Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : O-0031/2008

Esitatud tekstid :

O-0031/2008 (B6-0151/2008)

Arutelud :

PV 23/04/2008 - 15
CRE 23/04/2008 - 15

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :


Arutelud
Kolmapäev, 23. aprill 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

15. Keelatud geneetiliselt muundatud organismide (GMOd) nulltolerantsi režiim ja selle majanduslikud tagajärjed (arutelu)
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt käsitleb arutelu Neil Parishi rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel komisjonile esitatud suuliselt vastatava küsimuse keelatud GMOde nulltolerantsi režiimi ja selle majanduslike tagajärgede kohta (O-0031/2008 – B6-0151/2008).

 
  
MPphoto
 
 

  Struan Stevenson, asendab küsimuse esitajat. − Proua juhataja, kõigepealt tänan kolleegi, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esimeest härra Parishit võimaluse eest tulla täna hilisõhtul siia ja esitada kõnealune suuliselt vastatav küsimus. Tal endal oli kahjuks juba mitu kuud tagasi kindlaks määratud visiit Taani volinik Fischer Boeliga ja ta pidi täna pärastlõunal minema Kopenhaagenisse. Ta palus edasi anda vabandused tema puudumise pärast ja tervitab lugupidamisega proua Vassilioud ning tervitab teda komisjoni tulemise puhul.

Kõigepealt tegelik olukord. Meil on Euroopa Liidus konkurentsivõimeline ja tulemuslik kodulinnu- ja seakasvatussektor. Kumbki neist ei saa toetust. Need ei saa mitte mingisugust põllumajandustoetust, need ei saa muid toetusi ning peavad olema turul omapäi.

Kodulinnu- ja seakasvatuses moodustab sööt kõige suurema osa tootmiskuludest. Sead ja kanad ei toitu heinast karjamaal ning seetõttu on kogu nende toit teraviljapõhine. Kui tegemist on toetust mittesaava sektoriga, tuleb osalejatele tagada juurdepääs konkurentsivõimelise hinnaga söödale kogu maailmas.

Euroopas läheb tavaliselt aega rohkem kui kaks aastat, et anda täiesti turvalisele geneetiliselt muundatud tootele luba. Toote Herculex puhul, mis on üks hiljuti heakskiidu saanud geneetiliselt muundatud seemnetest, läks aega 33 kuud, et saada ELi heakskiit. Ameerika Ühendriikides on heakskiidu saamise aeg poole lühem, vaid 15 kuud.

Sellisele tegevusele puudub põhjendus. Linnu- ja seasööda hinnad ning nende kasvatusega seotud kulud kasvavad pidevalt, me ei saa lubada, et söödale litsentsi andmisega taas viivitatakse. Me peame seda korda kiirendama.

Ameerika Ühendriikides on paljud kõnealustest geneetiliselt muundatud toodetest bioetanooli tööstuse kõrvalsaadus ning see sööt on märkimisväärselt odavam kui hinnad, millega peavad sööta ostma ELi kodulinnu- ja seakasvatajad. Seega, mida me teeme, on endalt juurdepääsu äravõtmine odavamale söödale maailmaturul, muutes meie asjaomastele sektoritele konkurentsis püsimise võimatuks, mille tagajärjel on oht, et kaotame töökohti ja ekspordime asjaomase tööstuse EList väljapoole.

Puristid, kes ütlevad, et meie kodulinnu- või sealiha ei peaks olema toodetud geneetiliselt muundatud sööda abil, ei saavuta midagi, kui me seda toitu kasvatajatele ei võimalda. Tagajärjeks on meie tööstuse kaotamine konkurentidele väljaspool ELi ning samal ajal impordime kodulinnu- ja sealiha, mis pärineb loomadelt, keda on toidetud täpselt sama geneetiliselt muundatud söödaga, millele juurdepääsust me oma kasvatajad ilma jätame. See on täiesti mõttetu poliitika.

Peame muutma kaupade märgistamise selgemaks, et tarbija saaks teha teadliku valiku. Nad peavad teadma, kui loomi, kelle liha nad tarbivad, on toidetud geneetiliselt muundatud söödaga. Toiduainete hinnad tõusevad ja ulatuslikult geneetiliselt muundatud söödaga toidetud loomade liha on odavam ning see annab tarbijale valikuvõimaluse ning juurdepääsu odavale lihale, kui nad seda soovivad.

Teine suurem küsimus seoses söödaga on nulltolerants geneetiliselt muundamata sööda toomise kohta ELi. Jällegi võib soomusrüüdes meeskond lüüa endale vastu rinda ja öelda, et me tagame, et geneetiliselt muundatud koostisosi ELi toodud geneetiliselt muundamata söödas ei ole. Missugune on aga nulltolerantsi mõju, kui Brasiilias laaditakse laeva peale ELi toodav geneetiliselt muundamata sojaubade koorem? Võib juhtuda, et Brasiilia sadamas korjatakse laadimisvahendiga üles imeväikesed geneetiliselt muundatud sojajäägid. Kui see laev jõuab ELi sadamasse ja kui lastist leitakse jälgi geneetiliselt muundatud sojaoast, isegi kui see on ELis lubatud geneetiliselt muundatud sojauba, võib kogu lasti tagasi saata.

Seega väheneb nulltolerantsi režiimi tagajärjel geneetiliselt muundamata sööda jõudmine ELi märkimisväärselt. Isegi kui kodulinnu- ja sealihakasvatajad soovivad kasutada geneetiliselt muundamata sööta, on neil seda vajalikes kogustes õigel ajal väga raske kätte saada. Taas on neil niisuguse olukorra tõttu raske õiglaselt avatud maailmaturul konkureerida.

Kui me tõepoolest soovime eksportida meie kodulinnu- ja seakasvatussektori väljapoole ELi ja toita kodanikke Brasiiliast pärit kana- ja sealihaga või isegi Taist pärit kanalihaga, mis kõik pärineb geneetiliselt muundatud söödaga toidetud loomadelt, on praegune nulltolerantsi poliitika geneetiliselt muundamata sööda kohta ning kohutavalt aeglane geneetiliselt muundatud sööda litsentsimise protsess ELis just nimelt õiged lähenemisviisid.

