Istungi stenogramm

Kolmapäev, 23. aprill 2008 - Strasbourg

12. Infotund (küsimused nõukogule)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on infotund (B6-0019/2008).

Nõukogule esitatakse järgmised küsimused.

  Juhataja. − Küsimus nr 1, mille on esitanud Manuel Medina Ortega (H-0154/08)

Teema: Schengeni piirkonna laienemine

Kas nõukogu on andnud hinnangu Schengeni piirkonna hiljutise laienemise poliitilistele tagajärgedele ja selle mõjule ELi suhetele laienenud Schengeni alaga piirnevate naaberriikidega, hoolimata sellest, kas need on liikmesriigid või mitte?

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − (SL) Schengeni piirkonna laienemisest eelmise aasta 21. detsembril on möödunud neli kuud. Nagu teate, viidi laienemisprotsess lõpule tegelikult alles märtsi lõpus, kui piirikontroll lennujaamades lõpetati. Seega ei ole olnud palju aega ega ka võimalust hinnata laienemise üldist poliitilist mõju ega selle mõju Euroopa Liidu Schengeni ala liikmesriikide suhetele naaberriikidega.

Mõned nõukogu töörühmad aga arutavad juba küsimusi, nagu mõningate liikmesriikide piirivalveasutuste ümberkorraldamine pärast Schengeni ala laienemist ning ebaseaduslikus sisserändes aset leidnud muutused ja suundumused, mis võivad olla laienemise tagajärg. Kahtlemata avaldas Schengeni ala laienemine väga positiivset mõju Euroopa Liidu viisapoliitikale, eelkõige kolmandate riikide kodanikele. Nad võivad reisida uue liikmesriigi väljastatud viisaga kogu Schengeni piirkonnas, mida nad varem ei saanud teha.

Lisaks sellele on Euroopa Liit sõlminud juba lepingud Ida-Euroopa ja Lääne-Balkani riikidega viisade väljastamise lihtsustamise kohta.

  Manuel Medina Ortega (PSE). – (ES) Proua juhataja, minister, suur tänu vastuse eest. Kuna olete pärit riigist, mis on just nimetatud olukorras, olen kindel, et eesistujariik Sloveenia käsitleb nimetatud küsimust suure huviga.

Olen isiklikult võtnud ette ja külastanud mõningaid nimetatud olukorras olevaid riike. Ühest küljest loodan, et taotleme teatavat tagatist oma piiril, kuid teisest küljest ei soovi me, et EL ehitaks uue müüri, uue kaitsevalli.

Missugused tagatised meil on, et Schengeni ala laienemine ei tekita raskusi näiteks teises riigis töötajaile või neile, kes varem võisid siseneda probleemideta riiki, mis nüüd kuulub Schengeni alasse, ning see kehtib iseäranis Sloveenia kohta, mille naaber taotleb ühinemist Euroopa Liiduga?

  Janez Lenarčič. − (SL) Tänan, härra Medina Ortega täiendava küsimuse eest. Nagu juba öeldud, nõukogul ei ole toimunud kõnealust arutelu kõrgeimal tasandil ning ta ei ole koostanud põhjalikku hinnangut Schengeni piirkonna laienemise mõju kohta üksikutele riikidele.

Te küsisite Sloveenia kogemuse kohta ning ma vastan teile järgmist: see ei ole kindlasti müüride ehitamise küsimus, vaid küsimus Euroopa Liidu välispiiri nihutamisest. See tähendab, et Schengeni ala välispiir on nihkunud ja hõlmab suurt osa Euroopa Liidu liikmesriikidest. See oli keeruline projekt riikidele, mille piirid moodustavad nüüd osa Schengeni ala välispiirist. Nad valmistusid selleks mitu aastat. Projekt hõlmas endas suuri nõudmisi ning Euroopa Liit tunnustas seda, luues nimetatud eesmärgil rahalise toetuse, mida nimetatakse Schengeni toetuseks ja mis aitas rajada sobiva piirikontrolli Schengeni ala uutel välispiiridel.

Te küsisite ka Sloveenia ja Horvaatia vahelise piiri kohta. Tõsi on, et varem oli see nähtamatu piir. Samuti on tõsi, et see oli esialgne piir ajal, kui me iseseisvusime. Koostöös partneritega Euroopa Liidust õnnestus meil tegelikult luua piirikontroll, mis ei muuda piiriületust Horvaatia kodanikele võrreldes varasemaga raskemaks. Samuti õnnestus meil täita kõik tõhusa piirikontrolli eesmärgil vajalikud Schengeni standardid ja eeskirjad.

  Hubert Pirker (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, Schengeni ala laienemine eelmise aasta detsembris on edendanud turvalisust, mitte vähendanud. Seda kinnitab statistika ning peaksime olema sellega rahul.

Järgmise sammuna liidetakse Schengeni alaga Šveits ja Liechtenstein, kuid olen kuulnud, et sellega võib tekkida probleeme, sest mõned liikmesriigid tahavad esitada reservatsioone Liechtensteini liitumise kohta. Olen kuulnud asjaomaseid märkusi Tšehhi Vabariigilt.

Seega esitan nõukogule küsimused: kas olete teadlik võimalikest reservatsioonidest ja mida te ette võtate, et vältida mis tahes probleeme, mis tekivad siis, kui Liechtensteini ei liitu?

  Avril Doyle (PPE-DE). – Minu küsimus käsitleb Schengeni eeskirju ning nende mõju kliimamuutustele ja suurenenud süsinikdioksiidi heitele. Eelmisel kolmapäeval sõitsin lennukiga Brüsselist Ljubljanasse, et külastada teie riiki kahel päeval fraktsiooni PPE-DE juhatuse liikmena.

Pärast Ljubljanas maandumist lahkusime lennukipardalt ning meid paluti kõiki bussi siseneda, nagu paljudes lennujaamades juhtub. Buss tuubiti rahvast täis. See kestis 22 minutit. Seejärel hakkas buss sõitma paika, mis meie arvates pidi olema passikontroll või pagasikontroll. Kuid buss sõitis täpselt 20 meetrit, proua juhataja, vahemaa, mis jääb minu ja teie vahele, seejärel me lahkusime bussist ja läksime värava juurde. Ma ei tee nalja. Kui ma seadsin kahtluse alla selle protsessi mõistlikkuse, kinnitati mulle, et see on Schengeni eeskirjade nõue. Minister, palun selgitage!

  Janez Lenarčič. − (SL) Vastuseks härra Pirkerile: tõsi on, et menetlus Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi liitumise kohta Schengeni alaga juba algas. Praegu on käimas lisaks nimetatud menetlusele ka hindamine. Eesistujariik on seisukohal, et nende kahe riigi liitumine Schengeni alaga sõltub üksnes käimasolevate menetluste tulemustest, kuid iseäranis olulised on hindamistulemused. Me ei ole teadlikud ühegi liikmesriigi vastuväidetest seoses riigi liitumiseks Schengeni alaga ettenähtud korra suhtes.

