Istungi stenogramm

Esmaspäev, 19. mai 2008 - Strasbourg

22. Tooraine ja toormaterjaliga kauplemine (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel hr Holmi koostatud raport (A6-0134/2008) tooraine ja toormaterjaliga kauplemise kohta (2008/2051(INI)).

  Jens Holm, raportöör − (SV) Daamid ja härrad, esmalt suur tänu kõigile variraportööridele tiheda koostöö eest.

Me oleme kõik näinud vaatepilte hiljutisest toiduainekriisist. Põllumajandustoodete ja toiduainete hinnad on viimasel ajal kiirelt ülespoole sööstnud. Sellest on saanud surmahoop paljudele arengumaadele, mis on tugevalt sõltuvuses toidukaupade impordist ning elasid juba varem kriitilisel piiril. Loodame, et see raport tooraine ja toormaterjaliga kauplemise kohta aitab leevendada mõningaid nendest probleemidest. Lõppude lõpuks oleme võtnud aastatuhande eesmärkide vastuvõtmisega kohustuse juurida maailmast välja nälg ja vaesus. ÜRO peasekretär Ban Ki-moon on hiljuti hoiatanud, et kasvavad toiduainehinnad ohustavad aastatuhande eesmärkide suurimat ülesannet, nimelt vähendada vaesust maailmas poole võrra. Seega on aeg võtta kasutusele hädavajalikud meetmed.

Eriti on näidanud viimane toiduainekriis, et toit ei ole lihtsalt igasugune tooraine. Kui säärane elementaarne nõue nagu on seda iga inimese toitmine, ei saa täidetud, siis ei ole arengust kõnelev retoorika palju väärt. Seega peame oleme ettevaatlikud toidu käsitlemisel tavapärase rahvusvahelise kaubaartiklina. Maailma arenguriigid on isegi olnud sunnitud oma toiduainepoliitika dereguleerima ning lülituma tootmiselt rahvuslike vajaduste rahuldamiseks ümber ekspordile. See on Rahvusvahelise Valuutafondi, Maailmapanga, USA ning ka Euroopa Liidu poliitika, kes on kõik need nõudmised kehtestanud. Kaitsetollide ning subsiidiumide tühistamise läbi on paljud arenguriigid muutunud äärmiselt vastuvõtlikuks tugevatele kõikumistele toiduainete ja toormaterjali turul. Võtke näiteks Haiti, mis tootis kunagi oma riigile ise riisi. 1995. aastal sundis Rahvusvaheline Valuutafond riiki vähendama riisi suhtes kehtestatud tollimakse. USA riigitoetusega riis voolas turule ning kohalik tootmine kukkus kokku. Tänasel päeval on kolmveerand kogu tarbitavast riisist Haitis imporditud USAst.

Ma loodan, et see raport annab meile vahendid, et tegeleda probleemide ja väljakutsetega, mille on meile esitanud ebamäärane toorainekaubandus. Küsimused, millele me raportis keskendume, sisaldavad endas arenguriikide toetamist nende majanduse mitmekülgsemaks muutmisel, et nad pääseksid olukorrast, kus nad ekspordivad vaid ühte-kahte toorainet ning liiguksid tootmismudeli poole, mis sisaldab senisest enam töödeldud tooteid. Samuti tõstame esile paindlikkuse tähtsust arengupoliitikas. See peab võimaldama neil riikidel arendada väljavaateid ning majanduspoliitika vahendeid, et näiteks toetada riigi enda põllumajanduse arengut. Lisaks nõuame, et Euroopa Komisjon vaataks läbi finantsskeemi FLEX, mille ülesandeks on toorainehindade stabiliseerimine. Samuti viitame võrdsuse mõõtmele toorainekaubanduses või pigem selle puudumisele. On äärmiselt oluline, et võtame arvesse soolise ebavõrdsuse küsimust, kui peame läbirääkimisi rahvusvaheliste kaubanduslepingute üle.

