Istungi stenogramm

Kolmapäev, 23. aprill 2008 - Strasbourg

1. Istungi algus

ISTUNGIT JUHATAB: HANS-GERT PÖTTERING
President

(Istung algas kell 9.00.)

2. Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide tippkohtumine (arutelu)

  President. − Järgmiseks punktiks on nõukogu ja komisjoni teatised Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide tippkohtumise kohta.

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − (SL) Nõukogu tervitab Euroopa Parlamendi üles näidatud huvi tugevdada Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide vahelist strateegilist partnerlust. Meil on võrdväärselt hea meel parlamendi aktiivse rolli üle konkreetsete kohustuste võtmise julgustamisel selle piirkonna suhtes, mis tooks märkimisväärseid hüvesid mõlema poole kodanike jaoks.

Esiteks sooviksin ma õnnitleda teid Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse ühisassamblee loomise puhul, mis hakkab mängima üliolulist rolli mõlemal poolel kodanike lähendamises. Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee detsembri istungjärgul vastu võetud otsused olid väärtuslikuks ja stimuleerivaks panuseks mõlema poole riikide riigipeade või valitsuste eesmärkidele järgmisel kuul peetaval tippkohtumise nõupidamisel. Samaväärselt oleme rahul, hr president, et teie olete väljendanud huvi osaleda mais ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide tippkohtumisel. Sel viisil, teie osalemisega, jätkatakse 2006. aasta Viini tippkohtumise nõupidamisel kasutusele võetud head tava.

Euroopa Liit ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riigid on leppinud kokku, et nende tippkohtumise nõupidamine Limas pealkirjaga „Käsitleme meie rahvaste prioriteete koos”, keskendub kahele võtmepeatükile. Esiteks: vaesusele, ebavõrdsusele ja tõrjutusele – kolm teemat, mis on sotsiaalse ühtekuuluvuse põhiväljakutseteks. Ja teiseks: keskkonnale, kliimamuutustele ja energiale – pealkirja „Jätkusuutlik areng” all. Seoses esimesega kahest peatükist – vaesus, ebavõrdsus ja tõrjutus –sooviksin ma rõhutada, et Euroopa Liidu jaoks on sotsiaalne ühtekuuluvus võtmetähtsusega ning see on samuti eesmärgiks, mis on kooskõlas pikaajaliste Euroopa traditsioonidega. Sotsiaalne ühtekuuluvus hõlmab kõiki kolme, see tähendab võitlemist vaesuse, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vastu. Kõik kolm komponenti on lahutamatult seotud. Me nõustume Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikidega, et meie koostööd peaks kõigis kolmes mainitud valdkonnas tugevdama. See on põhjuseks, miks me kavatseme pühendada oma tähelepanu järgmistele teemadele: sotsiaalkindlustus; maksupoliitikad ja nende tõhusus; produktiivsed investeeringud enamate ja paremate töökohtade loomiseks; poliitika kõigi diskrimineerimise vormide vastu võitlemiseks, kas siis soolise, rahvusliku kuuluvuse, usulise või mis tahes muu veendumuse alusel; põhiliste sotsiaalteenuste ja sotsiaalkindlustuse võrgustike parendamine ning hariduse kvaliteet.

Märkimisväärseks sotsiaalse edasimineku aspektiks on sobivate töökohtade tagamine. Nagu te teate, sisaldavad kõik Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika riikide ja piirkondade vahelised kokkulepped artikleid koostöö kohta sotsiaalpoliitika valdkonnas ning kohustusi seoses niinimetatud esmaste tööstandarditega, nagu on määratlenud Rahvusvaheline Tööorganisatsioon. Lima tippkohtumise nõupidamise ettevalmistamise käigus on mõlemad pooled otsinud viise, kuidas nendele tunnustele vastavate töökohtade loomist julgustada, eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes. Samal ajal on Sloveenia eesistujariigina rõhutanud, et suurem investeerimine haridusse, eriti põhi- ja kutseharidusse, on põhilise tähtsusega meie riikide konkurentsivõime parandamiseks nii Euroopa Liidus kui ka Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikides.

Teine läheneva tippkohtumise nõupidamise võtmepeatükk on: jätkusuutlik areng ja keskkond, kliimamuutused ja energia. Rõhutame, et vaesus on nende küsimustega väga tihedalt seotud. Kliimamuutused mõjutavad tõsiselt meie majandusi, kasvu ja poliitikat vaesuse vähendamiseks. Teame juba, et kõige haavatavamad rühmad kannatavad tõenäoliselt kõige rohkem. Oleme teadlikud kliimamuutuste põhjustatavatest ohu riskidest nii Euroopa Liidu kui ka Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikides. Teame, et mittetegutsemine tähendab, et tagajärjed on märksa tõsisemad kui kulud ennetusmeetmetele. Praegustest aruteludest seoses tippkohtumisel vastuvõtmisele kuuluva avaldusega selgub ilmselt, et me käsitleme ülemaailmsete väljakutsete arvukaid aspekte ühiselt.

Me mõlemad peame muutma mittesäästliku tootmise ja tarbimise tava. Selleks et vähendada kasvuhoonegaaside heidet, stimuleerida investeeringuid madala süsinikdioksiidi heitega tootmisse, bioloogilise mitmekesisuse säilitamisse, veevarude haldamisse ja sarnasesse, tuleb kehtestada konkreetsed ja kiired meetmed metsade jätkusuutlikuks korraldamiseks ja loodusvarade kasutamiseks.

Muidugi tähtsustavad Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riigid edasist koostööd selles valdkonnas ka ÜRO raames. Ja selle sissejuhatuse kokkuvõtteks sooviksin ma teid tähelepanu eest tänada.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Hr president, daamid ja härrad, sooviksin ministriga liituda ja tänada parlamenti Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide tippkohtumise teema lisamise eest täiskogu istungjärgu päevakorda. See on meie piirkondade vaheline viies kõrgetasemeline kohtumine alates meie strateegilise partnerluse käivitamisest Rio tippkohtumisel 1999. aastal.

Lima tippkohtumisel asetatakse eriline rõhk kahele konkreetsele teemale: esiteks võitlus vaesuse, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vastu ning teiseks kliimamuutused ja energia valdkond. Tippkohtumine toimub väga stimuleerivas õhkkonnas.

Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond on väga kiiresti muutumas. Esimest korda on sisemajanduse kogutoodang piirkonnas suurenenud keskmiselt 5% võrra viimase viie aasta jooksul. Seeläbi on riigieelarved suurenenud ja see võimaldab piirkonnal käsitleda sotsiaalse võrdsuse riske, mis on senini märkimisväärsed. Ei tohi unustada, et üle 200 miljoni inimese elavad seal senini vaesuses. Piirkond on muutumas ka olulisemaks rahvusvaheliselt kui põllumajandustoodete ja biokütuste tootja.

Need arengud on osaks poliitilisest kontekstist, mis jaguneb demokraatia, mis on endiselt piirkonnas kõige levinuimaks süsteemiks, ning kasvava populismi suundumuse vahel, mis kujutab mõnedel juhtudel tõesti täidesaatva võimu tugevdamist parlamentaarse valitsuse ja õigusriigi põhimõtete ohverdamise hinnaga.

Nagu te teate, on Euroopa seotud paljudel tasanditel. Piirkonnas on võetud kohustuseks lahendada struktuuriprobleemid. Euroopa on endiselt peamiseks arengukoostöö rahastajaks, suurimaks välistööandjaks. Piirkonnale tähtsuselt teise kaubanduspartnerina on Euroopa juhtivaks investeeringute valdkonnas, mis on oluliselt suurem kui Hiina investeeringud. Meie üldised raamlepingud Tšiili ja Mehhikoga on alates nende esmasest kasutuselevõtmisest omanud märkimisväärset mõju meievahelise kaubanduse kasvule. Nüüd oleme Andide Ühenduse ja Kesk-Ameerikaga raamlepingute allkirjastamise, mille peatne sõlmimine on lähitulevikus nähtav, läbirääkimiste kolmandas etapis. Töötame piirkondliku integratsiooni edendamise ja toetamisega, jagades selles osas Euroopa positiivset kogemust.

Sarnaselt räägime praegu Mercosuriga läbi võimaluste üle praeguses olukorras asjad taas liikuma panna. Hiljuti allkirjastasime Brasiiliaga strateegilise partnerluse, mis peaks viima selle aasta lõpuks esimese ühise tegevuskava käivitamiseni. Kariibi mere piirkond on esimene ja senini ainus, mis on edukalt läbirääkimisi pidanud majanduspartnerluslepingu üle Euroopa Liiduga Cotonou lepingu alusel.

Muidugi me jätkame kogu piirkonnas demokraatia ja inimõiguste toetamist koostööprogrammide kaudu ja ka valimisvaatluslähetuste abil, kui see on vajalik ja ainult siis, kui seda nõutakse.

Lõpetuseks visandan ma tippkohtumise ja lühituleviku prioriteedid. Sotsiaalne ühtekuuluvus ja piirkondlik integratsioon, pidades silmas nende olulisust majandusliku ja poliitilise stabiilsuse jaoks, ning mitmepoolsus, kuivõrd kahe piirkonna väärtused on väga sarnased, peavad jääma Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide partnerluse poliitilisteks prioriteetideks. Euroopa Liidu peamiseks eesmärgiks Lima tippkohtumisel on tugevdada olemasolevat strateegilist parterlust ja viia seda kahes valdkonnas edasi – sotsiaalne ühtekuuluvus ja jätkusuutlik areng – mis on meie suhete jaoks piirkonnaga vahetus tulevikus üliolulise tähtsusega.

Sotsiaalse ühtekuuluvusega seoses on Euroopa Komisjon viinud piirkonnas vaesuse vähendamiseks ellu suuri abi- ja koostööprogramme. Nelikümmend protsenti 2,6 miljardi euro suurusest koostöö ja arengu eraldisest järgmiseks kuueks aastaks kasutatakse sotsiaalse ühtekuuluvuse probleemide lahendamiseks.

Keskkonna ja kliimamuutuste osas tahame me ülemaailmsele väljakutsele vastamiseks teha piirkonnaga enam koostööd. Komisjoni algatusel avati sissejuhatusena Lima tippkohtumisele 2008. aasta märtsis esimene Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide ministrite dialoog keskkonna teemal. Meil on vaja haarata avanenud võimalusest ja kinnitada meie partneritega olemasolev jätkusuutliku arengu ning kliimamuutuste vaheline suhe, isegi kui paljud Ladina-Ameerika riigid pühendavad endiselt kliimamuutuste probleemidele, vaatamata nende negatiivsest ja mõnikord katastroofilisest mõjust piirkonnale, väga vähest tähelepanu.

Lõpetuseks peab Euroopa Liit rõhutama tähtsat rolli, mille mängimist ta jätkab, et edendada piirkondlikku integratsiooni ning integratsiooni positiivset mõju majanduslikule ja poliitilisele stabiilsusele alapiirkondades.

See on teave, mis mul parlamendile anda on, ning muidugi olen ma väga huvitatud järgnevatest sõnavõttudest.

  José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (ES) Hr president, jättes palja retoorika kõrvale, mida Euroopa Parlament ambitsioonikast resolutsioonist, mis homme vastu võtta kavatsetakse, soovib, on sobitada selle sõnad tegudega, toetades Lima tegevuskava seoses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega ja keskkonna kaitsega ning meetmete paketiga kliimamuutuste vastu võitlemiseks.

Hr president, samuti soovime laiendada assotsiatsioonilepingute kokkuleppeid – millesse meil peab olema usku ja mida me peame uskuma – Mercosuri tolliliiduga, Andide Ühendusega ja Kesk-Ameerikaga, nii et need saaks sõlmida niipea kui võimalik ja eriti selle parlamendi ametiaja jooksul, ning võimaldada täiskogul anda selle kohustuslik nõusolek.

Samuti soovime avaldada solidaarsust kõigile neile, kes on Kolumbias röövitud, sealhulgas muidugi Ingrid Betancourt’ile ning taas kutsuma üles teda tingimusteta ja viivitamata vabastama.

Hr president, Ladina-Ameerika rahvaarv on 600 miljonit, mis annab 10% maailma majanduse kogutoodangust, see on koduks 40%-le maa taimeliikidest ning omab erakordset inimressursi rikkust.

ELi jaoks pole Ladina-Ameerika siiski mitte ainult turuks – see on jagatud ajaloo ja ühiste väärtusega manner, mis on mõningate raskustega näiliselt konsolideerumas, kui mitte kõikjal: vabadus, demokraatia, inimõiguste austamine ja õigusriigi põhimõtted.

See on sõnum, mille me soovime Euroopa Parlamendist saata, mida me kordame järgmisel nädalal Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsel assambleel Limas: me soovime näha piirkondliku strateegilise assotsiatsiooni, mis põhineb väärtustel, piirkondadevahelisel hingestatud strateegilisel assotsiatsioonil, loomist.

Hr president, tunnen, et see on suurepärane juhus paluda nõukogu eesistujal ja komisjonil teha kõik jõupingutused. Euroopa Parlament kannab tõesti hoolt, et Lima tippkohtumine oleks hiilgavaks eduks ning teie, hr president, omate võimalust saata täiskogu nimel välja selge ja täpselt määratletud sõnum ELi uuest pühendumusest Ladina-Ameerikale.

  Martin Schulz, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Hr president, austatud pooltühi istungisaal, daamid ja härrad, 16. ja 17. mail kohtuvad Limas Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika riikide riigi- ja valitsusjuhid. See on neile võimalus saavutada kahe piirkonna vahelises dialoogis Euroopa ja Ladina-Ameerika vahel ajalooline läbimurre ning arendada meie kahe mandri vahelistes suhetes välja uus mõõde.

Üks kolmandik ÜRO liikmesriikidest on Euroopa ja Ladina-Ameerika riigid. Arv üksinda peaks osundama eurooplastele, et transatlantilised suhted tähendavad enamat kui lihtsalt Euroopa suhted Ameerika Ühendriikidega. Transatlantilised suhted tähistavad eelkõige Euroopat ja Ladina-Ameerikat! Pea kõigis olulistes küsimustes, mida me oleme sellel täiskogul arutanud, sobivad Ladina-Ameerika riikide vaated Euroopa Liidu omadega.

Me räägime oma resolutsioonis vaadetest sotsiaalsele ühtekuuluvusele ning neid ideid jagavad nende tervikus kõik Ladina-Ameerika valitsused, olenemata, kas neid juhivad vasak- või parempoolsed. Räägime meetmetest, mis on hädavajalikud keskkonna ja kliima kaitseks ning see saab Ladina-Ameerika poolel suure vastukaja osaliseks. Lubage mul lühidalt märkida, et ühtegi kliimaalast eesmärki – mitte ühtegi – ei saa saavutada, kui Ladina-Ameerika riigid pole meiega ühes paadis.

Kui me räägime vajadusest reformida rahvusvahelisi institutsioone, reformida ÜROd, reformida ÜRO Julgeolekunõukogu, kui me, eurooplased, räägime, et 21. sajandil on konfliktide lahenduseks mitmepoolsed poliitikad, annavad kõik meie Ladina-Ameerika partnerid meile täieliku toetuse. Kui me räägime vajadusest reformida finantssüsteeme ja saada rahvusvahelised finantsturud kontrolli alla, siis ei kohta me kusagil mujal suuremat mõistmist kui Ladina-Ameerikas. Rääkige ükskõik kellega Argentiina poliitikutest, kas vasak- või parempoolsetega, nad kõik ütlevad teile täpselt, millise kaose võib rahvusvaheline finantspoliitika riigis põhjustada!

Rääkides toiduainete kriisist, millest rääkisime eile, ning biomassi tootmise tulemusel kasvavast toidupuudusest ja toidu kasvatamiseks põllumaa nappusest ning sellest, kuidas see on keskkonnapoliitika tagajärg, peaksime rääkima brasiillastega ja Ladina-Ameerika poliitikutega. Leiame nendele probleemidele selge vaatepunkti. Kasvav toidupuudus põhjustab hindade tõusu ja mõjutab raskelt meie tarbijaid, kuid see mõjutab veelgi raskemalt Ladina-Ameerika tarbijaid. Praeguste probleemide lahendamisel ei ole mitte kusagil Euroopale tugevamat toetust ja tugevamat vastukaja kui Ladina-Ameerikas.

Viimasel tippkohtumisel Viinis ütles kantsler Schüssel, toonane nõukogu eesistuja: „See oli suurepärane – kõik olid võimelised teineteisega rääkima!” See on tore, kuid me ei saa lubada, et see on Lima ainsaks tulemuseks. Praegu peame saavutama Mercosuri, Andide Ühenduse ja Kesk-Ameerika riikidega reaalsed kokkulepped ning viima läbirääkimised lõpuni.

Ma ei taha tõmmata paljudele olemasolevatele ja lahendamist vajavatele probleemidele loori peale; ka neid peab käsitlema. Mida teha Kuubaga? Kas me tahame sanktsioone veel pikalt säilitada? Suur enamus ELi liikmesriikidest soovivad need kasutud sanktsioonid kaotada. Siiski on mõningad, kes neid pooldavad. Huvitav, et mõned riikidest, kes ei taha sanktsioone kaotada, laiendavad praegu sellegipoolest oluliselt oma kaubandussuhteid Kuubaga. Pikaajaliselt on seda kellele iganes raske seletada. Lõpetagem see poliitika. Meenutagem, et alati on parem lähenemisviis muudatuse esilekutsumiseks tihedamate suhete edendamine kui isoleerimine, mida soodustab George W. Bush.

Muidugi on José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyral õigus öelda, et FARC (Kolumbia Revolutsioonilised Relvajõud) peab pantvangid vabastama. Kolumbia on riigina terrorismi küüsis pantvangis enam kui mis tahes teine riik ning Ingrid Betancourt tuleb vabastada ning samuti tuleb vabastada kõik teised pantvangid.

Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika vahelised suhted võivad olla koostöö võtmeks kahe suure maailma piirkonna vahel. Maailma rahumeelseks paigaks muutmine, selle institutsioonide kohandamine 21. sajandi vajadustele, keskkonna- ja toiduprobleemide lahendamine, parema finantskontrolli arendamine: kõik need küsimused on Limas päevakorras. Minu fraktsioon omistab suurt tähtsust Euroopa Parlamendi julgustamisele omistada sellele poliitikale tulevikus märksa enam tähtsust, kui me oleme seda teinud minevikus.

  Josu Ortuondo Larrea, fraktsiooni ALDE nimel. – (ES) Hr president, kogukond, nagu seda on Ladina-Ameerika ja Kariibi mere kogukond, mille kogu elanikkond Ameerika mandril meenutab meie endi oma, kellega me saame rääkida meie endi keeles – teiste hulgas portugali, prantsuse ja hispaania keeles – väärib Euroopa institutsioonide poolt erilist arvessevõtmist ning kohtlemist.

Lisaks ajaloolistele sidemetele jagame me kristlikke juuri, põhimõtteid, väärtuseid ja paljusid huvisid ning seetõttu me peame jätkama kahe piirkonna vahelise strateegilise assotsiatsiooni, mis kuulutati välja juba Lima tippkohtumisele (mida me arutame täna) eelnenud neljal riigi- ja valitsusjuhtide tippkohtumisel, väljatöötamist.

See tähendab, et me jätkame meie ühiskondade sotsiaalse, kultuurilise ning poliitilise hea läbisaamise tähtsustamist ning seda samuti seoses kaubanduse, majanduse, julgeolekuga ja võitlusega kliimamuutuste vastu ning jätkusuutliku arengu heaks.

Ma nõustun, et peaksime andma sellele assotsiatsioonile täieliku strateegilise perspektiivi, mis viiks Mehhiko ja Tšiiliga sõlmitud kokkulepete järel niipea kui võimalik läbirääkimisteni Mercosuriga, Andide Ühendusega ja Kesk-Ameerikaga ning mis lubaks meil multikultuurilise nägemuse põhjal luua ülemaailmse piirkondadevahelise Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee ala – WTO tingimustele vastava mudeli, mis näeb ette isikute liikumisvabaduse ning vabad kommerts- ja piirkondliku kaubanduse vahendid.

Selleks peab Euroopa andma oma panuse tootmisprotsesside mitmekesistamiseks ja moderniseerimiseks Ladina-Ameerikas koos kavadega tehnosiirdeks ja võimekuse suurendamiseks, luues võrreldavas õiguskindluse raamistikus parima võimaliku keskkonna investeeringuteks, pidades silmas Ladina-Ameerika integratsiooni ning kaotades kõige selle tipuks vaesuse, ebavõrdsuse ja tõrjutuse.

Me peame arukalt kasutama ühenduse rahastamisvahendeid, mis on seotud arengukoostööga, demokraatia ja inimõiguste edendamisega ning teiste programmidega koolituse, hariduse, teadus- ja tehnikaalase koostöö, tervishoiu, väljarände jt valdkondades.

Me peaksime looma kahe piirkonna vahelise solidaarsusfondi, konfliktiennetuse keskuse, aluse dialoogi julgustamiseks, väljarände vaatluskeskuse ja kohe kaasama Mercosuri Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsesse assambleesse.

Hr president, tulevik ei oota ning mõlema Atlandi poole ühendamine on globaliseerumise ja 21. sajandi kontekstis Lääne väljakutseks.

  Inese Vaidere, fraktsiooni UEN nimel. – (LV) Daamid ja härrad, kuigi suhteid Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika vahel saab kirjeldada dünaamilistena, ei kasutata me koostööpotentsiaali täielikult ära. Nüüd mõningad praktilised märkused: Ladina-Ameerika on üldiselt rikas energiaallikate poolest, kuid nõudmine suureneb ja see nõuab vajalikke suuri investeeringuid. On vastastikku kasulik, kui erinevatel Ladina-Ameerika riikidel on meie investeeringutele võrdsed võimalused – sealhulgas nendele, mille osas on sätestatud piirangud. Euroopa Liit peaks ulatama abistava käe taastuva energia tehnoloogia valdkonnas, kuivõrd kliimamuutused on ühine mure. Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide tegelikkus on selline, et teatud juhtudel ei ulatu demokraatia hüved kogu ühiskonnani tervikuna. Seetõttu on väga oluline meie kogemust demokraatlike institutsioonide tugevdamiseks edasi anda. Meie huvideks on jätkusuutliku sotsiaal-majandusliku arenguga stabiilne ja ohutu piirkond. Üleminek rahastamispoliitikalt võrdsete partnerite vahelisele koostööpoliitikale on nii eesmärk kui ka tulemus, mida meie ühiselt töölt loodetakse. Tänan teid.

  Raül Romeva i Rueda, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (ES) Hr president, esiteks soovin ma täiskogule meenutada, et me arutame küsitava protsessiga tippkohtumist, mille tulemused on kindlasti etteaimamatud. Minu arvates ei oma keegi mis tahes kahtluseid seoses suhete parandamise tähtsusega kahe maailma kõige rahvastatuma piirkonna, mis hooplevad kõrge arengutasemega, Euroopa ja Ladina-Ameerika vahel.

Vaatamata sellele on vähemalt praegu, eelmiste tippkohtumiste tulemusi hinnates, tõsi, et selles protsessis on palju tundmatuid tegureid. Näiteks, jättes retoorika kõrvale, on tõsi, et ELi ja Ladina-Ameerika vahelised suhted on kuni tänaseni toonud kaasa vähest edu seoses piirkondliku integratsiooni või vaesuse tasemete vähendamisega kõnealustes piirkondades.

Me kõik teame, et konkreetsete kokkulepete kindlustamine sellisel laialdasel foorumil niivõrd laia poliitiliste vaadete spektriga kui Lima tippkohtumisel pole kerge protsess. Sellegipoolest on see põhjuseks, miks ma leian, et on oluline omistada põhjalikku tähelepanu sotsiaalsetele ja poliitilistele liikumistele piirkonnas, mis liigub muudatuste suunas endise enamuse elus Ameerika mandril. Samuti soovin ma kasutada juhust president Lugo õnnitlemiseks Paraguays saavutatud tulemuste puhul, mis on näiteks nendest muutuvatest suundumustest, mida me peaksime kohaselt arvestama.

Tunnistan, et olen äärmiselt skeptiline selle suhtes, mis võib mais riigipeade nõupidamisel lisaks kolme juba varem võetud kohustuse ülekordamisele esile kerkida; võitlus vaesuse vastu ning sotsiaalse ühtekuuluvuse ja jätkusuutliku arengu poolt.

Olgu sellega, kuidas on, ma siiski usun, et on oluline mitte jätta seda juhust kasutamata, nagu me tegime minevikus. Täpsemalt leian, et nii arutelude kui ka nende järelduste osaks peaks olema kaks hädavajalikku aspekti. Esiteks peame meeles pidama, et assotsiatsioonilepingud ELi ja Ladina-Ameerika vahel ei peaks olema mitte üksnes kõikehõlmavad, ambitsioonikad ja tasakaalustatud, vaid on üliolulise tähtsusega, et need annaksid panuse inimeste inimõigustele ning sotsiaalsetele ja majanduslikele õigustele ja vastastikkusele jätkusuutlikule arengule ning ebavõrdsuse vähendamisele. See tähendab, et teiseks peaks praeguseid mõlema piirkonna vahelisi ebakõlasid erilise eesmärgiga arvesse võtma: mitte viia meid lähemale Euroopa stiilis Ameerika vabakaubandusalale, nagu mõned osapooled ilmselt sooviksid.

Samuti nõuan ma, et tippkohtumisel võetaks arvesse sellel täiskogul hiljuti tehtud üleskutset võidelda naiste mõrvade, femitsiidide vastu, kuivõrd ma pean seda praegu üheks maailma peamiseks väljakutseks, sealhulgas asjaomases piirkonnas.

Samuti kutsun ma tippkohtumise korraldajaid, praegusel juhul Peruu ametiasutusi, ja veel täpsemalt ametiasutusi Limas üles tagama kodanikuühiskonna osalemise. Teiste meetmete hulgas tähendab see, et Enlazando Alternativas kodanikuühiskonna organisatsioonid võivad saada ruumid ja vahendid, mida nad oma töö ja tippkohtumise raames arutelude korraldamiseks vajavad, ning tegelikkuses avada dialoogi, milleks on niivõrd paljudel kordadel üles kutsutud.

Viimasena, seoses Kolumbiaga, tuleb pakiliselt ellu viia suuremad meetmed ning ma ütleksin, et teatud juhtudel drastilised meetmed. Olen siiski üks neist, kes arvab – ja meie seas on palju neid, kes arvavad sama –, et mis tahes tegevus selles kontekstis peab olema ette võetud osana kavatsusest leida relvastatud konfliktile lahendus läbirääkimiste teel. Vastupidisel juhul ma kardan, et lahendust või positiivseid tulemusi ei saa olla, eriti nende jaoks, kelle kohest vabastamist me täna nõuame, kuid ka inimrühmadele, kes on praegu paljude tegurite tõttu selgelt hirmu all ja ohus ja mitte ainult gerilja rühmituste, vaid ka teiste asjade tõttu.

  Willy Meyer Pleite, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (ES) Hr president, daamid ja härrad, volinik, minister, viiendal tippkohtumisel on kindlasti konkreetne päevakord, et arutleda sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse üle.

Daamid ja härrad, olukorra tegelikkus on, et kõigile poliitikatele, mis on vaesustanud ühe maailma rikkaimatest piirkondadest, on tekkinud populaarne vastus.

Selle selgeimaks näitajaks kohapeal on presidendi Fernando Lugo valimistel avaldatud uus Paraguai rahva hoiak, mis vastandub neoliberaalsetele poliitikatele, mis on mandri vaesustanud.

EL peab seega seda tegelikkust arvestama. See on, miks me tunneme, et vaja on uut ELi seisukohta seoses Kuuba Vabariigiga, mis on osaks sellest uuest tegelikkusest.

Minister, juunis on meil võimalus kõrvaldada vana erandliku staatuse poliitika, mida EL on Kuuba Vabariigi suhtes kohaldanud, ainsa riigi suhtes maailmas – terves maailmas –, millega EL on seda erandlikku staatust hoidnud.

Võttes arvesse liikmesriikide kahepoolseid suhteid Kuubaga, on tõsi, et see positsioon ei eksisteeri enam. See on hävitatud ja seega on meil suurepärane võimalus saada uue, praegu Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide poolt loodava tegelikkuse osaks.

Seega me kavatseme toetada ühist resolutsiooni. Tunnen, et kõik Euroopa Parlamendi fraktsioonid on saavutanud selle kokkuleppe kindlustamiseks peamise kompromissi. Me jääme kahtlemata kahe muudatusettepaneku juurde. Üks neist käsitleb Kolumbiat, kuna kooskõlas ÜRO lähenemisviisiga leiame, et konflikt Kolumbias tuleb lahendada kokkulepitud läbirääkimiste, poliitiliste läbirääkimiste teel. Muu lahendus sellele konfliktile puudub. Samuti peaksime siin väljendama arvamust, et kodanikuühiskond peab olema alternatiivis Limas toimuvale riigi- ja valitsusjuhtude tippkohtumisele aktiivseks osaliseks.

Samuti palume Peruu valitsusel teha kõik, mis selle võimuses, et lubada ka kodanikuühiskonna organisatsiooni Enlazando Alternativas kohtumisi, sealhulgas pakkuda kriitikat ja alternatiive.

  Jens-Peter Bonde, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Hr president, volinik Barroso oli mõni päev tagasi Iirimaal müügiga seotud ülesannet täitmas. Ta kahetses, et president Bush oli kohtunud tema kaheksa tööaasta vältel 16 erineva nõukogu eesistujaga ja kiitis Lissaboni lepingut ühise presidentuuri loomise eest.

Me jälgime praegu telekanalite kaudu lahinguid, mis liiguvad osariigist osariiki, kummagi võistleva erakonna kandidaatide vahel, kuni Ameerika president on valitud. Kuidas me valime oma presidendi? Teda ei valita! Puudub valimiskampaania, mida televisioonis jälgida; puuduvad esmaste valimiste kandidaadid; puuduvad üksikisikud, kelle poolt hääletada. Euroopas jätame me selle 27 peaministri hooleks, kes kohtuvad suletud uste taga ja valivad poliitiku minevikust: poliitiku nagu Tony Blair, keda ei saa tema oma riigis enam valida, või endise Austria kantsleri, kes hääletati tema ametipostilt Austrias maha ja kes võib osutuda kompromisskandidaadiks kantsler Merkeli, peaminister Browni ja president Sarkozy jaoks – kolm Euroopa liidrit, kes meile kõigile presidendi valivad.

Nad kohtuvad eraviisiliselt suletud uste taga ja nimetavad presidendi, kelle me saadame Ameerika Ühendriikidesse ja Ladina-Ameerikasse. Meie mitte-valitud president läheb Hiinasse ja Venemaale ja kritiseerib nende puudulikku demokraatiat. Seda meest – naine pole ette nähtud – saadavad komisjoni president, kes pole samuti valitud, ja välisminister, kes on samuti valitud superkvalifitseeritud enamuse ehk 20 peaministri poolt 27st ELi Lissaboni lepingu alusel.

Demokraatia sündis Euroopas 2 500 aastat tagasi Kreekas. Kuidas saab komisjoni president kiita lepingut, milles kõik täitevülesannete täitjad valitakse suletud uste taga, selle asemel, et olla valijate valiku tulemuseks? Liiga paljud riigid on liiga tihti saatnud Brüsselisse inimesi, kellest nad on soovinud kodumaal vabaneda.

Lissaboni lepingu demokraatia puudujäägi asemel peaksime otsustama demokraatiate Euroopa ja demokraatliku Euroopa kasuks, kus valijad valivad kõik inimesed, kes teenivad Euroopa kodanikke läbirääkimiste käigus teiste riikidega.

Volinik Barroso ütles Corkis, et Lissaboni leping tooks ELi selle kodanikele lähemale. Ei tooks! See hävitab parlamentaarse demokraatia 49 uues valdkonnas ja annab meile õigusaktid ning esinduse peamiselt inimeste poolt, keda me ei saa valida või kelle suhtes valikut teostada. Meid, valituid, võidakse välispoliitikas kuulda, kuid keegi ei pea kuulama. Meie, valitud, saame teha mittevalitud komisjonile muudatusettepanekute kaudu ettepanekuid. Meie, valitud, saame hääletada kas volinik Barroso poolt või vastu, kui ta määratakse taas 20 peaministri poolt 27st ametisse. See ei ole demokraatia retsept, mida me esitleme mittedemokraatlikule maailmale.

Hr president, tänan teid, et olete lubanud nii kriitiliste kui ka konstruktiivsete vaadete avaldamist selles assamblees 29 aasta vältel – kõige vähem halvas ELi institutsioonis. See võib olla minu viimane arutelu komisjoni ja nõukoguga. 29 aasta järel jätan ma selle koha oma järglasele Hanne Dahlile ja ma ei ole enam parlamendiliige saabuval sparglihooajal mais. Head aega spargel, Alsace’i vein, Münsteri juust ja tohutu suur rändtsirkus Strasbourgi ja Brüsseli vahel.

  Irena Belohorská (NI). – (SK) Eelseisev Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide tippkohtumine on viiendaks mõlema piirkonna kõrgemate ametnike kohtumiseks. Tippkohtumisel osalejad keskenduvad prioriteetidele, mis nõuavad enam tähelepanu: võitlus vaesuse, ebavõrdsuse ja diskrimineerimise vastu, säästev areng, kliimamuutused ja energia.

Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee aseesimehena sooviksin ma rääkida keskkonnast ja eriti vee küsimusest. Olen valmistanud Lima nõupidamise jaoks töödokumendi, milles ma analüüsin selle olulise loodusvara praegust seisu Euroopa Liidus. Samuti hindan ma dokumendis Euroopa Liidu abi Ladina-Ameerikale seoses vee küsimusega, asetades uurimisnimekirja paljud projektid, mis on selle abi reguleerimisalas ja sellistes valdkondades nagu veega varustamine ja sanitaartingimused, integreeritud haldamine, uurimine, jälgimine ja looduskatastroofide ärahoidmine.

Järeldusena rõhutan ma sellele küsimusele ülemaailmse lähenemisviisi vajadust institutsionaalsete ja õigusloomega seotud muudatuste kaudu ning innovatsiooni kaudu veesektoris. Juurdepääs puhtale veele ja kohased lahendused heitvee käitlusele ning sanitaartingimused on rahvatervise olulised eeltingimused.

  Peter Liese (PPE-DE). – (DE) Hr President, daamid ja härrad, muidugi tahan ka mina isiklikult soovida hr Bonde’ile kõike head tulevikuks. Sellest hoolimata leian, et on üpris kahju, et ta tundis sel olulisel arutelul Ladina-Ameerika osas kohustatuna korrata oma sagedasi märkuseid institutsioonide kohta, sest Ladina-Ameerika teema on juba iseenesest oluline. See on sündinud hr Schulzi tsiteeritud arvudest. Limas kohtub kolmandik ÜRO liikmesriikidest. Esindame miljardit inimest ning kui me saavutame kokkuleppe, saame me mõjutada maailma arengut positiivselt. Globaliseerumise valguses ja silmitsi väljakutsetega, täpsemalt seoses Hiinaga või ka teiste riikidega, on Ladina-Ameerikale ja Euroopale koos töötamine hädavajalik.

Kliimamuutused on oluliseks teemaks ning resolutsioonid märgivad õigesti, et kliimamuutused tabavad raskeimalt vaeseid. Saan siin rääkida omast kogemusest: osalen ise väikese valitsusvälise organisatsiooni töös Kesk-Ameerikas ning see, mida inimesed kannatasid orkaanide Mitch ja Stan tulemusel, on vaid väikeseks eelmänguks sellest, mida meil on oodata, kui me ei saa kliimamuutuseid kontrolli alla. On hea, et me oleme niivõrd paljude punktide osas siin ühel meelel.

Siiski on mõningad punktid, mille osas me veel ei nõustu. Me hääletasime siin täiskogul suure ülekaaluga lennunduse saastekvootidega kauplemisse lisamise poolt. Asepresident Barrot on sellest teadlik ja on väljendanud ennast sel teemal väga kriitiliselt. Ülejäänud maailm on püüdnud seda sammu blokeerida Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni kaudu ning kahjuks hõlmab see ka Ladina-Ameerikat. Ma leian, et see peab olema Limas arutluse teemaks. Kui me soovime töötada kliimamuutuste vastu võitlemiseks koos, peavad ka Ladina-Ameerika riigid mängima konstruktiivset rolli.

Lõpetuseks lubage mul öelda paar sõna Kuuba kohta. Hr Schulz on öelnud, et me ei tohiks ajada sama poliitikat kui George Bush, kuid me ei ole seda kunagi teinud. Me ei ole kunagi kohaldanud selliseid majandussanktsioone – sanktsioone, mis mõjutavad Kuuba rahvast – nagu on kohaldanud Ameerika. Mida me oleme minevikus teinud, on seadnud prioriteediks kindlustada, et meie partnerid, demokraatlik opositsioon, dialoogis osaleks.

Oswaldo Payále ja Damas de Blancole on antud Sahharovi auhind ja me lihtsalt ei saa tagasi pöörduda „tavapärase äri” juurde, kui – nagu selgus vaid eelmisel nädalavahetusel – Damas de Blanco ei ole seda ikka veel kätte saanud ning mõned neist on taas arreteeritud. Me ei tohiks dialoogis Kuubaga unustada meie partnereid.

  Luis Yañez-Barnuevo García (PSE). – (ES) Hr president, esiteks sooviksin ma väljendada oma toetust meie fraktsiooni esimehele ja esindajale selles küsimuses, Martin Schulzile. Minu arvates on ELi suhted Ladina-Ameerikaga meie kõige olulisemad suhted ja omavad suurimat tulevikupotentsiaali, arvestades asjaomaseid mõõtmeid, nagu siin on juba öeldud, meie ühiseid väärtuseid ÜRO mitmepoolses süsteemis ja Ladina-Ameerika arengut, mis näitab majanduskasvu ja vaesuse vähenemist.

Need on kõik demokraatlikud riigid, erandina Kuuba. Lima tippkohtumine on hea võimalus ülejäänud 49 riigil kutsuda Kuuba ametiasutusi üles käivitama rahumeelne protsess dialoogi kaudu demokraatiale üleminekuks ning samuti on see suurepäraseks võimaluseks luua tõeline strateegiline ja jätkusuutlik liit.

Viimaks, et ära hoida meie langemine mõnda võrdlemisi tüüpilisse Euroopa romantilisse kiusatusse seoses terrorismi või organisatsioonidega, mis FARCi sarnaselt on nüüd uimastitega kauplevad geriljad, mitte romantilised poolsõjalised rühmitused 70ndatest, võib ka neid kutsuda üles lõplikult vägivallast loobuma – ühepoolselt ja tingimusteta.

  Renate Weber (ALDE). – Hr President, arvan, et inimõigused ja naiste õigused peaksid olema Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika suhetes prioriteetsed. Sooviksin juhtida teie tähelepanu eriolukorrale Nicaraguas. Kliinilise abordi keelustamine, mis kehtestati seadusega 2006. aastal, on juba omanud naiste tervisele traagilisi tagajärgi, eriti kõigi vägistamisohvrite puhul, nagu näiteks üheksa-aastane tüdruk või parapleegiaga kaheteistkümneaastane tüdruk, keda sunniti rasedus lõpuni kandma, olgugi et nende endi elud olid kaalul.

Veelgi enam, juristid ja inimõiguste kaitsjad ise on kriminaaluurimiste all kuriteole õhutamise eest, kõigest seetõttu, et nad vaidlustasid need ebainimlikud õigusaktid või kuna nad kaitsevad arste. See on vastuvõetamatu ja Euroopa Liit ei või vaikida.

Eelmisel nädalal võttis Euroopa Nõukogu parlamentaarne assamblee vastu resolutsiooni juurdepääsu kohta ohutule ja seaduslikule abordile Euroopas, mis tähendab, et me hoolime naistest Euroopas. Kuid, kui me soovime veenda oma kodanikke, et inimõigused on väärtused, mida me tõeliselt väärtustame, siis me peame tõestama, et me ei kohalda kaksikmoraali meie partnerite suhtes, kellega lepingute läbirääkimised toimuvad.

  Liam Aylward (UEN). – Hr president, Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide vaheliste suhete strateegiline tähtsus on väga oluline. Juba alates 1960ndatest on Euroopa Liit, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond loonud tihedamaid poliitilisi ja majanduslikke sidemeid.

EL on praegu nendele riikidele suurimaks abiandjaks ning suuruselt teiseks Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna kaubanduspartneriks. Suur osa ELi rahadest läheb projektidele, mis edendavad sotsiaalset ühtekuuluvust ja võitlevad vaesuse vastu. Poliitiliste demokraatlike organitena töötame me koos mitmete küsimustega, mis omavad vastastikust tähtsust, sealhulgas järgmised: energia- ja keskkonnaküsimuste kasvava tähtsuse käsitlemine, sealhulgas kliimamuutused ELi Rio töörühma kaudu, paljudes projektides, mis propageerivad konfliktide lahendamist, õigusriigi põhimõtteid, demokraatiat, head valitsemistava ja inimõigusi, koos töötamine ning tugevama kolmanda astme haridussidemete loomine meie kahe rühma vahel.

Meie poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed sidemed peavad tihenema. Seda öeldes, omame siiski selgeid erinevusi. Usun, et EL on teinud õige otsuse seoses Brasiilia veiseliha impordiga ning et kogu toiduainete import Euroopa Liitu peab tulevikus alati vastama täpselt samadele standarditele, mis kehtivad Euroopa põllumajandus- ja toiduainete sektoris. Igal ajal peavad kehtima võrdsed tingimused seoses eeskirjadega, mida kohaldatakse ELi imporditud toiduainete suhtes – hoolimata sellest, kust need on pärit – ja ELis toodetud toiduainete suhtes.

  Luca Romagnoli (NI). – (IT) Hr president, daamid ja härrad, olen juba ühel teisel juhul märkinud, kuivõrd strateegiliselt tähtis on, arvestades meie ilmselget põhimõtete, väärtuste, kultuuri ja huvide jagamist, Euroopale sõlmida Ladina-Ameerikaga eripartnerlus.

Püüdes jätta arvukad liiasused resolutsioonis kõrvale, usun, et eelseisval kohtumisel tuleb rõhutada, et kahel mandril on huvi elavdada kaubandust poolautomatiseeritud kõrgtehnoloogiliste toodete osas mõlema osapoole heaks, ilma et ebavõrdsed suhted seaksid lõppkokkuvõttes teised võimalikud kaubanduspartnerid eelisseisu.

See on kasulik mõlemale mandrile – ma usun, et osaliselt tänu faktile, et Euroopa lähenemisviis näitab kahtlemata suuremat tundlikkust säästliku arengu osas, kui teevad seda näiteks Ameerika Ühendriigid ja Hiina. Euroopa arvestatav kogemus sotsiaalse korraldamise ja arenguga saab samuti aidata kaasa märkimisväärsele kahepoolsete kaubandussuhete lisandväärtuse kasvule. Sellest tuleneb minu arvates ka vajadus toetada meie pühendumust ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide ühenduse loomiseks.

  Alojz Peterle (PPE-DE). – (SL) Aprillis ja mais Limas parlamentaarsel ja valitsuste tasandil toimuvad sündmused peavad tugevdama transatlantilise koostöö lõuna mõõdet. Strateegilise partnerluse arengu jaoks Ladina-Ameerika ja Euroopa Liidu vahel on hädavajalik, et see toimuks majanduslikult, sotsiaalselt ja poliitiliselt stabiilses olukorras. See on põhjuseks, miks ma usun, et on ülima tähtsusega, et arvestades meie püüdlusi saatvaid arvukaid eesmärke, oleksid meie püüdlused peamiselt suunatud kahele üliolulisele eesmärgile. Esiteks jätkusuutliku majanduskasvu toetamisele – mul on hea meel, et nüüd juba mitmeid aastaid on Ladina-Ameerika kogenud majanduskasvu; teiseks piirkondliku ja piirkondadesisese koostöö tugevdamisele.

Arvan, et Ladina-Ameerika on praegu silmitsi samade väljakutsetega nagu Euroopa Liit oli ühiste meetodite rakendamise esimeste aastate jooksul. Seega olen veendunud, et Euroopa Liidu kogemus oleks nende mandri katsetes saavutada piirkondlikus ja piirkondadevahelises koostöös uus kvaliteet, sealhulgas saavutada uued dünaamikad, vägagi kohaldatav. Usun, et sõna „dünaamiline” on väga kohane – teame, milliste raskustega oli alguses silmitsi ja tegelikult senini on Mercosur.

Daamid ja härrad, mul oli võimalus näha Patagoonia liustike kadumist. See on protsess, mis on hästi tuntud ka Põhja-Euroopas, ning ma usun, et nendel kiirenevatel sündmustel võivad olla mõningad ettenägematud arengud ja/või tagajärjed, mis nõuavad märksa enam koostööd ja arvestatavat solidaarsust, ning ma loodan, et tippkohtumise nõupidamine Limas pühendab tähelepanu ka sellistele võimalikele sündmustele.

  Manuel António dos Santos (PSE). – (PT) Hr president, Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika vaheline koostöö on olnud edulugu. Nüüd on Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee loomisega sellel oma eriline raamistik, mis annab uue tõuke ja stiimuli. Ütleksin, et see on Ladina-Ameerika ja selle täiskogu parlamendiliikmete integratsiooni esimeseks tasandiks. Loodan, et meie Euroopa Parlamendis toetame seda vastutust ja võtame küsimuse all oleva ühisdeklaratsiooni vastu, nii et see saab olla riigi- ja valitsusjuhtide tippkohtumise teejuhiks.

Mul pole palju aega oma põhjenduste toomiseks, mistõttu annan nõusoleku sellele, mida minu poliitilise fraktsiooni esimees Martin Schulz on öelnud. Kuigi ma nõustun temaga täielikult, pean siiski tegema paar pisimärkust: esimeseks on, et Euroopal on eriline vastutus probleemide lahendamisel Kolumbias. Euroopa peab pühenduma Kolumbia küsimusele täielikult ja aitama selles riigis stabiilsust kindlustada. Samuti peab kiirelt leidma lahenduse, et normaliseerida suhted Euroopa Liidu ja Kuuba vahel. Praeguse olukorra jätkamisel pole mingit mõtet. Peame arengu ja koostöö vaimus edasi liikuma.

  Francisco José Millán Mon (PPE-DE). – (ES) Hr president, Ladina-Ameerika jagab Euroopa Liiduga tihedate ajalooliste, inimlike ja kultuurisidemete tõttu paljusid põhimõtteid ja väärtuseid. Võib isegi öelda, et oleme loomulikud partnerid.

Lima tippkohtumine peaks meie piirkondadevahelist assotsiatsiooni Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikidega kõigis valdkondades edendama ning julgustama kokkuleppeks, mille alusel lahendada koos ülemaailmseid väljakutseid alates kliimamuutustest kuni uimastikaubanduse või terrorismini.

Üheks esilekerkivamaks probleemiks Ladina-Ameerikas on sotsiaalne ebavõrdsus. Peame selles osas riike abistama ning minu lootuseks on, et Lima vaesuse kaotamise tegevuskava on ambitsioonikas, kuigi loomulikult pole võimalik millegagi asendada asjaomaste valitsuste poliitilist tahet.

Võtmeteguriks võitluses vaesuse vastu on majanduskasv, millele aitavad kaasa erainvesteeringud. Kuid investeeringud nõuavad stabiilset õiguslikku raamistikku ning ma sooviksin näha Lima tippkohtumisel algatust seoses õiguskindlusega. Välisinvestoreid ei tohi Ladina-Ameerikast minema hirmutada, sest sel globaliseerumise ajastul pole neil raskusi oma investeeringute jaoks teiste piirkondade leidmises.

Et tugevdada piirkondadevahelisi vahelisi suhteid, sealhulgas majandus- ja kaubandussuhteid, peab assotsiatsioonilepingute üle läbirääkimisi Kesk-Ameerika riikidega ja Andide Ühendusega kiirendama. Loodetavasti aitab Lima tippkohtumine üle ka ummikust suhetes Mercosuriga. Lepingud Tšiili ja Mehhikoga peaks lükkama asju edasi. Teemat käsitledes ütleksin, et kaalutlema peaks Mehhiko assotsiatsiooni ELiga tõstmist strateegilisse staatusesse.

Pidades silmas tihedamate inim- ja haridussuhete loomist, daamid ja härrad, loodan samuti, et Lima julgustab seda, mida tuntakse kõrghariduse alana, ühise kõrghariduse alana, ning et me jätkame edasiminekut ülikoolidevahelise koostöö osas ning õpingute ja kvalifikatsiooni tunnustamise valdkonnas.

See tippkohtumine peaks heaks kiitma Euroopa – Ladina-Ameerika Fondi, mõttekeskuse kahe piirkonna vaheliste suhete arendamiseks, ning andma meie suhetele palju vajatud nähtavuse, kuna kahetsusväärselt ei ole see Euroopas tuntud.

Lõpetuseks, ma loodan, et tippkohtumine värskendab pühendumist pluralistlikule demokraatiale ja inimõiguste austamisele kooskõlas inimväärikuse sügava ideega, mida me mõlemal pool Atlandi ookeani toetame. Poliitilise vangi idee, hr president, tuleb Ladina-Ameerikas ja Kuubas täielikult kaotada ning vägivald dissidentide vastu tuleb kaotada.

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE). – (PL) Hr president, Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide tippkohtumised mängivad olulist rolli meie piirkondadevahelise strateegilise partnerluse suuna määratlemisel ja tugevdamisel. Eelseisev Lima tippkohtumine annab järgmise võimaluse süvendada dialoogi asjades, mis on olulise tähtsusega mõlemas valdkonnas. Mul on seetõttu hea meel märkida, et tippkohtumise põhirõhk on küsimustel, mis on olulised, et kindlustada meie ühiskondade jätkuv heaolu ning aidata kaasa stabiilsele majanduskasvule.

Teisest küljest tegeleb tippkohtumine küsimustega, mis puudutavad sotsiaalset ühtekuuluvust, nimelt vaesust, ebavõrdsust, diskrimineerimist ja sotsiaalset tõrjutust. Sooviksin märkida, et vastavalt ÜRO majanduskomisjoni hinnangutele Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide kohta 2007. aastal, elab 36,5% piirkonna rahvastikust vaesuses ning 13,5% elab eriti suures vaesuses. Arvud on viimastel aastatel paranenud, kuid probleem nõuab endiselt paljude partnerite pühendumist: nende hulgas on nimetatud Euroopa Liidu liikmesriigid.

Teisest küljest kujutavad väljakutseid küsimused, mis puudutavad säästvat arengut, keskkonnakaitset, kliimamuutusi ja energiat ning mis omavad kasvavat mõju mõlema mandri toimimisele. Vaieldamatult on seega vaja luua ühised prioriteedid ja koos töötamise viisid, et vastata eelseisvatele muutustele tõhusalt. Eriti oluline on majanduskasvu kooskõlla viimine jätkusuutliku arengu põhimõtetega. See on tõesti väga keeruline väljakutse, eriti arengumaades ja riikides, kus toimuvad muutused.

Meeles tuleb pidada ka seda, et koostöö ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide vahel ulatub kahest põhivaldkonnast, millega Lima tippkohtumisel tegeldakse, kaugemale.

Samuti sooviksin märkida, et teine Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee korraline istungjärk toimub Limas tippkohtumise eelõhtul. Euroopa Parlamendi kaasatus tugevdab kindlasti meie piirkondade vahelist strateegilist partnerlust. Seetõttu ootan ma viienda Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide tippkohtumise tulemusi ja lõplikku deklaratsiooni huviga.

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Hr president, tervitan asjaolu, et valitsused astuvad Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide tippkohtumisel võtmeküsimustes dialoogi. Małgorzata Handzlik on just märkinud, et on väga oluline, et ka parlamendid osaleksid selles mandritevahelises dialoogis aina enam ja panustaksid selle protsessi.

Minu arvates on eriti oluline, et eurooplaste ja Lõuna- või Ladina-Ameerika ja Kariibi mere rahvaste vahel oleksid tugevamad kontaktid. Need ei ole üksnes ettevõtjad ja turistid, vaid eelkõige noored inimesed, kellel on mängida oluline roll. Vajame neid, kui me tõesti tahame luua paremad suhted.

Euroopa Liidus oleme saanud väärtusliku kogemuse õpilasvahetusprogrammidest liikmesriikide vahel ning seda süsteemi peaks nüüd tugevdama meie suhetes Ladina-Ameerika ja ka Kariibi mere riikidega.

Me vajame noori inimesi, et leida paljudele olulistele küsimustele, millega me silmitsi oleme, tulevikus elujõulised ja jätkusuutlikud lahendused.

  Manuel Medina Ortega (PSE). – (ES) Hr president, Ladina-Ameerika on muutuv manner. Muutused toimuvad pidevalt ning täpsemalt on viimaste kuude või nädalate või päevade jooksul toimunud kaks suuremat muutust.

Esiteks Kuuba poliitika seoses sellega, kuidas Kuuba kohtleb oma kodanikke majanduslikust ja sotsiaalsest seisukohast vaadatuna; teise muutuse on toonud esile valimised Paraguays, mis näivad lubavat täiesti erinevat valitsust.

Kuidas on nõukogu ja komisjon nende olukordade ja muutuste kontekstis reageerinud, et neid muutusi arvesse võtta ja võimaluse korral neid kahte riiki mõjutada?

  Ewa Tomaszewska (UEN). – (PL) Hr president, Ladina-Ameerika riigid on Maailma Panga märkimisväärsel osalemisel viinud läbi kaugeleulatuvad pensionireformid. Euroopa demograafiline kriis vihjab, et peaksime arutlema, kas me oleme rahul õigusnormidega, mis lubavad võrdlemisi häid tingimusi, olenemata ebakindlusest piisava finantstoetuse olemasolu osas, mis neid lubadusi täita võimaldaks. Selles osas mõlema mandri erinevaid kogemusi arvesse võttes võib osutuda kasulikuks töötada koos, analüüsides, kuidas probleemiga toime tulla. Peame leidma viisi, kuidas võimaldada kõrges vanuses inimestel elada väärikat elu, isegi kui neil on tihtipeale kehv tervis ja seetõttu ei ole neil võimalik töötamist jätkata, olenemata demograafilise kriisi majanduslikust mõjust.

  Emanuel Jardim Fernandes (PSE). – (PT) Ladina-Ameerika ja Euroopa parlamendid on selle tippkohtumise edu jaoks olulised. Samuti on nad olulised, et saavutada kahte peamist eesmärki, milleks on Ladina-Ameerika integratsioon ning Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika vaheline koostöö, põhinedes sellel täiskogul kaitstud väärtustel ja täpsemalt nendel, mille tõi esile minu poliitilise fraktsiooni esimees.

Vaatamata sellele, hr president, pean ma märkima üht teist aspekti, milleks on, et see koostöö ja selle tõhusus on olulised mitte ainult kahele mandrile, Ladina-Ameerikale ja Euroopale, vaid ka nende kahe rühma poolt ülemaailmselt kaitstud väärtuste tõttu ka ülemaailmses kontekstis. Selle koostöö kaudu saab saavutada üle maailma neid tulemusi, mida ei saavutatud aastatuhande arengueesmärkide ja mitmepoolsuse kaudu ning Euroopa integratsiooni ja Euroopa projekte juhtivate väärtuste kaudu. See ülemaailmne aspekt õigustab minu silmis meie kõigi poolset suuremat pühendumist, eriti parlamentides.

  Gabriela Creţu (PSE). – (RO) Ladina-Ameerika ajaloolised, sotsiaalsed ja poliitilised tingimused on asetanud naised kahekordselt raskesse olukorda: ühelt poolt on peamiselt nemad vastutavad majandusliku tootmise eest, eriti maakeskkonnas.

Teiselt poolt on nad sunniviisilise ümberasustamise ja omandamise, inimkaubanduse, vägivalla, seksuaalse ärakasutamise ning nende reproduktiivsuse võime avalikule korrale allutamise peamised ohvrid.

Selles olukorras ei ole soolise lähenemisviisi võtmine mitte ainult soovitav, vaid vajalik. Sel põhjusel me palume teie toetust suulisele muudatusettepanekule, mis toetaks naiste positsiooni ja nende õiguste austamise tugevdamist.

ISTUNGIT JUHATAJAB: MARIO MAURO
Asepresident

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − (SL) Olen kuulanud arutelu ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide tippkohtumise osas väga hoolikalt ja ma usun, et see on tippkohtumise nõupidamise ettevalmistamisel ja läbiviimisel suureks abiks. Hr Salafranca ütles, et koostöö Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide vahel peab liikuma sõnadelt tegudele. Ma olen rohkem kui nõus; siiski ma lisaksin, et see on tegelikkuses juba toimumas. ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide tippkohtumise nõupidamised ei ole lihtsalt kohtumised, kus tehakse ilukõnelisi avaldusi ning kuulutatakse välja suuri kavandeid, mis kunagi ei muutu tegelikkuseks. Need nõupidamised on sündmused, kus võetakse kohustusi, mis ka reaalselt ellu viiakse.

Sellega seoses sooviksin mainida mitut punkti. Raport piirkondadevahelise koostöö kohta Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide vahel, mida ühispresidentuur eelmisel, neljandal tippkohtumise nõupidamisel Viinis esitles, on tõestus olulisest edasiminekust, mis on senini võetud kohustuste tegelikul elluviimisel saavutatud. Samuti sooviksin mainida peaaegu 400 piirkondadevahelist meedet Guadalajaras võetud kohustuste rakendamiseks, aga ka uut nimekirja, mis on ette valmistatud seoses 2006. aasta Viini tippkohtumisel võetud kohustuste rakendamisega. Loodame, et Lima tippkohtumine saavutab võetud kohustuste tunnistamise ja rakendamise suunas edasimineku.

Mitmed Euroopa Parlamendi liikmed, nende hulgas hr Schulz, hr Meyer-Pleite, hr Liese, hr dos Santos ja mitmed teised – kahetsusväärselt ei saa ma neid kõiki nimetada, on maininud Kuuba küsimust. Sooviksin öelda, et Lima tippkohtumine ei saa olema ELi ja Kuuba tippkohtumiseks ega tippkohtumiseks Kuuba teemal. Siiski, kuivõrd avaldatud on nii palju arvamusi, sooviksin ma teha vaid paar olulist märkust.

Praegu on Euroopa Liidu ning ELi nõukogu ja ELi eesistujariigi Kuuba poliitika reguleeritud järgmistes dokumentides: Euroopa Liidu ühisplatvorm aastaks 2006, üldasjade ja välissuhete nõukogu eelmise aasta järeldused. Need kaks dokumenti sisaldavad põhilisi juhiseid kõigile liikmesriikidele ning nende suhetele Kuubaga ning samuti läbirääkimistele kolmandate riikidega Kuuba teemal. Samuti sooviksin lisada, et Euroopa Liidu Kuuba poliitika tuumaks on inimõigused.

Järgmine võimalus Kuuba teemal arutada on üldasjade ja välissuhete nõukogu juuni istungjärgul. Sooviksin öelda, et eesistujariik Sloveenia teeb jõupingutusi sellel istungjärgul uue ühisplatvormi vastuvõtmiseks. Loodame, et meie jõupingutused on edukad. Siiski, nagu ma varem mainisin, ei ole see arutelu teemaks Lima tippkohtumisel mais, mis on nõupidamine ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide vahel tervikuna.

Kokkuvõtteks sooviksin öelda, et eesistujariik Sloveenia sooviks on, et tippkohtumise nõupidamine annaks edasiviiva tõuke või, hr dos Santost parafraseerides, looks Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide suhetes uue dünaamika, ning ma olen veendunud, et tänasele sarnaste aruteludega saab Euroopa Parlament selle eesmärgi saavutamisele kaasa aidata.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Hr juhataja, hr Salafranca, saan öelda, et komisjon on teinud kõik jõupingutused, et muuta see tippkohtumine edukaks. Nagu hr Schulz on märkinud ja minister just ütles, peab Lima tõesti andma võimaluse Ladina-Ameerika ja Euroopa suhetele tugeva tõuke andmiseks.

Nagu paljud teist, sealhulgas hr Schulz, on rõhutanud, on meil palju ühiseid väärtuseid. Olemas on ühine toetus mitmepoolsusele ning kaheldamatule tiheda koostöö vajadusele Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika riikide vahel, kui me tahame, et meie mõju oleks parendatud ülemaailmses korralduses tunda. Kui me soovime suuremate rahvusvaheliste institutsioonide reformimist, saavutame me selle üksnes küllaltki kaugeleulatuva kokkuleppe kaudu Ladina-Ameerika ja Euroopa Liidu vahel. Maailmas pole teist piirkonda, millega me mitmepoolsel tasandil nii tihedalt koos töötame kui Ladina-Ameerika.

Hr juhataja, nüüd sooviksin ma lühidalt vastata mõnele küsimusele. Esimene puudutab pantvange. Ilmselgelt on komisjon süstemaatiliselt toetanud kõiki jõupingutusi, et saavutada kõigi pantvangide vabastamise osas humanitaarne kokkulepe. Komisjon on muidugi väga tundlik sõnavõttude suhtes, mis on selle probleemi tõstatanud.

Sooviksin lausuda paar sõna Kuuba teemal. Nagu minister ütles, ei ole Kuuba kindlasti Lima nõupidamise keskseks küsimuseks, kuid sõltumata sellest, soovin öelda, et Euroopa Liidu poliitika on konstruktiivse kaasamise poliitika. Me ei poolda isolatsiooni või sanktsioonide poliitikat. Meie volinik Louis Michel oli hiljuti Kuubal. Oleme valmis tegema Kuubaga koostööd ühise huvi valdkondades, kuid ilmselgelt sisaldab meie dialoog Kuubaga inimõiguste küsimust.

Tahame edasiminekut seoses assotsiatsioonilepingutega. Kavatseme minna edasi Mercosuriga. Samuti tahame saavutada 2009. aastal kokkuleppe Andide Ühendusega.

Räägin paarist märkusest, mis selle väga huvitava arutelu vältel tõstatati. Proua Belohorská poolt tõstatatud veele juurdepääsu küsimus on väga oluline ja see on lisatud Lima tippkohtumise avalduse projekti. Komisjon toetab veele juurdepääsu projekte ja programme mitmetes riikides.

Samuti mainiti kodanikuühiskonna osalemist. Kodanikuühiskond korraldab Lima tippkohtumise ettevalmistamise raames kaks üritust: organiseeritud kodanikuühiskonna konverents, ESOSOC, ning valitsusväliste organisatsioonide, mitteorganiseerunud ühingute konverents. Komisjon on andnud nendele konverentsidele rahalise toetuse ning nende kohta avaldatakse Lima tippkohtumisel raport.

Tõstatati toiduhindade küsimus ning on tõsi, et toiduhindade tõus mõjutab kindlasti Ladina-Ameerikat, kus üle kolmandiku elanikkonnast juba elab vaesuses. Mõnedes riikides, nagu El Salvador, on inimesed toiduhindadest väga sõltuvad. Toiduhindade tõus omab ilmselgelt tõsist mõju elanikkonnale, mis juba on väga haavatav. See küsimus on muidugi seotud biokütuste strateegiaga. See on tundlik küsimus, mis väärib kindlasti arutamist.

Mainiti naiste olukorda Ladina-Ameerikas. Komisjon on olukorra pärast Ladina-Ameerikas ülimalt mures, eriti Mehhikos ja Guatemalas. Oleme olukorrast täielikult teadlikud ning püüame probleemi vastu võidelda. Oleme Euroopa Parlamendile tehtud töö eest sel teemal tänulikud.

Minu vastused ei ole põhjalikud, kuid arutelu oli väga kasulik ning see lisab Lima tippkohtumisele kindlasti selgust. Tippkohtumine võimaldab meil luua piirkonnaga dialoogi ning koordineerida meie püüdlusi tähtsate rahvusvaheliste tähtaegade osas, eriti seoses keskkonnaga, paremini. Samuti on see võimaluseks näha, kuidas me saame toetada demokraatlikke vastuseid sotsiaalse ühtekuuluvuse osaks olevatele struktuuriprobleemidele. Kindlasti peavad Euroopa institutsioonid koordineerima oma püüdlusi lähenemisviiside diferentseerimiseks, kohaldades neid piirkonna iga riigi probleemide suhtes.

Lõpetuseks sooviksin ma tervitada Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee tööd. Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee loodi pärast Viini tippkohtumist 2006. aastal. See on juba andnud piirkonnaga koostööle väärtusliku panuse, tugevdades demokraatlikku tahet mõlemal poolel. Selles osas oleme kindlad, et eriliste sidemetega, mida Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee kaudu piirkonnaga omatakse, tegutseb Euroopa Parlament otsustavalt, et kindlustada, et assotsiatsioon Euroopa Liidu ja piirkonna riikide vahel mängib üha tähtsamat strateegilist rolli.

Taas sooviksin ma tänada kõiki parlamendiliikmeid, kes võtsid sõna ja andsid Lima tippkohtumiseks ettevalmistamisel selgituse.

  Juhataja. − Arutelu kokkuvõtmiseks olen ma saanud kuus resolutsiooni ettepanekut vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2.

Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub neljapäeval, 24. aprillil 2008.

Kirjaliku avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Gyula Hegyi (PSE), kirjalikult. – (HU) See ei ole juhus, et Ladina-Ameerika vihmametsasid kutsutakse maailma kopsudeks. Meie kliima ja koos sellega meie tulevik sõltub sellest, kui hästi me hoiame alal nende eluandvate vihmametsade algse ulatuse Brasiilias, Kolumbias, Ecuadoris, Venezuelas ja teistes Lõuna-Ameerika riikides, koos nende bioloogilise mitmekesisuse ning loomastiku ja taimestiku rikkusega. Seega on oluline, et keskkonnakaitsele ja kohasele kliimapoliitikale pannakse meie koostöös Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika riikide vahel suuremat rõhku. Täitmatu kasumiahnus, vihmametsade hävitamine ning biokütuste jaoks saagi kasvatamine on inimkonna põhihuvidega vastuolus. Seetõttu peame motiveerima oma Ladina-Ameerika sõpru need hävitavad tegevused lõpetama. Parimaks viisiks neid algseid loodusvarasid kaitsta, kui me ei soovi põliskogukondi häirida, on jätta maa omand inimestele ja lasta neil oma eluviisiga jätkata. Meie arengu- ja toetuste poliitika põhialuseks peab olema keskkonnakaitse nõuetest vastastikku kinnipidamine.

3. Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelised läbirääkimised viisavabaduse osas (arutelu)

  Juhataja. − Järgmiseks päevakorrapunktiks on nõukogu ja komisjoni avaldused Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheliste läbirääkimiste kohta viisavabaduse osas.

  Dragutin Mate, nõukogu eesistuja. − (SL) Sooviksin teid lühidalt informeerida viisavabaduse ja reisiloa elektroonilise süsteemi (ESTA) läbirääkimiste edusammudest. Alustuseks sooviksin öelda, et Euroopa Liidu jaoks on viisapoliitika äärmiselt tähtis küsimus ning et alates uute liikmesriikide Euroopa Liiduga ühinemisest on komisjon ja kõik eesistujariigid teinud tohutuid jõupingutusi, et kõik riigid ja kodanikud peaksid vastama Ameerika Ühendriikidesse sisenemisel samadele tingimustele ning et igaühe suhtes neist kohaldataks viisavabaduse programmi. Viisade kaotamine tähendaks muidugi, et kõik Euroopa Liidu kodanikud on võrdsed.

Sel aastal on Ameerika Ühendriigid alustanud teatud menetlustega ning avanud viisavabaduse programmile uksed. Nad alustasid eraldi kahepoolsete läbirääkimistega ning siin põrkuti mõningate valearusaamadega. Peeti mõned intensiivsed arutelud, millel meie eesistujariigina koos komisjoniga tegime selle aasta alguses selgitustööd, ning pärast mitmeid nõupidamisi lepiti selles valdkonnas kokku kahetasandilise koostöö osas. Seda lähenemisviisi kinnitati ka 12. märtsil Sloveenias peetud ELi ja Ameerika Ühendriikide kolmepoolsel kohtumisel.

Kahetasandiline süsteem tähendab, et komisjonile antakse mandaat Ameerika Ühendriikidega läbi rääkida ja saavutada kokkulepe Euroopa Liitu puudutavates asjaoludes ning samaaegselt saavad kõik riigid pidada kahepoolsel tasandil läbirääkimisi asjaolude üle, mis kuuluvad liikmesriikide pädevuse alla. 18. aprillil, kõige viimasel istungjärgul, hääletas ka justiits- ja siseasjade nõukogu selle poolt, et komisjonile mandaat anda – nüüd saab ka komisjon läbirääkimistega alustada. Loodame, et kahetasandiline koostöö on läbipaistev. Mõned liikmesriigid on juba alustanud esialgseid kahepoolseid läbirääkimisi selle üle, millised peaksid kokkulepped välja nägema, kuid senini ei ole veel midagi kirja pandud. Eeldame, et nii liikmesriigid kui ka komisjon järgivad läbipaistvust, nii et me saame sel tasandil tegutseda.

Elektroonilise reisiloa teemat puudutades pean mainima, et meil oli selles osas mitmeid arutelusid. Ühiselt komisjoni ja Ameerika poolega oleme pidanud niinimetatud uurivaid kõnelusi. Senini kättesaadavate andmete põhjal on ilmne, et praegu Ameerika Ühendriigid mingit lisateavet ei nõua, välja arvatud andmed, mida reisijad on juba vabatahtlikult lendudel Ameerika Ühendriikidesse andnud, täites I-94 vorme, mis kehtivad neile, kellel on viisasüsteem. See on äärmiselt oluline.

Praegustel läbirääkimistel oleme samuti määratlenud ja selles osas on kokku lepitud, et sellised kontrollid on tasuta ja väljastamise korral kehtib luba kaks aastat. Tegelikkuses, kui see süsteem saab kehtestatud, saadavad kodanikud oma andmed Ameerika Ühendriikide ametiasutustele Interneti vahendusel, kes töötlevad neid tulevikus samal viisil kui praegu.

Samuti on üks teine erilist mainimist väärt teema – nimelt läbirääkimised Ameerika Ühendriikidega seoses kõrgetasemelise isikuandmete kaitse valdkonna ekspertide meeskonnaga. Senini oleme suutnud kokku leppida kaheteistkümnes põhimõttes ning oleme tuvastanud, et need on identsed. Senini on lahtine üks põhimõte. Loodan, et juuni lõpuks saavutame seisu, kus me saame järeldada, et arutelusid on võimalik jätkata ning saata välja erineva mandaadiga meeskond, et alustada läbirääkimisi võimaluse üle saavutada selles valdkonnas Ameerika Ühendriikidega raamkokkulepe.

Milleks me seda raamkokkulepet vajame? Esiteks, soovime järgida eelmise aasta detsembris Euroopa Parlamendi vastu võetud resolutsioone, kusjuures nendes rõhutati eriliselt, et selline kokkulepe on soovitav. Muidugi me usume, et võimalus pidada läbirääkimisi ning võimalus saavutada kokkulepe selliseks raamkokkuleppeks on võimalik üksnes kooskõlas põhimõtetega ning kui Lissaboni leping võetakse vastu, mis tähendab, et ühiselt parlamendi, nõukogu ja komisjoniga. Üksnes kõigi kolme organi vaheline konsensus võimaldab meil ühised põhimõtted ja ühised tegutsemispõhimõtted saavutada. Kui me oleme sellise raamkokkuleppe ükskord saavutanud, jätkame me samal ajal muidugi mis tahes teabe vahetamise osas üksikute juhtumipõhiste otsuste langetamist. See kokkulepe ei reguleeri kõike. Seda öeldes olgu selgitatud, et praegune olukord on selline, et iga kokkuleppe jaoks tõstatatakse need põhimõtted uuesti ning räägitakse uuesti läbi. Kui meil oleksid sellised ühised põhimõtted, mis annaksid meile põhialuse, oleksid konkreetsed kokkulepped ja lepingud muidugi märksa paremas seisus. Hr juhataja, see on kõik, mida ma lühidalt öelda tahtsin.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Minister, daamid ja härrad, Euroopa Liidu ning Ameerika Ühendriikide vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonna ministrite kolmepoolne kohtumine, milles osalesid märtsis hr Mate ning asepresident Frattini, oli suurepäraseks võimaluseks arutada meie Ameerika kolleegidega teatud tähtsaid küsimusi.

Võttes vastu ministrite tasemel deklaratsiooni lähenemisviisi kohta, mis kuulub uue Ameerika viisavabaduse alase õigusakti vastuvõtmiseks järgimisele, oleme liikunud õiges suunas. Selle õigusakti alusel tuleb riikidega, mis on või saavad olema viisavabaduse programmi liikmetest, sõlmida julgeolekualased kokkulepped. Ameerika Ühendriigid on märkinud, et Euroopa Liidu puhul, kus pädevused vaadeldavas valdkonnas on jagatud ühenduse ja liikmesriikide vahel, on vajalik kahesuunaline lähenemisviis. Riiklikus pädevuses asjaolusid arutatakse riigi ametiasutustega; liidu vastutusalas olevaid asjaolusid arutatakse Euroopa ametiasutustega. Ameerika läbirääkijad on samuti toetanud viisata Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel turvalise reisimise ühise eesmärgi saavutamist niipea kui võimalik.

Eesmärgi saavutamiseks on komisjon pakkunud nõukogule välja mandaadi, mis lubaks komisjonil avada Ameerika Ühendriikidega läbirääkimised. Olen tänulik hr Matele, kes justiits- ja siseasjade nõukogu 18. aprillil juhatas, sest tänu väga laiaulatuslikule konsensusele oli nõukogu valmis selle mandaadi komisjonile andma. See tõendab meie ühist tahet töötada ja jätkata ühendatud moel, mis on ilmselgelt tõhusam.

Komisjon avab nüüd läbirääkimised niipea kui võimalik. Oleme juba Ameerika ametiasutustega ühendust võtnud. Peame Ameerika Ühendriikidega viisavabaduse programmi tingimuste osas, mis on ühenduse pädevuses, kiirelt edasi liikuma. Samal ajal peame tagama meie kodanike õigused ja vabadused, et kindlustada liikmesriikide juurdepääs nii kiirelt kui võimalik. Kavatseme kanda erilist hoolt, et mis tahes kokkulepe Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahel rajaneks vastastikkuse põhimõttel, põhiõiguste ning isikuvabaduste austamisel, sealhulgas andmekaitsel ja eraelu kaitsel.

Nagu hr Mate just ütles, arutame läbirääkimiste käigus samuti reisiloa elektroonilise süsteemi küsimust. Viisavabaduse programmi alusel peavad reisijad, kes reisivad Ameerika Ühendriikidesse lennukiga või meritsi, vastama enne lahkumist Interneti teel teatavatele küsimustele. Seejärel väljastatakse neile elektrooniline reisiluba. Juhin tähelepanu, et see süsteem toimib juba Euroopa Liidu ja Austraalia vahel. Ameerika Ühendriigid on mitmel korral andnud meile reisiloa elektroonilise süsteemi (ESTA) töötamise korralduse kohta teavet, nimelt meie videokonverentsil Ameerika Ühendriikide sisejulgeolekuministri Michael Chertoffiga.

Ilmselgelt on vajalik edasine selgitamine ning hr Mate ja mina arutame neid küsimusi taas hr Chertoffiga, kui ta tuleb mai keskel Brüsselisse. Peame säilitama liikmesriikide vahel kogu küsimuse osas solidaarsuse. Kahesuunaline, kahetine lähenemisviis töötab tõhusalt üksnes juhul, kui riigid järgivad nende läbirääkimistes Ameerika Ühendriikidega täielikku läbipaistvust. Ameerika Ühendriigid peaksid peagi esitama korraldused liikmesriikidega sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumite rakendamiseks, sest need rakendamisalased kokkulepped on selgelt hädavajalikud ning meie kohuseks on neid hinnata.

Lõpetuseks, komisjon jätkab – tihedas koostöös eesistujariigiga – Ameerika Ühendriikidega pikaajalist dialoogi. Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelised suhted selles valdkonnas nõuavad kindlat ning sisulist partnerlust. Meie kodanike julgeolek nõuab ühistegevust, mis tagaks põhiõigused. Minu vaate kohaselt on parimaks võimalikuks kompromissiks läbirääkimiste mandaadi vastuvõtmine. See annab liikmesriikidele kaalutlusõiguse rääkida Ameerika Ühendriikidega läbi küsimustes, mis on nende eesõiguseks, nagu näiteks koostöö ja teabe vahetamine luureteenistuste vahel – kuid muidugi peame meie kindlustama, et reisimine Ameerika Ühendriikidesse on võimalik kõigi liidu kodanike jaoks. Viisavabaduse programmi laiendamist on Ameerika Ühendriikide Kongressis kritiseeritud, kuid ma arvan, et Euroopa Parlamendi ja sisejulgeolekuministri toetusega oleme võimelised Euroopa Liidu seisukoha, mis nõuab kõigi oma kodanike võrdset kohtlemist, kindlustama.

Seda saan ma parlamendile täna hommikul öelda. Järgnevalt kuulan ma hoolikalt teie sõnavõtte, mis annavad eelseisvate läbirääkimiste osas selgust.

  Urszula Gacek, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (PL) Hr juhataja, tervitan soojalt nõukogu ja komisjoni tehtud algatust, millega võetakse kasutusele selged ja läbipaistvad raampõhimõtted seoses kahepoolsete kokkulepetega viisavaba reisimise kohta Euroopa Liidu liikmesriikide ja Ameerika Ühendriikide vahel.

Selle aasta alguses asusid teatud kannatamatud liikmesriigid Ameerika Ühendriikidega iseseisvalt, ilma liidu kokkuleppeta, läbi rääkima. Teised riigid otsustasid oodata põhimõtete reguleerimist liidu tasandil, kuivõrd nad mõistsid, et nad on tugevamas positsioonis, kui nad saavad arvestada kogu Euroopa Liidu toetusega. Ameerika Ühendriikidele on täna saadetud selge sõnum, tehes selgeks, et üksikuid liikmesriike ei tohi sundida ühenduse põhimõtteid rikkuma. See kehtib ka tundlikes küsimustes, mis asuvad väljaspool liidu reguleerimisala, nagu näiteks reisijate liikumise kohta andmete avaldamine. Märkimisväärne on, et nüüd on üksikutel liikmesriikidel võimalik Ameerika Ühendriikidega eraldi läbi rääkida. Need on need samad riigid, kes on väga motiveeritud oma kodanikele viisavaba reisimist kindlustama. Need riigid peavad siiski meeles pidama koos välja töötatud seisukohta ning tuginema vastastikkuse põhimõttele ja samuti nõudele komisjoni läbirääkimiste käigust teavitada.

Põhimõtteliselt on pall nüüd Ameerika Ühendriikide väljakupoolel. Kutsun Ameerika Ühendriike üles hoolikalt kaaluma kriteeriume, mille alusel viisasid Euroopa Liidu ida osast pärit kodanikele väljastatakse. Kas tõesti on mõeldav, et suur osa neist on potentsiaalselt ebaseaduslikud sisserändajad, kes Ameerika Ühendriikidest nende viisade aegumisel ei lahku? See on tegelikult põhjuseks, miks suur osa viisataotlustest tagasi lükatakse, mitte võimaliku ohu tõttu julgeolekule. Lõppude lõpuks vaevalt, et Ida-Euroopa on kasvupinnaseks fundamentaal-islamistlikele terroristlikele rühmitustele. Minevikus oli Ida-Euroopa kodanikel ahvatlus elada Ameerika Ühendriikides ebaseaduslikult rahalistel põhjustel. Praeguseks on olukord märgatavalt muutunud. Idaeurooplastel on olnud võimalik töötada alates liiduga ühinemisest seaduslikult vanas Euroopas. Nad saavad seal töötada ilma seadust rikkumata või hirmuta immigratsiooniametite ees.

Nimetatud muutusi arvestades on nendel kodanikel Ameerika Ühendriikide negatiivset suhtumist aina raskem mõista. Ameerika Ühendriikide võetud hoiak on samuti kahjulik selle mainele. Seetõttu on samuti Ameerika Ühendriikide huvides lõpetada läbirääkimised kiirelt ning kindlustada, et viisanõue liidu kodanikele visatakse ajaloo prügikasti.

  Claudio Fava, fraktsiooni PSE nimel. – (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, sooviksin tervitada nõukogu eesistujat ja volinikku. Meie fraktsioon tervitab nõukogu poolt läbirääkimiste mandaadi heakskiitmist, mis võimaldab lõpuks ometi komisjonil kõigi liikmesriikide kaasamise osas läbi rääkida – kordan, kõigi liikmesriikide – uues viisavabaduse programmis, mida Ameerika Ühendriikide Kongress eelmisel aastal muutis.

Samal ajal soovime väljendada oma kahetsust, et Washingtoni administratsioon otsustas käivitada hiljuti Euroopa Liiduga ühinenud riikidega kahepoolsed läbirääkimised: seda otsust ei saa toetada ei väärtuse ega meetodi tõttu.

Meie fraktsioon usub, et Ameerika Ühendriigid on terrorismivastases võitluses hädavajalikuks partneriks, kuid samal ajal me arvame, et Ameerika Ühendriikide administratsioon peab austama Euroopa Liitu kui poliitilist subjekti ning selle pädevusi, nagu on sätestatud meie lepingutes. Volinik, ma söandaksin oletada, et sama meeldetuletus tuleb teha nendele ELi liikmesriikidele: nad on Euroopa kui subjekti esindajad ning kaitsjad.

On väärt meelde tuletada, nagu te seda tegite, et viisapoliitika, nagu meie varjupaiga- ja ebaseadusliku sisserände poliitika, on Euroopa Ühenduse vastutusalas. Tähtis on see, et nõukogu on läbirääkimismandaadid piiritlenud selliselt, et liikmesriigi ja Ameerika Ühendriikide vahel ei tohi läbi rääkida ühtegi kahepoolset kokkulepet küsimustes, mis on ELi pädevuses, eriti seal, kus sellised kokkulepped lubavad Ameerika Ühendriikide ametiasutustele juurdepääsu Euroopa Liidu andmebaasidele.

Me kutsume nüüd komisjoni üles töötama kokkuleppe, üleüldise lahenduse suunas, mis annab viisavabaduse kõigile Euroopa riikide kodanikele võrdse inimväärikuse ja eelkõige vastastikkuse alusel.

  Sophia in 't Veld, fraktsiooni ALDE nimel. – (NL) Hr juhataja, see mandaat on väga teretulnud ning me ootame tulemusi. Murran pead, miks seda ei saavutatud varasematel aastatel ja miks see saavutati praegu. Loodame, et see saavutatakse.

Samuti tervitan hr Mate avaldust, et viisanõude vabastust tuleb kohaldada kõigi Euroopa Liidu kodanike suhtes ja mitte kõigi liikmesriikide suhtes, ning siin on suur erinevus. Sellega seoses sooviksin ma juhtida tähelepanu keelule, mille kohaselt ei või Ameerika Ühendriikidesse siseneda HIVsse nakatunud üksikisikud. Loodan, et võtate selle sisenemiskeelu suhtes kindla hoiaku. Samuti sooviksin küsida teie arvamust hr Chertoffi sel nädalal Washington Postis avaldatud avalduste kohta, et viisanõudest vabastamise tingimuseks on sõrmejälgede võtmine lennuliinide poolt. See on täiesti uus tegur ja ma sooviksin teada teie arvamust selle kohta.

Seejärel tuleme broneeringuinfo juurde. Kui ameeriklaste broneeringuinfo alased nõudmised lähevad kaugemale ELi ja Ameerika Ühendriikide vahelises lepingus sätestatust, mis ei ole veel ratifitseeritud, siis kas see tähendab, et leping kohe ebaõnnestub? Selles osas peame teadma, mis rakendamise lepingutes kirjas seisab, ning ma tõesti imestan, miks meil ei ole selle kohta senini teavet. Leian, et see olukord on kummaline.

Seejärel tuleme reisiloa elektroonilise süsteemi ja isikuandmete kaitse juurde. Ma ei ole tõesti täielikult veendunud, et seda on korraldatud nõuetekohaselt. 12 põhimõtet, mida me oleme vahepeal näinud, on muidugi head. Kuid nagu kolmanda samba eeskirjadega, Euroopa Liidu raamotsuse endaga, peitub probleem mitte põhimõtetes, vaid neile tehtud erandite pikas nimekirjas. Ma tahan selles osas tagatisi, mitte lihtsalt põhimõtteid. Samuti tahan teada, kuidas see praktikas töötab, enne kui me nõustume kõigi kohta andmete teistele riikidele üleandmisega.

Järgnevalt on küsimus demokraatlikus õigusjärgsuses. Kuidas te kindlustate demokraatliku kontrolli? Leian, et ekspertide komisjoni ettepanek pole ei demokraatlik ega läbipaistev. Minu arvates on siin tegemist tüüpilise parlamentaarse uurimise juhtumiga.

Lõpetuseks, ma loodan, et komisjon ja nõukogu on saanud oma õppetunni, et meie kui Euroopa Liit oleme märksa tugevamad, kui me oleme liitunud, mitte jagunenud, ning veelgi enam, kui me korraldame seda tüüpi asju avatult Euroopa Parlamendi parlamentaarsel toetusel.

  Konrad Szymański, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Hr juhataja, sooviksin tänada komisjoni kõigi tema jõupingutuste eest, et kindlustada kõigile Euroopa Liidu kodanikele Ameerika Ühendriikide piiril võrdne kohtlemine. Usun siiski, et läbirääkimised Ameerika Ühendriikide viisanõude kaotamiseks annavad selge viite Euroopa Liidu piirangutele.

Hoolimata täielikust toetusest Euroopa Komisjonile, täpsemalt nende riikide nimel, kes ühinesid liiduga 2004. ja 2007. aastal, on kõnelused luhtunud. Ameerika Ühendriigid allkirjastavad kahepoolsed viisalepingud iga liikmesriigiga ükshaaval, kui vastav riik vastab selles osas vaid ja üksnes Ameerika Ühendriikide õigusaktide kriteeriumidele. Silmnähtavalt on komisjonil kerge liikmesriikide pädevust piirata. Mõnikord saavutatakse see lepingute teel, teinekord pretsedendi kaudu. Kolmandate riikidega on edu saavutamine palju raskem. Vaatamata märkimisväärsele toetusele komisjoni ainuõigusele läbi rääkida, on teatud liikmesriigid otsustanud eraldi läbirääkimiste kasuks. Minu kodumaa ei ole üheks nendest, kuid ma pean ütlema, et ma ei ole sugugi üllatunud, et nad selliselt käitusid.

  Dimitrios Papadimoulis, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (EL) Hr juhataja, komisjoni ja nõukogu esindajad, te pole piisavalt selgitanud ega Euroopa Parlamenti piisavalt veennud. Ameerika Ühendriikide valik allkirjastada eraldi lepingud ühenduse pädevuse alla kuuluvas küsimuses on ELile solvanguks ning seda tuleks ka selliselt kirjeldada. Tšehhi Vabariigi valik leping allkirjastada on ühenduse pädevuse rikkumine. Mitte kellelgi ei ole õigust anda Euroopa kodanike andmeid ameeriklastele või kellelegi teisele ilma ELi- ja Euroopa Parlamendi poolse kinnituseta. See jääb väljapoole broneeringuinfo sisu.

Nõukogu liikmed, ma palun teil seetõttu tähele panna, et seotud pole mitte ainult uued liikmesriigid. Kuigi Kreeka oli üks 15 esimese ELi liikmesriigi seas, vajavad Kreeka kodanikud endiselt Ameerika Ühendriikidesse reisimiseks viisat. Peame selle lõpetama, kuid ühise lähenemisviisi kaudu, mitte rikkudes kodanike isikuandmete kaitse põhimõtteid. Palun lisage see oma lõplikku seisukohta.

  Jana Bobošíková (NI). – (CS) Daamid ja härrad, esindan parlamendis just mainitud Tšehhi Vabariigi kodanikke. Tšehhi Vabariik algatas mõningate liikmesriikide kahepoolsed läbirääkimised Ameerika Ühendriikide viisade teemal. Ma panen väga pahaks Euroopa Komisjoni põhjendamatut kriitikat minu koduriigi välispoliitikale. Komisjon on üleolevalt väljunud oma tegelikust pädevusalast ning eiranud subsidiaarsuse ning liidu liikmete võrdsuse põhimõtet. Lubage mul ka meenutada, et kahepoolsed viisaläbirääkimised olid lihtsalt Tšehhi Vabariigi reaktsiooniks komisjoni täielikule tulemuste puudumisele seoses uute liikmesriikide viisavabaduse küsimusega. Daamid ja härrad, komisjon peaks mõistma, et kuigi ta on kõrgetasemeline täitevasutus, on palju valdkondi, kus tuleb austada parlamendi ja üksikute liikmesriikide poliitilist tahet.

Viimaseks, kui Euroopa Komisjon soovib olla Euroopa Liidu lennunduse ohutuse osas Ameerika Ühendriikide viisade kontekstis vahekohtunikuks, ei tohiks ta noomida neid riike, kes teevad teabe vahetamise teel jõupingutusi terroristide kavatsuste nurjamiseks. Vastupidiselt peaks ta kritiseerima neid riike, kes räägivad süümepiinadeta läbi teiste hulgas Liibüa või Hamasi esindajatega.

  Carlos Coelho (PPE-DE). – (PT) Hr juhataja, minister Mate, asepresident Barrot, daamid ja härrad, 10. märtsil väljendasin ma siin täiskogul selles küsimuses oma kartusi. Tundsin siis ja tunnen siiani, et Ameerika Ühendriigid on valinud oma viisavabaduse programmis osalemiseks kahepoolsete lepingute väljapakkumisega „eralda ja valluta” strateegia. Kahjuks pole mitmed liikmesriigid suutnud kiirema edasimineku ahvatlusele vastu seista, unustades, et ühine viisapoliitika on vaieldamatult ühenduse pädevusvaldkond ning et nad on kohustatud austama asutamislepingus sätestatud solidaarsuse põhimõtet.

Kui need liikmesriigid Euroopa Liiduga ühinesid, kohustusid nad austama kogu ühenduse õigustikku, nõustusid jagama oma suveräänsust ühistes küsimustes, milles on ülimuslikuks Euroopa lähenemisviis. Nende kahepoolsete lepingute allkirjastamine on seega loonud pretsedendi, mis on täielikult vastuolus vaimuga, millel Euroopa integratsioon põhineb.

Ma õnnitlen nõukogu 18. aprillil komisjonile läbirääkimismandaadi andmise puhul. Me peame takistama seda, et see protsess nõrgestaks Euroopa läbirääkimispositsiooni. Märtsis väitsin ma, et kuni komisjoni ja Ameerika Ühendriikide vaheliste läbirääkimiste lõppemiseni oleks parem otsustada kahepoolsete lepingute külmutamise kasuks. Ma kutsun komisjoni ja volinik Barrot’d üles sellises ühise huvi küsimuses mitte kompromissile minema. Ma kutsun neid üles tihedalt jälgima iga liikmesriigi algatusi, mitte kõhklema Euroopa Ühenduste Kohtu poole pöördumises, kui ühenduse õigust rikutakse, ja eelkõige informeerima parlamenti selle olukorra arengutest ja solidaarsuse tasemest või selle puudumisest, mida erinevad liikmesriigid ilmutavad.

  Martine Roure (PSE). – (FR) Hr juhataja, volinik, nõukogu eesistuja, me tervitame asjaolu, et nõukogu on lõpuks andnud Euroopa Komisjonile mandaadi rääkida Ameerika Ühendriikidega läbi 12 riigi, kes senini ei osalenud viisavabaduse programmis, programmiga ühinemise üle.

Samuti on heaks märgiks, et paralleelselt nende läbirääkimistega avatakse läbirääkimised reisiloa elektroonilise süsteemi ja andmete vahetamise üle. Kuid kas see mandaat teeb siiski võimalikuks peatada üksnes Euroopa lähenemisviisi kasuks kahepoolsed läbirääkimised? Loodame nii.

Tuletaksin teile taas meelde, et viisavabaduse ning Ameerika Ühendriikidega andmete vahetamise, nagu broneeringuinfo, küsimuses ei ole mitte mingisugused kahepoolsed läbirääkimised vastuvõetavad ning et kaaluda võib vaid kokkuleppeid Euroopa Liidu tasandil.

Kas see läbirääkimismandaat sisaldab samuti volitust üldise isikuandmete kaitse kokkuleppe kohta? See on, mida ma soovin küsida, sest Ameerika õigusaktid välistavad eurooplased siiani ning ei kaitse neid. Viimasena sooviksin ma juhtida tähelepanu sellele, et SIS (Schengeni infosüsteem) ja VIS (viisainfosüsteem) loodi konkreetsetel eesmärkidel ning et nende süsteemide kaudu andmetele juurdepääsu avamine kolmandatele riikidele rikuks eesmärgipärasuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Seega me loodame teile.

  Gérard Deprez (ALDE). – (FR) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, mul on paar lühidat tähelepanekut.

Esiteks tervitan ma komisjoni presidendi ja liikmesriikide jõupingutusi, mis on viinud kohase läbirääkimismandaadi heakskiitmiseni 18. aprillil. Selle küsimusega oli tegeldud korrapäratul viisil ja ma ütleks, et kuni viimase ajani ülihalvasti, ning see on kõigi Euroopa kodanike jaoks hea uudis.

Siiski sooviksin ma mainida voliniku poolt juba tõstatatud kahte küsimust. Hr juhataja, volinik, pole õige, et teatud liikmesriikide ja Ameerika Ühendriikide vahel läbiräägitud lepingute rakendamine on praegusel hetkel täiesti mitteläbipaistev. See ei pruugi olla üllatav Ameerika Ühendriikide puhul, kuid see on täiesti vastuvõetamatu liikmesriikide puhul. Ma suunan oma märkused eriti Tšehhi Vabariigile, kes saab õige pea liidu eesistujariigiks ning kes peaks seega eeskuju näitama. Kuigi läbirääkimismandaat sätestab andmekaitse valdkonnas väga selged eeskirjad, usun ma siiski, et sel tundlikul teemal saab mõlema poole nõuetele ning eriti meie omadele vastata üksnes tõeliselt transatlantiline leping ja mitte lihtsalt 12 põhimõtte sätestamine – tõeline transatlantiline leping, mis on ideaalis, minu arvates, läbi vaadatud ühise andmekaitseasutuse poolt.

  Guntars Krasts (UEN). – (LV) Tänan, hr juhataja. Sooviksin kasutada võimalust Euroopa Komisjonile tänu avaldamiseks uute liikmesriikide huvide esindamisel kõnelustes Ameerika Ühendriikidega, et võtta kasutusele viisavabaduse programm. Komisjon on hoidnud seda küsimust pidevalt päevakorras. Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide märtsi kõneluste järel saame rahuloluga järeldada, et üksikute liikmesriikidega, kes on alustanud Ameerika Ühendriikidega kahepoolseid läbirääkimisi viisavabaduse programmide kasutuselevõtmiseks, on võimalike konfliktiolukordade kahjutuks tegemise osas saavutatud edu. Nagu teame, on Ameerika Ühendriigid jäänud kindlaks seisukohale, et viisasüsteemid eemaldatakse üksnes kahepoolsete läbirääkimiste tulemusel iga üksiku liikmesriigiga. Seega peaksime tervitama Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise märtsi tippkohtumise tulemust, kus saavutati kokkulepe kahte aspekti hõlmavas lähenemisviisis. Praeguses olukorras tuleks seda pidada ideaallahenduseks, mis võimalikud konfliktsed poliitikad kõrvaldab. Liikmesriikidel, kes peavad praegu Ameerika Ühendriikidega läbirääkimisi seoses viisavabaduse programmide kasutuselevõtmisega, on suur huvi märtsi tippkohtumisel Ameerika Ühendriikidega saavutatud kokkuleppe vastu, mis käsitleb reisiloa elektroonilise süsteemi ja selle süsteemi kasutuselevõtmise koordineerimise edukat rakendamist selle aasta juuniks koos kavandatud ELi süsteemiga. Nendele liikmesriikidele tähendaks mis tahes viivitus venitamist Ameerika Ühendriikide viisavabaduse programmide kasutuselevõtmisel. Tänan.

  Vladimír Remek (GUE/NGL). – (CS) Daamid ja härrad, ka minu valijad Tšehhi Vabariigis imestavad, kas Ameerika Ühendriikide poolt väidetavalt terrorismivastaseks võitluseks viisa väljastamisel nõutud isikuandmete ja teabe kogus on vastuvõetav. Samal ajal sooviksin ma meelde tuletada, et Euroopa Liit ei ole olnud uute liikmesriikide õiguspäraste huvide kaitsmisel seoses Ameerika Ühendriikide viisavabadusega piisavalt aktiivne. Liidu vanade liikmesriikide kartus viisasuhteid komplitseerida lihtsalt sundis Tšehhi ametnikke ise oma huvide eest seisma.

Veelgi enam, kuigi valitsus Prahas seda eitab, on üpris märkimisväärne kokkusattumus, et Ameerika Ühendriigid on nõus loobuma viisanõudest meie kodanikele just siis, kui püütakse saada tšehhide nõusolekut raketitõrjeradari baasi loomiseks riigis. Kuigi on selge, et see on puhtalt kokkusattumus ning et Tšehhi valitsuse heatahtlikkusele vastatakse samaväärsete žestidega Ameerika Ühendriikide poolel, on kahtlus riigi suveräänsusega poliitilise kauplemise osas loogiliseks järelduseks.

  Philip Claeys (NI). – (NL) Hr juhataja, kogu see arutelu viisavabaduse kohta Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahel hakkab tasapisi näima hallutsinatsioonina. Mitmel uuel liikmesriigil on õnnestunud sõlmida Ameerika Ühendriikidega kahepoolsed lepingud. Nende jaoks oli see kiirem ning ilmselgelt lihtsam, kui oodata üldist kokkulepet Euroopa Liidu kui tervikuga. Ameerika seob viisavabadusega mitmeid tingimusi, mis on osaks terrorismivastasest võitlusest. Milles on probleem?

Euroföderalistid ütlevad, et viisakokkulepete sõlmimine on Euroopa pädevuses. Eelmisel arutelul sellel teemal ütles Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni liige, et see, mida nimetatakse Euroopa solidaarsuseks, peab olema tähtsaim, ning et just seda tuleb asjaomaste liikmesriikide inimestele, kes on ohvriks, selgitada. Nähtub, et ideoloogia peab praktilisusest olulisem olema. See on liikmesriikide vastutus ning peab jääma liikmesriikide vastutuseks otsustada, kes nende territooriumile millistel tingimustel siseneb, ning viisapoliitika on selle olemuslikuks osaks.

  Simon Busuttil (PPE-DE). – (MT) Tänan, hr juhataja. Meie kodanike jaoks on Ameerika Ühendriikide puhul turismiviisa kaotamine väga oluline prioriteet ja me eksime, kui arvame, et see nii ei ole. See on oluline prioriteet, kuna viisata reisime on lihtsam ning ka odavam – seda kõigi reisijate jaoks. See on samuti oluline, sest me ei saa enam kauem säilitada ebaõiglast olukorda, kus pooltelt Euroopa Liidu riikidest reisimisel Ameerika Ühendriikidesse viisat ei nõuta, samal ajal kui teiselt poolelt riikidest nõutakse. Selleks et mõista, kui oluline viisanõude kaotamine on, tuleb ise kogeda olukorda, kus Ameerika Ühendriikidesse minekuks viisat nõutakse. Seega on iga mis tahes jõupingutus viisade kaotamiseks hea, positiivne ja toetatud, mitte kritiseeritud. Oluline on viisanõude kaotamine. Seega tuleb lapsikud mängud komisjoni ja liikmesriikide vahel selle üle, kellel on Ameerika Ühendriikidega läbirääkimise pädevus, lõpetada. Õigusliku külje kõrval on teine reaalsus – reaalsus, et Ameerika Ühendriikidel on liikmesriikidega vanad ning tugevad kahepoolsed suhted, ning on ilmne, et arutelusid peetakse nendega otse. Teisest küljest on selge, et komisjonil on roll – jah, tema roll on jätkata õiges suunas surve avaldamist. Samal ajal me kõik siiski teame, et Ameerika Ühendriigid on senini eelistanud rääkida üksikute riikidega ning tegelikkuses ei ole komisjon iseseisvat suhtlust veel saavutanud. Niisiis on oluline, et me ei vaidleks selle üle, kellel on õigus läbi rääkida, sest sel viisil me kaotame ja oleme jagunenud, selle asemel, et olla tugevdatud. See on põhjuseks, miks ma kahte aspekti hõlmavat lähenemisviisi pooldan; oluline on, et me teineteist toetame, nii et viisad kaotatakse – kaotatakse viivituseta ning kõigi ELi kodanike jaoks.

  Stavros Lambrinidis (PSE). – (EL) Hr juhataja, daamid ja härrad, olete meile esitlenud kurikuulsat kahte aspekti hõlmavat viisavabaduse programmi. Selle kohaselt kujundab Ameerika Ühendriikide viisavabadusest eesõiguse ning ratifitseerib Kreeka ja uute liikmesriikide suhtes kohaldamisele kuuluvad erinõuded, millega peab muidugi kaasnema Euroopa heakskiidul veelgi tundlikema andmete üleandmine reisijate kohta, kui seda üleüldiselt broneeringuinfosüsteem teoreetiliselt nõuab. Viivitamatu juurdepääs kehtestatakse isegi kodanike karistusregistritele. Teie vastuseks on, et see ei ole ühenduse pädevusvaldkond ning et iga liikmesriik peaks toimima, nagu ta soovib. Teiste sõnadega te jätate pooled liikmesriigid brutaalsete nõuete meelevalda seoses isikuandmete üleandmisega, mida Ameerika Ühendriigid ülejäänud liikmesriikidelt ei nõua. Igal juhul on seda usutavamalt, aga ka küünilisemalt väljendanud Ameerika Ühendriikide poliitika aseministri Paul Rosenzweig. Ta ütles seda Ameerika Ühendriikide senatis 28. veebruaril.

„Kaheksal uuel riigil [...] on tugev ajend võtta kohustus rakendada julgeolekustandardeid täielikult”.

Teiste sõnadega on need riigid viisade osas niivõrd meeleheitel, et me saame sundida neid leppima kõigega.

Volinik, vastavalt Euroopa ühise viisapoliitika tekstile ja sisule ei pea praegune viisa või viisavaba staatus olema siiski mitte lihtsalt igaühele antud; kõigil kodanikel on õigus seda samadel tingimustel nõuda. Ameerika Ühendriigid on olnud poliitiliselt piisavalt tugevad, et ühine Euroopa poliitika kaotada. Kahjuks ei ole teil nõukogus ja komisjonis olnud poliitilist tahet nende peatamiseks.

  Jeanine Hennis-Plasschaert (ALDE). – (NL) Hr juhataja, viisavabaduse programmi osas ei ole avaldused ausalt öeldes veenvad ning paar päringut on seda oletust juba kinnitanud. Varasemad komisjoni mandaadi versioonid on olnud piiratumad. Igal juhul kuus liikmesriiki, ning ilmselt nüüd ka Malta, on allkirjastanud ameeriklastega vastastikuse mõistmise memorandumid. Rakendatavad sätted ei ole veel teada ning seetõttu ei ole riikliku poliitika iseloom veel sugugi selge.

Mul on selles osas, komisjoni kasinat mandaati silmas pidades, järgmine küsimus: miks liikmesriigid tegelikult Euroopa Liitu kuuluvad? Kas selline asi nagu ühenduse vaim on veel olemas? Saame ameeriklastele vastu seista üksnes juhul, kui 27 liikmesriiki käituvad ühtemoodi. Liiduna peame saatma teisele poole Atlandi ookeani tugeva märguande. Peame omama julgust, et oma tugevat positsiooni läbirääkimistel ära kasutada. Kogu austuse juures leian, et mõnede liikmesriikide käitumine on selles osas vastuvõetamatu. Argument, et komisjoni edasiminek on viimaste aastate jooksul olnud asjaomaste liikmesriikide osas vähene, kõlab väga hästi, kuid see on ebaproportsionaalne, kui seda võrrelda demonstreeritud käitumisega. On viimane aeg enese eest seista ning mitte jätta kõike Ameerika Ühendriikide otsustada. Sel viisil teeb EL end ausalt öeldes täiesti naeruväärseks.

  Marek Aleksander Czarnecki (UEN). – (PL) Hr juhataja, sooviksin väljendada oma tänu Euroopa Komisjonile ja eriti volinik Frattinile, kes kahjuks ei saa meiega täna koos olla. Volinik Frattini tegi läbirääkimiste käigus piisavalt selgeks, et viisaküsimused on Brüsseli pädevuses ning et riigid, kes Ameerika Ühendriikidega läbi räägivad, rikuvad liidu solidaarsust.

Tänaseni on selle eesõiguse osaliseks saanud 14 rikkaimat Euroopa Liidu liikmesriiki koos Sloveeniaga, kuid kõik liidu liikmesriigid loodavad sama, nimelt need, mis asuvad Euroopa osas, kust mina tulen. Üksmeelsus on sine qua non lõplikuks viisaküsimuste lahendamiseks kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide kasuks. Parim lähenemisviis näib olevat ühine tegutsemine ühise esindaja, nimelt volinik Frattini kaudu. Volinik on näidanud tahet võidelda kõigi liidu kodanike võrdse kohtlemise eest. See lähenemisviis näitab samuti, et liit on võimeline rääkima ühel häälel. Siiski on kahetsusväärne, et teatud riigid on valmis võtma selles küsimuses iseseisvaid otsuseid ning allkirjastama Ameerika Ühendriikidega eraldiseisvad viisamemorandumid.

  Ioannis Varvitsiotis (PPE-DE). – (EL) Hr juhataja, Ameerika Ühendriikide ja üksiku riigi vahel viisavabaduse programmi kokkuleppe allkirjastamine on täis ohte. See annab Ameerika Ühendriikidele juurdepääsu ELi andmebaasidele, mis sisaldavad reisijate isikuandmeid, maksustamisandmeid ning isegi varasemaid karistusi. Liikmesriigid peaksid siin olema eriti ettevaatlikud, sest käsitletakse ühenduse pädevusvaldkonda kuuluvaid asjaolusid, nagu näiteks Schengeni leping ja Euroopa ühine viisapoliitika. See on põhjuseks, miks ma olen täielikult vastu Tšehhi Vabariigi algatusele allkirjastada Ameerika Ühendriikidega kahepoolne vastastikuse mõistmise memorandum.

Teised riigid on Tšehhi Vabariigi eeskuju järginud: vastastikuse mõistmise memorandumid on juba allkirjastanud Eesti, Läti, Ungari, Slovakkia ja Malta. Leian, et voliniku selgitused ja avaldused on ebarahuldavad: ta ei suutnud vastata küsimusele, mis juhtuks siis, kui lepingutes, mille eelnevalt nimetatud riigid on juba allkirjastanud, sisalduvad Euroopa seisukohaga vastuolus olevad punktid.

Minu kodumaa Kreeka on üheks ELi algsest 15 liikmest. Sellegipoolest peab ta maadlema viisade väljastamise menetlustega ning ei järginud teiste eeskuju. Sest, volinik, kui me tõesti usume, et ELis võib iga liikmesriik teha, mida ta enda huvidele kasulikuks peab, siis liitu ei ole.

  Csaba Sándor Tabajdi (PSE). – (HU) Hr juhataja, Ungari ja teiste uute liikmesriikide nimel pean ma täna siin kuuldud kriitikale ja süüdistustele vastu vaidlema. Vanad liikmesriigid jätavad uued liikmesriigid üksi. Euroopa solidaarsus ei tööta – ei uute liikmesriikide ega Kreeka heaks. Seetõttu on kõik need kriitilised märkused mõistetamatud. On üks eriline valdkond, kus solidaarsus Euroopa Liidu sees ei ole töötanud ja ei tööta ka praegu, ning on äärmiselt tähtis, et selle asja võiks ehk lõplikult lahendada. Viisavabaduse üle läbi rääkides peame suutma selgitada, mis on liikmesriikide pädevusvaldkonnad ning mis on ühenduse pädevusvaldkonnad. Loodame, et sel aastal saavad Ungari ning teised uued liikmesriigid vanade liikmesriikidega sarnaselt nautida lõpuks samu õigusi, nagu reisimine Ameerika Ühendriikidesse viisavabalt. Praegune arutelu näitab, et solidaarsus Euroopa Liidus ei tööta. Tänan teid tähelepanu eest.

  Adina-Ioana Vălean (ALDE). – Hr juhataja, minu jaoks on ilmne, et ELil pole endiselt läbirääkimistes Ameerika Ühendriikidega sõnaõigust. Kaht aspekti hõlmav lähenemisviis on lihtsalt tõestuseks nõukogu ja komisjoni läbikukkumisest kaitsta Euroopa huve ja kodanikke.

Tõsiasi, et liikmesriigid on jäetud Ameerika Ühendriikidega üksi kahepoolselt läbi rääkima, õõnestab meie tõsiseltvõetavust ning tugevust rahvusvahelisel areenil ning see võib olla meie kodanike kahjuks, kelle andmeid võidakse vahetada ilma igasuguse demokraatliku kontrollita.

Usun, et liikmesriigid peaksid tegutsema Euroopa tasandi kaudu, ning ma soovin, et komisjon näitaks otsustavust ja paneks meie partnerit Ameerika Ühendriike mõistma, et võrdsed õigused ja võrdne kohtlemine ei ole läbiräägitav.

Reisiloa elektrooniline süsteem (ESTA), mis võetakse kasutusele, võib olla positiivseks arenguks, kui riiki sisenemise avaldusi hinnatakse iga üksikisiku põhiselt ning mitte vastavalt päritoluriigile. See oleks esimene samm võrdse kohtlemise suunas.

Olenemata rahvusest, peame muutma sisemiste piirideta Euroopa tõelisuseks ning kindlustama võrdse kohtlemise kõigi eurooplaste jaoks.

  Józef Pinior (PSE). – (PL) Hr juhataja, kõige olulisem küsimus, millega peame praegu tegelema, on Ameerika Ühendriikidega viisade osas kokkuleppe saavutamine selliselt, et kõiki Euroopa Liidu liikmesriike koheldaks võrdselt. See on väga oluline küsimus. Poola toetub selles küsimuses ühisele Euroopa poliitikale. Usun, et kõigi Euroopa riikide vaheline solidaarsus, mida esindab Euroopa Komisjon, on antud juhul väga olulise tähendusega. Loodame, et selline lähenemisviis tähendab, et uues viisade väljastamise korras, mis lubab Ameerika Ühendriikidesse siseneda kõigil Euroopa Liidu kodanikel samadel tingimustel, lepitakse lõpuks kokku 12. juuni tippkohtumisel.

Sooviksin märkida veel üht punkti. Viisade väljastamise korraga seotud poliitika kujundamisel peab Euroopa Komisjon kindlustama, et Euroopa õiguste aluspõhimõtteid austatakse, nii et ei rikutaks Euroopa põhiõiguste hartat seoses isikuandmete käsitlemisega viisade väljastamise korras.

  Libor Rouček (PSE). – (CS) Daamid ja härrad, tänase arutelu peamiseks teemaks on võrdsus, võrdsed tingimused ja võrdne kohtlemine. Mis puudutab viisasid Ameerika Ühendriikidesse reisimiseks, siis peaaegu 20 aastat pärast kommunismi langemist ning neli aastat pärast uute liikmesriikide Kesk- ja Ida-Euroopast ELiga ühinemist, on ebavõrdsus endiselt olemas. Need uued liikmesriigid koos Kreekaga vajavad endiselt Ameerika Ühendriikidesse reisimiseks viisasid. Kuigi ma arvan, et see on häbiväärne, arvan ma samuti, et häbi peaks olema Ameerika Ühendriikidel, mitte Euroopa Liidul. Lõpuks on meil siin tegemist demokraatliku riigiga, mis kohtleb selliselt Poolat, Tšehhi Vabariiki, Ungarit ja teisi riike ning kutsub neid samal ajal lähimateks liitlasteks.

Läbirääkimiste ja nende meetodite osas nõustun ma täielikult oma kolleegidega, et Euroopa Liit peab rääkima ühisel häälel. See on aisaks viisiks, et saavutada võrdsus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ning vastastikune võrdsus Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel, sealhulgas sellistes valdkondades nagu andmevahetus, isikuandmete kaitse jne.

  Jan Zahradil (PPE-DE). – (CS) Hr juhataja, mul on hea meel, et see, mida me oleme siin alati öelnud, on osutunud tõeks: mitte keegi ei ole nende kokkulepetest, ELi õigusaktidest või liidu pädevusest tulenevaid kohustusi rikkunud ning kahepoolsed läbirääkimised võivad toimuda kõrvuti mitmepoolsete või üleeuroopaliste läbirääkimistega. Daamid ja härrad, ma panen pahaks, et minu kodumaad Tšehhi Vabariiki süüdistatakse solidaarsuse ja läbipaistvuse puudumises. See on täiesti ebatõene. Me täidame meie kokkulepetest, ühenduse õigusaktidest ning subsidiaarsuse põhimõttest tulenevaid kohustusi hoolikalt ja täpselt, nagu vaja – mitte vähem, mitte rohkem. Samuti sooviksin paluda mõnel oma kaasparlamendiliikmel mitte pidada euroopastumise teemalisi loenguid. Me kõik oleme võrdsed eurooplased: pole vähem või rohkem eurooplasi.

  Genowefa Grabowska (PSE). – (PL) Hr juhataja, tõesti on nii, et viisapoliitika on ühise Euroopa poliitika osaks ning minu siiraimaks sooviks on, et komisjon tõestaks talle antud läbirääkimismandaadi teostamisel tõhusust. Lootkem, et ta saavutab hea kokkuleppe, kuivõrd see kujutaks ühist edu.

Vaatamata sellele oleme senini lubanud endid selles küsimuses kergesti lahutada. Ameerika Ühendriigid on jaganud Euroopa Liidu kodanikud kahte rühma. Ühed on määratud kõrgemasse rühma ning neil isikutel lubatakse siseneda Ameerika Ühendriikide territooriumile raskusteta. Teine rühm on alamal ning need inimesed peavad läbima riiki sisenemiseks tihtipeale alavääristava protseduuri.

Sooviksin avaldada sellise asjade seisu vastu tugevat protesti ning samuti mainida olukorda, mis on omandamas Ameerika Ühendriikides kurikuulsust. Viisaküsimus on Ameerika Ühendriikide valimiskampaania osaks. Pole õige, et üks kandidaatidest lubab näiteks, et viisanõue minu kaaskodanikele, nimelt poolakatele, kaotatakse, seades selliselt märklauaks tohutu suure poolakate kogukonna. Peaksime selle juhtumise ära hoidma.

  Sarah Ludford (ALDE). – Hr juhataja, soovin teada, kas komisjon ja nõukogu kindlustavad, et EL ei luba läbirääkimiste osana juurdepääsu ELi andmebaasidele, nagu Schengeni infosüsteem (SIS) ja Schengeni viisainfosüsteem (VIS). Raportöörina viisainfosüsteemi valdkonnas saavutasin ma üldise keelu viisainfosüsteemi andmebaasist ülekannetele kolmandatesse riikidesse ning ma tahan teada, kas seda mis tahes viisil ohustatakse.

Teiseks, kas komisjon ja nõukogu tunnistavad, et pime otsimine rahvamassi jälgimise ja kõigi – kellest 99% on süütud – kohta isikuandmete kogumise kaudu võib segada selle 0,1% kinnipüüdmist, kes võib osutuda terrorismiohuks või kahtlustatavaks organiseeritud kuritegevuses?

Täna hoiatab maffiavastane tippprokurör Itaalias, et maffiakuritegevus on sirutamas oma kombitsaid üle Euroopa, sest see on jäetud unarusse kohase piiriülese koostöö puudumise tõttu ning kuna kriminaalkohtusüsteemid ei tee koostööd. Kas see ei ole meie peamiseks prioriteediks? Ja seda ei tehta, kuna see on kõvem pähkel, mida hammustada.

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE). – (RO) Euroopa Komisjon on eelmisel nädalal liikmesriikide siseministrite antud mandaadi järel oma läbirääkimisvolitusi suurendanud.

Veelgi enam, me naaseme mitmetelt tõhusatelt nõupidamistelt Ameerika esindajatega, millest viimaseks oli Euroopa Liidu ning Ameerika Ühendriikide justiits- ja siseministrite kolmepoolne kohtumine 13. märtsil.

Usun, et peaksime nii palju kui võimalik jääma kindlaks sel korral vastu võetud kolmele põhimõttele, eriti ühisele eesmärgile viisade kaotamiseks niipea kui võimalik.

Kuigi täheldatav on märkimisväärne edasiminek, suurenevad viisadest keeldumise tasemed mõnedes liikmesriikides jätkuvalt.

Rumeenias on tase saavutanud 37%, peaaegu 10 protsenti enam kui eelmisel aastal, kuigi vahepeal on meie riigist saanud Euroopa Liidu liikmesriik.

Kahjuks hoiab selline areng meid eemal viisavabaduse programmi põhisest 10% eesmärgist.

Praegu saab vaid liikmesriikide konkreetne tegevus selle vastastikkuse küsimuse seoses viisadega Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel lahendada.

Peame järgmiseks Euroopa ja Ameerika Ühendriikide tippkohtumiseks kindlustama, et meie seisukoht on seoses viisavabadusega kõigi Euroopa kodanike jaoks ühtne ning kategooriline, vastavalt sätestatud ajakavale.

  Ioan Mircea Paşcu (PSE). – Hr juhataja, nii nõukogu kui ka komisjoni kavatsus, mis avaldub nende otsustavuse rõhutamises pidada kõigi Euroopa kodanike nimel Ameerika Ühendriikidega läbirääkimisi viisade kaotamise ning samuti selleks võetavates ettevalmistavate tehniliste sammude osas, on kiiduväärt. Siiski on juba ilmnenud lõhe mitmepoolsete läbirääkimiste vahel – mida EL valmistub alustama ning mis tõenäoliselt võtab aega – ning konkreetsete tulemuste vahel, mida mõned ELi riigid on Ameerika Ühendriikidega kahepoolsete läbirääkimiste teel saavutanud. Lõpetuseks, me kõik püüdleme sama eesmärgi suunas – viisade kaotamine Ameerika Ühendriikidesse reisimisel. Asi on lihtsalt selles, et oleme vastamisi valikuga: kas oodata ELi ja Ameerika Ühendriikide vaheliste mitmepoolsete läbirääkimiste algamisega ning saada see hiljem või astuda Ameerika Ühendriikidega kahepoolsetesse läbirääkimistesse ning saada see varem. Sundida ELi liikmesriike otsustama vähem ligitõmbava valikuvõimaluse kasuks vale solidaarsuse nimel, mida paljud ELi liikmesriigid seoses teiste palju olulisemate asjaoludega – nagu näiteks energia – ei austa, on vähemalt moraalselt vale, seda enam, kui pooled Euroopa kodanikest on juba viisanõudest varasemate kahepoolsete läbirääkimiste teel Ameerika Ühendriikidega vabastatud.

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE). – (RO) Usun, et Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel on erilised suhted. Enamik liikmesriike on NATO liikmed ja osalevad vajaduse korral ilma erinevusteta ühiselt julgeoleku säilitamises Euroopas ja teistes riikides.

Sellegipoolest esinevad viisade väljastamisel Ameerika Ühendriikidesse reisimiseks erinevused, mis põhinevad kriteeriumidel, mis ei ole hetkel piisavalt selged ja läbipaistvad. Peamiseks kriteeriumiks, vähem kui 10% keeldutud viisade puhul, on kriteerium, mis sõltub täielikult Ameerika kodanikest ning mitte kodanikest, kes viisasid taotlevad.

Euroopa institutsioonid ei ole veel suutnud läbirääkimisi Euroopa kodanike kasuks lõpetada. Seega peab iga liikmesriik leidma iseseisvad meetodid olukorra lahendamiseks.

Asjaolu, et need läbirääkimised on viimase aja jooksul intensiivistunud ning et neid võivad samal ajal läbi viia Euroopa Liit ja liikmesriigid, on positiivne.

Läbirääkimistel on vajalik viidata viisade väljastamise kriteeriumidele. Üksnes selged ja eriti läbipaistvad kriteeriumid annavad kodanikele vajaliku teabe enne viisataotluste esitamist.

  Ewa Tomaszewska (UEN). – (PL) Hr juhataja, otsus keelduda viisa väljastamisest sõltub ilmselgelt Ameerika Ühendriikide ametnikest. Tehes Ameerika Ühendriikidesse sisenemise sõltuvaks viisataotlustest keeldumise protsendist, viib järgmise arutluskäiguni: laske meil teha, mida me soovime – miski ei sõltu teist, kuid me kasutame seda menetlust, et allutada teid alavääristavale kohtlemisele ja protseduuridele ning et sundida teid tunnustama sellist alandavat süsteemi. See on lihtsalt vastuvõetamatu ning tõestab, et mingit partnerlust ei ole olemas ning et kõigi kavatsuste ja eesmärkide osas oleme olukorras, kus me ei saa midagi mõjutada.

Ma siiski loodan, et ühenduse lähenemisviis sellele küsimusele ning tuginemine teistele vahenditele, mis tulenevad Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahelisest suhtest, viivad mingil meetodil probleemi lahendamiseni.

  Monika Beňová (PSE). – (SK) Tervitame Euroopa Komisjoni algatust ning näeme seda sammuna edasi, et muuta kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud võrdseks, sealhulgas need, kes hoolimata sellest, et nad on selle aasta maiks olnud Euroopa Liidus neli aastat, on endiselt Ameerika Ühendriikide range viisapoliitika subjektiks.

Slovakkia Vabariigi valitsus on nende hulgas, kes viivad Ameerika Ühendriikidega läbi kahepoolseid arutelusid, tõelises usus, et nende arutelude tulemusena tegutseb Washington kiiremini ning on abivalmim.

Oleksin seega väga õnnelik, kui Slovakkia kahepoolseid läbirääkimisi nähtaks Euroopa ringkondades positiivse sammuna: Euroopa institutsioonide tegevuse täiendamisena, mitte nende asendamisena. Samuti sooviksin rõhutada, et asi pole selles, nagu tunneksid meie valitsused, et neid on koheldud ülekohtuselt: soovime, et ühenduse aluspõhimõtteid austataks ning kodanike võrdsus on üks nendest.

  Titus Corlăţean (PSE). – (RO) Rumeenia on üheks Euroopa Liidu liikmesriigiks, kelle kodanikud vajavad Ameerika Ühendriikide territooriumile sisenemiseks viisat.

Vastupidiselt teiste riikide tegevusele on Rumeenia senini hoidunud kahepoolsete läbirääkimiste algatamisest Ameerika Ühendriikidega, kuigi selle riigiga sõlmitud partnerlus ning Rumeenia vägede kohalolek Iraagis ja Afganistanis oleks võinud anda aluse tugineda kahepoolsete lahenduste otsimisele viisaküsimuste lahendamiseks.

Toetan ELi liikmesriikide ühist lähenemisviisi ning Euroopa Komisjonile mandaadi andmist, et leida kiire lahendus Euroopa Liidu kodanike jaoks, sealhulgas rumeenlaste jaoks, Ameerika Ühendriikide puhul viisanõude kaotamiseks.

Läbirääkimisteks on vajalik Euroopa Komisjoni tõeline, järjepidev ja tõhus jõupingutus. Vastupidisel juhul peab Rumeenia, avaliku arvamuse survet arvestades, mida ei saa eirata, leidma lõpuks kiire lahenduse kahepoolsete läbirääkimiste teel Ameerika Ühendriikidega, täpselt nagu teised Euroopa Liidu liikmesriigid, kes on lahendanud Ameerika viisade probleemi Brüsseli ühist seisukohta arvesse võtmata.

Lõpetuseks, kahetsen, et hr Frattini arutelul ei osale, kuna temal oleks kohustus võidelda Euroopa kodanike ja Rumeenia kodanike õige kohtlemise ja liikumisvabaduse eest ning selle eest, et mitte edendada Rumeenia kodanike, ühenduse kodanike, kes elavad ja töötavad Itaalias ja kellest enamik on integreerunud Itaalia ühiskonda õiguspäraselt, suhtes diskrimineerivat poliitikat.

  Dragutin Mate, nõukogu eesistuja. − (SL) Püüan anda vastused teatud dilemmadele ja küsimustele, mida te olete eriti esile tõstnud. Esiteks sooviksin ma öelda, et on äärmiselt tähtis, et 18. aprillil peetud viimasel nõukogul saavutati konsensus ning et komisjonile anti mandaat läbirääkimiste alustamiseks. See on äärmiselt oluline, et me saaksime töötada, nagu te ise olete siin täna korduvalt väljendanud, selle heaks ja selle vaimus, et kõigil Euroopa kodanikel oleksid võrdsed õigused ja muidugi võrdsed kohustused.

Kui ma peaksin puudutama mõnd siin varasemalt mainitud konkreetset punkti, siis sooviksin öelda, et läbirääkimiste alguses, nagu üks parlamendiliige on juba maininud, pole meil olnud võimalik tunnustada strateegiat, mis on mis tahes viisil olnud Euroopale peale surutud. Sooviksin öelda, et võib-olla esialgse surve juures, mille all see strateegia loodi, suutsime me sellele vastu seista. Oleme sõlminud kokkulepped, oleme leidnud viisi selle lahendamiseks, oleme saavutanud kaht aspekti hõlmava lähenemisviisi koostööle tulevikuks ning seetõttu oleme teatud viisil teinud selgeks, nii Ameerika Ühendriikidele kui ka ELi liikmesriikidele, kuidas me saame koostööd teha ning kus on vastuvõetava ja mittevastuvõetava piirid.

Eriti sooviksin ma käsitleda küsimusi seoses sõrmejälgedega ning loomulikult dilemmasid, mida mõned teist Euroopa Parlamendi liikmetest, esmalt ELi kodanikena, omate. On tähtis, et me ei ajaks sassi kahte süsteemi – reisiloa elektroonilist süsteemi (ESTA) ja broneeringuinfot (PNR). Broneeringuinfosüsteemi ei muudeta, see jääb praegusega samaks, samasuguseks, nagu see vastu võeti ja heaks kiideti ning see ei hõlma sõrmejälgede võtmist reisikorraldajate poolt või mujal. See asi jääb nii, nagu see on, ning see ei ole ei arutelude ega mis tahes muudatuste aluseks. Ma leian, et see on tõesti väga oluline.

Seoses andmekaitse teemaga ning kõrgetasemeliste ekspertide tegevusega pean ütlema, et alates ajast, mil mina olen ministrite nõukogu juhtinud ning olnud nõukogu eesistujaks, olen ma koos kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoniga tegutsenud äärmiselt läbipaistvalt. Olen seoses selle küsimusega esitanud asjaomastele komisjonidele kaks raportit ning täna olen teinud praeguste asjade seisu kohta ettekande ka parlamendile.

Arvan, et sel esimesel etapil oleme käitunud kooskõlas põhimõttega, et me otsime, kus raskused asuvad, kus on ühised raskused, kus omame ühiseid põhimõtteid, kui need on olemas, ning kus need puuduvad. Sel alusel on meil seejärel võimalik jätkata edasiste tegevustega. Edasised tegevused ning läbirääkimised algavad 2009. aastal ning on äärmiselt tähtis, eeldusel, et need üldse algavad, et meie – parlament, nõukogu ja komisjon – omame ühist seisukohta. See on ainus viis, kuidas me kogume piisavat jõudu kokkuleppe saavutamiseks. Usun, et ka teie parlament on otsustanud, et see kokkulepe on meie jaoks äärmiselt tähtis, et meil oleks andmekaitse raamistik, ning iga kord, kui me kokkuleppe üle läbi räägime, ei peaks me neid küsimusi uuesti tõstatama ja see on meie eesmärk. Need ei olnud mingid suvalised läbirääkimised kokkuleppe saavutamiseks. Teatud põhimõtteid on uuritud. Sel alusel näeme, ja me juba teame, et kaksteist põhimõtet on praktiliselt identsed. Kui läbirääkimised peaksid algama, on läbirääkimiste esemeks muidugi ka põhimõtted, mis ei ole identsed. Loodan, et meie läbirääkimised on edukad.

Sooviksin juhtida tähelepanu asjaolule seoses koostööga liikmesriikide, komisjoni ja eesistujariigi vahel, mis käsitleb memorandumeid, edasisi kõnelusi ning programmide elluviimist. Peaks olema selgelt märgitud, et memorandumid ei ole lepingud. Vastastikuse mõistmise memorandumid on poliitilise tahte väljendus, et riik sooviks saada viisavabadusega riigiks. Need ei sisalda mingeid elemente, mis annaksid sellele dokumendile rahvusvahelise lepingu staatuse.

Seoses edasiste kõnelustega ning lepingute ja/või eeskirjade rakendamisega on meil liikmesriikidega väga intensiivsed suhted. Näiteks mõned päevad tagasi oli mul väga avameelne kõnelus Jan Langeriga Tšehhi Vabariigist läbirääkimiste ning nende edasimineku osas. Praegusel hetkel ei ole veel seoses kõnelustega kirjalikke dokumente ja rakendamise eeskirju, mille Ameerika Ühendriigid nendele liikmesriikidele annavad.

Minu arvates on kõige tähtsam, et nii liikmesriikide kui ka komisjoni ja eesistujariigi töö oleks läbipaistev. Üksnes sellises kolmnurgas, ja muidugi ka mõningates koostöö valdkondades Euroopa Parlamendiga, saab saavutada küsimuse käsitlemiseks kohase viisi. Siiski arvan, et me lubame volinikul, asepresidendil vastata mitmele küsimusele, mis on komisjoni pädevuses.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Hr juhataja, meil on vaja ebaõiglane olukord kõrvaldada. Pole võimalik omada kahte Euroopa kodanike kategooriat – ühte, millelt nõutakse viisat, ja teist, mis on nõudest vabastatud. Arvan, et see on sügav uskumus, mida me kõik jagame.

Teiseks usun ma isiklikult ühiste läbirääkimiste jõusse. Euroopa on palju tugevam, kui see räägib ühel häälel ja kõik selle liikmed näitavad solidaarsust. Nagu hr Mate teab, söandasin ma märkida, et ühes teises küsimuses, mis on praeguse küsimusega tegelikult võrdlemisi erinev – avatud taeva küsimuses – olime võimelised saavutama avatud taeva esimese etapi seetõttu, et komisjonil oli sel konkreetsel ajal mandaat.

Samal viisil ma usun ühiste läbirääkimiste jõusse ning pean ütlema, et koos hr Matega töötame me väga tõsiselt ning suure otsustavusega.

Lisaksin, et minevikus on komisjon sellegipoolest sõlminud vastastikused kokkulepped mitme mitteliikmesriigiga. Meie kokkulepped on võimaldanud saavutada head tulemused Kanadaga, Austraaliaga ning teiste riikidega, mistõttu puudub põhjus, miks me ei peaks suutma seda diskrimineerimist lõpetada.

Selgitaksin, et komisjonil on esindajad Washingtonis juba teisipäeval ja kolmapäeval, et ametlikult läbirääkimistega alustada. Teiste sõnadega, see tõestab meie otsustavust see mandaat täielikult ellu viia. See on, mida mul on võimalik selle esimese punkti kohta öelda.

Nüüd sooviksin ma vastata hr Deprezi tõstatud küsimustele, eriti seoses rakendamise kokkulepetega. Nagu hr Mate just ütles, ei ole meil veel rakendamise kokkuleppeid, mistõttu on neid väga raske hinnata. Siiski on kindlasti meie kohustuseks nende saamisel neid hoolikalt ühenduse õigusnormide kontekstis hinnata. Lisaksin, et oleme läbirääkimistel Ameerika Ühendriikidega läbipaistvad, eriti parlamendiga, kuid liikmesriigid – ma ei süüdista kedagi, mis tahes liikmesriiki – vaid kõik liikmesriigid, kes peavad samuti kahepoolseid läbirääkimisi, peavad täitma läbipaistvuse kohustust. Kui me soovime olla tõhusad, vajame me vastastikust usaldust. Pean seda rõhutama.

Ilmselgelt, kui rakendamise kokkulepetes nähtuvad hiljem asjaolud, mis ei ole ühenduse õiguse seisukohast vastuvõetavad, me uurime, mida on vaja teha, kuid me kindlasti teeme midagi.

Kolmandaks on mõned teist tõstatanud andmete küsimuse. Soovin juhtida tähelepanu sellele, et broneeringuinfo andmete vahetamine on reguleeritud 2007. aasta lepinguga Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel. Need normid on olemas, need on meile praegu siduvad ning puudub põhjus kannatada meie Ameerika sõprade poolse hirmutamise kartuse all. Seda arvestades märgiksin ma hr Deprezi märkustest lähtudes ideed, et lõpuks oleks ehk üldise transatlantilise lepingu alusel kahtlemata kasulik luua sõltumatu ametiasutus, et jälgida andmete kaitset.

Need on vähesed selgitused, kuid ma võin teile tõesti öelda, et parlamenti hoitakse meie läbirääkimistega muidugi vägagi kursis, et meie tugevus tuleneb täielikust institutsioonidevahelisest kokkuleppest, mis näitab meie Ameerika sõpradele, et Euroopa Liit kavatseb nüüd täielikult nõuda kõigi oma kodanike võrdset kohtlemist ning teeb seda vankumatu otsustavusega.

(Aplaus)

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub mai osaistungjärgu ajal Strasbourgis.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Tunne Kelam (PPE-DE), kirjalikult. – Tervitan eesistujariigi avaldust kõigi ELi kodanike võrdse kohtlemise kohta. On aeg anda komisjonile parlamendi mandaat, et saavutada laialdane kokkulepe ELi ja Ameerika Ühendriikide viisavabaduse programmi osas. Eesmärk on võimaldada niipea kui võimalik eranditult kõigile ELi kodanikele ohutu viisavaba reisimine. Samuti ootame, et komisjon oleks läbirääkimiste vältel maksimaalselt läbipaistev. Praegusel juhul ei näe me Ameerika Ühendriikide poolelt mingit põhjust täiendavate andmete esitamise nõudmiseks. Samuti on oluline, et kodanikud saaksid kasutada viisataotluste ja isikuandmete esitamiseks elektroonilisi vahendeid.

Mitmed kolleegid on näidanud ärritatust seoses mõnede liikmesriikide sammudega Ameerika Ühendriikide ametiasutustega viisavabaduse kokkulepete saavutamise kiirendamise eesmärgil kahepoolsete konsultatsioonide teel. See ei lõhesta ELi. Ärgem unustagem, et praktiliselt kõik vanad liikmesriigid kasutavad juba viisavaba sisenemist, samas kui praktiliselt kõigil uutel liikmesriikidel see võimalus puudub.

Nende riikide sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumeid tuleb käsitleda poliitilise tahte väljendusena teel viisavabaduse suunas; need pole kindlasti separatistlikud kokkulepped.

(Istung lõppes kell 11.25 ja jätkus kell 11.30.)

ISTUNGIT JUHATAJAB: LUIGI COCILOVO
Asepresident

4. Hääletused

  Juhataja. − Järgmiseks päevakorrapunktiks on hääletamine.

(Tulemused ja hääletamisega seotud muud asjaolud: vt protokoll)

4.1. EÜ ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu protokolli sõlmimine (Jacek Saryusz-Wolski, A6-0078/2008) (hääletus)

4.2. Asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamine liinilaevandusettevõtjate teatavat liiki kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste suhtes (konsortsiumid) (kodifitseeritud versioon) (A6-0089/2008, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg) (hääletus)

4.3. Vahendusmenetluse teatavad aspektid tsiviil- ja kaubandusasjades (A6-0150/2008, Arlene McCarthy) (hääletus)

- Enne hääletust:

  Arlene McCarthy, raportöör. − Hr juhataja, ühise seisukoha osas muudatusettepanekuid ei ole. Seda tänu suurepärasele tööle parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel ning eriti minu variraportööride pr Wallise ja hr Gauzès’i (fraktsioon PPE-DE) tööle, kes juhindusid tugevalt nõukogust ja komisjonist.

Arvan, et on möödunud üle aasta ajast, mil me selle ettepaneku osas kokku leppisime, kuid see on selle sektori vahendusekspertide ja -spetsialistide vastus parlamendi kõige esimesele veebipõhisele arutelule, mis veenis meid selle õigusakti väärtuses. Tean, et nad tervitavad tänast hääletust, mis muudab need ettepanekud õigusaktiks.

Liialt tihti näeme juhtumeid, kus abielu või suhe, millesse on kaasatud lapsed, muutub halvaks ning osapooled lõpetavad aastatepikkuste kohtumenetluste ning tohutute õigusabi kuludega. Üks minu valijatest, kellel oli kreeklasest partner, sai tohutud õigusabi arved ning pidi oma laste tagasisaamiseks käima kolm aastat mööda kohtusüsteemi. Vahendamine saab seega olla kodanike jaoks väärtuslikuks töövahendiks, et saavutada õiguskaitse kättesaadavus ning potentsiaalselt alandada vaidluse lahendamise kulusid, ilma tihti terava kohtupinki minemise protsessita.

Sellel on lisanduv hüve, mis seisneb kohtu aja vabastamises juhtumitest, mis kohtu otsust ei vaja. See uus õigusakt peaks aitama inimesi kogu Euroopas, et saada kiire ja taskukohane õiguskaitse kättesaadavus. Seetõttu soovitan parlamendiliikmetel tungivalt teist lugemist toetada ning avada kodanikele kogu ELis uued teed kahju hüvitamiseks ja õiguskaitsevahendite kasutamiseks.

(Aplaus)

  Juhataja. − Ma tuletaksin kolleegidele meelde, et täiskogu istungil on raportööril õigus paluda kõneaega kaheks minutiks – seega palun kõigil rakendada vajalikku enesekontrolli. Vaatamata sellele ma usun, et Reinhard Rack on palunud sõna vastavalt töökorrale.

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Hr juhataja, tavaliselt me ütleksime, et masinavärk ei tööta, kuid praegusel juhul ei tööta liftid. Paljud meie kolleegid ootavad, et tulla alla istungisaali. Seda arvestades oleks ehk mõistlik, kui me kaaluks selliste avalduste lubamist.

  Juhataja. − Kinnitan, et kõik võimalik liftide töökorra taastamiseks tehakse niipea kui võimalik või võimaldatakse meie kolleegidel hääletada liftides.

4.4. Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmid (EGNOS ja Galileo) (A6-0144/2008, Etelka Barsi-Pataky) (hääletus)

4.5. Direktiivi 2003/109/EÜ reguleerimisala laiendamine rahvusvahelise kaitse saajatele (A6-0148/2008, Martine Roure) (hääletus)

4.6. Kodanikuühiskonna roll Euroopa Liidu uimastipoliitikas (A6-0073/2008, Giusto Catania) (hääletus)

4.7. Mitmeaastase finantsraamistiku kohandamine (A6-0157/2008, Reimer Böge) (hääletus)

4.8. 10. Euroopa Arengufondi programmitöö rakendamine (A6-0042/2008, Marie-Arlette Carlotti) (hääletus)

4.9. Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi 2007. aasta eduaruanne (A6-0059/2008, Erik Meijer) (hääletus)

- Enne hääletust:

  Erik Meijer, raportöör. − Hr juhataja, hr Landsbergise suuline muudatusettepanek kohustab mind selgitama nimega seotud keerulist olukorda.

FYROM pole kunagi olnud ühegi riigi nimeks – see saab olla üksnes endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi (former Yugoslav Republic of Macedonia) lühendiks. Minu eelmises raportis, mis võeti vastu selle parlamendi 12. juuli 2007. aasta täiskogu istungil, otsustati mitte kasutada seda lühendit nimena, vaid üksnes kasutada neid nelja sõna.

Järelduseks oli asendada muudatusettepanekutes kõik teised terminid nimetusega „endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik”.

Teen ettepaneku selle juurde jääda. Hr Landsbergise tehtud suuline ettepanek ei ole selle otsusega kooskõlas. Eeldan, et 2008. aasta kokkulepe Kreekaga toob selle riigi nime erinevate käsitluste osas lahenduse ning et termin FYROM unustatakse igaveseks.

  Vytautas Landsbergis (PPE-DE). – Hr juhataja, oleme ühega oma naabritest keerulises olukorras, kus tavapäraselt olemasolev vabariik Euroopa mandril loetakse ÜRO otsuse alusel ametlikult mitte-eksisteerivaks – üksnes endiseks M. Vabariigiks.

Enne kui Washington järgneb New Yorgile ja nõuab, et Kaukaasias asuvat Gruusiat tuleks nimetada „endiseks Nõukogude Gruusia Vabariigiks”, võiksime väljendada sellise praktika suhtes oma rahulolematust ning töötama „M-ile” lahenduse leidmise suunas. See on minu vahepealne ettepanek – mitte asendada kellegi „endise” nimega, vaid parandada olukord meie raporti tekstiga, lisades täiendava selgituse: „riik nimega FYROM”.

Palun vähest huumorisoont ning toetust. Peaksime aitama nii Kreekat kui ka „M-i”.

(Parlament ei võtnud suulist muudatusettepanekut vastu)

4.10. Hiina poliitika ja selle mõju Aafrikale (A6-0080/2008, Ana Maria Gomes) (hääletus)

- Enne muudatusettepaneku 5 hääletust:

  Ana Maria Gomes, raportöör. − (PT) Hr juhataja, soovin pakkuda välja muudatusettepaneku artiklile 5, mis kujutab endast vähetähtsat teksti muutmist. Praegune tekst on järgmine:

„kutsub selles kontekstis ELi üles ergutama Aafrika partnerluse foorumi loomist, mis kaasaks kõik suured doonorid ja investorid;”

(PT) ja minu tehtud muudatusettepanek on järgmine:

„kutsub selles kontekstis ELi üles ergutama Aafrika partnerluse foorumi loomist, mis kaasaks kõik suured doonorid ja investorid, eelkõige Hiina;”.

See muudatusettepanek tuleneb asjaolust, et me oleme mõistnud, et Aafrika partnerluse foorum on just loodud ning seetõttu on tegemist vähese tähtsusega muudatusega, mis peegeldab praegust olukorda. Sellest teavitati kõiki kolleege ja variraportööre ning mind pole ühestki vastuväitest informeeritud.

(Parlament ei võtnud suulist muudatusettepanekut vastu)

ISTUNGIT JUHATAJAB: HANS-GERT PÖTTERING
President

5. Pidulik istung – Sloveenia

  President. − Spoštovani gospod predsednik Republike Slovenije. On hea meel tervitada täna siin Euroopa Parlamendis Sloveenia Vabariigi presidenti. Tere tulemast, hr president.

Sloveenia ühines Euroopa Liiduga 1. mail 2004 ning on hetkel nõukogu eesistujariik. Hr president, neli kuud tagasi asusite ametisse Sloveenia presidendina ning me oleme selle perioodi jooksul kohtunud juba kolmel korral: esimesel korral kaks päeva enne seda, kui te ametlikult Ljubljanas ametisse asusite, siis 8. jaanuaril kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta ametlikul avamisel ning viimati veebruaris New Yorgis ÜRO Peaassamblee temaatilisel arutelul kliimamuutuste üle.

Hr president, olete Sloveenia kolmandaks presidendiks alates teie riigi iseseisvuse saavutamisest. Te võite vaadata tagasi pikale ja silmapaistvale karjäärile rahvusvahelise õiguse professorina ning eelkõige diplomaadina olete pühendanud suure osa oma karjäärist ÜRO teenistusele. Kaheksa aastat olite Sloveenia Vabariigi alaliseks esindajaks ÜRO juures ning viis aastat olite ÜRO peasekretäri abi poliitiliste küsimuste valdkonnas. Nüüd on Sloveenial suur au olla esimeseks uutest liikmesriikidest – riikidest, mis ühinesid Euroopa Liiduga 1. mail 2004 – ja esimeseks endiseks kommunistlikuks riigiks ja esimeseks slaavi riigiks, mis on Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik.

See eesõigus toob Sloveeniale kaasa suure vastutuse, millele ta on kindlalt vastu astumas, sest uued liikmesriigid kannavad seda kohustust võttes nüüd ka suurt vastutust suure Euroopa Liidu pere ees. Sloveenia jaoks toob nõukogu eesistujariigiks olemine kaasa ka ühe teise kohustuse tema naaberriikide, Lääne-Balkani riikide suhtes.

Sloveenia on nendele riikidele eeskujuks, näidates neile, et edu on võimalik, et Euroopa Liidu liikmelisust on võimalik saavutada ning et ühinemine toob kaasa stabiilsuse, arengu ja jõukuse.

Hr president, mul on hea meel kutsuda teid täiskogul sõna võtma. Izvolite, prosim!

  Danilo Türk, Sloveenia Vabariigi president. − (SL) Hr president, daamid ja härrad, on suur au olla kutsutud pöörduma selle austatud assamblee poole. Vaid kuu aega tagasi tähistasime Euroopa Parlamendi esimese istungi viiekümnendat aastapäeva. Aastapäev on suurepärane võimalus mõelda Euroopa Liidu olevikule ja tulevikule. Täna on mul see eriline võimalus jagada teiega – Euroopa rahvaste valitud esindajatega – oma mõtteid.

See parlament ja muidugi Euroopa Liit tervikuna on aukartustäratav teostus suurest nägemusest, igavese rahu ja jõukuse nägemusest, koostöö ja pidevalt kasvava integratsiooni vaimust, millest Euroopa rahvad kasu saavad. Selle nägemuse isad – Jean Monnet, Robert Schuman, Konrad Adenauer, Alcide de Gasperi ja teised – ei suutnud tõenäoliselt isegi ette kujutada, et 51 aastat pärast Euroopa Ühenduste loomist on 2004. aastal ülimalt integreerunud Euroopa Liidus selle suurima laienemise järel esimese riigina uute liikmesriikide seast eesistujariigiks Sloveenia ning et Sloveenia president pöördub Euroopa Parlamendi poole.

Nende rahulolutundest oleks ilmselt siiski tugevam nende imestus. Mitte ainult Euroopa projekt ei ole osutunud edukaks, vaid see on tõestanud end projektina, mis omab tohutut transformatsioonijõudu, mis on loomas täiesti uut tüüpi Euroopat – Euroopa tüüpi, mida ei ole selle pika ajaloo eelmiste perioodide jooksul tuntud. Mis on täna isegi veel tähtsam, on see, et Euroopa Liit on Euroopa projekti kaudu suures osas juba kinnitanud end mõjurina maailmas, tegijana maailmas. Ja see on täpselt see, millest ma sooviksin täna rääkida.

Mis on võimaldanud selle uskumatu edu saavutamise – sellise suure ja tähtsa maailma poliitikas osaleja loomise? Milliseid järeldusi saame me sellest edust täna teha? Kas me oleme võimelised kohaldama minevikust saadud teadmisi, olles silmitsi tänaste ja homsete väljakutsetega? Need on küsimused, mida me peame pidevalt esitama. Euroopa Liit saab üha enam globaliseeruvas maailmas olema jätkuvalt silmitsi keeruliste küsimustega ning ta peab andma usutavaid vastuseid. Euroopa Liit jääb edulooks tingimusel, et ta säilitab oma dünaamilisuse, et ta on aina olulisemaks poliitilise maailma osaliseks, ning ma lisaksin – poliitiliselt tähtis. Edu tingimuseks on liikumine edasi. Mida Euroopa Liidult tänasel tasemel nõutakse, on see, et ta võtaks maailmas juhtpositsiooni.

Paljudes valdkondades on see roll kas juba loodud või seda oodatakse pikisilmi. Mainiksin siin neist kahte: ülemaailmne soojenemine ja inimõigused.

Eelmisel aastal asetas Euroopa Liit keskkonnaküsimused ja eriti ülemaailmse soojenemise küsimuse oma poliitika keskmesse. Ilma igasuguse kahtluseta oli see tark otsus, sest kliimamuutused ja keskkonna allakäik on silmnähtavalt kõige tõsisemaks ohuks ning suurimaks väljakutseks, millega me silmitsi seisame. Euroopa Komisjon on välja töötanud konkreetsed eesmärgid, mis teevad Euroopa Liidule võimalikuks ülemaailmse juhtiva rolli võtmise. Peaeesmärk on saavutada aastaks 2020 kasvuhoonegaaside heite vähenemine võrreldes 1991. aastaga 20%. Selle sihtmärgi saavutamine on iseseisev kohustus. Veelgi ambitsioonikama sihtmärgi saavutamise algatus peaks olema osa üldisest rahvusvahelisest kokkuleppest, mille osaliseks oleksid ka teised põhitegutsejad. Sellisel juhul oleks Euroopa Liit Euroopa Komisjoni ettepanekul valmis sama perioodi jooksul saavutama isegi 30%-lise vähendamise. Need eesmärgid on niivõrd tähtsad ja ambitsioonikad, et need tõesti nõuavad ümberkujundatavat nägemust ülemaailmse soojenemise vastu meetmete võtmiseks, olles seega vajalikuks eeskujuks ning maailmas juhtpositsioonil.

Kuid, kas neid eesmärke on võimalik saavutada või kujunevad neist järjekordsed ületamatud takistused? Vastus sellele pole endiselt selge. Kuu aega tagasi tervitas Euroopa Ülemkogu Euroopa Komisjoni ettepanekut – kui head alust kokkuleppeks. Selle ja järgmise aasta konsultatsioonid näitavad, kui palju on tegelikult võimalik enne 2009. aasta detsembriks kavandatud Kopenhaageni konverentsi saavutada. Eriti sooviksin rõhutada, et eraldi kliimamuutuste komisjoni loomisega on Euroopa Parlament juba tunnustanud selle küsimuse tähtsust ning omab sellega seoses äärmiselt olulist ülesannet.

Täna meie ees seisev ülesanne on tõenäoliselt raske. Ärevus, mida on hakatud Euroopa meedias tundma, kannab endas mitmeid segaseid sõnumeid. Leidub toetuse avaldusi, kuid ka skeptilisi hääli, mis hoiatavad mõnede Euroopa tööstusharude väljendatud murede eest, sealhulgas tõsiasja eest, et kui maailma majandus kogeb raskusi, on ka konkurentsivõime saavutamine aina raskem, ning et samal ajal on keskkonnaküsimused muutumas suhteliselt vähem tähtsaks.

Sellised rasked momendid kujutavad endast tõelist juhtimisalast väljakutset. On ilmne, et ülemaailmne soojenemine on juba saavutanud taseme, kus rahvusvaheline kogukond on silmitsi raske valikuga: kas jätkata kasvu meetoditega ning leppida paratamatu katastroofiga või koguda julgust ümberkorraldavaks lähenemisviisiks, mis leevendaks piisavalt ülemaailmse soojenemise tagajärgi ning hoiaks ära halvima. Majanduskasvu ülistades ei saa me edukad olla. Kuigi seda ei ole kerge saavutada, on see väga vajalik. Ja ma loodan, et sel aastal me valime tee, mis viib muutusteni.

Neid jõupingutusi tehes on vajalik oluliselt laiendada selle eest võitlejate rinnet. Igal juhul on juba praegu palju neid, kes tunnetavad, et nihe muutuste suunas on vajalik. Valitsusvälised organisatsioonid, meedia ja teised kodaniku ühiskonna osalised on muutusteks valmid. Äriringkondades on ilminguid tugeva suundumuse suunas uute tehnoloogiate arendamiseks, mis põhinevad puhtal energial, ning enam ja enam inimesi on valmis muutma oma harjumusi tarbijatena.

Suundumused tuleb nüüd siduda eesmärgistatud tegevusega. Aeg on teada. Koht on teada. Vastavalt eelmisel aastal Balis vastu võetud tegevuskavale oodatakse, et läbirääkimised lõppevad järgmisel aastal maailma tasandil kokkuleppe vastuvõtmisega, mis 2012. aastal asendab Kyoto protokolli. Kuigi läbirääkimised toimuvad ÜROs, on oluline, et toetust avaldataks kõikjal. Aeg ja koht võimaldavad meil jõupingutused ühendada ning see on aeg, mil Euroopa Liit peab võtma juhtpositsiooni.

Daamid ja härrad, keskkond ei ole ainsaks küsimuseks, kus Euroopa Liit peab võtma juhtiva rahvusvahelise rolli. Euroopa Liit peab mängima samuti võimsamat rolli ülemaailmsetes jõupingutustes inimõiguste valdkonnas. See, et Euroopa Liit inimõigusi toetab, on muidugi ilmne. Euroopa institutsioonid põhinevad õigusriigi ja inimõiguste põhimõtetel, Euroopa on inimõiguste ala.

Lissaboni lepingu ratifitseerimine kõigi liikmesriikide poolt selle aasta lõpuks (aastal, mil me tähistame inimõiguste ülddeklaratsiooni kuuekümnendat aastapäeva) tähendab samuti, et esimest korda Euroopa Liidu ajaloos saab kogu liidu kodanike tsiviil-, poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete õiguste spekter, nagu määratletud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, õiguslikult siduvaks.

Ülemaailmsest seisukohast ei ole olukord maailmas julgustav. Paljudes kohtades üle maailma esineb arvukaid inimõiguste süstemaatilise rikkumise näiteid. See on osaliselt põhjustatud majanduslike hüvede ülemäärasest taotlemisest, olenemata kohaliku elanikkonna ja keskkonna vajadustest. Eriti on vaesuse ja nälja ning osadel juhtudel isegi väljasuremise poolt tihti ohustatud vaene ja põliselanikkond. Mitmes Aafrika ja Aasia piirkonnas leiavad relvastatud konfliktides jätkuvalt aset julmused, mis kujutavad endast inimsusevastaseid kuritegusid.

Euroopa Liit peab tegutsema sellisel viisil, mis pakuks välja majandusmudeleid jätkusuutlikuks kasvuks, samuti teeks humanitaaralaseid ning diplomaatilisi jõupingutusi, kuid ka kohaldaks sanktsioone, mis toetavad Rahvusvahelise Kohtu langetatud otsuseid. Praeguses etapis peab Euroopa Liit võtma juhtiva rolli, eriti kuna maailma tegevus inimõiguste valdkonnas on mahajäänud.

ÜRO Inimõiguste Nõukogu võitleb endiselt õigete töömeetodite eest. Nende jõupingutused luua ülemaailmne perioodiline inimõiguste läbivaatamise süsteem maailma tasandil on paljutõotav, kuid ikka veel mittetoimiv. Nende tegevused arvukate ja süstemaatiliste inimõiguste rikkumiste vastu ei ole piisavalt integreeritud. Kõike seda on võimalik aeglaselt parandada, kuid mitte ilma tõhusa juhtimiseta, mitte ilma nende ÜRO liikmesriikide tõhusa juhtiva rollita, kes inimõiguste eest tõesti võitlevad.

Tegelikkuses ei saa see toimuda ilma Euroopa Liidu, kes esindab kõige mõjukamat ÜRO liikmesriikide rühma, tugevama juhtiva rollita. Mõned teised traditsioonilised inimõiguste toetajad on hiljuti muutunud vähem aktiivseks ning ei ole taotlenud ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmelisust. Kasvav mure terrorismi ohu tõttu ja teised julgeolekuga seotud ähvardused, sealhulgas reaktsioonid neile ähvardustele, mis on mõnikord ebapiisavalt läbi mõeldud, on ilmselgelt alandanud inimõiguste tundlikkuse taset. Euroopa Liit peab selle tühimiku täitma.

Samuti peab liit leidma uued koostöömeetodid ÜRO Julgeolekunõukoguga. Darfuris oli julgeolekunõukogu tegevus see, mis aitas sisse seada Rahvusvahelise Kohtu rolli selle püüdlustes mõista õigust mõnede meie aja kõige julmemate kuritegude täideviijate üle. Peaaegu täpselt aasta tagasi andis Rahvusvaheline Kohus välja vahistamismäärused nimetatud kurjategijate kinnipidamiseks. Jõupingutused nende kohtu ette toomiseks peavad jätkuma ning koostöö julgeolekunõukoguga säilitab olulise tähtsuse.

Siiski, isegi ilma ÜRO Julgeolekunõukogu tegevuseta, peab Euroopa Liit kaaluma tegevusi, mis aitaksid Rahvusvahelise Kohtu tõhususele kaasa. Sooviksin rõhutada, et just rahvusvaheline õigusemõistmine on tänase rahvusvahelise inimõigustealase tegevuse selgrooks ning see nõuab tõhusat toetust.

Euroopa Liit peaks samuti toetama neid esilekerkivaid demokraatlikke riike üle maailma, kes on tõsiselt inimõigustele pühendunud. Nad on huvitatud rahvusvahelisest tegevusest, kuid samal ajal peavad nad arvestama nende piirkondlike ja teiste ühendustega ning samuti seda, et neid aspekte ei tohi üheski inimõigustega seotud rahvusvahelises tegevuses hüljata. Need riigid on siiski Euroopa Liidu partnerid ning neid partnerlusi tuleb hoida.

Daamid ja härrad, inimõigustealane tegevus saab selle erinevates rahvusvahelistes vormides olla tõhus, kui see põhineb järjekindlal alusel, põhimõttelisel inimõiguste austamisel kodumaal. See hõlmab nii rändajate kui ka varjupaigataotlejate inimõiguste kaitsmist ning hoolikat õigusaktide kohaldamist juhtudel, mis puudutavad terrorismi süüdistusi. Selle aluse loomist peab siiski jätkama. Lissaboni leping sisaldab ELi põhiõiguste hartat ning parandatud otsustamismenetlust, mis aitab seoses inimõigustega kaasa julgete ja loominguliste lahenduste tegemisele.

Euroopa Liidu jaoks ei ole loovuse nõue mitte midagi uut. Euroopa loominguline rahutus, nagu ütles Saksa president Horst Köhler oma kõnes sellele parlamendile kaks aastat tagasi, see loominguline rahutus on aidanud Euroopal pühendumisega vabadusele ja tõele astuda vastu erinevatele sotsiaalsetele ja poliitilistele väljakutsetele, võimega muuta solidaarsus tegelikkuseks ja luua parem maailm kõigi jaoks. Mitte üheski teises valdkonnas ei ole loomingulisus ja loov rahutus nii vajalikud kui sisserände juhtimise ja sisserändajate sotsiaalse kaasamise valdkonnas.

Euroopa on vananemas ning ei ole enam võimeline mängima maailma juhtrolli ilma eduka demograafia poliitikata. Need poliitikad hõlmavad vältimatult rände juhtimist. Euroopa vajab värskelt saabunud inimesi, kes on positiivse vaimuga ja võimelised andma oma panuse parema maailma loomiseks kõigi jaoks. Poliitilised meetmed, mis saavad aidata rändajate integratsiooniprotsessi, ilmselgelt erinevad ning peavad olema loodud õigel viisil, sõltudes iga sisserändajaid vastu võtva riigi olukorrast. Samal ajal on mõningad elemendid laialdasemalt kohaldatavad ning mõningatel juhtudel saab Euroopa Liit õppida midagi ka Euroopast väljapoole jäävatelt riikidelt, näiteks Kanadalt.

Rändepoliitikad nõuavad mitmeid koordineeritud eesmärke Euroopa Liidu kui terviku tasandil. Euroopa ühise varjupaigasüsteemi eesmärk kuni aastani 2010 näib olevat nii ambitsioonikas kui ka kiire. Samuti on vajalik parandatud koordineerimine sisserändepoliitika ja arenguabipoliitika vahel. Euroopa Liit peab tugevdama oma rolli kõrgetasemelises rände alases dialoogis ÜROga.

Samal ajal on loomingulisus vajalik seoses sisserändajate ja nende kogukondade integratsiooniga. Majanduslik heaolu ja suurem sotsiaalne liikuvus ülespoole on eduka rändepoliitika võti. Näiteks etniliste vähemuste äritegevus loob töökohti ning panustab oluliselt vastuvõtjariikide majandusse. Teisest küljest saavad valitsused anda oma panuse piisavate eeskirjadega ja kvalifikatsiooniprogrammidega ning üldise toetuse andmisega vabale ettevõtlusele.

Integratsioon peab sisaldama tõhusat juurdepääsu kvaliteetsele koolitusele, toimuma paralleelselt keelekursustega ning juurdepääsuga ülikoolidele. Haridus on eeltingimuseks sisserändajate edukale integratsioonile laiemasse ühiskonda.

Ja edukus tuleb muuta nähtavaks. Sisserändajatele, kes on osutunud edukaks, tuleb anda võimalus esineda televisioonis ja teistes meediakanalites ning neid tuleb edu näidetena esile tõsta. See aitab laiemal avalikkusel mõista, et mitmekesisus ja sotsiaalne kaasamine on ühilduvad ning et mittediskrimineerimine ja võrdsed võimalused on kõige olulisemateks poliitiliseks vooruseks. Miski ei ole edust edukam. Ja miski televisioonis näidatust ei ole muljetavaldavam kui nende edu, kes alustasid ühiskonna äärealalt.

Nende tähtsuse tõttu Euroopa tuleviku jaoks ning samuti kuna need kujutavad teist valdkonda, kus Euroopa loovus proovile pannakse, olen sisserände ja integratsiooni küsimusi teatud määral üksikasjalikult esile tõstnud. Minevikus on Euroopa Liidul õnnestunud lahendada enamik sotsiaalsetest küsimustest ning selle tulemusel on EList saanud sotsiaalse õigluse ning majandusliku heaolu eeskuju maailmale. Puudub põhjus, miks meie põlvkond ei võiks leida häid lahendusi sisserände ning integratsiooni valdkonnas. Euroopa võib oluliselt võita, integreerides inimesed, kes on võimelised, kutsealaselt kvalifitseeritud ning soovivad anda panuse Euroopa tulevikku ja heaolule.

Daamid ja härrad, me vajame täna kahtlemata juhtimist, nägemust, ja me vajame loovust. Samal ajal peab Euroopa Liit tõestama, et ta on jätkuvalt võimeline leidma erinevatele väljakutsetele pragmaatilisi lahendusi. Ei tohi unustada, et enam kui viiskümmend aastat tagasi oli just pragmatism see, mis oli Euroopa Ühenduste loomise võtmeks ning see on jätkuvalt edu võti isegi täna.

Euroopa Ühenduste loomine majandusliku kasulikkuse põhjendusel oli erakordselt pragmaatiliseks ideeks, muutes edasise integreeritud arengu võimalikuks. Euroopa Majandusühenduse areng tolliliidu suunas ning veelgi edasi, võimekus luua uusi koostöövorme ja uusi täiendava võimuga institutsioone ning võimekus laieneda geograafiliselt, illustreerivad kõik tähtsust, mida pragmatism on Euroopa Liidu ajaloos ja arengus omanud.

Täna on liit silmitsi uute väljakutsetega, mis nõuavad pragmaatilist kohanemist. Esmalt on nende seas tähtis liidu edasine laienemine. Kuigi on selge, et kõik, kes soovivad saada ELi liikmesriikideks, kõik kandidaatriigid, peavad vastama kriteeriumidele, ei tohiks me siiski takistada mõnel neist liikmesriigiks saada üksnes poliitiliste raskuste või kultuuriliste eelarvamuste tõttu. (Aplaus)

Liidu jõupingutustes omandada maailmas strateegilise tähtsusega roll vajab Euroopa Liit Türgit, seega peavad ühinemisläbirääkimised Türgiga jätkuma. Liit ei tohi välistada Türgi väljavaadet saada liikmeks, lõpuks on see midagi, mida on juba kinnitatud. Kui see peaks juhtuma, satuks küsimuse alla Eurooa Liidu enda usaldusväärsus.

Euroopa Liit ei saa lubada seda, et Lääne-Balkanil on tühimik. Ühinemisläbirääkimised peavad selgelt määratlema Euroopa perspektiivi Lääne-Balkani jaoks. See nõuab edasist tööd selle piirkonna üksikute riikidega, kes peavad tugevdama ühinemiskriteeriumidele vastamise võimekust, aga ka terve piirkonnaga, mis vajab raamistikku arutelude ning nende ühiste probleemide lahendamise jaoks. Oma poliitikas naaberriikidega idas ja mujal peab Euroopa Liit kohaldama samasugust pragmatismi, mis aitas saavutada tulemusi minevikus. Hüljates kujundliku kõneviisi, sooviksin ma rõhutada, et Ukraina ja Moldova vajavad Euroopa liikmelisuse perspektiivi ning neile ei tohi seda keelata.

Daamid ja härrad, pragmatism avaldub nii praktikas kui ka mõtteviisis. Ilmselgelt peavad kandidaatriigid vastama kõigile nõutud kriteeriumidele kõigis liikmelisust hõlmavates asjaoludes. On head põhjused, miks liidu tava seoses vastavusega valikukriteeriumidele on järjepidev ja range. Kui teekond kriteeriumidele vastamiseks on pikk, siis olgu see nii. Üks või kaks aastat läbirääkimisi on väike hind maksta selle eest, et säilitada usaldusväärsus ning austus Euroopa Liidu standardite vastu. Siiski peab laienemise perspektiiv, uute liikmesriikide vastuvõtmise perspektiiv, olema usaldusväärne.

Riike, mis on võimelised kriteeriumidele vastama, ei tohi Euroopa Liidu laienemise protsessist kõrvale jätta. Tõrjutuse tunne põhjustab rahulolematust ning rahulolematus põhjustab ebastabiilsust. See on põhjuseks, miks peab pragmaatilise mõtteviisi säilitama ning mis tahes edasist laienemist peab vaatlema kontekstis, mida nõuab Euroopa Liidu käsitlemine maailma tasandil osalejana.

Daamid ja härrad, kokkuvõttes on Euroopa Liit tohutu ajalooline saavutus. Nüüdseks on liit saavutanud arengutaseme, kus ta peab kiirelt mõistma oma juhtivat rolli maailma sündmustes ning oma vastutust, milleks selline staatus kohustab. Samuti oodatakse, et Euroopa Liit mängiks juhtivat rolli kõigis sellistes küsimustes nagu ülemaailmne soojenemine ja inimõigused.

Loomingulisus on jätkuvalt keskseks motiveerijaks, et leida tõhusad poliitikad sellistes valdkondades nagu sisseränne ja integratsioon. Ning lõpetuseks, pragmatism on jätkuvalt sama tähtis kõigis edasist laienemisviisi käsitlevates küsimustes, mis on vajalik selleks, et Euroopa Liit kindlustaks oma juhtiva rolli maailma tasandil. Kõik see võib kostuda suurejooneliselt. Kuid areng on siiski alati seisaku parim ravi. Selles mõttes ei ole aeg, milles me elame, erand, kuigi on tõsi, et tänased küsimused on mitmetahulisemad kui need minevikus olid. Siiski ei tohi me unustada, et ka see on lihtsalt edu loomulikuks tagajärjeks. (Aplaus)

  President. − Hr president, lubage teid soojalt teie euroopaliku kõne eest tänada. Teie kohalolek siin ning teie kõne on teinud selgeks, et Sloveenia ja eesistujariik Sloveenia peaminister Janus Janša – ja ma näen siin istumas veel kahte ministrit: Janez Lenarčičit ja Janez Podobnikit – soovib töötada tihedalt Euroopa Parlamendiga koos. Sloveenia presidendina annate te seda sõnumit edasi erilise resonantsiga.

Meie kogemus siin Euroopa Parlamendis on meile näidanud, et mitte üksnes riigi suurus – väike, suur või keskmise suurusega – ei määra, kas ELi eesistujariigiks olemine on edukas; mis loeb, on eesistujariiki juhtiv vaimsus. Arvan, et võime seda vabalt öelda, sest Sloveenia – ja selle president – on sellisest euroopalikust vaimust inspireeritud, see on eesistujariik, kes viib Euroopat edasi, ning me sooviksime väljendada selle eest oma südamlikku tänu.

(Aplaus)

Samuti sooviksime tänada teid Euroopa Parlamendi prioriteetide toetamise eest. Lubage mul mainida vaid kahte, millest te rääkisite. Esimene on kliimakaitse. Kui me järgime ajakava, lõpetame me oma töö nii, et ÜRO tippkohtumise ajaks Kopenhaagenis detsembris 2009 on olemas ELi seisukoht. Samuti sooviksime tänada teid palve eest inimõiguste osas, sest kui meie Euroopa Parlamendina ei võitle inimõiguste nimel, siis kes seda teeb? Sageli on valitsused juhitud teistest huvidest – mis on arusaadav – kuid me peame leidma tee, kuidas neid huve ning meie väärtuseid oskuslikul viisil ühendada, mis oleks tõeliselt inimeste hüvanguks, ning see on põhjus, miks inimõigused on siin Euroopa Parlamendis meie poliitikate keskmes.

Hr president, tänan teid Euroopa Parlamendi külastamise eest. Te jääte meiega veidi kauemaks. Veel kord, lubage mul täiskogu nimel väljendada siirast tänu teile isiklikult ja eesistujariik Sloveeniale. Soovime teile edu kõiges kuuest kuust järelejäänud aja jooksul, mil Sloveenia on Euroopa Liidu tüüri juures. Kui teie olete edukad, oleme edukad meie ning sellega pean ma silmas Euroopa Liitu. See on meie ühine eesmärk. Tänan teid. Sellega lõpetame piduliku istungi.

ISTUNGIT JUHATAJAB: LUIGI COCILOVO
Asepresident

6. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

- Raport: Etelka Barsi-Pataky (A6-0144/2008)

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Härra juhataja, lubage lisada paar sõna minu eilsele kõnele, mis ma pidasin ühte suurimat Euroopa ühist projekti, Galileo navigatsioonisüsteemi käsitlevas arutelus. Hindan kõrgelt raportööride tööd, mille tulemusel saavutasid nad kompromisslahenduse nii parlamendi kui ka nõukogu ja komisjoniga, ning tänu neile saame täna lõpetada selle pikaleveninud arutelu. Nüüd tuleb otsustada, kuhu rajada Galileo järelevalveameti peakontor. Rõhutan veel kord, et Tšehhi Vabariik on ideaalne kandidaat ning selleks ka valmis. Loodan, et lubadusest rajada liidu uusi institutsioone uutesse liikmesriikidesse peetakse viimaks kinni.

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Härra juhataja, hääletasin raporti vastu. Kuulasin eile sama arutelu, mis eelkõneleja, ning olen kuuldust nördinud: veider üksteise võidu pakkumine ameti nimel, mida tegelikult vaja ei ole. Me loome uut satelliitsüsteemi, sest Euroopa Liit vajab mingisugust moodsat pärlit – Galileo projekt on Euroopa Liidule nagu silmapaistev väärisehe. See on kallis, see pole hädavajalik, see ei edenda konkurentsi. Meil oli kokkulepe Hiinaga, samuti on olemas Vene süsteem ja GPS-süsteem. Euroopa ei vaja nimetatud süsteemi, kuid maksame selle eest siiski.

Nagu nägime eilsel hääletusel, ei jälgita, kuidas kõnealuses projektis raha kulutatakse ning seega raisatakse miljoneid Euroopa maksumaksja eurosid ja naelu. See tugevdab veendumust, et oleme käivitanud kõnealuse veidra projekti üksnes uhkuse pärast.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Härra juhataja, kui ma eile arutelu kuulasin, mõtlesin ma Queeni laulule „Bohemian Rhapsody” ning surematutele sõnadele „Galileo, Galileo”. Ma mõtlesin ka laulu sõnadele. „Kas see on tegelikkus? Või on see üksnes fantaasia? Jäänud tegelikkuse lõksu, millest ei ole pääsu, ava oma silmad, vaata taevasse ja sa näed.” Hiinlased tulid ja nägid. Nad läksid ja rajavad nüüd oma süsteemi. Venelased ajakohastavad oma süsteemi Glonast ning lisaks kõigele muudetakse ameeriklaste GPS-süsteem, mida juba tasuta kasutame, täpsemaks ja kasutajasõbralikumaks.

Me ei tohiks raisata maksumaksja vaevaga teenitud raha neljandale satelliitsüsteemile, millel teiste ees eeliseid ei ole. Ning metafoore segades, ütlen, et tulistagem seda valget elevanti ülevalt taevast. Mina hääletasin raporti vastu.

  Roger Helmer (NI). – Härra juhataja, ka mina hääletasin Barsi-Pataky raporti vastu. See on üksnes poliitilise uhkuse projekt, veidi europrojekti sarnane, ning nagu euro puhul, pole ka sellel projektil ei majanduslikku ega tehnilist põhjendust. See on ebavajalik, liigne ning juba praegu aegunud.

Nagu kolleeg märkis, erasektor tuli, vaatas seda ja otsustas mitte osaleda, sest projekt oli mõttetu. Hiinlased tulid, vaatasid, võtsid paremad ideed üle ning otsustasid, et saavutavad ise tehes parema tulemuse. Arvestades ülemaailmse positsioneerimissüsteemi võimalikku sõjalist rakendust, peaks asjaolu, et hiinlased kõnealust süsteemi rajavad, meid äärmiselt murelikuks tegema.

Me ei tohiks enam raisata maksumaksja raha mõttetule poliitilisele žestile.

  Daniel Hannan (NI). – Härra juhataja, kui Galileo projekt käivitati, kirjeldas president Chirac seda kui vajadust võidelda Ameerika Ühendriikide tehnoloogilise imperialismi vastu. See on tegelikult ainus võimalik pooldav argument. Ma ei kavatse korrata kolme eespool kõnelenud austatud kolleegi väiteid, nimelt, et see ei ole majanduslikult ega tehnoloogiliselt kasulik ning me saame kasutada tasuta Ameerika GPS-süsteemi.

Soovin aga rõhutada asjaolu – siinkohal pöördun kõigi integreerunud kolleegide poole, sest ei pea olema euroskeptik, et nimetatud küsimuse pärast muretseda –, et meenutagem, mis juhtus eilsel arutelul, kui austatud kolleeg Heaton-Harris küsis meilt, mille üle me hääletame, ning keegi saalisviibijatest ei osanud öelda äsja hääletusel olnud ameti nime.

Isegi Euroopa projekti pooldajatena ei tee te endale heategu, kui annate maksumaksja raha süsteemidele, mille üks eesmärkidest on selgitada, kas Euroopal on õigus või mitte, kui ei kontrollita, kas raha kasutatakse eesmärgipäraselt või kas see on kadunud või varastatud. Pöördun kõigi kolleegide poole, et püüaksime anda maksumaksjale midagi, mis on nende raha väärt nende seisukohast.

  Juhataja. − Tänan. Kuna rohkem kõnealust raportit käsitlevaid taotlusi sõnavõtuks või selgituseks hääletuse kohta ei ole, kasutan ma enne järgmise raporti juurde minekut võimalust ja soovin kõike head härra Lombardole uuel ametikohal.

- Raport: Erik Meijer (A6-0059/2008)

  Árpád Duka-Zólyomi (PPE-DE). – (HU) Tänan, härra juhataja. Toetasin endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki käsitlevat raportit, sest see edastab olulise sõnumi Makedoonia inimestele. Riik on alates 2007. aasta aruandest märkimisväärselt arenenud. Majanduslikud tulemused on head, samuti on tehtud edusamme õigusloome valdkonnas. Sisepoliitikas on kujunemas üksmeel, eri rahvuslikud ja etnilised kogukonnad saavad koos elada. Ohridi raamlepingu ja Badinteri põhimõtte järjepideval toetamisel täieneb poliitika uue vaimsusega, mis toetab vähemuste proportsionaalset esindatust ja identiteedi säilitamist. Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi majanduslik ja sotsiaalne areng on keeruline, 2005. aastal sai ta ELi liikmelisuse kandidaadiks. Kahetsusväärne oli negatiivne sõnum Bukarestis toimunud NATO tippkohtumiselt, kus peamist rolli mängis Kreeka väiklane ja ebaloogiline käitumine. Olen kindel, et ELi jaoks ei ole nomenklatuur takistuseks liikmelisuse andmisel ning mul on hea meel, et parlament on kõnealuses küsimuses kokkuleppele jõudnud. Meie otsus on positiivne sõnum, kuna vabastab riigi ELi-poolse tõrjutuse ja viivituse pettekujutelmast. Nüüd on aeg alustada riigiga tõelisi ühinemisläbirääkimisi. Tänan tähelepanu eest.

  Gyula Hegyi (PSE). – (HU) Hääletasin Makedooniat käsitleva raporti üle teatava kõhklusega. Tõsi on, et oleme esitanud endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile järjest enam nõudmisi, kuid kas teeme tõepoolest kõik, mis on Euroopa-Atlandi integratsiooni huvides? Kosovo arenemises iseseisvaks riigiks ja Makedoonia NATO liikmelisuse vetos võivad peituda ohud. Vähemuses olevad separatistid ja enamuses olevad rahvuslased võivad kergesti lõhkuda Makedoonias valitseva hapra tasakaalu. Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid sekkuvad sageli Makedoonia poliitikasse, me soovime ja nõuame Makedoonia liidritelt mitmesuguste ebapopulaarsete meetmete võtmist. See tähendab vastutust, meie vastutame selle väikese riigi stabiilsuse ja Euroopa-Atlandi integratsiooni eest. Soovitatav oleks kõigil seda vastutust tõsiselt võtta.

  Bernd Posselt (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, tänane hääletus on Makedoonia jaoks Euroopa Liiduga peatse ühinemise läbimurre. Edusammud saavutati tänu lahkunud presidendile Boris Trajkovskile, kes oli Euroopa sõber ja pooldaja ning juhtis riiki teatava eesmärgi suunas, kuid sarnane eesmärgipärane tegevus on jätkunud ka praegusele Makedoonia valitsuse peaministri Gruevski ja välisministri Milososki juhtimise all. Nad on aidanud luua sõprussidemed üle kogu Euroopa riigil, kellel on suurepärane vähemuste poliitika, kelle areng on olnud suurepärane ning keda me soovime jõudsalt toetada.

Lubage mul edastada selge sõnum: ma kutsun üles Kreeka kaasparlamendiliikmeid nimeküsimuses viimaks järele andma. Parlament ütles täna väga selgelt, et lükkab tagasi mis tahes nimeküsimusel põhineva vastuseisu ning et kahepoolsed probleemid ei tohi saada ühinemisel takistuseks. See on sõnum, mille edastasime suure pooldajate arvuga täna siit täiskogult, ning see on hoiatuse märgiks valitsustele, kes pidurdavad edasiminekut. Pöördun kõigi poole ja kutsun üles loobuma niisugusest tegevusest Euroopa huvides.

Makedoonia on Euroopa riik ning me loodame, et ühinemisläbirääkimiste alustamise kuupäev määratakse veel käesoleval aastal.

- Raport: Ana Maria Gomes (A6-0080/2008)

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Härra juhataja, lubage mul vastata eilses arutelus tõstatatud küsimusele. Enamik meist hoiatas, et Hiina nõudlus Aafrika nafta järele ning relvade vahetamine nafta vastu toidab korruptsiooni ja diktaatorlikke režiime ning süvendab vaesust. Veelgi enam, miljonid Hiina tooted on Aafrika üle ujutanud, muutes Aafrika tooted lootusetult konkurentsivõimetuks. Niinimetatud tingimusteta poliitika saab üha suuremaks takistuseks saavutada aastatuhande arengueesmärgid – kaotada vaesus ja nälg arengumaades. Mind üllatas volinik Micheli mõnevõrra tundeline avaldus, milles ta ütles, et kui komisjonil oleks poliitilist võimu, ühineks ta Hiinaga, ning milles kaitses Hiina õigust teostada eriomast tingimusteta välispoliitikat, hoolimata asjaolust, et Hiina on ÜRO Julgeolekunõukogu liige ning seega vastutab maailma arengu eest nagu Euroopa Liit. Ma olen selliste komisjoni liikme tehtud tundeavalduste vastu.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, Hiina roll majanduse ülemaailmses arengus on äärmiselt oluline. Hiina on Aafrika inimestele edukuse sümbol.

Viimase 25 aasta jooksul on Hiina loonud oma 400 miljonile kodanikule võimalused, aidates nad välja äärmisest vaesusest. Lisaks sellele on 200 miljonit hiinlast tõusnud keskklassi tasemele. Seega on Hiinal suured kogemused, edendamaks majanduse arengut. Arvatakse, et sellel on samuti positiivne mõju Aafrika riikidele. Hinnanguliselt on kaubandus Aafrika ja Hiina vahel suurenenud 4 miljonilt USA dollarilt 1995. aastal 55 miljonile USA dollarile 2006. aastal. Aafrika on Hiina jaoks väga oluline tooraine allikas. Hiina majandus vajab järjest enam energiat ja toorainet. Seega teeb Hiina kõik, et tagada alaline kohalolek Aafrikas.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Härra juhataja, olen nimetatud raportist iseäranis huvitatud, kuna eelmisel ametikohal teadurina käsitlesin nii Hiina impordi ja ekspordiga seotud otseseid välisinvesteeringuid kui ka Aafrika investeeringuid ja arengut.

Vaadates raportit, mis on tegelikult üsna õiglane raport, arvan, et EL ja selle liikmesriigid peaksid tervitama Hiina investeeringuid Aafrikasse, eelkõige just investeeringuid infrastruktuuri, sest investeeringud infrastruktuuri võimaldavad kohalikel ettevõtjatel ja kodanikel luua ise rikkust ja aidata ise ennast vaesusest välja.

Samal ajal tuleb olla teadlik Hiina möödapääsmatust vajadusest loodusvarade järele, nende ressursside leidmisest tingitud motiividest. Peaksime püüdma Hiinaga koostööd teha, et nimetatud probleeme käsitleda, eelkõige juhtudel, kui tegemist on halva kuulsusega valitsustega.

Üks Hiina poliitikaga seonduv kitsaskoht on asjaolu, et ta muudab tühiseks ELi ja teiste abiandjate püüdlused pakkuda tingimuslikku abi või seada abi saamisele teatavad tingimused. Võime seada mis tahes tingimusi abile, et tagada parem valitsemine, kuid Hiina hävitab kõik need püüdlused.

Kokkuvõttes on see õiglane raport ja mina hääletasin poolt.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

- Raport: Geringer de Oedenberg (A6-0089/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Toetan Geringer de Oedenbergi raportit, mis teeb ettepaneku võtta kaasotsustamismenetluse esimesel lugemisel vastu nõukogu määruse kodifitseeritud versioon asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta liinilaevandusettevõtjate teatavat liiki kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste suhtes (konsortsiumid).

Raport seondub kodifitseerimismenetlusega, seega ei olnud parlamendikomisjonil vaja ettepanekut ametlikult muuta, mida ta ka ei teinud. Sellest hoolimata kasutan võimalust anda selgitus hääletuse kohta ja väljendada hämmeldust Euroopa Liidu viivituse kohta kodifitseerida tekstid, mida on mitmel korral muudetud ja mida on järjest keerulisem lugeda ja kohaldada. Kodifitseerimismenetlus sätestati 1992. aasta detsembris Euroopa Ülemkogu avaldatud poliitilise tahte tulemusel 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelises lepingus ja nimetatud menetluse eesmärk on luua kiirendatud menetluse vorm, et võtta kodifitseeritud dokumendid vastu kiirendatud korras.

Toetan kindlalt vajadust eeskirjad kodifitseerida. See on kohustuslik demokraatia, õigusriigi põhimõtete ja üliõpilaste õpetamise seisukohast, õiguse piisava kohaldamise seisukohast kodanike ja õigusala töötajate poolt jne.

- Raport: Arlene McCarthy (A6-0150/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Tervitan ühise seisukoha vastuvõtmist, lahendamaks pikaajaline vahendusmenetluse probleem tsiviil- ja kaubandusasjades – isegi kui kõnealune direktiiv hõlmab üksnes piiriüleseid vaidlusi – EÜ asutamislepingu artikli 65 piiratud tõlgendamise alusel, eeldusel, et piiriüleste vaidluste määratlus on võimalikult lai.

Kahetsusväärne on siiski, et ühine seisukoht ei võimalda direktiivi kohaldada poolte vabatahtlike kokkulepete kaudu, kuigi on tõsi, et liikmesriikide kohtumenetluse eeskirju ei saa alati muuta poolte vahel sõlmitavate kokkulepetega. Kokkuvõttes on ühine seisukoht tervitatav. See säilitab oma esialgse eesmärgi – hõlbustada vaidluste lahendamise menetluste kättesaadavust ja edendada vaidluste rahumeelset lahendamist, soodustades vahendusmenetluse kasutamist ning tagades vahendus- ja kohtumenetluse sobiva vahekorra.

- Raport: Etelka Barsi-Pataky (A6-0144/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Toetasin Etelka Barsi-Pataky raportit, mis teeb, arvestades esitatud muudatusettepanekuid, ettepaneku muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta.

Õnnitlen komisjoni asepresidenti ja transpordivolinikku Jacques Barrot’d kindlameelsuse, selge lähenemisviisi ja poliitilise veendumuse eest kõnealuse keerulise küsimuse käsitlemisel. Avalik sektor päästis tootjad, kes ei suutnud otsustada, millist, eelkõige finantsriskidega seonduvat strateegiat vastu võtta. Tänu kõigi, aga eelkõige tänu Euroopa Parlamendi veendumusele õnnestus suurendada avaliku sektori vahendeid 100%, 3,4 miljardile eurole. Seega vastutavad kodanike esindajad lahenduse leidmise eest kriisile, mis käivitub 2014. aastal, ja satelliitide kasutamise eest aastani 2013. See juhtum näitab selgelt vajadust mõelda kiiresti Euroopa ressurssidele, mida saab kasutada avaliku sektori investeeringuteks, kui erasektori turg näib olevat soodne.

  Charlotte Cederschiöld ja Gunnar Hökmark (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Võtsime vastu nõukogu ja parlamendi vaheliste läbirääkimiste aluseks olnud ettepaneku, mis käsitleb satelliitraadionavigatsiooni programme EGNOS ja Galileo ning mille eelarve küsimuse parlament juba, vastupidiselt meie arvamusele, otsustas. Rõhutame, et olime selle vastu, et kõnealuste projektide rahastamiseks kasutatakse teadusuuringute eelarvet. Lisaks sellele oleme palunud komisjonil selgitada, kuidas neil on kavas korraldada projektide rahastamine kaubanduslikul eesmärgil kasutuse korral.

Samas tervitame me asjaolu, et nimetatud ettepanek võimaldab Euroopa Parlamendil projekte hinnata ja mõjutada.

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Euroopa ülemaailmse navigatsioonisatelliitide süsteemi (GNSS) kui ühenduse esimese infrastruktuuri projekti elluviimise eeldus on selle mahu ja tehnoloogilise laadi tõttu ühine tahe. Euroopa GNSS hõlmab kaht programmi: EGNOS ja Galileo.

GNSSi olulisus seisneb eelkõige asjaolus, et see pakub alternatiivi Ameerika Ühendriikide ja Venemaa süsteemile ning täiendab neid. Süsteemi eesmärk hõlmab nii strateegilist, majanduslikku, tööstuslikku kui ka julgeolekuaspekti ja palju teisi aspekte, mida ükski liikmesriik üksi ellu viia ei suudaks.

Olles esimene programm, mis hõlmab ühenduse rahastamist ja infrastruktuure, kannavad parlament ja nõukogu ühiselt suurt vastutust programmide kasutamise ja töö reguleerimise eest.

Eespool nimetatud põhjustel, aga ka sellepärast, et projekt kujutab endast tehnoloogia arengu ja Euroopa Liidu sõltumatuse ajaloolist ja strateegilist pöördepunkti, väärivad GNSS ja kõnealune raport minu täielikku toetust, sest need moodustavad tulevikulahenduse.

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Galileo on näide ulatuslikust tehnilisest projektist, mida ükski liikmesriik üksi ei suudaks teostada. Algselt toetasin projekti rahastamist ELi eelarvest. Kahjuks on aga selgunud, et EL ei ole suutnud selle keerulise ülesandega rahuldavalt toime tulla. Raportöör põhjendab ebaõnnestumist sisemiste lahkhelidega. Minu arvates on äärmiselt kahetsusväärne, kuid mõistetav, et nõukogu ei ole saanud vastu võtta seda tohutut lisa eelarves. Komisjon on kohustatud esitama rahuldavama lahenduse nimetatud olulise projekti rahastamiseks.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Tervitan väljavaadet, et Galileo projekt viimaks käivitatakse. Barsi-Pataky’ raport Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmide rakendamise jätkamise kohta näitab arengut, millest tulenev kasu on näha alates Euroopa kosmosepoliitikast, teadusuuringutest ja innovatsioonist kuni ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikani. Mina hääletasin raporti poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) GPS-süsteem pakub juba paljusid teenuseid, mida hakkab pakkuma Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programm Galileo. Siiski ei tohiks me olla sõltuvad satelliidipõhisest raadionavigatsiooni monopolist, mida juhivad Ameerika Ühendriigid ja mille rajasid Ameerika Ühendriikide kaitsejõud. Isegi GPS satelliitide ühendusteed on rajatud selliselt, et hästi oleksid kaetud eelkõige piirkonnad, milles Ameerika Ühendriigid viivad läbi sõjalisi operatsioone. Meie süsteem võimaldab meil määrata sobivaimad ühendusteed Euroopa jaoks.

Pidades silmas projekti strateegilist tähtsust, hääletasin raporti poolt, ehkki rahastamise küsimus lõplikku lahendust veel leidnud ei ole.

  Teresa Riera Madurell (PSE), kirjalikult. − (ES) Kuna juhataja, jälgides minu sõnavõtu aja pikkust tunduvalt rangemalt kui eespool kõnelenud kolleegidel, katkestas minu kõne, soovin lisada mõned tähelepanekud. Me peaksime kahtlemata olema rahul asjaoluga, et projektiga seonduvate probleemide lahendamiseks on kindlaks määratud institutsioonid. Oleme lõpuks jõudnud sinnamaale, et saame algatada Galileo kasutuselevõtuetapi kindla kava. Samuti oleme äärmiselt rahul tehtud tööga, mille eesmärk on muuta programmis osalemine võimalikult ulatuslikuks.

Eespool öeldut silmas pidades räägin ühest olulisest aspektist, nimelt projekti tsiviilaspektist, mis on töö läbipaistvuse tagamise möödapääsmatu tingimus. Euroopa süsteemi sõltumatus võimaldab väljastada kasutajatele osutatavate teenuste sertifikaate ning tagada seega teenuste kõrge kvaliteet. Nimetatud tingimused on äärmiselt olulised projekti uute kommertsrakenduste väljatöötamisel, luues suurepärased, tohutut keskkonnaalast ja sotsiaalset potentsiaali hõlmavad võimalused VKEde jaoks. Navigeerimine vaegnägijatele, kõige paremate juurdepääsuvõimaluste kavandamine erivajadustega inimestele, Alzheimeri tõve all kannatajatele abi osutamine, hädas olevate inimeste kiire lokaliseerimine on kõik näited projekti rakenduste kohta, mis aitavad kaas eluviisi parandamisele.

Euroopa Parlament on alati toetanud Galileo projekti õigusloome ja eelarve meetmetega ning on pidanud seda strateegiliselt tähtsaks.

  Lydia Schenardi (NI), kirjalikult – (FR) Euroopa satelliitraadionavigatsiooni süsteemi lahendusele jõudmisele eelnes üksteist aastat otsustamatust ja lahkarvamusi juhtimises. Valitud meetodist – muu hulgas avaliku ja erasektori partnerlus, rahvusvaheline koostöö väljaspool Euroopa Liitu, kõigi liikmesriikide möödapääsmatu osalemine, Euroopa Komisjoni kindlaksmääratud roll – tekkinud viivituste pikkus on hinnanguliselt viis aastat. Kui neid põhimõtteid ja meetodeid oleks rakendatud tehnoloogilistele ja tööstuslikele ettevõtmistele, nagu Airbus ja Ariane, ei oleks Euroopal tõenäoliselt praegu oma õhusõidukitootjat ega kanderaketti.

Ehkki lõpptulemus ei ole täiesti rahuldav, sisaldab see mitmesuguseid õppetunde tulevikuks. Kui avaliku sektori asutused on ainuotsustajad ja -rahastajad, saab suuri strateegilisi projekte ellu viia üksnes uutes valdkondades, milles erasektor ei saa või ei taha riske võtta, sest need on projektid, mis hõlmavad poliitilist nägemust ning mitte lihtsalt majanduslikku loogikat. Teiseks selgus, et niisugustes projektides, mis peavad käima ühenduse institutsioonide ja menetluste kaudu, osutub nimetatud asjaolu takistuseks ja negatiivseks teguriks, ning nendele lisanduvad veel ideoloogilised piirangud, kus valitustevaheline koostöö osutus aga tõhusaks. Loodame, et nendest kogemustest õpitakse.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. − (RO) Mina toetasin raportit, mis käsitleb ettepanekut muuta nõukogu määrust Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmide rakendamise jätkamise kohta. Galileo projektil ehk nende programmide ühel osal on mitmesuguseid rakendusi, seda kasutatakse liikluse järelevalves, transpordilogistikas, looduskatastroofide ennetuses ja nende käsitlemises, kaubanduslike ja riiklike teenuste osutamisel.

Alates ühenduse 2008. aasta eelarve esimesest arutelust on Euroopa Parlament pidanud projekti äärmiselt oluliseks, taotlenud vajalike rahaliste vahendite eraldamist ning nimetatud taotluse võimaldamiseks nõudnud institutsioonidevahelise lepingu läbivaatamist. Süsteem EGNOS hakkab tööle 2009. aasta märtsist ning Galileo programm peab hakkama tööle 2013. aasta lõpuks.

Galileo vajalikud eelarvevahendid on hinnanguliselt 3,105 miljardit eurot ajavahemikuks 2007–2013. Euroopa Parlament ja nõukogu tunnistavad nimetatud programmi strateegilist tähtsust ning toetavad selle elluviimist. Euroopa Komisjon peab aga teavitama parlamenti ja nõukogu korrapäraselt projekti rakendamise edusammudest.

Õnnitlen raportööri proua Barsi-Patakyt valitud töömeetodite eest, mis hõlmas määruse käsitlemisel koostööd kolleegidega kõigist poliitilistest fraktsioonidest.

- Raport: Martine Roure (A6-0148/2008)

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Kõnealuse direktiivi eesmärk on luua ühtne staatus kolmandate riikide kodanikele, kes on liikmesriigis elanud seaduslikult ja pidevalt viis aastat.

Praeguse algatuse eesmärk on laiendada direktiivi reguleerimisala rahvusvahelise kaitse saajatele, pakkumaks neile õiguskindlust seoses elamisega selles riigis ja õigusi, mis on samaväärsed ELi kodanike omadega.

Siiski esineb direktiivis lünk, kuna ei taga rahvusvahelise kaitse vastastikust tunnustamist ega sellealase vastutuse ülekandmist teisele liikmesriigile. See tähendab, et kolmandate riikide kodanikele ei ole võimalik anda õigust liikuda ja elada vabalt Euroopa Liidus alates nende staatuse tunnustamisest. Seega jäävad kaitset puudutava vastutuse ülekandmise taotluste hindamine endiselt 1951. aasta Genfi konventsiooni ning Euroopa Nõukogu raames sõlmitud ning pagulasi puudutava vastutuse ülekandmise Euroopa lepingu reguleerimisalasse.

Kõnealust olukorda silmas pidades on oluline tagada, et ka teine liikmesriik peaks kinni väljasaatmise lubamatuse põhimõttest, vältimaks isiku saatmist tagasi riiki, kus ta oleks ohus. Halvimal juhul tohiks saata nimetatud isiku tagasi liikmesriiki, kus talle algselt kaitse saaja staatus anti.

Käsitledes kõiki teisi aspekte, arvan, et kohaldada tuleb samu tingimusi ning et kõnealustele isikutele tuleb esitada samu direktiivis sätestatud nõudmisi.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Proua Roure’i raport, nagu ka direktiiv, mida see peaks täiendama, on vastuvõetamatud. Anda rahvusvahelise kaitse saajatele pikaajalise elaniku staatus, kasvõi ajutiselt, kohaldamata sealjuures nõudeid elatusvahendite või minimaalse integreerumise kohta, isegi kui nimetatud staatust saab anda pärast viieaastast elamisperioodi, on hullumeelsus.

Lisaks sellele on esitatud meetmed võrdväärsed olukorraga, kus nimetatud isikud kindlustatakse mis tahes väljasaatmise, muu hulgas teise liikmesriiki saatmise vastu, välja arvatud juhul, kui nad on toime pannud raske kuriteo. Seega oleks võimatu neile isikutele keelata õigust elada vabalt valitud liikmesriigis, hoolimata nende olukorrast ja sotsiaalsest hoiakust. Selline eelisõigus asetub ettepoole riigi suveräänsest õigusest otsustada, kes tohib elada tema territooriumil ning missuguse staatuse ja tingimuste alusel kooskõlas avaliku korra ja julgeolekuga.

Lõpetuseks, te kõik teate, et rahvusvahelise kaitse taotlusi kasutatakse selleks, et mööda hiilida tegelikult puhtalt majanduslikel eesmärkidel toimuvale sisserändele kehtestatud niigi nõrgast kontrollist ja piirangutest. Te teate, et eespool nimetatud tingimustes eelistatakse sageli täiendava kaitse saaja staatust pagulase staatusele, sest selle menetlus on lühem ja paindlikum. Kui nimetatud kaitse saajad võivad saada pikaajalisteks elanikeks, soodustab see sisserännet.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Raport hõlmab mitmesuguseid ettepanekuid rahvusvahelise kaitse saajate integreerimise kohta. Oleksime esitatud ettepanekuid toetanud, kui hääletus oleks aset leidnud Rootsi parlamendis.

Praeguses olukorras on aga ettepanekud osa ühise varjupaigasüsteemi loomisest. Raport edendab ühest küljest varjupaigapoliitikat, teisest küljest aga moodustab see osa nn Euroopa kindluse ehitamisest. EL õõnestab Genfi konventsiooni, võttes endale vastutuse määrata, kellele ja mis vormis kaitse antakse.

Me ei näe teist võimalust, kui öelda ei mis tahes ühisele varjupaigapoliitikale ELi tasandil, sest vastasel korral ei saa liikmesriigid enam määrata nimetatud poliitika suunda. ÜRO konventsioonid peaksid jääma reguleerivateks dokumentideks, et tagada varjupaigataotlejate õigused rahvusvahelises kogukonnas.

  Jens Holm, Esko Seppänen, Søren Bo Søndergaard ja Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. − Meie jäime Roure’i raporti hääletusel täna erapooletuks, ehkki tegelikult toetame raporti ideed, nimelt tagada, et pagulastel ja isikutel, kelle on õigus riigis elada ajutise või täiendava kaitse saajatena, oleksid samasugused õigused kui kõnealuse riigi pikaajalistel elanikel kooskõlas direktiiviga 2003/109/EÜ. Kuid me arvame, et seda peaksid otsustama liikmesriigid, mitte EL.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma toetan proua Roure’i raportit direktiivi 2003/109/EÜ reguleerimisala laiendamise kohta rahvusvahelise kaitse saajatele. Raporti eesmärk on tagada, et rahvusvahelise kaitse saajatel oleksid samasugused õigused nagu meil, Euroopa Liidu kodanikel, kui nad on ELis elanud seaduslikult viis aastat. Arvan, et see on nimetatud direktiivi loogiline täiendus ning hääletasin raporti poolt.

- Raport: Giusto Catania (A6-0073/2008)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Tänu uimastistrateegiale ajavahemikuks 2005–2012 on Euroopa Liit loonud aluse, võitlemaks murettekitava nähtusega ehk uimastite levikuga Euroopas. See nähtus süveneb järjest enam ja seda eelkõige kõige haavatavamate ühiskonnarühmade, eelkõige noorte ja naiste seas.

Sellest hoolimata peavad seatud eesmärgid olema saavutatavad ning seetõttu vajab EL kodanikuühiskonna panust, kuna see mängib olulist rolli uimastite kuritarvitamise leviku tõkestamises.

Psühholoogiline stabiilsus, patsientide järelmeetmed pärast detoksifikatsiooni, teistsuguse sotsiaalse ja tööalase elustiili loomine – need on vaid vähesed võimalused, mida võimaldab valdkonnas tegutsevate rehabilitatsioonikeskuste, mittetulundusühingute ja valitsusväliste organisatsioonide töö.

Seega loodan ma, nagu raportöörgi, et lisaks probleemiga tegelevate asutuste otsesele finantsabile luuakse sobiv eelarvepoliitika organisatsioonidele, mis viivad läbi nn ergoteraapiat ehk rehabilitatsiooni töö kaudu. Eelkõige ootan, et liikmesriigid pakuksid konkreetseid maksusoodustusi või vähendaks liigset bürokraatiat.

Peame vältima olukorda, kus riiklikud eelarvepiirangud või pelgalt bürokraatia sunnib nimetatud asutusi oma tegevust lõpetama, ehkki nad teevad asendamatut tööd, aidates uimastisõltlastel tavapärase elu juurde tagasi pöörduda.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. − (BG) Toetasin härra Catania raportit ning soovin lisada, et uimastiprobleemile ei ole lihtsat lahendust. Uimastite kuritarvitamine ja uimastikaubandus hävitavad ühiskonda nendega kaasneva kuritegevuse ja korruptsiooni kaudu ning uimastitega seonduvad nakkushaigused (AIDS, hepatiit) kujutavad rahvatervisele suurt ohtu.

Seetõttu arvan, et tõhus reageerimine peaks olema jõupingutus, mis ei hõlma mitte ainult institutsioone, kodanikuühiskonda ja meediat, vaid pigem kõikehõlmavat programmi, milles oleks probleemi lahendusena oluline osa haridusel, religioonil ja spordil ning mis moodustaks kaitsebarjääri, mis hoiab lapsed kuritegelikust teest eemal. Spordi ja usuõpetuse edendamine kooli õppekavas ning väljaspool kooli võivad märkimisväärselt tõsta laste teadlikkust uimastite surmavast mõjust. Ühendades korrakaitsjate ja kodanikuühiskonna jõupingutused, ja eelkõige kogukonna tasandil, on võimalik ELi uimastistrateegia rakendamisel ja arendamisel saavutada paremad tulemused.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Raportöör nõuab, et Euroopa tasandi kodanikuühendustel peaks olema selge lisandväärtus, võrreldes riiklike, piirkondlike ja kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Meie arvates on see täiesti vastuvõetamatu, sest uimastipoliitika on otseselt seotud kriminaalõigusega ning üksikute liikmesriikide suhtumisega kuritegevusse ja karistusse. Lisaks sellele peab uimastipoliitika väljatöötamisel võtma arvesse iga riigi kultuurilisi ja sotsiaalseid aspekte, et aidata tõhusalt hättasattunud inimesi, kes vajavad tavapärase elu juurde tagasipöördumiseks ühiskonna abi.

Seega otsustasime hääletada kogu raporti vastu.

  Carl Lang (NI), kirjalikult. – (FR) Ehkki on tõsi, et uimastite kasutamise vastu võitlemisel on kasutaja füüsilist ja vaimset tervist silmas pidades uimastisõltuvuse riski vältimiseks äärmiselt olulised teave, ennetus ja teadlikkus, neist üksi siiski kahjuks ei piisa.

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse andmetel on rohkem kui 70 miljonit eurooplast suitsetanud kanepit ning 60% inimestest, kes käivad Prantsusmaal, Itaalias ja Ühendkuningriigis ööklubides tantsimas, on kasutanud kokaiini. Sellest tuleb järeldada, et Euroopa teavitus- ja kommunikatsioonistrateegiad on täiesti ebatõhusad, sest uimastite nõudlus ja pakkumine suurenevad kahjuks igal pool Prantsusmaal ja Euroopas.

Uimastite kasutamise ja müügiga seonduva suhtes ei ole ükski kompromiss vastuvõetav. Üksnes nulltolerants toimib.

Seda tõendab kahju, mis on tekitatud tuhandetele uimastite liberaliseerimist soodustava katsepoliitika ohvritele.

  Roselyne Lefrançois (PSE), kirjalikult. – (FR) Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni variraportöörina pühendasin palju aega ja energiat kõnealusele teemale, et selgitada, nii palju kui teema võimaldas, vajadust aktiivsema uimastivastast võitlust käsitleva dialoogi järele kodanikuühiskonnaga, ja esitasin, nii palju kui vorm võimaldas, teksti, mida kõik võivad lugeda ja millest igaüks aru saab.

Arvan, et oma vahetu kogemuse ja uuenduste loomise võimalusega saavad kodanikuühiskonna osalejad anda olulise panuse ennetuse ja teavituse riiklikusse ja Euroopa poliitikasse ning aidata inimestel üle saada sõltuvusest ning pöörduda tagasi ühiskonda.

Eri tasanditel – tööl, koolis, tänavatel, kinnipidamisasutustes – on vaja võtta palju eri meetmeid.

Seega tervitan ma nimetatud raporti vastuvõtmist, sest see toetab kodanikuühiskonna uimastifoorumi loomist ning rõhutab kodanikuühiskonna ning kõigi liidu institutsioonide ja ametite vahelise koostöö olulisust.

Võitlus uimastite vastu puudutab meid kõiki ja need, kes on võitluse esiliinil, kes teevad iga päev tööd, et aidata uimastisõltlasi ja takistada inimestel sattuda sõltuvusse, peavad olema iseäranis olulised partnerid.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Uimastite kuritarvitamine on terav probleem kõigis ühiskondades üle Euroopa ning Šotimaa ei ole erand. Härra Catania soovitused kodanikuühiskonna rolli kohta ELi uimastipoliitikas kutsuvad õigustatult üles looma kooskõlastatud Euroopa lähenemisviisi nimetatud piiriüleses probleemis. Kodanikuühiskond mängib võtmerolli probleemi lahendamise kõigis aspektides ning tema algatusi peaks EL toetama. Raportööri soovitusi tuleb esile tõsta, kui soovime luua tõhusa poliitika, mis aitab võidelda uimastite kuritarvitamise kõigi aspektide vastu. Hääletasin raporti poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) On vaieldav, kas ebaseaduslik moonikasvatamine võib muutuda ravimite tööstuslikuks tootmiseks, kuid tasub proovida. Kindel on aga see, et Ameerika Ühendriikide Afganistani poliitika ja ELi tegevusetus oopiumi järjest kasvava tootmise suhtes on süvendanud probleemi.

Ettenägelik uimastipoliitika peab tuginema uimastitega kaubitsejate keti tõhusale kõrvaldamisele, välismaiste kaubitsejate viivitamatule väljasaatmisele ning prioriteetsete, eesmärgipäraste meetmete vastuvõtmisele, aga ka uimastite kasutajatele paremate raviteenuste pakkumisele. Järjest enam kutsutakse üles uimastite legaliseerimisele või liberaliseerimisele, kuid isegi Šveitsis on pärast ligi 15aastast perioodi, kui sõltlastele anti heroiini, kustunud lootused, et see aitab neid sõltuvusest lahti saada. Meie ees olev raport toetab tugevalt uimastite liberaliseerimist ning seega hääletasin selle vastu.

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN), kirjalikult. − (PL) Tervitan uimastiteemalist arutelu. See on suur probleem, kuid bürokraatlikud jõupingutused ei ole suutnud takistada koolides, kõrgkoolides, elamurajoonides ja teistes avalikes kohtades uimastitega kaubitsejate tegevust ja tõenäoliselt jätkub see tulevikus endistviisi.

1998. aastal seadis ÜRO Peaassamblee eriistungjärgul eesmärgi luua uimastivaba maailm kümne aasta jooksul. Sellele järgnevatel aastatel on välja antud mitmesuguseid soovitusi, määrusi, otsuseid, raporteid ja roheline raamat. Täna oli taas hääletusel resolutsiooni projekt. Peaksime järele mõtlema, mida eespool nimetatud dokumentidega on saavutatud. Kahjuks pean ütlema, et kunagi varem ajaloos ei ole uimastid olnud nii kergesti kättesaadavad kui praegu. Ainus viis, mida veel kasutada ei saa, on tellida Internetist.

Hääletasin resolutsiooni poolt, sest toetan mis tahes uimastite vastu võitlemise meetmeid. Sellest hoolimata märgin, et kuni ei eraldata tootjaid müüjatest ega kehtestata karistusseadustikes radikaalseid muudatusi, mis mõjuks uimastiärist elatuvatele inimestele hirmutusvahendina, kõnealune probleem ei vähene. Vastupidi, see süveneb veelgi.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Arvan, et vajalik on edendada dialoogi mitmesuguste ühiskonna sidusrühmadega ja nende vahel ning mitte ainult Euroopa, vaid ka riiklikul ja kohalikul tasandil, vähendamaks uimastitest tulenevaid kohutavaid ohte.

Kodanikuühiskonda tuleb pidada liidu ja liikmesriikide peamiseks liitlaseks ELi uimastistrateegias esitatud eesmärkide saavutamisel.

Tänu oma kogemustele nimetatud küsimuses saavad raviasutused tõepoolest toetada teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, andes rohkem ja paremat teavet uimastitega kaasnevate ohtude ja võimalike ennetusprogrammide kohta.

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. − (SV) Keegi ei sea kahtluse alla kodanikuühiskonna organisatsioonide tohutut, sageli tulemuslikku tööd uimastisõltlasi aidates. Peame koguma kokku kõik jõud võitlemaks kahjulike, sõltuvust tekitavate ainete vastu. Seega oli hea näha raportit, mis toob esile Euroopas läbiviidud algatused.

Seega põhjus, miks ma tänasel hääletusel erapooletuks jäin, ei ole soetud raporti teemaga. Põhjuse võib leida hoopis pealkirja all „Kodanikuühiskond – välismõõde”. Tuleb tunnistada, et mõni aeg tagasi tegin ebaõige otsuse ja hääletasin raporti poolt, mis toetas seadusliku moonikasvanduse edendamist Afganistanis eesmärgiga kasutada saaki valuvaigistite tootmises. Üks põhjus seisnes esitatud raportites lennukitelt moonikasvanduste pritsimise negatiivsete tagajärgede ja Afganistani inimeste lootusetu olukorra kohta. Raport julgustab nii eraldi viljelust kui ka pritsimist, mis ei ole aga teostatav. Raport toetab ka Euroopa organisatsioone, mis tegelevad kokalehtedest saadud ainete, näiteks ravimite tootmisega või muudel „seaduslikel” eesmärkidel käsitlemisega. Olen kindlalt selle vastu. Kuna raporti põhieesmärk on siiski positiivne, otsustasin lõpuks erapooletuks jääda.

  Anna Záborská (PPE-DE), kirjalikult. − (SK) Resolutsiooni ettepanek elundidoonorluse ja elundite siirdamise kohta on osa ülemaailmsest arutelust laste ohutuse teemal. Aitamaks lapsi tõhusalt kaitsta, tegelen ma praegu üleeuroopalise kampaaniaga „Kas te teate, kus teie laps praegu on?” Kõnealuse resolutsiooni peatükk, mis käsitleb elundikaubandust, on just nimelt sellega seotud. Seega üleskutse liikmesriikidele ja nõukogule võtta vastu tõhusad meetmed, et katkestada seos elundite puuduse ja elundikaubanduse vahel, on seega rohkem kui põhjendatud.

Elundikaubanduse vastu võitlemiseks tuleb vastu võtta pikaajaline strateegia eesmärgiga kõrvaldada sotsiaalne ebavõrdsus, mis on kõnealuse tegevuse põhjus. Peame võitlema elundi- ja kudede kaubanduse vastu, mis peaks olema ülemaailmselt keelatud, eelkõige juhtudel, mis käsitlevad alaealistelt pärit elundite ja kudede siirdamist. Olen äärmiselt pettunud, et Europol ei ole viinud läbi uurimist elundite müümise ja kaubanduse teemal, põhjendades seda dokumenteeritud juhtumite puudumisega.

Euroopa Nõukogu ja Maailma Terviseorganisatsiooni aruanded tõestavad aga vastupidi, et elundikaubandus on probleem ka ELi liikmesriikides. Palume Euroopa Komisjonil ja Europolil parandada elundikaubanduse järelevalvet ning teha vajalikud järeldused. Loodan, et Slovakkia saab kasutada oma eesistumisperioodi, et tõsta nimetatud oluline teema päevakorda.

- Raport: Reimer Böge (A6-0157/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Toetasin härra Böge raporti põhjal ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta seoses mitmeaastase finantsraamistiku kohandamisega.

Kõnealune kohandamine oli muutunud vältimatuks, sest rubriikide 1b ja 2 alla kuuluvate teatavate tegevusprogrammide vastuvõtmisel tekkinud viivituste tõttu ei olnud võimalik struktuurifondidele, Ühtekuuluvusfondile, Maaelu Arengu Fondile ja Euroopa Kalandusfondile ette nähtud eraldisi ühtekokku 2 034 miljoni euro väärtuses 2007. aasta kulukohustuste assigneeringutesse võtta ega ka 2008. aastasse üle kanda. Seega oli mõttekas vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 48 see summa üle kanda järgmistesse eelarveaastatesse, tõstes selleks vastavate kulukohustuste assigneeringute kulutuste ülemmäärasid.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. − (RO) Hääletasin kolleeg Böge esitatud mitmeaastase finantsraamistiku kohandamist käsitleva raporti poolt. Struktuurifondidele, Ühtekuuluvusfondile, Maaelu Arengu fondile ja Euroopa Kalandusfondile kulukohustuste assigneeringutest ette nähtud, 2007. aastal kasutamata jäänud summad tuleb üle kanda 2008. aastasse. Seega kantakse 2,034 miljardit eurot vastavalt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 48 üle aastatele 2008—2013. Summad eraldatakse peamiselt 2008. aastal (umbes 56%) ning ajavahemikul 2000–2013 on nimetatud ülekande mõju väga väike.

Peame analüüsima põhjusi, miks nimetatud rahalised vahendid kasutamata jäid. Esiteks esitati viivitusega 45 tegevusprogrammi Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. 72% ümberplaneeritavast summast on tekkinud viivitustest maaelu arengu programmides. Osa esitati komisjonile detsembris, mis tegi võimatuks programmide vastuvõtmise 2007. aastal. Riiklikud institutsioonilised piirangud või eelnevate programmitööalaste kogemuste puudumine on osa viivituste põhjustest. Enamik 45 viivitatud programmist oli pärit uutest liikmesriikidest. Palun komisjonil neid rohkem juhendada uue korra vastuvõtmisel ning aidata välja õpetada nimetatud rahalisi vahendeid kasutavad töötajad.

- Raport: Marie-Arlette Carlotti (A6-0042/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin proua Carlotti omaalgatusliku, 10. Euroopa Arengufondi (EAF) programmitöö rakendamist käsitleva raporti poolt ja nagu ka raport näitab, on kahetsusväärne, et seda ei rahastata liidu eelarvest, mille tulemusel saaks teostada demokraatlikku kontrolli.

Loodame, et EAFi eelarvesse lisamise teema tuleb päevakorda finantsperspektiivi vahekokkuvõtte tegemise raames 2009. aastal. Käsitledes EAFi ja tema rolli vaesuse kõrvaldamises ning aastatuhande arengueesmärkide saavutamises, on möödapääsmatu koostada asjaomane programm ning sõlmida poliitilised lepingud selle rakendamiseks. Esmatähtsad valdkonnad on tervishoiu ja põhihariduse edendamine ning neile lisan juurde ka elatuspõllumajanduse.

Ajal, mil Maailma Kaubandusorganisatsiooni Doha arengukava on soiku jäänud, on Euroopa Liidul hädavajalik kasutada oma arenguvahendeid, et osaleda edasipüüdlikus, vajalikus ja kiiduväärses kavas kaotada vaesus.

  Mikel Irujo Amezaga (Verts/ALE), kirjalikult. − (ES) Hääletasin raporti poolt, sest arvan, et tähtis on rõhutada Euroopa Arengufondi vajadust Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikides. Väga oluline on, et dokumente, nagu 2. märtsi 2005. aasta Pariisi deklaratsioon, võetakse tõsiselt ning uuendatakse korrapäraselt, et välja selgitada abivajajate arv. Sellest hoolimata on tõsi, et koordineerimise puudumine liikmesriikide vahel põhjustas ametliku arenguabi vähenemise 0,4% SKTst 2006. aastal vähem kui 0,38% SKTst 2007. aastal. See väike osa kahe protsendi vahel tähendab 1,7 miljardi euro suurust summat. Kõige halvem on aga see, et partnerid on pidevas valmisolekus ning neil ei ole võimalust teha pikaajalisi plaane, sest nad ei tea, kas neil on piisavalt rahalisi vahendeid kavade elluviimiseks, ehkki liikmesriigid on seda lubanud. Kurvastav on asjaolu, et me nõuame neilt kohustustest kinnipidamist, kuid enda omad unustame. Niimoodi ei saa koostööd teha.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Tervitan Carlotti raportit 10. Euroopa Arengufondi programmitöö rakendamise kohta. Tagamaks, et EAF saavutaks eesmärgid, mis on seotud vaesuse kaotamisega partnerriikides ja -piirkondades ning aastatuhande arengueesmärkide elluviimisega, on vaja rangemat parlamentaarset kontrolli arenguabi andmise dokumentide üle. Nõustun ideega, et fondi programmitöös tuleb erilist tähelepanu pöörata aastatuhande arengueesmärkidega soetud valdkondadele – tervishoiule, haridusele, keskkonna austamisele ja hea valitsemistava kehtestamise julgustamisele. Fondi kiireks rakendamiseks on vaja käsitleda praeguseid EAFi ees seisvaid ratifitseerimisprobleeme. Hääletasin raporti poolt.

  Vincent Peillon (PSE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin proua Carlotti 10. Euroopa Arengufondi (EAF) programmitöö rakendamist käsitleva raporti poolt.

EAF on põhivahend ühenduse arengukoostöös Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega. Peamiselt töötab ta ÜRO poolt 2000. aastal seatud aastatuhande arengueesmärkide saavutamise nimel.

10. EAF (2008–2013) on aga praegu seiskunud. Kuna mõned AKV riigid ei ole ratifitseerinud uuendatud Cotonou lepingut, ei ole 22,7 miljoni euro suurust eelarvet, mis on saadaval 1. jaanuarist 2008, veel kasutatud.

Parlamendi vastu võetud tekstis nõutakse seega viivitamata ummikseisu lõpetamist ning tuuakse esile mitmesuguseid küsimusi: vaesuse vähendamise (pidades eelkõige silmas tervishoidu ja haridust) seadmine esmatähtsaks, erilise tähelepanu pööramine soolisele võrdõiguslikkusele ning asjaomastele riikidele jätkusuutliku arengu strateegia väljatöötamine.

Lõpetuseks, parlament soovib, et EAF kaasataks liidu eelarvesse, muutmaks Euroopa poliitika sidusamaks ning parandamaks selle juhtimise demokraatlikku kontrolli.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) 10. Euroopa Arengufondi eelarve rakendamist ei tohiks hinnata üksnes aruandluse seisukohalt. See ei ole parlamendi roll, nagu on raportis õigesti märgitud. Selle asemel et arutada EAFi kaasamist komisjoni eelarvesse või eeskirju, mis käsitlevad igast majandusaastast kasutamata jäänud rahaliste vahendite kasutamist, peaksime käsitlema sidususe küsimust nimetatud vahendite kasutamise ja Euroopa Liidu eesmärkide vahel AKV riikide suhtes.

Seetõttu on iseäranis silmatorkav, et praegune olukord on erinev sellest, kui kõnealused instrumendid ja nende raamistik loodi. Lisaks Hiina tegevuse arvesse võtmisele paljudes nendes riikides, tuleb arvesse võtta ka põllumajanduse ja toiduturgude muutuste, kliimamuutuse ning Ameerika Ühendriikide uue lähenemisviisi mõju Aafrika suhtes. Selles kontekstis on tunda, et seni käidud tee ei tarvitse enam sobivaim olla, ning seda, ma rõhutan, peaksime eelkõige arutama.

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. − (SV) Kui maailma suurim abiandja EL tegutseb arengumaades, peavad meie eesmärgid olema selged. Inimõigused peaks olema võtmesõna, ja mitte ainult teoorias, vaid ka praktikas. Seega ütlus, et EL ei peaks kasutama EAFi demokraatia ja inimõiguste edendamiseks, nõudes olukorra parandamist nimetatud valdkondades, on vastuolus meie sooviga saavutada tõelisi edusamme. Abi on hea üksnes siis, kui kodanikud sellest kasu saavad, seega peame meie andjatena saama määrata kriteeriumid, mis edendavad demokraatiat, inimõigusi ja toimivat kodanikuühiskonda. Arengu edendamine nõuab vahel ka otsest abi rahuvalveoperatsioonide näol. Ka neid peaks saama rahastada Euroopa Investeerimisfondist, sest nimetatud operatsioonid vähendavad inimeste kannatusi ning hoiavad reaalselt ära katastroofe.

Mõistagi ei peaks arenenud riikides kirjutama teistele inimestele ette, kuidas nad elama peaksid. Kuid me peame looma valikuvõimalused riikides, kus need puuduvad. Seetõttu olin pettunud, et raportis, mis muidu oleks hea ja oluline, seatakse kahtluse alla midagi, mis minu jaoks on põhimõtteline küsimus – et abi saamisele tehakse midagi vastutasuks – ning rahuvalveoperatsioonide korraldamise võimalus Euroopa Investeerimisfondi raames.

