Istungi stenogramm

Kolmapäev, 7. mai 2008 - Brüssel

16. Üheminutilised sõnavõtud poliitiliselt olulistel teemadel

  Juhataja. − Järgmine päevakorra punkt on üheminutilised sõnavõtud poliitiliselt olulistel teemadel.

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Härra juhataja, nagu te teate, käib Iirimaaga mõttevahetus Lissaboni lepingu üle, sest meil on privileeg hääletada seda lepingut valijaskonnana. Kuid sellega kaasneb ka – ja täna veel hoogsam – raevukas sõnasõda põllumajandussektori ja meie kaubandusvoliniku Peter Mandelsoni vahel, ja on üsna kahetsusväärne, et tänaseks on see sõnasõda süvenenud ja muret maailma kaubanduskõneluste pärast on nüüdseks peaaegu võimatu eristada Lissaboni lepingu üle hääletamise teemast.

Mina isiklikult leian, et me peaksime selles olukorras tagasi tõmbuma, kuid ainult siis, kui inimestele esitatakse tegelikud asjaolud. Mida ma tegelikult tahan täna õhtul rõhutada – ja seda on juba mainitud, et see parlament on demokraatia pulss ja Euroopa Liidu südamehääl – on see, et meie kui valitud esindajad peame saama komisjonilt asjaolude kohta selgituse. Ma kirjutasin volinikule. Ma olen nüüd kuus nädalat vastust oodanud. Olen oma tõendid esitanud. Kuid Lissaboni leping on tähtis ja nende kahe teema ühendamine on häbiasi.

  Marianne Mikko (PSE). – (ET) Austatud kolleegid, sõnavabadus on demokraatia tähtsaim näitaja. Kompromisse selles osas ei ole võimalik teha.

2. mail, vaid päev enne rahvusvahelist ajakirjandusvabaduse päeva, jäeti Moldova ajakirja „Jurnal de Chisinau” pangaarve kohtuotsusega külmutatuks. Sellepärast, et ajaleht kajastas riigi endise prokuröri vastu esitatud vägistamissüüdistusi. Kordan: informeeris ehk andis ülevaate, tegi seda mis ongi meedia roll.

Kahekümneaastase ajakirjandusstaažiga ja täna Moldova delegatsiooni juhina mõistan toimunu rangelt hukka. Rahulolematust on väljendanud ka mitmed rahvusvahelised ajakirjandusorganisatsioonid. Kohtuotsus ei ole mitte midagi muud kui uus näide sõnavabaduse jämedast rikkumisest Moldovas.

Euroopa Liit peab jätkama Moldova igakülgset toetamist. 21. sajandi Euroopa on sõnavabaduse-Euroopa, sest vastasel juhul on ohus demokraatia. Me ei peaks istuma ja ootama, millal asjad lähevad väga halvaks. Vastupidi, me peame demokraatia nimel pidama sõnasõda kõigiga, kes tallavad jalge alla meile kõige kallimat põhiväärtust. Demokraatia koos sõnavabadusega on asendamatud.

  Danutė Budreikaitė (ALDE). – (LT) Mäletan siiani, et Euroopa Liidu käsiraamatut lugedes kinnitati selles, et liikmesriikide solidaarsus on Euroopa üks kõige olulisemaid väärtusi, kusjuures väikeriigid, st Beneluxi maad on tõeline edasiviiv jõud EL siseturu taga. Iga riigi huvid pidid olema võrdselt tähtsad.

Ometi on tänaseks suurimate riikide energiahuvid pisendanud kõiki ELi väärtusi sellises ulatuses, et on tekkinud oht, et nad jäävad igavesti energiasaarteks. Kui Venemaa katkestab Leedu varustamise naftaga, süüdistavad suured liikmesriigid koos Venemaaga Leedut, et ta on muutnud Euroopa postsovjetlike riikide energiahuvide pantvangiks. Teiste sõnadega, Nõukogu Liidust vabanenud riigid sunnivad peale tegevusplaani, mis ei esinda Venemaa-ELi suhteid, mis omakorda takistab strateegilist koostööd.

EL ei paista märkavat, et Gazpromi naftatorude võrgustik on juba katnud praktiliselt kogu ELi ja lähiajal me avastame, kes on peamine Euroopa energiaga varustaja.

Ma tahaksin tungivalt soovitada Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele mitte alustada läbirääkimisi Venemaaga enne, kui pole jõutud konsensusele kõikide liikmesriikidega, nii suurte kui väikestega. ELi kahekordsed standardid on pikaajaline häbimärk.

  Mikel Irujo Amezaga (Verts/ALE). – (ES) Härra juhataja, eile avaldas Euroopa Komisjon teate, milles öeldakse, et erimaks nimetusega „teatud kütuste jaemüügile kehtestatud erimaks“ ei ole kooskõlas ühenduse õigusega.

Teiste põhjenduste seas arvab komisjon, et maksu peamiseks eesmärgiks on tugevdada piirkondade autonoomiat, andes neile võimaluse saada maksutulu.

Homme, 8. mail, avaldab Luksemburgi peaadvokaat selle juhtumi kohta oma arvamuse, mille põhjal otsustatakse, kas Baski provintsinõukogudel või territooriumidel on õigus iseseisvalt maksumäärasid kehtestada.

Arvestades, et komisjon loeb mis tahes kõrvalekallet maksumäärades riigiabiks, võib öelda, et komisjon on selle vastu, et lubada mis tahes muudel üksustel, mis ei ole riigid, kehtestada oma maksumäärad.

Seetõttu kutsun ma parlamenti seda teemat arutama ja taotlema komisjonilt tema poliitilise joone muutmist, sest see võib lõppeda autonoomia piiramisega, mis on omistatud paljudele territooriumidele, mis ei ole riigid.

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN). – Härra juhataja, ma märgin rahuloluga ära ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamise ja esimeste kriisivastaste meetmete võtmise toidumajanduse valdkonnas.

Esitatud järeldused ja vastu võetud otsused on kahjuks ebamäärased ja ebapiisavad. On vaja täiesti selgesti ära märkida, et praeguses vormis viib ühine põllumajanduspoliitika bioloogilise julgeoleku kadumisele Euroopa Liidus ja globaalse toidukriisi süvenemisele. Piirangud põllumajandustoodangule, ettekirjutused, keelud, kvoodid ja kontingendid viivad toiduvarude edasisele vähenemisele, eriti hiljuti liitunud riikides. Näiteks Poolas toodeti enne ELi integratsiooniprotsessi algust kaks korda niipalju toiduaineid kui praegu. Poola toodaks ka praegu palju rohkem, kui seda lubataks.

Järeldus on väga lihtne: kui toitu napib, peaksime lubama neil, kellel on potentsiaali, võimalust mööda toota, ja selle all on mõeldud uusi liikmesriike.

  Diamanto Manolakou (GUE/NGL). – (EL) Härra juhataja, rohkem kui 30 tuhat politseinikku koos sõjaliste eriüksustega peksid ja tapsid veekahurite ja pisargaasiga töötajaid Istanbulis Taksimi väljakut ümbritsevatel tänavatel ja töötajate konföderatsiooni DISK peakorteris. Kokku arreteeriti ja vigastati rohkem kui 500 meeleavaldajat.

Me väljendame oma solidaarsust töölisklassiga ja kõigi Türgi töötajatega üldiselt. Me nõuame lõpu tegemist poliitilise ja ametiühingutegevuse tagakiusamisele. Töölisklassil on võõrandamatu õigus streikida ja 1. mail meeleavaldust korraldada. Sellel päeval meenutame töötajaid, kes langesid klassivõitluses, kaitstes ja säilitades oma saavutusi ja kõrvaldades kõikide inimeste ekspluateerimist.

Me soovime hukka mõista Türgi valitsuse mahitatud vastuvõtmatu ärakeelamise ja jõhkra allasurumise. Ühtaegu toetame ametiühingute ja poliitiliste parteide õigust korraldada oma maipäeva kogunemist Istanbuli ajaloolisel Taksimi väljakul, kus 1977. aasta 1. mail tapeti 34 töötajat.

ISTUNGIT JUHATAB: ALEJO VIDAL-QUADRAS
Asepresident

  Csaba Sándor Tabajdi (PSE). – (HU) Härra juhataja, ma õnnitlen siira soojuse ja suurima austusega kantsler Angela Merkelit käesoleva aasta Karl Suure auhinna pälvimise eest. Ta on andnud väljapaistva panuse Lissaboni lepingu edendamisse ja uute liikmesriikide integratsiooni soodustamisse. Ma tervitan ka asjaolu, et käesoleval aastal anti esmakordselt välja Karl Suure noorteauhind. Ma olen eriti rõõmus ja uhke selle üle, et see esmakordselt välja antud Karl Suure noorteauhind läks Ungarisse, noorte ungarlaste fantastilisele meeskonnale, Ferenc Rákóczi II Fondile, nende „Piirideta üliõpilased“ projektile. Ma õnnitlen soojalt Ungari tiimi, samuti hõbemedali saajat Suurbritanniat ja pronksmedali võitnud Kreekat. Ungari „Piirideta üliõpilased“ projekt on unikaalne selles mõttes, et see pakub Ungari etniliste vähemuste kogukondade noortele võimaluse vahetada osalevates riikides Slovakkias, Rumeenias, Ukrainas ja Serbias mõtteid Euroopa hariduse ja kultuuri teemadel. See on teetähis, et selline väärikas Euroopa auhind omistati tunnustuseks ühenduse soodustamise eest etniliste rühmade eraldiasuvate segmentide vahel, kes elavad oma kodumaal ja välismaal.

  Juhataja. − Tänan teid väga, härra Tabajdi. Teile meeldib kindlasti teada, et mul oli au osaleda žüriis, mis määras Karl Suure noorteauhinna. Ma räägin teile seda selleks, et te teaksite, et me tegime õige otsuse.

  Marco Pannella (ALDE). – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad, uskujad peaksid teadma paremini kui mina, mitteuskuja nagu ma olen, kuid näib, et 13. kuni 17. maini tähistab Vietnam budistliku kalendri tähtsat püha: Wesakit ehk Buddha sünnipäeva. Näib, niipalju kui see meid puudutab, et Vietnami Ühendatud Budistliku Kiriku ülempatriarh Thich Huyen Quang, kes on 26 aastat olnud oma kloostris koduarestis, ja Thich Quang Do, tema asetäitja, kelle kandidatuuri paljud meist toetasid, ei saa täna Vietnamis isegi pühasid riitusi vabalt täita. Härra juhataja, viimase 26 aasta jooksul oleme meie kui parlament palunud 15 korral nad vabastada. Ma saan aru, et aeg on läbi, kuid Euroopa häbenemise aeg ei ole läbi, see on tagasi, nii et vaadake ette, daamid ja härrad.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). – (PT) Tõsine kriisiolukord, mis haarab ulatuslikku ala Põhja-Portugalis paljude väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete sulgemise või rahvusvaheliste kontsernide ümberpaigutamise või ka väga madalate töötasude pakkumise tõttu, on sundinud viimastel aastatel rohkem kui 100 000 töötajat liikuma Hispaaniasse ja teistesse ELi riikidesse, enamasti selleks, et töötada ehitustel. Sageli sattusid need töötajad siiski ebakindlasse olukorda, paljudel juhtudel nende töökohad kaotati, teised avastasid, et nende lepinguid ei täidetud ja antud lubadustest ei peetud kinni, palgad olid alla seadusega lubatud miinimumi või tööaeg oli põhjendamatult pikk; lühidalt, neid palganud ettevõtted ei suutnud üldiselt oma kohustusi täita. Seepärast rõhutame, et tõhus järelevalve on tungivalt nõutav riikides, kus sellised olukorrad esinevad ja et sellise seadusvastase praktika vastu tuleb kiiremas korras võtta meetmeid. Näiteks ametiühingud on teinud ettepaneku, et ehitusettevõtetel, mis ei suuda töötajate õigusi austada või täita nõuet esitada igal kuul nende palgal olevate töötaja täielik nimekiri, kaasa arvatud need, mis on teise kohta üle viidud või mis ei suuda oma kohustusi täita, tuleks tegevusluba tühistada.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). – (RO) Härra juhataja, 9. mail 2008 tähistame viiekümne ühe aasta möödumist Euroopa Liidu loomisest. Kõikide liidu kodanike jaoks on see hea võimalus vaadata tulevikku kindlustunde ja pühendumisega.

Täna arutame Euroopa tasandil põllumajanduspoliitika reformi, ühise energiapoliitika tulevikku, üleeuroopaliste võrgustike laiendamist transpordi infrastruktuuri, side ja energia sektorites, kliimamuutusi ja liidu eelarvereformi.

Lissaboni leping on juba ratifitseeritud 11 liikmesriigi parlamendi poolt nagu Rumeeniaski. Uus leping rõhutab sotsiaalse turumajanduse tähtsust kõrge konkurentsivõimega Euroopa jätkusuutlikuks arendamiseks. Ühisturu toimimine soodustab ka liikmesriikides olemasolevate sotsiaalsüsteemide harmoneerimist. Põhiõiguste harta, millel on õigusjõud, kinnitab põhiõigusi. Alates ühistest väärtustest – sotsiaalne õiglus, võrdõiguslikkus ja jõukus igaühele – Euroopa sotsiaaldemokraatide eesmärgiks on üles ehitada sotsiaalne demokraatia, ühiskond, mis ei tõrju kedagi eemale ja kus kõikidel kodanikel on võrdsed võimalused. Sotsiaaldemokraatliku lähenemise sisuks on sotsiaalse Euroopa ülesehitamine.

  Marco Cappato, (ALDE) . – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad, nagu minu kolleeg härra Pannella, tahaksin ka mina juhtida parlamendiliikmete tähelepanu sellele, mis toimub Vietnamis, ja mitte üksnes Ühendatud Budistliku Kiriku juhi küsimuses, kes on üle 80 aasta vana ja kes on olnud üle 20 aasta koduarestis, kuid samuti Vietnami Keskplatool elavate pärismaiste mägirahvaste tagakiusamisele.

Me saame teateid Kok Ksorist ja mägirahvaste fondist, näiteks 2. aprillil, kui Y-Tao Eban tapeti Vietnami politsei ja julgeolekujõudude poolt, ja 15. aprillil, kui neli Vietnami politseinikku tapsid kaks Degari mägilaste last. Tahaksin paluda toetust kirjadele, mis ringlevad kõikide parlamendiliikmete seas ja on adresseeritud Vietnami diktatuurile ning kutsuvad rahvusvahelist üldsust ning Euroopa institutsioone reageerima olukorrale Vietnamis.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL). – (PT) Võttes arvesse Maroko kahetsusväärseid ja pidevaid püüdlusi blokeerida ja viia ummikusse läbirääkimised saraavi rahva võõrandamatu enesemääramisõiguse üle, mida praegu peetakse ÜRO egiidi all, tahaksin ma kasutada seda võimalust, et rõhutada vajadust täielikult austada saraavi inimeste õigust enesemääramisele, mis on konflikti ainus reaalne, õiglane ja püsiv lahendus, mis teeb lõpu häbiväärsele koloniseerimisele. Lisaks sellele peame nõudma, et austataks rahvusvahelist õigust ja ÜRO resolutsioone, häbimärgistama ja hukka mõistma Maroko jõhkrad repressioonid okupeeritud aladel saraavi patriootide suhtes, kes avaldavad vastupanu koloniseerimisele ja võitlevad oma rahva õiguspärase enesemääramisõiguse eest, hukka mõistma tõelise humanitaardraama, mille ohvriks on saraavi inimesed, kes peavad elama väljaspool oma riiki pagulastelaagrites ja me peame nõudma kiiret ja asjakohast rahvusvahelist humanitaarabi.

  Marios Matsakis (ALDE). – Härra juhataja, tsüklon, mis tabas laupäeval Birmat, on toonud selle riigi rahvale hävingut ja kannatusi.

Kõige uuemad andmed räägivad 22 000 hukkunust, 40 000 kadunud isikust, sadadest tuhandetest vigastatutest ja ühest miljonist koduta jäänust. Ometi, mõistusevastaselt ja julmalt, nagu see tundub, takistab Birma sõjaväeline diktatuur rahvusvahelisi jõupingutusi Birma abistamiseks.

Üheks näiteks on tõsiasi, et neli päeva pärast katastroofi toimumist ei väljastata välisabi töötajatele viisasid ikka veel õigeaegselt, Birma kindralid aga esitavad naeruväärselt naiivseid ettekäändeid, mida ükski arukas isik ei võta tõsiselt.

Kas selle parlamendi president ei saaks, lisaks käesolevale täna varem ette loetud poolehoiuavaldusele, saata väga karmi hoiatust Birma huntale ja kaudselt nende soosijatele Pekingis, mis nõuaks neilt rahvusvahelise abi osutamise ürituste nurjamise lõpetamist ja püüda käituda kui mitte demokraatlikult, siis vähemalt humaanselt omaenda rahva suhtes?

  Genowefa Grabowska (PSE). – (PL) Härra juhataja, Euroopa Liidu rahvas vananeb. Demograafilised prognoosid maalivad murettekitava pildi töötava elanikkonna arvu langemisest tervelt 20 miljoni inimese võrra aastaks 2030.

Selline olukord pole meie jaoks soodne ja seetõttu peame toetama elanikkonna arvukuse kasvu, sealhulgas loomulikku juurdekasvu. Meil on probleemid viljatusega ja meil on probleemid steriilsusega. Maailma Tervishoiuorganisatsioon on tunnistanud viljatuse haiguseks, kusjuures in vitro meetod on üks võimalus selle ravimiseks. Paaride arv, kelle jaoks selle meetodi abil viljastumine on ainus võimalus lapsi saada, suureneb aasta aastalt. Meetod on paraku kulukas, ja mitte kõik riigid ei hüvita seda kulu. Paljude paaride jaoks kujutavad need kulud endast tõket, mis välistab nende jaoks sellise ravi saamise. Paradoksaalselt ravitakse Euroopas alkoholismi, kopsuvähki ja AIDSi, viljatust aga kõikides riikides siiski ei ravita.

Seepärast juhin ma tähelepanu sellele asjaolule, ja mulle meeldiks, kui kõigil ELi kodanikel oleksid võrdsed šansid ja tagatud võimalus saada in vitro viljastamist meditsiiniteenustele võrdse juurdepääsu põhimõtte alusel.

  Csaba Sógor (PPE-DE). – (HU) Tänan teid, härra juhataja. Daamid ja härrad, sellel nädalal arutame Euroopa Parlamendis teiste teemade hulgas spordiga seotud küsimusi. See aktuaalne teema on muutunud Rumeenias eriti keeruliseks. Seoses selle aasta jalgpalli meistrivõistluste finaali lähenemisega on mõne viimase nädala jooksul hüppeliselt suurenenud surve meeskondadele ja mängijatele, kes võiksid mõjutada meistrivõistluste finaali lõpptulemust. On olnud teledebatte, intriige, kaklusi, peatatud matše, ja kõik sellepärast, et teatud inimeste arvates on mõeldamatu, et võitjaks osutuv meeskond ei ole pärit pealinnast. Otsustavas mängus säilitas Cluj-Napoca meeskond juhtpositsiooni. Loodame, et peamine probleem polnud selles, et Cluj-Napoca meeskonnas on ainult üksikud etnilistest rumeenlastest mängijad, või et selle omanikud on ungarlased. Kokkupõrge politsei ja poolehoidjate vahel juhtus samas linnas, kus ungarlasi on pekstud peaaegu etteennustatava regulaarsusega viimase kahe kuu jooksul selle eest, et nad räägivad oma emakeelt. Kõik see on seotud vähemuste vastaste mõtteavaldustega, mida pidevalt õhutavad äärmuslikud poliitikud. Me peame nii spordis kui poliitikas ühtmoodi harjuma asjaoluga, et üks või kaks mõjukat või keskset poliitikut võivad üritada kõigutada otsuseid ja tulemusi, kuid tegelikud tulemused määrab kooskõlastatud meeskonnatöö, pühendumine ja aus mäng. Tänan teid.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, parlamendi viimase plenaaristungi ajal arutasime toiduhindade tõusu probleemi. See langes kokku tõsiste aruteludega, mis puudutavad ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamist.

Täna, kui me seisame silmitsi toidukriisi probleemiga maailma ulatuses, peame endilt küsima, kus peituvad selle olukorra põhjused, ja kus me vigu tegime.

ELi toiduturg on olnud rohkem kui 30 aastat üsna stabiilne, ja see uinutas teatud määral meie valvsust. Selle ajavahemiku jooksul ei korraldatud ilmnevate protsesside nõuetekohast seiret, ja ei analüüsitud üldse toiduainete tootmise ja üldise majandusliku arengu seoseid, samuti seoseid teatud ühiskondade kasvava jõukuse ja suureneva nõudluse vahel. Nii kiire majanduse areng nagu on toimunud Hiinas ja Indias, on tegelikult viinud tarbimise tõusule, mille tagajärjeks oli elanike arvu arvestades märkimisväärne nõudmise kasv toiduainete järele. Viimasel ajal on ilmnenud ka tootmiskulude, eriti kütuse ja energiahindade tõus.

  Juhataja. − Sellega on see teema lõpetatud.