Kõnealune raport käsitleb ka ausat kaubandust. Aus kaubandus on vahend väiketootjate toetamiseks arenguriikides ning sotsiaalsete ning keskkonnaalaste standardite tõstmisel nendes riikides. Kutsume üles kõiki EL institutsioone rakendama ausa kauplemise põhimõtet avalikes hangetes ja ostupoliitikas.

Samuti tõstatame küsimuse seoses loomsete saaduste järjest suurema tarbimisega, mille tulemuseks on kasvav nõudlus liha ning piimatoodete järele, mis omakorda tingib vajaduse kasvatada teravilja rohkem loomade toitmiseks kui inimeste jaoks.

Ka mitmeid teisi teemasid on raportis käsitletud. Lõpuks pean ma mainima, et see raport on paljastanud ELi tõelise olemuse. Samal ajal, kui otsime võimalusi arenguriikide vajadustele vastamiseks ja olukorra aitamiseks, on Euroopa tööstus oma esindajate abiga Euroopa Parlamendis püüdnud suunata tähelepanu äriühingute lühiajalistele majandushuvidele, saavutamaks stabiilset juurdepääsu odavatele toorainetele.

Ma innustan kõiki kiitma heaks vasakpoolsete, sotsialistide ning roheliste esitatud muudatusettepanekuid. Muudatusettepanekud 20 ja 21 on eriti tähtsad. Sel viisil saame me tasakaalustada raportit nii, et saavutame tugevama arengumõõtme.

  Janez Potočnik, komisjoni liige − Härra juhataja, ma tänaksin parlamenti võimaluse eest arutada juurdepääsu toorainetele, mis on oluline teema Euroopa Ühenduse päevakorras, eriti seoses konkurentsivõime tegevuskavaga. Tänan esmalt raportööri ning variraportööre raporti eest, mis hõlmab hulka valdkondi nagu kliimamuutused, vaesuse leevendamine ning üldine areng.

Areng on selles kontekstis loomulikult võtmeküsimus. Seetõttu käsitlen ma kiirelt arenguprobleeme, enne kui asun kirjeldama meie muret ja tegevust seoses toorainetele ligipääsu takistavate meetmete vohamisega.

Võitlus vaesuse leevendamise ning arengu, samuti toiduainekindlus on tähtsal kohal komisjoni päevakorras. Te teate üsna hästi, et Euroopa Ühendus on maailma suurim arengu rahastaja. Lisaks on komisjon võtnud ette mitmeid arengule orienteeritud programme konkreetselt toorainetega seonduval alal: näiteks toetab komisjon FLEXi kaudu arenguriikide riigieelarveid, kus on toimunud langus ekspordiga seotud tuluallikates.

Komisjon edendab ka läbipaistvat toormaterjalide ja loodusvarade kasutamisest saadavat maksutulude haldamist, läbi mitmete algatuste nagu EITI, Kimberly protsess, ja programm FLEGT. Lisaks sooviksin viidata „kõik peale relvade” programmile, mis annab käibemaksuvaba juurdepääsu kõigile kaupadele vähim arenenud riikidest (peale relvade), et nende ekspordi mitmekesistada.

Nüüd liiguksin võtmeküsimuse juurde kaubanduslikust aspektist. Kauplemiseks on vaja kahte osapoolt. Meil on tarvis importida ja eksportida. Seetõttu on oluline, et juurdepääs toorainetele kolmandates riikides on vaba põhjendamatutest tõketest nagu kvoodid, eksporditasud ning ekspordipiirangud.

Tänasel päeval ei ole see kahjuks tegelikkus. Vastupidi, kolmandate riikide soov ekspordipiiranguid kehtestada on kasvamas. Meie eriline mure on piirangud, mis on kehtestatud esilekerkivate majandussüsteemide poolt oma agressiivse industriaalpoliitika eesmärgina. Las ma rõhutan, et me ei keskendu vaesematele arenevatele majandussüsteemidele, vaid pigem võimsatele esilekerkivatele riikidele.

Abinõud, mida need riigid kasutavad, tekitavad globaalsel tasandil moonutatud konkurentsi, mis kahjustab Euroopa tööstust. Kahjuks on probleemi järjest suurem. Praeguseks hetkeks on vähemalt 20 riiki võtnud meetmeid, mis mõjutavad Euroopa Ühenduse jaoks olulisi ekspordiartikleid. Me oleme loendanud enam kui 450 piirangut, mis mõjutavad suurt hulka tooraineid. Enamik, kui mitte kõik Euroopa tööstussektorid on mõjutatud, otseselt või kaudselt.

Mida saaks ette võtta? Senitehtu põhjal võib öelda, et probleemile ei ole kiiret lahendust, isegi, kui ekspordipiirangute kõrvaldamine on meie päevakorras tähtsal kohal. Olgu see kahepoolsete vabakaubanduslepingute või Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaudu, kuid me teeme enamat.

Esmalt on oluline kujundada kõikehõlmav strateegia juurdepääsuks toorainele. Selle suhtes on Komisjon koostamas teatist, mille oluliseks elemendiks on ka kaubandus. Igasugune säärane strateegia peaks terviklikult ning selgelt ette võtma kõik poliitikavaldkonnad, kaasa arvatud kriitilised teemad nagu toiduainetega varustatus, areng ning keskkond.

Kõiki abinõusid tuleb kasutada maksimaalselt. Jätkusuutlik ning sidus toorainetele juurdepääsu käsitlev poliitika kombineeriks esiteks läbirääkimisi, kindlustamaks rahvusvahelisi kohustusi WTOs ning kahepoolses kontekstis; teiseks WTO reeglite ja olemasolevate kokkulepete jõustamist; ning kolmandaks pehmeid abinõusid nagu dialoog ning liidu loomine. Kuigi ükski neist elementidest ei ole uus, tagab nende kombineerimine ning sidus kasutamine nende tugevuse. See tuleb arutlusele asjaosaliste konverentsil hiljem sel aastal.

Arvestades juurdepääsu olulisust toorainetele, tervitab komisjon selle teema arutamist parlamendis. Komisjon tervitab eriliselt esialgsesse raporti projekti tehtud muudatusettepanekuid. Raportis tõstetakse nüüd selgemalt esile selle probleemi olulisust. Raportis esitatakse viisid, kuidas käsitleda teemat konstruktiivselt, näiteks kokkulepete ning läbirääkimiste jõustamine partnerriikidega. Me oleme valmis täielikult koostööd tegema parlamendiga meie tulevase strateegia kujundamisel ning kohaldamisel.

  Daniel Caspary, fraktsiooni PPE-DE nimel (DE) Härra juhataja, volinik, mul on rõõm tõdeda, et te olete täna siin, hr Potočnik. Nagu me näeme, on volinik Mandelson taas sõitnud kusagile tähtsale konverentsile teises maailmas otsas, selle asemel, et arutada meiega Euroopa tööstuspoliitika võtmeküsimusi parlamendis. Kujutlege minu kui nägin, et kuulamisel esitasite teemat palju paremini ning selgemalt ning parema visiooniga kui meie kaubandusvolinik liige seda eales oleks suutnud.

Ma olen samuti rõõmus nõupidamise tulemuse üle parlamendikomisjonis, samas kardan, et raportöör on oma esialgses projektis täielikult kaotanud nägemuse Euroopa tööstuse huvidest, vaatamata kõikidele headele märkustele, mis ta tegi arenguriikide suhtes. Rahvusvahelise kaubanduse komisjonis lisasime me projektile uue alguse seoses tööstuspoliitika huvidega. Nende huvide olemus on saanud tõesti kristallselgeks. Me peame keskenduma otsustavalt toorainevarude kindlustamisele Euroopa tööstuse jaoks. Nagu volinik õigesti ütles, tunnetame me olulisi raskusi selles suhtes.

WTO raamistikus on hädavajalikud paremad eeskirjad, et muuta võimalikult suures ulatuses ebaseaduslikuks sellised kaubandust moonutavad abinõud nagu eksporditasud. Me vajame vaba juurdepääsu toorainetele maailmaturul. On vastuvõetamatu, et riigid nagu Hiina kasutavad tooraineid poliitilise relvana.

Me peame tegema kõik võimaliku, mitte ainult mitmepoolsetel, vaid ka kahepoolsetel läbirääkimistel, et garanteerida algupärast vaba juurdepääsu tooraineturgudele. Fakt, et komisjon andis vaba tee Ukraina ühinemiseks WTOga ning lubas hulga tegevusruumi eksporditasude kehtestamisel, on lubamatu ning halb eeskuju. Samuti on lubamatu meie nõustumine topeltmaksustamisega Saudi Araabia ühinemisel WTO-ga – korraldus, mis on tekitanud tugevaid raskusi Euroopa naftatoodete tööstusele. Samuti ei ole ma eriti lootusrikas, nähes, mis toimub Venemaa ühinemisläbirääkimistel WTOga ning ma loodan, et komisjon kannab hoolt, kindlustamaks, et ühtegi kaubandust moonutavat abinõu ei kasutata.

Ma soovin väljendada sügavat tänu kõigile kaaskomisjoniliikmetele selle projekti eest. Ma loodan, et me ei muuda seda liiga palju homsel täiskogu hääletamisel.

ISTUNGIT JUHATAB: LUISA MORGANTINI
Asepresident

  Francisco Assis, fraktsiooni PSE nimel – (PT). Sooviksin alustada raportööri õnnitlemisega. Meie praegused probleemid juurdepääsul toorainele on suurel määral vastavatel turgudel toimunud struktuurimuutuse tulemus, mis omakorda on tingitud muutustest rahvusvahelises majanduses

Tooraineturg arenes senini tsükliliselt, muutudest tohutust puudujäägist kuni nappuseni, saavutades aeg ajalt tasakaalu. Tundub, et me seisame praegu silmitsi uue strukturaalse puudujäägi olukorraga, mis on suures osas tingitud nõudluse äkilisest kasvust, mis on tekkinud industrialiseerimis- ning linnastumisprotsesside tõttu mitmes esilekerkiva majandusega riigis.

On selge, et jõupingutused tuleb ellu viia kohasel viisil, eriti Maailma Kaubandusorganisatsioonis, et saavutada üksmeel eesmärgiga soodustada juurdepääsu tooraineturule. Samas ei tohi me seetõttu kaotada silmist teist tähtsat probleemi, sest neil turgudel valitseb nüüd uus olukord, mis on seotud nii toiduainete kui energiaga. Seetõttu peavad meie põhilised tooraine importijad Euroopa Liidus käsitlema seda probleemi erilise hoolikusega. Teisalt peame me arvestama mõjudega, mis võivad kaasneda maailma mastaabis, kuna see võib tuua kaasa ülemäärase surve toorainete tarbimisele, mis omakorda toob kaasa äärmiselt negatiivsed keskkonna-, majanduslikud ning sotsiaalkorralduslikud tagajärjed arenguriikides. Teisest küljest peame me vaatama enda olukorda ning mõistma meie endi raskusi.

See tõstatab kaks põhimõttelisena näivat küsimust. Esimene neist on seotud meie vajadusega vaadata läbi omaenda majandusarengumudel, kuna see ei ühildu olukorraga, kus toorained on ülekasutatud. Teine küsimus rõhutab vajadust toetuda senisest enam rakendusteadusele, et kindlustada suuremat innovatsiooni, soodustada toorainete taaskasutust ning leida uusi lahendusi probleemidele, mille on meile tekitanud strukturaalne puudujääk.

  Zbigniew Zaleski (PPE-DE). - (PL) Loodus on jaotanud oma varasid – tooraineid maa all, toiduaineid ning puid maa pinnal ning kalu vees – ebavõrdselt üle kogu maakera. Inimkonna vajadused on samad, kuid nende vajaduste rahuldamine nõuab solidaarsust ressursside kasutamisel ning jaotamisel rahvusvahelise kaubanduse kaudu. Holmi raportis on palju selle teema kohta öeldud. Ma sooviksin rõhutada paari punkti, jätkuna hr Casparyle.

Esiteks, piiratud ressursside ratsionaalne kasutamine. Ma kordan: piiratud ressursside.

Teiseks, toorainete kaitstus konfiskeerimise vastu, uuskoloniaalse vara võõrandamise vastu vaestelt riikidelt, seda eriti Aafrikas. Meil puudub igasugune läbipaistvus, mis puutub taoliste materjalide kaubandusse Hiinas ning mõnedes teistes konkreetsetes riikides.

Kolmandaks, toorainekaubanduse eesmärgiks tuleks seada vaeste riikide arendamine. See on meie peamine eesmärk. Tulud peaksid minema nende riikide elanikele, mitte riigiameti või suurte rahvusvaheliste äriühingute juhtidele.

Neljandaks, ELi toorainepoliitika tagama, et ühendusest ei saaks pantvang, näiteks Venemaale läbi gaasi või tulevikus isegi Brasiiliale suhkru kaudu.

Viiendaks, kõik partnerid jagavad absoluutset vastutust kalavarude kasutamisel. Me teame, et mitmed kalaliigid on väljasuremisohus, nagu metsad Aasias ja Amazonases.

Kokku võttes, proua juhataja, märksõna vaba ja ausa kaubanduse kohta on vastutus limiteeritud loodusressursside kasutamisel nii, et ka tulevased põlvkonnad omavad juurdepääsu toorainele, mis on eelduseks inimeksistentsile. Samuti tuleb aidata vaestel riikidel arendada tehnoloogiaid, mis on vajalikud elementaarsete toidukaupade tootmiseks. Selles suhtes on Euroopal palju võimalik ära teha.

  Marusya Ivanova Lyubcheva (PSE). - (BG) Proua juhataja, volinik, pidades meeles rolli, mida mängib kaubandus globaliseeruvas maailmas, peame me toetama pingutusi ausa kaubanduse arendamiseks ning kõiki algatusi, mis aitavad kaasa säästvale majandusarengule.

Toorainehinnad mõjutavad turu arengut ning on mitmel korral halvendanud selle mõju majandusarengule, eriti riikides, kus toorainevarud on napid. See mõjutab üleüldist turuseisundit ning tooraine kättesaadavust.

Oodatavad kõrged nafta ning elektrienergia hinnad võivad ja peaksid olema tasakaalustatud efektiivsete tehnoloogiate kasutamisega nii toorainete eraldamisel kui ka töötlemisel. Säärane efektiivsus ning innovatsioon, samas ka tugeva teadusaspekti säilitamine määravad edu turuolukorra parandamisel ja tugevdamisel ning mitmekülgsemaks muutmisel ja energiavarustuskindluse tagamisel.

Põllumajanduskaubanduses tuleks koondada tähelepanu surve maandamisele, mis on tekkinud tootjatele tasakaalu kadumisest põllumajandussaaduste omahindade ning turuhindade vahel. See moonutab turgu, aga lisaks näitab ka, et turul on sotsiaalne hind.

  Glyn Ford (PSE). - Proua juhataja, on rõõm arutleda hr Holmi raporti üle tooraine ja toormaterjaliga kauplemisest. Eelmisel kuul oli mul privileeg osaleda parlamendi nimel UNCTAD XII konverentsil Accras, kus väljendati muret maailma vaeste pärast.

Eskaleeruvad toiduainehinnad viivad tõusvas joones mässudeni tänavatel ning meil on vaja värsket lähenemist selle probleemiga tegelemisel. Uus kriis ähvardab tappa päevas enam kui on hukkunud inimesi terrorismi läbi kuue aasta jooksul alates 9. septembrist. Poliitikud ning valitsused ei pruugi olla seda avastanud, kuid vaesed näevad oma lapsi tulevikus veelgi näljasemana. Mõju saab olema eriti tugev Aafrikas, kus kaupade hinnad on enam kui kahekordistunud viimase 12 kuu jooksul ning jätkavad hoogsat tõusu tänu spekulatsioonidele, defitsiidile ning muutlikele tootmismudelitele. Põhjused selleks on kasvav nõudlus Ida-Aasias ning ebaõnnestunud investeeringud põllumajandusse. Kliimamuutused, mis väljenduvad üleujutustes, põudades ning rekordilistes temperatuurides, muudavad olukorra vaid hullemaks, eriti vaeste jaoks. Seetõttu ma loodan, et me võtame selle otsuse vastu.

  Georgios Papastamkos (PPE-DE). – (EL) Proua juhataja, toorainetele juurdepääs on eluliselt vajalik Euroopa majandusele ning konkurentsivõimelisusele. Seda seetõttu, et EL sõltub suurel määral toorainete impordist kolmandatest riikidest.

Tõkendite kõrvaldamine, mille on kolmandad riigid seadnud EL juurdepääsule toorainetele, peab olema prioriteet. See on praegustes WTO läbirääkimistes ning kahepoolsetes vabakaubanduslepingutes peituv tõde.

Lõpuks, proua juhataja, daamid ja härrad, ma usun, et toetusmehhanismid ja teadmussiire arenguriikidele on vajalik, et luua elujõuline, läbipaistev toorainete ning loodusressursside kasutamise haldamine.

  Stavros Arnaoutakis (PSE). – (EL) Proua juhataja, volinik, on ütlematagi selge, et Euroopa ettevõtete konkurentsivõime sõltub suures osas toorainetega varustatusest. Seetõttu vajame me integreeritud strateegiat juba täna, et kindlustada juurdepääs maailma turgudele. See aitab kindlustada rahvusvahelist koostööd, seaduspärast konkurentsi, ausat kaubandust ning austust piirangute suhtes, mis põhinevad tõsistel arengustiimulitel vähem arenenud riikides. See aitab samuti soodustada investeeringuid keskkonnasõbraliku tehnoloogia teadus- ja arendustegevusse ning ümbertöötlemisse.

Meie eesmärk peab olema ELi säästev arendamine, nagu ka solidaarsus maailma vaeseimate riikidega.

  Brian Crowley (UEN). - Proua juhataja, ma sooviksin tänada raportööri töö eest, mida ta on teinud selle raporti nimel. On kolm võtmeelementi, mida ma näen.

Esiteks valitseb toorainete ning kaupade pärast globaalne konkurents. Me peame Euroopa tasandil mõistma, et peame olema paremal positsioonil, et sõlmida kahepoolseid kokkuleppeid, kui me soovime saada juurdepääsu neile kaupadele.

Kahtlemata on kõnelused maailma kaubanduse üle väga tähtsad, pidades silmas pikaajalisi arenguid, kuid paremad finantsvõimendused võib saavutada ka läbi majanduspartnerluse arengumaadega. Lisaks hoiataksin, et mõningatest õigustest loobumine kõnelustel lühiajalise juurdepääsu üle toorainetele ja kaupadele võib põhjustada suurt kahju meie tööstusele Euroopa Ühenduses ning eriti meie põllumajandusele.

Lõpuks, nagu eelmine kolleeg ütles, ausus on kõige tähtsam kaalutlus üldse. Me peame investeerima juba nüüd arenguriikidesse, et tagada nende edu – mitte ainult sel ega järgmisel aastal kõrgete nafta ja gaasi hindade tõttu, vaid 20 aasta pärast. See peaks olema seotud investeeringutega nende maade haridusse ning tervishoidu, et peatada edasised probleemid kogu sektoris.

  Janez Potočnik, komisjoni liige. − Proua juhataja, ma sooviksin tänada austatud liikmeid nende sõnavõtu eest. Nad on olnud üsna selgesõnalised väljakutsete suhtes, mis meid ootavad. Ühest küljest on selge, et me peame kindlustama oma töö tasakaalustatud arengu, keskendudes just vaesematele riikidele ning luues õiglust, millest hr Crowley rääkis; teisalt peame me tagama ausa kaubanduse eeskirjad oma tööstuse juurdepääsu jaoks toorainetele. On fakt, et Euroopa Ühendus on toormaterjali puhasimportija ning see jääb nii ka edaspidi.

Me kohtame tugevamat konkurentsi oma tarneturgudel, samuti ka tõusvaid hindu, esilekerkivate konkureerivate majanduste tõttu.

Samal ajal seavad need majandused tõkkeid, mis takistavad juurdepääsu nende tooraineturgudele, moonutades nõnda konkurentsi. Aus juurdepääs toorainetele läbipaistvatel tingimustel on seepärast oluline osa globaalse konkurentsivõime strateegia valemist.

Komisjoni eesmärk tulevikuks on jätkusuutliku toorainevaru kindlustamine meie tööstusele, kasutades kõiki võimalike vahendeid. Tehes seda, püüdleb ta kõikehõlmava ja tasakaalustatud strateegia poole. Nagu parlament õigesti rõhutab, strateegia ei peaks võtma arvesse vaid meie tööstuse huve ning konkurentsivõimet, vaid ka vaesemate riikide huve.

Arengu vaatenurgast me peame tegema ning teemegi vahet ühest küljest õigustatud meetmetel, mis vaesemad arenguriigid on säilitanud, nagu näiteks eksporditasud, mis on hädavajalikud nende riikide eelarve jaoks, kuid teisest küljest meetmetel, mille esilekerkivad riigid on kehtestanud oma industriaalpoliitika raames ning mis kahjustavad konkurentsi maailma turgudel.

Ma hindan Hr Assise kommentaari teadus- ja arendustegevuse kohta, mida tuleks ka siin suurendada. Ma sooviksin tänada parlamenti meie toetamise eest selle poliitika kujundamisel. Me hoiame teid kursis strateegia edasise elluviimisega.

  Jens Holm, raportöör. − (SV) Volinik Potočnik, me ootame huviga komisjoni teatist ning konverentsi. On hea, et te olete võtnud plaani selliste küsimustega tegelemise nagu toiduga kindlustatus, areng ning keskkond.

Francisco Assis, ma nõustun teiega täielikult, et me peame läbi vaatama oma majandusarengu mudeli.

Zbigniew Zaleski, ma nõustun, et kaubanduse tulemus ei tohiks olla toorainete uuskolonialistlik vargus arenguriikidelt. Ma seetõttu kutsun üles Zbigniew Zaleskit ja teisi toetama kindlalt muudatusettepanekuid 20 ning 21. Palun lugege neid hoolega.

Vaadake ka muudatusettepanekut 26, mis käsitleb biokütustega. Seoses sellega kutsume me üles keskkonnaalaste ning ühiskondlike standardite kehtestamisele biokütuste suhtes. On suur probleem, et üha enam ja enam vilja kasutatakse liha tootmiseks, teisisõnu, me söödame vilja loomadele, kui samal ajal kasutatakse aina enam vilja, et toota kütust meie autodele.

See on üleskutse komisjonile – me nõuame meetmeid motoriseerumise ning liha tarbimise vähendamiseks, et meil oleks enam vilja inimeste toitmiseks!

Selles raportis nõuame me kiireid meetmeid kliimamuutustega tegelemiseks.

Ka kaubandusel on siin oma vastutus kanda. Me peame vähendama mittevajalikke emissioone ning vähendama transporti. Arvestatav osa kaubandusest sisaldab tooteid, mis võiks kergesti põhineda lokaalsel tootmisel. Me peame soodustama „roheliste toodete” kaubandust ning leidlikku keskkonnatehnoloogiat. Kui me seda ei tee ning kaubandus ei kanna oma vastutust, ei ole varsti enam ühtki toorainet alles, millega kaubelda, ega toitu, mida süüa. On tohutult oluline, et me võtame tõsiselt oma vastutust kliima eest.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub teisipäeval, 20. mail 2008.