Istungi stenogramm

Esmaspäev, 16. juuni 2008 - Strasbourg

25. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (arutelu jätkamine)

  Juhataja. − Jätkame arutelu vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastat käsitleva raporti kohta fraktsioonide esindajate sõnavõttudega.

  Thomas Mann, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Härra juhataja, keskendudes ekspordi suurendamise ja üleilmastumise eesmärkidele, jätame me tähele panemata ühe elanikkonnarühma. Ma pean siinkohal silmas vaesuses elavaid inimesi, keda on ELis 78 miljonit, neist 19 miljonit on lapsed. Kas meil tuleb sellega leppida? Kindlasti mitte!

Sellesse rühma kuuluvad noorukid, kes ei saa koolis hakkama ja langevad välja, samuti vanemad inimesed, kes vaatamata aastakümnete pikkusele töötamisele saavad väikest pensioni, mis katab ainult hädavajalikud kulutused. Nad tunnevad ennast tõrjutuna ja sageli peavadki tegelikult üksi hakkama saama. Seetõttu osutub igapäevaelu neile ebakindla eluaseme, probleemse elurajooni, võlgadesse sattumise ohu, alkoholi ja uimastite näol tõsiselt raskeks vaimseks ja füüsiliseks koormaks – eluks ilma väärikuse ja eneseaustuseta. Liikmesriikide iga-aastane vaesust käsitlev raport peaks meid murelikuks tegema.

Möödunud aastal jälgisin ma Saksamaa Bundesdagi külaliste rõdult üht arutelu. Arutluse all olid vaesemad ühiskonnakihid. Selle tulemusena käivitus nädalaid kestnud tuline avalik arutelu. Midagi taolist on vaesuse all kannatavatele inimestele vaja – on vaja, et inimesed oleksid nende olemasolust teadlikud, suhtuksid neisse tõsiselt, aitaksid neil leida väljapääsutee. Marie Panayotopoulos-Cassiotou koostatud raport on väga hea – võin seda kinnitada nii omalt poolt kui ka fraktsiooni PPE-DE nimel – see avab meile tee 2010. aasta tähistamiseks vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastana.

Kui Euroopa aasta ei piirdu üksnes olukorra analüüsimisega, vaid võimaldab ohustatud sihtrühmade aktiivset osavõttu ja muutub foorumiks, kus nende häält kuulda võetakse, kui institutsioonidel on heade kavatsuste kuulutamise asemel ette näidata käegakatsutavaid tulemusi, kui eksperdid hariduse alal kavandavad motivatsiooni tõstvaid õpetamismeetodeid, mille tulemusena rohkem õpilasi edukalt kooli lõpetab, ning kui määratakse kindlaks sotsiaaltoetused, mis tõendatavalt ja jätkusuutlikult vähendavad vaesuse ohtu, saavad paljud praegu ennast tõrjutuna tundvad inimesed lõpuks teadlikuks oma õigustest meie ühiskonna sidusrühmadena osa võtta ühiskonna elust.

  Richard Falbr, fraktsiooni PSE nimel. – (CS) Ma tahaksin kõigepealt tänada kolleegi Marie Panayotopoulos-Cassiotoud hea raporti ja meeldiva koostöö eest. Tahaksin rõhutada kaht aspekti.

Meie dokumentides kasutatakse tihti mõisteid „inimväärne töö” ja „inimväärsed töökohad”. Tegelikult vastab siiski üha enam töökohti lihttöö ehk oskusi mittenõudva ja madalapalgalise töö kirjeldusele. Vaesuses elavate inimeste või vaesust kannatavate töötajate arv ei kahane, mis tõendab seda, et üha enam tööandjaid kasutab ebaseaduslikku tööjõudu. Hiljuti vastu võetud tööaja direktiivi eelnõu, mis sätestab võimaluse töötada mõnedele Hiina tööstuspiirkondadele iseloomulikul viisil, on järjekordne tagasilöök, mis suurendab kindlasti vaeste arvu.

Teine küsimus, millel ma tahaksin peatuda, puudutab vajadust võtta viimaks ometi arvesse asjaolu, et mõnedes liikmesriikides jääb tähelepanuta avalike teenuste ja sotsiaalteenuste erastamise suundumus. Avalike ja sotsiaalteenuste erastamise tulemusena suureneb vaesuses elavate inimeste hulk. Tahaksin siinkohal öelda, et minu esitatud muudatusettepanekud selle asjaolu rõhutamiseks on korduvalt tagasi lükatud. Oleks tore, kui me lõputu paberite koostamise ja tähtaegade kehtestamise asemel hakkaksime lõpuks ometi midagi tegema.

  Sepp Kusstatscher, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud juhataja, lubage mul kohe alguses väljendada oma poolehoidu mõttele, et aastal 2010 tuleb kogu Euroopas võtta poliitilised jõupingutused võitluses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu eriti terava tähelepanu alla.

Lubage mul siiski teha mõned kriitilised märkused. Mind häiris väga peamiselt nõukogu survel toimunud parandusettepanekute kõrvalejätmine selleks, et jõuda esimesel lugemisel kokkuleppele. Ma leian, et selle olulise algatuse jaoks on vaja 2010. aasta eelarvest eraldada rohkem raha, kuna võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu on Lissaboni tegevuskava ühemõtteline eesmärk, mida kahjuks ei ole kaugeltki suudetud saavutada.

Ma tahaksin veenduda, et Euroopa Komisjoni poolt väljamaksmisele kuuluvate ulatuslike rahaliste vahendite üle kehtestatakse hoolikam järelevalve, pidades eelkõige silmas Euroopa aastat 2010, et teha kindlaks, kas need vahendid toimivad õiglasema jaotamise instrumendina või aitavad hoopis allpool vaesuspiiri elavate inimesteni jõudmata rikkaid rikkamaks teha.

Ma kuulun nende hulka, kes toetaksid tingimusteta ELi institutsioonide sisest mõttevahetust põhisissetuleku kehtestamise kohta, eriti küsimuse osas, kas see oleks sobiv relv võitluses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu. Mul on väga kahju, et need ettepanekud otsekohe kõrvale tõrjuti. Ma toetan Euroopa aasta algatust, kuid minu meelest on see kõik liiga mittesiduv ja sellel ei ole sotsiaalpoliitika valdkonnas mitte mingit mõju.

  Jan Tadeusz Masiel, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Lugupeetud juhataja, 2010. aasta kuulutamine vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks on nõukogu poolt väga hea algatus. Me peaksime inimestele meenutama, et vaesuse kaotamine on üks Euroopa Liidu peamistest eesmärkidest. See suurendaks kahtlemata kodanike usaldust Euroopa Liidu institutsioonide vastu, eriti uutes liikmesriikides.