Volinik, meil on hea meel, et teid toetati tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraadi volinikuna. Soovime teile kõike head, kuid loodame, et olete esimene, kes kummutab õudusjutud geneetiliselt muundatud toidu kohta ning kehtestab poliitika, mis võimaldab meie põllumajandustootjatel konkureerida rahvusvahelisel turul võrdsel tasemel.

 
  
MPphoto
 
 

  Androula Vassiliou, komisjoni liige. − Proua juhataja, komisjon tunnistab ohtu, et sööda importimine võib muutuda keerulisemaks ja kallimaks GMOsid eksportivate riikide ja ELi GMOdega kauplemise lubade andmise süsteemi sünkroonsuse puudumise tõttu. Olen teadlik põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi uuringust sööda vähesuse kohta. Rõhutan, et nulltolerantsi poliitika mõju keelatud GMOdele sööda impordis on muutunud probleemiks üksnes lubade süsteemi sünkroonsuse puudumise tõttu. Üks võtmetegureid on GMOdega kauplemise lubade andmise protsessi erinev kestus kolmandates riikides ja ELis koos eksportivates riikides piisavate eraldusmehhanismide ning seemnetööstuse strateegiate puudumisega. Suurt mõju avaldab ka meie peamiste esmatarbekaubanduse partnerite üha sagedasem GMOde kasutamine.

Seda silmas pidades koondab komisjon oma jõupingutused võtmetegurite käsitlemisele. Euroopa Toiduohutusametiga on alanud arutelud lubade andmise kestuse tõhususe saavutamise küsimuses, vähendamata sealjuures Euroopa Toiduohutusameti teadusliku hindamise kvaliteeti. Tuletan teile sellega seoses meelde liikmesriikide koostöö olulisust alalises komitees ja nõukogus.

Lõpetuseks soovin märkida, et komisjon võttis hiljuti vastu lubava otsuse GA 21 geneetiliselt muundatud maisi kohta, mis aitab suurendada nimetatud toote importimist Argentinast. Komisjon saadab peatselt nõukokku ettepaneku geneetiliselt muundatud sojaubadele loa andmise kohta pärast seda, kui alaline komitee ei saavutanud kvalifitseeritud häälteenamust. Sojaubadele loa andmine aitab samuti suurendada sööda importi ning leevendab ajutiselt seega sööda vähesuse probleemi, mille tõstatas austatud parlamendiliige.

ELi geneetiliselt muundatud toidu ja sööda õigusliku raamistiku eesmärk on peamiselt tagada turule toodavate kaupade ohutus. Seetõttu peavad geneetiliselt muundatud toit ja sööt saama turustamiseelse heakskiidu. Praegu ELis kehtiv keelatud GMOde nulltolerantsi lähenemisviis on sätestatud ELi õigusaktides ning selle on heaks kiitnud Euroopa Parlament ja nõukogu kui parima võimaliku viisi kaitsta inimeste ja loomade tervist ja keskkonda. Sarnast lähenemisviisi järgib ka enamik kolmandaid riike, sealhulgas suured GMOde tootjad.

Rahvusvahelisel tasandil jätkab komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega Codexi suuniste väljatöötamise toetamist kõnealuses küsimuses. Komisjon aga tunnistab võimalust teie küsimuses osutatud juhtumi esinemise võimalusele ja kinnitab, et selliste juhtumite avastamine muutub järjest lihtsamaks, sest meetmete tehnika täiustub pidevalt. Komisjon uurib, kas on sobiv ja võimalik leida lahendus nimetatud konkreetse juhtumi kohta eraldi kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

2003. aastal WTO poolt Euroopa Ühenduse vastu esitatud kaebuse kohta asjaomases, 2006. aastal vastu võetud vaekogu ettekandes ei seatud kahtluse alla ELi õigusakte, vaid asjaolu, kuidas neid õigusakte minevikus kohaldati. Komisjonil on õnnestunud seni käsitleda nimetatud vaidlust korrapärase dialoogi raames kaebuse esitajatega. Näitasime neile selgelt, et ELi biotehnoloogiliste toodete lubade süsteemis ei esine mitte mingisugust moratooriumi ega põhjendamatut viivitust.

WTO paneeli loomisest alates on heakskiidetud 16 toodet, seitse neist 2007. aastal. Me ei saa välistada, et kaebuse esitajad, eelkõige Ameerika Ühendriigid, võtavad arvesse kohaloleku eeliseid kaubanduse küsimuses, kui nad otsustavad, kas kaevata otsus edasi või mitte. Euroopa Ühendusel oleks hea oma seisukohta kaitsta, kuid käimasolev dialoog muudab selle ebatõenäoliseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Esther De Lange, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (NL) Härra juhataja, volinik, eile rääkisime parlamendis toiduainete hindade tõusust ja selle mõjust Euroopa Liidule ja arengumaadele. Täna õhtul oleme jälle siin ja räägime geneetiliselt muundatud loomatoidust. Need kaks arutelu oleks võinud ühendada. Loomatoidu mõnevõrra tehniline teema sobib laiema toiduohutuse ja toiduhindade tõusu teemaga üldiselt. Kui mõistlik aga on tegelikult hävitada terve last sööta või see tagasi saata, sest need sisaldavad tahtmatult jälgi, väga väikestes kogustes, geneetiliselt muundatud toodetest. Mulle ei näi see väga mõistlik olevat ei nimetatud toiduohutuse ega tõusvate toiduainete hindade valguses.

Loomasööda hinnad on viimasel ajal tõepoolest märkimisväärselt tõusnud ja tõusevad veelgi, kui me ei muuda oma suhtumist. Paljud tootjad kogevad selle tagajärjel kulude tõusu ja arvan, et peaksin rõhutama veel kord, et kõrged hinnad, millest me pidevalt räägime, ei tähenda, et põllumajandustootjad teeniksid rohkem. Tegelikult on juba seda ka mainitud, et näiteks sealihasektoris lähevad söödakulud suuremaks, kuid tulumarginaal on tegelikult väiksem.

