Istungi stenogramm

Esmaspäev, 19. mai 2008 - Strasbourg

26. Äärepoolseimate piirkondade strateegia: kokkuvõte ja arenguperspektiivid (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on raport (A6-0158/2008), mille on esitanud Margie Sudre regionaalarengukomisjoni nimel teemal: äärepoolseimate piirkondade strateegia: kokkuvõte ja arenguperspektiivid (2008/2010(INI))

  Margie Sudre, raportöör. − (FR) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, komisjoni hinnang äärepoolseimate piirkondade tugevama partnerluse kohta on pehmelt öeldes ühepoolne ning ei edasta kõiki kohapeal kogetud raskusi. Sellegipoolest on juurdepääsuga seotud puuduste vähendamine, konkurentsivõime tõstmine ja piirkondliku integratsiooni saavutamine asjakohased eesmärgid, mis peegeldavad kõnealuste piirkondade prioriteete.

Assooride, Guadeloupe’i, Kanaari saarte, Madeira, Martinique’i, Prantsuse Guajaana ja Réunioniga sageli seotud ettekujutust, nagu oleks tegemist piirkondadega, kuhu on suunatud ühenduse ja liikmesriikide vahendeid, ilma et ilmneks selle rahastamise positiivne mõju, ei tasakaalusta olulisel määral tegelik lisaväärtus, mida need piirkonnad Euroopa Liidule keskkonnakaitse, kultuuri või geostrateegia valdkonnas toovad.

Äärepoolseimate piirkondade arengut rahastatakse ikka struktuurifondidest. Ma siiski loodan, et komisjon kohandab järjekindlalt oma praegust ja tulevast poliitikat, et selles võetaks rohkem arvesse kõnealuste piirkondade tegelikke olusid, et tegeleda piirkondade püsiprobleemidega. Liiga süsteemsed meetodid lisakulude hindamiseks ei oleks proportsionaalsed ega võtaks arvesse iga äärepoolseima piirkonna eripära. Ühenduse poliitika hindamisele omistatava üha suurema tähelepanu tulemus ei tohiks olla liigsete statistikavahendite loomine.

Avaldan kahetsust algse huvipuuduse üle – isegi, kui see oli ainult algne, mida ilmutas kaubanduse peadirektoraat majanduskoostöölepingute läbirääkimistel. Pean tungivalt nõudma, et komisjon jätkaks AKV riikidega sõlmitavate lõplike lepingute raames asjaomaste äärepoolseimate piirkondade huvidega arvestavate kompromisslahenduste poole püüdlemist ning samuti nõuan, et laiema naabruskonna huvides annaks komisjon laiema naabruspoliitika tegevuskavale tõelise sisu.

Transpordivaldkonnaga seoses väljendan raportis muret tsiviillennunduse Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemi kaasamise pärast. On oluline mitte ohustada äärepoolseimate piirkondade juurdepääsmatuse korvamiseks tehtud jõupingutusi.

Ühenduse meetmed peavad toimima katalüsaatorina tõuke andmiseks äärepoolseimatest piirkondadest tippkeskuste arendamiseks, tuginedes sektoritele, mis väärtustavad nende eeliseid ja oskusteavet, näiteks jäätmehoolduse, taastuvenergia, omaenda energiavarustusega toimetuleku ning bioloogilise mitmekesisuse alal.

Tervitan avalikku arutelu ELi äärepoolseimate piirkondade tulevikustrateegia kohta, kuid usun, et ehkki valitud teemasid – kliimamuutus, demograafilised muutused ja rändevoogude juhtimine, põllumajandus ja merenduspoliitika – ei saa kindlasti vältida, ei hõlma need kõiki meie piirkondade suuremaid probleeme. Mul on paraku kahju, et ELi äärepoolseimate piirkondade heaks tehtava poliitika sambaks oleva EÜ asutamislepingu artikli 299 lõiget 2 ei ole võetud arutelude päevakorda, et anda aruteludele nõutav õiguslik, institutsiooniline ja poliitiline tähendus.

Avalik-õiguslike teenuste olulisust äärepoolseimate piirkondade majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse sidususe jaoks, riigiabi küsimus, diferentseeritud maksusüsteemide säilitamine, töötuse ja ebavõrdsuse püsivus, kohalike turgude piiratuse ületamise vahendid, integratsioon Euroopa teaduskeskkonda, äärepoolseimate piirkondade tegelik osalemine Euroopa innovatsioonipoliitikas ja digitaalse lõhe vastases võitluses, ning arengukoostöö vahendi raames naaberriikidega koostööprojektide rahastamise kavandamine on kõik minu arvates teemad, mida tuleks kohe käsitleda.

Kokkuvõtteks rõhutaksin veel kord raporti eesmärke, nimelt tingimuste tagamine äärepoolseimate piirkondade majandusarenguks ja seeläbi ülemereelanikele tõelise hüvangu kindlustamine, nende konkurentsivõime tugevdamine ning veenmine, et Euroopa tulevik sõltub ka nendest kaugetest piirkondadest.

Tänan teid ette toetuse eest homsel hääletusel.

  Danuta Hübner, komisjoni liige. − Hr juhataja, sooviksin kõigepealt öelda, et hindame kõnealust raportit väga. Tegemist on väga professionaalse raportiga ja sooviksin tänada Margie Sudret mitte ainult raporti eest vaid ka kohalviibimise ja tugeva osaluse eest eelmisel nädalal Brüsselis toimunud äärepoolseimate piirkondade konverentsil.

Samuti sooviksin avaldada tänu regionaalarengukomisjonile ja ka kalanduskomisjonile, eelkõige viimase koostajale, hr Guerreirole, panuse eest arutellu äärepoolseimate piirkondade strateegia tuleviku teemal, ning ka hr Fernandest, hr Marquest ja hr Casacat. Samuti sooviksin tänada panuste eest avalikku arutellu, mis käivitati eelmise aasta septembris. Kõnealune konsulteerimise etapp lõppes eelmise nädala konverentsiga.

Konverents näitas väga tugevalt äärepoolseimate piirkondade topeltintegratsiooni väljakutset ning samuti ideed äärepoolseimatest piirkondadest testsüsteemidena katseprojektide jaoks, eelkõige valdkondades nagu taastuvad energiaallikad. Samuti oli konverentsil väga selge, et äärepoolseimates piirkondades on hulgaliselt ainulaadseid võimalusi ning nad on elujõu ja tugevuse allikad liidule tervikuna.

Raporti enda suhtes tahaksin rõhutada, et jagan täielikult parlamendi mõtet, et oluline on hoida strateegia kooskõlas äärepoolseimate piirkondade eripära ja tugevate külgedega, ning oleme komisjonis valmis laiendama strateegia reguleerimisala uutele väljakutsetele. Ilmselgelt ei piirdu need teemadega, mille komisjon on välja toonud – kliimamuutused, demograafiline areng ja rändevoogude juhtimine, põllumajandus ning merenduspoliitika – vaid oleme avatud uutele ideedele.

Samuti nõustun pr Sudrega nõude suhtes parandada koordineerimist Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Arengufondi vahel. Pean oluliseks ka äärepoolseimate piirkondade edasist integreerimist Euroopa teadusruumi ning koostöö edendamist naaberpiirkondadega. Sellega seoses usun, et reformitud ühtekuuluvuspoliitika on aidanud selgelt kaasa äärepoolseimate piirkondade olukorrale koostöö eesmärgi raames.

„Äärepoolseimate piirkondade mõõdet“, kui seda nii võib nimetada, on kaitsnud ja tugevdanud mitme ühenduse poliitika reformimine: mitte ainult ühtekuuluvuspoliitika, vaid ka põllumajanduse ja maaelu arengu, piirkondlike riigiabi raamistike, Euroopa POSEI programmide või ELi merenduspoliitika reformimine.

Olen kindlal seisukohal, et need poliitilised arengusuunad vastavad äärepoolseimate piirkondade vajadustele. 2007. septembri teatises rõhutasime vajadust kasutada aastatel 2007–2013 kõiki Euroopa poliitika pakutavaid võimalusi ning oma erinevatel ja arvukatel külaskäikudel äärepoolseimatesse piirkondadesse olen näinud, et selles suunas on tehtud palju algatusi, kuigi usun, et kõnealuseid algatusi tuleks täiendavalt tugevdada ja arendada.

Seoses viisiga, kuidas komisjon pidas majanduspartnerluslepingute läbirääkimisi ja heitkogustega kauplemise süsteemi arutelu, lubage mul öelda, et äärepoolseimad piirkonnad on algusest peale olnud arutelu lahutamatuks osaks ja komisjon on süstemaatiliselt teavitanud ja kaasanud arutelusse ka äärepoolseimate piirkondade esindajaid.

Siinkohal lubage mul kinnitada, et komisjon võtab kõnealuse iseloomuga praegustel ja ka tulevastel läbirääkimistel jätkuvalt arvesse äärepoolseimate piirkondade konkreetseid huve.

  Pedro Guerreiro, kalanduskomisjoni arvamuse koostaja. − (PT) Kalanduskomisjoni kui ainukese arvamuse koostanud parlamendikomisjoni arvamus sisaldab tervet rida ettepanekuid äärepoolseimate piirkondade huvides. Siin võib näiteks loetleda majandusvööndisse kuuluvate alade määratlemise „ainuõigusliku juurdepääsu alana”, ühenduse abi tagamise kalalaevastike uuendamiseks ja ajakohastamiseks, ühenduse abiprogrammi loomise väikesemahulise rannalähedase traditsioonilise püügi toetamiseks, ühenduse abi tagamise kalandusvaldkonna teadusuuringuteks ja kalavarude kaitsmiseks ja taastamiseks; sotsiaalmajanduslike meetmete kehtestamise kalavarude säilitamiseks võetavate meetmete mõju kompenseerimiseks kaluritele, ning ühenduse abi suurendamise ja jätkamise, näiteks kalandusprogrammi POSEI.

Kuna usume, et kõnealused olulised kalanduskomisjoni ettepanekud peavad kajastuma resolutsioonis, mille homne täiskogu peaks vastu võtma, esitame uuesti kaheksa muudatusettepanekut, millele otsime teie toetust.

ISTUNGIT JUHATAB: ADAM JERZY BIELAN
Asepresident

  Oldřich Vlasák, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (CS) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, äärepoolseimate piirkondade eriline olukord väärib kindlasti Euroopa Liidu erilist tähelepanu. Ei ole kahtlust, et Euroopa äärepoolseimate piirkondade strateegial on seni olnud positiivne mõju. Tegelikkuses on mõned struktuurilised probleemid siiski säilinud ning viimased nõuavad meie tähelepanu tulevikus. Me ei tohi unustada, et kõiki äärepoolseimate piirkondade probleeme ei ole võimalik lahendada, mille seast mõned on sui generis probleemid, mis tulenevad asjaolust, et välja arvatud Prantsuse Guajaana, on tegemist peamiselt kaugete saartest koosnevate piirkondadega ning me ei saa muuta nende geograafilist ja struktuurilist eripära.

Sooviksin siinkohal hoiatada liigse keskselt juhitud sotsiaalkorralduse eest. Küsimuste puhul, mida oleme arutanud seoses äärepoolseimate piirkondadega, on veel hädavajalikum käsitleda subsidiaarsuse põhimõtte rakendamist. Ei ole kahtlust, et äärepoolseimad piirkonnad nõuavad erinevaid tingimusi seoses riigiabi ja siseturu eeskirjadega. Viimast tuleks võtta arvesse ka Euroopa õigusaktides, mis peavad aitama säilitada kõnealuste piirkondade eripära ja leevendada piiravaid tegureid. On siiski vaieldav, kui tõhusad suudavad keerulised Euroopa rahastamisprogrammid kõnealused juhul olla. Minu arvates on äärepoolseimate piirkondade jaoks palju tõhusam abiliik riigi- ja piirkondlik abi, mida antakse nõuetekohaselt ja mis on kohandatud kohalike tingimustega. Usun, et Euroopa struktuuripoliitika peaks selle asemel põhinema põhimõttel, et rahaline abi peaks olema suunatud peamiselt kõige vaesematele piirkondadele, kus seda enim vajatakse, sõltumata sellest, kas on tegemist saare, mäe või hõreda asustusega piirkonnaga.

  Emanuel Jardim Fernandes, fraktsiooni PSE nimel. – (PT) Hr juhataja, sooviksin alustada õnnitledes volinikku ja komisjoni kõnealuse algatuse puhul, mis pakub kindlasti uue võimaluse äärepoolseimate piirkondade ja sealsete inimeste probleemide lahendamiseks.

Avaliku arutelu avamine on soodustanud suuremat osalust. Ma usun, et väga palju on juba tehtud, sealhulgas voliniku mainitud koosolek, mis oli väga tulemuslik. Sooviksin siiski keskenduda arvamuse projektile, mis on konsensuse saavutamist võimaldanud tasakaalukas arvamus. See on arvamus, mis näib täiendavat komisjoni väljatoodud seisukohti, kui viimane viitab kliimamuutustele, jne.

Esmalt sooviksin mainida Lissaboni strateegia küsimust, mis on minu arvates olulisim lahenduse saavutamiseks äärepoolseimate piirkondade probleemidele käesolevas uues etapis, teiseks vajadust kohandada kogu poliitika ja kõik programmid käesoleva olukorraga ja ka tagatud rahastamist.

Kokkuvõtteks tahaksin öelda ka seda, et kuigi kalanduskomisjoni arvamuses keskendutakse kindlasti olulistele aspektidele, on mõned üksikasjad, mida tuleks rõhutada. Keeruline oli tuua kokku kogu sektor, kui eesmärk on äärepoolseimate piirkondade strateegia, mis hõlmab kõiki võimalikke arenguvaldkondi.

  Jean Marie Beaupuy, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, ajastul, mil meie planeedist on saanud väike küla – nii lihtne on liikuda ühest maailma otsast teise – peame saama aru, milline võimalus kõnealused äärepoolseimad piirkonnad Euroopa Liidu jaoks on. Nagu raportöör pr Sudre mitmes raporti lõigus osundab, on meil äärepoolseimates piirkondades suur vara: põllumajanduse, kalanduse, teadusuuringute, tehnoloogia ja turismi valdkonnas. Kokku 25 miljonit km² on maailma suurim merepiirkond. Seega, nagu raportis öeldakse, peame tuginema kõnealustele varadele, et äärepoolseimad piirkonnad saaks mängida edukat rolli meie ühises tulevikus.

Teiseks soovin rääkida linnapiirkondade eriolukorrast – räägin siinkohal töörühma Urban Intergroup esimehena ja näen mitmeid töörühma kaasliikmeid täna siin – sest kõige rohkem puudutab tööpuudus just äärepoolseimate alade linnapiirkondi, kus see on kolm korda suurem kui Euroopa mandriosas. Ka ränne hõlmab kõige enam linnapiirkondi ning just seal on rahvastiku muutus kõige suurem.

Volinik, praegu on erakordne võimalus kehtestada integreeritud lähenemisviis, mis hõlmab lisaks mitmetele Euroopa fondidele ka erinevaid poliitikaid ning erinevaid projekte valitsuse, piirkonna ja kohalikul tasandil. Kui kõnealust integreeritud lähenemisviisi välja ei töötata, ei saa me olla tõhusad äärepoolseimates piirkondades ega kasutada parimal viisil nende vara.

Tänan teid ette, volinik, Euroopa eeskirjade kasutamise eest tagamaks, et integreeritud lähenemisviis aitab kaasa kõikide võetud meetmete edukusele.

  Mieczysław Edmund Janowski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Hr juhataja, volinik, sooviksin UEN fraktsiooni nimel tänada pr Sudret kõnealuse teema tõstatamise eest. Euroopa solidaarsus nõuab, et võtaksime arvesse äärepoolseimate piirkondade erilist olukorda. Meie moraalne kohustus on tunda muret kõnealuste piirkondade majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse pärast. Territoriaalsel ühtekuuluvusel, millele on viidatud Lissaboni lepingus – ehkki pole silmas peetud sõna-sõnalist, geograafilist tähendust – peab olema ka mõõde, mis hõlmab liidu kõige kaugemaid piirkondi.

Tuleks rõhutada vajadust tihedama partnerluse järele, mis tähendab paremat juurdepääsu, suuremat konkurentsivõimet ja piirkondliku integratsiooni tõhustamist. Me ei tohi unustada, et kõikide kõnealuste meetmete sihtrühmaks on ülemerepiirkondade elanikud, kelle jaoks on tähtsad küsimused mere- ja õhutransport, töötus, turism, kalapüük, hariduse ja tervishoiuteenuste nõuetekohane tase ja üldine lairibaühendusega juurdepääs internetile. Samuti ei tohiks me unustada, et kahjuks on kõnealused piirkonnad looduskatastroofide mõjusfääris. Äärepoolseimatel piirkondadel on oma eelised, kuid neil on ka probleeme. Pr Sudre raport toob viimased meile palju lähemale.

  Pedro Guerreiro, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Meie arvates on kõnealune raport positiivne, kuid sisaldab siiski mõnda punkti, millega me ei nõustu.

Toetame ettepanekute vastuvõtmist, mille esitasime regionaalarengukomisjonis äärepoolseimate piirkondade huvides, millest üks näide on argument, et äärepoolseimate piirkondade eripära tingib vajaduse strateegia järele, mis põhineb poliitikal ja meetmetel, mis ei ole allutatud üleminekukriteeriumidele ega rikkusega seotud konjunktuursetele arengutele, on kohandatud igaühe erinevate vajadustega ning mis pakuvad lahendust nende piirkondade ees seisvatele püsivatele takistustele.

See rõhutab äärepoolseimate piirkondade majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse sidususe tagamiseks avalik-õiguslike teenuste olulisust, eeskätt lennu- ja meretranspordi, postiteenuste, energeetika ning side valdkonnas, unustamata lairibaühendusega juurdepääsu internetile ning kiiret vajadust võtta vastu meetmeid võitluseks püsiva tööpuuduse, vaesuse ja tulude ebaühtlase jaotumise vastu kõnealustes piirkondades, mille vastavad näitajad on kõige kõrgemate hulgas Euroopa Liidus.

Oleme siiski seisukohal, et mõnda aspekti tuleks ja peaks selgitama ja tugevdama. Näiteks peavad ühenduse toetusmeetmed äärepoolseimatele piirkondadele olema püsivad ja piisavalt rahastatud, võttes arvesse, et ka nende piirkondade ees seisvad takistused on püsivad. Ning tagamaks, et kõnealuste piirkondade kasuks võetavad meetmed ja nende staatuse selgitamine oleks ühtsemad ja tõhusamad, tuleb lisaks nende äärepoolseima eripäraga arvestamisele kõigis erinevates ühenduse poliitikates luua kõnealuste piirkondade toetamiseks piisavalt rahastatud ühenduse programm, mis hõlmab kõiki olemasolevaid meetmeid.

Sellest tulenevad meie muudatusettepanekud.

  Rolf Berend (PPE-DE). - (DE) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, pr Sudre koostatud omaalgatuslikul raportil on kaks põhieesmärki, nimelt hinnata komisjoni teatises sisalduvaid järeldusi ja soovitusi ning luua alus – ja minu arvates loob see suurepärase aluse – aruteluks meie äärepoolseimate piirkondade väljavaadete teemal. Isegi kui raportöör on seisukohal, et komisjoni ülevaade maalib liiga ilusa pildi või vähemalt osalise pildi, peaksime siiski olema uhked, et Euroopa abi on võimaldanud selliseid edusamme äärepoolseimates piirkondades.

Ühest küljest ei tähenda see mingil viisil abi vähendamist kõnealustesse piirkondadesse, kuna abi tagamine on loomulikult seaduslik kohustus EÜ asutamislepingu kohaselt. Teisest küljest teame, et äärepoolseimate piirkondade eriliste varade toetamine on ainuke sobiv viis tagada, et kõnealused piirkonnad juurutaksid omaenda säästvat arengut.

Nagu raportöör õigustatult kokku võttis, ei ole küsimus ainult säilitamises ja kaitsmises, vaid pigem ligimeelitamises ning tiheda koostöö jätkamises. Raportis nõutakse näiteks õigustatult, et arutelu äärepoolseimate piirkondade toetusstrateegia tuleviku kohta ei peaks keskenduma ainult sellistele väljakutsetele, nagu kliimamuutused, demograafilised muutused ja rändevoogude juhtimine, põllumajandus ja merenduspoliitika, vaid peaks arvesse võtma ka vajadust võtta vastu seisukohad teiste ühenduse poliitikate suhtes. Euroopa programmide uus põlvkond peab tähistama ka ääremaiste majandussüsteemide vajaliku mitmekesistamise protsessi algust ja mitte piirduma senise arengustaadiumiga, mis on saavutatud suures osas ELi abiga.

Viimaste kaalutluste valguses peaksime kõnealust raportit tingimusteta toetama.

  Iratxe García Pérez (PSE). − (ES) Hr juhataja, volinik, ka mina avaldan tänu pr Sudrele töö eest kõnealuse raportiga ja enamuse üksmeele saavutamise eest regionaalarengukomisjonis äärepoolseimate piirkondade poliitika kohta.

Poliitikal peab olema kolm põhilist külge: see peab suurendama juurdepääsetavust, parandama konkurentsivõimet ja tugevdama piirkondlikku integratsiooni.

Struktuurifondide panus kõnealuste piirkondade arengusse on olnud oluline ning on tulevikus jätkuvalt väga oluline saavutatud ühtekuuluvustaseme säilitamiseks ja lõhede edasiseks vähendamiseks. Seega on oluline, et komisjon näitaks üles suuremat paindlikkust. See peaks hõlbustama äärepoolseimate piirkondade rahastamist regionaalarengu fondist, tagades piisava reguleerimisala, et fondi saaks täielikult kasutada.

Teine oluline väljakutse on juurdepääsetavuse parandamine ja sel põhjusel on oluline, et äärepoolseimad piirkonnad saaksid erikohtlemist transpordi valdkonnas.

Neljandas ühtekuuluvusfondi käsitlevas raportis käsitletakse uusi väljakutseid ja loodame kindlasti, et komisjon võtab arvesse, et kõnealused väljakutsed on olulised ka äärepoolseimate piirkondade puhul.

  Kyriacos Triantaphyllides (GUE/NGL). – (EL) Hr juhataja, volinik, oluline küsimus, mis ei ole saanud piisavalt komisjon tähelepanu, on nende saarepiirkondade kaitse ELis, millele ei ole viidatud asutamislepingus, kuid millel on nendega siiski palju ühist.

Liidu saareriikidest liikmesriike tuleb kohelda võrdselt teiste äärepoolseimate piirkondadega. See on vajalik vastavalt võrdse kohtlemise põhimõttele, sest saareriikidest liikmesriigid ja saarepiirkonnad liikmesriikides seisavad mingil määral silmitsi samade raskete territoriaalsete ja geograafiliste puudustega kui äärepoolseimad piirkonnad. Väikesi saareriikidest liikmesriike ja saarepiirkondi liikmesriikides tuleb seega kohelda samamoodi kui äärepoolsemaid piirkondi; viimaste suhtes tuleb kohaldada sama eelisstrateegiat kui nende piirkondade suhtes. Näiteks peavad nad saama eraldi riigiabi paketi, et luua sild ELis selliste piirkondadega nagu Vahemere idaosa.

  Emmanouil Angelakas (PPE-DE). – (EL) Hr juhataja, volinik, kuigi pr Sudre raport võib tunduda ebaoluline paljude Euroopa riikide jaoks, sest väga vähestel nende seast on nii kaugeid äärepoolseid piirkondi nagu Assoorid, Madeira jne, köitis tema lähenemisviis siiski mu tähelepanu. Leidsin, et raport võiks innustada sarnase poliitika loomist saarepiirkondi, eelkõige saarestikke ja ka mägialasid (nagu minu kodumaa Kreeka puhul) omavate riikide jaoks. Kõnealuste piirkondade geokultuuriline iseloom on ainulaadne ressurss ja samas ebasoodne.

Seetõttu õnnitlen pr Sudret tehtud töö eest, sest ta on andnud mulle tõuke kõnealuste piirkondadega seoses ise mõned ettepanekud esitada. Teen seega ettepaneku, et tuleks võtta meetmeid saarte ja mägialade geokultuuriliste omaduste kasutamiseks. Vajalik on arengustrateegia, mis säilitaks ja tugevdaks territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõtet. Tuleks välja töötada statistiliste näitajate süsteem, mis võimaldaks paremini hinnata erinevusi saarte ja mandriala vahel. Euroopa ja riiklike abipoliitikate rakendamisel peaks olema rohkem paindlikkust tulemuslikuks tegevuseks saartel. Käsitleda tuleks järgmisi küsimusi: võrdne juurdepääs siseturule ja praktilise abikava koostamine saarte jaoks; kliimamuutuste mõju saartele, eelkõige olemasolevate probleemide teravnemine, nagu põud; hõlpsam transpordiühendus saare ja mägipiirkondade ja mandri vahel. Viimaks, saarte energiavajaduse rahuldamine tuleks muuta eriti prioriteetseks, töötades välja ja rakendades elektritootmise projekte, mis põhinevad uutel tehnoloogiatel ja taastuvatel energiaallikatel. Tuleks rajada lairibaühendused, ning saare- ja mägiturismi elujõulisust tuleks tugevdada.

Kõikide nende põhjuste tõttu õnnitlen veel kord pr Sudret. Avaldan raportile siirast toetust uskudes, et mingil hetkel koostab komisjoni sarnase aruande mainitud piirkondade kohta.

  Manuel Medina Ortega (PSE). − (ES) Hr juhataja, mõned kõned, mis oleme tänasel pärastlõunal kuulnud, ei näi arvesse võtvat, et tegelik olukord äärepoolseimates piirkondades on teistsugune. Küsimus pole selles, et need oleks vaesed piirkonnad. Räägime väikestest saarelistest ja väga isoleeritud territooriumidest, mis asuvad tuhandeid kilomeetreid Euroopa Liidu territooriumist eemal, mille rahvaarv on kokku neli ja pool miljonit inimest.

Euroopa Liit võiks jätta kõnealused territooriumid saatuse hoolde, jätta sealsed inimesed vaesuse küüsi ning sundida neid emigreeruma Euroopa Liidu riikidesse, mis tähendaks veel 4,5 miljoni sisserändaja vastuvõtmist.

Õnneks mõistab Euroopa Komisjon kõnealuste territooriumide olukorda ja kehtestas erirežiimi kaua aega tagasi. Nüüd konsulteerib komisjon meiega. Pr Sudre on kõnealuse konsulteerimise tulemusena koostanud väärtusliku raporti, milles ta rõhutab näiteks äärepoolseimate piirkondade üksuse säilitamise olulisust ning esitab väga konkreetsed ettepanekud, et säilitada avalik-õiguslikke teenuseid, edendada uuendusi ja ületada digitaalset lõhet. Usun, et parlament peaks pr Sudre raporti tema esitatud põhjustel heaks kiitma.

  Catherine Neris (PSE) . – (FR) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, raport, mille üle täiskogu homme hääletab, tuletab meile õigustatult meelde, et äärepoolseimate piirkondade eripära on samas ka nende tugevus. Koos ebasoodsate tingimustega, mis neid pidurdavad, on neil ka vaieldamatuid eeliseid ning peame kiiresti nendele eelistele tuginema, et äärepoolseimad piirkonnad saaksid tulevikus areneda tõelisel ja jätkusuutlikul viisil. Värske tõuke toomine meie saartele toob kaasa ka majanduskasvu: see tähendab kvaliteetse põllumajandusliku tootmise – mis aitab kaasa põllumajandustoodangu mitmekesisusele ELi tasandil – viimist jätkusuutlikule alusele. See tähendab väga autentse turismimagneti, mis põhineb meie mitmete maastike küllusel ja meie kultuuripärandil, kiiret arendamist. Samuti tähendab see äärepoolseimate piirkondade geograafilise asendi ärakasutamist, eelkõige Kariibi meres ja India ookeanis, edendades tihedamat koostööd kolmandatest riikidest naaberriikidega ja arendades meie saari – just seetõttu, et nad on saared – teadusuuringute tippkeskustena, eelkõige merendusalaste uuringute, klimatoloogia ja keskkonnauuringute valdkonnas.

Ainuke viis kõnealuste eesmärkide saavutamiseks on siiski praeguse aluslepingu artikli 299 lõikes 2 sätestatud konkreetne reguleeriv raamistik, ning kõnealuse artikli olemusest tuleb Euroopa avaliku korra üksikasjalikul rakendamisel juhinduda, eelkõige energeetika- ja transpordisektoris, kuid ka seoses rahvusvahelise kaubanduspoliitikaga, kus on äärmiselt oluline, et äärepoolseimate piirkondade huve võetaks arvesse majanduspartnerluslepingute läbirääkimistel. Äärepoolseimad piirkonnad on tõeliselt ja eksimatult tulevikkuvaatavad, kuid selle loomulik eeldus on vajadus neid õiglaselt kohelda – mis tähendab eristamist.

Ärgem kahelgem, et komisjon võtab kõike seda arvesse lähenemisviisi koostamisel.

  Lambert van Nistelrooij (PPE-DE). - (NL) Äärepoolseimad piirkonnad on eriolukorras. Paljud neist on kauged väiksed saared ja ma arvan, et pr Sudre on leidnud hea tasakaalu, määratledes viimaste eripära ja kohandades neile vastavad vahendid.

Hollandist päris Euroopa Parlamendi liikmena sooviksin rääkida arengutest Madalmaade Kuningriigis. Meil on kolm väikest saart, Sawa, St Maarten ja Bonaire, mis saavad uue staatuse ja muutuvad seeläbi samuti äärepoolseimateks piirkondadeks. Ma siiski ei usu, et see juhtub nii kiiresti, et elanikud saavad selle kohta hääletada enne 2009. aasta valimisi. Uue Lissaboni lepingu raames saame nad kiiremini vastu võtta. Selleks ei pea me asutamislepingut muutma. Võib-olla oskab pr Hübner öelda, kas komisjon on täiesti valmis kõneluse kolme saare, mille rahvaarv on kokku 19 000, vastuvõtmiseks tervikuna.

  Sérgio Marques (PPE-DE). - (PT) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, lisaks kolleegi pr Sudre õnnitlemisele suurepärase raporti puhul, sooviksin teha kolm märkust Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade tulevikustrateegia kohta.

Esiteks soovin õnnitleda Euroopa Komisjoni, kes on innustanud osalemist sellel arutelul, mis käsitleb Euroopa poliitikat äärepoolseimate piirkondade ja tulevikustrateegia suhtes. Samuti kiidan veebipõhist avalikku arutelu ja eelmise nädala suurt konverentsi kõnealuses küsimuses, mida edendas Euroopa Komisjon.

Teiseks tahan öelda, et Euroopa äärepoolseimate piirkondade strateegia on ka tulevikus sama vajalik, kui see on olnud seni. On oht uskuda, et vahepeal saavutatud majanduslik ja sotsiaalne areng äärepoolseimates piirkondades muudab Euroopa meetmed vähem vajalikuks. Peame siiski alati meeles pidama, et äärepoolseimate piirkondade eriline olukord on püsiv ning nõuab jätkuvalt erinevat Euroopa lähenemist, mis sobib just selle konkreetse olukorraga.

Kolmas ja viimane märkus on see, kui oluline on teha kõik Lissaboni strateegia rakendamiseks ka äärepoolseimates piirkondades, arvestades, et selle rakendamine sellistes piirkondades on problemaatilisem viimaste eripära tõttu.

Seetõttu soovitaksin pr Hübnerile viia läbi Euroopa Komisjoni toetatud uurimus eesmärgiga määratleda äärepoolseimate piirkondade raskused Lissaboni strateegia rakendamisel ning konkreetsed viisid viimaste ületamiseks.

  Madeleine Jouye de Grandmaison (GUE/NGL) . – (FR) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, mul on suur heameel kiita pr Sudre raporti kvaliteeti.

Meil tuleb 10 aastat pärast Amsterdami lepingu jõustumist tunnistada, et artikli 299 lõikes 2 sätestatud ELi poliitika on toonud kaasa tõelisi edusamme. Täna on siiski aeg liikuda uude etappi, mis põhineb lähenemisviisi muutmisel suhetes ELi ja äärepoolseimate piirkondade vahel. See eeldab, et EL võtab rohkem arvesse äärepoolseimate piirkondade eeliseid, sarnaselt eelmise nädala seminaris kavandatule. Minu arvates peaks uus strateegia lisaks tühja koha täitmisele keskenduma arengule – arengu vormidele, mis on selgelt määratletud meie potentsiaali realiseerimise mõistega. Viimane kehtib võrdselt seoses teadusuuringute, mereressursside, bioloogilise mitmekesisuse, Euroopa sotsiaalpoliitika, kliimamuutuste ja äärepoolseimate piirkondade erakordse panusega kultuurilisse mitmekesisusse. Olen vastavalt sellele esitanud mitmeid muudatusettepanekuid ja loodan, et need saavutavad oma eesmärgi.

Uuele lähenemisviisile sisu andmine tähendab äärepoolseimatele piirkondadele vahendite tagamist, mille abil saada Euroopa tõelisteks partneriteks ning seejuures vajame värsket väljavaadet: kavandada kahepoolne partnerlus, millest saavad kasu kõik.

  Danuta Hübner, komisjoni liige. − Hr juhataja, vastan väga lühidalt hr van Nistelrooiji küsimusele, jah, oleme kõnealuses küsimuses viimase pooleteist aasta jooksul töötanud koos Hollandi valitsusega. Õnneks on asutamislepingus lubatud muudatused kasutusele võetud, mistõttu loodame, et ühel päeval on meil kolm uut territooriumi.

Seoses tehtud märkustega lubage mul esmalt öelda, et kooskõlas detsembri Euroopa Ülemkogu esitatud palvega koostab komisjon käesoleval sügisel teatise, mis, ma loodan, viib äärepoolseimate piirkondade strateegiat edasi otsusekindluse ja pragmaatilisusega. See on meie lähenemisviis nii uute väljakutsete käsitlemiseks, kuid eelkõige kõikide võimaluste kasutamise hõlbustamiseks.

Pr Sudre, minu arvates aitab teie raport luua silla äärepoolseimate piirkondade praeguste ja tulevaste strateegiate vahel ning viimasel on kõnealuses raportis väga oluline roll. Samuti olen kindlal seisukohal, et õige viis edasi liikuda on tõesti esmalt tugineda äärepoolseimate piirkondade trumpidele, mida rõhutasid mitmed liikmed.

Lubage mul selles kontekstis mainida ka tulevast rohelist raamatut territoriaalse ühtekuuluvuse teemal, mis on eesistujariigi Prantsusmaa üks olulisi väljundeid. Äärepoolseimad piirkonnad mängivad olulist rolli ühtekuluvuspoliitika territoriaalse dimensiooni koostamise protsessis, sest äärepoolseimad piirkonnad tõepoolest kehastavad meie jõupingutusi ületada territoriaalsed lõhed Euroopas. Seetõttu tervitaksin viimaste tugevat osalust avalikul arutelul seoses territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva rohelise raamatuga.

Viimases küsimuses lubage mul lihtsalt kinnitada teile, et komisjon edendab jätkuvat koordineeritud ja integreeritud lähenemisviisi ning püüab saavutada sünergiat äärepoolseimaid piirkondi mõjutavate erinevate ühenduse poliitikate vahel.

  Margie Sudre, raportöör. − (FR) Hr juhataja, tahan loomulikult tänada kõiki kõnelejaid, kes on andnud oma panuse arutellu ning sooviksin korrata oma tänusõnu komisjonile viimase eelmise nädala algatuse eest äärepoolseimate piirkondade tulevikustrateegia kohta.

Sooviksin vastata mõnele kaasliikmete tõstatatud küsimusele ning olen neile tänulik kõnealuse raporti sooja vastuvõtu eest. Vastuseks hr Guerreirole, toetus, mida ta soovib näha uuendusteks ja teadusuuringuteks seoses kalandusega ning abi suurendamine on kõik juba kirjas Euroopa Kalandusfondi strateegias. See moodustab juba osa poliitikast, millele EL ning eelkõige komisjon ja kalanduskomisjon on pühendunud, samas kui käesolev raport käsitleb piirkondliku arengu poliitikat. Seetõttu võttes arvesse kalanduse äärmist olulisust meie arenguks, ei ole viimast minu raportis nii ulatuslikult käsitletud, kui hr Guerreiro oleks soovinud. Lubage mul talle meenutada, et räägime siin piirkondlikust arengust.

Hr Medina Ortega on juba vastanud meie Kreeka kolleegidele, kes nõudsid sama poliitika kohaldamist kõikide saarte suhtes ning on seletanud erinevust, mida toob kaasa mitmete tuhandete kilomeetrite pikkune kaugus Euroopa mandrist. Ükskõik kui palju edu saavutame, oleme ikka tuhandete kilomeetrite kaugusel. Ning kui tahes hästi mõistame kõikide saareelanike probleeme, ei saa me ilmselgelt kohaldada samu erandeid ja samu eeskirju saarte suhtes, mis on ainult paari tunni laevasõidu või paari minuti õhusõidu kaugusel. Viimane ei ole kindlasti küsimus suutmatusest võtta arvesse saarte olukorda, kuid – lubage mul ennast korrata – on suur erinevus teie mandrile lähedalasuvate saarte ja meie saarte vahel, mis on väga kaugel.

Hr Guerreiro, rääkisite teist korda nõudmaks, et meie lähenemisviis peaks põhinema lühiajalistel kriteeriumitel. Ilmselgelt ei ole meie olukorras midagi lühiajalist: see on üsna püsiv, kuid me ei küsi püsivat tagatist abile kogu aeg ühel ja samal tasemel, sest loodame jõuda järele ülejäänud ühenduse keskmisele.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub teisipäeval, 20. mail 2008.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Toomas Savi (ALDE), kirjalikult. – Kõnealune raport annab hea ülevaate Assooride, Kanaari saarte, Guadeloupe’i, Prantsuse Guajaana, Martinique’i, Réunioni, Saint-Martini ja Saint Barthélemy probleemidest Euroopa Liidust geograafiliselt kaugete piirkondadena, kuid juhib tähelepanu ka lahknevustele liikmesriikide erinevate ülemereterritooriumide käsitlemises.

On veel liikmesriikide suveräänseid piirkondi, mis ei jaga sama staatust äärepoolseimate piirkondadega. Näiteks Briti Neitsisaarte või Gröönimaa kodanikud on Euroopa Liidu kodanikud, kuid kõnealustes piirkondades ei peeta Euroopa Parlamendi valimisi, samal ajal kui Aruba kodanikud on Euroopa Liidu kodanikud, kellel on juhtumisi õigus hääletada Euroopa Parlamendi valimistel. Ent veel segadusttekitavam on asjaolu, et ükski ülalmainitud territooriumitest ei kuulu tegelikult Euroopa Liitu.

Olen veendunud, et Euroopa Liidu suhe liikmesriikide ülemereterritooriumite ja kõikide kõnealuste territooriumite kodanikega peaks olema ühtne, pidades silmas Euroopa Liidu kodanike võrdset kohtlemist.