema medali. Nii individuaalne vabatahtlik töö kui vabatahtlik tegevus rühmas on ülioluline sotsiaalsest, majanduslikust, keskkonna ja kultuuri seisukohast. Need ühendavad kõik erinevused ja eriomadused, edendades neid ja paljastades neid üksmeele ja ühiste eesmärkide vaimus.

Õnnitlen veel kord raportööri. Kutsun teid üles toetama pr Harkini raportit ja ühendama meid ühise kirjaliku deklaratsiooni allkirjastamisega, mille me koos teiste parlamendiliikmetega koostasime, paludes, et 2011. aasta kuulutataks Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks.

  Zbigniew Zaleski (PPE-DE). – Hr juhataja, vabatahtlikul tööl on peale majandusliku aspekti suur hariv väärtus, eelkõige noortele vabatahtlikele, ükskõik kas kodus või võõrsil, erinevates sotsiaal-, majandusliku ja hariduselu valdkondades. Vabatahtlik võib tähendada „ilma tasustamiseta“, kuid meie kui Euroopa institutsioonid saame seda intensiivistada mitmel erineval moel.

Mis puutub raportisse, mida ma pean oluliseks meie teadlikkuse tõstmisel, siis selles on miskit puudu. Üks rühm, keda siin ei ole mainitud, on nunna- ja mungakloostrid, misjonärid, kes kas teevad vabatahtlikku tööd üle maailma või korraldavad ja edendavad seda tööd. Mulle väga meeldiks teada saada, kui palju on rahaliselt väärt nende panus inimeste heaolusse.

Vabatahtlik töö on sisemise motivatsiooni ja puhta altruismi – mis on väärtused, mida ei saa alahinnata –tulemus. See on meie mõtteviisi jaoks ülioluline raport.

  Ewa Tomaszewska (UEN). - (PL) Hr juhataja, vabatahtlike tööd ei hinnata alati nii kõrgelt, nagu seda hinnata tuleks. Kodanike suhtumise kujundamisele vabatahtliku töö kaudu ei pöörata alati nõuetekohaselt tähelepanu.

Kohalikud omavalitsused vastutavad sotsiaalabi korraldamise ja andmise, sealhulgas vaeste toitmise eest. Vahel peab kohalik valitsusväline heategevusorganisatsioon, kes tegeleb vabatahtliku tegevusega, maksma kohalikule omavalitsusele kõrget üüri selliste ruumide eest nagu vaeste ja kodutute köögid ja einelauad. Lisaks sellele ei saada vahel mingeid vahendeid toidu jaoks või vabatahtlike kindlustamise jaoks. Kuna vabatahtlikele töötasu ei maksta, ei saa nad valitsusvälise organisatsiooni tegevust toetada. Sellest tulenevalt tahaksin juhtida teie tähelepanu raporti lõikele 15. Demograafiline olukord Euroopas rõhutab vabatahtliku sektori üha suurenevat rolli, eelkõige eakate eest hoolitsemisel abi andmisel. Seepärast on esitatud dokument nii oluline. Soovin õnnitleda raportöör pr Harkinit.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). - (PL) Hr juhataja, soovin juhtida teie tähelepanu kahele konkreetsele vabatahtliku tegevuse vormile.

Esimene on oskusteabe edastamine väga spetsialiseerunud valdkondades. Kogemustega ja haritud inimesed annavad teistele edasi teadmisi, oskusi või võibolla oma töörühma saavutusi. Need, kes sellisest oskusteabest kasu saavad, on sageli oma haridustee, teadmiste ja oskuste omastamise, uute probleemide lahendamise, iseenda muutumise varajases etapis.

Teine vabatahtliku töö valdkond puudutab noori inimesi. See õpetab eluks vajalikke oskusi ja edendab nende kaasamist ühiskonnaellu. Reisimine teistesse riikidesse vabatahtliku töö raames edendab omakorda kultuuridevahelist dialoogi ja õpetab sallivust ja austust. Seepärast peaksidki riigiasutused ja rahvusvahelised organisatsioonid tegema vabatahtliku tegevuse toetamiseks ja edendamiseks rohkem ära tegema.

  Rumiana Jeleva (PPE-DE). – (BG) Me kõik oleme nõus pr Harkini suurepärases raportis tehtud järeldusega, et vabatahtlik töö võib mängida kohalike kogukondade, kodanikuühiskonna ja demokraatia arengu jaoks olulist rolli. Seepärast vajavad vabatahtlik töö ja vabatahtlikud organisatsioonid julgustust ja toetust. Seoses sellega tahaksin märkida, et Euroopa andmebaasi loomine põhiteabe andmiseks erinevate vabatahtlike organisatsioonide kohta Euroopa Liidus ja üksikasjade esitamiseks parimate tavade kohta annab vajalikke suuniseid selle kohta, kuidas vabatahtliku töö süsteemi parandada. Ühtse Euroopa andmebaasi loomine võimaldab tõhusamat vabatahtlike organisatsioonide vahelist partnerlust ja koostööd ning suurendab vabatahtlike vahetamise korraldamist. Eriti oluline on see noorte ja koolilaste puhul. Kogemuste omandamisega vabatahtlike organisatsioonides varajases etapis saaksid nad tunnetada osalemist vabatahtlikus tegevuses kui rutiinset panust oma kohalike kogukondade ellu ja Euroopa ühiskonda.

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN). – (PL) Hr juhataja, täna arutleme me pr Harkini raporti üle vabatahtliku tegevuse kohta Euroopa Liidus. Vabatahtliku tegevuse rolli tähtsus Euroopas tulevikus sõltub osaliselt meist. Soovin vaid tuletada kõigile meelde, et igal aastal teevad vabatahtlikku tööd kas otseselt või kaudselt miljonid ELi kodanikud. Vabatahtlik tegevus toimub kohalikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil. Kus iganes vabatahtlik tegevus aset leiab, annab see kulutustest mitu korda rohkem kasumit. Seepärast usun, et vaja on tihedamat ja tugevamat koostööd liikmesriikide ning mittetulundusorganisatsioonide vahel ja selleks, et luua tõhusaid süsteeme, et hõlbustada koostööd kõikide vabatahtlike organisatsioonide vahel üksikutes riikides ja piiriüleselt.

Sponsoritele nende annetuste eest kehtestatud maksud ja asjaolu, et vabatahtlikud organisatsioonid peavad oma eesmärkide nimel tehtud ostude pealt käibemaksu maksma, on põhilised probleemid, mis vabatahtlikku tegevust pärsivad ja piiravad. Usun, et sellised probleemid tuleks lahendada niipea kui võimalik.

  Petru Filip (PPE-DE). – (RO) Lubage mul avaldada tänu pr Harkini raporti asjakohasuse eest arutelu abil uute majandusliku, sotsiaalse Euroopa mudeli ja pidevate jõupingutuste üle majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse parandamiseks Euroopa Liidu tasandil.

Võttes arvesse selles määratletud lahendusi, pean raportit tekstiks, milles on sätestatud terve rida üllaid ja äärmiselt kasulikke põhimõtteid, mis suudavad tingida Euroopa kodanike elukvaliteedi tõusu.

Usun, nagu ka muudatusettepanekute esitamise puhul, et võibolla oleks olnud parem panna raportis suuremat rõhku perekonnale, kaasaegsele vabatahtliku tegevuse kontseptsioonile, sätestades selgesõnaliselt tingimused, milleta oleks võimalik kogu vabatahtlikku tegevust tõlgendada kui ühepoolset toimingut.

Tahaksin samuti rõhutada usundite rolli vabatahtliku tegevusega seotud kristlike põhimõtete saavutamisel.

  Danuta Hübner, Euroopa Komisjoni liige. − Hr juhataja, vaid kaks väga kiiret mõtet. Lubage mul öelda, et isegi kõige paremini varustatud poliitika ei saa toimida ilma kõikide nende tugeva osaluseta, kes tunnetavad kaasvastutust ja ka vajadust pühendumise ja kaasaaitamise järele. Vabatahtlik tegevus ja partnerlus on selle osaluse tagamiseks kõige paremad viisid.

Lubage mul samuti kinnitada, et ma jagan teie järeldusi kolleegidega komisjonis. Olen veendunud, et Euroopa vabatahtliku tegevuse olukorra tulevane hindamine ja selle järelmeetmed saavad inspiratsiooni resolutsioonidest, mille te vastu võtate ning ka arutelust, millel mul on olnud au täna osaleda.

  Marian Harkin, raportöör. − Hr juhataja, esiteks tahan ma tänada kõiki lahkete märkuste ja toetuse eest selle raporti koostamisel. Tahaksin vaid teha ühe või kaks märkust.

Ma hindan voliniku viidet vabatahtlike rühmade mitterahalisele panusele ja kuigi ma tunnistan, et mitterahaline panus on mõnes ELi rahastatavas projektis kohaldatav, usun, et me peame tagama, et sellest saab status quo.

Samuti ootan kannatamatult volinik Figel’i teatist noorte vabatahtliku tegevuse kohta ja volinik Hübneri kohustust uurida ja, ma loodan, edendada põlvkondadevahelist vabatahtlikku tegevust.

Kutsun jälle komisjoni üles tagama, et ELi programmide koostamise raames riigisisesel tasandil peetakse läbirääkimistel ja konsulteerimistel kinni partnerluspõhimõtetest. See on ülioluline, sest see tähendaks, et EL näitab tõeliselt, et vabatahtlikud, valitsusvälised organisatsioonid jne on protsessi osa, mitte lihtsalt mingi lisandus või silmailu, vaid protsessi lahutamatu osa.

Seoses ühega kavandatud muudatusettepanekutest võimalike käibemaksuvabastuste kohta, on see hea kompromiss ja mul on väga hea meel seda toetada.

Tahan ka kasutada juhust nõuda, et 2011. aasta nimetataks Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks ja palun parlamendi toetust kirjaliku deklaratsiooni allkirjastamisel, mille vastuvõtmiseks tegid ettepaneku parlamendiliikmed viiest kõige suuremast fraktsioonist.

Selles üleskutses toetavad mind Regioonide Komitee, majandus- ja sotsiaalfoorum, eesistujariik Portugali järeldused ja väga paljud vabatahtlikud rühmad kogu ELis.

Kui komisjon peaks nimetama 2011. aasta Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks, võimaldaks see ELi institutsioonidel kaastöös vabatahtlike organisatsioonidega teha tööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, nagu ma varem mainisin, et Euroopa tasandil lisaväärtust anda.

Lõpuks, sellest tulenevalt peaksime me toetama kodanikuühiskonna ja osalusdemokraatia arengut, andes selle kaudu tõelise tähenduse eesmärgile tuua Euroopa oma kodanikele lähemale.

Vabatahtlikkuse ja vabatahtliku tegevuse edendamine, toetamine ja hõlbustamine, millega kaasneb sotsiaalse kapitali suurenemine, osutub nende eesmärkide saavutamisel hindamatuks vahendiks.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub teisipäeval, 22. aprillil 2008.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Zita Gurmai (PSE), kirjalikult. – (HU) Euroopas töötab rohkem kui 100 miljonit inimest tsiviilisikutest vabatahtlikena üldsuse ja teiste inimeste hüvanguks. Ühendkuningriigis osaleb 38 % kogu rahvastikust vabatahtlikus tegevuses ja Poolas on see arv 18 %.

Vabatahtlikku tegevust ei saa Euroopa tööelust eraldada ja seda nähakse kui demokraatia põhidogmat nii kohalikul kui riigi tasandil. Meie kodanike vabatahtlik töö aitab lahendada sotsiaalprobleeme ja edendab oskuste omandamist ja sotsiaalset teadlikkust. Vabatahtlik tegevus pakub inimestele erinevatest elanikkonnarühmadest võimaluse integreerumiseks ja kaasatuseks; eakad saavad ühiskonnaelust osa võtta, investeerida elu ajal saadud kogemusi ja tunda, et neil on kauem kasulik roll.

Vabatahtliku töö algatused on samad mis Euroopa põhiväärtused: solidaarsus ja vastutustunne. Üha enam tunnustatakse ELis vabatahtliku tegevuse kasulikkust ja vabatahtlikke organisatsioone kaasatakse üha tihedamalt otsustamisprotsessidesse.

Viimastel aastatel on vabatahtlik sektor muutunud mitmeharulisemaks. Huvi vabatahtliku töö vastu üha kasvab, kuid puudus on tõelisest tunnustusest, materiaalsed hüvitised on piiratud ja puudub infrastruktuur. Seda tuleb muuta. Selleks et vabatahtlikku tööd toetada ja edendada sotsiaalset tunnustamist, on oluline, et loodaks sihipärane kogukond koos parima tava ja kogemuste edasiandmisega aktiivsete osalejate poolt, kelleks on valitsus, ettevõtlussektor, ametiühingud ja vabatahtlikud organisatsioonid, kes teevad koostööd dialoogis ja partnerluses.

  Anna Záborská (PPE-DE), kirjalikult. – (SK) Tahaksin rääkida väga isiklikust aspektist. Kuigi ma olen ühe suure Slovakkia riikliku ühenduse – Elu foorum – juhatuse liige, tean, et vabatahtlikud, kes tegutsevad pigem individuaalselt kui spetsialiseerunud ühenduste kaudu kujutavad samuti endast lootusekiirt, mis tungib üksinduse pimedusse, ja toetavad võitlust vägivalla ja isekuse ahvatlustele.

Mis õhutab vabatahtlikku teiste eest hoolitsema? Esimene element on inimeste loomulik siiras entusiasm end ümbritsevaid aidata. See on peaaegu eksistentsiaalne põhimõte luua inimkapital, mida on nii väga vaja sotsiaalse ühtekuuluvuse tuleviku jaoks piirkondades. Vabatahtlikud kogevad õnne, mis ulatub nende tööst kaugemale, sest nad tahavad anda teiste heaks oma parima eeldamata mingit tasu. Ei piisa lihtsalt kohtumistest rahalistes raskustes inimestega: samuti on hädavajalik vastata nende soovile väärtuste järele ja nende sügavaimatele soovidele.

Kuigi meie pakutav abi on oluline, on veelgi olulisem süda, mis seda abi pakub. Hoolimata sellest, kas me räägime mikroprojektist või tohutu suurest projektist, peaks vabatahtlik tegevus olema alati praktiline õppetund, eriti noortele inimestele, kuna see on oma aja ja energia pakkumise hariv panus solidaarsuse ja ühtekuuluvuse kultuuri. Minu jaoks on see kõige olulisem panus nii praeguse kui tulevaste põlvkondade ja nende kooseksisteerimise jaoks.

20. Euroopa ombudsmani põhikiri (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on põhiseaduskomisjoni nimel Anneli Jäätteenmäki esitatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi otsus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta.

  Anneli Jäätteenmäki, raportöör. − – (FI) Hr juhataja, volinik, hr Diamandouros, daamid ja härrad, esiteks soovin tänada kõiki kaasaaitajaid suurepärase koostöötaseme eest, kui seda raportit koostati. Ei olnud lihtne leida lahendust, mis rahuldaks kõiki ja ma mõistan, et mõned inimesed loodavad ikka veel paarile muudatusele, kuid me oleme saavutanud parlamendikomisjonis üksmeelse tulemuse. Tundub asjakohane siit edasi minna.

Ombudsmani rolliga on seotud neli probleemi. Need on juurdepääs dokumentidele, ametnike tunnistused, teave kuriteoasjade kohta ja koostöö inimõiguste valdkonnas. Euroopa ombudsmani algses ettepanekus oli ka viies probleem – tema volitused sekkumiseks –, kuid see tekitas vaidlusi ja just arutelu lõpus ütles ombudsman, et ta tahab selle tagasi võtta.

Kõige tähtsam muudatusettepanek puudutab ka ELi institutsioonide ja organite kohustust anda ombudsmanile juurdepääs dokumentidele, kui seda ombudsmanile tema töö tegemiseks vajalikuks peetakse. Senini on institutsioonidel olnud õigus teabe avalikustamisest keelduda. Seda kaalutakse nüüd objektiivselt, mitte enam subjektiivselt või meelevaldselt. See on oluline, kuigi väike samm õiges suunas.

Institutsioonid, kes annavad ombudsmanile salastatud teavet või dokumente, peavad ombudsmani nende konfidentsiaalsest staatusest teavitama. Lisaks sellele peab ombudsman rakendatavate eeskirjade puhul kooskõlastama asjaomaste institutsioonidega tegutsemistingimused juurdepääsuks salastatud teabele või teabele, mille suhtes on kohaldatav ametisaladuse hoidmise kohustus.

Euroopa ombudsmani roll on muutunud aastate jooksul Euroopa Liidu institutsioonide ja Euroopa kodanike jaoks üha olulisemaks. Lissaboni lepinguga muutub Euroopa Liidu põhiõiguste harta õiguslikult siduvaks, mis teeb ombudsmani töö isegi veel olulisemaks. Tulevikus peame me tegema rohkem ära tagamaks, et ombudsmanil on piisavalt vahendeid, et tema põhikiri on ajakohane, et ta saab vajaliku teabe ja et ametnikud annavad talle õiget teavet.

Põhiõiguste harta kohaselt on igaühel õigus sellele, et liidu institutsioonid ja organid käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul. Seega peavad olema paigas vahendid, et kodanikud ei peaks otsuseid aastaid ootama ja et neil oleks ka usaldus asjaolusse, et ombudsmanil on kogu vajalik teave ja et ametnikud räägivad talle, mida nad teavad, mitte seda, mida nad öelda tahavad. Vastasel juhul ei ole õigusriiki, midagi, millest meile nii väga rääkida meeldib, isegi kui EL ei ole riik. Me ise peaksime samuti õigusriigi põhimõtetest kinni pidama – vaid siis saame eeldada, et teised seda teevad.

  Margot Wallström, komisjoni asepresident. − Hr juhataja, 14 aastat on möödunud sellest, kui parlament võttis esmakordselt vastu Euroopa ombudsmani põhikirja. Sellest ajast saadik on juhtunud palju. Seepärast on normaalne ja asjakohane, et ombudsman on algatanud põhikirja muutmise, ja komisjon tervitab seda.

Oluline on see: kodanikel peab olema usku ombudsmani suutlikkusse viia läbi väidetavate haldusliku omavoli juhtumite põhjalikke ja erapooletuid uurimisi. Seega on ombudsmanil tema olulise töö jaoks vaja selgeid, sisutihedaid ja tõhusaid eeskirju.

Komisjon on jälginud seda algatust algusest peale väga tähelepanelikult ja meil on olnud viljakaid arutelusid ombudsmani ja parlamendi raportööri pr Jäätteenmäkiga. Meie vastavad talitused on samuti palju ühenduses olnud ja koostööd teinud.

Komisjon tervitab kõnealuse raporti üldist suunitlust ja ma tahan töö eest tänada esimees hr Leinenit ja kõiki komisjoni liikmeid, eriti pr Jäätteenmäkit.

Euroopa Komisjoni poolt esitame me oma ametliku arvamuse varsti pärast seda, kui parlament meilt seda nõuab. Täna tahaksin meie peamised mõtted lühidalt kokku võtta. Need puudutavad nelja konkreetset küsimust.

Esiteks tunnistajate kuulamine, teiseks juurdepääs toimikutele, kolmandaks OLAF, ja neljandaks koostöö inimõiguste valdkonnas. Ma ütlen varsti iga nimetatud küsimuse kohta paar sõna.

Esiteks tunnistajate kuulamise kohta. Komisjon nõustub parlamendi muudatusettepanekuga tunnistajate kuulamise kohta, ja kõnealuse sätte eesmärk oli tuletada meelde, et ametnikud ei anna tunnistusi mitte ainult isiklikul alusel, vaid oma ametliku pädevuse piires.

Oleme teadlikud sellest, et praegune sõnastus võiks jätta mulje, et ametnikud võiksid tegutseda juhiste kohaselt ja mitte anda autentseid ja täielikke tõendeid. Seda ei ole kunagi juhtunud, kuid ma nõustun sellega, et oluline on muuta sõnastust ja vältida arusaamatusi.

Teiseks, toimikutele juurdepääsu osas pooldab komisjon seda, et ombudsmanil lubataks tutvuda dokumentidega, mida tal uurimiste käigus vaja läheb. Ombudsman on teinud ettepaneku kaotada toimikule juurdepääsuga seotud salastatuse erand. Komisjon ei ole seda erandit kunagi kasutanud, kuid on oluline, et me väljendaksime end väga selgelt.

Salastatud teabe käsitlemist tuleb hoolega kaaluda. Sama kehtib üksikisikute eraelu puutumatuse, menetluste kaitse ja ärisaladuste konfidentsiaalsuse puhul. Seepärast tervitab komisjon parlamendi muudatusettepanekut, et kui tegemist on seda liiki dokumentidega, peaks ombudsman kasutama eeskirju, mis vastavad rangelt asjaomases institutsioonis kehtivatele eeskirjadele.

Seoses tundliku teabega, nagu andmekaitse ja ärisaladused, jagab komisjon täielikult parlamendi seisukohti. See kehtib ka kohtuvaidluste menetlustega seotud dokumentide puhul.

See tähendab, et kui ombudsman tegeleb kolmandate isikute taotlustega juurdepääsuks dokumentidele, mille ombudsman on uurimiste käigus saanud, peaks ta kohaldama asjaomast ühenduse õigust.

Nagu te teate, siis asjaomast ühenduse õigusakti – määrus (EÜ) nr 1049/2001 – ajakohastatakse parajasti ja komisjon võtab otsuse vastu vaid mõne nädala pärast.

Nimetatud põhjustel nõustub komisjon dokumentidele juurdepääsu käsitlevate muudatusettepanekute eesmärgiga, kuid me arvame, et võibolla parandaks täpne sõnastus teksti isegi rohkem ja me tuleme selle juurde tagasi siis, kui me esitame oma ametliku arvamuse.

Kolmas mõte OLAFi kohta: kui tegemist on teabe edastamisega võimaliku kuritegeliku tegevuse kohta, nõustub komisjon täielikult parlamendiga selles, et ombudsman peaks suutma teavitada Euroopa Pettusevastast Ametit mis tahes teabest tema pädevusse kuuluvate küsimuste kohta, ja ei ole täiesti selge, et kavandatud mõiste „pädev institutsiooniline organ“ hõlmaks OLAFit. Vähesel määral ümbersõnastamine võiks teksti isegi rohkem paremaks muuta.

Lõpetuseks, seoses koostööga inimõiguste valdkonnas – praegune olukord on osutunud heaks aluseks Euroopa ombudsmanile koostööks riikide ombudsmanide ja muude sarnaste organitega.

Komisjon toetab täielikult seda koostööd. See toob Euroopa institutsioonid tema kodanikele lähemale. Esitatud muudatusettepanekuga tahaks parlament laiendada koostöö ulatust teistele institutsioonidele, et edendada ja kaitsta inim- ja põhiõigusi.

Vastavalt asutamislepingu artiklitele 302 ja 303 on komisjon kui ühenduse esindusorgan see, kes kehtestab asjakohased koostöövormid rahvusvaheliste organisatsioonidega üldiselt ja eelkõige Euroopa Nõukoguga. Seepärast on komisjon arvamusel, et kõnealune ettepanek läheb kaugemale ombudsmanile asutamislepinguga antud volitustest.

Seepärast on komisjon avatud alternatiivsele sõnastusele ja ma loodan, et me suudame tekitada õige tasakaalu ombudsmani oluliste töösuhete ja aluslepingute vahel, mis ei avalda mõju komisjoni institutsioonilistele eesõigustele.

Niisiis on need komisjoni mõtted parlamendi muudatusettepanekutes tõstatatud küsimuste kohta ning pärast homset hääletust koostame me arvamuse ja alustame nõukoguga arutelusid. Seda tuleks teha ruttu, kuna me tahame hõlbustada selles asjas kokkuleppe saavutamist Sloveenia eesistumise ajal.

  Maria Matsouka, petitsioonikomisjoni arvamuse koostaja. − – (EL) Hr juhataja, daamid ja härrad, ELis on praegu kahtlemata eriti raske usalduskriisi periood. Huvitav, kas EL on demokraatlikus mõttes usaldusväärne? Et see nii oleks, on ELil vaja oma kodanike seadustamist ja kuna Euroopa on laienenud, on see muutumas üha keerulisemaks. Alati on olemas ühine põhialus, millele me Euroopat ehitame ja millele meie kaaskodanikud loota võivad. See on nende põhiõiguste kaitsmise väärtuste süsteem.

Vajadus suhelda Euroopa kodanikega on tungivam kui kunagi varem. See on mõttekas vaid siis, kui EL saab kätte nende muresõnumid ja suudab neid veenda selles, et institutsioonid püüavad nende ootustele vastata. Kodanikud ei usalda meid, sest nad ei tunne, et me edendame või isegi laiendame nende õigusi. Meie püüdel peab olema kestev mõju, daamid ja härrad. Me peame jälgima ajaloolisi arenguid ja uusi nõudeid, mida need kaasa toovad. Euroopa ombudsmani esmane mure on tagada ELi institutsiooniliste organite ja organisatsioonide nõuetekohane toimimine, parandades usaldust, mida kodanikel nende suhtes vaja on.

Kavandatud muudatused kodukorras, milles vaadatakse läbi ombudsmani põhikiri, annab talle selleks tõhusad vahendid. Toetame petitsioonikomisjoni nimel neid täielikult.

Lõpuks, lubage mul õnnitleda selle küsimuse puhul eelkõige raportööri pr Jäätteenmäkit tema väsimatute jõupingutuste eest üldiselt aktsepteeritava raporti saavutamise nimel.

  Maria da Assunção Esteves, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (PT) Arutelu muudatuste üle kõnealuses ombudsmani põhikirjas põhiseaduskomisjonis ei olnud kerge. See oli pikk ja vastuoluline arutelu ja vaetav probleem seisnes põhiliselt otsustamises, kas ombudsmani volituste laiendamine oli mõistlik samm. Me alustasime selgest eeltingimusest, et iga institutsiooni roll demokratlikus kultuuris peab olema määratletud ja seoses rollidega ei tohi olla mingit segadust. Rollide selge määratlemine ja mõistlik jaotamine on ainus viis institutsioonide seaduslikkuse, tõhususe ja aruandluse edendamiseks.

Just sellepärast võttis ombudsman tagasi oma ettepaneku juurdepääsu võimaldamiseks Euroopa Kohtule. Kompromiss saavutati siiski andmekaitse küsimuses, juurdepääsu osas salajastele toimikutele ja koostöö osas teiste institutsioonidega põhiõiguste valdkonnas. Ombudsmanil on nüüd juurdepääs salajastele toimikutele, kuid tal ei ole lubatud avaldada sellist teavet kolmandatele isikutele. Andmekaitse järgib Euroopa Liidu andmekaitse-eeskirju.

On selge, et ombudsman saab töötada teiste institutsioonidega põhiõiguste küsimusega ja mulle tundub, et muud toimimisviisi ei saagi olla. Koostöö institutsioonidega põhiõiguste teemal kujutab endast selgesõnalist ja kirjutamata põhimõtet, arvestades, et põhiõigused moodustavad Euroopa Liidu alustalad ja eesmärgi. Siiski selgitab mitte just kergete killast arutelul saavutatud kompromiss seda, mida ma pean kõnealuse küsimuse vältimatuks lõpptulemuseks: ombudsman kui institutsioon peab olema alati teadlik sellest, et oma volituste teostamisel peab ta tegema seda vastavalt vajaduse, asjakohasuse ja proportsionaalsuse kriteeriumidele, sest need on õigluse kriteeriumid.

  Costas Botopoulos, fraktsiooni PSE nimel. – (EL) Hr juhataja, Euroopa ombudsman, daamid ja härrad – kallid öised kolleegid, võibolla oleme me aruteluga Euroopa ombudsmani põhikirja täiustamise üle veidi viivitanud. Arvan siiski, et lõppude lõpuks teeme seda asjakohasel ajal, kuna praegu, kui Euroopa Parlament vaidleb kodanike õiguste üle üldiselt, seisab ta silmitsi uue, ELi toimimise lepinguga, ja põhiõiguste hartaga, mis sisaldab artiklit, milleks käsitletakse konkreetselt kodanike õigust esitada küsimusi Euroopa kodanike advokaadile. Ma arvan, et seepärast on õige aeg arutleda teemal „kodanike usaldus ELi organite suhtes”. Lubage teile meelde tuletada, et Euroopa ombudsman on Euroopa kodanike teenistuses, et aidata neil võidelda haldusliku omavoli vastu. Tahaksin lisada, et Euroopa Parlamendil endal on viimane aeg näidata usku nii oma institutsioonidesse kui Euroopa ombudsmani.

Arvan, et meie arutelu muudatuste üle, mis said alguse praeguse ombudsmani algatusel, sisaldasid kahte arusaamatust, mille arvan et suutsime komisjonis lahendada. Esimene, mis on seotud pädevuste teemaga. Mõned inimesed on öelnud, et me anname Euroopa ombudsmanile liiga suure pädevuse, kuid see pole tõsi. Kõnealuses raportis püütakse täiendada Euroopa ombudsmani olemasolevat institutsioonilist pädevust, et ta saaks seda kõikides valdkondades, millest raportöör kõnelnud on, asjakohaselt kasutada.

Teine arusaamatus puudutas dokumentide konfidentsiaalsust. Selles konkreetses raportis ei ole märgitud, millistele dokumentidele peab avalikkusel juurdepääs olema. Selles viidatakse dokumentidele, mida ombudsman võib näha ja sätestatakse kaks selget reeglit: dokumente, mis on tundliku sisuga, ei tohi vastavalt määrusele näha mitte keegi; dokumente, mida reguleerib konfidentsiaalsuskord, peab see ka edaspidi reguleerima. Kokkuvõtteks lubage mul öelda, et praeguses olukorras on väga oluline, et me kõnealust raportit edendaksime.

