Istungi stenogramm

Esmaspäev, 16. juuni 2008 - Strasbourg

27. Arengupoliitika sidusus ja ELi poolt teatavate bioloogiliste loodusvarade kasutamise mõju Lääne-Aafrika arengule (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine ja ühtlasi viimane päevakorrapunkt on arengukomisjoni nimel Frithjof Schmidti esitatud raport arenguga seotud poliitikavaldkondade sidususe ja mõju kohta, mida teatud bioloogiliste loodusvarade kasutamine ELis Lääne-Aafrika arengule avaldab (INI/2007/2183) (A6-0137/2008).

  Frithjof Schmidt, raportöör. − (DE) Lugupeetud juhataja, volinik, daamid ja härrad, ma tahaksin alustada raporti pealkirja lahtimõtestamisega. Rääkides bioloogilistest loodusvaradest, räägime me puidust ja kalavarudest. Need on Lääne-Aafrika piirkonna sotsiaalse ja majandusliku arengu põhiressursid. Sellest lähtuvalt räägime me ühtlasi metsade hävitamisest.

Me kõik teame, kui murettekitav on taoline areng. Praegu on viiskümmend aastat tagasi Lääne-Aafrikas kasvanud metsast alles ainult ligikaudu 13%. See tähendab, et 87% varem metsaga kaetud maast on juba lagedaks raiutud. Meile kõigile on teada selle mõju kliimale ja kõrbestumisprotsessile.

Samasugune murettegev statistika on meil ülepüügi kohta Atlandi ookeani selles piirkonnas ja sellest tulenevate tõsiste probleemide kohta. Meile kõigile on muidugi tuttavad fotod Lääne-Aafrikast pärit sisserändajatega ülekoormatud paatidest, mis randuvad Kanaari saartel. Seos äsja kirjeldatud arengusuundade ja suurenenud rände vahel Lääne-Aafrikast Euroopa Liitu on ilmne ja vaieldamatu ning annab seega ainet poliitilisteks aruteludeks ka meie ühiskonnas.

Euroopa Liit on puidu ja kalasaagi osas põhiline kaubanduspartner. Meie andmetel ostame me sellest toodangust sisse umbes 80%. Seetõttu oleks väga oluline ja ettenägelik vaadata läbi meie arengupoliitika, kalanduspoliitika ja puiduga kauplemise poliitika sidusus, et teha kindlaks, kuivõrd on nende toime vastastikku viljakas või tekitavad nende eesmärgid mõnes osas hoopis üksteisele kahju.

Mõlema kõnealuse toote puhul on vaja takistada ebaseaduslikku ülemäärast kasutust ja kehtestada loodusressursside säästev majandamine. Mõlema toote puhul on vaja tagada kohaliku majanduse ja kohalike tarbijate ülimuslikkus rahvusvahelise kaubanduse ees. Kui me neid eesmärke ei saavuta, kahjustab see iseseisva majanduse arengut ja ohustab mis tahes edukat arengukoostööd. Seetõttu ongi väga tähtis vaadata läbi sidusus, et tagada, et meie muu poliitiline tegevus kuidagi arengupoliitikat ei kahjustaks ega õõnestaks.

Vahendid, mille abil olukorda parandada, on meile teada. Meil on vaja teostada paremat kalavarude ja metsade järelevalvet ning parandada puidu- ja kalatööstuse kontrolli. Meil on vaja luua asjakohane infrastruktuur, et uurida varude arengut ning kontrollida ja jälgida majandustegevust. Me oleme sellest juba pikemat aega teadlikud ja mõnda aega seda poliitilist kurssi ka hoidnud.

Sellega seoses tuleb meil koondada jõupingutused peamiselt võitlusele ebaseadusliku metsaraie, ebaseadusliku kalapüügi ja ebaseaduslike toodetega kauplemise vastu. Seda tuleb teha Lääne-Aafrikas kohapeal. Me peame selle saavutamiseks toetama oma Lääne-Aafrika partnerriike, mis hõlmab abi osutamist juurdepääsuks ELi turule. Meil on vaja arendada järelevalvesüsteeme. Arengupoliitika üks kõige tähtsamatest ülesannetest on metsaraie, metsamajanduse ja kalapüügi osas jõupingutuste ümbersuunamine säästlikule ja alalhoidlikule lähenemisviisile.

