Istungi stenogramm

Neljapäev, 5. juuni 2008 - Brüssel

1. Istungi algus

ISTUNGIT JUHATAB: MECHTILD ROTHE
Asepresident

(Istung algas kell 9.00.)

°

° °

  Monica Frassoni (Verts/ALE). - (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, nagu te teate, anti ECURIE süsteemi (Euroopa Ühenduse turvasüsteemi) kaudu eile üldine häire pärast ühes Sloveenia tuumaelektrijaamas toimunud määratlemata intsidenti. Seejärel võeti häire tagasi, kuid endiselt tekitavad kahtlusi intsidendi tegelik iseloom ja selle väga ebatavalise häire põhjused. Seetõttu tahame kasutada ära olukorda, et täna saabub siia ka komisjon ja et Sloveenia on eesistujariik, ning kutsuda eesistujariiki ja komisjoni teavitama Euroopa Parlamenti ja seega avalikkust niisuguse täiesti ebatavalise sündmuse põhjustest. Oleksin tänulik, proua juhataja, kui toimiksite meie ettepaneku kohaselt.

  Juhataja. − Ma arvan, et eesistujariik Sloveenia, kes täna siia tuleb, peatub sellel küsimusel uuesti.

2. Barcelona protsess: Vahemere Liit (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni avaldus „Barcelona protsess: Vahemere Liit”.

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − (FR) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma arvan, et peaksin täna prantsuse keeles rääkima ja seda ma ka teen.

Tahaksin alustuseks tänada Euroopa Parlamenti selle eest, et ta lisas istungi päevakorda punkti meie suhete kohta Vahemere partneritega. See on tekitanud arutelu Euroopa jaoks äärmiselt olulisel teemal ning ma tahaksin õnnitleda eriti Euroopa Parlamenti tema rolli eest viimastel aastatel, kuna tema huvi Vahemere piirkonna vastu ei ole kunagi kahanenud. Barcelona protsess on võimaldanud meil tegeleda arvukate piirkondlike strateegiliselt oluliste ning loomulikult ka poliitiliste küsimustega. Ma usun, et oleme juba mõndagi saavutanud, kuigi tuleb tegeleda veel paljude ühiste väljakutsetega, sealhulgas turvalisus, keskkonnakaitse, jätkusuutliku energiavarustuse tagamine, organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemine, rändevoogude kontrollimine ja kultuuridevaheline dialoog. Lisaks koostööle Vahemere piirkonna naabritega tahaksin, et me tugevdaksime arusaama üksteise ja meie huvide kohta ning austust vastastikuse usalduse kinnitamiseks.

Märtsis kutsus Euroopa Ülemkogu komisjoni määratlema ümber avalduse „Barcelona protsess: Vahemere Liit” tingimused ning 20. mail võttis komisjon vastu teatise, rõhutades Vahemere piirkonna keskset rolli, selle ajaloolist ja praegust olulisust ning meie ühise tuleviku märkimisväärseid väljakutseid. Ma tahaksin siiski rõhutada, et meil on endiselt olemas Euroopa naabruspoliitika ehk kahepoolne poliitika, millele vastukaaluks on regionaalpoliitika. Peame võtma arvesse ka asjaolu, et kehtivate tegevuskavadega rakendatakse tõhusalt eri valdkondade ministrite kohtumistel tehtud otsuseid. Vahemere piirkonnale mõeldes peame silmas kolme monoteistliku religiooni hälli, tsivilisatsiooni ja kultuuri ühtesulamist, rännet ja kaubandust. Peame silmas Vahemere piirkonna ajalugu, mida ei saa Euroopa ajaloost lahutada. Vahemere piirkond on tõhus sild põhja ja lõuna, ida ja lääne vahel ning tänu asukohale, kus lõikuvad kolm maailmajagu, on see midagi rohkemat kui üksnes Euroopa Liidu piir. Selle piirkonna stabiilsus on meie turvalisuse ja jõukuse huvides peamine, rääkimata meie Vahemere naabrite ja sõprade turvalisusest ja jõukusest. Koos oleme suutelised väljakutseid vastu võtma üksnes määratletud ja realistliku poliitilise tegevuse kaudu, millega kaasneb tugev ja väsimatu pühendumine ning konstruktiivne dialoog.

Komisjon on alati kutsunud arendama tugevamaid, avatumaid ja konstruktiivsemaid suhteid Vahemere partneritega ning me esitame selle saavutamiseks konkreetsed ettepanekud.

Daamid ja härrad, lubage rõhutada täna peamisi märkusi ja ettepanekuid, mis sisalduvad minu komisjonile esitatud teatises. Barcelona protsessi tulemusena on kahjuks tekkinud praegused konfliktid Vahemere lõunapiirkonnas ning aeg-ajalt koostöö puudumine mitmesuguste partnerite vahel. Siiski on toimumas positiivsed muutused ning ma olin ise selle tunnistajaks viimasel külaskäigul sellesse piirkonda. On aeg kasutada ära uuendatud poliitilist tahet süstida uut elu meie koostöösse, et see oleks tasakaalustatum ja kodanikele lähemal. Meie arvates on peamisi eesmärke kolm.

Esiteks, Euroopa Liidu ja selle Vahemere partnerite vaheliste suhete tugevdamine poliitilisel tasandil; teiseks, meie mitmepoolsete suhetega kaasneva ühisvastutuse parem jaotamine, ning kolmandaks, suhete muutmine konkreetsemaks ja nähtavamaks täiendavate piirkondlike ja alapiirkondlike projektide kaudu, mis on asjakohased piirkonna elanike jaoks. Kõnealused meetmed annaksid suurt lisandväärtust. Loomulikult tulevad mängu eravahendid: siiani on kaasatud olnud üksnes ühenduse sektor, seega muutub nüüd oluliseks ka erasektori roll. Muidugi peame vaatama, kas see annab tulemusi, kuid igal juhul on see üks idee. Seetõttu on vaja meie suhteid tugevdada. Komisjon teeb ettepaneku korraldada iga kahe aasta tagant riigipeade või valitsusjuhtide tippkohtumisi. On raske mõista, miks me korraldame korrapäraseid tippkohtumisi oma peamiste partneritega üle maailma, kuid ei korralda arutelufoorumit ELi riigipeade ja meie Vahemere naabrite ja sõprade vahel. Lisaks kinnitas Euroopa-Vahemere piirkonna parlamentaarne assamblee taas, et esindab Barcelona protsessi parlamentaarset mõõdet ning pakub raamistikku aruteludele, avatud dialoogile ja vabale arvamuste vahetusele. Assamblee raames antakse partnerlusele resolutsioonide ja soovituste vastuvõtmisega uut hoogu ning assamblee on Vahemere Liidu seaduspärane parlamentaarne esindaja. Komisjon toetab täielikult parlamentaarse assamblee rolli tugevdamist suhetes Vahemere partneritega. Parem ühisvastutuse jaotamine on samuti oluline. Viimaste aastate jooksul on olnud üheks oluliseks ühiseks veendumuseks, et Barcelona protsessi tegevuskava mõjutas asjaolu, et ELi eesistujariik oli ka Euroopa-Vahemere piirkonna partnerluse eesistujariik.

Kolm ettepanekut pälvisid partnerite üldise toetuse: luua kaaseesistuja institutsioon, kusjuures üks kaaseesistujatest oleks lõunapoolsest riigist ja teine põhjapoolsest; luua alaline ühiskomitee, mis asuks Brüsselis ja vastutaks juhtimise eest, ning luua projektide edendamise eest vastutav sekretariaat. Lõpuks, nagu ütles Robert Schuman, peame töötama välja konkreetsed projektid, „mis loovad kõigepealt reaalse ühtekuuluvuse”. Koos saavutatud projektide kvaliteet tagab algatuse edu. See võimaldab kodanikel tunda Vahemere mõlemat kallast ühendavate seoste tugevust. Projektidega tuleb piirkonda struktureerida ja näha ette valitsusväliste osalejate, kodanikuühiskonna ja äriühingute osalus. Euroopa peab tegutsema erakapitali suurendaja ja vahendajana. Komisjon teeb esialgse ettepaneku edendada merekiirteid, Magribi kiirtee ühendamist, päikeseenergiat ja Vahemere saastest puhastamist. Loomulikult ei ole see loetelu lõplik ja sellele järgnevad teised projektid.

Kokkuvõtteks, proua juhataja, tahaksin rõhutada minu arvates ühte peamist punkti. Uuendatud koostöö meie lõunapoolsete partneritega ei tohi mingil juhul kahjustada meie tugevaid seoseid ja poliitikat idapoolsete naabritega. Vastupidi, lisaks meie jõupingutustele tugevdada individuaalseid sidemeid idapoolsete sõpradega parandab komisjon piirkondlikku koostööd tänu oma Musta mere sünergia algatusele. Peagi avaldame iga-aastase aruande, et tähistada kõnealuse algatuse esimest aastapäeva, ning sel puhul on meil võimalus arutada hiljutist Poola ja Rootsi algatust. Tänu neile jõupingutustele idas ja läänes saame jätkata oma eesmärgi saavutamist: parandada suhteid paindlike koostöövahendite abil, keskendudes meie partnerite prioriteetidele.

Daamid ja härrad, Pariisi tippkohtumine on tõeline võimalus anda meie suhetele Vahemere piirkonna partneritega uus mõõde. Kuigi me ei saa jätta arvesse võtmata mineviku õppetunde, ei tohi me jääda nende kammitsaisse. Algatus „Barcelona protsess: Vahemere Liit” alustab meie suhetes lõunanaabritega uut ajajärku, uut partnerlust, mis põhineb Barcelona protsessi edukatel elementidel, eesmärgiga liikuda koos edasi, et saavutada rahu, demokraatia ja jõukuse ühised eesmärgid.

Vabandage, proua juhataja, kui ma liiga kaua rääkisin, aga ma usun, et see on minu ja meie kõigi jaoks oluline teema.

  Vito Bonsignore, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (IT) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, minu fraktsioon ootas tänast volinik Ferrero-Waldneri algatust suure huviga. Tahaksin teda veel kord tänada ning öelda, et komisjoni 20. mail vastu võetud teatis pakkus väga huvitavat lugemisainet.

Avaldame kiitust president Sarkozyle, kes palli veerema lükkas ning äratas Euroopa Ülemkogu huvi ja edendas Vahemere-poliitika uuendamist, mida minu fraktsioon toetab ning loodab, et see on konkreetne ja kiire.

Me teame, kui keeruline on järgida Barcelona protsessi ambitsioonikaid eesmärke. Ühest küljest valmistab raskusi lahendamata Lähis-Ida konflikt ja pinge Lääne-Saharas. Seatud eesmärkide täitmist takistab ka lõhe, mis lahutab meid mõnikord meie naaberriikide demokraatlikest, majandus- ja sotsiaalmudelitest. Need on kõik tõsised küsimused ja muudavad asjad keeruliseks, kuid ei tohiks kujutada endast ettekäänet viivituste või meelemuutuste põhjendamiseks. Usume, et president Sarkozy poliitiline algatus ja Euroopa Komisjoni toetus liiguvad õiges suunas, nimelt annavad meie poliitilistele püüdlustele sisu ja tõepärasuse.

Selleks määratles komisjon lisaks juba kavandatavale tegevusele (merekiirteed, Vahemere saastest puhastamine, keskkonnajuhtimine, kodanikukaitsealane koostöö looduskatastroofidega toime tulemiseks ning Vahemere päikeseenergia kava) neli projekti, mida meie volinik täna hommikul meelde tuletas. Kõik need projektid on olulised ning selle asemel, et neil praegu pikemalt peatuda, teeme seda siis, kui komisjon on esitanud rohkem üksikasju.

Need projektid toimivad elluviimisel uskumatult olulise edasiviiva jõuna, andes nii Barcelona protsessile uue elujõu kui ka täiendades juba kasutusel olevaid, kuid lõpuleviimata meetmeid. Tuletaksin meelde aastaks 2010 kavandatavat vabakaubanduspiirkonda: volinik, me peaksime sellest rohkem teadma, nagu ka assotsiatsioonilepingutes ja teiste käimasolevate projektide raames seatud eesmärkide hetkeseisust.

Lõpetuseks tahaksin seoses mõistliku aja jooksul lõpule viidavate käegakatsutavate projektidega meelde tuletada, et sarnaselt mere infrastruktuurile ja põhja-lõuna ühendusele vajavad tõuget ka lõuna-lõuna kiirtee koridor, mis ühendab Vahemere lõunakalda riike; see süsteem tuleb lisaks siduda Euroopaga. Peale selle on vaja laenukava, mis pakub abi Lähis-Ida veepoliitika ja infrastruktuuriga seotud küsimustes.

Lõpetuseks tahaksin juhtida nõukogu ja komisjoni tähelepanu kahele küsimusele. Esimene on seotud Euroopa-Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee haldamise ja toimimisega. Euroopa Liit on võtnud Lähis-Idas suuri kohustusi ning me loodame, et neile järgneb poliitiline tegevus. Kas nõukogu võiks öelda, millised on niisuguse tegevuse tegelikud ja praktilised väljavaated?

  Martin Schulz, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma ei ole volinik Ferrero-Waldneriga nõus, et täna on sobiv prantsuse keeles rääkida.

(FR) Minu emakeele kõrval on see mu lemmikkeel, volinik, kuid ma leian, et eriti just täna hommikul ei ole asjakohane prantsuse keelt rääkida, kuna president Sarkozy viga oli algusest peale jätta mulje, et Vahemere Liit oli franko-prantsuse idee. Siiski on ta muutunud mõistlikumaks ning seepärast tuleb teda õnnitleda, härra Bonsigniore.

(DE) Kas ma võin meelde tuletada, et kui härra Sarkozy alguses siia parlamenti tuli tutvustamaks esimeeste konverentsil esimest korda Vahemere Liidu ideed, küsisin ma temalt: „Kas te võiksite öelda, milline peaks olema Saksamaa Liitvabariigi roll Vahemere Liidus?”, ning ta vastas: „Le statut d’un observateur” (vaatleja staatus). Vahepeal oleme edasi liikunud ja neid küsimusi selgitanud. Seetõttu on teie kirjeldatud lähenemisviis õige, volinik.

Ma olen kindlalt veendunud, et on kolm keskset väljakutset, millega meil tuleb Vahemere Liidu raames tegeleda. Esiteks ma leian, et sotsiaalne stabiilsus on rahu eeltingimus, kuid mitte kusagil põhjas ega lõunas ei ole sotsiaalne stabiilsus rohkem ohus kui Vahemere piirkonnas. Mitte kusagil mujal ei ole otsene kokkupõrge suure heaolu ja tohutu vaesuse vahel nii suur või nähtavam, tegelikult käegakatsutavam kui Vahemere piirkonnas ning mitte kusagil mujal ei ole vastasseis ja selle tulemusel tekkinud pinged eurooplaste jaoks suuremad kui Vahemere piirkonnas.

Seetõttu on Vahemere Liit projekt, mis võiks tuua kaasa rohkem rahu ja stabiilsust kahe piirkonna majandusliku integratsiooni abil, ning seega on see äärmiselt hea idee, mida meie, sotsiaaldemokraadid, täielikult toetame.

Teiseks muudab selle veelgi kutsuvamaks asjaolu, et mitmepoolsusest saab koostöö alus nii Vahemere Liidu raames kui ka piirkondliku koostöö projektina, mis ei saa pakkuda mudelit kogu maailmale, kuid võib aidata kaasa ühisalgatuste tekkimisele, mis võiksid suurendada stabiilsust ka maailma tasandil.

Sotsiaaldemokraatide jaoks väga oluline kolmas punkt on asjaolu, et meil on õnnestunud vältida paralleelsete protsesside tekkimist. Barcelona protsess, mille jaoks on muide kuni 2013. aastani kestvas finantsperspektiivis tehtud kättesaadavaks ligikaudu 15,5 miljardit eurot, algatati kõigele vaatamata ka põhjustel, mille ma just välja tõin ja mis moodustasid Vahemere Liidu poliitilise aluse. Vahemere Liidu kaudu viiakse Barcelona protsess nüüd uuele tasandile. Seda tugevdatakse ja parandatakse, kuid loomata uusi institutsioone lisaks olemasolevatele ELi institutsioonidele. Seetõttu on komisjoni ja parlamendi ning muide ka Euroopa-Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee roll väga eriline. See roll on juba määratletud ning ei vaja ega nõua uusi institutsioone ega rohkem bürokraatiat.

Poliitilises, institutsioonilises ja majanduslikus tähenduses ning praktilisi eesmärke silmas pidades oleme praegu seoses Vahemere Liiduga õigel teel. Minu arvates annab see 14. juulil Pariisis põhjust tähistamiseks.

  Graham Watson, fraktsiooni ALDE nimel. – Proua juhataja, oma ettepanekutega Vahemere Liidu kohta tunnustas president Sarkozy seda, mida paljud teavad, kuid ei tunnistaks: ülalt alla suunatud Barcelona protsess, mille puhul lähtuti Euroopa huvidest, ei olnud tõhus ning viis meie lõuna partnerid loobumiseni ja suurendas jõukuse vahet Vahemere mõlemal kaldal.

Kui Euroopa tahab tõsiselt heastada viimase kümnendiku ebaõnnestumised ning tagada lõunakallaste arengu ja turvalisuse, peame õppima nii andma kui ka võtma. Peame rajama Barcelona protsessi tuhale tõelise partnerluse, mis põhineb usaldusel, vastastikkusel ja eelkõige vastastikul austusel.

Vahemeri ei tohi olla kultuuriline piir, vaid kohtumispaik. Ühisinvesteeringud infrastruktuuri, näiteks sadamatesse, mereühendustesse ja energiavõrkudesse, toovad meie elanikud kokku palju tõhusamini kui uhkelt kõlavad deklaratsioonid, mis iseloomustasid Barcelona protsessi.

Peame investeerima ka inimestesse. Samasugune energia, mis tõi kokku prantslased ja sakslased pärast viimast suurt sõda, tuleb investeerida ka eurooplaste ja põhja-aafriklaste kokkutoomiseks, et ära hoida järgmist sõda.

Suurim võimalik viga, mille Prantsusmaa eesistujariigina võiks teha, on siduda Euroopa Liit ja seega selle kodanikud suurejoonelise projektiga, rahastamata edaspidi niisugust koostööd mitmeid aastaid. Nagu härra Schulz ütles, ei ole õige luua alaliste delegatsioonide ja välisteenistuse kõrvale täielikult bürokraatlikku struktuuri, tuleb keskenduda hoopis väärtustele.

Hoolimata halvenevast olukorrast, eriti Egiptuses ja Iisraelis, ning asjaolust, et me peame niisuguseid väärtusi ELi välispoliitika aluseks, on mõistatuslikult raske leida komisjoni ettepanekutest viiteid inimõigustele. Ma loodan, et komisjon tegeleb sellega.

Kuid jättes need vastuväited kõrvale, on Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonil hea meel toetada Vahemere Liitu, ühel olulisel tingimusel: pragmaatiline koostöö majandusküsimustes ei tohi asendada rahu edendamist Lähis-Idas Lissaboni lepingus sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika abil.

Et volinik tunnistab seost majandusarengu ja rahu vahel, siis mis oleks parem märk rahust ja heast tahtest meie Araabia naabrite suhtes kui põllumajandustariifide kaotamine? Meie paljukiidetud vabakaubanduslepingutega ei õnnestunud parandada elu kvaliteeti, kuna nendest jäeti välja põllumajandus ja teenused, mis moodustavad kaks kolmandikku Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika SKTst. Kui me ei tarbi kõnealuste riikide tooteid, ei mõista me enam nende elanikke. Ühise põllumajanduspoliitika reformiga, mille abil tagataks võrdsed võimalused Vahemere lõunapiirkonna riikidest pärit kaupade jaoks, astutaks suur samm edasi, et tegeleda Euroopasse toimuva rekordilise sisserände põhjustega.

Nagu ütles matkimatu doktor Johnson, saab elu püsida üksnes vastastikuste soodustuste abil. Ning kõnealuse liidu edu saavutamiseks peab Euroopa astuma esimese sammu.

  Hélène Flautre, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Proua juhataja, Euroopa Komisjon on teinud hea ettepaneku. Ta on muutnud suhteliselt kohmaka poliitilise algatuse – Vahemere Liidu – uuendatud poliitiliseks ambitsiooniks, mis tugevdab Barcelona protsessi. See on suurepärane ja selles kontekstis täidab komisjon oma rolli väga hästi.

Me toetame komisjoni ettepanekuid, eriti tulevase projekti raames loodavate institutsioonide hõlmamist Lissaboni lepinguga, ning eesmärki kujundada liidu jaoks välja ühtlasem ja paremini integreeritud välispoliitika. Sel viisil lõpetatakse põhjustatud kartus ajutiste poliitiliste manöövrite ees, mis tulenevad tippkohtumisel valikuliselt või juhuslikult sõlmitud lepingutest, kartused, mis on sageli tingitud president Sarkozy põhjendamata algatustest edendada näiteks tuumaenergia levikut piirkonnas.

Keskpärased tulemused demokraatia ja inimõiguste valdkonnas määratleti 2005. aastal ühehäälselt Barcelona eesmärkide takistusena. Seetõttu rõhutab Euroopa Parlament, et Euroopa-Vahemere piirkonna uue ambitsiooni raames tuleb nõuetekohaselt tagada kõik demokraatia, õigusriigi põhimõtete, protsessi parlamentaarse mõõtme ja kodanikuühiskonna osaluse tugevdamise vahendid.

Esitati ka üks muudatusettepanek Lähis-Ida konflikti kohta. Daamid ja härrad, ma arvan, et Euroopa Parlament kiidab selle heaks. On õige tagada, et piirkonna uued algatused ei sõltu konflikti lahendamisest, kuid me petaksime ennast, kui me ei võtaks arvesse selle negatiivset mõju suutlikkusele arendada kodanikele kasulikke Vahemere piirkonna projekte.

Lisaks tuvastas hiljuti Palestiinat külastanud ajutine delegatsioon mitmed humanitaarõiguse ja inimõiguste rikkumised ning selged Oslo ja Annapolise kohustuste rikkumised. Oleks mõttetu eeldada, et olukorra püsimine ei kahjusta tõsiselt piirkonna partnerite ja kodanikuühiskonna vahelist vastastikust usaldust, mis on äärmiselt oluline meie Euroopa-Vahemere ambitsioonide õnnestumiseks.

  Konrad Szymański, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua juhataja, Euroopa Liidul on palju niinimetatud vanu naabreid lõunas ja uusi idas. Seoses vanade naabritega tugevdatakse praegu väliskoostöö vahendit. Seda tuleks jätkata, kuid see ei too kaasa ühegi asjaomase riigi ühinemist liiduga. Naabruspoliitikasse kaasatud idanaabritel on kindlasti võimalus saada liidu liikmeks. Liikmelisus ei ole tõhusa koostöö eesmärk, kuid edukas naabruspoliitika on seotud selles suunas liikumisega.

Barcelona protsess vajab uut poliitilist tõuget, kuna kõiki sama mudeli alla suruv naabruspoliitika ei sobi idale ega läänele. Seetõttu on täiesti asjakohane, et Euroopa tegevuskavas on peaaegu samal ajal kaks projekti, üks Vahemere Liidu kohta ning teine ida partnerluse kohta.

Ukraina, Valgevene, Moldova ja Gruusia naabrina loodan ma väga, et lõuna ja ida naabruspoliitika vahel ei teki kahjustavat konkurentsi. Mõlemad peaksid selle asemel üksteist täiendama. Kui näiteks eelarveläbirääkimised õnnestuvad, peame seisma õlg õla kõrval. On vaja vastastikust poliitilist solidaarsust, et kujundada välja ida ja lõuna naabruspoliitika aspektid. Seoses meie poliitikaga lõuna ja ida suunas on väga olulised samuti võrdsed võimalused institutsioonilisel, poliitilisel, abi ja majanduslikul tasandil.

Seetõttu toetan ma täna tugevalt naabruspoliitika raamistiku tugevdamist ja uuendamist seoses Vahemere riikidega. Me toetame projekte, mis käsitlevad laene, kommunikatsiooni ja energiat. Toetame ka lõunapoolseid riike mõjutavaid institutsioonilisi reforme. Usume, et tulevikus toetatakse samamoodi idapoliitika tugevdamist.

  Francis Wurtz, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FR) Proua juhataja, volinik, väljakutsed, mis kaasnevad Euroopa suhetega Vahemere lõunakalda riikidega, ületavad kaugelt lihtsate naabrussuhetega seotud väljakutsed.

Kahtluse all võib olla selle erakordselt jaotatud piirkonna rahumeelne tulevik. Selle olukorra põhjused on väga selged. Esimene on majanduslik tasakaalustamatus. Kolmteist aastat pärast Barcelona protsessi alustamist lubatud ühine jõukus mitte ainult ei saanud teoks, vaid lõhed on muutunud suuremaks. Tegelikult on vabakaubanduse kinnisidee muutunud tähtsamaks arengueesmärgi saavutamisest. Et saavutada edaspidi edu selles, milles oleme ebaõnnestunud, on vaja muuta suunda. Seda ma siiski ei näe.

Teine probleem on rändajate alandav kohtlemine. Kõnealuste riikide elanikkond on väga noor. Inimesed tahavad elada, kuid neil puudub lootus tuleviku suhtes. Kuigi nad on oma maa, kultuuri, oma tsivilisatsiooni ajaloo ja selle muljetavaldavate panustega tugevalt seotud – isegi kui see ei meeldi härra Berlusconile –, tahavad paljud neist tulla Euroopasse ning nad näevad, kuidas nende õed ja vennad kannatavad solvangute tõttu, mis meile kõigile teada on: profileerimisest diskrimineerimiseni, kinnipidamiskeskustest tagasisaatmiseni.

Ka seoses sellega on lõhe dramaatiliselt suurenenud. Kultuuridevahelisest dialoogist ja inimeste omavahelisest lähendamisest rääkimine ei ärata mingit usaldust, kui niisugune tegevus ei lõpe.

Lõpuks seisneb probleem ka Euroopa tegevusetuses seoses Palestiina probleemiga. Sellele vastataks, et liit ja selle liikmesriigid on Palestiina suurimad doonorid, mis on tõsi ja hea. Siiski kinnitaks mis tahes vaatleja, nagu seda tegi just Lähis-Idast naasnud Euroopa Parlamendi delegatsioon, et ilma kindla Euroopa kohustuseta poliitilisel tasandil ei lahenda kõnealune abi ühtegi tegelikku probleemi.

Teiste sõnadega oodatakse Euroopalt Vahemere lõunapiirkonnas, et ta saaks lõpuks üle sellest, mida endine ÜRO peasekretäri esindaja härra Soto nimetas Iisraeli puhul õigusega enesetsensuuriks rahvusvaheliste õiguste ja oma kohustuste pideva rikkumise tõttu.

Iisrael peab mõistma – ja liidu kohus on teda selles aidata –, et suhete normaliseerimisel kogu piirkonnaga on oma hind ning et see hind ei ole midagi muud kui see, mis on sätestatud Araabia Liiga rahualgatuses, neliku rahuplaanis või Annapolise deklaratsioonis, nimelt okupatsiooni ja sellest tuleneva barbarismi lõpetamine ning Palestiina riigi tunnustamine 1967. aastal kehtinud piiridega.

Euroopa hoiak kõnealuses küsimuses on võib-olla otsustav kriteerium mis tahes Euroopa-Vahemere piirkonna partnerluse alustamise püüdluste edu või ebaedu puhul.

Seetõttu on soovitatav, et Euroopa Liidu ja Iisraeli assotsiatsiooninõukogu kohtumisel 16. juunil kaalutaks seda tõsiselt, uurides Iisraeli nõuet seoses sellega, kas tema partnerlust liiduga tuleks tugevdada.

  Graham Booth, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Proua juhataja, mul paluti täna rääkida Euromedist. See on hullumeelne katse luua kõiki Vahemere riike hõlmav blokk, ühendades Euroopa Põhja-Aafrikaga. Kava koostajate jaoks oli see hiilgav idee: Euroopa viiks heaolu ja tehnoloogia Põhja-Aafrikasse ning Põhja-Aafrika tooks odava tööjõu, nafta ja gaasi Euroopasse.

Tegelikult on see idee katastroofiline. Me oleme juba näinud, mis juhtub, kui vaestest riikidest tulevatele inimestele antakse liikumisvabadus rikkamatesse riikidesse. Kas te suudate ette kujutada, mis juhtub, kui ka Põhja-Aafrika saab selle õiguse? Kas suure rahvusvahelise terrorismiohu ajal on hea mõte anda liikumisvabadus riikidele, kus eksisteerivad al-Quaida rühmitused? Pärast terroristide julmust Madridis ja Londonis võiks arvata, et Euroopa on sellest õppinud. On siiski selge, et ei ole!

Lubage rääkida naftast ja gaasist. Põhja-Aafrika riigid teavad, et Euroopat on võimalik türanniseerida. Kas on tõesti hea idee anda meie energiavarustuse kindlus Alžeeria sõjalise diktatuuri või Liibüa kolonel Gadaffi kätesse, kes mõlemad on teadlikud meie haavatavusest?

Ma soovitan ELil tungivalt see kava lõpetada. Meil on juba olnud üks impeeriumlik mare nostrum. Teist me ei vaja.

  Jean-Claude Martinez (NI). - (FR) Proua juhataja, volinik, Vahemeri on igasuguste jaotustega piirkond, mis hõlmab geograafilisi, ajaloolisi (Salami, Axioni, Lepanto), demograafilisi ja isegi filosoofilisi jaotusi maagilise ja loogilise mõtlemise vahel, teiste sõnadega ida ja lääs, Egiptusest Mooseseni, kellele järgnes Jeesus, seejärel Muhamed, Omar Khayyamist Baudelaire’ni, Süüria platoodest Languedoci tasandikeni. Vahemeri on kolme monoteistliku religiooni ning nisu- ja veinikasvatuse tsivilisatsiooni, mitte Chez Léoni hapukapsa ja õlle või rannakarpide tsivilisatsiooni lootus.

Vahemere Liit ei ole üksnes saastest puhastamise või tsiviiljulgeoleku küsimus. Selleks vajate tuletõrjet! Vahemere piirkonda ei juhi 44 kõrgemat ametnikku Brüsselis, Vahemere piirkonna pealinnas. Miks mitte anda välja Erasmuse stipendiumit, et Platon ja Aristoteles saaksid tulla ja õppida ühenduse õigust Brugge kolledžis?

Vahemere piirkond tegeleb Vahemere riikide naiste ja meeste probleemidega, mis hõlmavad jõukust, näiteks kalurite jõukust, kes teilt seda praegu paluvad, ning samuti rahuküsimusi läänes, Maroko Sahara provintsides, ja idas, Palestiinas.

Volinik proua Ferrero-Waldner, meie unistused peavad olema piisavalt suured, et me ei kaotaks neid silmist, kui püüame neid ellu viia, ning seepärast ei ole olemas Vahemere rahvaste kitsast liitu.

  Rodi Kratsa-Tsagaropoulou (PPE-DE). – (EL) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, Vahemere piirkonnal on olnud Euroopa välissuhetes oma osa alates Euroopa ühendamisprotsessi algusest. Isegi Rooma lepingus on nähtud ette privilegeeritud suhted teatavate Vahemere riikidega. Vahemere poliitika ja rahvusvaheline olukord on aidanud arendada meie institutsioonilist raamistikku, kuna piirkond on olnud alati rahvusvaheliste väljakutsete ja probleemide areen.

On üldteada, et me ei saavutanud 1995. aastal Barcelonas seatud ambitsioonikaid eesmärke, seega püstitasime 2005. aastal uued. Euroopa-Vahemere suhted on andnud kahtlemata arvukaid võimalusi nii kahepoolseteks kui ka rahvusvahelisteks kohtumisteks ja tutvumisteks, et parandada kontakte avalikkuse ja parlamentidega.

President Sarkozy kavandatav Vahemere Liit ja selle edu ELi ja selle institutsioonide egiidi all on rõhutanud, kui oluline on viia ellu Euroopa-Vahemere unistus, mis on muutunud reaalsemaks ja teinud mõlemal poolel edusamme. Unistus on andnud olulise panuse. Vahemere piirkond on meie küsimustes, muudatustes ja kavades alati olemas olnud; see on olnud ELi jõuvahekorra ja suhete võti. Edu, mida kõnealune ettepanek endast kujutab, tõestab samuti, milliseks mobiliseerimiseks, innovatsiooniks ja pühendumuseks on liit võimeline, seistes silmitsi suurte väljakutsetega.

Ma õnnitlen ja tänan Euroopa Komisjoni, eriti volinik Ferrero-Waldnerit tehtud töö ja ettepaneku eest, mis meie arvates on tasakaalukas ja integreeritud. Tema ettepanekus tähtsustatakse kõige rohkem meie kohustusi ja otseseid huve, see põhineb uutel Prantsusmaa ettepanekutel ja sillutab teed tulevikku.

Ühise resolutsiooni kaudu tervitab ja toetab Euroopa Parlament kõnealuseid jõupingutusi. Resolutsioonis väljendatakse parlamendi toetust alanud huvitavale ja ambitsioonikale projektile. Piirkonna väljakutsed muutuvad üha suuremaks ja kiireloomulisemaks. Piirkonnas on suured majanduslikud ja poliitilised erinevused, tõsised julgeolekuprobleemid ja majanduslik ebavõrdsus. Lisaks muutub Vahemere piirkonna majanduslik ja poliitiline keskkond üha keerulisemaks. Tuleb arvesse võtta Ameerika Ühendriike, Hiinat ja Venemaad ning seega peame olema ettevaatlikumad ja tegutsema tõhusamalt.

  Pasqualina Napoletano (PSE). - (IT) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, Euroopa Parlament tahtis komisjoni teatisele viivitamata reageerida. Sellepärast, nagu volinik ise ütles, soovime näha Euroopa-Vahemere partnerluse taaselustamist, uuendamist ja arendamist.

Toetame komisjoni arvamust, et Euroopa Liit peaks olema Vahemere Liidu loomisel Euroopa poolt peamine institutsiooniline ja poliitiline osaleja. See võib ergutada ka meie lõuna partnereid tegema omavahel tihedamat koostööd, mis on siiani olnud äärmiselt keeruline.

Oleme nõus, et Vahemere Liidu ülesanne peaks olema majanduslik ja territoriaalne integratsioon Vahemere piirkonna riikide vahel, mis tuleks saavutada ulatuslike infrastruktuuriprojektide abil, ning me usume samuti, et komisjoni esitatud näited on asjakohased.

Selleks peab siiski selgeks tegema, kes mida teeb. Eelkõige tuleb vältida komisjoni ja tulevase sekretariaadi rollide kattumist. Seoses partnerluse taaselustamisega sooviksime muidugi toetada selle poliitilist mõõdet: meid huvitab nii valitsustevaheline dialoog kui ka parlamentide roll, Euroopa-Vahemere piirkonna parlamendi loomine ning selle töö ja kodanikuühiskonna roll, mille puhul ma tahaks tugevalt rõhutada, et peamist rolli mängivad sotsiaalpartnerid.

Lõpuks peab olema selge, et komisjoni teatises sätestatud projekte ei tohiks viia ellu nii, et see kahjustaks kultuuri, pärandi ja koolituse ning audiovisuaalvaldkondades juba käimasolevaid piirkondlikke programme. Seda silmas pidades kutsuksime rahastama paremini programmi Erasmus Mundus ja rahastama Euromedi audiovisuaalprogrammi.

  Thierry Cornillet (ALDE). - (FR) Proua juhataja, tervitame Euroopa Liidu ja Vahemerd ümbritsevate riikide vahelisi mitmepoolseid suhteid juhtiva protsessi taasalgatamist 13 aastat hiljem.

Meie resolutsioonis ei eksita. Ei ole tehtud sobimatut algatust. Vastupidi, see oli õigeaegne ja tervitatav algatus, uus algatus, uus tõuge, uus impulss. See tõestab, et vähemalt oli võimalik täiustada Barcelona protsessi, ja me keskendame oma jõupingutused selles suunas.

Tervitagem seega teatist „Barcelona protsess: Vahemere Liit”. See on esimene kord, kui vahendile omistatakse suuremat tähtsust kui eesmärgile. Ma ei kahtle, et Vahemere Liit jääb üldnimeks, kuid ma ei taha kedagi vihastada. Vahemere Liit on Kolumbuse muna, kas pole? Vahemeri on järv. Me kõik elame selle kallastel, mõned meist on rohkem organiseeritud, mõned vähem või üldse mitte, näiteks lõunapoolsed riigid, kuid me peame tegema koostööd. Seda silmas pidades peame alustama – ning komisjon rõhutas seda väga hästi – konkreetsete projektidega reostuse, energiatootmise ja noortele töökohtade loomise valdkonnas, mis on Vahemere riikide jaoks peamise tähtsusega.

Tervitagem samuti parlamendi algatust vähem käegakatsutavates valdkondades seoses inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse küsimustega. Ma pean lõpetama siiski öeldes, et kolmandat algatust ei tule.

Seekord peame kindlasti edu saavutama, sest kui me seda ei tee, näitame end iseenda huvide vaenlastena.

  Rebecca Harms (Verts/ALE). - (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, palju on räägitud Prantsusmaa presidendi ideest varustada ja relvastada Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riigid Vahemere Liidu raames tsiviilkasutuseks, aga ka sõjaväeliseks otstarbeks mõeldud tuumavõimsusega. Lubage tsiteerida Asterixi: „Need prantslased on hullud!” Siiski valmistab see mulle praegu isegi rohkem muret, võttes arvesse, et ka Euroopa Komisjon on nende kavadega tegelenud ja neid isegi innukalt toetanud.

Umbes kaks nädalat tagasi toimus Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektori dr Mohamed ElBaradei ja komisjoni vaheline kohtumine. Kohal oli ka härra Barroso. Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuur ja Euratom (või komisjon) kirjutasid alla lepingule, mille eesmärk on edendada tuumaenergia levikut. On näha, et ilmselt soovitakse varustada samu arengumaid, mida ka härra Sarkozy silmas peab, ning neid aidata ja toetada igal viisil, et nad saaksid tuumaenergia kasutusele võtta.

See tõstatab minu arvates suure hulga küsimusi. Esiteks, volinik, pidite te algselt olema kõnealuse lepingu kaasallakirjutaja. Mulle on esitatud asjaomane lepingu projekt. Miks te sellest loobusite? Kas sellepärast, et aluslepingutes puudub tegelikult kõnealuse lepingu jaoks alus? Teiseks, milline on härra Solana seisukoht niisuguste lepingute allakirjutamise suhtes? Ma ei suuda ette kujutada, et turvalisusest lähtudes, pidades eriti silmas keerulist olukorda Iraanis, võiks see leping saavutada Euroopa toetuse.

Kuna näib, et see kõik on toimunud salaja, oleks mul väga hea meel voliniku selgituse üle, eriti kuna ta on pärit riigist – Austriast nimelt –, kus ollakse tuumaenergiaga seotud küsimustes väga kriitilisel seisukohal.

  Salvatore Tatarella (UEN). - (IT) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, härra Schulzil on kindlasti hea meel kuulda, et ma ei kavatse prantsuse keeles rääkida. See ei takista siiski mind toetamast täielikult president Sarkozy algatust, mis on viinud või isegi lükanud Euroopa positsioonile, kust ta saab võita tagasi oma äärmiselt olulise rolli Vahemere piirkonnas.

Sarkozy algatuse teene seisneb selles, et see annab Barcelona protsessi tulemustega seotud küsimusele otsese vastuse. Kui me küsime, mida on Vahemere piirkond Barcelona protsessist võitnud, ei ole meie objektiivne, tõsine ja tõepärane vastus rahuldav. Loomulikult on toimunud sõda ning Lähis-Idas on endiselt konflikt. Kui Barcelonas 1995. aastal otsustati algatada kõnealune uus Euroopa poliitika, oli eesmärk konfliktijärgse rahu saavutamine. Seda ei saavutatud siis ega ole saavutatud ka praegu. Euroopa lohistab endiselt oma jalgu järel ning Prantsusmaa presidendi algatus tundub meile asjakohane.

Me toetame komisjoni algatust ja sellest tulenevat kompromissi. Me toetame seda, kuid usume siiski, et seoses rolliga, mida Euroopa on suuteline ja peab Vahemere piirkonnas mängima, sellest veel ei piisa. Mõned kartsid ja kardavad ka praegu, et Prantsusmaa algatus võib seada ohtu Euroopa ühtekuuluvuse; ma ei usu, et niisugune oht olemas on. Sellist ohtu ei ole ühelgi juhul, mil Euroopal palutakse keskenduda rohkem poliitikale ja vähem turule.

  Patrick Louis (IND/DEM). - (FR) Proua juhataja, daamid ja härrad, tänane arutelu on väga tähtis. Üks meie mandri tuleviku võtmeid seisneb meie suutlikkuses hoida ära sügava lõhe tekkimine, mis jaotaks Vahemere piirkonna kultuuriliselt ja majanduslikult kaheks vastandlikuks pooleks. Hoolimata mare nostrum’i kahe kalda kõigist erinevustest, on see, mis meid ühendab, tugevam kui see, mis meid lahutab.

Sellepärast on Nicolas Sarkozy algatus põhimõtteliselt suurepärane, see annab paigal seisvale Barcelona protsessile uut elujõudu. Lubage mul siiski esitada meetodiga seoses mõned tingimused.

Kui Prantsusmaa kirjutas alla mitmesugustes lepingutes (alates Maastrichti lepingust kuni Lissaboni lepinguni) sisalduvatele Euroopa kohustustele, nõustus ta andma ühendusele – ja ma kahetsen seda – mitmed oma eelisõigused, eriti välispoliitika valdkonnas. Isegi kui see härra Guénot’le ei meeldi, kohustavad kõnealused lepingud meid kahjuks niisuguses maailmas elama. Seetõttu ei ole minu arvates sobiv algatada niisugust projekti, mis põhjustab suurt meedia pahameelt. Tegelikult ei ole Prantsusmaal enam võimu seda kellelegi peale suruda. Ainus viis selle edasiarendamiseks oli kasutada kogu Prantsusmaale kättesaadavat diplomaatiat ja inimressurssi, et veenda oma partnereid Barcelona protsessi reformima, jätmata muljet, et tehakse midagi, mis on juba tehtud, kuigi tehtu ei olnud kaugeltki rahuldav.

Selle vastuolu tulemust võib praegu näha, kuna kindlasti ei olnud kokkusattumus, et praegune arutelu lükati eilselt, mil nõukogu oleks võinud osaleda, tänasele, kui esindatud on üksnes komisjon. See on rohkem kui märk: komisjonil ei ole mingit kavatsust sellest loobuda.

  Tokia Saïfi (PPE-DE). - (FR) Proua juhataja, volinik, mul on täna hea meel, et teatis „Barcelona protsess: Vahemere Liit” on Euroopa tegevuskavas esikohal.

Komisjoni analüüs paistab olevat asjakohane. Põhinedes alates 1995. aastast toimunud Euroopa-Vahemere piirkonna koostöö tulemustel, annab see protsessile uut elujõudu, et saada üle praegustest lünkadest ja puudustest.

Seetõttu on mul hea meel, et teatises seatud eesmärgid põhinevad võrdsuse ja võrdõiguslikkuse põhimõttel, mis on kavandatava Vahemere Liidu keskmes. Teostatavad piirkondlikud projektid muudavad Euromedi partnerluse ka nähtavamaks ja eelkõige viivad selle kodanikele lähemale. Tegelikult tagab elanike omavastutus tugeva partnerluse ja piirkondliku koostöö Vahemere lõunariikides.

Selle eesmärgi täitmisel mängib seega peamist rolli Euroopa-Vahemere piirkonna parlamentaarne assamblee. Kõnealust assambleed tunnustatakse lõpuks kui parlamentaarset toetust Euroopa-Vahemere piirkonna partnerlusele.

Lõpetuseks tahaksin öelda paar sõna projekti juhtimise kohta. Meie eesmärk peab olema jätkuvalt poliitiliste suhete tugevdamine, vastutuse jaotamine, võrdõiguslikkuse edendamine ning Euroopa-Vahemere piirkonna partnerite vaheliste kohtumiste arvu suurendamine. Me ei tohi vähendada projekti poliitilist sisu institutsioonilise mehhanismi keerukuse tõttu, millega kaasneks kindlasti tegevusetus. Peaksime tagama projekti tegeliku tõhususe, luues põhja-lõuna kaaseesistuja, mis tagaks võrdõiguslikkuse ja jagatud vastutuse, ning sekretariaadi, mis vastutaks Vahemere Liidu juhtimise ja konkreetsete projektide rakendamise järelevalve eest.

Vahemere Liit on suur samm edasi ning nagu te, volinik, ütlesite, alustab see – ma loodan – uut etappi suhetes meie partneritega, kellega meil on ühine tulevik.

  Carlos Carnero González (PSE). - (ES) Proua juhataja, kuna ka väljaspool Euroopa Parlamenti käib elu, eeldan ma, et mõnel meist on aega minna nädalavahetusel kinno.

Ma tegin seda eelmisel pühapäeval ja nägin filmi, mida ma väga soovitaks vaadata, ning mul puuduvad finantshuvid selle tootmise või levitamise suhtes: filmi nimi on „The Yacoubian Building” ning see käsitleb suure Vahemere riigi Egiptuse poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi probleeme.

Ükski kord ei mainita selles peaaegu kaks tundi kestvas filmis Euroopa Liitu, meie kohalolekut, Barcelona protsessi. Kas see tähendab, et Barcelona protsessi pole olemas, et see ei ole olnud edukas? Ei, me ei tohi asju segi ajada. See ei ole olnud piisavalt nähtav, kuid see on sisaldanud elemente, mis on inimestele kasu toonud ja millest täna saab koostööl ja võrdõiguslikkusel põhineva mitmesuguse välispoliitika pidepunkt.

Barcelona protsess on täielik vastand Euroopa ja Vahemere lõunariikide vahelistele ajaloolistele suhetele. See ei ole uuskoloniaalne ega nõudmiste protsess, see on partnerluse ja ühinemise protsess ning me ei tohi seda unustada.

See protsess ei ole suutnud muuta Vahemere piirkonna suurt dünaamikat, kuid kuidas saame loota, et suudame vaid veidi rohkem kui 10 aastaga muuta dünaamikat, mis on kestnud sadu aastaid? Sellele vaatamata on õnnestunud anda teatavale dünaamikale uus suund. Sellepärast on vaja seda tugevdada poliitilisel ja institutsioonilisel tasandil programmide ja rahastamise kaudu. See on Vahemere Liit.

Euroopa Komisjon toob selle oma teatises selgelt välja ning seega kavatseb parlament täna toetada teatist ja seda, mida tahab suur enamus Euroopa valitsusi: rohkem Barcelona protsessi, rohkem Barcelona protsessi, rohkem Barcelona protsessi. See on Vahemere Liit: mitte rohkem struktuure, vaid võimalus inimestele elada paremini tänu võrdsete partnerite vahelisele koostööle.

Ma tahan öelda, et sel juhul peab Euroopa-Vahemere piirkonna parlamentaarsest assambleest saama seadusandlik organ, mis annab protsessile demokraatliku õiguspärasuse. Ei ole kokkusattumus, et teie, proua Rothe, kui Euroopa-Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee liige juhatate tänast istungit.

  Baroness Nicholson of Winterbourne (ALDE). - Proua juhataja, tänan kõiki kolleege, kes rääkisid ja on juba aastaid toetanud Barcelona protsessi. See on suurepärane idee, mis peab edukaks osutuma. Ma tervitan eriti president Pötteringi algatust moodustada parlamendis teatavad struktuurid Barcelona protsessi edendamiseks ning president Sarkozy pühendumust tugevdada protsessi erinevate aspektide kaudu.

Esmaspäev, 9. juuni tähistab Euroopa-Vahemere piirkonna ülikooli avamist. Kolleegid, ma tahaksin, et te selle kuupäeva meelde jätaksite. Me ütleme, et meie edu peitub dialoogis, ning Euroopa-Vahemere protsessi peab iseloomustama edukas ülikool. Ma õnnitlen eesistujariik Sloveeniat, kes pakkus ülikoolile asukoha, kuid küsin kolleegidelt kõigist parlamendikomisjonidest – ning komisjonist ja nõukogust –, miks ei ole ülikooli jaoks loodud eelarvet? Kindlasti ei tohiks me loota ülikooli tuleviku kujundamisel ühe eesistujariigi, praegusel juhul Sloveenia peale. Kui me tahame, et ülikool oleks edukas, peame leidma tulevaste aastate jaoks eelarve.

  José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra (PPE-DE). - (ES) Proua juhataja, Vahemere piirkonna ajalugu on sügavam kui selle geograafia. Ei ole vaja olla pärit sellest piirkonnast, et mõista, nagu volinik õigusega välja tõi, selle peamisi probleeme: ränne, inimkaubandusega tegelev maffia, mida kahjuks ei ole resolutsiooni ettepanekus mainitud, narkootikumid, Vahemere kahe kalda vaheline majanduslik lõhe ning loomulikult ka radikaalne islami fundamentalism, mis on rahvusvahelise poliitika üks suurimaid musti auke.

Sellest tuleneb Vahemere piirkonnas valitseva olukorra tähtsus meie poliitilise projekti stabiilsuse ja turvalisuse tagamiseks. Seetõttu tervitame komisjoni teatist: tervitame selle usinust, kuna nii kiiresti on järgitud Euroopa Ülemkogu juhiseid; tervitame selle realismi, kuna projektis asetatakse asjad oma kohale, ning tervitame selle tervet mõistust, kuna selles rõhutatakse uues algatuses, mille eesmärk on Barcelona protsessile uue elujõu andmine, kuju võtvate uute algatuste täiendavust ja mitmepoolsust.

Tahan rõhutada, proua juhataja, et ma ei ole nõus teatava kriitikaga, mis on käesoleva arutelu jooksul tehtud. Ma usun, et vajaduse korral eelistavad Euroopa Liit ja komisjon ideaale arvudele, ning on selge, et oma välistegevuses püüab Euroopa Liit alati kaitsta põhimõtteid, millesse me usume. On siiski ka tõsi, et peame sageli liikuma õndsusest ja suurtelt põhimõtetelt raamatupidamisdokumentidele, et tagada usutavus ja reaalsus, ning liikuma poliitikavaldkondades, mida kavatseme edendada, sõnadelt tegudele.

Seetõttu, proua juhataja, on väga lihtne kritiseerida ja teha algatusi, kuid neid tuleb hinnata, lähtudes rahalistest vahenditest, mida liikmesriigid Euroopa Liidule poliitika nõuetekohaseks rakendamiseks annavad. Seega ma usun, proua juhataja, et praeguse finantsperspektiivi raames ja kui me kõnealuseid vahendeid ei kasuta, ei suuda me ellu viia ambitsioone, mida me Euroopa Liiduna püüame saavutada.

  Kader Arif (PSE). - (FR) Proua juhataja, daamid ja härrad, tolleaegse Vahemere Liidu algatamine põhjustas vastuolusid ja muret nii Euroopas kui ka Vahemere piirkonna partnerite hulgas.

See algatus ei saanud selgelt olla üksnes franko-prantsuse või euro-Euroopa algatus ega Euroopa-Vahemere piirkonna suhete turvalisusele suunatud nägemuse väljendus.

Seda silmas pidades tervitan voliniku täna hommikul öeldud sõnu ja konkreetseid ettepanekuid, mis vastavad mõnele meie murele. Ühine projekt peab seisnema kollektiivses dialoogis ning põhinema võrdsusel ja kaasjuhtimisel. Siiski on Euroopa-Vahemere piirkonna suhted ebasümmetrilised, emotsionaalsed ja irratsionaalsed. Kaubandust silmas pidades on need ilmselt asümmeetrilised: nii põhja-lõuna kui ka lõuna-lõuna suunalise kaubanduse puhul. Seetõttu peame vaatama, kas 2010. aastal tuleks luua vabakaubanduspiirkond või mitte. Kõnealused suhted on irratsionaalsed, kuna põhinevad sageli valuliku ja keerulise ajalooga seotud suhetel, ning praegu võimendab seda teatavate konservatiivide soov, nimelt tsivilisatsioonide kokkupõrge, lääne ja ida bloki vaheline vastasseis.

Järelikult, kui tuleks teha otsuseid, oleks kõigepealt vaja vaadata kõnealuseid Euroopa-Vahemere piirkonna suhteid kiretult ja ratsionaalselt. Peame olema ratsionaalsed, et tugevdada parlamentide, eriti Euroopa-Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee rolli; peame olema ratsionaalsed seoses ettepanekutega hea valitsemistava kohta; peame olema ratsionaalsed seoses abiga, mida saaks anda lõuna-lõuna perspektiivist lähtudes; peame olema lisaks ratsionaalsed, kui tegemist on inimeste vaba liikumise ja Iisraeli-Palestiina küsimusega. Lisaks ei tohi me muutuda kirglikuks, sest vastasel juhul ei loo me rahul rajanevat ala ning ei hoia ära tsivilisatsioonide kokkupõrget, mida mõned soovivad.

  Ioannis Kasoulides (PPE-DE). - Proua juhataja, volinik Ferrero-Waldneril ja eelmistel kõnelejatel õnnestus hästi esitleda Barcelona protsessile ja Vahemere Liidule antud tõuget. Barcelona ideed on praegu asjakohasemad kui kunagi varem. Jõukuse erinevus Euroopa Liidu ja enamiku Vahemeremaade vahel on kahjuks suurenenud. Vabakaubanduse järkjärguline sisseseadmine Euroopa Liiduga ei ole meelitanud tegema kodumaiseid ja välisinvesteeringuid, mida on vaja edendada Vahemere partnerite elu kvaliteedi tõstmiseks.

Nüüd sõltub palju uute kavandatavate projektide edust, mis peavad olema nähtavad ja käegakatsutavad tavakodanikele Vahemere mõlemal kaldal ning mõjutama ja meelitama erasektori huvi: projektid, mis käsitlevad niisuguseid teemasid nagu kodanikukaitse, kliimamuutuse mõjud, põud ja veepuudus, metsatulekahjud, Vahemere reostusest puhastamine ning tehnoloogia areng, et kasutada paremini ära päikeseenergiat, mis tooks kasu Vahemere mõlemale kaldale.

Kõigi Vahemeremaade, põhja ja lõuna ühisprojektid on üks edu peamisi võtmeid. Vastastikuse kasu ja nähtavusega on seotud ka rände-, sotsiaalse integratsiooni, õigluse ja turvalisuse küsimused. Ärgem unustagem, et meie partnerid on nüüd transiidiriigid Saharast lõunasse jäävast Aafrikast tulevatele rändevoogudele.

Rahaliste vahendite küsimus, eriti niisuguse ambitsioonikama projekti puhul, jääb lahtiseks. Mida käegakatsutavam ja nähtavam on projekti kasu, seda parema meelega annavad liikmesriigid raha.

ISTUNGIT JUHATAB: MIGUEL ANGEL MARTÍNEZ MARTÍNEZ
Asepresident

  Vural Öger (PSE). - (DE) Härra juhataja, volinik, tahaksin viimaks, kuigi vastumeelselt, president Sarkozyd siinkohal õnnitleda. Lärmiga, mille ta on ELi-Vahemere piirkonna suhete ümber tekitanud, on tal tegelikult õnnestunud suurendada alates 1995. aastast eksisteeriva Barcelona protsessi tähtsust ja nähtavust rohkem, kui see väärt on, ning valla päästa uus arutelu meie lõunas asuva naaberpiirkonna üle.

Tulemusi vaadates on siiski selge, et härra Sarkozy esialgne idee, mis algatati 2007. aasta veebruaris, on ebaõnnestunud kolmes punktis. Esiteks lükkasid Hispaania ja Itaalia Roomas 2007. aasta detsembris vastu võetud deklaratsiooniga tõhusalt maha võimaliku alternatiivi Türgi ühinemisele ELiga. Seejärel kinnitas kantsler Merkel, et ELi-Vahemere piirkonna suhteid arendatakse edasi praeguste ELi struktuuride raames. Lõpuks on komisjon nüüd seadnud takistused härra Sarkozy ambitsioonikatele plaanidele seoses sekretariaadi ja projekti juhi struktuuri loomisega. On selge, et härra Sarkozy omapead tegutsemise lähenemisviisi Euroopa Liit ei salli.

  Simon Busuttil (PPE-DE). – (MT) Meil oli vaja uut algust, uut energiat Vahemere poliitika edasiarendamiseks, mis on nii oluline Vahemere piirkonna ja Euroopa jaoks. Võib-olla oli Barcelona protsessi suurim viga selles, et Vahemere keskpiirkonna naaberriigid tundsid alati, et see oli Euroopa protsess, mis suruti neile peale, ning puudus piisav võrdsus ja liikmestaatus. 13. juuli tippkohtumisel peame tagama, et uus Vahemere Liidu projekt luuakse tõelise liikmestaatuse ja võrdsuse alusel. Peame selle üles ehitama struktuuridele, mis on eraldiseisvad ja ei suru meie väljavaateid teistele peale. See tähendab loomulikult kohustusi ja õigusi mõlemale, mitte üksnes ühele poolele. Me tervitame kõnealust ettepanekut nii teatava skeptitsismi kui ka lootusega. Ma loodan, et lootus saavutab skeptitsismi üle võidu.

  Luís Queiró (PPE-DE). – (PT) Barcelona protsess eksisteerib üksnes sellepärast, et meie suhted lõunaga mõjutavad mitmeid Euroopa keskseid poliitikaküsimusi. Mõned näited nendest küsimustest on energia, terrorismivastane võitlus, demograafia ja sisseränne, majandusareng ning kuritegevusevastane võitlus. Siiski peame tunnistama, et Barcelona protsess ei ole iseenesest edukas olnud.

Euroopa on saavutanud suurt edu tegelikult reformide edendamisel kandidaatriikides. Siiski ei saa Vahemere lõunakalda riigid Euroopa Liiduga ühineda, kuid on teatavatel juhtudel meie kõige problemaatilisemad naabrid. Sellepärast seisneb küsimus selles, kuidas peaksime protsessi algatamiseks oma strateegiat muutma, nii et uus Vahemere Liit ei oleks üksnes tore idee.

Kas me usume, et tee tulevikku seisneb teatavate investeeringute toetamises tõeliselt avatud turgude raames? Kas me usume võimalikult laialdasse juurdepääsu ühenduse taastusvahenditele? Kas me toetame ideed, mille kohaselt abi suurus sõltub kavandatavate reformide kvaliteedist? Ma usun, et jah, sest Vahemere piirkonna probleemid on ka meie probleemid. Peame meeles pidama, et kui me ei saa aru, mis Barcelona protsessi puhul valesti läks, ei saa me anda uut dünaamikat suhetesse oma lõunanaabritega.

  Erna Hennicot-Schoepges (PPE-DE). - (FR) Härra juhataja, tahaksin paluda volinikul proua Ferrero-Waldneril mitte vaadelda Barcelona protsessi üksnes majandusliku protsessina. Kui Euroopa vajab energiat, pöördub ta Aafrika poole, et saada kasu selle päikesest ja liivast. Kas seda pole liiga vähe? Kas me ei peaks rakendama kõnealust protsessi töö kaudu kultuuri valdkonnas? Meil on tegemist väga erinevate ja uhkete riikidega, kellel on ajalugu ja suurepärane kultuur. Kas me ei peaks tegema jõupingutusi, et parandada sotsiaalset ühtekuuluvust põhjaliku kultuurilise töö kaudu?

Üheski dokumendis ei viidata Anna Lindti fondile, mis on juba mitu aastat püüdnud koostööd edendada. Mul oleks samuti väga hea meel näha edasist arengut ka kavandatava Euroopa-Araabia ülikooli puhul.

  Marusya Ivanova Lyubcheva (PSE). – (BG) Härra juhataja, proua volinik, Musta Mere Liiduga seotud küsimus on strateegilise tähtsusega. See on ühise tulevase arengu protsess, mis ei ole seotud üksnes Euroopa Liidu suurenenud mõju ja majanduskoostööga, vaid ka heanaaberlike suhetega.

Vahemere piirkond on eriti tähtis tänu oma rikkalikele kultuurilistele ja majanduslikele kihtidele ning kaasaegsele poliitilisele ja majanduslikule mõjule. Ma näen seda kui protsessi, sammu pigem kogu ELi kui ühe riigi globaalsema rolli suunas.

Samal ajal peaks Vahemere telg olema ELi poliitikavaldkondade arengus seotud ELi strateegiliste projektide ida mõõtmega. Musta mere piirkond on olnud Vahemerega alati seotud ja seega peaksid täna olema mõlemad piirkonnad võrreldavad ja nende suhtes peaksid kehtima samaväärsed tingimused.

See on ainus viis saavutada Euroopa Liidu poliitikavaldkondade ja väärtuste uus tõhusus ning suurem mõju. See toob kaasa ELi poliitikavaldkondade uue lisandväärtuse.

  Marios Matsakis (ALDE). - Härra juhataja, tahaksin volinikule öelda, et kiirteede ehitamise kavandamine ei lahenda Vahemere piirkonna tõsiseid probleeme, muidugi juhul, kui volinik ei kavatse veenda president Sarkozyd ehitama kuuerajalist kiirteed, mis ühendab Prantsusmaad Türgiga!

Volinik, ma olin teie sissejuhatavas kõnes pettunud, kuna te ei käsitlenud teatavaid olulisi Vahemere piirkonna poliitilisi probleeme. Ma viitan näiteks palestiinlastele kuuluva maa okupeerimisele Iisraeli poolt; Küprose okupeerimisele Türgi poolt; sellele, et nüüd, 21. sajandil, jätkab Hispaania, kellel on Marokos kaks kolooniat, selle ühe osa koloniseerimist, viitan samuti Suurbritannia kahele kolooniale Küprosel ja – kui ma õigesti aru saan – ühele kolooniale Hispaanias.

Kui te ei käsitle neid tõsiseid küsimusi, ei saa me viia ellu Vahemere Liidu loomise teoreetilist kava.

  Ryszard Czarnecki (UEN). - (PL) Härra juhataja, Euroopa hingab tõesti kahe kopsuga. Üks on Vahemere mõõde, mille üle me praegu arutleme. Teine on ida mõõde, mis hõlmab riike, millel on piir Poolaga. Näiteks võiksin tuua Ukraina, Valgevene ja Venemaa. Ida mõõde hõlmab ka Kaukaasia riike, näiteks Gruusia ja Armeenia.

On õige ja kohane, et täna, 13 aastat pärast Barcelonat, peaksime pühendama palju aega Euroopa poliitika olulisele Vahemere mõõtmele. Siiski tuleks rõhutada, et see on üksnes osa suurest tervikust. Vahemere piirkonna riike käsitlev poliitika on vajalik ja seda tuleb uuendada, kuid see on üksnes Euroopa Liidu laiema välispoliitika üks element. Meie poliitika seoses Euroopa Liidu tulevaste liikmetega peaks olema välispoliitika väga oluline osa. Ausalt öeldes ma ei usu, et ükski Vahemere riik, mille üle me täna arutleme, liiduga ühineb. Siiski on Ukraina, Gruusia ja Armeenia määratud ELi liikmeks saama.

  Marie Anne Isler Béguin (Verts/ALE). - (FR) Härra juhataja, volinik, minu arvates on tango tantsimiseks vaja kahte inimest. Tahaksin teada, kas Vahemere teise kalda riigid on piisavalt huvitatud. Kui jälgida praegu Prantsusmaa valitsuse pingutusi, et tuua kokku Vahemere piirkonna riikide riigipead ja veenda neid 13. juulil Pariisi tulema, küsin ma endalt, kas ka teine pool on sama pühendunud.

Tahan öelda, et teie läbivaadatud projekt on äärmiselt huvitav. Euroopa Liit rajati pärast sõda söele ja terasele. Kui me teeme oma partneritele ettepaneku, et me koostame 21. sajandi projekti, mis põhineb kliimamuutusel, taastuvenergial, täielikult hävitatud Vahemere keskkonna taastamisel, siis võime seda projekti toetada. Kus on siiski järjekindlus, volinik? Mida me saame öelda Sarkozy soolo kohta, kes isegi täna, enne Prantsusmaa eesistumisperioodi algust, õhutab Alžeeriat kirjutama alla tuumaelektrijaama rajamist käsitlevale lepingule? Ma leian, et see on selge näide võimalikust vastuolust nõukogu ja komisjoni vahel.

  Carlo Fatuzzo (PPE-DE). - (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, härra Matsakisel on päris õigus ja ma olen nõus paljuga, mida ta ütleb. Mare nostrum’it, nagu seda 2000 aastat tagasi kutsuti, ümbritsevatel riikidel on alati olnud raskusi ja probleeme.

Minu arvates on siiski ka õige see, mida ütles liberaalide fraktsiooni esimees härra Watson: me peame õppima andma ja võtma. Seepärast tahaksin kutsuda Itaalia uut peaminister Berlusconi juhitavat valitsust üles kuulama kolonel Gaddafi palveid, kellele me tahtsime meelt mööda olla Bulgaaria meditsiiniõdede juhtumi puhul, nägemata, mis on selle kõige taga. Ta palus Itaalial korduvalt rajada oma riiki kiirtee. Kiirteest ei oleks kasu mitte üksnes president Gaddafile, vaid kõigile Põhja-Aafrika elanikele, nii näitaksime oma head tahet ja teeksime midagi positiivset kogu Vahemere piirkonna jaoks.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE). - (PL) Härra juhataja, Vahemere piirkond ja Lähis-Ida on Euroopa Liidu vaatepunktist strateegiliselt olulised piirkonnad. On selge, et kui me peame tegelema ühiste väljakutsetega, tuleb luua rahul ja majanduslikul stabiilsusel rajanev ala, mis põhineb demokraatia, solidaarsuse ja koostöö põhimõtetel. Samuti on vaja taaselustada ja arendada Barcelona protsessi, et luua terrorismi vastu võitlemiseks tugev partnerlus välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas.

Euroopa-Vahemere piirkonna partnerlus ei saa siiski keskenduda üksnes majandus- ja kaubandusküsimustele. Sellega peaks kaasnema tugevdatud piirkondlik koostöö, parem sotsiaalne integratsioon ja koostöö looduskeskkonna kaitsmise valdkonnas. Lisaks peaksime rõhutama vajadust tugevdada poliitikavaldkondi, mille eesmärk on suurendada naiste rolli Vahemere piirkonna riikide ühiskondades, edendades soolist võrdõiguslikkust. Tavade ja traditsioonide austamine ei tohi kahjustada naiste põhiõigusi.

Lõpetuseks tahaksin tervitada komisjoni ettepanekut Euroopa-Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee kohta. Viimase rolli ja demokraatlikku õiguspärasust tuleks tugevdada.

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma jätkan prantsuse keeles. Võib-olla härra Schulz ei ole sellega nõus, kuid ma usun, et president Sarkozy andis Vahemere Liidule uue tõuke. Seetõttu ma leian, et ma jätkan kõigest hoolimata kõnelemist prantsuse keeles.

Esiteks, daamid ja härrad, ma näen, et käesolev arutelu või kõnealune teema on tekitanud tugevaid reaktsioone. Igaühel on selle kohta midagi öelda ja see on äärmiselt oluline. Minu arvates on tõsi, et rahu on Vahemere piirkonnas võib-olla kahtluse all. Samuti on tõsi, et kahe kalda vahel on endiselt lõhe: see tõmbub kokku, kuid on ikka veel olemas. Peame võtma arvesse saavutatud edu: makromajanduslik stabiilsus, madalam inflatsioon, suuresti paranenud inimõigused. Loomulikult on veel vaja palju ära teha. Ühest küljest on väga vaja reforme ning need peavad olema kiiremad ja ulatuslikumad. Lisaks on äärmiselt olulised kaubandus ja investeeringud. Ma ei ole nõus härra Wurtziga, et Barcelona protsess on surnud. Ei, nagu ma alati olen öelnud, on seda olnud väga keeruline rakendada olemasolevate poliitiliste probleemide tõttu, ja see on tõsi. Kui räägiti poliitilistest probleemidest, oli tegu Barcelona protsessiga. Kahjuks jäävad kõnealused probleemid alles, isegi kui me püüame neid lahendada konkreetsete projektidega, mida ma toetan. Seepärast ma usun, et kõnealune idee on hea, ja leian, et oleme seda uuendanud pragmaatilise ja konkreetse lähenemisviisi abil, mis on loomulikult kõikehõlmav.

Daamid ja härrad, seoses vabakaubanduse ja vabakaubanduslepingutega pean rõhutama, et liiga pikkade üleminekuperioodide tõttu on aasta 2010 esimene aasta, mil me oleme suutelised kõnealuseid lepinguid rakendama. Tegelikult ei ole meil ikka veel vabakaubanduslepinguid. Põllumajanduse puhul peame praegu läbirääkimisi, kuid need on väga keerulised, seda ka teise poole jaoks, kuna ei hõlma üksnes andmist, vaid ka saamist. Niisugused läbirääkimised on alati väga keerulised. Vabakaubanduslepingud Tuneesia ja Iisraeliga jõustuvad 2010. aastal. Sarnane leping Marokoga on lõppjärgus, kuid endiselt on vaja märkimisväärseid jõupingutusi. Viimane asjaomane riik on Egiptus. Seega näete, et asjad liiguvad väga aeglaselt ja seda mitte protsessi, vaid riikide eneste tõttu, kes ei taha kiiremini edasi liikuda. See on oluline punkt. Kõigest hoolimata on kõnealune uus idee hea idee ja võimalus ning ma loodan, et partnerid kasutavad seda. Samuti on tõsi, proua Isler-Béguin, et partneritel peab olema kindel soov tantsida. Seetõttu rääkis komisjon igaühega neist, et tagada oma ettepanekute kajastamine nende muredes ja arvamuses.

Seoses inimõigustega, daamid ja härrad, pean ma rõhutama, et kui inimõigusi ei oleks olnud, ei oleks mina ise midagi teha saanud. Siiski seisneb idee selles, et Barcelona protsess jääb alles. Kaasatakse ka institutsioonid. Põhimõtteliselt on institutsioonidel oma roll ja see kehtib ka Anna Lindti fondi puhul. Loomulikult on Anna Lindti fond olemas ning uus president ja uus direktor peaksid seda veelgi tugevdama. Midagi ei ole kaduma läinud. Naabruspoliitika, mida ma mainisin, ehk kahepoolne poliitika jääb samuti alles, kuna selle tegevuskavade abil püütakse reforme tõeliselt tugevdada ja edendada. Ärge arvake seetõttu, et naabruspoliitika ei ole kaasatud. See kujutab endast meie rakendatud ja rõhutatud projektide tõelist lisandväärtust.

Seoses Portorožis asuva Euroopa-Vahemere piirkonna ülikooliga leian ma esiteks, et see on eesistujariik Sloveenia suurepärane idee. Ma osalen selle avamisel, olen sinna kutsutud ja kavatsen kindlasti kohal olla.

Rahastamist silmas pidades on esiteks, kuna see on Sloveenia idee, loomulik, et ka Sloveenia peab oma panuse andma, mida ta teeb 1 miljoni euro ulatuses. Ka minult paluti panust, mistõttu ma olen püüdnud leida midagi vahendite hulgast, mis on põhimõtteliselt juba eraldatud. See ei ole nii lihtne. Ma leidsin 1 miljon eurot, mille ma lisan kõnealusele projektile. Siiski on ka muid vahendeid ja ma teavitasin neist eesistujariiki. Esiteks on olemas struktuuri- ja ühtekuuluvusfondid, mille jaotamine tuleb lihtsalt läbi vaadata, et määrata need Sloveeniale, ja teiseks on olemas teadusuuringute ja hariduse jaoks mõeldud rahalised vahendid. Seega on rahalised vahendid saadaval. Lisaks olete loomulikult kõik teadlikud Erasmuse stipendiumidest, mis on endiselt kohaldatavad. See on midagi, mida me kavatseme tugevdada.

Proua, tahaksin rääkida lühidalt kultuurist. Minu arvates mainis keegi, et Robert Schuman on öelnud, et kui me alustaksime uuesti Euroopa Liidu rajamisega, peaksime alustama kultuurist. See on tõsi, kuid et endiselt on nii palju vaesust ja kirjaoskamatuid jne, peame tegema ka muid asju ning ma kordan seda, mida ma ütlesin seoses inimõigustega: kõik kultuuriprogrammid säilivad ja neid on päris palju.

Lõpetuseks ütlen paar sõna sekretariaadi kohta, kuna see oli väga täpne küsimus. Erinevate arvamuste valguses tegime järelduse, nagu on välja toodud meie teatises, et sekretariaadil tuleks paluda teha ühisalgatuste ettepanekuid, mille võtaksid seejärel vastu poliitilised organid, ning tagada riigipeade või valitsusjuhtide projektiga seoses tehtud otsuste piisav jälgimine. Sekretariaadil võiks olla samuti iseseisev õigusvõime ja autonoomne staatus. Üksikasjad tuleb veel selgitada.

Lõpetuseks räägin lühidalt tuumaküsimusest. Proua, vastastikuse mõistmise memorandum, millele meie president Viinis koos Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga (IAEA) alla kirjutas, on seotud turvalisuse ja julgeolekuga. Ma toetan seda ja leian, et igaüks peaks seda tegema, kuna me ei saa valida, milliseid energiaallikaid riigid kasutavad. Igal riigil on õigus, nagu te ütlesite, seada tuumaenergia kasutamisele teatavaid lisatingimusi ning te teate, et ka meie teeme seda. Siiski peab riikidel olema vähemalt õigus talitada oma soovi kohaselt. Sel juhul on turvalisus ja ohutus peamised ning just neid küsimusi käsitletakse memorandumis.

Ma vabandan, härra juhataja, kuid nagu ma alguses ütlesin, tekitab käesolev arutelu tugevaid reaktsioone.

  Juhataja. − Arutelu lõpetuseks teatan, et ma sain kuus resolutsiooni ettepanekut1, mis on esitatud vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kell 11.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. – On rõõm kuulda nõukogu ja komisjoni avaldusi seoses Barcelona protsessiga ja ettepanekut Vahemere Liidu loomise kohta. Viimast alustatakse 13. juulil Pariisis Prantsusmaa eesistumise ajal.

Malta valitsus on väljastanud nimetatud avalduste kohta seisukohavõtu. Ma olen Vahemere Liitu käsitlevate ettepanekutega täielikult nõus. Et oluline on jõupingutusi ja energiat mitte dubleerida, on merendustegevusega seotud soovitus kiiduväärt.

Malta pakkus oma territooriumil asukohta sekretariaadile, mille ülesanne oleks vaadata läbi niisuguste ettepanekute rakendamine, ning ma toetan kõnealust pakkumist täielikult, mitte üksnes saare unikaalse geograafilise asukoha tõttu Vahemeres, vaid ka sellepärast, et meil on olemas infrastruktuur, personal ja kogemused niisuguse institutsiooni võõrustamiseks.

Lisaks tahaksin mainida, et üle kolmekümne aasta tagasi õnnestus leiboristlikul valitsusel juhtida maailma tähelepanu Vahemere piirkonna olulisusele ja koostöö vajadusele mere põhja- ja lõunakalda riikide vahel.

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Ma tervitan Vahemere Liidu loomist, mis aitab parandada ja tihendada suhteid meie Vahemere piirkonna partneritega ning edendab vastastikust teadlikkust, majanduskasvu, tööhõivet ja koolitust ELis ning 12 asjaomases kolmandas riigis.

Rahu ja demokraatia edendamine, sisserände kontroll, majandussuhted ja toorainevarustus on ajalooliselt olnud minu esindatavas riigis Vahemere riikide suhtes rakendatava naabruspoliitika peamised punktid. Bettino Craxi oli sellel alal pioneer.

Vahemere Liit aitab lihtsustada kogu piirkonnas oluliste piiriüleste projektide lõpuleviimist, parandades meremagistraale, võideldes merereostuse vastu, parandades kodanikukaitset, luues paremini integreeritud energiaturu ja arendades uut taastuvatel energiaallikatel põhinevat tehnoloogiat.

Vahemere Liit peab aitama edendada demokraatiat ja lahendada konflikte, mis destabiliseerivad endiselt Lähis-Ida ja Lääne-Saharat, ning seda abistab Euroopa-Vahemere piirkonna parlamentaarne assamblee, mis tuleb täielikult kaasata.

3. Toiduainete hügieen (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on Horst Schnellhardti keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni nimel koostatud raport (A6-0143/2008) ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust nr 11 veohindade ja veotingimustega seotud diskrimineerimise kaotamise kohta Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikli 79 lõike 3 rakendamisel ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (KOM(2007)0090 – C6-0211/2007 – 2007/0037B(COD)).

  Günter Verheugen, komisjoni asepresident. − (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, täna räägime projektist, mis on praeguse komisjoni algatatud ühe ulatuslikuma ja olulisima poliitilise programmi katseprojekt, vabastades nimelt Euroopa väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ebavajalikust halduskoormusest. Teiste sõnadega on tegemist bürokraatia vähendamisega. Me ei räägi täna veterinaariaseaduse probleemidest, tehkem see selgeks. Kui me seda teeksime, ei oleks ma siin.

Tegemist on halduskoormuse vähendamisega nii, et see tugevdaks Euroopa majandust ja annaks seega panuse töökohtade loomisse. Komisjon on täielikult teadlik sellest, et halduskulude vähendamine ei tohi vähendada kodanike turvalisust, seega ei ole tegu standardite vähendamisega. Küsimus seisneb standardite tugevdamises nii, et kõrvaldatakse meie ettevõtjate jaoks ebavajalikud bürokraatlikud takistused. Ka käesoleval juhul peame väga rangelt kinni sellest peamisest põhimõttest.

Lubage rõhutada, et komisjonil ei ole vähimatki kavatsust muuta toiduainete hügieeni käsitlevate eeskirjade sisu. Meie keskseks mureks jääb tootmisprotsessi ohtude tuvastamine ja menetlustoimingute määramine ohtude kõrvaldamiseks. Me ei vähenda mitte mingil juhul kehtivaid toiduhügieeni standardeid, vastupidi, me tahame luua rohkem selgust. Tahaksime tagada, et andmebaaside pidamist käsitlevaid kehtivaid paindlikke sätteid oleks võimalik kohaldada tõhusamalt. Sellega ei muudeta liikmesriikide asjaomaste asutuste jaoks asju keerulisemaks, kuna eeskirjadega kooskõlas olemise eest vastutavad juba toiduainete tootjad, mitte asutused.

Me tahame luua mikroettevõtjaid käsitleva eeskirja, mis vabastab nad kehtiva määrusega ettenähtud teatavatest nõuetest. Siinkohal räägime väga väikestest pereettevõtetest: pagariärid, väikesed toidupoed, müügikioskid, kohvikud ja baarid, bensiinijaamade kauplused ja väiketurud. Te võite küsida, miks me nõuame, et need väikesed pereettevõtted, millest ükski ei ole siseturuga seotud, läbiksid samad bürokraatlikud menetlused nagu suured selvehallide ketid? See on hea küsimus ja seda oleme tulnud siia arutama.

Lubage rõhutada, et eeskirjad kehtivad kõigi toiduainete tootjate ning nende tootmisse, töötlemisse ja müümisse kaasatud ettevõtjate suhtes, olenemata nende suurusest. Eeskirjad ei kehti koduseks eratarbimiseks ettenähtud toiduainete suhtes ega tootjate suhtes, kes toodavad väikeses mahus töötlemata tooteid kohalikele jaemüüjatele, näiteks kui tegemist on põllumajandustootmise, jahipidamise ja kalastusega. Andmebaaside pidamise suhtes kehtivate paindlike eeskirjadega ei eristata eri suuruses ettevõtjaid. Lubage mul selguse huvides selgitada: väike nurgapood, kust te võite siin Brüsselis oma toiduaineid osta kell 22 õhtul, peab olema kooskõlas samade eeskirjadega, mis kehtivad hiiglaslike selvehallide kettide suhtes. Ma küsin, kas see on õiglane?

Tingituna nende äritegevuse iseloomust, ei ole kahtlust, et suurtel ettevõtjatel on nende väga keerukate ja ulatuslike sätetega lihtne toime tulla, kuid mitte mikroettevõtjatel. Ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide ohje (HACCP) süsteemi ametlikuks kohaldamiseks peavad toiduainete tootjad tegema ohtude analüüsi. See võib olla keeruline ja koormav ülesanne, mis nõuab ekspertide panust. Niisuguste analüüsidega kaasneva koormuse vähendamiseks lubatakse määruse alusel juba väikestel toiduainete tootjatel kasutada asjaomases sektoris koostatud hea tava suuniseid. Need on koostatud juba mitmes riigis pagariäridele, õlletehastele, lihapoodidele ja restoranidele, kuid neid ei ole kõikjal.

Komisjoni ettepaneku üks eesmärk on tagada, et kasutataks tõhusalt võimalikke erandeid käsitlevaid eeskirju, mis on määruses ja sellega kaasnevates suunistes põhimõtteliselt juba loodud. Mida see praktikas tähendab? See viib meid probleemi südamesse. Kui toidukäitleja suudab HACCP protsessi esimeses etapis tõestada, et puuduvad ohud, mida tuleks vältida, kõrvaldada või vähendada vastuvõetava tasemeni, või et tuvastatud ohte kontrollitakse piisavalt ja regulaarselt üldiste ja konkreetsete toiduhügieeni nõuete rakendamise abil, tuleks kõnealune toidukäitleja vabastada kõigist teistest HACCP direktiivi nõuetest. Lubage ma selgitan arusaadavamalt: kehtiva direktiivi alusel on niisugune paindlikkus juba lubatud, kuid kõik liikmesriigid ei ole seda kohaldanud. Komisjoni ettepanekut esitletakse seega kui tegevuse kiirendamist Euroopa Liidu halduskoormuse vähendamise tegevusprogrammi raames. Ettepanekule avaldati nõukogus ja teatavates liikmesriikides vastuseisu. Olen sellest teadlik. Kõnealused liikmesriigid ei näi pööravat erilist rõhku halduskoormuse ja bürokraatiaga kaasnevate kulude vähendamisele, eriti oma väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul, nagu teevad komisjon ja Euroopa Parlament.

Meile jäi siiski mulje, et siiani on arutelu peetud üksnes liikmesriikide riigiteenistujate vahel; tundub, et liikmesriikide poliitikud ei ole küsimust veel käsitlenud. Minu arvates ei saa nende liikmesriikide poliitikud, kelle riigiteenistujad on olnud ettepaneku vastu, tõenäoliselt põhjendada avalikkusele, miks nende riik on vastu komisjoni ettepanekule, mis võiks lihtsustada sadade tuhandete mikro- ja väikeettevõtjate olukorda. Sel juhul peetaks sagedast kihutustööd Brüsseli, selle bürokraatliku monstrumi vastu, kes eeldatavalt on määratud reguleerima ja piirama kodanike elu iga aspekti, pigem propagandaks ja see variseks kokku ning tuleks ilmsiks, kes tegelikult liigse bürokraatia eest vastutab.

Komisjoni vaatenurgast on see vastuseis kahetsusväärne, kuna ettepanek kujutab endast Euroopa Liidu halduskoormuse vähendamise tegevusprogrammi olulist ja sümboolset elementi. Ma olen väga tänulik härra Schnellhardtile raporti ja aktiivse toetuse eest. Soovitan teil kõigil tungivalt anda sellele ka oma toetus ning ma olen veendunud, et parlamendi selge poliitiline sõnum, mille võiks täna välja saata, annab ka nõukogus vajaliku poliitilise tõuke, et ettepanek vastu võetaks.

  Horst Schnellhardt, raportöör. − (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, käesoleva raportiga anname panuse bürokraatia vähendamisse. Meil õnnestus teha selgeks, et on ja peab olema võimalik vähendada HACCP kriteeriumide rakendamisega seotud koormust, eriti väikeettevõtjate puhul, vähendamata või kahjustamata seejuures meie kõrgeid hügieeninõudeid.

Nagu volinik juba ütles, on prioriteet vähendada andmebaaside pidamisega seotud koormust. Ma tahaksin lihtsalt meelde tuletada, et need võimalused olid olemas juba 2006. aastal jõustunud hügieenipaketis. Me märkisime siiski, et pärast paradigma muutumist hügieeni valdkonnas tekkisid raskused seoses hügieenipaketi rakendamisega.

Parlamendi ja komisjoni taotletav eesmärk on alati olnud säilitada toiduainete tootmise mitmekesisus Euroopa Liidu 27 liikmesriigis. On õige ja asjakohane, et näiteks väikesed lihapoed saaksid jätkata tegutsemist ka tulevikus. Siiski oleme saanud mitmelt riigilt teavet, et teatavates piirkondades on väikeettevõtjate majanduslik ellujäämine üha keerulisem. Seepärast on tähtis pöörata tähelepanu määrustes sisalduvale paindlikkusele ja aidata seda ellu viia. Seda ja mitte midagi muud oleme käesolevas raportis selgelt ja ühehäälselt rõhutanud.

Paindlikkuse säilitamine tähendab ka seda, et me mainime väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele keskendumist üksnes põhjendustes. See võimaldab näiteks 11, mitte 10 töötajaga ettevõtetel saada kasu soodsast kohtlemisest, nii et ka nende halduskoormust vähendataks: eeldusel muidugi, et nad suudavad tõestada, et ohud puuduvad või et tuvastatud ohte kontrollitakse piisavalt ja regulaarselt. Raportis rõhutatakse samuti, et toidukäitleja peab esitama tõendid selle kohta, et puuduvad ohud, mida tuleks vältida, kõrvaldada või vähendada vastuvõetavate tasemeteni, või et tuvastatud ohte kontrollitakse piisavalt ja regulaarselt, rakendades üldisi ja konkreetseid toiduhügieeni eeskirju.

2006. aastal võtsime vastu hügieenipaketi, mida kohaldatakse sellisel kujul ELi 27 liikmesriigis. Seepärast ei saa ma aru proua Corbey esitatud muudatusettepanekust, milles väidetakse, et liikmesriigid peaksid otsustama, kas lubada HACCP süsteemi rakendamisega seotud halduskoormuse vähendamist. See looks uued subsidiaarsuse stsenaariumid, mida me tegelikult püüdsime määrusega vältida; teiste sõnadega, me ei taha konkurentsi moonutamist. Proua Corbey muudatusettepaneku vastuvõtmine oleks vastuolus ka määruse kavatsustega: seega läheks määrus iseendaga vastuollu. Seda me kindlasti ei püüa saavutada!

Komisjonis vastuvõetud tekst on kindlasti aktsepteeritav, kuid selles piiratakse selgesõnaliselt VKEde halduskoormuse vähendamise võimalust. Ka ametiasutuste tugev kaasatus ei kuulu määruse põhimõtete hulka. Eeskirjades on sätestatud väga selgelt, et toiduainete sektoris tegutsevad ettevõtjad vastutavad toidu hea tava säilitamise eest ja peavad tõestama, et nad kontrollivad kõiki riske.

Korduvalt on väidetud vastu sellele, et eeskirjade läbivaatamine toimub 2009. aastal ning seega praegu ei ole uusi meetmeid vaja. Ma vaidleksin sellele vastu. 2009. aastaks peavad kõik toiduaineid tootvad ettevõtted olema litsentsitud. Tõenäoliselt tekitab litsentseerimise protsess probleeme. See annab põhjust aruteluks ja seab arvatavasti ohtu näiteks väikeste lihakaupluste ellujäämise. See oli lähtepunkt, komisjoni kavatsus esitada kõnealune ettepanek. Seetõttu on väga tähtis, et Euroopa Parlament saadaks välja selge sõnumi, et rõhutada veel kord asjaomases määruses esitatud kavatsust. Sõnum saadetakse eelkõige toiduainete sektoris tegutsevatele ettevõtjatele ja reguleerivatele asutustele.

Euroopa Parlamendil on ette näidata suured saavutused bürokraatia vähendamise alal ja ta peaks seda jälle tegema, andes kõnealustele õigusnormidele oma heakskiidupitseri.

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou, õiguskomisjoni arvamuse koostaja. − (EL) Härra juhataja, julgen öelda, et ma ei kasuta ära oma kahte minutit. Sooviksin pigem tuletada meelde, et õiguslike põhimõtete uurimisel kaalus õiguskomisjon esimese osa puhul õigusliku alusena artiklit 95 ning teise osa puhul artikleid 95 ja 175.

Õiguskomisjoni arvamust võetakse otsuse tegemisel arvesse.

  Péter Olajos, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (HU) Tänan, härra juhataja. Euroopa kodanike jaoks on 21. sajandil esmatähtis tervis ja kvaliteetsete toiduainete tarbimine. Meie ülesanne Euroopa Parlamendi liikmetena on neile see tagada, kuid selleks vajame niisuguseid õigusakte ja menetlusi nagu HACCP süsteem, et tagada tarbijate huvid.

Siiski on oluline ka, et me ei läheks liiale ega reguleeriks oma elu liiga palju, kuna nii me suurendame bürokraatiat, mitte ei paranda elu kvaliteeti. Minu arvates näitab käesolev kompromiss-soovitus õiget suunda. Praeguseni on kogemused näidanud, et kehtivad HACCP sätted on paljudel juhtudel põhjendamatult ranged. Lisaks ei saa neid alati kohaldada võõrustus- ja hotellindussektoris, kuna need eeldavad toiduainetööstuse tingimuste täitmist ja töömeetodeid.

Sellest hoolimata on uued liikmesriigid, sealhulgas Ungari, kõik HACCP sätted rakendanud ja teinud isegi sellest rohkem. Meie ettevõtjad on selle tõttu kannatanud, paljud on hüljanud oma sadu aastaid kestnud traditsioonid ja tavad, kuid see ei tohi olla meie eesmärk, seega peame tegema muudatusi.

Esiteks, oluline on rõhutada, et restoranid ei ole toiduainetööstus, seega ei tohi neilt nõuda samade sätete järgimist, sest see vähendab kvaliteeti ja traditsioone. Ärgem unustagem, et enne HACCPd olid Michelini tärnid. Me peame vähendama halduskohustuste liigset arvu. Ma toetan asjaolu, et HACCP süsteemi erandeid tuleks kohaldada üksnes mikroettevõtjate ja VKEde suhtes, kes on võimelised toiduhügieeni jälgima.

Mul on kahju, et samal ajal, kui mikroettevõtted kuuluvad maksustamisele, on erandi tegemine VKEdele tekstis varjatud. Seda tuleb selgelt väita ja esitada. Lisaks peab süsteem olema paindlikum kui praegu. Pädev riiklik asutus peaks otsustama, mida terve mõistus antud juhul ütleb. Tahaksin õnnitleda raportööri koostatud raporti eest.

  Dorette Corbey, fraktsiooni PSE nimel. – (NL) Härra juhataja, volinikud, daamid ja härrad, kes ei tahaks paremaid eeskirju? Meie fraktsioon hindab väga volinik Verheugeni jõupingutusi liigse bürokraatia vähendamisel. Me peame tegema väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete aitamiseks kõik, mis on meie võimuses. Ma hakkasin töötama tema toiduhügieeni käsitlevate ettepanekutega ning olen viinud läbi uuringuid Madalmaades. Minu kolleegid on oma koduriikides sama teinud. Milline on Eruoopa pagarite, lihunike ja nurgapealsete poekeste olukord?

Me kuulsime juba, et Rootsis esineb probleeme seoses kirikus pakutava armulaualeivaga. Madalmaadest on esitatud kaebusi eeskirjade kohta, mida teatrid ja kinod peavad järgima. Mõlemas riigis tuli siiski välja, et probleemi ei põhjustanud hügieenieeskirjad. On saadetud ka teisi sõnumeid: Ühendkuningriigi väikeste poodide pidajatelt, kes on teinud viimase kahe aasta jooksul suuri jõupingutusi HACCP põhimõtete kohaldamiseks ja on uhked, et neil on see õnnestunud. Kas parlament peaks nüüd ütlema, et see kõik on olnud asjatu?

See viib järgmise punktini, mille ma välja toon. Oma viimasel ametiajal töötasime kõvasti üldiste toidualaste õigusnormide reformiga. Me pidime tegema seda puuduste tõttu toiduohutuses ja arvukate suurte toiduskandaalide tõttu. Üldiste toidualaste õigusnormide põhiolemus seisneb selles, et toiduohutuse eest vastutab tootja. Ametiasutused teostavad järelevalvet. Me oleme sellise rollide jaotuse vastu, kui ettevõtjatele tehakse erandeid riskianalüüsi alusel, kuna see tähendaks, et valitsus on võtnud taas vastutuse endale ja see tähendaks tegelikult sammu tagasi. See on ebavajalik samm, kuna on selge, et praegu sujub rakendamine enamikus liikmesriikides tegelikult väga hästi. Euroopa liikmesriikide väikeettevõtted on juba oma ruumid korda teinud ja töötavad praegu praktiliste töötavate hügieenijuhistega.

Me ei tohiks unustada kahte asja. Esiteks üldiseid toidualaseid õigusnorme, mida me loodame muuta ja mida praegu asendab suur hulk eeskirju. Isegi 2004. aastal püüdsid parlament ja fraktsioon PSE võidelda liigse bürokraatia vastu. Väikeettevõtetel on juba praeguste eeskirjade alusel võimalik paindlikkusest kasu saada. Teiseks kavandatakse 2009. aastaks reformi. Tõsiste probleemide tekkimisel on need võimalik lahendada 2009. aastal, st järgmisel aastal. Ühesõnaga, meie fraktsioon ei ole veendunud, et praegu on vaja suure rutuga muudatusi teha, ilma et viidaks läbi põhjalikku hindamist.

Me ei taha ka väikeettevõtteid hätta jätta, mistõttu esitasime muudatusettepaneku, mille alusel jääb otsuse tegemine liikmesriikide hooleks. Kui ühes liikmesriigis tekivad kiireloomulised probleemid, võib asjaomane liikmesriik otsustada, kas erandeid lubada. Härra Schnellhardt, see on määrusega täiuslikult kooskõlas ja lisaks väga pragmaatiline ja väga lihtne. Seetõttu palun teil muudatusettepanekut 12 toetada.

  Marios Matsakis, fraktsiooni ALDE nimel. – Härra juhataja, tahaksin samuti raportööri õnnitleda vaevanõudva töö eest käesoleva raporti koostamisel.

Kõnealuse ettepaneku eesmärk on vähendada toiduainete sektoris tegutsevate ettevõtjate halduskoormust. Konkreetne eesmärk on vabastada mikroettevõtjad põhiliste HACCP menetluslike kohustuste täitmisest, kuid ohustamata loomulikult toiduhügieeni ja tarbija tervise ohutust. Seda peeti vajalikuks, sest vähem kui 10 töötajaga ettevõtted, kelle tegevus seisneb peamiselt toiduainete vahetus müümises lõpptarbijale, kannatavad tõsiselt HACCPga kaasnevate bürokraatlike vajaduste tõttu, nii et paljudel juhtudel osutub pankrot vältimatuks.

Niisugune eesmärk on täielikult kooskõlas meie sooviga toetada väikeettevõtjaid nende antagonistlikus ja enamasti teenimatus võitluses ellujäämise eest suurte ettevõtjatega. See eesmärk ilmnes meie arutelude teatavates etappides, mida ei toetanud raportöör ega nõukogu. Minu arusaama järgi eelistasid nemad – ja näib, et eelistavad tõenäoliselt praegugi – erandite tegemist võrdselt kõigile ettevõtjatele, nii suurtele kui ka väikestele. Esmapilgul ja teoorias võib see tunduda asjakohane, kuid tegelikkuses on see väikeettevõtjate suhtes väga ebaõiglane ja nurjab selgelt eesmärgi võtta kõigepealt vastu kõnealune õigusakt, milles käsitletakse loomulikult mikroettevõtjate aitamist.

Mõned võivad väita, et see on sooduskohtlemine ja kõlvatu konkurents. Neil võib olla õigus rangelt õiguslikel ja ülelihtsustatud teoreetilistel põhjustel, kuid aususe ja pikaajalise planeerimise tähenduses võrdub see 6 jala pikkuse tšempioni ja 3 jala pikkuse lapse boksiringi samade reeglite alusel võistlema panemisega. Meie filosoofia seisneb teatavatel juhtudel selles, et väikesed ja nõrgad vajavad privilegeeritud abi. Vastasel juhul muutub meie vaba siseturg surmatoovaks tiigiks, kus suured kalad söövad ära väikesed ja seejärel tõenäoliselt üksteise. Meie hääletamise filosoofia peegeldab seda. Ma soovitan teil tungivalt hääletada Euroopa väikeettevõtjate kaitsmise poolt.

  Leopold Józef Rutowicz, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, härra Schnellhardti raport sisaldab mitmeid olulisi muudatusettepanekuid komisjoni ettepanekule. Mõned neist käsitlevad erinevusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu toiduhügieeni määruse nr 852 ja määruse nr 11 vahel. Ettepaneku eesmärk on anda suurem paindlikkus asjaomastele asutustele seoses toiduhügieeniga ning lihtsustada menetlusi. Mõlemad küsimused on eriti olulised väikeettevõtjate jaoks, kes tegutsevad kohalikel ja piirkondlikel turgudel.

Määruse rakendamine nõuab järelevalveasutuste vahelist koostööd turu eri tasanditel, turu pidevat järelevalvet ja asjaomast toetust komisjonilt, näiteks seoses heade tavade vahetamisega. Pärast raportööri muudatusettepanekute vastuvõtmist toob määrus turule kasu ja seega toetab seda.

  Kartika Tamara Liotard, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (NL) Härra juhataja, eurooplastel on õigus ohutule toidule. Minu arvates peaks see olema alati peamine sõnum niisugustes aruteludes nagu praegune ning Euroopa poliitika peamine eeldus. Loomulikult on oluline ka tagada, et kodanikke takistaks võimalikult vähe mõttetuid bürokraatlikke eeskirju, kuid kehtivate eeskirjadega võimaldatakse juba mikroettevõtjate vabastamist kõige keerulisematest halduslikest hügieeninõuetest. Kohv kultuurikeskustes või karastusjooke müüvad müügiletid ei ole ohus ning teised ettevõtjad peaksid lihtsalt tagama nõuetekohase hügieeni. Seetõttu ei ole vaja lubada uusi erandeid lisaks nendele, mis on mõeldud väikestele mikroettevõtjatele, ning ei ole sugugi mõistlik laiendada erandlike juhtude arvu või muuta eeskirjad hajusamaks, mida raportöör näib teatavates punktides soovivat. Koos tarbijaorganisatsioonidega olen ma rangelt selle vastu.

  Irena Belohorská (NI). - (SK) Ma sooviksin tänada raportööri härra Schnellhardti raporti eest, milles käsitletakse kahte erinevat teemat, mis kuuluvad kahe erineva menetluse alla. Et toiduainete hügieen kuulub kaasotsustamismenetluse alla, tekitab see vältimatult piiranguid seoses hindade ja transporditingimustega, mis kehtestatakse üksnes konsulteerimise teel. Ma olen nõus tingimusega, et toiduohutusnõuded peavad olema kõigis liikmesriikides samad või ei tohiks üksteisest vähemalt märkimisväärselt erineda. Siiski jõuame nüüd küsimuseni, mis käsitleb importi Euroopa Liitu kolmandatest riikidest, kus toiduained on taimekaitsevahenditest pungil. Meie keskkond on reostatud ja see avaldab negatiivset mõju inimeste tervisele. Järelikult peame tegema kõik, et hoida ära tervise kahjustamine ebatervislike toiduainete tõttu.

Peame kõigepealt kontrollima toiduaineid, nende koostisosi ning loomse ja taimse päritoluga tooraineid seoses nende ohtlikkusega tervisele, hügieenialase sobivuse ja bioloogiliste väärtustega. Peame keskenduma tuvastamisele või võimalikule võltsimisele. Peame kontrollima kõrvaliste lisandite olemasolu toidus ja keskenduma igapäevasele kasutamisele: näiteks mitte üksnes ftalaate mänguasjades, mida igaüks iga päev ei kasuta. Slovakkia tootjaid kritiseeritakse sageli seoses toiduainete hügieeniga. Pean siiski meelde tuletama, et Slovakkial on palju rangemad toidustandardid kui 15 vanal liikmesriigil.

  Frieda Brepoels (PPE-DE). – (NL) Härra juhataja, daamid ja härrad, tahaksin samuti tänada raportööri suurepärase koostöö eest: esmapilgul tundub see olevat lihtne, kuid kui me kuulame teisi parlamendiliikmeid, saame aru, et nii see kindlasti ei ole. Igaühele peaks olema selge, et iga ettevõtte eesmärk peaks olema anda parimad võimalikud hügieenitagatised, kuid selle saavutamise viis ei pea loomulikult olema kõigi ettevõtete jaoks sama. Minu arvates on oluline, et eri liikmesriikide pädevad asutused kasutaksid käesolevas määruses juba ettenähtud paindlikkust ja vabastaksid teatavad toiduainete sektoris tegutsevad ettevõtjad tegelikult väga keerulisest HACCP menetlusest, tingimusel muidugi, et oleks võimalik tõestada ja tagada samu hügieeniohutuse standardeid. Ma usun, et see on täiesti võimalik, järgides häid hügieenitavasid, mis põhinevad valdkondlikel juhenditel, nagu näiteks need, mis on teatavates riikides juba koostatud.

Sellele vaatamata tahaksin küsida volinikult – kui tal on hetk aega mind ära kuulata, sest nagu ma näen, räägib ta raportööriga –, kas ta võiks paari punkti selgitada. Ta ütles, et raport hõlmab kõiki toiduainete sektoris tegutsevaid ettevõtjaid, olenemata nende suurusest. Tahaksin temalt siiski kuulda, kas ta tõepoolest usub, et käesolev raport pakub rohkem paindlikkust suuremale hulgale toiduainete sektoris tegutsevatele ettevõtjatele ning mitte üksnes mikroettevõtjatele.

Teiseks, volinik ütles just, et liikmesriikide suhtes ei kehtestata ühtegi lisakoormust, kuid see võib kaasneda ettevõtjatele. Seega tahaksin ma teada, kas tõend, mille ettevõtjad peavad esitama, saab tõepoolest põhineda valdkondlikel juhistel, nii et see ei tooks ettevõtjatele kaasa lisakoormust.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). - (RO) Raportis rõhutatakse bürokraatia vähendamise vajadust kahes valdkonnas.

Määruses nr 11 (veohindade ja veotingimustega seotud diskrimineerimise kaotamise kohta) nõutakse, et veoettevõtjatel oleks veodokument, mis sisaldaks muu hulgas vahemaid, teid ja piiriületuspunkte. Transpordi valdkonnas on ettepaneku eesmärk vähendada teatavaid kohustusi transpordi valdkonda käsitlevate andmete esitamisel.

Seoses määrusega (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta tahaksin toetada Euroopa Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esitatud muudatusettepanekut, milles lubatakse pädevatel asutustel vabastada toiduainete sektoris osalevad majandustegelased ühe või mitme kehtestatud meetme rakendamisest, tingimusel et pädevad asutused suudavad tõestada, et puudub risk, mida tuleks vältida, või et kõiki tuvastatud riske kontrollitakse piisavalt ja regulaarselt üldiste ja konkreetsete toiduainete hügieeni nõuete kohaldamise abil. Siinkohal viidatakse pagariäridele, lihakauplustele, puu- ja köögiviljakauplustele ning peamiselt turukioskitele.

  Holger Krahmer (ALDE). - (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, ei ole kahtlustki selles, et toit ja hügieen käivad käsikäes. Igaüks on elus söönud midagi ebakvaliteetset. Teisest küljest ei anna liigne ettevaatlikkus ja ülemäära range reguleerimine meile nende toiduainete küllusesarve, mille puhul täidetakse eeskujulikult hügieenistandardeid. Tõenäoliselt suleb väiketootja oma poe, kuna ta ei suuda maksta lisatöötajatele, keda on vaja pigem vormide täitmiseks kui leiva küpsetamiseks. Minu võõrustaja, kes serveerib leivapätse, ei pea pidama registrit selle kohta, kas ta on pühkinud leti ja pesnud nõud. Pealegi, kui ta ei tarvita neid põhilisi ettevaatusabinõusid, ei oleks tal nagunii kliente. Toimub see, et asjaomased õigusaktid muutuvad reguleerimisinnuks, mis teeb rohkem halba kui head. Seetõttu toetan ma täielikult ettevõtjate halduskoormuse vähendamist, eriti mikroettevõtjate puhul, kellel on keerulisem kõnealuse koormusega toime tulla kui suurtel äriühingutel.

Sooviksin näha, et see suurem teadlikkus, eriti keskkonna- ja tarbijakaitse poliitikas, mikroettevõtjatele avaldatava mõju kohta kanduks üle ka teistesse õigusvaldkondadesse, mida me käesoleval täiskogul samuti arutame.

  Andreas Mölzer (NI). - (DE) Härra juhataja, me valisime süsteemi, kus iga toiduaineid tootev, töötlev või müüv ettevõtja peab pidevalt ja järjekindlalt jälgima oma tegevuse iga sammu ja need dokumenteerima.

Samal ajal, kui me istume siin ja arutleme selle üle, kas toiduhügieen tagatakse, õõnestab tarbijate usaldust hullu lehma tõbi ja riknenud liha, võltsitud oliivõli ja glütserooli sisaldava veiniga seotud skandaalid. Inimeste usaldust ei suurenda ka asjaolu, et ELi saabub üha rohkem geneetiliselt muundatud toiduaineid, isegi kui 70% Euroopa elanikest on need tagasi lükanud. Seepärast peame tänast otsust väga hoolikalt kaaluma ning tagama, et kodanike tervist ei ohverdata meie alandliku kummardamise tõttu toiduainete sektoris tegutsevate äriühingute ees enne ELi-USA tippkohtumist.

Me ei saa nõuda oma tootjatelt rangemate sätete järgimist, lubades samal ajal importida toiduaineid, mis ei ole toodetud vastavalt samadele rangetele standarditele, arvestades, et selle näol on tegemist eelistega hinna ja konkurentsivõime tähenduses. Ükskord hakkavad ka meie tootjad nõudma erandite tegemist ja see oleks üpris põhjendatud.

  Avril Doyle (PPE-DE). - Härra juhataja, käesoleva ettepaneku eesmärk on vähendada väikeettevõtjate halduskulusid. Ettepanek tuli ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadilt osana parema õigusloome algatusest. Kahjuks, kuigi mulle meeldib väga väikeettevõtjate halduskulude vähendamise idee, oli minu arvates see ettepanek algselt valesti määratletud (härra Schnellhard muutis seda väga hästi), kuna see võimaldas teatavatel ettevõtetel, näiteks autokauplustel ja bensiinijaamas või väljas toiduaineid müüvatel jaemüüjatel (kaks ettevõtete kategooriat, mille hügieenieeskirjad tuleks läbi vaadata) keelduda kõigi hügieenieeskirjade kohaldamisest.

Hügieenimääruses sisaldub diskretsioon, mis võimaldab ettevõtjatel, kellel ei ole vaja kogu HACCP korda kohaldada, teha sellest erandi pädevate asutuste nõusolekul. Probleem seisneb selles, et teatavate liikmesriikide asutused ei kasuta oma otsustusõigusi ning mõnes ELi piirkonnas nõutakse väikestelt maiustustepoodidelt ja isegi kirikutelt kõigi HACCP eeskirjade kohaldamist.

Minu arvates tekitab probleeme esmase õigusakti, mitte õigusakti enese kohaldamine.

  Csaba Sándor Tabajdi (PSE). - (HU) Minu arvates tuleks toetada täielikult härra Verheugeni jõupingutusi VKEde aitamisel ning ma tahaksin ka tänada härra Schnellhardti. Toiduohutus on Euroopa Liidus äärmiselt oluline, kuid me peaksime seda teadlikult ja ratsionaalselt reguleerima ja jälgima.

Inimestel on sageli tunne, et ELi ülemäärane reguleerimine aitab rahvusvahelisi ettevõtteid, mitte VKEsid. Härra Verheugenil on õigus, et riiklikud järelevalveasutused jätkavad olukorra halvendamist ja ning seega kontrollitakse väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid liiga palju ka Ungaris ning sätteid koostatakse liiga palju ja pealetükkival moel, kuna ei taheta võtta ühtegi tegelikku meedet rahvusvaheliste ettevõtete vastu, kellel on rohkem võimu lobitöö tegemiseks.

Kahjuks ei toetata käesolevas raportis enam väikesi tapamaju ja pagariärisid, mis on sunnitud arusaamatu ülereguleerimise tagajärjel tootmise lõpetama, kuid minu arvates tuleks käesolevat raportit siiski täielikult toetada.

  Ewa Tomaszewska (UEN). - (PL) Härra juhataja, ma toetan komisjoni ettepanekut. Bürokraatia vähendamine väikeettevõtjate, väikeste poodide ja teenuste osutajate puhul võimaldab suuremal hulgal niisugustel üksustel ellu jääda. Seepärast on see väikeettevõtjate, nende töötajate ja tarbijate huvides. Seetõttu, eeldusel, et ei kahjustata HACCP süsteemi kriteeriumeid ja säilitatakse hügieen toiduainete tootmises ja kõnealuse valdkonna teenuste puhul, tasub aidata väikesi pagariärisid, kondiitriärisid, lihapoode, aedviljapoode ja nurgakohvikuid, kes kõik tahavad olla pereettevõtted. Niisuguste õiguslike muudatuste mõju tuleks siiski jälgida. Õnnitlen raportööri.

  Christa Klaß (PPE-DE). - (DE) Härra juhataja, volinik, me ei räägi sellest, kas me tahame rohkem hügieeni või vähem hügieeni. Me räägime halduskulude ja bürokraatia vähendamisest väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul. Seega peame taas kord tegelema küsimusega, kas HACCP süsteem on asjakohane ja vajalik igal juhul ja iga ettevõtja jaoks, olgu tegu suure või väikese ettevõtjaga, ning hoolimata sellest, kes vastutab.

Ettevõtjate suhtes, kes tegelevad peamiselt toiduainete otsemüügiga lõpptarbijale – näiteks pagariärid, lihapoed, toidukauplused ja müügikioskid turul ning loomulikult põllumajandustootjate kohvipoed, veinibaarid ja viinamarjaistanduste omanike juhitavad hooajalised veinitrahterid, mille kõigi puhul on omanik või mänedžer kliendile tuntud ja üldiselt kättesaadav isik –, peame kahtlemata kohaldama kriteeriumeid, mis erinevad suurte äriühingute suhtes kohaldatavatest kriteeriumidest.

Tegemist on bürokraatia kaotamise ja aruandekohustusega. Ma leian, et me peaksime kindlasti rakendama siinkohal subsidiaarsuse põhimõtet, mitte nõudma võimalust kehtestada märkimisväärselt erinevaid nõudeid eri liikmesriikides. Meil peavad olema konkurentsi tähenduses võrdsed võimalused. Seetõttu ma toetan komisjoni ettepanekut ja härra Schnellhardti raportit.

  Pierre Pribetich (PSE). - (FR) Härra juhataja, keegi ei eita, et peame looma menetluse, mis põhineb ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide ohje põhimõtetel. Igaüks tervitab asjaolu, et Euroopa Liit teeb ühenduse tasandil ettepaneku võtta vastu leidlik õigusakt toiduainete kohta, et tagada kodanikele võimalikult kõrgel tasemel toiduohutus. Me peame siiski vähendama asjatut bürokraatiat, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul, ning tagama tõhususe toiduainetega seotud eesmärke piiramata.

Kas meil on vaja sattuda tervise ja reguleerimisega seotud foobiasse ja seal triivida? Kindlasti mitte.

Bourgogne-Franche Comté esindajana parlamendis tunnen ma kõigi minu piirkonna väike- ja mikroettevõtjate juustutootmise meetodeid. Bakterid on juustu tegemisel vajalikud. Lisatuna pastöriseeritud piima – teatavate juustude puhul – tagavad need, et kõnealused tooted järgivad kõrgemaid toiduohutusstandardeid. Regulatiivkomitee menetluste arvu suurendamine nõrgendaks väikeseid ja mikroettevõtjaid.

Seetõttu kutsun ma parlamenti üles kiitma heaks muudatusettepanekut 12, mis lihtsustab paindlikkust. Seoses kultuurilise mitmekesisuse ja dialoogi austamisega usun ma, et see on peamine...

(Juhataja katkestas kõne)

  Günter Verheugen, komisjoni liige. − (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, lubage mul veel kord selgitada. Tegemist ei ole kehtivate toiduhügieeni eeskirjade muutmisega. Neid eeskirju ei muudeta isegi kõige vähimal määral ja mitte ühegi eeskirja suhtes ei kehtestata erandeid. Tulevikus, nagu ka praegu, peab igaüks meie toiduhügieeni eeskirju järgima. Täna räägime millestki täiesti erinevast. Räägime sellest, kas praegu kehtivaid äärmiselt keerulisi ja bürokraatlikke sätteid tuleks kohaldada kõigi ettevõtjate suhtes, kui nad suudavad menetluse esimeses etapis tõestada, et puudub igasugune risk, või et seda kontrollitakse piisavalt. See on ettepaneku eesmärk.

Vastuseks minu küsimusele: ettepanekus käsitletakse üksnes neid ettevõtjaid, kes suudavad tõestada juba alguses, et puuduvad toiduhügieeniga seotud riskid või et niisuguseid riske kontrollitakse piisavalt. See säte mõjutab eelkõige muidugi väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja eriti mikroettevõtjaid, kes suudavad hõlpsalt esitada vajaliku tõendi. Ettepanek ei too kaasa täiendavat halduskoormust asutustele, välja arvatud juhul, kui võetakse vastu härra Corbetti täiendav muudatusettepanek, mis tähendaks, et menetluse igas etapis peavad ametiasutused võtma meetme. Sel juhul meie halduskoormus suureneks.

Tahaksin paluda teil toetada raportööri ettepanekut. Ta on komisjoni esialgset ettepanekut tõepoolest parandanud. Meie eesmärk on üpris ühemõtteline: olemasolevaid õigusakte kohaldatakse praegu nii, et see ei see ei oleks vastuolus seadusandja esialgse kavatsusega. Käesoleva muudatusettepanekuga tagatakse õigusakti kohaldamine nii, nagu seadusandja algselt kavatses.

komisjoni asepresident. − Lisa – komisjoni seisukoht

Komisjon rõhutab, et HACCP määruse muutmine ei nõrgenda kehtivat toiduhügieeni üldeeskirja. See toob lihtsalt rohkem selgust ja tagab seega määruse kehtivate paindlikkuse sätete tõhusama kasutamise seoses aruandekohustusega.

Aruandekohustuse puhul kehtivad paindlikkuse sätted ei erista ettevõtete suurusklasse. Siiski, võttes arvesse suuremate toiduainete sektoris tegutsevate ettevõtjate tegevust, kohaldatakse neid sätteid kõnealuste ettevõtjate suhtes tõenäoliselt vähem. Sellest tulenevalt toob muudatusettepanek kasu eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Seda selgitatakse kavandatavas uues põhjenduses.

Muudatusettepanekuga ei kaasne pädevatele asutustele õigusaktide täitmisest tulenevat lisakoormust, kuna täitmise tõendamise eest vastutavad üksnes toiduainete sektoris tegutsevad ettevõtjad.

Muudatusettepaneku eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskulusid kehtivate aruandekohustust käsitlevate paindlikkuse sätete tõhusa kasutamise teel.

  Horst Schnellhardt, raportöör. − (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma olen tõesti väga tänulik kõigi panuse eest käesolevasse arutellu. Minu arvates on saanud selgeks üks asi: me tahame bürokraatiat vähendada ja kergendada Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate halduskoormust seoses HACCP eeskirjade rakendamisega.

Nüüd sõltub meist, kas me väljendame oma soovi, hääletades õigete muudatusettepanekute poolt, see tähendab muudatusettepaneku 10 poolt, milles me oleme komisjoni ja nõukogu eesistujariigi esindajatega kokku leppinud. Kõnealuses muudatusettepanekus sätestatakse selgelt ja ühehäälselt, mida me tahame saavutada.

Nii saame väga hõlpsalt, 2006. aastal vastuvõetud eeskirjadele tuginedes edasi minna. Me tahame anda ametiasutustele ja toiduainete sektoris tegutsevatele ettevõtjatele menetluse, mis võimaldab neil kiiresti reageerida. Nagu ma ühes oma tänases varajasemas kõnes rõhutasin, tekivad raskused seoses ettevõtete litsentsimisega 2009. aastaks.

Me peame saatma selge sõnumi. Tahame vähendada bürokraatiat ja säilitada hügieenistandardid. Kõnealuses ettepanekus neid ei kahjustata. Minu arvates annab see sõnum edasi parlamendi soovi.

  Juhataja. − Härra Schnellhardt, õnnitlen teid suurepärase töö eest.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kell 11.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Gyula Hegyi (PSE), kirjalikult. – (HU) Ungari ametiasutuste poolt suvel läbiviidavad kontrollid näitavad, et sageli tekivad teatavad hügieenialased probleemid juhuslike ettevõtjate, kiirtoidukohtade ja turu müügikioskitega. See nähtus esineb ka teistes riikides. Ma olen nõus, et me peame ebavajaliku bürokraatia kaotama, eriti kuna sätted muudavad väikeettevõtete töö võimatuks. Siiski ei tohi õigusaktide kohaldamisala vähendamine tähendada toiduohutuse vähendamist.

Vastupidiselt teistele mandritele on Euroopa toiduohutusalased õigusaktid ainulaadsel ja silmapaistval tasemel. Nende rakendamisel võib esineda puudusi, kuid neid probleeme ei ole tingimata vaja lahendada õigusaktide nõrgendamise teel. Seepärast saame lubada erandit HACCPst ja hügieeni kontrollimisest liidu poolt üksnes juhtudel, kus me võime olla täiesti kindlad, et me ei tekita sellega mingit kahju. Nagu ütlevad ungarlased, parem olla ehmunud kui ehmuda.

ISTUNGIT JUHATAB: HANS-GERT PÖTTERING
President

4. Eelmise istungi protokolli kinnitamine

  Monica Frassoni (Verts/ALE). - (IT) Härra president, daamid ja härrad, eile käivitas komisjon radioaktiivse ohu häiresüsteemi pärast Sloveenias Krško tuumaelektrijaamas toimunud intsidenti, mille üksikasjad ei ole endiselt selged. Häire avalikustati nii, et toimunut kirjeldati kui midagi ebatavalist, kuid selle põhjused ja tagajärjed tekitavad endiselt segadust ja on ebaselged.

Seepärast kutsume eesistujariik Sloveeniat ja komisjoni säilitama komisjoni tungivalt soovitatud läbipaistvuse taseme ja ütlema Euroopa Parlamendile ja avalikkusele, mis tegelikult juhtus ja mis praegu toimub, kuna liiguvad mitmed kuulujutud, mis ei ole selged ega ühemõttelised. Nõuame Euroopa asutustelt vajalikku selgitust.

  Roberto Musacchio (GUE/NGL). - (IT) Härra president, daamid ja härrad, tahaksin väga lühidalt toetada kolleegi taotlust. Tegu on väga tõsise intsidendiga tuumareaktoris, kus on varem juba probleeme esinenud. On vaja maksimaalset läbipaistvust, eriti kuna me teame, et tuumareaktori väljalülitamine ja ohutuks tegemine ei ole lihtne. Minu kodumaa asub vaid mõne tosina kilomeetri kaugusel Sloveeniast, kes on praegu lisaks ka eesistujariik.

  Juhataja. − Sellel teemal on sõna võtnud juba kaks kõnelejat ja minu arvates sellest piisab.

  Günter Verheugen, komisjoni asepresident. − Härra president, 1. juunil avaldas komisjon Euroopa Ühenduse kiireloomulise kiirgusteabe vahetamise (ECURIE) süsteemi kaudu saadud teabe põhjal ja juhindudes ettevaatuspõhimõttest avaliku teate Sloveeniast kell 17.38 kohaliku aja järgi saadetud häiresõnumi kohta. Sõnum käsitles Sloveenia edelaosas asuva Krško tuumaelektrijaama peamise jahutussüsteemi jahutusvedeliku kadu.

Sloveenia asutustelt saadud viimase teabe põhjal lülitati Krško tuumaelektrijaama reaktor täielikult välja kolmapäeval, 4. juunil kell 19.30. Suhteliselt väike leke ei levinud väljapoole kaitsehoonet. Sloveenia ametiasutused kinnitasid, et aine ei sattunud keskkonda. Olukord on täielikult kontrolli all.

Komisjon edastas teabe vastavalt korrale kohe liikmesriikidele ja väljastas teise avaliku teate. Teave intsidendi kohta tuli Euroopa Ühenduse kiireloomulise kiirgusteabe vahetamise (ECURIE) süsteemilt (ECURIE). ECURIE süsteem nõuab, et liikmesriigid teavitaksid kohe komisjoni ja kõiki liikmesriike, keda see mõjutada võib, kui nad kavatsevad võtta vajaduse korral vastu meetmeid, et kaitsta elanikke kiirgus- või tuumaavarii mõjude eest. Euroopa Ühendus peab kõnealuse teate kohe liikmesriikidele edasi saatma.

Kõik 27 liikmesriiki ja Šveits on ECURIE lepingule alla kirjutanud. Komisjon rõhutab, et ECURIE süsteem on tuumaõnnetuste kohta teabe vahetamise süsteem, ning leiab, et tuumaõnnetuste korral on kõige asjakohasem vastus täieliku läbipaistvuse tagamise lähenemisviis.

  Rebecca Harms (Verts/ALE). - (DE) Härra president, volinik, daamid ja härrad, hiljuti saatis Krško radioaktiivsuse mõõtmise jaam mulle andmed kiirguse mõõtmise kohta, mis näitavad, et üllatavalt registreeriti kõige kõrgem kiirgustase üks päev enne häire andmist. Sellele peab leiduma seletus.

  Juhataja. − Sellega lõpetame erandkorras käsitletava päevakorrapunkti. Komisjon võtab seda arvesse. Nüüd jätkame tavapäraste küsimustega.

(Eelmise istungi protokoll kinnitati)

5. Parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise taotlus (vt protokoll)

6. Hääletused

  Juhataja. - Järgmine päevakorrapunkt on hääletused.

(Hääletuse tulemus ja muud üksikasjad: vt protokoll)

6.1. Erimeetmed Egeuse mere väikesaarte põllumajanduse toetamiseks (A6-0170/2008, Neil Parish) (hääletus)

6.2. Paranduseelarve nr 3/2008 projekt (A6-0204/2008, Kyösti Virrankoski/Ville Itälä) (hääletus)

6.3. Paranduseelarve nr 4/2008 projekt (A6-0203/2008, Kyösti Virrankoski) (hääletus)

6.4. Korruptsioonivastane kontaktpunktide võrgustik (A6-0174/2008, Hubert Pirker) (hääletus)

– Enne hääletust:

  Hubert Pirker, raportöör. − (DE) Härra president, volinik, daamid ja härrad, enne kui te – võimalusel kõik – hääletate käesoleva raporti poolt, tahaksin edastada põgusa teabe ja kutsuda üles nõukogu, keda ei ole taas kohal. Liikmesriigid ja Euroopa Liit soovivad ja peavad võtma korruptsiooni vastu ambitsioonikama ja tõhusama meetme. Seepärast toetas Euroopa Parlament korruptsioonivastase kontaktpunktide võrgustiku loomist. Vähemalt vastutav komisjon hääletas ühehäälselt niisuguse sammu poolt.

Võrgustiku eesmärk on esiteks võimendada liikmesriikide ametiasutuste vahelist koostööd ning teiseks ergutada tõhusaid strateegiaid käsitlevate andmete vahetamist. Siiski ei ole ka nõukogu ettepanek piisavalt ambitsioonikas ning on puudulik ja seega praegusel kujul liigne. Seoses sellega esitas parlament mitmeid väga olulisi muudatusettepanekuid, mida vastutav komisjon ühehäälselt toetas.

Esiteks, OLAF, Europol ja Eurojust peaksid moodustama võrgustiku lahutamatu osa, mistõttu me palume, et nende osalus oleks kohustuslik. Teiseks, võrgustik peaks esitama oma tegevuse kohta iga-aastaseid aruandeid Euroopa Parlamendile, tehes praktilisi ettepanekuid selle kohta, kuidas parandada korruptsiooni vältimist ja selle vastu võitlemist. Kolmandaks, kõigi võrgustiku liikmete kulud tuleks katta ühenduse eelarvest, et tagada kogu võrgustiku sõltumatus.

Seega soovitan ma nõukogul tungivalt lisada oma ettepanekusse parlamendi ettepanekud ja luua kiiresti kontaktpunktide võrgustik, et see annaks meile lõpuks võimaluse saavutada Euroopa Liidu ühine strateegia ja luua asjakohane korruptsioonivastase võitluse mehhanism.

6.5. Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastane ühenduse süsteem (A6-0193/2008, Marie-Hélène Aubert) (hääletus)

– Enne hääletust:

  Marie-Hélène Aubert, raportöör. − (FR) Härra president, daamid ja härrad, nagu te teate, on kalandussektor praegu tõsises kriisis, mitte üksnes diislikütuse hinnatõusu tõttu, mille jaoks tuleb esitada jätkusuutlikud ülemaailmsed ettepanekud, ja mitte üksnes ajutiste lahenduste tõttu, vaid ka kalavarude puuduliku haldamise, Euroopa kalalaevastiku ülepüügi ja Euroopa turule saabuvate ebaseaduslikust kalapüügist saadud toodete hulga suurenemise pärast.

Suurt tulu toov ebaseaduslik kalapüük kiirendab kalavarude ja avamere ökosüsteemide hävitamist ning destabiliseerib kogu sektorit, mis kannatab tugevasti ebaõiglase konkurentsi tõttu.

Euroopa Komisjoni ettepanek ja käesolev raport on seega jätkusuutliku ja vastutustundliku kalapüügi rakendamise olulised elemendid, võimaldades Euroopa kaluritel elatist teenida.

Raport võeti kalanduskomisjonis ühehäälselt vastu. Meie eesmärk on saata tugev signaal nõukogule ja kõnealuse küsimusega kõige tugevamini seotud liikmesriikidele, kes peavad võtma kogu vastutuse ja rakendama vajalikke kiireid ja tõhusaid meetmeid. Ma arvestan teie otsustavusega.

6.6. Ohualdiste avamere ökosüsteemide kaitse (A6-0183/2008, Duarte Freitas) (hääletus)

6.7. Kaubanduspoliitika rakendamine tõhusate impordi- ja ekspordieeskirjade ja -menetlustega (A6-0184/2008, Jean-Pierre Audy) (hääletus)

6.8. ELi Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine (A6-0205/2008, Reimer Böge) (hääletus)

6.9. Bussidega toimuv rahvusvaheline reisijatevedu (uuesti sõnastatud) (A6-0037/2008, Mathieu Grosch) (hääletus)

– Enne hääletust:

  Hannes Swoboda (PSE). - (DE) Härra president, tahaksin lihtsalt tänada härra Groschi ning transpordi- ja turismikomisjoni liikmeid, kes võimaldasid meil käesolevat päevakorrapunkti kuni tänaseni edasi lükata. Nagu näha, oleme saavutanud selle toetamiseks ulatusliku konsensuse.

  Juhataja. − Me ei ole küll veel hääletanud, aga ma loodan, et teil on õigus.

  Mathieu Grosch, raportöör. − (DE) Härra president, arutlesime selle päevakorrapunkti üle juba Strasbourgis, seega ei ole mul vaja täna enam sellel pikemalt peatuda. Nn 12päevaste reiside ja sotsiaalpartnerite läbirääkimiste tulemuste esitamisega seoses oleme saavutanud suurepärase fraktsioonidevahelise kompromissi. Võiksime öelda, et oleme täiskogul parandanud sotsiaalpartnerite kompromissi. Ma loodan, et me suudame lõpetada selle teema edukalt ulatusliku toetusega.

Tahaksin lisaks tuletada meelde, et hääletusele tuleks panna muudatusettepaneku 31 ingliskeelne tekst, sest ma märkasin, et prantsus- ja saksakeelsest tekstist on välja jäetud väga oluline sõna.

  Juhataja. − Eri keeleversioone kontrollitakse.

6.10. Toiduainete hügieen (A6-0143/2008, Horst Schnellhardt) (hääletus)

6.11. Teatavate hormonaalse või türeostaatilise toimega ainete ja beetaagonistide kasutamise keelamine loomakasvatuses (A6-0067/2008, Karin Scheele) (hääletus)

6.12. Üldised tariifsed soodustused ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 (A6-0200/2008, Helmuth Markov) (hääletus)

6.13. Olukorra halvenemine Gruusias (hääletus)

– Enne lõike 2 hääletamist:

  Marie Anne Isler Béguin (Verts/ALE). - (FR) Härra president, daamid ja härrad, et peegeldada tegelikku olukorda Gruusias, tahaksin lisada ühe lause pärast fraasi „Lõuna-Osseetia ja Abhaasia”. Ma loen lause ette halvas inglise keeles, seetõttu vabandan.

„mõistab seoses sellega hukka Vene kaitseministeeriumi 31. mai 2008. aasta otsuse saata oma sõjalised jõud Abhaasiasse, et ehitada vastavalt presidendi dekreedile separatistlikus piirkonnas üles raudtee- ja maanteeinfrastruktuur”.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

6.14. ÜVJP 2006. aasta aruanne (A6-0189/2008, Jacek Saryusz-Wolski) (hääletus)

6.15. Euroopa julgeolekustrateegia ning EJKP rakendamine (A6-0186/2008, Helmut Kuhne) (hääletus)

6.16. ELi-USA tippkohtumine (hääletus)

– Enne muudatusettepaneku 5 hääletamist:

  Jan Marinus Wiersma (PSE). - Härra president, me tahaksime teha muudatusettepaneku tasakaalustatumaks, lisades selle lõppu: „rõhutab samal ajal vajadust parandada ELi musta nimekirjaga seotud menetlusi”.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

6.17. Barcelona protsess: Vahemere Liit (hääletus)

– Enne lõike 8 hääletamist:

  Michael Gahler (PPE-DE). - (DE) Härra president, enne seda on muudatusettepanek 1.

Suuline muudatusettepanek on täiendus. Kui ma tohin inglise keeles jätkata, muudatusettepanekus sätestatakse:

„tervitab komisjoni ettepanekut, et ELi kaaseesistujaks peaksid olema ELi pädevad institutsioonid”, ning seejärel jätkub esialgne tekst.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

– Enne muudatusettepaneku 2 hääletamist:

  Hélène Flautre (Verts/ALE). - (FR) Härra juhataja, vastavalt kodukorra artikli 150 lõikele 5 taotlen fraktsiooni Verts/ALE nimel, et muudatusettepanek 2 pandaks nimelisele hääletusele.

– Enne lõike 10 hääletamist:

  Michael Gahler (PPE-DE). - Lõike 10 tekst asendatakse järgmisega: „on seisukohal, et uus kavandatav sekretariaat peaks olema integreeritud komisjoni teenistustesse, võiks hõlmata … lähetatud ametnikke ” ning seejärel jätkub esialgne tekst.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

6.18. Noorte põllumajandustootjate tulevik käimasoleva ühise põllumajanduspoliitika reformi raames (A6-0182/2008, Donato Tommaso Veraldi) (hääletus)

6.19. AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee töö (2007) (A6-0175/2008, Alain Hutchinson) (hääletus)

6.20. Konkurents: jaepangandussektori uurimine (A6-0185/2008, Gianni Pittella) (hääletus)

6.21. Roheline raamat jaefinantsteenuste kohta ühtsel turul (A6-0187/2008, Othmar Karas) (hääletus)

°

° °

  Romana Jordan Cizelj (PPE-DE). - (SL) Tahaksin kommenteerida hääletuse alguses tehtud märkusi, kui parlamendiliikmed püüdsid kasutada Krško tuumaelektrijaamas toimunud ootamatut juhtumit, et illustreerida tuumaelektrijaamade ebaturvalist tööd. Tahaksin meelde tuletada, et juhtum oli tõepoolest ootamatu, et tegemist oli ühe osa töö lakkamisega, et tuumaelektrijaama ei lülitatud välja, vaid pigem katkestati selle töö ohutult ning parandustööd käivad. Tuumaelektrijaama töö on läbipaistev ja parlamendiliikmed võivad leida selle kohta teavet riikliku tuumaohutuse ameti veebilehelt. Peaksin ka lisama, et kõigi tulemusnäitajate kohaselt on Krško tuumaelektrijaam üks ohutumaid tuumaelektrijaamu maailmas.

7. Parlamendi komisjonide ja delegatsioonide koosseis (vt protokoll)

8. Fraktsioonide koosseis (vt protokoll)

ISTUNGIT JUHATAB: GÉRARD ONESTA
Asepresident

9. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

- Resolutsiooni ettepanek: olukorra halvenemine Gruusias (RC-B6-0278/2008)

  Tunne Kelam (PPE-DE). - Härra juhataja, tahaksin märkida, et kui me kutsume üles saatma Gruusiasse Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika piirikontrolli missiooni, peaksime kaaluma lähitulevikus ka ELi politseimissiooni Gruusiasse saatmist.

  Sylwester Chruszcz (NI). - (PL) Härra juhataja, ma ei saa toetada tänast resolutsiooni Gruusia kohta, kuna minu arvates on see liiga erapoolik. Olukord Kaukaasias on keerulisem kui see, mis on esitatud meie ees olevas resolutsioonis. Tahaksin täiskogule meelde tuletada, et oma praeguste piiride eest tuleb Gruusial Stalinit tänada. Gruusia piirid on Stalini 1920.–1930. aastate poliitika tulemus; ka Stalin ise oli Gruusia päritolu. Lisaks mõjutas Gruusia 1990. aastate poliitika väga palju Suhhumi ametivõimude soovi Gruusiast lahku lüüa. Lisaks ei saa ma aru, miks samad liikmed, kes alles hiljuti toetasid nii entusiastlikult Serbias asuva Kosovo iseseisvust, keelduvad nüüd kahele ajaloolisele Kaukaasia rahvale iseotsustamise õiguse andmisest. Ma toetan siiski rahvusvahelisi jõupingutusi dialoogi ja rahuprotsessi edendamiseks Kaukaasias.

- Resolutsiooni ettepanek: ELi-USA tippkohtumine (RC-B6-0277/2008)

  Tunne Kelam (PPE-DE). - Härra juhataja, ma tahaksin toetada kolleegi James Ellesi esialgset muudatusettepanekut, kes tegi ettepaneku uue lõike kohta, milles sätestatakse, et EL tunnustab olulist panust ELi kaitsmisse ballistiliste pikamaarakettide eest, mis tagatakse USA raketitõrjesüsteemi rajamisega Euroopasse.

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Härra juhataja, ELi-USA tippkohtumist käsitlev resolutsioon hõlmab loomulikult suurt hulka erinevaid teemasid. Paljud resolutsioonis sisalduvad seisukohad on minu jaoks täielikult vastuvõetamatud, samas kui teised on äärmiselt väärtuslikud. Seega ei olnud mul muud valikut kui keelduda.

Tahaksin siiski lisada, et resolutsiooni oleks tulnud kõigepealt lisada selge peatükk, milles tuletatakse Ameerika Ühendriikidele meelde, et nad ei tohiks häirida Euroopa Liidu võimalikku laienemist. Viis, kuidas Ameerika Ühendriigid regulaarselt sekkuvad, et toetada vastuvõetamatut Türgi juhtumit, on minu arvates lubamatu sekkumine Euroopa asjadesse. Ameerika Ühendriigid peavad aru saama, et NATO ning Euroopa Liidu ja Euroopa elanike huvide vahel on suur erinevus. Türgi ei saa Euroopa Liiduga ühineda, sest ta ei ole Euroopa riik. Me palume, et Ameerika Ühendriigid seda arvesse võtaksid.

  Mario Borghezio (UEN). - (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma võtan raportis käsitletud Guantánamo vangidele hüvitise maksmise teemat kui võimalust tuletada meelde, et endiselt on vaja lahendada üks teine tsiviilelanikest ja sõjaväelastest vangidega seotud juhtum: see hõlmab ühte liikmesriiki, kes on tegelikult Euroopa Liidu üks asutajariike.

Eile otsustas Itaalia kõrgem apellatsioonikohus Itaalia sõjaväelastest ja tsiviilelanikest kinnipeetavate kasuks, kes taotlesid hüvitist töö eest vangilaagrites Teise maailmasõja ajal. See on lahendamata moraalne küsimus, millele ma olen püüdnud korduvalt juhtida käesoleva parlamendi presidendi tähelepanu. Ma olen kõnealuse küsimuse esitanud ka kantsler Merkelile: ta väitis iseenda nimel, et ta tunnistab kõnealuse probleemi lahendamise vajadust.

Nüüd, kui on lõpuks nurjatud Saksamaa Liitvabariigi katsed kohtuotsuse tegemisega viivitada, tekib küsimus, kas rohkem kui kuuskümmend aastat pärast sõja lõppu otsustab Saksamaa Itaalia sõjaväelastest kinnipeetavatele hüvitist maksta.

- Raport: Donato Tommaso Veraldi (A6-0182/2008)

  Neil Parish (PPE-DE). - Härra juhataja, tahaksin väga tänada härra Veraldit noori põllumajandustootjaid käsitleva raporti eest. Minu arvates elame praegu maailmas, kus toiduainete tootmine on muutumas väga oluliseks ning meil tuleb tulevikku vaadata. Üks põllumajanduse tulevikku vaatamise viise on teha seda noorte põllumajandustootjate abil.

Tänu ühise põllumajanduspoliitika reformile on meil nüüd tervisekontroll, et käsitleda eelkõige küsimusi, mis tooksid noortele põllumajandustootjatele kasu, see tähendab bürokraatia vähendamist ja kvootide kaotamist, et noored põllumajandustootjad saaksid alustada tegevust piimatootmises, mis on alati olnud üks viis nende põllumajandustootmisse kaasamiseks.

Peame kaaluma ka teatavaid riskikapitali kavasid, kuna üks noorte põllumajandustootjate probleemidest on see, et neil on põllumajandustootmise alustamisel väga vähe tagatisi. Väga sageli ei taha pangad neile anda alustamiseks vajalikku raha, seega ma leian, et peame ka seda kaaluma. Olen veendunud, et noored põllumajandustootjad on võimalik kaasata toiduainete tootmisse ja nišiturgudele ning et nad suudavad toota piirkondades niisuguseid toiduaineid, mis vastavad meie soovidele, ning nad võib tõepoolest turule kaasata. Ma tervitan raportit ja loodan, et noori põllumajandustootjaid toetatakse.

  Astrid Lulling (PPE-DE). - (FR) Härra juhataja, ma hääletasin raporti poolt, sest kui noortel põllumajandustootjatel ei ole vastuvõetavat tulevikku, ei ole tulevikku ka Euroopa põllumajandusel. Mitmetel põhjustel, mis on seotud toiduohutuse, kvaliteetsete toodete pakkumise, keskkonna ja meie ilusate mägiste maastike ja viinamarjaistanduste säilitamisega, peame võtma positiivseid meetmeid, et ergutada noori põllumajandussektoris töötama ja pereettevõtteid üle võtma.

Siiski tahaksin eelkõige väljendada oma rahulolu, et minu põllumajanduskomisjonis tehtud algatuse põhjal on Euroopa Parlament lisanud muudatusettepaneku, et juhtida tähelepanu sellele, kui tähtis on esitada teavet põllumajandustootjaid abistavate partnerite staatuse kohta. Seoses sellega tahaksin meelde tuletada, et 1997. aastal – üle 10 aasta tagasi – võttis parlament ulatusliku häälteenamusega vastu minu raporti põllumajandussektoris abistavate abikaasade staatuse kohta. Oma resolutsioonis rõhutasime eelkõige, et liikmesriigid peaksid tagama kõigi põllumajandussektoris abistavate abikaasade õiguse saada vanaduspensioni kindlustust. Komisjon ei lasknud kõnealust ettepanekut läbi. Minu esindatavas riigis on niisugune süsteem: kohustuslik kindlustus. Seda näidet tuleks järgida ja meil on selle saavutamiseks vaja raamdirektiivi.

  Jörg Leichtfried (PSE). - (DE) Härra juhataja, tahaksin meelde tuletada, et ma keeldusin kõnealuse raporti üle hääletamast, kuid mitte sellepärast, et minu arvates ei vaja noored põllumajandustootjad toetust. Ma olen sügavalt veendunud, et nad vajavad tõepoolest toetust, kuna noored põllumajandustootjad seisavad kahtlemata silmitsi suuremate probleemidega kui paljud teised põllumajandustootjad.

Minu keeldumine oli seotud lõikega 4, milles viidatakse noorte põllumajandustootjate olukorrale niinimetatud uutes liikmesriikides. Minu arvates on nüüd, mil parlamendi ametiaeg on mööda saamas, kindlasti aeg lõpetada viitamine nn uutele liikmesriikidele ja kohelda neid täielike võrdväärsete liikmesriikidena, sest ma leian, et nüüd on nad end hästi sisse seadnud.

- Raport: Jacek Saryusz-Wolski (A6-0189/2008)

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). - (PL) Härra juhataja, alates Teise maailmasõja lõpust oleme teinud rasket tööd, et saavutada rahu ja stabiilsuse periood, mida me praegu naudime. Sellegipoolest ohustavad meid täna terrorism, piirkondlikud konfliktid ja rahvusvaheline kuritegevus. Euroopa Liidu roll tänapäeval peaks olema rahu, demokraatia ja vabaduse levitamine kogu maailmas. Liit peaks tagama ka stabiilsuse ning võitlema humanitaarkatastroofide ja inimõiguste massilise rikkumise vastu. See on Euroopa ühise välis- ja julgeolekupoliitika nägemus. Me vastutame ühiselt julgeoleku tagamise eest kogu maailmas.

Julgeolek tähendab nüüd midagi rohkemat kui rahvusvaheliste konfliktide lahendamine ja piiride kaitsmine. On vaja julgeolekut laiemalt tõlgendada. Peame rõhutama rohkem julgeoleku liike, mida Euroopa ühine välis- ja julgeolekupoliitika ei hõlma, nimelt toiduohutust ja energia varustuskindlust.

Tuleb pidada meeles, et soovitud eesmärki on võimalik saavutada üksnes koostöö ja heade tavade vahetamise teel. Kooskõlastatud tegevus on oluline nii liikmesriigi tasandil kui ka Euroopa institutsioonide vahel. Koostööd tuleb teha ka NATO ning teiste piirkondlike ja ülemaailmsete organisatsioonidega.

- Raport: Reimer Böge (A6-0205/2008)

  Margaritis Schinas (PPE-DE). – (EL) Härra juhataja, tahan sõna võtta, sest me hääletasime just ülekaaluka häälteenamusega selle poolt, et ELi Solidaarsusfondist eraldatakse Kreekale suvel toimunud katastroofiliste metsatulekahjude tõttu 90 miljonit eurot.

Suvel toimunud katastroof šokeeris Euroopa avalikku arvamust. Euroopa Parlament otsustas täna näidata tõelist solidaarsust augustis toimunud katastroofist tõsiselt mõjutatud piirkondade ja kodanike vastu.

Lubage tänada kõiki eelarvekomisjoni liikmeid ja ka teid, daamid ja härrad, väga huvitava ja kiire töö ning väga eduka kuulamise eest, mis korraldati. Härra juhataja, lubage lõpetuseks öelda: me oleme võib-olla ainus parlament maailmas, kellel õnnestub häid uudiseid lämmatada. Täna peame tegema olulise otsuse Kreeka kodanikele raha eraldamise kohta. Kahjuks ei ole meil õnnestunud, pigem tehnilistel kui poliitilistel põhjustel, teha otsust arutelu teel. Mul on kahju, kuid otsuse tõhusus on tähtsam kui miski muu.

- Raport: Donato Tommaso Veraldi (A6-0182/2008)

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). - (PL) Härra juhataja, meil seisab ees tohutu väljakutse seoses sellega, kuidas ergutada noori maapiirkondadesse jääma. On puudu ka neist, kes hakkaksid tegutsema põllumajandustootjatena ning võtaksid üle oma vanemate talumajapidamised. Tegevust alustavatel noortel põllumajandustootjatel on palju raskusi, sealhulgas kõlbliku maa puudumine, kõrged hinnad, tootmispiirangud, investeerimiseks mõeldud stardikapitali puudumine, kallid laenud ja ranged põllumajandus- ja keskkonnaalased nõuded.

Peaaegu üks kolmandik Poola põllumajandustootjatest on noored vanuses alla 40 aasta. Nad on avatud muutustele, tehnoloogilisele arengule ja innovatsioonile. Noored põllumajandustootjad on samasugused nagu teised ettevõtjad. Nad on entusiastlikud ja ei karda uusi väljakutseid. Nad on meie tuleviku seisukohast väga olulised, sest Euroopa ja maailma toiduohutus sõltub neist. Nad vajavad abi, et muutuda paremini kvalifitseerituks läbi kutsekoolituse ja nõustamise. Lisaks tuleks teha jõupingutusi, et parandada maapiirkonnas ettevõtte arendamise finantstingimusi, et kõrvaldada erinevused seoses tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri arengu tempoga maapiirkondade ja linnade vahel. Lisaks kõigele tuleb tagada stabiilsed arengutingimused.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

- Raport: Neil Parish (A6-0170/2008)

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Pärast määruse (EÜ) nr 1405/2006 (millega sätestatakse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte põllumajanduse toetamiseks) jõustumist loodi kaheosaline abikava (tarnimistoetus ja kohaliku tootmise toetus).

Siiski tuleb korrigeerida teatavaid tehnilisi aspekte, et kõnealust määrust ja kaheosalist abikava täielikult kohaldada, mistõttu ma toetan komisjoni ettepanekut ja Parishi raportit.

- Raport: Kyösti Virrankoski (A6-0204/2008)

  Richard James Ashworth (PPE-DE), kirjalikult. − Me märgime, et eelarveaasta paranduseelarve nr 3 esialgne projekt (EPEP 3) sisaldab positiivseid meetmeid, näiteks: kinnitada Microsofti võla summaks oma turupositsiooni kuritarvitamise eest 849 miljonit eurot; viia läbi hääletus Kreekale ja Sloveeniale ELi Solidaarsusfondist rahaliste vahendite eraldamise üle; rahastada täielikult lammaste katarraalse palaviku vaktsiini kasutuselevõtmist, et võidelda kõnealuse haigusega ja katta 50% rakenduskuludest liikmesriigi kohta, ning tagada eelarvest institutsiooni töötajatele palga- ja pensionisäästud.

Me märgime siiski ka, et EPEP sisaldab soovimatuid meetmeid, näiteks Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi direktori palgatõus ning muudatused Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ametikohtade loetelus.

Tervitame Virrankoski raportis väljendatud kriitikat kahe eelmise meetme suhtes ning kuna me ei poolda otsust võtta EPEP 3 vastu muutmatul kujul, oleme nõus sellega, et rõhutatud positiivsete meetmete üle tuleb hääletada praegusel istungil.

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin oma Soome kolleegide Kyösti Virrankoski ja Ville Itälä ühisraporti poolt, mis käsitleb Euroopa Liidu 2008. aasta paranduseelarve kolmandat projekti.

Peamiselt võetakse arvesse järgmisi tegureid: Microsofti kohtuasjaga seoses laekuva tulu (põhivõlg ja intressid kokku 849 200 000 eurot) eelarvestamine; ametnike 2007. aasta töötasude ja pensionide prognoositust väiksemast kasvust tuleneva säästu eelarvestamine; veterinaariameetmete hädaolukordade fondi vahendite suurendamine seoses katarraalse palaviku kriisiga (130 miljoni euro võrra kulukohustuste assigneeringutena ja 63,95 miljoni euro võrra maksete assigneeringutena); eelarvepunktide loomine, et toetada nelja ühist tehnoloogiaalgatust: innovatiivsete ravimite algatus (IMI), algatus Clean Sky, manussüsteemide ühine tehnoloogiaalgatus (ARTEMIS) ning nanoelektroonika Euroopa tehnoloogiplatvorm (ENIAC), kokku 257,5 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 194,6 miljonit eurot maksete assigneeringutena teadusuuringute seitsmendast raamprogrammist, ning ELi Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine summas 98 miljonit eurot (metsatulekahjud Kreekas ja üleujutused Sloveenias).

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Kõnealune paranduseelarve projekt hõlmab muu hulgas ELi Solidaarsusfondi kasutuselevõtmist Kreeka ja Sloveenia jaoks. Eesmärk on aidata hüvitada metsatulekahjudest ja üleujutustest tekitatud kahju, mis mõjutasid 2007. aastal tõsiselt kahe riigi elanikke.

Projekti eesmärk on lisaks suurendada veterinaarmeetmete hädaolukordade fondi vahendeid seoses katarraalse palaviku kriisiga, mis on mõjutanud mitmeid liikmesriike, sealhulgas Portugali. Selleks et rahastada 100% vaktsiiniga varustamise kuludest ja 50% vaktsineerimise läbiviimisega üheksas liikmesriigis kaasnevatest kuludest, kavatsetakse lisada ühenduse eelarvesse 130 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 63,95 miljoniti eurot maksete assigneeringutena.

Tahaksime siiski rõhutada üle 257 miljoni euro lisamist kulukohustuste assigneeringutena ja 194 miljoni euro lisamist maksete assigneeringutena uue avaliku ja erasektori partnerluse loomiseks teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustustegevuse seitsmenda raamprogrammi kontekstis. Kõnealune partnerlus hõlmab innovatiivsete ravimite algatust, algatust Clean Sky, nanoelektroonika Euroopa tehnoloogiaplatvormi ja manussüsteemide ühist tehnoloogiaalgatust ARTEMIS. Kõnealused algatused vajavad vähemalt avaliku sektori arengustrateegiat ja avaliku sektori investeerimist, mis ei sõltu erakapitali intressidest.

- Raport: Kyösti Virrankoski (A6-0203/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin oma Soome kolleegi Kyösti Virrankoski raporti poolt, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi 2008. aasta paranduseelarve neljandat projekti. See hõlmab üksnes 2008. aasta eelarvesse eelarveaasta 2007 ülejäägi lisamist summas 1 528 833 290 eurot.

2007. aastal näitab erinevus laekunud tulu (117,4 miljardit eurot) ja tehtud maksete (112,9 miljardit eurot) vahel ülejääki summas 4,5 miljardit eurot, millest tuleb lahutada 2008. aastasse ülekantud maksete assigneeringud summas 3,1 miljardit eurot. Kõnealusele ülejäägile summas 1,4 miljardit eurot tuleb lisada 2006. aastast 2007. aastasse ülekantud ja varem tühistatud assigneeringud summas 0,2 miljardit eurot ning ülejäägist tuleb lahutada valuutavahetuse negatiivne bilanss summas 0,1 miljardit eurot, mis teeb 2007. aasta ülejäägiks 1,5 miljardit eurot. Ülejääk tuleneb esmajoones kavatsetust väiksematest kuludest veidi vähem kui 1,6 miljardi euro ulatuses.

Kahjuks jagati ülejääk automaatselt liikmesriikidele ja ei toimunud poliitilist arutelu ülejäägi määramise üle, et rahastada näiteks investeerimist üleeuroopalistesse transpordivõrgustikesse. Mul on endiselt meeles raskused, mis tulid ette seoses umbes 3,5 miljardi euro leidmisega suurepärase Galileo projekti rahastamiseks.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Paranduseelarve eesmärk on lisada 2007. aasta eelarve ülejääk ühenduse 2008. aasta eelarvesse. Ülejäägi suurus on üle 1,528 miljardi euro, mis tuleneb peamiselt muu hulgas struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi rakenduskavade eri liikmesriikidele ülekandmise heakskiitmisega viivitamisest.

Projekt sisaldab ka 2007. aastal ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika alusel kasutamata jäänud summasid, näiteks seoses politseimissiooniga Afganistani ja nn tsiviilmissiooniga Kosovosse. Võttes arvesse olukorda Kosovos, tahaksime rõhutada USA-NATO-ELi ebaseaduslikku sõjalist/tsiviiloperatsiooni – ehk teiste sõnadega sekkumist, destabiliseerimist, agressiooni, okupatsiooni ja Serbia Kosovo provintsi iseseisvuse ühepoolset väljakuulutamist, eirates täielikult rahvusvahelist õigust – ning patustamist seoses praegu ÜROs toimuvate läbirääkimistega vastustuse ülekandmise üle ÜRO Kosovo missioonilt Kosovos läbiviidavale Euroopa Liidu õigusriigimissioonile EULEX.

Lõpetuseks tahaksin tuletada meelde, et 2007. aasta ülejääk vähendab liikmesriikide panuseid ühenduse eelarvesse, eriti järgmiste riikide puhul: 300 miljoni euro võrra Saksamaa jaoks, 258 miljoni euro võrra Ühendkuningriigi jaoks ja 233 miljoni euro võrra Prantsusmaa jaoks. Seda nimetatakse võitmiseks igal tasandil …

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. – (PL) Härra juhataja, ma hääletasin Euroopa Liidu eelarveaasta 2008 paranduseelarve projekti nr 4/2008 käsitleva raporti (9904/2008 – C6-0207/2008 – 2008/2094(BUD)) poolt. Härra Virrankoski raport on põhjalik ja sisukas.

Ma olen nõus raportööri seisukohaga, et iga aasta eelarvejääk tuleb lisada järgmise eelarveaasta eelarvesse tulu või kuluna. Käesoleva juhtumi puhul tuleks see lisada 2008. aasta eelarvesse. Seda tuleks teha komisjonile esitatava paranduseelarve kaudu.

- Raport: Hubert Pirker (A6-0174/2008)

  Philip Bradbourn (PPE-DE), kirjalikult. − Konservatiivid olid raporti vastu, kuna see on osa Euroopa eesmärgist arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala; me eelistaksime selle asemel valitsustevahelist lähenemisviisi.

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Euroopa Liidu strateegia organiseeritud kuritegevuse ennetamiseks ja kontrolliks näitab, et on vaja arendada ulatuslikku ELi korruptsioonivastast poliitikat, milles peavad osalema aktiivselt kõik asjaomased osalejad.

Korruptsiooni tõhus ennetamine ja selle vastu võitlemine Euroopas sõltub seega tõhusast ja tulemuslikust koostööst liikmesriikide asjaomaste ametiasutuste ja teenistuste vahel, selgitades välja võimalused, jagades häid tavasid ja töötades välja kõrgetasemelised kutsestandardid.

Seepärast toetan ma ideed luua ametlikult korruptsioonivastane võrgustik liikmesriikide kontaktpunktidega, mille tegevus tuleb täielikult (vastavate pädevuste piires) ühendada teiste organisatsioonide ja ametitega, kellel on selles võitluses oluline roll, näiteks OLAFi, (Euroopa Pettustevastane Amet), Europoli ja Eurojustiga.

Ma toetan ka raportöör Hubert Pirkeri esitatud muudatusettepanekuid, eriti muudatusettepanekut, milles käsitletakse läbipaistvuse ja teabe vajadust seoses võrgustiku tegevuse ja soovitustega, mille tulemusena tuleb esitada iga-aastane aruanne komisjonile ja Euroopa Parlamendile.

  Titus Corlăţean (PSE), kirjalikult. − (RO) Ma tervitan nõukogu otsust seoses korruptsioonivastase kontaktpunktide võrgustikuga, mille eesmärk on parandada koostööd ELi korruptsiooni vastu võitlevate ametiasutuste vahel.

Euroopa tasandil koostöö on korruptsioonivastase võitluse puhul peamine, eriti uutes liikmesriikides, kus valitsusvälised organisatsioonid ja Euroopa eksperdid rõhutavad teatavate oluliste puuduste jätkuvat olemasolu, sealhulgas puudused õigussüsteemi toimimises.

Euroopa Nõukogu GRECO (riikide korruptsioonivastase ühenduse) viimases Rumeeniat käsitlevas hindamisaruandes rõhutatakse, et Rumeenia on 2007. aastal rakendanud üksnes 40% Euroopa institutsioonide soovitatud korruptsioonivastastest meetmetest. Sel puhul kutsun ma Rumeenia parempoolset valitsust üles kinnitama avalikkusele oma korruptsioonivastase võitluse programmide läbikukkumist.

Ma leian, et korruptsioonivastane võitlus peaks olema Euroopa Liidu tähtis eesmärk, et tagada kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala. Kõnealusesse võrgustikku peaksid kuuluma Euroopa Komisjon (OLAFi vahendusel), Europol ja Eurojust.

Kahjuks kasutatakse mitmetes ELi liikmesriikides, sealhulgas Rumeenias, korruptsioonivastast võitlust pigem valimislubaduse ja opositsioonierakondade vastu suunatud poliitilise relvana.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Kontaktpunktide võrgustiku loomine eri liikmesriikide vahelise koostöö raames eesmärgiga jagada kogemusi ja häid tavasid võiks olla iga riigi korruptsioonivastase võitluse üks põhimõtteid.

Vastavalt EÜ asutamislepingule vastutavad ühendus ja liikmesriigid pettustevastase võitluse ja ühenduse finantshuvide kaitsmise meetmete vastuvõtmise eest. Ühenduse tasandil on vaja näiteks tagada Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) rohkem autonoomsust ja vahendeid.

Siiski ei meeldi meile, et kõnealust meedet käsitletakse kui embrüot ja kasutatakse kooskõlas 2005. aasta Haagi programmiga selleks, et edendada üldisemat nn vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajaneva ala loomise eesmärki või muuta see osaks sellest eesmärgist, tuues eelkõige justiits- ja siseasjad ühenduse tasandile.

Kõnealust ühenduse tasandile viimise protsessi ergutatakse ja see tagatakse praeguse nimega Lissaboni lepinguga, võttes liikmesriikide suveräänsuselt (nende parlamentidelt ja riiklikelt institutsioonidelt) ära vastutuse, mis on kõnealuse suveräänsuse keskne osa.

Sellest tulenevalt kordame oma tingimusi seoses Euroopa Prokuratuuri loomisega, mis on üks etapp tulevase Euroopa Prokuratuuri asutamisel Europoli, Eurojusti ja OLAFi põhjal.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Korruptsioon on ulatuslik probleem, mis mõjutab meie ühiskonna iga sektorit, olgu tegemist kas majanduse, ametiühingute või haldusega. Pärast korruptsioonijuhtumeid ettevõttes Siemens, mis ulatusid miljarditeni, on ajalehed praegu tulvil Poola jalgpalliliiga skandaali käsitlevatest artiklitest. Isegi ELi kohtab pealkirjades üha enam ning kindlasti mitte positiivses tähenduses, sisaldades süüdistusi korruptsiooni, halva juhtimise, liigse kulutamise jne kohta.

Seetõttu on tervitatav asjaolu, et on loodud korruptsioonivastane riikide ühendus (GRECO), mille eesmärk on ühendada Euroopa Nõukogu kõigi liikmete korruptsioonivastased jõupingutused. Peame lootma, et õppetunnist on kasu. Mitte üksnes Bulgaaria ei pea oma korruptsioonivastast võitlust parandama, ka EL peab oma asjad korda tegema. ELi vahendeid hallatakse endiselt liiga kergekäeliselt, kontrollid on puudulikud, menetlused pikad ja praktiliselt puudub valesti väljamakstud ELi vahendite tagasinõudmise võimalus.

- Raport: Marie-Hélène Aubert (A6-0193/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin oma Prantsuse kolleegi Marie-Hélène Aubert’i raporti poolt, milles tehakse ettepanek muuta nõuandemenetluse abil ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Kõnealuse küsimusega tegelemine on muutunud hädavajalikuks, kuna ebaseaduslik kalapüük on kogu maailmas tõsine probleem.

Ma toetan täielikult kõnealust algatust, mille Euroopa Parlament tegi 2007. aasta veebruaris, nagu raportöör meelde tuletab. Ma tervitan selgitust, et kolmandate riikide kalalaevadele tuleb keelata sissesõit liikmesriikide sadamatesse, nendes sadamates sadamateenuste osutamine, lossimine, ümberlaadimine ja pardal töötlemine, välja arvatud muidugi merehäda või vääramatu jõu korral.

Kuni asjad ei muutu liiga keeruliseks, toetan ma püügisertifikaate, et tagada kalandustoodete jälgitavus.

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük on praegu üks peamisi probleeme mereressursside haldamisel. See ohustab ressursside ja mere bioloogilise mitmekesisuse jätkusuutlikkust ning tekitab tõsiseid tagajärgi seaduslikult tegutsevatele kaluritele.

Suurima kalandustoodete tarbija ja importijana on Euroopa Ühendusel eriline vastutus ebaseadusliku kalapüügiga võitlemisel, lahenduste leidmisel kõnealuse praktika jätkumise vältimiseks ning surve avaldamisel rahvusvahelisele kogukonnale sarnaste meetmete vastuvõtmiseks.

Euroopa Parlamendi raport sisaldab 65 kavandatavat muudatusettepanekut, mis täiendavad komisjoni ettepanekut ja on riiklike huvide vastu.

Tuleks märkida, et ettepanekus määratletakse süsteem, mida kohaldatakse igasuguse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tuvastamise või sellega seotud tegevuse suhtes, mis viiakse läbi ühenduse territooriumil või liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, ning mida arutati täielikult ja toetati Portugali eesistumise perioodil.

Seetõttu väärib käesolev dokument minu toetust.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Kalavarude jätkusuutlikkus on peamine, et tagada kalapüügi pikaajalisus ja kalandussektori sotsiaal-majanduslik elujõulisus.

Ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük ohustab kõnealust jätkusuutlikkust ja tekitab küsimuse sektori ja sellest sõltuvate kalapüügiga tegelevate kogukondade elujõulisuse kohta.

Seoses sellega on oluline, et võetaks meetmeid niisuguse ebaseadusliku tegevuse vastase võitluse tugevdamiseks, parandades eriti iga liikmesriigi kontrollimehhanisme.

Ettepanekus, mis täiendab ühise kalanduspoliitika raames juba sätestatud meetmeid, sisalduvad mitmed sätted, mille eesmärk on ohjeldada niisugust liikmesriikide lipu all sõitvate või kolmandate riikide kalalaevade tegevust.

Kavandatavad meetmed hõlmavad seetõttu suuremat kontrolli liikmesriikide sadamates, nõuet võtta kasutusele sertifikaat, mille on väljastanud lipuriik ja millel on näidatud, et püük on seaduslik, ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga seotud kalalaevade nimekirja koostamist.

Tahaksime siiski korrata, et kõnealuste ettepanekute ühtlustamine koos kontrolli käsitlevate ühenduse õigusaktide läbivaatamisega peab tagama liikmesriikide pädevuse, eriti kontrollimise osas. Tahaksime rõhutada lisaks, et kõik karistustega seotud küsimused kuuluvad iga liikmesriigi pädevusvaldkonda.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma tervitan kolleegi proua Aubert’i raportit ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kohta. Kõnealuse probleemiga tegelemine on kõigi kalapüügiga tegelevate kogukondade huvides ning ELil on selles oluline roll. Sellele vaatamata peaks kalavarude haldamine kuuluma kalapüügiga tegelevate riikide vastutuse alla ning EL peab töötama ühise kalanduspoliitika kaotamise nimel.

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. – (PL) Ma hääletasin proua Aubert’i raporti poolt, milles käsitletakse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks (KOM(2007)0602 – C6-0454/2007 – 2007/0223(CNS)).

See on kõlav raport, milles antakse täpne ülevaade ebaseadusliku kalapüügi probleemist, mis kujutab endast tõelist ohtu mereressursside ellujäämisele. Seepärast näib oluline luua ühenduse süsteem eespool nimetatud tegevuse vastu võitlemiseks.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Üldiselt ma toetan proua Aubert’i raportit ühenduse süsteemi kohta ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemiseks. Ma nõustun mitmete raportööri ettepanekutega. Näiteks tundub õiglane, et liikmesriigid esitavad sertifikaadi, mis tõestab nende laevadega püütava kala seaduslikkust. Ebaseadusliku kalapüügi vastu võitlemiseks on vaja üleeuroopalist meedet ja minu hääl kajastab kõnealust arvamust.

  Jean-Claude Martinez (NI), kirjalikult. – (FR) Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia kalurid räägivad oma õiguspärasest mässust, õigusest teenida elatist, oma meelepahast. Sama räägivad väikesed põllumajandustootjad.

Juba aasta on kütusehind meie kalureid majanduslikult lämmatanud. See lisandub kalurite bürokraatlikule pigistamisele kvootide, karistuste, seire ja kontrollide tõttu, mis muudavad avamere vabaduse Nõukogude Liidu vabaduse sarnaseks.

Mida me pakume nendele meestele, piirkondadele, küladele ja kohalikule majandusele kalurite elukutset mõjutava tragöödia valguses? Mitte midagi! Välja arvatud ähmane üleminekutoetus, nagu näiteks leevendav ravi.

Hullem on see, et päeval, mil Vahemere kalurid on tulnud Brüsselisse, et nõuda oma õigust elada, arutame meie täiendavaid kriminaalkaristusi ebaseadusliku kalapüügi vastu võitlemiseks.

Kaluritele keeldutakse isegi käibemaksu- ja aktsiisimaksualase toetuse andmisest.

Lahendus on luua Euroopa kalurite võla hüvitamise fond, et nad ei peaks taluma avalik-õiguslike koormistega seotud ebaõiglust, mis tuleneb impordipoliitikast ja hiiglaslike varustajate domineerimisest.

  James Nicholson (PPE-DE), kirjalikult. − Ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük on üha suurenev probleem, mis nõuab tugevdatud koostööd ELi ja rahvusvahelise üldsuse vahel, kui sellega tahetakse tõhusalt tegeleda.

Laias ulatuses peegeldab komisjoni ettepanek kalanduskomisjoni soovitusi, eriti proua Aubert’i esimest raportit ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kohta. Ma toetan täielikult ettepaneku peamisi elemente, mis hõlmavad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kala importimise keelustamist ja sadamakontrolli rakendamist, mille abil keelataks sissesõit kolmandate riikide kalalaevadele, keda kahtlustatakse ebaseaduslikus kalapüügis.

Veel hiljuti keskendus EL üksnes oma kalurite reguleerimisele, püüdes teha kindlaks, kas nad ei eira ELi õigusakte, jättes samal ajal ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelemise põhiliselt tähelepanuta. On julgustav, et parlament ja komisjon teevad nüüd tegelikke jõupingutusi probleemiga tegelemiseks.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma hääletan kolleegi Marie-Hélène Aubert’i esitatud raporti poolt, mis käsitleb ühenduse süsteemi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks. Ebaseaduslik kalapüük on kujutab endast ühte suuremat ohtu kalavarude ja mere bioloogilise mitmekesisuse jätkusuutlikkusele.

Komisjoni ettepanek on tähtis selleks, et võimaldada Euroopa Liidul mängida asjakohast juhtrolli üha keerulisemas ja vastastikku sõltuvas sektoris. Selleks on minu arvates vaja kohaldada ettepanekut lisaks kolmandate riikide kalalaevadele ka ühenduse lipu all sõitvate kalalaevade suhtes, et võtta vastu mittediskrimineerivaid meetmeid ja kehtestada Euroopa Liidus ühine poliitika.

Ei ole kahtlustki, et on oluline luua sertifitseerimissüsteem jälgitavuse ja kalandustoote kvaliteedimärgi tagamiseks paralleelselt ühtlustatud ja keelavate sanktsioonide ning kontrolli- ja inspektsioonisüsteemiga, mis on mõeldud ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks.

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Tahaksin toetada Aubert’i raportit ning mõista hukka ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi.

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM), kirjalikult. – ?PL) Ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük on tõsine probleem. Euroopa Liit peaks probleemiga aktiivselt ja tõhusalt tegelemiseks saama kasu nende riikide kogemustest, kellel on ebaseadusliku kalapüügi vastu võitlemiseks kehtestatud palju rangemad sätted, hoolimata sellest, isegi kui tegemist ei ole liidu liikmetega. Asjaomased riigid on Norra, Island ja Kanada. Me peame eelkõige keskenduma kalapüügialastele rikkumistele liidus. Praeguseni on see olnud suurim probleem. Järgmine samm peaks sisaldama nende arengumaade toetamist, kes soovivad võtta vastu ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemise programmi. Kahjuks ei ole neil arengumaadel piisavalt rahalisi vahendeid eesmärgi täitmiseks.

- Raport: Duarte Freitas (A6-0183/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin austatud Portugali kolleegi Duarte Freitasi raporti poolt, milles tehakse kooskõlas nõuandemenetlusega muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu nõukogu määrus, milles käsitletakse ohualdiste avamere ökosüsteemide kaitset põhjapüügivahendite kahjuliku mõju eest. Kõnealuses määruse eelnõus rakendatakse ÜRO 2006. aasta soovitusi ja seda kohaldatakse ELi kalalaevade suhtes, mis tegutsevad avamere aladel, mida ei reguleeri piirkondlikud kalandusorganisatsioonid ja mis seetõttu vajavad lipuriigi eeskirju. Valides tegevusetuse ja kõige keelustamise vahel, toetan ma Euroopa Liidu pakutud kolmandat alternatiivi: see hõlmab põhjatraalimise ranget reguleerimist, määratledes piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt vastu võetud kaitse- ja majandamise meetmed ning sätestades korra, mida lipuriigid peavad kohaldama oma kalalaevade suhtes, kui need tegutsevad avamere aladel, mida piirkondlikud kalandusorganisatsioonid ei reguleeri.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Teatavad mereökosüsteemid (näiteks rahud, veealused kõrgendikud, hüdrotermilised lõõrid, külmaveekorallid, külmaveekäsnad) on oma loomult ohualtid teatavate püügivahendite kasutamisele.

Kõnealuse ettepaneku eesmärk on kaitsta neid avamere ökosüsteeme, eriti aladel, mida ei reguleeri piirkondlik kalandusorganisatsioon.

Nõustudes põhiliselt esitatud ettepanekutega ja vastuvõetud raportiga, tahaksime siiski korrata, et ettepaneku teatavaid aspekte tuleks selgitada. Näiteks „ohualti mereökosüsteemi” määratluse puhul rõhutatakse raportis vajadust oodata ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) määratlust parima olemasoleva teaduslikult põhjendatud teabe põhjal, pidades silmas põhjaliku teaduslikult põhjendatud teabe puudumist kõnealuste ökosüsteemide kohta. Lisaks rõhutaksime ka vajadust eristada erinevate püügivahendite kasutamise tagajärgi, viies läbi kalandusalased teadusuuringud, et teha kindlaks kõnealuste püügivahendite potentsiaalne mõju kalavarudele ja merepõhjale.

Lisaks tahaksime tuletada meelde, et kalalaevadel teostatavate kontrollimiste või vaatlemise missioonidega seotud küsimused kuuluvad iga liikmesriigi pädevusse, eriti kuna on välja kuulutatud ühise kalanduspoliitika uued föderaalsed tasandid.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Freitasi raportis käsitletakse ohualteid avamere ökosüsteeme. Avameri ei kuulu ühegi riigi ega kalandusorganisatsiooni pädevuse alla ning kalapüük on ulatuslikult reguleerimata. Võttes arvesse kalanduse rahvusvahelist iseloomu, on vaja, et EL võtaks kõnealuses valdkonnas meetmeid.

See eristab avamerd rannikuveest, kus kõige asjakohasemad kontrolliasutused on kalapüügiga tegelevad riigid, mitte ELi institutsioonid.

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult. − (FI) ELi merenduspoliitika on üks peamisi algatusi, tänu millele mäletatakse käesolevat komisjoni heas valguses. Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, milles käsitletakse ohualdiste avamere ökosüsteemide kaitset põhjapüügivahendite kahjuliku mõju eest, on vajalik täiendus ELi strateegiale.

Kui bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamisest sai eesmärk 2002. aastal Johannesburgis peetud säästva arengu maailmakonverentsil, määrati tähtajaks aasta 2010. Nüüd peame kahjuks ütlema, et kahe aastaga seda eesmärki ei saavutata. Kuigi keskkonnaalased eesmärgid on olnud maailma poliitilise tegevuskava prioriteediks üle kahekümne aasta, ohustavad mitmed tegurid endiselt mere bioloogilist mitmekesisust. Teadusuuringud on näidanud, et hoolimata süvamerepüügi suurest saagikusest, võib halvasti korraldatud kalapüük viia vähem kui kümne aasta jooksul teatavate liikide hävitamiseni.

Peame meeles pidama, et kuigi uued lähenemisviisid, mida kalandussektoris kohaldatakse, on vajalikud, teatakse nukrakstegevalt vähe süvamere kalaliikide taastamisest ning kokkuvõttes on ohud süvamere ökosüsteemidele palju suuremad. Kõnealune ettepanek võtta vastu kalandustööstust käsitlev määrus on siiski selge ja vajalik.

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Ohualdiste avamere ökosüsteemide kaitse on peamise tähtsusega, et tulevased põlvkonnad saaksid merekeskkonda nautida.

  Margie Sudre (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Oma häälega kehtestab Euroopa Parlament ranged põhimõtted nende ühenduse kalalaevade tegevuse reguleerimiseks, kes kasutavad põhjapüügivahendeid avamere nendel aladel, mida piirkondlikud kalandusorganisatsioonid ei reguleeri.

Vastavalt ÜRO Peaassamblee kui valdkonna algatuste tegija soovitustele lõpetavad liikmed õigusliku tühimiku, mis võimaldas meie mereökosüsteemide parandamatut hävitamist. Mul on hea meel, et Euroopa Parlamendi liikmed on tunnistanud, et süvamere ökosüsteemid on oluliseks mere bioloogilise mitmekesisuse allikaks ning et kalapüügi suunamine neisse elupaikadesse ähvardas meie pärandi hävitada.

Euroopa Parlamendi liikmete ökoloogiline südametunnistus ei lase muuta kalurite niigi keerulist tööd veelgi keerulisemaks ega suurendada bürokraatlikku survet. Nüüdsest on kalapüügiks kõnealustes piirkondades vaja luba ja eelnevat hindamist, mille viib läbi asjaomane liikmesriik tagamaks, et kalapüük ei põhjusta olulist kahju. Siinkohal tuleb mängu ka ettevaatuspõhimõte.

Mere bioloogilise mitmekesisuse säilitamine tagatakse üksnes siis, kui see integreeritakse vertikaalselt ühenduse poliitikavaldkondadesse, eriti ELi tulevasse merenduspoliitikasse.

- Raport: Jean-Pierre Audy (A6-0184/2008)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Härra juhataja, ma tervitan komisjoni eesmärke lihtsustada, stabiliseerida ja selgitada kaubanduseeskirju ja -menetlusi. Kaubandus on praeguse rahvusvahelise stsenaariumi puhul võtmevahend, aidates parandada nii rahvusvaheliste turgude tõhusust kui ka tagada asjaomastele riikidele sotsiaalse ja kultuurilise arengu.

Riikidevahelised kaubanduslepingud võivad tagada poliitilise stabiilsuse ja anda kindla aluse enam-vähem jätkusuutlikele diplomaatilistele kokkulepetele. Seetõttu saab neist üha enam peamine tegur maailmas, kus domineerivad üha rohkem majandussuhted, mis lisaks rahvastevaheliste kultuurikontaktide mõjutamisele aitavad vältida sõjalisi kokkupõrkeid ja säilitada rahu.

Seetõttu on kaubandus äärmiselt oluline dialoogi eestvedaja ning majandusliku ja sotsiaalse arengu võimalus. Kaubanduse paindlikumaks muutmine tähendab majandussüsteemide tõhustamist. Võttes arvesse käesoleva küsimuse olulisust, loodan ma, et täiskogu täidab oma osa vastutusest kõnealuste eesmärkide saavutamisel.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, härra Audy raportis kutsutakse üles ühtlustama impordi- ja ekspordimenetlusi, et tagada Euroopa Liidu kaubanduspoliitika ühtlane kohaldamine ja eelkõige selle pidev kohaldamine kõigis ELi piiripunktides, et muuta ettevõtjate elu lihtsamaks. See võib tunduda loogiline, kuna me oleme kuulunud juba üle 40 aasta tolliliitu.

Siiski soovib härra Audy, et menetlused ühtlustataks täielikult ja usaldataks ühisele Euroopa tolliteenistustele.

Tolliasutused vastutavad kaupade liikumise jälgimise eest ning tagavad nende vastavuse sätestatud standarditele (tooteohutus, tarbijakaitse, tervishoid, keskkond jne). Tolliasutustel on ka maksualane funktsioon: nad kohaldavad loomulikult asjakohaseid tollimakse, kuid tegelevad ka käibemaksuga, mis on endiselt riiklik maks, meeldigu see teile või mitte. Lisaks või eelkõige on neil julgeolekualane roll ja nad osalevad igasuguse ebaseadusliku kaubanduse, eelkõige narkokaubanduse vastu võitlemises, tehes tihedat koostööd politseitalitustega.

Ei ole üllatuseks, et raportöör seab rahvusvahelise kaubanduse kasulike omaduste nimel prioriteediks esimesena nimetatud funktsiooni ja alahindab kahte ülejäänut. Sellepärast hääletame me raporti vastu.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma toetan Jean-Pierre Audy raportis rõhutatud soovitusi rakendada kaubanduspoliitikat tõhusate impordi- ja ekspordieeskirjade ja -menetluste abil. Minu arvates on see hästi tasakaalustatud raport, milles pöördutakse õigusega EÜ tolliseaduse poole pärast Lissaboni lepingut ja USA 100% skaneerimise seadust.

Ma jagan tõepoolest raportööri arvamust, et ELi tollisüsteemi ühine lähenemisviis aitaks tegeleda tollimeetmete rakendamise eest vastutavate liikmesriikide sisemiste raskustega. Ma hääletasin raporti poolt.

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. − (RO) Ma hääletasin tõhusaid kaubanduspoliitika sektori impordi- ja ekspordieeskirju ja -menetlusi käsitleva raporti poolt, millega tagatakse suurem tõhusus tolli valdkonnas ning koostöö Euroopa tolliasutuste vahel.

Euroopa Liidu turg seisab silmitsi võltsimise ja piraatluse nähtusega. Intellektuaalomandi õiguste rikkumisest tulenev kahju ulatus Rumeenias 2007. aastal vastavalt Rahvusvahelise Intellektuaalomandi Liidu tehtud analüüsile 62 miljoni euroni. Raporti vastuvõtmine Euroopa Parlamendis ning võltsimise ja piraatlusega Euroopa tasandil võitlemise kava koostamine vähendavad kõnealust kahju.

Raportis tervitatakse liikmesriikide ja komisjoni saavutatud konsensust seoses mandaadiga läbirääkimiste pidamiseks võltsimisvastase rahvusvahelise lepingu üle (võltsimisvastane kaubandusleping), kuna sellel lepingul on suur tähtsus ELi kaubandusstrateegiale.

Et Euroopa tarbijakaitse, eelkõige tervishoiu- ja ohutusega seotud eeskirju kohaldatakse ELi turul kõigi toodete suhtes, nõutakse komisjonilt ja liikmesriikidelt kõigi vajalike meetmete võtmist, et tagada tõhusalt tarbijakaitse kõrge tase.

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM), kirjalikult. – (PL) Igal aastal läbib liidu lennujaamu ja sadamaid üle 2 miljardi tonni kaupu. Tolliteenistused tegelevad rohkem kui 100 miljoni tollideklaratsiooniga. Nii kaitsevad nad Euroopa Liidu kodanike tervist ja ohutust.

Tolliteenistused kaasatakse ka kaupade võltsimisega seotud tegevusse. See on üha sagenev ja ohtlikum nähtus, mis ei ole seotud üksnes moodsate luksuskaupadega, vaid ka ravimite, hambapasta ja nahahooldustoodetega. Tolliteenistused peavad kinni mootorsõidukite võltsitud varuosi, nagu näiteks pidurisüsteemid. Võltsitud päikeseprillid võivad kahjustada kandja silmi. Niisuguse tegevuse vastane võitlus ja selle lõpetamine aitab kaasa kodanike paremale tervisekaitsele ja ohutusele.

Tolliasutused kehtestasid siseturu kaitsmiseks asjakohaseid turvakontrolle. Tehes tihedat koostööd oluliste kaubanduspartneritega rahvusvahelisel tasandil, kaitsevad nad rahvusvahelist kaubavedu terrorismiga seotud salakaubaveo eest.

- Raport: Reimer Böge (A6-0205/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin austatud Saksa kolleegi Reimer Böge raporti poolt, milles tehakse ettepanek kiita praegusel kujul heaks komisjoni ettepanek kasutada Euroopa Liidu Solidaarsusfondi Sloveenia ja Kreeka toetamiseks, mida mõjutasid 2007. aastal vastavalt üleujutused ja metsatulekahjud, ligikaudu 98 miljoni euroga, mis peaks kuuluma paralleelselt vastuvõetud paranduseelarve alla. Et vältida rahalise abi andmise mis tahes viivitusi katastroofide korral, toetan ma raportis sisalduvat soovitust nõuda komisjonilt ettepaneku tegemist paranduseelarvete kohta, mille eesmärk on üksnes kõnealuse fondi kasutamine, mis ei tohi kehtiva institutsioonidevahelise lepingu alusel ületada 1 miljardit eurot aastas.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) 2007. aastal Kreekat laastanud mitmed metsatulekahjud ja 2007. aasta septembris Sloveenias toimunud tõsised üleujutused õigustavad ELi Solidaarsusfondi (teistkordset) kasutamist seoses 2007. aastaga.

Fondi iga-aastane käive on 1 miljard eurot, millest ligikaudu 163 miljonit on juba kasutatud Ühendkuningriigi taotlusel pärast üleujutusi, mis kõnealust riiki 2007. aastal tabasid. Seega on saadaval veel ligikaudu 837 miljonit eurot.

Täna vastu võetud ettepanekus nähakse ette ligikaudu 90 miljoni euro eraldamine Kreekale ja umbes 8 miljoni euro eraldamine Sloveeniale. See on väike osa võrreldes kahe riigi rahva kannatatud kahjudega, mis Kreeka puhul ületavad 2 miljardit eurot.

Siiski tuleb vastata vähemalt ühele küsimusele: kuidas on võimalik, et ELi vahendid tehakse kättesaadavaks alles praegu, peaaegu aasta pärast katastroofide toimumist? On selge, et siin on midagi valesti …

Tahaksime rõhutada, et tegime ettepanekud fondi kasutamismenetluste kiirendamiseks, et tagada piirkondlike katastroofide abikõlblikkus ja tunnustada fondi raames looduskatastroofide erilist iseloomu Vahemere piirkonnas, nagu näiteks põud ja tulekahjud.

  Janusz Lewandowski (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Ettepanek kasutada taas solidaarsusfondi sisaldub paranduseelarves nr 3/2008. Fondi eelmine kasutamine Ühendkuningriigi puhul (162 miljonit eurot) ja selle kasutamise kaalumine praegu Kreeka ja Sloveenia puhul (kokku 98 miljonit eurot) jätab märkimisväärse tegevusruumi 2008. aasta teiseks pooleks, võttes arvesse, et solidaarsusfondi vahendite iga-aastane käive on ligikaudu 1 miljard eurot. Lisaks on täidetud muud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise lepingu formaalsed nõuded. Eelarvekomisjon sai kõik vajalikud lisaselgitused mai koosolekul, millel osalesid 2007. aastal looduskatastroofide tõttu kannatanud riikide esindajad. Asjaomased riigid olid Kreeka, mida mõjutasid metsatulekahjud, ning Sloveenia, kus olid toimunud üleujutused.

Nagu niisugustel puhkudel tavaks, tekib ainus mure seoses ajaga, mis kulub liidu institutsioonidel reageerimiseks. Küsimust esitati nii palju, et keegi ei soovinud seda enam arutada. Kreeka ja Sloveenia taotlused saadi 2007. aasta oktoobris ja novembris. Euroopa Komisjon esitas paranduseelarve 14. aprillil 2008. Kuigi see näitab tõepoolest, et protsess oli kiirem kui minevikus, on tempo endiselt liiga aeglane. Seda enam on põhjust rõhutada Euroopa Parlamendi kiiret vastust ja head koostööd regionaalarengukomisjoni ja eelarvekomisjoni vahel seoses mõjutatud riikidele antavat abi käsitleva ettepaneku soosiva kaalumisega.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma tervitan meedet Kreeka ja Sloveenia aitamiseks, et taastuda 2007. aasta metsatulekahjudest. Lubades anda Kreekale ja Sloveeniale vastavalt 89,7 miljonit eurot ja 8,3 miljonit eurot, on EL näidanud oma pühendumust solidaarsuse edendamisse oma liikmesriikides. Seepärast ma hääletasin Reimer Böge ELi Solidaarsusfondi kasutamist käsitleva raporti poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Looduskatastroofid ei põhjusta üksnes mõõtmatut kannatust ja arvukaid surmajuhtumeid, vaid hävitavad ka peamise alalise infrastruktuuri, näiteks elektriliinid, teed ja sillad. Lisaks kahjukannatanute toetamisele ja nende varustamisele on vaja kahju võimalikult kiiresti heastada ja selle tagajärjed likvideerida. Arvestades, et niisugune kahju on sageli ulatuslik, otsustati 2002. aastal, et sellistel juhtudel peaks EL andma ohvritele rahalist toetust.

Loomulikult on oluline tagada, et raha ei kasutata sobimatult, kuid see ei tohiks tuua kaasa keskmiselt 12kuulist viivitamist rahaliste vahendite väljamaksmisel, nagu märgib kontrollikoda.

- Raport: Mathieu Grosch (A6-0037/2008)

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Euroopa Komisjoni esitatud ettepaneku üldine eesmärk on jätkata alates 1. jaanuarist 2009 kogu ELis regulaarsete ja juhuslike bussiteenuste liberaliseerimist – eelkõige eri ELi liikmesriikide vahel ning nende ja kolmandate riikide vahel, sealhulgas kabotaaž.

Järgnevalt toon välja mõned aspektid neist paljudest, millest me keeldume:

– eesmärk piirata riikide pädevust hallata oma territooriumil reisijate maanteevedu, eriti kõnealuse avaliku teenuse kaitsmiseks (mida ei tohiks segi ajada erasektori omanduses olevate nn üldhuviteenustega, mida rahastatakse riiklikest vahenditest);

– „tööaja” mõiste väljajätmine ja viitamine üksnes „sõiduajale” ja „puhkeperioodile”, mille eesmärk on suurendada juhtide ekspluateerimist;

– „kaheteistkümne päeva erandi” (taas)kehtestamine ehk võimalus lükata iganädalane puhkeperiood edasi kuni 12 järjestikuseks 24tunniseks ajavahemikuks, mis meie arvates võib viia olukordadeni, mis seavad ohtu juhtide ja reisijate ohutuse. Vaadake olukordi, mis on juba tekkinud piiravamate eeskirjade puhul seoses sõiduaja ja puhkeperioodidega.

Siit tulenevalt hääletame ettepaneku vastu!

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN), kirjalikult. – (PL) Tahaksin väljendada oma toetust härra Groschi raportile ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (uuesti sõnastatud) (KOM(2007)0264).

Raporti eesmärk on leida parim lahendus nii regulaarsete kui ka juhuvedude jaoks. Peamine eesmärk on lihtsustada bussiteenuste osutamise õigusnorme. Praegu reguleeritakse kõnealusele turule juurdepääsu kahe määrusega, mille kohaselt on liberaliseeritud juhuslikud rahvusvahelised transporditeenused.

Regulaarsete rahvusvaheliste teenuste puhul on endiselt vaja lihtsustada kehtestatavaid meetmeid seoses lubadega niisuguste teenuste osutamiseks kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Õiguslikku raamistikku tuleks tõhustada, ühendades eespool nimetatud määrused, tihendades liikmesriikidevahelist koostööd ja kehtestades tundlikud sätted. Niisugused meetmed lihtsustaksid oluliselt rahvusvahelist kaubavoogu ja parandaksid ühtlustatud dokumentide ja menetluste tulemusena kontrolli.

Mul on lisaks hea meel märkida kavandatavaid lihtsustamismeetmeid seoses regulaarsete transporditeenustega piirialadel. Busside transiidipäevade küsimus on samuti hästi lahendatud. Kui niisugune transiitvedu toimub, teavitatakse üksnes asjaomase liikmesriigi pädevaid asutusi selle kohta, et konkreetse transporditeenusega seotud Euroopa Liidu liikmesriigid on väljastanud loa.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Groschi raport on üks Euroopa maanteevedu ja selle eeskirju käsitlevatest paljudest tekstidest. Uuesti sõnastamise eesmärk on tugevdada riigi ametiasutuste suutlikkust ja pädevust vedajale litsentside väljastamisel või nende tühistamisel ühenduse õigusaktide tõsise rikkumise korral. Seepärast on selgitatud tõsise rikkumise juhtumeid ning rikkumise tõsidusega proportsionaalsete mittediskrimineerivate sanktsioonide kehtestamise tingimusi. Et olla abiks hindamisel, on liikmesriikidel juurdepääs autoveo-ettevõtjate toimepandud tõsiste rikkumiste registrile, mis on seotud kõnealuste ettevõtjate riikliku registriga.

Ma usun, et ümbersõnastamise tulemus on halduse lihtsustamine ning kõnealuse majandustegevuse ja eeskirju järgivate ettevõtjate suurem õiguskindlus. Kas see tähendab, et me võime lõpuks loota bussiteenustele tõelist autoveoturgu, mis on avatud ja konkurentsivõimeline ning tagab liiklusohutuse tähenduses kõige asjakohasemad tingimused?

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Ma hääletan kolleegi Mathieu Groschi raporti poolt, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta.

Ma olen nõus ettepanekuga liberaliseerida liikmesriikides bussiteenused, mitte üksnes nii, et see lihtsustaks kõnealuse valdkonna Euroopa õiguslikku raamistikku, vaid tugevdaks ka ELi riikide vahelist koostööd.

Selleks on vaja standardida isikut tõendavad ja identifitseerimise dokumendid kogu Euroopa Liidus, et lihtsustada kontrolle, mida liikmesriikidel on õigus teha, kui reisijad tegelevad lisaks riigist läbisõitmisele kabotaažvedudega.

Ma loodan, et selleks esitavad nende liikmesriikide ametiasutused, kelle territooriumit läbitakse, eelteavet.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. − (RO) Raporti uues muudetud versioonis märgitakse kokkulepet sotsiaalpartnerite vahel seoses 12 puhkepäevast erandi kehtestamisega rahvusvahelise reisijateveoga tegelevatele bussijuhtidele.

Ma hääletasin muudatusettepaneku 31 poolt, millega kehtestatakse rahvusvahelise transpordiveoga tegelevate bussijuhtide suhtes kohaldatavad tingimused seoses iganädalase puhkeperioodi edasilükkamisega kuni 12 järjestikuseks 24tunniseks ajavahemikuks alates eelmisest regulaarsest iganädalasest puhkeperioodist. Tingimused on järgmised: rahvusvahelise juhusliku transporditeenuse osutamine peab toimuma vähemalt 24 tunni jooksul liikmesriigis või kolmandas riigis, mis ei ole riik, kus teenuse osutamist alustati; iganädalane puhkeperiood pärast erandi kohaldamist peab alati kestma vähemalt nii palju nagu tavaline 45tunnine iganädalane puhkeperiood; kompenseeriv 24tunnine puhkeperiood teostatakse alati enne kolmanda nädala lõppu pärast erandi rakendamist; juhul kui sõiduaega ei katkestata ajavahemikus kell 22.00–6.00, peab sõidukil olema kaks juhti või tuleb sõiduaega vähendada kolme tunni võrra; alates 1. jaanuarist 2014 on kõnealuse erandi rakendamine võimalik üksnes sõidukite puhul, mis on varustatud Euroopa eeskirjadele vastava registreerimisseadmega.

- Raport: Horst Schnellhardt (A6-0143/2008)

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Me hääletasime raporti poolt. Hügieenipakett tõstatas arutelu mitmes liikmesriigis, sealhulgas Rootsis.

Enamikul juhtudest ei ole probleem seisnenud siiski õigusaktis eneses, vaid selle rakendamises riigi ametiasutuste poolt.

  Konstantinos Droutsas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) EL ohverdab rahvatervise Euroopa monopolide kasu nimel, mis nõuavad vähem kontrolle ja piiranguid. Tavaline näide ELi poliitikast on viimane toiduskandaal seoses naftaga segatud päevalilleõliga, millel on tervisele katastroofilised tagajärjed. Selle asemel et võtta meetmeid piirangute kehtestamiseks rahvusvaheliste kontsernide kontrollimata menetluste suhtes, sekkuvad EL ja liikmesriikide parlamendid vaevu päevalilleõli importimisse Ukrainast. Samal ajal võimaldab ELi toiduohutuse direktiiv inimestele tarbimiseks mõeldud õlide ja teiste vedelate kaupade vedamist konteinerlaevadega, mis transpordivad naftaõlisid ja muid toksilisi vedelikke.

Väikeettevõtete halduskulude vähendamise ettekäändel teeb komisjon ettepaneku kehtestada toiduohutuse direktiivi suhtes veel üks erand, mis on iseenesest ebasobiv. Toiduainete kontrollid muudetakse veelgi keerulisemaks, kuna suured rahvusvahelised kontsernid varjavad end monopolide taha, et vältida mis tahes vastutuse võtmist, tegeledes samal ajal ohtlike ja rahvatervist tõsiselt kahjustavate tegevustega.

Piisavas koguses ja töötajatele madalate hindadega ohutu toit ei muutu kättesaadavaks enne, kui ELi poliitikaga lõpetatakse toiduainete sektoris tegutsevate suurte rahvusvaheliste kontsernide huvide kaitsmine ja nende kasumi suurendamine.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. − (PT) Ma hääletasin Schnellhardti toiduainete hügieeni käsitleva raporti vastu, kuna minu arvates ei ole õigustatud komisjoni kavandatav muudatusettepanek määrusele (EÜ) nr 852/2004, mille eesmärk on vabastada toiduainete sektoris tegutsevad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad HACCP (ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide ohje) süsteemi kohaldamisest, võttes arvesse, et praegu puuduvad tõendid konkreetsete probleemide kohta seoses kõnealuse korra rakendamisega. Ma leian, et 2009. aastal, kui kõnealune määrus tuleb läbi vaadata, oleks õige aeg muudatusettepanekute tegemiseks, kui need on põhjendatud.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Täna võttis Euroopa Parlament esimesel lugemisel vastu raporti toiduainete sektoris tegutsevate ettevõtjate vabastamise kohta toiduainete hügieeni määruse kohaldamisest. Vabastamist kohaldatakse toiduaineid müüvate mikroettevõtjate suhtes, mitte selvehallide või ainumüügiõigusega selvehalli kettide suhtes. Portugali kogemus näitab, et vabastamine on oluline nii traditsioonilise köögikunsti ja sellega seotud kommete ja tavade säilitamiseks kui ka pereettevõtete kaitsmiseks, kuhu kuulub suur osa kõnealuse sektori töötajatest ja mis seisavad silmitsi kõige suuremate raskustega, võttes arvesse konkurentsivõimealast ebavõrdsust suurte ettevõtjatega.

Lisaks ei saa kehtestada, kohaldada ja säilitada HACCP süsteemi põhimõtetele tuginevaid protsesse, mis võivad olla olulised suurte ettevõtjate jaoks toiduohutuse säilitamise nimel, võrdsel määral väikeettevõtjate suhtes, eriti toitlustussektoris.

Kuna on tõsi, et toiduaineid käsitlevate õigusaktidega peab tagama inimeste elude ja tervise ning tarbijate huvide kõrgetasemelise kaitse, ei saa seda ajada segi traditsioonide lõpetamisega ja rünnakutega iga riigi ja iga piirkonna toitumiskultuurile.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − ELi toiduaineid käsitlevad eeskirjad on olulised kõigis liikmesriikides. Aeg-ajalt on need siiski tõestanud, et on väiksematele ettevõtjatele koormavad. Ma tervitan ettepanekuid mikroettevõtjate vabastamise kohta ja hääletasin Schnellhardti raporti poolt.

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. − (SK) Ma hääletasin Horst Schnellhardti raporti poolt, kuna selle tulemusena vähendatakse toiduainete sektoris tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate halduskoormust, eriti mikroettevõtjate puhul (pagariärid jne), see muudab äritegevuse atraktiivsemaks ja aitab luua uusi töökohti.

Raportis kehtestatakse mitmed muudatused seoses toiduaineid tootvate või müüvate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega, kes tegutsevad piirkondlikel ja kohalikel turgudel. Tegemist ei ole veterinaariaalaste eeskirjadega. Toiduhügieeni paketi kaalumisel tahtis parlament eelkõige tagada võimalikult kõrget toiduohutuse taset ja luua samal ajal teostatava ja paindliku kontrollimehhanismi.

Need väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes suudavad tõestada, et puuduvad ohud toiduhügieeni valdkonnas ja et toiduainete hügieeni kontrollitakse regulaarselt, vabastatakse HACCP süsteemi menetlustest. HACCP süsteem tagab ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide ohje meetodi. Selle töötas USAs 1960. aastatel välja NASA, kui tal oli vaja tagada kõigi toiduainete ja toitainete 100% ohutus. 1992. aastal lisati süsteem Euroopa õigusaktidesse.

Slovaki Vabariigi toiduseadustikus viidatakse HACCP süsteemile kui nõuetekohasele tootmistegevusele. Dokumentide ettevalmistamine on keeruline ja põhjendamatu bürokraatia ei julgusta mikroettevõtete omanikke äriga tegelema. Et Slovakkia hügieenieeskirjad on palju rangemad kui 15 vanas liikmesriigis, on hügieenieeskirjad vaja ühtlustada kogu ELis.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma toetan Horst Schnellhardti ettepanekut toiduainete hügieeni kohta.

Ettepanekus käsitletakse kahte probleemi: esiteks bürokraatia vähendamist seoses transpordikulude ja -tingimustega ning teiseks eeskirjade kohandamist, mille alusel vabastatakse mikroettevõtjad HACCP süsteemist tulenevatest nõuetest, eesmärgiga tagada maksimaalne toiduohutuse tase ja kõrgetasemeline inimeste elude ja tervise ning tarbijate huvide kaitse.

Ma nõustun, et HACCP menetlused peavad alles jääma: nende kaotamine vähendaks kõnealuste eesmärkide saavutamise tõenäosust, võttes arvesse, et menetlused kaitsevad toiduainete sektoris tegutsevate ettevõtjate huve, tugevdavad toiduohutusstandardeid ja vastutuse taset ning tagavad õiglase konkurentsivõime ja ühenduses tarbimiseks mõeldud toiduainete ja sööda vaba liikumise paindlikkuse. Käesolevat muudatusettepanekut tuleks lõpuks laiendada eranditult kõigile liikmesriikidele ja need peaksid selle heaks kiitma, sätestades selged ohutusnõuded.

  Marianne Thyssen (PPE-DE), kirjalikult. – (NL) Härra juhataja, kui me tahame väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele kasu tuua, peame looma seadused, mida nad on suutelised järgima.

See kehtib ka toiduainete sektori hügieenieeskirjade puhul. Eelmisel aastal tegi komisjon ettepaneku muuta määruse (EÜ) nr 852/2004 sätteid, et viia need rohkem kooskõlla sellega, mida väikseimad ettevõtjad on võimelised saavutama.

Komisjoni muudatusettepanekud on väga kasulikud, kuna nendes nõutakse endiselt, et väikeettevõtjad järgiksid hügieenistandardeid, kuid samal ajal vabastatakse nad bürokraatiast ja kohustustest, mis on väikeettevõtjate jaoks selgelt ebasobivad. Ühest küljest on kahju, et parlament ei ole komisjoni ettepanekuid täielikult järginud. Teisest küljest ma hääletasin lõpliku raporti poolt, sest meil on õnnestunud saavutada teatavat edu lahenduse leidmisel.

Ma avaldan endiselt kahetsust, et vastutus on antud liikmesriikidele. Liikmesriigid peavad nüüd võtma vastutuse ja võimaldama oma väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel jätta kohaldamata ranged HACCP nõuded.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. − (RO) Määruses nr 11 veohindade ja veotingimustega seotud diskrimineerimise kaotamise kohta nõutakse, et veoettevõtjatel oleks veodokument, mis sisaldaks muu hulgas vahemaid, teid ja piiriületuspunkte. Transpordi valdkonnas on ettepaneku eesmärk vähendada teatavaid kohustusi transpordi valdkonda käsitlevate andmete esitamisel. Kõnealuse muudatuse osas on konsulteeritud üksnes Euroopa Parlamendiga.

Ma hääletasin Euroopa Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esitatud muudatusettepaneku 12 poolt, mis on seotud määrusega (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta ja milles võimaldatakse pädevatel asutustel vabastada toiduainete sektoris tegutsevad majandustegelased ühe või mitme kehtestatud meetme rakendamisest, tingimusel et nad suudavad tõestada, et puudub risk, mida tuleb vältida, või et kõiki tuvastatud riske kontrollitakse piisavalt ja regulaarselt, kohaldades toiduainete hügieeni üldiseid ja konkreetseid nõudeid. Viidatakse pagariäridele, lihapoodidele, puu- ja köögiviljapoodidele ning peamiselt müügikioskitele turul. Mul on kahju, et nimetatud muudatusettepanek ei saavutanud vajalikku häälteenamust.

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM), kirjalikult. – (PL) Kaupade ja teenuste kvaliteedist on saamas Euroopa ühiskonna üha olulisem küsimus. Kvaliteet on ettevõtetevahelise konkurentsi tegur. Üks kvaliteedi näitamise viise on asjaomase kvaliteedistandarditele vastavuse sertifikaadi omamine. Kõige ulatuslikumad ja tunnustatumad standardid on ISO 9000 seeria standardid.

HACCP süsteemi kiitis 1975. aastal ametlikult heaks Maailma Terviseorganisatsioon. 1993. aastal võttis selle vastu Codex Alimentarius’e komisjon kui asjakohane vahend, millega reguleerida toiduainete tootmist. Leitakse, et nõuetekohaselt rakendatud HACCP süsteem ja ISO 9000 standarditele vastav kvaliteedi kontrolli süsteem on parim viis tervisliku toidu tagamiseks.

Kõnealuse meetodi ja sellel põhineva HACCP süsteemi peamine eesmärk on vältida ohte kogu toiduahelas ja tagada ohutu lõpptoode, nähes samal ajal ette asjakohase reageerimise probleemide tekkimisel.

- Raport: Karin Scheele (A6-0067/2008)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Direktiivis 96/22/EÜ keelatakse II lisa A osas loetletud türeostaatiliste ainete, stilbeenide, stilbeeni derivaatide, nende soolade ja estrite manustamine kõigile loomaliikidele, see tähendab nende kasutamine inimestele tarbimiseks mõeldud loomade ja loomsete saaduste kui ka lemmikloomade puhul. Siiski võib teatavatel tingimustel kasutada II lisa B osas loetletud kahte toodet. Komisjoni muudatusettepanekus tehakse ettepanek:

– jätta direktiivi kohaldamisalast välja lemmikloomad, mis tähendab, et teatavate ainete kasutamise piiranguid nende suhtes lihtsalt enam ei kohaldata ning seetõttu võib kõnealuseid aineid neile manustada;

– et 17ß-östradiool hormoon, mida oli ajutiselt lubatud kasutada toiduloomade puhul matseratsiooni ja mumifitseerumise või püomeetra raviks, keelatakse nüüd täielikult. Neljas taotlus seoses inna esilekutsumisega veistel, hobustel, lammastel või kitsedel rahuldati üksnes kuni 2006. aasta oktoobrini ja selle kehtivus on juba lõppenud. Kõnealust ainet peetakse kantserogeenseks ja nüüd on turul alternatiivid olemas, nii et hormooni kasutamine on liigne ja selle võib täielikult keelustada.

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Komisjon teeb ettepaneku jätta lemmikloomad välja nõukogu direktiivi 96/22/EÜ kohaldamisalast, mis võimaldaks nende ravimist türeostaatilise toimega ainete ja beeta-agonistidega.

Selle olulise meetme eesmärk on vähendada lemmikloomade kannatusi ja see võimaldab kasutada näiteks türeostaatilise toimega aineid lemmikloomade kilpnäärme ületalituse raviks.

Siiski näitavad kõige uuemad arengud teaduslikus hindamises, et kõnealuste ainete kasutamine inimtoiduks mõeldud loomakasvatustoodete puhul ei ole majanduslikult otstarbekas ja et need võib asendada alternatiivsete ainetega.

Seetõttu tehakse ettepanek keelustada täielikult 17ß-östradiooli ja selle estrite kasutamine inimtoiduks mõeldud loomakasvatustoodete puhul, lõpetades mitmesugused erandid, mida praegu endiselt kohaldatakse. Tahaksin meelde tuletada, et kui kõnealuseid hormoone kasutatakse kasvu soodustamiseks, võivad need olla inimestele kantserogeensed, ning et praegused erandid võib lõpuks kaotada, sest nimetatud hormoonid võib probleemideta asendada alternatiivsete ainetega.

Niisugused muudatused tagavad kõrgetasemelise liha ja loomsete kõrvaltoodete tarbijate kaitse, võimaldades samal ajal lemmikloomade ravi ja nende kannatuste vähendamist.

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN), kirjalikult. – (PL) Ma toetan proua Scheele raportit ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 96/22/EÜ, mis käsitleb teatavate hormonaalse või türeostaatilise toimega ainete ja beetaagonistide kasutamise keelamist loomakasvatuses (KOM(2007)0292). Raport on püüe leida optimaalne lahendus, mis rahuldaks nii vajaduse kaitsta inimesi ehk tarbijaid kui ka tagada loomade heaolu. Raportis võetakse ka arvesse veterinaaria valdkonna teadusuuringuid. Eelkõige tervitan ma 17ß-östradiooli hormooni kasutamise täielikku keelustamist liha tootmiseks kasvatatavate loomade pidamisel. Ma usun, et keelustamine on täiesti asjakohane. Tuleb seada prioriteediks jõupingused, mille eesmärk on saavutada toiduohutuse asjakohane tase, pidades eelkõige silmas, et direktiivis osutatud tooted võivad põhjustada inimestel tõsiseid vähihaigusi.

Teisest küljest näevad kavandatavad muudatused ette tõhusa ravi lemmikloomadele, kellele põhjustavad kannatusi näiteks kilpnäärme ületalitus või teised vaevused. Seetõttu nähakse ette säte nii lemmikloomade kui ka toiduloomade tervise kohta.

- Raport: Helmuth Markov (A6-0200/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin oma Saksa kolleegi Helmuth Markovi raporti poolt, mille rahvusvaheline kaubanduskomisjon võttis ühehäälselt vastu ja milles tehakse ettepanek muuta nõuandemenetluse kohaselt ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste ajakava ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 ja millega muudetakse erinevaid määrusi.

Käesolev määruse ettepanek on kooskõlas 2004. aasta suunistega GSP rolli kohta 10aastasel perioodil 2006–2015, millesse lisati mitmeid uusi eesmärke, näiteks nende riikide soodustamine, kes seda kõige enam vajavad, arengumaadele huvipakkuvate toodete lisamine GSPga hõlmatud toodete hulka, astmestamissüsteemi muutmine läbipaistvamaks ja stabiilsemaks ning uue stimuleeriva erikorra kohaldamine säästva arengu ja hea valitsemistava edendamiseks.

Ma toetan täielikult raportis sisalduvat üleskutset Euroopa Parlamendile olla GSP poliitikasse rohkem kaasatud, mis on äärmiselt oluline riikidele, mis seda vajavad, ja mis läheb igal aastal maksma 3,5 miljardit eurot tollitulude vähenemise näol.

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Ühiskonnas, kus praegu domineerib globaliseerunud majandusturg, maailmas, kus kolm miljardit inimest elavad vähem kui kahe dollariga päevas ja rohkem kui üks miljard vaid ühe dollariga, on ühenduse institutsioonide kohustus asjakohase kaubanduspoliitika abil stimuleerida majandusarengut nn kolmandas maailmas.

Selle ühise eesmärgi saavutamiseks peame otsima sobivaid vahendeid, et parandada arengumaade majandusolusid ja integreerida nad järk-järgult üha rohkem maailma turule.

Lisaks puhtalt majanduslikele teguritele, nagu turuosa, tuleb silmas pidada ka teisi kriteeriumeid, nagu soodustatute arengutase ja kohustus võtta suund demokraatia poole. Lisaks tuleks edendada neid tooteid, mis sageli eristavad antud riigi majandust teiste riikide omast.

Kõnealuseid eesmärke järgides ei tohi me siiski piirata arengumaade majanduste võimalusi toota piiratud valik kaupu, eriti kui need on madala lisandväärtusega tooted, kuna see võiks pigem kahjustada kui soodustada asjaomaste riikide arengut ja majanduskasvu.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, Markovi raport arengumaade suhtes kohaldatava tollimaksusoodustuste süsteemi kohta on usaldus ülemaailmse vabakaubanduse mõjude vastu, eriti kõige vaesemate riikide puhul.

Siiski, kui ma televiisorist uudiseid vaatan, tundub, et just neis riikides on näljahäda. Näib, et nende tragöödiate üks põhjustest on valik suurte eksporditavate põllukultuuride kasuks, kahjustades kohalikke toiduainete alase sõltumatuse tagamiseks mõeldud põllukultuure. Näib, et 38 aastat kestnud soodussüsteem ei ole avaldanud suuremat mõju kõnealuste riikide ja nende elanike majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale.

Näib, et kui ühel süsteemil kulub nii kaua selle kasu andmiseks, mida süsteemi ideoloogilised toetajad soovisid, kui see jätab kõigis riikides nii palju inimesi hätta, kui see suurendab ebavõrdsust ja vaesust, ei ole enam mõtet seda muuta, see tuleb lihtsalt kaotada.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Nagu me eelnevalt rõhutasime, põhineb praegune üldine soodustuste süsteem (GSP) loogikal, mis on iseenesest vastuoluline. Teiste sõnadega, edendatakse arengut, et liberaliseerida rahvusvaheline kaubandus eksporte edendava mudeli abil, mida reguleeritakse maailma tasandil ja millel on keskus ja äärealad.

Niisugune loogika takistab õiglasi rahvusvahelisi suhteid ja abi andmist majanduslikult vähem arenenud riikidele sisemiste tegurite arendamiseks, milleta – ja koos välisvõla koormuse ning USA, ELi ja Jaapani suurte rahvusvaheliste kontsernide huvide pealesurumisega – on kõnealustel riikidel jätkuvalt äärepoolne ja alluva staatus.

Kaubandus on üks arengu osa, kuid kaugeltki mitte kõige tähtsam.

GSP süsteem tagab eelisjuurdepääsu väga suurest hulgast riikidest pärit toodetele. GSP süsteemi kohaldatakse Portugalile eriti oluliste toodete suhtes (konserveeritud tuunikala, tomatikontsentraat, tekstiilmaterjalid ja riided).

Tekstiilmaterjalidele ja riietele avaldatav mõju on kõige suurem, eriti sektori kõrge astmestamise piirmäära tõttu. Seda ja muid negatiivseid aspekte tuleb muuta, vastasel juhul mõjutab see tõsiselt riiklikku tootmissektorit, mille tulemuseks on sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed.

- Resolutsiooni ettepanek: olukorra halvenemine Gruusias (RC-B6-0278/2008)

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. – (PL) Härra juhataja, Gruusia kohtlemine Venemaa poolt on rahvusvaheliste standardite kohaselt lihtsalt vastuvõetamatu. On enam kui selge, et Venemaa kasutab ära oma majanduslikku mõju paljudes ELi riikides, et näha, kui kaugele ta võib oma uusimperialistlike ambitsioonidega minna. Venemaa teeb kõik, et blokeerida kõik suhted Gruusia ja lääne vahel. Ma tahaksin veel kord rõhutada, et ELi või ÜRO jõud peaksid Abhaasias asendama viivitamata Venemaa relvastatud nn rahuvalvajad.

Euroopa Liit peaks pidevalt näitama oma täielikku toetust Gruusia suhtes, nagu seda täna on täiskogul tehtud. Lisaks peaks liit süstemaatiliselt tugevdama koostööd ja kehtestama kohe viisade andmise lihtsustamise meetmed grusiinide jaoks, eriti nüüd, kui on peetud täielikult demokraatlikud valimised.

Täna vastu võetud resolutsioon väljendab täpselt niisugust toetust suveräänsele Gruusiale. Mul on hea meel, et Seaduse ja Õigluse Partei liikmete algatusel peeti Euroopa Parlamendis mai alguses arutelu. Selle tulemus on tänane resolutsioon, mis kujutab endast Euroopa ametlikku seisukohta Gruusia küsimuses.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Mitmesuguste oluliste aspektide hulgas, mida seoses käesoleva resolutsiooniga võiks rõhutada, pean tuletama meelde nende suurt silmakirjalikkust, kes korrutavad praegu oma täielikku toetust riigi suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele, olles samal ajal need, kes õhutasid ja toetasid USA-NATO-ELi ebaseaduslikku operatsiooni Jugoslaavia vastu. See operatsioon oli näide sekkumisest, destabiliseerimisest, agressioonist ja sõjalisest okupatsioonist, mis kulmineerus Serbia Kosovo provintsi iseseisvuse ühepoolse väljakuulutamisega, vaadates täielikult mööda rahvusvahelisest õigusest.

Taas kord näeme selgeid märke – mille me kõrvale lükkame – sekkumisest ning USA-NATO-ELi kohalolu, sealhulgas sõjalise kohalolu tugevdamisest kõnealuses piirkonnas, mis on geostrateegilises tähenduses üha olulisem.

Võtke näiteks hiljuti Bukarestis toimunud NATO tippkohtumise tulemused, kus võeti poliitiline kohustus seoses Gruusia ühinemisega selle ründava sõjalise liiduga. Võtke näiteks üleskutsed suuremaks Euroopa sekkumiseks ja rahvusvahelise kohalolu toetamiseks konfliktipiirkonnas, saates sinna Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika piirikontrolli missiooni (ehk ELi delegatsiooni, kuhu kuuluvad 21 NATO liikmesriigi esindajad ja milles Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujutab endast NATO Euroopa tugisammast). Võtke näiteks algatused, et luua ulatuslikud ja kõikehõlmavad vabakaubanduslepingud ELi ja Gruusia vahel.

  Filip Kaczmarek (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Ma hääletasin Gruusiat käsitleva resolutsiooni vastuvõtmise poolt. Gruusia elanikud vajavad meie toetust ja solidaarsust. Solidaarsus ei ole nii vajalik, kui kõik on hästi ja kõik on õnnelikud. Kuid see on väga vajalik keerulises olukorras. Gruusia elanikud on praegu raskustes. Me ei peaks üksnes näitama Gruusia elanikele oma toetust, vaid tegema kõik, et neid ja nende riiki kaitsta konflikti eest, millel võivad olla traagilised tagajärjed.

Leidub selgeid näitajaid selle kohta, et Gruusia ja Venemaa olid hiljuti relvakonflikti äärel. Meie kohus on veenda mõlemaid pooli leidma rahumeelsed poliitilised lahendused. Olen veendunud, et isegi kõige keerulisemad probleemid on võimalik lahendada läbirääkimiste teel, püüdes leida kompromissi ja juhindudes hea tahte põhimõtetest. Loodan samuti, et rahvusvaheline üldsus toetab aktiivselt ja tõhusalt vahendustegevust ja mõlemale poolele vastuvõetava alalise ja õigustatud lahenduse leidmist.

Lisaks näitab olukord Gruusias, kui tähtis on meie naabruspoliitika kogu meie poliitika jaoks. See kehtib eriti naabruspoliitika ida mõõtme puhul.

  Siiri Oviir (ALDE), kirjalikult. − (ET) Kahtlemata valitsevad Gruusias hetkel rasked ajad. Üheltpoolt siseriiklikult toimuv opositsiooni tahtmatus astuda dialoogi võimuloleva erakonnaga, jäädes tänavapoliitika tasemele. Teisalt suhted Venemaaga separatistliku Gruusia provintsi pärast Abhaasias ja Lõuna-Osseetia pärast, millega seoses on ohustatud Gruusia suveräänsus. Venemaa on ühepoolselt suurendanud oma sõjaväe kohalolekut piirkonnas. Leian, et EL peab astuma samme asendamaks Vene nn rahuvalvajad tõeliste rahuvalvajatega.

Leian, et kui ELi kuuluvate riikide välisministrid toetasid Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust rahvusvaheliselt tunnustatud piires, siis peab EL oma eriesindaja kaudu võtma Gruusia separatistlike piirkondade, Venemaa ja Thbilisi vahelise konflikti lahendamisel juhtrolli, pakkudes välja osapooltele usaldus- ja julgeolekumeetmeid.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Meie sõnum on selge: me mõistame hukka ohtliku konflikti laienemise kõnealuses piirkonnas ja kinnitame ELi toetust Gruusiale.

Hiljutised arengud Gruusias ja eriti Abhaasias tekitavad tõsist muret. Gruusia ja Venemaa vaheliste sidemete halvenemine võib olla negatiivsete sündmuste algus Kaukaasia piirkonnas.

Ma kuulusin delegatsiooni, kes külastas Gruusiat, et jälgida 21. mai 2008. aasta valimisi, ning ma olin tunnistajaks Thbilisi suurtele jõupingutustele demokratiseerimise protsessis. Märkimisväärne edu, mida ma täheldasin 14 valimisjaoskonna jälgimisel Gori piirkonnas, ei tohiks varjutada piirkonnas püsivaid raskusi. Palju on vaja veel ära teha ning EL peab oma rolli täitma, jälgides eelkõige valimisi ja andes pikaajalist toetust reformiprotsessis.

EL peab õppima Balkani kogemusest: ta ei saa tegevusetult kõrvalt vaadata, kui konflikt seisab tema ukselävel. Ma kiidan käesoleva resolutsiooni heaks ning kutsun kahte konfliktis osalejat üles loobuma edasistest tegevustest, mis võiksid viia pinge laienemiseni. Oluline on keskenduda meie jõupingutustele, et taastada dialoog ja veenda Venemaad oma väed Abhaasiast välja viima.

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE), kirjalikult. − Briti konservatiivid keelduvad lõigetest 6 ja 8, milles viidatakse Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonidele. Me oleme vastu Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhimõttele ja ei näe ELi kui asjakohast organisatsiooni julgeolekumissioonide korraldamiseks kaugetesse võimaliku konflikti piirkondadesse. Lisaks oleme pettunud asjaolus, et NATO Bukaresti tippkohtumisel ei esitatud Gruusiale kutset ühineda NATO liikmelisuse tegevuskavaga.

- Raport: Jacek Saryusz-Wolski (A6-0189/2008)

  Jan Andersson, Göran Färm, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Me lükkasime põhjenduse E tagasi. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika vajavad tulevikus tõenäoliselt suuremaid eelarvevahendeid, kuid me ei taha ennetada eesseisvat pikaajalise eelarve vahekokkuvõtet, avaldades praeguses etapis arvamust selle üksikute osade kohta.

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin austatud Poola kolleegi Jacek Saryusz-Wolski omaalgatusliku raporti poolt ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika kohta, mis on aidanud tugevdada Euroopa identiteeti ja Euroopa Liidu rolli maailmas. Ma olen nõus, et ühine välis- ja julgeolekupoliitika peab muutuma demokraatlikult õiguspärasemaks, võimaldades parlamendil teostada tõelist kontrolli kõnealuse poliitika üle ja rääkida ühehäälselt ja rõhutades erinevaid prioriteete: praegu Euroopas valitseva ebakindluse põhjused (terrorism, organiseeritud kuritegevus), energiavarustuse kindlus, kliimamuutuse vastane võitlus ja säästev areng, naaberpiirkondade stabiilsuse parandamine, kriisiohje ja konfliktide ennetamine/lahendamine, massihävitusrelvade leviku tõkestamine, rände haldamine ning inimõiguste ja kodanikuvabaduste edendamine kogu maailmas. Esmatähtsad geograafilised prioriteedid peavad olema stabiilsuse tagamine Lääne-Balkanis ja dialoogi tugevdamine Serbia ja Kosovo vahel.

Ma toetan ideed, et Euroopa Parlament peaks tegema konkreetseid ettepanekuid Euroopa Liidu välisteenistuse rahastamise ja eelarvekontrolli kohta.

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. – (PL) Härra juhataja, tahaksin alustuseks õnnitleda härra Saryusz-Wolskit Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat käsitleva raporti puhul.

Ma olen raportööriga nõus, et ei ole lihtne rääkida ühisest välispoliitikast. Me peame tõestama, et Euroopa Liit on valmis võtma olulistes küsimustes vastu ühise seisukoha. Seoses niisuguste oluliste küsimustega nagu Venemaa agressiivne energiapoliitika, sündmused Kosovos ja Tiibeti juhtum, on liit hiljuti näidanud, et ühine välis- ja julgeolekupoliitika jääb kaugeks eesmärgiks. Kuni Euroopa Liit lubab alahinnata oma usaldusväärsust rahvusvahelisel areenil, nagu eelnevalt nimetatud juhtudel, ning kuni üksikud liikmesriigid jätkavad kahepoolset tegutsemist, jääb ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamine endiselt pigem eesmärgiks.

Veel üks säte ühise poliitika kohta ei anna meile midagi, kui me ei hakka rääkima ühehäälselt Euroopale huvi pakkuvatel teemadel.

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Ma hääletan raporti poolt. Ma hääletasin fraktsiooni Verts/ALE muudatusettepaneku 7 poolt, milles kritiseeritakse president Sarkozy ülemaailmset tuumatehnoloogia müügi pealetungi. Ma kardan, et see ülitehnoloogia mõjutab Prantsusmaa välispoliitikat liiga palju. Räägitakse, et Prantsusmaa on ainus liikmesriik, kes ei ole loonud diplomaatilisi suhteid Põhja-Koreaga, mitte sellepärast, et teda paneksid muretsema inimõigused, vaid sellepärast, et 2001. aastal ei täitnud tolleaegne Lõuna-Korea valitsus oma lubadust anda Prantsusmaa tuumatööstusele ebaproportsionaalne osa KEDO projektiga seotud tuumalepingutest, et ehitada Põhja-Koreasse kaks kergvee reaktorit. Vastutasuks pidi Põhja-Korea külmutama oma grafiitreaktori Taechonis, mis on võimeline tootma tuumarelvades kasutatavat plutooniumit. Prantsusmaa tuumaalane kinnisidee paneb meid kõiki vähem turvalisse olukorda.

  Anna Hedh (PSE), kirjalikult. − (SV) Ma hääletasin „ei”, sest ma ei taha, et tugevdataks ELi ühist välispoliitikat ja relvajõude kõige selle tõttu, mida see endaga kaasa toob.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma toetan täielikult oma fraktsiooni muudatusettepanekut 7 Saryusz-Wolski raportile, milles väljendatakse muret seoses president Sarkozy ülemaailmse tuumatehnoloogia müügi pealetungiga, mis võiks viia tuumaenergia ulatusliku levikuni. Šotimaa elanikke huvitavad tuumaküsimused väga, võttes arvesse, et Ühendkuningriigi tuumarelvad asuvad meie territooriumil. Šotimaa lükkab tagasi Londoni valitsuse kava rajada uus tuumarelvade põlvkond ja ma toetan täielikult Šoti valitsuse tööd tagamaks, et kõnealuseid relvi ei loodaks.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Härra Saryusz-Wolski ühise välis- ja julgeolekupoliitika iga-aastast aruannet käsitleva raporti eesmärk on määratleda Euroopa ülemaailmse rolli ühised väärtused ja prioriteedid. Lissaboni lepinguga muutub ELi hääl rahvusvahelisel tasandil tõhusamaks ja ühtlasemaks ning ma tervitan asjaolu, et raportis käsitletakse lepingu panust kõnealuses valdkonnas. Ma hääletasin raporti poolt.

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE), kirjalikult. − Briti konservatiivid ei taha, et Briti välispoliitika alluks ELile. Me lükkame tagasi Lissaboni lepingu, igasuguse idee ELi välisministri loomisest või ELi liikmekohast ÜRO Julgeolekunõukogus ning ELi mis tahes kaitsepoliitikaga seotud rollist. Seetõttu hääletame raporti vastu. Loomulikult tervitame 27 riigi võimalusi rääkida ühel häälel, kui see on täielikult kooskõlas Briti välispoliitika huvidega. Samuti toetame paremini koordineeritud humanitaartegevust ning jõulisemat lähenemisviisi vastumeelsete režiimidega tegelemisel Zimbabwes, Birmas ja mujal.

- Raport: Helmut Kuhne (A6-0186/2008)

  Jan Andersson, Göran Färm, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Me loobusime hääletamast kõigi osade üle, kus viidatakse NATO-le, sest me tuleme riigist, kellel puuduvad sõjalised liitlased.

Seoses muudatusettepanekuga 14 leiame, et faktiliselt on ebakorrektne öelda, et leping ei võimalda sõjalisi kavatsusi. Isegi praegu kasutatakse ELi vahendeid sõjalisteks operatsioonideks, kuid mitte ühiseks ELi kaitsejõuks.

  Graham Booth (IND/DEM), kirjalikult. − Me hääletame üldiselt ELi õigusaktide vastu ja hääletasime kogu raporti vastu tervikuna. Siiski leidsime, et võime hääletada mitme muudatusettepaneku poolt. Me hääletasime muudatusettepanekute 10 ja 12 poolt, kuna nendes lükatakse tagasi ELi militariseerumine. Ka meie oleme ELi militariseerumise vastu. Kõnealustes muudatusettepanekutes ei kutsutud komisjoni üles tegutsema, samuti ei tunnistatud neis komisjoni või ELi võimu. Need kujutasid endast lihtsaid väiteid, mis juhtumisi langesid kõnealuses küsimuses kokku meie omadega. Seetõttu võisime hääletada nimetatud kahe muudatusettepaneku poolt, kompromiteerimata meie üldist suhtumist nii sellesse raportisse kui ka ELi õigusaktidesse üldiselt.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Kui teil tekib mis tahes kahtlusi seoses nn Lissaboni lepingu tegeliku tähenduse, ambitsioonide ja kohaldamisalaga, peate kahtluste hajutamiseks lugema hoolikalt resolutsioone Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta, mis võeti vastu käesolev täiskogu häälteenamusega.

Euroopa integratsiooni edendavad jõud – eriti suured finants- ja majandusgrupid, sotsiaaldemokraadid ja parempoolsed – püüavad kinnitada, et EL on imperialistlik blokk, mis kuulub oma suurte jõudude alla.

Lisaks sellele, et käesolevas raportis kinnitatakse ELi sekkumispoliitikat (nagu võis näha Afganistani, Tšaadi/Kesk-Aafrika Vabariiki, Bosnia ja Hertsegoviinasse, Kosovosse ja Guinea-Bissausse lähetatud missioonide puhul) ja tegevusvalmidust (et võtta kiiresti ja samaaegselt ette kaks Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika sõjalist operatsiooni), on raport ka tõeline militariseerumise ja militarismi juhis. Näiteks rõhutatakse raportis järgmisi eesmärke: Euroopa julgeolekustrateegia laiendamine; tsiviilmissioonide sõjaline mõõde, arenguabi militariseerumine ja areng kui sekkumise vahend; sõjaväetranspordi vahendite tugevdamine (A400M tüüpi sõjalennukid ja helikopterid); kaitse- ja sõjalise tegevusega seotud kulutuste suurenemine, sealhulgas ühenduse eelarve kasutamine; tegevusvalmidus ELi sõjaliseks tegevuseks ning projektide ja relvatööstuse koordineerimine.

Need on ühed paljudest põhjustest, miks me raporti vastu hääletasime.

  Anna Hedh (PSE), kirjalikult. − (SV) Ma hääletasin raporti vastu, sest ma ei taha, et ELi ühist välispoliitikat tugevdatakse. Lisaks olen ma ELi militariseerumise vastu.

  Richard Howitt (PSE), kirjalikult. − Briti Leiboristide Partei Euroopa Parlamendi liikmed hääletasid raporti poolt, mille eesmärk on rakendada Euroopa julgeolekustrateegiat ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide jätkuvat rolli. Eelkõige tervitavad leiboristidest Euroopa Parlamendi liikmed asjaolu, et raportis rõhutatakse Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika tsiviilmissioonide paremat toimimist.

Leiboristidest Euroopa Parlamendi liikmed hääletasid lõike 39 vastu, milles käsitletakse Eurokorpuste (Eurocorps) rolli. Et Ühendkuningriigid ei ole Eurokorpustega seotud ning seda jõudu ei ole kunagi kasutatud, on leiboristidest Euroopa Parlamendi liikmete arvates oluline rõhutada, et ELi alalises käsutuses ei ole regulaarseid jõude, ning me usume, et niisuguseid struktuure ei ole vaja.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma tervitan Kuhne raportit Euroopa julgeolekustrateegia ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamist käsitleva iga-aastase aruande kohta. Ma nõustun raportööriga, et Lissaboni leping tugevdab liidu volitusi, andes ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale tähtsama rolli.

Liikmesriikide julgeolekuküsimuste rahvusvaheline iseloom nõuab suuremat Euroopa tasandil kooskõlastamist. Seetõttu tervitan niisuguste küsimuste puhul liikmesriikidevahelise solidaarsusklausli lisamist. Ma hääletasin raporti poolt.

  Cristiana Muscardini (UEN), kirjalikult. – (IT) Euroopa julgeolekuga seotud vajadused on muutunud. Territoriaalse agressiooni ohu, mis kaasneb kaitse klassikalises mõistega, on ulatuslikult välja tõrjunud ohud, mis tekivad ELi territooriumiga külgnevate alade piiridel. Lisaks on olemas terrorismioht ja toimub tohutu rändevoogude hoogustumine, mitmesuguste fundamentalistide ja äärmuslaste radikaliseerumine, inimkaubanduse suurenemine ja on massihävitusrelvade leviku oht.

Euroopa Liidu jaoks ei seisne küsimus lihtsalt meie varustamises iseseisvalt tegutsemise vahenditega, et tulla toime rahvusvaheliste kriisidega, vaid iseseisva Euroopa kaitsesüsteemi loomises. Siiski ei tohi EL oma välistegevuse suutlikkuse soovitud laiendamisel piirduda üksnes sõjalise mõõtmega: ta peab paralleelselt arendama tsiviilkriisi ohjamise mehhanisme, mis sisaldavad politsei, tsiviilametnike, kohtunike, kodanikukaitsega tegelevate ametnike jne tegevust.

Ühist julgeolekupoliitikat tuleb seetõttu tugevdada, et anda liidule rahvusvahelisel geopoliitilisel areenil võtmeroll, mis on eraldiseisev, kuid mitte väga erinev NATO omast. Selle optimistliku noodiga hääletan ma täna Saryusz-Wolski raporti poolt.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Euroopa Liidu ambitsioon julgeoleku ja kaitse tähenduses on selgelt väiksem kui tema suutlikkus, ning see ei tulene üksnes tavapärasest probleemist seoses välisprioriteetide koordineerimise ja nende osas koostöö tegemisega. Tuleb tegeleda ka ühe keskse küsimusega. Me teame, et välismõõtmel ja tegevusvalmiduse loomisel on puudu töötajatest, kättesaadavusest ja koostööst. Siiski on vaja ka kodanike nägemust kõnealuse koostöö vajadusest ja kasulikkusest. Peame ehitama üles koostööl põhineva strateegia, investeerides eriti koostalitlusvõimesse ja luues põhjaliku tegevusvalmiduse, kuid sageli on seoses meie poliitikavaldkondade mõõtmega puudu eelkõige avalikkuse toetusest. Julgeoleku ja kaitse mõõtme vajaduse ning olulisuse ja tõhususe tunnistamine sõltub suurel määral avalikkuse toetusest, mis tuleb luua, ning see toetus sõltub suurel määral meie jõupingutustest.

Lõpuks tahaksin rõhutada, kui oluline on meeles pidada, et Atlandi liit on Euroopa julgeoleku ja kaitse tugisammas, millest ei tohi ega saa mingil juhul mööda vaadata.

- Raportid: Jacek Saryusz-Wolski (A6-0189/2008) ja Helmut Kuhne (A6-0186/2008)

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Täna hääletusele pandud kahel raportil – üks ühise välispoliitika kohta ning teine julgeoleku- ja kaitsepoliitika kohta – on üks ühine aspekt: need võtavad liikmesriikidelt ära välis- ja kaitsepoliitika, et tuua kasu Brüsseli riigiteenistujatele.

Diplomaatia on kõrge esindaja, tõelise välisministri kätes. Lisaks muutub kaitse selle ühise iseloomu tõttu ühtseks ning seekord juhivad seda Ameerika Ühendriigid NATO ja ÜRO kaudu, nagu on selgelt näidatud Euroopa uuendatud põhiseaduses, Lissaboni lepingus. Meie sõjalisi vahendeid vähendatakse kõige lihtsamalt väljendades, kuna eelarvest kulutavad kõige suurema osa praegu Prantsusmaa ja Ühendkuningriik ning see kuulub stabiilsuse pakti alla. Prantsuse ja Briti alalised liikmekohad ÜRO Julgeolekunõukogus tahetakse muuta üheks ja anda üle kõikvõimsale Euroopale. Lühidalt, ühelgi ELi liikmesriigil ei ole enam poliitilisi ja sõjalisi vahendeid, et tagada oma sõltumatus ja vabadus. Igal juhul on nad juba suurema osa oma vahenditest andnud eurobürokraatide käsutusse. Me oleme täielikult selle katastroofilise muutuse vastu.

- Resolutsiooni ettepanek: ELi-USA tippkohtumine (RC-B6-0277/2008)

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. – (PL) Härra juhataja, ma toetasin ELi ja USA tippkohtumist käsitlevat resolutsiooni, kuna lisaks kahepoolse partnerluse ja ülemaailmsete väljakutsetega seotud küsimustele viidatakse selles viisaküsimusele, mis on Poola kodanikele väga tähtis.

Turistina Ameerika Ühendriikidesse sõita soovivad Poola kodanikud peavad viisa saamiseks endiselt läbima keeruka ja kuluka menetluse.

Ligikaudu 25% Poola elanike viisataotlustest lükatakse tagasi. Peamine ja mõnikord ainus tagasilükkamise põhjus on konsulaartöötaja kahtlustus, et taotlejal võib olla kavatsus hakata tegelema ebaseadusliku tööga. Tegelikult reisib enamik poolakaid Ameerika Ühendriikidesse, et sugulasi külastada. Umbes kolm neljandikku 10 miljonist Ameerika Ühendriikides alaliselt elavast poolakast pärineb minu esindatava riigi Väike-Poola piirkonnast, mis selgitab, miks on nii pikad järjekorrad Ameerika konsulaadi ees Krakowis.

Ma usun, et seoses niisuguse menetluse olemasoluga Euroopa Liidu liikmesriigi suhtes on vaja, et liit võtaks vastu kindla seisukoha dialoogis Ameerika Ühendriikidega.

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Ma tahaksin käesoleva arutelu kontekstis tõstatada küsimuse seoses Ameerika Ühendriikide raketitõrje kavadega, eriti Tšehhi Vabariigi puhul. Kaks kolmandikku Tšehhi elanikkonnast on vastu sellele, et ühe osana kõnealustest kavadest rajataks Praha lähedale radarseadmed.

Kaks Tšehhi rahuaktivisti on pidanud kolm nädalat näljastreiki, et protesteerida Tšehhi valitsuse kangekaelse toetuse vastu kõnealuste kavade suhtes, hoolimata sellest, et tõenäoliselt toovad need Euroopa julgeolekule pigem kahju kui kasu. Ma tervitan asjaolu, et kahe rahuaktivistiga on nüüd ühinenud peamised poliitilised tegelased, kellest igaüks peab näljastreiki 24 tundi.

Ma nõustun nendega, et EL peab saavutama ühise seisukoha niisuguse tähtede sõja tehnoloogia rajamise suhtes Euroopasse. On vaja pidada selles istungisaalis kiireloomuline arutelu nõukoguga. Ma loodan, et president lükkab selle järgmisel kuul käima.

  Hélène Goudin (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Erakonnas Juuninimekiri näidatakse täielikku poolehoidu nende resolutsiooni osade vastu, milles käsitletakse Ameerika vangide kohtlemist ja nende transportimist läbi Euroopa riikide. Ameerika Ühendriigid peavad kooskõlas rahvusvahelise õigusega kas tooma vangid kohtu ette või nad vabastama. Guantànamos ja teistes vanglates valitsevad tingimused on täiesti vastuvõetamatud.

Kahjuks käsitletakse raportis liiga palju küsimusi, mis ulatuvad kõnealusest probleemist kaugemale ja mille puhul on pädevad rahvusvahelised organid, eelkõige ÜRO. Me ei leia, et Euroopa Parlament peaks mängima rolli seoses poliitilise olukorraga riikides, mis ei asu ELi vahetus naabruses, nagu Iraan, Kosovo või Iraak. Euroopa Parlament ei peaks samuti püüdma laiendada Euroopa välispoliitikat, kutsudes teisi riike üles arendama koostööd ja ühisstrateegiaid terrorismi ja massihävitusrelvade kohta. Need on väga ohtlikud küsimused, mida suudavad kõige paremini lahendada asjaomased liikmesriigid ise koostöös kõnealustes küsimustes pädevate õiguspäraste rahvusvaheliste organisatsioonidega. Juuninimekirjas kritiseeritakse tugevalt ka resolutsiooni osa, kus püütakse määrata suur osa ELi ja Ameerika Ühendriikide eelarvest toetusele põllumajandusuuringute valdkonnas.

  Richard Howitt (PSE), kirjalikult. − Briti leiboristidest Euroopa Parlamendi liikmetel on hea meel, et nad hääletasid resolutsiooni poolt enne ELi ja USA tippkohtumist 10. juunil. Me loodame, et resolutsioon aitab muuta tippkohtumise tulemuslikuks. Eriti tervitavad leiboristidest Euroopa Parlamendi liikmed üleskutset, et EL ja USA teeksid tihedat koostööd suure hulga ühiste poliitiliste väljakutsete osas; nad toetavad täielikult ka üleskutset, et EL ja USA asetaksid aastatuhande arengueesmärgid rahvusvahelise arengupoliitika keskmesse.

Briti leiboristidest Euroopa Parlamendi liikmed hääletasid muudatusettepaneku 8 vastu, sest me usume, et kõnealune tekst ei paku küsimusele tasakaalustatud lähenemisviisi. Oleme veendunud, et aruteludel tuleb keskenduda ka Venemaa kohustustele ja need peavad sisaldama ulatuslikumaid rahvusvahelisi desarmeerimise jõupingutusi, nagu soovitati selgesõnaliselt edukas sotsiaaldemokraatide fraktsiooni muudatusettepanekus Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raportile, mille üle täna samuti hääletati.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Tulevased USA presidendivalimised on võimalus lõpetada Bushi valitsuse praktiseeritud välispoliitika. Niisugune muutus peaks hõlmama ka Euroopat ja EL peaks püüdma tugevdada ELi-USA partnerlust, eriti ülemaailmsete väljakutsete puhul, nagu kliimamuutus ja vaesus. Ma toetan härra Wiersma resolutsiooni ettepanekut.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Meie, Kreeka Kommunistliku Partei Euroopa Parlamendi liikmed hääletame ühisresolutsiooni vastu järgmistel põhjustel:

• resolutsioonis kutsutakse üles tugevdama imperialistlikku koostööd Ameerika Ühendriikide ja ELi vahel, võimendades NATOt, et manipuleerida inimeste ja riikidega ning neid ekspluateerida;

• resolutsioonis tugevdatakse strateegilist ebapopulaarset ELi-USA terrorismivastast liitu. Siiski tehakse seoses inimõigustega mitmeid silmakirjalikke üleskutseid, kõnealune liit on üksnes ettekääne, et pidada inimeste vastu ühist vaibumatut sõda;

• resolutsioonis tuuakse vabanduseks kliimamuutuse mõjud riikidele ja rahvastele, et sillutada teed uuteks imperialistlikeks sekkumisteks koos Ameerika Ühendriikidega;

• kõiki pooli võrdselt kohtleva poliitika kaudu resolutsioon tegelikult toetab Iisraeli okupeerivaid jõude ja nende kuritegusid Palestiina elanike suhtes. Selles kiidetakse heaks Iraagi ja Afganistani jätkuv okupeerimine ning tehakse ettepanek praktilise koostöö meetmeteks Ameerika Ühendriikide ja ELi vahel seoses Euroopa-NATO protektoraadiga Kosovo üle.

Resolutsioon on üha enam tõend pöördumatust strateegilisest lepingust ELi ja Ameerika Ühendriikide vahel inimeste kahjuks. Resolutsioonis kasutatakse poliitilist võimu näitamaks, et EL on Ameerika Ühendriikide rivaal, tundes end tegelikult alluvana.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Üks üllatamapanevamaid fakte Euroopa poliitikas on Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vaheliste suhete käsitlemise viis, eriti võrreldes meetoditega, mida kasutatakse, et tutvustada meie suhteid teiste partneritega, kes on poliitiliselt ja kultuuriliselt erinevamad.

Selged erinevused esinevad arvamustes, lahkarvamustes, konkurentsivõimes ja huvides, eriti seaduslikes majanduslikes huvides, mis asetavad meid erinevatele kohtadele ja positsioonidele. Siiski on oluline, et me suudaksime kontrollida ühe projekti raames partneritevahelisi pingeid ja lahkarvamusi. On oluline tunnistada seda nii, et me suudaksime tegutseda ja reageerida kõigele, mis ees seisab. Seoses sellega on üks esimesi samme, mis tuleb teha, partnerite, nagu Euroopa ja USA, vaheliste ebavajalike ja põhjendamatute kaubandustõkete kõrvaldamine. Kui me tahame tõepoolest reageerida vaesuse ähvardavale suurenemisele, mis on kasvava ülemaailmse nõudluse ebavajalik tulemus, on oluline teha üksteisega ja eriti muu maailmaga koostööd tagamaks, et vaesusega võitlevad riigid suudaksid saavutada kaubandusalase avatuse, mida on vaja nende olukorra parandamiseks. Jõukam maailm on võimalik luua vabade, loomingulisust stimuleerivate ühiskondade vahelise kindla liidu põhjal.

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE), kirjalikult. − Briti konservatiivid toetavad tugevalt atlandiüleseid suhteid; siiski ei ole me nõus selle määratlemisega ELi ja USA vaheliste suhetena, eriti kaitseküsimustes, ning sellest tulenevalt oleme kindlalt lõike 16 vastu.

- Jacek Saryusz-Wolski raport (A6-0189/2008) ning ettepanek võtta vastu resolutsioon ELi-USA tippkohtumise kohta (RC-B6-0277/2008)

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Kuigi resolutsioonis väljendatakse selgelt impeeriumidevahelisi vastuolusid, kinnitatakse resolutsioonis ELi ja USA vahelist koostööd ning eesmärki tugevdada nende partnerlust vastutuse jagamisel maailmas, pidades eelkõige silmas tulevasi USA presidendivalimisi.

Resolutsioonis kinnitatakse taas, et EL on NATO Euroopa sammas, nagu on näidatud Euroopa julgeolekustrateegias, ning soovitatakse ELil ja USA-l tungivalt teha tihedamat koostööd seoses ulatuslike ühiste poliitiliste väljakutsetega, eriti Lähis-Idas, Iraanis, Iraagis, Lääne-Balkanil, Afganistanis ja Aafrikas.

Pidades silmas NATO peagi täituvat 60 tegutsemisaastat, kutsutakse resolutsioonis üles algatama uuesti määratletud ja tugevam ELi-NATO partnerlus ning rõhutatakse Euroopa julgeolekustrateegia kohandamist NATO arutlusel oleva uue strateegilise lähenemisega. Kooskõlas Lissaboni lepingu militarismiga oodatakse resolutsioonis ELi-USA suhete julgeolekualase mõõtme ümberhindamist, võttes arvesse NATO strateegilise läbivaatamise tulemusi, Euroopa julgeolekustrateegia ajakohastamist ja uue USA valitsuse ametisse astumist.

Teiste sõnadega luuakse ja kinnitatakse EL kui poliitiline-majanduslik-sõjaline blokk, mis loodab jagada USAga kontrolli maailma üle (püüdes oma suhteid tasakaalustada). Maailm ja inimesed, keda valvatakse …

- Resolutsiooni ettepanek: Barcelona protsess: Vahemere Liit (RC-B6-0281/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin viie fraktsiooni esitatud ettepaneku poolt võtta vastu ühisresolutsioon Vahemere Liidu kohta. Vahemere piirkond ja Lähis-Ida on liidu jaoks strateegiliselt olulised ning tähtis on rakendada Vahemere poliitikat, mis põhineb solidaarsusel, dialoogil, koostööl ja kaubandusel, et tegeleda ühiste väljakutsetega ja saavutada seatud eesmärgid, nimelt rahul, stabiilsusel ja ühisel jõukusel rajaneva ala loomine. Ma tervitan Prantsuse Vabariigi presidendi Nicolas Sarkozy algatust, kellele Vahemere Liit võlgneb palju, ning soovin talle edu Pariisis 13. juulil peetaval tippkohtumisel, kus liit välja kuulutatakse. Ma toetan poliitilist ettepanekut anda tulevasele liidule parlamentaarne mõõde, toetudes Euroopa-Vahemere piirkonna parlamentaarsele assambleele. Ma tervitan kavandatavaid näidisalgatusi, nagu merekiirteed, Araabia-Magribi kiirtee ühendamine, Vahemere saastest puhastamine, kodanikukaitse, Vahemere päikeseenergia kava, suure võimsusega päikesesoojusenergia tootmine Põhja-Aafrika kõrbes, merevee soolatustamine joogivee kättesaadavuse parandamiseks jne.

  Patrick Gaubert (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma tervitan ühisresolutsiooni Barcelona protsessi ja Vahemere Liidu kohta vastuvõtmist.

Resolutsioonis rõhutatakse põhjendatult strateegilist huvi, mida pakuvad Euroopa Liidule Vahemere piirkond ja Lähis-Ida. Meie poliitika kõnealuste riikide suhtes peab põhinema solidaarsusel, dialoogil ja koostööl.

Barcelona protsess väärib nüüd taasalgatamist, et muuta see võimalikult tõhusaks. Selleks on komisjoni algatus samm õiges suunas ja selle väärtus on keskendumine konkreetsetele piirkondlikele projektidele, mis võimaldavad anda tõhusa vastuse kõnealuse piirkonna kodanike vajadustele.

Komisoni ettepanekus soovitatakse ka luua Barcelona protsessi kaaseesistuja, alaline ühiskomitee ja sekretariaat, mis aitab parandada koostööd ja dialoogi eri partnerite vahel.

Lisaks sätestatakse resolutsioonis, et poliitika peamised eesmärgid peavad jätkuvalt olema õigusriigi põhimõtete edendamine, demokraatia, inimõiguste austamine ja poliitiline pluralism.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, Euroopa Liit ei lõpeta hüperpresident Sarkozy äratõukamist: kütuse maksustamist käsitlevate ettepanekute tagasilükkamine, hoiatused eelarvepoliitika rööbastelt mahajooksmise suhtes ning nüüd kavandatava Vahemere Liidu muutmine Barcelona protsessi taasalgatamiseks, mis on ebaõnnestunud juba üle 10 aasta.

See on surm mare nostrum’it ümbritsevate riikide vahelist koostööd käsitlevale projektile, mida juhtis Prantsusmaa. Nüüdsest on kogu liit kaasatud ja kontrolli teostab Euroopa Komisjon Brüsselis. Seda otsustas tõeline peremees: Angela Merkeli Saksamaa.

See iseloomustab täiuslikult kahte tõsiasja: Sarkozy kihutustöö ja meediakära aitavad üksnes varjata tema jõuetust; Prantsusmaa huvid on Brüsseli ametnike kätes ja sõltuvad Euroopa Liidu huvidest.

Me loodame siiralt, et Iirimaa, riik, kus vabadust nii väga armastatakse ja kes on selle eest ajaloos kallilt maksnud, vabastab meid sellest eurobürokraatia ülesehitamisest, mis on üha rohkem põhjendamatu ja türanlik.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Kui te loete täna vastu võetud resolutsiooni, kaldute uskuma ELi kõige puhtamaid ja heatahtlikumaid kavatsusi Vahemere Liidu suhtes. Resolutsiooni hoolikas keelekasutus annab üksnes mõne vihje sekkumise ja alaliste eesmärkide kohta luua Euroopa-Vahemere vabakaubanduspiirkond ja vabakaubandus, millega kaasnevad loomulikult sotsiaalsed ja keskkonnaalased leevendusvahendid ja retoorika.

Siiski teeb Euroopa Komisjon selgeks, et Vahemere piirkond on Euroopa Liidu jaoks nii poliitilises kui ka majanduslikus tähenduses äärmiselt olulise strateegilise tähtsusega. Komisjon räägib märkimisväärsest edust, mis on tehtud seoses Euroopa-Vahemere vabakaubanduspiirkonna loomisega 2010. aastaks, rõhutades vajadust, et ELi Vahemere partnerid jätkaksid edasisi ja kiiremaid reforme. Komisjon toob välja mitmed prioriteetsed valdkonnad, näiteks transport (rõhutades võimalust luua erasektori huvide jaoks kontsessioonikava, millega kaasnevad valitsuse meetmed, et tagada vabakaubandus ja kõrvaldada mitmesugused mittetariifsed kaubandustõkked) ning energiaturgude integreerimise suurendamine.

EL tahab majanduslikku, poliitilist ja sõjalist kontrolli kogu Vahemere piirkonna üle ning püüab domineerida selle turgudel ja ekspluateerida selle tohutuid ressursse.

See on kapitalism, te rumalad!

  Carl Lang (NI), kirjalikult. – (FR) Resolutsiooni pealkirjas rõhutatakse Sarkozy läbikukkumist. Rahuldumata sellega, et ta on Prantsuse Vabariigi president, püüdis ta saada üksnes Vahemerd ümbritsevatele riikidele avatud Euroopa-Vahemere Liidu kujundajaks, seejärel presidendiks.

Tema kaardimajake kukub kokku veel enne, kui algab Prantsusmaa eesistumisaeg. Saksamaa esitas oma seisukohad: kõik ELi liikmesriigid osalevad selles projektis, mis on mõeldud Barcelona protsessi lihtsaks laienduseks ja mida haldavad Brüsseli eurobürokraadid.

See fiasko iseloomustab meie riigi allakäiku Euroopa institutsioonides. Brüsseli Euroopa, mis ei tugevda kaugeltki Prantsusmaad, nagu kaebavad Rahvaliikumise Liit ja Sotsialistlik Partei, muudavad selle hoopis nõrgemaks kõigis sektorites: majandussektoris meie väiketalumajapidamiste hävitamise, tööstuse kokkuvarisemise ja ümberpaigutamise kaudu; sõjandussektoris meie sõjaväe lammutamise läbi, mida on nüüd vaja, et sulanduda Eurokorpustega; demograafiasektoris meie rahvuslikku identiteeti ähvardava sisserändega.

Üksnes uus Euroopa, riikide Euroopa, mis on rajatud riikide suveräänsusele ning Euroopa ja kristliku tsivilisatsiooni põhiväärtustele, võimaldab Prantsusmaal saada taas üheks suuremaks osalejaks ning rakendada Vahemere piirkonnas olulist koostööpoliitikat, mille eesmärk on muu hulgas tagada, et sisserändajad pöörduksid tagasi oma kodumaale.

  Erik Meijer (GUE/NGL), kirjalikult. – (NL) Juba mõnda aega on Euroopa Liit teinud tööd, et arendada välja konkreetsed koostöösuhted Vahemere Aafrika ja Aasia kallastel asuvate riikidega. Kõnealune koostöö tekitab pidevalt küsimuse, kas see tähendab, et me toetame Süüria diktatuuri või kiidame heaks selle, et Iisrael viivitab võrdse ja rahvusvaheliselt tunnustatud Palestiina riigi loomisega. Prantsusmaa presidendi Sarkozy idee ELi ja kõigi Vahemere riikide vahelisest liidust kutsub üles eriti Vahemere ääres asuvate ELi liikmesriikide avalikkuse toetusele. Niisuguse liidu loomine võiks aidata luua piirkonnas ELi mõjusfäärid ebavõrdsete partneritega, järgides USA ja Ladina-Ameerika osade vaheliste traditsiooniliste lepingute näidet. See võib aidata ka muuta õiguspäraseks diktatuuri Tuneesias, Liibüas ja Süürias ning väiksemal määral Alžeerias ja Egiptuses. See muudaks lihtsamaks põgenike tagasisaatmise niisugustesse riikidesse. See annaks meile ka võimaluse uuendada Iisraeliga lepinguid nüüd, selle asemel et oodata naaberriigi Palestiina tunnustamiseni. Ma ei hääleta resolutsiooni poolt nüüd üksnes nimetatud probleeme silmas pidades.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Kreeka Kommunistliku Partei Euroopa Parlamendi liikmed hääletasid ühisresolutsiooni vastu. Vahemere Liidul ei ole lõppanalüüsi kohaselt võrdseid, vastastikku kasu toovaid suhteid piirkonna riikidega. Selle asemel toetab ta ELi imperialistlikke plaane luua laiem Vahemere ja Lähis-Ida piirkond. Kõnealuse liidu eesmärk on turgude liberaliseerimine, et turgudele oleks hõlpsam juurdepääs Euroopa monopolidel, parandades nende positsiooni võitluses turgude monopolistliku kontrolli eest. Piirkonna energia- ja tootmisressursid rüüstatakse. Vahemere Liit saavutatakse ohtude suurendamise, väljapressimise ning riikidele ja inimestele avaldatava poliitilise või isegi sõjalise surve teel. Resolutsioon on lisaks paljastav. Vahemere Liidu poliitika esmane eesmärk on arvatavasti demokraatia ja inimõiguste viimine EList Vahemere piirkonna riikidesse. See on ettekääne, mida EL kasutab, et õigustada kõikjal oma imperialistlikke kavatsusi. Tegelikult edendatakse hoopis USA-NATO-ELi imperialistlikku kava luua nn uus Lähis-Ida. Seepärast ei viidata Palestiina territooriumide okupeerimisele Iisraeli poolt ega Palestiina elanike genotsiidile.

Inimestel ei tohiks olla illusioone Vahemere liidu iseloomu ja eesmärkide kohta, nad peaksid selle vastu võitlema.

- Raport: Donato Tommaso Veraldi (A6-0182/2008)

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. – (PL) Härra juhataja, noorte põllumajandustootjate osakaal Euroopa Liidus väheneb jätkuvalt. Praegu on üksnes 7% põllumajandustootjatest nooremad kui 35 aastat. Paljudel juhtudel jätavad noored põllumajandustootmisega tegelemise investeerimise kõrgete kulude tõttu, mis tähendab, et neil on turul võimatu konkureerida.

Seepärast peaksime aitama noortel põllumajandustootjatel saada sel eesmärgil liidu rahastamisest toetust. Noored põllumajandustootjad saaksid kasu väikeste intressidega laenudest, mis võimaldavad neil viia ellu oma plaane, ilma et sellega kaasneks oht sattuda suurtesse võlgadesse. Lisaks tuleks tagada, et liidu rahastamisele juurdepääsu kriteeriumid ei oleks liiga nõudlikud ega välistaks väikseid põllumajandusettevõtteid, mis keskenduvad pigem spetsialiseeritud toodetele kui suuremahulisele tootmisele. Suurem osa Lõuna-Poolas, Väike-Poolas ja Swietokrzyskie vojevoodkonnas asuvatest põllumajandusettevõtetest vastavad eespool toodud kirjeldusele.

Donato Tommaso Veraldi raportis käsitletakse kõiki nimetatud küsimusi ja seepärast hääletasin ma raporti poolt.

  Bernadette Bourzai (PSE), kirjalikult. – (FR) Seoses raskustega Euroopa põllumajandustootjate uute põlvkondade leidmisel otsustas Euroopa Parlament otsida viise noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamiseks, mis annaks ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrollile õige suuna. Fraktsiooni PSE variraportöörina tegin järgmised ettepanekud:

– esmatähtis on vastata toidu-, energia-, keskkonnaalastele ja territoriaalsetele väljakutsetele;

– uued põllumajandustootjad peavad saama kasu toetusmeetmetest, eriti kui nad ei päri põllumajandusettevõtet või asuvad alaliste ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondades: kõrgem tegevuse alustamise toetus, subsiidiumid põllumajanduslaenude jaoks ja tegevuse alustamisele järgnevad meetmed;

– kõnealused toetusmeetmed peavad olema kohustuslikud ühise põllumajanduspoliitika teise samba alusel ning tuleb uurida põllumajandusvaldusele juurdepääsu aspekti;

– maapiirkondade elamistingimusi tuleb parandada: võrdne juurdepääs avalikele teenustele, sotsiaalne infrastruktuur jne;

– peame töötama välja juurdepääsu kutsekoolitusele (asendus koolituse ajal ja juurdepääs põllumajandusuuringutele);

– peame edendama põllumajandustootja elukutset ja Euroopa tasandil standardeid, millest põllumajandustootjad peavad kinni pidama.

  Lena Ek (ALDE), kirjalikult. − (SV) EL ei peaks kõige eest hoolitsema. Lihtsama, kuid entusiastlikuma ELi põhimõte hõlmab seda, et EL peaks tegelema üksnes nende küsimustega, mis kuuluvad asutamislepingu alusel tema pädevuse alla, ning kui tekivad probleemid pädevuste piiritlemisega, tuleks võtta arvesse proportsionaalsust, tõhusust ja asjakohasust.

Ma loobun lõplikust hääletusest raporti üle, milles käsitletakse noorte põllumajandustootjate tulevikku käimasoleva ühise põllumajanduspoliitika reformi raames. Raport sisaldab mitmeid ettepanekuid, mis parandavad vastloodud uute ettevõtete olukorda, ning ettepanekuid, mis võivad aidata kaasa toiduainete tootmise suurendamisele. Kuid samal ajal hõlmab see küsimusi, mis on üpris selgelt riikliku tähtsusega ja mille üle tuleks otsustada riiklikul tasandil.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Mitmed raportis sisalduvad ettepanekud, millele me tegime mõned muudatusettepanekud, on õigustatud, eriti kui viidatakse noorte põllumajandustootjate jätkuvatele raskustele, nagu näiteks kõrged tegevuse alustamise kulud, suur võlakoorem ja liiga vähe kättesaadavaid põllumajandusettevõtteid. Me tegime mitmeid ettepanekuid, millele tahaksime juhtida Euroopa Komisjoni tähelepanu, eriti tulevikku silmas pidades:

– vajadus võtta vastu vajalikud meetmed, et toetada, saata ja nõustada noori põllumajandusettevõtjaid esialgse stardiabi programmi alusel, eesmärgiga suurendada edusamme ja minimeerida või lõpetada samal ajal olukorrad, kus põllumajandusettevõtjad loobuvad või lähevad isegi pankrotti;

– maapankade loomine eelpensionile minemise tulemusena vabanenud maa alusel;

– vajadus rakendada toetust kallite masinate ja varustuse ühiseks ostmiseks, mida iga üksik põllumajandustootja kasutab harva.

Siiski ei ole meie arvates asjakohased need meetmed, mis võeti vastu, et lahendada probleemid, mis teevad Portugalist kõige väiksema noorte põllumajandustootjate protsendimääraga (vähem kui 4%) ELi liikmesriigi. On oluline, et praeguse ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamise raames väärtustataks nõuetekohaselt tootmistegevust ja õiglasi tootmishindu.

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Viimaste aastakümnete jooksul on jäetud maha üha rohkem Euroopa maapiirkondi ning sellega on kaasnenud rahvastiku järkjärguline vananemine.

Põllumajandusega tegelevate elanike vananemine tekitab muret seoses Euroopa põllumajanduse tulevikuga. Seepärast leian ma, et Veraldi raport on väga oluline, kuna selles käsitletakse mitmeid aspekte, mis on seotud Euroopa maapiirkondade jätkusuutlikus arengus võtmerolli mängivate noorte põllumajandustootjate ootuste ja võimalustega.

Ma usun, et noored põllumajandustootjad on eriti tähtsad dünaamilise põllumajandussektori arenguks, et saavutada Lissaboni lepingu eesmärgid. Uue ühise põllumajanduspoliitika alusel tuleb põlvkondade vahetumist vaadelda seega kui prioriteeti.

  Urszula Gacek (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Me peaksime tervitama asjaolu, et täiskogu võttis ulatusliku häälteenamusega vastu raporti, milles käsitletakse noorte põllumajandustootjate tulevikku ühise põllumajanduspoliitika käimasoleva reformi alusel.

Eriti olulised on avaldused noortele põllumajandustootjatele antava üha suureneva Euroopa Liidu toetuse kohta. Üks neist avaldustest on deklaratsioon, milles käsitletakse kõnealuse põllumajandustootjate rühma lihtsamat juurdepääsu sooduslaenudele.

Edasine praktiline abi on oluline, et luua tegelikud võimalused noortele põllumajandustootjatele, kes soovivad jätkata perekonna traditsiooni Väike-Poola vojevoodkonnas ja saada mõistlikku sissetulekut.

Kui lubatud abil on soovitav mõju, võib paraneda olukord, kus Väike-Poola külades elavad üksnes vanemad inimesed, kes hoolitsevad oma lastelaste eest, kelle vanemad leiavad, et nende ainus võimalus on otsida tööd välismaal. Seetõttu on kõnealusel raportil nii sotsiaalne kui ka majanduslik mõõde.

Noored põllumajandustootjad soovivad säilitada traditsioone, kuid nad mõistavad ka, et kui nad ei toetu teistele kogemustele ja tehnoloogiale, ei suuda nad muuta oma pereettevõtteid kaasaegseteks, konkurentsivõimelisteks ja kasutoovateks ettevõteteks. Kaasaegsete meetodite ja põllumajandustootmise vahendite arendamise toetamine on seetõttu täna vastu võetud resolutsiooni eriti oluline aspekt.

  Hélène Goudin (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Nagu tavaliselt, märgime erakonnas Juuninimekiri, et käesoleval juhul on vedanud, et Euroopa Parlamendil ei ole ELi põllumajanduspoliitikas volitusi kaasotsustamismenetluse raames, kuna vastasel juhul tõmmataks liit protektsionismi ja mitmesugustele põllumajandustööstuse rühmadele antavate suurte subsiidiumide lõksu.

Käesolev omaalgatuslik raport sisaldab mitmeid absurdseid ettepanekuid, näiteks taas üks Euroopa aasta, seekord „linna- ja maapiirkondade dialoogi Euroopa aasta”. Kui iga Euroopa Parlamendi kavandatav Euroopa aasta viidaks ellu, oleks kuni sajandi lõpuni iga aasta juba broneeritud.

Lõikes 35 sisalduv kinnitus, et maaelu arendamise meetmed peaksid olema suunatud otse põllumajandustootjatele, tugevdab Juuninimekirja liikmete muljet, et vana, ülekoormatud ühine põllumajanduspoliitika on ELi eelarves muutnud nüüd oma nime pigem maaelu arenguks.

Meid teeb rahutuks, et Euroopa Parlament kutsub nüüd üles tunnustama kaubandust mittepuudutavaid küsimusi kui olulisi kriteeriume WTO kontekstis. Me leiame, et see ei ole midagi enamat kui ettekääne kaubandustõkete loomiseks ja protektsionismiks ülejäänud maailma vastu.

Sellest tulenevalt otsustasin hääletada raporti vastu.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Veraldi raportis noorte põllumajandustootjate tuleviku kohta rõhutatakse mitmeid olulisi küsimusi, mis on asjakohased kõigis ELi maapiirkondades. Raportis tunnistatakse samuti, et Euroopa konkreetsetes geograafilistes piirkondades juurdunud põllumajandustootmise meetodid ja kultuuritraditsioonid tuleks säilitada, neid tuleks parandada ja edendada. Ma toetan kõnealuseid arvamusi kogu südamest ja leian, et neid tuleks kohaldada kogu ELi töökoormuse suhtes.

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Ma hääletasin kõnealuse raporti poolt, kuna ma leian, et raportis sätestatud meetmed täiendavad valdkonna riiklikke programme. Rumeenia maaelu arengu riikliku programmiga nähakse ette meede, millega pakutakse toetusi Euroopa Liidu maaelu arengu fondidest kuni 40 000 euro ulatuses inimese kohta. Siiski tuleb täita keerulised tingimused ja järelikult on meil endiselt sellega seoses vähe taotlusi.

Täna vastuvõetavas raportis nähakse ette mitmed olulised meetmed nii seoses noorte põllumajandustootjate rahalise toetuse kui ka teatavate oluliste õiguslike aspektidega, näiteks talumajapidamise pärandamise lihtsustamine või hõlbus juurdepääs pangalaenudele. Oluline on ka maapiirkondade noortele pakutava tööalase hariduse ja koolituse sisu. Seega leian ma, et tulevases õigusaktis tuleks vähendada praegu valitsevat väga suurt ebavõrdsust nooremate, alla 35aastaste põllumajandussektoris tegutsevate elanike (üksnes 8,5% Euroopa kõigist põllumajandustootjatest) ning teiste vanuserühmade vahel kõnealuses valdkonnas.

Kõnealused meetmed aitavad kindlasti kaasa riiklike programmide edule, mis on noorte põllumajandustootjate toetamise peamine telg, nagu näiteks Rumeenia riiklik maaelu arengu programm.

  Christa Klaß (PPE-DE), kirjalikult.− (DE) Mida küsivad tänapäeval noored endalt, kui nad otsustavad, millist karjääri teha? Kas nad küsivad, milline on ameti iseloom, milliseid väljavaateid see tulevikuks pakub või kas see toob hõlpsasti tulu? Vastus kõigile neile küsimustele on sageli negatiivne, kui on tegemist põllumajandustootmisega. Üksnes 7% põllumajandustootjatest on nooremad kui 35 aastat, mille tulemusena on kõnealune amet murettekitavalt halvas olukorras. Paljud noored sooviksid põllumajandustootmisega tegeleda: töötada vabas õhus loodusele lähedal, ümbritsetuna taimedest ja loomadest. See on kindel. Mis noori sel juhul takistab? Kas see on väljavaadete puudumine või ametiga kaasnev üldine ebakindlus? Kunagi tähendas talumajapidamise pärimine väga kindlat elatist, kuid tänapäeval on pärijad sageli ebasoodsas olukorras paljude takistuste ja nende suhtes sätestatud tingimuste tõttu. Me teame, et üksnes hästi koolitatud ja motiveeritud põllumajandusettevõtjad on suutelised tagama tervisliku toidu kõrged standardid ja tervisliku looduskeskkonna Euroopas. Siiski peame olema teadlikud ka tänapäeval noorte põllumajandusettevõtjate ees seisvatest väljakutsetest. Peame neid rohkem kaasama poliitilistesse aruteludesse ja otsustusprotsessi. Nemad on Euroopa lootus! Nemad seisavad silmitsi mitmete majanduslike ja ökoloogiliste väljakutsetega ning tagavad maapiirkondades hea ja tasakaalustatud sotsiaalse keskkonna. Seetõttu on vaja nende toetamiseks usaldusväärset poliitikat.

  Roselyne Lefrançois (PSE), kirjalikult. – (FR) Ma tervitan kõnealuse raporti vastuvõtmist, milles rõhutatakse olulist väljakutset, mille esitab Euroopa Liidule põllumajandussektori põlvkondade vahetus.

Noored põllumajandustootjad võivad kõige paremini vastata uutele põllumajandusega seotud väljakutsetele. Õppides oma eelkäijate kogemusest, on neil vajalik liikuvus ja entusiasm, et teha olulisi keskkonnaalaseid, tehnoloogilisi ja majanduslikke muudatusi, mis võimaldavad homsel Euroopa põllumajandusel säilitada maailmas esikohta.

Nüüd peame saavutama üha suureneva põllumajandustootmise taseme ning pideva kinnipidamise tootekvaliteedist ja -ohutusest loodusressursside ja keskkonna säilitamisel põhineva ülemaailmse lähenemisviisi raamistikus.

Siiski tähendavad kõnealused nõuded noorte põllumajandusettevõtjate üha suuremaid rahalisi ja isiklikke investeeringuid. Lisaks peab liit toetama rohkem kohandatud materiaalsete ja intellektuaalsete vahendite omandamist, nagu raportis sätestatud, eriti tehnoloogilisele innovatsioonile juurdepääsu valdkonnas.

Ühine põllumajanduspoliitika ei saa jätta tähelepanuta neid, kes tagavad ühenduse jätkusuutliku toidualase sõltumatuse, austades inimesi ja keskkonda.

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Donato Tommaso Veraldi raporti poolt, kuna ma toetan täielikult algatusi, mille eesmärk on tagada ELi jätkusuutliku, konkurentsivõimelise ja tootliku põllumajanduse tulevik.

On oluline edendada ja lihtsustada noorte juurdepääsu põllumajandus- ja toiduainete sektorile, et edendada põlvkondade vahetust ja tagada sektori dünaamilisus.

Et võimaldada noortel põllumajandustootjatel tulla toime mitmete väljakutsete ja ootustega, nagu kvaliteetse toidu tootmine, toiduohutus, keskkonnakaitse ning bioloogilisuse mitmekesisuse ja maastiku säilitamine, on oluline vaadata läbi starditoetuse summa, mida ei ole juba aastaid muudetud. Lisaks peame tagama, et toetusega kaasneks ärikava, et mitte vähendada noorte põllumajandustootjate innovatiivset meelt.

Sellest hoolimata peame olema teadlikud, et keskeas põllumajandustootjatel seisavad ees samad väljakutsed. On oluline tagada, et me ei asetaks neid ebasoodsasse olukorda ega kahjustaks nende praegusi töömeetodeid.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Põllumajandustööstuse tuleviku tagamiseks on vaja ergutada noori põllumajandustootmise sektorisse tööle asuma. Tuleks toetada põllumajandustootmise sektori uustulnukaid, sealhulgas noori põllumajandustootjaid. Ma toetan Veraldi ühise põllumajanduspoliitika käimasoleva reformi alusel noorte põllumajandustootjate tulevikku käsitleva raporti üldist suunda.

  James Nicholson (PPE-DE), kirjalikult. − Statistika näitab, et Euroopa maapiirkondade elanike arv kahaneb ja nad vananevad. Lisaks on praegu noorte käes olevate talumajapidamiste arv äärmiselt väike. See on muretsema panev suund, mis mõjutab kõiki liikmesriike.

Noored ei käsitle põllumajandustootmist karjäärivalikuna, sest paljudel juhtudel kaaluvad niisugused küsimused nagu talumajapidamiste pärandamine ja laenusaamise raskused alustamisest saadava kasu üles.

Käesolevas läbinägelikus raportis käsitletakse kõige olulisemaid küsimusi, mis takistavad noortel põllumajandustootmisega tegelema asumist ning soovitatakse teatavaid praktilisi lahendusi probleemidega tegelemiseks. Kui me tahame tagada Euroopa põllumajandussektori stabiilsuse ja arengu, peame andma noortele stiimulid põllumajandustootmisega tegelema hakkamiseks ning kõrvaldama nende teel seisvad takistused.

Raportis tunnistatakse samuti, et sarnaselt mis tahes muu kaasaegse tööstusharuga peab põllumajandustootmine olema konkurentsivõimeline, tõhus ja suutma vastata turunõudlusele ja sellega kohaneda. Peame võtma meetmeid, mis toetavad ja julgustavad noori, sest põllumajandustootjate järgmine põlvkond on dünaamilise ja innovatiivse Euroopa põllumajandussektori võti.

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. − (SK) Slovakkial, nagu ka teistel uutel ELi liikmesriikidel, on suur maapiirkondade osakaal. Maapiirkonnad moodustavad peaaegu 80% riigi kogupindalast ning statistika kohaselt elab neis üle 44% elanikkonnast.

Euroopa maapiirkondade suurimad väljakutsed on toiduainetööstuse praegune olukord, toiduainete kõrged hinnad ja kvaliteetsete toiduainete tootmine. On hea näha, et eriti noored põllumajandustootjad on huvitatud ökoloogilisest põllumajandustootmise süsteemist. See annab teatava tagatise põllumajandustootmise üha suurenevale olulisusele, et edendada maaelu arengut.

Ettevõtlusel on põllumajandustootmises omad iseloomulikud tunnused ja sellega kaasnevad palju suuremad ohud kui ettevõtlusega teistes majandussektorites. Paljud noored mõtlevad, et põllumajandusettevõtte loomine on suurte kulude tõttu võimatu. Mitmesuguste stiimulite loomine aitab noortel põllumajandusettevõtjatel ettevõtlust alustada või (hiljem) oma ettevõtteid kaasajastada.

Ma hääletasin raportöör Donato Tommaso Veraldi ühise põllumajanduspoliitika käimasoleva reformi alusel noorte põllumajandustootjate tulevikku käsitleva raporti poolt, sest olen veendunud, et noorte põllumajandustootjate toetamisega võime aidata oluliselt parandada tööhõive määra Euroopa äärepoolseimates piirkondades ja ennetada noorte lahkumist maapiirkondadest.

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − Ma hääletan kõnealuse raporti poolt, kuid pean rõhutama, et muudatusettepanek 35 ei ole mulle vastuvõetav ning mina ja Briti leiboristide delegatsioon hääletame nimetatud muudatusettepaneku vastu.

Jätkusuutlik maaelu areng on võtmetegur, et säilitada meie maapiirkonnad ja maarahvastiku traditsiooniline eluviis. Seoses ümberkorraldamisega tahaksin parlamendiliikmetele meelde tuletada, et üksnes Briti leiboristidest Euroopa Parlamendi liikmed toetasid koondatud jõupingutusi, et suunata meie prioriteedid otsetoetustelt jätkusuutlikule maaelu arengule.

Põllumajandustootjatel on maaelu jätkusuutlikkuse ja arengu tagamisel võtmeroll, kuid nad ei ole ainsad, kes sellesse kaasatud on, mistõttu ma ei saa toetada muudatusettepanekut 35.

Parlament on välja töötanud harjumuse nõuda pidevalt põllumajandustootjatele otsetoetuste maksmist ning kahtlemata teeb ta seda ka ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli üle arutlemisel lähitulevikus. Ma usun, et need, kes usuvad, et asju tuleb muuta, lõpetades tõhusa põllumajanduse arvelt ebatõhusa põllumajanduse kasu lõikava süsteemi toetamise, usuvad tõeliselt jätkusuutlikku maaelu arengusse.

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Põllumajanduses hõivatud rahvastikuosa vananemine, haritava maa mahajätmine ja põllumajandustootmise sektoris töötavate noorte osakaalu pidev vähenemine on viimase 20 aasta iseloomulikud muutused. Aastate jooksul ei ole EL suutnud lahendada väikeste ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtjate, eriti noorte probleeme. ELi meetmed on osa selle põllumajandusvastasest poliitikast, mille eesmärk on vähendada tootmist ja koondada maa väheste suurte põllumajandusettevõtjate kätte. Selle tulemus on põllumajanduses hõivatud rahvastikuosa kahanemine ja maapiirkondade mahajätmine, eriti noorte poolt.

Raport piirdub tulemustega. Selles esitatavad meetmed jäävad kõnealuse poliitika raamistikku, seega varjavad need probleemide tegelikku põhjust: ELi vastuolulist poliitikat. Kõnealuse poliitika ja põllumajandustootmise vastase ühise põllumajanduspoliitika eesmärk on edendada ja suurendada rahvusvaheliste monopolide tulu ning vähendada väikeste ja keskmise suurusega põllumajandustootjate sissetulekuid. Raportis toetatakse aktiivselt 2003. aastal teostatud ühise põllumajanduspoliitika osalist läbivaatamist, kavandatud ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli meetmeid ning põllumajanduse lisamist ELi ebapopulaarse Lissaboni strateegia raamistikku.

ELi põllumajandusvastase ja ebapopulaarse poliitika lõpetamine on ainus lahendus, mis võimaldab põllumajandustootjatel oma maale jääda. See tagab pigem rahuldava sissetuleku kui rahvusvaheliste monopolide eesmärgid ja huvid.

- Raport: Alain Hutchinson (A6-0175/2008)

  Genowefa Grabowska (PSE), kirjalikult. – (PL) AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee liikmena tahaksin õnnitleda Alain Hutchinsoni raporti eest, mida ma täielikult toetan. Assamblee töö ja eriti võimalused, mida see annab otseste sidemete loomiseks mõlema poole parlamendiliikmete vahel, tugevdavad tunnet liidu kohalolust ka kõige kaugemates Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkondades. Assamblee ei keskendu üksnes jäigale tegevuskavale. Ta on võimeline reageerima kiiresti kriisiolukordades ja toimuvatele sündmustele. Lisaks võtab assamblee vastu resolutsioone ja teeb otsuseid, mille tulemus on liidu materiaalse ja rahalise abi jaotamine. Niisugune abi on väga vajalik ja oodatud, eriti looduskatastroofidest mõjutatud piirkondades.

Tahaksin öelda, kui rahul ma olen organisatoorsete korraldustega. Kohtumised vaheldumisi Euroopas ja AKV piirkonna riikides võimaldavad assamblee liikmetel tutvuda olukorraga kohapeal ja seda paremini mõista. Ma toetan ka assambleega seotud õpitubade ning teabe kogumise ja uurimismissioonide korraldamist. Eriti tahaksin väljendada tugevat toetust naiste foorumi loomise ideele, mis annab võimaluse aruteluks ja heade tavade vahetamiseks seoses meeste ja naiste võrdse kohtlemisega. Ma usun, et kui Euroopa Parlament tahab, et AKV riigid näeksid teda kui demokraatiat edendavat institutsiooni, ei saa ta sulgeda silmi ebaõigluse ees, millega naisi kõnealustes piirkondades nii sageli koheldakse.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Tervitades riikide parlamentide ja parlamendiliikmete kaasamist ja osalust läbirääkimistes, mis käsitlevad ELi majanduspartnerluslepinguid Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega, leiame, et kõnealuste lepingutega seoses vastu võetud poliitiline seisukoht ei tohi piirduda „protsessiga”, mainimata lepingute sisu.

Kui kasutataks niisugust lähenemisviisi, oleks see kaudne püüe juhtida tähelepanu kõrvale peamisest küsimusest, et kavandatavate majanduspartnerluslepingute eesmärk on luua uuskolonialistlikud suhted vabakaubanduslepingute sõlmimise teel. Kõnealuste lepingutega sunnivad EL, suuremad jõud ning nende peamised finants- ja majandusgrupid kõnealuseid riike avama oma turud ning on võimelised müüma nende kaupu ja teenuseid, ekspluateerima kõnealuste riikide toormaterjale ja kehtestama ekspordile suunatud tootmismudeli, võttes seega nendelt riikidelt suveräänsuse ja muutes nende arengu ELi huvidest sõltuvaks.

See on kapitalismi DNA …

Pidades silmas, et me lõikame seda, mida külvame, toovad meie kapitalistlikud kavatsused suurema osa inimkonna puhul kaasa hinnatõusu, töötuse, vaesuse, nälja jne.

Seepärast peame ütlema majanduspartnerluslepingutele ja uuskolonialismile „ei”.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma hääletasin Hutchinsoni raporti poolt. Töö, mida käesolev parlament on teinud aastakümneid koos AKV riikidega, on midagi, millega meie kui institutsioon võime rahul olla.

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult. − (FI) Ma olen olnud AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee liige alates oma esimesest ametiajast. Hutchinsoni raport assamblee töö kohta 2007. aastal on minu arvates nii viimasel aastal saavutatud edu kui meile esitatud väljakutsete kõikehõlmav aruanne.

Minu arvates on asjaolu, et nüüd vastutavad ka alalised komiteed resolutsioonide järelmeetmete eest, kindlasti samm õiges suunas. See on andnud võimaluse palju põhjalikumaks dialoogiks kui endise ametlikuma järelmeetmete võtmise puhul, mis leidis aset täiskogul. Lisaks on assambleel olnud võtmeroll majanduspartnerluslepinguid käsitlevate läbirääkimiste jälgimises: parlamendiliikmete vaheline koostöö on tugevdanud protsessi läbipaistvust ja lihtsustanud küsimuste arvessevõtmist kohalikul tasandil.

Tänu oma töö iseloomule on parlamentaarsest assambleest saanud minu arvates oluline tegelane ELi arengukoostöös. Parlamentaarse mõõtme tugevdamine ja tihe koostöö seoses järelmeetmetega võimaldab ELi rahalisi vahendeid üha rohkem suunata otse inimeste vajaduste rahuldamiseks, näiteks et saavutada aastatuhande arengueesmärgid tervishoiu- ja hariduse valdkonnas.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma tervitan Alain Hutchinsoni raportit AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee töö kohta 2007. aastal. Parlamentide ja kodanikuühiskonna suurem kaasatus võib parandada ja tihendada AKV-ELi suhteid. Niisuguse koostöö kaudu võime parandada arenguabi kvaliteeti ja selle suunamist. Seepärast hääletasin ma raporti soovituste poolt.

  Eoin Ryan (UEN), kirjalikult. – (GA) Mul oli väga hea meel toetada Alain Hutchinsoni raportit AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee eelmise aasta töö kohta. Ma tahaksin viidata teatavatele raporti aspektidele, mis mulle tõesti muljet avaldasid.

Mul on hea meel, et raportöör viitas majanduspartnerluslepingutele. Euroopa Liit peab kõnealuseid lepinguid käsitlevaid läbirääkimisi ja arenguid hoolikalt jälgima ning parlamentaarne ühisassamblee on seda teinud. Nagu raportöör väitis, on parlamentaarsete ühisassambleede keskne roll läbirääkimiste jälgimine ja kahe poole (ELi ja lõunapoolsete riikide) vaheliste suhete loomine.

Tahaksin kiita raportööri ka viite eest Somaaliale kui nn unustatud kriisile. Somaalia ei ole siiski üksi jäetud ning EL ja AKV on kohustatud kõnealuseid piirkondi toetama, aitama ja pöörama neile otsest tähelepanu.

Lisaks rõhutatakse raportis parlamentaarse ühisassamblee tööd, mida alati piisavalt ei väärtustata.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. ? (PL) Raportöör juhib põhjendatult tähelepanu vajadusele luua asjakohane raamistik avatud, demokraatlikuks ja sisukaks dialoogiks, mille eesmärk on läbirääkimiste pidamine Euroopa Liidu liikmesriikide ja AKV riikide vaheliste majanduspartnerluslepingute üle.

Teine oluline aspekt on riikide parlamentide ja üksikute riikide ühiskondade suurem osalemine AKV-ELi koostöö tugevdamiseks. Eriti oluliseks tuleks pidada ka piirkondlikku koostööd ja integratsiooni. Rahu tugevdamiseks võetavaid meetmeid tuleks kindlalt toetada, eriti nendes AKV riikides, kus poliitiline olukord on endiselt ebastabiilne.

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM), kirjalikult. – (PL) Ma hääletasin AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee tööd käsitleva raporti poolt. Minu arvates on hea idee, et AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee alaline komitee vastutab resolutsioonide järelmeetmete eest, kohtudes asjaomaste valdkondade eest vastutavate Euroopa Komisjoni ametnikega. Praeguseni on järelmeetmete koostamine toimunud üksnes täiskogu istungitel. AKV-ELi parlamentaarsel ühisassambleel on palju ülesandeid, mille eesmärk on tugevdada AKV riikide majandusarengut.

- Raport: Gianni Pittella (A6-0185/2008)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma hääletan kõnealuse raporti poolt, millega antakse järjekordne oluline panus Euroopa majandusarengusse. Seetõttu tervitan ma suurepärast tööd, mida on teinud härra Pittella, kes on toonud selgelt välja ettepanekud ja põhimõtted, mille alusel tuleks kõnealust väga olulist sektorit reguleerida.

Laenuturu ühtlustamine on järgmine samm äärmiselt olulise eesmärgi suunas: tõeliselt integreeritud siseturu väljakujundamine, et ületada praegused erinevused liikmesriikide õigusaktide vahel. Finantsteenused pakuvad üldist majandushuvi, seetõttu on neil võtmeroll nii majandusarengu kui ka Schengeni eesmärkide nõuetekohase rakendamise tähenduses.

Ma pean silmas kodanikke, kellel on tohutud raskused piisava teabe saamisega, ning väljumisega kaasnevaid karistusi, mis esitatakse sageli loobumiskuludena ja mis määratakse kasutajatele, kes soovivad krediidiasutust vahetada.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Kuigi täna vastu võetud raportil on mõned positiivsed aspektid, näiteks teavitamine teatavate tarbijatele mõeldud pangandusmenetluste kohta või nende lihtsustamine, toimub juurdepääs nendele teenustele endiselt liberaliseeritud finantsturu raames, mille eesmärk on jätkata maksimaalse kasumi saamist, mitte kaitsta tarbijaid. Seetõttu me loobusime hääletamisest.

Ei piisa pangakonto avamise õiguse tagamisest. Peame tagama, et mis tahes teenuse eest ei võetaks klientidelt tasusid ega määrataks neile muid karistusi, eriti kuna see mõjutab kõige rängemini neid, kes on finantsiliselt nõrgad, kelle kontodel on piiratud vahendid ja kes teevad vaid piiratud tehinguid või omavad lihtsalt pangakontot.

Oluline on tagada avalik teenus, mis on olemas ka finantssektoris ja milleta me suurendaksime sotsiaalset ebavõrdsust, mõjutades dramaatiliselt neid, kellel on väiksemad rahalised vahendid, heategevusasutusi või teisi sotsiaalseid organisatsioone, sealhulgas mikroettevõtteid.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Pitella raportis, mida ma toetasin, rõhutatakse kultuuri, tavade ja keelte olulisust, pidades silmas tarbijate valikuid ja tarbijakaitset seoses finantstoodetega. ELi eri kultuurid, kombed ja keeled väärivad austust kõigis liidu töövaldkondades ning on peamise tähtsusega, kui Euroopa institutsioonide töö eesmärk on saavutada avalikkuse toetus.

- Raport: Othmar Karas (A6-0187/2008)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma usun, et vastutava komisjoni ja raportöör Othmar Karasi töö on viinud meie parlamentaarse arutelu järgmisse etappi ja aitab selgitada, millised probleemid vajavad kõnealuses valdkonnas käsitlemist ja lahendamist. Lisaks on mul hea meel, et eriline rõhk on viimaks asetatud väikeettevõtetele, mitte üksnes kapitali ulatuslikule liikumisele.

Finantsteenuste sektor ei too kasu üksnes Euroopa või rahvusvahelisel tasandil tegutsevatele suurtele ettevõtetele; see on oluline kõigile, kes tahavad kasutada uusi ideid ja viise ettevõtlusega tegelemiseks väljaspool kohalikku turgu. Euroopa Liidu kõrgetasemeline õigusakt toob kindlasti kaasa suurema konkurentsi ja väiksemad kulud tarbijatele, mis avaldab positiivset mõju suuremale valikule ja kasutajate ulatuslikumale juurdepääsule nimetatud teenustele.

Võttes arvesse sektori olulisust ja eeliseid, mis kaasneksid valdkonna parema reguleerimisega, on mul hea meel, et tänu raportile on parlament lõpuks võimeline esitama asjakohaseid meetmeid, mis toovad tarbijatele otsest kasu.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Jaefinantsteenuste liberaliseerimine ühtsel turul on Euroopa Komisjoni poolt Lissaboni strateegias sätestatud liberaliseerimiste raames tehtud kõige hilisem ettepanek. Selle eesmärk on teha järgmine samm teenuste täieliku liberaliseerimise poole Euroopa Liidus.

Selle tulemusena ja seoses teiste algatustega tehakse nüüd ettepanek liberaliseerida mitmesugused jaefinantsteenused, eriti pangateenused, kindlustus ja pensionid. Eesmärk on kõrvaldada kõik, mida võiks käsitleda takistusena, kasutades vanu argumente madalamate hindade ja tarbijatele antava suurema valiku kohta, samal ajal kui kogemus näitab tegelikult hoopis vastupidist. Hoopis suurettevõtted suurendavad järk-järgult oma kasumit tarbijatele osutatavate kallimate teenuste arvelt.

Kuigi meil on hea meel oma fraktsiooni esitatud muudatusettepaneku vastuvõtmise üle, võttes arvesse, et säästmise ja pensionidega seotud tooted vajavad erilist hoolt, kuna selles valdkonnas tehtavad tarbijate otsused on nende jaoks tavaliselt suure tähtsusega ja üldiselt tehakse neid vaid üks kord elus, on tõsi asjaolu, et enamik raportist on negatiivne. Seepärast hääletasime raporti vastu.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, nagu raportöör päris põhjendatult välja toob, on turu olemasoluks vaja pakkumist ja nõudlust. See ei paista siiski nii olevat piiriülese jaefinantsteenuste turu puhul. Raport põhineb tegelikult eeldusel, et pakkumise lubamine on seotud nõudluse ergutamisega.

Isegi kui me kõik tahame saada kasu odavamatest laenudest või tulutoovamatest investeeringutest, ei ole tõenäoline, et homme läheb mõni itaallane Taani või Küprose panka, et saada laenu maja või auto ostmiseks. Me kõik teame, miks: keelelised probleemid, põhjendatud ebakindlus seoses riskide ja maksusüsteemidega jne. Raportöör, kes rõhutab usalduse, läheduse ja isiklike suhete tähtsust tarbijate puhul, ei loo illusioone.

Soov luua kunstlikult niisugune turg ei suuda varjata selle sammu ühte peamist eesmärki: sundida riike ühtlustama oma maksud ja eeskirjad, et olla valmis igasugusteks olukordadeks, või kehtestama 28. õiguskorra ehk piiriülese korra, millega kaasneks euro vastuvõtmine riikides, kes selle tagasi lükkasid, võimaldades neil seeläbi osaleda täielikult kõnealusel hüpoteetilisel turul.

Me ei saa neid ettepanekuid toetada.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma hääletasin jaefinantsteenuseid ühtsel turul käsitleva Karasi raporti poolt. Minu esindatavas riigis Šotimaal asub arvukalt maailmatasemel finantsettevõtteid ja neile võib siseturule juurdepääs kasulik olla. Siiski peab austama ELi riikide eri finantskultuure ja -traditsioone ning ma usun, et Karas loob oma raportis õige tasakaalu, tunnistades subsidiaarsuse vajadust kõnealuses valdkonnas.

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. − (RO) Ma hääletasin raporti poolt, mis käsitleb rohelist raamatut jaefinantsteenuste kohta ühtsel turul, sest tarbijate juurdepääs piiriülestele jaefinantsteenustele on oluline tegur ühtse turu tugevdamisel seoses tarbijakaitse kõrge taseme tagamisega.

Riiklikul ja Euroopa tasandil ühendatud jõupingutustega on vaja töötada välja tarbijate teadlikkuse parandamise kampaaniad piiriüleste finantsteenuste kohta.

Rumeenia peab edendama tarbijate teadlikkust ja teadmisi FIN-NET süsteemi kohta, millel on võtmeroll avalikkusele mõeldud teabe koordineerimisel seoses juurdepääsuga õiguskaitsevahenditele ja alternatiivlahendustele, peamiselt piiriüleste finantsteenuste tähenduses.

  Eoin Ryan (UEN), kirjalikult. – (GA) Ma toetan täielikult Karasi ja Pitella raporteid, võttes arvesse nende jõupingutusi tagamaks, et pangandussektori töö oleks tõhusam ja juurdepääsetav üksikutele klientidele ja väikeettevõtjatele. Ma nõustun eriti artikliga Karasi raportis, kus rõhutatakse isereguleerimist uue õigusakti loomise asemel. Õigusakt ei ole alati vastus; iga juhtumit tuleb uurida ja käsitleda hoolikalt ning tuleb jälgida põhjalikult iga sektori konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust. Sageli on miski, mis on kasulik sektorile, kasulik ka tarbijale.

Mul tekkis siiski tõsine probleem seoses Karasi raporti ühe artikliga, kus ta viitab eri liikmesriikide maksuseaduste vahelistele erinevustele. Mulle tundub, et kõnealuses artiklis kritiseeritakse subsidiaarsuse põhimõtet ja see ei ole põhjendatud. Iga riik otsustab ise oma maksumäärade üle ning kõnealused määrad edendavad konkurentsi ühtsel turul, mitte vastupidi.

10. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)

11. Esitatud dokumendid (vt protokoll)

12. Istungil vastuvõetud tekstide edastamine (vt protokoll)

13. Järgmiste istungite ajakava (vt protokoll)

14. Istungjärgu vaheaeg

  Juhataja. - Kuulutan välja Euroopa Parlamendi istungjärgu vaheaja.

(Istung lõppes kell 12.20.)