Istungi stenogramm

Kolmapäev, 23. aprill 2008 - Strasbourg

2. Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide tippkohtumine (arutelu)

  President. − Järgmiseks punktiks on nõukogu ja komisjoni teatised Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide tippkohtumise kohta.

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − (SL) Nõukogu tervitab Euroopa Parlamendi üles näidatud huvi tugevdada Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide vahelist strateegilist partnerlust. Meil on võrdväärselt hea meel parlamendi aktiivse rolli üle konkreetsete kohustuste võtmise julgustamisel selle piirkonna suhtes, mis tooks märkimisväärseid hüvesid mõlema poole kodanike jaoks.

Esiteks sooviksin ma õnnitleda teid Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse ühisassamblee loomise puhul, mis hakkab mängima üliolulist rolli mõlemal poolel kodanike lähendamises. Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee detsembri istungjärgul vastu võetud otsused olid väärtuslikuks ja stimuleerivaks panuseks mõlema poole riikide riigipeade või valitsuste eesmärkidele järgmisel kuul peetaval tippkohtumise nõupidamisel. Samaväärselt oleme rahul, hr president, et teie olete väljendanud huvi osaleda mais ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide tippkohtumisel. Sel viisil, teie osalemisega, jätkatakse 2006. aasta Viini tippkohtumise nõupidamisel kasutusele võetud head tava.

Euroopa Liit ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riigid on leppinud kokku, et nende tippkohtumise nõupidamine Limas pealkirjaga „Käsitleme meie rahvaste prioriteete koos”, keskendub kahele võtmepeatükile. Esiteks: vaesusele, ebavõrdsusele ja tõrjutusele – kolm teemat, mis on sotsiaalse ühtekuuluvuse põhiväljakutseteks. Ja teiseks: keskkonnale, kliimamuutustele ja energiale – pealkirja „Jätkusuutlik areng” all. Seoses esimesega kahest peatükist – vaesus, ebavõrdsus ja tõrjutus –sooviksin ma rõhutada, et Euroopa Liidu jaoks on sotsiaalne ühtekuuluvus võtmetähtsusega ning see on samuti eesmärgiks, mis on kooskõlas pikaajaliste Euroopa traditsioonidega. Sotsiaalne ühtekuuluvus hõlmab kõiki kolme, see tähendab võitlemist vaesuse, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vastu. Kõik kolm komponenti on lahutamatult seotud. Me nõustume Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikidega, et meie koostööd peaks kõigis kolmes mainitud valdkonnas tugevdama. See on põhjuseks, miks me kavatseme pühendada oma tähelepanu järgmistele teemadele: sotsiaalkindlustus; maksupoliitikad ja nende tõhusus; produktiivsed investeeringud enamate ja paremate töökohtade loomiseks; poliitika kõigi diskrimineerimise vormide vastu võitlemiseks, kas siis soolise, rahvusliku kuuluvuse, usulise või mis tahes muu veendumuse alusel; põhiliste sotsiaalteenuste ja sotsiaalkindlustuse võrgustike parendamine ning hariduse kvaliteet.

Märkimisväärseks sotsiaalse edasimineku aspektiks on sobivate töökohtade tagamine. Nagu te teate, sisaldavad kõik Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika riikide ja piirkondade vahelised kokkulepped artikleid koostöö kohta sotsiaalpoliitika valdkonnas ning kohustusi seoses niinimetatud esmaste tööstandarditega, nagu on määratlenud Rahvusvaheline Tööorganisatsioon. Lima tippkohtumise nõupidamise ettevalmistamise käigus on mõlemad pooled otsinud viise, kuidas nendele tunnustele vastavate töökohtade loomist julgustada, eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes. Samal ajal on Sloveenia eesistujariigina rõhutanud, et suurem investeerimine haridusse, eriti põhi- ja kutseharidusse, on põhilise tähtsusega meie riikide konkurentsivõime parandamiseks nii Euroopa Liidus kui ka Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikides.

Teine läheneva tippkohtumise nõupidamise võtmepeatükk on: jätkusuutlik areng ja keskkond, kliimamuutused ja energia. Rõhutame, et vaesus on nende küsimustega väga tihedalt seotud. Kliimamuutused mõjutavad tõsiselt meie majandusi, kasvu ja poliitikat vaesuse vähendamiseks. Teame juba, et kõige haavatavamad rühmad kannatavad tõenäoliselt kõige rohkem. Oleme teadlikud kliimamuutuste põhjustatavatest ohu riskidest nii Euroopa Liidu kui ka Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikides. Teame, et mittetegutsemine tähendab, et tagajärjed on märksa tõsisemad kui kulud ennetusmeetmetele. Praegustest aruteludest seoses tippkohtumisel vastuvõtmisele kuuluva avaldusega selgub ilmselt, et me käsitleme ülemaailmsete väljakutsete arvukaid aspekte ühiselt.

Me mõlemad peame muutma mittesäästliku tootmise ja tarbimise tava. Selleks et vähendada kasvuhoonegaaside heidet, stimuleerida investeeringuid madala süsinikdioksiidi heitega tootmisse, bioloogilise mitmekesisuse säilitamisse, veevarude haldamisse ja sarnasesse, tuleb kehtestada konkreetsed ja kiired meetmed metsade jätkusuutlikuks korraldamiseks ja loodusvarade kasutamiseks.

Muidugi tähtsustavad Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riigid edasist koostööd selles valdkonnas ka ÜRO raames. Ja selle sissejuhatuse kokkuvõtteks sooviksin ma teid tähelepanu eest tänada.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Hr president, daamid ja härrad, sooviksin ministriga liituda ja tänada parlamenti Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide tippkohtumise teema lisamise eest täiskogu istungjärgu päevakorda. See on meie piirkondade vaheline viies kõrgetasemeline kohtumine alates meie strateegilise partnerluse käivitamisest Rio tippkohtumisel 1999. aastal.

Lima tippkohtumisel asetatakse eriline rõhk kahele konkreetsele teemale: esiteks võitlus vaesuse, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vastu ning teiseks kliimamuutused ja energia valdkond. Tippkohtumine toimub väga stimuleerivas õhkkonnas.

Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond on väga kiiresti muutumas. Esimest korda on sisemajanduse kogutoodang piirkonnas suurenenud keskmiselt 5% võrra viimase viie aasta jooksul. Seeläbi on riigieelarved suurenenud ja see võimaldab piirkonnal käsitleda sotsiaalse võrdsuse riske, mis on senini märkimisväärsed. Ei tohi unustada, et üle 200 miljoni inimese elavad seal senini vaesuses. Piirkond on muutumas ka olulisemaks rahvusvaheliselt kui põllumajandustoodete ja biokütuste tootja.

Need arengud on osaks poliitilisest kontekstist, mis jaguneb demokraatia, mis on endiselt piirkonnas kõige levinuimaks süsteemiks, ning kasvava populismi suundumuse vahel, mis kujutab mõnedel juhtudel tõesti täidesaatva võimu tugevdamist parlamentaarse valitsuse ja õigusriigi põhimõtete ohverdamise hinnaga.

Nagu te teate, on Euroopa seotud paljudel tasanditel. Piirkonnas on võetud kohustuseks lahendada struktuuriprobleemid. Euroopa on endiselt peamiseks arengukoostöö rahastajaks, suurimaks välistööandjaks. Piirkonnale tähtsuselt teise kaubanduspartnerina on Euroopa juhtivaks investeeringute valdkonnas, mis on oluliselt suurem kui Hiina investeeringud. Meie üldised raamlepingud Tšiili ja Mehhikoga on alates nende esmasest kasutuselevõtmisest omanud märkimisväärset mõju meievahelise kaubanduse kasvule. Nüüd oleme Andide Ühenduse ja Kesk-Ameerikaga raamlepingute allkirjastamise, mille peatne sõlmimine on lähitulevikus nähtav, läbirääkimiste kolmandas etapis. Töötame piirkondliku integratsiooni edendamise ja toetamisega, jagades selles osas Euroopa positiivset kogemust.

Sarnaselt räägime praegu Mercosuriga läbi võimaluste üle praeguses olukorras asjad taas liikuma panna. Hiljuti allkirjastasime Brasiiliaga strateegilise partnerluse, mis peaks viima selle aasta lõpuks esimese ühise tegevuskava käivitamiseni. Kariibi mere piirkond on esimene ja senini ainus, mis on edukalt läbirääkimisi pidanud majanduspartnerluslepingu üle Euroopa Liiduga Cotonou lepingu alusel.

Muidugi me jätkame kogu piirkonnas demokraatia ja inimõiguste toetamist koostööprogrammide kaudu ja ka valimisvaatluslähetuste abil, kui see on vajalik ja ainult siis, kui seda nõutakse.

Lõpetuseks visandan ma tippkohtumise ja lühituleviku prioriteedid. Sotsiaalne ühtekuuluvus ja piirkondlik integratsioon, pidades silmas nende olulisust majandusliku ja poliitilise stabiilsuse jaoks, ning mitmepoolsus, kuivõrd kahe piirkonna väärtused on väga sarnased, peavad jääma Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide partnerluse poliitilisteks prioriteetideks. Euroopa Liidu peamiseks eesmärgiks Lima tippkohtumisel on tugevdada olemasolevat strateegilist parterlust ja viia seda kahes valdkonnas edasi – sotsiaalne ühtekuuluvus ja jätkusuutlik areng – mis on meie suhete jaoks piirkonnaga vahetus tulevikus üliolulise tähtsusega.

Sotsiaalse ühtekuuluvusega seoses on Euroopa Komisjon viinud piirkonnas vaesuse vähendamiseks ellu suuri abi- ja koostööprogramme. Nelikümmend protsenti 2,6 miljardi euro suurusest koostöö ja arengu eraldisest järgmiseks kuueks aastaks kasutatakse sotsiaalse ühtekuuluvuse probleemide lahendamiseks.

Keskkonna ja kliimamuutuste osas tahame me ülemaailmsele väljakutsele vastamiseks teha piirkonnaga enam koostööd. Komisjoni algatusel avati sissejuhatusena Lima tippkohtumisele 2008. aasta märtsis esimene Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide ministrite dialoog keskkonna teemal. Meil on vaja haarata avanenud võimalusest ja kinnitada meie partneritega olemasolev jätkusuutliku arengu ning kliimamuutuste vaheline suhe, isegi kui paljud Ladina-Ameerika riigid pühendavad endiselt kliimamuutuste probleemidele, vaatamata nende negatiivsest ja mõnikord katastroofilisest mõjust piirkonnale, väga vähest tähelepanu.

Lõpetuseks peab Euroopa Liit rõhutama tähtsat rolli, mille mängimist ta jätkab, et edendada piirkondlikku integratsiooni ning integratsiooni positiivset mõju majanduslikule ja poliitilisele stabiilsusele alapiirkondades.

See on teave, mis mul parlamendile anda on, ning muidugi olen ma väga huvitatud järgnevatest sõnavõttudest.

  José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (ES) Hr president, jättes palja retoorika kõrvale, mida Euroopa Parlament ambitsioonikast resolutsioonist, mis homme vastu võtta kavatsetakse, soovib, on sobitada selle sõnad tegudega, toetades Lima tegevuskava seoses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega ja keskkonna kaitsega ning meetmete paketiga kliimamuutuste vastu võitlemiseks.

Hr president, samuti soovime laiendada assotsiatsioonilepingute kokkuleppeid – millesse meil peab olema usku ja mida me peame uskuma – Mercosuri tolliliiduga, Andide Ühendusega ja Kesk-Ameerikaga, nii et need saaks sõlmida niipea kui võimalik ja eriti selle parlamendi ametiaja jooksul, ning võimaldada täiskogul anda selle kohustuslik nõusolek.

Samuti soovime avaldada solidaarsust kõigile neile, kes on Kolumbias röövitud, sealhulgas muidugi Ingrid Betancourt’ile ning taas kutsuma üles teda tingimusteta ja viivitamata vabastama.

Hr president, Ladina-Ameerika rahvaarv on 600 miljonit, mis annab 10% maailma majanduse kogutoodangust, see on koduks 40%-le maa taimeliikidest ning omab erakordset inimressursi rikkust.

ELi jaoks pole Ladina-Ameerika siiski mitte ainult turuks – see on jagatud ajaloo ja ühiste väärtusega manner, mis on mõningate raskustega näiliselt konsolideerumas, kui mitte kõikjal: vabadus, demokraatia, inimõiguste austamine ja õigusriigi põhimõtted.

See on sõnum, mille me soovime Euroopa Parlamendist saata, mida me kordame järgmisel nädalal Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsel assambleel Limas: me soovime näha piirkondliku strateegilise assotsiatsiooni, mis põhineb väärtustel, piirkondadevahelisel hingestatud strateegilisel assotsiatsioonil, loomist.

Hr president, tunnen, et see on suurepärane juhus paluda nõukogu eesistujal ja komisjonil teha kõik jõupingutused. Euroopa Parlament kannab tõesti hoolt, et Lima tippkohtumine oleks hiilgavaks eduks ning teie, hr president, omate võimalust saata täiskogu nimel välja selge ja täpselt määratletud sõnum ELi uuest pühendumusest Ladina-Ameerikale.

  Martin Schulz, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Hr president, austatud pooltühi istungisaal, daamid ja härrad, 16. ja 17. mail kohtuvad Limas Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika riikide riigi- ja valitsusjuhid. See on neile võimalus saavutada kahe piirkonna vahelises dialoogis Euroopa ja Ladina-Ameerika vahel ajalooline läbimurre ning arendada meie kahe mandri vahelistes suhetes välja uus mõõde.

Üks kolmandik ÜRO liikmesriikidest on Euroopa ja Ladina-Ameerika riigid. Arv üksinda peaks osundama eurooplastele, et transatlantilised suhted tähendavad enamat kui lihtsalt Euroopa suhted Ameerika Ühendriikidega. Transatlantilised suhted tähistavad eelkõige Euroopat ja Ladina-Ameerikat! Pea kõigis olulistes küsimustes, mida me oleme sellel täiskogul arutanud, sobivad Ladina-Ameerika riikide vaated Euroopa Liidu omadega.

Me räägime oma resolutsioonis vaadetest sotsiaalsele ühtekuuluvusele ning neid ideid jagavad nende tervikus kõik Ladina-Ameerika valitsused, olenemata, kas neid juhivad vasak- või parempoolsed. Räägime meetmetest, mis on hädavajalikud keskkonna ja kliima kaitseks ning see saab Ladina-Ameerika poolel suure vastukaja osaliseks. Lubage mul lühidalt märkida, et ühtegi kliimaalast eesmärki – mitte ühtegi – ei saa saavutada, kui Ladina-Ameerika riigid pole meiega ühes paadis.

Kui me räägime vajadusest reformida rahvusvahelisi institutsioone, reformida ÜROd, reformida ÜRO Julgeolekunõukogu, kui me, eurooplased, räägime, et 21. sajandil on konfliktide lahenduseks mitmepoolsed poliitikad, annavad kõik meie Ladina-Ameerika partnerid meile täieliku toetuse. Kui me räägime vajadusest reformida finantssüsteeme ja saada rahvusvahelised finantsturud kontrolli alla, siis ei kohta me kusagil mujal suuremat mõistmist kui Ladina-Ameerikas. Rääkige ükskõik kellega Argentiina poliitikutest, kas vasak- või parempoolsetega, nad kõik ütlevad teile täpselt, millise kaose võib rahvusvaheline finantspoliitika riigis põhjustada!

Rääkides toiduainete kriisist, millest rääkisime eile, ning biomassi tootmise tulemusel kasvavast toidupuudusest ja toidu kasvatamiseks põllumaa nappusest ning sellest, kuidas see on keskkonnapoliitika tagajärg, peaksime rääkima brasiillastega ja Ladina-Ameerika poliitikutega. Leiame nendele probleemidele selge vaatepunkti. Kasvav toidupuudus põhjustab hindade tõusu ja mõjutab raskelt meie tarbijaid, kuid see mõjutab veelgi raskemalt Ladina-Ameerika tarbijaid. Praeguste probleemide lahendamisel ei ole mitte kusagil Euroopale tugevamat toetust ja tugevamat vastukaja kui Ladina-Ameerikas.

Viimasel tippkohtumisel Viinis ütles kantsler Schüssel, toonane nõukogu eesistuja: „See oli suurepärane – kõik olid võimelised teineteisega rääkima!” See on tore, kuid me ei saa lubada, et see on Lima ainsaks tulemuseks. Praegu peame saavutama Mercosuri, Andide Ühenduse ja Kesk-Ameerika riikidega reaalsed kokkulepped ning viima läbirääkimised lõpuni.

Ma ei taha tõmmata paljudele olemasolevatele ja lahendamist vajavatele probleemidele loori peale; ka neid peab käsitlema. Mida teha Kuubaga? Kas me tahame sanktsioone veel pikalt säilitada? Suur enamus ELi liikmesriikidest soovivad need kasutud sanktsioonid kaotada. Siiski on mõningad, kes neid pooldavad. Huvitav, et mõned riikidest, kes ei taha sanktsioone kaotada, laiendavad praegu sellegipoolest oluliselt oma kaubandussuhteid Kuubaga. Pikaajaliselt on seda kellele iganes raske seletada. Lõpetagem see poliitika. Meenutagem, et alati on parem lähenemisviis muudatuse esilekutsumiseks tihedamate suhete edendamine kui isoleerimine, mida soodustab George W. Bush.

Muidugi on José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyral õigus öelda, et FARC (Kolumbia Revolutsioonilised Relvajõud) peab pantvangid vabastama. Kolumbia on riigina terrorismi küüsis pantvangis enam kui mis tahes teine riik ning Ingrid Betancourt tuleb vabastada ning samuti tuleb vabastada kõik teised pantvangid.

Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika vahelised suhted võivad olla koostöö võtmeks kahe suure maailma piirkonna vahel. Maailma rahumeelseks paigaks muutmine, selle institutsioonide kohandamine 21. sajandi vajadustele, keskkonna- ja toiduprobleemide lahendamine, parema finantskontrolli arendamine: kõik need küsimused on Limas päevakorras. Minu fraktsioon omistab suurt tähtsust Euroopa Parlamendi julgustamisele omistada sellele poliitikale tulevikus märksa enam tähtsust, kui me oleme seda teinud minevikus.

  Josu Ortuondo Larrea, fraktsiooni ALDE nimel. – (ES) Hr president, kogukond, nagu seda on Ladina-Ameerika ja Kariibi mere kogukond, mille kogu elanikkond Ameerika mandril meenutab meie endi oma, kellega me saame rääkida meie endi keeles – teiste hulgas portugali, prantsuse ja hispaania keeles – väärib Euroopa institutsioonide poolt erilist arvessevõtmist ning kohtlemist.

Lisaks ajaloolistele sidemetele jagame me kristlikke juuri, põhimõtteid, väärtuseid ja paljusid huvisid ning seetõttu me peame jätkama kahe piirkonna vahelise strateegilise assotsiatsiooni, mis kuulutati välja juba Lima tippkohtumisele (mida me arutame täna) eelnenud neljal riigi- ja valitsusjuhtide tippkohtumisel, väljatöötamist.

See tähendab, et me jätkame meie ühiskondade sotsiaalse, kultuurilise ning poliitilise hea läbisaamise tähtsustamist ning seda samuti seoses kaubanduse, majanduse, julgeolekuga ja võitlusega kliimamuutuste vastu ning jätkusuutliku arengu heaks.

Ma nõustun, et peaksime andma sellele assotsiatsioonile täieliku strateegilise perspektiivi, mis viiks Mehhiko ja Tšiiliga sõlmitud kokkulepete järel niipea kui võimalik läbirääkimisteni Mercosuriga, Andide Ühendusega ja Kesk-Ameerikaga ning mis lubaks meil multikultuurilise nägemuse põhjal luua ülemaailmse piirkondadevahelise Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee ala – WTO tingimustele vastava mudeli, mis näeb ette isikute liikumisvabaduse ning vabad kommerts- ja piirkondliku kaubanduse vahendid.

Selleks peab Euroopa andma oma panuse tootmisprotsesside mitmekesistamiseks ja moderniseerimiseks Ladina-Ameerikas koos kavadega tehnosiirdeks ja võimekuse suurendamiseks, luues võrreldavas õiguskindluse raamistikus parima võimaliku keskkonna investeeringuteks, pidades silmas Ladina-Ameerika integratsiooni ning kaotades kõige selle tipuks vaesuse, ebavõrdsuse ja tõrjutuse.

Me peame arukalt kasutama ühenduse rahastamisvahendeid, mis on seotud arengukoostööga, demokraatia ja inimõiguste edendamisega ning teiste programmidega koolituse, hariduse, teadus- ja tehnikaalase koostöö, tervishoiu, väljarände jt valdkondades.

Me peaksime looma kahe piirkonna vahelise solidaarsusfondi, konfliktiennetuse keskuse, aluse dialoogi julgustamiseks, väljarände vaatluskeskuse ja kohe kaasama Mercosuri Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsesse assambleesse.

Hr president, tulevik ei oota ning mõlema Atlandi poole ühendamine on globaliseerumise ja 21. sajandi kontekstis Lääne väljakutseks.

  Inese Vaidere, fraktsiooni UEN nimel. – (LV) Daamid ja härrad, kuigi suhteid Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika vahel saab kirjeldada dünaamilistena, ei kasutata me koostööpotentsiaali täielikult ära. Nüüd mõningad praktilised märkused: Ladina-Ameerika on üldiselt rikas energiaallikate poolest, kuid nõudmine suureneb ja see nõuab vajalikke suuri investeeringuid. On vastastikku kasulik, kui erinevatel Ladina-Ameerika riikidel on meie investeeringutele võrdsed võimalused – sealhulgas nendele, mille osas on sätestatud piirangud. Euroopa Liit peaks ulatama abistava käe taastuva energia tehnoloogia valdkonnas, kuivõrd kliimamuutused on ühine mure. Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide tegelikkus on selline, et teatud juhtudel ei ulatu demokraatia hüved kogu ühiskonnani tervikuna. Seetõttu on väga oluline meie kogemust demokraatlike institutsioonide tugevdamiseks edasi anda. Meie huvideks on jätkusuutliku sotsiaal-majandusliku arenguga stabiilne ja ohutu piirkond. Üleminek rahastamispoliitikalt võrdsete partnerite vahelisele koostööpoliitikale on nii eesmärk kui ka tulemus, mida meie ühiselt töölt loodetakse. Tänan teid.

  Raül Romeva i Rueda, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (ES) Hr president, esiteks soovin ma täiskogule meenutada, et me arutame küsitava protsessiga tippkohtumist, mille tulemused on kindlasti etteaimamatud. Minu arvates ei oma keegi mis tahes kahtluseid seoses suhete parandamise tähtsusega kahe maailma kõige rahvastatuma piirkonna, mis hooplevad kõrge arengutasemega, Euroopa ja Ladina-Ameerika vahel.

Vaatamata sellele on vähemalt praegu, eelmiste tippkohtumiste tulemusi hinnates, tõsi, et selles protsessis on palju tundmatuid tegureid. Näiteks, jättes retoorika kõrvale, on tõsi, et ELi ja Ladina-Ameerika vahelised suhted on kuni tänaseni toonud kaasa vähest edu seoses piirkondliku integratsiooni või vaesuse tasemete vähendamisega kõnealustes piirkondades.

Me kõik teame, et konkreetsete kokkulepete kindlustamine sellisel laialdasel foorumil niivõrd laia poliitiliste vaadete spektriga kui Lima tippkohtumisel pole kerge protsess. Sellegipoolest on see põhjuseks, miks ma leian, et on oluline omistada põhjalikku tähelepanu sotsiaalsetele ja poliitilistele liikumistele piirkonnas, mis liigub muudatuste suunas endise enamuse elus Ameerika mandril. Samuti soovin ma kasutada juhust president Lugo õnnitlemiseks Paraguays saavutatud tulemuste puhul, mis on näiteks nendest muutuvatest suundumustest, mida me peaksime kohaselt arvestama.

Tunnistan, et olen äärmiselt skeptiline selle suhtes, mis võib mais riigipeade nõupidamisel lisaks kolme juba varem võetud kohustuse ülekordamisele esile kerkida; võitlus vaesuse vastu ning sotsiaalse ühtekuuluvuse ja jätkusuutliku arengu poolt.

Olgu sellega, kuidas on, ma siiski usun, et on oluline mitte jätta seda juhust kasutamata, nagu me tegime minevikus. Täpsemalt leian, et nii arutelude kui ka nende järelduste osaks peaks olema kaks hädavajalikku aspekti. Esiteks peame meeles pidama, et assotsiatsioonilepingud ELi ja Ladina-Ameerika vahel ei peaks olema mitte üksnes kõikehõlmavad, ambitsioonikad ja tasakaalustatud, vaid on üliolulise tähtsusega, et need annaksid panuse inimeste inimõigustele ning sotsiaalsetele ja majanduslikele õigustele ja vastastikkusele jätkusuutlikule arengule ning ebavõrdsuse vähendamisele. See tähendab, et teiseks peaks praeguseid mõlema piirkonna vahelisi ebakõlasid erilise eesmärgiga arvesse võtma: mitte viia meid lähemale Euroopa stiilis Ameerika vabakaubandusalale, nagu mõned osapooled ilmselt sooviksid.

Samuti nõuan ma, et tippkohtumisel võetaks arvesse sellel täiskogul hiljuti tehtud üleskutset võidelda naiste mõrvade, femitsiidide vastu, kuivõrd ma pean seda praegu üheks maailma peamiseks väljakutseks, sealhulgas asjaomases piirkonnas.

Samuti kutsun ma tippkohtumise korraldajaid, praegusel juhul Peruu ametiasutusi, ja veel täpsemalt ametiasutusi Limas üles tagama kodanikuühiskonna osalemise. Teiste meetmete hulgas tähendab see, et Enlazando Alternativas kodanikuühiskonna organisatsioonid võivad saada ruumid ja vahendid, mida nad oma töö ja tippkohtumise raames arutelude korraldamiseks vajavad, ning tegelikkuses avada dialoogi, milleks on niivõrd paljudel kordadel üles kutsutud.

Viimasena, seoses Kolumbiaga, tuleb pakiliselt ellu viia suuremad meetmed ning ma ütleksin, et teatud juhtudel drastilised meetmed. Olen siiski üks neist, kes arvab – ja meie seas on palju neid, kes arvavad sama –, et mis tahes tegevus selles kontekstis peab olema ette võetud osana kavatsusest leida relvastatud konfliktile lahendus läbirääkimiste teel. Vastupidisel juhul ma kardan, et lahendust või positiivseid tulemusi ei saa olla, eriti nende jaoks, kelle kohest vabastamist me täna nõuame, kuid ka inimrühmadele, kes on praegu paljude tegurite tõttu selgelt hirmu all ja ohus ja mitte ainult gerilja rühmituste, vaid ka teiste asjade tõttu.

  Willy Meyer Pleite, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (ES) Hr president, daamid ja härrad, volinik, minister, viiendal tippkohtumisel on kindlasti konkreetne päevakord, et arutleda sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse üle.

Daamid ja härrad, olukorra tegelikkus on, et kõigile poliitikatele, mis on vaesustanud ühe maailma rikkaimatest piirkondadest, on tekkinud populaarne vastus.

Selle selgeimaks näitajaks kohapeal on presidendi Fernando Lugo valimistel avaldatud uus Paraguai rahva hoiak, mis vastandub neoliberaalsetele poliitikatele, mis on mandri vaesustanud.

EL peab seega seda tegelikkust arvestama. See on, miks me tunneme, et vaja on uut ELi seisukohta seoses Kuuba Vabariigiga, mis on osaks sellest uuest tegelikkusest.

Minister, juunis on meil võimalus kõrvaldada vana erandliku staatuse poliitika, mida EL on Kuuba Vabariigi suhtes kohaldanud, ainsa riigi suhtes maailmas – terves maailmas –, millega EL on seda erandlikku staatust hoidnud.

Võttes arvesse liikmesriikide kahepoolseid suhteid Kuubaga, on tõsi, et see positsioon ei eksisteeri enam. See on hävitatud ja seega on meil suurepärane võimalus saada uue, praegu Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide poolt loodava tegelikkuse osaks.

Seega me kavatseme toetada ühist resolutsiooni. Tunnen, et kõik Euroopa Parlamendi fraktsioonid on saavutanud selle kokkuleppe kindlustamiseks peamise kompromissi. Me jääme kahtlemata kahe muudatusettepaneku juurde. Üks neist käsitleb Kolumbiat, kuna kooskõlas ÜRO lähenemisviisiga leiame, et konflikt Kolumbias tuleb lahendada kokkulepitud läbirääkimiste, poliitiliste läbirääkimiste teel. Muu lahendus sellele konfliktile puudub. Samuti peaksime siin väljendama arvamust, et kodanikuühiskond peab olema alternatiivis Limas toimuvale riigi- ja valitsusjuhtude tippkohtumisele aktiivseks osaliseks.

Samuti palume Peruu valitsusel teha kõik, mis selle võimuses, et lubada ka kodanikuühiskonna organisatsiooni Enlazando Alternativas kohtumisi, sealhulgas pakkuda kriitikat ja alternatiive.

  Jens-Peter Bonde, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Hr president, volinik Barroso oli mõni päev tagasi Iirimaal müügiga seotud ülesannet täitmas. Ta kahetses, et president Bush oli kohtunud tema kaheksa tööaasta vältel 16 erineva nõukogu eesistujaga ja kiitis Lissaboni lepingut ühise presidentuuri loomise eest.

Me jälgime praegu telekanalite kaudu lahinguid, mis liiguvad osariigist osariiki, kummagi võistleva erakonna kandidaatide vahel, kuni Ameerika president on valitud. Kuidas me valime oma presidendi? Teda ei valita! Puudub valimiskampaania, mida televisioonis jälgida; puuduvad esmaste valimiste kandidaadid; puuduvad üksikisikud, kelle poolt hääletada. Euroopas jätame me selle 27 peaministri hooleks, kes kohtuvad suletud uste taga ja valivad poliitiku minevikust: poliitiku nagu Tony Blair, keda ei saa tema oma riigis enam valida, või endise Austria kantsleri, kes hääletati tema ametipostilt Austrias maha ja kes võib osutuda kompromisskandidaadiks kantsler Merkeli, peaminister Browni ja president Sarkozy jaoks – kolm Euroopa liidrit, kes meile kõigile presidendi valivad.

Nad kohtuvad eraviisiliselt suletud uste taga ja nimetavad presidendi, kelle me saadame Ameerika Ühendriikidesse ja Ladina-Ameerikasse. Meie mitte-valitud president läheb Hiinasse ja Venemaale ja kritiseerib nende puudulikku demokraatiat. Seda meest – naine pole ette nähtud – saadavad komisjoni president, kes pole samuti valitud, ja välisminister, kes on samuti valitud superkvalifitseeritud enamuse ehk 20 peaministri poolt 27st ELi Lissaboni lepingu alusel.

Demokraatia sündis Euroopas 2 500 aastat tagasi Kreekas. Kuidas saab komisjoni president kiita lepingut, milles kõik täitevülesannete täitjad valitakse suletud uste taga, selle asemel, et olla valijate valiku tulemuseks? Liiga paljud riigid on liiga tihti saatnud Brüsselisse inimesi, kellest nad on soovinud kodumaal vabaneda.

Lissaboni lepingu demokraatia puudujäägi asemel peaksime otsustama demokraatiate Euroopa ja demokraatliku Euroopa kasuks, kus valijad valivad kõik inimesed, kes teenivad Euroopa kodanikke läbirääkimiste käigus teiste riikidega.

Volinik Barroso ütles Corkis, et Lissaboni leping tooks ELi selle kodanikele lähemale. Ei tooks! See hävitab parlamentaarse demokraatia 49 uues valdkonnas ja annab meile õigusaktid ning esinduse peamiselt inimeste poolt, keda me ei saa valida või kelle suhtes valikut teostada. Meid, valituid, võidakse välispoliitikas kuulda, kuid keegi ei pea kuulama. Meie, valitud, saame teha mittevalitud komisjonile muudatusettepanekute kaudu ettepanekuid. Meie, valitud, saame hääletada kas volinik Barroso poolt või vastu, kui ta määratakse taas 20 peaministri poolt 27st ametisse. See ei ole demokraatia retsept, mida me esitleme mittedemokraatlikule maailmale.

Hr president, tänan teid, et olete lubanud nii kriitiliste kui ka konstruktiivsete vaadete avaldamist selles assamblees 29 aasta vältel – kõige vähem halvas ELi institutsioonis. See võib olla minu viimane arutelu komisjoni ja nõukoguga. 29 aasta järel jätan ma selle koha oma järglasele Hanne Dahlile ja ma ei ole enam parlamendiliige saabuval sparglihooajal mais. Head aega spargel, Alsace’i vein, Münsteri juust ja tohutu suur rändtsirkus Strasbourgi ja Brüsseli vahel.

  Irena Belohorská (NI). – (SK) Eelseisev Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide tippkohtumine on viiendaks mõlema piirkonna kõrgemate ametnike kohtumiseks. Tippkohtumisel osalejad keskenduvad prioriteetidele, mis nõuavad enam tähelepanu: võitlus vaesuse, ebavõrdsuse ja diskrimineerimise vastu, säästev areng, kliimamuutused ja energia.

Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee aseesimehena sooviksin ma rääkida keskkonnast ja eriti vee küsimusest. Olen valmistanud Lima nõupidamise jaoks töödokumendi, milles ma analüüsin selle olulise loodusvara praegust seisu Euroopa Liidus. Samuti hindan ma dokumendis Euroopa Liidu abi Ladina-Ameerikale seoses vee küsimusega, asetades uurimisnimekirja paljud projektid, mis on selle abi reguleerimisalas ja sellistes valdkondades nagu veega varustamine ja sanitaartingimused, integreeritud haldamine, uurimine, jälgimine ja looduskatastroofide ärahoidmine.

Järeldusena rõhutan ma sellele küsimusele ülemaailmse lähenemisviisi vajadust institutsionaalsete ja õigusloomega seotud muudatuste kaudu ning innovatsiooni kaudu veesektoris. Juurdepääs puhtale veele ja kohased lahendused heitvee käitlusele ning sanitaartingimused on rahvatervise olulised eeltingimused.

  Peter Liese (PPE-DE). – (DE) Hr President, daamid ja härrad, muidugi tahan ka mina isiklikult soovida hr Bonde’ile kõike head tulevikuks. Sellest hoolimata leian, et on üpris kahju, et ta tundis sel olulisel arutelul Ladina-Ameerika osas kohustatuna korrata oma sagedasi märkuseid institutsioonide kohta, sest Ladina-Ameerika teema on juba iseenesest oluline. See on sündinud hr Schulzi tsiteeritud arvudest. Limas kohtub kolmandik ÜRO liikmesriikidest. Esindame miljardit inimest ning kui me saavutame kokkuleppe, saame me mõjutada maailma arengut positiivselt. Globaliseerumise valguses ja silmitsi väljakutsetega, täpsemalt seoses Hiinaga või ka teiste riikidega, on Ladina-Ameerikale ja Euroopale koos töötamine hädavajalik.

Kliimamuutused on oluliseks teemaks ning resolutsioonid märgivad õigesti, et kliimamuutused tabavad raskeimalt vaeseid. Saan siin rääkida omast kogemusest: osalen ise väikese valitsusvälise organisatsiooni töös Kesk-Ameerikas ning see, mida inimesed kannatasid orkaanide Mitch ja Stan tulemusel, on vaid väikeseks eelmänguks sellest, mida meil on oodata, kui me ei saa kliimamuutuseid kontrolli alla. On hea, et me oleme niivõrd paljude punktide osas siin ühel meelel.

Siiski on mõningad punktid, mille osas me veel ei nõustu. Me hääletasime siin täiskogul suure ülekaaluga lennunduse saastekvootidega kauplemisse lisamise poolt. Asepresident Barrot on sellest teadlik ja on väljendanud ennast sel teemal väga kriitiliselt. Ülejäänud maailm on püüdnud seda sammu blokeerida Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni kaudu ning kahjuks hõlmab see ka Ladina-Ameerikat. Ma leian, et see peab olema Limas arutluse teemaks. Kui me soovime töötada kliimamuutuste vastu võitlemiseks koos, peavad ka Ladina-Ameerika riigid mängima konstruktiivset rolli.

Lõpetuseks lubage mul öelda paar sõna Kuuba kohta. Hr Schulz on öelnud, et me ei tohiks ajada sama poliitikat kui George Bush, kuid me ei ole seda kunagi teinud. Me ei ole kunagi kohaldanud selliseid majandussanktsioone – sanktsioone, mis mõjutavad Kuuba rahvast – nagu on kohaldanud Ameerika. Mida me oleme minevikus teinud, on seadnud prioriteediks kindlustada, et meie partnerid, demokraatlik opositsioon, dialoogis osaleks.

Oswaldo Payále ja Damas de Blancole on antud Sahharovi auhind ja me lihtsalt ei saa tagasi pöörduda „tavapärase äri” juurde, kui – nagu selgus vaid eelmisel nädalavahetusel – Damas de Blanco ei ole seda ikka veel kätte saanud ning mõned neist on taas arreteeritud. Me ei tohiks dialoogis Kuubaga unustada meie partnereid.

  Luis Yañez-Barnuevo García (PSE). – (ES) Hr president, esiteks sooviksin ma väljendada oma toetust meie fraktsiooni esimehele ja esindajale selles küsimuses, Martin Schulzile. Minu arvates on ELi suhted Ladina-Ameerikaga meie kõige olulisemad suhted ja omavad suurimat tulevikupotentsiaali, arvestades asjaomaseid mõõtmeid, nagu siin on juba öeldud, meie ühiseid väärtuseid ÜRO mitmepoolses süsteemis ja Ladina-Ameerika arengut, mis näitab majanduskasvu ja vaesuse vähenemist.

Need on kõik demokraatlikud riigid, erandina Kuuba. Lima tippkohtumine on hea võimalus ülejäänud 49 riigil kutsuda Kuuba ametiasutusi üles käivitama rahumeelne protsess dialoogi kaudu demokraatiale üleminekuks ning samuti on see suurepäraseks võimaluseks luua tõeline strateegiline ja jätkusuutlik liit.

Viimaks, et ära hoida meie langemine mõnda võrdlemisi tüüpilisse Euroopa romantilisse kiusatusse seoses terrorismi või organisatsioonidega, mis FARCi sarnaselt on nüüd uimastitega kauplevad geriljad, mitte romantilised poolsõjalised rühmitused 70ndatest, võib ka neid kutsuda üles lõplikult vägivallast loobuma – ühepoolselt ja tingimusteta.

  Renate Weber (ALDE). – Hr President, arvan, et inimõigused ja naiste õigused peaksid olema Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika suhetes prioriteetsed. Sooviksin juhtida teie tähelepanu eriolukorrale Nicaraguas. Kliinilise abordi keelustamine, mis kehtestati seadusega 2006. aastal, on juba omanud naiste tervisele traagilisi tagajärgi, eriti kõigi vägistamisohvrite puhul, nagu näiteks üheksa-aastane tüdruk või parapleegiaga kaheteistkümneaastane tüdruk, keda sunniti rasedus lõpuni kandma, olgugi et nende endi elud olid kaalul.

Veelgi enam, juristid ja inimõiguste kaitsjad ise on kriminaaluurimiste all kuriteole õhutamise eest, kõigest seetõttu, et nad vaidlustasid need ebainimlikud õigusaktid või kuna nad kaitsevad arste. See on vastuvõetamatu ja Euroopa Liit ei või vaikida.

Eelmisel nädalal võttis Euroopa Nõukogu parlamentaarne assamblee vastu resolutsiooni juurdepääsu kohta ohutule ja seaduslikule abordile Euroopas, mis tähendab, et me hoolime naistest Euroopas. Kuid, kui me soovime veenda oma kodanikke, et inimõigused on väärtused, mida me tõeliselt väärtustame, siis me peame tõestama, et me ei kohalda kaksikmoraali meie partnerite suhtes, kellega lepingute läbirääkimised toimuvad.

  Liam Aylward (UEN). – Hr president, Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide vaheliste suhete strateegiline tähtsus on väga oluline. Juba alates 1960ndatest on Euroopa Liit, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond loonud tihedamaid poliitilisi ja majanduslikke sidemeid.

EL on praegu nendele riikidele suurimaks abiandjaks ning suuruselt teiseks Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna kaubanduspartneriks. Suur osa ELi rahadest läheb projektidele, mis edendavad sotsiaalset ühtekuuluvust ja võitlevad vaesuse vastu. Poliitiliste demokraatlike organitena töötame me koos mitmete küsimustega, mis omavad vastastikust tähtsust, sealhulgas järgmised: energia- ja keskkonnaküsimuste kasvava tähtsuse käsitlemine, sealhulgas kliimamuutused ELi Rio töörühma kaudu, paljudes projektides, mis propageerivad konfliktide lahendamist, õigusriigi põhimõtteid, demokraatiat, head valitsemistava ja inimõigusi, koos töötamine ning tugevama kolmanda astme haridussidemete loomine meie kahe rühma vahel.

Meie poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed sidemed peavad tihenema. Seda öeldes, omame siiski selgeid erinevusi. Usun, et EL on teinud õige otsuse seoses Brasiilia veiseliha impordiga ning et kogu toiduainete import Euroopa Liitu peab tulevikus alati vastama täpselt samadele standarditele, mis kehtivad Euroopa põllumajandus- ja toiduainete sektoris. Igal ajal peavad kehtima võrdsed tingimused seoses eeskirjadega, mida kohaldatakse ELi imporditud toiduainete suhtes – hoolimata sellest, kust need on pärit – ja ELis toodetud toiduainete suhtes.

  Luca Romagnoli (NI). – (IT) Hr president, daamid ja härrad, olen juba ühel teisel juhul märkinud, kuivõrd strateegiliselt tähtis on, arvestades meie ilmselget põhimõtete, väärtuste, kultuuri ja huvide jagamist, Euroopale sõlmida Ladina-Ameerikaga eripartnerlus.

Püüdes jätta arvukad liiasused resolutsioonis kõrvale, usun, et eelseisval kohtumisel tuleb rõhutada, et kahel mandril on huvi elavdada kaubandust poolautomatiseeritud kõrgtehnoloogiliste toodete osas mõlema osapoole heaks, ilma et ebavõrdsed suhted seaksid lõppkokkuvõttes teised võimalikud kaubanduspartnerid eelisseisu.

See on kasulik mõlemale mandrile – ma usun, et osaliselt tänu faktile, et Euroopa lähenemisviis näitab kahtlemata suuremat tundlikkust säästliku arengu osas, kui teevad seda näiteks Ameerika Ühendriigid ja Hiina. Euroopa arvestatav kogemus sotsiaalse korraldamise ja arenguga saab samuti aidata kaasa märkimisväärsele kahepoolsete kaubandussuhete lisandväärtuse kasvule. Sellest tuleneb minu arvates ka vajadus toetada meie pühendumust ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide ühenduse loomiseks.

  Alojz Peterle (PPE-DE). – (SL) Aprillis ja mais Limas parlamentaarsel ja valitsuste tasandil toimuvad sündmused peavad tugevdama transatlantilise koostöö lõuna mõõdet. Strateegilise partnerluse arengu jaoks Ladina-Ameerika ja Euroopa Liidu vahel on hädavajalik, et see toimuks majanduslikult, sotsiaalselt ja poliitiliselt stabiilses olukorras. See on põhjuseks, miks ma usun, et on ülima tähtsusega, et arvestades meie püüdlusi saatvaid arvukaid eesmärke, oleksid meie püüdlused peamiselt suunatud kahele üliolulisele eesmärgile. Esiteks jätkusuutliku majanduskasvu toetamisele – mul on hea meel, et nüüd juba mitmeid aastaid on Ladina-Ameerika kogenud majanduskasvu; teiseks piirkondliku ja piirkondadesisese koostöö tugevdamisele.

Arvan, et Ladina-Ameerika on praegu silmitsi samade väljakutsetega nagu Euroopa Liit oli ühiste meetodite rakendamise esimeste aastate jooksul. Seega olen veendunud, et Euroopa Liidu kogemus oleks nende mandri katsetes saavutada piirkondlikus ja piirkondadevahelises koostöös uus kvaliteet, sealhulgas saavutada uued dünaamikad, vägagi kohaldatav. Usun, et sõna „dünaamiline” on väga kohane – teame, milliste raskustega oli alguses silmitsi ja tegelikult senini on Mercosur.

Daamid ja härrad, mul oli võimalus näha Patagoonia liustike kadumist. See on protsess, mis on hästi tuntud ka Põhja-Euroopas, ning ma usun, et nendel kiirenevatel sündmustel võivad olla mõningad ettenägematud arengud ja/või tagajärjed, mis nõuavad märksa enam koostööd ja arvestatavat solidaarsust, ning ma loodan, et tippkohtumise nõupidamine Limas pühendab tähelepanu ka sellistele võimalikele sündmustele.

  Manuel António dos Santos (PSE). – (PT) Hr president, Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika vaheline koostöö on olnud edulugu. Nüüd on Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee loomisega sellel oma eriline raamistik, mis annab uue tõuke ja stiimuli. Ütleksin, et see on Ladina-Ameerika ja selle täiskogu parlamendiliikmete integratsiooni esimeseks tasandiks. Loodan, et meie Euroopa Parlamendis toetame seda vastutust ja võtame küsimuse all oleva ühisdeklaratsiooni vastu, nii et see saab olla riigi- ja valitsusjuhtide tippkohtumise teejuhiks.

Mul pole palju aega oma põhjenduste toomiseks, mistõttu annan nõusoleku sellele, mida minu poliitilise fraktsiooni esimees Martin Schulz on öelnud. Kuigi ma nõustun temaga täielikult, pean siiski tegema paar pisimärkust: esimeseks on, et Euroopal on eriline vastutus probleemide lahendamisel Kolumbias. Euroopa peab pühenduma Kolumbia küsimusele täielikult ja aitama selles riigis stabiilsust kindlustada. Samuti peab kiirelt leidma lahenduse, et normaliseerida suhted Euroopa Liidu ja Kuuba vahel. Praeguse olukorra jätkamisel pole mingit mõtet. Peame arengu ja koostöö vaimus edasi liikuma.

  Francisco José Millán Mon (PPE-DE). – (ES) Hr president, Ladina-Ameerika jagab Euroopa Liiduga tihedate ajalooliste, inimlike ja kultuurisidemete tõttu paljusid põhimõtteid ja väärtuseid. Võib isegi öelda, et oleme loomulikud partnerid.

Lima tippkohtumine peaks meie piirkondadevahelist assotsiatsiooni Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikidega kõigis valdkondades edendama ning julgustama kokkuleppeks, mille alusel lahendada koos ülemaailmseid väljakutseid alates kliimamuutustest kuni uimastikaubanduse või terrorismini.

Üheks esilekerkivamaks probleemiks Ladina-Ameerikas on sotsiaalne ebavõrdsus. Peame selles osas riike abistama ning minu lootuseks on, et Lima vaesuse kaotamise tegevuskava on ambitsioonikas, kuigi loomulikult pole võimalik millegagi asendada asjaomaste valitsuste poliitilist tahet.

Võtmeteguriks võitluses vaesuse vastu on majanduskasv, millele aitavad kaasa erainvesteeringud. Kuid investeeringud nõuavad stabiilset õiguslikku raamistikku ning ma sooviksin näha Lima tippkohtumisel algatust seoses õiguskindlusega. Välisinvestoreid ei tohi Ladina-Ameerikast minema hirmutada, sest sel globaliseerumise ajastul pole neil raskusi oma investeeringute jaoks teiste piirkondade leidmises.

Et tugevdada piirkondadevahelisi vahelisi suhteid, sealhulgas majandus- ja kaubandussuhteid, peab assotsiatsioonilepingute üle läbirääkimisi Kesk-Ameerika riikidega ja Andide Ühendusega kiirendama. Loodetavasti aitab Lima tippkohtumine üle ka ummikust suhetes Mercosuriga. Lepingud Tšiili ja Mehhikoga peaks lükkama asju edasi. Teemat käsitledes ütleksin, et kaalutlema peaks Mehhiko assotsiatsiooni ELiga tõstmist strateegilisse staatusesse.

Pidades silmas tihedamate inim- ja haridussuhete loomist, daamid ja härrad, loodan samuti, et Lima julgustab seda, mida tuntakse kõrghariduse alana, ühise kõrghariduse alana, ning et me jätkame edasiminekut ülikoolidevahelise koostöö osas ning õpingute ja kvalifikatsiooni tunnustamise valdkonnas.

See tippkohtumine peaks heaks kiitma Euroopa – Ladina-Ameerika Fondi, mõttekeskuse kahe piirkonna vaheliste suhete arendamiseks, ning andma meie suhetele palju vajatud nähtavuse, kuna kahetsusväärselt ei ole see Euroopas tuntud.

Lõpetuseks, ma loodan, et tippkohtumine värskendab pühendumist pluralistlikule demokraatiale ja inimõiguste austamisele kooskõlas inimväärikuse sügava ideega, mida me mõlemal pool Atlandi ookeani toetame. Poliitilise vangi idee, hr president, tuleb Ladina-Ameerikas ja Kuubas täielikult kaotada ning vägivald dissidentide vastu tuleb kaotada.

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE). – (PL) Hr president, Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide tippkohtumised mängivad olulist rolli meie piirkondadevahelise strateegilise partnerluse suuna määratlemisel ja tugevdamisel. Eelseisev Lima tippkohtumine annab järgmise võimaluse süvendada dialoogi asjades, mis on olulise tähtsusega mõlemas valdkonnas. Mul on seetõttu hea meel märkida, et tippkohtumise põhirõhk on küsimustel, mis on olulised, et kindlustada meie ühiskondade jätkuv heaolu ning aidata kaasa stabiilsele majanduskasvule.

Teisest küljest tegeleb tippkohtumine küsimustega, mis puudutavad sotsiaalset ühtekuuluvust, nimelt vaesust, ebavõrdsust, diskrimineerimist ja sotsiaalset tõrjutust. Sooviksin märkida, et vastavalt ÜRO majanduskomisjoni hinnangutele Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide kohta 2007. aastal, elab 36,5% piirkonna rahvastikust vaesuses ning 13,5% elab eriti suures vaesuses. Arvud on viimastel aastatel paranenud, kuid probleem nõuab endiselt paljude partnerite pühendumist: nende hulgas on nimetatud Euroopa Liidu liikmesriigid.

Teisest küljest kujutavad väljakutseid küsimused, mis puudutavad säästvat arengut, keskkonnakaitset, kliimamuutusi ja energiat ning mis omavad kasvavat mõju mõlema mandri toimimisele. Vaieldamatult on seega vaja luua ühised prioriteedid ja koos töötamise viisid, et vastata eelseisvatele muutustele tõhusalt. Eriti oluline on majanduskasvu kooskõlla viimine jätkusuutliku arengu põhimõtetega. See on tõesti väga keeruline väljakutse, eriti arengumaades ja riikides, kus toimuvad muutused.

Meeles tuleb pidada ka seda, et koostöö ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide vahel ulatub kahest põhivaldkonnast, millega Lima tippkohtumisel tegeldakse, kaugemale.

Samuti sooviksin märkida, et teine Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee korraline istungjärk toimub Limas tippkohtumise eelõhtul. Euroopa Parlamendi kaasatus tugevdab kindlasti meie piirkondade vahelist strateegilist partnerlust. Seetõttu ootan ma viienda Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide tippkohtumise tulemusi ja lõplikku deklaratsiooni huviga.

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Hr president, tervitan asjaolu, et valitsused astuvad Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide tippkohtumisel võtmeküsimustes dialoogi. Małgorzata Handzlik on just märkinud, et on väga oluline, et ka parlamendid osaleksid selles mandritevahelises dialoogis aina enam ja panustaksid selle protsessi.

Minu arvates on eriti oluline, et eurooplaste ja Lõuna- või Ladina-Ameerika ja Kariibi mere rahvaste vahel oleksid tugevamad kontaktid. Need ei ole üksnes ettevõtjad ja turistid, vaid eelkõige noored inimesed, kellel on mängida oluline roll. Vajame neid, kui me tõesti tahame luua paremad suhted.

Euroopa Liidus oleme saanud väärtusliku kogemuse õpilasvahetusprogrammidest liikmesriikide vahel ning seda süsteemi peaks nüüd tugevdama meie suhetes Ladina-Ameerika ja ka Kariibi mere riikidega.

Me vajame noori inimesi, et leida paljudele olulistele küsimustele, millega me silmitsi oleme, tulevikus elujõulised ja jätkusuutlikud lahendused.

  Manuel Medina Ortega (PSE). – (ES) Hr president, Ladina-Ameerika on muutuv manner. Muutused toimuvad pidevalt ning täpsemalt on viimaste kuude või nädalate või päevade jooksul toimunud kaks suuremat muutust.

Esiteks Kuuba poliitika seoses sellega, kuidas Kuuba kohtleb oma kodanikke majanduslikust ja sotsiaalsest seisukohast vaadatuna; teise muutuse on toonud esile valimised Paraguays, mis näivad lubavat täiesti erinevat valitsust.

Kuidas on nõukogu ja komisjon nende olukordade ja muutuste kontekstis reageerinud, et neid muutusi arvesse võtta ja võimaluse korral neid kahte riiki mõjutada?

  Ewa Tomaszewska (UEN). – (PL) Hr president, Ladina-Ameerika riigid on Maailma Panga märkimisväärsel osalemisel viinud läbi kaugeleulatuvad pensionireformid. Euroopa demograafiline kriis vihjab, et peaksime arutlema, kas me oleme rahul õigusnormidega, mis lubavad võrdlemisi häid tingimusi, olenemata ebakindlusest piisava finantstoetuse olemasolu osas, mis neid lubadusi täita võimaldaks. Selles osas mõlema mandri erinevaid kogemusi arvesse võttes võib osutuda kasulikuks töötada koos, analüüsides, kuidas probleemiga toime tulla. Peame leidma viisi, kuidas võimaldada kõrges vanuses inimestel elada väärikat elu, isegi kui neil on tihtipeale kehv tervis ja seetõttu ei ole neil võimalik töötamist jätkata, olenemata demograafilise kriisi majanduslikust mõjust.

  Emanuel Jardim Fernandes (PSE). – (PT) Ladina-Ameerika ja Euroopa parlamendid on selle tippkohtumise edu jaoks olulised. Samuti on nad olulised, et saavutada kahte peamist eesmärki, milleks on Ladina-Ameerika integratsioon ning Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika vaheline koostöö, põhinedes sellel täiskogul kaitstud väärtustel ja täpsemalt nendel, mille tõi esile minu poliitilise fraktsiooni esimees.

Vaatamata sellele, hr president, pean ma märkima üht teist aspekti, milleks on, et see koostöö ja selle tõhusus on olulised mitte ainult kahele mandrile, Ladina-Ameerikale ja Euroopale, vaid ka nende kahe rühma poolt ülemaailmselt kaitstud väärtuste tõttu ka ülemaailmses kontekstis. Selle koostöö kaudu saab saavutada üle maailma neid tulemusi, mida ei saavutatud aastatuhande arengueesmärkide ja mitmepoolsuse kaudu ning Euroopa integratsiooni ja Euroopa projekte juhtivate väärtuste kaudu. See ülemaailmne aspekt õigustab minu silmis meie kõigi poolset suuremat pühendumist, eriti parlamentides.

  Gabriela Creţu (PSE). – (RO) Ladina-Ameerika ajaloolised, sotsiaalsed ja poliitilised tingimused on asetanud naised kahekordselt raskesse olukorda: ühelt poolt on peamiselt nemad vastutavad majandusliku tootmise eest, eriti maakeskkonnas.

Teiselt poolt on nad sunniviisilise ümberasustamise ja omandamise, inimkaubanduse, vägivalla, seksuaalse ärakasutamise ning nende reproduktiivsuse võime avalikule korrale allutamise peamised ohvrid.

Selles olukorras ei ole soolise lähenemisviisi võtmine mitte ainult soovitav, vaid vajalik. Sel põhjusel me palume teie toetust suulisele muudatusettepanekule, mis toetaks naiste positsiooni ja nende õiguste austamise tugevdamist.

ISTUNGIT JUHATAJAB: MARIO MAURO
Asepresident

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − (SL) Olen kuulanud arutelu ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide tippkohtumise osas väga hoolikalt ja ma usun, et see on tippkohtumise nõupidamise ettevalmistamisel ja läbiviimisel suureks abiks. Hr Salafranca ütles, et koostöö Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide vahel peab liikuma sõnadelt tegudele. Ma olen rohkem kui nõus; siiski ma lisaksin, et see on tegelikkuses juba toimumas. ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide tippkohtumise nõupidamised ei ole lihtsalt kohtumised, kus tehakse ilukõnelisi avaldusi ning kuulutatakse välja suuri kavandeid, mis kunagi ei muutu tegelikkuseks. Need nõupidamised on sündmused, kus võetakse kohustusi, mis ka reaalselt ellu viiakse.

Sellega seoses sooviksin mainida mitut punkti. Raport piirkondadevahelise koostöö kohta Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide vahel, mida ühispresidentuur eelmisel, neljandal tippkohtumise nõupidamisel Viinis esitles, on tõestus olulisest edasiminekust, mis on senini võetud kohustuste tegelikul elluviimisel saavutatud. Samuti sooviksin mainida peaaegu 400 piirkondadevahelist meedet Guadalajaras võetud kohustuste rakendamiseks, aga ka uut nimekirja, mis on ette valmistatud seoses 2006. aasta Viini tippkohtumisel võetud kohustuste rakendamisega. Loodame, et Lima tippkohtumine saavutab võetud kohustuste tunnistamise ja rakendamise suunas edasimineku.

Mitmed Euroopa Parlamendi liikmed, nende hulgas hr Schulz, hr Meyer-Pleite, hr Liese, hr dos Santos ja mitmed teised – kahetsusväärselt ei saa ma neid kõiki nimetada, on maininud Kuuba küsimust. Sooviksin öelda, et Lima tippkohtumine ei saa olema ELi ja Kuuba tippkohtumiseks ega tippkohtumiseks Kuuba teemal. Siiski, kuivõrd avaldatud on nii palju arvamusi, sooviksin ma teha vaid paar olulist märkust.

Praegu on Euroopa Liidu ning ELi nõukogu ja ELi eesistujariigi Kuuba poliitika reguleeritud järgmistes dokumentides: Euroopa Liidu ühisplatvorm aastaks 2006, üldasjade ja välissuhete nõukogu eelmise aasta järeldused. Need kaks dokumenti sisaldavad põhilisi juhiseid kõigile liikmesriikidele ning nende suhetele Kuubaga ning samuti läbirääkimistele kolmandate riikidega Kuuba teemal. Samuti sooviksin lisada, et Euroopa Liidu Kuuba poliitika tuumaks on inimõigused.

Järgmine võimalus Kuuba teemal arutada on üldasjade ja välissuhete nõukogu juuni istungjärgul. Sooviksin öelda, et eesistujariik Sloveenia teeb jõupingutusi sellel istungjärgul uue ühisplatvormi vastuvõtmiseks. Loodame, et meie jõupingutused on edukad. Siiski, nagu ma varem mainisin, ei ole see arutelu teemaks Lima tippkohtumisel mais, mis on nõupidamine ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide vahel tervikuna.

Kokkuvõtteks sooviksin öelda, et eesistujariik Sloveenia sooviks on, et tippkohtumise nõupidamine annaks edasiviiva tõuke või, hr dos Santost parafraseerides, looks Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide suhetes uue dünaamika, ning ma olen veendunud, et tänasele sarnaste aruteludega saab Euroopa Parlament selle eesmärgi saavutamisele kaasa aidata.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Hr juhataja, hr Salafranca, saan öelda, et komisjon on teinud kõik jõupingutused, et muuta see tippkohtumine edukaks. Nagu hr Schulz on märkinud ja minister just ütles, peab Lima tõesti andma võimaluse Ladina-Ameerika ja Euroopa suhetele tugeva tõuke andmiseks.

Nagu paljud teist, sealhulgas hr Schulz, on rõhutanud, on meil palju ühiseid väärtuseid. Olemas on ühine toetus mitmepoolsusele ning kaheldamatule tiheda koostöö vajadusele Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika riikide vahel, kui me tahame, et meie mõju oleks parendatud ülemaailmses korralduses tunda. Kui me soovime suuremate rahvusvaheliste institutsioonide reformimist, saavutame me selle üksnes küllaltki kaugeleulatuva kokkuleppe kaudu Ladina-Ameerika ja Euroopa Liidu vahel. Maailmas pole teist piirkonda, millega me mitmepoolsel tasandil nii tihedalt koos töötame kui Ladina-Ameerika.

Hr juhataja, nüüd sooviksin ma lühidalt vastata mõnele küsimusele. Esimene puudutab pantvange. Ilmselgelt on komisjon süstemaatiliselt toetanud kõiki jõupingutusi, et saavutada kõigi pantvangide vabastamise osas humanitaarne kokkulepe. Komisjon on muidugi väga tundlik sõnavõttude suhtes, mis on selle probleemi tõstatanud.

Sooviksin lausuda paar sõna Kuuba teemal. Nagu minister ütles, ei ole Kuuba kindlasti Lima nõupidamise keskseks küsimuseks, kuid sõltumata sellest, soovin öelda, et Euroopa Liidu poliitika on konstruktiivse kaasamise poliitika. Me ei poolda isolatsiooni või sanktsioonide poliitikat. Meie volinik Louis Michel oli hiljuti Kuubal. Oleme valmis tegema Kuubaga koostööd ühise huvi valdkondades, kuid ilmselgelt sisaldab meie dialoog Kuubaga inimõiguste küsimust.

Tahame edasiminekut seoses assotsiatsioonilepingutega. Kavatseme minna edasi Mercosuriga. Samuti tahame saavutada 2009. aastal kokkuleppe Andide Ühendusega.

Räägin paarist märkusest, mis selle väga huvitava arutelu vältel tõstatati. Proua Belohorská poolt tõstatatud veele juurdepääsu küsimus on väga oluline ja see on lisatud Lima tippkohtumise avalduse projekti. Komisjon toetab veele juurdepääsu projekte ja programme mitmetes riikides.

Samuti mainiti kodanikuühiskonna osalemist. Kodanikuühiskond korraldab Lima tippkohtumise ettevalmistamise raames kaks üritust: organiseeritud kodanikuühiskonna konverents, ESOSOC, ning valitsusväliste organisatsioonide, mitteorganiseerunud ühingute konverents. Komisjon on andnud nendele konverentsidele rahalise toetuse ning nende kohta avaldatakse Lima tippkohtumisel raport.

Tõstatati toiduhindade küsimus ning on tõsi, et toiduhindade tõus mõjutab kindlasti Ladina-Ameerikat, kus üle kolmandiku elanikkonnast juba elab vaesuses. Mõnedes riikides, nagu El Salvador, on inimesed toiduhindadest väga sõltuvad. Toiduhindade tõus omab ilmselgelt tõsist mõju elanikkonnale, mis juba on väga haavatav. See küsimus on muidugi seotud biokütuste strateegiaga. See on tundlik küsimus, mis väärib kindlasti arutamist.

Mainiti naiste olukorda Ladina-Ameerikas. Komisjon on olukorra pärast Ladina-Ameerikas ülimalt mures, eriti Mehhikos ja Guatemalas. Oleme olukorrast täielikult teadlikud ning püüame probleemi vastu võidelda. Oleme Euroopa Parlamendile tehtud töö eest sel teemal tänulikud.

Minu vastused ei ole põhjalikud, kuid arutelu oli väga kasulik ning see lisab Lima tippkohtumisele kindlasti selgust. Tippkohtumine võimaldab meil luua piirkonnaga dialoogi ning koordineerida meie püüdlusi tähtsate rahvusvaheliste tähtaegade osas, eriti seoses keskkonnaga, paremini. Samuti on see võimaluseks näha, kuidas me saame toetada demokraatlikke vastuseid sotsiaalse ühtekuuluvuse osaks olevatele struktuuriprobleemidele. Kindlasti peavad Euroopa institutsioonid koordineerima oma püüdlusi lähenemisviiside diferentseerimiseks, kohaldades neid piirkonna iga riigi probleemide suhtes.

Lõpetuseks sooviksin ma tervitada Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee tööd. Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee loodi pärast Viini tippkohtumist 2006. aastal. See on juba andnud piirkonnaga koostööle väärtusliku panuse, tugevdades demokraatlikku tahet mõlemal poolel. Selles osas oleme kindlad, et eriliste sidemetega, mida Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee kaudu piirkonnaga omatakse, tegutseb Euroopa Parlament otsustavalt, et kindlustada, et assotsiatsioon Euroopa Liidu ja piirkonna riikide vahel mängib üha tähtsamat strateegilist rolli.

Taas sooviksin ma tänada kõiki parlamendiliikmeid, kes võtsid sõna ja andsid Lima tippkohtumiseks ettevalmistamisel selgituse.

  Juhataja. − Arutelu kokkuvõtmiseks olen ma saanud kuus resolutsiooni ettepanekut vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2.

Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub neljapäeval, 24. aprillil 2008.

Kirjaliku avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Gyula Hegyi (PSE), kirjalikult. – (HU) See ei ole juhus, et Ladina-Ameerika vihmametsasid kutsutakse maailma kopsudeks. Meie kliima ja koos sellega meie tulevik sõltub sellest, kui hästi me hoiame alal nende eluandvate vihmametsade algse ulatuse Brasiilias, Kolumbias, Ecuadoris, Venezuelas ja teistes Lõuna-Ameerika riikides, koos nende bioloogilise mitmekesisuse ning loomastiku ja taimestiku rikkusega. Seega on oluline, et keskkonnakaitsele ja kohasele kliimapoliitikale pannakse meie koostöös Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika riikide vahel suuremat rõhku. Täitmatu kasumiahnus, vihmametsade hävitamine ning biokütuste jaoks saagi kasvatamine on inimkonna põhihuvidega vastuolus. Seetõttu peame motiveerima oma Ladina-Ameerika sõpru need hävitavad tegevused lõpetama. Parimaks viisiks neid algseid loodusvarasid kaitsta, kui me ei soovi põliskogukondi häirida, on jätta maa omand inimestele ja lasta neil oma eluviisiga jätkata. Meie arengu- ja toetuste poliitika põhialuseks peab olema keskkonnakaitse nõuetest vastastikku kinnipidamine.