Lubage mul käsitleda veel üht aspekti ja viidata vastuolule, mis puudutab raportit. Raportis on öeldud, et peame parandama tingimusi ühisettevõtete loomiseks Euroopa Liidu ja Aafrika partnerite ettevõtete vahel ning tagama investeeringute kaitsmise. Ma leian, et see on täiesti aus ja õige ning need on vajalikud meetmed, kuid me peame kindlustama, et meie partnerid ei looks üleliigseid tootmisvõimsusi, mis kahjustavad muude meetmete järgimist, nagu näiteks need, mis on kavandatud võitluseks ülepüügiga.

Sellise eesmärkide vastuolu lahendamine on tingimata vajalik. Sellepärast lisasime me kõnealuse avalduse täiendava punktina kalanduskomisjoni arvamusele. Ma olen seisukohal, et menetlusalane konflikt selle üle, kellel millele ja millal on õigus teha selliseid täiendusi, ei tohiks varjutada täienduse mõtet. Minu meelest on esmatähtis säilitada põhimõte, et ei looda uusi üleliigseid tootmisvõimsusi. Nagu te teate, algatati selle lõike raportist väljajätmine, me ei tohi lasta sellel juhtuda.

  Danuta Hübner, volinik. − Austatud juhataja, ma tahaksin kõigepealt raportööri Frithjof Schmidti raporti puhul õnnitleda. Arengupoliitika sidusus on väga tähtis ja ma kinnitan teile, et kahjulike mõjude vähendamine ning Euroopa strateegiate ja arengu vaheliste koosmõjude täielik ärakasutamine on meie aastatuhande arengueesmärkide raames püstitatud sihtide lahutamatu osa.

Lisaks arengupoliitikale võivad ka muud poliitikasuunad arengule märkimisväärselt kaasa aidata ja see omakorda avaldab otsest mõju abi tõhususele.

Nagu te raportis täiesti õigesti ütlete, teeb troopiliste metsade hävitamine meile kõigile muret ja minu meelest tuleks siin eristada kaht aspekti: ühelt poolt metsade hävitamine ja kliimamuutused ning teiselt poolt võitlus metsade ebaseadusliku kasutamise vastu.

Balis märkis rahvusvaheline üldsus metsade hävitamist selgelt kui kliimamuutuste üht peamist põhjust. Kooskõlas ÜRO kliimamuutuste konverentsiga kavatseb komisjon anda 2008. aastal 5 miljonit eurot metsade ja süsinikdioksiidi alasesse partnerlusfondi, mida haldab Maailmapank. Täiendavad 60 miljonit eurot eraldatakse ülemaailmse kliimamuutuste liidu rahastamiseks aastani 2010 ja see on algatus, mille me käivitasime eelmisel aastal, et toetada kõige vaesemate riikide jõupingutusi kliimamuutustega hakkama saada.

Mitmed riigid, sealhulgas Ghana, Kamerun, Mali, Sierra Leone ja Cote d’Ivoire on loodusvarade majandamise ja selle valdkonna valitsemise meetmed lisanud oma riiklikesse programmidesse 10. Euroopa Arengufondi jaoks.

Lääne-Aafrika on Euroopa Liidu oluline partner võitluses metsade ebaseadusliku kasutamise vastu, mis toimub näiteks sellistes riikides nagu Kamerun, Ghana, Libeeria ja Côte d’Ivoire, kes ekspordivad Euroopasse märkimisväärsetes kogustes puitu.

Nimetatud riikidest kaks, Kamerun ja Ghana, on praegu lõpetamas Euroopa Liiduga vabatahtliku FLEGTi partnerluslepingu sõlmimist ja Libeeria peaks selles osas varsti läbirääkimisi alustama.

Nagu te rõhutasite, on kalanduspoliitika osas uued kalandusalased partnerluslepingud loonud ühise kalanduspoliitika ja arengupoliitika vahel parema sidususe. Kõnealused uued lepingud ei piirdu üksnes püügivõimaluste pakkumisega ühenduse kalalaevadele, vaid võimaldavad alustada muude partneritega dialoogi ja olla abiks nende vetes säästliku ja vastutustundliku kalanduspoliitika sisseseadmisel.

