President. − Daamid ja härrad, me kõik teame kohutavast troopilisest tsüklonist Nargisest, mis laastas eelmisel laupäeval Birmat/Myanmari. See oli tragöödia, milles kümned tuhanded inimesed kaotasid oma elu, sajad tuhanded oma kodu ning riigi kõige tihedamini asustatud alade infrastruktuur hävitati. See on suurimaks katastroofiks, mida see riik on eales kogenud ning kaotatud inimelude hulk ja kahjude ulatus on senini teadmata.
Nähtavalt ei ole riiki juhtiv militaarhunta suutnud olukorraga nõuetekohaselt toime tulla. Mingeid ennetusmeetmeid ei võetud, samuti ei antud rahvale piisavat abi.
Kuigi tervitatavaks uudiseks on, et tsükloni poolt enim mõjutatud piirkondades (Rangooni ja Irrawaddy delta piirkonnad) lükati põhiseaduslik referendum kuni 24. maini edasi, peab seda edasilükkamist laiendama üle terve riigi, kui valitsuse sooviks on väljendada hoolimist oma rahvast ja keskenduda hädavajaliku humanitaarabi andmisele ja kohesele tegevusele.
Ametivõimud on andnud teada, et nad tervitaksid rahvusvahelise abi andmist. Seda tuleks vaadelda positiivse märguandena ning me ootame, et valitsus aitaks rahvusvahelise abi meetmete rakendamisele kaasa.
Euroopa Liit on juba alustanud erakorraliste abimeetmete algatamist. Meie järgmise täiskogu istungjärgu ajal Strasbourgis esitab Euroopa Komisjon meile aruande antud humanitaarabi ning kohapeal abi andmise tingimuste kohta.
Birma/Myanmari rahvas väärib meie südamest tulevat solidaarsust. Seetõttu soovin ma seda Euroopa Parlamendi nimel kogu siirusega avaldada ning ma lisaksin, et sel korral mõtleme me samuti meie Sahharovi auhinna võitjale Aung San Suu Kyi’le. Me seisame solidaarselt tema kõrval ja nõuame tema vabastamist, et ta saaks oma rahva vabaduse nimel ja demokraatia heaks nende riigis töötada.