Märksõnaregister 
Arutelud
PDF 1141k
Kolmapäev, 7. mai 2008 - Brüssel EÜT väljaanne
1. Istungjärgu jätkamine
 2. Presidentuuri avaldus
 3. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)
 4. Parlamendi koosseis (vt protokoll)
 5. Mikrokrediit (kirjalik deklaratsioon) (vt protokoll)
 6. Parandus (kodukorra artikkel 204a) (vt protokoll)
 7. Parlamendi seisukohtade ja resolutsioonide vastuvõtmisele järgnev tegevus (vt protokoll)
 8. Esitatud dokumendid (vt protokoll)
 9. Suuliselt vastatavad küsimused ja kirjalikud deklaratsioonid (esitamine) (vt protokoll)
 10. Tööplaan
 11. EMU10 – Majandus- ja rahaliidu esimesed 10 tegevusaastat (komisjoni teatis) (arutelu)
 12. Olukorra rikkumine/halvenemine Gruusias (arutelu)
 13. Üleatlandiline majandusnõukogu (arutelu)
 14. Nõukogu 22. septembri 1994. aasta direktiivi 94/45/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise kohta läbivaatamine (arutelu)
 15. Inimõigused maailmas (2007) ja ELi poliitika – ELi valimisvaatlusmissioonid: eesmärgid, tavad ja tuleviku väljakutsed (arutelu)
 16. Üheminutilised sõnavõtud poliitiliselt olulistel teemadel
 17. Kaubandus- ja majandussuhted Kagu-Aasia (ASEANi) riikidega (arutelu)
 18. Toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (puuvilla toetuskava) (arutelu)
 19. Süvamere kalavarude majandamine (arutelu)
 20. Majanduslike huvide deklaratsioon (vt protokoll)
 21. Järgmise istungi päevakord (vt protokoll)
 22. Istungi lõpp


  

ISTUNGIT JUHATAB: HANS-GERT PÖTTERING
President

(Istung algas kell 15.00)

 
1. Istungjärgu jätkamine
MPphoto
 
 

  President. − Kuulutan 24. aprillil 2008. aastal peatatud Euroopa Parlamendi istungi taasavatuks.

 

2. Presidentuuri avaldus
MPphoto
 
 

  President. − Daamid ja härrad, me kõik teame kohutavast troopilisest tsüklonist Nargisest, mis laastas eelmisel laupäeval Birmat/Myanmari. See oli tragöödia, milles kümned tuhanded inimesed kaotasid oma elu, sajad tuhanded oma kodu ning riigi kõige tihedamini asustatud alade infrastruktuur hävitati. See on suurimaks katastroofiks, mida see riik on eales kogenud ning kaotatud inimelude hulk ja kahjude ulatus on senini teadmata.

Nähtavalt ei ole riiki juhtiv militaarhunta suutnud olukorraga nõuetekohaselt toime tulla. Mingeid ennetusmeetmeid ei võetud, samuti ei antud rahvale piisavat abi.

Kuigi tervitatavaks uudiseks on, et tsükloni poolt enim mõjutatud piirkondades (Rangooni ja Irrawaddy delta piirkonnad) lükati põhiseaduslik referendum kuni 24. maini edasi, peab seda edasilükkamist laiendama üle terve riigi, kui valitsuse sooviks on väljendada hoolimist oma rahvast ja keskenduda hädavajaliku humanitaarabi andmisele ja kohesele tegevusele.

Ametivõimud on andnud teada, et nad tervitaksid rahvusvahelise abi andmist. Seda tuleks vaadelda positiivse märguandena ning me ootame, et valitsus aitaks rahvusvahelise abi meetmete rakendamisele kaasa.

Euroopa Liit on juba alustanud erakorraliste abimeetmete algatamist. Meie järgmise täiskogu istungjärgu ajal Strasbourgis esitab Euroopa Komisjon meile aruande antud humanitaarabi ning kohapeal abi andmise tingimuste kohta.

Birma/Myanmari rahvas väärib meie südamest tulevat solidaarsust. Seetõttu soovin ma seda Euroopa Parlamendi nimel kogu siirusega avaldada ning ma lisaksin, et sel korral mõtleme me samuti meie Sahharovi auhinna võitjale Aung San Suu Kyi’le. Me seisame solidaarselt tema kõrval ja nõuame tema vabastamist, et ta saaks oma rahva vabaduse nimel ja demokraatia heaks nende riigis töötada.

 

3. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)

4. Parlamendi koosseis (vt protokoll)

5. Mikrokrediit (kirjalik deklaratsioon) (vt protokoll)

6. Parandus (kodukorra artikkel 204a) (vt protokoll)

7. Parlamendi seisukohtade ja resolutsioonide vastuvõtmisele järgnev tegevus (vt protokoll)

8. Esitatud dokumendid (vt protokoll)

9. Suuliselt vastatavad küsimused ja kirjalikud deklaratsioonid (esitamine) (vt protokoll)

10. Tööplaan
MPphoto
 
 

  President. − Arvestades, et nõukogule esitatud suuliselt vastatava küsimusega eksitavate „kataloogiettevõtete“ kohta ei saa kuni kella 20.00 tegelda ning et nõukogu esindaja ei saa sel ajal osaleda, mis on muidugi kahetsusväärne – seda ei ole siin kirjas, kuid ma lisan selle –, on palutud, et me lükkaksime suuliselt vastatava küsimuse hilisemale osaistungjärgule edasi.

 
  
MPphoto
 
 

  Hannes Swoboda, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Härra president, meil ei ole muud valikuvõimalust, kui nõustuda. Siiski te mainisite, et nõukogu esindajal ei ole võimalik osaleda. Ma kahtlen, kas osalemine on tõesti võimatu. Ma ei soovi öelda midagi alati abivalmi Sloveenia presidentuuri vastu. Nagu ma olen mitmel varasemal korral öelnud, kuivõrd poliitiline elu ei toimu vastavalt nõukogu ajakavale, peaks olema võimalik nõukogule ajakava sätestamise ajal teada anda, et vajalik on teatud paindlikkus, nii et uute teemade kerkimisel saaks neid nõukoguga arutada. See on see, mida ma sooviksin paluda.

Teiseks, härra president, kuivõrd see on edasilükkamatu asi, paluksin ma, et me paneksime selle järgmise istungjärgu päevakorda. Nende eeltingimuste arvestamise korral me nõustume.

 
  
MPphoto
 
 

  Simon Busuttil, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Härra president, ma sooviksin lihtsalt eelkõnelejaga kõnealuse suuliselt vastatava küsimuse tähtsuse osas nõustuda. Olen väga pettunud, et nõukogu arutelus ei osale.

Tegemist on küsimusega, mis mõjutab üle Euroopa tuhandeid – kui mitte sadu tuhandeid – ettevõtteid, keda eksitatakse ning kellelt tegelikult nende raha välja petetakse. Seetõttu on väga kahju, et nõukogu ei osale. Ma leian, et nõukogu peaks omistama ettevõtetele, eriti väikeettevõtetele, rohkem tähtsust ning samuti rohkem tähtsust sellele kojale.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Ma hindan teie avaldusi. Eesistujariik Sloveenia on tavaliselt väga abivalmis, kuid kahjuks on tänane olukord selline, et teil on õigus selle üle kurta.

Oleme seega kokku leppinud, et tegeleme sellega järgmisel istungjärgul.

(Tööplaan võeti muudetud kujul vastu)(1)

 
  

(1)Tööplaani muudatusettepanekud (vt protokolli).


11. EMU10 – Majandus- ja rahaliidu esimesed 10 tegevusaastat (komisjoni teatis) (arutelu)
MPphoto
 
 

  President. − Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni teatis majandus- ja rahaliidu esimese kümne tegevusaasta kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Joaquín Almunia, komisjoni liige. − (ES) Tänan väga, härra president. Daamid ja härrad, me tähistame ajaloolise euro kasutuselevõtu, majandus- ja rahaliidu kolmanda järgu algatamise otsuse kümnendat aastapäeva – otsuse, mis võeti vastu Euroopa Ülemkogu 1.–3. maini 1998. aastal toimunud kohtumisel.

Viimase kümne aasta jooksul on see otsus mõjutanud Euroopa Liidu arengut. Täna, nii meie piiride sees kui väljaspool, on euro, mida kasutab igapäevaselt 320 miljonit Euroopa kodanikku, Euroopa integratsiooni sümboliks.

Komisjon leidis, et selle suure poliitilise algatuse esimese kümnendi ning täieliku majandustsükli lõpp on hea aeg, mil hinnata ja kajastada väljakutseid, mis majandus- ja rahaliidul järgnevatel aastatel ees seisavad.

See on täna hommikul komisjoni vastu võetud teatise eesmärgiks, mida mul on au teile esitleda.

Teatis põhineb komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi koostatud ulatuslikul aruandel, mis analüüsib üksikasjalikult majandus- ja rahaliidu funktsioneerimist ja euro mõju viimase kümne aasta jooksul ning lisaks ka tuleviku väljavaateid.

Hindamise järeldus, mida euro olemasolu esimene kümnend on tähendanud, ei saaks olla selgem: euro on vaieldamatu majanduslik ja poliitiline edulugu.

Tänu eurole naudime meie, eurooplased, vaatamata hiljutisele inflatsiooni tõusule, suuremat makromajanduslikku stabiilsust, madalamaid intressimäärasid ning palju mõõdukamaid hinnatõususid kui varasematel kümnenditel.

Tänu eurole on Euroopa Liit – ja eriti selle 15 euroala riiki – majanduslikult palju integreeritum ala enama kaubandusega, rohkemate võimalustega, kõrgema tööhõivega ja tõhusamalt tegutsevate turgudega.

Tänu eurole on meie riikide majandused välisšokkide eest paremini kaitstud ning muutunud maailma turgudel olulisemateks ja mõjukamateks.

Kõik see väljendub mitmetes tajutavates tuludes ja kui te lubate mainida, siis nendest suurimaks on viimase kümne aasta jooksul 16 miljoni töökoha loomine euroalal.

Tänu eurole on Euroopa täna tugevam. See on paremas positsioonis, et seista vastu keeristele ja kriisidele, mille sarnaseid oleme viimaste kuude jooksul kogenud ning tänu eurole on meil kindlam alus, et toetada meie kasvu ja sotsiaalkaitse mudelit tulevikus.

Sellegipoolest, kui positiivne meie otsus ka poleks, ei tähenda see, et kõik meie kümme aastat tagasi ühisrahaga seotud lootused oleksid täitunud.

Esiteks on majanduskasv viimase kümne aasta jooksul olnud oodatust aeglasem.

Teiseks esinevad endiselt piirkondade majanduste vahel erinevused, mille tagajärjeks on muuhulgas piisavate stiimulite puudumine vajalike struktuurireformide läbiviimiseks.

Kolmandaks ei ole me euroalal endiselt saavutanud kindlat, ühtset välisesindamise kokkulepet, mis võimaldaks meil vastavalt meie majanduse ja valuuta suurusele ja tähtsusele võtta vastutust globaalsel tasandil.

Viimaseks ei peegelda euro avalik kuvand – valuuta, mida samastatakse laialt Euroopa Liidu kuvandiga –kõiki objektiivseid hüvesid, mida see oma kodanikele toob.

See hinnang annab piisava materjali, mille põhjal kaaluda, mida on vaja veel teha ning meie järeldus on, et veel on vaja palju teha.

Samuti peame arvestama uute väljakutsetega, millega praegu silmitsi seisame – laienenud Euroopa; ühiskondlike, majanduslike ja tehnoloogiliste muutuste kiirenemine; niivõrd tõsised alustrendid nagu globaliseerumine, vananev rahvastik ja kliimamuutused; me peame majandus- ja rahaliidu aluseks olevad printsiibid ja nägemuse kaasajastama.

On ilmne, et uut olukorda, milles me täna elame, ei olnud 20 aastat tagasi, kui otsustati, mida Maastrichti lepingus reguleerida, kerge ette näha, või 10 aastat tagasi, kui langetati otsus majandus- ja rahaliidu kolmanda faasi algatamiseks.

Nüüd on meil vaja nende parameetrite põhjal töötada, et saavutada tugevam majandus- ja rahaliit, mis on sisemiselt tõhusam ja kuvab ennast välismaailmale ühtsemana.

Seepärast ei soovi komisjon täna hommikul vastu võetud teatises mitte ainult hinnata minevikku, vaid teeb ka ettepaneku algatada arutelu selle üle, mida on vaja parandada tulevikus. Esialgse panusena sellesse arutellu pakume välja kolmele sambale põhineva kava.

Esimene puudutab Liidu sisemist toimimist. Piirkonna majanduste vaheline sõltuvus on praegu suurem kui kunagi varem. Me peame olema sellest teadlikud ning liikuma majandus- ja rahaliidu kui terviku ning iga selle üksiku liikmesriigi huvides kindlameelselt edasi, et saavutada tõeline majanduspoliitika koordineerimine. Kuidas me selle saavutame? Me peame tugevdama stabiilsuse ja kasvu paktis ette nähtud eelarve järelevalvet, süvendades seda avaliku sektori rahastamisvahendite kvaliteedi ning nende pikaajalise jätkusuutlikkuse osas, laiendades järelevalve objekti kitsalt eelarvelistest aspektidest makromajanduslike aspektideni ning luues tihedama sideme eelarve järelevalve ja struktuurireformide arengu vahel.

Teine sammas puudutab välissuhtlust. Eurost on meie kõigi heameeleks väga lühikese ajaga saanud maailma teine referentsvaluuta. Kuid ei ole mõttekas tunnistada rahuloluga euro domineerivat positsiooni globaalsetel turgudel, kuniks me samal ajal keeldume selle uue staatusega kooskõlas olevalt ühiselt tegutsemast. Euro saavutatud positsioon rahvusvahelistel turgudel toob kahtlemata hüvesid, nagu näiteks parem kaitstus välisšokkide eest. Viimase kümnendi jooksul oleme kogenud kriitilisi perioode, kus seda kaitsvat rolli on testitud. Kuid euro staatus toob endaga kaasa ka kohustusi ja riske. Euroopa peab täielikult võtma vastutuse, et saavutada suurem globaalse majanduse stabiilsus. Et seda teha, on vaja luua strateegia, mis peaks silmas euroala huve ja kaitseks seda väliselt terviklikult ning pole mingit kahtlust, et parim viis sellise terviklikkuse kindlustamiseks on läbi euro ühise välisesindamise. Kuigi ma tean, et arvestades seotud huve, on seda lühikese aja jooksul raske saavutada, sooviksin ma öelda parlamendile – ja ma tean, et parlament nõustub minuga –, et see on tungivalt vajalik eesmärk.

Viimaseks, meie kava kolmas sammas tulevikuks on majandus- ja rahaliidu valitsemise parandamine. Kõnealust liitu valitsevad institutsioonid ja vahendid on kohased, eriti kui ma arvestame Lissaboni lepinguga sisse viidud parandusi. Praegune küsimus ei puuduta vahendite muutmist, vaid nende kasutamist – nende täielikku ärakasutamist. Euroala parema valitsemise saavutamine on võimalik majandus- ja rahandusministrite nõukogu täieliku kaasamise kaudu majandus- ja rahaliidu küsimustes; kava tugevdamise ning eurorühma arutelude kaudu, eriti seoses majanduspoliitika koordineerimisega, mida ma olen juba maininud; ja veelgi tihedamate dialoogide kaudu komisjoni ja parlamendi vahel ning eurorühma ja parlamendi vahel.

Lisaks muutub eurorühma koosseis lähiaastatel järjest sarnasemaks majandus- ja rahandusministrite nõukogu koosseisuga.

Täna hommikul võttis komisjon vastu lähenemisaruande, mis sillutab Slovakkiale tee 1. jaanuaril 2009. aastal euroalaga ühinemiseks. Lähinädalatel on mul võimalus seda aruannet ja sellega seotud ettepanekuid teiega eraldi arutada.

Miski, mis peaks samuti olema meie institutsioonide ühiseks mureks, on suhtlemine avalikkusega majandus- ja rahaliidu teemadel, et kodanikel oleks ettekujutus eurost ja sellega kaasnevatest objektiivsetest hüvedest, mida see meile, kodanikele, kellel see valuuta taskus on, toob.

Härra president, ma olen lõpetamas. Meie ees on ülima tähtsusega küsimus, mis on selle esialgse arutelu, mida me täna pidasime, vääriline. Iseenesest mõistetavalt ei saa ma selgitada kõiki meie teatises ja aruandes esitatud analüüsi üksikasju, kuid te võite arvestada minu täieliku kättesaadavusega, et seda lähikuudel veel kord arutada.

Komisjoni eesmärgiks, nagu ma olen öelnud, on luua kindel poliitiline konsensus sammude osas, mida tuleb võtta, kindlustamaks, et majandus- ja rahaliit suudab meie ees seisvate tohutute väljakutsetega toime tulla. Leiame, et need on ennekõike küsimused, mis väärivad meie tähelepanu täna algaval arutelul.

Need, kes koostasid Maastrichti lepingu ja otsustasid 10 aastat tagasi käivitada majandus- ja rahaliidu, olid ülesande väärilised, luues instrumendi, mis on toonud meile kaitset ja hüvesid. Kõige raskem osa on tehtud: euro on reaalsus ja see on edulugu. Seetõttu võime sellele uuele etapile vastu astuda enesekindluse ja optimismiga, kuid me peame seda tegema sama otsustavusega ning arusaamaga, et mis on hea majandus- ja rahaliidule, on hea Euroopa Liidule tervikuna, selle kõigile liikmesriikidele ja kodanikele. Tänan teid väga, härra president.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Tänan, volinik, ja ma soovin tänada teid vastutustundliku ja suurepärase esitluse eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Werner Langen, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Härra president, ma sooviksin õnnitleda volinik Almuniat julguse eest esitleda euroala kümnenda aastapäeva puhul välja pakutud parandusi. Me uurime neid ettepanekuid hoolikalt, kuid lähtudes sellest, mida oleme senini näinud, võin ma öelda, et meie fraktsioon nõustub nii palju kui võimalik. Soovime tingimusi parandada, kuid ei soovi seda, milleks Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon üles kutsub, ehk sisse viia teatud majandusliku valitsemise tüüp. Teil on selles küsimuses meie täielik toetus.

Kümme aastat eurot tähendab samuti, et on aeg hinnata, mis on viimase kümnendi jooksul toimunud. Me oleme näinud, et euro on olnud äärmiselt edukas. Keegi ei ennustanud, et täna, 10 aastat pärast poliitilist otsust, on euro maailmas tähtsuselt teine valuuta, milles hoitakse reserve. Te mainisite töökohti, madalat inflatsioonimäära, majanduste lähenemist ja edulugusid, mis on võimaldanud eurol saada globaliseerumise ajastul Euroopa stabiilsuse alustalaks. Kui me peatume, et mõelda, miks me tuleme toime kõrgete tooraine- ja energiahindadega, siis on see teine küsimus, millele euro suurepärase vastuse annab.

Hoolimata paljude Euroopa Liidu kodanike ja euroala skeptitsismist olen täielikult veendunud, et euro kasutuselevõtt sel ajahetkel nende rangete tingimuste alusel oli õige. Nüüd, tingimuste muutmise võimalikkuse hindamisel oleme me, volinik, teie poolel ning ma saan tagasi vaadates vaid öelda, et olete minevikus teinud palju kartmatuid otsuseid. Mõeldes Leedule või vaadates praegu Slovakkiat, imestan ma, kas tegemist oli sama kartmatusega, sest kuigi Slovakkia puhul võivad kriteeriumid olla paberil täidetud, on küsitav, kas see riik suudab säilitada praegust lähenemist ja stabiilset inflatsiooni taset. Me peame küsimust arutama. Euroopa keskpank on oma esialgsetes märkustes avaldanud kahtlusi. Vaatamata viimasele, ei ole neid mainitud komisjoni tänases otsuses. Võib-olla meil on tõesti vaja selle üle arutleda.

Praegu toimub menetlus järgmiselt: esitatakse avaldus ühinemiseks euroalaga, konsulteeritakse meiega ning riigi- ja valitsusjuhtidest koosneva nõukoguga ning seejärel peab otsuse tegema majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu. Niisiis puudub praegu võimalus ühinemise edasilükkamiseks või sellest keeldumiseks. Ma olen siiski mures, et praegu luuakse tingimusi ühinemiseks keskmise suurusega riikidele, millel on märkimisväärne tööstuslik infrastruktuur ning et hiljem, kui meiega soovivad liituda suuremad riigid, viib eelnev hinnaalandusteni, mida me ei suuda enam õigustada.

See on mure, mida me jagame selle mittetingimusliku ühinemise kohta kahtluste väljendamisel ning samuti nende murede osas, mida on juba väljendanud Euroopa Keskpank. Me ei tohi unustada, et praegune euro tugevus maailma valuutana on samuti saavutatud tänu nõrgale dollarile – see ei ole üksnes euro enda tugevuse tulemus. Kui ma meenutan, kuidas me arutasime stabiilsuse ja kasvu pakti reformi, siis ma saan vaid öelda, et see on väljakutse liikmesriikidele. Te mainisite seda just oma kolmepunktilises kavas: liikmesriigid on raskustes tingimuste täitmisega, millega nad ise liitunud on.

Ma märgin teatud murega, et te olete praeguseks lõpetanud eelarvepuudujäägi menetluse Itaalia ja teiste riikide suhtes. Vaatamata sellele, et andmed seda toetavad, pean ma arenguid Prantsusmaal, Itaalias ja paari aasta pärast ka Hispaanias murettekitavateks. Selle kümnendi alguses oli peamiseks rikkujaks Saksamaa. Sakslased on taas saanud kõik kontrolli alla, kuid euro stabiilsus sõltub solidaarsusest ja ennekõike solidaarsusest suuremate liikmesriikide vahel. Siit tulenevalt on minu palve teile kui volinikule: ärge andke neile eripalvetele järgi. Kindlustage, et reformide puhul ei ole keskseks esitlus väljapoole, et fookuses ei oleks „kes keda esindab ja kus“, vaid euroala sisemine stabiilsus. Loeb see, et tingimused oleksid täidetud ning et rõhk oleks asetatud hinnastabiilsusele. Sellisel juhul on meil võimalik 20 aasta pärast öelda, et euro on Euroopa stabiilsuse alustalaks maailmas ning jõukuse ja edasimineku aluseks Euroopas.

 
  
MPphoto
 
 

  Pervenche Berès, fraktsiooni PSE nimel. (FR) Härra president, volinik, ma tänan teid selle teatise eest – võimaluse eest nii hinnata olnut kui ka vaadelda, mida meil on vaja teha homse heaks.

Euro on edulugu – selles ei kahtle keegi. Euro on meid kaitsnud. Millises seisus oleksid tänase maailma keeristormis meie finantsturud, meie valuutad, kui meil poleks eurot? Kuid sellel edul on omad tingimused. See tähendab, et me peame olema veel julgemad, sest meie tegevus ei piirdu lihtsalt rahanduse valdkonnaga; meil on eriline vastutus.

Jah, euro on edulugu, kuid samas paljastab see mõned meie loomuomased puudused. Me oleme tihti paremad kaitsepositsioonis kui ründepositsioonis. Me oleme tihti head punktide kogumises, mis on see, mida stabiilsuse pakt meil teha võimaldab, kuid me jalutame tihti lati alt läbi, kui on vaja organiseerida parim mängustrateegia, parimal viisil ära kasutada ühise valuuta pakutud potentsiaali.

See on ELi piires tõsi. Miks me ei kasuta oma valuutat selleks, et parandada Lissaboni strateegia elluviimise võimekust? Miks me ei kasuta oma valuutat ära meie endi seatud energia- ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks? Seoses EList väljapoole jäävaga, siis te rääkisite sellest ja ma nõustun teie hinnanguga.

Te pakute välja mehhanismid mitmepoolse järelevalve parandamiseks ning teil on kahtlemata õigus, kuid see põhineb kahel eeldusel. Esiteks, et eurorühma pikaaegne juhatus eesotsas härra Junckeriga parandab selle organi toimimist. Teiseks, et Euroopa Keskpanga sõltumatust ei seata küsimuse alla ning keegi ei saa seda ohustada. Alustades nendest kahest eeldusest, on meil endiselt palju teha ja ma loodan, et teie, volinik, taastate seni tasakaalust väljas oleva majandus- ja rahaliidu tasakaalu. Nagu me teame, on selle majanduslik pool nõudnud parendusi esimesest hetkest alates ning me peame leidma viisi selle reformimiseks samal ajal kui see edasi areneb. Kümme aastat edasi ja meil on endiselt palju teha.

Täna on vaja vastata küsimustele, mida me oleme esitanud algusest peale, kuigi nüüd juba erinevas kontekstis. Me peame seda konteksti analüüsima kahe nähtuse valguses. Esimene neist on enesestmõistetavalt USA-st alguse saanud kriis, mis peegeldab asjaolu, et me oleme globaliseerumise teisel tasemel, kus inflatsioon on tagasi ja millele on iseloomulik meie ekspordile ebasoodne euro-dollari vahetuskurss – kuigi sellel on omad eelised – ning samuti uskumatu tooraine, nafta ja toidu hinnatõus.

Teine konteksti element, mida me peame arvesse võtma, on Lissaboni leping, mis muudab tingimusi eurorühma jaoks, andes sellele uued kohustused välise esinduse ja koordineerimise osas. Me peame olema sellest teadlikud ning tõesti kasutama ära kogu selle lepingu potentsiaali.

Volinik, te palute meilt abi konsensuse saavutamisel. Juhul, kui see on hea konsensus, siis me teeme seda. Siiski me leiame ka, et võib-olla on vajalik minna edasi konkreetsete ettepanekutega. Kui ma teist õigesti aru sain, siis te soovite saada nõukogult tegevuskava. Väga hea! Kuid te peate meile ütlema, millistel tingimustel saab Euroopa Parlament avaldada oma arvamust ettepanekute osas, mis sisaldavad euro valitsemise parandamise tingimusi, nii et selle valuuta potentsiaali kodanike hüvanguks täielikult ära kasutada ja et tulevikus meie kaaskodanikud Euroopa Keskpanka enam tunnustaksid. Asjaolu, et sellest on saanud institutsioon, võimaldab meil ehk uuesti hinnata selle liikmete nimetamise korda. Te teate, et see parlament on teie poolel, et see on komisjoni liitlane, kui komisjon soovib edasi liikuda, kuid me oleme ka nõudlik liitlane. Olenemata sellest, mis on kirjas lepingutes, ärge kuulake ainult nõukogu, vaid võtke arvesse ka mis tahes suurepäraseid ettepanekuid, mis võivad tulla Euroopa Parlamendist.

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: RODI KRATSA-TSAGAROPOULOU
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Wolf Klinz, fraktsiooni ALDE nimel.(DE) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, minevikus on olnud erinevaid katseid, kus poliitiliselt suveräänsed riigid on püüdnud luua ühiseid rahalisi liite. Need katsed on olnud erineva ajalise kestusega, kuid lõpptulemusena on nad kõik läbi kukkunud.

Seetõttu polnud ime, et 1970ndatel aastatel oli ülejäänud maailm soovituste suhtes, et Euroopa võtaks ette sellise julgustüki, väga kriitiline. Pierre Werner, endine Luxembourgi peaminister, esitas koos Valéry Giscard d’Estaing’i ja Helmut Schmidtiga nende rahandusministriteks olemise ajal selles suunas liikuvad kavad.

Isegi 1990ndate alguses suhtuti majandus- ja rahaliidu loomisesse väga kriitiliselt. Paljud eksperdid, sealhulgas Nobeli auhinna laureaadid Ühendriikides, pidasid seda ebarealistlikuks. Sellegipoolest, vastupidiselt kõigile ootustele, võeti euro kasutusele – ja sellest sai edulugu.

Euroopa rahaliit on tõesti midagi väiksema poliitilise ime laadset, sui generis näiteks. Selles osas on endise komisjoni presidendi Hallsteini avaldus osutunud taas õigeks: ta ütles, et kes ei usu Euroopaga seotud asjades imedesse, ei ole realist.

Vaatamata sellele võeti euro kasutuselevõtt paljudes maades inimeste poolt vastu väga skeptiliselt. Juhul kui euroala esimeses 12 liikmesriigis oleks sel ajal toimunud referendum, ei oleks meil täna eurot, vähemalt mitte üheski nendest riikidest. Sestsaadik on kodanikud kujundanud euro suhtes siiski positiivsema arvamuse. Võib-olla mitte 100% neist ei ole selle poolt, kuid enamus küll. Enamus mõnikord igatsevatest mälestustest vanade valuutade, kas siis marga, kuldna, šillingi või frangi järele, on taandunud veendumuse ees, et euro kasutuselevõtt tõi eeliseid mitte üksnes majandusele tervikuna, vaid ka igale kodanikule.

Loomulikult on see kõige tuntavam, kui inimesed reisivad. Schengeni alal kuuluvad passikontrollid minevikku ning enam pole vajadust kallite, aeganõudvate valuutavahetuste järele. Enamus kodanikke saab ka aru, et me ei suudaks praeguse finantskriisiga niivõrd hästi toime tulla ilma Euroopa Keskpangata ja ühise valuutata. Lisaks on toorainete hinnatõus tugeva valuuta tõttu osaliselt aeglustunud.

Vaatamata kõigele sellele leidub endiselt kodanikke, kes seostavad eurot negatiivsete kogemustega. Eriti hinnatõusudes süüdistatakse tihti Teurot, mis tõlkes tähendab „kallis euro“. Siiski on fakt, et euro on stabiilne. See on end stabiilse valuutana tõestanud. Viimase kümne aasta jooksul oli inflatsioonitase madalam kui sellele eelnenud kümne aasta jooksul, ja seda isegi väga stabiilsust jälgivas riigis nagu Saksamaa. Muuhulgas tänu sellele stabiilsusele on euro muutunud rahvusvaheliselt aina olulisemaks ning on praegu maailmas dollari järel tähtsuselt teine reservvaluuta.

Me peame euro stabiilsuse kirjutama keskpanga sõltumatuse arvele ning seetõttu on raske mõista, miks tehakse katseid selle sõltumatuse õõnestamiseks. Esimesed presidendid Wim Duisenberg ja Jean-Claude Trichet tegid seal erakordselt head tööd.

Midagi pole muutunud: ühine valuuta ilma rahandus- ja majanduspoliitikata on ja jääb riskantseks ettevõtmiseks. EL on silmitsi oluliste väljakutsetega: olemasolev kõrge töötuse tase, demograafilised muutused, rände surve, suurenev vaesus teatud ühiskonnarühmades ning karmim konkurents globaliseerumise tulemusena. Euroala saab nende väljakutsetega hakkama üksnes siis, kui liikmesriikide majanduspoliitikud teevad tihedamat koostööd. Euroala presidendi määramine oli selles suunas esimeseks sammuks, kuid see oli ka kõik, mis tehti. Järgnema peavad edasised sammud.

Kõige olulisem on, et euroala moodustaks maailma ning organisatsioonide, nagu Rahvusvaheline Valuutafond ja OECD, jaoks ühise rinde.

 
  
MPphoto
 
 

  Alain Lipietz, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma loodan ettenähtud aega mitte rohkem ületada, kui härra Klinz ületas temale ettenähtud aega.

Ma ei hakka uuesti rääkima euro kui institutsiooni ja inflatsiooni stabiliseerimise vahendi suurest edust. Siiski sooviksin ma teid, volinik, ning samuti komisjoni tänada tabu eemaldamise eest. Kümme aastat hiljem on parim aeg uurida aspekte, mis ei ole töötanud.

Mis ei ole töötanud, nagu te mainisite, on see, et euro poolt lubatud kasv ei ole reaalsuseks saanud. Veelgi halvem on see, et eurotsoonist väljapoole jäävad Euroopa Liidu liikmesriigid on kogenud suuremat kasvu kui need, kes selle sees on. Seega eksisteerib tõeline probleem viisis, kuidas euro Maastrichti lepinguga loodi ning me peame sellega tegelema.

Ma näen siin kolme punkti. Esimene, mida te rõhutasite, on vajadus reformida euro valitsemist eelarve- ja rahanduspoliitikate koordineerimise kaudu. On selge – ja ma ei nõustu selles osas proua Berès’iga – et me ei saa samaaegselt paluda nende kahe enamat koordineerimist ning öelda, et Euroopa Keskpank peab jääma täielikult sõltumatuks. Alternatiivselt tähendab see seda, et eelarvepoliitika omakorda – ja see tähendab majandus- ja rahandusministrite nõukogu – peab muutuma iseseisvaks institutsiooniks, mis ei ole enam demokraatlikult kontrollitav. See on täiesti vastuvõetamatu. Seetõttu on meil vaja sisustada sõna „sõltumatu“. Sõltumatu millest? Erahuvidest, jah; riiklikest huvidest, jah; aga mitte ELi eelarve- ja üldisest majanduspoliitikast.

Teine probleem on, et Maastricht andis nõukogule vastutuse vahetuskursside poliitika osas, olgugi et vahetuskursside poliitika relvaks on intressimäärad ning intressimäärasid kontrollib Euroopa Keskpank. Seetõttu on vaja väga selgelt määratleda, et vahetuskursside osas allutaks Euroopa Keskpank oma intressimäärade koordineerimise nõukogu määratud vahetuskursside poliitikale.

Kolmas punkt: riskantsete hüpoteeklaenude turu kriisi põhjal oleme me õppinud, et erinevaid laenutüüpe on vaja eristada. Seda ei olnud aga kirjas Maastrichti lepingus. Ma usun, et on vaja väga selgelt sätestada, et laenud, mis on vajalikud jätkusuutlikuks arenguks ning kliimamuutuse vastaseks tegevuseks, peavad olema antud väga madalate intressimääradega.

 
  
MPphoto
 
 

  Mario Borghezio, fraktsiooni UEN nimel. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma usun, et paljud selles pikavõitu raportis sisalduvad rahustavad sõnad pakuvad kinnitust, kuid üksnes teatud maani: faktiks jääb, et me peaksime vaid kuulma, mida meie kodanikud arvavad sellest tehnilisest raportist koos selle 32-leheküljelise bibliograafiaga. Meil on vaja ainult rääkida inimestega, naistega kodus ja pensionäridega kus iganes Euroopas, Itaalias, Prantsusmaal või mujal, et teada saada, et inimestel on raske toime tulla.

Me peame alustama sellest, et keskendume reaalse majanduse probleemidele ja mõjule, mida euro ja Euroopa Keskpanga poliitikad omavad meie töötajatele ja tootjatele, alustades väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest, mis näevad vaeva poliitikate raskuse all, mis kipuvad olema spetsiifilise, konstruktiivse kriitika keskmes ning selline kriitika on meie kodanike ja liikmesriikide majanduste huvides vajalik.

Näiteks on mul kaks ettepanekut: esimene, suunatud pankadele, on selektiivne laenupoliitika, mis on soodne tootlikkusele ja kapitalile, aga ka töötajatele ja tootjatele. Teine on säilitada ja tagada kooperatiivsete ning piirkondlike pankade sõltumatus, mis on nende „üks isik, üks hääl” ja maksimaalse osanike arvuga reaalse majanduse kaitsevall.

Kahjuks Euroopa Keskpank – millele on antud Maastrichti lepingu alusel rahanduslik suveräänsus ning seega majanduslik suveräänsus liikmesriikidest – ei näi alati tegevat otsuseid – näiteks hoida intressimäärad kõrgel või madalal –, mis peegeldaksid riikide tegeliku tootmise ja tootlikkuse laiemaid huvisid.

Seetõttu võtame me eitava seisukoha fakti suhtes, et alates euro kasutuselevõtust on peamine laenumäär kahekordistunud. Selle tulemuseks on kõrged pangatasud, eriti Itaalias. Me võtame eitava seisukoha fakti suhtes, et mis tahes vahendeid kasutades on jätkatud turul raha pakkumise vähendamise poliitikat – nagu näiteks Basel II –, mille tulemuseks on, et kogu Euroopas on tarbimine ja sisekaubandus lämmatatud.

Me kutsume üles seadma Euroopa esimeseks eesmärgiks asetada Euroopa Keskpank poliitiliste institutsioonide kontrolli alla. Euroopa Keskpanga ja selle tegevuste üle peab olema poliitiline kontroll, sest küsimus – mida Euroopa kodanikud nende pankadelt järjepidevalt küsivad – on järgmine: keda Euroopa Keskpanga poliitika aitab? Me jätame selle küsimuse teile mõtisklemiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Adamos Adamou, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (EL) Proua juhataja, volinik, selleks, et kinnitada järgnenud poliitikate edu, rõhutab komisjoni raport Lissaboni strateegia uue järgu kohta lubamatult fakti, et Euroopa majanduskasv on tõusnud 1,8%-lt 2005. aastal 2,9%-le 2007. aastal ja selle ennustus 2008. aastaks on 2,4%.

Nüüd aga, nagu me äsja härra Almunialt kuulsime, on tehtud parandus: sel aastal langeb majanduskasv 2%-ni ja 2009. aastal 1,8%-ni.

Me juhime sellele tähelepanu, sest see tõestab selgelt, mis kaasneb liberaalsete turutingimustega. Paratamatult ei ole EMU ja – loomulikult neoliberaalse globaliseerumise – tulemusena pigem üleüldine kui kohatine kasv mingil juhul kindlustatud, sest abiks võetud mehhanismid on täielikult dikteeritud paindumatute turujõudude poolt. Kuigi inflatsiooni piiramisega, mis on väidetavalt Euroopa Keskpanga olulisimaks prioriteediks, tõuseb määr sel aastal kuni 3,6%-ni.

Mis ometi toimub? Kas võib olla, et isegi nende piiratud eesmärkidel veavad laissez-faire menetlused alt? Nüüd, mil EMU on 10 aastat eksisteerinud, võib selle põhjendatult küsimuse alla seada.

Mida me võime sellest jäigast stabiilsuse pakti konservatiivsusest saada. Vastavalt sellele eeldatakse, et kõik liikmesriigid on alustanud samalt positsioonilt, eelarved peavad olema tasakaalus ja defitsiiti peab iga-aastaselt vähendama, olenemata elustandardist või sellest, kas defitsiit on juba alla 3%.

Milliseid sotsiaalseid hüvesid saavad noored inimesed ja töötajad nõuda seisukoha juures, et sotsiaalsfääri kulutused ei tohi suureneda ja seda isegi headel aegadel? Milliseid tegevuskavasid ja poliitikaid luuakse töötajate jaoks, kelle miinimumsissetulek on pikaajaliste hinnatõusude ja inflatsiooni ajastul enamus liikmesriikides 92–668 eurot?

Töötuse määr võib olla võrreldes 1999. aastaga langenud. Vaatamata sellele on aga veelgi tõusnud kindlustuseta isikute, ebakindlate töökohtade arv, mis mitte ainult ei aita kaasa rahvastiku elustandardi parandamisele, vaid hoopis õõnestab seda.

Mida praegu vajatakse, on täielik suunamuutus, eemale tänastest tegevuskavadest ja poliitikatest. See on see, mida ELi rahvastiku enamus nõuab, pidades silmas Shelli ja BR 4,2 miljonit eurot tunnis kasumeid niinimetatud vaba turu heaks, samas kui töötajaid tabab aina suurenev ebakindlus töökohtade osas ja palkade tegelike väärtuste langus.

 
  
MPphoto
 
 

  Jens-Peter Bonde, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (DA) Proua juhataja, kui me peaksime kõik riigid, kes rahaliidu eeskirju rikuvad, välja viskama, siis paljusid liikmeid enam varsti poleks. Inflatsioon on praegu 3,6% ringis, kuigi lubati 2%. Rahaliit põhineb juba selle loomisel tehtud veale. Inflatsiooni sihtmärk võeti Saksa mudelist, olgugi et sakslased suutsid enne Euroopa rahaliidu loomist sellele määrale vastata 30 aasta jooksul vaid 6 aastal. Kui hullumeelne? Kuidas me saame sellist sihtmärki tõsiselt võtta ja teha seda pühaks teistest sihtmärkidest hoolimata? Raha hind on vahend, mitte lõppeesmärk. Majanduspoliitika eesmärk on luua täistööhõive ja kindlustada, et igaüks läheks koju palga, mitte aga hüvitisega.

Rahandus- ja valuutapoliitika peavad inimesi aitama, mitte uputama nad vaesusesse. Ameerika Ühendriikides oli iga-aastane kasvumäär alates 1990. aastast kuni 2007. aastani – seega üle 17 aasta – 2,9%, samas kui ELis oli see kõigest 2%. Rahaliidu iga kodanik oleks võinud olla erineva poliitika korral 38 000 euro võrra rikkam, kui Euroopa kasvumäär oleks ainult vastanud Ühendriikide määrale enne viimast kriisi. See on väga kõrge hind, mida ideoloogilise riiklike valuutade kaotamise projekti eest maksta. Meil peab olema kas ühine riik ühise valitsuse ja parlamendiga, mis vastutaks kogu majanduspoliitika eest või me peame lubama üksikutel riikidel hallata nende endi valuutasid ja olema rahul ühisrahaga, millega finantseeritakse piiriülest kaubandust. See on õppetund, mida tuleb rahaliidu fiaskost õppida.

Ilma reformideta pole rahaliidu lagunemist raske ette näha. Võib-olla on Berlusconi Itaalia esimeseks, kes üle parda lendab ja liiri taasavastab. Mul on hea meel, et Taanis on meil endiselt vana hea Taani kroon! Kõik meie poliitikute avaldused majanduslike raskuste kohta, millega me euroga mitteliitumise korral silmitsi seisame, on osutunud valedeks. Taanlased hääletasid 2. juunil 1992. aastal vastu. Taas hääletasime vastu 28. septembril 2000. Ma imestan, kas juhul, kui me ei hääleta kolmandat korda vastu, julgevad poliitikud pakkuda oma raha kaotamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Reinhard Rack (PPE-DE).(DE) Proua juhataja, volinik, ühise Euroopa valuuta kasutusele võtmist on kohane tähistada kui edulugu. Kuigi mõningaid punkte on juba mainitud, on mõned küsimärgid, millest ma sooviksin mainida kahte.

Esiteks ei ole Euroopa Liidus ühtegi riiki, erinevalt paljudest praegustest kandidaatriikidest, kes oleksid valinud väljajäämise tahtlikult, milleks on praeguse lepingu sätete kohaselt õigus. Las britid ütlevad oma saarel ei. Sellele vaatamata on üks teine riik – Rootsi –, kes ei reserveerinud endale seda valikuvõimalust oma ühinemistingimustes, kuid on senini järjepidevalt käitunud nagu oleks sellel sarnaselt Ühendkuningriigile õigus ise otsustada, kas euro kasutusele võtta ja euroalaga liituda. See on sel ajal sõlmitud lepinguga vastuolus. Võib-olla on ka siin vaja väikest puhastustööd.

 
  
MPphoto
 
 

  Monika Beňová (PSE). – (SK) Ma sooviksin tänada komisjoni ja volinikku nii isiklikult kui ka Slovakkia valitsuse nimel tänase komisjoni positiivse positsiooni eest Slovakkia Vabariigi suhtes.

Slovakkia Vabariik valis vastutustundliku lähenemise mitte ainult selleks, et täita kohustuslikke tingimusi, vaid ka selleks, et kindlustada 1. jaanuaril 2009 sujuv üleminek eurole, sealhulgas jätkuv vastamine nendele kriteeriumidele.

Selles osas tunnen, et pean härra Langeni märkustele vastama. Härra Langen, kui teistel eurotsooni riikidel oleks nii palju eelarvelist distsipliini ja vähemalt poolgi Slovakkia Vabariigi majanduskasvust, oleks euro võinud olla isegi tugevam valuuta, mainimata piiravaid meetmeid juurdepääsul tööjõuturule, mille kohaldamist mõned riigid osade uute ELi liikmesriikide suhtes jätkavad. Kui need piirangud eemaldataks, oleksime me võib-olla valmis rääkima ELi majanduse paremast väljavaatest.

 
  
MPphoto
 
 

  Olle Schmidt (ALDE). – (SV) Proua juhataja, volinik, mul pole raske liituda õnnitluste kooriga eurole ja esimesele kümnele aastale euroga. Vähesed inimesed, kui üldse, suutsid uskuda, et euro saab olema niivõrd laialdaselt aktsepteeritud, kui see seda praegu on. Härra Bonde on vapper mees. Ta on meeldiv ja võimekas kolleeg, kuid ta eksib enamuse asjade suhtes ning antud juhul eksib ta totaalselt. Proua juhataja, volinik, huku prohvetid eksisid. Euro on kõlav edulugu. Finantskriisi koidikul on Euroopa Keskpank näidanud, mida tähendab tegutseda kiirelt ja ühiselt, isegi kiiremini kui föderaalreserv Washingtonis. See on veel üheks suureks aumärgiks.

Oma sakslasest kaasparlamendiliikmele, kes mainis Rootsit, ei saa ma vastata midagi muud, kui et ma nõustun, et see pole hea. Minu lootus on, et minu kodumaa, Rootsi, saab viie aasta jooksul EMU täielikuks liikmeks. Isiklikult sooviksin näha uut referendumit Rootsis 2010. aasta sügisel või 2011. aasta kevadel. Ma võin volinikule ja teistele parlamendiliikmetele lubada, et teen kõik endast oleneva, et Rootsi võtaks euro kasutusele. See oleks hea Rootsile ja ELile.

 
  
MPphoto
 
 

  Othmar Karas (PPE-DE).(DE) Proua juhataja, volinik, euro loomise mandaat on enam kui täidetud. Euro ja siseturg on meie kõige edukamad vastused globaliseerumisele. Euro teeb siseturust koduturu ning euro, lipp ja hümn on kolm sümbolit, mis meie identiteeti tugevdavad. Maastrichti kriteeriumid ning stabiilsuse ja kasvu pakt motiveerisid liikmesriike vajalikke reforme läbi viima ning toetasid ja seega tegid võimalikuks euro eduloo sündimise.

Siiski sooviksin ma lõpetuseks märkida kahte punkti: kriteeriume tuleb järgida ja Slovakkiat tuleb kohelda samal viisil kui Leedut. Me ei tohi luua iga individuaalse otsusega tunnet, et me tõlgendame tingimusi ebajärjekindlalt.

See, mida me siin ütleme, ei kinnistu piisavalt avalikkuse teadvuses. Ma sooviksin näha „Kümme aastat eurot” avalikku kampaaniat, mis tooks esile euro eelised kodanikele liikmesriikides ja ma kutsun komisjoni, Euroopa Keskpanka ja liikmesriike üles teavitama kodanikke selle aasta jooksul selgelt euro lisandväärtusest.

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) Me tähistame täna euro kui ühisraha kasutuselevõtu 10ndat aastapäeva. See on Slovakkia Vabariigile, mis hakkab eurot kõige tõenäolisemalt kasutama 1. jaanuaril 2009. aastal, oluliseks päevaks. Oma lähenemisaruandes märgib komisjon, et Slovakkia Vabariik vastab Maastrichti kriteeriumidele jätkusuutlikul viisil ja soovitab, et Slovakkia Vabariigist saaks 1. jaanuaril 2009. aastal eurotsooni 16. liige.

Sel puhul sooviksin ma rõhutada, et Slovakkia Vabariigile on antud võimalus saada euroala liikmeks Mikuláš Dzurinda juhitud endise Slovakkia valitsuse läbiviidud oluliste reformide tulemusel. Ma usun, et ka praegune valitsus võtab komisjoni tehtud soovitusi tõsiselt ning õpib Sloveenia kogemustest. Samuti usun ma, et Slovakkia Vabariigil õnnestub kummutada härra Langeni tänase arutelu käigus väljendatud skeptilised vaated.

Ma usun kindlalt, et volinik Almunia esitatud edulood sisendavad Slovakkia rahvasse optimismi. Slovakkia Vabariik õpib Maltalt ja Küproselt nende tänaseni näiliselt stabiilsete inflatsiooninäitajate osas.

 
  
MPphoto
 
 

  Danutė Budreikaitė (ALDE). – (LT) Kümme aastat on piisavalt pikk aeg, et hinnata hüvesid – või nende puudumist – mida majandus- ja rahaliit on toonud. Praegu on võimalik näha nii selle eeliseid kui ka puuduseid ja läbikukkumisi.

Ma sooviksin juhtida teie tähelepanu Maastrichti kriteeriumidele, teoreetilisele raamistikule, mis loodi enne majandus- ja rahaliitu. Täna on need tingimused täiesti vananenud. Stabiilsuse ja kasvu tegur on ümber töötatud, kuivõrd ükski riik ei ole suutnud seda ellu rakendada. Nende kriteeriumide rakendamise perioodil ei ole ükski euroala riik tegelikkuses ühtegi Maastrichti kriteeriumi ellu viinud.

Samuti sooviksin ma mainida uusi liikmesriike, kelle suhtes kohaldatakse rahandusvaldkonnas karme nõudmisi. Inflatsiooni puhul sätestati määrad, mis on puhtalt teoreetilised ja ei vasta tänasele reaalsusele. Inflatsioonimäära sätestamine mitteeuroala riikide põhjal ei ole tegelikkuses õige ning tuleks ümber vaadata.

 
  
MPphoto
 
 

  Gerard Batten (IND/DEM). – Proua juhataja, euro põhiliste majandusprobleemidega ei saa leppida. Pikaajaliselt ei ole võimalik omada ühte ühist intressimäära, mida kohaldatakse paljude erinevalt toimivate riiklike majanduste suhtes. Võimatu on omada ühte ühist välist vahetuskurssi, mida kohaldatakse paljude erinevalt toimivate majanduste suhtes. Lühiajalises ja isegi keskpikas perspektiivis on see võimalik, kuid lõppude lõpuks lõhuvad need lepitamatud majanduslikud vastuolud Euroopa ühisraha. See ei arvesta isegi Euroopa Keskpanga ebademokraatlikku ja kontrollile allumatut otsustusprotsessi. Ees terendab majanduskriis ja kui peaks saabuma kriis, mis on piisavalt suur, hävitab see Euroopa ühisraha.

 
  
MPphoto
 
 

  Zsolt László Becsey (PPE-DE). – (HU) Tänan, proua juhataja. Esiteks, õnnitlused majandus- ja rahaliidu kümnenda sünnipäeva puhul. Euro on olnud edulugu: madala intressimääraga stabiilne valuuta on saanud tõelisuseks, mis on tõhus viis võidelda spekulatsioonide vastu ning meil on õnnestunud alates euro kasutuselevõtust luua palju rohkem töökohti kui varem. Me teame seda. See on põhjuseks, miks euro on atraktiivne nendele riikidele, kes on Euroopa Liiduga ühinenud, kuid ei ole veel euroala liikmed. Ma nõustun, et distsipliin ja keskpanga sõltumatus on eluliselt tähtsad. Vaatamata sellele ei peaks eurotsoon olema eliitklubi, eliidi poliitiline klubi ja me ei tohiks öelda, et liikmelisus on avatud üksnes neile riikidele, kes on lähenemiskriteeriume juba teatud maani tegelikkuses rakendanud. Euro on tegelikkuses vahend, mis võib olla eriti kasulik nendele riikidele, kes enim vajavad stabiilsust ja ühtekuuluvust ning spekuleerimise ja töötusega võitlemise meetmeid, et muutuda tõeliselt euroopalikeks. Sel põhjusel olgem ettevaatlikud ortodokssete põhimõtete suhtes, isegi seoses inflatsiooni kriteeriumiga. Samuti on ülioluline, et kriteeriumid sätestataks vastavalt üleüldistele standarditele. Tänan väga, proua juhataja.

 
  
MPphoto
 
 

  Antolín Sánchez Presedo (PSE).(ES) Proua juhataja, ma sooviksin liituda euro, ühe silmapaistvaima Euroopa integratsiooniprotsessi saavutuse tähistamisega.

Euroopal kulus keskpanga loomiseks 40 aastat, kuid me ei tohiks unustada, et Ameerika Ühendriikidel kulus selleks alates iseseisvumisest 140 aastat.

Nagu volinik märkis, on tulemused olnud seoses makromajandusliku stabiilsuse, töökohtade, ostujõu, Euroopa ühtekuuluvuse ja isegi hüvedega riikidele, kes ei ole euroala liikmed, väga positiivsed ning see on andnud meile suurema poliitilise võimekuse.

Tulevikku vaadates nõustun ma voliniku öelduga: selleks, et tulla toime globaliseerumise, vananeva rahvastiku ja kliimamuutuste väljakutsetega, vajame me sisemiselt uute riikide vastuvõtmist, koordineerimise parandamist, et muuta Lissaboni strateegia tõelisuseks ja muutusi kapitaliturgude stabiilsuse jälgimise võimaldamiseks.

Väliselt peame me täitma oma kohustusi uue globaalse tegijana. Euroala on samuti määratud olema liikumapanevaks jõuks Ühenduse integratsiooni järgmise taseme taga.

 
  
MPphoto
 
 

  Zbigniew Zaleski (PPE-DE). – (PL) Proua juhataja, kui euro on olnud niivõrd edukas ja toonud selliseid praktilisi ja majanduslikke hüvesid, siis ma imestan – ja siin ma pöördun volinik Almunia poole –, kas poleks väärt investeerida mõned eurod haridusse, uute liikmesriikide motiveerimisse, et niipea kui võimalik rohkem osaleda selles ühises euroalas. Nagu kõlab ladinakeelne ütlus, bona pecunia non olet, või eufemistlikult, hea raha lõhnab, mitte ei haise, seega, kes teab, võib-olla isegi britid jõuavad mõtteni, et euro kasutuselevõtt on seda väärt, kuivõrd see toob endaga kaasa sellise hulga kaasnevaid hüvesid.

 
  
MPphoto
 
 

  Joaquín Almunia, komisjoni liige. (ES) Tänan teid väga, proua juhataja ja tänan väga kõiki parlamendiliikmeid, kes selle arutelu jooksul sõna võtsid.

Olen väga tänulik märkuste eest, mida te olete seoses minu täna esitletud algatuse ja komisjoni tööga teinud ning me kahtlemata jätkame arutelu lähikuude jooksul.

Euro, majandus- ja rahaliit – nagu paljud teist oma kõnedes mainisid – on unistus, mis on saanud tõeks ja see on juhtunud 10 aasta jooksul.

Ma arvan, et see on piisav põhjus, et tänada neid, kes kõnealuse algatuse Euroopa integratsiooni esimestel kümnenditel algatasid: Pierre Wernerit, kes avaldas 1970. aastal esimese raporti majandus- ja rahaliidu kohta; Valéry Giscard d'Estaing’i ja Helmut Schmidti nende tegevuse eest 1970ndatel ja 1980ndatel; muidugi Jacques Delorsi ja kõiki neid, kes temaga koostööd tegid, et muuta Maastrichti leping ning majandus- ja rahaliidu idee, mida me arendame, võimalikuks.

Põhjust olla rahul ei ole mitte üksnes seetõttu, et me tegime nende unistused reaalsuseks, vaid ka sellepärast, et see reaalsus toob meile tulemusi, mida tavalised kodanikud hindavad.

Mõned teist käsitlesid tulemusi kodanike seas ja reaalses majanduses: milline on inimeste arusaam väljaspool seda koda? Avalikkus mõistab märksa enamat, kui mõned meist ette kujutada suudavad – tänu eurole ja Euroopa integratsioonile on praegu euro alal 16 miljonit töökohta enam kui kümme aastat tagasi. Kuusteist miljonit töökohta rohkem. Euro alal on loodud märksa rohkem töökohti kui Ühendriikides. Euro alal on alates euro kasutuselevõtust loodud viis korda enam töökohti kui kümnendi jooksul, mis eelnes eurole.

Avalikkus mõistab seda suurepäraselt. Kodanikud mõistavad seda suurepäraselt, täpselt nagu nad mõistavad ja paluvad meil praeguses olukorras, kus ees seisavad suured väljakutsed ning väga pingelised ja rasked olukorrad turgudel ja majanduskeskkonnas, mitte muutuda tegevusetuks ja jätkata algatustega.

Nüüd, mil meil on majandusintegratsiooni vahendid, peame me neid vahendeid kasutama: neid, mille annab asutamisleping, neid, mis loodi kümme aastat tagasi selle ajani saavutatu põhjal ning õppides meie kogemustest mõningate eesmärkide saavutamise raskuste kohta.

Me vajame mitte ainult eelarvepoliitikate, vaid ka majanduspoliitikate paremat koordineerimist. See on see, mida me Lissaboni strateegiast rääkides silmas peame; kuid eriti euroalast rääkides, peame me rääkima euroala erilistest vajadustest, seda nii eelarvepoliitikate koordineerimise kui ka struktuurireformide koordineerimise aspektist, mille mõlema elluviimine on hädavajalik selleks, et euroala toimiks nõuetekohaselt ja saavutaks head tulemused tööhõive, kasvu, madalate hinnatõusude ning enamate võimaluste loomise näol kodanikele – nendele, keda me esindame.

Kahtlemata on olnud saavutusi ja me ei peaks neid varjama.

Näiteks üheks saavutuseks on, et euroalal on kõik ülemäärased defitsiidid kaotatud. Täna on komisjon samuti heaks kiitnud ülemäärase defitsiidi menetluse lõpetamise Portugali ja Itaalia suhtes. Euroalal ei ole ühtegi riiki, mille defitsiit ületaks asutamislepingus ning stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud piiri.

Vaid mõned aastad tagasi, siin stabiilsuse ja kasvu pakti reformi arutades, ei suutnud paljud teist seda ette kujutada, kuid stabiilsuse pakti edukuse ja euroala liikmesriikide valitsuste antud lubaduste tulemuseks on ülemääraste defitsiitide kadumine.

Vaatamata sellele on vaja teha väga olulisi asju. See on, mida see algatus käsitleb: panna meid taas liikvele ja ma esitan teile küsimuste nimekirja, mida parlamendis ja eurorühmas arutada, ning nõustun nendega teist, kes ütlesid, et eurorühma töö on äärmiselt tähtis ja et töö, mida eurorühm Jean-Claude Junckeri eesistumisel teinud on, on väga positiivne. Seda tuleb arutada parlamentides, liikmesriikide üldsusega ja liikmesriikide valitsustega ning me peame hirmu tundmata, austuse ja rahulolu tundega pidama dialoogi Euroopa Keskpangaga, arvestades viisi, kuidas Euroopa Keskpank oma sõltumatust ellu viib. See on uskumatult tõhus keskpank, isegi kui see on võrreldes Inglismaa keskpanga, Ameerika Ühendriikide föderaalreservi, Jaapani keskpanga või mistahes muu keskpangaga uskumatult noor.

Kaks lõpumärkust. Esiteks seoses nende riikidega, kes ei kuulu ja näivad mitte tahtvat euroalasse kuuluda. Ma ei viita kandidaatriikidele, mis saavad selle osaks lähiaastatel, eeldusel, et nad tingimused täidavad, vaid neile, kes on otsustanud, et nad ei soovi selle osaks olla kas loobumisklausli või referendumi kaudu.

Mõned teist on öelnud, et euroalal saavad tulevikus olema probleemid. Ma ennustan, et probleemid saavad olema neil, kes ei taha euroalasse kuuluda.

Globaalses majanduses kannatavad isolatsiooni tagajärgi need, kes tahavad isoleeritud olla. Need, kes integreeruvad, need, kes on valmis jagama ja otsustama nende majanduspoliitika üle koos, teevad korrektsed otsused, õiged otsused ja võimaldavad oma kodanikele integratsiooni hüvesid.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – (EL) Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Ennustused ELi majanduskasvu kohta paari järgmise aasta vältel osundavad murettekitavale tootmissüsteemi aeglustumisele. ELi majanduskasv langeb võrreldes 2007. aasta 2,8%ga järgneva kahe aasta vältel ühe protsendipunkti võrra – 2,0%ni 2008. aastal ja 1,8%ni 2009. aastal. Silmnähtavalt ei põhjusta seda langust üksnes siseturud, vaid laiem globaalse majandustegevuse langus, mida mõjutab raske olukord Ameerika Ühendriikides ja toorainehindade tõus.

Hüppeliselt tõusvate toidu-, energia- ja toorainehindade tõttu ootab komisjon lähitulevikus inflatsiooni haripunkti jõudmist. See on eriti murettekitav nähtus, kuna see mõjutab otseselt meie kodanike elu ja kahandab ostuvõimet. Samuti tekitab see lisakoormuse meie ettevõtetele, mis järkjärgult kaotavad võrreldes uute tõusvate majandustega oma konkurentsieelise. Sellele vaatamata näeme me siiski positiivseid märke seoses Lissaboni strateegia „tööhõive“ eesmärgiga, kuivõrd Euroopas on loodud 4 miljonit uut töökohta.

Meie ülesandeks on tuvastada, kas see „uus“ tööhõiveturu dünaamika on ajutiste töökohtade loomise tulemus, kuivõrd see informatsioon omab majandusele positiivset mõju üksnes juhul, kui see vastab stabiilsuse ootustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) On muljetavaldav kuulda komisjoni ja Euroopa Liidu juhtivfiguure ikka veel rääkimas euroala edukusest, vaatamata sellele, et tegelik statistika peegeldab vastupidist, kas siis majanduskasvu või Euroopa rahvaste elukvaliteedi osas. Kõnealused edulood seonduvad selgelt kasumite suurenemisega ning muinasjutuliste sissetulekutega, mida majandus- ja finantskontsernid nende 10 majandus- ja rahaliidu aasta vältel on suutnud teenida.

On siiski vastuvõetamatu, et nad unustavad süstemaatiliselt ühiskondliku ebavõrdsuse suurenemise, ajutiste ja halvasti tasustatud töökohtade arvu suurenemise, mille tagajärjeks on miljonite töötajate vaesus, mis omakorda tingib nende edasise ärakasutamise ja võimatuse tagada oma lastele korralik elu.

Seega pole üllatav, et plaan, mida Euroopa Komisjon esitleb, on suurel määral sama: rohkem majanduskontrolle, et kindlustada majandusrühmitustele suurem konkurentsivõime ja finantsstabiilsus, suurem eelarvejärelevalve, et suruda edasi avalike teenuste liberaliseerimist ning rohkem survet ja kontrolle, et hoida ära palgatõusud.

See toob kaasa sotsiaalse pinge suurenemise ja rohkem pingutusi, et kaitsta sotsiaalseid ja tööõigusi ning hoida ära ekspluateerimise suurenemine.

 
  
MPphoto
 
 

  Diamanto Manolakou (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) EMU ja euro loodi Maastrichti lepingu rahvavastaste ja tööhõivevastaste eesmärkide tulemusel, mis valmistasid ette pinnase tagurlikule Lissaboni strateegiale ja eskaleerisid rünnaku töötajate õigustele ja vabadustele.

Parem- ja vasaktsentristid on need ELi ja valitsuse otsused ratifitseerinud. Kreekas hääletasid Maastrichti lepingu poolt erakonnad Uus Demokraatia, PASOK ja vasakpoolne koalitsioon. Rahvahääletuste korraldamisest keelduti. See teenib imeteldavalt kapitalistlikke huvisid ja näitab, kuivõrd kapitalistid rahva reaktsiooni kardavad.

Liikmesriikidelt majanduspoliitika võtmemehhanismide ülekandmine Euroopa Keskpanga kontrolli alla on aidanud kapitalistidel alandada tööjõu hinda ja mitmekordistada kasumeid. Palkade pitsitamine, mida Euroopa Keskpank on selle loomisest peale julgustanud, on viinud töötajate ostujõu terava languseni, töölisklassi elustandardi kiire halvenemiseni ja vaesuseni.

Enamus riikides seatakse euro ja EMU aina enam küsimuse alla. Argumendid nagu hinnastabiilsus, majanduste kaitsmine jne on osutunud pettuseks. Euro kaitseb ainult monopolide kasumeid; see aitab kaasa privatiseerimisele ja ühinemistele ning sillutab teed veelgi suuremale ekspluateerimisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Cătălin-Ioan Nechifor (PSE), kirjalikult. – (RO) Euroopa majandus- ja rahaliidu (EMU) loomine ei ole mitte ainult kaasa toonud lihtsa vabakaubandusala ehitamise liidu tasandil, vaid on samuti andnud Euroopa Liidule rohkem poliitilist võimu rahvusvahelisel tasandil, on kehtestanud kriteeriumid, mis on viinud kontinendi taasühinemiseni ja ühise valuuta ilmumiseni – euro, mis on võimeline võistlema Ameerika dollariga.

EMU eeliseks on, et see on kindlustanud tarbijate ja ettevõtete hüvanguks madalad inflatsiooni- ja intressimäärad ning edendanud avaliku sektori rahanduse kindlust ja elujõulisust, samas kui ühisvaluuta kasutuselevõtt tõi kaasa välisvaluutavahetuse kulude kadumise ning aitas kaasa kaubandusele ja hindade samaväärsusele praegustes eurotsooni riikides.

Praegu valmistub Euroopa tähistama ühisraha kasutusele võtmise esimest kümnendit ja isegi kui ELi lõunapoolsed riigid on peale ühisraha kasutusele võtmist pidanud tegelema rea raskustega, ei ole ametivõimud senini kurtnud. Analüütikute selgituste kohaselt on Euroopa vaatamata muutustele Ameerika Ühendriikide finantsturgudel jäänud stabiilseks. Samuti ütleksin ma, et euro edukust tõestab fakt, et taanlased, kes algselt keeldusid ühisraha kasutuselevõtust, soovivad seda praegu.

Rumeenia jaoks on euro kasutusele võtmine praegu oluliseks eesmärk ning endiselt on vaja olulisi pingutusi, et vastata lähenemiskriteeriumidele ja suurendada Rumeenia ettevõtete konkurentsivõimet ühisturul.

 
  
MPphoto
 
 

  Esko Seppänen (GUE/NGL), kirjalikult. (FI) Kui Soome ELiga ühines, siis järgnes sellele rahvahääletus. Samal ajal lubas poliitiline eliit rahvale uut rahvahääletust, kui Soome loobub oma valuutast, margast. Lubadust murti – erinevalt Rootsist – ja paljud soomlased soovisid oma raha tagasi.

Euro on olnud edukas selles mõttes, et turistidel on võimalik kasutada sama raha kõigis EMU riikides ja võrrelda hindu. Reisiraha ei ole aga majandus- ja rahaliidu tegelik olemus: selleks on ühine rahanduspoliitika. See ei ole olnud samasugune edulugu juba puhtalt eurotsooni suuruse tõttu ning erinevuste tõttu selle majandustes.

Esmalt devalveeriti seda kolmandiku võrra dollari vastu ning sellele järgnes kahe kolmandiku ümberhindamine. EMU mõjusid peaks samuti hindama ühise intressipoliitika vaatenurgast, mille tulemuseks oli paljudes riikides kinnisvara hinnamull.

 
  
MPphoto
 
 

  Winkler, Iuliu (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Aastal 2008 tähistatakse 10ndat aastat alates Euroopa Keskpanga kui ühe julgeima Euroopa ülesehitamise projekti loomisest. 10 aastat pärast selle loomist kujutavad majandus- ja rahaliidu saavutatud tulemused küsitavaid edulugusid. Majanduskriteeriumide eranditu kasutamine Euroopa Keskpanga otsuste põhistamisel ning kogu poliitilise mõju välistamine otsuste langetamisel on toonud kaasa selle projekti edukuse, mis omakorda on toonud hüvesid osalevate liikmesriikide majandustele.

ELiga ühinemise hetkel hindasid nii Rumeenia valitsus kui keskpank meie riigi perspektiive EMUga liitumiseks 2014. aastaks. Euro kasutusele võtmine Rumeenias eeldab alates 2012. aastast kaheaastast osalemist vahetuskursimehhanismis (ERM II).

Et need ajapiirid oleksid jälgitavad, peame me jätkama pingutusi valitsuse fiskaalpoliitika koordineerimiseks keskpanga rahanduspoliitikaga ning see eeldab mõõdukat ja mõistlikku eelarve täitmist. Selleks, et hoida inflatsioon Rumeenia keskpanga välja pakutud parameetrite piires, peame me vältima valimisaastatele iseloomulikke ahvatlusi. Rumeenia keskpanga inflatsiooni alandamisele suunatud poliitikat peab toetama finantsstabiilsus, Rumeenia Parlamendi vastutustundlikud otsused ja tõhus eelarve täitmine kõigi riiklike institutsioonide tasandil.

 

12. Olukorra rikkumine/halvenemine Gruusias (arutelu)
MPphoto
 
 

  Juhataja. – (EL) Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni avaldused olukorra halvenemise kohta Gruusias.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. (SL) Enne kui ma hakkan rääkima Gruusiast, sooviksin vastata tänase istungjärgu alguses tehtud Euroopa Parlamendi presidendi avaldusele seoses Birma/Myanmariga. Kuivõrd see on täna esimene kord, mil ma sõna võtan, sooviksin ma eesistujariigi nimel anda edasi siira kaastundeavalduse kõigile Birmas/Myanmaris tsükloni Nagris ohvriks langenute sugulastele. Samuti sooviksin ma juhtida teie tähelepanu eile avaldatud eesistujariigi avaldusele, milles eesistujariik väljendas Euroopa Liidu valmidust anda sellele riigile erakorralist humanitaarabi.

Austatud parlamendiliikmed, pöördudes tagasi Gruusia juurde, tervitan ma Euroopa Parlamendi otsust võtta olukord Gruusias päevakorda, kuna Gruusia ja Vene Föderatsiooni vahelised suhted on väga ebastabiilsed. Nõukogu jälgib olukorda selles riigis väga lähedalt. Üldasjade ja välissuhete nõukogu arutas Gruusia küsimust hiljuti 29. aprillil. Küsimust arutas eile ka poliitika- ja julgeolekukomitee, mille poole pöördus ka Gruusia asepeaminister Baramidze.

Eesistujariik vastas Euroopa Liidu nimel 2. mail, avaldades teatise pingete suurenemise kohta Gruusia ja Venemaa vahel. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Javier Solana oli varasemalt kahel korral rääkinud president Saakašviliga ning kohtus 30. aprillil Gruusia eriesindajaga härra Bakaradzega. Eesistujariik arutas hiljutisi sündmusi ka Venemaa välisministri Lavroviga Luxembourgis peetud Euroopa Liidu troika ja Venemaa vahelisel kohtumisel.

Ma sooviksin rõhutada, et Euroopa Liit on väga mures hiljutise sündmustejada pärast, mis on toonud kaasa Gruusia ja Vene Föderatsiooni vaheliste pingete suurenemise. Eriti oleme mures avalduse pärast suurendada Abhaasias Sõltumatute Riikide Ühenduse rahuvalvajate arvu ning luua täiendavad viisteist kontrollpunkti halduspiiril. Samuti oleme mures Gruusia mehitamata õhusõiduki allalaskmise pärast Gruusia õhuruumis 20. aprillil. Järgnevalt oleme mures Vene Föderatsiooni otsuse pärast luua ametlikud sidemed Gruusia ametivõimude nõusolekuta loodud ja de facto võimu omavate institutsioonidega Lõuna-Osseetias ja Abhaasias.

Euroopa Liit kinnitab, et tunnustab Gruusia suveräänsust ja selle territoriaalset terviklikkust rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, nagu kinnitatud ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonis nr 1808. Euroopa Liit jätkab rahvusvaheliste pingutuste toetamist, et leida Abhaasia ja Lõuna-Osseetia konfliktidele rahumeelne lahendus. Eriti toetame ÜRO tegevusi ÜRO peasekretäri sõprade rühma patronaaži all ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni pingutusi.

Euroopa Liit kutsub kõiki osapooli tungivalt üles hoiduma mis tahes tegevustest, mis võivad pingeid suurendada ning võtma meetmeid usalduse taastamiseks. Sellega seonduvalt tervitab Euroopa Liit Gruusia presidendi algatust Abhaasia konfliktile rahumeelse lahenduse leidmiseks. Me loodame, et see algatus edendab küsimuse osas konstruktiivset dialoogi. Euroopa Liidu eriesindaja ja Euroopa Komisjon jätkavad samuti pingutusi usalduse suurendamiseks, et toetada konfliktide lahendamist Gruusias.

Samuti tervitab Euroopa Liit Vene Föderatsiooni otsust Gruusiaga teatud valdkondades suhted normaliseerida. Selle tulemuseks oleks viisa väljastamise piirangute kaotamine Gruusia kodanikele, postisidemete taastamine ning teised positiivsed meetmed. Mis puudutab Gruusia sisemist poliitilist olukorda, siis sooviksin ma sellel otsustaval hetkel väljendada Euroopa Liidu lootust, et lähenevad parlamendivalimised 21. mail on vabad ja õiglased. On oluline, et Gruusia ametivõimud võtaksid kõik võimalikud meetmed avaliku usalduse loomiseks valimiste läbiviimisel. Seetõttu toetame me stabiilsusvahendi raames rahastatud valimiste toetamise programmi käivitamist.

Samuti tervitame Poola ettepanekut kasutada valitsuse ja opositsiooni vahelisele dialoogile kaasa aitamiseks Poola senati spiikri kaasabi. Kõik poliitilised erakonnad Gruusias – nii valitsuses kui opositsioonis – peavad tegema kõik nende võimuses, et parandada valimisteeelset õhustikku ja luua tõeliselt demokraatlik poliitiline kultuur.

Lõpetuseks sooviksin ma rõhutada vaba ja sõltumatu ajakirjanduse keskset tähtsust demokraatia ehitamisel. Üheks vabade ja õiglaste valimiste eeltingimuseks on valitsuse ja opositsiooni esindajate võrdne juurdepääs meediale. Austatud parlamendiliikmed, sellega ma lõpetan. Ma ootan olukorra kohta Gruusias teie arvamusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Proua juhataja, esmalt jagan ma täielikult ELi eesistujariigi väljendatud vaateid viimaste arengute tõsiduse kohta Gruusias.

Homne ELi poliitiliste juhtide missioon on tõesti väga kasulik võimalus kinnitada praegusel raskel hetkel Gruusiale meie puhtsüdamlikku toetust.

Pinged lahendamata konfliktide ümber Abhaasias ja Lõuna-Osseetias on kahjuks kiiresti teravnemas. Hiljuti Vene Föderatsiooni langetatud otsused sidemete tugevdamise kohta separatistlike de facto võimudega Abhaasias ja Lõuna-Osseetias kahjustavad Gruusia territoriaalset terviklikkust ning need meetmed on suurendanud kahes separatistlikus regioonis tunnustamise lootuseid tulevikus ja õõnestavad seetõttu pingutusi rahumeelse lahenduse leidmiseks. Seega kutsub komisjon Vene Föderatsiooni üles need otsused tagasi võtma – või vähemalt neid mitte ellu viima, nagu Euroopa Liit oma avalduses juba selgelt väljendas.

Nüüd peaksime me keskenduma sellele, kuidas see malemäng, kus iga käik provotseerib vastukäigu, lõpetada. Mis tahes väljapakutud tegevusi tuleks hinnata vastavalt nende temperatuuri alandamise võimekusele.

Ma ütlen seda ka seetõttu, et praeguse kriisi edasine halvenemine võib kahjustada stabiilsust mitte üksnes Gruusias, vaid ka kogu Lõuna-Kaukaasias.

Me tervitasime president Saakašvili välja pakutud uut rahualgatust Abhaasias. Ma leian, et on oluline, et seda arendataks edasi viisil, mis kujundaks sellest kõigi seotud osapoolte vahelise konstruktiivse dialoogi aluse. See tähendab, et esmalt abhaaslaste endi (kes, ma loodan, on selleks valmis) vahel ning kellel (ma loodan) võimaldatakse osaleda ka diplomaatilises protsessis.

Venemaa jääb põhiliseks osalejaks, kui me soovime saavutada nende konfliktide jätkusuutliku ja rahumeelse lahendamise.

Komisjon võttis teatavaks Gruusia poolt Euroopa Liidule esitatud palve võtta samme, mis ärgitaksid Venemaad oma praegust poliitikat ümber vaatama. Arvan, et me uurime edasisi samme, kuid me peame hoiduma sümboolsest tegevusest, mis ei pruugi kriisi lahenduse saavutamise võimalusi parandada ning võivad tõesti viia hoopis pingete suurenemiseni.

Seda öeldes leian ma, et üldine rahumehhanismide redigeerimine, nagu näiteks pakuti välja ÜRO peasekretäri viimases raportis Abhaasia kohta, võib aidata nende konfliktide rahumeelsele lahendamisele kaasa, juhul kui kõik osapooled seda toetavad. Me kõik peaksime olema valmis mängima nende pingutuste toetamiseks aktiivsemat rolli.

Ärgem unustagem, et viimase nelja aasta jooksul on Gruusia teinud vapustavaid pingutusi demokraatliku ja turupõhise ühiskonna loomiseks.

Oleme just avaldanud arenguaruande, mis näitab, et kuigi Gruusial on veel vaja teha palju tööd, on mitmetes Euroopa naabruspoliitika meetmekava valdkondades saavutatud oluline edasiminek. Need saavutused kinnitavad Gruusia pühendumist Euroopa Liiduga sidemete tugevdamisele Euroopa naabruspoliitika raames.

Seoses eelseisvate parlamendivalimistega oleme me mobiliseerinud 2 miljoni euro suuruse abipaketi (mida on juba märgitud) eesmärgiga kindlustada tingimused õiglasemaks ja läbipaistvamaks valimisprotsessiks. Samuti osutame olulist ELi abi, toetavaid rehabilitatsiooni programme, mis on suunatud konfliktipiirkondades elava rahvastiku hüvanguks, olenemata nende etnilisest kuuluvusest.

Komisjon jätkab seega Gruusia poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku arengu toetamist, olles veendunud, et see riik on piisavalt tugev tema ees seisvate väljakutsetega toime tulemiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Jacek Saryusz-Wolski, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Proua juhataja, meie siin parlamendis peaksime olema väga tõsiselt mures hiljutise niigi pingelise olukorra veelgi enam pingestumise pärast Gruusias. Euroopa Parlament peaks näitama kindlat pühendumust ja toetust Gruusia suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.

Hiljutine Venemaa valitsuse otsus luua Abhaasiaga ametlikud sidemed ja suurendada Vene väeüksuste kohalolekut Abhaasias väljub olemasolevate kokkulepete raamidest ning rikub neid ja Gruusia territoriaalset terviklikkust. See suurendab pingeid konfliktipiirkondades veelgi ning seega õõnestab rahvusvahelisi rahupüüdlusi.

Mida oleks rahu ja stabiilsuse taastamiseks kogu piirkonnas võimalik teha? Siin on meie resolutsiooni arvesse võttes sellele kojale mõningad ettepanekud. Esiteks peaksime kutsuma Venemaad ja Gruusiat üles näitama vaoshoitust, jätkama konfliktile rahumeelsete lahenduste otsinguid ning lubama ELi poolset vahendamist. Teiseks peaksime kutsuma Venemaa valitsust üles muutma oma otsust ametlike sidemete loomise kohta Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga ning viima oma väed Abhaasiast välja. Kolmandaks peaksime kutsuma ÜRO julgeolekunõukogu üles laiendama UNAMIG mandaati ja vahendeid, et järkjärgult luua tõesti sõltumatud rahvusvahelised rahuvalvejõud. Peaksime soovitama, et ELi nõukogu ja komisjon võtaksid aktiivsema rolli ja osaleksid konflikti lahendamises, vajadusel kaaludes Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonna missiooni kasutamist. Peaksime toetama niipea kui võimalik Euroopa Liidu poolt intsidendi hindamise missiooni saatmist. Viimaseks peaksime kutsuma rahvusvahelist kogukonda üles ühinema ELi püüdlustega, mis on suunatud olukorra stabiliseerimisele ja konflikti lahendamisele piirkonnas.

See konflikt on väljakutseks ELi ühisele Euroopa välis- ja julgeolekupoliitikale. See pakub ELile võimaluse tegutseda vastavalt oma ambitsioonidele, mis rajanevad Lissaboni lepingu ÜVJP sätetel – et olla mitte üksnes konflikti situatsioonides maksja rollis, vaid ka osaliseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Hannes Swoboda, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Austatud juhataja, nõukogu eesistuja, volinik, eelmisel nädalal oli mul koos delegatsiooniga võimalus viibida mitte ainult Thbilisis vaid ka Abhaasias ning Gali provintsi okupeeritud osas. Eriti puudutasid mind kaks asja: esiteks sealsete inimeste saatus, kes on sunnitud põgenema ja kellest vaid vähestel on õnnestunud oma põldude harimiseks tagasi pöörduda ning kellel on enesest mõistetavalt raske üle ootamatult nende enda maale veetud piiri oma kaupu müüa.

Samuti tekitas mulle muret ilmselt üsna ebakompetentne de facto valitsuse esindaja, kellega me vestlesime. Volinik, ma kardan, et selle tulemusena – te konkreetselt mainisite seda – annab Venemaa Abhaasia rahvale väga väikese võimaluse või tõenäosuse rahuplaani sõlmimiseks.

Meie poolehoid kuulub seetõttu loomulikult Gruusiale, väiksele riigile, mis on väga suure naabri surve all. Siiski ma usun, et mõlemad pooled peavad rakendama vaoshoitust, eriti praegu ja seetõttu ma toetan nõukogu ja komisjoni avaldusi.

Teine põhjus, miks ma nii teen, peitub selles, et Gruusia asepeaministri poolt meie komisjonile eile avaldatu ning viis, kuidas ta seda tegi, oli üpris ebarahuldav, kuivõrd sellel oli sõda ihkav maik, mida peaks praeguses kriitilises faasis vältima.

Valimised on kohe saabumas ning mõningaid asju selle juures, sealhulgas valimiste juhtimist, kasutatakse muidugi ära. Venemaa on langemas just sellesse lõksu ning toetab kaudselt ja teadmatult neid jõude Gruusias, mis võivad soovida kasutada konflikti ära oma poliitiliste eesmärkide tarbeks. Lubage mul korrata: me toetame täielikult Gruusiat ja selle püüdlusi iseseisvuse ja terviklikkuse suunas – selles osas puudub arutelu ruum. Samuti me loodame, et saabuvad valimised viiakse ka tegelikkuses läbi vabalt ja õiglaselt.

Gruusiat suunavad Euroopa Liidu poole eriti kaks asjaolu ning minu arvates on see samuti oluline. Esimeseks on viisa piirangute leevendamine. On vastuvõetamatu, et venelased – ja kaudselt Abhaasia ja Gruusia kodanikud, kellele on väljastatud Venemaa passid – omavad viisavabadusi, mida grusiinid ise ei oma. See on ebaõiglane ja ülekohtune ning tuleb likvideerida. Teiseks tuleb Gruusias luua tõeliselt mitmepoolne rahuvalvemissioon. Me ei saa lubada, et seal tegutseb rahuvalve rühmitus, mille on loonud ühelt poolt Venemaa kui üks konflikti osapool ning teiselt poolt suurem osapool, mis on sisuliselt ala okupeerinud ja mehitab nüüd samuti rahuvalvejõude.

Ma usun, et Gruusia soov seda vältida on põhjendatud ja on ülioluline – volinik on nii palju juba komisjonile avaldanud –, et me säilitame läbirääkimiste võimelisuse. Loomulikult ei saa me aktsepteerida Gruusia pakutud detaile ja sõnastusi sajaprotsendiliselt – me oleme Euroopa Liit – kuid need kaks Gruusia nõudmist väärivad erilist toetust. Ma loodan, et komisjon on aktiivne ja tõesti edukas Gruusia murede toetamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgs Andrejevs, fraktsiooni ALDE nimel. – (LV) Proua juhataja, minister, volinik, daamid ja härrad, nädal tagasi, kui ma külastasin Euroopa Parlamendi delegatsiooni liikmena Thbilisit, oli ka minul võimalus tutvuda olukorraga Gruusias isiklikult. Minu poliitilise fraktsiooni, Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsiooni, nimel sooviksin ma juhtida rahvusvahelise kogukonna tähelepanu konfliktipiirkonnas kohaloleva Vene Föderatsiooni sõjajõudude destabiliseerivale rollile. Gruusia palve rahvusvahelise kogukonna ja rahvusvaheliste organisatsioonide poole kaaluda Vene „rahuvalve” jõudude asendamise võimalust teistsuguse formaadiga tuleks võtta kaalumisele ning nõukogu ja Euroopa Komisjoni poolt toetada – samuti peaks uurima võimalust rahuvalvemissiooni tagamiseks Gruusia Abhaasia piirkonnas ELi juhtimise all. Selle konflikti lahendamiseks on Gruusiale vajalikud tugev rahvusvaheline toetus ja koostöö, kuid samuti sooviksin ma kutsuda Gruusia valitsust üles tegema oma parimaid pingutusi koduse poliitilise kliima parandamiseks Gruusia Vabariigis endas. Selle aasta 5. jaanuari presidendivalimised olid otsuseks pääseda ummikseisust, kuid valimisprotsessi enda vältel täheldati mitmeid rikkumisi ja ebaselgeid asjaolusid ning kahetsusväärselt pean ma tunnistama, et asjaomaste Gruusia ametiasutuste tegevused olid ebapiisavad, et veenda valijaid ja kandidaate poliitilise tahte olemasolus kõigi nende valimiste ajal aset leidnud valimiste rikkumiste uurimiseks. Olen veendunud, et tänavu mais aset leidvate parlamendivalimiste ajal võtavad asjakohased Gruusia ametiasutused kõik vajalikud sammud, et suurendada avalikku kindlustunnet valmisprotsessis. Selles kontekstis sooviksin ma tervitada Euroopa Komisjoni rahastatud valimiste abiprogrammi, milles osalevad neli valitsusvälist organisatsiooni, ÜRO ja Euroopa Nõukogu. Kõik poliitilised erakonnad, valitsus ja opositsioon peavad tegema kõik endast oleneva, et parandada praegust ülimalt polariseerunud kliimat Gruusias ning luua tõeliselt demokraatlik poliitiline kultuur. Mõlemad pooled – koalitsioon ja opositsioon – ja loomulikult ka kodanikuühiskond, peavad mõistma, et sisemine ebastabiilsus suurendab edasiste naaberriikidest, eriti Vene Föderatsioonist, pärinevate destruktiivsete mõjutuste riski ja tõenäosust. Tänan teid tähelepanu eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie Anne Isler Béguin, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Proua juhataja, volinik, härra Lenarčič, ka mina räägin delegatsiooni nimel; olen nimelt Euroopa Parlamendi delegatsiooni esinaine kolme Kaukaasia riiki.

Teil on õigus öelda, et olukord on muret tekitav ja tõsine ning ma leian, et me ei või lihtsalt kõrval seista ja vaadata seda provokatsiooni eskaleerumist. Isiklikult ütleksin ma, et see kujutas endast ühe riigi peaaegu annekteerimist teise poolt. Kui Venemaa märtsis SRÜ kehtestatud sanktsioonirežiimi kõrvaldas, avas ta sellega endale võimaluse militaarabi andmiseks Abhaasiale. 16. aprillil seadustas Venemaa kahepoolsed suhted ja ametliku dokumendivahetuse Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga. See tähendab ju kaudselt nende kahe separatistliku piirkonna tunnustamist? Seejärel muidugi suurendas Venemaa 24. aprillil ühepoolselt vägede arvu ja saatis relvastust. Me ei tea. Isegi kohapeal viibiv ÜRO esindus ei tea, kui suures ulatuses on Venemaa oma rahuvalvejõudusid suurendanud. Nagu mu kolleegid on öelnud, olime eelmisel nädalal Galis ning näiliselt polnud midagi, mis nende jõudude suurendamist 2000-lt 3000-ni õigustaks. Nendele kaasparlamendiliikmetele, kes ei tea, olgu selgituseks öeldud, et see leping pärineb 1994. aastast, kui Venemaa pakkus end välja vahendajana ning tegi ettepaneku rahuvalvejõudude saatmiseks Abhaasia territooriumile – Abhaasia ala ning Abhaasia ala, kus elas Gruusia rahvastik, vahele. Täna, mil SRÜ räägib paljususest, on kohal üksnes Vene väed. Ise vahendajaks olles saame esitada küsimuse: millise tulemuse on selline vahendamine andnud?

Samuti soovin ma küsida, milline on meie kohustus. Ma olen muidugi kuulanud kõiki teie ettepanekuid, kuid ma arvan, et praegu on vaja peatada vägivalla eskaleerumine. Samuti kuulsin ma nõukogu kahte viimast avaldust. Euroopa Liit üksnes toetab usalduse taastamist. Härra Lenarčič, selles piirkonnas puudub täna igasugune usaldus. Enam pole isegi dialoogi. Abhaasia lõpetas oma dialoogi Gruusiaga 2006. aastal. Mis puudutab Euroopa Liidu teatist, siis ka komisjon võtab ette samme. Komisjon ütleb, et Euroopa Liit sekkub sellesse konflikti üksnes siis, kui mõlemad osapooled seda paluvad. Vastuseks saan ma öelda: seda ei juhtu iialgi. Venemaa ei palu kunagi meie abi probleemide lahendamiseks, sest Venemaa on alati öelnud, et ta ei ole selle konflikti osapooleks. Seega tõstatub küsimus Euroopa Liidu vastutusest.

Kuigi te teatate, et ÜRO abi on olemas, teame me väga hästi, et ÜRO on täielikus ummikseisus, sest Venemaa jättis ÜRO resolutsiooni üleskutsele vastamata. Seega Venemaa venitab ka seda protsessi. Ma usun, et sellega on meil piisavalt argumente, aga ka võimalusi, et aidata märksa konkreetsemal moel. See ei ole enam küsimus konflikti lahendamisest; me oleme juba ilmselgelt võimaliku konflikti ärahoidmise faasis. Seega on meil vaja tegutseda ning see on põhjus (resolutsiooni kontekstis, mille poolt me eelmisel nädalal Thbilisis hääletasime), miks me kaalume, et pakkuda näiteks välja Venemaa poolt rahuvalvamise koorma jagamist, nii et Venemaa saadaks sinna tsiviilrahuvalveüksuse. Usun, et me peaksime meenutama Balkanit. Ma arvan, et ajalugu ei andesta meile, kui me jätame teistkordselt tegutsemata. Balkani sõda oleks pidanud olema viimaseks ning ma leian, et Lõuna-Kaukasuses konflikti ära hoidmine sõltub meist.

 
  
MPphoto
 
 

  Konrad Szymański, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Minister, volinik, me lõpetame ELi võrdlemisi kompromiteeriva vaikimise Gruusia küsimuses viimasel hetkel.

Abhaasias ja Osseetias aset leidvas konfliktis ei ole küsimuseks Vene vähemuse õigused. Vaatamata etnilisele puhastusele, mille ohvriks langes selles piirkonnas pärast 1993. aastat kolmsada tuhat grusiini, on demokraatlik Gruusia pakkunud juba mitmeid aastaid Abhaasiale autonoomseid õiguseid. Sellele vaatamata on Venemaa astunud hiljuti samme Abhaasia nukuvalitsuse tunnustamise suunas, tugevdades kaubandussidemeid ja laiendades Venemaa perekonna-, tsiviil- ja äriõiguse kohaldamisala, nii et see kataks ka selle piirkonna.

Täna on meil vaja esitada endile väga oluline küsimus: kas me pole mitte Gruusia NATO liikmelisusele vastu olles julgustanud Venemaad neid tegevusi ette võtma? Selle küsimuse peaks eriti tõstatama Berliinis. Konflikt on geopoliitiline. Kaalul on Euroopa Liidu tõsiseltvõetavus ning rahu piirkonnas. Juhul kui me ei suuda Venemaad peatada tema tegevustes, mille eesmärgiks on ühe meie Kaukasuse võtmepartneri lõhestamine, ei pea meid tulevikus vääriliseks mitte keegi.

Selleks, et korraldada selles küsimuses kohtumised julgeolekunõukogus ja OSCEs, peaksime ühinema Ameerika Ühendriikidega. Lisaks kindlale diplomaatilisele toetusele Gruusia terviklikkusele peaksime nõudma, et Vene sõjajõud asendataks ÜRO või OSCE mandaadi alusel tegutsevate jõududega. Otstarbekas oleks saata Thbilisisse parlamentaarne missioon. Kui me selles küsimuses edu ei saavuta, võib Venemaa ja selle neo-imperialistlik poliitika suruda terve regiooni sõja äärele.

 
  
MPphoto
 
 

  Miloslav Ransdorf, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (CS) Alates 1991. aastast on Gruusial olnud kolm presidenti: dissident Gamsahhurdia, kommunistliku süsteemi pooldaja Ševardnadze ja viimasena Ameerika protežee Saakašvili.

On raske öelda, kes neist kolmest on halvim. Oma külaskäigu ajal jagas härra Saakašvili meiega üht mõtet: ta julgustas meid ostma Gruusia veine, mida kutsutakse „vabaduse veinideks”. Ma ei ole kindel, kas näiteks Stalini eelistatud veini, Hvantškara veini, saab selliselt nimetada; igal juhul on olukord Gruusias tõsine. Veerand rahvastikust on emigreerunud: 1 300 000 grusiini töötab Vene Föderatsiooni territooriumil. See fakt iseenesest näitab, et on ülioluline, et kaks riiki oma vastastikused küsimused nüüd, mil uus president härra Medvedjev on Kremlis ametisse asunud, lahendaksid. Arvan, et talle on vaja anda aega, et ellu viia lubadused, milleks on pakkuda Gruusiale abi ja aidata täna väga tõsine olukord lahendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Ria Oomen-Ruijten (PPE-DE).(NL) Ma sooviksin tänada nii eesistujat kui volinikku nende vastuste eest. Regioonis kasvava pinge üle on tõesti suur mure. Ma nõustun tehtud märkustega ja üleskutsetega vaoshoitusele.

Siiski jääb küsimus: milles seisneb kasu, kuivõrd ka 2007. aasta novembris tehtud nõukogu järeldused kutsusid üles vaoshoitusele, kuid kurvastuseks on pinge hoopis eskaleerunud. Kuidas edasi, proua juhataja? Gruusia asepeaminister härra Baramidze on lausunud „Aidake meid, aidake meid!” – ja seda väga mitterafineeritud sõnadega, keeles, mis on teinud vähe pingete maandamiseks, sealhulgas Gruusia poolel. Kuid mida me peaksime tegema?

Esimeseks on missiooni küsimus. Mitte ainult Gruusia vaid ka Venemaa peab vahendamises osalema. Teiseks punktiks on ÜRO rahuvalvemissioon. On vastuvõetamatu, et Venemaa üksi otsustab, et sinna saadetakse Vene väed.

Kolmas punkt, proua juhataja, puudutab pinge alandamist. Ma jälgisin just oma kabineti arvutist president Medvedjevi rikkalikku pühitsemise tseremooniat. Ma kuulsin, et president Medvedjev, uus president, deklareeris empaatiliselt oma kavatsust säilitada Venemaa suveräänsus ja iseseisvus. Tema ametivend Gruusias on teinud sama. Ma sooviksin kõigilt siinviibijatelt, kes tahavad täna president Medvedjevit õnnitleda, paluda tal tagada ka Gruusia territooriumi suveräänsus ja iseseisvus.

Proua juhataja, konstruktiivne koostöö on see, mis on tähtis – konstruktiivne koostöö mõlemal poolel. Uus president Venemaal kujutab endast meie jaoks ka uut võimalust teha kindlam katse tema veenmiseks. Tänan teid väga.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Marinus Wiersma (PSE). (NL) Ma sooviksin eelkõnelejatega liituda, sealhulgas voliniku ja nõukogu eesistujaga, väljendades meie kõigi jagatud muret piirkonnas – täpsemalt Kaukasuses – tekkinud olukorra pärast seoses Gruusiaga ja probleemidega Lõuna-Osseetias ja Abhaasias. Kui vaid hilise ajani rääkisime me külmutatud konfliktidest, siis praegu on olukord selline, et need riskid on muutumas suikunud konfliktideks; muidugi peame me hoolitsema selle eest, et need ei muutuks avatud konfliktideks. Euroopa Liit, ÜRO ja igaüks, kes on võimeline etendama rolli, on kohustatud olukorda leevendama.

Muidugi peame tagasi lükkama Venemaa tehtud käigud. Need on – või vähemalt näivad olevat – käigud formaliseerimise suunas, võimaliku iseseisvuse tunnustamise suunas. Selles osas mängivad keskset rolli loomulikult geopoliitilised huvid. Ma kujutan ette, et Moskvas ollakse ärritunud hiljutise NATO tippkohtumise pärast, kus Gruusiale anti lubadus NATOga pikemaajalises plaanis liituda ning et loomulikult esineb pahameel enamuse ELi riikide reaktsiooni osas Kosovo iseseisvuse väljakuulutamise suhtes. Leiame, et sellised küsimused tuleb hoida küsimusest olukorra kohta Gruusias rangelt eraldi. Minevikus on selles osas sõlmitud OSCEs kokkuleppeid ning me arvame, et eriti ÜRO peab pürgima küsimuse, konsultatsioonide ja dialoogi, taas joonele saamise suunas.

Praegu näeme me mõlemal poolel eskaleerumist, sõnasõja võimendumist; malemäng, tõesti, nagu volinik ütleb, kuid selline, mis jääb võitjateta – mis pole hea kellelegi.

Ühelt poolt on Venemaa reaktsioon, mis seisneb „rahuvalvajate” arvu suurendamises. Teiselt poolt tekitab Gruusia probleeme läbirääkimistel Venemaa WTO liikmelisuse üle. Ma usun, et mõlemal poolel tajutav natsionalistlik alatoon tuleb aruteludest kõrvaldada.

Nagu paljud on märkinud, peaksid kõik osapooled ilmutama vaoshoitust ja pikemaajaliselt tuleb püüelda struktuurse lahenduse suunas. Ma usun, et Euroopa Liit saab selles mängida olulist rolli, sealhulgas otsese dialoogi kaudu Venemaaga eelseisval ELi ja Venemaa vahelisel tippkohtumisel. See võib olla võimaluseks küsida uuelt presidendilt, millised on tema plaanid seoses nende külmutatud konfliktidega – ja mitte ainult Kaukasuses, vaid ka Transnistrias; võib-olla selgitab uus president oma kavatsusi OSCEs, ma usun, 1999. aastal sõlmitud lepingute osas, mis käsitlevad olukorda nendes eraldunud maades, vabariikides, riikides jne.

Lõpetuseks – ja ma nõustun kõigiga, kes on Venemaa tõlgendust ÜRO otsustest kritiseerinud – need „rahuvalvajad” ei ole muidugi mõista rahuvalvajad; neid peaks pigem käsitlema vägedena, mis teenivad Venemaa strateegilisi militaarhuve ning kindlasti mitte ÜRO eesmärke. Selles osas tuleb teha uued kokkulepped ja Euroopa Liit võib olla suuteline nendes rolli mängima.

Lisaks peab muidugi säilitama Gruusia territoriaalse terviklikkuse, nagu peab säilima ka selle austus vähemuste ja nende probleemide vastu – härra Swoboda tegi selle kohta paar märkust – kuivõrd kohapealseid inimesi ähvardab oht saada lömastatud Thbilisi ja Moskva vahel. Muidugi on oluline teha midagi põgenike probleemi lahendamiseks. Võib-olla parim viis, kuidas Euroopa Liit saab aidata, on investeerida usaldust suurendavatesse meetmetesse, mis aitaksid mõlemad pooled uuesti dialoogi pidama.

 
  
MPphoto
 
 

  Árpád Duka-Zólyomi (PPE-DE). – (HU) Tänan, proua juhataja. Vastavalt eile Gruusia reintegratsiooni ministri tehtud avaldusele on Gruusia sõjale väga lähedal. Gruusia ja Venemaa vaheline olukord on tõesti kasvavalt pingeline. Härra Putini edikt, mis kutsub riigiagentuure üles alustama Abhaasia ja Osseetiaga koostööd, mehitamata Gruusia õhusõiduki alla tulistamine ning Abhaasiasse lisanduvate Vene militaarüksuste paigutamine annavad põhjendatud aluse härra Saakašvili valitsuse väljendatud tõsisele murele.

Venemaa – eirates Gruusia territoriaalset terviklikkust – soovib viia kaks Gruusiast eraldumist taotlevat piirkonda enda kontrolli alla. Venemaa motiivid illustreerivad selle domineerivat võimupoliitikat. 80% Abhaasia rahvastikust omavad praeguseks Venemaa kodakondsust ning venelased väidavad, et neil on sellest tulenevalt kohustus neid kaitsta. Võrdväärselt illustreeriv on eile kindral Aleksei Maslovi, Venemaa maavägede ülemjuhataja tehtud avaldus: „Vägede arvu suurendamine Abhaasias toimub relvastatud konflikti vältimise ja Taga-Kaukaasia regioonis stabiilsuse edendamise huvides.”

Vene ametivõimud ei suuda lihtsalt näha seda, et Gruusia on valinud autonoomia ja iseseisvuse ja Euro-Atlandi integratsiooni tee. Gruusia on Euroopa naabruspoliitika üks osaline. Meil on kohustus osutada Gruusia reformidele ning demokraatia ja õigusriigi arendamisele ülimat toetust.

See on samuti ELi-Gruusia parlamentaarse koostöökomisjoni pidevate pingutuste eesmärk. Nädal tagasi kohtusime Thbilisis, kus me võtsime vastu rea otsustavaid soovitusi. Samuti külastasime Abhaasia „konfliktipiirkonda”, kus praegused tingimused on talumatud. Olen veendunud, et me peame olema oma toetuses Gruusiale energilisemad ja ühemõttelisemad ning avaldama Venemaale tugevamat survet. Rahuvalvejõud tuleb muuta rahvusvaheliseks ja neutraalseks. Thbilisi tegeleb olukorraga rahulikult ja soovib lahendada probleemid rahumeelsete vahenditega. Gruusia parlamendivalimised on toodud ettepoole ja lähenevad kiiresti. Need valimised on oluliseks katseks Gruusia noorele ja õrnale demokraatiale ning me peame andma neile kõikvõimalikku abi, et kindlustada nende edukus. Tänan teid tähelepanu eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Józef Pinior (PSE). – (PL) Proua juhataja, volinik, Euroopa Parlament on käsitlenud demokraatia ehitamise küsimust Gruusias mitmel korral. Me oleme imetlenud, kuidas Gruusia rahvas on püüelnud liberaalse demokraatia, tugeva kodanikuühiskonna ja vabade valimiste ehitamise suunas. Euroopa Parlament seisab endiselt kindlalt demokraatia poolel tänases Gruusias, kaitstes Gruusia riigi territoriaalset terviklikkust.

Eile kuulsime Gruusia asepeaministri Giorgi Baramidze avaldust. Härra Baramidze poolt Gruusia vaatenurgast kirjeldatud asjaolud paljastavad olukorra tõsiduse, millega me praegu Kaukasuses silmitsi oleme. Loomulikult kutsume mõlemaid osapooli – nii Gruusiat kui ka Venemaad – üles mõistlikkusele. Peab olema siiski selge, et Euroopa ei nõustu Venemaa neo-imperialistliku poliitikaga Kaukaasia riikide või Gruusia suhtes. Venemaa kannab erilist vastutusekoormat seoses rahu ja turvalisuse tagamisega selles regioonis.

Samal ajal soovime öelda, et kõige olulisemaks Gruusia rahvusvahelises olukorras on Gruusia demokraatia. See on põhjus, miks me palume Gruusia ametivõimudel ja Gruusia rahval tugevdada veelgi Gruusias liberaalset demokraatiat koos kodanikuühiskonna ja õigusriigiga.

See, mida volinik ütles ELi abi kohta toetada eelseisvaid valimisi Gruusias, on Euroopa Liidu poolne samm, mis peaks iseloomustama Euroopa poliitikat Kaukaasias: Gruusia kaitsmine, demokraatia ehitamise imetlemine, mitte nõustumine selle riigi territoriaalse terviklikkuse lõhkumisega. Me palume Venemaalt ja Gruusialt selles regioonis stabiilsust, rahu ja turvalisust.

 
  
MPphoto
 
 

  Charles Tannock (PPE-DE). – Proua juhataja, Venemaal on tänasest uus president, kuid Vladimir Putini uus töö peaministrina võimaldab tal säilitada oma võimu ning juhendada oma protežeed Dmitri Medvedevit. Selle tulemusena Venemaa välispoliitika ei muutu.

Naftadollarite voog teeb Venemaast taaselustuva võimu, kuid kahetsusväärselt näeb ta kõike „ühe poole võit on teise poole kaotus” vaatevinklis. Putini välispoliitika – mis on suunatud millegi vana Nõukogude Liidu sarnase uuesti ülesehitamisele – prioriteediks on riigid, mida Venemaa üleolevalt nimetab oma „lähivälismaaks” – endised Nõukogude vabariigid Baltikumis, Ida-Euroopas ja Lõuna-Kaukaasias, kus Venemaa on otsusekindel oma mõjusfääri säilitama. Neid karistatakse selle eest, et nad vaatavad lääne poole, NATO ja ELi suunas, mitte aga Moskva suunas.

Gruusia on läänemeelse reformisti president Saakašvili juhtimisel kannatanud Venemaa raskekäelisuse all tõsiselt. Kaubanduse ja energiavarude diplomaatiliste relvadena kasutamise kõrval on Putin püüdnud järjekindlalt õõnestada Gruusia territoriaalset terviklikkust isehakanud eraldumist taotlevate Abhaasia ja Lõuna-Osseetia vabariikide vaikiva toetamise kaudu. Veel enamate vene sõdurite saabumine Abhaasiasse – väidetavalt rahuvalvajatena, kuid kahtlemata lahinguvalmiduses – ning hiljutine Gruusia õhusõiduki alla tulistamine on suurendanud pinget regioonis provokatiivselt.

Siiski, arvestades lääne kiirustamisega võtta ilma mistahes ÜRO resolutsiooni või rahvusvahelise lepinguta omaks iseseisev Kosovo, omavad Venemaa rünnakud – kahetsusväärselt – teatud loogikat. Kosovo tunnustamine on avanud pandora laeka ning andnud Venemaale moraalse õigustuse. Me ei peaks üllatuma, kui Venemaa käsitleb seda pretsedendina. Oleks tõesti traagiline, kui meie lähenemine Kosovole on parandamatult kahjustanud Gruusiat ja ennustanud relvastatud konflikti riigis, mille territoriaalset terviklikkust me peaksime tugevalt kaitsma.

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE).(IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad, ma viibisin eelmisel nädalal Thbilisi kohtumistel koos oma kolleegidega parlamentidevahelisest delegatsioonist, mida juhtis Isler Béguin, kelle märkuseid ma täielikult toetan: olukord tõesti halveneb ja kasvavad pinged võivad viia relvastatud konfliktini. Ametliku kohtumise ajal kinnitas president Saakašvili, et sel korral võib tegemist olla tundide mitte aga päevade küsimusega.

Abhaasia ja Lõuna-Osseetia olukorra ummikseisu üle langetatakse otsuseid ja Moskva on kinnitanud, et soovib luua iga regiooniga seaduslikud suhted. See avab taas arutelu Gruusia territoriaalse terviklikkuse üle, mida on tunnustatud ÜRO resolutsioonides.

Lootuseks on, et Euroopa saavutab viimaks ühise hääle ning mängib, enne kui on liiga hilja, rahumeelsete lahenduste otsingul otsustavamat rolli. Juhul kui suhted katkevad, on juba liiga kerge ennustada regioonis toimuvaid ahelreaktsioone, sündmuseid, mis lõppkokkuvõttes jõuavad meie piirideni. Seetõttu loodame selles osas nõukogult ja komisjonilt tõelist pühendumist.

Me kas tegeleme olukorraga ja kahekordistame oma vahendamisjõupingutusi või jääb meile kahjuks jube vastutus selle eest, et me kas ei soovinud või ei suutnud piisavalt tegutseda.

 
  
MPphoto
 
 

  Corien Wortmann-Kool (PPE-DE). (NL) Oleme Gruusia sõbrad. Tõeline sõprus tähendab toetuse ja abi pakkumist ning Euroopa peab seda nüüd, mil Gruusia territoriaalne terviklikkus on kaalul, tegema. Samas tõeline sõprus tähendab ka kritiseerimist olukordades, kus see on vajalik.

Proua juhataja, Gruusia valitsus on silmitsi raske ülesandega. Ta peab ehitama Euroopa väärtustele rajaneva demokraatia riigis, kus ajalugu on üpris erinev. Samuti peab ta ehitama majanduse ning volinik märgib õigesti, et seoses Euroopa naabruspoliitikaga on edasiminek olnud hea, kuigi palju on vaja veel teha. See on Gruusia valitsusele raske ülesanne ajal, mil küsimuse all on riigi territoriaalne terviklikkus ja Venemaa-poolne oht.

Euroopa peab asuma selles osas selgele positsioonile ning peab toetama konflikti osapooli. President Saakašvili ettepanekud väärivad õiglast võimalust. Need kujutavad paremat lahendust kui mõõgatäristamine. Missioon, millest nõukogu eesistujariik osa võtab, on hea, sest päevad, mil me võisime taanduda ja oodata asjade laabumist, on möödas. Nõukogu ja komisjon peavad näitama tegutsemistahet.

Asjaolu, et parlamendivalimised toimuvad 21. mail, suurendab pinget. Ma osalen valimiste jälgimise missioonil ning me jälgime valimisi kohusetundlikult. Parlamendivalimised saavad olema Saakašvili valitsuse lakmustestiks. Siit tuleneb kohustus kindlustada, et valimised on õiglased ja demokraatlikud. See on aluseks Euroopale, et ühendada jõud ja kindlustada, et kogu Gruusia kodanikud – teisisõnu ka Abhaasias ja Lõuna-Osseetias – saaksid elada vabaduses ja demokraatlikult. See on põhjus, miks Gruusia meie toetust väärib. Tänan teid väga.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Evans (PSE). – Proua juhataja, volinik Ferrero-Waldner alustas oma sõnavõttu paar minutit tagasi, sedastades, kui tõsine olukord on – seisukoht, mida väljendas nõukogu nimel ka härra Lenarčič. Kõik sõnavõtjad on senini rõhutanud praeguse olukorra tõsidust.

Ma tean oma külastustest Gruusiasse, et see riik teeb tõsiseid pingutusi, tugevdamaks oma sidemeid Euroopa Liiduga. Ma arvan, kolleegid, et me peaksime praegusel kriisi hetkel ning olles silmitsi millegagi, mida mu kolleeg mõni hetk tagasi kirjeldas kui Vene imperialismi, Gruusiat toetama.

Venemaa ei ole Abhaasia või Lõuna-Osseetia osas Gruusia territoriaalset terviklikkust kunagi aktsepteerinud. Viimastel nädalatel kuuldu põhjal teame, et vene ja abhaasi separatistid on väidetavalt soetud luurelennuki intsidendiga, mis on viinud pinge kasvamiseni ja me kõik peame tunnistama, et üks asi on viinud teiseni. Ma ei tea kõiki võetavaid diplomaatilisi meetmeid, kuid olen mures, et Euroopa Liit ei tee selle kasvava vägivalla peatamiseks piisavalt ära. Proua Isler Béguin ütles mõned minutid tagasi, et ajalugu andesta meile tegevusetust. Mitte midagi tehes võib kogu ala mattuda sõtta – sõtta, mida ei võida keegi.

Seega on minu sõnumiks sel pärastlõunal – mitte ainult sellele parlamendile, vaid ka härra Lenarčičile nõukogu jaoks ning volinikule Ferrero-Waldnerile – teha kõik meie võimuses, kõrgeimal tasemel, et kindlustada, et kõik, kuid eelkõige venelased, mõistaksid ohtlikke arenguid, mis selles regioonis aset leiavad ja et me peame selle eskaleerumise peatama enne, kui me oleme sunnitud rääkima järgmisest Balkani kriisist.

 
  
MPphoto
 
 

  Vytautas Landsbergis (PPE-DE). – Proua juhataja, meil on vaja selgeid sõnu: peatage sõda! Ruki protš ot Gruzii – käed eemale Gruusiast! Ei ÜRO mandaadi alusel konflikti alahoidjatele! See on ainsaks viisiks, kuidas panna Kreml kuulama. Juhul kui EL ei ole võimeline seda ütlema, jagab EL vastutust. Me võime seda öelda siin, nõudes, et vene langevarjurid maanduksid tagasi Venemaale.

Keegi ei andnud sellist hoiatust enne 1991. aasta jaanuari veresauna Vilniuses, kui langevarjurid olid juba kohal.

Nüüd, mil Venemaa kasvatab Gruusia ümber ja selle vastu pingeid ning annab kriisile aina militaarsemat iseloomu, võib põhjuseid käsitleda poliitilistena, kuid mitte ainult. Milliseid vihjeid võib siin näha?

Selleks et siduda uus president Medvedev kordasaadetuga, võib Vene salateenistus lihtsalt korraldada täna Vene ja Gruusia vägede vahelise võitluse alguse – või vastupidi, anda talle võimalus olla rahutoojaks; mõjutada eelseisvaid valimisi Gruusias; maksta ELile Gruusiat karistades kätte Kosovo eest; peatada pärast olulist üleminekut Venemaa tüüpi riigikorralduselt läänelikule riigikorraldusele Gruusia edasiminek majanduskasvus ja korruptsioonivastases võitluses.

Kahjuks eksisteerib selle sõnakuulmatu Gruusia vastu reaalne sõjaoht. Sellisel juhul, meenutades võimalikku sidet Gruusiale NATO MAPi osas Bukarestis veto andmise ning Venemaa kiirelt kasvava agressiivsuse vahel, võiksime paluda Saksamaal asuda Venemaa-Gruusia vahelises konfliktis vahendaja rolli, et hoiduda halvimast. Enam pole aega, et teeselda nagu oleks kohaliku, etnilise või külmutatud konfliktiga. See on Euroopa asi.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Urszula Gacek (PPE-DE). – Proua juhataja, tänase arutelu vältel on püstitatud mitmeid küsimusi – viisad, vabakaubanduslepingud ja eelseisvad valimised. Kõik küsimused on väärt arutelu. Siiski peame keskenduma põhiküsimusele, milleks on ebakindel konfliktiolukord. Me peame andma Gruusiale oma toetuse ajal, mil riik kardab edasisi provokatsioone ja isegi Venemaa poolset agressiooni.

Ärgem lahjendagem tänast sõnumit. Esiteks ei lubata Venemaapoolseid provokatiivseid tegusid. Teiseks ei või mingil viisil õõnestada Gruusia territoriaalset terviklikkust ja kolmandaks peavad rahuvalvajad eraldumist taotlevates regioonides olema neutraalsed ja kõigile osapooltele usaldusväärsed. Vene väed ei vasta nendele kriteeriumidele ilmselgelt.

Need on küsimused, millega me peame tegelema ja me peame seda tegema kohe.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Katrin Saks (PSE). – (ET) Eilsel kohtumisel Gruusia asepeaministriga avaldati korduvalt arvamust, et pinge eskaleerumise Gruusias põhjustas Kosovo suhtes võetud lähenemine.

On tõsi, et Venemaa kasutab olukorda ära, kuid on võrdväärselt selge, et Venemaa imperialistlikud huvid leiaksid ka muud õigustused, kui see peaks osutuma vajalikuks.

Täna ei ole küsimus selles, mida Gruusia on teinud või tegemata jätnud. Täna on küsimuseks see, et rahuvalvamise varjus õhutatakse sõda ning me oleme sellele sõjale hädaohtlikult lähedal.

Praegu on oluline, et me hindaksime olukorda Abhaasias väga selgelt ning pakuksime Gruusiale oma ühemõttelist toetust.

 
  
MPphoto
 
 

  Ewa Tomaszewska (UEN). – (PL) Proua juhataja, Venemaa on terrorismivastase võitluse loosungi all mõrvanud praeguseks üle poole Tšetšeenia rahvastikust. Venemaa avaldab praegu mõju inimõiguste rikkumistele Valgevenes ja selle mõju on üpris selge. Gruusias toimuv on järgmiseks ähvarduseks. Me lihtsalt ei saa neid asju käsitleda Venemaa siseasjadena; me ei või lubada, et Venemaa sõjategevus põhjustaks taas sõltuvust ja sõda riikides, mis olid veel hiljuti Venemaa alluvuses. Venemaa on võimetu austama teiste rahvaste vabadust. Ma eelistaks, kui see nii ei oleks, kuid sajandite vältel on see nii olnud ja kurvastuseks on see olnud suur draama.

Euroopa Liit ei või selliseid küsimusi kohelda, nagu oleksid need ettevaatliku diplomaatilise protseduuri küsimused. Me lihtsalt peame võtma seda väga tõsiselt.

 
  
MPphoto
 
 

  Janusz Onyszkiewicz (ALDE). – (PL) Nüüd juba mõnda aega on Venemaa püüdnud tekitada Gruusias hirmutunnet. Üheks näiteks on mehitamata õhusõiduki allatulistamine Vene õhusõiduki poolt, kuna puudub igasugune kahtlus, et see polnud korda saadetud Abhaasia õhuväe lennuki poolt. On olemas video, mida me saame vaadata ja millel on selgelt näha, kuidas MiG-29 läheneb ja tulistab raketi ja kuidas see rakett mehitamata õhusõidukit tabab. Nähtub, et hiljuti on Abhaasia julgeolekujõudude poolt alla tulistatud veel kaks tükki.

Tõstatub järgmine küsimus: kuidas on võimalik, et vaatamata 1994. aastal Moskvas saavutatud kokkuleppele on abhaasi vägede kasutuses sellised vahendid? Meie selles kojas peame toetama Gruusia valitsuse palvet ÜRO kõrgele esindajale käivitada Gruusias selles küsimuses uurimine ning viia see lõpuni.

Me ei saa lubada Venemaal seda hirmutunnet süvendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Tunne Kelam (PPE-DE). – Proua juhataja, ma arvan, et tänaseks on saanud selgeks, et mõiste „külmutatud konflikt” võib olla eksitav. Tegelikkuses on hoopis meie endi arusaamine nendest konflikti asjaoludest olnud külmutatud. Mida me näeme täna, on post-imperialistlikud lähivälismaa poliitikad: poliitikad, mille Venemaa valitsus lubas hüljata 12 aastat tagasi, kui ta sai Euroopa Nõukogu liikmeks.

Täna peame tegema väga selgeks, et Venemaa käsitlus endast kui ÜRO rahuvalvajast on täiesti vastuvõetamatu. Me ei tohi kahelda selgitades, et ühtsus ja terviklikkus kehtivad võrdselt nii Gruusia kui Venemaa suhtes.

On aeg tegutseda. Enam ei ole sõnade tegemise aeg.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Siiri Oviir (ALDE). – (ET) Täna, kuulates siin neid kõnesid, on selge, et kõik me siin saalis – esindatagu nõukogu, komisjoni või Euroopa Parlamenti – oleme ühel meelel, et Gruusia on kriisi äärel, on sõja äärel, kui me ei sekku praktiliselt kohe ja kiiresti reaalsete vahenditega.

Kuna mu aeg on lühike, tahaksin rääkida ainult ühest punktist ja see on nimelt nõndanimetatud Venemaa rahuvalveväed, kes on nüüd siis 14 aastat olnud Gruusia territooriumil, olnud Abhaasias ja Lõuna-Osseetias. Ja mis on tagajärg? Selle aja jooksul on toimunud mitmed-mitmed provokatsioonid: olgu need mehitamata luurelennud, ühepoolne rahu, nõndanimetatud rahuvalvajate juurdetoomine. On toimunud ebastabiilsuse suurenemine.

Abhaasias, kus elab 80% abhaaslasi, piirkonna elanikest 90%-le on Venemaa antud Vene riigi kodanikupassid. Mis viisavabadusest me siin räägime? Tehakse kõik, et olukord ebastabiliseeruks.

Ja mul on ainult üks ettepanek siinjuures: rahuvalveväed, Venemaa rahuvalveväed tuleb asendada tegelike, praktiliste rahuvalvajatega.

 
  
MPphoto
 
 

  Zbigniew Zaleski (PPE-DE). – (PL) Proua juhataja, esiteks peab Euroopa Liit korrastama viisavea, teiseks peaks ta mitte-agressiivselt, kuid kindlalt, avaldama faktid selle kohta, mida Venemaa Gruusias teeb ja kolmandaks aitama Gruusial lahendada siseprobleemid.

Gruusia teema juures olles sooviksin ma pöörduda Venemaa poole: uus Venemaa presidentuur võiks alustada uuel kõrgklassilisel moel, suure tegija skaalal. Imperialistlikes terminites mõtlemise asemel võiks Venemaa ehk hakata mõtlema koostööaltilt. See ei haava rahvuslikku uhkust. Teiseks: suur, uhke ja rikas Venemaa võib lubada endale Gruusia territooriumi austamist, täpselt nagu meie austame üpris kummalist Venemaa territooriumi Kaliningradi regioonis.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. (SL) Olen selle arutelu vältel tehtud avaldusi kuulanud väga hoolikalt ja tänan teid nende eest väga. Esimesena sooviksin ma vastata avaldusele, mille tegi härra Wiersma, kes asus seisukohale, et Euroopa Liit saab mängida praeguse olukorra rahustamises olulist rolli. Ma nõustun, nagu ka Sloveenia eesistujariigina nõustub, ja ma usun, et ka nõukogu teeb selles osas pingutusi. Kuidas? Esiteks ÜRO raames. Saame nõustuda Isler Béguini hinnanguga, et ÜRO raames saavutatud edasiminek on tagasihoidlik ja sellega ei saa kindlasti rahul olla, kuid ÜRO raamistik jääb üheks selle küsimuse arutamise põhiraamistikuks.

Viitasin juba oma sissejuhatavas pöördumises ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile nr 1808, mis kinnitab Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikust selle rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Kõnealune julgeolekunõukogu resolutsioon võeti vastu hiljuti, 15. aprillil, ja ma juhiksin sel otsustaval hetkel tähelepanu ja rõhutaksin – eriti seoses härra Evansi tehtud avaldusega – asjaolu, et Vene Föderatsiooni nõusolekuta ei oleks seda resolutsiooni vastu võetud.

Seega jääb ÜRO selle probleemiga tegelemise oluliseks raamistikuks. Teine oluline raamistik on Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon ning ka siin jätkab Euroopa Liit oma pingutusi olukorra jahutamiseks ja me loodame, et ta viib need ellu. Jahutamine, see tähendab olukorra rahustamine ja pinge alandamine, on praegusel hetkel Euroopa Liidu absoluutseks prioriteediks. See on prioriteet number üks.

Samal ajal püüdleme me pingutuste suurendamise poole, et jõuda probleemi püsiva ja rahumeelse lahendamiseni. Mitte ainult mitmepoolsel foorumil, mida ma mainisin, vaid ka meie kahepoolsetes lepingutes nii Vene Föderatsiooni kui ka Gruusiaga. Eesistujariik on selles osas aktiivne. Ma juba mainisin, et see küsimus oli hiljuti ministrite tasemel läbirääkimiste teemaks Euroopa Liidu troika ja Vene Föderatsiooni vahel. Just täna kohtus minister Rupel, üldasjade ja välissuhete nõukogu president, Gruusia asepeaministri Baramidzega ning arutas seda küsimust. Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni tippkohtumine järgmisel kuul annab ühe paljudest võimalustest seda asja tulevikus arutada.

Ma rõhutaksin, et Euroopa Liit on aktiivne. Kuni tänaseni on Gruusia küsimus olnud sageli üldasjade ja välissuhete nõukogu päevakorras. Meil on Euroopa Liidu eriesindaja Gruusias ja Kaukaasias. On võimalik, et varsti, järgmise paari päeva jooksul, külastab seda riiki poliitiline direktor ja nii edasi. Ma rõhutaksin, et Euroopa Liit jätkab järjekindlalt Gruusia toetamist selle pingutustes, leidmaks lahendamata konfliktidele nii Abhaasias kui Lõuna-Osseetias rahumeelne lahendus. Samuti rõhutaksin, et see on pidevalt teemaks meie dialoogis Vene Föderatsiooniga, kus me alati rõhutame rahumeelse lahenduse vajadust ning soovitame tungivalt ja julgustame Vene Föderatsiooni lähenema konstruktiivselt ja pakkuma rahumeelset lahendust, nagu seda tegi hiljuti president Saakašvili.

Euroopa Liidu eriesindaja pingutused kindlasti jätkuvad ja jätkuvad Euroopa Komisjoni pingutused ja neid suurendatakse, eriti seoses usaldust suurendavate meetmete paketi rakendamisega – me hindame väga Gruusia toetust sellele paketile. Lühidalt võin ma teile eesistujariigi nimel kinnitada, et me toetame pingutuste jätkamist ja suurendamist eesmärgiga, esiteks pingeid jahutada, ning teiseks, leida kõnealusele probleemile rahumeelne ja püsiv lahendus.

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: MECHTILD ROTHE
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Proua juhataja, see on olnud oluline arutelu olulisel ja raskel hetkel. Enne kui ma vastan mõnele teie ideele, küsimusele ja arvamusele, lubage mul öelda, et ka mina tervitan väga ELi-Gruusia parlamentaarse koostöökomisjoni raportit, mis nõustub suures ulatuses komisjoni analüüsiga ja ühildub meie eduraportitega.

On väga selge, et me peame Gruusiat toetama, kuid nagu mõned teist on öelnud, head sõbrad peavad vastu võtma ka head nõu ning ma arvan, et esimene asi, mida me peame neile ütlema, on: aisaks viisiks edasi on dialoog. Kui Gruusiat provotseeritakse, siis on ülioluline, et ta ei langeks agressiivselt reageerimise lõksu.

Nagu paljud teist osundasid, on Gruusia jaoks olulisem kui eales varem tugevdada oma demokraatiat ning läbi viia vabad ja õiglased valimised – me näeme 21. mail, mis toimuma hakkab. Kuid samuti on selge, et täielikult on välistatud võimalus, et Euroopa Liit vaataks sel väga raskel hetkel sündmusi laisalt kõrvalt.

Me jätkame kindlasti tungivalt nõudmist, et Venemaa oma hiljutise otsuse tühistaks ja tõesti, nagu meie nõukogu president ütles, pidasime just ELi–Venemaa alalise partnerlusnõukogu troika kohtumise – milles ma ise osalesin –, kus seda küsimust üpris avameelselt arutati. Siis toimub muidugi juuni tippkohtumine ja me kasutame iga võimlaust, et see seisukoht väga selgeks teha.

Samuti jätkame Gruusia toetamist selle püüdlustes kasvada tugevamaks. Ma kordan, et me toetame samuti mistahes algatust, mis edendab dialoogi kõigi osapoolte vahel.

Ma nõustun, nagu ma varem märkisin, ettepanekutega rahumehhanismide redigeerimise kohta, tingimusel et kõigi partneritega on võimalik selles osas kokkuleppele jõuda: see on muidugi taas raskuseks. Seoses viisade vahendamisega oleme alustanud nõukoguga kõnelusi. Järjest enam liikmesriike mõistavad nüüd viisade vahendamise ja tagasivõtmise küsimuse kiireloomulisust. Meil puudub veel absoluutselt vajalik ühehäälsus, kuid võib-olla liigub see praegu õiges suunas.

Seoses põgenike küsimusega oleme juba andnud märkimisväärset humanitaarabi riigi sees ümberasustatud isikutele, kes on olnud sunnitud Abhaasiast ja Lõuna-Osseetiast lahkuma. Sel aastal toetame lisaks ka uue Gruusia seaduse, mis reguleerib riigi sees ümberasustatud isikute reintegreerimist nende armetutest ajutistest varjualustest, rakendamist, mis hõlmab programmi summas 2 miljonit eurot.

Ja loomulikult jätkame me aktiivset tegutsemist, sest see on üks asjadest, mida me peame pidevalt silmas pidama.

Kokkuvõttes teeme me tõesti kõik, mis praktiliselt võimalik, et taastada Gruusias stabiilsus ja muidugi toetame samuti üheselt Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub 5. juunil.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. – (PL) Paari viimase päeva ja nädala jooksul on Vene ametivõimud astunud Gruusia suunas mõned provokatiivsed sammud, põhjustades sõja ähvardusega konflikti. Paar päeva tagasi suurendas Venemaa Gruusia nõusolekuta oma sõjalist kontingenti Abhaasias kahelt tuhandelt kolmele tuhandele sõdurile ning nimetas kõrgetasemelise Vene ohvitseri niinimetatud Abhaasia sõjaväepersonali juhatama. See on selge märk Venemaa sõjalise agressiooni ettevalmistamisest Gruusias.

Ma palun Gruusia suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele toetust ning kutsun Vene ametivõime üles lõpetama selle konflikti võimendamine ja tegema võetud militaarmeetmed seaduslikuks. Kremli vastasseisu õhutav retoorika ja provotseerimine muudavad olukorra rahumeelse lahendamise võimatuks ning ohustavad kogu regiooni destabiliseerimist.

Väidetavalt „rahumeelsed” Vene relvastatud jõud tuleb koheselt asendada sõltumatute, rahumeelsete jõududega, mis on ELi või ÜRO juhtimise all.

ELi roll peaks olema see konflikt „desarmeerida” ning piirata Venemaa neo-imperialistlikke püüdlusi seoses endiste vabariikidega Lõuna-Kaukaasias.

EL peaks viivitamatult demonstreerima oma täielikku toetust Gruusiale, süstemaatiliselt suurendama koostööd ja hõlbustama viisakorraldust grusiinidele.

 

13. Üleatlandiline majandusnõukogu (arutelu)
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni teatis üleatlandilise majandusnõukogu kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Günter Verheugen, komisjoni asepresident. − (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, EL ja Ameerika Ühendriigid annavad kokku arvestatuna 60% maailma rahvamajanduse kogutoodangust ja 40% maailma kaubandusest. Üleatlandilised kaubandusteenuste ja revisjoni vood küündivad 3 miljardi USA dollarini päevas. Üleatlandilised majandussuhted loovad töökohti 14 miljonile inimesele. See on suurus, millest me täna siin räägime.

2007. aasta aprillis allkirjastasid Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid raamkokkuleppe üleatlandilise majandusintegratsiooni tugevdamiseks Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahel. See kokkulepe põhineb mitte ainult tunnustamisel, et Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid on teineteise kõige olulisemad majanduspartnerid, vaid ka sellel, et meil on ühised huvid ja väljakutsed ning et me jagame suurt hulka ühiseid väärtuseid, nagu näiteks pühendumine vabakaubandusele ja avatus investeeringutele, pühendumine vabale, tõrgeteta konkurentsile, omandiõiguste, sealhulgas intellektuaalomandiõiguste austamine ning tarbijate, töötajate ja keskkonna tõhus kaitsmine.

Üleatlandiline kokkulepe tugevdab meie ühist pühendumist tihedama majandusliku koostöö saavutamisele ning üleatlandiliste kaubandus- ja investeeringutõkete kaotamise kiirendamisele. Üleatlandiline majandusnõukogu loodi koostöö toimimise kindlustamiseks. Selle eesmärgiks on kaotada tõkked tõeliselt üleatlandiliselt turult. Samal ajal seovad meid siiski ühised väljakutsed meie suhetes teiste riikidega. Üleatlandiline majandusnõukogu on juba osutunud väärtuslikuks strateegiliste dialoogide foorumiks, kuidas minna edasi seoses Hiinaga ja riigi rahastamisega. Imporditud toodete tooteohutus ja intellektuaalomandiõiguste maksmapanek kolmandates riikides on konkreetsed näited praktilisest koostööst konkreetsetes asjades.

Suurimaks kaubandustõkkeks meie kõrgelt arenenud majanduste vahel on erinevad eeskirjad ja lähenemised reguleerimisele. Mittetariifsed kaubandustõkked on kaheksas suuremas maailmakaubanduse raundis viimase 60 aasta jooksul praktiliselt kõrvaldatud. Nüüd on peamiseks tõkke tüübiks mittetariifsed kaubandustõkked, nagu näiteks ebavajalikult ranged regulatsioonid ja kaubandust piirav haldusmenetlus. Need tõkked on tihti vähem nähtavad ja keerukamad ja võivad olla poliitiliselt väga tundlikud, kuivõrd need on sageli tahtlike sisepoliitiliste otsuste tulemuseks.

Heaks uudiseks on, et Ameerika Ühendriigid, mis on minevikus alati olnud regulatsioonide suhtes, mida see ei ole ise vastu võtnud, väga skeptiline, on reguleerimist puudutavates küsimustes rahvusvahelisele koostööle aina enam avatud, eriti meiega. USA Väärtpaberi- ja Valuutakomisjoni (SEC) otsus aktsepteerida rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit (IFRS) oli ajalooliseks sammuks edasi.

Üleatlandilise majandusnõukogu esimehena olen ma selles varajases etapis mõistnud olulist ideed. Atlandiülene koostöö ei ole võimalik ilma poliitilise juhtimiseta. Üheks asjaks on nõustuda, et kaubandustõketeta turg on soovitav; kuid niipea, kui me hakkame käsitlema spetsiifilisi tõkkeid, leiame, et majanduslik integratsioon nõuab palju rasket tööd, kannatust, püsivust ja – nagu ma ütlesin – poliitilist juhtimist. Muuseas, samamoodi oli siis, kui me soovisime muuta Euroopa siseturu reaalsuseks. Ma meenutan, et tee meie Euroopa siseturu projektile sillutasid 30 aastat majanduslikku ja poliitilist integratsiooni.

Olemasolevate regulatsioonide ja juurdunud menetluste muutmine ei ole alati populaarne. Alati leidub rühmasid, kes ei pea tänu status quo’le oma privileegidest loobuma. Mingi rühm tunneb end alati oma kodusel pinnal ohustatuna. Kui me anname alla ja leevendame survet, kaotades Euroopa majanduse eelised tervikuna silmist, kapseldume me ja matame oma kollektiivse pea liiva alla.

Täna sooviksin ma juhtida tähelepanu mitte ainult sellele, et majanduslikku integratsiooni ja regulatsioonide vähendamist pidurdavad olemasolevad regulatsioonid, vaid ka sellele, et uued õigusloome algatused võivad soovitavat eesmärki õõnestada. Üheks näiteks on USA kongressi õigusakt, mis pakub välja meie sadamatest Ühendriikidesse lahkuva lasti 100%-lise eelneva kontrollimise. Loomulikult see on midagi, mida arutatakse üleatlandilise majandusnõukogu raamistikus.

Üleatlandilise majandusnõukogu järgmine kohtumine toimub järgmisel teisipäeval siin Brüsselis. See on esimene kohtumine Euroopa pinnal. Ameeriklased toovad kaasa palju valitsuse poliitikuid. Meil on lai päevakord, mis käsitleb edasiminekut paljudes valdkondades. Nagu meie esimesel kohtumisel Washingtonis, jätkab see kohtumine strateegilist dialoogi. Kavandatud teemad on: Venemaa integratsioon maailma majandusse; küsimus, kuidas vastata kasvavale protektsionismi ohule; ja eelkõige, milliseid järeldusi saame teha finantsturgude kriisist. Nagu näete, käsitleme väga laia spektrit.

Kogu protsessis mängivad olulist rolli Atlandi mõlema poole parlamendid. Olen väga tänulik Euroopa Parlamendi üles näidatud terava huvi eest selle protsessi vastu. Samuti olen tänulik Euroopa Parlamendile tihedate kontaktide säilitamise eest kongressiga ja ma pean ütlema, et parlamendiliikmed, teil on väga oluline ülesanne, sest palju, millega me soovime ja saame poliitiliselt nõustuda, tuleb järgnevalt sätestada õigusaktis. Selle sündimiseks vajame Ühendriikides kongressi ja Euroopas teie heakskiitu. See on samuti põhjuseks, miks üleüldisesse projekti on lülitatud seadusandlik dialoog.

Lõpetuseks lubage mul juhtida tähelepanu sellele, et hiljuti valitud lähenemine on väga erinev kõigist eelnevatest katsetest, mis kõik on enam või vähem märkimisväärselt läbi kukkunud ning et mõlemad pooled on veendunud, et see on senini tõelise muutuse saavutamise mõttes kõige paljutõotavam lähenemine. Algatuste puhul on oluliseks pidev poliitiline kontroll ja selge vastutuse jaotus, kuivõrd minevikus on algatusi tehtud, kuid kahjuks ei saavutanud need eesmärki.

Seega on väga oluline selgitada mõtet, et see on koostööharjutus, mida ei ole koostatud kiirustades. See on pikaajaline projekt. Mõlemad pooled on täielikult nõustunud, et ei praeguse USA valitsuse eluiga, kelle ametiaeg lõpeb järgmises jaanuaris, ega praeguse Euroopa Komisjoni eluiga, kelle ametiaeg lõpeb järgmise aasta novembris, ei saa mõjutada selle töö keskmise tähtajaga või pikaajalist kavandamist.

Oleme täiesti otsustuskindlad tagama, et see projekt ulatub üle seadusandlike tingimuste ja ametiaegade.

 
  
MPphoto
 
 

  Jonathan Evans, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Proua juhataja, ma sooviksin alustada asepresident Verheugeni tänamisega. Ta rääkis poliitilise juhtimise, tõsise töö ja kannatlikkuse vajadusest. Ta on demonstreerinud kõigi nende omaduste olemasolu ja ma pean ütlema, et ilma tema tõsise tööta ning ülesnäidatud pühendumuseta sellele projektile poleks me täna praeguses etapis.

Ma leian, et sellele kojale esitatav resolutsiooni ühisettepanek on selline, mis peegeldab praegusel juhul kõigilt parlamendikomisjonidelt saadud esildisi. Esmalt soovin ma neid õnnitleda nende pühendumuse eest ja teiseks samuti nende keskendatuse eest, kuivõrd see dokument piirdub 47 lõikega, mis – uskuge või mitte – tulevad kõigilt parlamendikomisjonidelt.

See on positiivne protsess. Minu arvates on see selline, mis peab jätkuma tulevikus. Ma soovin tänada seadusandjaga suhelnud äri dialoogi ja tarbijate dialoogi. Samuti juhin tähelepanu asepresident Verheugeni tehtud märkusele kongressi osaluse kohta. Ma kohtusin tegelikult eelmisel nädalal Washingtonis kongressi kolleegidega ja hämmastavalt – arvan, et esimesena siin – on mul palutud esitada nende seisukohad 13. mail peetaval kohtumisel. Arvan, et see on väga erinev suhe võrreldes sellega, mida me parlamendina kongressiga omasime kolm või neli aastat tagasi.

Miks on need asjad olulised? Sest see, mille poole me püüdleme, on seadusandliku koostöö edasiviimine, kohane riskide hindamine – sealhulgas imporditud toodete ohutus – tehniliste standardite muutmine, protektsionismi vastu võitlemine, atlandiüleste kaubandustõkete eemaldamine ja kapitaliturgude liberaliseerimise edendamine.

Kuid ma leian samuti, et me võime endale seada eesmärgiks globaalsete standardite määraja rolli vastuseks globaliseerumise väljakutsetele. Me võime näidata, et suudame atlandi-üleselt kindlustada, et Hiina ja Indiaga seotud väljakutsete raames standardeid ei alandata.

Kas te lubate mul lõpetuseks öelda vaid sõna ühe teise inimese kohta, kes on sellele protsessile kaasa aidanud? Kongressi välissuhete komitee esimees Tom Lantos, kes kurvastuseks mõned nädalad tagasi suri. Ma soovin vaid öelda, et ta oli ainus Holokaustis ellujäänu, kes teenis USA kongressis – mees, kelle elu päästis Raoul Wallenberg. Ma leian, et tema pühendumus sellele protsessile on midagi, mida ma sooviksin lugeda meie parlamendi stenogrammides ja tänada teda meie kõigi nimel.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Marinus Wiersma, fraktsiooni PSE nimel. – (NL) Ka meie tunnustame volinik Verheugenit tema pühendumuse eest ELi ja Ameerika Ühendriikide vahelisele koostööle ning üleatlandilise majandusnõukogu arengule ja loomisele eesmärgiga tugevdada majanduslikku koostööd, luua üks suur ühine turg – mitte ainult ELi ja Ühendriikide huvides, vaid ka selleks, et lahendada probleeme, millega me mõlemad täna silmitsi oleme, nagu näiteks globaliseerumise kujundamine, küsimuste reguleerimine, mis vajavad reguleerimist ülemaailmsel tasandil ja mõnikord ka seal, kus vaja, dereguleerimine.

Volinik Verheugenil on õigus öeldes, et selles osas mängivad tohutult olulist rolli poliitilised tegurid ning et samuti on siin oluline poliitilise juhataja roll – mis on omaette küsimus. Ameerika Ühendriikides on valimiste aasta: aasta, mis toob kaasa riigi edasise suuna ebaselguse. Me ei tea, kes saab uueks presidendiks, kuigi mul on isiklik eelistus. Riigi majandusareng erineb meie omast. Meil läheb endiselt võrdlemisi hästi; Ühendriikides on valitsevaks pessimism. Näiteks majanduse üleareng, kasvav töötus, kibedad kaebused energiahindade osas – kõik see viib ebakindluseni, mis muidugi mõjutab riigi juhtfiguure.

Sellegipoolest, nagu volinik Verheugen juba märkis, me vajame teineteist, nii et me saame käsitleda laia päevakorda. See ei puuduta mitte ainult ühise turu loomist; see puudutab ka meie kohustust seoses globaalsete probleemidega, mis on seotud kaubanduse ja kaubanduspoliitikaga ja meie suhetega uute majandusjõududega, mida tuntakse akronüümi BRIC riigid all. See on oluline aspekt.

Samuti on oluline hinnata, kuidas me saame ühist kaubanduskava, mis sisaldab ka sotsiaalseid ja keskkondlikke aspekte, arendada. Minu esile toodud punktid on mõned, mis on minu fraktsiooni jaoks väga olulised.

Selle turu arendamise kõrval sooviksin ma mainida mõningaid lühiajalisemaid prioriteete. Ma leian, et samuti peaks päevakorras olema toidukriisi lahendamine, nagu ka ohutud ja jätkusuutlikud energiavarud – me mõlemad oleme peamiselt energiatarbijad ning tootjariikidest sõltuvuses – ja muidugi finantsturgude stabiilsus. Arvan, et lõppkokkuvõttes on sihiks reaktsioonina igasugustele uutele majandusarengutele vältida Euroopa kindluse ja Ameerika kindluse ehitamist; kui see puudutab meie ja paljude meist sõltuvate riikide majanduslikku tulevikku, peame me püüdlema rahvusvahelisel areenil koos tegutsemise suunas. Tänan teid.

 
  
MPphoto
 
 

  Annemie Neyts-Uyttebroeck, fraktsiooni ALDE nimel. – (NL) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, volinik Verheugen meenutas meile seoses tänase teemaga mitut väga tähtsat elementi: esiteks, et Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise kaubanduse väärtus on 3 miljardit USA dollarit päevas.

Teiseks meenutas ta meile, et ühisturu loomine meie liikmesriikide vahel on võtnud aega üle 30 aasta – ja nagu me kõik teame, pole see endiselt täiuslik. Teiste sõnadega tuletatakse meile meelde, et ühise turu loomine Ühendriikide ja Euroopa vahel saab olla üksnes pikaajaline projekt.

Viimasena rõhutas ta selles osas poliitika – poliitiliste ringide ja institutsioonide – rolli tähtsust.

Minu fraktsioon aitas praeguse resolutsiooni töös kaasa ja seetõttu toetab selles sisalduvaid juhtmotiive. Esiteks peame me püüdlema maksimaalse võimaliku standardite harmoneerimise suunas, olgu see seoses tooteohutuse või teiste finantselementidega; seega ühtne, harmoniseeritud standardite süsteem. Siiski me teame, kui keeruline see on, seega juhul, kui see peaks osutuma võimatuks või kui see võtab liiga kaua aega, toetab resolutsioon teineteise standardite aktsepteerimist, arvestades erinevaid majanduslikke aspekte põhimõttel, et kui see on piisavalt hea meile, peab see olema piisavalt hea ka meie partneritele – ja loomulikult vastupidi.

Nüüd, nagu me kõik hästi teame, on ka seda lihtsam öelda kui teha ja esineb veel rida probleeme, mille me peame koos lahendama, olgu see seoses kodulindude, hormoonide, veiste või väga tundliku küsimusega – mida volinik mainis – USA nõudest, et iga konteinerit tuleb skaneerida.

Ma usun, et nõutava positiivse suhtumisega oleme me kõigi nende probleemide ükshaaval lahendamisel edukad; ja kui mõlemad, meie parlament ja USA kongress, annavad oma panuse, on hea tulemuse saavutamine võimalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Dariusz Maciej Grabowski, fraktsiooni UEN nimel. (PL) Proua juhataja, mõned tunnustussõnad volinik Verheugenile sellise tähtsa asja tõstatamise ja sellega tegelemise eest. 19. sajand oli Euroopa laienemise aeg, 20. sajand oli periood, mil domineerisid Ameerika Ühendriigid ning 21. sajand näib olevat Hiina ja Kagu-Aasia ajastu. Selleks, et vältida 19. ja 20. sajandil majandusmuutustega kaasnenud konflikte ja pidades silmas majandusprotsesside kiirust mõnel viimasel kümnendil, peame me potentsiaalsed lahingutandrid tuvastama ennetavalt ja looma meetodid vastuseisude ära hoidmiseks.

Midagi tuleb öelda kolme tähtsa ohu kohta – ebavõrdsus juurdepääsul informatsioonile ja selle edastamisele; ebavõrdsus juurdepääsul toorainetele; ning kolmandaks, ebavõrdsus juurdepääsul teadusele ja tehnoloogiale. Siin muutub üleatlandilise nõukogu roll ilmseks.

Me peame kriise diagnoosima, ette nägema ja ära hoidma ning majandusvabadus ei tohi tähendada majanduslikku anarhiat. Euroopa ei peaks suhetes Ühendriikidega olema hoolimatu või protektsionistlik ning samuti Ühendriigid suhetes Euroopaga. Mõlemad, nii Ühendriigid kui Euroopa, kellel on domineeriv eelisseisund juurdepääsul informatsioonile, peaksid tegutsema viisil, et arenguerisused ei süveneks, ning peaksid selle juhtumise ära hoidma.

 
  
MPphoto
 
 

  Umberto Guidoni, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad, ma usun, et rahvusvahelise kaubanduse suurema tasakaalustatuse kindlustamiseks on vaja suuremat kooskõla kahepoolsete kaubanduskokkulepete ja WTO mitmepoolsete eeskirjade vahel. Sellise kooskõlata riskeerib üleatlandiline majandusnõukogu sellega, et teda kasutatakse erilise majandussuhte loomiseks kahe suurvõimu vahel, protektsionistliku turu loomiseks Atlandil, mis vastandub teistele globaalsetele turgudele.

Selle asemel peaksid Euroopa ja USA ühendama jõud, et luua õiglasem kaubandus, lisades päevakorda keskkonna- ja sotsiaalsete standardite kohaldamise küsimuse ning tähtsustades pigem arengut, vaesuse vähendamist, keskkonnakaitset ja kultuurilist mitmekesisust, kui reguleerimise vähendamist, mis võimaldab kapitali kiirelt ümber suunata ja tähendab suuremaid kasumeid paljurahvuselistele riikidele.

Toidukriis levib maailmas osaliselt finantsspekulatsioonide tõttu. Komisjon peab võtma päevakorda tooraine- ja eriti toiduhindade küsimuse, et oleks võimalik kujundada hinna stabiliseerimise mehhanism peamistel kapitaliturgudel spekuleerimise vastu võitlemiseks.

Peame töötama kindlustamaks, et intellektuaalomandi õiguste kaitse ei looks tõkkeid teadmistele, julgustama ja tunnustama teadmiste ja tehnoloogia jagamist arenguriikidega.

Arvukad kaubandusalased vaidlused ELi ja USA vahel on seotud GMOde ja lihahormoonide kasutamisega. Nõukogu ja komisjon peavad tegutsema kooskõlas ja kaitstes EÜ õigusakte selliselt, et Euroopa kodanikele tagatakse õigus ohutule toidule ja keskkonnale. Me peame alustama Euroopa põllumajandusest ja uurima, kas tõesti esineb vajadus GMOdega saastunud toodete järele, põhinedes nagu ikka ettevaatuspõhimõttel ning tagades GMOsid sisaldavate toodete jälgitavuse ja märgistamise.

EL ja USA peavad juhtima taastuvate energiaallikate arendamist, leides ökoloogiliselt säästvad tehnilised lahendused.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernard Wojciechowski, fraktsiooni IND/DEM nimel. Proua juhataja, mul on hea meel, et mõlemal Atlandi poolel on poliitiline tahe luua meie kahe kontinendi vahel suur partnerlus. Ma sooviksin laiendada oma tänu komisjonile nende töö eest selle vastastikku kasutoova struktuuri ehitamisel. Mul on hea meel, et see koda, vaatamata mõnedele kommunistidele meie hulgas, toetab pingutusi kaubandus- ja investeeringutõkete alandamisel Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahel ning ootab atlandiülese turu loomist 2015. aastaks.

Terves Euroopas olid suured lootused, et Prantsusmaa uus president toob kaasa sotsialistlikus talveunes viibiva riigi majandusliku reformi. Siiski näib, et ta on enam mures pensionile läinud moemodelli kui majanduse liberaliseerimise pärast. Olid suured ootused, et uus kantsler reformib Saksamaa aegunud sotsiaalkindlustuse mudelit, saates samal ajal ülejäänud Euroopale Saksamaa eesistujariigiks olemise ajal värske impulsi. Tulemus: mitte midagi, null. See, mis oli kunagi Euroopa integratsiooni mootoriks, on praegu liberaalse Euroopa majanduse takistuseks. Žargoon „sotsiaalne Euroopa“ või „solidaarne Euroopa“ on meie inimestele eksitav. On ülim aeg, et me asuksime tööle majandustõkete eemaldamiseks kodus ning põhjaliku partnerluse ülesehitamiseks Ameerika Ühendriikidega. See on ainus viis, kuidas me saame püüelda konkurentsivõimelise Euroopa suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Jana Bobošíková (NI). – (CS) Daamid ja härrad, ma eeldan, et eelseisev üleatlandiline majandusnõukogu otsib esmajärgus lahendusi toiduhindade edasise tõusu ära hoidmiseks. Ma ootan reaktsiooni sellele hinnahüppele, kuid samuti asjaolule, et sel aastal surevad kümned miljonid inimesed ja järgmised 100 miljonit langevad veelgi sügavamasse vaesusesse.

Olukord, kus nälg arengumaades võib viia ülestõusudeni, samas kui arenenud riigid ei pea toidunappust looduskatastroofi tulemuseks. See on mõlemal pool Atlandit ebamõistlike poliitikate tulemuseks. Tänu kõrgetele toetustele ja impordi tollimaksudele ei kasvatata põllumajandustooteid seal, kus kõrgeimat kvaliteeti oleks võimalik saada madalaimate hindadega. Teravilja asemel leiame me põldudel rapsi, maisi kõrkjad, mis peale töötlemist lõpetavad autode kütusepaakides. Samal ajal on hästi teada, et nisu hind langeks koheselt 10% ja maisi hind koguni 20%, kui riigid kuulutaksid biokütuste suhtes välja moratooriumi ja ma ei hakka isegi peatuma asja koomilisel küljel, nimelt sellel, et ühe liitri biokütuse tootmiseks on tihti vaja enam kui ühte liitrit diiselkütust.

Daamid ja härrad, ma usun, et nädal aega kestvate arutelude käigus üleatlandilises majandusnõukogus saab selgeks, kas EL ja USA tõesti tunnetavad tõelist globaalset vastutust või säilitavad nad üksnes populistlikku hoiakut. Kuni tänaseni sõna otseses mõttes surmava toidupoliitika valguses peaksid nad koheselt kaotama õigustamatud põllumajandustoetused ja tollimaksud ning lõpetama mõttelageda biokütuste propageerimise. See on ainus viis tagada, et toiduhinnad langevad ja enamatel inimestel planeedil on võimalus elada näljasurma hirmuta. See on ainus viis kindlustada tõeline globaalne vastutus.

 
  
MPphoto
 
 

  Erika Mann (PSE).(DE) Proua juhataja, pean ütlema, et mind ehmatab härra Wojciechowski poolt äsja Saksamaa kohta öeldu ja see, kuidas Saksamaa Euroopat segab. Olen seda alati erinevalt näinud. Leian, et on kummaline kuulda selliseid märkuseid siin Euroopa Parlamendis.

Volinik Verheugen, ma usun, et te käsitlesite kõige olulisemaid punkte, kuid on üks asi, mida te ei maininud ja see on, kui rasked olid läbirääkimised sel korral. Üleatlandiline majandusnõukogu on oma tegevuses veel väga alguses ja ootused on loomulikult väga kõrged. Tegevuste nimekirjas on palju asju ja ma isiklikult usun, et kohane oleks tervislik realism, sest meeskonnas on neid, kes koormavad nõukogu lihtsalt liiga paljude teemadega üle – sealhulgas psühholoogiliselt rasked küsimused nagu kodulindude küsimus. Minu isiklik soovitus oleks siinkohal veidi realistlikum olla ja ehk päevakava kärpida.

Härra Wiersma juhtis tähelepanu ka sellele, et poliitiliselt on Ühendriikides raske aasta. Ka Euroopas oleme silmitsi raske aastaga; tegelikkuses on see juba algamas. Paljud on hõivatud valimiseelsete kampaaniatega ja neil on vaja kindlustada nende tagasivalimine ning alates järgmisest aastast on meil erinev parlament ja erinev komisjon, seega oleks mõlemale poolele hea olla realistlik, et mitte sattuda raskustesse, nagu on varasemalt tihti juhtunud.

Me ei tohiks kunagi unustada, miks me seda tegime. Me tegime nii, et me suudaksime paremini mõista, mida nende kahe turu integratsioon tähendab – mitte et me tahaks neid integreerida, vaid et nad on juba tegelikkuses integreeritud. Proua Neyts-Uyttebroeckil oli arve esile tõstes õigus. Mida me veel tahaksime väga teha – ja see oli lõppude lõpuks eesmärk –, on eemaldada need tõkked, mida me saame eemaldada. Me ei saa eemaldada kõiki. Mõnedega neist lihtsalt peame elama. Samuti elame koos tõketega, millest kõiki ei saa eemaldada, Euroopa turul ja maailm ei varise seepärast koost. Meil on vaja eemaldada vaid need tõkked, mida me saame eemaldada; need, millega on raske elada; millega tarbijatel on raske koos elada; need, mille eemaldamine loob rohkem töökohti; need, mis on ebamõistlikud.

Mõned tõkked on naeruväärsed. Külastage vaid väikeettevõtteid; nad ütlevad teile, et on olemas täiesti rumalaid tõkkeid. Rumalaid tõkkeid on tõesti palju ja nendest on meil vaja lahti saada.

Ma väga loodan, et komisjon ja parlament jätkavad koos töötamist sellisel pühendunud viisil. Paljud probleemid algavad parlamendis või neid tuleb parlamendis käsitleda. Seega tänan teid väga tiheda koostöö eest ning kõike paremat edukaks järgmiseks kohtumiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Sarah Ludford (ALDE). – Proua juhataja, 2000. aastal sõlmiti USA-le äriliste andmete edastamist reguleerivad Safe Harbori kokkulepped. Kuid me ei ole sellest kaugemale jõudnud, et koostada ühised atlandiülesed standardid. Mis aina enam toimub, on julgeoleku kaalutlustel ametivõimudele ärialase teabe edastamine, täpsemalt reisijaid puudutavad aga ka pangandus- ja sidealased andmed.

See ei ole õige koht, kus tõstatada muresid kodanikuõiguste pärast, kuid sellel on oluline majanduslik mõõde. Ilmselgelt, kui ärireisijad kogevad lubamatuid hilinemisi, põhjustab see kulusid. Kuid veelgi koormavam on ettevõtetele põhjustatud oluline kulu.

Ameerika Ühendriikides on minu arusaamise kohaselt olemas kulude hüvitamise sätted, samas kui ELis järjepidev poliitika puudub. Näiteks andmete säilitamise direktiivis jätsime liikmesriikide otsustada, kas nad maksavad hüvitist telekommunikatsiooni ettevõtetele. Oleks huvitav kontrollida, paljud seda tegelikkuses teevad. Kuid tulemuseks on, et Euroopa Liit on vaevalt piisavalt tugevas positsioonis, et nõuda ühise atlandiülese raamistiku loomist mitte ainult eraelu puutumatuse standardite jaoks, mis on eluliselt vajalik, vaid ka andmete kogumise majandusliku mõjuga tegelemiseks, kui ettevõtteid kasutatakse avalik-õiguslike asutuste agentidena.

 
  
MPphoto
 
 

  Karl von Wogau (PPE-DE).(DE) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, viimastel aastatel on Euroopa teinud ühisturu loomise suunas olulise edasimineku. Siiski, isegi täna on veel turge, isegi Euroopa Liidus, mis avanevad vaid järk-järgult, näiteks finantsteenuste valdkonnas, kus meil tegelikkuses ühist Euroopa turgu pole. Samuti sõidukite puhul, kuigi Euroopas on ühisturg, peatusime me atlandiülese ala loomisel poolel teel. Edasiminek on saavutatud ühisturu loomisel välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas. Esimeseks sammuks selles suunas oli Euroopa Kaitseagentuuri loomine ning teiseks sammuks otsus anda kaitseuuringutele osana teadusuuringute seitsmendast raamprogrammist kasutamiseks 1,4 miljardit eurot.

Vaatamata sellele on kõige olulisemaks sammuks edasi praegune komisjoni esitatud direktiivi ettepanek esmalt riigihangete reguleerimiseks välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas ja teiseks riigikaitse toodete ELi sisese veo valdkonnas. Need on otsustavad sammud ühisturu loomise suunas julgeoleku valdkonnas, kuid kuidas tuleb üleatlandiline turg selles valdkonnas toime? Siin on kaks olulist muutust. Esimene ilmneb selles, et Ühendriigid otsustasid hiljuti osta Euroopa ettevõttelt tankerlennuki. Teiseks ei sisalda Euroopa Komisjoni esitatud riigikaitse kaupade riigihankeid käsitlev direktiivi ettepanek mis tahes „osta Euroopa kaupu“ eeskirju, mis oleksid võrreldavad praeguste „osta Ameerika kaupu“ eeskirjadega. Asja mõte on hankida meie relvajõududele parim varustus ja see hõlmab Euroopa Liidu ja NATO vahelist intensiivset dialoogi.

Samavõrd oluline on siiski püüelda nendes majandusküsimustes Euroopa Liidu ja Ühendriikide vaheliste otseste arutelude suunas. Üleatlandiline majandusnõukogu peab seda küsimust seega arutama – kas sel või ehk mõnel hilisemal korral.

 
  
MPphoto
 
 

  Antolín Sánchez Presedo (PSE).(ES) Proua juhataja, Euroopa Liidu ja Ühendriikide vaheliste suhete tugevdamine on atlandiüleses ja aina enam multipolaarse maailma kontekstis võtmeküsimuseks.

Majanduslikus mõttes on Ühendriikidel ja Euroopal parim kahepoolne majandusliku koostöö, kaubanduse ja investeeringute alane suhe maailmas.

Tõkete kaotamine atlandiüleselt majanduslikult integratsioonilt aitab kaasa mõlemapoolsele jõukusele. Selleks, et saavutada atlandiülene turg 2015. aastaks, on vajalik poliitiline tahe.

Majandusliku integratsiooni edendamise raamkokkuleppe vastu võtmine 2007. aasta tippkohtumisel oli peamiseks verstapostiks 1995. aasta Madridi uue üleatlantilise tegevuskava vaimu taastamiseks ja uuele atlandiülesele majanduspartnerlusele värske tõuke andmiseks.

Me peame saatma üleatlandilisele majandusnõukogule sõnumi, et tal on selles suunas edasi liikumiseks Euroopa Parlamendi toetus.

Ühendriigid ja Euroopa on maailmamajanduse kaks hiiglast ja vastutavad seepärast eriti inimnäolise globaliseerumise kujundamise eest. Nende majanduslik integreerumine on avatud, usaldusväärse ja globaalselt säästliku majanduse loomise etaloniks.

See protsess, mis on kooskõlas mitmepoolsete kohustustega, peaks minema edasi, avades uusi teid ja sätestades uusi juhiseid läbipaistvamate, usaldusväärsemate ja ühiste standardite alusel õiglasemate suhete loomise arendamiseks.

Samuti aitab see ühendada pingutusi vastuseks finantsstabiilsuse, kliimamuutuste ja inimarengu vajaduste probleemidele.

Tooteohutus, tarbijakaitse, õiglane kaubandus, reputatsioonide kaitse, tehniliste leiutiste ja innovatsiooni propageerimine, raamatupidamiseeskirjad, finantsteenuste arendamine ja õigusalane koostöö on kõik päevakorras.

Härra Verheugen, me loodame ja usaldame, et te ei naase parlamenti tühjade kätega.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophia in ’t Veld (ALDE). – Proua juhataja, kuigi ma olen üleatlandilise majandusnõukogu päevakorra ülekoormamisest teadlik, kutsuksin ma siiski üles lisama päevakorda andmekaitse küsimuse, sest andmekaitse – vastupidiselt sellele, mida paljud inimesed arvavad – on vägagi majandusküsimus. Tegelikkuses oli see komisjoni siseturu peadirektoraadi vastutusalas, kuid seda on muudetud.

Isikuandmed on muutumas suureks äriks ja see on kasvav äri. Näiteks oleme me praegu selles sektoris tunnistajateks mõningatele multimiljardilistele ühinemistele. Mõelge Google/Double Click’i ühinemisele, mida me arutasime jaanuaris; Microsofti ja Yahoo ühinemisele, mis on nüüdseks ära jäetud; ning äsja toimunud Reed Elsevier ja ChoicePoint’i ühinemisele. See viitab isikuandmete tähtsusele.

Samuti on see äri oma iseloomult globaalne. Ettevõtted on aina enam silmitsi erinevate õigusrežiimidega üle maailma või isegi Euroopas sees või Ühendriikides – näiteks: rikkumisest teavitamise eeskirjad, andmekaitse, profileerimine ja käitumist mõjutav reklaam. Õiguskindluse ja läbipaistvuse suurendamiseks vajavad ettevõtted ja kodanikud globaalseid eeskirju. Seega peaksime alustama globaalsete standardite väljatöötamist. Ma leian, et üleatlandiline majandusnõukogu oleks selle jaoks kohane platvorm ja seetõttu sooviksin ma kuulda, kas volinik Verheugen nõustub minuga, et see küsimus tuleks üleatlandilise majandusnõukogu päevakorda lülitada.

 
  
MPphoto
 
 

  Urszula Gacek (PPE-DE). – Proua juhataja, hiljutine hüpoteegituru kriis Ameerika Ühendriikides on saatnud Euroopa suurematele finantsettevõtetele šokilained, näidates kõigile, kui tihedalt USA ja Euroopa turud seotud on.

Sellest tulenev pankurite vastumeelsus laenata – isegi neile endile – on põhjustanud krediidikriisi, millel on negatiivne mõju majanduskasvule ja nii äriettevõtete kui majapidamiste jõukusele, olenemata sellest, kas need asuvad Pariisis, Texases või Pariisis, Prantsusmaal.

Paljud valitsused on tavakodanikke alt vedanud. Nad on finantsturge, kus lubatakse ringelda uudsetel finantsinstrumentidel, nagu lastemängus „anna edasi“, ebatõhusalt reguleerinud. Kuid kui muusika lõpuks lõppes, ei tahtnud auhinda, milleks oli halbade laenude kuhi, saada mitte keegi.

Raport rõhutab väga õigesti vajadust tugevdada mõlemal pool Atlandit asuvate järelevalveasutuste koostööd, eriti ajal, mil valitsused keskenduvad lühiajalistele päästeoperatsioonidele, ostes välja või turgutades pankureid ja individuaalseid krediidiandjaid.

Valitsused peavad olema ettevaatlikud, et mitte anda valet signaali südametunnistuseta ja hulljulgetele tegutsejatele. Nad peavad nõudma oma finantsturgude reguleerijate kaudu finantsinstitutsioonidelt läbipaistvaid raamatupidamismeetodeid ja mõistlikke laenukriteeriume.

Nii USA kui Euroopa osapoolte kooskõlastatud pingutus võimaldab meil selliseid kriise tulevikus vältida.

 
  
MPphoto
 
 

  Pervenche Berès (PSE). (FR) Proua juhataja, komisjoni asepresident, teil on õigus. Pärast teiste katsete ebaõnnestumist püüab praegune parandada meie atlandiüleseid suhteid ükshaaval seadusandluse põhiselt. Siiski ilmneb koheselt mõõde, mis meie tänase olukorra uurimisest selgelt puudub ja see on kontekst, milles see arutelu toimub. Toimik toimiku järel võime me näha, milliseid edusamme on iga õigusakti osas kummalgi poolel Atlandit tehtud.

Kuidas on aga lood põhiaruteluga, mida me peaks oma Ameerika partneritega pidama olukorra üle, riski üle, et nende majandus satub surutisse, eraldumise organiseerimise probleemi üle surutise alguses ja muidugi vahetuskursi küsimuse üle? Selle resolutsiooni eesmärgiks ei ole tegelda vahetuskursiga, kuid sellegipoolest teame me väga hästi, et atlandiüleste suhete seis sõltub suures ulatuses meie võimest reguleerida kaubandust rahvusvaheliselt. Kui te vaatate toimik toimiku haaval arutelude seisu meie USA ametivendadega, on meil samuti õigus rääkida toimikutest, mis ehk ei ole atlandiülese dialoogi osaks nõukogus, mida te aitasite luua.

Toon teile vaid ühe näite: olukord kinnisvaraturul. Mõistetavalt on USA seadusandja otsustada, kuidas parandada võimet anda kinnisvaralaenusid, mis peegeldaks tõelisi vajadusi ning USA rahvastiku laenuvõimelisust ja võtaks arvesse reaalsust, mida sotsiaaleluasemete finantseerimine tähendab. Meie Euroopas mõistame, et finantsturgude normaaltingimustel tegutsemise taastamine sõltub suures ulatuses Ameerika finantsturgude normaliseerumisest. Dialoogis meie Ameerika partneritega peaksime seetõttu rõhutama neid küsimusi, mis sõltuvad nende seadusandluse muutmise võimest.

 
  
MPphoto
 
 

  Corien Wortmann-Kool (PPE-DE).(NL) Pärast eilset ööd tundub, et Ameerika Ühendriikides ei valita naispresidenti. Sellegipoolest, vaatamata sellele, kes valitakse, jätkab kaubandus suhetes Ühendriikidega olulise rolli mängimist.

Oleme teineteise peamised kaubanduspartnerid ja seega on konstruktiivne majanduskoostöö väga oluline. Volinik Verheugen väärib seega oma lähenemise eest tunnustust. Meil on seoses üleatlandilise majandusnõukoguga suured lootused, kuigi me peame mõistma, et see on pikaajaline investeering. Siiski peab see nõukogu mängima olulist rolli regulatiivses ühtlustamises, bürokraatia vähendamises ja kaubandustõkete kaotamises – nii et meie ettevõtted saaksid Ühendriikides kergemini äri ajada ning meie turud seostuksid teineteisega paremini.

Samuti, volinik, kas te palun tähtsustaksite die verrückten Maßnahmen, nagu proua Mann seda nii kenasti ütles: meil hollandi keeles puudub selle jaoks niivõrd hea sõna. Need verrückte Maßnahmen’id hõlmavad kindlasti konteinerite 100%-list skaneerimist, mille peaks tegelikkuses kaotama, kuivõrd see on absurdne meede, mis omaks väga negatiivset mõju ja oleks ülemääraselt kulukas.

Proua juhataja, samuti peame ühendama Ühendriikidega jõud, kui see puudutab meie huve ülejäänud maailmas, eriti võitluses Hiinast pärinevate ohtlike mänguasjadega ja võltsitud kaupade tootmisega Aasias. Nende võltsitud kaupadega on olukord selline, nagu me taoks oma pead vastu kiviseina; näib, et me ei suuda sissevoolu mitte vähimalgi määral vähendada.

Samuti sooviksin ma eriti juhtida tähelepanu ühistegevusele praeguses finantskriisis. Ka siin peab üleatlandiline majandusnõukogu mängima kiiremas korras positiivset osa.

Proua juhataja, vastutus USA kongressiga dialoogi alalhoidmiseks ei lasu mitte ainult üleatlandilisel nõukogul ja volinikul, vaid ka meil – ühendades jõud, suudame me teineteist tugevdada; see on tõesti meie eesmärgiks.

 
  
MPphoto
 
 

  Benoît Hamon (PSE). (FR) Proua juhataja, volinik, atlandiülene dialoog saab toimuma olukorras, mida iseloomustab kolmekordne kriis: globaalne pangandus- ja finantskriis, mille lõppu pole endiselt näha, toiduhindade kriis ja viimasena käimasolev naftahinnakriis. Kõik need šokid on tekkinud üleüldise globaalse soojenemise ja kliimamuutuste taustal, mis kutsub üles teatud tsükleid ümber pöörama ja seadma küsimuse alla teatud dogmad, mida me oleme senini pidanud Lääne ühiskonna jõukuse aluseks.

Kas atlandiüleste suhete tugevdamine teenib seda eesmärki? Ma usun küll, kuigi see saab olema raske, keeruline ja mitte konfliktivaba. See resolutsioon visandab mõningad vastused, mis on kooskõlas Euroopa ja Ameerika avaliku arvamuse nõudmiste ja pürgimustega. Esiteks ei ole tegemist üksnes meie sihtide alandamisega atlandiülese vabakaubandusala loomiseks, vaid kindlustamisega, et meie kaubanduse arendamine teenib teisi enam kiiduväärseid eesmärke, mis edendavad sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid.

Sellest vaatenurgast on resolutsioon, mille üle me homme hääletame, hästi tasakaalustatud. Selles tunnistatakse, et niinimetatud kaubanduse tõkked Euroopa Liidu ja USA vahel seisnevad tihti spetsiifilise sotsiaalse, keskkonna, kultuuri või avaliku tervise eesmärgiga õigusaktides ja neid tõkkeid ei saa demokraatliku otsuseta ja positiivse seadusandliku tegevuseta nende eesmärkide kaitsmiseks eemaldada.

Samuti julgustab tekst Euroopa Liitu saama inspiratsiooni teatud USA allkirjastatud kahepoolsetest kaubanduskokkulepetest, mis sisaldavad detailset tööõiguse normistikku. Eriti nendel põhjustel usun ma, et see resolutsioon on atlandiülese dialoogi jaoks kasulik.

 
  
MPphoto
 
 

  Malcolm Harbour (PPE-DE). – Proua juhataja, see, et me täna siin selle tõeliselt tähtsa algatuse uurimiseks kohtume, on austusavaldus Günther Verheugeni, Jonathan Evansi ja teiste tööle.

Eriti soovin ma avaldada austust härra Evansile tema poliitilise juhtimise eest, sest ma arvan, et poliitiline ja parlamentaarne komponent on olnud ülioluline.

Esimest korda oli mul privileeg minna Washingtoni koos siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoniga eelmisel aastal, kui meil oli võimalus minna kongressi ja rõhutada asjaolu, et nende küsimustega tegelemine on parlamendis laialdaselt levinud.

Samuti tahan märkida, et hiljuti oli meil siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis au võtta vastu Nancy Nordi, USA tarbekaupade ohutuse komisjoni esinaine. See oli otseselt meie Washingtoni külaskäigu tulemus ja ma arvan, et see näitab, et oleme saavutamas poliitilist mõõdet.

Nüüd aga, miks on meile poliitilise mõõtme saavutamine vajalik? Vastus on, et tööl tooteohutuse tehniliste küsimuste ja eriti ühtlustamise probleemidega peab olema poliitiline mõõde. Probleem peitub bürokraatia tasemes. Kui me võtame autod, millest härra von Wogau varasemalt rääkis, siis tegelikult on probleemiks see, et eksperdid Euroopa Liidus ja eksperdid Ühendriikides – mitte poliitikud – ei suuda endiselt põhiküsimustes, nagu heitgaaside standardid raskeveoautodele või kuidas testida autode turvalisust, kokku leppida.

Need ei ole poliitilised küsimused. Need on küsimused, mille suhtes ei suuda bürokraadid kokkuleppele jõuda. Ma leian, et me peame selle enda haardesse saama, kuna tegelikkuses maksab see meile kõigile ebavajalikult palju raha, mida me peaksime kulutama ja investeerima tarbijatele ohutumate ja rohelisemate toodete tegemiseks. Lõppude lõpuks taandub kõik sellele.

Ma tean, et ma võin teiega, volinik, arvestada – ja teie poliitilise juhtimisega sellega tegelemisel –, kuid ma arvan, et me kõik peame sellest protsessist osa võtma, mitte selleks, et teha üksikasjalikke otsuseid, vaid et öelda osalevatele inimestele: tulge kokku ja tehke pingutusi, sest me kõik soovime, et te saavutaksite edu.

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE). – (PL) Proua juhataja, aasta tagasi loodud üleatlandiline majandusnõukogu on hea idee majandusrindel atlandiülese koostöö edendamiseks. Lõppude lõpuks ei tohi me unustada, et Ameerika Ühendriigid on meie suurim kaubanduspartner. Olen veendunud, et olemasolevate tõkete tõhus tuvastamine, millele järgneb nende eemaldamine, teeb enim majanduskasvu stimuleerimiseks. Ma loodan, et kaks osapoolt koostavad peagi üksikasjaliku plaani, mis tõstab esile individuaalsete sektorite tegevused, et atlandiülese turu loomist krooniks edu.

Daamid ja härrad, koostöö üleatlandilise majandusnõukogu raames hõlmab probleeme, mis on olulised ühisturu toimimiseks. Mul on eriti hea meel, et selle koostöö teiste prioriteetide hulgas olid intellektuaalomandi õiguste kaitset puudutavad küsimused. Lubage mul teile meenutada, et Euroopa Komisjon avaldas eelmisel aastal teatise Euroopa patendisüsteemi edendamise kohta, millega püüti elavdada arutelu ühenduse patendi osas. Sel aastal ootan ma kannatamatult teatist strateegia kohta intellektuaalomandi õiguste valdkonnas. Atlandiülene koostöö on selles valdkonnas eriti oluline. Meie majandused on suures osas teadmistepõhised. See on üks põhjus, miks intellektuaalomandi õiguste kaitse ja rakendamine on niivõrd olulised.

Meie majanduste huvides on siiski, et kolmandad riigid austaksid meie propageeritud lahendusi. Nendepoolse mõistmiseta ning nende kaasamiseta ei too meie pingutused oodatud tulemusi. See on põhjuseks, miks intellektuaalomandi õiguste kaitse parandamise mõjutamine kolmandates riikides peab olema atlandiülese koostöö osaks.

Ma loodan, et üleatlandiline majandusnõukogu avaldab lähitulevikus raporti koostöö edasimineku kohta intellektuaalomandi õiguste tutvustamise sfääris, mis esitab tegevused, mida tulevikus võltsitud toodete ja piraatluse vastase võitluse alase koostöö tugevdamiseks ette tuleb võtta.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Proua juhataja, volinik, üleatlandiline majandusnõukogu on olemas selleks, et leida paremaid lahendusi majanduskoostööks ning suurendada ELi ja Ühendriikide vahelist kaubanduskäivet. Samuti on majandusnõukogu koht, kus töötatakse välja tihedalt liidetud ühisturu alused. Meenutagem, et me läheneme ajale, mil peame üheskoos pakkuma teistele maailma piirkondadele välja muudatused eeskirjades ning maailmamajanduse ja globaalse kaubanduse toimimise põhimõtetes.

Meie koostöö üheks oluliseks valdkonnaks on finantsturgude jälgimine ja selles valdkonnas läbipaistvate põhimõtete vastu võtmine selleks, et ära hoida ohud, mida me oleme hüpoteekide turu kriisi tulemusel kogenud ja mis on edasi kandunud, põhjustades rahutusi maailma toiduturgudel.

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (PSE). – (RO) Meie arutelu toimub enne Euroopa ja Ameerika õigusloojate Ljubljana kohtumist, mida ka teie, härra volinik, olete maininud, nagu ka meie delegatsiooni juht härra Evans, ning ma olen veendunud, et see kohtumine rõhutab veel kord atlandiülese dialoogi tugevdamise vajadust.

Üleatlandilise majandusnõukogu loomine peegeldab vajadust ühtlustada mõlema osapoole positsioonid kriiside haldamisel, millega me praegu globaalselt tegeleme, eriti seoses toidu- ja energiakriisiga, aga ka teistes valdkondades.

Kahjuks vaesus on ja jääb inimkonna suurimaks vaenlaseks ja seda ei saa leevendada ilma tõelise koostööta rahvusvaheliste organite ja rahvusriikide vahel, kuid eriti Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel.

Viimasena sooviksin ma kasutada võimalust ja paluda veelkordselt Euroopa Komisjoni toetust viisa küsimuse lahendamisel, kui vajalikku solidaarsuse väljendust uutele Euroopa Liidu liikmesriikidele, kes ei ole veel seda probleemi lahendanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Skinner (PSE). – Proua juhataja, paljud on rääkinud väga tõsistest küsimustest. Muidugi on üpris oluline, et me mõistaks, et Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vaheline dialoog on pidev, kuid üleatlandiline majandusnõukogu on tõesti tulemustele suunatud. See on retoorikast läbi hammustamiseks ning mõningate ropendama ajavate vabanduste eemaldamiseks mõlemal pool Atlandit, et teha seda, mida meil on vaja teha, et turgutada meie majandusi ja premeerida nendes majandustes osalevaid inimesi kasvuga, eriti praegusel finantskriisidest ümbritsetud ajal.

See on põhjus, miks mul on niivõrd hea meel näha, et edasiminek on tõesti toimunud. Ma tervitan asjaolu, et paljud, nagu Jonathan Evans ja volinik Verheugen ja kolleegid selles kojas, töötasid väga kõvasti, et selles küsimuses edu saavutada. Mainitud on rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid, nagu ka maaklerilepinguid. Need on kõik sammud edasi ja väga olulised küsimused, kuid see ei saa kujuneda ostunimekirjaks. Üleatlandilisel majandusnõukogul on seitse prioriteeti, millega tuleks edasi liikuda ja kindlustada, et retoorika hüljatakse. Kindlustus on üks neist ja selle osas võib saavutada tulemusi – võib-olla mitte täna, kuid kindlasti homme.

 
  
MPphoto
 
 

  Günter Verheugen, komisjoni asepresident. − (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, esmalt sooviksin ma teid väga tänada laialdase toetuse eest, mida see arutelu on atlandiülesele majanduskoostööle näidanud ning rõhutada veel kord, et see protsess saab olla edukas üksnes juhul, kui selles osalevad kõik institutsioonid. Nõukogul on mängida oma roll, parlamendil oma ning ka komisjon teeb pingutusi oma rolli etendamiseks.

Sooviksin mitte nõustuda ja kinnitada neile, kes seda muret väljendasid, et see ei ole atlandiülese protektsionismi väljenduseks või selle väljenduseks, kuidas kaks suurimat ja võimsaimat majanduspiirkonda maailmas endid teistest eraldavad. Atlandiülene koostöö ei ole kellegi vastu suunatud. On väga huvitav teada, et selles arutelus juba nimetatud majanduspiirkonnad ilmutavad juba selle töö vastu suurt huvi ja on juba pärinud, vähem või rohkem otse, kas me suudaksime ette kujutada millegi sarnase tegemist teiste üksustega.

Minu vastus on alati sama: me tahaksime oodata ja vaadata, kas mudel, mille oleme siin loonud, ka tegelikkuses töötab, sest me oleme endiselt varajases staadiumis. Sooviksin taas näidata, et siin on erinevad mõõtmed. Põhiülesandeks on kaubandustõkete kaotamine. See on täpselt nii nagu härra Harbour ütles: need on kaubandustõkked. Kui te vaatate lähedalt, on see mõistetamatu, uskumatu, et me oleme sedasi toiminud nii palju aastaid. Tal on absoluutselt õigus. See on nii, kuna bürokraadid ei suuda kokku leppida. See, mis me siin teeme, on bürokraatide tegutsema innustamine, neid üksteisega rääkima sundimine, neile ametivolituste andmine.

Proua juhataja, lubage mul teha üks kõrvalpõige. Kuigi ma olen sel alal tegutsenud pikka aega, olen ma siin osaledes õppinud midagi uut. Arvasin alati, et kui Ühendriikides kontrollib poliitilist protsessi Valge Maja, siis piisab vaid nupule vajutamisest ning kogu administratsioon ja täitevvõim teevad, mida president soovib. Isegi Ameerika Ühendriikides pole see nii. Euroopa ei ole oma bürokraatia käivitamise probleemis üksinda – ameeriklastel on sama probleem. See siis on meie põhiülesanne. Me räägime siin asjadest, mis vabastavad majanduse mõlemal poolel paljudest-paljudest miljarditest eurodest ebavajalikest kuludest, rahast, mida saaks investeerida või kasutada töökohtade loomiseks ja intelligentsemate uuenduste edendamiseks. See on meie võtmeülesanne.

Teise mõõtmega kaasneb märksa enam ette vaatamist, et hinnata, kas me ehk saaksime hakkama tööga ühiste standardite loomiseks. Näiteks USA kaasesimees ja mina nõustusime, et Ühendriikidel ja Euroopal pole mõttekas arendada standardeid ja võidelda teineteisega neid standardeid kolmandatel turgudel kasutades. Katse teha palju enam koos ja hoida ära probleemid tulevastes eeskirjades on üheks põhjuseks, miks me peame tihedaid läbirääkimisi nanotehnoloogia valdkonnas ja miks me arutame biokütuste standardeid. Teeme seda kõike selleks, et seda poleks vaja tulevikus korrata, nii et asjad ei areneks eri suundades.

Samuti soovin ma jagada oma isiklikku nägemust. Ma leian, et mõlema Atlandi poole väga erinevat filosoofiat arvestades, näiteks kuidas saavutada tooteohutus, suudame me lõpptulemusena eesmärgi saavutada üksnes juhul, kui me oleme valmis üksteise filosoofiaid ja regulatiivseid meetodeid tunnustama – kui me näiteks tunnistame, et ameeriklased on täpselt samavõrd vastumeelsed oma kodanikke mürgitama kui meie ning kui ameeriklased võtavad omaks, et me oleme samavõrd vastumeelsed asetama oma kodanikke elektritoodetest johtuvasse ohtu kui nemad. Seega on põhialus mõistlike regulatsioonide vastastikuseks tunnustamiseks olemas.

Nüüd kolmas dimensioon. See on valdkond, millele keskendusid tänase pärastlõuna arutelud peaaegu ainiti – siin mainitud suured, kaugeleulatuvad küsimused, mis mõnikord hõlmavad globaalseid poliitikaid. Ma nõustun Erika Manniga ja sooviksin teid paluda nõukogu mitte üle koormata, arvestades fakti, et meil on raamkokkulepe, mis näeb ette, milliseid teemasid me võime käsitleda ja milliseid mitte. Paljud teemad, mida mainiti, ei olnud kindlasti raamkokkuleppes nimetatud ja nende jaoks on teised foorumid. Sellegipoolest on kogemus juba näidanud, et praktiline koostöö teeb vajalikuks suuri strateegilisi küsimusi üksteisega arutada, nagu näiteks: tuleviku maailmakaubanduse süsteem; protektsionismi küsimus; kuidas tegelda investeeringutega riiklikest fondidest; toidu- ja energiahindade küsimus ning potentsiaalne vajadus reguleerida finantsteenuseid. See on täpselt see, mida me teeme. Oleme leidnud väga kiirelt ja paindlikult vastamise viisi. Seega ei saa ma pikaajaliselt välistada, et me võime arutada teemasid, mis väljuvad esialgselt raamkokkuleppes sätestatust.

Lubage mul korrata: see arutelu on julgustanud mind jätkama sissetallatud rajal ning kindlustama, et seekord me oleme edukad. Koos on meil tohutult suur potentsiaal, mida me ei ole isegi veel asunud kasutama. Kaubandustõkete kõrvaldamisel, mis takistavad meie kogu majandusliku potentsiaali kasutamist, saame teha palju enamat, et saavutada meie poliitilised, sotsiaalsed ja ökoloogilised eesmärgid. Selle ümber kõik käibki.

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: MANUEL ANTONIO DOS SANTOS
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Ma olen saanud kuus resolutsiooni ettepanekut(1) vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2.

Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub homme.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Tunne Kelam (PPE-DE), kirjalikult. – Tänase arutelu taustal terendavad hoiatavalt suured globaalsed väljakutsed. Selle asemel, et nägeleda minevikku jäänud vastastikuste suhete probleemide ja pisiasjade üle, peame aru saama, et EL esindab globaalsel skaalal 7% maailma rahvastikust. Et aina suurenevate väljakutsega tegelikult toime tulla, on ainult üks lahendus: kaks kõige suuremat demokraatlikku vabakaubanduspiirkonda peavad jõud ühendama. Kõige tihedamale üleatlandilisele koostööle ei ole ühtegi teist alternatiivi. See ei ole kaugele ulatuvate soovunelmate hellitamise koht.

Eelmisel aastal tegid Euroopa Parlament ja USA Kongress paljulubava stardi. Seati ambitsioonikas eesmärk viia atlandiülese turu moodustamine lõpule 2015. aastal. Selle eesmärgi elluviimiseks vajame täielikku koostööd nii nõukogu kui komisjoni poolt.

Esimeseks ülesandeks on kaardistada ja eemaldada kõik olemasolevad takistused – nii poliitilised kui tehnilised. Teine ülesanne on koostada lühike dokument, mis selgitab avalikkusele toimuva peamised põhjused ning eelised.

Lõpuks, ärgem unustagem, et tõeliselt toimiva ja tõhusa atlandiülese integratsiooni loomine on parim viis Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamiseks.

 
  

(1)Vt protokoll.


14. Nõukogu 22. septembri 1994. aasta direktiivi 94/45/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise kohta läbivaatamine (arutelu)
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni avaldus nõukogu 22. septembri 1994. aasta direktiivi 94/45/EÜ, mis käsitleb Euroopa töönõukogu asutamist, läbivaatamise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Tänan teid võimaluse eest arutada kahte tihedalt seotud teemat, Euroopa töönõukogu ja sellega seonduvat ümberkorraldamist, mida komisjon peab võrdselt tähtsaks ja mille juures me saavutasime möödunud aastal märkimisväärse edasimineku.

Mis puutub Euroopa töönõukogusse, siis on komisjoni arvates selleks, et täiustada Euroopa töönõukogu tegevuse õiguslikku raamistikku, vaja võtta meetmeid ühenduse tasandil. Euroopa töönõukogudega ei konsulteerita ümberkorraldamiste puhul automaatselt. Lisaks sellele ilmneb direktiivi rakendamisel õiguskindluse puudumine, ning on vaja tagada parem kooskõla töötajate teavitamise ja konsulteerimise vahel riiklikul ja riikidevahelisel tasandil ning asjaomaste direktiivide vahel.

Nagu te teate, algatas komisjon 20. veebruaril teise konsultatsiooni sidusrühmadega direktiivi läbivaatamise kohta. Seda tehes esitas komisjon mitu lähenemisvõimalust, mida direktiiviga saaks rakendada, silmas pidades eespool mainitud küsimuste lahendamist. Need puudutavad eelkõige mõistete muutmist, kohaldatavate nõuete tugevdamist juhul kui puudub kokkulepe, töötajate väljaõpet, muudatusi kokkuleppes oluliste muutuste korral nagu ühinemised, ja vastastikuse dialoogi pidamiseks riiklikul ja riigiülesel tasandil kokkulepitud süsteemi rakendamiseks.

Konsultatsioon viidi läbi enne komisjoni õigusloome ettepanekute esitamist. See andis sotsiaalpartneritele võimaluse küsimust arutada. Sidusrühmadel on kahtlemata kõige parem võimalus kindlustamaks, et direktiivi läbivaatamisel oleksid positiivsed tagajärjed, mis on ülimalt oluline. Seepärast kutsus komisjon neid läbirääkimistele Euroopa töönõukogude üle. Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon väitis lõpuks, et ta ei suutnud avada läbirääkimisi tööandjate organisatsioonidega Euroopa töönõukogude üle. Ma kutsun komisjoni nimel sotsiaalpartnereid veel kord tegema kõiki võimalikke pingutusi meetmeraamistiku täiustamiseks. Komisjon vaatab praegu läbi ühenduse meetmete võimalikke valikuid, võttes arvesse sidusrühmade vastuseid ja ettepanekuid.

Kui selle hindamise järeldused kinnitavad, et tõusetunud küsimuste parim lahendamisviis on direktiivi läbivaatamine, ja kui sotsiaalpartnerid ei reageeri neile esitatud viimasele kutsele, teen ma suvel komisjoni liikmetele ettepaneku heaks kiita tasakaalustatud õigusakti eelnõu, mis võtab arvesse kõikide poolte huve ja nende väljendatud seisukohti.

Euroopa töönõukogud vajavad uut tõuget edasiminekuks, nad peavad arendama tõeliselt toimivat riikideülest dialoogi ja nad peavad asuma positsioonil, kus nad saavad täielikult osaleda, kui jõuab kätte muutuste prognoosimine ja rakendamine. Nad peavad olema tugevamad ja tulemuslikumalt tegutsema. See on komisjoni üks prioriteete 2008. aastaks ja ta panustab selles osas tihedale koostööle parlamendi ja nõukoguga.

Teine teema on ümberkorraldamised. Ümberkorraldamine on vältimatu reaktsioon olulistele majanduslikele ja sotsiaalsetele muutustele Euroopas, mille on esile kutsunud tehniline progress, üleilmastumine ja elanikkonna vananemine, aga ka möödapääsmatud meetmed, mis aitavad meil võidelda üleilmse kliima soojenemise ja keskkonna kahjustamise vastu. Esmajärjekorras vastutavad kohanemise eest ettevõtjad, sest nad tunnevad turutingimusi ja tehnoloogiat ja näevad ette riske, mis kaasnevad ümberkorraldamisotsustega.

Ümberkorraldamise sotsiaalne, majanduslik ja piirkondlik mõju, eriti suures ulatuses, on selline, et alltöövõtjad, ettevõtjad, töövõtjad ja nende esindajad peavad saama kohanemise erinevate etappide ajal sõnaõiguse. Samal põhjusel nõuab majanduslike muutustega kohanemine riiklike meetmete võtmist, mis on suunatud mitte üksnes majandusliku konkurentsivõime edendamise raamistiku loomisele, vaid ka sihipärase toetuse tagamisele ümberkorralduste ettevalmistamiseks ja ümberkorralduste sotsiaalselt vastutustundlikuks juhtimiseks.

Nii nagu asjaomased piirkonnad, on ka ettevõtjad ümberkorralduste esireas. Ühelt poolt peavad nad suutma kiiresti areneda ja oma konkurentsivõime säilitada, teiselt poolt aga peavad nad muutuste ettenägemisega täitma oma sotsiaalsed ja piirkondlikud ülesanded, tagades asjaosaliste nõuetekohase teavitamise nii vara kui võimalik, ja eelkõige võttes kasutusele meetmed töövõtjate ja piirkondade ettevalmistamiseks ettenähtavateks ümberkorraldamisteks.

2003. aastal leppisid sotsiaalpartnerid kokku üldises raamistikus, mis vastab nendele nõuetele. Selle raamistiku alusel töötati välja direktiivid, kuid käesoleval ajal kohaldatakse neid harva. Seetõttu esitab komisjon lähemal ajal aruande, mille eesmärgiks on aidata sotsiaalpartneritel võtta selles valdkonnas edasisi meetmeid, näiteks rakendada kehtivaid suuniseid tõhusamalt ja laiendada põhimõtete kohaldamisala ning määrata kindlaks olemasolevate tõsiste probleemide lahendamisvõimalused.

Tahaksin rõhutada, et komisjon on valmis tegema parlamendiga koostööd mõlema prioriteetse teema puhul, nimelt Euroopa töönõukogud ja ümberkorraldamine ja kindlasti sotsiaalse agenda osas, minnes tänase arutelu piiridest kaugemale.

 
  
MPphoto
 
 

  Philip Bushill-Matthews, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Härra juhataja, ma võtan sõna erinevates rollides, mitte ainult parlamendi suurima poliitilise fraktsiooni koordinaatorina, vaid ka inimesena, kes täitis selle toimiku arutamise ajal juhtrolli eelmise mandaadi kehtivusajal, ja eelkõige inimesena, kes oma eelmises ametis tegelikult juurutas töönõukogud mitmes erinevas ettevõttes: inimesena, kes põhimõtteliselt usub teavitamise ja konsulteerimise arendamisse ja kes teab, mis toimib ja mis mitte – kindlasti tõelise filosoofia eestvõitlejana.

Volinik, on tõesti ülimalt irooniline, et selline teema – mis käsitleb sotsiaalset dialoogi ja tööstuse kahe poole kokkusaamist – kukub tegelikult esimesel takistusel, sest ETUC keeldub maha istumast ja seda arutamast. Ma tunnustan teid üritamise eest ja püüete eest ikka veel dialoogi elustada. Aga kui te väidate, et kui dialoogi ei toimu, võtate õigusaktid sellele vaatamata ikkagi vastu, siis mis motiveerib mõlemat poolt läbirääkimiste laua taha istuma? Kus on karistus poolele, kes ei olnud valmis laua taha istuma? Minu arvates – ja ma ütlen seda raske südamega – on teie jaoks, volinik, lahendus see, et kui te „vaatate läbi oma valikuid“ õigusloome ettepaneku tegemiseks, peaks see kajastama ka asjaolu, et üks pool oli valmis rääkima ja teine pool mitte.

Lõpuks, arvestades, et maailm globaliseerub üha rohkem ja sellega sammu pidamiseks suureneb ettevõtete ümberkorraldamise vajadus, on töötajate teavitamine ja nendega konsulteerimine otsustava tähtsusega. Aga mida me näeme? Sotsiaalse dialoogi läbikukkumist, tõrkeid sotsiaalse partnerluse toimimises, ja just nende inimeste ebaõnnestumisi, kes peaksid olema eestvedajad. Euroopa ametiühingud on läbirääkimisest keeldudes mitte ainult ise läbi kukkunud; nad on alt vedanud töötajaid, keda nad väidetavalt esindavad. Kui see küsimus lõpuks parlamenti jõuab, peame Euroopa Parlamendi liikmetena tagama, et meie ei ebaõnnestuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Harlem Désir, fraktsiooni PSE nimel. – (FR) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, direktiiv Euroopa töönõukogude kohta oli vastuvõtmise ajal 1994. aastal tõeline pioneer. Ehkki see sätestas ainult miinimumnõuded, avas see liikmesriigiüleste kontsernide töövõtjatele võimaluse teostada õigust olla teavitatud ja konsulteeritud, ja oli Euroopa tööõiguse üks aluselemente. Kuid praegusel hetkel jääb see maha ettevõtluses tegelikult toimunud muutustest, jääb maha ettevõtete finantsjuhtimise arengust, ja jääb maha isegi teiste hiljem vastu võetud töövõtja teavitamist ja konsulteerimist käsitlevate direktiivide eesmärgi osas. Seetõttu on absoluutselt vajalik direktiiv läbi vaadata, tagamaks, et liikmesriikidevahelised kontsernid, kes saavad teabe õigeaegselt ja kindlustavad konsultatsioonide kõrgetasemelise standardi, mõtleksid tõsiselt sellele, et kohtadel, kus töövõtjaid ohustavad ümberkorraldamisotsused, ettevõtete sulgemine ja massilised vallandamised, on võimalik leida ka alternatiivseid lahendusi.

Viimastel aastatel oleme liiga sageli olnud äkiliste kollektiivse koondamise otsuste tunnistajaks, mis jätavad töövõtja ilma tegelikust konsulteerimise võimalusest või nende esindajad tegelikust kaasarääkimisvõimalusest. Mõnikord kuulevad töövõtjad raadiost, et neid ootab koondamine. Nende esindajaid teavitatakse mõni minut enne otsuse avalikustamist, tavaliselt siis, kui börsid avatakse.

Kõik see rõhutab läbivaatamise tungivat vajadust. Lisaks nähti läbivaatamine ette esialgses direktiivis, ja 2000. aastal oleks tulnud selle direktiivi sätteid kaasajastada. Sellest alates on BusinessEurope – või vana nimetusega UNICE – teinud kõik, mida suutis, läbivaatamise takistamiseks, hoolitsedes selle eest, et konsulteerimine ei viiks kuhugi.

Sellepärast, daamid ja härrad, härra Bushill-Matthews, ei saa ma ühena Euroopa Parlamendi raportööridest 2001. aastal, ja direktiivi ambitsioonika läbivaatamise taotluse kaaluka enamusega vastuvõtmise taganttõukajana parlamendis, nagu juhtus jällegi 2007. aastal, aktsepteerida kriitikat Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni aadressil. See organisatsioon on siiras ja läbirääkimisteks valmis. Kui see konsultatsioon, need läbirääkimised ei anna tulemusi, peab komisjon kasutama oma algatusõigust. Komisjonil on algatusõiguse monopol. Me austame seda. Siiski tähendab see ka vastutust Euroopa üldiste huvide kaitsmise eest, erahuvide pantvangiks sattumise ärahoidmist, meie kontinendi töövõtjatele kindlustunde tagamist, et Euroopa Komisjon kaitseb nende õigeaegset konsulteerimis- ja teavitamisõigust, nii et suurtes liikmesriigiülestes kontsernides oleks võimalik pidada sisulist Euroopa sotsiaalset dialoogi.

 
  
MPphoto
 
 

  Siiri Oviir, fraktsiooni ALDE nimel. (ET) Lugupeetud kolleegid, on väga positiivne, et komisjon on teadvustanud probleemid, mis puudutavad Euroopa töönõukogu, mis puudutavad vajadust konsulteerida ja teavitada töötajaid olukorras, kus ülemaailmastumise tingimustes on paratamatu ja loomulik teatud ümberstruktureerimine majanduses.

Nii nagu ütles eelkõneleja mu vasakul käel, olen ma täiesti nõus sellega, et väga oluline on konsultatsioon. Mitte ainult konsultatsioon, vaid konstruktiivne ja positiivne teabejagamine on väga tähtis. Siin on rõhutatud sotsiaalse dialoogi vajadust.

Aga täna ei ole Euroopa Liit enam 15 vana demokraatiaga riiki, meid on 27. Ja minu riigis näiteks kuulub ametiühingutesse, kes oleks ju loomulik osa sotsiaalse dialoogi ühe poolena, umbes viis protsenti töötajaskonnast. Töötajaskond omal vabal tahtel ei ole ametiühinguga liitunud. Selleks on omad põhjused ja üheks põhjuseks on kindlasti, et nad ei näe ametiühingus jõudu, kes nende huve kaitseb.

Ja kui nüüd ühtset õigusraamistikku ja õigusnorme komisjon ette valmistab, siis sarnane olukord on veel väga mitmetes ja mitmetes liikmesriikides. Ja ma palun, et seda arvestataks, muidu saame mitmete riikide jaoks õigusakti, mis jälle ei toimi ega rakendu.

 
  
MPphoto
 
 

  Ewa Tomaszewska, fraktsiooni UEN nimel. (PL) Sõltumatu omavalitsusliku ametiühingu „Solidaarsus“ liikmena räägin ka mina praegu oma ametiühingu kolleegide nimel. Tööandjad viivitavad kõigest väest, kui asi puudutab dialoogi algatamist. Dialoog on ametiühingutegelaste ja töökoha keskkonna huvides.

Direktiiv 94/45 kaotas seose tegelikkusega juba pikka aega tagasi ja seda ei ole ühtlustatud teiste ELi direktiividega, eriti direktiiviga 2001/86/EÜ, millega täiendatakse Euroopa äriühingu põhikirja töötajate kaasamise suhtes ja direktiiviga 2002/14, mis kehtestab töövõtjate teavitamise ja nendega konsulteerimise üldise raamistiku Euroopa Ühenduses. Puudub ka ametiühingu rolli nõuetekohane määratlus Euroopa töönõukogude loomises ja tegevuses. Nende loomise menetlus on keeruline, ja sellepärast ongi neid vaid kolmandik sellest hulgast, mis võiks potentsiaalselt tegutseda.

Teavitamise ja konsulteerimise täpse mõiste puudumine põhjustab töövõtjatele tõsiseid raskusi teabele juurdepääsemisel, eelkõige ettevõtte erastamise või ülevõtmise ajal. Me ootame selle õigusakti kiiret muutmist.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Schroedter, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud juhataja, daamid ja härrad, ma saan ainult öelda, kui rõõmus ma olen, volinik, et te päästate lõpuks Euroopa sotsiaalpoliitika senistest kammitsatest. On viimane aeg seda teha. Viimaks ometi sai selgeks, et läbirääkimised ametiühingute ja Euroopa Tööandjate Liidu vahel olid määratud luhtumisele, kui üks pool keeldus kategooriliselt mis tahes läbivaatamisest. Selle võtmetähtsusega kohustusliku projekti edasilükkamine komisjoni poolt jätab inimestele mulje, et komisjon püüab läbi suruda üksnes liberaalset siseturu mudelit ning ei tee midagi Euroopa sotsiaalse mudeli edendamiseks.

Sellest ei piisa, kui sotsiaalsest Euroopast üksnes räägitakse; inimesed tahavad näha tegelikke meetmeid. See on juba pikka aega selge, et miinimumarv 1000 töövõtjat on liiga kõrge töövõtjate asjakohaseks esindamiseks ettevõtete juhtimise pidevalt muutuvates tingimustes kogu Euroopas.

Samuti on selge, et Euroopa töönõukogud ei suuda oma esindajarolli nõuetekohaselt täita, kui neid teavitatakse ettevõtete ühinemisest või müügist või osalisest müügist liiga hilja. Kui komisjon tõepoolest on veendunud, et Taani paindliku turvalisuse mudel sobib kõige paremini Euroopa tööhõive strateegiaga, siis peab see loomulikult kindlustama ka eeltingimuste loomise Euroopa tasandil Taani tööhõiveturu mudeli toetamiseks, mille all ma mõistan töövõtjate tõhusat esindamist.

Seejärel peab komisjon tugevdama läbi vaadatud töönõukogude direktiivi raames ka ametiühingute õigusi. Lisaks sellele peaks komisjon Euroopa läbipaistvuse algatuse ja ettevõtte juhtimiskoodeksi rakendamise tulemusena kindlustama, et kõik töönõukogude direktiiviga hõlmatud ettevõtted moodustaksid ka Euroopa töönõukogud. Ma saan rääkida üksnes oma riigist: ainult 30% ettevõtetest, kelle peakorter on Saksamaal ja kes peaksid asutama töönõukogud, on seda teinud. Euroopa tööhõiveõigustiku nõuete täitmata jätmine peab kaasa tooma ebameeldivad tagajärjed! See on komisjoni jaoks tõeline väljakutse.

 
  
MPphoto
 
 

  Francis Wurtz, fraktsiooni GUE/NGL nimel. (FR) Härra juhataja, volinik, kaheksa aastat tagasi avaldas komisjon aruande, mis oli ette nähtud 1994. aasta direktiiviga Euroopa töönõukogude kohta, milles tunnistati, et selle kohaldamine näib käesoleval ajal – ma tsiteerin – „garanteerivat ainult rahvusvahelise konsulteerimise ja teavitamise väga madala taseme“. Raportis tehti järeldus, ja ma tsiteerin jälle, et „direktiivi võimalikku läbivaatamist peetakse käesoleval hetkel vajalikuks“. See oli kaheksa aastat tagasi. Neli aastat möödus ja mitte midagi ei juhtunud. 2004. aastal algatas komisjon lõpuks sidusrühmadega konsulteerimise esimese etapi. Seejärel kulus veel neli aastat, ehkki kõikide poolte seisukohad olid hästi teada ja polnud muutunud.

Tööandjate organisatsioonide arvates on direktiivi igasugune läbivaatamine mõttetu, samas leiavad ametiühingud, et see on eluliselt oluline. Ma peaksin lisama, et komisjon ise tunnistas, et 2006. aastal oli ainult kolmandik ettevõtetest sellise nõukogu loonud, et 20%ga Euroopa olemasolevatest töönõukogudest konsulteeriti üksnes pärast juhtimisotsuse avalikustamist ja et 30%ga ei konsulteeritud üldse. Selle aja jooksul kasvas ühinemiste, ümberkorraldamiste ja ümberpaigutamiste arv plahvatuslikult.

Täna ärkame sellest põhjendamatust talveunest. Mõned ettepanekud on laual. Need on kahtlemata nii arglikud, et BusinessEurope, mis oli läbivaatamise vastu, on äärmiselt rõõmus, et ettepanekud on organisatsiooni sõnul pigem inspireerivad kui ettekirjutavad, kuid vähemalt võib arutelu alata. Pall on nüüd parlamendi väljakupoolel, ja parlament ei pea nullist alustama. Ma tuletaksin meelde, et 2001. aastal saavutas meie kolleeg PPE fraktsioonist, härra Menrad, sellesisulise raporti heakskiitmise. Direktiivi jõustamiseks vajalike nõuete seas märkis raport ära ka – ma tsiteerin – „asjakohased sanktsioonid riiklikul ja Euroopa tasandil direktiivi mittetäitmise eest“ – konkreetsed ja karmid karistused–, õiguse peatada juhtimisotsuse täitmine töövõtjate esindajate taotlusel, ja ametiühingute tugevama rolli.

Meie fraktsioon toetab fraktsiooni PPE vanas raportis tehtud ettepanekute, mida pooldas 2001. aastal parlamendi enamus, uut menetlust, ja soovitab nende osas konkreetsem olla, eriti kahe punkti puhul. Esiteks, Euroopa töönõukogud peavad saama juurdepääsu strateegilisele teabele kontserni kohta, nii et konsulteerimine poleks ainult pelk formaalsus, ja kõigepealt peavad nad saama õiguse peatada mis tahes ümberkorraldamiskava: mitte ainult tähtaja tagasilükkamise osas, vaid nii, et nad saaksid läbi viia omapoolse hindamise, esitada omapoolsed ettepanekud ja osaleda tegelikel läbirääkimistel. Meie käsutuses on vaid piiratud aeg. Parlamendi käesoleva koosseisu ametiaja lõpp läheneb. Ma arvan, et tõe hetk on saabunud.

 
  
MPphoto
 
 

  Ria Oomen-Ruijten (PPE-DE).(NL) Minu lähenemine pigem erineb sellest, mida just väljendas minu kolleeg härra Bushill-Matthews. Ma olen temaga nõus mitme punkti osas, näiteks selles, et ühinemiste, asukoha muutmiste, ümberkorraldamiste tulemusel – ja see kõik toimub piiriüleselt – on suureneva üleilmastumise tingimustes üha suurem vajadus parema teavitamise ja konsulteerimise järele.

Praegu tegutseb tervelt 800 kuni 820 Euroopa töönõukogu, mis esindavad umbes 145 miljonit töötajat. Nii nagu mina seda näen, peavad töötajate huvid, mis võivad kindlustada ka rahu ja stabiilsuse tööturul, saama sotsiaalse orientatsiooniga turumajanduses realiseeruda nii hästi kui võimalik.

Härra juhataja, just sellepärast tähendavad Euroopa töönõukogud mulle nii palju. Tööandjad ja töötajad ei ole veel kokkuleppele jõudnud, ja ma kutsuksin töötajaid jätkama püüdlusi kõnealuse kokkuleppe saavutamiseks. Kui nad peavad naasma läbirääkimiste laua taha, peab seal olema ka tööandjate pakkumine, mis on läbirääkimiste aluseks.

Ma toetan täielikult oma kolleegi härra Menradi raportis esitatud seisukohta, mille poolt me hääletasime 2001. aastal. Mida me tookord ütlesime? Me ütlesime, et tuleb kehtestada uued õigusaktid, mis tagaksid sätted varasema, õigeaegse teavitamise ja konsulteerimise täiustamise kohta, vähendada Euroopa töönõukogudesse kuuluvate töötajate arvu piirmäära, võtta kasutusele rohkem, erinevaid ja paremini toimivaid sanktsioone juhuks, kui õigustik ei toimi nõuetekohaselt, ja parandada Euroopa töönõukogude tegutsemistingimusi.

Härra juhataja, ma kutsuksin kõiki läbirääkimiste laua taha. Kui seda ei juhtu, on teie kohus, volinik Špidla, tagada, et uus eelnõu esitatakse käesoleval aastal. Tänan teid väga.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Meil on raskusi ajaga, sest nõukogu peab esinema järgmisel arutelul ja nõukogu esindaja peab lahkuma teatud kellaajal, nii et mul on kahju, daamid ja härrad, kuid seetõttu pean kõneajast üpris rangelt kinni pidama.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson (PSE). – (SV) Härra juhataja, igaüks näib sellega nõustuvat, et tegemist on olulise direktiiviga. On tähtis, mitte üksnes sagenevate ümberkorraldamiste ajal, et teavitamine ja konsulteerimine toimiksid nõuetekohaselt. Ma jagan ka komisjoni vaateid ja volinik Špidla seisukohta, et praegu kehtiv direktiiv ei ole piisavalt hea. Seda on vaja parandada. Me teame, et ulatuslikud ümberkorraldused on toimunud ilma teavitamiseta ja konsulteerimist pole üldse toimunud.

Ma jagan ka seisukohta, et oli igati õige jätta see teema sotsiaalpartnerite arutada. Siiski, arvestades asjade praegust seisu, on vähe võimalusi, et direktiiv esitatakse uuesti selle parlamendi ametiajal. Juhul kui üks läbirääkimiste pool kasutab läbirääkimisi üksnes protsessist kasu saamiseks ja pärast üheksa kuu möödumist ei ole kokkulepet sõlmitud, siis me direktiivi ei saa, ja siis me ei saavuta ka muutusi. On selge, millega sel juhul riskitakse. See on ka põhjus, miks üks pool on tagasi tõmbunud. Nagu näete, on olemas selge oht, et tegemist on lihtsalt viivitamisega.

See on tänaseks kujunenud olukord. Sellises seisus on komisjonil kohustus tegutseda. Me leiame ennast selles olukorras, sest läbirääkimistel pole edu saavutatud. Kuna asjaolud on sellised, peab komisjon esitama ettepaneku, mis põhineb härra Špidla mainitud põhimõtetel ja tema tehtud analüüsil. Sel juhul lubame meie siin parlamendis, nagu me juba arutasime tööturu komitee koordinaatorite kohtumisel, et me anname oma parima, et valmistada ette direktiiv esitamiseks selle parlamendi ametiajal. See on praegusel hetkel oluline. Komisjon peab tegutsema.

 
  
MPphoto
 
 

  José Albino Silva Peneda (PPE-DE).(PT) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, esiteks tahaksin ma õnnitleda komisjoni sidusrühmadega tehtud koostöö puhul Euroopa töönõukogu direktiivi läbivaatamisel. Ma arvan siiski, et lõhe Euroopa retoorika ja inimeste igapäevaelu praktilise tegelikkuse vahel on peamine tegur, mis õõnestab juhtkonna ja töötajate vahelist usaldust.

Konkurentsivõime ja solidaarsuse kasvu huvides Euroopa Liidus on muutunud eluliselt oluliseks tööstuse kahe poole vahelise usalduse suurendamine. Usaldusaste tõuseb, kui sotsiaalne dialoog käivitub ja mida rohkem hoogu sotsiaalne dialoog saab, seda läbipaistvam on otsuste langetamine kohandamis- või ümberkorraldamisprotsessi osas.

Teabevoogude parandamisega tööandjate ja töötajate vahel soodustame rahvusvaheliste ilmingute mõju parema mõistmise saavutamist, samuti aitame mõlemal poolel kokku leppida ümberkorraldamisprotsessile lahenduste otsimiseks. Seepärast peame läbi vaatama ja kaasajastama töötajate konsulteerimise ja osalemisega seotud õiguslikud mehhanismid, et välja töötada õiguslik raamistik, mis soodustab selguse saavutamist sotsiaalses dialoogis.

Eelnevat arvesse võttes kutsun Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni üles uuesti kaaluma oma seisukohta ja istuma läbirääkimislaua taha koos tööandjate esindajatega, et tutvuda direktiivi eelnõuga. Kui see ei osutu võimalikuks, on mul kahju, kuid ma pean samuti ütlema, et komisjon peab tunnistama oma vastutust ja oleks väga soovitav, et selle direktiivi läbivaatamine viidaks lõpule käesoleva parlamendi koosseisu ja käesoleva komisjoni ametiaja jooksul.

 
  
MPphoto
 
 

  Harald Ettl (PSE).(DE) Härra juhataja, kui komisjon soovitab Euroopa sotsiaalpartneritele „uuesti proovida“ üksteisega läbi saada, paljastab see teatud võhiklikkust poliitilise tegelikkuse osas. Tööstus ei taha osaleda ja komisjon ei saa aru, miks sidusrühmade skeem nii halvasti toimib.

Kiiresti muutuval tööstusmaastikul, kus tuleb kiirelt kohaneda, on otsuste langetamise sõltuvusse seadmine ühehäälsusest, nagu on BUSINESSEUROPE’il tavaks, ebapraktiline. Lõppude lõpuks hääletab ITUC kvalifitseeritud häälteenamusega, mis võimaldab paindlikkust ja muudatusi. Just tänu sotsiaalpartnerite otsuste langetamise põhimõtetele suutsid poliitikud nagu Helmut Kohl ja Euroopa Parlament saavutada 1994. aastal läbirääkimistel kokkuleppe ja surusid Euroopa töönõukogu direktiivi läbi, kuid isegi siis sätestati läbivaatamine ja edasine kohandamine viie aasta pärast. Praegu on 2008. aasta, ja komisjon tahab jälle algatada läbirääkimismenetlust, mis kestab igal juhul kauem kui praegune ametiaeg, isegi kui tööstus ei taha või ei suuda oma sisemise otsustamismehhanismi tõttu läbirääkimisi pidada.

Tuletan veel kord meelde, et tegemist on samasuguse olukorraga nagu 1994. aastal. Kas me tahame täiustada nii eluliselt olulist instrumenti kui Euroopa töönõukogu, nagu härra Barroso siin täiskogul selgitas, või tahame üksnes teeselda, et tahtsime läbivaatamist igal juhul, aga lõpuks luhtus see olude tõttu, nagu on nii sageli juhtunud ka teiste sotsiaalsete teemadega?

Kui tegemist on viimase variandiga, siis ei ole me parema lahenduse saavutamiseks teemaga piisavalt energiliselt tegelnud ja kõikide meie jõupingutuste tulemus selle ametiaja jooksul sotsiaalsete ja töövõtjatega seonduvate teemade puhul tundub veelgi kesisem. Seda ei tohi juhtuda!

 
  
MPphoto
 
 

  Alejandro Cercas (PSE).(ES) Härra juhataja, tänan teid, volinik. Kui ma sain teist õigesti aru – ja ma loodan et mõistsin teid õigesti ning ei ajanud oma soovunelmaid tegelikkusega segamini – siis arvan, et te tahate seda lahingut pidada, et te ei loobu oma algatussuutlikkusest, et te püüate tagada, et enne, kui selle parlamendi ametiaeg lõpeb ja selle komisjoni ametiaeg lõpeb, on meil lõpuks ometi ümbersõnastatud töönõukogu direktiiv, pärast kaheksa aastat kestnud ootamist. On selge, et omal ajal oli direktiiv väga edumeelne, kuid nüüdseks on ta tegelikule arengule jalgu jäänud.

Kui see on tõesti nii, volinik, siis on teil meie täielik toetus, minu täielik toetus, sest ma mõtlen, et teil on õigus ja kohustus juhinduda komisjoni algatusõigusest, kui üks pooltest ei taha direktiivi läbivaatamist, vaatamata sellele, et on ilmne, et seda on vaja teha. Seda on vaja, sest kaalul on üldised huvid. Euroopa töötajad on väga pahased, ja põhjusega.

Volinik, täna hommikul võtsin ma vastu töötajate delegatsiooni Valladolidi tehasest Smurfit Kappa, mis suletakse järgmisel kuul; nad said sellest teada ajalehe kaudu ja nad ei tea, miks nende ees uks kinni lüüakse, sest tegemist on kasumliku ettevõttega. Nad ei tea isegi seda, kes on nende ülemused, sest ettevõte on osa ettevõtete konglomeraadist ja mitte keegi ei tea enam, kes on aktsionärid.

Volinik, töötajad soovivad turvalisust ja Euroopa peab seda neile andma; Euroopa peab andma neile selgust, ta peab andma neile õiguse teavet saada ja nendega nõu pidada. Ilma sotsiaalse dialoogita ei saa olla ümberkorraldamist. Sotsiaalne dialoog on igal juhul tähtis, ja raskustest on igal juhul vaja üle saada.

Ma tean, et see ei ole teile kerge. See ei saa kerge olema volinike kolleegiumis või nõukogus. Siiski, volinik, kui te astute sellele rajale, on teil meie täielik toetus; mõnikord ei võideta kõiki lahinguid, kuid kõikide tähtsate asjade eest on vaja võidelda, ja selle eest siin on vaja võidelda.

 
  
MPphoto
 
 

  Karin Jöns (PSE).(DE) Härra juhataja, volinik, jälle tundub, et komisjon räägib sotsiaalse Euroopa ideest pelgalt suusoojaks. Teie vastutate selle eest, et meil pole ikka veel töönõukogude reformi ettepanekut, sest see on komisjon, ja mitte keegi teine, kes eirab ETUCi avaldust, et ta ei taha astuda läbirääkimistesse BUSINESSEUROPE´ga, välja arvatud juhul, kui need on sisulised. Te kehtestate täiesti uued mängureeglid, asutamislepingu artikkel 138 ei näe ette konsultatsiooniprotsessi kolmandat etappi. Sellist etappi pole kunagi varem olnud. Komisjoni taktika on ilmne – ta püüab venitada.

Kas komisjon asub tõepoolest jälle tööandjate poolele? Tegelikult ei taha mitte keegi töönõukogude ulatuslikku reformi, kindlasti mitte enne järgmisi Euroopa valimisi. Kas ma tohin teile meelde tuletada, et Jacques Delors juba esitas meile ettepaneku, täpselt kaks nädalat pärast seda, kui tööandjad keeldusid läbirääkimistest. Võib-olla tegite samamoodi. Juuni lõpp on liiga hilja, rääkimata asjaolust, et „tasakaalustatud ettepanek“ tähendab midagi muud.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (PSE). – Härra juhataja, ma tahan tänada härra Špidlat tema selgituse eest ja selle eest, et ta kavatseb muuta Euroopa töönõukogude direktiivi. Kuid me vajame tähtaegu ja me peame kiiresti tegutsema, kui me tahame edukalt veenda Euroopa inimesi, Euroopa tööinimesi, et Euroopa on midagi enamat kui ühisturg.

Ma pean ütlema, et nende ERP liikmete väidetes, kes süüdistavad ETUCi läbirääkimistest loobumises, puudub loogika. ETUC, ametiühingud ja töötajad on need, kes saavad Euroopa töönõukogu direktiivi põhjalikust läbivaatamisest kasu. See on suures osas mõttetu. Kui nad oleksid arvanud, et läbirääkimistega on võimalik edasiminekut saavutada, peaksid nad läbirääkimisi. Kuid nad pole valmis läbi tegema üheksa kuud kestvat läbirääkimiste näitemängu, et tööandjad siis lihtsalt minema kõnniksid.

Seetõttu arvan ma, et on ülimalt oluline, et komisjon esitaks aega viitmata ettepaneku.

 
  
MPphoto
 
 

  Pier Antonio Panzeri (PSE).(IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad, ma arvan, et isegi teie, volinik, mõistate objektiivset vastuolu väite vahel, et direktiivi läbivaatamine on üks komisjoni prioriteete, ja suutmatuse vahel seda rada käia: teil on vaja rohkem julgust ja sihikindlust, ilma et laseksite ennast mõjutada läbirääkimistest, mis ei anna tulemusi mitte ETUCi süül, vaid inimeste tõttu, kes rääkimissoovi teeseldes üksnes aega raiskavad!

On kaks põhjust, miks te peaksite suurema vastutuse võtma: esimene on meetod. Me ei saa siin peatuda ja komisjon peab kaitsma oma otsustusõigust. Teine põhjus on poliitiline: te teate, et praegu kehtiv õigustik takistab töönõukogude tõhusat toimimist. Direktiivi läbivaatamine on vajalik mitte üksnes algsete eesmärkide elluviimiseks, vaid ka kindlustamiseks, et me oleksime kaasaja väljakutsetega toimetulemiseks paremini varustatud.

Sel põhjusel, volinik, palun ma teid tungivalt, et te saadaksite välja selge signaali ja näitaksite, et teil on julgust otsustada!

 
  
MPphoto
 
 

  Genowefa Grabowska (PSE). – (PL) Härra juhataja, Euroopa töönõukogu direktiiv on pärit 1994. aastast. Sellest ajast alates on globaliseeruvas majanduses tekkinud uued väljakutsed, ja ELiga on ühinenud uued liikmesriigid, sealhulgas minu kodumaa Poola. Seetõttu on vaja direktiivi kiiremas korras muuta. Muutused sunnib peale ka Lissaboni leping, mis väärtustab sotsiaalset dialoogi väga kõrgelt. Direktiivi tuleb muuta ka sellepärast, et seda nõuab põhiõiguste harta, mille artikkel 27 sätestab selgelt: „Töötajatele või nende esindajatele tuleb (...) tagada, et nad saaksid õigel ajal informatsiooni ja et nendega konsulteeritaks (...)“.

Seetõttu peaks uus direktiiv täiustama olemasolevaid mehhanisme ja kehtestama olulisi uusi skeeme – mehhanismid, mis muudavad lihtsamaks selliste organisatsiooniliste muutustega seotud pingete hajutamise ELi piires nagu ettevõtete lahutamine või ühendamine, kollektiivne vallandamine ja eelkõige ettevõtte asukoha muutmine ning ettevõtte asutamine.

Ma olen kindel, et sellistest ebapopulaarsetest meetmetest varajane teavitamine võimaldab tööturu pingeid hajutada ja liidab Euroopa Liidu ametiühinguliikumise.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL).(PT) Härra juhataja, rahvusvaheliste kontsernide ümberkorraldamise, ühinemise ja osalise või täieliku ümberpaigutamise protsessid toimuvad erinevates ELi riikides, kaasa arvatud minu riigis Portugalis, ilma vähimagi austuseta töötajate õiguste vastu ja absoluutselt ilma kõnelusteta ametiühingutega – mida juba mitu korda on mainitud – ja isegi ilma otsese teavitamiseta.

Selle direktiivi läbivaatamine on liiga kaua veninud ja see on töötajate õiguste kaitse parandamise seisukohalt oluline. Läbivaatamise käigus on vaja sisse viia mitte üksnes teavitamise garantiid, vaid ka garantiid, mis on seotud töötajate, töötajate esindajate ja ametiühingute osalemisega kogu protsessi jooksul, samuti garantiid, mis tagavad töötajate õiguse vajaduse korral meelt avaldada ja protesteerida, sealhulgas vetoõiguse ümberkorraldamise või asukoha muutmise suhtes, mis ei austa töötajate õigusi, piirkondlikke ja riiklikke õigusi. Seda oleks tulnud teha juba ammu ja seetõttu, volinik, ei saa seda väljakutset kauem edasi lükata.

 
  
MPphoto
 
 

  Vladimír Špidla , komisjoni liige. − (CS) Daamid ja härrad, kahjuks ei ole piisavalt aega, et saaksin üksikasjalikult vastata. Ma käsitlen siiski mõnda kõige tähtsamat küsimust. Esimene teema on sidusrühmade positsioon. Ma usun kindlalt, et sotsiaalpartnerid on kõige paremini ette valmistatud vahetuks osalemiseks kõnealustes muutustes. Teiselt poolt on ainult komisjonil algatusõigus, ja loomulikult ei esitatud direktiivi ettepanekut kergemeelselt; see põhines pigem tookordse olukorra hindamisel ja selleks ajaks saadud kogemustel. Seetõttu ei hoia komisjoni tagasi sidusrühmade käitumine. Sellele vaatamata olen arvamusel, et on ja oli asjakohane kutsuda veel üks kord sotsiaalpartnereid osalema.

Arutelu jooksul mainiti, et ettepanekuga tehakse ilmselt teatud sidusrühmadele etteheiteid. Ma tahaksin öelda, et me elame õigusriigi põhimõtete alusel ja seetõttu ei saa kedagi karistada selle eest, et ta püüab oma õigusi teostada. See tähendab, et kui üks sotsiaalpartneritest kasutab ära oma õigust läbirääkimistest tagasi tõmbuda, ei tohiks see takistada nende läbirääkimiste edasiarendamist. Ma peaksin tähelepanu juhtima asjaolule, et minevikus olid need tööandjad, kes katkestasid läbirääkimised ja nendest keeldusid. Seda arvestades on sidusrühmadel oma õigused ja nad võivad neid õigusi teostada, ja ilmselgelt on sellel mõjud, millega tuleb arvestada. Tagajärjed on vaja arvesse võtta, kuid väärtushinnangud ei tohiks mõjutada eelnõu läbirääkimiste eesmärki.

Komisjoni eesmärk on täiustada töönõukogu direktiivi ja teha seda selle parlamendi ametiajal, ja sellest sõltuvad loomulikult kõik tähtajad. Meie eesmärk on muuta direktiiv tõhusamaks. Vaatamata mõiste „tasakaal“ kriitikale olen veendunud, et tasakaalustatud lähenemine on sellise keerulise dokumendi põhieeldus.

Olen täheldanud selle parlamendi kõikide poliitiliste fraktsioonide entusiasmi, mis toob esile, isegi käesolevas piiratud formaadis, direktiivi keerulisuse ja mitmetasandilisuse. Seetõttu jään lootma edasisele koostööle parlamendiga, Euroopa Ülemkoguga ja sotsiaalpartneritega kõnealuse direktiivi täiustamiseks mõeldud eeltööde osas.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Mary Lou McDonald (GUE/NGL), kirjalikult. – Euroopa töönõukogu direktiivi läbi vaadates peab komisjon täielikult lahendama töötajate õiguste kaitse küsimuse.

Töövõtjatel peaks olema täielik juurdepääs teabele ümberkorraldamisprotsessi kohta ja võimalus kogu selle protsessi jooksul otsustavalt sekkuda. Liiga sageli saavad töötajad teada ümberkorraldamisplaanidest, mis toovad kaasa märkimisväärse töökohtade vähendamise või palga alanemise ja tingimuste halvenemise, pärast otsuse vastuvõtmist. Töötajad on ära teeninud õiguse olla kaasatud ümberkorraldamisprotsesside kõikides etappides ja saada võimaluse neid mõjutada viisil, mis kaitseb töökohti ja töötingimusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Arutelu Euroopa töönõukogude üle on toonud läbirääkimiste lauale erinevad ettepanekud, mis järgivad parimaid põhimõtteid: osalemispõhimõtte tugevdamine, koostöö ja partnerlus erinevate asjaomaste poolte vahel. Siiski on selles arutelus tajutav ka pidev surve ebamajandusliku nägemuse käsitlemiseks, mis annab, küll heade kavatsustega, sageli tulemuseks ettepanekute kogumi, mis ei soodusta majanduslikku edu ega kaitse töökohti. See kehtib ka meetmete kohta, mis üritavad päästa töökohti, isegi kui seotud ettevõte või tööstussektor ei ole elujõuline. Mitte keegi ei kavatseks loomulikult keelustada digitaalkaamerate kasutamist või lisada nende kaamerate hinnale täiendavat sotsiaalmaksu. Ometi on digitaalkaamerate ulatuslik levik olnud tuhandete töökohtade kaotuse otsene põhjus filmitööstuses, kus filme toodetakse „vanamoeliste“ kaameratega.

Töötajate laialdane osalemine peab põhinema tööalase konkurentsivõime kontseptsioonil, individuaalsuse kaitsel ja majanduskriisidest ülesaamisel, mitte visioonil, mille mõjujõud on majanduslikus reaalsuses marginaalne. Tehnilist arengut ja turu avamist tuleks käsitada võimalusena ja äridialoog peaks olema suunatud sellele eesmärgile.

 

15. Inimõigused maailmas (2007) ja ELi poliitika – ELi valimisvaatlusmissioonid: eesmärgid, tavad ja tuleviku väljakutsed (arutelu)
  

ISTUNGIT JUHATAB: MAREK SIWIEC
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorra punkt on järgmiste raportite ühisarutelu:

– Marco Cappato poolt väliskomisjoni nimel koostatud aastaaruanne (A6-0153/2008), mis käsitleb inimõiguste olukorda maailmas 2007. aastal ja Euroopa Liidu poliitikat selles osas (2007/2274(INI));

– José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra ja Véronique De Keyseri poolt väliskomisjoni nimel koostatud ülevaade (A6-0138/2008) ELi valimiste vaatlusmissioonide kohta: eesmärgid, kogemused ja edasised ülesanded (2007/2217(INI)).

 
  
MPphoto
 
 

  Marco Cappato, raportöör. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, poliitikad, mis edendavad inimõiguste austamist, nõuavad eelkõige mõjusaid volitusi otsuste langetamiseks rahvusvahelises poliitikas, mis ELil on olemas. Paraku on Euroopa poliitika liigagi sageli, nagu ka raporti puhul, mis me väliskomisjonis ühehäälselt heaks kiitsime, tegelikult liikmesriikide poliitika. On raske järgida Euroopa poliitikat inimõiguste osas, kui liikmesriigid suruvad sellisel määral peale oma rahvuslikke huve.

Ometi, kui asi puudutab poliitilist tahet, ja aeg-ajalt saavutatakse selle üle võit tänu Euroopa Parlamendile, kellel ei ole volitusi rahvusvahelist poliitikat puudutavate otsuste tegemiseks, oleme suutnud märkimisväärselt edasi liikuda. Võtkem näiteks surmanuhtluse: selle parlamendi kolm resolutsiooni kindlustasid lõpuks Euroopa kaaluka positsiooni moratooriumi väljakuulutamises hukkamistele, mille poolt ÜRO hääletas detsembris New Yorgis. Vaadake, kuidas parlament tegi ettepaneku Euroopa poliitika osas Tiibeti kohta resolutsiooniga, mille me viimasel istungil vastu võtsime.

Inimõigusi käsitlevad dokumendid on samuti olemas, kuid Euroopa Liit ei tunnusta liigagi tihti nende õiguspärasust. Meie kõikides koostöökokkulepetes on inimõigusi käsitlevad klauslid, ja meil pole ikka veel tõhusat seire ja ajutise peatamise mehhanismi, sest need klauslid lubaksid meil tegelikult tagada austuse demokraatia vastu kolmandates riikides.

Väga sageli oleme meie kui Euroopa viimastel aastatel suhtunud USAsse kriitiliselt, sest demokraatia toetamine sõjaliste vahenditega on osutunud ebatõhusaks. See on tõsi! Kuid me peame ka leidma alternatiivsed vahendid. Me ei saa lihtsalt öelda, et relvad ei toimi, sest siis me annaksime järele patsifismi ja neutraalsuse kiusatusele. Öelgem lihtsalt, et see tee kätkeb endas ohtu diktaatoritele tegelikult kasulikuks osutuda.

Seetõttu on relv, mille me oleme kindlaks määranud ja mida selles raportis selgesõnaliselt kirjeldatakse – mul on tõeliselt kahju, et sotsiaaldemokraatide fraktsioon on tõepoolest esitanud muudatusettepaneku selle osa väljajätmiseks – vägivallatuse relv: Ghandi vägivallatus, kui olla täpne, pigem poliitiline instrument kui pärimuslik viide; vägivallatus, mis põhineb teadmistel, mis põhineb õigustel – luues õigusi, tagades õiguste alalhoiu, kaitstes õigust elule.

Meie näeme vägivallatust kui metoodikat, ja seepärast teeme ettepaneku nimetada 2010. aasta Euroopa vägivallatuse aastaks, et Euroopa Liidul oleks aktiivne poliitika, mille raames komisjon ja nõukogu edendaksid vägivallatuse instrumente, aidates dissidente, aidates demokraatlikke opositsioonijõude. See on eluliselt oluline, kui me soovime minna kaugemale pelgalt formaalsest inimõigusi käsitlevate dokumentide ja tekstide kaitsmisest, ja kui me soovime inimõigusi diktatuuri ja „mittedemokraatia“ tingimustes tegelikult teostada.

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique De Keyser, raportöör. − (FR) Härra juhataja, kuidas me hindame valimisvaatlusi viisteist aastat pärast esimese valimiste vaatlusmissiooni lähetamist Venemaale, ja kaheksa aastat pärast komisjoni avaldatud esimest teatist, mis seda teemat käsitles? Niisiis, esiteks positiivne hinnang. Käesoleva, härra Salafrancaga ühiselt ja täielikus kooskõlas kirjutatud raporti eesmärk oli rõhutada saavutatud edu: valimiste vaatlusmissioonide suurenev professionaalsus, kogenud vaatlejate kogu loomine ELis – saavutused, mis tähendavad, et Euroopa demokraatia ja inimõiguste instrumendi eelarve on nüüd peaaegu 25% – ja eelkõige kahe missiooni õnnelik kombinatsioon, kusjuures mõlemat juhtis Euroopa Parlamendi liige: ELi tehnilise loomuga ja pikaajalisem ning parlamendi lühem ja poliitilisema iseloomuga missioon.

Me peame siiski edasi liikuma. Käesoleva raportiga antud peamised soovitused on esiteks, avada missioonid Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee ja Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee liikmete riikidesse, kuid väga ettevaatlikult. Hoolitseda tuleb selle eest, et professionaalsus ei kaoks ja missioonidel säiliks Euroopa pitser. Teiseks, eelarve eraldised Euroopa inimõiguste ja demokraatia instrumendile tuleb hoida 25% tasemel, koostada aastaaruanne aasta jooksul toimunud missioonide hindamiseks – see on kahtlemata äärmiselt oluline –, uurida interneti teel toimuvate valimiste julgeolekut – uus väljakutse valimiste vaatlejatele – ja eelkõige tegelda rohkem jätkutegevustega. Jätkutegevused põhjustavad kõige suuremaid probleeme, ja raske on saavutada, et valimised oleksid selline demokraatiaprotsessi tõeliselt toimiv hoob, nagu nad peaksid olema. Raport kirjeldab mitmeid jätkutegevuste kursse, kuid siin mainin ma ainult poliitilisi jätkutegevusi, ja pöördun peamiselt nõukogu poole. On vastuvõtmatu, et juhul kui esindajad või presidendid võidavad valimised pettuse teel, ei lase nendega seotud Euroopa Liidu poliitika kuidagi märgata, et midagi oleks juhtunud. Tavaline asi. Samuti on mõeldamatu – ja õõvastav – et kui esindajad valitakse demokraatlikul teel, ei ole neil õigust austusele ja õiguspärasusele, mille valimised peavad kindlustama. Meil on tuua kurvad näited minevikust, mis on viinud traagiliste olukordadeni. Ma ei taha sellest teha õpikunäidet. Kõnealune raport põhineb konsensusel ja mitte poleemikal, ja Euroopa on selle näol saanud suurepärase dokumendi. See ei tohiks iseennast eitada.

 
  
MPphoto
 
 

  José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, raportöör. − (ES) Härra juhataja, valimiste vaatlusmissioonide ajalugu on edulugu, ja ma arvan, et seekord peaks ELi välispoliitika, mida on nii palju kordi kritiseeritud, saama teenitud tunnustuse, sest see suurendab Euroopa Liidu nähtavust, tõstab Euroopa institutsioonide prestiiži ja tugevdab Euroopa Liidu välist kuvandit.

Ma arvan, et on õige tunnistada, et Euroopa Liit on volinik Ferrero-Waldneri mandaadi kaudu maailma valimisvaatlemiste liider oma metoodika ja tehtava töö usaldusväärsuse tõttu.

Nagu ütles proua De Keyser, võttis välisasjade komisjon selle raporti vastu 60 häälega 0 vastu, ja see on suurepärase koostöö selge märk.

Ma arvan, et me peame alustama saadud kogemuste positiivsest osast, kuid me ei tohiks loorberitele puhkama jääda, sest kuigi need võivad olla auga välja teenitud, on ikka veel väga palju teha.

Seetõttu arvan, et tähtis on esile tõsta valimiste vaatlusmissioonide lõppraportis kajastatud soovitusi ja ettepanekuid, pidades meeles, et tegemist on soovituste ja ettepanekutega ja et sõltumatud riigid võivad valida, kas neid rakendada või mitte, kuid ma usun, et nende jaoks on oluline saada kaasatud meie partneritega ellu viidavatesse programmidesse ja nendega peetavatesse poliitilistesse dialoogidesse.

Veel üks fundamentaalne aspekt on missioonide sõltumatus ja prestiiž, mille missioonidele annavad nende objektiivsus, erapooletus ja sõltumatus.

Kõnealune sõltumatus peab siiski kajastuma missioonide suutlikkuses kooskõlastada üksikseisukohti liikmesriikide ja komisjoniga, nii et Euroopa Liit räägiks ühel häälel ja ei oleks killustatud, nagu proua De Keyser ütles, kui ta juhtis tähelepanu sellele, et ministrite nõukoguga on teatud probleeme olnud.

Euroopa Liit ja Euroopa Liidu missioonid peavad töötama koos teiste missioonide ja samuti koos kohalike organisatsioonidega.

Lõpuks, härra juhataja, arvan ma, et on ülimalt tähtis, et komisjonil, mis on selles osas väga hästi töötanud, peaks olema piisavalt ruumi paindlikkuse ilmutamiseks ja teda ei tohiks piirata eelarveline hullusärk, mis takistab selle suurepärase missiooni elluviimist.

Kokkuvõtteks, härra juhataja, tahaksin väljendada oma rahulolu ja toetust tehtud tööle ning samuti toetust tulevasele tegevusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. (SL) Palun lubage mul teha üks protseduuriline märkus, enne kui alustan oma sissejuhatust. Tänase istungi alguses öeldi, et üks teema on päevakorrast maha võetud seetõttu, et nõukogul ei ole võimalik istungil osaleda. Arvestades seda, kui hilisel tunnil me selle teema arutamist alustasime, on tõesti põhjust selle üleviimiseks mõnele teisele päevale, eriti teades, kui täis on tänase istungi päevakava. Eesistuja kavatses kohal olla kõikide päevakavasse võetud teemade arutamise ajal ja on kohal ka kogu arutamise ajal, mistõttu nii hilja alustatigi, kuna me soovime eelkõige kujundlikult rõhutada tähtsust, mida nõukogu ja eesistuja sellele teemale omistavad. Minu avamärkused võtavad ka veidi rohkem aega kui ettenähtud viis minutit. Ma palun teilt mõistmist ja ma püüan lühendada oma lõppsõna arutelu lõpus.

Auväärt parlamendiliikmed, tahaksin tervitada härra Cappato koostatud raportit, nimelt Euroopa Liidu aastaaruannet inimõiguste olukorra kohta maailmas. Tahaksin rõhutada, et meie peame parlamendi rolli austuse edendamisel inimõiguste vastu rahvusvahelisel tasandil äärmiselt oluliseks ja teie kriitilisi seisukohti äärmiselt kaalukaks panuseks Euroopa Liidu püüdluste jaoks selles elutähtsas valdkonnas. Nõukogu tutvub selle raportiga üksikasjalikult. Täna aga tahaksin anda tagasisidet teie raporti teatud võtmeelementide kohta, härra Cappato.

Esmalt, ei ole kahtlust, et teie raport käsitleb kõige suuremaid väljakutseid, mis Euroopa Liidu ette on tõusnud, niivõrd kui see puudutab inimõigusi. Kõige rohkem oleme rahul asjaoluga, et ka Euroopa Parlamendi tegevus on inimõigusi käsitlevas raportis kajastatud. Raporti selleteemaline peatükk tunnustab selle kõrgeväärtusliku kogumi märkimisväärset rolli austuse suurendamisel inimõiguste vastu. Nõukogu püüab tulevikus tagada tiheda koostöö parlamendiga, eelkõige välisasjade komisjoni ja inimõiguste allkomisjoniga. Me usume, et aastaaruanded kajastavad ka edaspidi Euroopa Parlamendi sellekohaseid jõupingutusi.

Mis puudutab raportis esitatud üleskutset koostöö suurendamiseks Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu vahel, siis pean ütlema, et oleme sellega nõus, et selles valdkonnas on kindlasti arenguruumi ja vastastikuse mõistmise memorandumi allakirjutamine Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu vahel on loomulikult tähtis. Euroopa Liit austab Euroopa Nõukogu jõupingutusi inimõiguste edendamisel ja kaitsmisel. Samuti jääb Euroopa Liit endiselt ÜRO inimõiguste kaitse süsteemi kindlameelseks toetajaks. Me toetame aktiivselt inimõiguste kõrge voliniku büroo sõltumatust ja püüame tagada, et inimõiguste nõukogust saab tõhus organisatsioon, tegelemaks inimõiguste tõsise rikkumisega kogu maailmas.

Hiljuti Genfis toimunud inimõiguste nõukogu seitsmes istungjärk oli Euroopa Liidule edukas. Meie kaks peamist algatust – Birma/Myanmari ja Põhja-Korea inimõiguste eriraportööride mandaadi uuendamine – kiideti heaks. Ka kõik Euroopa Liidu liikmesriikide individuaalsed algatused kiideti heaks. Me tegime ka jõupingutusi, et saavutada Kongo Demokraatliku Vabariigi sõltumatu eksperdi mandaadi uuendamine, kuid paraku edutult. Tuleks märkida, et selle istungjärgu positiivsete väljundite seas on inimõiguste kaitsjate ja naiste õiguse vägivallavabale elule kaitsjate mandaadi uuendamine.

Aprillis käivitati inimõiguste nõukogu egiidi all uus mehhanism, universaalne regulaarne läbivaatamine. Euroopa Liit käsitab seda kui võtmemehhanismi inimõiguste kaitsmiseks ja edendamiseks. Praegu on ikka veel liiga vara kõnealuse uue mehhanismi toimimise nõuetekohaseks hindamiseks, kuid esialgsed kogemused viitavad sellele, et liikmesriigid võtavad seda tõsiselt ja tegutsevad vastutustundlikult. Inimõiguste nõukogu mõne liikme teatud püüdlused seda mehhanismi nõrgestada annavad siiski põhjust muretsemiseks.

Lisaks ÜRO tehtavale pingelisele tööle on viimastel aastatel tähelepanu suunatud inimõiguste integreerimisele välispoliitika teistesse valdkondadesse. Tahaksin veel kord kinnitada, et see on Sloveenia eesistumise prioriteetide nimekirjas kõrgel kohal. Eesistuja toetab selles osas ka kõiki Riina Kionka, härra Solana isikliku esindaja inimõiguste alal, püüdlusi.

Siinkohal tahaksin puudutada raporti seda osa, mis kutsub üles inimõiguste suuniseid kaasajastama. Meie eesistumise ajal kaasajastatakse kolm viiest temaatilisest suunisest. Eelmisel nädalal võttis üld- ja välisasjade nõukogu vastu kaasajastatud suunised, mis käsitlevad piinamisi. Järgmisel kuul lõpetame eelduste kohaselt surmanuhtluseid käsitlevate suuniste kaasajastamise, mis langeb kokku suuniste väljaandmise kümnenda aastapäevaga. Eesistuja on lõpetamas ka laste küsimust ja relvastatud konflikti käsitlevate suuniste kaasajastamist. Sellega seoses tuleks märkida, et käesoleval kuul kiidab üld- ja välisasjade nõukogu eeldatavalt heaks kahe aasta ülevaate relvakonfliktist mõjutatud laste kaitse Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikasse integreerimise kontrollnimestiku rakendamise kohta.

Mis puutub inimõiguste kaitsjaid käsitlevatesse suunistesse, siis palub teie raport liikmesriikidel kaaluda sellistele rühmadele viisade väljastamise võimalust. Eesistuja korraldas aprillis nõukogu inimõiguste töörühma (COHOM) raames arutelud eesmärgiga vahetada teavet viisade väljastamise tavade/kogemuste kohta. Tundub, et arutelu õhutas mitut liikmesriiki uurima koos pädevate konsulaarosakondadega võimalusi inimõiguste kaitsjate abistamiseks, väljastades neile lühiajalisi viisasid. Samal ajal toetasid liikmesriigid selle küsimuse kohta viite lisamist uude ühisesse viisakoodeksisse. Eluliselt oluline aspekt seoses suunistega on loomulikult nende rakendamine praktikas, konkreetsemalt inimõiguste olukorra seire ja rikkumistele reageerimine, tehes demarše ja avaldusi ning hõlmates teema dialoogiga.

Inimõiguste austamine kogu maailmas on vaieldamatult Euroopa ühise välis- ja julgeolekupoliitika üks peamisi eesmärke. Selliste instrumentide abil nagu ühismeetmed ja strateegiad, demaršid ja kriisijuhtimisoperatsioonid, on EL püüdnud demokraatiaprotsessi tugevdada ja parandada inimõiguste olukorda paljudes riikides. Seetõttu on dialoog inimõiguste üle eriti tähtis. EL juhib kõnelusi Iraani, Usbekistani, Vene Föderatsiooni, Aafrika Liidu ja Hiinaga.

Koostöökokkulepete raames, mis sisaldavad sätteid inimõiguste kohta, on sellist dialoogi peetud ka teiste kolmandate riikidega. Sellega seoses peaksin mainima, et järgmine võimalus aruteluks Hiina olukorra üle on kohe järgmisel nädalal, 15. mail, kui Ljubljanas toimub ELi–Hiina inimõiguste dialoogi järgmine voor. Ma peaksin samuti mainima hiljuti toimunud konsultatsioone Vene Föderatsiooniga, mis peeti aprillis.

Auväärt parlamendiliikmed, tahaksin puudutada ka koostööd Euroopa Liidu individuaalsete institutsioonide vahel inimõiguste kaitse ja edendamise osas. Lähipäevadel oodatakse nõukogult vastuse koostamist Euroopa Parlamendi presidendi härra Pötteringi kirjale, mis puudutab institutsioonidevahelist koostööd seoses inimõiguste dialoogiga. Ma võin teile kinnitada, et nende suhete tugevdamiseks on ilmutatud suurt poliitilist tahet, vähemalt eesistuja poolt.

Kokkuvõtteks tervitan ma proua De Keyseri ja härra Salafranca Sánchez-Neyra raportit, mis käsitleb valimiste vaatlusmissioone. Valimiste vaatlusmissioonid on Euroopa Liidu demokraatia toetamise poliitika väga tähtis element. Nad aitavad kaasa demokraatliku dialoogi ja demokraatliku valimisprotsessi tugevdamisele ja aitavad üles ehitada demokraatlikud institutsioonid. Käesoleval aastal on valimised toimunud ja seisavad ees paljudes riikides. Nõukogu on neid tähelepanelikult jälginud ja teeb seda ka edaspidi.

Oleme valimiste vaatlusmissioonide osas teinud jõupingutusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu vaheliste sidemete tugevdamiseks, ja nende raames juba läbi viinud seisukohtade vahetuse Euroopa Parlamendi liikmetega, kes juhtisid vaatlemismissioone. Nende raportid andsid märkimisväärse panuse poliitika kujundamisele selles valdkonnas ja ma olen kindel, et tänane arutelu selle üle on samuti kasulik.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Tahaksin selgitada midagi ministrile, kes väljendas hämmastust selle üle, et arutelud on edasi lükatud. Just see juhtub, kui sõnavõtjad kulutavad rohkem aega kui ette nähtud. Nagu me eelnevalt kokku leppisime, pidi minister rääkima 5 minutit. Ta rääkis 10 minutit, seetõttu tekib meil uus 5 minuti pikkune viivitus. Niimoodi juhtubki, pool minutit siin ja 5 minutit seal, ja need viivitused kuhjuvad, nii et tunnetagem ühist vastutust ajakavast kinnipidamise eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Härra juhataja, loomulikult on äärmiselt meeldiv, et saan täna jälle osaleda plenaaristungi ühisarutelul kahe võtmeraporti üle inimõiguste ja demokraatia valdkonnas: Cappato raport, mis käsitleb ELi aastaaruannet inimõiguste olukorra kohta ning Salafranca ja De Keyseri raport valimiste vaatlusmissioonide (VVM kohta. Tahaksin õnnitleda kõiki kolme raportööri suurepärase töö eest.

Ma tervitan samuti asjaolu, et kahte raportit inimõiguste ja valimiste vaatlemise kohta arutatakse ühiselt, sest minu arvates on see elav tõend meie ühisest veendumusest, et inimõigused ja demokraatia käivad käsikäes ja neid ei tohiks eraldi vaadelda. Inimõigused on demokraatia alus, ja demokraatia on inimõiguste kaitsmisel ja edendamisel asendamatu.

Lubage mul käsitleda täna meie päevakorras olevat kahte teemat üksteise järel. Ma annan siinkohal ilmselt ainult üldise ülevaate, aga ma olen loomulikult valmis hiljem toimuva arutelu käigus üksikasjadest rääkima.

Valimiste vaatlemine on Euroopa Liidu välispoliitika edulugu ja tänan teid, proua De Keyser, selle eest, mida te ütlesite. Ma arvan, et järjekindla range metoodika ja sõltumatu, erapooletu pikaajalise vaatlemise tulemusel on EL hõivanud koha kõige usaldusväärsemate rahvusvaheliste vaatlejaorganisatsioonide seas. Seda kinnitavad viimased ELi vaatlusmissioonid tundlike valimisprotsesside ajal näiteks Keenias (seal oli härra Lambsdorff), Pakistanis (härra Gahler) ja Nepaalis (härra Mulder). Eelseisvate missioonide hulka kuuluvad Kambodža ja Ruanda, mõlemad taastuvad väga valulisest minevikust. Ka neid missioone rahastatakse täielikus vastavuses kokkulepitud eelarveraamistikuga nagu 2007. aastal.

ELi VVMde ja Euroopa Parlamendi hästi toimiv koostöö ühendab tehnilise ekspertiisi poliitilise delikaatsusega ja tagab, et EL räägib ühel häälel. Tahaksin seetõttu veel kord õnnitleda kõiki põhivaatlejaid nende seni tehtud väljapaistva töö eest. Tegelikult on Euroopa Liidu VVMde professionaalsus olnud minu jaoks tipp-prioriteet minu enda ametiaja algusest alates, mille jooksul ma olen tegutsenud põhivaatlejana umbes 36 riigis.

Ma nõustun sellega, et ELi valimiste vaatlemine ei saa olla eraldiseisev poliitika, vaid peab olema osa laiemast inimõiguste ja demokraatia toetamise strateegiast. On vaja intensiivistada ELi VVMide poliitilist ja tehnilist jätkutegevust. Meil kõigil on selles täita oma roll ja komisjon kasutab eelseisvat riikide strateegiadokumentide läbivaatamist ühtsemate poliitiliste lähenemiste väljatöötamiseks riigi tasandil, nagu raportis soovitatakse, tagamaks et meie tegevus inimõiguste kaitsmisel ja edendamisel, demokraatia edendamisel, valimistoetuse ja arenguabi osutamisel, mis on suunatud demokraatliku valitsemise ja õigusriigi põhimõtete täiustamisele, oleks vastastikku tugevdav.

Kindlasti on poliitika edasiseks täiustamiseks arenguruumi. Ma teen seda ka edaspidi tihedas dialoogis parlamendiga. Ma teen selles kontekstis ettepaneku korraldada sügisel teine ühisseminar valimiste vaatlemise teemal, mis toetub meie edukale kohtumisele eelmisel aastal, kus tõstatati jätkutegevuste oluline teema, samuti vaatlemistöö kvaliteedi säilitamine. Nendes valdkondades oleme juba astunud olulisi samme: ELi VVMd on praegu järjepidevalt valimistsüklisse sisse arvestatud ja teadlikkus ELi VVMide soovituste integreerimiseks dialoogidesse partnerriikidega suureneb. Äsja ilmusid kahed lõplikult läbi vaadatud metodoloogilised suunised, samuti jätkuv toetus vaatlejate väljaõppeprogrammidele aitavad meil tagada põhivaatlejate ja nende meeskondade põhjaliku kõrgekvaliteedilise töö kohapeal. Teine seminar võiks keskenduda ELi VVMide suuremale nähtavusele ja valimiste toetamise poliitilisele mõõtmele.

Me võime loomulikult arutada meie täiendavate missioonide võimalikku lähetamist, nagu märkis proua De Keyser. Praeguseks oleme juba kaasanud vaatlejad näiteks Šveitsist, Kanadast ja Norrast.

Ma püüan teise osa juures teha lühidalt, sest meie nõukogu president on juba päris palju öelnud. Käesolev aasta on inimõiguste jaoks tähtis, sest me tähistame inimõiguste ülddeklaratsiooni 60. ja ülemaailmse inimõiguste konverentsi 15. aastapäeva.

Ma arvan, et me peaksime ütlema, et eelmisele aastale on olnud iseloomulikud pöördelised muutused ÜRO inimõiguste süsteemides koos inimõiguste nõukogu institutsionaalse struktuuri lõpuleviimisega. Praeguseks on peaaegu lõpetatud universaalsete regulaarsete läbivaatamiste (URLid) esimene ring ja teist ringi alustatakse 5. mail. Et vaatluse all on nii mõned EL liikmesriigid kui kolmandad riigid, arvan, et väga kasulik oleks üksikasjalikult analüüsida, kas see oluline uuendus aitab positiivselt kaasa inimõiguste nõukogu tõhususe suurendamisele. ELi nõukogu asjaomane töörühm (COHOM) – see asub Genfis – on alustanud koordineerimise parandamist, pidades silmas ELi seisukohtade suuremat ühtsust inimõiguste nõukogus ja arutab üksikasjalikult esimeses kahes voorus tehtavaid järeldusi.

Ma ei peatu praegu kõikidel üksikasjadel. Ma arvan, et ülejäänud teemad kerkivad arutelu käigus, ja ma olen siis valmis kõikidele küsimustele vastama.

 
  
MPphoto
 
 

  Thijs Berman, arengukomisjoni arvamuse koostaja. − (NL) Härra juhataja, volinik, Birma on ikka veel teda tabanud katastroofi mõju all: riisipõldudel on laibad, ellujäänutel pole kodu, abiorganisatsioonid ei saa riiki siseneda. Birma gaasieksport toob riigile igal aastal sisse 3 miljardit eurot, kuid valitsus kulutab vältimatule abile ikka veel ainult 5 miljonit eurot. Need on jahmatavad sandikopikad, arvestades, et hunta teadis, et tsüklon on tulemas, kuid jättis elanikkonna hoiatamata.

Birma on ELi inimõiguste poliitika jaoks tohutu väljakutse. Rangemad sanktsioonid on ainus lahendus. Tugevdada viisapiiranguid, püüda ettevõtteid, kes diktatuuri toetavad, sulgeda EL kõikidele diktatuuri pangatehingutele.

Nõukogu oleks pidanud võtma need meetmed eelmisel nädalal. Ta ei teinud seda. Ärilised kaalutlused seati esikohale. Sedalaadi kriitiline analüüs puudub täielikult ELi 2007. aasta aruandest inimõiguste olukorra kohta maailmas. Uued sanktsioonid Birma vastu peavad siiski ootama. Esiteks peab EL ärgitama ASEANi riike abi osutama. Ka liikmesriigid ise peavad tegutsemiseks valmis olema. Julgeolekunõukogu peab saatma peasekretäri Ban Ki-mooni Birmasse. Birma piirid tuleb avada.

 
  
MPphoto
 
 

  Giusto Catania, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamuse koostaja. – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad, Euroopa Liit muretseb sageli inimõiguste rikkumise pärast väljaspool meie territooriumi ega suuda mõista, et meie poliitikad aitavad kaasa järjepidevale õiguste rikkumisele väljaspool ELi.

Sel põhjusel arvame, et ELi põhiõiguste agentuuri mandaat peaks hõlmama ka riike, mis on sõlminud stabilisatsiooni- või assotsiatsioonilepingu, või isegi riike, mis on sõlminud ELiga tagasivõtulepingu. Meie arvates on see oluline sisserändajatele ja varjupaigataotlejatele, kes sageli meie riikidest välja saadetakse ja lähetatakse kohtadesse, kus isikuvabadused ja põhiõigused ei ole tagatud.

Me peaksime ka ära märkima riigi, kes on praegu ELi eesistuja, Sloveenia, kus registreerimata ja seetõttu kodakondsuseta kodanikud saadetakse ilma vähimagi ohutusgarantiita sellistesse riikidesse nagu Kosovo või Serbia.

Meile teeb muret ka võitlus terrorismi vastu, rahvusvaheline koostöö on vähendanud põhivabaduste kaitse taset. Just sel põhjusel nõuab kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamus käesoleva raporti kohta, et kõik parlamendi esitatud meetmed ellu viidaks, eelkõige need, mis puudutavad CIA lende ja terrorismis kahtlustatud isikute ebaseaduslikku kinnipidamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (LT) Tahaksin alustada oma parlamendiliikmetest kolleegide tänamisega, kelle ühised jõupingutused on hõlbustanud ELi 2007. aasta aruande inimõiguste olukorra kohta maailmas ja EL poliitika ettevalmistamist. Suur tänu, härra Cappato. meie koostöö on olnud viljakas ja meeldiv.

Meie resolutsioon rõhutab inimõigusi kui peamist prioriteeti ja väärtust. Minu poliitiline pere, fraktsioon Euroopa Rahvapartei (Kristlikud Demokraadid) ja Euroopa Demokraadid, on alati pidanud inimõigusi ülimalt tähtsaks teemaks. Meie tegevuskavas on esikohal surmanuhtluse kaotamine, piinamise vastuvõtmatus, naiste ja laste õigused ning võitlus diskrimineerimise vastu. PPE-DE fraktsioon on alati pühendanud palju tähelepanu inimõigustele sellistes riikides nagu Hiina, Venemaa ja Iraan, ja mitte ilma põhjuseta, sest inimõiguste olukord nendes riikides valmistab tõsist muret.

On laialt teada, et EL on arendanud ja rakendanud palju inimõiguste kaitse ja demokraatia levikuga seotud meetmeid. Need hõlmavad poliitilise dialoogi, diplomaatilise lähenemise ja finantsinstrumendid – Euroopa instrumendid demokraatia ja inimõiguste kaitseks, raamistiku, riikidevaheliste foorumite töö.

Seetõttu on meie resolutsiooni üks eesmärk hinnata praegu rakendatava ELi poliitika ja meetmete tõhususust nende tulemuste alusel ja soovitada võimalusi nende meetme parandamiseks, muutes need ühtsemaks ning tagades nende läbipaistvuse ja nähtavuse. Oluline on juhtida tähelepanu asjaolule, et ELi ja ÜRO institutsioonide vahelised suhted inimõiguste kaitse valdkonnas on andnud hiilgavaid tulemusi; seetõttu on edasised jõupingutused selles sfääris olulised.

Ausalt öeldes just seetõttu, et Euroopa Parlamendis on esindatud meie erinevad uskumused, kogemused ja kultuur, kaldume teatud teemadele ja probleemidele nagu seksuaal- ja reproduktiivtervis andma erinevaid hinnanguid. Selliste vastuoluliste teemadega tegelemisel on kõige asjakohasem standard inimõigused, eriti laste ja naiste õigused. Seetõttu ei tohiks sallida pedofiiliat (seda on üritatud varjata terminiga seksuaaltervis), ükskõik kuidas me seda kutsume.

Ma pean ära märkima kodanikuühiskonna rolli, sest ilma kodanikuühiskonnata, ilma valitsusväliste organisatsioonide aktiivse osaluseta ei annaks poliitikute jõupingutused sageli tulemusi. Inimõiguste kaitsjad, vaatamata nende päritolumaale – Oswaldo Payá ja Ladies in White Kuubast, Juri Bandaževski Valgevenest, Salih Mahmoud Osman Sudaanist ja sajad teised – väärivad meie austust ja suuremat toetust.

 
  
MPphoto
 
 

  Csaba Sándor Tabajdi, fraktsiooni PSE nimel. (HU) Härra juhataja, Euroopa Sotsiaalpartei nimel tahaksin tänada raportööri Marco Cappatot tema tasakaalustatud ja põhjaliku raporti eest, ning tema suure avatuse ja koostöötahte eest. On eriti tähtis, et sotsiaaldemokraatide soovituse kohaselt on majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi raportis rohkem rõhutatud. Kui oleme, vaatamata meie parteipoliitikale Euroopa Rahvapartei, Liberaalide, Roheliste või Sotsiaaldemokraatide partei liikmetena, uhked sotsiaalsele Euroopale, siis on väga tähtis, et me nõuaksime – kindlasti õigustatult – et teised austaksid sotsiaalseid õigusi. Hiina ja Venemaa puhul näiteks ei ole paljudel sadadel miljonitel külaelanikel sotsiaalkindlustust, juurdepääsu esmastele meditsiini- ja tervishoiuteenusele ega pensioni. Need asjad on minu arvates põhilised inimõigused ja tulevikus tuleks sellele küsimusele palju rohkem tähelepanu osutada.

Me oleme väga uhked, et teie raport kutsub üles suuremale koostööle Euroopa Liidu ja Euroopa nõukogu vahel vähemuste õiguste küsimuses. Kopenhaageni kriteeriumide põhjal on vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon ja Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte harta lõppude lõpuks nii Euroopa Liidu kui Euroopa Ülemkogu jaoks võtmedokumendid. Samal ajal peame siiski tõsiseks probleemiks eraldi raporti või vähemalt omaette lõigu puudumist rahvusvähemuste kohta, sest meie – ja volinik Ferrero-Waldner – oleme Kosovo kontrollijad, ja meie määrame kindlaks, mis toimub seoses vähemuste õigustega. Samas ei ole meie raportis mainitud kedagi teist peale Hiina ja Venemaa. Seetõttu oleks hea, kui inimõiguse raportid sisaldaksid tulevikus eraldi osa rahvusvähemuste, romide ja migrantide kohta, teiste sõnadega uute vähemuste kohta. Tänan teid tähelepanu eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Janusz Onyszkiewicz, fraktsiooni ALDE nimel. (PL) Tahaksin hetkeks keskenduda inimõiguste ja demokraatia vahelisele seosele. Üldiselt kujutatakse ette, et neid õigusi on täies ulatuses võimalik jälgida üksnes demokraatia tingimustes. Demokraatiat omakorda samastatakse enamuse valitsustega, mis moodustatakse valimiste kaudu. See oli Kreeka demokraatia, kus enamus otsustas kõige üle. Siiski mõisteti Socrates surma just sellise häälteenamusega hääletamise teel.

Seepärast ei suuda enamuse tahe alati toimida kodanike õiguste tagatisena. Just sel põhjusel tekkis 19. sajandi poliitilises mõtlemises hirm – mida tänapäeval on raske mõista – hirm hääletamisõiguse laiendamise ees ulatuslikele sotsiaalsetele rühmadele, mis on seotud eeldusega, et ainult valgustatud vähemus on suuteline inimõigusi ja vabadusi austama.

Tänapäeval satume sageli olukordadele, kus üpris nõuetekohased valimised viivad diktaatorlike valitsuste moodustamisele või selliste valitsuste toetamisele. Mõelgem vaid riikidele nagu Valgevene või Hamasi valitsus Gaza sektoris. Meenutamist väärib ka Egiptuse presidendi Mubaraki kuulus vastus, kes ütles, kui teda ärgitati läbi viima õiglasi valimisi, et sel juhul saab Egiptus valitsuse, mille võtavad üle islami fundamentalistide äärmuslikud rühmitused.

On selge, et valimistel on sõnadega väljendamatu väärtus, ja sellepärast on neid ka vaja jälgida. Kuid kes teab, kas ehk õigusriigi põhimõtteid järgiv valitsus ja tõeliselt toimiv sõltumatu kohtuvõim pole praegusel ajal paljudele riikidele tähtsam kui valimised. Muidu oleks meil demokraatia, mis ei erine palju valimismandaadi toel tekkinud diktatuurist – diktatuurist, kus ei ole sõltumatuid institutsioone, mis looksid keerulise tasakaalu ja garantiide süsteemi, mis kaitseks kodanikke võimude omavolilise tegevuse eest. Demokraatia peab olema liberaalne demokraatia, mitte enamuse diktatuur. Seetõttu peame säilitama valimiste vaatlemise praktika, kuid me ei pea piirduma selliste meetmetega võitluses autentse liberaalse demokraatia kehtestamise eest. See tähendab, et rohkem tähelepanu tuleb pühendada kodanikuühiskonna demokraatliku kultuuri ja institutsioonide rajamisele.

Selliste meetmete puhul ei saa arvestada autokraatsete võimude toetusega. Seetõttu on vaja arendada paremaid abimehhanisme, mehhanisme mis on isegi rohkem paindlikumad kui need, mis meil juba on, ja meie toetuse ulatust tuleb laiendada, osutades abi neile vapratele isikutele, kes langevad oma tegevuse tõttu erinevate repressioonide ohvriks.

 
  
MPphoto
 
 

  Konrad Szymański (UEN). – (PL) Härra juhataja, ma arvan, et ainus selgitus asjakohaste sõnade puudumisele inimõiguste raportis usuvabaduse küsimuse kohta maailmas on vasakpoolsete ja võib-olla ka raportööri eelarvamused.

Vabadus tunnistada ja viljeleda usku on inimõiguste üks tähtsamaid elemente. Seda kinnitavad inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 18, OSCE lõppdokumendi artikkel 16 ja Euroopa konventsiooni artikkel 9. See on vabadus, mida on laiaulatuslikult rikutud. Kristlased on maailmas kõige tagakiusatum usurühmitus ja ei tohi oma usku vabalt viljeleda Hiinas, Saudi Araabias ega Iraanis. Iraagis pidid assüüri kristlased, kes on asustanud seda maad sajandite jooksul, oma kodudest põgenema. Venemaal muutub töö usuühendustes, mis ei kuulu Vene õigeusklikku kirikusse, pidevalt üha raskemaks.

Kahjuks ei saa me seda härra Cappato raportist teada. Niisugune tsensuur on otsetee selle kaotamise poole, mis kujutab endast ainsat jõudu inimõiguste kaitse süsteemis: suund usaldusväärsuse kaotamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Flautre, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Härra juhataja, esitatud raportid on väga täpsed ja hästi dokumenteeritud. Nad annavad minu arvates veenva pildi parlamendi praegusest suutlikkusest hinnata ELi inimõiguste ja demokraatia poliitikat. Suunised, dialoogid ja konsultatsioonid, tegevuskavad, inimõiguste klausel, valimiste vaatlusmissioonid: neid instrumente on põhjalikult hinnatud ja vajalik edasiliikumine on samuti selgelt kindlaks tehtud, olgu tegemist iga riigi inimõiguste strateegia kujundamisega või täpsete näitajate väljatöötamisega olukorra hindamiseks, või parlamendilt inimõiguste klausli rakendamiseks asjakohaste meetmete taotlemisega. Olen kindel, et need eesmärgid on hästi teada nii komisjonile kui nõukogule, ja jäävad meie arutelude plaani.

Liikmesriikidele on samuti esitatud konkreetsed nõuded. Eelkõige taunime asjaolu, et nad pole ikka veel ratifitseerinud suurt hulka rahvusvahelisi konventsioone ja lisaprotokolle: võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse konventsioon; piinamise vastase konventsiooni vabatahtlik protokoll; rahvusvaheline konventsioon kõigi isikute sunniviisilise kadumise eest kaitsmise kohta; ja teised instrumendid nagu ILO konventsioon nr 169. Nende ratifitseerimine teeks au liikmesriikidele ja ELile tervikuna.

On mõned veel raskemad, ja korduvalt üles kerkivad probleemid, mida rahvusvaheline olukord möödapääsmatult paigutab meie murede esiritta: teemad, mis on seotud üldise, integreeritud lähenemisega inimõigustele kõikides ELi poliitikates. Jah, varjupaiga- ja immigratsioonipoliitika, mida EL ja liikmesriigid järgivad, toob kaasa massilisi inimõiguste rikkumisi, eriti meie välispiiridel. Jah, suured Euroopa ettevõtted pigistavad silmad kinni otseste rünnakute ees tööhõiveseadusele või õigusele tervislikule keskkonnale, või on ise nende põhjustajaks. EL peaks liikuma õigusliku raamistiku suunas, mis toetab oma tegevuste kooskõla ja austust inimõiguste vastu. Jah, toidukriis seab meie põllumajandus- ja energiapoliitika kahtluse alla. Jah, jälle on kliimamuutuste mõju inimõigustele ilmselge. Õigus elule, tervisele, eluasemele ja toidule on rikkumiste nimekirja eesotsas.

Meie eesmärgiks on üldine, integreeritud poliitika. Töö Lissaboni lepingu rakendamiseks on alanud. See tähistab täiendavat sammu meie inimõiguste nimel tehtavas töös. Kõnealuste kohustuste täitmine on vaja tagada kaalukama ja ühtsema korralduse ning vahenditega, kui tegemist on inimõigustega. Euroopa Liidu välisteenistus peaks näiteks kaasama keskuse, mis keskendub inimõiguste valdkondadevahelisele iseloomule. Euroopa Parlament peaks ise otsustava sammu astuma. Täielikult toimiva parlamendiüksuse moodustamine on selle eesmärgi puhul äärmiselt soovitav.

 
  
MPphoto
 
 

  Vittorio Agnoletto, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad, inimõiguste toetamine ja kaitsmine ähvardab täna muutuda õõnsaks žestiks, eriti kui põhimõtete deklareerimisele ei järgne konkreetseid sündmusi. Euroopa Liit on mõnda aega teeselnud abitust diktatuuride ees, mis rikuvad inimõiguseid, huvitudes üksnes kaubandus- ja majandussuhete edasiarendamisest.

Nõukogu ja liikmesriigid kahjustavad komisjoni üha rohkem oma ülemaailmse inimõiguste edendamise strateegiatega. Mõnda aega oleme olnud tunnistajaks põhiõiguste edendamisega seotud pädevuste teadlikule riikide võimkonda tagasivõtmisele. Mitte kunagi varem pole komisjon olnud maailmas nii nõrk inimõiguste ja demokraatia alaste ettepanekute mõttes, nagu tõestas näiteks keeldumine demokraatia klausli kasutuselevõtmisest, mida parlament hääletas kaks aastat tagasi.

Inimõigused sõltuvad jällegi majandusliku või sõjalise kontrolli armuandidest, nagu tõendas Bushi administratsiooni „sõda terrori vastu”. Seetõttu on tähtis, et Euroopa Parlament jätkaks selles valdkonnas ergastava rolli täitmist, näiteks selliste dokumentidega nagu härra Cappato raport. Muidugi, see raport keskendub eranditult ühele inimõiguste aspektile, aspektile, mida ma nimetaksin individualistlikuks.

Härra Cappato ise hääletas meie muudatusettepaneku vastu, mis püüdis näidata, kuidas inimarengu ja sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste õiguste edendamine, nagu ÜRO seda määratles, on individuaalsete õiguste teostamise eelduseks. Just need õiguste vastastikuse sõltuvuse ja jagamatuse põhimõtted määratlevad selle kontseptsiooni.

Ometi on raportöör jällegi abinõuna kasutanud riikide musta nimekirja koostamist, milles rünnatakse tavalisi kahtlusaluseid ja kõige võimsamad pääsevad kriitika eest. Me püüdsime nende muudatusettepanekutega näiteks heita valgust asjaolule, et Türgi on süüdi kurdide kultuurilise, poliitilise ja sotsiaalse identiteedi hävitamise poliitika rakendamises. See repressioon mõjutab miljoneid inimesi, kuid mitte midagi pole ette võetud. Minu arvates on kurdi probleem Euroopa demokraatliku tuleviku võtmeküsimus koos inimõiguste üldiste ja üldformuleeringutega, mis saavad topeltmoraalilt kõrvakiilu. Seetõttu otsustas meie fraktsioon lõpphääletusest keelduda.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Kui keegi ootas härra Georgiou sõnavõttu fraktsioonist Iseseisvus ja Demokraatia, tuleb neil pettuda, sest ta ei ole kohal.

 
  
MPphoto
 
 

  Frank Vanhecke (NI). (NL) Tänan teid, härra juhataja. Ma arvan, et kuigi Cappato mahuka raporti mitmed aspektid saavad kriitika osaliseks, tuleb raportile au anda selle eest, et see tõstab religioossete vähemuste diskrimineerimise mitmetes kolmandates riikides ilmekalt esiplaanile – seda oli tõepoolest väga vaja.

Meil peaks lihtsalt julgust olema mõned asja selgemini välja öelda ja ilma ümber palava pudru käimata ennekõike hukka mõista islami riikide fanaatiline totalitarism. On tõsiasi, et kuigi Euroopas tunnistatakse islamiusku teiste uskudega võrdsena ja koheldakse vastavalt ning moslemeid loomulikult tunnustatakse ja koheldakse kui võrdseid kodanikke, ja minu oma riigis tunnustatakse ja toetatakse islamiusku valitsuse poolt, siis islamimaailmas suhtutakse kristlastesse ja mitteusklikesse avalikult kui teisejärgulistesse kodanikesse ja seetõttu diskrimineeritakse.

Kui tuua üksainus näide, siis väidetavalt „kaasaegses“ Alžeerias on ette nähtud viis aastat vangistust ja astronoomilised trahvid kõigile, kes üritavad moslemit teise usku pöörata. Ka teistes islami riikides on mitteislamiusuliste vähemuste diskrimineerimine ja allasurumine lihtsalt ametlik poliitika. Järelikult on Euroopal aeg kindlameelselt tegutseda.

Ma juhin tähelepanu sellele, et kui Islamikonverentsi Organisatsioon räägib pidevalt moslemite diskrimineerimisest, mis väidetavalt toimub siin ja seal, siis Euroopa Liit vaikib täiesti teiseusuliste järgijate kõige mõistusevastasemast, süstemaatilisemast, ametlikult korraldatud jälitamisest moslemi riikides. See kaldub jätma muljet, et ametlikest inimõiguste dialoogidest ja klauslitest on saanud lihtsalt teatud moraalne pakkimispaber. Arvake ära, kui usaldusväärne saab Euroopa Liit olla, kui ta ise avab laialt ukse sellisele riigile nagu Türgi, kelle puhul on kindlalt teada, et politsei kasutab laiaulatuslikult piinamist?

Mis õppetunde saab Euroopa Liit sõnavabaduse ja ajakirjandusvabaduse osas anda, kui ta ise on juba aastaid salaja ning avalikult pidanud liitumisläbirääkimisi sellise riigiga nagu Türgi, keda organisatsioon Piirideta Reporterid kirjeldab kui ühte kõige ägedamat sõnavabaduse piirajat? Samuti, mis õppetunde saab liit anda usuvabaduse kohta, kui ta võtab omaks sellise riigi nagu Türgi, mis on tapnud või välja ajanud kõik varasemad usuvähemused ja diskrimineerib avalikult väheseid järelejäänuid?

Kui me siiski vaatame ametlikust retoorikast ja ametlikest deklaratsioonidest ja klauslitest mööda, näeme sageli, et Euroopa inimõiguste poliitika järgib kaksikmoraali, ning sõnade ja tegude vahel on tohutu lõhe.

Muide, sellise kahemõttelise Euroopa poliitika täiuslik sümbol on praegune Euroopa arengu- ja humanitaarabi volinik Louis Michel. Kui ta oli veel Belgia välisminister, kujutas ta endast mingit globaalset südametunnistust oma Euroopa cordon sanitaire´iga Austria vastu, pugedes samal ajal kuritegelikule diktaatorile Fidel Castrole. Mõni kuu tagasi oli see Euroopa volinik jällegi Kuubaga suhete ulatusliku parandamise eestkõneleja, isegi kui kõik inimõiguste organisatsioonid kinnitasid, et Kuuba riigiaparaat on jätkuvalt häälestatud kuubalaste õiguste ja vabaduste piiramisele.

Niisugused inimesed, sellised Euroopa volinikud sobivad halvasti inimõiguste poliitikat läbi viima. Edasi tuleks mõelda sellele, et üks asi, mis sellest raportist täielikult puudub, on tungivalt vajalik palve taastada õigus sõnavabadusele mitmes meie oma Euroopa riigis, kaasa arvatud Belgia. Belgias on opositsioonipartei ilmselgelt nõuete ja menetluste piiramisrõngas, ja arvukaid õigusakte on muudetud rangemaks, et takistada sõnavabaduse kasutamist seoses immigratsiooniprobleemiga. On aeg ilmutada julgust nägemaks palki meie enda silmas.

 
  
MPphoto
 
 

  Zbigniew Zaleski (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, volinik, asjaolu, et valimisi vaatlevad tunnustatud institutsioonid, parandab valimiste õhkkonda ja mõnikord isegi aitab kinnistada märkimisväärseid muutusi, nagu juhtus näiteks oranži revolutsiooni käigus Kiievis. Vaatlemine on selgelt kulukas ettevõtmine, kuid see on õigustatud, sest ühelt poolt õpetab see demokraatiat ja teiselt poolt aitab meil hinnata konkreetse rahva poliitilist teadlikkust ja hinge.

Mul on mõned ettepanekud, kuidas muuta missioone tõhusamaks ilma ülearuste kulutusteta. Esiteks, me peaksime lähetama inimesi, kes oskavad kohalikku keelt. Kui see ei ole võimalik, saab vaatlejate rühma moodustada selliselt, et selles kasutatakse ühtainsat töökeelt (prantsuse või inglise), millesse tehakse tõlked, ja mis omakorda tähendab, et kaasa tuleb võtta tõlgid valitud keelde tõlkimiseks.

Niipalju kui võimalik, oleks kasulik värvata teiste riikide vabatahtlikke, näiteks üliõpilasi või valitsusväliste ja üliõpilasorganisatsioonide liikmeid. Miks? Mida rohkem vaatlejaid on kohal, seda paremini asi laabub. Isegi kui me kuuleme mõnikord iroonilisi märkusi, näiteks Aafrikas, et neil pole rohkem koloniste vaja, lõpeb asi sellega, et kontaktid ja ühistegevus valijatega mõjutab neid tunnustama missiooni ja ühtlasi demokraatliku toetuse sellist vormi.

Seal, kus inimõiguste olukord teeb muret, astuvad Euroopa Rahvapartei fraktsioon (Kristlikud Demokraadid) ja Euroopa Demokraadid meie poolt samme tagamaks, et inimesed, kes elavad eriti haavatavates maailma piirkondades, oleksid teadlikud oma õigustest ja suudaksid nende eest võidelda. Selleks on vaja pidevat koolitust. Teist võimalust ei ole. Ma lõpetan, öeldes, et ilma põhiliste inimlike väärtusteta ja õigusteta võib demokraatia olla puudulik lahendus, kui mitte valitsemise karikatuur.

 
  
MPphoto
 
 

  Józef Pinior (PSE). – (PL) Härra juhataja, volinik, täna toimuv arutelu käsitleb ühte kõige tähtsamat teemat, millega Euroopa Liit, ja kindlasti Euroopa Parlament, tegeleb: inimõiguste olukorra jälgimine maailmas, ja globaalse demokraatia seisundi jälgimine. Mulle tundub, et kaks raportit esindavad Euroopa Parlamendi väga märkimisväärset saavutust. Tahaksin esitada oma õnnitlused härra Cappatole ja proua De Keyserile ning härra Salafrancale nende raportite koostamise eest.

Sellistes olukordades oleme alati silmitsi järgmise dilemmaga: kuidas me saame kaitsta inimõigusi, rääkida õigusriigi põhimõtetest, mida me soovime eeskujuks tuua maailma teistele piirkondadele, ja samal ajal teostada tõhusat ELi poliitikat? See on käesoleval ajal ELi poliitikakunsti alus: tasakaalustada need kaks põhimõtet, näidates inimõiguste perspektiivi ja samal ajal demonstreerides meie poliitika tõhusust. See on väga tõsine küsimus, mis seisab meie ees täna Birmas, Hiinas, Kaukaasias ja väga paljudes maailma piirkondades. Mulle tundub, et kõnealused kaks raportit teevad väga hea katse tasakaalustada neid kahte väljakutset, mis on Euroopa Liidule esitatud.

Veel üks teema: ma tahaksin kasutada seda arutelu, et tänada volinik Ferrero-Waldnerit vastuse eest küsimusele inimõiguste vaatlemise kohta Mongoolias. Minu teave osutus korrektseks. Mongoolia võib olla riigi näiteks, kus me tõesti tegeleme positiivse suundumusega inimõiguste alal. Mongoolia võib olla näiteks, kuidas olukord võib selles osas paremaks muutuda. See on väga oluline Aasia riik, kellele Euroopa Liit võib tulevikus osutada kui teiste Kesk-Aasia riikide eeskujule.

 
  
MPphoto
 
 

  Fiona Hall (ALDE). – Härra juhataja, valimiste vaatlusmissioonid on ELi poolt inimõigustele, demokratiseerimisele ja heale valitsemistavale osutatava toetuse keskne ja eluliselt oluline element. Tahaksin rääkides teha erilise viite Aafrikas tegutsevatele vaatlemismissioonidele, sest ELi ja Aafrika, Kariibi mere ning Vaikse ookeani riikide vahel on eriline partnerlus.

Sageli viiakse vaatlemismissioon läbi Cotonou kokkuleppe kohaselt osutatud arengutoetuse raamistikus. Kongo Demokraatlikus Vabariigis 2006. aastal toimunud valimiste puhul näiteks osutati olulist tehnilist toetust valimiste registreerimisprotsessiks, ja valimiste vaatlusmissioonid peaksid ka leidma koha toetuse raamistikus pärast valimisi, nagu proua De Keyseri raport rõhutas. Valitseb tohutu vajadus praktilise, tehnilise abi järele pärast valimisi – näiteks avalike teenistujate väljaõppeks ja kõrgemate ametnike vahetusteks teiste parlamendiliikmetega. Äsja valitud parlamendid vajavad toetust oma suutlikkuse tugevdamiseks, et panna oma täidesaatva võimu esindajad aru andma. Pärast valimisi tuleb käivitada poliitiline järeltegevus, täiesti ilmselt peab see põhinema vaatlemismissiooni soovitustel, mis peaksid olema ellu viidud enne järgmiste valimiste toimumist.

Mul on veel mõned kommentaarid. Tõesti, valimiste vaatlusmissioonil on väga eriline koht, sest see on sõltumatu ja ülejäänud protsessist eraldatud. See ei ole komisjon; see erineb välissuhetest; ja ehkki on tõsi, et vaatlemismissioon peaks suhtlema komisjoni kohaliku esindusega, liikmesriikide saadikutega ja samuti teiste vaatlemismissioonidega, ei ole ta nende ees vastutav ja tema sõltumatus on tema tugevus. Ehkki ma nõustun sidemete ja koordinatsiooniga, ei arva ma, et meil peaksid olema ühismissioonid teiste institutsioonidega, sest see võib ohustada ELi vaatlemismissiooni väga olulist sõltumatust.

Ma täheldan soovi laiendada vaatlemismissioone ja muuta neid aktiivsemaks Vahemere lõunapiirkonnas. Ma mõistan seda, kuid see ei tohiks toimuda missioonide arvelt kujunevate demokraatiate juures Aasias, Ladina-Ameerikas ja eriti Aafrikas. Nagu erinevad inimesed on öelnud, pole missioonid odavad, nii et kui me kavatseme korraldada täiendavaid missioone, on meil vaja ka lisaeelarvet.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE).(ES) Härra juhataja, ma tahaksin esmalt õnnitleda härra Cappatot nii tehtud töö kui tulemuste puhul.

Tegelikult tahaksin ma laiendada neid õnnitlusi kogu inimõiguste allkomisjonile, sest minu arvates näitab käesolev raport, et allkomisjon on juba mõne aja eest saanud täisealiseks koos kõikide omadustega, mida see staatus eeldab.

Mis puutub raportisse, siis on siiski mõned teemad, mida me tahaksime uuesti tõstatada, ja me tahaksime paluda, et me kõik teeksime lõpliku jõupingutuse nende tunnistamiseks.

Esiteks, tuleks tunnistada ja veel kord meelde tuletada, et inimõigused on universaalsed ja jagamatud, mis ei ole dokumendis sõnaselgelt väljendatud ja me soovime, et see oleks nii, seepärast esitasime selle kohta muudatusettepaneku.

Teiseks oleks samuti hea, kui me lepiksime kokku, et tulevikus peaks igal ELi erisaadikul olema selge inimõigustega seotud mandaat ja eelkõige selles osas, mis puudutab austuse tagamist inimõiguste suuniste vastu.

Kolmandaks arvan ma kõnealuste suunistega seoses, et oluline on meeles pidada midagi muud: ehkki naiste õigused on mõiste määratluse kohaselt inimõigused, mõistame, et erilised elemendid, mis kaasnevad sageli nende õiguste teatud rikkumistega, tähendavad soolisest perspektiivist vaadatuna, et uute, eelkõige naiste õigusi käsitlevate suuniste vastuvõtmine nii kiiresti kui võimalik on äärmiselt soovitav.

Lõpuks, ehkki on tõsi, et erilisi juhtumeid, mida me peaksime siinkohal ära märkima, on palju, nii et me ei suuda seda ruumi ja ajapuuduse tõttu teha, tahan ma vähemalt seda arutelu ära kasutada, et jällegi tõstatada inimõiguste rikkumise küsimust, mis toimub Lääne-Saharas Maroko võimude mahitusel, kuna tegemist on selgelt kas lõpetamata või puudulikult lõpule viidud dekoloniseerimisega.

Seetõttu on Hispaanial ja laiemalt Euroopa Liidul kohustus mitte hoiduda selle teema puhul tahaplaanile, arvestades, et ÜRO inimõiguste nõukogu on uuesti esitanud üleskutse kõrvaldada konflikt ausa ja püsiva lahenduse abil, mis on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, ja me kõik teame, et eelkõige tähendab see enesemääramisõiguse kohaldamist.

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: MIGUEL ANGEL MARTÍNEZ MARTÍNEZ
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Luisa Morgantini (GUE/NGL).(IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad, ma tahaksin tänada härra Cappatot ja inimõiguste allkomisjoni. Siiski ei kavatse ma rääkida sellest raportist. Ma loodan, et inimõiguste allkomisjonist saab täieõiguslik komisjon, mitte aga ei jää allkomisjoniks. Ma tahaksin tänada ka proua De Keyserit ja härra Salafrancat nende üksikasjaliku ja innustava raporti eest. Siiski tunnen kahetsust selle üle, et raportit ei koostatud ühiselt koos välisasjade komisjoni ja arengukomisjoniga, pidades silmas asjaolu, et nende kahe komisjoni esimehed juhatavad ühiselt Euroopa Parlamendi valimiste vaatlemisrühma.

Ma tahaksin tänada komisjoni ja eriti proua Ferrero-Waldnerit pühendumise ja sihikindluse eest, mida ta ilmutas Euroopa Demokraatia ja Inimõiguste Instrumendi arendamise puhul, et aidata inimõigusi edendada valimiste vaatlemise kaudu, teadmises, et demokraatia ja inimõigused vajavad mitte üksnes vabu ja õiglasi valimisi, vaid arengut ja vaesuse vastu võitlemise strateegiat.

Mul on aega ainult üks minut, seetõttu tahaksin toonitada vajadust suurema ühtsuse järele valimisjärgsel perioodil. Võtkem näiteks Palestiina juhtum. Ma arvan, et selline ühtsus, samuti järjepidevus, millega järgitakse riikide parlamente toetavaid raporteid ja poliitikat, on eluliselt olulised, kui Euroopa demokraatia ja inimõiguste algatus (EIDHR) soovib olla usaldusväärne. Proua Ferrero-Waldneri ettepanek teise ühisseminari korraldamiseks valimisvaatlemiste teemal on samuti tähtis, eriti kui me saavutame edu kodanikuühiskonna ja kohalike valimisvaatlejate kaasamisel, kes oleksid meie jaoks eluliselt oluliseks suhtluskanaliks.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin (IND/DEM). – (SV) Härra juhataja, EL on väärtuste liit, mis põhineb ühisel kokkuleppel austada inimõigusi. Kui Euroopa Liidus või ELile lähedal asuvas piirkonnas inimõigusi ei austata, peaks EL tegutsema. On kahetsusväärne, et see parlament üritab ära kasutada inimõigusi, et parandada oma positsiooni välispoliitika valdkonnas liikmesriikide pädevuse arvelt. Me ei tohi unustada asjaolu, et mitmed meie enda liikmesriigid ei austa alati inimõigusi, näiteks seksuaalvähemuste õiguste puhul, kui me taome ennast ülistava õhinaga vastu rinda ja kritiseerime kolmandate riikide poliitikat.

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Allister (NI). – Härra juhataja, ma pean küsima, kas see arutelu on lihtsalt iga-aastane rituaal meie inimõiguste südametunnistuse rahustamiseks, või suhtume ELis sellesse tõsiselt, et sundida riike, kes on saririkkujad, võtma ette tõelisi muutusi?

Tõepoolest, EL protestib, kuid meie tegevus on pöördvõrdelise tähtsusega, kui kõrvutame seda meie sihtmärkide kaubandusliku tähtsusega? Võtame India ja Hiina. Me meelitame mõlemat riiki kauplema. Kui tõsiselt me nõuame neilt inimõiguste tagamist? Miks meie kaubanduskokkulepetel pole tõelisi inimõiguste hambaid? Kas on tõsi, et kaubavahetus on ELile tähtsam kui repressioonid?

Ma vaatan Indiat, tema kastisüsteemil põhinevat diskrimineerimist, tema hirmuäratavat praktikat võlaorjuse ja seksiäriga, ja usuvabaduse laialt levinud kuritarvitamist. Ja siis ma avastan, et meil on Indiaga üksnes ad hoc dialoog ning inimõiguste teema sisuline käsitlemine on kõrvale jäetud. Pole midagi imestada, et asi pole paranenud.

Ma pean ka ütlema, et mõnikord on meie fookus ähmastunud. Kui küsimuse all on arenguabi, kasutab EL surve avaldamiseks õiguste tegevuskava, kaasa arvatud abordi soodustamine, isegi juhtudel, kus see on kohalikule kultuurile solvav – nagu Keenias, kus ELi poolt rahastatud VVOd kasutavad vahendeid abortide rahastamiseks, rikkudes kohalikke tavasid ja seadusi.

Kas me ei peaks keskenduma põhiõigustele ja kasutama meie arenguraha paremini, aidates varustada toidu ja veega, mitte aga peale suruma meie enda plaane, isegi tervishoiupoliitika maski all?

 
  
MPphoto
 
 

  Ari Vatanen (PPE-DE). – Härra juhataja, ma arvan, et täna on õige päev valimiste ja vaatlemismissioonide tähtsuse kajastamiseks. Täna hommikul saime teada järjekordsetest tulemustest USAs. Minu arust on valimiskampaania kestnud seal kaua, ja me ei tea ikka veel, kes on demokraatide presidendikandidaat. Mina arvan, et selleks saab Obama, aga minu käest nad ei küsi.

Siis kui valimiskampaania USAs oli väldanud mitu kuud, toimusid valimised Venemaal, ja täna andis härra Putin, peaksin ütlema, presidenditooli üle härra Medvedjevile. Peaksin ütlema, et härra Medvedev pühitseti ametisse, kuid tegelikult poleks see õige kirjeldus, sest kui härra Medvedjev viis läbi valimiskampaaniat, kulutas ta oma kampaaniale üheainsa päeva – seda avaldas Kremli pressiteade. Rõhutati isegi, et selle päeva eest ei makstud. Kuidas teil on võimalik valimiskampaaniat ühe päevaga läbi viia? Te saate seda teha vaid siis, kui teate, et teie teleesinemisteks antakse 17 korda rohkem aega kui kõigile ülejäänud kolmele kandidaadile kokku. Selline on niisiis Venemaa kurb skoor. Vene inimesed väärivad enamat. See ei ole Kremli tümitamine. Me peame sõna võtma Venemaa inimeste ja nende inimeste eest kõikides teistes riikides, kus inimestel pole veel sellist demokraatiat, nagu meie selle all mõistame.

Kas sellised vaatlemismissioonid on olulised? Jah, nad on väga olulised, sest nad on kõik seotud demokraatia ülesehitamisega, mis on meie esmatähtis missioon selles kojas. Härra Salafranca ja proua De Keyser on koostanud väga hea raporti, kuid me lihtsalt peame selle teemaga edasi tegelema. EL peab olema veel palju tugevam. Me ei saa vaikida, sest me võlgneme selle inimestele, kellel ei ole veel demokraatiat.

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Howitt (PSE). – Härra juhataja, õnnitlused suurepärasele raportöörile Marco Cappatole iga-aastase inimõiguste olukorda käsitleva raporti puhul.

Meie sotsiaaldemokraatide kahe muudatusettepaneku selgitamiseks: esiteks, ma austan tema ja teie seisukohta Gandhi ja vägivallatuse osas ja arvan, et see, et te juhite sellele parlamendis meie tähelepanu, on väga oluline traditsioon. Kuid me tahame seda lõiku välja jätta lihtsal põhjusel, et see ei saa olla Euroopa ÜVJP ainus juhtpõhimõte. Rahu sobitamine ja rahu hoidmine nõuavad mõnikord sõjaliste vahendite kasutamist ja on ikka veel austusväärne ja õilis osa sellest, mida meie kui Euroopa suudame ja peame tegema rahulikuma ja edukama maailma loomiseks.

Teiseks, inimesena, kes käib koos allkomisjoni kolleegidega regulaarselt Genfis, jagan ma teie muresid selles osas, mis puudutab meie muudatusettepanekut ÜRO inimõiguste nõukogu kohta. Näha seda polarisatsiooni, mis ikka veel eksisteerib okupeeritud Palestiina territooriumidel, blokimentaliteeti, eriti Aafrika rühmas, on valmistanud pettumust, ehkki me peame selle suhtes valvsad olema ka Euroopas. Arvan siiski, et sellel aastal on väga tähtis, et me jätkaksime ÜRO reformivaimu toetamist, et me tunnustaksime positiivset rolli, mida ELi liikmesriigid täidavad inimõiguste nõukogus ja tunnustaksime ka seda, et haldusreidide protsess on üksnes algus ja selle avalik, üldine ja tõhus läbiviimine on parim viis, kuidas me saame seda institutsiooni toetada.

Lõpuks, põhjendusega P ja lõikega 4 palume komisjoni, koos nõukoguga, toetada konsensust ettepaneku osas demokraatia edendamise kohta naabruspoliitika raames, Kopenhaageni kriteeriumide kaudu, meie piirkondlikes strateegiates maailma osas. Me räägime demokraatia edendamisest, kuid ühtset Euroopa mõistet selle kohta ei ole. Mõte, et me saime komisjoni, liikmesriigid ja parlamendi ühiselt määratlema demokraatia edendamist maailmas ja ennast sellele pühendama, samal viisil nagu meil oli konsensus arengu osas, on võimas. Härra Solana on seda toetanud ja ma loodan, et nõukogu ja eriti komisjon annavad täna õhtul teada selle põhimõtte toetamisest.

 
  
MPphoto
 
 

  Ona Juknevičienė (ALDE). – (LT) Eelmisel aastal koosnes EL raport 104 leheküljest, millest 4 olid pühendatud inimõiguste teemale. Sellel aastal on need arvud vastavalt 216 ja 10. Eelmise aasta raportis esitatud fakte nagu põhiõiguste agentuuri väljakujundamine ja parlamendi töö selles sfääris, korrati uuesti. Sellele vaatamata annab raport üksikasjaliku ülevaate sellest, kuidas meie, eurooplased kaitseme kogu maailma inimeste õigusi.

Ometi ei ole raportis ega resolutsioonis öeldud mitte ühtegi sõna inimõiguste kaitsmisest või vähemalt rikkumisest liidus. Kas siis ELis ei esine üldse inimõiguste rikkumise juhtumeid, või kui neid esineb, kas me lahendame need tegelikult õiglaselt ja ilma viivitamata? Minu arvates ei ole kumbki variant õige. Tundub, et teiste pattudest on kergem rääkida, kui enda omi tunnistada.

Kas me siis pole teadlikud asjaolust, et seadusvastased värbamiskontorid Londonis orjastavad Leedu ja Poola sisserändajad? Kas me siis ei tea, et „ebaseaduslike isikute“ massiline arreteerimine Pariisis toimub president Sarkozy korraldusel? Mida arvata Roomas võetud õigusvastastest meetmetest rumeenlaste vastu? Loomulikult võivad kannatanud pöörduda Strasbourg’is kohtusse. Mitme aasta pärast, kui juhtumite arv kohtus küünib tuhandeteni, õiglus võib-olla taastatakse. Aga inimeste jaoks, kes on nende juhtumitega seotud, on iga päev ja iga tund väga tähtsad.

Meid on valitud töötama meie inimeste heaks, neid esindama ja nende õigusi kaitsma. Pöördugem näoga nende poole. Euroopas peaks iga isik olema kaitstud. Siis oleme tugevamad ja paremini ette valmistatud, et teisi aidata.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Tänan teid, proua Juknevičienė. See on juhtum, kus n-ö nähakse pindu teise silmas ja ei märgata palki oma silmas.

 
  
MPphoto
 
 

  Margrete Auken (Verts/ALE). – (DA) Härra juhataja, tänan teid suurepärase inimõigusi käsitleva raporti eest. Sellel on siiski üks väga tõsine viga. Maailma suurimat inimõiguste probleemi – 260 miljoni mitte ühtegi kasti kuuluva daliti diskrimineerimine – on mainitud üksnes lühidalt, ja isegi siis ainult seoses diskrimineerimise põhjuste loeteluga. Eelmise aasta veebruaris kiitsime selle kohta heaks kaugeleulatuva jõuga otsuse, ja seetõttu on murettekitav, et välisasjade komisjon lükkas Roheliste ja Euroopa Vabaliidu fraktsiooni muudatusettepaneku tagasi. Me tegime ettepaneku, et EL peaks, koos ÜROga, ette valmistama suunised võitlemiseks kastipõhise diskrimineerimisega ja tõstatama selle probleemi asjaomaste riikide tippkohtumisel. Kas India ja briti valitsus on jälle tegutsenud – nad olid ka eelmisel aastal otsuse vastu – ja kas nad on ka seekord edu saavutanud?

Probleem eksisteerib paljudes Lõuna-Aasia riikides, kuid ma mainin Indiat, sest tegemist on demokraatliku riigiga, seda asjaolu on toonitatud kui kõige tähtsamat inimõigustega seotud tegurit. India on demokraatlik ja tal on isegi head seadused kastipõhise diskrimineerimise vastu. Siiski rikutakse neid seadusi pidevalt. India demokraatia väärib seda, et neid seadusi austatakse, ja India peaks olema teistele eeskujuks. Piinlik on samuti see, et EL pöörab oma näo dalitite kannatusi nähes kõrvale – ja sama teeb parlament! Me võisime kõike seda eelmisel aastal välja öelda. Mis on juhtunud, et me ei suuda seda öelda täna? Kas dalitite olukord on paranenud? Kas diskrimineerimine on kadumas? Ei, igaüks siin teab, et see ei ole nii. Miks siis nende inimeste meeleheitlik olukord ei pälvi ELi pingsat tähelepanu?

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer Pleite (GUE/NGL). (ES) Härra juhataja, tänan teid väga. Daamid ja härrad, 13. aprillil arreteeriti Ennaama Asfari, inimõiguste kaitsja Lääne-Sahara piirkonnas, Marrakešis. Niisiis veel üks arreteerimine Marokos.

Ma räägin seda teile, daamid ja härrad, selleks, et öelda, et me ei tohiks unustada, et Euroopa Liit on vastutav dekoloniseerimisprotsessi eest, mida toetab ÜRO. Meie vastutame, ja seetõttu peab iga inimõiguste raport ütlema, et Euroopa Liit peaks olema tegutsev ja valvel ja täitma ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone.

Teiseks, daamid ja härrad, me elame tsiviliseeritud maailmas, 21. sajandis, kus elanikkond muutub vaesemaks ja näljasemaks, ja kus on rohkem haigusi ja rohkem ebavõrdsust. Viimase kümne aasta jooksul on Aafrika muutunud ÜRO sõnul vaesemaks. Ma tahaksin seetõttu nõuda, soovitada ja paluda, et tunnistataks, et inimõigused tähendavad kõiki õigusi: majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja poliitilisi õigusi. Kui meil oleks skaala, oleksime väga üllatunud, nähes, kus sellel asuvad riigid, kes ei austa inimõigusi. Seepärast ma arvan, et me peaksime olema palju teadlikumad ja tõstatama kõik inimõiguste järgimisega seotud teemad.

 
  
MPphoto
 
 

  Kathy Sinnott (IND/DEM). – Härra juhataja, on oluline, et me vaataksime valimisi ja vaatlemismissioone arutades iseennast Lissaboni lepingu taustal. Mitu inimest Euroopa poolest miljardist elanikust väljaspool nõukogu poliitilist siseringi valib Euroopa presidenti? Mitte ükski. Mitu inimest elanikkonnast üldiselt valib Euroopa peaministrit, komisjoni presidenti? Veel kord, mitte ükski.

Võib-olla me saavutame suurema edasimineku, edendades demokraatiat üle maailma, kui EL ise demokraatia innukalt vastu võtab. Nagu härra Bonde täna õhtul meenutas, kuidas Hiina president küsis tulevaselt Euroopa presidendilt, mitme häälega ta valiti, kui nad demokraatiast vestlesid, oli see väga piinlik moment.

 
  
MPphoto
 
 

  Urszula Gacek (PPE-DE). – Härra juhataja, ma kiidan heaks suurepärase raporti Euroopa Parlamendi rolli kohta valimisvaatlustes. Uutes ja arenevates demokraatiates nähakse valimisvaatlusi õigesti kui ELi prioriteeti ja tõendit nende riikide arengule pühendumisest.

Ometi näen ma uut rolli meie liikmesriikidele, meie niinimetatud küpsetele demokraatiatele, ja see on juhtimine eeskuju kaudu.

Ma tuletan meelde tulist arutelu Poolas enne üldisi valimisi oktoobris 2007. OSCE tahtis kasutada väikest vaatlejate rühma. Sellele soovile reageerisid paljud poliitikud esialgu negatiivselt, nähes selles solvangut ja halvustamist. See polnud nii. Vaatlemismissioonid on olnud kasutusel paljudes vana Euroopa demokraatiates. Prantsuse presidendivalimised on just üks näide. Lõpuks kiideti vaatlejate lähetamine Poola heaks.

Veendes kõhklevat tekkivat või uut demokraatiat rahvusvahelisi vaatlejaid vastu võtma, peame näitama, et me lubame teistel ka ennast uurida. Meie valimisprotsessid ei ole ilma probleemideta. Britid on tuvastanud pettusejuhtumeid posti teel hääletamise puhul ja meie kõigi ees seisavad tulevikus sellised uued väljakutsed nagu internetihääletus.

Niisiis olgem uurimisele avatud, sest niisugune avatus saab meie enda usaldusväärsust üksnes suurendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Libor Rouček (PSE). – (CS) Täna arutame kahte omavahel tihedalt seotud raportit: aastaaruannet inimõiguste olukorra kohta maailmas ja raportit ELi valimiste vaatlusmissioonide kohta. Vabad valimised ja õigus demokraatiale, on põhilised inimõigused, mis on sätestatud, inter alia, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga ja samuti ÜRO aastatuhande deklaratsiooniga. Nendest lähtudes on demokraatia edendamine ELi välispoliitika üks peamisi eesmärke. Et kõnealune toetus oleks tõhus, peame tugevdama oma ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ja muutma ELi valimiste vaatlusmissioonid tõhusamaks.

Seetõttu toetan ma meie raportööride soovitusi. Ma usun ka näiteks, et valimisprotsess, kaasa arvatud valimiseelne ja valimisjärgne faas, peaks olema kaasatud asjaomaste kolmandate riikidega peetavasse poliitilisse dialoogi. Valimisprotsessi eesmärgiks peaks olema mitte üksnes hääletamine, vaid ka valimiseelne ja -järgne tegevus, eriti selliste demokraatlike institutsioonide konsolideerimine nagu õigusriik, meedia ja kohtute sõltumatus, kodanikuühiskond jne. Ma olen ka vaatlemismissioonil saadud isiklike kogemuste põhjal veendunud, et Euroopa Parlament peaks selles protsessis täitma ja saab täita palju tõhusamat ja olulisemat rolli.

Kokkuvõtteks tahaksin Tšehhi Vabariigi esindajana öelda mõne sõna seoses Rooma statuudi ratifitseerimisega. Tahaksin kutsuda Tšehhi Vabariigi parlamendiliikmeid ja senaatoreid üles, nagu eelmiselgi aastal, ratifitseerima Rooma statuuti nii kiiresti kui võimalik. Asjaolu, et Tšehhi Vabariik, kes saab ELi eesistujariigiks järgmise aasta esimeses pooles, on ainus ELi liikmesriik, kes ei ole seda veel ratifitseerinud, on minu arvates äärmiselt häbiväärne, paraku praegusel juhul minu enda kodumaale.

 
  
MPphoto
 
 

  Sarah Ludford (ALDE). – Härra juhataja, ma ütlen esiteks – ja otse komisjonile ja nõukogule – et EL peab osutama tõsist toetust Rahvusvahelise Kriminaalkohtu süüdistajale, et esitada süüdistus kahele isikule, kes väidetavalt panid toime inimõiguste kuritarvitamise Darfuris, üks neist tegutseb ministrina Sudaani valitsuses. ELi reaktsioon on siiani olnud nõrk, mis, kui arvestada, et me võtame endale au – või suure osa aust – Rahvusvahelise Kriminaalkohtu loomise eest, on üsna häbiväärne.

Meid ähvardab isegi oht, et Ühendriigid jõuavad meist ette. John Bellinger, Riigidepartemangu peajurist, ütles huvitavas kõnes kaks nädalat tagasi, et USA on valmis, ilma et ta muudaks oma ideoloogilisi seisukohti Rahvusvahelise Kriminaalkohtu osas, osutama tema tegevusele praktilist toetust, ja ta tõstis konkreetselt esile Darfuri. Nii et minu arvates peaksime Rahvusvahelise Kriminaalkohtu toetamise huvides Darfuri osas käed külge panema.

Ühendriikidest rääkides on meil väljavaade, olenemata sellest, kes võidab presidendivalimised, lõpetada kuritarvitused – või vähemalt kõige räigemad kuritarvitused – sõjas terrori vastu. Kõik kandidaadid on valmis Guantánamot sulgema, kuid EL peab aitama sellega, et jääb lõpuni oma sulgemisnõude juurde, ja juhtima rahvusvahelist algatust nende kinnipeetavate mujale viimiseks, kelle üle ei mõisteta õiglast kohut. Koos sellega – ja ma nõustun nendega, kes ütlevad, et maailmas usaldusväärsuse saavutamiseks peab EL sisemiselt austama inimõigusi – meil peab kehtima aruandekohustus, mis on siiani saavutamata Euroopa valitsuste kuritahtliku kokkuleppe tõttu, kes kasutavad piinamisteenuse välisriikidest sisseostmist – mis arusaadavasse keeled tõlgitult tähendab inimrööve ja piinamisi.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria da Assunção Esteves (PPE-DE).(PT) Selline ongi olukord. Surmanuhtlus, piinamine ja nälg on barbaarsed nähtused, mis pole kuhugi kadunud sellest maailmast, mida meie osaliselt valitseme. Siiski saab olukord jätkuda endist viisi ainult siis, kui me seda ise tahame. Valgustatuse, väärtuste, väärikuse Euroopas puudub poliitiline ühtekuuluvus. Euroopa Parlament ja nõukogu ei asu selles valdkonnas täpselt samadel seisukohtadel, kuid on ainult üks tee ja selleks on Euroopa institutsioonide ühtne tegutsemine kõikide oma sise- ja välispoliitikate osas. Meil on lootus, et Lissaboni lepingu alusel inimõiguste valdkonnas tegutsev uus välistegevusteenistus osutub tõhusaks.

Siiski hakkavad maailma vaadeldes silma näited, mis annavad meile põhjust muretsemiseks: Ühendriikides kehtib surmanuhtlus nagu Aafrikaski; Hiinal pole mitte üksnes Tiibet, vaid ka orjatöö, piinamine ja hukkamine tabamiskohas. Sellised näited peaksid ergutama meid võitlema ühtekuuluvustunde puudumise vastu. Euroopa vajab proaktiivset inimõiguste poliitikat. Tähtis on algatada kodanikuühiskonna liikumine, kuid me ei tohi unustada, et võitlus õiguste eest langeb esmalt Ühendriikidele ja nende diplomaatiale. Prantsuse presidendil oli õigus öelda, et ta ei külasta Pekingi olümpiamänge. Ka teised ELi riigipead ei peaks kohale minema. Liit on väärtustel põhinev ühtsus. Euroopale ei piisa avalduste ja resolutsioonide tegemisest. Euroopa Liit ei tohi oma hinge maha müüa.

 
  
MPphoto
 
 

  Genowefa Grabowska (PSE). – (PL) Volinik, kolme raportööri õnnitledes tahaksin erilise rõhu asetada naiste õigustega absoluutsele ja vastuvaidlematule arvestamisele avaliku elu sfääris, sotsiaalsetes suhetes ja inimeste erasuhetes – mitte üksnes teoreetiliselt, vaid ka praktikas.

See nõuab eelkõige naiste ja tüdrukute vastu suunatud diskrimineerimise ja vägivalla kõikide vormide kõrvaldamist. Sellest aga veel ei piisa. Vaadakem Euroopat. Euroopa Liit valmistab ette mitut resolutsiooni, mis kutsuvad liikmesriike naisi ja mehi võrdselt kohtlema ja seejärel kontrollima, kas ja kuidas neid põhimõtteid ellu viiakse. Ma olen siiski väga huvitatud, volinik, kas soolise süvalaiendamise põhimõtteid hakatakse täitma ka Euroopa Liidu sisemistes struktuurides. Kui luuakse näiteks uusi ELi institutsioone, ja täidetakse nelja kõrgeimat ametikohta – liidu president, komisjoni ja parlamendi president ja ELi ühtse välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja – kas kehtestatakse säte, mis seda põhimõtet kajastab?

Daamid ja härrad, see saab olema tõe hetk, mis piltlikult näitab, kas meie tegelik lähenemine naiste õigustele vastab meie sõnadele.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria-Eleni Koppa (PSE). – (EL) Härra juhataja, raport, mida me täna käsitleme, on Euroopa Parlamendi kõige tähtsam inimõiguste poliitika väljendus kogu maailmas. Väljakutsed on suured; Euroopa Parlament võib tegutseda ja peab tegutsema kui demokraatia ja inimväärikuse tagaja.

On oluline, et EL esitaks nendes küsimustes kindla ja ühtse positsiooni. See on ainus viis, kuidas ta saab aidata ühiste meetmete tõhusust tugevdada ja parandada.

Arvestades kaalul olevaid huvisid, ei tohiks meil olla kahekordseid standardeid. Meie poliitika peamised eesmärgid peaksid hõlmama surmanuhtluse ja piinamise kaotamise ja relvakonflikti sattunud laste kaitse. Inimõiguste kaitse teema peaks leidma koha kõikides suhetes ja kokkulepetes kolmandate riikidega. Sellest ega sihipärasusest kõrvalekaldumist ei tohiks sallida.

Inimõigused peavad olema meie juhtiv valgus iga poliitilise valiku juures, mida me teeme.

Lubage mul lõpetada, tänades raportööri suurepärase ja üksikasjaliku raporti eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Marios Matsakis (ALDE). – Härra juhataja, kui EL räägib inimõiguste rikkumisest kolmandates riikides, peaks tal endal olema selleks, et olla asjakohaselt veenev, säravalt puhas register kõnealuste õiguste austamise kohta kõikide ELi liikmesriikide poolt.

Nagu teised kõnelejad mainisid, pole see kahjuks nii. Ma kasutan ainult ühte näidet, mis puudutab Suurbritanniat. Ühendkuningriik säilitab rahvusvaheliste konventsioonide nõudeid rikkudes kahte kolooniat teises liikmesriigis – Küprosel. Neid kahte kolooniat, nimelt Akrotirit ja Dhekeliat asustavad umbes 10 000 Küprose tsiviilisikut, kes on ELi kodanikud, ehkki nende kodud on maal, mille Suurbritannia, mõistetavatel põhjustel, on EList välja arvanud. Nendel inimestel ei ole elementaarseid inimõigusi oma täitevvõimu valimiseks. Neid valitseb kuberner, kes on Inglise kuninganna nimetatud briti armee kindral, ja neil ei ole õigust endale parlamenti valida. Õigus, mida selle koloonia suhtes kohaldatakse, on täielikult kuberneri jurisdiktsiooni all. Tegelikkuses elavad need ELi tsiviilisikud briti sõjalise diktatuuri tingimustes.

On tõeliselt häbiväärne, et Euroopa Parlament, komisjon ja nõukogu sulgevad selle olukorra ees alati silmad.

Võib-olla on teistel liikmesriikidel oma must pesu, mida nad ei taha lagedale tuua või ehk need institutsioonid ei usu tegelikult demokraatia ja õigluse põhimõtetesse, mille kaitsel nad väidetavalt seisavad, või võib-olla hoolib EL inimõigustest ainult siis, kui see ei puuduta tema oma liikmeid.

Põhjusi võib olla igasuguseid. Üks asi on kindel: briti koloniaalrežiimi jätkumine Küprosel toob maailma ulatuses kaasa ELi mis tahes inimõigusi käsitleva raporti maine ja usaldusväärsuse kaotuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (PSE). – (RO) Härra juhataja, proua volinik, kallid kolleegid, tahaksin õnnitleda proua De Kayserit ja ühineda nendega, kes on rääkinud siin seosest inimõiguste, valimiste ja demokraatia vahel. Mina tulen Rumeeniast, riigist, mis on kogenud aastaid totalitarismi ja võib-olla meie, need, kes ikka veel mäletavad neid aegu, peaksime rohkem rõhutama demokraatlike, vabade ja korrektsete valimiste korraldamise tähtsust.

Kuulus Ameerika professor Larry Diamond juhtis hiljuti tähelepanu murettekitavale nähtusele, mida ta nimetab „demokraatia taandumiseks“. Nagu näitavad ka hiljuti avaldatud Vabaduse Maja raportid, oli 2007. aasta maailma vabaduse jaoks kõige halvem aasta pärast külma sõja lõppu.

Sellises olukorras olen sellega nõus, et enne valimisi, nende ajal ja pärast neid on Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu liikmesriikide kõige tähtsam ülesanne koostada ühine ja globaalne strateegia demokraatia edendamiseks. Ma toetan mõtet aidata alles valitud parlamentidel tugevdada ja teostada õigusloometegevust nii suures kooskõlas kui võimalik kehtestatud demokraatlike standarditega.

Siiski tahaksin rõhutada, et iga organisatoorne vajakajäämine ei ole pettusekatse, vaid oluline on kindlaks määrata, millises ulatuses õiguslik raamistik tagab valimisprotsessi ühetaolisuse ja läbipaistvuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Praegu hakkab jooksma sõnavõtjate aeg, kes räägivad ilma eelneva registreerimiseta, n-ö presidendile silma jäädes. Ma tahaksin öelda, et tänasel soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemelise töörühma kohtumisel kritiseeriti asepresidenti väga tugevasti, sest väidetavalt „jäävad talle silma“ ainult Euroopa Parlamendi meessoost liikmed, ja Euroopa Parlamendi naisliikmed „ei jää talle silma“. Tahaksin öelda, et sel juhul saab mul praegu olema väga lihtne, sest kõik mulle „silma jääda“ soovijad on naissoost. Seetõttu ei kehti meie kohta kriitika, mis vaevalt tund aega tagasi meie vastu sihiti.

 
  
MPphoto
 
 

  Marianne Mikko (PSE). – (ET) Kallid kolleegid, Marco Cappato inimõiguste raport väärib igati kiitust. Nõustun, et Euroopa Liit peab tegema suuri pingutusi, teostamaks tõeliselt sidusat ning jõulist poliitikat inimõiguste edendamiseks maailmas. Õige, just järelevalve rakendamine inimõiguste kaitsmiseks vajab tõhusamat elluviimist!

Toetan Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat. Rääkida ühel häälel võimaldab reageerida mistahes inimõiguste rikkumistele maailmas operatiivselt. See võib tähendada tuhandeid päästetud inimelusid. Toetan ettepanekut korraldada 2009. aastal vägivallavastane Euroopa konverents.

MEPide osalemine valimisvaatluses on ülioluline. Ent MEP peab valimisvaatlusel käituma erapooletult nagu ka raportöörid Keyser ja Salafranca rõhutavad. Kuidas tõhustada nii Europarlamendi fraktsioonide osalemist valimisvaatlustes kui Euroopa Parlamendi valimisvaatlusdelegatsioonide tööd nii, et kahjustada ei saaks kumbki? Vastuse peame leidma ühiselt.

Euroopa Liit tegeleb inimõigustega üha enam. Nii näeb maailm, et solidaarsus ja põhiõiguste kaitse on meie aluspõhimõtted, milleta ei saavuta heaolu mitte ükski riik.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie Anne Isler Béguin (Verts/ALE). – (FR) Härra juhataja, tänan teid soolise võrdõiguslikkuse teema toetamise eest. Ka mina soovin raportööri õnnitleda kolme raporti eest, kuid samuti tahaksin rõhutada vaatlemismissioonide tähtsust, mida me kogu maailmas läbi viime. Ma arvan, et seda tuleks veel kord rõhutada: need on eriti positiivsed meetmed, mida peaks tegelikult meie kaaskodanike seas tutvustama, eelkõige võib-olla valimisteks valmistumise perioodil.

Kas ma võiksin tunnustada ka kõiki vaatlejaid, sest päeva lõpuks, ehkki põhivaatlejana oleme kohapeal, kuigi me läheme samuti vaatlemismissioonidele, on meil sadu eksperte – noori ja mitte nii väga noori – kogu maailmas, kes valmilt lähevad ja toetavad demokraatiat teistes riikides. Ma ei arva, et me märgime seda piisavalt sageli ära. Ilma selle vaatlejate võrgustikuta ei oleks meil kõnealuseid suurepäraseid vaatlemismissioone. Ma tahaksin samuti ära märkida innukust, millega elanikkond tervitab neid vaatlejaid, eriti pikaajalisi vaatlejaid, kes jäävad riiki kauemaks.

Ometi olen pettunud, et minu parlamendiliikmetest kolleegid ei toetanud minu muudatusettepanekut eelarve suurendamiseks, sest arvan, et mida rohkem eksperte meil valimismissioonidel on, seda rohkem Euroopa Liitu näha soovitakse. Oleks tõeliselt häbiväärne, kui vahendite puudus takistaks meil nende riikide soovidele reageerimast.

 
  
MPphoto
 
 

  Katrin Saks (PSE). – (ET) Ma palusin sõna, et üles kutsuda enam keskenduma inimõigustele Afganistanis – riigis, kuhu tugevalt panustavad nii liikmesriigid kui Euroopa Liit tervikuna.

Olin läinud nädalal Euroopa Parlamendi delegatsiooni koosseisus Afganistanis ja tahaksin teieni tuua praegu kaks nime.

Perwiz Kambakhsh, noor ajakirjanik, kes mõisteti surma selle eest, et ta Internetist laadis maha islami naiste olukorda käsitlevad materjalid. Tema saatus on praegu president Karzai kätes.

Ja teine, Malalai Joya, noor naisparlamentäär, kes peale seda, kui ta kritiseeris sõjapealikute võimu nii valitsuses kui parlamendis, lihtsalt visati parlamendist välja. Tema õigused võeti ära, seda ebaseaduslikult. Seadus sellist võimalust ette ei näe.

Täna pole küsimus ainult selles, et ta ei ole saanud oma õiguste eest kohtus seista või oma mandaati tagasi, vaid ka selles, et ta elu on ohus. Me kohtusime temaga ja ta vajab tõepoolest meie kiiret abi ja sekkumist.

Euroopa Liit tervikuna peaks mõtlema rohkem sellele, milline on see Afganistan, mida me üles ehitame ja seda eriti enne rahvusvahelist Pariisi konverentsi, kus hakatakse arutama abi suurendamist Afganistanile.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. (SL) Kahjuks on selles arutelus nõukogu esindajatele eraldatud aeg juba ära kasutatud ja seepärast kavatsen ma distsipliinist kinni pidada ja äärmiselt lühidalt rääkida. Lubage mul õnnitleda kõiki raportööre nende äärmiselt kõrgekvaliteediliste ja kasulike raportite eest. Tahaksin tänada kõiki, kes osalesid selles arutelus ja avaldasid oma seisukohti. Eesistujariigi nimel võin teile kinnitada, et me püüame neid arvesse võtta niipalju kui võimalik, viies nõukogu meetmeid tulevikus ellu.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Tänan teid, minister. Tegelikult pole selles arutelus ei nõukogul ega komisjonil kindlaksmääratud aega, ehkki see võib tunduda veider. Seetõttu olete oma ajaarvestuses iseennast ületanud. Tänan teid igal juhul väga, et kasutasite teist sõnavõtuaega nii mõõdukalt. Praegu aga on sõna meie kallil volinikul proua Ferrero-Waldneril.

 
  
MPphoto
 
 

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Härra juhataja, kuna ma varem inimõiguste teemal ei rääkinud, püüan nüüd mõne idee välja pakkuda. Tahaksin inimõiguste käsitlusele midagi lisada.

Inimõiguste alastest dialoogidest on saanud üha olulisem komponent ELi inimõiguste edendamise tegevuses kogu maailmas. Kooskõlas 2001. aasta detsembris avaldatud inimõiguste dialoogi suunistega on Euroopa Liit loonud umbes 30 dialoogi, ja täiendavate dialoogide algatamine – nagu näiteks Kesk-Aasia, Lõuna-Kaukaasia, Lõuna-Aafrika ja arvatavasti ka mõne tähtsa Ladina-Ameerika partneriga – on samuti kaalumisel. Kodanikuühiskond ja eriti inimõigustele pühendunud VVOd asjaomastest riikidest on tavaliselt kohtumiste ettevalmistamisse kaasatud. Meil on ka väga head konstruktiivsed tulemused mõnelt meie naabruspoliitika partnerilt, ja mõned, peab ütlema, ebamäärasemad tulemused nagu hiljutine dialoog Venemaaga. Muide, Venemaa oli esimene riik, kus komisjonil ja nõukogu sekretariaadil oli Valenciano raporti jätkutegevusena teavituskohtumine piiratud arvu parlamendiliikmetega, selleks et arutada teie muresid seoses parema koordineerimise ja teavitamisega. Ma loodan, et kõik asjaosalised said sellest kasu.

Uus Euroopa demokraatia ja inimõiguste instrument on nüüdseks samuti täiskiirusel rakendatud, kahe kutsega ettepanekute esitamiseks 1. eesmärgi raames – probleemsed riigid – ja üks inimõiguste kaitsjatele, mida hindavad meie komisjoni talitused. Suurem osa riigipõhistest toetusskeemidest (RPTS) on avaldatud ja praegu hinnatakse neid meie delegatsioonide tasandil riikides, nii et ma loodan, et suveks on enamiku projektidega võimalik alustada tööd kohapeal.

Me lõimime ka inimõiguste ja inimeste julgeoleku küsimuse aktiivselt kõikidesse asjaomastesse teemadesse ja poliitikatesse. Tulevikus on kindlasti välja töötatud uus Euroopa julgeoleku strateegia ja ma loodan, et me saame kasutusele võtta tugeva, inimkeskse lähenemise julgeolekule, sest inimeste julgeolek on suunatud just nimelt inimõiguste, julgeoleku ja arengu küsimustele. Mõlemad on esindatud – hirmust vaba ja puudusest vaba eksistents.

Tahaksin eriti juhtida teie tähelepanu teatud asjaoludele. Mitu sõnavõtjat on maininud inimõiguste olukorda Euroopa Liidus. Alates 2004. aastast ei ole Euroopa Parlament sellel teemal raportit koostanud. Tõepoolest, kindlasti on tähtis nende probleemidega tegelda, ja meil on selleks kaks võtmeinstrumenti. Üks neist on Euroopa Nõukogu ja teiseks on meil nüüd inimõiguste agentuur, mis avati hiljuti Viinis, et kontrollida olukorda liikmesriikides ja mis hakkab ette valmistama aastaaruandeid.

Ma tahtsin rääkida ka ühest teisest küsimusest, mida samuti mainiti – kolleegi poolt, kes on paraku juba lahkunud – kristlaste kaitse kolmandates riikides. Euroopa Liit on kindlalt mis tahes religioosse rühmituse diskrimineerimise vastu ja meie dialoogis kolmandate riikidega tõstatatakse see teema igal asjakohasel juhul ja me püüame kahtlemata seda selgelt ära märkida.

Ma tahaksin öelda mõne sõna ka valimiste vaatlusmissioonide kohta. Paljud sõnavõtjad on olnud ka suurepärased põhivaatlejad. Võin üksnes veel kord rõhutada VVMde sõltumatuse teemat, ühtsust nende poliitikas ja vaatlejate vahel ja eriti nende professionaalsust. See on suund, mida me tahaksime tulevikus jätkata.

Mis puudutab naistega seotud küsimusi – loomulikult, ma olen naine, seetõttu võite ette kujutada, et ma võtan sooteemat alati väga tõsiselt. Ma korraldasin naiste konverentsi – üsna hiljuti, 6. märtsil – millele me kavandame kindlasti jätkutegevusi. Kõigi meetmete puhul on tegemist süvalaiendamise ja sugude võrdõiguslikkuse olukorra hindamisega. Valimiste vaatlemise suunistes on eraldi osa naiste kohta. Vastu on võetud ÜRO Julgeolekunõukogu tähtis resolutsioon nr 1325 naiste olukorra kohta konfliktides, mis hoogustab seiret. Lähiajal avaldame ka naiste arenguga seotud projektid. Tahaksin üksnes öelda, et Barroso komisjonis, kus ma ise tegev olen, on kolmandik liikmetest naised. Ma arvan, et alati ei ole tähtis kvoot, vaid ka kvaliteet peaks tähtis olema. Selles kontekstis tahaksin lihtsalt öelda, et üldiselt komisjon toetab tervislikku ja viljakat elu. See on tähtis naiste ja laste elu jaoks. See on üks Keenias läbiviidavatest projektidest, mida mainiti, kuid samas hõlmab see loomulikult kogu maailma ja ma arvan, et oluline on see ära märkida.

Veel üks väga eriline teema on ICC – Rahvusvaheline Kriminaalkohus – mida Euroopa Komisjon kindlalt toetab. Me eraldame EIDHR 2008 raamistikus 4 miljonit eurot. ICC klausel sisaldub meie kokkulepetes. Me oleme teinud diplomaatilist tööd, et meie partnerid ICC aktsepteeriksid, ja on ka rahvusvahelised kohtud – mõelge vaid Kambodžale ja paljudele teistele, nii et me oleme sellega tegelikult väga hoolega töötanud.

Lubage mul lõpetada vastusega härra Howitti üleskutsele väljendada siin toetust demokraatia edendamiseks, nagu ka teised on teinud. See on loomulikult meie leib ja või. Komisjon on tunnustatud kui demokraatia edendamise võtmeinstitutsioon meie VVMde ja teiste valimiste toetusmeetmete kaudu ning demokraatia edendamiseks tehtavate jõupingutuste olulise toetamise kaudu kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt nagu ÜRO, OSCE ja Euroopa Nõukogu. Te võite olla kindlad, et me suhtume demokraatia edendamisse sama tõsiselt kui kõik teised Euroopa Liidus.

 
  
MPphoto
 
 

  Sarah Ludford (ALDE). – Härra juhataja, tahtsin küsida volinikult enne kui ta lõpetab: ta mainis Rahvusvahelist Kriminaalkohust ja toetust, mida komisjon sellele annab, kuid kas ta saaks konkreetselt vastata minu küsimusele ja selgitada üksikasjalikult, mida EL, ja tema puhul komisjon kavatseb teha, et saavutada süüdistuse esitamine Sudaani inimestele?

Ta ei vastanud sellele küsimusele ja ma oleksin tänulik...

(Juhataja katkestas rääkija.)

 
  
MPphoto
 
 

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Härra juhataja, nagu ma ütlesin, üldiselt me loomulikult toetame Rahvusvahelist Kriminaalkohust, kuid seda otsustab Kriminaalkohus ise, keda ta kaitseb, millega tegeleb.

Need küsimused on mõistagi Kriminaalkohtu tegevuskavas. See ei ole meie tegevuskavas.

 
  
MPphoto
 
 

  Marco Cappato, raportöör. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma vastan mõnele parlamendiliikmele, kes ei ole kohal, kuid ma tahaksin midagi selgitada: raportis mainitakse vähemuste õigusi ja usuvabadust. Selles ei mainita austust inimõiguste vastu ELis lihtsalt seepärast, et käesolev raport ei käsitle seda teemat.

Ma usun siiski, et teatud viisil oleme teema katnud, sest me pole lihtsalt piirdunud kriitiliste märkuste reaga igaühe kohta, me oleme rääkinud meist endist, sellest kuidas me kasutame – paremini või halvemini – kättesaadavaid instrumente, ja austusest ELi õigustiku vastu. Kui me ütleme, et inimõiguste klausleid ei kohaldata nõuetekohaselt, räägime iseendast! Seetõttu ma ei arva, et raportit saaks sel viisil kritiseerida.

Ma arvan, et härra Lenarčič rääkis laiemas mõttes vahenditest, mida tuleks kasutada. Nõuanne, mida tahaksin anda, mis sisaldub raportis, on rääkida rohkem tulemuste hindamisest kui üksikutest kasutusele võetud instrumentidest.

Härra Agnoletto kritiseeris meid selle eest, et me ei rääkinud piisavalt inimõiguste kollektiivsest mõõtmest.
Olen kindel, et tegelikkuses tuginevad põhilised inimõigused esmalt ja eelkõige individuaalsetele õigustele. Praegusel hetkel saavad üksikisikud teatada Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule isegi genotsiidi juhtumitest, kõige kollektiivsemast ja kohutavamast kuriteost, ja niimoodi oma individuaalseid õigusi kaitsta. Õigus demokraatiale on nüüdseks põhiline inimõigus, ja see on kasutamiseks oluline instrument.

Süvalaiendamine peaks minu arvates keskenduma rohkem inimõiguste austamisele sisserände ja uimastite takistamise poliitika mõttes. Tahaksin lõpetada vastusega härra Howittile. Raportis ei väideta, et vägivallatus on ainus vahend inimõiguste edendamiseks, kuid see on kõige asjakohasem vahend. See räägib vägivallatuse poolt mitte üksnes vägivalla puudumise, patsifismi mõttes, vaid kui autoritaarsete režiimide ja diktatuuride vastu suunatud aktiivsest mittekuuletumis- ja sabotaažikampaaniast. Selles mõttes teeme ettepaneku, et EL peaks soodustama inimõiguste ja demokraatia edendamiseks vajalike vägivallatuse tehnoloogiate ja meetodite arendamist. Ma loodan, et see lõige jääb pärast homset hääletamist alles.

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique De Keyser, raportöör. (FR) Härra juhataja, tahaksin tänada kõiki oma parlamendiliikmetest kolleege, kes sõna võtsid, ja öelda, kui suurel määral peegeldavad öeldud soojad sõnad, näiteks proua Isler Béguini poolt, nende entusiasmi, kes on osalenud valimismissioonidel. Isegi kui see raport näib väga paljus toetuvat konsensusele, ja nagu on öeldud mõnes raportis, mida ma olen lugenud, huvitab meediat vähe, sisaldab teatud sisemist konflikti, teatud välist konflikti, natuke kõike, tähendab see kindlasti väga palju riikide jaoks, kelle demokraatia on noor ja kes peavad läbi viima valimisi.

Tahaksin vastata eelkõige kahele oma parlamendiliikmest kolleegile. Esiteks tahaksin vastata härra Onyszkiewiczile, kes tõstatas väga tõsise teema: vähemuste küsimuse. Ma tahaksin talle öelda, et olenemata sellest, et ma mõistan – ja ma mõistan väga hästi, et valimiste vaatlemine ei ole veel demokraatia – ma ei suuda järgneda talle tema filosoofiarajale, mis on tegelikult valgustatud despotism või revolutsiooniline avangardism, kus isegi Condorcet räägib vähemustest. Me ei saa talle seda rada mööda järgneda. On ilmne, et demokraatia ei ole täiuslik. Oleks võrratu, kui see oleks nii. See on demokraatia, mis lubas härra Vanheckel pidada täna õela, islamivaenuliku ja rassistliku kõne. Härra Vanhecke esindab 30% minu riigi hääletajatest Flandria osas. Paraku me ei saa kustutada härra Vanhecke parteid ja 30% flaamidest. Härra Onyszkiewicz – võib-olla ta ei ole enam siin –, me ei saa kustutada 50% palestiinlastest, kes hääletasid Hamasi poolt. Demokraatia tekitab küsimusi, ja me peame vastama just nendele küsimustele. Kui me räägime poliitilistest jätkutegevustest, küsimustest mida valimisvaatlused tõstatavad ja väljakutsetest, siis need ongi asjad, millega me peame tegelema.

 
  
MPphoto
 
 

  José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, raportöör. − (ES) Härra juhataja, ka mina tahaksin tänada oma kolleege siin parlamendis nende soojade sõnade eest raporti kohta, mille ma koostasin koos proua De Keyseriga valimiste vaatlusmissioonide kohta, mis ei viita üksnes valimispäevale, vaid ka valimissüsteemile, õiguslikule raamistikule, võrdsetele võimalustele ja võrdsele juurdepääsule meediale, poliitiliste parteide rahastamisele, vaidluste lahendamise süsteemile jne jne.

Kõige tähtsam, härra juhataja, on minu arvates siiski juhtida tähelepanu asjaolule, et see valimiste vaatlemist käsitlev raport, nagu raport, mille härra Cappato koostas inimõiguste olukorra kohta maailmas, ei täida abstraktset eesmärki, vaid neil peab olema põhjus, ja see põhjus on pühendumine, meil Euroopa Liidus, ja eelkõige parlamendis, väärtuste kogumile: demokraatia, vabadus, õigusriik ja eelkõige austus inimõiguste vastu.

Härra juhataja, see parlament on Euroopa Liidu demokraatlik südamerütm, ja seepärast peame alati väljendama ennast väga selgelt ja väga kindlalt, saates selge ja väga kindlalt määratletud sõnumi sellest täielikust ja pidevast panusest, mida me anname inimõiguste heaks, mis, nagu me selles kojas täna õhtul kuulsime, ei viita ühele piirkonnale ja mida ei harrastata ühes piirkonnas või ühel kontinendil, vaid mis on universaalse, ülemaailmse iseloomuga, ja me peame hakkama selles osas meie oma kojas eeskuju näitama.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub homme hommikul kell 11.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Härra juhataja, kallid kolleegid, härra Cappato,

Rääkides aastaaruandest inimõiguste olukorra kohta maailmas, pöörakem tähelepanu ka järgmisele asjaolule: aprilli lõpus otsustasid Skopje võimud arreteerida ajakirjanik Victor Kanzurovi keset ööd ja ilma ühegi süüdistuseta tema vastu. Kanzurovi ainus patt on see, et ta on rohkem kui aasta võidelnud täiesti õiguspäraste vahenditega oma õiguse ja oma arvukate kaasmaalaste õiguse eest nimetada ennast bulgaarlaseks.

Pärast 24 tundi kinnipidamist lubati Kanzurovil koju tagasi pöörduda, kuid tema pass võeti ära. See tähendab, et tegelikkuses on ta siiani koduarestis, ilma et talle oleks esitatud ühtki ametlikku süüdistust.

Ma olen veendunud, et Makedoonia võimude tegevus on absoluutselt vastuvõtmatu ja nad rikuvad põhilisi inimõigusi, st sõnavabadust, eriti meie ühtse Euroopa kodu kaasaegse dünaamilise arengu taustal. Ma olen ka kindel, et me ei jää säärase üleoleku suhtes ükskõikseks, mis viib meid aastakümnete võrra tagasi pimedasse totalitaarühiskonna aega, mis peaks olema igaveseks selja taha jäänud.

Tänan teid.

 
  
MPphoto
 
 

  Titus Corlăţean (PSE), kirjalikult. – (RO) 2009. aastal toimuvad Moldova Vabariigis õiguspärased valimised, mille käigus parlament valib riigi presidendi. Moldova Vabariik asub Euroopa Liidu idapiiril ja on vaja demokraatlikke reforme, et lähendada seda riiki demokraatlikele väärtustele, mis tähendavad palju ELi liikmesriikidele. See tuleks saavutada muuhulgas ELi naabruspoliitika abil määratletud raamistiku kaudu.

Valimiste vaatlemismissioon Moldova Vabariiki on vajalik ja asjakohane, kuid jälgimine peaks algama keskendumisega tulevastele valimistele eelnevale ajavahemikule, võttes arvesse vajadust korrigeerida tõsiseid pressivabaduse rikkumisi Chisinau kommunistliku diktatuuri poolt, kohtute sõltumatuse korduvat rikkumist ja hiljuti Moldova Vabariigi parlamendi poolt, kus on ülekaalus Kommunistlik Partei, tehtud muudatusi valimisseaduses.

10. aprillil 2008 viidi valimisseadusse sisse rida muudatusi, mis rikuvad tõsiselt Euroopa demokraatlikke reegleid ja tavasid. Need muudatused sisaldavad: valimisblokkide ärakeelamist, valimislävendi suurendamist 4%-lt kuni 6%ni, tegemist on ebarealistliku ja ebademokraatliku valimislävendiga, arvestades Moldova Vabariigi tõelist poliitilist olukorda, keeld topeltkodakondsusega inimestele asuda avalikele ametikohtadele, kaasa arvatud parlamendi liikmeks saamine jne.

 
  
MPphoto
 
 

  Hanna Foltyn-Kubicka (UEN), kirjalikult. – (PL) ELi liikmesriigid võtsid hiljuti allkirjastatud Lissaboni lepinguga kohustuse tugevdada inimõigusi ja vabadusi ning demokraatlikku korda maailmas. See on ilma kahtluseta ELi välispoliitika peamine eesmärk.

Samal ajal aga on president Barroso ja teiste volinike käitumine nende hiljutise visiidi ajal Hiina Rahvavabariiki ja nende avaldus, et Tiibeti küsimus on Hiina siseasi, tugevas vastuolus põhimõtetega, mis pole üksnes sätestatud Lissaboni lepingus, vaid mida me oleme ka päevast päeva püüdnud ellu viia, eriti siin Euroopa Parlamendis – põhimõte, et inimõigused on esmatähtsad.

Selle valgusel on raske leppida asjaoluga, et Euroopa kohtleb Venemaad nagu demokraatlikku partnerit, unustades, et see on riik, kelle võimud mitte ainult ei pane toime arvukaid rikkumisi meie peamiste põhimõtete vastu, vaid kes nende üle ka avalikult irvitavad. Miks me sulgeme silmad tšetšeenide lakkamatu hävitamise ja riigi ajakirjanduse kägistamise ees?

Võib-olla on see nii sellepärast, et EL ise vaatab samuti läbi sõrmede, kui küsimuse all on inimõiguste jälgimine. Ma avaldan kahetsust selle üle, et Saksamaa Liitvabariigis ei austata vanemate ja laste õigust rääkida omavahel nende valitud keeles, nagu ilmneb igapäevasest kohtupraktikast ja noorteametite kogemustest.

Me peame leidma vastuse küsimusele, mis on meie eesmärk. Kas meie resolutsioonid ja lõputud arutelud teenivad tõesti õiguste võidule pääsemise eesmärki maailmas, või on need lihtsalt võimalus varjata silmakirjalikkust, nii et Euroopa poliitikud võiksid enesega rahul olla?

 
  
MPphoto
 
 

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE), kirjalikult. (FI) Inimõigused on liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika tähtis osa. Inimõiguste küsimus on ka julgeolekupoliitika küsimus. Kui me toetame inimõigusi, toetame sellega julgeolekut. Kui me toetame inimõigusi kogu maailmas, toetame samal ajal Euroopa julgeolekut.

Uued väljakutsed nagu kliimamuutus, kõrbestumine ja toidu nappus, mida see põhjustab, on oht inimeste julgeolekule ja inimõigustele. Inimõigused pole mitte üksnes poliitilised õigused, vaid ka õigus puhtale toidule ja veele, mis on esmatähtis inimeste igapäevaelus. Kui inimeste esmatingimused on vastuvõetavad, siis on nad enamasti kõige tõenäolisemalt valmis hääletama mõõdukate poliitiliste liidrite poolt ja nõuavad poliitilisi õigusi. Inimõiguste püsiv alus tähendab demokraatia ja vabaduse põhimõtteid, aga ka sotsiaalset ja majanduslikku õiglust.

Inimõiguste raport mainib Gandhit ja mittevägivaldse vastupanu poliitikat, mida ta esindas. Inimõigusi ja vabadust ei saa edendada sõja ja vägivalla abil. Edasiliikumine peab olema kooskõlas väärtustega, mida inimõigused esindavad.

Kui me edendame inimõigusi, edendame julgeolekut. Inimõigused pole üksnes vahend teiste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Nad on väärtus omaette. Inimõigused on üldised väärtused. Sel põhjusel peab EL tugevdama oma inimõiguste poliitikat. Inimõigused ei ole teistest poliitikavaldkondadest ära lõigatud saar, nagu inimõiguste raport auga tõestab.

 
  
MPphoto
 
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult. (FI) Ma soovin tänada härra Cappatot tema ulatusliku ja ülevaatliku raporti eest, mis õigustatult nõuab ELilt ühtsemat inimõiguste poliitikat ja tõhusamaid vahendeid selle mõju seiramiseks. Liidul on ikka veel pikk tee käia selles valdkonnas selge, ühtse ja laiaulatuslikuma mõjuga poliitika arendamiseni.

Me peaksime mitte ainult toetama, vaid jäägitult nõudma austust inimõiguste vastu nii ELis kui tema välissuhetes. Nagu härra Cappato raport rõhutab, peaksid näiteks naiste õigused olema kõikide ELi inimõiguste dialoogide loomuomane koostisosa.

Raport käsitleb suurt rahuldust pakkuvalt parlamendi eluliselt olulist rolli ELi inimõiguste poliitikas, näiteks korrapäraselt peetavates kriisiaruteludes. Kiireloomulised resolutsioonid, mis nende tulemusel koostatakse, heidavad valgust tõsistele puudustele konkreetsete ja üldisemate kriiside poliitikas, mis on inimväärikuse räige riivamine. Aruteludele standardraamistiku loomiseks ja seire parandamiseks võiksid parlamendi delegatsioonid tulevikus siiski järelkõnelused inimõiguste üle süstemaatilisemalt lülitada neisse riikidesse korraldatavate visiitide programmidesse.

Lõpuks, asjakohaselt suunatud rahastamine on põhjapaneva tähtsusega, kui soovitakse, et ELi inimõiguste poliitika toimiks nõuetekohaselt ja annaks tulemusi. Euroopa demokraatia ja inimõiguste instrumendi (EIDHR) tugevus finantsinstrumendina on selles, et seda saab kasutada vahendite otseseks ja kiireks suunamiseks rasketes tingimustes tekkinud kriitilistele olukordadele. On oluline, et need vahendid tehakse ka otseselt kättesaadavaks tööks kohalike inimõiguste organisatsioonidega nii tõhusalt kui võimalik. Kaardistada tuleks uued võimalused finantsinstrumentide kasutamiseks riikides, kus valitsusväliste organisatsioonide tegutsemine on seadusvastane.

 
  
MPphoto
 
 

  Katalin Lévai (PSE), kirjalikult. (HU) On šokeeriv, et arenevates riikides elab 82% puuetega inimestest siiani allpool vaesusläve ja et nende inimõigusi kuritarvitatakse jätkuvalt kõige halvemal võimalikul viisil, kaasa arvatud keeldumine õigusest elule, väärkohtlemine ja alandamine. Eriti murettekitav on selles osas puuetega laste olukord.

Euroopa Liidul on ikka veel pikk tee läbida üldise ja tõhusa poliitika elluviimiseni inimõiguste kaitsmiseks ja edendamiseks üle kogu maailma. Selle tulemuslikumaks muutmiseks peame märkimisväärselt edasi liikuma range vastavuse tagamise suunas ELi kehtivate sätetega inimõiguste kohta. Praegu esinevate puuduste tõttu selles osas võivad väga paljud naised isegi täna osutuda töökohas ikka veel negatiivse diskrimineerimise ohvriks. Romi naiste olukord on isegi veel raskem, ja nemad kannatavad diskrimineerimise all kahel põhjusel. Selles kontekstis tähendaks Euroopa Liidu romisid käsitlev strateegia ja komisjoni koordineeriv roll otsustavat edasiminekut.

Ma avaldan kahetsust, et raport ei viita Euroopa tasandil läbi viidavale reformile kogunemisvabaduse osas, ja seetõttu teen järgmise ettepaneku. On vaja täpseid sätteid, et vältida õiguslikke lünki, mida üha laienevad äärmuslikud poliitilised rühmitused saaksid ära kasutada, andes vähemustele võimaluse teostada oma õigusi ilma vahelesegamiseta, viisil, mis ei häiri vaikiva enamuse rahu. Täpne sõnastus aitab tagada, et nii kogunejad kui korrakaitsejõud teavad täpselt, millised tegevused on seadustega vastuolus. Ma usun, et muuhulgas on ülim aeg spontaansete, kuid rahumeelsete meeleavalduste reguleerimiseks, millest ei ole võimudele eelnevalt teatatud, ja see on väga vajalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Raport esitab küüniliselt ELi imperialistliku poliitika. See ülistab ELi kui inimõiguste „kaitsjat“ ja maailma demokraatia „saadikut“. ELi „austusel“ inimõiguste ja demokraatia vastu on endise Jugoslaavia, Afganistani, Iraagi ja Palestiina rahvaste jaoks traagilised tagajärjed, mis muudeti imperialistliku ELi, Ühendriikide ja NATO poolt inimõiguste nimel veresaunaks.

EL kasutab inimõigusi erinevatel põhjustel valikuliselt ettekäändena nendele riikidele surve avaldamiseks ja nendelt väljapressimiseks, kes avaldavad vastupanu imperialistlikele taotlustele, nagu Kuuba, Vietnam, Põhja-Korea, Valgevene ja Iraan. Sel ajal kui EL võtab endale inimõiguste globaalse vahekohtuniku rolli, ei ütle ta sõnagi Iisraeli genotsiidikuriteost Palestiina rahva vastu või iraaklaste massihävitamisest imperialistlike Ühendriikide ja selle ELi liikmesriikidest liitlaste okupatsioonijõudude poolt. Raportis tehtud viited vaesusele, keskkonnale, töötajate õigustele, tervisele ja muule samalaadsele on imperialistliku ülemvõimu ja kapitalistliku ekspluateerimise all kannatavate inimeste solvamine.

Kreeka Kommunistlik Partei (KKE) hääletab raporti vastu. Partei mõistab hukka ELi provotseeriva silmakirjalikkuse, samuti inimõiguste valikulise kasutamise ettekäändena imperialistliku surve avaldamiseks ja isegi rahva vastu sõja alustamise kaalumiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Toomas Savi (ALDE), kirjalikult. – Ma õnnitlen oma kolleegi Marco Cappatot ülevaatliku raporti eest, mis toob välja eelmise aasta kõige põletavamad teemad selles valdkonnas. Ma nõustun temaga täielikult vajaduse osas radikaalselt hoogustada EL-Hiina inimõiguste alast dialoogi, eriti eelseisvate Pekingi olümpiamängude valgusel.

On kahetsusväärne, et Hiina ei ole märkimisväärselt parandanud inimõiguste olukorda riigis pärast seda, kui Pekingile anti 2001. aastal õigus olümpiamängude korraldamiseks. Kuid see ei tohiks kindlasti saada põhjuseks Hiinaga tegelemisest loobumiseks. Nagu raport kinnitab, kujutavad olümpiamängud endast tähtsat ajaloolist võimalust inimõiguste olukorra parandamiseks Hiinas, ja seetõttu peaksime Hiina võimudele väsimatult meenutama antud lubadusi.

Kuid me peaksime vältima ähvardusi, mis võiks viia Hiina suuremasse isolatsiooni ja tekitada käärimist, nagu hiljuti juhtus, põhjustades riigis mitu läänevastast meeleavaldust. Me peame olema ettevaatlikud, et mitte tekitada Hiina rahva seas vastuseisu demokraatlikele reformidele. Selle asemel peaksime keskenduma dialoogi loomisele, mis annaks meile võimaluse esitada meie seisukohad, kohtlemata teist poolt üleolekuga.

 

16. Üheminutilised sõnavõtud poliitiliselt olulistel teemadel
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorra punkt on üheminutilised sõnavõtud poliitiliselt olulistel teemadel.

 
  
MPphoto
 
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Härra juhataja, nagu te teate, käib Iirimaaga mõttevahetus Lissaboni lepingu üle, sest meil on privileeg hääletada seda lepingut valijaskonnana. Kuid sellega kaasneb ka – ja täna veel hoogsam – raevukas sõnasõda põllumajandussektori ja meie kaubandusvoliniku Peter Mandelsoni vahel, ja on üsna kahetsusväärne, et tänaseks on see sõnasõda süvenenud ja muret maailma kaubanduskõneluste pärast on nüüdseks peaaegu võimatu eristada Lissaboni lepingu üle hääletamise teemast.

Mina isiklikult leian, et me peaksime selles olukorras tagasi tõmbuma, kuid ainult siis, kui inimestele esitatakse tegelikud asjaolud. Mida ma tegelikult tahan täna õhtul rõhutada – ja seda on juba mainitud, et see parlament on demokraatia pulss ja Euroopa Liidu südamehääl – on see, et meie kui valitud esindajad peame saama komisjonilt asjaolude kohta selgituse. Ma kirjutasin volinikule. Ma olen nüüd kuus nädalat vastust oodanud. Olen oma tõendid esitanud. Kuid Lissaboni leping on tähtis ja nende kahe teema ühendamine on häbiasi.

 
  
MPphoto
 
 

  Marianne Mikko (PSE). – (ET) Austatud kolleegid, sõnavabadus on demokraatia tähtsaim näitaja. Kompromisse selles osas ei ole võimalik teha.

2. mail, vaid päev enne rahvusvahelist ajakirjandusvabaduse päeva, jäeti Moldova ajakirja „Jurnal de Chisinau” pangaarve kohtuotsusega külmutatuks. Sellepärast, et ajaleht kajastas riigi endise prokuröri vastu esitatud vägistamissüüdistusi. Kordan: informeeris ehk andis ülevaate, tegi seda mis ongi meedia roll.

Kahekümneaastase ajakirjandusstaažiga ja täna Moldova delegatsiooni juhina mõistan toimunu rangelt hukka. Rahulolematust on väljendanud ka mitmed rahvusvahelised ajakirjandusorganisatsioonid. Kohtuotsus ei ole mitte midagi muud kui uus näide sõnavabaduse jämedast rikkumisest Moldovas.

Euroopa Liit peab jätkama Moldova igakülgset toetamist. 21. sajandi Euroopa on sõnavabaduse-Euroopa, sest vastasel juhul on ohus demokraatia. Me ei peaks istuma ja ootama, millal asjad lähevad väga halvaks. Vastupidi, me peame demokraatia nimel pidama sõnasõda kõigiga, kes tallavad jalge alla meile kõige kallimat põhiväärtust. Demokraatia koos sõnavabadusega on asendamatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Danutė Budreikaitė (ALDE). – (LT) Mäletan siiani, et Euroopa Liidu käsiraamatut lugedes kinnitati selles, et liikmesriikide solidaarsus on Euroopa üks kõige olulisemaid väärtusi, kusjuures väikeriigid, st Beneluxi maad on tõeline edasiviiv jõud EL siseturu taga. Iga riigi huvid pidid olema võrdselt tähtsad.

Ometi on tänaseks suurimate riikide energiahuvid pisendanud kõiki ELi väärtusi sellises ulatuses, et on tekkinud oht, et nad jäävad igavesti energiasaarteks. Kui Venemaa katkestab Leedu varustamise naftaga, süüdistavad suured liikmesriigid koos Venemaaga Leedut, et ta on muutnud Euroopa postsovjetlike riikide energiahuvide pantvangiks. Teiste sõnadega, Nõukogu Liidust vabanenud riigid sunnivad peale tegevusplaani, mis ei esinda Venemaa-ELi suhteid, mis omakorda takistab strateegilist koostööd.

EL ei paista märkavat, et Gazpromi naftatorude võrgustik on juba katnud praktiliselt kogu ELi ja lähiajal me avastame, kes on peamine Euroopa energiaga varustaja.

Ma tahaksin tungivalt soovitada Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele mitte alustada läbirääkimisi Venemaaga enne, kui pole jõutud konsensusele kõikide liikmesriikidega, nii suurte kui väikestega. ELi kahekordsed standardid on pikaajaline häbimärk.

 
  
MPphoto
 
 

  Mikel Irujo Amezaga (Verts/ALE). (ES) Härra juhataja, eile avaldas Euroopa Komisjon teate, milles öeldakse, et erimaks nimetusega „teatud kütuste jaemüügile kehtestatud erimaks“ ei ole kooskõlas ühenduse õigusega.

Teiste põhjenduste seas arvab komisjon, et maksu peamiseks eesmärgiks on tugevdada piirkondade autonoomiat, andes neile võimaluse saada maksutulu.

Homme, 8. mail, avaldab Luksemburgi peaadvokaat selle juhtumi kohta oma arvamuse, mille põhjal otsustatakse, kas Baski provintsinõukogudel või territooriumidel on õigus iseseisvalt maksumäärasid kehtestada.

Arvestades, et komisjon loeb mis tahes kõrvalekallet maksumäärades riigiabiks, võib öelda, et komisjon on selle vastu, et lubada mis tahes muudel üksustel, mis ei ole riigid, kehtestada oma maksumäärad.

Seetõttu kutsun ma parlamenti seda teemat arutama ja taotlema komisjonilt tema poliitilise joone muutmist, sest see võib lõppeda autonoomia piiramisega, mis on omistatud paljudele territooriumidele, mis ei ole riigid.

 
  
MPphoto
 
 

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN). – Härra juhataja, ma märgin rahuloluga ära ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamise ja esimeste kriisivastaste meetmete võtmise toidumajanduse valdkonnas.

Esitatud järeldused ja vastu võetud otsused on kahjuks ebamäärased ja ebapiisavad. On vaja täiesti selgesti ära märkida, et praeguses vormis viib ühine põllumajanduspoliitika bioloogilise julgeoleku kadumisele Euroopa Liidus ja globaalse toidukriisi süvenemisele. Piirangud põllumajandustoodangule, ettekirjutused, keelud, kvoodid ja kontingendid viivad toiduvarude edasisele vähenemisele, eriti hiljuti liitunud riikides. Näiteks Poolas toodeti enne ELi integratsiooniprotsessi algust kaks korda niipalju toiduaineid kui praegu. Poola toodaks ka praegu palju rohkem, kui seda lubataks.

Järeldus on väga lihtne: kui toitu napib, peaksime lubama neil, kellel on potentsiaali, võimalust mööda toota, ja selle all on mõeldud uusi liikmesriike.

 
  
MPphoto
 
 

  Diamanto Manolakou (GUE/NGL). – (EL) Härra juhataja, rohkem kui 30 tuhat politseinikku koos sõjaliste eriüksustega peksid ja tapsid veekahurite ja pisargaasiga töötajaid Istanbulis Taksimi väljakut ümbritsevatel tänavatel ja töötajate konföderatsiooni DISK peakorteris. Kokku arreteeriti ja vigastati rohkem kui 500 meeleavaldajat.

Me väljendame oma solidaarsust töölisklassiga ja kõigi Türgi töötajatega üldiselt. Me nõuame lõpu tegemist poliitilise ja ametiühingutegevuse tagakiusamisele. Töölisklassil on võõrandamatu õigus streikida ja 1. mail meeleavaldust korraldada. Sellel päeval meenutame töötajaid, kes langesid klassivõitluses, kaitstes ja säilitades oma saavutusi ja kõrvaldades kõikide inimeste ekspluateerimist.

Me soovime hukka mõista Türgi valitsuse mahitatud vastuvõtmatu ärakeelamise ja jõhkra allasurumise. Ühtaegu toetame ametiühingute ja poliitiliste parteide õigust korraldada oma maipäeva kogunemist Istanbuli ajaloolisel Taksimi väljakul, kus 1977. aasta 1. mail tapeti 34 töötajat.

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: ALEJO VIDAL-QUADRAS
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Csaba Sándor Tabajdi (PSE). – (HU) Härra juhataja, ma õnnitlen siira soojuse ja suurima austusega kantsler Angela Merkelit käesoleva aasta Karl Suure auhinna pälvimise eest. Ta on andnud väljapaistva panuse Lissaboni lepingu edendamisse ja uute liikmesriikide integratsiooni soodustamisse. Ma tervitan ka asjaolu, et käesoleval aastal anti esmakordselt välja Karl Suure noorteauhind. Ma olen eriti rõõmus ja uhke selle üle, et see esmakordselt välja antud Karl Suure noorteauhind läks Ungarisse, noorte ungarlaste fantastilisele meeskonnale, Ferenc Rákóczi II Fondile, nende „Piirideta üliõpilased“ projektile. Ma õnnitlen soojalt Ungari tiimi, samuti hõbemedali saajat Suurbritanniat ja pronksmedali võitnud Kreekat. Ungari „Piirideta üliõpilased“ projekt on unikaalne selles mõttes, et see pakub Ungari etniliste vähemuste kogukondade noortele võimaluse vahetada osalevates riikides Slovakkias, Rumeenias, Ukrainas ja Serbias mõtteid Euroopa hariduse ja kultuuri teemadel. See on teetähis, et selline väärikas Euroopa auhind omistati tunnustuseks ühenduse soodustamise eest etniliste rühmade eraldiasuvate segmentide vahel, kes elavad oma kodumaal ja välismaal.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Tänan teid väga, härra Tabajdi. Teile meeldib kindlasti teada, et mul oli au osaleda žüriis, mis määras Karl Suure noorteauhinna. Ma räägin teile seda selleks, et te teaksite, et me tegime õige otsuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Marco Pannella (ALDE).(IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad, uskujad peaksid teadma paremini kui mina, mitteuskuja nagu ma olen, kuid näib, et 13. kuni 17. maini tähistab Vietnam budistliku kalendri tähtsat püha: Wesakit ehk Buddha sünnipäeva. Näib, niipalju kui see meid puudutab, et Vietnami Ühendatud Budistliku Kiriku ülempatriarh Thich Huyen Quang, kes on 26 aastat olnud oma kloostris koduarestis, ja Thich Quang Do, tema asetäitja, kelle kandidatuuri paljud meist toetasid, ei saa täna Vietnamis isegi pühasid riitusi vabalt täita. Härra juhataja, viimase 26 aasta jooksul oleme meie kui parlament palunud 15 korral nad vabastada. Ma saan aru, et aeg on läbi, kuid Euroopa häbenemise aeg ei ole läbi, see on tagasi, nii et vaadake ette, daamid ja härrad.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL).(PT) Tõsine kriisiolukord, mis haarab ulatuslikku ala Põhja-Portugalis paljude väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete sulgemise või rahvusvaheliste kontsernide ümberpaigutamise või ka väga madalate töötasude pakkumise tõttu, on sundinud viimastel aastatel rohkem kui 100 000 töötajat liikuma Hispaaniasse ja teistesse ELi riikidesse, enamasti selleks, et töötada ehitustel. Sageli sattusid need töötajad siiski ebakindlasse olukorda, paljudel juhtudel nende töökohad kaotati, teised avastasid, et nende lepinguid ei täidetud ja antud lubadustest ei peetud kinni, palgad olid alla seadusega lubatud miinimumi või tööaeg oli põhjendamatult pikk; lühidalt, neid palganud ettevõtted ei suutnud üldiselt oma kohustusi täita. Seepärast rõhutame, et tõhus järelevalve on tungivalt nõutav riikides, kus sellised olukorrad esinevad ja et sellise seadusvastase praktika vastu tuleb kiiremas korras võtta meetmeid. Näiteks ametiühingud on teinud ettepaneku, et ehitusettevõtetel, mis ei suuda töötajate õigusi austada või täita nõuet esitada igal kuul nende palgal olevate töötaja täielik nimekiri, kaasa arvatud need, mis on teise kohta üle viidud või mis ei suuda oma kohustusi täita, tuleks tegevusluba tühistada.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). – (RO) Härra juhataja, 9. mail 2008 tähistame viiekümne ühe aasta möödumist Euroopa Liidu loomisest. Kõikide liidu kodanike jaoks on see hea võimalus vaadata tulevikku kindlustunde ja pühendumisega.

Täna arutame Euroopa tasandil põllumajanduspoliitika reformi, ühise energiapoliitika tulevikku, üleeuroopaliste võrgustike laiendamist transpordi infrastruktuuri, side ja energia sektorites, kliimamuutusi ja liidu eelarvereformi.

Lissaboni leping on juba ratifitseeritud 11 liikmesriigi parlamendi poolt nagu Rumeeniaski. Uus leping rõhutab sotsiaalse turumajanduse tähtsust kõrge konkurentsivõimega Euroopa jätkusuutlikuks arendamiseks. Ühisturu toimimine soodustab ka liikmesriikides olemasolevate sotsiaalsüsteemide harmoneerimist. Põhiõiguste harta, millel on õigusjõud, kinnitab põhiõigusi. Alates ühistest väärtustest – sotsiaalne õiglus, võrdõiguslikkus ja jõukus igaühele – Euroopa sotsiaaldemokraatide eesmärgiks on üles ehitada sotsiaalne demokraatia, ühiskond, mis ei tõrju kedagi eemale ja kus kõikidel kodanikel on võrdsed võimalused. Sotsiaaldemokraatliku lähenemise sisuks on sotsiaalse Euroopa ülesehitamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Marco Cappato, (ALDE) . – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad, nagu minu kolleeg härra Pannella, tahaksin ka mina juhtida parlamendiliikmete tähelepanu sellele, mis toimub Vietnamis, ja mitte üksnes Ühendatud Budistliku Kiriku juhi küsimuses, kes on üle 80 aasta vana ja kes on olnud üle 20 aasta koduarestis, kuid samuti Vietnami Keskplatool elavate pärismaiste mägirahvaste tagakiusamisele.

Me saame teateid Kok Ksorist ja mägirahvaste fondist, näiteks 2. aprillil, kui Y-Tao Eban tapeti Vietnami politsei ja julgeolekujõudude poolt, ja 15. aprillil, kui neli Vietnami politseinikku tapsid kaks Degari mägilaste last. Tahaksin paluda toetust kirjadele, mis ringlevad kõikide parlamendiliikmete seas ja on adresseeritud Vietnami diktatuurile ning kutsuvad rahvusvahelist üldsust ning Euroopa institutsioone reageerima olukorrale Vietnamis.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL).(PT) Võttes arvesse Maroko kahetsusväärseid ja pidevaid püüdlusi blokeerida ja viia ummikusse läbirääkimised saraavi rahva võõrandamatu enesemääramisõiguse üle, mida praegu peetakse ÜRO egiidi all, tahaksin ma kasutada seda võimalust, et rõhutada vajadust täielikult austada saraavi inimeste õigust enesemääramisele, mis on konflikti ainus reaalne, õiglane ja püsiv lahendus, mis teeb lõpu häbiväärsele koloniseerimisele. Lisaks sellele peame nõudma, et austataks rahvusvahelist õigust ja ÜRO resolutsioone, häbimärgistama ja hukka mõistma Maroko jõhkrad repressioonid okupeeritud aladel saraavi patriootide suhtes, kes avaldavad vastupanu koloniseerimisele ja võitlevad oma rahva õiguspärase enesemääramisõiguse eest, hukka mõistma tõelise humanitaardraama, mille ohvriks on saraavi inimesed, kes peavad elama väljaspool oma riiki pagulastelaagrites ja me peame nõudma kiiret ja asjakohast rahvusvahelist humanitaarabi.

 
  
MPphoto
 
 

  Marios Matsakis (ALDE). – Härra juhataja, tsüklon, mis tabas laupäeval Birmat, on toonud selle riigi rahvale hävingut ja kannatusi.

Kõige uuemad andmed räägivad 22 000 hukkunust, 40 000 kadunud isikust, sadadest tuhandetest vigastatutest ja ühest miljonist koduta jäänust. Ometi, mõistusevastaselt ja julmalt, nagu see tundub, takistab Birma sõjaväeline diktatuur rahvusvahelisi jõupingutusi Birma abistamiseks.

Üheks näiteks on tõsiasi, et neli päeva pärast katastroofi toimumist ei väljastata välisabi töötajatele viisasid ikka veel õigeaegselt, Birma kindralid aga esitavad naeruväärselt naiivseid ettekäändeid, mida ükski arukas isik ei võta tõsiselt.

Kas selle parlamendi president ei saaks, lisaks käesolevale täna varem ette loetud poolehoiuavaldusele, saata väga karmi hoiatust Birma huntale ja kaudselt nende soosijatele Pekingis, mis nõuaks neilt rahvusvahelise abi osutamise ürituste nurjamise lõpetamist ja püüda käituda kui mitte demokraatlikult, siis vähemalt humaanselt omaenda rahva suhtes?

 
  
MPphoto
 
 

  Genowefa Grabowska (PSE). – (PL) Härra juhataja, Euroopa Liidu rahvas vananeb. Demograafilised prognoosid maalivad murettekitava pildi töötava elanikkonna arvu langemisest tervelt 20 miljoni inimese võrra aastaks 2030.

Selline olukord pole meie jaoks soodne ja seetõttu peame toetama elanikkonna arvukuse kasvu, sealhulgas loomulikku juurdekasvu. Meil on probleemid viljatusega ja meil on probleemid steriilsusega. Maailma Tervishoiuorganisatsioon on tunnistanud viljatuse haiguseks, kusjuures in vitro meetod on üks võimalus selle ravimiseks. Paaride arv, kelle jaoks selle meetodi abil viljastumine on ainus võimalus lapsi saada, suureneb aasta aastalt. Meetod on paraku kulukas, ja mitte kõik riigid ei hüvita seda kulu. Paljude paaride jaoks kujutavad need kulud endast tõket, mis välistab nende jaoks sellise ravi saamise. Paradoksaalselt ravitakse Euroopas alkoholismi, kopsuvähki ja AIDSi, viljatust aga kõikides riikides siiski ei ravita.

Seepärast juhin ma tähelepanu sellele asjaolule, ja mulle meeldiks, kui kõigil ELi kodanikel oleksid võrdsed šansid ja tagatud võimalus saada in vitro viljastamist meditsiiniteenustele võrdse juurdepääsu põhimõtte alusel.

 
  
MPphoto
 
 

  Csaba Sógor (PPE-DE). – (HU) Tänan teid, härra juhataja. Daamid ja härrad, sellel nädalal arutame Euroopa Parlamendis teiste teemade hulgas spordiga seotud küsimusi. See aktuaalne teema on muutunud Rumeenias eriti keeruliseks. Seoses selle aasta jalgpalli meistrivõistluste finaali lähenemisega on mõne viimase nädala jooksul hüppeliselt suurenenud surve meeskondadele ja mängijatele, kes võiksid mõjutada meistrivõistluste finaali lõpptulemust. On olnud teledebatte, intriige, kaklusi, peatatud matše, ja kõik sellepärast, et teatud inimeste arvates on mõeldamatu, et võitjaks osutuv meeskond ei ole pärit pealinnast. Otsustavas mängus säilitas Cluj-Napoca meeskond juhtpositsiooni. Loodame, et peamine probleem polnud selles, et Cluj-Napoca meeskonnas on ainult üksikud etnilistest rumeenlastest mängijad, või et selle omanikud on ungarlased. Kokkupõrge politsei ja poolehoidjate vahel juhtus samas linnas, kus ungarlasi on pekstud peaaegu etteennustatava regulaarsusega viimase kahe kuu jooksul selle eest, et nad räägivad oma emakeelt. Kõik see on seotud vähemuste vastaste mõtteavaldustega, mida pidevalt õhutavad äärmuslikud poliitikud. Me peame nii spordis kui poliitikas ühtmoodi harjuma asjaoluga, et üks või kaks mõjukat või keskset poliitikut võivad üritada kõigutada otsuseid ja tulemusi, kuid tegelikud tulemused määrab kooskõlastatud meeskonnatöö, pühendumine ja aus mäng. Tänan teid.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, parlamendi viimase plenaaristungi ajal arutasime toiduhindade tõusu probleemi. See langes kokku tõsiste aruteludega, mis puudutavad ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamist.

Täna, kui me seisame silmitsi toidukriisi probleemiga maailma ulatuses, peame endilt küsima, kus peituvad selle olukorra põhjused, ja kus me vigu tegime.

ELi toiduturg on olnud rohkem kui 30 aastat üsna stabiilne, ja see uinutas teatud määral meie valvsust. Selle ajavahemiku jooksul ei korraldatud ilmnevate protsesside nõuetekohast seiret, ja ei analüüsitud üldse toiduainete tootmise ja üldise majandusliku arengu seoseid, samuti seoseid teatud ühiskondade kasvava jõukuse ja suureneva nõudluse vahel. Nii kiire majanduse areng nagu on toimunud Hiinas ja Indias, on tegelikult viinud tarbimise tõusule, mille tagajärjeks oli elanike arvu arvestades märkimisväärne nõudmise kasv toiduainete järele. Viimasel ajal on ilmnenud ka tootmiskulude, eriti kütuse ja energiahindade tõus.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Sellega on see teema lõpetatud.

 

17. Kaubandus- ja majandussuhted Kagu-Aasia (ASEANi) riikidega (arutelu)
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorra punkt on Glyn Fordi poolt rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel koostatud raport (A6-0151/2008), mis käsitleb kaubandus- ja majandussuhteid Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooniga (ASEAN) (2007/2265(INI)).

 
  
MPphoto
 
 

  Glyn Ford, raportöör. − Härra juhataja, esiteks tahaksin tänada volinikku ja tema kaastöötajaid, komisjoni kaastöötajaid, minu fraktsiooni kaastöötajaid ja minu enda kaastöötajaid töö eest, mis on pandud sellesse raportisse. Samuti tahaksin tänada variraportööri peamiste poliitiliste fraktsioonide nimel, kes on koostöö vaimus teinud raporti niisuguseks, nagu see täna on. Ma võtan endale raporti eest täieliku vastutuse, kuid selle lehtedele on jäädvustatud kõikide eespool mainitud osaliste poliitilised jalajäljed.

Mõnes mõttes me soovime, et need läbirääkimised ELi ja ASEANi vahel poleks olnud vajalikud. Minu enda komisjoni prioriteet on väga selge: me tahame edukaid järeldusi Doha läbirääkimiste voorus, mis jätab praegu paraku mulje, nagu oleks see kadunud USA presidendi valiku ja valimiste musta auku.

Loodetavalt kerkib see suhteliselt kahjustamata taas esile kuus või kaksteist kuud pärast president Clintoni, McCaini või Obama ametisse pühitsemist, kui USA on nimetanud lõpuks uue kaubanduse esindusisiku, et dialoogi jätkata. Kuid vahepeal tundub, et hakkame pidama läbirääkimisi Koreaga, kus minu kolleeg David Martin oli parlamendi raportöör, ASEANi ja Indiaga kahepoolsete või ELi vabakaubanduskokkulepete üle.

Nõukogu mandaat läbirääkimiste avamiseks ASEANi, ELi suuruselt viienda kaubanduspartneriga, hõlmas ainult seitset ASEANi kümnest liikmest, sest ASEAN on äärmiselt mitmekesine regioon, kuhu kuuluvate riikide majandustase varieerub sellistest, kelle SKT on võrdne mõnede Euroopa Liidu liikmesriikidega, kuni kolme vähem arenenud riigini, kellest kaks saavad kasu „kõik peale relvade“ sätetest, ja lisaks veel paariariik Birma, kellest me oleme täna nii palju kuulnud.

On selge, et vabakaubanduslepe on potentsiaalselt kasulik mõlemale poolele, suurendades kauba ja teenuste vooge ning innovatsiooni ja hoogustades majanduskasvu.

Me tervitame ASEANi harta allkirjastamist eelmise aasta 20. novembril ASEANi 13. tippkohtumisel Singapuris ja ootame, et see kiirelt ratifitseeritaks. See peaks aitama tugevdada majanduslikku integratsiooni ASEANi riikides ja minu raportiga kutsume komisjoni tagama selle protsessi soodustamiseks tehnilist ja muud abi.

Läbirääkimistel on vaja käsitleda läbipaistvust riigihangete, konkurentsi ja investeeringute, intellektuaalomandiõiguse ja riigiabi küsimustes. Me peame rääkima nii mittetariifsete kui ka tariifsete tõkete kõrvaldamisest, eriti selles osas, mis on seotud panganduse, kindlustuse ja õigusteenustega.

Meie jaoks on oluline päritoluga seotud reeglite lihtsustamine. Lisaks sellele soovime harmoneerida standardeid, sealhulgas tooteohutuse, lastekaitse ja loomade heaolu osas.

Me peame ennast kaitsma võltsitud farmaatsiatoodete eest, kuid samal ajal muretseb komisjon selle pärast, et me ei ohustaks intellektuaalomandiõiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS) paindlikkust.

Kaubanduskomisjon on seisukohal, et mis tahes kokkuleppe oluliseks osaks peab olema säästva arengu peatükk, kaasa arvatud jätkusuutlikkuse mõjuhinnang. Lisaks vajame paralleelset poliitilist koostöölepet siduvate sotsiaalsete ja keskkonnaklauslitega, mis kohustavad mõlemat poolt ratifitseerima ILO tuumkonventsioone, samuti normaalseid partnerlus- ja koostöölepingu klausleid inimõiguste ja demokraatia kohta.

Tuleks luua tööandjaid, töövõtjaid ja kodanikuühiskondi hõlmav kaubanduse ja säästva arengu foorum, mis võiks tegelikult anda sisendit mitte ainult läbirääkimiste jaoks, vaid veel olulisemana selle kohta, kuidas kokkulepet hiljem ellu viiakse.

Raport soovitab meil kaaluda ELile eelisjuurdepääsu võimaldamist keskkonnasõbralikele ja õiglase kaubanduse kaupadele ning tariifsete tõkete kiiret kõrvaldamist. Selle rakendamise korral peame mõistagi komisjonilt nõudma tollinomenklatuuri muutmist, et kokkuleppeid ellu viia.

On ka teatud riigispetsiifilised teemad. Singapuri osas oleme mures pangandussaladuse pärast, mis tehti selgeks, kui komisjon külastas seda riiki ja rääkis parlamendi liikmetega. Me tervitame demokraatia taastamist Tais. Ja loomulikult me leppisime kokku, et Birma peaks osalema, või vähemalt läbirääkimiste juures olema, ehkki meie seisukohast on absoluutselt selge, et kuni praegune diktatuur püsib, ei saa olla mingit väljavaadet mis tahes kokkulepete allkirjastamiseks Birmaga.

Meie kontseptsioon on sõlmida raamkokkulepe kõige kohta, mis võimaldab individuaalsetel ASEANi liikmesriikidel tegutseda nende oma olukorrast lähtudes ja avada konkreetseid sektoreid neile sobivas tempos. Nii et lõpuks – ja ma rõhutan sõna lõpuks – on meil ühine ja täielik kokkulepe kõikidega.

Nii et kuigi Vietnami juhtrolli selles protsessis saab üksnes heaks kiita, on institutsionaalne ülesehitus edasiviiva jõu ja teatud ASEANi riikide tahte puudumise tõttu kulgenud aeglasemalt kui loodetud või soovitud.

Lubage mul olla selge, Euroopa Liit ei tohiks lubada üksikutel ASEANi liikmetel tahtliku viivitamisega progressile vetot peale panna. Kui muud valikut ei ole, võivad nõukogu, komisjon ja parlament viimase võimalusena kasutada pigem kahe- kui mitmepoolsete kokkulepete sõlmimise kaalumist. Ma loodan, et ASEANi riikide valitsused ja kodanikuühiskond näevad parlamendi tänast seisukohta julgustusena edasiliikumiseks, ja liiguvad edasi kiiresti.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Mandelson, komisjoni liige. − Härra juhataja, ma olen väga tänulik Glyn Fordile tema raporti eest ja komisjoni tegevusliinile väljendatud üldise toetuse eest vabakaubandusleppe läbirääkimistes ASEANi riikidega.

Kagu-Aasia väärib meie täielikku tähelepanu. Mõistetavalt on Aasias meie huvi keskpunktis ikka ja jälle Hiina, kuid meie partnerlusele ASEANiga ei tohiks vähem tähelepanu pühendada, ükskõik, kas me tegeleme säästva arengu, ühiskonna- või kaubandusküsimustega. Sellepärast valitigi ASEAN meie uue põlvkonna vabakaubanduslepingu üheks partneriks globaalses Euroopas.

ASEANi majanduste dünaamilisus on Euroopa jaoks kindlasti võimalus. Siiski on suur osa sellest võimalusest ikka veel pigem potentsiaal kui reaalsus. ELi ettevõtjad, kes püüavad tegelda kaubavahetusega või investeerida Kagu-Aasiasse, põrkuvad siiani tariifsetele ja mittetariifsetele tõketele ja välisteenuste osutajate suhtes kallutatud turgudele, eriti riigihanke turgude osas. Sama kehtib üldiselt välisotseinvesteeringute kohta. Nad leiavad ka, et nende intellektuaalomandiõigused on ikka veel liiga vähe kaitstud, ja teatud turgude üldine läbipaistvus on üpris madal.

See on tugevaim võimalik argument vabakaubanduskokkuleppe kasuks, mis on pigem sügav kui kiire ja kerge. Ma ei usu vabakaubanduskokkulepetesse kui kiirelt saavutatavatesse poliitilistesse kokkulepetesse. Globaalse Euroopa kaubandusstrateegia käsitleb uusi kauplemisvõimalusi, uusi ekspordivõimalusi ja uusi töökohti. Praegused läbirääkimised algatati tõendite alusel, et me võime need eesmärgid saavutada, kui me soovime olla ambitsioonikad.

Meil on õigus tagasi lükata põhimõte, et vabakaubanduskokkulepe hõlmab ainult teatud tariife. Ma olen seetõttu täielikult nõus käesolevas raportis esitatud üleskutsega seada nendes läbirääkimistes kõrged eesmärgid. Me valisime teadlikult aluseks piirkondadevaheliste läbirääkimiste lähenemise. Ma arvan, et see oli õige valik. Ma arvan, et kahepoolsed kokkulepped võivad toimida mitmepoolse süsteemi ehituskividena, kus nad julgustavad piirkondlikku integratsiooni ja regionaalsete turgude kasvu. Ma arvan, et me võime vaadelda neid läbirääkimisi kui panust ASEANi kui majandusühenduse kavandisse.

Siiski, nagu käesolev raport õigesti rõhutab, pole läbirääkimised sellise ambitsioonika tegevuskava üle regioonidevahelisel alusel kiireim ega kergeim tee. Iga kord, kui ASEANi liikmesriik ei suuda teatud valdkonnas tingimusi täita, oleme silmitsi madalaima ühisnimetajaga. See ei ole teiste suhtes õiglane. Meil tuleb lahendada ka vahendite probleem, sest ASEANi riikide suutlikkuse panevad proovile arvukad vabakaubanduskokkulepped, mille üle nad käesoleval ajal läbirääkimisi peavad. Selle tagajärjel on raske ette näha ajaraami, milles jõuda täieliku regioonidevahelise kokkuleppeni vähem kui kolme kuni nelja aastaga, ja on raske näha meid saavutamas ambitsioonikuse ühtset kõrget taset.

Samal ajal loomulikult kindlustavad meie peamised võistlejad oma sidemeid piirkonna individuaalsete riikidega, üksteise järel. Jaapan, Austraalia ja USA on kõik aktiivsed. Ma juhin tähelepanu raporti lõikele, mis viitab kahepoolsete suhete võimalusele, kui regionaalne lähenemine peaks raskeks osutuma. Ma ei taha regionaalsest lähenemisest selles staadiumis loobuda, kuid oleme just lisamas regionaalsele raamistikule teatud paindlikkust – annus muutruumilisust, mis võtab arvesse erinevat arengutaset ASEANi siseselt ja mis laseks meil individuaalsete ASEANi riikidega kiiremini edasi liikuda. See oleks majanduslikult mõistlik ja võiks sillutada tee, mis annaks teistele võimaluse hiljem ühineda.

Tegelikult lubavad meie läbirääkimiste suunised sõlmida kokkuleppe vähem kui 10 liikmega, kuna ASEANi vähim arenenud riigid – Laos, Kambodža ja Birma/Myanmar – ei pea võtma kohustusi vabakaubanduskokkuleppega, kuid nad jälgivad läbirääkimisprotsessi. Laos ja Kambodža töötavad praegu WTOga liitumise kallal ja igal juhul saavad nad juba kasu laiaulatuslikult eelisjuurdepääsust EL turgudele iga-asi-välja-arvatud-relvad skeemi alusel. Kuid pikaajalises kokkuleppes on neil minu arvates loogiline koht. Birma osas kajastab raport ELi positsiooni, mis ütleb, et ehkki tegemist on ASEANi osaga, ei pea me selliste riikidega nagu Birma vabakaubandusleppe tingimuste üle läbirääkimisi.

Viimane punkt on säästev areng. Me loodame läbirääkimistesse ASEANiga lülitada keskkonnaalased ja sotsiaalsed aspektid, ja me teeme seda koostöö vaimus. Lisaks sellele palkasime väliskonsultandi läbi viima jätkusuutlikku mõjuhinnangut, et analüüsida kavandatava kokkuleppe eeldatavaid mõjusid erinevatele teemadele, sealhulgas keskkonnaga seotud ja sotsiaalsed küsimused. Uurimist viiakse läbi järgmise 18 kuu jooksul paralleelselt läbirääkimisprotsessiga. Eelmisel nädalal kutsusime ka kodanikuühiskonda panustama meie kaalutlustesse selles osas, mis puudutab meie kolme vabakaubanduskokkuleppe läbirääkimisi ASEANiga. Me ei ole täheldanud mingeid tegelikke eriarvamusi meie tegevuse suhtes. Lõimides need teemad kokkulepetesse algusest peale, saame kindlustada, et probleemidega tegeldakse aegsasti või isegi enne nende tekkimist.

Ma ootan huviga koostööd parlamendiga, kui me liigume nende läbirääkimistega edasi. On ütlematagi selge, et ma hoian INTA komisjoni läbirääkimiste käiguga kursis. Ma olen väga tänulik selle raporti eest. See vastab standardile, mida ma olen hakanud INTA komisjonilt ootama ja toetuma tema arusaamadele ja otsustele keerulise kaubanduspoliitika kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Francisco José Millán Mon, väliskomisjoni arvamuse koostaja. − (ES) Härra juhataja, tänu Nürnbergi tegevuskavale ja eelmisel aastal toimunud EL-ASEANi tippkohtumisele sõlmiti suhted uuesti.

Näiteks, ehkki aeglaselt, nagu mulle öeldi, peetakse läbirääkimisi vabakaubanduskokkuleppe ja kahepoolsete assotsiatsiooni- ja koostöölepingute üle.

Me toetasime väliskomisjonis sellist suhete hoogustamist, ka kaubanduse ja majanduse tasandil.

ASEAN on regionaalse integratsiooni protsess, millele me aplodeerime ja mis muutub üha asjakohasemaks. See ühendab rohkem kui 500 miljonit elanikku kümnest riigist, mis on väga mitmekesised – nagu härra Ford ütles – ja millel on üldiselt suur kasvupotentsiaal.

Euroopa Liit on ASEANi suuruselt teine kaubanduspartner. Me peaksime oma müüki ja samuti meie ettevõtjate tehtud investeeringuid suurendama, ja vabakaubanduslepe on selleks ideaalne instrument. Teised riigid meie mandril ja mujal tahavad midagi samalaadset, nagu volinik ütles.

Kokkulepe peaks olema väga laialdane ja mitte piiratud pelgalt kaubandusküsimustega. Selle juurde võiksid kuuluda ka kahepoolse assotsiatsiooni küsimused ja koostöökokkulepped, mis hõlmavad inimõiguste austamise küsimust.

Kõnealuseid kahepoolseid kokkuleppeid saab loogiliselt võttes alla kirjutada üksnes ASEANi riikidega, kes vastavad nõuetekohastele poliitilistele ja majanduslikele tingimustele, ja kindlasti ei täida neid mitte kõik riigid, eriti Birma/Myanmar, kelle valitsuse suhtes kohaldatakse rangeid meetmeid, mis on vastu võetud nõukogu poolt ja mida toetab parlament.

On selge, et Birmaga ei saa sõlmida kahepoolseid lepinguid, seni kui kohalikud poliitilised tingimused pole muutunud, samuti ei saa Birma osaleda vabakaubanduskokkuleppes. Aprillis rõhutas parlament veel kord sealse poliitilise olukorra vastuvõtmatust ja nõudis poliitvangide vabastamist.

Birmaga seoses pean kasutama võimalust väljendada oma kaastunnet arvukatele tsükloni ohvritele. Ma toetan parlamendi presidendi pärastlõunase istungi alguses tehtud märkusi.

Kokkuvõtteks, daamid ja härrad, Euroopa Liit peab suhteid ASEANiga edasi arendama. Me pakume tugevamat poliitilist liitu, tihedaid majandussuhteid meie vastastikustes huvides ja koostööd paljudes valdkondades. Loomulikult toetame 2007. aastal integratsiooniprotsessis võetud meedet, ASEANi hartat. Me tahame, et selle hartaga võetud kohustused inimõiguste ja demokraatia alal saaksid tegelikkuseks, eriti Birmas ja samuti teistes regiooni riikides. Meie suhted tugevnevad sellel alusel. Tänan teid väga.

 
  
MPphoto
 
 

  John Purvis, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja. − Härra juhataja, härra Fordi raport tervikuna on just selline, nagu minu komisjon oleks näha tahtnud. Me oleme eriti rahul sellega, et kõik meie olulisemad ettepanekud on sisse viidud. Me rõhutame, et Euroopa Liidu tulevane majanduskasv sõltub meie avatusest õiglaste reeglite järgi toimuvale väliskaubandusele ja investeeringutele, kuid meie konkurentsivõime ASEANi riikide suhtes on meie enda teha, parandades meie enda hariduse, väljaõppe, teadustöö, ettevõtluse ja innovatsiooni taset.

Me näeme teaduslikku ja tehnilist koostööd ja intellektuaalomandõiguste kaitset kui edukate suhete olulist elementi. Me ootame koostööd eelkõige võltsimise vastu võitlemise valdkonnas. Me loodame täiustada päritolureegleid; harmoneerida standardeid, parandada tooteohutust, lastekaitset ja loomade heaolu; bürokraatlikke menetlusi; riigiabi ja mittetariifsete tõkete läbipaistvust ja diskrimineerivate maksude kõrvaldamist.

Me eeldame, et hõlmatakse ka metsade hävimisest ja palmiõli ekstraheerimisest tingitud keskkonnakahjustuste vältimise teemad ja, ehkki me peame vajalikuks hoida käepärast dumpinguvastaseid vahendeid, eelistaksime ennetava sekkumise ja läbirääkimiste abil vältida olukordi, kus neid oleks vaja kasutada.

Me ootame ASEANiga kooskõlastatud tegevust energiarindel ja komisjoni poolt ühiste teadustöö projektide arendamist selle piirkonna uurimisasutustega.

Selles vaimus ootame edasisi vastastikku kasulikke ja edukaid kaubandus- ja majandussuhteid ASEANi riikidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Šťastný, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Härra juhataja, lubage mul alustada oma kolleegi härra Fordi, käesoleva raporti raportööri õnnitlemisega. Esitatud ettepanekud kaubanduskokkuleppe osas ASEANiga moodustavad osa laiemast kahepoolsete ja regionaalsete läbirääkimiste strateegiast ELi kaubanduspartneritega.

Kui vaadelda ASEANi ühtse tervikuna, oleks see ELi suuruselt viies kaubanduspartner Jaapani ees. ASEAN on äärmiselt mitmekesine piirkond, kusjuures kolm selle liiget on vähim arenenud riigid, samas kui teistes on sissetulek inimese kohta kõrgem kui paljudes ELi liikmesriikides. Mina ja minu kolleegid INTAs toetame kindlalt komisjoni esimest valikut: pidada läbirääkimisi regiooniga tervikuna, tugevdada piirkondlikku majanduslikku integratsiooni ASEANi riikide vahel.

Raport rõhutab piirkondadevahelise kaubanduskokkuleppe tähtsust, mis tavaliselt täiendab multikultuurilist süsteemi – eeldusel, et nad on laiahaardelised ja ambitsioonikad, minnes kaugemale tariifide vähendamisest – ja rakendavad sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid. Raport innustab pooli progressiivselt kahandama või eemaldama kõiki kaubavahetuse ja teenuste osutamise tõkkeid, samal ajal täielikult austades ASEANi piirkonna erinevaid majanduslikke positsioone. Raport õhutab ka komisjoni tagama riigihanke läbipaistvust ja tõhusaid reegleid – intellektuaalomandiõigus, riigiabi ja muud toetused.

Kokkuvõtteks lubage mul tänada ka raportööri positiivse koostöö eest, mis peegeldub teatud kompromissmuudatusettepanekutes, mis asetasid raporti pearõhu kaubandusele ja kaubandusega seotud teemadele, koos inimõiguste ja säästva arengu küsimustega. Nende ja teiste muudatusettepanekute vastuvõtmine muutis raporti tasakaalustatumaks.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin, fraktsiooni PSE nimel. – Härra president, esiteks lubage mul lisada oma õnnitlused minu sõbrale ja kolleegile, Glyn Fordile, minu arvates suurepärase raporti eest. Ma tahaksin ka komisjonile öelda, et arvan, et volinikul oli mõni aastat tagasi absoluutselt õigus algatada uurimused väljavaadete kohta vabakaubanduskokkuleppe osas ASEANiga ja tegutseda nende uurimuste tulemuste põhjal. Ehkki, nagu teisedki on öelnud, ASEAN juba on meie jaoks majanduslikult tähtis regioon, on see üks piirkondadest, kus on suurim kasvupotentsiaal, kui me oma vabakaubanduse eesmärgid tegelikult saavutada suudame. Nagu härra Šťastný, olen nõus sellega, et oli absoluutselt õige strateegia teha seda regionaalsel alusel, vaatamata kõikidele komplikatsioonidele, mis kaasnevad püüdlusega saavutada kokkulepet sel viisil.

Härra Fordi raport edastab komisjonile selge ja ühtse sõnumi: parlament tahab näha tugevat säästva arengu peatükki kõikides uue põlvkonna vabakaubanduskokkulepetes.

Raportis on palju viiteid mittekaubanduslikele klauslitele, mille puhul ma ütlen rahuloluga, et need on ühtsed hoiakuga, mille ma võtsin oma raportis Korea kohta, ja eelkõige olen eriti rahul sellega, et raport rõhutab tugevaid sotsiaalseid ja keskkonnaklausleid.

Minu arvates on tähtis mitte ainult asjaolu, et ASEANi liikmed ratifitseerivad kaheksa ILO tuumkonventsiooni, mida on siiani teinud ainult Kambodža, Indoneesia ja Filipiinid, kuid ka see, et me tagame mehhanismide olemasolu kindlakstegemiseks, et need on nõuetekohaselt jõustatud.

Ametiühingu ja töötajate organisatsioonide roll peaks olema ametlikum, ja ma olen rahul, et raportöör on soovitanud luua kaubanduse ja säästva arengu foorumi, mis võiks jälgida standardeid ja teatada rikkumistest.

Keskkonnastandardite mõttes on kaubanduskomisjon rõhutanud paljudes viimasel ajal esitatud raportites – näiteks Lipietzi raport kliimamuutuste või minu enda raport Korea kohta – et rahvusvaheline kaubandus peaks soodustama keskkonnasõbraliku tehnoloogia levikut, ja ma tunnustan veelkord asjaolu, et volinik Mandelson on paljudel juhtudel näidanud oma pühendumist keskkonnasõbraliku tehnoloogia tariifide vähendamisele, ja ma loodan, et volinik saab seetõttu pardale võtta raportööri ettepaneku saavutada kokkulepe, et see oleks osa ASEANi läbirääkimistest.

Mis tahes sotsiaalsete ja keskkonnastandardite rikkumine peab olema standardse vaidluste lahendamise süsteemi teemaks. Võttes arvesse, et USA peab sellest lähenemisest kinni kõikide oma vabakaubanduskokkulepete juures, peab Euroopa saavutama sama range jõustamismeetme.

Lubage mul lõpetuseks öelda, et, ehkki me teame, et me ei kirjuta alla vabakaubanduskokkulepet Birmaga, loodan ma, et Birma ei saa sellest kokkuleppest kaudselt kasu, sest mis tahes laiendatud kaubavahetus teiste ASEANi riikidega tekitab potentsiaalse võimaluse, et Birma saab laiendada oma kaubavahetust assotsiatsiooni raames ja kasutab kaudselt ELi vabakaubanduskokkuleppe eeliseid. Seetõttu ma loodan, et me otsime võimalusi tagada, et kaubandussanktsioone Birma praeguse diktatuuri vastu rakendatakse täie tõsidusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, ajal, kus me oleme rääkinud Aasiast palju seoses Hiinaga ja sealsete probleemidega, millest me oleme teadlikud, samuti surmatoovast loodusõnnetusest Birmas teisel tasandil, kujutab raport, mida me oleme täna õhtul arutanud, endast parlamendi kaudu esindatud ELi kodanike reaktsiooni komisjoni teatisele uue strateegia kohta ELi kahepoolseteks ja piirkondlikeks kaubandusläbirääkimisteks. On tuntud tõsiasi, et Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon on kümne nii poliitiliselt kui majanduslikult eriti mitmekesise arengutasemega riigi kogum, nagu meie raportöör just märkis. Praegu arutatav kaubanduskokkulepe peab silmas turgu väärtusega 57 miljardit eurot, aastase juurdekasvuga 4,9%, mis esindab väga olulist arengupotentsiaali. Ehkki ELi kaubanduspoliitika, mis koosneb kaubanduskokkuleppest kahe regiooni vahel, tundub otsekohene, peame koos stimuleerima majanduskasvu ja töökohtade loomist, ja säilitama raskuste puhul reaalsustaju.

Siiski, ehkki majanduse globaliseerumisest tuleks kinni haarata kui võimalusest, on meie kaaskodanikud sageli väga mures meie kontinendi majanduse pärast, nagu teisedki oma majanduse pärast. Üleilmastumise negatiivsed, piiripealsed mõjud – liiga arvukad nende jaoks, kes peavad tegelikult nendega elama – ähmastavad sageli eelised, mis peaksid tulenema arukalt läbi räägitud kaubanduskokkulepetest.

Seetõttu on käeosleva raporti eesmärgiks anda tugevad signaalid Euroopa Komisjonile, et see võtaks ASEANiga läbirääkimisi pidades kodanike muresid asjakohaselt arvesse. Seepärast on meil vaja leida tasakaal – selline, mis võimaldab meie partneritel saavutada rahuldav majanduslik, sotsiaalne ja poliitiline arengutase, kutsumata esile kõrvalekaldeid konkurentsis ja dumpingut.

Ma tahaksin rõhutada siinkohal kolme punkti, mis tunduvad mulle esmatähtsad. Esiteks, rangelt kaubanduslikust seisukohast peaks olema toonitatud, et mis tahes kaubanduskokkuleppele tuleb jõuda rahvusvahelise kaubanduse reeglite vastastikuse austamise raamistikus, mis tähendab austust konkurentsiõiguse ja autoriõiguse reeglite vastu. Üks näide paljude seas on, et meie läbirääkimised peavad eelkõige leidma lahendused võitluseks võltsitud ravimite vastu, tagades samal ajal näiteks kõikide kodanike juurdepääsu tervishoiule ranges kooskõlas Doha kokkuleppe eeskirjadega ja nende vaimus.

Teiseks, tööõiguse seisukohalt ei tohi kokkulepe ilmselt eirata erinevusi tööõiguse tasemes. Meie partnerid peavad olema nõus täitma ILO miinimumstandardeid, võideldes eelkõige laste töö kasutamise vastu ja parandades töö- ning tasustamistingimusi.

Kolmandaks ja viimaseks on kindlasti väga tähtis rõhutada, nagu täna õhtul on tehtud mitmetes sõnavõttudes, et mis tahes kaubanduskokkulepe peab sisaldama vajalikke nõudeid majanduse ja säästva arengu kohta. Kagu-Aasia on üks meie planeedi juveelidest, ja me peame üheskoos kaitsma selle taimestikku ja loomastikku. Komisjoni kohustus on tagada garantiid seoses seadusvastaste metsatehingute ja kalapüügikvootide korraldusega, nagu volinik minuti eest toonitas.

 
  
MPphoto
 
 

  Leopold Józef Rutowicz, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, härra Fordi raport rõhutab koostöö tähtsust Euroopa Liidu ja Kagu-Aasia riikide vahel kaubandus- ja majandussuhete osas.

Võttes arvesse nende territooriumi ja elanikkonna arvu, sarnanevad riigid Euroopa Liidule. Need riigid on Euroopa Liidu jaoks märkimisväärne müügiturg ja nad ekspordivad tervet rida tooteid, mis on meie turu jaoks olulised. Neil riikidel on erinev poliitiline struktuur ja majanduslik potentsiaal, nagu näitavad SKT arvud inimese kohta, mis Birmas on 211 dollarit, ja Singapuris 31 400 dollarit.

See tähendab ASEAN-ELi koostöö jaoks teatud probleeme, nagu raportöör rõhutas. Arenev kaubavahetus selle piirkonna riikidega nõuab standardite harmoneerimist, eriti ohutuse ja rahvatervise kaitse valdkonnas. Majanduslikud ja intellektuaalsed suhted ASEANi riikidega võivad suurendada jõukust ja rahu selles regioonis.

 
  
MPphoto
 
 

  Bastiaan Belder, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (NL) Härra Fordi raport illustreerib ELi ja ASEAN vaheliste läbirääkimiste kohmakust – mis ei ole üllatav, arvestades eriti piirkonna heterogeenset loomust. Euroopa tööstuse huvi – näiteks turulepääsu osas – on suur ja nõuab kiiremat ajakava.

Küsimus on niisiis selles, kas EL peaks neid mitmepoolseid läbirääkimisi jätkama või oleks parem üle minna kahepoolsetele läbirääkimistele. Sellele võimalusele viitab mõnel määral juba härra Fordi ja proua Manni muudatusettepanek 5. Ma kutsuksin seetõttu komisjoni andma suurimat võimalikku panust eduka tulemuse saavutamiseks Doha vooru riikidevahelisel tasandil. Läbirääkimistega saab siis edasi minna kahepoolsel tasandil individuaalsete ASEANi riikidega, kui selgub, et mitmepoolsed läbirääkimised võtavad liiga kaua aega.

Loomulikult ei tähenda see, et ma väljendan oma vastuseisu Kagu-Aasia edasisele regionaalsele integratsioonile. Kõnealune integratsioon on väga tähtis teema. Ma pean siinkohal silmas tähtsat rolli, mida ASEAN ja ASEAN+3 võivad täita Myanmari edasisel lõimimisel sellesse piirkonda. Maa, mida tabas eelmisel nädalal nii raskelt tsüklon Nargis, vajab tungivalt regioonilt abi. Eelkõige ASEAN+3, mis hõlmab ka naaberriiki Hiinat, peab aktiivselt tegutsema, et mõjutada huntat avama riigi uksi välismaailmale, et paremini kaitsta inimõigusi ja anda opositsioonile rohkem manööverdamisruumi. Tänan teid.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Varela Suanzes-Carpegna (PPE-DE).(ES) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, ma tahaksin esiteks õnnitleda raportööri härra Fordi tema hea töö ja lõpptulemuse eest, millest koos rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja teiste komisjonide panuse abil on saanud väga tasakaalustatud raport.

Esiteks tahaksin öelda, et raport rõhutab peamisi võimalusi meie kaubanduslike ja majandussuhete süvendamiseks selles piirkonnas, kus on majandusliku arengu ja elanikkonna kasvu potentsiaal, ja ma tahaksin ka öelda, et see võtab arvesse tohutuid erinevusi ASEANi bloki liikmesriikide vahel.

Tahaksin toonitada teenuste sektori avamise tähtsust mõlemale poolele: see on eluliselt oluline Euroopa Liidu, aga samuti ASEANi jaoks, kellel mõlemal on vaja tõhusamaid kõrgema kvaliteediga paremate hindadega teenuseid, kasutades soodsalt ära ELi konkurentsivõime eeliseid ja kogemusi.

Tööstuse osas rõhutasime oma muudatusettepanekus, mis viidi raportisse sisse, kahekordset vajadust minimaalsete kvaliteedi ning hügieeni- ja tervisenõuete täitmiseks. Seda nõutakse meie Euroopa tööstuselt ja seda tuleks nõuda ka teiselt poolelt, et piirata ebaõiglast konkurentsi.

Lisaks vastavus rahvusvaheliste kokkulepetega kehtestatud sotsiaalsetele, tööhõive- ja keskkonnaalastele nõuetele; ja mida eriti tahaksime rõhutada, võitlus laste töö vastu.

Me oleme juhtinud tähelepanu tundlikule kalatööstusele, sest seal ilmnevad mõlemad probleemid. Seepärast me tõepoolest ei mõista sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekuid 11 ja 12, mis lahjendavad ja vähendavad seda, mis komisjonis juba vastu võeti, eemaldades olemasolevatest lõigetest 16 ja 17 erimärked tuunikalasektori kohta, mida tõesti mõjutatakse, ebaausa konkurentsi kohta ja Euroopa Parlamendi enda raporti kohta kõnealuse tööstusharu osas, mida Euroopa Komisjon toetas varem ja toetab praegu.

Seetõttu, konsensuse huvides, mis on seda raportit kogu aeg saatnud, palume raportööril ja Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsioonil seda kaaluda ja mõelda muudatusettepanekute 11 ja 12 tagasivõtmisele, mida meie fraktsioon ei toeta. Lühidalt, ma arvan, et kui see on tehtud, jätame alles olemasoleva teksti, mis on täielikum ja parem kui see, mida püütakse lisada.

 
  
MPphoto
 
 

  Antolín Sánchez Presedo (PSE).(ES) Härra juhataja, esiteks, reaktsioonina tragöödiale, mida Birma tsükloni tõttu kogeb, tahaksin väljenda oma kaastunnet ohvritele ja nõuda riigi võimudelt rahvusvahelisele abile sissepääsu võimaldamist ja usaldusväärse demokratiseerimisprotsessi algatamist, mis teeks lõpu riigi isolatsioonile ja avaks selle elanikkonnale uued väljavaated.

ASEAN on suure majandusliku potentsiaaliga ja samasuguse elanike arvuga regioon nagu Euroopa Liit. See ühendab 10 väga erinevat riiki, kuid see mitmekesisus, ehkki see muudab vabakaubanduskokkuleppe läbirääkimised keerulisemaks, ei tohiks takistada meid saavutamast lepinguid, mis tagavad vastastikuse kasu ja täiendavad WTO mitmepoolset süsteemi, mis hõlmab ka Doha arengukava eduka kokkuleppe sõlmimist, mida mõlemad pooled peavad prioriteediks.

Regiooni vähem arenenud riigid peaksid suutma säilitada oma eelistused ja isegi saama võimaluse tulevikus kokkuleppega liituda.

Kaubandus- ja majandussuhted on osa laiemast strateegiast, mis tugevdab üldiseid suhteid kahe piirkonna vahel.

Me peame innustama edasist progressi poliitilises ja julgeolekukoostöös. Eelkõige on rõhku vaja asetada terrorismivastasele võitlusele ja kriisijuhtimisele. Me peame edendama koostööd ka energiasektoris, uurimis- ja arendustegevuse, keskkonna, kliimamuutuse ja säästva arengu alal, samuti ühiskondlik-kultuurilises ja arengukoostöö valdkonnas. Koostöö rahvatervise valdkonnas on eriti tähtis, sest see peaks kaasa aitama toiduhügieeni ja tervishoiunõuete täitmise tagamisele, mis on oluline tarbimise ja areneva kaubanduse jaoks. Selles protsessis tervikuna on väga tähtsad kodanikuühiskonna kaasamine ja toetus.

Tahaksin õnnitleda raportööri, härra Fordi, raporti eest, mis kinnitab, et inimõigused ja demokraatia on ELi tuumväärtused, ja nõuab, et need moodustaksid läbirääkimiste osa ja oleksid hõlmatud partnerluse ja koostöö kokkulepetega, mis peaksid olema kaubanduskokkulepetega lahutamatult seotud. Võttes arvesse, et nad kujutavad endast suurt edasiminekut EL-ASEANi suhetes, loodame, et läbirääkimised kujunevad edukaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). – (PL) Härra juhataja, volinik, tõustes, et selles arutelus sõna võtta, soovin ma juhtida tähelepanu järgmisele küsimusele. Esiteks, ASEAN, mis ühendab 10 riiki, mille arengutase on väga erinev – rikkast Singapurist väga vaese Birma, Kambodža ja Laoseni – ja mis on koduks peaaegu 500 miljonile inimesele, on ELi suuruselt viies kaubanduspartner ja pakub väljavaateid Euroopa Liiduga majanduslike ja kaubandussuhete edasise arengu osas.

Teiseks, vabakaubanduskokkulepe ASEANi riikidega toob nendele riikidele kindlasti suuremat kasu kui ELile. Seetõttu on oluline sõlmida nende riikidega lisaks kaubanduskokkulepetele kokkulepped, mille kohaselt need riigid nõustuvad järgima nii sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid kui ka tarbijakaitse standardeid.

Kolmandaks ja lõpuks, see on ainus lähenemine, mis annab meile võimaluse saavutada aus konkurents ASEANi riikide ja Euroopa riikide ettevõtete vahel. Ainult siis hakkavad need ettevõtted oma tootmiskulude hulka arvestama kõiki tööjõule, keskkonna- ja tarbijakaitsele tehtavaid kulutusi, ja see tagab, et nende toodete hinnad peegeldavad tootmise täielikke kulusid.

 
  
MPphoto
 
 

  Jerzy Buzek (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, ma õnnitlen volinikku läbirääkimiste pidamise eest, ja härra Fordi, raportööri, tema raporti eest. Me oleme selle üle mõelnud, kuidas ületada tõkkeid ja saavutada läbirääkimistes hea vabakaubanduskokkulepe ASEANi riikidega. Me rõhutame nende riikide vahelisi erinevusi.

Tahaksin juhtida tähelepanu nende läbirääkimiste üheleainsale aspektile, millest me neli aastat tagasi ei olnud teadlikud. Võitlus üleilmse kliima soojenemise vastu on muutunud ELi prioriteediks, ja EList endast on saanud selles valdkonnas maailma liider. Me peame läbirääkimistes seda aspekti palju rohkem rõhutama. Siin on ka erinevusi: me ei saa midagi nõuda kõige vaesematelt riikidelt, kuid arvestades, et majandus jõukates riikides areneb kiiresti, peame saavutama ühiste huvidega ühenduse, kus arvestatakse vajadusega võidelda kliimamuutuste vastu.

Kaks ELi riiki, Poola ja Taani, vastutavad Kyoto järgse kokkuleppe läbirääkimiste eest. Need toimuvad käesoleval aastal Poznańis ja järgmisel aastal Kopenhaagenis. See on muutumas ka ELi vastutuseks. Kui me ei suuda ühiskokkulepet 2009. aasta lõpuks läbi rääkida, oleme sunnitud, nagu varemgi, muutma meie ambitsioonikat kliimamuutuste vastu võitlemise poliitikat. Me ei taha seda teha, sest on selge, et me ei saa tegelda nende muutustega ja globaalse ohuga omal jõul. Sel põhjusel on meie jaoks tähtis kasutada kõiki ELi läbirääkimisi kolmandate riikidega eesmärgiga seda aspekti rõhutada – ühine kokkulepe võitluseks kliimamuutuste vastu üleilmses ulatuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Pierre Pribetich (PSE). – (FR) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostajana tahan ma õnnitleda raportööri härra Fordi, esiteks tema … (kõnet pole kuulda) kahe aspekti kohta, mida minu arvates tuleks rõhutada. Esimene on võltsimine, eelkõige ravimite võltsimine, mis on tõeline oht, tõeline oht esmajärjekorras edasiminekule ja Kagu-Aasia riikidega majanduslike ja kaubandussuhete rahumeelsele kliimale, kuid samuti eriti tarbijatele, kas lihtsalt ohutuse või toodete kvaliteedi mõttes. Seetõttu on vajalik toonitada, rõhutada, vajadust takistada kõiki võltsimise vorme, kasutades piiravaid meetmeid, mida kokkulepped sisaldavad. Ma tahaksin veelkord rõhutada, kui vajalik on võidelda ravimite võltsimise vastu põhiliselt kahel põhjusel: tarbijate ohutuse kaitse ja farmaatsiasektori kaitsmine ebaausa konkurentsi eest, mis ei austa keskkonda ega tervist ja ohutusreegleid. Üksnes kõikide asjaosaliste tõhus koostöö tagab tarbijate kaitse kogu maailmas, ja eriti Euroopas.

Teine aspekt puudutab õigustiku arendamist, mis julgustaks ettevõtteid vähendama CO2 heiteid, eelkõige heitkogustega kauplemise vastastikuseid kokkuleppeid. Me peame arvestama sellega, et Euroopa Liidul on vaja vältida ettevõtete karistamist, kehtestades neile selle asemel nõuetekohased ja mõistlikud sätted uute keskkonnastandardite kohta kliimakaitse kava osana, nõudmata vastutasuks, et teised riigi võtaksid vastu samasugused reeglid.

Nende kahe punkti muutmine meie suhete loomuomaseks osaks – nii vormis kui vaimus – tähendaks, et saame säilitada Euroopa ettevõtjate konkurentsivõime, kaitstes samal ajal tarbijaid, ja loomulikult mitte unustades kliimakaitset. Lühidalt, kahtlemata on tegemist täiusliku tasakaalu leidmise küsimusega meie suhetes.

 
  
MPphoto
 
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Härra juhataja, ma tervitan võimalust selles arutelus osaleda, ehkki see ei ole minu lemmikteema.

Siiski kiirustasin ma kontorist lahkuma, kui kuulsin standardite kohta tehtud märkusi, ja ma arvan, et lõige 10 on selles resolutsioonis eriti tähtis ning seda tuleks lugeda ja võib-olla täiendada. Võib-olla peaksime lisama toiduohutuse ja jälgitavuse standardid.

Ma toetan võltsitud ravimite kohta tehtud märkusi, mis on tõsine mure.

Ma tulin just Brasiiliast tagasi, ja otsisin ühes lihavabrikus kõikvõimalikke hoiatussilte. Ei leidnud ühtegi: teiste sõnadega, tööohutuse olemasolu seal ei tunnistatud. Bioetanooli tehastes, mida me külastasime, olin veidi närviline, sest töötajate ohutust ei peetud üldsegi oluliseks.

Ma ei räägi seda teiste riikide halvustamiseks. Räägin seda meie Euroopa kõrgete standardite tunnustamiseks, ja et me peame püüdma teisi veenda, et me tõstame igaühe nii-öelda meie standardite kõrgusele.

Kas ma võin mainida, et ma tean, et volinik Mandelson on minust varem kuulnud, ja temast kirjutatakse täna Iirimaa ajalehtedes? Kui ta soovib teha märkusi seoses nende raportitega, kuulaksin huviga.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, volinik, mõlemal, nii Euroopa Liidul kui ASEANil on arvestatav potentsiaal, mis võimaldab võtta meetmeid selliste globaalsete väljakutsete ületamiseks nagu kliimamuutused, energiajulgeolek, võitlus terrorismi vastu ja lahing miljonite Aasia elanike vaesuse ja alatoitumise vastu.

Kahe organisatsiooni esindajad peaksid seetõttu oma dialoogi kiirendama ja otsima koos lahendusi nendele rasketele probleemidele. Ka nemad peaksid looma uusi majanduskoostöö vorme ja võtma meetmeid vastastikku kasuliku kaubanduse suurendamiseks. Euroopa Liit peaks jagama oma kogemusi ja saavutusi seoses piirkondliku integratsiooniprotsessiga. Ärgem siiski unustagem, et EL peaks minema majanduslikest küsimustest kaugemale ja jätkama inimõiguste ja demokraatia jälgimise nõudmist.

 
  
MPphoto
 
 

  Stavros Arnaoutakis (PSE). – (EL) Härra juhataja, kaubanduskokkulepped võivad aidata stabiliseerida suhteid mõlema poole vahel. Samal ajal tuleb vabakaubanduslepete läbirääkimistel siiski arvesse võtta teatud olulisi nõudeid ja väärtusi.

Lubage mul soovitada järgmist: inimõiguste austamine, iga riigi majanduslikud võimalused, intellektuaalomandiõiguste kaitse ja geograafiline määratlus; tooteohutusstandardite harmoneerimine; ning koostöö võitluses haiguste ja epideemiate vastu, ja keskkonnaga seotud küsimustes.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE). – (FR) Härra juhataja, volinik, esimene asi, mida ma tahaksin öelda, on see, et ma tahaksin lisada oma hääle minu suurepärasele kolleegile parlamendis, härra Fordile tehtud komplimentidele, ja ma kasutan oma kõneaega maksimaalselt ära, et tervitada Hartmut Nassauerit, kes on meie delegatsiooni juht suhetes Kagu-Aasia riikidega.

Ma meenutan, daamid ja härrad, Filipiini Vabariigis veedetud aega. Selle tulemusel tekkis mul mõte, et võib-olla me ei pühenda nende toimikute puhul piisavalt tähelepanu arengule. Ma mäletan reisi Kidapawani Cotabato provintsis Mindanao saarel, kus me nägime peaaegu 500 talunikku umbes 1,5 hektari maaga, kes jäid tänu Euroopa Liidu sekkumisele ellu saaduste abil, mida nad tootsid toimetulekupiirist madalamates talupidamistingimustes. Me nägime entusiasmi ja tänulikkust ja ma arvan, volinik, et arengut tuleks arvesse võtta kõikides Euroopa Liidu poliitikates.

 
  
MPphoto
 
 

  Glyn Ford, raportöör. − Härra juhataja, kas ma võin tänada kõiki parlamendiliikmeid, kes osalesid tänaõhtuses arutelus. Ma olen teadlik vajadusest, millele härra Audy juhtis just tähelepanu, et me peaksime kindlaks tegema, et arengu teemat ei jäeta mitme riigi puhul tähelepanuta, mitte ainult seoses Filipiinidega. Inimesena, kes on palju paremini tuttav Indoneesiaga kui Filipiinidega, olen teadlik sellest, et paljud Indoneesia piirkonnad ei ole Jakartaga samastatavad, see on arenev maa ja me peame sellele tähelepanu pöörama.

Ma tänan härra Mandelsoni tema kommentaaride eest ja tahaksin märkida, et mul oli just vestlus koostöö ja konsensuse vaimus härra Varela Suanzes-Carpegnaga ja ma nõustusin tagasi võtma muudatusettepaneku 11 me tegeleme sellega homme, vastutasuks toetab tema täiendavalt minu muudatusettepaneku 12 uusi osi. Nii on meil praegu isegi suurem üksmeel, kui meil oli selle arutelu alguses.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub homme.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Rogalski (UEN), kirjalikult. – (PL) Võttes arvesse, et Euroopa Ühendus peaks läbirääkimiste ajal Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooniga, pidades silmas eesmärki sõlmida teise põlvkonna vabakaubanduskokkulepe, andma eelistuse Maailma Kaubandusorganisatsiooni kehtestatud mitmepoolsele kaubandussüsteemile, on oluline, et ASEAN hõlmab väga erinevate omadustega ala: üks riikidest on vähim arenenud riikide seas, samas kui teised on kõrgelt arenenud. See on peamine põhjus, miks selline ebavõrdsus mängib tähtsat rolli vabakaubanduskokkuleppe lõpuleviimises.

Vabakaubanduskokkuleppe sõlmimisprotsessis on üks prioriteetseid küsimusi partnerlus- ja koostöökokkulepete allkirjastamine, mis sisaldaksid täidetavaid inimõiguste klausleid, sest inimõigused ja demokraatia on ELi põhiväärtused. Tähelepanu tuleb osutada mõjule, mida kokkulepe avaldab piirkonna väiketalunikele ja seirele ning perekonna ja säästva põllumajanduse tugevdamise tagamisele.

Kohalikke võime tuleks samuti õhutada võitlema kliimamuutuste vastu, takistades metsade hävimist ja suurendades troopilisi metsasid. Biokütustega kauplemist tuleks seetõttu piirata ainult selliste biokütustega, mis ei riku keskkonna tasakaalu. Pideva koostöö tähtsust terrorismivastases võitluses ja kriisijuhtimises tuleks samuti rõhutada.

EL-ASEANi raamkokkulepe võiks aidata tagant tõugata tulevast tööstuslikku kasvu ELis, kuid peaks põhinema läbipaistvuse ning konkurentsireeglite ja investeerimiseeskirjade, intellektuaalomandiõiguse ja riigiabi põhimõtete järgimisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Tomasz Zapałowski (UEN), kirjalikult. – (PL) Härra juhataja, paljud majandusspetsialistid on toonitanud, et Lõuna-Aasia piirkonnal on potentsiaali kujuneda tulevikus maailma majanduskeskuseks. See on ohtlik suundumus, eriti Euroopa jaoks, mis kaotaks märkimisväärse osa maailma kaubandusest. Euroopas me jätkame tingimuste karmimaks muutmist ettevõtjatele ja põllumajandusele, kaubeldes samal ajal riikidega, kes ei austa isegi autoriõigust. Kas me saame selle valgusel rääkida vabast ja ausast konkurentsist?

Loomulikult me peame püüdma toetada austust inimõiguste vastu Aasia riikides, kuid me ei pea tegema seda Euroopa turgude üleandmisega kaupadele, mis on toodetud tingimustel, mis ei vasta Euroopa konkurentsistandarditele.

Käesoleval hetkel me keskendume kindlalt majanduslikule konkurentsile ELi piires. Siin me teeme samuti vigu ja käitume rumalalt. Samal ajal surub Aasia meid majanduslikult alla, just nagu Euroopa surus Aasia minevikus alla sõjaliselt ja poliitiliselt.

 

18. Toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (puuvilla toetuskava) (arutelu)
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorra punkt on Ioannis Gklavakise poolt põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni nimel koostatud raport (A6-0166/2008) ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) seoses puuvilla toetuskavaga (KOM(2007)0701 – C6-0447/2007 – 2007/0242(CNS)).

 
  
MPphoto
 
 

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Härra juhataja, enne raporti sisu juurde asumist tahan ma tänada raportööri härra Gklavakist ja põllumajanduskomisjoni liikmeid väga hea töö eest, mida nad on teinud puuvillareformi äärmiselt tundliku teemaga.

2006. aastal, nagu te teate, tühistas Euroopa Kohus puuvillatoetuste süsteemi reformi, milles me 2004. aastal kokku leppisime, otsustades, et see on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Kohus otsustas ka, et mõistliku aja jooksul tuleb vastu võtta uus kord. Seetõttu reageeris komisjon viivitamatult otsusele, tellides mitu uurimust, algatades laiapõhjalise konsultatsiooniprotsessi ja viies läbi mõjuhindamise.

Sellest lähtudes teeb komisjon ettepaneku jätkata 35% abi sidumist, mis võimaldab säilitada puuvillatootmist ja austada Kreeka, Portugali ja Hispaania liitumislepinguid. Samal ajal on 65% lahtisidumine kooskõlas ühise põllumajanduspoliitika ümberkorraldamisprotsessiga ja kohustustega, mis Euroopa Liidul on oma rahvusvaheliste partnerite ees, eriti arenevates riikides.

Selle taustal tervitan ma väga raportis väljendatud toetust 35%-lisele sidumismäärale kui tasakaalustatud edasiliikumise viisi. Teie raport juhib õigesti tähelepanu ümberkorraldamisprotsessile, mis toimub Euroopa Liidu puuvillasektoris. Ma mõistan sektori vajadusi ja seetõttu suhtun positiivselt muudatusettepanekutesse, mis soovitavad seda protsessi toetada näiteks riigi põhikasvupinna vähendamise kaudu ja sellega suurendades seotud abi hektari kohta. Selles osas pean teie ettepanekuid väga põhjendatuks.

Siiski nõuate te abi suurendamist ka hektari kohta seal, kus puuvilla kasvupind on väiksem kui riiklikul tasandil kindlaks määratud ala, ja see tekitab probleemi. Ma pean ütlema, et see on tegelikult vastutsükliline süsteem, mis muudaks abi Euroopa puuvillasektoris kaubandust moonutavamaks ja oleks selges vastuolus meie mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste mandaadiga Doha arenguläbirääkimiste voorus.

Ma saan toetada riiklikke assigneeringuid puudutavaid muudatusettepanekuid. Ma kiidan eriti heaks lõugutamise sektori ümberkorraldamisele ja tootmise kvaliteedi täiustamisele suunatud meetme. Siiski peaksid kõik ümberkorraldamismeetmed olema kooskõlas WTO „rohelise kastiga“ ja mitte kattuma meetmetega, mis on meil maaelu arengu poliitika raames juba kehtestatud.

Lõpuks ei tarvitse tulla üllatusena, et ma olen puuvillakasvatuspiirkondadele antava abi teisest sambast esimesse sambasse üleviimise vastu. Ma arvan, et see on ilmne – ja mul on olnud võimalus väljendada seda arvamust siin parlamendis mitmel korral –, et me peame tugevdama oma maaelu arengu poliitikat. Tahaksin toonitada, et Hispaania ja Kreeka puuvillakasvatuspiirkondades kasutatakse maaelu arengukavasid tegelikult tulemuslikult, näiteks erinevate põllumajandus-keskkonna skeemide puhul.

Jään ootama viljakat arutelu selles väga olulises küsimuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioannis Gklavakis, raportöör. − (EL) Härra juhataja, ma kuulasin volinikku tähelepanelikult.

ELis on neli puuvillakasvatusega tegelevat riiki: Kreeka, Hispaania, Bulgaaria ja väga väikesel määral Portugal. Kui ma alustasin selle raporti koostamist, tegin ma tihedat koostööd suure hulga inimestega, sain soovitusi ja osalesin aruteludes, niisiis võin öelda, et tegemist on kauaaegse, ulatusliku koostöö viljaga.

Ma töötasin koos oma komisjoni liikmetega, keda ma tänan, koos Hispaania puuvillatootmise ja lõugutamise sektori esindajatega, ja loomulikult oma Kreeka kaasmaalastega.

Ma tahaksin rõhutada, et raport kiideti põllumajanduskomisjoni poolt heaks 28 poolthäälega 6 vastu. See näitab heakskiidu kõrget taset.

Lubage mul lühidalt peatuda 2004. aasta ettepanekul puuvilla toetuskava kohta. Selle tühistas Euroopa Kohus. Kohus nõudis, et 35% maksetest oleksid seotud ja 65% lahti seotud. Sellele järgnevatel aastatel hakkas puuvillakasvatus vähenema ja lõpuks oli see Hispaanias kahanenud 50% võrra ja Kreekas umbes 20%.

Puuvillafarmide arv Hispaanias vähenes 25% ja Kreekas 11% võrra.

Käesoleva raporti eesmärgiks on, et puuvilla kasvatamine Euroopas jätkuks: EL tervikuna annab ainult 2% maailma toodangust. Seetõttu leppisime kokku, et liikmesriikides puuvilla kasvatamiseks määratud rahastamine säilitatakse täies ulatuses.

Loomulikult, vältimaks puuvillakasvatuse vähenemise või mittetasuvaks muutumise riski, taotlesime rahastamise väikest suurendamist hektari kohta ja ma olen äärmiselt rõõmus kuuldes, et te selle heaks kiitsite. Mõistagi tähendab see, et kuna üldsumma jääb samaks, vähendatakse haritavat põllupinda. Loomulikult ei ole absoluutselt mingit viidet sellele, et liikmesriiki, kes tahab haritavat põllupinda oma soovi kohaselt suurendada, ootaksid probleemid, sest ülempiiri ei ole kindlaks määratud.

Seotud ja lahtiseotud abi suhe jääb 35–65%. Siiski taotlesime, et liikmesriikidel oleks lubatud oma seotud abi proportsiooni muuta, kui nad soovivad, langemata allapoole 35% alampiiri.

Lubage mul siinkohal öelda, et üks asi tuleks selgeks teha. Uus maa-ala ei esinda kindlaks määratud ülemmäära, mille ületamise eest määratakse karistusi nagu varem. Vastupidi, see on võimalus kaitsta sektorile antud hetkel osutatavat üldist abi. Kahtlemata me usume, et ettepanek abi suurendamiseks osutub tugevaks stiimuliks põllukultuuri kasvatamise jätkamiseks.

Me teeme ka ettepaneku riiklike assigneeringute eraldamiseks 1% ulatuses, mida rahastatakse seotud abist mahaarvamiste kaudu, absorbeerimata eraldistest, ja teise sambasse üle viidud 22 miljonist eurost.

Mida riiklike assigneeringutega saavutatakse? Esiteks, selle eesmärgid on ambitsioonikad: abi osutatakse näiteks uute sortide teaduslikuks uurimiseks, mis nõuaksid vähem vett ja väiksemat pestitsiidide kasutamist, mis oleks väga kasulik keskkonnale. Teiseks paraneks toodetava puuvilla kvaliteet, ja lõugutamistööstust kaasajastataks.

Raporti projekt kajastab liikmesriikide puuvillakasvatajate vajadusi ja on samal ajal kooskõlas ELi eesmärkidega. See käsitleb rahastamist ja kehtestab samal ajal keskkonnameetmed, mis on ELile eluliselt olulised.

Lubage mul kokkuvõtteks ära märkida minu parlamendiliikmetest kolleegide suurepärane koostöö ja igakülgne toetus raporti väljatöötamise ajal, mis võimaldas meil kasutusele võtta uusi kontseptsioone ja soovitusi.

Ma olen kindel, et uue süsteemi rakendamine aitab ELis säilitada õitsva puuvillakasvatussektori ja elujõulise lõugutamistööstuse.

Lõpuks tahaksin veel kord tänada komisjoni konstruktiivse viisi eest puuvilla tootvate riikide vajadustega arvestamisel. Me oleme lõpuks saavutanud tulemuse ja saame nõukogule õiget suunda osutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Carmen Fraga Estévez, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (ES) Härra juhataja, on üllatav, et Euroopa Komisjoni vastus Euroopa Kohtu otsusele oli uus ettepanek, millega muudetakse puuvilla toetuskava, mis on praktiliselt samasugune kui eelmine, välja arvatud toetuse sidumine koristatud puuvillaga.

Seetõttu tervitame soojalt härra Gklavakise koostatud suurepärast raportit, mis toob esile tootvat ja töötlevat sektorit mõjutavad peamised probleemid.

Esiteks, komisjoni ettepanek säilitada seotud abi 35% ulatuses, on täiesti ebapiisav, nagu on näidanud tootmise vähenemine viimastel aastatel sellistes riikides nagu Hispaania; seetõttu arvame, et raportis esitatud lahendus määrata maksimumpiir subsidiaarsuse põhimõtte alusel on kõige asjakohasem.

Härra Gklavakis on esitanud mõned arvud, ja ma võin teile öelda, volinik, et Andaluusia, mis on minu riigis peamine puuvillatootmispiirkond, on viimase kolme aasta jooksul kaotanud 65% oma toodangust.

Samuti, vastupidiselt sellele, mida te ütlesite, volinik, ja mul on kahju, et pean teile vastu vaidlema, arvan ma, et muudatusettepanek 17, mille ma ise esitasin ja mis on raportisse sisse viidud, on väga positiivne, sest väidab õigesti, et tootjatele antavat abi tuleb suurendada, kui harimata maa on väiksem kui tootmise põhikasvupind, mis minu arvates on sektorile kasulik, säilitades rahastamise neutraalsuse, samuti oleks selle tulemuseks vahendite täielik ärakasutamine, ja kindlasti ka sektorile suurema paindlikkuse andmine.

Lõpuks, volinik, tahaksin seoses lõugutamistööstusega rõhutada asjaolu, mille osas tehti minu arvates 2004. aasta reformi ajal suur viga ja mille ümberkorraldamine on vaieldamatu fakt, nimelt on oluline, et loodaks ümberkorraldamisfond, mida mainitakse härra Gklavakise raportis.

Lisaks arvan, et muudatusettepanek 39, mille me esitasime Euroopa Rahvapartei (Kristlikud Demokraadid) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni nimel, aitab artikli 69 abil tagada kõnealuse töötleva tööstuse suurema rahastamise.

Lõpuks, härra juhataja, tahaksin teatada, et lükkan tagasi kokkuleppe, millele sellel nädalal jõudis põllumajanduse erikomisjon, sest arvan, et see ei taga ikka veel asjakohast reageerimist sektori probleemidele, ja eelkõige lõugutamistööstuse probleemidele; ma pean teile ütlema, et sain täna teate Hispaania lõugutamistööstuselt, mis kinnitab, et kui nõukogu ei muuda seda ettepanekut, peavad 27 lõugutamistehast oma tegevuse lõpetama.

Ma loodan, et nõukogu muudab kõiki neid asju ja ma tänan volinikku osalemise eest.

 
  
MPphoto
 
 

  María Isabel Salinas García, fraktsiooni PSE nimel. – (ES) Härra juhataja, volinik, ka mina tahaksin ühineda õnnitlustega, mida raportöör on ära teeninud ja tänada teda vastutulelikkuse ja koostöö eest kogu selle aja jooksul, eriti kohtumiste eest kõikide minu piirkonna Andaluusia tootjatega.

Ma tahaksin öelda, et me tegeleme uue reformiga puuvillasektoris, sest minu maa Hispaania, ja eriti minu piirkond Andaluusia esitasid eelmise reformi kohta kaebuse Euroopa Kohtule, ja ma tahaksin tähelepanu juhtida sellele, et see on esimene kord, kui komisjoni reform on üle parda heidetud.

Üllatav on, nagu juba öeldud, et vastuseks sellele olukorrale esitas komisjon seletamatul viisil eelmisega sarnase ettepaneku, kusjuures Hispaania seisukoht ei ole kindlasti muutunud. Hispaania puuvillakasvatajad tahavad – meie tahame – puuvillakasvatamist jätkata. Tõsist kahju, mida see põhjustas minu piirkonnale, juba märgiti.

Selleks vajame reformi, mis erineb eelmisest ja võimaldab meile edasist kasvu. Seetõttu olen seisukohal, et härra Gklavakise raport on asjakohane ja pakub lahenduse, mida tuleks arvesse võtta.

Raport pakub ulatuslikuma abi sidumistasemete vahemiku ja suuremat subsidiaarsust liikmesriikidele. Ma arvan, et raportöör on mõistnud sektori erinevat olukorda Kreekas ja Hispaanias. Seetõttu arvan, et Gklavakise raportiga pakutud lahendus võimaldaks puuvillakasvatuse jätkamist kahes peamises tootjariigis.

On ka selge, et me vajame tööstuse ümberkorraldamiskava. Viimasel korral ei võtnud komisjon seda arvesse, kui parlament seda taotles.

Tööstus kaalub hüvituse nõudmist tekitatud kahju eest, mis on kvantifitseeritav ja sellega tuleks arvestada.

Lõpuks, tähtis on toetada Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni muudatusettepanekut üleminekuperioodi taotlemise kohta, selleks et uue olukorraga kohaneda. Küsimus ei ole praeguse olukorra säilitamises, mis ei ole jätkusuutlik. Tahaksin teile meenutada, et tegemist ei ole ühisturu turukorraldusega. Meil on vaja jõuda kokkuleppele, mis võimaldab meil jätkata puuvilla tootmist Euroopa Liidus.

Ehkki meil ei ole kahjuks veel kaasotsust, loodan ma, et selle juhtumi puhul võetakse arvesse tehtud tööd ja parlamendi arvamust. Vastupidisel juhul, ja nõukogust saabuvate raportitest lähtudes, ei välista Hispaania otsuse läbivaatamise taotluse esitamist, kui parlamendi arvamust arvesse ei võeta.

 
  
MPphoto
 
 

  Diamanto Manolakou, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (EL) Härra juhataja, ELil jääb puudu 70% puuvilla. Seetõttu peaks sektor rohkem abi saada. See aitaks arendada ka kogu tööstusharu, puuvillakasvatusest kuni kangaste ja rõivaste valmistamiseni. Selle asemel vähenevad kvootide ja ühisvastutusmaksude mõjul tootmine, põllumajandustootjate sissetulek ja tööhõive.

Tänu tootmismahu osalisele lahtisidumisele 65% juures on seda langust olnud pärast viimast ühise põllumajanduspoliitika reformi teravamalt tunda. Kreekas langes toodang aasta möödudes pärast uue ühisturu turukorralduse (CMO) rakendamist puuvillasektoris 20% võrra, ja Hispaanias rohkem kui 50%.

Kreekas on kadunud 11% väike- ja keskmise suurusega talumajapidamistest; Hispaanias on see arv 25%. Üsna palju lõugutamistehastest ei ole elujõulised ja neid ähvardab sulgemine, ja palju töökohti on kadunud. Tootmiskulude suurenemine peaks olema kooskõlas abi suurendamisega, mida selle asemel on hoopis vähendatud.

Vaatamata raportis sisalduvatele positiivsetele ettepanekutele ei lahenda Gklavakise soovitused probleemi; see kiidab heaks komisjoni ettepaneku. Me ei ole nõus kvootide vähendamisega Kreekas, selleks et suurendada seotud abi hektari kohta. See põhjustab veel suurema hulga väikeste ja keskmiste puuvillakasvatajate kadumise. Nendele probleemidele konkreetse lahenduse leidmisel ei saa kellegi teise peale loota.

 
  
MPphoto
 
 

  Nils Lundgren, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (SV) Härra juhataja, iga kord, kui me arutame selles parlamendis ELi põllumajanduspoliitikat, tuletatakse praktilistele kodanikele meelde, kui ebamõistlik see ikka veel on, vaatamata teatud paranemisele viimastel aastatel. Sidusrühmad esitavad meile pidevalt nõudmisi kaitsta neid välismaise konkurentsi eest. Skeem on kehtinud nii kaua, et see on isegi moonutanud viisi, kuidas me nendest küsimustest mõtleme ja räägime. Sellepärast saabki raportöör ausa näoga öelda järgmist: „Ühenduse jaoks on eluliselt oluline, et puuvillatootmine oleks jätkuvalt heal järjel, tagades rahuldavad tootmistasemed, mis kindlustavad ka edaspidi elujõulisuse lõugutamistööstuses, mis pakub 3 200 töökohta Kreekas ja 920 Hispaanias“.

Kui me rakendaksime samasugust mõtteviisi teistes valdkondades, oleks Euroopa laostumas. On tõsi, et Hispaania on äärmiselt edukas tööstusmaa, kus on umbes 20 miljonit tööjõulist inimest. Sellisel riigil ei saa olla probleeme 920 inimese suunamisega puuvilla lõugutamiselt teistele viljakamatele tegevusaladele. Ka raportöör ei kõhkle kasutamast lauseid nagu „Ühenduse põllumajanduse sellise eduka sektori kaitsmine nagu puuvillatootmine on eluliselt oluline“. See on contradictio in adjecto äärmuslik näide. Terve mõistus ütleb meile, et kui puuvillatootmine on heal järjel, ei vaja see mingit toetust. Halastamatu tõde on, et puuvillatootmine ELis ei ole tulus ja tuleks seetõttu lõpetada. Selline kohanemine on raske ja nõuab riigiabi, kuid toetust tuleks kasutada muutusteks, mitte tootmise kaitsmiseks, mida teised riigid väljaspool ELi ilmselgelt paremini suudavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Katerina Batzeli (PSE). – (EL) Härra juhataja, lubage mul esmalt õnnitleda raportööri tema töö eest, ja variraportööre, kes tegid raportööriga koostööd selle raporti koostamisel.

Paraku on see raport, mida me täna arutame, näinud ilmavalgust pigem Euroopa Kohtu otsuse survel kui poliitilise soovi tõttu kindlustada puuvillasektorile pikaajaline ja stabiilne toetuskava 2013. aastani või algatada reformi kooskõlas WTO ja ÜPP reeglitega.

Sellega on raske leppida, et tingimustele vastavat maad vähendatakse Kreekas eelmisel aastal haritud 340 000 hektarilt 270 000 hektarile. Vähendatud maa-aladele eraldatavat abi vähendatakse veelgi. Samuti on raske nõustuda sellega, et lõugutamistehased hakkavad saama abi esimesest sambast. Me võiksime toetada kvaliteedi parandamist, kuid mitte teise samba meetmete arvelt.

Me peaksime loomulikult eelistama stabiilsust, et nii lahti seotud kui seotud abi ja samuti maaelu areng kuuluksid esimesse sambasse, ja oleksid riiklike assigneeringute kohaldamisalas vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 VIII lisale, mille kohaselt liikmesriikidele lubatakse selle määruse täitmisel paindlikkust.

Viimasena tahaksin ma eriti õnnitleda Hispaania valitsust puuvillatootmise küsimuse Euroopa Kohtusse viimise eest, mida Kreeka valitsus oleks teinud tubaka puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf (Verts/ALE).(DE) Härra juhataja, volinik, kas te selgitaksite palun vastuses, mille te kohe annate, et kui räägitakse 65st ja 35st, siis 65% ei ole kustutatud, vaid ettevõtted saavad selle raha? Kui selle 35%se jaotuse tõttu ei kasvatata enam puuvilla, siis on tulusam võtta see 65% ja kasvatada midagi muud, või isegi üldse mitte midagi kasvatada, sest 35%st ei piisa tootmiskulude katmiseks sellisel viisil, et puuvilla võetaks vastu hindadega, mida tööstus maksab.

Kui nüüd on küsimuse all töötleva piirkonna töökohad, ei saa eitada, et tööstusega oleks vaja jälle arutada, kas ta suudab maksta kasvatajatele selle puuvilla eest asjakohast hinda, nii et puuvillakasvatus ennast ära tasuks.

Kindlasti on oluline, et lahti seotud 65% makstaks tootjatele ka edaspidi, olenemata sellest, kas nad kasvatavad puuvilla või mitte. See on lahtisidumiskava. Mulle tundub, et see on eelmistes sõnavõttudes mõnevõrra ebaselgeks jäänud.

 
  
MPphoto
 
 

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Härra juhataja, ma olen tähelepanelikult kuulanud erinevaid muresid, erinevaid ideid, mille tõstatasid auväärt parlamendiliikmed. Ma arvan, et meie seisukohad ei erine nii suurel määral, ja ma olen kindel, et päeva lõpuks on võimalik leida vastuvõetav kompromiss.

Ma arvan, et me peame meeles pidama, et kui Euroopa Kohus tühistas puuvillatoetuste reformikava, ei esitanud nad küsimusi sidumise ja lahtisidumise suhte 35/65 kohta, üldsegi mitte. Euroopa Kohus põhjendas oma seisukohta järeldusega, et meil on vaja läbi viia sügavam mõjuhindamine. Just seda me praegu tegelikult teeme. Kuid see ei tähenda, et meil oleks põhjust seotud ja lahtiseotud abi osakaalu muutmiseks, ja kui talupidajad peaksid tootmise lõpetama, ei kasuta nad loomulikult lahtiseotud osa. Nad võivad oma rahaga jätkata, ehkki nad tulevikus puuvilla enam ei tooda.

Ma arvan, et me võime lõpetada olukorras, sest ma arvan, et sektori mõnede praeguste raskuste juured peituvad tegelikult ajavahemikus enne puuvillatoetuste reformi läbiviimist 2004. aastal. Kuid ma loodan, et selle reformi tulemus on just selline, mida meie arvates puuvillasektoris vajatakse. See on arvatavasti seotud arenguga, mida me siiani näinud oleme – see on väiksem, kuid ma loodan, et see on ühtaegu ka konkurentsivõimelisem.

Ma arvan, et toodangu kvaliteedi parandamiseks – seda mainis proua Batzeli – on võimalik päris palju ära teha. Siin me panustame päritolumärgisega toote lisaväärtusesse. Arvan, et see on koht, kus puuvilla tootvad liikmesriigid peaksid ära kasutama võimaluse saada oma toodete eest paremat hinda, nii et me saaksime Euroopa Liidus säilitada eduka, konkurentsivõimelise puuvillasektori.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioannis Gklavakis, raportöör. − (EL) Härra juhataja, mina saan sellest aru nii, et me kõik oleme sellega nõus, et puuvillakasvatamine peab ELis jätkuma. Kas teisiti olekski võimalik? ELil on puudu 70% puuvillast. Kui puuvilla tootmine ka edaspidi kõikidel tasanditel väheneb, siis on EL igas mõttes puudulik.

Me kasvatame ELis üksnes 2% maailma toodangust, ja seda peame iga hinna eest kaitsma. Ärgem unustagem, et puuvill esindab ainult 0,15% ELi põllumajandustoodangust. Veel enam, see raport teeb erilise jõupingutuse; on märkimisväärne, et kõikides puuvilla kasvatavates riikides, mida ma olen külastanud, on tootjad ise kinnitanud, et nad on kvaliteetse puuvilla tootmisest väga huvitatud.

Kõik esitatud ettepanekud võimaldavad jõuda tähelepanuväärsete tulemusteni. Siiski pean rõhutama midagi, mida, nagu nüüd aru saan, pole mõistetud. Haritavat maad on vähendatud eesmärgiga suurendada toetusi, ja säilitatud on toetuste üldsumma riigi kohta. Haritava maa pindala ei ole keelatud suurendada, kuigi see toimuks loomulikult rahastamise vähenemise arvel hektari kohta.

Niisiis Kreeka puhul me läksime 370 000 hektarilt toetusega 594 eurot hektari kohta üle 270 000 hektarile toetusega 750 eurot hektari kohta; aga kui me hariksime rohkem maad kui 270 000 hektarit, seades eesmärgiks 370 000 hektarit, milleks meil on täielik õigus, ei tuleks keegi ega ütleks meile nagu varem, et on kehtestatud ülempiir või trahv. See tähendab, et sisuliselt ei ole mingeid keelde.

(Vahelehüüe saalist)

Palun pöörduge parlamendi poole ja selgitage. Olge hea ja lugege raportit, ja te näete, et see on absoluutselt korrektne, sest kui me ületaksime 270 000 hektarit, saaksime 750 euro asemel väiksema summa. Palun vaadake ise raportist järele.

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: GÉRARD ONESTA
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub homme kell 11 hommikul.

 

19. Süvamere kalavarude majandamine (arutelu)
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Järgmisena on päevakorras Rosa Migueléz Ramose poolt kalanduskomisjoni nimel esitatud raport süvamere kalavarude majandamise kohta (2007/2110(INI)) (A6-0103/2008).

 
  
MPphoto
 
 

  Struan Stevenson (PPE-DE). – Härra juhataja, korrast, enne kui me alustame, kas ma võiksin teha kiire märkuse selle kohta, kui hilja toimuvad arutelud põllumajanduse ja kalanduse osas. See on alati nii. Meid tuuakse alati parlamenti õhtu kõige viimasteks aruteludeks nii siin kui Brüsselis ja Strasbourg’is.

Minu arvates on see äärmiselt ebaõiglane. Kui Lissaboni leping kehtima hakkab, on meil kaasotsustamisõigus nii põllumajandus- kui kalanduskomisjonis. See tähendab, et meil on võrdne staatus kõikide teiste selle parlamendi komisjonidega, ja ometi saab väliskomisjon alati pärastlõunase istungiaja, ja meie peame alati rääkima hilja õhtul, kui meie välisasjadega tegelevad kolleegid saavad minna varasele õhtusöögile ja vara voodisse.

Ma ei leia, et see on kohane, ja ma pöördun teie poole, härra juhataja, et te edastaksite presidentide konverentsile – selle parlamendi eesistujale – meie kaebuse kalanduse ja põllumajanduskomisjoni kõikide liikmete nimel, et me oleme selle vastu ja soovime tulevikus kõikidele võrdseid tingimusi. Mõnikord me oleme valmis sõna võtma hilistel aruteludel, kuid teinekord soovime saada varasemat aega ja rääkida varem, pärastlõunal. Ma loodan, et te võtate selle arvesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Daamid ja härrad, ma edastan kindlasti teie märkuse parlamendi presidendile, kuid kutsun ka teid edastama seda oma fraktsioonide juhtidele, sest kindlasti pole teil jäänud märkamata, et päevakava ja raportite menetluse järjekorra võtab vastu presidentide konverents. Ma annan omalt poolt tagasisidet; palun edastage teave oma kolleegidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Rosa Miguélez Ramos, raportöör. − (ES) Sellega, mida härra Stevenson just ütles, oleme üldiselt kõik nõus, sest me kõik leiame, et arutame asju neil hilistel tundidel juba palju aastaid.

Ma arvan, et isegi volinik peaks hakkama protesteerima. Ma kutsun härra Borgi ja härra Fischer Boeli samuti protesti esitama, selleks et need arutelud määrataks mõistlikumale ajale, mitte üksnes meie mugavuse pärast, vaid ka seetõttu, et nii on avalikkusel ja asjaomastel sektoritel palju lihtsam nende kohta teavet leida.

Täna õhtul me räägime siiski süvamereliikidest, ja siinkohal tahaksin teile meenutada, et Euroopa laevastikud hakkasid neid varusid püüdma 1990. aastatel, kui põhjaliikide arvukus langes, ja eriti kui tursk hakkas kaduma, ning et komisjoni teatis, millele minu raport viitab, seab eesmärgiks hinnata määruste tõhusust kahest aspektist: asjakohasuse ja rakendamise seisukohalt.

On tõsi, nagu ma oma raportis ütlen, et esialgsed kvoodid eraldati liikmesriikidele ja neid isegi suurendati enne, kui meil oli piisavalt bioloogilisi andmeid, mille tulemusel tehti järgmised jaotamised andmete alusel, mis ei olnud täielikult usaldatavad; seetõttu teatud liikmesriigid ei kasutanud neile eraldatud kvoote ära, samal ajal kui teised avastasid, et nende kvoodid on aasta esimeste kuudega ammendatud.

Tõele vastab ka, et teadmiste puudumine nende liikide geograafilise struktuuri kohta ja usaldusväärsete teaduslike andmete puudumine tähendas, et lubatud püügimahud ja kvoodid kehtestati äärmiselt laias reguleerimisalas ja et need olid ka liiga ranged, minnes isegi kaugemale tingimustest, mis seati taastusplaaniga hõlmatud liikide osas.

Me peame tunnistama ka tõsiasja, et klassifikatsioon jätab palju soovida, sest selle järgi peetakse süvaveeliikideks kõiki liike, kes elavad sügavamal kui 400 meetrit, ja niimoodi ühendatakse suur hulk liike, kellel pole ühtki ühist bioloogilist, levikuga seotud või morfoloogilist omadust.

Ma ütleksin komisjonile, et kindlasti näib olevat vajalik selgemini eristada kaitset vajavaid liike – ja neid on palju – ja teisi liike, kes pakuvad alternatiive põhjaliikidele ja mille osas tuleks laevastikele seada pikaajalised eesmärgid.

On tõsi, et komisjonil on juba kohustus liigid nimekirjast eemaldada ja tunnistada, et neid käsitatakse üksnes madalvee kalapüügikohtade kaaspüügina, ja näiteks kõrvaldati meriluts Ühendkuningriigi ettepaneku põhjal süvaveeliikide nimekirjast ja limapea kvooti ei arvestata, kui seda püütakse pelaagiliste traalnootadega.

Minu arvates peaks komisjon välistama erinevused erinevate liikide kohtlemisel, mis ei ole täielikult õigustatud edasilükkamatu vajadusega, ja ma tahaksin ka rõhutada, et nendes kalandusküsimustes on toimunud edasiminek ja et ühenduse laevastik on juba rakendanud paljusid meetmeid, mida ei ole paraku rakendanud teised mitte-Euroopa laevastikud, kes kalastavad samades püügipiirkondades.

Meie laevastik on piiranud oma püüki, vähendades nii lubatud püügimahte kui püügivõimsust ja luues kaitsealasid.

Kõnealuste liikidega seoses tõusetuvad ka teised teemad nagu lubatud püügimahud ja kvoodisüsteemi sobivus nende kalavarude majandamiseks, mida on äärmiselt raske teha, sest tegemist on väga erineva struktuuriga kalapüügitööstustega.

Teise küsimusena on üles kerkinud vajadus lahendada heitmete probleem, parandades majandamist selles valdkonnas. Veel üks probleem, mis vajab parandamist, on püügikoormuse korraldamine, sest komisjon tegi vea, hõlmates kõik alused, millel on süvamere püügiload, erilubasid vajavate aluste määratlusega, mis tekitas palju segadust.

Lõpuks, austatud juhataja, daamid ja härrad, arvan ma, et kuulan teid kõiki ära ja samuti komisjoni, ja ma lõpetan.

 
  
MPphoto
 
 

  Joe Borg, komisjoni liige. − Härra juhataja, kõigepealt pean vajalikuks rõhutada vastuseks härra Stevensoni ja proua Miguélez Ramose märkustele ajastamise kohta, et komisjon – austusega, vastu vaidlemata – aktsepteerib parlamendi määratud aruteluaegu.

Lubage mul tänada raportööri proua Miguélez Ramost ja kõiki kalanduskomisjoni liikmeid väga põhjaliku raporti eest.

Nagu te teate, on EL tähtis osaleja süvamere kalapüügis. ELi olulisemad liikmesriigid, kes selles püügis osalevad, on Eesti, Hispaania, Iirimaa, Leedu, Läti, Poola, Portugal ja Prantsusmaa. Nende lossimised kujutavad endast kogu maailmas registreeritud püükide suurimaid koguseid.

Üldiselt on ühenduse avamere põhjapüügi varustusega laevastike majanduslik ja sotsiaalne tähtsus suhteliselt väike võrreldes ELi kalandussektoriga tervikuna. Sellele vaatamata omab see teatud riikide ja piirkondade – eelkõige Hispaanias ja Portugalis – kalasaagis, tööhõives ja kohaliku tasandi lisaväärtuses märkimisväärset osakaalu.

Süvamere kalapüük algas 1970. aastate lõpus, arenes alates 1990. aastatest kolme teguri mõjul kiiresti edasi. Esiteks, kalastusvõimaluste märkimisväärne vähenemine madalamates vetes varude vähenemise tõttu ja riikide jurisdiktsiooni laienemine ÜRO mereõiguse konventsiooni kohaselt 1970. aastatel. Teiseks, teatud süvamereliikide kõrge väärtus, ja kolmandaks, kalapüügitehnoloogia areng, mis võimaldab kala püüda sügavamalt.

Meie määrus süvamere kalapüügi kohta püüab kehtestada erilisi juurdepääsunõudeid ja lisatingimusi süvamere kalavarude püügiks. Tegelikult on toimunud teatud edasiminek võrreldes kalanduse arendamise eelmise etapiga, kus polnud mingeid reegleid.

Meie kõige uuemad ettepanekud lubatud püügimahtude kehtestamiseks ja püügikoormuse piirangud põhinevad seda rohkem teaduslikele andmetele, mida kättesaadavamaks need muutuvad. Võime kindlad olla selles, et nende kalavarude olukord on viimastel aastatel halvenenud. Teaduslikuks soovituseks on vaja täiendavaid andmeid nii kvantiteedi kui kvaliteedi osas. Meie uus ettepanek andmete kogumise kohta, mida praegu nõukogus arutatakse, võtab samuti neid kaalutlusi arvesse. Veel enam, uued uuringud süvamere kalapüügipiirkondade hõlvamiseks muudetakse liikmesriikide kohustuste osaks, ja meie andmete kogumise rakendamisettepanekuga nõutakse täiendavat bioloogiliste proovide võtmist.

Siiski on selge, et meie süvamere kalapüügi määrusega sätestatud reeglid on vaja läbi vaadata. Meie teatis analüüsib selle puudusi ja juhib tähelepanu probleemidele, millega on vaja tegelda.

Me loodame alustada selle määruse läbivaatamist, mis kehtestab spetsiifilised juurdepääsunõuded ja süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad lisatingimused, teie väärtusliku abiga. 2009. aastal peaks toimuma põhjalik konsultatsioon, mis kaasab kõik osalejad, eesmärgiga kaaluda rangemate reeglite kohaldamist selle kalamajandusharu suhtes.

Teie raportist on meile selgeks saanud, et meil on ühised mured ja eesmärgid, ja me loodame, et teeme tihedat koostööd hädavajalike meetmete võtmiseks kalavarude kaitsmiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Marios Matsakis, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamuse koostaja. – Härra juhataja, palju õnne raportöörile suurepärase töö eest. Süvamere kalavarude nõuetekohane majandamine on oluline, et soodustada merede säästvat kasutamist ja kindlustada mere ökosüsteemide kaitse.

ENVI komisjon valmistas neid põhimõtteid silmas pidades ette arvamuse ja toetas seda kindlalt. Arvamus koosnes väikesest hulgast ettepanekutest, mille eesmärgiks on täiendada proua Ramose raportit ning suurendada selle tõhusust ja kohaldatavust. Arvamuses rõhutati muuhulgas vajadust vähendada lubatud väljapüügimahtu, kooskõlas asjakohaste teaduslike soovitustega, ja juhinduda kindlamalt rahvusvahelise mereuuringute nõukogu soovitustest. Lisaks sellele väljendati muret kehtivate määruste ebatõhususe ja nõrga rakendamise üle, eriti liikmesriikide läbiviidava seire ja kontrollimenetluste osas. Lisaks rõhutas arvamus merekaitsealade võrgustiku loomise eeliseid Natura 2000 süsteemis.

Arvamus sisaldas ka viite ühiste suuniste väljatöötamise vajadusele, parimate tavade vahetamisele, kättesaadava tehnoloogia kasutamise parandamist ja ajurünnakute ning VVOde kaasamist eesmärgiga paremini rakendada meetmeid, mis vähendavad seadusvastast kalapüüki ja seadusvastaste kalasaakide müüki Euroopa turgudel. Samuti märgiti ära keskkonnasõbralikumate püügimeetodite edendamise vajadus, mis ei kahjusta keskkonda ja bioloogilist mitmekesisust. Minu fraktsioon toetab täielikult raportit, mida on täiendatud heakskiidetud arvamuse soovitustega. Siiski ei saa me toetada kolme esitatud muudatusettepanekut, sest meil on tunne, et need on vastuolus vajadusega kaitsta meie mere ökosüsteeme nõuetekohaselt ja tõhusalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Struan Stevenson, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Härra juhataja, kas ma võin esiteks õnnitleda proua Miguélez Ramost suurepärase töö eest, mida ta on teinud seda raportit koostades.

Süvamere kalavarusid uurivad teadusharud ei ole veel täielikult välja arenenud. Siiski me teame, et need liigid elavad suurtes sügavustes – me oleme kuulnud leidudest 400 kuni üle 2000 meetri sügavuses ja isegi sügavamal. Me teame, et nad arenevad aeglaselt, jõudes sigimisikka mõnikord alles 25 aasta vanuselt, ja neil on väga madal viljakus. Me teame, et nendes suurtes sügavustes elab miljoneid erinevaid liike, millest ainult väga vähesed on söödavad. Me teame, et seetõttu viskavad avamerel kalastavad kalurid järjekindlalt ära umbes 55% kõikidest püütud kaladest. Me teame, et sedalaadi kalapüük, mida üldiselt harrastatakse tundlikes süvavee ökosüsteemides, võib olla äärmiselt hävitav – külmaveekorallid, veealused mäed ja hüdrotermilised lõõrid võivad hävida. Põhjatraalid toimivad viisil, mis nõuaksid mis tahes muult süvamere piirkonnas tegutsevalt tööstusharult laiaulatuslikku keskkonnamõju hindamist.

Seetõttu peame kohaldama range kontrolli varustuse üle, mida kasutatakse süvamere kalapüügil. Me peame hoiduma hävitava varustuse kasutamisest. Me peame tagama, et sedalaadi kalandustegevus oleks lubatud ainult piirkondades, kus me võime olla kindlad, et ei teki kahjustusi. Me peame vältima olukordi, kus traalid pääsevad lahti ja jätkavad fantoomkalapüüki aastakümnete vältel. Seda öeldes tunnustan ma rannalähedase püügi iseloomu Portugali rannikul ja Assooride ümbruses, kus kalapüük toimub säästvalt. Ma nõustun, et me ei tohiks allutada sellist tüüpi kalandust ülemäärasele kontrollile.

Niisiis me tegeleme sellega kehtiva puuduliku õigustiku, puuduliku seire, ebapiisava teaduse, liikmesriikidelt saadud lünkliku tagasiside ja üldise usaldusväärse teabe puudumise taustal. Võin üksnes loota, et käesolev raport sillutab tee suurtele parandustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Casaca, fraktsiooni PSE nimel. – (PT) Ka mina tahaksin õnnitleda raportööri ja kõiki neid, kes nagu härra Stevenson, aitasid seda raportit täiustada. Ma tahaksin teha meie jaoks üldise pöördumise, et vältida kordamist merepõhja osas dramaatiliste olukordade kohta, nagu me oleme näinud viimastel aastakümnetel seoses tursa ja teiste pelaagiliste liikide püügi osas. Oluline on järgida ettevaatuspõhimõtet ja ökosüsteemi juhtimise põhimõtteid. Tähtis on säilitada jätkusuutlik kalandus.

Raport sisaldab ettepanekut lõikes 8, mis tundub mulle olevat üldiselt hästi kavandatud, kuid see hõlmab ettepaneku keelustada kalapüük veealuste mägede kohal, mis ei ole teostatav Assooridel, kus peaaegu kogu süvamere kalapüük toimub veealuste mägede kohal. Seetõttu ei saa me seda lõiget praegusel kujul toetada ja me hääletame loomulikult Sotsiaaldemokraatliku Partei ettepaneku poolt muuta seda lõiget. Põhimõtteliselt me peame minu arvates siiski meeles pidama, et kui asi puudutab merepõhja – keskkonda, mis on palju hapram kui pinna ökosüsteemid – ei tohi me korrata mineviku vigu.

Nagu juba mainitud, võtab merepõhja liikidel paljunemisikka jõudmine kauem aega, kahjustusi on palju keerulisem kõrvaldada ja seetõttu ei saa me jätkata samamoodi nagu siiani on tehtud. Seepärast palun tungivalt Euroopa Komisjoni pöörata sellele probleemile maksimaalset tähelepanu.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Me õnnitleme raportööri tema töö eest ja üldiselt toetame raporti sisu, välja arvatud mõned punktid. Kuivõrd eesmärgiks on kindlustada ressursside säästev kasutamine, kiidame heaks kalandusega seotud teaduslikule uurimisele tehtavate investeeringute vajaduse kajastamise raportis, suunates kõnealusesse uurimisse rohkem inim- ja rahalisi ressursse, vajaduse vastu võtta asjakohased sotsiaalmajanduslikud meetmed, et hüvitada kaluritele kalavarude taastamiskavade rakendamisest tuleneva püügitegevuse vähenemisega seotud kulud ja vajaduse hõlmata kalurid merekeskkonna kaitse ja ressursside majandamiseks ette nähtud meetmete mõistega. Lõpuks, nagu juba toonitati, rõhutame vajadust leida erinevad ja asjakohased lahendused erinevate liikide jaoks, võttes arvesse selektiivseid püügivahendeid, mida igas piirkonnas kasutatakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Carmen Fraga Estévez (PPE-DE). (ES) Härra juhataja, ka mina arvan, et on piisavalt põhjust toetada selle raporti jaoks esitatud muudatusettepanekuid, ja et raport on väga väärtuslik.

Ettepaneku osas keelata kalapüük sügavamal kui 1000 meetrit, mida siin arutati, tegi kalanduskomisjon juba ühes teises raportis, mis oli palju otsesemalt seotud haavatavamate mereökosüsteemidega kui see siin, vägagi selgeks, et sügavuse seostamine ökosüsteemide tundlikkusega lükati valdava enamuse poolt tagasi.

Haavatavaid elupaiku tuleb kaitsta seal, kus nad asuvad, olenemata sellest, kas need on 1000, 600 või 200 meetri sügavusel, ja mitte selle alusel, kas nad paiknevad ühel või teisel pool Brüsseli kontoris tõmmatud kunstlikku joont.

See on ka FAO doktriin, mis haavatavate ökosüsteemide kaitse suuniseid ette valmistades jättis kõrvale sügavuse kasutamise kriteeriumina, konkreetselt põhjusel, et ta pidas seda meelevaldseks, teaduslikult põhjendamatuks ja suvalisemaks kui miski muu, sest nagu ma juba ütlesin, see ei kaitse madalamas vees asuvaid koralle või veealuseid mägesid, ning see välistaks viivitamatult kaardipõhise kalanduse, mis on probleemideta toiminud juba mõnda aega, nagu näiteks lintsabade püük Assooridel või hiidlesta püük NAFO reguleeritud piirkondades. Need on vaid kaks näidet.

Siiski saavutame muudatusettepanekute toetamisega õigusloomeprotsessi suurema ühtsuse, arvestades, et oleme praegu ette valmistamas tulevasi õigusakte heitmete kohta, mida kohaldatakse kogu ühenduse kalalaevastike suhtes.

Seetõttu arvan, et praegu ei ole õige aeg seada ohtu teatud laevastikke heitmeid käsitlevate määrustega, mis lõpptulemusena viiksid lahknevustele üldistest reeglitest, mis läheb vastuollu üldsuse huvides rakendatavate parema õigusliku reguleerimise põhimõtetega.

 
  
MPphoto
 
 

  Zdzisław Kazimierz Chmielewski (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, pidades silmas kalavarude ja mere ökosüsteemi erilist loomust, kujutab süvamere kalapüük endast unikaalset mikrokliimat, mikromaailma, mis äärmiselt tugevalt toob esile nii kalanduspoliitika teadaolevad eelised kui selle püsivalt avalduvad puudused.

Proua Miguélez Ramose huvitav raport ja arutelu mille see esile kutsus, küünivad iseloomuliku näidisõppetunnini, jätkuva õigustuseni säilitada alandlikkus sügaviku mõistatuste ees – alandlikkus, mis, kui tohin lisada, nõuab vajalikku kompensatsiooni vähemalt teadusliku uurimise vormis Euroopa sügavaimates vetes, mille ulatust regulaarselt suurendatakse. Kuulates elavaid arutelusid parlamendis, on raske hoiduda ettekujutusest, et paljud uurimiskeskused jätkavad skemaatiliste, killustatud metodoloogiliste põhimõtete kasutamist. Tundub, et siin tunnustatakse kolme sügavustsooni: kuni 400 meetrit, 400 kuni 1000 meetrit ja sügavam kui 1000 meetrit. On isegi ilmunud nende formaalsete, jäikade kalapüügi kriteeriumide kaitsjad. Näiteks on mingi müstiline tähendus omistatud sügavusele üle 1000 meetri, esitamata selleks ühtegi täielikult veenvat põhjendust.

Mina pooldan tõhusamate meetodite otsimise jätkamist kalavarude olukorra kindlakstegemiseks, mis on kohandatud konkreetse vesikonna ökosüsteemi jaoks. Sellise kõikehõlmava teadusliku uurimuse tulemused – ja mitte lihtsalt hinnangulised andmed – peaksid kujunema süvamere kalapüügi piirangute määramise aluseks; ja mitte ainult seda tüüpi kalapüügi puhul. Just nimelt täiustatud uurimismeetodid võivad luua garantiid süsteemile, mis on täpsem kui seni kasutatud andmevahetus- ja kontrollisüsteemid, sellise tähtsa ja tundliku majandusharu puhul nagu kalandus.

 
  
MPphoto
 
 

  Avril Doyle (PPE-DE). – Härra juhataja, tänan teid, ja õnnitlused proua Miguélez Ramosele väga hea raporti eest.

Väärib meeldetuletamist, et 70% maailma pindalast on kaetud ookeanidega. Rohkem kui 97% meie planeedi veest paikneb ookeanides. Ookeanid pakuvad 99% Maa eluruumist ja kalavarud suurima osa maailma rahvaste tarbitavast valgust; 3,5 miljardit inimest sõltub nendest kui esmasest toiduallikast. Ei tee kahju, kui meenutame endale, kui tähtsad on meie jaoks need kalandust puudutavad arutelud.

Meie globaalsete kalavarude säästev majandamine peab seetõttu saama prioriteediks ja me peame selle majandamise korraldust pidevalt läbi vaatama. Ma nõustun komisjoniga, et süvamere kalavarude majandamisele tuleb läheneda ökosüsteemi põhiselt. See hõlbustaks minu arvates erinevate lähenemiste ja vahendite kasutamist, kõrvaldades hävitavad kalapüügitavad ja vajaduse luua merekaitsealasid kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

Ka süvamere majandamine peaks põhinema parimatel teaduslikel eksperthinnangutel, mis hõlmab tõhusa kaaspüügi ja andmekogumisprogrammid. Sellele lisaks peab prioriteediks saama tõhus uurimine, mis on seotud merepõhja ja ookeanide loodusressursside kaardistamisega, eriti kliimamuutusest tulenevate mõjude taustal.

Mulle teeb suurt muret praegune andmete ebapiisavus, et läbi viia meie süvamere kalavarude seisundi teaduslik hindamine. Heitmete keelustamine avamerekalanduse puhul on möödapääsmatu, sest see võimaldab teadlastel suurema täpsusega uurida lossitud liikide keerulist mitmekesisust.

Üksnes heitmete vähendamisest ei piisa, sest põhjatraalipüügil avamerel on suhteliselt suur mõju kaaspüügile ja liikide kõrvaleheitmisele. Ma arvan tegelikult, et arutelu selle ümber, mida tähendab mõiste „sügav“, on mõttetu ja ma nõustun täielikult FAOga, kes jätab selle kõrvale kui robustse meetodi ja robustse kriteeriumi, mis on liikide ja kalavarude säästlikkuse seisukohalt väga meelevaldne.

 
  
MPphoto
 
 

  Joe Borg, komisjoni liige. − Härra juhataja, kõigepealt tahaksin tänada kõiki auväärt parlamendiliikmeid kommentaaride ja ettepanekute eest, mida me kindlasti arvesse võtame, kui me järgmisel aastal õigusakte läbi vaatame.

Kas ma tohin nüüd minna konkreetsete kommentaaride juurde. Kõigepealt, äärmiselt raske on üritada sõnastada süvamerekala mõistet. Ma arvestasin siiski selle kohta tehtud märkusi. Me peame ka kogemustest õppima ja kasutama andmeid nende süvamereliikide kohta, mida hakkasime koguma alles suhteliselt hiljuti. Vahepeal aga peame rakendama ettevaatliku lähenemist, arvestades, kui vähe usaldusväärset teavet meil on nende liikide kohta. Andmekogumist käsitlev määrus aitab kindlasti seda olukorda parandada.

Ma olen sellega nõus, et need liigid on palju haavatavamad, ja seetõttu peame selle kalandusharu majandamisel olema äärmiselt hoolikad ja ettevaatlikud.

Heitmete osas: nagu mul on olnud võimalus juba varem siin parlamendis öelda, on see teema, millesse me suhtume tõsiselt, ja meie eesmärgiks on esitada heitmete kahandamist puudutavad nõuded kõikidele kalandusharudele üha kiirenevas tempos.

Mis puutub kahte muudatusettepanekusse, siis komisjon kavatseb nõustuda muudatusettepanekuga 2, mille eesmärgiks on vähendada pigem heitmete hulka kui need kohe algul üldiselt keelustada.

Esimese muudatusettepaneku osas on komisjon seisukohal, et esialgne tekst on kalapüügitegevuse ja tundlike elupaikade suhtes kaitsvam, nähes konkreetselt ette, et väljaspool 1000 meetri sügavusi alasid kalapüüki üldse ei toimuks.

See piirväärtus vaadatakse läbi, ja vaadatakse vajaduse korral uuesti läbi kahe aasta pärast.

 
  
MPphoto
 
 

  Rosa Miguélez Ramos, raportöör. − (ES) Härra juhataja, tahaksin rõhutada tungivat vajadust arvukamate ja paremate andmete järele nende liikide kohta, eriti nende osas, mis on loetletud II lisas, ja suuremate inim- ja rahaliste ressursside järele teaduslikuks uurimiseks. Tahaksin teile meelde tuletada, et meil toimus kalanduskomisjonis selle teema ärakuulamine ja et eksperdid rõhutasid, et Rahvusvahelisel Mereuuringute Nõukogul tuleks iga liigi puhul lasta välja selgitada kalavarude suurus, mida on võimalik jätkusuutlikult kasutada, ja ka nemad nõudsid proovivõtumeetodite osas suuremat teaduslikku rangust, ja kontsentreeritumaid andmeid.

Suletud alade puhul, mille kohta usaldusväärsed andmed pole tegelikult kättesaadavad, soovitavad eksperdid nende piirkondade uut määratlemist ja vähendamist, sest tsoonide sulgemine, mille töönduslik kasutamine on võimalik, kutsub tegelikkuses esile rohkem seadusvastast kalapüüki suurema karistamatusega, arvestades osapoolte kalapüügihuvi puudumist, mis teravdab andmete nappust, mille alusel kalavarusid hinnata.

Tahaksin härra Stevensonile meenutada, et muudatusettepanekute 2 ja 3 tekst vastab täpselt sellele, mida meie komisjon härra Schlyteri raportile toetudes vastu võttis soovimatu kaaspüügi vähendamise poliitika kohta ja Euroopa kalanduse heitmete kõrvaldamiseks, ilma ühtegi sõna või koma lisamata.

Sõna „keelama“ hirmutab mind. „Keelamine“ võib segadusse viia, ja võib ka motivatsiooni hävitada; ja muidugi teha palju kahju meie kaluritele, kes praegu teevad oma tööd nii hästi kui suudavad. Parim lähenemine on keeld kõrvaldada ja siis järk-järgult sisse viia, nagu komisjon ette pani; kui ma ei eksi, siis arvan, et see on täpne sõnastus. Seetõttu palun teid homse hääletamise ajal muudatusettepanekuid toetada. Tänan teid.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub homme kell 11 hommikul.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Marianne Mikko (PSE), kirjalikult. (ET) XX sajand tõi läbimurde teaduse ja tehnika arengus ning koos sellega laienesid hüppeliselt inimkonna teadmised looduse seni kättesaamatute kauguste kohta. 1969. aastal tegi ameeriklane Neil Armstrong esimese inimesena sammud Kuu pinnal, 1977. aastal teele saadetud Voyagerid on väljunud päikesesüsteemist ning astronoomid suudavad rääkida mitte ainult meie galaktika kaugemate osade, vaid ka kogu nähtava universumi äärealade kohta.

Kosmose vallutamise kõrval on vähe tähelepanu pööratud meie vaid kilomeetrites mõõdetavatele ookeanisügavustele.

Süvamere kalavarude majandamist reguleerivad õigusaktid vajavad eriti tõsist ülevaatamist. Nõustun raportööriga, et teadusuuringuteks eraldatavaid inimressursse ja rahalisi vahendeid tuleb kiiresti suurendada.

On hädavajalik defineerida, mis on süvamerepüük. Praegu räägitakse erinevatest sügavustest, püügivahenditest. Euroopa Liidu liikmesriigid peavad aga ühiselt mõistma definitsioonide sisu ja kokkulepete tähtsust.

Juhin tähelepanu raporti 8. punktile, mis keelab sügavamal kui 1000 m põhjatraalidele püügi. Miks peame märkima konkreetse sügavuse piirangu? Varude majandamisel ja bioloogilise tasakaalu säilitamisel tuleks lähtuda piirkondlikust eripärast ning rahvusvahelistest kokkulepetest. Kui on õigustatud teatud aladel püügi keeld teatud sügavustelt, siis peaks see piirang puudutama kõiki põhja puudutavaid püügivahendeid ja mitte ainult põhjatraale.

Me vajame kalavarude haldamisel paindlikku süsteemi ja võimalust kiireks reageerimiseks. Tänan raportööri, kes juhib tähelepanu kehtivate õigusaktide ebatõhususele.

 
  
MPphoto
 
 

  Daciana Octavia Sârbu (PSE), kirjalikult. – (RO) Süvamere kalavarude jätkuv ja kiire ammendamine ja süvamere bioloogilise mitmekesisuse ebapiisavad kaitsemeetmed nõuavad kiiret tegutsemist, et kindlustada kalaliikide säilitamine ja säästev kasutamine. Ehkki Rahvusvahelise Mereuuringute Nõukogu (ICES) 2002. ja 2004. aasta soovitused juhtisid tähelepanu asjaolule, et suurem osa liike asub allpool bioloogilise ohutuse taset, ei ole Euroopa Liit vähendanud oma püügikoormust piisavalt, et tagada jätkusuutlik kalapüük.

Komisjoni teatis süvamere kalavarude läbivaatamise kohta kinnitab, et süvamere kalavarude kasutamise praegusi tasemeid tuleb alandada ja et kehtivaid meetmeid ei ole rakendatud küllalt tõhusalt. Seetõttu, enne kui võtame vastu uusi majandamismeetmeid, peaksime välja selgitama põhjused, miks olemasolevaid meetmeid ei ole rakendatud ja põhjused, miks liikmesriigid ei suuda oma kohustusi täita või täidavad neid hilinemisega.

Lisaks sellele võiks EL teha olulisi jõupingutusi ÜRO Peaassamblee resolutsiooni nr 61/105 (süvamere kalapüügi kohta vabal merel ja haavatavate mere ökosüsteemide kaitse kohta) täielikuks ja tõhusaks rakendamiseks.

 

20. Majanduslike huvide deklaratsioon (vt protokoll)

21. Järgmise istungi päevakord (vt protokoll)

22. Istungi lõpp
  

(Istung lõppes kell 23.05)

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika