Istungi stenogramm

Teisipäev, 22. aprill 2008 - Strasbourg

14. Infotund (küsimused komisjonile)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on infotund (B6-0019/2008).

Komisjonile on esitatud järgmised küsimused.

I osa

  Juhataja. −

Küsimus nr 45, mille on esitanud Manolis Mavrommatis (H-0218/08).

Teema: Pangakontodealane teabevahetus

Hiljutine maksuskandaal Liechtensteinis on leidnud vastukaja paljudes ELi liikmesriikides. Pädevate asutuste uurimise andmeil on maksudest kõrvalehoidumisse väidetavalt kaasatud liikmesriikide kodanikke. Ma olen kuulnud, et 27 liikmesriigi rahandusministrid on õhutanud komisjoni vastutavat peadirektoraati läbi viima kiiret uurimist ning tegema ettepanekuid õigusliku raamistiku muutmiseks, et lubada kodanike pangakontode kohta teabe vahetamist.

Kuidas kaitstaks sellise raamistiku korral kodanike isikuandmeid, kui samal ajal suurendatakse läbipaistvust ning tõkestatakse ebaseadusliku raha ülekandmist ja rahapesu? Millise korra paneb komisjon ette, tagamaks, et pangakontode avamine toimuks suurima austusega õiguspärasuse suhtes? Mil moel on ette nähtud liikmesriikide maksustamissüsteeme ühtlustada, et vältida tulevikus sarnaseid olukordi, kus ebaseaduslikku raha pestakse pangakontode abil?

  Günter Verheugen, komisjoni asepresident. − (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, me peame võitlema maksudest kõrvalehoidumise vastu. Kui me seda ei tee, võib meie demokraatliku ühiskonna alus mureneda.

Igal riigil on õigus kehtestada rahvaesindajate nõusolekul reegleid, et tagada tõhusat maksude kogumist. Üksikud meetmed selles sektoris ei anna aga sageli soovitud tulemust riigi tasandil. Seetõttu on vaja maksuametite vahelist rahvusvahelist koostööd, mille käigus vahetatakse ka teavet pangakontode kohta. 27 liikmesriigi rahandusministrid teevad selle nimel ELi tasandil koostööd. Mõned meetmed on Euroopa tasandil juba kehtestatud. Eriti tasub siin märkida nõukogu direktiivi 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta.

Lisaks on Euroopa Liit sõlminud kolmandate riikidega, kaasa arvatud Liechtensteiniga, lepinguid, mis täidavad sama eesmärki nagu see direktiiv. Need lepingud tagavad, et kõnealustes kolmandates riikides ELi kodanikele makstav intress kuulub tulumaksuga maksustamisele kodaniku enda liikmesriigis või peetakse tulumaks kinni kohapeal. Kohapeal kinni peetud tulumaks võidakse maksukohustuslikule isikule tema alalise elukoha liikmesriigis hüvitada, kui vastav tulu maksustamise eesmärgil avaldatakse.

Majandus- ja rahandusministrite nõukogu vahetas 4. märtsil 2008. aastal arvamusi hoiuste intresside maksustamise direktiivi kohaldamise kohta. Selle arutelu tulemusel palusid ministrid, et komisjon jätkaks tööd raportiga direktiivi rakendamise kohta alates selle jõustumisest 1. juulil 2005. See raport peaks käsitlema mõistete „intresside maksmine” ja „tulusaaja” määratlust.

Siin õigustatult esitatud küsimus puudutab seda, mil määral teabevahetussüsteemid sobivad kokku isikuandmete kaitsega. Selles kontekstis võib märkida, et ühenduse andmekaitse-eeskirjad, mis kehtivad ka Euroopa Majanduspiirkonnas, annavad liikmesriikidele võimaluse rakendada õigusloomega seotud meetmeid. Need meetmed võivad piirata asjaosaliste teatud õigusi, näiteks õigust juurdepääsule või õigust teabele, kui see on vajalik Euroopa Liidu või liikmesriigi oluliste rahanduslike või majanduslike huvide kaitseks. See kehtib ka rahanduse, eelarve ja maksustamise valdkonnas.

Võrreldavad piirangud kehtivad ka kolmanda rahapesu käsitleva direktiivi tõhusa rakendamise suhtes. Liikmesriigid peavad igal juhul mõistlikkuse piirides tagama, et nende pädevad asutused täidaksid isikuandmete esitamisel ja töötlemisel vastavaid ELi määrusi ja riiklikke andmekaitse-eeskirju.

Siin tuleb leida tasakaal seaduslike maksupoliitika eesmärkide täitmise ja eraelu puutumatuse kaitse vahel.

  Manolis Mavrommatis (PPE-DE). – (EL) Härra juhataja, volinik, maksustamise ajalugu on täis fiktiivseid pangakontosid, mis on veelgi kahjulikumad, kui sellised skandaalid tulevad päevavalgele Euroopa riikides. Kui see juhtub, võtame me selle sündmuse lihtsalt teadmiseks, kuid selliste juhtumite kordumise korral meenub ka mälus selle kohta talletatu.

Kas teie üldise hinnangu kohaselt, volinik, on see süsteem tegelikult töökindel?

  Günter Verheugen, (DE) komisjoni asepresident. − (DE) Austatud parlamendiliikme küsimusele võib vastata lihtsalt: ei. Meie praegused süsteemid ei ole töökindlad; me teame seda. Seetõttu teeme jõupingutusi nende parandamiseks. Konkreetseid määrusi rahapesu vastu võitlemiseks on kindlasti võimalik täiustada ning me teeme koostöös Euroopa Majanduspiirkonda, kuid mitte Euroopa Liitu kuuluvate Euroopa riikidega, jõupingutusi vastavate täiustuste saavutamiseks.

Komisjon on nõukogult taotlenud ja saanud läbirääkimiste mandaadi, mis annab volitused läbirääkimisteks konkreetselt Liechtensteiniga selle üle, kuidas kõrvaldada praeguseid nõrku kohti rahapesu ja maksupettuste vastu võitlemise süsteemist. Ma loodan, et selles küsimuses hiljuti Euroopas avaldatud selge avalik arvamus aitab meil saavutada vajalikke kokkuleppeid. Me teeme selle nimel kõvasti tööd, aga, nagu te teate, on maksuküsimused erakordselt tundlikud. Ka liikmesriikide sees on siin kindlasti veel paranemisruumi.

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, volinik, te tõite õigesti välja, et me peame võitlema maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuste vastu, pole kahtlustki. Te märkisite, et meil on selleks vaja Euroopa Liidu õiguskorra alla jäävaid õiguslikke vahendeid.

Ajakirjanduse andmeil jõuab osa selle Liechtensteini skandaaliga seotud andmeid nüüd finantsasutusteni tänu sellele, et Saksamaa asutused maksid kuritegelikul teel saadud andmete eest. Kas see on õige tee?

  Jörg Leichtfried (PSE). – (DE) Härra juhataja, olenemata sellest, kas see on õige tee või mitte, on hea, et need välja lekkisid. Volinik, siin on tekkinud süsteem, mis on jätkuvalt kasulik nendele, kes võimaldavad suurtel kontsernidel maksta üha vähem ja vähem makse ning kes on nüüd nähtavasti maksude maksmisest üldse loobunud. Minu arvates ei saa selle arenguga leppida. Mind huvitaks, mille üle te täpselt Liechtensteiniga läbi räägite ning mida täpselt te tahate teha nende kuritegude – ja ma ütlen teadlikult kuritegude – lõpetamiseks tulevikus.

  Günter Verheugen, komisjoni asepresident. − (DE) Esimesele küsimusele tahan vastata, et kindlasti ei ole komisjoni ülesanne langetada otsuseid meetodite kohta, mille abil mõni liikmesriik oma kodanike maksudest kõrvalehoidumise vastu võitleb.

Ma märkisin, et üldreeglid isikuandmete kaitse kohta kehtivad ka maksuküsimustes, nii et liikmesriikidel on õigus nende reeglite kehtivust piirata, kui see on vajalik nende finantshuvide kaitseks.

Ma arvan, et teie küsimus tuleks esitada Saksamaa valitsusele. Minu teada on Saksamaa valitsus teie kirjeldatud juhtumi puhul teostatud menetluse seaduslikkust enne otsuse langetamist põhjalikult uurinud ning jõudnud järeldusele, et Saksamaa maksuametil oli õigus hankida selle küsimusega seotud andmeid.

Mis puudutab teist, väga üldist küsimust, siis ka minu arvates on häiriv, et me ei pea praeguses ELi asutamislepingus tagama võimalust maksude mittemaksmise ja maksudest kõrvalehoidumise ühesuguseks jälitustegevuseks kõikjal Euroopas ning et endiselt ei saa tagada, et keegi ei aita ja ei õhuta tagant maksudest kõrvalehoidumist või maksude mittemaksmist.

Viimastel aastatel oleme päris palju saavutanud, arvestades eelkõige vajalikku lahingut rahapesu ning kõigi rahvusvahelise kuritegevuse ja terrorismi vormide vastu. Samas ma juba märkisin, et komisjoni arvates on siin parandamisvõimalusi ning see, mida me tahame Liechtensteini ja teiste riikidega saavutada, on täiesti selge. Me tahame säilitada Liechtensteiniga samasugust koostööd ja teabevahetust nagu see, mis juba toimib ELi liikmesriikide vahel.

  Juhataja. −

Küsimus nr 46, mille on esitanud Saïd El Khadraoui (H-0234/08)

Teema: Mopeedide peentolmu heited

Utrechti ülikooli juures läbi viidud uuringud on näidanud, et mopeedid ja motorollerid paiskavad välja suures koguses peeneid ja ülipeeneid tolmuosakesi. Uurijad mõõtsid 12 keskmise suurusega linnas ratturite ja autojuhtide poolt sisse hingatavaid heidet. See näitas, et ratturid hingasid mopeedi läheduses sisse ülisuure koguse peenosakesi. Näib, et mopeedid paiskavad sekundis välja rohkem tolmuosakesi kui raskeveokid. Direktiiviga 2002/51/EÜ⁽¹⁾kehtestatakse seda tüüpi sõidukitele heitkoguste piirnormid. Ent selles ei mainita tolmuosakesi.

Kas komisjon on teadlik motorollerite saasteprobleemist? Mida kavatseb komisjon teha, et seda probleemi sobival moel lahendada?

  Günter Verheugen, komisjoni asepresident. − (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, Euroopa Komisjon on juba aastaid toetanud peente ja ülipeente tolmuosakeste koguse vähendamist. Alates 2005. aastast on komisjon välja pakkunud suure hulga teile teadaolevaid õigusloomega seotud meetmeid õhu kvaliteedi parandamiseks. Teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi osana aga uuritakse olulisi keskkonnasõbraliku transpordipoliitika aspekte.

Sõidukite tolmuosakeste heitkoguste piirnormide kehtestamisel keskendus komisjon esmalt diiselautodele ja kommertsveokitele, sest nende sõidukite pakkumine oli märgatavalt suurem kui mootoriga kaherattaliste sõidukite pakkumine. Seetõttu keskendusime esmalt probleemi lahendamisele seal, kus heide esineb suurtes kogustes. Selles osas oleme jõudnud mõnede oluliste teetähisteni.

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 2007. aastal vastu määruse kergesõidukite ja kommertsveokite heitkoguste kohta. Need on standardid Euro 5 ja Euro 6. Need on juba vastu võetud ja jõustuvad varsti. Standardid Euro 5 ja Euro 6 vähendavad nüüd täiendavat tolmuosakeste heite piirmäära diiselsõidukitest praeguselt tasemelt 25 milligrammi kilomeetri kohta tasemele 5 milligrammi kilomeetri kohta.

Lisaks esitas komisjon 21. detsembril 2007. aastal ettepaneku võtta vastu määrus raskete kommertsveokite heitkoguste kohta ning see on standard Euro VI. Võrreldes täna kehtiva standardiga Euro V, vähendab see lämmastikoksiidi heidet 80% võrra ning tolmuosakeste heidet 66% võrra.

Kaherattaliste sõidukite tolmuosakeste heide tekib peamiselt kahetaktiliste mootorite tõttu. Sellega võrreldes on neljataktiliste mootorite tolmuosakeste heide väga väike, isegi kui need vastavad standardile Euro 5.

2004. aastal tellis komisjon uurimuse, mis pidi heitma valgust sellele, kas õiguslike vahendite kasutamine oleks mõistlik, et vähendada kahetaktiliste mootorite tolmuosakeste heidet. Uurimuse tulemused näitasid, et neist mootoritest väljuvad tolmuosakesed on valdavalt süsivesinikud. Süsivesinike heitkoguste piirnorme mootorrataste ja mopeedide – ehk kaherattaliste sõidukite – jaoks muudeti siin juba oluliselt rangemaks 2004. ja 2007. aastal ning olukord on juba märkimisväärselt paranenud uute sõidukite puhul. Lisaks lähevad tootjad kahetaktiliste mootorite tootmiselt üle neljataktiliste mootorite tootmisele, nii et süsivesiniku piirnorme on võimalik üldiselt täita. Sel põhjusel ei ole komisjon teinud ettepanekuid konkreetsete meetmete kehtestamiseks, et piirata kaherattaliste sõidukite tolmuosakeste heidet. Samas pean ütlema, et olukord on selgelt kriitilisem vanemate kahetaktilise mootoriga sõidukite puhul, mis lasevad välja suuremaid süsivesinike ja tolmuosakeste heitkoguseid. Samas on neid heitkoguseid võimalik tunduvalt vähendada, kui kasutada mootori määrimiseks mineraalõli asemel sünteetilist õli. Seetõttu toetab komisjon Euroopa mootorrattatootjate liidu ja mootorratturite liidu vastavat kampaaniat. Sellegipoolest uurib komisjon vajadust vaadata läbi kahe- ja kolmerattaliste mootorsõidukite kohta kehtivad õiguslikud vahendid.

Käesoleva aasta algul telliti uuring, mis vaatleb 2004. aasta uurimuse järeldusi, võttes arvesse tehnoloogia viimaseid arenguid. Selle uuringu tulemused on kättesaadavad käesoleva aasta lõpuks. Kui selgub, et komisjonilt on vaja õigusloomega seotud ettepanekut – ja ma olen valmis selle koostama, kui see peaks vajalikuks osutuma –, siis esitatakse see 2009. aastal.

Raamdirektiiv välisõhu kvaliteedi hindamise ja juhtimise kohta ning vastavad üksikud direktiivid, mis sätestavad heitkoguste piirnormid PM10 tolmuosakeste ja benseeni jaoks, ütlevad, et liikmesriigid peavad tagama vajalikud meetmed, mis võimaldavad riigis kindlaksmääratud kuupäevaks piirnormidest kinnipidamist. Samuti peavad liikmesriigid nägema ette eriolukorra meetmed, kui piirnorme ajutiselt ületatakse. Piirkondades, kus esineb märkimisväärselt suurem tõenäosus, et kahetaktilised mootorid ületavad piirnorme, võtavad liikmesriigid seda olukorda oma õhu kvaliteedi kavades ja eriolukorra meetmetes arvesse pärast seda, kui komisjon on läbi viinud hindamise.

  Saïd El Khadraoui (PSE). – (NL) Härra juhataja, volinik, tänan teid üksikasjaliku vastuse eest. Te viitasite õigesti komisjoni senistele jõupingutustele seoses veoautode ja kaubikute heitega, kuid mopeedide suhtes ei ole õigusloomega seotud ettepanekut veel välja töötatud. Te viitate tööstuse püüdlusele asendada kahetaktilised mootorid neljataktiliste mootoritega, millega kaasneks positiivne areng.

Esiteks küsin ma endalt, mil määral see on lihtsalt mitte millekski kohustav kokkulepe. Kas see on siiras kokkulepe? Teiseks peame arvesse võtma, et kõnealune saastumine on äärmiselt lokaliseeritud ning avaldab näiteks suurt mõju mopeedide vahetus läheduses asuvatele jalgratturitele, mis on probleem rahvatervise jaoks.

  Günter Verheugen, komisjoni asepresident. − (DE) Ma mõistan austatud parlamendiliikme küsimust väga hästi. Meil ei ole siin tegemist komisjoni algatusel tööstusega sõlmitud kokkuleppega, nagu oli näiteks kunagine mootorsõidukite süsinikdioksiidi heite vähendamine, vaid pigem teatava automaatse arenguga. Nagu ma ütlesin, ei suuda kaherattaliste sõidukite tootjad tavaliste kahetaktiliste mootorite puhul täita juba kehtivaid süsivesiniku heite rangeid piirnorme. Nad lihtsalt ei ole selleks võimelised. Sel põhjusel lähevad nad üle neljataktilistele mootoritele, mis tekitab teistsuguse probleemi.

Uurimus, millest ma rääkisin, teeb kindlaks selle tehnoloogilise arengu tulemused, ning ma kordan: kui peaks selguma, et äsja kõne all olnud probleem ei lahene n-ö automaatselt, on tõepoolest vaja esitada õigusloomega seotud ettepanek. Ma kordan veel: ma olen valmis seda tegema.

  Juhataja. −

Küsimus nr 47, mille on esitanud Johan Van Hecke (H-0243/08).

Teema: 2,2 miljardit last hädaolukorras

Maailmas kannatab 2,2 miljardit last vaesuse, kirjaoskamatuse, seksuaalse kuritarvitamise ja sõjaliste konfliktide tagajärjel. Sahara kõrbest lõunasse jäävas Aafrika osas sündinud lapsel on tõenäosus üks kuue vastu surra enne 5aastaseks saamist. ÜRO lastefondi UNICEF andmeil sureb iga päev enam kui 27 000 last, peamiselt välditavatesse haigustesse. UNICEFi viimased arvud näitavad, et maailmas ei käi koolis 93 miljonit algkooliealist last, kellest 41 miljonit elab Sahara kõrbest lõuna poole jäävas Aafrika osas, 31,5 miljonit Lõuna-Aasias ning 6,9 miljonit Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas.

Arvestades asjaolu, et järgmisel aastal on lapse õiguste konventsiooni 20. aastapäev, on neid arve väga kurb lugeda. Kas komisjonil on kavas astuda käegakatsutavaid samme, et võidelda laste ekspluateerimise vastu seksitööstuses või olukordades, kus neid kasutatakse sõduritena? Kui jõustub Lissaboni leping, mis sisaldab ka lapse õigusi, kas komisjonil on siis selles valdkonnas rohkem mõjujõudu?

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Hr juhataja, daamid ja härrad, komisjon nõustub hr Van Hecke analüüsiga ja ma sooviksin talle kinnitada, et komisjon võitleb väga aktiivselt laste kuritarvitamise vastu. Laste õigused on komisjoni 2005.–2009. aasta strateegilistes eesmärkides kesksel kohal. Seda rõhuasetust väljendati ka komisjoni 2006. aasta teatises „Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine“ ja hiljutises komisjoni teatises „Eriline tähelepanu lastele ELi välistegevuses“, mis võeti vastu 5. veebruaril 2008. Hiljuti vastu võetud teatise eesmärk oli luua raamistik ELi ühisele lähenemisviisile lapse õiguste kaitsmiseks ja edendamiseks kolmandates riikides, mis kajastuks meie välissuhete kõikides valdkondades, sealhulgas arenguabi, humanitaarabi ja kaubanduspoliitika valdkonnas.

Selles teatises sisalduvas tegevuskavas laste õiguste kohta ELi välistegevuses määratletakse esmatähtsad valdkonnad, mis eeldavad tegutsemist piirkondlikul ja ülemaailmsel tasandil: lapstööjõud, lastekaubandus, lastevastane vägivald, sealhulgas seksuaalvägivald, ning lapsed, keda mõjutavad relvakonfliktid. Selle poliitika rakendamiseks kasutab komisjon temaatilise programmi „Investeerides inimestesse” vahendeid 25 miljoni euro ulatuses, et toetada algatusi järgmistes valdkondades: lastekaubandus, relvakonfliktidest mõjutatud lapsed, seksuaal- ja reproduktiivtervis ning noorte õigused. Komisjon toetab demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi raames ka edaspidi projekte, millega rakendatakse lapse õiguste toetamist ja kaitsmist käsitlevaid ELi aluspõhimõtteid ning relvakonfliktidest mõjutatud lastega seotud põhimõtteid. Kuigi Lissaboni leping ei ole veel ratifitseeritud, tasub mainida, et selles sätestatakse, et suhetes muu maailmaga toetab liit inimõiguste, eeskätt lapse õiguste kaitsmist. Seejuures seab liit oma välispoliitikas esikohale selle tõenäoliselt kõige kaitsetuma ühiskonnarühma inimõigused.

  Johan Van Hecke (ALDE). – (NL) Hr juhataja, sooviksin tänada volinikku ja samuti komisjoni jõupingutuste eest, mida nad tõesti teevad, et kaitsta lapse õigusi võimalikult suures ulatuses. Siiski sooviksin oma küsimust ajakohastada. UNICEF on hiljuti avaldanud aruande, millest nähtub, et viimasel nädalal on miilits Ida-Kongos röövinud 2000–3000 last, keda häbitult kuritarvitatakse sõjalises konfliktis. Mida komisjon enda arvates saaks veel teha, et selliseid olukordi kõnealuses valdkonnas vältida? Ma tervitan kõiki jõupingutusi ja tegevuskavas sisalduvat. Kui räägite aga selles valdkonnas tegutsevatest inimestest, siis tundub aga, et laste õiguste kaitsmiseks relvakonfliktides ei rakendata piisavalt inimesi ega vahendeid.

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Hr juhataja, hr Van Hecke, loomulikult sunnib selline traagiline ja julm tegu meid endalt küsima, kas me saaksime veel midagi teha. Minu arvates on Euroopa Komisjoni strateegia komisjoni pädevuse ja õigusliku aluse raames sidus ja järjekindel. Mis puutub kohalike olukordade puhul tegutsemisse, siis on minu arvates tähtis teha otsus ajal, mil, ja kohas, kus esineb oht, tuginedes komisjoni käsutuses olevatele struktuuridele ja toimides kooskõlas poliitiliste ja organisatsiooniliste valikuvõimalustega. Seetõttu on teil õigus: tugevdamaks laste õiguste kaitset samalaadse vägivalla eest on alati vaja rakendada struktuure ja meetmeid, mis on olemas kohas, kus sündmused toimuvad.

