Istungi stenogramm

Kolmapäev, 21. mai 2008 - Strasbourg

7. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

− 2009. aasta osaistungjärkude kalender

  Toomas Savi (ALDE). - Härra juhataja, mul on ainult lühike märkus parlamendi järgmise aasta ajakava kohta. Kuigi parlamendivalimiste periood on fikseeritud ajavahemikule 4.–7. juuni, millega minu volituste tähtaeg jääb ühe nädala võrra lühemaks kui 5 aastat, on mul hea meel, et valimised ei toimu ajavahemikul 11.–14. juuni. Pühapäev on Eestis traditsiooniline valimispäev, aga kui Euroopa valimised oleks toimunud 14. juunil, oleks kõikjal Eestis olnud lipud pooles vardas, sest see on nõukogude ametivõimude poolt 1941. aastal läbi viidud massiküüditamise mälestuspäev. See poleks olnud väga rõõmus päev Euroopa Parlamendi valimiste korraldamiseks.

  Bernd Posselt (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, see oli käesoleva õigusloomeperioodi viimane ajakava hääletus ning me oleme ära hoidnud viis ebaratsionaalsete muudatusettepanekutega tehtud katset kõigutada Strasbourgi kui parlamendi asukoha ja kui parlamendi ainsa asukoha rolli.

Sellegipoolest lubatagu mul öelda, et me peame tegema põhjaliku reformi, sest lõpuks puudutab see küsimus raha ja CO2 heitkoguseid. Lubatagu mul märkida, et kui me keskendume 12 täiskogu nädalale aastas ja kasutame neist nädalatest uuesti ära kõik viis päeva, võime loobuda kulukatest ja tarbetutest minitäiskogudest Brüsselis ning asendada need valimispiirkonnas töötamise nädalatega. See viiks meid lähemale oma kodanikele ja annaks meile rohkem aega tegeliku töö jaoks. Samuti oleks see palju odavam, me vähendaksime CO2 heidet ning kõik see oleks saavutatav meie enda otsustega ilma aluslepinguid muutmata. Kuni aluslepinguid ei muudeta, peaksime kasutama praegusi aluslepinguid võimalikult ratsionaalselt ja tõhusalt. Sellepärast usun, et me peaksime kasutama minu poolt väljapakutud lähenemisviisi.

− Raport: Dimitrios Papadimoulis (A6-0102/2008)

  Fiona Hall (ALDE). - Härra juhataja, kui see määrus esimesel lugemisel parlamendi ette jõudis, olin ma vastu püüdlustele lubada elavhõbeda ladustamist mitte ainult soolakaevandustes, vaid ka jäätmete kõrvaldamiseks kohandatud maa-alustes rajatistes. Oli selge, et laiendatud määratlus sisaldas ka anhüdriidikaevandusi, ning see põhjustas suurt muret minu valimisringkonda kuuluva Billinghami kodanikele, kes on vastu kavadele kasutada nende kodude all asuvat endist anhüdriidikaevandust jäätmete kõrvaldamiseks. Kahjuks on täna teisel lugemisel hääletusele pandud tekst uuesti loonud võimaluse ladustada elavhõbedat mujal kui soolakaevandustes, täpsemalt sügavas maa-aluses kaljuses pinnases. Kuna Billinghami anhüdriidikaevandus võib mahtuda selle uue lubatud ladustamiskohtade määratluse alla, pidasin vajalikuks kompromissmuudatusettepanekute paketi hääletusel mitte hääletada, sest teisel lugemisel lõpphääletust ei toimu. Sellegipoolest olen ma vägagi nõus, et keelustatakse elavhõbeda eksport Euroopast.

  Alojz Peterle (PPE-DE). - (SL) Mul oli suur hea meel seda raportit näha, sest see sisaldab kõiki probleemi kiireks lahendamiseks vajalikke elemente. Mul on hea meel, et parlament, komisjon ja nõukogu suutsid jõuda kompromissile ning sel moel olemegi reaalselt dünaamikale kaasa aidanud. Teistsugune lahendus oleks tähendanud lahenduse pikaks ajaks edasilükkamist.

Tänan teid.

− Raport: Hartmut Nassauer (A6-0154/2008)

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Täna ei ole enam talutav pidada raskeid keskkonnakuritegusid ja rahvatervist hõlmavaid kuritegusid lihtsalt väärtegudeks, nagu seda on tänaseni mõnes riigis, näiteks Itaalias või Küprosel tehtud. Sellepärast toetasin direktiivi, mis kohustab kõiki riike lisama kahe aasta jooksul oma seadustesse vastavaid kriminaalsanktsioone, vaatamata euroskeptikute vastuväidetele. Teisest küljest peab Tšehhi Vabariik koos paljude teiste riikidega sisse viima kriminaalõigusliku vastutuse juriidilistele isikutele, mis on postsotsialistlike riikide jaoks senises ajaloos tundmatu mõiste. Me peame otsustama, kas eelistada Saksa mudelit, kus juriidiliste isikute õigusrikkumiste üle langetab otsuseid haldusorgan, või valida Prantsusmaale, Suurbritanniale ja nüüd ka Sloveeniale iseloomulik kohtuvõimu mudel. Samuti peame otsustama, kas vastutusele võetakse kogu juriidiline isik või ainult selle juhatus. Ma kardan, et direktiivi rakendamiseks ette nähtud kahest aastast ei piisa.

  Roger Helmer (NI). - Härra juhataja, ma hääletasin selle meetme vastu. Tundub, et kliima pärast häirekella löömine ja keskkonnakaitse on kiiresti omandamas religiooni tunnuseid. Nad põhinevad usul, mitte faktidel. Ning süsinikdioksiidiheitega seotud hüvitamise võimalust on õigusega võrreldud keskaegse indulgentside ostmisega. Nüüd esitab Hartmut Nassauer meile midagi, mis näib olevat teatavat laadi keskkonnaalase pühadusteotuse seadus.

Igal juhul on mul tõsiseid kahtlusi, kas nende keskkonnaküsimustega peab ikka tegelema kriminaalõiguse, mitte tsiviilõiguse alusel. Aga tegelik probleem on siin Euroopa õiguse laiendamine. Inimesed, keda ma esindan, soovivad kaubavahetust, soovivad Euroopas koostööd, kuid nad ei soovi poliitilist liitu ning nad ei soovi Euroopa õigussüsteemi. Me peame seisma vastu kõigile edasistele katsetele luua neis valdkondades üleeuroopalist vastutust ja üleeuroopalist pädevust.

  Syed Kamall (PPE-DE). - Härra juhataja, kuigi see raport näib kõrvaldavat viited konkreetsetele sanktsioonidele, viitab see siiski sellele, milliseid tegusid tuleks lugeda liikmesriikides kriminaalseks tegevuseks. Kaalugem seega näiteks stsenaariumi, kus minu valmisringkonnas – Londonis, maailma uhkeimas linnas, maailma uhkeima riigi pealinnas – paneb keegi toime mõne teo, mida Inglise õiguses (õigussüsteem, milleni on jõutud tavaõiguse traditsiooni ja mõistuse kaudu) ei loeta kuriteoks, aga mida nüüd loetakse kuriteoks ELi õiguse mõistes, sest me oleme otsustanud selle ELi õigust kõrvale jättes ülalt, minu valimisringkonna kodanikest mööda minnes, peale suruda.

Milleni see välja viib? Kuidas minu valijaskond reageerib? Ma ütlen teile, kuidas nad reageerivad. Nad ütlevad: „Mis totrus see on? Miks peab Euroopa õigus kriminaalseks sellist tegu, mida mõistlik Inglise õigus kriminaalseks ei pea? Aeg on Euroopa Liidust lahkuda!” Seetõttu peame olema ettevaatlikud, et me ei lükkaks Suurbritanniat EList välja.

  Giuseppe Gargani (PPE-DE). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma palusin juhatajalt korraks sõna pärast Hartmut Nassaueri raporti vastuvõtmist ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi direktiiv keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu.

Ma tahtsin raportööri eraldi õnnitleda, sest see on väga tähtis raport. Parlamendikomisjonis toimus suur vaidlus ning me jõudsime väga intelligentse ja kvaliteetse kompromissini tänu Monica Frassoni sekkumisele. Pean vajalikuks seda komisjoni töö valdkonda eraldi rõhutada ning õnnitleda eriti raportöör Hartmut Nassauerit.

  Bogusław Sonik (PPE-DE). – (PL) Hartmut Nassaueri raporti kohta pean ütlema, et ma hääletasin selle poolt. Kuigi kõik liikmesriigid on üle võtnud samad sätted, rakendatakse neid mitmel erineval moel. See soodustab ebasoovitavat käitumist, millega vastutustundetud ettevõtjad kolivad oma majandustegevuse neisse riikidesse, kus kriminaalsanktsioonid keskkonnavastaste kuritegude eest on kergemad. See mõjutab eriti liidu uusi liikmesriike. Tuleb rõhutada, et üha olulisemaks muutuvad kuritegelike organisatsioonide raames toime pandud õigusrikkumised ning üha suurem osa keskkonnavastastest kuritegudest on piiriülese iseloomuga.

Ma nõustun raportööri seisukohaga, et direktiivi ettepanekus määratletud õiguslik raamistik annab olulise panuse keskkonna tõhusaks kaitsmiseks ning võib tagada ühenduses keskkonnakaitsealase õiguse ühtse ja vastutustundliku rakendamise. Vastavalt koolitatud ametnikud on õiguse tõhusa rakendamise ja keskkonnavastaste kuritegude tegeliku vähendamise vältimatu eeltingimus. Ettepanek määratleda liikmesriikide vastavad kohustused on seega igati asjakohane.

Tahaksin esitada järgmise kommentaari selle Suurbritannia parlamendisaadiku huvides, kes võib oma töös juhinduda eksiarvamusest. Me ei loo uusi ühenduse õigusakte sanktsioonide kohaldamiseks. See osutus võimatuks. Selle asemel nõuame igalt liikmesriigilt vajalike seaduste kehtestamist oma õigussüsteemis, et kõikjal Euroopas kohaldataks sarnaste õigusrikkumiste eest sarnaseid karistusi.

− Raport: Fiona Hall (A6-0077/2008)

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Tänane päev, 21. mai on veel üks nael euroskeptikute kirstus, sest me hääletasime koos nõukoguga ühise otsuse poolt, mis aitab osaliselt anda 27 liikmesriigi telekommunikatsiooni spektri õigused üle Euroopa Liidule. See näitab Euroopa Liidu tähtsust. Kui liikmesriigid ei tule ise millegagi toime, usaldavad nad selle Euroopa kodanike huvides liidule. Täna hõlmab see õiguslike takistuste kõrvaldamist liikuvate satelliitsideteenuste arendamise eest, et võimaldada hädaolukordadest teavitamist ning poole miljardi kodaniku elude, tervise ja vara päästmist. Laevad ja õhusõidukid juba kasutavad seda süsteemi, mis tänu tänapäeva tehnoloogiale võib täita ka teisi ülesandeid, näiteks kahesuunaline multimeedia, satelliittelevisiooni edastamine ja lairiba internetiühendus. Samas ei tohiks see otsus saada telekommunikatsiooni valdkonnas standardiks. Spektri teiste osade eelisõigused jäävad endiselt riiklike seadusandjate pädevusse. Ma loodan, et mõnevõrra euroskeptilistes riikides nagu Tšehhi Vabariik või Suurbritannia pöörab ajakirjandus sellele kodanike jaoks heaks uudiseks olevale teemale piisavalt tähelepanu.

  Syed Kamall (PPE-DE). - Härra juhataja, mul on hea meel, et saan seda raportit toetada, sest see ei näi olevat sunni vaid pigem koostöö näide. Õigupoolest töötasin ma selles valdkonnas oma eelmises karjääris. Ma nõustasin ettevõtteid liikuvate satelliitsideteenuste teemal.

Üks probleem, millega ettevõtted pidid tegelema, oli nende ekslik arusaam turust. 1990. aastate lõpul käivitas ülemaailmsed satelliitsideteenused umbes viis ettevõtjat. Vaatamata parimatele prognoosidele, mõistsid nad turgu täiesti valesti, sest nende arvates moodustasid sihtrühma äriasjus rahvusvahelisi sõite tegevad inimesed, kuid sellele turuosale mõeldud tehnoloogia tõrjusid välja mobiilsidetehnoloogia arengud.

Mul on hea meel, et neil ettevõtetel on nüüd võimalus uuesti üritada luua ülemaailmsete liikuvate satelliitsideteenuste turgu, mis minu arvates oleks väga kasulik eriti arengumaade inimestele, kuhu maismaavõrgud ei ulatu. Seetõttu tervitan seda raportit ja hääletasin selle poolt.

− Raport: Karl-Heinz Florenz (A6-0136/2008)

  Miroslav Ouzký (PPE-DE). – (CS) Ma soovin selgitada, miks ma hääletasin Karl-Heinz Florenzi raporti üle nii, nagu ma tegin. Lõpphääletusel hääletasin ma raporti vastu ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni esimehena soovin rõhutada, et põhjus ei olnud minu vähene arusaamine teema tõsidusest või kavatsus raportööri tööd mingil moel halvustada või vaidlustada. Ma ei olnud nõus teatavate väidete ja sõnastustega, mida ma mõnel juhul ei pea ainult poliitiliselt ebakorrektseks, vaid ka valeks. Samuti pean ma tekstide esitamise büroo ettepaneku vastuvõetamatust käsitlevat otsust, ilma ühtegi selgitust andmata, vastuvõetamatuks, skandaalseks ja kuidagi ekslikuks. Tänan teid mõistmise eest.

  Jan Březina (PPE-DE). – (CS) Ka mina ei hääletanud kolleeg Florenzi raporti poolt. Kõike, mida tähistatakse ja esitletakse teaduslike faktidena, peab selgitama mõlema teadlaste rühma arvamustega, kellest üks pool on nõus ja teine on vastu. Raportis toodud väiteid esitatakse selge teadusliku konsensusena. Siiski see nii ei ole. Vastasleer on samuti tähtis. Arutelu käigus rõhutati sageli varajase hoiatamise põhimõtet. Kas me ei võiks seda kasutada ka ülemäära rangete ja ühekülgsete järelduste puhul, mis käsitlevad kliimamuutuste poliitikat? Geoloogina võin teile kinnitada, et minevikus on maakera temperatuur korduvalt tõusnud palju rohkem kui need neetud 2 °C ja mingeid traagilisi sündmusi ei järgnenud. Lõppude lõpuks on inimkond alati elanud jätkuvate kliimamuutuste ajal.

  Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) Ma hääletasin raportöör Karl-Heinz Florenzi vaheraporti poolt, milles teaduslik konsensus kliimamuutuste kohta mängib olulist rolli. Samal ajal pean kahetsusväärseks, et teatud muudatusettepanekuid, eriti muudatusettepanekut 15, mille esitasid härra Březina ja veel 40 parlamendiliiget, ei tunnustatud selles raportis. Nimetatud muudatusettepanekud oleksid tekstile kasuks tulnud. Teadlased vaatavad oma seisukohti pidevalt üle, mis tähendab, et ka meie peame olema avatud uutele ideedele.

Inimtegevusest põhjustatud ülemaailmsed kliimamuutused räägivad suurel määral enda eest ise, nagu näiteks kuivendamine teatavates piirkondades. Järelikult on vihmavee kontrolli all hoidmine ja ainult loodusliku liigvee ärajuhtimine piirkonnas eeltingimus keskkonnaohutuse ja ülemaailmse stabiilsuse tagamiseks ning viimane, kuid mitte tähtsusetu asjaolu on majanduskasvu säilitamine. Ma usun, et uuest veepoliitikast kujuneb järgmistel aastakümnetel uus kasulik idee ja sellest saab inimkonna manifest tsivilisatsiooni tulevikule.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, oleme täna vastu võtnud erakordselt tähtsa raporti kliimamuutuste vastu võitlemise kohta. Kliimamuutuste ja energiaga seotud probleemide vahel on tihe seos. Üha enam ja sagedamini ilmnevad põuad, üleujutused, kõrbestumine ja liustike sulamine. Nüüdseks peaks kõigile selge olema, et kliima on muutumas. Temperatuuri tõusu tõttu kerkivad esile sotsiaalsed, keskkonnaalased ja rahalised probleemid.

Kui me tõesti tahame kaitsta planeeti, meie Maad, siis peavad kõik riigid ja ühiskonnad kogu maailmas vähendama või lõpetama süsinikdioksiidi ja muude kasvuhoonegaaside heite edasise kasvu. Paralleelselt puhta energia ja energiasäästlike seadmetega tuleb edendada keskkonnasõbralikke investeeringuid. Kõigepealt tuleb prioriteediks seada inimeste veenmine säästmaks energiat ja nende teadmiste ja teadlikkuse tõstmine. See võib väga hästi osutuda parimaks viisiks saavutada tulemusi.

Me peame leidma kompromisslahenduse kasvuhoonegaaside heite piiramiseks liidus. Uusi liikmesriike tuleks käsitleda erinevalt enam arenenud riikidest. Nii on uutel liikmesriikidel võimalus areneda ja kõrvaldada erinevused majandusarengu tasemel.

  Kurt Joachim Lauk (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, esmalt lubage kommenteerida Karl-Heinz Florenzi raportit, milles minu arvates oli väga hästi kokku võetud praegune teaduslik konsensus. Sellele vaatamata hääletasin ma raporti vastu. Kliima on tähtis teema ja ma olen nõus, et me peame selles osas tegutsema. Siiski on teaduslik konsensus esialgne ja nagu kõik teaduslikud konsensused viimase saja aasta jooksul, lühiajalise iseloomuga. Igal juhul liigume me neist edasi.

Käesolevas raportis ei pakuta meile selle koha pealt piisavalt võimalusi. Pealegi on esile toodud konkreetsed meetmed ühekülgsed. Me peame tagama, et Euroopa ei mineta oma majanduse suutlikkust. Euroopa ei saa üksi maailma päästa. Viivitamata peab kaasama teised riigid selle ülemaailmse probleemi käsitlemisse. Ainult nii saame rakendada teaduslikku konsensust. Me ei saa seda koormat üksi kanda.

Sellel taustal tunnen ma, et raportist on puudu kliimamuutuste leevendamiseks vajalike meetmete loetelu. Tõenäoliselt ei suuda me seda üldse peatada. Sellisel juhul arvan ma, et meetmeid, mis jäädavalt muudavad meie tööstuse struktuure, ei saa vastu võtta ainult esialgsele teaduslikule konsensusele tuginedes.

  Roger Helmer (NI). - Härra juhataja, ma hääletasin Karl-Heinz Florenzi raporti vastu. Üks suurim müüt kliimaga seotud paanikas on see, et valitseb teaduslik konsensus ja kõik teadlased nõustuvad. Kliimamuutuste ajutise komisjoni liikmena tean, miks Karl-Heinz Florenzi raport kukkus välja just selline, nagu see on: nad kuulasid ainult arutelus osalejate ühte poolt, seetõttu järeldati konsensuse olemasolu.

Tänases varasemas arutelus meenutas härra Booth meile Oregoni deklaratsiooni, mille allkirjastas 30 000 asjaomast teadlast, esitades nii väljakutse kliimaga seotud paanika põhialustele. Konsensust ei ole, on jõuline ja kasvav teadlaskond, kes esindab erinevat arvamust. Vahepeal tekitame me hiigelsuure majandusliku kahju inimestele, keda me esindame, asjatu ja hukule määratud katsega lahendada spekulatiivset probleemi, mida paljude inimeste arvates ei ole olemas.

Majanduslik kokkuvarisemine lööb meid risti, ja eriti Euroopa, sest arengumaadel, nagu Hiina ja India, on kaugelt rohkem tervet mõistust, et lasta end sellesse kaasa tõmmata.

− Raport: Ria Oomen-Ruijten (A6-0168/2008)

  Dimitar Stoyanov (NI). - (BG) Ataka Partei delegatsioon hääletas selle nn Türgi eduaruande vastu, sest me ei näe, milles see edu võiks seisneda.

Mida me Türgis näeme, on riik, mida juhib islamistlik erakond ja mille riigipea on islamistlik president. See riik ei jõua inimõiguste austamisele ligilähedalegi, rõhub ühte rahvast ning peab praegugi sõda terve rahva vastu eesmärgiga see hävitada ning selleks rahvaks on kurdi rahvas. See riik on rängalt militariseeritud, seal tegutseb salajane sõjaline hunta ning Türgi politsei teeb täpselt seda, mida kindralid ette ütlevad. See riik okupeerib jätkuvalt ühe ELi liikmesriigi territooriumi.

Selline riik pole kõlblik mingiteks läbirääkimisteks enne, kui need tõsised probleemid on reaalselt kõrvaldatud.

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Minu jaoks on Ria Oomen-Ruijteni raport järjekordne käest lastud võimalus jõuda Türgi võimaliku Euroopa Liiduga ühinemise küsimuses asja enda juurde. Raport keskendub minu arvates mitmetele kõrvalistele küsimustele, samas kui kõige selle peamine küsimus on mõistagi see, et Türgi ei ole mingil moel euroopalik riik, sellest ei saa kunagi mingil moel euroopalikku riiki ning järelikult ei saa tekkida ka küsimust mitteeuroopaliku riigi ühinemisest Euroopa Liiduga. Kogu lugu!

Ent peaksin muide ka mainima, et mind üllatas, kui arutelu käigus ütles teiste hulgas minu sotsiaaldemokraadist kolleeg Hannes Swoboda, et erakondade keelustamine Türgis on absoluutselt lubamatu. Meenutan teile, et minu kodumaal lihtsalt keelustati ja pidi 2004. aastal laiali minema riigi suurim erakond Vlaams Blok, mis kogus 24% häältest. Mulle ei meenu, et sotsiaaldemokraadid oleks siis protesti avaldanud. Vastupidi, nende solidaarsus piirdub islami fundamentalistidega, mille me siinkohal teadmiseks võtame.

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Härra juhataja, ma olen aastaid rääkinud, et eelispartnerlus liidu ja Türgi vahel oleks olnud palju kasulikum kui lubadus Türgi ühinemisest Euroopa Liiduga. Kahjuks kinnitab ka eduaruanne, et ühinemisläbirääkimisi on küll alustatud, kuid Kopenhaageni kriteeriumid ei ole veel täidetud. See ei hõlma ainult ühte valdkonda. See hõlmab usuvabadust, vähemuste õigusi, võrdseid võimalusi (eriti naiste jaoks), korruptsiooni, kurdide ja Küprose probleeme ning loomulikult ka sõjaväe mõjuvõimu valitsuse poliitika üle. Sarnaselt raportööriga tervitan ka mina valitsuse jõupingutusi edu saavutamise nimel, kuid kahjuks ei ole seda edu näha. Vastupidi: Türgi keelustab erakonna, kasutab uut karistusseadustiku artiklit 301 kirjanike ja intellektuaalide tagakiusamiseks türkluse solvamise eest. Samuti on kasvamas poliitilistel või usulistel põhjustel rajanev vaenulikkus ja vägivald. Hrant Dinki mõrva ega teiste mõrvade asju ei ole seni lahendatud. Eelnevat arvestades tunnistan siiski, et raport on tasakaalustatud ja aus.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, me oleme vastu võtnud olulise raporti. Me peaksime avaldama kohast tunnustust ja toetust Türgis ühinemisläbirääkimiste alusel läbi viidud muutustele. Arvestades oma geopoliitilist asendit, on Türgi liidu jaoks strateegiline partner seoses läbirääkimistega näiteks Musta mere piirkonna, Kesk-Aasia ja Lähis-Ida riikidega. Samuti on Türgi väga tähtis Euroopa energiajulgeoleku tagamiseks, sest Kaspia ja Musta mere piirkondade energiaressursse transporditakse Euroopasse läbi Türgi territooriumi. Lisaks on Türgil tohutu majanduslik potentsiaal. Seal on dünaamiline majandus, tohutu siseturg ning suurem osa ühiskonnast on aktiivse tööturul osalemise eas. Ma olen kindel, et kõik see aitab tulevikus kaasa Euroopa majanduse arengule.

Mainimist väärib veel üks Türgi ühinemisega seotud aspekt. Islamiriigina, mis on ühtlasi liidu liikmesriik, suudab Türgi tulevikus mängida olulist rolli suhete arendamisel lääne ja islamimaailma vahel.

  Bernd Posselt (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, ma hääletasin Ria Oomen-Ruijteni raporti poolt, kuigi see sisaldab palju kompromiss-sõnastusi. Ma tegin seda, sest raporti alguses on otsustav lause, et läbirääkimiste avamine on kauakestva ja avatud lõpuga protsessi alguspunkt. See on ainus põhjus, miks mul oli võimalik selle raporti poolt hääletada. Lubage mul väga selgelt välja öelda, et minu erakond, Kristlike ja Sotsiaaldemokraatide Liit on alati olnud ja on jätkuvalt Türgi poolt. Me tegime kampaaniat ja töötasime kõvasti tolliliidu nimel, mille siinne täiskogu kõigest ühehäälelise enamusega heaks kiitis. Võib väita, et sel ajal oli just minu hääl otsustav. Me oleme toetanud Türgit NATOs ning paljudes erinevates küsimustes.

Samas lubage mul ka selgelt välja öelda, et Türgi ei ole euroopalik riik, ning ma jagan Zuzana Roithová arvamust, et õige lahendus on eelispartnerlus, spetsiaalselt Türgile mõeldud eristaatus. See on lahendus, milleni lõpuks jõutakse. Me peaksime lõpetama sellel eeldatava ühinemise ummikteel käimise. Ühinemist ei tule, seega oleks ausam ja mõlema poole jaoks parem, kui me saaksime esimesel võimalusel kokku ja valiksime ühiselt teise tee, tee võrdsete poolte partnerluse suunas, kus poleks ühiseid institutsioone, kuid oleks ühised huvid ning praktiline ja kokkulepitud koostööprogramm.

  Albert Deß (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, kuigi Ria Oomen-Ruijteni raport sisaldab Türgi aadressil rohkesti kriitikat, hääletasin ma selle vastu, sest minu arvates ei saa ühinemisläbirääkimiste eesmärgiks olla Türgi täisliikmeks saamine. Bernd Posselt väljendas juba sama mõtet. Ma usun, et me peame võimalikult kiiresti hakkama Türgile pakkuma seda eelispartnerlust. Türgi ei ole Euroopa osa ning ei täida ka vahendajarolli islamiriikide suhtes.

Sudaanis on kristlaste tagakiusamine Darfuris kestnud juba aastaid. Türgil on juba palju aastaid olnud võimalus aidata neid kristlastevastaseid kuritegusid Sudaanis lõpetada. Ent ma ei ole veel näinud, et Türgi teeks selles suunas mingeid samme. Sellepärast hääletasin raporti vastu: sest Türgi ei kuulu täisliikmena Euroopa Liitu.

  Marusya Ivanova Lyubcheva (PSE). - (BG) Härra juhataja, ma toetasin Türgi eduaruannet, kuigi selle riigi teekonnaga Euroopa Liitu on endiselt seotud teatavad riskid.

Mind ajendas asjaolu, et raport sisaldab inimõiguste ja naiste õiguste kaitset käsitlevaid tekste kahest olulisest valdkonnast: reproduktiivtervis ja võrdsed võimalused, eriti seoses hariduse kättesaadavusega.

Teine mõte, mida tahaksin avaldada, puudutab raportis nõutavaid tagatisi seoses naabruspoliitikaga. Lahendamata küsimused naaberriikidega tuleb lahendada ning üks sellistest küsimustest hõlmab Bulgaaria põgenikke Thrakist. See küsimus on seotud ka põhiliste inimõigustega. Selle mõõtmed väljuvad omandi ja raha aspektidest. Eriti olulised on selle kõlbelised aspektid. Keskendumata liialt minevikule, tahaksime näha tulevikus selgeid tegusid ning kahe riigi vahel sõlmitud lepingust kinnipidamist; sellepärast toetasin ma seda raportit.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

− 2009. aasta osaistungjärkude kalender

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Ma toetasin kõiki ajakava muudatusettepanekuid, mis vähendasid meie Strasbourgis veedetavat ja suurendasid Brüsselis veedetavat aega. Praegune olukord, kus me rändame Brüsseli ja Strasbourgi vahel edasi-tagasi, kulutades tohutult aega ja raha, on jabur. Me peaksime koos käima ühes kohas.

Samas ei nõustu ma Struan Stevensoni kaebusega praeguste transporditöötajate streikide kohta. Me tunnustame ja toetame streigiõigust. Meie vastuseis Strasbourgile ei tulene sellest, et me ei taha lubada Prantsusmaa töötajatel oma õigusi kasutada, vaid praegusesse institutsionaalsesse korraldusse sisse kodeeritud raiskamisest.

Ma hääletasin õigeusu teise ülestõusmispüha suhtes erandi tegemise vastu, kuna me ei lisanud sätet istungi ärajätmiseks 14. juulil. Ilmalikud pühad väärivad samasugust kohtlemist nagu usupühad.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Tegelikult me tahame, et kõik Euroopa Parlamendi istungid toimuksid Brüsselis ning sõelumine Brüsseli ja Strasbourgi vahel lõpeks esimesel võimalusel.

Seetõttu hääletasime ettepaneku poolt, mille kohaselt lõpetataks Strasbourgi osaistungjärkude ajal esmaspäevased ja teisipäeva pärastlõunased istungid, lootuses, et järk-järgult lõpevad istungid Strasbourgis täielikult.

Euroopa Parlamendil peaks olema üks asukoht ja üks töökoht. On kahetsusväärne, et leidub liikmesriike, mille poliitilised juhid peavad ennast Euroopa idee tugevateks toetajateks, kuid samal ajal ei anna tolligi järele, kui kaalul on nende riiklikud huvid.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Üldisel pooldan ma 2009. aasta osaistungjärkude ajakava suhtes tehtud ettepanekuid. Samas usun, et Strasbourgis veedetava aja pikendamist soovivad muudatusettepanekud ei aita kaasa parlamendi töö tõhustamisele. Tõhususe ja loogika kaalutlused nõuavad tegelikult, et parlamendil oleks üks asukoht Brüsselis. Minu arvamus selles küsimuses kajastub minu antud hääles.

− Raport: Dimitrios Papadimoulis (A6-0102/2008)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Me peame positiivseks ühenduse elavhõbedakaevanduste sulgemisest tingitud keskkonna- ja sotsiaalprobleemide tunnistamist. Samuti peame positiivseks tõdemust, et jätkata tuleb projektide ja muude algatuste toetamist olemasolevate rahastamisvahendite alusel, et võimaldada mõjutatud aladel leida elujõulisi lahendusi kohaliku keskkonna, tööhõive ja majandustegevuse jaoks.

Samuti on kokku lepitud, et loataotleja peab rakendama vajalikke meetmeid finantstagatise või samaväärse mehhanismi abil, tagamaks loast tulenevate kohustuste (kaasa arvatud sulgemisjärgne hooldus) täitmist ja tegevuste lõpetamist.

Samuti on heaks kiidetud, et maagaasi puhastamisest või värviliste metallide kaevandamise ja sulatamise kõrvalsaadusena elavhõbedat saavad tööstussektorid peavad edastama komisjonile ja vastava liikmesriigi pädevatele asutustele sellekohaseid andmeid. Komisjon teeb selle teabe avalikult kättesaadavaks.

Samuti leiame, et on õige soodustada tehnilise abi andmist arengumaadele ja üleminekumajandusega riikidele, eriti sellist abi, mis soodustab üleminekut alternatiivsetele elavhõbedavabadele tehnoloogiatele ning elavhõbeda ja elavhõbedaühendite kasutamise ja keskkonda suunamise järkjärgulisele lõpetamisele.

  Françoise Grossetête (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin selle raporti poolt, millega tahetakse tuua elavhõbeda ekspordi keelustamise tähtaega ettepoole, 15. märtsile 2011, mis on kolm kuud varasem kui nõukogu pakutud kuupäev. Elavhõbedat tekib jäätmete (näiteks luminofoortorude või patareide) käitlusel, maagaasi puhastamisel ja värviliste metallide tööstuslikul töötlemisel.

Mul on hea meel, et lisaks metallilisele elavhõbedale laieneb keeld ka elavhõbedat sisaldavatele toodetele, mida ei tohi Euroopa Liidus müüa ega levitada, kinaverile ja elavhõbedaühenditele.

Samuti on äärmiselt oluline, et keeld ei laieneks teadus- ja arendustegevuses, meditsiinis ja analüütilistes protsessides kasutatavatele ühenditele, nagu raportis on öeldud.

Ladustamine peab olema ohutu, nagu öeldakse raportis ja on öelnud nõukogu. Ajutiselt, kauemaks kui üks aasta ladustatud elavhõbedajäätmeid tuleb hoida sügaval maa all kaljuses pinnases selliselt, et hoida kuni elavhõbeda töötlemiseni ära ohud inimeste tervisele ja keskkonnale.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Üldiselt ma toetan Dimitrios Papadimoulise raportit metallilise elavhõbeda ekspordi keelustamise ja ohutu ladustamise kohta. Ekspordi keelustamise kuupäeva nihutamine 2010. aastale võimaldab paremat kooskõla ELi üldise elavhõbedastrateegiaga. Samuti toetan keeluga hõlmatud elavhõbedaliikide ringi laiendamist. Samuti leian, et enne keelu jõustumist on vaja täiendavaid uuringuid ohutute elavhõbeda kõrvaldamismeetodite kohta. Ma hääletasin raporti poolt.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Kas silmakirjalikkusel on üldse piire? Euroopa Komisjon on õigustatult esitanud ettepaneku elavhõbeda kasutamise keelustamiseks ja selle ladustamise jaoks sobivate infrastruktuuride rajamiseks, arvestades selle suurt mürgisust ja ohte rahvatervisele. Sellegipoolest edendab komisjon energiasäästu nimel luminofoorlampide kasutamist, teades, et iga selline lamp sisaldab vähemalt 5 mg elavhõbedat, mis on eriti ohtlik kogus, arvestades lampide arvu igas kodus või igal töökohal.

Kasum otsustab kõik. Monopolide investeeringuid ja kasumeid tuleb kaitsta, isegi kui see toimub selgelt rahvatervise arvel. EL keelustab elavhõbeda kasutamise, kuid lubab ettevõtetel pakkuda oma müügi toetamiseks tasuta elavhõbedat sisaldavaid lampe.

