Istungi stenogramm

Kolmapäev, 23. aprill 2008 - Strasbourg

11. Euroopa strateegia bioloogilise mitmekesisuse (COP 9) ja bioloogilise ohutuse (COP-MOP 4) valdkonnas (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine punkt käsitleb järgmist:

– Miroslav Ouzký suuliselt vastatavat küsimust keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni nimel Euroopa Komisjonile komisjoni strateegia kohta bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi üheksandal korralisel kohtumisel (COP 9) ja Cartagena bioloogilise ohutuse protokolli osaliste neljandal kohtumisel (COP-MOP 4) (O-0023/2008 – B6-0017/2008);

– Miroslav Ouzký suuliselt vastatavat küsimust keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni nimel nõukogule nõukogu strateegia kohta bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi üheksandal korralisel kohtumisel (COP 9) ja Cartagena bioloogilise ohutuse protokolli osaliste neljandal kohtumisel (COP-MOP 4) (O-0022/2008 – B6-0016/2008).

  Miroslav Ouzký, autor. − (CS) Proua juhataja, nõukogu eesistuja, kõigepealt soovin rääkida millestki, millel ei ole vähimatki seost minu küsimusega, et avaldada rahulolematust. Kui kõigis riikides tagab politsei oma ametiülesannete raames, et poliitikud või parlamendiliikmed saaksid oma tööd teha, siis Prantsusmaa politsei püüab takistada Euroopa Parlamendi liikmete töötamist. Parlamenti sisenemisel takistas üks politseinik mind ega lubanud mind edasi isegi pärast sisenemisloa näitamist, et väidetavalt kaitsta parlamendihoone ees toimuvat meeleavaldust. Arvan, et see on ennekuulmatu ning küsimust tuleks parlamendis arutada. See ei oma tähtsust minu küsimuse seisukohast, kuid tahan öelda, et ma ei räägiks siin praegu, kui ei oleks jooksnud hoone teise sissepääsu juurde.

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon andis mulle loa esitada küsimus nii nõukogule kui ka komisjonile bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja bioloogilise ohutuse protokolli osaliste konverentsi tulevase kohtumise kohta Bonnis. Peamine küsimus nii nõukogule kui ka komisjonile käsitleb tulevase konverentsi eesmärkide selgitamist. Samuti soovime teada, kas nõukogul ja komisjonil on kavas kaasata konverentsile Euroopa Parlament. Rõhutan, et meie komisjon soovib enamat kui üksnes resolutsioonide ja üksikkokkulepete vastuvõtmine, ta soovib teada, kuidas neid täidetakse ja rakendatakse ehk kuidas need toimivad tegelikkuses.

Küsin, kas Euroopa Liit ja selle institutsioonid mõistavad, et omavad juhtrolli kõnealuses valdkonnas, nimelt võitluses bioloogilise mitmekesisuse kadumise vastu. Kui soovime olla juhtiv jõud, peame selle täiesti selgeks tegema. Küsin, kas me mõistame, et kõnealuste programmide ja otsuste rahastamine on möödapääsmatu ning et neid ei saa rakendada ellu sobiva rahalise toetuseta. Loodan samuti, et nii nõukogu kui ka komisjon mõistavad Vahemere piirkonnas veepuuduse mõju ning põua ja kliimamuutuste mõju bioloogilisele mitmekesisusele.

Parlamendikomisjon soovib kuulda, kas mere ja ranniku bioloogilisele mitmekesisusele pööratakse erilist tähelepanu ja kas komisjon ja nõukogu mõistavad piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning asjaomaste ettevõtjate kaasamise olulisust võitlusesse bioloogilise mitmekesisuse kadumise vastu. Soovime kuulda, kas me mõistame jätkusuutliku metsamajanduse ja taimekasvatuse olulisust, rõhutades iseäranis jätkusuutliku biokütuste tootmise olulisust, mis on muutumas väga päevakajaliseks teemaks. Nagu teate, on biokütuse tootmine osa praegu arutlusel olevast kliimapaketist ning biokütuste jätkusuutlik kasutamine ja arendamine on väga olulised küsimused. Teisest küljest teame, et sellel on suur negatiivne mõju bioloogilisele mitmekesisusele.

  Juhataja. − Tänan. Annan teie kaebuse edasi ja võib-olla võetakse teiega selles küsimuses ühendust.

  Janez Podobnik, nõukogu eesistuja. − (SL) Tänan keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ning selle esimeest härra Ouzkýt suulise küsimuse eest mulle, nõukogu esindajale ja komisjonile. Küsimusega juhite märkimisväärset tähelepanu väga tundlikule probleemile, nimelt bioloogilisele mitmekesisusele.

Bioloogiline mitmekesisus on koos kliimamuutustega eesistujariigi prioriteet keskkonnaküsimuste hulgas. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi mais Bonnis toimuv üheksas kohtumine (COP 9) on seega oluline sündmus nii Euroopa Liidu jaoks üldiselt kui ka eesistujariik Sloveenia jaoks.

Saksamaa, Portugali ja Sloveenia eesistumiste 18kuulise kava raames tegi nõukogu jõudsalt ettevalmistusi, et nimetatud kohtumine oleks tulemuslik, pidades silmas bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja looduskeskkonna jätkusuutlikku kasutamist ülemaailmsel tasandil. Nõukogu tõi esile, et Euroopa Liit peab täitma ülemaailmset eesmärki, mille raames tahetakse vähendada biologilise mitmekesisuse kadumise määra märkimisväärselt aastaks 2010. Samuti peab liit saavutama enda seatud eesmärgi lõpetada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine aastaks 2010. Seega on minu vastus teie küsimusele, et jah, Euroopa Liit soovib säilitada ja peab säilitama juhtrolli kõnealuses valdkonnas maailmas.

Nõukogu on rõhutanud, et Euroopa Liit püüab võtta aktiivse ja konstruktiivse rolli ning et bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsil mais püüab ta saavutada kaugeleulatuvaid, kuid siiski realistlikke tulemusi. Nõukogu on samuti tõdenud, et ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse eesmärgi saavutamiseks aastaks 2010 on hädavajalik võtta tulevikus konkreetseid meetmeid kõigil tasanditel.

Peame rakendama konventsiooni ellu nii riiklikul kui ka ELi tasandil. Euroopa Liit on võtnud poliitilise kohustuse saavutada kõik kolm bioloogilise mitmekesisuse eesmärki ehk bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja looduskeskkonna jätkusuutlik kasutamine, juurdepääs geneetilistele ressurssidele ja nende kasutamisest tuleneva kasu jagamine.

Otsuse, milles määratakse kindlaks Euroopa Liidu esmatähtsad ülesanded osaliste üheksandaks konverentsiks, võttis nõukogu vastu alles eelmise aasta juunis ja taas käesoleva aasta märtsis. Nimetan nüüd mõned esmatähtsad ülesanded. Peame rõhutama bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni kõigi tööprogrammide kiirendatud rakendamise olulisust ning edendama kliimamuutuste poliitika ja bioloogilise mitmekesisuse vahelist koostoimet, et saavutada võimalikult palju ühiseid tulemusi. Nõukogu osutab jätkuvalt vajadusele sidususe järele kõigil tasanditel rahvusvaheliste keskkonnaalaste lepingute rakendamisel.

Peame rõhutama, et üheksandal konverentsil tuleb arutada biokütuse ja biomassi tootmise, kaubanduse ning kasutamise küsimust ning nende mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemidega seotud teenustele. Seda silmas pidades on veelgi olulisem piiritleda selgelt biokütuse jätkusuutliku tootmise kriteeriumid. Peaksime rõhutama metsa bioloogilise mitmekesisuse, metsade mahavõtmise vähendamise ja metsa ökosüsteemide kahjustamisega seonduvate programmide elluviimise olulisust. Nõukogu rõhutab metsade olulisust kliimamuutustega kohanemisel ja nende mõju leevendamisel ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel.

Peame tagama kaitsealuste piirkondade jaoks mõeldud tööprogrammide kiire ja põhjaliku elluviimise. Selle raames tuleb tagada tehniline ja rahaline toetus – te küsisite rahastamise kohta – kaitsealuste piirkondade rajamiseks kogu maailmas. Üheksandal kohtumisel tuleks vastu võtta ökoloogilised kriteeriumid, et määrata kindlaks avamere piirkonnad, mis vajavad kaitset. Oluline on rõhutada erasektori rolli, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rolli konventsiooni rakendamises.

Ja viimaseks, Euroopa Liit otsustas kindlalt jätkata aktiivset osalemist geneetilistele ressurssidele juurdepääsu võimaldava ja nende kasutamisest saadava tulu jagamise rahvusvahelise korra kavandamises ja sel teemal läbirääkimiste pidamises. Euroopa Liit püüab lõpetada läbirääkimised enne konventsiooni osaliste konverentsi kümnendat kohtumist.

Lõpetuseks, kohtumisel on arutlusel rohkem kui 20 teemat. Rääkisin üksnes nendest, mida nõukogu peab möödapääsmatuks konventsiooni eesmärkide, iseäranis 2010. aasta bioloogilise mitmekesisuse eesmärgi saavutamises. See on viimane kohtumine enne 2010. aasta tähtaega, seega on see viimane aeg konkreetsete meetmete vastuvõtmiseks. Kuna kohtumine toimub Euroopas, on Euroopa Liidu jaoks veelgi olulisem edendada oma prioriteete ja püüdlusi.

Tutvusin resolutsiooni ettepanekuga, mis on homme Euroopa Parlamendis hääletusel. Arvame, et resolutsioon on hea kokkuvõte esmatähtsatest valdkondadest ja eesmärkidest, mida Euroopa Liit Bonnis saavutada püüab.

ISTUNGIT JUHATAJAB: EDWARD McMILLAN-SCOTT
Asepresident

  Margot Wallström, komisjoni asepresident. − Härra juhataja, tänan eelkõige härra Ouzkýt kõnealuse olulise küsimuse eest. Arvan, et me kõik märkasime, kuidas 2007. aastal muutusid keskkonnaküsimused poliitiliseks prioriteediks. Kliimamuutused jõudsid pealkirjadesse ja pälvisid avalikkuse suurt tähelepanu.

Bioloogilise mitmekesisuse kadumine on ülemaailmne oht, mida tuleb käsitleda sama kiiresti kui kliimamuutusi, nimetatud kaks teemat on omavahel seotud. Viimase asjaolu mittetunnistamine võib vähendada meie jõupingutusi mõlema valdkonna edendamisel.

Kuidas saame peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemise? Usun, et Euroopa on juba saavutanud mõningast edu kõnealuses valdkonnas, rakendades komisjoni 2006. aasta teatises „Bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamine 2010. aastaks ja pärast seda“ sisalduvaid meetmeid. Vaja on aga rohkem teha. Eelkõige tuleb rohkem kaasata sektoreid, mis ei tegutse looduskaitse valdkonnas, nagu põllumajandus, kalandus ja energeetika.

Tõhus rahvusvaheline koostöö on samuti oluline ja oleme võtnud kohustuseks käsitleda kogu bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni, et kaitsta bioloogilist mitmekesisust kogu maailmas.

Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste üheksas konverents, mida peetakse koos Cartagena bioloogilise ohutuse protokolli osaliste neljanda kohtumisega, pakub märkimisväärset võimalust tõhustada bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja kuna koosolekud korraldab ja neid juhatab Saksamaa, mängib Euroopa nendes eri rolli. Me tegutseme sihikindlalt selle nimel, et kiirendada rahvusvaheliste meetmete võtmist, et saavutada ülemaailmne eesmärk vähendada märkimisäärselt bioloogilise mitmekesisuse kadumist aastaks 2010.

Märtsi alguses võttis nõukogu vastu järelduse, mille kohaselt antakse ELile ulatuslikud poliitilised volitused ja määratakse kindlaks prioriteedid nimetatud kohtumistel. Need võib kokku võtta seitsme punktina.

Esiteks soovime leppida kokku uued kohustused rakendamise tõhustamise eesmärgil, käsitledes eelkõige bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni kaitsealade ja metsa mitmekesisuse programmide elluviimist.

Teiseks soovime tagada, et kliimamuutustega kohanemise ja leevendamise meetmed toetaksid 2010. aasta bioloogilise mitmekesisuse eesmärki. Bonnis tehtavad otsused peaksid edendama Bali-järgset arutelu metsade hävitamisest ja kahjustamisest tuleneva heite vähendamise kohta.

Kolmandaks edendame kaitset vajavate, kergesti ohustatavate merealade kindlaksmääramise kriteeriumide vastuvõtmist. Lisaks sellele kavatseme teha kõigile lepinguosalistele kohustuseks nimetatud kriteeriumide ühtse kohaldamise.

Neljandaks tahame välja töötada rahvusvahelised suunised tootmise suurendamiseks ja biomassi, muu hulgas biokütuse tarbimiseks bioloogilist mitmekesisust soodustaval viisil.

Viiendaks on meil eesmärk teha kindlaks, missugused on geneetilistele ressurssidele juurdepääsu võimaldava ja nende kasutamisest saadava kasu jagamise rahvusvahelise korra peamised tegurid.

Kuuendaks soovime kokkulepet bioloogilise mitmekesisuse teaduslikul ekspertiisil kasutatavate rahvusvaheliste mehhanismide kohta.

Ja seitsmendaks edendame me otsuse vastuvõtmist geneetiliselt muundatud elusorganismide piiriülese liikumisega tekitatud kahjuga kaasneva vastutuse ja kahju hüvitamise kohta.

Seega aitab komisjon alati kaasata parlamendiliikmeid ühenduse delegatsioonidesse, mis arutavad mitmepoolseid kokkuleppeid. Mul on väga head kogemused sellega. Tervitan Euroopa Parlamendi liikmete osalemist COP 9-s ja MOP 4-s, nagu neid kutsutakse asjaomases suhtluses. Olen mõistagi huvitatud teie prioriteetide ja ootuste kuulamisest nimetatud koosolekute suhtes.

  Pilar del Castillo Vera, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (ES) Härra juhataja, minister, volinik, täna pärastlõunal võtan ma sõna proua Gutiérrez-Cortinesi nimel.

Minu esimene punkt on, et Euroopa Parlament toetab ilmselgelt ja tingimusteta ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni.

Seega on homsel hääletusel olev resolutsioon püüe tugevdada rahvusvahelise konverentsi peamisi eesmärke ja taotlusi järgmiselt: esiteks, tagada loomastiku ja taimestiku parim võimalik kaitse; teiseks, edendada maa jätkusuutlikku kasutamist liikide ja looduse säilitamise eesmärgil; ning lõpetuseks, säilitada meie loomulik geenikapital.

Seda silmas pidades tuleb arvesse võtta mitmesuguseid säilitamise programme, eelkõige mudeleid, mida ELis juba kohaldatakse. Siinkohal pean silmas programme Natura 2000 ja Habitats, mis on osutunud äärmiselt tõhusateks.

Samuti arvan, et peaksime vastu võtma kõikehõlmava lähenemisviisi meie tööle, kasutades terviklikke, paindlikke mudeleid, sest lõppkokkuvõttes on loodus dünaamiline süsteem, mis areneb pidevalt ja mida mõjutavad kõik temale esitatavad nõuded, nii põllumajanduslikus kui ka muus funktsioonis.

Olen seisukohal, et kasutada tuleks rohkem teaduslikel ja kogemustel põhinevaid kriteeriume ning et arvesse tuleb võtta kõiki majanduslikke ja teostatavusega seonduvaid aspekte.

Omanike arvamused ja nende tulu on samuti olulised küsimused ning seega on mul komisjonile kaks küsimust. Kuidas suhtub komisjon teaduslike meetodite kasutamisse liikide mitmekesisuse või kaitsealade kataloogimisel ja kindlaksmääramisel? Kuidas suhtub komisjon omanike tulusse kõigil tasanditel?

  María Sornosa Martínez, fraktsiooni PSE nimel. – (ES) Härra juhataja, minister, volinik, me kõik teame, et bioloogilise mitmekesisuse hävimisel on ulatuslik mõju keskkonnale, sotsiaalvaldkonnale, majandusele ja kultuurile, halvendades veelgi kliimamuutuste negatiivset mõju.

Kõnealuse olukorra tagajärgede all kannatavad eelkõige kõige vaesemad elanikud. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon on maailmas kõige olulisem õiguslik dokument bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vastu võitlemisel. Siiski on siinkohal üks probleem, nimelt on rahaliste vahendite puudumine, suurim takistus konventsiooni eesmärkide saavutamises. Seega kutsun üles nii nõukogu kui ka komisjoni tõhustama bioloogilise mitmekesisuse rahastamist kõigis nende töövaldkonda kuuluvates eelarvetes bioloogilise mitmekesisuse säilitamise eesmärgil.

Toon esile mõningad aspektid, millele resolutsiooni ettepanek eelkõige tähelepanu juhib, nimelt tuleb tunnistada Euroopa Liidus juba tegelikkuseks muutunud bioloogilise mitmekesisuse pidevat vähenemist, võtta vastu õiglane, teostatav ja õiguslikult siduv rahvusvaheline kord, et tagada juurdepääs geneetilistele ressurssidele ja nendest saadava tulu jagamine ning julgustada kohaldama kehtivaid kohustusi mere bioloogilise mitmekesisuse parema ja jätkusuutlikuma majandamise ja säilitamise eesmärgil, pidades silmas selle kaitset kahjuliku tegevuse ja mittejätkusuutliku kalastustegevuse eest, mis mere ökosüsteeme mõjutavad.

Lõpetan öeldes, et viimane aeg on võtta karme meetmeid ning püüda asjaomaseid probleeme lahendada, sest ehkki ma usun, et meil on veel aega, teame me kõik, et aeg töötab meie ja bioloogilise mitmekesisuse, mida me kaitsta soovime, kahjuks.

  Johannes Lebech, fraktsiooni ALDE nimel. – (DA) Härra juhataja, osaliste kongressi üheksas kohtumine saaks vaevalt toimuda õigemal ajal. Viimastel nädalatael on palju räägitud ja kirjutatud biokütusest, ja olgem ausad, biokütust ei tohi toota bioloogilise mitmekesisuse arvelt. Kaalume mõistagi praegu komisjoni ettepanekut direktiivi kohta, mis edendab jätkusuutliku energia, muu hulgas biokütuse kasutamist. Parlament peab tegema kindlaks, et seoses keskkonna jätkusuutlikkusega kehtestatakse ranged kriteeriumid biokütuste toomiseks. Me ei saavuta võitluses ülemaailmse soojenemise vastu midagi, kui vähendame autodest tulenevat süsinikdioksiidi heidet, kuid samal ajal suurendame süsinikdioksiidi heidet, kui kasutame metsi ja taimi kütuse tootmise eesmärgil, vabastades seega taimedest suuri koguseid süsinikdioksiidi. Bonni kohtumine on hea võimalus rõhutada biokütuste tootmise olulisust kooskõlas jätkusuutlikkuse kriteeriumidega nii ELis kui ka väljaspool ELi.

2002. aastal võtsid osalised kohustuse vähendada märkimisväärselt bioloogilise mitmekesisuse kadumist 2010. aastaks ülemaailmsel, piirkondlikul ja riiklikul tasandil. Oluline on, et osapooled jätkaksid tööd nimetatud eesmärgi nimel. ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon on bioloogilise mitmekesisuse kaitse ülemaailmne raamistik. Kahjuks lõpevad paljud rahvusvahelised lepingud madalaima ühise nimetajaga. See on vastuvõetamatu, kui küsimus seisneb looduse kaitses. EL peab kehtestama endale kõrged standardid ja püüdma tõsta ka standardeid rahvusvahelistes lepingutes. EL peab samuti võtma rohkem ette bioloogilise mitmekesisuse kaitseks. Praegu ütleme me vahel ühte, aga teeme teist, mis võib vähendada meie usaldusväärsust. Sellest hoolimata peavad komisjon ja liikmesriigid tegema järjekindlalt tööd, et tagada bioloogilise mitmekesisuse suurem kaitse eelkõige metsa- ja põllumajanduslikel aladel, sest need alad on iseäranis suure surve all biokütuste järjest suurema tootmise tõttu.

Kuidas saame tagada, et bioloogiline mitmekesisus ja biokütused ei muutuks üksteist välistavaks? Seda saavutame rangemate kriteeriumide kehtestamisega. Seega on võimalik võib-olla mõlemat saavutada. COP 9 aitab meil seda tagada.

  Zdzisław Zbigniew Podkański, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine on väljakutse tänapäeva maailmale. Küsimus ei seisne mitte üksnes ilus, vaid ka looduse ja inimkonna heaolu tasakaalus.

Oleme olnud keemilise saaste ja teistest ühiskonna kahjulikest mõjudest, nagu keskkonna kahjustamine, kliimamuutused, reostus, metsade hävitamine ja elupaikade kahjustamine, teadlikud palju aastaid. Kasvuhoone efekt on hiljuti muutunud päevakajaliseks teemaks. Kahjuks on jäetud tähelepanuta geneetiliselt muundatud objektide põhjustatud bioloogilise saastuse probleem ning me kõik oleme selles süüdi. Oleme vaadanud mööda asjaolust, et kui keemilise saastuse probleemi saab aja jooksul parandada, siis bioloogilise saastuse probleem on pöördumatu.

Peame seega võtma vastu üheselt mõistetava otsuse, kas oleme bioloogilise mitmekesisuse või GMOde poolt. Peame otsustama, millest kõige enam hoolime, kas inimestest ja nende keskkonnast või Monsanto ja teiste sarnaste, GMOdest tohutut tulu saavate ettevõtete huvidest. Kui soovime säilitada bioloogilise mitmekesisuse, peame samuti tagama, et enim ohustatud liigid kindlaks määratakse. Siis on võimalik seada eesmärke nende kaitsmiseks ja teiste liikide väljasuremise ennetamiseks tulevikus. Meeles tuleb pidada asjaolu, et kahju tekitada on lihtne, kuid sageli on tekitatu kahju pöördumatu.

  Marie Anne Isler Béguin, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Härra juhataja, see ei ole mõistagi esimene kord, kui arutame bioloogilise mitmekesisuse teemat ning kui palume nõukogul ja komisjonil bioloogilist mitmekesisust kaitsta. Asjaolu, et oleme suutnud muuta kliimamuutused ELi prioriteediks, on positiivne samm, kuid peame siiski mõistma, et bioloogilise mitmekesisuse ja kõrbestumise konventsioonide eesmärke tuhmistavad kliimamuutused.

Teame, kui oluline on bioloogiline mitmekesisus või täpsemalt öeldes looduskaitse meie ellujäämiseks, sest näeme, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemine jätkub hoolimata Euroopa või maailma tasandil võetud meetmetest. Peame vaatama fakte: ehkki püüame kliimamuutusi vähendada, ei saa sama öelda liikide kohta. Kui liik sureb välja, siis on ta igaveseks läinud.

Kõnealust küsimust tuleb käsitleda tervikuna. Näiteks kui teame, et meil on Euroopa Liidus bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vastu võitlemiseks suurepärased vahendid, nagu Natura 2000 ning linnustiku ja elupaikade direktiivid, ning kui näeme, et meil on ikka veel teatavad liikmesriigid, kes ei soostu programmi Natura 2000 ellu viima, kes ei soostu nimetatud programmi eest maksma, siis on selge, et käia on veel pikk tee.

Eespool toodut arvesse võttes loodan siiralt, et komisjon toetab jätkuvalt programmi Natura 2000 ja nimetatud kahte direktiivi. Samuti palun, et määraksite Bonni konventsiooni raames kindlaks biokütuste kriteeriumid ning taotleksite kokkulepet valitsustevahelise biokütuste ekspertide rühma loomise kohta, nagu seda on valitsustevaheline kliimamuutuste töörühm IPCC, sest me saaksime aidata teistel kasutusele võtta vahendeid, mida ise kasutame, kuid mida teised ei ole veel teinud.

  Jens Holm, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (SV) Maal on hinnanguliselt 14 miljonit eri looma- ja taimeliiki. See näitab, missugune imetlusväärne planeet meil on ja kui suur on meie vastutus selle eest hoolitsemisel. Nimetatud bioloogiline mitmekesisus on aga ohus. Rohkem kui 30 000 liiki ähvardab praegu väljasuremine. Peamine oht on inimesed ja meie loodud majandussüsteem, mille aluseks on pidev kasv ja tarbimine. Me usume, et see on saavutatav konkurentsi, mitte kavandamise kaudu, ja transpordi, mitte kohaliku tootmise kaudu. Pole ime, et seisame vastamisi kliimakatastroofiga ja bioloogilise vaesumisega.

Me saaksime pöörata selle suundumuse vastupidiseks. Asjaolu, et EL ja liikmesriigid kirjutasid alla bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile, on mõistagi hea ning see võib olla väga oluline vahend. Näiteks koostasime me bioloogilise mitmekesisuse kaitse tegevuskavasid ning asutasime mere- ja maastikukaitsealade ülemaailmse võrgustiku. Enamik tööst tuleb aga teha ELi tasandil. Käsitleda tuleb aluspõhimõtteid, vastasel juhul ei suuda me kunagi lahendada meie ees seisvaid keskkonnaprobleeme.

Soovin esile tuua kolm valdkonda. Transpordi ebatõhusus – ELis ei ole liikmesriikide vahel piire. Toode tuleb toota paigas, kus see on kõige odavam. Ajavahemikul 1993–2000 kasvas seetõttu pikamaavedude arv 30%. Kui EL ja liikmesriigid toetavad rahaliselt infrastruktuuri, saavad maanteed alati rohkem raha kui jätkusuutlikud transpordivahendid. Uutes liikmesriikides Ida-Euroopas taotleb EL tõelist asfaldipoliitikat, toetades suurte summadega kiirteede rajamist. Edendada tuleb aga raudteid, mitte kiirteid. Seega ütlen komisjonile: vaadake üle toetuste poliitika.

Rääkides toetustest, siis palju on võimalik korda saata põllumajandustoetuste hämmastavate summadega, nimelt 55 miljardi euroga igal aastal. Toetusi, millel on otsene negatiivne mõju keskkonnale, ei tohiks välja maksta, ning põllumajandustoetused tuleks eraldada keskkonnameetmetele ja mahepõllumajandusele. Põllumajanduspoliitika prioriteedid peaksid olema bioloogiline mitmekesisus ja kliimasõbralikud lahendused, mitte maksimaalselt suur saak.

Kolmas põhiprobleem, mida tuleks käsitleda, on siseturg. Tean, et selle ütlemine on võrdne pühaduseteotusega, kuid EL ei saa jätkuvalt lubada turgu pidada progressiivsest keskkonnapoliitikast tähtsamaks. Paar nädalat tagasi ütles volinik Verheugen mulle, et viimase viie aasta jooksul on komisjon esitanud Euroopa Kohtule keskkonna või rahvatervisega seotud hagi üksikute liikmesriikide vastu 19 korral. Iseäranis hirmutav on see, et kõigil 19 korral langetas kohus otsuse komisjoni kasuks, teisisõnu, liikmesriikidel ei lubatud rakendada meetmeid keskkonna või rahvatervise kaitseks. Kui tõepoolest mõtleme seda tõsiselt, peab meil olema keskkonnatagatis, mis oma nime väärib. Praegu meil sellist ei ole ja kahjuks ei anna meile seda ka Lissaboni leping. Turupoliitika jätkub selles samamoodi nagu varem.

Kokkuvõtteks ütlen, et resolutsioonis nõuame me biokütustele jätkusuutlikke standardeid. Kasutan võimalust ja esitan iseäranis nõukogule järgmise küsimuse: kas olete valmis välja töötama mitte üksnes biokütuste keskkonnastandardid, vaid ka sotsiaalsed standardid, tagades näiteks vastuvõetav palk, ametiühingute õigused jne seoses biokütustega, mis me liitu sisse ostame?

  Johannes Blokland, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (NL) Härra juhataja, nõukogu eesistuja, volinik, kaks nädalat tagasi esindasin keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ning kliimamuutuste ajutist komisjoni mitteametlikus keskkonnanõukogus Sloveenias. Arutlusel oli kaks peamist teemat: kliimamuutustega toimetulek ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse. Rõhk oli bioloogilisel mitmekesisusel, biomassil ja biokütustel seoses metsade bioloogilise mitmekesisusega. Arutati metsast saadava biomassi, eelkõige teise põlvkonna biokütuse potentsiaali küsimust energia saamise eesmärgil ning metsast saadava biomassi jätkusuutliku kasutamise kriteeriume. See oli tulemuslik konverents, mille eest tuleb tänada Sloveeniast pärit esimeest härra Podobnicit.

Teame, et paljud liigid on metsade hävitamise ja ebaseadusliku raie tagajärjel väljasuremisohus. Nad seisavad vastamisi nende elukeskkonna radikaalse muutmisega ega tule sellega toime. Metsakeskkond kaitseb paljusid taime- ja loomaliike. Seega on äärmiselt oluline lõpetada metsade hävitamine nii palju kui võimalik, et kaitsta bioloogilist mitmekesisust. See ei kehti mitte ainult Euroopa Liidust väljaspool olevate riikide, vaid kindlasti ka liikmesriikide kohta. Tasakaalustatud metsandust tuleb edendada eelkõige sellepärast, et mets on oluline ka teistes valdkondades. Metsade hävimine põhjustab ohtlikku pinnase erosiooni, eelkõige kindlasti mägipiirkonnas, ja rikub vee tasakaalu, millel on tõsised tagajärjed bioloogilisele mitmekesisusele.

Ülemaailmne soojenemine mõjutab samuti paljusid liike. Liikide levimise ulatus muutub märkimisväärselt, mille tagajärjel on mõned liigid suures ohus, seda eelkõige põhjapoolsetes piirkondades. Troopilistes piirkondades toimuv metsaraie näib üksnes soodustavat soojenemist, osaliselt seetõttu, et see vähendab märkimisväärselt süsinikdioksiidi ladustamisvõimsust. Viimastel aastatel näiteks teadusajakirjas Nature and Science avaldatud uurimused aga näitavad, et kui metsamaad suurendatakse, siis tagajärjeks on suuremad metaani ehk CO2-st 23 korda tugevama kasvuhoonegaasi heitkogused. Temperatuuri tõusu ja päikesepaiste suurenemise tagajärjel paisatakse õhku rohkem metaani. Iseäranis troopilistes piirkondades paisatakse õhku märkimisväärselt rohkem metaani. Kui istutatakse rohkem metsa, suureneb CO2 neeldumisvõime, kuid osa CO2 neeldumisvõimest muutub tühiseks, sest metaani heitkogused suurenevad. Sellest hoolimata on tasakaal tegelikult positiivne, vähemasti mittetroopilistes piirkondades.

Lõpetuseks, tegureid, mis ma nimetasin ja mis mõjutavad negatiivselt bioloogilist mitmekesisust, muudab halvemaks täiendavalt biokütuste praegune tootmine, millel on iseäranis ebasoodne mõju troopilistes vihmametsades. Metsad, mis on koduks suurele hulgale liikidele, asendatakse istandustega, mis on elupaik üksnes vähestele liikidele. Nende ebasoodne mõju seondub samuti kasvuhoonegaaside, neeldumisvõime ja toiduainete hindadega. Mul on hea meel, et see on välja toodud ka resolutsioonis. Igal juhul peame olema valvsad teise põlvkonna biokütuste suhtes.

  Juhataja. − Asjaolu, et te olete kõik kirja pannud, ei tähenda, et peaksite selle ette lugema, kui aeg seda ei võimalda.