  Andrew Duff, fraktsiooni ALDE nimel. – Hr juhataja, kõnealune algatus kujutab endast ombudsmani põhikirja õigeaegset tugevdamist ja on usalduse signaal viisil, mida hr Diamandouros ja tema eelkäija hr Söderman on oma ülesannetes teostanud. Samuti peegeldab see muutust poliitilises kliimas alates ombudsmani büroo loomisest, eriti seoses suurema läbipaistvusega.

Meie kui parlamendi jaoks oleks praktiliselt absurdne võimaldada ombudsmanil konfidentsiaalsuse alusel täielikku juurdepääsu dokumentidele. Avalik arvamus peaks käsitlema sellist avaldust väga küüniliselt.

Nõustun volinik Wallströmiga, et oleks suurepärane, kui me saaksime lõpetada need kauaaegsed läbirääkimised Sloveenia eesistumise ajal, et oleksime nõuetekohaselt valmistunud kohtumiseks valijatega 2009. aasta kevadel. Me peaksime olema uhked nende reformide üle, mida minu arvates kogu parlament toetada suudab.

  David Hammerstein, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (ES) Hr juhataja, hr Diamandouros, rohelised tahavad tugevdada ombudsmani institutsiooni, et suurendada avalikkuse usaldust Euroopa institutsioonide suhtes. Kuidas me saame seda teha? Leppides kokku, et ombudsmanil ei tohiks olla täielikku juurdepääsu igat liiki dokumentidele, sealhulgas salastatud dokumentidele.

Lisaks sellele on meil hea meel selle üle, et ombudsman peab saama kuulata Euroopa institutsioonide selliste ametnike tunnistusi, kes peavad olema vabad piirangust, mille kohaselt peavad nad alati rääkima vastavalt oma administratsiooni ülemuste juhistele. See on oluline.

Samuti on oluline, nagu on mainitud Lissaboni lepingus ja kõnealuses raportis, et ombudsmanil oleksid volitused sekkumiseks Euroopa Kohtu kohtuasjadesse, ja me toetame ombudsmani üleskutset suuremaks läbipaistvuseks üldiselt, sealhulgas siinsel täiskogul, seoses parlamendiliikmete tuludega.

See on teine kord, mil Euroopa Parlament on teinud ettepaneku parenduste tegemiseks ombudsmani põhikirja. Viimasel korral blokeeris nõukogu need parendused. Olen kindel, et seekord on ombudsmani tegelikud volitused lõpuks selgeks tehtud ja et me oleme tõesti loonud vahendi, mille abil suurendada tavainimese usaldust Euroopa institutsioonide suhtes.

  Íñigo Méndez de Vigo (PPE-DE). – (ES) Hr juhataja, mõni mu parlamendiliikmest kolleeg siin kavatseb öelda: mis nüüd lahti on? Kas me oleme mõistuse kaotanud? Põhiseaduskomisjoni päevakorrapunkti arutatakse kella kümnest üheteistkümneni õhtul? Mis on juhtunud? Kas hr Duff andis löögi ja saatis hr Watsoni liberaalide liidu fraktsiooni teise ritta? Mida me Euroopa Rahvaparteis tegime? Ei, me üksnes järgisime parlamentaarse reformiga tegeleva töörühma soovitust, milles öeldakse, et meid on väga vähe, me peaksime püüdma kokku saada kasvõi ainult selleks, et oleks soe ja et me end üksikuna ei tunneks.

Hr juhataja, ilma naljata, ma usun, et tänaõhtusel kohtumisel tegeldakse olulise teemaga. Mul on väga hea meel, et ombudsman siin meiega on. Seda seepärast, nagu komisjoni asepresident pr Wallström nii õigesti ütles, et pärast aastakümneid tegutsemist on normaalne ja õige tõmbuda eemale ja vaadata, mis toimib ja mida saaks parandada.

See ongi täpselt pr Jäätteenmäki raporti eesmärk ja ma tahaksin teda tänada meie kõigiga nii tõhusa koostöö eest ja konsensuse poole püüdlemise eest, mis näitab, et siin, Euroopa institutsioonides, elame me konsensusdemokraatias ja mitte konfliktidemokraatias. Seega palju õnne, pr Jäätteenmäki.

See, mida me oleme tahtnud saavutada, on midagi väga lihtsat, hr juhataja. Kui Maastrichti lepinguga loodi ombudsmani ametikoht, olime me olulisel teelahkmel põhiliselt majandusliku liidu ja julgustavalt poliitilise liidu vahel. Ombudsman oli selles üleminekus keskne element.

Täna tahame me jätkata ombudsmani toetamist tema töös, et ta saaks olla jätkuvalt oluline osaleja institutsioonide ja Euroopa kodanike vahelises lähenemises.

Seepärast olen veendunud, et reformid, mille on põhiseaduskomisjon kavandanud – kordan: konsensusega – liiguvad selles suunas. Järgmisel täiskogu miniistungil arutame me raportit, mille on koostanud hr Stubbs, kes tegeleb teise olulise aspekti – läbipaistvusega Euroopa institutsioonides. Mõlemad raportid liiguvad samas suunas, hr juhataja, ja näitavad, et siin, isegi kella viiest üheteistkümneni õhtul tunneme me muret oma kodanike pärast.

  Richard Corbett (PSE). – Hr juhataja, Euroopa institutsioonid on paratamatult kodanikest kaugemal kui riiklikud või kohalikud institutsioonid. Seepärast ongi meil subsidiaarsuse põhimõte, milles deklareeritakse, et me ei tohiks tegutseda Euroopa tasandil, kui riiklikud või kohalikud meetmed on täiesti piisavad.

Sellepärast ongi meil selline institutsiooniline süsteem, et kui me tegutseme Euroopa tasandil, saame me pakkuda kodanikele tagatist, et institutsioonid toimivad võimalikult avatult, demokraatlikult ja õigustatult. Seepärast ongi meil Euroopa Parlament – et Euroopat ei jäetaks vaid valitsuse ministritele ja tehnokraatidele, diplomaatidele ja bürokraatidele. Seepärast ongi meil Euroopa Kohus – et tagada õigusriigi põhimõtted.

Seepärast on meil ka ombudsman – et isegi need kodanikud, kes meie arutelusid nädalast nädalasse ei jälgi – ja neid on palju – võivad jääda kindlaks, et me tegutseme vastavalt nendele kõrgetele standarditele, ja et väidetava haldusliku omavoli juhtumite korral uuritakse neid nõuetekohaselt ja erapooletult.

Ent nagu ütles volinik Wallström, peab kodanikel olema usaldus ombudsmani suutlikkuse vastu seda teha. Isegi kui veel ei ole olnud juhtumeid, kus ametnikele on sellel ajal, kui ombudsman neid küsitleb, antud kõrgemalt poolt juhiseid, mis on samaväärne tsensuuriga, ja isegi kui senini ei ole olnud probleeme juurdepääsuga konfidentsiaalsetele dokumentidele, on oluline, et meie kodanikud näeksid, et need asjad ei saa muutuda takistusteks ja neid ei saa kasutada ettekäänetena asjaolude varjamiseks ombudsmani eest.

Seepärast tervitan ma ombudsmani algatust muudatuste kavandamisel oma põhikirja. Minu fraktsioon toetab põhiseaduskomisjonilt heakskiidu saanud muudatusi ja ma olen kindel, et parlament tervikuna toetab neid kogu südamest.

  Dushana Zdravkova (PPE-DE). – (BG) Tahaksin õnnitleda raportöör pr Jäätteenmäkit asjaolu puhul, et alates Lissaboni lepingu ja põhiõiguste harta allkirjastamisest on pakutud välja uus raamistik ombudsmani rollile kaasaegsetes sotsiaalsetes suhetes. Olen kindel, et kõnealune dokument aitab kaasa tema töökohustuse tõhusamale täideviimisele ja teeb temast Euroopa kodanike jaoks Euroopa institutsioonidepoolse halva valitsemistava juhtumite vastase tõhusa kaitse tegeliku garandi.

Mõlemad meie arutelud ja raport keskenduvad tundlikule teemale ombudsmani juurdepääsu kohta teabele, sealhulgas salastatud teabele. Arvan, et kui ombudsmani tööd tuleb teha tõhusalt ja kui me peame tagama parima võimaliku tulemuse objektiivse tõe väljauurimisel, mis on eelkõige avalik huvi, peaks Euroopa institutsioonidel olema kohustus võimaldada juurdepääs mis tahes liiki teabele. Ent samal ajal tuleb ombudsmani teavitada sellise teabe liigist, eriti juhtumite puhul, kus see on konfidentsiaalne. Tõepoolest on väga oluline austada kodanike eraelu puutumatust, eelkõige salastatud teabe kasutamisel. Arvan, et raportööril on õnnestunud luua tasakaal isiklike õiguste ja avaliku huvi vahel. See annab ombudsmanile juurdepääsu kogu teabele asjaomase juhtumi kohta, et ta saaks selle kohta otsuse vastu võtta, samal ajal, kui on olemas vastavus ka kõikidele eeskirjadele, mida järgitavad ka sellist teavet andvad institutsioonid, ning see tagab nii asjaomase teabe kaitse kui ka Euroopa kodanike kaitse.

Ombudsmani kui Euroopa institutsioonide ja kodanike vahelise lepitaja rolli tugevdamine aitab kaasa demokraatia arengule ja tugevdab õigusriigi põhimõtteid. Seepärast on väga oluline, et ta oleks kohal mitte üksnes Euroopa, vaid ka riigisisesel tasandil, eriti riikides, kus demokraatlikud põhimõtted ja järelevalve on alles ülesehitamisprotsessis ja kus valitsusstruktuurid ei suuda oma kodanikele riigisisesel tasandil tõhusaid õiguskaitsevahendeid pakkuda, kuid siiski on need kodanikud ka Euroopa Liidu kodanikud. Seepärast tahaksin rõhutada vajadust koostöö parandamise järele ELi institutsioonide ja ombudsmani vahel. Eriti olulised on suhtlus ombudsmani ja Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni vahel; neil tuleb Euroopa kodanike huvides koostööd teha. Samuti on oluline arendada välja koostöö praktiliste mehhanismide tõhusam süsteem ja seda rakendada.

  Metin Kazak (ALDE). – (FR) Hr juhataja, daamid ja härrad, pr Jäätteenmäki raport tuleb väga olulisel ajal Euroopa integratsiooniprotsessis: Lissaboni lepingu ja Euroopa põhiõiguste harta vastuvõtmine. Kodanike õiguse usaldusväärsele haldustavale esmakordne tunnustamine kujutab endast märkimisväärseid edusamme suurema läbipaistvuse suunas ja vastab vajadusele meetmete järele ning ühenduse organite sellise käitumise järele, mis oleks kooskõlas mitte üksnes kehtivate eeskirjadega, vaid Euroopa maksumaksja ootustega seoses vastutustundliku, erapooletu ja tõhusa haldusega.

Kavandatud muudatused võimaldaksid uurimise ajal saada üle ühenduse institutsioonidepoolsest mis tahes soovimatusest teha asjaolude selgitamisel täielikku koostööd. Ühtegi võimalikku soovi ilustada tõe teatavaid aspekte ebaselgete tekstide vastuvõtmise teel, mille sõnastus võimaldab kahemõttelist tõlgendamist, ei saa lubada. See võimaldab haldusele liiga palju vabadust ja suurendab ebaproportsionaalsel ja vastuvõetamatul viisil selle kaalutlusõigust.

Ombudsman vajab kodanike usaldust, kes eeldavad temalt kaalutletud sekkumist õiguste kaitsmisel. Ent teda seob ka kohustus austada talle laekuva teabe konfidentsiaalsust. Seepärast õnnitlen pr Jäättteenmäkit nende kahe nõude vahele sobiva tasakaalu loomise puhul ja tasakaalustatud lahenduste pakkumise puhul, mis tugevdavad ombudsmani kui moraalse autoriteedi rolli tõhusust ja parandavad ühenduse institutsioonide läbipaistvust, iga Euroopa kodaniku õigust usaldusväärsele valitsemisele ja heale haldusele.

  Margot Wallström, Euroopa Komisjoni asepresident. − Hr juhataja, soovin tänada austatud parlamendiliikmeid selle arutelu ja märkuste eest. Paljud parlamendiliikmed on maininud, et see on pädevuste ja usalduslikkuse küsimus. Need küsimused on seotud ja ma olen kindel, et kõnealused reformid kõrvaldavad mitmetähenduslikkuse, mida institutsioonid on ehk varjumiseks kasutanud. Reformid kaasajastavad menetlusi ja muudavad need avatuks ning tagavad suurema selguse ja läbipaistvuse, mida on praegu vaja, ja selleks, et kodanike ootustele vastata.

Tahaksin kasutada võimalust ja tänada pr Jäätteenmäkit veel kord meiega avatul ja konstruktiivsel viisil töötamise eest ja meile oma töö kohta teabe andmise eest. Tahaksin samuti tänada ombudsmani ennast, sest mul on olnud võimalus tema tööd jälgida ja ma olen teadlik korrektsuse, tõsiduse ja pühendumuse tasemest, millega ta oma ülesandeid täidab. See on mulle tõesti muljet avaldanud ja ma usaldan teda väga.

Kõnealuse algatusega aitame me ka ombudsmanil viia oma põhikirja kooskõlla sellega, mida me ombudsmanilt meie institutsioonides haldusliku omavoli juhtumite uurimisel eeldaksime.

  Anneli Jäätteenmäki, raportöör. − (FI) Hr juhataja, tahan vaid tänada kõiki suurepärase koostöö eest ja käesolevas viimases läbivaatamisetapis loodan, et me leiame õige sõnastuse, et ELi õigusaktide toimivuse suhtes esineks suuremat usalduslikkust, et oleks olemas piisavad vahendid ja et ombudsmanile oleks võimalik anda kogu vajalikku teavet. Kui ei, nagu ma ütlesin, on see halb päev õigusriigi ja läbipaistvuse jaoks, kuigi ma usun, et leitakse ühine seisukoht, sest nüüd on vaja teha vaid paar väikest muudatust.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub teisipäeval, 22. aprillil 2008.

21. New Flame'i laevahukk ja selle tagajärjed Algecirase lahes (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni avaldus New Flame’i laevahuku ja reostuse kohta Algecirase lahes.

  Jacques Barrot, Euroopa Komisjoni asepresident. − (FR) Hr juhataja, mul on hea meel olla siin täna, et anda teile teada komisjoni avaldusest seoses resolutsiooniga New Flame’i laevahuku ja selle tagajärgede kohta Algekirase lahes, mille te vastu võtta kavatsete.

Selles resolutsioonis viidatakse kahele Euroopa kodanike jaoks väga olulisele probleemile: mereohutus ja merekeskkonna kaitse, st meie rannajoonte, lahtede ja randade kaitse. Euroopa on pidanud toime tulema kahe ökoloogilise katastroofiga, mille on põhjustanud õnnetused merel, nagu Erika ja Prestige. Uuel New Flame’i laevahukul olid tõsised tagajärjed, kuid see ei ole põhjustanud nii ulatuslikku katastroofi.

Sellest hoolimata tuletas see laevahukk meile meelde, et meretransport võib olla ohtlik ja et selliseid vahejuhtumeid võib siiski Euroopa Liidu poolt mõne viimase aastakümne jooksul võetud arvukatest meetmetest hoolimata ette tulla. Euroopa Komisjon on õnnetust väga tähelepanelikult jälginud; komisjon on jäänud valvsaks ühenduse õiguse kohaldamise suhtes ja soovib nüüd esitada terve rea praktilisi ettepanekuid, mille eesmärk on mereohutuse edasine parandamine.

Komisjon on väga tähelepanelikult jälginud kõnealust õnnetust, mis juhtus 2007. aasta augustis. Komisjoni talitused, eelkõige keskkonna peadirektoraadi järelevalve- ja teabekeskus, kes vastutab kodanikukaitse eest, on suhelnud Hispaania ametiasutuste, ASMAR Sociedad Estatal de Salvamento y Seguridad Maritima ja Briti ametiasutustega.

Vastuseks Hispaania ametiasutuste palvetele oleme esitanud Euroopa Meresõiduohutuse Ameti EMSA kaudu erinevaid satelliidipilte, et avastada kogu võimalik reostus Algecirase lahes. Lisaks sellele otsustas Hispaania taotleda järelevalve- ja seirekeskuse kaudu ühe EMSA värvatud naftatõrjelaeva kasutamist. See reostustõrjelaev Mistra Bay on ikka veel objektil, valmis Hispaania ametisutuste antud juhiste alusel abi andma.

Need kaks EMSA teenistust, nimelt satelliidipõhine seiresüsteem CleanSeaNet ja naftatõrjelaevad, loodi Euroopa õigusaktidega. Tänu Euroopa Parlamendi toetusele on eraldatud reostusega võitlemiseks ajavahemikul 2007–2013 154 miljonit eurot. Lisaks sellele sõlmis EMSA hiljuti lepingud teiste naftatõrjelaevadega, et tagada Euroopa rannikute veelgi parem kaitse, ja lähitulevikus hakkavad väljaspool Algecirase lahte triivima kaks uut laeva Bahia Uno ja Bahia Tres.

Üldiselt vastutab komisjon tagamise eest, et olemasolevat ELi õigusaktide kogumit meresõiduohutuse ja merekeskkonna kaitse valdkonnas kohaldataks nõuetekohaselt. EMSA asutati komisjoni abistamiseks olemasoleva ELi õigusaktide kogumi jõustamisel ja rakendamisel. Ameti läbiviidavad kontrollimised võimaldavad hinnata meetmeid, mida liikmesriigid võtavad, et vastata ühenduse õigusele. Vajaduse korral võib komisjon algatada rikkumismenetlusi iga liikmesriigi suhtes, kes ühenduse õigusakte nõuetekohaselt üle ei võta.

Eespool mainitud valdkondades on ootel mitu küsimust, sealhulgas küsimus üldiselt kriminaalkaristuste direktiivina tuntud ja keskkonnavastutuse direktiivi tuleviku kohta. Sellest hoolimata jääb karistusseadustiku sätete praktiline kohaldamine ja saastaja vastutusele võtmine liikmesriikide ülesandeks.

Sooviksin tulla tagasi New Flame’i juurde. Komisjon kaalub praegu Andaluusia piirkondlikult omavalitsuselt laekunud kaebust ühenduse õigusaktide võimaliku mittejärgimise kohta. Tuleks meenutada, et täna arutlusel oleva kolmanda meresõiduohutuspaketi eesmärk on teha edasisi parendusi laevaliikluse seire ja meretranspordiettevõtjate vastutuse valdkonnas.

Kokkuvõtteks rõhutaks komisjon, et Euroopa Liit on viinud meresõiduohutuse ja merekeskkonna kaitse osas ellu ambitsioonikat poliitikat. Sellest tulenevalt on iga õnnetusega kokku puutunud liikmesriigi käsutuses, kui ta seda soovib, tõhusad vahendid saastajate ja saaste vastu võitlemiseks. Komisjon loodab, et New Flame’i vrakk varsti Algecirase lahest ära viiakse. Eriotstarbelise praami Big Foot 1 saabumine märtsi lõpus viitab edasise tegevuse kavandamisele.

Sellega võtan kokku teabe, mida ma parlamendile anda tahtsin.

Hr juhataja, kuulan nüüd tähelepanelikult, mida parlamendiliikmetel selle teema kohta öelda on.

  Gerardo Galeote, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (ES) Hr juhataja, volinik, New Flame'i laevahukust on möödas kaheksa kuud ja ikka veel on olemas oht edasiseks õlireostuseks, eriti seoses naftaga, mis voolab välja vrakis sisalduvast lastist.

Olukord on tekkinud selles piirkonna igapäevaste probleemide tõttu, milleks on suutmatus juhtida tihedat liiklust ja suuri siirdeoperatsioone laevade vahel merel. Ent selle konkreetse juhtumi puhul on olnud tegemist ka vigade ahelaga ja vastutuse loovutamisega seoses laeva jälgimisega ka pärast kokkupõrget.

Seepärast, volinik, oleks sellel parlamendil hea meel, kui te saaksite vastata järgmisele neljale küsimusele:

Esiteks, kas teil on teavet 42 500 tonni veest välja võtmata vanametalli päritolu ja mürgisuse astme kohta?

Teiseks, kas te oskate meile öelda, kas pärast kokkupõrget ja nende kaheksa viimase kuu jooksul on pöördutud abi saamiseks ühenduse kodanikukaitse mehhanismi poole ja kui on, siis mitu korda?

Kolmandaks, kas te olete kursis laeva – millele just viitasite – taas vettelaskmise kavade või ajakavadega või kavadega jälgida selle lastist reostuse keskkonda sattumise ohtu?

Neljandaks, Euroopa Komisjon on alustanud uurimist. See on selleks, et teha kindlaks, kas pädevad asutused on kehtivaid ühenduse eeskirju rikkunud. Kui see on nii, hr Barrot, kui ühenduse õigust on rikutud, siis andke täiskogule lubadus, et te pöördute nende rikkumiste osas Euroopa Ühenduste Kohtusse, sest kui kõik on öeldud ja tehtud, on alati kodanikud ja keskkond need, kes maksavad.

  Luis Yañez-Barnuevo García, fraktsiooni PSE nimel. – (ES) Hr juhataja, ma tahaksin mõelda, et me kõik tunneme muret keskkonna ja meresõiduohutuse kaitsmise pärast ja et see on ainus põhjus New Flame’i vahejuhtumi sissetoomiseks meie arutellu. Ma ei usu, et keegi saaks väita, et see juhtum on kasvõi kaugelt võrreldav Prestige’i katastroofiga.

Leke New Flame’ilt ulatub praeguseks kõigest 24 tonnini, võrreldes Prestige’i rohkem kui 70 000 suuruse lekkega. See oleks sama, nagu võrrelda kriimustust ravimatu vähktõvega; siiski ei ole selline vahejuhtum kunagi tühine probleem. Me peame tugevdama mehhanisme teatavate riskide ennetamiseks ja maandamiseks meie meredes, eriti Vahemeres.

Pole kahtlustki, et Hispaania ametiasutused tegutsesid rahulikult, tõhusalt ja pädevalt, võibolla sellepärast, et nad on õppinud tõsisest vigade ja rumaluste ahelast, millega valitsus Prestige'i õnnetuse ajal hakkama sai. Neid Hispaania valitsuse ja Junta de Andalucía meetmeid hõlbustasid Euroopa Meresõiduohutuse Amet ja CleanSeaNeti teenistused, kes andsid Hispaania ametiasutustele 11 satelliidipilti ja kaks juhtumi hindamisaruannet, ja hr Barrot mainis just nüüd komisjoni reageeringut – seega ma seda kordama ei hakka.

Üheksa kuud pärast vahejuhtumit on asi kontrolli all ja Briti ja Hispaania ametiasutused koos komisjoniga tegutsevad rangelt Gibraltarit käsitleva dialoogi foorumi raames.

  Graham Watson, fraktsiooni ALDE nimel. – Hr juhataja, suuliselt vastatav küsimus, milles rõhutatakse käesolevat arutelu, meenutab mulle põhiseadusliku iseloomuga atavistlikku pahameelt. Käesolev täiskogu on oma halvimal tasemel, kui me lubame sellisel tundmusel häbimärgistada oma lähenemisviisi Euroopa Liidu poliitikale.

Paluksin volinikul selgitada meile kolme küsimust ja loodan, et ta tuleb arutelu lõpus tagasi ja teeb seda.

Esiteks see, et New Flame’i kokkupõrge ja põhjaminek ei juhtunud mitte Gibraltari lahes, mida hispaanlased kutsuvad Algecirase laheks, vaid Pürenee poolsaare kagupoosel küljel, eemal Europa Pointist Vahemeres.

Teiseks see, et New Flame’i juhtumil ei olnud mingit pistmist nafta punkerdamisega, sest laev vedas vanametalli.

Kolmandaks see, et ei ole olnud seitse õlireostusjuhtumit, nagu väidetakse suuliselt vastatavas küsimuses, vaid üks väike leke tormi ajal 9.–10. veebruaril. Laevast pumbati vahejuhtumile järgnenud kuul välja seitsesada kaheksakümmend kuupmeetrit kütust, millest ühtegi kuupmeetrit ei lekkinud. Oleksin tänulik kui volinik seda täiskogule kinnitaks. Kui rannikul on naftat, on see tõenäolisemalt pärit Sierra Navalt, mille ankur purunes tormis kunagi varem käesoleval aastal, mis sõitis madalikule ja millest lekkis naftat.

Volinik ehk kommenteeriks ka Gibraltari ametiasutuste ja Hispaania ametiasutuste vahelist koostööd. Usun, et see koostöö oli eeskujulik. Gibraltar täidab kõiki asjakohaseid rahvusvahelisi kohustusi ja ma kutsuksin oma Hispaania kolleege, eriti erakonnast Partido Popular üles tulema minuga koos minu valimisringkonda, kes asjasse puutub, rääkima ametivõimudega ja heitma pilgu vrakile.

Tõepoolest on olemas põhjendatud muresid meresõiduohutuse ja reostusohu pärast mitte ainult merel, vaid ka õhusaaste ja põhjavee reostuse pärast suure elanike arvu, tiheasustusega tööstuspiirkonnas, kus asuvad Gibraltar ja selle Hispaania tagamaa. Ent ärgem lubagem pettunud opositsiooni parteipoliitilistel deviisidel meie Euroopa kaalutlusi kõigutada.

  Raül Romeva i Rueda, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (ES) Hr juhataja, ma arvan, et selle New Flame’i olukorra võttis kõige paremini kokku Greenpeace, kui nad asetasid vrakile loosungi hüüdlausega „vertido diplomático” – diplomaatiline reostus.

Probleem on tegelikult kahetahuline: on ökoloogiline probleem ja diplomaatiline probleem. Ent viimatinimetatut ei saa kasutada ettekäändena eelmise probleemiga tõsiselt tegelemata jätmiseks.

Näiteks on New Flame’i juhtum iseloomulik Algecirase lahe kroonilisele õlireostusele, mis on tingitud Gibraltari suutmatusest Euroopa õigusaktidest kinni pidada ja ka Hispaania ametivõimude liigsest sallivusest. Igal juhul tahaksin rõhutada Partido Populari kuuluvate parlamendiliikmetest kolleegide äkilist muret ökoloogilise probleemi pärast, ehk peaksin selle eest isegi tänulik olema. Mul on igal juhul tunne, et huvi New Flame'i vastu ei ole seotud niivõrd ökoloogilise probleemiga tegelemise vajadusega, kuivõrd sisemise opositsiooni loomisega, millega me nii harjunud oleme.

Kordamise mõttes – ma usun, et tegemist on diplomaatilise probleemiga, kuid põhiprobleem on ökoloogiline probleem, millega tuleb viivitamatult tegelda.

  Willy Meyer Pleite, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (ES) Hr juhataja, volinik, olen alates augustist võtnud osa paljudest Euroopa Parlamendi algatustest ja olen pidanud sellel täiskogul erinevaid kõnesid. Põhiküsimus, nagu me kõik teame, on et piirkond ümber Gibraltari väina on mereliikluse osas üks kõige tihedama liiklusega piirkondadest Euroopas, rohkem kui 100 000 laevaga aastas, millest 30 000 on ankrus Algecirase lahe ja Gibraltari vahelisel alal.

Põhiprobleem on, et nendel kahel sadamal ei ole mereliikluse koordineerimiseks ja jälgimiseks ühtegi organit. Selles on põhiprobleem. Me käivitame selge ja täpse algatuse, et kaks juhtumiga seotud liikmesriiki saaksid lahendada kõnealuse koordineerimise puudumise niipea kui võimalik. Me räägime kahest sadamast, millel on kõige suurem mereliikluse maht, ja antud hetkel on vastuvõetamatu, et ikka veel ei ole mingit jälgimisüksust.

Me ei räägi pelgalt New Flame’ist, me räägime ka Sierra Navast ja Samotrakist ja need on juhtumid, mis pärsivad ilmselgelt meresõiduohutust, inimeste turvalisust ja looduskeskkonda.

Seepärast arvan, et Euroopa peab võtma initsiatiivi ja andma liikmesriikidele selge direktiivi. 21. sajandil on vastuvõetamatu, et kõnealune laev on ikka veel oma praeguses olukorras. Võibolla tegi Hispaania valesti, et usaldas laeva päästmise Gibraltarile? Võibolla oleksid kaks administratsiooni seda koos tegema?

Mul on volinikule esitamiseks üks oluline küsimus. Esitan komisjonile küsimuse, millele hr Dimas märtsis vastas, milles rõhutatakse küsimust, mis ei ole ikka veel selge – nimelt mida laev vedas. Millist tüüpi vanametalli see vedas? Komisjon vastas, et see vedas 700 tonni kütust IFO-380, kuid me ei tea siiani, millist tüüpi vanametalli. Minu meelest on see vastuvõetamatu.

Kutsun komisjoni üles ütlema meile viimast korda, millist tüüpi vanametalli see laev vedas.

  Luís Queiró (PPE-DE). – (PT) Hr juhataja, daamid ja härrad, ma võtan käesoleval arutelul sõna, sest Algecirase lahes ja Gibraltaril laevahuku läbi teinud New Flame’i olukord tuleb veel lahendada. Nagu on teada, on 2007. aasta augustist 2008. aasta veebruarini lekkinud laevast mitu korda kütust ja naftat. Me kõik teame, et sellist tüüpi õnnetuse tagajärjed ei austa riigipiire ning tekitavad kahju nii keskkonnale kui rannikualade elanikele.