Vastutus rahvatervise eest on pandud ettevõtetele. Nemad peavad korraldama jäätmete kogumist, kuigi on teada, et need jäätmed jõuavad prügilatesse ja prügikastidesse. Ühiskonnale tervikuna ja mitte ainult lampide kasutajatele tekib märkimisväärne saastumise oht. Loomulikult saab neid just sel põhjusel üldiselt paigutada jäätmete matmispaikadesse. Selleks et ära hoida müüki mõjutavaid proteste, ei tehta isegi kõige lihtsamaid samme avalikkuse teavitamiseks ohtudest, mis kaasnevad nende lampide sisu keskkonda lekkimisega.

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM), kirjalikult. – (PL) Elavhõbe on üks kõige tugevamaid keskkonnamürke. Tavaliselt on see metall vedelas olekus, suure aurukokkusurutavusega. See ei ole biolagunev ning jääb seetõttu keskkonda väga pikaks ajaks. Elavhõbe koguneb troofilistesse ahelatesse ning võib sealt märkimisväärsetes kogustes inimkehasse kanduda.

Tööstuse areng tõi kaasa elavhõbeda kasutamise, sest see on eriliste omadustega metall, mille saamine on odav. Näib olevat raske loobuda elavhõbeda kasutamisest väikese energiatarbega lampide tootmisel. Samas tuleb luua tõhusad süsteemid selliste jäätmete kogumiseks ning ohutu tehnoloogia nende käitlemiseks, et hoida ära looduskeskkonna olukorra edasist halvenemist.

Üks raskemaid elavhõbedaühenditest tingitud mürgistuse juhte leidis aset Jaapanis aastatel 1953–1960. Minamata lahe elanikud haigestusid massiliselt ning neil ilmnesid närvikahjustuste sümptomid, mis lõppesid tihti surmaga.

Euroopa Liit peab tegema kõik võimaliku, et tagada elavhõbeda ohutu ladustamine. Metallilise elavhõbeda eksport tuleb keelustada.

− Raport: Hartmut Nassauer (A6-0154/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin oma lugupeetud Saksa kolleegi Hartmut Nassaueri raporti poolt, mis koostati kaasotsustamismenetluse esimesel lugemisel ning käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu. Ma toetan seisukohta, et see mehhanism tuleb tuua tagasi rangelt ühenduse õiguse jurisdiktsiooni alla, kitsendades direktiivi kehtivust ainult ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide rikkumisele, võimaldades nii liikmesriikidel määrata selliste seaduste rikkumise korral kohaldatavaid karistusi. Arukas seisukoht järgib Euroopa Ühenduste Kohtu otsust, mille kohaselt ELil on õigus rakendada kriminaalmeetmeid üksnes „õigustatud vajaduse” korral ehk teiste sõnadega seoses ühise transpordi- ja keskkonnapoliitikaga. Tuleb rõhutada, et selle direktiivi eesmärk on kohustada liikmesriike kehtestama oma seadustes kriminaalsanktsioone ühenduse keskkonnakaitsealase õiguse raskete rikkumiste karistamiseks, loomata samas mingeid kohustusi nende üksikjuhtumitel rakendatavate karistuste kohaldamiseks.

  Hanne Dahl (IND/DEM), kirjalikult. − Arvestades keskkonnakuritegude piiriülest iseloomu, usume, et rahvusvaheliselt kindlaks määratud miinimumstandardid ja -sanktsioonid keskkonnakuritegude puhul oleks kasulikuks vahendiks igakülgse ja tõhusa keskkonnakaitse strateegia rakendamiseks. Samas me ei usu, et ELil on või peaks olema pädevus kehtestada kriminaalmeetmeid esimese samba alla kuuluvates küsimustes. Seetõttu hääletasin täna raporti vastu.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Olulise punktina on raportöör tunnistanud, et vastavalt Euroopa Kohtu 23. oktoobri 2007. aasta otsusele kohtuasjas C-440/05 ei kuulu kriminaalõigus ega kriminaalmenetluse eeskirjad ühenduse pädevusse ning seega ei ole võimalik kindlaks määrata kohaldatavate kriminaalkaristuste liiki ega astet. Seetõttu on Euroopa Komisjoni vastuvõetamatu direktiivi ettepaneku suhtes tehtud muudatusettepanekuid.

Samuti on oluline, et komisjon ja nõukogu on nende muudatusettepanekutega nõustunud. Ent sellegipoolest soovivad nad jätkuvalt võimalust, et ühenduse seadusandja saaks liikmesriikidelt nõuda selliste sanktsioonide kehtestamist, tagamaks, et nende keskkonnakaitse valdkonnas kehtestatavad seadused oleks täielikult tõhusad.

Kuna liikmesriikide rolli kogu protsessis ei ole piisavalt selgitatud, otsustasime lõpphääletusel mitte hääletada.

  Neena Gill (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin selle raporti poolt, sest see võimaldab kohaldada raskete keskkonnakuritegude korral kriminaalsanktsioone. Liikmesriigid peavad asuma keskkonnakaitse valdkonnas kindlale seisukohale ning tagama selle direktiivi range kohaldamise.

Eriti hääletan ma selle direktiivi lisa poolt, mis selgitab, millistele seadustele laienevad kriminaalsanktsioonid. See lisa on äärmiselt vajalik, et tuua suuremat õiguslikku selgust sellesse, milliseid ühenduse õigusakte see mõjutab. See peab hõlmama nii olemasolevaid õigusakte, mille suhtes direktiiv annab õiguse kriminaalsanktsioonide kohaldamiseks, kui ka tulevasi õigusakte.

Lisaks tagab selline lisa, et direktiiv piirdub üksnes ühenduse õiguse jõustamisega ning selle riiklikud rakendusaktid ei mõjuta kuidagi puhtalt riikliku õiguse küsimusi.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Käimas on ELi ühise kriminaalõiguse vastuvõtmine, millega võetakse liikmesriikidelt nende suveräänne ainuõigus iseseisvalt otsustada, millist liiki käitumist nad peavad õigusrikkumiseks, ning määratleda kriminaalkaristuste määramise asjaolusid ja piire.

Euroopa Ühenduste Kohtu muljetavaldav jõumäng 13. septembri 2005. aasta otsuses nn keskkonnakaitse kohtuasja kohta andis ühendusele õiguse sekkuda liikmesriikide kriminaalõigusesse keskkonnaalaste õigusaktide rikkumise korral.

Nüüd on uues etapis tekkinud idee koostada kõigis liikmesriikides kriminaalkorras karistatavate rikkumiste ühtne loend ning ühtlustada keskkonnakuritegude eest määratavad kriminaalkaristused.

Kohus on haaranud võimu ning andnud selle edasi komisjonile, vaadates ülalt alla riikidele, riikide põhiseadustele, parlamentidele ja seaduste kohaldamise usaldusväärsusele.

Need meie seast, kes on suveräänsuse pooldajad ja kaitsevad riikide õigust ise otsustada, mõistavad sellised meetodid hukka.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma hääletasin keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu käsitleva Hartmut Nassaueri raporti poolt. Kuigi materiaalne kriminaalõigus on ja peab jääma liikmesriikide asjaks, on samavõrd selge, et keskkonnakaitset on kõige parem koordineerida ELi tasandil. Ma olen rahul, et kompromisspakett võimaldab ELil asuda keskkonnakaitse valdkonnas juhtivasse rolli, austades ühtlasi riiklike õigussüsteemide terviklikkust.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Väljapakutud direktiiv avab võimaluse suruda liikmesriikidele peale ühtset ELi kriminaalõigust. See kasutab keskkonnakaitset ja töötajate muret keskkonnaprobleemide pärast vahendina, millega propageerida ELi ühtse kriminaalõiguse vastuvõtmist. See tühistab isegi liikmesriikide konsensuse põhimõtte, mis seni on kriminaalasjades kehtinud. See sillutab teed ühenduse õigustikule, mis annaks ELile õiguse ja volitused kehtestada ning kohaldada kriminaalkaristusi kõikjal, kus ta seda vajalikuks peab. Lõppanalüüsis ennistatakse teatavad Euroopa põhiseaduse sätted. Nüüdsest kasutatakse nende kohaldamise kohta uut nime „Lissaboni leping”, isegi kui seda pole veel ratifitseeritud ja see pole jõustunud. See on ohtlik areng Euroopa rahvaste arvel.

ELile volituste andmine ühtse kriminaalõiguse vastuvõtmiseks ilma liikmesriikide konsensusliku nõusolekuta on samaväärne sellega, et kaotatakse üks riikide põhiline suveräänne õigus: otsustada, millised teod on kriminaalkuriteod, ning määrata nende puhul kohaldatavate karistuste liik ja tase. See kinnitab ühenduse õiguse ülimuslikkust riiklike õigusaktide ja isegi riiklike põhiseaduslike sätete ees. Eesmärk on suruda Euroopa rahvastele otseselt peale õiguslikult sanktsioneeritud Euroopa kapitali monopoli tahe. Samal ajal vähendatakse drastiliselt inimeste isiklikke õigusi ja demokraatlikke vabadusi.

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN), kirjalikult. – (PL) Keskkonna eest hoolitsemine on meil kõigil lasuv kohustus. Samas ei täida maailm seda kohustust eriti hästi. Valitseb suundumus mitte tunnistada selle teema tähtsust ja lükata seda edasi.

1998. aastal langetas Euroopa Ülemkogu otsuse kaitsta keskkonda kriminaalõiguse kaudu. Uue direktiivi vastuvõtmine tähendab, et kõigis riikides kriminaalsanktsioonidega karistatavate süütegude loend on nüüd selgelt määratletud. Ma usun, et vaja on ka rõhutada tootjate, eksportijate, importijate ja tarnijate vastutust oma toodete ning teenuste eest, tagamaks seaduselünkade või vastutusest kõrvalehiilimise võimaluste puudumist.

Samas on vaja ressursse näiteks vajalike seadmete ja töötajate koolitamise jaoks, et uusi põhimõtteid oleks võimalik korrektselt rakendada ning süütegusid keskkonna vastu vähendada. Ma usun, et need ressursid tuleks eraldada Euroopa Liidu eelarvest, vähemalt uutele liikmesriikidele. Nemad peavad lühikese ajaga ära tegema kõige suurema töö.

Püstitatud eesmärke on võimalik saavutada vaid siis, kui kõik liikmesriigid tegutsevad solidaarselt. Sellise solidaarsuse puudumise korral tõusevad piirkondade erinevused lihtsalt veel selgemalt esile.

  Bogusław Sonik (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Ma hääletasin selle raporti poolt, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu (KOM(2007)0051), sest uute õigussätete kehtestamine ja ühtse keskkonnavastaste kuritegude loendi koostamine kogu ühenduse jaoks tagab ühenduse õigusaktide tõhusama täitmise.

Samad sätted kehtivad kõigis liidu liikmesriikides, kuid nende kohaldamise viis on väga erinev. See soodustab ebasoovitavat käitumist, millega vastutustundetud ettevõtjad kolivad oma majandustegevuse neisse riikidesse, kus kriminaalsanktsioonid kuritegude eest on kergemad. See puudutab eriti uusi liikmesriike. Tuleb rõhutada, et üha olulisemaks muutuvad kuritegelike organisatsioonide raames toime pandud õigusrikkumised ning üha suurem osa keskkonnavastastest kuritegudest on piiriülese iseloomuga.

Ma nõustun raportööri seisukohaga, et direktiivi ettepanekus määratletud õiguslik raamistik annab olulise panuse keskkonna tõhusaks kaitsmiseks ning võib tagada Euroopa Liidus keskkonnakaitsealase õiguse ühtse ja vastutustundliku rakendamise. Vastavalt koolitatud ametnikud on õiguse tõhusa rakendamise ja keskkonnavastaste kuritegude tegeliku vähendamise vältimatu eeltingimus. Ettepanek määratleda liikmesriikide vastavad kohustused on seega igati asjakohane. Keskkonnavastaste kuritegude loendi ja nendega seotud karistuste vastuvõtmine on väga kasulik vahend keskkonnakaitsealaste õigusaktide ühtseks kohaldamiseks Euroopa Liidus.

- Raport: Gábor Harangozó (A6-0061/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin oma Ungari kolleegi Gábor Harangozó raporti poolt, mis muudab kaasotsustamismenetluse esimesel lugemisel ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut. Ma toetan ideed lubada erandeid liikmesriikidele, kes tahavad korraldada põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu 2009., mitte 2010. aastal seoses 2011. aastal toimuva iga kümne aasta järel korraldatava rahvaloendusega. Samuti toetan kõiki kavandatud lihtsustusi.

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Määruse ettepanek on põhjendatud komisjoni uue poliitilise lähenemisviisiga, mis hõlmab õigusaktide lihtsustamist ja paremat õigusloomet.

Ma nõustun komisjoni ettepanekuga, mille eesmärk on toiminguid lihtsustada, vähendades sisemiste kontrollide arvu, säilitades samal ajal varasemate õigusaktidega kehtestatud vajaliku ranguse teravilja- ja loomakasvatuse, põllumajandusliku töö ja kasutatavate seadmete struktuuriuuringute suhtes.

Peale selle lisab ettepanek lihtsustamise huvides ainult ühe uue kontrollimise liigi ning ei nõua liikmesriikidelt mingil moel oma haldussüsteemide muutmist.

  Gábor Harangozó (PSE), kirjalikult. − (PT) Kuna põllumajandustoetusi eraldatakse riiklikest rahalistest vahenditest, tuleb kindlasti tagada nende õiglane jaotus objektiivsete kriteeriumide alusel. Seetõttu nõustume, et on vaja läbi viia uuringuid põllumajandusettevõtetes valitsevate tingimuste kindlakstegemiseks. Kuid ei saa lubada, et nende põhimõtete kohaldamine paneks põllumajandustootjatele, eriti väikestele ja keskmise suurusega tootjatele, kelle ressursid on piiratud või olematud, veel täiendava bürokraatliku koormuse. Samuti ei tohi see luua olukorda, kus põllumajandustootjad mingite tehniliste või muude teadmatusest tekkinud vigade tõttu ei saa toetust, millele neil on õigus, nagu mõnel juhul on Portugalis juhtunud asukoha kindlaksmääramisega satelliidi abil.

Seetõttu peame positiivseks, et raport tunnistab paljudes liikmesriikides esinevaid suuri metodoloogilisi ja tehnilisi raskusi ning rõhutab vajadust, et komisjon annaks põllumajandustootjatele vajalikku tehnilist abi ja nõuandeid seoses põllumajandusettevõtete kindlaksmääramisega satelliidi abil. Selles osas tahame veel kord juhtida tähelepanu vajadusele, et liikmesriikide ametivõimud võimaldaks ettevõtete kohta satelliidi abil kindlaksmääramise käigus kogutud andmeid kasutada ainult konkreetsel eesmärgil.

- Raport: Sylvia-Adriana Ţicău (A6-0087/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin oma Rumeenia kolleegi Silvia-Adriana Ţicău raporti poolt; see käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtjate tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta.

Sisemist veoturgu on kujundanud endine direktiiv 96/26/EÜ maanteeveo-ettevõtja tegevusalale lubamise kohta ja selle neli määrust veoturule pääsemise kohta koos mitu aastat varem toimunud rahvusvahelise maanteeveo hinnaeeskirjade kaotamisega, kuigi veokvaliteet oli minimaalne, samas kui määruste tulemusel toimunud turu avamine on tekitanud rohkem konkurentsi.

Kogemused on näidanud, et neid meetmeid kohaldatakse valesti või ebavõrdselt, sest need on ebaselged või poolikud või ei ole need sektoris toimunud muutuste tõttu enam kohaldatavad. Ettevõtted on endiselt liikmesriikidest sõltuva ebavõrdse järelevalve ja jälgimise all, kus rakendatakse äärmiselt erinevaid nõudeid kutsekvalifikatsioonile ja maksevõimele. Seega oli tungivalt vaja õigusakti, mis nõuaks teatavate tingimuste täitmist seoses hea maine, finantsolukorra ja ametialase pädevusega ning tegevusloa saamiseks vajalike teatud dokumentide vastastikust tunnustamist.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Kui jätta kõrvale kriitika selle määruse ettepaneku teatud aspektide suhtes, ei tohiks selle sisu hinnates unustada selle „rolli” rahvusvahelise maanteeveo ja reisijateveo suurenevas liberaliseerimises, mida edendavad Euroopa Komisjon ja kaasotsustamisvolitusi omavad Euroopa Liidu institutsioonid, nimelt Euroopa Parlament ja nõukogu.

Tegelikult väljendab seda keskset mõtet oma ettepanekus Euroopa Komisjon ise: „Autoveo siseturgu on reguleeritud direktiiviga 96/26/EÜ autoveo-ettevõtja tegevusalale lubamise kohta, nelja veondusturule juurdepääsu käsitleva määrusega ning mõned aastad varem tühistatud rahvusvahelise autoveo hinnapiirangutega”. Teiste sõnadega sätestati ühtsed nõuded „autoveo-ettevõtja tegevusalale lubamiseks […] samal ajal kui määrustega korraldatud turu avamine on konkurentsi suurendanud”.

