Juhataja. – (EL) Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni avaldused olukorra halvenemise kohta Gruusias.
Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. – (SL) Enne kui ma hakkan rääkima Gruusiast, sooviksin vastata tänase istungjärgu alguses tehtud Euroopa Parlamendi presidendi avaldusele seoses Birma/Myanmariga. Kuivõrd see on täna esimene kord, mil ma sõna võtan, sooviksin ma eesistujariigi nimel anda edasi siira kaastundeavalduse kõigile Birmas/Myanmaris tsükloni Nagris ohvriks langenute sugulastele. Samuti sooviksin ma juhtida teie tähelepanu eile avaldatud eesistujariigi avaldusele, milles eesistujariik väljendas Euroopa Liidu valmidust anda sellele riigile erakorralist humanitaarabi.
Austatud parlamendiliikmed, pöördudes tagasi Gruusia juurde, tervitan ma Euroopa Parlamendi otsust võtta olukord Gruusias päevakorda, kuna Gruusia ja Vene Föderatsiooni vahelised suhted on väga ebastabiilsed. Nõukogu jälgib olukorda selles riigis väga lähedalt. Üldasjade ja välissuhete nõukogu arutas Gruusia küsimust hiljuti 29. aprillil. Küsimust arutas eile ka poliitika- ja julgeolekukomitee, mille poole pöördus ka Gruusia asepeaminister Baramidze.
Eesistujariik vastas Euroopa Liidu nimel 2. mail, avaldades teatise pingete suurenemise kohta Gruusia ja Venemaa vahel. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Javier Solana oli varasemalt kahel korral rääkinud president Saakašviliga ning kohtus 30. aprillil Gruusia eriesindajaga härra Bakaradzega. Eesistujariik arutas hiljutisi sündmusi ka Venemaa välisministri Lavroviga Luxembourgis peetud Euroopa Liidu troika ja Venemaa vahelisel kohtumisel.
Ma sooviksin rõhutada, et Euroopa Liit on väga mures hiljutise sündmustejada pärast, mis on toonud kaasa Gruusia ja Vene Föderatsiooni vaheliste pingete suurenemise. Eriti oleme mures avalduse pärast suurendada Abhaasias Sõltumatute Riikide Ühenduse rahuvalvajate arvu ning luua täiendavad viisteist kontrollpunkti halduspiiril. Samuti oleme mures Gruusia mehitamata õhusõiduki allalaskmise pärast Gruusia õhuruumis 20. aprillil. Järgnevalt oleme mures Vene Föderatsiooni otsuse pärast luua ametlikud sidemed Gruusia ametivõimude nõusolekuta loodud ja de facto võimu omavate institutsioonidega Lõuna-Osseetias ja Abhaasias.
Euroopa Liit kinnitab, et tunnustab Gruusia suveräänsust ja selle territoriaalset terviklikkust rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, nagu kinnitatud ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonis nr 1808. Euroopa Liit jätkab rahvusvaheliste pingutuste toetamist, et leida Abhaasia ja Lõuna-Osseetia konfliktidele rahumeelne lahendus. Eriti toetame ÜRO tegevusi ÜRO peasekretäri sõprade rühma patronaaži all ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni pingutusi.
Euroopa Liit kutsub kõiki osapooli tungivalt üles hoiduma mis tahes tegevustest, mis võivad pingeid suurendada ning võtma meetmeid usalduse taastamiseks. Sellega seonduvalt tervitab Euroopa Liit Gruusia presidendi algatust Abhaasia konfliktile rahumeelse lahenduse leidmiseks. Me loodame, et see algatus edendab küsimuse osas konstruktiivset dialoogi. Euroopa Liidu eriesindaja ja Euroopa Komisjon jätkavad samuti pingutusi usalduse suurendamiseks, et toetada konfliktide lahendamist Gruusias.
Samuti tervitab Euroopa Liit Vene Föderatsiooni otsust Gruusiaga teatud valdkondades suhted normaliseerida. Selle tulemuseks oleks viisa väljastamise piirangute kaotamine Gruusia kodanikele, postisidemete taastamine ning teised positiivsed meetmed. Mis puudutab Gruusia sisemist poliitilist olukorda, siis sooviksin ma sellel otsustaval hetkel väljendada Euroopa Liidu lootust, et lähenevad parlamendivalimised 21. mail on vabad ja õiglased. On oluline, et Gruusia ametivõimud võtaksid kõik võimalikud meetmed avaliku usalduse loomiseks valimiste läbiviimisel. Seetõttu toetame me stabiilsusvahendi raames rahastatud valimiste toetamise programmi käivitamist.
Samuti tervitame Poola ettepanekut kasutada valitsuse ja opositsiooni vahelisele dialoogile kaasa aitamiseks Poola senati spiikri kaasabi. Kõik poliitilised erakonnad Gruusias – nii valitsuses kui opositsioonis – peavad tegema kõik nende võimuses, et parandada valimisteeelset õhustikku ja luua tõeliselt demokraatlik poliitiline kultuur.
Lõpetuseks sooviksin ma rõhutada vaba ja sõltumatu ajakirjanduse keskset tähtsust demokraatia ehitamisel. Üheks vabade ja õiglaste valimiste eeltingimuseks on valitsuse ja opositsiooni esindajate võrdne juurdepääs meediale. Austatud parlamendiliikmed, sellega ma lõpetan. Ma ootan olukorra kohta Gruusias teie arvamusi.
Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Proua juhataja, esmalt jagan ma täielikult ELi eesistujariigi väljendatud vaateid viimaste arengute tõsiduse kohta Gruusias.
Homne ELi poliitiliste juhtide missioon on tõesti väga kasulik võimalus kinnitada praegusel raskel hetkel Gruusiale meie puhtsüdamlikku toetust.
Pinged lahendamata konfliktide ümber Abhaasias ja Lõuna-Osseetias on kahjuks kiiresti teravnemas. Hiljuti Vene Föderatsiooni langetatud otsused sidemete tugevdamise kohta separatistlike de facto võimudega Abhaasias ja Lõuna-Osseetias kahjustavad Gruusia territoriaalset terviklikkust ning need meetmed on suurendanud kahes separatistlikus regioonis tunnustamise lootuseid tulevikus ja õõnestavad seetõttu pingutusi rahumeelse lahenduse leidmiseks. Seega kutsub komisjon Vene Föderatsiooni üles need otsused tagasi võtma – või vähemalt neid mitte ellu viima, nagu Euroopa Liit oma avalduses juba selgelt väljendas.
Nüüd peaksime me keskenduma sellele, kuidas see malemäng, kus iga käik provotseerib vastukäigu, lõpetada. Mis tahes väljapakutud tegevusi tuleks hinnata vastavalt nende temperatuuri alandamise võimekusele.
Ma ütlen seda ka seetõttu, et praeguse kriisi edasine halvenemine võib kahjustada stabiilsust mitte üksnes Gruusias, vaid ka kogu Lõuna-Kaukaasias.
Me tervitasime president Saakašvili välja pakutud uut rahualgatust Abhaasias. Ma leian, et on oluline, et seda arendataks edasi viisil, mis kujundaks sellest kõigi seotud osapoolte vahelise konstruktiivse dialoogi aluse. See tähendab, et esmalt abhaaslaste endi (kes, ma loodan, on selleks valmis) vahel ning kellel (ma loodan) võimaldatakse osaleda ka diplomaatilises protsessis.
Venemaa jääb põhiliseks osalejaks, kui me soovime saavutada nende konfliktide jätkusuutliku ja rahumeelse lahendamise.
Komisjon võttis teatavaks Gruusia poolt Euroopa Liidule esitatud palve võtta samme, mis ärgitaksid Venemaad oma praegust poliitikat ümber vaatama. Arvan, et me uurime edasisi samme, kuid me peame hoiduma sümboolsest tegevusest, mis ei pruugi kriisi lahenduse saavutamise võimalusi parandada ning võivad tõesti viia hoopis pingete suurenemiseni.