- Raport: Erik Meijer (A6-0059/2008)

  Angelika Beer (Verts/ALE), kirjalikult. − Fraktsioon Verts/ALE hääletab Meijeri Makedooniat käsitleva raporti vastu. Ehkki raportis tuuakse esile Makedoonia mitmesugused edusammud, on täiesti vastuvõetamatu, kuidas Kreeka poliitikud viimasel minutil tegid lobitööd nime küsimust käsitleva lõike nimel. Selle kõige tähelepanuväärsem ilming oli soov tühistada 1995. aasta vahekokkulepe, milles Kreeka andis kinnituse, et nime küsimus ei ole takistuseks Makedoonia ühinemisel rahvusvaheliste institutsioonidega. Kreeka ei sea kahtluse alla mitte üksnes oma kohustusi rahvusvahelise õiguse ees, vaid sekkub ka teise riigi suveräänsusesse ennekuulmatul viisil. Selline käitumine ELi liikmesriigi poolt on vastuvõetamatu.

  Jaromír Kohlíček (GUE/NGL), kirjalikult. − (CS) Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on üks väheseid riike maailmas, mille nime mõned riigid ametlikult ei tunnusta. Kuigi nimetatud riik on kehtestanud mitmesuguseid rahvus- ja usupühasid, on siiski jõus ebatavaline kahepoolne kokkulepe Ameerika Ühendriikide kodanike staatuse kohta. Edusammudena võib nimetada organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastaseid meetmeid, mille valitsus saavutas hoolimata Kosovos asuvate okupatsioonivägede võimetusest midagi nimetatud probleemi suhtes ette võtta. Ma olen seisukohal, et see on mõistetamatu, et tänaseni ei ole saavutatud ühist seisukohta välismaal viibivatele kodanikele hääletamise võimaluse andmise kohta. Montenegro referendumil diskrimineeriti inimesi, kuid Makedoonia valimiste suhtes on EL kõhkleval seisukohal.

Lõikes 31 tervitatakse politseioperatsiooni relvade leidmise eesmärgil. Arvan, et lõike teises osas esitatud teave terroristide väärkohtlemise kohta arreteerimisel on halb nali. Ma ei tea ühtegi juhtumit, kus politseinikud paluksid terroristidel viisakalt ennast üles anda. Samuti väärib nimetamist ebetavaline olukord, mis on seotud riigi nimega ning Ameerika Ühendriikidega sõlmitud kokkuleppega, mis on vastuolus rahvusvaheliste kokkulepetega. Veel üks nimetatud riigiga seonduvaid ebatavalisi aspekte on tema lahkarvamused naabritega. Olen seisukohal, et peame nõudma, et nimetatud lahkarvamused tuleb lahendada enne, kui riik ühineb Euroopa Liiduga. Kuna mõned muudatusettepanekud võivad raporti tähendust muuta, sõltub meie seisukoht lõpphääletusel sellest, kas muudatusettepanekud võetakse vastu või mitte.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Härra Meijeri eduraport endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi sammude kohta ühinemise suunas on tasakaalustatud raport, mis käsitleb teravat küsimust. Riik peab jätkama reformide läbiviimist, tagamaks, et ühinemisläbirääkimisi saaks alustada võimalikult kiiresti. Et säilitada läbirääkija roll nimeküsimuses, tuleb vältida mis tahes ahvatlusi kasutada Makedoonia nimeküsimust takistusena tema ühinemisel rahvusvaheliste institutsioonidega. Seega tervitan raportit ja raportööri jõupingutusi, tagamaks, et nimeküsimus ei oleks dokumendis valdav.

  Richard Howitt (PSE), kirjalikult. − Briti leiboristidest parlamendiliikmed toetasid hea meelega resolutsiooni, milles näidatakse endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi tõelisi jõupingutusi jätkata edusamme ELiga ühinemise eesmärgil, tuues esile positiivseid samme korruptsiooni vastu võitlemises ja ajakirjandusvabaduse kaitsmises ning nende taotlusi võtta ühinemisläbirääkimiste avamise eesmärgil vajalikke meetmeid. Märgime, et edusammud on olnud märkimisväärsed ning ootame huviga võimalust avada Makedooniaga ühinemisläbirääkimised.

Mis puutub nimeküsimuse läbirääkimisi käsitlevasse muudatusettepanekusse 13, siis meie hääletasime selle vastu. Ehkki toetame täielikult kogu tööd, mis on tehtud nimeküsimuses otsusele jõudmise eesmärgil, ei arva me, et seda tuleks kuidagi seostada Makedoonia ühinemisega rahvusvaheliste organisatsioonidega. Iga küsimus tuleb otsustada objektiivselt.

Teiseks jäime erapooletuks viisavabadust käsitleva muudatusettepaneku 7 hääletusel. Kuna Ühendkuningriik ei osale Schengeni lepingus, millele nimetatud küsimus toetub, ei olnud sobiv meil seda muudatusettepanekut toetada.

  Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Täna saavutatud edu tuleneb meie koordineeritud ja tõhusatest jõupingutustest, mis me oleme teinud koos paljude kaasparlamendiliikmetega kogu Euroopa Parlamendi töös.

Nimetatud püüdlust saatis edu tänu muutusele, mis toimus Kreeka ridades ning mille tulemusel leiti kõigile vastuvõetav kompromisslahendus nimeküsimusele.

Peame tegema kõvasti tööd, et saavutatud edusammudest kasu saada ning leida lahendus õiglase kompromissi näol. See tuleb saavutada ÜRO egiidi all enne 2008. aasta lõppu.

Kreeka ja kõigi inimeste huvides on piirkonnas säilitada rahu ja stabiilsus, seega tuleb vältida järgmist mitu aastat kestvat ummikseisu. Avalik elu peab saama lahti Skopje sündroomist.

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Parlamendiliikmed Kreeka Kommunistlikust Parteist hääletasid raporti vastu. Me oleme kapitalistliku, sõjale ässitava ELi vastu ja seega ka ELi mis tahes laienemise vastu. Balkani probleemide põhjus seisneb imperialistlikes süsteemides, ELi, Ameerika Ühendriikide ja NATO sekkumises ning piiride muutmises.

Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja teiste Balkani riikide ühinemine ELi ja NATOga asetab nende inimesed väljapääsmatusse olukorda Ameerika Ühendriikide, ELi ja Venemaa vahel seoses kontrolliga energiaallikate ja transpordikanalite üle. Ohtu seatakse inimesed, kes elavad kaugemates piirkondades.

Kreeka Kommunistlik Partei ei ole mures nimeküsimuse pärast. Ta toetab mõlemale poolele vastuvõetava lahenduse leidmist, et nimi väljendaks üksnes geograafilist määratlust, mitte vaenulikku natsionalismi ega orjastust.

Need, kes on tundnud vajadust vabandada Kreeka inimeste ees Makedoonia nime küsimust käsitleva arvamuse täieliku muutumise tõttu viimasel minutil ja kes kuuluvad ELi, erakonnad Uus Demokraatia, PASOK, Vasakpoolne Koalitsioon (SYN) ning Popular Orthodox Rally (L.A.O.S.), hõõruvad rõõmust käsi. Nad hääletasid nime käsitleva, eeldatavasti positiivsete muudatusettepanekute vastuvõtmise poolt, et juhtida tähelepanu kõrvale põhiteemalt ehk imperialistlikult sekkumiselt ja süsteemidelt Balkani riikide jaoks. Sellise kõrvalejuhtimise eesmärk on varjata enda allumist imperialistlikele kaalutlustele ning ELi, Ameerika Ühendriikide ja NATO määramist vahekohtunikeks. Kõik see muudab meie riigi haavatavaks võimalike ähvarduste ja surveavalduse suhtes, mille eesmärk on pressida välja raha vastutasuks osalemise eest imperialistlikes süsteemides, mis on alates NATO Bukaresti kohtumisest veel halvemaks muutunud.

- Raport: Ana Maria Gomes (A6-0080/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Toetasin Ana Maria Gomesi suurepärast omaalgatuslikku raportit Hiina poliitika ja selle mõju kohta Aafrikale. Asjaolu, et Hiina on valmis tegema Aafrika riikidega konkreetset ja pragmaatilist koostööd, on küll tervitatav, kuid siiski on palju murettekitavaid valdkondi, nagu Hiina koostöö repressiivsete režiimidega Aafrikas, sotsiaal- ja keskkonnaalaste eeskirjade eiramine, repressiivsete ja ebademokraatlike režiimide varustamine relvadega. Toetan ettepanekut, et Aafrika Liit, Hiina ja EL peaksid asutama alalise nõuandeorgani, saavutamaks sidusam ja tõhusam koostöö ning loomaks ülemaailmne raamistik ühiseid väljakutseid, nagu kliimamuutustega kohanemine, taastuv energia, põllumajandus, vesi ja tervishoid, käsitlevate konkreetsete tegevusprojektide jaoks.

Samuti toetasin dialoogi loomise ideed Hiina Rahvuskongressi, üleaafrikalise parlamendi, Aafrika riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi vahel eesmärgiga edendada jätkusuutlikku arengut ning nende võimet teostada järelevalvet juhtide üle rahus ja demokraatlikult.

  Philip Claeys (NI), kirjalikult. − (NL) Gomesi raport osutab õigustatult Hiina-poolsetele mitmesugustele vastuvõetamatutele meetmetele Aafrikas ning toob mõnes kohas esile üksikasjalikud andmed. Tiibetis läbi viidav etniline puhastamine pälvib küll praegu palju tähelepanu, kuid Hiina poliitika Aafrikas viitab samavõrd režiimile, mis ei hooli inimõigustest ning teistest tunnustatud väärtustest.

Hiinlased teevad koostööd kellega tahes, kuni see kustutab nende janu nafta järele. Hiina ettevõtted ja ettevõtjad loovad Hiina territooriumist väljaspool asuvaid kogukondi, mida kaitsevad korrumpeerunud valitsejad, keda vastutasuks kaitseb Hiina vetoõigus ÜRO Julgeolekunõukogus. Euroopa ei sobi Hiinaga kokku ning pikkamisi, kuid järjekindlalt aetakse meid Aafrikast välja. Euroopa peab lõpuks lihtsalt tõdema, et kuna Hiina omab Aafrikas ülemvõimu, muutub meie korduvalt esitatud demokraatia, vabaduse ja hea valitsemistava ning mõistagi ka jätkusuutlikkuse sõnum mõttetuks. Aeg on töötada välja uus strateegia.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. − (PT) Hääletasin Gomesi Hiina poliitikat ja selle mõju Aafrikale käsitleva raporti poolt, sest arvan, et pidades silmas Hiina kasvavat mõju Aafrikale, peab Euroopa Liit, võttes vastu ühise seisukoha dialoogi kohta, julgustama Hiinat looma oma poliitilisele ja majanduslikule tegevusele Aafrikas alus, mis ei takistaks rahu, inimeste turvalisuse, õigusriigi põhimõtete või jätkusuutliku arengu edendamist.

Samuti toetan üleskutset Euroopa Liidule jätkata liidu väärtuste austamise edendamist, hoolimata dialoogi algatuste edukusest.

  Jens Holm, Erik Meijer, Esko Seppänen, Søren Bo Søndergaard ja Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. − Ana Maria Gomesi raport hõlmab paljusid olulisi aspekte, eelkõige asjaolu, et ELi ja Hiina osalemine peaks olema Aafrika riikide ja nende kodanike huvides ning et Aafrikas tegutsevad välisinvestorid peaksid austama sotsiaalseid ja keskkonnaeeskirju. Seetõttu otsustasime raportit toetada. Siiski ei toeta me sõnastust esimeses lõikes, mis rõhutab Lissaboni lepingu tähtsust ELi välissuhetes sidususe ja tõhususe edendamisel.

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Arengukomisjon on koostanud tasakaalustatud raporti Hiina poliitika ja selle mõju kohta Aafrikale.

Kuna sain kahetsusväärse kogemuse AKV-ELi parlamentaarsel ühisassambleel, hääletasin rahuloluga raporti poolt. Oma raportis otseste välisinvesteeringute mõju kohta tegin mõned kriitilised tähelepanekud Hiina investeeringute kohta Aafrikasse. AKV riikide saadikutel õnnestus sotsiaaldemokraatide, kommunistide ja roheliste vaikival nõusolekul raportist need kõik kõrvaldada.

Miks ei olnud nad nõus tunnistama, et Hiina otsesed välisinvesteeringud keskenduvad kaevandustööstusele ning toetavad sageli AKV riikide valitsusi poliitilise suuna määramisel, mis ei järgi demokraatia, õigusriigi ega vaesuse kaotamise põhimõtteid nendes riikides?

Miks eemaldasid nad asjaolu, et Hiina otsesed välisinvesteeringud on läinud teatavatele rahvusvahelistele ettevõtetele, mis ujutavad Aafrika turu üle madala kvaliteediga toodetega, eelkõige tekstiili sektoris?

Tervitan raporti seletuskirjas viiteid asjaolule, et Hiina lõikab oma tegevuse tulemusel Aafrika loodusvaradest kasu ning kahjustab säästvat arengut. Samuti võib Hiina eksportida Aafrikasse mõnesid kõige halvemaid riiklikke tavasid …

(Hääletuse selgitust on lühendatud kooskõlas kodukorra artikliga 163.)

  Erika Mann (PSE), kirjalikult. − (DE) Soovin kasutada hääletuse selgituse andmise võimalust, et avaldada tänu raportöörile Ana Maria Gomesile. Hääletusel olnud raport on väga tulemuslik. Samuti avaldan tänu, et raportisse lisati mitu rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamuse aspekti.

Arvan, et väga oluline on hinnata Hiina poliitika mõju Aafrikas õiglaselt ilma üldise hukkamõistuta tema osalusele Aafrikas. Vastupidi, ELi osalust Aafrikas tuleb suurendada lähenemisviisi „rohkem Euroopat Aafrikas” kaudu, See muudaks Euroopa nähtavamaks ja tema kohalolu tuntavamaks, edendades ELi ja Aafrika vahelisi suhteid. Tihedamad majanduslikud sidemed kahe mandri vahel oleksid kasulikud mõlemale poolele.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ana Gomesi raport Hiina poliitika ja selle mõju kohta Aafrikale toob esile nii Pekingi positiivsed sammud Aafrikas kui ka asjaolu, et Hiina poliitikat Aafrika suhtes on vaja parandada. Ühest küljest peaks EL tervitama Hiina rolli Aafrika arengus, teisest küljest aga tundma muret, et Hiina võib abi kaudu eksportida Aafrikasse mõnesid kõige halvemaid riiklikke tavasid, nagu korruptsioon ning töötajate õiguste ja keskkonnastandardite puudumine. Tõepoolest vajab Hiina osalus Aafrikas, pidades silmas nimetatud probleeme ja tema suhteid repressiivsete režiimidega, nagu Sudaan ja Zimbabwe, ELi ühist lähenemisviisi. Eespool toodut arvesse võttes hääletasin raporti soovituste poolt.

  Mary Lou McDonald (GUE/NGL), kirjalikult. − Ana Maria Gomesi raport hõlmab paljusid olulisi aspekte. Nimetada tuleb eelkõige asjaolu, et ELi ja Hiina osalemine peaks olema Aafrika riikide ja nende kodanike huvides, et Aafrikas tegutsevad välisinvestorid peaksid jälgima sotsiaal- ja keskkonnaalaseid eeskirju. Seega otsustasime raportit toetada.

Siiski ei toeta me esimese lõike sõnastust, milles rõhutatakse Lissaboni lepingu tähtsust ELi välissuhetes sidususe ja tõhususe edendamisel.

Mis tahes ühist põllumajanduspoliitika reformi käsitledes tähistab Sinn Féin tegelikku reformi, mis võimaldaks põllumajandusel muutuda jätkusuutlikuks nii Iirimaal, Euroopas kui ka kogu maailmas.

  Lydie Polfer (ALDE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Ana Maria Gomesi raporti poolt, sest see esitab üksikasjaliku analüüsi Hiina domineerimise põhjuste ja tagajärgede kohta Aafrikas nii majanduslikust kui ka poliitilisest seisukohast lähtudes.

Hiina muljetavaldav majanduslik tõus viimase 20 aasta jooksul on viinud järjest kasvava vajaduseni nafta ja muu tooraine järele. Hiina impordib tänapäeval 30% naftast Aafrikast, aastaks 2010 suureneb see 45%-le.

Hiina investeerib jõuliselt Aafrika infrastruktuuridesse.

Nimetatud kohustused ei hõlma inimõiguste ega sotsiaal- ja keskkonnaalaste eeskirjade täitmise eeltingimust.

Euroopa peab ennast kokku võtma, olukorda kaaluma ning püüdma kindlaks määrata strateegiline partnerlus nii Aafrikaga kui ka Hiinaga, tagamaks Aafrika jätkusuutlik areng.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Kõnealuses raportis määratletakse õigesti Hiina praegust poliitikat Aafrikas, kirjeldades üksikasjalikult investeeringuid, rahastamist ja poliitilisi tagajärgi. Kahjuks ei ole aga raporti ettepanekud realistlikud, korrates mitmel korral, et EL peaks julgustama Hiinat käituma ideaalselt inimõiguste, töötajate õiguste ja keskkonna seisukohalt ning võtaks välispoliitikas meetmeid, mida ta sisepoliitikas ei võta. Peatükis, milles käsitletakse soovituslikke meetmeid, et Hiina poliitikat ja selle tagajärgi Aafrikas (õigesti) kujutada, ei ole esitatud ettepanekuid selle kohta, missugune peaks olema ELi partnerlusstrateegia niisuguste riikide nagu India, Brasiilia ja (lubamatu väljajätmine) Ameerika Ühendriikide suhtes.

Praegune olukord maailmas ei vasta mudelitele, mis on mõjutanud geostrateegilist mõtlemist viimaste aastakümnete jooksul. Uute, üksteisest märkimisväärselt erinevate majanduste esiletõus, üldine ülemaailmne tarbimise tõus, esmatarbekaupade ja tooraine konkurents, sotsiaalse vastuhaku oht, jõuliste poliitiliste režiimide eelistamise oht – kõik need uued tingimused vajavad analüüsi ning eelkõige rohkem strateegilisi ettepanekuid muutunud suhtumisega tulevikku. Seetõttu jäin raporti hääletusel erapooletuks.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Ana Maria Gomesi raport „Hiina poliitika ja selle mõju Aafrikale” toob esile Pekingi igipõlise rolli Aafrika diplomaatilises, majanduslikus ja poliitilises tasakaalus.

Minu arvates on oluline, et ehkki Hiina on koondanud huvi seni unustusse jäänud mandrile, Aafrikale, tuleb tema tegutsemist siiski piirata, et ei tekiks võimalikku uut liiki kolonialismi, mis on iseloomustanud meie, Euroopa ajalugu ning jätnud sellesse mõned häbiväärsed leheküljed.

Seetõttu loodan, et EL koostab sidusa strateegia tagamaks, et Hiina peaks kinni põhimõtetest, nagu hea valitsemistava, võitlus korruptsiooni vastu, inimõiguste kaitse, tööhõive ja keskkond, ning selleks, et kindlustada selged, läbipaistvad lepingud kahe riigi vahel.

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. − (SV) Aafrika on piirkond, mis vajab abi, tugevaid kaubandussidemeid ning suuremat osalust ülemaailmastumises, mis loob paremad elutingimused kõigi jaoks. Hiina on muutunud kiiresti Aafrika oluliseks partneriks, vajades samal ajal tohutul hulgal toorainet, eelkõige naftat, mida on paljudel Aafrika riikidel. Järjest enam riike huvitub Aafrikast, see soodustab mandri arengut. Siiski tuleb tõdeda, et Hiina valimatud meetodid toorainetele juurdepääsu saamiseks, hoolimata sealjuures inimõigustest, korruptsioonist või ebademokraatlikest režiimidest, kujutavad endast ohtu ELile, mis on alati nõudnud, et kaubandus ja abi peavad käima käsikäes vabaduste ja inimõiguste austamisel põhineva demokraatliku arenguga. Euroopa Parlamendi nõue Hiinale võtta arvesse Aafrika inimeste inimõigusi ja demokraatlikku arengut on väga oluline märguanne. Areng hõlmab endas rohkem kui üksnes majanduslik edu, seega toetan kindlalt seisukohta, et inimõigused ja demokraatia peavad olema rahvusvahelistes suhetes, sealhulgas ka Hiina suhetes Aafrikaga, oluline aspekt.

7. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)

(Koosolek peatati kell 12.50 ja jätkus kell 15.00)

ISTUNGIT JUHATAJAB: ALEJO VIDAL-QUADRAS
Asepresident

8. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)

9. Olukord Birmas (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt käsitleb nõukogu ja komisjoni avaldust olukorra kohta Birmas.

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − (SL) Euroopa Liit jälgib hoolikalt olukorda Birmas või õigemini Myanmaris. Toetame aktiivselt jõupingutusi, mida on teinud peamiselt ÜRO, et edendada üleminekut demokraatiale, lepitusprotsessi ning riigi arengut. Samuti peame pidevalt nõu meie Aasia partneritega kõigis nimetatud küsimustes. Eriesindaja härra Fassino teavitas Euroopa Parlamenti olukorrast Birmas/Myanmaris. Samuti rääkis ta Birma naaberriikide ja teiste ASEANi liikmete tegevusest.

Nagu teame, külastas riiki märtsi alguses ÜRO erisaadik härra Gambari. Väljendan meie pettumust, et visiidil ei olnud mingisuguseid tähelepanuväärseid tulemusi. Jäi mulje, nagu ei oleks Birma ametiasutused valmis rahvusvahelise kogukonnaga koostööd tegema. Euroopa Liit sooviks näha, et Birma ametiasutused võtaksid vastu härra Gambari ettepaneku poliitilise olukorra lahendamise kohta. Kogu rahvusvaheline kogukond nõustub nimetatud ettepanekutega, mida ei oleks raske täita.

EL ja härra Gambari osutavad samadele probleemidele. Lisaks sellele saadab EL Birmale/Myanmarile korrapäraselt olulisi poliitilisi teatisi. Üks neist on Euroopa Parlamendi hiljutine resolutsioon olukorra kohta nimetatud riigis. Meie keskne ühine sõnum on, et rahvuslik leppimine, stabiilsus ja riigi õitseng on võimalik üksnes usaldusväärse ja kõiki osapooli kaasava demokratiseerimise kaudu. See on põhjus, miks Euroopa Liit jälgib hoolikalt opositsiooni reaktsiooni tulevasele põhiseaduse referendumile.

Kutsume ametiasutusi üles võimaldama enne referendumit takistamatut ja avatud arutelu põhiseaduse kohta, et lõpetada poliitiliste aktivistide tagakiusamine ning tühistada sõnavabadust piiravad seadused. Hoolimata praegusest olukorrast ei ole Euroopa Liit kaotanud lootust, et Birma ametiasutused tagavad vaba ja õiglase referendumi ning lubavad seda jälgida rahvusvahelistel vaatlejatel. Valmistutakse toetama ASEANi riikide vaatlejaid.

Lisaks referendumi õiglase toimumise võimaldamisele kutsume Birma ametiasutusi üles vabastama poliitvangid ning lõpetama vahistamised. Nõukogu ühines Euroopa Parlamendi avaldusega Birmale mitte pikendada Aung San Suu Kyi koduaresti. Loodame, et Hiina ja ASEANi riigid jätkavad Gambari missiooni ja ÜRO Julgeolekunõukogu seisukoha toetamist ka tulevikus. Saatsime selle sõnumi diplomaatiliste kanalite ja meie erisaadiku kaudu.

Järgmisel nädalal toimuval üldasjade ja välissuhete nõukogu kohtumisel kavatseb Euroopa Liit pikendada Birmat käsitlevat ühist seisukohta. Selliselt on võimalik jätkata humanitaartegevust, ehkki kitsendustega, jättes samal ajal sanktsioonid jõusse. Kutsume rahvusvahelisi partnereid üles tagama rohkem abi, mida Birma inimesed hädasti vajavad. Euroopa Liit jätkab nimetatud abi andmist.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, proua Ferrero-Waldner ei saa tänasel koosolekul viibida. Tema ja komisjoni nimel soovin rääkida mõningatest tähelepanekutest Birma kohta.

Mõne nädala pärast, 10. mail palutakse Birma inimestel põhiseadus heaks kiita või tagasi lükata. Euroopa Liit koos partneritega usub, et põhiseaduse eelnõu ettevalmistamisel ei olnud riigi eri poliitiliste jõudude ja etniliste kogukondade osalemine piisav. Valitsev hunta on toiminud kõnealuses protsessis oma äranägemise järgi.

Selle tagajärjel nähakse põhiseaduses ette, et 25% parlamendi liikmetest määrab sõjavägi ning ülejäänud 75% valitakse. Võimalik, et Aung San Suu Kyi võib osaleda 2010. aasta valimistel, võimalik, et isegi kandidaadina, kuid riigi valitsejad soovivad takistada tal ühel päeval Myanmari Liidu presidendiks saamast. Hiinal, Indial ja AEANil on mõningane mõju olukorrale riigis, nende peamine eesmärk on riigi stabiilsuse saavutamine, aga ka kaubandussuhted ja investeeringud.

Hiina ettevaatliku diplomaatia toetusel ei saanud ÜRO erisaadik Gambari poliitilist protsessi rohkem avada ning ta teatas, et keskendub majanduslikule, sotsiaalsele ja humanitaarküsimusele.

Pidades silmas käegakatsutavate projektide puudumist, arutab üldasjade nõukogu 29. aprillil võimalikke operatsioone, mida Euroopa Liit saaks läbi viia, et olukorda Birmas mõjutada. Rõhutan, et Euroopa Liidu eesmärk on edendada tasakaalustatud lähenemisviisi Birma küsimustele, eelkõige aga soovime jõuda objektiivsete tulemusteni. 19. novembril 2007. aastal võttis nõukogu vastu ühise seisukoha versiooni, milles kehtestati uusi sanktsioone. Asjaomane EÜ määrus jõustus 10. märtsil ning selle iga-aastane läbivaatus toimub käesoleva kuu lõpus.

Euroopa Liidu sanktsioonid kajastavad meie rahulolematust demokraatia saavutamise edusammude vähesuse, paljude poliitvangide kinnipidamise ning põhivabaduste rikkumisega. Siiski tuleb sanktsioonide mõju hinnata korrapäraselt, et tagada nende otsene mõju režiimi liikmetele ning nende allikatele. Komisjon töötas üldise koostööpoliitika raames välja abiprogrammid, mis keskenduvad tervishoiule ja haridusele. Mul on hea meel näha, et Euroopa Parlament väljendas toetust nimetatud meetmetele kontrolliõiguse raames.

See kõik on lisaks ECHO humanitaarabile, et aidata naaberriike ning Birma põgenikke piirkonnas. Me jätkame härra Gambari missiooni toetamist. Euroopa Liit osaleb „Sõprade rühmas”, mis toob New Yorgis kokku ÜRO Julgeolekunõukogu viis alalist liiget, ASEANi esimehe, India, Jaapani ja Norra esindajad, kes kõik jälgivad olukorda Birmas. ELi eriesindaja mängib härra Gambari missiooni toetamisel võtmerolli. See on informatsioon, mida ma soovisin teile edastada proua Ferrero-Waldneri nimel.

  Geoffrey Van Orden, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Härra juhataja, arutame olukorda Birmas täna sellepärast, et Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioone tuleb viie päeva pärast uuendada ning Birma ametiasutused jätkavad kindlameelselt pettusliku põhiseaduse referendumiga, mis toimub kahe nädala pärast.

Soovime teha otsekohese avalduse Birma režiimile, et nad võtaksid meetmed, mis on nii nende enda kui ka Birma inimeste huvides ― astuda vajalikke samme, et taasühineda riikide rahvusvahelise liiduga. Kahtlase isolatsiooni poliitikat on järgitud peaaegu kogu Birma iseseisvuse aja jooksul ning see on läbikukkunud. See on kahjustanud Birmat ning Birma inimesi.

1948. aastal oli Birma riisi eksportivatest riikidest kolmandal kohal, tootis 75% maailma tiikpuidust ning oli Kagu-Aasia rikkaim riik. Arvati, et kõnealune riik areneb kiiresti. Praegu on aga riigi SKT elaniku kohta madalam kui Ruandas või Bangladeshis.

Birma majandus vajab hädasti rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide abi, kuid alates ajast, mil Birma keeras selja rahvusvahelisele üldsusele ning pöördus eemale demokraatiast, on Aasia Arengupank, Maailmapank ning Rahvusvaheline Valuutafond keeldunud õigustatult mis tahes edasise rahalise abi andmisest. Birma režiimi keeldumine koostööst rahvusvahelise üldsusega on sundinud paljusid riike üle maailma kehtestama majanduslikke sanktsioone.

Birma vajab sõpru, kes aitaksid kaitsta tema riiklikke huve ülemaailmsel tasandil, kuid isegi ASEAN ütles nüüd, et ei kaitse enam Birma ametiasutusi mis tahes rahvusvahelisel foorumil.

Meie sõnum Birma valitsusele on, et maailm ei ole teie vastu, kui teie ei pööra enam maailmale selga. Te ei pea kartma rahvusvahelist kogukonda rohkem kui te peaksite kartma oma inimesi. Te ei vaja maailmas suuruselt üheksandat sõjaväge ega suuruselt viieteistkümnendat sõjaväe eelarvet. Te ei pea elama varjendis. Tunnustage oma inimeste demokraatlikke püüdlusi, lõpetage poliitiline repressioon ning võimaldage opositsioonijõududel vabalt ja täielikult osaleda uues põhiseaduslikus protsessis.

  Józef Pinior, fraktsiooni PSE nimel. – Härra juhataja, kõigepealt kutsume Birma režiimi üles vabastama poliitilised oponendid ning rohkem kui 1 800 poliitvangi, sealhulgas Aung San Suu Kyi, rühma 88 Generation Students liidrid ning organisatsiooni Shan Nationalities League for Democracy liidrid, kes vahistati 2005. aastal, andma selgitusi kõigi eelmise aasta septembris toimunud budistlike munkade ja demokraatlike aktivistidega toimunud kokkupõrgetes hukkunute ja kadunud isikute kohta, sealhulgas kadunud munkade ja nunnade kohta, tagada Birmale juurdepääs saabuvale, inimõiguste olukorda kajastavale ÜRO eriraportöörile ning lubada poliitilistel opositsioonierakondadel kohtuda erisaadikuga.

Niinimetatud referendum tekitab suurt muret. On oht, et praegustes repressiivsetes oludes toimuv referendum üksnes tugevdab praeguse sõjaväelise korra positsiooni. Pärast referendumi väljakuulutamist andis valitsus välja seaduse nr 1/2008, milles on sätestatud, et usuliste ühingute liikmetel, muu hulgas munkadel ja nunnadel, ei ole valimisõigust. Samuti nähakse selles ette kolmeaastane vanglakaristus igaühele, keda tabatakse „jutlustamas, lendlehti levitamas, plakateid kasutamas või hääletust hääletusjaoskondades või avalikes või privaatsetes kohtades muul viisil referendumi läbikukutamise eesmärgil segamas“.

Soovime valitsuselt tagatisi, mille alusel saab kutsuda kokku sõltumatud valimiskomisjonid, koostada korrektne hääletajate registreerimise nimekiri, kõrvaldada pikaajalised piirangud ajakirjandusele, kehtestada ühinemis-, sõna- ja kogunemisvabadus Birmas ning tühistada uued õigusnormid, mis muudavad õiguspärase arutelu referendumi üle kuriteoks.

  Marco Cappato, fraktsiooni ALDE nimel. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, volinik Barrot, te osutasite tasakaalustatud lähenemisviisile. Kardan aga, et kõnealune lähenemisviis on liiga ettevaatlik, eelkõige sellepärast, et on midagi, mida siinsel parlamendile oleks vaja teada, nimelt, et ELil on vahendid demokraatia ja inimõiguste edendamiseks.

Need on uued vahendid ning nüüd ei pea isegi riigi diktaatoritelt luba saama, et saaks raha välja maksta. Seega, me kas arutame toimunut kõrvaltvaatajatena või kui inimesed, kes püüavad välja selgitada, mida nad saaksid teha. Kui viimast, siis peame teadma juba täna, kuidas toetusi välja maksta, keda saame aidata ning kuidas saame saata infot riiki ja infot riigist. Näiteks peame kaaluma, kuidas kulutatakse raha niinimetatud uimastisõjas, raha, mis Birmas läheb otsejoones Birma valitsejate kätte riigi kodanike suurema represseerimise eesmärgil ÜRO asjaomase büroo heakskiidul. Ka meie Euroopa Liidus peaksime seisma selle probleemiga vastamisi. Käsitledes referendumit, siis küsimus ei seisne niivõrd selles, et ettevalmistuses ei osalenud kõik osapooled piisavalt, nagu ütlesite, vaid selles, et referendum on kattevari valitsejatele, et paremini jätkata inimõiguste ja kodanike õiguste ohjeldamatut mahasurumist Birmas.

Soovin öelda nõukogu esindajale härra Lenarčičile, et kuna mungad osalesid vägivallatus võitluses ning maksid selle eest oma eluga, arvan, et teie teadaandel, mille kohaselt teil ei ole kavas kutsuda dalai-laamat Brüsselisse hädavajaliku poliitilise dialoogi eesmärgil ELi riikidega, on nii tulevikus kui ka juba praegu negatiivne mõju Birma inimeste, eelkõige munkade vägivallatule võitlusele.

  Brian Crowley, fraktsiooni UEN nimel. – (GA) Härra juhataja, eelmise aasta oktoobris nägi maailm tuhandeid buda munki ja kodanikke Yanguni tänavatel marssimas ja vabadust ning Birma ebaõiglase ja vägivaldse sõjalise režiimi reformimist. See oli suurim valitsusvastane meeleavaldus alates esimese demokraatliku liikumise verisest mahasurumisest 1988. aastal.

fraktsiooni UEN nimel. – Kui keegi arvab, et olukord võiks olla halvem, kui see oli eelmisel aastal, siis tuleb vaadata üksnes tõendeid: vaesus, toidu vähesus, jätkuv mahasurumine, poliitiliste oponentide kõrvaldamine, Sahharovi ja Nobeli preemia laureaadi jätkuv vangis hoidmine, mis tahes teistsuguste seisukohtade mahasurumine.

Meie Euroopa Liidus peame jätkama 2007. aasta septembris alustatud toetuse avaldamist Birma inimestele, kes võitlevad oma õiguste eest. Nüüd seisame silmitsi olukorraga, kus uus põhiseadus pannakse hääletusele ning seda on mõned nimetanud sammuks demokraatia taastamise suunas, kuid siiski jagatakse selle käigus veerand parlamendi kohtadest sõjaväele, selles keelatakse Aung San Suu Kyil osaleda valimistel kandidaadina, sest ta on abielus välismaalasega ning kohustab inimesi hunta ettekirjutusi täitma.

Hiina peab nüüd sekkuma huntale surve avaldamise eesmärgil Birmas, et tagada inimestele õiglase esindatuse andmine, samuti tuleb avaldada toetust Bangladeshile ja Taile, et nad saaksid julgustada Birma ametiasutusi võtma uut seisukohta. Peame kahekordistama jõupingutusi sanktsioonide ja jõulise poliitilise tegevuse näol ning mitte ainult Euroopa, vaid kogu maailma ja eelkõige ÜRO tasandil. Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid peaksid rääkima ÜROs ühel häälel, avaldamaks survet ametiasutusele meetmete võtmise eesmärgil nimetatud tasandil.

  Hélène Flautre, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Härra juhataja, nagu äsja öeldi, humanitaar- ja inimõiguste olukord Birmas halveneb ning järgmine üldasjade ja välissuhete nõukogu peab selle kõvasti ja selgelt välja ütlema ning määrama uuesti Euroopa poliitika raames võetavad meetmed.

Alguses positiivsena näinud märk, kuulus põhiseaduse reform, muutus kiiresti täiesti machiavellilikuks projektiks. Seega kehtestatakse põhiseadusega sõjaväeliikmete osalemine valitsuses, mis on vastuolus kõigi rahvusvaheliste standarditega, protsessis puuduvad mis tahes vaatlejad ning samal ajal kõrvaldatakse valimistelt kõik, kes on kehtiva režiimi vastu. See on täielik farss ning kinnitab Birmas veelgi enam hunta raudset korda.

See kujutab endast veelgi enam Euroopa Liidu ja ÜRO taotletava kaasava strateegia ebaõnnestumist nii Birmas kui ka kogu piirkonnas. Meie eriesindaja ei ole suutnud Birmas isegi paigale asuda. Seega peab meie kahepoolne strateegia, mis hõlmab endas sanktsioone ja soodustusi, muutuma tõhusamaks ja keskendunumaks. Teisisõnu, vajame, et kooskõlas eesmärkidega kehtestatud kriteeriume rakendatakse paremini, asjaolusid arvesse võttes ning korrapäraselt.

Meie finantsmeetmed peavad täielikult välistama äriühingud, mis on seotud huntaga või mis ühel või teisel viisil aitavad seda rahastada, ning samuti võimulolijad, kes saavad käia uhkeldavalt teistes riikides sisseoste tegemas ja oma lapsi välismaale kooli saata. Sama kehtib ka kehtestatud pangandussanktsioonide kohta, mis ei keela praegu ülekannete tegemist Euroopa pankade kaudu.

Mis puutub ASEANi, siis vabakaubanduslepingute läbirääkimisi tuleb vaadelda kui võimalust tagada, et naaberriigid hoiduks kehtestamast mis tahes strateegiat, mis võib Birmale kehtestatud sanktsioonide mõju kaotada.

Teine aspekt seondub soodustustega. Peame toetama riigi elanikke nii humanitaartasandil, mis on iseenesestmõistetav, kuid samal ajal ka poliitilisel tasandil. See tähendab, et Birma ametiasutused tuleb avalikult hukka mõista, taunides referendumi sisu ja kasutatavaid meetmeid, ning edendada demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi projektide kaudu kindlameelselt õigusriigi põhimõtteid ja põhivabadusi. See tähendab ka inimõigustealase tegevuse toetamist ja kaitsmist, relvastatud konfliktidesse laste kaasamise vastu võitlemist ja laste kaitsmist vägivalla eest.

  Luca Romagnoli (NI). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, palun ärge arvake, et mul on foobia Hiina vastu, sest ma kritiseerin sageli Hiina seisukohta oma kõnedes. Arvan aga, et kellelgi ei teki kahtlust, et kriitika on õigustatud, kui rääkida olukorrast Birmas ja Birma riiginõukogu toetava Hiina valitsuse hästi tuntud kohustustest. Kõnealused kohustused on samad, mis Hiinal on Darfuris, Tiibetis ja paljudes teistes piirkondades üle maailma, kus inimõiguste rikkumisi toime pannakse, rääkimata Hiinast endast.

Ilmselgelt võin ühineda meie resolutsioonis sisalduva nördimuse, meelepaha ja hukkamõistu avaldusega, kuid olen siiski skeptiline selle tõhususe suhtes. Toetan selget hukkamõistu ning taunin asjaolu, et 45 aasta jooksul ei ole Birma režiimis tehtud mingisuguseid edusamme inimõiguste ja veendumuste vabaduse suhtes.

Miks ei õnnestunud mul taunida Birma inimeste poliitilist ja etnilist represseerimist? Soovin tõepoolest kasutada võimalust ja meenutada kareni inimesi, kes on suutnud oma identiteeti kaitstes aastakümneid vastu pidada. Sama resoluutselt taunin referendumi mehhanisme, mis on kaasatud põhiseadusesse, mida valitsejad tahavad birmalastele kehtestada. Daamid ja härrad, emotsionaalsel tasandil olen mõistagi nõus resolutsioonis tooduga, kuid arvestades, et, nagu alati, kõik, mis tuleneb ELi õigusnormidest, jääb emotsionaalsele tasandile, on nimetatud resolutsioon täiesti kasutu. Nagu resolutsioonis öeldud, isegi uuendatud konkreetsetel sanktsioonidel ei ole olnud soovitud mõju.

Sellest tulenevalt tasub kindlasti nõuda rangemate sanktsioonide kehtestamist, kuid samasugust survet tuleb eelkõige avaldada sellistele riikidele nagu Hiina, Venemaa ja India, et nad, pidades silmas nende majanduslikku ja poliitilist mõju Birmale, teeksid koostööd Euroopa Liiduga kõnealuses valdkonnas ning lõpetaksid riigi varustamise relvadega ja strateegiliste ressurssidega. Tegelikult nõustun ma esitatud punktidega, kuid iseäranis toetan proua Flautre’i seisukohta.

  Hartmut Nassauer (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, paari päeva pärast otsustab nõukogu, kas säilitada ühine seisukoht Birma kohta ning kas säilitada kehtestatud sanktsioonid. Birmas ei ole toimunud olulisi muutusi demokraatia, õigusriigi ega inimõiguste austamise saavutamises. Peaaegu 2 000 poliitvangi peetakse ikka kinni. Opositsiooniliider Aung San Suu Kyi on olnud koduarestis aastaid. Lühidalt öeldes ei ole vähimatki põhjust sanktsioone vähendada.

Tuleb tõdeda, et põhiseaduse referendum on välja kuulutatud ning põhiseaduse eelnõu avaldatud, kuid selles puudub demokraatlik õiguspärasus. Avalikkuse esindajatega ja demokraatliku opositsiooniga ei ole nõu peetud. Põhiseaduse eelnõu sisaldab hulganisti demokraatlikke puudusi. See on naeruväärne, et veerand parlamendi kohtadest läheb sõjaväele. Naeruväärne on välistada kandidaadid, kes on abielus välismaalasega või kelle lapsed on välismaalased. See kõik näitab demokraatlike edusammude puudumist.

Mida tuleks teha? Toetan eelkõnelejate avaldusi, eelkõige kolleeg Geoffrey van Ordeni tasakaalukaid tähelepanekuid. Me ei saa aga käsitleda Birma küsimust üksi. Hiina toetuseta ei jääks hunta püsima. Seetõttu vastutavad ka hiinlased Birmas toimunu eest. Hiina on aidanud täita majanduslikku vaakumit, mille tekitasid Lääne sanktsioonid, ning saab sellest märkimisväärset kasu. Seega, kui soovime näha olukorra muutumist Birmas, tuleb kõigepealt pöörduda Hiina poole.

Samuti pöördun ASEANi kolleegide poole. Tean, et nad peavad mis tahes märkusi Myanmari kohta sekkumiseks nende siseasjadesse, kuid samuti tean, et olukord Myanmaris teeb nad rahutuks. Minu sõnum neile on, et Myanmar kahjustab ASEANi mainet maailma ees, seega peaks ka ASEAN neile survet avaldama.

  Richard Howitt (PSE). – Härra juhataja, tervitan nõukogu ja komisjoni pärastlõunal tehtud avaldusi, kuid pidades silmas 700 poliitvangi, kes vahistati pärast eelmise aasta meeleavaldusi, ning kindral Than Shwe keeldumist kohtuda ÜRO erisaadiku Gambariga, on meie ühise seisukoha uuendamine kuus kuud hiljem küll vajalik, kuid sellest ei piisa. Miks mitte kehtestada sanktsioone naftale ja gaasile, mis on režiimi peamine rahaallikas? Kui Ameerika Ühendriigid kehtestavad sanktsioonid rahandusele ja pangandusele, keeldudes režiimi rahast, siis miks ei saa Euroopa Liit seda teha? Missuguseid meetmeid saab võtta, et võimaldada humanitaarabiteenuste juurdepääs riigi idaosale, kus on teadete kohaselt hävitatud 3 000 küla ning kus Euroopa abiorganisatsioonid oleksid valmis tegutsema? Buda mungad kirjutasid kloostri seinale „ei”, saatmaks sõnumi Birma kodanikele mais toimuva põhiseaduse referendumi kohta. Euroopa sõnum peaks olema samuti „ei” diktatuurile ning „jah” demokraatiale.

  Pierre Schapira (PSE). – (FR) Härra juhataja, kuus kuud on möödunud ajast, mil meeleavaldused Yangonis näitasid maailmale, missugused rasked inimõiguste rikkumised Birmas pidevalt aset leiavad.

Näib aga, et rahvusvaheline üldsus on unustanud selle kriisis oleva riigi. Tegelikkuses peame toetama birmalasi järjekindlalt ning võtma vastu pikaajalise strateegia, et tagada viimaks demokraatia, ajakirjandus-, usu-, sõna- ja kogunemisvabaduse austamine.

Hoolimata diplomaatilisest survest ja Aung San Suu Kyi, kellele, tuletan meelde, anti Sahharovi auhind 1990. aastal, silmapaistvast tegutsemisest, hoolimata rahvusvahelise kodanikuühiskonna jõupingutustest, ei ole olukord paranenud, sest neil ei ole õigust hääletada, 400 000 buda munka ei saa referendumist osa võtta.

See vastuvõetamatu olukord tõestab, et seni avaldatud surve ei ole olnud piisav. Birma režiimile kehtestatud sanktsioone tuleb tugevdada ning need peavad olema suunatud pigem poliitilise eliidi kui rahva vastu.

Eelkõige loodan, et ELi meetmeid tugevdatakse. Tõstmaks avalikkuse teadlikkust, palume, et Aung San Suu Kyile, kes kehastab kõnealust võitlust, antakse kõigi Euroopa pealinnade vabadus, näidates sellega meie järjekindlat soovi näha, et Birmas edendatakse inimõigusi ja vabadust.

  Katrin Saks (PSE). – (ET) Kui ma Brüsselis hommikuti parlamendi hoonesse lähen, siis vaatab suurelt plakatilt mulle otsa Aung San Suu Kyi oma kurbade silmadega, ja ma pean ütlema, et ma tunnen igal hommikul väga piinlikku jõuetust.

Meie resolutsioonidel, mida me siin peaaegu ühehäälselt oleme vastu võtnud, ei ole mitte mingit mõju olnud. Kui ma täna siin kuulasin nii komisjoni kui ka nõukogu esindaja sõnavõttu, siis ma panin tähele sellist retoorikat: „Me loodame, me soovime, me arvame, me muretseme”. Kas see ei ole mitte liiga tagasihoidlik suhtumine sellisesse režiimi? Ilmselt peaksime me ühehäälselt ja palju jõulisemalt väljenduma.

Kuidas edasi? Me jõuame ikka ja jälle eesmärgistatud majandussanktsioonide juurde. Ma arvan, et see on ilmselt ikkagi ainuke lahendus seda režiimi mõjutada ja loomulikult ka väga hoolega jälgida, kuhu läheb meie arenguabi. Meie raha peab olema seotud väga konkreetsete muudatustega selles ühiskonnas.

  Ana Maria Gomes (PSE). – Härra juhataja, olen käinud Birmas ning näinud Birma inimeste viletsust ja allasurutust. Kahjuks ei ole Euroopa teinud piisavalt, et aidata birmalastel – nende julgetel munkadel, poliitvangidel, nende vapral juhil Aung San Suu Kyil saavutada vabadus ning saada välja hunta rõhujate alt.

Euroopa ei ole teinud piisavalt, et koondada naaberriike Taid, Malaisiat, Singapuri ja eelkõige Indoneesiat, toetamaks neid, kes võitlevad Birmas inimõiguste ja demokraatia eest.

Euroopa ei ole teinud piisavalt, et sundida Hiinat ja Indiat lõpetama Birma rõhujate toetamine ühel või teisel viisil. Euroopa ei ole teinud piisavalt, et takistada ja karistada Euroopa ettevõtteid, nagu Prantsuse Total, kes jätkavad äritegevust Birmas, toetades seega uimastimaffiat ja rõhujaid, kes moodustavadki Birma hunta. Euroopa peab tegutsema nüüd ning keelduma tunnistamast referendumi farssi.

Härra Barroso ja volinikud, kes lähevad täna Pekingisse, peavad rääkima kindlameelselt ja selgelt Birmast, selle halvast olukorrast ja Pekingi vastutusest. Nõukogu praegune ja järgmine eesistuja peavad tegutsema otsustavalt, et muuta birmalaste olukorda, nimelt kehtestada vastuvõetud sanktsioonid rangelt ja sundides ÜRO Julgeolekunõukogu võtma meetmeid Birma rõhujate vastu.

  Marios Matsakis (ALDE). – Härra juhataja, parlamendile muutub juba harjumuspäraseks võtta vastu resolutsioone, mis on suurel määral täiesti ebatõhusad. Samuti oleme juba harjunud kehtestama sanktsioone, mis on täiesti ebatõhusad, sest ei ole suunatud nende vastu, kes vastutavad tegelikult olukorra muutmise eest, vaid on suunatud, nagu ka praegusel juhul, Birma tavakodanike vastu, kelle elu muutub seeläbi veel halvemaks.

Eespool nimetati juba, et tegelik süüdlane on Hiina. Kas me kehtestame sanktsioone Hiina vastu? Ei! Hiinalt ostetud defektsed tooted on Euroopa turu üle ujutanud. Miks ei kehtesta me sanktsioone Hiina vastu, et näha, kuidas see mõjutab olukorda Birmas?

  Colm Burke (PPE-DE). – Härra juhataja, nõustun kolleegidega nimetatud küsimuses. See ei hõlma endas mitte üksnes asjaolu, et paljude viimaste kuude jooksul ei ole toimunud mitte mingisuguseid muutusi, vaid et neid ei ole toimunud viimase 50 aasta jooksul.

Inimõiguste rikkumised leiavad seal aset iga päev. Usukogukonnad ei tuleks tänavale, kui nad ei usuks, ei riigis on midagi äärmiselt valesti. Nägime seda mitu kuud tagasi, kui mungad tulid tänavatele, sest nad uskusid, et nende sõnum jõuab kohale. Hunta reaktsioon oli aga vastupidine: nad tegid kõik, et protestid viivitamata lõpetada ning maha suruda, ning seejärel aset leidnud tapmised olid ennekuulmatud. Ning see valitsus jäi edasi võimule.

Peamised süüdlased kõnealuses olukorras on ettevõtjad ja riigid, kes teevad koostööd Birmaga, kes tarnivad neile relvi ja ostavad nende tooteid. Nõustun kolleegidega, et peaksime tegutsema ennetavamalt ning sundima Hiinat muutma Birmat käsitleva tegevuse suunda. Üksnes nii saame olukorda muuta. Samuti peame rääkima Euroopa ettevõtetega, kes huntat aitavad. Kui me ise ei tegutse, on väga raske sundida teisi riike muutuma. Toetan kõnealust resolutsiooni ettepanekut.

  Jim Allister (NI). – Härra juhataja, Birma on küsimus, mis täidab märkimisväärselt Euroopa Parlamendi liikmete postkaste.

Ma näen paralleeli Birma ja Zimbabwe vahel. Mõlemad olid kunagi tärkava majandusega riigid. Mõlemad pöördusid aga demokraatiast rõhumise ja kõige sellega kaasneva juurde: põhivabaduste eitamine, äärmine vaesus ning repressiivne militarism.

Ma näen aga ka paralleeli ELi vastustes Birmale ja Zimbabwele. Mõlemad on tegelikult väga tagasihoidlikud. Kuulasime täna komisjoni ja nõukogu avaldusi, kuid mida neil tegelikult öelda oli? Väga vähe.

Peame tegutsema tunduvalt jõulisemalt. Peame tugevdama majanduslikke ja teisi sanktsioone ning kehtestama täieliku relvaembargo. Peame avaldama survet seal, kus sellel on tõenäoliselt kõige suurem mõju – režiimidele ja pooldajatele, nagu Hiina, kes huntat toidavad. Üksnes siis, ja eelkõige kui tegeleme nendega, kelle hoiak hunta suhtes on kahepalgeline, võib midagi muutuda.

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − (SL) Ma juba ütlesin, et üldasjade ja välissuhete nõukogu arutab Birma küsimust ning tõenäoliselt teeb järeldused selle kohta. Ma käsitlen nimetatud teemat hiljem, kuid kõigepealt soovin vastata mõnele tähelepanekule.

Esiteks, härra Cappato. Rõhutan, et seni ei ole nõukogu arutanud veel võimalust kutsuda dalai-laama kohtumisele üldasjade ja välissuhete nõukoguga. Samuti ei usu ma, et selline kohtumine üldse kunagi aset leiab. Kui see ka juhtub, siis lahendab see Tiibeti küsimuse, mitte Birma oma, mis on praeguse arutelu teema. Siiski soovin öelda järgmist: Tiibeti olukorra parandamiseks ei ole vaja niivõrd dialoogi Euroopa Liidu ja dalai-laama vahel, kuivõrd Hiina ametiasutuste ja dalai-laama vahel. Eesistujariik Sloveenia on nõudnud seda juba mitu korda.

Nüüd aga midagi üldasjade ja välissuhete nõukogu järgmise istungjärgu kohta. Me loodame, et nõukogu teeb järeldused ning otsustab, et avaldab taas tõsist muret olukorra kohta Birmas ning kutsub Birma ametiasutusi üles tegutsema viivitamata, et riik saaks üle minna tsiviilvalitsusele, ning toimuda rahvuslik leppimine. Samuti loodame, et nõukogu nõuaks avalikku arutelu referendumi kohta, mis tuleks läbi viia vabalt ja õiglaselt. Lisaks sellele, nagu mainis proua Flautre, loodame, et Birma ametiasutused kutsuvad referendumit vaatlema rahvusvahelised vaatlejad.

Mul ei ole kahtlustki, et nõukogu nõuab viivitamata kõigi poliitiliste vangide vabastamist, nagu härra Howitt ütles. Ma ei kahtle ka, et samal ajal taotletakse Aung San Suu Kyi vabastamist. Me loodame, et sanktsioone, mille tähtaeg, nagu härra van Orden õigesti nimetas, lõppema hakkab, pikendatakse veel 12 kuuks võimalusega neid olukorda arvestades muuta ehk tugevdada või nõrgemaks muuta mis tahes ajal.

Mis puutub relvadesse ja vastuseks härra Romagnolile, siis Euroopa Liit on keelanud mis tahes relvade ja nendega seonduvate materjalide ekspordi Birmasse. See on osa Euroopa Liidu sanktsioonidest ning me loodame, et seda pikendatakse koos sanktsioonide süsteemiga või mehhanismiga. Me püüame kaasata teisi liikmesriike meiega nimetatud küsimuses ühinema.

Lõpetuseks tuleb lisada, et võib öelda, nagu proua Flautre, et ÜRO Birma strateegia kukkus läbi. Samas võib aga ka öelda, et see ei ole lihtsalt veel vilja kandnud. Minu arvamus kaldub viimase poole.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Härra juhataja, kuulasin hoolega kõiki seisukohti, mis kajastavad asjaolu, et Birmal on veel pikk tee käia, enne kui ta jõuab demokraatia teeni ning me kõik teame seda. Peame jätkama asjaomase poliitika tugevdamist ning seega rõhutan, et tugevdasime hiljuti režiimi ja eelkõige selle liidrite vastu suunatud sanktsioone. Nõukogu kaalub praegu võimalusi ulatuslikumate finantssanktsioonide kehtestamiseks.

Lisan veel, et mis puutub poliitvangidesse, siis on üldasjade ja välissuhete nõukogul võimalus saata 29. aprillil taas kord režiimile sõnum, et paluda alandamine ja vangistus lõpetada. Oleme iseäranis solidaarsed Aung San Suu Kyiga. Pean märkima, et me ei saa temaga otse ühendust võtta, kuid oleme ühenduses tema erakonna liikmetega.

Jättes sanktsioonid kõrvale, siis mõned teist nimetasid mõistagi koostööd naaberriikidega, mis aitaksid mõjutada Birma režiimi, ning proua Ferrero-Waldner tõstatab käesoleval nädalal Hiinas Birma küsimuse. Komisjon on pöördunud Tai valitsuse poole ning Indoneesia valmistab ette uut algatust. Teil on aga täiesti õigus rõhutada piirkonna teiste riikide meetmete olulisust.

Nüüd jõuan ma rahva abistamise teemani. Birma inimesed ei peaks maksma riigis liidrite tekitatud poliitilise seisaku eest. Euroopa ei saa neid üksnes hukka mõista ja Myanmari isoleerida. Rõhutan, et abi andes püüame kasutada iga võimalust ja rõhutada, et vaid režiimi parema valitsemise kaudu on antav abi tõhus, nagu me loodame.

Teiste seas avaldas iseäranis härra Cappato muret selle pärast, kuidas rahvusvahelise abi kasutamist kontrollitakse. Rõhutan, et rahvusvahelist abi antakse ÜRO ametite ja valitsusväliste partnerorganisatsioonide kaudu, ning võin kinnitada, et kontrollime seda hoolikalt. Kuid samas oli teil õigus nimetatud küsimust tõstatada.

Seega usun, et see, mida me soovime, on avaldada võimalikult suurt survet, tagamaks Birma liikumine demokraatia suunas kiiremal sammul. Samal ajal peame tegema kindlaks, et birmalased ei kannataks täieliku isolatsiooni tõttu veelgi enam, sest see ei oleks sobiv vastus meetmetele.

  Juhataja. − Arutelu kokkuvõtteks olen kooskõlas kodukorra artikli 103 lõikega 2 saanud kuus resolutsiooni ettepanekut⁽¹⁾.

Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub neljapäeval, 24. aprillil 2008.

Kirjalikud selgitused (kodukorra artikkel 142)

  James Nicholson (PPE-DE), kirjalikult. – Tervitan soojalt kõnealust resolutsiooni, mis näitab parlamendi jätkuvat muret olukorra pärast Birmas. Peame tagama, et sündmused nimetatud riigis ei jääks meie eest varjatuks.

Teada on, et hoolimata rikkalikest ressurssidest ja viljakast pinnasest on Birma üks vaesemaid riike maailmas. Rahvusvaheline üldsus on üksmeelel, et sõjaväeline hunta vastutab väga paljude inimõiguste rikkumiste juhtumite, muu hulgas režiimi vastu protestinud buda munkade jõhkra kohtlemise eest.

Hiliste sündmuste valguses, pidades silmas eelkõige sõjaväelise hunta kava suruda läbi täiesti ebademokraatlik ja ebaseaduslik põhiseadus, on viimane aeg, et Euroopa Liit kasutaks kogu mõju olukorra parandamise eesmärgil.

Aeg Birma olukorra arutamiseks rahvusvahelisel tasandil on läbi. Läbirääkimised ÜRO ja Birma võimuesindajate vahel osutusid ebatõhusaks. Hädasti on vaja eesmärgipäraseid sanktsioone hunta ja sellega seonduvate ettevõtjate vastu.

Toetan täielikult kõnealust resolutsiooni, mis kutsub nõukogu üles kehtestama rangemad ja ulatuslikumad sanktsioonid Birma sõjaväelisele režiimile. Seega loodan, et meie sõnadele järgnevad teod.

(1) Vt protokoll.

10. Ebaseaduslik sisseränne, Euroopa Liidu välistegevus ja Frontex (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt käsitleb nõukogu ja komisjoni avaldusi ebaseadusliku sisserände, Euroopa Liidu välistegevuse ja Frontexi kohta.

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − (SL) Alustuseks soovin rõhutada, et sisserändega seonduvad küsimused eeldavad kõikehõlmavat lähenemisviisi. Euroopa Liit peab töötama välja tõhusa rändepoliitika ja asjaomased õigusaktid ning samal ajal jätkama jõupingutusi ebaseadusliku sisserände vastu võitlemisel. Vajame meetmeid nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide tasandil, aga ka koostööd kolmandate riikidega. Üks olulisemaid ebaseadusliku sisserände vastu võitlemise aspekte on tõhus kontroll Euroopa Liidu välispiiril.

Väga hea saavutus nimetatud valdkonnas on kahtlemata üheksa liikmesriigi ühinemine hiljuti Schengeni alaga. Pärast nende ühinemist hakkas eesistujariik tegema tööd teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi ehk SIS II kasutuselevõtmiseks võimalikult kiiresti. See on üks Euroopa Liidu esmatähtsaid projekte praegusel ajal. Kõik vajalikud tegevused tuleb läbi viia nii, et see aitaks lõpetada ülemineku esimese põlvkonna Schengeni infosüsteemilt teise põlvkonna infosüsteemile hiljemalt 2009. aasta septembris.

Sagedaste juhtumite tagajärjel Vahemerel ja Põhja-Aafrika rannikul tegid komisjon ja mõned liikmesriigid 2007. aastal mõningad algatused ebaseadusliku sisserändega parema toimetuleku eesmärgil. Nimetatud jõupingutuste raames korraldas eesistujariik Sloveenia käesoleva aasta märtsis ministrite tasandil konverentsi Euroopa Liidu välispiiri haldamise tulevaste väljakutsete kohta. Komisjoni veebruaris esitatud kolme aruannet arutatigi esimest korda nimetatud konverentsil. Konverentsil osalejad rääkisid hinnangust Frontexile ja selle tulevasest arengust, aga ka Euroopa Liidu välispiiri paremast haldamisest. Lepiti kokku, et tulevikus tuleb piirikontrolli tugevdada ning kehtestada tuleb usaldusväärne üksikisikute tuvastamise süsteem. Samal ajal tuleb püüda hoida Euroopa Liit avatud ja ligipääsetav.

Lisaks sellele arutasid ministrid ettepanekut luua Euroopa piiride valvamise süsteem ehk EUROSUR. Eesistujariik valmistab juba ette edasisi juhiseid kõnealusel teemal ning nõukogu arutab neid justiits- ja siseküsimuste raames juuni istungjärgul.

Võitlus ebaseadusliku sisserände vastu muutub tõhusamaks direktiiviga, mis sisaldab ühiseid standardeid ja menetlust Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult viibivate inimeste tagasisaatmise kohta ehk niinimetatud tagasisaatmisdirektiiviga. Eesistujariik alustas Euroopa Parlamendiga juba teise ringi läbirääkimisi, mis on olnud väga konstruktiivsed. Arvame, et ühiste jõupingutuste abil saame direktiivi vastu võtta esimesel lugemisel.

Käsitledes direktiivi ettepanekut karistuste kohta ebaseaduslikult Euroopa Liidus viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele, siis nõukogu ootab Euroopa Parlamendilt muudatusettepanekuid.

Teine oluline osa kõikehõlmava rändepoliitika väljatöötamisel on viisapoliitika. Selles küsimuses on eesistujariik Sloveenia saavutanud edu kahe väga olulise toimiku arutamise näol, nimelt ühiste konsulaarjuhiste ja viisaeeskirja muudatuste küsimuses. Mõlema dokumendi tulevase arengu suhtes ootame huviga loovat koostööd Euroopa Parlamendiga.

Jaanuaris arutas nõukogu mitteametlikul istungjärgul varjupaiga küsimust ja praktilist koostööd liikmesriikide vahel. Käesoleval kuul võttis nõukogu vastu asjaomased otsused. Nagu ütlesin sissejuhatuses, kõikehõlmav lähenemisviis rändepoliitikale on vajalik ebaseadusliku sisserändega toimetulekuks ja selle vastu võitlemiseks. Ebaseadusliku sisserände vastu võitlemine eeldab ka koostööd päritolu- ja transiidiriigiga. See eeldab veel täiendavalt rände põhjuste kõrvaldamist ehk päritoluriikide arengu stimuleerimist.

Euroopa Ülemkogu 2005. aasta detsembris vastu võetud ülemaailmse lähenemisviisi eesmärk oli algatada rändepoliitika kõikehõlmav arutelu ning edendada ja tugevdada rahvusvahelist koostööd eelkõige päritolu- ja transiidiriikidega ning luua nimetatud riikidega partnerlussuhted. Paljud tegevused toimuvad praegu nimetatud ülemaailmse lähenemisviisi raames. Need keskenduvad peamiselt kõige teravama olukorraga piirkondadele, eelkõige Aafrikale ning Euroopa Liiduga piirnevate ida- ja kagupiirkondadele.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Härra juhataja, peamine tegur, mis ahvatleb tänapäeval ebaseaduslikke sisserändajaid, on ebaseaduslik töö.

Rändajad tulevad jätkuvalt Euroopasse seni, kuni nad arvavad, et ebaseaduslikust tööst saadav rahaline kasu kaalub üles riske, et Euroopa õiguskaitseorganid nad vahistavad.

Me vajame ühist tahet Euroopa tasandil, et rakendada tõhusat strateegiat ebaseadusliku rände suhtes. See on strateegia võti ning see sõltub meist, liikmesriikidest ja meie ühisest poliitilisest tahtest. See on kontekst, mis ümbritseb komisjoni ettepanekut karistuste kohta ebaseaduslikult Euroopa Liidus viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele, mida parlament ja nõukogu praegu käsitlevad.

Kõnealuse ettepaneku eesmärk on tagada, et kõik liikmesriigid võtaksid vastu ennetavad meetmed ja sarnased karistused ning kohaldaksid neid tõepoolest võitluses ebaseadusliku töö vastu.

Soovin julgustada parlamenti jätkama ettepaneku käsitlemist, et saaksime vastu võtta ühenduse õigusakti, mille alusel peaksid liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, tagamaks õigusriigi põhimõtete austamine kogu Euroopa Liidus.

Seda öeldes ei taha ma alahinnata probleeme, mida toob endaga kaasa ebaseaduslik sisseränne kogu Euroopa Liidu välispiiridel. On tõenäoline, et ka käesoleval aastal tunnevad paljud inimesed Aafrikast ahvatlust tulla Euroopa Liitu merd mööda, mõned tulevad üksi, mõned väikeste rühmadena, osasid inimesi kasutavad ära kuritegelikud organisatsioonid, mis nõuavad suuri summasid Euroopasse viimise eest.

Euroopa tasandil on tehtud märkimisväärseid jõupingutusi, tagamaks liikmesriikidele 2008. aastal vajalik rahaline toetus. Võrreldes 2007. aastaga on Frontexi eelarve 2008. aastal peaaegu kahekordne. Käesoleval aastal on selle kogusumma 70 miljonit eurot, sealhulgas rohkem kui 31 miljonit eurot Euroopa Liidu merepiiri operatsioonideks.

Seoses operatsioonidega nimetatud kõrge riskiga tsoonides on Frontex korraldanud neli ulatuslikku operatsiooni: Poseidon, Hermes, Nautilus ja Hera. Nende täpsed kuupäevad ja kestus ei ole veel avalikkusele teada, kuid tänu suurematele rahalistele vahenditele kestavad need kauem kui kestsid 2007. aastal.

Oluline on samuti esile tuua kokkulepet liikmesriikide ja Frontexi vahel kättesaadavate tehniliste seadmete keskregistri (CRATE) tehniliste vahendite kasutamise korra ja tingimuste kohta.

Praegu on liikmesriigid vabatahtlikult muutnud kättesaadavaks 18 lennukit, 20 helikopterit ning 105 laeva. Omalt poolt annab Frontex personali, aitamaks liikmesriikidel mereoperatsioone ette valmistada ja hinnata. Komisjon andis Frontexi hindamisaruandes soovituse, et merepiiri operatsioonideks vajalike seadmete kättesaadavuse tagamiseks tuleb CRATE potentsiaali ja liikmesriikide panust kasutada täies ulatuses.

Frontex peab esitama korrapäraselt aruanded Euroopa institutsioonidele seadmete tegeliku kasutamise ning kasutamise ulatuse kohta, mis määrani kasutamine on vastavuses vajadusega, ning samuti teavitama neid tulevastest mehhanismidest, et tagada liikmesriikide pakutud seadmete kättesaadavus. Agentuur võiks suurendada CRATE potentsiaali tehniliste seadmete omandamise või liisimise kaudu.

Nimetatud jõupingutuste abil aitavad liikmesriigid ja Frontex vähendada võimalikult palju merel nende inimeste kadumist, kes tulevad Euroopasse enda tehtud laevadega. Eespool esitatu tulemusena tervitab komisjon Hispaania ja Lääne-Aafrika riikide vahelist kahepoolset kokkulepet ning samuti suhteid Itaalia ning Malta ja Liibüa vahel. Seni ei ole suhted Liibüaga andnud veel soovitud tulemusi, kuid seda enam on põhjust nende poole püüelda.

Aruandes Frontexi tulevase arengu kohta rõhutab komisjon, et keskne tegur pikas perspektiivis agentuuri läbiviidavate ühisoperatsioonide edendamisel on koostöö kolmandate riikidega. Seega tuleb kaaluda, kas Frontexil peaks olema võimalus viia ellu katseprojekte abi saavate kolmandate riikidega. Mõistagi peab agentuur tagama sidususe oma tegevuse ja liidu välissuhete poliitika üldise raamistiku vahel.

Sellised projektid võiksid märkimisväärselt tugevdada kokkulepitud töökorra raames käivitatud koostöö mõju, kui töökorra raames suudetakse konkreetsetes kolmandates riikides määrata kindlaks konkreetsed vajadused suurendada piirihaldusega seotud suutlikkust.

Lõpetuseks, komisjon peab 2008. aastat katseaastaks. Frontexi kogueelarve on suurem, CRATE andmebaas töötab täies ulatuses ning kiirreageerimisrühmad on tööks valmis. Mõistagi hindame me nimetatud meetmete tulemusi ning vajaduse korral uurime teisi võimalusi, näiteks Euroopa piiride valvamise süsteemi loomine, nagu on esitatud komisjoni hindamisaruandes.

See on info, mis ma soovisin teieni täna tuua ning kuulan huviga teie tähelepanekuid kõnealuse keerulise probleemi kohta.

  Simon Busuttil, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (MT) Tavaliselt sellel ajal aastas hakkame kuulma tragöödiatest, milles sajad rändajad on uppunud, ning kuna me teame hästi, mis toimub, siis on õige aeg küsida, kas oleme käesoleval aastal ebaseadusliku rände probleemi käsitlemiseks paremini valmistunud. Frontex on üksnes osa lahendusest, nagu komisjon ütles, on see ennetav vahend võitluses ebaseadusliku rände vastu ning käesolev aasta on Frontexile katseaasta. Nagu volinik Barrot õigustatult ütles, kahekordistati Frontexi käesoleva aasta eelarvet, talle anti kiirreageerimisrühmad ning näib, et tema vahendid on missioonide läbiviimiseks piisavad. Seega jälgime Frontexi tööd hoolikalt ning loodame, et sellel aastal on see tõhusam kui seni. Kui Frontex soovib parlamendi toetust, peab ta tõestama, et väärib seda.

Härra juhataja, nagu ütlesin, on Frontex üksnes osa lahendusest, palju on arutatud ka seda, kuidas jagada kohustusi liikmesriikide vahel, ehkki nõukogu on nimetatud arutelust hoidunud. Peame jätma kõrvale silmakirjalikkuse, et ühest küljest oleme šokeeritud, kui väljarändajad upuvad, kuid teisest küljest jätame liikmesriigid lõunas üksi koormat kandma. Kohustuste jagamise vajadus Vahemerel on ilmselge. Eelmisel aastal oli juhtumeid, kui Liibüa päästetsoonist leitud väljarändajate paat oli kummuli läinud või nad rippusid üksnes tuuni võrkude küljes. Liibüa ei võtnud midagi ette ning Euroopa riigid vaatasid pealt ja näitasid üksteisele näpuga. Küsin komisjonilt ja nõukogult, mida nad käesoleval aastal ette võtavad, volinik ja eesistuja, sest ei ole kahtlust, et meil kõigil on kohustus päästa inimeste elu. Nüüd on aga kätte jõudnud aeg, et nii komisjonil kui ka nõukogul peaks olema julgust neile küsimustele vastata. Kas on mõni riik, kes on kohustatud võtma vastu väljarändajad või tuleks neid jagada kõigi vahel?

ISTUNGIT JUHATAJAB: MECHTILD ROTHE
Asepresident

  Claudio Fava, fraktsiooni PSE nimel. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, tänan teid, proua juhataja, nõukogu eesistuja ja volinik. Tervitame nõukogu eesistuja ettepanekut sisserände integreeritud lähenemisviisi kohta. Püüe ühildada probleemi eri aspekte ning käsitleda neid koos peab algama meile kõigile teada asjaolu tunnistamisest, nimelt, et 60% rändajatest tuleb Euroopasse mööda merd ning Euroopa kui kindlus on toonud esile hinnangulise arvu, mille kohaselt on viimase kümne aasta jooksul uppunud või muul viisil kaduma läinud 12 000 inimest. Vahemeri on muutunud suurimaks vabaõhu ühishauaks mis tahes piirkonnas.

Arvan, et ehkki Frontex ei ole asutatud humanitaareesmärkidel, ei saa teda eraldada nimetatud kontekstist ega jätta sellega seoses tähelepanuta asjaolu, et me seisame vastamisi suure humanitaarprobleemiga. Milles seisneb selle projekti keerukus ja ebaselgus? Liikmesriigid on tõlgendanud Frontexit kui oma vastutuse vähendamise vahendit, kuid see on siiski koordineeriv asutus, mis tugineb solidaarsusele ja vastastikkusele, mis ei saa toimida liikmesriikide panuseta. Eelkõige vastutavad siiski liikmesriigid nii maa- kui ka merepiiri haldamise eest.

Teine märkimisväärne küsimus käsitleb asjaolu, et Frontexi ressursid ei ole seni olnud piisavad. Nüüd, kui me teame, et agentuuril on kasutada rahalised vahendid, struktuurid, inimesed ja praktilised vahendid, tuleb saada kinnitust nende töökindluse kohta. Laevade ja helikopterite loetlemisest üksi ei piisa, me soovime näha, kuidas agentuur nimetatud ressursse ja vahendeid tegelikkuses kasutab.

Kolmas punkt käsitleb asjaolu, et Frontex ei ole lahendanud veel probleemi, mille teie, volinik, tõstatasite, kui ütlesite, et peame aitama vähendada surnud ja kadunud üksikisikute arvu. Kuidas saab Frontex seda teha? Arvame, et selleks on vaid üks viis, nimelt tagades, et tema töövaldkonda kuuluvad ka merepäästeoperatsioonid. Teisisõnu, lisaks sisserännet Euroopa Liitu reguleerivatele õigusaktidele tuleb kaasata ka mere- ja humanitaarõigus, milles nähakse ette vajadus päästa iga inimelu, kui on reaalne oht, et inimesed hukkuvad.

See on meie sõnum teile, volinik, ning need on mõned punktid, mille kohta soovime selgitusi teilt ja nõukogult.

  Jeanine Hennis-Plasschaert, fraktsiooni ALDE nimel. – Proua juhataja, olgem ausad ja otsekohesed: Frontex on koordineeriv asutus, me ei saa oodata, et ta peataks ebaseaduslike sisserändajate voo ja teeks lõpu inimkaubandusele. Frontex ei ole ega saa olema imerohi kõigi ebaseadusliku rände põhjustatud probleemide lahenduseks.

Kokkuvõtteks on lahendus väga lihtne: ELi piiride julgeolek on kõigi liikmesriikide vastutusel ning piirikontrolli tuleb teostada vastutuse ja solidaarsuse jagamise vaimus liikmesriikide vahel.

Viimastel aastatel oleme näinud tõelist paradoksi. Oleme kuulnud liikmesriiki palumas Frontexil peatada ebaseaduslike sisserändajate voog ning kasutada sellel eesmärgil nii palju seadmeid kui vaja. Nagu te aga teate, on kättesaadavate tehniliste seadmete keskregister üksnes virtuaalregister. Nimekirjas esitatud varad kuuluvad liikmesriikidele ning nende kasutamine sõltub liikmesriigi soovist. Ilmselgelt võiksime arutada mitme liikmesriigi soovi.

Käsitledes finantsperspektiivi, siis kui Frontex kasutaks kogu varustust korraga, kaoks ta eelarve kohe. Seega on peamine küsimus, millele nõukogult vastust soovime, kas nõukogu on valmis kohaldama kohustuslikku solidaarsuse põhimõtet, kohustades kõiki liikmesriike andma panus, st kohaldama kohustuslikku solidaarsusmehhanismi.

Viimaste aastate jooksul on liikmesriigid kinnitanud korduvalt rahvusvaheliste inimõigustealaste kohustuste täieliku austamise olulisust rände juhtimisel. Liikmesriigid rõhutasid Euroopa solidaarsuse olulisust koormuse jagamisel, mis on üks aluspõhimõtteid. Liiga sageli halvab aga tõhusat otsustamist liikmesriikide võimetus teha koostööd vastastikuste huvide nimel.

Kas nõukogu eesistuja nõustub, et sõnade aeg on möödas ning kätte on jõudnud tegude aeg? Kas olete nõus, et maailmas, mida iseloomustavad järjest suuremad piirkondlikud konfliktid ja järjest suurenev lõhe rikaste ja vaeste vahel, liikuvus pigem kasvab kui kahaneb? Kas ei ole juba viimane aeg, et liikmesriigid hakkaksid käsitlema probleeme, vaadates üle radikaalselt, kuid siiski vastutustundlikult oma seisukoha millegi suhtes, mis peaks olema ühise, ma kordan, ühise rändepoliitika põhjalik pakett?

Kahjuks pean ma saalist lahkuma, sest võtan osa tagasisaatmisdirektiivi pooleliolevast kõrgetasemelisest kolmepoolsest arutelust. Siiski ootan teie üksikasjalikku vastust niipea, kui teil võimalik on.

  Mario Borghezio, fraktsiooni UEN nimel. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, Frontexi algatus väärib toetust. See näitab, et Euroopa tsivilisatsiooni piir on vastamisi ulatusliku ebaseadusliku sisserändega, mis on tahtlik, hõlmab sageli äärmiselt masendavaid inimtragöödiaid ning suurt äri maffia-tüüpi kuritegelikele organisatsioonidele. Seega tuleb seda käsitleda tõhusalt võimalikult kiiresti.

Arvame, et Hispaania on võtnud vastu mõned väga tõhusad meetmed, nagu SIVE süsteem, mille abil on püstitatud keeruline kõrgtehnoloogiline müür kaitseks ebaseaduslike sisserändajate eest. Pole mõtet nutta krokodillipisaraid hukkunute ja inimelusid puudutanud juhtumite pärast, kui me ei tee midagi rannajoone kaitseks. Meie riik ei võtnud pikka aega midagi ette, tuleb meenutada vaid Lampedusa olukorda, ehkki ainus, mida tegema peame, on takistama ebaseaduslikke sisserändajate laevu jõudmast liikmesriikide territoriaalvetesse.

Käsitledes olukorra õiguslikku külge, siis seni esitatud põhjus, miks ei saa ebaseaduslikku sisserännet kuriteoks muuta, on täiesti alusetu: ebaseaduslike sisserändajate vahistamist ja kinnipidamist reguleeritakse Euroopa inimõiguste kaitse konventsiooni artikli 5 lõikega f, milles sätestatakse, et isikutelt on keelatud vabadus võtta, välja arvatud juhul, kui isik siseneb loata teise riigi territooriumile.

Lõpetuseks, Euroopa ei saa kõrvale hiilida kohustusest kontrollida meie ees oleva Schengeni lepingu täieliku rakendamise tulemusi. Schengen peaks edendama töötajate ja õpilaste liikumisvabadust, kuid on tegelikkuses saanud kurjategijate vaba liikumise nn roheliseks kaardiks. Kas me soovime seda oma riigis? Kindlasti mitte. Seega peame tegutsema viivitamata: 2004. aasta direktiiv tuleb neid tulemusi arvesse võttes läbi vaadata.

Liikmesriigid pidid kehtestama sissetulekupiiri ja kohustuse igale riiki sisenejale tõendada, et nende rahalised vahendid on seaduslikud. Nad ei ole seda aga teinud, vähemasti Itaalia mitte, ja seega on meil linnad, nagu kristlaste pealinn, kuhu on tulnud palju romisid ja rumeenlasi, kes sooritavad kuritegusid, vägistavad, kuid keda välja ei saadeta. Kaalugem põhjalikult nimetatud näitajaid.

  Cem Özdemir, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Proua juhataja, alates Euroopa piirivalveameti Frontex loomisest on Euroopa tööprogrammide rakendamine edenenud tõhusalt ja kava järgi. Sellest hoolimata on meie fraktsioon olnud äärmiselt mures alates Frontexi määruse vastuvõtmisest Vahemerel toimunud raskete juhtumite pärast, milles inimesed parema elu otsinguil kaotavad sageli elu.

Seega on meil mõned küsimused, mida soovime nõukogule esitada. Esiteks, kas Frontex on kaasanud inimõiguste kohustuse kehtivate, tema tegevust reguleerivate õigusaktide ja tegevuse hulka? Olles veidi täpsem ja avameelsem, kas nõukogu ja komisjon võivad tagada, et Frontexilt abi saavad ELi liikmesriigid täidavad kõiki kohustusi rahvusvahelise õiguse raames, pidades silmas julgeolekut ja nende välispiiri kontrolli?

Frontexi avaldatud statistika näitab üksnes Euroopa Liitu sisenemisel takistatud rändajate arvu. Statistikat kinni peetud varjupaigataotlejate kohta ei ole ja samuti ei ole selge, kuidas neid koheldi. Soovime teada, kas on tehtud statistikat kinni peetud varjupaigataotlejate kohta? Kui jah, siis miks neid arve avaldatud ei ole?

Lõpetuseks, kui varjupaigataotleja kinni peetakse, missugust rolli mängib Frontex taotleja taotluse koordineerimisel? Kus neid avaldusi läbi vaadatakse? Missugused mehhanismid peavad tagama, et avaldus vaadatakse põhjalikult läbi, enne kui varjupaigataotleja tagasi saadetakse?

  Tobias Pflüger, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Proua juhataja, Euroopa Liit ja selle institutsioonid väidavad alati, et inimõiguste eest võitlemine on äärmiselt oluline. Siiski ei näi see kehtivat ELi ametile Frontexile ja sellega seonduvale poliitikale. EL soovib Frontexit kasutada selleks, et tõrjuda eemale väljastpoolt tulevaid inimesi, eesmärk ei ole inimeste elude päästmine.

Abiorganisatsioonid arvavad, et alates Frontexi asutamisest hukkub järjest enam inimesi, sest nüüd peavad nad sõitma kaugemale. Frontex muudab ELi põgenike eemaletõrjumise süsteemi sõjaliseks. Küsimus on, miks põgenikud üleüldse siia tulla tahavad? Suur osa põhjusest seisneb heaolu taotluses ning midagi tuleb ette võtta. Kliimamuutused raskendavad olukorda veelgi ning veel rohkem põgenikke püüab tulla Euroopasse.

Frontex on vabastatud mis tahes parlamentaarsest kontrollist. Ma mäletan kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni korraldatud kuulamist, kui Frontexi tegevdirektor ei pidanud vajalikuks kohale tulla. Ilmselgelt on ELi strateegia noppida välja rändajate ja põgenike seast paremad ning ülejäänud jätta merele, kasutades muu hulgas Frontexit. Kokkuvõttes Frontex halvendab põgenike olukorda. Seega on meie fraktsiooni seisukoht selge: Frontex tuleb likvideerida ning selle asemel anda rohkem praktilist abi põgenikele. See oleks õige lähenemisviis, mitte isoleerimine või Euroopa kindluse pidev tugevdamine.

  Georgios Georgiou, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (EL) Proua juhataja, piiriülesed lepingud ei ole nii keeruline teema nagu Lysiase või Cicero tekstide lugemine. Frontex ei tee aga midagi, et lahendada probleeme, mis meie arvates on Euroopa ja nende õnnetute vahel, kes siit varjupaika otsivad. Neid Aasiast pärit õnnetuid inimesi kasutavad ära naaberriigid, kes teevad koostööd Euroopaga, kuid ei näe tagajärgi kunagi Euroopa vaatenurgast.

Kui mõju oleks aga ebasoodne ja näiteks Frontex peaks täitma nii päästefunktsiooni kui ka teavitama meid sellest, kust nad pärit on ja missugune riik lubab teostada niisugust ebaseaduslikku kaubandust õnnetute inimestega, kes sageli lõpetavad mere põhjas, saaks EL võtta meetmeid nimetatud riikide vastu ning vähendada praegu neile antavat külluslikku toetust.

  Koenraad Dillen (NI). – (NL) Härra juhataja, ühest küljest võime üksnes tervitada Frontexi kohustuste laiendamist, nagu kuulsime, kavasid luua üleeuroopaline piirivalve ning keskandmebaas. Samuti on hea märk, et Frontexile on antud luba avada koostöölepingu läbirääkimised mitme lähte- ja transiidiriigiga, et tagada ühistegevus ebaseadusliku rände vastu. Teisest küljest rajaneb nimetatud amet mõistagi liikmesriikide tehnilisel ja poliitilisel toel, mis on minevikus osutunud liiga sageli probleemseks. Näiteks Prantsusmaa, Saksamaa ja Madalmaad on olnud märkimisväärselt aktiivsemad kui Belgia, kes osales üksnes kolmes operatsioonis.

Samal ajal ei saa liialt loota välispiiri kindlustamise peale ning kindlasti ei tohiks meid pimestada Frontexi telegeenilised operatsioonid Vahemerel. Enamik ebaseaduslikke sisserändajaid tuleb Euroopasse seaduslikul teel, kuid nende staatus muutub lihtsal viisil ebaseaduslikuks, kui nende viisa kehtivusaeg lõpeb. Selliseid on sadu tuhandeid. Sellest seisukohast ei tee komisjoni mõne kuu eest esitatud 53 000 vahistamist muud, kui üksnes ravib seda sümptomit.

Keskne küsimus seisneb ikkagi selles, et nii liikmesriigid kui ka Euroopa Liit vastutavad kontrollimatu ebaseadusliku sisserände eest kogu selle katastroofilise mõjuga ühiskonnale. Ma ei räägi mitte üksnes paindlikust viisapoliitikast ja nõrgast jälitus- ja tagasisaatmispoliitikast, vaid ka mõnes liikmesriigis toimunud vastutustundetust reguleerimiste lainest, millel on olnud tohutu mõju. Schengeni ala laiendamine itta on praegu üks hilisematest kahjulikest otsustest. Seega võiksite küsida, kas Frontex ei toimi mitte piksevardana, mis üksnes rahustab Euroopa kodanikke.

  Patrick Gaubert (PPE-DE). – (FR) Proua juhataja, volinik Jacques Barrot, daamid ja härrad, me uurime praegu märkimisväärseid tekste, mis peaksid kaasa tooma tegeliku muutuse ja, julgen öelda, tegeliku arengu rändevoogude juhtimises. Pean eelkõige silmas tagasisaatmisdirektiivi, sinise kaardi direktiivi, direktiivi tööandjate karistuse kohta ja direktiivi ühiste õiguste kohta.

Praegu kehtivaid õigusakte tuleb täiendada võimalikult kiiresti, kui soovime tõhusaid, meie kaaskodanikele ja kolmandate riikide kodanikele nähtavaid tulemusi. Peame saatma selge sõnumi. Parlamendiliikmetena pöörame me sisserände küsimusele suurt tähelepanu ja käsitleme küsimust pidevalt. Peame vaatama läbi välispiiri haldamise ja Frontexi rolli selles. Frontexit ei loodud uppunute leidmiseks Lõuna-Euroopas. Seda ei loodud nälginud laste kosutamiseks Ida-Euroopas, laste, kelle olukorra on põhjustanud vanemate lõppematu rändamine. Frontexi ülesanne on selge – kaitsta piiri, et kaitsta kaaskodanikke.

Liikmesriigid peavad seega tunnistama oma kohustusi ja neid täitma, tagades Frontexile kõik vajalikud vahendid, et missioon parimates võimalikes tingimustes ellu viia. Peame lõpetama Frontexi pidamise ajutiseks või isoleeritud meetmeks. Ta peab olema suuteline käsitlema ajakohaselt probleeme, mis kuuluvad tema töövaldkonda: ränne ja ebaseaduslik sisseränne, organiseeritud kuritegevus, salakaubavedu, ebaseadusliku kaubanduse mis tahes vormid. Frontex peab olema ulatusliku piirivalveprojekti keskmes ning seega peab olema koostöö tihe nimetatud valdkondade eest vastutavate kõrgemal seisvate ametitega.

Nagu tavaliselt ähvardavad esmatähtsad põhimõtted ja poliitiline tahe takistada ameti sujuvat tööd. Kõigile liikmesriikidele tuleb meelde tuletada vastutuse, solidaarsuse ja austamisega seonduvaid kohustusi. Loodan, et komisjon ja eelkõige nõukogu võtavad meie palved ja mure arutlusele ning et nad ei vähenda Euroopa tasandil hädavajaliku ameti edusamme.

  Javier Moreno Sánchez (PSE). – (ES) Proua juhataja, daamid ja härrad, nõukogu eesistuja, volinik, nagu ütlesite, Frontex toimib. Näiteks eelmisel aastal vähendas ühisoperatsioon Kanaari saartelt pärit ebaseaduslike sisserändajate arvu 61% võrra. Kuritegelikud organisatsioonid aga otsivad uusi võimalusi, et julgeolekuoperatsioone nurjata. Nende tegevus tähistab jänest ning meie reaktsioon kilpkonna. Me kõik teame La Fontaine’i juttu ja kuidas see lõppeb: me kindlasti võidame võistluse, kuid mitu inimelu see maksma läheb?

Daamid ja härrad, peame olema üksteise ja avalikkuse suhtes otsekohesed ja konkreetsed. Kas me soovime tõepoolest käsitleda ebaseadusliku sisserände probleemi ühiselt või soovime jätta üksnes mulje, et teeme seda ühiselt? Frontex pakub lisandväärtust ebaseaduslike sisserändajate arvu vähendamise, inimelude päästmise ja inimkaubanduse vastu võitlemise näol, toimides ennetava vahendina nimetatud valdkondades.

Daamid ja härrad, siiski on oluline astuda üks samm kaugemale ning tagada integreeritud Euroopa süsteem, mille abil käsitleda kõiki ELi välispiire. Frontex vajab asjaomaseid volitusi ja vahendeid. Komisjoni ettepanek läheb õiges suunas, kuid me soovime teada, kui ühel meelel ja pühendunud on liikmesriigid võitluses ebaseadusliku sisserände vastu. See on nähtus, mis mõjutab meid kõiki, mitte ainult lõuna piiri ääres asuvaid riike.

Missugune on liikmesriikide seisukoht Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) kehtestamise kohta? Käsitledes Frontexi suutlikkuse küsimust, siis missugune on nõukogu seisukoht piirkondlike keskuste asutamise suhtes tundlikes piirkondades, eelkõige lõunas merepiiril?

Mis puutub piiride valvamise põhiaspekte, siis missugune on Frontexi roll võrgus Iconet ning missugune on nõukogu vastus ettepanekule asutada EUROSUR?

Lõpetuseks soovin öelda, et olen nõus teiega, volinik, et koostöö kolmandate riikidega on oluline tegur võitluses ebaseadusliku sisserände vastu. Mida võtab Frontex ette, et edendada liikmesriikide, näiteks Hispaania, sõlmitud lepingute arendamist? Arvan, et vastused eespool esitatud küsimustele näitavad kõigepealt, kuidas ja kuna me võistluse võidame.

  Sarah Ludford (ALDE). – Proua juhataja, liikmesriikidel on nii õigus kui ka kohustus kontrollida oma piire nõuetekohaselt, juhtida sisserännet ning teha koostööd omavahel ja Euroopa Liidu kaudu, hoolimata sellest, kas nad kuuluvad Schengenisse või mitte, ja kuhu minu kodumaa kahjuks ei kuulu. See tähendab, et nad peavad tegema koostööd Frontexiga ja Frontexi kaudu nii palju, kui neil õiguslikult on võimalik, ning nad peavad toetama piirivalve kiirreageerimisrühmasid ning tagama Frontexile piisavad vahendid.

Hästi hallatud piirid ei peaks tähendama rändajate ebainimlikku kohtlemist ega pagulaste seaduse järgimise eiramist, võimaldamata neile juurdepääsu varjupaiga taotlemise menetlusele. Seega peavad meil olema paralleelselt kiirreageerimisrühmad ning nendega koos varjupaiga ekspertide rühmad, keda saab tööle rakendada lühikese etteteatamisega, et käsitleda ulatuslikku rändajate võimalikku sisenemist liitu ning tagada, et eksperdid hindaksid iga juhtumi puhul eraldi mis tahes võimalikke kaebusi.

Frontex ei saa asendada põhjalikku rännet käsitlevat süsteemi – mida meil seni ei ole –, mis hõlmab nii ebaseaduslikku sisserännet kui ka seaduslikku rännet ning millel on piisavad seaduslikud rändekanalid, kuid mis säilitavad samal ajal varjupaigakanalid.

Ja lõpetuseks, ma olen ettevaatlik suundumuse suhtes ühendada sisseränne ja kuritegevus. Sageli kasutatav termin „piiride julgeolek” näib osutavat automaatselt sellele, et sisserändajad kujutavad endast ohtu. Enamik neist siiski ei kujuta. Neil ei ole ehk seaduslikku õigust piiri ületada, kuid see ei tähenda ilmtingimata, et nad oleksid kurjategijad.

  Agustín Díaz de Mera García Consuegra (PPE-DE). – (ES) Proua juhataja, kui Atlandi ookeani ja Vahemere rannikule saabub ilus ilm, näeme me ebaseadusliku sisserände karmi ja väga dramaatilist nägu.

Kuritegelikud organisatsioonid tegutsevad nüüd märkimisväärselt sagedamini, kuna risk on ilmselgelt vähenenud. Seetõttu on kõnealune arutelu väga vajalik, et toetada, edendada ja julgustada mis tahes algatusi, ennetamaks ja neutraliseerimaks kuritegevust, mille raames seatakse ohtu väga palju inimelusid ning rikutakse karistamatult meie piirieeskirju.

Euroopa Liidu välispiir muutub kõnealusel taustal äärmiselt oluliseks teguriks. Seda näitasid Montavia ja Roheneemesaarte katseprojektid. Parlament võimaldas hiljuti kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil osaleda nimetatud ülesandes, andes loa külastada Senegali ja Mauritaaniat, mis on ebaseaduslike sisserändajate kaks peamist päritolu- ja transiidiriiki.

ELi sisserännet käsitlev välistegevus peab seega olema aktiivsem ja nähtavam ning keskenduma olulisematele riikidele, peamiselt Guinea Conakryle.

Frontex on saavutanud lühikese ajaga märkimisväärset edu. Tal on olemas rahalised vahendid, täpsemalt öeldes 70 miljonit eurot, ning head võimalused koordineerimiseks, kuid me vajame selget toetust nõukogult, et muuta näiteks CRATE andmebaas enamaks kui vahendite ja pakkumiste nimekiri. Probleem on püsiv ja dramaatiline, nõuab meilt jõupingutusi ja seda, et me säilitaksime ennetuse, toetuse ja juhendamise süsteemi, millel on alati ja õigel ajal olemas piisavad vahendid ja töötajad Kanaari saartel ja Vahemerel.

Aasta esimese kvartali jooksul jõudis Kanaari saartele 1 702 sisserändajat, võrreldes 1 425 sisserändajaga eelmise aasta sama aja jooksul. Praegu saabub rohkem sisserändajaid, kuid kasutatakse vähem paate. Kolme aasta jooksul jõudis Kanaari saartele 48 305 sisserändajat. Tõsi on, et nende arv vähenes 2006. ja 2007. aasta jooksul 31 000 sisserändajalt 11 000-le, kuid kibe tõde on, et järjest enam sisserändajaid tuleb Kanaari saarte sadamatesse ning iga päev leiame Vahemerest nii Orani kui ka Kanaari saarte rannikult surnukehasid.

Lisaks sellel, proua juhataja – ma lõpetan kohe – umbes 15–20% väljasaadetud sisserändajatest üritavad uuesti ELi siseneda. Probleem on seega püsiv. Seetõttu vajame rohkem ühist tahet ja vähem ühist retoorikat.

  Genowefa Grabowska (PSE). – (PL) Proua juhataja, volinik, nõukogu eesistuja, Malta, Hispaania, Itaalia ja Prantsusmaa on riigid, mida iseäranis mõjutavad rändevood, kuid need ei ole ainsad rändeteed.

Juhin parlamendi tähelepanu Euroopa Liidu idapiirile ja eelkõige minu kodumaa Poola piirile. Viimaste kuude sündmused näitavad, et rändevood läbivad ka nimetatud piiri ja ka siin leiavad aset traagilised sündmused. Tuletan parlamendile meelde, et kaks tšetšeenist last suri kurnatuse tõttu, kui nad püüdsid emaga ületada Poola piiri. Lisaks Ukrainast ja Valgevenest pärit ebaseaduslikele sisserändajatele on Poola põgenike keskustes kinnipeetud, kes on pärit Pakistanist, Koreast ja Vietnamist.

Ränne, eelkõige ebaseaduslik ränne, on üleliiduline probleem ning seega on kahetsusväärne, et Euroopa Liidul puudub ühine lähenemisviis ebaseaduslikule rändele. Liikmesriikide põhimõtted varjupaiga ja väljasaatmise kohta on väga erinevad. Seega kasutan võimalust, rõhutamaks, et vajame ühtset õiguslikku raamistikku. Siis on meil võimalik vähemasti kohelda ebaseaduslikke sisserändajaid sarnasel viisil kogu Euroopa Liidus. Ainus alternatiivne lahendus ebaseaduslikule rändele on mõistagi seaduslik ränne ning Euroopa Liidu kodanikud ei peaks viimast kartma. See annab võimaluse käsitleda Euroopa vananemise probleemi. Seetõttu tervitan eesistujariik Sloveenia lähenemisviisi, sest arvan samuti, et tihedam koostöö tolliameti ja piirivalveameti vahel on vajalik praeguste liidu piiride haldamise meetodite edendamise eesmärgil.

Lisaks sellele peavad liikmesriigid osalema rohkem Frontexiga ühistes meetmetes. Nad ei saa olla jätkuvalt nii isekad, nagu nad seni on olnud, vaid peaksid olema suuremeelsemad, kui käsitleda nimetatud olulise ameti varustamise küsimust. Ma ei pea silmas üksnes eksperte, vaid eelkõige laevu, õhusõidukeid ja teisi vahendeid, mis tagavad liidu piiride tõhusa kaitse. Kaalul on siiski paljude inimeste elu, mida varitseb oht merel ja mägedes, ning meie kõigi turvalisus.

  Carlos Coelho (PPE-DE). – (PT) Proua juhataja, nõukogu eesistuja, komisjoni asepresident, daamid ja härrad, me seisame vastamisi massilise ebaseaduslike sisserändajate probleemiga, mis mõjutab kogu Euroopa Liidu julgeolekut ja ühtekuuluvust. Sisseränne on äärmiselt ulatuslik nähtus, mis, pidades silmas sisepiirideta ala, nõuab Euroopa lähenemisviisi.

Seega toetan ideed luua Euroopa piiride valvamise süsteem EUROSUR, mis täiustab liikmesriikide piirivalvesüsteeme ja ühendab need omavahel ELi sisejulgeoleku tõhustamise, ebaseadusliku sisserände vastu võitlemise, piiriülese kuritegevuse ja terrorismi ennetuse ning liikmesriikide päästeoperatsioonide elluviimise suutlikkuse edendamise eesmärgil.

Samuti toetan Frontexi keskset rolli välispiiride kontrollimises ja valvamises. Olen nõus, et Frontex peab aitama edendada ühenduse praeguste ja tulevaste eeskirjade kohaldamist ning muutma selle kohaldamise tõhusamaks, pidades silmas välispiiride haldamist ja liikmesriikide meetmete koostöö tagamist, kuid eelkõige liikmesriikide antavat vajalikku tehnilist ja operatiivabi. Siiski hoiataksin nõukogu ja liikmesriike, et nimetatud eesmärgid saavutatakse üksnes siis, kui anname ametile vajalikud töötajad ja rahalised vahendid, mida üsna hiljuti veel tehtud ei olnud.

Käsitledes sisenemise ja väljumise süsteemi, siis usun, et peame olema ettevaatlikumad. Mind teeb murelikuks üksikisikute järelevalvet käsitlevate ettepanekute tulv, asjaomaseid ettepanekuid tuleb murettekitavalt palju. Näib, et me ei ole suutelised täitma isegi praegusi kokkuleppeid, kuid juba üritame kaugemale minna, püüdmata vältida funktsioonide kattumist või dubleerimist, hinnata isikute põhiõiguste küsimuse mõju ja võtta vajaduse korral kaitsemeetmeid.

Arvan, et uute mehhanismide esitamise asemel peaks komisjon keskenduma juba tekkinud viivituste kõrvaldamise ja süsteemide SIS II (Schengeni infosüsteem) ja VIS (viisainfosüsteem) tööle rakendamisele võimalikult kiiresti.

  Katrin Saks (PSE). – (ET) Austatud volinik, head kolleegid. Euroopa Liidu sisepiirideta ruumis on väga oluline koostöö ja solidaarsus välispiiride kaitsel ja FRONTEXi tegevuse edasine tõhustamine.

Aga lisaks üle Vahemere paadiga tulijatele, millest siin on palju juttu, millest me kõik teame kindlasti ka tänu meediale, on suur probleem ka nendega, kes tulevad kolmandatest riikidest viisaga ja pärast selle viisa lõppemist ei kavatsegi lahkuda. Ja need on just eelkõige ida poolt tulijad.

Siin on väga oluline ühtne viisainfosüsteem ja ainult ühe rahvusriigi või liikmesriigi vastutuse suurendamisest siin ei piisa. Väga oluline on riikidevahelise koostöö tõhustamine.

Ja veel – ühtsest rändepoliitikast räägitakse palju. See on teatud aspektides kindlasti oluline. Aga teatud küsimused peavad jääma ka liikmesriikide pädevusse, näiteks kvootide küsimus, sest siin peab küll iga riik ise enda integratsioonivõimalusi arvestama. Seda kuskilt kõrgemalt poolt lahendada ei saa.

  Panayiotis Demetriou (PPE-DE). – (EL) Proua juhataja, ma ei pea vajalikuks korrata eelkõnelejate öeldut. Nad on rääkinud juba keerulise, raske ja väga terava probleemi peaaegu kõigist aspektidest.

Lubage mul öelda nõukogu ja komisjoni avalduste kohta, et peame vältima tühje sõnu ja selle asemel tegutsema. ELi tegevus peab hõlmama kolme põhimõtet. Esiteks, sõnum peab olema selge ning sisserände probleemi tuleb tunnistada mitte kui riiklikku probleemi, vaid kui kogu Euroopa probleemi. Teiseks tuleb kõnealuse küsimuse praktilises käsitluses kohaldada solidaarsuse põhimõtet. Kolmandaks tuleb rakendada pigem terviklikku kui killustunud poliitikat.

Asutasime Frontexi ning see on suurepärane. Volinik ütles, et see on organiseeritud, personaliga varustatud ning tugevdatud kõigi vajalike vahenditega. Kas aga Frontex saab probleemi lahendada? Kahtlen selles. Kolleegid rääkisid mitmesugustest küsimustest nagu sisserände põhjused. Frontexit tuleb ilmtingimata tugevdada. Eelkõige tuleb aga tähelepanu pöörata Vahemere riikidele. Maa- ja mereameteid tuleb tugevdada, et saaksime massilisele sisserändele vähemasti vastu astuda. Küpros on asjakohane näide. See on saanud hiljuti Lähis-Idast pärit Türgi okupeeritud territooriumi kaudu sisenevate ebaseaduslike sisserändajate sihtkohaks. ELil on võimalused ja vahendid, et sekkuda küsimusse ja lahendada see probleem.

Lisaks seni arutatud teemadele on veel üks käsitlemist vajav küsimus, nimelt inimõiguste küsimus, mis on äärmiselt oluline teema. Ebaseadusliku sisserände ja sisserände lõpetamiseks üldiselt ei saa me lubada, et inimõigusi eiratakse. Sisserändajate kohtlemisel ja käsitlemisel tuleb kohaldada inimõigusi ja ELi väärtusi. Seda peavad komisjon ja nõukogu tagama.

  Ioannis Varvitsiotis (PPE-DE). – (EL) Proua juhataja, nüüd, mil suvi on saabunud ja ilm ilus, eelkõige Kreekas ja Vahemerel, hakkab toimuma massiline ebaseaduslik sisseränne. Ebaseaduslikud sisserändajad tulevad nii üle Kreeka mere- kui ka maapiiri. Minu kodumaa teeb kõik, mis suudab. Ta võtab kõik võimalikud meetmed, kuid neist ei piisa sisserändajate voo peatamiseks.

Frontex asutati viis aastat tagasi. Kas me oleme tulemustega rahul? Julgen öelda, et oleme, pidades silmas ameti kasinaid tehnilisi vahendeid ja piiratud pädevust. Kui aga soovime teha tõelist poliitilist otsust, tuleb Frontexit tugevdada logistilise infrastruktuuri ja kohase pädevusega. See on ainus viis, kuidas täita oma kohustusi. Peame asutama ka Vahemere merepiiride tarbeks rannavalve.

  Marios Matsakis (ALDE). – Proua juhataja, ebaseadusliku sisserände probleem on äärmiselt keeruline. See hõlmab üksnes osaliselt riigi ja kogu Euroopa Liidu piiri kaitset.

Peame uurima põhjusi ja eesmärke, miks inimesed tulevad Euroopasse. Nad riskivad enda ja oma lähedaste eluga. Nad sõidavad tuhandeid kilomeetreid. Nad peavad elama ebainimlikes oludes, kuid tulevad siiski. Seega olen kindel, et isegi kui ehitaksime kogu Euroopa ümber kuue meetri kõrguse müüri, tuleksid nad ikkagi.

Volinik ütles midagi väga õiget. Need inimesed tulevad, sest me vajame neid. Liikmesriikides on tööd nende jaoks. Miks ei leia me siis süsteemi, mille abil muuta ebaseaduslik sisseränne seaduslikuks? Miks ei leia me haldussüsteemi, mille kaudu neid inimesi tuua liitu seaduslikult ja turvaliselt?

  Marie Anne Isler Béguin (Verts/ALE). – (FR) Volinik, minister, ma usun, et äärmiselt kummaline on öelda, et meie julgeolekut ohustavad nälgivad inimesed, kes tulevad siia tööd otsima, et nad saaksid mahajäänud peresid toetada. Lugupeetud kaasparlamendiliikmed, tuletan teile meelde Kofi Annani kõnet, mille ta pidas, kui me talle Sahharovi auhinna andsime. Ta palus meil tegutseda vastupidi meie praegusele tegevusele: ta palus meil avada piirid. Kui me vaatame tulevikku, näeme väga hästi, et vajame neid töötajaid, sest Euroopa Liidus tekib tööjõu puudus.

Mida me siis ette võtame? Me ehitame müüre ning valime, kellel lubame siseneda ja kellel mitte. Me valime inimesi, keda vajame. See on täiesti vastuvõetamatu. Vajame teistsugust poliitikat, poliitikat, mis oleks avatud kõigi nende inimeste suhtes.

Soovin siiski teada, mida loodab Frontex ette võtta näiteks transiidiriikides. Sellega seoses nimetan Mauritaaniat, mille olusid tunnen hästi, sest Euroopa Liit saatis mind sinna valimisvaatluslähetuse juhina. Võtsime kohustuse aidata seda vaest riiki minna üle demokraatiale. Ta peab hakkama saama suure hulga sisserändajatega, kes läbivad riiki, suundudes Kanaari saartele.

(Juhataja katkestas kõneleja)

  Hubert Pirker (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, oleme siin selleks, et arutada Frontexi küsimust ja sellele peaksime ka keskenduma. Frontexi küsimust käsitledes tuleb silmas pidada põhjalikku rände strateegiat, mis ühest küljest juhib seaduslikku rännet, kuid teisest küljest võitleb ebaseadusliku sisserände vastu.

Kõike seda arvesse võttes on Frontex julgeolekuvahend, millest sõltub ebaseadusliku sisserände ja inimkaubitsejate vastane kampaania ja mida kasutatakse valdkondades, milles liikmesriikidel on raske toime tulla. Seetõttu tuleb tagada, et Frontexil oleks tõepoolest võimalik areneda edukaks julgeolekuvahendiks.

Parlament saavutas eelarve kahekordistamise ning samal ajal pikendati ühisoperatsioonide elluviimise aega märkimisväärselt. Mul on hea meel, et operatsioonid Hera ja Nautilus juba algasid ning et Poseidon algab mõne päeva pärast. Siiski – ja see punkt on mõeldud nõukogule – mis tahes operatsioon on ainult siis edukas, kui liikmesriigid määravad kindlaks vajalikud vahendid ja need kättesaadavaks teevad.

Minu palve nõukogule on seega järgmine: palun tehke kõik teist olenev, tagamaks, et me ei satuks sarnasesse olukorda nagu eelmisel aastal, kui liikmesriigid sihilikult venitasid. Nad peaksid mõistma, ammu juba, et vajame nimetatud julgeolekuvahendit ning et piisavate vahendite abil võimaldame me sellel tõhusalt toimida …

(Juhataja katkestas kõneleja)

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − (SL) Seda jõulist arutelu oli äärmiselt huvitav jälgida. Üks asi sai kõigile siinses arutelus selgeks, nimelt, et seaduslik sisseränne on sisseränne, mida Euroopa Liit vajab, kuid teist tüüpi sisserände, ebaseadusliku sisserände vastu tuleb võidelda. See oli tänase arutelu teema päevakorras.

Igal juhul on eesistuja nende seas, kes usuvad, et ebaseaduslik sisseränne on nähtus, mille vastu tuleb võidelda, sest tavaliselt on sellel kuritegelik taust. Selle taga on organiseeritud kurjategijad, keda ei huvita, mida peavad läbi tegema need inimesed, keda nad Euroopa Liitu, kõnealusel juhul, saata püüavad. Ma ei nõustu parlamendiliikmetega, kes on seisukohal, et nõukogu püüab vältida kõnealuseid arutelusid. Samuti ei saa nõustuda nendega, kes arvavad, et me ikka ainult räägime.

Nõukogu ei väldi seda arutelu. Just nimelt eesistujariik Sloveenia korraldas käesoleva aasta märtsis ministrite tasandil konverentsi Euroopa Liidu välispiiride kontrollimise tulevaste väljakutsete kohta ning kõik tänase arutelu küsimused või vähemasti enamik neist olid ka konverentsi teemade hulgas. Ma nõustun proua Hennis-Plasschaert’iga, et nüüd on aeg tegutseda. Tema puudumine on tõend meie tegevuse kohta. Ta osaleb väga tähtsal sündmusel, nimelt tagasisaatmisdirektiivi käsitleva kolmepoolse arutelu lõppetapis, mis, nagu ma kuulsin, edeneb jõudsalt ning võib jõuda eduka lõpuni täna.

Tagasisaatmisdirektiiv on oluline tegur võitluses ebaseadusliku sisserände vastu. Kui see esimesel lugemisel vastu võetakse, mida eesistujariik Sloveenia loodab ja mida Euroopa Parlament taotleb, saame me uue vahendi, millega astuda tõhusamalt vastu ebaseaduslikule sisserändele.

Solidaarsuse küsimus täidab olulist poliitilist funktsiooni ebaseadusliku sisserände probleemi käsitlemisel. Peame olema tänulikud, et solidaarsuse mõningad elemendid on juba olemas: meil olid uute liikmesriikide jaoks Schengeni vahendid ehk Schengeni toetus, meil on Frontex ning volinik nimetas olulisi panuseid, mis liikmesriigid on vabatahtlikult andnud agentuurile solidaarsuse nimel.

Seega ei saa ma nõustuda, et Euroopa Liidus puudub solidaarsus. See on olemas, kuid olukorra paranemiseks on arenguruumi. Peame võtma arvesse – ma usun, et härra Fava tõi selle esile –, et välispiiride kontroll on liikmesriikide pädevuses. Miks? Sest enamik neist soovib seda. Niisiis on solidaarsusel piirid. Enamik liikmesriike soovib, et välispiiride kontroll oleks nende pädevuses.

Katrin Saks mainis, et liikmesriigid ei taha, et sisserändajate kvoote neile väljastpoolt või ülalt ette kirjutatakse. Nad tahavad seda ise otsustada. See on raamistik, milles me töötame ja milles eesistujariik Sloveenia otsib võimalusi jätkamiseks. Arvan, et oleme suutnud saavutada juba mitmesuguseid meetmeid, kuid teiste nimel tuleb veel tööd teha.

Ütlen ka mõne sõna vastuvõtukeskuste teema kohta, mille tõi esile Moreno Sánchez. Väga keeruline arutelu kõnealusel teemal leiab aset tulevikus. See on poliitiliselt tundlik, kuid samal ajal keeruline teema. Nõukogu on ilmselt sellega hõivatud pikemat aega.

Härra Özdemir tõstatas varjupaiga küsimuse. Statistika varjupaiga kohta on olemas. Varjupaigasüsteem Euroopa Liidu tasandil on tõhus, kuid siiski soovime muuta seda paremaks. Esimene samm oli komisjoni esitletud varjupaiga tulevikku käsitleva rohelise raamatu avaldamine ning eelmisel justiits- ja siseasjade nõukogu istungjärgul vastu võetud nõukogu otsus praktilise koostöö edendamise kohta.

Siinkohal lõpetan, ehkki võiksin öelda veel paljut selle huvitava ja päevakajalise teema kohta. Daamid ja härrad, lubage mul kinnitada, et teie arvamus loeb ning me võtame seda arvesse, kui jätkame kõnealust arutelu. Eesistujariik Sloveenia loodab teie koostööle, et saavutada nimetatud valdkonnas edu.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Proua juhataja, daamid ja härrad, soovin kõigepealt pöörduda tagasi tänase arutelu põhiteema, Frontexi juurde ja selgitada mõnda punkti. Härra Fava soovis eelkõige teada saada, kas Frontexi kasutatud seadmed olid täiel määral kasutatavad.

Tõsi on, et Frontex sõltub liikmesriikidest tehniliste seadmete suhtes, mida on vaja tema koordineeritavate operatsioonide tarbeks, ning seni on agentuur olnud rahul sellega, kuidas liikmesriigid on taganud seadmeid, mis on kättesaadavad CRATE andmebaasis.

Mõistagi oleks täiendav samm liikmesriikidele kohustusliku süsteemi loomine, muutes agentuuri aluseks olevat määrust. Komisjon mainib seda hindamisaruandes ning arutelud Frontexiga ja liikmesriikidega nimetatud küsimuses jätkuvad. Frontex on sõlminud tehnilised lepingud enamiku liikmesriikidega seadmete kasutamise tingimuste kohta. Ilmselgelt ei saa ta ise neid kalleid seadmeid osta, kuid hindamisaruandes soovitab komisjon Frontexil osta või liisida seadmed, mida sageli vaja läheb: öönägemisprillid, väike radariseade, infravalguskuvaseadmed jne.

Samuti tahtsin öelda, et – kuna Moreno Sánchez tõi nimetatud punktid iseäranis esile – on piirkondi, mis on tõepoolest ohus ning võib-olla saame kaaluda võimalust, et sellistes piirkondades asutatakse alalised operatiivkeskused. Frontex käsitleb juba kõnealust teemat.

On ka mitmesuguseid teisi küsimusi ja vabandan, et ei nimeta kõigi liikmete nimesid, ehkki tegin üksikasjalikke märkmeid.

Paljud küsisid Frontexi praeguse võime kohta aidata inimesi, kelle laevad on sattunud õnnetusse. Oluline on meeles pidada, et liikmesriigid vastutavad õnnetusse sattunud inimeste eest hoolitsemise või nende päästmise eest, Frontexil puuduvad volitused nimetatud valdkonnas. Olles seda öelnud, pean siiski lisama, et Frontexi koordineeritud operatsioonide tulemusel on päästetud õnneks palju inimesi. Järjest enam inimesi tuleb päästa, sest oleme järeldanud nimetatud laevaõnnetustest, milles saavad kannatada õnnetud inimesed, keda sageli lisaks ka kuritarvitatakse, et nimetatud probleem moodustab Frontexi operatsioonidest märkimisväärse osa.

Kordan veel lühidalt juhataja ja ministri ning ka härra Gauberti öeldut: Euroopa peab hakkama juhtima rändevoogusid ja seda ei saa teha tõhusalt Frontexita ega liidu välispiiri valvamiseta. Kahtlemata vajame õiguslikku raamistiku, mis võimaldab Euroopal järk-järgult reageerida tõepoolest Euroopa vääriliselt kõigile rändega seonduvatele probleemidele. Tuleb veel lisada, et üks olulisemaid ülesandeid, millele soovin tähelepanu juhtida, on uus teatis üldise lähenemisviisi kohta rändele ja selles tuleb arvesse võtta kõiki teie tõstatatud küsimusi.

Lisan veel, et rändepoliitika ei saa õnnestuda päritolumaa tiheda koostööta ja – seda ka juba öeldi – kõik jõupingutused, mis tehakse nimetatud riikidega koostöö nimel, on teretulnud.

Minister, te mainisite hetk tagasi, et tagasisaatmisdirektiivi kolmepoolne arutelu näib olevat edukas. See on samuti üldise rändepoliitika nurgakivi. See peab olema mõistagi üldine poliitika, kuid samal ajal ka ühendatud poliitika, seega on solidaarsus hädavajalik. Täna on palju räägitud päästeoperatsioonidest merel, kuid ei tohi unustada ka Euroopa idapiiri.

Kahtlemata – nimetatud punktiga ma ka lõpetan – tuleb ebaseaduslike sisserändajate kohtlemisel austada inimõigusi, mis on Euroopa üks peamistest põhimõtetest. See kõik tähendab, et vajame tõelist üldist lähenemisviisi, lähenemisviisi, mis on humaanne, kuid samal ajal äärmiselt tõsine ja range. See on iseenesest mõistetav, kui soovime, et Euroopa oleks kindlus ja kui soovime, et ta oleks avatud, kuid avatud eeskirjade alusel, mis on meie arvates mõistlikud, austavad üksikisikuid ja aitavad tagada liikmesriikides eduka integreerumise, sest rändepoliitika ei õnnestu integratsioonita.

Seda kõike soovisin teile öelda ja vabandada liikmete ees, et ei vastanud kõigile küsimustele. Kindlasti soovin kuulata parlamendi arvamusi, et püüda luua alus nimetatud üldisele rändepoliitikale.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud selgitused (kodukorra artikkel 142)

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liidu välispiir, nii maa- kui ka merepiir, kaitseb kõiki liikmesriike võimaliku ebaseadusliku sisserände, mis tahes keelatud kaubanduse ja organiseeritud kuritegevusega seotud ohtude eest.

Euroopa Komisjoni esitatud Frontexi arenguks vajalikud vahendid, nimelt moodsad piirivalvamise süsteemid, tehnilised seadmed ja kiirreageerimisrühmad, on kahtlemata sobivad.

Siiski peaks piiride tugevdamine olema Euroopa ühine taotlus, mitte üksnes piiriäärsete riikide jõupingutus. Lisaks sellele ei ole vaja võtta meetmeid mitte ainult Euroopa Liidu piiril, vaid ka Euroopa Liidu naaberriikide piiridel.

Tuletan meelde asjaolu, et poliitiline stabiilsus, demokraatia ja majanduse areng ning elatustaseme tõstmine Euroopa Liiduga piirnevates kolmandates riikides vähendab märkimisväärselt survet piiridele. Seega on äärmiselt oluline teha nimetatud riikide asjaomaste ametiasutustega koostööd.

Komisjoni esitatud projektid vajavad viivitamata piisavaid rahalisi vahendeid, et neid saaks võimalikult kiiresti rakendada.

11. Euroopa strateegia bioloogilise mitmekesisuse (COP 9) ja bioloogilise ohutuse (COP-MOP 4) valdkonnas (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine punkt käsitleb järgmist:

– Miroslav Ouzký suuliselt vastatavat küsimust keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni nimel Euroopa Komisjonile komisjoni strateegia kohta bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi üheksandal korralisel kohtumisel (COP 9) ja Cartagena bioloogilise ohutuse protokolli osaliste neljandal kohtumisel (COP-MOP 4) (O-0023/2008 – B6-0017/2008);

– Miroslav Ouzký suuliselt vastatavat küsimust keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni nimel nõukogule nõukogu strateegia kohta bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi üheksandal korralisel kohtumisel (COP 9) ja Cartagena bioloogilise ohutuse protokolli osaliste neljandal kohtumisel (COP-MOP 4) (O-0022/2008 – B6-0016/2008).

  Miroslav Ouzký, autor. − (CS) Proua juhataja, nõukogu eesistuja, kõigepealt soovin rääkida millestki, millel ei ole vähimatki seost minu küsimusega, et avaldada rahulolematust. Kui kõigis riikides tagab politsei oma ametiülesannete raames, et poliitikud või parlamendiliikmed saaksid oma tööd teha, siis Prantsusmaa politsei püüab takistada Euroopa Parlamendi liikmete töötamist. Parlamenti sisenemisel takistas üks politseinik mind ega lubanud mind edasi isegi pärast sisenemisloa näitamist, et väidetavalt kaitsta parlamendihoone ees toimuvat meeleavaldust. Arvan, et see on ennekuulmatu ning küsimust tuleks parlamendis arutada. See ei oma tähtsust minu küsimuse seisukohast, kuid tahan öelda, et ma ei räägiks siin praegu, kui ei oleks jooksnud hoone teise sissepääsu juurde.

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon andis mulle loa esitada küsimus nii nõukogule kui ka komisjonile bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja bioloogilise ohutuse protokolli osaliste konverentsi tulevase kohtumise kohta Bonnis. Peamine küsimus nii nõukogule kui ka komisjonile käsitleb tulevase konverentsi eesmärkide selgitamist. Samuti soovime teada, kas nõukogul ja komisjonil on kavas kaasata konverentsile Euroopa Parlament. Rõhutan, et meie komisjon soovib enamat kui üksnes resolutsioonide ja üksikkokkulepete vastuvõtmine, ta soovib teada, kuidas neid täidetakse ja rakendatakse ehk kuidas need toimivad tegelikkuses.

Küsin, kas Euroopa Liit ja selle institutsioonid mõistavad, et omavad juhtrolli kõnealuses valdkonnas, nimelt võitluses bioloogilise mitmekesisuse kadumise vastu. Kui soovime olla juhtiv jõud, peame selle täiesti selgeks tegema. Küsin, kas me mõistame, et kõnealuste programmide ja otsuste rahastamine on möödapääsmatu ning et neid ei saa rakendada ellu sobiva rahalise toetuseta. Loodan samuti, et nii nõukogu kui ka komisjon mõistavad Vahemere piirkonnas veepuuduse mõju ning põua ja kliimamuutuste mõju bioloogilisele mitmekesisusele.

Parlamendikomisjon soovib kuulda, kas mere ja ranniku bioloogilisele mitmekesisusele pööratakse erilist tähelepanu ja kas komisjon ja nõukogu mõistavad piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning asjaomaste ettevõtjate kaasamise olulisust võitlusesse bioloogilise mitmekesisuse kadumise vastu. Soovime kuulda, kas me mõistame jätkusuutliku metsamajanduse ja taimekasvatuse olulisust, rõhutades iseäranis jätkusuutliku biokütuste tootmise olulisust, mis on muutumas väga päevakajaliseks teemaks. Nagu teate, on biokütuse tootmine osa praegu arutlusel olevast kliimapaketist ning biokütuste jätkusuutlik kasutamine ja arendamine on väga olulised küsimused. Teisest küljest teame, et sellel on suur negatiivne mõju bioloogilisele mitmekesisusele.

  Juhataja. − Tänan. Annan teie kaebuse edasi ja võib-olla võetakse teiega selles küsimuses ühendust.

  Janez Podobnik, nõukogu eesistuja. − (SL) Tänan keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ning selle esimeest härra Ouzkýt suulise küsimuse eest mulle, nõukogu esindajale ja komisjonile. Küsimusega juhite märkimisväärset tähelepanu väga tundlikule probleemile, nimelt bioloogilisele mitmekesisusele.

Bioloogiline mitmekesisus on koos kliimamuutustega eesistujariigi prioriteet keskkonnaküsimuste hulgas. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi mais Bonnis toimuv üheksas kohtumine (COP 9) on seega oluline sündmus nii Euroopa Liidu jaoks üldiselt kui ka eesistujariik Sloveenia jaoks.

Saksamaa, Portugali ja Sloveenia eesistumiste 18kuulise kava raames tegi nõukogu jõudsalt ettevalmistusi, et nimetatud kohtumine oleks tulemuslik, pidades silmas bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja looduskeskkonna jätkusuutlikku kasutamist ülemaailmsel tasandil. Nõukogu tõi esile, et Euroopa Liit peab täitma ülemaailmset eesmärki, mille raames tahetakse vähendada biologilise mitmekesisuse kadumise määra märkimisväärselt aastaks 2010. Samuti peab liit saavutama enda seatud eesmärgi lõpetada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine aastaks 2010. Seega on minu vastus teie küsimusele, et jah, Euroopa Liit soovib säilitada ja peab säilitama juhtrolli kõnealuses valdkonnas maailmas.

Nõukogu on rõhutanud, et Euroopa Liit püüab võtta aktiivse ja konstruktiivse rolli ning et bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsil mais püüab ta saavutada kaugeleulatuvaid, kuid siiski realistlikke tulemusi. Nõukogu on samuti tõdenud, et ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse eesmärgi saavutamiseks aastaks 2010 on hädavajalik võtta tulevikus konkreetseid meetmeid kõigil tasanditel.

Peame rakendama konventsiooni ellu nii riiklikul kui ka ELi tasandil. Euroopa Liit on võtnud poliitilise kohustuse saavutada kõik kolm bioloogilise mitmekesisuse eesmärki ehk bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja looduskeskkonna jätkusuutlik kasutamine, juurdepääs geneetilistele ressurssidele ja nende kasutamisest tuleneva kasu jagamine.

Otsuse, milles määratakse kindlaks Euroopa Liidu esmatähtsad ülesanded osaliste üheksandaks konverentsiks, võttis nõukogu vastu alles eelmise aasta juunis ja taas käesoleva aasta märtsis. Nimetan nüüd mõned esmatähtsad ülesanded. Peame rõhutama bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni kõigi tööprogrammide kiirendatud rakendamise olulisust ning edendama kliimamuutuste poliitika ja bioloogilise mitmekesisuse vahelist koostoimet, et saavutada võimalikult palju ühiseid tulemusi. Nõukogu osutab jätkuvalt vajadusele sidususe järele kõigil tasanditel rahvusvaheliste keskkonnaalaste lepingute rakendamisel.

Peame rõhutama, et üheksandal konverentsil tuleb arutada biokütuse ja biomassi tootmise, kaubanduse ning kasutamise küsimust ning nende mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemidega seotud teenustele. Seda silmas pidades on veelgi olulisem piiritleda selgelt biokütuse jätkusuutliku tootmise kriteeriumid. Peaksime rõhutama metsa bioloogilise mitmekesisuse, metsade mahavõtmise vähendamise ja metsa ökosüsteemide kahjustamisega seonduvate programmide elluviimise olulisust. Nõukogu rõhutab metsade olulisust kliimamuutustega kohanemisel ja nende mõju leevendamisel ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel.

Peame tagama kaitsealuste piirkondade jaoks mõeldud tööprogrammide kiire ja põhjaliku elluviimise. Selle raames tuleb tagada tehniline ja rahaline toetus – te küsisite rahastamise kohta – kaitsealuste piirkondade rajamiseks kogu maailmas. Üheksandal kohtumisel tuleks vastu võtta ökoloogilised kriteeriumid, et määrata kindlaks avamere piirkonnad, mis vajavad kaitset. Oluline on rõhutada erasektori rolli, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rolli konventsiooni rakendamises.

Ja viimaseks, Euroopa Liit otsustas kindlalt jätkata aktiivset osalemist geneetilistele ressurssidele juurdepääsu võimaldava ja nende kasutamisest saadava tulu jagamise rahvusvahelise korra kavandamises ja sel teemal läbirääkimiste pidamises. Euroopa Liit püüab lõpetada läbirääkimised enne konventsiooni osaliste konverentsi kümnendat kohtumist.

Lõpetuseks, kohtumisel on arutlusel rohkem kui 20 teemat. Rääkisin üksnes nendest, mida nõukogu peab möödapääsmatuks konventsiooni eesmärkide, iseäranis 2010. aasta bioloogilise mitmekesisuse eesmärgi saavutamises. See on viimane kohtumine enne 2010. aasta tähtaega, seega on see viimane aeg konkreetsete meetmete vastuvõtmiseks. Kuna kohtumine toimub Euroopas, on Euroopa Liidu jaoks veelgi olulisem edendada oma prioriteete ja püüdlusi.

Tutvusin resolutsiooni ettepanekuga, mis on homme Euroopa Parlamendis hääletusel. Arvame, et resolutsioon on hea kokkuvõte esmatähtsatest valdkondadest ja eesmärkidest, mida Euroopa Liit Bonnis saavutada püüab.

ISTUNGIT JUHATAJAB: EDWARD McMILLAN-SCOTT
Asepresident

  Margot Wallström, komisjoni asepresident. − Härra juhataja, tänan eelkõige härra Ouzkýt kõnealuse olulise küsimuse eest. Arvan, et me kõik märkasime, kuidas 2007. aastal muutusid keskkonnaküsimused poliitiliseks prioriteediks. Kliimamuutused jõudsid pealkirjadesse ja pälvisid avalikkuse suurt tähelepanu.

Bioloogilise mitmekesisuse kadumine on ülemaailmne oht, mida tuleb käsitleda sama kiiresti kui kliimamuutusi, nimetatud kaks teemat on omavahel seotud. Viimase asjaolu mittetunnistamine võib vähendada meie jõupingutusi mõlema valdkonna edendamisel.

Kuidas saame peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemise? Usun, et Euroopa on juba saavutanud mõningast edu kõnealuses valdkonnas, rakendades komisjoni 2006. aasta teatises „Bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamine 2010. aastaks ja pärast seda“ sisalduvaid meetmeid. Vaja on aga rohkem teha. Eelkõige tuleb rohkem kaasata sektoreid, mis ei tegutse looduskaitse valdkonnas, nagu põllumajandus, kalandus ja energeetika.

Tõhus rahvusvaheline koostöö on samuti oluline ja oleme võtnud kohustuseks käsitleda kogu bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni, et kaitsta bioloogilist mitmekesisust kogu maailmas.

Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste üheksas konverents, mida peetakse koos Cartagena bioloogilise ohutuse protokolli osaliste neljanda kohtumisega, pakub märkimisväärset võimalust tõhustada bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja kuna koosolekud korraldab ja neid juhatab Saksamaa, mängib Euroopa nendes eri rolli. Me tegutseme sihikindlalt selle nimel, et kiirendada rahvusvaheliste meetmete võtmist, et saavutada ülemaailmne eesmärk vähendada märkimisäärselt bioloogilise mitmekesisuse kadumist aastaks 2010.

Märtsi alguses võttis nõukogu vastu järelduse, mille kohaselt antakse ELile ulatuslikud poliitilised volitused ja määratakse kindlaks prioriteedid nimetatud kohtumistel. Need võib kokku võtta seitsme punktina.

Esiteks soovime leppida kokku uued kohustused rakendamise tõhustamise eesmärgil, käsitledes eelkõige bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni kaitsealade ja metsa mitmekesisuse programmide elluviimist.

Teiseks soovime tagada, et kliimamuutustega kohanemise ja leevendamise meetmed toetaksid 2010. aasta bioloogilise mitmekesisuse eesmärki. Bonnis tehtavad otsused peaksid edendama Bali-järgset arutelu metsade hävitamisest ja kahjustamisest tuleneva heite vähendamise kohta.

Kolmandaks edendame kaitset vajavate, kergesti ohustatavate merealade kindlaksmääramise kriteeriumide vastuvõtmist. Lisaks sellele kavatseme teha kõigile lepinguosalistele kohustuseks nimetatud kriteeriumide ühtse kohaldamise.

Neljandaks tahame välja töötada rahvusvahelised suunised tootmise suurendamiseks ja biomassi, muu hulgas biokütuse tarbimiseks bioloogilist mitmekesisust soodustaval viisil.

Viiendaks on meil eesmärk teha kindlaks, missugused on geneetilistele ressurssidele juurdepääsu võimaldava ja nende kasutamisest saadava kasu jagamise rahvusvahelise korra peamised tegurid.

Kuuendaks soovime kokkulepet bioloogilise mitmekesisuse teaduslikul ekspertiisil kasutatavate rahvusvaheliste mehhanismide kohta.

Ja seitsmendaks edendame me otsuse vastuvõtmist geneetiliselt muundatud elusorganismide piiriülese liikumisega tekitatud kahjuga kaasneva vastutuse ja kahju hüvitamise kohta.

Seega aitab komisjon alati kaasata parlamendiliikmeid ühenduse delegatsioonidesse, mis arutavad mitmepoolseid kokkuleppeid. Mul on väga head kogemused sellega. Tervitan Euroopa Parlamendi liikmete osalemist COP 9-s ja MOP 4-s, nagu neid kutsutakse asjaomases suhtluses. Olen mõistagi huvitatud teie prioriteetide ja ootuste kuulamisest nimetatud koosolekute suhtes.

  Pilar del Castillo Vera, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (ES) Härra juhataja, minister, volinik, täna pärastlõunal võtan ma sõna proua Gutiérrez-Cortinesi nimel.

Minu esimene punkt on, et Euroopa Parlament toetab ilmselgelt ja tingimusteta ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni.

Seega on homsel hääletusel olev resolutsioon püüe tugevdada rahvusvahelise konverentsi peamisi eesmärke ja taotlusi järgmiselt: esiteks, tagada loomastiku ja taimestiku parim võimalik kaitse; teiseks, edendada maa jätkusuutlikku kasutamist liikide ja looduse säilitamise eesmärgil; ning lõpetuseks, säilitada meie loomulik geenikapital.

Seda silmas pidades tuleb arvesse võtta mitmesuguseid säilitamise programme, eelkõige mudeleid, mida ELis juba kohaldatakse. Siinkohal pean silmas programme Natura 2000 ja Habitats, mis on osutunud äärmiselt tõhusateks.

Samuti arvan, et peaksime vastu võtma kõikehõlmava lähenemisviisi meie tööle, kasutades terviklikke, paindlikke mudeleid, sest lõppkokkuvõttes on loodus dünaamiline süsteem, mis areneb pidevalt ja mida mõjutavad kõik temale esitatavad nõuded, nii põllumajanduslikus kui ka muus funktsioonis.

Olen seisukohal, et kasutada tuleks rohkem teaduslikel ja kogemustel põhinevaid kriteeriume ning et arvesse tuleb võtta kõiki majanduslikke ja teostatavusega seonduvaid aspekte.

Omanike arvamused ja nende tulu on samuti olulised küsimused ning seega on mul komisjonile kaks küsimust. Kuidas suhtub komisjon teaduslike meetodite kasutamisse liikide mitmekesisuse või kaitsealade kataloogimisel ja kindlaksmääramisel? Kuidas suhtub komisjon omanike tulusse kõigil tasanditel?

  María Sornosa Martínez, fraktsiooni PSE nimel. – (ES) Härra juhataja, minister, volinik, me kõik teame, et bioloogilise mitmekesisuse hävimisel on ulatuslik mõju keskkonnale, sotsiaalvaldkonnale, majandusele ja kultuurile, halvendades veelgi kliimamuutuste negatiivset mõju.

Kõnealuse olukorra tagajärgede all kannatavad eelkõige kõige vaesemad elanikud. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon on maailmas kõige olulisem õiguslik dokument bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vastu võitlemisel. Siiski on siinkohal üks probleem, nimelt on rahaliste vahendite puudumine, suurim takistus konventsiooni eesmärkide saavutamises. Seega kutsun üles nii nõukogu kui ka komisjoni tõhustama bioloogilise mitmekesisuse rahastamist kõigis nende töövaldkonda kuuluvates eelarvetes bioloogilise mitmekesisuse säilitamise eesmärgil.

Toon esile mõningad aspektid, millele resolutsiooni ettepanek eelkõige tähelepanu juhib, nimelt tuleb tunnistada Euroopa Liidus juba tegelikkuseks muutunud bioloogilise mitmekesisuse pidevat vähenemist, võtta vastu õiglane, teostatav ja õiguslikult siduv rahvusvaheline kord, et tagada juurdepääs geneetilistele ressurssidele ja nendest saadava tulu jagamine ning julgustada kohaldama kehtivaid kohustusi mere bioloogilise mitmekesisuse parema ja jätkusuutlikuma majandamise ja säilitamise eesmärgil, pidades silmas selle kaitset kahjuliku tegevuse ja mittejätkusuutliku kalastustegevuse eest, mis mere ökosüsteeme mõjutavad.

Lõpetan öeldes, et viimane aeg on võtta karme meetmeid ning püüda asjaomaseid probleeme lahendada, sest ehkki ma usun, et meil on veel aega, teame me kõik, et aeg töötab meie ja bioloogilise mitmekesisuse, mida me kaitsta soovime, kahjuks.

  Johannes Lebech, fraktsiooni ALDE nimel. – (DA) Härra juhataja, osaliste kongressi üheksas kohtumine saaks vaevalt toimuda õigemal ajal. Viimastel nädalatael on palju räägitud ja kirjutatud biokütusest, ja olgem ausad, biokütust ei tohi toota bioloogilise mitmekesisuse arvelt. Kaalume mõistagi praegu komisjoni ettepanekut direktiivi kohta, mis edendab jätkusuutliku energia, muu hulgas biokütuse kasutamist. Parlament peab tegema kindlaks, et seoses keskkonna jätkusuutlikkusega kehtestatakse ranged kriteeriumid biokütuste toomiseks. Me ei saavuta võitluses ülemaailmse soojenemise vastu midagi, kui vähendame autodest tulenevat süsinikdioksiidi heidet, kuid samal ajal suurendame süsinikdioksiidi heidet, kui kasutame metsi ja taimi kütuse tootmise eesmärgil, vabastades seega taimedest suuri koguseid süsinikdioksiidi. Bonni kohtumine on hea võimalus rõhutada biokütuste tootmise olulisust kooskõlas jätkusuutlikkuse kriteeriumidega nii ELis kui ka väljaspool ELi.

2002. aastal võtsid osalised kohustuse vähendada märkimisväärselt bioloogilise mitmekesisuse kadumist 2010. aastaks ülemaailmsel, piirkondlikul ja riiklikul tasandil. Oluline on, et osapooled jätkaksid tööd nimetatud eesmärgi nimel. ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon on bioloogilise mitmekesisuse kaitse ülemaailmne raamistik. Kahjuks lõpevad paljud rahvusvahelised lepingud madalaima ühise nimetajaga. See on vastuvõetamatu, kui küsimus seisneb looduse kaitses. EL peab kehtestama endale kõrged standardid ja püüdma tõsta ka standardeid rahvusvahelistes lepingutes. EL peab samuti võtma rohkem ette bioloogilise mitmekesisuse kaitseks. Praegu ütleme me vahel ühte, aga teeme teist, mis võib vähendada meie usaldusväärsust. Sellest hoolimata peavad komisjon ja liikmesriigid tegema järjekindlalt tööd, et tagada bioloogilise mitmekesisuse suurem kaitse eelkõige metsa- ja põllumajanduslikel aladel, sest need alad on iseäranis suure surve all biokütuste järjest suurema tootmise tõttu.

Kuidas saame tagada, et bioloogiline mitmekesisus ja biokütused ei muutuks üksteist välistavaks? Seda saavutame rangemate kriteeriumide kehtestamisega. Seega on võimalik võib-olla mõlemat saavutada. COP 9 aitab meil seda tagada.

  Zdzisław Zbigniew Podkański, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine on väljakutse tänapäeva maailmale. Küsimus ei seisne mitte üksnes ilus, vaid ka looduse ja inimkonna heaolu tasakaalus.

Oleme olnud keemilise saaste ja teistest ühiskonna kahjulikest mõjudest, nagu keskkonna kahjustamine, kliimamuutused, reostus, metsade hävitamine ja elupaikade kahjustamine, teadlikud palju aastaid. Kasvuhoone efekt on hiljuti muutunud päevakajaliseks teemaks. Kahjuks on jäetud tähelepanuta geneetiliselt muundatud objektide põhjustatud bioloogilise saastuse probleem ning me kõik oleme selles süüdi. Oleme vaadanud mööda asjaolust, et kui keemilise saastuse probleemi saab aja jooksul parandada, siis bioloogilise saastuse probleem on pöördumatu.

Peame seega võtma vastu üheselt mõistetava otsuse, kas oleme bioloogilise mitmekesisuse või GMOde poolt. Peame otsustama, millest kõige enam hoolime, kas inimestest ja nende keskkonnast või Monsanto ja teiste sarnaste, GMOdest tohutut tulu saavate ettevõtete huvidest. Kui soovime säilitada bioloogilise mitmekesisuse, peame samuti tagama, et enim ohustatud liigid kindlaks määratakse. Siis on võimalik seada eesmärke nende kaitsmiseks ja teiste liikide väljasuremise ennetamiseks tulevikus. Meeles tuleb pidada asjaolu, et kahju tekitada on lihtne, kuid sageli on tekitatu kahju pöördumatu.

  Marie Anne Isler Béguin, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Härra juhataja, see ei ole mõistagi esimene kord, kui arutame bioloogilise mitmekesisuse teemat ning kui palume nõukogul ja komisjonil bioloogilist mitmekesisust kaitsta. Asjaolu, et oleme suutnud muuta kliimamuutused ELi prioriteediks, on positiivne samm, kuid peame siiski mõistma, et bioloogilise mitmekesisuse ja kõrbestumise konventsioonide eesmärke tuhmistavad kliimamuutused.

Teame, kui oluline on bioloogiline mitmekesisus või täpsemalt öeldes looduskaitse meie ellujäämiseks, sest näeme, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemine jätkub hoolimata Euroopa või maailma tasandil võetud meetmetest. Peame vaatama fakte: ehkki püüame kliimamuutusi vähendada, ei saa sama öelda liikide kohta. Kui liik sureb välja, siis on ta igaveseks läinud.

Kõnealust küsimust tuleb käsitleda tervikuna. Näiteks kui teame, et meil on Euroopa Liidus bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vastu võitlemiseks suurepärased vahendid, nagu Natura 2000 ning linnustiku ja elupaikade direktiivid, ning kui näeme, et meil on ikka veel teatavad liikmesriigid, kes ei soostu programmi Natura 2000 ellu viima, kes ei soostu nimetatud programmi eest maksma, siis on selge, et käia on veel pikk tee.

Eespool toodut arvesse võttes loodan siiralt, et komisjon toetab jätkuvalt programmi Natura 2000 ja nimetatud kahte direktiivi. Samuti palun, et määraksite Bonni konventsiooni raames kindlaks biokütuste kriteeriumid ning taotleksite kokkulepet valitsustevahelise biokütuste ekspertide rühma loomise kohta, nagu seda on valitsustevaheline kliimamuutuste töörühm IPCC, sest me saaksime aidata teistel kasutusele võtta vahendeid, mida ise kasutame, kuid mida teised ei ole veel teinud.

  Jens Holm, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (SV) Maal on hinnanguliselt 14 miljonit eri looma- ja taimeliiki. See näitab, missugune imetlusväärne planeet meil on ja kui suur on meie vastutus selle eest hoolitsemisel. Nimetatud bioloogiline mitmekesisus on aga ohus. Rohkem kui 30 000 liiki ähvardab praegu väljasuremine. Peamine oht on inimesed ja meie loodud majandussüsteem, mille aluseks on pidev kasv ja tarbimine. Me usume, et see on saavutatav konkurentsi, mitte kavandamise kaudu, ja transpordi, mitte kohaliku tootmise kaudu. Pole ime, et seisame vastamisi kliimakatastroofiga ja bioloogilise vaesumisega.

Me saaksime pöörata selle suundumuse vastupidiseks. Asjaolu, et EL ja liikmesriigid kirjutasid alla bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile, on mõistagi hea ning see võib olla väga oluline vahend. Näiteks koostasime me bioloogilise mitmekesisuse kaitse tegevuskavasid ning asutasime mere- ja maastikukaitsealade ülemaailmse võrgustiku. Enamik tööst tuleb aga teha ELi tasandil. Käsitleda tuleb aluspõhimõtteid, vastasel juhul ei suuda me kunagi lahendada meie ees seisvaid keskkonnaprobleeme.

Soovin esile tuua kolm valdkonda. Transpordi ebatõhusus – ELis ei ole liikmesriikide vahel piire. Toode tuleb toota paigas, kus see on kõige odavam. Ajavahemikul 1993–2000 kasvas seetõttu pikamaavedude arv 30%. Kui EL ja liikmesriigid toetavad rahaliselt infrastruktuuri, saavad maanteed alati rohkem raha kui jätkusuutlikud transpordivahendid. Uutes liikmesriikides Ida-Euroopas taotleb EL tõelist asfaldipoliitikat, toetades suurte summadega kiirteede rajamist. Edendada tuleb aga raudteid, mitte kiirteid. Seega ütlen komisjonile: vaadake üle toetuste poliitika.

Rääkides toetustest, siis palju on võimalik korda saata põllumajandustoetuste hämmastavate summadega, nimelt 55 miljardi euroga igal aastal. Toetusi, millel on otsene negatiivne mõju keskkonnale, ei tohiks välja maksta, ning põllumajandustoetused tuleks eraldada keskkonnameetmetele ja mahepõllumajandusele. Põllumajanduspoliitika prioriteedid peaksid olema bioloogiline mitmekesisus ja kliimasõbralikud lahendused, mitte maksimaalselt suur saak.

Kolmas põhiprobleem, mida tuleks käsitleda, on siseturg. Tean, et selle ütlemine on võrdne pühaduseteotusega, kuid EL ei saa jätkuvalt lubada turgu pidada progressiivsest keskkonnapoliitikast tähtsamaks. Paar nädalat tagasi ütles volinik Verheugen mulle, et viimase viie aasta jooksul on komisjon esitanud Euroopa Kohtule keskkonna või rahvatervisega seotud hagi üksikute liikmesriikide vastu 19 korral. Iseäranis hirmutav on see, et kõigil 19 korral langetas kohus otsuse komisjoni kasuks, teisisõnu, liikmesriikidel ei lubatud rakendada meetmeid keskkonna või rahvatervise kaitseks. Kui tõepoolest mõtleme seda tõsiselt, peab meil olema keskkonnatagatis, mis oma nime väärib. Praegu meil sellist ei ole ja kahjuks ei anna meile seda ka Lissaboni leping. Turupoliitika jätkub selles samamoodi nagu varem.

Kokkuvõtteks ütlen, et resolutsioonis nõuame me biokütustele jätkusuutlikke standardeid. Kasutan võimalust ja esitan iseäranis nõukogule järgmise küsimuse: kas olete valmis välja töötama mitte üksnes biokütuste keskkonnastandardid, vaid ka sotsiaalsed standardid, tagades näiteks vastuvõetav palk, ametiühingute õigused jne seoses biokütustega, mis me liitu sisse ostame?

  Johannes Blokland, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (NL) Härra juhataja, nõukogu eesistuja, volinik, kaks nädalat tagasi esindasin keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ning kliimamuutuste ajutist komisjoni mitteametlikus keskkonnanõukogus Sloveenias. Arutlusel oli kaks peamist teemat: kliimamuutustega toimetulek ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse. Rõhk oli bioloogilisel mitmekesisusel, biomassil ja biokütustel seoses metsade bioloogilise mitmekesisusega. Arutati metsast saadava biomassi, eelkõige teise põlvkonna biokütuse potentsiaali küsimust energia saamise eesmärgil ning metsast saadava biomassi jätkusuutliku kasutamise kriteeriume. See oli tulemuslik konverents, mille eest tuleb tänada Sloveeniast pärit esimeest härra Podobnicit.

Teame, et paljud liigid on metsade hävitamise ja ebaseadusliku raie tagajärjel väljasuremisohus. Nad seisavad vastamisi nende elukeskkonna radikaalse muutmisega ega tule sellega toime. Metsakeskkond kaitseb paljusid taime- ja loomaliike. Seega on äärmiselt oluline lõpetada metsade hävitamine nii palju kui võimalik, et kaitsta bioloogilist mitmekesisust. See ei kehti mitte ainult Euroopa Liidust väljaspool olevate riikide, vaid kindlasti ka liikmesriikide kohta. Tasakaalustatud metsandust tuleb edendada eelkõige sellepärast, et mets on oluline ka teistes valdkondades. Metsade hävimine põhjustab ohtlikku pinnase erosiooni, eelkõige kindlasti mägipiirkonnas, ja rikub vee tasakaalu, millel on tõsised tagajärjed bioloogilisele mitmekesisusele.

Ülemaailmne soojenemine mõjutab samuti paljusid liike. Liikide levimise ulatus muutub märkimisväärselt, mille tagajärjel on mõned liigid suures ohus, seda eelkõige põhjapoolsetes piirkondades. Troopilistes piirkondades toimuv metsaraie näib üksnes soodustavat soojenemist, osaliselt seetõttu, et see vähendab märkimisväärselt süsinikdioksiidi ladustamisvõimsust. Viimastel aastatel näiteks teadusajakirjas Nature and Science avaldatud uurimused aga näitavad, et kui metsamaad suurendatakse, siis tagajärjeks on suuremad metaani ehk CO2-st 23 korda tugevama kasvuhoonegaasi heitkogused. Temperatuuri tõusu ja päikesepaiste suurenemise tagajärjel paisatakse õhku rohkem metaani. Iseäranis troopilistes piirkondades paisatakse õhku märkimisväärselt rohkem metaani. Kui istutatakse rohkem metsa, suureneb CO2 neeldumisvõime, kuid osa CO2 neeldumisvõimest muutub tühiseks, sest metaani heitkogused suurenevad. Sellest hoolimata on tasakaal tegelikult positiivne, vähemasti mittetroopilistes piirkondades.

Lõpetuseks, tegureid, mis ma nimetasin ja mis mõjutavad negatiivselt bioloogilist mitmekesisust, muudab halvemaks täiendavalt biokütuste praegune tootmine, millel on iseäranis ebasoodne mõju troopilistes vihmametsades. Metsad, mis on koduks suurele hulgale liikidele, asendatakse istandustega, mis on elupaik üksnes vähestele liikidele. Nende ebasoodne mõju seondub samuti kasvuhoonegaaside, neeldumisvõime ja toiduainete hindadega. Mul on hea meel, et see on välja toodud ka resolutsioonis. Igal juhul peame olema valvsad teise põlvkonna biokütuste suhtes.

  Juhataja. − Asjaolu, et te olete kõik kirja pannud, ei tähenda, et peaksite selle ette lugema, kui aeg seda ei võimalda.

  Avril Doyle (PPE-DE). – Härra juhataja, käesoleva arutelu ja eilse maa päeva valguses rõhutan möödapääsmatut vajadust bioloogilise mitmekesisuse nähtuse ja meie ühiskonnale avaldatava mõju parema mõistmise järele. Kõnealust teemat ei mõisteta piisavalt.

Inimtegevus on märkimisväärselt muutnud peaaegu kõiki maa ökosüsteeme ja nendega seonduvaid teenuseid. Praegu toimub bioloogilise mitmekesisuse vähenemine kiiremini kui kunagi varem ning selle aeglustumise kohta ei ole ühtegi märki. 2010 – kuidas teil läheb!

Paljud taime- ja loomapopulatsioonid on vähenenud nende arvu ja geograafilist levikut silmas pidades. Ehkki liikide väljasuremine on maa arengu loomulik osa, on inimtegevus viimastel aastatel kiirendanud väljasuremise määra vähemalt sada korda, võrreldes selle loomuliku määraga. Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punase raamatu järgi on põhjalikult uuritud rühmadest 12–52% väljasuremisohus. Üldiselt on enim ohustatud liigid need, mis asuvad toiduahelas üleval pool, mille populatsioonitihedus on madal, mis elavad kaua, paljunevad aeglaselt ning elavad piiratud geograafilisel alal.

Paljude liigirühmade, nagu kahepaiksed, Aafrika imetajad ja põllumajandusliku maa linnud, populatsiooni suurus ja geograafiline levik on vähenenud. Peaaegu alati leidub erandeid kas tänu inimtegevusele, nagu näiteks kaitsealad, või liikidele, mis kohanevad hästi paikades, kus on tihe inimasustus.

Inimesed tuleb muuta teadlikumaks nende järjest suurenevast ökoloogilisest jalajäljest, mis ulatub ELi piiridest tunduvalt kaugemale, ning et meie elustiilil on otsene mõju arengumaade põlisrahvastele. Kuigi enamikul meist on nüüd juba mingigi ettekujutus kliimamuutuste probleemi ulatusest, ei seosta siiski paljud omavahel kliimamuutusi ja bioloogilise mitmekesisuse kadumist.

Seda silmas pidades arvan, et peame seostama omavahel bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni töö ja kliimamuutuste osaliste konverentsi töö. Tegelikult lähen isegi nii kaugele, et küsin, kas meil on ikka vaja eraldiseisvat bioloogilist mitmekesisust käsitlevat osaliste konverentsi. Küsimust tuleb kaaluda, osalesin New Yorgis osaliste konverentsil eelmisel aastal.

Jah, olen nõus, et kliimamuutuste leevendus- ja kohanemismeetmed, muu hulgas metsade raadamine, peavad toetama bioloogilist mitmekesisust. Tervitan volinik Wallströmi tähelepanekuid mere bioloogilise mitmekesisuse küsimuses. Siinkohal tuleb nimetada külmaveekoralle ja veealuseid mägesid, mis on rikkalike ja sageli ainulaadsete ökosüsteemide elupaigaks. Meie teaduslikes andmetes on suur vajakajäämine kliimamuutuste mõju kohta mere piirkondadele. Peame meeles pidama, et rohkem kui 70% maa pinnast katavad ookeanid, 97% kogu planeedi veevarudest asub ookeanides ja ookeanid moodustavad 99% maa elukeskkonnast.

Härra juhataja, ma lõpetan, et mitte tõsta teie vererõhku kõrgemale. Olgem üksteisega ausad. Kuus aastat tagasi Johannesburgis seatud eesmärke on võimatu täita. Lõpetagem enese petmine ning sõnade tegemine.

  Anne Ferreira (PSE). – (FR) Härra juhataja, volinik, minister, daamid ja härrad, keskkonnakomisjon on võtnud vastu väga hea resolutsiooni ning ma loodan, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid võtavad arvesse selles esitatud soovitusi, iseäranis nõuet asuda täitma juhtrolli ja süüdimõistmise nõuet Bonni konverentsil, aga ka nõuet astuda samme, peatamaks bioloogilise mitmekesisuse kadumine Euroopa Liidus aastaks 2010.

Soovin rääkida kolmest resolutsioonis tõstatatud probleemist. Esimene on biokütuste kasutamine ning mõned kaasliikmed ka rääkisid sellest juba. Neil on märkimisväärne keskkonnamõju metsadele ja põllumajanduslikule maale, nende mõju toiduvarude arengule kasvab järjest enam. Toiduks ja tööstuslikuks kasutamiseks – hoolimata sellest, kas biokütuste tootmise või agrokeemilise tööstuse jaoks – ette nähtud põllumajanduslike toodete vahel ei tohiks olla konkurentsi. Seos toiduainete ja põllumajanduse vahel peab olema kindlaks määratud.

Järgmine punkt seostub mere bioloogilise mitmekesisusega. Oleme käsitlenud nimetatud probleemi väga passiivselt. Toetan täielikult resolutsioonis esitatud üleskutset hakata kiirelt tegutsema ja luua eelkõige mere kaitsealad.

Viimane küsimus käsitleb GMOsid. Meil on nüüd olemas uuringud, mis tõestavad nende negatiivset mõju keskkonnale ja iseäranis pinnasele. Teame, et GMOde levitamise tagajärg on traditsiooniliste põllukultuuride saastumine, mis takistab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist.

Lisaks sellele on murettekitav seemnesektori tööstuslik koondumine ja asjaolu, et seda kontrollivad üksnes mõned rahvusvahelised ettevõtted. See on probleem, mida ei tohi komisjon ega liikmesriigid tähelepanuta jätta.

Lõpetuseks, osaliste konverents otsustas 2006. aasta märtsis Curitibas Brasiilias luua geneetiliselt muundatud seemnete memorandumi. See oli suurepärane otsus, kuid nüüd peab võib-olla kaaluma, kas nimetatud memorandum on piisav ja kas peaksime võib-olla keelama selliste ühekordseks kasutamiseks mõeldud geneetiliselt muundatud seemnete kasutamine.

Mida kavatsevad komisjon ja liikmesriigid ette võtta nimetatud küsimuste suhtes osaliste konverentsil Bonnis? Kas teil on biokütuste jätkusuutliku kasutamise kriteeriumide suhtes juba mõni ettepanek, mida Bonnis esitada?

  Marios Matsakis (ALDE). – Härra juhataja, nagu proua Doyle juba ütles, arvasin, et mul on rohkem aega, kuid kasutades teie lahkust, piirdun pooleteise minutiga.

Bioloogiline mitmekesisus on möödapääsmatu maa ökosüsteemide ja väärtusliku, liigile eriomaseid tunnuseid sisaldava geenipanga säilitamise eesmärgil. Parlament on korduvalt avaldanud muret bioloogilise mitmekesisuse kadumise pärast, näiteks 22. mai 2007. aasta resolutsiooni kaudu, kuid üks peamisi takistusi bioloogilise mitmekesisuse kadumise peatamisel on kahjuks nii komisjoni kui ka nõukogu tõhusa tegevuse puudumine, mõlemad jätavad mulje, et nad tunnevad tõsist muret nimetatud küsimuse pärast üksnes teoreetiliselt, kuid tegelikkuses puudub neil tahe ja otsustavus teha kindlaks, et asjaomastest direktiividest peetakse kinni ning et nii rahvusvahelised kui ka ELi tasandi kohustused on täidetud.

Loodame, et komisjon ja nõukogu käituvad otsustavalt ja konstruktiivselt kas või selles hilinenud etapis, aidates, osaliselt oma kindla seisukohaga tulevasel konverentsil Bonnis, kaitsta bioloogilist mitmekesisust tõhusalt.

  Juhataja. − Härra Matsakis, tegelikult esitasid nii teie kui ka proua Doyle’i fraktsioon taotluse sõnavõtu kestuse suhtes, seega on see teie fraktsiooni taotlus ning teie puudulik teavitamine, sest ma kohaldan alati eeskirja, et kui parlamendiliige ei räägi oma emakeeles, annan ma neile lisaaega – ja seda mitte ainult inglise keele puhul.

  Hiltrud Breyer (Verts/ALE). – (DE) Härra juhataja, kõik siinkõnelejad on täna avaldanud toetust kohustusele kaitsta rohkem liike ja bioloogilisust mitmekesisust. Teame, et looduskaitsedirektiivid ja Natura 2000 raames loodud looduskaitsealad on Euroopa Liidu edulood. Samas ei tohiks need ilusad sõnad ja kohustused juhtida tähelepanu kõrvale asjaolult, et, nagu te ütlesite, volinik, see ei ole üksnes kliimaküsimus, mis on jõudnud pealkirjadesse, samamoodi on seda kahjuks teinud ka liikide säilitamise ja looduskaitse teema.

Liiga sageli näidatakse ohustatud liike kui midagi koormavat, mis peatab ehitusprojektid või takistab nende elluviimist. Seetõttu olen seisukohal, et on häbiväärne, et kõigist riikidest just Saksamaal, kes korraldab osaliste konverentsi, on esitanud konservatiivide juhitud Hesse ja Niedersachseni liidumaade valitsused Saksamaa ülemkotta Bundesrati algatuse, mis kujutab endast rünnakut ELi nimetatud eduloo vastu.

Selles puudub Saksamaa usaldusväärsus nõuda rohkem looduskaitsealade loomist või tõhusamat kaitset ohustatud liikide suhtes vaesemates riikides, püüdes samal ajal ka vähendada looduse säilitamist Euroopa Liidus. Kahjuks ei ole see nii üksnes Saksamaal! Üsna ootamatult pidas kõnealusel teemal seminari ka Euroopa Parlamendi liberaalide fraktsioon. Härra Stoiberi rünnak looduskaitse küsimusele Euroopas oli korraldatud samamoodi lihtsustamise ettekäändel.

Loodan, proua volinik, et kinnitate taas kord Euroopa Liidu kohustust, et mis tahes püüdlused ...

(Juhataja katkestas kõneleja)

  Péter Olajos (PPE-DE). – (HU) Tänan, härra juhataja. Härra Matsakis mainis juba rakendamise küsimust ja soovin tuua mõned asjaomased näited. Euroopas ja Karpaatia madalikul kujutab meie metsade kaitsmine järjest suuremat väljakutset. Mõnes piirkonnas on metsad pandud põlema, teises hävitatud või lihtsalt varastatud. Karpaatias või näiteks Sajóládis on juba 30–40% metsast varastatud. Ebaseaduslik raie vähendab bioloogilist mitmekesisust, põhjustab erosiooni ja moodustab 20% kasvuhoonegaaside heitest. Selle kõige peatamiseks saatis neli meie kaasliiget komisjonile kirjaliku avalduse seaduse kohta, mis võimaldaks müüa Euroopa Liidus üksnes seadusliku ja järelevalve all toimunud raie tulemusel saadud puitu ja puidust tooteid. Palun kaasliikmetel allkirjastada 23. avaldus toetuse märgiks.

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine on tähtis riiklik eesmärk. Ungari valitsuse seisukoht programmi Natura 2000 hooletusse jätmise kohta on selline, et käesoleval nädalal, kui tähistame maa päeva, korraldati osana Dakari rallist Kesk-Euroopa ralli ning seda takistamatult looduskaitsealadel ning isegi Natura 2000 aladel. Eelnevalt ei tehtud keskkonnamõju hindamist ega koostatud kavasid taastamiseks või kaitseks, korraldajatel ei olnud isegi võistluse korraldamiseks luba. Ei ole olemas tulu, mis korvaks tekitatud keskkonnakahju. Me ei käitu ka oma lindudega paremini. Kõigest kaks nädalat tagasi saatis komisjon Ungarile viimase kirjaliku hoiatuse. Seda tehti sellepärast, et Ungari ei olnud esitanud riiklikke meetmeid loodusliku linnustiku kaitseks.

Ma ei taha aga tuua vaid halbu näiteid. Hiljuti allkirjastati Euroopas – ja tänu minu algatusele ka Ungaris – ainulaadne vabatahtlik leping elektri õhuliinide tõttu lindude elupaikade kadumise peatamiseks. Takistusteta taeva projekti raames leppisid avalikkus, elektrienergiatööstus ja riik kokku, et kaablite, isolatsiooni ja muu sellise paigaldamise käigus luuakse Ungaris lindudele turvaline nn taeva koridor aastaks 2020. See on põhjapanev, äärmiselt tähtis leping, mis väärib Euroopa tähelepanu ja toetust. Tänan.

  Magor Imre Csibi (ALDE). – (RO) Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste Bonni kohtumisel arutatakse muu hulgas metsa bioloogilise mitmekesisuse küsimust.

See on tundlik teema, millele jätkusuutlikku lahendust veel leitud ei ole. Metsa bioloogilist mitmekesisust ähvardab üle maailma toimuv ebaseaduslik metsade raadamine. Selle mõju on märkimisväärne bioloogilisele mitmekesisusele, tekitatud kahju on enamasti pöördumatu. Lisaks sellele on metsade raadamine kolmas suurim kliima soojenemise põhjus.

Kalanduskomisjon avaldas oma arvamust 2007. aasta novembri resolutsioonis, mis käsitleb kaubandust ja kliimamuutusi, seoses metsade hävitamise märkimisväärse mõjuga kliimale, majanduse pikaajalise kasuga ning metsade puutumatuse säilitamise olulisusega.

Samuti kiidan heaks ELi algatuse metsandusõiguse rakendamise, metsandushalduse ja -kaubanduse tegevuskava kohta.

Nimetasin Euroopa algatusi, mis kahjuks ei anna loodetud tulemusi. Näiteks tegevuskava rakendamisel ei suutnud 70% ELi riikidest kuni aprillini 2007 mitte mingisugust reaalset tegevust ellu viia.

Peame leidma ülemaailmse lahenduse võimalikult kiiresti. Julgustan ELi esindajaid Bonni konverentsil toetama standardse määratluse väljatöötamist ebaseadusliku raie kohta, et edendada metsade ratsionaalset kasutamist.

Lisaks sellele julgustan alustama arutelu metsade mahavõtmist ja metsakaubandust reguleeriva ülemaailmse mehhanismi käivitamise kohta.

  Richard Seeber (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, Euroopa Liidu moto on ühtsus mitmekesisuses, kuid nagu teame, on looduskeskkonnas nimetatud mitmekesisus viimase 150 aasta jooksul vähenenud murettekitavalt. Kadumise määr on praegu 1 000 kuni 10 000 korda suurem kui maa ajaloos tavapärane on olnud. Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) andmetel on praegu üle maailma 15 600 liiki väljasuremisohus. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) hinnangute kohaselt on peamistes maisi ja nisu tootvates riikides kadunud 80% nende algsest mitmekesisusest. Nimetatud arvud on üksnes jäämäe tipp, sest teame, et tänaseni on maailma 13 miljonist elusliigist 1,7 miljonit liiki kirjeldatud ja kindlaks määratud. Samuti teame, et olukorda halvendavad veelgi kliimamuutused. Teame ka, et bioloogilise mitmekesisuse kadumine vähendab meie võimet reageerida just nimelt kliimamuutustele, seega seisame raske valiku ees.

Kahjuks pean seega küsima komisjonilt, miks me ei muuda jätkusuutlikkust ja liikide mitmekesisust kõikide valdkondade poliitika osaks? Miks ei korralda me rohkem teadusuuringuid liikide omavahelise, aga ka inimesega kooseksisteerimise kohta ega arenda seda valdkonda?

Igaühele, kes nimetatud arutelu jälgib, võib jääda mulje, et mõningate elupaikade asutamine ja lindude kaitse on piisav. See on aga üksnes jäämäe tipp. Kuidas saame kodanikke kaasata kõnealuse probleemi lahendamisse, millesse kõik oma panuse peame andma? Komisjonil, aga ka Euroopa Parlamendil ja nõukogul, tuleb teha siinkohal veidi kodutööd. Konverentsidel käimisest ja deklaratsioonide allkirjastamisest tõepoolest ei piisa. Aeg on tegutseda ja tegutseda koos!

  Anders Wijkman (PPE-DE). – Härra juhataja, kui on midagi, mille abil saaks püüda peatada bioloogilise mitmekesisuse kadumist, siis selleks on troopiliste metsade hävitamise peatamine. Igal aastal kaob 14–15 miljonit hektarit metsa. Oleme arutanud nimetatud küsimust aastaid, kuid käegakatsutavate tulemusteta.

Tegelik probleem seisneb selles, et ökosüsteemide teenustel, olgu selleks süsiniku neeldajad, bioloogiline mitmekesisus või piirkondlike ilmastiku või hüdroloogiliste süsteemide reguleerimine, ei ole turul tegelikku väärtust. See on meie majandusmudeli puudujääk ning seni, kuni me ei hüvita metsaomanikele nimetatud väärtusi, nii et metsade säilitamine oleks tulusam kui nende raie, jätkub metsade hävitamine samas ulatuses.

Lahendus on olemas, metsad tuleb kaasata saastekvootidega kauplemise süsteemi. Komisjon on aga selle vastu, neil on selleks oma põhjused. Probleem seisneb selles, et te ei paku ühtegi alternatiivi. Me kõik teame, et bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis ettenähtud rahalised vahendid on väga piiratud ning nende suurenemist ei ole ette näha ka tulevikus.

Tean, et komisjon on troopiliste metsade hävimise pärast samamoodi mures nagu me kõik, kuid küsimus on, kus on teie pakutud lahendus. Me vajame paketti. Vajame kõikehõlmavat lähenemisviisi, käsitlemaks kliimamuutusi, süsiniku neeldajaid, bioloogilist mitmekesisust ja vaeste inimeste elatusvahendite kaitset. Palun keskkonna- ja arengupeadirektoraadil teha tihedat koostööd. Seni ei ole seda toimunud. Palun andke meile alternatiiv, mida saaksime esile tuua ja arutada, vastasel korral, ma kardan, jätkub metsade hävitamine ja bioloogilise mitmekesisuse kadumine samamoodi.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, põllumajanduslik tootmine on muutunud intensiivsemaks, et täita suurenenud nõudlust põllumajanduslike toodete ja tooraine järele, mida toodetakse muudel eesmärkidel kui tarbimine. Suurenenud nõudlus on tekkinud eelkõige biokütuste ja biomassi tootmise tõttu. Teame, et intensiivne põllumajandus avaldab bioloogilisele mitmekesisusele kahjulikku mõju. Seda silmas pidades tekib küsimus, kuidas säilitada bioloogiline mitmekesisus majanduse ja infrastruktuuri intensiivse arengu raames.

Bioloogilise mitmekesisuse tänapäevane juhtimine eeldab rakendatavate meetmete tõhustatud järelevalvet ja investeeringuid teadusuuringutesse. Oleme majandusarengust palju kasu saanud ja peame seega osa saadud tulust andma bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks. Samuti peame mõistma, et keskkonna säilitamine ja kaitsmine eeldab meetmeid nii ülemaailmsel kui ka kohalikul tasandil. Igaüks meist peab andma panuse, nii üksikisik kui ka majanduse kõik sektorid. See on väljakutse meile kõigile.

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, soovin kuulda, kas komisjon on juba seoses ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolliga arutanud, kuidas edasi minna eelkõige järgmise finantsperspektiivi raames. Tõsi on, et taastuv energia ja biokütused kujutavad endast suurt väljakutset ning need tuleks kaasata tervisekontrolli finantsraamistikku.

See märgib olulist rolli ka CO2 heitkogustes, mida peame Kyoto protokolli raames mõistagi vähendama. Minu konkreetne küsimus on järgmine: missugused on komisjoni ettepanekud kõnealuse teema kohta?

  Hubert Pirker (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, me arutame, kuidas säilitada bioloogilist mitmekesisust järgmiste põlvkondade jaoks, kuid samal ajal võtame vastu meetmeid, mis on täiesti vastuolus nimetatud eesmärgiga. Pärast esialgse vaimustuse vaibumist põllumajandusliku diislikütuse tootmise kohta teame nüüd, et sellel on vastupidine mõju, ja mitte üksnes sellepärast, et ühe liitri põllumajandusliku diislikütuse tootmiseks on vaja 9 000 liitrit vett ning et see tekitab lämmastikoksiidide heidet, mis on kahjulikum kui CO2. Me teame ka, et energiakultuuride kasvatamine ohustab liikide mitmekesisust ja isegi hävitab selle.

Kas te kaalute nimetatud uute avastuste valguses ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise huvides tühistada otsused, mis me tegime põllumajandusliku diislikütuse lisamise kohta tavapärastele kütustele? Kas kaalute investeerimist uude teadusuuringusse ja ehk ka alternatiivse strateegia väljatöötamist, kuna oleme nüüd negatiivsest mõjust ja ebasoodsatest tagajärgedest teadlikud?

  Janez Podobnik, nõukogu eesistuja. − (SL) Tänan kõigepealt teid väga kaasakiskuva arutelu eest. Olen teiega nõus, et tõeline kunst on rääkida lühidalt, sünteetiliselt ja lihtsalt niisugusest tõsisest ja keerulisest probleemist nagu bioloogiline mitmekesisus. See oli üks põhjuseid, härra juhataja, miks teil oli raske püüda mahutada kõike aruteluks ettenähtud aja raamesse.

Lubage mul kommenteerida lühidalt toimunud arutelu. Kõigepealt räägin esimesest väitest, millega kinnitasite nõukogu seisukohta, et kliimamuutused ja mõju bioloogilisele mitmekesisusele on üksteisega tihedalt seotud. Teie arutelu oli ulatuslik ja käsitles mitmesuguseid teemasid, mis hõlmasid Bonni kohtumise kitsamaid küsimusi. Samuti hõlmas teie arutelu 21. sajandi inimeste tänapäevase elustiili teemat, alustades jäätmemajanduse ja transpordipoliitikaga ning lõpetades jätkusuutliku tootmise, tarbimise ja muude sarnaste küsimustega.

Võin teile kinnitada, tuginedes ka isiklikule veendumusele, et Euroopa Liidul on head mehhanismid ja asjaomased meetmed. Ütlesin juba sissejuhatuses, et meie peamine eesmärk on olla Bonnis esindatud ja taotleda meetmete rakendamist, liikuda tegelikkuse suunas ning jätkata tehtud tööd, minnes sõnadelt üle tegudele.

Küsisite rahaliste vahendite kohta. Määrasime juba kindlaks Euroopa Liidu tasandi rahalised mehhanismid ning jõudsime nende suhtes kokkuleppele. Rõhutan, et Bonnis töötab nõukogu uute ja innovatiivsete rahaliste vahendite nimel. Pean siinkohal silmas ülemaailmset, mitte üksnes Euroopa Liidu tasandit, ning toon esile vajaduse kaasata sektorid, mis mõjutavad bioloogilist mitmekesisust. Iseäranis oluliseks pean siinkohal erasektori rolli. Kolm eesistujariiki, Saksamaa, Portugal ja Sloveenia, on püüdnud tagada, et Bonnis arutatakse erasektori kaasamise küsimust bioloogilise mitmekesisuse probleemi. Portugalis toimunud äri- ja bioloogilise mitmekesisuse konverents oli väga tulemuslik. Loodame, et jätkame Portugalis esitatud lahenduste edasist arendamist.

Tänan härra Bloklandi, kes nimetas Ljubljanas peetud mitteametlikku keskkonnaministrite kohtumist. Härra Blokland osales selles kahe parlamendikomisjoni nimel ja soovin teda selle eest tänada. Käsitlesime metsa küsimust, metsade säästva kasutamise küsimust, nende mõju bioloogilisele mitmekesisusele ning võimalust kasutada neid biomassi ja teise põlvkonna biokütuste tootmiseks.

Soovin teid teavitada, et nõukogu on teadlik biokütuste ja biomassi jätkusuutliku tootmise kriteeriumide teema olulisusest ja keerulisusest. See on ka põhjus, miks me leppisime komisjoniga kokku luua koos töörühm, mis esitab Coreperi järgmise kuu kohtumisel tõhusaid lahendusi jätkusuutlikkuse kriteeriumide kohta biokütuste tootmises. Need saavad seejärel mõlema, vastuvõtmise etapis oleva direktiivi lahutamatuks osaks. Tänan iseäranis kõiki neid, kes lisaks biokütuste tootmisega seonduvale sotsiaalsele ja ebasoodsale mõjule nimetasid ka mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Mõnikord me kipume seda unustama.

Lõpetan selle lühikese sõnavõtu, kinnitades, et ülemaailmsel tasandil töötame mere- ja maastikukaitsealade võrgustiku loomise nimel. Euroopa Liidul on hea ja tõhus vahend selleks, nimelt Natura 2000, ning märkimisväärne on asjaolu, et seda rakendatakse järjekindlalt nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil.

  Margot Wallström, komisjoni asepresident. − Härra juhataja, arvan, et kõnealune elav ja põhjalik arutelu näitab parlamendi huvi nimetatud küsimuste vastu. Tänan teid selle eest. Võin kindlalt rääkida volinik Dimase nimel, tänades parlamenti nimetatud küsimuste vastu üles näidatud huvi eest. Näen siin mõningaid vanu kolleege võitluses keskkonnakaitse ja bioloogilise mitmekesisuse eest.

Inimene on loodusliku liigi esindajana huvitav nähtus, sest võime lennata kuule, võime teostada massi suhtlust infotehnoloogia abil ja kindlasti oskame rääkida. Me ei oska aga luua ninasarvikut või angerjat või väikest sinist lille ning kui need kaovad, on nad läinud igaveseks, nagu õigesti esile tõite.

Lubage mul rääkida mõnest tähelepanekust, mis, ma arvan, teile huvi võiks pakkuda. Alustan kõigepealt biokütuste teemaga, sest see on praegu väga päevakajaline teema ajakirjanduses ning samuti suur probleem meie kõigi jaoks. Nagu teate, nõustus Euroopa Ülemkogu 10% biokütuste eesmärgiga, milles määrati kindlaks väga selged tingimused, ning meie seisukoht Euroopa Liidus on, et soovime jätkusuutlikult toodetud biokütuseid, mille tootmine ei avalda negatiivset mõju ei keskkonnale ega toiduainete tootmisele. Meie Euroopa Komisjonis peame biokütuseid kasulikuks, pidades silmas vähema CO2 heite tekkimist, sest pidagem meeles, et alternatiivne lahendus tänapäeval on nafta. Tarnekindlus ja põllumajandus: tänu kindlaksmääratud eesmärkidele saab välja töötada uusi võimalusi. Piiritletud eesmärk 10%, konkreetsed jätkusuutlikkuse kriteeriumid ja teise põlvkonna biokütustele suunatud tegevus – tegelik väljakutse seisneb selles, et tagada teise põlvkonna biokütuste kasutamise alustamine võimalikult kiiresti.

Nimetatud küsimustes peame aga silmas pidama ka meie rahvusvahelist tegevust ning tagama jätkusuutlikkuse kriteeriumid ka nimetatud tasandil ning tegema kindlaks, et need ei süvendaks toiduainete kriisi.

Vastuseks härra Wijkmanile ütlen, et metsade hävitamise küsimust käsitletakse terviklikult teatises, mis avaldatakse minule teada olevalt käesoleval suvel või varasügisel, seega käsitletakse seda küsimust läbirääkimistel.

Samal ajal on vajalik arvesse võtta kogu käimasolevat arutelu ning me peame valmistama ette põhjaliku arutelu ja töötama välja tõhusa otsuse metsade hävitamise teema kohta. See tuleb välja töötada ka kliimamuutuste alaste läbirääkimiste eesmärgil.

Preili Doyle’ile ütlen, et võib-olla ei olegi oluline püüda saavutada läbirääkimisi eri osaliste konverentside vahel, vaid tagada maksimaalse ühise kasu saamine, kui rakendame kliimamuutuste vastu võitlemise meetmeid ja samal ajal peame kinni bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidest.

Niisiis, selline on minu arvamus praeguse tegevuse kohta, pidades eelkõige silmas troopiliste metsade kaitset ja jätkusuutlikkuse kriteeriumide tagamist biokütustele.

Seega arvan, et me ei peaks püüdlema millegi poole, mis, nagu teame, on juba praegu saavutamatu või asetaks meid halduslikult või poliitiliselt äärmiselt keerukasse olukorda, vaid keskenduma rakendamisele. Kui rääkida arutelust õigusnormide, määruste ja kõrgete eesmärkide teemal, siis need on meil olemas. Meil on need juba olemas, kuid nüüd seisneb küsimus nende kohaldamises ja mõistagi tuleb teha tööd, nagu püüdsin teile öelda, seitsme punktiga, mille oleme seadnud läbirääkimiste eesmärgiks, et tagada, et me teeme rahvusvahelisel tasandil partneritega koostööd tõhusa teadusliku aluse väljatöötamise nimel, mille tulemuseks on konkreetsed kohaldamiseeskirjad. Seda võin üldkokkuvõttes öelda.

Lõpetuseks, väljatöötatud tegevuskava käsitleb just nimelt süvalaiendamist, pidades muu hulgas silmas ühise põllumajanduspoliitika arvessevõtmist.

Seega arvan, et sellest seisukohast tuleb tagada, et veename kõiki liikmesriike ja institutsioone tegema kõik meie eesmärkide elluviimise nimel.

Sellega ma lõpetan. Olen hästi teadlik vajadusest ajakavast kinni pidada, seega tänan teid veel kord arutelu eest ja kinnitada, et volinik Dimasel on kavas osaleda COP 9-s ministrite kohtumisel. Olen kindel, et ta ootab sealset kohtumist mõnega teie seast ja loodan teie panusele, et need tähtsad kohtumised oleksid tulemuslikud.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme.

Kirjalikud selgitused (kodukorra artikkel 142)

  Genowefa Grabowska (PSE), kirjalikult. – (PL) Toetan täielikult kõnealust resolutsiooni.

ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste üheksas konverents toimub 2008. aasta mais Bonnis. Mitmesuguste riikide esindajad käsitlevad üle maailma toimuva bioloogilise mitmekesisuse kadumise teemat. Osalised arutavad ka, kuidas jagada geneetiliste ressursside kasutamisest saadavat kasu õiglaselt ja ausalt. Metsade bioloogilise mitmekesisuse kadumisel on iseäranis halvad tagajärjed. See mõjutab metsade raadamise määra ja kiirendab ilmastiku kriisi. Jagan muret, et kliimamuutused kiirendavad bioloogilise mitmekesisuse kadumist veelgi ning selle tagajärg on keskkonnaseisundi halvenemine ja teatavate liikide väljasuremine. Sellel on omakorda negatiivne mõju inimühiskonna arengule ja võitlusele vaesuse vastu. Teatavasti moodustab metsade hävitamine ja nende seisundi halvenemine 20% maailma süsinikdioksiidi heitest.

Seda silmas pidades kahjustab Euroopa Liidu usaldusväärsust tõsiselt bioloogilist mitmekesisust käsitlevate õigusaktide ning lindude ja elupaikade direktiivide ebatõhus rakendamine liikmesriikide poolt. Vastuseis teatavatele poliitilistele meetmetele avaldab samasugust negatiivset mõju. Näitena toon asjaolu, et jõupingutused, mis on suunatud Euroopa Liidus 2010. aastaks bioloogilise mitmekesisuse kadumise peatamise kohustuste täitmisele, on olnud ebapiisavad. Samuti ei soovita alustada läbirääkimisi vahendi suhtes, mis võimaldaks hinnata geneetiliste ressursside kasutamist ja jagada nendest saadavat kasu, ega taheta eraldada täiendavaid rahalisi vahendeid, et rakendada konventsioone arengumaades.

ISTUNGIT JUHATAJAB: DIANA WALLIS
Asepresident

12. Infotund (küsimused nõukogule)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on infotund (B6-0019/2008).

Nõukogule esitatakse järgmised küsimused.

  Juhataja. − Küsimus nr 1, mille on esitanud Manuel Medina Ortega (H-0154/08)

Teema: Schengeni piirkonna laienemine

Kas nõukogu on andnud hinnangu Schengeni piirkonna hiljutise laienemise poliitilistele tagajärgedele ja selle mõjule ELi suhetele laienenud Schengeni alaga piirnevate naaberriikidega, hoolimata sellest, kas need on liikmesriigid või mitte?

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − (SL) Schengeni piirkonna laienemisest eelmise aasta 21. detsembril on möödunud neli kuud. Nagu teate, viidi laienemisprotsess lõpule tegelikult alles märtsi lõpus, kui piirikontroll lennujaamades lõpetati. Seega ei ole olnud palju aega ega ka võimalust hinnata laienemise üldist poliitilist mõju ega selle mõju Euroopa Liidu Schengeni ala liikmesriikide suhetele naaberriikidega.

Mõned nõukogu töörühmad aga arutavad juba küsimusi, nagu mõningate liikmesriikide piirivalveasutuste ümberkorraldamine pärast Schengeni ala laienemist ning ebaseaduslikus sisserändes aset leidnud muutused ja suundumused, mis võivad olla laienemise tagajärg. Kahtlemata avaldas Schengeni ala laienemine väga positiivset mõju Euroopa Liidu viisapoliitikale, eelkõige kolmandate riikide kodanikele. Nad võivad reisida uue liikmesriigi väljastatud viisaga kogu Schengeni piirkonnas, mida nad varem ei saanud teha.

Lisaks sellele on Euroopa Liit sõlminud juba lepingud Ida-Euroopa ja Lääne-Balkani riikidega viisade väljastamise lihtsustamise kohta.

  Manuel Medina Ortega (PSE). – (ES) Proua juhataja, minister, suur tänu vastuse eest. Kuna olete pärit riigist, mis on just nimetatud olukorras, olen kindel, et eesistujariik Sloveenia käsitleb nimetatud küsimust suure huviga.

Olen isiklikult võtnud ette ja külastanud mõningaid nimetatud olukorras olevaid riike. Ühest küljest loodan, et taotleme teatavat tagatist oma piiril, kuid teisest küljest ei soovi me, et EL ehitaks uue müüri, uue kaitsevalli.

Missugused tagatised meil on, et Schengeni ala laienemine ei tekita raskusi näiteks teises riigis töötajaile või neile, kes varem võisid siseneda probleemideta riiki, mis nüüd kuulub Schengeni alasse, ning see kehtib iseäranis Sloveenia kohta, mille naaber taotleb ühinemist Euroopa Liiduga?

  Janez Lenarčič. − (SL) Tänan, härra Medina Ortega täiendava küsimuse eest. Nagu juba öeldud, nõukogul ei ole toimunud kõnealust arutelu kõrgeimal tasandil ning ta ei ole koostanud põhjalikku hinnangut Schengeni piirkonna laienemise mõju kohta üksikutele riikidele.

Te küsisite Sloveenia kogemuse kohta ning ma vastan teile järgmist: see ei ole kindlasti müüride ehitamise küsimus, vaid küsimus Euroopa Liidu välispiiri nihutamisest. See tähendab, et Schengeni ala välispiir on nihkunud ja hõlmab suurt osa Euroopa Liidu liikmesriikidest. See oli keeruline projekt riikidele, mille piirid moodustavad nüüd osa Schengeni ala välispiirist. Nad valmistusid selleks mitu aastat. Projekt hõlmas endas suuri nõudmisi ning Euroopa Liit tunnustas seda, luues nimetatud eesmärgil rahalise toetuse, mida nimetatakse Schengeni toetuseks ja mis aitas rajada sobiva piirikontrolli Schengeni ala uutel välispiiridel.

Te küsisite ka Sloveenia ja Horvaatia vahelise piiri kohta. Tõsi on, et varem oli see nähtamatu piir. Samuti on tõsi, et see oli esialgne piir ajal, kui me iseseisvusime. Koostöös partneritega Euroopa Liidust õnnestus meil tegelikult luua piirikontroll, mis ei muuda piiriületust Horvaatia kodanikele võrreldes varasemaga raskemaks. Samuti õnnestus meil täita kõik tõhusa piirikontrolli eesmärgil vajalikud Schengeni standardid ja eeskirjad.

  Hubert Pirker (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, Schengeni ala laienemine eelmise aasta detsembris on edendanud turvalisust, mitte vähendanud. Seda kinnitab statistika ning peaksime olema sellega rahul.

Järgmise sammuna liidetakse Schengeni alaga Šveits ja Liechtenstein, kuid olen kuulnud, et sellega võib tekkida probleeme, sest mõned liikmesriigid tahavad esitada reservatsioone Liechtensteini liitumise kohta. Olen kuulnud asjaomaseid märkusi Tšehhi Vabariigilt.

Seega esitan nõukogule küsimused: kas olete teadlik võimalikest reservatsioonidest ja mida te ette võtate, et vältida mis tahes probleeme, mis tekivad siis, kui Liechtensteini ei liitu?

  Avril Doyle (PPE-DE). – Minu küsimus käsitleb Schengeni eeskirju ning nende mõju kliimamuutustele ja suurenenud süsinikdioksiidi heitele. Eelmisel kolmapäeval sõitsin lennukiga Brüsselist Ljubljanasse, et külastada teie riiki kahel päeval fraktsiooni PPE-DE juhatuse liikmena.

Pärast Ljubljanas maandumist lahkusime lennukipardalt ning meid paluti kõiki bussi siseneda, nagu paljudes lennujaamades juhtub. Buss tuubiti rahvast täis. See kestis 22 minutit. Seejärel hakkas buss sõitma paika, mis meie arvates pidi olema passikontroll või pagasikontroll. Kuid buss sõitis täpselt 20 meetrit, proua juhataja, vahemaa, mis jääb minu ja teie vahele, seejärel me lahkusime bussist ja läksime värava juurde. Ma ei tee nalja. Kui ma seadsin kahtluse alla selle protsessi mõistlikkuse, kinnitati mulle, et see on Schengeni eeskirjade nõue. Minister, palun selgitage!

  Janez Lenarčič. − (SL) Vastuseks härra Pirkerile: tõsi on, et menetlus Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi liitumise kohta Schengeni alaga juba algas. Praegu on käimas lisaks nimetatud menetlusele ka hindamine. Eesistujariik on seisukohal, et nende kahe riigi liitumine Schengeni alaga sõltub üksnes käimasolevate menetluste tulemustest, kuid iseäranis olulised on hindamistulemused. Me ei ole teadlikud ühegi liikmesriigi vastuväidetest seoses riigi liitumiseks Schengeni alaga ettenähtud korra suhtes.

Vastuseks proua Doyle’ile, pean tunnistama, et mul on teatavad kahtlused selle suhtes, kas olukorra aluseks olid Schengeni eeskirjad. Need olid tõenäoliselt lennujaama turvanõuded. Igal juhul ei oska ma praegu selgitada põhjusi, miks pidi bussiga sõitma 20 meetrit. Ma arvan, et on olemas eeskirjad, mis reguleerivad liikumist lennujaamas, kuid need ei ole tõenäoliselt Schnegnei eeskirjad, vaid seonduvad lennujaama turvanõuetega.

  Juhataja. − Tänan, minister. Võib-olla saate selle välja selgitada, kui homme koju sõidate.

  Juhataja. − Küsimus nr 2, mille on esitanud Marie Panayotopoulos-Cassiotou (H-0159/08).

Teema: Aktiivse elanikkonna köitmine mägede piirkondadesse, raskesti ligipääsetavatesse piirkondadesse ja saartele.

Suur osa inimesi otsustab sageli lahkuda ELi teatavatest piirkondadest töökohtade puuduse tõttu, mille tagajärjel rahvaarv nendes piirkondades väheneb ja elanikeks jäävad vaid eakad.

Pidades silmas kõnealust suundumust ja ELi ees seisvat teravat demograafilist probleemi, kas eesistujariik esitab meetmed, mis aitaks köita majanduslikult aktiivset elanikkonda mägede, raskesti ligipääsetavate ja saarte piirkondadesse, et ELi piirkonnad areneksid tasakaalustatult ja EL säilitaks samal ajal konkurentsivõime?

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − (SL) Vastuseks proua Panayotopoulos-Cassiotoule ütlen järgmist: lisaks neljale ühtekuuluvuspoliitikat käsitlevale määrusele võttis nõukogu 2006. aasta juulis vastu määruse Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta. Nimetatud määruse artikli 3 kohaselt oli abi nimetatud fondidest ette nähtud ka teatavatele saartele ja saareriikidele ning mägipiirkondadele.

Lisaks sellele võtsid nõukogu ja Euroopa Parlament vastu määruse Euroopa Sotsiaalfondi kohta. Määruses antakse Euroopa Sotsiaalfondi rollile järgmine määratlus: suurendada ettevõtluse ja tööhõive võimalusi, soodustada kõrget tööhõivet ning luua rohkem ja paremaid töökohti. Need kaks määrust on omavahel kooskõlastatud, et kindlustada toetus konkreetsetele piirkondadele. Kooskõlas nende määrustega saavad liikmesriigid tegevusprogrammide ja -projektide raames pöörata erilist tähelepanu austatud parlamendiliikme esitatud küsimuses nimetatud piirkondade arengu ja tööhõive edendamisele. Seega peab liikmesriik otsustama, missugused tegevusprogrammid ja konkreetsed meetmed nendes programmides rahuldavad küsimuses nimetatud kriteeriume. Komisjon annab esitatud programmidele hinnangu, toob esile nende mis tahes vajakajäämised ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamises ja konkreetse määruse sätetele mittevastavuse, ning kui kõik tingimused on täidetud, kiidab ettepanekud heaks.

Käsitledes mis tahes uute õiguslike meetmete kavandamist ühtekuuluvuspoliitikas, on komisjoni kohustus teha otsuseid, mis võimaldavad saavutada ühtekuuluvuspoliitika eesmärke. Esimene võimalus ajavahemikuks 2007–2013 on ühtekuuluvuspoliitika kohaldamise esimese vahearuande arutelu. Komisjon peaks aruande esitama juunis.

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE). – (EL) Proua juhataja, tänan ministrit, et ta kordas üle kõik meetmed, mis on ette nähtud struktuurifondide ja Euroopa Sotsiaalfondi raames. Tahtsin teada, kas eesistujariik ja nõukogu on teadlikud, et teatavad piirkonnad Euroopas jäävad elaniketa. Need on mõistagi liikmesriikide osa, kuid see vähendab ELi väärtust ning jätab need piirkonnad kaitseta teistest piirkondadest pärit inimeste ees. Kõnealune teema mõjutab meid kõiki, sest see ei ole seotud üksnes iga üksiku liikmesriigiga. Seetõttu küsisingi, kas eesistujariik kavatseb küsimust põhjalikumalt käsitleda.

  Janez Lenarčič. − (SL) Tänan täiendava küsimuse eest, proua Panayotopoulos. Eesistujariik on teadlik, et mõningates piirkondades aktiivne elanikkond puudub. Siiski rõhutan veel kord, et probleemi peab käsitlema liikmesriik, tehes ettepaneku olukorra parandamiseks vajalike meetmete võtmiseks. Teisest küljest peame mõistma, et ei saa sundida inimesi elama ja töötama konkreetses piirkonnas.

See on tõsine probleem, mis tuleb lahendada. Ma kordan, et ühtekuuluvuspoliitika meetmed aitavad lahenduse leida, kuid sõltub siiski liikmesriigist, missugused lahendused on sobivad konkreetsete juhtumite korral.

  Jörg Leichtfried (PSE). – (DE) Minister, lubage mul võtta sõna teie viimase märkuse kohta. Mõistagi on nimetatud teema liikmesriigi pädevuses, kuid ka Euroopa Liit vastutab nende piirkondade rahvaarvu vähenemise eest, see juhtub suundumuse pärast, mis leiab aset kogu Euroopa Liidus, nimelt liberaliseerimise pärast. Väikeste asulate postkontorid suletakse, sest nad ei ole enam kasumlikud, samuti suletakse kohalikud hoiupangad ja ujulad, mõningatel juhtudel ka avalike teenuste erastamise tõttu. Kõik see muudab elu nimetatud väikestes asulates vähem elamisväärseks. Olen pärit mägipiirkonnast ja olen selle toimumist kogenud. Minu küsimus seega on, kas nõukogus on nimetatud küsimust arutatud.

Proua juhataja, esitan veel ühe väikese tähelepaneku eelmise küsimuse kohta. Ka Grazis peate minema bussi peale, et sõita 5 meetrit, seega ei ole te kogemus ainus juhtum. Samuti korratakse sedasama alusetut põhjendust, et süüdistada tuleb Schengenit, mis on mõistagi vale.

  Janez Lenarčič. − (SL) Arvan, et see oli 20, mitte viis meetrit, kuid isegi see vahemaa on liiga lühike. Nagu ütlesin varem, ei soovi ma arutada Ljubljana lennujaama töökorraldust, sest lennujaam on sõltumatu äriühing, mis järgib oma tööeeskirju. Siiski kinnitan, et Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika raames on liikmesriikidele ette nähtud meetmed, käsitlemaks proua Panayotopoulose tõstatatud küsimust. Kui tulemuslikud need meetmed on, on omaette küsimus.

Te nimetasite postiteenuseid, mis on väga huvitav märkus. Kuid rõhutan, et postiteenuste direktiivis, mille Euroopa Parlament käesoleval aastal vastu võttis, käsitleb ka nimetatud küsimust. Direktiivi oluline osa on tagada, et postiteenused on universaalsed isegi pärast asjaomase turu avanemist. Seega on direktiivis probleemi piisavalt käsitletud.

  President. − Küsimus nr 3, mille on esitanud Hélène Goudin (H-0161/08)

Teema: Lissaboni leping

Artikli 1 lõikes 24, mis seostub 1. peatüki artikli 10 A lõikega 2, (põhimõtted ja eesmärgid) on öeldud, et liidu eesmärk on „f) aidata töötada välja rahvusvahelisi meetmeid keskkonna seisundi säilitamiseks ja parandamiseks ning maailma loodusvarade säästvaks majandamiseks, et tagada säästev areng“.

Kas nõukogu on seisukohal, et nimetatud säte viitab sellele, et ELi keeld konkreetsete keskkonnameetmete kohta, mis jäävad väljapoole täielikult ühtlustatud tasemest, võib pidada lepinguga vastuoluliseks?

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − (SL) Proua Goudini küsimus jääb nõukogu pädevusest väljapoole. Nõukogu ei võtnud institutsioonina osa valitsustevahelisest konverentsist, mis valmistas ette Lissaboni lepingu eelnõu, vaid seda tegid liikmesriikide valitsused. Lisaks sellele, nagu teame, ei ole Lissaboni leping veel jõustunud. Kui see jõustub, me loodame, et see juhtub varsti ja ettenähtud tähtajal, siis on kohtu pädevuses selgitada lepingu sätteid. Loodan, et proua Goudin pidas seda silmas.

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Minister, meile on siin parlamendis esitatud mitmesuguseid hinnanguid vana põhiseaduse ja esitatud uue Lissaboni lepingu sarnasuse kohta. Kas te saaksite öelda meile oma arvamuse selle kohta, kui sarnased kaks nimetatud dokumenti tegelikult on?

  Nils Lundgren (IND/DEM). – (SV) Proua juhataja, arvan, et meil peaks olema võimalus põhjendatult küsida, kuidas peaksime tõlgendama lepingut, mida nüüd esitatakse küll teise nime all, kuid tegelikult on sama, ning nõukogu peaks olema võimeline nendele küsimustele vastama. Minu täiendav küsimus küsimusele nr 3 on: kas see sõnastus tähendab, et EL ei määra kindlaks mitte üksnes rahvusvahelise keskkonnapoliitika eesmärgid, vaid ka meetmed, mida liikmesriigid peavad nimetatud eesmärkide saavutamiseks kasutama?

  Janez Lenarčič. − (SL) Küsimus, kui sarnased või erinevad on Lissaboni leping ja eelmine põhiseaduslik leping, on peamiselt isikliku arvamuse küsimus. Lissaboni leping erineb põhiseaduslikust lepingust, kuid pakub mõningaid sarnaseid või isegi identseid lahendusi. Piirdun järgmiste faktidega.

See on erinev leping selle võrra, et ei ole seda tüüpi leping, mis asendaks kõiki eelnevaid lepinguid. See on klassikaline meetod kohaldada Euroopa Liidu aluslepinguid. See on erinev selles mõttes, et põhiseaduse mõiste on sellest välja jäetud ning Euroopa Liidu põhiseadusest enam ei räägita, vaid räägitakse klassikalisest lepingust.

Sarnasusi võib leida paljudes lahendustes, muu hulgas institutsioonilistes, funktsioonide ja lihtsustamise lahendustes, otsuste vastuvõtmises ja riiklike parlamentide ja Euroopa Parlamendi suuremas rollis. Seega on Lissaboni leping erinev eelmisest põhiseaduslikust lepingust, kuid pakub siiski sarnaseid või isegi identseid lahendusi.

Mis puutub teise küsimusse, siis pöörasin tähelepanu proua Goudini sõnastusele ja rõhutan, et nimetatud säte käsitleb liidu toetust töötada välja rahvusvahelisi meetmeid keskkonna seisundi säilitamiseks ja parandamiseks, säästvaks arenguks jne. Teisisõnu, liit ei kirjuta ette ega tee ettekirjutusi, vaid aitab. Arvan, et sõnastus räägib enda eest.

  Juhataja. − Võtan vastu ühe täiendava küsimuse kõnealuse küsimuse raames. Esitatud on palju taotlusi, kuid ma võtan arvesse poliitilist tasakaalu ja seda, kes on juba küsimuse esitanud.

  Jens Holm (GUE/NGL). – (SV) Proua Goudini tsiteeritud sõnastus on hea ja on suurepärane, et me tahame keskkonda kaitsta ja parandada, kuid see on hea sõnastus Lissaboni lepingus. ELi keskkonnapoliitika pidev probleem on keskkonnameetmete vastuolu siseturuga. Hiljuti tõdes volinik Verheugen, et viimase viie aasta jooksul on komisjon esitanud Euroopa Kohtule liikmesriikide kohta 19 kaebust, mis käsitlesid liikmesriikide keskkonnakaitsealaseid õigusakte. Kõigil 19 korral langetas kohus otsuse siseturu poolt ja keskkonna vastu. Kas see peaks kuidagi tugevdama keskkonnaalaseid tagatisi? Kas võime öelda seda sõnastust silmas pidades, et keskkond on tähtsamal kohal kui turu nõuded? Kas saaksite teha avalduse nimetatud teemal?

  Janez Lenarčič. − (SL) Jah, olen härra Holmiga täiesti nõus. Tõepoolest esineb vastuolusid eri valdkondade õigusnormide vahel, isegi kui küsimuse all on õigusnormide liik. Selles Lissaboni lepingu normis või sättes, mis, ma kordan, ei ole veel jõustunud, räägitakse liidu toetusest. Õigusnormi laad erineb korralduse või keelu omast. Suurima hulga keelde või korraldusi võib leida tegelikult ühisturu eeskirjadest.

Tõsi on, et vastuolusid võib esineda, kuid tõsi on ka see, et nimetatud vastuolud tuleb lahendada kohtus kooskõlas ühenduse õigustikuga. Õigusnormide koostamise käigus saab vastuolude tekkimise riske kõrvaldada, kuid see jääb Euroopa Komisjoni pädevusse, sest temal on ainsana õigus teha õigusloomega seotud algatusi. Olen veendunud, et kui komisjon teeb mõne algatuse, on ta äärmiselt hoolikas mis tahes vastuolude tekkimise võimaluste suhtes.

  Juhataja. − Küsimus nr 4, mille on esitanud Marian Harkin (H-0163/08)

Teema: Lissaboni leping

Kas nõukogu on rahul, et küsimustele, mis eesistujariik Sloveenia esitas liikmesriikidele ja mis hõlmasid selgitusi vajavat kolmekümmet kolme punkti Lissaboni lepingu kohta, on piisavalt põhjalikult vastatud?

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − (SL) Proua Harkin küsis eesistujariik Sloveenia tõstatatud punktide kohta. Küsimus käsitleb töö tehnilist osa, mis on vaja ette valmistada Lissaboni lepingu jõustumiseks, töö, mis tuleb enne ära teha, kui soovime, et leping jaanuaris täies ulatuses jõustuks. Töö sai alguse jaanuaris kooskõlas Euroopa Ülemkogu poolt eesistujariik Sloveeniale eelmise aasta detsembris antud volitustega.

Rõhutan, et nimetatud tegevus on täiesti esialgset laadi. See on esialgne, sest nagu teame, jõustub leping alles siis, kui kõik 27 liikmesriiki on selle ratifitseerinud. Sellest hoolimata esitab nõukogu korrapäraselt aruandeid selle esialgse ettevalmistava töö kohta või tehnilise töö kohta Euroopa Parlamendi presidendile, eelkõige küsimustes, mis puudutavad Euroopa Parlamenti.

  Marian Harkin (ALDE). – Mul on hea meel, et eesistujariik Sloveenia teeb edusamme. Juhin ministri tähelepanu ühele või kahele küsimusele, mis põhjustab praegu Iirimaal lahkhelisid. Palun eesistujariik Sloveenial neid küsimusi selgitada.

Kõigepealt ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi kehtestamine ja maksude ühtlustamise küsimus, kas te võiksite selgitada, kas igal riigil on selles küsimuses vetoõigus?

Teiseks soovin küsida Lissaboni lepingule lisatud Euratomi lepingut käsitleva protokolli kohta. Palun selgitage, kas nimetatud protokoll täiendab või muudab mis tahes viisil Euratomi lepingut või selle korda, kas muudatusi tehakse õiguslikus aluses või kas selles on viiteid tuumaenergiale.

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − Proua Harkin, teen erandi ja räägin inglise keeles, et vältida mis tahes vasturääkivusi ning teha ennast võimalikult arusaadvaks teie tõstatatud küsimustes.

Esiteks, maksustamine: praegu on igal liikmesriigil vetoõigus maksuküsimuses, olgu selleks ühtne tulumaksubaas, maksude ühtlustamine või mis tahes muu maksuküsimus, ja see jääb ka nii pärast Lissaboni lepingu jõustumist. Maksustamise valdkonnas jääb otsusetegemine meetod samaks: otsuseid saab vastu võtta üksnes kõigi liikmesriikide, sealhulgas mõistagi ka Iirimaa, konsensuse alusel.

Teie teise küsimuse kohta kehtib sama: energiaallikate struktuur, energiaallika valik on ja jääb liikmesriikide otsustada. Iga liikmesriik võib vabalt langetada otsuse tuumaenergia kasuks, kaasata tuumaenergia energiaallikate struktuuri ja samamoodi võib liikmesriik otsustada seda mitte teha. See jääb samaks pärast Lissaboni lepingu jõustumist.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Pidades silmas, et liikmesriigid on palunud selgitada Lissaboni lepingu teatavaid punkte, palun ma selgitust nimelt üleminekuaja klausli kohta. On palju valdkondi, milles EL soovib saada volitusi, kuid milleks tal õiguslik alus puudub. Nimetatud asjaolu tõttu on ELi aastate jooksul palju kritiseeritud ja kontrollitud, kuid kas te ei karda, et nimetatud üleminekuaja klausliga saab EL uued volitused, mida ei ole tal vaja riiklike parlamentidega kooskõlastada? Kas te ei karda, et see vähendab riiklike parlamentide olulisust ja kahjustab demokraatiat kogu Euroopa Liidus?

  Jim Allister (NI). – Kas minister võiks selgitada, miks oli vaja kehtestada Iiri referendumi toimumise ajaks Brüsselist halbade uudiste ja mis tahes uute vastuoluliste ettepanekute edastamise keeld?

Kas inimeste kartus on nii suur, et nõukogu ja komisjon peavad paremaks hoida neid teadmatuses? Kas te võiksite öelda, missuguste ettepanekute esitamine keelustati, ning täpsemalt seda, kas need hõlmavad tulumaksu ühtlustamise arvutamisega seonduvaid mis tahes asjaolusid, ja kui jah, siis miks.

  Janez Lenarčič. − (SL) Härra Kamalli küsimuse suhtes rõhutan järgmist: üleminekuaja klausel võimaldab liikmesriikidel võtta vastu otsuse, mille alusel võtta teatavaid meetmeid liidu tasandil. Arvan, et ekslik on pidada seda millekski, mis võiks toimuda riiklike parlamentide nõusolekuta. Kui keegi tegutseks riikliku parlamendi nõusolekuta, ei toetaks riik seda tegevust.

Lubage mul selgitada, et Lissaboni lepinguga tugevdatakse riiklike parlamentide rolli, kaasates nad otsesemalt Euroopa Liidu mehhanismidesse. Nimetatud üleminekuaja klausel aitab samuti kaasa riiklike parlamentide rolli edendamisele.

Vastuseks härra Allisterile pean ütlema, et ei tea sellisest mis tahes keelust midagi. Keegi ei ole teinud ühtegi otsust, ei nõukogu ega eesistuja, halbu uudiseid või tundlikke teemasid käsitleva keelu kohta.

Küsimus, mille tõite näiteks ja mis käsitleb ühtset konsolideeritud tulumaksubaasi, ei ole uus. Nimetatud küsimust on juba arutatud mõnda aega, tegelikult aastaid, kuid kokkulepet saavutatud ei ole. Kokkuleppeta aga tulemust ei saavutata. Seda sellepärast, et – nagu ma eelmise küsimuse vastuseks ütlesin – maksustamise küsimustes langetab Euroopa Liit otsuse üksnes eelneva kokkuleppe alusel. See ei ole muutunud ega muutu, ei Iiri referendumi tagajärjel ega pärast seda.

  Juhataja. − Nüüd lähme edasi kahe küsimusega, mis käsitlevad inimõiguste olukorda Hiinas ja millele vastatakse koos, esimese neist on esitanud preili Doyle ja teise härra Evans.

  Juhataja. − Küsimus nr 5, mille on esitanud Avril Doyle (H-0165/08)

Teema: Inimõiguste olukord Hiinas

17. jaanuaril 2008 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni (P6_TA(2008)0021), milles nõuti Hiinalt tungivalt, et „Hiina ei kasutaks 2008. aasta olümpiamänge ettekäändena inimõiguste rikkumistest teatavate või nende vastu meelt avaldavate dissidentide, ajakirjanike ja inimõiguste aktivistide vahistamiseks [...] ja vangistamiseks“.

Missuguseid meetmeid on nõukogu võtnud vastuseks parlamendi resolutsioonile? Missuguse vastuse, kui üldse, on nõukogu saanud Hiina ametiasutustelt? Kas nõukogu on rahul Hiina ametiasutuste jõupingutustega, et toimida kooskõlas olümpiaharta põhimõtetega?

Küsimus nr 6, mille on esitanud Robert Evans (H-0184/08)

Teema: Inimõiguste olukord Hiinas

2007. aasta alguses kogus inimõiguste aktivist Yang Chunlin Hiinas allkirju petitsioonile, mille pealkiri oli „Me tahame inimõigusi, mitte olümpiamänge”. Käesoleva aasta juulis vahistati ta riigivõimu kahjustamisele õhutamise eest ning teda hoitakse jätkuvalt Jiamusi linna kinnipidamisasutuses.

Kas nõukogu jagab minu sügavat muret Yang Chunlini kinnipidamise ja kohtlemise pärast? Kas nõukogu nõustub, et inimõiguste aktivistide vangistamine on vastuolus paljude Hiina ametnike antud lubadustega, valmistudes Pekingi olümpiamängudeks?

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − (SL) Nagu parlamendiliikmed, kes küsimused esitasid, nii on ka nõukogu mures Hiina inimõiguste aktivistide tagakiusamise pärast. Käsitledes Hiina kohustusi olümpiamängude suhtes, siis selle küsimusega peab tegelema Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Võime aga öelda, et hiljuti võetud repressiivsed meetmed inimõiguste toetajate ja teiste aktivistide vastu tekitavad kahtlusi Hiina tegevuse suhtes täita oma lubadusi, mis tuginevad rahvusvahelistele inimõiguste standarditele. See hõlmab ka üksikisikute õiguspärase, sõnavabadust käsitleva õiguse kaitsmist.

Oleme samuti mures väljatõstmiste ja tagakiusamiste pärast, pidades silmas eelkõige neid, mis seonduvad olümpiamängude ehitistega. Kooskõlas inimõiguste kaitsjate suunistega jälgib Euroopa Liidu liikmesriikide juhtide missioon Hiinas hoolikalt üksikisikute, nagu Yang Chunlin ja Hu Jia, olukorda. Euroopa Liidu Nõukogu hoiatab pidevalt ja mitmesugusel viisil Hiina ametiasutusi murettekitavate juhtumite pärast.

Pärast Hu Jia kinnipidamist detsembris tõstatas nõukogu mitmel korral nimetatud juhtumi küsimuse, kuid ei saanud rahuldavat vastust. Nõukogu jälgib nimetatud kahte juhtumit hoolikalt ja püüab võtta vajalikke meetmeid.

Sellest hoolimata peaksime nimetama ka mõningaid positiivseid juhtumeid, näiteks Hiina ajakirjanike, sealhulgas Yu Huafengi ja Ching Cheongi kiiret vabastamist. Samuti tervitame me muutusi ajakirjandusseadustes, nimelt vähendati ajutiselt välisajakirjanikele kehtestatud piiranguid olümpiamängude eelsel ajal.

Euroopa Liidu ja Hiina vahel toimunud inimõiguste alaste läbirääkimiste viimases voorus, mis leidis aset 2007. aasta oktoobris, kutsus Euroopa Liit Hiinat üles säilitama välisajakirjanikele kehtestatud ajutist korda ka pärast olümpiamänge. Hiina valitsus kinnitas, et ajakirjanikke lubatakse kergemates tingimustes töötada ka pärast käesoleva aasta oktoobrit. Nõukogu arutab nimetatud küsimust kindlasti Hiina ametiasutustega veel.

Tõenäoliselt teate, et nõukogu valmistub inimõiguste alaste läbirääkimiste järgmiseks vooruks Euroopa Liidu ja Hiina vahel. Läbirääkimised toimuvad 15. mail Ljubljanas. ELi kolmepoolsel kohtumisel on kavas arutada praegu kõige rohkem muret tekitavaid küsimusi, eelkõige aga sõnavabadust, kontrolli Interneti üle, välisajakirjanikele kehtivaid eeskirju, rahumeelse kogunemise õigust ja kodanikuühiskonna rolli. EL pöörab erilist tähelepanu inimõiguste toetajate õigustele. Võin kinnitada teile, et ELi kolmepoolsel kohtumisel tehakse nimetatud küsimuste arutelus kõik endast olenev ja näidatakse oma muret ühemõtteliselt ka Hiina valitsuse esindajatele.

  Avril Doyle (PPE-DE). – „Olümpismi eesmärgiks on seada sport kõikjal inimese harmoonilise arengu teenistusse, [...] ning olümpialiikumisse kuulumisega ei sobi kokku maa või isiku mis tahes diskrimineerimine rassi, usu, poliitika või soo alusel või mõnel muul viisil.“ Need on olümpiaharta kaks aluspõhimõtet, millele ka hiinlased on alla kirjutanud. Ma soovin, et olümpiamängud oleksid tulemuslikud, ja arvan, et me ei peaks neid boikoteerima, me ei peaks kartma Hiina ametiasutustele meelde tuletada, et nad peaksid tegema suuremaid jõupingutusi, säilitamaks inimväärikus vaba ja õiglase süsteemi, vaba ajakirjanduse, tiibetlaste ja teiste etniliste vähemuste parema kohtlemise, loomade suurema heaolu jms kaudu. Peame samuti tunnistama tohutuid demograafilisi, keskkonna- ja ajakohastamisprobleeme, millega Hiina vastamisi seisab. Kas te aga nõustuksite nõukogus, osana protsessist, et nad peavad olema suutelised tunnistama õigustatud kriitikat, kui nad ei täida oma kohustusi, millele nad alla on kirjutanud, nagu olümpiaharta põhimõtted?

  Robert Evans (PSE). – Minister ütles, et ei ole seni saanud rahuldavat vastust Hiina ametiasutustelt. Kas ta jätkab tulevaste nädalate ja kuude jooksul jõuliselt vastuste taotlemist juba esitatud küsimustele? Ta on teadlik, et kui Hiina taotles olümpiamängude korraldamise luba, andis ta palju lubadusi inimõiguste olukorra parandamise kohta, mida aga, nagu teame, seni ei ole täidetud.

Nüüd, olümpia-eelsel perioodil, on õige aeg tegutseda, sest pärast on juba hilja. 15. mail, kui toimuvad kõnelused, kas siis tõepoolest arutatakse, missuguseid positiivseid meetmeid saavad nad võtta, et panna Hiinat järgima sõnavabaduse põhimõtet, ajakirjanike õigusi ja õigust vabalt meelt avaldada ja nii edasi.

Kas nõukogu tõstatab ka surmanuhtluse kasutamise küsimuse Hiinas? Sest statistika näitab, et Hiinas hukatakse praegu rohkem inimesi kui kogu ülejäänud maailmas kokku. Me ei saa pidada seal olümpiamänge, kui seda sõnumit ei viida Hiina ametiasutusteni võimalikult jõuliselt.

  Janez Lenarčič. − (SL) Vastuseks proua Doyle’ile: nagu ma ütlesin oma esimeses vastuses, on olümpiaharta Rahvusvahelise Olümpiakomitee küsimus. See institutsioon on pädev tegutsema, kui otsustab, et olümpiaharta sätteid on rikutud.

Vastuseks härra Evansile, Euroopa Liit jälgib hoolikalt inimõiguste olukorda. Ma juba ütlesin, et inimõiguste alased läbirääkimised ELi ja Hiina vahel toimuvad 15. mail. Nendes käsitletakse sõnavabaduse, Interneti kontrollimise, välisajakirjanikele kehtestatud eeskirjade, rahumeelse kogunemise õiguse ja kodanikuühiskonna rolli küsimusi. See ei ole täielik ega suletud nimekiri, käsitleda võidakse ka teisi teemasid. Surmanuhtluse osas on Euroopa Liidu seisukoht selge ja EL kaitseb seda järjepidevalt ning kehtestab seda kõigis mitmepoolsetes ja kahepoolsetes foorumites.

  Vincas Justas Paleckis (PSE). – (LT) Minister, te ütlesite, et Hiina valitsust püütakse mõjutada. See on väga õige. Kui olümpiatule tõrviku teekonnal aset leidnud meeleavaldused osutasid võimalusele, et olümpiamängude teleülekandes ei näidata meile mitte üksnes spordivõistlusi, vaid ka mitmesuguseid tänavatel ja väljakutel toimuvaid rahutusi, milles osalevad nii Hiina kodanikud kui ka turistid. Nimetatud olukorda silmas pidades, kas te arvate, et Hiinale on võimalik rohkem survet avaldada või tuleks valida diplomaatiliste läbirääkimiste tee?

  Gay Mitchell (PPE-DE). – Olen kuulnud, et kui soovite lasta elundit Hiinas siirdada, siis teile öeldakse, et elundi saavad nad õige pea ja on kahtlusi, et inimesi lihtsalt tapetakse sellel eesmärgil, kui nii võib öelda. Inimesi hukataksegi selliste taotluste täitmiseks.

Vaidlesin siin eile ühe teise volinikuga, et nn megafoni diplomaatia Hiina puhul ei toimi. Kas võime eeldada, et nõukogu taotleb teistsugust diplomaatiat Hiinaga, sest praegune ei toimi? Kas tõstatate eelkõige need küsimused, mille nõukogu ja komisjon on dokumenteerinud ja millele tähelepanu juba juhtinud?

  Janez Lenarčič. − (SL) Vastus härra Paleckise küsimusele: arvan, et vastus on väga lihtne. Me ei tohi kunagi loobuda diplomaatiast kui arutelu, veenmise ja tulemuste saavutamise vahendist. Seega on vastus lihtne. Nagu ütlesime, juhib nõukogu hästi väljatöötatud dialoogi Euroopa Liidu ja Hiina vahel. See on jätkuv dialoog ja uus peatükk avaldatakse järgmisel kuul. Me soovime jätkata seda dialoogi, milles moodustavad inimõigused praegu ja ka tulevikus olulise osa.

Ma ei saa kommenteerida härra Mitchelli küsimust, sest nõukogu ei ole seda nähtust arutanud ega oma arvamust selle kohta. Härra Mitchell, te tõenäoliselt nõustute, et ma ei saa kommenteerida ajakirjanduses või mujal esitatavat teavet või andmeid.

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Lugupeetud eesistuja, te ütlesite õigesti, et tegelikkuses võib dialoog aidata lahendada konflikte. Minu küsimus on: kas teie arvates oleks võimalik luua Hiinaga uusi foorumeid, näiteks hariduse või teadusuuringute valdkonnas? Üksteiselt õppimine ja üksteise mõistmine peaksid olema tähelepanu keskmes. Rahvusvahelisel tasandil ei ole meil siiski üksnes sport, muusika ja äri, meil on ka inimeste isiklikud suhted ja me vajame siinkohal uut arutelu.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Minu küsimus tugineb kolleegi härra Evansi küsimusele. Kui Hiina ei käsitle kolleegi küsimuses nimetatud teemasid rahuldavalt, missuguseid meetmeid peaks tema arvates nõukogu ja liikmesriigid võtma?

Kui minister arvab, et ei saa praegu küsimusele vastata, siis missuguseid meetmeid peaks nõukogu tema arvates püüdma võtta? Või istume tegevusetult, nõustume alandlikult hiinlaste poolt pakutuga ja lihtsalt osaleme olümpiamängudel? Missuguseid samme peaksime astuma?

  Janez Lenarčič. − (SL) Härra Rübigi ja Kamalli küsimused on omavahel mõnevõrra seotud. Küsimus oli, mida saab teha, kui me ei saa rahuldavat vastust. Üks võimalus on kindlasti korrata taotlust. Te küsisite uute aluste kohta dialoogiks Hiinaga, mõistagi juhul, kui selline vajadus tekib ning kui nõukogu ja Hiina delegatsioon nõustuvad dialoogi laienemisega. Arvan siiski, et oluline on dialoogi jätkata, ning arvan, et see peaks vastama nii härra Rübigi kui ka härra Kamalli küsimusele. Nõukogu jätkab otsustavalt dialoogi ja inimõiguste küsimuse käsitlemist.

  Juhataja. − Küsimus nr 7, mille on esitanud Koenraad Dillen (H-0233/08)

Teema: Tiibet

EL reageeris jõuliselt mõni aeg tagasi Myanmaris toimunud meeleavalduse vägivaldsele mahasurumisele. Kehtestati majanduslikud sanktsioonid ja riigile määrati ELi eriesindaja.

Hiina puhul on aga nõukogu oma avaldustes märkimisväärselt tagasihoidlikum. Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Javier Solana pressiesindaja ütles isegi, et suhted ELi ja Hiina vahel on märkimisväärselt erinevad suhetest ELi ja Myanmari vahel.

Kas nõukogu on seisukohal, et Myanmaris ja Hiinas aset leidvad massilised inimõiguste rikkumised ja ametiasutuste vägivaldne tegevus on erinevad? Kas nõukogu saaks mind teavitada, missuguseid edusamme on saavutatud poliitilise dialoogi tulemusel inimõigustealase ja tiibeti keele ning kultuuri olukorra parandamiseks? Missugune on nõukogu seisukoht Amnesty Internationali ettepaneku kohta, et Tiibetisse tuleb saata rahvusvahelised vaatlejad, et läbi viia asjaomane uurimine?

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − (SL) Sarnaselt Euroopa Parlamendile on ka nõukogu mures Tiibetis hiljuti aset leidnud sündmuste ja inimõiguste rikkumiste pärast.

19. märtsil, vaid mõni päev pärast sündmuste toimumist, tegi nõukogu Euroopa Liidu nimel avalduse, milles kutsus neid üles vaoshoitusele. Hiina valitsusel paluti reageerida tiibetlaste murele inimõiguste austamise suhtes. Selles kutsuti samuti üles Hiina valitsust ja dalai-laamat alustama konkreetset ja konstruktiivset dialoogi, mis viiks püsiva, kõigile vastuvõetava lahenduseni, mis austaks Tiibeti kultuuri, religiooni ja identiteeti. Eesistujariik Sloveenia saatis sarnase avalduse 25. märtsil Euroopa Liidu nimel inimõiguste nõukogu istungjärgul Genfis.

Oleme teadlikud nõudest ÜRO järelepärimise kohta, milles käsitletakse Hiina reaktsiooni Tiibeti sündmustele. Nõukogu pöördus Hiina valitsuse poole üleskutsega kõrvaldada piirangud juurdepääsule piirkonnale, mille tulemusena saaks viia läbi olukorra sõltumatu hindamise. Euroopa Liidu ja Hiina vahelised inimõigustealased läbirääkimised, mida on täna mitmel korral mainitud ja mis toimuvad 15. mail Sloveenia pealinnas Ljubljanas, on veel üks võimalus arutada olukorda Tiibetis ja teisi viivitamatut käsitlemist vajavaid teemasid, nagu inimõiguste toetajate pooldajate olukord. Euroopa Liidu kolmepoolsel kohtumisel nõutakse, et Hiina ametiasutused võimaldaks välisajakirjanikele juurdepääsu Tiibetisse kooskõlas vastuvõetud uute, olümpiamängude-eelsete eeskirjadega.

Euroopa Liit ja Hiina räägivad Ljubljanas ka Internetile kehtestatud tsensuurist ja jätkavad arutelu, mis algas dialoogi eelmise vooru ajal 2007. aasta oktoobris.

Oluline on hinnata inimõigustealast dialoogi ELi ja Hiina vahel toimuva laiema, inimõigusi, reforme ning poliitilisi ja sotsiaalseid edusamme käsitleva dialoogi raames. Tiibetis aset leidnud rahutuste põhjuseks olevaid probleeme arutatakse korrapäraselt Hiinaga toimuva inimõiguste dialoogi raames. Nimetatud teemad on usuvabadus, vähemuste õigused ja kultuurilised õigused. ELi kolmepoolsel kohtumisel oli väga avameelne arutelu Hiina ametiasutustega usuvabaduse piiramise teemal viimase läbirääkimiste vooru ajal eelmise aasta oktoobris.

Viimaste edusammudena inimõiguste valdkonnas Hiinas võib tuua asjaolu, et käesoleval aastal jõustus uus tööhõiveseadus ning Hiina ülemkohtul on taas pädevus vaadata läbi surmanuhtluse määramine. Selle tulemusel on hukkamiste arv vähenenud.

Lõpetuseks rõhutan, et Euroopa Liit jälgib olukorda Birmas sama hoolikalt kui Tiibetis. Tiibeti suhtes toetab Euroopa Liit aktiivselt ÜRO jõupingutusi kiirendada üleminekut demokraatiale, leppimist ja riigi arengut ning osaleb konsultatsioonides Aasia partneritega.

  Koenraad Dillen (NI). – (NL) Tänan ministrit vastuse eest, mis oli üksikasjalik, kuid ei käsitlenud kahjuks siiski probleemi. Oleme parlamendis kõik ühel meelel, et peaksime muretsema inimõiguste olukorra pärast Birmas ja Hiinas. Julgen aga kahelda positiivsete muutuste toimumises. Siinkohal märgin, et vaid paar nädalat tagasi avaldas Prantsuse ajaleht Libération esilehel fotod vahenditest, mida kasutati Tiibeti vangide piinamiseks Hiinas, seega kahtlen, kas positiivseid muutusi on ikka toimunud.

Ma esitan oma küsimuse konkreetsemalt. Miks on Euroopa Liidul topeltstandardid, kui näiteks Birma suhtes kehtestatakse väga ranged meetmed, sealhulgas majanduslikud sanktsioonid, kuid sama ei tehta Hiina puhul? Kas põhjus võib seisneda selles, et kui mängus on märkimisväärsed majanduslikud huvid, oleme vähem kategoorilised kui inimõiguste puhul?

  Janez Lenarčič. − (SL) Härra Dillen, ma ei saa teiega nõustuda, et meil on topeltstandardid. Arvan, et Euroopa Liidul ei ole topeltstandardeid. Kui see oleks nii, ei oleks eesistujariik Sloveenia rääkinud 25. märtsil Euroopa Liidu nimel ÜRO Inimõiguste Nõukogu Genfi istungjärgul teemal, mille te esile tõite.

Inimõiguste küsimuses taotleb Euroopa Liit samu standardeid kõigi kolmandate riikide suhtes. Küsimus on, missuguseid vahendeid tuleb kasutada. See on iga juhtumi korral erinev. Kasutatavate meetmete otsustamisel on möödapääsmatu kaaluda soovitud tulemuste saavutamise tõenäosust.

  Juhataja. − Küsimus nr 8, mille on esitanud Colm Burke (H-0167/08)

Teema: Inimõigused Tšaadis

Kas nõukogu saab öelda, kuidas ta täpselt suurendab diplomaatilist survet Tšaadis, et lõpetada tulevahetus ja teha diplomaatilisi jõupingutusi rahu tagamise eesmärgil?

Riigi julgeolekuteenistused vahistasid 3. veebruaril Tšaadis kaks opositsioonipoliitikut, keda aga Tšaadi valitsuse sõnade kohaselt kinni ei peeta. Pidades silmas veebruari alguses toimunud riigipöördekatset, kuidas kavatseb nõukogu tagada poliitilise opositsiooni vabaduse pärast vahistamisi, mis oli osa poliitilise opositsiooni vastu suunatud rangetest meetmetest pealinnas N'Djamenas?

President Déby kuulutas 14. veebruaril välja eriolukorra, andes valitsusele erakorralised volitused kehtestada ajakirjandusele tsensuur, otsida läbi inimesi ja nende vara ning piirata ringiliikumist Tšaadis. Kuidas tagab nõukogu, et Déby administratsioon ei riku Tšaadi kodanike inimõigusi nende ulatuslike, äsja omandatud volituste kaudu?

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − (SL) Nõukogu on jälginud hoolikalt kodanikeõiguste olukorda Tšaadis, iseäranis alates ajast, mil Tšaadi valitsus kuulutas välja eriolukorra. Nagu teame, kuulutati eriolukord 16. märtsil lõppenuks. Nõukogu kutsus president Débyt austama inimeste põhiõigusi ja vabadusi, käituma vaoshoitult ja vabastama vangid viivitamata. Praegu on vaid üks isik veel kadunud.

Eelmise aasta 13. augustil saavutati kokkulepe peaaegu kõigi opositsioonierakondadega. Nõukogu kutsub allakirjutanud osapooli üles jätkama kokkuleppe rakendamist hoolimata selle katkemisest vägivaldsete kokkupõrgete tõttu mässuliste rühmitustega. Kokkuleppe jätkuv rakendamine kehtib ka demokraatlike vabaduste ja sõnavabaduse edendamise sätete kohta. Nõukogu ühineb rahvusvaheliste jõupingutustega nimetatud protsessi edendamises, eelkõige aga opositsioonierakondade ja kodanikuühiskonna usalduse võitmise eesmärgi saavutamises.

Euroopa Liidu avaldatud surve tulemusel moodustati uurimiskomisjon, mille raames teevad Euroopa Liit ja Rahvusvaheline Frankofoonia Organisatsioon koostööd välisvaatlejatena. Nimetatud komisjoni üks ülesandeid on uurida inimõiguste rikkumisi kokkupõrgete ajal ning teha kindlaks, miks osa opositsiooniliidreid kadunuks jäid. Komisjon peaks töö lõpetama kolme kuu jooksul.

  Colm Burke (PPE-DE). – Olin Tšaadis 24.–30. märtsini ning kohtusin välisministri ja rahvuskogu esimehega. Ma ei ole rahul vastustega, mis ma sain seoses hetkel teadmata kadunud härra Salehi ja uurimiskomisjoniga.

Seega küsin: kas uurimiskomisjoni rahvusvahelise üldsuse ja Euroopa Liidu esindajad on seal vaatlejatena? Kas nad võtavad uurimisest osa? Mina olen aru saanud, et nad on seal üksnes vaatlejad ja kui see on nii, siis ma ei ole rahul selle olukorraga. Ma ei arva, et saame siis tõese ja korrektse aruande, kui uurimises ei osale ühtegi rahvusvahelist esindajat vastandina vaatlejatele.

  Janez Lenarčič. − (SL) Härra Burke, teil on õigus. ELi ja Rahvusvahelise Frankofoonia Organisatsiooni esindajad võtavad uurimisest osa vaatlejatena. Minu arvates on see roll piisav, hindamaks aruannet, mille komisjon meile loodetavasti kolme kuu jooksul esitab.

  Juhataja. − Selle teema kohta rohkem küsimusi ei ole ning järgmine küsimus on viimane.

  Juhataja. − Küsimus nr 9, mille on esitanud Liam Aylward (H-0180/08)

Teema: Tšaadi rahuvalvemissioon

Kas nõukogu saab teha põhjaliku avalduse, kirjeldades, kuidas edeneb praegu Tšaadi rahuvalvemissioon?

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − (SL) Pärast pealinna N’Djamena rünnakuid, mille korraldasid jaanuaris Tšaadi mässajad Sudaanist, otsustas operatsiooni komandör kindral Nash katkestada ajutiselt missiooni tegevuse.

Otsus võeti vastu kahel põhjusel. Esiteks, et võimaldada anda hinnang uuele poliitilisele ja julgeolekuolukorrale, ja teiseks, et viia takistamatult läbi eurooplaste ja teistest riikidest pärit tsiviilisikute evakueerimine. Missioon jätkus 12 päeva pärast ning see 12päevaline paus ei mõjutanud operatsiooni üldist ajakava. Algne operatiivvõime saavutati 15. märtsiks ning kava kohaselt saavutatakse täisvõime tõenäoliselt juuni lõpuks.

Hoolimata ajutisest lühiajalisest pausist, on nõukogu juba avaldanud, et kohustub volitusi, eelkõige humanitaarvolitusi kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu asjaomase resolutsiooniga jätkuvalt ellu viima.

Veebruari alguses toimunud kokkupõrkeid nähti võimaliku stsenaariumi raames ette ja seda võeti arvesse juba operatsiooni kavandamise ajal. Kahjuks osutusid need ennustused tõeks ning see tegi EUFORI ja ÜRO missioonid Tšaadis ja Kesk-Aafrika Vabariigis veelgi hädavajalikumaks.

Nõukogu on arvamusel, et rahvusvahelise üldsuse ja Euroopa Liidu huvides on edendada stabiilsust ja julgeolekut nimetatud piirkonnas. Nimetatud mitmetasandiliste struktuuride kohalolu aitab stabiliseerida humanitaar- ja poliitilist olukorda ning vältida kriisi laienemist naaberriikidesse ja -piirkondadesse.

Käsitledes juhtumit Sudaani piiril, kui üks EUFORi kaitseväelane hukkus, siis operatsiooni komandör avaldas kahetsust ettekavatsemata piiriületuse tõttu ja kahetsusväärse tegevuse tõttu, mille tagajärg oli nimetatud saatuslik õnnetus. Komandör kinnitas, et EUFOR viib oma volitusi läbi kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga ehk erapooletult ja Sudaani piiril kehtestatud korda austades.

Lisan veel, et nimetatud õnnetuse asjaolude selgitamine käib. Vägede tegevus toimub kava järgi. Tšaadis ja Kesk-Aafrika Vabariigis on praegu 1 800 EUFORi kaitseväelast. Kui operatsioon saavutab täisvõimsuse, on seal 3 700 sõdurit 14 liikmesriigist. Peagi algavad läbirääkimised kolmandate riikidega nende võimaliku panuse üle.

  Liam Aylward (UEN). – Proua juhataja, kas ma võin küsida ministrilt, kas ta on rahul saadaoleva logistilise toetusega, mis võimaldab saavutada rahuvalvemissiooni täieliku rakendamise järgmiste nädalate ja kuude jooksul?

Lisaks sellele soovin küsida, kas minister nõustub, et ELi rahuvalvemissioon Tšaadi saadab selge sõnumi Sudaani valitsusele, sest paljud Tšaadi idaosas laagris viibivast 300 000 pagulasest on põgenenud sinna Darfuri piirkonna genotsiidi eest?

  Janez Lenarčič. − (SL) Vastus härra Aylwardi küsimuse esimesele osale on kindlasti jah. Teisele osale on vastus jah eeldusel, et operatsiooni volitusi, mis ei hõlma Darfuri, jälgitakse.

  Juhataja. − Küsimustele, millele ajapuuduse tõttu ei jõutud vastata, vastatakse kirjalikult (vt lisa).

  Juhataja. – Sellega on infotund lõppenud.

(Istung peatati kell 19.10 ja jätkus kell 21.00)

ISTUNGIT JUHATAJAB: MARTINE ROURE
Asepresident

13. Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimine (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine punkt on Cristiana Muscardini rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel koostatud raport (A6-0104/2008) Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimise kohta (2007/2184(INI)).

  Cristiana Muscardini, raportöör. − (IT) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, alustuseks tänan siiralt sekretariaati, kes on olnud väga aktiivne ja abivalmis kõigi komisjoniliikmete suhtes teksti ettevalmistamise ajal. Täna esitame komisjonile mitmeid mõtteid, mis on kogu rahvusvahelise kaubanduse komisjoni konstruktiivses õhkkonnas toimunud põhjaliku arutluse tulemus.

Parlamendikomisjon soovib tõhusamat ja demokraatlikumat Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO), mis saaks, institutsioonilist tööd silmas pidades täita olulist ülesannet ja reguleerida rahvusvahelist kaubandust. Selleks on aga reformimine möödapääsmatu.

Paljude uute liikmete äsjane ühinemine – siinkohal tasub nimetada vaid Hiinat ja Venemaa tulevast ühinemist – rõhutab, kui edukas on organisatsioon, mis nüüd koosneb 152 liikmest. Just nimelt organisatsiooni suurust silmas pidades tuleb mõelda WTO ümberkorraldustele.

Raportis rõhutame peamisi põhjusi, miks WTO ja kaubanduse mitmepoolsus eeldavad uut, tugevamat, dünaamilisemat ja demokraatlikumat struktuuri. Sageli esinev nähtus meie päevakorras on Doha läbirääkimistevoor: teame, et kokkulepe on lähedal, kuid see libiseb alati meie käeulatusest välja. Rahvusvahelise kaubanduse komisjon on teadlik probleemist ja kinnitab oma toetust nimetatud läbirääkimistele, mis peaksid tooma kaasa tasakaalustatuma, õiglasema kaubanduse. Seni aga arvame, et kätte on jõudnud aeg vaadata Doha perioodist kaugemale, tulevikku, ja seda julgelt ning ambitsioonikalt.

Edastades oma mõtted täna komisjonile, kutsume ühenduse täitevvõimu üles olema sama julgelt ja ambitsioonikalt tegema Genfis poliitilise algatuse, mis võiks viia teatavate mehhanismide, mis praegu tõhusalt ei toimi, töökorralduse läbivaatamiseni.

WTO institutsioonilist struktuuri saab tõhustada uute rahvusvaheliste eeskirjade ja kohustuste läbirääkimistega seotud tegevuse eristamisega tegevusest, mille eesmärk on kehtivate kokkulepete elluviimine. Konsensuse põhimõte on praegu ministrite tasandi konverentsi otsuse tegemise norm ja peab selleks ka jääma, kuid niisuguses laienenud organisatsioonis, mis eeldab teistsuguseid mehhanisme, oleks lõppotsuse tegemisele eelnevas menetluses võimalik kasutada muid meetodeid kui ühehäälsus. Sellised mehhanismid on Euroopa jaoks juba välja töötatud, nüüd on need vaja ka WTO jaoks välja töötada.

Doha vooru peamine kriteerium on olnud kõigi liikmesriikide kaasamine läbirääkimiste kõigisse küsimustesse, kusjuures nii ulatuslikus organisatsioonis tuleb kasutada mitmekülgset lähenemisviisi, mille raames kohaldatakse teatud muutuvat geomeetriat. Oleme seda arutanud ka minevikus Euroopa tarbeks, nüüd on seda vaja WTO tasandil.

Areng on väga oluline teema. Viimastel aastatel on muutunud arengumaade rühm üha arvukamaks ja mitmekesisemaks. See hõlmab nii tärkava majandusega riike kui ka juba tärganud majandusega riike, nagu Hiina, India, Brasiilia ja Lõuna-Aafrika Vabariik. Seega tuleks tõeliste arengumaade nimel moodustada uued, selgemad ja homogeensemad rühmad, mis peegeldavad antud riigi majandusolukorra arengut, ning nõuda kõigilt riikidelt nende majandusjõule vastava vastutuse võtmist.

WTO sekretariaat, olles mainekas, professionaalne ja pädev – me konsulteerisime nendega mitmel korral selle kuudepikkuse töö jooksul – on oma võimaluste poolest üsna piiratud. Sekretariaadi rolli tuleks tugevdada ja anda talle võimalus algatada tegevusi ja pakkuda välja kompromisslahendusi. Sekretariaadi tugevdamine tähendaks suuremat geograafilist esindatust, et ta tunneks ennast tõepoolest organisatsiooni tegevust käivitava jõuna, mis tegutseb kõigi liikmete, eelkõige aga arengumaade huvides, millele ei pöörata praegu piisavat tähelepanu, et arengumaad saaksid saavutada tegeliku kasvu.

Käsitledes WTO läbipaistvust ja parlamentaarset mõõdet, tuleb läbipaistvust edendada nii rahvusvaheliste kaubandusvaidluste lahendamise korras kui ka WTO välismaine osas. Parlamentaarse mõõtme edendamine peaks tuginema WTO parlamentaarsele konverentsile, võimaldades sellel saada täieõiguslikuks parlamentaarseks institutsiooniks, millel on nõuandev pädevus, mis annab tema tegevusele õiguspärasuse.

Seega on oluline, et organisatsioonis valitseks järjepidevus ja et ta teeks koostööd teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. Seetõttu tuleb tugevdada suhteid Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja ÜRO teatavate ametitega, sest WTO tegevuses peavad kajastuma ka olulised rahvusvahelised sotsiaal- ja keskkonnaküsimused.

Me ei tohiks aga unustada, et kaubandusvaidluste lahendamise süsteem on WTO eripära. Kui menetluste sujuvamaks ja kiiremaks muutmiseks võimalust ei leita, on oht, et vaidlused võivad venida aastatepikkuseks ja sellel on kahjulik mõju nii ühiskonnale, liikmesriikidele kui ka tarbijatele. Seda silmas pidades kutsumegi komisjoni üles olema sama julge kui parlamendikomisjon on olnud uute eeskirjade kaalumisel, mille abil täiustada Maailma Kaubandusorganisatsiooni tegevust tulevikuks.

  Androula Vassiliou, komisjoni liige. − Proua juhataja, komisjon on parlamendile tänulik selle põhjaliku ja ajakohase raporti eest.

Euroopa Liidu prioriteet peaks olema kindlustada, et WTO oleks võimeline kohanema ülemaailmsete majanduses toimuvate kiirete muutustega. Lisaks sellele, pidades silmas mõningate WTO liikmete praegusi majandusraskusi, on tugevat, mitmepoolset institutsiooni vaja rohkem kui kunagi varem, et seista vastu mõningate riikide protektsionistlikule poliitikale, mille tagajärjel naaberriigid vaesuvad.

Raport tunnustab Doha arenguvooru keskset rolli. Komisjon kinnitab, et mis tahes algatused, mis tehakse Genfis WTO tuleviku suhtes, peavad tuginema millelegi, mille kohta me loodame, et see on Doha arenguvooru edukas tulemus ja selle osa.

Praeguses etapis, mis võiks olla Doha arenguvooru viimane etapp, ei ole ühelgi WTO liikmel poliitilist tahet ega haldusvahendeid, et kaalutleda põhjalikult WTO reformimist. Loodame, et olukord muutub paremuse poole enne Doha arenguvooru lõppdokumendi allkirjastamist enne 2008. aasta lõppu. See avab ka võimaluse arutada WTO tuleviku üle. Nimetatud arutelu sõltub täielikult sellest, kas Doha arenguvooru lõpplahendus on tulemuslik või mitte.

Enamikuga raportis esitatud ideedest on komisjon tegelikult nõus, ehkki on selge, et mõned resolutsiooni ettepanekus esitatud ideed leiaksid teatavate WTO liikmete poolt tugevat vastuseisu.

Käsitledes institutsioonilisi küsimusi, toetab komisjon jätkuvalt WTO parlamentaarse mõõtme edendamist ja teisi ideid, nagu WTO sekretariaadile lisavahendite eraldamine ja tema ülesannete laiendamine, aga ka WTO aktiivsete läbipaistvate mehhanismide tugevdamine ning eeskirjade rakendamise järelevalve ja juhendamine nende tõhusal elluviimisel.

Võtame teadmiseks üleskutse avatusele kaubandusvaidluste lahendamise menetlustes ja rõhutame, et meie algatusel on avalikult toimunud mõned WTO-teemalised kuulamised, mis hõlmavad ka Euroopa Liitu.

Käsitledes raportis esitatud olulisi ettepanekuid, jääb WTO eeskirjade laiendamine kaubandusega mitteseotud küsimustele Euroopa Liidu poliitika peamiseks eesmärgiks nii mitmepoolses raamistikus kui ka hiljuti teatise „Globaalne Euroopa“ alusel käivitatud kahepoolsete läbirääkimiste raamistikus ja arengumaade edendamise nimel tehtud ühepoolsetes algatustes. Üks selline näide uue ühepoolse, arengumaid soodustava tariifsete soodustuste süsteemi kohta on täiendav üldine soodustussüsteem (General System of Preferences Plus).

Kaubanduspoliitika seos tööhõive ja keskkonnaga on kindlasti äärmiselt oluline teema, päevakorda võivad kerkida ka teised kaubandusteemad.

Uue mitmepoolse poliitika kujundamine pärast Doha arenguvooru lõppemist on Euroopa kaubanduspoliitika üks suuremaid ja keerulisemaid väljakutseid. Parlament võtab endale järjest suureneva vastutusega rolli niisugust poliitikat välja töötada ja juhtida, eelkõige pärast Lissaboni lepingu jõustumist.

Komisjon ja eelkõige kolleeg härra Mandelson ootavad huviga võimalust pidada teiega avatud ja konstruktiivset dialoogi, et saavutada kindlad ja realistlikud alused, mille abil tugevdada WTOd ja kogu mitmepoolset kaubandussüsteemi.

  Johan Van Hecke, arengukomisjoni arvamuse koostaja. − (NL) Proua juhataja, volinik, arengukomisjon toetab täielikult raportööri proua Muscardini väiteid Maailma Kaubandusorganisatsiooni põhjaliku reformimise kohta. 2001. aastal sai Sutherlandi raportist alguse väga elav arutelu WTOs selle institutsioonilise reformi kohta, arutelu lõppes aga kahjuks liiga kiiresti. Mõned inimesed arvavad, et reformiteemaline arutelu ei ole praegu sobiv. Nad tahavad oodata ära Doha arenguvooru tulemused enne põhjaliku arutelu institutsiooni kui sellise kohta. Meie aga oleme seisukohal, et üks ei välista teist.

Arengu seisukohalt soovime näha WTO arengumaade diferentseerimist uutel alustel, võttes arvesse iga riigi arenguvajadusi, mitte riikide kategooriat. Proua Muscardini juba selgitas selle vajalikkust. WTOs ei ole vaja mitte suuremat läbipaistvust, vaid paremat koostööd teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ja ÜRO kaubandus- ja arengukonverents, on samuti oluline. Sutherlandi raportis tehtud ettepanekut pidada kõige vaesematele riikidele antava tehnilise abi rahastamise korda lepinguliseks õiguseks, nii et nad saaksid täies ulatuses osaleda mitmepoolses kaubandussüsteemis, on meie komisjoni seisukohalt samuti oluline. Lõpetuseks, nagu Sutherlandi raportis osutatud, tuleb läbi vaadata vaidluste lahendamine, milles teatavatel põhjustel läheb arengumaadel tavaliselt halvemini.

Lühidalt, WTO reform on oluline, mitte üksnes organisatsiooni õiguspärasuse tugevdamise eesmärgil seoses tema liikmetega, muu hulgas kõige vaesematega, vaid minu arvates ka mitmepoolsuse tagamiseks.

  Gunnar Hökmark, majandus- ja rahanduskomisjoni arvamuse koostaja. − Proua juhataja, tänan raportööri ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raporti eest. Arvan, et arutades nimetatud WTO küsimust, tuleb rõhutada ka asjaolu, et ülemaailmastumine ja vabakaubandus on andnud miljonitele inimestele uusi võimalusi. Kahe viimase aastakümne jooksul oleme näinud võitluses vaesuse vastu rohkem edusamme kui kunagi varem.

See rõhutab vajadust kindlustada vabale kaubandusele õiglaste ja mitmepoolsete eeskirjade stabiilne raamistik. See on WTO peamine ülesanne ja see on ka põhjus, miks vajame tugevat ja tugevdatud WTOd. Peame tagama, et rahvusvaheline kaubandus ja konkurents saaks võimalikult suures ulatuses toimuda moonutamata. Seetõttu osutas majandus- ja rahanduskomisjon vajadusele vähendada riiklikku toetust, kõrvaldada mittetariifsed kaubandustõkked ning aidata arengumaadel olla paremas positsioonis mitmepoolset raamistikku ja vaba kaubanduse reegleid käsitlevates läbirääkimistes.

See selgitab veel kord, miks vajame tugevat WTOd ja sekretariaati, et teha otsuseid ja reeglitest kinni pidada, kuid ka sellepärast, et töötada välja mitmepoolne kaubandussüsteem.

Kui meil õnnestub saavutada tugev WTO ja sekretariaat, loome me aluse, mis tagab ülemaailmsele kaubandusele võimaluse areneda vabade ja õiglaste eeskirjade raames. See on meie ülesanne, ei rohkem ega vähem.

Seda silmas pidades on samuti oluline rõhutada mõningaid asjaolusid, mis tuleb ellu viia: peame suurendama teenuste vabakaubandust, peame suurendama finantsteenuste avatust, peame tagama, et meil on rohkem vabakaubandust põllumajanduses. Kui arutame toiduainete hinnatõusu küsimust, näeme turgude avamise olulisust.

Me ei saavuta seda aga kunagi tugeva WTOta ja tugeva raamistikuta, mis oleks hea arengumaadele, mis annaks vaestele uued ja paremad võimalused ja mis võimaldaks meil kõigil saada kasu vaba kaubanduse pakutavatest võimalustest.

  Georgios Papastamkos, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (EL) Proua juhataja, esmapilgul näib kummaline, et peaksime arutama WTO reformi enne Doha läbirääkimisvooru peatset ummikseisu jooksmist. Sellest hoolimata tasub WTO tegevuse ja tuleviku üle arutleda, sest ummikseisu põhjus seisneb just nimelt struktuurilistes ja institutsioonilistes probleemides ning maailmakaubanduse süsteemi puudujääkides. Seda näitab ka proua Muscardini raport.

Arvan, et taotletavas reformis on kolm väljakutset. Esiteks peab toimuma kaubanduse suurim võimalik ja vastastikku kasulik liberaliseerimine, sest see on majanduskasvu järeleproovitud tõukejõud. Eesmärgiks jääb kindlasti tulu võrdne jagamine WTO liikmete vahel ning arengumaade sujuv kaasamine maailmakaubanduse süsteemi.

Teiseks tekib väljakutse organiseeritud maailmakaubanduse juhtimist käsitleva nõusoleku, ühtsete kohustuste, demokraatliku õiguspärasuse, läbipaistvuse ja tõhususe tagamiseks vajalikus institutsioonilises korralduses. Kolmandaks tuleb leida sobiv tasakaal kaubandusega seotud ja sellega mitteseotud küsimuste vahel.

WTO liikmesriikidel on õigus kohaldada piiravaid kaubandusmeetmeid keskkonna, rahvatervise ja tarbijate kaitseks. Tüüpilised näited selle kohta on kaubanduspartnerite poolt WTO kohtusse esitatud kaebused ELi vastu, mis käsitlevad GMOsid ning Ameerika Ühendriikidest ja Kanadast pärit, hormoone sisaldava veiseliha impordi keeldu. Samas tuleb mõista, et lahendus ei seisne mitte WTO koormamises täiendavate kohustustega, vaid vastastikuse toe ja järjepidevuse sidumises eesmärkide ja meetmetega nii WTO kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide poolt.

Daamid ja härrad, WTO ülesanne ei ole täita tegevuse lünki, mille on tekitanud teised ÜRO spetsialiseeritud asutused. Rahvusvaheline üldsus on praegu murettekitavas finants- ja majanduskriisis ning kogeb seni nägematut toiduainete puudust. Neid asjaolusid silmas pidades ei piisa üksnes pealiskaudsetest muutustest, nagu tõkete kõrvaldamine. Ülemaailmsed väljakutsed eeldavad ühtset arusaama, süstemaatilist lähenemist ja sidusat reguleerivat korda. See kehtib sotsiaalse vastutuse, keskkonnakaitse ning majandusliku konkurentsivõime kohta.

  Harlem Désir, fraktsiooni PSE nimel. – (FR) Proua juhataja, volinik, Doha läbirääkimistevoor tuleb lõpule viia, kuid sama oluline on kaaluda taas WTO toimimise küsimust. Me näeme iga päev, et seda takistavad tõhususe, õiguspärasuse ja koostoime probleemid teiste mitmepoolse süsteemi asutustega.

Teatud määral on möödapääsmatu, et kümme aastat pärast tegevuse alustamist tuleb organisatsiooni toimimismehhanismid läbi vaadata. GATTist WTOks üle minnes ei muutunud üksnes mitmepoolse kaubandussüsteemi mõõtmed, mõnes mõttes muutus ka selle laad. Kaubanduseeskirju laiendati märkimisväärselt, lisandusid uued valdkonnad, nagu teenused, intellektuaalomand, mittetariifsed kaubandustõkked. Organisatsiooniga liitusid uued liikmesriigid ning see laienemine tõi kaasa mitmekesisuse, erinevad olukorrad ja liikmesriigid eri ressursside ja probleemidega. See kõik tähendab mõistagi, et lisaks jõupingutustele viia lõpule Doha arenguvoor, on vaja käsitleda ka reforme.

Tervitan raportööri proua Muscardini tehtud tööd ja asjaolu, et saime temaga ja teiste fraktsioonidega koostööd teha. Toon esile selles äärmiselt olulises raportis mitmesuguseid punkte, mille, ma loodan, enamik täiskogust homme vastu võtab.

Esimene punkt käsitleb tasakaalu rahvusvaheliste standardite ja WTO uute suhete loomise vahel teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. Raportis näete, et mõistagi nimetame me koostoimet keskkonna- ja tervishoiuküsimustes – see on tõepoolest äärmiselt oluline, nagu kogetud geneeriliste ravimite ja intellektuaalomandi korral – aga ka sotsiaalküsimustes. Me ei saa nimetatud küsimuste arutamisest WTOs mööda minna.

ILO ja WTO vahelist koostööd, mida jätkasid organisatsioonide peadirektorid, tuleb veelgi laiendada ning Euroopa Liit peab toimima selles tõukejõuna. Teeme kaks konkreetset ettepanekut: esiteks tuleks ILO-le anda WTOs vaatleja staatus, nagu Rahvusvahelisel Valuutafondil on, ning teiseks tuleb WTO raames asutada – Euroopa Liidu ettepanekul – kaubandus- ja keskkonnakomisjoni eeskujul kaubandus- ja inimväärse töö komisjon, sest see on võimaldanud saavutada märkimisväärset edu keskkonna- ja kaubanduseeskirjade koostoime teemal.

Teiseks rõhutan raportis punkte, mis julgustavad WTOd andma nõrgematele liikmetele ehk kõige vähem arenenud riikidele rohkem ressursse, tagamaks võrdne ja tõhus osalemine kõigis läbirääkimistes ja komisjonides, milles koostatakse tulevasi lepinguid ja kujundatakse kaubanduspoliitikat.

Kolmandaks rõhutame välise läbipaistvuse olulisust ja võimalusi, et kodanikuühiskond, parlamendiliikmed ja tõepoolest dünaamiline parlamentaarne mõõde saaks WTOs mängida suuremat osa. Soovime näha tõelist parlamentaarset kogu. Praegu kohtub parlamentaarne konverents koos WTOga. Hiljuti käsitlesid nimetatud küsimust peadirektor ja ka kaubandusministrid, kuid me soovime, et sellele suuremat tähelepanu pöörataks ja seetõttu teemegi konkreetsed ettepanekud näiteks apellatsiooniasutuse ja vaidluste lahendamise kohta. Kuna nimetatud menetlus on sarnane kohtu- ja tribunalimenetlusele, peaksid need toimuma avalikult ning asjaomased dokumendid peaksid samuti olema avalikkusele kättesaadavad. Arvan, et see aitaks kummutada teatavaid müüte ning muuta organisatsioon läbipaistvamaks.

Ja lõpetuseks, sekretariaadi ressursid on samuti oluline küsimus, millele tähelepanu juhtisime. WTO eelarve on praegu 135 miljonit USA dollarit, see on kuus korda väiksem kui Rahvusvahelisel Valuutafondil ja peaaegu kümme korda väiksem kui Maailmapangal. WTO personal koosneb 600 inimesest, mis on taas väiksem arv kui teistel mitmepoolsetel organisatsioonidel. Seda silmas pidades on tõhusamalt mitmepoolsete organisatsioonide süsteemi kaasatud WTO vahendite suurendamine minu arvates üks eeldusi arengut edendavate paremate kaubanduseeskirjade loomiseks.

  Mariela Velichkova Baeva, fraktsiooni ALDE nimel. – (BG) Majandusliku ja finantsintegratsiooni sujumine ülemaailmsel tasandil on keerulise rahvusvahelise majanduskeskkonna määrav tegur. Maailma juhtivate organisatsioonide analüüs makromajandusliku poliitika ja ülemaailmsete suundumuste kohta näitavad, et järgmisel kümnel aastal kogetakse suurt poliitilist ja majanduslikku ebakindlust. Praegu mõjutavad sujuvat liikumist ja põllumajanduslike toodete hindu järjest tõusvad energiahinnad ning nimetatud tegurid koos tekitavad inflatsioonisurve, ebakindluse toiduainete valdkonnas, piiravad transpordi infrastruktuuri suutlikkust, mis on äärmiselt oluline rahvusvahelise kaubanduse eesmärgil, ja finantsrahutusi. Ma ei juhi teie tähelepanu riskidele ja ebakindlusele sellepärast, et soovin häirida teie rahulikku und öösiti, vaid sellepärast, et rõhutada mõningaid rahvusvahelise majanduskeskkonna parameetreid ja vajadust rakendada poliitikat, mis võimaldaks kohaneda tasakaalust väljaviidud olukorraga ja toetaks haavatavaid majandusi. Lubage meelde tuletada, et kaks peamist sektorit, mida kaubanduse liberaliseerimine enim mõjutab, on tootmine ja põllumajandus ning üha tõusvad toiduhinnad on põhjustanud vägivaldseid meeleavaldusi paljudes piirkondades üle maailma.

Majanduslikule ja poliitilisele tegelikkusele reageerides peaks Maailma Kaubandusorganisatsioon kui rahvusvahelisele kaubandusele siduvate eeskirjadega kaubandussüsteem edendama oma toimimiseeskirju, organisatsiooni struktuuri ja otsustamisprotsessi ning näitama üles pragmaatilisemat institutsioonilist paindlikkust ja kohanemisvõimet. Seda tehes peaks ta mõistagi arvestama asjaolu, et läbirääkimiste pidamine 150 eri arengutasemel oleva riigiga, mille majandusstruktuurid on erinevad ja mis rakendavad majandussektorites mitmesuguseid eri reforme, on üsna suur väljakutse. Kui aga Sofias, Cotonous, Santiagos ja Brüsselis tehakse ettepanekuid võimaluste kohta, siis arutelud Genfis on mehhanismid, mille abil jõuda kokkulepeteni kõrvaldada täiendavalt kaubandustõkkeid.

  Seán Ó Neachtain, fraktsiooni UEN nimel. – (GA) Proua juhataja, põllumajandus ei tohiks jääda kaotajaks Maailma Kaubandusorganisatsiooni kokkuleppes. Volinik Mandelson peab praegu läbirääkimisi väga ebavõrdse leppe üle, millel on kahjulik mõju Euroopa põllumajandustootjatele ja kogu ELi põllumajandussektorile.

Mulle näib, et Ameerika Ühendriikide valimiskalender määrab WTO läbirääkimiste ajakava. Sellise absurdsusega ei tohiks nõustuda. Leppe sisu on märkimisväärselt olulisem kui mis tahes valimised.

Ehkki Iirimaa on veiseliha eksportijatest suuruselt neljandal kohal maailmas, mõjuks nimetatud lepe talle äärmiselt negatiivselt. Iirimaa kohalikku veise- ja lambaliha turgu, mille väärtuseks hinnatakse praegu 2,5 miljardit eurot, kahjustavad WTO lepingud märkimisväärselt. Volinik Mandelsoni esitatud veise- ja lambalihatoodete impordi tariifide vähendamine kuni 70% on ilmselgelt liiga palju.

Eelmisel nädalal marssis Dublini tänavatel 10 000 põllumajandustootjat, et avaldada meelt president Barroso visiidi vastu linna. Härra Barroso on teadlik Iiri põllumajandustootjate meelepahast ning on aeg, et ta ohjeldaks volinik Mandelsoni.

Lõpetuseks soovin öelda, et on oluline saavutada Maailma Kaubandusorganisatsioonis kokkulepe, kokkulepe, mis rahuldaks kõiki osapooli, mis rahuldaks Euroopat, põllumajandustootjaid ja põllumajandussektorit ning mis kindlustaks toiduvarud.

  Caroline Lucas, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Proua juhataja, fraktsioon Verts/ALE toetab kindlasti raportis võetud peamisi seisukohti, eelkõige nõuet suurema sidususe kohta WTO eeskirjades, ÜRO asutustes ja kehtivates sotsiaalsetes, keskkonna- ja inimõigustealastes lepetes. Arvame, et see peaks hõlmama ILO-le vaatleja staatuse andmist ning meetmeid sotsiaalse ja ökoloogilise dumpingu vastu.

Me toetame ka parlamentaarse järelevalve rolli, et leevendada WTO puudujääke aruandluse ja õiguspärasuse küsimuses, ning vajadust töötada välja vaidluste lahendamise kord rahvusvahelise keskkonna- ja sotsiaalõiguse alusel, tagades tegeliku sanktsioonide kehtestamise võime.

Olen siiski mures, et raportis ei tooda selgelt esile, et Doha arenguvooru ebaõnnestumise põhjus seisnebki WTO kui organisatsiooni puudustes. Need ei ole kaks eri küsimust. Doha vooru ummikusse jooksmine seondub täiel määral asjaolust, et mõningad mõjuvõimsad riigid kasutavad järjekindlalt ära selle otsustamisprotsessi ja sellest tulenevalt nõrgemate riikide võõrdumist.

Ma arvan, et raportis ei tooda samuti selgelt esile, et lõpetamaks vana, feodaalne süsteem, mida WTO juba liiga kaua järgis, ei olnud vaja muud kui arengumaade vastuhakku Cancúnis 2003. aastal ja mõningate tärkava majandusega riikide vastuhakku enne Hong Kongi kohtumist. Minu arvates on ilmselge, et me ei peaks ootama Doha vooru tulemusi, vaid alustama viivitamata WTO reformimist. Reformida tuleb nii WTO menetluskorda kui ka poliitikat, sest üksnes korra reformimisest ei piisa. Peame vaatama läbi hulga eeskirju, mis tänapäeval, 21. sajandi olukorras, kui seisame vastamisi näiteks kliimamuutuste väljakutsega, on täiesti aegunud.

Seega peame vaatama läbi eeskirjad, näiteks keelu teha vahet toodete vahel sõltuvalt nende tootjariigist. Selline diskrimineerimine on oluline, kui suudame toetada ja edendada aspekte, nagu energiatõhusus ja vähem heidet.

Samuti soovime, et taas keskendutaks täielikult vaidluste lahendamise menetlusele ning soovitan kolleegidele muudatusettepanekut, mille fraktsioon Verts/ALE on esitanud ja mis taotleb konkreetselt uut lähenemisviisi vaidluste lahendamise mehhanismile, tagades, et selle aluseks on ÜRO harta ning et see oleks erinev WTO praegusest korrast.

  Jacky Hénin, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FR) Proua juhataja, ainus küsimus, millega nõustume, on WTO põhjaliku ümberkujundamise äärmine vajadus.

WTO on, nagu ka IMF, ebaseaduspärane, ebademokraatlik ja ohtlik organisatsioon, kui rääkida inimeste huvidest. See rajati juba algselt Ameerika Ühendriikide ja suurte riigiüleste organisatsioonide finants- ja tööstusliku ülemvõimu tagamiseks.

Euroopa Liit on mõistagi andnud ennast alandlikult süsteemi käsutusse, lootes korjata mõned terad isand Ameerika laualt. Ohjeldamatu vabakaubandus on tänapäeval pöördunud selle rajajate vastu ning maailma majanduslik raskuskese on liikunud ida ja eelkõige Aasia suunas, mille tagajärg on kohutavaim finants- ja toiduainete kriis, mida maailm on kogenud.

Mõningad riigid, mida veel hiljuti liigitati tärkava majandusega riikide hulka, arenesid jõudsalt ning muutusid kiskjateks ja seejärel loobusid kiskja rollist mõne heatahtliku eesmärgi nimel, kuid kogu maailma kaubandussüsteem, mille kese on WTO, julgustas neid alustatud teed jätkama. Eeskirjade järgi peavad kõik osalejad saama rikkaks võimalikult kiiresti, valimata vahendeid, mis muu hulgas hõlmavad spekuleerimist ravimite või põhitoiduainetega.

Euroopa Liidus kogub jõudu ebavõrdsus ning töölis- ja keskklass muutuvad järjest vaesemaks. Toiduainete kriis, mis mõjutab elanikkonna vaeseimat kihti, on WTO poliitika, mis on suunatud elatusvahendina toimiva põllukultuuri hävitamisele eksportkultuuri kasuks, otsene tagajärg. Biokütuseid on lihtsalt selles kiiret reformi vajavas omakasupüüdlikus süsteemis kõige lihtsam süüdistada.

Kasutan võimalust ja avaldan pahameelt härra Mandelsoni vastutustundetute sõnade üle, kui ta kutsus üles põllumajandusturge veelgi dereguleerima ajal, mil Maailma Toiduprogramm tõstab esile toiduhindade tõusu ja ütleb, et see on, ma tsiteerin „vaikne tsunami, mis ähvardab näljahädaga üle ujutada 100 miljonit inimest“. Kas härra Mandelson tahab seega minna ajalukku häbiväärse sündmuse tõttu ja kui inimene, kes vastutab näljahäda eest?

WTOd tuleb seega põhjalikult reformida, et vähendada spekulatsioone ja toetada pigem tootjaid kui väikest rühma maailma finantsturgudelt kasu saajaid, et julgustada rahvaid saama sõltumatuks toiduainete ja tööstuse suhtes ning et julgustada neid konkureerimise asemel tegema omavahel koostööd.

  Derek Roland Clark, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Proua juhataja, nähtub, et EL nõuab, et kõik liikmesriigid saavutaksid konsensuse WTO läbirääkimiste küsimuses või põhjendaksid oma seisukohta kirjalikult. Seega peab näiteks Ühendkuningriik minema kaasa kogu ülejäänud ELiga. Peame alluma nõuetele. Lühidalt öeldes tähendab see seda, et WTO reformimise järel on Suurbritannia sunnitud tegema rohkem kaubanduskoostööd selliste riikidega, kellega EL lubab. Kuid me oleme maailma tasandil kauplejad. Oleme olnud juba sajandeid. Meil on väga suured kogemused ülemaailmse tasandi kaubanduses. Näiteks meie kaubandus Ameerika Ühendriikidega moodustab suurema osa kui Prantsusmaa ja Saksamaa oma kokku. Näib aga, et ELi riigid ei taha kasutada meie suurepäraseid kogemusi ja see kahjustab Ühendkuningriigi mainet ülemaailmses kaubanduses. Meil ei lubata piisavalt kaubelda traditsiooniliste partnertitega Briti Rahvaste Ühenduses. See ei ole vabakaubandus. Me ei püüa takistada teisi Euroopa riike ühinemast meiega kaubavahetuses olevate Briti Rahvaste Ühenduse partneritega. See oleks kasulik kõigile osapooltele. ELi riigid saavutaksid majandusliku õitsengu ning paljude kolmanda maailma riikide elatustase tõuseks. WTO loodi kaubanduse ja sõpruse edendamise eesmärgil ning EL on jätkuvalt seisukohal, et soovib aidata halvemas olukorras olijaid. Üks võimalus oleks kaubandussidemete laiendamine, mitte nende vähendamine.

  Irena Belohorská (NI). – (SK) WTO olulisuses kahtlejaid ei ole palju, kuid peaaegu keegi ei kahtle vajaduses reformida seda organisatsiooni, mille põhieesmärk on võidelda vaesuse vastu ja anda abi arengumaadele.

Reformi aluseks on Peter Sutherlandi aruanne. Nagu teame, juhatab härra Sutherland praegu kahte rahvusvahelist kontserni, BPd ja Goldman Sachs Internationali. Teised tema rühma liikmed on endised diplomaadid, ärimehed ja teadurid, mitte ükski neist ei ole tuntud praeguse süsteemi kriitika tõttu.

Kogu austuse juures nimetatud härrade vastu küsin, kelle huvisid kaitseb nende esitatud WTO reform? Kas see kaitseb arengumaade huve või rahvusvaheliste kontsernide huve? Missuguse märguande saadab see arengumaadele ja vähemarenenud riikidele?

Nagu teame, on usaldus oluline nii majanduslikes kui ka poliitilistes küsimustes. WTO ei ole üksnes majanduslik, vaid ka poliitiline institutsioon, mille tõttu on usaldus liikmete vahel oluline. Kas aga arengumaade inimesed usuvad, et rahvusvahelistes kontsernides tegevad inimesed seavad nende huvid esikohale? Milleks mängida trumbid kätte WTO vastastele ning seada ohtu nimetatud institutsiooni maine?

  Tokia Saïfi (PPE-DE). – (FR) Proua juhataja, ajal, mil Doha vooru läbirääkimised kaotavad eesmärki ja hakkavad ummikusse jooksma, on WTO toimimise küsimus olulisem kui kunagi varem.

Kas ei oleks aga sellest ummikust võimalik mööda minna WTOd reformides? Kui kokkulepe sisu osas ebaõnnestub, siis kas ei saaks edendada sellise kokkuleppe saavutamise protsessi? WTO taaselustamine näib olevat saavutatav ja see võimaldab organisatsioonil tõhusamalt toimides otsuseid vastu võtta.

Reformid on ette nähtud kahel tasandil: ühed on suunatud läbirääkimiste korra edendamisele ja teised WTO õiguspärasuse edendamisele, mis on selle ülesehituse võtmetegur. Seetõttu on oluline rõhutada parlamentaarse mõõtme olulisust WTOs ning kodanike valitud esindajatena anda endast sealjuures kõik, et muuta ülemaailmastumisega seotud küsimused läbipaistvamaks ja demokraatlikumaks.

Rahvusvahelise poliitika järjepidevuse tagamiseks on vaja palju tööd teha. Piiride tõkete kõrvaldamisel ei ole mõtet, kui nende taga on takistused investeerimisel, sotsiaalsete õiguste halvakspanu ja keskkonnastandardite rikkumised. Tõhus WTO on seega hädavajalik eeldus turgude reguleeritud suurema kaubanduse ja liberaliseerimise eesmärgi kindlustamiseks. Reeglid aga ei tähenda protektsionismi. Liberaliseerimine ilma mis tahes tagatisteta ei ole tegelikult lahendus probleemidele, eelkõige sellistele, mida tänapäeval kogeme põllumajandusliku toormaterjali hinnatõusu ja sellest tuleneva ulatusliku nälja tagajärjel.

Falconeri ettepanek vähendada tollimakse on seega Euroopa põllumajandusele vastuvõetamatu ning sellel oleks vaeseimate riikide põlumajanduslikule toomisele ettenägematud tagajärjed.

Lisaks sellele on Doha vooru lõpetamiseks oluline säilitada läbirääkimistes tasakaal ning saavutada tõesti vastastikune kokkulepe juurdepääsu kohta turule. Me ei ole veel valmis ohverdama oma põllumajandust ja rolli toiduainetega kindlustamisse panustajana, et saavutada häbiväärsete meetmetega tööstuslike tariifide mõningane vähenemine.

  Kader Arif (PSE). – (FR) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, tervitan tänaõhtust arutelu proua Muscardini raporti üle Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimise kohta.

Toiduainete kriis, mis praegu mõjutab kõige rohkem arengumaid, näitab suurepäraselt vajadust maailmakaubanduse parema reguleerimise järele. Seda peaks tegema reformitud WTO, mis suudab kontrollida hindu ülemaailmsel tasandil ja edendada õiglasemaid kaubanduseeskirju. Nimetatud kriis on struktuuriline, mitte tsükliline. See näitab, et tõsised probleemid juhivad maailma kaubandust kaugemale millestki, mis peaks olema selle peamine eesmärk – tagada areng kõigile, eelkõige aga maa vaeseimatele riikidele.

Kriisi selgitamiseks on esitatud mitmesuguseid teooriaid ja ma ei kahtle nende paikapidavuses. Arvan aga, et peaksime kõik endalt küsima mitmesuguseid küsimusi. Kas nimetatud kriis oleks olnud nii ulatuslik, kui arengumaade prioriteetidele oleks WTOs rohkem tähelepanu pööratud? Mis siis, kui koordineeritus WTO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu ÜRO Arenguprogramm ning Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO), vahel oleks olnud parem? Mis siis, kui meie vabakaubanduslepingud ei oleks julgustanud arengumaid keskenduma ühele ekspordiartiklile, mille tagajärjel kahjustati nende traditsioonilisi elatusvahendiks olevaid põllukultuure ja toiduainetega varustatust? Kui me oleksime kuulanud Aafrika riike ja toetanud neid WTOs, kui nad soovisid kaasata põhitoiduainete hinnameetmed praegusesse läbirääkimiste vooru? Seda silmas pidades toon esile üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikli 38, milles nõutakse, et kõik WTO liikmed peavad stabiliseerima ja edendama esmatarbekaupade, iseäranis arengumaade jaoks oluliste kaupade turgude olukorda.

Praeguste probleemide käsitlemiseks ning WTO tõhususe ja õiguspärasuse edendamiseks tehakse raportis ettepanekuid mitmesuguste meetmete kohta. Tagamaks, et arengumaade häält, arvamust ja huve oleks paremini kuulda ja et neid ka tõepoolest arvesse võetaks, rõhutatakse raportis vajadust kehtestada otsuste tegemisel demokraatlikum süsteem ja tagada WTO sekretariaadile parem esindatus, täiendavad rahalised vahendid ja inimressursid.

Organisatsiooni arutelude ja töö suurema läbipaistvuse tagamiseks tuleb korraldada parem teavitamine, dialoog organisatsiooni ja kodanikuühiskonna esindajate vahel ning üldsuse juurdepääs kohtumistele, eelkõige vaidluste lahendamise menetlustele.

Lõpetuseks, tugevdada tuleb WTO parlamentaarset mõõdet, mis tagab läbirääkimiste demokraatliku õiguspärasuse ja läbipaistvuse. See hõlmab eelkõige WTO konsulteerimise pädevusega parlamentaarse assamblee loomist.

Lisaks eespool nimetatud meetmetele tuleb läbi vaadata mitmepoolse kaubandussüsteemi eesmärgid, et tagada järjepidevus rahvusvaheliste organisatsioonidega. Üksnes põhjalik reform asjaomases küsimuses võimaldab meil lõpetada Doha vooru, mille eesmärk on tõepoolest arengu ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamine. Seetõttu toon esile, et esimene nimetatud eesmärkidest on vaesuse ja nälja kaotamine, kuid praegune olukord tuletab meelde, et meie kohustused jäävad kahjuks täitmata.

  Daniel Dăianu (ALDE). – Proua juhataja, rõhutan, et WTO reform peab moodustama osa kogu institutsioonilise korra ümberkujundamisest, mis käsitleb ülemaailmsete väljakutsete juhtimist.

Vaadakem ülemaailmse soojenemise mõju ja suure majandusliku tasakaalutuse tagajärjel tekkinud finantskriisi. Vabakaubandus peab olema õiglane. Lisaks sellele peab ta seonduma poliitikaga, mis aitab vaesematel riikidel areneda ja seda eelkõige põllumajanduse abil. Toiduainete hindade suur tõus toetab protektsionismi ja piiranguid, kui me ei keskendu toiduainete tootmise arendamisele kogu maailmas.

Esmatarbekaupade hinnatõus on toonud kaasa keerulise üldise olukorra. Toitu peetakse üha enam riikliku julgeoleku probleemiks nii rikastes kui ka vaestes riikides. Seega tuleb käsitleda ühise põllumajanduspoliitika reformi, ELi arenguabipoliitikat ja energiapoliitikat, pidades silmas rahvusvahelisel tasandil toimunud suuri muutusi.

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). – (PL) Proua juhataja, volinik, juhin käimasolevas arutelus tähelepanu kolmele küsimusele.

Esiteks, hoolimata WTO liikmeks olemisest, ei pea paljud riigid kinni sotsiaalsetest, keskkonna- ega loomade heaolu standarditest. Seega on nende tootmiskulud madalamad. Kahjuks on aga siis võimatu konkureerida nimetatud riikides toodetud toodetega. Kõnealust aspekti tuleb võtta arvesse Euroopa turule juurdepääsu edendamisel kolmandate riikide kaupadele, vastasel korral paljud Euroopa tootmissektorid lihtsalt kaovad.

Teiseks jätkub Euroopa turu avamine põllumajanduslikele kaupadele kolmandatest riikidest, vastutasuks teevad nimetatud riigid järeleandmisi eksporditavatele tööstuslikele toodetele ja teenustele Euroopast. Euroopa põllumajanduslik potentsiaal seega nõrgeneb.

Kolmandaks toetan täielikult proua Muscardini soovitusi WTO parlamentaarse assamblee asutamise kohta, muutuste kohta riikide jagamises arenenud riikideks ja arengumaadeks, vajaduse kohta tihedama koostöö järele WTO ja ÜRO vahel ning konsensuse põhimõtte kõrvalejätmise kohta, eelkõige töörühmade ja komiteede töös WTO raames.

  Kartika Tamara Liotard (GUE/NGL). – (NL) Proua juhataja, sooviksin palju öelda WTO reformi kohta, kuid selle asemel küsin komisjonilt mõningad konkreetsed küsimused, millele ootan vastuseid. Küsimused illustreerivad punkte, mida oleme arvesse võtnud arutelus WTO reformimise kohta lisaks menetluslikele reformidele, nagu läbipaistvus, mida on ka juba nimetatud.

Kliimamuutuste taustal kasvab surve biokütuste kasutamisele üha enam. Ma ei soovi siinkohal arutada, kas see on hea või halb, kuid tõstatan järgmised küsimused seoses Euroopa Liidu kohustustega WTO raames. ELi kliimamuutuste pakett sisaldab mitmesuguseid keskkonnakriteeriume, millele biokütused peavad vastama. Mina ja paljud minu kolleegid aga sooviksid näha sotsiaalsete kriteeriumide, nagu miinimumpalk ja laste töö kasutamise vältimine, kohaldamist. Kas see on kooskõlas WTO nõuetega? Kui ei, kas me oleme siis sunnitud tunnistama laste tööd ja alatasustamist? Küsin ka GMOsid sisaldava toidu kaubanduse kohta. Arvan, et Cartagena protokolli järgi võivad liikmesriigid otsustada GMOde heakskiitmise üle. Kas see on kooskõlas WTO eeskirjadega, ja kui ei, siis kuidas kavatsete seda probleemi lahendada? Parlament on näidanud, et enamik liikmetest on hülgenahaga kauplemise vastu. Kanada on ähvardanud tõstatada nimetatud küsimuse WTO kaudu. Mis te arvate, kuidas saab siiski kinni pidada enamiku ELi kodanike soovist nimetatud küsimuses? Arvan, et kõnealused küsimused on väga olulised ning neid tuleb reformimisel arvesse võtta.

  Patrick Louis (IND/DEM). – (FR) Proua juhataja, daamid ja härrad, riikidevaheline kaubandus on hea aspekt. Vabakaubandus on soovitav, kuid tänapäeva maailm on muutunud ning WTO reeglid on aegunud ja vajavad paljudel juhtudel muudatusi.

Rahvusvahelise kaubanduse olemus on muutunud. Minevikus tugines kaubandus komplementaarsusel: meie ostsime seda, mida meil ei olnud, ning eksportisime mis tahes ülejääke. Niisugune kord muutis riigid õitsvaks. Tänapäeval valitseb aga sotsiaalne dumping. Me jätame kõrvale teadmised millegi valmistamise kohta, et importida midagi, mille teised on valmistanud odavamalt, mitte sellepärast, et see oleks kasulik, vaid sellepärast, et see hõlmab vähem kulusid, makse ja sotsiaalseid piiranguid.

WTO nimetatud kord võimaldab vaesematel riikidel ja vaestel inimestel rikastes riikides muuta rikkaid vaestes riikides veel rikkamaks. See tugineb üha vähem solidaarsusele või vastastikustele lepingutele riikide vahel. See on pigem kord, mis lõhestab rahvaid ja tekitab konflikti võitjate ja kaotajate vahel.

WTO eeskirju tuleb seega muuta. Need peavad säilitama ühenduse eelistused ja taaselustama ühised välistariifid kehtestanud Rooma lepingu vaimsuse. See ei olnud üliettevaatlik kaitse, vaid õiglane hüvitis sotsiaalse dumpingu vastu. Asutajatel on mõnikord ka õigus. WTO peab kaasama kaubanduspiirangute hindamisse ettearvamatud vahetuskursi kõikumised. See on vastuvõetamatu, et jüaan jääb nii madalaks, kui riigil on väliskaubanduses suur ülejääk. See on ennekuulmatu, et kontsern EADS kaotab miljardeid eurosid iga kord, kui dollari väärtus langeb 10 senti euro suhtes.

Kokkuvõtteks, tõelise vabakaubanduse tulevik tuletab meile meelde, et meil on palju teha, enne kui saame toolileenile puhkama jääda. Ühest küljest peame taastama piiri kui poliitika tingimuse ja seega vabaduse inimestele. Teisest küljest peame võimaldama rahandus- ja finantspoliitikal tegelikus majanduselus ehk tootmises tagaplaanile jääda, sest üksnes majandus võimaldab inimestel siin vabalt elada.

  Jim Allister (NI). – Proua juhataja, WTO-l on palju puudusi, kuid kõige kummalisem neist on kindlasti Hiinale, Indiale ja Brasiiliale antud ebaõiglane eelis, võimaldades neil nautida arengumaa soodsat staatust. Nad olid kunagi tärkava majandusega riigid, kuid praeguseks on nad kindlasti juba majanduslikult arenenud ja võimelised konkureerima parimatega. Nad on tõepoolest nii edukad, et on mitmes valdkonnas maailmas juhtival kohal. Samas anname neile seletamatul põhjusel arengumaa soodsa positsiooni, tunnustame madalatele standarditele vastamist ning väiksemate kohustuste täitmist.

Seega pole ime, miks minu valijad tunnevad sageli, et WTO ei teeni nende huve, see tunne tuleb iseäranis esile siis, kui nad näevad, kuidas volinik Mandelson teeb pidevalt põhjendamatuid järeleandmisi põllumajanduse valdkonnas.

Volinik, õigete tehingute sõlmimine on olulisem kui lihtsalt tehingute sõlmimine. See ei ole õige tehing, kui selle tagajärjel uhuvad odavad importkaubad riikidest, mida me soodustame rohkem kui nende jõuline majanduslik suutlikkus vajab, minema meie põllumajanduses toodetud toiduained.

  Zbigniew Zaleski (PPE-DE). – (PL) Proua juhataja, institutsiooni, mis ei toimi nõuetekohaselt, tuleb reformida, tagamaks, et see teeniks kõiki sidusrühmi ja tarbijaid korrektselt. Me toetame vabakaubandust, kuid sellega kaasneb sageli kiusatus alistuda ahnusele. Kui kaubandus liberaliseeritakse, on vaja luua järelevalvemehhanism ning see on nõuetekohaselt toimiva, tugeva Maailma Kaubandusorganisatsiooni eesmärk. Rahvusvaheline kaubandus on arenenud nüüd sellisele tasemele ja muutnud nii kiireks ja ulatuslikus, et vaja on tõhusat koordineerimist. Euroopa Parlament ei saa vaadata tegevusetult pealt. Seega usun siiralt, et proua Muscardini töö organisatsiooni reformimise kohta vastab nendele ootustele ning selle tulemusel on rahvusvaheline organisatsioon võimeline juhtima kaubandust mööda selgelt määratletud teed.

  David Martin (PSE). – Proua juhataja, kõigepealt soovin õnnitleda proua Muscardinit suurepärase raporti eest.

WTO mängib ikka olulist rolli maailmas ja teeb seda hästi, kuid institutsiooni tuleb ajakohastada ja reformida. Üks võtmeküsimusi on kehtestada WTOs parlamentaarne demokraatia. Tuleb luua parlamentaarne assamblee, mis kohtub korrapäraselt ning jälgib WTO läbirääkimiste laua taga tehtavat tööd.

Samuti peame täiendama WTO eeskirju, et tagada WTO läbirääkimistes keskkonnasäästlikkuse ja kliimamuutustega arvestamine suuremal määral ning et WTO läbirääkimistesse kaasatakse sotsiaalsed ja töötajaid käsitlevad sätted. Eelkõige soovin näha ILO senisest suuremat seotust WTO tööga.

Toetan aga raportit tervikuna ning tervitan proua Muscardini tööd, mis ta tegi rahvusvahelise kaubanduse komisjonis.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Proua juhataja, ühisturg ja piiramatu kaubandus on majandusarengu eeldused. Mõiste „piiramatu” aga ei tähenda reguleerimatust ja mis tahes põhimõtete puudumist, mis määravad kindlaks kaubanduslikud tingimused, kuid tagavad samal ajal konkurentsi osalejate vahel. Vajadus kaubanduse nõuetekohase reguleerimise järele maailma tasandil on iseäranis päevakajaline ülemaailmastumise kontekstis. Seetõttu on Maailma Kaubandusorganisatsiooni roll nii oluline. See on ulatuslik institutsioon, mis ühendab rohkem kui 150 riiki. WTO saab tegutseda tõhusamalt, kui tema pädevused on selgelt määratletud ning piirduvad kaubanduspoliitikaga.

Eelkõige hõlmavad selgus ja konkurentsivõime kindlustunnet, et tootmisprotsess vastab kehtivatele standarditele ja kvaliteedinõuetele, muu hulgas näiteks keskkonnakaitse, töö- ja tasustamistingimuste ning loomade heaoluga seoses. Konkurentsivõimet ei saa mõõta üksnes tootmiskulu ja hinna alusel. Lõpetuseks ütlen, et WTO reform on tahte väljendus teha koostööd arengu huvides ja vaesuse vastu võitlemise eesmärgil.

  Avril Doyle (PPE-DE). – Proua juhataja, õnnitlen kõiki raporti ettevalmistamises osalenuid, kuid eelkõige raportööri.

Ma näen – ma tsiteerin siinkohal seletuskirja –, et kogu Maailma Kaubandusorganisatsiooni analüüs, mida rahvusvahelise kaubanduse komisjon käsitleb, tugineb suurel määral Sutherlandi mitu aastat riiulil tolmu kogunud raporti järeldustele. Kui komisjon koostab oma raporti, on komisjon ilmselgelt kohustatud võtma Genfis vajalikud meetmed, et viia ellu soovitatud parandused.

Missugused on tagatised, et uue raporti põhjal võetakse rohkem meetmeid kui Sutherlandi suurepärase raporti puhul? Kas keskkonna- ja kliimamuutuste küsimused kaasatakse WTO mis tahes uude paketti? Käsitledes juba arutlusel olnud küsimust arengumaade homogeensuse puudumise kohta ning Hiina, Brasiilia ja India praegust positsiooni, kas hakatakse määratlema selgemalt erinevaid arengutasemeid?

Minu viimane küsimus on: kas piirkondlik toiduainetega kindlustatus kõigi piirkondade jaoks oleks seadusjärgne kaalutlus?

  Androula Vassiliou, komisjoni liige. − Proua juhataja, tänan austatud parlamendiliikmeid tähelepanekute ja soovituste eest, mida võetakse komisjonis arvesse WTO reformimist käsitledes.

Komisjon jagab paljusid arutelus esitatud seisukohti ja toetab tegelikult mitmeid proua Muscardini raportis esitatud ettepanekuid. Siiski tuleb tunnistada, et mõningad neist leiavad tugevat vastuseisu, kuid komisjon edendab neid kindlasti.

Komisjon toetab täielikult eelkõige nõuet sidususe kohta WTO ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel ning nõuet läbipaistvuse, aga ka parlamentide tõhusama rolli kohta eelkõige järelevalves ja kaubanduspoliitika läbivaatamises. Komisjon jagab ka seisukohta, et tugev WTO on arengumaade huvides.

Vastan preili Liotardi küsimustele, mis ulatuvad WTO reformist kaugemale. Ma ei saa praegu rääkida üksikasjadest, kuid kinnitan teile, et käsitleme juba partneritega laste tööd ja teisi sarnaseid küsimusi ning toetame koostööd ILO ja WTO vahel.

Lõpetuseks ütlen, et annan teie tähelepanekud kolleegile härra Mandelsonile edasi, et neid võetaks täies ulatuses arvesse aruteludes teiste WTO liikmetega.

  Cristiana Muscardini, raportöör. − (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, tänan komisjoni tööle avaldatud tunnustuse eest. Samuti olen tänulik arengukomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamuste koostajatele ja täna sõna võtnud kolleegidele abi eest. Kasutan nende täna avaldatud poliitilist ja tehnilist toetust, rõhutamaks komisjonile, et enam ei tohi aega raisata. Häda neile, kellel on aega ja kes seda raiskavad! Teisisõnu, tõsi on, et Doha voor võib leida lõpuks lahenduse, kuid seda lahendust on viimastel aastatel liiga sageli edasi lükatud. Nüüd, kui meil on tegemist väga tõsise toiduainete kriisiga, peame meeles pidama, et osa põhjustest seisneb teatavas meetmetes – sealhulgas Euroopa Liidu meetmetes –, mis kaua aega tagasi nägid ette erinevad stsenaariumid põllumajanduse ja toiduainesektori edenemiseks.

Kui me soovime vältida vastandumist tõesti vaeste arengumaade ja riikide vahel, mis on juba jõudnud teatavale arengutasemele, kui soovime turu olukorda õiglasemaks muuta – ning turg saab olla õiglane ja vaba üksnes eeskirjadele tuginedes – peame olema julged, sest me ei saa nõustuda järjekordse edasilükkamisega, kui soovime kaitsta inimväärse töö kontseptsiooni ja kiirendada vaidluste lahendamist.

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon on teadlik WTO reformi ümbritsevatest raskustest, kuna teatavad töömeetodi on juba aja jooksul juurdunud. Samas on ta ka teadlik, et mitmesuguste osapoolte ootustele vastamiseks ja kolmanda aastatuhande tingimustele vastavaks tänapäevaseks organisatsiooniks saamiseks peab WTO leidma kuidagi jõudu ja julgust, et viia läbi asjaomased reformid. Nüüd peab komisjon edasi käsitlema meie tähelepanekuid, mille parlament avaldab homme ametliku poliitilise taotlusena enamiku toel.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme kell 12.00.

Kirjalikud selgitused (kodukorra artikkel 142)

  Kathy Sinnott (IND/DEM), kirjalikult. – 2001. aastal seati Doha vooru eesmärgiks vähendada kaubandustõkkeid kogu maailmas, võimaldades vaba kaubandust eri arengutasemel riikide vahel.

2005. aastal vähendas EL Maailma Kaubandusorganisatsiooni ettekirjutuse tõttu oma suhkrukasvatajate pakutud hinda peaaegu 40%, sest selle tulemusel saavad ülemaailmsest turust kasu vaesemad riigid, nagu Austraalia, Brasiilia ja Tai. Kahjuks oli aga sellel äärmiselt negatiivne mõju Euroopa Liidu riikidele, nagu Iirimaa, mille suhkrutööstus laostati, ning vaeseimatele suhkrutootmisriikidele Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonnas, nagu Mauritius, Belize ja Fidži.

Nüüd, 2008. aastal kogevad paljud neist riikidest, mis kannatasid ELi suhkrumajanduse ümberkorralduse tõttu, rahutusi kodanike seas selliste põhitoiduainete nagu riisi ja maisi hinnatõusu pärast, sest nad ei saa enam endale nimetatud toiduaineid lubada, kuna neil puudub sissetulek suhkrukasvatusest.

Enne kui võtame vastu uusi laastavaid meetmeid kaubanduse kaitse kohta, peaksime läbi viima sõltumatu hinnangu ELi mõju kohta tema vaeseimatele naaberriikidele, et mitte enam teha niisuguseid kahjulikke muudatusi.

14. Vabakaubandusleping Pärsia lahe koostöönõukoguga (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt käsitleb Helmuth Markovi poolt rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel komisjonile esitatud suuliselt vastatavat küsimust Euroopa Liidu ja Pärsia lahe koostöönõukogu vaheliste vabakaubanduslepingute läbirääkimiste viimaste arengute kohta (O-0032/2008 – B6-0020/2008).

  Androula Vassiliou, komisjoni liige. − Proua juhataja, mõned inimesed võivad öelda, et vabakaubanduslepingu läbirääkimised Pärsia lahe koostöönõukogu riikidega on kestnud 17 aastat. Tegelikult on selle sisu arutatud alles 2002. aastast. Meie komisjon, aga ka koostöönõukogu liikmesriigid loodavad lõpetada läbirääkimised pigem varem kui hiljem. Teame, et vabakaubandusleping aitab tihendada suhteid meie piirkondade vahel. Vabakaubanduslepingu läbirääkimised viidi 2007. aastal läbi kiirendatud korras ning need kulmineerusid volinik Mandelsoni visiidiga Dohasse 2007. aasta detsembris, mille tulemusel anti läbirääkimistele tugev poliitiline tõuge. Oleme saavutanud märkimisväärset edu kõigis peatükkides ning oleme lepingu sõlmimisele lähemal kui kunagi varem.

Siiski on olemas mõned lahtised küsimused, mis on olulised, et tagada ELile tõeline eelisjuurdepääs Pärsia lahe koostöönõukogu turule ning see, et ei kehtestata diskrimineerivaid tingimusi võrreldes teiste riikidega. Need küsimused on eksporditollimaksud, mõned erandid energiateenuste valdkonnas, iseäranis Araabia Ühendemiraatide poolt, ning lepingu teatavad horisontaalsed sätted, nagu konkurents ja intellektuaalomand. Jaanuari läbirääkimistevoor tühistati. Pärast seda pole Pärsia lahe koostöönõukogu andnud meile mitte mingisugust tagasisidet. Loodame, et saame järgmise vooru pidada mai alguses, samal ajal ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu vahelise ühiskomitee koosolekuga, mis toimub 6. mail.

Meie eesmärk on endiselt teha edusamme järgmises voorus ja lõpetada läbirääkimised võimalikult kiiresti, loodetavasti Prantsusmaa eesistumisperioodi esimeste kuude jooksul. Vabakaubanduslepingu eesmärk on luua eelissuhted ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu vahel kooskõlas WTO põhimõtete ja eeskirjadega. See toob kaasa kogu kaubanduse liberaliseerimise poolte vahel. Samuti on selle eesmärk toetada Pärsia lahe koostöönõukogu liikmesriike nende majanduse mitmekesisemaks muutmisel, julgustades neid läbi viima majandusreforme ja pakkudes võimalust meelitada piirkonda rohkem välisinvesteeringuid lisaks piirkonna sees toimuvate investeeringute sujuvamaks muutmisele.

Vabakaubandusleping hõlmab märkimisväärseid teenuste kaubandust ja investeeringuid käsitlevaid mõlema poole kohustusi ning vastastikust juurdepääsu riigihangete turule ja seda ka energia- ja transpordisektoris. See sisaldab edasipüüdlikke tariifide liberaliseerimise ajakavasid, sealhulgas kemikaalide sektoris. Ja lõpetuseks, leping hõlmab mittetariifseid valdkondi, nagu kaubanduse tehnilised tõkked, sanitaarsed ja fütosanitaarsed standardid või intellektuaalomandi õigused.

Parlament on avaldanud muret, et vabakaubanduslepingus, mille üle käivad läbirääkimised Pärsia lahe koostöönõukoguga, ei ole inimõigusi ega sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid käsitlevaid sätteid. Lubage mul kõigepealt selgitada, et praeguses ELi ja koostöönõukogu vahelises vabakaubanduslepingu eelnõus on mitmesugused kaubandusega mitteseotud sätted nii inimõiguste, rände, terrorismivastase võitluse kui ka massihävitusrelvade leviku tõkestamise kohta. Nende sätete suhtes lepiti koostöönõukoguga kokku mõned aastad tagasi. Siiski ilmnes viimases voorus, et Pärsia lahe koostöönõukogul olid mõned küsimused sõnastuse kohta seoses lepingu oluliste poliitiliste elementide kohaldamisega seonduva peatamisklausliga. Lisaks kõnealustele klauslitele viidatakse lepingu preambulas vajadusele tugevdada koostöönõukogu riikide majandusliku ja sotsiaalse arengu protsessi, kaitstes samal ajal keskkonda. Samuti viitab see asjaolule, et pooled ei soodusta otseseid välisinvesteeringuid, vähendades või lõdvendades siseriiklikke keskkonna- või kvaliteedistandardeid. Samuti on lepingus ette nähtud konsultatsioonid, kui selgub, et tegelikud või esitatud meetmed ei ole vastavuses nimetatud põhimõtetega.

ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu vahelistes läbirääkimistes võeti arvesse 2001.–2004. aastani toimunud säästvuse mõju hindamise tulemusi ja järeldusi. Seda tehti iseäranis sektorite puhul, mida konsultandid pidasid oluliseks majanduse säästva arengu seisukohalt koostöönõukogu riikides, eelkõige teenuste ja mõnes tööstussektoris. Parlamendi taotlusel esitasime me ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu vahelise vabakaubanduslepingu läbirääkimiste direktiivid ja kõik nende täiendused kooskõlas kokkulepitud korraga ja konfidentsiaalsuse reeglit silmas pidades.

Lubage mul lõpetuseks rõhutada, et Euroopa Parlamenti on teavitatud korrapäraselt vabakaubanduslepingu läbirääkimiste seisust ja et Euroopa Komisjon teavitab parlamenti sellest ka tulevikus.

  Tokia Saïfi, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (FR) Proua juhataja, vabakaubanduslepingu sõlmimine Euroopa Ühenduse ja Pärsia lahe koostöönõukogu vahel on olnud läbirääkimiste teemaks alates 1988. aastast ning näib, et need läbirääkimised lõpetatakse lõpuks üsna pea.

Tervitan hiljuti tehtud edusamme, sest vabakaubandusleping on oluline Euroopa Liidu ja Pärsia lahe riikide vahelise kaubanduse edendamise ja reguleerimise eesmärgil. Sellega peaks algama seega uus, sujuvama koostöö ajastu kahe piirkonna vahel mitmes strateegilises valdkonnas, mis on äärmiselt olulised mõlemale poolele, kelle suhted on seni olnud määratlemata.

Vabakaubandusleping aitab kaotada mittetariifsed tõkked ning kõik riiklikud toetused ja hüvitised, eelkõige juurdepääsu osas toorainele, kooskõlas WTO kehtivate eeskirjadega. Võimalused ja väljakutsed, mille esitasid sõltumatute fondide järjest suurenev osakaal, peaksid olema põhjaliku uurimise, dialoogi ja konstruktiivse koostöö teema Euroopa Parlamendi ja Pärsia lahe riikide vahel.

Eesmärk on siinkohal säilitada keskkond, mis on avatud investeeringutele, muutes aga investeeringud läbipaistvamaks. Nimetatud fondide haldajad peavad seega suutma tagada turule täiendava teabe ressursside päritolu, investeeringute eesmärgi ja strateegia kohta. Euroopa peab aga tagama, et saab ligi meelitada nimetatud fonde, mis aitavad edendada majanduskasvu, innovatsiooni ja luua rohkem töökohti tootliku kapitali tugeva rahvusvahelise konkurentsi taustal.

Vabakaubanduslepingu sõlmimine julgustab Pärsia lahe riike olema vastuvõtlikumad Euroopa partnerite seisukohtade suhtes ning võimaldab seega mitmekesistada ja kiirendada meie kaubandust.

  Carlos Carnero González, fraktsiooni PSE nimel. – (ES) Proua juhataja, kõigepealt tänan volinikku selgituste eest ja kinnitan samas, et Euroopa Parlamendi fraktsioon PSE jagab teiega ühist eesmärki: allkirjastada vabakaubandusleping Pärsia lahe koostöönõukoguga.

Peame aga seda tegema võimalikult kiiresti. See on kasulik Euroopale ja ka riikidele, kes moodustavad Pärsia lahe koostöönõukogu. Samuti on tõsi, et nimetatud lepingu läbirääkimiste volitus on üsna vana. See on volitus, mis ei sisalda vajalikke klausleid keskenduda kaasaja võtmeküsimustele, nagu inimõigused, tööhõive ja keskkond.

Seetõttu oli mul hea meel kuulda, kui volinik ütles, et komisjon kavatseb teha kõik endast oleneva, et kaasata nimetatud teemad lepingusse. Teisiti oleks täiesti mõeldamatu, sest me ei räägi üksnes kaubandusest ja majandusest.

Oleme kõik teadlikud, et kõnealused riigid on olulised riigid, millel on planeedi ühed suurimad heaoluallikad ehk naftavarud, mis on kaasaja ühiskonna oluline osa.

Nimetatud riikidel ei ole üksnes naftat. Neil on inimesed – mehed ja naised, kes on sündinud nendes riikides, aga ka teistest riikidest pärit mehed ja naised, kes lähevad sinna tööle, ning ma arvan, et nimetatud riikides ei austata inimõigusi nii nagu peaks, pidades näiteks silmas sõna- ja kogunemisvabadust. Käsitledes naiste võrdõiguslikkust peame me aga häbenema ja avaldama meelepaha, kui loeme näiteks uudistest organisatsiooni Human Rights Watch aruandeid, mille kohaselt peavad naised küsima nendes riikides luba nn hooldajalt, kes võib olla isa, abikaasa või isegi poeg, et töötada, reisida, õppida või isegi tervishoiuteenuseid kasutada. See on täiesti vastuvõetamatu.

Võiksime mõistagi rääkida ka eespool nimetatud sisserändajatest, kes töötavad nendes riikides ja moodustavad suure osa tööjõust. Kas nende õigused on tagatud või mitte? Lisaks sellele, missugune on suurte naftat tootvate riikide, nagu koostöönõukogusse kuuluvad riigid, keskkonnakäsitlus? Kas nad huvituvad kliimamuutustest või toornafta hinnast?

Seda kõike tuleb rääkida sõbralikul viisil, kuid üheselt mõistetavalt. Seetõttu oleme tänulikud, et resolutsioon, mille üle homme hääletame, sisaldab viimaks niisuguseid olulisi lõikeid nagu 17 ja 19, mille kaasesitajad me enda arvates oleme. Need osutavad näiteks inimõigustele kui klauslile, mis peab olema Pärsia lahe koostöönõukoguga allkirjastatava vabakaubanduslepingu lahutamatu osa, või vajadusele, et mõlemad pooled peavad ratifitseerima Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid.

Esitasime ka täiendavad muudatusettepanekud, mida, me loodame, fraktsioonid toetavad, toetades samal ajal nimetatud küsimusi. Peaksime aga olema ettevaatlikud, et liitlastele ei saadetaks vale sõnum: inimõigusi tuleb kaitsta, hoolimata sellest, kas küsimuse all on nafta või mitte.

  Ramona Nicole Mănescu, fraktsiooni ALDE nimel. – (RO) Arutelu Euroopa Ühenduse ja Pärsia lahe koostöönõukogu vahelise vabakaubanduslepingu läbirääkimiste kulgemise kohta pälvis minu tähelepanu, sest käisin hiljuti visiidil nimetatud piirkonnas koos Euroopa Parlamendi delegatsiooniga Pärsia lahe riikidega suhtlemiseks.

Parlamentidevahelisel kohtumisel arutleti samuti nimetatud lepingu läbirääkimiste üle.

Pärsia lahe koostöönõukogu esindajad ütlesid, et eurooplased avaldasid neile survet piiramatuks juurdepääsuks paljudele investeerimisvõimalustele, samal ajal kui koostöönõukogu ei ole huvitatud üksnes kapitali saamisest, vaid nad vajavad tehnoloogilist ja juhtimisalast oskusteavet.

Ühest küljest pidid alustatud läbirääkimised lõppema juba 2006. aastal, kuid nagu öeldud, need jätkuvad ning selles on oma osa mõlemal poolel.

Euroopa Liit arvab, et koostöönõukogu liikmete vahel puudub koordineeritus ja riigid ei vii läbi reforme, ning koostöönõukogu riigid kaebavad nende suhtes kehtestatavate nõuete lõppematu nimekirja üle.

Mõningaid kõige olulisemaid teemasid nimetas ka kaubandusvolinik Peter Mandelson, nimelt juurdepääs turule, toodete päritolu tähistamine, riiklikud litsentsid, investeeringute kaitsmise meetmed ja nende tagamise kriteeriumid koostöönõukogus.

Sel põhjusel arvan, et vabakaubanduslepingu sõlmimise järel kohustuvad mõlemad pooled ametlikult tegema majanduskoostööd, mis on mõlemale poolele kasulik – see hõlmab muu hulgas energiakoostöö arendamist, piirkonna majanduslikku ja tehnoloogilist arendamist ning samuti täiendavat mõju keskkonnakaitsele, ühisturu loomisele ja Euroopa investeeringute suurenemisele.

Teisest küljest osutab tundlik arutelu piirkonnas inimõiguste austamise probleemile. Euroopa Liidu roll rahvusvahelises majanduses on oluline, kuid samal ajal on EL ka inimeste põhiõiguste austamise peamine edendaja.

Arutelus piirkonna kõige aktiivsemate valitsusväliste organisatsioonide esindajatega osutati väga selgelt võimalusele, mille annavad vabakaubanduslepingu läbirääkimised, avaldada survet Pärsia lahe riikidele, et nad tagaksid rohkem kodaniku- ja poliitilisi vabadusi nimetatud riikide kodanikele.

Seetõttu tuleb majandusküsimusi arutades pöörata suuremat tähelepanu sisserändajatest töötajate ja naiste õiguste austamist käsitlevatele õigusaktidele.

  Caroline Lucas, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Proua juhataja, meie fraktsioon toetab tugevalt komisjonile esitatud üleskutset anda parlamendile rohkem teavet vabakaubanduslepingu läbirääkimiste kohta ja eelkõige tegelike läbirääkimisvolituste üleandmise ja ajakohastatud säästvuse mõju hindamise kohta.

Samuti toetame seda, et rõhutatakse vajadust vabakaubanduslepingus jõulise peatüki kaasamise järele säästva arengu kohta, pidades silmas Pärsia lahe riikide sotsiaalsete ja keskkonnastandardite halbu näitajaid. Kaubanduse peadirektoraadi soovituses teebki meid murelikuks asjaolu, et selles osutatakse, et kuna vabakaubanduslepingu läbirääkimised algasid palju aega tagasi, kui säästva arengu teema ei olnud nii päevakajaline, on nüüd hilja koormata neid läbirääkimisi uute teemadega, nagu inimõiguste klauslid.

Minu arvates peame ütlema, et see on poliitiliselt vastuvõetamatu, ning loodame, et kaubanduse peadirektoraat peab meeles, et parlament peab andma heakskiidu läbirääkimiste lõpptulemusele.

Lisaks meie murele sotsiaalsete ja keskkonnastandardite pärast kaubanduses Pärsia lahe riikidega, peame endalt ettevaatlikult küsima, missugust kaubandust liberaliseeritakse Pärsia lahe piirkonnaga sõlmitava vabakaubanduslepingu raames. Teame mõistagi, et EL on huvitatud piiramatust juurdepääsust energiaallikatele, soovides kõrvaldada sellega seonduvad mis tahes tõkked, nagu eksporditollimaksud või koguselised piirangud. Teame mõistagi, et EL püüab tõrjuda konkurentsist teised tööstusriigid ja tärkava majandusega riigid, et saada kõige paremad juurdepääsutingimused, et EL näeb energiahindade tõusu ja soovib seega piirkonnale rohkem müüa, et saavutada kaubandusbilanss. Mõistagi ei ole see kooskõlas ELi väljaöeldud eesmärkidega kliimamuutusi käsitleva poliitika kohta.

Kujutlegem aga teistsugust stsenaariumit: EL ei püüa tasakaalustada kaubandust mis tahes liberaliseerimise kaudu, vaid kasutab kaubanduse tasakaalutuse eelist, et edendada arengut ja taastuvenergia kasutamist; et EL ei osale rahvusvahelises võistluses, mille eesmärk on tagada turvaline juurdepääs naftale, vaid taotleks mitmepoolseid lepinguid, tagades kõigile riikidele õiglane osa vähenevatest ülemaailmsetest varadest.

Võrdluseks niisugusele edasipüüdlikule stsenaariumile, mida hea meelega näeksime, on parlamendi nõue kaasata vabakaubanduslepingusse säästvat arengut käsitlev peatükk vähim, mida vajame, otsustamaks, kas parlament saab anda heakskiidu tulevasele lepingule või mitte.

  Avril Doyle (PPE-DE). – Proua juhataja, nõuetekohaselt toimiva vabakaubanduslepingu sõlmimise olulisust ei saa üle hinnata. ELi eksport Pärsia lahe koostöönõukogu riikidesse on alates 1980. aastatest suurenenud. Pärsia lahe koostöönõukogu riigid moodustavad ELi suuruselt kuuenda ekspordituru ning EL on nimetatud riikide kaubanduspartnerite seas esimesel kohal. 2005. aastal moodustas ELi kaupade eksport Pärsia lahe koostöönõukogu riikidesse ligi 50 miljardit eurot ning samal ajal oli ELi import nimetatud riikidest 37 miljardit eurot.

Komisjon loodab, et kaubandusmaht kahekordistub peatselt pärast lepingu allkirjastamist. Lisaks sellele nähakse, minule teadaolevalt, esitatud lepingus esimest korda ette inimõigusi, relvade levitamise tõkestamist ja terrorsimsivastast võitlust käsitlevad klauslid, mis on kindlasti tervitatav.

Kahjuks on kokkuleppele jõudmine viibinud kaua ja kui härra Mandelson külastas 2007. aasta veebruaris kõnealust piirkonda, ütlesite teie, volinik, et ta andis tõuke vabakaubanduslepingu sõlmimiseks, kui ma tsiteerin teid õigesti.

Siiski läks ta minu arusaamise järgi ajalukku, kui nimetas Pärsia lahe äärsete Araabia riikide protektsionismi lepingu sõlmimise viivituse põhjuseks. Kas komisjon on endiselt arvamusel, et põhjus seisneb selles ja kas niisugusel viisil peaks edendama rahvusvaheliste lepingute sõlmimist?

Hoolimata tagasilöökidest kokkuleppe saavutamise osas, on Pärsia lahe koostöönõukogu riigid komisjoniga koostööaltid, ühtlustamaks lennujaamade turvaeeskirju. Kui reisijad ostavad käibemaksuvabasid tooteid ja viivad neid Pärsia lahe riikidest ELi või vastupidi, siis need tooted tuleks konfiskeerida praegu lennujaamades vedelike suhtes kehtestatud piirangute tõttu.

Õnneks on paljud Pärsia lahe riigid saavutanud komisjoniga kokkuleppe ja taotlevad määruses (EÜ) nr 915/2007 ettenähtud turvameetmete tunnustust. Nagu ma aru saan, võimaldab see reisijatel tuua Euroopa Liitu kolmandatest riikidest ostetud käibemaksuvabad kaubad, eeldusel, et asjaomane riik on tunnistatud turvaliseks. Nimetatud tunnustus näitab, et need riigid teevad ELiga tehnilist ja praktilist koostööd ning komisjon peaks kõnealustes valdkondades meetmeid võtma.

Praktilise koostöö näitena võib tuua julgustamise sõlmida mis tahes ulatuslikke vabakaubanduslepinguid, mis võivad jõustuda hiljem. Soovin aga näha, et nimetatud koostöö tegemist ja lepingute sõlmimist kiirendatakse ja laiendatakse.

Vabakaubanduslepingu abil peaks edendama ka teaduslikku koostööd Pärsia lahe riikidega ning toetama selliselt piirkonna säästvat arengut. Praegu on teaduslik koostöö Euroopa ja Pärsia lahe riikide vahel väga väike, ehkki võimalusi oleks palju.

Teadusalane koostöö on iseäranis oluline kliimamuutuste ja energiapoliitika küsimustes. Euroopa Liit impordib praegu 50% oma energiast ja ligikaudu 20% sellest on pärit Pärsia lahe riikidest.

Vabakaubanduslepingut tuleb edendada kliimamuutuste vastase võitluse valdkondades ning seega tervitan komisjoni kavandatud teostatavuse uuringut nimetatud valdkonnas.

  David Martin (PSE). – Proua juhataja, alustan positiivsete aspektidega. Kõigepealt tänan kaubanduse peadirektoraadi peadirektorit härra O’Sullivani, kes vastas kiiresti ja positiivselt meie taotlusele läbirääkimiste volituste kohta. Me saime need kätte umbes nädal aega pärast tema külastust komisjoni ja meie taotluse esitamist.

Samuti tervitan läbirääkimistes saavutatud märkimisväärset edu ja kinnitan, nagu ka eelkõnelejad, et see peaks avama Pärsia lahe riigid ELi kaubandusele ja olema soodne ELi ettevõtlusele.

Samuti olen täiesti nõus, et mis tahes arutlusel olev vabakaubandusleping on samm edasi 1989. aasta koostöölepingust, ja nagu teie, volinik, meile meelde tuletasite ja nagu preili Doyle äsja kordas, tervitan asjaolu, et vabakaubandusleping sisaldab mitmesuguseid kaubandusega mitteseotud klausleid inimõiguste, rände, terrorismivastase võitluse ja massihävitusrelvade levitamise tõkestamise teemal.

Samas avaldan kahetsust, et sotsiaalsed, keskkonna- ja tööalased klauslid, mida arutasime Pärsia lahe riikidega lepingu raames, on märkimisväärselt nõrgemad kui need, mida arutatakse tänapäevaste vabakaubanduslepingute raames. Läbirääkimistes näiteks Korea või ASEANi riikidega ei nõustuks me niisuguste standarditega, millega näime olevat valmis nõustuma Pärsia lahe riikidega.

Komisjon juba ütles meile – ja seda võisime ka ette näha –, et põhjus seisneb selles, et läbirääkimised toimuvad vanade volituste alusel, mida ei ole ajakohastatud alates 2001. aastast. Mida ma aga ei ole kelleltki kuulnud, ei valdkonna eest vastutava voliniku, kaubanduspeadirektoraadi ega täna siin oleva voliniku käest, on põhjus, miks toimuvad läbirääkimised ikka veel vanade volituste alusel. Raske on mitte kahtlustada, et põhjus seisneb komisjon kartuses, et tänapäevaseid säästlikkuse, arengu- ja tööalaseid klausleid oleks olnud Pärsia lahe riikidega liiga raske arutada. Miks ei ole sarnaselt eelmisele küsimusele ajakohastatud säästlikkuse mõju hindamist alates 2004. aastast? Soovin kuulda veenvaid vastuseid nimetatud küsimustele.

Olen iseäranis mures – härra Carnero nimetas juba naiste olukorda ning ma jagan tema arvamust –, kuid olen iseäranis mures Pärsia lahe riikides töötavate sisserändajate õiguste pärast. Mõistagi moodustavad need inimesed enamiku tööjõust seal ning ma ei näe vabakaubanduslepingus ühtegi sätet, mis neid kaitseks. Mida võtab komisjon ette, et tagada ILO põhistandardite austamine Pärsia lahe riikides, pidades silmas sisserändajatest töötajaid?

Lõpetuseks, volinik, teie kolleeg proua Ferrero-Waldner kohtus eelmisel nädalal Bahreini Inimõiguste Ühendusega ning tema tähelepanu juhiti mitmesugustele probleemidele seoses inimõiguste ja sisserändajatest töötajatega. Teda tsiteeriti päevalehes Gulf Daily News, kuna ta toetas täielikult inimõiguste klausleid mis tahes vabakaubanduslepingus. Kuidas kavatseb komisjon seda lubadust täide viia?

  Kader Arif (PSE). – (FR) Proua juhataja, nagu öeldud, on Euroopa Liit pidanud Pärsia lahe koostöönõukoguga vabakaubanduslepingu sõlmimise läbirääkimisi peaaegu 20 aastat.

Alates sellest ajast on komisjoni läbirääkimisvolitused jäänud peaaegu samaks ning kindlasti ei ole neid ajakohastatud. Tulemuseks on mõnevõrra üllatuslik olukord, kus liidul ei ole Pärsia lahe riikidega läbirääkimiste aluseks samad kriteeriumid kui teiste kaubanduspartneritega, nagu Korea või ASEANi riigid. Läbirääkimisvolituste raames ei nähta ette mis tahes sotsiaalstandardite sätteid ega edasipüüdlikku, säästvat arengut käsitleva peatüki lisamist tulevikus. Inimõiguste austamise küsimust käsitletakse vaid väga pealiskaudselt. Kuna nimetatud teemad peaksid olema Euroopa Liidu tegevuse prioriteedid, ei peaks neid lisama mitte üksnes tulevastesse vabakaubanduslepingutesse, vaid need peaksid olema seotud ka peatamisklausliga, kui lepingukohustusi ei täideta. ELi kohustus on kindlustada, et kõik läbirääkimiste aluseks olevad lepingud tagavad inimõiguste demokraatlike põhimõtete, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonide ja keskkonnastandardite edendamise ning austamise.

Pärsia lahe riikide puhul tuleb juhtida erilist tähelepanu – härra Martin mainis seda äsja – sisserändajatest töötajate elamistingimustele ja õigustele. Piirkonnas on palju selliseid töötajaid, kes aitavad tagada kiiret majanduskasvu, kuid sageli töötavad nad ebainimlikes ja vastuvõetamatutes tingimustes.

Rääkides üldiselt, siis ehkki kaubandust tuleb eelkõige arendada ühtsete kaubandussuhete raames, peavad Euroopa ja liikmesriigid juhtima tähelepanu ka poliitilisele ja sotsiaalsele dialoogile. Seetõttu peame rakendama vabakaubanduslepingu, millel ei ole negatiivset mõju piirkonnas elavatele inimestele, vaid vastupidi, mis tugevdab nende poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi. Seetõttu ongi äärmiselt oluline tagada, et näiteks teenuseid käsitlevate läbirääkimiste raames juhitakse tähelepanu vajadusele kindlustada kõigile kättesaadav, säästlik ja odav ühistransporditeenus, mis vastab kõrgetele kvaliteedinõuetele.

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, me kõik oleme nõus, et äärmiselt oluline on muuta prioriteediks meie suhete edendamine Pärsia lahe riikidega. Euroopal ja nimetatud riikidel on palju ühiseid huve: ühest küljest on Euroopa maailma tugevaim turg ning teisest küljest varustavad Pärsia lahe riigid meid ainulaadsete ressurssidega. Seda silmas pidades on oluline tihendada meie suhteid nimetatud riikidega ülemaailmse konteksti taustal.

WTOs on meil algatus „Kõik peale relvade“ ning see peaks olema standard. Peame saavutama mõistliku lahenduse võimalikult kiiresti, sest see on mõlema poole huvides. Peaksime samuti tegema rohkem, et edendada teadusalaste kogemuste, teadmiste ja oskusteabe vahetust, ning püüdma luua tihedamad sidemed hariduse valdkonnas. Ühise energiaharta vastuvõtmine on samuti tähtis.

  Androula Vassiliou, komisjoni liige. − Proua juhataja, tänan austatud parlamendiliikmeid tähelepanekute eest ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu vahelise vabakaubanduslepingu läbirääkimiste kohta. Rõhutan, et komisjon jätkab parlamendi teavitamist läbirääkimiste seisu kohta.

Mulle meeldis iseäranis austatud parlamendiliikmete huvi poliitilise klausli kaasamise kohta arutlusel olevasse lepingusse ja kinnitan teile, et läbirääkimistes käsitletakse tõepoolest kõnealuseid küsimusi. Samuti võin kinnitada asjaolu, et nimetatud küsimust käsitleti volinik Ferrero-Waldneri visiidi ajal Pärsia lahe piirkonda eelmisel nädalal. Tegelikult avaldasid Pärsia lahe riigid kindlat tahet sõlmida vabakaubandusleping ning nad nõustuvad, et paindlikkus on tulevikus kõnealuses küsimuses oluline.

  Juhataja. – Proua Doyle, kas te soovisite võtta sõna töökorralduslikus küsimuses?

  Avril Doyle (PPE-DE). – Proua juhataja, ma ei tõstata seda teemat praegu, kuid kuna me ei kasutanud viieminutilisi lühikesi sõnavõtte, on teistes aruteludes olnud nii, et isegi kui parlamendiliige on rääkinud, võib küsida kiire küsimuse, mis on äsja tekkinud, niisiis me saaksime kasutada selleks lühikeste sõnavõttude korda või vähemasti veel ühte minutit arutamiseks.

Ma jätan selle seekord sinnapaika, kuid pidasin silmas asjaolu, et täna õhtul on olnud vaid üks lühike sõnavõtt. Mul oleks olnud volinikule täiendav küsimus, kuid ma ei esita seda.

  Juhataja. – Proua Doyle, te võite küsida, kui soovite. Küsimus seisneb selles, et te ei esitanud selleks taotlust.

  Avril Doyle (PPE-DE). – Proua juhataja, tahtsin tõepoolest juhtida üksnes voliniku tähelepanu asjaolule, et arvestades ettekäänete toomist ja viivitusi, jaanuaris läbirääkimistevooru tühistamist, vähest suhtlemist pärast seda ning aega, kui kaua protsess on kestnud, pidades üks või kaks kohtumist aastas, kas oleme veendunud, et Pärsia lahe koostöönõukogu ikka soovib vabakaubanduslepingut sõlmida?

Te küll vastasite sellele enam-vähem, aga kas nimetatud riigid on üles näidanud tõelist tahet sõlmida vabakaubandusleping ELiga? Kas see ei ole õigustatud küsimus, pidades silmas aega, kui kaua läbirääkimised on kestnud?

  Androula Vassiliou, komisjoni liige. − Ütlen lihtsalt, et loodame, et tahe on olemas. Nagu teate, ei toimunud käesoleva aasta jaanuariks kavandatud koosolekut, kuid loodame, et tulevasel koosolekul mais toimuvad sisutihedad läbirääkimised. Lootkem seda.

  Juhataja. – Olen saanud ühe resolutsiooni ettepaneku⁽¹⁾ kooskõlas kodukorra artikli 108 lõikega 5.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme kell 12.00.

Kirjalikud selgitused (kodukorra artikkel 142)

  Roberta Alma Anastase (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Parlamendi Pärsia lahe riikidega suhtlemiseks loodud delegatsiooni liikmena rõhutan, et oluline on sõlmida Euroopa Ühenduse ja Pärsia lahe koostöönõukogu vaheline vabakaubandusleping võimalikult kiiresti. Nimetatud lepingu sõlmimine 2008. aastal looks aluse majandussuhete tihendamiseks kahe piirkonna vahel ja vajaduse tagada, et Euroopa Liidu energiajulgeolek kajastaks kõnealuse teema olulisust ja kiireloomulisust.

Võttes arvesse, et praegune kaubandus keskendub energia valdkonnale, on äärmiselt oluline selgelt suurendada tulevase lepingu ja selle aluste tugevdamise eesmärgil koostööd kõnealuses valdkonnas. See mitmekordistaks ühiste energiavaldkonna projektide arvu ja aitaks neid projekte ellu viia, muu hulgas ka ELi Musta mere piirkonna liikmesriikidega, mis saaksid kasu uuest arengusuunast ja kostöövõimalustest.

Seega on esmatähtis leppida kokku läbirääkimiste lõpetamise üksikasjaliku ajakava suhtes ja määratleda vastastikku kasulikud eesmärgid, mis ei viiks mitte ainult ELi ja Pärsia lahe riikide vaheliste suhete tugevnemiseni, vaid aitaks tagada stabiilsust ja säästvat arengut üldiselt.

(1) Vt protokoll.

15. Keelatud geneetiliselt muundatud organismide (GMOd) nulltolerantsi režiim ja selle majanduslikud tagajärjed (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt käsitleb arutelu Neil Parishi rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel komisjonile esitatud suuliselt vastatava küsimuse keelatud GMOde nulltolerantsi režiimi ja selle majanduslike tagajärgede kohta (O-0031/2008 – B6-0151/2008).

  Struan Stevenson, asendab küsimuse esitajat. − Proua juhataja, kõigepealt tänan kolleegi, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esimeest härra Parishit võimaluse eest tulla täna hilisõhtul siia ja esitada kõnealune suuliselt vastatav küsimus. Tal endal oli kahjuks juba mitu kuud tagasi kindlaks määratud visiit Taani volinik Fischer Boeliga ja ta pidi täna pärastlõunal minema Kopenhaagenisse. Ta palus edasi anda vabandused tema puudumise pärast ja tervitab lugupidamisega proua Vassilioud ning tervitab teda komisjoni tulemise puhul.

Kõigepealt tegelik olukord. Meil on Euroopa Liidus konkurentsivõimeline ja tulemuslik kodulinnu- ja seakasvatussektor. Kumbki neist ei saa toetust. Need ei saa mitte mingisugust põllumajandustoetust, need ei saa muid toetusi ning peavad olema turul omapäi.

Kodulinnu- ja seakasvatuses moodustab sööt kõige suurema osa tootmiskuludest. Sead ja kanad ei toitu heinast karjamaal ning seetõttu on kogu nende toit teraviljapõhine. Kui tegemist on toetust mittesaava sektoriga, tuleb osalejatele tagada juurdepääs konkurentsivõimelise hinnaga söödale kogu maailmas.

Euroopas läheb tavaliselt aega rohkem kui kaks aastat, et anda täiesti turvalisele geneetiliselt muundatud tootele luba. Toote Herculex puhul, mis on üks hiljuti heakskiidu saanud geneetiliselt muundatud seemnetest, läks aega 33 kuud, et saada ELi heakskiit. Ameerika Ühendriikides on heakskiidu saamise aeg poole lühem, vaid 15 kuud.

Sellisele tegevusele puudub põhjendus. Linnu- ja seasööda hinnad ning nende kasvatusega seotud kulud kasvavad pidevalt, me ei saa lubada, et söödale litsentsi andmisega taas viivitatakse. Me peame seda korda kiirendama.

Ameerika Ühendriikides on paljud kõnealustest geneetiliselt muundatud toodetest bioetanooli tööstuse kõrvalsaadus ning see sööt on märkimisväärselt odavam kui hinnad, millega peavad sööta ostma ELi kodulinnu- ja seakasvatajad. Seega, mida me teeme, on endalt juurdepääsu äravõtmine odavamale söödale maailmaturul, muutes meie asjaomastele sektoritele konkurentsis püsimise võimatuks, mille tagajärjel on oht, et kaotame töökohti ja ekspordime asjaomase tööstuse EList väljapoole.

Puristid, kes ütlevad, et meie kodulinnu- või sealiha ei peaks olema toodetud geneetiliselt muundatud sööda abil, ei saavuta midagi, kui me seda toitu kasvatajatele ei võimalda. Tagajärjeks on meie tööstuse kaotamine konkurentidele väljaspool ELi ning samal ajal impordime kodulinnu- ja sealiha, mis pärineb loomadelt, keda on toidetud täpselt sama geneetiliselt muundatud söödaga, millele juurdepääsust me oma kasvatajad ilma jätame. See on täiesti mõttetu poliitika.

Peame muutma kaupade märgistamise selgemaks, et tarbija saaks teha teadliku valiku. Nad peavad teadma, kui loomi, kelle liha nad tarbivad, on toidetud geneetiliselt muundatud söödaga. Toiduainete hinnad tõusevad ja ulatuslikult geneetiliselt muundatud söödaga toidetud loomade liha on odavam ning see annab tarbijale valikuvõimaluse ning juurdepääsu odavale lihale, kui nad seda soovivad.

Teine suurem küsimus seoses söödaga on nulltolerants geneetiliselt muundamata sööda toomise kohta ELi. Jällegi võib soomusrüüdes meeskond lüüa endale vastu rinda ja öelda, et me tagame, et geneetiliselt muundatud koostisosi ELi toodud geneetiliselt muundamata söödas ei ole. Missugune on aga nulltolerantsi mõju, kui Brasiilias laaditakse laeva peale ELi toodav geneetiliselt muundamata sojaubade koorem? Võib juhtuda, et Brasiilia sadamas korjatakse laadimisvahendiga üles imeväikesed geneetiliselt muundatud sojajäägid. Kui see laev jõuab ELi sadamasse ja kui lastist leitakse jälgi geneetiliselt muundatud sojaoast, isegi kui see on ELis lubatud geneetiliselt muundatud sojauba, võib kogu lasti tagasi saata.

Seega väheneb nulltolerantsi režiimi tagajärjel geneetiliselt muundamata sööda jõudmine ELi märkimisväärselt. Isegi kui kodulinnu- ja sealihakasvatajad soovivad kasutada geneetiliselt muundamata sööta, on neil seda vajalikes kogustes õigel ajal väga raske kätte saada. Taas on neil niisuguse olukorra tõttu raske õiglaselt avatud maailmaturul konkureerida.

Kui me tõepoolest soovime eksportida meie kodulinnu- ja seakasvatussektori väljapoole ELi ja toita kodanikke Brasiiliast pärit kana- ja sealihaga või isegi Taist pärit kanalihaga, mis kõik pärineb geneetiliselt muundatud söödaga toidetud loomadelt, on praegune nulltolerantsi poliitika geneetiliselt muundamata sööda kohta ning kohutavalt aeglane geneetiliselt muundatud sööda litsentsimise protsess ELis just nimelt õiged lähenemisviisid.

Volinik, meil on hea meel, et teid toetati tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraadi volinikuna. Soovime teile kõike head, kuid loodame, et olete esimene, kes kummutab õudusjutud geneetiliselt muundatud toidu kohta ning kehtestab poliitika, mis võimaldab meie põllumajandustootjatel konkureerida rahvusvahelisel turul võrdsel tasemel.

  Androula Vassiliou, komisjoni liige. − Proua juhataja, komisjon tunnistab ohtu, et sööda importimine võib muutuda keerulisemaks ja kallimaks GMOsid eksportivate riikide ja ELi GMOdega kauplemise lubade andmise süsteemi sünkroonsuse puudumise tõttu. Olen teadlik põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi uuringust sööda vähesuse kohta. Rõhutan, et nulltolerantsi poliitika mõju keelatud GMOdele sööda impordis on muutunud probleemiks üksnes lubade süsteemi sünkroonsuse puudumise tõttu. Üks võtmetegureid on GMOdega kauplemise lubade andmise protsessi erinev kestus kolmandates riikides ja ELis koos eksportivates riikides piisavate eraldusmehhanismide ning seemnetööstuse strateegiate puudumisega. Suurt mõju avaldab ka meie peamiste esmatarbekaubanduse partnerite üha sagedasem GMOde kasutamine.

Seda silmas pidades koondab komisjon oma jõupingutused võtmetegurite käsitlemisele. Euroopa Toiduohutusametiga on alanud arutelud lubade andmise kestuse tõhususe saavutamise küsimuses, vähendamata sealjuures Euroopa Toiduohutusameti teadusliku hindamise kvaliteeti. Tuletan teile sellega seoses meelde liikmesriikide koostöö olulisust alalises komitees ja nõukogus.

Lõpetuseks soovin märkida, et komisjon võttis hiljuti vastu lubava otsuse GA 21 geneetiliselt muundatud maisi kohta, mis aitab suurendada nimetatud toote importimist Argentinast. Komisjon saadab peatselt nõukokku ettepaneku geneetiliselt muundatud sojaubadele loa andmise kohta pärast seda, kui alaline komitee ei saavutanud kvalifitseeritud häälteenamust. Sojaubadele loa andmine aitab samuti suurendada sööda importi ning leevendab ajutiselt seega sööda vähesuse probleemi, mille tõstatas austatud parlamendiliige.

ELi geneetiliselt muundatud toidu ja sööda õigusliku raamistiku eesmärk on peamiselt tagada turule toodavate kaupade ohutus. Seetõttu peavad geneetiliselt muundatud toit ja sööt saama turustamiseelse heakskiidu. Praegu ELis kehtiv keelatud GMOde nulltolerantsi lähenemisviis on sätestatud ELi õigusaktides ning selle on heaks kiitnud Euroopa Parlament ja nõukogu kui parima võimaliku viisi kaitsta inimeste ja loomade tervist ja keskkonda. Sarnast lähenemisviisi järgib ka enamik kolmandaid riike, sealhulgas suured GMOde tootjad.

Rahvusvahelisel tasandil jätkab komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega Codexi suuniste väljatöötamise toetamist kõnealuses küsimuses. Komisjon aga tunnistab võimalust teie küsimuses osutatud juhtumi esinemise võimalusele ja kinnitab, et selliste juhtumite avastamine muutub järjest lihtsamaks, sest meetmete tehnika täiustub pidevalt. Komisjon uurib, kas on sobiv ja võimalik leida lahendus nimetatud konkreetse juhtumi kohta eraldi kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

2003. aastal WTO poolt Euroopa Ühenduse vastu esitatud kaebuse kohta asjaomases, 2006. aastal vastu võetud vaekogu ettekandes ei seatud kahtluse alla ELi õigusakte, vaid asjaolu, kuidas neid õigusakte minevikus kohaldati. Komisjonil on õnnestunud seni käsitleda nimetatud vaidlust korrapärase dialoogi raames kaebuse esitajatega. Näitasime neile selgelt, et ELi biotehnoloogiliste toodete lubade süsteemis ei esine mitte mingisugust moratooriumi ega põhjendamatut viivitust.

WTO paneeli loomisest alates on heakskiidetud 16 toodet, seitse neist 2007. aastal. Me ei saa välistada, et kaebuse esitajad, eelkõige Ameerika Ühendriigid, võtavad arvesse kohaloleku eeliseid kaubanduse küsimuses, kui nad otsustavad, kas kaevata otsus edasi või mitte. Euroopa Ühendusel oleks hea oma seisukohta kaitsta, kuid käimasolev dialoog muudab selle ebatõenäoliseks.

  Esther De Lange, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (NL) Härra juhataja, volinik, eile rääkisime parlamendis toiduainete hindade tõusust ja selle mõjust Euroopa Liidule ja arengumaadele. Täna õhtul oleme jälle siin ja räägime geneetiliselt muundatud loomatoidust. Need kaks arutelu oleks võinud ühendada. Loomatoidu mõnevõrra tehniline teema sobib laiema toiduohutuse ja toiduhindade tõusu teemaga üldiselt. Kui mõistlik aga on tegelikult hävitada terve last sööta või see tagasi saata, sest need sisaldavad tahtmatult jälgi, väga väikestes kogustes, geneetiliselt muundatud toodetest. Mulle ei näi see väga mõistlik olevat ei nimetatud toiduohutuse ega tõusvate toiduainete hindade valguses.

Loomasööda hinnad on viimasel ajal tõepoolest märkimisväärselt tõusnud ja tõusevad veelgi, kui me ei muuda oma suhtumist. Paljud tootjad kogevad selle tagajärjel kulude tõusu ja arvan, et peaksin rõhutama veel kord, et kõrged hinnad, millest me pidevalt räägime, ei tähenda, et põllumajandustootjad teeniksid rohkem. Tegelikult on juba seda ka mainitud, et näiteks sealihasektoris lähevad söödakulud suuremaks, kuid tulumarginaal on tegelikult väiksem.

Kuidas sellest ummikseisust praegu pääseda? Mitte lubade andmise menetlusega äkki hoolimatult ümber käies. Niimoodi kindlasti mitte, kuid minu arvates on probleem kahes küsimuses, millele peame lahenduse leidma. Esiteks, nagu härra Stevenson juba ütles, Euroopa Liidus läheb GMO-le loa andmisega märkimisväärselt rohkem aega – kaks ja pool aastat, samas Ameerika Ühendriikides võtab see aega ühe aasta. Võtsin teadmiseks asjaolu, mis komisjon ütles Euroopa Toiduohutusameti tõhusamaks muutmise kohta, kuid see ei ole mõistagi kogu probleem. Probleem seisneb ka küsimuse lahendamise kohustuse lükkamises ühelt nõukogu komiteelt teisele, mis ei ole suutelised saavutama kvalifitseeritud häälteenamust ei dokumendi poolt ega vastu, ning seejärel saadetakse pärast pikka aega kestnud segadust otsuse tegemine Euroopa Komisjoni. Seega on ka see osa probleemist, kuid menetlus peab olema kiirem. See ei ole mõistagi põhjus toodete koheseks heakskiitmiseks, kuid arvan, et inimestel on õigus kiiremini teada saada, kas toode saab Euroopa turu jaoks loa või mitte.

Teiseks peame leidma lahenduse geneetiliselt muundatud osade tahtmatu sattumise kohta loomasööta, kehtestades näiteks piirväärtuse, seda kindlasti GMOdele, mille Euroopa Toiduohutusamet juba heaks on kiitnud, ja kindlasti arvestades asjaolu, et väljaspool Euroopa Liitu kasvatatud sigade liha on meie kauplustes pidevalt kättesaadav. Rääkige veel ebaõiglasest konkurentsist! Kahjuks ei ole ma kuulnud komisjonilt midagi piirväärtuste kohta. See osutab kehtivatele õigusaktidele. Olgem ausad, et tooteid märgistades kasutame me piirväärtust, seega arvan, et see on võimalik.

Lühidalt öeldes ei tohi tootjad ja tarbijad muutuda nõukogu komiteede otsustamatuse ohvriks. Aeg on protsessi selgust tuua ja seda kiirendada.

  Bernadette Bourzai, fraktsiooni PSE nimel. – (FR) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, nagu pealkiri ütleb, käsitletakse siinkohal GMOdele lubade andmise menetluse majanduslikke tagajärgi.

Seega soovin küsida volinikult, kas komisjon on taotlenud mis tahes uurimusi loomasööda hinnatõusu põhjuste kohta, ja ma soovin samuti teada, kui suur osa viimastel aastatel imporditud loomasöödast on sisaldanud jälgi Euroopas keelatud GMOdest ja kust need tooted pärit on. See oleks kasulik teave nimetatud juhtumite ulatuse hindamisel.

Erinevalt äsja sõna võtnud pr De Langest, lükkan mina ümber põhjusliku seose GMOde nulltolerantsi põhimõtte ja sööda hinnatõusu vahel. Neid kahte ei tuleks koos käsitleda, sest teame hästi, et hinnatõus on mitme teguri koosmõju tagajärg, millest ma siinkohal üksikasjalikumalt ei räägi, kuid üks peamistest põhjustest seisneb aktsiaturu spekulatsioonides tulevase põllumajandusliku turu kohta. Hinnatõus mõjutab kõiki riike, muu hulgas neid, millel on väga paindlikud õigusaktid GMOde kohta.

Sellest hoolimata on tõsi, et Euroopa loomakasvatajad on suurtes raskustes, ja peamine põhjus seisneb selles, EL sõltub suurel määral sööda impordist. Minu küsimus on seega järgmine: miks me oleme nii suurel määral sõltuvad ja kuidas peaksime sellele reageerima? Küsin komisjonilt, kas nad on analüüsinud Blair House’i lepingu, millega EL loobus loomasööda tootmisest, majanduslikke tagajärgi.

Sõltumise vähendamiseks on minu arvates kaks võimalust. Esimene neist on teha kõik, et säilitada, tõepoolest säilitada Euroopa viimased sööda- ja valgukultuurid ning julgustada ümberstruktureerimist, vältides näiteks täielikku toodanguga sidumata toetuste määramist ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli ajal, eelkõige kuna need põllukultuurid hõlmavad keskkonnale soodsaid võimalusi seoses külvikorraga ja seega ka soodsaid omadusi pinnasele.

Teisest küljest peab komisjon käsitlema tarneallikate mitmekesistamise küsimust. 2007. aasta detsembris osalesin ma konverentsil, mille korraldas organisatsioon GM-Free Network ja kus näidati, et geneetiliselt muundamata loomasööt on olemas ning et tootjate ja importijate vahel tuleb luua asjaomased sidemed.

Loodan, et kõik on teadlikud, et tarbijatel on õigus …

(Juhataja katkestas kõneleja)

  Jan Mulder, fraktsiooni ALDE nimel. – (NL) Proua juhataja, kõigepealt tänan põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ja tänast täiskogu istungit, et nad järgnesid minu algatusele arutada kõnealust teemat siin täna.

Tähelepanuväärne on asjaolu, et geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasvatamine kasvab kogu maailmas, kuid üksnes meie Euroopas kardame seda kohutavalt. Tekib küsimus, miks. Volinik ütles üsna kategooriliselt, et sellised on õigusaktid ja me peame neist kinni pidama. Kuid kui muutunud olud tekitavad vajaduse õigusakte muuta, tuleb komisjonil seda ka teha. Arvan, et nüüd on selleks õige aeg. Veidi aega tagasi kahtlesin ka ise GMOdes, kuid ükski geneetiliselt muundatud põllukultuur ei sarnane teisega. Transgenesise ja cisgenesise vahel on suur vahe. Üks neist on liigipõhine, teine mitte. Neid reguleerivad samad õigusaktid ning komisjon peab käsitlema nimetatud küsimust ning muutma õigusakte sellest seisukohast.

Arvan, et keskne probleem on nulltolerants. Maailmas on vähe olukordi, mille puhul saab nõuda nulltolerantsi. Alati peab olema võimalus jätta teatav muutuste marginaal. Kui ületate kiirust alas, kus tuleb sõita 50 kilomeetrise tunnikiirusega, siis enamikus riikides on lubatud hälve kolm kilomeetrit tunnis, enne kui teile trahvi tehakse. Miks ei ole sarnane hälve võimalik imporditud kaupade puhul? Miks ei ole näiteks 0,8%-line või 0,9%-line hälve võimalik? Kas komisjon saab mu küsimusele selge vastuse anda?

Samuti tervitan asjaolu, et peagi toimuvad läbirääkimised Euroopa Toiduohutusametiga menetluse lühendamise kohta, seadmata sealjuures ohtu kvaliteeti, kuid kas toiduohutusamet on öelnud, kas see on võimalik? Läbirääkimistest ei piisa, sest aeg tõukab tagant.

Mul on veel üks küsimus. Kas komisjon saab selgitada, kuidas saan mina poliitikuna öelda üldsusele, et saame tarbida paljusid tooteid, mida meil toota ei ole lubatud. Võime piiranguteta importida kogu maailmast liha, mis pärineb loomadelt, keda on toidetud siin keelatud söödaga? Mis on selle mõte? Missugune on selgitus? Kas komisjon võiks öelda mulle mõne selgituse tulevaseks valimiskampaaniaks.

Lõpetuseks küsin, missugused on komisjoni suhtumise tagajärjed seoses WTOga? Kas me saame lihtsalt niimoodi teha?

  Janusz Wojciechowski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua juhataja, GMOd võivad ohustada kolme valdkonda.

Esimene neist on rahvatervis. Järjest enam esineb viiteid sellele, et GMOd võivad kujutada ohtu inimeste tervisele, kuid neile ei pöörata tähelepanu. Tõendid GMOde märkimisväärse kahjuliku mõju kohta võivad tekkida mis tahes ajal. Oli aeg, kui puudusid tõendid asbesti kahjuliku mõju kohta ning kui tõestus tekkis, oli kahju äärmiselt suur. Asbesti eemaldamisele raisati miljardeid. GMOde puhul on keeruline see, et kui nende kasutamine muutub ulatuslikuks, ei ole võimalik neist enam lahti saada.

Teine valdkond on keskkond. Paljud teadlased on seisukohal, et GMOd võivad avaldada keskkonnale äärmiselt kahjulikku mõju. See on põhjus, miks on traditsiooniliste seemnete ladustamiskoht sügaval jää sees Norra Spitsbergeni saarel, juhuks kui GMOde järjest suurenev kasutamine kahjustab traditsioonilisi seemneid.

Kolmas oht seondub majandusega. GMOde kasutamise edendamine on viis, kuidas muuta põllumajandustootjad sõltuvaks suurtest biotehnoloogilistest kontsernidest. Põllumajandustootjad kasvatavad geneetiliselt muundatud põllukultuure tingimustes, mille on kehtestanud mõjuvõimsad kontsernid, kes omavad seemnete patente.

Euroopas ei ole praegu toiduainete puudust. Toit muutub järjest kallimaks, kuid liidu põllumajanduspoliitika raames kohaldatakse jätkuvalt põllumajanduslikule tootmisele halduspiiranguid. Euroopa ei pea taotlema intensiivsemaid tehnoloogiaid toiduainete tootmises. Selle asemel peaks Euroopa eelistama tervislike toiduainete tootmist traditsioonilisi meetodeid kasutades.

Mõistagi on ka konkurentsi probleem. Selles küsimuses nõustun täielikult härra Stevensoni ja teiste eelkõnelejatega. Meie põllumajandustootjad ei peaks olema ainsad, keda geneetiliselt muundatud põllukultuure ja geneetiliselt muundatud sööta käsitlev keeld mõjutab. Sellisele keelule peab lisanduma nii GMOsid sisalduvate taimsete kui ka loomsete toodete importimise keeld. Kohaldada tuleb selgeid põhimõtteid, nimelt, et Euroopa turule eksportivate tootjate suhtes kohaldatakse samu nõudmisi, mis meie tootjatele.

  Caroline Lucas, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Proua juhataja, kõigepealt soovin ümber lükata seisukoha, mis näib olevat kõnealuse suuliselt vastatava küsimuse aluseks. Püüdes seostada omavahel loomasööda hinna tõusu Euroopas ning asjaomast loomakasvatussektori kriisi ELi GMOsid käsitlevate õigusaktidega üldiselt, kuid iseäranis nulltolerantsi poliitikaga, on vale ja otsitud ettekääne.

Tõsi on, et loomakasvatajatel on rasked ajad, kuid olen seisukohal, et sellel ei ole midagi ühist Euroopa GMOsid käsitleva poliitikaga, vaid põhjus seisneb mitme teguri koosmõjus, sealhulgas halvad ilmastikutingimused, mille tagajärjel väheneb saak, turgude reguleerimatus, Hiina ja teiste riikide suurenenud nõudlus, biokütuste tootmise kiire ja reguleerimata kasv ning suurenevad finantsspekulatsioonid.

Paljus on süüdi ka põllumajanduse peadirektoraadi aruanne ELi GMOsid käsitleva režiimi võimaliku mõju kohta loomasööda kättesaadavusele ja hinnale. Aruandes esitatud kõige halvem stsenaarium tugineb eeldusele, et Brasiilia muudab kaubanduslikuks ELis keelatud geneetiliselt muundatud sojaoa liigi. Mitte ühtegi tõendit ei ole aga esitatud, et Brasiilia isegi kaaluks uute geneetiliselt muundatud sojaubade kasutuselevõttu.

Raportis tuuakse esile, et ELi poliitika ei mõjuta Ameerika Ühendriike ning et Brasiilia ja Argentina on märkimisväärselt ettevaatlikumad uute geneetiliselt muundatud põllukultuuride heakskiitmisel, mis võiks kahjustada nende eksporti ELi. Näiteks Argentina kehtestas ELi eksporditavale maisile sertifitseerimiskava, et vältida kinnitamata tunnuste esinemist.

Lisaks sellele ei ole ühtegi tõendit, et tõenäoliselt ELis keelatud GMOdega toidetud loomade liha moonutaks märkimisväärselt konkurentsi.

Seega võib väita, et kõik need küsimused tuginevad ebatäielikule infole ning on suundumuslikud. Samas on mul endal mõned küsimused ELis heakskiitmata GMOde kohta esitatud piirväärtuse kohta. Esiteks, kuidas saab komisjon olla kindel, et ELi poolt heakskiitmata GMOd on ohutud?

Teiseks, missugune institutsioon või äriühing vastutab kahjustuste eest? Kas EL, mis võimaldab niisugust saastamist? Kas äriühing, mis on töötanud välja GMO, kuid millel ei ole kehtivat müügiluba? Või ettevõte, mis vastutab importimise eest?

Lõpetuseks, kas nimetatud piirväärtust tuleb kohaldada geneetiliselt kavandatud tehaste suhtes, mis toodavad raviaineid? Missugune hindamine on läbi viidud igapäevase toidu saastumise kohta aktiivsete raviainetega?

Loodan arutelu lõpus kuulda üksikasjalikke vastuseid nendele olulistele küsimustele.

  Kartika Tamara Liotard, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (NL) Proua juhataja, volinik, nii teie kui ka mina teame liiga vähe geneetiliselt muundatud organismide ohu kohta tervisele. Kas me seega soovime lubada selliseid GMOsid – ma nimetan neid toidu rikkumiseks – lihtsalt sellepärast, et majandus vajab seda? Mitte seni, kuni mina saan midagi ette võtta. Minu jaoks on prioriteedid inimeste tervis, keskkond ja bioloogiline mitmekesisus. Brüssel juba nõuab, et riigid peavad nõustuma teatavate GMOdega, isegi kui nad seda ei soovi. See on aga vastuolus Cartagena protokolliga, mille järgi on riikidel õigus keelduda uutest geneetiliselt muundatud toodetest, kui nad kahtlevad nende ohutuses. Laske liikmesriikidel otsustada, missuguseid ohtlikke tooteid nad lubavad.

Ma ei ole ainus, kes vastuseisu avaldab. Paljud kodanikud muretsevad GMOde pärast. Oleme näinud seda Poolas, Rumeenias, Austrias ja Küprosel. Vastuseis Monsanto katsepõldudele kasvab näiteks Madalmaades Raaltes ja Gemert-Bakelis. On suur oht, et muundatud seemned Monsanto põllult levivad naabruses asuvatele tava- või mahepõldudele, ehkki põllumajandustootjad seda umbrohtu ei soovi. Samuti olen mures Monsanto kava pärast võtta üle Madalmaade seemnekasvatusettevõtte De Ruiter, mis on maailma kümne parima sarnase ettevõtte hulgas. Ilmselgelt soovib Monsanto imbuda märkamatult Euroopasse. Ja seda kas oodates paindlikumaid reegleid või avaldades lihtsalt suuremat survet poliitikutele, et nad lõdvendaks kiiresti eeskirju. Peame sellele otsustavalt vastu seisma. Rahvatervis, keskkond ja bioloogiline mitmekesisus on meile olulisemad kui majanduslik tulu.

  Jim Allister (NI). – Proua juhataja, EL on ilmselt oma konkurentide naerualune. Me keelame näilise innukusega GMOd loomasöödas, keelatud GMOde puhul isegi naeruväärse nulltolerantsi tasemeni, kuid samal ajal võib vabalt importida väljaspool ELi kasvatatud ja meil keelatud GMOdega toidetud loomade liha ükskõik missugusesse 27 liikmesriigist.

Minu jaoks kõlab see täiesti mõttetuna. EL üritab kurnata sääski ja neelata kaamelit, kuid kes selle tõttu kannatab? Meie oma tootjad, kes peavad maksma väga kallist hinda geneetiliselt muundamata sööda eest. Näib, et ELis on nii, et kui asi on poliitiliselt korrektne, peaksid kõik olema õnnelikud, hoolimata sellega kaasnevast mõttetusest.

  Rosa Miguélez Ramos (PSE). – (ES) Proua juhataja, ehkki Euroopa loomakasvatus moodustab põllumajandusliku tootmise lisandväärtusest 40%, on siiski olukord niisugune, et meil ei ole piisavalt toorainet loomade toitmiseks. Minu kodumaal Hispaanias on veiste, kes sõltuvad söödast rohkem kui teistes liikmesriikides, olukord äärmiselt halb. Sigade ja kodulindude olukord on sarnaselt halb üle kogu Euroopa.

Nagu juba mainitud, on ühenduse õiguse järgi geneetiliselt muundatud sööda müük lubatud, kui asjaomased GMOd on ELis lubatud, kuid selles ei ole ette nähtud mitte mingisugust minimaalset taset keelatud GMOdele. See põhjustab probleeme kaubanduses kolmandate riikide eksportijatega ning ka Euroopa loomakasvatussektoris, mis, nagu ütlesin, kannatab sööda puuduse all.

See ei ole esimene kord, kui ma nõustun härra Mulderiga, ning ma kuulasin teda täna ja nõustun taas, et võimalik lahendus oleks tunnustada juhuslikku keelatud GMOdega saastumist teatava piirväärtuseni, eeldusel, et Euroopa Toiduohutusamet on andnud neile positiivse hinnangu ja et need on lubatud kolmandas riigis kooskõlas Codexi põhimõtete ja üheselt mõistetava märgistamispoliitikaga.

Teine võimalus oleks toota Euroopas rohkem, kuid näib, et komisjon on selle tee juba ära lõiganud järelevalve alaste ettepanekutega. Veetustatud sööda kohustuslik osa loomasöödas on näidisena antud. Ehkki sellega tunnistatakse ohtu, et tootmine lõpetatakse, nõuab komisjon siiski toodangust eraldatud toetuste kohaldamist.

Seega soovin rõhutada, et seisame vastamisi loomasööda vähesuse keerulise probleemiga ning Euroopa Komisjon vastutab olukorra lahendamise eest.

  Kyösti Virrankoski (ALDE). – (FI) Proua juhataja, geneetiliselt muundatud põllukultuurid on saadud nende genotüübi muutmise teel väga täpse teadusliku tehnoloogia abil. Nimetatud tehnoloogia tugineb geneetika ligi viiekümne aasta vanusele arengule. See on aidanud luua liigid, mis vajavad vähem hoolt ja taimekaitsevahendeid ning mille saagikus on suurem. Seetõttu on nende kasvatamine suurenenud kiiresti.

Euroopa Liit ei ole saanud selles arengus osaleda, sest kinnitub range bürokraatliku järelevalvesüsteemi külge. Iga kord, kui Euroopa Toiduohutusameti katsed ja uuringud on tõestanud, et liik on ohutu ja tarbijale kasulik, peab see siiski läbi tegema pika protsessi, enne kui loa saab. Komisjoni ettepanek saadetakse kõigepealt alalisse komiteesse, mis kvalifitseeritud häälteenamusega ettepaneku heaks kiidab või tagasi lükkab. Kui seal ei suudeta otsust teha, saadetakse ettepanek edasi nõukogusse ja kui ka seal otsust teha ei suudeta, läheb ettepanek tagasi komisjoni, kus lõpuks otsus tehakse. See kõik aga võtab aega.

Palju geneetiliselt muundatud söödast imporditakse Euroopa Liitu. Riigid, mis katsetavad ja piiravad geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasvatamist, kasutavad seda hea meelega. Kuna ELil ei ole aega olnud kõiki kasutuselolevaid liike heaks kiita, võib sööt sisaldada väikeses koguses heakskiitmata GMOsid. Sellisel juhul saadetakse kogu last tagasi. See aga toob kaasa asjatuid kulutusi ning mõjutab Euroopa toiduainetööstuse konkurentsivõimet. Seega peamegi käituma mõistlikult kõnealuses küsimuses. Teistes riikides heakskiidetud GMOdel, mida leidub söödas väga väikestes kogustes, ei tohiks olla nii ebamõistlikke tagajärgi, eelkõige, kuna Euroopa põllumajandusel on niigi raskusi konkurentsivõimelisena püsimises maailma tasandil.

  Dimitar Stoyanov (NI). – (BG) Ladina vanasõna ütleb, et looduslik on hea. See ei tähenda mõistagi, et GMOd, mis on kunstlikud, on halvad, kuid seni ei ole põhjalikke teaduslikke andmeid, et nad oleksid inimestele head. Vastupidi, meil on Ameerika Ühendriikide näide, mille puhul GMOde ulatuslik tunnustamine seostub tõsise ülekaalulisuse probleemiga. Geneetika ja biotehnoloogia ei ole veel täppisteadused. Nad annavad lootust paljudes valdkondades, kuid samal ajal tekib oht, et neid kasutades võime kaotada palju, võib-olla rohkem, kui saaksime endale lubada.

ELi ettevaatlik suhtumine geneetiliselt muundatud organismidesse on praegu hea, pidades silmas kättesaadavaid teaduslikke saavutusi. Arvan aga, et peaksime meeles pidama ka Euroopa tootjaid. Praegune olukord on mõnevõrra ebaloomulik ning komisjon peaks looma tasakaalustatud olukorra, milles Euroopa tootjaid ei diskrimineerita, ning Euroopa tarbijad peaksid saama valida, kas osta geneetiliselt muundatud või muundamata põllukultuure. Mul on hea meel, et olen noor inimene ning teeksin meelsasti teadlikke otsuseid.

  Avril Doyle (PPE-DE). – Proua juhataja, arvestades ELi suurt sõltuvust valgurikkast söödast, nagu sojaoajahu ja maisigluteensööt, siis kuidas põhjendab komisjon praegust olukorda, kus isegi väikseima keelatud GMO sisaldusega sööt on keelatud ning hävitatakse meie sadamates, samal ajal, kui liha, mis pärineb neidsamu keelatud GMOsid sisaldava söödaga toidetud loomadelt, võib vabalt tuua Euroopa Liidu toiduainetööstusesse ning mida meie tarbijad ostavad, moonutades sealjuures konkurentsi Euroopa põllumajandustootjate kahjuks?

Kohaldada tuleb piirväärtuse põhimõtet – sama tehakse lubatud GMOde juhusliku sisalduse korral toodetes, mis sildi järgi ei sisalda GMOsid – keelatud, kuid Euroopa Toiduohutusameti positiivse hinnangu saanud GMOde või selliste GMOde, mis on läbinud toidu ja sööda ohutuse riskihindamise kooskõlas Codexi geneetiliselt muundatud taimede suunistega, juhusliku sattumise kohta toodetesse. Kas komisjonil on kavas esitada asjaomaseid ettepanekuid ja kuna seda tehakse?

Meie pikal loa väljastamise menetlusel puudub teaduslik rangus ja terviklikkus, see põhjustab erimeelsusi maailma kaubanduses ning piinlikkust tundes tuleb tunnistada, et selle aluseks on institutsioonidevaheline ettekäänete otsimine kõnealuses küsimuses. Ükski teine kaubanduses osaleja ei ole nii visa muutusi vastu võtma.

  Csaba Sándor Tabajdi (PSE). – (HU) On tulnud aeg viia läbi põhjalik ja kasulik arutelu geenitehnoloogia kohta Euroopas, sest praegu oleme kuulnud üksnes religioosset poleemikat, mis paljudel juhtudel lihtsalt süvendab kartusi. Teadust ei saa ega tohi peatada. Rahvastiku ja toiduhindade kasvu silmas pidades ei saa me jätta kasutamata võimalusi, mida meile pakuvad bio- ja geenitehnoloogia. Keskkonnasäästlik areng ei saa toimuda ilma nende valdkondadeta.

Minu esitatud märtsis heakskiidetud biogaasi käsitleva raportiga näitas Euroopa Parlament üles üksmeelt bioenergia eesmärgil kasvatatavate geneetiliselt muundatud taimede litsentsimise kohta. Ehkki Ungari parlamendierakonnad olid küll üksmeelel geneetiliselt muundamata põllumajanduse säilitamise kohta, tuleb sellesse eesmärki suhtuda siiski kui illusiooni. Kaheksakümmend viis protsenti loomasöödana imporditud sojast on praegu geneetiliselt muundatud.

Ilmselgelt ei ole geneetiline muundamine mäng, sellega kaasnevad ohud on väga suured. Hädavajalik on luua liidu tasandil usaldusväärne, teadusel põhinev eriotstarbeline järelevalveasutus, mis oleks sõltumatu asjaomastest ettevõtjatest ning suudaks kontrollida geneetiliselt muundatud tooteid, tagada kaitset ohtude eest ning kõrvaldada põhjendamatuid kartusi. Ühest küljest avaldavad GMOdega tegelevad rahvusvahelised ettevõtted mõnevõrra vastumeelselt üksikasjalikke andmeid toodete kohta ega osale teaduslikes katsetes, ehkki tarbijakaitse seisukohast oleks see möödapääsmatu nõue. Teisest küljest on GMOde vastased esitanud palju segadusse ajavat teavet ja põhjustanud teaduslikult tõestamata hirmulugude tekkimist. Sellepärast ongi kõnealune arutelu nii oluline. Tänan tähelepanu eest.

  Paulo Casaca (PSE). – (PT) Avaldan samuti muret, et põllumajandussektor Azoreses, minu piirkonnas on praeguses viletsas olukorras. Arvan, et tänase aruteluga on näidatud, et miski ei saa õigustada poliitikat, mis keelab GMOde kasutamise loomasöödas ning samal ajal võimaldab tarbida liha, mis on saadud nimetatud GMOsid kasutades.

Arvan, et liialdus, mis peitub nulltolerantsi poliitikas, on samuti kõigile selge. Lõpetuseks soovin öelda, et igaüks, kes tunneb loomasöödatööstuse olusid, ei kahtle kummagi teguri mõjus toiduainete hindadele. See mõju on ilmselge, eelkõige maisigluteensööda ja alkoholi tootmiseks kulutatud maisi silmas pidades. Olen juba kutsunud Euroopa Komisjoni üles võtma arvesse põllumajandustootjate olukorda kogu Euroopas.

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, põllumajandusteemalises arutelus seisame silmitsi väljakutsega, mille esitas ühise põllumajanduspoliitika tervisekontroll. Kuulaksin huviga, kas GMOsid käsitlev arutelu mängib mingisugust rolli ning mil määral seda arutatakse selles kontekstis.

Me kõik teame, et maailmas toimub praegu terav arutelu toiduainetega ja energiaga kindlustatuse teemal. Peame vaatama, missugust tähendust omab see arutelu meie jaoks.

Käsitledes kaupade märgistamist, siis mina pooldan alati nulltolerantsi põhimõtet. Tarbijale peab olema selge, mida ta ostab. Sellest seisukohast peame tagama, et piirkondliku tasandi reguleerivatel asutustel oleks võimalus nimetatud küsimuses kaasa rääkida.

  Marios Matsakis (ALDE). – Proua juhataja, isegi praegusel hilisel ajal seda arutelu kuulates tunnen, et pean juhtima tähelepanu kolmele küsimusele.

Esiteks on tõsi, et teaduslikku tõestust GMOde tekitatud ohu kohta inimeste või loomade tervisele ei ole. Nagu aga üks eelkõnelejatest, kes praeguseks on küll lahkunud, ütles, ei peetud ka asbesti ohtlikuks, kuid nüüd teame, et see põhjustab mesotelioomi ehk kopsuvähki. Samuti ei peetud suitsetamist varem ohtlikuks, kuid nüüd teame, et see põhjustab kopsuvähki, hingamisteede haigusi ja südame arteri ahenemist. Seega on parem karta kui kahetseda.

Teiseks, härra Allister ja Casaca rääkisid erinevustest söödas olevate ja GMOdega toidetud loomades olevate GMOde vahel. Nende kahe vahel on suur erinevus. Erinevus seisneb selles, et söödas on GMO teistsugusel kujul kui GMO, mida on loomadele söödetud ning mida nad on seedinud ja kelle ainevahetusest läbi käinud ning siis esineb see GMO tõenäoliselt loomalihas hoopis teistsugusel kujul kui söödas.

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE). – (FR) Proua juhataja, on selge, et geneetiliselt muundatud organismide teema on demokraatia osas möödapääsmatu, majanduslikult vajalik ja õiguslikult kohustuslik. Õnnitlen meie komisjoni küsimuse käsitlemise eest.

Mis puutub meie arutelusse, siis on selge, et Euroopa Liit sõltub suurel määral valgurikka sööda impordist. See on teaduslike arutelude teema, kuid kui on lubatud importida liha, mis pärineb loomadelt, keda on toidetud Euroopa eeskirjadele mittevastava söödaga, tekib küsimus, kas Euroopa Liit on suuteline kaitsma oma kodanikke.

Kaitsmiskord ei ole protektsionism, see on üksnes küsimus ning ma soovin küsida komisjonilt, kas nad on seisukohal, et meie tollisüsteemi kvaliteet, mis on minu arvates vähenenud märkimisväärselt, võimaldaks reageerida kõigile kaalutustele, mis on tõstatatud tänases suurepärases arutelus.

  Jan Mulder (ALDE). – Proua juhataja, kui komisjoni esindaja vastab, kas ta võiks öelda mõne sõna võimaluse kohta tõsta lubatavat hälvet nullist veidi kõrgemale, näiteks 0,7%-le või 0,9%-le või kõrgemale? Kuulates tänast arutelu, arvan, et see oli üks peamisi mõtteid. Nulltolerants praegustes oludes on veidi liiga range.

  Androula Vassiliou, komisjoni liige. − Proua juhataja, kuulasin hoolega austatud parlamendiliikmete huvitavaid tähelepanekuid.

Me tunnistame komisjonis, et GMOsid käsitlevate lubade sünkroonsuse puudumine võib põhjustada probleemi seoses sööda impordi võimalikkuse ja kuludega. Ehkki nimetatud sektoris toimuv hinnatõus on erinevate, keeruliste ja vahel palju ulatuslikumate tegurite tagajärg, on kõiki neid tegureid arvesse võetud põllumajanduse peadirektoraadi korraldatud uuringus.

Komisjoni jõupingutused on suunatud probleemi aluseks olevate võtmetegurite käsitlemisele nii liidu tasandil, näiteks uutele GMOdele lubade väljastamisega kooskõlas ELi reguleeriva raamistikuga, kui ka rahvusvahelisel tasandil, arutades olukorda meie suuremate kaubanduspartneritega.

Mitu sõnavõtjat esitas küsimuse, kas komisjon oleks valmis lubama kõrgemat hälvet kui null. Tuletan teile meelde, et selleks vajame parlamendi ja nõukogu kaasotsust ning samuti vajame liikmesriikide toetust. Te teate, missugune on olnud liikmesriikide seisukoht mitmesugustes alalistes komiteedes, kus me saavutasime harva kvalifitseeritud häälteenamuse, õigemini minu arvates ei ole me seda kunagi saavutanud.

Soovin öelda, et piirangute kehtestamine GMOsid sisaldava söödaga toidetud loomadest pärinevate loomsete toodete impordile ei oleks tõenäoliselt kooskõlas meie rahvusvaheliste kohustustega.

Viimaseks soovin öelda mõne sõna viivituste kohta lubade väljastamise menetluses, mida mitu kõnelejat nimetas. Komisjoni ja Euroopa Toiduohutusameti vahel käib arutelu, et kinnitada võimalusi muuta lubade väljastamise menetlus tõhusamaks, vähendamata samas teadusliku hindamise kvaliteeti.

Üks aspekte, mis esile tõsteti, on vajadus teavitada taotlejaid paremini loa saamise nõuetest, et tõhustada juba alguses nende taotluse kvaliteeti.

Lisaks sellele võttis amet siinse arutelu tulemusel endale kohustuse viia esialgne kooskõlastatuse hindamine läbi kuue nädala jooksul alates taotluse esitamisest, vähendades seega loa väljastamise menetluse kestust märkimisväärselt.

Samuti on oluline märkida, et loa väljastamise menetlust saaks veelgi lühendada, kui liikmesriigid toetaksid komisjoni rohkem GMOdele loa väljastamist käsitlevas komiteemenetluses.

Viimaseks vastan ühe sõnavõtja küsimusele, milles väideti, et riskihindamises võtame me arvesse üksnes majanduslikke aspekte. Ütleksin aga, et esmatähtis tegur meie jaoks on siiski inimeste ja loomade tervis ning samuti keskkond.

Olles seda öelnud, lisan veel, et komisjon on valmis arutama võimalikke soovitusi kõnealusel teemal, kuid üksnes eeldusel, et esitatud lahendus oleks kooskõlas põhieesmärgiga ehk tagaks ELi turule toodavate kaupade ohutuse.

  Juhataja. – Tänan, volinik.

Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud selgitused (kodukorra artikkel 142)

  Diamanto Manolakou (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Euroopa Liidu GMOsid käsitlev poliitika soodustab rahvusvahelisi ettevõtjaid tarbija arvelt. Põllumajandustootjad muutuvad veelgi sõltuvamaks monopolidest ning rahvusvahelised ettevõtjad kontrollivad põllumajandussektorit.

GMOd on inimeste tervisele kahjulikud. Mõni ohtudest on teaduslikult tõestatud ja need avalduvad allergia või immuunsüsteemi nõrgestamise näol.

GMOde pöördumatu mõju keskkonnale muudab GMOd mitu korda ohtlikumaks. Bioloogiline mitmekesisus on piiratud ning saastuse vähendamist ei ole kindlasti võimalik tagada.

Kõnealune poliitika on majanduslikult kahjulik. GMOd on tegurid, mis põhjustavad toiduainete hinnatõusu ja nälga maailmas, nagu ka rahvusvahelised majandusorganisatsioonid nüüd avalikult kinnitavad.

Ettepanek võtta vastu nulltolerantsi režiim on vale ja ebatõhus, see on rahvusvaheliste ettevõtjate huvidele kompromisslahenduse otsimise tulemus. See võimaldab kasutada teatavaid GMOsid ja tarbida geneetiliselt muundatud söödal põhinevaid tooteid, nagu liha ELi mitte kuuluvatest riikidest.

Kõnealusel poliitikal on konkreetne eesmärk: vähendada ägedat vastuseisu, mida avaldavad ELi liikmesriikide töötajad, kes soovivad ohutut, geneetiliselt muundamata toitu taskukohaste hindadega.

Arvame, et geneetiliselt muundatud põllukultuurid tuleks liikmesriikides täielikult keelustada ning samuti tuleks keelustada GMOsid sisaldavate toodete import. Samal ajal tuleks võtta meetmeid, et kaitsta ühenduse tootmist ja tarbijaid.

16. Järgmise istungi päevakord (vt protokoll)

17. Istungi lõpp

(Istung lõppes kell 23.20.)