Vastuseks proua Doyle’ile, pean tunnistama, et mul on teatavad kahtlused selle suhtes, kas olukorra aluseks olid Schengeni eeskirjad. Need olid tõenäoliselt lennujaama turvanõuded. Igal juhul ei oska ma praegu selgitada põhjusi, miks pidi bussiga sõitma 20 meetrit. Ma arvan, et on olemas eeskirjad, mis reguleerivad liikumist lennujaamas, kuid need ei ole tõenäoliselt Schnegnei eeskirjad, vaid seonduvad lennujaama turvanõuetega.

  Juhataja. − Tänan, minister. Võib-olla saate selle välja selgitada, kui homme koju sõidate.

  Juhataja. − Küsimus nr 2, mille on esitanud Marie Panayotopoulos-Cassiotou (H-0159/08).

Teema: Aktiivse elanikkonna köitmine mägede piirkondadesse, raskesti ligipääsetavatesse piirkondadesse ja saartele.

Suur osa inimesi otsustab sageli lahkuda ELi teatavatest piirkondadest töökohtade puuduse tõttu, mille tagajärjel rahvaarv nendes piirkondades väheneb ja elanikeks jäävad vaid eakad.

Pidades silmas kõnealust suundumust ja ELi ees seisvat teravat demograafilist probleemi, kas eesistujariik esitab meetmed, mis aitaks köita majanduslikult aktiivset elanikkonda mägede, raskesti ligipääsetavate ja saarte piirkondadesse, et ELi piirkonnad areneksid tasakaalustatult ja EL säilitaks samal ajal konkurentsivõime?

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − (SL) Vastuseks proua Panayotopoulos-Cassiotoule ütlen järgmist: lisaks neljale ühtekuuluvuspoliitikat käsitlevale määrusele võttis nõukogu 2006. aasta juulis vastu määruse Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta. Nimetatud määruse artikli 3 kohaselt oli abi nimetatud fondidest ette nähtud ka teatavatele saartele ja saareriikidele ning mägipiirkondadele.

Lisaks sellele võtsid nõukogu ja Euroopa Parlament vastu määruse Euroopa Sotsiaalfondi kohta. Määruses antakse Euroopa Sotsiaalfondi rollile järgmine määratlus: suurendada ettevõtluse ja tööhõive võimalusi, soodustada kõrget tööhõivet ning luua rohkem ja paremaid töökohti. Need kaks määrust on omavahel kooskõlastatud, et kindlustada toetus konkreetsetele piirkondadele. Kooskõlas nende määrustega saavad liikmesriigid tegevusprogrammide ja -projektide raames pöörata erilist tähelepanu austatud parlamendiliikme esitatud küsimuses nimetatud piirkondade arengu ja tööhõive edendamisele. Seega peab liikmesriik otsustama, missugused tegevusprogrammid ja konkreetsed meetmed nendes programmides rahuldavad küsimuses nimetatud kriteeriume. Komisjon annab esitatud programmidele hinnangu, toob esile nende mis tahes vajakajäämised ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamises ja konkreetse määruse sätetele mittevastavuse, ning kui kõik tingimused on täidetud, kiidab ettepanekud heaks.

Käsitledes mis tahes uute õiguslike meetmete kavandamist ühtekuuluvuspoliitikas, on komisjoni kohustus teha otsuseid, mis võimaldavad saavutada ühtekuuluvuspoliitika eesmärke. Esimene võimalus ajavahemikuks 2007–2013 on ühtekuuluvuspoliitika kohaldamise esimese vahearuande arutelu. Komisjon peaks aruande esitama juunis.

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE). – (EL) Proua juhataja, tänan ministrit, et ta kordas üle kõik meetmed, mis on ette nähtud struktuurifondide ja Euroopa Sotsiaalfondi raames. Tahtsin teada, kas eesistujariik ja nõukogu on teadlikud, et teatavad piirkonnad Euroopas jäävad elaniketa. Need on mõistagi liikmesriikide osa, kuid see vähendab ELi väärtust ning jätab need piirkonnad kaitseta teistest piirkondadest pärit inimeste ees. Kõnealune teema mõjutab meid kõiki, sest see ei ole seotud üksnes iga üksiku liikmesriigiga. Seetõttu küsisingi, kas eesistujariik kavatseb küsimust põhjalikumalt käsitleda.

  Janez Lenarčič. − (SL) Tänan täiendava küsimuse eest, proua Panayotopoulos. Eesistujariik on teadlik, et mõningates piirkondades aktiivne elanikkond puudub. Siiski rõhutan veel kord, et probleemi peab käsitlema liikmesriik, tehes ettepaneku olukorra parandamiseks vajalike meetmete võtmiseks. Teisest küljest peame mõistma, et ei saa sundida inimesi elama ja töötama konkreetses piirkonnas.

See on tõsine probleem, mis tuleb lahendada. Ma kordan, et ühtekuuluvuspoliitika meetmed aitavad lahenduse leida, kuid sõltub siiski liikmesriigist, missugused lahendused on sobivad konkreetsete juhtumite korral.

  Jörg Leichtfried (PSE). – (DE) Minister, lubage mul võtta sõna teie viimase märkuse kohta. Mõistagi on nimetatud teema liikmesriigi pädevuses, kuid ka Euroopa Liit vastutab nende piirkondade rahvaarvu vähenemise eest, see juhtub suundumuse pärast, mis leiab aset kogu Euroopa Liidus, nimelt liberaliseerimise pärast. Väikeste asulate postkontorid suletakse, sest nad ei ole enam kasumlikud, samuti suletakse kohalikud hoiupangad ja ujulad, mõningatel juhtudel ka avalike teenuste erastamise tõttu. Kõik see muudab elu nimetatud väikestes asulates vähem elamisväärseks. Olen pärit mägipiirkonnast ja olen selle toimumist kogenud. Minu küsimus seega on, kas nõukogus on nimetatud küsimust arutatud.

Proua juhataja, esitan veel ühe väikese tähelepaneku eelmise küsimuse kohta. Ka Grazis peate minema bussi peale, et sõita 5 meetrit, seega ei ole te kogemus ainus juhtum. Samuti korratakse sedasama alusetut põhjendust, et süüdistada tuleb Schengenit, mis on mõistagi vale.

  Janez Lenarčič. − (SL) Arvan, et see oli 20, mitte viis meetrit, kuid isegi see vahemaa on liiga lühike. Nagu ütlesin varem, ei soovi ma arutada Ljubljana lennujaama töökorraldust, sest lennujaam on sõltumatu äriühing, mis järgib oma tööeeskirju. Siiski kinnitan, et Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika raames on liikmesriikidele ette nähtud meetmed, käsitlemaks proua Panayotopoulose tõstatatud küsimust. Kui tulemuslikud need meetmed on, on omaette küsimus.

Te nimetasite postiteenuseid, mis on väga huvitav märkus. Kuid rõhutan, et postiteenuste direktiivis, mille Euroopa Parlament käesoleval aastal vastu võttis, käsitleb ka nimetatud küsimust. Direktiivi oluline osa on tagada, et postiteenused on universaalsed isegi pärast asjaomase turu avanemist. Seega on direktiivis probleemi piisavalt käsitletud.

  President. − Küsimus nr 3, mille on esitanud Hélène Goudin (H-0161/08)

Teema: Lissaboni leping

Artikli 1 lõikes 24, mis seostub 1. peatüki artikli 10 A lõikega 2, (põhimõtted ja eesmärgid) on öeldud, et liidu eesmärk on „f) aidata töötada välja rahvusvahelisi meetmeid keskkonna seisundi säilitamiseks ja parandamiseks ning maailma loodusvarade säästvaks majandamiseks, et tagada säästev areng“.

Kas nõukogu on seisukohal, et nimetatud säte viitab sellele, et ELi keeld konkreetsete keskkonnameetmete kohta, mis jäävad väljapoole täielikult ühtlustatud tasemest, võib pidada lepinguga vastuoluliseks?

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − (SL) Proua Goudini küsimus jääb nõukogu pädevusest väljapoole. Nõukogu ei võtnud institutsioonina osa valitsustevahelisest konverentsist, mis valmistas ette Lissaboni lepingu eelnõu, vaid seda tegid liikmesriikide valitsused. Lisaks sellele, nagu teame, ei ole Lissaboni leping veel jõustunud. Kui see jõustub, me loodame, et see juhtub varsti ja ettenähtud tähtajal, siis on kohtu pädevuses selgitada lepingu sätteid. Loodan, et proua Goudin pidas seda silmas.

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Minister, meile on siin parlamendis esitatud mitmesuguseid hinnanguid vana põhiseaduse ja esitatud uue Lissaboni lepingu sarnasuse kohta. Kas te saaksite öelda meile oma arvamuse selle kohta, kui sarnased kaks nimetatud dokumenti tegelikult on?

  Nils Lundgren (IND/DEM). – (SV) Proua juhataja, arvan, et meil peaks olema võimalus põhjendatult küsida, kuidas peaksime tõlgendama lepingut, mida nüüd esitatakse küll teise nime all, kuid tegelikult on sama, ning nõukogu peaks olema võimeline nendele küsimustele vastama. Minu täiendav küsimus küsimusele nr 3 on: kas see sõnastus tähendab, et EL ei määra kindlaks mitte üksnes rahvusvahelise keskkonnapoliitika eesmärgid, vaid ka meetmed, mida liikmesriigid peavad nimetatud eesmärkide saavutamiseks kasutama?

  Janez Lenarčič. − (SL) Küsimus, kui sarnased või erinevad on Lissaboni leping ja eelmine põhiseaduslik leping, on peamiselt isikliku arvamuse küsimus. Lissaboni leping erineb põhiseaduslikust lepingust, kuid pakub mõningaid sarnaseid või isegi identseid lahendusi. Piirdun järgmiste faktidega.

See on erinev leping selle võrra, et ei ole seda tüüpi leping, mis asendaks kõiki eelnevaid lepinguid. See on klassikaline meetod kohaldada Euroopa Liidu aluslepinguid. See on erinev selles mõttes, et põhiseaduse mõiste on sellest välja jäetud ning Euroopa Liidu põhiseadusest enam ei räägita, vaid räägitakse klassikalisest lepingust.

Sarnasusi võib leida paljudes lahendustes, muu hulgas institutsioonilistes, funktsioonide ja lihtsustamise lahendustes, otsuste vastuvõtmises ja riiklike parlamentide ja Euroopa Parlamendi suuremas rollis. Seega on Lissaboni leping erinev eelmisest põhiseaduslikust lepingust, kuid pakub siiski sarnaseid või isegi identseid lahendusi.

Mis puutub teise küsimusse, siis pöörasin tähelepanu proua Goudini sõnastusele ja rõhutan, et nimetatud säte käsitleb liidu toetust töötada välja rahvusvahelisi meetmeid keskkonna seisundi säilitamiseks ja parandamiseks, säästvaks arenguks jne. Teisisõnu, liit ei kirjuta ette ega tee ettekirjutusi, vaid aitab. Arvan, et sõnastus räägib enda eest.

  Juhataja. − Võtan vastu ühe täiendava küsimuse kõnealuse küsimuse raames. Esitatud on palju taotlusi, kuid ma võtan arvesse poliitilist tasakaalu ja seda, kes on juba küsimuse esitanud.

  Jens Holm (GUE/NGL). – (SV) Proua Goudini tsiteeritud sõnastus on hea ja on suurepärane, et me tahame keskkonda kaitsta ja parandada, kuid see on hea sõnastus Lissaboni lepingus. ELi keskkonnapoliitika pidev probleem on keskkonnameetmete vastuolu siseturuga. Hiljuti tõdes volinik Verheugen, et viimase viie aasta jooksul on komisjon esitanud Euroopa Kohtule liikmesriikide kohta 19 kaebust, mis käsitlesid liikmesriikide keskkonnakaitsealaseid õigusakte. Kõigil 19 korral langetas kohus otsuse siseturu poolt ja keskkonna vastu. Kas see peaks kuidagi tugevdama keskkonnaalaseid tagatisi? Kas võime öelda seda sõnastust silmas pidades, et keskkond on tähtsamal kohal kui turu nõuded? Kas saaksite teha avalduse nimetatud teemal?

  Janez Lenarčič. − (SL) Jah, olen härra Holmiga täiesti nõus. Tõepoolest esineb vastuolusid eri valdkondade õigusnormide vahel, isegi kui küsimuse all on õigusnormide liik. Selles Lissaboni lepingu normis või sättes, mis, ma kordan, ei ole veel jõustunud, räägitakse liidu toetusest. Õigusnormi laad erineb korralduse või keelu omast. Suurima hulga keelde või korraldusi võib leida tegelikult ühisturu eeskirjadest.

Tõsi on, et vastuolusid võib esineda, kuid tõsi on ka see, et nimetatud vastuolud tuleb lahendada kohtus kooskõlas ühenduse õigustikuga. Õigusnormide koostamise käigus saab vastuolude tekkimise riske kõrvaldada, kuid see jääb Euroopa Komisjoni pädevusse, sest temal on ainsana õigus teha õigusloomega seotud algatusi. Olen veendunud, et kui komisjon teeb mõne algatuse, on ta äärmiselt hoolikas mis tahes vastuolude tekkimise võimaluste suhtes.

  Juhataja. − Küsimus nr 4, mille on esitanud Marian Harkin (H-0163/08)

Teema: Lissaboni leping

Kas nõukogu on rahul, et küsimustele, mis eesistujariik Sloveenia esitas liikmesriikidele ja mis hõlmasid selgitusi vajavat kolmekümmet kolme punkti Lissaboni lepingu kohta, on piisavalt põhjalikult vastatud?

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − (SL) Proua Harkin küsis eesistujariik Sloveenia tõstatatud punktide kohta. Küsimus käsitleb töö tehnilist osa, mis on vaja ette valmistada Lissaboni lepingu jõustumiseks, töö, mis tuleb enne ära teha, kui soovime, et leping jaanuaris täies ulatuses jõustuks. Töö sai alguse jaanuaris kooskõlas Euroopa Ülemkogu poolt eesistujariik Sloveeniale eelmise aasta detsembris antud volitustega.

Rõhutan, et nimetatud tegevus on täiesti esialgset laadi. See on esialgne, sest nagu teame, jõustub leping alles siis, kui kõik 27 liikmesriiki on selle ratifitseerinud. Sellest hoolimata esitab nõukogu korrapäraselt aruandeid selle esialgse ettevalmistava töö kohta või tehnilise töö kohta Euroopa Parlamendi presidendile, eelkõige küsimustes, mis puudutavad Euroopa Parlamenti.

  Marian Harkin (ALDE). – Mul on hea meel, et eesistujariik Sloveenia teeb edusamme. Juhin ministri tähelepanu ühele või kahele küsimusele, mis põhjustab praegu Iirimaal lahkhelisid. Palun eesistujariik Sloveenial neid küsimusi selgitada.

Kõigepealt ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi kehtestamine ja maksude ühtlustamise küsimus, kas te võiksite selgitada, kas igal riigil on selles küsimuses vetoõigus?

Teiseks soovin küsida Lissaboni lepingule lisatud Euratomi lepingut käsitleva protokolli kohta. Palun selgitage, kas nimetatud protokoll täiendab või muudab mis tahes viisil Euratomi lepingut või selle korda, kas muudatusi tehakse õiguslikus aluses või kas selles on viiteid tuumaenergiale.

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − Proua Harkin, teen erandi ja räägin inglise keeles, et vältida mis tahes vasturääkivusi ning teha ennast võimalikult arusaadvaks teie tõstatatud küsimustes.

Esiteks, maksustamine: praegu on igal liikmesriigil vetoõigus maksuküsimuses, olgu selleks ühtne tulumaksubaas, maksude ühtlustamine või mis tahes muu maksuküsimus, ja see jääb ka nii pärast Lissaboni lepingu jõustumist. Maksustamise valdkonnas jääb otsusetegemine meetod samaks: otsuseid saab vastu võtta üksnes kõigi liikmesriikide, sealhulgas mõistagi ka Iirimaa, konsensuse alusel.

Teie teise küsimuse kohta kehtib sama: energiaallikate struktuur, energiaallika valik on ja jääb liikmesriikide otsustada. Iga liikmesriik võib vabalt langetada otsuse tuumaenergia kasuks, kaasata tuumaenergia energiaallikate struktuuri ja samamoodi võib liikmesriik otsustada seda mitte teha. See jääb samaks pärast Lissaboni lepingu jõustumist.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Pidades silmas, et liikmesriigid on palunud selgitada Lissaboni lepingu teatavaid punkte, palun ma selgitust nimelt üleminekuaja klausli kohta. On palju valdkondi, milles EL soovib saada volitusi, kuid milleks tal õiguslik alus puudub. Nimetatud asjaolu tõttu on ELi aastate jooksul palju kritiseeritud ja kontrollitud, kuid kas te ei karda, et nimetatud üleminekuaja klausliga saab EL uued volitused, mida ei ole tal vaja riiklike parlamentidega kooskõlastada? Kas te ei karda, et see vähendab riiklike parlamentide olulisust ja kahjustab demokraatiat kogu Euroopa Liidus?

  Jim Allister (NI). – Kas minister võiks selgitada, miks oli vaja kehtestada Iiri referendumi toimumise ajaks Brüsselist halbade uudiste ja mis tahes uute vastuoluliste ettepanekute edastamise keeld?

Kas inimeste kartus on nii suur, et nõukogu ja komisjon peavad paremaks hoida neid teadmatuses? Kas te võiksite öelda, missuguste ettepanekute esitamine keelustati, ning täpsemalt seda, kas need hõlmavad tulumaksu ühtlustamise arvutamisega seonduvaid mis tahes asjaolusid, ja kui jah, siis miks.

  Janez Lenarčič. − (SL) Härra Kamalli küsimuse suhtes rõhutan järgmist: üleminekuaja klausel võimaldab liikmesriikidel võtta vastu otsuse, mille alusel võtta teatavaid meetmeid liidu tasandil. Arvan, et ekslik on pidada seda millekski, mis võiks toimuda riiklike parlamentide nõusolekuta. Kui keegi tegutseks riikliku parlamendi nõusolekuta, ei toetaks riik seda tegevust.

Lubage mul selgitada, et Lissaboni lepinguga tugevdatakse riiklike parlamentide rolli, kaasates nad otsesemalt Euroopa Liidu mehhanismidesse. Nimetatud üleminekuaja klausel aitab samuti kaasa riiklike parlamentide rolli edendamisele.

Vastuseks härra Allisterile pean ütlema, et ei tea sellisest mis tahes keelust midagi. Keegi ei ole teinud ühtegi otsust, ei nõukogu ega eesistuja, halbu uudiseid või tundlikke teemasid käsitleva keelu kohta.

Küsimus, mille tõite näiteks ja mis käsitleb ühtset konsolideeritud tulumaksubaasi, ei ole uus. Nimetatud küsimust on juba arutatud mõnda aega, tegelikult aastaid, kuid kokkulepet saavutatud ei ole. Kokkuleppeta aga tulemust ei saavutata. Seda sellepärast, et – nagu ma eelmise küsimuse vastuseks ütlesin – maksustamise küsimustes langetab Euroopa Liit otsuse üksnes eelneva kokkuleppe alusel. See ei ole muutunud ega muutu, ei Iiri referendumi tagajärjel ega pärast seda.

  Juhataja. − Nüüd lähme edasi kahe küsimusega, mis käsitlevad inimõiguste olukorda Hiinas ja millele vastatakse koos, esimese neist on esitanud preili Doyle ja teise härra Evans.

  Juhataja. − Küsimus nr 5, mille on esitanud Avril Doyle (H-0165/08)

Teema: Inimõiguste olukord Hiinas

17. jaanuaril 2008 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni (P6_TA(2008)0021), milles nõuti Hiinalt tungivalt, et „Hiina ei kasutaks 2008. aasta olümpiamänge ettekäändena inimõiguste rikkumistest teatavate või nende vastu meelt avaldavate dissidentide, ajakirjanike ja inimõiguste aktivistide vahistamiseks [...] ja vangistamiseks“.

Missuguseid meetmeid on nõukogu võtnud vastuseks parlamendi resolutsioonile? Missuguse vastuse, kui üldse, on nõukogu saanud Hiina ametiasutustelt? Kas nõukogu on rahul Hiina ametiasutuste jõupingutustega, et toimida kooskõlas olümpiaharta põhimõtetega?

Küsimus nr 6, mille on esitanud Robert Evans (H-0184/08)

Teema: Inimõiguste olukord Hiinas

2007. aasta alguses kogus inimõiguste aktivist Yang Chunlin Hiinas allkirju petitsioonile, mille pealkiri oli „Me tahame inimõigusi, mitte olümpiamänge”. Käesoleva aasta juulis vahistati ta riigivõimu kahjustamisele õhutamise eest ning teda hoitakse jätkuvalt Jiamusi linna kinnipidamisasutuses.

Kas nõukogu jagab minu sügavat muret Yang Chunlini kinnipidamise ja kohtlemise pärast? Kas nõukogu nõustub, et inimõiguste aktivistide vangistamine on vastuolus paljude Hiina ametnike antud lubadustega, valmistudes Pekingi olümpiamängudeks?

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − (SL) Nagu parlamendiliikmed, kes küsimused esitasid, nii on ka nõukogu mures Hiina inimõiguste aktivistide tagakiusamise pärast. Käsitledes Hiina kohustusi olümpiamängude suhtes, siis selle küsimusega peab tegelema Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Võime aga öelda, et hiljuti võetud repressiivsed meetmed inimõiguste toetajate ja teiste aktivistide vastu tekitavad kahtlusi Hiina tegevuse suhtes täita oma lubadusi, mis tuginevad rahvusvahelistele inimõiguste standarditele. See hõlmab ka üksikisikute õiguspärase, sõnavabadust käsitleva õiguse kaitsmist.

Oleme samuti mures väljatõstmiste ja tagakiusamiste pärast, pidades silmas eelkõige neid, mis seonduvad olümpiamängude ehitistega. Kooskõlas inimõiguste kaitsjate suunistega jälgib Euroopa Liidu liikmesriikide juhtide missioon Hiinas hoolikalt üksikisikute, nagu Yang Chunlin ja Hu Jia, olukorda. Euroopa Liidu Nõukogu hoiatab pidevalt ja mitmesugusel viisil Hiina ametiasutusi murettekitavate juhtumite pärast.

Pärast Hu Jia kinnipidamist detsembris tõstatas nõukogu mitmel korral nimetatud juhtumi küsimuse, kuid ei saanud rahuldavat vastust. Nõukogu jälgib nimetatud kahte juhtumit hoolikalt ja püüab võtta vajalikke meetmeid.

Sellest hoolimata peaksime nimetama ka mõningaid positiivseid juhtumeid, näiteks Hiina ajakirjanike, sealhulgas Yu Huafengi ja Ching Cheongi kiiret vabastamist. Samuti tervitame me muutusi ajakirjandusseadustes, nimelt vähendati ajutiselt välisajakirjanikele kehtestatud piiranguid olümpiamängude eelsel ajal.

Euroopa Liidu ja Hiina vahel toimunud inimõiguste alaste läbirääkimiste viimases voorus, mis leidis aset 2007. aasta oktoobris, kutsus Euroopa Liit Hiinat üles säilitama välisajakirjanikele kehtestatud ajutist korda ka pärast olümpiamänge. Hiina valitsus kinnitas, et ajakirjanikke lubatakse kergemates tingimustes töötada ka pärast käesoleva aasta oktoobrit. Nõukogu arutab nimetatud küsimust kindlasti Hiina ametiasutustega veel.

Tõenäoliselt teate, et nõukogu valmistub inimõiguste alaste läbirääkimiste järgmiseks vooruks Euroopa Liidu ja Hiina vahel. Läbirääkimised toimuvad 15. mail Ljubljanas. ELi kolmepoolsel kohtumisel on kavas arutada praegu kõige rohkem muret tekitavaid küsimusi, eelkõige aga sõnavabadust, kontrolli Interneti üle, välisajakirjanikele kehtivaid eeskirju, rahumeelse kogunemise õigust ja kodanikuühiskonna rolli. EL pöörab erilist tähelepanu inimõiguste toetajate õigustele. Võin kinnitada teile, et ELi kolmepoolsel kohtumisel tehakse nimetatud küsimuste arutelus kõik endast olenev ja näidatakse oma muret ühemõtteliselt ka Hiina valitsuse esindajatele.

  Avril Doyle (PPE-DE). – „Olümpismi eesmärgiks on seada sport kõikjal inimese harmoonilise arengu teenistusse, [...] ning olümpialiikumisse kuulumisega ei sobi kokku maa või isiku mis tahes diskrimineerimine rassi, usu, poliitika või soo alusel või mõnel muul viisil.“ Need on olümpiaharta kaks aluspõhimõtet, millele ka hiinlased on alla kirjutanud. Ma soovin, et olümpiamängud oleksid tulemuslikud, ja arvan, et me ei peaks neid boikoteerima, me ei peaks kartma Hiina ametiasutustele meelde tuletada, et nad peaksid tegema suuremaid jõupingutusi, säilitamaks inimväärikus vaba ja õiglase süsteemi, vaba ajakirjanduse, tiibetlaste ja teiste etniliste vähemuste parema kohtlemise, loomade suurema heaolu jms kaudu. Peame samuti tunnistama tohutuid demograafilisi, keskkonna- ja ajakohastamisprobleeme, millega Hiina vastamisi seisab. Kas te aga nõustuksite nõukogus, osana protsessist, et nad peavad olema suutelised tunnistama õigustatud kriitikat, kui nad ei täida oma kohustusi, millele nad alla on kirjutanud, nagu olümpiaharta põhimõtted?

  Robert Evans (PSE). – Minister ütles, et ei ole seni saanud rahuldavat vastust Hiina ametiasutustelt. Kas ta jätkab tulevaste nädalate ja kuude jooksul jõuliselt vastuste taotlemist juba esitatud küsimustele? Ta on teadlik, et kui Hiina taotles olümpiamängude korraldamise luba, andis ta palju lubadusi inimõiguste olukorra parandamise kohta, mida aga, nagu teame, seni ei ole täidetud.

Nüüd, olümpia-eelsel perioodil, on õige aeg tegutseda, sest pärast on juba hilja. 15. mail, kui toimuvad kõnelused, kas siis tõepoolest arutatakse, missuguseid positiivseid meetmeid saavad nad võtta, et panna Hiinat järgima sõnavabaduse põhimõtet, ajakirjanike õigusi ja õigust vabalt meelt avaldada ja nii edasi.

Kas nõukogu tõstatab ka surmanuhtluse kasutamise küsimuse Hiinas? Sest statistika näitab, et Hiinas hukatakse praegu rohkem inimesi kui kogu ülejäänud maailmas kokku. Me ei saa pidada seal olümpiamänge, kui seda sõnumit ei viida Hiina ametiasutusteni võimalikult jõuliselt.

  Janez Lenarčič. − (SL) Vastuseks proua Doyle’ile: nagu ma ütlesin oma esimeses vastuses, on olümpiaharta Rahvusvahelise Olümpiakomitee küsimus. See institutsioon on pädev tegutsema, kui otsustab, et olümpiaharta sätteid on rikutud.

Vastuseks härra Evansile, Euroopa Liit jälgib hoolikalt inimõiguste olukorda. Ma juba ütlesin, et inimõiguste alased läbirääkimised ELi ja Hiina vahel toimuvad 15. mail. Nendes käsitletakse sõnavabaduse, Interneti kontrollimise, välisajakirjanikele kehtestatud eeskirjade, rahumeelse kogunemise õiguse ja kodanikuühiskonna rolli küsimusi. See ei ole täielik ega suletud nimekiri, käsitleda võidakse ka teisi teemasid. Surmanuhtluse osas on Euroopa Liidu seisukoht selge ja EL kaitseb seda järjepidevalt ning kehtestab seda kõigis mitmepoolsetes ja kahepoolsetes foorumites.

  Vincas Justas Paleckis (PSE). – (LT) Minister, te ütlesite, et Hiina valitsust püütakse mõjutada. See on väga õige. Kui olümpiatule tõrviku teekonnal aset leidnud meeleavaldused osutasid võimalusele, et olümpiamängude teleülekandes ei näidata meile mitte üksnes spordivõistlusi, vaid ka mitmesuguseid tänavatel ja väljakutel toimuvaid rahutusi, milles osalevad nii Hiina kodanikud kui ka turistid. Nimetatud olukorda silmas pidades, kas te arvate, et Hiinale on võimalik rohkem survet avaldada või tuleks valida diplomaatiliste läbirääkimiste tee?

  Gay Mitchell (PPE-DE). – Olen kuulnud, et kui soovite lasta elundit Hiinas siirdada, siis teile öeldakse, et elundi saavad nad õige pea ja on kahtlusi, et inimesi lihtsalt tapetakse sellel eesmärgil, kui nii võib öelda. Inimesi hukataksegi selliste taotluste täitmiseks.

Vaidlesin siin eile ühe teise volinikuga, et nn megafoni diplomaatia Hiina puhul ei toimi. Kas võime eeldada, et nõukogu taotleb teistsugust diplomaatiat Hiinaga, sest praegune ei toimi? Kas tõstatate eelkõige need küsimused, mille nõukogu ja komisjon on dokumenteerinud ja millele tähelepanu juba juhtinud?

  Janez Lenarčič. − (SL) Vastus härra Paleckise küsimusele: arvan, et vastus on väga lihtne. Me ei tohi kunagi loobuda diplomaatiast kui arutelu, veenmise ja tulemuste saavutamise vahendist. Seega on vastus lihtne. Nagu ütlesime, juhib nõukogu hästi väljatöötatud dialoogi Euroopa Liidu ja Hiina vahel. See on jätkuv dialoog ja uus peatükk avaldatakse järgmisel kuul. Me soovime jätkata seda dialoogi, milles moodustavad inimõigused praegu ja ka tulevikus olulise osa.

Ma ei saa kommenteerida härra Mitchelli küsimust, sest nõukogu ei ole seda nähtust arutanud ega oma arvamust selle kohta. Härra Mitchell, te tõenäoliselt nõustute, et ma ei saa kommenteerida ajakirjanduses või mujal esitatavat teavet või andmeid.

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Lugupeetud eesistuja, te ütlesite õigesti, et tegelikkuses võib dialoog aidata lahendada konflikte. Minu küsimus on: kas teie arvates oleks võimalik luua Hiinaga uusi foorumeid, näiteks hariduse või teadusuuringute valdkonnas? Üksteiselt õppimine ja üksteise mõistmine peaksid olema tähelepanu keskmes. Rahvusvahelisel tasandil ei ole meil siiski üksnes sport, muusika ja äri, meil on ka inimeste isiklikud suhted ja me vajame siinkohal uut arutelu.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Minu küsimus tugineb kolleegi härra Evansi küsimusele. Kui Hiina ei käsitle kolleegi küsimuses nimetatud teemasid rahuldavalt, missuguseid meetmeid peaks tema arvates nõukogu ja liikmesriigid võtma?

Kui minister arvab, et ei saa praegu küsimusele vastata, siis missuguseid meetmeid peaks nõukogu tema arvates püüdma võtta? Või istume tegevusetult, nõustume alandlikult hiinlaste poolt pakutuga ja lihtsalt osaleme olümpiamängudel? Missuguseid samme peaksime astuma?

  Janez Lenarčič. − (SL) Härra Rübigi ja Kamalli küsimused on omavahel mõnevõrra seotud. Küsimus oli, mida saab teha, kui me ei saa rahuldavat vastust. Üks võimalus on kindlasti korrata taotlust. Te küsisite uute aluste kohta dialoogiks Hiinaga, mõistagi juhul, kui selline vajadus tekib ning kui nõukogu ja Hiina delegatsioon nõustuvad dialoogi laienemisega. Arvan siiski, et oluline on dialoogi jätkata, ning arvan, et see peaks vastama nii härra Rübigi kui ka härra Kamalli küsimusele. Nõukogu jätkab otsustavalt dialoogi ja inimõiguste küsimuse käsitlemist.

  Juhataja. − Küsimus nr 7, mille on esitanud Koenraad Dillen (H-0233/08)

Teema: Tiibet

EL reageeris jõuliselt mõni aeg tagasi Myanmaris toimunud meeleavalduse vägivaldsele mahasurumisele. Kehtestati majanduslikud sanktsioonid ja riigile määrati ELi eriesindaja.

Hiina puhul on aga nõukogu oma avaldustes märkimisväärselt tagasihoidlikum. Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Javier Solana pressiesindaja ütles isegi, et suhted ELi ja Hiina vahel on märkimisväärselt erinevad suhetest ELi ja Myanmari vahel.

Kas nõukogu on seisukohal, et Myanmaris ja Hiinas aset leidvad massilised inimõiguste rikkumised ja ametiasutuste vägivaldne tegevus on erinevad? Kas nõukogu saaks mind teavitada, missuguseid edusamme on saavutatud poliitilise dialoogi tulemusel inimõigustealase ja tiibeti keele ning kultuuri olukorra parandamiseks? Missugune on nõukogu seisukoht Amnesty Internationali ettepaneku kohta, et Tiibetisse tuleb saata rahvusvahelised vaatlejad, et läbi viia asjaomane uurimine?

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − (SL) Sarnaselt Euroopa Parlamendile on ka nõukogu mures Tiibetis hiljuti aset leidnud sündmuste ja inimõiguste rikkumiste pärast.

19. märtsil, vaid mõni päev pärast sündmuste toimumist, tegi nõukogu Euroopa Liidu nimel avalduse, milles kutsus neid üles vaoshoitusele. Hiina valitsusel paluti reageerida tiibetlaste murele inimõiguste austamise suhtes. Selles kutsuti samuti üles Hiina valitsust ja dalai-laamat alustama konkreetset ja konstruktiivset dialoogi, mis viiks püsiva, kõigile vastuvõetava lahenduseni, mis austaks Tiibeti kultuuri, religiooni ja identiteeti. Eesistujariik Sloveenia saatis sarnase avalduse 25. märtsil Euroopa Liidu nimel inimõiguste nõukogu istungjärgul Genfis.

Oleme teadlikud nõudest ÜRO järelepärimise kohta, milles käsitletakse Hiina reaktsiooni Tiibeti sündmustele. Nõukogu pöördus Hiina valitsuse poole üleskutsega kõrvaldada piirangud juurdepääsule piirkonnale, mille tulemusena saaks viia läbi olukorra sõltumatu hindamise. Euroopa Liidu ja Hiina vahelised inimõigustealased läbirääkimised, mida on täna mitmel korral mainitud ja mis toimuvad 15. mail Sloveenia pealinnas Ljubljanas, on veel üks võimalus arutada olukorda Tiibetis ja teisi viivitamatut käsitlemist vajavaid teemasid, nagu inimõiguste toetajate pooldajate olukord. Euroopa Liidu kolmepoolsel kohtumisel nõutakse, et Hiina ametiasutused võimaldaks välisajakirjanikele juurdepääsu Tiibetisse kooskõlas vastuvõetud uute, olümpiamängude-eelsete eeskirjadega.

Euroopa Liit ja Hiina räägivad Ljubljanas ka Internetile kehtestatud tsensuurist ja jätkavad arutelu, mis algas dialoogi eelmise vooru ajal 2007. aasta oktoobris.

Oluline on hinnata inimõigustealast dialoogi ELi ja Hiina vahel toimuva laiema, inimõigusi, reforme ning poliitilisi ja sotsiaalseid edusamme käsitleva dialoogi raames. Tiibetis aset leidnud rahutuste põhjuseks olevaid probleeme arutatakse korrapäraselt Hiinaga toimuva inimõiguste dialoogi raames. Nimetatud teemad on usuvabadus, vähemuste õigused ja kultuurilised õigused. ELi kolmepoolsel kohtumisel oli väga avameelne arutelu Hiina ametiasutustega usuvabaduse piiramise teemal viimase läbirääkimiste vooru ajal eelmise aasta oktoobris.

Viimaste edusammudena inimõiguste valdkonnas Hiinas võib tuua asjaolu, et käesoleval aastal jõustus uus tööhõiveseadus ning Hiina ülemkohtul on taas pädevus vaadata läbi surmanuhtluse määramine. Selle tulemusel on hukkamiste arv vähenenud.

Lõpetuseks rõhutan, et Euroopa Liit jälgib olukorda Birmas sama hoolikalt kui Tiibetis. Tiibeti suhtes toetab Euroopa Liit aktiivselt ÜRO jõupingutusi kiirendada üleminekut demokraatiale, leppimist ja riigi arengut ning osaleb konsultatsioonides Aasia partneritega.

  Koenraad Dillen (NI). – (NL) Tänan ministrit vastuse eest, mis oli üksikasjalik, kuid ei käsitlenud kahjuks siiski probleemi. Oleme parlamendis kõik ühel meelel, et peaksime muretsema inimõiguste olukorra pärast Birmas ja Hiinas. Julgen aga kahelda positiivsete muutuste toimumises. Siinkohal märgin, et vaid paar nädalat tagasi avaldas Prantsuse ajaleht Libération esilehel fotod vahenditest, mida kasutati Tiibeti vangide piinamiseks Hiinas, seega kahtlen, kas positiivseid muutusi on ikka toimunud.

Ma esitan oma küsimuse konkreetsemalt. Miks on Euroopa Liidul topeltstandardid, kui näiteks Birma suhtes kehtestatakse väga ranged meetmed, sealhulgas majanduslikud sanktsioonid, kuid sama ei tehta Hiina puhul? Kas põhjus võib seisneda selles, et kui mängus on märkimisväärsed majanduslikud huvid, oleme vähem kategoorilised kui inimõiguste puhul?

  Janez Lenarčič. − (SL) Härra Dillen, ma ei saa teiega nõustuda, et meil on topeltstandardid. Arvan, et Euroopa Liidul ei ole topeltstandardeid. Kui see oleks nii, ei oleks eesistujariik Sloveenia rääkinud 25. märtsil Euroopa Liidu nimel ÜRO Inimõiguste Nõukogu Genfi istungjärgul teemal, mille te esile tõite.

Inimõiguste küsimuses taotleb Euroopa Liit samu standardeid kõigi kolmandate riikide suhtes. Küsimus on, missuguseid vahendeid tuleb kasutada. See on iga juhtumi korral erinev. Kasutatavate meetmete otsustamisel on möödapääsmatu kaaluda soovitud tulemuste saavutamise tõenäosust.

  Juhataja. − Küsimus nr 8, mille on esitanud Colm Burke (H-0167/08)

Teema: Inimõigused Tšaadis

Kas nõukogu saab öelda, kuidas ta täpselt suurendab diplomaatilist survet Tšaadis, et lõpetada tulevahetus ja teha diplomaatilisi jõupingutusi rahu tagamise eesmärgil?

Riigi julgeolekuteenistused vahistasid 3. veebruaril Tšaadis kaks opositsioonipoliitikut, keda aga Tšaadi valitsuse sõnade kohaselt kinni ei peeta. Pidades silmas veebruari alguses toimunud riigipöördekatset, kuidas kavatseb nõukogu tagada poliitilise opositsiooni vabaduse pärast vahistamisi, mis oli osa poliitilise opositsiooni vastu suunatud rangetest meetmetest pealinnas N'Djamenas?

President Déby kuulutas 14. veebruaril välja eriolukorra, andes valitsusele erakorralised volitused kehtestada ajakirjandusele tsensuur, otsida läbi inimesi ja nende vara ning piirata ringiliikumist Tšaadis. Kuidas tagab nõukogu, et Déby administratsioon ei riku Tšaadi kodanike inimõigusi nende ulatuslike, äsja omandatud volituste kaudu?

