Istungi stenogramm

Esmaspäev, 19. mai 2008 - Strasbourg

20. Keskkonna kaitsmine kriminaalõiguse kaudu (arutelu)

  President. − Järgmine päevakorrapunkt on õiguskomisjoni nimel härra Nassaueri koostatud raport (A6-0154/2008) ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu. (KOM(2007)0051 – C6-0063/2007 – 2007/0022(COD)).

  Hartmut Nassauer, raportöör. − (DE) Härra president, Euroopa Liit otsib tuge kriminaalõigusest. Teiste sõnadega hakatakse tulevikus karistusi määrama Euroopa Liidu nimel ning neid volitusi kasutatakse põhiliselt keskkonnaõiguse rikkumiste suhtes. See on kaugeleulatuv ja märkimisväärne samm, sest kriminaalõigus ei kuulu praegu Euroopa Liidu pädevusse. See on õigemini praegu üks peamisi liikmesriigi pädevusse kuuluvaid valdkondi.

Just sellepärast oli direktiivile tee rajamiseks tarvis kahte Euroopa Kohtu otsust. See on iseenesest huvitav, kuna nii nõukogu kui ka komisjon ja parlament on kaua olnud nõus, et kriminaalkaristusmeetmed on keskkonnaõigusakti jõustamiseks siduvad vahendid. Siiski võttis mitmeid aastaid, et sätestada, kes on nende meetmete suhtes pädevad – kas liikmesriigid raamotsuste alusel või ühendus direktiivi alusel.

Pole üllatav, et Euroopa Kohus toetas komisjoni seisukohta. Veelgi enam, nüüdseks lahendatud konflikt ilmselt enam lõkkele ei löö, kuna uues Lissaboni lepingus käsitletakse seda probleemi ja kaldutakse selgelt pigem ühenduse kui Euroopa Kohtu otsuste poole.

Loomulikult on see põhjus, miks me sõlmisime esimesel lugemisel kokkuleppe. Me tahame hoiduda kogu menetluse taaskäivitamisest, kui peaks juhtuma, et sel aastal lahendust ei leita. Võttes arveese, et toimumas on olulised õigusliku aluse muudatused ja ees seisavad Euroopa Parlamendi valimised, võib mööduda märgatav aeg, enne kui õigusaktid jõustuvad. Seetõttu võtsime üksmeelse seisukoha, et peame tegema kõik, et jõuda esimesel lugemisel lahenduseni. Kui ma ütlen „meie“, pean ma silmas Sloveenia presidentuuri (ning mul on tõeliselt kahju, et neid siin esindatud pole, eriti veel seetõttu, et ma panin selle auks täna kaela maitseka lipsu), komisoni ja variraportööre, keda tahan eriliselt tänada sõbraliku, konstruktiivse ja informatiivse koostöö eest. Oli rõõm teiega koos töötada.

Uus direktiiv tugineb kolmele sambale, mida ma tahaksin kiirkorras kirjeldada. Esiteks pole me mitte ainult määratlenud kuritegusid, mis nüüdsest on karistatavad, vaid oleme lisas välja toonud ka erisätted, mille alusel võib seaduserikkujat süüdistada. See on vastavuses nulla poena sine lege põhimõttega. Tegemist ei ole pelga kriminaalkuriteoga, mis on karistatav, vaid lisas määratletud kindla õigussätte rikkumine. On oluline see põhimõte õigusaktis säilitada.

Teine põhimõte on teataval määral proportsionaalsuse põhimõtte lisamine. Direktiivi eesmärk ei ole lehvitada trahvikviitungit igaühe ees, kes veidigi keskkonnanormidest üle astub, vaid võidelda ulatuslike õigusrikkumistega. Seetõttu pole pisirikkumised direktiivi järgi karistatavad.

Kolmandaks märkisime, et karistamine eeldab ebaseaduslikku käitumist. Eelnõusse lisasime need kolm põhimõtet ühehäälselt. Samuti parandasime otsustavalt mõisteid. Nüüd ootan huviga arutelu. Lubage mul korrata tänuavaldusi kõigile täiskoja liikmetele, kes on teinud selle kompromissi võimalikuks.

  President. − Tänan, härra Nassauer. Te pöörasite tähelepanu oma lipsu erilisele kvaliteedile. Ma olen seda samuti märganud, kuid mul polnud julgust teile seda öelda. Nüüd, kui te olete seda ise teinud, saan ma rõõmsalt tunnistada, et see püüdis pilku.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Härra president, härra Nassauer ja mina ei kanna küll ühesuguseid lipsusid, kuid sellegipoolest on tal tehtud töö eest minu täielik toetus– minu siirad tänud.

Komisjon tervitab parlamendi ja nõukogu vaheliste läbirääkimiste tulemust ja fakti, et esimesel lugemisel tundub kokkuleppele jõudmine võimalik. Härra president, see on järjekordselt kolme institutsiooni edusamm ning demonstreerib, et kaasotsustamismenetlus on isegi keerukate ja raskete teemade puhul väga tõhus. Ma pean ütlema, et härra Nassauer õiguskomisjoni raportöörina, keskkonnakomisjoni arvamuse koostaja ja variraportöörid on kõik teinud tugevat tööd ning konstruktiivselt suutnud jõuda nõukogu presidentuuri ja komisjoniga mitteformaalse kolmepoolse läbirääkimise tulemusena kompromissile, mida te enda ees täna näete.

Härra Nassauer selgitas asja hästi, mispärast teen lühidalt. On tõsi, et tõhus keskkonnakaitse sõltub ühenduse poliitika tegelikust ja täielikust ülevõtmisest. Kriminaalõigus on selle jaoks asendamatu tööriist. Mis puutub kõige raskematesse rikkumistesse, siis siin on ainus mõjuv abinõu kriminaalkaristuse määramine, võttes alati arvesse, nagu te juba mainisite, vajadust austada proportsionaalsuse põhimõtet.

Kuigi komisjon oleks soovinud määrata kindlaks karistustasemed, ei ole see Euroopa Kohtu 2007. aasta oktoobri otsuse alusel, milles tuginetakse asutamislepingule, võimalik, ning kohtu otsuseid tuleb austada. Isegi karistustasemeid määramata aitab direktiiv siiski märkimisväärselt kaasa keskkonna tõhusamale kaitsele – ja mitte hoiatava mõju tõttu. Liikmesriigid määratlevad keskkonnakuriteoliigid ise vastavalt rikkumiste ühise vastutuse määrale ning vajadusele määrata tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid sanktsioone.

Seepärast loodame ja usume, et juba käsitletud õigusliku alusega on kõik mainitu saavutatav. Euroopa Nõukogu konventsioon keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu kirjutati siin Strasbourgis alla 10 aastat tagasi – endiselt pole see jõustunud! Seetõttu on viimane aeg luua toimiv Euroopa õigusvahend keskkonna kaitsmiseks kriminaalõiguse kaudu. Ma loodan parlamendi toetusele, et me saaksime oma eesmärgini jõuda viivituseta ning veelkord sooviksin tänada raportööri.

Kokkuvõtteks on komisjon kohustatud õigusandjatega saavutatud kompromissi raames koostama teatavad deklaratsioonid. Härra president, nüüd ma loeksin need deklaratsioonid ette.

„Deklaratsioon number 1“: Euroopa Komisjon võtab teadmiseks järgmise muudatusettepaneku, mille on vastu võtnud parlamendi õiguskomisjon.

„Kui jätkuv tegevus põhjustab ajapikku keskkonnakahju, mis võib omakorda anda aluse käesoleva direktiivi alusel kriminaalvastutusele võtmiseks, tuleb vastuse leidmiseks küsimusele, kas kahju toimepanija tegutses ettekavatsetult või hooletuse tõttu, võtta aluseks aeg, mil kahju toimepanija sai teada või tõenäoliselt sai teada, rikkumise faktidest, ning mitte aeg, mil kahju toimepanija oma tegevust alustas. Sellega seoses tuleks pöörata tähelepanu sellele, et loa, litsentsi või kontsessioonilepingu saamine ei ole selles kontekstis kaitseargument”. Komisjon mõistab täielikult muudatusettepanekus väljendatud muret. Need küsimused on liikmesriikide pädevuses ja me oleme kindlad, et liikmesriigid võtavad need tähtsad küsimused arutluse alla.

Euroopa Komisjoni deklaratsioon nr 2: direktiivi lisaga B seotud teisesed õigusaktid, milles käsitletakse tervishoidu ja turvalisust ja mille eesmärk on kaitsta inimesi ja keskkonda ioniseeriva kiirguse eest, võeti vastu Euratomi lepingu alustel. Liikmesriikide kohustus kehtestada direktiivi kohaldamiseks kriminaalkaristusi on seega seotud ebaseadusliku käitumisega, millega rikutakse Euratomi lepingu alusel vastuvõetud õigusakte, ning need tuleb määrata seega asjaomaste õigusaktide põhjal.

Mul on kahju, et pidin need kaks teksti ette lugema, aga mul paluti seda teha. See tehtud, härra president, keskendun nüüd täielikult arutelule.

  Dan Jørgensen, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamuse koostaja – (DA) Härra president, ma sooviksin alustuseks öelda, et härra Nassauri lips ei ole ainuke asi, mida kiita. On põhjust öelda veel palju ilusaid asju tema väga olulise panuse kohta selles keerulises küsimuses kompromissi leidmisel. Otsus, mille me nüüd vastu võtame, on äärmiselt oluline. Üks peamisi probleeme Euroopa Liidu keskkonnapoliitikas on see, et seda kahjuks ei rakendata eri riikides ühtlaselt ning eriti see, et seda juhitakse eri riikides erinevalt. Seetõttu on just see probleem, mida me tahame lahendada suure sammuga edasi. Tulevikus me tagame, et sama seadusrikkumist karistatakse kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides samamoodi, kus seda ka ei sooritata. Mul on lisaks hea meel märkida, et meil on nüüdseks määratlused, milles seaduserikkumised täpsemalt seisnevad. Meil on nüüd selge nimekiri ning rõhutame, et see ei tohi olla staatiline, vaid dünaamiline ning mille alusel saab kindlaks teha, millal on tegemist keskkonnapoliitika juhtpõhimõtete rikkumisega. Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonis oleme me olnud väga mures elupaikade erilise kaitsmise pärast ning oleme rahul, et selle kohta on nimekirjas säte. Oleksime tahtnud lisada rohkem üksikasju karistuste maksimumastmete kohta. See ei olnud praeguste aluslepingute alusel kahjuks võimalik, ent üldiselt oleme me tulemusega väga rahul. See on keskkonnakaitses suur samm edasi.

ISTUNGIT JUHATAB: MANUEL ANTONIO DOS SANTOS
Asepresident

  Georgios Papastamkos, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (EL) Härra president, eelmisel suvel kannatas Kreeka viimaste aastate suurima õnnetuse all. Rohkem kui 60 inimest hukkus, oli palju inimohvreid, tuhandeid hektareid põles tuhaks. Selline oli Lääne-Peloponnesose, Atika ja Evia piirkonna traagiline tuleroog. Sarnased katastroofid on viimastel aastatel aset leidnud ka teistes Vahemereäärsetes ELi riikides nagu Hispaanias, Itaalias ja Portugalis.

Metsasüütamine ohustab inimelusid ja piirkonna looduslikku rikkust. See on kahtlemata meie aja üks süngeimaid ja õõvastavamaid kriminaalkuritegusid.

On tehtud komisjoni direktiivi ettepanek keskkonna kaitsmiseks kriminaalõiguse kaudu. Direktiiv ei võta arvesse õigusloome lõpptulemust ning seisneb rohkem tehniliste õigusküsimuste kui sisuliste küsimuste lahendamises. Siiski on liigutud õiges suunas; see loob eluliselt vajalikud võimalused kaitsmaks tulevikus keskkonda veelgi efektiivsemalt.

Tahaksin isiklikult tänada Euroopa Parlamendi raportööri härra Nassauerit osavõtlikkuse eest, mida ta on üles näidanud kompromissmuudatusettepaneku tegemisel, võttes vastu sätte selle kohta, et tahtlik süütamine kuulub kriminaalkuritegude hulka. Samuti tänaksin Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni Hispaania delegatsiooni liikmeid, kes on mu muudatusettepanekut toetanud.

  Manuel Medina Ortega, fraktsiooni PSE nimel. − (ES) Härra juhataja, ma usun, et mõne aasta pärast on see Euroopa Parlamendi istungjärk loonud Euroopa Liidu õigustiku arengu seisukohalt tähtsa pretsedendi.

Põhimõtteliselt ei ole Euroopa Liidul kriminaalõiguse valdkonnas pädevust, see kuulub liikmesriikidele. Nagu raportöör ütles, on kaks Euroopa Kohtu otsust avanud tee teataval, kuigi piiratud, määral ühenduse pädevusele kriminaalõiguses.

Mr Jørgensen ütles, et asi pole harmoneerimises, vaid seaduste lähendamises ning siin usun ma, et raportööri härra Nassaueri kaudu on parlament, nõukogu ja komisjon, eesistujariik Sloveenia ja volinik Barrot kõik aidanud saavutada kõigile vastuvõetavat kokkulepet.

Nagu ma ütlesin, ei räägi me õigusaktide lähendamisest, vaid harmoneerimisest. Me kooskõlastame kuriteoliigid, mis on kriminaalõiguslik põhimõte, ning nagu härra Nassauer ütles, ei saa kriminaalkuriteo liigid olla õigusliku täpsuse huvides üldised ja juhuslikud.

Minimaalsete sanktsioonide väljajätmisega austame proportsionaalsuse põhimõtet ja loome põhimõtte, et ei saa vastutusele võtta käitumist, mille kohta pole olemas sanktsiooni.

Ma usun, et komisjoni deklaratsioon aitab meil selle teemaga edasi liikuda, eriti seoses hooletuse ja vastutuse määratlemise kohta. Praegu ei saa me kaugemale minna ja ma usun, et saame edasi liikuda siis, kui Euroopa Liidu õiguses toimuvad uue põhiseadusliku korra alusel olulised muutused. Siiski teeb parlament koos nõukogu ja komisjoniga kõik endast oleneva, et tugevdada keskkonnakaitse õigustikku ja kaasnevaid kriminaaleeskirju kooskõlas Euroopa Nõukogu ammuse konventsiooniga, milles on ette nähtud kriminaalvastutusele võtmine keskkonnaeeskirjade rikkumise eest. Tänan.

  Diana Wallis, fraktsiooni ALDE nimel. – Härra juhataja, nagu juba mainitud, peaksime tänama härra Nassauerit esimesel lugemisel kokkuleppe saavutamiseks tehtud töö eest, samuti eriline tänu komisjonile, kes on aidanud lõpptulemuseni jõuda.

Nagu härra Medina just ütles, on see olnud ja on tulevikus märkimisväärne esimesel lugemisel saavutatud kokkulepe. See on kaasotsustamismenetluse arengus ajalooline samm, eriti selle täiskogu jaoks, kes kehtestas karistused kriminaalõigusrikkumise eest. See tõesti on märkimisväärne areng. Direktiiv toob lõpuks õiguskindluse valdkonnas, kus varem oleme tunnistanud väärikust alandavat pendeldamist Euroopa Kohtu ja Euroopa eri koosseisus õigusandjate vahel. Nüüd on meil teatav kindlus ja selgus.

Eelkõige on see suureks plussiks keskkonna kaitsmisel. Petitsioonikomisjoni liikmena olen aastaid märganud, et keskkonna kahjustamine on toonud kõige sagedamini kodanikke meilt abi otsima, et me viiksime ellu seda, mis on nende jaoks Euroopa õigus. Nüüd saame lõpuks öelda, et meil on või peaks olema tõhusad vahendid, et tagada ka tegelikku Euroopa keskkonnaõiguse rakendamist ja jõustamist, nagu meie kodanikud üle terve Euroopa Liidu eeldavad.

Aga see ei ole veel kõik – siin on parlamendi jaoks ka teine kaalukas sõnum. Üks asi, mille suhtes me kokkuleppe puhul peale käisime, olid niinimetatud korrelatsioonitabelid. Need võimaldavad meil nende väga keerukate õigusaktide puhul näha täpselt, kuidas liikmesriik on liidu õigusaktid oma riigi õigusse üle võtnud. See on midagi, milles me parlamendina kindlad oleme ning lõpuks on meid ka kuulda võetud. Ma arvan, et on veel pikk tee pädevuse tõestamiseni ja õigusandjana tõhususe suurendamiseks, mis on hea sissejuhatus Lissaboni lepingu jõustumisele.

  Monica Frassoni, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, minu fraktsioonile üldjuhul ei meeldi esimese lugemise kokkulepped, kuna sel juhul saab õigusakti kvaliteet kiirustamise ja surve tõttu kannatada. Härra Nassauer, ma pean ütlema, et kui te oleksite minult aasta tagasi küsinud, kas me minu arvates jõuame esimesel lugemisel kahepoolselt toetavale kokkuleppele keskkonna kaitsmise suhtes kriminaalõiguse kaudu, olukorras kus härra Nassauer on raportöör ja kokkulepe on vaja saavutada esimesel lugemisel, poleks ma seda arvatavasti uskunud. Sellest hoolimata on suurepärase meeskonnatöö tulemusena, mis sai võimalikuks tänu hoolikale kinnipidamisele mitteametlikest menetlusnõuetest dialoogi pidamisel komisjoni ja nõukoguga, kes kaasasid igal võimalusel raportööri ja variraportöörid, ning samuti tänu keskkonnakomisjoni väärt tööle. Seepärast tahaksin ma siiralt tänada raportööri ja tema kolleege, sest see on tähtis saavutus, nagu tõepoolest on kõik teised kõnelejad maininud.

Härra juhataja, Euroopa Kohtu otsusega on meid juba hoiatatud trahvide määramise eest ning on mõnevõrra meie tiibu kärbitud, kuid loodan, et pärast hääletust hoiame me, Euroopa Liit, selle tulemusena seda teemat päevakorras. Ma arvan, et kui Lissaboni leping on ratifitseeritud, peame osutama sellele teemale tõsist tähelepanu.

Loomulikult, nagu kõik siin ilmas pole ideaalne, pole seda ka asjaomane direktiiv. Näiteks pole me rahul keerulise lisaga, mis annab pika, kuigi üksikasjaliku nimekirja direktiividest, mis selle õigusakti kohaldamisest muutuvad. Me oleks eelistanud komisjoni pakutud ja keskkonnakomisjoni heakskiidetud süsteemi, mis tegi ideaalselt selgeks, et lisaks mainitud direktiivides nimetatud rikkumistele on automaatselt kriminaalõiguse alusel karistatav veel terve uus rida rikkumisi.

Samuti pole me eriti rahul asjaoluga, et üleminekuperiood on kaks aastat. Me tunneme, et seda oleks saanud paremaks muuta ja nagu proua Wallis, oleme me väga rahul liikmesriikidele pandud kohustusest koostada korrelatsioonitabeleid, teiste sõnadega peavad liikmesriigid väledalt meile teada andma, kuidas õigusakte kohaldatakse, mille nad tihtilugu on tegemata jätnud.

Siiski toetame me täielikult meedet tagamaks seda, et hulk rikkumisi ei jää enam karistuseta. Ma olen Itaaliast, kus on olnud kiusatus seda teha, kus see on juba tehtud ning olen rahul, et see direktiiv sellist teguviisi ei võimalda ning et kaitsealade hävitamine, vandalism ja teised sarnased juhtumid ei jää karistamata.

  Jens Holm, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (SV) Pole kahtlust, et igaüks, kes rikub keskkonnanorme, peab saama karistada. Karistused peavad olema tõsised ja hoiatava mõjuga, et keskkonnakuritegusid ei korrataks. Aga kas on vaja kriminaalsätteid harmoneerida? Kas on vaja, et EL ütleb, millised peavad sanktsioonid olema, kas näiteks kinnipidamine, trahvid või muud karistused? Ei, nende teemade otsustamine on liikmesriigi pädevuses.

Õigusaktide harmoneerimisega kaasneb alati risk, et edukaid riike sunnitakse kehtestama leebemaid sätteid. See pole vastuvõetav. Kui me anname ELile üle õiguse neid asju otsustada, siis milline on järgmine samm? Loomulikult peab EL tegutsema, et tagada, et liikmesriigid oma keskkonnaalaseid õigusakte parandaksid. Me saame ja peame levitama häid tavasid ning saame aidata ja toetada neid liikmesriike, kes on eri põhjustel teistest maha jäänud. Suurepärane näide on tabelid konkreetsete näitajatega, mille alusel saab liikmesriike võrrelda. Sellisel viisil loome süsteemi, millel on vägagi legitiimne ning demokraatlik põhi. Samuti on see parim tööviis, et kaitsta keskkonda.

  Aloyzas Sakalas (PSE). - Härra juhataja, ma tahaksin tänada raportööri väga otstarbeka koostöö eest ja öelda teile, et olen tõesti rahul, et meil õnnestus leida arutelule selline lahendus, mida kõik aktsepteerivad. Olles seda öelnud, tahan ma välja tuua kolm punkti.

Esiteks toetan ma ideed, et see raport tuleb vastu võtta enne Lissaboni lepingu jõustumist. See tähendab seda, et kõik liikmesriigid peavad kohaldama uue direktiivi kohaseid kriminaalkaristusi pigem varem kui hiljem. Kreekas asetleidnud metsapõleng peaks meie kõigi jaoks olema väga õpetlik.

Teiseks tahaksin rõhutada vajadust uuele sõnastusele artikli 3 punktis h seoses igasuguse käitumisega, mis põhjustab „märkimisväärset elupaiga hävimist“. See oleks suur edasiminek võrreldes raportööri poolt algselt pakutud kitsama sõnastusega.

Kolmandaks, meie kõige vastuolulisemad arutelud puudutasid lisasid. Seoses sellega märgin, et liikmesriikide pädevuse ulatust ei piirata, võttes aluseks EÜ asutamislepingu artikli 176. Lisaks tagab ühenduse asjakohaste õigusaktide nimekiri vajaliku õiguskindluse kriminaalõiguse kontekstis. See lähenemine hoiab samuti ära vajaduse direktiivis teatud terminite, nagu vesi või saaste, määratlemiseks. Sellel põhjusel pooldan ma kahe lisa lülitamist direktiivi.

Toetan härra Nassaueri koostatud dokumenti täielikult.

  Mojca Drčar Murko (ALDE). - (SL) Keskkonnakomisjonis eeldasime, et ühiste standardite loomine keskkonnaalaste rikkumiste eest kriminaalvastutusele võtmiseks läheb sellest kompromissist kaugemale ning katab lisaks ühenduse õigusele ka liikmesriikide õiguse. Siiski tuleb välja, et praegusel hetkel on kompromiss saavutanud oma aktsepteeritava lävendi. Sellest hoolimata on see keskkonnakaitses suur samm edasi, sest raske keskkonnalase kriminaalkuriteo korral, mis on järjestatud lisas, on ette nähtud tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused.

Mis puutub iga üksiku riigi kriminaalpoliitikasse, mida direktiivi alusel kujundama hakatakse, siis siin tahaksime tähelepanu kaasaegse kriminaalõiguse eeskirjadele, mille kohaselt on karistustasemed leebemad kui kriminaalsele vastutusele võtmise oht. Keskkondliku kahju tekitajad ei saa pugeda peitu mitte kusagile Euroopas.

  Hiltrud Breyer (Verts/ALE). - (DE) Härra juhataja, on tõesti väga julgustav, et komisjon ei lasknud liikmesriikidel end verest välja lüüa ja on esitanud ettepaneku keskkonnaalaste rikkumiste toimepanijate kriminaalvastutusele võtmiseks, sest me ei saa jätkata keskkonnarikkumiste käsitlemist pisipattudena. Samuti on julgustav, et samal päeval kui algas ÜRO bioloogilisuse mitmekesisuse konverents, määratletakse õigusakti ettepanekus paremini ja selgemalt looduskaitsealad ning aitab välja selgitada, mis moodustab rikkumise.

Siiski on kahetsusväärne, et puuduvad sanktsioonid ning pole kõikehõlmavat käsitlust rikkumisest kui kriminaalkuriteost. Paraku loob see võimalusi kõrvalehiilimiseks, eriti floora ja fauna kaitsmise osas, kus õigusrikkujaid ei saa võtta vastutusele faktide põhjal ning seetõttu saavad nad end puhtaks pesta, kui väidavad, et nad ei tegutsenud teadlikult. Oleks olnud loogiline ja kasulik, kui direktiiv oleks hõlmanud geenitehnoloogiat. Kriminaalne käitumine keskkonda puudutavates küsimustes peab olema karistatav ja ma loodan, et see direktiiv on verstapostiks ning demonstreerib selgelt, et keskkond on vara, mis on väärt kaitsmist ning me peame tegema kõik jõupingutused kindlustamaks seda, et keskkonnaõigusrikkumised ei jää karistamata.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Härra juhataja, see vaidlus on tõepoolest esile tõstnud asjaolu, et me astume tähtsat sammu uude etappi. Võib-olla peaksin aga ütlema, et oleme seda sammu astumas, kuna loodame, et see tekst – ning veelkord sooviksin tänada härra Nassauerit tema panuse eest selle ettevalmistamise –- teeb selgeks, laenates siinkohal proua Frassoni sõnu, et „rikkumisi ei saa enam jätta karistamata“. Usun, et just see loeb. See on tõeline samm edasi. Samuti lisaksin, et komisjon ei olnud algselt lisade poolt; siiski, kuigi komisjon on endiselt seisukohal, et selline lisa pole vajalik, on selle sissevõtt teiste liikmesriikide üksmeelel vastuvõetav. Sellisena, nagu see lisa meie ees seisab, on see kõikehõlmav ning sisaldab kõiki peamisi võimalikke asjakohaseid keskkonnaõigusakte, mis on seotud direktiivis kirjeldatud rikkumistega.

Loomulikult ei saa me samal ajal väita, et oleme koostanud ammendava loendi ning õigupoolest oleks riskantne väita, et selline loend üldse saaks olla ammendav. Teisest küljest olen praeguseks veendunud, ja ma sooviksin seda jagada täiskogu liikmetega, härra juhataja, et kui direktiiv on vastu võetud, on liikmesriikidel aega 18 kuud, et võtta see üle riigi õigusse ning on iseenesestmõistetav, et komisjon jälgib ülevõtmisprotsessi hoolikalt. Õigusraamistiku valguses hindab see ümber vajaduse teha täiendavaid õigusakti ettepanekuid.

Olen veendunud, et tagamaks seda, et õigusaktide ülevõtmine peegeldaks õigesti Euroopa Parlamendi meelsust nende vastuvõtmisel, on vaja eriliselt hoolikat järelevalvet. Mulle on öeldud, et kompromissi tulemusena on maksimumaeg 24 kuud. Jah, see on õige, kuna 24 kuud on kindlasti kompromiss. Ma oleks olnud ambitsioonikam. Seega saab komisjon teile täna kinnitada, et hoiab õigusakti ülevõtmisel, mis kindlasti annab märku olulisest edasiminekust Euroopa keskkonnakaitses, väga tugevalt silma peal.

  Hartmut Nassauer, raportöör. − (DE) Härra juhataja, kui ma võin alustada viimasest punktist, nimelt ülevõtmisperioodist, lubage mul öelda, et see direktiiv loob pretsedendi. Härra Medina tõi õigesti välja, et kogu liidusisene keskkonnaõigus tuleb kriminaalõiguslikust seisukohast läbi vaadata, nagu seda tehti uute kriminaalkuritegude mõistete suhtes. Seda tehakse esimest korda ning see on väga laiaulatuslik ettevõtmine. Vastavalt sellel on mõistlik anda liikmesriikidele aega pigem 24 kuud kui ainult 18.

Teine teema, millest ma soovisin rääkida, on adresseeritud komisjonile. See ei pruugi tingimata praegu kuuluda teie pädevusse, volinik Barrot, kuid tulevikus kuulub. Komisjonil on nüüd uus ressurss, selle käsutuses on uus komplekt vahendeid, mis nagu ma olen öelnud, on põhiliselt liikmesriikide käes. Ma usun, et komisjon kasutab neid vahendeid parimal viisil. Ühenduse õiguse karistuslik järelvalve pole loomulikult ainult rakendatav keskkonnaõigusaktide suhtes, vaid seda võib põhimõtteliselt kohaldada ka teiste liidu tegevusvaldkondade suhtes. Seetõttu usun, et komisjon tegutseb siin ettevaatlikkusega, kuna kriminaalõigus peaks olema viimane õigusakti jõustamiseks viimane vahend, mitte vahend, mida igapäevaselt kasutada. Liikmesriigid ei satu sellest kõigest just vaimustusse. Pealegi, öeldes seda eriti delikaatselt, on õigusteadlased olnud äärmiselt kahtlevad Euroopa Kohtu otsuste lisamisel õigusdoktriini ning õigussüsteemi.

Minu nõuanne komisjonile on seetõttu nende vahendite ettevaatlik kasutamine ja direktiiv on veelgi tõhusam, kui seda ka praktikas rakendatakse.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub kolmapäeval, 21. mail 2008.