Istungi stenogramm

Kolmapäev, 7. mai 2008 - Brüssel

19. Süvamere kalavarude majandamine (arutelu)

  Juhataja. – Järgmisena on päevakorras Rosa Migueléz Ramose poolt kalanduskomisjoni nimel esitatud raport süvamere kalavarude majandamise kohta (2007/2110(INI)) (A6-0103/2008).

  Struan Stevenson (PPE-DE). – Härra juhataja, korrast, enne kui me alustame, kas ma võiksin teha kiire märkuse selle kohta, kui hilja toimuvad arutelud põllumajanduse ja kalanduse osas. See on alati nii. Meid tuuakse alati parlamenti õhtu kõige viimasteks aruteludeks nii siin kui Brüsselis ja Strasbourg’is.

Minu arvates on see äärmiselt ebaõiglane. Kui Lissaboni leping kehtima hakkab, on meil kaasotsustamisõigus nii põllumajandus- kui kalanduskomisjonis. See tähendab, et meil on võrdne staatus kõikide teiste selle parlamendi komisjonidega, ja ometi saab väliskomisjon alati pärastlõunase istungiaja, ja meie peame alati rääkima hilja õhtul, kui meie välisasjadega tegelevad kolleegid saavad minna varasele õhtusöögile ja vara voodisse.

Ma ei leia, et see on kohane, ja ma pöördun teie poole, härra juhataja, et te edastaksite presidentide konverentsile – selle parlamendi eesistujale – meie kaebuse kalanduse ja põllumajanduskomisjoni kõikide liikmete nimel, et me oleme selle vastu ja soovime tulevikus kõikidele võrdseid tingimusi. Mõnikord me oleme valmis sõna võtma hilistel aruteludel, kuid teinekord soovime saada varasemat aega ja rääkida varem, pärastlõunal. Ma loodan, et te võtate selle arvesse.

  Juhataja. – Daamid ja härrad, ma edastan kindlasti teie märkuse parlamendi presidendile, kuid kutsun ka teid edastama seda oma fraktsioonide juhtidele, sest kindlasti pole teil jäänud märkamata, et päevakava ja raportite menetluse järjekorra võtab vastu presidentide konverents. Ma annan omalt poolt tagasisidet; palun edastage teave oma kolleegidele.

  Rosa Miguélez Ramos, raportöör. − (ES) Sellega, mida härra Stevenson just ütles, oleme üldiselt kõik nõus, sest me kõik leiame, et arutame asju neil hilistel tundidel juba palju aastaid.

Ma arvan, et isegi volinik peaks hakkama protesteerima. Ma kutsun härra Borgi ja härra Fischer Boeli samuti protesti esitama, selleks et need arutelud määrataks mõistlikumale ajale, mitte üksnes meie mugavuse pärast, vaid ka seetõttu, et nii on avalikkusel ja asjaomastel sektoritel palju lihtsam nende kohta teavet leida.

Täna õhtul me räägime siiski süvamereliikidest, ja siinkohal tahaksin teile meenutada, et Euroopa laevastikud hakkasid neid varusid püüdma 1990. aastatel, kui põhjaliikide arvukus langes, ja eriti kui tursk hakkas kaduma, ning et komisjoni teatis, millele minu raport viitab, seab eesmärgiks hinnata määruste tõhusust kahest aspektist: asjakohasuse ja rakendamise seisukohalt.

On tõsi, nagu ma oma raportis ütlen, et esialgsed kvoodid eraldati liikmesriikidele ja neid isegi suurendati enne, kui meil oli piisavalt bioloogilisi andmeid, mille tulemusel tehti järgmised jaotamised andmete alusel, mis ei olnud täielikult usaldatavad; seetõttu teatud liikmesriigid ei kasutanud neile eraldatud kvoote ära, samal ajal kui teised avastasid, et nende kvoodid on aasta esimeste kuudega ammendatud.

Tõele vastab ka, et teadmiste puudumine nende liikide geograafilise struktuuri kohta ja usaldusväärsete teaduslike andmete puudumine tähendas, et lubatud püügimahud ja kvoodid kehtestati äärmiselt laias reguleerimisalas ja et need olid ka liiga ranged, minnes isegi kaugemale tingimustest, mis seati taastusplaaniga hõlmatud liikide osas.

Me peame tunnistama ka tõsiasja, et klassifikatsioon jätab palju soovida, sest selle järgi peetakse süvaveeliikideks kõiki liike, kes elavad sügavamal kui 400 meetrit, ja niimoodi ühendatakse suur hulk liike, kellel pole ühtki ühist bioloogilist, levikuga seotud või morfoloogilist omadust.

Ma ütleksin komisjonile, et kindlasti näib olevat vajalik selgemini eristada kaitset vajavaid liike – ja neid on palju – ja teisi liike, kes pakuvad alternatiive põhjaliikidele ja mille osas tuleks laevastikele seada pikaajalised eesmärgid.

On tõsi, et komisjonil on juba kohustus liigid nimekirjast eemaldada ja tunnistada, et neid käsitatakse üksnes madalvee kalapüügikohtade kaaspüügina, ja näiteks kõrvaldati meriluts Ühendkuningriigi ettepaneku põhjal süvaveeliikide nimekirjast ja limapea kvooti ei arvestata, kui seda püütakse pelaagiliste traalnootadega.

Minu arvates peaks komisjon välistama erinevused erinevate liikide kohtlemisel, mis ei ole täielikult õigustatud edasilükkamatu vajadusega, ja ma tahaksin ka rõhutada, et nendes kalandusküsimustes on toimunud edasiminek ja et ühenduse laevastik on juba rakendanud paljusid meetmeid, mida ei ole paraku rakendanud teised mitte-Euroopa laevastikud, kes kalastavad samades püügipiirkondades.

Meie laevastik on piiranud oma püüki, vähendades nii lubatud püügimahte kui püügivõimsust ja luues kaitsealasid.

Kõnealuste liikidega seoses tõusetuvad ka teised teemad nagu lubatud püügimahud ja kvoodisüsteemi sobivus nende kalavarude majandamiseks, mida on äärmiselt raske teha, sest tegemist on väga erineva struktuuriga kalapüügitööstustega.

Teise küsimusena on üles kerkinud vajadus lahendada heitmete probleem, parandades majandamist selles valdkonnas. Veel üks probleem, mis vajab parandamist, on püügikoormuse korraldamine, sest komisjon tegi vea, hõlmates kõik alused, millel on süvamere püügiload, erilubasid vajavate aluste määratlusega, mis tekitas palju segadust.

Lõpuks, austatud juhataja, daamid ja härrad, arvan ma, et kuulan teid kõiki ära ja samuti komisjoni, ja ma lõpetan.

  Joe Borg, komisjoni liige. − Härra juhataja, kõigepealt pean vajalikuks rõhutada vastuseks härra Stevensoni ja proua Miguélez Ramose märkustele ajastamise kohta, et komisjon – austusega, vastu vaidlemata – aktsepteerib parlamendi määratud aruteluaegu.

Lubage mul tänada raportööri proua Miguélez Ramost ja kõiki kalanduskomisjoni liikmeid väga põhjaliku raporti eest.

Nagu te teate, on EL tähtis osaleja süvamere kalapüügis. ELi olulisemad liikmesriigid, kes selles püügis osalevad, on Eesti, Hispaania, Iirimaa, Leedu, Läti, Poola, Portugal ja Prantsusmaa. Nende lossimised kujutavad endast kogu maailmas registreeritud püükide suurimaid koguseid.

Üldiselt on ühenduse avamere põhjapüügi varustusega laevastike majanduslik ja sotsiaalne tähtsus suhteliselt väike võrreldes ELi kalandussektoriga tervikuna. Sellele vaatamata omab see teatud riikide ja piirkondade – eelkõige Hispaanias ja Portugalis – kalasaagis, tööhõives ja kohaliku tasandi lisaväärtuses märkimisväärset osakaalu.

Süvamere kalapüük algas 1970. aastate lõpus, arenes alates 1990. aastatest kolme teguri mõjul kiiresti edasi. Esiteks, kalastusvõimaluste märkimisväärne vähenemine madalamates vetes varude vähenemise tõttu ja riikide jurisdiktsiooni laienemine ÜRO mereõiguse konventsiooni kohaselt 1970. aastatel. Teiseks, teatud süvamereliikide kõrge väärtus, ja kolmandaks, kalapüügitehnoloogia areng, mis võimaldab kala püüda sügavamalt.

Meie määrus süvamere kalapüügi kohta püüab kehtestada erilisi juurdepääsunõudeid ja lisatingimusi süvamere kalavarude püügiks. Tegelikult on toimunud teatud edasiminek võrreldes kalanduse arendamise eelmise etapiga, kus polnud mingeid reegleid.

Meie kõige uuemad ettepanekud lubatud püügimahtude kehtestamiseks ja püügikoormuse piirangud põhinevad seda rohkem teaduslikele andmetele, mida kättesaadavamaks need muutuvad. Võime kindlad olla selles, et nende kalavarude olukord on viimastel aastatel halvenenud. Teaduslikuks soovituseks on vaja täiendavaid andmeid nii kvantiteedi kui kvaliteedi osas. Meie uus ettepanek andmete kogumise kohta, mida praegu nõukogus arutatakse, võtab samuti neid kaalutlusi arvesse. Veel enam, uued uuringud süvamere kalapüügipiirkondade hõlvamiseks muudetakse liikmesriikide kohustuste osaks, ja meie andmete kogumise rakendamisettepanekuga nõutakse täiendavat bioloogiliste proovide võtmist.

Siiski on selge, et meie süvamere kalapüügi määrusega sätestatud reeglid on vaja läbi vaadata. Meie teatis analüüsib selle puudusi ja juhib tähelepanu probleemidele, millega on vaja tegelda.

Me loodame alustada selle määruse läbivaatamist, mis kehtestab spetsiifilised juurdepääsunõuded ja süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad lisatingimused, teie väärtusliku abiga. 2009. aastal peaks toimuma põhjalik konsultatsioon, mis kaasab kõik osalejad, eesmärgiga kaaluda rangemate reeglite kohaldamist selle kalamajandusharu suhtes.

Teie raportist on meile selgeks saanud, et meil on ühised mured ja eesmärgid, ja me loodame, et teeme tihedat koostööd hädavajalike meetmete võtmiseks kalavarude kaitsmiseks.

  Marios Matsakis, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamuse koostaja. – Härra juhataja, palju õnne raportöörile suurepärase töö eest. Süvamere kalavarude nõuetekohane majandamine on oluline, et soodustada merede säästvat kasutamist ja kindlustada mere ökosüsteemide kaitse.

ENVI komisjon valmistas neid põhimõtteid silmas pidades ette arvamuse ja toetas seda kindlalt. Arvamus koosnes väikesest hulgast ettepanekutest, mille eesmärgiks on täiendada proua Ramose raportit ning suurendada selle tõhusust ja kohaldatavust. Arvamuses rõhutati muuhulgas vajadust vähendada lubatud väljapüügimahtu, kooskõlas asjakohaste teaduslike soovitustega, ja juhinduda kindlamalt rahvusvahelise mereuuringute nõukogu soovitustest. Lisaks sellele väljendati muret kehtivate määruste ebatõhususe ja nõrga rakendamise üle, eriti liikmesriikide läbiviidava seire ja kontrollimenetluste osas. Lisaks rõhutas arvamus merekaitsealade võrgustiku loomise eeliseid Natura 2000 süsteemis.

Arvamus sisaldas ka viite ühiste suuniste väljatöötamise vajadusele, parimate tavade vahetamisele, kättesaadava tehnoloogia kasutamise parandamist ja ajurünnakute ning VVOde kaasamist eesmärgiga paremini rakendada meetmeid, mis vähendavad seadusvastast kalapüüki ja seadusvastaste kalasaakide müüki Euroopa turgudel. Samuti märgiti ära keskkonnasõbralikumate püügimeetodite edendamise vajadus, mis ei kahjusta keskkonda ja bioloogilist mitmekesisust. Minu fraktsioon toetab täielikult raportit, mida on täiendatud heakskiidetud arvamuse soovitustega. Siiski ei saa me toetada kolme esitatud muudatusettepanekut, sest meil on tunne, et need on vastuolus vajadusega kaitsta meie mere ökosüsteeme nõuetekohaselt ja tõhusalt.

  Struan Stevenson, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Härra juhataja, kas ma võin esiteks õnnitleda proua Miguélez Ramost suurepärase töö eest, mida ta on teinud seda raportit koostades.

Süvamere kalavarusid uurivad teadusharud ei ole veel täielikult välja arenenud. Siiski me teame, et need liigid elavad suurtes sügavustes – me oleme kuulnud leidudest 400 kuni üle 2000 meetri sügavuses ja isegi sügavamal. Me teame, et nad arenevad aeglaselt, jõudes sigimisikka mõnikord alles 25 aasta vanuselt, ja neil on väga madal viljakus. Me teame, et nendes suurtes sügavustes elab miljoneid erinevaid liike, millest ainult väga vähesed on söödavad. Me teame, et seetõttu viskavad avamerel kalastavad kalurid järjekindlalt ära umbes 55% kõikidest püütud kaladest. Me teame, et sedalaadi kalapüük, mida üldiselt harrastatakse tundlikes süvavee ökosüsteemides, võib olla äärmiselt hävitav – külmaveekorallid, veealused mäed ja hüdrotermilised lõõrid võivad hävida. Põhjatraalid toimivad viisil, mis nõuaksid mis tahes muult süvamere piirkonnas tegutsevalt tööstusharult laiaulatuslikku keskkonnamõju hindamist.

Seetõttu peame kohaldama range kontrolli varustuse üle, mida kasutatakse süvamere kalapüügil. Me peame hoiduma hävitava varustuse kasutamisest. Me peame tagama, et sedalaadi kalandustegevus oleks lubatud ainult piirkondades, kus me võime olla kindlad, et ei teki kahjustusi. Me peame vältima olukordi, kus traalid pääsevad lahti ja jätkavad fantoomkalapüüki aastakümnete vältel. Seda öeldes tunnustan ma rannalähedase püügi iseloomu Portugali rannikul ja Assooride ümbruses, kus kalapüük toimub säästvalt. Ma nõustun, et me ei tohiks allutada sellist tüüpi kalandust ülemäärasele kontrollile.

Niisiis me tegeleme sellega kehtiva puuduliku õigustiku, puuduliku seire, ebapiisava teaduse, liikmesriikidelt saadud lünkliku tagasiside ja üldise usaldusväärse teabe puudumise taustal. Võin üksnes loota, et käesolev raport sillutab tee suurtele parandustele.

  Paulo Casaca, fraktsiooni PSE nimel. – (PT) Ka mina tahaksin õnnitleda raportööri ja kõiki neid, kes nagu härra Stevenson, aitasid seda raportit täiustada. Ma tahaksin teha meie jaoks üldise pöördumise, et vältida kordamist merepõhja osas dramaatiliste olukordade kohta, nagu me oleme näinud viimastel aastakümnetel seoses tursa ja teiste pelaagiliste liikide püügi osas. Oluline on järgida ettevaatuspõhimõtet ja ökosüsteemi juhtimise põhimõtteid. Tähtis on säilitada jätkusuutlik kalandus.

Raport sisaldab ettepanekut lõikes 8, mis tundub mulle olevat üldiselt hästi kavandatud, kuid see hõlmab ettepaneku keelustada kalapüük veealuste mägede kohal, mis ei ole teostatav Assooridel, kus peaaegu kogu süvamere kalapüük toimub veealuste mägede kohal. Seetõttu ei saa me seda lõiget praegusel kujul toetada ja me hääletame loomulikult Sotsiaaldemokraatliku Partei ettepaneku poolt muuta seda lõiget. Põhimõtteliselt me peame minu arvates siiski meeles pidama, et kui asi puudutab merepõhja – keskkonda, mis on palju hapram kui pinna ökosüsteemid – ei tohi me korrata mineviku vigu.

Nagu juba mainitud, võtab merepõhja liikidel paljunemisikka jõudmine kauem aega, kahjustusi on palju keerulisem kõrvaldada ja seetõttu ei saa me jätkata samamoodi nagu siiani on tehtud. Seepärast palun tungivalt Euroopa Komisjoni pöörata sellele probleemile maksimaalset tähelepanu.

  Pedro Guerreiro, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Me õnnitleme raportööri tema töö eest ja üldiselt toetame raporti sisu, välja arvatud mõned punktid. Kuivõrd eesmärgiks on kindlustada ressursside säästev kasutamine, kiidame heaks kalandusega seotud teaduslikule uurimisele tehtavate investeeringute vajaduse kajastamise raportis, suunates kõnealusesse uurimisse rohkem inim- ja rahalisi ressursse, vajaduse vastu võtta asjakohased sotsiaalmajanduslikud meetmed, et hüvitada kaluritele kalavarude taastamiskavade rakendamisest tuleneva püügitegevuse vähenemisega seotud kulud ja vajaduse hõlmata kalurid merekeskkonna kaitse ja ressursside majandamiseks ette nähtud meetmete mõistega. Lõpuks, nagu juba toonitati, rõhutame vajadust leida erinevad ja asjakohased lahendused erinevate liikide jaoks, võttes arvesse selektiivseid püügivahendeid, mida igas piirkonnas kasutatakse.

  Carmen Fraga Estévez (PPE-DE). – (ES) Härra juhataja, ka mina arvan, et on piisavalt põhjust toetada selle raporti jaoks esitatud muudatusettepanekuid, ja et raport on väga väärtuslik.

Ettepaneku osas keelata kalapüük sügavamal kui 1000 meetrit, mida siin arutati, tegi kalanduskomisjon juba ühes teises raportis, mis oli palju otsesemalt seotud haavatavamate mereökosüsteemidega kui see siin, vägagi selgeks, et sügavuse seostamine ökosüsteemide tundlikkusega lükati valdava enamuse poolt tagasi.

Haavatavaid elupaiku tuleb kaitsta seal, kus nad asuvad, olenemata sellest, kas need on 1000, 600 või 200 meetri sügavusel, ja mitte selle alusel, kas nad paiknevad ühel või teisel pool Brüsseli kontoris tõmmatud kunstlikku joont.

See on ka FAO doktriin, mis haavatavate ökosüsteemide kaitse suuniseid ette valmistades jättis kõrvale sügavuse kasutamise kriteeriumina, konkreetselt põhjusel, et ta pidas seda meelevaldseks, teaduslikult põhjendamatuks ja suvalisemaks kui miski muu, sest nagu ma juba ütlesin, see ei kaitse madalamas vees asuvaid koralle või veealuseid mägesid, ning see välistaks viivitamatult kaardipõhise kalanduse, mis on probleemideta toiminud juba mõnda aega, nagu näiteks lintsabade püük Assooridel või hiidlesta püük NAFO reguleeritud piirkondades. Need on vaid kaks näidet.

Siiski saavutame muudatusettepanekute toetamisega õigusloomeprotsessi suurema ühtsuse, arvestades, et oleme praegu ette valmistamas tulevasi õigusakte heitmete kohta, mida kohaldatakse kogu ühenduse kalalaevastike suhtes.

Seetõttu arvan, et praegu ei ole õige aeg seada ohtu teatud laevastikke heitmeid käsitlevate määrustega, mis lõpptulemusena viiksid lahknevustele üldistest reeglitest, mis läheb vastuollu üldsuse huvides rakendatavate parema õigusliku reguleerimise põhimõtetega.

  Zdzisław Kazimierz Chmielewski (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, pidades silmas kalavarude ja mere ökosüsteemi erilist loomust, kujutab süvamere kalapüük endast unikaalset mikrokliimat, mikromaailma, mis äärmiselt tugevalt toob esile nii kalanduspoliitika teadaolevad eelised kui selle püsivalt avalduvad puudused.

Proua Miguélez Ramose huvitav raport ja arutelu mille see esile kutsus, küünivad iseloomuliku näidisõppetunnini, jätkuva õigustuseni säilitada alandlikkus sügaviku mõistatuste ees – alandlikkus, mis, kui tohin lisada, nõuab vajalikku kompensatsiooni vähemalt teadusliku uurimise vormis Euroopa sügavaimates vetes, mille ulatust regulaarselt suurendatakse. Kuulates elavaid arutelusid parlamendis, on raske hoiduda ettekujutusest, et paljud uurimiskeskused jätkavad skemaatiliste, killustatud metodoloogiliste põhimõtete kasutamist. Tundub, et siin tunnustatakse kolme sügavustsooni: kuni 400 meetrit, 400 kuni 1000 meetrit ja sügavam kui 1000 meetrit. On isegi ilmunud nende formaalsete, jäikade kalapüügi kriteeriumide kaitsjad. Näiteks on mingi müstiline tähendus omistatud sügavusele üle 1000 meetri, esitamata selleks ühtegi täielikult veenvat põhjendust.

Mina pooldan tõhusamate meetodite otsimise jätkamist kalavarude olukorra kindlakstegemiseks, mis on kohandatud konkreetse vesikonna ökosüsteemi jaoks. Sellise kõikehõlmava teadusliku uurimuse tulemused – ja mitte lihtsalt hinnangulised andmed – peaksid kujunema süvamere kalapüügi piirangute määramise aluseks; ja mitte ainult seda tüüpi kalapüügi puhul. Just nimelt täiustatud uurimismeetodid võivad luua garantiid süsteemile, mis on täpsem kui seni kasutatud andmevahetus- ja kontrollisüsteemid, sellise tähtsa ja tundliku majandusharu puhul nagu kalandus.

  Avril Doyle (PPE-DE). – Härra juhataja, tänan teid, ja õnnitlused proua Miguélez Ramosele väga hea raporti eest.

Väärib meeldetuletamist, et 70% maailma pindalast on kaetud ookeanidega. Rohkem kui 97% meie planeedi veest paikneb ookeanides. Ookeanid pakuvad 99% Maa eluruumist ja kalavarud suurima osa maailma rahvaste tarbitavast valgust; 3,5 miljardit inimest sõltub nendest kui esmasest toiduallikast. Ei tee kahju, kui meenutame endale, kui tähtsad on meie jaoks need kalandust puudutavad arutelud.

Meie globaalsete kalavarude säästev majandamine peab seetõttu saama prioriteediks ja me peame selle majandamise korraldust pidevalt läbi vaatama. Ma nõustun komisjoniga, et süvamere kalavarude majandamisele tuleb läheneda ökosüsteemi põhiselt. See hõlbustaks minu arvates erinevate lähenemiste ja vahendite kasutamist, kõrvaldades hävitavad kalapüügitavad ja vajaduse luua merekaitsealasid kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

Ka süvamere majandamine peaks põhinema parimatel teaduslikel eksperthinnangutel, mis hõlmab tõhusa kaaspüügi ja andmekogumisprogrammid. Sellele lisaks peab prioriteediks saama tõhus uurimine, mis on seotud merepõhja ja ookeanide loodusressursside kaardistamisega, eriti kliimamuutusest tulenevate mõjude taustal.

Mulle teeb suurt muret praegune andmete ebapiisavus, et läbi viia meie süvamere kalavarude seisundi teaduslik hindamine. Heitmete keelustamine avamerekalanduse puhul on möödapääsmatu, sest see võimaldab teadlastel suurema täpsusega uurida lossitud liikide keerulist mitmekesisust.

Üksnes heitmete vähendamisest ei piisa, sest põhjatraalipüügil avamerel on suhteliselt suur mõju kaaspüügile ja liikide kõrvaleheitmisele. Ma arvan tegelikult, et arutelu selle ümber, mida tähendab mõiste „sügav“, on mõttetu ja ma nõustun täielikult FAOga, kes jätab selle kõrvale kui robustse meetodi ja robustse kriteeriumi, mis on liikide ja kalavarude säästlikkuse seisukohalt väga meelevaldne.

  Joe Borg, komisjoni liige. − Härra juhataja, kõigepealt tahaksin tänada kõiki auväärt parlamendiliikmeid kommentaaride ja ettepanekute eest, mida me kindlasti arvesse võtame, kui me järgmisel aastal õigusakte läbi vaatame.

Kas ma tohin nüüd minna konkreetsete kommentaaride juurde. Kõigepealt, äärmiselt raske on üritada sõnastada süvamerekala mõistet. Ma arvestasin siiski selle kohta tehtud märkusi. Me peame ka kogemustest õppima ja kasutama andmeid nende süvamereliikide kohta, mida hakkasime koguma alles suhteliselt hiljuti. Vahepeal aga peame rakendama ettevaatliku lähenemist, arvestades, kui vähe usaldusväärset teavet meil on nende liikide kohta. Andmekogumist käsitlev määrus aitab kindlasti seda olukorda parandada.

Ma olen sellega nõus, et need liigid on palju haavatavamad, ja seetõttu peame selle kalandusharu majandamisel olema äärmiselt hoolikad ja ettevaatlikud.

Heitmete osas: nagu mul on olnud võimalus juba varem siin parlamendis öelda, on see teema, millesse me suhtume tõsiselt, ja meie eesmärgiks on esitada heitmete kahandamist puudutavad nõuded kõikidele kalandusharudele üha kiirenevas tempos.

Mis puutub kahte muudatusettepanekusse, siis komisjon kavatseb nõustuda muudatusettepanekuga 2, mille eesmärgiks on vähendada pigem heitmete hulka kui need kohe algul üldiselt keelustada.

Esimese muudatusettepaneku osas on komisjon seisukohal, et esialgne tekst on kalapüügitegevuse ja tundlike elupaikade suhtes kaitsvam, nähes konkreetselt ette, et väljaspool 1000 meetri sügavusi alasid kalapüüki üldse ei toimuks.

See piirväärtus vaadatakse läbi, ja vaadatakse vajaduse korral uuesti läbi kahe aasta pärast.

  Rosa Miguélez Ramos, raportöör. − (ES) Härra juhataja, tahaksin rõhutada tungivat vajadust arvukamate ja paremate andmete järele nende liikide kohta, eriti nende osas, mis on loetletud II lisas, ja suuremate inim- ja rahaliste ressursside järele teaduslikuks uurimiseks. Tahaksin teile meelde tuletada, et meil toimus kalanduskomisjonis selle teema ärakuulamine ja et eksperdid rõhutasid, et Rahvusvahelisel Mereuuringute Nõukogul tuleks iga liigi puhul lasta välja selgitada kalavarude suurus, mida on võimalik jätkusuutlikult kasutada, ja ka nemad nõudsid proovivõtumeetodite osas suuremat teaduslikku rangust, ja kontsentreeritumaid andmeid.

Suletud alade puhul, mille kohta usaldusväärsed andmed pole tegelikult kättesaadavad, soovitavad eksperdid nende piirkondade uut määratlemist ja vähendamist, sest tsoonide sulgemine, mille töönduslik kasutamine on võimalik, kutsub tegelikkuses esile rohkem seadusvastast kalapüüki suurema karistamatusega, arvestades osapoolte kalapüügihuvi puudumist, mis teravdab andmete nappust, mille alusel kalavarusid hinnata.

Tahaksin härra Stevensonile meenutada, et muudatusettepanekute 2 ja 3 tekst vastab täpselt sellele, mida meie komisjon härra Schlyteri raportile toetudes vastu võttis soovimatu kaaspüügi vähendamise poliitika kohta ja Euroopa kalanduse heitmete kõrvaldamiseks, ilma ühtegi sõna või koma lisamata.

Sõna „keelama“ hirmutab mind. „Keelamine“ võib segadusse viia, ja võib ka motivatsiooni hävitada; ja muidugi teha palju kahju meie kaluritele, kes praegu teevad oma tööd nii hästi kui suudavad. Parim lähenemine on keeld kõrvaldada ja siis järk-järgult sisse viia, nagu komisjon ette pani; kui ma ei eksi, siis arvan, et see on täpne sõnastus. Seetõttu palun teid homse hääletamise ajal muudatusettepanekuid toetada. Tänan teid.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub homme kell 11 hommikul.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

  Marianne Mikko (PSE), kirjalikult. – (ET) XX sajand tõi läbimurde teaduse ja tehnika arengus ning koos sellega laienesid hüppeliselt inimkonna teadmised looduse seni kättesaamatute kauguste kohta. 1969. aastal tegi ameeriklane Neil Armstrong esimese inimesena sammud Kuu pinnal, 1977. aastal teele saadetud Voyagerid on väljunud päikesesüsteemist ning astronoomid suudavad rääkida mitte ainult meie galaktika kaugemate osade, vaid ka kogu nähtava universumi äärealade kohta.

Kosmose vallutamise kõrval on vähe tähelepanu pööratud meie vaid kilomeetrites mõõdetavatele ookeanisügavustele.

Süvamere kalavarude majandamist reguleerivad õigusaktid vajavad eriti tõsist ülevaatamist. Nõustun raportööriga, et teadusuuringuteks eraldatavaid inimressursse ja rahalisi vahendeid tuleb kiiresti suurendada.

On hädavajalik defineerida, mis on süvamerepüük. Praegu räägitakse erinevatest sügavustest, püügivahenditest. Euroopa Liidu liikmesriigid peavad aga ühiselt mõistma definitsioonide sisu ja kokkulepete tähtsust.

Juhin tähelepanu raporti 8. punktile, mis keelab sügavamal kui 1000 m põhjatraalidele püügi. Miks peame märkima konkreetse sügavuse piirangu? Varude majandamisel ja bioloogilise tasakaalu säilitamisel tuleks lähtuda piirkondlikust eripärast ning rahvusvahelistest kokkulepetest. Kui on õigustatud teatud aladel püügi keeld teatud sügavustelt, siis peaks see piirang puudutama kõiki põhja puudutavaid püügivahendeid ja mitte ainult põhjatraale.

Me vajame kalavarude haldamisel paindlikku süsteemi ja võimalust kiireks reageerimiseks. Tänan raportööri, kes juhib tähelepanu kehtivate õigusaktide ebatõhususele.

  Daciana Octavia Sârbu (PSE), kirjalikult. – (RO) Süvamere kalavarude jätkuv ja kiire ammendamine ja süvamere bioloogilise mitmekesisuse ebapiisavad kaitsemeetmed nõuavad kiiret tegutsemist, et kindlustada kalaliikide säilitamine ja säästev kasutamine. Ehkki Rahvusvahelise Mereuuringute Nõukogu (ICES) 2002. ja 2004. aasta soovitused juhtisid tähelepanu asjaolule, et suurem osa liike asub allpool bioloogilise ohutuse taset, ei ole Euroopa Liit vähendanud oma püügikoormust piisavalt, et tagada jätkusuutlik kalapüük.

Komisjoni teatis süvamere kalavarude läbivaatamise kohta kinnitab, et süvamere kalavarude kasutamise praegusi tasemeid tuleb alandada ja et kehtivaid meetmeid ei ole rakendatud küllalt tõhusalt. Seetõttu, enne kui võtame vastu uusi majandamismeetmeid, peaksime välja selgitama põhjused, miks olemasolevaid meetmeid ei ole rakendatud ja põhjused, miks liikmesriigid ei suuda oma kohustusi täita või täidavad neid hilinemisega.

Lisaks sellele võiks EL teha olulisi jõupingutusi ÜRO Peaassamblee resolutsiooni nr 61/105 (süvamere kalapüügi kohta vabal merel ja haavatavate mere ökosüsteemide kaitse kohta) täielikuks ja tõhusaks rakendamiseks.