Minu kodumaal Poolas seostub Euroopa Liiduga ühinemine 2004. aastal kahjuks siiani paljude inimeste mälus vaesuse suurenemisega, eriti nende inimeste jaoks, kes elavad maal või väikelinnades. Selle tulemuseks oli madal valimisaktiivsus Euroopa Parlamendi valimistel ja see peegeldus valimistulemustes. Vaesuse vastu võitlemise Euroopa aasta annab võimaluse selles osas olukorda ümber hinnata ja mobiliseerib liikmesriike astuma konkreetseid samme võitluses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu. Ühiskonna pinnapealsel vaatlemisel tundub, et paljude üksikisikute ja perekondade elukvaliteet nii ELi vanades kui ka uutes liikmesriikides on hiljaaegu tunduvalt muutunud ja need muutused on kahjuks halvemuse suunas. Üha keerukam on näiteks eluaset leida. Selles osas on meil vaja uusi kehtivaid statistilisi andmeid.

Järjest enam ülemaailmastuvas maailmas, kus on üha keerulisem kontrolli säilitada, peaks riigi vastutus kodanike eest suurenema. Riik peaks kindlustama selle, et kodanikud tunneksid ennast vähemalt kõige algelisemal tasemel turvaliselt. Minu meelest seisneb kõnealusest Euroopa aastast tõusev tulu põhiliselt kõikide teavitamises probleemi olemasolust, teadlikkuse tõstmises ning vaeste ja tõrjututega solidaarsuse, sealhulgas vastastikuse rahalise toetuse edendamises.

  Gabriele Zimmer, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Austatud juhataja, Euroopa Parlamendi vasakpoolsete fraktsioon kiidab kolleegi esitatud raporti heaks ja seega toetab vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta eesmärki. Raportis rõhutatakse väga selgelt vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ulatuslikke tagajärgi, mitte ainult kui sotsiaalset probleemi, vaid veelgi enam vaesuse kammitsaisse sattunud inimeste isiklikku probleemi. Siin on juba korduvalt nimetatud asjaolu, et Euroopa Liidus elab 78 miljonit inimest vaesuses, sealhulgas 19 miljonit last.

Kui kavatsetakse teha suuri jõupingutusi vaesuse vastu võitlemiseks ja vaesuse kui sotsiaalse probleemi kõrvaldamiseks, on vajalik konkreetsete siduvate poliitiliste strateegiate olemasolu. Vaja on poliitilisi eesmärke ja tagatud individuaalset õigust elada vabana vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest. Just neid asju ei ole Euroopa Liidus siiski sätestatud. Euroopa Liidu peamised poliitilised strateegiad ei hõlma vaesusevastast võitlust. Majanduskasv ja töökohtade loomine ei vähenda vaesust. Isegi liidu rikkaimates liikmesriikides on täheldatud allpool vaesuspiiri või riskitaset elavate inimeste arvu suurenemist. Saksamaal on näiteks viimastel aastatel väikesed sissetulekud veelgi väiksemaks jäänud ja nende saajaid on samal ajal rohkem.

Teiste sõnadega, tööhõive ei aita ELis vaesust automaatselt ära hoida ja ma pean kahjuks ütlema, et Euroopa Komisjonis ja liikmesriikides ei ole see teadmine viinud mingite konkreetsete meetmepakettide väljatöötamiseni, mille eesmärgiks oleks riskitasemest kõrgema miinimumpalga kehtestamine või Sepp Kusstatscheri mainitud esmase sotsiaalse turvalisuse probleemi lahendamine.

  Kathy Sinnott, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Lugupeetud juhataja, ma tahaksin avaldada tunnustust Marie Panayotopoulos-Cassiotoule. Ma arvan, et laste vaesuse küsimusega tuleb kiiremas korras tegeleda.

Kui me vaatame statistikat vaesuse ohus elavate laste arvu kohta, 19 miljonit last Euroopas, on selge, et me peaksime panema suuremat rõhku perekonna tähtsusele ja sellest lähtuvalt kaitsma pereelu väärtusi. Perekonna institutsioon väärib tingimusteta austust ja kaitset. See on laste jaoks loomulik keskkond. Me võime arenenud riikide põhjal näha, et vaesus on üha enam perekonnaga, mitte piirkonnaga seotud nähtus. Lapse majanduslik staatus on vanemate omaga tihedalt seotud. Vanemate töötuks jäämine põhjustab lapse vaesuse.

Kuigi Iirimaal on perekondade sissetulek täiesti arvestatav, tuleb ette, et enamik sellest läheb majalaenu, ravikulude ja auto eest tasumiseks, jättes väiksema osa laste kasvatamiseks. Vahendid turvalise lapsepõlve tagamiseks jäävad ebapiisavateks ka muude probleemide tõttu, nagu vanemate sõltuvushaigus. Samuti muudavad perekonna rahalise olukorra laste jaoks ebasoodsaks vanemate lahuselu ja abielulahutus. Tõhus majanduslik ja sotsiaalne toetus perekondadele on väga oluline, et leevendada häbiväärset laste vaesust kaasaegses Euroopas.

  José Albino Silva Peneda (PPE-DE). - (PT) Austatud juhataja, volinik, ma panin tähele, et raport, mida me täna arutame, viitab sõnaselgelt pigem vaesuse kaotamisele kui pelgalt vaesuse vastu võitlemisele, nagu ette pandud oli. Mul on hea meel, et minu ettepanekuid on arvesse võetud, ja ma tahaksin selle eest tänada raportööri Marie Panayotopoulos-Cassiotoud.

Euroopa Liit on harjunud kiirelt reageerima ükskõik millises maailmanurgas toimuvatele looduskatastroofidele ja nende ohvreid igati abistama, seevastu kõhkleb ta liialt, kui asi puudutab majandus- ja sotsiaalsete katastroofide ohvrite abistamist ELi piires.

Ma räägin seda sellepärast, et minu meelest on üsna raske mõista, miks raportis, mis käsitleb vaesuse küsimust, ei leidu ühtki viidet toiduainete hinnatõusule. See üllatab mind, kuna me kõik teame, et mida vaesem on perekond, seda suurem protsent eelarvest kulutatakse toidu peale. Sellepärast oleks minu arust kasulik viidata näiteks hiljutisele komisjoni teatisele toiduainete hinnatõusu kohta.

Samuti olen ma veendunud, et me ei tohiks piirduda vaesuse kaotamisega üksnes ELi territooriumil. See sõda ei tunne piire – jutt käib ju väärtustest, mis on inimväärikusele äärmiselt olulised.

Kogu ajaloo vältel on Euroopat alati enam määratletud laienemise kaudu muudesse maailma riikidesse kui tema enda identiteedi abil. Kõikidest ülesannetest, mida EL võiks inimkonna hüvanguks 21. sajandil korda saata, oleks vaesuse kaotamine tõenäoliselt kõige üllam tegu. Sellepärast ma loodangi, et seda küsimust 2010. aastal igakülgselt käsitletakse.

  Jan Andersson (PSE). - (SV) Tänan väga, härra juhataja, volinik. Lubage mul kõigepealt tänada Marie Panayotopoulos-Cassiotoud suurepärase töö eest. Ühtlasi tahaksin öelda, et minu meelest on 2010. aasta kuulutamine vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks suurepärane algatus.

Nii nagu Vladimir Špidla ütles, aitab kõnealune aasta tõsta inimeste teadlikkust ja annab teadmisi olemasolevate struktuuride kohta, kuid sellest ei piisa. Nagu mõned parlamendiliikmed juba eelnevalt märkisid, peab sellele järgnema tegevus. Üldiselt ei ole olukord ELis sugugi halb, aga vaesus samas ei vähene. See pigem suureneb, ja täpselt nagu eelkõnelejad ütlesid, on kannatajateks enamasti naised ja lapsed. Lähenemisviisiks sobib avatud koordinatsiooni meetod, aga vähestest meetmetest ei piisa, neid on vaja paljudes valdkondades. Oluline on muidugi tööhõive, aga ka haridus, sotsiaalkindlustussüsteemid ja regionaalpoliitika, mille tähelepanu on suunatud unarusse jäetud piirkondadele. On vaja tegevust, mis on suunatud kindlatele elanikkonnarühmadele, nagu funktsionaalse puudega inimesed ja inimesed maailma muudest piirkondadest, kes kannatavad suuremat vaesust kui teised. Ma loodan, et kõnealune aasta on peale teadmiste ja teadlikkuse tõstmise ka vaesuse vähendamise konkreetsete meetmete alguspunkt ELis.

  Ewa Tomaszewska (UEN). - (PL) Austatud juhataja, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta on 2005.–2010. aasta sotsiaalkava keskpunkt. Sotsiaalkomisjon võttis vastu ühised näitajad, mille alusel on võimalik võrrelda sotsiaalset kaitset ja integratsiooniprotsessi.

Vaatamata sellele, et Euroopa Liidus ollakse teadlikud nii vaesuse probleemist kui ka sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks ettenähtud meetmete tähtsusest, kaasneb ELi riikide majanduskasvuga jätkuvalt erinevus sissetulekutes. Tulemuseks on see, et vaestele toob majanduskasv väga vähe kasu. See tähendab tegelikult, et sotsiaalse ühtekuuluvuse tase langeb. Kõnealuse olukorraga kaasnevad muud tegurid, millel on samuti negatiivsed tagajärjed, näiteks see, et vähemalt viiendikku Euroopa Liidu lastest ähvardab vaesuse oht. Demograafilise languse ajajärgul peaksime me laste eest erilist hoolt kandma, eriti paljulapseliste perede puhul, kelle olukord on kõige raskem. Niisugustele peredele mõjuvad eriti diskrimineerivalt lastekaupadele kehtestatud kõrged käibemaksumäärad.

Ma tahaksin tõepoolest raportööri selle eest õnnitleda, et ta juhtis tähelepanu vaesusega võitlemise küsimusele.

  Edit Bauer (PPE-DE). - (SK) Lugupeetud juhataja, volinik, ma tervitan Marie Panayotopoulos-Cassiotou raportit, nagu ka komisjoni kindlameelsust jätkata võitlust vaesuse vastu.

Vaesuse laialdane levik on tõenäoliselt üks kõige silmatorkavamaid vastuolusid muidu jõukas Euroopas. Ei ole ju kokkusattumus, et paljud teised parlamendiliikmed on esile toonud need suured arvulised näitajad – miljonid inimesed, kes elavad vaesuse ohus, kuid kõige muljetavaldavam on vaeses keskkonnas sündinud ja vaesuseohus elavate laste suur arv. Sellest lähtuvalt ei ole üllatav, et lapsed kooli varakult pooleli jätavad, et kooli pooleli jätnud laste protsent on hämmastavalt kõrge. Teine rabav statistiline näitaja on selliste laste väga suur arv, sadades tuhandetes, kes on kodutud või elavad hooldusasutustes.

Probleem seisneb selles, et nii vaesus kui ka sotsiaalne tõrjutus on päritavad. Seetõttu jäävad sotsiaalselt tõrjutud inimeste jaoks hariduse omandamise ja elukestvas õppes osalemise võimalused saavutamatuks unistuseks.

Loodame, et vaesuse vastu võitlemise Euroopa aasta annab piisava ajendi riiklikus poliitikas solidaarsuse põhimõtte tugevdamiseks. Kui me võtame veel arvesse edaspidiseid muutusi rahvastiku struktuuris, on kõnealuse põhimõtte rakendamine veelgi keerulisem. Riiklike eelarve- ja kindlustussüsteemide analüüs näitab, et mõnedes liikmesriikides kätkevad need finantsriske või isegi sotsiaalseid ohte, mis võivad viia vaesuse veelgi laialdasemale levikule.

Kahtlemata paneb praegune nafta- ja toiduainete hinna kiire tõus lisakoormuse madalaimat sissetulekut saavasse rühma kuuluvate inimeste eelarvele. See annab enam kui piisavalt põhjust tagada, et peale vaesusele tähelepanu juhtimise aitaks vaesuse vastu võitlemise Euroopa aasta luua ka konkreetseid arvestataval riiklikul tasandil asutusi, mis lihtsustaksid erinevate strateegiate koordineerimist võitluses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu.

  Alejandro Cercas (PSE). - (ES) Austatud juhataja, ka mina tahaksin õnnitleda komisjoni ja muidugi raportööri, kes andsid võimaluse selle arutelu läbiviimiseks, et teha esimesed sammud 2010. aasta vaesuse vastu võitlemise aastana tähelepanuväärseks muutmisel.

Lissabonis öeldi, et võitlus vaesuse vastu on üks Euroopa Liidu eesmärkidest ja me oleme tihti rääkinud, nagu ka paljud nõukogud, et 2010. aastaks tuleb saavutada vaesuse tunduv vähenemine, kuid kahjuks ei ole seda märgata. Seetõttu tuleb meil teha täiendavaid jõupingutusi ja kasutada võimalust veel kord korrata, et rikkuse kasv ei too meile kõigile võrdselt kasu.

Mõned elanikkonnarühmad on eriti haavatavad ja vajavad kaitset vaesuse eest, kuna kord juba vaesunud inimestel on väga raske selle vastu võidelda.

Sellepärast vajame horisontaalset poliitikat, mis tagaks inimväärsed töökohad ja haridusvõimalused mitte ainult selle programmi, vaid kõigi Euroopa Liidu programmide raames, et solidaarsus ei puudutaks ainult majanduspoliitikat, vaid oleks Euroopa Liidu keskne põhimõte.

  Ryszard Czarnecki (UEN). - (PL) Austatud juhataja, võiks isegi öelda, et meie käsutuses olevad andmed tegelikult vähendavad kõnealuse probleemi ulatust. Need annavad ülevaate vaesusest Euroopa Liidus enne Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist. Pärast nende kahe suhteliselt vaese riigi ühinemist on vaesuse tase ELis tunduvalt suurenenud. Me ei tohiks seda asjaolu varjata. Lisaks sellele ei ela üksnes iga seitsmes ELi liikmesriigi kodanik allpool vaesuspiiri, pigem tunduvalt enam kui 16%, isegi üle 20% elanikkonnast.

Arvestades sellega tahaksin ma esitada tungiva palve, et Euroopa Liit rahastaks kõiki siin kõne all olnud projekte enam kui 50% ulatuses. See on eriti tähtis vaesemate riikide seisukohalt. Otsus seada piirmääraks 50% on tegelikult takistuseks võitluses vaesuse vastu.

(Aplaus)

  Joel Hasse Ferreira (PSE). - (PT) Lugupeetud juhataja, volinik Špidla, daamid ja härrad, sotsiaalselt kõige haavatavamate rühmade võõrandamatute õiguste tunnustamine on hädavajalik ja nende õiguste praktiline tunnustamine tähendab nii avaliku kui ka erasektori sotsiaalvaldkonda kuuluvate sidusrühmade ulatuslikku kaasamist.

Sotsiaalse ühtekuuluvuse erinevate mõõtmete kaitsmiseks peavad EL ja liikmesriigid andma oma panuse vaesuse kaotamisse ja võitlusesse sotsiaalse tõrjutuse vastu, käivitades konkreetseid meetmeid kõige erinevamatel tasanditel.

Selleks on vaja täielikult ja tõepäraselt uurida vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, kuna usaldusväärsete ja võrreldavate näitajate olemasolu, mis peegeldaksid selle nähtuse erinevate sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõõtmete arengut, on hädavajalik.

Vaesuses elavad naised ja üksikvanemaga perekonnad on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse seisukohalt eriti haavatavad ning seetõttu tuleb neile pöörata erilist tähelepanu ja pakkuda tuge.

Peale raportöörile mõeldud tänusõnade tahaksin lõpetuseks öelda, et aasta 2010 peaks kujunema eriti tõhusaks aastaks võitluses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu ning sellele tuleks tõmmata rohkem tähelepanu.

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). - (PL) Lugupeetud juhataja, ma tahaksin juhtida tähelepanu kolmele arutelupunktile. Euroopa Komisjoni viimase raporti kohaselt elas 2004. aastal 100 miljonit ELi kodanikku, seega 20% kogu elanikkonnast, väiksema sissetulekuga kui 60% ELi keskmisest sissetulekust, mis tähendab, et nad pidid läbi saama vähemaga kui 15 eurot päevas. Uutes liikmesriikides, nagu Poola, Leedu, Läti ja Slovakkia, kehtib see peaaegu 80% kohta elanikkonnast.

Teiseks, ELi riikide majanduslikus ja sotsiaalses tegevuses ei tohi kasutada liberaalsete majandusteadlaste poolt sageli pakutud lahendust, mille kohaselt sissetulekute oluline erinevus stimuleerib majanduskasvu. 2006. aastal olid Taanis, Rootsis, Soomes, Sloveenias ja Tšehhi Vabariigis erinevused sissetulekutes kõige väiksemad ning nende riikide SKT aastane kasv on paljude aastate jooksul püsinud stabiilsena vastandina nendele riikidele, kus erinevus sissetulekutes on kõige suurem, nagu Läti, Leedu, Portugal ja Kreeka ning kahjuks ka minu kodumaa Poola.

Kolmandaks tahaksin avaldada lootust, et aasta 2010 kui vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta teadvustab kõigile meie otsusetegijatele, et vaesus ja sotsiaalne tõrjutus mõjuvad pärssivalt majanduskasvule ja sotsiaalsele arengule.

(Aplaus)

  Gabriela Creţu (PSE). – (RO) Austatud volinik, kallid kolleegid, komisjon üritab meile meenutada midagi, mida me väga hästi teame – vaesuses, sealjuures äärmises vaesuses elavate eurooplaste arv on väga suur. Neid, kes seda ei tea, võib süüdistada selles, et õigluse ja solidaarsuse põhimõttele tuginev rikas ühiskond, nagu meil on, toimib nii, et vaesuses vaevleval Euroopa riigil on parlamendis rohkem kohti kui Saksamaal. Vaesus ei ole abstraktne mõiste, see on eluviis, mis kahjustab kõige enam just naisi ja lapsi. Naised on eriti suures ohus, sealhulgas ka tööl käivad naised, võttes arvesse palgavahesid, koondumist madalapalgalistesse, nõrga ametiühingutegevusega majandussektoritesse ja varimajandusse ning seda, et nad on üksikvanemaga perede hulgas ülekaalus. Vaesus on päritav. Vanemate majanduslikust vaesusest tuleneb laste kultuuriline vaesus, kahanenud väljavaadetega haridusele, poliitiline vaesus, väheste osalemisvõimalustega otsuste tegemisel või sellest kõrvalejäämine ja sotsiaalne vaesus, tagasihoidliku osalemisega ühiskondlikus tegevuses ja eraldatusega. See loob sügavamat ebavõrdsust kui erinevast ostujõust tulenev vaesus. Vähimgi sidusus avalduste ja tegude vahel sunnib meid tegema rohkem kui kodanike teadlikkuse tõstmine. Olukorra parandamiseks on vaja poliitilisi otsuseid. Meil ei ole põhjust rääkida ressursside puudumisest Euroopa Liidus, pigem nende ebaõigest jaotamisest, reeglitest, mis kinnistavad tõrjutuse. See on ühine vastutus, mis puudutab ka ettevõtteid, kes omaenda huve silmas pidades peaksid minema kaugemale kui ümbruskonna hulkuvaid koeri abistavate ühingute rahastamine, mis ainsana annab tunnistust nende ühiskondlikust vastutusest.

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN). - (PL) Härra juhataja, 2010. aasta kuulutamine vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks ei lahenda neid probleeme, mida kogevad 80 miljonit inimest, kes Euroopa Liidus elavad allpool vaesuspiiri. Komisjonide moodustamine, bürokraatia suurendamine, koosolekud ja istungid ei too neile leiba lauale.

Vaesuse vastu võitlemiseks tuleb teisiti käsitleda rikkuste loomise ja jaotamise küsimust. Tuleb selgelt rõhutada, et üleilmastumine soodustab mõnede puhul ülemäärase rikkuse loomist ja teiste jaoks kiiret vaesumist. Kahjuks on neid teisi üha rohkem. Vaesuse probleem ELis suureneb jätkuvalt ja sellel on mitu põhjust, sealhulgas rikkuste ebaõiglane jaotamine, probleemid toiduainete jaotamise ja nende tõusvate hindadega, perekonna eest hoolitsemise kulude üldine kasv, demograafiline olukord Euroopas ja kogu maailmas, püsiv ebavõrdsus, teatud piirkondade ajaloolistel põhjustest tingitud tagurlus ja suutmatus välja mõelda hädasolijate abistamiseks kohane mudel.

Kuna meil ei ole võimalik lahendada vaesuse probleemi tervikuna, tagame vähemalt lastele ja noortele tasuta hariduse ja toidu.

  Zbigniew Zaleski (PPE-DE). - (ES) Lugupeetud juhataja, volinik, ma tahaksin esile tuua ühe konkreetse aspekti ja ma räägin poola keeles:

(PL) Lugupeetud juhataja, me püüame võrdlemisi vähese eduga abistada vaeseid riike Aafrikas ja Ladina-Ameerikas, kuid mitte miski ei õigusta vaeste inimeste abistamata jätmist Euroopa Liidus. Meil on piirkondi, kus inimesed on väga vaesed, eriti lapsed. Ma tahaksin juhtida tähelepanu probleemile, millel on tulevikus tõsised tagajärjed, nimelt niisugune nähtus nagu Euroopa orvud. Need on sisserändajate lapsed, kelle vanemad rändavad Euroopa Liidus ühest riigist teise, jättes oma lapsed tihti saatuse hooleks. Ma usun, et selle probleemi psühholoogilised tagajärjed lähevad meile edaspidi kalliks maksma. Sellepärast peaksime me praegu tegema kõik, et see probleem kõrvaldada.

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE). – (RO) Austatud juhataja, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamine on üks Euroopa Liidu peamistest eesmärkidest. Sellepärast peaks 2010. aasta olema Euroopa strateegia rakendamisel selles valdkonnas otsustav. 78 miljonist kodanikust, kes elavad vaesuse ohus, on 19 miljonit lapsed. Kahjuks puuduvad siiani laste olukorra parandamiseks kavandatud Euroopa programmid ja fondid. Euroopa Liit eraldab küll rahalisi vahendeid koolide puuviljade ja piimatoodetega varustamiseks ja raha õpilaste hariduse jaoks, kuid minu meelest on meil vaja sidusat strateegiat ja vaestest perekondadest pärit laste jaoks mõeldud reaalseid programme. Samal ajal peaksime ka keskenduma muudele ebasoodsas olukorras olevatele elanikkonnarühmadele, eriti noortele inimestele, kelle osas meil tuleb määrata kindlaks tegevuspõhimõtted ja eraldada suuremad summad struktuurifondidest. Lisaks sellele on oluline rõhutada asjaolu, et praegu ei saa me vajalikke rahalisi vahendeid omamata luua eeldusi jätkusuutlikuks ühiskondlikuks arenguks. Minu arvates ei ole eraldatud 17 miljoni euro suurune summa piisav, arvestades praeguste Euroopa vajadustega võitluses sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu. Lõpetuseks, võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu peaks olema ühendatud olemasolevate programmidega. Vaesuse vastu võitlemise Euroopa aasta prioriteetide rahastamiseks tuleks kasutada nii Euroopa Sotsiaalfondi kui ka Euroopa programmi Progress.

  Anna Záborská (PPE-DE). – (FR) Lugupeetud juhataja, volinik, daamid ja härrad, ma õnnitlen teid selle suurepärase ettepaneku puhul. Ühtlasi tänan Marie Panayotopoulos-Cassiotoud väga hea raporti eest. Ma olen kindel, et me hääletame ühehäälselt resolutsiooni poolt.

Ma panen siiski veidi imeks. Meil on järjekordne Euroopa aasta, seekord äärmise vaesuse vastu. 20 aasta eest tähistas rahvusvaheline kogukond 17. oktoobril rahvusvahelist vaesuse likvideerimise päeva. 17. oktoobri tähistamisel Euroopa Parlamendis Brüsselis olin ma koos kolleeg Iñigo Méndez de Vigoga, kes juhib selle parlamendi delegatsiooni koos neljanda ülemaailmse naisteteemalise konverentsiga.

Praegu siin sõna võttes palun, et te märgiksite selle kuupäeva oma kalendritesse. Ma loodan, et 17. oktoobril tähistavad Euroopa institutsioonid oma vankumatut solidaarsust päevakohase loosungiga: „Kui inimesed on mõistetud elama viletsuses, rikutakse inimõigusi. Ühinemine nende jaluleseadmise nimel on meie püha kohustus”.

  Vladimír Maňka (PSE). - (SK) Euroopa Liidus elab vaesuse ohus kokku 78 miljonit inimest. Kõige haavatavamate rühmade jaoks suurendavad tarbekaupade, energia ja toiduainete jätkuvalt tõusvad hinnad seda ohtu veelgi.

Kvaliteetne tööhõive vähendab oluliselt vaesuse ohtu. Sellegipoolest elavad ka tööl käivad inimesed tihti vaesuse ohus.

Uuendatud Lissaboni strateegia edendab kõikide jaoks võrdseid võimalusi, suurendades sotsiaalset ja põlvkondadevahelist solidaarsust ning luues ühiskonna, kus vaesus puudub. Sellest lähtuvalt kiidan ma heaks käesoleva algatuse, mis teadvustab senisest enam vaesuse probleemi ja püüab kehtestada ühtset kooskõlastatud poliitikat.

Vaesusevastase võitluse kampaania peaks tõstma üldist teadlikkust ja panema aluse pikaajalisele tööle võitluses vaesuse kui nähtuse vastu. Selles osas on meil Skandinaavia riikidelt palju õppida. Nendes riikides on tõestatud, et üheks kõige tõhusamaks vaesuse vähendamise vahendiks on aktiivne tööturupoliitika koos heade töötingimuste ja sotsiaalkaitse kindla tagamisega.

  Danutė Budreikaitė (ALDE). – (LT) Ma kiidan heaks komisjoni ettepaneku kuulutada 2010. aasta vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks. Vaesus on nii ELi kui ka maailma probleem.

Ma tahaksin rääkida mõnedest vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse teravamatest aspektidest, millele me peaksime pöörama varasemast rohkem tähelepanu.

Kõigepealt, kui me likvideerime laste vaesuse, siis me pääseme vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse nõiaringist, mis kandub vältimatult ühest põlvkonnast teise.

Teiseks, ligikaudu 10% töötavast elanikkonnast elab madalate palkade, osalise tööajaga töötamise ja madala kvalifikatsiooni tõttu ikkagi vaesuses. Sellepärast on hädavajalik edendada töötajate harimisel põhinevat kvalitatiivset tööhõivet.

Kolmandaks, samuti on äärmiselt tähtis edendada ühiskonnasisest solidaarsust, teadvustades vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleeme kõigile ühiskonna liikmetele.

Ma kutsun kõiki ELi institutsioone ja liikmesriike üles andma avalikkusele üksikasjalikumat teavet võitluse kohta vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega, et tõsta ühise vastutuse tunnet ja aidata hajutada eelarvamust sellest kui rahalisest koormusest ühiskonnale.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). - (PL) Lugupeetud juhataja, vaesus on väga keeruline nähtus, mis võib avalduda mitmesugustes vormides. See avaldub erinevates maades erinevalt. Euroopas ei sure inimesed nälga, siin on peamisteks probleemideks väike sissetulek, viletsad elamistingimused, kehv tervis, sageli alkoholism, võõrandumistunne ja tulevikuväljavaadete puudumine.

Vaesus on ohtlik nähtus, eriti laste hulgas, sest paljudel juhtudel on see pärilik. Vaesuses üles kasvanud lastel on palju raskem elus edasi jõuda, nad ei saa sellega ilma kõrvalise abita hakkama ja jagavad oma vanemate saatust.

Sellepärast on tähtis teha kõik, mis võimalik, et kaotada see põlvest põlve edasi kanduv vaesuse pärand. Sotsiaalse integratsiooni tugevdamine, vaesuse vähendamine ja võitlus sotsiaalse tõrjutuse vastu on ELi jaoks tõsine väljakutse, eelkõige arvestades demograafiliste muutustega, nagu vananev elanikkond ja sisserändajate sissevool.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). - (PT) Vaesuse vastu võitlemise Euroopa aasta väljakuulutamisest ei piisa, kui ligi 20% Euroopa elanikkonnast ähvardab vaesuse oht. Sotsiaalse ebavõrdsuse teravnemine, madalapalgaliste ja ebakindlate töökohtadega töötajate arvu kasv, mis omakorda suurendab vaeste arvu, ning järjest tõusvad kütuse ja toiduainete hinnad – see kõik nõuab teistsuguseid strateegiaid, et tagada laste, naiste ja perekondade sotsiaalne kaasamine.

Vaja on meetmeid, mis muudavad töö atraktiivsemaks, tõstavad õiguste andmise abil tööhõivet, tagavad kvaliteetsed avalikud teenused, korraliku eluaseme ning riikliku ja üldise sotsiaalkindlustuse.

Sellega seoses tuleks kiiresti heaks kiita Euroopa solidaarsuse ja sotsiaalse arengu strateegia, mis asendaks Lissaboni strateegia ja stabiilsuse pakti neoliberaalse poliitika, et aastal 2010 ei oleks meil vaesust veelgi enam kui praegu.

  Juan Andrés Naranjo Escobar (PPE-DE). - (ES) Härra juhataja, ma tahaksin kõigepealt õnnitleda raportööri ja volinikku selle algatuse puhul.

Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus on sama nähtuse kaks tahku ja need iseloomustavad ühiskonda, kus on puudustkannatavaid inimesi, ühiskonda, kus puudub sotsiaalne ühtekuuluvus. Kokkuvõttes on tegu siiski eetika küsimusega.

Aasta 2010 tuleb vaesusevastase võitluse aasta. Me kõik teame, et sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse kaotamine on väga pikaajaline ja keeruline ülesanne, aga kui me suudame parimal viisil kasutada iga sellesse programmi investeeritud eurot, kui me jõuame nende inimesteni, kes vajavad kõige enam abi, kui me suudame äratada avaliku arvamuse, siis me loome uue Euroopa kodakondsuse. See oleks suur saavutus.

Möödunud nädalal lükkasid Iirimaa kodanikud tagasi Lissaboni lepingu. Iiri ühiskonnas külvas segadust mitmesugustele arvamustele tuginev demagoogiline propaganda, mis tekitas alusetut hirmu üleilmastumise ees ja teatud kahtlusi meie ühise kodu ehitamise osas.

Kuulutades aasta 2010 vaesusevastase võitluse aastaks, peame me selle ühtlasi kuulutama ka Euroopa kodakondsuse aastaks.

  Vladimír Špidla, volinik. − (CS) Lugupeetud daamid ja härrad, tänan teid selle põhjaliku arutelu eest, mis käsitles vaesuse paljusid aspekte. Minu arvates näitab juba selle ettepaneku esitamine selgelt, et komisjon ei eira vaesuse probleemi ja üritab pikkamööda luua sellise poliitilise keskkonna, mis võimaldab palju tõhusamalt vaesuse vastu võidelda. Ühtlasi tahan ma öelda, et komisjon käsitleb vaesuse probleemi kogu selle keerukuses. Kuigi mõned komisjoni dokumentidest käsitlevad vaesust per se, nagu näiteks hiljuti avaldatud teatis aktiivse kaasamise kohta, mis rõhutab kvaliteetsete töökohtade tähtsust vastavalt Lissaboni strateegia eesmärgile luua rohkem ja paremaid töökohti, mõistab komisjon siiski, et vaesuse keerukat küsimust ei saa üksnes tööturu vahendite abil lahendada. Piisab sellest, kui nimetada laste vaesust, mis on ilmselgelt seotud ka haridussüsteemi kvaliteediga. Samuti pensionieas inimeste vaesuse probleemi, mida enesestmõistetavalt ei ole võimalik otseselt tööturu vahendeid kasutades lahendada.

Lubage mul käsitleda veel mõningaid väga olulisi küsimusi. Komisjoni ettepanek kõnealuse kava rahastamiseks on kogusummas 17 miljonit eurot, arutelu käigus oli kuulda arvamust, et riiklike projektide rahastamist tuleks suurendada, eelkõige mõnedes riikides. Komisjon ei nõustu selle arvamusega sel lihtsal põhjusel, et meie eesmärk on pakkuda nii palju rahalist toetust kui võimalik selleks, et meie meetmeid võimalikult tõhusateks muuta. Vaesuse vastu võitlemise Euroopa aasta on tavapärase demokraatliku poliitilise menetluse klassikaline näide. Läbimurde saavutamiseks ja poliitilise õhkkonna muutmiseks on meil vaja üksikasjalist teemakeskset arutelu ning see ongi Euroopa aasta eesmärk.

Tahaksin nüüd rääkida mõningatest esitatud muudatusettepanekutest. Ma olen nõus muudatusettepanekutega, mis puudutavad eesmärkide nimetusi artiklis 2 ja Euroopa aasta prioriteetide loetelus, samuti nõustun ma muudatusettepanekutega, mis keskenduvad soolisele võrdõiguslikkusele. Kuna muudatusettepanekuid on laekunud väga palju, lubage mul esitada parlamendile täpne loetelu ilma neid suuliselt tsiteerimata.

Ma puudutaksin ainult kaht artiklit, artikleid 37 ja 52, millele ma tahan eraldi tähelepanu pöörata. Teie nõusolekul loen ma ette mainitud kahe artikli kohta käiva teksti.

Komisjon omistab väga suurt tähtsust sellele, et lihtsustada ja toetada laiaulatuslikku osalemist kõikidel vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaga 2010 seotud meetmetasanditel kui praktilist viisi selle positiivse ja kestva mõju tagamiseks.

Kooskõlas Euroopa aasta otsusega töötab komisjon strateegilises raamdokumendis välja ühised suunised, mis sätestavad Euroopa aasta meetmete rakendamise põhiprioriteedid, sealhulgas riiklikes asutustes ja meetmetes osalemise miinimumstandardid.

Strateegiline raamdokument on adresseeritud riiklikele rakendusasutustele, kes vastutavad Euroopa aastaks riiklike programmide määratlemise ja ühenduse rahastamiseks esitatavate üksikmeetmete valimise eest ning muudele asjaosalistele.

Sellega seoses rõhutab komisjon valitsusväliste organisatsioonide juurdepääsu lihtsustamise tähtsust, sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega organisatsioonid. Võimalikult laiaulatusliku juurdepääsu tagamiseks võib riiklik rakendusasutus teha otsuse mitte nõuda kaasrahastamist ja teatud meetmeid täielikult rahastada.

Niisugune oli tekst. Daamid ja härrad, lubage mul peatuda veel Richard Falbri kõnel, kes tõstatas tööaja direktiivi küsimuse ja tegi seda viisil, millel on tegelikkusega vähe ühist. Suurema selguse huvides võib nõukogu saavutatud kompromisstulemuse lihtsustatult kokku võtta järgmiselt: 48tunnine töönädal jääb kehtima ja võimalust kasutada tööaja erandit vähendati 78-lt tunnilt 60-le või 65-le tunnile nädalas. See on üks kõnealuse kompromissi olulisi erijooni ja kuna seda käimasoleva arutelu ajal mainiti, tundus mulle, et sellele tuleks vastata.

Daamid ja härrad, lubage mul lõpetuseks teid veel kord tänada arutelu eest, mis puudutas vaesuse paljusid aspekte ja oli minu arvates väga sisukas. Kahjuks ei ole praegu võimalik kõiki teie sõnavõtte kommenteerida, arvestamata asjaolu, et valdav osa teie arvamustest kajastuvad raportööri raportis. Ma tahaksin teda raporti eest veel kord tänada.

volinik. − (FR)

Komisjoni seisukoht Euroopa Parlamendi muudatusettepanekute suhtes

Panayotopoulos-Cassiotou raport (A6-0173/2008)

Komisjon on tervikuna nõus järgmiste muudatusettepanekutega: 6, 7, 12, 13, 16, 17, 19, 20, 21, 22, 23, 27, 28, 29, 31, 33, 34, 35, 36, 38, 39, 41, 42, 46, 47, 48, 49, 53, 54, 55, 56, 57, 58, 59, 60, 61, 62 ja 63.

Komisjon on nõus järgmiste muudatusettepanekute sisuga, aga osaliselt ja tingimusel, et need ümber sõnastatakse: 1, 2, 3, 4, 5, 8, 9, 10, 11, 14, 15, 18, 24, 25, 26, 30, 32, 37, 43, 44, 45, 50, 51, 52, 64 ja 66.

Komisjon lükkab tagasi muudatusettepanekud 40 ja 65. Täpsemalt, arvestades muudatusettepanekuid 37 ja 52, mis käsitlevad väikeste ja keskmise suurusega organisatsioonide osalemist ja kaasrahastamise võimalust, kuni teatud projektide kogumaksumuseni, teeb komisjon kompromisslahendusena ettepaneku teha selles osas avaldus – mille ma teile ette loen – milles ta kohustub lisama nende kahe muudatusettepaneku üldise mõtte strateegilisse raamdokumenti, mille ta Euroopa aasta meetmete põhiprioriteetide määratlemiseks koostab.

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou, raportöör. − (EL) Austatud juhataja, volinik, tänan teid esitatud arvamuse eest. Ma loodan, et ühised suunised strateegilises raamdokumendis tõepoolest juhendavad riiklikke komiteesid tõhusa tegevuse kavandamisel. Täpselt nagu volinik rõhutas, peab põhieesmärk olema kõigi vaesusega kokkupuutuvate inimeste kaasamine nii praegu kui ka tulevikus.

Minu isiklik arvamus on, et vaesust ei ole võimalik täielikult kaotada, kuna see võib pärast looduskatastroofi uuesti võimust võtta. Siin on juttu olnud üleujutustest või tulekahjudest põhjustatud katastroofidest Kreekas ja muudes riikides, mille tagajärjel vaesus taas levib, samuti võib leviku põhjuseks olla rahvusvaheline olukord. Sellest lähtuvalt peame olema alati valmis. Sellepärast me panemegi suurt rõhku ennetamistööle, mis ka selgitab 17. oktoobril tähistatavat rahvusvahelist vaesuse likvideerimise päeva, millele Anna Záborská viitas. Me lisasime selle päeva raportisse.

Need ei ole väikesed ega vähese siduvusega meetmed. Me tahame, et need sobituks iga riigi vajadustega, ja usume, et vaesuse probleemiga tegelemine tähendab võitlusse asumist iga kogukonna rahu ja õitsengut ähvardava esimese võimsa vaenlasega. Ajaloolasest volinik teab, et 1000 aastat Euroopas püsinud Bütsantsi keisririigi valitseja toetas võitlust vaesuse vastu igas peetud kõnes. Ta pidas seda riigi kõige olulisemaks vaenlaseks nende järel, kellega ta oma piiridel sõdis.

Nii peame ka meie pidama vaesusevastast võitlust nii ELi piires kui ka väljaspool seda. Me peame saavutama need kuulsad aastatuhande eesmärgid, et oleks võimalik tegeleda ka ebaseaduslike ja majanduslikel põhjustel sisserändajate probleemiga, kes oma olukorda meie omaga võrreldes siia tulevad.

Ma olen veendunud, et oskusliku kavandamise abil saavutame me häid tulemusi ja tänan teid kõiki suurepäraste sõnade eest.

(Aplaus)

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. — (PL) Austatud juhataja, tahaksin tänada Marie Panayotopoulos-Cassiotoud suurepärase raporti eest ja eelkõige tähelepanu juhtimise eest vaesuse ennetamise küsimusele. Ma olen selle poolt, et aasta 2010 nimetatakse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks. Kõnealusest raportist rääkides tahaksin ma osutada sellele, kui oluline on vaesusest väljapääsu leidmiseks konkreetsete meetmete rakendamine, vastandina üksnes sellest rääkimisele. Euroopas elab 78 miljonit inimest vaesuses ja 19 miljonit neist on lapsed. Me peame meeles pidama perekonna tähtsust, mida tuleks kaitsta ja millele tuleks pakkuda sotsiaalset ja majanduslikku tuge, et likvideerida Euroopa laste hulgas valitsev ülisuur vaesus.

Siinkohal tuleks mainida ka vaesuse põhjust. See on märkimisväärne toiduainete ja energiahinna tõus, mis mõjutab põhiliselt paljulapselisi perekondi ja eakaid. Euroopa Komisjoni andmetel elab Poolas, Kreekas ja Portugalis umbes 14% töötavast elanikkonnast vaesuses.

  Corina Creţu (PSE), kirjalikult. – (RO) Tänan raportööri koostöövalmiduse eest kõnealuse raporti koostamisel. Euroopa Liidus elab üks kuuest inimesest allpool vaesuspiiri, kusjuures see statistika ei hõlma Rumeeniat ja Bulgaariat.

Kuigi vaesuse osas kahaneb vahe naiste ja meeste vahel enamikus liikmesriikides pidevalt ja keskmine erinevus suhtelist vaesust ja püsivat vaesust silmas pidades on 2%, tahaksin ma juhtida teie tähelepanu tegelikkusele uutes liikmesriikides. Rumeenias ja Bulgaarias on vaesuse ohus olevate naiste arv enam kui 10% suurem kui meeste arv. Samuti on naised rohkem ohustatud sotsiaalsest tõrjutusest.

Me ei tohiks eirata asjaolu, et solidaarsuse, sotsiaalse õigluse ja vaesuse kaotamise ideed on väljakutse, mis ei puuduta üksnes riike Euroopa Liidu sees, vaid ka ELi osalemist maailma majanduslikul ja poliitilisel areenil.

Seetõttu oleks minu meelest asjakohane lisada meeste ja naiste ebavõrdset olukorda puudutav osa teksti lõppversioonis üldisema sisuga artiklisse. Samuti pean ma oluliseks vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta vastavusse viimist aastatuhande arengueesmärkidega ja eriti rahvusvahelise vaesuse likvideerimise päevaga.

  Zita Gurmai (PSE), kirjalikult. – (HU) Vaesus on keerukas, suhteline ja mitmetahuline probleem, mis tõstatab majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi küsimusi. Sellele vaatamata tuleb meil võtta meetmeid vaesuse vastu võitlemiseks, sest aastal 2006 elas 16% (78 miljonit) kahekümne viie Euroopa Liidu liikmesriigi kogu elanikkonnast allpool vaesuspiiri. Lissaboni strateegia käivitamisel märtsis 2000 kutsus Euroopa Liidu Nõukogu liikmesriike ja komisjoni üles astuma samme, et saavutada vaesuse kaotamisel otsustavaid tulemusi hiljemalt 2010. aastaks. Meetmete väljatöötamine on väga oluline edasiminek, sest probleemi käsitlemiseks on vaja mõista selle täpset olemust. Mul on hea meel, et 2010. aasta kuulutati vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks. Ma olen kindel, et see aitab edendada heade tavade vahetamist ja uute algatuste käivitamist kõigis valdkondades, eelkõige seoses vaesuse ennetamise, järelevalve, rahastamismehhanismide ja laste vaesuse vastu võitlemisega.

Tuleks eraldi rõhutada, et praktiliste kogemuste põhjal ähvardab vaesus naisi palju rohkem kui mehi ja eriti käib see nende naiste kohta, kes on mitmest aspektist lähtudes ebasoodsas olukorras. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamine võitluses vaesuse vastu ja ühtlasi ka vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta raames on erakordselt oluline. Meeste ja naiste tõeline võrdväärsus on üks vaesuseohu vähendamise põhiline eeltingimus, kuna naiste vaesumine on vähem tõenäoline, kui neil on kohane ja piisavalt tasustatud töö, mida saab ühendada perekondlike kohustustega.

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. – (RO) Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikiri sätestab: „Vaesus, kus ta ka ei esineks, kujutab endast kõikjal ohtu õitsengule”. See on põhjus, miks ma rõhutan muudatusettepaneku tähtsust, mis puudutab vaesuse ennetamist ja selle vastast võitlust riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil teostatava mitmemõõtmelise poliitika abil, mis tagaks kodanike aktiivse osavõtu ühiskondlikus elus ja tööturul.

Reformid sotsiaalse kaitse ja aktiivse kaasamise poliitika valdkonnas on Euroopa kiirenevale majanduskasvule ja uute töökohtade loomisele otsustavalt kaasa aidanud. 2008. aasta esimesel veerandil oli Rumeenia majanduskasv ELis üks kiiremaid, suurenedes 8,2% võrra ajal, kui Euroopa keskmine majanduskasv on Eurostati andmetel 2,5%, kuid sellele vaatamata on madala haridustasemega inimesed, eriti maapiirkondades, kellel puudub kvalifikatsioon, lapsed, noored, puuetega inimesed ja romid märkimisväärses vaesuseohus.

Ma avaldan raportöörile tunnustust aktiivsuse eest ja pean väga vajalikuks, et liikmesriikide visandatud Euroopa Liidu soovitusi järgivad strateegiad taotleksid kodanike majandusliku konkurentsivõime ja sotsiaalse heaolu kõigile tulutoovat kokkusobitamist.