Kuidas sellest ummikseisust praegu pääseda? Mitte lubade andmise menetlusega äkki hoolimatult ümber käies. Niimoodi kindlasti mitte, kuid minu arvates on probleem kahes küsimuses, millele peame lahenduse leidma. Esiteks, nagu härra Stevenson juba ütles, Euroopa Liidus läheb GMO-le loa andmisega märkimisväärselt rohkem aega – kaks ja pool aastat, samas Ameerika Ühendriikides võtab see aega ühe aasta. Võtsin teadmiseks asjaolu, mis komisjon ütles Euroopa Toiduohutusameti tõhusamaks muutmise kohta, kuid see ei ole mõistagi kogu probleem. Probleem seisneb ka küsimuse lahendamise kohustuse lükkamises ühelt nõukogu komiteelt teisele, mis ei ole suutelised saavutama kvalifitseeritud häälteenamust ei dokumendi poolt ega vastu, ning seejärel saadetakse pärast pikka aega kestnud segadust otsuse tegemine Euroopa Komisjoni. Seega on ka see osa probleemist, kuid menetlus peab olema kiirem. See ei ole mõistagi põhjus toodete koheseks heakskiitmiseks, kuid arvan, et inimestel on õigus kiiremini teada saada, kas toode saab Euroopa turu jaoks loa või mitte.

Teiseks peame leidma lahenduse geneetiliselt muundatud osade tahtmatu sattumise kohta loomasööta, kehtestades näiteks piirväärtuse, seda kindlasti GMOdele, mille Euroopa Toiduohutusamet juba heaks on kiitnud, ja kindlasti arvestades asjaolu, et väljaspool Euroopa Liitu kasvatatud sigade liha on meie kauplustes pidevalt kättesaadav. Rääkige veel ebaõiglasest konkurentsist! Kahjuks ei ole ma kuulnud komisjonilt midagi piirväärtuste kohta. See osutab kehtivatele õigusaktidele. Olgem ausad, et tooteid märgistades kasutame me piirväärtust, seega arvan, et see on võimalik.

Lühidalt öeldes ei tohi tootjad ja tarbijad muutuda nõukogu komiteede otsustamatuse ohvriks. Aeg on protsessi selgust tuua ja seda kiirendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernadette Bourzai, fraktsiooni PSE nimel. – (FR) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, nagu pealkiri ütleb, käsitletakse siinkohal GMOdele lubade andmise menetluse majanduslikke tagajärgi.

Seega soovin küsida volinikult, kas komisjon on taotlenud mis tahes uurimusi loomasööda hinnatõusu põhjuste kohta, ja ma soovin samuti teada, kui suur osa viimastel aastatel imporditud loomasöödast on sisaldanud jälgi Euroopas keelatud GMOdest ja kust need tooted pärit on. See oleks kasulik teave nimetatud juhtumite ulatuse hindamisel.

Erinevalt äsja sõna võtnud pr De Langest, lükkan mina ümber põhjusliku seose GMOde nulltolerantsi põhimõtte ja sööda hinnatõusu vahel. Neid kahte ei tuleks koos käsitleda, sest teame hästi, et hinnatõus on mitme teguri koosmõju tagajärg, millest ma siinkohal üksikasjalikumalt ei räägi, kuid üks peamistest põhjustest seisneb aktsiaturu spekulatsioonides tulevase põllumajandusliku turu kohta. Hinnatõus mõjutab kõiki riike, muu hulgas neid, millel on väga paindlikud õigusaktid GMOde kohta.

Sellest hoolimata on tõsi, et Euroopa loomakasvatajad on suurtes raskustes, ja peamine põhjus seisneb selles, EL sõltub suurel määral sööda impordist. Minu küsimus on seega järgmine: miks me oleme nii suurel määral sõltuvad ja kuidas peaksime sellele reageerima? Küsin komisjonilt, kas nad on analüüsinud Blair House’i lepingu, millega EL loobus loomasööda tootmisest, majanduslikke tagajärgi.

Sõltumise vähendamiseks on minu arvates kaks võimalust. Esimene neist on teha kõik, et säilitada, tõepoolest säilitada Euroopa viimased sööda- ja valgukultuurid ning julgustada ümberstruktureerimist, vältides näiteks täielikku toodanguga sidumata toetuste määramist ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli ajal, eelkõige kuna need põllukultuurid hõlmavad keskkonnale soodsaid võimalusi seoses külvikorraga ja seega ka soodsaid omadusi pinnasele.

Teisest küljest peab komisjon käsitlema tarneallikate mitmekesistamise küsimust. 2007. aasta detsembris osalesin ma konverentsil, mille korraldas organisatsioon GM-Free Network ja kus näidati, et geneetiliselt muundamata loomasööt on olemas ning et tootjate ja importijate vahel tuleb luua asjaomased sidemed.

Loodan, et kõik on teadlikud, et tarbijatel on õigus …

(Juhataja katkestas kõneleja)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Mulder, fraktsiooni ALDE nimel. – (NL) Proua juhataja, kõigepealt tänan põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ja tänast täiskogu istungit, et nad järgnesid minu algatusele arutada kõnealust teemat siin täna.

Tähelepanuväärne on asjaolu, et geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasvatamine kasvab kogu maailmas, kuid üksnes meie Euroopas kardame seda kohutavalt. Tekib küsimus, miks. Volinik ütles üsna kategooriliselt, et sellised on õigusaktid ja me peame neist kinni pidama. Kuid kui muutunud olud tekitavad vajaduse õigusakte muuta, tuleb komisjonil seda ka teha. Arvan, et nüüd on selleks õige aeg. Veidi aega tagasi kahtlesin ka ise GMOdes, kuid ükski geneetiliselt muundatud põllukultuur ei sarnane teisega. Transgenesise ja cisgenesise vahel on suur vahe. Üks neist on liigipõhine, teine mitte. Neid reguleerivad samad õigusaktid ning komisjon peab käsitlema nimetatud küsimust ning muutma õigusakte sellest seisukohast.

Arvan, et keskne probleem on nulltolerants. Maailmas on vähe olukordi, mille puhul saab nõuda nulltolerantsi. Alati peab olema võimalus jätta teatav muutuste marginaal. Kui ületate kiirust alas, kus tuleb sõita 50 kilomeetrise tunnikiirusega, siis enamikus riikides on lubatud hälve kolm kilomeetrit tunnis, enne kui teile trahvi tehakse. Miks ei ole sarnane hälve võimalik imporditud kaupade puhul? Miks ei ole näiteks 0,8%-line või 0,9%-line hälve võimalik? Kas komisjon saab mu küsimusele selge vastuse anda?

Samuti tervitan asjaolu, et peagi toimuvad läbirääkimised Euroopa Toiduohutusametiga menetluse lühendamise kohta, seadmata sealjuures ohtu kvaliteeti, kuid kas toiduohutusamet on öelnud, kas see on võimalik? Läbirääkimistest ei piisa, sest aeg tõukab tagant.

Mul on veel üks küsimus. Kas komisjon saab selgitada, kuidas saan mina poliitikuna öelda üldsusele, et saame tarbida paljusid tooteid, mida meil toota ei ole lubatud. Võime piiranguteta importida kogu maailmast liha, mis pärineb loomadelt, keda on toidetud siin keelatud söödaga? Mis on selle mõte? Missugune on selgitus? Kas komisjon võiks öelda mulle mõne selgituse tulevaseks valimiskampaaniaks.

Lõpetuseks küsin, missugused on komisjoni suhtumise tagajärjed seoses WTOga? Kas me saame lihtsalt niimoodi teha?

 
  
MPphoto
 
 

  Janusz Wojciechowski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua juhataja, GMOd võivad ohustada kolme valdkonda.

Esimene neist on rahvatervis. Järjest enam esineb viiteid sellele, et GMOd võivad kujutada ohtu inimeste tervisele, kuid neile ei pöörata tähelepanu. Tõendid GMOde märkimisväärse kahjuliku mõju kohta võivad tekkida mis tahes ajal. Oli aeg, kui puudusid tõendid asbesti kahjuliku mõju kohta ning kui tõestus tekkis, oli kahju äärmiselt suur. Asbesti eemaldamisele raisati miljardeid. GMOde puhul on keeruline see, et kui nende kasutamine muutub ulatuslikuks, ei ole võimalik neist enam lahti saada.

Teine valdkond on keskkond. Paljud teadlased on seisukohal, et GMOd võivad avaldada keskkonnale äärmiselt kahjulikku mõju. See on põhjus, miks on traditsiooniliste seemnete ladustamiskoht sügaval jää sees Norra Spitsbergeni saarel, juhuks kui GMOde järjest suurenev kasutamine kahjustab traditsioonilisi seemneid.

Kolmas oht seondub majandusega. GMOde kasutamise edendamine on viis, kuidas muuta põllumajandustootjad sõltuvaks suurtest biotehnoloogilistest kontsernidest. Põllumajandustootjad kasvatavad geneetiliselt muundatud põllukultuure tingimustes, mille on kehtestanud mõjuvõimsad kontsernid, kes omavad seemnete patente.

Euroopas ei ole praegu toiduainete puudust. Toit muutub järjest kallimaks, kuid liidu põllumajanduspoliitika raames kohaldatakse jätkuvalt põllumajanduslikule tootmisele halduspiiranguid. Euroopa ei pea taotlema intensiivsemaid tehnoloogiaid toiduainete tootmises. Selle asemel peaks Euroopa eelistama tervislike toiduainete tootmist traditsioonilisi meetodeid kasutades.

Mõistagi on ka konkurentsi probleem. Selles küsimuses nõustun täielikult härra Stevensoni ja teiste eelkõnelejatega. Meie põllumajandustootjad ei peaks olema ainsad, keda geneetiliselt muundatud põllukultuure ja geneetiliselt muundatud sööta käsitlev keeld mõjutab. Sellisele keelule peab lisanduma nii GMOsid sisalduvate taimsete kui ka loomsete toodete importimise keeld. Kohaldada tuleb selgeid põhimõtteid, nimelt, et Euroopa turule eksportivate tootjate suhtes kohaldatakse samu nõudmisi, mis meie tootjatele.

 
  
MPphoto
 
 

  Caroline Lucas, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Proua juhataja, kõigepealt soovin ümber lükata seisukoha, mis näib olevat kõnealuse suuliselt vastatava küsimuse aluseks. Püüdes seostada omavahel loomasööda hinna tõusu Euroopas ning asjaomast loomakasvatussektori kriisi ELi GMOsid käsitlevate õigusaktidega üldiselt, kuid iseäranis nulltolerantsi poliitikaga, on vale ja otsitud ettekääne.

Tõsi on, et loomakasvatajatel on rasked ajad, kuid olen seisukohal, et sellel ei ole midagi ühist Euroopa GMOsid käsitleva poliitikaga, vaid põhjus seisneb mitme teguri koosmõjus, sealhulgas halvad ilmastikutingimused, mille tagajärjel väheneb saak, turgude reguleerimatus, Hiina ja teiste riikide suurenenud nõudlus, biokütuste tootmise kiire ja reguleerimata kasv ning suurenevad finantsspekulatsioonid.

Paljus on süüdi ka põllumajanduse peadirektoraadi aruanne ELi GMOsid käsitleva režiimi võimaliku mõju kohta loomasööda kättesaadavusele ja hinnale. Aruandes esitatud kõige halvem stsenaarium tugineb eeldusele, et Brasiilia muudab kaubanduslikuks ELis keelatud geneetiliselt muundatud sojaoa liigi. Mitte ühtegi tõendit ei ole aga esitatud, et Brasiilia isegi kaaluks uute geneetiliselt muundatud sojaubade kasutuselevõttu.