Lisaks kalanduskokkulepete alusel antavatele rahalistele hüvitistele, mis aitavad tihti oluliselt tõsta meie partnerriikide tulusid ja seega nende makromajanduslikku stabiilsust, on need kokkulepped ka oluliseks poliitiliseks ja õiguslikuks aluseks. See võimaldab ühendusel kalandusstrateegiate väljaarendamist lihtsustada, võttes aluseks dialoogi ja partnerite kalandusstrateegiates kehtestatud prioriteedid.

Ma ei saa siiski nõustuda raportis oleva väitega, mis seostab sisserännet ja kalanduskokkuleppeid. Isegi asjaomased riigid, näiteks Senegal minister Djibo Ka isikus, on lükanud avalikult tagasi süüdistused, nagu mõjutaks ühenduse kalalaevade kohalolek oluliselt kalavarusid ja vähendaks tööstusliku kalapüügiga mitte tegelevate kalurite sissetulekut, keda ebaseaduslik sisseränne kõige enam puudutab.

Me teeme koostööd kalurite, valitsusväliste organisatsioonide ja partneritega erasektorist nii Euroopas kui ka kõnealustes Aafrika riikides, et püüda võimalikult ulatuslikult vähendada negatiivset vastastikust mõju ja ebaausat konkurentsi meie kalurite ja kõige enam ohustatud kohalike kalurite vahel.

Praegu ei ole Lääne-Aafrikas ainsatki Euroopa kalalaevastikku, mis võistleks nende riikide mittetööstuslike kalalaevadega, mida ei saa öelda muude välisriikide tööstusliku kalapüügiga tegelevate laevade kohta.

  Carmen Fraga Estévez, kalanduskomisjoni arvamuse koostaja. – (ES) Ma pean kõigepealt avaldama kahetsust arengukomisjoni vastuvõetamatu käitumise pärast, mis jätab mulje, nagu ei peaks see vastama Euroopa Parlamendi kodukorrale. Arengukomisjon ei pidanud kinni kodukorra artiklis 47 sätestatud tõhustatud koostöömenetlusest ja parandas kalanduskomisjoni väiteid küsimustes, mis kuuluvad rangelt viimase pädevusvaldkonda. Arengukomisjon on käitunud ebausaldusväärselt juba raporti koostamise algusest, üritades kangekaelselt üle võtta kalanduskomisjoni pädevust kalandusalaste partnerluslepingute osas. Kui kalanduskomisjon püüdis teadlikult arvesse võtta, et need on arengukomisjoni jaoks tundlikud teemad, siis viimane sekkus otseselt puhtalt kalanduspoliitilistesse küsimustesse, nii nagu neil algusest peale kavas oligi.

Lugupeetud juhataja, mõned komisjonide esimehed kalduvad arvama, et nad ei saa midagi valesti teha ja kodukord nende kohta ei kehti, kuigi nad peaksid olema selle kõige silmapaistvamad kaitsjad. Selle tulemuseks on komisjonidevaheline vastasseis, mis kahjustab kogu institutsiooni usaldusväärsust.

Ma loodan, et see jääb viimaseks katseks võimu kuritarvitada ja kõik, kes on huvitatud kalandusalaste partnerluslepingute osast Lääne-Aafrika külade ja riiklike kalandusasutuste arendamisel, võivad kasutada analüüsi koostamiseks laiahaardelist ja tsenseerimata raportit.

Kõnealust muudatusettepanekut fraktsiooni PPE–DE nimel esitades tahab raportöör avaldada meie selget soovi taas joone peale saada, kuigi me andsime teada, et juhul, kui teised fraktsioonid muudatusettepanekut ei toeta, palume me raporti vastutavale komisjonile tagasi saata.

  Filip Kaczmarek, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (PL) Austatud juhataja, ma tahaksin tänada Frithjof Schmidti väga põhjaliku ja üksikasjaliku raporti eest. Kui me soovime, et meie arengupoliitika oleks tõepoolest sidus, vajame selliseid üksikasjalikke raporteid erinevatesse arengukoostöö aspektidesse puutuvates küsimustes. Koostöö muude komisjonidega vajab muidugi reguleerimist, aga kui me räägime poliitika ühtsusest, on vaja selgitada, kuidas üksikud parlamendi komisjonid peaksid koos töötama.

Analüüs selle kohta, kuidas Euroopa Liit kasutab Lääne-Aafrika loodusvarasid, annab pigem tõese kui pealiskaudse hinnangu Euroopa Liidu rollile selles Aafrika piirkonnas. Me peaksime olema teadlikud, et loodusvarade kasutamisel on täiesti konkreetsed ning vahel äärmiselt valulikud ja keerulised sotsiaalsed tagajärjed. Sellepärast on väga murettekitav, et Lääne-Aafrika kalavarud kannatavad ülepüügi all, mis kätkeb endas ohtu kohalikule arengule, kuna kalavarud tagavad selle piirkonna toiduainetega kindlustatuse.

Vastab tõele, et Aafrika riigid ei pööra alati tähelepanu loodusvarade jätkusuutlikule kasutamisele ja kui seda tehakse, siis ebapiisavas ulatuses. Sellepärast tuleks meil kaaluda oma tegevust selles piirkonnas nii majanduslikust kui ka eetilisest seisukohast. Ma saan täiesti aru, et paljud poliitikud eelistavad näha Euroopa kalureid pigem Lääne-Aafrika rannikul kui Brüsseli tänavatel. Me peame siiski ette vaatama, et mitte tegutseda silmakirjalikult, sest meil ei ole võimalik rääkida sidusast arengupoliitikast ilma jätkusuutliku kalanduseta Lääne-Aafrikas.

Samuti ei tohiks me teha katset eksportida oma sotsiaalseid probleeme, kuna isegi siis, kui see oleks võimalik, võivad need tulla meid kummitama rändeprobleemidena. Mul on jäänud mulje, et me kasutame teatud määral enesepettust, väites, et kui meie toome oma laevastikud Lääne-Aafrikast ära, tulevad asemele muude riikide laevastikud, kelle tegutsemispõhimõtted on veelgi halvemad. See on väga ohtlik mõtteviis ja ma arvan, et me ei tohiks selliseid argumente kasutada.

  Thijs Berman, fraktsiooni PSE nimel. – (NL) Lugupeetud juhataja, kui me tegeleme püügiga Mauritaania rannikul, põhjustab see äärmiselt vaeste inimeste sisserände Euroopasse, sest neil puuduvad kodumaal mis tahes tulevikuväljavaated. Selle probleemiga on sunnitud tegelema meie kõige vaesemad piirkonnad, mitte jõukamad. Nii kaotabki Euroopa Liit valijate toetuse, eelkõige nende toetuse, kelle sissetulek on väike. Sellepärast on ühtekuuluvuspoliitika äärmiselt vajalik. On ju mitmeti kurb, aga samas täiesti mõistetav, et Iirimaa lükkas Lissaboni lepingu tagasi.

Lissaboni leping on tõeline edasiminek arengupoliitikas. See on esimene dokument, mis loob korrektse aluse sidususe saavutamiseks. Euroopa Liit ei tohiks vaestelt riikidelt võtta ühe käega seda, mida ta teisega annab. Meie põllumajandus-, kalandus- ja kaubanduspoliitika ei tohiks olla vastuolus arengupoliitikaga. See puudutab muidugi mitmeid poliitikavaldkondi, aga küsimus ei ole konkurentsis parlamendikomisjonide vahel. See on täiesti ebaoluline.

Nice’i lepingus nõuti, et Euroopa Liit toimiks maailmas ühtse jõuna. See ei osutunud piisavaks. Põllumajanduspoliitika võimaldas häbenemata toodangu, nagu suhkur ja teravili, ülejääke müüa maailmaturul eksporditoetusi makstes dumpinguhindadega. Õnneks on niisugused asjad jäänud praeguseks enamasti minevikku.

Ainult Lissaboni lepingu näol saaksid need, kes tahavad toetada vaeseid riike, õigusliku aluse, mis võimaldab neil kaitsta solidaarsust kõige vaesemate inimestega maailmas. Kuid Iirimaa hääletas lepingu vastu. „Ei” ütlesid peamiselt kõige madalama sissetulekuga inimesed, sest vaeseimad inimesed Euroopas ei samasta end praeguse Euroopa Liiduga piisavalt. Nende jaoks on liialt palju ebakindlust ja ohtusid, et tulla toime senise ebajärjekindla ja antisotsiaalse poliitika tagajärgedega.

Nagu raportöör Frithjof Schmidt väga selgelt väljendus, peame olema solidaarsed kõigi kodanikega Euroopas ja arengumaades, olles samas säästvad keskkonna suhtes. See ei ole sugugi lihtne ülesanne. Kiusatus vahetada üks solidaarsus teise vastu on suur. Tegemist ei ole aga vastanditega. Tõeline solidaarsus madala sissetulekuga inimestega Euroopas ja mujal maailmas eeldab solidaarsust arengumaadega.

  Hélène Goudin, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (SV) Kasutades vaesemate riikide loodusvarasid, jätavad ELi riigid maha kustumatu jälje. Kalavarud Lääne-Aafrika vetes on ammendumas, ebaseadusliku puiduga kauplemine hävitab keskkonda ja muude loodusvarade kasutamisel on hiiglaslik mõju vaesele ja poliitiliselt ebastabiilsele piirkonnale. Meie tegevus mõjutab kohalikku elanikkonda.

Raportis taotletakse rohkem ühtsust ELi riikide vahel ja Euroopa Parlamendi aktiivsemat kaasamist. Kuid parlamendis on palju erinevaid huvirühmi, mis tähendab, et Euroopa abi andmise poliitika on määratud läbikukkumisele. Rahvusvaheline tegevus peaks jääma ÜRO ja muude organisatsioonide pädevusse. Kui me tõepoolest tahame maailma muuta, nagu öeldud, tuleb meil tarvitusele võtta muud meetmed. Oleks vaja, et EL vaataks läbi oma poliitika ja reformiks seda.

EL peab loobuma Euroopa läbikukkunud põllumajanduse toetamisest, lõpetama varjatud protektsionismi, mis on iseloomulik kaubanduspoliitikale, ja hülgama ebamoraalsed kalanduskokkulepped.

  Bogdan Golik (PSE). - (PL) Lugupeetud juhataja, vastavalt Euroopa Liidu poolt vastu võetud resolutsioonidele koondavad enamik liikmesriike oma abimeetmed Sahara-tagusesse Aafrikasse, mis hõlmab ka Lääne-Aafrika riigid. Selle piirkonna arenguvajadused on kõige suuremad. Poola toetab Euroopa Liidu seisukohta arengupoliitika küsimuses ja ühtlasi toetab aastatuhande arengueesmärkide realiseerimist selles piirkonnas. Poola avalik arvamus toetab üha enam arengumaade abistamist. Möödunud aastal oli toetajaid 77%. Samas me mõistame, et üksikud liikmesriigid peavad tegema suuremaid jõupingutusi oma kohustuste täitmisel ja vaja on suurendada Euroopa arengupoliitika ühtsust ning tõhusust. Arvestades siin valitsevaid lahkarvamusi, on praegusel hetkel väga oluline valmistada ette Euroopa Liidu ja Euroopa Parlamendi ühine seisukoht Accra ja Doha konverentsideks.

Aafrika on piirkond, kus on kõige suurem arv arengumaid ja vähe kogemusi oma bioloogiliste loodusvarade kaitsmiseks. Teisest küljest on juurdepääs Aafrika mineraalse tooraine varudele Euroopa jaoks väga tähtis ja seda poliitikat Euroopa Liit jätkab, nagu seda teevad ka Hiina ja Venemaa Föderatsioon. Euroopa partnerite jaoks on väga tähtis parandada oma kaubanduslikku atraktiivsust ja muuta arenguabi vähem sõltuvaks demokraatlikest reformidest Aafrikas. Aafrika riikide jaoks on eriti oluline juurdepääs ELi toiduainete turgudele. Me peaksime neile juurdepääsu võimaldama enne, kui seda teevad Brasiilia, USA või Austraalia. Me vajame ELi ja üksikute liikmesriikide abiprogrammide puhul senisest paremat täiendavust, ühtsust ja koordineeritust. Lääne-Aafrika loodusvarade kasutamise osas on vaja tõhusat süsteemi, et hinnata nende kasutamise ulatust ja seda paremini kontrollida.

Ma tahaksin tänada Frithjof Schmidti nendele küsimustele tähelepanu juhtimise eest.

  Kathy Sinnott (IND/DEM). - Lugupeetud juhataja, raporti kohaselt on puit ja kalavarud kaks kõige tähtsamat Lääne-Aafrika loodusvara. Kuna EL on nende toodete peamine sihtkoht, tuleb meil teha otsustavaid samme nende säästva arengu edendamiseks. EL kaalub praegu eelisseisundi andmist Marokole, mis toob endaga kaasa paremad kauplemisvõimalused, sügavama poliitilise dialoogi ning koostöö välispoliitika ja julgeolekuküsimustes.

Me ei ole kõnealuse kokkuleppe vastu, kui Maroko nõustub lõpetama inimõiguste rikkumise Lääne-Sahara okupeeritud territooriumil ja korraldama Lääne-Saharas vaba ja ausa rahvahääletuse, kui vaadatakse läbi kalandusalased partnerluslepingud ja kui Saharawi rahvas Lääne-Saharas saab Maroko kodanikega võrdse staatuse.

Maroko ei kvalifitseeru eelisseisundi andmiseks paljudel põhjustel. Marokole eelisseisundi andmisel EL kahtlemata tugevdab Maroko ebaseaduslikku okupatsiooni ja muudab raskemaks poliitilise protsessi vaba ja ausa rahvahääletuse korraldamiseks. Lisaks sellele läheb Marokole eelisseisundi andmine vastuollu ÜRO missiooniga rahvahääletuse korraldamiseks, et saavutada Lääne-Sahara elanikele enesemääramise õigus.

  Danuta Hübner, volinik. − Austatud juhataja, sellisel hilisel tunnil peetav arutelu näitab selgelt, kui suurt tähtsust me sellele küsimusele omistame, seega tänan ma veel kord parlamenti raporti eest.

Nagu täiesti õigesti märgiti, on puit ja kalavarud kaks Lääne-Aafrika majandusliku ja sotsiaalse arengu jaoks võtmetähtsusega toodet. Ma rõhutan veel kord, et nende loodusvarade kasutamine kooskõlas arengueesmärkidega peab jääma nii Euroopa Liidu kui ka Lääne-Aafrika riikide prioriteediks.

Ma tahaksin korrata oma sissejuhatavas sõnavõtus öeldut – komisjon on sellele eesmärgile pühendunud ja resolutsioon, mille Euroopa Parlament homme vastu võtab, on oluline panus meie töösse.

  Frithjof Schmidt, raportöör. − (DE) Lugupeetud juhataja, pärast Carmen Fraga Estévezi sõnavõttu võib see küll tulla üllatusena, aga ma tahaksin teda tänada, kuna me tegime raporti koostamise käigus väga konstruktiivset koostööd ja lahendasime mitmeid probleeme. Me peaksime hoidma selle kogemuse lahus kalanduskomisjoni ja arengukomisjoni vahelisest institutsioonilisest konfliktist arengupoliitika kohta, mis puudutab kodukorra tõlgendamist. Konflikt võib olla seotud asjaoluga, et ICEI hindamisuuringu tulemusena tehti meile ülesandeks sidususe alaste kontrollide läbiviimine. Nõukogu otsustas, et 12 poliitikavaldkonna meetmeid tuleb kontrollida sidususe osas arengupoliitikaga. Kõnealused poliitikavaldkonnad kuuluvad alati muude komisjonide haldusalasse. See põhjustab muidugi pidevalt institutsioonilisi konflikte. Kahtlemata on see probleem, aga sellegipoolest tahaksin ma teid tänada hea isikliku koostöö eest, mis puudutab raporti sisu.

Volinik, ma usun, et komisjon on FLEGTi protsessi ja aastast 2002 sõlmitud uute kalandusalaste partnerluslepingute puhul õigesti tegutsenud. See on edaspidiseks arenguks kindel alus ja ma soovitaksin teil otsustavalt jätkata kurssi säästva arengu edendamise suunas. Teha on veel palju. Kõnealust õiget lähenemisviisi tuleb edasi arendada. Nii toimides võite te selle parlamendi toetusega kindlasti arvestada.

Lõpetuseks lisaksin veel selgituse seose kohta rände ja ülepüügi vahel. Vaevalt on vaja öelda, et see ei ole ainus rände põhjus, kuna põhjuseid on palju. Siiski on olemas ilmsed märgid, et ülepüügil on selles oma osa. Ülepüügiga on teiste hulgas seotud ka Euroopa Liit. Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon esitas äsja Senegali puhul väga käegakatsutava tõendi selle seose kohta. Senegali presidendist oleks väga mõtlematu sulgeda silmad selle ees, mis riigis ja selle rannikuvetes tegelikult toimub. Me peaksime selliseid asju palju kriitilisemalt uurima, koos nende probleemidega tegelema ja neid lahendama.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme kell 12.00.