Nagu me tõime välja seoses ettepanekuga võtta vastu määrus, millega kehtestatakse ühiseeskirjad rahvusvahelise autoveo turule pääsemise kohta, püüab see ettepanek rahvusvahelist maanteetransporti veelgi liberaliseerida, üritades edendada suuremat konkurentsi ettevõtjate vahel sektoris, mis on juba niigi üle koormatud lugematute suurte kuludega töötajate jaoks.

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. − (DE) Kehtivate eeskirjade ühtlustamine selles valdkonnas on oluline vahend, millega optimeerida Euroopa maanteetransporti. Lisaks on määrus selles kontekstis otstarbekam kui direktiiv.

Selleks et saavutada meie teedel suurim võimalik ohutuse tase, peavad autoveo-ettevõtja tegevusala eeskirjad vastama täpselt määratletud tingimustele. Need eeskirjad peavad sisaldama nii nõudeid kui ka sanktsioone.

Põhielement on andmete seire ja kontroll, mida tuleb teostada piisava austusega eraelu puutumatuse suhtes. On väga oluline, et andmeid sisaldavad riiklikud elektroonilised registrid omavahel ühendataks, et andmeid oleks võimalik võrrelda, ja määrus täidaks seega oma algset otstarvet.

Ma olen vastu muudatusettepanekutele 7 ja 102, millega tahetakse kuue 24-tunnise perioodi reeglit lõdvendada. Juba tagasi lükatud kaheteistkümne 24-tunnise perioodi reegli uuesti kasutuselevõtmine ei oleks kooskõlas selle raporti sisuga.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Silvia-Adriana Ţicău’s raport on üks osa meetmepaketist, mis koos kahe teise raportiga peaks reguleerima maanteetranspordi tegevusi.

Need tegevused on Euroopa Majanduspiirkonnas äärmiselt olulised, sest need muudavad võimalikuks selle avatud ja konkurentsitiheda turu, mille üle me tänapäeval nii uhked oleme.

Selle uue ettepaneku kohaselt peavad ettevõtted tööle võtma tõendatud väljaõppega veokorraldaja, kes vastutab ettevõtte veotegevuse eest. Säilivad juba olemasolevad tingimused sellel tegevusalal tegutsemiseks, nimelt hea maine, finantsseisund ja ametialane pädevus.

Selle uue sõnastuse eesmärk on muuta olemasolevad õigusaktid arusaadavamaks ja nõudlikumaks sedalaadi äritegevuse ohutuse ja tõhususe suhtes.

Seetõttu tervitan raportööri tehtud tööd selle nimel, et suurendada ohutuse alast vastutust ja vastutustundliku tegutsemise tagatisi selles sektoris, samuti ametialase pädevuse tõstmise meetmeid, mis hõlmavad kvaliteetset väljaõpet ning diplomite ja litsentside vastastikust tunnustamist.

- Raport: Mathieu Grosch (A6-0038/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin oma austatud kolleegi Mathieu Groschi raporti poolt; see käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta, millega tahetakse ühendada rahvusvahelisele auto- ja kabotaažveoturule juurdepääsu reguleerivad varasemate määruste ja direktiivide tekstid. Siseturul on transport liikmesriikide vahel täielikult liberaliseeritud, kuigi kabotaažveole kehtib veel mitmeid piiranguid. Ma tervitan neid näpunäiteid ja lihtsustusi ning samuti karistuste karmistamist ettevõtja asukohariigist erinevates liikmesriikides toime pandud rikkumiste eest.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) See on järjekordne samm ja õigusakt selles suunas, et veelgi liberaliseerida rahvusvahelist maanteevedu, püüdes suurendada ettevõtjate vahelist konkurentsi sektoris, mis on juba niigi üle koormatud lugematute suurte kuludega töötajate jaoks.

Üks praegusi eesmärke on leida võimalus kabotaažveo tegevusala lisamiseks maanteeveo alla – teiste sõnadega kuni kolme veooperatsiooni sooritamine pärast rahvusvahelist teekonda tingimusel, et need toimuvad seitsme päeva jooksul – turul, mis on juba sedavõrd liberaalne, et see mõjutab tugevalt riiklike ettevõtjate rahalist seisu ja püsimajäämist.

Sellel otsusel on kahjulikud tagajärjed ka autoveo sektori töötajate jaoks. Seda võib näha näiteks selle täiskogu enamuse ettepanekust kõrvaldada viide „tööajale”, jättes alles vaid terminid „sõiduaeg” ja „puhkeaeg”; teiste sõnadega tähendab see pikema tööaja lubamist, mis halvendab töötingimusi ja vähendab töötajate ohutust. Kui me arvestame viimaseid Euroopa Kohtu otsuseid, ei kaitse töötajate lähetamisel isegi viide direktiivile 96/71/EÜ paljude kõnealuse sektori töötajate tööga seotud õigusi.

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. – (PL) Ma hääletasin selle raporti poolt, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (uuesti sõnastatud) (KOM(2007)0265 – C6-0146/2007 – 2007/0099 (COD)).

Ma nõustun raportööriga, et komisjoni ettepaneku vastuvõtmine on kasulik autoveo suhtes kohaldatavate põhimõtete lihtsustamiseks ja selgitamiseks.

Ma toetan Mathieu Groschi raportit, mis tahab anda naaberliikmesriikidele võimaluse avada oma turge veelgi enam kabotaažveo operatsioonidele.

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. − (DE) Ma hääletasin Mathieu Groschi raporti poolt; see käsitleb juurdepääsu rahvusvahelisele autoveoturule. Olemasolevate määruste ja direktiivi 2006/94/EÜ ühendamine lihtsustab ja parandab juurdepääsu autoveoturule.

Ma toetan raportööri seisukohta, et piiranguid kabotaažveole tuleb leevendada ning kabotaažveo suhtes kehtivad eeskirjad tuleb viia kooskõlla nende eeskirjadega, mis kehtivad piiriülese veo suhtes siseturul. Seetõttu on oluline kabotaažvedu selgelt määratleda, et tagada ühtne lähenemisviis.

Kuigi keskkonna säästmise ja tõhususe nimel tuleb vältida tühisõite ning kuigi raportis märgitud piirangutega tuleks toetada ka kabotaažvedu teistest riikidest kojusõidul, ei tohi unustada, et sellised meetmed nõrgestavad ühtlasi raudteede positsiooni.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Me hääletame selle autoveoturule juurdepääsu käsitleva raporti vastu. See liberaliseerib ühenduse autoveoturu ning avab riikliku transpordi rahvusvahelistele vedajatele. Rahvusvaheline ja riigisisene kaupade ja reisijate maanteevedu antakse seega üle monopoolsetele ettevõtetele. Selle tagajärjed on katastroofilised väikestele ja keskmise suurusega veoettevõtetele ning eriti töötajatele ja juhtidele, keda monopoolsed kontsernid veelgi rohkem ekspluateerima hakkavad.

Euroopa Parlamendi ettepanek suundub veelgi tagurlikumale teele kui komisjoni oma. See kõrvaldab isegi minimaalsed väljapakutud piirangud ning nõuab rahvusvahelise ja riikliku veoturu täielikku liberaliseerimist.

Võimalus teostada liikmesriikides piiramatult laadimis- ja ümberlaadimisoperatsioone ning hoida sõidukeid ja personali pärast rahvusvaheliste veooperatsioonide sooritamist piiramatu aja jooksul teistes liikmesriikides peaks vähendama tööjõukulusid. See rikub õigusi, mis kaitsevad rahvusvaheliste transporditöötajate palka, tööd ja kindlustust, ning soodustab tegevuste koondumist suurtesse rahvusvahelistesse ettevõtetesse, mis kontrolli puudumisel laastavad selle sektori ja halvendavad teenuste kvaliteeti.

Töölisliikumine peab sellele jõuliselt vastu seisma, näidates allumatust ja kuuletumatust ELi töötajate ja rahva vastasele poliitikale.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) See ettepanek on üks osa autoveosektori meetmete paketist. Selle konkreetse ettepanekuga tahetakse parandada ühenduse õigusaktide selgust rahvusvaheliste autovedude valdkonnas, ühendades kaks varasemat määrust, tagades nii eeskirjade kohaldamisel suurema tõhususe ning selgitades ja soodustades kabotaažveo kontseptsiooni kohaldamist. Samuti kehtestab see meetmed ühenduse litsentside ja juhtimisoksuste tõendamise lihtsustamiseks ning standardimiseks, vähendades nii halduskulusid ja viivitusi, eriti teeäärsete kontrollide korral.

Lisaks on liikmesriikidel võimalus parandada oma sidesüsteeme, mis aitavad teatada autoveo-ettevõtjate rikkumistest selles liikmesriigis, kus see kindlaks tehakse. Ma usun, et see tekst on äärmiselt oluline selle sektori arengu jaoks Euroopa turul ning annab sellele vajaliku tõhususe, regulatsiooni ja struktuuri, mis soodustab avatud, reguleeritud ja õiglast turgu.

- Raport: Fiona Hall (A6-0077/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin oma Briti kolleegi Fiona Halli raporti poolt, kes tegi suurepärast tööd ning muutis kaasotsustamismenetluse esimesel lugemisel ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus liikuva kosmoseside teenuseid pakkuvate süsteemide valiku ja nendega seotud lubade andmise kohta. Oma fraktsiooni PPE-DE raportöörina võitlesin ma selle eest, ELi territoorium saaks teenustega optimaalselt kaetud. Mul on hea meel, et mul õnnestus anda oma panus nõudesse, et taotlus peab sisaldama kohustust, et väljapakutud liikuv kosmoseside süsteem osutab alates teenuse käivitumisest teenust vähemalt 60% liikmesriikide maismaaterritooriumil. Lisaks tuleb väljapakutud teenust osutada taotleja määratud ajaks, aga mitte hiljem kui seitse aastat pärast teksti avaldamist kõigis liikmesriikides, vähemalt 50% elanikkonnast ning vähemalt 60% iga liikmesriigi maismaaterritooriumil. Lõpuks peavad taotlused sisaldama taotleja kohustust lubada väljapakutud liikuva kosmoseside süsteemi kasutamist avalikkuse kaitse ja katastroofiabi teenistuste poolt.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Selles raportis on positiivseid mõtteid, mida me tervitame, eriti ettepanekud selle kohta, et liikuvad kosmoseside teenused kataksid liikmesriikide peamistest linnakeskustest väljapoole jäävaid alasid ning osutaksid parimaid võimalikke teenuseid, ületamaks digitaalset lõhet, samuti mõttekäik, et väljapakutavate liikuvate kosmoseside teenustega algselt kaetav ala oleks piisav, mõjutades sellega selliste süsteemide katvusala ulatust.

Samas me ei saa eirata nende ettepanekute tegemise konteksti, nimelt telekommunikatsiooni siseturu liberaliseerimist ja edasiminekut. Seetõttu pidime hääletama selle raporti vastu.

Samuti me ei nõustu, et liikmesriigid peaksid loobuma oma riiklikust õigusest sageduste eraldamisele, kuna liikuvatel kosmoseside teenustel on suur katvusala, mis raskendab riigipiire ületavate häirete ärahoidmist. Tegelikult tunnistati 2007. aasta veebruaris vastu võetud komisjoni otsuses, et liikmesriikidele peab jääma õigus anda luba oma territooriumil komplementaarsete maakomponentide kasutamiseks.

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. − (SV) Raport liikuvat kosmoseside teenust pakkuvate süsteemide valiku ja nendega seotud lubade andmise kohta käsitleb seda, kuidas me peaksime looma ühtse Euroopa kosmoseside teenuste süsteemi, mis on oluline tegur Euroopa jätkuva konkurentsivõime tugevdamisel moodsa tehnoloogia alastes teadusuuringutes ja tööstuses. Raport on hea ja keskendub sellele, kuidas seda tööd saab täiustada. Ent Rootsi seisukohalt on probleemiks olnud üks oluline küsimus seoses selle teenuse katvusega, sest kompromissina lepiti ELi maismaaterritooriumist 60% katmisega. See tähendab, et mõned Rootsi osad jäävad katmata, mis on tehnoloogia ja uuringute arendamise seisukohast negatiivne. Seetõttu otsustasin mitte hääletada.

  Dominique Vlasto (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Selle otsuse vastuvõtmine on otsustav samm elektroonilise side siseturu kindlustamise suunas.

Eesmärk on lihtne: anda kõigile kiire internetiühendus ning pakkuda liikuvaid multimeediateenuseid ja avalikkuse kaitse teenuseid loodus- või inimtekkeliste katastroofide korral.

Rakendatud abinõud vastavad meie kaaskodanike ootustele, eriti seoses internetiühendusega: teenus vähemalt 50% elanikkonnast ja vähemalt 60% ulatuses iga liikmesriigi territooriumist on tõhus vahend digitaalse lõhe ületamiseks ning seda saab kasutada ka maapiirkondades.

See otsus tähistab aga veelgi suuremat edu, sest see toob kaasa Euroopa tasandil raadiosageduste, mis on üha napimaks muutuv ressurss, otsekui oleks vaja seda meile meenutada, haldamisel märksa suurema ühtlustamise.

Samuti tuleneb see kõigi liikmesriikide soovist anda telekommunikatsioonisektorile vahendid Euroopa tasandil teenuste turu loomiseks, kuna varem on turg olnud liiga killustatud.

Lühidalt, liikuvad kosmoseside teenused muutuvad kindlasti edukaks tööstuslikus mõttes ning hakkavad rikastama meedia kultuurilist mitmekesisust ja pluralismi.

- Raport: Klaus-Heiner Lehne (A6-0101/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin oma Saksa kolleegi Klaus-Heiner Lehne omaalgatusliku raporti poolt; see käsitleb äriühingute lihtsustatud majanduskeskkonda äriühinguõiguse, raamatupidamise ning auditeerimise valdkonnas vastusena Euroopa Komisjoni selleteemalisele teatisele.

Sarnaselt kolleegidega tervitan ma komisjoni üldist eesmärki vähendada Euroopa ettevõtete halduskoormust. Samas ei saa see vähendamine toimuda õigusliku või raamatupidamisega seotud ebakindluse hinnaga, kui siseturule hakkavad ilmuma väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Mul on hea meel, et parlament ei nõustunud soovitusega tõsta teatises mainitud mikroettevõtete piirmäärasid, millest allapoole jäävad ettevõtted vabastataks Euroopa õiguse kohastest raamatupidamise, auditi ja avalikustamise nõuetest. Samuti on mul väga hea meel, et parlament hääletas minu poolt parlamendikomisjonis väljapakutud muudatusettepaneku poolt, mida tookord vastu ei võetud. Sellega soovitakse pidada konsultatsioone küsimuses, kas Euroopa raamatupidamis- ja audititeenuseid reguleeriva asutuse loomine oleks vajalik ja teostatav.

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma hääletasin Klaus-Heiner Lehne raporti poolt, mis käsitleb lihtsustatud majanduskeskkonda, sest ma olin veendunud vajaduses uute reformide järele äriühinguõiguse, raamatupidamise ja auditeerimise valdkonnas. Äriühinguõigus on nüüd Euroopa eeskirjade tugeva ja minu arvates positiivse mõju all. Me peame tagama, et see ei kehtestaks tarbetuid, liigseid bürokraatlikke nõudeid, vältides ühtlasi kattumist juba riiklike eeskirjade poolt kehtestatud koormusega.

Nende reformide eesmärk on muuta kehtivad eeskirjad lihtsamini loetavaks ning vähendada bürokraatlikku ja halduskoormust, eriti raamatupidamise valdkonnas. Lihtsustamine on ettevõtetele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, väga kasulik, kuna neil üldreeglina ei ole suuri õigus- ja raamatupidamisosakondi. Ma olen veendunud, et arusaadavad ja lihtsalt kohaldatavad eeskirjad soodustavad eelkõige seaduse täitmist. Samal ajal soodustatakse lihtsalt järgitavate eeskirjade abil ühtlasi positiivse, aktiivse majanduskeskkonna teket.

Ma usun, et nii asjaomase komisjoni kui ka raportöör Klaus-Heiner Lehne töö on andnud tulemuseks õiglase kompromissi, mis kindlustab ühelt poolt subsidiaarsuse põhimõtte järgimise vajaduse ning teiselt poolt annab liikmesriikidele ühtlustatud viisi, kuidas ühiselt lihtsustada Euroopa tasandi äriühingueeskirju.

Me peame vältima bürokraatlike takistuste loomist, mis panevad suukorvi dünaamikale ja ettevõtlusele kuni nende lämmatamiseni.

  Sharon Bowles (ALDE), kirjalikult. − Muudatusettepanekuga 11d nõutakse lõike 26 väljajätmist. Lõiget 26 saab tõlgendada kahel moel. Mõned on mures, et see võib olla üleskutse põhimõttele „üks osak, üks hääl”, ning hääletasid sel põhjusel selle lõike väljajätmise poolt. Mina seda nii ei tõlgenda. Lõikes viidatakse eraldi „eraautonoomsetele kapitali vaba liikumise takistustele” ning viidatakse konkreetsele Volkswagenit käsitlenud otsusele. Ma tõlgendan seda nii, et see lõige kutsub komisjoni üles korrigeerima teatud erilisi ja äärmuslikke kaitsemeetmeid. Sel põhjusel hääletasin selle muudatusettepaneku vastu ning selle lõike kui kaitsevastase avalduse säilitamise poolt.

  Sylwester Chruszcz (NI), kirjalikult. – (PL) Ma pooldan riigiasutuste ja ettevõtjate vaheliste aruandlustoimingute ja suhtlusmeetodite lihtsustamist. Praegu on ettevõtjatele kohustuslikuks tehtud bürokraatlikud toimingud tarbetult keerulised. Raportiga tahetakse parandada suhtlust ning soovitatakse ühtlasi kasutusele võtta standard XBRL. See on avatud standard, mis tähendab, et see on kergesti kättesaadav ka kõige väiksematele ettevõtetele.

Seetõttu otsustasin seda raportit toetada.

  Jonathan Evans (PPE-DE), kirjalikult. − Mina ja mu Briti konservatiividest kolleegid tahame selgelt välja öelda, et oleme tugevalt vastu selle raporti lõikele 23, mis toetab ELis ettevõtete ühise konsolideeritud tulumaksubaasi loomist.

Samas oleme oma poliitikat selles küsimuses korduvalt selgelt väljendanud ning tingimusel, et see küsimus saab selgitatud, toetame me ülejäänud raportis soovitud ettevõtluseeskirjade lihtsustamist.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Raporti üldine eesmärk on lihtsustada ja vähendada ühenduse õigusakte põhjendusega, et see on eriti kasulik väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. See lihtsustamine võib tõesti kaasa tuua mõningaid positiivseid aspekte ning üldjuhul me toetame äriühinguõiguse meetmete lihtsustamist tingimusel, et see hõlbustab asjaajamist. Samas me ei saa hääletada raporti poolt, mis ühelt poolt kutsub üles lihtsustamisele ja teiselt poolt soovib uute ühenduse õiguslike raamistike loomist.

Järgmiste raportis esitatud ettepanekute kahtlase ja negatiivse loomu tõttu jäi meie hääl erapooletuks: õigusaktid liikmesriikide maksuametkondade vahelise võimaliku koostöö kohta, et ühtlustada ettevõtetele esitatavaid teabeküsimisi; Euroopa äriühingu põhikirja läbivaatamine, et viia see rohkem kooskõlla ühenduse ülejäänud õigusega; ettevõtetele uue õigusliku raamistiku loomine ning ettevõtete ühise konsolideeritud tulumaksubaasi loomine põhjendusega, et see muudaks Euroopa äriühingu põhikirja kasulikumaks ja tõhusamaks.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE), kirjalikult. – (PL) Komisjoni teatis lihtsustatud ettevõtluskeskkonna kohta äriühinguõiguse, raamatupidamise ja auditeerimise valdkonnas visandab meetmed, mis peaks vähendama Euroopa ettevõtete halduskoormust ning tagama neile tõhusa konkureerimise võimaluse ülemaailmsel tasandil. Samas liikmesriigid mitte ainult ei jäta kasutamata valitavaid võimalusi bürokraatia vähendamiseks, vaid nad töötavad sageli ühenduse järeleandmistele vastu rangemate riiklike sätetega, võttes sellega kohalikelt ettevõtetelt võimaluse lihtsustada toiminguid vastavalt liidu õigusaktidele.

Seega peaks komisjon keskenduma sellele, et õhutada liikmesriike ühtlustama finantsteabe valdkonna aruandlusnõuete liigitust. Samuti peaks komisjon liikmesriike survestama, et võtta kasutusele uus tehnoloogia kulude vähendamiseks. Lisaks muudaks ettevõtete ühise konsolideeritud tulumaksubaasi loomist sisaldav lahendus Euroopa äriühingu põhikirja kasulikumaks ja tõhusamaks. Samuti tuleb tervitada ettepanekut jätta nn mikroettevõtted välja raamatupidamist käsitlevate direktiivide kohaldamisalast. Praktikas tähendaks see nende vabastamist arvepidamise, iga-aastase majandusaruande esitamise ja Euroopa seadustega nõutavate aruannete avaldamise kohustustest.

Väljapakutud muutused on kindlasti tervitatavad. Sellegipärast näib oluline liidu õigustiku jätkuv lihtsustamine äriühinguõiguse valdkonnas ja selle tõhus kohaldamine liikmesriikides, et Euroopa ettevõtetel oleks võimalik edukalt konkureerida üha nõudlikumaks muutuval ülemaailmsel turul.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma toetasin Klaus-Heiner Lehne raportit majanduskeskkonna lihtsustamise kohta. ELil on mängida oluline roll, et tagada ettevõtetele võimalus tegutseda konkurentsivõimelises keskkonnas, aga ometi leiavad äriühingud ja liikmesriigid sageli, et liiga keerukad eeskirjad takistavad neid. Seetõttu on tervitatavad arengud majanduskeskkonna lihtsustamiseks.

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Ma hääletasin selle raporti poolt, kuid ma leian, et me peaksime ellu viima mitmekülgsema tegevuste paketi, tagamaks Euroopa majanduskeskkonna lihtsustamist.

Ma viitan eriti probleemidele, mis esinevad ettevõtlusega alustamisel. Eurostati andmed näitavad, et ELi liikmesriikides kõigub ettevõtte loomiseks vajalike vormistusnõuete täitmiseks vajalik periood ühest päevast mitme kuuni. Lisaks jäid mõned liikmesriigid kaugele maha OECD keskmisest tasemest äritegevuse arendamisel erinevates maailma riikides. Viimaks takistavad 27 liikmesriigis kehtivad erinevad äriühinguõiguse eeskirjad kapitali riikidevahelist liikumist ning uute ettevõtete rajamist päritoluriigist erinevas liikmesriigis.

Ma usun, et need kaks elementi on olulised, et saavutada Lissaboni strateegia majanduskasvu eesmärki ning seega peaks Euroopa äriühinguõigus neid rohkem soodustama.

  Janusz Lewandowski (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Härra juhataja, Euroopa Liitu ei tajuta piirkonnana, kus ettevõtlusega tegelemist käsitlevad sätted oleks eriti lihtsalt järgitavad. Tegelikult valitseb üldine kujutlus, et see on maailma standarditega võrreldes liigselt reguleeritud valdkond, mis tekitab eelkõige raskusi väikestele ettevõtetele. Seetõttu tuleb tervitada kõiki samme sätete lihtsustamise suunas, nagu on esitatud ka komisjoni 10. juuli 2007. aasta teatises. Lihtsustamise kõige tähtsam ja soovitavam mõju oleks julgustada väikeettevõtteid tegutsema Euroopa ühisturul. Seni ei ole see turg olnud Kesk- ja Ida-Euroopa uutele ettevõtetele eriti hästi juurdepääsetav.

Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb ühtlustada riiklikke sätteid koos tarbetute sätete tühistamisega vastavalt komisjoni pakutud kahele võimalusele. Samas ei nõua see maksustamise ühtlustamist, nagu soovitatakse Klaus-Heiner Lehne raporti lõikes 23, nn kerge sõnastus ettevõtete ühise tulumaksubaasi konsolideerimiseks. Raportöör pooldab komisjoni pakutud teist võimalust, mis on väiksema ulatusega. Sellegipoolest tähendaks see Euroopa Liidu praeguse reguleerimise suundumuse taustal selle ebasoovitava suundumuse ümberpööramist, mis kindlasti piirab Euroopa ettevõtete võimalusi ülemaailmsel turul konkureerimiseks.

  Marianne Thyssen (PPE-DE), kirjalikult. − (NL) Komisjoni teatis tõstatab põhimõttelisi küsimusi, mis määravad Euroopa poliitika äriühingu- ja raamatupidamisõiguse valdkonnas. Klaus-Heiner Lehne esitas neile küsimustele head vastused, mille ka mina saan heaks kiita. Samas on üks problemaatiline koht, kus komisjon teeb ettepaneku mikroettevõtete kategooria loomiseks. Need on alla kindla piirmäära jäävad väiksemad ettevõtted, kes oleks vabastatud Euroopa majandusaruandluse ja iga-aastaste raamatupidamisaruannete kohustusest. Klaus-Heiner Lehne raport pooldab seda lähenemisviisi ning teeb isegi ettepaneku nende piirmäärade tõstmiseks. Belgias tähendaks see, et 75% ettevõtetest vabaneks praegustest läbipaistvusnõuetest. Esmapilgul näib raamatupidamissüsteemi nõude kaotamine väikeettevõtete puhul olulise bürokraatiat lihtsustava sammuna, kuid, arvestades finantsteabe tähtsust kõigile osapooltele (näiteks laenuandjatele), võib see kaasa tuua rohkem bürokraatlikku paberimajandust ja suuremaid kulusid. Kuna üldist majandusaruandluse nõuet ei oleks, palutaks ettevõtetel esitada oma arvnäitajaid vastavalt konkreetsele tellimusele mitmel erineval moel. Lisaks jätaks nad ennast ilma kasulikust töövahendist ettevõtte töö sisemiseks jälgimiseks, mis on ühele väikesele või keskmise suurusega ettevõttele kindlasti oluline. Seetõttu jätsin ma lõpphääletusel hääletamata.

- Raport: Britta Thomsen (A6-0165/2008)

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. – (PL) Härra juhataja, kõrgharidus on muutunud kättesaadavamaks ning üha suurem hulk naisi saab teaduskraade. Sellegipoolest on naised akadeemilise süsteemi kõrgeimatel tasanditel endiselt halvasti esindatud. Kuigi suurem osa lektoritest on naised (üle 50%), ei leidu neid enam nii sageli kõrgematel kohtadel.

Ma pooldan mõtet peresõbralike meetmete edendamisest, andes võimaluse paindliku tööaja kehtestamiseks ja paremate lastehoiuteenuste loomiseks. Samuti toetan juurdepääsu andmist sotsiaalkindlustusele välismaal ning selliste vanemapuhkuse tingimuste kehtestamist, mis annaks meestele ja naistele valikuvabaduse. Naisteadlaste poolt perekondlikel põhjustel tehtavad karjääripausid ei tohiks mõjutada negatiivselt nende hilisemaid karjäärivõimalusi, nii et mehed saavad oma teadusliku karjääri edendamisel teenimatu eelise.

Ma toetasin Britta Thomseni raportit, sest ma usun, et see käsitleb sooliste stereotüüpidega seotud probleeme õigesti. Viimaseid leidub senini paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. − (PT) Ma hääletasin Britta Thomseni naisi ja teadust käsitleva raporti poolt, sest ma pean hädavajalikuks võimaldada mõlemale soole võrdne juurdepääs teaduskarjäärile. Sellised asjaolud nagu loodusteadustega seotud stereotüübid või raskused era- ja pereelu ühitamisel tööeluga toovad naisteadlaste ja -teadurite jaoks kaasa arvukalt takistusi ja raskusi, mis jätavad paljud naised teadusuuringutest kõrvale.

Naiste ja meeste ebavõrdne esindatus juhtivatel akadeemilistel ja teaduslikel ametikohtadel, nende palkade erinevus ning erinevad eraelu vajadused nõuavad meetmeid neile teaduses esinevatele stereotüüpidele vastuastumiseks, et meelitada naisi teaduskarjääri juurde ning kõrvaldada praegused ebavõrdsed tingimused.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Me teame, et kõrghariduse omandajate seas on rohkem naisi kui mehi, aga teaduskarjääri valiku ajaks jääb naiste arv meeste omale endiselt alla. Kõrgharidust omandavate naiste arvu tohutu kasv ei ole kaasa toonud vastavat muutust naiste ja meeste arvu vahekorras konkreetsetel uurimisvaldkondadel või erialadel ning ei ole kaotanud soost tingitud palgaerinevusi.

Nagu raportöör märgib, on naisteadlased valitsus- ja kõrgharidussektoris endiselt vähemuses – mõlemas sektoris moodustavad naised ELis keskmiselt 35% töötajatest. Sellegipoolest on kõigis riikides neis kahes sektoris naisteadlaste osakaal suurem kui ärisektoris, kus naisteadlasi on ELis keskmiselt 18%, aga riikide vahel on siin suuri erinevusi. Kõige vähem tegutseb naisi äriteaduste valdkonnas Saksamaal (11,8%), Austrias (10,4%) ja Hollandis (8,7%), samas kui Lätis, Bulgaarias ja Rumeenias on kõigis üle 40%. Teadlaste jaotumine põhiliste teadusvaldkondade kaupa näitab meeste ja naiste puhul erinevaid valikute mudeleid. Kõrgharidussektoris tegutsevatest meesteadlastest töötab 54% loodus- ja inseneriteaduste valdkonnas, samas kui naisteadlasi on neis valdkondades 37%.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Naiste parem juurdepääs teaduslikule tegevusele on, nagu raportöör ütleb, otsustava tähtsusega. Teiselt poolt on moodus, kuidas me selle tulemuseni igas riigis jõuame, erinev sõltuvalt vastava riigi kultuurist ja muudest eritunnustest. Probleem ilmneb ELi 27 erinevas liikmesriigis erineval kujul, seega peavad erinema ka lahendused. Pole võimalik üldistada naiste olukorda kõigis 27 liikmesriigis. Erakond Junilistan on veendunud, et praktikas tuleb tee võrdsuse saavutamiseni paika panna riiklikul tasandil.

Seetõttu otsustasime hääletada raporti vastu.

  Genowefa Grabowska (PSE), kirjalikult. – (PL) Olles töötanud aastaid naisprofessorina ühes Poola ülikoolis, olen teadlik selle ülesande suurusest ning toetan seetõttu Britta Thomseni raportit. Raport läheneb soolisele diskrimineerimisele teadusmaailmas huvitava nurga alt, tuues välja sotsiaalsed, kultuurilised ja rahalised takistused, mille tõttu naised on jätkuvalt alaesindatud.

Meid on vähe nii riigisektoris kui ka kõrghariduses, vaid 35%, ning kõigest 18% erasektoris. Kuidas saaksime ehitada teadmistepõhist ühiskonda, arendada Euroopa teadust ja majandust, täita Lissaboni strateegia ülesandeid ning tulla vastu Euroopa ootustele 21. sajandi künnisel, kui me ei kaasa teadusesse naisi? Peame looma tingimused, mis võimaldaks naistel teadusmaailmas rohkem osaleda ning avaks nende ees ülikoolilaborite uksed. Samuti peavad naised saama kandideerida kõrgeimatele akadeemilistele ametikohtadele. Teadusmaailmas sõltub ametikõrgendus akadeemilistest saavutustest ning naiste väljavaated saada määratud dekaaniks on kolm korda väiksemad kui meestel. See on kahetsusväärne ning seda ei saa seletada ainult naiste suuremate kohustustega perekonna ees.

Euroopa kõrgharidusasutuste otsustusorganitesse kuulub vähe naisi ning seetõttu on raske viia neis asutustes sisse soolise võrdõiguslikkuse poliitikat. Meil piisab vaid viidata Euroopa Teadusnõukogu häbiväärsele näitele. Selle kahekümne kahest liikmest ainult viis on naised!

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. (PL) Naiste osalus tööturul kasvab süstemaatiliselt kogu Euroopa Liidus. Erandiks pole ka Poola, kuigi Poolas jääb naiste osalus tööturul alla liidu keskmise. Samas tahaksin rõhutada, et võrreldes Lääne-Euroopa riikidega on Poolas rohkem naisi vastutavatel kohtadel.

Ma usun, et naiste ametialase tegevuse suurendamine on oluline küsimus. Selles kontekstis tuleb vaadelda naisteadlaste olukorda, sest see sarnaneb kõigi naiste olukorraga, kes peavad ühitama töökohustused pereeluga.

Sellegipoolest arvan, et kohustusliku pariteedi kehtestamine ei peaks olema meetod, millega suurendada naiste osalust tööturul. Töölevõtmise alased otsused tuleb langetada eelkõige sobiva hariduse omandanud naiste kutseoskuste ja pädevuste põhjal. Ettepanek suurendada töölevõtmise protsesside läbipaistvust, konkurentsi juhtivatele ametikohtadele ning anda välja teadusuuringute grante tundub siiski asjakohane. Samas peaks nende muudatustega kaasnema ka tööturu reform.

Euroopa Liidu teadus vajab tuge. Teaduse ja tehnika kursusi tuleb esitleda mõlemast soost õppuritele köitvas vormis, arvestades teaduse tähtsust majandusarengu jaoks. Seetõttu peaksime õhutama noori inimesi asuma kõrgharidusteele neis valdkondades.

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. − (DE) Ma hääletasin Britta Thomseni teaduses töötavaid naisi käsitleva raporti poolt, sest naised on teadusmaailmas endiselt alaesindatud. Raport toob välja olulised sammud, mis tooks lähemale meeste ja naiste tasakaalu akadeemilises sfääris.

Naiste akadeemilise karjääri edendamine peab mängima võtmerolli. Suurt tähtsust omistatakse sooliste stereotüüpide kõrvaldamisele. Praegune suundumus, kus teatud teadusharudele omistatakse mees- ja naissoo omadusi, kahjustab sugudevahelist õiglast tasakaalu.

Uute programmide ja töölevõtmise protsesside abil on võimalik tagada, et otsustava tähtsuse omandavad kandidaatide oskused ja väljaõpe, mitte nende sugu. Sama peab kehtima edutamisvõimaluste ja palgatasemete kohta. Mittesiduv sihteesmärk, et valimiskomisjonides oleks vähemalt 40% naisi ja vähemalt 40% mehi, on üks võimalus, kuidas vähendada sugude ebaproportsionaalset esindatust akadeemilistel ametikohtadel, kuid kandidaatide oskused ja väljaõpe peavad alati jääma esikohale.

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. − (RO) Ma hääletasin naiste olukorda teaduses käsitleva raporti poolt, kuna ma pean seda hädavajalikuks, et saavutada Lissaboni strateegia majanduskasvu ja tööhõive eesmärke.

ELi uutes liikmesriikides on naisteadlaste osakaal ligikaudu 40%, samas kui läänepoolsetes riikides on see umbes 11%, kuid kahjuks töötab väga suur osa neist kõige madalamate teadus- ja arendustegevuse kuludega valdkondades.

Samuti tahaksin juhtida tähelepanu perekonna aspekti kaasamist käsitlevale lõikele, mis soovitab võimalusi paindliku tööaja kasutamiseks ja lapsehoiuvõimaluste loomiseks, et ühitada pereelu ametialase karjääriga.

Ma usun, et selle raporti sätete kiire rakendamine aitaks oluliselt kaasa sellele, et aastaks 2010 töötaks naised 25% teaduse juhtivatest kohtadest. Ma õnnitlen Britta Thomsenit tema raporti puhul.

  Teresa Riera Madurell (PSE), kirjalikult. − (ES) Kuna ma ei saanud tervislikel põhjustel kohal viibida ja arutelul osaleda, tahan põhjendada oma toetust raportile. See on suurepärane ja laiahaardeline töö, mis käsitleb kõiki olulisemaid teemasid, mis on vajalikud naiste ja meeste tasakaalustatud esindatuse saavutamiseks teaduses ja tehnoloogias.

Samuti on see väga ajakohane raport, sest kui EL vajab oma eesmärkide täitmiseks aastaks 2010 lisaks 700 000 teadlast, on komisjonil ja liikmesriikidel õige aeg rakendada konkreetseid raportis nimetatud meetmeid selle ebakõla korrigeerimiseks.

Väljaõpe ja saavutused jagunevad meeste ja naiste vahel võrdselt. Tegelikult on praegu ülikoolides naisi rohkem kui mehi ja naised saavutavad ka paremaid tulemusi. Seda kõike kinnitavad objektiivsed andmed.

Lisaks peaks eriti just valitsused soosima rohkemate naiste kaasalöömist teaduse ja tehnoloogia valdkonnas, sest ainult poolte inimeste kasutamine pole arukas ega tõhus.

Mul on hea meel, et parlament on lõpuks algatanud selle küsimuse põhjaliku uurimise.

  Lydia Schenardi (NI), kirjalikult. – (FR) Mõne karmi sõnaga öeldes moodustavad selle raporti sisu moonutatud tõed, ekslikud väited ja seksistlikud, peamiselt mehi häbimärgistavad märkused.

Meeste ja naiste võrdsust ning naiste paremat kaasamist ametialasesse karjääri ei saa käsitleda autoritaarsel ja rõhuval moel. See võib anda ainult negatiivseid ja väheviljakaid tulemusi.

Kindlasti on tõsi, et ametialase kaasamise viibimine, palgaerinevused ja karjääriprofiilide puudumine on probleemiks paljudele naistele, eriti teaduse valdkonnas.

Samas aitab neil ühiskonnas lõpuks edasi liikuda ikkagi ainult dialoog, pikaajaliste tüdrukuid teadust õppima suunavate mittepiiravate meetmete rakendamine ning naiste aktiivne toetamine nende karjääri jooksul.

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. − (SV) Britta Thomseni raport märgib, et naisteadlased on ELis vähemuses. Nende rahaline ning karjäärialane kindlustatus on väiksem ning üha rohkem karistavad neid nende kohustused perekonna ees. See on tõsine küsimus nii põhimõtteliselt kui ka selle praktiliste tagajärgede tõttu. Kaasaja majandused – ja demokraatiad – ei saa endale lubada negatiivset erikohtlemist akadeemiliselt väljapaistvate isikute suhtes. Seetõttu hääletasin raporti poolt.

Sellegipoolest tahan märkida, et mõningaid raporti osi ei pandud hääletusele ning mul on raske mõista selle põhjendatust. Lõikega 7 soovitakse, et vanust arvestataks pädevuse määramisel ühe tingimusena koos perekondliku olukorraga, kaasa arvatud teadlase ülalpeetavate isikute arv. Minu arvates on raske seda praktikas rakendada ning see võib soovitud eesmärgile isegi vastu töötada. Alati on oht soorolle lihtsustada ning käsitleda „naisteadlaste puhul valitsema kalduvaid omadusi” või luua absoluutseid standardeid teadlaste saavutuste mõõtmiseks.

Teisest küljest toetan ma kõigest südamest soovitust viia sisse mittesiduv eesmärk, mille kohaselt oleks erinevates teaduskomisjonides kumbki sugupool esindatud vähemalt 40% liikmetega. Samuti nõustun kriitikaga, et EL seab võrdõiguslikkuse küsimuses mõnikord liiga väikesed eesmärgid. Naiste esindatuse poliitikat ei tohi alahinnata, kuigi seda ei tohi muuta ka religiooniks.

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM), kirjalikult. – (PL) Naised annavad teaduse arengusse suure panuse. Poola Nobeli füüsika- ja keemiapreemia võitja Marie Skłodowska-Curie on üks hea näide. Selle kuulsa teadlase nimi on antud tänavatele, haiglatele ja ülikoolile.

Valides karjääri teaduses, kohtavad naised suuremaid raskusi kui mehed. See on osaliselt tingitud nende rollist laste sünnitamisel ja kasvatamisel. Seetõttu tuleb naisteadlasi toetada soodustingimustega emaduspuhkuse saamiseks ning spetsiaalsete grantidega lapsi kasvatavatele naistele, kes teevad samal ajal ka teaduslikku karjääri.

Erinevalt aga täna meie ees oleva resolutsiooni ettepaneku seisukohast ei ole soovitav kehtestada soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks protsendinõudeid naiste esindatusele akadeemilises personalis või erinevates komisjonides. Otsused ametikohtade ja karjääride üle teaduses ei peaks põhinema sool. Selle asemel peaks need põhinema konkreetse isiku individuaalsel valikul, võimetel ja teadmistel.

  Anna Záborská (PPE-DE), kirjalikult. − (SK) Tahaksin tänada Britta Thomsenit tema raporti eest, mis osutab naiste teatud liiki diskrimineerimisele teaduse valdkonnas. Kuigi üle 50% ELi üliõpilastest on naised, on nende käes ainult 15% kõrgematest teadusalastest akadeemilistest ametikohtadest.

Ülikooliõpingutele järgneb vaid harva tulemus, mis vastaks neisse investeeritud suurele aja- ja rahahulgale. Pärast aastatepikkuseid õpinguid ohverdavad naised sageli oma era- ja tööelu või peavad neid kuidagi ühitama. Ühiskonna huvides peaks olema teha suure intellektuaalse potentsiaaliga kodanikega koostööd ja neid toetada, et see potentsiaal kajastuks rahva kultuurilises, vaimses, ajaloolises ja teaduslikus pärandis. Eriti mõjutab naiste karjäärivõimalusi emadus, mis paradoksaalsel moel karistab neid sellega, et vähendab võimalust jõuda tippametikohtadele, ennast teostada ja saada õiglast tasu ning ei anna neile piisavat hüvitist tuleviku eest vastutavate laste sünnitamise ja üleskasvatamisega tehtud sotsiaalse investeeringu eest.

Ma arvan, et seda oleks võimalik lahendada noorte naiste õppimistingimuste reformimise, kaugõppe ja -töö ning elukestva õppe abil, samuti julgustades mehi toetama emasid, kes tahavad saada teadlaseks. Ka riik vastutab teaduslikus töös osalevate naiste toetamise eest: toetades neid õpingute ajal, aidates neid pere- ja tööelu ühitamisel ning oma töö eest õiglase tasu saamisel, makstes neile otseseid sotsiaalseid hüvitisi ning aidates neid lastehoiuga võimalikult loomulikul moel.

- Raport: Johannes Blokland (A6-0156/2008)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Laevade lammutamine avaldab jätkuvalt suurt ühiskondliku ja ökoloogilist mõju nii selle tõttu, mil viisil seda tehakse, mis võib olla keskkonnale kahjulik, kui ka ehitatavate laevade arvu suurenemise tõttu aastate jooksul. See seletab uuenduste ja arenduse jätkuvat tähtsust liikmesriikide laevatööstuses, et laevu täiustada ja vähendada nende keskkonnakahjulikkust.

Aastast 2005 on Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) teinud koostööd Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga (ILO) ja ÜRO Keskkonnaprogrammiga (UNEP), et koostada siduvaid rahvusvahelisi eeskirju laevade keskkonnasäästlikuks lammutamiseks. Praegu toimuvad läbirääkimised konventsiooni eelnõu üle, mis tuleks vastu võtta 2009. aastal, kuid jõustuks alles mõned aastad pärast seda.

Praeguse eelnõu kohaselt ei kehtiks konventsioon sõjalaevade ega teiste riigi omandisse kuuluvate laevade suhtes. Väljaspool IMO raamistikku ei ole veel kokkuleppele jõutud mingite põhistandardite osas, mis käsitleks laevade ümbertöötlemisettevõtteid, aruandluskohustusi (kaasa arvatud riikidevahelist teavitust) ja jõustamisvahendeid.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma tervitan Johannes Bloklandi raportit, mis käsitleb rohelist raamatut laevade lammutamise kohta. Laevade lammutamine on ohtlik tegevusala, mis on kulukas nii inimelu kui ka keskkonna mõttes. On lubamatu, et EL pigistab silma kinni selle ees, kui laevu eksporditakse lammutamiseks arengumaadesse. Need laevad on sisuliselt ohtlikud jäätmed ning on oluline, et EL tegutses sellise ekspordi tõkestamise nimel. Ma tervitan selle täiskogu toetust minu fraktsiooni muudatusettepanekutele, mis toovad välja tungiva vajaduse meetmete rakendamiseks selles valdkonnas.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Johannes Bloklandi raport, mis käsitleb rohelist raamatut laevade parema lammutamise kohta, püüab saavutada keskkonda ja ühiskonda säästvat laevade lammutamist. Raportiga tahetakse lahendada selles sektoris praegu esinevaid probleeme, eriti Bangladeshi ja India laevatehaste töötajate töökaitsenõudeid. Seetõttu hääletasin raporti soovituste poolt.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Euroopa mure kolmandate riikide keskkonna- ja töötingimuste pärast väärib juba põhimõtteliselt meie poolehoidu. Viletsate tingimuste eksport keskkonna, tööjõu või mõnes muus suhtes ei saa kunagi kuuluda meie nägemusse ülemaailmsest kaubandusest ja kaubavahetusest. Samas on oluline, et me ei kaitseks sellist absoluutset ja moodsat seisukohta teatud väärtuste suhtes, et meie keskendumine üksikasjadele hakkaks varjutama üldpilti.

Drastiliste meetmete vastuvõtmine selleks, et lõpetada sisuliselt sotsiaalset või keskkonnaalast dumpingut tähendavad tegevused, mis samas võiks hävitada mõnes kolmandas riigis terve majandussektori ning tekitaks sellega veel suuremat häda äärmiselt vähekaitstud elanikkonna osale, ei ole kooskõlas nende põhimõtetega, mida me kaitseme. Tõhusamaks ja soovitavamaks lahenduseks on järk-järgulised reformid ja konkreetseks olukorraks mõeldud arengut soodustavate standardite kehtestamine. Me ei saa lõpetada viletsust ja inimeste alandamist, kui me pakume alternatiiviks ainult viletsust ja inimeste alandamist.

- Raport: Karl-Heinz Florenz (A6-0136/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Saksa kolleegi Karl-Heinz Florenzi kliimamuutuste teaduslikke fakte käsitleva raporti poolt, mis kajastab parlamendi ajutise komisjoni vaateid.

Teaduslik konsensus kliimamuutuste päritolu ja põhjuste kohta on hästi sedastatud ja tunnustatud kogu maailmas. Teaduslikud tõendid kõikide mandrite ja enamiku ookeanide kohta annavad tunnistust, et tööstusriikide eelnevast perioodist pärinevast süsinikdioksiidiheitest põhjustatud piirkondlikud kliimamuutused on juba mõjutanud mitmeid looduslikke süsteeme. Samuti on teaduslikult tõestatud, et ülemaailmse soojenemise peamised põhjused on enamjaolt inimtekkelised.

Ma tervitan asjaolu, et raportis rõhutatakse vajadust kliimamuutuste tagajärgede edasise analüüsi ja teadustegevuse järele, et uurida mõju majanduslikule konkurentsivõimele, energiakulule ja Euroopa arengule, uurida maakasutuse rolli, metsi ja metsade maharaiumist, merekeskkonna rolli ja tööstuse kliimamuutustest põhjustatud väliskulude kalkulatsiooni, sama tuleb teha ka transpordisektoris, kaasa arvatud õhutranspordi saastekoguste mõju täpne määratlemine.

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Viimane valitsustevahelise kliimamuutuste konverents ja erinevad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) raames toimunud konverentsid on näidanud, et kliimamuutuste põhjus on inimeste toodetud kasvuhoonegaasid ja et maailma keskmise temperatuuri tõus tuleb hoida alla 2 °C industriaalühiskonna eelse tasemega võrreldes.

Seetõttu olen ma nõus kliimamuutuste ajutise komisjoni ja raportööriga, et vajame kiireloomulisemaid ja põhjalikke kliimamuutuste mõju uuringuid, mis jälgivad selliseid nähtusi nagu kõrbestumine, mandrijää sulamine, muutused merekeskkonnas, katastroofilised vahejuhtumid atmosfääris ja nii edasi. Euroopa Keskkonnaagentuuri viimastes raportites juhitakse tähelepanu vajadusele palju rohkem pingutada, et täita Kyoto ja muud heitgaaside vähendamise eesmärgid, mis püstitati Euroopa Ülemkogu 2007. aasta märtsi kohtumisel.

Teatises „Ülemaailmse kliimamuutuse piiramine 2 Celsiuse kraadiga” esitatud energia- ja kliimapaketi kontekstis olen ma siiski veendunud, et on võimalik võtta edasisi meetmeid energiatõhususe parandamiseks, mis kiirendavad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist. Siia hulka võiks kuuluda märgistamissüsteem, mis näitab tekitatud kasvuhoonegaasi heite kogust. Olen arvamusel, et üksikisikud, Euroopa kodanikud ja kolmandate riikide elanikud peaksid olema rohkem otseselt kaasatud teadlikkuse tõstmisesse ja võitlusesse kliimamuutuste vastu väikeste sammude abil energia säästmiseks.

  Daniel Caspary (PPE-DE), kirjalikult. − (DE) Kliimamuutused on väga tõsine teema ja kujutavad endast rasket väljakutset inimkonnale. Siiski ei ole täiesti selge, millises ulatuses on need põhjustatud inimtegevusest. Hiljutisi teaduslikke avastusi ei saa kindlasti käsitleda tugevate ja kindlalt püsivate tõenditena, need on veel alalises muutumises ning mitte ainsad ja lõplikud. Lisaks viidatakse raportis mõnedele väidetavatele faktidele, mis tegelikult on valed.

Siiski ei saa mõistuspäraste, tõhusate, soodsa hinnaga ja sotsiaalselt vastuvõetavate meetmete arendamist rajada oletustele ja valedele väidetele. Sellepärast hääletasin raporti vastu.

  Charlotte Cederschiöld, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Me hääletasime täna kliimamuutuste teaduslikke fakte käsitleva vaheraporti poolt. Kliimamuutuste poliitilistele väljakutsetele vastamiseks vajame tugevat toetust ja sihikindlust, et saavutada võimalikult paremaid tulemusi. Selles kontekstis soovime rõhutada vaba uurimise tagamise tähtsust ning seda, et kriitika ja küsimuste esitamine on kogu teadustegevuse edenemise ja arengu eeltingimus. Nimetatud võimaluste piiramine ei ohusta ainult teadustegevust, vaid rikub ka iga isiku õigust väljendada oma seisukohti.

Kõige suurem saastaja on vaesus ja eesmärk leevendada kliimamuutusi ei vastandu kasvule ja ajakohastamisele. Vaeste riikide jõukaks muutumise, järelikult ka moodsamatesse ja puhtamatesse tehnoloogiatesse investeerimiseks ressursside ja võimaluste arendamise oluline tingimus on, et nad saaksid oma kaupu vabalt turustada. Sellest lähtudes on mis tahes süsinikdioksiidi või muude tariifide kehtestamine impordile sobimatu lahendus, mis võib hakata oma eesmärgile vastu töötama.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. − (PT) Mina hääletasin kliimamuutuste ajutise komisjoni raporti, mis käsitleb kliimamuutuste teaduslikke fakte (tulemused ja soovitused otsuste tegemiseks), poolt, sest ma olen veendunud, et laialdane teaduslik konsensus kliimamuutuste inimtekkelise päritolu osas nõuab poliitiliste jõudude viivitamatut tegutsemist, erilise rõhuasetusega kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele ja tulevasele rahvusvahelisele kliimamuutusi käsitlevale kokkuleppele.

Kliimamuutuste kui nähtuse teadusliku mõistmise parandamine ja levitamine teadvustab inimestele elustiili muutmise vajadust ning teeb otsustusprotsessid vastutustundlikumaks, teadlikumaks ja tõhusamaks. Prioriteet peab olema kliimamuutuste majanduslike ja sotsiaalsete mõjude teadusliku uurimise julgustamine.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) See on järjekordne raport, mis algab küll mõne õige väitega praeguse olukorra kohta, kuid pakub vähe või ei paku ühtegi edasiliikumiseks vajalikku lahendust. Need ebamäärased ettepanekud ja õigustused jäävad soovitatud meetmete ja piirangute kontekstis arusaamatuks. See näib rohkem olevat suunatud uute ettevõtete loomise hõlbustamisele, mis uute tegevustega keskkonna ja energeetika valdkonnas lõikavad kliimamuutuste arvelt veelgi suuremat kasu.

Sellepärast tahan öelda, et oleks hea näidata samasugust jõupingutust ja järjepidevust ning muret ka muude ülemaailmsete probleemide suhtes, millest täiesti mööda vaadatakse või mis on jäetud pidevate hädade nimekirja: ravitavate haiguste kõrvaldamine, mullastiku- ja elupaikade kaitse, piiratud ressursside, eriti süsivesinike, ammendumine ja nii edasi.

Kokkuvõtteks, raportööri arvates on kliimamuutuste teaduslik alus paika pandud ja ta soovitab jätkata Euroopa Parlamendi ajutise komisjoni tööd ning esitada selle mandaadi lõppemisel parlamendile raport, mis nõuetekohaselt sisaldab soovitusi tegevusteks või algatusteks ELi tulevase integreeritud kliimapoliitika kujundamisel. Me ootame selle tulevase raporti ära.

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Maailma eksperdid arutlesid kliimamuutuste ajutise komisjoni kohtumiste ajal kaua käesolevas raportis esitatud teaduslike faktide üle, seetõttu ei saa neid kergesti vaidlustada.

Tervitan nii Florenzi raportit kui ka valitsustevahelise kliimamuutuste rühma neljandat hindamisaruannet kui kõige laiahaardelisemat uurimust kliimamuutuste kohta. Ma olen nõus, et on absoluutselt vajalik vältida ülemaailmse temperatuuri tõusu rohkem kui 2 ºC, et ära hoida kõige hukatuslikumaid stsenaariume, eeldusel, et peetakse kinni ELi ambitsioonikatest eesmärkidest vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Kuna see on praegu kõige usaldusväärsem olemasolev andmekogum, mis hävitab eos teatavate äärmuslaste kinnismõtted, mis jätkuvalt seavad kahtluse alla inimtegevuse kliimamuutuste peamise põhjusena, siis on Florenzi raport selge sõnum, et Euroopa Parlament jääb võitluses kliimamuutuste vastu kindlale ja ambitsioonikale seisukohale. Seetõttu pälvis raport minu toetuse.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) 1960. aastatel, kui Prantsusmaa parlament leppis kokku planeerimise hüvedes, võttes siis aluseks parlamendi otsused, hääletati igal aastal majanduskasvu määra üle, kuna selgus, et tegelik kasv oli paar aastat järjest täpselt vastavuses hääletuse tulemusega. Karl-Heinz Florenzi raportit lugedes tekkis sama mulje, et parlamendil on kavas hääletada maailma õhutemperatuuri üle.

Lubage mul selgitada: ma ei kritiseeri inimkonna vajadust kaitsta keskkonda, säilitada mõõtmatu looduslik mitmekesisus või majanduslikus mõttes leida paremaid võimalusi loodusvarade kasutamiseks, et neid säästa. See on rituaalne ohver uuele kliimausule ja selle uutele gurudele, erapoolikult meelestatud teadlastele, kes saadavad needusi neile, kelle töö vastustab nende puutumatud järeldused.

Inimese häbimärgistamine kurjuse kehastusena on süstemaatiline, eriti läänelikus ja euroopalikus variandis. See on seadustatud patukahetsus. See on Euroopa tööstuslik ja majanduslik enesetapp, mis tuuakse niinimetatud ülemaailmse soojenemise altarile, ning millest ei ole maailma keskkonnale midagi kasu, küll aga põhjustab kõige halvemaid inimlikke ja sotsiaalseid tagajärgi Euroopa inimestele. Seepärast hääletasin raporti vastu.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma hääletasin Florenzi kliimamuutusi käsitleva raporti poolt ja arvan, et parlament teeb õigesti, kui võtab kõnealust teemat nii tõsiselt. Jõupingutused võitluses kliimamuutuste vastu nõuavad tegutsemist kõigil tasanditel, nii ELi institutsioonid kui ka Euroopa rahvad peavad kõik tegema koostööd, et liikuda vähe süsinikdioksiidiheidet tekitava majanduse suunas.

Hääletus raporti üle toimub samal päeval tähtsa energiaalase konverentsiga Aberdeenis. Šoti valitsus on teavitanud Šotimaa kavatsusest saada Euroopa rohelise energia pealinnaks. Nimetatud valitsus toetab täielikult ELi taastuvate energiaallikate eesmärke ning on võtnud ülesandeks luua tuumaenergiavaba Šotimaa, kus aastaks 2020 kaetakse energiavajadus 50% ulatuses taastuvatest energiaallikatest. Ma loodan, et võitluses kliimamuutuste vastu võtavad teised Euroopa rahvad Šotimaast head eeskuju.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Teaduslikud faktid tõestavad praeguse ülemaailmse soojenemise inimtekkelist päritolu ja Florenzi raportis korratakse need tulemused üle. ELi tasemel on vaja viivitamata asuda tegutsema, et võidelda kliimamuutuste vastu ja piirata maailma keskmise temperatuuri tõusu kuni 2 °C industriaalühiskonna eelse tasemega võrreldes. Erinevalt mõnest konservatiivide erakonna liikmest, tunnustan ma täielikult raportis esitatud fakte ja ma andsin poolthääle Florenzi raportile kliimamuutuste teaduslike faktide kohta: tulemused ja soovitused otsuste tegemiseks.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Meie siin Euroopas investeerime iga hinna eest uusimasse keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse ja taastuvatesse energiaallikatesse, samal ajal kui Hiinas alustab igal nädalal tööd uus kivisöejõujaam, meie parimad jõupingutused on vaid piisk ookeanis.

Me oleme naeruväärses olukorras, kus riigid, kes kiirendavad kliimamuutusi ohjeldamatu industrialiseerimise ja loodusvarade ülemäärase ekspluateerimisega ja kes ei ole valmis piiranguid kehtestama, eeldavad, et lääs, eriti Euroopa, tõttab neile appi, kui neid tabavad loodusõnnetused. Meilt eeldatakse keskkonna kaitsmist, sageli meie tööstuse ja impordi kahjustamise hinnaga, ja siis veel saastajatele humanitaarabi andmist loodusõnnetuse korral.

Kui keegi ei ole rahul ülemaailmse olukorraga, kus lootus paranemisele on alati illusioon, peame järsult tugevdama survet neile kuuele riigile, kes vastutavad peaaegu 50% maailma kasvuhoonegaaside heitkoguse eest.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Kliimamuutuste ajutise komisjoni vaheraportis ei leidu ühtegi uut ideed, mõtet või soovitust, mis oleks keskkonnakaitse mõttes Euroopa rahvastele kasulik. Raport jäädvustab ELi hästi tuntud rahvavaenuliku poliitika, mis annab „rohelise” vabanduse kapitali liigsele akumulatsioonile. See veenab iseennast, korrates valitsustevahelise kliimamuutuste rühma avastusi.

Raportis peetakse ELi strateegiliseks eesmärgiks hoida ülemaailmne soojenemine 2 ˚C piires, samal ajal tunnistades, et „soojenemine sellises ulatuses mõjutaks juba tugevalt ühiskonda ja üksikisikute eluviisi”. Raportis ei räägita sõnagi loodusvarasid eeldatavalt ülemäära ekspluateerinud kapitalistide vastutusest. Selle asemel et nõuda meetmeid vähemalt monopolide vastutuse suurendamiseks, võetakse raportis omaks rahvusvaheline propaganda, et meie kõik oleme süüdi kliimatingimuste halvenemises, ja rõhutatakse, et „inimeste eluviisi muutmine on vajalik”.

Kyoto, Bali ja muud kokkulepped on osutunud ebatõhusateks: nende esmane eesmärk ei ole keskkonnakaitse, vaid kapitali ja selle kasumite kaitsmine. Need muudavad keskkonna turukaubaks ja arendavad välja uue kasumliku majandusharu – rohelise majanduse. Keskkonnaprobleemidele ei paku lahendust rahvusvahelised kontsernid ja monopolid, kes kannavad vastutust praeguse olukorra eest, vaid inimesed, kes peavad tagajärgede all kannatama.

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN), kirjalikult. – (PL) Ajalugu õpetab meile, et uued teaduslikud avastused võivad tõestada, et varem laialdaselt uskumist leidnud teooriatel on puudulik faktiline alus. Ma arvan, et kliimamuutustega seotud teadus, mis kinnitab ülemaailmset soojenemist, ei ole veel piisavalt tõestanud head põhjendatust. Kindlasti ei ole see põhjendatud sellisel määral, mis lubaks meil puhta südametunnistusega välja töötada õigusakte, mille tagajärjel Euroopa Liidu liikmesriikidele sunnitakse peale eriomane käitumine.

Me näeme maailma atmosfääri keskmise temperatuuri tõusu. Siiski ei ole veel selgunud vastus küsimusele, millises ulatuses on see põhjustatud inimtegevusest.

Nimetatud küsimuses on teadusringkondades erinevad arvamused. Mõned teadlased usuvad, et põhilised kliimamuutused on looduslik tsükliline nähtus, mis on maailma mõjutanud miljonite aastate vältel. Nad kinnitavad, et teadlased, kes edastavad hoiatusi inimeste mõjust kliimamuutustele, teevad seda eesmärgiga hankida raha uurimistegevuse jaoks ja levitada elanikkonna seas ärevust.

Teised teadlased väidavad, et inimeste võime prognoosida pikaajalisi kliimamuutusi on väga piiratud. Nad kinnitavad, et valitsustevaheline kliimamuutuste rühm juhindub pigem poliitikast kui teadusest. Lisaks on kahtlane väide, et enamik teadlasi toetab vaatepunkti kliimamuutuste inimtekkelise päritolu kohta.

Eespool nimetatud vastuargumendid on hõlpsasti kättesaadavad. Samuti on need ümberlükkamatud ning tekitavad kahtluse ja küsimuse: kas sidusa poliitika saab rajada lobirühmade esitatud ebakindlatele teaduslikele väidetele?

  Lydie Polfer (ALDE), kirjalikult. – (FR) Mina pooldan Florenzi kliimamuutuste ajutise komisjoni nimel esitatud raportit, sest selles analüüsitakse kliimamuutuste näitajaid ja mõjusid, niivõrd kui see põhineb teaduslikel tõenditel.

Nii peaks meid mõtlema panema väide, et kui erakordselt ambitsioonikaid meetmeid ei võeta, moodustavad prognoositavate kliimamuutustega kaasnevad iga-aastased kulutused 2050. aastal 5–20% SKTst.

Isegi kui kõik liikmesriigid on praegu teinud edusamme, peavad meie jõupingutused heite vähendamiseks olema veel ambitsioonikamad.

Me peame valvsalt jälgima biokütuste edendamisega seotud võimalikke kahjulikke mõjusid maailma toiduvarudele ja metsade raadamisele.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Teaduslikud arutelud ei saa hõlmata arutlusi uskumuste üle ja kahtlusi enamuse arvamuse õigsuse osas ei saa tõlgendada negativismi või poliitilise valikuna. Veel enam, hiljutised vahejuhtumid, nagu arutelu biokütuse tootmise intensiivse suurendamisega kaasnenud soovimatute ja ootamatute mõjude üle, avaldavad selgelt, et pidev kahtlemine on ainus teaduslik tõsiasi, mille me peame kõhklemata omaks võtma.

Teisest küljest, teaduslike faktide pakutavaid võimalusi vaagides on selgelt tegemist poliitilise valikuga. Kuigi ma ei pea ennast teaduse valdkonnas asjatundjaks, et avaldada arvamust esimese küsimuse suhtes, pean ma oma kohustuseks teha seda teise küsimuse suhtes. Ma olen väitnud ja rõhutan, et seistes silmitsi meie globaliseerumise positiivsest mõjust tuleneva suure rahvaarvu eeldatava suureneva tarbimisega, eriti energia tarbimisega, peame leidma teaduslikud vastused ja tehnoloogilised lahendused. Muutused nii üksikisiku kui ka kollektiivses käitumises on kindlasti teretulnud.

  Thomas Ulmer (PPE-DE), kirjalikult. − (DE) Ma hääletasin lõpphääletusel raporti vastu, sest ma suhtun tõsiselt võitlusse kliimamuutuste vastu ja ei saa nõustuda dogmaatilise ja apokalüptilise sõnastusega, mis külvab hirmu Euroopa inimeste seas. Raportis esitatakse 60–70% tõenäosust omavaid teaduslikke avastusi tõestatud faktidena.

Kui ma oleksin Johannese ilmutusraamatu üks neljast ratsanikust, siis eelistaksin pigem valget hobust tuhkrule. Kliimamuutused on tundlik teema, mida ei saa taandada loosungitele.

- Raport: Ria Oomen-Ruijten (A6-0168/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma jätsin oma Hollandi kolleegi Ria Oomen-Ruijteni omaalgatusliku raporti üle, mis käsitleb Türgi 2007. aasta eduaruannet eesmärgiga ühineda ELiga, hääletamata, kuigi sarnaselt meie väliskomisjoniga ma tervitan peaminister Erdoğani võetud kohustust muuta 2008. aasta reformide aastaks ning muuta Türgi kaasaegseks ja õitsvaks demokraatiaks, mis põhineb ilmaliku riigi ja pluralistliku ühiskonna ideedel.

Samas oleks meil hea meenutada Türgi võetud kohustusi tagada heanaaberlikud suhted Kreeka ja Bulgaariaga ning vajadust tagada kõikehõlmav ELi põhimõtetel rajanev lahendus Küprose küsimusele.

Lisaks ei reageeri Türgi üleskutsetele lõpetada majandusblokaad Armeenia suhtes ning alustada lepitusprotsessi, lubades minevikusündmuste ausat ja avatud arutelu. Need läbirääkimised on ELi ja Türgi jaoks olulised, sest Türgi peab üle võtma ühenduse õigustiku. Mingil juhul aga ei tohi läbirääkimised ette ära otsustada lõplikku poliitilist otsust Türgi ühinemise kohta ELiga.

  Colm Burke, Jim Higgins, Mairead McGuinness ja Gay Mitchell (PPE-DE), kirjalikult. − Fraktsiooni EPP-ED Fine Gaeli delegatsioon hääletas üldiselt Ria Oomen-Ruijteni Türgi 2007. aasta eduaruannet käsitleva raporti poolt. Me toetame Türgis toimuvaid reforme demokraatia, head valitsemistava ja õiguskorra rajamiseks. Need sammud on positiivsed nii Türgi kui ka ELi jaoks ning me toetame Türgi reformipüüdlusi.

Samas hääletasime meie, allakirjutanud, raporti lõiget 16 käsitleva muudatusettepaneku 14 vastu, mis sisaldas sõnu „soolised ja reproduktiivtervisega seotud õigused”. Me hääletasime muudatusettepaneku selle osa vastu põhjustel, mis on esitatud meie ühisavalduses parlamendile 13. märtsi 2008. aasta täiskogu istungjärgul.

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin Ria Oomen-Ruijteni Türgi 2007. aasta eduaruannet (ELi liikmeks saamise eesmärgil) käsitleva raporti poolt. Ma usun, et Türgi peaks olema suuteline liiduga ühinema. Praegu on raskusi selliste küsimustega nagu ametiühingute õigused ja inimõigused, samuti vähemuste, näiteks kurdide ja kristlaste õigused. Samas toimub edasiminek, kuigi aeglane, ja seda tuleks tunnustada.

Ma toetasin Armeenia genotsiidi käsitlevaid muudatusettepanekuid. Ma tean, et sellest on palju aega möödas, kuid rahvas peab oma ajalooga leppima ja seni ei ole Türgi suutnud tunnistada seda verist plekki oma minevikus. See ei pruugi olla lõplikuks takistuseks ELiga ühinemisel, kuid me ei saa seda ka liigagi mugavalt Türgi vaiba alla peita.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Ria Oomen-Ruijteni märkused tema Türgi 2007. aasta ühinemisperspektiivi eduaruannet käsitlevas raportis näitavad, otsekui oleks selleks vaja täiendavaid tõendeid, et Türgi ei ole oma tsivilisatsiooni, mõtteviisi, traditsioonide – mis iseenesest on mõistagi igati auväärsed – poolest euroopalik riik. Sealtsamast tuleb otsida ka põhjusi, miks ühinemisläbirääkimistel on tekkinud selliseid tohutuid raskusi.

1. juulil algav Prantsusmaa eesistumisperiood võib anda võimaluse tõstatada kogu asjas peituv sisuline ebamäärasus: fiktsioon Türgi euroopalikust kutsumusest vastavalt 1963. aasta lepingule. Hüljates oma valijatele antud lubadusi, ütleb Nicolas Sarkozy nüüd, et tahab läbirääkimisi jätkata ning lausa käivitada uusi läbirääkimisi otseselt ühinemisega mitteseotud valdkondades, kasutades nii demagoogilist kui ka silmakirjalikku lähenemisviisi, mis ei lahenda mingeid probleeme. Kes usuks, et need arutelud käsitlevad ainult poolenisti ühinemist?

Ma kardan, et ainus põhjus, miks säilitati Prantsusmaa põhiseaduse kohustuslik nõue küsida rahva arvamust kõigi uute riikide Euroopaga ühinemise korral, on lükata vastutus mitte Türgi enda, vaid ainult selle valitsuse 45 aastat kestnud poliitilise ja diplomaatilise argpüksluse eest kodanikele ja ainult kodanikele.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Vaatamata teatud vasturääkivustele, on fakt, et Türgi on ELi ambitsioonide jaoks strateegiliselt oluline, eriti arvestades praegust süvenevat kapitalistliku süsteemi kriisi.

Selle lõplik staatus – ELi või tulevase Vahemere Liidu täisliige – pole veel kindel, kuid kindel tundub see, et EL püüab leida lahendusi, mis teeniks kõige paremini tuumikriikide, eriti Saksamaa suurte majandus- ja finantskontsernide huve.

Türgi on tohutu turg, mis pakub kõikvõimalikke ahvatlusi. See on tohutu riik, kus on palju odavat tööjõudu ja hulgaliselt tarbijaid, aga kus samas ei lubata tähistada 1. maid, nagu me hiljuti nägime sellest, kuidas Türgi julgeolekujõud surusid brutaalselt maha ametiühinguliikmeid ja meeleavaldajaid. See on tohutu territoorium, mis hõivab olulise geostrateegilise koha Euroopa, Aasia ja Lähis-Ida vahel ning mängib keskset rolli vaidlustes Kesk-Aasia energiaressursside omamise ja kättesaadavuse üle (näiteks Nabucco projekt), samuti on sellel võtmeroll Ameerika Ühendriikide, NATO ja ELi vahelises partnerluses.

Lisaks on Türgi riik, mille ametivõimud okupeerivad sõjaliselt ja õigusvastaselt osa ELi liikmesriigi Küprose territooriumist.

  Jaromír Kohlíček (GUE/NGL), kirjalikult. − (CS) Kuigi ettepanek Euroopa Parlamendi otsuse vastuvõtmiseks tsiteerib mitmeid dokumente, on puudu põhiline teave. See riik on olnud meie kandidaatriik alates 1963. aastast. Kogu aeg on räägitud läbirääkimiste avamise tingimustest. 1993. aastal kehtestatud nn Kopenhaageni kriteeriume ei ole võimalik teksti sissejuhatavast osast leida.

Kui me surume hambad Euroopa Komisjoni Türgi 2007. aasta eduaruandesse, saame teada, et, vaatamata mõningatele edusammudele, ei ole rahvusvähemuste kohta vastu võetud õigusakte piisavalt rakendatud. Tõsiasi, et umbes 10% Türgi töövõimelisest elanikkonnast töötab ELi riikides, näitab Türgi ja ELi pikaajaliste suhete sügavust. Meid üllatab aga majanduse valdkonna eeskirjade rakendamise seis, mis seni on üsnagi vaieldav. Kuigi need eeskirjad on vormiliselt Türgi õigusaktidesse üle võetud, näeme üksikjuhtumitega tegelemisel sageli väga mitteeuroopalikku lähenemisviisi.

Võime öelda, et kuigi Türgi on saavutanud märkimisväärset edu, ei ole paljudes valdkondades vähenenud erinevused Türgi ja suurema osa ELi riikide (kaasa arvatud Balkani riikide) vahel. Sõjaväe mõju riigi poliitilise süsteemi üle ja sunnismi võimas staatus on kõige selgemad Türgi ühiskonna tunnused, mis eristavad seda ELi riikidest. Raport kujutab ühiskonna praegust olukorda üsna täpselt. Kuigi resolutsiooni lõige 12 ei ole tasakaalustatud, ei hääleta fraktsioon GUE/NGL selle vastu.

  Carl Lang (NI), kirjalikult. – (FR) Ria Oomen-Ruijteni raport näitab Brüsseli Euroopa juhtide autistlikku poolt selles, kuidas nad keelduvad tõendeid tunnistamast: Türgi on Aasia riik.

See suutmatus näha paneb neid eitama Türgi ühinemise ettenähtavaid tagajärgi. Kui aastal 2020 on Türgi elanikkond 100 miljonit, oleks see ELi kõige suurema rahvaarvuga riik ning oleks seega Euroopa institutsioonides väga tugevalt esindatud riik. See tähendab, et parlamendis ei pruugi domineerida fraktsioon PPE-DE või sotsiaaldemokraatide fraktsioon, vaid Õigluse ja Arengu Partei islamistid. Türgi muutuks ka kõige enam abi saavaks riigiks. Türgi piirkonnad neelaksid valdava enamuse struktuurifondide vahenditest ning selle kümme miljonit põllumajandustootjat hävitaks ühise põllumajanduspoliitika.

See tegelikkuse eitamine paneb meie valitsusi ühtlasi eirama Euroopa rahvaste tahet. Seega, olles surunud Prantsusmaale peale 2005. aastal tagasi lükatud Euroopa põhiseaduse lepingu, valmistub Nicolas Sarkozy nüüd tühistama põhiseaduse artikli 88 lõiget 5, mis kohustab korraldama rahvahääletuse uute ELi liikmete vastuvõtmiseks.

Kui Brüsselil õnnestuks Türgi ühinemine läbi suruda, peaksime soovitama, et meie riigid loobuksid taolisest ühendusest, mis oleks Euroopa veel ainult nime poolest, ning ehitaksid üles teise Euroopa, euroopaliku Euroopa: rahvaste Euroopa.

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. − (DE) Ma hääletasin Türgi 2007. aasta eduaruannet ELiga ühinemise perspektiivis käsitleva raporti poolt.

Samas pean väljendama oma jahmatust, kui ma Saksa ajalehest Die Welt lugesin, et ennast mõõduka islamiriigina kujutav Türgi on kehtestanud seaduse, mis keelustab klaasides veini ostmise ja avaliku serveerimise.

Vein on Euroopa kultuurivara, mida toodab seaduslikult suurem osa ELi liikmesriike ning mida tohib müüa ja tarbida kõigis liikmesriikides.

Selline seadus ei ole kooskõlas ELi täisliikme staatusega. Kõik seaduslikult toodetud tooted – ja see hõlmab ka veini – on kaubad, mille vaba liikumine siseturul peab olema tagatud. Taoline keeld rikub ka ELi diskrimineerimisvastaseid eeskirju. Riik, kes piirab seaduslikult toodetud kaupade vaba liikumist teistest liikmesriikidest, ei saa olla ELi täisliige.

Peaminister Erdoğan lubas, et 2008. aasta kujuneb reformide aastaks, millega Türgi muudetakse ilmaliku riigi ja pluralistliku ühiskonna ideedel põhinevaks kaasaegseks demokraatiaks.

Arvestades Türgis kehtestatud keeldu klaasides veini müügile ja tarbimisele, pean küsima, kas see lubadus ei ole ainult tühjad sõnad.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ria Oomen-Ruijten raport Türgi 2007. aasta eduaruande kohta on põhjalik ja julgustav analüüs riigi liikumisest ühinemise suunas. Näib, et Türgi on teinud edusamme sellistes valdkondades nagu sõnavabadus ja kohtusüsteemi reform. Samuti tuleb tervitada valitsuse ettepanekuid riigis täielikku demokraatlikku vabadust tõkestava karistusseadustiku artikli 301 muutmiseks. Loomulikult on vaja täiendavaid jõupingutusi valdkondades, mis hõlmavad riigi vähemusi ning praegune konstitutsioonikohtus arutlusel olev kohtuasi tekitab muret. Ma toetan raporti soovitusi ning hääletasin selle poolt.

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE), kirjalikult. − (SK) Ma tervitan oma kolleegi Ria Oomen-Ruijteni Türgi 2007. aasta eduaruannet käsitlevat raportit, mis õhutab Türgi valitsust täitma oma lubadusi reformide jätkamise ja riigi kaasajastamise kohta. Samuti tahan väljendada oma ammust seisukohta, mida jagab ka valdav osa eurooplastest, et EL ei peaks pakkuma Türgile väljavaadet täisliikmelisusele. Geograafiliselt, kultuuriliselt ja vaimselt jääb Türgi väljapoole Euroopa identiteedi mõistet. Lisaks sellele ei ole liidu eelarve praegu ega tulevikus suuteline taluma seda koormust, mis kaasneks Türgi täisliikmelisusega. Sellegipoolest toetan nägemust ELi ja Türgi vahelisest tihedast koostööst, nn strateegilisest partnerlusest. Samuti näen raporti olulisust selles kontekstis.

Ma tervitan asjaolu, et Türgi on saavutanud 2007. aastal mitmes valdkonnas teatavat edu. Sellele vaatamata kestab masendav olukord edasi inimõiguste valdkonnas. Seoses selle raportiga peaksime rohkem nõudma rahvusvähemuste (nimelt kurdi vähemuse) olukorra parandamist ning täieliku sõna- ja usuvabaduse kehtestamist. Samuti toetan üleskutset karistusseadustiku artikli 301 tühistamiseks ning kreeka õigeusu Halki seminari koheseks taasavamiseks. Samuti peame nõudma Türgilt oma minevikule vaatamist ning Armeenia genotsiidi fakti ning Küprosel toimuva sõjalise sekkumise õigusvastasuse tunnistamist.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Ikka ja jälle näitab Türgi, et ei ole valmis saama ELi liikmeks, rõhudes oma vähemusi, korraldades õhurünnakuid naaberriigi vastu ning kõige viimase asjana pannes veto Efesose arheoloogiliste väljakaevamiste Austria rühma juhataja määramisele väidetavalt tema perekonnaliikme väljendatud türgivastaste märkuste tõttu. Türgi ja türkluse solvamist keelustava karistusseadustiku artikli kosmeetiline muutmine juhib Brüsseli tähelepanu kõrvale sellelt, kuidas meeleavaldajate vastu kasutatakse brutaalset jõudu ning kuidas Põhja-Iraagis pannakse toime sõjalise agressiooni akte.

Arvestades, et Türgi ei ole valmis ELi liikmeks saama, on ainus võimalus ühinemisläbirääkimiste kohene lõpetamine; alternatiivina võib pidada kõnelusi eelispartnerluse üle.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Iga raport Türgi kohta väljendab ELi imperialistlikke konkurentsihimulisi plaane selle riigi suhtes. See konkreetne raport on otsustanud Türgi valitsust toetada, rõhutades liigselt Türgi edusamme mitmetes valdkondades, mis on vastuolus tegelikkusega. Nagu ikka, ülistab raport demokraatlikke õigusi, vaatamata Türgi valitsuse hästi teada olevale autokraatlikule rõhumispoliitikale, mida hiljuti tõestas 1. mai meeleavalduste jõhker mahasurumine. Raport sallib Türgi kurdivastast poliitikat.

Raport toetab kaudselt Türgi rünnakuid Iraagi territooriumil. See mõistab küll hukka Kurdistani Töölispartei ja teiste terroristlike rühmituste poolt toime pandava vägivalla, kuid samas üksnes soovitab Türgi armeel mitte korraldada ebaproportsionaalseid sõjalisi operatsioone.

Raport ilustab Türgi jätkuvat Küprose okupeerimist ning väldib kategoorilist nõudmist Türgi sõjajõudude tingimusteta väljaviimise kohta.

Raport tervitab Türgi aktiivset osalust ELi ja NATO imperialistlikel missioonidel ja sekkumistes. Arvestades Türgi asendit imperialistlikus süsteemis ning selle konkurentsivõimet laiemal areenil, tahab EL kasutada ühinemisprotsessi enda huvides, et saada kontrolli laiemal areenil asuvate energiavarude ja geostrateegiliste ressursside üle.

Neil põhjustel hääletame selle raporti vastu.

  Lydie Polfer (ALDE), kirjalikult. – (FR) Ria Oomen-Ruijteni raport on äärmiselt tasakaalustatud: see tervitab Türgi ametivõimude õigusloomega seotud algatusi reformiprotsessi jätkamiseks, kuid nõuab ühtlasi Türgilt reformide tempo kiirendamist, et tagada õigusriigi põhimõtete järgimine.

Samuti tuleb käsitleda kurdi küsimust, ka selle kultuurilisi ja majanduslikke aspekte.

Sarnaselt tuleb uue põhiseaduse eelnõus kindlaks määrata naiste võrdsete võimaluste küsimus.

Samuti palutakse Türgi valitsusel austada ilmalikus demokraatlikus riigis pluralismi ja religioonide mitmekesisust.

Läbirääkimised võivad jätkuda ainult Euroopa Liidu põhimõtete ja väärtuste täieliku järgimise korral.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Viimastel aastatel erinevates ühiskonnavaldkondades, majanduses ja poliitikas tehtud edusammud on heaks põhjuseks märkida, kuidas soov ühineda Euroopa Liiduga võib edukalt kaasa tuua suured reformid riikides, kus see võimalus on olemas. Kuna Türgi puhul see nii on ja need läbirääkimised on jäänud alati avatuks, pole enam vaja rõhutada vajadust selle võimaluse täieliku ärakasutamise järele, et soodustada Türgis kõige laialdasemaid ja vajalikumaid reforme, olenemata läbirääkimiste tulemusest.

Arvestades selles raportis antud tunnustusega – ja ka ELi kõrgemate ametnike, eriti komisjoni presidendi avaldustega –, ei saa me siiski mitte tunda muret kohtumenetluse pärast Õigluse ja Arengu Partei vastu. Kuigi asjaolu, et sõjalist sekkumist pole toimunud, on eelistatav, on sellegipoolest kahju, et kohtute kaudu on püütud saavutada seda, mida valimiskastide juures ei suudetud. Teisest küljest on murettekitavad ka presidendi kahtlused Õigluse ja Arengu Partei tegelike kavatsuste suhtes. Usuvabaduse kaitsmine sellisena, nagu me seda Euroopa Liidus mõistame, väärib meie nõusolekut. Ühe religioosse seisukoha laialdane pealesurumine kogu ühiskonnale oleks lubamatu.

  Toomas Savi (ALDE), kirjalikult. − Olles seda raportit toetanud, lubage mul teile meenutada, et minu esimene sõnavõtt siin täiskogul 13. detsembril 2004. aastal käsitles Türgi liikumist ühinemise suunas, avaldades soovi, et veel enne liikmekssaamise kaalumist peaks Türgi kõigepealt tunnustama seaduslikku Küprose kreeka valitsust, tunnistama 1915. aasta Armeenia genotsiidi ning parandama maailma suurima oma riiki mitte omava rahva, kurdide olukorda.

Nelja aastaga ei ole ühtegi neist probleemidest lahendatud. Türgi suhetes Küprosega pole toimunud mingit märkimisväärset edasiminekut, samuti pole märke soovist mineviku kuritegusid tunnistada. Selle asemel viib Türgi sõjavägi Türgi parlamendi loal läbi genotsiidi kurdide vastu. Euroopa Liit peab võtma Türgi suhtes rangema seisukoha ning peatama läbirääkimised kuni eespool nimetatud küsimuste lahendamiseni.

  Jacques Toubon (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hääletades Türgi olukorda käsitleva väliskomisjoni raporti vastu, soovib Prantsusmaa Rahvaliikumise Liidu delegatsioon väita, et komisjon, liikmesriikide valitsused ja Euroopa Parlament eksivad, kui nad hellitavad jätkuvalt Türgi ühinemise illusiooni.

Rahvaliikumise Liit ei ole vastu Ria Oomen-Ruijteni raportile, mis on suurepärane töö, vaid keeldumisele arvestada Türgi ja selle poliitika reaalsust, mis on vastuolus meie Euroopa integratsiooni projektiga.

  Dominique Vlasto (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin selle raporti ja välja pakutud otsuse vastu, et väljendada veel kord oma vastuseisu Türgi ELiga ühinemise põhimõttele. Euroopa Komisjon, liikmesriikide valitsused ja Euroopa Parlament eksivad, kui nad hellitavad jätkuvalt seda illusiooni, millega tüssatakse nii Türgi kui ka Euroopa kodanikke. Ma keeldun sidumast end poliitilise seisukohaga, mis ei arvesta üldse Türgi ja selle poliitika reaalsusega, mis on vastuolus meie Euroopa integratsiooni projektiga.

Kui Euroopa on ühiste väärtuste ruum, ei saa me sulgeda silmi Türgi ametivõimude häirivate suundumuste ees seoses õigusriigi, sõna- ja mõttevabaduse või vähemuste õiguste austamise põhimõtetega. Leebe suhtumine Türgi ametivõimude kohustustesse on strateegiline viga, mis kallutab nad kõrvale edasiliikumiselt, mida pole vaja mitte ELiga ühinemiseks, vaid selleks, et Türgi rahval oleks võimalus kasutada oma põhiõigusi ning saada kasu Türgi sotsiaalsest ja majandusarengust.

Eelispartnerlus Türgiga aitab neid eesmärke saavutada nii, et mõlemad pooled saavad jääda ausaks.