Istungi stenogramm

Neljapäev, 24. aprill 2008 - Strasbourg

8. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

2009. aasta poliitiline strateegia (hääletus) (RC-B6-0144/2008)

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Proua juhataja, mina jäin selles konkreetses küsimuses erapooletuks, sest minu meelest on komisjonil liiga palju teha ja neil ei ole tõepoolest vajadust anda veelkord hinnangut selle kohta, kuhu nad poliitiliselt suunduvad. Selles peaks palju rohkem olema juttu reguleerimise vähendamisest, mitte sellest, kuidas minna edasi ühise sisserändepoliitikaga.

Paljud väikeettevõtted piirkonnas, mida mina esindan, tahaksid näha vähem siitpoolt tulevat reguleerimist. Tegelikult tahaksid paljud näha siit tuleva reguleerimise paremat rakendamist kogu Euroopa Liidus.

Lõpetuseks, minu piirkonnas on palju kordi avaldatud arvamust, et komisjon ei tegele sellega, millega ta peaks tegelema. Näiteks võiks komisjon praegusel ajahetkel kanda maha hasartmängude alased rikkumisjuhtumid erinevate liikmesriikide vastu, et peita see üldsuse eest paariks aastaks ära. See on see, millega komisjon peaks praegu tegelema.

– Raport: Jutta Haug (A6-0084/2008)

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM). – (PL) Proua juhataja, komisjoni prioriteedid 2009. aastaks on tööhõive tõstmine, kliimamuutus ja säästev Euroopa. Tööhõive Euroopa Liidus väärib erilist tähelepanu.

Amsterdami leping võeti vastu 1997. aasta novembris Luxembourgi tippkohtumise ajal. See pani aluse Euroopa tööhõivestrateegia loomisele. Tööpuuduse probleemi tõttu liikmesriikides, kui 17 miljonil inimesel ei olnud sellel ajal tööd, tehti sellest prioriteet. Üheksa aastat hiljem, 2006. aastal, töötas laienenud Euroopa Liidus 64,3 % tööealistest inimestest. Kõige kõrgem tööhõive tase oli Taanis, kõige madalam Poolas. Kokku oli töötuid 7,9 % tööealisest elanikkonnast. Võrdlusena, Ameerika Ühendriikide tööpuudus oli 4,6%. Viimase aasta jooksul teatas 24 liikmesriiki töötuse vähenemisest ja kolm tõusust. Suurim langus oli Poolas, Bulgaarias ja Lätis ja suurim tööpuuduse tõus Eestis.

Jutta Haugi raport näitab, kui oluline roll on liikmesriikidel tegelikult Euroopa Liidu tööhõivepoliitikas.

  Kathy Sinnott (IND/DEM). – Proua juhataja, nii selles hääletuses kui hääletuses Pärsia lahe naftavarude kohta leidsin ma end jälle olukorras, et pidin jääma erapooletuks või hääletama vastu, lihtsalt sellepärast, et hääletuses juba eeldatakse Lissaboni lepingu kehtimahakkamist.

Leian, et see on väga ennatlik ja lugupidamatu parlamentide vastu, kes ei ole veel ratifitseerinud ja eriti iirlaste vastu, kellel seisab referendum alles ees.

Ma kutsuksin parlamenti ja resolutsiooni ettepanekute koostajaid hoiduma oma kärsituses eeldamast lepingu kehtimist, mida võib-olla ei ratifitseeritagi. Demokraatia nimel peaksid nad sellest hoiduma.

- Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide tippkohtumine (RC-B6-0147/2008)

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM). – Proua juhataja, ma toetan täielikult vastuvõetud resolutsiooni, mille koostajateks on José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra ja teised. Osa inimesi on jutumehed ja osa on tegudeinimesed.

Euroopa peaks tugevdama oma suhet Ladina-Ameerikaga. Me lõikame sellest suhtest kasu veel põlvkondi hiljem, mida ei saa öelda Galileo projekti kohta.

Lõppude lõpuks – nagu resolutsioonis on märgitud – hõlmab Euroopa ja Ladina-Ameerika partnerlus rohkem kui miljardit inimest, kes moodustavad kolmandiku ÜRO liikmesriikidest ja mõjutavad enam kui neljandikku maailma kaubandusest.

– Raport: Cristiana Muscardini (A6-0104/2008)

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN). – (PL) Proua juhataja, Maailma Kaubandusorganisatsiooni loomise eesmärk oli vaba ja mitmepoolse kaubanduse võimaldamine. Tunnistati, et sõpruse ja aususe põhimõtetele tuginev avatud turg on võti stabiilse majanduskasvu ja vaesuse vähendamise suunas maailmas.

Paljude jaoks on WTO siiski mõistatus. Seda WTO toimingute vähese läbipaistvuse ja avalikkuse kohatu teavitamise tõttu. Praeguseid vähendatud G4 ja G6 töörühmi nähakse tihti suurte riikide kogunemistena, kes suruvad või tahavad oma tahet teistele riikidele peale suruda.

Teine probleem on vähene tehniline ja õigusalane abi WTO-lt vähem arenenud riikidele, kes ei saa majanduslikku kasu turu suuremast liberaliseerimisest.

Selliseid riike nagu India, Hiina või Brasiilia koheldakse arenguriikidena, mis annab neile soodsamaid tingimusi ja erinevaid kohustusi. Minu meelest on see WTO poliitika viga. WTO ei võta arvesse nende riikide massiivset potentsiaali ega ressursse. Riigid kasutavad seda asjaolu ära ja kasutavad kaubandussuhetes tihti hinnadumpingut, mis kahjustab teisi riike. Arenguriigid peaksid olema selgemini eraldatud, võttes arvesse selliseid näitajaid nagu majanduslik tugevus, majandusareng, SKT kasv ja ekspordi kasv.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Proua juhataja, me kõik nõustume, et WTOd on vaja reformida. Kuid parim reform Maailma Kaubandusorganisatsioonile oleks läbirääkimispartnerite, sealhulgas Euroopa Liidu, suhtumiste muutmine.

Kutsun kolleege üles toetama erakondadeülest kampaaniat, millega nõutakse tõelist kaubandust, ja mille kaasesimees ma olen koos Abdi Abdirahim Haithariga Ida-Aafrika seadusandlikust kogust. Me nõuame viit asja. Meil tuleb kaotada põllumajandustoetused ja põllumajandustariifid, liberaliseerida päritolureeglid, panna rohkem rõhku kaubandusabile, toetada pigem infrastruktuuri, kui anda otsest eelarvetoetust korrumpeerunud valitsustele. Ja andkem stiimuleid madala sissetulekuga riikidele, et kõrvaldada meie vahelised tõkked, et neil oleks võimalik luua rikkust – rikkust saavad luua ettevõtjad – ja võtta osa ma maailma kaubandussüsteemist.