Seda öeldes leian ma, et üldine rahumehhanismide redigeerimine, nagu näiteks pakuti välja ÜRO peasekretäri viimases raportis Abhaasia kohta, võib aidata nende konfliktide rahumeelsele lahendamisele kaasa, juhul kui kõik osapooled seda toetavad. Me kõik peaksime olema valmis mängima nende pingutuste toetamiseks aktiivsemat rolli.
Ärgem unustagem, et viimase nelja aasta jooksul on Gruusia teinud vapustavaid pingutusi demokraatliku ja turupõhise ühiskonna loomiseks.
Oleme just avaldanud arenguaruande, mis näitab, et kuigi Gruusial on veel vaja teha palju tööd, on mitmetes Euroopa naabruspoliitika meetmekava valdkondades saavutatud oluline edasiminek. Need saavutused kinnitavad Gruusia pühendumist Euroopa Liiduga sidemete tugevdamisele Euroopa naabruspoliitika raames.
Seoses eelseisvate parlamendivalimistega oleme me mobiliseerinud 2 miljoni euro suuruse abipaketi (mida on juba märgitud) eesmärgiga kindlustada tingimused õiglasemaks ja läbipaistvamaks valimisprotsessiks. Samuti osutame olulist ELi abi, toetavaid rehabilitatsiooni programme, mis on suunatud konfliktipiirkondades elava rahvastiku hüvanguks, olenemata nende etnilisest kuuluvusest.
Komisjon jätkab seega Gruusia poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku arengu toetamist, olles veendunud, et see riik on piisavalt tugev tema ees seisvate väljakutsetega toime tulemiseks.
Jacek Saryusz-Wolski, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Proua juhataja, meie siin parlamendis peaksime olema väga tõsiselt mures hiljutise niigi pingelise olukorra veelgi enam pingestumise pärast Gruusias. Euroopa Parlament peaks näitama kindlat pühendumust ja toetust Gruusia suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.
Hiljutine Venemaa valitsuse otsus luua Abhaasiaga ametlikud sidemed ja suurendada Vene väeüksuste kohalolekut Abhaasias väljub olemasolevate kokkulepete raamidest ning rikub neid ja Gruusia territoriaalset terviklikkust. See suurendab pingeid konfliktipiirkondades veelgi ning seega õõnestab rahvusvahelisi rahupüüdlusi.
Mida oleks rahu ja stabiilsuse taastamiseks kogu piirkonnas võimalik teha? Siin on meie resolutsiooni arvesse võttes sellele kojale mõningad ettepanekud. Esiteks peaksime kutsuma Venemaad ja Gruusiat üles näitama vaoshoitust, jätkama konfliktile rahumeelsete lahenduste otsinguid ning lubama ELi poolset vahendamist. Teiseks peaksime kutsuma Venemaa valitsust üles muutma oma otsust ametlike sidemete loomise kohta Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga ning viima oma väed Abhaasiast välja. Kolmandaks peaksime kutsuma ÜRO julgeolekunõukogu üles laiendama UNAMIG mandaati ja vahendeid, et järkjärgult luua tõesti sõltumatud rahvusvahelised rahuvalvejõud. Peaksime soovitama, et ELi nõukogu ja komisjon võtaksid aktiivsema rolli ja osaleksid konflikti lahendamises, vajadusel kaaludes Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonna missiooni kasutamist. Peaksime toetama niipea kui võimalik Euroopa Liidu poolt intsidendi hindamise missiooni saatmist. Viimaseks peaksime kutsuma rahvusvahelist kogukonda üles ühinema ELi püüdlustega, mis on suunatud olukorra stabiliseerimisele ja konflikti lahendamisele piirkonnas.
See konflikt on väljakutseks ELi ühisele Euroopa välis- ja julgeolekupoliitikale. See pakub ELile võimaluse tegutseda vastavalt oma ambitsioonidele, mis rajanevad Lissaboni lepingu ÜVJP sätetel – et olla mitte üksnes konflikti situatsioonides maksja rollis, vaid ka osaliseks.
Hannes Swoboda, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Austatud juhataja, nõukogu eesistuja, volinik, eelmisel nädalal oli mul koos delegatsiooniga võimalus viibida mitte ainult Thbilisis vaid ka Abhaasias ning Gali provintsi okupeeritud osas. Eriti puudutasid mind kaks asja: esiteks sealsete inimeste saatus, kes on sunnitud põgenema ja kellest vaid vähestel on õnnestunud oma põldude harimiseks tagasi pöörduda ning kellel on enesest mõistetavalt raske üle ootamatult nende enda maale veetud piiri oma kaupu müüa.
Samuti tekitas mulle muret ilmselt üsna ebakompetentne de facto valitsuse esindaja, kellega me vestlesime. Volinik, ma kardan, et selle tulemusena – te konkreetselt mainisite seda – annab Venemaa Abhaasia rahvale väga väikese võimaluse või tõenäosuse rahuplaani sõlmimiseks.
Meie poolehoid kuulub seetõttu loomulikult Gruusiale, väiksele riigile, mis on väga suure naabri surve all. Siiski ma usun, et mõlemad pooled peavad rakendama vaoshoitust, eriti praegu ja seetõttu ma toetan nõukogu ja komisjoni avaldusi.
Teine põhjus, miks ma nii teen, peitub selles, et Gruusia asepeaministri poolt meie komisjonile eile avaldatu ning viis, kuidas ta seda tegi, oli üpris ebarahuldav, kuivõrd sellel oli sõda ihkav maik, mida peaks praeguses kriitilises faasis vältima.
Valimised on kohe saabumas ning mõningaid asju selle juures, sealhulgas valimiste juhtimist, kasutatakse muidugi ära. Venemaa on langemas just sellesse lõksu ning toetab kaudselt ja teadmatult neid jõude Gruusias, mis võivad soovida kasutada konflikti ära oma poliitiliste eesmärkide tarbeks. Lubage mul korrata: me toetame täielikult Gruusiat ja selle püüdlusi iseseisvuse ja terviklikkuse suunas – selles osas puudub arutelu ruum. Samuti me loodame, et saabuvad valimised viiakse ka tegelikkuses läbi vabalt ja õiglaselt.
Gruusiat suunavad Euroopa Liidu poole eriti kaks asjaolu ning minu arvates on see samuti oluline. Esimeseks on viisa piirangute leevendamine. On vastuvõetamatu, et venelased – ja kaudselt Abhaasia ja Gruusia kodanikud, kellele on väljastatud Venemaa passid – omavad viisavabadusi, mida grusiinid ise ei oma. See on ebaõiglane ja ülekohtune ning tuleb likvideerida. Teiseks tuleb Gruusias luua tõeliselt mitmepoolne rahuvalvemissioon. Me ei saa lubada, et seal tegutseb rahuvalve rühmitus, mille on loonud ühelt poolt Venemaa kui üks konflikti osapool ning teiselt poolt suurem osapool, mis on sisuliselt ala okupeerinud ja mehitab nüüd samuti rahuvalvejõude.
Ma usun, et Gruusia soov seda vältida on põhjendatud ja on ülioluline – volinik on nii palju juba komisjonile avaldanud –, et me säilitame läbirääkimiste võimelisuse. Loomulikult ei saa me aktsepteerida Gruusia pakutud detaile ja sõnastusi sajaprotsendiliselt – me oleme Euroopa Liit – kuid need kaks Gruusia nõudmist väärivad erilist toetust. Ma loodan, et komisjon on aktiivne ja tõesti edukas Gruusia murede toetamisel.
Georgs Andrejevs, fraktsiooni ALDE nimel. – (LV) Proua juhataja, minister, volinik, daamid ja härrad, nädal tagasi, kui ma külastasin Euroopa Parlamendi delegatsiooni liikmena Thbilisit, oli ka minul võimalus tutvuda olukorraga Gruusias isiklikult. Minu poliitilise fraktsiooni, Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsiooni, nimel sooviksin ma juhtida rahvusvahelise kogukonna tähelepanu konfliktipiirkonnas kohaloleva Vene Föderatsiooni sõjajõudude destabiliseerivale rollile. Gruusia palve rahvusvahelise kogukonna ja rahvusvaheliste organisatsioonide poole kaaluda Vene „rahuvalve” jõudude asendamise võimalust teistsuguse formaadiga tuleks võtta kaalumisele ning nõukogu ja Euroopa Komisjoni poolt toetada – samuti peaks uurima võimalust rahuvalvemissiooni tagamiseks Gruusia Abhaasia piirkonnas ELi juhtimise all. Selle konflikti lahendamiseks on Gruusiale vajalikud tugev rahvusvaheline toetus ja koostöö, kuid samuti sooviksin ma kutsuda Gruusia valitsust üles tegema oma parimaid pingutusi koduse poliitilise kliima parandamiseks Gruusia Vabariigis endas. Selle aasta 5. jaanuari presidendivalimised olid otsuseks pääseda ummikseisust, kuid valimisprotsessi enda vältel täheldati mitmeid rikkumisi ja ebaselgeid asjaolusid ning kahetsusväärselt pean ma tunnistama, et asjaomaste Gruusia ametiasutuste tegevused olid ebapiisavad, et veenda valijaid ja kandidaate poliitilise tahte olemasolus kõigi nende valimiste ajal aset leidnud valimiste rikkumiste uurimiseks. Olen veendunud, et tänavu mais aset leidvate parlamendivalimiste ajal võtavad asjakohased Gruusia ametiasutused kõik vajalikud sammud, et suurendada avalikku kindlustunnet valmisprotsessis. Selles kontekstis sooviksin ma tervitada Euroopa Komisjoni rahastatud valimiste abiprogrammi, milles osalevad neli valitsusvälist organisatsiooni, ÜRO ja Euroopa Nõukogu. Kõik poliitilised erakonnad, valitsus ja opositsioon peavad tegema kõik endast oleneva, et parandada praegust ülimalt polariseerunud kliimat Gruusias ning luua tõeliselt demokraatlik poliitiline kultuur. Mõlemad pooled – koalitsioon ja opositsioon – ja loomulikult ka kodanikuühiskond, peavad mõistma, et sisemine ebastabiilsus suurendab edasiste naaberriikidest, eriti Vene Föderatsioonist, pärinevate destruktiivsete mõjutuste riski ja tõenäosust. Tänan teid tähelepanu eest.
Marie Anne Isler Béguin, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Proua juhataja, volinik, härra Lenarčič, ka mina räägin delegatsiooni nimel; olen nimelt Euroopa Parlamendi delegatsiooni esinaine kolme Kaukaasia riiki.
Teil on õigus öelda, et olukord on muret tekitav ja tõsine ning ma leian, et me ei või lihtsalt kõrval seista ja vaadata seda provokatsiooni eskaleerumist. Isiklikult ütleksin ma, et see kujutas endast ühe riigi peaaegu annekteerimist teise poolt. Kui Venemaa märtsis SRÜ kehtestatud sanktsioonirežiimi kõrvaldas, avas ta sellega endale võimaluse militaarabi andmiseks Abhaasiale. 16. aprillil seadustas Venemaa kahepoolsed suhted ja ametliku dokumendivahetuse Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga. See tähendab ju kaudselt nende kahe separatistliku piirkonna tunnustamist? Seejärel muidugi suurendas Venemaa 24. aprillil ühepoolselt vägede arvu ja saatis relvastust. Me ei tea. Isegi kohapeal viibiv ÜRO esindus ei tea, kui suures ulatuses on Venemaa oma rahuvalvejõudusid suurendanud. Nagu mu kolleegid on öelnud, olime eelmisel nädalal Galis ning näiliselt polnud midagi, mis nende jõudude suurendamist 2000-lt 3000-ni õigustaks. Nendele kaasparlamendiliikmetele, kes ei tea, olgu selgituseks öeldud, et see leping pärineb 1994. aastast, kui Venemaa pakkus end välja vahendajana ning tegi ettepaneku rahuvalvejõudude saatmiseks Abhaasia territooriumile – Abhaasia ala ning Abhaasia ala, kus elas Gruusia rahvastik, vahele. Täna, mil SRÜ räägib paljususest, on kohal üksnes Vene väed. Ise vahendajaks olles saame esitada küsimuse: millise tulemuse on selline vahendamine andnud?
Samuti soovin ma küsida, milline on meie kohustus. Ma olen muidugi kuulanud kõiki teie ettepanekuid, kuid ma arvan, et praegu on vaja peatada vägivalla eskaleerumine. Samuti kuulsin ma nõukogu kahte viimast avaldust. Euroopa Liit üksnes toetab usalduse taastamist. Härra Lenarčič, selles piirkonnas puudub täna igasugune usaldus. Enam pole isegi dialoogi. Abhaasia lõpetas oma dialoogi Gruusiaga 2006. aastal. Mis puudutab Euroopa Liidu teatist, siis ka komisjon võtab ette samme. Komisjon ütleb, et Euroopa Liit sekkub sellesse konflikti üksnes siis, kui mõlemad osapooled seda paluvad. Vastuseks saan ma öelda: seda ei juhtu iialgi. Venemaa ei palu kunagi meie abi probleemide lahendamiseks, sest Venemaa on alati öelnud, et ta ei ole selle konflikti osapooleks. Seega tõstatub küsimus Euroopa Liidu vastutusest.
Kuigi te teatate, et ÜRO abi on olemas, teame me väga hästi, et ÜRO on täielikus ummikseisus, sest Venemaa jättis ÜRO resolutsiooni üleskutsele vastamata. Seega Venemaa venitab ka seda protsessi. Ma usun, et sellega on meil piisavalt argumente, aga ka võimalusi, et aidata märksa konkreetsemal moel. See ei ole enam küsimus konflikti lahendamisest; me oleme juba ilmselgelt võimaliku konflikti ärahoidmise faasis. Seega on meil vaja tegutseda ning see on põhjus (resolutsiooni kontekstis, mille poolt me eelmisel nädalal Thbilisis hääletasime), miks me kaalume, et pakkuda näiteks välja Venemaa poolt rahuvalvamise koorma jagamist, nii et Venemaa saadaks sinna tsiviilrahuvalveüksuse. Usun, et me peaksime meenutama Balkanit. Ma arvan, et ajalugu ei andesta meile, kui me jätame teistkordselt tegutsemata. Balkani sõda oleks pidanud olema viimaseks ning ma leian, et Lõuna-Kaukasuses konflikti ära hoidmine sõltub meist.
Konrad Szymański, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Minister, volinik, me lõpetame ELi võrdlemisi kompromiteeriva vaikimise Gruusia küsimuses viimasel hetkel.
Abhaasias ja Osseetias aset leidvas konfliktis ei ole küsimuseks Vene vähemuse õigused. Vaatamata etnilisele puhastusele, mille ohvriks langes selles piirkonnas pärast 1993. aastat kolmsada tuhat grusiini, on demokraatlik Gruusia pakkunud juba mitmeid aastaid Abhaasiale autonoomseid õiguseid. Sellele vaatamata on Venemaa astunud hiljuti samme Abhaasia nukuvalitsuse tunnustamise suunas, tugevdades kaubandussidemeid ja laiendades Venemaa perekonna-, tsiviil- ja äriõiguse kohaldamisala, nii et see kataks ka selle piirkonna.
Täna on meil vaja esitada endile väga oluline küsimus: kas me pole mitte Gruusia NATO liikmelisusele vastu olles julgustanud Venemaad neid tegevusi ette võtma? Selle küsimuse peaks eriti tõstatama Berliinis. Konflikt on geopoliitiline. Kaalul on Euroopa Liidu tõsiseltvõetavus ning rahu piirkonnas. Juhul kui me ei suuda Venemaad peatada tema tegevustes, mille eesmärgiks on ühe meie Kaukasuse võtmepartneri lõhestamine, ei pea meid tulevikus vääriliseks mitte keegi.
Selleks, et korraldada selles küsimuses kohtumised julgeolekunõukogus ja OSCEs, peaksime ühinema Ameerika Ühendriikidega. Lisaks kindlale diplomaatilisele toetusele Gruusia terviklikkusele peaksime nõudma, et Vene sõjajõud asendataks ÜRO või OSCE mandaadi alusel tegutsevate jõududega. Otstarbekas oleks saata Thbilisisse parlamentaarne missioon. Kui me selles küsimuses edu ei saavuta, võib Venemaa ja selle neo-imperialistlik poliitika suruda terve regiooni sõja äärele.
Miloslav Ransdorf, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (CS) Alates 1991. aastast on Gruusial olnud kolm presidenti: dissident Gamsahhurdia, kommunistliku süsteemi pooldaja Ševardnadze ja viimasena Ameerika protežee Saakašvili.
On raske öelda, kes neist kolmest on halvim. Oma külaskäigu ajal jagas härra Saakašvili meiega üht mõtet: ta julgustas meid ostma Gruusia veine, mida kutsutakse „vabaduse veinideks”. Ma ei ole kindel, kas näiteks Stalini eelistatud veini, Hvantškara veini, saab selliselt nimetada; igal juhul on olukord Gruusias tõsine. Veerand rahvastikust on emigreerunud: 1 300 000 grusiini töötab Vene Föderatsiooni territooriumil. See fakt iseenesest näitab, et on ülioluline, et kaks riiki oma vastastikused küsimused nüüd, mil uus president härra Medvedjev on Kremlis ametisse asunud, lahendaksid. Arvan, et talle on vaja anda aega, et ellu viia lubadused, milleks on pakkuda Gruusiale abi ja aidata täna väga tõsine olukord lahendada.
Ria Oomen-Ruijten (PPE-DE). – (NL) Ma sooviksin tänada nii eesistujat kui volinikku nende vastuste eest. Regioonis kasvava pinge üle on tõesti suur mure. Ma nõustun tehtud märkustega ja üleskutsetega vaoshoitusele.
Siiski jääb küsimus: milles seisneb kasu, kuivõrd ka 2007. aasta novembris tehtud nõukogu järeldused kutsusid üles vaoshoitusele, kuid kurvastuseks on pinge hoopis eskaleerunud. Kuidas edasi, proua juhataja? Gruusia asepeaminister härra Baramidze on lausunud „Aidake meid, aidake meid!” – ja seda väga mitterafineeritud sõnadega, keeles, mis on teinud vähe pingete maandamiseks, sealhulgas Gruusia poolel. Kuid mida me peaksime tegema?
Esimeseks on missiooni küsimus. Mitte ainult Gruusia vaid ka Venemaa peab vahendamises osalema. Teiseks punktiks on ÜRO rahuvalvemissioon. On vastuvõetamatu, et Venemaa üksi otsustab, et sinna saadetakse Vene väed.
Kolmas punkt, proua juhataja, puudutab pinge alandamist. Ma jälgisin just oma kabineti arvutist president Medvedjevi rikkalikku pühitsemise tseremooniat. Ma kuulsin, et president Medvedjev, uus president, deklareeris empaatiliselt oma kavatsust säilitada Venemaa suveräänsus ja iseseisvus. Tema ametivend Gruusias on teinud sama. Ma sooviksin kõigilt siinviibijatelt, kes tahavad täna president Medvedjevit õnnitleda, paluda tal tagada ka Gruusia territooriumi suveräänsus ja iseseisvus.
Proua juhataja, konstruktiivne koostöö on see, mis on tähtis – konstruktiivne koostöö mõlemal poolel. Uus president Venemaal kujutab endast meie jaoks ka uut võimalust teha kindlam katse tema veenmiseks. Tänan teid väga.
Jan Marinus Wiersma (PSE). – (NL) Ma sooviksin eelkõnelejatega liituda, sealhulgas voliniku ja nõukogu eesistujaga, väljendades meie kõigi jagatud muret piirkonnas – täpsemalt Kaukasuses – tekkinud olukorra pärast seoses Gruusiaga ja probleemidega Lõuna-Osseetias ja Abhaasias. Kui vaid hilise ajani rääkisime me külmutatud konfliktidest, siis praegu on olukord selline, et need riskid on muutumas suikunud konfliktideks; muidugi peame me hoolitsema selle eest, et need ei muutuks avatud konfliktideks. Euroopa Liit, ÜRO ja igaüks, kes on võimeline etendama rolli, on kohustatud olukorda leevendama.
Muidugi peame tagasi lükkama Venemaa tehtud käigud. Need on – või vähemalt näivad olevat – käigud formaliseerimise suunas, võimaliku iseseisvuse tunnustamise suunas. Selles osas mängivad keskset rolli loomulikult geopoliitilised huvid. Ma kujutan ette, et Moskvas ollakse ärritunud hiljutise NATO tippkohtumise pärast, kus Gruusiale anti lubadus NATOga pikemaajalises plaanis liituda ning et loomulikult esineb pahameel enamuse ELi riikide reaktsiooni osas Kosovo iseseisvuse väljakuulutamise suhtes. Leiame, et sellised küsimused tuleb hoida küsimusest olukorra kohta Gruusias rangelt eraldi. Minevikus on selles osas sõlmitud OSCEs kokkuleppeid ning me arvame, et eriti ÜRO peab pürgima küsimuse, konsultatsioonide ja dialoogi, taas joonele saamise suunas.
Praegu näeme me mõlemal poolel eskaleerumist, sõnasõja võimendumist; malemäng, tõesti, nagu volinik ütleb, kuid selline, mis jääb võitjateta – mis pole hea kellelegi.
Ühelt poolt on Venemaa reaktsioon, mis seisneb „rahuvalvajate” arvu suurendamises. Teiselt poolt tekitab Gruusia probleeme läbirääkimistel Venemaa WTO liikmelisuse üle. Ma usun, et mõlemal poolel tajutav natsionalistlik alatoon tuleb aruteludest kõrvaldada.
Nagu paljud on märkinud, peaksid kõik osapooled ilmutama vaoshoitust ja pikemaajaliselt tuleb püüelda struktuurse lahenduse suunas. Ma usun, et Euroopa Liit saab selles mängida olulist rolli, sealhulgas otsese dialoogi kaudu Venemaaga eelseisval ELi ja Venemaa vahelisel tippkohtumisel. See võib olla võimaluseks küsida uuelt presidendilt, millised on tema plaanid seoses nende külmutatud konfliktidega – ja mitte ainult Kaukasuses, vaid ka Transnistrias; võib-olla selgitab uus president oma kavatsusi OSCEs, ma usun, 1999. aastal sõlmitud lepingute osas, mis käsitlevad olukorda nendes eraldunud maades, vabariikides, riikides jne.
Lõpetuseks – ja ma nõustun kõigiga, kes on Venemaa tõlgendust ÜRO otsustest kritiseerinud – need „rahuvalvajad” ei ole muidugi mõista rahuvalvajad; neid peaks pigem käsitlema vägedena, mis teenivad Venemaa strateegilisi militaarhuve ning kindlasti mitte ÜRO eesmärke. Selles osas tuleb teha uued kokkulepped ja Euroopa Liit võib olla suuteline nendes rolli mängima.
Lisaks peab muidugi säilitama Gruusia territoriaalse terviklikkuse, nagu peab säilima ka selle austus vähemuste ja nende probleemide vastu – härra Swoboda tegi selle kohta paar märkust – kuivõrd kohapealseid inimesi ähvardab oht saada lömastatud Thbilisi ja Moskva vahel. Muidugi on oluline teha midagi põgenike probleemi lahendamiseks. Võib-olla parim viis, kuidas Euroopa Liit saab aidata, on investeerida usaldust suurendavatesse meetmetesse, mis aitaksid mõlemad pooled uuesti dialoogi pidama.
Árpád Duka-Zólyomi (PPE-DE). – (HU) Tänan, proua juhataja. Vastavalt eile Gruusia reintegratsiooni ministri tehtud avaldusele on Gruusia sõjale väga lähedal. Gruusia ja Venemaa vaheline olukord on tõesti kasvavalt pingeline. Härra Putini edikt, mis kutsub riigiagentuure üles alustama Abhaasia ja Osseetiaga koostööd, mehitamata Gruusia õhusõiduki alla tulistamine ning Abhaasiasse lisanduvate Vene militaarüksuste paigutamine annavad põhjendatud aluse härra Saakašvili valitsuse väljendatud tõsisele murele.
Venemaa – eirates Gruusia territoriaalset terviklikkust – soovib viia kaks Gruusiast eraldumist taotlevat piirkonda enda kontrolli alla. Venemaa motiivid illustreerivad selle domineerivat võimupoliitikat. 80% Abhaasia rahvastikust omavad praeguseks Venemaa kodakondsust ning venelased väidavad, et neil on sellest tulenevalt kohustus neid kaitsta. Võrdväärselt illustreeriv on eile kindral Aleksei Maslovi, Venemaa maavägede ülemjuhataja tehtud avaldus: „Vägede arvu suurendamine Abhaasias toimub relvastatud konflikti vältimise ja Taga-Kaukaasia regioonis stabiilsuse edendamise huvides.”
Vene ametivõimud ei suuda lihtsalt näha seda, et Gruusia on valinud autonoomia ja iseseisvuse ja Euro-Atlandi integratsiooni tee. Gruusia on Euroopa naabruspoliitika üks osaline. Meil on kohustus osutada Gruusia reformidele ning demokraatia ja õigusriigi arendamisele ülimat toetust.
See on samuti ELi-Gruusia parlamentaarse koostöökomisjoni pidevate pingutuste eesmärk. Nädal tagasi kohtusime Thbilisis, kus me võtsime vastu rea otsustavaid soovitusi. Samuti külastasime Abhaasia „konfliktipiirkonda”, kus praegused tingimused on talumatud. Olen veendunud, et me peame olema oma toetuses Gruusiale energilisemad ja ühemõttelisemad ning avaldama Venemaale tugevamat survet. Rahuvalvejõud tuleb muuta rahvusvaheliseks ja neutraalseks. Thbilisi tegeleb olukorraga rahulikult ja soovib lahendada probleemid rahumeelsete vahenditega. Gruusia parlamendivalimised on toodud ettepoole ja lähenevad kiiresti. Need valimised on oluliseks katseks Gruusia noorele ja õrnale demokraatiale ning me peame andma neile kõikvõimalikku abi, et kindlustada nende edukus. Tänan teid tähelepanu eest.
Józef Pinior (PSE). – (PL) Proua juhataja, volinik, Euroopa Parlament on käsitlenud demokraatia ehitamise küsimust Gruusias mitmel korral. Me oleme imetlenud, kuidas Gruusia rahvas on püüelnud liberaalse demokraatia, tugeva kodanikuühiskonna ja vabade valimiste ehitamise suunas. Euroopa Parlament seisab endiselt kindlalt demokraatia poolel tänases Gruusias, kaitstes Gruusia riigi territoriaalset terviklikkust.
Eile kuulsime Gruusia asepeaministri Giorgi Baramidze avaldust. Härra Baramidze poolt Gruusia vaatenurgast kirjeldatud asjaolud paljastavad olukorra tõsiduse, millega me praegu Kaukasuses silmitsi oleme. Loomulikult kutsume mõlemaid osapooli – nii Gruusiat kui ka Venemaad – üles mõistlikkusele. Peab olema siiski selge, et Euroopa ei nõustu Venemaa neo-imperialistliku poliitikaga Kaukaasia riikide või Gruusia suhtes. Venemaa kannab erilist vastutusekoormat seoses rahu ja turvalisuse tagamisega selles regioonis.
Samal ajal soovime öelda, et kõige olulisemaks Gruusia rahvusvahelises olukorras on Gruusia demokraatia. See on põhjus, miks me palume Gruusia ametivõimudel ja Gruusia rahval tugevdada veelgi Gruusias liberaalset demokraatiat koos kodanikuühiskonna ja õigusriigiga.
See, mida volinik ütles ELi abi kohta toetada eelseisvaid valimisi Gruusias, on Euroopa Liidu poolne samm, mis peaks iseloomustama Euroopa poliitikat Kaukaasias: Gruusia kaitsmine, demokraatia ehitamise imetlemine, mitte nõustumine selle riigi territoriaalse terviklikkuse lõhkumisega. Me palume Venemaalt ja Gruusialt selles regioonis stabiilsust, rahu ja turvalisust.
Charles Tannock (PPE-DE). – Proua juhataja, Venemaal on tänasest uus president, kuid Vladimir Putini uus töö peaministrina võimaldab tal säilitada oma võimu ning juhendada oma protežeed Dmitri Medvedevit. Selle tulemusena Venemaa välispoliitika ei muutu.
Naftadollarite voog teeb Venemaast taaselustuva võimu, kuid kahetsusväärselt näeb ta kõike „ühe poole võit on teise poole kaotus” vaatevinklis. Putini välispoliitika – mis on suunatud millegi vana Nõukogude Liidu sarnase uuesti ülesehitamisele – prioriteediks on riigid, mida Venemaa üleolevalt nimetab oma „lähivälismaaks” – endised Nõukogude vabariigid Baltikumis, Ida-Euroopas ja Lõuna-Kaukaasias, kus Venemaa on otsusekindel oma mõjusfääri säilitama. Neid karistatakse selle eest, et nad vaatavad lääne poole, NATO ja ELi suunas, mitte aga Moskva suunas.
Gruusia on läänemeelse reformisti president Saakašvili juhtimisel kannatanud Venemaa raskekäelisuse all tõsiselt. Kaubanduse ja energiavarude diplomaatiliste relvadena kasutamise kõrval on Putin püüdnud järjekindlalt õõnestada Gruusia territoriaalset terviklikkust isehakanud eraldumist taotlevate Abhaasia ja Lõuna-Osseetia vabariikide vaikiva toetamise kaudu. Veel enamate vene sõdurite saabumine Abhaasiasse – väidetavalt rahuvalvajatena, kuid kahtlemata lahinguvalmiduses – ning hiljutine Gruusia õhusõiduki alla tulistamine on suurendanud pinget regioonis provokatiivselt.
Siiski, arvestades lääne kiirustamisega võtta ilma mistahes ÜRO resolutsiooni või rahvusvahelise lepinguta omaks iseseisev Kosovo, omavad Venemaa rünnakud – kahetsusväärselt – teatud loogikat. Kosovo tunnustamine on avanud pandora laeka ning andnud Venemaale moraalse õigustuse. Me ei peaks üllatuma, kui Venemaa käsitleb seda pretsedendina. Oleks tõesti traagiline, kui meie lähenemine Kosovole on parandamatult kahjustanud Gruusiat ja ennustanud relvastatud konflikti riigis, mille territoriaalset terviklikkust me peaksime tugevalt kaitsma.
Alessandro Battilocchio (PSE). – (IT) Austatudjuhataja, daamid ja härrad, ma viibisin eelmisel nädalal Thbilisi kohtumistel koos oma kolleegidega parlamentidevahelisest delegatsioonist, mida juhtis Isler Béguin, kelle märkuseid ma täielikult toetan: olukord tõesti halveneb ja kasvavad pinged võivad viia relvastatud konfliktini. Ametliku kohtumise ajal kinnitas president Saakašvili, et sel korral võib tegemist olla tundide mitte aga päevade küsimusega.
Abhaasia ja Lõuna-Osseetia olukorra ummikseisu üle langetatakse otsuseid ja Moskva on kinnitanud, et soovib luua iga regiooniga seaduslikud suhted. See avab taas arutelu Gruusia territoriaalse terviklikkuse üle, mida on tunnustatud ÜRO resolutsioonides.
Lootuseks on, et Euroopa saavutab viimaks ühise hääle ning mängib, enne kui on liiga hilja, rahumeelsete lahenduste otsingul otsustavamat rolli. Juhul kui suhted katkevad, on juba liiga kerge ennustada regioonis toimuvaid ahelreaktsioone, sündmuseid, mis lõppkokkuvõttes jõuavad meie piirideni. Seetõttu loodame selles osas nõukogult ja komisjonilt tõelist pühendumist.
Me kas tegeleme olukorraga ja kahekordistame oma vahendamisjõupingutusi või jääb meile kahjuks jube vastutus selle eest, et me kas ei soovinud või ei suutnud piisavalt tegutseda.
Corien Wortmann-Kool (PPE-DE). – (NL) Oleme Gruusia sõbrad. Tõeline sõprus tähendab toetuse ja abi pakkumist ning Euroopa peab seda nüüd, mil Gruusia territoriaalne terviklikkus on kaalul, tegema. Samas tõeline sõprus tähendab ka kritiseerimist olukordades, kus see on vajalik.
Proua juhataja, Gruusia valitsus on silmitsi raske ülesandega. Ta peab ehitama Euroopa väärtustele rajaneva demokraatia riigis, kus ajalugu on üpris erinev. Samuti peab ta ehitama majanduse ning volinik märgib õigesti, et seoses Euroopa naabruspoliitikaga on edasiminek olnud hea, kuigi palju on vaja veel teha. See on Gruusia valitsusele raske ülesanne ajal, mil küsimuse all on riigi territoriaalne terviklikkus ja Venemaa-poolne oht.
Euroopa peab asuma selles osas selgele positsioonile ning peab toetama konflikti osapooli. President Saakašvili ettepanekud väärivad õiglast võimalust. Need kujutavad paremat lahendust kui mõõgatäristamine. Missioon, millest nõukogu eesistujariik osa võtab, on hea, sest päevad, mil me võisime taanduda ja oodata asjade laabumist, on möödas. Nõukogu ja komisjon peavad näitama tegutsemistahet.
Asjaolu, et parlamendivalimised toimuvad 21. mail, suurendab pinget. Ma osalen valimiste jälgimise missioonil ning me jälgime valimisi kohusetundlikult. Parlamendivalimised saavad olema Saakašvili valitsuse lakmustestiks. Siit tuleneb kohustus kindlustada, et valimised on õiglased ja demokraatlikud. See on aluseks Euroopale, et ühendada jõud ja kindlustada, et kogu Gruusia kodanikud – teisisõnu ka Abhaasias ja Lõuna-Osseetias – saaksid elada vabaduses ja demokraatlikult. See on põhjus, miks Gruusia meie toetust väärib. Tänan teid väga.
Robert Evans (PSE). – Proua juhataja, volinik Ferrero-Waldner alustas oma sõnavõttu paar minutit tagasi, sedastades, kui tõsine olukord on – seisukoht, mida väljendas nõukogu nimel ka härra Lenarčič. Kõik sõnavõtjad on senini rõhutanud praeguse olukorra tõsidust.
Ma tean oma külastustest Gruusiasse, et see riik teeb tõsiseid pingutusi, tugevdamaks oma sidemeid Euroopa Liiduga. Ma arvan, kolleegid, et me peaksime praegusel kriisi hetkel ning olles silmitsi millegagi, mida mu kolleeg mõni hetk tagasi kirjeldas kui Vene imperialismi, Gruusiat toetama.
Venemaa ei ole Abhaasia või Lõuna-Osseetia osas Gruusia territoriaalset terviklikkust kunagi aktsepteerinud. Viimastel nädalatel kuuldu põhjal teame, et vene ja abhaasi separatistid on väidetavalt soetud luurelennuki intsidendiga, mis on viinud pinge kasvamiseni ja me kõik peame tunnistama, et üks asi on viinud teiseni. Ma ei tea kõiki võetavaid diplomaatilisi meetmeid, kuid olen mures, et Euroopa Liit ei tee selle kasvava vägivalla peatamiseks piisavalt ära. Proua Isler Béguin ütles mõned minutid tagasi, et ajalugu andesta meile tegevusetust. Mitte midagi tehes võib kogu ala mattuda sõtta – sõtta, mida ei võida keegi.
Seega on minu sõnumiks sel pärastlõunal – mitte ainult sellele parlamendile, vaid ka härra Lenarčičile nõukogu jaoks ning volinikule Ferrero-Waldnerile – teha kõik meie võimuses, kõrgeimal tasemel, et kindlustada, et kõik, kuid eelkõige venelased, mõistaksid ohtlikke arenguid, mis selles regioonis aset leiavad ja et me peame selle eskaleerumise peatama enne, kui me oleme sunnitud rääkima järgmisest Balkani kriisist.
Vytautas Landsbergis (PPE-DE). – Proua juhataja, meil on vaja selgeid sõnu: peatage sõda! Ruki protš ot Gruzii – käed eemale Gruusiast! Ei ÜRO mandaadi alusel konflikti alahoidjatele! See on ainsaks viisiks, kuidas panna Kreml kuulama. Juhul kui EL ei ole võimeline seda ütlema, jagab EL vastutust. Me võime seda öelda siin, nõudes, et vene langevarjurid maanduksid tagasi Venemaale.
Keegi ei andnud sellist hoiatust enne 1991. aasta jaanuari veresauna Vilniuses, kui langevarjurid olid juba kohal.
Nüüd, mil Venemaa kasvatab Gruusia ümber ja selle vastu pingeid ning annab kriisile aina militaarsemat iseloomu, võib põhjuseid käsitleda poliitilistena, kuid mitte ainult. Milliseid vihjeid võib siin näha?
Selleks et siduda uus president Medvedev kordasaadetuga, võib Vene salateenistus lihtsalt korraldada täna Vene ja Gruusia vägede vahelise võitluse alguse – või vastupidi, anda talle võimalus olla rahutoojaks; mõjutada eelseisvaid valimisi Gruusias; maksta ELile Gruusiat karistades kätte Kosovo eest; peatada pärast olulist üleminekut Venemaa tüüpi riigikorralduselt läänelikule riigikorraldusele Gruusia edasiminek majanduskasvus ja korruptsioonivastases võitluses.
Kahjuks eksisteerib selle sõnakuulmatu Gruusia vastu reaalne sõjaoht. Sellisel juhul, meenutades võimalikku sidet Gruusiale NATO MAPi osas Bukarestis veto andmise ning Venemaa kiirelt kasvava agressiivsuse vahel, võiksime paluda Saksamaal asuda Venemaa-Gruusia vahelises konfliktis vahendaja rolli, et hoiduda halvimast. Enam pole aega, et teeselda nagu oleks kohaliku, etnilise või külmutatud konfliktiga. See on Euroopa asi.
(Aplaus)
Urszula Gacek (PPE-DE). – Proua juhataja, tänase arutelu vältel on püstitatud mitmeid küsimusi – viisad, vabakaubanduslepingud ja eelseisvad valimised. Kõik küsimused on väärt arutelu. Siiski peame keskenduma põhiküsimusele, milleks on ebakindel konfliktiolukord. Me peame andma Gruusiale oma toetuse ajal, mil riik kardab edasisi provokatsioone ja isegi Venemaa poolset agressiooni.
Ärgem lahjendagem tänast sõnumit. Esiteks ei lubata Venemaapoolseid provokatiivseid tegusid. Teiseks ei või mingil viisil õõnestada Gruusia territoriaalset terviklikkust ja kolmandaks peavad rahuvalvajad eraldumist taotlevates regioonides olema neutraalsed ja kõigile osapooltele usaldusväärsed. Vene väed ei vasta nendele kriteeriumidele ilmselgelt.
Need on küsimused, millega me peame tegelema ja me peame seda tegema kohe.
(Aplaus)
Katrin Saks (PSE). – (ET) Eilsel kohtumisel Gruusia asepeaministriga avaldati korduvalt arvamust, et pinge eskaleerumise Gruusias põhjustas Kosovo suhtes võetud lähenemine.
On tõsi, et Venemaa kasutab olukorda ära, kuid on võrdväärselt selge, et Venemaa imperialistlikud huvid leiaksid ka muud õigustused, kui see peaks osutuma vajalikuks.
Täna ei ole küsimus selles, mida Gruusia on teinud või tegemata jätnud. Täna on küsimuseks see, et rahuvalvamise varjus õhutatakse sõda ning me oleme sellele sõjale hädaohtlikult lähedal.
Praegu on oluline, et me hindaksime olukorda Abhaasias väga selgelt ning pakuksime Gruusiale oma ühemõttelist toetust.
Ewa Tomaszewska (UEN). – (PL) Proua juhataja, Venemaa on terrorismivastase võitluse loosungi all mõrvanud praeguseks üle poole Tšetšeenia rahvastikust. Venemaa avaldab praegu mõju inimõiguste rikkumistele Valgevenes ja selle mõju on üpris selge. Gruusias toimuv on järgmiseks ähvarduseks. Me lihtsalt ei saa neid asju käsitleda Venemaa siseasjadena; me ei või lubada, et Venemaa sõjategevus põhjustaks taas sõltuvust ja sõda riikides, mis olid veel hiljuti Venemaa alluvuses. Venemaa on võimetu austama teiste rahvaste vabadust. Ma eelistaks, kui see nii ei oleks, kuid sajandite vältel on see nii olnud ja kurvastuseks on see olnud suur draama.
Euroopa Liit ei või selliseid küsimusi kohelda, nagu oleksid need ettevaatliku diplomaatilise protseduuri küsimused. Me lihtsalt peame võtma seda väga tõsiselt.
Janusz Onyszkiewicz (ALDE). – (PL) Nüüd juba mõnda aega on Venemaa püüdnud tekitada Gruusias hirmutunnet. Üheks näiteks on mehitamata õhusõiduki allatulistamine Vene õhusõiduki poolt, kuna puudub igasugune kahtlus, et see polnud korda saadetud Abhaasia õhuväe lennuki poolt. On olemas video, mida me saame vaadata ja millel on selgelt näha, kuidas MiG-29 läheneb ja tulistab raketi ja kuidas see rakett mehitamata õhusõidukit tabab. Nähtub, et hiljuti on Abhaasia julgeolekujõudude poolt alla tulistatud veel kaks tükki.
Tõstatub järgmine küsimus: kuidas on võimalik, et vaatamata 1994. aastal Moskvas saavutatud kokkuleppele on abhaasi vägede kasutuses sellised vahendid? Meie selles kojas peame toetama Gruusia valitsuse palvet ÜRO kõrgele esindajale käivitada Gruusias selles küsimuses uurimine ning viia see lõpuni.
Me ei saa lubada Venemaal seda hirmutunnet süvendada.
Tunne Kelam (PPE-DE). – Proua juhataja, ma arvan, et tänaseks on saanud selgeks, et mõiste „külmutatud konflikt” võib olla eksitav. Tegelikkuses on hoopis meie endi arusaamine nendest konflikti asjaoludest olnud külmutatud. Mida me näeme täna, on post-imperialistlikud lähivälismaa poliitikad: poliitikad, mille Venemaa valitsus lubas hüljata 12 aastat tagasi, kui ta sai Euroopa Nõukogu liikmeks.
Täna peame tegema väga selgeks, et Venemaa käsitlus endast kui ÜRO rahuvalvajast on täiesti vastuvõetamatu. Me ei tohi kahelda selgitades, et ühtsus ja terviklikkus kehtivad võrdselt nii Gruusia kui Venemaa suhtes.
On aeg tegutseda. Enam ei ole sõnade tegemise aeg.
(Aplaus)
Siiri Oviir (ALDE). – (ET) Täna, kuulates siin neid kõnesid, on selge, et kõik me siin saalis – esindatagu nõukogu, komisjoni või Euroopa Parlamenti – oleme ühel meelel, et Gruusia on kriisi äärel, on sõja äärel, kui me ei sekku praktiliselt kohe ja kiiresti reaalsete vahenditega.
Kuna mu aeg on lühike, tahaksin rääkida ainult ühest punktist ja see on nimelt nõndanimetatud Venemaa rahuvalveväed, kes on nüüd siis 14 aastat olnud Gruusia territooriumil, olnud Abhaasias ja Lõuna-Osseetias. Ja mis on tagajärg? Selle aja jooksul on toimunud mitmed-mitmed provokatsioonid: olgu need mehitamata luurelennud, ühepoolne rahu, nõndanimetatud rahuvalvajate juurdetoomine. On toimunud ebastabiilsuse suurenemine.
Abhaasias, kus elab 80% abhaaslasi, piirkonna elanikest 90%-le on Venemaa antud Vene riigi kodanikupassid. Mis viisavabadusest me siin räägime? Tehakse kõik, et olukord ebastabiliseeruks.
Ja mul on ainult üks ettepanek siinjuures: rahuvalveväed, Venemaa rahuvalveväed tuleb asendada tegelike, praktiliste rahuvalvajatega.
Zbigniew Zaleski (PPE-DE). – (PL) Proua juhataja, esiteks peab Euroopa Liit korrastama viisavea, teiseks peaks ta mitte-agressiivselt, kuid kindlalt, avaldama faktid selle kohta, mida Venemaa Gruusias teeb ja kolmandaks aitama Gruusial lahendada siseprobleemid.
Gruusia teema juures olles sooviksin ma pöörduda Venemaa poole: uus Venemaa presidentuur võiks alustada uuel kõrgklassilisel moel, suure tegija skaalal. Imperialistlikes terminites mõtlemise asemel võiks Venemaa ehk hakata mõtlema koostööaltilt. See ei haava rahvuslikku uhkust. Teiseks: suur, uhke ja rikas Venemaa võib lubada endale Gruusia territooriumi austamist, täpselt nagu meie austame üpris kummalist Venemaa territooriumi Kaliningradi regioonis.
Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. – (SL) Olen selle arutelu vältel tehtud avaldusi kuulanud väga hoolikalt ja tänan teid nende eest väga. Esimesena sooviksin ma vastata avaldusele, mille tegi härra Wiersma, kes asus seisukohale, et Euroopa Liit saab mängida praeguse olukorra rahustamises olulist rolli. Ma nõustun, nagu ka Sloveenia eesistujariigina nõustub, ja ma usun, et ka nõukogu teeb selles osas pingutusi. Kuidas? Esiteks ÜRO raames. Saame nõustuda Isler Béguini hinnanguga, et ÜRO raames saavutatud edasiminek on tagasihoidlik ja sellega ei saa kindlasti rahul olla, kuid ÜRO raamistik jääb üheks selle küsimuse arutamise põhiraamistikuks.
Viitasin juba oma sissejuhatavas pöördumises ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile nr 1808, mis kinnitab Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikust selle rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Kõnealune julgeolekunõukogu resolutsioon võeti vastu hiljuti, 15. aprillil, ja ma juhiksin sel otsustaval hetkel tähelepanu ja rõhutaksin – eriti seoses härra Evansi tehtud avaldusega – asjaolu, et Vene Föderatsiooni nõusolekuta ei oleks seda resolutsiooni vastu võetud.
Seega jääb ÜRO selle probleemiga tegelemise oluliseks raamistikuks. Teine oluline raamistik on Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon ning ka siin jätkab Euroopa Liit oma pingutusi olukorra jahutamiseks ja me loodame, et ta viib need ellu. Jahutamine, see tähendab olukorra rahustamine ja pinge alandamine, on praegusel hetkel Euroopa Liidu absoluutseks prioriteediks. See on prioriteet number üks.
Samal ajal püüdleme me pingutuste suurendamise poole, et jõuda probleemi püsiva ja rahumeelse lahendamiseni. Mitte ainult mitmepoolsel foorumil, mida ma mainisin, vaid ka meie kahepoolsetes lepingutes nii Vene Föderatsiooni kui ka Gruusiaga. Eesistujariik on selles osas aktiivne. Ma juba mainisin, et see küsimus oli hiljuti ministrite tasemel läbirääkimiste teemaks Euroopa Liidu troika ja Vene Föderatsiooni vahel. Just täna kohtus minister Rupel, üldasjade ja välissuhete nõukogu president, Gruusia asepeaministri Baramidzega ning arutas seda küsimust. Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni tippkohtumine järgmisel kuul annab ühe paljudest võimalustest seda asja tulevikus arutada.
Ma rõhutaksin, et Euroopa Liit on aktiivne. Kuni tänaseni on Gruusia küsimus olnud sageli üldasjade ja välissuhete nõukogu päevakorras. Meil on Euroopa Liidu eriesindaja Gruusias ja Kaukaasias. On võimalik, et varsti, järgmise paari päeva jooksul, külastab seda riiki poliitiline direktor ja nii edasi. Ma rõhutaksin, et Euroopa Liit jätkab järjekindlalt Gruusia toetamist selle pingutustes, leidmaks lahendamata konfliktidele nii Abhaasias kui Lõuna-Osseetias rahumeelne lahendus. Samuti rõhutaksin, et see on pidevalt teemaks meie dialoogis Vene Föderatsiooniga, kus me alati rõhutame rahumeelse lahenduse vajadust ning soovitame tungivalt ja julgustame Vene Föderatsiooni lähenema konstruktiivselt ja pakkuma rahumeelset lahendust, nagu seda tegi hiljuti president Saakašvili.
Euroopa Liidu eriesindaja pingutused kindlasti jätkuvad ja jätkuvad Euroopa Komisjoni pingutused ja neid suurendatakse, eriti seoses usaldust suurendavate meetmete paketi rakendamisega – me hindame väga Gruusia toetust sellele paketile. Lühidalt võin ma teile eesistujariigi nimel kinnitada, et me toetame pingutuste jätkamist ja suurendamist eesmärgiga, esiteks pingeid jahutada, ning teiseks, leida kõnealusele probleemile rahumeelne ja püsiv lahendus.
ISTUNGIT JUHATAB: MECHTILD ROTHE Asepresident
Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Proua juhataja, see on olnud oluline arutelu olulisel ja raskel hetkel. Enne kui ma vastan mõnele teie ideele, küsimusele ja arvamusele, lubage mul öelda, et ka mina tervitan väga ELi-Gruusia parlamentaarse koostöökomisjoni raportit, mis nõustub suures ulatuses komisjoni analüüsiga ja ühildub meie eduraportitega.
On väga selge, et me peame Gruusiat toetama, kuid nagu mõned teist on öelnud, head sõbrad peavad vastu võtma ka head nõu ning ma arvan, et esimene asi, mida me peame neile ütlema, on: aisaks viisiks edasi on dialoog. Kui Gruusiat provotseeritakse, siis on ülioluline, et ta ei langeks agressiivselt reageerimise lõksu.
Nagu paljud teist osundasid, on Gruusia jaoks olulisem kui eales varem tugevdada oma demokraatiat ning läbi viia vabad ja õiglased valimised – me näeme 21. mail, mis toimuma hakkab. Kuid samuti on selge, et täielikult on välistatud võimalus, et Euroopa Liit vaataks sel väga raskel hetkel sündmusi laisalt kõrvalt.
Me jätkame kindlasti tungivalt nõudmist, et Venemaa oma hiljutise otsuse tühistaks ja tõesti, nagu meie nõukogu president ütles, pidasime just ELi–Venemaa alalise partnerlusnõukogu troika kohtumise – milles ma ise osalesin –, kus seda küsimust üpris avameelselt arutati. Siis toimub muidugi juuni tippkohtumine ja me kasutame iga võimlaust, et see seisukoht väga selgeks teha.
Samuti jätkame Gruusia toetamist selle püüdlustes kasvada tugevamaks. Ma kordan, et me toetame samuti mistahes algatust, mis edendab dialoogi kõigi osapoolte vahel.
Ma nõustun, nagu ma varem märkisin, ettepanekutega rahumehhanismide redigeerimise kohta, tingimusel et kõigi partneritega on võimalik selles osas kokkuleppele jõuda: see on muidugi taas raskuseks. Seoses viisade vahendamisega oleme alustanud nõukoguga kõnelusi. Järjest enam liikmesriike mõistavad nüüd viisade vahendamise ja tagasivõtmise küsimuse kiireloomulisust. Meil puudub veel absoluutselt vajalik ühehäälsus, kuid võib-olla liigub see praegu õiges suunas.
Seoses põgenike küsimusega oleme juba andnud märkimisväärset humanitaarabi riigi sees ümberasustatud isikutele, kes on olnud sunnitud Abhaasiast ja Lõuna-Osseetiast lahkuma. Sel aastal toetame lisaks ka uue Gruusia seaduse, mis reguleerib riigi sees ümberasustatud isikute reintegreerimist nende armetutest ajutistest varjualustest, rakendamist, mis hõlmab programmi summas 2 miljonit eurot.
Ja loomulikult jätkame me aktiivset tegutsemist, sest see on üks asjadest, mida me peame pidevalt silmas pidama.
Kokkuvõttes teeme me tõesti kõik, mis praktiliselt võimalik, et taastada Gruusias stabiilsus ja muidugi toetame samuti üheselt Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.
Juhataja. − Arutelu on lõppenud.
Hääletamine toimub 5. juunil.
Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)
Adam Bielan (UEN), kirjalikult. – (PL) Paari viimase päeva ja nädala jooksul on Vene ametivõimud astunud Gruusia suunas mõned provokatiivsed sammud, põhjustades sõja ähvardusega konflikti. Paar päeva tagasi suurendas Venemaa Gruusia nõusolekuta oma sõjalist kontingenti Abhaasias kahelt tuhandelt kolmele tuhandele sõdurile ning nimetas kõrgetasemelise Vene ohvitseri niinimetatud Abhaasia sõjaväepersonali juhatama. See on selge märk Venemaa sõjalise agressiooni ettevalmistamisest Gruusias.
Ma palun Gruusia suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele toetust ning kutsun Vene ametivõime üles lõpetama selle konflikti võimendamine ja tegema võetud militaarmeetmed seaduslikuks. Kremli vastasseisu õhutav retoorika ja provotseerimine muudavad olukorra rahumeelse lahendamise võimatuks ning ohustavad kogu regiooni destabiliseerimist.
Väidetavalt „rahumeelsed” Vene relvastatud jõud tuleb koheselt asendada sõltumatute, rahumeelsete jõududega, mis on ELi või ÜRO juhtimise all.
ELi roll peaks olema see konflikt „desarmeerida” ning piirata Venemaa neo-imperialistlikke püüdlusi seoses endiste vabariikidega Lõuna-Kaukaasias.
EL peaks viivitamatult demonstreerima oma täielikku toetust Gruusiale, süstemaatiliselt suurendama koostööd ja hõlbustama viisakorraldust grusiinidele.