  Avril Doyle (PPE-DE). – Härra juhataja, käesoleva arutelu ja eilse maa päeva valguses rõhutan möödapääsmatut vajadust bioloogilise mitmekesisuse nähtuse ja meie ühiskonnale avaldatava mõju parema mõistmise järele. Kõnealust teemat ei mõisteta piisavalt.

Inimtegevus on märkimisväärselt muutnud peaaegu kõiki maa ökosüsteeme ja nendega seonduvaid teenuseid. Praegu toimub bioloogilise mitmekesisuse vähenemine kiiremini kui kunagi varem ning selle aeglustumise kohta ei ole ühtegi märki. 2010 – kuidas teil läheb!

Paljud taime- ja loomapopulatsioonid on vähenenud nende arvu ja geograafilist levikut silmas pidades. Ehkki liikide väljasuremine on maa arengu loomulik osa, on inimtegevus viimastel aastatel kiirendanud väljasuremise määra vähemalt sada korda, võrreldes selle loomuliku määraga. Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punase raamatu järgi on põhjalikult uuritud rühmadest 12–52% väljasuremisohus. Üldiselt on enim ohustatud liigid need, mis asuvad toiduahelas üleval pool, mille populatsioonitihedus on madal, mis elavad kaua, paljunevad aeglaselt ning elavad piiratud geograafilisel alal.

Paljude liigirühmade, nagu kahepaiksed, Aafrika imetajad ja põllumajandusliku maa linnud, populatsiooni suurus ja geograafiline levik on vähenenud. Peaaegu alati leidub erandeid kas tänu inimtegevusele, nagu näiteks kaitsealad, või liikidele, mis kohanevad hästi paikades, kus on tihe inimasustus.

Inimesed tuleb muuta teadlikumaks nende järjest suurenevast ökoloogilisest jalajäljest, mis ulatub ELi piiridest tunduvalt kaugemale, ning et meie elustiilil on otsene mõju arengumaade põlisrahvastele. Kuigi enamikul meist on nüüd juba mingigi ettekujutus kliimamuutuste probleemi ulatusest, ei seosta siiski paljud omavahel kliimamuutusi ja bioloogilise mitmekesisuse kadumist.

Seda silmas pidades arvan, et peame seostama omavahel bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni töö ja kliimamuutuste osaliste konverentsi töö. Tegelikult lähen isegi nii kaugele, et küsin, kas meil on ikka vaja eraldiseisvat bioloogilist mitmekesisust käsitlevat osaliste konverentsi. Küsimust tuleb kaaluda, osalesin New Yorgis osaliste konverentsil eelmisel aastal.

Jah, olen nõus, et kliimamuutuste leevendus- ja kohanemismeetmed, muu hulgas metsade raadamine, peavad toetama bioloogilist mitmekesisust. Tervitan volinik Wallströmi tähelepanekuid mere bioloogilise mitmekesisuse küsimuses. Siinkohal tuleb nimetada külmaveekoralle ja veealuseid mägesid, mis on rikkalike ja sageli ainulaadsete ökosüsteemide elupaigaks. Meie teaduslikes andmetes on suur vajakajäämine kliimamuutuste mõju kohta mere piirkondadele. Peame meeles pidama, et rohkem kui 70% maa pinnast katavad ookeanid, 97% kogu planeedi veevarudest asub ookeanides ja ookeanid moodustavad 99% maa elukeskkonnast.

Härra juhataja, ma lõpetan, et mitte tõsta teie vererõhku kõrgemale. Olgem üksteisega ausad. Kuus aastat tagasi Johannesburgis seatud eesmärke on võimatu täita. Lõpetagem enese petmine ning sõnade tegemine.

  Anne Ferreira (PSE). – (FR) Härra juhataja, volinik, minister, daamid ja härrad, keskkonnakomisjon on võtnud vastu väga hea resolutsiooni ning ma loodan, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid võtavad arvesse selles esitatud soovitusi, iseäranis nõuet asuda täitma juhtrolli ja süüdimõistmise nõuet Bonni konverentsil, aga ka nõuet astuda samme, peatamaks bioloogilise mitmekesisuse kadumine Euroopa Liidus aastaks 2010.

Soovin rääkida kolmest resolutsioonis tõstatatud probleemist. Esimene on biokütuste kasutamine ning mõned kaasliikmed ka rääkisid sellest juba. Neil on märkimisväärne keskkonnamõju metsadele ja põllumajanduslikule maale, nende mõju toiduvarude arengule kasvab järjest enam. Toiduks ja tööstuslikuks kasutamiseks – hoolimata sellest, kas biokütuste tootmise või agrokeemilise tööstuse jaoks – ette nähtud põllumajanduslike toodete vahel ei tohiks olla konkurentsi. Seos toiduainete ja põllumajanduse vahel peab olema kindlaks määratud.

Järgmine punkt seostub mere bioloogilise mitmekesisusega. Oleme käsitlenud nimetatud probleemi väga passiivselt. Toetan täielikult resolutsioonis esitatud üleskutset hakata kiirelt tegutsema ja luua eelkõige mere kaitsealad.

Viimane küsimus käsitleb GMOsid. Meil on nüüd olemas uuringud, mis tõestavad nende negatiivset mõju keskkonnale ja iseäranis pinnasele. Teame, et GMOde levitamise tagajärg on traditsiooniliste põllukultuuride saastumine, mis takistab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist.

Lisaks sellele on murettekitav seemnesektori tööstuslik koondumine ja asjaolu, et seda kontrollivad üksnes mõned rahvusvahelised ettevõtted. See on probleem, mida ei tohi komisjon ega liikmesriigid tähelepanuta jätta.

Lõpetuseks, osaliste konverents otsustas 2006. aasta märtsis Curitibas Brasiilias luua geneetiliselt muundatud seemnete memorandumi. See oli suurepärane otsus, kuid nüüd peab võib-olla kaaluma, kas nimetatud memorandum on piisav ja kas peaksime võib-olla keelama selliste ühekordseks kasutamiseks mõeldud geneetiliselt muundatud seemnete kasutamine.

Mida kavatsevad komisjon ja liikmesriigid ette võtta nimetatud küsimuste suhtes osaliste konverentsil Bonnis? Kas teil on biokütuste jätkusuutliku kasutamise kriteeriumide suhtes juba mõni ettepanek, mida Bonnis esitada?

  Marios Matsakis (ALDE). – Härra juhataja, nagu proua Doyle juba ütles, arvasin, et mul on rohkem aega, kuid kasutades teie lahkust, piirdun pooleteise minutiga.

Bioloogiline mitmekesisus on möödapääsmatu maa ökosüsteemide ja väärtusliku, liigile eriomaseid tunnuseid sisaldava geenipanga säilitamise eesmärgil. Parlament on korduvalt avaldanud muret bioloogilise mitmekesisuse kadumise pärast, näiteks 22. mai 2007. aasta resolutsiooni kaudu, kuid üks peamisi takistusi bioloogilise mitmekesisuse kadumise peatamisel on kahjuks nii komisjoni kui ka nõukogu tõhusa tegevuse puudumine, mõlemad jätavad mulje, et nad tunnevad tõsist muret nimetatud küsimuse pärast üksnes teoreetiliselt, kuid tegelikkuses puudub neil tahe ja otsustavus teha kindlaks, et asjaomastest direktiividest peetakse kinni ning et nii rahvusvahelised kui ka ELi tasandi kohustused on täidetud.

Loodame, et komisjon ja nõukogu käituvad otsustavalt ja konstruktiivselt kas või selles hilinenud etapis, aidates, osaliselt oma kindla seisukohaga tulevasel konverentsil Bonnis, kaitsta bioloogilist mitmekesisust tõhusalt.

  Juhataja. − Härra Matsakis, tegelikult esitasid nii teie kui ka proua Doyle’i fraktsioon taotluse sõnavõtu kestuse suhtes, seega on see teie fraktsiooni taotlus ning teie puudulik teavitamine, sest ma kohaldan alati eeskirja, et kui parlamendiliige ei räägi oma emakeeles, annan ma neile lisaaega – ja seda mitte ainult inglise keele puhul.

  Hiltrud Breyer (Verts/ALE). – (DE) Härra juhataja, kõik siinkõnelejad on täna avaldanud toetust kohustusele kaitsta rohkem liike ja bioloogilisust mitmekesisust. Teame, et looduskaitsedirektiivid ja Natura 2000 raames loodud looduskaitsealad on Euroopa Liidu edulood. Samas ei tohiks need ilusad sõnad ja kohustused juhtida tähelepanu kõrvale asjaolult, et, nagu te ütlesite, volinik, see ei ole üksnes kliimaküsimus, mis on jõudnud pealkirjadesse, samamoodi on seda kahjuks teinud ka liikide säilitamise ja looduskaitse teema.

Liiga sageli näidatakse ohustatud liike kui midagi koormavat, mis peatab ehitusprojektid või takistab nende elluviimist. Seetõttu olen seisukohal, et on häbiväärne, et kõigist riikidest just Saksamaal, kes korraldab osaliste konverentsi, on esitanud konservatiivide juhitud Hesse ja Niedersachseni liidumaade valitsused Saksamaa ülemkotta Bundesrati algatuse, mis kujutab endast rünnakut ELi nimetatud eduloo vastu.

Selles puudub Saksamaa usaldusväärsus nõuda rohkem looduskaitsealade loomist või tõhusamat kaitset ohustatud liikide suhtes vaesemates riikides, püüdes samal ajal ka vähendada looduse säilitamist Euroopa Liidus. Kahjuks ei ole see nii üksnes Saksamaal! Üsna ootamatult pidas kõnealusel teemal seminari ka Euroopa Parlamendi liberaalide fraktsioon. Härra Stoiberi rünnak looduskaitse küsimusele Euroopas oli korraldatud samamoodi lihtsustamise ettekäändel.

Loodan, proua volinik, et kinnitate taas kord Euroopa Liidu kohustust, et mis tahes püüdlused ...

(Juhataja katkestas kõneleja)

  Péter Olajos (PPE-DE). – (HU) Tänan, härra juhataja. Härra Matsakis mainis juba rakendamise küsimust ja soovin tuua mõned asjaomased näited. Euroopas ja Karpaatia madalikul kujutab meie metsade kaitsmine järjest suuremat väljakutset. Mõnes piirkonnas on metsad pandud põlema, teises hävitatud või lihtsalt varastatud. Karpaatias või näiteks Sajóládis on juba 30–40% metsast varastatud. Ebaseaduslik raie vähendab bioloogilist mitmekesisust, põhjustab erosiooni ja moodustab 20% kasvuhoonegaaside heitest. Selle kõige peatamiseks saatis neli meie kaasliiget komisjonile kirjaliku avalduse seaduse kohta, mis võimaldaks müüa Euroopa Liidus üksnes seadusliku ja järelevalve all toimunud raie tulemusel saadud puitu ja puidust tooteid. Palun kaasliikmetel allkirjastada 23. avaldus toetuse märgiks.

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine on tähtis riiklik eesmärk. Ungari valitsuse seisukoht programmi Natura 2000 hooletusse jätmise kohta on selline, et käesoleval nädalal, kui tähistame maa päeva, korraldati osana Dakari rallist Kesk-Euroopa ralli ning seda takistamatult looduskaitsealadel ning isegi Natura 2000 aladel. Eelnevalt ei tehtud keskkonnamõju hindamist ega koostatud kavasid taastamiseks või kaitseks, korraldajatel ei olnud isegi võistluse korraldamiseks luba. Ei ole olemas tulu, mis korvaks tekitatud keskkonnakahju. Me ei käitu ka oma lindudega paremini. Kõigest kaks nädalat tagasi saatis komisjon Ungarile viimase kirjaliku hoiatuse. Seda tehti sellepärast, et Ungari ei olnud esitanud riiklikke meetmeid loodusliku linnustiku kaitseks.

Ma ei taha aga tuua vaid halbu näiteid. Hiljuti allkirjastati Euroopas – ja tänu minu algatusele ka Ungaris – ainulaadne vabatahtlik leping elektri õhuliinide tõttu lindude elupaikade kadumise peatamiseks. Takistusteta taeva projekti raames leppisid avalikkus, elektrienergiatööstus ja riik kokku, et kaablite, isolatsiooni ja muu sellise paigaldamise käigus luuakse Ungaris lindudele turvaline nn taeva koridor aastaks 2020. See on põhjapanev, äärmiselt tähtis leping, mis väärib Euroopa tähelepanu ja toetust. Tänan.

  Magor Imre Csibi (ALDE). – (RO) Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste Bonni kohtumisel arutatakse muu hulgas metsa bioloogilise mitmekesisuse küsimust.

See on tundlik teema, millele jätkusuutlikku lahendust veel leitud ei ole. Metsa bioloogilist mitmekesisust ähvardab üle maailma toimuv ebaseaduslik metsade raadamine. Selle mõju on märkimisväärne bioloogilisele mitmekesisusele, tekitatud kahju on enamasti pöördumatu. Lisaks sellele on metsade raadamine kolmas suurim kliima soojenemise põhjus.

Kalanduskomisjon avaldas oma arvamust 2007. aasta novembri resolutsioonis, mis käsitleb kaubandust ja kliimamuutusi, seoses metsade hävitamise märkimisväärse mõjuga kliimale, majanduse pikaajalise kasuga ning metsade puutumatuse säilitamise olulisusega.

Samuti kiidan heaks ELi algatuse metsandusõiguse rakendamise, metsandushalduse ja -kaubanduse tegevuskava kohta.

Nimetasin Euroopa algatusi, mis kahjuks ei anna loodetud tulemusi. Näiteks tegevuskava rakendamisel ei suutnud 70% ELi riikidest kuni aprillini 2007 mitte mingisugust reaalset tegevust ellu viia.

Peame leidma ülemaailmse lahenduse võimalikult kiiresti. Julgustan ELi esindajaid Bonni konverentsil toetama standardse määratluse väljatöötamist ebaseadusliku raie kohta, et edendada metsade ratsionaalset kasutamist.

Lisaks sellele julgustan alustama arutelu metsade mahavõtmist ja metsakaubandust reguleeriva ülemaailmse mehhanismi käivitamise kohta.

  Richard Seeber (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, Euroopa Liidu moto on ühtsus mitmekesisuses, kuid nagu teame, on looduskeskkonnas nimetatud mitmekesisus viimase 150 aasta jooksul vähenenud murettekitavalt. Kadumise määr on praegu 1 000 kuni 10 000 korda suurem kui maa ajaloos tavapärane on olnud. Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) andmetel on praegu üle maailma 15 600 liiki väljasuremisohus. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) hinnangute kohaselt on peamistes maisi ja nisu tootvates riikides kadunud 80% nende algsest mitmekesisusest. Nimetatud arvud on üksnes jäämäe tipp, sest teame, et tänaseni on maailma 13 miljonist elusliigist 1,7 miljonit liiki kirjeldatud ja kindlaks määratud. Samuti teame, et olukorda halvendavad veelgi kliimamuutused. Teame ka, et bioloogilise mitmekesisuse kadumine vähendab meie võimet reageerida just nimelt kliimamuutustele, seega seisame raske valiku ees.

Kahjuks pean seega küsima komisjonilt, miks me ei muuda jätkusuutlikkust ja liikide mitmekesisust kõikide valdkondade poliitika osaks? Miks ei korralda me rohkem teadusuuringuid liikide omavahelise, aga ka inimesega kooseksisteerimise kohta ega arenda seda valdkonda?

Igaühele, kes nimetatud arutelu jälgib, võib jääda mulje, et mõningate elupaikade asutamine ja lindude kaitse on piisav. See on aga üksnes jäämäe tipp. Kuidas saame kodanikke kaasata kõnealuse probleemi lahendamisse, millesse kõik oma panuse peame andma? Komisjonil, aga ka Euroopa Parlamendil ja nõukogul, tuleb teha siinkohal veidi kodutööd. Konverentsidel käimisest ja deklaratsioonide allkirjastamisest tõepoolest ei piisa. Aeg on tegutseda ja tegutseda koos!

  Anders Wijkman (PPE-DE). – Härra juhataja, kui on midagi, mille abil saaks püüda peatada bioloogilise mitmekesisuse kadumist, siis selleks on troopiliste metsade hävitamise peatamine. Igal aastal kaob 14–15 miljonit hektarit metsa. Oleme arutanud nimetatud küsimust aastaid, kuid käegakatsutavate tulemusteta.

Tegelik probleem seisneb selles, et ökosüsteemide teenustel, olgu selleks süsiniku neeldajad, bioloogiline mitmekesisus või piirkondlike ilmastiku või hüdroloogiliste süsteemide reguleerimine, ei ole turul tegelikku väärtust. See on meie majandusmudeli puudujääk ning seni, kuni me ei hüvita metsaomanikele nimetatud väärtusi, nii et metsade säilitamine oleks tulusam kui nende raie, jätkub metsade hävitamine samas ulatuses.

Lahendus on olemas, metsad tuleb kaasata saastekvootidega kauplemise süsteemi. Komisjon on aga selle vastu, neil on selleks oma põhjused. Probleem seisneb selles, et te ei paku ühtegi alternatiivi. Me kõik teame, et bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis ettenähtud rahalised vahendid on väga piiratud ning nende suurenemist ei ole ette näha ka tulevikus.

Tean, et komisjon on troopiliste metsade hävimise pärast samamoodi mures nagu me kõik, kuid küsimus on, kus on teie pakutud lahendus. Me vajame paketti. Vajame kõikehõlmavat lähenemisviisi, käsitlemaks kliimamuutusi, süsiniku neeldajaid, bioloogilist mitmekesisust ja vaeste inimeste elatusvahendite kaitset. Palun keskkonna- ja arengupeadirektoraadil teha tihedat koostööd. Seni ei ole seda toimunud. Palun andke meile alternatiiv, mida saaksime esile tuua ja arutada, vastasel korral, ma kardan, jätkub metsade hävitamine ja bioloogilise mitmekesisuse kadumine samamoodi.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, põllumajanduslik tootmine on muutunud intensiivsemaks, et täita suurenenud nõudlust põllumajanduslike toodete ja tooraine järele, mida toodetakse muudel eesmärkidel kui tarbimine. Suurenenud nõudlus on tekkinud eelkõige biokütuste ja biomassi tootmise tõttu. Teame, et intensiivne põllumajandus avaldab bioloogilisele mitmekesisusele kahjulikku mõju. Seda silmas pidades tekib küsimus, kuidas säilitada bioloogiline mitmekesisus majanduse ja infrastruktuuri intensiivse arengu raames.

Bioloogilise mitmekesisuse tänapäevane juhtimine eeldab rakendatavate meetmete tõhustatud järelevalvet ja investeeringuid teadusuuringutesse. Oleme majandusarengust palju kasu saanud ja peame seega osa saadud tulust andma bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks. Samuti peame mõistma, et keskkonna säilitamine ja kaitsmine eeldab meetmeid nii ülemaailmsel kui ka kohalikul tasandil. Igaüks meist peab andma panuse, nii üksikisik kui ka majanduse kõik sektorid. See on väljakutse meile kõigile.

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, soovin kuulda, kas komisjon on juba seoses ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolliga arutanud, kuidas edasi minna eelkõige järgmise finantsperspektiivi raames. Tõsi on, et taastuv energia ja biokütused kujutavad endast suurt väljakutset ning need tuleks kaasata tervisekontrolli finantsraamistikku.

See märgib olulist rolli ka CO2 heitkogustes, mida peame Kyoto protokolli raames mõistagi vähendama. Minu konkreetne küsimus on järgmine: missugused on komisjoni ettepanekud kõnealuse teema kohta?

  Hubert Pirker (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, me arutame, kuidas säilitada bioloogilist mitmekesisust järgmiste põlvkondade jaoks, kuid samal ajal võtame vastu meetmeid, mis on täiesti vastuolus nimetatud eesmärgiga. Pärast esialgse vaimustuse vaibumist põllumajandusliku diislikütuse tootmise kohta teame nüüd, et sellel on vastupidine mõju, ja mitte üksnes sellepärast, et ühe liitri põllumajandusliku diislikütuse tootmiseks on vaja 9 000 liitrit vett ning et see tekitab lämmastikoksiidide heidet, mis on kahjulikum kui CO2. Me teame ka, et energiakultuuride kasvatamine ohustab liikide mitmekesisust ja isegi hävitab selle.

Kas te kaalute nimetatud uute avastuste valguses ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise huvides tühistada otsused, mis me tegime põllumajandusliku diislikütuse lisamise kohta tavapärastele kütustele? Kas kaalute investeerimist uude teadusuuringusse ja ehk ka alternatiivse strateegia väljatöötamist, kuna oleme nüüd negatiivsest mõjust ja ebasoodsatest tagajärgedest teadlikud?

  Janez Podobnik, nõukogu eesistuja. − (SL) Tänan kõigepealt teid väga kaasakiskuva arutelu eest. Olen teiega nõus, et tõeline kunst on rääkida lühidalt, sünteetiliselt ja lihtsalt niisugusest tõsisest ja keerulisest probleemist nagu bioloogiline mitmekesisus. See oli üks põhjuseid, härra juhataja, miks teil oli raske püüda mahutada kõike aruteluks ettenähtud aja raamesse.

Lubage mul kommenteerida lühidalt toimunud arutelu. Kõigepealt räägin esimesest väitest, millega kinnitasite nõukogu seisukohta, et kliimamuutused ja mõju bioloogilisele mitmekesisusele on üksteisega tihedalt seotud. Teie arutelu oli ulatuslik ja käsitles mitmesuguseid teemasid, mis hõlmasid Bonni kohtumise kitsamaid küsimusi. Samuti hõlmas teie arutelu 21. sajandi inimeste tänapäevase elustiili teemat, alustades jäätmemajanduse ja transpordipoliitikaga ning lõpetades jätkusuutliku tootmise, tarbimise ja muude sarnaste küsimustega.

Võin teile kinnitada, tuginedes ka isiklikule veendumusele, et Euroopa Liidul on head mehhanismid ja asjaomased meetmed. Ütlesin juba sissejuhatuses, et meie peamine eesmärk on olla Bonnis esindatud ja taotleda meetmete rakendamist, liikuda tegelikkuse suunas ning jätkata tehtud tööd, minnes sõnadelt üle tegudele.

Küsisite rahaliste vahendite kohta. Määrasime juba kindlaks Euroopa Liidu tasandi rahalised mehhanismid ning jõudsime nende suhtes kokkuleppele. Rõhutan, et Bonnis töötab nõukogu uute ja innovatiivsete rahaliste vahendite nimel. Pean siinkohal silmas ülemaailmset, mitte üksnes Euroopa Liidu tasandit, ning toon esile vajaduse kaasata sektorid, mis mõjutavad bioloogilist mitmekesisust. Iseäranis oluliseks pean siinkohal erasektori rolli. Kolm eesistujariiki, Saksamaa, Portugal ja Sloveenia, on püüdnud tagada, et Bonnis arutatakse erasektori kaasamise küsimust bioloogilise mitmekesisuse probleemi. Portugalis toimunud äri- ja bioloogilise mitmekesisuse konverents oli väga tulemuslik. Loodame, et jätkame Portugalis esitatud lahenduste edasist arendamist.

Tänan härra Bloklandi, kes nimetas Ljubljanas peetud mitteametlikku keskkonnaministrite kohtumist. Härra Blokland osales selles kahe parlamendikomisjoni nimel ja soovin teda selle eest tänada. Käsitlesime metsa küsimust, metsade säästva kasutamise küsimust, nende mõju bioloogilisele mitmekesisusele ning võimalust kasutada neid biomassi ja teise põlvkonna biokütuste tootmiseks.

Soovin teid teavitada, et nõukogu on teadlik biokütuste ja biomassi jätkusuutliku tootmise kriteeriumide teema olulisusest ja keerulisusest. See on ka põhjus, miks me leppisime komisjoniga kokku luua koos töörühm, mis esitab Coreperi järgmise kuu kohtumisel tõhusaid lahendusi jätkusuutlikkuse kriteeriumide kohta biokütuste tootmises. Need saavad seejärel mõlema, vastuvõtmise etapis oleva direktiivi lahutamatuks osaks. Tänan iseäranis kõiki neid, kes lisaks biokütuste tootmisega seonduvale sotsiaalsele ja ebasoodsale mõjule nimetasid ka mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Mõnikord me kipume seda unustama.

Lõpetan selle lühikese sõnavõtu, kinnitades, et ülemaailmsel tasandil töötame mere- ja maastikukaitsealade võrgustiku loomise nimel. Euroopa Liidul on hea ja tõhus vahend selleks, nimelt Natura 2000, ning märkimisväärne on asjaolu, et seda rakendatakse järjekindlalt nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil.

  Margot Wallström, komisjoni asepresident. − Härra juhataja, arvan, et kõnealune elav ja põhjalik arutelu näitab parlamendi huvi nimetatud küsimuste vastu. Tänan teid selle eest. Võin kindlalt rääkida volinik Dimase nimel, tänades parlamenti nimetatud küsimuste vastu üles näidatud huvi eest. Näen siin mõningaid vanu kolleege võitluses keskkonnakaitse ja bioloogilise mitmekesisuse eest.

Inimene on loodusliku liigi esindajana huvitav nähtus, sest võime lennata kuule, võime teostada massi suhtlust infotehnoloogia abil ja kindlasti oskame rääkida. Me ei oska aga luua ninasarvikut või angerjat või väikest sinist lille ning kui need kaovad, on nad läinud igaveseks, nagu õigesti esile tõite.

Lubage mul rääkida mõnest tähelepanekust, mis, ma arvan, teile huvi võiks pakkuda. Alustan kõigepealt biokütuste teemaga, sest see on praegu väga päevakajaline teema ajakirjanduses ning samuti suur probleem meie kõigi jaoks. Nagu teate, nõustus Euroopa Ülemkogu 10% biokütuste eesmärgiga, milles määrati kindlaks väga selged tingimused, ning meie seisukoht Euroopa Liidus on, et soovime jätkusuutlikult toodetud biokütuseid, mille tootmine ei avalda negatiivset mõju ei keskkonnale ega toiduainete tootmisele. Meie Euroopa Komisjonis peame biokütuseid kasulikuks, pidades silmas vähema CO2 heite tekkimist, sest pidagem meeles, et alternatiivne lahendus tänapäeval on nafta. Tarnekindlus ja põllumajandus: tänu kindlaksmääratud eesmärkidele saab välja töötada uusi võimalusi. Piiritletud eesmärk 10%, konkreetsed jätkusuutlikkuse kriteeriumid ja teise põlvkonna biokütustele suunatud tegevus – tegelik väljakutse seisneb selles, et tagada teise põlvkonna biokütuste kasutamise alustamine võimalikult kiiresti.

Nimetatud küsimustes peame aga silmas pidama ka meie rahvusvahelist tegevust ning tagama jätkusuutlikkuse kriteeriumid ka nimetatud tasandil ning tegema kindlaks, et need ei süvendaks toiduainete kriisi.

Vastuseks härra Wijkmanile ütlen, et metsade hävitamise küsimust käsitletakse terviklikult teatises, mis avaldatakse minule teada olevalt käesoleval suvel või varasügisel, seega käsitletakse seda küsimust läbirääkimistel.

Samal ajal on vajalik arvesse võtta kogu käimasolevat arutelu ning me peame valmistama ette põhjaliku arutelu ja töötama välja tõhusa otsuse metsade hävitamise teema kohta. See tuleb välja töötada ka kliimamuutuste alaste läbirääkimiste eesmärgil.

Preili Doyle’ile ütlen, et võib-olla ei olegi oluline püüda saavutada läbirääkimisi eri osaliste konverentside vahel, vaid tagada maksimaalse ühise kasu saamine, kui rakendame kliimamuutuste vastu võitlemise meetmeid ja samal ajal peame kinni bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidest.

Niisiis, selline on minu arvamus praeguse tegevuse kohta, pidades eelkõige silmas troopiliste metsade kaitset ja jätkusuutlikkuse kriteeriumide tagamist biokütustele.

Seega arvan, et me ei peaks püüdlema millegi poole, mis, nagu teame, on juba praegu saavutamatu või asetaks meid halduslikult või poliitiliselt äärmiselt keerukasse olukorda, vaid keskenduma rakendamisele. Kui rääkida arutelust õigusnormide, määruste ja kõrgete eesmärkide teemal, siis need on meil olemas. Meil on need juba olemas, kuid nüüd seisneb küsimus nende kohaldamises ja mõistagi tuleb teha tööd, nagu püüdsin teile öelda, seitsme punktiga, mille oleme seadnud läbirääkimiste eesmärgiks, et tagada, et me teeme rahvusvahelisel tasandil partneritega koostööd tõhusa teadusliku aluse väljatöötamise nimel, mille tulemuseks on konkreetsed kohaldamiseeskirjad. Seda võin üldkokkuvõttes öelda.

Lõpetuseks, väljatöötatud tegevuskava käsitleb just nimelt süvalaiendamist, pidades muu hulgas silmas ühise põllumajanduspoliitika arvessevõtmist.

Seega arvan, et sellest seisukohast tuleb tagada, et veename kõiki liikmesriike ja institutsioone tegema kõik meie eesmärkide elluviimise nimel.

Sellega ma lõpetan. Olen hästi teadlik vajadusest ajakavast kinni pidada, seega tänan teid veel kord arutelu eest ja kinnitada, et volinik Dimasel on kavas osaleda COP 9-s ministrite kohtumisel. Olen kindel, et ta ootab sealset kohtumist mõnega teie seast ja loodan teie panusele, et need tähtsad kohtumised oleksid tulemuslikud.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme.

Kirjalikud selgitused (kodukorra artikkel 142)

  Genowefa Grabowska (PSE), kirjalikult. – (PL) Toetan täielikult kõnealust resolutsiooni.

ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste üheksas konverents toimub 2008. aasta mais Bonnis. Mitmesuguste riikide esindajad käsitlevad üle maailma toimuva bioloogilise mitmekesisuse kadumise teemat. Osalised arutavad ka, kuidas jagada geneetiliste ressursside kasutamisest saadavat kasu õiglaselt ja ausalt. Metsade bioloogilise mitmekesisuse kadumisel on iseäranis halvad tagajärjed. See mõjutab metsade raadamise määra ja kiirendab ilmastiku kriisi. Jagan muret, et kliimamuutused kiirendavad bioloogilise mitmekesisuse kadumist veelgi ning selle tagajärg on keskkonnaseisundi halvenemine ja teatavate liikide väljasuremine. Sellel on omakorda negatiivne mõju inimühiskonna arengule ja võitlusele vaesuse vastu. Teatavasti moodustab metsade hävitamine ja nende seisundi halvenemine 20% maailma süsinikdioksiidi heitest.

Seda silmas pidades kahjustab Euroopa Liidu usaldusväärsust tõsiselt bioloogilist mitmekesisust käsitlevate õigusaktide ning lindude ja elupaikade direktiivide ebatõhus rakendamine liikmesriikide poolt. Vastuseis teatavatele poliitilistele meetmetele avaldab samasugust negatiivset mõju. Näitena toon asjaolu, et jõupingutused, mis on suunatud Euroopa Liidus 2010. aastaks bioloogilise mitmekesisuse kadumise peatamise kohustuste täitmisele, on olnud ebapiisavad. Samuti ei soovita alustada läbirääkimisi vahendi suhtes, mis võimaldaks hinnata geneetiliste ressursside kasutamist ja jagada nendest saadavat kasu, ega taheta eraldada täiendavaid rahalisi vahendeid, et rakendada konventsioone arengumaades.

ISTUNGIT JUHATAJAB: DIANA WALLIS
Asepresident