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − (SL) Nõukogu on jälginud hoolikalt kodanikeõiguste olukorda Tšaadis, iseäranis alates ajast, mil Tšaadi valitsus kuulutas välja eriolukorra. Nagu teame, kuulutati eriolukord 16. märtsil lõppenuks. Nõukogu kutsus president Débyt austama inimeste põhiõigusi ja vabadusi, käituma vaoshoitult ja vabastama vangid viivitamata. Praegu on vaid üks isik veel kadunud.

Eelmise aasta 13. augustil saavutati kokkulepe peaaegu kõigi opositsioonierakondadega. Nõukogu kutsub allakirjutanud osapooli üles jätkama kokkuleppe rakendamist hoolimata selle katkemisest vägivaldsete kokkupõrgete tõttu mässuliste rühmitustega. Kokkuleppe jätkuv rakendamine kehtib ka demokraatlike vabaduste ja sõnavabaduse edendamise sätete kohta. Nõukogu ühineb rahvusvaheliste jõupingutustega nimetatud protsessi edendamises, eelkõige aga opositsioonierakondade ja kodanikuühiskonna usalduse võitmise eesmärgi saavutamises.

Euroopa Liidu avaldatud surve tulemusel moodustati uurimiskomisjon, mille raames teevad Euroopa Liit ja Rahvusvaheline Frankofoonia Organisatsioon koostööd välisvaatlejatena. Nimetatud komisjoni üks ülesandeid on uurida inimõiguste rikkumisi kokkupõrgete ajal ning teha kindlaks, miks osa opositsiooniliidreid kadunuks jäid. Komisjon peaks töö lõpetama kolme kuu jooksul.

  Colm Burke (PPE-DE). – Olin Tšaadis 24.–30. märtsini ning kohtusin välisministri ja rahvuskogu esimehega. Ma ei ole rahul vastustega, mis ma sain seoses hetkel teadmata kadunud härra Salehi ja uurimiskomisjoniga.

Seega küsin: kas uurimiskomisjoni rahvusvahelise üldsuse ja Euroopa Liidu esindajad on seal vaatlejatena? Kas nad võtavad uurimisest osa? Mina olen aru saanud, et nad on seal üksnes vaatlejad ja kui see on nii, siis ma ei ole rahul selle olukorraga. Ma ei arva, et saame siis tõese ja korrektse aruande, kui uurimises ei osale ühtegi rahvusvahelist esindajat vastandina vaatlejatele.

  Janez Lenarčič. − (SL) Härra Burke, teil on õigus. ELi ja Rahvusvahelise Frankofoonia Organisatsiooni esindajad võtavad uurimisest osa vaatlejatena. Minu arvates on see roll piisav, hindamaks aruannet, mille komisjon meile loodetavasti kolme kuu jooksul esitab.

  Juhataja. − Selle teema kohta rohkem küsimusi ei ole ning järgmine küsimus on viimane.

  Juhataja. − Küsimus nr 9, mille on esitanud Liam Aylward (H-0180/08)

Teema: Tšaadi rahuvalvemissioon

Kas nõukogu saab teha põhjaliku avalduse, kirjeldades, kuidas edeneb praegu Tšaadi rahuvalvemissioon?

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − (SL) Pärast pealinna N’Djamena rünnakuid, mille korraldasid jaanuaris Tšaadi mässajad Sudaanist, otsustas operatsiooni komandör kindral Nash katkestada ajutiselt missiooni tegevuse.

Otsus võeti vastu kahel põhjusel. Esiteks, et võimaldada anda hinnang uuele poliitilisele ja julgeolekuolukorrale, ja teiseks, et viia takistamatult läbi eurooplaste ja teistest riikidest pärit tsiviilisikute evakueerimine. Missioon jätkus 12 päeva pärast ning see 12päevaline paus ei mõjutanud operatsiooni üldist ajakava. Algne operatiivvõime saavutati 15. märtsiks ning kava kohaselt saavutatakse täisvõime tõenäoliselt juuni lõpuks.

Hoolimata ajutisest lühiajalisest pausist, on nõukogu juba avaldanud, et kohustub volitusi, eelkõige humanitaarvolitusi kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu asjaomase resolutsiooniga jätkuvalt ellu viima.

Veebruari alguses toimunud kokkupõrkeid nähti võimaliku stsenaariumi raames ette ja seda võeti arvesse juba operatsiooni kavandamise ajal. Kahjuks osutusid need ennustused tõeks ning see tegi EUFORI ja ÜRO missioonid Tšaadis ja Kesk-Aafrika Vabariigis veelgi hädavajalikumaks.

Nõukogu on arvamusel, et rahvusvahelise üldsuse ja Euroopa Liidu huvides on edendada stabiilsust ja julgeolekut nimetatud piirkonnas. Nimetatud mitmetasandiliste struktuuride kohalolu aitab stabiliseerida humanitaar- ja poliitilist olukorda ning vältida kriisi laienemist naaberriikidesse ja -piirkondadesse.

Käsitledes juhtumit Sudaani piiril, kui üks EUFORi kaitseväelane hukkus, siis operatsiooni komandör avaldas kahetsust ettekavatsemata piiriületuse tõttu ja kahetsusväärse tegevuse tõttu, mille tagajärg oli nimetatud saatuslik õnnetus. Komandör kinnitas, et EUFOR viib oma volitusi läbi kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga ehk erapooletult ja Sudaani piiril kehtestatud korda austades.

Lisan veel, et nimetatud õnnetuse asjaolude selgitamine käib. Vägede tegevus toimub kava järgi. Tšaadis ja Kesk-Aafrika Vabariigis on praegu 1 800 EUFORi kaitseväelast. Kui operatsioon saavutab täisvõimsuse, on seal 3 700 sõdurit 14 liikmesriigist. Peagi algavad läbirääkimised kolmandate riikidega nende võimaliku panuse üle.

  Liam Aylward (UEN). – Proua juhataja, kas ma võin küsida ministrilt, kas ta on rahul saadaoleva logistilise toetusega, mis võimaldab saavutada rahuvalvemissiooni täieliku rakendamise järgmiste nädalate ja kuude jooksul?

Lisaks sellele soovin küsida, kas minister nõustub, et ELi rahuvalvemissioon Tšaadi saadab selge sõnumi Sudaani valitsusele, sest paljud Tšaadi idaosas laagris viibivast 300 000 pagulasest on põgenenud sinna Darfuri piirkonna genotsiidi eest?

  Janez Lenarčič. − (SL) Vastus härra Aylwardi küsimuse esimesele osale on kindlasti jah. Teisele osale on vastus jah eeldusel, et operatsiooni volitusi, mis ei hõlma Darfuri, jälgitakse.

  Juhataja. − Küsimustele, millele ajapuuduse tõttu ei jõutud vastata, vastatakse kirjalikult (vt lisa).

  Juhataja. – Sellega on infotund lõppenud.

(Istung peatati kell 19.10 ja jätkus kell 21.00)

ISTUNGIT JUHATAJAB: MARTINE ROURE
Asepresident