Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Istungi stenogramm
Kolmapäev, 21. mai 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

13. Infotund (küsimused nõukogule)
Protokoll
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on infotund (B6-0156/2008).

Järgmised küsimused on esitatud nõukogule.

 
  
  

Küsimus 1, mille on esitanud Manuel Medina Ortega (H-0267/08)

Teema: Diskrimineerimine seoses ELi passidega

Mõnedes ELi riikides ei väljastata passe ja teisi piiriületuseks kasutatavaid dokumente ainult nende riikide kodanikele, vaid ka alaliselt vastavates riikides elavatele kodakondsuseta isikutele. Arvestades, et suurem osa neist isikutest kuulub rahvusvähemustesse, kas nõukogu kavatseb vastu võtta või välja pakkuda formaate passide ja teiste sarnaste dokumentide jaoks, mis ei sisaldaks enam negatiivseid andmeid, näiteks „välismaalased”, ning lõpetaks nii diskrimineerimise rahvusliku päritolu alusel?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Mul on üsna lühike vastus. Nimelt ei kuulu passide või reisidokumentide väljastamine alaliselt liikmesriigis elavatele kodakondsuseta isikutele ühenduse pädevusse.

Seetõttu puudub Euroopa Komisjonil ja nõukogul pädevus teha ettepanekuid muudatuste tegemiseks seoses taolise passi või mis tahes muu reisidokumendiga.

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Medina Ortega (PSE). (ES) Härra juhataja, nõukogu eesistuja vastus on tõesti väga selge: sedalaadi teema üle ei või olla mingit arutelu. Võib-olla peaksin esitama küsimuse veidi teises sõnastuses. Kas nõukogu näeb ette mingit ELis toimuvad ühtlustamist seoses passide ja passide tuvastamisega või jääb see küsimus alatiseks liikmesriikide jurisdiktsiooni alla?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Härra Medina Ortega, tänan teid väga lisaküsimuse eest.

Praegusel hetkel on ainsad ühised standardid või ühised tingimused vastu võetud passide või teiste reisidokumentide turvaelementide osas.

Isiklikult eeldan, et selles valdkonnas tuleb ka edasisi meetmeid; muus osas ei oska ma oletada, kas toimub mingit pädevuse loovutamist.

Küsimus pole selles, kas see teema on oluline või mitte, küsimus on pädevuses. Praegusel hetkel kuulub isikutunnistuste väljastamine kodakondsuseta isikutele eranditult liikmesriikide pädevusse ning nõukogul ja komisjonil pole siin mingeid volitusi.

Tänan teid.

 
  
MPphoto
 
 

  Reinhard Rack (PPE-DE).(DE) Tahaksin küsida teist laadi diskrimineerimise kohta. Teie kodumaa Sloveenia kavatseb juulis kasutusele võtta kiirteemaksu kleebised ning plaanis on välja lasta kaks varianti: aasta ja poole aasta kleebis. See tähendab diskrimineerimist kümnete miljonite ELi elanike suhtes, kes sõidavad Vahemere äärde oma suvepuhkuse ajaks. Millise ettepaneku kavatseb eesistujariik teha Sloveenia valitsusele selle probleemi lahendamiseks?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Härra Rack, tänan teid selle küsimuse eest. Samas pange palun tähele, et see küsimus tuleks esitada konkreetsele liikmesriigile ja mitte nõukogule, kes ei esinda selles küsimuses liikmesriiki.

Samas, kuna mul on õnn seda liikmesriiki üsna hästi tunda, tahaksin lisada, et see on ajutine meede kuni satelliitmaksu sisseviimiseni ning Euroopa Liidu vastavaid institutsioone on sellest meetmest teavitatud ning nad ei ole tõlgendanud seda kui diskrimineerivat.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja.

Küsimus 2, mille on esitanud Avril Doyle (H-0270/08)

Teema: Lissaboni lepingu ratifitseerimine

Kas eesistujariik Sloveenia kommenteeriks palun Lissaboni lepingu ratifitseerimisprotsessi praegust seisu? Milliseid samme on nõukogu seni astunud, et tagada ratifitseerimisprotsessi positiivset tulemust?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Tahaksin Avril Doyle’ile teada anda, et tänase, 21. mai 2008. aasta seisuga on Lissaboni lepingu ratifitseerinud kolmteist liikmesriiki.

Võib-olla peaksin nad loetlema: Ungari allkirjastas esimesena juba möödunud aastal, talle järgnesid Sloveenia ja Malta, Rumeenia, Prantsusmaa, Bulgaaria, Poola, Slovakkia, Taani, Austria, Läti, Leedu ja Portugal – mis tähendab kolmteist riiki või peaaegu pooled.

Oma kuuekuulise eesistumise jooksul on Sloveenia juba kinnitanud oma soovi, et ratifitseerimine kulgeks meie eesistumise ajal sujuvalt ning jätkuks siis sama tõhusalt järgneva Prantsusmaa eesistumisperioodi jooksul; eesmärgiks on Lissaboni lepingu jõustumine 1. jaanuaril 2009. aastal, nagu kavandatud.

Samas pean rõhutama, et ratifitseerimine ei kuulu eesistujariigi ega nõukogu, vaid liikmesriikide, lepingu osalisriikide pädevusse, kes teevad seda vastavalt oma riigi põhiseaduslikule korrale.

Tänan teid.

 
  
MPphoto
 
 

  Avril Doyle (PPE-DE). - Minu tänu eesistujariigile. Ma tervitan asjaolu, et Lissaboni lepingu on tänaseks ratifitseerinud kolmteist liikmesriiki. Te teate, et Iirimaa on ainus riik, kes viib ratifitseerimise läbi rahvahääletusega.

Meil on kodus praegu suuri raskusi erinevate „ei”-poole rühmade takistamisega. Need rühmad on levitanud Lissaboni lepinguga seoses hirmu ja segadust, tehes seda sageli tahtlikult või tahtmatult teemadel, mis on küll väga olulised, kuid millel pole lepinguga midagi pistmist. Kas te, härra eesistuja, võite seega mulle kinnitada, et Lissaboni lepingu ratifitseerimine ei sea mingil viisil ohtu Iirimaa õigust panna veto tulevastele otsese maksustamise ettepanekutele ning et Maailma Kaubandusorganisatsiooni läbirääkimiste ja Lissaboni lepingu ratifitseerimise vahel pole mingit seost?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, Proua Doyle, tänan teid kahe lisaküsimuse eest.

Esiteks võin kinnitada, et kõik otsused maksustamise valdkonnas tehakse ka edaspidi konsensuse alusel. Teiste sõnadega, isegi pärast Lissaboni lepingu jõustumist, kui kõik liikmesriigid selle ratifitseerivad, on Iirimaal või mis tahes teisel liikmesriigis jätkuvalt õigus panna veto kõigile makse käsitlevatele küsimustele.

Mis puudutab teie teist küsimust, nimelt praegu Maailma Kaubandusorganisatsioonis peetavaid läbirääkimisi, võin samuti kinnitada, et neil läbirääkimistel pole mingit otsest seost Lissaboni lepingu ratifitseerimisega.

Seega on vastus teie mõlemale lisaküsimusele – jah.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian Harkin (ALDE). - Härra juhataja, ka mina tahan esitada ministrile küsimuse seoses aluslepingute ja Iirimaal praegu toimuva ratifitseerimisprotsessiga.

Üks praegu vaieldavaid seisukohti ütleb, et pärast Lissaboni lepingu ratifitseerimist võivad riigid kaotada oma vetoõiguse rahvusvaheliste kaubanduslepingute, näiteks WTO lepingute ratifitseerimisel.

Praeguse seisuga kehtib üks veto ning „ei”-pool väidab, et see muutub pärast Lissaboni. Tahaksin eesistujariik Sloveenia kinnitust, kas see on nii või mitte.

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Allister (NI). - Arvestades iirlaste õnne, lubatakse ainult Iirimaa valijatel otsustada lepingu üle, mis sisuliselt mõjutab meie kõigi tulevikku. Kas te lubate nõukogu nimel leppida nende demokraatliku otsusega või hakatakse neisse, nagu Prantsusmaa ja Hollandi hääletajatesse, kui nad julgevad eitavalt hääletada, suhtuma põlgusega, järgides häbiväärset traditsiooni „Croppy, pikali!” ja Nice II?

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Daamid ja härrad, kahjuks ei saa ma anda sõna rohkematele sõnavõtjatele, sest kodukord ei luba seda. Usutavasti on kõik kursis, et me uurime võimalusi selle infotunni muutmiseks, et teha seda paindlikumaks ja ka kasulikumaks. Ma aitan isiklikult töörühma ning meil on mõne aja pärast kindlasti positiivseid uudiseid. Praegu kehtib kodukord praegusel kujul ning ma ei saa Jim Higginsile sõna anda, kuigi seda on taotletud, sest tema oli kolmas seda taotlenud isik.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. − (SL) Kõigepealt vastan Marian Harkini küsimusele.

Kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega lepingute sõlmimises tulevad muudatused. Seda on mainitud tulevase Lissaboni lepingu artiklis 207. Samas sätestab seesama artikkel väga selgelt loendi paljudest valdkondadest, kus liikmesriigid säilitavad oma vetoõiguse, sest artiklis loetletakse päris palju teemasid ja valdkondi, mille üle otsustamisel nõukogu jätkab konsensuse põhimõtte rakendamist.

See on artikli 207 neljas lõik. Pean mainima, et seal nimetatakse päris palju selliseid valdkondi. Nendeks on teenuste valdkond, intellektuaalomandi kaubanduslikud aspektid, otsesed välisinvesteeringud, kultuurilised ja audiovisuaalsed teenused, sotsiaalteenused, haridus, tervishoid ja teised. Kõigi nende valdkondade suhtes kehtib nõukogu otsustes konsensuse põhimõte ka pärast Lissaboni lepingu jõustumist, mis tähendab, et nad vajavad iga liikmesriigi heakskiitu.

Jim Allisteri küsimusele vastaksin järgmiselt: nagu ma juba mainisin oma esimeses vastuses sellekohasele küsimusele, kuulub Euroopa Liidu aluslepingu ratifitseerimine liikmesriikide pädevusse. Selle lepingu allkirjastamisega möödunud aasta detsembris võtsid liikmesriigid kohustuse teha kõik endast olenev, et allkirjastatud tekst saaks ka ratifitseeritud kooskõlas nende sise-eeskirjade, põhiseaduslike ja muude õigusnormidega.

See on koht, kus eesistujariigil pole mingit rolli. Tänu eesistujariigi staatusele oli Sloveenia, kes praegu on Euroopa Liidu eesistujariik, üks esimesi, kes selle ülesande täitis. Kui ratifitseerimine peaks ebaõnnestuma, mida loodetavasti ei juhtu, kuulub vastutus selle eest ainult riigile, kus see juhtus, mitte nõukogule ega kellelegi teisele.

Tänan teid.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja.

Küsimus 3, mille on esitanud Colm Burke (H-0272/08)

Teema: ELiga ühinemise läbirääkimised endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga

Kas nõukogu võib kommenteerida praegust asjade seisu läbirääkimistes endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga?

Millistes valdkondades on nõukogu arvates tehtud kõige rohkem edusamme? Millised on praegu aruteludel edasiliikumisel kõige raskemad valdkonnad?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Kuna küsimus on küllaltki avar, on mu vastus natuke pikem.

Läbirääkimised endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga nende ELiga ühinemise kohta ei ole veel alanud. Kuni Euroopa Liiduga ühinemiseni on endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Euroopa suhete raamistikuks stabiliseerimis- ja assotsieerumisleping.

Vastavalt assotsieerimispartnerluses määratletud eelisülesannetele on riigi liikumist Euroopa Liidu liikmeks saamise poole hinnatud komisjoni eduaruandes. Reeglina avaldatakse see aruanne oktoobri lõpus või novembri alguses. Nõukogu ootab komisjoni poolt eeloleval sügisel avaldatavat järgmist hinnangut.

10. detsembri 2007. aasta järeldustes võttis Euroopa Ülemkogu teadmiseks endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi tehtud edusammud ning väljendas kahetsust, et reformide teostamine on viibinud. Viivitused olid tingitud sisepoliitilistest pingetest, mille tõttu riigi poliitiliste institutsioonide tähelepanu pöördus Euroopaga integreerumise eelisülesannetelt kõrvale.

Praegusel hetkel võime mainida mõnda positiivset näidet, mis viitavad, et endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariik püüab selliseid viivitusi vältida. Poliitilistest tingimustest on riik saavutanud edu detsentraliseerimise, korruptsioonivastase poliitika, endise Jugoslaavia Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga koostöö tegemise, samuti rahvustevaheliste suhete ja Ohridi lepingu täitmise valdkonnas.

Pärast ELi komisjoni novembri eduaruande avaldamist võttis riik vastu prokuröride seaduse, prokuröride nõukogu seaduse ning rahvustevaheliste küsimuste nõukogu seaduse ning samuti on täidetud vaba koht kohtunõukogus. Lisaks on edusamme tehtud dokumentide turvalisuse, piirikontrolli ja rände valdkonnas.

Nõukogu julgustab ka edasi kõiki erakondasid tugevdama oma dialoogi ja koostööd, seda ka erinevate rahvusrühmadega, et riik saaks integreerumisprotsessis edu saavutada.

Samuti jätkab nõukogu mõlema poole julgustamist, et nad oma jõupingutusi konstruktiivselt uuendaksid, et ÜRO egiidi all toimuvad läbirääkimised annaksid mõlemale poolele vastuvõetava lahenduse nimeküsimuses. See parandaks piirkondlikku koostööd ning aitaks kaasa headele suhetele naaberriikidega.

Peamised reformid, mille riik peab vastavalt assotsieerimispartnerluse valdkondade soovitustele veel läbi viima on järgmised:

– Ohridi lepingu kohaselt peavad nad jätkama detsentraliseerimist: kaks kolmandikku omavalitsustest on juba fiskaalse detsentraliseerimise teises etapis;

– nad peavad parandama rahvusvähemuste võrdset esindatust riiklikes haldusorganites ning siseasjade valdkond on selle kohta hea näide.

Järgmised reformid on politseireform, kohtureform ning kaks suurt lahendamata küsimust nn mailepingust, mis vajavad laiemat poliitilist konsensust, nimelt keelteseadus ning kokkulepe 2001. aasta konfliktide ohvrite staatuse reguleerimise kohta.

18. veebruaril 2008. aastal võttis nõukogu vastu otsuse endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja ELi assotsieerimispartnerlusest tulenevate põhimõtete, peamiste ülesannete ja tingimuste kohta. Nõukogu on praegust partnerlust uuendanud, määratledes uuendatud peamised ülesanded edasiseks tööks, võttes aluseks 2007. aasta komisjoni eduaruandes sisaldunud järeldused.

 
  
MPphoto
 
 

  Colm Burke (PPE-DE). - Tänan teid väga teie vastuse eest. Mind huvitab ainult see, kas te olete rahul, et pinged on nüüd piisavalt leevenenud, võimaldamaks edasiminekut? Ning kui need on piisavalt leevenenud, millisest ajalisest raamist vajalike reformide täielikuks elluviimiseks te räägite, et täielik läbirääkimiste protsess saaks jätkuda?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Nagu me teame, on endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis valimised välja kuulutatud 1. juuniks. Me loodame, et kampaaniaperiood ei põhjusta viivitusi vajalike reformide elluviimisel. Samuti jätkuvad loodetavasti need reformid nii enne kui ka pärast valimisperioodi.

Eelkõige teeb eesistujariik jõupingutusi edu saavutamiseks Lääne-Balkani riikide, kaasa arvatud endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi integreerimisel selle teel Euroopa Liidu liikmeks saamise poole.

Loodame, et see edu saavutatakse nii kiiresti kui võimalik ning riigile antakse muu hulgas ka kuupäev ühinemisläbirääkimiste alustamiseks.

Loomulikult sõltub see peamiselt riigist endast, tema lõpetamist vajavate ja minu vastuses mainitud reformide kiirusest ja kvaliteedist.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Kuna esitaja ei viibi kohal, muutub küsimus 4 kehtetuks.

 
  
  

Küsimus 5, mille on esitanud Gay Mitchell (H-0276/08)

Teema: Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek

Javier Solana hiljutine dokument kliimamuutuste ja rahvusvahelise julgeoleku kohta juhib nõukogu tähelepanu mõnedele kliimamuutustega seotud olulistele küsimustele ning käsitleb eriti kliimamuutuste tõttu tekkinud territoriaalsete nõudmiste, majandusvööndite ja uute kaubandusteede kasutusvõimaluste mõjusid. Rõhuasetus julgeolekule ja geopoliitilise võimu võimalustele erineb ELi senisest lähenemisviisist kliimamuutustele, mis on keskendunud heitkoguste vähendamisele ning ELi ja maailma valmisoleku suurendamisele. Kas nõukogu töötab nende oluliste küsimustega seotud seisukoha ja strateegia kujundamise nimel?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Nagu te kõik teate, palus Euroopa Ülemkogu oma peasekretäril, kõrgel esindajal Javier Solanal ja Euroopa Komisjonil esitada ühisdokument selle kohta, kuidas kliimamuutused mõjutavad rahvusvahelist julgeolekut.

Ühisaruanne esitati Euroopa Ülemkogu kohtumisele käesoleva aasta märtsis. Aruanne teeb kindlaks võimalikud ohud ja vaidluste vormid, mis võivad kliimamuutuste tagajärjel erinevates maailma osades tekkida.

Tahaksin näitena loetleda mõned neist: vaidlused ressursside nappuse tõttu, eriti kui juurdepääsu ressurssidele kasutatakse poliitilistel eesmärkidel; suurenenud ränne, mille tagajärjeks on täiendav surve transiidi- ja sihtriikidele, mis võib põhjustada poliitilisi ja rahvuslikke pingeid; võimalikud poliitilised pinged rannapiirkondade muutumise ja saarte kadumise tõttu või seoses uutele liiklusteedele ja ressurssidele juurdepääsetavusega.

Lisaks sellele sisaldab minu mainitud aruanne mitmeid soovitusi, mis vajavad täiendavat uurimist; nende rakendamine tuleks seejärel tagada Euroopa Liidu tegevuskavadega.

Sellepärast on Euroopa Ülemkogu palunud nõukogul ühisdokumenti uurida ja esitada oma soovitused vajalike täiendavate meetmete kohta hiljemalt käesoleva aasta detsembris. Nende meetmete eesmärk oleks muu hulgas tugevdada koostööd kolmandate riikide ja piirkondadega kliimamuutuste ja rahvusvahelise julgeoleku kontekstis.

Peaksin mainima, et Euroopa Liit ei distantseeru juba teadaolevast ühisest lähenemisviisist kliimamuutustele. Vastupidi, selle dokumendiga osutab ta uuele ja väga olulisele kliimamuutuste aspektile, mida meil ei ole võimalik tulevikus erinevatel tasanditel vältida.

Nagu Gay Mitchell tõenäoliselt teab, kiitis Euroopa Ülemkogu oma 2007. aasta kevadisel istungjärgul heaks Euroopa Liidu eesmärgid seoses kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega aastaks 2020. See oleks pidanud olema liidu panus ülemaailmsesse ja terviklikku kokkuleppesse 2012. aasta järgse perioodi kohta.

Euroopa Ülemkogu on samuti rõhutanud, et Euroopa Liit on pühendunud Euroopa muutmisele energiatõhusaks majanduseks, kus kasvuhoonegaaside heitkogused on väikesed. Euroopa Ülemkogu on võtnud vastu otsuse, et kuni ülemaailmse ja tervikliku kokkuleppe sõlmimiseni 2012. aasta järgse perioodi kohta püüab Euroopa Liit ühepoolselt vähendada oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 tervelt 20 protsendi võrra, võrreldes 1990. aastaga.

Kliima- ja energiapaketi raames arutavad Euroopa Parlament ja nõukogu praegu iga liikmesriigi panust, et saavutada ühenduse eespool nimetatud eesmärki. Lisaks kliimamuutuste tagajärgede leevendamisele pööratakse rahvusvahelistel kliimamuutuste alastel läbirääkimistel erilist tähelepanu uutele tehnoloogiatele ja rahaliste vahendite hankimisele.

2007. aasta juunis avaldas Euroopa Komisjon rohelise raamatu „Kliimamuutustega kohanemine Euroopas – võimalused ELi meetmete võtmiseks”. Käesoleval aastal, pärast intensiivseid konsultatsioone kõigi huvitatud rühmadega, avaldab komisjon ka valge raamatu kohanemise kohta, mis saab aluseks edasistele aruteludele Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas.

Tänan teid.

 
  
MPphoto
 
 

  Gay Mitchell (PPE-DE). - Ma tänan ministrit tema vastuse eest, kuid mind huvitab, kas institutsioonide eesmärgid pole siin teataval määral vastukäivad.

Ühelt poolt vaatame näkku keskkonnakatastroofile, samas kui Euroopa ja maailm jätkavad tavapärast tegevust, aga teiselt poolt püüame kliimamuutuste probleemi vastu võidelda ning langetada raskeid otsuseid, millest sõltuvad meie tulevased põlvkonnad.

Nagu minister ütles, tegi nõukogu oma kevadistes järeldustes sammu kliimamuutuste tõsise probleemi lahendamise ja vajalike raskete otsuste langetamise suunas.

Aga kas Javier Solana laulab sama laulu? Ta on öelnud erinevaid asju: rääkinud fossiilkütuste uurimise õigustest ühes maailma viimastest puhta keskkonnaga paikadest ning nimetanud seda võimaluseks. Kas see ei ole vastuolus Euroopa Ülemkogu sõnadega? Kas me palun võiksime oma sõnumeid kooskõlastada?

Meil on siin kliimat käsitlev raportöör, Avril Doyle, kes seda kõike kuulab.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. − (SL) Võin teile kinnitada, et nõukogu peasekretäril – ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal – on kahtlemata sama seisukoht mis Euroopa Ülemkogul. Ta valmistas selle soovituse ette nõukogu nimel. Nõukogu on raportit tervitanud ning pole leidnud mingeid lahknevusi ega vasturääkivusi nõukogu teiste otsustega, kaasa arvatud otsustega integreeritud kliimakaitse ja energiapoliitika valdkonnas.

Seega ei jaga ma arvamust, et kõrge esindaja tegevuste ning nõukogu otsuste või kavatsuste vahel on mingeid lahknevusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Carnero González (PSE).(ES) Härra juhataja, tahaksin kasutada ära nõukogu vastust meie kolleegi asjakohasele küsimusele ning soovitada eriti Vahemere ümbruse liikmesriikidele, et ka meie peaksime kliimamuutuste probleemi arutama.

Üks komisjoni teatises toodud ettepanekutest käsitleb ühtaegu kliimamuutuste ohvriks ja põhjuseks oleva Vahemere piirkonna puhastamise algatuse Horisont 2020 tõhustamist ning pole kahtlust, et selle ettepaneku abil on võimalik astuda mõningaid väga pragmaatilisi samme. Kas nõukogule ei näi, et see on ELi ülemaailmsesse kavasse kuuluv piirkondlik prioriteet kliimamuutuste vastu võitlemises?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Tänan teid, härra Carner González, teie lisaküsimuse eest. Me võime selle algatusega nõustuda. Tegelikult on Vahemere piirkond üks piirkondadest, mille Javier Solana oma aruandes eraldi välja tõi; see piirkond võib muutuda üha problemaatilisemaks kliimamuutuste tõttu, aga ka rände ja sarnaste survete tõttu.

Pole kahtlust, et kliima ja keskkonnakaitse on põhiteemade hulgas Barcelona protsessis, mida varsti uuendatakse ettepanekutega Vahemere Liidu loomiseks. Ma kordan, et see on olemasoleva Barcelona protsessi uuendamine.

Nagu te teate, on neile probleemidele viitav hiljuti esitatud Euroopa Komisjoni dokument leidnud võimaluse nende lahendamiseks, mida parlamendiliige käsitles, kuigi esialgu ei maini see dokument mingeid konkreetseid projekte. Samas võime eeldada, et sellest saab üks suuri teemasid meie intensiivistunud dialoogis Vahemere piirkonna riikidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja.

Küsimus 6, mille on esitanud Jim Higgins (H-0278/08)

Teema: ELi välispiiride tõhus kaitse

Kas nõukogu võiks öelda, milliseid edusamme on praeguse eesistujariigi ajal tehtud ELi välispiiride tõhusamaks kaitsmiseks ning kas rannikualade narkokaubanduse probleemi on nõukogu tasandil arutatud?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Usutavasti Jim Higgins teab, et nõukogu omistab välispiiride tõhusale haldamisele suurt tähtsust. Arvestades inimeste vaba liikumist Euroopa Liidus, on välispiiride sobilik kaitse ja haldamine otsustava tähtsusega, et tagada liikmesriikidele sisejulgeolek ning võidelda tõhusalt terrorismi, ebaseadusliku sisserände ja inimkaubanduse vastu.

Selleks on Euroopa Ülemkogu seni loonud mitmeid olulisi meetmeid. Muu hulgas on ta võtnud vastu õigusakte, näiteks Schengeni piirieeskirjad, välispiirifond, Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (lühidalt FRONTEX). Samuti on ta vastu võtnud meetmeid seoses piirivalve kiirreageerimisrühmade moodustamisega.

Samuti tahaksin juhtida teie tähelepanu kolmele teatisele, mille komisjon avaldas käesoleva aasta 13. veebruaril. Need teatised sisaldavad ettepanekuid ja soovitusi võimalike ELi tasandi piirikontrollivahendite, FRONTEXi tulevase arengu, Euroopa piiride valvamise süsteemi EUROSUR võimaliku loomise ja välispiiridel ELi sisenemise ja väljumise süsteemi kohta.

Arutelu neis teatistes esitatud komisjoni ettepanekute ja soovituste üle toimus 12. märtsil Sloveenias ministrite konverentsil. Eeldatavasti võtab juunis toimuv justiits- ja siseküsimuste nõukogu vastu nõukogu järeldused ELi liikmesriikide välispiiride haldamise kohta. Need järeldused peaks loetlema lühi- ja pikaajalisi prioriteete FRONTEXi edasiseks arendamiseks, täiendavaid soovitusi seoses Euroopa Komisjoni tööga kaasaegse julgeolekutehnoloogia kasutamisel, välispiiride parema haldamisega ning juhiseid edasiseks tööks EUROSURi asutamisel.

Lisaks sellele oleme hoolikalt jälginud FRONTEXi tegevust, eriti seoses ühisoperatsioonide elluviimise, Euroopa rannapatrulli võrgustiku, kättesaadavate andmete keskregistri (nn CRATE) edasise uuendamise ja kasutuselevõtu ning piirivalve kiirreageerimisrühmade kasutamisega.

Uimastialase mereanalüüsi- ja rakenduskeskuse (MAOC-N) loomine möödunud aasta septembris oli oluline samm edasi piirikaitse jaoks. See on keskus süüdlaste sõjalise toetuse abil kriminaalvastutusele võtmiseks, mille on loonud seitse liikmesriiki: Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Hispaania, Iirimaa, Holland, Itaalia ja Portugal. Keskus on avatud ka kõigile teistele liikmesriikidele.

Keskuse eesmärk on kaotada ebaseaduslik kauplemine keelatud ainetega, mida veetakse mere- või õhuteede kaudu üle Atlandi ookeani Euroopasse ja Lääne-Aafrikasse.

See eesmärk tuleks saavutada intensiivsema teabe kogumise, vahetamise ja analüüsi abil, kasutades optimaalselt ära liikmesriikide mere- ja õhurajatisi.

Nõukogu esmaülesannete hulgas peaks samuti olema tugevdatud piirikontroll ning salastatud teabe kogumine ja vahetamine uimastikaubanduse liikumisteede kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Higgins (PPE-DE). – Härra juhataja, kuivõrd uimastite tarbimine levib ja saadaval on üha rohkem uimasteid, on selge, et julgeolekuasutused ei suuda peatada uimastite juurdevoolu eeskätt Lõuna-Ameerikast.

Nõukogu eesistuja, te viitasite rannapatrullile; kas teie ja nõukogu olete teadlikud asjaolust, et Iirimaa lääneosas tegutseb Atlandi ookeani ranniku sadamates ja lennuväljadel ainult aeg-ajalt valves olev inspektor? On ainult üks laev. Ning on liigagi selge, et Iirimaad kasutatakse väravana uimastite eksportimiseks teistesse liikmesriikidesse – teie enda kodumaale ja teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Kas teie ja nõukogu olete selle olukorra pärast mures?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Ma tänan Jim Higginsit tema lisaküsimuse eest. Tahaksin rõhutada, et Euroopa Ülemkogu on tõesti selle pärast mures ning see mure püsib, kuni kestab uimastikaubandus.

Iirimaa puhul tahaksin rõhutada, nagu varem mainisin, et Iirimaa on üks neist riikidest, kes asutas möödunud aasta septembris uimastialase mereanalüüsi- ja rakenduskeskuse (MAOC-N). Selle ülesanne ongi sel teel ehk siis mere või õhu kaudu üle Atlandi ookeani Euroopa või Lääne-Aafrika suunal toimuva seadusevastase keelatud ainetega kauplemise kaotamine.

Seega, arvestades selle keskuse hiljutist asutamist, eeldan, et see muutub tulevikus aktiivsemaks ning eesistujariik toetab neid arenguid, julgustades seda enda käsutuses olevate vahenditega.

 
  
MPphoto
 
 

  Reinhard Rack (PPE-DE).(DE) Minister, Schengeni lepinguga kaetud ala laienemine 2007. aasta detsembris on tekitanud paljudes ELi kodanikes muret, et nende harjumuspärane julgeolekutase on vähenenud. Kas võib öelda, et pärast Schengeni ala laienemist on laienenud osa liikmesriikide politseiasutuste koostöö andnud soovitud tulemusi?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Tänan teid, härra Rack, selle lisaküsimuse eest.

Oluline on mõista, et Schengeni ala laienemine ei toimunud automaatselt, mingi inertsi tõttu või iseenesest. See toimus siis, kui kõik Schengeni alaga liituda soovinud liikmesriigid olid lõpetanud põhjalikud ettevalmistused. See toimus pärast seda, kui vastutavad ELi organid ja institutsioonid olid neid ettevalmistusi põhjalikult hinnanud.

Laienemine sai toimuda alles pärast kinnitust, et laienenud Schengeni ala tulevasele välispiirile on rajatud nõuetele vastav kontroll.

Tahaksin eriti rõhutada, et kuna me võtame inimeste muret tõsiselt, on loomulikult vaja neile teatada, et muretsemiseks pole mingeid objektiivseid põhjusi.

Ma kordan, Schengeni ala laienemine ei toimunud lihtsalt niisama. See toimus pärast põhjalikke ettevalmistusi ja pärast kõigi tehniliste ja julgeolekuga seotud tingimuste täitmise põhjalikku kontrolli ning kuna need tingimused olid täidetud, võime täna kinnitada, et laienenud Schengeni ala välispiiride julgeolek on heades kätes.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja.

Küsimus 7, mille on esitanud Marie Panayotopoulos-Cassiotou (H-0281/08)

Teema: Võitlus vaesuse vastu

Kuidas käsitleb nõukogu minimaalsete inimväärsete elu- ja töötingimuste ning kaasneva täieliku ja viljaka tööhõivevõimaluse tagatiste väljatöötamist Euroopa kodanike ja ELi elanike jaoks vahendina vaesuse, eriti laste vaesuse vastu võitlemiseks?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Tänan teid Marie Panayotopoulos-Cassiotou esitatud küsimuse eest.

Tööhõive ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemine on Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide tähtsaimad ülesanded. Samas peaksin märkima, et nii tööhõivepoliitika kui ka sotsiaalpoliitika on liikmesriikide pädevuses ning Euroopa Liit toetab ja täiendab nende tegevusi.

Sellepärast peavad liikmesriigid välja töötama kõige sobivama poliitikate kombinatsiooni, võttes arvesse oma majanduslikku ja sotsiaalset olukorda ning tööhõiveolukorda.

Lubage mul mainida mõningaid selles valdkonnas rakendatud ELi meetmeid, mille eesmärk on, nagu ma juba mainisin, toetada ja täiendada neid ellu viivate liikmesriikide pädevuses olevaid poliitikaid.

Esiteks reguleerivad ELi õigusaktid paljusid tööhõivega seotud küsimusi, kaasa arvatud tööjõu vaba liikuvus, teave ja konsultatsioon, töötingimused ja diskrimineerimisvastased meetmed.

Teiseks kasutatakse sellised vahendeid nagu tööhõivesuunised, ühtsed soovitused ja ühised põhimõtted kaitstud paindlikkuse kohta ning liikmesriikide poliitiline juhendamine õigusaktide ülevõtmisel ja oma poliitikate elluviimisel.

Kolmandaks on liikmesriigid ka selles avatud koordineerimise vormis näidanud üles tugevat poliitilist tahet teabevahetuseks ja üksteise käest õppimiseks. Avatud kooskõlastusmeetod on sellele kaasa aidanud, luues ühised näitajad, soodustades uuringuid ja vastastikuseid küsitlusi ning tugevdades koostööd ELi tasandil.

Seoses töötajate õiguste ja töötingimuste parandamisega reguleerib Euroopa õigus lisaks kõigele muule töötajate liikuvust, teabe- ja konsulteerimisvabadust, töötingimusi, kaasa arvatud tööaega, töökaitset ja diskrimineerimisvastaseid meetmeid, mis hõlmavad ka soolise võrdõiguslikkuse meetmeid.

Lubage mul märkida, et asutamislepingu artikli 137 kohaselt ei kohaldata selle artikli sätteid tasustamise suhtes. See tähendab, et Euroopa Liidul ei ole õigust kehtestada alampalka ega ühtlustada alampalku liikmesriikide vahel.

Juba mainitud avatud koordineerimismeetodi raames innustatakse küll liikmesriike tagama piisavaid miinimumstandardeid. Nende standardite – õiguste liikide ja tasemete – üle otsustamine on liikmesriigi ainupädevuses.

Kuna erinevates liikmesriikides valitseb erinev olukord, pole meie arvates mõtet kehtestada ühtset standardit. Peame meeles pidama, et Euroopa Liidu piirkonnas tegelevad paljud liikmesriigid selliste probleemidega nagu rahaliste vahendite olemasolu, võlad ja sotsiaalkindlustussüsteemide jätkusuutlikkus. Seega oleks neis valdkondades ühtsete standardite kehtestamine kaheldava väärtusega.

Kõik see viitab sellele, et liikmesriigid peaksid miinimumstandardite küsimust hoolikalt kavandama ja arutama ning aitama sel moel kaasa vaesuse kaotamisele.

Oma küsimuses viitas Marie Panayotopoulos-Cassiotou eraldi laste vaesusele. Lapsed kannatavad vaesuse all leibkondades, kus vanemad ei tööta, kus tööhõive on madal ning pere sissetulekud on ebapiisavad või kui sissetulekutoetusest ei piisa vaesuse kaotamiseks.

Seetõttu annab tasakaalustatud ja ühtsete strateegiate ning aktiivse kaasamise strateegiate rakendamine vähemalt mingil määral reaalse panuse laste ja noorte heaolu edendamisse.

Tänan teid.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE).(EL) Härra juhataja, ma tänan nõukogu esindajat tema vastuse eest minu küsimusele vastuvõetavate standardite tagamisest inimväärsete töö- ja elutingimuste jaoks. Inimväärne töö on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) egiidi all nii ÜRO ülemaailmse kogukonna kui ka ELi eesmärk. Igal juhul oleme vastu võtnud sellekohase otsuse.

Kuidas kavatseb nõukogu luua kodanike, eriti laste jaoks neid inimväärseid töö- ja elutingimusi?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Tänan teid väga täiendava küsimuse eest.

Ka selle otsuse puhul tuleb arvesse võtta, et see teema kuulub liikmesriikide pädevusse. Nõukogu saab rääkida ainult üldiselt. Loomulikult julgustab ta liikmesriike täitma viidatud otsuses või Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni standardites sisalduvaid üldsätteid. Kõik ELi liikmesriigid on ka Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liikmed.

Tänan teid.

 
  
MPphoto
 
 

  Emanuel Jardim Fernandes (PSE).(PT) Me nõustume alternatiivsete energiaallikate taga olevate eesmärkidega, kuid on selge, et ilmselt kasvav toiduainetega seotud probleem ja nälg panevad inimesi mõtlema, kas biokütused on ikka õige samm. Olles küll nõus, et me peame alternatiivsete energiaallikatega edasi minema, tahan küsida, kas teil on võimalik avalikult öelda ja meie kodanikke julgustada, et see valik ei tõsta toiduainete hinda ning ei suurenda maailmas nälga?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Tänan teid teie täiendava küsimuse eest.

Kõrgete toiduainete hindade küsimus on kindlasti suur probleem ning sellepärast on ka see kõrgetasemeline foorum korraldanud selleteemalise arutelu. Euroopa Ülemkogu on valmis tegema kõik tõusnud toiduainete hindade probleemi tõhusaks lahendamiseks. Samas peame selleks esmalt leidma põhjused, miks toiduainete hinnad tõusevad – ning neid põhjusi on tõenäoliselt mitu.

Toiduainete hinnatõusu põhjustavad paljud erinevad tegurid ning sellepärast tegeleb nõukogu nendega mitme erineva organi kaudu. Hiljuti arutati seda põllumajandus- ja kalandusnõukogus, mis võttis vastu teatavad suunised, et aidata kaasa toiduainete hinnatõusu aeglustumisele.

Mõne aja eest mainiti siinsamas saalis biokütuseid kui ühte tegurit, mis väidetavalt soodustab toiduainete hinnatõusu. Kogu maailm on teadlik biokütuste potentsiaalsest mõjust ning sellepärast toimub intensiivne tegevus kütuse tootmise jaoks nn säästvate kriteeriumide väljatöötamiseks. Nende säästvate kriteeriumide seas on ka tingimused seoses ühiskondlikku mõjuga, mida me püüame arvesse võtta.

See töö ei ole veel lõpetatud, aga see toimub intensiivselt. Samas tahaksin rõhutada, et biokütuste mõju hindade kasvule on kindlasti üks vähem tähtsaid tegureid ning on mitmeid teisi, palju tähtsamaid tegureid, mida nõukogu samuti intensiivselt käsitleb.

Tänan teid.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja.

Küsimus 8, mille on esitanud Robert Evans (H-0283/08)

Teema: Inimõigused Kuubal

2008. aasta veebruaris allkirjastas Kuuba valitsus ÜRO peakorteris New Yorgis kaks inimõiguste ülddeklaratsiooni kuuluvat lepingut. Need kaks õiguslikult siduvat lepingut kohustavad Kuubat lubama inimestele sõna- ja ühinguvabadust ning reisimisõigust.

Arvestades seda Kuuba positiivset tegevust ja volinik Louis Micheli märtsi konstruktiivset visiiti Kuubale, milliseid samme kavatseb nõukogu astuda Kuuba valitsusega suhete normaliseerimiseks? Millist survet avaldab nõukogu Kuubale, et see täidaks oma rahvusvahelisi kohustusi?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Tahaksin Robert Evansi esitatud küsimuse kohta öelda järgmist:

Euroopa Liit on tervitanud asjaolu, et Kuuba allkirjastas ÜRO rahvusvahelise lepingu tsiviil- ja poliitiliste õiguste kohta ning rahvusvahelise lepingu majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kohta.

Oma käesoleva aasta 4. märtsi avalduses hindas eesistuja riik Kuuba ühinemist nende kahe paktiga positiivseks. Kuna Kuuba on saanud nende kahe õiguslikult siduva rahvusvahelise vahendi osalisriigiks, on ta loomulikult tunnistanud neist tulenevaid kohustusi.

Eesistujariik on innustanud Kuubat jätkama selliseid positiivseid tegevusi ning suurendama veelgi oma koostööd rahvusvaheliste struktuuridega inimõiguste kaitse valdkonnas. Euroopa Liit jälgib hoolikalt, kuidas Kuuba täidab neid tema poolt tunnustatud õiguslikult siduvaid inimõiguste alaseid kohustusi.

Oma 2007. aasta juuni järeldustes Kuuba kohta kutsus Euroopa Ülemkogu Kuuba valitsust üles viima läbi poliitilised ja majandusreformid, mis on vajalikud Kuuba inimeste igapäevaelu parandamiseks. Euroopa Liit tunnustab kuubalaste õigust ise oma tuleviku üle otsustada. Euroopa Liit on valmis andma edasist konstruktiivset toetust tulevastele arengutele kõigis Kuuba ühiskonna valdkondades, kaasa arvatud arengukoostöö meetmeid.

Samas tuletab Euroopa Liit Kuuba ametivõimudele jätkuvalt meelde nende konkreetset kohustust soosida ja austada inimõigusi ning oma kodanike vabadusi.

Euroopa Ülemkogus toimuvad jätkuvad arutelud võimaluste üle taastada üldine ja avatud dialoog Kuubaga vastavalt möödunud aasta juunis tehtud järeldustele. Samas sõltub selle teostumine ka Kuubast ja sellest, kas ta on valmis võtma vastu ettepanekut poliitiliseks dialoogiks.

Eesistujariik palub teha Kuubal järgmise olulise sammu ning ratifitseerida mõlemad ÜRO lepingud ilma mis tahes lisatingimusteta, mis kahjustaks nende iseloomu ja tõhusust.

Tänan teid.

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Howitt (PSE). - Ma tänan eesistujat täna õhtul tehtud täiendava üleskutse eest. Mind huvitab, kas, arvestades muutusi Kuuba valitsuses, on tema ja nõukogu täheldanud mingeid muudatusi ja kasvu kuubalaste valmisolekus alustada tema poolt nimetatud avatud poliitilist dialoogi. Samuti huvitab mind, kas ta võiks arutleda praegu Ameerika Ühendriikides toimuva ning kahtlemata ka nõukogu ja Ameerika Ühendriikide vahel meie transatlantilistes suhetes toimuva arutelu üle. Kas ta täheldab seal mingisugust poliitika muutust, mis võib kannustada inimõiguste olukorra edasist parandamist Kuubal?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Tänan väga Richard Howitti täiendava küsimuse eest.

Ma ei saaks öelda, et oleme täheldanud mingeid suuri muudatusi, kuigi oleme teadlikud muutuste võimalikkusest ning Euroopa Liidu ja Kuuba vahelistes suhetes uue peatüki avamise võimalikkusest. Sellest räägitakse ka ühel järgmistest üldasjade ja välissuhete nõukogu istungitest.

Me loodame, et see potentsiaal kasutatakse ära ja see muutub reaalsuseks. Aga ma kordan, et see sõltub samuti või eelkõige Kuubast.

Tänan teid.

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE).(SK) Nelja Kuuba poliitvangi vabastamine on väga positiivne samm, nagu ka see, et Kuuba valitsus allkirjastas 28. veebruaril 2008. aastal kaks ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni õiguslikult siduvat lepingut. Samas vähemalt 58 inimest on endiselt Kuuba vanglates ainult oma põhiõiguste nõudmise eest. Mida saab nõukogu nende kahe ÜRO inimõiguste lepingu kontekstis teha 75 nn märtsirühma poliitvangi heaks? Ma usun, et nõukogu pöördub Kuuba kõrgemate ametnike poole, et vaadata läbi kõik Kuuba dissidentidega seotud asjad erapooletutes kohtutes, ja püüab saavutada nende vabastamist.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE). - Mulle valmistas teie vastus veidi pettumust, sest minu arvates näitavad kuubalased reaalset tegutsemistahet ning muutus valitsuses on ka rõhuasutuse muutus Kuuba lähenemisviisis välismaailmale. Oleks väga kahju, kui EL ei kasutaks seda võimalust ega kasutaks juhust Kuubaga tõsise dialoogi pidamiseks. Ärgem siis avaldagem Kuubale rohkem survet järeleandmiste tegemiseks, vaid alustagem suhtlus ELi ja kuubalaste vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Esmalt Zita Pleštinská esitatud küsimuse kohta.

Tõsiasi on, et poliitvangide arv on vähenenud ning Euroopa Liit kiidab selle heaks. Samas jätkab Euroopa Liit Kuuba ametivõimudelt kõigi poliitvangide vabastamise nõudmist. Eelkõige seetõttu, et Kuuba on ÜRO inimõiguste nõukogu liige ning loomulikult kaasnevad sellega teatavad kohustused. Pole kahtlust, et inimõiguste küsimus on üks põhiküsimusi meie dialoogis Kuubaga.

Ning siinkohal tahaksin käsitleda David Martini märkust. Võin talle kinnitada, et eesistujariik ega nõukogu ei lase käest ühtegi juhust dialoogi taasalustamiseks, kui selline võimalus tekib. Loomulikult peavad selle dialoogi teemad igal juhul sisaldama ka inimõiguste olukorda ning me loodame, et Kuuba nõustub sellise ettepanekuga dialoogi alustamiseks.

Tänan teid.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernd Posselt (PPE-DE).(DE) Härra juhataja, mind hämmastab, kuidas nõukogu saab lihtsalt silmagi pilgutamata lahkuda. Ma olen olnud selle parlamendi liige pikka aega. Infotund nõukoguga algas tavaliselt kell üheksa õhtul ning nõukogu oli meiega kuni poole üheteistkümneni. Siis palus nõukogu, et infotunni aega nihutataks ettepoole kella kuuele või seitsmele õhtul ning me andsime sellele soovile järele. See oli meie esimene viga. Pärast seda on infotund alati alanud hilinemisega ning nõukogu esindajad on pidanud alati lahkuma täpipealt kell seitse. See ei ole eesistujariik Sloveenia süü; see on üldine probleem, mida me peame nõukoguga arutama. Poole aasta jooksul võivad nõukogu esindajad ju ometi jääda sellesse ilusasse Strasbourgi linna kuni neljapäevani ning olla meile kättesaadavad ka kolmapäeva õhtutel.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Teie märkus on teadmiseks võetud. Täna me alustasime tegelikult kell kuus õhtul. Seetõttu ei alanud istung hilinemisega. Igal juhul on nõukogu sõna palunud ja tal on luba kõneleda.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, eesistuja. (SL) Tänan teid, härra juhataja, antud sõna eest.

Tahaksin vaid öelda Bernd Posseltile, et nõukogu austab Euroopa Parlamendi poolt loomulikult nõukoguga konsulteerides vastu võetud otsuseid ja on neid järginud. Samas on otsustatud, et infotunni – mis täna algas õigel ajal – kestus on üks tund. Samuti on otsustatud, et reeglina toimub infotund kolmapäeviti kella kuue ja seitsme vahel õhtul. Nõukogu on teinud selleks vajalikke korraldusi, austab seda ja teeb seda ka edaspidi.

Tänan teid.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernd Posselt (PPE-DE).(DE) Härra juhataja, lubage mul nõukogule teada anda, et infotund kestab tavaliselt poolteist tundi; kui me esitame büroole kaebuse, öeldakse meile alati, et ainult tund aega kestvad infotunnid on erandiks. See erandlik korraldus kehtib nüüd juba iga kord.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Härra Posselt, see küsimus kuulub otsustamisele esimeeste konverentsil. Asi pole selles, kas ma nõustun või mitte. Ma tahaks, et meil oleks rohkem aega, aga me peame täitma esimeeste konverentsi otsust. Igal juhul on teie kriitika teadmiseks võetud ja edastatakse esimeeste konverentsile.

 
  
  

Küsimustele, millele ajapuuduse tõttu ei jõutud vastata, vastatakse kirjalikult (vt lisa).

Sellega on infotund lõppenud.

(Istung katkestati kell 19.05 ja see jätkus kell 21.00)

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: MAREK SIWIEC
Asepresident

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika