Arutelud

Teisipäev, 22. aprill 2008 - Strasbourg

Hiina poliitika ja selle mõju Aafrikale (arutelu)

  Gay Mitchell, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Hr juhataja, Hiina alustas kauplemisega 1980. aastatel ja on vaesusest päästnud 400 miljonit oma elanikku, nagu märgitakse pr Gomesi suurepärases raportis. Milline teine maailma osa on sellise ajaga päästnud vaesusest 400 miljonit inimest? Peame selles osas realistlikud olema. See on üks küsimusi, mida täna siin arutama peame.

Paljud teised maailma paigad on kogenud Hiina draakoni kuumust. Majanduslik elavnemine paljudes Ladina-Ameerika ja Aafrika riikides on suuresti tänu Hiina majanduslikule tõusule. Hiina tegevus, kas siis investeeringud, kaubandus või Aafrikale osutatav abi, on viimaste aastate jooksul hüppeliselt suurenenud. Arvud räägivad iseenda eest. Hiina ja Aafrika kaubanduse väärtus suurenes 2 miljardilt USA dollarilt 1999. aastal pea 40 miljardi USA dollarini 2005. aastal. Nagu volinik ütles, on Hiina nüüd Aafrika jaoks tähtsuselt kolmas kaubanduspartner.

Hiina suhted Aafrikaga avavad palju võimalusi. Siiski on vaja, et me viskaksime kriitilise pilgu selle arengumõjudele. Arengupotentsiaal ja arengutingimused on ühe mündi kaks külge. Üheta ei ole võimalik saavutada teist. On tõsi, et arengupotentsiaali on paljudes Aafrika riikides küllaga, aga korrumpeerunud Aafrika valitsused on aastakümnete vältel näidanud üles hoolimatust oma elanike suhtes, keelates neile võimaluse areneda. Aafrika poliitilised võimud on need, kes otsustavad, kas Hiina kaasatust nähakse tavalise aafriklase jaoks kasulikuna või needusena.

Kongo on parim näide suure arengupotentsiaaliga paigast. Toodang ühe inimese kohta moodustab seal 714 USA dollarit aastas. Kongo elanikud on palju kannatanud. Hiina on sõlminud Kongoga lepingu kaheksa haigla, tuhandete kilomeetrite pikkuse tee ja raudteejaamade ehitamiseks ning vastutasuks varustavad kongolased Hiinat väga vajalike mineraalidega. Kuid kui seda on võimalik toimima panna, ei saa see lihtsalt olla olukord, kus kõik võidavad. See saab olla kõigile kasulik olukord, sest see viib edasi aastatuhande arengueesmärkide olemust. Kas meie siin Euroopas saame töötada Hiinaga, et püüda juhtuvat täiustada, püüda parendada olukorda selle asemel, et lihtsalt Hiina tegevust või puudusi hukka mõista? Kui me saame töötada koos Hiina ja Aafrikaga hea valitsemistava parandamiseks, siis usun ma, et me suudame osutada abi ja kaubandust ning täiustusi.

Usun, et volinikul on õigus: kui me tahame, et Hiina meid kuulaks, siis ei ole mingit kasu megafonidiplomaatiast. Suur osa Hiina mainest moodustab asjaolu, et nad ei saa end häbistada. Diplomaatial – vaiksel diplomaatial – on suurem võimalus meie eesmärkide saavutamiseks. Usun, et Euroopa peaks Hiinaga koos töötama, et soodustada parimat kasutusviisi selles, mis võib olla esimeseks tõeliseks võimaluseks midagi Aafrikas korda saata pärast aastatepikkust sel teemal rääkimist ja mitte midagi tegemist. Isegi parem, kui Hiina avaldab meile survet aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks. Me vajame seda konkurentsi; me vajame survet.