Seepärast lisan oma hääle neile oma Hispaania kolleegide seast, kes paluvad vastust New Flame’i kohta tõstatatud küsimustele. Need on olulised küsimused ja nõuavad kiiret vastust, sest kõnealune õnnetus ei puuduta üksnes Hispaania ja Gibraltari ametiasutusi. See on sedasorti õnnetus, millel on tagajärjed keskkonnale, meresõiduohutusele ja meremajandusele ja mõjutab sega meid kõiki.

Me ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et selle laeva kokkupõrge ja põhjaminek toimus ühel kõige tihedama liiklusega veeteedest maailmas ja et selle lasti pole ikka veel maha laaditud. Seega teeb diplomaatiline tüli meile kõige vähem muret. Tõstatatud küsimused on siiski kõik asjakohasemad, kui võtame arvesse seda, et see parlament on just kiitnud heaks meresõiduohutust käsitlevad õigusaktid meetmepaketis, mille eesmärk on tugevdada Euroopa õigusakte ja viia need kooskõlla oluliste rahvusvaheliste õigusaktidega.

Seepärast oleks meil mõistlik küsida, kuidas kasutatakse Euroopa õigusaktidega heaks kiidetud olulisi vahendeid, vähemalt neid, mis on juba kättesaadaval, ja kuidas koordineeritakse liikmesriikide ja komisjoni vahelist vajalikku koostööd, kohustuste jaotamist ja praktilisi meetmeid, mis on olukorra lahendamiseks vajalikud. Just sellest kontekstis tuleb hinnata avaldust, mille esitas siin meile asepresident Barrot ja mis minu meelest annab edasi komisjoni seisukoha.

  Francisca Pleguezuelos Aguilar (PSE). – (ES) Hr juhataja, käesolev arutelu ja voliniku vastused ei ole jätnud kahtlustki, et Hispaania ja Andaluusia ametiasutused on väga tundlikud saasteainete keskkonda sattumise ja meresõiduohutuse suhtes; need on Hispaania valitsuse jaoks olulised küsimused nii reageerimise mõttes – mis oli aja ja viisi poolest küllaltki viivitamatu – kui ka seetõttu, et ta on probleemi lahendamiseks ja veelgi hullemate õnnetuste vältimiseks võtnud mitmeid väga ulatuslikke meetmeid. Me oleme sellest juba rääkinud.

Selge on see, et New Flame’i juhtum ei ole kaugeltki sellise tasemega katastroof nagu Prestige, kuid selle tagajärjed on hõivanud Hispaania valitsuse, minu kodumaa valitsuse, ja talle muret valmistanud.

Kindlasti ei saa Hispaania valitsust süüdistada tegevusetuses, otse vastupidi. Hispaania valitsus on õnnetuse juhtumisest peale suhelnud Ühendkuningriigi ja Gibraltariga ning on otsinud laeva ja kokkupõrke kohta teavet ning pakkunud kaastööd mu parlamendiliikmest kolleeg Meyer Pleite kavandatud algatusse ja selle koordineerimisse.

Nagu volinik ütles, on Euroopa Liidult augustist saati abi otsitud. Laevaomanikul ja tema firmal on kästud kahjuga seotud kulud kanda ja Junta de Andalucia on esitanud Gibraltarile kaebuse õigusaktidest võimaliku mittekinnipidamise eest.

Hispaania jaoks on ülioluline, et ta oleks oma kohustused täitnud, mida ta ka tegi, ja Prestige'iga juhtunu ei kordunud, kuid vaja on ka koordineerimist ja just koordineerimisest jäigi puudu. Seepärast usun, et Hispaania pöördumine abipalvega Gibraltarit käsitleva dialoogi foorumi poole kui meede, mis võib meil tõeliselt võimaldada selliste olukordadega toime tulla ja hoida ära edasisi soovimatuid vahejuhtumeid, peaks selle teema meie kõigi jaoks lõpetama. Kõik muu on lihtsalt ükskõiksus, mida mõned inimesed tundsid ja tahavad uuesti läbi parlamendi vedada.

  David Hammerstein (Verts/ALE). – (ES) Hr juhataja, mis puudutab rohelisi, siis tegemist ei ole süüdlaste otsimisega, vaid tõhusate vahendite otsimisega seesuguse katastroofi või pigem iga päev Gibraltari väinas juhtuvate katastroofide heastamiseks.

See kokkupõrge oli tõsine hoiatus ja me peaksime selle meelde jätma. Me oleme palunud komisjonil võtta vastu meetmed võitlemiseks hulljulge ja ohtliku punkerdamispraktika vastu, mis muudab Gibraltari, Suurbritannia ja Hispaania veed tohutusuureks, seadusevastaseks, ujuvaks bensiinijaamaks, kus puuduvad järelevalve ja kaitsemeetmed.

Nendel meredel seilavad sajad kahtlase väärtusega ühekordse põhja ja parrastega laevad. Eelmisel aastal toimus kuus tuhat kütuse ümberlaadimist, nendest rohkem kui 10 000 avamerel, ilma Marpoli konventsioonis sätestatud ohutusmeetmeteta.

Me oleme rääkinud Euroopa Komisjonile, et me ei saa jätkata katastroofidest õppimist, ja me oleme palunud komisjonil esitada käesolevale täiskogule protokoll – tõhusat protokolli meretranspordi alase kaastöö kohta Gibraltari väinas keskkonna ja mõistlikkuse kaitseks. Me ei saa sellist tüüpi katastroofiga lisaks oma igapäevastele õnnetustele toime tulla.

  Luis de Grandes Pascual (PPE-DE). – (ES) Hr juhataja, tahaksin tänada hr Barrot’d tema vastuste eest. Algecirase lahest on saanud Gibraltari väina heidete kaadamiskoht. Lisaks sellele ähvardavad punkerdustegevus, pidev saasteainetega reostamine, kuigi väikestes kogustes, ja õnnetused nagu lastist tulenev reostus muuta kaitseala kanalisatsooniks.

Juhtum, mille üle me vaidleme, ei ohusta mingil moel suhteid Hispaania ja Suurbritannia vahel, kes arutavad mõistlikul viisil vanu kaebusi. New Flame'i puhul – kui te lubate mul seda ütlust kasutada – „unos por otros, la casa sin barrer” – lahusolek tugevdab sõprust.

On šokeeriv, et kuue pika kuu jooksul ei ole ükski pädev asutus olnud suuteline võtma vastu tõhusaid otsuseid laeva põhjamineku vältimiseks, ja et kokkupõrkest tingitud reostust ei ole suudetud ära hoida.

Vrakk on nüüd mere põhjas koos 42 500 tonni vanametalliga, mille iseloom ja saastepotentsiaal ei ole teada.

Volinik, me näeme vaeva Erika III paketiga, mille puhul näitab nõukogu üle paindumatust seda Euroopa Parlamendi soovide järgi kujundada, tagamaks, et merereostusega võitlemiseks on olemas sõltumatu ametiasutus, kellel on volitused võtta pärast vahejuhtumi ulatuse hindamist vastu otsuseid.

See New Flame’i juhtum näib olevat kujundatud spetsiaalselt selleks, et õigustada sellise sõltumatu, otsuste tegemise volitustega varustatud ametiasutuse loomist. Lisaks sellele on andestamatu nõuda, et liikmesriigid ja Euroopa Liit võtaksid üle asjaomased direktiivid ja ratifitseeriksid selle juhtumi suhtes kohaldatavad rahvusvahelised konventsioonid. Mul oli kurb kuulda, et Andaluusiat arvustatakse suure Prestige’i katastroofi pärast; see on kurb manihheistlik mäng, kus Andaluusia suhtes vähe austust üles näidatakse. On häbilugu, et inimesed ise sellest piirkonnast selle teema üles võtsid.

Volinik, Andaluusia nõuab, et seaduslik punkerdamine ja mereline tegevus Alecirase lahes, mis loob selle piirkonna jaoks jõukust ja töökohti, peab käima käsikäes keskkonnakaitse range järgimisega.

  Inés Ayala Sender (PSE). – (ES) Hr juhataja, seda õnnetust ei saa loomulikult võrrelda teiste vahejuhtumitega, mis on seotud naftatankerite või isegi konteinerlaevadega, nagu Napoli, mille kohta peab rahvusvaheline merendusbüroo IMB veel otsuse vastu võtma.

Teisalt peaks meil olema väga hea meel, et asepresident sellest arutelust osa võtab. Praegu on arutelu keskendunud peamiselt keskkonnaaspektidele. Ma arvan, et on oluline, et uutel alustel on hr Barrot pädev käsitlema mõlemat aspekti, nii keskkond kui transport, ja seda uute vahenditega.

Me lahendasime Gibraltariga diplomaatilised probleemid seoses ohutusega õhus. Ma soovitaksin hr Barrot’le, et ka meie siin peaksime püüdma lahendada ja isegi parendada Gibraltariga diplomaatilisi aspekte, mis puudutavad meresõiduohutust. Probleemidele vaatamata usun, et on juba olemas dialoogikanaleid, mis võivad väga kasulikeks osutuda.

Ma usun ka, et Hispaania ja Andaluusia ametiasutused on teinud ära kõik, mis nende võimuses seoses sellist tüüpi õnnetusega selles kriitilises Vahemere piirkonnas ja muidugi on meil hea meel ja oleme tänulikud selle üle, et nad palusid viivitamatult Euroopa Liidul jõustada kõik olemasolevad õigusaktid.

Me oleme veendunud selles, kui tähtis on saata kodanikele lootusesõnum seoses süngemate aspektidega ja me peaksime seepärast julgustama teid tugevdama neid EMSA mehhanisme, mis osutusid rannajoone jaoks kasulikeks ettevaatusabinõudeks ja seejärel kaitseabinõudeks, jätkama selle kolmanda meresõiduohutuse paketiga ja eelkõige parandama sadamatevahelist koostööd, mis ei ole ehk alati olnud nii hea, nagu oleks pidanud olema, ja kindlasti tutvustama kõiki neid aspekte seoses merekütuse kvaliteedi parandamisega – ettepanekut, mille Rahvusvaheline Mereorganisatsioon IMO hiljuti heaks kiitis ja mis parandab kindlasti seda tüüpi juhtumite tulemust või tagajärgi.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Härra juhataja, ma proovin vastata mõnedele küsimustele. Sooviksin öelda hr Galeotele, et komisjonile pole konkreetselt teatatud New Flame’i pardal olnud vanametalli mürgisusest. Meil pole alust uskuda, et see metall on eriti mürgine.

Mis puutub abisse ühenduse tsiviilkaitse mehhanismi kaudu, siis seda palusid Hispaania asutused kohe pärast New Flame’i vahejuhtumit, kuid pärast seda pole seda palutud. Lõpuks, seoses vraki eemaldamisega sooviksin parlamenti teavitada sellest, et päästeoperatsioonid toimuvad, kuna tingimused merel võimaldavad neid praegu teostada ohutult. Need eemaldamisoperatsioonid kestavad eeldatavasti umbes kolm kuud.

Lisaks sellele käsitleb komisjon Andaluusia valitsuselt saadud kaebust. Kõigi rikkumiste suhtes, mis leitakse olevat toimunud, algatatakse uurimine. Ka hr Watson esitas mulle mõned küsimused. Sooviksin talle öelda, et New Flame’i vrakk asub tõesti Gibraltari territoriaalvetes. New Flame’i vahejuhtum polnud absoluutselt seotud nafta punkerdamisega; Briti ametiasutused teatasid komisjonile, et nafta punkerdamise protsessi reguleerivad olemasolevad õigusaktid ja et sellega polnud mingit konkreetset probleemi. Transpordialused on alati topeltpõhja ja -parrastega naftatankerid ja neil on kõik vajalik tunnistused.

Hr Meyer, mereliikluse jälgimise direktiiv – selle punktiga ma lõpetan – edendab koostööd aluste liikumise jälgimise vallas, samas kui SafeSeaNeti teabesüsteem võimaldab teabevahetust.

Hr Queiró, komisjon usub, et New Flame’i juhtumi korral, samuti üldisemalt merd saastava punkerdamise korral võivad olla kohaldatavad mere saastamise kriminaalkaristusi käsitleva direktiivi sätted. Siiski ei sätestata 2005. aasta direktiivis õiguslikku raamistikku kriminaalkaristuste kohaldamiseks mere saastamises süüdi olevate isikute suhtes.

Karistuste praktiline kohaldamine igal konkreetsel juhul ei ole sätestatud direktiivis, vaid seda kohaldatakse riigisisese õigusega, näiteks pärast kaebuse esitamist või pärast kriminaalmenetluse alustamist. Karistusi peab kohaldama riigi kohus kohe kui leitakse, et on toimunud rikkumine.

Hr Hammerstein, nafta transportimine avamerel on meretranspordis väga levinud praktika. Põhimõtteliselt pole see probleem seni, kui rakendatakse kõiki ettevaatusabinõusid. Laevaomanikud on välja töötanud hea tava punkerdamisoperatsioonideks, s.o kütuse pumpamiseks alustele. Rahvusvaheline Mereorganisatsioon omalt poolt valmistub vastu võtma mitmeid meetmeid, et vältida saastamist nafta pumpamisel ühelt tankerilt teisele. Liikmesriigid ja komisjon on aktiivselt seda lähenemist toetanud; kavatseme selles valdkonnas siiski jääda äärmiselt valvsaks.

Hr de Grandes Pascual, 2005. aastal esitas komisjon osana merenduse ohutust käsitlevate õigusloomemeetmete kolmandast paketist ettepaneku võtta vastu direktiiv, milles on sätestatud tsiviilvastutust ja kindlustust käsitlevate ühiste eeskirjade minimeelne komplekt. Euroopa Parlament toetas ettepanekut, kuid kahjuks pole nõukogus seni asjakohaseid samme astutud. Ettepanek oli mõeldud ajutiseks lahenduseks meresaaste ohvritele, seniks kuni rakenduvad pooleliolevad rahvusvahelised konventsioonid, mille rakendamist on pidevalt edasi lükatud. Sellised konventsioonid jõustuvad kas alles pärast väga pikka viivitust või siis pole kohaldatavad kõigis liikmesriikides. See toob kaasa meretranspordiettevõtjate ja õnnetuste ohvrite ebavõrdse kohtlemise.

Ma pole vastanud kõigile küsimustele, kuid peaksin teile ka ütlema, et komisjon on teadlik, et Gibraltari territoriaalvete osas on jätkuvalt lahkarvamusi. Siin pole koht sellesse arutelusse sekkumiseks. Me saame ainult kutsuda pooli üles tugevdama koostööd ja parandama suhtlust. Kolmepoolne foorum peaks keskenduma mereohutusalasele koostööle.

Daamid ja härrad, kui te lubate, ma tahaksin kasutada võimalust ja rääkida teile, et seoses kolmanda meresõiduohutuse paketiga reostuse vältimiseks on parlament tõesti oma kohustusi tõsiselt võtnud. Teie transpordikomisjon on võtnud vastu kõik seitse ettepanekut ja ma pean avaldama austust parlamendile, kes on mulle selles küsimuses palju abi osutanud. Sellest hoolimata on tõsi, et transpordiministrite nõukogu viimasel kohtumisel märkasin mitme liikmesriigi poolt teatavat vastuseisu kahe ettepaneku suhtes: ühelt poolt ettepanek kodanikuvastutuse, laevaomanike vastutuse kohta, millega eelkõige seoses oleme me pidanud võtma kasutusele kohustusliku kindlustusskeemi, mis on tuleviku jaoks ilmselgelt ülioluline. Teisalt lisaettepanek lipuriigi vastutuse kohta, mis seda skeemi täiendab. Lipuriigi vastutus on hädavajalik, kui me tahame, et kõik Euroopa lipud ilmuksid Pariisi memorandumi valgesse nimekirja, näidates, et nad kõik on kvaliteedilipud. Siiski ei ole me veel sellega ühele poole saanud. Ma tahaksin öelda, et selleks, et hoida ära selliseid laevahukke, nagu New Flame’i laevhukk, peavad meil olema õigusaktid, mis on, nagu on kavandatud kolmandas meresõiduohutuspaketis, kõikehõlmavad ja suudavad kõrvaldada tõhusalt igas etapis mereõnnetuste- ja reostusohu.

Hetkel oleme me teinud edusamme, selles ei ole kahtlust. Mereohutuse Amet, nagu ma olen juba näidanud, on abi andnud. Amet tugevdas hiljuti reostustõrje laevade võrgustikku; siiski ei toimu midagi kõnealuses kolmandas meresõiduohutuspaketis, millega seoses ma võin ainult loota – mõistan, et koos parlamendi täieliku toetusega –, et liikmesriigid on valmis oma kohustustele vastu astuma. Milline dramaatiline olukord oleks meil lahendada, kui õlireostus juhtuks olema Vahemere väga haavatavates ja tundlikes vetes. Seepärast tahaksin teid veel kord tänada täieliku toetuse eest selle nimel, et kõnealust kolmandat meresõiduohutuspaketti oleks võimalik tõhusalt rakendada ja et meil oleks tõhus lipuriigi kontroll ja laevaomanikepoolne selge aruandluskohustus. See on ülioluline, kui me sellist tüüpi õnnetusi ära tahame hoida.

Igal juhul, tänan teid selle küsimuse tõstatamise eest, mis annab meile võimaluse rõhutada veel kord mereohutuse absoluutset vajalikkust.

  Gerardo Galeote (PPE-DE). – (ES) Hr juhataja, päevakorrapunkt. Volinik viitas Gibraltari vetele. Ma ei tea, kas see oli tõlgendamise viga või volinikupoolne eksimus. Tahaksin, et ta väljendaks end sellega seoses selgelt, nagu ta väga hästi teab, on nende vete omandiõigus Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi vahelise vaidluse teema.

Tahaksin, et ta seda selgitaks, palun.

  Jacques Barrot, Euroopa Komisjoni asepresident. − – (FR) Hr juhataja, ma ei soovinud selles küsimuses seisukohta võtta. Andsin vaid laevahuku geograafilise asukoha, milleks on Algeciras, Gibraltar. Palun ärge saage minust valesti aru. Ma ei tahtnud lahendada vaidlust, mida ma pealegi ei ole suuteline lahendama.

  Graham Watson (ALDE). – Hr juhataja, volinikul oli täiesti õigus. See on Gibraltari territoriaalvetes ja tuleks dokumenteerida, et ei vahejuhtum ega New Flame’i põhjaminek ei toimunud Gibraltari lahes või Algecirase lahes, ükskõik, kuidas seda kutsuda. See oli eemal Vahemere kalju kagupoolsest tipust ja see peaks siin protokollis selge olema.

  Juhataja. − Mulle on laekunud kuus resolutsiooni ettepanekut ⁽¹⁾, mis esitati vastavalt parlamendi kodukorra artikli 103 lõikele 2.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 24. aprillil 2008.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Kartika Tamara Liotard (GUE/NGL), kirjalikult. – (NL) Tundub, et Gibraltari ranniku lähedal toimunud New Flame’i laevahuku küsimuse puhul keskendutakse eelkõige Ühendkuningriigi ja Hispaania vaidlusele Gibraltari üle. Olulisim on, et diplomaatiline mõõkade täristamine ei kaaluks üles keskkonnakatastroofi ohtu Hispaania rannikul. See on lõppude lõpuks tõeline probleem. Prioriteet tuleb alati anda keskkonna kaitsmisele.

Järgmisena on vastutuseprobleem. Meil on olnud lugematu arv kordi tegemist laevaga, mis sõidab mugavuslipu all, et vältida seadustest kinnipidamist ja maksude maksmist ja mis siis hätta satub. EL peaks olema suuteline tegutsema, et seda rahvusvaheliste õigusaktide ignoreerimist ära hoida. Peab olema kristallselge, kes selliste juhtumite puhul vastutab.

(1) Vt protokoll.

22. Järgmise istungi päevakord (vt protokoll)

23. Istungi lõpp

(Istung lõppes kell 23.40)