Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2007/0211(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0145/2008

Esitatud tekstid :

A6-0145/2008

Arutelud :

PV 19/05/2008 - 23
CRE 19/05/2008 - 23

Hääletused :

PV 20/05/2008 - 8.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0203

Istungi stenogramm
Esmaspäev, 19. mai 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

23. Kütuseelementide ja vesiniku ühisettevõtte loomine (arutelu)
Protokoll
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel proua Pia Locatelli koostatud raport (A6-0145/2008) nõukogu ettepaneku kohta võtta vastu määrus kütuseelementide ja vesiniku ühisettevõtte loomiseks.(KOM(2007)0571 – C6-0446/2007 – 2007/0211(CNS)).

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Potočnik, komisjoni liige. − Proua juhataja, ennekõike sooviks ma väljendada parlamendile ning eriti raportöör Pia Locatellile ja ka Teresa Riera Madurellile, kes teda asendab, oma tänulikkust meie ettepaneku toetamise eest kütuseelementide ja vesiniku ühisettevõtte loomiseks.

Lubage mul tänada ka kõiki variraportööre konstruktiivse toetuse eest nagu ka eelarvekomisjoni tema arvamuse eest.

Kütuseelementide ja vesiniku ühisettevõttel on kaks asutajaliiget: tööstusliit ja ühendus. Eratööstus on loonud tööstusliidu ning selle liikmed esindavad enamikku Euroopa kütuseelementide ning vesiniku ettevõtteid nagu autotootjad, energiatootjad, kütuseelementide arendajad ning nende rakenduste arendajad. Esindatud on igas suuruses ettevõtteid, alates väikeettevõtetest kuni rahvusvaheliste ettevõteteni.

Komisjoni ning tööstuse vaheline koostöö määruse ettevalmistamisel on selgelt näidanud asjaomase tööstuse innukust. Avaliku kinnitus kindlustada stabiilne rahastamine pikas perspektiivis annab lisakindlust. Selle tulemusel võime eeldada arvestatavat lisapanust ressursside näol avalikust sektorist.

Lisaks kahele ühisettevõtte asutajaliikmele on ülikoolid, uuringukeskused ning teised uuringuorganisatsioonid hetkel loomas teadusliitu, millest peaks saama ühisettevõtte kolmas liige. Teadusliidu esindatust ühisettevõtte juhatuses peeti vajalikuks selle olulise teaduspanuse tõttu ühisesse tehnoloogiaalgatusse.

Lõppkokkuvõttes on prognoositud, et ühise tehnoloogiaalgatuse loomine kiirendab viie aasta jooksul vesinikutarnet ja kütuseelemenditehnoloogiat, mis arendatakse turustamistasemeni ajavahemikul 2010–2020.

Ma tahaks veel väljendada selle vajalikkust meie energeetikatehnoloogia kiirendamise valdkonnas, kuna ühine tehnoloogiaalgatus on äärmiselt huvitav eeskuju mõnele muule tööstuslikule algatusele, mille tegemise me oleme energeetika strateegiakava raames välja pakkunud.

Parlamendi arvamus sisaldab hulga asjakohaseid muudatusettepanekuid. Üks näide sellest on läbimurdeuuringute tähtsuse rõhutamine. Põhiuuring lisatakse teadus- ja arendustegevuse programmi, mis suurendab progressi ning edu saavutamise tõenäosust.

Teine näide on Ühise Teadusuuringute Keskuse kaasatuse kindlakstegemine ühisettevõtte tegevustes. Ühisel Teadusuuringute Keskusel on suur pädevus mitmetes olulistes valdkondades ning tema tugev kaasamine võimendaks ühisettevõtte teaduspoolt.

Nii nõukogu kui ka komisjon ootavad teie panust ning arvamust, kuna kõik on innukad edasi liikuma ning alustama selle tähtsa algatuse kohaldamist tõrgeteta.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Proua Locatelli oleks raportöörina kindlasti pidanud nüüdseks rääkima, ent ta määras oma asendajaks proua Madurelli, keda ma siiski siin veel ei näe ja meil on väga kahju, et teda pole siin.

Seetõttu jätkan ma koheselt fraktsioonide nimel sõna võtjatega.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Březina, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Proua juhataja, esiteks tahaksin tänada raportööri proua Locatellit, kuna ta on valmistanud väga põhjaliku ja üksikasjaliku raporti, mis tegeleb ühe meie peamise strateegilise energiatootmisviisiga meie tulevikuenergeetikas.

Ma tervitan väga vesiniku ja kütuseelementide tehnoloogiaplatvormi algatust, millel on edu saavutamises võtmeroll. Ühine tehnoloogiaalgatus võeti seitsmendasse raamprogrammi uue mehhanismina rakendamaks pikaajalist nii avaliku- kui ka erasektori partnerlust Euroopa tasandi teadusuuringutes. Tänaseks on uuenduslike ravimite ja manussüsteemide alal tehtud neli ühist tehnoloogiaalgatust. See ettepanek kujutaks viiendat ühist tehnoloogiaalgatust kütuseelementide ja vesiniku alal.

Olles silmitsi selliste väljakutsetega energiajulgeolek, energiasõltuvus ning paljuräägitud kliimamuutus, peab Euroopa Liit edendama aktiivsemalt puhtamate ning tõhusamate energiatehnoloogiate arendamist ja kasutamist. Kütuseelementide ja vesiniku tehnoloogiatel on potentsiaali aidata oluliselt kaasa nende eesmärkide saavutamisel. Siiani on ühise Euroopa energiastrateegia puudumine takistanud Euroopal selles küsimuses Aasia riikide ning Ameerika Ühendriikidega sammu pidada.

Mis puutub muudatusettepanekutesse, siis ma toetan neid, mis on esitatud eesmärgiga tugevdada seda ettepanekut ning tagada sidusus teiste ühiste tehnoloogiaalgatustega. Omaenda kogemustest ning suhtlusest väikeste ja keskmiste ettevõtetega, toetan ma eriti muudatusettepanekuid, milles keskendutakse väikeste ja keskmiste ettevõtete uuenduspotentsiaalile ning nende ees seisvatele takistustele, nagu näiteks piiratud juurdepääs infrastruktuuriuuringutele. Lisaks peavad nad rõhutama läbimurdele orienteerunud uuringute olulisust. Nii nagu mainiti rakenduskavas, peaksid uuringud moodustama ühise tehnoloogiaalgatuse olulise osa vähemalt algetapis.

Minu arvates on see avaliku ja erasektori ühine algatus õige tee selleks, et muutuda konkurentsivõimelisemaks võrreldes USA ning teiste riikidega, millel on vesiniku uurimisel pikk traditsioon ning arendusstrateegiaid.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău, fraktsiooni PSE nimel. – (RO)

Ka mina sooviksin õnnitleda raportööri ning rõhutada selle dokumendi vajalikkust. See algatus on teadusuuringute mõttes äärmiselt vajalik. Kahjuks on tihtipeale rahalisi vahendeid liiga vähe või neid kasutatakse valesti. Maksimaalne Euroopa Ühenduse panus halduskulude jaoks sellele ühisettevõttele on 470 miljonit eurot. Uued vahendit on ette nähtud ka pärast 2013. aastat, aga ainult projektidele, mille rahastamisleping sõlmitakse enne 31. detsembrit 2013.

Tahaksin rõhutada asjaolu, et ühisettevõte on äärmiselt kasulik, kuna see rakendab ning on osa teadusuuringute raamprogrammist, eriti energeetika- ning transpordialastes küsimustes, nende seas lennundus. Ma arvan, et see raport on äärmiselt vajalik, kuna see toetab koordineeritult uuringuid ning tehnoloogiaarenduslikke tegevusi ning ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna teadusuuringuprioriteete seoses kütuseelementide ning vesinikuga. Ent see julgustab ka avalikku sektorit ja erasektorit investeerima kütuseelementide ja vesiniku uuringutesse nii liikmesriikides kui ka seotud riikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Vladko Todorov Panayotov, fraktsiooni ALDE nimel.(BG) Euroopal on vaja saada hakkama kliimamuutusega ning tagada peamiste loodusvaradega varustamine. Kuna toormaterjalide ning valmistoodete hinnad püsivalt suurenevad, siis see ülesanne näib olevat äärmiselt raske.

On olemas lahendus ning see lasub uuel tehnoloogial, mis tooks ühelt poolt ennetava languse kasvuhoonegaaside emissioonis ning teisalt toormaterjalide tõhusama ja säästvama kasutamise. See on viis, kuidas Euroopa saab olla juhtrollis ülemaailmse soojenemisega toimetulekul ning kuidas säilitada oma konkurentsivõime ülemaailmsel toormaterjaliturul.

Uus tehnoloogia, eriti vesinikutehnoloogia ning kütteelementide arendus mängivad võtmerolli energiaallikate nappusega toimetulemises, samuti keskkonnakaitses ning Kyoto protokolli eesmärkide saavutamises. Me peaksime siiski arvestama, et need tehnoloogiad nõuavad selliste metallide nagu plaatinumi, pallaadiumi ning kulla kasutamist, mis on uute tarvikute ja seadmete koostises. Ainult siis, kui me rakendame uusi, suure kasuteguriga ning keskkonnasõbralikke meetodeid nimetatud metallide kaevandamisel ja taaskasutamisel, saame me tagada tõhusa ja säästva arendustöö vesinikutehnoloogia ja kütteelementide osas.

Ühisettevõtte asutamisel tuleb koondama kõikide nende riikide pingutused, millel on kogemusi nii otseses vesinikutehnoloogia ja kütteelementide arendustöös kui ka sellise tehnika väljaarendamisel, mis võimaldab kaevandada vajalikke tooraineid keskkonnasõbralikult ning säästvalt. On oluline julgustada neid arendustöid uutes liikmesriikides, millel on selles valdkonnas laialdane kogemus, näiteks Bulgaarias, kus on teadlasrühmi, kes on selliste projektide kallal juba aastaid töötanud ning on saavutanud märkimisväärset edu.

 
  
MPphoto
 
 

  Zdzisław Kazimierz Chmielewski (PPE-DE). - (PL)

Proua juhataja, volinik, on raske mitte nõustuda sooviga kehtestada sobivad eeskirjad ühisettevõtte asutamiseks kütteelementide ning vesinikutehnoloogia alal. Proua Locatelli kirjeldab oma huvitavas raportis seda kui paljulubavat näidet avaliku ja erasektori partnerlusest ühise tehnoloogiaalgatuse elluviimisel. Siiski minu ees olevas arvamuses kinnitab nõukogu, et kütuseelementide rakendamine praktikas on tehniliselt väga keerukas. Eksperdid on silmitsi vägagi keeruka ülesandega leida tehnilisi lahendusi, mis tagaksid eduka lõpptulemuse. Mõned teadlased näiteks ennustavad, et ilmuvad märkimisväärsed piirangud rakendamaks kütteelemente praktikas. Kuigi oleme ühel meelel, et vesinik on kõigest energiakandja, peame meeles hoidma, et selle praktiline rakendamine näiteks kütteelementides vajab igal juhul selle tootmiseks teisi energiaressursse. Kui oleme selle raskuse seljatanud, ootavad ees edasised raskused, nende seas vajadus leida sobilikud tehnoloogiad vesiniku transportimiseks ning ladustamiseks.

Ma juhtisin sellele küsimusele tähelepanu, et suunata õigusloomeprotsessi õigusaktiga, mille kohta Euroopa Parlament arvamust avaldab. Ma ütlen otsekoheselt välja selge ja mitte tähtsusetu märkuse: minu juhtivekspert ütleb, et see lähenemisviis ei saavuta edu.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Potočnik, komisjoni liige. − Proua juhataja, ma sooviksin tänada austusväärseid parlamendiliikmeid nende kommentaaride eest. Tahaksin ka öelda, et ühise tehnoloogiaalgatuse kasutuselevõtuga alustame me tõesti täiesti uut teemat. Ma siiralt loodan, et see toimib, kuna uus lähenemine peaks olema vahend toomaks Euroopasse mõningaid uusi tuuli.

See, mida rajame, on tegelikult liikumine projektipõhiselt rahastamiselt programmipõhisele rahastamisele ning tugevam toetus era- ja avaliku sektori partnerlusele, ning ma mõtlen siin tõepoolest "era- ja avalik-õiguslikku" partnerlust, kuna on selge, et algatused ja teaduslikud strateegilised teadusuuringukavad pärinevad tehnoloogiaplatvormidelt, mis on moodustanud ühiste tehnoloogiaalgatuste alussamba. Üheskoos töötamine on kohustus ning mina näen nendes ühistes tehnoloogiaalgatustes seda, et erinevad töörühmad tulevad Euroopa Liidu tasandil kokku. Mõned Euroopa sisesed põhikonkurendid ühendavad oma jõud nii, et selles konkurentsieelses faasis saavad nad oma teadmised kokku panna ning tugevdada Euroopat maailmakaardil.

Ma tahaksin ka selles kontekstis öelda, et see eriline tehnoloogialgatus on äärmiselt oluline, kuna see on seotud energiasektoriga ning iga päev näeme, kui oluline see sektor on.

Üks kõige tähtsamaid eesmärke Euroopa energiatehnoloogia strateegilises kavas on kiirendada madala süsinikuemissiooniga tehnoloogiate arendamist ja rakendamist. Ma tean, et te töötate arvamuse kallal Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava kohta ning ootan väga, et saaks kuulda teie vaateid. Nagu ma enne ütlesin, siis kütteelementide ja vesiniku ühine tehnoloogiaalgatus on huvitav eeskuju muudele valdkondadele ning see võetakse kindlasti kohe pärast heakskiidu saamist Euroopa energiatehnoloogia strateegilisse kavasse.

Loodetavasti näeme me erinevusi, mis see tulevikus endaga kaasa toob. Viimasena tahaksin mainida seda, kuna ma ei tea, kas suuline tõlge oli korrektne, et Euroopa Komisjon panustab kuni 470 miljonit eurot kuueks aastaks, mil seda ühist tehnoloogiaalgatust ellu viiakse ning otse loomulikult loodab, et see arv on kahekordne erasektoris, mis ettevõtet samuti rahastab.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Proua Madurelli pole kindlasti siin, ent ma olen kindel, et raportöör proua Locatelli võtab ühendust, kuna see, mida volinik ütles, oli äärmiselt oluline.

Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub teisipäeval kell 12.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Péter Olajos (PPE-DE) , kirjalikult. – (HU) Viimase viiekümne aasta jooksul on maailma elanikkond kahekordistunud, samas, kui energiatarbimine on neljakordistunud. Seetõttu ei ole teist võimalust kui tervitada kütuseelementide ning vesiniku ühisettevõtte loomist ning võimaldada selle rajamisele kõikvõimalikku toetust.

Ma mõistan proua Haugi muret ühisettevõtte rahastamise pärast, kuid rahastamisprobleemid ei tohi saada takistuseks sellele algatusele. Võtmesõnadeks on innovatsioon ning elustiilimuutus. See maksab loomulikult raha, kuid toob kaasa ka kasu. Modernsetes majandussüsteemides moodustab innovatsioon 70-80% SKP aastakasvust.

Miks me peaksime investeerima vesinikku? Kuna see on energiavahendusallikas. „Varud” ei saa kunagi otsa; see on kõige külluslikum element universumis. Seda võib kaaluda vaid kui alternatiivi fossiilsetele kütustele, kuid tingimusel, et me suudame seda toota taastuvast energiaallikast konkurentsivõimelise hinnaga, ilma seejuures süsinikdioksiidi või teisi kasvuhoonegaase eraldamata.

Kanadas ja USAs tunnustati vesiniku tähtsust juba 2002. aastal. Seal on juba sajad tuhanded ökomasinad teedel ning vesinikutanklate hulk kasvab. Euroopa Liidus on liikvel umbes kaheksateist tuhat keskkonnasõbralikku sõidukit, kusjuures olemasolevate vesinikutanklate arv ei ole isegi mainimist väärt.

Kui meil on kavas vältida seda saatuslikku kokkukukkumist, siis ei saa me olla tagasihoidlikud selle tehnoloogia ning kütuse toetamisel – me peame tegutsema. Ma sooviksin kasutada seda võimalust, et kutsuda kaasliikmeid konverentsile Greenovation, mis leiab aset parlamendis järgmisel nädalal, 28. mai pärastlõunal. Pärast arutelusid on osalejatel võimalus sõita vesinikmootoriga bussi või autoga.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika