Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on raport (A6-0155/2008), mille on esitanud Lasse Lehtinen siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni nimel ühenduse tarbijapoliitika strateegia 2007–2013 kohta (2007/-2189(INI)).
Lasse Lehtinen, raportöör. − (FI) Hr juhataja, meie ees olev raport on läbinud parlamendikomisjonis põhjaliku lugemise, mille eest tänan oma kolleege ja eelkõige variraportööre teistest fraktsioonidest. Üksmeelevaimus märkasime komisjoni kiiduväärt jõupingutusi rõhutada tarbijaküsimusi kõikides poliitikavaldkondades.
Meie manner ei suuda olla konkurentsivõimeline maailmaturul, kui ta ei suuda konkureerida oma siseturul. 27 riigi „miniturud“ tuleb ühendada, et luua maailma suurim jaeturg.
Elujõuline siseturg nõuab meetmeid, et suurendada tarbijate usaldust. Selles mängivad olulist rolli tugevad sõltumatud tarbijaorganisatsioonid.
Usalduse suurendamise võimaluste seas on üks, mis on meie aruteludes teistest rohkem silma paistnud ning mis põhjustas ka ainukesed mainimisväärsed lahkarvamused. See puudutab tarbijate võimalust omada vahendeid hüvitise taotlemiseks, kui midagi läheb valesti. Kõnealuse raporti seisukoht on, et on möödapääsmatu, et tarbijatel on vaidluste puhul piiriülene kollektiivkaebuse süsteem.
Volinik Kuneva on juba lubanud hakata kaaluma, millist liiki kollektiivkaebuse süsteem võiks Euroopas toimida. Vähemalt näib, et meil siin Euroopas valitseb ulatuslik üksmeel selles suhtes, milline süsteem see ei tohiks olla. Sellel ei tohiks olla põhimõttelisi sarnasusi USA kollektiivkaebuse süsteemiga, mis toob peamiselt kasu advokaatidele, mitte tarbijatele. Euroopas peame seadma eesmärgiks süsteemi, kus hüvitisnõuded on otse seotud tegelikult kantud kahjuga. Sel viisil ei keskenduks õigluse jaluleseadmine niivõrd karistusele, vaid tarbija õiguste kehtestamisele. Kollektiivkaebuste süsteemid ei annaks seega tarbijatele uusi õigusi, vaid tagaksid juba olemasolevate õiguste täieliku kasutamise.
Konservatiivid ei ole fraktsioonina soovinud kollektiivkaebuse ideed edasi arendada. Põhjusena on nimetatud seda, et komisjon on juba lubanud hakata kõnealusel teemal ettepanekuid koostama. Parlament on siiski poliitiline otsustaja, kelle on valinud Euroopa inimesed ning peame enamuse soovi täide viima. Meil on nii volitus kui kohustus mõelda uute ja üksikasjalike lahenduste peale küsimustele, mida avalikkus peab problemaatiliseks ning esitada need komisjonile.
Tegin ettepaneku, et komisjon kaaluks, kas oleks kasulik luua tarbijate ombudsmani ametikoht, kes vastutaks komisjoni ees ning tegeleks konkreetselt piiriüleste juhtumitega. Kõnealune kõrge ametnik võiks toimida n-ö valvurina, omamoodi valiva asutusena, nagu see käib liikmesriikides õiguskaitsevahendite kasutamise korral. Loodetavasti saavad raport ja viimases sisalduvad kompromissid võimalikult ulatusliku toetuse.
Meglena Kuneva, komisjoni liige. − Hr juhataja, sooviksin tänada parlamenti meie tarbijapoliitika strateegia 2007–2013 eesmärkide ja meetmete toetamise eest ja muidugi raportööri suure toetuse ja töö eest.
Tervitan parlamendi seisukohta vajaduse suhtes kujundada 27 liikmesriigi „miniturud“ ümber üleeuroopaliseks maailma suurimaks jaeturuks. Selle saavutamiseks peame tõstma tarbijate usaldust piiriüleste ostude tegemise suhtes. Ütleme sageli, et usaldus on kaasaegse majanduse valuuta. Usun, et meie püüdluste ja suurte jõupingutustega, millele aitab kaasa meie strateegia, võiksime järk-järgult kõnealuse eesmärgi saavutada.
Selles kontekstis hindan samuti väga toetust kavandatud raamdirektiivile tarbijate lepinguliste õiguste kohta, mis on kõnealuse eesmärgi saavutamise vahend. Mul on eriline heameel parlamendi nõusoleku üle vajaduse kohta sihtotstarbeliseks täielikuks ühtlustamiseks, kui leitakse kitsaskohti siseturu toimimises.
Tarbijaturu tulemustabeli suhtes olen tänulik Euroopa Parlamendi tervituse eest kõnealusele algatusele ja ootan huviga teie täielikku toetust hiljem käesoleval aastal. Tulemustabel omab keskset tähtsust parema mõistmise strateegia eesmärgi puhul selle kohta, kuidas siseturg tarbijate jaoks toimib – et mõõta siseturu tulemust tarbijate jaoks. Kui tulemustabel on täielikult välja töötatud, saame tõesti tagada parema õigusloome ja tõenduspõhise poliitikakujundamise. Sama oluline on, et näitame kodanikele, et mõistame ja suudame reageerida nende igapäevastele muredele.
Tõstatasite kaebamise küsimuse. Sooviksin tänada teid toetuse eest tarbijapoliitika strateegia keskendamisele kaebuste lahendamisele ja jõustamisele. Kaebuste lahendamine koos jõustamisega on kõnealuse strateegia võtmeosa. Teiega sarnaselt usun kindlalt, et siseturu toimimiseks peavad Euroopa tarbijad olema kindlad, et nad saavad kasutada oma õigusi ja et nad saavad hüvitist kogu Euroopa Liidus. Usun ka seda, et õiguskaitsevahendite täiendavus – kohtulikud ja kohtuvälised, nii individuaalsed kui kollektiivsed – võimaldaks tarbija vaidluste kõige tõhusamat ja asjakohasemat käsitlemist. Sellest oleks kasu nii tarbijatele kui mainekatele ettevõtetele. Isiklikult arvan, et kollektiivne kaebamine – nii kohtulik kui kohtuväline – võiks olla tõhus vahend tugevdamaks hüvitusraamistikke, mis on Euroopa tarbijatele juba loodud. Oleme teinud seda läbi kohtuvälise menetluse mehhanismide edendamise, Euroopa piiriülese väikenõuete menetluse kehtestamise ning hiljuti vastuvõetud vahendust käsitleva direktiivi.
Muidugi tuleb kõnealuse valdkonna mis tahes edasisi meetmeid hoolikalt hinnata. Nagu teate, olen käivitanud kaks uuringut, mille eesmärk on uurida kollektiivkaebuse küsimust. Esimene uurib olemasolevate kollektiivkaebusmehhanismide tulemuslikkust ja tõhusust; selles hinnatakse, kas tarbijad kannatavad kahju nendes liikmesriikides, kus kollektiivkaebusmehhanism ei ole kättesaadav ja uurib negatiivse mõju olemasolu siseturule.
Teine uuring pakub teavet tarbijate probleemide kohta hüvitise saamisel massinõuete eest ja analüüsib selliste probleemide majanduslikke tagajärgi tarbijatele, konkurentidele ja asjaomasele turule.
Kavatsen kõnealuste uuringute tulemusi ning sidusrühmadelt ja liikmesriikidelt kogutud teavet kasutada teatise koostamiseks, mille komisjon 2008. aasta lõpus vastu võtab.
Samal ajal hindan, kuidas liikmesriigid rakendasid direktiivi ettekirjutuste kohta ja viimase mõju tarbijate õiguste jõustamisele ELis. Esitan oma järeldused aruandes, mille peaks komisjon samuti käesoleva aasta lõpus vastu võtma.
Tänan veel kord parlamenti uue turupõhise tarbijapoliitikaga nõustumise eest, kus teadlikud tarbijad enesekindlalt otsivad ja saavad kasu parimatest pakkumistest hinna ja kvaliteedi suhtes maailma suurimal jaeturul.
Piia-Noora Kauppi, majandus- ja rahanduskomisjoni arvamuse koostaja. − Hr juhataja, sooviksin tervitada komisjoni teatist ja hr Lehtineni raportit, sest mõlemad on üldiselt väga tasakaalukad tööd.
Lisaks sellele juhivad nad õigustatult tähelepanu olulisele mõistele, mida tuleb käsitleda ELi tasandil – tarbijapoliitika on ja peab olema osa siseturust.
Sellega jõuan sinna, mida majandus- ja rahanduskomisjon on õigustatult raportis kajastanud: siseturu väljakujundamine on iseenesest hea tarbijapoliitika. ELi-ülene konkurents viib hinnad alla ja suurendab kvaliteeti ja valikut tarbijatele. Kogu ELi hõlmav tarbijate juurdepääs kõnealustele valikutele tuleb tagada.
Siseturul on tarbijad turumajanduse tõukejõud ja võivad seega oma valikute kaudu kaitsta oma huve. Seetõttu on olemasolevate siseturgu käsitlevate direktiivide järjekindel rakendamine äärmiselt oluline.
Majandus- ja rahanduskomisjoni arvamuses rõhutatakse õigustatult kahte valdkonda, mis on sellega seoses eriti olulised. Esiteks, finantsteenused: Euroopa tarbijate teadlikkuse suurendamiseks on vaja tõelist siseturgu panganduse, laenude, kindlustuse jne valdkonnas. See on eriti rõhuv, sest demokraatlikud arengud muudavad parimad võimalikud investeerimisteenused järjest olulisemaks kõikidele. Siinkohal on vaja ületada suuri takistusi.
Teiseks, e-kaubandus. See on seotud toimivate finantsturgudega ja tingitud maksesüsteemide arengust, kuid samuti on see oluline peaaegu kõikide siseturu aspektide jaoks, sest internet pakub tõelist Euroopa turgu. Seega peame veenduma, et Euroopa e-kaubandus tõesti toimib ja et tarbijatel on seal õiged valikud.
Diana Wallis, õiguskomisjoni arvamuse koostaja. − Austatud juhataja! Õiguskomisjonis nõustume teiega, volinik: vabaneme kõnealusest 27 miniturust, kuid selleks on vaja palju ühtsemat õigusraamistikku. Arvan, et alguspunkt, mis aitaks meil seda saavutada oleks see, kui näeksime kõiki komisjoni üksusi, kes on siseturuga seotud, samuti ühtselt koos töötamas. Üks küsimus, mis on meid kaua huvitanud ning meile tundus, et ehk ei mainitud seda piisavalt, on lepinguõiguse eelnõu ja ühtne tugiraamistik.
Me ei taha arvata, et viimane on unustatud ja kõik lähevad edasi järgmise asja juurde, mida toetame koos teiega kollektiivkaebuste suhtes, kuid pühendagem jõupingutusi ka ühtse tugiraamistiku nimel. Oleksime tahtnud näha rohkem rõhuasetust kohtuvälise lahendamise hüvitise liikidele, eelkõige internetimaailmas, mida meie parlamendikomisjon on kaua toetanud. Kollektiivkaebuste suhtes on meil küll hea meel, et uurite neid ja liigume kõnealuses valdkonnas edasi, kuid palun ärme jää seisma lepinguõigusega, kus on veel pungil küsimusi õigusliku aluse ja muude teemade kohta.
Anna Hedh, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamuse koostaja. − (SV) Hr juhataja, lubage mul tänada volinikku Meglena Kunevat, ja raportöör Lasse Lehtineni.
Tervitan strateegiat ja mul on väga hea meel, et tarbijaid koheldakse olulise rühmana, kelle eest hoolitseda. Teame, et siseturg ei hakka kunagi õitsema, kui meil ei ole rahulolevaid ja enesekindlaid tarbijaid. Kuid nõustun raportööri seisukohaga, et strateegia nõuab pidevaid järelmeetmeid, kui see peaks tõesti arenema tarbijate huvides.
Kõnealuse strateegia raportöörina naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonis olen siiski pettunud, et vastutav komisjon ei võtnud arvesse rohkem kui ühte meie 13 muudatusettepanekust. Viimased sisaldavad palju olulisi ja väärtuslikke ettepanekuid. Tahtsime näha selgemat soolist aspekti. Tarbijapoliitika ei ole kindlasti sooneutraalne. Sugu tuleks arvesse võtta, nagu võetakse arvesse lapsi, eakaid ja puudega inimesi. Loodan, et viimast saab järgmisel läbivaatamisel uuesti käsitleda.
Colm Burke, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Hr juhataja, tänan hr Lehtineni ja variraportööre hea koostöö eest viimase paari kuu jooksul. Kõnealune raport tutvustab mõnda väga positiivset elementi tarbijapoliitika edasiarendamisel. Tarbijad saavad oma õigusi kasutada ainult siis, kui nad on nendest õigustest teadlikud, ning tarbijate mõjukuse suurendamine ELis on kõnealuse raporti keskne element, ning seda on võimalik saavutada hariduse ja teadlikkuse tõstmise kampaaniate abil. Erilist tähelepanu pööratakse tarbijate varustamisele oskuste ja vahenditega, mis on vajalikud nende enesekindluse suurendamiseks digitaalses keskkonnas.
Raportis kiidetakse komisjoni jõupingutusi koostöö tugevdamiseks tooteohutuse valdkonnas rahvusvahelisel tasandil, eriti Hiina ja USA ametiasutustega. Dialoogi jätkumine ja teabe jagamine tooteohutuse kohta on kõigi osapoolte huvides ning keskne tarbijate usalduse loomisel.
Seoses tarbijate kaebuste lahendamisega toetan tugevalt koos kolleegidega PPE-DE fraktsioonist hõlpsat ja tõhusat kaebuste lahendamise võimaluste kättesaadavust kõikidele ELi tarbijatele. Teame, et kohtuvälised vaidluste lahendamise viisid on enamiku tarbijate eelistatud lahendus, sest viimased rahuldavad tarbijate huve kiiremini võimalikult väikeste kuludega.
Nagu olen öelnud arutelu algusest peale, ei toeta ma õigusloomemeetmete üleskutseid, et võtta ELis kasutusele läbimõtlemata kollektiivkaebuste süsteem. Praegu viib komisjon läbi erinevaid uuringuid olemasolevate tarbijate kaebuste lahendamise süsteemide kohta liikmesriikides ja selle asemel, et ennetada komisjoni uuringute tulemusi, nõuan ma koos kolleegidega PPE-DE fraktsioonist parlamendi ja liikmesriikide tugevat rolli uuringute tulemuste hindamisel enne edasiste meetmete otsustamist. Tarbijate huvides ei ole võtta rutakalt kasutusele kollektiivkaebuste süsteem, mis oleks kulukas ja ebatõhus. Kõikides muudes aspektides toetan raportit.
Evelyne Gebhardt, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Hr juhataja, volinik, kas ma tohin avaldada tänu hr Lehtinenile tõeliselt hea raporti projekti eest, mis ta on meile esitanud, mis annab väga kindla aluse aruteludeks.
Sooviksin rõhutada kolme väga olulist punkti kõnealusest raportist. Esimene on vajadus tagada, et juhtivat rolli mängivad vahendid, mis on Euroopa Liidus juba olemas ohutuse ja ennetamise edendamiseks. Seetõttu on väga oluline täiendavalt parandada RAPEXi süsteemi, et viimane rahuldaks tarbijate huve veelgi tõhusamalt.
Teine väga oluline punkt on see, et Solvitit, mis on nii oluline vahend, tuleks edendada ja parandada. Tarbijate seas valitseb endiselt väga märkimisväärne teabelünk, paljud ei ole Solvitist midagi kuulnud ega tea, et see võiks nii mõnedki probleemid nende jaoks lahendada. Ka see on väga oluline.
Samuti olen väga tänulik, et Euroopa Komisjon uurib uuesti EE sümbolit. Paljud inimesed usuvad, et EE sümbol on ohutusmärgis, kuid kahjuks ei ole. Peaksime tagama koos teie ja volinik Verheugeniga, et kõnealusele sümbolile kohaldatavad eeskirjad sõnastatakse viisil, mis võimaldab meil avalikkusele tulevikus tagada, et nad võivad usaldada EE märgist kandvate toodete ohutust. See on väga oluline eesmärk.
Viimane ja kõige olulisem punkt on aga minu fraktsiooni arvates kollektiivkaebuste süsteem, mida meie Sotsiaaldemokraatide fraktsioonis pooldame. Teooriatel pole mingit eesmärki, kui tarbijad ei saa oma sätestatud õigusi maksma panna, kas seetõttu, et puudub piiriülene mõõde, mistõttu on seadust väga raske jõustada või seetõttu, et on palju väikseid nõudeid väikeste kahjude eest, ehkki need võivad inimesed aja jooksul tühjaks pigistada. On äärmiselt oluline, et me ainult ei julgustaks Euroopa Komisjoni sellist süsteemi uurima ja välja töötama, vaid nõuaks tungivalt, et ta seda teeks ja esitaks meile asjakohase õigusakti eelnõu nii pea kui võimalik, et saaksime tõesti pakkuda tarbijatele nõuetekohast turvalisust ja kaitset.
Avaldan suurt kahetsust, et PPE-DE fraktsioon ei ole pidanud vajalikuks kõnealust süsteemi propageerida jõulisuse ja pühendumusega, mis on vajalikud, et tarbijad ja üldine avalikkus tõesti usaldaksid Euroopa Liitu ja siseturgu, sest selline kindlus tuleb teadmisest, et neid Euroopas kauplemisel nõuetekohaselt kaitstakse.
Alexander Graf Lambsdorff, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Hr juhataja, soovin alustuseks õnnitleda Lasse Lehtineni kõnealuse hea ja tasakaaluka raporti projekti puhul. Oleme mitmes küsimuses ühel meelel. Üks põhjus on komisjoni väga hea eeltöö kõnealusel juhul. Vastuolulisi punkte on väga vähe.
Siseturu väljakujundamise järgmises etapis on üks järgmisi peamisi arutelu teemasid tarbijapoliitika. Kolme peamise Euroopa Liidu väljakutse keskmes, nimelt majanduskasv, tööhõive ja inimeste vajaduste määratlemine ja rahuldamine, on 490 miljonit tarbijat. Siseturul on potentsiaali olla kõige suurem jaeturg maailmas. Seetõttu toetab ALDE fraktsioon komisjoni sihipäraseid jõupingutusi luua 27 minituru asemel üks suur jaeturg.
Samuti tervitame viisi, kuidas projekt tugevdab tarbijapoliitika horisontaalset elementi ning ettepanekut määrata ametisse nn tarbijatega seotud küsimuste eest vastutavad kontaktametnikud. Selles kontekstis peaksin eraldi välja tooma kavandatud Euroopa tarbijakeskuste võrgustiku tugevdamise ja erilise tähelepanu, mida pööratakse laste ja eakate inimeste vajadustele.
Kas võin öelda midagi ka kollektiivkaebuste kohta, millega meil on probleem. Oleme saanud vähe teavet ja palju usuõpetust. Usun, et oleks ennatlik öelda, Meglena, et parlament teid kõnealused küsimuses kindlalt toetab. Kuulsime just PPE-DE fraktsioonilt, et nad teid ei toeta. Arvan, et PPE-DE fraktsioon ei näe tõelisi probleeme. On olemas hajutatud kahju liik, mis mõjutab paljusid tarbijaid rohkem kui ühes riigis. On põhjendatud, et komisjon mõtleb kogu selle teema üle ja teostab selleteemalise uuringu. Teisest küljest on meil PSE fraktsiooni dogma, kes soovib kasutada kõnealust vahendit iga hinna eest poliitilise tööriistana, hoolimata tõelistest probleemidest – ja tõelised probleemid on mitmetahulised.
On näiteks õigusliku aluse probleem. Kus on asutamislepingus öeldud, et meil siin komisjonis ja parlamendis on õigus sekkuda liikmesriikide tsiviil- ja kriminaalkoodeksitesse? Mida Diana Wallis meile just õiguskomisjoni nimel rääkis? Lepinguõiguse probleem on endiselt lahendamata. Ombudsmani rollist valimise või loobumise küsimus – palju probleeme on lahendada. Öelda, et me USA süsteemi ei soovi, lihtsalt ei piisa. Ka ameeriklastel olid süsteemi luues parimad kavatsused. On iseenesestmõistetav, et nad alguses tahtlikult halba süsteemi ei loonud.
Seetõttu peaksime säilitama agnostilise, kriitilise seisukoha. Peaksime ootama uuringut, võtma viimase tulemusi tõsiselt ja seejärel pidama teavitatud, mittedogmaatilise ja vastutustundliku arutelu, nagu parlamendile kohane.
Leopold Józef Rutowicz, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Hr juhataja, hr Lehtineni raportis käsitletakse kvaliteeti soodustava strateegia suuri küsimusi lähiaastateks. Kõnealune strateegia on oluline liidu kodanike jaoks ja tahan rõhutada mõnesid asjaomaseid probleeme. Siseriiklike ja ELi õigusaktide loomisel peaks olema suurem panus tarbijaorganisatsioonidelt, mis teatavates riikides seisavad oma tegevuses ja rahastamise saamisel silmitsi raskustega. Liit peaks nendele organisatsioonidele rohkem sisulist ja rahalist abi pakkuma. Teatavates riikides kehtivaid kollektiivkaebuse süsteeme peaks kasutama ebaausate turuosaliste vastu, ning kollektiivkaebuste süsteem tuleks võtta kasutusele Euroopa tasandil.
Euroopa tarbijakeskused erinevates riikides ja ka tarbijaorganisatsioonid ja tarbijaõiguste esindajad peaksid välja astuma teabe- ja haridusalaste tegevustega, mille eesmärgiks on kõige tundlikumate tarbijate eriline kaitse. Kaitset saab tõhustada kaasates tarbijakeskused Solvit ja RAPEX. Toetame kõnealust raportit.
Eva-Britt Svensson, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (SV) Tänan, hr juhataja. Tarbijate õiguste kaitse on sageli nõrk ja vajab seega tugevdamist. Seetõttu tänan raportööri ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni liikmeid, kellel on õnnestunud tugevdada toetust nendele tarbijarühmadele, kes vajavad kõige rohkem kaitset: lapsed ja eakad.
Tugev tarbijate toetus nõuab aktiivseid tarbijaorganisatsioone. Üksikisikud ei ole üksi seistes tugevad. Kõnealuste organisatsioonide kaudu saame jõudu ja rohkem teadmisi ja teavet. Seega vajavad kõnealused organisatsioonid usaldusväärset ja kindlat rahastamist. Kuid praegu valitsev ebakindlus ostude puhul üle riigi piiride vajab lahendamist, luues ühishagide võimaluse ettevõtete vastu, kes rikuvad seadust. Praegu on tarbijate jaoks kõige suurem probleem see, et on raske erinevate riikide vahelist vaidlust kohtusse kaevata, sest puuduvad instantsid kõnealuste piiriüleste vaidluste lahendamiseks. EL peab kõigepealt looma instantsid vaidluste lahendamiseks, mitte tekitama juurde ELi õigusakte. Minu arvates on ettepanek määrata ametisse ELi tarbijate ombudsman äärmiselt kahtlane. Milleks võtta kasutusele ELi tasandil rahastatavaid lisateenuseid, riskides sellega eraldiste vähenemisega tarbijaorganisatsioonidele? Tarbijad ei saa sellest mingit kasu.
Kokkuvõtteks on mul kahju, et naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni esitatud muudatusettepanekud hääletati – nagu tavaliselt, pean mainima – siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis maha Viimased väärisid paremat saatust.
Hanne Dahl, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (DA) Hr juhataja, mul on heameel võtta esimest korda sõna ja vastutusalal, milles töötamist ootan innukalt. Loomulikult on positiivne, et kõnealune raport väljendab Euroopa Parlamendi indu tagada tarbijate õigused. Kardan siiski, et vähehaaval mätsivad kõik need õigusaktid tegeliku tuuma kinni. Mätsitakse kinni, et EL on korraldatud nii, et kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumisega arvestamine on alati ülimuslik tarbijate ja teiste „pehmete“ valdkondadega arvestamise suhtes. Ma arvan, et seda peegeldab tänane arutelu.
Tahaksin esitada kaks väga konkreetset näidet viisidest, kuidas peame tagama tarbijate õigused. On äärmiselt oluline, et tagame tarbija õiguse esitada kaebus oma riigis ja emakeeles, ning on äärmiselt oluline, et toidukauba ja teiste toodete suhtes, millega võib kaasneda oht tervisele, saab kohaldada kontrolli impordil üksikutesse riikidesse. Liikmesriikidel peaks olema võimalus teostada eraldi kontrolli ja nõuda kõrgemat kvaliteeti sellest, mis on sätestatud ELi määrustes, arvestades keskkonda ja tarbijate tervist. ELi tarbijate tervishoiustrateegia peab põhinema ettevaatlikkuse põhimõttel, mitte ideoloogilisel koolkonnal, mis võimaldab ainult kõikide kaupade täielikult vaba piiriülest liikumist. Seda saab teha tagades õiguse esitada kaebusi ja võtta ühendust kohalike õigusorganitega ning lubades kaupade importimise peatamist, kui selleks on tervisega seotud põhjused.
Sergej Kozlík (NI). - (SK) Hr juhataja, daamid ja härrad, raportis hinnatakse õigustatult euro positiivset mõju finantstehingute kulude vähendamiseks. Tarbijad on pidanud lihtsamaks võrrelda hindu piiriülestes lepingutes ning tervitanud ka jaemüügi siseturu potentsiaali. Nõustun, et uusi liikmesriike tuleks ergutada reforme jätkama, et nad saaksid võtta euro kasutusele kohe, kui nad suudavad täita Maastrichti kriteeriume, ja saada seeläbi täiel määral kasu siseturul käibiva ühisraha positiivsest mõjust.
Euroopa Parlamendil on peagi võimalus testida kõnealust ettepanekut praktikas, kui arutatakse euroala laienemist Slovaki Vabariigi kaasamisega seoses. Slovakkia on märkimisväärsete pingutuste abil ja eesmärgist palju varem täitnud Maastrichti lähenemiskriteeriumid. Lükkan umber mõne kolleegi suhtumise, kes arvustavad meid nüüd ebamäärase ja segase vastuargumendiga kõnealuste kriteeriumite püsiva jätkusuutlikkuse kohta. See võiks lõputult kesta.
Charlotte Cederschiöld (PPE-DE). - Hr juhataja, siseturul peaksid tarbijad ja teenusepakkujad, nagu ka kaubad ja teenused saama vabalt liikuda.
Tarbijad ei tohi olla teistes liikmesriikides vähem kaitstud kui kodus, kui tahame tagada ja parandada piiriüleseid tegevusi. Seetõttu tervitan horisontaalset lähenemisviisi tarbijapoliitikale ja paremat kaitset, mis see kaasa toob.
See tähendab teadlikke tarbijaid ja tugevat tarbijakaitset ning äritegevuseks soodsaid siseturuga seotud õigusakte. Muretseme siiski rutaka lähenemisviisi pärast seoses kollektiivkaebustega.
Parlamendil on liiga vara seisukohta võtta. Vajame põhjalikke uuringuid liikmesriikides olemasolevate süsteemide kohta ja Euroopa kollektiivkaebuste süsteemi vajaduse hindamist. Praeguses etapis ei ole meil piisavalt teadmisi tagajärgedest seoses riski kuritarvitamise, suuremate kuludega tarbijate ja ettevõtete jaoks ja täiendavate õigusaktidega.
Ma ei usu, et keegi toetab Euroopa süsteemi kasutuselevõtmist ELis, teades kõiki miinuseid ja ebaproportsionaalseid tagajärgi, mis see kaasa tooks. Praegu edendame teisi kaebeviise, mis on kiiremad ja odavamad ning jätavad reguleerimise liikmesriikide otsustada. Olemasolevaid vahendeid ja õigusloomeväliseid tööriistu saab kasutada ELi tasandil.
Kutsume komisjoni üles viima läbi uuringut ja esitama viimase tulemused parlamendile ja liikmesriikidele. Miks minna kaugemale kui vaja, et saavutada asutamislepingu eesmärgid? Miks võtta liikmesriikidelt ära valikuvõimalus säilitada erinevad vaidluste lahendamise mehhanismid? On palju küsimusi, millele tuleb vastata.
Seni ei ole selget viidet, et ELi kollektiivkaebuste süsteem tooks lisaväärtust siseturu ning selle tarbijate ja ettevõtete jaoks. EL ei tohiks ilma tugeva põhjuseta õigusakte koostada.
Bernadette Vergnaud (PSE) . – (FR) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, tahan alustada õnnitlustega Lasse Lehtinenile suurepärase töö eest ja kuulamisvõime eest. Tema raporti eesmärgiks on parandada komisjoni strateegiat, mis juba põhinevad tarbijate kaitse ja mõjukuse suurendamise põhimõtetel.
Toetan horisontaalset lähenemisviisi, mida pooldab raportöör, viisina ühendada tarbijate ja eelkõige kõige haavatavamate tarbijate kaitse tõhusa siseturuga. Samuti on oluline, et tarbijaorganisatsioonidele tuleks anda suurem roll õigusaktide ettepanekute koostamisel.
Seoses tooteohutusega peab komisjon lisaks turujärelevalvega seotud jõupingutustele toimima kiiresti, et kehtestada CE-vastavusmärgistussüsteemi põhimõtted, mis pakuvad tõelist kvaliteedi, jälgitavuse ja ohutuse garantii.
Lõpuks on oluline parandada kättesaadavust kaebuste lahendamise võimalustele Euroopa kollektiivse kaebamise süsteemi kaudu, mis võimaldab tarbijatel kasutada oma õigusi täies ulatuses, kus on tõestatud kahju, vältides samal ajal USA süsteemi lõkse. Kõnealuste asjade poolt hääletamine võib ainult tugevdada avalikkuse usaldust Euroopa turumudeli suhtes, mis on nii avatud kui kaitsev.
Andreas Schwab (PPE-DE). - (DE) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, komisjoni tarbijastrateegia hõlmab erinevaid temaatilisi valdkondi, mille puhul me üldiselt toetame ta seisukohta. Toetame ka teid, pr Kuneva, isiklikul pühendumisel ühtse turu väljakujundamisele ja teie erilisele keskendumisele tarbijatele ja viimaste rollile siseturul.
On mitmeid valdkondi, milles oleme ühisel seisukohal. Juba on viidatud Euroopa tarbijakeskuste ja Solviti süsteemi tugevdamise eesmärgile. Seda eesmärki toetatakse fraktsioonide lõikes. Samuti tunnustame vajadust horisontaalse lähenemisviisi järele tarbijapoliitikale, kuid kahetseme nõrka rõhuasetust lepinguõigusele. Peame hoolitsema selle eest, et lepinguõigus ei põhjustaks meie ettepanekute takerdumist äärealadele, mille tulemus oleks hulk erinevaid õigusakte. Tänase õhtu hääletus komisjonis näitas, et tarbijad usaldavad seadust, kui nad on üsna kindlad, et nad sellest aru saavad. Kui ajalised piirangud jurisdiktsioonide lõikes erinevad, väheneb tarbijate usaldus üsna märkimisväärselt. Seetõttu vajame ühist võrdlusraamistikku, sest vajame tarbijate usalduse suurendamiseks ühtseid standardeid.
Sama kehtib kollektiivkaebuste kohta. Oleme kuulnud, et erinevad fraktsioonid on võtnud erinevaid seisukohti. Fraktsiooni PPE-DE seisukoht on üsna selge: me nõustume analüüsiga, et on mõned nõrgad punktid, kus tarbijate huvid on vähem kaitstud, eelkõige piiriüleste tehingute puhul. Kuid otsime tulemuseta analüüsi põhjuste kohta, miks need nõrgad punktid olemas on ja mitte keegi pole täna õhtul parlamendikojas pakkunud seletust. Meile on lubatud uuringuid. Loeme neid väga hoolikalt, leheküljehaaval. Kui kõnealused uuringud analüüsivad siiski ainult õiguslikku olukorda ja mitte liikmesriikidevahelisi erinevusi viimaste oma seaduste jõustamise suhtes, ei vii kõnealused uuringud meid lõppkokkuvõttes kaugemale.
Soovin seetõttu öelda teile, pr Kuneva, et oleme väga avatud tõelistele edusammudele ja suhtume väga konstruktiivselt olemasolevate õiguste maksmapanemisse, kuid kõnealuseid tarbijaõigusi ei saa tõhusamalt maksma panna, kui nad lõppkokkuvõttes praktikas nõuetekohaselt ei toimi. Saksamaal on Kapitaliinvestorite katsejuhtumite seadus, mille kohaselt on mitmed aktsionärid esitanud ühishagi Deutsche Telekom vastu; kõnealuse menetluse käigus on ilmnenud, et sageli on kollektiivkaebused teoorias ja praktikas kaks väga erinevat asja.
Gabriela Creţu (PSE). - (RO) On ilmselge, et oma õigustest teadlikud tarbijad suudavad saavutada suurt rahulolu ja kaitsta oma huve. Lisaks teadmistele vajavad kodanikud siiski ka kättesaadavat vahendit, et taotleda hüvitist, kui nende õigusi rikutakse. Seetõttu usume, et ühishagid on vajalikud ja tervitame süsteemi, mis on tõhus tarbija ja tasakaalukas turu jaoks. Sama oluline on siseturu järelevalveprotsessi jätkamine ja tugevdamine.
Usume, et olemasolev arvamusbaromeeter on väga kasulik ja toetame viimase rahastamist ka 2009. aasta eelarves, nõudes seejuures suuremat rõhuasetust toodete ja teenuste hindade salvestamisele ja võrdlemisele 27 liikmesriigis. Lõpuks ei tohi unustada, et tarbijaõigused peaksid toimima ka teenuste valdkonnas, sealhulgas finantsteenused ja teenused digitaalses keskkonnas, kus ohu tase on palju kõrgem ja õiguste rikkumist on palju keerulisem tõestada.
Malcolm Harbour (PPE-DE). - Hr juhataja, tahan tänada Lasse Lehtineni väga tervikliku raporti eest, mis sisaldab suurt hulka väga olulisi ideid. Nagu volinik enne ütles, võimaldamaks tarbijatele suuremat teadlikkust ja usaldust, et nad saaksid olulisi valikuid teha, tahame uuenduslikke ja turvalisi tooteid ja teenuseid. Kõik need asjad saavad alguse tarbijate toetamisest ja nende õiguste suurendamisest.
Ütlen seda eelkõige Lassele, sest olen pettunud, et ta on lubanud ühel küsimusel kogu hea töö enda varju jätta. Probleem kõnealuse küsimusega kollektiivkaebuste kohta on see, et meie kolleegid Sotsiaaldemokraatide fraktsioonis näivad olevat teinud rutaka järelduse, et nad tahavad uut Euroopa õigusakti. Rõõmustasin kuuldes teie kinnitust, volinik, et on kaks uuringut, mitte ainult üks, mis uurivad kõnealust küsimust üksikasjalikult. Meie siin pool täiskogu tahame enne järelduste tegemist oodata raportit, kuid tundub, et meie kolleegid Sotsiaaldemokraatide poolel arvavad, et see on juba suurepärane asi ja kuna meie seda ei toeta, oleme me tarbijavastased. Peate lugema ainult mõnda pressiteadet – neid värvilisi, punaseid teateid – mis on seal pool täiskogu välja antud. Tahan rõhutatult umber lükata fakti, et meie siin pool täiskogu oleme tarbijate õiguste vastu seetõttu, et me ei pühendu ennetavalt ettepanekule, mille kohta meil puudub isegi teave. Ütlen seda kõikidele kolleegidele siin: enda bürokraatiasse mässimine ja potentsiaalne suurte kulude lisamine tarbijatele ei ole viimaste huvides. Ootame ja vaatame järeldusi.
Ütlen Alexander Lambsdorffile, et ta on lasknud end sellel kõigel kaasa haarata, kuid selleks, et üksmeelselt toetada Lasse Lehtineni raportit, peab ta homme hääletama muudatusettepanekute 5 ja 6 poolt, mis jätavad ukse kindlalt avatuks. Ootame pr Kuneva aruannet ja vaatame seda ja uurime seda avatult, kuid vahepeal oleme jätkuvalt tarbijate ja nende kehtivate õiguste, mille tagavad praegu olemasolevad õigusaktid, head eestseisjad siseturgudel.
Joel Hasse Ferreira (PSE). - (PT) Hr juhataja, daamid ja härrad, Lehtineni raportis arvatakse õigustatult, et tarbijakaitse puudusi saab õigusaktide abil parandada ainult siis, kui need on paremad ja lihtsamad, ning on vajadus sidusama tarbijate õiguste õigusraamistiku järele.
Seetõttu kutsun komisjoni ja liikmesriike üles tagama tugevatele ja sõltumatutele tarbijaorganisatsioonidele piisavat rahalist tuge. Selline rahastamine on täiesti vältimatu edusammude saavutamiseks tõelise siseturu väljakujundamisel tarbijate jaoks.
Kollektiivkaebused väärivad vahepeal kõige rohkem tähelepanu ja minu toetust, arvestades erinevate liikmesriikide positiivseid kogemusi.
Tahaksin öelda ka seda, et nagu hr Lehtinen rõhutab, on tugevast tarbijakaitsesüsteemist kasu ka tootjate ja müüjate konkurentsivõimele, stimuleerides ettevõtteid tootma ja müüma vastupidavamaid tooteid, mis omakorda toob kaasa jätkusuutlikuma majanduskasvu.
Raportis minnakse veelgi kaugemale ja ma kiidan hr Lehtineni, kui ta ütleb, et tarbijakaitse peaks moodustama lahutamatu osa, kui ettevõtjad planeerivad ning kujundavad tooteid ja teenuseid.
Lõpuks tahaksin öelda, et olen nõus tema järeldusega, et tõhus ja parem tarbijakaitse on vajalik paremini toimiva siseturu saavutamiseks. Tahaksin teda tänada ja öelda, et usun nüüd, et meil on parimad tingimused hea strateegilise üksmeele saavutamiseks pr Kunevaga kõnealuses valdkonnas.
Małgorzata Handzlik (PPE-DE). - (PL) Hr juhataja, ei ole vajadust rõhutada tarbijate rahulolu olulisust ettevõtete jaoks. Igaüks meist teab tarbijana, et ebaausad äritavad − tahtlikult eksitav teave või ebarahuldav müügijärgne teenus − tekitavad meis vastumeelsust osta samast ettevõttest veel tooteid või teenuseid. On siiski oluline, et tarbijatel oleks alati tõeline valikuvõimalus vahetada teenusepakkujat või müüjat. Kahtlemata loob selline valikuvõimalus konkurentsivõimelise turu, kus turuosalistel ei ole kasulik tarbijaid tõrjuda. Konkurentsivõimelisel turul teab ettevõtja, et ta riskib turupositsiooni kaotamisega ning kasumi ja väljavaadetega edasiseks arenguks. Ma usun, et Euroopa Liidu siseturul on selline potentsiaal. Mul on hea meel, et on olemas siseturu loomise võimalus, et see on olemas tänu tarbijatele, ning et seda asjaolu on märgatud. Muidugi ei väida ma, et tegutseme juba praegu sellisel turul. Tarbijatel puuduvad endiselt vajalikud teadmised leida kõige soodsamad pakkumised ja mõned ettevõtjad varjavad seda teavet nende eest. Lisaks sellele ei võta teenusepakkujad sageli ise tarbijate huve piisavalt arvesse.
Seetõttu on oluline tagada, et tarbijate õigusi austatakse, et neil on õigus täielikule, arusaadavale, lihtsale ja hõlpsasti võrreldavale teabele, ning et kõnealust õigust austavad ettevõtted ja õigusloojad. Samavõrd oluline on, et tarbijad peaksid olema teavitatud oma õigustest ja teadlikud olemasolevatest vahenditest, mis aitavad neid otsuste tegemisel vabal turul. Viimases on suur roll tarbijaorganisatsioonidel. Samuti ei tohiks unustada, et tarbijaõiguste kaitse ja võimalus need tõhusalt maksma panna, on turu nõuetekohase toimimise seisukohalt äärmiselt oluline. Nagu raportöör juhib tähelepanu, ei tohiks tarbijakaitset siiski kasutada protektsionismi ettekäändena. Meie ülesanne on leida tarbijakaitse õige tasakaal, et vältida tõkete tekkimist ettevõtluse arengule.
Zita Pleštinská (PPE-DE). - (SK) Tervitan komisjoni aruannet ELi tarbijapoliitika strateegia kohta ja samuti tunnustan teie jõupingutusi, volinik Kuneva, edendada tarbijakultuuri, mis põhineb tarbijate teadlikkusel ja paremal juurdepääsul teabele.
Usun, et tugevad ja sõltumatud tarbijaorganisatsioonid on tõhusa tarbijapoliitika alus ja mul on hea meel, et hr Lehtineni raport sisaldab muutusi, mis ma esitasin artiklis 7, kus parlament kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pakkuma tarbijaorganisatsioonidele piisavat rahalist tuge. Viimane puudutab peamiselt rahalist toetust intensiivkoolitusprogrammideks, mis on ette nähtud tarbijaorganisatsioonides töötavatele isikutele. Tarbijaorganisatsioonid on kõige teadlikumad tarbijate vajadustest ning nendega tuleks seetõttu konsulteerida igas tarbijapoliitika valdkonnas, mis tarbijaid mõjutab.
Toetan täielikult kahte meie fraktsiooni PPE-DE esitatud muudatusettepanekut raporti artikli 40 kohta, mis käsitleb kollektiivset kaebamist. Ainult juhul, kui mõjude uuring kõnealuse vajaduse määratleb, teeb komisjon Euroopa raamistiku ettepaneku, mis annaks kõikidele tarbijatele liikmesriikides hõlpsa juurdepääsu erinevatele edasikaebamise mehhanismidele piiriüleste kaebuste puhul.
Silvia-Adriana Ţicău (PSE). - (RO) Euroopa Liidu tarbijakaitsestrateegia kontekstis tahaksin mainida teenuste ja toodete kvaliteedi olulisust. Kui tarbijad on toodete puhul juba harjunud pöörduma tarbijakaitseametite poole, ei ole see nii teenuste puhul. Paljudel juhtudel allkirjastavad tarbijad teenuste osutamise lepingud lugemata hoolikalt lepingu sätteid ja kui nad ka hoolikalt loevad, usuvad nad, et nad ei saa pakkuda välja muutusi. Tegelikult ei ole neil läbirääkimistel samasugust võimu kui teenusepakkujatel, kuigi mõned tarbijate tähelepanekud võiksid parandada lepingute sisu ja suurendada nende usaldusväärsust.
Tahaksin juhtida tähelepanu vajadusele kaitsta turiste ja reisijaid viimaste õiguste täitmise suhtes, mida paljud neist kahjuks ei tea ega nõua. Samuti tuleks erilist tähelepanu pöörata elektroonilistele teenustele. Tarbijate usaldus digitaalteenuste suhtes on Euroopa konkurentsivõime ja eelkõige teadmuspõhise majanduse jaoks oluline.
Kokkuvõtteks tahaksin mainida asjaolu, et peame rääkima ka avalik-õiguslike teenuste kvaliteedist ja selles kontekstis tarbijakaitsest.
Magor Imre Csibi (ALDE). - (RO) Esmalt tahaksin õnnitleda hr Lehtineni järjekindla raporti puhul. Tahaksin siiski teha tähelepaneku seoses raporti lõikega 35. Kõnealune lõige viitab Euroopa Ombudsmani büroos Euroopa tarbijate ombudsmani ametikoha loomisele. Kõnealune ettepanek tundub mulle väga keeruline ja mitte eriti tõhus protsess.
Esiteks eeldab sellise ametikoha loomine rahalisi vahendeid. Peaksime rahalised vahendid ümber struktureerima Euroopa tarbijakaitsekeskuste ja võimaliku uue ombudsmani vahel. Teiseks suureneks Euroopa Liidu tasandil bürokraatia. Lõpuks kattuksid äsja loodud ombudsmani ja Euroopa tarbijakaitsekeskuste ülesanded. Ma ei usu, et uus vahend tooks kaasa suurema tõhususe Euroopa tarbijate esitatud kaebuste lahendamisel. Kuid arvan, et õigusaktide tõhus ja põhjalik rakendamine vähendaks siseturu toimimisega seotud rahulolematust.
Kokkuvõtteks palun Euroopa Komisjoni esindajatel võtta arvesse lõiget 7, mille kohaselt nõuame piisavate rahaliste vahendite eraldamist tarbijaorganisatsioonidele kogu Euroopa Liidus.
Zuzana Roithová (PPE-DE). - (CS) Hr juhataja, meie turu globaliseerumine eeldab tugevaid, selgeid ja kergesti kohaldatavaid tarbijaõigusi ja mul on hea meel näha, et komisjon teeb kõnealuses valdkonnas väga edukaid jõupingutusi. Oma eelmise aasta raportis mainisin, et tarbijate usaldust e-kaubanduse suhtes suurendaks näidistarbijalepingud ja paremad mehhanismid kaebuste käsitlemiseks ning Euroopa usaldustempel ja tarbija harta. Ent ma ei usu, et Euroopa tarbijate ombudsman meid palju aitab. Selle asemel peame suurendama rahalist toetust olemasolevatele tarbijaorganisatsioonidele ja järelevalveorganitele liikmesriikides, sest just need organid avastavad järjest enam ohtlikke tooteid Aasiast, nimelt mänguasju, laste kingi ja spordivarustust. Kodanikud ootavad, et tuleksime lagedale edukama viisiga piiriüleste kaebuste käsitlemiseks, nagu siin juba palju kordi on öeldud. Viimane on täiendav õigustus eeskirjade ühtlustamiseks liikmesriikides. Kollektiivkaebused on siiski problemaatilised – need võivad olla tulusad advokaatidele, kuid on sageli väga kulukad klientidele või teenuseosutajatele. Seega tervitan komisjoni kavatsust hinnata esmalt Saksa või Briti mudelit ja alles siis kaaluda võimalikku edasist tegutsemist, laskmata sotsialistidel end pimedale tänavale juhtida. Sooviksin avaldada tunnustust raportööri tehtud tööle ja komisjoni tööle tarbijapoliitika reformi kohta.
Evelyne Gebhardt (PSE). - (DE) Hr juhataja, kavatsen homme oma kaasliikme Malcolm Harbouri õnnelikuks teha, kandes oma punast kostüümi näitamaks talle, et punane pool tõesti teab, mida ta tahab. Selles seisneb tegelikult erinevus selle vahel, mida meie vasakul tahame ja millega nemad paremal tegelevad, nimelt loovad suure sinise suitsukatte varjamaks asjaolu, et nad tegelikult üldse tarbijakaitset ei soovi, vaid on eelkõige pühendunud tööstushuvide kaitsele. Õige on, kui see ükskord selgeks saab.
Meglena Kuneva, komisjoni liige. − Hr juhataja, saan aru, et mul on vaid kaks minutit aega, kuid soovin, et see jutuajamine oleks palju pikem. Loodan väga, et jätkan teie kõigiga koos tarbijaküsimuste arutamist, millal iganes teil on aega ja huvi. Mul oleks selle üle ülihea meel, sest ma saan palju stiimuleid – isegi sellel hilisel istungjärgul.
Tahaksin võtta poliitilise kohustuse tegelda edasi säästva arengu küsimustega, töötades CEE-märgise ja üldise tooteohutuse direktiiviga ja uurides, kuidas nad teineteist täiendada võiksid. Muidugi jätkan tööd digitaalse juhendiga, mis oli üks minu esimesi aruteluteemasid pr Roithovága. Töötan muidugi volinikest kolleegidega; kõnealune portfell on muutumas üha mitmekesisemaks ja arendamas välja teisi portfelle, kuid usun, et see on osa selle portfelli ilust.
Seega on palju asju. Lubage mul nõustuda teie kõigiga selles, et kui me tahame väljakujundatud siseturgu, peame rõhutama tarbijate õigusi. See on tõesti ainus viis, kuidas siseturu teist etappi lõpule viia ja korrastada. Usun, et kui me oma punktitabeliga suuri edusamme teeme, saab sellest punktitabelist osa siseturu suuremast pildist ja siis on meil üsna täielik arusaam sellest, kuidas Euroopa siseturg edasi areneb.
Mind liigutas eriti pr Dahl – mul on kahju, et ta enam täiskogul ei ole –, kes ütles, et see oli esimene kord, kui ta üldse sõna võttis. Ent viidates nn tarbijakaitse nõrgendamisele – kui meil on kõikjal Euroopa Liidus ühised eeskirjad ja ei toimu üksnes riigi tarbija kaitsmine parimal moel, siis arvan, et me peaksime valima välja vaid ühe võitja: juhul kui see võitja on tarbija.
Me alustasime aastaid tagasi, luues ettevõtluse jaoks hea keskkonna, ja see oli õige tegu. Kui aga tahetakse arendada Euroopa ettevõtlust, vajab ettevõtlus tarbijaid, ja me ei saa eitada, et tarbijad vajavad sama kitsaskohtade lahendamist, et end igal pool mugavalt tunda, näiteks rootslasena, kes elab Brüsselis – meil peavad olema samad õigused, meil peavad olema samad õigused, kui teeme sisseoste ja kasutame e-kaubandust või muud kaugmüüki.
Lubage mul keskenduda veidikeseks kollektiivkaebuste lahendamisele. Kuulasin teid kõiki hoolega. Lubage mainida, et 10 näidisjuhtumi puhul, mille laiali saatsime, mille üle arutasime ning mille kohta saime üle 300 arvamuse, ei olnud pooled kollektiivkaebuste juhtumid seotud karistava iseloomuga kahjutasudega ja kuluka menetlusega. Seega on vähemalt viis näidisjuhtumit seotud ja käsitlevad lisakulude puudumise küsimust.
Ma usun, et parim, mis saame teha, on olla avatud ja mitte luua dogmat, ja see on minu üleskutse toetusele kõnealuses aspektis. Seega tahaksin öelda ka seda, et see, mida koostame on teatis ning seepärast ei vii me läbi majandusliku, sotsiaal- ja keskkonnaalase mõju uuringut, nagu tehakse kõigi meie õigusloomega seotud ettepanekute puhul. Kuid tegeleme ettevalmistusetapis millegi palju enamaga ja seda selleks, et meil oleks kaks tõesti väga põhjalikku uuringut, võrdlevat uuringut.
Lubage teile üks kutse edasi anda: enne kuu lõppu on meil kolm suurt sidusrühmade konverentsi: ettevõtete, tarbijate ja teadlastega, ning meie talitused annavad meile neli kohta Euroopa Parlamendi esindajate töörühmades. Kõik kõnealuse kolme ürituse tulemused on täiesti avalikud, avaldatakse meie veebilehtedel ja esitatakse parimal viisil, ning muidugi olen ma olemas ja alati avatud jätkama arutelu teie lootuste ja hirmude teemal.
Tahaksin lõpetada tänades teid ja öeldes, et võib-olla esimest korda ei maininud peaaegu keegi, et Euroopa kavatseb teha kollektiivhagi. Usun, et see on positiivne näitaja.
Lasse Lehtinen, raportöör. − Hr juhataja, tahaksin tänada kõiki kolleege, kes täna siin sõna võtsid ja muidugi volinik Kunevat konstruktiivse lähenemisviisi eest, millega oleme tuttavaks saanud alates sellest, kui ta tööle asus.
Mul on mõned märkused. Pr Kauppi mainis finantsteenuseid. Kasvavaks probleemiks on piiriülese panganduse, kindlustuse müügi ja varahalduse arenevad valdkonnad, mis sisaldavad mõnda väga keerukat vahendit. Eeskirjad ajavad tarbijaid endiselt segadusse isegi riiklikul tasandil. Seetõttu arvan, et selles valdkonnas vajame samuti piirülest kollektiivkaebuste süsteemi, sest viimane muudab finantsasutused kliendile õigusi ja riske selgitades vastutustundlikumaks ja ettevaatlikumaks.
Teame kõik kurba statistikat, mis ütleb meile, kuidas liikmesriikide kodanikud kardavad osta kaupu ja teenuseid piiriüleselt, mis tuleneb täielikult usalduse puudumisest. Ent usun, et jätkates samas vaimus, kui oleme arutanud kõnealust raportit omavahel ja komisjoniga, saab selle tulemuseks olla ainult usalduse suurendamine Euroopa tarbijate seas.
Juhataja. − Arutelu on lõppenud.
Hääletus toimub teisipäeval, 20. mail 2008.
Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)
Gábor Harangozó (PSE), kirjalikult. – Tervitame jätkuvaid jõupingutusi lisada tarbijate teadlikkuse tase vajaliku alusena olemasoleva tarbijakaitse õigusraamistiku tõhusaks rakendamiseks, eelkõige seoses elanikkonna kõige haavatavamate rühmadega.
Lisaks vajadusele terviklikuma õigusraamistiku järele tarbijaõiguste kohta peaksime ka siseturu standardimisel tõesti võtma arvesse tarbijate huve. On ilmselge, et kõikide kodanike huvides on tugevam ja ainulaadsem tarbijakaitsesüsteem, mis kehtib kogu liidus. Siseturu väljakujundamine on võimalus rakendada ühtlustamismeetmeid, et käsitleda tarbijate igapäevaelus ettetulevaid probleeme. Erilist tähelepanu tuleks seega pöörata sektoritele, mis on seotud uue digitaalse keskkonnaga.
Hea tarbija on see, kes on teadlik oma õigustest ja sellest, kuidas viimaseid õigesti maksma panna. Peaksime ühenduses välja töötama tõelise tarbijakultuuri, mis on osa meie haridussüsteemist ning süstemaatiliselt kaasama tarbijaorganisatsioone konsultatsioonides ja dialoogis tööstusega. Seega tervitame üleskutset luua eraldi Euroopa tarbijate ombudsmani ametikoht Euroopa Ombudsmani büroos riikide lõikes.
Roselyne Lefrançois (PSE), kirjalikult. – (FR) Tervitan soojalt hr Lehtineni raportit, mis asetab tarbijate kaitse siseturu väljakujundamise jõupingutuste keskmesse.
Raportis juhitakse tähelepanu sellele, et kõikide tarbijate kaitse kõrget taset Euroopa Liidus on võimalik saavutada ainult horisontaalse lähenemisviisi abil, teisisõnu, sektoripõhiste direktiivide abil, mille eesmärk on ühtlustada siseriiklikke õigusakte ning samuti rõhutatakse vajadust tugevdada usaldust nende samade tarbijate seas. See sõltub eelkõige kõikide ringlevate toodete ohutuse tagamisest ja kõikide tehingute turvalisusest nii piiriüleses kaubanduses kui elektroonilises kaubanduses.
Samuti on mul hea meel, et raportis tehakse ettepanek uurida tarbijate jaoks kiirete ja tõhusate kaebuste lahendamise vahendite rakendamist Euroopa tasandil. Kohtuväliste süsteemide loomine vaidluste lahendamiseks oleks vahend vastata sellega seonduvatele ootustele, samuti oleks vahendiks ka teatavate vaidluste lahendamise viiside nagu kollektiivhagi kohandamine, mis on teatavates liikmesriikides juba olemas, ühenduse õigusliku kontekstiga.
Samas usun, et oleks kasulik üksikasjalikumalt ja erinevate siseriiklike kogemuste valguses uurida selliste korralduste eeliseid ja puudusi.
Vincent Peillon (PSE), kirjalikult. – (FR) Hr juhataja, daamid ja härrad, mul on hea meel näha, et Euroopa Komisjon on seadnud Euroopa tarbijate kaitse üheks prioriteediks kavandatud ELi tarbijapoliitika strateegias aastateks 2007–2013.
Samuti tahaksin tänada oma Soome kolleegi Lasse Lehtineni Sotsiaaldemokraatide fraktsioonist suurepärase töö eest ja raportisse antud olulise panuse eest.
Tervitan tema horisontaalse lähenemisviisi seisukohta Euroopa tasandil, sest on oluline, et tarbijate huve võetaks arvesse kogu liidu poliitikas. Samas toetan tema soovi anda tarbijaühendustele suurem roll Euroopa eeskirjade koostamisel, ning tema ettepanek parandada kõige haavatavamate tarbijate, eelkõige noorte ja eakate inimeste, kaitset enamate teabekampaaniate abil on suunatud just neile.
Samuti toetan väga Euroopa kollektiivkaebuste süsteemi kasutuselevõtmist, mis võimaldaks tarbijatel erinevates liikmesriikides kaebused ühiselt kohtusse esitada ja saada abi, vältides samal ajal USA süsteemi lõkse. Seega loodan, et vaatamata konservatiivide poole vastuseisule, hääletab täiskogu Euroopa „kollektiivhagide” süsteemi poolt.
Katrin Saks (PSE), kirjalikult. – (ET) Tahaksin tänada raportöör Lehtineni tema panuse eest selle rapordi koostamisel.
Komisjoni esitatud tarbijakaitse poliitika strateegia üks olulisemaid eesmärke on viia tarbijakaitse euroliidu siseturu küsimustiku kesksele kohale.
Tahaksin rõhutada, et just läbi selle, et suudame luua parimad võimalikud tingimused oma tarbijatele, astume olulise sammu lähemale Euroopa Liidu eesmärkidele.
Kuidas seda saavutada? Tarbijatele peab olema juurdepääs täpsele informatsioonile, mille põhjal oma otsuseid vastu võtta. Teadlik tarbija on ka aktiivsem tarbija! Hästi toimiv siseturg peab tagama EL kodanikele head valikuvõimalused, mõistlikud hinnad ning võimaluse osta kõrgekvaliteetseid kaupu nagu ka teenused.
Teine tähtis küsimus on kollektiivhagid, mida pole Eestis, erinevalt osast naabermaadest, võimalik esitada. Ma ei taha kuidagi uskuda, et see on kuidagi meie tarbija olukorda paremaks teinud. Pigem vastupidi.
Oluline on õppida teiste kogemusest - kahjunõue peab olema seotud tegelikult kantud kahjuga. Samas on oluline, et tarbija saaks oma õiguste eest seista, mitte ei peaks loobuma seetõttu, et tal ei ole piisavaid ressursse, et käia kohut tihti teisest riigist pärit teenuse või kauba pakkujaga.
Meie selge sõnastus kaitseb siin tarbija huve ja ma arvan, et võtmeküsimuseks on kollektiivhagide vajalikkus piiriülestes küsimustes.