Istungi stenogramm

Esmaspäev, 16. juuni 2008 - Strasbourg

26. Ühtekuuluvuspoliitika mõju haavatavate kogukondade ja rühmade integratsioonile (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on regionaalarengukomisjoni nimel Gábor Harangozó esitatud raport ühtekuuluvuspoliitika mõju kohta haavatavate kogukondade ja rühmade integratsioonile (2007/2191(INI)) (A6-0212/2008).

  Gábor Harangozó, raportöör. − (HU) Tänan väga, härra juhataja, volinik Hübner, daamid ja härrad, mõned piirkonnad ja nendes piirkondades elavad inimesed ei ole võimelised ära kasutama neid võimalusi, mis me neile ühenduse ressurssidest anname, et likvideerida vaesus, milles nad elavad, ja aidata neil võimalikult kiiresti Euroopa Liidu keskmisele tasemele jõuda.

Ma algatasin selle raporti, et välja selgitada põhjused, miks me ei ole suutnud kaasa aidata kõnealuste piirkondade arengule, ja anda soovitusi olukorra muutmiseks ja kriisi lõpetamiseks. Euroopa Komisjoni neljanda ühtekuuluvuse arenguaruande kohaselt on ühtekuuluvuspoliitika riiklikul tasandil mõnedes riikides väga edukas. Praktiliselt avaldub see jõudsamas arengus ja positiivsetes edusammudes teel ELiga ühinenud ja ühtekuuluvusfondidest toetust saavate riikide ühtekuuluvusele. Kui me vaatame veidi täpsemal, piirkondlikul tasandil, näeme siiski, et piirkondadevahelised erinevused ei ole vähenenud samas ulatuses. Tooksin näiteks Ungari. Ungari keskosas on SKT inimese kohta 110% ELi keskmisest SKTst, kuid neljas Ungari seitsmest piirkonnast on SKT inimese kohta väiksem kui 45% ELi keskmisest. Nimetatud juhtudel erinevus vähemalt ei suurene. Piirkonnasiseste regionaalsete erinevuste suurenemine neljanda ühtekuuluvuse arenguaruande kinnitusel siiski sageli jätkub.

Mis saab olla põhjuseks, et mõned piirkonnad suudavad olemasolevaid võimalusi oma huvides ära kasutada ja teised mitte? Lähemal vaatlusel selguvad mõned väga olulised sügaval peituvad struktuurilised iseärasused just piirkondlikul tasandil. Piirkondades, mille areng on väga aeglane, puuduvad ilmselgelt inimesed, kes suudaksid asjakohaseid projekte välja töötada, samuti puudub nendesse piirkondadesse investeeringute saamiseks vajalik põhiinfrastruktuur, asjaomane haridus ja korralik tervishoiuteenus. Ungaris on näiteks mitmeid väiksemaid piirkondi, kus meeste eluiga on enam kui 15 aastat lühem kui rahvastiku keskmine eluiga.

Mida me saaksime selles suhtes teha? Kuna meil on tegemist äärmiselt keeruka ja selgelt väiksemate piirkondade keskse probleemiga, usun, et meil tuleks hinnata seda, kas on õige vaadelda ühtekuuluvuspoliitikat ainult piirkondadevahelisel tasandil, st piirkondlikul tasandil. Kas ei oleks õigem välja selgitada täpsemate ja eesmärgipärasemate meetmete vajadus väiksemate piirkondade tasandil, mis tekitavad kõige enam probleeme? Edaspidi peame kõigepealt välja selgitama otsustuste tegemiseks kasutatava statistika iseloomu. Ma puutusin selle probleemiga kokku raporti ettevalmistamisel, aga ma ei saa teile esitada mingit kindlat alust statistilise võrdluse teostamiseks, kuna kogu ELi ulatuses puuduvad väiksemate piirkondade kohta võrreldavad statistilised andmed. Ühtlasi tuleb meil edaspidi välja selgitada, kas on asjakohane siduda omavahel maapiirkondade ühtekuuluvust ja põllumajanduspoliitikat, kuigi tegu on eelkõige maapiirkondadega. Kas ei oleks kohasem käsitleda maapiirkondade probleeme ühtekuuluvuspoliitika kontekstis ja kasutada ühtekuuluvuspoliitika vahendeid, jättes põllumajanduspoliitika meetmetele ainult täiendava rolli?

Seoses sellega tahaksin ma tänada variraportööre erakordselt konstruktiivse abi eest raporti koostamisel. Samas tahaksin aga märkida, et pärast nädalate pikkusi läbirääkimisi ja pärast seda, kui ma nõustusin fraktsiooni PPE-DE raportiga, mis sisaldas olulist muudatust väga tähtsas raporti osas, hääletas fraktsioon PPE-DE oma muudatuse vastu. Minu jaoks tekib küsimus – mida me siis õieti tahame? Kas me tahame midagi tegemata lihtsalt nentida probleemi olemasolu või oleme valmis sellega tegelema ja tulema välja soovitustega, kuidas meie poliitikat muuta, keskendudes rohkem nende valdkondade tuvastamisele, kus annab midagi probleemi lahendamiseks ära teha? Tänan teid tähelepanu eest.

  Danuta Hübner, volinik. − Lugupeetud juhataja, ma tahaksin tänada Gábor Harangozód raporti eest ja samuti jõupingutuste eest saavutada oma komisjonis haavatavaid kogukondi ja rühmi puudutavas keerulises küsimuses üksmeelne seisukoht. Ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on sotsiaalse tõrjutuse kaotamine, et vältida majanduskasvuga kaasnevat sotsiaalset polariseerumist meie ühiskonnas, eelkõige haavatavate kogukondade ja rühmade integreerimine, mis jääb ühtekuuluvuspoliitika eesmärgiks ka tulevikus.

Raportis esile toodud probleemid on tõepoolest ühelt poolt territoriaalse ühtekuuluvuse ja teiselt poolt sotsiaalse ühtekuuluvuse piirimail ning kui sotsiaalse polariseerumise ja sotsiaalse eraldatuse probleemid mõnes piirkonnas kuhjuvad, saab sellest territoriaalse ühtekuuluvuse küsimus.

Sotsiaalne tõrjutus on probleem Euroopa Liidu vaeseimates piirkondades, kuid sotsiaalse eraldatuse saarekesi leidub ka selle kõige rikkamates linnades. Raport kutsub komisjoni üles esitama järgmises territoriaalset ühtekuuluvust käsitlevas rohelises raamatus selle ammendav määratlus ja ma võin kinnitada, et roheline raamat, mis ilmub käesoleva aasta septembri lõpus, annab oma panuse Euroopa Liidu piires ühise arusaama väljakujunemisele territoriaalse ühtekuuluvuse mõiste kohta.

Raportis tõdetakse, et haavatavate rühmade ja kogukondade teema ei ole sugugi kerge ja see ei tohiks piirduda ainult romi kogukondadega. Siiski on leidnud üldist tunnustust, et romi kogukondade olukord Euroopas nõuab erilist tähelepanu. Romide tõrjutuse mitmetahulise probleemi käsitlemiseks on vaja terviklikku lähenemisviisi, mida parlament jaanuaris ka põhjalikult arutas, võttes vastu resolutsiooni, mis käsitleb Euroopa strateegiat romide kohta. Komisjon esitab juuli alguses uuendatud sotsiaalmeetmete kava paketis töödokumendi romide kaasamiseks ettenähtud ühenduse vahendite ja strateegiate kohta.

Ma jagan raportis esitatud arvamust vajadusest kasutada senisest enam Euroopa poliitikavaldkondade ja samuti mitmesuguste olemasolevate rahastamisvahendite koostoimet ja vastasmõju. Riiklike ja piirkondlike asutustega ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavade üle läbirääkimisi pidades pööras komisjon sellele olulist tähelepanu.

Samuti jagan ma raportis välja öeldud seisukohta, et kõikide Euroopa Liidu piirkondade kohta piirkonnasisese võrreldava andmestiku kättesaadavaks tegemine, rõhuasetusega sotsiaalsetel näitajatel, on väga vajalik, kuid keeruline küsimus. Nagu te teate, ei kogu Eurostat andmeid, vaid haldab riiklike statistikasüsteemide saadetud andmeid.

Me lõpetasime äsja linnaauditi teise väljaande, mis hõlmab ajavahemikku kuni 2004. aastani, ja me teame täpselt, kui väike on territoriaalsete andmete kättesaadavus allpool klassikalist piirkondlikku tasandit NUTS 2. Selle probleemi käsitlemiseks ja territoriaalse ühtekuuluvuse rohelise raamatu ettevalmistamise taustal töötas regionaalpoliitika peadirektoraat selle kallal, et parandada uurimistöö kvaliteeti regionaalpoliitika valdkonnas, kaasa arvatud statistika. Selle töö tulemusena on praeguseks valminud kulutuste ülevaade ajavahemikul 2000–2006 NUTS 3 tasandil, mis hõlmab 20 kulukategooriat ja on kättesaadav eesmärgi 1 piirkondade, eesmärgi 2, algatuste Urban ja Interreg ning ühtekuuluvusfondi kohta.

Maapiirkondade audit on jäänud meile siiani väljakutseks. Kahjuks tuleb tunnistada, et puuduvad usaldusväärsed andmed selle kohta, kuhu teatavad tõrjutud elanikkonnarühmad on koondunud, ja seetõttu on võimatu sobitada niisuguste rühmade asukohaga meie äsja omandatud teavet selle kohta, millele ja kuhu ühtekuuluvuspoliitika vahendeid on kulutatud. Selles valdkonnas edu saavutamiseks on praeguse seisuga minu meelest vaja pigem kvalitatiivset analüüsi kasutavat konkreetset uurimistööd.

Ma tänan veel kord parlamenti nendele tähtsatele küsimustele tähelepanu juhtimise eest ja ootan põnevusega tänast arutelu.

  Ilda Figueiredo, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamuse koostaja. − (PT) Ma ei väsi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamuse koostajana kordamast vajadust toetada maapiirkondi, sealhulgas mägipiirkondi, kus on keskne koht naistel. Nende tööd tuleb väärtustada ja neile tuleb ühtlasi tagada korralik sissetulek.

Tuleb kindlustada küllaldaselt tasustatud tootmistegevus ja kvaliteetsed avalikud teenused, et hoida noori lahkumast ja vältida maapiirkondade tühjaks jäämist. Reformides ühist põllumajanduspoliitikat, tuleb erilist tähelepanu pöörata põllumajanduses tegutsevatele pereettevõtetele ning väikestele ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele, mida praegu ka tehakse, et muuta põllumajanduspoliitika õiglasemaks, võidelda maapiirkondadest lahkumise vastu ja toetada põllumajandustoodangut.

Samuti rõhutan vajadust toetada kõiki ebasoodsamas olukorras olevaid piirkondi, püsivate struktuuriliste puudustega alasid, äärepoolseimaid piirkondi ja neid alasid, kus toimub tööstuse ümberstruktureerimine, ümberpaigutamine või ettevõtete sulgemine, et tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning haavatavate kogukondade ja rühmade sotsiaalset kaasamist.

  Maria Petre, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (RO) Austatud juhataja, volinik, kallid kolleegid, kõigepealt tahaksin ma tänada raportööri tehtud töö ja erinevate arvamuste lähendamisel nähtud vaeva eest. Me kõik oleme nõus, et haavatavate rühmade ja kogukondade areng on seotud paljude raskustega ja nad nõuavad erilist tähelepanu nii ühtekuuluvuspoliitika kui ka muude olemasolevate rahalise abi vahendite raames.

Mina olin töö koostamise kõigil etappidel selle poolt, et raport jagataks kaheks eraldi osaks, kusjuures üks osa käsitleks haavatavaid kogukondi rahvusliku kuuluvuse seisukohalt ja teine teatud geograafiliselt ebasoodsatest teguritest määratletud aspektist. Kahjuks ei kajasta raport praegusel kujul meie ettepanekut. Meie fraktsioon esitab kolm muudatusettepanekut, mille heakskiitmisest meie hääletuse tulemus sõltub, nimelt soovime välja jätta põhjenduse Ee, mis on identne põhjendusega I, selgitades haavatava piirkonna või ala mõistet ja neid loetledes, ja lõike 17. Me loodame selles suhtes saada raportööri heakskiidu.

Ma rõhutaksin lõpetuseks veel kaht mõtet. Mis tahes etnilisest või geograafilisest aspektist haavatavate kogukondade probleeme saaks käsitleda palju tõhusamalt, kui selles valdkonnas toimiks koostöö kohalike, piirkondlike, riiklike ja Euroopa asutuste vahel. Samas on haridussüsteemi ning avalike teenuste, sotsiaalteenuste ja transpordi infrastruktuuride roll haavatavate rühmade ja kogukondade kaasamiseks möödapääsmatu.

Ma lõpetan veel kord rõhutades, et meie lõplik seisukoht sõltub, nagu juba öeldud, kolme muudatusettepaneku vastuvõtmisest, eelkõige komisjonis hääletatud lõike 17 väljajätmise kohta. Me toetame raportit, kui need muudatusettepanekud vastu võetakse.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, fraktsiooni PSE nimel. – (PL) Lugupeetud juhataja, ma tahaksin kõigepealt tänada raportööri töö eest siin täna esitatud raportiga. Ma olen nõus, et on vaja väiksematel piirkondadel põhinevat lähenemisviisi, mis keskendub piirkonnasisestele erinevustele ja kõige tundlikumatele aladele.

Mõnikord on piirkonnasisesed erinevused isegi tähtsamad kui erinevused piirkondade vahel. Me peame meeles pidama, et Euroopa regionaalpoliitika eesmärk ja tagamõte on üksikute piirkondade vaheliste erinevuste vähendamine Euroopa Liidus ning samuti see, et territoriaalse tõrjutuse nähtust ei ole seni poliitiliste vahendite osas veel arvesse võetud. Uutes liikmesriikides tuleb võrdsete võimaluste avanemisega seotud sotsiaalset eraldatust ja ebaõnnestumist kõige sagedamini ette maapiirkondades, samal ajal kui majanduslikud ja sotsiaalsed algatused on koondunud keskustesse, peamiselt linnadesse.

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemise vahendid on igas riigis erinevad, aga selleks, et luua territoriaalse ja sotsiaalse ühtekuuluvusega EL, tuleb rakendada täiendavaid meetmeid, mille eesmärgiks on ergutada majanduslikult mahajäänud piirkondade varjatud potentsiaali.

  Ramona Nicole Mănescu, fraktsiooni ALDE nimel. – (RO) Austatud juhataja, kõigepealt tahaksin ma tunnustada raportööri töö eest.

Ühtekuuluvuspoliitika on väga oluline vähemarenenud piirkondades ja alampiirkondades elavatele kogukondadele. Sotsiaal-majanduslikud aspektid, nagu vaesus, infrastruktuuri ja haldussuutlikkuse puudumine, deindustrialiseerimine, madal haridus- ja kvalifikatsioonitase, suur tööjõu liikuvus, halvad elutingimused ja piiratud juurdepääs üldhuviteenustele muudavad need kogukonnad haavatavateks rühmadeks, mis kujutab endast Euroopa Liidu territoriaalsele ühtekuuluvusele üha suuremat väljakutset. Vastastikune sõltuvus vajaduste vahel vähendada piirkondadevahelist sotsiaal-majanduslikku erinevust ja sotsiaalselt integreerida haavatavad rühmad peaks enesestmõistetavalt viima konstruktiivse territoriaalse lähenemisviisini nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil.

Austatud juhataja, minu meelest tõestab statistika puudumine kõnealuste rühmade leviku ja nende sotsiaalse tõrjutuse astme kohta ning näitajate suutmatus mõõta rakendatavate andmetega varustamiseks piirkondadevahelisi erinevusi veel kord seda, et liikmesriikidel ja komisjonil oleks vaja teha tihedamalt koostööd, et saada tegelik ettekujutus haavatavate piirkondade ja rühmade olukorrast ja koostada territoriaalseks arenguks ja sotsiaalse tõrjutuse ületamiseks konkreetsed programmid ja strateegiad.

Ma arvan, et esimese sammu peaksid astuma liikmesriigid, tuvastades haavatavad rühmad ja kaasates nad prioriteetsetena riiklikesse strateegilistesse kavadesse, ning seejärel töötama välja hindamis- ja järelevalvemehhanismid. Me ei tohiks unustada seda, et ränne on enamasti vaesuse tagajärg ja rände nähtus tekitab ebastabiilsust ja konflikte. Austatud juhataja, see on põhjus, miks me usume, et haavatavad rühmad peaksid saama toetust kõigilt liikmesriikidelt, sotsiaalabi vahenditest, võrdsete võimaluste kaudu ja enamgi veel – eriprogrammide kaudu, mis võimaldavad nende piirkondade arengut, kust nad pärit on.

  Mieczysław Edmund Janowski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Lugupeetud juhataja, ma tahaksin tänada Gábor Harangozód selles keerulises valdkonnas tehtud töö eest, kuigi kõnealune raport ei käsitle kõiki küsimusi, mis seonduvad olukordade, isikute ja piirkondadega, mis on tõrjutud või ohus.

Vaatamata asjaolule, et märkimisväärne osa Euroopa Liidu eelarvest on eraldatud ühtekuuluvuspoliitika rakendamisele, on jäänud püsima tõsised erinevused. Võtame näiteks SKT inimese kohta, mis on rikkaimates piirkondades ligi 10 korda suurem kui vaeseimates piirkondades. Me peame meeles pidama, et suuri erinevusi tuleb ette ka piirkonnasiseselt. Vaeseid elamupiirkondi leidub ka suurtes linnastutes. Samuti on see märkimisväärne probleem paljudes maapiirkondades. Vaesus võib ühelt põlvkonnalt teisele edasi kanduda.

Sellepärast, kaitskem lapsi ja peresid selle nähtuse eest. Kõige enam on vaja võrdsete võimaluste loomist, eriti seoses hariduse, tervishoiu ja eluasemega. See oleks tõend sotsiaalsest ja territoriaalsest ühtekuuluvusest, mis ei ole veel korralikult määratletud. Ruumilises, kultuurilises ja suhtlusisolatsioonis elavate elanikkonnarühmade väljavaated on tunduvalt kesisemad. Nende küsimuste lahendamine hõlmab nii tehnilist kui ka sotsiaalset infrastruktuuri ning töökohtade ja sisemise tegevuskliima loomist nendes ühiskondades.

Aidakem kaaskodanikke, kes kannatavad ühel või teisel viisil diskrimineerimise all, et neil taastuks usk võimalusse ühiskonna põhjakihist välja saada. Lisaks sellele tuleb meil purustada neid rühmi alahindavad stereotüübid. See kehtib paljude inimeste kohta, kes on puudega või kodutud, ja samuti romi kogukondade kohta, kellest siin juttu on olnud. Niisugune eraldatus on vastuolus meie üldise solidaarsusega ja on märk ebaõnnestumisest inimväärikuse austamise osas. Tuleb meeles pidada, et seda laadi keskkonnas on meil tihti tegemist paljulapseliste perekondade ja sisserändajate perekondadega.

Meil on vaja ühist poliitikat, et luua võrdsus erinevatel tasanditel – kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil. Samuti vajame me vabatahtlikke ja valitsusväliseid organisatsioone.

  Lambert van Nistelrooij (PPE-DE). - (NL) Lugupeetud juhataja, volinik, ma olen tänulik Gábor Harangozóle tähelepanu juhtimise eest haavatavate rühmade küsimusele. Juba pikka aega on ühtekuuluvuspoliitika andnud olulise panuse haavatavate rühmade olukorra parandamiseks. Näiteks võib tuua Iirimaa, riigi, kus varem leidus väga haavatavaid rühmi, kus tööpuuduse tase noorte hulgas oli väga kõrge, linnad olid halvas seisukorras ja vähearenenud maapiirkondades puudusid praktiliselt igasugused väljavaated. Ka paljudes muudes riikides tuleb sotsiaalne tõrjutus asendada tööhõive, hariduse ja aktiivse osalemisega. Me liigume selles suunas ja oleme sealjuures täiesti edukad.

Teiseks tahaksin ma välja tuua asjaolu, mida siin nimetati, et me teame väga vähe, meil on liiga vähe informatsiooni. Ma olen nõus, et seda annab parandada, eeskätt liikmesriikidel, piirkondadel ja linnadel endil. Gábor Harangozó paneb imeks, miks ungarlaste eeldatav eluiga on 15% madalam kui keskmine eluiga ELis. Ma ei tea seda samuti, küll aga olen külastanud haiglaid. Toitumis- ja joomisharjumused on erakordselt halvad ja sinna ei saa Euroopa Ühendus midagi parata. Meie poliitika üks tähtsamaid lähtepunkte peaks minu arvates olema see, et kõigis piirkondades kannaksid inimesed ka ise enda eest hoolt.

Lõpuks küsimus, mis põhjusel on meie fraktsioon NUTS 4 rakendamise vastu? Sellepärast, et 2004. aasta tööplaanis aastani 2013 otsustasime me oma poliitikat tugevdada – rohkem sügavust, rohkem keskendumist. Me isegi otsustasime hõlmata kogu välispiiri Interregi vastavasse algatusse. See tähendab, et me killustaksime ennast, hajutaksime oma jõupingutusi, ja seda ei tohiks me kõnealuses valdkonnas edaspidi teha. See oleks viga. Sellepärast palun ma veel kord kõnealune artikkel välja jätta. Muus osas ma nõustun ka raportööri esitatud väljakutsega viia järgmisel poolaastal läbi intensiivne mõttevahetus teemal territoriaalne ühtekuuluvus.

  Iratxe García Pérez (PSE). - (ES) Härra juhataja, ma tahaksin alustada tänusõnadega raportöörile algatuse eest, mille tulemusena valmis raport, milles öeldakse, et üks Euroopa Liidu põhieesmärkidest on vähendada sotsiaalset, majanduslikku ja piirkondlikku ebavõrdsust.

Ühtekuuluvuspoliitika panus ebavõrdsuse vähendamisel on olnud tõhus, kuid palju jääb veel teha, nagu öeldakse neljandas ühtekuuluvuse aruandes.

Kõikides piirkondades, sealhulgas kõige jõukamates piirkondades, leidub elanikkonnarühmi, keda ähvardab oht langeda sotsiaalsesse tõrjutusse ja täielikku vaesusesse. Võrdsete võimaluste poliitika vajakajäämistega tegelemiseks on vaja terviklikku lähenemisviisi. Liikmesriikidel ja piirkondlikel omavalitsustel on vaja strateegiat, et tugevdada haavatavaid piirkondi, arendada nende infrastruktuuri ja edendada kooskõlas nende konkreetse majandusliku potentsiaaliga tõelisi arenguvõimalusi, osutades samal ajal avaliku sektori detsentraliseerimisega tugevdatud kohalike omavalitsuste kaudu üldhuviteenuseid.

  Emmanouil Angelakas (PPE-DE). – (EL) Lugupeetud juhataja, volinik, Gábor Harangozó raporti eesmärgipärane, teemakeskne iseloom kajastab Euroopa Parlamendi äärmiselt tähelepanuväärset sammu jõuda haavatavate kogukondade ja rühmadeni ning nad tasapisi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika kaudu integreerida. Ma kiidan selle algatuse täielikult heaks ja tunnustan raportööri jõupingutusi, aga ma olen eriarvamusel selles suhtes, kuidas seda küsimust on edasi arendatud. Vaatamata kolleegi kohusetundlikule tööle puudub raporti mõningatel aspektidel tõeline sisu.

Mõned nimetatud aspektidest puudutavad haavatavaid kogukondi ja rühmi, kes esindavad ühiskonna ja väiksemate kogukondade laia spektrit, mitte üksnes romisid. Euroopa Parlament juba käsitles seda elanikkonnarühma eriraportis, mille ulatus oleks pidanud olema palju laiem ja hõlmama nii hästi sotsiaalseid kui ka geograafilisi aspekte. Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon toonitas laiaulatuslikuma lähenemisviisi vajadust, aga neid ei võetud kuulda. Raport esindab ühekülgset ja sageli lühinägelikku lähenemisviisi sellele küsimusele.

Ma mõtlen siin eelkõige mägipiirkondi ja saari, kuna keegi ei kahtle seal elavate kogukondade haavatavuses. Neid ei ole aga raportis üldse mainitud. Mulle ei meeldi järjekindel hoidumine määratlustest ega konkreetsetest viidetest asjadele ja olukordadele. Ma tahan öelda, et haavatavad kogukonnad ja rühmad ei eksisteeri ainult piirkondadevahelisel tasandil, vaid ka piirkonnasiseselt. Nad vajavad materiaalset ja tehnilist tuge, tehnoloogilist oskusteavet ja teaduspõhiseid teadmisi, haridust, koolitust ja haldusbaasi. Rõhku tuleks panna avaliku sektori detsentraliseerimisele ja transpordivõrkude laiendamisele. Nende rühmade seas võiks olla tähtis roll vabatahtlikul tegevusel, mis aitaks neid aktiivsemaks muuta ja tõrjutusest välja tuua.

Vaatamata sellele, et raportöör nägi kahtlemata vaeva, ei saa ma öelda, et raporti üldine struktuur oleks rahuldav. See paistab silma ebaselguse ja peatükkide ebaühtlase ülesehituse poolest. Kui me tahame haavatavate rühmade probleemide lahendamisele kaasa aidata, peavad meie koostatud tekstid olema täpsed ja sõnaselged ning käsitlema teemat laiemast vaatenurgast.

  Evgeni Kirilov (PSE). - Härra juhataja, ma tahaksin õnnitleda kolleegi Gábor Harangozód omaalgatusliku raporti puhul.

ELi ühtekuuluvuspoliitika raames osutatav eriline tähelepanu haavatavatele rühmadele tähendab, et me ei ole unustanud, et selle poliitika peamine eesmärk on kodanike heakäekäigule kaasaaitamine.

Kõnealuse küsimuse piirkondlik dimensioon on selge. Selleks, et haavatavate rühmade paiknemist ja konkreetseid vajadusi oleks võimalik kindlaks teha, on vaja analüüsida väikeste territoriaalsete üksuste arenemisjõudu. Kuigi võiks arvata, et haavatavus on ühiskonna madalamate tasandite probleem, siis näiteks vaesemates piirkondades mõjutab see kogu regiooni ja puudutab kõiki seal elavaid sotsiaalseid gruppe. Sellepärast ongi vaja, et poliitika, strateegia ja meetmed, mis käsitlevad haavatavate rühmade probleeme, oleksid ammendavad ning tugineks Euroopa, riikliku ja kohaliku tasandi institutsioonide ühisele lähenemisviisile.

  Bernadette Bourzai (PSE). – (FR) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, ma tahaksin kõigepealt õnnitleda Gábor Harangozód suurepärase töö eest, mis ta on teinud ja tema mõtteavalduste eest sellel keerulisel ja delikaatsel teemal. Ma osalesin aktiivselt põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamuse koostamisel selle raporti kohta, kuna kõige haavatavamad inimesed on tihti koondunud kõige vähem arenenud maapiirkondadesse ja püsivalt ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondadesse, mistõttu põllumajandusel ja maaelu arengu poliitikal on siin tähtis osa.

Minu arvates peab ühtekuuluvuspoliitika maapiirkondades toetama sissetulekuvõimalusi pakkuvaid põllumajandusega seotud ja mitteseotud tegevusi nii selleks, et vältida inimeste lahkumist maakohtadest kui uute elanike juurdemeelitamiseks. Oluline on toetada põllumajanduses tegutsevaid pereettevõtteid, mis loovad töökohti ja tagada võrdne juurdepääs avalikele teenustele ning neid teenuseid ebasoodsas olukorras olevaid perekondi, kogukondi ja rühmi silmas pidades ühtlasi toetada. Lühidalt, me peame muutma maakeskkonna ligitõmbavaks ja elukohana sobivaks. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja tagada nendele piirkondadele ja tundlikele elanikkonnarühmadele suunatud mitmesuguste poliitiliste strateegiate omavaheline seos ja sel viisil erinevate olemasolevate rahaliste vahendite võimalusi paremini ära kasutada.

  Miloš Koterec (PSE). - (SK) Ma tahaksin tänada Gábor Harangozód suurepärase raporti eest, mis käsitleb küsimusi, millele siiani ei ole omistatud väga suurt tähtsust, aga mis on ilmselgelt üsna oluliste probleemide peiteallikaks. Ma pööraksin tähelepanu kahele raportis kajastuvale konkreetsele valdkonnale, nimelt peamiselt maapiirkondades ja äärealadel elavatest inimestest koosnevate haavatavate kogukondade tugevdamine ning väiksemate mahajäänud piirkondade arendamine, mille suhe konkreetseid asukohariike iseloomustavaga on ebamäärane ja mille kohta andmed praeguses statistikas peaaegu puuduvad.

Mõlemad eespool nimetatud valdkonnad on hooletusse jäänud sellepärast, et need ei ole selgelt määratletud. Me peame Euroopa Liidus leiduvad äärmiselt haavatavad kogukonnad nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt selgelt määratlema ja ELi vähemarenenud väiksemate piirkondade tüüpe ja asukohti analüüsima ning nende probleemidele lahenduse leidma. Ühtekuuluvuspoliitika globaalse edu taustal on neid valdkondi raske märgata. See ei ole meie huvides, et ühtekuuluvuspoliitikat saaks võrrelda Emmentali juustuga, mis paistab hästi sile ainult väljastpoolt.

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). - (SK) Kõnealune raport toob hästi välja seose sotsiaalsete probleemide lahendamise ja piirkondliku arengu vahel ning Euroopa vajaduse näidata selles valdkonnas üles solidaarsust ja rakendada ühtekuuluvuspoliitikat.

Mina isiklikult pühendan palju aega probleemidele, mis on seotud mahajäänud piirkondade toetamisega, eriti Slovakkias. Tugevate ja atraktiivsete Euroopa maapiirkondade säilitamine on niihästi majanduslikel kui ka kultuurilistel ja ökoloogilistel põhjustel äärmiselt oluline. Ma toetan komisjonile esitatud üleskutset suurendada territoriaalse ühtekuuluvuse kohta peagi ilmuva rohelise raamatu raames regionaalprobleemidega tegelemiseks vajalikke summasid. Töö ühe osana on vaja kindlustada piirkondade aktiivne osalemine ja tihe koostöö valitsusväliste organisatsioonidega.

Sellega seoses tahaksin ma märkida, et erilist kiitust väärib kirikute ja usuühingute sotsiaaltöö. Ma tean oma kogemustest, et nende pakutavad teenused ebavõrdsuse all kannatavatele sotsiaalsetele rühmadele ja piirkondadele on väga tõhusad ja tihti asendamatud. Sellepärast peame me suhtuma neisse teenustesse kui lahutamatusse osasse kogu Euroopa jõupingutusest aidata haavatavaid elanikkonnarühmi ja pakkuda neile Euroopa tasandil piisavat toetust.

  Stavros Arnaoutakis (PSE). – (EL) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, mina tahaksin omakorda rõhutada, et käesoleva raportiga väljendame me veendumust, et ühtekuuluvuspoliitika, mis sõnastati 20 aastat tagasi, peab jätkuvalt edendama Euroopa Liidu solidaarsust mitte ainult kõige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade ja riikidega, vaid ka meie kodanike hulgas kõige ebasoodsamas olukorras olevate kogukondade ja rühmadega.

Peale rahaliste vahendite peame me ühtekuuluvuspoliitikat tugevdama ka sobivate mehhanismide ja menetlustega, mis võimaldaksid kohalikul tasandil mitmesuguste keeruliste sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste tuvastamist ja nendega tegelemist.

Probleemid, mida paljud piirkonnad praegu kogevad, on sellist laadi, mis ei võimalda meil jätta vaesuse ning sotsiaalse ja territoriaalse tõrjutuse küsimusi lahendamata. Kõigil tasanditel on vaja kooskõlastatud meetmeid, nagu terviklik lähenemisviis probleemidega tegelemiseks ressursside ja strateegiate koostoime näol.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). - (PL) Lugupeetud juhataja, majanduskasv on praegu koondunud pealinnade ja suurte linnastute ümbrusesse. Muude piirkondade, sealhulgas maapiirkondade areng on tunduvalt aeglasem, mistõttu need on probleemidele palju vastuvõtlikumad. Ühtekuuluvuspoliitika eesmärk peakski olema selliste piirkondade abistamine ja territoriaalse ühtekuuluvuse toetamine.

Selleks on kindlasti vaja parandada infrastruktuuri, tõsta investorite silmis nende piirkondade atraktiivsust, toetada avalikke teenuseid ning parandada elamistingimusi ja elukvaliteeti. Maapiirkondade arendamisel on väga oluline sideinfrastruktuuri loomine, mis tähendab peamiselt teedevõrgu, aga ka heitveesüsteemide väljaehitamist, mille olemasolu loob investeeringute juurdevooluks ja uute töökohtade loomiseks vajalikud tingimused ning võimaldab seega inimestel jääda neisse piirkondadesse ja piisavalt hästi ära elada.

Ühine põllumajanduspoliitika on siiani keskendunud peamiselt toiduainete kvaliteedile, toiduohutusele ja konkurentsivõimele ning tegelenud vähem maaelu arenguga väljaspool põllumajanduspiirkonda. Ühtekuuluvuspoliitika, maaelu arengu poliitika ja tööhõivepoliitika parem kooskõlastamine on äärmiselt tähtis.

  Ewa Tomaszewska (UEN). - (PL) Lugupeetud juhataja, raporti punktis N on õigesti öeldud, et vaesusel ja tõrjutusel on suuresti territoriaalne iseloom. Tuginedes solidaarsuse põhimõttele, mis Euroopa Liidus on üldiselt tunnustatud, ja punktile N, toetan ma majanduslikult ebasoodsas olukorras olevate piirkondade integratsiooni toetamiseks vahendite eraldamist Euroopa fondidest.

Minu kodumaal kahjuks rikuti sel aastal seda põhimõtet. Infrastruktuuri täiustamiseks eraldatud vahendid ja muud abirahad kasutati peamiselt jõukamates piirkondades, mis on niigi hästi arenenud. Selle põhjuseks on tihti rahalisi vahendeid taotlevate inimeste parem ettevalmistus. Ma loodan, et see dokument, mida me praegu arutame, aitab kogu Euroopa Liidus sellist ebaühtlust vältida.

  Danuta Hübner, volinik. − Austatud juhataja, ma arvan, et tegemist oli viljaka mõttevahetusega, ja ma tahaksin tänada kõiki, kes andsid panuse arutelusse, mille käigus tuli ilmsiks, et integreeritud poliitiline lähenemisviis on parim viis erinevate haavatavate kogukondade ja rühmade probleemiga tõhusalt tegelemiseks. Eriti oluline tundub olevat side ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arengu poliitika vahel.

Ma jagan ka Euroopa Parlamendi liikmete arvamust, et territoriaalne poliitiline lähenemisviis on igati õigustatud, kui haavatavaid rühmi puudutavad probleemid on territoriaalselt koondunud. Sotsiaalset kaasamist ei tohiks lahutada territoriaalsest ühtekuuluvusest.

Samuti kiidan ma heaks rõhuasetuse piirkonnasisestele erinevustele. Nagu mitmed parlamendisaadikud rõhutasid, oleks kvaliteetse ja usaldusväärse piirkonnasisese statistika väljaarendamine selles osas suureks abiks. Komisjonil on kavas investeerida sellise andmebaasi väljaarendamisse, nagu ma sissejuhatavas sõnavõtus ütlesin. Sarnaselt varem tehtud linnaauditile koostame me praegu maapiirkondade auditit. Tõhus koostöö liikmesriikidega on selles osas väga oluline ja ma loodan, et Euroopa Parlament meid siinkohal toetab.

  Gábor Harangozó, raportöör. − (HU) Tänan väga, härra juhataja. Volinik, daamid ja härrad, ma tahaksin kõigepealt tänada volinik Hübnerit nii kokkuvõtva sõnavõtu eest raporti ja arutelu kohta kui ka järjekindla töö eest ühtekuuluvuspoliitika paremaks ja tõhusamaks muutmisel. Ma hindan väga teie jõupingutusi ja ühtlasi tänan avameelsuse eest minu raporti suhtes.

Ma tahaksin vastata mõningatele küsimustele, mis arutelu käigus tõstatati. Kõigepealt, kui me suhtume kõnealusesse probleemi täie tõsidusega, tuleks meil käituda samamoodi nagu siis, kui me võtsime vajadust Lissaboni protsessi järele tõsiselt ja mõistsime, kui tähtis on tagada selle rakendamine ühtekuuluvuspoliitika raames, mille tulemuseks oli ühtekuuluvuspoliitika rahaliste vahendite eraldamise süsteem Lissaboni protsessi toetamiseks. Võitluses vaesuse territoriaalse koondumise vastu võime me hea tahte korral toimida täpselt samuti. Juhul kui me nii otsustame.

Samuti tahaksin ma öelda fraktsioonile PPE-DE ja Lambert van Nistelrooijle, et lõike 17 väljajätmisel nõustuksime me raportis sellega, et eksisteerivad väiksemad piirkonnad, mis ei ole võimelised kasutama neile antavaid vahendeid. Me tunnistame, et tegemist on väiksemate piirkondadega, aga miks me peaksime raportist välja jätma lõike, milles me palume komisjoni teha kindlaks, kas väiksematele piirkondadele ühtekuuluvuspoliitika raames abi andmine ei oleks tõhusam väiksemate piirkondade tasandil? Ma ei mõista hästi, miks me peaksime seda tegema.

Maria Petrele tahaksin ma öelda, et tegemist on regionaalpoliitika valdkonda kuuluva raportiga. Seetõttu ei ole selles asjakohane arutleda etniliste rühmade üle ja ma ei mõista, miks see peaks üldse vajalik olema. Kui me vaatleksime Rumeenia puhul asja rahvuse seisukohast, siis missugused rühmad peaksin ma teie arvates raportis esile tooma? Kas romid, kes elavad teatud piirkondades väga vaestes oludes? Teatavas piirkonnas süvavaesuses elava csango rahva? Või mägismaal elavad rumeenlased? Meil puudub alus, mille põhjal otsustada, selleks on vaja terviklikku näitajate süsteemi, terviklikku lähenemisviisi ja integreeritud rakendamist. Tänan teid tähelepanu eest.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Bairbre de Brún (GUE/NGL), kirjalikult. – (GA) Ma tervitan Gábor Harangozó raportit ühtekuuluvuspoliitika mõjust haavatavatele kogukondadele ja rühmadele. Järjest enam kostab hääli, mis nõuavad arvestamist raskustega, mida kogevad need piirkonnad, mille elanikkond on jäänud otsuste tegemisest ja üldisest majandusarengust püsivalt kõrvale.

Ma tean, et minu valimisringkonnas on peale ebasoodsas olukorras olevate linnapiirkondade raskes olukorras ka Iirimaa piiriäärsete maakondade äärealad. Nendel maapiirkondadel on sageli raske tagada investeeringuid ettevõtlusesse või infrastruktuuri. Lõpu tegemine maapiirkondadest lahkumisele, mida raportis mainiti, peaks olema poliitikute jaoks prioriteetne ülesanne.

Gábor Harangozó märkis õigesti väikeste ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete rolli maakogukondade säilitamisel. Maakogukondi ei tohiks ühtekuuluvuspoliitika taustal alahinnata ning sotsiaalse tõrjutuse vastu võideldes tuleb maaelu areng ja piirkondlik areng omavahel tihedamalt seostada.

Lahendamist vajav praktiline küsimus on kaugus side- ja transpordivõrkudest.

  Bogdan Golik (PSE), kirjalikult. – (PL) Ühtekuuluvuspoliitika, millele kulub 33% ELi eelarvest, on kõigi ELi riikide jaoks äärmiselt oluline. Poola osaleb hea meelega mis tahes meetmete rakendamisel, mis on kavandatud ühiskonna täielikuks majanduslikuks integreerimiseks Euroopas ja väiksemate piirkondade tasandil erinevuste vähendamiseks. Minu meelest on ühtekuuluvuspoliitika raames võetud meetmed aluseks säästva arengu edendamisel ning töötuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamisel, mis põhjustavad Euroopas tõsiseid sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme. Koostöö Euroopa kõikide riikide vahel ja kogemuste vahetamine on selles osas eriti olulised.

ELi säästvat arengut aeglustavad probleemid, sealhulgas madal sissetulek, puudulik infrastruktuur ja vähene sotsiaalne liikuvus, mõjutavad põhiliselt maapiirkondi. Olukorda raskendavad inimeste kasvav lahkumine maalt ja suurenev sotsiaalne tõrjutus nendes piirkondades. Euroopa ühtekuuluvuspoliitika probleemidele 21. sajandi alguses lisanduvad veel sisuliselt välised probleemid, nagu näiteks Euroopa Liidu ja USA järjest suurenevad arenguerinevused. Ajavahemikul 1995–2005 oli tootlikkuse kasv Euroopas palju väiksem kui Ameerika Ühendriikides või Jaapanis. See avaldab märkimisväärset mõju konkurentsivõime langusele Euroopa turul.

Ma tahaksin tänada Gábor Harangozód nendele küsimustele tähelepanu juhtimise eest.

  Lívia Járóka (PPE-DE), kirjalikult. – (HU) Tööhõive, majanduskasvu ja konkurentsivõime tõstmise eesmärgil tuleb Euroopa Liidul kasutada võimalikult suurel määral ära tema käsutuses olevat ettevõtlust ja tööjõupotentsiaali. Arvestades asjaolu, et suurem osa peaaegu 10 miljonist Euroopas elavatest romidest kannatab struktuurse ja/või täieliku tööpuuduse all või töötab ebaseaduslikult, võiks romi inimeste integreerimine Lissaboni tegevuskava ja ühtekuuluvuspoliitika tulemusi otsustavalt mõjutada. Raportis märgitakse, et tänu ühtekuuluvuspoliitikale on vaesemad piirkonnad suutnud majandusliku ja sotsiaalse arengu mahajäämust vähendada. Siiski on nii kvantitatiivses kui ka kvalitatiivses mõttes vaja palju enamat. Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel tuleb teha tööd, et tagada olemasolevate rahaliste vahendite koordineerimine ja täiendavus. Euroopa Liidu finantsinstrumente, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi, tuleb kasutada arvukate konkreetsete programmide toetamiseks, alates ettevõtetele mikrolaenude andmisest kuni investeerimiseni infrastruktuuri arendamisse. Selleks et tagada kõnealuste programmide edukus ja rahaliste vahendite soovitud sihtmärgini jõudmine, on äärmiselt oluline teha kindlaks ja kõrvaldada nii üldised kui ka eripärased takistused. Mahajäänud piirkonnad, mis maadlevad keerukate probleemidega, ei ole võimelised hankima vajalikke ekvivalentfonde ühenduse abi saamiseks, millele neil on seaduslik õigus. Romide puhul on madalast haridustasemest ja põlvkondi kestnud tööpuudusest tingitud raskendavaid tegureid veelgi enam.

  Cătălin-Ioan Nechifor (PSE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Parlament on algatanud arutelu resolutsiooni ettepaneku üle, mis käsitleb ühtekuuluvuspoliitika mõju haavatavate kogukondade ja rühmade integratsioonile, nõudes, et maapiirkondades säilitataks teatavad sissetulekuga seotud tegevused, pöörates eelkõige tähelepanu pereettevõtetele, kuid ka väikestele ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele.

Ühine põllumajanduspoliitika peab muutuma võrdsemaks, nii et maapiirkondade elanikkonna, kes tegeleb enamjaolt põllumajandusega, arvu suurenemine oleks võimalik tulevase toiduainete kriisi kontekstis.

Usun, et kõnealuse resolutsiooni vastuvõtmine tagab Rumeeniale olulise toetuse võitluses vaesuse vastu maapiirkondades, kus elab 10 miljonit inimest ning kus sotsiaalse ja territoriaalse tõrjutuse nähtus seab ohtu Rumeenia kui riigi olemasolu ning samuti toiduohutuse ja julgeoleku.

Keskendudes väikestele elatuspõllumajandusettevõtetele, talumajapidamistele, kellel on vähe maad, on Rumeenia põllumajandusel tõeline võimalus, et suurendada seega kõnealuse sektori panust SKTsse.

Ma kasutan seda võimalust ja palun, et Rumeenia valitsus võtaks kõik vajalikud meetmed, et võtta vastu kõnealune resolutsioon, et päästa kõik, mis päästa annab põllumajanduse valdkonnas, kus Euroopa integratsioon pole siiani midagi saavutanud.