Raportis tuuakse esile, et ELi poliitika ei mõjuta Ameerika Ühendriike ning et Brasiilia ja Argentina on märkimisväärselt ettevaatlikumad uute geneetiliselt muundatud põllukultuuride heakskiitmisel, mis võiks kahjustada nende eksporti ELi. Näiteks Argentina kehtestas ELi eksporditavale maisile sertifitseerimiskava, et vältida kinnitamata tunnuste esinemist.

Lisaks sellele ei ole ühtegi tõendit, et tõenäoliselt ELis keelatud GMOdega toidetud loomade liha moonutaks märkimisväärselt konkurentsi.

Seega võib väita, et kõik need küsimused tuginevad ebatäielikule infole ning on suundumuslikud. Samas on mul endal mõned küsimused ELis heakskiitmata GMOde kohta esitatud piirväärtuse kohta. Esiteks, kuidas saab komisjon olla kindel, et ELi poolt heakskiitmata GMOd on ohutud?

Teiseks, missugune institutsioon või äriühing vastutab kahjustuste eest? Kas EL, mis võimaldab niisugust saastamist? Kas äriühing, mis on töötanud välja GMO, kuid millel ei ole kehtivat müügiluba? Või ettevõte, mis vastutab importimise eest?

Lõpetuseks, kas nimetatud piirväärtust tuleb kohaldada geneetiliselt kavandatud tehaste suhtes, mis toodavad raviaineid? Missugune hindamine on läbi viidud igapäevase toidu saastumise kohta aktiivsete raviainetega?

Loodan arutelu lõpus kuulda üksikasjalikke vastuseid nendele olulistele küsimustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Kartika Tamara Liotard, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (NL) Proua juhataja, volinik, nii teie kui ka mina teame liiga vähe geneetiliselt muundatud organismide ohu kohta tervisele. Kas me seega soovime lubada selliseid GMOsid – ma nimetan neid toidu rikkumiseks – lihtsalt sellepärast, et majandus vajab seda? Mitte seni, kuni mina saan midagi ette võtta. Minu jaoks on prioriteedid inimeste tervis, keskkond ja bioloogiline mitmekesisus. Brüssel juba nõuab, et riigid peavad nõustuma teatavate GMOdega, isegi kui nad seda ei soovi. See on aga vastuolus Cartagena protokolliga, mille järgi on riikidel õigus keelduda uutest geneetiliselt muundatud toodetest, kui nad kahtlevad nende ohutuses. Laske liikmesriikidel otsustada, missuguseid ohtlikke tooteid nad lubavad.

Ma ei ole ainus, kes vastuseisu avaldab. Paljud kodanikud muretsevad GMOde pärast. Oleme näinud seda Poolas, Rumeenias, Austrias ja Küprosel. Vastuseis Monsanto katsepõldudele kasvab näiteks Madalmaades Raaltes ja Gemert-Bakelis. On suur oht, et muundatud seemned Monsanto põllult levivad naabruses asuvatele tava- või mahepõldudele, ehkki põllumajandustootjad seda umbrohtu ei soovi. Samuti olen mures Monsanto kava pärast võtta üle Madalmaade seemnekasvatusettevõtte De Ruiter, mis on maailma kümne parima sarnase ettevõtte hulgas. Ilmselgelt soovib Monsanto imbuda märkamatult Euroopasse. Ja seda kas oodates paindlikumaid reegleid või avaldades lihtsalt suuremat survet poliitikutele, et nad lõdvendaks kiiresti eeskirju. Peame sellele otsustavalt vastu seisma. Rahvatervis, keskkond ja bioloogiline mitmekesisus on meile olulisemad kui majanduslik tulu.

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Allister (NI). – Proua juhataja, EL on ilmselt oma konkurentide naerualune. Me keelame näilise innukusega GMOd loomasöödas, keelatud GMOde puhul isegi naeruväärse nulltolerantsi tasemeni, kuid samal ajal võib vabalt importida väljaspool ELi kasvatatud ja meil keelatud GMOdega toidetud loomade liha ükskõik missugusesse 27 liikmesriigist.

Minu jaoks kõlab see täiesti mõttetuna. EL üritab kurnata sääski ja neelata kaamelit, kuid kes selle tõttu kannatab? Meie oma tootjad, kes peavad maksma väga kallist hinda geneetiliselt muundamata sööda eest. Näib, et ELis on nii, et kui asi on poliitiliselt korrektne, peaksid kõik olema õnnelikud, hoolimata sellega kaasnevast mõttetusest.

 
  
MPphoto
 
 

  Rosa Miguélez Ramos (PSE). – (ES) Proua juhataja, ehkki Euroopa loomakasvatus moodustab põllumajandusliku tootmise lisandväärtusest 40%, on siiski olukord niisugune, et meil ei ole piisavalt toorainet loomade toitmiseks. Minu kodumaal Hispaanias on veiste, kes sõltuvad söödast rohkem kui teistes liikmesriikides, olukord äärmiselt halb. Sigade ja kodulindude olukord on sarnaselt halb üle kogu Euroopa.

Nagu juba mainitud, on ühenduse õiguse järgi geneetiliselt muundatud sööda müük lubatud, kui asjaomased GMOd on ELis lubatud, kuid selles ei ole ette nähtud mitte mingisugust minimaalset taset keelatud GMOdele. See põhjustab probleeme kaubanduses kolmandate riikide eksportijatega ning ka Euroopa loomakasvatussektoris, mis, nagu ütlesin, kannatab sööda puuduse all.

See ei ole esimene kord, kui ma nõustun härra Mulderiga, ning ma kuulasin teda täna ja nõustun taas, et võimalik lahendus oleks tunnustada juhuslikku keelatud GMOdega saastumist teatava piirväärtuseni, eeldusel, et Euroopa Toiduohutusamet on andnud neile positiivse hinnangu ja et need on lubatud kolmandas riigis kooskõlas Codexi põhimõtete ja üheselt mõistetava märgistamispoliitikaga.

