Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Härra juhataja, lubage lisada paar sõna minu eilsele kõnele, mis ma pidasin ühte suurimat Euroopa ühist projekti, Galileo navigatsioonisüsteemi käsitlevas arutelus. Hindan kõrgelt raportööride tööd, mille tulemusel saavutasid nad kompromisslahenduse nii parlamendi kui ka nõukogu ja komisjoniga, ning tänu neile saame täna lõpetada selle pikaleveninud arutelu. Nüüd tuleb otsustada, kuhu rajada Galileo järelevalveameti peakontor. Rõhutan veel kord, et Tšehhi Vabariik on ideaalne kandidaat ning selleks ka valmis. Loodan, et lubadusest rajada liidu uusi institutsioone uutesse liikmesriikidesse peetakse viimaks kinni.
Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Härra juhataja, hääletasin raporti vastu. Kuulasin eile sama arutelu, mis eelkõneleja, ning olen kuuldust nördinud: veider üksteise võidu pakkumine ameti nimel, mida tegelikult vaja ei ole. Me loome uut satelliitsüsteemi, sest Euroopa Liit vajab mingisugust moodsat pärlit – Galileo projekt on Euroopa Liidule nagu silmapaistev väärisehe. See on kallis, see pole hädavajalik, see ei edenda konkurentsi. Meil oli kokkulepe Hiinaga, samuti on olemas Vene süsteem ja GPS-süsteem. Euroopa ei vaja nimetatud süsteemi, kuid maksame selle eest siiski.
Nagu nägime eilsel hääletusel, ei jälgita, kuidas kõnealuses projektis raha kulutatakse ning seega raisatakse miljoneid Euroopa maksumaksja eurosid ja naelu. See tugevdab veendumust, et oleme käivitanud kõnealuse veidra projekti üksnes uhkuse pärast.
Syed Kamall (PPE-DE). – Härra juhataja, kui ma eile arutelu kuulasin, mõtlesin ma Queeni laulule „Bohemian Rhapsody” ning surematutele sõnadele „Galileo, Galileo”. Ma mõtlesin ka laulu sõnadele. „Kas see on tegelikkus? Või on see üksnes fantaasia? Jäänud tegelikkuse lõksu, millest ei ole pääsu, ava oma silmad, vaata taevasse ja sa näed.” Hiinlased tulid ja nägid. Nad läksid ja rajavad nüüd oma süsteemi. Venelased ajakohastavad oma süsteemi Glonast ning lisaks kõigele muudetakse ameeriklaste GPS-süsteem, mida juba tasuta kasutame, täpsemaks ja kasutajasõbralikumaks.
Me ei tohiks raisata maksumaksja vaevaga teenitud raha neljandale satelliitsüsteemile, millel teiste ees eeliseid ei ole. Ning metafoore segades, ütlen, et tulistagem seda valget elevanti ülevalt taevast. Mina hääletasin raporti vastu.
Roger Helmer (NI). – Härra juhataja, ka mina hääletasin Barsi-Pataky raporti vastu. See on üksnes poliitilise uhkuse projekt, veidi europrojekti sarnane, ning nagu euro puhul, pole ka sellel projektil ei majanduslikku ega tehnilist põhjendust. See on ebavajalik, liigne ning juba praegu aegunud.
Nagu kolleeg märkis, erasektor tuli, vaatas seda ja otsustas mitte osaleda, sest projekt oli mõttetu. Hiinlased tulid, vaatasid, võtsid paremad ideed üle ning otsustasid, et saavutavad ise tehes parema tulemuse. Arvestades ülemaailmse positsioneerimissüsteemi võimalikku sõjalist rakendust, peaks asjaolu, et hiinlased kõnealust süsteemi rajavad, meid äärmiselt murelikuks tegema.
Me ei tohiks enam raisata maksumaksja raha mõttetule poliitilisele žestile.
Daniel Hannan (NI). – Härra juhataja, kui Galileo projekt käivitati, kirjeldas president Chirac seda kui vajadust võidelda Ameerika Ühendriikide tehnoloogilise imperialismi vastu. See on tegelikult ainus võimalik pooldav argument. Ma ei kavatse korrata kolme eespool kõnelenud austatud kolleegi väiteid, nimelt, et see ei ole majanduslikult ega tehnoloogiliselt kasulik ning me saame kasutada tasuta Ameerika GPS-süsteemi.
Soovin aga rõhutada asjaolu – siinkohal pöördun kõigi integreerunud kolleegide poole, sest ei pea olema euroskeptik, et nimetatud küsimuse pärast muretseda –, et meenutagem, mis juhtus eilsel arutelul, kui austatud kolleeg Heaton-Harris küsis meilt, mille üle me hääletame, ning keegi saalisviibijatest ei osanud öelda äsja hääletusel olnud ameti nime.
Isegi Euroopa projekti pooldajatena ei tee te endale heategu, kui annate maksumaksja raha süsteemidele, mille üks eesmärkidest on selgitada, kas Euroopal on õigus või mitte, kui ei kontrollita, kas raha kasutatakse eesmärgipäraselt või kas see on kadunud või varastatud. Pöördun kõigi kolleegide poole, et püüaksime anda maksumaksjale midagi, mis on nende raha väärt nende seisukohast.
Juhataja. − Tänan. Kuna rohkem kõnealust raportit käsitlevaid taotlusi sõnavõtuks või selgituseks hääletuse kohta ei ole, kasutan ma enne järgmise raporti juurde minekut võimalust ja soovin kõike head härra Lombardole uuel ametikohal.
Árpád Duka-Zólyomi (PPE-DE). – (HU) Tänan, härra juhataja. Toetasin endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki käsitlevat raportit, sest see edastab olulise sõnumi Makedoonia inimestele. Riik on alates 2007. aasta aruandest märkimisväärselt arenenud. Majanduslikud tulemused on head, samuti on tehtud edusamme õigusloome valdkonnas. Sisepoliitikas on kujunemas üksmeel, eri rahvuslikud ja etnilised kogukonnad saavad koos elada. Ohridi raamlepingu ja Badinteri põhimõtte järjepideval toetamisel täieneb poliitika uue vaimsusega, mis toetab vähemuste proportsionaalset esindatust ja identiteedi säilitamist. Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi majanduslik ja sotsiaalne areng on keeruline, 2005. aastal sai ta ELi liikmelisuse kandidaadiks. Kahetsusväärne oli negatiivne sõnum Bukarestis toimunud NATO tippkohtumiselt, kus peamist rolli mängis Kreeka väiklane ja ebaloogiline käitumine. Olen kindel, et ELi jaoks ei ole nomenklatuur takistuseks liikmelisuse andmisel ning mul on hea meel, et parlament on kõnealuses küsimuses kokkuleppele jõudnud. Meie otsus on positiivne sõnum, kuna vabastab riigi ELi-poolse tõrjutuse ja viivituse pettekujutelmast. Nüüd on aeg alustada riigiga tõelisi ühinemisläbirääkimisi. Tänan tähelepanu eest.
Gyula Hegyi (PSE). – (HU) Hääletasin Makedooniat käsitleva raporti üle teatava kõhklusega. Tõsi on, et oleme esitanud endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile järjest enam nõudmisi, kuid kas teeme tõepoolest kõik, mis on Euroopa-Atlandi integratsiooni huvides? Kosovo arenemises iseseisvaks riigiks ja Makedoonia NATO liikmelisuse vetos võivad peituda ohud. Vähemuses olevad separatistid ja enamuses olevad rahvuslased võivad kergesti lõhkuda Makedoonias valitseva hapra tasakaalu. Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid sekkuvad sageli Makedoonia poliitikasse, me soovime ja nõuame Makedoonia liidritelt mitmesuguste ebapopulaarsete meetmete võtmist. See tähendab vastutust, meie vastutame selle väikese riigi stabiilsuse ja Euroopa-Atlandi integratsiooni eest. Soovitatav oleks kõigil seda vastutust tõsiselt võtta.
Bernd Posselt (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, tänane hääletus on Makedoonia jaoks Euroopa Liiduga peatse ühinemise läbimurre. Edusammud saavutati tänu lahkunud presidendile Boris Trajkovskile, kes oli Euroopa sõber ja pooldaja ning juhtis riiki teatava eesmärgi suunas, kuid sarnane eesmärgipärane tegevus on jätkunud ka praegusele Makedoonia valitsuse peaministri Gruevski ja välisministri Milososki juhtimise all. Nad on aidanud luua sõprussidemed üle kogu Euroopa riigil, kellel on suurepärane vähemuste poliitika, kelle areng on olnud suurepärane ning keda me soovime jõudsalt toetada.
Lubage mul edastada selge sõnum: ma kutsun üles Kreeka kaasparlamendiliikmeid nimeküsimuses viimaks järele andma. Parlament ütles täna väga selgelt, et lükkab tagasi mis tahes nimeküsimusel põhineva vastuseisu ning et kahepoolsed probleemid ei tohi saada ühinemisel takistuseks. See on sõnum, mille edastasime suure pooldajate arvuga täna siit täiskogult, ning see on hoiatuse märgiks valitsustele, kes pidurdavad edasiminekut. Pöördun kõigi poole ja kutsun üles loobuma niisugusest tegevusest Euroopa huvides.
Makedoonia on Euroopa riik ning me loodame, et ühinemisläbirääkimiste alustamise kuupäev määratakse veel käesoleval aastal.
Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Härra juhataja, lubage mul vastata eilses arutelus tõstatatud küsimusele. Enamik meist hoiatas, et Hiina nõudlus Aafrika nafta järele ning relvade vahetamine nafta vastu toidab korruptsiooni ja diktaatorlikke režiime ning süvendab vaesust. Veelgi enam, miljonid Hiina tooted on Aafrika üle ujutanud, muutes Aafrika tooted lootusetult konkurentsivõimetuks. Niinimetatud tingimusteta poliitika saab üha suuremaks takistuseks saavutada aastatuhande arengueesmärgid – kaotada vaesus ja nälg arengumaades. Mind üllatas volinik Micheli mõnevõrra tundeline avaldus, milles ta ütles, et kui komisjonil oleks poliitilist võimu, ühineks ta Hiinaga, ning milles kaitses Hiina õigust teostada eriomast tingimusteta välispoliitikat, hoolimata asjaolust, et Hiina on ÜRO Julgeolekunõukogu liige ning seega vastutab maailma arengu eest nagu Euroopa Liit. Ma olen selliste komisjoni liikme tehtud tundeavalduste vastu.
Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, Hiina roll majanduse ülemaailmses arengus on äärmiselt oluline. Hiina on Aafrika inimestele edukuse sümbol.
Viimase 25 aasta jooksul on Hiina loonud oma 400 miljonile kodanikule võimalused, aidates nad välja äärmisest vaesusest. Lisaks sellele on 200 miljonit hiinlast tõusnud keskklassi tasemele. Seega on Hiinal suured kogemused, edendamaks majanduse arengut. Arvatakse, et sellel on samuti positiivne mõju Aafrika riikidele. Hinnanguliselt on kaubandus Aafrika ja Hiina vahel suurenenud 4 miljonilt USA dollarilt 1995. aastal 55 miljonile USA dollarile 2006. aastal. Aafrika on Hiina jaoks väga oluline tooraine allikas. Hiina majandus vajab järjest enam energiat ja toorainet. Seega teeb Hiina kõik, et tagada alaline kohalolek Aafrikas.
Syed Kamall (PPE-DE). – Härra juhataja, olen nimetatud raportist iseäranis huvitatud, kuna eelmisel ametikohal teadurina käsitlesin nii Hiina impordi ja ekspordiga seotud otseseid välisinvesteeringuid kui ka Aafrika investeeringuid ja arengut.
Vaadates raportit, mis on tegelikult üsna õiglane raport, arvan, et EL ja selle liikmesriigid peaksid tervitama Hiina investeeringuid Aafrikasse, eelkõige just investeeringuid infrastruktuuri, sest investeeringud infrastruktuuri võimaldavad kohalikel ettevõtjatel ja kodanikel luua ise rikkust ja aidata ise ennast vaesusest välja.
Samal ajal tuleb olla teadlik Hiina möödapääsmatust vajadusest loodusvarade järele, nende ressursside leidmisest tingitud motiividest. Peaksime püüdma Hiinaga koostööd teha, et nimetatud probleeme käsitleda, eelkõige juhtudel, kui tegemist on halva kuulsusega valitsustega.
Üks Hiina poliitikaga seonduv kitsaskoht on asjaolu, et ta muudab tühiseks ELi ja teiste abiandjate püüdlused pakkuda tingimuslikku abi või seada abi saamisele teatavad tingimused. Võime seada mis tahes tingimusi abile, et tagada parem valitsemine, kuid Hiina hävitab kõik need püüdlused.
Kokkuvõttes on see õiglane raport ja mina hääletasin poolt.
Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Toetan Geringer de Oedenbergi raportit, mis teeb ettepaneku võtta kaasotsustamismenetluse esimesel lugemisel vastu nõukogu määruse kodifitseeritud versioon asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta liinilaevandusettevõtjate teatavat liiki kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste suhtes (konsortsiumid).
Raport seondub kodifitseerimismenetlusega, seega ei olnud parlamendikomisjonil vaja ettepanekut ametlikult muuta, mida ta ka ei teinud. Sellest hoolimata kasutan võimalust anda selgitus hääletuse kohta ja väljendada hämmeldust Euroopa Liidu viivituse kohta kodifitseerida tekstid, mida on mitmel korral muudetud ja mida on järjest keerulisem lugeda ja kohaldada. Kodifitseerimismenetlus sätestati 1992. aasta detsembris Euroopa Ülemkogu avaldatud poliitilise tahte tulemusel 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelises lepingus ja nimetatud menetluse eesmärk on luua kiirendatud menetluse vorm, et võtta kodifitseeritud dokumendid vastu kiirendatud korras.
Toetan kindlalt vajadust eeskirjad kodifitseerida. See on kohustuslik demokraatia, õigusriigi põhimõtete ja üliõpilaste õpetamise seisukohast, õiguse piisava kohaldamise seisukohast kodanike ja õigusala töötajate poolt jne.
Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Tervitan ühise seisukoha vastuvõtmist, lahendamaks pikaajaline vahendusmenetluse probleem tsiviil- ja kaubandusasjades – isegi kui kõnealune direktiiv hõlmab üksnes piiriüleseid vaidlusi – EÜ asutamislepingu artikli 65 piiratud tõlgendamise alusel, eeldusel, et piiriüleste vaidluste määratlus on võimalikult lai.
Kahetsusväärne on siiski, et ühine seisukoht ei võimalda direktiivi kohaldada poolte vabatahtlike kokkulepete kaudu, kuigi on tõsi, et liikmesriikide kohtumenetluse eeskirju ei saa alati muuta poolte vahel sõlmitavate kokkulepetega. Kokkuvõttes on ühine seisukoht tervitatav. See säilitab oma esialgse eesmärgi – hõlbustada vaidluste lahendamise menetluste kättesaadavust ja edendada vaidluste rahumeelset lahendamist, soodustades vahendusmenetluse kasutamist ning tagades vahendus- ja kohtumenetluse sobiva vahekorra.
Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Toetasin Etelka Barsi-Pataky raportit, mis teeb, arvestades esitatud muudatusettepanekuid, ettepaneku muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta.
Õnnitlen komisjoni asepresidenti ja transpordivolinikku Jacques Barrot’d kindlameelsuse, selge lähenemisviisi ja poliitilise veendumuse eest kõnealuse keerulise küsimuse käsitlemisel. Avalik sektor päästis tootjad, kes ei suutnud otsustada, millist, eelkõige finantsriskidega seonduvat strateegiat vastu võtta. Tänu kõigi, aga eelkõige tänu Euroopa Parlamendi veendumusele õnnestus suurendada avaliku sektori vahendeid 100%, 3,4 miljardile eurole. Seega vastutavad kodanike esindajad lahenduse leidmise eest kriisile, mis käivitub 2014. aastal, ja satelliitide kasutamise eest aastani 2013. See juhtum näitab selgelt vajadust mõelda kiiresti Euroopa ressurssidele, mida saab kasutada avaliku sektori investeeringuteks, kui erasektori turg näib olevat soodne.
Charlotte Cederschiöld ja Gunnar Hökmark (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Võtsime vastu nõukogu ja parlamendi vaheliste läbirääkimiste aluseks olnud ettepaneku, mis käsitleb satelliitraadionavigatsiooni programme EGNOS ja Galileo ning mille eelarve küsimuse parlament juba, vastupidiselt meie arvamusele, otsustas. Rõhutame, et olime selle vastu, et kõnealuste projektide rahastamiseks kasutatakse teadusuuringute eelarvet. Lisaks sellele oleme palunud komisjonil selgitada, kuidas neil on kavas korraldada projektide rahastamine kaubanduslikul eesmärgil kasutuse korral.
Samas tervitame me asjaolu, et nimetatud ettepanek võimaldab Euroopa Parlamendil projekte hinnata ja mõjutada.
Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Euroopa ülemaailmse navigatsioonisatelliitide süsteemi (GNSS) kui ühenduse esimese infrastruktuuri projekti elluviimise eeldus on selle mahu ja tehnoloogilise laadi tõttu ühine tahe. Euroopa GNSS hõlmab kaht programmi: EGNOS ja Galileo.
GNSSi olulisus seisneb eelkõige asjaolus, et see pakub alternatiivi Ameerika Ühendriikide ja Venemaa süsteemile ning täiendab neid. Süsteemi eesmärk hõlmab nii strateegilist, majanduslikku, tööstuslikku kui ka julgeolekuaspekti ja palju teisi aspekte, mida ükski liikmesriik üksi ellu viia ei suudaks.
Olles esimene programm, mis hõlmab ühenduse rahastamist ja infrastruktuure, kannavad parlament ja nõukogu ühiselt suurt vastutust programmide kasutamise ja töö reguleerimise eest.
Eespool nimetatud põhjustel, aga ka sellepärast, et projekt kujutab endast tehnoloogia arengu ja Euroopa Liidu sõltumatuse ajaloolist ja strateegilist pöördepunkti, väärivad GNSS ja kõnealune raport minu täielikku toetust, sest need moodustavad tulevikulahenduse.
Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Galileo on näide ulatuslikust tehnilisest projektist, mida ükski liikmesriik üksi ei suudaks teostada. Algselt toetasin projekti rahastamist ELi eelarvest. Kahjuks on aga selgunud, et EL ei ole suutnud selle keerulise ülesandega rahuldavalt toime tulla. Raportöör põhjendab ebaõnnestumist sisemiste lahkhelidega. Minu arvates on äärmiselt kahetsusväärne, kuid mõistetav, et nõukogu ei ole saanud vastu võtta seda tohutut lisa eelarves. Komisjon on kohustatud esitama rahuldavama lahenduse nimetatud olulise projekti rahastamiseks.
David Martin (PSE), kirjalikult. − Tervitan väljavaadet, et Galileo projekt viimaks käivitatakse. Barsi-Pataky’ raport Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmide rakendamise jätkamise kohta näitab arengut, millest tulenev kasu on näha alates Euroopa kosmosepoliitikast, teadusuuringutest ja innovatsioonist kuni ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikani. Mina hääletasin raporti poolt.
Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) GPS-süsteem pakub juba paljusid teenuseid, mida hakkab pakkuma Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programm Galileo. Siiski ei tohiks me olla sõltuvad satelliidipõhisest raadionavigatsiooni monopolist, mida juhivad Ameerika Ühendriigid ja mille rajasid Ameerika Ühendriikide kaitsejõud. Isegi GPS satelliitide ühendusteed on rajatud selliselt, et hästi oleksid kaetud eelkõige piirkonnad, milles Ameerika Ühendriigid viivad läbi sõjalisi operatsioone. Meie süsteem võimaldab meil määrata sobivaimad ühendusteed Euroopa jaoks.
Pidades silmas projekti strateegilist tähtsust, hääletasin raporti poolt, ehkki rahastamise küsimus lõplikku lahendust veel leidnud ei ole.
Teresa Riera Madurell (PSE), kirjalikult. − (ES) Kuna juhataja, jälgides minu sõnavõtu aja pikkust tunduvalt rangemalt kui eespool kõnelenud kolleegidel, katkestas minu kõne, soovin lisada mõned tähelepanekud. Me peaksime kahtlemata olema rahul asjaoluga, et projektiga seonduvate probleemide lahendamiseks on kindlaks määratud institutsioonid. Oleme lõpuks jõudnud sinnamaale, et saame algatada Galileo kasutuselevõtuetapi kindla kava. Samuti oleme äärmiselt rahul tehtud tööga, mille eesmärk on muuta programmis osalemine võimalikult ulatuslikuks.
Eespool öeldut silmas pidades räägin ühest olulisest aspektist, nimelt projekti tsiviilaspektist, mis on töö läbipaistvuse tagamise möödapääsmatu tingimus. Euroopa süsteemi sõltumatus võimaldab väljastada kasutajatele osutatavate teenuste sertifikaate ning tagada seega teenuste kõrge kvaliteet. Nimetatud tingimused on äärmiselt olulised projekti uute kommertsrakenduste väljatöötamisel, luues suurepärased, tohutut keskkonnaalast ja sotsiaalset potentsiaali hõlmavad võimalused VKEde jaoks. Navigeerimine vaegnägijatele, kõige paremate juurdepääsuvõimaluste kavandamine erivajadustega inimestele, Alzheimeri tõve all kannatajatele abi osutamine, hädas olevate inimeste kiire lokaliseerimine on kõik näited projekti rakenduste kohta, mis aitavad kaas eluviisi parandamisele.
Euroopa Parlament on alati toetanud Galileo projekti õigusloome ja eelarve meetmetega ning on pidanud seda strateegiliselt tähtsaks.
Lydia Schenardi (NI), kirjalikult – (FR) Euroopa satelliitraadionavigatsiooni süsteemi lahendusele jõudmisele eelnes üksteist aastat otsustamatust ja lahkarvamusi juhtimises. Valitud meetodist – muu hulgas avaliku ja erasektori partnerlus, rahvusvaheline koostöö väljaspool Euroopa Liitu, kõigi liikmesriikide möödapääsmatu osalemine, Euroopa Komisjoni kindlaksmääratud roll – tekkinud viivituste pikkus on hinnanguliselt viis aastat. Kui neid põhimõtteid ja meetodeid oleks rakendatud tehnoloogilistele ja tööstuslikele ettevõtmistele, nagu Airbus ja Ariane, ei oleks Euroopal tõenäoliselt praegu oma õhusõidukitootjat ega kanderaketti.
Ehkki lõpptulemus ei ole täiesti rahuldav, sisaldab see mitmesuguseid õppetunde tulevikuks. Kui avaliku sektori asutused on ainuotsustajad ja -rahastajad, saab suuri strateegilisi projekte ellu viia üksnes uutes valdkondades, milles erasektor ei saa või ei taha riske võtta, sest need on projektid, mis hõlmavad poliitilist nägemust ning mitte lihtsalt majanduslikku loogikat. Teiseks selgus, et niisugustes projektides, mis peavad käima ühenduse institutsioonide ja menetluste kaudu, osutub nimetatud asjaolu takistuseks ja negatiivseks teguriks, ning nendele lisanduvad veel ideoloogilised piirangud, kus valitustevaheline koostöö osutus aga tõhusaks. Loodame, et nendest kogemustest õpitakse.
Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. − (RO) Mina toetasin raportit, mis käsitleb ettepanekut muuta nõukogu määrust Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmide rakendamise jätkamise kohta. Galileo projektil ehk nende programmide ühel osal on mitmesuguseid rakendusi, seda kasutatakse liikluse järelevalves, transpordilogistikas, looduskatastroofide ennetuses ja nende käsitlemises, kaubanduslike ja riiklike teenuste osutamisel.
Alates ühenduse 2008. aasta eelarve esimesest arutelust on Euroopa Parlament pidanud projekti äärmiselt oluliseks, taotlenud vajalike rahaliste vahendite eraldamist ning nimetatud taotluse võimaldamiseks nõudnud institutsioonidevahelise lepingu läbivaatamist. Süsteem EGNOS hakkab tööle 2009. aasta märtsist ning Galileo programm peab hakkama tööle 2013. aasta lõpuks.
Galileo vajalikud eelarvevahendid on hinnanguliselt 3,105 miljardit eurot ajavahemikuks 2007–2013. Euroopa Parlament ja nõukogu tunnistavad nimetatud programmi strateegilist tähtsust ning toetavad selle elluviimist. Euroopa Komisjon peab aga teavitama parlamenti ja nõukogu korrapäraselt projekti rakendamise edusammudest.
Õnnitlen raportööri proua Barsi-Patakyt valitud töömeetodite eest, mis hõlmas määruse käsitlemisel koostööd kolleegidega kõigist poliitilistest fraktsioonidest.
Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Kõnealuse direktiivi eesmärk on luua ühtne staatus kolmandate riikide kodanikele, kes on liikmesriigis elanud seaduslikult ja pidevalt viis aastat.
Praeguse algatuse eesmärk on laiendada direktiivi reguleerimisala rahvusvahelise kaitse saajatele, pakkumaks neile õiguskindlust seoses elamisega selles riigis ja õigusi, mis on samaväärsed ELi kodanike omadega.
Siiski esineb direktiivis lünk, kuna ei taga rahvusvahelise kaitse vastastikust tunnustamist ega sellealase vastutuse ülekandmist teisele liikmesriigile. See tähendab, et kolmandate riikide kodanikele ei ole võimalik anda õigust liikuda ja elada vabalt Euroopa Liidus alates nende staatuse tunnustamisest. Seega jäävad kaitset puudutava vastutuse ülekandmise taotluste hindamine endiselt 1951. aasta Genfi konventsiooni ning Euroopa Nõukogu raames sõlmitud ning pagulasi puudutava vastutuse ülekandmise Euroopa lepingu reguleerimisalasse.
Kõnealust olukorda silmas pidades on oluline tagada, et ka teine liikmesriik peaks kinni väljasaatmise lubamatuse põhimõttest, vältimaks isiku saatmist tagasi riiki, kus ta oleks ohus. Halvimal juhul tohiks saata nimetatud isiku tagasi liikmesriiki, kus talle algselt kaitse saaja staatus anti.
Käsitledes kõiki teisi aspekte, arvan, et kohaldada tuleb samu tingimusi ning et kõnealustele isikutele tuleb esitada samu direktiivis sätestatud nõudmisi.
Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Proua Roure’i raport, nagu ka direktiiv, mida see peaks täiendama, on vastuvõetamatud. Anda rahvusvahelise kaitse saajatele pikaajalise elaniku staatus, kasvõi ajutiselt, kohaldamata sealjuures nõudeid elatusvahendite või minimaalse integreerumise kohta, isegi kui nimetatud staatust saab anda pärast viieaastast elamisperioodi, on hullumeelsus.
Lisaks sellele on esitatud meetmed võrdväärsed olukorraga, kus nimetatud isikud kindlustatakse mis tahes väljasaatmise, muu hulgas teise liikmesriiki saatmise vastu, välja arvatud juhul, kui nad on toime pannud raske kuriteo. Seega oleks võimatu neile isikutele keelata õigust elada vabalt valitud liikmesriigis, hoolimata nende olukorrast ja sotsiaalsest hoiakust. Selline eelisõigus asetub ettepoole riigi suveräänsest õigusest otsustada, kes tohib elada tema territooriumil ning missuguse staatuse ja tingimuste alusel kooskõlas avaliku korra ja julgeolekuga.
Lõpetuseks, te kõik teate, et rahvusvahelise kaitse taotlusi kasutatakse selleks, et mööda hiilida tegelikult puhtalt majanduslikel eesmärkidel toimuvale sisserändele kehtestatud niigi nõrgast kontrollist ja piirangutest. Te teate, et eespool nimetatud tingimustes eelistatakse sageli täiendava kaitse saaja staatust pagulase staatusele, sest selle menetlus on lühem ja paindlikum. Kui nimetatud kaitse saajad võivad saada pikaajalisteks elanikeks, soodustab see sisserännet.
Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Raport hõlmab mitmesuguseid ettepanekuid rahvusvahelise kaitse saajate integreerimise kohta. Oleksime esitatud ettepanekuid toetanud, kui hääletus oleks aset leidnud Rootsi parlamendis.
Praeguses olukorras on aga ettepanekud osa ühise varjupaigasüsteemi loomisest. Raport edendab ühest küljest varjupaigapoliitikat, teisest küljest aga moodustab see osa nn Euroopa kindluse ehitamisest. EL õõnestab Genfi konventsiooni, võttes endale vastutuse määrata, kellele ja mis vormis kaitse antakse.
Me ei näe teist võimalust, kui öelda ei mis tahes ühisele varjupaigapoliitikale ELi tasandil, sest vastasel korral ei saa liikmesriigid enam määrata nimetatud poliitika suunda. ÜRO konventsioonid peaksid jääma reguleerivateks dokumentideks, et tagada varjupaigataotlejate õigused rahvusvahelises kogukonnas.
Jens Holm, Esko Seppänen, Søren Bo Søndergaard ja Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. − Meie jäime Roure’i raporti hääletusel täna erapooletuks, ehkki tegelikult toetame raporti ideed, nimelt tagada, et pagulastel ja isikutel, kelle on õigus riigis elada ajutise või täiendava kaitse saajatena, oleksid samasugused õigused kui kõnealuse riigi pikaajalistel elanikel kooskõlas direktiiviga 2003/109/EÜ. Kuid me arvame, et seda peaksid otsustama liikmesriigid, mitte EL.
David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma toetan proua Roure’i raportit direktiivi 2003/109/EÜ reguleerimisala laiendamise kohta rahvusvahelise kaitse saajatele. Raporti eesmärk on tagada, et rahvusvahelise kaitse saajatel oleksid samasugused õigused nagu meil, Euroopa Liidu kodanikel, kui nad on ELis elanud seaduslikult viis aastat. Arvan, et see on nimetatud direktiivi loogiline täiendus ning hääletasin raporti poolt.
Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Tänu uimastistrateegiale ajavahemikuks 2005–2012 on Euroopa Liit loonud aluse, võitlemaks murettekitava nähtusega ehk uimastite levikuga Euroopas. See nähtus süveneb järjest enam ja seda eelkõige kõige haavatavamate ühiskonnarühmade, eelkõige noorte ja naiste seas.
Sellest hoolimata peavad seatud eesmärgid olema saavutatavad ning seetõttu vajab EL kodanikuühiskonna panust, kuna see mängib olulist rolli uimastite kuritarvitamise leviku tõkestamises.
Psühholoogiline stabiilsus, patsientide järelmeetmed pärast detoksifikatsiooni, teistsuguse sotsiaalse ja tööalase elustiili loomine – need on vaid vähesed võimalused, mida võimaldab valdkonnas tegutsevate rehabilitatsioonikeskuste, mittetulundusühingute ja valitsusväliste organisatsioonide töö.
Seega loodan ma, nagu raportöörgi, et lisaks probleemiga tegelevate asutuste otsesele finantsabile luuakse sobiv eelarvepoliitika organisatsioonidele, mis viivad läbi nn ergoteraapiat ehk rehabilitatsiooni töö kaudu. Eelkõige ootan, et liikmesriigid pakuksid konkreetseid maksusoodustusi või vähendaks liigset bürokraatiat.
Peame vältima olukorda, kus riiklikud eelarvepiirangud või pelgalt bürokraatia sunnib nimetatud asutusi oma tegevust lõpetama, ehkki nad teevad asendamatut tööd, aidates uimastisõltlastel tavapärase elu juurde tagasi pöörduda.
Slavi Binev (NI), kirjalikult. − (BG) Toetasin härra Catania raportit ning soovin lisada, et uimastiprobleemile ei ole lihtsat lahendust. Uimastite kuritarvitamine ja uimastikaubandus hävitavad ühiskonda nendega kaasneva kuritegevuse ja korruptsiooni kaudu ning uimastitega seonduvad nakkushaigused (AIDS, hepatiit) kujutavad rahvatervisele suurt ohtu.
Seetõttu arvan, et tõhus reageerimine peaks olema jõupingutus, mis ei hõlma mitte ainult institutsioone, kodanikuühiskonda ja meediat, vaid pigem kõikehõlmavat programmi, milles oleks probleemi lahendusena oluline osa haridusel, religioonil ja spordil ning mis moodustaks kaitsebarjääri, mis hoiab lapsed kuritegelikust teest eemal. Spordi ja usuõpetuse edendamine kooli õppekavas ning väljaspool kooli võivad märkimisväärselt tõsta laste teadlikkust uimastite surmavast mõjust. Ühendades korrakaitsjate ja kodanikuühiskonna jõupingutused, ja eelkõige kogukonna tasandil, on võimalik ELi uimastistrateegia rakendamisel ja arendamisel saavutada paremad tulemused.
Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Raportöör nõuab, et Euroopa tasandi kodanikuühendustel peaks olema selge lisandväärtus, võrreldes riiklike, piirkondlike ja kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Meie arvates on see täiesti vastuvõetamatu, sest uimastipoliitika on otseselt seotud kriminaalõigusega ning üksikute liikmesriikide suhtumisega kuritegevusse ja karistusse. Lisaks sellele peab uimastipoliitika väljatöötamisel võtma arvesse iga riigi kultuurilisi ja sotsiaalseid aspekte, et aidata tõhusalt hättasattunud inimesi, kes vajavad tavapärase elu juurde tagasipöördumiseks ühiskonna abi.
Seega otsustasime hääletada kogu raporti vastu.
Carl Lang (NI), kirjalikult. – (FR) Ehkki on tõsi, et uimastite kasutamise vastu võitlemisel on kasutaja füüsilist ja vaimset tervist silmas pidades uimastisõltuvuse riski vältimiseks äärmiselt olulised teave, ennetus ja teadlikkus, neist üksi siiski kahjuks ei piisa.
Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse andmetel on rohkem kui 70 miljonit eurooplast suitsetanud kanepit ning 60% inimestest, kes käivad Prantsusmaal, Itaalias ja Ühendkuningriigis ööklubides tantsimas, on kasutanud kokaiini. Sellest tuleb järeldada, et Euroopa teavitus- ja kommunikatsioonistrateegiad on täiesti ebatõhusad, sest uimastite nõudlus ja pakkumine suurenevad kahjuks igal pool Prantsusmaal ja Euroopas.
Uimastite kasutamise ja müügiga seonduva suhtes ei ole ükski kompromiss vastuvõetav. Üksnes nulltolerants toimib.
Seda tõendab kahju, mis on tekitatud tuhandetele uimastite liberaliseerimist soodustava katsepoliitika ohvritele.
Roselyne Lefrançois (PSE), kirjalikult. – (FR) Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni variraportöörina pühendasin palju aega ja energiat kõnealusele teemale, et selgitada, nii palju kui teema võimaldas, vajadust aktiivsema uimastivastast võitlust käsitleva dialoogi järele kodanikuühiskonnaga, ja esitasin, nii palju kui vorm võimaldas, teksti, mida kõik võivad lugeda ja millest igaüks aru saab.
Arvan, et oma vahetu kogemuse ja uuenduste loomise võimalusega saavad kodanikuühiskonna osalejad anda olulise panuse ennetuse ja teavituse riiklikusse ja Euroopa poliitikasse ning aidata inimestel üle saada sõltuvusest ning pöörduda tagasi ühiskonda.
Eri tasanditel – tööl, koolis, tänavatel, kinnipidamisasutustes – on vaja võtta palju eri meetmeid.
Seega tervitan ma nimetatud raporti vastuvõtmist, sest see toetab kodanikuühiskonna uimastifoorumi loomist ning rõhutab kodanikuühiskonna ning kõigi liidu institutsioonide ja ametite vahelise koostöö olulisust.
Võitlus uimastite vastu puudutab meid kõiki ja need, kes on võitluse esiliinil, kes teevad iga päev tööd, et aidata uimastisõltlasi ja takistada inimestel sattuda sõltuvusse, peavad olema iseäranis olulised partnerid.
David Martin (PSE), kirjalikult. − Uimastite kuritarvitamine on terav probleem kõigis ühiskondades üle Euroopa ning Šotimaa ei ole erand. Härra Catania soovitused kodanikuühiskonna rolli kohta ELi uimastipoliitikas kutsuvad õigustatult üles looma kooskõlastatud Euroopa lähenemisviisi nimetatud piiriüleses probleemis. Kodanikuühiskond mängib võtmerolli probleemi lahendamise kõigis aspektides ning tema algatusi peaks EL toetama. Raportööri soovitusi tuleb esile tõsta, kui soovime luua tõhusa poliitika, mis aitab võidelda uimastite kuritarvitamise kõigi aspektide vastu. Hääletasin raporti poolt.
Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) On vaieldav, kas ebaseaduslik moonikasvatamine võib muutuda ravimite tööstuslikuks tootmiseks, kuid tasub proovida. Kindel on aga see, et Ameerika Ühendriikide Afganistani poliitika ja ELi tegevusetus oopiumi järjest kasvava tootmise suhtes on süvendanud probleemi.
Ettenägelik uimastipoliitika peab tuginema uimastitega kaubitsejate keti tõhusale kõrvaldamisele, välismaiste kaubitsejate viivitamatule väljasaatmisele ning prioriteetsete, eesmärgipäraste meetmete vastuvõtmisele, aga ka uimastite kasutajatele paremate raviteenuste pakkumisele. Järjest enam kutsutakse üles uimastite legaliseerimisele või liberaliseerimisele, kuid isegi Šveitsis on pärast ligi 15aastast perioodi, kui sõltlastele anti heroiini, kustunud lootused, et see aitab neid sõltuvusest lahti saada. Meie ees olev raport toetab tugevalt uimastite liberaliseerimist ning seega hääletasin selle vastu.
Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN), kirjalikult. − (PL) Tervitan uimastiteemalist arutelu. See on suur probleem, kuid bürokraatlikud jõupingutused ei ole suutnud takistada koolides, kõrgkoolides, elamurajoonides ja teistes avalikes kohtades uimastitega kaubitsejate tegevust ja tõenäoliselt jätkub see tulevikus endistviisi.
1998. aastal seadis ÜRO Peaassamblee eriistungjärgul eesmärgi luua uimastivaba maailm kümne aasta jooksul. Sellele järgnevatel aastatel on välja antud mitmesuguseid soovitusi, määrusi, otsuseid, raporteid ja roheline raamat. Täna oli taas hääletusel resolutsiooni projekt. Peaksime järele mõtlema, mida eespool nimetatud dokumentidega on saavutatud. Kahjuks pean ütlema, et kunagi varem ajaloos ei ole uimastid olnud nii kergesti kättesaadavad kui praegu. Ainus viis, mida veel kasutada ei saa, on tellida Internetist.
Hääletasin resolutsiooni poolt, sest toetan mis tahes uimastite vastu võitlemise meetmeid. Sellest hoolimata märgin, et kuni ei eraldata tootjaid müüjatest ega kehtestata karistusseadustikes radikaalseid muudatusi, mis mõjuks uimastiärist elatuvatele inimestele hirmutusvahendina, kõnealune probleem ei vähene. Vastupidi, see süveneb veelgi.
Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Arvan, et vajalik on edendada dialoogi mitmesuguste ühiskonna sidusrühmadega ja nende vahel ning mitte ainult Euroopa, vaid ka riiklikul ja kohalikul tasandil, vähendamaks uimastitest tulenevaid kohutavaid ohte.
Kodanikuühiskonda tuleb pidada liidu ja liikmesriikide peamiseks liitlaseks ELi uimastistrateegias esitatud eesmärkide saavutamisel.
Tänu oma kogemustele nimetatud küsimuses saavad raviasutused tõepoolest toetada teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, andes rohkem ja paremat teavet uimastitega kaasnevate ohtude ja võimalike ennetusprogrammide kohta.
Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. − (SV) Keegi ei sea kahtluse alla kodanikuühiskonna organisatsioonide tohutut, sageli tulemuslikku tööd uimastisõltlasi aidates. Peame koguma kokku kõik jõud võitlemaks kahjulike, sõltuvust tekitavate ainete vastu. Seega oli hea näha raportit, mis toob esile Euroopas läbiviidud algatused.
Seega põhjus, miks ma tänasel hääletusel erapooletuks jäin, ei ole soetud raporti teemaga. Põhjuse võib leida hoopis pealkirja all „Kodanikuühiskond – välismõõde”. Tuleb tunnistada, et mõni aeg tagasi tegin ebaõige otsuse ja hääletasin raporti poolt, mis toetas seadusliku moonikasvanduse edendamist Afganistanis eesmärgiga kasutada saaki valuvaigistite tootmises. Üks põhjus seisnes esitatud raportites lennukitelt moonikasvanduste pritsimise negatiivsete tagajärgede ja Afganistani inimeste lootusetu olukorra kohta. Raport julgustab nii eraldi viljelust kui ka pritsimist, mis ei ole aga teostatav. Raport toetab ka Euroopa organisatsioone, mis tegelevad kokalehtedest saadud ainete, näiteks ravimite tootmisega või muudel „seaduslikel” eesmärkidel käsitlemisega. Olen kindlalt selle vastu. Kuna raporti põhieesmärk on siiski positiivne, otsustasin lõpuks erapooletuks jääda.
Anna Záborská (PPE-DE), kirjalikult. − (SK) Resolutsiooni ettepanek elundidoonorluse ja elundite siirdamise kohta on osa ülemaailmsest arutelust laste ohutuse teemal. Aitamaks lapsi tõhusalt kaitsta, tegelen ma praegu üleeuroopalise kampaaniaga „Kas te teate, kus teie laps praegu on?” Kõnealuse resolutsiooni peatükk, mis käsitleb elundikaubandust, on just nimelt sellega seotud. Seega üleskutse liikmesriikidele ja nõukogule võtta vastu tõhusad meetmed, et katkestada seos elundite puuduse ja elundikaubanduse vahel, on seega rohkem kui põhjendatud.
Elundikaubanduse vastu võitlemiseks tuleb vastu võtta pikaajaline strateegia eesmärgiga kõrvaldada sotsiaalne ebavõrdsus, mis on kõnealuse tegevuse põhjus. Peame võitlema elundi- ja kudede kaubanduse vastu, mis peaks olema ülemaailmselt keelatud, eelkõige juhtudel, mis käsitlevad alaealistelt pärit elundite ja kudede siirdamist. Olen äärmiselt pettunud, et Europol ei ole viinud läbi uurimist elundite müümise ja kaubanduse teemal, põhjendades seda dokumenteeritud juhtumite puudumisega.
Euroopa Nõukogu ja Maailma Terviseorganisatsiooni aruanded tõestavad aga vastupidi, et elundikaubandus on probleem ka ELi liikmesriikides. Palume Euroopa Komisjonil ja Europolil parandada elundikaubanduse järelevalvet ning teha vajalikud järeldused. Loodan, et Slovakkia saab kasutada oma eesistumisperioodi, et tõsta nimetatud oluline teema päevakorda.
Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Toetasin härra Böge raporti põhjal ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta seoses mitmeaastase finantsraamistiku kohandamisega.
Kõnealune kohandamine oli muutunud vältimatuks, sest rubriikide 1b ja 2 alla kuuluvate teatavate tegevusprogrammide vastuvõtmisel tekkinud viivituste tõttu ei olnud võimalik struktuurifondidele, Ühtekuuluvusfondile, Maaelu Arengu Fondile ja Euroopa Kalandusfondile ette nähtud eraldisi ühtekokku 2 034 miljoni euro väärtuses 2007. aasta kulukohustuste assigneeringutesse võtta ega ka 2008. aastasse üle kanda. Seega oli mõttekas vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 48 see summa üle kanda järgmistesse eelarveaastatesse, tõstes selleks vastavate kulukohustuste assigneeringute kulutuste ülemmäärasid.
Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. − (RO) Hääletasin kolleeg Böge esitatud mitmeaastase finantsraamistiku kohandamist käsitleva raporti poolt. Struktuurifondidele, Ühtekuuluvusfondile, Maaelu Arengu fondile ja Euroopa Kalandusfondile kulukohustuste assigneeringutest ette nähtud, 2007. aastal kasutamata jäänud summad tuleb üle kanda 2008. aastasse. Seega kantakse 2,034 miljardit eurot vastavalt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 48 üle aastatele 2008—2013. Summad eraldatakse peamiselt 2008. aastal (umbes 56%) ning ajavahemikul 2000–2013 on nimetatud ülekande mõju väga väike.
Peame analüüsima põhjusi, miks nimetatud rahalised vahendid kasutamata jäid. Esiteks esitati viivitusega 45 tegevusprogrammi Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. 72% ümberplaneeritavast summast on tekkinud viivitustest maaelu arengu programmides. Osa esitati komisjonile detsembris, mis tegi võimatuks programmide vastuvõtmise 2007. aastal. Riiklikud institutsioonilised piirangud või eelnevate programmitööalaste kogemuste puudumine on osa viivituste põhjustest. Enamik 45 viivitatud programmist oli pärit uutest liikmesriikidest. Palun komisjonil neid rohkem juhendada uue korra vastuvõtmisel ning aidata välja õpetada nimetatud rahalisi vahendeid kasutavad töötajad.
Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin proua Carlotti omaalgatusliku, 10. Euroopa Arengufondi (EAF) programmitöö rakendamist käsitleva raporti poolt ja nagu ka raport näitab, on kahetsusväärne, et seda ei rahastata liidu eelarvest, mille tulemusel saaks teostada demokraatlikku kontrolli.
Loodame, et EAFi eelarvesse lisamise teema tuleb päevakorda finantsperspektiivi vahekokkuvõtte tegemise raames 2009. aastal. Käsitledes EAFi ja tema rolli vaesuse kõrvaldamises ning aastatuhande arengueesmärkide saavutamises, on möödapääsmatu koostada asjaomane programm ning sõlmida poliitilised lepingud selle rakendamiseks. Esmatähtsad valdkonnad on tervishoiu ja põhihariduse edendamine ning neile lisan juurde ka elatuspõllumajanduse.
Ajal, mil Maailma Kaubandusorganisatsiooni Doha arengukava on soiku jäänud, on Euroopa Liidul hädavajalik kasutada oma arenguvahendeid, et osaleda edasipüüdlikus, vajalikus ja kiiduväärses kavas kaotada vaesus.
Mikel Irujo Amezaga (Verts/ALE), kirjalikult. − (ES) Hääletasin raporti poolt, sest arvan, et tähtis on rõhutada Euroopa Arengufondi vajadust Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikides. Väga oluline on, et dokumente, nagu 2. märtsi 2005. aasta Pariisi deklaratsioon, võetakse tõsiselt ning uuendatakse korrapäraselt, et välja selgitada abivajajate arv. Sellest hoolimata on tõsi, et koordineerimise puudumine liikmesriikide vahel põhjustas ametliku arenguabi vähenemise 0,4% SKTst 2006. aastal vähem kui 0,38% SKTst 2007. aastal. See väike osa kahe protsendi vahel tähendab 1,7 miljardi euro suurust summat. Kõige halvem on aga see, et partnerid on pidevas valmisolekus ning neil ei ole võimalust teha pikaajalisi plaane, sest nad ei tea, kas neil on piisavalt rahalisi vahendeid kavade elluviimiseks, ehkki liikmesriigid on seda lubanud. Kurvastav on asjaolu, et me nõuame neilt kohustustest kinnipidamist, kuid enda omad unustame. Niimoodi ei saa koostööd teha.
David Martin (PSE), kirjalikult. − Tervitan Carlotti raportit 10. Euroopa Arengufondi programmitöö rakendamise kohta. Tagamaks, et EAF saavutaks eesmärgid, mis on seotud vaesuse kaotamisega partnerriikides ja -piirkondades ning aastatuhande arengueesmärkide elluviimisega, on vaja rangemat parlamentaarset kontrolli arenguabi andmise dokumentide üle. Nõustun ideega, et fondi programmitöös tuleb erilist tähelepanu pöörata aastatuhande arengueesmärkidega soetud valdkondadele – tervishoiule, haridusele, keskkonna austamisele ja hea valitsemistava kehtestamise julgustamisele. Fondi kiireks rakendamiseks on vaja käsitleda praeguseid EAFi ees seisvaid ratifitseerimisprobleeme. Hääletasin raporti poolt.
Vincent Peillon (PSE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin proua Carlotti 10. Euroopa Arengufondi (EAF) programmitöö rakendamist käsitleva raporti poolt.
EAF on põhivahend ühenduse arengukoostöös Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega. Peamiselt töötab ta ÜRO poolt 2000. aastal seatud aastatuhande arengueesmärkide saavutamise nimel.
10. EAF (2008–2013) on aga praegu seiskunud. Kuna mõned AKV riigid ei ole ratifitseerinud uuendatud Cotonou lepingut, ei ole 22,7 miljoni euro suurust eelarvet, mis on saadaval 1. jaanuarist 2008, veel kasutatud.
Parlamendi vastu võetud tekstis nõutakse seega viivitamata ummikseisu lõpetamist ning tuuakse esile mitmesuguseid küsimusi: vaesuse vähendamise (pidades eelkõige silmas tervishoidu ja haridust) seadmine esmatähtsaks, erilise tähelepanu pööramine soolisele võrdõiguslikkusele ning asjaomastele riikidele jätkusuutliku arengu strateegia väljatöötamine.
Lõpetuseks, parlament soovib, et EAF kaasataks liidu eelarvesse, muutmaks Euroopa poliitika sidusamaks ning parandamaks selle juhtimise demokraatlikku kontrolli.
Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) 10. Euroopa Arengufondi eelarve rakendamist ei tohiks hinnata üksnes aruandluse seisukohalt. See ei ole parlamendi roll, nagu on raportis õigesti märgitud. Selle asemel et arutada EAFi kaasamist komisjoni eelarvesse või eeskirju, mis käsitlevad igast majandusaastast kasutamata jäänud rahaliste vahendite kasutamist, peaksime käsitlema sidususe küsimust nimetatud vahendite kasutamise ja Euroopa Liidu eesmärkide vahel AKV riikide suhtes.
Seetõttu on iseäranis silmatorkav, et praegune olukord on erinev sellest, kui kõnealused instrumendid ja nende raamistik loodi. Lisaks Hiina tegevuse arvesse võtmisele paljudes nendes riikides, tuleb arvesse võtta ka põllumajanduse ja toiduturgude muutuste, kliimamuutuse ning Ameerika Ühendriikide uue lähenemisviisi mõju Aafrika suhtes. Selles kontekstis on tunda, et seni käidud tee ei tarvitse enam sobivaim olla, ning seda, ma rõhutan, peaksime eelkõige arutama.
Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. − (SV) Kui maailma suurim abiandja EL tegutseb arengumaades, peavad meie eesmärgid olema selged. Inimõigused peaks olema võtmesõna, ja mitte ainult teoorias, vaid ka praktikas. Seega ütlus, et EL ei peaks kasutama EAFi demokraatia ja inimõiguste edendamiseks, nõudes olukorra parandamist nimetatud valdkondades, on vastuolus meie sooviga saavutada tõelisi edusamme. Abi on hea üksnes siis, kui kodanikud sellest kasu saavad, seega peame meie andjatena saama määrata kriteeriumid, mis edendavad demokraatiat, inimõigusi ja toimivat kodanikuühiskonda. Arengu edendamine nõuab vahel ka otsest abi rahuvalveoperatsioonide näol. Ka neid peaks saama rahastada Euroopa Investeerimisfondist, sest nimetatud operatsioonid vähendavad inimeste kannatusi ning hoiavad reaalselt ära katastroofe.
Mõistagi ei peaks arenenud riikides kirjutama teistele inimestele ette, kuidas nad elama peaksid. Kuid me peame looma valikuvõimalused riikides, kus need puuduvad. Seetõttu olin pettunud, et raportis, mis muidu oleks hea ja oluline, seatakse kahtluse alla midagi, mis minu jaoks on põhimõtteline küsimus – et abi saamisele tehakse midagi vastutasuks – ning rahuvalveoperatsioonide korraldamise võimalus Euroopa Investeerimisfondi raames.
Angelika Beer (Verts/ALE), kirjalikult. − Fraktsioon Verts/ALE hääletab Meijeri Makedooniat käsitleva raporti vastu. Ehkki raportis tuuakse esile Makedoonia mitmesugused edusammud, on täiesti vastuvõetamatu, kuidas Kreeka poliitikud viimasel minutil tegid lobitööd nime küsimust käsitleva lõike nimel. Selle kõige tähelepanuväärsem ilming oli soov tühistada 1995. aasta vahekokkulepe, milles Kreeka andis kinnituse, et nime küsimus ei ole takistuseks Makedoonia ühinemisel rahvusvaheliste institutsioonidega. Kreeka ei sea kahtluse alla mitte üksnes oma kohustusi rahvusvahelise õiguse ees, vaid sekkub ka teise riigi suveräänsusesse ennekuulmatul viisil. Selline käitumine ELi liikmesriigi poolt on vastuvõetamatu.
Jaromír Kohlíček (GUE/NGL), kirjalikult. − (CS) Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on üks väheseid riike maailmas, mille nime mõned riigid ametlikult ei tunnusta. Kuigi nimetatud riik on kehtestanud mitmesuguseid rahvus- ja usupühasid, on siiski jõus ebatavaline kahepoolne kokkulepe Ameerika Ühendriikide kodanike staatuse kohta. Edusammudena võib nimetada organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastaseid meetmeid, mille valitsus saavutas hoolimata Kosovos asuvate okupatsioonivägede võimetusest midagi nimetatud probleemi suhtes ette võtta. Ma olen seisukohal, et see on mõistetamatu, et tänaseni ei ole saavutatud ühist seisukohta välismaal viibivatele kodanikele hääletamise võimaluse andmise kohta. Montenegro referendumil diskrimineeriti inimesi, kuid Makedoonia valimiste suhtes on EL kõhkleval seisukohal.
Lõikes 31 tervitatakse politseioperatsiooni relvade leidmise eesmärgil. Arvan, et lõike teises osas esitatud teave terroristide väärkohtlemise kohta arreteerimisel on halb nali. Ma ei tea ühtegi juhtumit, kus politseinikud paluksid terroristidel viisakalt ennast üles anda. Samuti väärib nimetamist ebetavaline olukord, mis on seotud riigi nimega ning Ameerika Ühendriikidega sõlmitud kokkuleppega, mis on vastuolus rahvusvaheliste kokkulepetega. Veel üks nimetatud riigiga seonduvaid ebatavalisi aspekte on tema lahkarvamused naabritega. Olen seisukohal, et peame nõudma, et nimetatud lahkarvamused tuleb lahendada enne, kui riik ühineb Euroopa Liiduga. Kuna mõned muudatusettepanekud võivad raporti tähendust muuta, sõltub meie seisukoht lõpphääletusel sellest, kas muudatusettepanekud võetakse vastu või mitte.
David Martin (PSE), kirjalikult. − Härra Meijeri eduraport endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi sammude kohta ühinemise suunas on tasakaalustatud raport, mis käsitleb teravat küsimust. Riik peab jätkama reformide läbiviimist, tagamaks, et ühinemisläbirääkimisi saaks alustada võimalikult kiiresti. Et säilitada läbirääkija roll nimeküsimuses, tuleb vältida mis tahes ahvatlusi kasutada Makedoonia nimeküsimust takistusena tema ühinemisel rahvusvaheliste institutsioonidega. Seega tervitan raportit ja raportööri jõupingutusi, tagamaks, et nimeküsimus ei oleks dokumendis valdav.
Richard Howitt (PSE), kirjalikult. − Briti leiboristidest parlamendiliikmed toetasid hea meelega resolutsiooni, milles näidatakse endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi tõelisi jõupingutusi jätkata edusamme ELiga ühinemise eesmärgil, tuues esile positiivseid samme korruptsiooni vastu võitlemises ja ajakirjandusvabaduse kaitsmises ning nende taotlusi võtta ühinemisläbirääkimiste avamise eesmärgil vajalikke meetmeid. Märgime, et edusammud on olnud märkimisväärsed ning ootame huviga võimalust avada Makedooniaga ühinemisläbirääkimised.
Mis puutub nimeküsimuse läbirääkimisi käsitlevasse muudatusettepanekusse 13, siis meie hääletasime selle vastu. Ehkki toetame täielikult kogu tööd, mis on tehtud nimeküsimuses otsusele jõudmise eesmärgil, ei arva me, et seda tuleks kuidagi seostada Makedoonia ühinemisega rahvusvaheliste organisatsioonidega. Iga küsimus tuleb otsustada objektiivselt.
Teiseks jäime erapooletuks viisavabadust käsitleva muudatusettepaneku 7 hääletusel. Kuna Ühendkuningriik ei osale Schengeni lepingus, millele nimetatud küsimus toetub, ei olnud sobiv meil seda muudatusettepanekut toetada.
Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Täna saavutatud edu tuleneb meie koordineeritud ja tõhusatest jõupingutustest, mis me oleme teinud koos paljude kaasparlamendiliikmetega kogu Euroopa Parlamendi töös.
Nimetatud püüdlust saatis edu tänu muutusele, mis toimus Kreeka ridades ning mille tulemusel leiti kõigile vastuvõetav kompromisslahendus nimeküsimusele.
Peame tegema kõvasti tööd, et saavutatud edusammudest kasu saada ning leida lahendus õiglase kompromissi näol. See tuleb saavutada ÜRO egiidi all enne 2008. aasta lõppu.
Kreeka ja kõigi inimeste huvides on piirkonnas säilitada rahu ja stabiilsus, seega tuleb vältida järgmist mitu aastat kestvat ummikseisu. Avalik elu peab saama lahti Skopje sündroomist.
Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Parlamendiliikmed Kreeka Kommunistlikust Parteist hääletasid raporti vastu. Me oleme kapitalistliku, sõjale ässitava ELi vastu ja seega ka ELi mis tahes laienemise vastu. Balkani probleemide põhjus seisneb imperialistlikes süsteemides, ELi, Ameerika Ühendriikide ja NATO sekkumises ning piiride muutmises.
Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja teiste Balkani riikide ühinemine ELi ja NATOga asetab nende inimesed väljapääsmatusse olukorda Ameerika Ühendriikide, ELi ja Venemaa vahel seoses kontrolliga energiaallikate ja transpordikanalite üle. Ohtu seatakse inimesed, kes elavad kaugemates piirkondades.
Kreeka Kommunistlik Partei ei ole mures nimeküsimuse pärast. Ta toetab mõlemale poolele vastuvõetava lahenduse leidmist, et nimi väljendaks üksnes geograafilist määratlust, mitte vaenulikku natsionalismi ega orjastust.
Need, kes on tundnud vajadust vabandada Kreeka inimeste ees Makedoonia nime küsimust käsitleva arvamuse täieliku muutumise tõttu viimasel minutil ja kes kuuluvad ELi, erakonnad Uus Demokraatia, PASOK, Vasakpoolne Koalitsioon (SYN) ning Popular Orthodox Rally (L.A.O.S.), hõõruvad rõõmust käsi. Nad hääletasid nime käsitleva, eeldatavasti positiivsete muudatusettepanekute vastuvõtmise poolt, et juhtida tähelepanu kõrvale põhiteemalt ehk imperialistlikult sekkumiselt ja süsteemidelt Balkani riikide jaoks. Sellise kõrvalejuhtimise eesmärk on varjata enda allumist imperialistlikele kaalutlustele ning ELi, Ameerika Ühendriikide ja NATO määramist vahekohtunikeks. Kõik see muudab meie riigi haavatavaks võimalike ähvarduste ja surveavalduse suhtes, mille eesmärk on pressida välja raha vastutasuks osalemise eest imperialistlikes süsteemides, mis on alates NATO Bukaresti kohtumisest veel halvemaks muutunud.
Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Toetasin Ana Maria Gomesi suurepärast omaalgatuslikku raportit Hiina poliitika ja selle mõju kohta Aafrikale. Asjaolu, et Hiina on valmis tegema Aafrika riikidega konkreetset ja pragmaatilist koostööd, on küll tervitatav, kuid siiski on palju murettekitavaid valdkondi, nagu Hiina koostöö repressiivsete režiimidega Aafrikas, sotsiaal- ja keskkonnaalaste eeskirjade eiramine, repressiivsete ja ebademokraatlike režiimide varustamine relvadega. Toetan ettepanekut, et Aafrika Liit, Hiina ja EL peaksid asutama alalise nõuandeorgani, saavutamaks sidusam ja tõhusam koostöö ning loomaks ülemaailmne raamistik ühiseid väljakutseid, nagu kliimamuutustega kohanemine, taastuv energia, põllumajandus, vesi ja tervishoid, käsitlevate konkreetsete tegevusprojektide jaoks.
Samuti toetasin dialoogi loomise ideed Hiina Rahvuskongressi, üleaafrikalise parlamendi, Aafrika riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi vahel eesmärgiga edendada jätkusuutlikku arengut ning nende võimet teostada järelevalvet juhtide üle rahus ja demokraatlikult.
Philip Claeys (NI), kirjalikult. − (NL) Gomesi raport osutab õigustatult Hiina-poolsetele mitmesugustele vastuvõetamatutele meetmetele Aafrikas ning toob mõnes kohas esile üksikasjalikud andmed. Tiibetis läbi viidav etniline puhastamine pälvib küll praegu palju tähelepanu, kuid Hiina poliitika Aafrikas viitab samavõrd režiimile, mis ei hooli inimõigustest ning teistest tunnustatud väärtustest.
Hiinlased teevad koostööd kellega tahes, kuni see kustutab nende janu nafta järele. Hiina ettevõtted ja ettevõtjad loovad Hiina territooriumist väljaspool asuvaid kogukondi, mida kaitsevad korrumpeerunud valitsejad, keda vastutasuks kaitseb Hiina vetoõigus ÜRO Julgeolekunõukogus. Euroopa ei sobi Hiinaga kokku ning pikkamisi, kuid järjekindlalt aetakse meid Aafrikast välja. Euroopa peab lõpuks lihtsalt tõdema, et kuna Hiina omab Aafrikas ülemvõimu, muutub meie korduvalt esitatud demokraatia, vabaduse ja hea valitsemistava ning mõistagi ka jätkusuutlikkuse sõnum mõttetuks. Aeg on töötada välja uus strateegia.
Edite Estrela (PSE), kirjalikult. − (PT) Hääletasin Gomesi Hiina poliitikat ja selle mõju Aafrikale käsitleva raporti poolt, sest arvan, et pidades silmas Hiina kasvavat mõju Aafrikale, peab Euroopa Liit, võttes vastu ühise seisukoha dialoogi kohta, julgustama Hiinat looma oma poliitilisele ja majanduslikule tegevusele Aafrikas alus, mis ei takistaks rahu, inimeste turvalisuse, õigusriigi põhimõtete või jätkusuutliku arengu edendamist.
Samuti toetan üleskutset Euroopa Liidule jätkata liidu väärtuste austamise edendamist, hoolimata dialoogi algatuste edukusest.
Jens Holm, Erik Meijer, Esko Seppänen, Søren Bo Søndergaard ja Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. − Ana Maria Gomesi raport hõlmab paljusid olulisi aspekte, eelkõige asjaolu, et ELi ja Hiina osalemine peaks olema Aafrika riikide ja nende kodanike huvides ning et Aafrikas tegutsevad välisinvestorid peaksid austama sotsiaalseid ja keskkonnaeeskirju. Seetõttu otsustasime raportit toetada. Siiski ei toeta me sõnastust esimeses lõikes, mis rõhutab Lissaboni lepingu tähtsust ELi välissuhetes sidususe ja tõhususe edendamisel.
Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Arengukomisjon on koostanud tasakaalustatud raporti Hiina poliitika ja selle mõju kohta Aafrikale.
Kuna sain kahetsusväärse kogemuse AKV-ELi parlamentaarsel ühisassambleel, hääletasin rahuloluga raporti poolt. Oma raportis otseste välisinvesteeringute mõju kohta tegin mõned kriitilised tähelepanekud Hiina investeeringute kohta Aafrikasse. AKV riikide saadikutel õnnestus sotsiaaldemokraatide, kommunistide ja roheliste vaikival nõusolekul raportist need kõik kõrvaldada.
Miks ei olnud nad nõus tunnistama, et Hiina otsesed välisinvesteeringud keskenduvad kaevandustööstusele ning toetavad sageli AKV riikide valitsusi poliitilise suuna määramisel, mis ei järgi demokraatia, õigusriigi ega vaesuse kaotamise põhimõtteid nendes riikides?
Miks eemaldasid nad asjaolu, et Hiina otsesed välisinvesteeringud on läinud teatavatele rahvusvahelistele ettevõtetele, mis ujutavad Aafrika turu üle madala kvaliteediga toodetega, eelkõige tekstiili sektoris?
Tervitan raporti seletuskirjas viiteid asjaolule, et Hiina lõikab oma tegevuse tulemusel Aafrika loodusvaradest kasu ning kahjustab säästvat arengut. Samuti võib Hiina eksportida Aafrikasse mõnesid kõige halvemaid riiklikke tavasid …
(Hääletuse selgitust on lühendatud kooskõlas kodukorra artikliga 163.)
Erika Mann (PSE), kirjalikult. − (DE) Soovin kasutada hääletuse selgituse andmise võimalust, et avaldada tänu raportöörile Ana Maria Gomesile. Hääletusel olnud raport on väga tulemuslik. Samuti avaldan tänu, et raportisse lisati mitu rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamuse aspekti.
Arvan, et väga oluline on hinnata Hiina poliitika mõju Aafrikas õiglaselt ilma üldise hukkamõistuta tema osalusele Aafrikas. Vastupidi, ELi osalust Aafrikas tuleb suurendada lähenemisviisi „rohkem Euroopat Aafrikas” kaudu, See muudaks Euroopa nähtavamaks ja tema kohalolu tuntavamaks, edendades ELi ja Aafrika vahelisi suhteid. Tihedamad majanduslikud sidemed kahe mandri vahel oleksid kasulikud mõlemale poolele.
David Martin (PSE), kirjalikult. − Ana Gomesi raport Hiina poliitika ja selle mõju kohta Aafrikale toob esile nii Pekingi positiivsed sammud Aafrikas kui ka asjaolu, et Hiina poliitikat Aafrika suhtes on vaja parandada. Ühest küljest peaks EL tervitama Hiina rolli Aafrika arengus, teisest küljest aga tundma muret, et Hiina võib abi kaudu eksportida Aafrikasse mõnesid kõige halvemaid riiklikke tavasid, nagu korruptsioon ning töötajate õiguste ja keskkonnastandardite puudumine. Tõepoolest vajab Hiina osalus Aafrikas, pidades silmas nimetatud probleeme ja tema suhteid repressiivsete režiimidega, nagu Sudaan ja Zimbabwe, ELi ühist lähenemisviisi. Eespool toodut arvesse võttes hääletasin raporti soovituste poolt.
Mary Lou McDonald (GUE/NGL), kirjalikult. − Ana Maria Gomesi raport hõlmab paljusid olulisi aspekte. Nimetada tuleb eelkõige asjaolu, et ELi ja Hiina osalemine peaks olema Aafrika riikide ja nende kodanike huvides, et Aafrikas tegutsevad välisinvestorid peaksid jälgima sotsiaal- ja keskkonnaalaseid eeskirju. Seega otsustasime raportit toetada.
Siiski ei toeta me esimese lõike sõnastust, milles rõhutatakse Lissaboni lepingu tähtsust ELi välissuhetes sidususe ja tõhususe edendamisel.
Mis tahes ühist põllumajanduspoliitika reformi käsitledes tähistab Sinn Féin tegelikku reformi, mis võimaldaks põllumajandusel muutuda jätkusuutlikuks nii Iirimaal, Euroopas kui ka kogu maailmas.
Lydie Polfer (ALDE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Ana Maria Gomesi raporti poolt, sest see esitab üksikasjaliku analüüsi Hiina domineerimise põhjuste ja tagajärgede kohta Aafrikas nii majanduslikust kui ka poliitilisest seisukohast lähtudes.
Hiina muljetavaldav majanduslik tõus viimase 20 aasta jooksul on viinud järjest kasvava vajaduseni nafta ja muu tooraine järele. Hiina impordib tänapäeval 30% naftast Aafrikast, aastaks 2010 suureneb see 45%-le.
Hiina investeerib jõuliselt Aafrika infrastruktuuridesse.
Nimetatud kohustused ei hõlma inimõiguste ega sotsiaal- ja keskkonnaalaste eeskirjade täitmise eeltingimust.
Euroopa peab ennast kokku võtma, olukorda kaaluma ning püüdma kindlaks määrata strateegiline partnerlus nii Aafrikaga kui ka Hiinaga, tagamaks Aafrika jätkusuutlik areng.
Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Kõnealuses raportis määratletakse õigesti Hiina praegust poliitikat Aafrikas, kirjeldades üksikasjalikult investeeringuid, rahastamist ja poliitilisi tagajärgi. Kahjuks ei ole aga raporti ettepanekud realistlikud, korrates mitmel korral, et EL peaks julgustama Hiinat käituma ideaalselt inimõiguste, töötajate õiguste ja keskkonna seisukohalt ning võtaks välispoliitikas meetmeid, mida ta sisepoliitikas ei võta. Peatükis, milles käsitletakse soovituslikke meetmeid, et Hiina poliitikat ja selle tagajärgi Aafrikas (õigesti) kujutada, ei ole esitatud ettepanekuid selle kohta, missugune peaks olema ELi partnerlusstrateegia niisuguste riikide nagu India, Brasiilia ja (lubamatu väljajätmine) Ameerika Ühendriikide suhtes.
Praegune olukord maailmas ei vasta mudelitele, mis on mõjutanud geostrateegilist mõtlemist viimaste aastakümnete jooksul. Uute, üksteisest märkimisväärselt erinevate majanduste esiletõus, üldine ülemaailmne tarbimise tõus, esmatarbekaupade ja tooraine konkurents, sotsiaalse vastuhaku oht, jõuliste poliitiliste režiimide eelistamise oht – kõik need uued tingimused vajavad analüüsi ning eelkõige rohkem strateegilisi ettepanekuid muutunud suhtumisega tulevikku. Seetõttu jäin raporti hääletusel erapooletuks.
Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Ana Maria Gomesi raport „Hiina poliitika ja selle mõju Aafrikale” toob esile Pekingi igipõlise rolli Aafrika diplomaatilises, majanduslikus ja poliitilises tasakaalus.
Minu arvates on oluline, et ehkki Hiina on koondanud huvi seni unustusse jäänud mandrile, Aafrikale, tuleb tema tegutsemist siiski piirata, et ei tekiks võimalikku uut liiki kolonialismi, mis on iseloomustanud meie, Euroopa ajalugu ning jätnud sellesse mõned häbiväärsed leheküljed.
Seetõttu loodan, et EL koostab sidusa strateegia tagamaks, et Hiina peaks kinni põhimõtetest, nagu hea valitsemistava, võitlus korruptsiooni vastu, inimõiguste kaitse, tööhõive ja keskkond, ning selleks, et kindlustada selged, läbipaistvad lepingud kahe riigi vahel.
Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. − (SV) Aafrika on piirkond, mis vajab abi, tugevaid kaubandussidemeid ning suuremat osalust ülemaailmastumises, mis loob paremad elutingimused kõigi jaoks. Hiina on muutunud kiiresti Aafrika oluliseks partneriks, vajades samal ajal tohutul hulgal toorainet, eelkõige naftat, mida on paljudel Aafrika riikidel. Järjest enam riike huvitub Aafrikast, see soodustab mandri arengut. Siiski tuleb tõdeda, et Hiina valimatud meetodid toorainetele juurdepääsu saamiseks, hoolimata sealjuures inimõigustest, korruptsioonist või ebademokraatlikest režiimidest, kujutavad endast ohtu ELile, mis on alati nõudnud, et kaubandus ja abi peavad käima käsikäes vabaduste ja inimõiguste austamisel põhineva demokraatliku arenguga. Euroopa Parlamendi nõue Hiinale võtta arvesse Aafrika inimeste inimõigusi ja demokraatlikku arengut on väga oluline märguanne. Areng hõlmab endas rohkem kui üksnes majanduslik edu, seega toetan kindlalt seisukohta, et inimõigused ja demokraatia peavad olema rahvusvahelistes suhetes, sealhulgas ka Hiina suhetes Aafrikaga, oluline aspekt.