Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on Caroline Jacksoni keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni nimel koostatud soovitus teisele lugemisele (A6-0162/2008) nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv jäätmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks teatavad direktiivid (11406/4/2007 – C6-0056/2008 – 2005/0281(COD)).
Caroline Jackson, raportöör. − Proua juhataja, järgides teie otsust, et ei ole aega kodukorda puudutavateks märkusteks, jätkan oma kõnega jäätmete raamdirektiivi kohta. Seda on natuke keeruline antud kontekstis teha, kuid ma jätkan.
Kuna selle kohta on hiljuti Briti ajakirjanduses teatud kommentaarid avaldatud, lubage mul alustada, juhtides taas kord tähelepanu minu majanduslike huvide deklaratsioonile, mis on avalik ja kus on märgitud minu liikmelisus Shanks plc keskkonnaalases nõuandekogus. Nimetatud ettevõte rakendab laiaulatuslikke jäätmetehnoloogiaid Briti saartel ja mandril ning keskkonnaalase nõuandekogu esmane eesmärk on ettevõtte tehaste tegevuse sõltumatu auditeerimine.
Kaasliikmeteks nõuandekogus on ELi tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee esimees ja Rohelise Alliansi liige.
Nagu mitmedki saadikud, hindan ma kõrgelt võimalust sellise kogemuse kaudu lähemalt tundma õppida küsimusi ja probleeme, millega kõnealune tööstusharu ja sealsed töötajad silmitsi seisavad.
Tulles tagasi direktiivi juurde: tee teise lugemiseni on olnud pikk ja piinarikas ning ma õnnitlen neid kolleege, kes on olnud mulle saatjateks lõpuni. See küsimus on väga oluline. Jäätmetest energiat tootvates tehastes käitlemisele määratud jäätmete staatust puudutavad mitmesugused Euroopa Kohtu otsused vajasid selgitamist. Vajati uusi määratlusi. Kaks olemasolevat ohtlike jäätmete ja vanaõli direktiivi tühistati ja nende sätted viidi üle jäätmete raamdirektiivi. Samas ei olnud komisjon rahul nende esialgsete ettepanekutega ning läks edasi, muutes kõnealuse direktiivi tehnilisest direktiivist teavitavaks direktiiviks. Selle eest ma õnnitlen kolleege.
Pean ütlema, et meeleolu nõukogus oli vägagi troostitu, võimalik, et peegeldades meie majanduse seisu. Vastuseis sellele, mida soovisime teha, oli suur ja läbirääkimised nõukoguga rasked, kuid me saavutasime järgneva.
Esiteks oleme lisanud teksti ringlussevõtu eesmärgid. See on märkimisväärne saavutus, kuna esialgses ettepanekus neid ei olnud ja esmakordselt on majapidamiste ringlussevõtu eesmärgid ELi õigusaktis sätestatud. See, et need on seal, on täielikult parlamendi teene.
Uus artikkel 8a kohustab liikmesriike võtma vajalikud meetmed, et saavutada aastaks 2020 majapidamistes paberi, metalli, plastiku ja klaasi ning sarnaste jäätmete osas 50%-line ringlussevõtt. Mõningatele liikmesriikidele, nagu näiteks Saksamaale, on see konservatiivne eesmärk, kuid on mitmeid, kelle jaoks on see vägagi nõudlik, ja ka nendega peame arvestama.
Sama artikli kohaselt tuleb aastaks 2020 ringlusse võtta 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest. Rohelised ja nende toetajad toovad välja, et eesmärgid ei ole täitmisele pööratavad. Nad võivad seda isegi uskuda, kuid nad – erandlikult – hülgavad omaenda saavutused. Komisjon on teinud avalduse nende aitamiseks ja hr Dimas kinnitab seda. Avalduses on üsna selgelt öeldud, et kui aastaks 2020 eesmärke ei saavutata, on see komisjonile tõsiseks signaaliks sellest, et liikmesriik ei ole võtnud kasutusele vajalikke meetmeid eesmärkide saavutamiseks. Selle alusel, toetudes kolme aasta tagant esitatavate riiklike eduaruannete järeldustele, võib komisjon liikmesriigi direktiivi nõudmiste täitmatajätmise eest kohtusse kaevata.
Roheliste jaoks võib olla oluline mitte olla õnnelik, kuna rohelised on igavesed kampaaniates osalejad, kuid nad peaksid natuke sellega arvestama, mida komisjon kõnealuses avalduses on öelnud.
Teiseks oleme lisanud artiklisse 8a uusi sätteid jäätmetekke vältimise kohta. See tähendab, et komisjon peab 2011. aastaks aru andma ELi jäätmetekke arengute ja jäätmetekke vältimise ulatuse kohta ja 2014. aastaks esitama ettepanekud jäätmetekke vältimise kohta ning 2020. aastaks esitama sorteerimise eesmärgid. Osutus võimatuks saada komisjoni või nõukogu nõusolek jäätmetekke vältimise koguseliste eesmärkide osas nimetatud direktiivis, osaliselt seetõttu, et nimetatud eesmärkide määratlemiseks vajalikud andmed puuduvad, kuid parlament on oma muudatusettepanekutega loonud võimaluse edasisele poliitikale, kus võivad sisalduda jäätmetekke vältimise eesmärgid.
Seega on uus artikkel märkimisväärne saavutus. See on midagi, millest meie järeltulijad lähtuvad. Selles direktiivis ei suuda me teha kõike, vaid peame andma jäätmetega seotud asjad edasi meie järeltulijatele järgmisel kümnendil.
Kolmandaks, esmakordselt oleme kinnistanud kuulsa ELi jäätmehierarhia ELi õigusaktides. Me oleme sellest aastaid rääkinud, kuid kui vaatate ELi õigusakte, ei ole seda neid. Kuid peagi see on lisatud ja me võime tähistada väikest võitu, olles saanud nõukogult nõusoleku, et hierarhiat rakendatakse esmajärjekorras jäätmetekke vältimist ja jäätmehooldust käsitlevates õigusaktides.
Neljandaks, nagu mitmed kolleegid soovisid, oleme kindlustanud kokkuleppe panna suuremat rõhku ohtlike jäätmete käitlusele.
Viiendaks oleme kindlustanud, et vanaõli regenereerimine on jätkuvalt prioriteediks – kuigi puudus toetus regenereerimise kõigis liikmesriikides kohustuslikuks muutmise poliitikale, mida tean, et mõningad kolleegid soovisid. Kindlustasime nõukogu toetuse pr Hennicot-Schoepgesi ja kolleegide poolt esitatud muudatusettepanekule, millega kavandati jäätmenimistute kasutamise hõlbustamist VKEde jaoks, samuti saime toetuse uuele artiklile biojäätmete kohta.
Lõpetuseks, direktiiv määrab kindlaks jäätmete põletamise tõhususe kriteeriumid, kusjuures energiakasutust määratletakse jäätmete taaskasutuse, mitte kõrvaldamisena. See on parim võimalik kokkulepe. Need, kes arvavad, et lepitusmenetluses on võimalik saavutada midagi enamat, petavad iseennast. Jack Nicholsoni kuulsa tsitaadi kohaselt „enam paremaks minna ei saa”.
Stavros Dimas, volinik. − (EL) Proua juhataja, daamid ja härrad, lubage mul kõigepealt õnnitleda raportööri Jacksonit tema suurepärase panuse eest jäätmete raamdirektiivi läbivaatamisel ja variraportööre ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni nende positiivse ja konstruktiivse panuse eest.
Käesoleva direktiiviga teeb ühendus esimese olulise sammu taaskasutusühiskonna loomisel. Direktiivis võetakse kasutusele kaasaegne lähenemisviis jäätmehooldusele, käsitledes jäätmeid kasutatava toormena ja andes selgemad mõisted, lihtsustatud eeskirjad ja uued ambitsioonikad eesmärgid.
Tänu ohtlike jäätmete ja vanaõli direktiivide sätete ühendamisele annab kõnealune direktiiv oma panuse laiemale püüdele parandada õigusakte ja lihtsustada ühenduse õigustikku. Loomulikult peaks järgmine samm olema selle edukas rakendamine.
Parlamendi märkimisväärsed jõupingutused ja visadus on saanud tasutud. Liikmesriike ei olnud kerge veenda uusi taaskasutuse eesmärke vastu võtma ja jäätmetekke vältimise eesmärkides kokku leppima. Sellele vaatamata saavutati see eesmärk täies ulatuses.
On väljendatud kahtlusi selles suhtes, kas liikmesriigid neid eesmärke rakendavad. Sooviksin rõhutada, et kvantitatiivsete eesmärkide praeguse määratlusega on komisjonil võime ja poliitiline tahe kaevata liikmesriike Euroopa Kohtusse, kui liikmesriigid ei ole ringlussevõtu eesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid võtnud.
Parlament on lisanud direktiivi teksti mitmeid teisi olulisi punkte. Nende hulgas on jäätmete viie kategooriaga hierarhia, uued sätted biojäätmete ja ohtlike jäätmete eraldi kogumiseks ning mitmed vajalikud selgitused. Need punktid täiendavad komisjoni esialgset ettepanekut ja täiustavad teksti, muutes selle tulevastele põlvkondadele ambitsioonikaks õigusaktiks. Tõsiasi, et kokkulepe oli võimalik saavutada teisel lugemisel, on muidugi eriti rahuldustpakkuv. Sooviksin veel kord rõhutada parlamendi konstruktiivset rolli kõnealuses protsessis.
Kõnealune direktiiv loob uue raamistiku jäätmehoolduseks ja loob kindla aluse teistele ühenduse poliitika algatustele. Euroopa Komisjon on toetanud kompromissmuudatusettepanekute paketti, et saavutada kokkulepe teisel lugemisel.
John Bowis, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Proua juhataja, Caroline Jackson viitas, ma arvan, Jack Nicholsoni tsitaadile. Tema golfimänguoskust tundes mõtlesin, et tsitaat võis olla Jack Nicklausilt, kuid kahtlemata oleks neil olnud sarnane ütlus: „Palju paremaks enam minna ei saa”. See on suur lugupidamisavaldus meie raportöörile ja ma tervitan teda meie fraktsiooni nimel.
On oluline, et toetame teda ja tegutseme. See ei ole nii hea, kui me ühel hetkel lootsime selle olevat. Samas oleme teinud tohutu edasimineku. Volinik, nüüd on teie asi tagada, et seda rakendatakse, ja teha järgnevad ettepanekud vältimist puudutavate eesmärkide osas 2014. aastaks. Ma tean, et te selle protsessi liikuma panete, ja see on ka oluline.
See on oluline, kuna minu parlamendiliikmeks oleku ajal meil on olnud hunnik jäätmete alaseid ettepanekuid: oleme tegelenud sõidukitega, elektriliste ja elektrooniliste seadmetega, akudega, pakendamisega jne. Siiski, jäätmete kogused suurenevad, nende kasv on meie majanduse kasvust kiirem. Kasv on kõige kiirem sellistes valdkondades nagu olmejäätmed ja see on põhjus, miks peame tegutsema.
Minu kodumaa annab ühe halvematest eeskujudest jäätmetesse puutuvas. Me tervitame Madalmaid parima eeskuju eest. Siiski, me kõik peame järele jõudma. Me kõik peame rohkem ringlussevõttu kasutama, et täita hierarhia tingimused: peame saavutama ringlussevõtu eesmärgid ja ennetamise eesmärgid jne. Ma usun, et see on meede, mis vähemalt lähetab meid sellele teele paremas meeleseisundis kui see, mida oleme näidanud minevikus oma raiskava majanduse, raiskava ühiskonna ja raiskavate poliitikatega.
Guido Sacconi, fraktsiooni PSE nimel. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, mulle on olnud abiks asjaolu, et proua Jackson ja volinik Dimas andsid käesoleva kompromissi, mida ka mina toetan, põhielementide osas ammendava selgituse. Lubage mul seepärast esitada mõningad ülimalt poliitilised mõtted.
Mina olen läbirääkija ning ma alati kaalun, kas saavutatud kompromiss on kehtiv. Seetõttu lugesin teksti pärast öiseid läbirääkimisi värske peaga uuesti. Taevas üksi teab, miks läbirääkimised peavad alati öösel lõppema. Kas hommikul saavutatud kokkulepe on vähem väärt? Ka seal on piisavalt mõtteainet. Kogu siirusega – ja ma ütlen seda meie fraktsioonide Verts/ALE ja GUE kolleegidele ning Karl-Heinz Florenzile, kes, ma näen, on uuesti esitanud muudatusettepaneku keskkonnakomisjonist, millel on minu allkiri ja mida ma seetõttu saan ainult toetada – kogu siirusega, vaadates nii kompromissi kui keskkonnakomisjoni tekste, oleme saavutanud – ja põhitänu selle eest läheb teile, pr Jackson – tõeliselt hämmastava tulemuse.
Kas oleme teadlikud sellest, et ringlussevõtu kohta ei olnud sõnagi komisjoni ettepanekus ega ühises seisukohas? Ei midagi peale lõigu, mis mainis ringlussevõtu ühiskonda detailidesse laskumata. Seal ei olnud mitte midagi! Nüüd on meil täpsed eesmärgid; on läbivaatamine 2014. aastal, kui saab lisada muud materjalid, mida praegu ei käsitletud; teame kindlalt, nagu volinik Dimas just kinnitas, et on võimalus kasutada õiguslikke meetmeid liikmesriikide suhtes, kellel ei õnnestu rakendada nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid.
Mulle tundub see fakt väga oluline. On väga oluline, et viimaks on käivitatud poliitiline ja õiguslik protsess eesmärgiga kohustada liikmesriike koostama tõelisi jäätmetekke vältimise kavasid ja et keskkonda austav jäätmete kõrvaldamise hierarhia on lõpuks lisatud Euroopa õigusesse ja et see on õiguslikult siduv, muutes jäätmed mitte enam lihtsalt probleemiks, vaid ressursiks.
Seega täiesti ausalt ja kandes täit vastutust, et kõnealuse kompromissi tagasilükkamine ja riskantsesse lepitusmenetlusse suundumine ei oleks Euroopa kodanike huvides, vaid muudaks nende selgelt ja tagasipööramatult sätestatud eesmärkide saavutamise ja täideviimise vene ruleti sarnaseks.
Mojca Drčar Murko, fraktsiooni ALDE nimel. – Proua juhataja, käesoleva tekstiga loodame pöörata vastupidiseks suundumuse toota jäätmeid enam kui ringlusse võtetakse. See on aastatepikkuste läbirääkimiste tulemus, mis jäätmekäitlussüsteeme puudutavas võtab arvesse kaht suuremat liikmesriikide rühma: ringlussevõtu riike ja prügilasse ladestamise riike.
Saavutatud kompromissi tuleb näha selles kontekstis. Esmakordselt on ennetamisele ja ringlussevõtule antud keskne koht direktiivis. Enamgi veel, tekst sisaldab kõrgmate eesmärkide saavutamiseks vajalikku dünaamikat, nagu ka eesmärke uute jäätmevoogude osas. See on hoolikalt tasakaalustatud kompromiss: saavutatav ja realistlik. Muudatusettepanekud: me ei arva, et need tervikuna ohustaksid üldist kokkulepet.
Mis puutub kõrvalsaadustesse – artikkel direktiivi põhiosas ja artikkel jäätmeteks olemise lakkamise kohta – enamik kriitikuid pelgab teesklevat taaskasutust. Kuna antud küsimuses puudub rahvusvaheline kokkulepe, on see oht reaalne. Seetõttu peab andma selgelt mõista, et komisjon kasutab 2007. aasta veebruari suuniseid eespool öeldu vältimiseks.
Hindaksin seda kõrgelt, kui volinik Dimas kinnitaks meile täna, et aine või objekt saadetakse kõrvalsaadusena ühendusest välja ainult juhul, kui ühendusesiseselt on täidetud artikli 4 lõike 1 tingimused.
Sama puudutab jäätmeteks olemise lakkamist. Kui jäätmed ei ole enam jäätmed, võib seeläbi tekkinud aine või objekti ühendusest välja saata ainult juhul, kui ühendusesiseselt on artikli 5 tingimused täidetud. Paljude Euroopa Parlamendi saadikute jaoks muudaks see kompromissi poolt hääletamise lihtsamaks.
Lõpetuseks sooviksin tänada raportööri ja variraportööre viljaka koostöö eest Euroopa kodanike hüvanguks.
Jill Evans, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Proua juhataja, sooviksin samuti tänada pr Jacksonit. Meil võis olla lahkarvamus maksustamise osas, kuid arvan, et kahtlemata on olnud suurepärane koostöö kogu arutelu kestel. Me ei ole täna õnnelikud – soovin, et oleksime – ning sooviksin põhjendada, miks me kompromissi üle õnnelikud ei ole.
Toetasime 30 kompromissmuudatusettepanekut ning oleme esitanud muid ettepanekuid, et tugevdada kompromissi ohtlike jäätmete, jäätmeteks olemise lakkamise, kõrvalsaaduste ja biojäätmete eraldi kogumise osas. Kuid algusest peale olid meie peamisteks küsimusteks jäätmete vähendamise ja ringlussevõtu siduvate eesmärkide vastuvõtmine ning vastuseis jäätmete põletamisel saadud energia taaskasutuseks ümberliigitamisele. Lõplikus kompromissis puudub jäätmete vähendamise õiguslikult siduv eesmärk. Uurimus jäätmetekke vältimise kohta ei ole alternatiiv tasakaalustamise meetmetele; jäätmete koguste suurenemine ei ole säästev ja nimetatud meetmeteta jäätmete kogused suurenevad.
Kuigi ringlussevõtu ja korduskasutuse eesmärgid on seatud 50% ja 70% osas ning liikmesriigid on õiguslikult kohustatud võtma meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks, ei ole eesmärgid ise siduvad. Olen tänulik volinik Dimase selgituse eest, kuid miks siis selle sõnastuse üle nii suur arutelu oli? Põhjus oli vältida eesmärkide siduvaks muutmist.
Suure korduskasutuse ja ringlussevõtu potentsiaaliga tootmis- ja tööstusjäätmed on täielikult välja jäetud. Põletamist ei saa käsitleda ringlussevõtu ja korduskasutusega samaväärse jäätmehoolduse võimalusena; see lihtsalt ahvatleb edaspidi investeerima jäätmete põletamisse ja kahjustab otseselt jäätmehierarhiat. Kui nõrk kompromiss vastu võetakse, oleme jätnud kasutamata võimaluse tagada jäätmepoliitikas ELi tegelik tegutsemine ja juhtimine ajal, mil me seda meeleheitlikult vajame.
Bairbre de Brún, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (GA) Proua juhataja, soovin tänada pr Jacksonit tema töö eest. Oleme teinud koos head tööd parandamaks mõnevõrra komisjoni esialgset ettepanekut, kuigi me ei ole kõiges üksmeelsed.
Paljusid inimesi kogu ühenduses puudutab ettepanek nimetada põletamine ümber taaskasutamise viisiks, kui see vastab teatud tõhususe nõuetele. Oleme jätkuvalt vastu jäätmete põletamise ümbernimetamisele ja oleme esitanud muudatusettepaneku selle väljajätmiseks.
Mis puutub ringlussevõttu, siis viimane väljapakutud kokkulepe seab eesmärgid, mille rakendamine võib osutuda väga keeruliseks ebamäärases sõnastuses, et „liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed ringlussevõtu eesmärkide saavutamiseks”.
Hea õigusloome nõuab, et oleme täpsemad eesmärkide sõnastamisel ja ei jäta tõlgendamist Euroopa Kohtule. Seega soovime kaitsta ja säilitada parlamendikomisjonis hääletatud sõnastust.
Ettepanekud jäätmetekke vältimiseks on nõrgenenud selliselt, et need ei suuda piisavalt panustada ega selgelt aidata liimesriike oma jäätmete stabiliseerimisel ja vähendamisel. Nõrk viide vältimise eesmärkidele tähendab seda, et ühtlustatud vältimise algatus ja selle näitajad ei ole veel õigusaktidega põhistatud.
Järelikult võime olla koos tehtud töö mõne osa kaasautorid. Samas selle teistes osades usume, et peame esitama muudatusettepanekuid. Sooviksin veel kord tänada pr Jacksonit tema avatud ja kaasava suhtumise eest variraportööridesse.
(Aplaus)
Johannes Blokland, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (NL) Proua juhataja, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon on koostanud väga hea raporti soovitusena teisele lugemisele. Pean silmas eelkõige jäätmehierarhia väljapaistvat kohta, vanametalliks lammutamist kõrvalsaaduste kategoorias, jäätmeteks olemise lakkamise kontseptsiooni hoolikat käsitlemist, ohtlike jäätmete alaseid kaitse-eeskirju ning eesmärke jäätmete vältimisel, korduskasutusel ja ringlussevõtul.
Keskkonnakomisjoni raporti ainus negatiivne aspekt oli muudatusettepanek jäätmete põletamise soodustamiseks, käsitledes seda tõhusa kasutamisena juhul, kui taastatakse piisavalt energiat.
Kaks kuud kestnud läbirääkimiste tulemusena ei jäänud mitte kõik see keskkonnakomisjoni soovituses püsima ja seda mitte raportööri, vaid nõukogu kompromissitu hoiaku tõttu.
Kõrvalsaaduste artiklit ei parandatud ja liikmesriigid võivad ise otsustada, koos konkurentsihäiretega, mida see kaasa toob, millal jäätmed lakkavad olemast jäätmed. Enamgi veel, vältimise eesmärke ei ole seatud ning korduskasutuse ja ringlussevõtu eesmärgid on oluliselt vähenenud. Need olid põhjused, miks ma ei toetanud kompromissmuudatusettepanekute paketti. Samas loodan, et homsel hääletusel siiski võtame vastu paremad osad keskkonnakomisjoni raportist. Viitan eelkõige fraktsioonide GUE/NGL ja Verts/ALE muudatusettepanekutele. Keskkond on väärt, et läbime edasise vahendusmenetluse sinnani, kus saame nõukogu tegelikult vajalikke muudatusi tegema. Kui me parlamendina oleme veenvad, peaks olema võimalik teha pr Jacksoni juhtimisel enamat kui praegusel juhul. Sooviksin tänada pr Jacksonit ja teisi variraportööre nende suurepärase koostöö eest ja loodan, et näen homse hääletuse edukat tulemust.
Luca Romagnoli (NI). - (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, tervitan ja toetan kõiki jäätmetekke vältimisel asendamatuid ringlussevõtu parandamiseks kavandatud muudatusettepanekuid. Loomulikult toetan nõudmist selgelt määratletud ja selge struktuuriga jäätmehierarhia osas. Samuti on asendamatu võimalus tugineda mõistlikele ja võrreldavatele statistilistele andmetele, kui soovime edasiminekut tööstusliku jäätmetekke vältimisel ja ringlussevõtul.
Daamid ja härrad, leian, et parlamendis peame vankumatult toetama hierarhia põhimõtte rakendamist üldreeglina, mitte juhtpõhimõttena, nagu eelistas nõukogu. Direktiiv peab üksikasjalikult selgitama kõik erandite kriteeriumid, mis minu nägemuses peaksid vajalikes kohtades olema korrastatult ja selgelt väljendatud nii, et ei ole kahtlust selles, mida käsitletakse taaskasutamise ja mida jäätmete kõrvaldamisena.
Nõustun raportööriga, et jäätmetehastest saadav energia võib olla oluline jäätmejääkide käitlemisel ja et oleme praegu vastamisi olulise valikuga selles osas, pidades meeles Euroopa Liidu sõltuvust ebakindlast energiaimpordist mitmetest erinevatest maailma osadest. Lõpetuseks soovin öelda, et tervitan vanaõli regenereerimist käsitlevat muudatusettepanekut, mis oli algselt välja jäetud.
Karl-Heinz Florenz (PPE-DE). - (DE) Proua juhataja, volinik, lubage mul öelda Caroline Jacksonile, et ma ei ole kompromissiga rahul, kuid selle põhjuseks ei ole pr Jacksoni läbirääkimisoskused. Käesoleval juhul pean ütlema Stavros Dimasele, et minu rahulolematus on suunatud vahelduseks komisjonile.
Õhusõidukite, tööstuse ja mootorsõidukite puhul on komisjon väga range, tingides iga CO2 heitkogust vähendava grammi üle, ja õigusega. Jäätmehoolduspoliitika puhul ei ole CO2 isegi arvesse võetud. Tõendusmaterjal viitab CO2 heite võimalikule vähendamisele 100 miljoni tonni võrra. See on kuldne võimalus, kuid seda ei ole kõnealuses dokumendis arvestatud.
Minu kahetsuse teine põhjus on asjaolu, et oleme muutunud mingiks kinnistavaks ettevõtteks. Ühtlustamise poole püüdlemise asemel kinnistame erinevusi Euroopas. Kuigi määratleme eesmärgid, ei ole need siduvad. Järgmise 20 aasta jooksul ei saavuta me Euroopas mingeid ühtlustatud eesmärke. See on, mis mind selles raportis häirib. Kakskümmend aastat on peaaegu pool põlvkonda. Oleksime pidanud olema kaugelt innovatiivsemad, ja meil oli võimalus olla.
Ma usun, volinik, et on ainult üks suurem probleem, nimelt artikkel 14. Oleksin rõõmus, kui saaksite selle sätte kohta natuke rohkem rääkida. Föderaalses riigis võib see olla väga keerukas asi. See puudutab segatud või segamata jäätmete hooldust ja seda, kuidas tegeletakse sellega kooskõlas isemajandamise põhimõttega. Palun teid siiralt seda veel kord kommenteerida oma kokkuvõtvas selgituses.
Praegu muidugi üks või kaks inimest ütlevad, et päästame suure enamuse, kuid kui neid küsimusi ei lahendata, siis mõned suured riigid kahtlemata piinlevad oma hääle suhtes. Palun arvestage sellega, et meil ei ole ainult homne lugemine, tuleb ka kolmas lugemine ning esitatud 64 muudatusettepanekut on lepitusmenetluseks üsna palju.
Nii et volinik, kui kasutate võimalust selgitada paari asja nendes lahtistes küsimustes, siis kujutan ette, et jõuaksime eduka tulemuseni.
Gyula Hegyi (PSE). - Proua juhataja, Euroopas võtame käesoleval ajal ringlusse ainult 27% jäätmetest ja ligi pool jäätmetest ladustatakse prügilates. See näitab, et peame oma jäätmehooldust põhimõtteliselt muutma. Kõige olulisem on jäätmetekke vältimise edendamine, korduskasutuse ja ringlussevõtu tugevdamine ning prügilatesse ladustatavate jäätmete koguste minimeerimine. Seetõttu tervitan asjaolu, et jäätmehierarhia jäi pärast mõningaid arutelusid kompromissi teksti.
Jäätmetekke vältimise, õigusakti peamise eesmärgi osas tunnen viimases tekstis puudust jäätmete stabiliseerimiseesmärkidest, kuid need võtsime vastu esimesel lugemisel. Vanades liikmesriikides toodab üks inimene peaaegu kaks korda rohkem majapidamisjäätmeid – 570 kg – kui inimene uutes liikmesriikides – 300–350 kg aastas. Seega peaksid rikkad rahvad kõigepealt alustama jäätmetekke vähendamisest.
Toodetavate jäätmete kogus Euroopas suureneb. Seetõttu ei ole piisavad jäätmetekke vältimise programmid, nagu käesolevas kompromissis pakutu: peame seadma siduvad eesmärgid suureneva jäätmetekke pidurdamiseks. Sel põhjusel kaalun muudatusettepaneku 48 toetamist, mis toob tagasi jäätmete stabiliseerimise eesmärgi. Tervitan kohustuslikke jäätmete korduskasutamise ja ringlussevõtu eesmärke, kuid kardan, et uus tekst sõnastuses, et liikmesriigid „võtavad vajalikud meetmed” eesmärkide saavutamiseks, ei ole piisav. Vajame nii majapidamis- kui ka tööstusjäätmete osas konkreetseid täitmisele pööratavaid ja siduvaid eesmärke. Seetõttu teen ettepaneku toetada muudatusettepanekut 82, et tagada ringlussevõtu eesmärkide täitmisele pööratavus.
Peale neid märkusi tervitan raportit ja pr Jacksoni, oma sõbra Guido Sacconi ja teiste tööd.
Chris Davies (ALDE). - Proua juhataja, raportöör ütleb, et see kokkulepe enam paremaks minna ei saa, ning ma tunnustan tema saavutusi. On kell 3 hommikul lepitusmenetluse istungjärgu käigus saavutatud võite, millisteni muul ajal ei ole läbirääkimiste protsessis võimalik jõuda.
Me kõik mõistame, et meie jäätmemägede suurust tuleb vähendada. Üks Briti supermarket teatas hiljuti, et kavandab aastaks 2012 pakendamise vähendamist 25% ja kandekottide kasutamise vähendamist 33% võrra. Sellega soovitakse tagada, et toidujäätmed muudetakse energiaks anaeroobsel kääritamisel. Pakkematerjale on neil kavas vähendada nelja materjalini, mida on lihtne ringlusse võtta või kompostida, ja pakenditele on kavas trükkida lihtsad sümbolid, mis muudavad jäätmete ringlussevõtu või kompostimise klientidele lihtsaks.
Nüüd on kõik see poliitilise tahte küsimus. Jäätmete vähendamine on poliitilise tahte küsimus ja seda tahet saab tugevdada Euroopa Liidu õigusaktidega.
Kahtlustan, et oleksime saanud nõukogu vähemalt nõusse tooma jäätmete vähendamise ettepanekute avaldamise tähtaja 2014. aastalt mõned aastad varasemaks. Parlament on teinud head tööd. Kuid võimalik, et oleks saanud teha paremat.
Hiltrud Breyer (Verts/ALE). - (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, ettepanek on pettumus. See ei ole muud kui suutmatus vastata suuremate jõupingutuste vajadusele kliimamuutustega tegelemisel ja ressursside kaitsel. Teame, et Euroopa Keskkonnaagentuur ennustab aastaks 2020 jäätmete koguse 50%-list kasvu. Sellel põhjusel on läbikukkumiseks ja liikmesriikide survele alistumiseks fakt, et siduvaid stabiliseerimise tasemeid või siduvaid ringlussevõtu eesmärke ei ole ette nähtud. Vajalik vahend on selle surve tõttu lastud vett vedama.
Samuti on pettumuseks, et jäätmete põletamisest on jäätmetekke vältimise hinnaga järjest enam saamas ultima ratio. Ringlussevõtu kvoodid ja jäätmete koguse stabiliseerimine oleksid olnud suunatud just selle tasakaalustamiseks. Loodan, et muudatusettepanekute vastuvõtmisega suudame seda eelnõu mõnevõrra täiendada ja teha seda, mida tegelikult on vaja teha, nimelt sõnastada sedasorti ambitsioonikas jäätmehoolduspoliitika, mida me Euroopa Liidus vajame.
Roberto Musacchio (GUE/NGL). - (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, mul on kahju, kuid pean kritiseerima mõningaid saavutatud kompromisse, millega mõnel juhul kaasneb oht kahjustada seda, mille poolt parlament esimesel lugemisel õigusega häälestas.
Kahju on ka sellest, et nõukogu on mõjutanud nimetatud muutusi halvemuse poole ning need on ekslikud ja ohtlikud. Ütlen seda oma seisukohalt, elades Itaalias. Käesoleval ajal on Itaalia kahjuks jäätmehoolduse halvaks näiteks, kus ei suudeta austada Euroopa õiguse mõtet ja sisu, mille alusel tõhusat jäätmehierarhiat vähendamisest ringlussevõtuni on juba mõnda aega konsolideeritud.
Nimetatud hierarhiat peab tugevdama ka tööstusjäätmete osas koguselise ja kindlaksmääratud vähendamise ja ringlussevõtu eesmärkide kaudu, mitte aga seda nõrgestama, nagu praegusel juhul mingil määral tehakse hierarhia põhimõtet kahjustavatele jäätmete kõrvaldamise viisidele ruumi jättes. Näiteks Itaalia on viimastel aastatel andnud miljardeid eurosid jäätmete põletamise soodustamiseks, selle tulemused on kõigile näha ja need ei näi mingil juhul positiivsetena.
Jim Allister (NI). - Proua juhataja, iga liikmesriik Euroopas võitleb kontrollimatute energiahindade vastu. Seega jäätmete käsitlemine võimaliku olulise kütusena on, ma usun, nii mõistlik kui ka vajalik. See on mõlemat pidi võidukas olukord – nii hiiglaslike jäätmete kogustega tegelemine kui alternatiivse energiaallika kindlustamine, eriti seistes vastamisi energiakriisi ja kasvava sõltuvusega ebakindlatest välismaistest naftatarnetest.
Seega ei saa ma aru mõningate vaoshoitusest, seistes silmitsi jäätmetest saadava energia edendamise ilmsete eelistega. Kardan, et mõned kolleegid peavad oma ringlussevõtu ja jäätmete põletamise vastaseid dogmasid nii kalliks, et on valmis ohverdama võimaluse saada jäätmetest soojust ja energiat. Pean ütlema, et sellega eksivad nad põhjalikult.
Lisamärkusena võin öelda, et toetan tugevalt „taaskasutamise” mõiste laiendamist direktiivis, tehes vaieldamatult selgeks, et jäätmetest toodetav energia on jäätmete taaskasutamine, mitte kõrvaldamine. Peaksime eelkõige rakendama seda põllumajandussektoris, kus selleks on palju võimalusi.
Françoise Grossetête (PPE-DE). – (FR) Proua juhataja, tahan kõigepealt edastada soojad tänusõnad meie raportöörile Caroline Jacksonile tema märkimisväärse töö eest, mis peegeldab tema erialaste teadmiste taset tundlikus jäätmehoolduse küsimuses. Õnnitlen teda tähelepaneliku kuulamise eest läbirääkimiste kestel, tänu millele oleme saavutanud selle raske kompromissi nõukogu ja komisjoniga.
Meil on uus direktiiv, mis taotleb mitmete küsimuste selgitamist. Tervitame jäätmehooldust ja jäätmehierarhiat ning liikmesriikidele seatud ambitsioonikaid ringlussevõtu eesmärke – 50% majapidamisjäätmetest aastaks 2020. Jäätmehooldus peab põhinema vältimisel, korduskasutusel, ringlussevõtul, taaskasutusel ja viimaks kõrvaldamisel ning see hierarhia peab olema juhtpõhimõte. Põletusrajatiste puhul on oluline nende tekstis sätestatud vastavus energiatõhususe kriteeriumidele, seda muidugi tingimusel, et põletamist kasutatakse ainult juhul, kui ükski teine meetod ei ole kasutatav.
Sellele tuginedes on väga positiivne, et tekstis on sätestatud väga tihe kontroll ohtlike jäätmete üle ja karmimad jälgitavuse meetmed.
Muidugi on see ju kompromiss ja teatud küsimustes oleksime soovinud minna palju kaugemale, näiteks lisada keskkonna kriteeriumid taaskasutuse mõistele ja seada rangemad tingimused jäätmeteks olemise lakkamise kohta; siis on veel kõrvalsaaduste küsimus, kus definitsioon tekitab mõningaid probleeme. Sellest hoolimata peame me seda kompromissi täielikult toetama, kuna teame väga hästi, et selle saavutamine oli keeruline, ning kui tahame lepitusmenetlust, võtame riski küsimustes suurel määral kaotada ja neid edasi lükata. Peame mõistma, et kuna Euroopa jäätmepoliitika on siiani olnud läbikukkumine, on kaugelt eelistatavam nõustuda mõistlikuna tunduva lahendusega ja Euroopa Komisjon peab väga jõuliselt tagama kõnealuse direktiivi nõuetekohase rakendamise. See selgub, kui suudame küsimustes edasi minna mõne aastaga.
Anne Ferreira (PSE). – (FR) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, mina omalt poolt ei ole rahul ei kõnealuse kompromissi teksti vormi ega sisuga.
Vormi osas tundub, et me ei suuda oma tööd korralikult teha, sest – olles kulutanud kaks aastat teksti koostamisele – leiame, et lõplikud otsused – mis on enamat kui lihtsalt täpsustused – võetakse vastu vaikuses ja need lähevad oluliselt kaugemale nendest, mis keskkonnakomisjonis vastu võeti, ja maanduvad parlamendiliikmete laual vaid mõned tunnid enne hääletust.
Sisuliselt on see tekst väljavingerdamine, millel ei õnnestu taaskasutust selgelt määratleda, mis enam ei ürita jäätmete kogust stabiliseerida, mis enam ei sea ambitsioonikaid ringlussevõtu eesmärke ning mis kahjuks väljendab komisjoni ja nõukogu suutmatust muuta tegudeks nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasemel tehtud väga ambitsioonikaid deklaratsioone.
