Istungi stenogramm

Neljapäev, 8. mai 2008 - Brüssel

3. Huvirühmade esindajate (lobistide) tegevust ELi institutsioonides käsitlev raamistik (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on põhiseaduskomisjoni nimel Alexander Stubbi, keda asendab Ingo Friedrich, esitatud raport huvirühmade esindajate (lobistide) tegevust ELi institutsioonides käsitleva raamistiku kohta (2007/2115(INI)) (A6-0105/2008).

  Ingo Friedrich, raportöör. − (DE) Hr juhataja, asja taust on järgmine. Lissaboni lepinguga suurenevad Euroopa Parlamendi volitused taas märgatavalt ning, pidades silmas seda volituste kasvu, on meie jaoks eriti oluline teostada veel üks kord õigusloomeprotsessi täpne analüüs. Seda tehes näeme, et huvirühmade esindajad ehk lobistid, nagu neid sageli nimetatakse, etendavad Brüsselis samuti väga olulist rolli. Meie hinnangul töötab Brüsselis kuni 15 000 lobisti, kellest 5000 on end Euroopa Parlamendis juba registreerinud.

Seega on meie ülesanne kehtestada raamistik, mille alusel saaks lobitööd teha õiglasel ja vastuvõetaval viisil. Parlament on pidanud oma poolkohustuslikku lobistide registrit juba alates 1996. aastast, samuti rakendanud väga täpset tegevusjuhendit. Nüüd on ülesandeks uurida, kas samalaadset korda oleks võimalik kehtestada kõikides Euroopa institutsioonides. Täna hääletusele pandava raporti sisu kujutab endast seega tähtsat sammu suurema läbipaistvuse suunas: teisisõnu, õige teabe andmise suunas selle kohta, kes on osalenud lobistina – huvirühmade esindajana – Euroopa õigusnormide väljatöötamisel, kuidas nad on seda teinud ja millistes valdkondades.

Teiseks, me soovime kehtestada sellele lobitööle eetika- ja kõlblusnormid. Kolmandaks, tuleb kehtestada asjakohased kaitsemeetmed, et tagada poliitiliste otsuste tegemise sõltumatus parlamendis ja komisjonis. Lobitöö tuleb nii-öelda hallilt alalt välja tuua, et meil oleks selge ja tegelik pilt sellest, kus tegelikult mõju avaldatakse. Seetõttu oleme raportisse toonud järgmised elemendid, mis on võrreldes varasema olukorraga uudsed: esiteks, suhteliselt laiaulatuslik lobitegevuse määratlus, ehk see on „tegevus, mida tehakse eesmärgiga mõjutada poliitika kujundamist ja otsuste tegemist ELi institutsioonides“.

Teiseks uuenduseks on „seadusandliku jalajälje” kasutuselevõtt. See tähendab, et uue direktiivi arutamisel ja vastuvõtmisel parlamendikomisjonis lisab komisjoni sekretariaat dokumendile lehe, kus loetletakse arutelus osalenud ühendused ning märgitakse, kas nad tegid seda avalikul istungil või muud laadi koosolekul. See loend peaks aitama ka huvirühmadel endil näha, kes protsessis osales ja kes ei soovinud või ei saanud osaleda.

Kolmandaks, meie eesmärk on luua ELi institutsioonides tegutsevate lobistide ühisregister. Saab näha, kas see komisjoni ja parlamendi puhul ka teostub. Kavatseme selle küsimuse uurimiseks luua töörühma. Loomulikult oleks kõikidele lobistidele lihtsam, kui saaksime luua ühtse süsteemi, kus nad saaksid registreeruda ja end kirja panna näitamaks, et nad kavatsevad eeskirju täita. See on eesmärk, kuid raportöörina pean ütlema, et ma ei ole praegu kindel, kas me tegelikult saavutame ühisregistri. Igal juhul tuleb registrid omavahel ühendada ning ühisregistri loomine peab bürokraatia mõttes olema selge ja nähtav protsess. Punktis 21 räägitakse ka finantshuvide avalikustamise nõudest, mis oleks täiesti uus element. Samuti räägime võimalikest sanktsioonidest, mida tuleks rakendada lobistide suhtes, kes rikuvad tegevusjuhendit. Siinkohal peame kaaluma, milliseid karistusi me tahame. Roheliste idee on sisse seada must nimekiri, kuid minu arvates meenutab see keskaegset häbiposti. Mustad nimekirjad ei ole tegelikult demokraatiale kohased. Sooviksime hoopis, et registrisse arvamine oleks märk niivõrd heast mainest, et tõsiseltvõetavad ühendused tahaksid oma nime kandmist Euroopa institutsioonide ametlikku registrisse. See peab olema mainekas ja ihaldusväärne püüdlus, mitte ainult seepärast, et siis väljastataks neile luba, mis võimaldab juurdepääsu institutsioonide ruumidesse, vaid ka seepärast, et registrisse arvamist soovitaks juba ainuüksi asja enese pärast, mis tähendab, et asjaomane ühendus on tunnustatud kui tähtis ja kasulik vestluskaaslane, keda institutsioonid võtavad piisavalt tõsiselt, et lubada tema arvamist registrisse. Väärkäitumise korral arvataks ühendus registrist välja ja luba tühistataks: see oleks karistus.

Jah, ma teen võimalikult lühidalt. On tähtis, et kiriklikke organisatsioone ei määratletaks lobistidena. Olen äärmiselt pettunud muudatusettepanekus nr 3. Proua in ’t Veld liberaalide fraktsioonist on öelnud, et kirikuid tuleks käsitada lobistidena. See oleks tõepoolest vastuolus kõigega, milles oleme parlamendis seni kokku leppinud. Aluslepingute kohaselt on kirikud meie institutsioonide partnerid, kuid mitte lobistid.

Kokkuvõttes leian, et see on suur samm edasi olukorra suunas, mis on läbipaistvam, õigem ja õiglasem. Ma loodan, et suudame seeläbi anda eeskuju, mida järgida kogu maailmas, näidates, et lobitööd saab ja tuleks võtta tõsiselt.

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. − Hr juhataja, mul on tõesti hea meel osaleda sellel täiskogu istungil, kus teie arutelu Euroopa läbipaistvusalgatuse üle jõuab lõpule. Olen teie arutelusid jälginud ja nendes eri komisjonide kaudu osalenud. Olen veendunud, et raport oma praegusel kujul on tõeline samm Euroopa otsuste tegemise läbipaistvuse suurendamise suunas.

Komisjon tervitab Euroopa Parlamendi positiivset reaktsiooni komisjoni ettepanekule kaaluda institutsioonidevahelist lähenemisviisi huvirühmade esindajate registrile ja tegevusjuhendile, kusjuures viimaste arvates on selline ühes kohas registreerimine parim viis läbipaistvuse suurendamiseks, vältides samas asjatut halduskoormust. Ma leian, et teie raport on suurepärane lähtekoht aruteludele tulevases institutsioonidevahelises töörühmas, mida välja pakute.

Sooviksin rõhutada ühte punkti. Euroopa Komisjon on veendunud, et huvirühmade esindajate tegevus on seaduslik ja otsuste tegemisel väärtuslikuks sisendiks, kuid asjad peavad toimuma läbipaistvalt. Seepärast püüab Euroopa läbipaistvusalgatus avada seda, mida pahatihti tajutakse musta kastina. Kodanikud, huvirühmad, otsustajad ja üldsus saavad kujundada oma seisukoha selle kohta, mis Brüsselis toimub.

Kui ma vaatan, millise teabe avalikustamist parlament ja komisjon registreerujatelt ootab, leian ma, et ka selles suhtes oleme suuresti ühte meelt. Komisjoni arvates on tähtis teada, kes on huvirühmade esindajad, milliseid huve nad esindavad ja milline on nende rahaline taust. On ütlematagi selge, et tegevusjuhendi reeglite eiramisele peab järgnema karistus. Karistus tähendaks loa peatamist või isegi registrist väljaarvamist.

Komisjon teatas, et ta käivitab oma Euroopa läbipaistvusalgatuse kohase registri 2008. aasta kevadel. Võin teile kinnitada, et me loodame sellest tähtajast kinni pidada. Olles hiljuti rääkinud talitustega, eeldan ma, et register avatakse kuue nädala jooksul. Samuti oleme otsustanud, et register on pilootprojekt ja et me vaatame selle ühe aasta pärast läbi, mis tähendab 2009. aasta suve alguses. Euroopa Komisjon on ühise süsteemi väljatöötamise nimel tegutsemisel valmis aruteludeks parlamendi ja ministrite nõukoguga, samuti kahe nõuandekomiteega.

  José Javier Pomés Ruiz, eelarvekontrollikomisjoni arvamuse koostaja. − (ES) Esiteks, hr juhataja, on häbilugu, et Soome välisminister Alexander Stubb ei ole täna siin, sest ta on andnud niivõrd suure panuse nii eelarvekontrollikomisjonis kui ka sellesse raportisse.

Olen siin, et esitada eelarvekontrollikomisjoni arvamus. Jätkates volinik Kallase viimaseid sõnu, rõhutaksin veel kord, et Euroopa Parlamendi liikmete roll on säilitada võimalikult tihe side kõikide kodanikega – nii huvirühmade esindajate kui ka mittehuvirühmade esindajatega – ja et seetõttu peavad sellel parlamendil olema oma reeglid. Minu kontor on avatud kõigile, kes soovivad minuga kohvitada või mind jalutuskäigule kutsuda. Ma ei saa nõuda, et inimesed oleksid registreeritud eraldi registris. Ma ei saa mõnele mitteregistreerunule öelda, et ma ei saa teda oma erakonnas – Unión del Pueblo Navarros – vastu võtta. Ma ei saa öelda: „Te peate olema registreeritud.” Ei, tõepoolest: asjaajamine on üks asi, kuid selle parlamendi poliitiline ülesanne hoopis midagi muud.

Seetõttu sobiks meile hästi kaks läbipaistvuse tagamise viisi. Olin raportöör läbipaistvuse, selle suure projekti puhul, mis on volinik Kallase siia toonud. Läbipaistvus ei tohi takistada meie kokkupuudet tegeliku eluga, huvirühmade esindajate või mittehuvirühmade esindajatega.

Tänan teid. Olen kindel, et volinik Kallas mõistab seda.

  Pervenche Berès, majandus- ja rahanduskomisjoni arvamuse koostaja. − (FR) Hr juhataja, volinik, olen paradoksaalses olukorras, nagu on juhtunud mitmel puhul, näiteks siis, kui meie komisjon jättis kahjuks kõrvale raportööri, hr Pistelli, kes oli kahtlemata läbipaistvust käsitleva Euroopa Parlamendi seisukoha koostamisel esirinnas. Seetõttu on mul ette väga hea meel selle üle, mis saab kindlasti olema meie tänaseks lõpptulemuseks. On võimatu ette kujutada turgude nõuetekohast toimimist, kui läbipaistvus ei oleks põhireegliks. Meie kui seadusandjad peame seda reeglit rakendama endi suhtes, eriti kuna me teame liigagi hästi, et meie õigusloomeprotsessis – ja ma ütlen seda eelmisele kõnelejale – etendavad meie suhted kolmandate isikute esindajatega, olgu nendeks survet avaldavad rühmad või usuorganisatsioonid – ja see on suunatud hr Friedrichile – määravat rolli meie Euroopa õigusloomeprotsessis. Meie kohustus on anda selles vallas eeskuju, sealhulgas isegi „seadusandliku jalajälje“ idee süstemaatilise rakendamise tagamise teel, mis oleks minu arvates väga kasulik.

  Claude Turmes, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamuse koostaja. − (DE) Hr juhataja, ilma läbipaistvuseta ei saa olemas olla Euroopa demokraatiat. Brüssel on juba külge saanud maine, et lubab suurettevõtetel otsuseid teha ja niite tõmmata. See on Euroopa ettevõtmisele ohtlik ja see on küsimus, mis tekitab suurt muret nii isiklikult mulle kui ka rohelistele tervikuna. Euroopa Parlamendina on meil seetõttu kohustus teavitada oma valijaid oma kavatsustest järgmiste Euroopa valimiste lähenedes. Meie ees on hea raport, kuid tumedad jõud tegutsevad selle nimel, et kõrvaldada kaks selle põhielementi.

Esiteks, nad tahavad vältida rahaasjade läbipaistvust. Rahaasjade läbipaistvuseta ei saa me kunagi kindlad olla, kes on tegelikult kampaaniate taga. Sain hämmastusega teada, et tegelikult on sotsialistide fraktsioon rahaasjade läbipaistvuse vastu, õõnestades seega ühte neid kahest põhielemendist. Mis puutub teise õõnestatavasse põhielementi, siis parlamendis on inimesi, kes eeldavad, et juriste ei tohiks pidada lobistideks, isegi kui nad ei kaitse kohtus inimesi, vaid püüavad hoopis mõjutada Euroopa seadusandlust.

Lubage mul tsiteerida Brüsselis asuva õigusbüroo võrgulehte. Seal öeldakse, et meid ei peeta hetkel nende õigusnormide alusel lobistideks,

“Seetõttu saab juristide tehtav lobitöö olema üha tõhusam ning õigusliku abiga on eesmärkide saavutamine tõenäolisem. Alber & Geiger kui puhtalt lobitööle ja valitsussuhetele keskendunud õigusbüroo on teie käsutuses, et aidata teil saavutada teie eesmärgid ELis.”

(DE) Nagu näete, möönavad ka õigusbürood ise, et nad on lobistid. Daamid ja härrad, see on vastuvõetamatu. Kui lubame sel juhtuda, õõnestame me iseenda usaldusväärsust.

  Diana Wallis, õiguskomisjoni arvamuse koostaja. − Hr juhataja, õiguskomisjon avaldas suurt toetust komisjoni algatusele ja raportööri seisukohale. Minu arvates toetasime kindlalt seisukohta, et kõikide institutsioonide vahel tuleks rakendada ka koordineeritud lähenemisviisi. Sellegipoolest sooviksime rõhutada selle institutsiooni kui demokraatliku otsustamisorgani erilist avatust ning seda, et lobiste tuleks kohelda võrdselt. Selles mõttes sooviksime pikemas perspektiivis liikuda kohustusliku registri suunas, kus kõiki koheldakse võrdselt.

Kui lubate, naaseksin lobistidest juristide küsimuse juurde, mille hr Turmes äsja tõstatas. See on tõsine küsimus ja paluksin kõigil hoolikalt tutvuda õiguskomisjoni esitatud väga nüansirikka määratlusega selle kohta, millisel juhul on jurist jurist ja millisel juhul ta on lobist. See määratlus on väga põhjalikult läbi mõeldud ja ma paluksin kaaluda just seda.

  Søren Bo Søndergaard, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamuse koostaja. − (DA) Hr juhataja, käsitletav raport on hea. See on samm õiges suunas – mitte küll suur samm, aga siiski. Samas on vaja võtta meetmeid, mitte seepärast, et kogu lobitegevus on kahjulik või et kõik lobistid on halvad, vaid seepärast, et on täiesti vastuvõetamatu, et lobitegevusel on selline suur mõju, ilma et selles valdkonnas kehtiks ühtegi kohustuslikku reeglit maksimaalse avatuse kohta. Lobistidel on ELi süsteemis suur mõju. See nähtub summadest, mis kulutatakse lobitööle, ja lobistide arvust.

Siiski võiks raport olla parem ning järelevalvet lobistide üle võiks tugevdada, kui soovite vastu võtta muudatusettepaneku, mis on osaliselt kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni avalduse edasiarendus. Meil peab olema kohustuslik ühisregister, mis tagab lobitööle kulutatavate rahasummade osas täieliku selguse ja täieliku läbipaistvuse. Meil peavad olema register ja tegevusjuhend kõikide lobistide, sealhulgas lobitööga tegelevate õigusbüroode jaoks, mis oleksid jõustatavad enne 2009. aasta valimisi. Meil peavad olema tõhusad järelevalvemeetmed ja nähtavad karistused, mida rakendatakse nende suhtes, kes rikuvad kehtestatud eeskirju.

Siiski tuleb vaadata ka sissepoole. Igal asjal on kaks poolt. Seetõttu pakume välja, et lobiste tuleb kohustada avalikustama iga parlamendiliikmega seotud kulude kohta samasugust teavet, mida iga parlamendiliige peab avalikustama oma finantshuvide deklaratsioonis. Veidi rohkem järelevalvet meie endi üle ei kahjustaks meie mainet valijaskonna hulgas.

  Philip Bradbourn, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Hr juhataja, see parlament peaks tervitama kõiki algatusi, mis suurendavad ELi institutsioonide läbipaistvust, ja just seetõttu toetan ma täna meie ees olevaid ettepanekuid.

Siiski peame me tagama iga institutsiooni töö eripära arvessevõtmise. Selles suhtes töötab parlament nõukogust täiesti erinevalt ja võrreldes komisjoniga erinevas õigusloomeprotsessi järgus. Seda silmas pidades oleks kõiki institutsioone hõlmavat ühte ühist registrit minu arvates väga raske luua ja see tekitaks tegelikult liigselt bürokraatliku menetluse juurdepääsu taotlemisel, kui lobitööd tehakse vaid parlamendis. Me oleme ka autonoomne institutsioon, mistõttu ei ole minu arvates kohane, et teised institutsioonid dikteerivad meie tegevuspõhimõtteid selles vallas.

Samuti sooviksin tõstatada küsimuse, mida hulk kolleege on varem selles parlamendis esile tõstnud: kuidas komisjon rahastab eeskätt VVOsid ja kuidas VVOd kasutavad seda raha, et mõjutada Euroopa Parlamendi liikmeid võtma teatavaid seisukohti. Kui meie arutelu lõpptulemus on suurendada läbipaistvust, tuleb parlamendile esitada teataval määral mittekaubanduslikke tundlikke andmeid selle kohta, kuidas meid mõjutavaid organisatsioone rahastatakse.

Üldisemas plaanis tunnen ma muret vaba juurdepääsu üle, mis mõningatel lobistidel on selle parlamendi liikmete büroodele. Kord juba hoones sees, saavad inimesed vabalt liikuda ja pääsevad takistamatult erabüroodesse. Õigus hoones vabalt ringi liikuda ei suurenda läbipaistvust, vaid tingib teatavate isikute puhul väärkäitumist. Olen kindel, et kõik parlamendiliikmed on sellega kokku puutunud. Paljudes meie riigiparlamentides on ühised eesruumid, kus lobiste, kellega on kokku lepitud kohtumine, saab tervitada ja saatjaga koos edasi suunata parlamendiliikmete bürooruumidesse. Minu arvates peaksime püüdma rakendada samasugust süsteemi. Üldiselt võttes olen rahul asjaoluga, et parlament käsitleb läbipaistvuse küsimust, kuid me peame ka tagama, et meid mõjutavad organisatsioonid oleksid sama läbipaistvad kui me ise.

  Carlos Carnero González, fraktsiooni PSE nimel. – (ES) Hr juhataja, esiteks pean sotsialistide fraktsiooni nimel ütlema, et ma toetan täna hommikul arutusel olevat ja suure tõenäosusega hiljem täiskogu istungil vastuvõetavat raportit.

Minu arvates on see suur samm läbipaistvuse ja järelevalve suunas valdkonnas, mida kahtlemata ümbritseb palju müüte. Lobistid ei ole määratluse järgi halvad ega head; kõik sõltub sellest, kuidas nad tegutsevad ja kuidas nende järele valvatakse.

Pean ütlema, et sotsialistid on olnud läbipaistvuse ja järelevalve ning seeläbi lobistide suhtes demokraatia tugevdamise esirinnas algusest peale.

Hr Turmes, tundub et teil on sotsialistide fraktsiooni suhtes kinnisidee. Keskenduge teistele fraktsioonidele. Huvitav, kas keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon otsustas oma arvamuses kritiseerida sotsialistide fraktsiooni? Te räägite keskkonnakomisjoni nimel. Paluksin teil esitada oma arvamused muude fraktsioonide kohta siis, kui räägite enda nimel, mitte aga siis, kui räägite mõne parlamendikomisjoni nimel.

Meie arvates on selles raportis sisalduv lobistide määratlus õige, kuigi sooviksime rohkem eristamist. On ju selge, et kasumit teenivad eraettevõtted ei ole sama, mis valitsusvälised organisatsioonid või ametiühingute liidud.

Siiski on jalajälg seadusandlik. Ühine ja kohustuslik register ja tegevusjuhend, vastavad karistused ja finantshuvide avalikustamine on võtmeküsimused, mis peavadki selles raportis sisalduma.

Hr Turmes, juhiksin teie tähelepanu ka asjaolule, et te väidate, et meie, sotsialistid, oleme finantshuvide avalikustamise vastu, olgugi et mõningad teie fraktsiooni muudatusettepanekud piiravad sellist avalikustamist, samas kui meie ei soovi mingit piiramist.

Tahame ka, et register ja tegevusjuhend jõustuksid enne 2009. aasta Euroopa valimisi ning et kavandatav töörühm viiks oma arutelud lõpule enne 2008. aasta lõppu.

Kas te teate näiteks, et sotsialistide fraktsioon toetab kahte teie muudatusettepanekut selles suhtes? Ilmselt te seda ei tea.

Müüt ja tegelikkus on selles küsimuses sassi läinud, kuid meie, sotsialistid, olles olnud läbipaistvuse ja järelevalve pooldajate esirinnas, ei kavatse lubada kellelgi juurutada väärarusaama, et meil on salaplaan. Meie on avalik tegevusplaan, mis käsitleb kodanikke ja läbipaistvust Euroopa Liidus.

  Anneli Jäätteenmäki, fraktsiooni ALDE nimel. – (FI) Hr juhataja, daamid ja härrad, Euroopa Parlamendi volituste suurenemine Lissaboni lepingu alusel seab surve alla eesmärgi saavutada õigusloome suurem avatus. On elutähtis, et ELi töö oleks läbipaistev ja et üldsus teaks, kelle käsi on olnud seaduste sisu puhul mängus. Registreerimise mõte ei ole piirata ega takistada lobistide tööd. Nende töö on tähtis. Praegune lobistide registreerimise süsteem Euroopa Parlamendis on pigem ja ennekõike turvalisuse kui avatuse küsimus.

Põhiseaduskomisjoni raport on pärast eelmise raportööri, praeguse Soome välisministri, Alexander Stubbi esitatud esimesi kavandeid suuresti muutunud. Mul, nagu minu fraktsioonilgi, on eriti hea meel, et raporti sõnastus on nüüd palju jõulisem kui alguses ja et seatakse sisse minu fraktsiooni toetatav kohustuslik registreerimissüsteem, sest see tagab erapooletuse.

Sooviksin viidata muudatusettepanekule nr 3, mida on siin juba arutatud. Mõned minu fraktsiooni liikmed toetavad seda, kuid, nagu praegune raportöör ütles – ja ma toetan teda selles suhtes – ei kuulu kirikud lobistide hulka. Selles küsimuses on minu fraktsioon jagunenud kahte lehte, hääletades ilmselt kaheti.

Põhiseaduskomisjoni raportis pakutakse välja, et raportöör võib oma raportile lisada loendi registreeritud huvirühmaesindajatest, kellega raporti koostamisel nõu peeti. Ma loodan, et tulevikus muutub see ametlikuks tavaks. See sunniks raportööre erapooletult ära kuulama erinevaid seisukohti. Nii võib ka päevavalgele tulla see, kui keegi sõi otse kellegi teise peost.

  Ryszard Czarnecki, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Hr juhataja, mul on hea meel, et saan sõna võtta endise Soome presidendi järel, kuna me arutame praeguse Soome välisministri, hr Stubbi, kes oli veel hiljuti selle parlamendi liige, raportit. Mis puutub parlamendiliikmetesse, siis on jumala teed kummalised!

VVOde viimane raport näitab, et lobistide mõju Euroopa Komisjoni otsuste tegemisele on muutunud tõsiseks probleemiks. Näiteks töötavad lobistid märkimisväärsel hulgal ekspertide ametikohtadel mitmesugustes Euroopa Komisjonile lähedal seisvates organites. 15 000 Brüsselis tegutsevast lobistist on viiel tuhandel juurdepääs Euroopa Parlamendile. Need 5000 peavad tegutsema väga selgete reeglite järgi. Ettepanek luua lobistide ühisregister on hea mõte, nagu ka karistamise võimalus. Meie valijaskonnal on viimane aeg teada saada, kes need lobistid on. Valijatel on õigus teada, kuidas lobiste rahastatakse ja millised neist on püüdnud mitmesugustel viisidel mõjutada teatavaid raporteid. See raport on samm õiges suunas. See on püüe reguleerida juba tekkinud olukorda.

  Monica Frassoni, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni jaoks on endise Stubbi raporti puhul märksõnaks läbipaistvus. Kahtlemata kiputakse – ja me oleme seda mõnedelt kuulnud – tõenäoliselt heauskselt alahindama lobitöö tagajärgi ja mõjukust, mida meie kui tõsised parlamendiliikmed, kes tegutsevad heauskselt ning on sündsad ja austavad teisi, ei suuda isegi ette kujutada. Faktid on aga selged ja üha uusi tuleb päevavalgele: näiteks, saime juba mitu nädalat tagasi teada, et 34 komisjoni ametnikule maksavad otse eraettevõtted.

Mõningates hiljutistes uurimustes on leitud, et suurem osa enamiku fraktsioonide – välja arvatud ainult ühe, minu fraktsiooni, kuid tõenäoliselt ka teiste – esitatud muudatusettepanekutest REACH kohta olid lobitöö tulemus. Pealegi on ilmnenud, et mõned ametnikud, kes abistavad parlamendiliikmeid nende töös teatavates komisjonides, on või on olnud eraettevõtete palgal ja töötavad nüüd meie heaks riiklike ekspertidena; parlamendiliikmed ei ole sellest ilmsesti teadlikud.

Seetõttu ei tee meie praegune töö meie arvates lõppu lobitöö küsimusele ja ma ei usu, et volinik Kallase töö lõpeb raportiga, mille me täna vastu võtame. Seepärast oleme tugevalt toetanud kõiki muudatusettepanekuid ja kogu tööd, mida igaüks – sealhulgas sotsialistide fraktsioon, fraktsioon GUE/NGL ja liberaalide fraktsioon – on teinud nende muudatusettepanekute ja tekstidega, mille eesmärk on parandada olukorda ja suurendada läbipaistvust.

Siiski esineb seoses Stubbi raportiga veel mõningaid probleeme, mille loodetavasti saavad hääletamisel lahendatud. Esimene on seotud juristidega: kui juristid töötavad koos meiega ja püüavad mõjutada õigusloomet, on nad lobistid, isegi õigusliku arvamuse esitamisel. Me loodame, et see muudatusettepanek lükatakse tagasi.

Järgmine ilmne küsimus seisneb selles, et kindlaks määrata, millal see tegevusjuhend peaks jõustuma. See peaks tingimata jõustuma enne eelolevaid Euroopa valimisi, sest muidu algab järgmine ametiaeg – järjekordne ülemääraselt pikk ajavahemik.

Lõpetuseks, hr juhataja, ma tõesti ei arva, et seda lobitöö küsimust saab lahendada pelgalt öeldes, et see meile ei meeldi, või lobitegevuse kriminaliseerimise teel. Meie arvates peitub läbipaistvusprobleem selle kindlakstegemiseks, kellega meil tegemist on, mida nad teevad ja kes neile maksavad: see on finantshuvide avalikustamise küsimus. Raportis ehk ei tooda seda täiesti selgelt välja, kuid seda saab selgitada, ja siinkohal nõustun ma loodava töörühma ülesannete osas hr Carneroga.

  Sylvia-Yvonne Kaufmann, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Hr juhataja, loomulikult ei tohiks lobiste teha patuoinasteks. Loomulikult on edukas demokraatias täiesti seaduslik, et mitmesugused ühiskonnarühmad esindavad oma huve ja muresid ennetavalt ja saavutavad nende huvide arvessevõtmise ühiskondlikes protsessides. Samuti on täiesti seaduslik, et nad pöörduvad nende küsimustega meeste ja naiste poole otsuseid ettevalmistavates ja langetavates institutsioonides. Tõepoolest, seadusandjatena on meil kohustus hankida võimalikult täielikku ja täpset teavet enne otsuste tegemist mõne seadusandliku algatuse kohta, mida me käsitleme, ja võtta arvesse huvirühmade muresid üheskoos kõikide nende vastuoluliste seisukohtadega. Samuti on siiski selge, et läbipaistvus on huvide õiglase esindatuse tagamisel hädavajalik ning Euroopa Liidu usaldusväärsuse seisukohast elutähtis. Seepärast usub meie fraktsioon, et kolm institutsiooni peavad lõpuks kehtestama selged reeglid, mis peavad kehtima kõikidele huvirühmade esindajatele. Meie arvates oleks seda tulnud ammu teha.

Meil on kohustus näidata oma kodanikele väga selgelt, et Euroopa institutsioonid ei ole „tumedate jõudude” käepikenduseks. Seepärast tuleks lobiste kohustada avalikustama, kelle huve nad esindavad, mis on nende eesmärgid ja, ennekõike, kust nad raha saavad.

  Jens-Peter Bonde, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Hr juhataja, parlamendi reformitöörühm on külastanud Washingtoni, et uurida Ameerika Ühendriikide kongressi.

Me nägime, kuidas kõik lobistid pidid registreerima oma ülesanded ja oma eri klientidelt saadud tulu. Ameerika Ühendriikides ja Kanadas on see kohustuslik, mitte vabatahtlik, nagu komisjon välja pakub. Samuti nägime, kuidas iga kongressiliige dokumenteeris oma eelarve, sealhulgas iga makstud tassitäie kohvi. Kui nemad saavad seda teha, siis miks mitte meie? Miks ei saa me Euroopa Parlamendis olla täielikult läbipaistvad oma sekretariaaditoetuste osas ja seejärel nõuda läbipaistvust muudes institutsioonides?

Viimasel esimeeste konverentsi koosolekul saime teada meie oma parlamendis toimuvast organiseeritud lobitööst. Spinelli hoone viienda korruse väga suures ja kenas ruumis on 28 rahvusvahelisel ettevõttel oma büroo, mille telefoninumbrite ja e-posti aadresside eest maksab parlament. See võib olla väga hea süsteem ettevõtete kokkuviimiseks Euroopa Parlamendi liikmetega, kuid keegi ei esitanud seda ettepanekut meile; asju aeti meie selja taga.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete seisukohad on puudu; tarbijate, ametiühingute, roheliste organisatsioonide seisukohad on puudu. Ruumide rendileandmine lobistidele võib olla hea mõte, kuid sel juhul tuleks kutsuda kõiki ning valitud liikmetest koosnev toimkond võiks teostada järelevalvet selle tegevuse üle.

Rahvusvahelised ettevõtted ei ole need, kes vajavad meie rahalist toetust kõige enam. Süsteemi toetus on hoolikalt valitud, kuid mitte valikuliselt poliitilistest fraktsioonidest. See on värskeim lobitegevuse alane skandaal, mille te loodetavasti heastate.

See on minu viimane poliitiline kõne Euroopa Parlamendis. Kui saaksin soovida ühe soovi, siis oleks selleks võtta vastu konventsiooni ettepanek, millele on alla kirjutanud 23 valitsust ja kõik riikide parlamentide liikmed ning kõik Euroopa Parlamendi liikmed, välja arvatud üks: muuta kõik dokumendid ja koosolekud avatuks, välja arvatud juhul, kui otsustatakse teha põhjendatud erand. See lihtne ettepanek lahendab ka enamiku probleeme, mis muudavad lobitöö erapoolikuks.

Siis saaksime näha, mida nad meile või komisjonile kirjutavad, ja osaleksime läbipaistvusalaste erandite otsustamises, et teaksime, mida meie eest varjatakse ja miks. Seaduste algatamiseks ja täiustamiseks vajame lobiste. Me vajame nende teadmisi ja nõuandeid ning muudest huvidest tulenevaid vastuväiteid. Me vajame tasakaalustatud või pluralistlikku teavet, sest meid valiti teenima võrdselt kõiki kodanikke.

  Juhataja. − Tänan teid, hr Bonde. Olen kindel, et paljud kolleegid soovivad teile ametist lahkumisel parimat.

Me ei pruugi alati nõustuda teie öelduga, kuid olete alati väärt kuulamist.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Hr juhataja, ei ole mingi saladus, et me elame Euroopa Liidus, kus sündmused lähevad kodanikest mööda, andes üha suuremaid eeliseid suurettevõtetele. See on kahtlemata tingitud ennekõike lobistide mõjust parlamendile, komisjonile ja nõukogule. Kas kedagi üllatab, et Alpi-Aadria mere piirkonna konventsiooni, mis on hirmutava lobitöö tõttu niivõrd ebapoluplaarne, ei rakendata ikka veel? Kas kedagi üllatab, et üha enam väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid on sunnitud labida nurka viskama, sest nad on mattunud paberitöö ja eeskirjade alla ning nad jäetakse sõna otseses mõttes ilma igasugusest toetusest, mida on võimalik pakutavate rahastamisvõimaluste raames saada, samas kui tööstushiiud – rahvusvahelised ettevõtted – oskavad liigagi hästi neid võimalusi ära kasutada ja rohutirtsulaadselt pidevalt ümber asuda ühest liikmesriigist teise, jättes endast maha rüüstatud töökohtade raja?

Võtkem näiteks arutelu ja otsuste tegemise paljuarutletud ja vastuolulisel teemal – REACHi eelnõu, mille eesmärk on muuta kemikaalide kasutamine ohutumaks: kui kodanikud kuulevad, et 132 muudatusettepanekust 32 olid identsed ja neile olid lisatud kirjalikud soovitused keemiatööstuse ühendustelt, kui kodanikud seda kuulevad, kaotavad nad loomulikult kindlalt usu Euroopasse ja neil tekib tunne, et Euroopa poliitikat tehakse lihtsalt rahvusvaheliste ettevõtete käskude täitmiseks.

Kui tahame seda ära hoida, kui me tahame pärssida kasvavat euroskeptitsismi, peame me saavutada olukorra, kus on selge, kes mõjutab Euroopas otsustamist, kes teeb lobitööd rahastajate nimel ja kes need rahastajad on ning kes püüab mõjutada õigusloomeprotsessi.

  Reinhard Rack (PPE-DE). – Hr juhataja, esiteks: me õnnitleme Alexander Stubbi Soome välisministriks saamise puhul. Teiseks: me õnnitleme Ingo Friedrichit ja täname teda raporti ülevõtmise eest, mis loodetavasti jõuab sel pärastlõunal eduka lõpuni. Kolmandaks: me toetame Stubbi/Friedrichi raporti käsitlusviisi ja suunda. Aga…

(DE) Nüüd ma jätkan saksa keeles. Pärast seda kahekordset kiitust Alexander Stubbile on vajalik üks „aga”. Lobitöö eeskirjad on hea asi, kuid parlamendis on meil juba head eeskirjad ja ma ei ole täiesti kindel, et see katse saavutada ühist korda on tegelikult tark käik. Läbipaistvus on hea, kuid see ei tee imesid, eriti kui see on oma olemuselt tükatine.

Registreerimine ja registreeritud lobistide finantshuvide avalikustamine on kõik väga hea, kuid mis saab meie arvukatest kirjakirjutajatest, ekspertidest ja meie muudest kontaktisikutest? Kuidas peaksime me nendega ümber käima? Kas me eeldame, et nad kõik oleksid tulevikus registreeritud ja avalikustaksid oma finantshuvide? Ma loodan, et mitte!

Siis on veel kaks erandit: täpsemalt on kaks erandit välja pakutud kahes muudatusettepanekus, mis kindlasti ei soodusta läbipaistvust. Muudatusettepanekut nr 3 on juba mainitud. Eesmärk on saavutada olukord, kus kirikuid peetakse ametlikult lobistideks. Minu arvates ei ole siin tegu läbipaistvusega; see on lihtsalt antiklerikalistlik hoiak ja me peaksime ütlema sellele „ei“.

Samalaadne katse sisaldub muudatusettepanekus nr 10, nimelt saavutada erandist erandi tegemise kaudu kord, mis samuti ei teeni vaadeldavat eesmärki. Tegelikkuses on see vaid katse karistada teatavaid sektoreid. Me peaksime tagama läbipaistva süsteemi olemasolu ja selle täiustamise. Siiski ei tohiks me kohe eeldada, et see kujutab nüüd endast olulist muutust võrreldes praeguse olukorraga.

  Richard Corbett (PSE). – Hr juhataja, me võime uhked olla tõsiasja üle, et Euroopa Parlament on nende küsimuste käsitlemisel paljuski juba esirinnas, võrreldes mõningate riikide parlamentidega. Meil on juba huvide register. Meil on tegevusjuhend lobistidele ning meil parlamendiliikmetel on tingimusteta keelatud kingitusi vastu võtta. See on hea. Küsimus on aga selles, kas me saame seda süsteemi laiendada muudele institutsioonidele. Me oleme valmis alustama läbirääkimisi, et püüda jõuda kokkuleppele – sest see oleks parem – ja teiseks, kas me suudame nõudeid täiustada ja olla avatuse ja läbipaistvuse osas veelgi enam esirinnas.

Minu fraktsioon toetab raportit, milles püütaksegi seda teha. Samuti toetame paljusid muudatusettepanekuid, mis võiksid raportit paremaks muuta ja mis tõepoolest suurendaksid läbipaistvusnõudeid. Me toetame isegi mõningaid roheliste fraktsiooni muudatusettepanekuid, kuid mitte muudatusettepanekut, mis tegelikult oma sõnatuse poolest oleks piirav ja seaks läbipaistvusnõudele lävendi.

Seetõttu olin veidi hämmeldunud, kui kuulsin keskkonnakomisjoni kõnelejat süüdistamas sotsialistide fraktsiooni selles, et nad on vähem läbipaistvad kui rohelised, kuigi tegelikult on rohelised esitanud muudatusettepaneku, mis sõna-sõnalt lugedes seaks läbipaistvusnõudele lävendi. See on meie fraktsiooni seisukoht. Me oleme selles suhtes avatuse ja läbipaistvuse esirinnas ning me taunime oma seisukohtade õigustamatut ründamist, millega tegelevad fraktsioonid, kes püüavad endast üldsusele jätta mulje, et see kõik on nende teene, et nemad on suurima töö tegijad, kuigi tegelikult nad ei ole.

  Luca Romagnoli (NI). – (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, ma nõustun vajadusega kohustusliku registri järele, millega kaasneb lobistide tegevusjuhend, kuid see peaks kehtima kõikidele institutsioonide ja ennekõike, kui võin nii öelda, komisjoni suhtes. On ilmselgelt hädavajalik, et eetilise käitumise koodeks näeks ette karistused rikkumiste eest ja muudaks finantshuvide avalikustamise kohustuslikuks. Need andmed peaksid olema hõlpsasti juurdepääsetavad ja saadaval tutvumiseks Interneti kaudu, mis oleks ideaalne.

Friedrichi raportis tõdetakse, et tuhanded lobistid püüavad mõjutada institutsioonide otsuseid, kuigi kõik asjaolusid arvesse võttes peaks olema üldteada, et paljudel juhtudel annavad nad Euroopa Parlamendi liikmetele üksikasjalikku teavet arutatavate meetmete eri tahkude kohta. Mis puutub minusse, siis on väheusutav, et keegi mind mõjutab, nagu mind tundvad inimesed võivad kinnitada. Sellegipoolest tuleb hoolikalt kohaldada rangeid eetikanorme, et tagada sõltumatu otsustamine ja valvata tegevuse üle, mis on sageli mõeldud ühenduse raha eraldamise ning õigusaktide järelevalve ja rakendamise mõjutamiseks. Seetõttu hääletan Friedrichi raporti poolt.

  Astrid Lulling (PPE-DE). – (FR) Hr juhataja, teatavate vääritimõistmiste selgitamiseks ning mõningate siinviibivate liikmete ja ajakirjanduses tehtud populistlike avalduste korrigeerimiseks tahan kvestorina tähelepanu juhtida sellele, et Euroopa Parlamendis on 12 aastat kehtinud meie suhteid lobistidega korraldavad eeskirjad. Need eeskirjad, mis on sätestatud kodukorra artikli 9 lõikes 4 – mis tasuks vähemalt üks kord läbi lugeda – – näevad ette, et lobistide pääsu Euroopa Parlamenti kontrollitakse ja reguleeritakse sissepääsukaartide abil. Kaardi saamiseks peavad lobistid täitma akrediteerimisvormi ning esitama iseloomustuse ja politsei allkirjastatud kirja. Euroopa Parlament peab kõikide lobistide kohta registrit, mis on avaldatud Euroopa Parlamendi võrgulehel. Akrediteeritud lobistid peavad täitma ka tegevusjuhendit. Pr Frassoni ja teised kordavad seega ilmselget. Selle juhendi mis tahes rikkumise eest karistatakse lobisti kaardi äravõtmise ja registrist väljaarvamisega.

Mis puudutab ettepanekut luua ühisregister, siis ma ei leia, et sellist registrit oleks komisjonis vaja, kuna Euroopa Parlament ja komisjon toimivad täiesti erinevalt ja seetõttu on neil lobistidega erinevad suhted. Euroopa tasandil võimude lahususe tagamiseks peab parlament igal juhul olema ka edaspidi ainus organ, kes vastutab parlamendi kodukorra eest. Komisjon võib meie suurepärast süsteemi jäljendada, kuid meile peab enda kodukorra osas jääma viimane sõna. Raportis lähenetakse registrile ettevaatlikult ja ma olen sellega päri.

Mis puutub finantshuvide avalikustamisse, siis ei saa ma aru, miks peaksid akrediteeritud lobistid esitama üksikasjalikke finantsandmeid, näidates ära oma rahastamisallika ja nende vahendite jaotuse. Selline meede oleks täiesti ebaotstarbekas ja pärssiv. Olen ka arvamusel, et lobitöö ulatus ei kajastu alati rahalistes vahendites. Organisatsiooni hea maine ja asjatundlikkus on samuti määrava tähtsusega. Nõustun täielikult raporti põhjenduses D esitatud lobitegevuse kirjeldusega. Pean kiitma oma endist kolleegi, Alexander Stubbi, kellega me tegime palju tööd selles küsimuses, ja ma ei taha end mingil viisil seostada laiahaardeliste süüdistustega, mille esitasid selles arutelus sõna võtnud rohelised.

  Juhataja. − Kunagi ammu sain selgeks, et ei ole mõtet püüda pr Lullingi kõnelemist katkestada.

(Naer)

  Jo Leinen (PSE). – (DE) Hr juhataja, mida kauem meie auväärt kolleeg pr Lulling kõneles, seda rohkem pidepunkte ta rünnakuteks andis. Parlamendikomisjon sooviks näha Brüsselis ühist süsteemi, sest kodanikud ei erista parlamendi, komisjoni ja nõukogu. Nende jaoks on see lihtsalt Brüssel; see on EL! Minu arvates oleks ühine süsteem hea ning, hr Kallas, me kutsume teid üles lubama töörühmal kokku tulla vahetult pärast tänast arutelu, et koostada ühiseeskirjad, mis jätaksid igale institutsioonile siiski nõutava sõltumatuse oma otsuste tegemiseks.

Sooviksin ka nõukogu kaasamist. Nõukogu on seadusandlik organ, nagu meiegi, ja loomulikult etendab lobitöö rolli ka selle ridades. Seepärast kutsun ka nõukogu osalema selle algatuses.

Üleüldiselt soovime me Brüsselis uut läbipaistvussüsteemi – uut läbipaistvuskultuuri, et saaksime seega näidata avatust ja suurendada usaldust. Lobitöö on hea ning huve tuleb loomulikult esindada, kuid reeglid peavad olema selged. See peab olema õiglane ja aus protsess. Me peame ennekõike tagama, et tegu ei oleks arvamuste pähemäärimisega.

Tänase otsusega astume suure sammu edasi, selles pole kahtlustki. Siiski tuleb veel palju tööd teha, sest konks peitub üksikasjades, näiteks selliste küsimustega, nagu: kes on lobist? Määratlus, mille oleme raportis esitanud, on väga lai. Sisuliselt ütleme, et lobist on igaüks, kes tahab meid mõjutada. Kuid on ka erandeid. Omavalitsusüksused, regioonid, sotsiaalpartnerid, erakonnad: kõik need on aluslepingutes sätestatud institutsioonid. Nad osalevad samamoodi lobitöös, kuid neid ei määratleta meie süsteemis lobistidena. Me peame määratlema piirid ka juristidele ja kirikutele. Need küsimused on veel lahendamata.

Minu arvates on finantshuvide avalikustamine tähtis, pr Lulling. See on uus samm edasi, mis on seni puudu jäänud. Raha ei ole kõige tähtsam, kuid raha kasutatakse paljude asjade saavutamiseks. On aeg hakata tööle ning ma sooviksin tänada hr Stubbi ja hr Friedrichit ja samuti kõiki teisi, kes on sellesse protsessi seni oma panuse andnud.

  Costas Botopoulos (PSE). – (EL) Hr juhataja, minu arvates on meie tänane arutlusteema äärmiselt huvitav. Ma peaksin ütlema, et kordki näitab Euroopa Parlament teed küsimuses, mida ei ole meie riikide parlamentides, eriti Kreeka parlamendis üldse arutatud ja millele ei ole lahendust leitud.

Siin on kolm olulist poliitilist probleemi. Esiteks, kuidas me selle küsimusega tegeleme? Kas me kardame seda, kuidas mitteametlikud lobistid ajavad oma aju, või püüame me tegutseda läbipaistvalt?

Leian, et peaksime toimima järgmiselt. Me peame tegutsema läbipaistvalt, me ei tohiks karda lobiste ega nende olemasolu, ja me peaksime kehtestama mõned reeglid.

Teiseks, kuidas läbipaistvust kõige paremini saavutada? Vastus on, et väga rangete eeskirjadega, millega reguleeritakse isegi rahasummasid, või kohustusliku üldraamistikuga. Pean siinkohal rõhutama, et oleks väga kasulik, kui see register oleks kohustuslik ja ühine kõigile kolmele ELi institutsioonile.

Kolmandaks, me räägime rühmituste mitteametlikust tegevusest, mis toimub institutsioonilise protsessi raames. On oluline teha vahet eri tüüpi lobistidel. Greenpeace’il ja Shellil ei ole lobistidena tegutsedes midagi ühist. Seepärast on eristamine hädavajalik, vähemalt registris.

  Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) Lobitegevus on iga demokraatliku süsteemi õiguspärane osa. Et demokraatia ei muutuks anarhiaks, peavad ka lobitegevuse suhtes kehtima selged reeglid.

Ameerika lobistide arvates on nende seadused liiga ranged; teisalt puuduvad uutes liikmesriikides eeskirjad, mistõttu inimesed sageli näevad lobitegevuse negatiivset varjundit. Seepärast peaks uus ELi mudel olema nende kahe äärmuse vahepeal.

Minu seisukoht on, et ühise institutsioonidevahelise süsteemi loomine ELi lobistide kohustuslikuks registreerimiseks, finantstausta avalikustamine ja „seadusandlik jalajälg” aitavad kaasa lobitöö eeskirjade läbipaistvusele. Siiski usun ka, et pärast tänast hääletust jäävad kirikud meie partneriteks ja neid ei liigitata lobistideks.

Olen veendunud, et Stubbi/Friedrichi raport kõrvaldab igasugused eelarvamused ja negatiivsed hoiakud lobitegevuse suhtes ja et Euroopa kodanikud näevad lobiste kui spetsialiste, kes jagavad praktilistel kogemustel põhinevaid teadmisi, aidates vältida Euroopa seadusandluse negatiivset mõju.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE). – (PL) Hr juhataja, lobitöö Euroopa institutsioonides on keerukas küsimus. Ühelt poolt on juurdepääs institutsioonide tegevusele tingitud nende tegevuse läbipaistvuse põhimõttest, mis on sätestatud aluslepingutes. Samuti on see viis niinimetatud demokraatia puudujäägist tuleneva lünga täitmiseks, sest asjatundjate organisatsioonid pakuvad väärtuslikke eksperthinnanguid, millel on soodne mõju Euroopa õigusloome kvaliteedile.

Teiselt poolt aga saavad suured rahvusvahelised kontsernid kasutada erialaseid lobiettevõtteid institutsioonide töö mõjutamiseks, püüdes eeskätt edendada endi huve.

Euroopa Parlamendis toimuva lobitegevuse probleem seisneb selle tähtsuse suurenemises sedamööda, kuidas selle parlamendi volitused suurenevad. Seetõttu peaksime toetama komisjoni algatust, milles tehakse ettepanek institutsioonidevaheliseks koostööks, et määratleda lobistidele tegevusraamistik, sealhulgas luua lobistide ühisregister. Läbipaistvuspõhimõtet, mille kohaselt lobistidel on juurdepääs institutsioonide tööle, tuleks kohaldada ka lobistide endi suhtes. Vabatahtlikust registreerimisest ei piisa. Euroopa Liidu institutsioonidesse pääsemise eelduseks peaks olema lobistide kohustuslik registreerumine.

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Hr juhataja, olen olnud Euroopa Parlamendi liige kaksteist aastat. Pean ütlema, et tunnen, et peaksin paljusid lobiste tänama, sest nad on osutunud meie igapäevatöös märkimisväärsete eriteadmiste allikaks. Minu arvates on alati hea, kui parlamendiliikmed kuulavad ära kõik pooled ja hoiavad uksed kodanikele avatuna.

Kui meil on praegu 5000 parlamendis registreerunud lobisti – keda kõiki tunneme ära külastajakaartide abil ja kes on akrediteeritud või sertifitseeritud, kui nii öelda – siis teeb see keskmiselt kuus lobisti iga liikme kohta. Minu arvates on meie jaoks äärmiselt tähtis neid eriteadmisi oma õigusloometöös õigesti kasutada, sest on tõsiasi, et parlamendiliikmed ei saa olla spetsialistid igas valdkonnas. Seepärast on tähtis kuulata praktikuid ja tunnistada, et tegelikkuses lobistid tõstavad meie parlamendis tehtava töö kvaliteeti.

  Carl Schlyter (Verts/ALE). – (SV) Hr juhataja, nagu hr Bonde märkis, on Euroopa lobitegevuse eeskirjade osas üks maailma vähim arenenud piirkondi. Siiski saame asja täna parandada, toetades muudatusettepanekut, mis näeb ette finantshuvide kohustusliku registri ja tõelised karistused eeskirjarikkujatele. Samuti peame selgitama, mida need komisjonis töötavad inimesed, kellele väljastpoolt makstakse, tegelikult teevad.

Nagu paljud on märkinud, ei ole lobitegevus iseenesest halb, kuid probleem seisneb selles, et otsustamise tsentraliseerimisel on suurettevõtetel lihtne muuta majanduslikku võimu poliitiliseks võimuks. Vähemalt neljale viiendikule lobistidest maksavad suurettevõtted. Selline tasakaalustamatus mõjutab meie õigusloomet. Seetõttu peab läbipaistvus tähendama, et kõik õigusakti muutmise ettepanekud, mille esitavad lobistid, tuleb avalikult registreerida, et me teaksime, kes on nende taga.

Kui luuakse register kõikidest nendest, kellel lubatakse siia tulla, kutsun ma pr Lullingit üles tagama, et üks kolmandik kohtadest antakse ettevõtetele, üks kolmandik valitsusvälistele organisatsioonidele ja üks kolmandik ülejäänutele. Nii saavutaksime tasakaalu.

  David Hammerstein (Verts/ALE). – (ES) Hr juhataja, rääkides läbipaistvusest, ei saa me rääkida üldistades. Meie valijad peaksid teadma, kes istub tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis, kui me arutame REACHi või telekommunikatsioonipaketti; nad peaksid teadma, kes esitab muudatusettepanekuid; nad peaksid teadma, kes koostab paljusid selle parlamendi raporteid, mida nad saavad teada parlamendi võrgulehe kaudu; ja nad peaksid registri abil teada saama, kes veedab sadu tunde parlamendi koridorides. Kõik see on võimalik. Samamoodi, nagu nad peaksid teadma, kes viibib parlamendikomisjoni koosolekul ja kes täiskogu istungil – parlamendi võrgulehe kaudu – peaksid meie valijad teadma ka seda, millised lobistid veedavad sadu tunde meie koosolekutel.

Me tahame läbipaistvust, kuid see peab olema tõeline. Me tahame, et pärast iga raporti üle hääletamist oleks teada, millised lobistid on esitanud muudatusettepanekuid, mis kujundavad meie tulevikku, sõnahaaval, muudatusettepanek muudatusettepaneku järel. Tänan teid.

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. − Hr juhataja, arutelu lobitöö üle on alati huvitav ja põnev. Mulle meeldis väga kuulata auväärt parlamendiliikmete arvamusi, mis peegeldavad arusaama, mida mainis siin ka hr Leinen: konks peitub alati üksikasjades. Nõustun täielikult pr Frassoniga, et töö ei lõpe selle raporti ega isegi mitte komisjoni registrite avamisega.

Võin parlamendile kinnitada, et me oleme väga koostööaltid ja teeme kõik võimaliku, et luua see institutsioonidevaheline töörühm ja töötada välja ühine lähenemisviis nii kiiresti ja sujuvalt kui võimalik. Sooviksin öelda, et minu arvates ei ole see ühisregister mingi suur loom, mis ohustab kõiki. See on ühine teabepakett, kogu vajaliku teabe ühishoidla, et kõik huvirühmade esindajad ei peaks esitama erinevaid taotlusi erinevatele institutsioonidele, kusjuures need taotlused omavahel ei ühildu. See oli teie ettepanek, kuidas mitte tekitada asjatut koormust. Kuid kõiki muid üksikasju on aastate jooksul arutatud, alates ajast, mil alustasime sellekohast arutelu 2005. aastal.

Ütlen ainult – vastuseks ühele teie tõstatatud punktile – et loomulikult on selle määratlemisel, kes teeb lobitööd ja mis teemal, palju keerukaid üksikasju. Oma arutelude käigus oleme kohtunud juristide organisatsioonidega. Nad on aktsepteerinud meie lähenemisviisi, et kui nad tegelikult tegutsevad lobistidena, peavad nad seda deklareerima lobitegevusena, kuid nad ei pea deklareerima oma tegevust õigusnõustaja või muu sellisena.

Pean seoses tõstatatuga ütlema veel üht: küsimus, et mõned inimesed töötavad komisjonis ja saavad palka erasektorist. Sellega on lõpp. Meil on küll veel mõned lõpetamata lepingud, kuid selline teguviis on lõppenud.

  Ingo Friedrich, raportöör. − (DE) Hr juhataja, tänan teid enamjaolt teemakohase ja asjatundliku arutelu eest. Tõsine ja läbipaistev lobitegevus aitab suurendada otsustamisprotsessi tõhusust. Hr Turmes, te eksisite oma kõnes: finantshuvide avalikustamine on hõlmatud punktiga 21. Selles suhtes ründasite sotsialistide fraktsiooni alusetult. Tundsin tungivat vajadust sellele tähelepanu juhtida.

Teiseks, juristide küsimuses ei saa me esitada laiaulatuslikku väidet, et iga jurist on vaikimisi lobist, sest ta on õppinud nõustamist ja kõike sellega kaasnevat. Meie ees on korrektne määratlus: igaüks, kes püüab mõjutada poliitika kujundamist ja otsuste tegemist EL institutsioonides, on lobist ja see hõlmab juriste.

Sooviksin tähelepanu juhtida ühele tõlkeveale: „omavalitsusüksused” on tõlgitud saksa keelde kui ”Städte”. Ameerika Ühendriikide süsteem on väga üksikasjalik; tõepoolest, see on niivõrd üksikasjalik, et mõned senaatorid koostavad aasta lõpus 300-leheküljelisi aruandeid, mille tulemusena on pea võimatu saada selget ülevaadet, mis lobitegevuse vallas Ühendriikides tegelikult toimub.

Minu seisukohast oli huvitav, et vasak- ja paremäärmuslased on oma kriitika põhiosas pea ühte meelt. „Les extrêmes se touchent”, nagu prantslased ütlevad, ja see olukord on tüüpiline. Me soovime leida tõsise lahenduse, mis oleks Ameerikas toimuva edasiarendus ning parandaks olukorda enamikus või õigupoolest kõikides liikmesriikides.

Veel kord suured tänud hr Stubbile. Minister, me peame teid meeles! Tänan ka teid tõsise arutelu eest.

  Juhataja. − Sooviksin tänada hr Friedrichit raporti ülevõtmise eest hr Stubbilt, keda me õnnitleme Soome välisministriks nimetamise puhul.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kell 11.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Urszula Gacek (PPE-DE), kirjalikult. – Huvide paljusus on demokraatia tähtis tunnusjoon. Seetõttu on õiguspärane, et ühiskonnaliikmed koonduvad ja propageerivad oma huve. Siiski tingib lobitegevus ohu, et demokraatlikke põhimõtteid võidakse rikkuda. Suurettevõtete võime poliitikuid mõjutada võib põhjustada ebavõrdse juurdepääsu seadusloomele ja otsustamisele, võrreldes tavakodanikuga.

Väga vähesed Euroopa riigid on lobitegevust reguleerinud. See parlamendi raport lobitegevuse kohta on hindamatu samm läbipaistvuse, vastutuse ja kodanike demokraatias osalemise tugevdamisel Euroopa tasandil. Siiski näitavad lobitegevuse alaseid õigusnorme rakendanud riikide kogemused, et see peaks olema vaid osa laiematest suunistest ja meetmetest.

Mitteläbipaistvat lobitegevusest korruptsioonini ja turu moonutamiseni eeskirju järgivate ettevõtete arvelt on vaid väike samm.

Tööstuse esindajate kaasamine selle raporti koostamisse on tervitatav. Neid tuleks nüüd ergutada haarama initsiatiivi ja näitama, et vastutustundlikud suurettevõtted etendavad elutähtsat rolli lobitegevuse reguleerimisel.

  Bogdan Golik (PSE), kirjalikult. – (PL) Erilised tänusõnad ja õnnitlused ei kuulu mitte ainult raportöörile, vaid ka volinik Kallasele, kes haaras juhtohjad lobitegevuse põhimõtetega seotud uute eeskirjade osas. Sel on eriline tähtsus uute volituste valguses, mis Euroopa Parlament saab Lissaboni lepingu vastuvõtmise järel. Sellegipoolest soovin väljendada muret vabatahtliku lobistide registri tõhususe ja usaldusväärsuse üle. Register peaks olema kohustuslik ja ühine kõikidele Euroopa institutsioonidele. Pidades silmas selle olemust, peaks parlament siiski säilitama oma sõltumatuse.

Kohustuslik registreerimine peaks kehtima kõikide lobiorganisatsioonide suhtes. Pean muu hulgas silmas piirkondlikke esindusi, valdkondlikke organisatsioone, lobitööd tegevaid juriste ja teadusasutusi. Kõik need, kes avaldavad mõju majanduslike või sotsiaalsete hüvede saamiseks, tuleks registreerida. Nõue esitada ainult finantsandmeid ei ole alati piisav ega võimalda teostada täielikku hindamist, nagu kavandatud.

  Genowefa Grabowska (PSE), kirjalikult. – (PL) Lobitegevuse reguleerimine on kindlasti tervitatav. Viimaks on võimalus läbipaistvaks koostööks parlamendi ja huvirühmade, nimelt lobistide vahel. Pakutakse välja kohustusliku registri loomist kõikidest lobistidest, kes on huvitatud oma huvide esitamisest ja kaitsmisest Euroopa institutsioonides See ettepanek väärib meie toetust. Registrisse sisestamine võimaldaks huvitatud lobistidel pääseda Euroopa Parlamendi ruumidesse, osaleda parlamendikomisjonide koosolekutel ja kontakteeruda liikmetega nende büroodes, häirimata seejuures nende tööd.

Tsiviliseeritud ja seega läbipaistva lobitegevuse tõhusus sõltub suuresti siiski lobistide käitumisest. Seetõttu on vajalik samal ajal koostada lobistidele eetilise tegutsemise koodeks.

Parlament peaks ka jälgima nende sätete rakendamist, eriti mis puutub registris sisalduva teabe tõesusesse. Ebapiisavaid või mittetõeseid andmeid esitavaid lobiste tuleks karistada. Rakendatavad karistused peaksid olema õigusrikkumisega võrdelised ja hoiatava mõjuga, ulatudes registreeringu peatamisest kuni alalise registrist väljaarvamiseni.

Tuleks meeles pidada, et see uus ettepanek koostati Euroopa Parlamendi enda algatusel. Ettepanekust on suur abi ka muudel Euroopa institutsioonidel ning Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentidel, kes ei ole veel sellekohaseid meetmeid võtnud.

  Roselyne Lefrançois (PSE) , kirjalikult. – (FR) Ma tervitan selle raporti vastuvõtmist, mis minu arvates võimaldab meil märgatavalt parandada huvirühmade esindajate ja EL institutsioonide vahelisi suhteid.

Selle asemel et püüda luua ja ajakohastada nende esindajate terviklikku loendit – mis on tüütu ja võib-olla isegi võimatu ülesanne – pakutakse selles välja eelkõige mõiste „lobitegevus“ üldise määratluse kehtestamine, mis tagab, et ükski organisatsioon, kes ei ole loendis, ei saa kõrvale hiilida meie kehtestatud reeglitest.

Teine suur samm edasi on lobistide suhtes kohaldatava õigusliku raamistiku ühtlustamine ja lihtsustamine ning eeskätt ühtse registri loomine, mis on ühine kõigile institutsioonidele ja kuhu kantakse kõik lobistid ning mis kaugemas tulevikus muutub kõikide akrediteeritud organisatsioonide jaoks soovituslikuks ning tõsiseltvõetavuse ja usaldusväärsuse pandiks.

Samas soodustab see register ka suuremat läbipaistvust suhetes üldsusega, sest see saab olema täielikult Interneti kaudu ligipääsetav ja sisaldav iga organisatsiooni kohta selle täielikke tunnusandmeid, sealhulgas andmeid selle töötajate kohta, samuti asjakohast finantsteavet.

Lisaks sellele on ühtsele süsteemile ja eetilise käitumise koodeksile teatava raporti koostanud Euroopa Parlamendi liikmetel võimalik raportis loetleda neid nende töös aidanud organisatsioonide nimed.

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Võimalikult paljude huvirühmadega nõupidamine ja nende kaasamine Euroopa õigusnormide koostamisse, rakendamisse ja järelevalvesse on objektiivne nõue õigusloomeprotsessi heaks arenguks, vigade parandamiseks ja erapoolikute arvamuste vältimiseks.

Avatud dialoog kõikide selle protsessi osaliste esindajatega on meie demokraatliku süsteemi alustalaks ja kujutab endast tähtsat teabeallikat, eeldusel et see dialoog toimub täiesti läbipaistvalt.

Seepärast on nii komisjoni koostatavate dokumentide kui ka Euroopa Parlamendi raportite puhul „seadusandliku jalajälje“, olgugi et vabatahtliku, sisseseadmise algatus tervitatav.

Võimalikult paljude huvitatud pooltega, sealhulgas vaenulikult meelestatutega nõu pidamine ning protsessi enda läbipaistvaks muutmine on hädavajalik, et koostada keerukaid ja õiglaseid õigusnorme, mis hõlmaksid kõiki vastava valdkonna tahke, tagades kõikide seisukohtade tasakaalustatuse ja tulemusliku ühtlustamise, vältides huvide vastuolusid ja hoides ära hilisemaid vajakajäämisi.

Euroopa institutsioonide juures tegutsevate lobiorganisatsioonide kohta korrektse teabe vahetamine määrab kaugemas tulevikus mitte ainult õigusloome hõlbustamise, vaid ka läbipaistva ja õiglase koostöö komisjoni, parlamendi ja nõukogu vahel, koostöö, mille lõppkasusaajaks on kahtlemata Euroopa kodanik.

  Katrin Saks (PSE), kirjalikult. – Lobitegevuse raport, mida oleme arutanud, on tähtis samm läbipaistvuse suunas. Võimalus näha, kellega on mõne õigusloomepaketi puhul nõu peetud, suurendab selle protsessi õiguspärasust, mis on meile siin niivõrd tähtis.

Samavõrd tähtis on tagada, et kõik huvirühmad, kes parlamendi poole pöörduvad, peavad registreeruma. Me ei saa lubada seaduselünki, mis võimaldavad mõnedel huvirühmadel tegutseda registreerumata. Näiteks, juristid ja ajutrustid, kes osalevad lobitegevuses, on kavatsusest või eesmärgist hoolimata lobistid ja peaksid olema seetõttu registreeritud.

Lühidalt sooviksin tervitada seda raportit, mis oli esimene suur samm suurema läbipaistvuse suunas.

  Andres Tarand (PSE), kirjalikult. – (ET) Alexander Stubbi esitatud raport on äärmiselt tähtis, kuna lobistide arv Brüsselis on varsti sama suur kui Euroopa Komisjoni ametnike oma.

Tervitan asjaolu, et erinevalt Euroopa Komisjonist toetab parlament ideed, et lobistide register peaks olema kohustuslik. Vastasel korral ei täidaks raport oma peaeesmärki ega ülesannet.

Kui rääkida juristide arvamisest loendisse, mis on praegu peamine vaidluspunkt, pooldan ma nende arvamist kohustuslikku registrisse. Puudub põhjus nende väljajätmiseks registrist, sest lobitööd Euroopa Liidu institutsioonides tehakse üha rohkem õigusbüroode kaudu. Õigusbüroodele ei tohiks anda võimalust lihtsalt liigitada mis tahes tegevust õigusnõustamiseks ning seeläbi hoiduda registrist ja lobitegevuse läbipaistvuse nõudest.

Kõik-ühes registri idee on hea. On tähtis, et register hõlmaks nii nõukogu kui ka Euroopa Parlamenti ja komisjoni. Kogutud andmete kasutatavuse huvides tuleks kiiremas korras sisse seada ühtne andmekogu, mis on kättesaadav Internetis ja juurdepääsetav kõikidele institutsioonidele.