Juhataja . − Järgmine päevakorrapunkt on pr Van Lanckeri raport (A6-0172/2008) tööhõive ja sotsiaalküsimuste komisjoni nimel liikmeriikide tööhõivepoliitika suuniste küsimuses (KOM(2007)0803 PART V – C6-0031/2008 – 2007/0300(CNS)).
Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Hr juhataja, daamid ja härrad, komisjoni 2007. aasta detsembri strateegiline raport edastas väga positiivse sõnumi, millele Euroopa Ülemkogu oma 2008. aasta märtsis peetud kevadisel istungil toetuse andis. 2005. aastal uuendatud Lissaboni strateegia tulemusi on näha juba praegu, kolme aasta pikkuse tsükli lõpus. Majandus- ja tööhõivekasv on muljetavaldavad. Paljud näitajad viitavad asjaolule, et struktuurireformid on hakanud vilja kandma.
Kuigi kõik liikmesriigid on reforme läbi viinud 2005. aastast alates, on mõned neist olnud edukamad kui teised. Viimase aasta jooksul on olnud märgata teatavat väsimust antud valdkonnas. Euroopa ei tohi aga peatuda või tempot vähendada. Vastupidi, reformidega tuleb jätkata ja seda eelistatavalt veelgi innukamalt.
Just see on peamine idee komisjoni ettepanekus, mis käsitleb integreeritud põhisuuniste – kaasa arvatud tööhõivepoliitika põhisuuniste – säilitamist praegusel moel aastani 2010. Komisjon on veendunud, et nimetatud põhisuunised loovad korraliku raamistiku Euroopa tööturu praegustele ülesannetele ning et need teenivad oma eesmärki. Euroopa Ülemkogu toetas seda seisukohta oma kevadisel istungil, valides stabiilsusel põhineva üldise lähenemisviisi. Liikmeriikidele tuleb anda võimalus alustatud reformid lõpule viia ja samuti tuleks neile kehtestada ajapiirang, mille jooksul reformide tulemused näha peaksid olema.
Komisjon leidis ka, et vaja oli teha ettepanekuid muudatusteks, keskendudes teatud olulistele ülesannetele, millega lähitulevikus tegelema hakatakse: kliimamuutused, energia, sotsiaalne mõõde ning paindlikkus ja turvalisus. Komisjon avaldas ka soovi panna suuremat rõhku vajadusele suurema kaasatuse ning karmima rakendamise järele. Selle tulemusel lisati kokkulepitud eesmärgid ja sihttasemed põhisuuniste sõnastusse.
Anne Van Lancker, raportöör. − (NL) Lubage mul esmalt suurepärase koostöö eest tänada kõiki liikmeid, kellega mul õnnestus selle raporti koostamisel koos töötada. Leian, et raporti üksikasjades on võetud arvesse liigagi palju muudatusettepanekuid, kuid sellele vaatamata, volinik, peab sõnum olema selge: see Euroopa Parlament ei aktsepteeri Euroopa tööhõivestrateegia küsimuses „äri nagu tavaliselt“ lähenemist.
On tõsi, et liikmesriikides tuleb suuniste rakendamiseks veel palju ära teha, kuid selge on ka see, et suuniseid on vaja kohandada, et likvideerida mitmeid olulisi puudusi. Tahaksin välja tuua kolm põhipunkti. Esiteks, tööhõivestrateegiale tuleb anda palju tugevam sotsiaalne mõõde. On ikka veel liiga palju elanikerühmi, kes ei saa osa majanduskasvu ja tööhõive hüvedest. Puuetega inimesed, võõrtöötajad ning madala kvalifikatsiooniga töötajad ja lihttöölised jäetakse ikka veel sageli saatuse hooleks, samas kui me vajame kõiki ühiskonnas ja kõiki tööturul. Sel põhjusel peab tööhõivestrateegia edendama ka aktiivset sotsiaalset kaasatust, seda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemise eesmärgil, pakkudes korralikku palka ja kvaliteetseid teenuseid, aga samuti aktiivset abi tööotsimisel ning koolitusi.
Teiseks: töö kvaliteet. Loomulikult on loodud palju uusi töökohti, kuid iga kord ei ole tegemist paremate töökohtadega. Liiga paljud inimesed on vastu oma tahtmist seotud ebakindlate töölepingute, ajutise töö, sunnitud osaajatööga või töökohtadega, mis tagavad neile tihti üksnes puuduliku sissetuleku. Sel põhjusel tuleb enam rõhku panna töökohtade kvaliteedile, võimalustele edasiliikumiseks korraliku sissetulekuga alalistele töökohtadele. Drastiliselt tuleb suurendada koolituspüüdlusi ja eelkõige tuleb kõigile töötajatele, olenemata nende tööalasest staatusest, anda sotsiaalsed õigused. Paindlikkus ei ole ainus, mida tööturul nõutakse; töötajad vajavad ka suuremat turvalisust.
Kolmandaks: sooline perspektiiv. Naised on tööturul tohutu sammu edasi astunud, kuid on ikka veel kaugel võrdsete võimaluste saavutamisest. Palkade erinevus on ikka vastuvõetamatult suur. Naistel ei ole meestega samaväärset juurdepääsu koolitustele ega samaväärseid võimalusi äri alustamiseks. Pärast pausi tööle tagasi pöörduda soovijad näevad, et see on äärmiselt keeruline. Ületamatud raskused töö ja pereelu ühitamisel tekitavad sageli probleeme vaid naistele ning samuti kogevad nad tihti töölt äraoldud aja mõju oma sissetulekule pensionieas. Just sel põhjusel peab tööhõivestrateegia pöörama erilist tähelepanu soolisele perspektiivile, et kõrvaldada kõik ebavõrdsused meeste ja naiste vahel.
Lõpetuseks, volinik, daamid ja härrad, liikmesriikide ja Euroopa Liidu pühendumus kindlatele sotsiaalõigusnormidele aitab tööhõivestrateegia kui meetodi edule kaasa või hoopis nurjab selle. Ma loodan seega, et kõik ELi liikmesriigid võtavad üle ja kohaldavad Euroopa õigusakte järjepidevalt, ja ma loodan ka, volinik, et komisjon esitab meile peagi – mõne kuu või isegi nädala jooksul – ambitsioonika sotsiaalkava.
Ma loodan, et meie sõnumit võetakse arvesse nõukogu juunikuisel istungil ja et seda teevad ka volinik ja komisjon. Muide, hr juhataja, on kahetsusväärne, et meie hulgas ei viibi ühtki nõukogu eesistujariigi esindajat, sest see sõnum on peamiselt suunatud just juunis toimuvale nõukogu istungile, kus tuleb langetada konkreetseid otsuseid tööhõivestrateegia osas. Ma loodan, et kellelgi õnnestub parlamendi sõnum neile selleks ajaks kätte toimetada.
Elisabeth Morin, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (FR) Hr juhataja, volinik, raportöör, tahaksin esmalt öelda oma tänusõnad raportöörile Anne Van Lanckerile ja Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni liikmetele suurepärase koostöö eest nõupidamistel, mida me koos pidasime selle teksti koostamisel, mis võtab kokku meie ühised veendumused ja arusaama sellest, kuidas me tahaksime tööhõivepoliitika suuniseid muuta.
Töökohtade arvu Euroopas peaks Lissaboni strateegia kohaselt nüüdsest suurendama tuginedes kolmele suurele hiljutisele või hetkel toimuvale muutusele. Nendeks on majanduse globaliseerumine, mis sunnib Euroopat tegutsema otsustavalt nii majanduslikust kui tööhõive arendamise vaatenurgast; paindlik turvalisus, mis on äärmiselt vajalik meie ettevõtete ja seega ka tööhõive arendamise seisukohast; ning muidugi sotsiaalse Euroopa rajamine.
Selle saavutamiseks lisasime mainitud tööhõivepoliitika uuendatud suunistesse kolm iseäranis olulist punkti.
Ühest küljest on oluline võidelda selle vastu, et inimesed ei lahkuks haridussüsteemist kvalifikatsioonita. Haridussüsteemist kvalifikatsioonita lahkumine tähendab, et inimesed ei ole valmis tööellu integreeruma ja seega puuduvad neil ka võimalused sotsiaalseks integratsiooniks. See on meie esmane ülesanne ja me peame selle kallal palju vaeva nägema.
Teine punkt, millele me tõsiselt tähelepanu peame pöörama, on elukestva õppe säilitamine ja arendamine. See on ainus viis kestva tööalase konkurentsivõime ja töötajate liikuvuse tagamiseks.
Kolmas punkt puudutab omandatud kogemuste tõendamist, mis võimaldab töötajatel karjääriredelil edasi liikuda ning ettevõtetel end tõhusalt uutele nõuetele vastavalt kohandada.
Jõudsime kõigis nimetatud punktides kokkuleppele ja ma tahaksin siinkohal tänada fraktsiooni PPE-DE liikmeid nende toetuse eest tänasel hääletusel.
Jan Andersson, fraktsiooni PSE nimel. – (SV) Hr juhataja, kui Anne Van Lancker alustas Euroopa Parlamendi vastuse koostamist, kavatses ta keskenduda mõnele olulisele punktile, kuna me teadsime, et nii komisjon kui nõukogu teevad ettepaneku suuniseid üldse mitte muuta. Meie taktikaks oli keskenduda vaid mõnele punktile lootuses, et nad kuulavad vähemalt osa sellest, mida meil öelda on.
Aga nii ei juhtunud. Kuigi põhilähenemisviis on sama, on meil nüüd mõne üksiku muudatusettepaneku asemel terve hulk. Arvan, et oleks olnud parem keskenduda pr Van Lanckeri mainitule – et me integreerime selgelt sotsiaalse mõõtme ehk poliitika seoses kõigi nendega, kes asuvad väljaspool tööturgu ja ei saa jõukusest osa. Vaatamata soodsale tööhõivepoliitikale tuleb märkida, et paljud nendest uutest töökohtadest on ebakindlad ja ei taga toimetulekut. Töö ei paku turvalisust. Ja keskustelu, mida oleme pidanud paindliku turvalisuse küsimuses, peaks selgemalt suunistes kajastuma, kuna sel teemal on arutletud juba aastaid. Sama kehtib ka võrdõiguslikkuse kohta.
Kuna nõukogu ei ole siin esindatud, mis minu arvates on kahetsusväärne, võib sellest järeldada, et nõukogu ei võta kuulda midagi, mis parlamendil öelda on. Nad toimivad just nii, nagu nad on eelnevalt otsustatud. Arvan, et meie siin Euroopa Parlamendis peame tõsiselt kaaluma järgmise kolme aasta tegevuskava raames oma taktika ja tegutsemisviisi muutmist, et parlament saaks ka tegelikult mõjutada seda, kuidas suunised tulevikus välja nägema peaksid.
Ona Juknevičienė, fraktsiooni ALDE nimel. – (LT) Minu tänusõnad raportöörile pr Van Lanckerile selle olulise raporti koostamise eest. Samuti tahaksin raportööri tänada abistava koostöö ja mõistmise eest muudatusettepanekute vastuvõtmisel. Minu arvates on see dokument õigesti tasakaalustatud ja ma loodan, et sellele saab homsel hääletusel osaks enamuse toetus.
Tahaksin teie tähelepanu pöörata asjaolule, et komisjoni teatis nõukogule sisaldab vägagi teretulnud ettepanekut, mis soodustaks turu arengut ja suurendaks tööhõivet.
Selleks on teadmiste vaba liikumine, mis lisataks neljale põhivabadusele – kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vabale liikumisele. See viies vabadus peaks kiirendama ELi üleminekut modernsele ja loovale teadmuspõhisele majandusele. See omakorda tugevdaks teadusuuringute, hariduse ja innovatsiooni teadmistekolmnurka ELis.
Komisjoni tehtud ettepanek on kahtlemata suurepärane. Samas ei väidaks keegi, et algsed neli vabadust ei ole tööhõive suurendamisel olulised.
Sellele vaatamata on olukord selline, et mõned liikmesriigid ei järgi ELi poliitikat ja rikuvad isegi õigusnorme. Protektsionistliku poliitika järgimisel takistavad nad kapitali ja inimeste vaba liikumist ning ohustavad mitte ainult omaenda riigi, vaid ELi kui terviku arengut.
Olen seisukohal, et teenuste vaba liikumine ei garanteeri väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arenguvabadust. Ärgem unustagem Winston Churchilli tähelepanekut, et vaba turu hävitamisega rajatakse must turg.
Komisjon ja liikmesriigid peaksid taipama, et koos suudame me saavutada tunduvalt enam kui eraldiseisvalt tegutsedes.
Elisabeth Schroedter, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, meie fraktsioonis Verts/ALE tervitame soojalt pr Van Lanckeri raportit, sest oleks kohutav, kui nõukogu kuulutaks välja kõikehõlmavad reformid 2008. aasta tööhõivepoliitika suunistes ja ütleks seejärel: „Tegelikult me ei soovigi reformi!“
Volinik, teil on täiesti õigus öeldes, et komisjonis ja iseäranis nõukogus on märgata reformidest väsimist. Van Lanckeri raport aga seab selgelt paika õiged prioriteedid. Eriti tahaksin toonitada uute prioriteetide püstitamist sotsiaalse integratsiooni osas. On ülioluline, et annaksime edasi sõnumi, mis ütleb, et me ei saa unustada väljaspool asuvaid inimesi ja et nad on meile olulised.
Teiseks on meie fraktsioon andnud märkimisväärse panuse sellesse, et tagada, et kõnealusel parlamendi raportil oleks oluline soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise mõõde – järjepidevalt – ja et perepoliitikat ei müüdaks täielikult soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise poliitika pähe. Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine on ulatuslikum ja puudutab naisi – mitte naisi ja mehi nagu perepoliitika.
Meie, rohelised, jälgime aga ka edaspidi hoolikalt paindliku turvalisuse valdkonda, seni kuni tagatakse sotsiaalne kaitse. Tahaksin veel kord toonitada, et me vajame reformi, mitte ummikseisu.
Ewa Tomaszewska, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Hr juhataja, liikmesriikide ühine tööhõivepoliitika pannakse hetkel proovile. See käib välja üha rohkem erinevatele vanuserühmadele suunatud tööhõive suurendamise kavasid, võttes arvesse nende erivajadusi ja potentsiaali ning töö leidmisega kaasnevaid probleeme. Lissaboni strateegia kohaselt näevad need programmid ette eelkõige investeerimist inimestesse ja nende haridusse ning paremaid võimalusi tööturul. Tööhõivemäära kasv 3,6 miljoni inimese võrra 2007. aastal ja eeldatav suurenemine 4,5 miljoni võrra 2008–2009. aastal on selle poliitika märgatav mõju.
See tähendab, et tulevikus peaksid selles valdkonnas aluseks olema sellise tööga seotud lähenemisviisi edendamine, mis vastab inimese elutsüklile, mure haridusteed poolelijätvate noorte pärast ja töötingimuste kohandamine pereelu vajadustega, eriti seoses lapsehooldusega, diskrimineerimise likvideerimine töökohas, eriti seoses juurdepääsuga koolitustele ja muudele oskuste lihvimise võimalustele, ning ametialase tegevuse järk-järguline kahandamine vanemate inimeste hulgas.
Jiří Maštálka, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (CS) Daamid ja härrad, ka mina tahaksin tänada raportööri tehtud töö eest, selle raporti eest, mis toonitab ühe Euroopa Ühenduse tugisamba, nimelt Euroopa sotsiaalse mudeli tähtsust. Ma tervitan asjaolu, et raport rõhutab küsimusi nagu sotsiaalse integratsiooni tõhustamine, vaesusega võitlemine ja sotsiaalse kaasatuse rõhutamine tööhõivepoliitikates. Raportöör toonitab õigusega soolise võrdõiguslikkuse edendamise vajadust töökohas. Neist positiivsetest aspektidest hoolimata tundub meie fraktsioonile, et resolutsiooni projekt keskendub rohkem paindlikkuse põhimõttele kui tegelikule heade töövõimaluste tagamisele ja õigusele teha kvaliteetset tööd. Ma toetan raportööri. Ei ole lihtne nende kahe valikuvõimaluse vahel kompromissi saavutada.
Mul on kahju, et parlamendikomisjon võttis vastu ainult ühe meie fraktsiooni esitatud paljudest ettepanekutest ja sellises olukorras pean ütlema, et kõigile vastuvõetud kompromisslahendustele vaatamata ei saa me lõplikku raportit toetada. Pean aga siiski ütlema, et mul oli suur rõõm raportööriga koos töötada. Tulevik, kaitstud paindlikkuse idee tulemus, uued sotsiaalsed kogemused ja Euroopa Liidu kodanikud on need, kes lõpuks otsustavad, kes meist on sotsiaalse Euroopa projekti otsimisel ja rakendamisel tõele lähemal.
Kathy Sinnott, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Hr juhataja, selle strateegilise, Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive strateegiat käsitleva raporti järeldus on, et Lissaboni strateegia toimib. Raportöör juhib aga tähelepanu asjaolule, et tööhõivestrateegia ei anna tulemusi kõigile kodanikele. ELis lahkub kuus miljonit noort koolist enne selle lõpetamist ja 16% ELi kogurahvastikust on vaesed või ähvardab neid vaesus. See on peamine väljakutse, kuid kahjuks ei ole meil sellesse nimekirja inimestest, keda ähvardab vaesus, taas õnnestunud lisada hooldajaid.
Hooldajad moodustavad Euroopa suurima tööjõu. Nad ei ole tööta, vaid tegemist on inimestega, kes töötavad rohkem kui paljud teised. Kui tõstatasin hooldajate küsimuse parlamendikomisjonis, öeldi mulle, et hooldajad – inimesed, kes hoolitsevad meie vanurite, puuetega inimeste ja laste eest – on inimesed, kes on hetkel oma tööelus pausi teinud. Hooldamise nimetamine „pausiks tööelus“ näitab võhiklikkust hooldajate tegevuse ja nende töö väärtuse suhtes.
Volinik, palun juhtige tähelepanu hooldajatele ja toetage neid. Hooldajad on võtmeks küsimuses, kuidas me tegeleme oma vananeva Euroopa rahvastikuga seoses meie eakate kodanike vajadustele vastamise ja sündivuse stabiliseerimisega. Nii et muutke hooldajate küsimus prioriteediks. Loodetavasti vaatleme me siin parlamendis hooldajate küsimust konkreetsemalt.
Andreas Mölzer (NI). – (DE) Hr juhataja, volinik, kuigi meil on hea meel viimase kahe aasta jooksul loodud 6,5 miljoni uue töökoha üle, ei tohiks me jätta märkimata asjaolu, et kümnest töötajast neli on samal ajal olnud ebakindlas töösuhtes. Paljudes riikides on tööjõu rendiga tegelevad ettevõtted tõusmas suurimateks tööpakkujateks. Suurenev globaliseerumine ja tootmise liikumine madalama palgatasemega riikidesse toob kaasa suure kaotuse töökohtade arvus. Ajutised tööd kompenseerivad seda vaid osaliselt.
Samas peab 78 miljonit eurooplast elama vaesuse piiril ajutise töö, 1eurose töö ja väikeste tööotsadega. Perekonda ei ole aga võimalik toita McTöö abil. Isegi varasemast tööhõive tagajast, heast haridusest, on tänapäeval vähe abi. Brutopalk on näiteks Saksamaal kolme aasta jooksul vähenenud pea 5% võrra, samas kui elukallidus on euro kasutuselevõtmisest alates ulatuslikult tõusnud. Kuigi me ei saa nende faktide valguses rõõmustada tööhõivenäitajate suurenemise üle, on minu arvates tegemist irvitamisega kõigi nende miljonite töötute üle ja inimeste üle, kes vaatamata ausa töö tegemisele peavad siiski vaesuses elama.
Thomas Mann (PPE-DE). – (DE) Hr juhataja, globaliseerumise tõttu muutuvad meie elu- ja töötingimused nii kiiresti, et mõned kodanikud ei suuda asjadega kursis püsida. Nad on töö alla mattunud ja tunnevad end ebakindlalt. Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive strateegia suunised peavad neile täielikult nähtavad olema: konkurentsivõimelised töökohad, võrdsed võimalused ja sotsiaalne ühtekuuluvus.
Paindliku turvalisuse mõistest ei saada veel piisavalt aru. Lisaks sellele, et töötajad peavad oma tööalase konkurentsivõime suurendamiseks muutuma paindlikumaks oma huvides, peavad ettevõtted samuti muutuma paindlikumaks, töötades muu hulgas välja uusi turustamisstrateegiaid ja innovatiivseid tooteid ning vallutades turunišše. Samal ajal on töötajatel vaja tõhusaid sotsiaalkindlustussüsteeme, mis tagaksid nende integreerimise, mitte tõrjumise. Nende tööd tuleks vastavalt sektorile ja piirkonnale kohaselt premeerida sotsiaalpartnerite vahel sõlmitud kokkulepetega, mitte valitsuse sekkumisega.
Euroopa tööhõivepoliitika eesmärgiks on tagada töökoha olemasolu suuremale arvule inimestele ja luua kvaliteetsemaid töökohti. Samal ajal tuleb investeerida haridusse ja koolitusse, et tagada elukestva õppe säilitamine ja alla oma võimete tegutsejate kaasamine. Tuleb selgeks teha, et nii Euroopa Sotsiaalfond kui Euroopa Regionaalarengu Fond ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond peavad otse toetama neid, keda ähvardab või mõjutab töötus. Nad peaksid olema paremini ettevalmistunud muutusteks ja olema suutelised sisenema uutesse töövaldkondadesse.
Meid mõõdetakse ka selle järgi, kuidas meil on õnnestunud hoida vanemaid töötajaid tööl pikema aja jooksul, selle asemel, et neid varakult pensionile suunata. Nad on väga motiveeritud, võimelised töötama pingelises olukorras ja omavad piisavalt oskusteavet. Parimad tavad peaksid demonstreerima, kuidas noored ja vanad teevad meeskonnatöö kaudu koostööd ja kuidas see mõlemale poolele kasuks on.
Selles väga heas raportis esitatud tööhõivepoliitika suunised võetakse vastu juhul, kui järjepidevalt järgitakse subsidiaarsuse põhimõtet. Pr Van Lanckeril on õigus: liikmesriigid peavad tõestama, et osalevad selles, ja seejärel suureneb usaldus meie sotsiaalturumudelisse.
Rovana Plumb (PSE). - (RO) Tahaksin tänada oma kolleegi pr Van Lanckerit tehtud töö eest ja rõhutada selle raporti olulisust. Erilist tähelepanu tuleks pöörata asjaolule, et hetkel on 78 miljonit ELi kodanikku vaesed või ähvardab neid vaesus ning 6 miljonit noort lahkuvad koolist. Meie, Euroopa sotsialistid, tahame sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks kõigile kodanikele tagada võrdsed võimalused korralikuks sissetulekuks. Kõnealuste suuniste rakendamine aitab suurendada turvalisemate ja paremini tasustatud töökohtade arvu, tagada vajaliku sotsiaalse kaitse juurdepääsu kaudu kvaliteetsetele sotsiaalteenustele, edendada aktiivset sotsiaalset integratsiooni kõigi ELi kodanike seas vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemise eesmärgil.
Selles kontekstis tahaksin ma iseäranis toonitada, et peame puuetega inimestele ja vanuritele tagama juurdepääsu tööturule ning tegema lõpu diskrimineerimisele meeste ja naiste töötasudes. Usun, et see raport on oluliseks vahendiks uute Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel ja aitab tugevdada ka Rumeenias ratifitseeritud Lissaboni lepingu sotsiaalset mõõdet. Toetan seda raportit ja osalen hääletusel.
Siiri Oviir (ALDE). - (ET) Lugupeetud juhataja, volinik, kolleegid. Kevadisel Euroopa Ülemkogul tulevad arutusele järgneva kolme aasta majanduskasvu ja tööhõive suunised. Lissaboni tegevuskava on hakanud tulemusi andma. See on hea, aga tõenäoliselt oleme vähe tähelepanu pööranud tema toimimisele sotsiaalse kaasatuse aspektis. Lissaboni tegevuskava on loonud küll uusi töökohti, kuid mitte alati parimaid. Ei piisa sellest, et seatakse julgeid eesmärke – vajalik on haridus- ja koolitussüsteemide kohandamine ja nende suutlikkuse suurendamine, viies nad vastavusse teadmistepõhise majanduse ja ühiskonna vajadustega.
Väga oluline on edendada elutsüklipõhist lähenemist töötamisele. Lissaboni tegevuskava vajab sotsiaalse mõõtme tugevdamist. Rõhku ei tule panna pelgalt töösuhte paindlikkusele, vaid just kaitstud paindlikkusele. Vaid tasakaal paindlikkuse ja kaitstuse vahel parandab tööhõivet ja sotsiaalset kaasatust. Me peame töötama selle nimel, et majanduse, tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkondade positiivsed arengusuunad üksteist vastastikku täiendaksid. Lubage, et ma õnnitlen ka raportööri suurepärase töö eest.
Gabriele Zimmer (GUE/NGL). – (DE) Hr juhataja, komisjon viitab asjaolule, et liikmesriikide poolt viimase kahe aasta jooksul kokku lepitud tööhõivepoliitika tulemusel on loodud 6,5 miljonit töökohta. See on väga tore, iseäranis nende jaoks, kes soovivad Euroopa Liitu kohandada vastavalt globaalsele konkurentsivõimele, kuid mitte nii tore neile, kes on kõnealused töökohad vastu võtnud, aga suures osas vaevalt ots-otsaga kokku tulevad.
Eile Saksamaal avaldatud vaesust käsitlev raport näitab samuti selgelt, et üha enam töötajaid vajab lisaks teenitud sissetulekule ka soodustusi, et mitte kalduda vaesusesse ning et lõhe suure sissetulekuga inimeste ja pea olematu sissetulekuga inimeste vahel kasvab üha. Seega peab ELi tööhõivestrateegia viivitamatult hakkama tõhusamalt ja praktilisemalt osalema sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastases võitluses, looma häid töökohti, suurendama sissetulekut ja tagama töötajatele sotsiaalse kaitse. Seda praktilist osalust aga mingil põhjusel teadlikult ei eksisteeri.
EL peaks lõpuks keskenduma heade töökohtade mõistele, ideele, mida ELi tööhõiveministrid toetasid juba aasta eest, et astuda siin sammu võrra edasi. Paindliku turvalisuse mõiste ei ole selles kontekstis piisav.
Derek Roland Clark (IND/DEM). - Hr juhataja, kui Lissaboni strateegia toimima hakkab, siis miks on osalise tööaja näitajad tõusnud viimaste aastate jooksul 16,2%-lt 18,1%-ni? Miks on sunnitud tähtajaliste lepingutega ja pikaajalise kindlustundeta inimeste osakaal ületanud 6,5%?
Raportöör tunnistab, et ELi töötuse näitaja tõusis 2005. aastal 8,9%-le. See peaks käesoleval aastal langema 7,1%-le, aga kas see ka juhtub? Ühendkuningriigis on töötuse näitaja ainult umbes 5,8%. Töötusega võitlemiseks ei ole vaja poliitikat. Selleks on vaja hoopis ergutavat süsti. Sellest rääkides võiks küsida, kas hüpodermilise süsteemi mõtles välja komisjon või parlament või parlamendikomisjon? Sugugi mitte. Kellelegi torkas pähe hea mõte ja need levivad alati kiiresti. Heade mõtete puhul peetakse silmas häid tavasid ning head tavad on jagamiseks. Heitke pilk Ühendkuningriigi äsjamainitud tööhõivenäitajatele. Need on paremad, sest meie heade tavade hulka kuulub oma kasutu tööaja direktiivi kohaldamisest loobumine ja euro tagasilükkamine ning kauplemise jätkamine kõikjal maailmas väljaspool Euroopa Liitu rohkem kui ükski teine liikmesriik seda teeb. See ongi minu pakutav ergutussüst. Kas soovite seda?
Jacek Protasiewicz (PPE-DE). – (PL) Hr juhataja, volinik, tahaksin oma sõnavõttu alustada tähelepanekuga, mida mul on rõõm teiega jagada. Uuendatud Lissaboni strateegia hakkab tulemusi andma ja iseäranis rõõmustav on see, et ELis suureneb stabiilselt töötavate inimeste hulk.
Siinkohal aga pean ütlema, et ma ei nõustu teatud määral raportööri pr Van Lanckeri arvamusega, et äsjaloodud töökohtade kvaliteet võib tekitada ärevust. Muidugi peaksime tegema kõik, mis meie võimuses, et tagada ELis pakutavate töökohtade hea kvaliteet, kuid minu arvates on igasugune töö parem kui töötus, mis on alandav ja tekitab inimeses tunde, et ta ei ole midagi väärt. Seda eriti noorte puhul, kelle hulgas on töötuse osakaal jätkuvalt kõrge ja mille tõttu peaks nende tulevik olema lähiaastate jooksul prioriteetseks küsimuseks.
Üks tõhus instrument töökohtade olemasolu suurendamiseks, mis on iseäranis oluline noorte eurooplaste jaoks, on paindlikkuse ja turvalisuse ühendamine tööturul. Seda nimetatakse „paindlikuks turvalisuseks“. Ei eksisteeri ühtset universaalset paindliku turvalisuse mudelit ja nii tuleks kõnealust kontseptsiooni rakendada, võttes arvesse erinevates liikmesriikides valitsevaid konkreetseid tingimusi ja tavasid. See on suund, mida pooldatakse minu fraktsiooni tehtud muudatusettepanekutes. Mainitud kontseptsiooni puhul on aga kaks elementi, mis on samahästi kui universaalsed ja minu arusaamist mööda samas ka üliolulise tähtsusega.
Esimene neist on investeerimine haridusse ja eriti elukestva õppe kõrgesse tasemesse, mis võimaldab töötajatel kohandada oma oskusi vastavalt kiirelt muutuvatele majanduslikele ja tööturutrendidele.
Teiseks kasutame julgemalt tööhõive „mittestandardset“ vormi, mis aitab eriti noortel valmistuda tööellu sisenemiseks nii praktiliste oskuste omandamiseks kui kutsehariduse kulude katmiseks.
Richard Falbr (PSE). - (CS) Esiteks tahaksin edasi anda oma tänusõnad Anne Van Lanckerile, kes ei murdunud muudatusettepanekute raskuse all ja ei lubanud oma raportile vett peale tõmmata. Oleksin tõenäoliselt veelgi kriitilisem, sest olen veendunud, et uuendatud Lissaboni strateegiast on väga vähe abi. Töötuse määr ei ole märkimisväärselt vähenenud; loodud töökohad ei ole kvaliteetsed; me laseme töötajatel ELi liikmesriikides kannatada vaesuse käes. Kõik see viitab sellele, et midagi on siin väga valesti. Isegi roheline raamat ei anna vastuseid küsimustele, mida meile esitavad töötajad ja ametiühingud. Kõik, mida me teha saame, on otsida üles asjakohased Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid. Peaksime meeles pidama, et kui mõni erand välja arvata, on peaaegu kõik liikmesriigid ratifitseerinud neist konventsioonidest kõige olulisemad. Rahutus, millega Euroopa ametiühingud on vastu võtnud Euroopa Kohtu viimased otsused Vikingi – Lavali – Rüfferti asjades, on mõistetav. Minu ettepanek on pakkuda vähem lehekülgi ja austada pigem viimaste aastakümnete jooksul saavutatut, seda eriti ELi arenenud riikides.
Nils Lundgren (IND/DEM). – (SV) Hr juhataja, käesolevas raportis paistavad silma väärtused, mis peaksid suunama vaba tööturgu. Kuid asjal on ka varjukülg: ELi tasandil ei ole õige sellised eeskirju koostada. See saab siis osaks ELi ühisest reguleerimissüsteemist, ühenduse õigustikust – sellest saab pühakirja osa. Kõikjal Euroopas kaob tulevaste reformide võimalus.
Kui 1970ndatel oleksid Saksamaa ja Prantsusmaa läbi surunud tol ajal valdavatel poliitilistel kontseptsioonidel põhineva ühenduse ühise tööhõivepoliitika, oleks Euroopa majandus praegu allakäiguteel.
Raportis kohtab pidevalt praegust sõnakõlksu „paindlik turvalisus“. Seda seetõttu, et ei sõnastatud ühist tööhõivepoliitikat, mis omakorda on põhjuseks, miks Taanil õnnestus välja töötada midagi, mis hetkel tundub väga paljulubav. Raportile tuleks kasuks, kui see lühendataks vaid ühe lauseni: „Euroopa Parlament teeb ettepaneku, et liikmesriigid heidaksid pilgu Taani paindliku turvalisuse mudelile nägemaks, kas neil on sellest midagi õppida“. Punkt.
José Albino Silva Peneda (PPE-DE). – (PT) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, tööhõivetrendide näitajad on väga positiivsed ja sarnaste näitajate leidmiseks peaksime pöörduma tagasi 1980ndatesse. Sellele vaatamata peame arvesse võtma, et mitte kõigis Euroopa piirkondades ei ole tulemused olnud võrdselt lootustandvad; samuti ei ole uudised töö kvaliteedist kõige paremad.
Olen teadlik sellest, et sotsiaalpoliitikast rääkides kaldutakse alati prioriteete seadma ning see ei ole sugugi kerge ülesanne – valitseb kiusatus kõike prioriteetsena näha. Kogemustest aga selgub, et kui kõike vaadeldakse prioriteedina, on tulemuseks see, et mitte miski ei ole prioriteet.
Tahaksin seega innustada meid kõiki tagama, et me suudaksime nendesse sotsiaalsetesse küsimustesse kaasata rollide, kohustuste ning selgete ja mõõdetavate eesmärkide määratlemise, seda eriti tööhõivepoliitika osas.
Omapoolse panusena ütleksin, et minu jaoks on üks väga selge prioriteet seotud varakult koolist lahkumisele lõpu tegemisega, mis tänapäeval mõjutab 15% noortest vanuses 18 kuni 24. See teeb enam kui 6 miljonit noort.
Enneaegne koolist lahkumine on eriti tõsine Euroopa oodatava demograafilise evolutsiooni seisukohast, mille kohaselt on Euroopas 2030. aastaks vähem 18 miljonit last ja noort ning 52% rohkem inimesi vanuses üle 65 eluaasta.
Minu jaoks on vastuvõetamatu, et see väärtuslik noortest koosnev kahanev elanikkond, millest sõltuvad sotsiaalsüsteemid, ei omanda head haridust ja ei valmistu kõrgemal tasemel edukalt tegelema tööturu pakutavate uute väljakutsetega. Kõik me teame, et kõige madalama haridustasemega isikud on infoühiskonnas kõige vastuvõtlikumad töötusele ja sotsiaalsele tõrjutusele ning loomulikult ähvardab neid sotsiaalse tõrjutuse oht.
Nagu meie raportöör pr Van Lancker, kellele kuuluvad minu tänusõnad, olen ka mina veendunud, et Lissaboni strateegia sotsiaalset mõõdet tuleb tugevdada, pöörates iseäranis suurt tähelepanu kaasatusele.
Juan Andrés Naranjo Escobar (PPE-DE). – (ES) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, arvan, et tehtud töö peamisteks voorusteks on põhimõtteline nõusolek olukorra diagnoosimisel ja tegevuste leidmisel, mida tuleb riiklikul tasandil kohaldada Lissaboni strateegia tööhõivet käsitlevate eesmärkide saavutamiseks.
EL peab poliitilise edu saavutamiseks ilma oma geenides olevast sotsiaalsest mudelist loobumata olema majanduslikult äärmiselt tugev. Parim sotsiaalpoliitika on lubada inimestel integreeruda ja saavutada edu töö kaudu.
Mainitud kaheksa suunist moodustavad teejuhise reformide jaoks, millega tuleb tegeleda aastaks 2010, ning need on enam kui piisavad riiklike reformikavade käivitamiseks.
Leidub aga ka väga otsustavaid elemente, millega tuleb eraldiseisvalt tegeleda.
Esimene neist on sellise liikuvuse taseme saavutamine, mis avab ukse tööhõivealastele võimalustele ja seda eriti noortele. Selle saavutamiseks on ülioluline tagada tõhus kvalifikatsioonide vastavuse süsteem, seda mitte ainult kraadide ja diplomite, vaid ka töötajate koolitamise osas kogu tööea vältel.
Teine on tööeeskirjade kaasajastamine järkjärgulise ja paindliku pensionilejäämise suunas liikumise eesmärgil. See hoiaks ära töötasu vähenemise ja vaesumisvõimaluse tulevikus.
Kolmandaks elemendiks on üldise elanikkonna lingvistilise pädevuse parendamine, kuna ka globaliseerumisel on omad reeglid, daamid ja härrad. Võidavad need, kes kohanduvad. Ülejäänud kaotavad.
Kui tahame saavutada suuremat tootlikkust, kvaliteetseid töökohti ja paremaid oskusi, peame ka tulevikus püüdlema Lissaboni strateegias mainitud reformide poole.
On tõsi, et saavutatud on nii mõndagi, kuid kui läbiviimata reformid sinnapaika jäetakse, variseb kõik kokku.
Seepärast on väga oluline rakendamine selliste algatuste nagu näiteks „paindlik turvalisus“ üle peetava dialoogi kaudu.
Iles Braghetto (PPE-DE). – (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, Lissaboni strateegia on saavutanud eesmärgi suurendada tööhõive määra Euroopas, aga mitte kõik ei ole sellest kasu saanud: noorte inimeste, naiste ja marginaalsete sotsiaalrühmade tee on jätkuvalt okkaline. Paranenud ei ole ka töökvaliteet: tähtajaliste lepingute arv on suurenenud ja töökoha kindlus ei vasta suurenenud paindlikkusele. Sel põhjusel tuleb tugevdada Lissaboni strateegia sotsiaalset mõõdet, toetada elukestvat õpet ja oskuste tunnustamist.
Määratleda tuleb tööturul tulutoetust tagavad ja liikuvust edendavad hoolekandesüsteemid, koos korralike šokileevendajatega, ning saavutada töö ja eraelu tasakaalustamisega seotud eesmärgid.
Resolutsiooni projekt on samm selles suunas ja seepärast me toetame seda.
Tadeusz Zwiefka (PPE-DE). – (PL) Hr juhataja, ma olen nõus väitega, et uuendatud Lissaboni strateegia on tulemuseks andnud hulga uusi töökohti, kuid paraku ei ole alati tegemist parema kvaliteediga töökohtadega.
Kõigis ELi strateegiates tuleks alati arvesse võtta vajadust võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega. Ma ei jaga aga seisukohta, et ühiste sotsiaalsete normide vastuvõtmine ELi tasandil lahendab kõik meie probleemid. Tööhõive ja sotsiaalpoliitika kuuluvad liikmesriikide õiguste hulka ning kõik ELi tegevused selles valdkonnas peavad vastama subsidiaarsuse põhimõttele. Konkreetsetel mudelitel põhinevate strateegiate, nagu näiteks paindliku turvalisuse, rajamine ja kasutuselevõtmine on riiklikel tasanditel erinev.
Tahaksin toonitada ohtu, mis kaasneb sellele küsimusele ühemõõtmeliselt lähenemisega, soodustades samal ajal platvormi rajamist ELi tasandil teabe ja parimate tavade vahetamise eesmärgil.
Olen seisukohal, et ühtki konkreetset tööhõivepoliitika strateegiat ei saada edu ilma kõigi olemasolevate tõkete täieliku kaotamiseta tööjõu vabale liikumisele, mis on kindel viis majanduskasvu stimuleerimiseks ja tööhõive edendamiseks.
Renate Weber (ALDE). - (RO) Minu tänusõnad Anne Van Lanckerile selle raporti eest. Mina isiklikult olen mures töökohtade kvaliteedi pärast. Meil elab 78 miljonit inimest vaesuse piiril ka seepärast, et liikmesriikides valitseb ebavõrdsus töötajate palga osas. Ma tean, millist diskrimineerimist kohtavad paljud ametlikult teistes ELi liikmesriikides töötavad rumeenlased ja tean ka seda, et nad on sunnitud vastu võtma oma kvalifikatsioonist madalamal asuvaid töid ning väiksemaid töötasusid kui nende kolleegid, kõnealuste riikide kodanikud. Kahjuks ei ole meil ELi tasandil töökohtade kvaliteedi hindamise mehhanismi, kuid meil oleks seda väga vaja. Olen veendunud, et korrektse töötasu põhimõte on stiimuliks kvaliteetsete teenuste osutamisel ja ma ei poolda absoluutselt eksisteerivat töötajate alatasustamise trendi, samuti ei tohiks ELis mingil moel piirata tööjõu vaba liikumist.
Miloslav Ransdorf (GUE/NGL). - (CS) Tegelikkuses on töötuse probleemi lahenduseks ainult kaks võimalust: inimesed kas peavad liikuma sinna, kus tööd leidub või peab töö liikuma sinna, kus leidub inimesi. Minu meelest on viimane võimalus mõistlikum, sest ükski esimeses võimaluses kasutatud viisidest (jagatud töö, paindlikud lepingulised tingimused, paindlikumad töötunnid, jne) ei ole andnud soovitud tulemusi. Arvan, et teisel võimalusel on rohkem potentsiaali ja et see sobib Euroopa Liidule. Üheks võimaluseks on luua Euroopa avalik sektor, nii et EL hakkab tegutsema töövõimalusi loova üksusena.
Jean-Pierre Audy (PPE-DE). – (FR) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, esmalt sooviksin märkimisväärse tehtud töö eest kiita oma kolleegi pr Morinit, kes võttis sõna meie fraktsiooni seisukohtade toetuseks.
Riskeerides teemast kõrvale kalduda tahaksin tõstatada küsimuse sotsiaalpartnerite kohta, kelle puudumine sellest raportist torkab silma. Me töötame artikli 128 alusel, mis tähendab, et me teeme liikmesriikidele ettepanekuid, kuid minu arvates on saabunud aeg konkreetsemaks tegevuseks.
Volinik, kuidas te suhtute EÜ asutamislepingu artiklisse 139, mis osutab nimelt sellele võimalusele, et sotsiaalpartnerid loovad ühenduse tasemel tööhõiveseaduse? Kuidas saab meil olla tööhõivepoliitika ilma sotsiaalõiguse koordineerimiseta? Mina arvan, volinik, et artikli 138 kohaldamisel on teie otsustada sotsiaalpartnerite toetamine; me peame neid kaasama korralike Euroopa sotsiaalvaldkonda käsitlevate õigusaktide loomisse.
Danutė Budreikaitė (ALDE). – (LT) Uuendatud Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive strateegia eesmärkide rakendamise esimene etapp on juba andnud märkimisväärseid tulemusi: 2007. aastal loodi ELis 3,5 miljardit töökohta ning töötuse määr vähenes 2005.–2007. aastal 1,6% võrra.
See on siiski vaid asja üks külg. Täna elab ELis vaesuses tervelt 14 miljonit töötavat inimest. Lisaks on pidevalt suurenenud nende inimeste hulk, kes on sunnitud töötama ajutiste töölepingute alusel või osalise tööajaga. Ka noored on ELis silmitsi tõsiste probleemidega – umbes 6 miljardit noort lahkub koolist enneaegselt ja tööhõive määr on noorte hulgas vähem kui pool ELi üldisest määrast.
Tahaksin märkida, et Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive strateegia eesmärkide rakendamise kiirus ja tõhusus on erinevates liikmesriikides väga erinev. Innustan komisjoni tagama, et järjepidevalt rakendataks Euroopa tööhõivestrateegiat ja elukestva õppe eesmärke, mis on püstitatud ELi noorteprogrammis, ELi soolise võrdõiguslikkuse lepingus ja puuetega inimestele suunatud ELi tegevuskavas aastateks 2006–2007.
Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE). – (EL) Hr juhataja, kas ma tohin nüüd juhtida tähelepanu kahele teenusele, mida on vaja tugevdada kogu Euroopas. Üks neist käsitleb igas vanuses noortele ja töötajatele jagatavaid nõuandeid, teavet ja suuniseid, mis aitaksid neil leida sobivat tööd, haridust ja elukestvat õpet. Teine teenus, mida tuleks kõikjal Euroopas tugevdada väärikate töötingimuste edendamiseks, on tööinspektsioon. Tööinspektsioonid tegelevad registreerimata tööjõuga, mis on seadusliku tööhõive nuhtluseks.
Tööhõive ning ettevõtlus ja koostöö sotsiaalpartneritega on tõenäoliselt meie suurimaks lootuseks praegusest hetkest kuni aastani 2010.
Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Hr juhataja, volinik, ELi praegune majanduslik olukord on paranemas. SKP suureneb, luuakse uusi töökohti, tööhõive määr tõuseb ja töötuse määr väheneb.
Selle tegevuse jätkamiseks peame tugevdama sotsiaalset integratsiooni ja esiteks aitama eriti noortel – neil, kes alles sisenevad tööturule – tööd leida. Teiseks peaksime inimeste jaoks muutma lihtsamaks töö leidmise keerulistes tingimustes; ja kolmandaks peaksime andma võimaluse ka pikka aega tööta olnud inimestele.
Need on valdkonnad, milles on vaja ELi poolset tõhusamat toetust ja tegutsemist. Oluline on kohandada haridus- ja koolitussüsteemi nii, et see vastaks Lissaboni strateegia nõudmistele ja aitaks kaasa majanduslikule arengule, mis omakorda aitab kaasa töökohtade loomisele.
Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Hr juhataja, ma usun, et tööhõives on suur roll eriti väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel (VKEd). Lõppude lõpuks töötab kaks kolmandikku meie töötajatest VKEdes, mis toodavad 50% rahvamajanduse kogutulust. Seega peaksime strateegiate koostamisel keskenduma täiendkutseõppe edendamisele VKEdes ning uute võimaluste loomisel tekkivate väljaminekute kuludesse kandmiseks ning selle tagamisele, et meie töötajatele oleks lõpuks kättesaadav kõrgem netopalk.
Lõpuks peaksime looma ka infrastruktuuri, mis aitaks meie töötajatel rõõmu tunda töökoha kindlusest. EL võiks siin tagada parima tava mudeli.
Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Daamid ja härrad, parlamendi karmid eeskirjad ei luba mul teie sõnavõttudele üksikasjalikult vastata. Lubage mul siiski tänada teid sisuka arutelu eest, milles analüüsiti paljusid tööturu ja Euroopa tööhõivestrateegia aspekte, ning lubage mul ka peatuda mõnel põhiküsimusel.
Esiteks on Euroopa tööhõivestrateegia andnud käegakatsutavaid tulemusi. Praegune töötuse ja tööhõive alane statistika on palju parem, kui see on olnud alates 1980ndatest, ja siin on tegemist ilmse eduga. Oma arutelus väljendasite sageli muret kvaliteetsete töökohtade osas. Tahaksin märkida, et suurema töökohtade arvu ja kvaliteetsemate töökohtade arvu kontseptsioon on Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive strateegia osa. Milline on tulemus? Miljonitest uutest töökohtadest on enam kui pooled täistööajaga töökohad ja nende kvaliteedi osas ei saa olla mingit kahtlust. Paljud ülejäänud töökohad on osalise tööajaga või tähtajalised töökohad.
Minu arvates ei pea vett hüpotees, et ükski osalise tööajaga ja tähtajaline töö ei ole kvaliteetne töö. See ei pea paika. Paljud neist töökohtadest on kvaliteetsed. Ei ole aga kahtlust, et mõned neist seda ei ole ja siin on tegemist valdkonnaga, kus meil on vaja selgusele jõuda. Minu isiklik seisukoht on, et töötavate vaeste probleem, s.o nende inimeste probleem, kes on vaesed vaatamata töö omamisele, on äärmiselt murettekitav ja sellele on vaja rohkem tähelepanu pöörata. Saadaolevate andmete kohaselt moodustavad töötavad vaesed umbkaudu 8% töötavast elanikkonnast, ja see on märkimisväärne hulk. Jutt on miljonitest inimestest ja tegemist on väga kiireloomulise probleemiga.
Rääkisite ka tööhõivepoliitikate ja sotsiaalse kaasatuse vahelisest seosest. Lubage mul märkida, et suunis nr 19 keskendub kaasavale tööturule ja tõrjutud inimeste tööturule kaasamise edendamisele. Seda seetõttu, et komisjon tegi strateegias ettepaneku mitte teha kõnealustesse suunistesse sisulisi muudatusi. Ja seda põhjusel, et need on olnud edukad ja kuna on selgunud, et hea valitsemise ning parema tasakaalu tagamiseks Euroopa ja siseriiklikul tasandil (ja sellist seisukohta on väljendanud suurem osa liikmesriike) oleks parem nimetatud suuniseid mitte laiendada. Teisest küljest on selge, et tekst ei ole ka kivisse raiutud, see muutub ja teie mainitud teemad on kahtlemata teemad, mis nõuavad asjakohast vastust kooskõlas tulevaste arengutega.
Tahaksin vastata küsimusele, mis puudutas EÜ asutamislepingu artikli 139 kohaldamist. On paradoksaalne, et täna allkirjastatakse merendussektori kollektiivleping ja et juba on otsustatud kaasata nimetatud kollektiivleping Euroopa õigusaktidesse artikli 139 kaudu. Teisisõnu on tegemist konkreetse sammuga, mis näitab, et kõnealust artiklit ei ole unustatud. Muide, minu meelest on merendussektori leping äärmiselt oluline samm edasi, kuna tegemist on väga keeruka ja rahvusvahelise sektoriga ning sotsiaalpartneritel on õnnestunud saavutada nii mõndagi.
Loomulikult puudutati arutelus teisigi küsimusi: haridus, enneaegselt koolist lahkujat suur hulk, elukestev õpe. Kõik need teemad on olulised ja kaasatakse teatud ulatuses uude sotsiaalvaldkonna tegevuskavasse. Sotsiaalse kaasatuse küsimuses tahaksin teie tähelepanu juhtida komisjoni teatisele aktiivse kaasatuse kohta, mis on üks dokumentidest, milles visandatakse komisjoni strateegia antud valdkonnas. Toonitan, et kuigi tööturg on aktiivse kaasatuse aluseks, ei laiene see kõigile valdkondadele, kus on vaja kohaldada sidusat kaasamispoliitikat. Kuna on ilmne, et paljud inimesed on väljaspool tööturgu loomulikel põhjustel, näiteks pensionärid või inimesed, kes leiavad end erinevates ebaharilikes tingimustes, peab kaasamispoliitika hõlmama enam kui vaid tööturgu. Euroopa tööturustrateegia peab kindlasti seda aspekti arvesse võtma.
Daamid ja härrad, tahaksin teid veel kord tänada selle arutelu eest, mis minu arvates hõlmas enamiku Euroopa tööturgu käsitlevatest olulistest teemadest. Arvan, et need annavad olulise panuse parema ja tõhusama tasakaalu leidmisse Euroopa tööhõivestrateegia ja eraldiseisvate liikmesriikide tegevuse vahel. Nagu ma juba ütlesin, tehti arutelu jooksul mitmeid väga huvitavaid märkusi, kuid parlamendi eeskirjad ei luba mul neile kõigile vastata, mistõttu vastasin vaid mõnele.
Anne Van Lancker, raportöör. − (NL) Esmalt tahaksin siiralt tänada oma kolleege nende panuse eest sellesse arutelusse. Arvan, et on selge, et paljud teist toonitasid võrdsete võimaluste, sotsiaalse kaasatuse ja töö kvaliteedi küsimust ning ma pean seda väga oluliseks. Mul on kahju, et teist mõnele pettumuse valmistasin, kuna ei kaasanud veel rohkem teie esitatud muudatusettepanekuid, kuid ma tõesti soovisin, et sellest raportist ei saaks liialt karra ja leludega ehitud jõulupuud.
Üks asi veel: vastuseks tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni esimehe hr Anderssoni tehtud märkusele. Loodan siiralt, et selle raporti esitamine ei ole asjatu, sest kuigi EÜ asutamislepingu artikkel 128 annab sellele parlamendile õiguse nõu anda, valitseb tegelikult oht, et seda õigust alahinnatakse. Ma saan aru, volinik, et nõukogu jaoks on oluline langetada otsus aasta alguses, et sotsiaalpartneritega koos oleks võimalik välja töötada riiklikud reformikavad. Minu meelest on seega väga tähtis, et kui parlament jätkab oma rolli mängimist, peaks Euroopa Komisjon tegema ettepanekud aasta vältel varem, et kõik kolm institutsiooni saaksid täielikult täita oma osa protsessis, just nagu EÜ asutamislepingus sätestatud.
Tänan veel kord kõiki kolleege ja loodame, et nõukogu hoiab end jätkuvalt kõigega kursis.
Juhataja. − Arutelu on lõppenud.
Hääletus toimub täna kell 12.00.
Kirjalikud avaldused (artikkel 142)
Adam Bielan (UEN), kirjalikult. – (PL) Euroopa Komisjoni viimaste aruannete kohaselt ohustab 16% ELi kodanikest vaesus ja sellistest juhtudest 8% puhul on see nii vaatamata täistööajaga töötamisele. Vaesus ohustab 13% täiskasvanud poolakatest, nende hulgas ka täistööajaga töötavaid inimesi.
Daamid ja härrad, Małopolska piirkonnas, mida mina Euroopa Parlamendis esindan, on töötuse määr Poola madalaim, olles hetkel 8% – see aga ei taga kindlat elatustaset, kuna kiiruga tõusvad toiduainete ja energiahinnad asetavad paljud pered vaesuse äärele. Naabruses asuvas Świętokrzyskie provintsis, mille esindaja ma samuti parlamendis olen, on olukord muutumas dramaatiliseks, seal on töötuse määr kaks korda nii suur kui Małopolskas. Võttes näiteks vaid need kaks provintsi näeme üha suurenevat sotsiaalset ebavõrdsust. Nagu pr Van Lancker oma tööhõivealaseid suuniseid käsitlevas raportis õigesti ütleb, oleme ELis silmitsi olukorraga, kus vaesuses elab enam kui 14 miljonit töötavat inimest.
See arv võib väga kiiresti tõusta, kui me ei muuda Lissaboni strateegiat nii, et ELis oleks võimalik luua enam ja parema kvaliteediga töökohti. See probleem puudutab eriti uusi liikmesriike, kus erinevused kodanike rikkuses on ülejäänud liikmesriikidega võrreldes suuremad.
Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Majanduskasv ja tööhõive on Lissaboni strateegia põhielemendid. Konkurentsivõimelise ja innovatiivse Euroopa ehitamine on seotud muutustega tööturul. Meie ettevõtted vajavad töötajaid, kes suudavad toime tulla uute väljakutsete ja muutustega. Olen muidugi nõus, et tööhõive peaks tagama stabiilsuse, turvalisuse ja kindluse homse suhtes. Samal ajal peaksid suhted tööandja ja töötaja vahel olema piisavalt paindlikud, et ettevõtjad saaksid teha muudatusi, millega nad tänu turuolukorrale silmitsi on.
Just seetõttu on väga tähtis, et ettevõtjad ja töötajad värskendaksid oma võimeid, parendaksid oma oskusi ja täiustaksid end ametialaselt. Seda ettevõtete huvides, kes omandavad vilunud ja motiveeritud töötajaid. Samuti töötajate endi huvides, kes tänu suuremale pädevusele saavutavad tööl tugevama positsiooni ja muutuse korral ka kindluse, et tänu oma oskustele ei ole neil mingit muret tööturul hakkama saamisega.
Lõpetuseks tahaksin teie tähelepanu juhtida liikuvuse aspektile Euroopa turul. Nagu meile teada, kehtivad paljudes liikmesriikides ikka veel piirangud uutest liikmesriikidest pärit kodanike tööhõivele. Seda vaatamata ärimaailma esindajate hoiatustele, et paljudes majandussektorites valitseb tööjõu puudus.
Seni kuni eksisteerivad piirangud Euroopa tööturul, aitavad töötajate ja teenuste liikumisvabadus Euroopas vaid poolenisti kaasa meie majanduste edu tagamisele.
Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Muudetud Lissaboni strateegia on andnud positiivseid tulemusi. Siiski peaksime uurima valdkondi, kus on ikka veel vaja suurendada ühenduse tasandil võetavate sammude osakaalu tööhõive-eesmärkide saavutamiseks.
Viitan eriti probleemidele, millega noored puutuvad kokku erialase ettevalmistuse ja tööturule sisenemise käigus. 6 miljonit noort kõikjal ELis lahkuvad haridussüsteemist enne 18-aastaseks saamist. Asjaolu, et ELi töötute koguarvust moodustavad noored 40%, on niisama tõsine. Lisaks töötab suurem osa noortest, kellel õnnestub tööturule siseneda, vähem soodsates töötingimustes, nagu osalise tööajaga töö, piiratud töö või teenuste osutamise lepingu alusel tehtav töö.
Tööhõivepoliitika seadusandlike suuniste alusel peame pakkuma lahendusi seoses programmide ja fondidega, mis EL rajab liikmesriikide tegevuse toetamiseks selles valdkonnas.
Magda Kósáné Kovács (PSE), kirjalikult. – (HU) Tööhõivedirektiivis sätestatakse laienenud ELi liikmesriikidele pikaajalised suunised ning eesmärgid ja instrumendid konkurentsivõime tõhustamiseks ja tööhõive suurendamiseks Lissaboni strateegia teise tsükli rakendamisel. On saanud selgeks, et majandus ei saa olla konkurentsivõimeline ja tõhus maailmas, mis peab toime tulema konkurentsivõimega, ning majandus ei saa teistest kiiremini edeneda, kui see on kaotanud oma tee sotsiaalses kõrbes ja püüab seda saavutada ümbritsetuna inimestest, keda ähvardab sotsiaalne tõrjutus.
Väärika elu elamiseks on vaja korralikku tööd; selleks omakorda on vaja potentsiaalset tööjõudu, mis on kohaselt kvalifitseeritud ja võimeline oma oskusi uuendama, tööjõudu, mis on terve ja diskrimineerimise eest kaitstud.
Aastal 2006 sai selgeks, et uute liikmesriikide tunnustatud vajaduste tõttu oli vaja direktiivi muuta. Seekord keskenduti inimestele, kes on tööturul halvemas olukorras, näiteks vanemate naiste lootusetule olukorrale tööturul, teatud keelte isoleerimine ja romide tööhõivega seonduvad küsimused.
Viimase kahe aasta jooksul on loodud arvukalt töökohti, tööhõive määr on suurenenud ning tormilised tööhõivenäitajad on vaibunud. Klassikaliste töökohtade – täistööajaga, lepinguga kaitstud töö töökohas – arvu suurenemine on olnud üpris aeglane, samas kui on aset leidnud massiline osalise tööajaga töö, hooajalise töö ja tarnelepingute alusel tehtava töö hulga suurenemine.
Selles muutunud olukorras ei väidagi me, et dogmaatiliste tööõigusaktide ajajärk on läbi saanud. Ulatuslik ja intensiivne majanduslik areng vajab paindlikke õigussätteid, mis ennetavad relativismi tööseaduses ning sotsiaalpartnerluse ja kollektiivläbirääkimislepingute devalveerimist.