Istungi stenogramm

Neljapäev, 8. mai 2008 - Brüssel

4. Valge raamat spordi kohta (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on kultuuri- ja hariduskomisjoni nimel Manolis Mavrommatise esitatud raport, mis käsitleb valget raamatut spordi kohta (2007/2261(INI)) (A6-0149/2008).

  Manolis Mavrommatis, raportöör. − (EL) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, lubage mul esmalt tänada komisjoni ja volinik Figel'i algatuse eest spordialase valge raamatu ja Pierre de Coubertini tegevuskava koostamise eest. See on ELi esimene samm spordiküsimustega tegelemisel.

Samuti sooviksin tänada volinik Špidlat, et ta on täna siin volinik Figel'i asemel, kes on reisil väljaspool Euroopat.

Tänan ka oma kolleege haridus- ja kultuurikomisjonist ning majandus- ja rahanduskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, õiguskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, regionaalarengukomisjoni ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni. Nad on teinud spordialast valge raamatut käsitleva raporti koostamisel suurepärast koostööd.

Euroopa Parlamendi raportis käsitleti valge raamatu põhipunkte 16 kompromissmuudatusettepanekus, milles leppisid kultuurikomisjonis ühiselt kokku kõik poliitilised fraktsioonid. Põhipunkte käsitleti ka 426 muudatusettepanekus, mis esitati juhtkomisjonile ja ülejäänud seitsmele komisjonile, kes esitasid oma arvamused.

Doping on taas kord tähelepanu keskmes, sest igal aastal esineb pea igal spordialal kurbi näiteid sellest. Valge raamatu kaudu püüab Euroopa Parlament võtta meetmeid, mis looksid eeldused selleks, et sportlased ei peaks oma tihedate treeningkavade tõttu kasutama sooritusvõimet ja vastupidavust tõstvaid aineid.

Lisaks võivad aidata seda probleemi ohjeldada kutseliitude ja spordiorganisatsioonide sõltumatu sise- ja väliskontroll, samuti mees- ja naissportlaste harimine dopingu kõrvaltoimete vallas.

Aruteludes on keskendutud kahele spordi rahalise küljega seotud küsimusele. Esimene on spordikihlveod. Kõik kultuurikomisjoni liikmed nõustuvad, et hasartmängu- ja loteriituru võimalik vabamaks muutmine põhjustaks probleeme amatöörspordi rahastamises niikaua kui olemasolev riiklike kihlveokontorite süsteem annab sellele märkimisväärset tulu.

Seepärast kutsutakse valges raamatus liikmesriike ja komisjoni üles kehtestama eeskirju, mis tagavad, et amatöör- ja profisporti on kaitstud kihlvedudest tuleneva kahjuliku mõju eest.

Jätkates samas kihlveoturu kaitsmist, suurendame seega läbipaistvust ning tagame amatöörspordi, kultuuri ja muu ühiskondliku tegevuse riikliku toetamise.

Teine küsimus on meediaõiguste müük. Nagu me kõik teame, suhtuvad 27 ELi liikmesriiki suurte spordisündmuste televisiooniülekandeõiguste müümisse erinevalt. See puudutab eeskätt tšempionide liiga mänge ja UEFA karikasarja.

Õigusi saab müüa kas individuaalselt või kollektiivselt, kuid need on Euroopa profispordi põhiliseks tuluallikaks. Samamoodi on spordiüritustega seotud õigused elutähtsaks programmisisu ja tulu allikaks paljude meediakanalite omanikele.

Parlamendi raportis tõdetakse ka, kuivõrd tähtis on tulu õiglane ümberjaotamine spordiliitude vahel, olgu need siis kui tahes väikesed, ning profi- ja amatöörspordi vahel.

Meediaõiguste kollektiivne müük, mida komisjon esitab konkurentsiõigusega vastuolus olevana, on seetõttu tulu ümberjaotamise seisukohast tähtis. Seeläbi võib see kaasa aidata suurema solidaarsuse saavutamisele spordialade hulgas.

Seetõttu kutsume komisjoni üles tunnustama kollektiivset müüki ja tunnistama, et selline praktiline solidaarsus väikeste spordiklubide vahel on seadusega lubatud.

Lõpetuseks, nagu me ütlesime Belet' raportis profijalgpalli kohta, peaksid UEFA ja FIFA jõudma kokkuleppele ja tegema komisjoni esindajatega koostööd. Nad peavad tagama, et ELi kodanikud ja liikmesriigid aktsepteerivad jalgpalli üleüldiselt, kaotamata oma sõltumatust; nad ei tohi ületada oma volitusi, mis on neile põhikirjaga antud.

Igaühe jaoks on tähtis, et UEFA ja FIFA sätestaksid põhikirjades õiguse pöörduda tavakohtute poole. Loomulikult peame tunnustama enesereguleerimise põhimõtet ja Euroopa spordimudeli organeid, mis reguleerivad spordiürituste korraldamist.

Lubage mul lõpetuseks veel kord väljendada rahulolu, mida me kõik tunneme selle üle, et liikmesriigid tunnustavad ametlikult sporti muudetud Lissaboni lepingus. Loomulikult me tunnustame ja austame spordi eripära. Liikmesriikidele ja spordimaailmale üldiselt on väga oluline, et EL saab tulevikus märkimisväärselt toetada ja edendada Euroopa spordipoliitikat.

ISTUNGIT JUHATAB: MARIO MAURO
Asepresident

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Esiteks peaksin edasi andma oma kolleegi, volinik Figel'i vabanduse, kes ei saa sellel istungil osaleda juba ammu kavandatud tööalase Egiptuse-visiidi tõttu. Ma nõustusin rõõmuga ettepanekuga teda asendada, muu hulgas seetõttu, et suur osa minu pädevusvaldkonnast on tihedalt seotud spordiga.

Sooviksin tänada raportööri suurepärase raporti eest, mille koostamiseks on tema ja ta kolleegid parlamendis kulutanud kuus kuud. Olen veendunud, et raport on tasakaalustatud dokument, mis käsitleb kõiki asjakohaseid teemasid. Tänan teid Euroopa Parlamendi toetuse eest spordialasele valgele raamatule ja teie suure koostöö eest Euroopa Komisjoniga.

Nagu Euroopa Parlament on rõhutanud, on tähtis tuletada meelde ühenduse õiguse kohalduvust Euroopa spordi suhtes, võttes samas arvesse spordi eripära. Seetõttu jätkab Euroopa Komisjon spordi vallas tegutsemist ja kohaldab edaspidi selle valdkonna suhtes ühenduse õigust, sealhulgas konkurentsieeskirju. Valge raamat ja selle lisad on kasulikud abivahendid spordiorganisatsioonidele ja liikmesriikidele ühenduse õigustiku täpsemal kohaldamisel konkurentsialaste lahendite ja Euroopa Kohtu otsuste suhtes.

Mis puutub spordi eripärasse, siis Euroopa Komisjon juhib ja toetab avatud dialoogi spordiorganisatsioonide, liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga struktureeritud spordialase dialoogi raames. See dialoog toimub nii, et spordi eripäraga seotud küsimusi käsitletaks üksikasjalikult.

Euroopa Komisjonil ei ole üldisi vastuväiteid sellel täiskogu istungil arutatavate muudatusettepanekute suhtes, eriti kui nende eesmärk on säilitada esindusorganite nõuetekohane ja võrdne osalemine spordi juhtimises. Siiski ei saame nõustuda noorte mängijate tingimusteta kohustusega sõlmida oma esimene profileping klubiga, kes on neid treeninud, sest see rikub põhivabadust, milleks on töötajata vaba liikumine.

Samal ajal, nagu te teate, jätkub valge raamatu rakendamine kavakohaselt. Pierre de Coubertini tegevuskava 53 meetmest 26 on juba teostatud – näiteks sel aastal käivitatakse kolm uurimust (tulemused saadakse 2009. aastal) järgmistel teemadel: spordi rahastamine, mängijate agendid ja vabatahtlik spordialane töö.

Eelmise aasta sügisel toimus minu kolleegi, volinik Frattini ja volinik Figel'i juhtimisel konverents vägivalla suure määra kohta spordis, kus piiritleti üksikasjalikud meetodid, mille abil saavutada edu selle nähtuse vastu võitlemisel. Oluliseks edusammuks võib pidada ka mõju, mida sport avaldab majandusele, mõõtmist.

Mis puutub „omakasvatatud mängijate“ küsimusse, siis veidi aega tagasi esitati Euroopa Komisjonile UEFA reegleid analüüsiva sõltumatu ekspertiisi tulemused. Euroopa Komisjon uurib hetkel nende reeglite kokkusobivust ühenduse õigusega.

Mitmesugused ELi programmid, eeskätt elukestva õppe programmid „Euroopa Noored” ja „Kodanike Euroopa”, on loonud uusi võimalusi spordi ja kehalise tegevuse rahastamiseks. Me loodame, et Lissaboni leping jõustub peagi, ja meil on hea meel selle üle, et Euroopa Parlament toetab spordialaseid ettevalmistusmeetmeid, mis aitavad kaasa ELi uute volituste rakendamisele selles vallas.

Lubage mul teid veel kord tänada panuse, toetuse ja suurepärase koostöö eest selles tähtsas, tundlikus ja väga populaarses valdkonnas.

  Emine Bozkurt, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostaja. − (NL) Nii, hr Špidla on juba kõik ära öelnud. Spordi tähtis roll tööhõives ja sotsiaalküsimustes on kõrvale jäetud. Spordil on tõepoolest tähtis sotsiaalne funktsioon, näiteks võitluses selliste probleemidega nagu rassism. Rassismi ühiskonnas peegeldab rassism spordis.

Mul on väga hea meel tähelepanu üle, mida see valge raamat pöörab rassismi ja diskrimineerimise kõrvaldamisele nii profi- kui ka amatöörspordis.

Spordil on ka palju eeliseid, näiteks sotsiaalse kaasatuse, sisserändajate lõimimise või tööturule naasmise vallas. Seepärast tervitan ma komisjoni soovitust suunata liikmesriike kasutama ELi olemasolevaid rahalisi vahendeid.

Pealegi muutub sport üha professionaalsemaks, mistõttu on vaja nais- ja meessportlasi hästi koolitada, et pärast oma karjääri lõppu saaksid nad naasta ühiskonda.

Lõpetuseks tahan öelda, et samuti on tähtis parandada spordijuhtide erialaoskusi, mistõttu me toetame litsentseerimist Euroopa tasandil.

  Toine Manders, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamuse koostaja. − (NL) Sooviksin tänada liikmeid nende äärmiselt meeldiva koostöö eest selle raporti osas. Arvan siiski, et selle ettepanekuni jõudmiseks pidi kuluma palju aega.

Leian kurvastusega, et mõningates küsimustes ollakse liiga pealiskaudsed. Minu arvates on väga tähtis luua suunised, mida spordiorganisatsioonid saaksid järgida. Mis puutub riiklikku toetamisse, siis me peaksime püüdlema ühesuguse kohtlemise poole kogu Euroopas, eriti profispordiorganisatsioonide puhul.

Samuti leian, et spordi eripära ja spordiga sageli kaasneva majandustegevuse eristamine on veidi liiga selgepiiriline, sest minu arvates ei saa majandustegevuse, sealhulgas sporti kaitsva majandustegevuse osas teha aluslepingus erandeid. Õnneks ei ole ka seda selles raportis mainitud. See on ka põhjus, miks ma raportit täiel rinnal toetan. Minu arvates on hea, et spordiorganisatsioonid on hakanud sellest teemast rohkem rääkima kui varem, ja leian, et see on oluline samm edasi. Tänan teid väga.

  Gerardo Galeote, regionaalarengukomisjoni arvamuse koostaja. − (ES) Hr juhataja, olen veendunud, et Lissaboni lepingu artikli 149 edasine õigusloomeline areng annab positiivse tõuke spordile Euroopa Liidus.

Kuid territoriaalses mõistes ehk, teisisõnu, kohalikul tasandil, peab Euroopa Komisjon minu arvates tegutsema oma õigusloomealgatuse teostamisel ettevaatlikult seoses erinevate kohalike olude ja spordialade vaheliste erinevustega.

Komisjoni panused peaksid olema üldist laadi ja vastama Euroopa üldistele huvidele, mitte aga sekkumisjanule. Seepärast peab komisjon järgima subsidiaarsuspõhimõtet.

Nii arvas regionaalarengukomisjon. Seetõttu tervitan ma muudatusettepanekuid, mille erinevad parlamendifraktsioonid on samas küsimuses esitanud, ja loodan, et täna hommikul saab parlament need vastu võtta, hääletades nende poolt.

  Neena Gill, õiguskomisjoni arvamuse koostaja. − Hr juhataja, ma tervitan spordialast valget raamatut ja eeskätt toetan rõhu asetamist suurema õiguskindluse tagamisele, sest juhtumipõhisele lähenemisviisile tuginemine kohtutes on spordi reguleerimise osas tinginud vastuolulise käsitluse. Võtan teadmiseks meetmed, mida komisjon on täna hommikul kirjeldanud, kuid paluksin, et volinik kommenteeriks, kas komisjon kavatseb välja pakkuda suunised, et selgitada, missugused spordi tahud on hõlmatud ELi õigusega ning missugused ei ole ehk missugustega peaksid tegelema spordiorganisatsioonid.

Teine küsimus, millega komisjon peab minu arvates kiiremas korras tegelema, on ebaseaduslik lastekaubandus, eriti suunal Lääne-Aafrikast Euroopa Liitu, mis on tingitud Euroopas valitsevast nõudlusest andekate Aafrika mängijate järele. See on andnud tõuke litsentseerimata jalgpallikoolide tekkeks teatavates Aafrika riikides ja ma tunnen tõsist muret, et armutud agendid i kasutavad noori lapsi ära, misjärel nad müüakse kaubana klubidele edasi. Mõned leiavad end Euroopast hüljatuna, olles ohverdanud kõik oma perekonna säästud oma unistuste poole püüdlemiseks. Liikmesriigid, Euroopa klubid ja Aafrika valitsused peaksid rakendama jõulisemaid meetmeid, et vältida oma osalemist selles.

Lõpetuseks sooviksin komisjonilt küsida, millistes aruteludes spordi ja intellektuaalomandi õiguste üle ta on osalenud, pidades eeskätt silmas spordiürituste videosalvestiste üha suuremat kättesaadavust Internetis.

  Esther de Lange, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamuse koostaja. − (NL) Esmalt sooviksin tänada raportööri tema suurepärase raporti eest ning, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel, eeskätt tähelepanu eest, mida ta pöörab kodanikuvabadustele, justiits- ja siseasjadele spordi valdkonnas. Seega kutsun eelkõige üles tugevdama piiriülest koostööd politseiasutuste vahel, mis põhineb teabevahetusel ja mille puhul loomulikult järgitakse andmekaitsenorme.

Teiseks, meie arvates tuleks litsentsimissüsteemide soodustamisel pöörata erilist tähelepanu alaealiste kaitsmisele ning diskrimineerimise, rassismi ja vägivalla vähendamisele.

Kolmandaks – ja seda on juba öeldud – on inimkaubanduse vähendamine. Ma pean silmas eeskätt lastekaubandust ja andekate, sageli kolmandast maailmast pärit noorte ärakasutamist, kuid samuti naistekaubandust seoses sunniviisilise prostitutsiooniga suurtel spordiüritustel.

Hr juhataja, uue aluslepingu allkirjastamise lähenedes on nüüd saabunud aeg pöörata see raport otsustavaks tegevuseks. Seetõttu sooviksin lõpetada üleskutsega Euroopa Komisjonile – ja ma tean, et esitan nüüd Feyenoordi klubi laulu „mitte sõnad, vaid teod” – üleskutsega viia valge raamat ja hr Mavrommatise suurepärased sõnad ellu. Nagu FC Groningen ütleb: „hüüdkem veel kord rõõmust“, volinik.

  Pál Schmitt, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (HU) Tänan teid, hr juhataja. Vähesed teavad, et sport moodustab 4% Euroopa Liidu sisemajanduse kogutoodangust ja annab tööd umbes 15 miljonile inimesele. Kui see väide on tõene, on tõenäoline, et spordi tulu- ja tööhõivenäitajad on iga liikmesriigi statistikas sarnased. See aga vastandub tugevalt tõsiasjale, et mõned riigid, kahjuks ka minu oma riik Ungari, kulutavad vaid murdosa oma riigieelarvest – umbes pool protsenti – spordi ja tervisliku eluviisi edendamisele. Seetõttu on mõjuvaid põhjuseid küsimaks, kes täpselt keda toetab? Kui me võtame spordi rolli tõsiselt, siis sport ei tohiks olla vaid kasumit tootev sektor; me peaksime püüdma tagada, et valitsused mitte ainult ei toeta sporti moraalselt, vaid annavad spordile palju rohkem rahalist toetust kui varem. Minu arvates on järgmise põlvkonna tervis, nende kehaline ja vaimne tervis, töövõime – nende heaolutunne, kui nii võib öelda – strateegiline küsimus, mistõttu ma tervitan valget raamatut spordi kohta ning tõsiasja, et Lissaboni lepingus käsitletakse seda küsimust sisuliselt. Ärgem unustagem, et sport on tähtis kasvatusvahend; see on tähtis sotsiaalse ühtekuuluvuse ja tervise alalhoidmise seisukohast ning see annab panuse meie elukvaliteeti. Sel juhul on spordile kulutatav summa – vaevalt pool protsenti mõnedes riikides – spordi kui sotsiaalse nähtuse tähtsusega võrreldes täiesti ebavõrdeline. Ma siiralt loodan, et liikmesriigid võtavad valge raamatu osaks olevat tegevuskava „Pierre de Coubertin” tõsiselt ning et komisjon annab vajalikud suunised ja vajadusel majanduslikku abi tema käsutuses olevatest arengufondidest. Samuti loodan, et nüüdsest ei saa keegi Euroopas öelda, et nad tegelikult ei tea, mida me spordist rääkides silmas peame, sest valge raamat sisaldab sellekohaseid suurepäraseid suuniseid kõikidele valitsustele ja spordiministritele. Olles ise spordijuht, on mul hea meel, et kõnealune dokument käsitleb ka spordiorganisatsioonide sõltumatust, enesereguleerimisvõimet ja eripära. Ma õnnitlen oma auväärt sõpra, hr Mavrommatist. Tänan teid.

  Hannu Takkula, fraktsiooni ALDE nimel. – (FI) Hr juhataja, esiteks soovin ma tänada raportööri, hr Mavrommatist tema suurepärase töö ja sellele raportile pühendumise eest.

Alustuseks tahan öelda, et minu arvates on väga tähtis, et valge raamatu rakendusjärgus jääks sporti kui üldistes huvides olevat, kasumitaotluseta, vabatahtlikku tegevust käsitlev poliitika Euroopas kesksele kohale. Samuti on oluline, et selle dokumendi kaudu saame öelda, et me austame spordi eripära, enesereguleerimist ja struktureeritud dialoogi ja et seetõttu tahame me sätestada suunised Euroopa Liidu õiguse kohaldamiseks spordis.

Pealegi on spordi, kehalise liikumise ja rahvatervise vahel tähtis seos. Praegused Euroopa probleemid, mida me püüame ohjeldada, on ainevahetussündroom, II tüübi diabeet ja rasvumus. Tervislik liikumine võimaldab meil neid probleeme parimal võimalikult viisil vältida.

Teiseks, me peame mõistma, et on tähtis, et Euroopa poliitika „Sport kõigile” raames jääksid alles riiklikud hasartmängusüsteemid. Need tuleb säilitada, kuna need on loonud ainulaadse võimaluse amatöörspordi, samuti kultuuri ja teadusuuringute rahastamiseks. Seega on muud eluvaldkonnad spordist kasu saanud. Sellega tuleb tulevikus arvestada.

Kolmandaks tahan mainida, et sport saab Lissaboni lepinguga kindlama õigusliku aluse. Me peame ka valmistuma selleks uueks olukorraks – praegu kavandatakse pilootprogrammi ja 2009. aasta eelarverubriike. Me peame liikuma sõnadelt tegudele ja see kehtib ka spordi kohta.

Arutatava dokumendi abil on võimalik üldises plaanis palju saavutada. Tahaksin veel kord tänada volinik Figel’i ja eelkõige spordi suurmeest, hr Mavrommatist, kes on teinud teedrajavat tööd spordi uue võidukäigu edendamiseks seoses Euroopa kultuuri ja ühiskonnaga.

  Zdzisław Zbigniew Podkański, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Hr juhataja, spordi arendamist ja selle paljude tahkude toetamist peetakse õigustatult üheks Euroopa Ühenduse strateegiliseks eesmärgiks.

Raport käsitleb mõningaid väga tähtsaid küsimusi, mis on seotud spordi korraldamise reguleerimisega, ja rõhutab spordi majanduslikku mõõdet. Mul on väga hea meel nähes, et ka niinimetatud „sporti kõigile” peetakse tähtsaks. Selle käsitlusviisi toetamine on eriti tähtis, sest suur osa spordiettevõtmisi spordiklubide ja -liitude tasandil ei toimu rahalise kasu saamise nimel. Seepärast on need tegelikult kadumisohus, ses turg on muutunud niivõrd äriliseks. Amatöörspordi tähtsuse tunnustamine on seega kooskõlas ideega lähendada sporti kodanikele.

Raport juhib õigustatult tähelepanu spordimaailma negatiivsetele nähtustele. Ma pean silmas näiteks dopingut ja sportlaste ärakasutamist. Isegi noored sportlased on oma karjääri alguses ohus ja nende kaitsmine on esmatähtis. Sellest tulenevalt ka piiravad sätted seoses noorte sportlaste üleviimisega ja põhimõtete, mis käsitleb esimese lepingu sõlmimist noort treeninud klubiga, heakskiitmine. See on samm õiges suunas, nagu ka jõudude ühendamine dopingu vastu võitlemiseks ja tegevuse koordineerimine rahvusvahelisel tasandil. Profisportlastele samade õiguste tagamine kui lepingulistele töötajatele on samuti tähtis. Lõpetuseks sooviksin õnnitleda hr Mavrommatist hea raporti koostamise puhul.

  Jean-Luc Bennahmias, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Hr juhataja, valge raamat spordi kohta, mis on järg omaalgatuslikule raportile profijalgpalli tuleviku kohta, mida teatakse Belet’ raporti nime all, on oluline ja vajalik dokument. Oli ka aeg, et Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon tegeleksid spordi küsimusega. Siiski headest kavatsustest ei piisa, et tulla toime meie spordi ohustavate varjukülgede ja probleemidega. Selliste varjukülgede, nagu rassism, maffialaadsed rühmitused, vägivald spordirajatistes ja väljaspool neid, doping ja noorte, ärakasutatavate mängijate ostmine Aafrikast ja mujalt, kõrvaldamiseks on vaja tegutseda!

Arvestades raskusi, nagu tohutute rahasummade haldamine – eriti jalgpallis, kuid ka muudel spordialadel – igasuguste agentide olemasolu – mängijate, klubide, treenerite agendid – reitingute määravat tähtsust, hasartmängude liberaliseerimist, vajame selgeid direktiive, mis tagavad Euroopa spordiliitude ja -liigade jätkuvuse ja arengu nii amatööride kui ka professionaalide tasandil.

Sport, majandus, rahaasjad, tööhõive, diplomaatia: tänapäeval on need kõik tihedalt seotud. Sportlased ei peaks seda hinda maksma, olgugi et nad on samuti kodanikud, kes saavad ja peavad tegutsema heauskselt. Poliitikud on need, kes peaksid täitma oma ülesandeid. Euroopa Liit peab seda tegema Hiinas toimuvatel olümpiamängudel, kinnitamaks, et kultuuride, kohalike usutunnistuste ja demokraatia austamine on hädavajalik ja selles suhtes järeleandmisi ei tehta.

Me anname oma poolthääle hr Mavrommatise raportile, mis käsitleb valget raamatu spordi kohta, sest see on suurepärane raport.

  Věra Flasarová, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (CS) Olümpiatuli on hetkel liikumas üle kõikide maailma mandrite, tuletades meile meelde spordi sõnumit, mille eest oleme tänu võlgu kreeklastele. Nemad olid muidugi esimesed, kes mõistsid, millist puhastavat rolli sport suudab etendada inimkultuuris. Sport õpetab meile, et inimesed saavad üksteisega võistelda, põhjustamata kahju, kehavigastusi või isegi surma; sport õpetab ausalt mängima ja pakub igaühele samu võimalusi ja samu õigusi. Kuid tänapäeval on sport muutunud äriks, keskkonnaks, mis on küllastunud negatiivsetest mõjudest, mida me kohtame juba pea kõikjal: raha, korruptsioon, lobitegevus, rassilised eelarvamused ja samuti uus nähtus, milleks on mitmesugused sooritusvõimet tõstvad ained – tegurid, mis kahjustavad spordi ausust ja vähendavad positiivset potentsiaali, mida sport endast noorte kasvatamiseks või inimeste ja rasside vaheliste tõkete kõrvaldamiseks kätkeb.

Seetõttu tervitan ma komisjoni tööd spordialase valge raamatu juures ja hindan kõrgelt hr Mavrommatise raportit. Mõlemad dokumendid hoiatavad, et sporti kui kultuuriväärtust on vaja kaitsta. Tahaksin ka isiklikult veelgi enam rõhutada vajadust toetada ka amatöörsporti, luua vajalikud eeldused inimeste osalemiseks tervisespordis, mis ei ole lihtne, eriti suurtes linnastutes, ning muuta see taskukohaseks, mis on sotsiaalselt tõrjututele piiravaks teguriks. Sport pakub lastele ja noortele võimalust kasutada oma vaba aega teistmoodi ja olla aktiivne. See võib kaasata kõiki põlvkondi samas vaimus, mistõttu me ei tohiks unustada ka vanemaid inimesi ja peaksime hoopis otsima täiendavaid võimalusi nende kaasamiseks sporditegevusse. Sport on kehalise seisundi parendamise vahend, kuid ilmsesti mõjutab see ka inimese psüühikat. Profisport on vaid tipuks püramiidile, mille aluse peab looma sporditegevus, millesse on kaasatud võimalikult suur arv inimesi meie planeedil.

  Thomas Wise, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Hr juhataja, see ei üllata teid, kuid ma ei tervita selle raporti järeldusi. Asjaolu, et selles öeldakse, et „spordi suhtes kohaldatakse õigustatult ühenduse õigustikku”, on vastuolus kõikide praeguste tõenditega. See eirab suuremat osa spordiorganisatsioonide avalikust hädakisast kogu Euroopas: et Bosmani ja Kolpaki kohtulahendid on võtnud neilt võimaluse soodustada omakasvatatud sporditalentide arendamist. Selle otsese tulemusena esinevad rahvusmeeskonnad rahvusvahelisel areenil kehvasti.

Isegi FIFA juhataja Sepp Blatter usub, et reegleid on vaja muuta. Kui spordiorganisatsioonid arvasid, et praegune olukord on kehv, kavatsetakse asjad veelgi halvemaks muuta Lissaboni lepinguga, mis sisaldab peatükki, mida komisjoni vajab, et hakata otseselt sporti sekkuma – vabandust, seadusi andma.

Ühendkuningriigi valitsuse keeldumine oma lubaduse täitmisest ehk lepingu suhtes rahvahääletuse korraldamisest tähendab, et meil ei ole võimalust päästa Ühendkuningriigi sport eelseisvast hukatusest – komisjoni sekkumisest. Ehk päästab hääletus Iirimaal meid kõiki.

  Slavi Binev (NI). – (BG) Hr juhataja, lugupeetud kolleegid, need, kes mind tunnevad, võivad kindlalt väita, et sport ja kõik kehalise kasvatusega seonduv on minu eluviisiks. Ma kiidan heaks spordialase valge raamatu avaldamise lootuses, et see loob aluse edasisele järjekindlale poliitikale. Ma usun, et rääkides üleeuroopalisest poliitikast selles vallas peaksime eelkõige mõtlema oma lastele, nende tervisele, tulevikule ja ühiskonda lõimumisele.

Spordi edendamine kasvatuslikus mõttes on tähtis tegur meie laste vaimses ja kehalises arengus ning oluline vahend nende tervise kaitsmiseks. Valge raamatu vastuvõtmine ja Euroopa tasandil ühtse struktuuri loomine ühise poliitika väljatöötamiseks, edendamiseks ja rakendamiseks igat liiki spordis, alates noorimatele mõeldud spordist ja lõpetades profispordiga, unustamata loomulikult puudega inimesi, pakub kõikidele kodanikele võimalusi ühiskonnaelus osaleda ja isiklikult kaasa lüüa ning panustada kultuuridevahelise dialoogi edendamisse.

  Ivo Belet (PPE-DE). – (NL) Seda, mis oleks pidanud olema siin täna hommikul mälestusväärne hetk, nimelt valget raamatut käsitleva raporti heakskiitmine, on varjutanud ühe Belgia tippjalgpalluri traagiline surm. Jalgpallur François Sterckele sattus täna hommikul liiklusõnnetusse. Ta oli üks suurimaid talente Belgia jalgpallis. Sooviksin avaldada siirast kaastunnet François Sterckele perekonnale ja sõpradele ning Brugge klubi toetajatele.

Noore jalgpalluri ja noore talendina, daamid ja härrad, sai Sterckele kõik oma võimalused mitmesugustes Belgia klubides ning kasvas lõpuks suurimaks väravakütiks Belgia liigas. Ta on suurepärane tõestus sellest, et investeerimine noorde talenti, meie enda talenti, tasub ennast tõesti ära. Just seda, daamid ja härrad, tahame me selle raporti abil toetada. Sel põhjusel toetame ka omakasvatamise eeskirju, nagu need, mida rakendab UEFA. Samuti tervitame Euroopa Komisjoni valmisolekut toetada noorte mängijate treenimist.

Muus osas aga soovitaksin teil lugeda Deutsche Bundesliga aastaaruannet, mis on äsja ilmunud. Saksa liiga on minu ja ka paljude teiste arvates eeskujuks Euroopale. Siin on paar näidet: seal on väga ranged litsentseerimiseeskirjad, seal investeeritakse palju oma talentidesse ja seal on ka selged reeglid, et vältida Saksa klubide mahamüümist investoritele, kellel ei ole mingit seost klubi ega toetajatega.

Nõukogu kahe esindaja, Prantsusmaa ja Hollandi spordiministri ühisalgatus on täiuslik vastus. Seetõttu ootame, et eesistujariik Prantsusmaa teeks sügisel tööd selle nimel, et kehtestada meetmed, mis kindlustavad Euroopa profi- ja amatöörspordi tuleviku.

  Emine Bozkurt (PSE). – (NL) Sooviksin alustuseks kõigepealt tänada hr Mavrommatist tema silmapaistva raporti ja suurepärase koostöö eest. Kõnelesin hetk tagasi tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostajana ning nüüd kõnelen variraportöörina ajakirjandusele.

Sooviksin rõhutada kolme punkti, nimelt selgete direktiivide tähtsust ning kihlvedude ja omakasvatatud mängijate tähtsust. Esiteks sooviksin tähelepanu juhtida spordi ja spordiorganisatsioonide eripärale, mis eeldab Euroopa õigusnormide kohaldamisel selgeid suuniseid. Minu arvates peaksime andma vastuse seni valitsenud juhtumipõhise lähenemisviisi asemel.

Teiseks, vaadelgem omakasvatatud mängijaid. Me peame tagama, et noori professionaalseid mängijaid kaitstakse ning treenitakse stabiilses õhkkonnas. Seetõttu toetame me niinimetatud omakasvatatud mängijate reeglit, et teatava klubi treenitud noored saaksid oma esimese lepingu sellesama klubiga. Nii saab olema loomulik, et paljud rahvusmängijad saavad mängida teatavas klubis, ilma et me neid diskrimineeriksime rahvuse põhjal, mis ei ole meie eesmärgiks. Me peame võimaldama mängijate vaba liikumist ja see on meie jaoks tähtis põhimõte. Seepärast me ei olegi FIFA niinimetatud „kuus pluss viis“ reegli vastu.

Viimaks jõuame kihlvedudeni. Riiklikel kihlveokontoritel on tähtis funktsioon. Võiks öelda, et nad osutavad avalikku teenust, sest nad toetavad paljusid ühiskondlikke organisatsioone, sealhulgas spordiorganisatsioone. Turu liberaliseerimisel on positiivne mõju, mistõttu tuleb enne mis tahes meetmete võtmist hoolikalt uurida selle mõju ja otstarbekaid alternatiive.

  Ramona Nicole Mănescu (ALDE). – (RO) Hr juhataja, ma õnnitlen hr Mavrommatist tema raporti puhul.

Spordialase valge raamatu algatus ei ole mitte ainult kohane, vaid ka vajalik. Arvestades spordi vallas töötajate suurt arvu ning spordist saadavat tulu, peaksime pöörama rohkem tähelepanu tööõiguse rakendamise viisile selles valdkonnas; paljudel juhtudel saavutatakse tulemusi noorelt, kuid sealt on vaid üks samm alaealiste ärakasutamiseni.

Peaksime tagama, et spordist saadav tulu omandatakse seaduslikult ja maksustatakse seaduse kohaselt.

Spordis esinev vägivald on teiseks probleemiks. Igal aastal hukkub fännidevahelistes kokkupõrgetes inimesi. Ühest küljest peaksid politsei ja klubid koostööd tegema, et tagada meeldiv ja ohutu keskkond spordiürituste ajal, ning teisest küljest peaks õigussüsteem karmistama karistusi spordisündmustega seotud vägivallategude eest.

Lõpetuseks, hr juhataja, arvan ma, et hr Mavrommatise raport tõestab, et Euroopa tasandil vajame me sidusat poliitikat ja üksikasjalikke meetmeid, et saavutada spordi abil häid tulemusi ja muuta sport tulemuslikumaks, ja loodan, et me näeme rohkem algatusi selles vallas.

  Sebastiano (Nello) Musumeci (UEN)–. – (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, uue artikli 149 lisamine Lissaboni lepingusse kujutab endast spordi tähtsa majandusliku ja ühiskondliku rolli tunnustamist. Manolis Mavrommatise üksikasjalikus raportis tuuakse esile hulk eluvaldkondi, mida sport mõjutab, ja ma sooviksin vaadelda mõnda neist.

Esimene on spordi ja tervise vaheline seos: kuigi nüüdseks teab igaüks hästi, et kehaline tegevus on hädavajalik heas vormis püsimiseks, valitseb teatavates ELi liikmesriikides murettekitav suundumus vähendada koolides spordile ettenähtud aega. See suundumus üheskoos kehva toitumisega loob terve armee rasvunud noorukeid, kusjuures sel võivad olla nende kehalisele seisundile negatiivsed tagajärjed.

Sport on ainulaadne ja nauditav viis keele õppimiseks. 1970. aastate alguses sain teada hästikorraldatud ja laialtlevinud õppepuhkuste süsteemist Ühendkuningriigis, mille eesmärk oli õppida Shakespeare’i keelt mitmesuguste spordialade harrastamise kaudu. Sport peaks toetama rahvastevahelist vendlust, kuid kahjuks ei ole see alati nii: alatihti oleme tunnistajaks kirjeldamatutele vägivallategudele staadionitel ja väljaspool neid, eriti jalgpalli puhul.

Amatöör- ja profisport, rikkumata ja saastamata sport, sport kui enesearendusvahend, rahvastevahelise ühtekuuluvuse ja solidaarsuse kandja: me oleme ikka veel kaugel rahuldavatest standarditest Euroopas, hr juhataja, ja vastutus lasub ainuüksi poliitikutel. Me saame vaid loota, et valge raamat spordi kohta toimib äratajana ja pöörab selle suundumuse lõplikult vastupidiseks, et heastada ülemäärast tundetust ja liiga paljusid tegematajätmisi.

  Doris Pack (PPE-DE). – (DE) Hr juhataja, daamid ja härrad, sooviksin alustuseks õnnitleda hr Mavrommatist tema hea raporti puhul ja tema suurepärase koostöö eest kõikide meie parlamendiliikmetega, kes olid sellest teemast huvitatud, ja neid oli palju. Sport etendab tähtsamat rolli kui komisjon ja nõukogu olid seni tunnustanud.

Minu arvates on see valge raamat ja raport heaks lähtekohaks kogu edasise spordialase tegevuse ja poliitika väljatöötamisele, eriti kui Lissaboni leping lõpuks annab spordile sellise õiguslike aluse, mis see väärib. Valge raamat ja raport püüavad leida tasakaalu võistlevate huvide, eri spordiliikide, amatöör- ja profispordi vahel, spordi eripära ja ELi õiguse nõuete vahel, sotsiaalsete, kultuuriliste, majanduslike ja rahaliste huvide vahel ning nendes valdkondades kasumi eesmärgi ja vabatahtliku osalemise vahel.

Usun seetõttu, et see püüdlus väärib meilt tõelist tunnustust. See loob võimaluse edendada ja viljeleda Euroopa spordimudelit. Seega säilitab see meie spordiorganisatsioonide eripära, mis lõppude lõpuks töötavad suuresti sõltumatult ja soovivad seda ka edaspidi teha, eriti kuna nad tuginevad suuresti vabatahtlike panusele.

Teiseks, me peame püüdma toetada ja edendada enesereguleerimismehhanismide rakendamist riigi ja Euroopa tasandil. Tuletaksin siinkohal meelde punkti 16, mis on minu arvates äärmiselt tähtis.

Kolmandaks, raport pakub suuremat õiguskindlust ELi õiguse kohaldamisel spordi suhtes. Neljandaks, spordi roll hariduses on küsimus, mida on sageli mainitud, ja ma tuletaksin teile meelde oma selleteemalist raportit 2004. aastast.

Viiendaks, raportis arutatakse majanduslikke tahke, sealhulgas vajalikku rahalist panust, eelkõige loteriide kaudu, mida ei ole mitmesuguste spordialade puhul siin välistatud.

Kümme aastat tagasi nõudsime minu raportis Euroopa Liidu rolli koha spordi vallas valget raamatut ja mul on hea meel, et me saame täna selle üle hääletada.

  Christa Prets (PSE). – (DE) Hr juhataja, juba pikka aega on kõik spordiorganisatsioonid kutsunud üles sporti rohkem tähtsustama ja ka rohkem esile tõstma kui seni ning täna me vastame sellele üleskutsele. Lissaboni lepinguga keskendutakse sellele veelgi enam.

Spordi paljusid tahke – selle panus ühiskonda, selle roll enesearendamises ja -teostamises ning ühiskonda lõimumise edendamises jne – on juba esile tõstetud. Sport on ka väga tähtis tegur tervise edendamises, mistõttu tasub sporti laiaulatuslikult investeerida, eelkõige aga kehalisse kasvatusse koolides. See on investeering, mis ennast tõesti ära tasub.

Seepärast kutsume iga liikmesriigi haridusministrit üles kehtestama nõuet, et koolides tuleb nädalas pakkuda vähemalt kolm tundi kehalist kasvatust. See on alammäär, sest muidu poleks sel eriti mõtet. 700 000 klubi ja liitu annavad hindamatu panuse meie ühiskonda ja seepärast olen ma vastu hasartmängude ja loteriide võimalikule liberaliseerimisele, sest praegu suunatakse umbes 10% sellest majandusharust laekuvatest maksudest sporti, kunsti ja sotsiaalteenustesse ning ilma selle rahata ei suudaks need organisatsioonid püsima jääda. Paluksin igaühel seda meeles pidada.

Spordi majandusliku mõõtme tähtsust kinnitab statistika: sport tootis 2004. aastal lisandväärtust summas 407 miljardit eurot ja tagas 15 miljonit töökohta; on ka muid näitajaid, mis toetavad minu väidet. See tähendab, et on vaja eeskirju. Me peame püüdma hoolikalt leida tasakaalu spordi majanduslike tahkude, läbipaistvuse, klubide müügi ja litsentseerimise vahel, nagu hr Belet äsja rõhutas. Siinkohal vajame eeskirju, mis on õiglased, et „aus mäng“ omandaks tõelise ja praktilise tähenduse.

Me peame tagama, et toimuks sobiv ümberjaotamine väikeste ja suurte klubide vahel, et me saaksime arendada järgmist sportlaste põlvkonda. Minu arvates peaks meedias valitsema õiglasem tasakaal. Sport on tõepoolest enamat kui ainult jalgpall. Sellegipoolest sooviksin südamlikult kutsuda kõiki tulema ja nautima Euro 2008 mänge Viinis. See on suur spordisündmus, mida ma kahtlemata ootan.

  Sharon Bowles (ALDE). – Hr juhataja, me ei tohi spordis lasta headel kavatsustel viia tahtmatute tagajärgedeni. Majandusliku konkurentsi eeskirju ei saa alati kohaldada. Televisiooniülekandeõiguste kollektiivne müük on rahaline päästevest paljudele klubidele, kelle kuulsamad tõrjuksid muidu kõrvale. Utopistlikus maailmas võiksime vaadata kõike ja mitte kunagi maksta, kuid tegelikus maailmas oleks tulemuseks see, et vaatamisväärset jääks vähe alles.

Autoriõiguste austamine kaitseb tulu, mis tagab ürituste kõrgetasemelisuse. Sagenev parasiitturundus ja tipphetkede salvestuste loata levitamine on samavõrd kahjulik kui mis tahes muud liiki piraatlus. Samuti on hädavajalik mitte võimaldada paindlikkust tulu teenimise vahendite, mängijate liikuvuse või nende võimaluse osas valida, kus sõlmida oma esimene leping. Lõpetuseks, me peaksime rangelt järgime subsidiaarsuspõhimõtet ja tagama, et otsuseid tehtaks sporditööstuse siseselt ja poolehoidjatega arvestades.

  Ryszard Czarnecki (UEN). – (PL) Hr juhataja, valge raamat viitab kauakestnud probleemidele, nagu doping, ja küsimustele, mis on seotud televisiooniettevõtete vaheliste rahaliste vaidlustega ringhäälinguõiguste üle, millel on ilmselgelt negatiivsed tagajärjed nii fännidele kui ka vaatajatele. Lisaks sellele käsitleb valge raamat palju tõsisemat probleemi, mis kujutab endast üha kasvavat ohtu ausale spordile, eeskätt jalgpallile. Ma pean silmas kihlveokontoreid. Nad võivad vabalt olla suurimaks komistuskiviks tänapäeva spordile. Näitena võiksin mainida värskeimat skandaali, mis mõjutas riigi, kus me hetkel viibime, jalgpalliliigat. Räägitakse, et Hiina maffia on Belgia jalgpallimängude tulemused ette kindlaks määranud. Õnnemängude, sealhulgas spordimaailmaga seotud õnnemängude turu eelseisev liberaliseerimine loob veelgi suurema ahvatluse rikkuda ausa mängu põhimõtteid.

Lõpetuseks pean ütlema, et ma ei nõustu Euroopa Parlamendi ettepanekuga, mis on vastuolus FIFA seisukohaga, mis käsitleb teatavast riigist pärineva kuue mängija põhimõtet. FIFA ettepanek on mõistlik. See on rahvusspordi pääsetee.

  Tadeusz Zwiefka (PPE-DE). – (PL) Hr juhataja, üks põhiraskusi, mida sooviksin esile tõsta, on õiguskindluse puudumine. Komisjon ei ole selgelt määratlenud, millised spordi korralduslikud tahud on ühenduse õigusega hõlmatud ja milliste puhul on olemuse poolest tegu puhtalt spordiga, mis seetõttu jäävad spordiorganisatsioonide pädevusse.

Ma jagan raportööri arvamust, et ainuüksi Euroopa Kohtule tuginemine ei loo täiendavat õiguslikku selgust. Euroopa Komisjoni seisukoht, mille kohaselt spordi korraldusliku tahu õiguslik raamistik peab olema kooskõlas aluslepingutega, ei loo seda samuti. See ei ole piisav.

Seepärast toetan üleskutset Euroopa Komisjonile võtta vastu tõlgendussuunised, mis loovad selguse ja täpsuse selles valdkonnas toimuva tegevuse tarvis. Loomulikult tuleb rõhutada, et igasugune komisjoni tegevus peab olema kooskõlas spordi enesereguleerimise põhimõttega. Samuti tuleb seejuures arvestada Euroopa spordimudeli struktuuriga ning spordivõistluste korraldamise suhtes kehtivate peamiste põhimõtetega.

Ma ei nõustu teatavate spordiorganisatsioonide vaadetega, mille kohaselt tekiks kohtutes rohkem vaidlusi pärast sporditegevust käsitlevate põhimõtete teatavat koondamist või kodifitseerimist laiemalt kui puhtalt spordi kontekstis, järgides seejuures loomulikult enesereguleerimise põhimõtteid. Minu arvates juhtuks vastupidi. Suurem õiguskindlus saab tulla ainult kasuks.

Samuti sooviksin kutsuda spordiorganisatsioone üles tunnustama õigust pöörduda tavakohtute poole. Igaühel on õigus pöörduda kohtu poole. Puhtalt spordialaste vahekohtute pädevus ei ole kahtluse all, kuid see, et teatavad spordiorganisatsioonid selliseid õiguseid piiravad, on vastuvõetamatu.

Lõpetuseks sooviksin tõstatada ühe teise väga tähtsa küsimuse. Sport etendab ühiskonnas väga tähtsat rolli. Liikmesriikidele peaks seetõttu jääma õigus võtta meetmeid eesmärgiga kaitsta teabesaamisõigust ja tagada vaatajate juurdepääs suurte spordiürituste televisiooniülekannetele. Ma pean silmas olümpiamänge ja Euroopa meistrivõistlusi või maailmakarikat. Igaühel peaks olema vaba juurdepääs sellistele sündmustele. Enne kui ma lõpetan, pean tänama hr Mavrommatist tema suurepärase töö eest selle raportiga.

  Richard Corbett (PSE). – Hr juhataja, sporti peaksid loomulikult juhtima spordiinimesed ise, aga kuivõrd see on ka majandustegevus, kuulub see vältimatult tööõiguse, konkurentsiõiguse, autoriõiguse, meediaõiguste jne valdkonda.

Probleem seisneb selles, et kõnealustes õigusharudes on seadused sageli koostatud spordi erivajadusi silmas pidamata. Praeguste aluslepingute kohaselt on nende erivajadustega arvestamiseks vähe mänguruumi. Mul on hea meel, et Lissaboni leping annab rohkem ruumi kõrvalekalleteks ja erandite tegemiseks või seaduste tõlgendamiseks spordi erivajaduste valguses.

Näiteks, me ei saa kohaldada konkurentsiõigust selle puhtmajanduslikus mõttes, kuid see lõpuks hävitaks konkurentsi spordi mõttes. Ei ole paremat näidet sellest kui televisiooniülekandeõiguste kollektiivne müük, mida harrastatakse näiteks Inglise kõrgliigas ja tulu jaotatakse ümber kõikide klubide vahel. Vastupidiseks näiteks on Hispaania, kus üle poole televisioonituludest saab endale kaks klubi.

Me peaksime ka tunnustama, et UEFA süsteem omakasvatatud mängijate tarvis on võrdeline vastumeede ja vastuvõetav Euroopa Liidu õiguse raames, erinevalt FIFA „kuus pluss viis“ süsteemist, mis meenutab elevanti portselanipoes.

  Grażyna Staniszewska (ALDE). – (PL) Hr juhataja, regionaalarengukomisjoni liikmena sooviksin tähelepanu juhtida regioonide ja kohalike omavalitsuste rollile spordi infrastruktuuri arendamiseks, laialdaselt juurdepääsetavate ürituste korraldamisel ning spordi ja tervislike eluviiside edendamisel omavalitsusüksuste elanike, teisisõnu, Euroopa kodanike seas.

Samuti sooviksin tähelepanu juhtida ühele küsimusele, mis on seotud spordi kättesaadavusega puuetega inimestele. Liikmesriigid peaksid vähemalt tagama, et puuetega õpilastel oleks juurdepääs kehalise kasvatuse põhikursustele. Võimalusel peaks nendel õpilastel olema juurdepääs ka kõrgema taseme kursustele.

Daamid ja härrad, tuleks meeles pidada, et sport on üks tõhusamaid vahendeid ühiskonda lõimumise saavutamiseks. Seepärast peaks Euroopa Liit seda palju rohkem toetama eriprogrammide kaudu, mis on eeskätt mõeldud noorte rahvusvaheliste spordiürituste korraldajatele, sealhulgas neile, kes annavad lõimumisse erilise panuse, kaasates puuetega inimesi. Sport kätkeb endas enamat kui kehaline tegevus ja tervis. See annab hindamatu panuse salliva mõttelaadi, aususe ning ausa mängu põhimõtete austamise arengusse. Kõik see on eriti tähtis laste ja noorte jaoks, kes on tänapäeva noored kodanikud Euroopa Liidus.

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Hr juhataja, enne kui ma rääkima hakkan, peaksin teatama, et mul on seoses selle teemaga mitmeid finantshuve, mis on loetletud minu deklaratsioonis, mis on saadaval Internetis.

Samuti sooviksin tänada raportööri, hr Mavrommatist tema vaeva ja asjatundliku teemakäsitluse eest, eriti mis puutub dopingusse spordis.

Tegelikult oli tema raporti esimene projekt enne muudatuste tegemist tõenäoliselt parim lühivormis dokument sellel teemal. Kuid, nagu alati, sekkusid sel hetkel komisjonid ning kultuurikomisjonis vastuvõetud muudatusettepanekud rikkusid pea kogu hea töö, mis oli tehtud. Näiteks, punktis 59 sisalduv veider üleskutse luua Euroopa spordipolitsei või punktis 16 sisalduv tekst „rahalisest dopingust”, mis on suunatud erainvesteeringute ja mõningatel juhtudel Euroopa Liidu sisese investeerimise vastu. Kahjuks käsitletakse sporti selles raportis profijalgpalli vaatenurgast. Olles olnud viimased 28 aastat jalgpallikohtunik, peamiselt amatööride tasandil, võin teile öelda, et see raport ei käsitle mitte mingil viisil amatöörjalgpalli probleeme, rääkimata siis amatöörspordist üldiselt.

See parlament väidab, et me ei püüa mõjutada juhtorganite otsuseid, kuid juba oleme tänase arutelu käigus näinud rünnakut FIFA „kuus pluss viis” reegli vastu. Juhtorganid peaksid olema ettevaatlikud. Spordi juhtohjade andmine Euroopa Liidule ei ole hea mõte.

Mis puutub spordikihlvedudesse, siis oleme kuulnud sel teemal palju arvamusi. Selle raporti kasutamine hasartmängu- ja kihlveoturu liberaliseerimist käsitleva arutelu lõpetamiseks on lihtsalt väär. See arutelu peaks jätkuma teistsuguses suunas ja mõne teise parlamendikomisjoni juhtimisel. Need, kes räägivad sellest, peaksid vaatama, mis toimub Itaalias, kus turu järkjärguline liberaliseerimine on suurendanud kõikidele saadavalolevat rahasummat.

Me oleme rääkinud televisiooniülekandeõiguste kollektiivsest müümisest, mida ma pooldan, sest see on toiminud Ühendkuningriigis, kuid ma usun kindlalt subsidiaarsusesse ja see küsimuse tuleks kahtlemata jätta liikmesriikide otsustada.

Selles valges raamatus spordi kohta on palju häid asju, olgugi et on liiga vähe mainitud eriolümpia- ja paraolümpialiikumisi. Kuid üldiselt on see raport Iiri hääletajate solvamine, rääkides Lissaboni lepingust nii, nagu oleks see juba sõlmitud ja nagu nende hääl ei loeks. Seetõttu peab Ühendkuningriigi konservatiivide delegatsioon lõppkokkuvõttes vastu hääletama.

  Donato Tommaso Veraldi (ALDE). – (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, sooviksin raportööri tänada tema suurepärase töö eest raportiga, mille eesmärk on strateegiliselt suunata spordi rolli Euroopa Liidus.

Sport on ühiskondlik nähtus, mis on alati toetanud sellised väärtuseid nagu solidaarsus, meeskonnavaim ja identiteet, nagu kinnitatakse Amsterdami lepingule lisatud deklaratsioonis spordi üldise tähtsuse kohta. Sport aitab arendada kehalisi, vaimseid ja suhtlemisoskusi, mistõttu tuleks sporti harrastada nii haridussüsteemis kui ka muudes ühiskonnaelu valdkondades.

Üks tahk, mida ei tohiks alahinnata, on spordi harrastamisest puuetega inimestele tulenev kasu: kõik liikmesriigid, kohalikud ja piirkondlikud võimuorganid ning spordiorganisatsioonid peaksid tagama ja hõlbustama puuetega inimeste juurdepääsu spordirajatistele. Sport peab silmitsi seisma tänapäeva ühiskonna uute ohtudega, nagu noorte mängijate ärakasutamine, doping, rassism, vägivald ja rahapesu. Vägivallaprobleemi ei esine mitte ainult staadionitel, vaid ka väljaspool neid.

Ma kiidan komisjoni tema püüdluse eest vältida korratusi, edendades dialoogi liikmesriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide, spordiorganisatsioonide ja politseiga. Samuti on tähtis rõhutada spordi majanduslikku külge. Diskrimineerivad maksusüsteemid, mida liikmesriigid kohaldavad mängijate kasuks, võivad tingida konkurentsimoonutusi. Seetõttu tuleb kehtestada eeskirjad õiglase konkurentsi tagamiseks spordiorganisatsioonide vahel.

  Christofer Fjellner (PPE-DE). – (SV) Hr juhataja, spordi ülistamisega raportis saab ainult nõustuda. Sport tähendab ühiskonnale palju ja see loob palju tähtsaid väärtusi, mida on vaid kahe minutiga pea võimatu piisavalt käsitleda. Samuti aitab see kaasa Euroopa ühendamisele. Siiski, kui mõni asi on tähtis, ei tähenda see kohe, et see on poliitiline, ja kui miski aitab kaasa Euroopa ühendamisele, ei ole see kohe ELi põhiülesanne.

Minu arvates on see selles arutelus kahe silma vahele jäänud, eriti kui väidetakse, et ELi tasandil peaks olema rohkem spordialaseid algatusi. Mina nii ei mõtle. Seetõttu ei leia ma, et me vajame eraldi Euroopa hasartmängupolitseid. Ma ei arva, et spordiagendid teenivad liiga palju raha ja et meil peaks olema põhjust seada sisse erikoolitust spordiagentidele. Samuti ei tohiks me ühtlustada tulusid edukate ja vähem edukate klubide vahel. Püüe piirata seda, mida raportis nimetatakse sportlaste ülemäära tihedaks treeningkavaks, ei suuda neid ilmselt mõjutada dopingust loobuma.

Siiski peame uurima mõningaid ebaõigeid väiteid, mis on esitatud Euroopa hasartmänguturu kohta. Hasartmänguturu eraviisiliste osaliste ja mängutulemuste eelneva kokkuleppimise vahel ei ole mingit seost. Vastupidi, mõned suurimatest Euroopas toimunud skandaalidest on mõjutanud riike, kus on monopol. Hasartmängumonopolide ja piirava hasartmängupoliitika vahel ei ole mingit seost. Vastupidi, paljud liikmesriikide riiklikest monopolidest on ühed suurimad reklaamijad. Riikides, kus on konkurents, ei ole hasartmänguturg reguleerimata. Vastupidi, paljudes riikides, kus on monopol, on hasartmänguteenused kõige kehvemini reguleeritud ning monopolid võivad kõige sagedamini teha seda, mida nad tahavad.

Me ei tohiks püüda ebaõigete faktide abil hoida ELi eemal valdkonnast, kus ELil on tegelikult tähtis roll. Meil on Euroopas teenuste vaba liikumine, mis peaks loomulikult kehtima ka hasartmänguteenustele. Liikmesriikide ebaõiged näitajad hasartmängusõltuvuse kohta varjavad sageli puhast protektsionismi ja oma hasartmängumonopolidest saadava tulu kaitsmist. Tegelikult näitab kogu see silmakirjalikkus hasartmängupoliitika vallas vaid seda, et liikmesriikide rahandusministrid on need, kas kannatavad suurima hasartmängusõltuvuse all. Seepärast on meil, Rootsi konservatiividel väga raske toetada suurt osa sellest raportist.

  Juhataja. − Olen äsja saanud üksteist sõnavõtusoovi, mida ei saa seetõttu vastu võtta. Tuletaksin arutelu käigus mittekõnelevatele liikmetele meelde, et nad võivad esitada kõige rohkem 200 sõna pikkuse kirjaliku avalduse, mis lisatakse arutelu stenogrammile, või esitada selgituse hääletuse kohta kõnede lõpus.

  Mihaela Popa (PPE-DE). –(RO) Hr juhataja, lugupeetud kolleegid, sooviksin õnnitleda oma kolleeg Mavrommatist ja samas tänada teda koostöö eest, sest ma tegin tema raporti suhtes mitu muudatusettepanekut.

Minu arvates on oluline seada sisse alla 14-aastaste vaba juurdepääs spordiüritustele, algatada Euroopa Meistrivõistlused koolide ja ülikoolide tasandil ning kuulutada välja „Toidulisandivaba Euroopa päev”. On oluline kohandada spordi ja koolide infrastruktuuri puuetega inimeste vajadustele, kehtestada kohustuslik ravikindlustus kõrgetasemelistele sportlastele ja töötada välja Euroopa projektid vägivalla vältimiseks spordiväljakutel. On hädavajalik välja töötada Euroopa projektid, mis on mõeldud kehaliste eriomadustega õpilastele.

Lõpetuseks sooviksin väljendada oma veendumust, et spordialase valge raamatu vastuvõtmisega anname me panuse tervema ja väärtuslikuma Euroopa ühiskonna edendamisse.

  Costas Botopoulos (PSE). – (EL) Hr juhataja, kogu oma elu olen sporti üdini armastanud, nii osaleja kui ka pealtvaatajana. Peaksin loomulikult lisama, et aastaid kirjutasin koos oma sõbra ja kaasliikme hr Mavrommatisega spordiartikleid ühele ajalehele.

Siiski ei ole ma pärast tänast arutelu eriti optimistlik. Mida iganes me teeme ja kui palju tahes me püüame neid asju korrastada, näitavad sündmused, et olukord on üsna kohutav.

Doping on igapäevaprobleem, mis on tinginud ka surmajuhtumeid. Spordi äriks muutumine on jõudnud äärmusteni. Spordi edukuse tõttu pööratakse kogu tähelepanu suurte vaatemängude korraldamisele, mis on põhjustanud korruptsiooni. Spordis on televisioon ülimal kohal.

Seetõttu leian, et üks sümboolne žest on väga tähtis. Pidades silmas probleeme olümpiamängudega, arvan, et me peaksime kaaluma, kas need mängud alaliselt Kreekasse tagasi viia.

  Toomas Savi (ALDE). – Hr juhataja, Eesti Suusaliidu presidendina nõustun raportis osutatud mureküsimusega, mis käsitleb nii alg-, põhi- kui ka keskhariduses kehalisele kasvatusele ettenähtud tundide arvu. Kehaline kasvatus aitab koolilastel omandada tervislikke eluviise. Paljudele spordi vallas tegutsejatele on suureks väljakutseks suurendada nende huvi sporditegevuse vastu.

Näiteks Eesti Suusaliit on loonud aastaringse süsteemi laste ja mitteprofessionaalide osalemiseks, kuid see on olnud üsna kulukas ettevõtmine. Seoses sellega peaksin tähelepanu juhtima asjaolule, et spordi rahastamine saab suurt tuge hasartmängudest. Paljusid spordialasid toetatakse riiklike loteriide ning litsentseeritud hasartmängude kasumist. Kui me seda raha ei kasuta, peame minu arvates leidma rahalisi vahendeid mujalt.

  Antonio De Blasio (PPE-DE). – (HU) Tänan teid, hr juhataja. Sooviksin õnnitleda raportööri tema raporti valmimise puhul. Oleme siin täna paljugi kuulnud, kuid ma sooviksin juhtida teie tähelepanu mõningatele kindlatele tahkudele. Rasvumus on muutumas endeemiliseks ja meie suuresti istuv eluviis ei ole selles mitte just vähe süüdi. Olukorda saaks seega parandada, nagu ütles ka eelmine kõneleja, kui muuta igapäevase kehalise kasvatuse tunnid liikmesriikides kohustuslikuks – algkoolist kõrghariduseni välja. Selleks vajame aga vahendeid ja samuti muudatusi õppekavas. Mis puutub vahenditesse, siis saaks olukorda parandada, kui valitsus võtaks suurema rolli, sest vähemalt pool spordist saadavast tulust, mis moodustab 4% ELi sisemajanduse kogutoodangust, tuleks reinvesteerida, et see olukord oluliselt muutuks. Soovitan seda kindlasti teha. Ma loodan, et valge raamat parandab olukorda. Tänan teid kuulamast.

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Kuna hääletus algab mõne minuti pärast, ei saa ma pikemalt kõnelda. Sooviksin siiski öelda paari asja ja vastata mõnele küsimusele. Minu arvates on arutelu põhjal selge, millist keerukat nähtust sport endast tänapäevase ühiskonna elus kujutab. Teine asi, mis mulle head meelt valmistab, on see, et pärast hääletust hr Mavrommatise raporti üle on meil väga kindel alus Euroopa tulevasele sidusale spordipoliitikale: alus, mis tugineb valgele raamatule ja parlamendi raportile.

Arusaadavalt on arutelu käigus ilmnenud terve rida mõtteid, millest oleks vaja kinni haarata ja millega oleks vaja lähitulevikus tegeleda. Tahaksin vaid rõhutada asju, millest olen siin nimekirja koostanud ja mis on minu arvates eriti olulised. Üks probleemidest, mida tegelikult käsitletakse valges raamatus, on sportlaste, eriti noorte haridus, et vältida kirjeldatud olukorda, kus nende karjäär lõpeb, kuid nende kaugem tulevik ei ole piisavalt kindlustatud. Samavõrd tähtis on tegeleda spordis mõnel juhul esinevate inimkaubanduse probleemidega või inimkaubanduse ohuga. Samamoodi peab komisjon tegelema intellektuaalomandi küsimusega, eriti seoses Internetiga, mis lõppude lõpuks on komisjoni ülesanne; aga kuna ma näen, et tegelikult ei soodusta õhkkond pikki kõnesid, vastan kiiresti küsimustele, mis on esitatud.

Esimene oli küsimus niinimetatud suuniste kohta. Komisjon on arvamusel, et praegu ei ole veel õige aeg neid sõnastada; siiski leiab komisjon, et sellele probleemile tuleks tähelepanu pöörata. Muude küsimuste osas tahaksin mainida loteriisid, millele väga tihti viidatakse. Siinkohal tahaksin öelda, et loteriid jäävad teenuste direktiivi kohaldamisalast välja; järelikult kehtib nende suhtes ühenduse õigus ning igal üksikjuhul on vaja teha otsus. Teine tähtis küsimus oli televisiooniprogrammide ringhäälinguõiguste kollektiivne müük. Komisjon plaanib leida kõikjal lahenduse, mis sisaldab oluliselt määral solidaarsust, nagu mainitud. Usun, et olen väga lühidalt käsitlenud enamikku esitatud küsimustest. Üldises plaanis on see ilmselgelt vaid üks samm, olgugi et väga tähtis samm, mille komisjon ja parlament on koos astunud.

  Manolis Mavrommatis, raportöör. − (EL) Hr juhataja, lubage mul veel kord tänada kõiki liikmeid, kes on siin täna kõnelenud, ja kõiki neid, kes on esitanud muudatusettepanekuid spordialase valge raamatu kohta.

Ühtekokku on kaheksas komisjonis esitatud 520 muudatusettepanekut. Olen võimalust mööda püüdnud leida kokkuleppelisi lahendusi ja nüüd on see saavutatud. Paljas tõsiasi, et neid muudatusettepanekuid esitas ja nende üle hääletas kaheksa komisjoni, näitab, kuivõrd tähtis see raport tegelikult on. Loomulikult näitab see ka muudetud lepingusse lisatava teksti tähtsust.

See on tähtis esimene samm spordi ja ELi jaoks. Meie ühise koostöö ja abistamise kaudu on võimalik saavutada palju.

  Martin Schulz (PSE). – (DE) Hr juhataja, ma ei ole kindel, millisele kodukorra artiklile ma siinkohal peaksin tuginema, kuid ma teen seda siiski. Paluksin teil teavitada bürood, et vähemalt mulle isiklikult – kuid ma olen kindel, et ma räägin kõikide fraktsioonide esimeeste eest siin – on parlamendisaalis hetkel valitsev õhkkond täiesti vastuvõetamatu. Me isegi ei kuule inimeste juttu läbi kõrvaklappide, müra on sedavõrd palju; see on üsna tülgastav.

Enamik volinik Špidla kõnest ja hr Mavrommatise kommentaaridest oli suuresti kuuldamatu saalis valitseva kohutava müra tõttu. See on täiesti vastuvõetamatu. Kas te palun hoolitseksite selle eest, et büroo jätab vähemalt viis minutit arutelu lõpu ja hääletuse vahele, sest me ei peaks siin saalis sellist olukorda taluma.

(Aplaus)

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletamisaeg on kohe käes ja me jätkame nüüd hääletamisega.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Iles Braghetto (PPE-DE), kirjalikult. – (IT) Ma kiidan raportööri, hr Mavrommatise tööd ja tervitan pikisilmi oodatud valget raamatut spordi kohta, mille komisjon on vastu võtnud. See on kasulik ja vajalik meede, sest sport kujutab endast väga olulist tahku Euroopa ühiskonnas.

Ma juhiksin tähelepanu tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni seisukohale, milles rõhutatakse, et sporti tuleb sotsiaalselt ja eriti noorte puhul väärtustada kui vahendit neile sallivuse, austuse ja kaasalöömise õpetamiseks. Ma usun, et liikmesriigid peaksid selgete ja läbipaistvate ühenduse suuniste ja poliitika toel tegema sportimiseks kättesaadavaks sobivad ruumid ja kaasama ühiskonda tervikuna, sealhulgas tõrjutud rühmi, et sporditegevus saaks inimesi ühendada ja aidata võidelda selliste nähtuste vastu nagu rassism ja ksenofoobia.

Arvestades, et kehalise tegevuse puudumine soodustab haigusi, nagu rasvumus ja muud kroonilised haigused, usun ma, et koostöö spordivaldkonna ja tervishoiuvaldkonna vahel on elutähtis. Euroopa Liidul on tähtis koordineeriv roll kodanike teavitamisel ja nende ergutamisel mitmesugustes sporditegevustes osalemiseks.

  Magor Imre Csibi (ALDE), kirjalikult. – (RO) Sooviksin rõhutada kehalise kasvatuse tundide tähtust ELi koolides ja põhikoolides. Praegu on kehaline kasvatus ainus aine kooli õppekavas, mille eesmärk on valmistada lapsi ette tervislikuks eluks. Ma hindan ELi algatust suurendada kehalise kasvatuse tundide arvu koolides.

Koos kehalise kasvatuse tundide arvu suurenemisega peaksime võtma arvesse ka kahte tähtsat küsimust: ma pean silmas kehalise kasvatuse ligitõmbavust ja eristatud kehalise kasvatuse tundide võimalikkust. Minu väide põhineb vestlustel Rumeenia õpilaste ja spordiõpetajatega. Kahjuks põhjustab kehalise kasvatuse tundide mitteligitõmbavus tundidest puudumiste arvu suurenemist.

Üks põhjus on tundide mitmekesistamiseks vajalike aineliste vahendite puudumine. Teine probleem on ülekaaluliste või rasvunud noorte jaoks eriliste kehalise kasvatuse tundide puudumine. Kehalise kasvatuse tunnid on ühesuguse intensiivsusega nii tervetele kui ka probleemidega lastele. Seega on noored mõnikord sunnitud spordiväljakult kõrvale jääma.

Need on mõningad mitmetes Euroopa Liidu liikmesriikides esinevatest probleemidest, millele peame lahenduse leidma. Ma kutsun Euroopa Komisjoni otsima lahendusi ja isegi näiteid headest tavadest liikmesriikides.

  Gyula Hegyi (PSE), kirjalikult. – (HU) Spordialane raport, mille esitas kolleeg Kreekast, on tähtis dokument mulle südamelähedases küsimuses. Sport on olnud Euroopa kultuuri osa palju aastatuhandeid. Muistne Kreeka on inimkonnale andnud muu hulgas rõõmu olümpiamängudest. Tänapäeval muretsevad paljud selle pärast, kas olümpiamänge on võimalik kaitsta boikoti ning muudest põhjustest tingitud poliitiliste vihapuhangute eest. Mul on hea meel öelda, et Ungaris on nii poliitikat kui ka avalikku arvamust mõjutavat põhijõud Pekingi olümpiamängude boikoteerimise vastu. Minu arvates valitseb kogu Euroopas sarnane hoiak. Seetõttu tuleb loota, et seekord, pärast varasemaid kahetsusväärseid boikotte, ei riku poliitika sportlaste ja sadade miljonite sporti armastavate inimeste rõõmu. Poliitikute osalemine avamistseremoonial on hoopis omaette küsimus. Seda peavad poliitikud otsustama oma poliitikurollis ning sporti ega spordiinimesi ei tohiks sellesse segada.

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Rääkides läbivaadatud Lissaboni strateegiast, ei saa me eirata sektorit, kus töötab 15 miljonit inimest ja mis annab ligikaudu 4% Euroopa Liidu SKTst. Tõepoolest, sport võib olla tähtsaks koostisosaks meie kahes suures eesmärgis: majanduskasv ja tööhõive.

Seepärast sooviksin rõhutada mõningaid eelarvelisi tahke, mis on seotud Euroopa Liidu toetusega spordivaldkonnale. Praegu ei ole kehtivates aluslepingutes selget viidet, mis võimaldaks meil aktiivselt osaleda programmide ja fondide kaudu. Sellegipoolest saame enne Lissaboni lepingu jõustumist algatada eelarvekomisjonis ettevalmistavaid meetmeid, mille abil, olgugi et need piirduvad ebaoluliste summadega, võib 2009. aastast alustada Euroopa spordi jaoks väga kasulikke projekte.

Mul on kahju, et sellel nädalal toimunud esialgse eelarveprojekti esitluse käigus ei arutanud me rohkem eelarverida, mille saab moodustada ELi eelarve 3. peatükis – kodakondsus. Ma loodan, et eelarve esimese lugemise ajaks sügisel esitame me selles vallas edasiviivaid ettepanekuid.

  Lívia Járóka (PPE-DE), kirjalikult. – (HU) Lubage mul algatuseks õnnitleda auväärset sõpra, hr Mavrommatist tema raporti puhul, millega ergutatakse Euroopa Liidu liikmesriike vahetama teavet parimate tavade vallas, et vältida vägivalda, rassismi ja ksenofoobiat spordiväljakutel ja nende ümber. Meetmete võtmine võitluseks rassismiga, mis kahjuks ilmneb üha sagedamini spordiüritustel, on ülesanne, mida peavad ühiselt täitma liikmesriikide ametivõimud, spordiorganisatsioonid ja võistluste korraldajad. See on ka nende ühistes huvides. Mõned suurepärased algatused, mis selles suhtes silma paistavad, on Euroopa Jalgpalliliidu (UEFA) kampaania „Jalgpall rassismi vastu Euroopas (FARE)” ja üritustesari nimetusega „Rassism rikub mängu ära”. Kõige tõhusam mehhanism spordiareenidel ilmneva rassismi ja tõrjutuse vastu võitlemiseks on siiski mäng ise, kuna see soodustab üksikisikute meeskonnavaimu, koostööd ja ausat võistlust, samuti koostöö ja solidaarsuse kui sotsiaalsete väärtuste tugevdamine.

Statistika kohaselt aga tegelevad teatavad ühiskonnarühmad, eeskätt enimtõrjutud rahvusvähemused, spordiga palju vähem ja neil on kehvem juurdepääs riiklikele spordirajatistele. Sel põhjusel peaks Euroopa Liit kehtestama sobiva tugiraamistiku võrdsete võimaluste edendamiseks spordi harrastamisel ja rahastamisel. Samal ajal peavad liikmesriikide spordiliitude juhtkonnad koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega seadma esikohale tõrjutud rühmade osalemise vastavatel spordialadel.

  Roumyana Jeleva (PPE-DE), kirjalikult. – (BG) Sooviksin õnnitleda kolleegi Mavrommatist tema suurepärase raporti puhul. Ma tervitan spordi lisamist Lissaboni lepingusse, nõuet moodustada 2009. aasta eelarves eraldi rida spordialasteks meetmeteks ja liikmesriikides sporti edendavate meetmete väljatöötamist. Ma usun, et tänane arutelu saab alguseks järjepideva Euroopa spordipoliitika edendamisele.

Mina kui regionaalarengukomisjoni liige, kes on pärit Bulgaariast, riigist, kus spordi infrastruktuur on alaarenenud, eriti amatöörspordi puhul, sooviksin kutsuda Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles aktiivsemalt kasutama Euroopa Regionaalarengu Fondi ja muid rahastamisvahendeid investeerimiseks linnakeskkonda ning spordiga seotud infrastruktuuri ja projektide arendamiseks. Ma usun, et sport peaks ELi abi toel saama ja võib saada meie regioonide, omavalitsusüksuste, linnade ja külade jätkusuutliku arengu strateegiate lahutamatuks osaks.

  Lasse Lehtinen (PSE), kirjalikult. – (FI) Sport on konkurents, kuid sedalaadi konkurents, mille suhtes ELi konkurentsiõigust ei saa kohaldada.

Spordi eripära säilitamiseks tuleks võimaldada spordi enesereguleerimist tulevikus, kooskõlas iga spordiala parimate tavadega. Seadusandjatena peame vastu võtma seadusi, mis tagavad, et poliitikud ja kohtunikud hoiavad spordist võimalikult kaugele. Seda pealtnäha vastuolulist nõuet käsitletakse selles raportis selgemalt kui komisjoni valges raamatus.

Üleeuroopaliste ja kohalike „sport kõigile”-meetmete seisukohast on oluline, et liikmesriigid saavad säilitada oma riiklikud hasartmängusüsteemid, mis on spordi eripära oluliseks koostisosaks. Hasartmängude kõrvalnähtusi on ka lihtsam vältida riikides, kus riigil on monopol. Kõikidel spordialadel saab profisport ja spordi ümber keerlev äri toetust vabatahtlikust, tasuta, kohalikust tegevusest ja ühiskondlikust rahastamisest.

Parlament peaks omalt poolt suutma tagada, et spordi sotsiaalne põhi ei laguneks turujõudude avaldatava surve all koost.

  Janusz Lewandowski (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Spordil on niivõrd tähtis osa igapäevaelus ja see on ka niivõrd globaliseerunud, et see väärib Euroopa Liidu institutsioonide tähelepanu. Ühine jõupingutus teatavate seonduvate nähtuste vastu võitlemiseks on tõhusam kui iga liikmesriigi eraldi tegutsemine.

Doping on tänapäevase võistlusspordi üldtuntud ja laialtlevinud varjukülg. Seepärast seatakse dopinguvastane võitlus Euroopa Parlamendi raportis esikohale. Parlamendiliikmetele, kes pärinevad endisest kommunistlikust blokist, meenub, kuidas doping võib muutuda riiklikuks meistrite kasvatamise meetodiks, milleks on loa andnud enda mainet spordialasele edukusele rajava riigi ametivõimud. Raportöör tegi tähtsa kõrvalmärkuse, mis põhineb tegelikul olukorral. Ta ütles, et nähtude ravi suurema järelevalve kaudu ei ole eraldiseisvana tõhus. Sellega peavad kaasnema meetmed selle nähtuse põhjuste kõrvaldamiseks. Ma pean silmas ürituste kava, mis on tihedam kui keha suudab taluda, ja haridust.

Teine märkimisväärne massispordiürituste varjukülg on rassismi ja diskrimineerimise ilmingud. Ma teen siinkohal vahel sellel ja näiteks FIFA kehtestatud piirangutel, mis käsitlevad meeskonna oma- ja välismaiste mängijate arvu. Sellised piirangud tulenevad murest noorte talentide arendamise pärast (mängijate ületoomise asemel) ega kujuta endast mängijatevastast diskrimineerimist kodakondsuse alusel.

Samuti tervitan tähelepanu, mida pööratakse nähtustele, mis on seotud spordi äriks muutumisega ja selle kõrvalmõjudega, nagu õnnemängud ja ebavõrdne juurdepääs spordiürituste ülekannetele. Möönan, et ka need on tähtsad küsimused.

  Marusya Ivanova Lyubcheva (PSE), kirjalikult. – (BG) Hr juhataja, on suurepärane, et Euroopa Parlament arutab valget raamatut spordi kohta. Me peaksime pöörama tähelepanu vajadusele tasakaalustada profi- ja amatöörspordi arengule suunatud poliitika. Esmaklassilised spordisaavutused maksavad palju, kuid samavõrd vajalik on rohkem rahastada rahvasporti – lapsepõlvest pensionieani. Vaja on luua infrastruktuur, mis võimaldab lõimida kõiki ühiskonnarühmi.

Sport eeldab harimist varajasest east ning sport aitab kõrvaldada paljusid probleeme, nagu uimastite, alkoholi ja tubaka kuritarvitamine. Me peaksime ergutama kõiki liikmesriike rajama alasid tasuta sportimiseks ja alasid, mis on uimasti-, alkoholi- ja tubakavabad. Korraldasin hiljuti avaliku arvamuse uuringu, mille kohaselt on väga selge, et sportivad noored ei tarvita uimasteid ega alkoholi. Nende käitumismall on väga erinev – sallivus ja solidaarsus on väga tähtsad elemendid, mida sport neis kasvatab. Seetõttu on hariduse kaasamine sporti erilise tähtsusega. Sooviksin teiega jagada veel üht: on olemas erialased spordikoolid ja on väga oluline, et nende tegevus oleks tasakaalus sinna sportlasi värbavate spordiklubidega tegevusega. Nii spordi kui ka hariduse jaoks on vaja sellekohast õiguslikku raamistikku.

  Siiri Oviir (ALDE), kirjalikult. – (ET) Siin on palju räägitud spordi rollist kultuuris, selle mõjust tervisele jne. Spordil on väga suur roll nii kehalises kui ka vaimses plaanis. Viimastel aastatel on spordi sotsiaalseid kasutegureid Euroopas aktiivselt propageeritud, et igaüks saaks oma võimete piires osaleda oma ühiskonna elus. Mul on väga kahju, et sama ei saa öelda puuetega inimeste spordi kohta. Eesti Füüsiliste Puuetega Inimeste Spordiliidu presidendina tean, kui raske on korraldada spordiüritusi puuetega inimestele, hankida neile meediakajastust ning saada vahendeid valitsuselt ja sponsoritelt. Meie sportlased on teadlikud, et neile ei ole loodud võrdseid tingimusi ja võimalusi.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. – (RO) 2007. aastal Eurostati avaldatud kultuuristatistika koostati tegevuste põhjal, mida liikmesriigid käsitavad sellesse kategooriasse kuuluvana. Kahjuks jäeti sport ja turism välja ning minu arvates tuleks see viga parandada. Ma pean positiivseks nii sporditurismi arengut viimastel aastatel kui ka tali- ja merespordi edendamist.

Sportimisvõimaluste olemasolu hotellides või ratturitele turismiradade loomine võiks avaldada soodsalt mõju nii elanikkonna tervisele kui ka keskkonnale. Suurtes Euroopa linnades on juba olemas parklad, kus antakse turistidele kogu nende sõidukite parkimisperioodi ajaks tasuta kasutada jalgrattaid.

1. mail ootasin Galaþis, oma kodulinnas finišijoonel inimesi, kes otsustasid pühendada oma aja murdmaavõistluses osalemisele. Mul oli eriti hea meel finišijoone ületanud laste ja puuetega inimeste üle. Haridus on spordi edendamiseks hädavajalik. Rumeenias algas 2001. aastal nii maa- kui ka linnapiirkondades sadade spordihallide ehitamine koolidele ja kõrgkoolidele. Minu arvates tuleks sedalaadi investeerimist jätkata.

ISTUNGIT JUHATAB: Martine ROURE
Asepresident