Ei, ma ei ole rahul ja olen tegelikult mures meie poliitilise võimetuse pärast keskkonna või tervise parandamise valdkonnas tõeliselt tegutseda, see on ka põhjuseks, miks hääletasin teksti vastu.
Anne Laperrouze (ALDE). – (FR) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, esiteks soovin tunnustada raportöör Caroline Jacksoni ja fraktsiooni ALDE raportööri Mojka Drčar Murko tehtud tööd.
Ohtlike jäätmete küsimus tõstatab jälgitavuse, mittelahjendamise, jäätmete liikumise kohta teabe pikaajalise, st viis aastat kõigi ahela osaliste kohta, ühetaolise säilitamise elulised küsimused; siiski on neid küsimusi vaid üsna kergelt puudutatud. See on tervise ja keskkonna seisukohalt enam kui kahetsusväärne.
Kõrvalsaaduste osas olen ma kõige enam pettunud. Ma ei ole kõrvalsaaduste kontseptsiooni vastu: vastupidi, tunnustan nende olulisust; kuid mulle tundub, et komisjoni ühises seisukohas antud määratlus ei anna piisavalt tagatisi ning lõppude lõpuks võib see võimalike väärkasutuste tulemusena hävitada kontseptsiooni enda.
Muud küsimused, nagu näiteks jäätmeteks olemise lakkamise ja jäätmete taaskasutuse küsimused, tunduvad teisel lugemisel olevat ohverdatud kokkuleppe nimel.
Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf (Verts/ALE). - (DE) Proua juhataja, volinik, pr Jackson, me esitame erakondade muudatusettepaneku, mis siin täiskogus esimesel lugemisel sai enamuse poolehoiu osaliseks. See puudutab järgmist probleemi: paljudes ELi riikides söödetakse käitlemata ja steriliseerimata toidujäätmeid korduvalt eluskarjale või kõrvaldatakse need kontrollimatult. Kord-korralt toob selline käitumine kaasa haiguste, näiteks suu- ja sõrataudi, ohu. Seepärast on hädavajalik tagada, et vastava loaga ettevõtted steriliseerivad ja kõrvaldavad turvaliselt toidujäätmed, kasutades sobivaid meetodeid. Liikmesriikidel võiks olla ainult õigus lubada toidujäätmete kasutamist seasöödana, kui see on eelnevalt steriliseeritud 20 minuti jooksul 133 °C ja rõhu 3 baari juures ning kui määruse 1774/2002 ülejäänud nõuded on täielikult täidetud. Usun kindlalt, et kui parlament selle muudatusettepaneku vastu võtab, lisab nõukogu selle sätte kompromissile.
Umberto Guidoni (GUE/NGL). - (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, saavutatud kompromiss on samm tagasi keskkonnakomisjoni heakskiidetud tekstist.
Algse teksti kohaselt oleks pidanud jäätmete tekitamist vähendatama 2009. aasta tasemele alates 2012. aastast, võttes kasutusele tõelise järkjärguliste meetmete abil jäätmetekke vältimise poliitika. See eesmärk on kompromissis tühistatud, jättes kõik ebamääraseks. Keskkonnakomisjon esitas miinimumeesmärgid majapidamis- ja tööstusjäätmete ringlussevõtuks koos tähtaegadega – kuigi kaugetega. Ka nendest eesmärkidest on loobutud, piirdudes vaid teatud tüüpi materjalidega ja jättes välja tööstusjäätmed.
Veel üks negatiivne aspekt on teatud tõhusust ületavate põletusrajatiste ülendamine kõrvaldamistehasest taaskasutuse tehaseks. Tundub, et kõnealune direktiiv annab mõjukatele lobitöötajatele, mida need soovivad. Iiri referendumi tulemus on näidanud, et kas oled kodanike ja nende murede poolel või võtad Euroopa idee tagasilükkamise ja integratsiooniprotsessi halvamise riski.
Parlament peab pöörama tähelepanu tuhandetele Euroopa kodanike e-kirjadele, mis kutsuvad üles suurematele kohustustele ja siduvatele eesmärkidele, või muidu riskime kaotada veel ühe suure võimaluse parendada Euroopa institutsioonide usaldusväärsust.
Péter Olajos (PPE-DE). - (HU) Tänan väga, proua juhataja. Tervitan kompromissmuudatusettepanekute paketti, kuid samal ajal soovin rõhutada, et see kompromiss on suhteliselt habras. On seega elulise tähtsusega, et iga liikmesriik käitub vastutustundlikult ja ei otsi võimalikke seaduselünki. Ungaris moodustab eraldi kogutavate jäätmete osa praegu 2% nende koguhulgast. Minu arvates ei ole rohkem midagi öelda, kui avaldada lootust, et direktiivi mõju aitab praegusest madalseisust edasi liikuda. Euroopa idapoolses osas on investeeringud jäätmehooldusse viimastel aastatel suurenenud, suures osas tänu ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendi (ISPA) ja Ühtekuuluvusfondi rahalistele vahenditele. Prügilate ehitamine on olnud üks põhitegevusi, kuid mitmetes kogukondades on alustatud jäätmete sorteerimise programme, mis sisaldavad mõnel juhul ka meetmeid orgaaniliste jäätmete eraldi kogumiseks. Teisest küljest, tõelised meetmed ja investeeringud jäätmete vähendamiseks lähiajal puuduvad ja eraldi tööstus ringlussevõetavate materjalide töötlemiseks peab alles kujunema. Euroopa Liidu sätestatud juhised on seetõttu otsustava tähtsusega, mitte ainult Ungari jaoks. Statistika kohaselt võiks iga kogukond põhimõtteliselt saavutada seal tekitatavate jäätmete vähendamise 50% võrra kohe, kui rakendatakse kuivade jäätmete ringlussevõttu ja orgaaniliste jäätmete eraldi ukselt-uksele kogumist. Uusi kohustusi tekitades peame arvestama nende täitmisele pööratavuse ja seonduvate kuludega. Näiteks kas täiendavaid investeeringuid saab kasutada samades valdkondades nagu ISPA projektide puhul? Kas algseid lepinguid saab täiendada? Kui ei, siis ei ole suurt erinevust, kas on nõudlus laiendada jäätmete sorteerimist või kas on olemas õigusaktid prügilasse minevate jäätmete vähendamiseks; kahekümneaastaste lepingute alusel kogutavad jäätmed tuleb viia valmisehitatud prügilatesse. Lisaks kõnealuse direktiivi heakskiitmisele ei või me viivitada olemasolevate lepingute võimaliku täiendamise võimaluste väljatöötamisega. Õnnitlen raportööri tema silmapaistva töö eest. Tänan väga.
Horst Schnellhardt (PPE-DE). - (DE) Proua juhataja, usun, et võime raportööri õnnitleda. Tal on õnnestunud jõuda nõukoguga vastuvõetava tulemuseni. Eriti soovin rõhutada erineva jäätmehierarhia hõlmamist.
Siiski on ka miinuspunkte, mis on tõeliselt arusaamatud ja mis olid nõukogu kõnealusesse dokumenti lisanud. Esimene neist on seotud loomsete kõrvalsaadustega. Komisjonis tuvastasime, et loomsed kõrvalsaadused jäävad kõnealuse jäätmete raamdirektiivi reguleerimisalast välja. See, mida nõukogu on nüüd teinud, on seda liiki bürokraatlik takistus, mis viib põllumehed barrikaadidele. Selle kohaselt muutub biogaasi tootmise läga jäätmeteks. Kas teate, mida see tähendab? See tähendab, et põllumeestel on vaja jäätmete käitluslitsentsi ja nad peavad kindlaks määrama töötlemiskohas töödeldavate jäätmete liigi ja täpsed kogused.
Loomsete kõrvalsaaduste määrus sätestab selgesõnaliselt lägale erandi. Nüüd oleks põllumehel seega lihtsam läga põllule laotada, selle asemel et sellest biogaasi toota. Teiste sõnadega tekitame bürokraatlikke takistusi tegevustele, mida tegelikult soovime ergutada.
Teine punkt puudutab vanaõli. Vanaõli direktiiv – nagu te teate, on see nüüd tühistatud – näeb ette, et vanaõli peab töötlema ja regenereerima. Selle direktiivi alusel töödeldakse suuri koguseid. On muidugi juba ette nähtud, et kui regenereerimine ei ole majanduslikult otstarbekas või tehniliselt võimalik, ei pea vanaõli töötlema. Nüüd sätestatakse, et liikmesriikidel on otsustamisõigus. Hästi, kas oleme nüüd Euroopa Liit või on tegemist liikmesriikide kogumiga? Tõsiasi on see, et lõhume taaskord turgu. Leian, et see on ärevaks tegev. Lubage mul liikuda edasi suurenenud isemajandamise küsimuse juurde. Nüüd määravad omavalitsused, et kes, millal ja mida võib kõrvaldada. Ei tarvitse mainidagi, et vaba põletamismahu osas oli kohalike asutuste surve tugev. Kuid see ei ole õige tee. See ei ole valikuvõimalus ning see laiendus viib turumajanduse täieliku seisakuni jäätmehoolduse valdkonnas.
Frieda Brepoels (PPE-DE). - (NL) Proua juhataja, on selge, et kõnealune kompromiss on oluline samm edasi Euroopa keskkonnaõiguse suunas. Samas ei ole ma kompromissi üle täiesti õnnelik. Miks mitte? Minu piirkonnas, Flandrias, samuti nagu ka näiteks Madalmaades, on parim jäätmepoliitika ja sorteeritakse ning võetakse ringlusse eeskujulikult, seega leiame esitatud ringlussevõtu ja jäätmetekke vältimise eesmärgid olevat täiesti ebapiisavad. See tõesti ei julgusta meid edaspidi paremini tegutsema.
Samuti ei ole me läbinisti õnnelikud võimaluse üle, et majapidamisjäätmete põletusrajatisi peetakse tõhusaks kasutamiseks energiatõhususe valemi alusel, kuna usume, et praktikas võib see tekitada palju segadust. Sellele vaatamata olen kindel, et lõpptulemust tuleb näha väga positiivsena, ning seetõttu soovin siiralt tänada pr Jacksonit tema tohutu panuse eest. Me toetame kompromissi.
Csaba Sándor Tabajdi (PSE). - (HU) Proua juhataja, jäätmete raamdirektiiv ohustab praegusel kujul kahjuks biogaasi kasutamise laienemist. Nõustun täielikult parlamendi kaasliikme hr Schnellhardtiga fraktsioonist PPE-DE, et kõnealune direktiiv ei ole piisav biogaasi tootmise osas, nagu ka läga või olmejäätmete kasutamise osas. Kahjuks hakkab jäätmedirektiiv oma praegusel kujul takistama biogaasi kasutamise laienemist. See muudab Jacksoni raporti küsitavaks. Biogaasi tootmiseks kasutatava loomasõnniku määratlemine jäätmetena jäätmedirektiivi raames on ambitsioonikas. Kui direktiivi reguleerimisala seda hõlmab, muudab see loomasõnnikust biogaasi tootmise võimatuks, vaatamata tõsiasjale, et sellel võivad olla energiamajanduse ning keskkonna ja kliima kaitsmise seisukohalt olulised eelised. See segadus tuleb korrastada ja õiguslik järjepidevus võimalikult kiiresti taastada, seetõttu peame võtma vastu komisjoni seisukoha direktiivi biogaasi puudutavas osas.
Adam Gierek (PSE). - (PL) Proua juhataja, õnnesoovid raportöörile suureneva jäätmeprobleemi realistliku hindamise eest. Jäätmetekke vältimine ja materjalide ringlussevõtt on kavandatava regulatsiooni lähtealused. Energia taaskasutamine on lihtsam, kuid see ei peaks asendama keerulisemat materjalide ringlussevõttu.
Seetõttu on vaja luua tingimused materjalide ringlussevõtuks ja täpsemalt õiguslikul tasandil eristamisel määratlema näiteks selle, millal vanametall ei ole enam jäätmed, vaid muutub tooraineks. Vajame paremaid ja odavamaid materjalide ringlussevõtu tehnoloogiaid. Tooteid peaks kujundama ringlussevõttu hõlbustaval moel. Eraldi jäätmete kogumised on vajalikud ning need peavad olema turuga kohandatud selliselt, et nii majapidamised kui ka võimalikud kasutatud materjalide tarbijad kasu saavad.
Nende lahendusteta riskime korrata Napoli hetkeolukorda, kus jäätmete põletamine võib kahjuks kujuneda ainukeseks võimaluseks
Stavros Dimas, volinik. − Proua juhataja, soovin tänada kõiki arutelul osalenud kõnelejaid nende positiivse panuse eest.
Kokkulepitud teksti alusel peavad liikmesriigid rakendama hulga meetmeid jäätmehoolduse parandamiseks. Direktiiv sätestab selged mõisted ja jäätmehoolduse põhimõtted, mis, ma usun, lahendavad praegused tõlgendamise probleemid, vähendavad kohtuasjade arvu ja loovad kindla õigusliku aluse jäätmetöötlussektorile.
Kogu esitatud kompromissmuudatusettepanekute paketti on lisatud teatud hulk võtmeelemente. Neist olulisimad on järgmised.
Esiteks, direktiivi keskkonnaalane eesmärk on nüüd selge ja ambitsioonikas. Keskkonna kaitsmise taset ei ole mitte ainult säilitatud, vaid mitmel juhul tugevadatud, nagu näiteks ohtlike jäätmete puhul.
Kaasseadusandjad on kokku leppinud hulga põhjapanevate mõistete osas, sealhulgas jäätmete, jäätmetekke vältimise, ringlussevõtu ja taaskasutuse mõiste. Need mõisted on selged ja arusaadavad. Lisaks hõlmab direktiiv edukalt kahe muu direktiivi sätted, muutes õigusakti kättesaadavamaks ja säilitades samal ajal kõrge keskkonna kaitsmise taseme.
Taaskasutusel ja kõrvaldamisel tehakse selget vahet, jättes võimaluse, et komisjon võib seda eristamist vajadusel täiendavalt piiritleda.
On koostatud selge viieastmeline jäätmehierarhia, mis soodustab jäätmetekke vältimist ja lubab jäätmejääkide kõrvaldamist alles viimase võimalusena. Võimaldades samal ajal vajalikul määral kindla elutsükli kaalutlustel õigustatud paindlikkust.
Soovin meenutada parlamendi poolt ringlussevõtu eesmärkide esitamisega jäätmehierarhia ülemiste tasemete tugevdamisele omistatud tähtsust. Kui neid eesmärke 2020. aastaks ei saavutata, võib komisjon liikmesriigid kohtusse kaevata direktiivi nõudmiste täitmatajätmise eest. Lisaks esitatakse praeguses sõnastuses korrapärasem ja põhjalikum liikmesriikide poolt enne 2020. aasta tähtaega nõutud eesmärkide saavutamiseks rakendatavate meetmete jälgimise protsess lihtsa vastavustasemete kontrolli asemel 2020. aastal, kui jäätmekäitlussüsteemid on juba kehtestatud. Varasema rakendamise protsess võimaldab vältida ebameeldivaid üllatusi 2020. aastal.
Lõpuks esitatakse direktiivis jäätmetekke vältimise uus mõõde, mida komisjon soovib pärast vastuvõtmist ja ülevõtmist kohe järgida. Liikmesriigid peavad koostama oma riiklikud jäätmekavad ja võrgustikud, milles peavad kajastuma läbivaadatud direktiivis sätestatud põhimõtted ja uued kohustused.
Jäätmete raamdirektiivi artikkel 14 ei määra, kas selliste võrgustike loomisel peaksid osalema era- või riigiasutused, samuti ei mõjuta see mingil moel jäätmekäitlustoimingute ja infrastruktuuride võimalikku omandilist kuuluvust avalikule või erasektorile. Vastutuse jagamine avaliku ja erasektori vahel on siseasi, mille üle ainult liikmesriik saab otsustada. Kui kohane kõrvaldamise ja taaskasutuse võrgustik – olgu see erasektorile kuuluv või avalik või segatüüpi – juba toimib, puudub vajadus selle rajamiseks.
Mis puudutab muret tootmis- ja tööstusjäätmete ringlussevõtu eesmärkide puudumise üle, siis minu esindatav talitus kaalub võimalust seada selline eesmärk esmaseks prioriteediks artikli 8a punktis 4 ettenähtud 2014. aasta läbivaatamise kontekstis.
Loomsete kõrvalsaaduste, nagu näiteks toidujäätmed, loomadele söötmise küsimust reguleerib loomsete kõrvalsaaduste määrus, mis on praegu läbivaatamisel. Seda küsimust peaks käsitlema nimetatud määruses, kuna jäätmete raamdirektiiv ei ole õige koht toidujäätmete kasutamise reguleerimiseks.
Küsimuses, kas nõuded kõrvalsaadusele ja jäätmeteks olemise lakkamise kriteeriumid peavad Euroopa Liidus olema täidetud enne kolmandatesse riikidesse saatmist, on komisjon seisukohal, et nii see on.
Küsimuses, kas sõnnik peaks olema jäätmete raamdirektiivist välja jäetud, peab märkima, et sõnnikut ei käsitleta jäätmetena, kui seda kasutatakse väetisena. Siiski käsitletakse seda jäätmetena, kui see on määratud edaspidiseks töötlemiseks või kõrvaldamiseks, näiteks põletamiseks, biogaasi või komposti tootmiseks ja prügilasse ladustamiseks. Sõnniku väljajätmine jäätmete alastest õigusaktidest tekitaks tõsise õigusliku lünga keskkonnakaitses, kuna sel juhul puuduksid õiguslikud vahendid selleks, et kontrollida küsimusi, nagu näiteks heite õhku või vette väljastamine, ladustamise nõuded, müra, lõhnad jne.
Kokkuvõtteks peaks Euroopa Liit ergutama biogaasi tootmist ja jäätmete kompostimist. Siiski ei ole biogaasi- ja kompostimistehased keskkonna suhtes neutraalsed. Ka nemad väljastavad heidet õhku ja vette ning võivad olla häiringu allikaks näiteks lõhnade või müra osas. Biogaasi tootmise tehastele või kompostimistehastele määratud sõnniku väljajätmine jäätmete raamdirektiivi reguleerimisalast tooks kaasa selliste tehaste väljajäämise saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivi reguleerimisalast.
Lõpetuseks soovin veel kord õnnitleda ja tänada pr Jacksonit tema suurepärase töö eest. Komisjon on väga rahul läbirääkimiste tulemusega ja saab esitatud kompromissmuudatusettepanekud täies ulatuses heaks kiita.
Caroline Jackson, raportöör. − Proua juhataja, soovin lühidalt tänada kõiki neid kolleege, kes arutelul osalesid. On ainult üks kolleeg, kellele soovin vastata: see on hr Davies – edaspidi tuntud kui „Uudisteöö” („Newsnight”) Chris Davies tänu saatele, milles talle meeldib esineda – kes ütles, et loobusin nõukogus liialt kergelt. Loodan, et kolleegid toetavad mind, kui ütlen, et ma ei loobunud kergelt ja ei oleks millestki millalgi kergelt loobunud. Nagu pr Laperrouze veepoliitika küsimuses tunnistab, on nõukoguga järjest raskem läbirääkimisi pidada. Retsessiooni mõjul mõistetakse seal, et kõnealune õigusakt toob kaasa rahalisi kulutusi ning seega on parlamendi muudatusettepanekutega nõustumine vastumeelne.
Homme hommikul valime. Võime nõustuda esitatud muudatusettepanekute paketiga, ja ma väga loodan, et nii läheb. Võime mõned suuremad muudatusettepanekud läbi hääletada, näiteks kõrvalsaaduste osas, mis aga tähendab seda, et pakett laguneb ja me kõik läheme lepitusmenetlusse. Kas poleks see tore! Või võime mõne väiksema muudatusettepaneku osas kokku leppida või muudatusettepaneku osas, mida selle esitajad väikesena iseloomustavad, nagu näiteks muudatusettepanek 88, mille osas ma ootan komisjoni arvamust tõenäoliselt homme hommikuni.
On kahtlane, kas nõukogu tunnustab mingeid muudatusettepanekuid, ükskõik kui väikeseid, mistõttu mina pooldan paketti ennast, parandamata kujul. Pealegi, pakett peab olema tähendusega, miks muidu nõukogu selle üle nii tugevat võitlust pidas? See ei ole tähtsusetu pakett, nagu fraktsioon Verts/ALE püüab väita; see on iseloomuga pakett.
Kokkuvõttes soovin tänada variraportööre – Caroline Jackson ja teised, see kõlab nagu mingi 1960. aastate bänd – nende koostöö eest, soovimata küll tingimata nendega uuesti ja uuesti lepitusmenetluses kohtuda. Arvan, et peaksime selle küsimuse homme hommikul seljatama.
Juhataja. − Arutelu on lõppenud.
Häälestus toimub homme, 17. juunil.
Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)
Richard Seeber (PPE-DE), kirjalikult. – (DE) Uue jäätmete raamdirektiiviga on parlament saavutanud kõrgete ja siduvate ringlussevõtu kvootide kasutuselevõtu. Selleks oli ka hädavajadus, ja ootan veendunult tulevikku, kus jäätmete sorteerimine ja ringlussevõtt kogu Euroopas pidevalt kasvab. Usun, et majapidamisjäätmete 50%-line ning ehitus- ja lammutusjäätmete 70%-line ringlussevõtt aastaks 2020 on väga head eesmärgid, mis sillutavad kogu Euroopas teed keskkonna- ja kliimasõbraliku toimiva jäätmekäitluse suunas. Eriti kuna austerlased juba praegu eeskujulikult jäätmeid sorteerivad ja ringlusse võtavad, on rõõmustav, et nüüd kõik liikmesriigid seda tegema hakkavad, tuues meid seeläbi tõhusale keskkonna kaitsmisele sammukese lähemale. Ei tohiks unustada, et jäätmed on ka toormaterjal ning nende tõhusam kasutamine aitab ka kliimamuutuste vastu võidelda.
Praegu tuleb oodata komisjoni täpsustatud ettepanekuid selle kohta, kuidas tagada, et majanduskasv ei tähendaks jäätmekoguste kasvu.