– Raport: Anne Ferreira (A6-0040/2008)

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM). – (PL) Proua juhataja, Eurooplased oskavad looduskeskkonda hinnata. Eurobaromeetri küsitlused näitavad, et üle 70 % inimestest tahab, et otsustajad pööraksid sama palju tähelepanu keskkonnapoliitikale nagu nad pööravad majandus- ja sotsiaalküsimustele.

Kliimamuutus on tegelikkus. Viimase 100 aasta jooksul on keskmine temperatuur Euroopas tõusnud 0,095 °C ja võib järgmisel sajandil tõusta 2 °C või isegi 6 °C võrra. OECD hinnangu kohaselt on 6,4 % laste surmade ja haiguste põhjus Euroopas keskkonna saastatus.

Euroopa Liit suudab saavutada Kyoto protokollis ette nähtud saaste vähendamise eesmärgid (juhataja katkestas kõneleja).

  Juhataja. − Vabandust, aga te räägite tõlkide jaoks liiga kiiresti.

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM). – (PL) ... Euroopa Liidus saastekvootidega kauplemise eeskirjade, aga ka teiste vahendite, sealhulgas Euroopa kliimamuutuse vastu võitlemise programmi, kehtestamisega. Usun, et Anne Ferreira raport julgustab liikmesriike veelgi võtma meetmeid keskkonna kaitseks.

  Christofer Fjellner (PPE-DE). – (SV) Ma tahaksin väljendada rahulolematust asjaoluga, et meil ei ole olnud võimalust hääletada personaalsete CO2-kaartide ettepaneku vastu, teisisõnu, need on kaardid, millega me peaksime mõõtma üksikisikute panust kasvuhoone efektile. See ei ole õige. See on inimtegevuse ja -arengu vastane ja saadab väga imelikke signaale: ärge hingake, ärge tehke trenni, eriti ärge hingeldage ja, jumala eest, ärge peeretage!

Millised peaksid olema sanktsioonid nende vastu, kes liiga palju süsinikdioksiidi õhku paiskavad või annavad liiga suure panuse kasvuhooneefektile? Kas me peaksime neil hingamise täiesti ära keelama? Ei, sellised idiootsed ideed õõnestavad meie usaldusväärsust ja nihutavad tähelepanu ära korrektsetelt tõhusatelt meetmetelt, nagu saastekvootide õigustega kauplemine, põhimõte, et saastasja maksab ja teised meetodid, mis tõepoolest toimivad.

Ma olen üllatunud, et rohkem inimesi ei ole selle ettepaneku vastu protesteerinud ja tundub, nagu see oleks märkamata jäänud. Olen väga kurb, kui selle kõnega paiskasin ma õhku rohkem süsinikdioksiidi, kui mul tegelikult õigust on. Andke mulle andeks.

– Raport: Alexander Radwan (A6-0032/2008)

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM). – (PL) Mina hääletasin rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite resolutsiooni poolt. Rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid muudavad samas või isegi erinevates sektorites tegutsevate ettevõtete raamatupidamisaruannete võrdlemise lihtsamaks. Usun, et Euroopa Liit peaks uurima, kas rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kehtestamisest väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele on mingit kasu ja, kui on, siis millist.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

2009. aasta poliitiline strateegia (hääletus) (RC-B6-0144/2008)

  Giles Chichester (PPE-DE), kirjalikult. − Briti konservatiivid toetavad kõnealuses resolutsioonis parema juhtimise ja halduskoormuse vähendamise rõhutamist ning Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive strateegia eesmärkide saavutamise ning ühisturu tugevdamise edasiste edusammude esiletoomist. Samuti toetasime viiteid projektide sõltumatule mõju hindamisele seoses õigusaktidega, mis on konservatiividest parlamendiliikmete pikaajaline poliitika.

 

Me ei saa aga toetada muu hulgas viiteid ühisele sisserändepoliitikale või ühisele varjupaigapoliitikale või mis tahes meetmetele, mis vähendavad liikmesriikide vabadust toimida justiits- ja siseküsimuste valdkonnas, Euroopa välisteenistuse asutamist või mis tahes meetmeid, mis seonduvad ELi kaitsevõimega.

 

Sel põhjusel jäime lõpphääletusel erapooletuks.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Resolutsiooni ettepanekus on mitmeid segaseid punkte. Me pooldame siseturu arendamist, kuid avaldust, et Euroopa Parlamendil on kahju, et selles valdkonnas ei ole konkreetset ühtlustamist, võib tõlgendada mitmeti. Üks tõlgendusviis on see, et rohkem tuleks kehtestada täielikult ühtlustatud määrusi, mida meie ei toeta.

Arvestades, et ettepanekus lükatakse tagasi kõik katsed ühtekuuluvuspoliitikat taasriigistada ja toetatakse ühist sisserändepoliitikat ja ühise NATO-poliitika väljatöötamist, oleme otsustanud resolutsiooni ühisettepanekut mitte toetada.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) ELis, mida iseloomustab töötajate ja kogu elanikkonna sotsiaalsete ja majanduslike tingimuste halvenemine ning kus jõukuse koondumine, ebavõrdsus ja vaesus jätkuvalt suurenevad, on tähendusrikas, et ei komisjon ega suurem osa parlamendist ei pea võitlust selle vastuvõetamatu olukorra vastu oluliseks prioriteediks. Enamgi veel, see ei saakski teisti olla, arvestades, et selle olukorra edendamine ongi ELi poliitiline eesmärk.

Kõnealuste prioriteetidega tahetakse laiendada neoliberaalset poliitikat ja keskenduda rohkem ühisturu täieliku toimimise meetmetele (st teenuste, kaupade ja tööjõu turu liberaliseerimisele koos kaitstud paindlikkuse elluviimisega) ning rahvusvahelisele kaubandusele, mis on kooskõlas föderalistlike ja militaristlike arengutega (mis hõlmab tema enda ja NATO strateegia läbivaatamist) ja seda veel ratifitseerimata (!?) Lissaboni lepingu alusel.

Viimaks, aastal, mil toimuvad Euroopa Parlamendi valimised, nõutakse meilt ja kutsutakse meid üles tugevdama ELi propagandat ja ELi poliitika müstifitseerimist. Sellise joone pooldajad lükkasid tagasi meie fraktsiooni ettepaneku mõista hukka Euroopa Kohtu otsused, mis tunnistavad seaduslikuks palgadumpingu ja piiravad ametiühingute õigusi.

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Euroopa Parlamendi resolutsioonis 2009. aasta poliitilise strateegia kohta viidati positiivselt mitmele Euroopa Komisjoni dokumendis sisalduvale punktile. Eriti oluline on rõhutada majandusarengu, sotsiaalse arengu ka keskkonnakaitse vastastikkust sõltuvust, mis kõik on säästvate majanduste loomisel olulised. Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni liikmena toetan eriti algatusi, mille eesmärk on stimuleerida väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate potentsiaali.

Me ei tohiks jätta kahe silma vahele siseturu jaoks võtmetähtsusega direktiivide, eriti teenuste direktiivi ja tarbijakrediidi direktiivi, korrektse rakendamise teemat. Tõelise kasu saamiseks Euroopa integratsioonist tuleb määrused korralikult kõigi liikmesriikide õigusesse üle võtta. Me ei tohiks siiski unustada, et Euroopa Komisjon mängib keskset rolli järelevalve, aruandluse ja ka liikmesriikide toetamise kaudu nende jõupingutustes selle eesmärgi saavutamiseks.

Resolutsioonis märkis Euroopa Parlament Euroopa Kohtu viimaste kohtuotsuste tagajärgi Viking Line’i, Lavali ja Rüfferti juhtumite puhul ja vajadust täiendavate arutelude järele Euroopa Parlamendis. Ma loodan siin Euroopa Komisjoni kaasatusele ja konstruktiivsetele aruteludele komisjoni esindajatega.

Olen nõus, et 2009. aasta on veelahkme aasta Euroopa institutsioonide toimimisel. Ma olen siiski optimistlik, et see ei takista selle aasta võtmetähtsusega eesmärkide täitmist.

  Dan Jørgensen, Poul Nyrup Rasmussen, Christel Schaldemose ja Britta Thomsen (PSE), kirjalikult − (DA) Euroopa Parlamendi sotsialistide fraktsioon on otsustanud hääletada roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni esitatud muudatusettepaneku vastu, mis käsitleb 2020. aastaks 10 % biokütuse kasutamise eesmärgi tingimusteta kaotamist.

Säästvuse (nii sotsiaalses kui keskkonnaalastes mõistes) osas me kompromissile ei lähe ja seepärast nõuame tungivalt, et 10 % eesmärgi täitmine jääks kohustusena kehtima ning et seda on võimalik teha säästval moel.

Me oleme valmis eesmärki läbi vaatama siis, kui on ilmne, et säästval moel ei ole selle saavutamine võimalik. Sellele vaatamata usume, et komisjoni iga-aastane poliitiline strateegia on õige kontekst selle otsuse tegemiseks, ELi kliimamuutuste paketi, sealhulgas taastuvenergia direktiivi, läbirääkimiste kaudu.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsioonile 2009. aasta poliitilise strateegia kohta sotsialistide fraktsiooni esitatud muudatusettepanekute 1, 2, 3 ja 4 poolt. Nendes nõuti komisjonilt tööaja direktiivi, vahendatud töötajate direktiivi ja pensioniõiguste kaasaskantavuse direktiiviga tekkinud patiseisu lahendamist. Need on ülitähtsad aspektid Euroopa sotsiaal- ja tööhõivepoliitikas. Nende muudatusettepanekutega palutakse komisjonil täita oma kohustus esitada õigusloomega seotud ettepanek piiriüleste kollektiivlepingute minimaalsete standardite kohta, mis aitaksid liikmesriikidel neid standardeid parandada, eriti kollektiivläbirääkimiste teel.

Mul on kahju, et need muudatusettepanekud ei ole saanud nõutud enamust. Sellest tulenevalt hääletasin ma teksti vastu, sest selles ei võeta arvesse sotsiaalse Euroopa vajadusi.

– Raport: Jutta Haug (A6-0084/2008)

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE), kirjalikult. − (PL) 2008 on Lissaboni lepingu, mis peaks jõustuma 2009. aastal, ratifitseerimise aasta. See annab Euroopa Liidule uusi õigusi ja mõjutab oluliselt ühenduse eelarvet.

Vastmoodustatud parlament ja komisjon peavad 2010. aasta eelarvega tegutsema täiesti uue eelarvemenetluse raames. Seetõttu on erakordselt tähtis, et selge kokkulepe asjaomaste eelarvevahendite ja õigusaktide muudatuste kohta oleks sõlmitud enne käesoleva aasta lõppu, et tagada 2010. aastaks läbipaistev raamistik. Peale selle tuleb meil tugevdada ettevalmistusi ELi kulutuste kõigi aspektide lauaulatuslikuks läbivaatamiseks, et komisjonil oleks võimalik esitada aruanne selle aasta lõpuks.

Solidaarsuspõhimõte peab olema järgmise aasta prioriteet, kuid selle rakendamiseks tuleb tagada rahalised vahendid. Mind paneb muretsema see, et arvestades manööverdamisruumi mitmeaastastes finantsraamistikes kehtestatud lävendite all, ei ole tegelikkuses komisjoni juba olemasolevaid prioriteete ja uusi prioriteete võimalik üheaegselt saavutada, elamata läbi esimestega kaasnevaid probleeme.

Sel põhjusel peaks esialgne eelarve ettepanek andma realistliku pildi kõigist järgmise aasta nõuetest, võttes arvesse parlamendi nõudmist, et kõik pilootprojektidele eraldatud summad, mis on Euroopa kodanikele üldiselt rahulikud, tuleb ära kasutada.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Tuletagem meelde, et kõrvuti 2009. aasta ühenduse eelarve aruteluga on käimas veel üks arutelu kogu ELi eelarve läbivaatamise kohta, mis on sätestatud institutsioonidevahelises kokkuleppes. Selle läbivaatamise täpne vorm tuleb alles määrata, kuid meile valmistavad muret mõned eesmärgid, mida sellega seoses on juba mainitud.

Peale selle on nõukogu juba teatanud oma kavatsusest kehtestada realistlik ja karm maksetase ning analüüsida hoolikalt kohustustega katmise ja maksete assigneeringute taset, pidades silmas ühenduse võimekust neid kasutusele võtta, mis viitab sellele, et on järjest tõenäolisem et struktuuripoliitika ja ühekuuluvuse rubriike kärbitakse veelgi, millele meie vastu oleme. Meil on teistsugune seisukoht ja me usume, et üksikasjalikult tuleb analüüsida hoopis seda, miks nende eelarve rubriikide alt eraldatud summasid ei ole täielikult kasutusele võetud ja võtta meetmed nende rangeks elluviimiseks.

Vahepeal nõutakse ettepanekus välistegevusele mõeldud vahendite suurendamist, ELi ambitsioonidega sobivate vahendite eraldamist. Meie väljapakutud muudatusettepaneku tagasilükkamine heidab valgust, mida see tegelikult tähendab. Oleme ägedalt vastu nõukogu palvele suurendada Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames ELi eelarvest eraldisi sõjaväelisteks kulutusteks.

  Janusz Lewandowski (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Proua juhataja, 2009. aasta eelarves tuleb arvestada järgmist aastat mõjutavaid erilisi asjaolusid.

Esiteks, Lissaboni lepingu eeldatavat jõustumist, aga ka Euroopa valimiste mõju eelarvele. Uue Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni moodustamine on väljakutse ELi õigusloome ja eelarvega seotud tegevuste jätkumisele. Samal ajal on tegemist finantsperspektiivi (2007–2013) täieliku rakendamise aastaga pärast kaht sisseelamisaastat, mida mõjutasid viivitused õigusaktides ja selle tulemusel ka viivitus pikaajaliste programmide algusega.

Rõhuasetus innovatiivsele poliitikale ja Euroopa Liidu välispoliitilistele ambitsioonidele on täiesti arusaadav. See ei saa siiski toimuda ühtekuuluvuspoliitika arvelt, mis on praegusel hetkel ülitähtis erinevuste tõttu erinevate riikide ja piirkondade vahel. Raporti lõikes 3, milles käsitletakse solidaarsuspõhimõtet, kirjeldatakse, kuidas struktuurifonde on võimalik õigesti ja läbipaistvalt kasutada. See omandab erilise tähtsuse 2008.–2009. aastateks kavandatud eelarve läbivaatamise valguses, mis mõjutab ELi rahalisi vahendeid pärast 2013. aastat. See on veel üks oluline küsimus 2009. aasta eelarvepoliitikas.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma tervitan Jutta Haugi raporti 2009. aasta eelarvemenetluse raamistiku ja prioriteetide (III jagu) sisu kohta. Raportis on esitatud suunised, mis aitavad hõlbustada üleminekut praeguselt uuele Lissaboni lepingust tulenevale korrale. Mina hääletasin selle raporti poolt.

- Kaubalaevaga New Flame toimunud õnnetus (RC-B6-0180/2008)

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − Ma küll hääletan selle ühise resolutsiooni ettepaneku poolt, kuid pean ütlema, et see on tüüpiline Euroopa Parlamendi resolutsioon, mis on kutsutud ellu mitte mure pärast keskkonna või mereohutuse üle, vaid seetõttu, et konservatiivsed Hispaania poliitikud püüavad ikka veel meeleheitlikult Gibraltarit nõutada ja oma valitsust häbistada.

See tekst püüab lubada kõiki asju kõikidele inimestele ja heietab pikalt ebaolulistest üksikasjadest, kuid väga vähe sõnu on pühendatud mereohutuse teemale.

Ingliskeelne tekst on halvasti kirjutatud ja lõige 12 on arusaamatu ja praktiliselt teostamatu, mistõttu seda lõiget ei saa tõsiselt võtta, isegi kui sellest oleks võimalik aru saada.

Oluline on see, et nafta on laevast välja pumbatud, õnnetuse juhtudes toimisid EMSA ja Gibraltar ja Hispaania valitsusasutused kiiresti ja õigesti ning meil tuleb tagada, et kogu mereohutuse teemaga tegeletakse. Seda oleks saanud öelda palju tõhusamalt kahel leheküljel kui see neljal lehel heietus, mis nüüd meie ees on.

(Lühendatud kooskõlas kodukorra artikli 163 lõikega 1)

- Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide tippkohtumine (RC-B6-0147/2008)

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. − (PT) Hääletasin Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide tippkohtumise käsitleva ühise resolutsiooni ettepaneku poolt, sest minu arvates annab Lima tippkohtumine suurepärase võimaluse konsolideerida kahe riigi vaheline strateegiline partnerlus ja tugevdada jõupingutusi aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks 2015. aastal, sealhulgas demokraatia ja õigusriigi edendamiseks, inimõiguste kaitseks ja tagamiseks, pöörates erilist tähelepanu naiste olukorrale, sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisele ja vaesuse vähendamisele.

Mina jagan kasvavat veendumust Euroopa rändevaatlusjaama olulisuse kohta, mis aitaks meil paremini mõista Ladina-Ameerika ja Kariibi mere ning Euroopa Liidu vahelist rännet.

Ühistegevus on vajalik keskkonna, bioloogilise mitmekesisuse ja metsade kaitsmiseks ning kliimamuutuse, kõrbestumise ja veepuuduse vastu võitlemiseks.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Meie jaoks on see resolutsiooni ettepanek väga sümpaatne, kuid osaliselt sisaldab see küsimusi, mis ei puutu Euroopa Parlamenti, vaid on liikmesriikide ja võimalik ka et välissuhete nõukogu vastutusalas.

Nagu alati, esitasid erinevad fraktsioonid asjasse mittepuutuvaid muudatusettepanekuid erinevate oluliste põhimõtteliste teemade kohta, nagu näiteks kas MRTA peaks olema ELi terroriorganisatsioonide loetelus ja rahuprotsessi elluviimise püüdluste kohta Colombias.

Need on olulised küsimused, nii olulised, et nende üle ei tohi otsustada Euroopa Parlament, vaid pädevad otsustajad liikmesriikides.

Seepärast hääletasime raporti vastu.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Vaatamata käesoleva resolutsiooni koostamisel nähtud vaevale, on raske varjata selle aluseks olevat soovi globaalse biregionaalse partnerluse järele, et Euroopa ja Ladina-Ameerika globaalse piirkondadevahelise partnerluse piirkond oleks seemneks tulevase vabakaubanduspiirkonna loomisel (kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumisega), võimaldades ELil edendada enda eeskujul Ladina-Ameerika integratsiooni ja tulla vastu oma suurte finants- ja majandusgrupeeringute ambitsioonidele (vt ELi ja Ladina-Ameerika riikide ja piirkondade, näiteks Mehhiko ja Tšiili, assotsiatsioonilepingute eesmärke).

Mõned meist usuvad, et pidev korrutamine resolutsioonis, mida loodetakse näha jagatud põhimõtete, väärtuste ja huvidena, on pelgalt püüe edendada neokolonialistlikke nõudeid ja ELi võimude sekkumine Ladina-Ameerika asjadesse.

Me oleme täiesti vastu ELi kavatsusele hõlbustada piirkonnas kogunenud jõukuse, loodusvarade ja bioloogilise mitmekesisuse omandamist rahvusvaheliste kontsernide poolt, mis toob kaasa töötajate ärakasutamise, tõstab tööpuudust, hävitab miljoneid väiketalunikke, hävitab keskkonda, takistab progressi ja eitab rahvaste õigusi ja iseseisvust.

  Jens Holm, Kartika Tamara Liotard ja Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. − Meil on kahju, et fraktsioonide kompromissettepanekul jäeti välja reproduktiivtervise teema, mis oli osa GUE resolutsioonist. Välja jäetud tekst oli järgmine:

„kutsub üles arendama tegevust, mille abil lihtsustada naistele soojätkamis- ja seksuaaltervise alaste teadmiste kättesaadavuse ning oma viljakuse teadliku kontrollimise jaoks vajaliku infrastruktuuri, varustuse ja avalike teenuste loomist, ning toetama emadust ja isadust, et naistel oleks võimalik peret ja oma edasist elu planeerida, edendades kõiki meetmeid, mis võimaldavad naiste suuremat osalemist ühiskonnas võrdsetel alustel“.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Koostöö selles valdkonnas nõuab dialoogi, mis muuhulgas edendab sotsiaalset ühtekuuluvust ja koostööd võitluses globaalse soojenemise vastu. Vajadus põhjalikuma dialoogi järele peegeldub minu antud hääles.

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − Ma tervitan seda võimalust, mille ELi ja Ladina-Ameerika tippkohtumine on meile andnud, arutada Ladina-Ameerika olukorra üle ja ELi suhete üle selle maailma osaga.

Ma kavatsen ühist resolutsiooni ettepanekut toetada, kuid rõhutan, et meil tuleb tagada, et Colombia sees ja ümber olevatele probleemidele leitakse poliitiline lahendus, mis on kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni seisukohaga.

Me teame, et selle piirkonna riikidel on raskusi ja me peame Euroopa Liidus aktiivselt aitama neid probleemide lahendamisel, eriti mis puutub uimastitesse ja kuritegevusse, ning tsementeerima demokraatlikke põhimõtteid nende valitsustes ja institutsioonides.

  Charles Tannock (PPE-DE), kirjalikult. − Briti konservatiivid hääletasid täna selle resolutsiooni poolt, kuid tahavad selgelt väljendada, et viide, mille kohta neil kahtlused on – toetus Rooma Statuudile ja rahvusvahelisele kriminaalkohtule ja resolutsiooni lõikes 11 viide võitlusele surmanuhtluse vastu – käsitleb teemat, mis on iga konservatiivse parlamendisaadiku südametunnistuse küsimus.

- Birma (B6-0186/2008)

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Olukord Birmas nõuab ELi ühtset ja selget seisukohta. Selle seisukoha oluline osa on laialdasemad ja paremini suunatud sanktsioonid ning tervitada tuleb ülemaailmset relvaembargot ja poliitvangide, sealhulgas Aung San Suu Kyi, vabastamist. Sellele vaatamata ei peaks EL survestama ainuüksi Birmat, vaid ASEANi riike, et nad võtaksid samme soodsate kaubandusreeglite lõpetamiseks, mida ASEAN Birma suhtes kohaldab.

- Bioloogiline mitmekesisus ja bioloogiline ohutus (B6-0143/2008)

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. − Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on üks suuremaid täna ühiskonna ees seisvaid väljakutseid ja see muutub kliimamuutuse kontekstis veelgi murettekitavamaks.

Mure kliimamuutuse mõjude pärast bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele ulatub kaugemale väljasuremisohus liikide kaitsmisest. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine muudab ökosüsteemid inimkonnale teenuste osutamisel vähem tõhusaks.

Näiteks kurnatud bioloogilise mitmekesisusega mullad ei suuda süsinikku nii hästi siduda, mis võimendab kliimamuutuse mõjusid veelgi.

Seepärast ma toetan seda resolutsiooni, lootuses, et EL jätkab ambitsioonika seisukoha võtmist ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Juuninimekiri toetab rahvusvahelist tööd bioloogilise mitmekesisuse ja bioloogilise ohutuse säilitamiseks. Loodusel on pakkuda rikkusi, mida inimesed on alles hakanud avastama ning on oluline, et see tulevaste võimaluste varaait jääks püsima ka järgmistele põlvedele. Seepärast me toetame täna seda resolutsiooni.

Samas on oluline, et ELi töö bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel võimaldaks paindlikkust ning ELi direktiivide ja õigusaktide kohandamist riikide eripäradega. Meie liikmesriikides on erinevad keskkonnad, mis nõuavad erinevat kaitsmist.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Miroslav Ouzký raportis „Euroopa strateegia bioloogilise mitmekesisuse (COP 9) ja bioloogilise ohutuse (COP-MOP 4) valdkonnas” seatakse küsimuse alla bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine ja ressursside kasutamisest tuleneva kasu õiglane jaotamine.

Eriti tahaksin keskenduda bioloogilise mitmekesisuse küsimusele ja rõhutada, et geenitehnika erinevaid kaasaegseid tehnikaid tuleb arendada ja kasutada cis-geensetel, mitte transgeensetel eesmärkidel, et stimuleerida võimalikult loomulikke protsesse.

Ma nõustun, et on oluline võtta tõhusaid meetmeid bioloogilise piraatluse vastu, andes mõnele sellisele tootele CE märgise ja tagades seeläbi vastavuse ühenduse direktiividele, mida selle suhtes kohaldatakse.

– Raport: Cristiana Muscardini (A6-0104/2008)

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Selles ei pakuta välja midagi enamat ega vähemat kui WTO muutmist maailma uueks juhtimiskeskuseks, millel on tugevamate volitustega sekretariaat ja Euroopa Komisjoni eeskujul vormitud eelisõigused (töötajad, algatuste tegemise õigus jne), parlamentaarne assamblee jne, koordineeritud teised organid, kes tahavad maailma kontrollida.

Paradoksaalselt püüab see õigustada konsensust, see tähendab ühehäälsust, tsiteerin „mis vastupidiselt enamushääletusele või (kaalutud) hääletamisele tagab kõikide liikmete võrdsuse”. Tegelikult trambitakse Euroopa Liidus selle võrdsuse peal.

Sama paradoksaalselt palutakse selles, et kaubandusläbirääkimised ja vaidluste lahendamine, peaksid selgelt hõlmama sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja „humanistlikke” kaalutlusi, samas kui ühinemisavaldusi kaalutaks vaid kaubanduslikust seisukohast. Pisut nagu Hiina WTOsse vastuvõtmise siin parlamendis ülekaaluka heakskiitmise tagantjärele õigustamine, kui nüüd kaevatakse selle riigi sotsiaalse dumpingu üle, rääkimata korduvatest inimõiguste rikkumistest.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Vaatamata mitmetele positiivsetele punktidele, näiteks vajadus koordineerida paremini WTO, ILO, UNEPi, UNDP, WHO ja UNCTADi tegevusi, püütakse raportis eirata rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimise tähtsust, mida aga üldse ei kritiseerita.

Raporti pehme lähenemine on suunatud ainult kriitika neutraliseerimisele ja nende rollide maskeerimisele, kes, nagu sotsiaaldemokraadid, püüavad leida väljapääsu kriisist, mille ees kapitalistlik süsteem seisab.

Selles kinnitatakse, kuigi tagasihoidlikult, toetust maailmakaubanduse liberaliseerimisele, maskeerides aga selle tagajärgi. Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine on edendanud turgude avamist arengutasemelt tohutult erinevate riikide vahel, mis valmistab rõõmu ja toob kasu suurtele finants- ja majandusrühmadele, nimelt ELile.

Raportis püütakse kiivalt varjata heakskiitu kaubanduse liberaliseerimisele ja oma rolli neoliberalistliku kapitalistliku globaliseerumise juhitud pealetungis, mis raporti väitel tagab rahvaste majandusarengu ja progressi.

Enam kaugemal tõest ei ole võimalik olla. Mida me oleme näinud ja näeme jätkuvalt, on ebavõrdsuse kasv maailmas, suundumus, mis süveneb veelgi, kui praegune neoliberalistlik poliitika jätkub. Seda illustreerib toidu hinna tõus.

Seepärast hääletasin ma raporti vastu.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Tervitan Cristiana Muscardini raportit „Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimine”. Tähelepanu vajavad sellised valdkonnad nagu esindamise süsteem, organisatsiooni vaidluste lahendamise mehhanism ja selle üldine seaduslikkus ja läbipaistvus. Tõepoolest, raportis esitatud analüüs on põhjalik oma panuses selleteemalisse arutelusse. Peale selle on vaja kodanikuühiskonna, arenguriikide ja ÜRO organisatsioonide suuremat kaasatust sellesse arutelusse ja nendega konsulteerimist. Need vaated peegeldusid minu antud hääles.

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN), kirjalikult. – (PL) Maailma Kaubandusorganisatsiooni loomise eesmärk oli vaba ja mitmepoolse kaubanduse võimaldamine. Tunnistati, et sõpruse ja aususe põhimõtetele tuginev avatud turg on võti stabiilse majanduskasvu ja vaesuse vähendamise suunas maailmas.

Paljude jaoks on WTO siiski mõistatus. Seda WTO toimingute vähese läbipaistvuse ja ebakohase teabe jagamise tõttu avalikkusele. Praeguseid vähendatud G4 ja G6 töörühmi nähakse tihti suurte riikide kogunemistena, kes suruvad või tahavad suruda oma ideid peale teistele riikidele.

Teine probleem on vähene tehniline ja õigusalane abi WTO-lt vähem arenenud riikidele, kes ei saa turu suuremast liberaliseerimisest majanduslikku kasu.

Selliseid riike nagu India, Hiina või Brasiilia koheldakse arenguriikidena, mis annab neile soodsamaid tingimusi ja erinevaid kohustusi. Minu meelest on see WTO poliitika viga. WTO ei arvesta nende riikide massiivse potentsiaali ja nende ressurssidega. Riigid kasutavad seda asjaolu ära ja kasutavad kaubandussuhetes tihti hinnadumpingut, mis kahjustab teisi riike. Arenguriigid peaksid olema selgemini eraldatud, arvestades selliseid näitajaid nagu majanduse tugevus, majandusareng, SKT kasv ja ekspordi kasv.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − Proua juhataja, daamid ja härrad, mina hääletan Cristiana Muscardini raporti „Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimine” poolt. Mitmepoolse kaubandussüsteemi ja eriti Maailma Kaubandusorganisatsiooni töö reformimine on juba mõnda aega vajalik, eriti organisatsiooni praeguse 151 liikme juures.

Ma tahaksin rõhutada ka pakilist reformimisvajadust seoses arenguriikidega. Riigid, kelle kaubandus praegu õitseb, sealhulgas Hiina ja India, naudivad soodsat eeliskohtlemist, sest neid käsitletakse ikka „arenguriikidena”, sarnaselt teiste vähem arenenud riikidega. Nõustun soovitusega jagada arenguriigid rühmadesse, mis on selgemad, võrreldavamad ja rohkem kooskõlas tegelike majandusoludega kõnealuses riigis.

- Vabakaubandusleping Pärsia lahe koostöönõukoguga (B6-0142/2008)

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Tõeline vabakaubanduslepingute käsiraamat…

Tekst on täis leebeid viiteid mittetariifsete tõkete vähendamisele, kõrvaldamisele ja liberaliseerimisele, muret võimaliku konkurentsi moonutamise pärast riiklike toetuste tõttu, teenuste ja investeeringute ja hangete suurema liberaliseerimise olulisusele ja selles väljendatakse ka enam-vähem selgesõnalist toetust Lissaboni lepingule.

Resolutsioon on nii neoliberalistlik, et see sundis sotsiaaldemokraadid proovima oma vaikivat heakskiitu lõpetada ja esitama mitmeid muudatusettepanekuid, mille eesmärk oli resolutsiooni vaiksemaks keerata – niinimetatud inimnäoline kapitalism.

Taaskord näeme, et nende vabakaubanduskokkulepetega püütakse suruda aknast sisse seda, mis uksest sisse ei mahtunud. Seda tüüpi lepingu kehtestamisega maailma piirkondade ja riikidega püüab EL järk-järgult edendada rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimist, jätkates samas läbirääkimisi WTO sees.

Me oleme kindlalt vabakaubanduslepingute vastu, müstifitseeritagu neid kui palju tahes. Me usume, et inimestel tuleb organiseeruda, ühineda ja võidelda neoliberalistliku poliitika vastu, millel on nii kahjulikud tagajärjed töötajatele ja rahvastele.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Helmuth Markovi suuliselt vastatavat küsimust komisjonile ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu vabakaubanduslepingu kohta tuleb toetada. ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu vabakaubandusleping peaks sisaldama sätteid tööjõu ja keskkonnanormide ja inimõiguste kohta. Ilma selliste säteteta on vabakaubanduslepingute sotsiaalne kiud ohus. Tuleb tunnustada mandaadi uuendamise nõudeid, kui EL loodab sotsiaalselt vastutustundliku majanduspoliitika kaitsmisel kogu maailmas jääda usaldusväärseks. Hääletasin selles küsimuses vastavalt oma vaadetele.

– Raport: Anne Ferreira (A6-0040/2008)

  Jan Andersson, Göran Färm, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, oleme otsustanud hääletada raporti poolt.

Oleme seisukohal, et ELi tasandil tuleb keskkonna ja kliima valdkonnas eksisteerivate paljude väljakutsetega võitlemiseks seada sisse majanduslikud vahendid. Samuti rõhutatakse raportis subsidiaarsuse põhimõtet.

Me otsustasime siiski mitte toetada konkreetsete meetmete teksti madala sissetulekuga majapidamiste kohta.

Keskkonnapoliitika vahendite tagajärgede kompenseerimiseks on olemas lihtsamaid ja paremaid üldiseid meetmeid.

Samuti otsustasime hääletada muudatusettepanekute 2 ja 3 vastu. Nendes käsitletakse selliseid olulisi valdkondi nagu sisepõlemismootorite tõhusus ja pestitsiidide kasutamine.

Oleme seisukohal, et seda on parem teha parlamendi jooksva töö raames autode kliimamõjude vähendamiseks ja pestitsiidide kasutamise reguleerimiseks.

  John Bowis (PPE-DE), kirjalikult. − PPE-DE tervitab rohelist raamatut turupõhiste vahendite kohta keskkonnapoliitikas ja sellega seotud valdkondades. Usume, et see sisaldab palju häid ja konstruktiivseid elemente, mis aitavad rõhutada turupõhiste vahendite olulisust keskkonnapoliitika väljatöötamisel ja elluviimisel. Sel põhjusel hääletasime raporti poolt.

PPE-DE tahaks siiski juhtida tähelepanu asjaolule, et me hääletasime lõike 26 teise osa vastu, kus kutsutakse komisjoni üles esitama enne 2008. aasta lõppu õigusloomega seotud ettepanekut kehtestada süsinikdioksiidi heite suhtes ühenduse tasandil minimaalne maksumäär. Oleme kindlalt veendunud, et see on subsidiaarsuse põhimõtte vastu; maksupoliitika on liikmesriikide otsustada. PPE-DE rõhutab ka seda, et see kontseptsioon ei sobi kokku ELi tõhusa saastekvootidega kauplemise süsteemi jätkuva arendamisega.

Samuti tahaks PPE-DE rõhutada, et kuigi raporti lõike 42 kohta eraldi hääletust ei palutud, laieneb samadel alustel meie vastuolek ELi ülesele petroolimaksule ja lämmastikoksiidi heite maksule.

  Charlotte Cederschiöld, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Toetame raportit, milles käsitletakse rohelist raamatut turupõhiste vahendite kohta keskkonnapoliitikas ja sellega seotud valdkondades (A6-0040/2008), sest selles käsitletakse paljusid mehhanisme, mida on võimalik kasutada keskkonna kaitsmiseks ja parandamiseks, näiteks saastekvootide õigustega kauplemine, põhimõte, et saastaja maksab ja keskkonnakahjulike toetuste reform.

Samas ei ole me nõus CO2-kaardi kasutuselevõtmise mõttega üksikisikute ja VKEde suhtes, milles oleks ära märgitud lubatud energiatarbimise ja toodetud kasvuhoonegaaside kogus. Esiteks oleme seisukohal, et selle praktilise teostamise keerukus on juba iseenesest takistus. Samuti oleme seisukohal, et ettepanek on vastuolus isiku privaatsuse ja isikuvabadusega, eriti kui ei ole esitatud ühtki põhjendust, miks neid andmeid koguda või milleks neid kasutada.

Samuti oleme me vastu CO2 maksule. Vabakaubandus tähendab, et maa ressursse kasutatakse võimalikult tõhusalt. Keskenduda tuleks rahvusvahelistele keskkonnaalastele kokkulepetele.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. − (PT) Mina hääletasin rohelist raamatut turupõhiste vahendite kohta keskkonnapoliitikas ja sellega seotud valdkondades käsitleva Anne Ferreira raporti poolt, sest ma olen nõus, et nende vahendite kasutamine on teostatava ja tõhusa keskkonnapoliitika saavutamiseks hädavajalik. Turu toimimist parandavad meetmed, nagu põhimõte, et saastaja maksab, mis võimaldab määrata hinna keskkonnakahju põhjustavale majandustegevusele, on riigi sekkumise vorm, mida tuleks julgustada, nagu keskkonnakaitse valdkonna kogemused on näidanud.

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Mina toetan Anne Ferreira raportit, sest usun, et turupõhiste vahendite (maksustamine, toetused ja saastekvootidega kauplemine) kasutamine keskkonnapoliitika eesmärkidel on olulised vahendid, kuigi mitte ainukesed, säästva arengu edendamisel.

Kuigi ma üldjoontes nõustun raportiga, arvan, et oleks ennatlik kehtestada ühtne Euroopa CO2 maks, sest paralleelselt Euroopa Liidu saastekvootidega kauplemise skeemiga oleks seda raske rakendada.

Samuti ei ole ma nõus, et olemasolevad ühenduse keskkonnakaitse eeskirjad tuleks asendada turupõhiste vahenditega, mis oma olemuselt ei ole määrusele alternatiiviks.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Keskkonnaküsimused on üks kõige olulisemaid ELi koostöö valdkondi. Piiriülese keskkonnasaastega Euroopas ei ole võimalik tegelda riigi tasandil. See annab ELile selge rolli selles valdkonnas.

Samas on väga murettekitav, et raportis kasutatakse häbitult kliimaküsimusi argumendina ELi poliitilise mõjujõu suurendamiseks ja uste avamiseks bürokraatiale ja protektsionismile. Selles on palju näited ja kõik need on valed. Raportis nõutakse ühtset maksustamist, vaba konkurentsi mõiste läbivaatamist ja niinimetatud kohandamisvahendite, teisisõnu tollimaksude, kaalumist piiridel.

Liikmesriikidel peab endil olema võimalus määrata, kuidas nad keskkonnapoliitikaga tegelevad. Loomingulisus saab õitseda just riikide ja ettevõtete vahelises konkurentsis keskkonnaprobleemidele tõhusate lahenduste leidmiseks, mitte meie olemist bürokratiseerides.

Seepärast hääletasime me raporti vastu.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Raportis kantakse edasi Euroopa Komisjoni algatust ja kehtestatakse rida Euroopa Parlamendi juhendeid turupõhiste vahendite loomiseks keskkonnapoliitika ja teiste sellega seotud poliitikate eesmärkidel, mida me vaatame kõige tõsisema kahtluse ja murega.

Selle eesmärk on vähendada saastet ja kaitsta keskkonda turupõhiste meetmete kasutamise kaudu ning rakendada põhimõtet, kes saastab, see maksab, mille kulud kannavad lõpliku analüüsi kohaselt tarbijad, tavaliselt perekonnad, kes juba niigi maksavad suurema osa keskkonnamaksudest.

Raportis viidatakse vee tarbimise maksustamisele, mis hõlmavad veevaru kasutamise kulusid ja keskkonnakulusid. Me teame, et osades riikides juba toetatakse tulumaksu asendamist maksudega põhimõttel, kes saastab, see maksab ning, et osad näevad selles tulevast ELi maksu.

Peale maksumeetmete nähakse sellega ette ka CO2 saastekvootidega kauplemise süsteem, mida domineerivad suured majandushuvid ja mis toob kaasa finantsspekulatsioonid.

Seepärast hääletasin ma vastu.

  Linda McAvan (PSE), kirjalikult. − Leiboristlikud parlamendiliikmed toetavad kliimamuutusega võitlemisel turupõhiseid vahendeid, nagu ELi saastekvootidega kauplemise süsteem. Tervitame suuremat osa rohelisest raamatust ja raportit. Meil on siiski mitme koha kohta reservatsioonid. Need on muuhulgas:

– lõige 47: Eurovignette – oleme saanud aru, et komisjon kavatseb Eurovignette’i kohta esitada ettepaneku ja me jätame oma arvamuse selleks ajaks.

– lõige 50: energiamaksudirektiiv – osa eranditel kodutarbijate fossiilkütuse maksude kohta on sotsiaalpoliitilised eesmärgid, mida tuleb austada.

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. − (SV) Rootsi liberaalina olen põhimõtteliselt skeptiline ELi ühtsete maksude suhtes. Mitte aga keskkonnaalaste maksude puhul. Igal juhul tuleb meil põhjalikult kaaluda, milline vahendite kombinatsioon on eriti tõhus. Ma usun kindlalt saastekvootide õigustega kauplemisse ega ole üldiselt süsinikdioksiidi maksu vastu. Neid tuleb aga väga põhjalikult võrrelda ja arvestades, et ettepanekud olid üksteisele vastandatud, otsustasin ma seisukoha võtta.

Anne Feirreira raport oli segu kõigest. Enamik sellest oli siiski positiivne ja seega ei pidanud ma kaua mõlema, enne kui poolt hääletasin, kuigi mitte kõik selles ei olnud hea. Lõige 66, mida ei soovitud eraldi hääletada, käsitles näiteks CO2-kaardi kasutuselevõtmist üksikisikute ja VKEde suhtes. On tõsi, et poliitika olemus on millegi tahtmine. Ideaalis peaks see siiski olema ka teostatav.

  Thomas Ulmer (PPE-DE), kirjalikult. − (DE) Hääletan raporti vastu, sest kavandatavad vahendid jätavad pigem plaanimajanduse kui turumajanduse kõrvalmaitse. Ma ei jaga valitsevat arusaama sellest, mida turumajandus hõlmab.

– Raport: Alexander Radwan (A6-0032/2008)

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. Alexander Radwani tõstatatud küsimused raportis tunduvad väga tehnilised, kuid on väga olulised.

Ametiasutustel peaks kindlasti olema sõnaõigus raamatupidamisstandardite määratlemisel, sest neil on nii suur mõju kõigile majanduse osapooltele ja isegi maksutulule. See ei ole õige, et eraorganisatsioon toimib tegelikkuses seadusandjana, ilma igasuguse poliitilise kontrollita, eriti kui järjest rohkem tekib küsimusi IASB tehnilise seaduslikkuse kohta, sest tema teemade käsitlus on pigem teoreetiline kui professionaalne. Peale selle jätab IASB geograafiline ja professionaalne koosseis mõndagi soovida. Tõsi, uusi standardeid peaks vastu võtma üksnes siis, kui need on kasulikud ja vajalikud, pärast põhjalikku tulude ja kulude analüüsi. Jah, IASB roll peaks piirduma börsil noteeritud ettevõtetega ega peaks hõlmama VKEsid.

Mis puutub õiglase väärtuse põhimõttesse, siis soosib see lühiajalist lähenemisviisi ja muudab finantstulemused ettevõtte juhtimise domineerivaks faktoriks. See suurendab majanduse finantsimist ja turgude volatiilsust. Euroopa Liit peaks keelduma seda standardit kasutamast. Samas ei ole raportööri seisukoht selles osas üldse selge. Seepärast jääme raporti suhtes erapooletuks.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Alates 2005. aastast on kehtinud nõue, et börsil noteeritud ettevõtted peavad oma konsolideeritud raamatupidamisaruannetes kasutama rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid.

Need standardid on töötanud välja eraorganisatsioon (Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Komitee Sihtasutuse (IASCF) ja Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB)), mida rahastatakse eraallikatest (peamiselt samas valdkonnas töötavate ettevõtete poolt) ja mis ei allu avalikule kontrollile.

Kuigi praegune raport sisaldab aspekte, milles me kahtleme, pakutakse selles välja teatud meetmeid olukorra lahendamiseks ja ollakse ettevaatlikud seda tüüpi rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise võimaluse suhtes väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

Samas on oluline selgelt märkida, et patsienti ei ole võimalik ravida leevendavate meetmetega, mis on mõeldud finantsspekulatsioonide tagajärgede minimeerimiseks ja rahvusvahelise finantssüsteemi kokkukukkumiseni viivate olukordade tekkimise ärahoidmiseks, mis tagab kapitali järjest vabama liikumise.

Meil tuleb tegelda probleemi olemusega: majanduse järjest suurenev kontrollimine finantskapitali poolt ja järjest tõusev finantsspekulatsioonide tase, mille tulemusel kaob investeerimine tootmisesse. Meil tuleb finantssüsteem panna rahvaste ja riikide arengu teenistusse, mitte suure raha teenistusse.

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Kvaliteetsed globaalsed raamatupidamisstandardid on finantsturgude stabiilsuse jaoks tohutult tähtsad. Kahtlemata muudavad rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid (IFRS) ettevõtete raamatupidamisaruannete võrdlemise lihtsamaks, mille tulemusel saavad investorid teha paremaid otsuseid.

Tahaksin siiski juhtida tähelepanu sellele, et väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele esitatavad nõudmised erinevad kapitaliurgude investorite nõuetest.

Sel põhjusel nõustun ma raportööriga, et Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) välja pakutud rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid on VKEde jaoks liiga keerulised. Tahan rõhutada, et olen järjekindlalt vastu lahendustele, mis asjade lihtsamaks muutmise asemel seavad ettevõtetele täiendavaid takistusi. IASB ettepanek oli mõeldud suhteliselt suurte VKEde jaoks (üle 50 töötaja). Siinkohal tahaksin juhtida tähelepanu teatud andmetele, mida EUROSTAT hiljuti avaldas, mille kohaselt moodustavad vähem kui 50 töötajaga ettevõtted 98,7 % kõigist Euroopa Liidu turul aktiivsetest ettevõtetest ning vaid 1,1 % (ligikaudu 210 000 ettevõtet) on üle 50 töötajaga VKEd.

Tahan märkida, et ma ei ole põhimõtteliselt VKEdele mõeldud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kui selliste vastu. Ma loodan siiski, et Euroopa Liit viib läbi põhjaliku uurimuse, millist kasu saavad VKEd rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kohaldamisest. Ma kavatsen selleteemalist arutelu huviga jälgida.

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. − Sellise organisatsioonide nagu IASCF ja IASB avalik kontroll on vastuoluline teema. Rahvusvahelistes finantsaruandlusstandardites kokku lepitud töö ühtlustamise suunas võib tuua rohkem kasu rahvusvahelistele ettevõtetele. Miljoneid eurosid on võimalik kokku hoida kahekordse raamatupidamise vältimise pealt. Selliste kokkulepete elluviimine läbipaistmatu ja kauge protsessi teel tõstatab küsimuse selle protseduuri avaliku järelevalve kohta.

Ka VKEd vajavad täit tähelepanu ja nende kohtlemise kohta on vähem teada kui suurte ettevõtete puhul.

Peale selle on õiglase väärtuse põhimõte selline põhimõte, mida ei peaks murendama ebamõistlike alternatiivide ja tõlgendustega.

  Juhataja. − Sellega on hääletuse selgitused lõppenud.