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Hr juhataja, komisjon on kahtlemata teadlik, et paar nädalat tagasi külastas minu valimisringkonnast pärinev perekond McCann Euroopa Parlamenti. Nad olid eelnevalt pidanud volinik Frattiniga kirjavahetust lapseröövidega seotud häiresüsteemist AMBER. Mõtlesin just, et millisesse järku see projekt on komisjonis jõudnud, nüüd kui hr Frattini on lahkunud ja parlament tegeleb agaralt seda ideed edendava kirjaliku deklaratsiooni allkirjastamisega. Tahaksime lihtsalt teada, kas komisjon tegeleb sellega, kas selles küsimuses liigutakse edasi ja milline volinik vastutab praegu selle eest.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Me kuuleme pidevalt meedia kaudu inimkaubandusest, millega tegelevad Euroopa või isegi Ameerika Ühendriikide organisatsioonid. Austrias, Prantsusmaal ja muudes riikides asuvaid lapsendusasutusi kahtlustatakse lastekaubanduses. Juba pikka aega on teatatud kahtlastest lapsendusjuhtumitest, väikelaste organitega kauplemisest ning prostitutsioonist. Milliseid meetmeid kavatseb komisjon selliste juhtumite ärahoidmiseks võtta?

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Esimene küsimus oli suunatud volinik Frattinile, kes on otsustanud naasta riigi poliitikasse. Hetkel vastutab tema portfelli eest minu kolleeg, volinik Barrot, kes suudab sellele küsimusele vastata ja esitada kogu värskeima teabe teie nimetatud projekti ettevalmistamise kohta.

Teine väga tähtis küsimus, rahvusvaheline lapsendamine, on väga tundlik küsimus: mitte mingil juhul ei saa me heaks kiita arusaama, et rahvusvaheline lapsendamine on iseenesest vale, sest see annab paljudele lastele sobiva perekonna ja sobiva kodu. Samas on loomulikult tõsi, et rahvusvahelise lapsendamise äärmustena näeme meetodeid ja tegevuspõhimõtteid, mis on ohtlikud ja taunitavad. Euroopa Komisjoni pädevuse osas on igal juhul liikmesriikide ülesanne võtta meetmeid, mis välistaks kuritarvitused rahvusvahelisel lapsendamisel. See kehtib loomulikult ka Austria Vabariigi suhtes. Sooviksin märkida, et rahvusvahelist lapsendamist käsitlevad eeskirjad ei ole kogu Euroopa Liidus igas suhtes ühetaolised ja et iga riik kehtestab oma riiklikud eeskirjad rahvusvaheliste lastekaitse konventsioonide raames; neid riiklikke eeskirju saab muuta ja täiustada mitut moodi. Daamid ja härrad, sooviksin korrata, et põhimõtteliselt annab rahvusvaheline lapsendamine paljudele lastele võimaluse leida perekond ja normaalne elu, teisalt aga on see väga tundlik valdkond, mis kuulub liikmesriikide pädevusse.

II osa

  Juhataja. −

Küsimus nr 48, mille on esitanud Marie Panayotopoulos-Cassiotou (H-0160/08)

Teema: Kreeka sotsiaalkindlustussüsteemi reformid

Nõukogu otsustes ja komisjoni dokumentides viidatakse korduvalt vajadusele kaasajastada ja reformida liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteeme, muutes pensionile jäämise iga ja leevendades enneaegsest pensionilejäämisest majandusele ja ühiskonnale tulenevaid negatiivseid tagajärgi.

Kas komisjon osaleb nõustajana muudatuste tegemise protsessis ja kas ta tegeleb liikmesriikide uute õigusloomega seotud meetmete hindamisega?

Kreeka sotsiaalkindlustussüsteemi hiljutised reformid kuuluvad riigi pädevusse. Kas komisjon sellegipoolest teostab nende hindamist?

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Hr juhataja, daamid ja härrad, komisjon on teadlik pensionisüsteemidega seotud demograafilistest küsimustest. Kuna sündimus on 1970. aastatest alates langenud ja kuna inimesed elavad kauem, peab üha vähenev hulk tööealisi inimesi üleval pidama üha kasvavat hulka inimesi, kes ei ole tööealised. Nagu te teate, kuulub sotsiaalkaitse Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt liikmesriikide pädevusse. Seetõttu ei sekku komisjon liikmesriikide pensionisüsteemidesse, samuti ei ole tal isegi nõustavat rolli seoses riiklike muudatustega. Seepärast leppisid liikmesriigid ja komisjon kokku, et nad teevad sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasamise valdkonnas koostööd avatud koordineerimismeetodi alusel, mis tähendab, et komisjon ja nõukogu seavad ühised eesmärgid, liikmesriigid annavad aru nende eesmärkide saavutamise kohta ja komisjon koondab oma tähelepanekud aruandesse, mille nõukogu seejärel kinnitab.

Liikmesriigid esitasid esimese riiklike strateegiaaruannete komplekti 2002. ja teise komplekti 2005. aastal. Teise komplekti koondas komisjon sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse ühisaruandesse, mille Euroopa Nõukogu võttis vastu 2006. aastal. Hindamine näitab, et kuigi hiljutised reformid on tugevamalt ajendanud inimesi kauem töötama, on ikkagi vaja veel täiendavaid meetmeid, et saavutada suurem tööhõivemäär, eelkõige naiste ja vanemate töötajate hulgas. Tööhõivemäära suurendamine on parim viis tagada, et pensionisüsteemid on ka edaspidi piisavad ja jätkusuutlikud. Kreekas on oht vanaduses vaesuda palju suurem kui keskmiselt: üle 65aastaste inimeste puhul 2005. aastal 26%, võrreldes 19%ga 64aastaste inimeste puhul. Kreeka pensionisüsteemi tuleb reformida, et see oleks sobivam ja jätkusuutlikum.

Reforme on vaja selleks, et ergutada vanemaid inimesi ja naisi töötama rohkem ja kauem. Arvestades naiste vähest osalemist, peame rakendama poliitikat, mille eesmärk on suurendada tööhõivet naiste hulgas, tagamaks, et pensionisüsteemid on pikema aja jooksul piisavad ja jätkusuutlikud. Kuna pensionisüsteemid seisavad juba nüüd silmitsi rahaliste raskustega, jääb vaesus eakate hulgas probleemiks ka edaspidi ja seda niikauaks, kuni need, kes ei osale põhipensionisüsteemis, saavad õiguse nõuda pensioni pikema ajavahemiku möödudes.

Eeldatakse, et järgmine komplekt riiklikke strateegiaaruandeid koostatakse 2008. aastal. Komisjon koostab kokkuvõtte peamistest arengutest liikmesriikides. See saab olema aluseks 2009. aastal esitatavale sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse ühisaruandele.

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE). – (EL) Hr juhataja, volinik, tänan teid sisuka vastuse eest. Nüüd aga lubage mul käsitleda teemat, milleks on emade enneaegne pensionilejäämine põhjusel, et neil on pensionile jäädes ikka veel lapsi, kes on alaealised. Enneaegse pensionilejäämise alampiiriks oli Kreekas varem 50 aastat; seda on tulevastele põlvkondadele tõstetud 55 aastani, kuid see ei kehti kõnealustele lastega emade juhtumitele. Kuidas hindate seda alampiiri komisjoni seisukohast ja võrreldes muude liikmesriikide kohta teadaolevaga?

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Nagu alguses mainisin, on pensionisüsteemi üldehituse kujundamine Euroopa Ühenduse asutamislepingu alusel liikmesriikide kohustus ja kuulub nende pädevusse. Liikmesriigid rakendavaid erinevaid viise pensionile jäämise ea määramiseks. Levinuim iga on 65 aastat, kuid on riike, kus see on kõrgem, nagu ka riike, kus see on madalam. Sama kehtib naiste pensionide kohta: erinevad pensionile jäämise ead määratakse igas liikmesriigis tehtavate otsuste ja toimuvate poliitiliste arutelude põhjal. Komisjoni toetatav aluspõhimõte, mida asutamislepingus sätestatud ei ole, on, et need süsteemid ei tohi olla mingil viisil diskrimineerivad. Kui see tingimus on täidetud, on pensionile jäämise ea määramine täielikult liikmesriikide teha. Seepärast ei soovi ma üksikasjalikult kommenteerida liikmesriikides kehtivaid erinevaid pensionile jäämise igasid.

  Juhataja. −

Küsimus nr 49, mille on esitanud Eoin Ryan (H-0179/08)

Teema: Noorte ja pikaajalise töötuse vastane võitlus Euroopas

Kas Euroopa Komisjon suudab anda tervikliku ülevaate, kirjeldades, milliseid uusi algatusi ta sel aastal teostab, et võidelda noorte ja pikaajalise töötuse vastu Euroopas, ja eeskätt seda, milliseid süsteeme rakendatakse tagamaks, et töötud saaksid omandada uusi infotehnoloogilisi oskusi?

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Hr juhataja, daamid ja härrad, komisjon on mures noorte kõrge töötusemäära pärast liikmesriikides, mis oli 2007. aasta lõpus 12,7% ehk umbes kaks korda suurem kui üldine töötusemäär. Komisjon on mures ka pikaajalise töötuse püsivuse pärast, mis mõjutab umbes poolt (45%) kõigist töötutest, kuigi ma pean rõhutama, et me oleme hiljuti täheldanud pikaajalise töötuse märgatavat vähenemist. See vähenemine erineb liikmesriikides, kuid ELis tervikuna valitseb kindlasti langustrend.

Sellest hoolimata on olukord muret tekitav. Paljud noored lõpetavad oma haridustee, omandamata tööturule sisenemiseks vajalikke oskusi. Põhjuseks on asjaolu, et umbes iga kuues Euroopa Liidu noor langeb koolist varakult välja ja iga neljas ei omanda keskharidust.

Olenemata liikmesriikide märkimisväärsetest jõupingutustest tööhõivemäära tõstmiseks noorte hulgas, ei ole umbes pooled riigid veel saavutanud eesmärki, milleks on võimaldada noortele töötutele „uus algus“ kuue kuu jooksul, mis oli seatud 2007. aastaks, või nelja kuu jooksul, mis on eesmärk 2010. aastaks.

Liikmesriigid vastutavad peamiselt noorte töötuse määra ja pikaajalist tööpuudust vähendavate meetmete rakendamise eest. Euroopa Liidul on liikmesriikide tööhõivepoliitika koordineerimise ja Euroopa Sotsiaalfondist antava rahalise toetuse kaudu täiendav roll.

Nagu te teate, võtab komisjon igal aastal vastu oma iga-aastase eduaruande tööhõivestrateegia kohta. Oma 2008. aasta märtsi kohtumisel võttis Euroopa Ülemkogu vastu hulga liikmesriikidele suunatud soovitusi: neist 17 olid soovitused hariduse ja kutseõppe valdkonnas ning 15 tööhõive valdkonnas.

Ma usun, et noorte tööturuga integreerumise edendamiseks on kolm olulist tegevussuunda.

1. Hariduse ja koolituse parandamine: on tähtis koondada jõupingutused põhioskuste arendamisele lapsepõlves ja tugimehhanismi loomisele, et vältida noorte varajast väljalangemist koolist. Elukestva õppe programm, mida rakendatakse 2007. aastast, aitab kaasa Euroopa Liidu kui arenenud teadmistepõhise ühiskonna arengule, toetades haridussüsteemide ja kutseõppe kaasajastamist ning kohandamist liikmesriikides.

2. Sotsiaalse kaasatuse toetamine: siinkohal tuleks erilist tähelepanu pöörata kõige kaitsetumate noorte olukorra parandamisele ja laste vaesuse kõrvaldamisele.

3. Geograafilise liikuvuse parandamine: hetkel käib töötus käsikäes tööjõupuudusega tööturgudel. See on sundinud komisjoni toetama liikmesriikidevahelist koostööd ja eeskätt soodustama noorte suuremat liikuvust Euroopa Liidus.

Oma tööturupoliitika rakendamisel saavad liikmesriigid ka rahalist abi struktuurifondidest ja eelkõige Euroopa Sotsiaalfondist.

Ajavahemikuks 2007–2013 on liikmesriikide käsutuses 75 miljardit eurot. Euroopa Sotsiaalfond on seejuures äärmiselt tähtis. Umbes 25% Euroopa Liidu töötutest oli ühel või teisel viisil kaasatud 2007. aastal ESFi projektidesse. See tähendab, et igal aastal antakse abi ligikaudu 1 miljonile tõrjutuse all kannatavale inimesele, sealhulgas noortele. Igal aastal siseneb umbes 2 miljonit inimeste tööturule, olles saanud abi Euroopa Sotsiaalfondist.

Kuigi Euroopa Regionaalarengu Fond ei keskendu iseenesest noortele, kaasrahastatakse sellest projekte, mis otseselt hõlmavad noori, nagu hariduse ja kutseõppe infrastruktuur, teadusuuringud ülikoolides ja ettevõtete, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamine. Algatuse „Piirkondade tegevus majandusmuutuste nimel“ raames toetab komisjon heade tavade alast teabevahetust piirkondliku võrgustiku „Tõrjutud noorte integreerimine“ kaudu.

Daamid ja härrad, võitlus noorte töötuse ja pikaajalise töötuse vastu on Euroopa ja liikmesriikide jaoks kesksel kohal. Noorte integreerimine tööellu ja ühiskonda ning nende potentsiaali parem rakendamine on taaselustuva, tugeva ja jätkusuutliku kasvu põhieeldusteks Euroopas.

  Eoin Ryan (UEN). – Tänan teid äärmiselt ammendava vastuse eest.

Kas te ergutate või ajendate liikmesriike rakendama häid tavasid või näiteid headest tavadest riikidevaheliselt, et püüda piirata pikaajalise töötuse määra noorte hulgas? Olen kindel, et mõned riigid on, ütleme, edukamad kui teised, ja ma sooviksin teada, kas on olemas viise, kuidas riigid saaksid omavahel suhelda, et õppida näidetest selle kohta, kuidas seda tehakse muudes riikides.

Varem olen kritiseerinud vastuseid küsimustele ja tahan vaid tänada teid väga ammendava vastuse eest.

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Hr Ryan, teabe ja heade tavade vahetamine on üks Euroopa Liidu hindamatutest varadest. See on avatud koordineerimismeetodi lahutamatu osa, samuti meie töö lahutamatu osa, ning ma tahaksin rõhutada, et näiteks eesistujariik Sloveenia pühendas ühe oma eesistujariigina peetavatest konverentsidest noorte tööhõivele. See on tüüpiline ja suurepärane võimalus võrrelda liikmesriikide erinevaid lähenemisviise. Teil on õigus: mõned liikmesriigid on mõningate küsimuste lahendamisel kiiremad ja tõhusamad kui teised. Seetõttu on kogemuste ja praktiliste teadmiste pidev vahetamine ja võrdlemine väga tõhusad meetodid edu saavutamiseks.

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Uued oskused, Internet, tehnoloogia jms on tööturul kindlasti väga tähtsad. Oleme kõik siiski tõdenud, et isegi noorte töötuse puhul on asi sageli põhioskuste – lugemine, kirjutamine ja arvutamine – puudumises ja see on tegelik põhjus, miks noored ei suuda varajases elujärgus esimest korda tööturule siseneda. Kas selles valdkonnas on erilisi rõhuasetusi?

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE). – Hr juhataja, volinik, te rääkisite noorte töötusest ja eelmises küsimuses naiste väiksest tööhõivemäärast.

Kas komisjon kavatseb esitada ettepanekuid, mis ühitavad pere- ja tööelu, eeskätt seoses sünnitus- ja lapsehoolduspuhkusega?

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Lubage mul korraks naasta selle juurde, mida alguses ütlesin. Hetkel keskendub komisjon eeskätt minu kolleegi, volinik Figeli tehtud töö kaudu varajase väljalangemise määradele ja põhioskuste omandamisele. Teil on õigus: on oluline, et inimesed omandaksid põhioskused ja õppimisvõime varases lapsepõlves ja nooruses, sest nii on neil oma edaspidises elus lihtsam saavutada tööalast edu. Oma programmide, näiteks selliste raames, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond, keskendume niinimetatud teisele võimalusele, teisisõnu, anname lastele, kellel on olnud probleeme (ja neid lapsi on üsna palju), võimaluse naasta ametlikku haridussüsteemi ja oma õpingud lõpule viia. See on üks komisjoni rõhuasetustest, sest, nagu juba mainitud, on see määrava tähtsusega.

  Juhataja. −

Küsimus nr 50, mille on esitanud Robert Evans (H-0185/08)

Teema: ELi diskrimineerimisvastased õigusaktid

Praeguste ELi õigusaktide alusel on ELi kodanikud vaid tööhõive ja kutseõppe valdkonnas kaitstud diskrimineerimise eest, mis põhineb vanusel, usutunnistusel või veendumustel, puudel või seksuaalsel sättumusel, samas kui hariduse, sotsiaalkaitse ning kaupade ja teenuste kättesaadavuse valdkonnas keelavad õigusaktid vaid rassil või rahvusel põhineva diskrimineerimise.

Kuivõrd on komisjon õigusliku raamistiku laiendamisel täiendavate kategooriatele kaupade ja teenuste valdkonnas kaalunud selle võimalikke soovimatuid tagajärgi?

Näiteks milliseid kaitsemeetmeid on komisjon uute õigusaktide puhul kaalunud, tagamaks, et eakate ja soodustatud rühmadega seotud vähendustele ei avalduks kahjulikku mõju?

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Hr juhataja, daamid ja härrad, nagu te teate, on Euroopa Liit loonud laia raamistiku diskrimineerimisvastaseks võitluseks ja võib olla saavutatud tulemuste üle uhke. Siiski on mõned rühmad rohkem kaitstud kui teised. Lahtiseletatult tähendab see, et inimesed on kaitstud vanusel, puudel, seksuaalsel sättumusel või usutunnistusel põhineva diskrimineerimise eest, kuid sellisel terviklikul viisil on nad kaitstud vaid töökohas. Vaid kaitse rassil, rahvuse ja sool põhineva diskrimineerimise eest on laiaulatuslikum.

Nagu teatavaks tehtud komisjoni 2008. aasta õigusloome- ja töökavas, kavandab komisjon esitada ettepaneku vastu võtta direktiiv, mis põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklil 13 ja millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet väljaspool tööhõivet ja laiendatakse kehtivat ELi õiguslikku raamistikku. Veel on otsustamata üksikasjad: näiteks, me ootame hetkel käimasoleva mõju-uuringu tulemusi, mis on varsti saadaval. Siiski mõistab komisjon vajadust saavutada mittediskrimineerimise ja sooduskohtlemise põhimõtete vaheline tasakaal; teatavatel asjaoludel võib sooduskohtlemine olla põhjendatud.

Liikmesriikides esineb mitut liiki sooduskohtlemist ning liikmesriigid võimaldavad teatavatel põhjustel erikohtlemist teatavatele rühmadele, kedagi seejuures diskrimineerimata. Sooduskohtlemise näiteks on eakate õigus ühissõidukites tasuta sõita: see toetab liikuvust. Komisjon ei pea selliseid meetmeid ebaseaduslikuks, kui neil on riiklikus õiguses sotsiaalsetel, hariduslikel, kultuurilistel või muudel põhjustel seaduslik alus.

  Robert Evans (PSE). – Hr juhataja, sooviksin tänada volinikku selle kinnituse eest tema avalduse lõpus, et komisjon ei kavatse kahjulikult mõjutada seda, mida ta kirjeldas sooduskohtlemisena. Minu arvates on see tervitatav. Kui tema kirjeldatud töö jätkub ja ta suudab leida õige tasakaalu, on see minu arvates tervitatav kõigis Euroopa Liidu riikides. Tänan teda selle kinnituse eest.

Kuna mulle on juba sõna antud seonduvas küsimuses, siis kas volinikul on mingi ettekujutus, millal ta loodab avalikustada oma ettepaneku otsuse kohta ühineda ÜRO konventsiooniga puuetega inimeste õiguste kohta, mis loomulikult käib selle sama teema alla?

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) ÜRO konventsioon puuetega inimeste õiguste kohta sai valmis ajal, mil Luksemburg oli eesistujariik, ja seda ka tänu Euroopa Liidu koordineeritud jõupingutustele. Olen kindel, et seda konventsiooni ei oleks meie jõupingutusteta sõlmitud. Loomulikult on konventsiooni ratifitseerimine liikmesriikide kohustus ja Euroopa Liit püüab seda ratifitseerimist liikmesriikidega peetavate arutelude abil toetada ja kiirendada.

Seoses teie küsimusega, mil ma loodan ettepaneku avalikustada, on esialgne tähtaeg seatud selle aasta juuni lõpuks, kuid see on tõepoolest vaid esialgne tähtaeg.

  Jim Allister (NI). – Hr juhataja, ma sooviksin juhtida voliniku tähelepanu usulisele diskrimineerimisele ja hämmastavale ajaolule, et hoolimata ELi kaitsest usulise diskrimineerimise eest on ELis üks koht, kus usuline diskrimineerimine on lubatud. Kahjuks on see minu valimisringkond Põhja-Iirimaa, kus ELi õigusnormidest ELi loal tehtud erandi tõttu on selgesõnaliselt sätestatud, et Põhja-Iirimaa politseisse värbamisel on protestantide diskrimineerimine seaduslik. Kas volinik oskab meile öelda, millal see naeruväärne olukord lõpeb ja minu valijaskonna liikmetele ennistatakse õigused, mis on teistel?

  Philip Bushill-Matthews (PPE-DE). – Väga lühidalt, olen kindel, nagu oli ka küsija, Robert Evans, mida volinik kavatseb tulevaste õigusaktide osas teha. Kuid küsimus käsitles täpsemalt soovimatute tagajärgede võimalikku ohtu.

Arvestades selle valdkonna tundlikkust, siis kas volinik võiks palun kinnitada, enne kui tulevased õigusaktid selles valdkonnas välja töötatakse lõplikuks seisukohaks, et igasugune mõju hindamine teostataks eriti hoolikalt ja eelnevalt?

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Olemasolevad direktiivid näevad ette erieeskirjad usuliste rühmituste ja usuliste veendumuste jaoks. Seoses sellega jälgib komisjon meetmete jälgimisel ka eeskirjade rakendamist. See on keerukas ja äärmiselt tundlik küsimus, kuid üldiselt võttes on see reguleeritud Euroopa direktiividega ning komisjon saab hinnata, kas liikmesriigid rakendavad õigusakte õigesti või rikuvad mittediskrimineerimise põhimõtet.

Teisele küsimusele saan vastata väga lihtsalt. Võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõte on Euroopa põhiväärtus, mida tuleb rakendada, ning selle rakendamisel peame kasutama kõiki Euroopa Liidu käsutuses olevaid vahendeid. Teisalt on selge, et nii paljude jaoks sedavõrd tähtsate otsuste tegemisel peame uurima tagajärgi ja vajame mõju hindamisi. Euroopa Komisjon rakendab seda meetodit rangelt kõikides valdkondades, sealhulgas võrdsete võimaluste, põhiõiguste ja mittediskrimineerimise valdkonnas.

  Mario Mantovani (PPE-DE). – (IT) Tänan teid, hr juhataja, ma ei lisa ühtegi muud küsimust. Kuid Marie Panayotopoulos-Cassiotou esitas sünnitus- ja lapsehoolduspuhkuse kohta üksikasjaliku küsimuse. Kas võimaldaksite volinikul vastata?

  Juhataja. − Hr Mantovani, nendele küsimustele vastamise aeg on juba läbi ja ilmselgelt ei saa me seda teha. Volinik kuulis küsimust ja kui ta leiab olevat sobiliku vastata kirjalikult, võib ta seda teha. Pr Panayotopoulos-Cassiotou oleks võinud seda mainida, kui ta hetk tagasi kõneles.

Küsimustele nr 51–61 vastatakse kirjalikult. Kuna küsimuste nr 62 ja 63 teemat käsitletakse hiljem sellel osaistungjärgul, siis neid ei tõstatata.

  Juhataja. −

Küsimus nr 64, mille on esitanud Manuel Medina Ortega (H-0155/08)

Teema: Kalanduskokkulepe Marokoga

Kas komisjon on hinnanud nende kalastusretkede tulemusi, mida ELi laevad on sooritanud Marokoga sõlmitud viimase kalanduskokkuleppe kohaselt?

  Joe Borg, komisjoni liige. − Hr juhataja, austatud parlamendiliikmed, sooviksin tänada austatud parlamendiliiget Medina Ortegat tema küsimuse eest, mis annab mulle võimaluse väljendada komisjoni seisukohta seoses tähtsa küsimusega, milleks on kalanduskokkulepe Marokoga.

Komisjon teostab järelevalvet ELi ja Maroko vahelise kalandusalase partnerluskokkuleppe üle. Selle kokkuleppe esimest rakendusaastat käsitlevad arvud ei ole veel lõplikud, sest esimene aasta lõppes alles 28. veebruaril 2008 ja kalapüügitoimingute ning andmete edastamise ja analüüsimise vahel on kuuekuuline viivitus. Hoolimata selles viibimisest, vihjavad arvandmed, mis juba on meie käsutuses, positiivsetele püügiväljavaadetele, osutades, et ligikaudu 80% kogu püügivõimalustest on ära kasutatud.

  Manuel Medina Ortega (PSE). – (ES) Ma tänan volinikku tema vastuse eest ja mõistan, et on raske andmeid kiiresti saada, kuid kuna elan juhtumisi püügipiirkonna lähedal, on kalurid mulle öelnud, et selles püügipiirkonnas esineb teatavaid struktuurilisi probleeme piirkonda maha jäetud ohtrate võrkude ja muude püügivahendite tõttu, mis muudab kalapüügi äärmiselt raskeks.

Ma ei tea, kas volinik on teadlik struktuurilistest raskustest, mis on Sahara püügipiirkonnas pärast viimast kokkulepet ilmnenud. Jutt käib ajavahemikust, mil Euroopa kalapüügilaevastik seal ei viibinud, kuid ilmselt on see püügipiirkonna mittesäilitamise tõttu põhjustanud püügitingimuste halvenemise.

  Joe Borg, komisjoni liige. − Kui lubate veidi täpsustada, siis esimesel rakendusaastal on põhirühmade puhul – väikesemõõtmeliste rühmade ja tuunikala puhul – välja püütud umbes 90% ning tööstuslike pelaagiliste liikide puhul umbes 80%.

Siiski on põhjalähedaste liikide püügimäär palju väiksem. Siinkohal käib jutt umbes 23%st. See on tingitud peamiselt teatavatest probleemidest, millele viitasite, eelkõige kohustuslikest lossimistest Maroko nõudmisel, mis lisati kalandusalasesse partnerluskokkuleppesse, samuti Maroko meremeeste värbamisest ühenduse laevadele.

Olin ise Marokos umbes kaks nädalat tagasi ja mul avanes võimalus arutada Maroko ministriga neid kasvuraskusi, nagu neid võib nimetada, seoses Marokoga sõlmitud kalandusalase partnerluskokkuleppe rakendamisega. Minu arvates valitseb üldine arusaam, et me peame uuesti läbi vaatama kohustuslike lossimiste küsimuse, arvestades, et kalandusalase partnerluskokkuleppe eesmärk oli, et neid lossimisi oleks vaja reekspordi tarvis. Ühenduse laevad oleksid kohustatud lossima Marokos püütud kala ja pärast töötlemist see kala reeksporditaks.

Tegelikult aga kasutatakse lossitud kala nüüd kohalikuks tarbimiseks. See tähendab, et kuna kala on püütud väljaspool territoriaalseid piire, käsitatakse seda Marokosse impordituna, mistõttu võetakse kopsakat tollimaksu.

Ma tõstatasin selle küsimuse ja me saavutasime kokkuleppe ning ma loodan, et lähima aja jooksul me leiame sellele lahenduse. Samamoodi oleme Maroko meremeeste värbamise küsimusega pöördunud Maroko ametiasutuste poole – ministri enda poole – ning on laiendatud loendit hõlmatud isikutest, kelle hulgast Euroopa Ühenduse laevaomanikud saavad valida.

Me püüame seda loendit veelgi laiendada, et püüda niiviisi võimalikult palju vähendada ebamugavusi, mis tulenevad väga piiratud loendist, mis sisaldab isikuid, kelle hulgast laevaomanikud saavad valida oma laevadel tegutsevaid kalureid.

  Rosa Miguélez Ramos (PSE). – (ES) Hr juhataja, ohtlikus kalandusmaailmas sooviksin küsida tuunikülmutuslaeva Playa de Bakio saatuse kohta, mis kaaperdati pühapäeval Somaalia ranniku lähedal ja mille pardal oli 26 meeskonnaliiget, kellest 8 on galicialased, 5 baskid ja 13 aafriklased.

Sooviksin teilt küsida, volinik, mida komisjon selles küsimuses ette võtab, kas komisjon on tegutsenud või kavatseb tegutseda; sest me oleme äärmiselt mures selle pärast, mis võib juhtuda nendega, kes on veel selle tuunikülmutuslaeva pardal.

  Joe Borg, komisjoni liige. − Pr Miguélez Ramose viidatud juhtumiga seoses sooviksin öelda, et täna tegi komisjon avalduse selle kohta, et meile valmistab muret uudis Hispaania kalalaeva kaaperdamisest rahvusvahelistes vetes Somaalia ranniku lähedal.

Komisjoni põhimureks on pardal viibivate Hispaania kalurite turvalisus. Edasi öeldakse avalduses, et komisjon taunib igasugust piraatlust ja relvastatud röövimist. Somaalia ametiasutused ei suuda piisavalt tagada julgeolekut Somaalia ranniku lähedastes vetes. Tagajärjeks on tõsine piraatlus.

Avalduses lõpetuseks öeldakse, et komisjon on seisukohal, et koordineeritud lähenemisviis turvamata merepiirkondades seilavate ELi kauba- ja kalalaevade kaitsmisele võib õigustatult olla Euroopa merenduspoliitika osaks, kuid see on seotud ka Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga. Igal juhul on see küsimus nõukogu otsustada.

  Juhataja. −

Küsimus nr 65, mille on esitanud Sharon Bowles (H-0175/08)

Teema: Rannalähedases piirkonnas kalastavad kalurid

Kas komisjon on teadlik rannalähedases piirkonnas kalastavate kalurite liidu asutamisest Ühendkuningriigis pärast kalapüügikvootide kehtestamist sel aastal? Kas komisjon on teadlik, et need uued kvoodid mõningatele Ühendkuningriigi piirkondadele on tähendanud seda, et mõned väikesed laevastikud saavad iga päev püüda vaid ühe tursa paadi kohta? Kuigi püügikvootide jaotus suurte ja väikeste laevade vahel on Ühendkuningriigi valitsuse otsustada, siis kas komisjon tunnustab väikelaevastike, millest mõned on saanud jätkusuutlikkusauhindu, kohalikku ja traditsioonilist tähtsust? Kas komisjoni arvates tuleks neid Euroopas rohkem kaitsta? Kui jah, siis kuidas?

  Joe Borg, komisjoni liige. − Sooviksin tänada auväärt parlamendiliiget pr Bowlesi tema küsimuse eest, mis annab mulle võimaluse väljendada komisjoni seisukohta tähtsast väikelaevade küsimuses.

Olen teadlik vähem kui 10 meetri pikkuste Ühendkuningriigi laevade omanikke ühendava liidu loomisest. Samuti olen teadlik, et selle liidu loomise põhjuseks on väikeste tursakvootide eraldamine, kuna Ühendkuningriigi tursakvoot laevastiku sellele osale on vaid 3% kogukvoodist, hoolimata asjaolust, et selle laevastikuosa suhteline püügivõime võib olla palju suurem.

Nagu õigustatult oma küsimuses märkisite, vastutavad liikmesriigid – antud juhul Ühendkuningriik – püügivõimaluste jaotamise eest oma laevade vahel. Sooviksin veel lisada, et liikmesriigid vastutavad ka laevastiku – koosnegu see väikestest või suurtest laevadest – suuruse kohandamise eest tema käsutuses olevatele püügivõimalustele.

Lubage mul rõhutada, et komisjon ei tunnista väikesemõõtmeliste laevastike, täpsemalt laevade, mille pikkus on alla 12 meetri ja mis ei kasuta veetavaid püüniseid, eriolusid. Sellele laevastikuosale näeb Euroopa Kalandusfond ette väga soodsa rahalise raamistiku, mis võimaldab liikmesriikidel võtta meetmeid selle kaitsmiseks.

Öeldut arvestades sooviksin tähelepanu juhtida asjaolule, et minu käsutuses olevatest andmetest alla 10 meetri pikkuste laevade kohta Ühendkuningriigis nähtub, et see laevastikuosa on hiljuti saavutanud püügivõimsuse, mis on palju suurem kui talle tavapäraselt eraldatud püügivõimalused. Selle probleemi lahendamine on Ühendkuningriigi ametiasutuste ülesanne.

  Sharon Bowles (ALDE). – Ma arvan, et palju sellest on ehk nii, nagu ma kahtlustasin. Kuid võib-olla saaksite mul lahendada ühe teise väikese probleemi. Aeg-ajalt öeldakse mulle, et La Manche’i väinas olevat turska ei tunnustata ametlikult seal põlisliigina elavana.

Kui see on nii, siis ärrituvad Inglismaa kaguranniku kalurid veelgi rohkem, kui neile öeldakse, et nad ei saa püüda turska, mida teoreetiliselt ei ole olemas, kuigi tegelikult on varud seal üsna rikkalikud.

Kas saaksite selle minu eest lahendada ja anda mulle teada, millises ulatuses on väinas olevat turska uusimas ELi statistikas arvesse võetud? Ma mõistan, et teil ei pruugi kogu seda teavet ettevalmistatuna olla, mistõttu nõustun vajaduse korral kirjaliku vastusega.

  Joe Borg, komisjoni liige. − Mul ei ole arve käepärast, kuid uurin seda kindlasti ja esitan teile teabe kirjalikult.

Tursa puhul tahaksin rõhutada, et me oleme praegu uuesti läbi vaatamas tursavarude taastamiskava, mis hõlmab üsna suurt osa Ühendkuningriiki ümbritsevatest meredest.

Esitasin nõukogule ettepaneku uue tursavarude taastamiskava vastuvõtmiseks eelmise nädala esmaspäeval, mil me vahetasime esialgseid seisukohti kava suhtes, mis on mõeldud hõlmama ka Iiri merd.

Seega laiendame me tursavarude taastamiskava kehtivusala veelgi. Kuid me püüame kava täpsustada, et paremini arvesse võtta erinevates vetes valitsevaid olusid, et saaks võtta teatavaid meetmeid juhul, kui teatavas ühenduse vete osas on tursavarud suuremad. Muudes piirkondades, kus tursavarud on palju halvemas seisus, on ilmselgelt vaja rangemaid meetmeid, et anda varudele võimalus taastuda.

Üleüldiselt on tursavarud väga halvas seisus. Minu meelest on need suremuse poolest esimeste hulgas, mistõttu on vaja väga rangeid meetmeid, et võimaldada neil väärtuslikel varudel taastuda.

  Juhataja. −

Küsimus nr 66, mille on esitanud Seán Ó Neachtain (H-0183/08)

Teema: Ühe kolmandiku Iiri valge lihaga kala püügi lõpetamise kava

Kas komisjon suudab anda tervikliku ülevaate, kirjeldades, kuidas edeneb kava Iiri valge lihaga kala sektori vähendamiseks ühe kolmandiku võrra, mille maksumus on 60 miljonit eurot?

  Joe Borg, komisjoni liige. − Hr juhataja, sooviksin tänada auväärt liiget hr Ó Neachtaini tema küsimuse eest, mis annab mulle võimaluse käsitleda kalalaevade kasutuselt kõrvaldamise küsimust.

Oma 6. augusti 2007. aasta kirjaga teavitasid Iiri ametiasutused komisjoni riigiabikavast „Kalapüügivõimsuste kohandamine”. Kavaga nähakse ette Iiri laevastiku polüvalentses või piimtraalide segmendis registreeritud ja peamiselt valge lihaga kala püüdvate laevade kasutuselt kõrvaldamine, kuigi hõlmatud on ka põhjalähedasi ja karpe püüdvad laevad. Kavale ettenähtud riiklik üldeelarve on 66 miljonit eurot. Komisjon kiitis kava riigiabi eeskirjade alusel heaks 13. novembril 2007. Iiri kava näeb ette, et toetust saab anda 1. oktoobrini 2009. Kuid Iiri ametiasutuste sõnul on taotluste esitamise viimane kuupäev 30. aprill 2008, misjärel selgub kava edukus.

Komisjon tervitab Iirimaa algatust, millega püütakse vähendada Iiri kalalaevastiku võimsust, et vähendada survet olemasolevatele kalavarudele. Püügivõimsuste sobitamine püügivõimalustega on ühise kalanduspoliitika nurgakiviks. Pealegi seatakse Iiri kavas esikohale tundlikke valge lihaga kala varusid püüdvate laevade kasutuselt kõrvaldamine, andes vähenenud kvootide, suuremate kütusekulude jms juba silmitsi seisvatele laevaomanikele võimaluse sellelt tegevusalalt lahkuda. Ülejäänud ettevõtjad peaksid kasu saama ligitõmbavamatest tulunumbritest.

  Seán Ó Neachtain (UEN). – (GA) Hr juhataja, sooviksin tänada volinikku tema vastuse eest ja ma nõustun, et on ja oli vajadus ebapiisavate kalavarude tõttu laevad kasutuselt kõrvaldada.

Siiski sooviksin volinikult küsida, kas komisjonil on mingeid plaane või ettepanekuid, mis annavad kalanduses töökoha kaotanutele võimaluse leida mõni muu töökoht, võimaluse korral sarnases tegevusvaldkonnas? Inimestel, kes on veetnud kogu oma elu merel, on vähe lootust saada muud tööd.

  Joe Borg, komisjoni liige. − Kasutuselt kõrvaldatavate laevade meeskonnaliikmete osas sooviksin esiteks öelda, et Euroopa Kalandusfond annab toetust kasutuselt kõrvaldamisega seotud alalise tegevuse lõpetamise puhul. Siiski on asjaomase liikmesriigi otsustada, kas lisada see kuluartikkel oma Euroopa Kalandusfondi tegevuskavasse. Ma mõistan, et Iirimaa leiab, et riikliku toetuskava raames võimaldatakse meeskonnaliikmetele hüvitist.

Öeldut arvestades, jättes kasutuselt kõrvaldamisega seonduva alalise tegevuse lõpetamise kõrvale, näeb Euroopa Kalandusfond ette ka sotsiaal-majandusliku hüvitamise, mitmekesistamise, ümberõppe ja enneaegse pensionilejäämise võimaluse. Nii et on võimalik abi anda ka Euroopa Kalandusfondi raames, et meeskonnaliikmeid ümber koolitada teistsuguste, kuid seonduvate tegevusalade jaoks, luues ka võimalusi mitmekesistamiseks ja töö otsimiseks muudel tegevusaladel. Jällegi rõhutaksin, et liikmesriik peab koostama tegevuskava.

Komisjon kinnitab tegevuskava, kui see on kooskõlas Euroopa Kalandusfondi nõuetega, kuid asjaomaste liikmesriikide ülesanne on kindlaks määrata vastavad rõhuasetused ja valdkonnad. Komisjonil ei ole õigust nõuda, et liikmesriigid peaksid eelistama ühte või teist. Kui need mahuvad Euroopa Kalandusfondi eesmärkide piiresse, siis see rahuldab meid.

  Juhataja. − Kuna küsimuse esitaja ei ole kohal, langeb küsimus nr 67 ära.

  Juhataja. −

Küsimus nr 68, mille on esitanud Ioannis Gklavakis (H-0221/08)

Teema: Ühise kalanduspoliitika eeskirjade tõsine rikkumine 2005. aastal

Määruse (EÜ) nr 1447/1999⁽²⁾ kohaselt peavad liikmesriigid teatama komisjonile igal aastal ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumistest ja sellega seoses määratud trahvidest. Hiljuti avaldas komisjon kuuenda aruande ühise kalanduspoliitika eeskirjade tõsiste rikkumiste kohta (KOM(2007)0448).

Aruandes avaldatud andmetest nähtub, et rikkumiste arv kasvab, samas kui kogu ELis määratavad trahvid vähenevad. Täpsemalt tuvastati 2005. aastal 8,1% võrra rohkem rikkumisi, samas kui karistuste määr langes pea 45% võrra, võrreldes 2004. aastaga. Samuti on liikmesriikide vahel suured erinevused trahvide määramise asjaolude ja trahvide määra osas.

Kas komisjon oskab öelda, et erinevad riiklikud karistuste määramise süsteemid tagavad võrdse konkurentsi Euroopa kalurite vahel? Kas komisjon leiab, et oleks asjakohane seada sisse ühtlustatud süsteem karistuste määramiseks ühise kalanduspoliitika eeskirjade tõsiste rikkumiste eest? Kuidas saab suurendada kalurite kindlustunnet, et ühise kalanduspoliitika eeskirju kohaldatakse ühetaoliselt, nii et nad täidaksid kalavarude säilitamist käsitlevaid eeskirju?

  Joe Borg, komisjoni liige. − Tahaksin tänada austatud parlamendiliiget hr Gklavakist tähtsa küsimuse eest, mille ta tõstatas, andes mulle seeläbi võimaluse väljendada oma seisukohta selles olulises küsimuses ja käsitleda ka selles valdkonnas ettevalmistatavat reformi.

Olen teadlik märkimisväärsetest lahknevustest karistuste osas, mida liikmesriigid määravad tõsiste rikkumiste korral, mis alatasa põhjustab puudujääke praeguses kontrollisüsteemis.

Nagu te õigustatult oma küsimuses märkisite, on liikmesriikide määratavate karistuste hoiatav mõju ebapiisav ega ajenda tegelikult eeskirju täitma. Toon teile näite: 2005. aastal oli trahvi keskmine suurus Euroopa Liidus 2 000eurot, ulatudes liikmesriigiti 98 eurost 8 876 euroni.

Lubage mul rõhutada, et ühenduse õiguse kohaselt on riigivõimude ülesanne tagada, et iga ühise kalanduspoliitika tõsise rikkumise suhtes rakendatakse sobivat menetlust ja vajaduse korral hoiatava mõjuga karistust. Liikmesriikidel on esmane vastutus ja kaalutlusõigus seoses summa piiritlemise ja karistuste määramisega ühise kalanduspoliitika tõsiste rikkumiste eest. Komisjon saab seda protsessi ainult jälgida ja hinnata.

Arvestades öeldut, sooviksin teid teavitada, et viimastel aastatel liikmesriikide esitatud iga-aastaste aruannete põhjal tõsiste rikkumiste kohta ning eeskätt Euroopa Kontrollikoja aruande nr 7/2007 põhjal on komisjon otsustanud käivitada ühise kalanduspoliitika kontrollisüsteemi reformi, nähes ette karistuste ühtlustamise ühenduse tasandil üheskoos tõsiste rikkumiste selgema määratlemisega, et tagada ühtsus ja läbipaistvus.

Olen veendunud, et see uus, lihtsam ja tõhusam kontrollikord tagab ühenduse kaluritele ühesugused mängureeglid, tugevdades ühise kalanduspoliitika eeskirjade täitmist ja juurutades seadusekuulekust.

  Ioannis Gklavakis (PPE-DE). – (EL) Hr juhataja, volinik, mul on teie vastuse üle eriti hea meel. Mul on hea meel, et meil saab olema ühtne lähenemisviis kõikides ELi liikmesriikides. Loodan vaid, et see kehtib kõikide sektorite suhtes. Loodan, et jätkate selle põhimõtte kohaselt. Lubage mul tähelepanu juhtida veel ühele asjale: mida väiksemaks merede kalavarud muutuvad, seda rangemad peame olema, sest muidu on tulevik väga tume.

  Joe Borg, komisjoni liige. − Sooviksin tänada hr Gklavakist tema kommentaaride eest.

Sooviksin kutsuda parlamendiliikmeid üles toetama komisjoni selles püüdluses karistamise korda ühtlustada.

Alles eelmisel nädalal oli mul nõukogus esimene arvamuste vahetus seonduvas valdkonnas, milleks on võitlus ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügi vastu. Ebaseaduslikku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüüki käsitlevas ettepanekus püüame sätteid ehk niinimetatud karistamise korda ühtlustada. Kuigi kõik liikmesriigid nõustuvad üksmeelselt, et me peame ebaseadusliku kalapüügi vastu tõhusalt võitlema, siis ettepaneku ulatuse üksikasjade, karistuste ühtlustamise ning ebaseaduslikult töödeldud kalatoodete impordi osas järelevalve tagamise arutamisel püüti peaaegu üksmeelselt leida probleeme seoses meie ettepanekutega.

On ilmne, et lähikuudel tõstatan selle küsimuse liikmesriikidega. Eeldan, et kogu kontrolliraamistiku puhul, mis hõlmab ka ebaseaduslikku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüüki, saab olema tegu palju suurema väljakutsega. Ma loodan, et raportis, mille parlament kavatseb koostada uue kontrollialase ettepaneku kohta, mille ma loodetavasti esitan kolleegiumile vastuvõtmiseks hiljem käesoleval aastal, toetab parlament seda ettepanekut täielikult.

  Juhataja. − Küsimusele nr 69 vastatakse kirjalikult.

Küsimus nr 70, mille on esitanud Giovanna Corda (H-0157/08)

Teema: Lammaste katarraalse palaviku levik Põhja-Euroopas

Kahe Belgia ülikooli hiljutine uurimus näitab, et on suur oht, et lammaste katarraalne palavik muutub Põhja-Euroopas endeemiliseks. Kuna palaviku levik on seotud viiruse kandjate liikumise ja viirusetüvede tugevnemisega, siis kas me ei peaks viivitamata võtma erakorralisi meetmeid, et ennetada haiguse levikut?

Samuti, kuna nakatunud veise- ja lambakarjade koguarv suurenes ainuüksi Belgias 295-lt 2006. aastal 6857ni 2007. aastal, siis kas komisjon ütleks, milliseid meetmeid ta kavatseb võtta viirusevastase ravi väljatöötamiseks, vaktsineerimiskampaaniate teostamiseks ja eespool nimetatud tegevuse rahastamiseks?

  Androula Vassiliou, komisjoni liige. − Ma tänan austatud parlamendiliiget küsimuse eest. Ütleksin, et komisjon on vägagi teadlik enneolematust olukorrast, mille on tinginud lammaste katarraalse palaviku levik mitmetes liikmesriikides viimastel aastatel, ja teeb suuri jõupingutusi selle haiguse vastu võitlemiseks.

Eelmise aasta jaanuaris ilmnes komisjoni korraldatud lammaste katarraalse palaviku alasel konverentsil selgelt, et vaktsineerimine on peamine ja tõhusaim veterinaarmeede selle haiguse vastu võitlemiseks. Ühtlustatud ELi lähenemisviisi saavutamiseks andis komisjon kiirelt välja vaktsineerimiskavade suunised ja kriteeriumid, jättes liikmesriikidele vajaliku mänguruumi vaktsineerimisstrateegia kohandamiseks oma erioludele.

Seejärel hindas komisjon liikmesriikide esitatud kavasid, kiitis need heaks ja tagas kogu ettevõtmiseks ettenähtud 130 miljonist eurost kuni 64 miljonit eurot esmase rahalise toetusena. Kõik need meetmed näitavad, kuivõrd tähtsaks komisjon vaktsineerimist peab.

Ühendus toetab ka mitut lammaste katarraalse palaviku uurimise kava. Viienda ja kuuenda raamprogrammi raames pühendati kaks eriprojekti ohutu ja tulemusliku strateegia väljatöötamiseks selle viiruse vastu vaktsineerimiseks. ELi panus oli vastavalt 1,7 miljonit eurot ja 804 000 eurot. Need meetmed jätkuvad seitsmendas raamprogrammis. Siiski ei leia teadlased hetkel, et viirusevastase ravi väljatöötamine vähendaks tulemuslikult selle haiguse põhjustatavat kahju.

  Giovanna Corda (PSE). – (FR) Volinik, esiteks ma tean, et olen esimene, kes esitab teile täna suuliselt vastatava küsimuse. Usun, et teil on täna siin saalis viibimise üle sama hea meel kui mul. Tahtsin siinkohal teha vaid lühikese kõrvalepõike.

Niisiis, olete meile andnud ohtralt teavet, kuigi hiljuti Beneluxi riikides ja Saksamaal koostatud andmete kohaselt on palavikuga nakatunud karjade arv aastaga suurenenud 25 korda, mis on märkimisväärne.

Sooviksin mainida ühte juhtumit Belgias, kuna töötan ju seal. Ligikaudu 7 000 karja on nakatunud. Seetõttu avaldab see põllumajandustootjatele väga suurt majanduslikku mõju.

  Androula Vassiliou, komisjoni liige. − Meie arvates levib haigus 2008. aastal kogu Euroopas. Seepärast rakendab komisjon väga rangeid meetmeid haiguse ohjeldamiseks ning, nagu ma ütlesin, on parim viis tõrjumiseks vaktsineerimine. Me oleme kulutanud ja kulutame üsna palju raha, et aidata liikmesriike vaktsiinide ja vaktsineerimise osas.

  James Nicholson (PPE-DE). – Hr juhataja, sooviksin volinikule öelda järgmist: lammaste katarraalne palavik on kiirelt levinud kogu Euroopa Liidus ja te olete öelnud, et vaktsineerimine on parim viis, kuid kas komisjon ei kaaluks, isegi praeguses järgus, võimalust, et igas piirkonnas, kus seni ei ole haigust esinenud, lubataks keelustada loomade import sellesse piirkonda juhtudel, kui on kindlaks tehtud, et karjad on haigusega nakatunud, ja kui see on tõendatud? See oleks kindlasti mõistlik, et inimesed – ka mitte tahtmatult – ei impordiks loomi nakatunud piirkonnast nakatumata piirkonda, sest haigus levib kiiresti. Te ütlete, et see on vältimatu, kuid ma arvan, et me peaksime seda tegema.

  Androula Vassiliou, komisjoni liige. − Nagu te teate, oleme võtnud meetmeid. Meil on näideteks Itaalia ja Prantsusmaa – ning Portugal – kes on võtnud ühepoolseid meetmeid nakatunud loomade impordi vältimiseks. Võetud lisameetmete tulemusena kehtestavad mõlemad riigid nüüd varem võetud ühepoolsed meetmed. Me jälgime olukord väga pingsalt ja võtame täiendavaid meetmeid, kui leiame, et peame seda tegema.

  Juhataja. − Kuna järgnevad küsimused käsitlevad sama teemat, ühendatakse need:

Küsimus nr 71, mille on esitanud Marian Harkin (H-0164/08)

Teema: Brasiilia veiseliha

Millised on kehtivad nõuded seoses Brasiilia veiseliha impordiga ELi?

Küsimus nr 72, mille on esitanud Brian Crowley (H-0177/08)

Teema: Brasiilia veiseliha

Kas komisjon saab anda tervikliku ülevaate, kirjeldades uusimat seisukohta seoses märkimisväärsete piirangutega Brasiilia veiseliha importimisel Euroopa Liitu?

  Androula Vassiliou, komisjoni liige. − Nagu teate, on EL aastaid ellu viinud väga tõhusat impordipoliitikat Brasiiliast pärineva veiseliha suhtes.

ELi jaoks mõeldud Brasiilia veiseliha lubatakse importida üksnes piirkondadest, mida peetakse suu- ja sõrataudivabaks. Hetkel asuvad sellised piirkonnad kuues Brasiilia osariigis: Espírito Santo, Goiás, Mato Grosso, Minas Gerais, Rio Grande do Sul ja Santa Catarina.

Veised, kelle liha on mõeldud ELi turule, peavad olema viibinud lubatud piirkonnas vähemalt 90 järjestikust päeva. Lisaks peavad nad olema viibinud majandis enne tapmist vähemalt 40 järjestikust päeva.

Tapamajas ei tohi veised kokku puutuda muude loomadega, kes ei vasta eelnevalt kirjeldatud tingimustele, ning nad peavad läbima tapaeelse veterinaarkontrolli ja neil ei tohi 24 tundi enne tapmist esineda haiguse kliinilisi tunnuseid.

ELi võib eksportida ainult värsket veiseliha ning liha peab olema konditustatud ja laagerdunud, et tagada suu- ja sõrataudi inaktiveerumine juhul, kui seda peaks lihas hoolimata eelnevalt mainitud meetmetest siiski esinema.

Sellegipoolest tuvastati 2007. aasta novembris komisjoni teostatud kontrolli käigus nii tõsiseid rikkumisi seoses majandite registreerimise, loomade identifitseerimise ja liikumise järelevalvega kui ka asjaoluga, et Brasiilia ei täitnud varasemaid kohustusi rakendada kohaseid parandusmeetmeid.

Sellest tulenevalt võttis komisjon käesoleva aasta jaanuaris vastu meetmed, mille kohaselt piirdub Brasiilia veiseliha import majanditega, mis vastavad mitmetele lisanõuetele. Nende lisanõuete hulka kuulub kõikide loomade täielik identifitseerimine ja registreerimine Brasiilia veiste riiklikus süsteemis. Lisaks sellele tuleb majandid allutada Brasiilia veterinaarteenistuste tõhusale kontrollile ning Brasiilia ametiasutused peavad neid korrapäraselt kontrollima.

  Marian Harkin (ALDE). – Ka mina tervitan volinikku.

Ehk on minu küsimus veidi ebaõiglane, kuna sel on ajalooline vaatenurk. Kuid teie eelkäijalt, volinik Kyprianoult, sain ma umbes kuus kuud tagasi vastuse seoses toidu- ja veterinaararuandega. Tema vastus oli, et aruande esialgsed järeldused ei õigusta ELi poliitika, mis käsitleb suhteid Brasiiliaga, kohest muutmist. Vaid kaks või kolm kuud enne keelu kehtestamist väitsid toidu- ja veterinaarametnikud põllumajanduskomisjonis ja mujal, et probleemid ei ole tegelikult märkimisväärsed. Kuid kahe või kolme kuu möödudes kehtestati keeld ja nüüd impordime me vaid 1% algsetest põllumajandusettevõtetest.

Minu küsimus on: kas Iiri Põllumajandustootjate Liidu raport sundis Veterinaar- ja Toiduametit olukorda palju lähemalt uurima ja kas see põhjustas komisjoni tegutsemise?

  Brian Crowley (UEN). – Tahaksin volinikku tänada tema vastuse eest ja tervitada teda tema esimesel infotunnil Euroopa Parlamendis. Ilmselt on teil saavutatud vastukaja üle väga hea meel.

Minu lisaküsimus puudutab asjaolu, et teie kuulamisel parlamendi keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonis esitasite seisukoha, et toiduohutus on küll üks meie kesksetest rõhuasetustest, kuid et me peame ka oma kaubanduspartnerite suhtes olema õiglased.

Usun siiski, et peaksime olema õiglased mitte ainult eeskirjade osas, mis kehtivad Euroopa põllumajandus- ja toiduainetootjatele, vaid ka Euroopa Liitu importijatele, ning et kohaldada tuleks samu eeskirju. Kuidas me tagame, et toiduvarustus on turvaline ja ohutu, kooskõlas samade nõuetega, mida Euroopa tootjad peavad täitma, pidades eeskätt silmas Brasiiliast pärit veiseliha?

  Androula Vassiliou, komisjoni liige. − Komisjoni Brasiilia missioonide käigus tuvastati ELi tervishoiunõuetega seotud puudusi. Mõningatega nendest puudustest on Brasiilia ametiasutused ise tegelenud.

Kuid 2007. aasta novembri missiooni käigus tuvastati nii rikkumisi, eeskätt seoses majandite registreerimise, loomade identifitseerimise ja liikumise järelevalvega, kui ka parandusmeetmete rakendamist käsitlevate varasemate kohustuste eiramist.

Nagu ütlesin, võeti sellest tulenevalt vastu lisanõuded ning praegu me hoolitseme selle eest, et Brasiilia oma kohustusi tegelikult täidaks. Hetkel pakuvad komisjoni eksperdid inspektoritele praktilist väljaõpet, hoolitsedes samas selle eest, et koolitatud inspektorid õpetavad põllumajandusettevõtetes kohapeal välja oma inimesi, et iga liikmesriik, kuhu Brasiilia ekspordib veiseliha, saaks olla kindel, et meie nõuete ja eeskirjade täitmist jälgivad hästi koolitatud inimesed.

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Tere tulemast, volinik. Teie viimane avaldus teeb mulle muret, sest kui Iiri põllumajandustootjaid, Euroopa põllumajandustootjaid külastavad komisjoni inspektorid, siis ei saa neile osaks mitte igakülgne abistamine, vaid inspekteerimine ja kontrollimine. Mulle jääb mulje, et meie komisjoni ametnikud hoiavad brasiillastel käest ja aitavad neil nõudeid täita. Ma loodan, et meie endi tootjate puhul kehtiks sama.

Minu teine küsimus on: milliseid jõupingutusi teeb Brasiilia oma käitumise parandamiseks ja kas kavandate – kui jah, siis millal – Brasiiliast Euroopasse imporditavate veiselihakoguste jõudmist varasemale tasemele, nagu brasiillased kindlasti soovivad? Ma tean, et olete uuel ametikohal, kuid kas teie arvates on nende standardid, kui nad peaksid kunagi nendeni küündima, meie omadega samaväärsed, arvestades, et nad nõuavad vaid 90 ja 40 päeva? Meie jälgime loomi sünnist tapani.

  Elspeth Attwooll (ALDE). – Ka mina tervitan teid, volinik. Arvestades, mida ütlesite Veterinaar- ja Toiduameti viimase raporti ja teatamata haiguspuhangutega seotud probleemide kohta, kusjuures jälgitavuses ja identifitseerimises on tuvastatud suuri puudusi – lausa süsteemivigu – ja asjaolu, et Brasiilia ametiasutused ei suutnud teie rakendatud uutest meetmetes hoolimata nõuete täitmist tagada, tundub kahtlemata ebatõenäoline, et piirkonnastamispoliitika suu- ja sõrataudi ohjeldamiseks Brasiilias üldse toimib ja et selle üldse kunagi toimima saab. Kas see ei ole siis ebatõenäoline, volinik?

  Androula Vassiliou, komisjoni liige. − Esiteks tahaksin teile kinnitada, et meie kohaldatavad nõuded on eksporditava toote osas samaväärsed ja et komisjoni ametnikud võivad nüüd inimesi nende soovil koolitada, et võtta kasutusele asjakohaseid kontrollimeetmeid ja eeskirju, kuid ma olen kindel, et nad ei keelduks meie inimestele abi pakkumast. Me püüame olla õiglased ja ma olen kindel, et esmaseks nõudeks on meie toodete ohutus. Piirkonnastamist kohaldatakse Brasiilias samamoodi kui ELis.

  Juhataja. −

Küsimus nr 73, mille on esitanud Avril Doyle (H-0166/08)

Teema: Ettepanek tervishoiuteenuste kohta

Kas komisjon palun selgitaks viivitust piiriülest tervishoiuteenuseid käsitleva ettepaneku projekti avaldamisel, arvestades poliitilist nõudlust õigusakti järele, mis tuleneb Euroopa Kohtu otsustest selles valdkonnas ja lubadusest, mis anti tervishoiuteenuste väljajätmisel teenuste direktiivist (2006/123/EÜ⁽³⁾)?

  Androula Vassiliou, komisjoni liige. − Austatud parlamendiliikmed, komisjon kavatseb kindlasti reageerida parlamendi ja nõukogu otsusele, millega arvati tervishoiuteenused teenuste direktiivist 2006. aastal välja eesmärgiga neid eraldi käsitleda.

Komisjon kavatseb esitada ettepaneku, millega kodifitseeritakse Euroopa Kohtu lahendid selles valdkonnas, selgitades seeläbi patsientide õigusi piiriülese tervishoiuteenuse osutamisel, ja pakkuda välja kõrvalmeetmed, et tagada heatasemelise piiriülese tervishoiuteenuse kättesaadavus.

Viimase kuu jooksul selle küsimuste erinevate tahkude osas avaldatud teatav mure on tinginud täiendavaid arutelusid ja nõupidamisi. Praegu on aga kaalumisel ettepanek võtta vastu patsientide õigusi piiriüleses tervishoius käsitlev direktiiv, et võtta see kolleegiumis vastu enne 2008. aasta juuni lõppu.

Meie eesmärk on esitada ettepanek lõppeesmärgiga aidata kodanikel teostada oma õigusi, mille on neile andnud Euroopa Kohus, mitte aga tekitada lisaprobleeme. See ettepanek keskendub patsientide õigustele ja tervishoiu suuremale kättesaadavusele. See saab olema osa sotsiaalpaketist, mis algatatakse koostöös volinik Špidlaga ja mis edendab kättesaadavust, võimalusi ja solidaarsust kõikide ELi kodanike jaoks.

Patsiendid on selle algatuse keskpunktiks, mis on kooskõlas komisjoni üleüldise kodanikukeskse lähenemisviisiga.

See ettepanek ei anna patsientidele uusi rahalisi õigusi. Kohtu kehtestatud patsiendiõigused on seotud rahaliste õigustega, mis on liikmesriikides juba määratletud. See ettepanek vaid loob raamistiku patsientidele nende õiguste tõhusaks teostamiseks üheskoos suurema õiguskindluse, läbipaistvuse ja ennustatavusega.

Lõpetuseks, see ettepanek sätestab ka õiguslikud ja halduslikud alused liikmesriikidevahelisele täiustatud koostööle mõningates tulevikku suunatud, tervishoiuga seotud valdkondades, kus ELi lisandväärtus ja koostoime on eeldatavasti määrava tähtsusega.

  Avril Doyle (PPE-DE). – Ma ühinen nendega, kes tervitavad volinik Vassilioud siin tema esimesel küsimustele vastamise päeval. On tore, et ta on meiega. Tänan teid teie vastuse eest.

Tervishoid jäeti algselt teenuste direktiivist välja väga mõjuvatel põhjustel, sest me tahtsime tervishoiuteenuste direktiivi. Me oleme oodanud juba liigagi kaua. Ma ei ole päris kindel, millist signaali komisjonis toimuv erinevate laudade ümber askeldamine meile annab. Kas küsimus on liiga suures erastamises? Kas küsimus on selles, et me võime liikmesriikide tervishoiuteenistused ära kurnata? Selles valdkonnas on juba suured erinevused pädevuses, samuti erinevused standardites, ning ühtse turu raames on patsientidel õigus Euroopa Kohtu otsuste kohaselt reisida ravi saamiseks mujale, kui neil ei ole oma liikmesriigis mõistlikku juurdepääsu ravile. Mis täpselt on seni tinginud selle viivituse, volinik?

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Te võib-olla ei saa seda kohe käsitleda, kuid ehk saate minu küsimuse juurde hiljem naasta.

Seoses Lissaboni lepinguga on mõningaid kommentaare Iirimaal kampaania „Ei” raames esitatud väidete kohta, et lepinguga surutakse peale tervishoiuteenuste erastamist ja -teenustega kauplemist. Mul oleks hea meel, kui saaksite mulle selles küsimuses hiljem selgust anda.

  Androula Vassiliou, komisjoni liige. − Ainus asi, mida saan hetkel öelda, on rõhutada meie täit otsusekindlust edasiliikumise suhtes. Ärgem rääkigem minevikust. Otsus on tehtud ja ma kinnitan teile, et juunis esitame ettepaneku kolleegiumile. Võite mind uskuda, et juunis liigume edasi.

Mis puutub erastamisse, siis selles osas tuntakse suurt muret, kuid minu vastus on, et see mure on põhjendamatu. Ettepanek keskendub patsientide vajadustele. See tagab, et kui patsiendid reisivad ravi saamiseks mujale, siis on see ravi heatasemeline. Samuti selgitab see, millistel tingimustel kodanikud saavad piiriülese tervishoiu eest hüvitist oma riiklikult tervishoiusüsteemilt või tervishoiuteenuse osutajalt ja millal nad ei saa. Need hüvitamistingimused ei ole uued, kuid need on Euroopa Kohtu lahendite kodifitseeritud.

See ettepanek ei loo selliseid võimalusi saada tervishoiuteenuseid välismaal, mida ei ole Euroopa Kohtu lahenditega juba ette nähtud. See ettepanek püüab tagada, et tervishoiuteenuste piiriülene osutamine toimub selges raamistikus, mis kindlustab ohutu, heatasemelise ja tõhusa tervishoiu kogu liidus. Eesmärk on sätestada selge raamistik.

  Juhataja. − Küsimustele, millele ajapuuduse tõttu ei jõutud vastata, vastatakse kirjalikult (vt lisa).

  Juhataja. − Sellega on infotund lõppenud.

(Istung peatati kell 20.00 ja see jätkus kell 21.00.)

ISTUNGIT JUHATAB: MIGUEL ANGEL MARTÍNEZ MARTÍNEZ
Asepresident

(1) EÜT L 252, 20.9.2002, lk 20.

(2) EÜT L 167, 2.7.1999, lk 5.

(3) ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.