Teine võimalus oleks toota Euroopas rohkem, kuid näib, et komisjon on selle tee juba ära lõiganud järelevalve alaste ettepanekutega. Veetustatud sööda kohustuslik osa loomasöödas on näidisena antud. Ehkki sellega tunnistatakse ohtu, et tootmine lõpetatakse, nõuab komisjon siiski toodangust eraldatud toetuste kohaldamist.

Seega soovin rõhutada, et seisame vastamisi loomasööda vähesuse keerulise probleemiga ning Euroopa Komisjon vastutab olukorra lahendamise eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Kyösti Virrankoski (ALDE). – (FI) Proua juhataja, geneetiliselt muundatud põllukultuurid on saadud nende genotüübi muutmise teel väga täpse teadusliku tehnoloogia abil. Nimetatud tehnoloogia tugineb geneetika ligi viiekümne aasta vanusele arengule. See on aidanud luua liigid, mis vajavad vähem hoolt ja taimekaitsevahendeid ning mille saagikus on suurem. Seetõttu on nende kasvatamine suurenenud kiiresti.

Euroopa Liit ei ole saanud selles arengus osaleda, sest kinnitub range bürokraatliku järelevalvesüsteemi külge. Iga kord, kui Euroopa Toiduohutusameti katsed ja uuringud on tõestanud, et liik on ohutu ja tarbijale kasulik, peab see siiski läbi tegema pika protsessi, enne kui loa saab. Komisjoni ettepanek saadetakse kõigepealt alalisse komiteesse, mis kvalifitseeritud häälteenamusega ettepaneku heaks kiidab või tagasi lükkab. Kui seal ei suudeta otsust teha, saadetakse ettepanek edasi nõukogusse ja kui ka seal otsust teha ei suudeta, läheb ettepanek tagasi komisjoni, kus lõpuks otsus tehakse. See kõik aga võtab aega.

Palju geneetiliselt muundatud söödast imporditakse Euroopa Liitu. Riigid, mis katsetavad ja piiravad geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasvatamist, kasutavad seda hea meelega. Kuna ELil ei ole aega olnud kõiki kasutuselolevaid liike heaks kiita, võib sööt sisaldada väikeses koguses heakskiitmata GMOsid. Sellisel juhul saadetakse kogu last tagasi. See aga toob kaasa asjatuid kulutusi ning mõjutab Euroopa toiduainetööstuse konkurentsivõimet. Seega peamegi käituma mõistlikult kõnealuses küsimuses. Teistes riikides heakskiidetud GMOdel, mida leidub söödas väga väikestes kogustes, ei tohiks olla nii ebamõistlikke tagajärgi, eelkõige, kuna Euroopa põllumajandusel on niigi raskusi konkurentsivõimelisena püsimises maailma tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Dimitar Stoyanov (NI). – (BG) Ladina vanasõna ütleb, et looduslik on hea. See ei tähenda mõistagi, et GMOd, mis on kunstlikud, on halvad, kuid seni ei ole põhjalikke teaduslikke andmeid, et nad oleksid inimestele head. Vastupidi, meil on Ameerika Ühendriikide näide, mille puhul GMOde ulatuslik tunnustamine seostub tõsise ülekaalulisuse probleemiga. Geneetika ja biotehnoloogia ei ole veel täppisteadused. Nad annavad lootust paljudes valdkondades, kuid samal ajal tekib oht, et neid kasutades võime kaotada palju, võib-olla rohkem, kui saaksime endale lubada.

ELi ettevaatlik suhtumine geneetiliselt muundatud organismidesse on praegu hea, pidades silmas kättesaadavaid teaduslikke saavutusi. Arvan aga, et peaksime meeles pidama ka Euroopa tootjaid. Praegune olukord on mõnevõrra ebaloomulik ning komisjon peaks looma tasakaalustatud olukorra, milles Euroopa tootjaid ei diskrimineerita, ning Euroopa tarbijad peaksid saama valida, kas osta geneetiliselt muundatud või muundamata põllukultuure. Mul on hea meel, et olen noor inimene ning teeksin meelsasti teadlikke otsuseid.

 
  
MPphoto
 
 

  Avril Doyle (PPE-DE). – Proua juhataja, arvestades ELi suurt sõltuvust valgurikkast söödast, nagu sojaoajahu ja maisigluteensööt, siis kuidas põhjendab komisjon praegust olukorda, kus isegi väikseima keelatud GMO sisaldusega sööt on keelatud ning hävitatakse meie sadamates, samal ajal, kui liha, mis pärineb neidsamu keelatud GMOsid sisaldava söödaga toidetud loomadelt, võib vabalt tuua Euroopa Liidu toiduainetööstusesse ning mida meie tarbijad ostavad, moonutades sealjuures konkurentsi Euroopa põllumajandustootjate kahjuks?

Kohaldada tuleb piirväärtuse põhimõtet – sama tehakse lubatud GMOde juhusliku sisalduse korral toodetes, mis sildi järgi ei sisalda GMOsid – keelatud, kuid Euroopa Toiduohutusameti positiivse hinnangu saanud GMOde või selliste GMOde, mis on läbinud toidu ja sööda ohutuse riskihindamise kooskõlas Codexi geneetiliselt muundatud taimede suunistega, juhusliku sattumise kohta toodetesse. Kas komisjonil on kavas esitada asjaomaseid ettepanekuid ja kuna seda tehakse?

Meie pikal loa väljastamise menetlusel puudub teaduslik rangus ja terviklikkus, see põhjustab erimeelsusi maailma kaubanduses ning piinlikkust tundes tuleb tunnistada, et selle aluseks on institutsioonidevaheline ettekäänete otsimine kõnealuses küsimuses. Ükski teine kaubanduses osaleja ei ole nii visa muutusi vastu võtma.

 
  
MPphoto
 
 

  Csaba Sándor Tabajdi (PSE). – (HU) On tulnud aeg viia läbi põhjalik ja kasulik arutelu geenitehnoloogia kohta Euroopas, sest praegu oleme kuulnud üksnes religioosset poleemikat, mis paljudel juhtudel lihtsalt süvendab kartusi. Teadust ei saa ega tohi peatada. Rahvastiku ja toiduhindade kasvu silmas pidades ei saa me jätta kasutamata võimalusi, mida meile pakuvad bio- ja geenitehnoloogia. Keskkonnasäästlik areng ei saa toimuda ilma nende valdkondadeta.

Minu esitatud märtsis heakskiidetud biogaasi käsitleva raportiga näitas Euroopa Parlament üles üksmeelt bioenergia eesmärgil kasvatatavate geneetiliselt muundatud taimede litsentsimise kohta. Ehkki Ungari parlamendierakonnad olid küll üksmeelel geneetiliselt muundamata põllumajanduse säilitamise kohta, tuleb sellesse eesmärki suhtuda siiski kui illusiooni. Kaheksakümmend viis protsenti loomasöödana imporditud sojast on praegu geneetiliselt muundatud.

Ilmselgelt ei ole geneetiline muundamine mäng, sellega kaasnevad ohud on väga suured. Hädavajalik on luua liidu tasandil usaldusväärne, teadusel põhinev eriotstarbeline järelevalveasutus, mis oleks sõltumatu asjaomastest ettevõtjatest ning suudaks kontrollida geneetiliselt muundatud tooteid, tagada kaitset ohtude eest ning kõrvaldada põhjendamatuid kartusi. Ühest küljest avaldavad GMOdega tegelevad rahvusvahelised ettevõtted mõnevõrra vastumeelselt üksikasjalikke andmeid toodete kohta ega osale teaduslikes katsetes, ehkki tarbijakaitse seisukohast oleks see möödapääsmatu nõue. Teisest küljest on GMOde vastased esitanud palju segadusse ajavat teavet ja põhjustanud teaduslikult tõestamata hirmulugude tekkimist. Sellepärast ongi kõnealune arutelu nii oluline. Tänan tähelepanu eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Casaca (PSE).(PT) Avaldan samuti muret, et põllumajandussektor Azoreses, minu piirkonnas on praeguses viletsas olukorras. Arvan, et tänase aruteluga on näidatud, et miski ei saa õigustada poliitikat, mis keelab GMOde kasutamise loomasöödas ning samal ajal võimaldab tarbida liha, mis on saadud nimetatud GMOsid kasutades.

Arvan, et liialdus, mis peitub nulltolerantsi poliitikas, on samuti kõigile selge. Lõpetuseks soovin öelda, et igaüks, kes tunneb loomasöödatööstuse olusid, ei kahtle kummagi teguri mõjus toiduainete hindadele. See mõju on ilmselge, eelkõige maisigluteensööda ja alkoholi tootmiseks kulutatud maisi silmas pidades. Olen juba kutsunud Euroopa Komisjoni üles võtma arvesse põllumajandustootjate olukorda kogu Euroopas.

 
  
MPphoto
 
 

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, põllumajandusteemalises arutelus seisame silmitsi väljakutsega, mille esitas ühise põllumajanduspoliitika tervisekontroll. Kuulaksin huviga, kas GMOsid käsitlev arutelu mängib mingisugust rolli ning mil määral seda arutatakse selles kontekstis.

Me kõik teame, et maailmas toimub praegu terav arutelu toiduainetega ja energiaga kindlustatuse teemal. Peame vaatama, missugust tähendust omab see arutelu meie jaoks.

Käsitledes kaupade märgistamist, siis mina pooldan alati nulltolerantsi põhimõtet. Tarbijale peab olema selge, mida ta ostab. Sellest seisukohast peame tagama, et piirkondliku tasandi reguleerivatel asutustel oleks võimalus nimetatud küsimuses kaasa rääkida.

 
  
MPphoto
 
 

  Marios Matsakis (ALDE). – Proua juhataja, isegi praegusel hilisel ajal seda arutelu kuulates tunnen, et pean juhtima tähelepanu kolmele küsimusele.

Esiteks on tõsi, et teaduslikku tõestust GMOde tekitatud ohu kohta inimeste või loomade tervisele ei ole. Nagu aga üks eelkõnelejatest, kes praeguseks on küll lahkunud, ütles, ei peetud ka asbesti ohtlikuks, kuid nüüd teame, et see põhjustab mesotelioomi ehk kopsuvähki. Samuti ei peetud suitsetamist varem ohtlikuks, kuid nüüd teame, et see põhjustab kopsuvähki, hingamisteede haigusi ja südame arteri ahenemist. Seega on parem karta kui kahetseda.

Teiseks, härra Allister ja Casaca rääkisid erinevustest söödas olevate ja GMOdega toidetud loomades olevate GMOde vahel. Nende kahe vahel on suur erinevus. Erinevus seisneb selles, et söödas on GMO teistsugusel kujul kui GMO, mida on loomadele söödetud ning mida nad on seedinud ja kelle ainevahetusest läbi käinud ning siis esineb see GMO tõenäoliselt loomalihas hoopis teistsugusel kujul kui söödas.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE). – (FR) Proua juhataja, on selge, et geneetiliselt muundatud organismide teema on demokraatia osas möödapääsmatu, majanduslikult vajalik ja õiguslikult kohustuslik. Õnnitlen meie komisjoni küsimuse käsitlemise eest.

Mis puutub meie arutelusse, siis on selge, et Euroopa Liit sõltub suurel määral valgurikka sööda impordist. See on teaduslike arutelude teema, kuid kui on lubatud importida liha, mis pärineb loomadelt, keda on toidetud Euroopa eeskirjadele mittevastava söödaga, tekib küsimus, kas Euroopa Liit on suuteline kaitsma oma kodanikke.

Kaitsmiskord ei ole protektsionism, see on üksnes küsimus ning ma soovin küsida komisjonilt, kas nad on seisukohal, et meie tollisüsteemi kvaliteet, mis on minu arvates vähenenud märkimisväärselt, võimaldaks reageerida kõigile kaalutustele, mis on tõstatatud tänases suurepärases arutelus.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Mulder (ALDE). – Proua juhataja, kui komisjoni esindaja vastab, kas ta võiks öelda mõne sõna võimaluse kohta tõsta lubatavat hälvet nullist veidi kõrgemale, näiteks 0,7%-le või 0,9%-le või kõrgemale? Kuulates tänast arutelu, arvan, et see oli üks peamisi mõtteid. Nulltolerants praegustes oludes on veidi liiga range.

 
  
MPphoto
 
 

  Androula Vassiliou, komisjoni liige. − Proua juhataja, kuulasin hoolega austatud parlamendiliikmete huvitavaid tähelepanekuid.

Me tunnistame komisjonis, et GMOsid käsitlevate lubade sünkroonsuse puudumine võib põhjustada probleemi seoses sööda impordi võimalikkuse ja kuludega. Ehkki nimetatud sektoris toimuv hinnatõus on erinevate, keeruliste ja vahel palju ulatuslikumate tegurite tagajärg, on kõiki neid tegureid arvesse võetud põllumajanduse peadirektoraadi korraldatud uuringus.

Komisjoni jõupingutused on suunatud probleemi aluseks olevate võtmetegurite käsitlemisele nii liidu tasandil, näiteks uutele GMOdele lubade väljastamisega kooskõlas ELi reguleeriva raamistikuga, kui ka rahvusvahelisel tasandil, arutades olukorda meie suuremate kaubanduspartneritega.

Mitu sõnavõtjat esitas küsimuse, kas komisjon oleks valmis lubama kõrgemat hälvet kui null. Tuletan teile meelde, et selleks vajame parlamendi ja nõukogu kaasotsust ning samuti vajame liikmesriikide toetust. Te teate, missugune on olnud liikmesriikide seisukoht mitmesugustes alalistes komiteedes, kus me saavutasime harva kvalifitseeritud häälteenamuse, õigemini minu arvates ei ole me seda kunagi saavutanud.

Soovin öelda, et piirangute kehtestamine GMOsid sisaldava söödaga toidetud loomadest pärinevate loomsete toodete impordile ei oleks tõenäoliselt kooskõlas meie rahvusvaheliste kohustustega.

Viimaseks soovin öelda mõne sõna viivituste kohta lubade väljastamise menetluses, mida mitu kõnelejat nimetas. Komisjoni ja Euroopa Toiduohutusameti vahel käib arutelu, et kinnitada võimalusi muuta lubade väljastamise menetlus tõhusamaks, vähendamata samas teadusliku hindamise kvaliteeti.

Üks aspekte, mis esile tõsteti, on vajadus teavitada taotlejaid paremini loa saamise nõuetest, et tõhustada juba alguses nende taotluse kvaliteeti.

Lisaks sellele võttis amet siinse arutelu tulemusel endale kohustuse viia esialgne kooskõlastatuse hindamine läbi kuue nädala jooksul alates taotluse esitamisest, vähendades seega loa väljastamise menetluse kestust märkimisväärselt.

Samuti on oluline märkida, et loa väljastamise menetlust saaks veelgi lühendada, kui liikmesriigid toetaksid komisjoni rohkem GMOdele loa väljastamist käsitlevas komiteemenetluses.

Viimaseks vastan ühe sõnavõtja küsimusele, milles väideti, et riskihindamises võtame me arvesse üksnes majanduslikke aspekte. Ütleksin aga, et esmatähtis tegur meie jaoks on siiski inimeste ja loomade tervis ning samuti keskkond.

Olles seda öelnud, lisan veel, et komisjon on valmis arutama võimalikke soovitusi kõnealusel teemal, kuid üksnes eeldusel, et esitatud lahendus oleks kooskõlas põhieesmärgiga ehk tagaks ELi turule toodavate kaupade ohutuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Tänan, volinik.

Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud selgitused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Diamanto Manolakou (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Euroopa Liidu GMOsid käsitlev poliitika soodustab rahvusvahelisi ettevõtjaid tarbija arvelt. Põllumajandustootjad muutuvad veelgi sõltuvamaks monopolidest ning rahvusvahelised ettevõtjad kontrollivad põllumajandussektorit.

GMOd on inimeste tervisele kahjulikud. Mõni ohtudest on teaduslikult tõestatud ja need avalduvad allergia või immuunsüsteemi nõrgestamise näol.

GMOde pöördumatu mõju keskkonnale muudab GMOd mitu korda ohtlikumaks. Bioloogiline mitmekesisus on piiratud ning saastuse vähendamist ei ole kindlasti võimalik tagada.

Kõnealune poliitika on majanduslikult kahjulik. GMOd on tegurid, mis põhjustavad toiduainete hinnatõusu ja nälga maailmas, nagu ka rahvusvahelised majandusorganisatsioonid nüüd avalikult kinnitavad.

Ettepanek võtta vastu nulltolerantsi režiim on vale ja ebatõhus, see on rahvusvaheliste ettevõtjate huvidele kompromisslahenduse otsimise tulemus. See võimaldab kasutada teatavaid GMOsid ja tarbida geneetiliselt muundatud söödal põhinevaid tooteid, nagu liha ELi mitte kuuluvatest riikidest.

Kõnealusel poliitikal on konkreetne eesmärk: vähendada ägedat vastuseisu, mida avaldavad ELi liikmesriikide töötajad, kes soovivad ohutut, geneetiliselt muundamata toitu taskukohaste hindadega.

Arvame, et geneetiliselt muundatud põllukultuurid tuleks liikmesriikides täielikult keelustada ning samuti tuleks keelustada GMOsid sisaldavate toodete import. Samal ajal tuleks võtta meetmeid, et kaitsta ühenduse tootmist ja tarbijaid.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika