Istungi stenogramm

Esmaspäev, 16. juuni 2008 - Strasbourg

1. Istungjärgu jätkamine

ISTUNGI JUHATAJA: HANS-GERT PÖTTERING
President

(Istungjärk avati kell 17.00)

  President. − Kuulutan taasavatuks Euroopa Parlamendi istungjärgu, mis katkestati neljapäeval, 5. juunil 2008.

2. Presidentuuri avaldused

  President. − Daamid ja härrad, soovin esineda kahe avaldusega. Viimase neist esitan esimeeste konverentsi nimel ja palvel.

12. juunil Iirimaal toimunud referendum esitab Euroopa Liidule ühe raskeima väljakutse selle ajaloos. Põhiseaduse lepingust sündinud Lissaboni leping, mis töötati välja riiklike parlamentide liikmete ja Euroopa Parlamendi ühises avalikus koostöös, kannab endas eesmärki muuta Euroopa Liit demokraatlikumaks, tõhusamaks ja läbipaistvamaks. See tugevdab Euroopa Parlamenti, annab riiklikele parlamentidele rohkem otsustusõigust ELi poliitika väljatöötamises, võimaldab Euroopa Liidu kodanikel esitada algatusi Euroopa institutsioonidele ja tagab kohaliku valitsuse rolli.

Lissaboni leping on vastuseks avalikule kriitikale Euroopa Liidu vajakajäämiste kohta. Leping toob Euroopa Liidu rahvale lähemale. Pole kahtlust, et reformilepingu rakendamine on absoluutselt hädavajalik Euroopa Liidu vajaduste ja huvide kaitseks 21. sajandil. Ilma Lissaboni lepingust tulenevate reformideta oleks teiste riikide ühinemine Euroopa Liiduga vaevalt mõeldav.

Me kutsume tuleval neljapäeval ja reedel Brüsselis toimuval ELi tippkohtumisel osalejaid üles astuma kõiki vajalikke samme reformilepingu elluviimiseks. Ratifitseerimisprotsess peab piiranguteta jätkuma. Me soovitame Iiri valitsusel tungivalt esitada omapoolseid lahendusi koostööks, et väljuda sellest raskest perioodist Euroopa poliitilises elus.

Euroopa Parlament püüab kogu jõu ja pühendumusega nende väljakutsetega võidelda. Me ootame Euroopa Komisjonilt ja liikmesriikide valitsustelt sama. Me eeldame samuti Euroopa Parlamendi kaasamist nende jõupingutustesse. Meie eesmärgiks jääb Lissaboni lepingu jõustumine Euroopa Parlamendi valimisteks 2009. aasta juunis. Teie nõusolekul kaitsen ma resoluutselt neid põhimõtteid Euroopa Ülemkogus Brüsselis 19. ja 20. juunil.

(Aplaus)

Arutelu nõukogu ja komisjoniga leiab aset kolmapäeva hommikul. Eesmärk pole küsimuse praegune arutelu. Arutelu nõukogu kohtumise ettevalmistamise üle toimub kolmapäeva hommikul ja see on loogiline aeg teema aruteluks, kui nõukogu ja komisjoni juhid on kohal.

Me peame läbi viima väga selgelt struktureeritud arutelu ja ma olen teile esitanud oma kindlad seisukohad kõnealuses küsimuses. Üks põhjus nende praeguseks esitamiseks on Euroopa Parlamendi endise presidendi Simone Veili palve isiklikult mulle esineda laudatio’ga tema autasustamisel Hispaanias kolmapäeval. Ma ei saanud jätta nõustumata ja soovisin tagada teie teadlikkuse mu seisukohtadest seoses Iiri sündmustega ja meid ootavate väljakutsetega.

Esimeeste konverents on palunud mul teha avaldus seoses Lähis-Idaga. Meie Lähis-Ida töörühma 14-liikmeline delegatsioon eesotsas Veronique De Keyseri ja Annemie Neyts-Uyttebroeckiga külastas 30. maist kuni 2. juunini 2008 Iisraeli ja Palestiinat. Delegatsioon hindas külastuse käigus kuue kuu eest toimunud Annapolise konverentsi kõigi osapoolte ühisavalduses välja kuulutatud eesmärkide praktilist elluviimist, mis on osaks jõupingutustest leida kahe riigi jaoks sobiv lahendus käesoleva aasta lõpuks. Peamised tulipunktid olid Palestiina enda kaitsejõudude tugevdamine, asunduste rajamise küsimus, eriti Jeruusalemma piirkonnas, majanduslik areng, piiratud liikumisvabadus Läänekaldal ja viimaseks humanitaarolukord Gaza sektoris, mis on eraldatud ja allub rahvusvahelistele sanktsioonidele.

Raport, mille delegatsioon ühehäälselt vastu võttis – see oli siis erinevaid erakondi ühendav delegatsioon –, esitati eelmisel nädalal komisjoni ja nõukogu kohalolekul, seejärel edastati raport esimeeste konverentsile; see maalib masendava pildi. Ehkki on tehtud mõned julgustavad edusammud, on need kogu ulatuses siiski vaid katkendlikud ja piiratud tagajärgedega. Üldine sündmuste jada ei anna optimismile mingit põhjust. Asjade praeguses seisukorras on Annapolise ambitsioonikad eesmärgid vaevalt saavutatavad.

Delegatsioon oli ühisel seisukohal, mille esimeeste konverents heaks kiitis, et Gaza sektori blokaad vajab lõpetamist, isikute ja kaupade kontrollitud piiriületus tuleb taastada ja vägivalda on tarvis ohjeldada.

Ka Läänekaldal tuleb uut kurssi järgida, mille kohaselt toetatakse Palestiina ametivõimude tõsiseltvõetavust ja luuakse süstemaatiliselt tingimused jätkusuutlikuks majandusarenguks. Tuleb vastu seista Iisraeli pidevale lõhestamisele ja geograafilisele eraldamisele suunatud poliitikale. Sarnaselt Ameerika Ühendriikide administratsiooni seisukohaga, mida eile väljendas USA riigisekretär Condoleezza Rice, kutsume üles asunduste laiendamise lõpetamisele, seda eriti Ida-Jeruusalemmas.

Usume, et kellelgi pole õigust Annapolises võetud kohustustest kõrvale hiilida. Iisraellased ja palestiinlased võtsid kohustuse läbirääkimisteks heas usus ja lepitusvaimus. Nad peavad jätkama selle kursi ranget järgimist. Neil on tarvis näidata üles julgust ja tugevust, et tagada poliitilised uuendused. Meie, eurooplased, peame oma partnereid selles protsessis saatma ja toetama. Euroopa Parlament täidab oma kohust täie otsustavusega.

Euroopa Liidu suhteid Iisraeli ja Palestiina ametivõimudega tuleb arendada viisil, mis aitaks edendada kogu rahuprotsessi. Barcelona protsess – ühendus Vahemere maadele – võiks olla lisateguriks rahu edendamisel. Euroopa Parlament eeldab korrapärast konsulteerimist Lähis-Ida rahuotsingute raames.

Samal ajal, kui meie siia oleme kogunenud, sõidavad Gaza sektori kalurid merele. Blokaadist tulenevalt on keskkonna saastatuse määr muret tekitavalt kõrge. See ähvardab kalurite elatist ja nad näitavad rahulolematust. Nad on meelt avaldanud, et kaitsta oma õigusi kalapüügile, elatise teenimisele ning elule vabaduses ja rahus. Seega sooviksin meie kõigi nimel neile kaluritele saata Euroopa Parlamendi solidaarsusavalduse.

Tänan teid, daamid ja härrad, kuulamast mu enda avaldust ja teist, mille mul palus esitada esimeeste konverents.

3. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)

4. Fraktsioonide koosseis (vt protokoll)

5. Parlamendiliikmete puutumatus (vt protokoll)

6. Parlamendi komisjonide ja delegatsioonide koosseis (vt protokoll)

7. Kaasotsustamismenetlusel vastu võetud aktide allkirjastamine (vt protokoll)

8. Esitatud dokumendid (vt protokoll)

9. Majanduslike huvide deklaratsioon (vt protokoll)

10. Suuliselt vastatavad küsimused ja kirjalikud deklaratsioonid (esitamine) (vt protokoll)

11. Assigneeringute ümberpaigutamine (vt protokoll)

12. Petitsioonid (vt protokoll)

13. Parlamendi seisukohtade ja resolutsioonide vastuvõtmisele järgnev tegevus (vt protokoll)

14. Parlamendikomisjonile menetlemiseks edastamine (vt protokoll)

15. Institutsioonidevahelise koodi muutmine (vt protokoll)

16. Otsus kiirmenetluse kohta (vt protokoll)

17. Tööplaan

  President. − Lõplik päevakorraplaan käesolevaks osaistungjärguks on välja jagatud. On esitatud järgnevad muudatusettepanekud:

esmaspäev/neljapäev:

muudatusettepanekuid ei ole;

kolmapäev:

fraktsioon IND/DEM on teinud ettepaneku nimetada Euroopa Ülemkogu kohtumist ettevalmistava arutelu järgnevalt: „Iiri referendumi järgse Euroopa Ülemkogu kohtumise ettevalmistus”.⁽¹⁾

  Gerard Batten, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Härra president, sooviksin teha ettepaneku, et nimetus „Euroopa Ülemkogu kohtumise ettevalmistus” laiendataks nimetuseks „Iiri referendumi järgse Euroopa Ülemkogu kohtumise ettevalmistus”.

Parlament kiitis ettepaneku heaks.

  Hannes Swoboda, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Härra president, oleme just arutelu nimetuses paranduse teinud ja arvestades Iirimaa otsusest tulenevaid tagajärgi, mis on lahkarvamusi tekitanud, oleks mõistlik anda täiskogule aega nende probleemide üle arutlemiseks. Sel põhjusel teeme ettepaneku lükata teine tänahommikune päevakorrapunkt pärastlõunale. Tean, et pärastlõunal läheb ajaga kitsaks, aga arvestades nõukogu kõnealuse kohtumise pakilisust ja tähtsust, on edasilükkamisel igati mõtet. Meil poleks midagi ühe või teise punkti hilisemale istungjärgule edasilükkamise vastu, aga meie ettepanek praegu on pühendada kogu hommik ümbernimetatud arutelu sisule, mis annaks küllaldaselt aega teema käsitlemiseks.

  Richard Corbett (PSE). - Härra president, olles olnud Lissaboni lepingu raportöör, sooviksin ettepanekut toetada. Meil on tarvis laiapõhjalist arutelu näitamaks, et me arvestame nii iiri rahva seisukohtadega kui ka kõigi teiste liikmesriikide arvamusega, kellest ilmselt enamik, kui mitte kõik, pooldab seda lepingut.

  Carmen Fraga Estévez , fraktsiooni PPE-DE nimel. − (ES) Härra president, Lissaboni leping ja sündmused Iirimaal on väga tähtsad, kuid need ei peaks kahjustama näiteks kalanduse alast arutelu.

Pean ütlema, et paljud saadikud pole kalanduse teemast huvitatud. Aga kalatööstus on praegu tõelises kriisis.

23. juunil võtab Euroopa Liidu kalandusministrite nõukogu vastu mitu kalandussektori struktuurilist ja konjunktuurset kriisi puudutavat otsust. Arvan, et Euroopa Liidu kalandussektor ei mõistaks parlamendi suutmatust leida aega selle küsimuse uurimiseks ja seisukoha võtmiseks.

Seega palun fraktsioonidel näidata üles osavõtlikkust ja anda lõpuks oma panus kalandussektori kriisi käsitlevasse tõhusasse arutellu.

(Parlament kiitis ettepaneku heaks.)

  Francis Wurtz, fraktsiooni GUE/NGL nimel – (FR) Härra president, soovin esitada kaks küsimust.

Esiteks sama küsimus, mille esitas hr Swoboda, paludes lisaaega Euroopa Ülemkogu ja referendumi teema aruteluks.

Teine küsimus on see, kas peaksime arutelu naftahinna üle eraldama arutelust kalanduse üle või arutlema mõlemat küsimust koos.

Need on kaks eri küsimust. Soovitan esimesena tegeleda Euroopa Ülemkogu kohtumise alaseks aruteluks vajaliku lisaaja küsimusega ning alles siis kalanduse küsimusega.

(Parlament kiitis heaks esimese ettepaneku ja lükkas teise tagasi.)

(Tööplaan kinnitati.)

(1) Edasised parandused tööplaanis: vt protokoll.

18. Üheminutilised sõnavõtud poliitiliselt olulistel teemadel

  President. − Järgmisena on päevakorras üheminutilised sõnavõtud poliitiliselt olulistel teemadel.

  Georgios Papastamkos (PPE-DE). – (EL) Härra president, olen väga tähelepanelikult kuulanud teie sõnumit Iiri „ei” hääletustulemusest. Toetan täielikult teie avaldust ratifitseerimisprotsessi jätkamise vajalikkusest.

On tõesti hämmastav, et Iiri „ei” tuleb ajal, mil Euroopa Liit on üha demokraatlikum, läbipaistvam ja tõhusam. Kuid austatud president, me peame lahti mõtestama „ei” hääletustulemust toetavate jõudude sõnumi. Iiri kodanikud on oma otsuse teinud ja kasutanud oma demokraatlikku õigust, kuid ikkagi, see „ei” kutsub meid ka konstruktiivsele enesekriitikale. Teen ettepaneku keskendada see enesekriitika kahele asjaolule: härra president, meid pommitatakse komisjonist üleregulatsiooniga, meie, Euroopa Parlament, ei saa muret tunda iga juriidilise tehnilise üksikasja ja üleregulatsiooni pärast.

Härra president, tean teie pühendumust Euroopa asjadele ja kutsun Euroopa Parlamenti üles esinema ühtse poliitilise jõuna, corps politique’ina, koonduma Euroopa ühendamise väljakuulutatud suundade kursil.

  President. − Tänan teid julgustavate sõnade eest, härra Papastamkos, aga pean paluma jääda ühe minuti piiresse, mis on ette nähtud hääletuse selgitusteks. Pealegi mind teavitati, et soovisite kõnelda hoopis teisel teemal.

  Teresa Riera Madurell (PSE). – (ES) Härra president, ehkki eelmisel istungjärgul polnud minu kõne jaoks aega ja vahepeal on möödunud kuu, pean siiski mainima, et 12. mai on maailma fibromüalgia ja kroonilise väsimuse sündroomi päev, need on kaks haigust, mis tabavad peamiselt naisi.

Need on mõlemad soost tingitud haigused, mida on rasked diagnoosida ning mille uuringute ja ravi jaoks on vähe ressursse. Need haigused põhjustavad tavaliselt probleeme tööl, kuna inimesed ei mõista, kuidas need vähendavad põdejate suutlikkust ja muudavad nad töövõimetuks.

Peaksime antud olukorda tõsiselt suhtuma ja kiiresti üritama leida nende haiguste põhjused, pakkuda rohkem intensiivravi ja võrdlema tulemusi, samuti tõstma ühiskonna teadlikkust ja levitama teavet nende haiguste sotsiaalsetest, juriidilistest ja tööhõivega seotud mõjudest.

Kannatajad ei peaks end kaitsetuna tundma. Me võlgneme seda oma kodanikele.

  Metin Kazak (ALDE). - (BG) Prantsusmaa saab peagi Euroopa Liidu eesistujariigiks ning see toimub Euroopa integratsiooniprotsessile olulisel ajal. Sellised teemad nagu säästva arengu strateegia, Euroopa sisserände pakt, Euroopa kaitsepoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika reform on Euroopa jaoks otsustava tähtsusega. Aga praegu on peamine küsimus, kuidas jätkata liidu reformi ja süvendada integratsiooniprotsessi Iirimaa „ei” otsuse järel.

Iirimaa-poolne Lissaboni lepingu tagasilükkamine on järjekordselt pannud proovile eurooplaste ühise tahte ületada koos globaliseerumise väljakutsed. Euroopa Liidu asutajariigina on Prantsusmaal ja president Nicholas Sarkozyl ülesanne ühendada kõigi kahekümne seitsme liikmesriigi jõupingutused ja leida õiguskorraldus ja tegevuskava Lissaboni kriisist väljatulekuks, sest kui me seda ei tee, riskime tsentrifugaalsete ja natsionalistlike kirgede võimustvõtuga ning edasise Euroopa Liidu laienemisprotsessi külmutamisega. See hetk teelahkmel kutsub meid märkama ohte ja täitma oma kohust enamiku Euroopa kodanike ees, kellele „Ood rõõmule” on juba saanud teiseks rahvushümniks.

  Hanna Foltyn-Kubicka (UEN). - (PL) Härra president, soovin täna rääkida hiljuti Varssavis aset leidnud juhtumist. Poola Hiina saatkonnaga lähedalt seotud isik ründas naisterahvast, kes jagas välja opositsiooni väljaannet The Epoch Times. Sarnaseid juhtumeid on juba mõnda aega täheldatud New Yorgis, kus Hiina konsulaadi organiseeritud inimrühmad on rünnanud Falun Gongi järgijaid ning ka Tiibetit toetavaid rahumeelseid meeleavaldusi.

Kui sarnane käitumine hakkab esinema teistes riikides, seisame silmitsi 1961. aastal vastu võetud Viini diplomaatiliste suhete konventsiooni silmatorkava rikkumisega. Vaatamata faktile, et Hiina valitsus teeb kõik võimaliku näitamaks olümpiamängude ajal oma positiivset külge, jätkavad nad mittekommunistlikku ideoloogiat esindavate rühmade tagakiusamist. Nad lähevad isegi kaugemale, kahekordistades jõupingutusi ja laiendades seda tegevust demokraatlike lääneriikide aladele.

Sel põhjusel kutsun ELi ametiasutusi ja liikmesriike üles olukorda hoolikalt jälgima ning otsustavalt reageerima, kui kirjeldatud asjaolud peaksid korduma.

  Kyriacos Triantaphyllides (GUE/NGL). – (EL) Härra president, üldasjade nõukogul on täna koosolek. Ma ei tea küll veel tulemusi, aga üks käsitletavatest teemadest on ettepanek edendada ELi suhteid Iisraeliga.

Lisaks, Gaza sektori kalurid avaldavad täna meelt ebainimlike meetmete vastu, mida Iisraeli valitsus neile peale surub. Iisrael mitte ainult ei keela neil avatud vetes kalastada, vaid jätab nad ilma vajalikust kütusest, nii et nad on sunnitud kala püüdma madalikel, kuhu lastakse kontrollimata reoveed. Selline olukord ähvardab otseselt ja hoiatavalt viia epideemiateni.

Esitan teile, härra president, nende kalurite palve sellises olukorras Iisraeliga suhteid mitte edendada.

Veel üks põhjus meile, parlamendiliikmetele suhete praeguseks mitteedendamiseks on fakt, et Iisrael näitas hiljuti jälle, et ei austa isegi meie inimõigusi. Nende sõjalised jõud üritasid vägivaldselt maha suruda rahumeelset rassistliku müüri ehitamise vastast meeleavaldust; nad vigastasid meeleavaldajaid, nende hulgas meie kaasparlamendiliiget Morgantinit.

  Dimitar Stoyanov (NI). - (BG) Selles täiskogus, komisjonis ja Bulgaarias on palju juttu korruptsiooni vastu võitlemisest kõrgematel valitsustasanditel. Ehkki korruptsioon ei ole ainult eraldi eksisteeriv sõna, selle taga on tõelised inimesed. Tahan teile näidata ametliku korruptsiooni nägu Bulgaaria tipust.

Eile avaldas suurim Bulgaaria päevaleht fotod Türgi rahvusliku erakonna MRL liidrist Ahmed Doganist, kes kolme aasta eest sai mandaadi Bulgaaria valitsuse moodustamiseks. Need šokeerivad pildid näitavad, et Dogan elab tohutu suures palees, mis on registreeritud neljatärnihotellina, nautides seal luksust. See sama isik Dogan avaldas ütluse, et tema erakond on ümbritsetud äriettevõtetest ning et häälte ostmine on Euroopas tavaline. Dogan ütles päevalehele Trud, et tema peamine töö seisnes oma äri ajamises, milleski, mida ta ei saanud teha seaduslikult, olles samal ajal Bulgaaria parlamendi liige.

Härra president, daamid ja härrad täiskogus, volinikud, Dogan on üks korruptsioonikoletise peadest Bulgaarias. Selle koletise hävitamine peaks algama Ahmed Doganit ümbritsevate ettevõtete ja tema äritegevuse uurimisega.

Härra president, annan teile üle ajalehe, et saaksite selle kohta ise lugeda.

  Gerard Batten (IND/DEM). - Härra president, sooviksin õnnitleda neid 862 415 Iiri kodanikku, kes eelmise neljapäeva referendumil andsid „ei”-hääle Lissaboni lepingule. Nad hääletasid vabaduse, demokraatia ja kaine mõistuse poolt. Kui Briti rahvale võimaldataks referendum, hääletaksid nad kindlasti eitavalt isegi suuremal arvul kui iirlased. Võimaluse korral annaksid paljud teised Euroopa riigid „ei”-hääle, just nagu prantslased ja hollandlased tõestasid 2005. aastal.

Hingematva kõrkuse ja demokraatiast mittehoolimisega kavatseb Euroopa poliitiline eliit nagu buldooseriga lepingu ratifitseerimise läbi suruda. Leping on surnud, aga EL keeldub seda matmast. ELi kestev armuafäär lepinguga on poliitiline nekrofiiliaakt. Aga laip hakkab haisema ja mida kauem ta matmata seisab, seda hullemaks lehk muutub. Me peame lepingu matma. See reostab poliitilist õhkkonda.

  President. − Härra Batten, teie võrdlus on täiesti kohatu, kui tohiksin oma märkuse lisada. Te asute täiesti elusolevas parlamendis. Kui see ei räägiks, siis teie elava olendina poleks seda kõnetanud.

(Aplaus)

  Pál Schmitt (PPE-DE). - (HU) Tänan teid, härra president. Räägin ungari keeles. Slovakkias võttis parlament vastu uue haridust käsitleva õigusakti ja selle jõustumiseks on vaja ainult vabariigi presidendi allkirja. Uus õigusakt tähendaks, et alates nüüdsest peavad isiku- ja kohanimed ungari keelt kõnelevatele õpilastele mõeldud ajalooraamatutes olema kohandatud slovaki õigekirjareeglitele, mis tähendaks meie sajandeid kestnud ajalooliste ja keeleliste traditsioonide ignoreerimist. Uus õigusakt rikub tõsiselt Slovakkia ungari kogukonna õigusi oma keelt kasutada. Slovakkia allkirjastas ja ratifitseeris 2001. aastal Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte harta. Volinik Leonard Orban usub, et riigi vähemusrahvaste emakeele toetamine on strateegilise tähtsusega küsimus. Sel Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastal on kahetsusväärne ja vastuvõtmatu, et Slovakkia käitub viisil, mis on vasturääkiv Euroopa tavaga. Vähemuste õiguste laiendamise asemel teeb Slovakkia vastupidist ja kärbib neid. Trianoni lepingu tulemusena sattusid mitmed tuhanded ungarikeelsed asundused väljapoole riigi piire ja meil on õigus nende paikade ungarikeelsetele nimedele. Keeleline mitmekesisus on osa Euroopa kultuuripärandist ja unikaalne varandus, mille kaitsmine on meie kõigi kohus. Tänan teid võimaluse eest kõnelda.

  Inés Ayala Sender (PSE). - (ES) Härra president, 8. juuni varahommikul ründas ETA terroristlik rühmitus ajalehe El Correo kontorit ajal, mil 50-liikmeline töötajaskond valmistas ette pühapäevast väljaannet. Vigastusi õnneks polnud, aga materiaalsed kahjustused olid tähelepanuväärsed.

Oleksin tänulik, kui saadaksite solidaarsusavalduse. Tahan samuti rõhutada pakilist vajadust välja juurida ETA poolt meedia suhtes toime pandav vägivald ning tagada õigus sõnavabadusele. See on eurooplastele hea põhjus toetada Lissaboni lepingut, mis võimaldaks arendada ühist õigusloome-, julgeoleku- ja terrorismivastase võitluse poliitikat ning mitte sõltuda ainuüksi kahepoolsest ja valitsustevahelisest koostööst. Meie solidaarsus peaks seega väljenduma ka Lissaboni lepingu ratifitseerimise toetamises.

  President. − Proua Ayala Sender, kuna te pöördusite isiklikult minu poole, lubage öelda, et me oleme solidaarsusel põhinev kogukond, ja see kehtib kõigil juhtudel, kaasa arvatud kõnealune. Olen tänulik, et te seda hindate.

  Viktória Mohácsi (ALDE). - (HU) Daamid ja härrad, eelmisel täiskogu istungil pöördus meie fraktsiooni esimees Graham Watson üheminutilises sõnavõtus parlamendi poole Itaalias romi kogukonna vastu toime pandavate õuduste asjus. Kahjuks pean ka täna teatama sarnastest juhtumitest mu kodumaal Ungaris. Mõne nädala eest Budapestist 70 km kaugusel asuvas Pátka külas viskasid kolm isehakanud korravalvurit tosina Molotovi kokteile kolme romide poolt asustatud maja pihta. 16. aprillil viskasid Tolna piirkonna Faddi külas tundmatuks jäänud isikud Molotovi kokteile kahe hoone pihta. Nädala eest ründasid äärmuslased mu kolleegi Nyíregyházas, karjudes: „Räpane mustlane, kasi välja me maalt!”. Enamik Pátka elanikest kinnitavad, et isehakanud korravalvurid on süütud, ehkki üks kahtlusalustest on oma osalust tunnistanud. Hoolimata sellest korraldasid umbes 150 vormiriietuses isikut reedel meeleavalduse, kuulutades natsilikke põhimõtteid, ning hiljem üritas hulk seni tuvastamata kapuutsides isikuid korraldada rünnakut 100 märulipolitseiniku kohalolekul. Olin samuti kohal. Samal ajal varjas politsei Pátka juhtumis kannatada saanud isikut. Itaalias elavad meie ELi kaaskodanikud põgenikele mõeldud vanglates, nad on loomulikult samuti romi päritolu. Volinik Barrot, ma loodan, et kui teie kabinet on moodustatud, saame ka meie, romid, nautida Euroopa Liidu demokraatiast tulenevat julgeolekut, ja et Euroopa Liidu kodaniku määratlus kehtib nii minu ja mu laste kui ka mu mitteromidest kaaskodanike kohta. Tänan väga.

  Ewa Tomaszewska (UEN). - (PL) Härra president, isegi olukordades, kus on küsimused täiesti ilmsed, peaksid kasutusele võetavad abinõud arvestama konteksti ja erinevate eesmärkide vahelisi suhteid, kõne all oleva küsimuse tähtsust ja eesmärgi saavutamise kulusid. Igas küsimuses, eriti sellises, mis puudutab miljardeid inimesi, nagu näiteks kliimamuutused, on tähtis probleemi lahenduse otsimisel toimida mõõdutundega, kaine mõistusega ja teatud määra õiglustundega.

Ma ei näe õiglust ettepanekus vähendada süsinikdioksiidiheidet. Kaks lahendust on sellega seoses eriti pahameelt tekitavad: kohelda kõrgelt arenenud maid, kes on praeguseks vastutavad suure hulga süsinikdioksiidi heitkoguste ja reostuse tekitamises, kuid kel on paremad tehnoloogilised võimalused, samaväärselt vähemarenenud maadega, eriti nendega, kelle majandus põhineb kivisöel; ja teiseks, kohelda suurte veokite tootjaid, kelle jaoks on 20%-line süsinikdioksiidiheite vähendamine lihtsam, samaväärselt väiksema mootoriga ja vähem süsinikdioksiidiheidet tekitavate sõidukite tootjatega, kellele vähendamine toob kaasa suuremaid kulutusi. Paistab, nagu poleks siinkohal tähtsad mitte kliimamuutused, vaid hoopis äriküsimused.

  James Nicholson (PPE-DE). - Härra president, Euroopa mesilased on järgneva kümne aasta jooksul väljasuremisohus. Haigused ja viirused on juba minema pühkinud kolmandiku kolooniatest Ameerikas ja ähvardavad nüüd meie omi. Ameerika olukord pakub ohtlikku pilti meid potentsiaalselt ees ootavast, kui me kohe tegutsema ei asu. Vähemalt 70% põllukultuuridest, mis avaldavad mõju üleüldisele majandusele, sõltuvad otseselt mesilaste tolmeldamisest.

Ameerika Ühendriigid peavad kahju korvamiseks mesilasi importima. Praeguses kliimas on tõsiseks küsimuseks ELi suutlikkus toota küllalt toiduaineid, et nõudmist rahuldada; sarnase puhangu tagajärjed siin oleks hukatuslikud.

Kogu Euroopa mesinikud teavad juba ähvardavast ohust, mida põhjustavad varroalestad, mis on hävitanud suurel hulgal mesilaste kolooniaid. Nad peavad tegelema kolooniate kadumise sündroomiga, mis juhtub siis, kui tarud jäetakse süstemaatiliselt maha ja mesilased kaovad maakera pinnalt.

Me peame võimaldama rahastamist ja nõuetele vastavaid teaduslikke uuringuid selles valdkonnas. Ühendkuningriigi valitsus toetab mesindusuuringuid praegu ainult 250 000 Inglise naelaga. Sellise tähtsa küsimuse puhul on see vaid tilgake meres. Mesilased on toiduahela lahutamatu osa: nende puudumisel on ebasoodus mõju mesinikele, põllukultuuridele, puuviljadele ja pähklitele.

  Gérard Onesta (Verts/ALE). – (FR) Härra president, näen päevakorrast, et meil on kavas kaaluda direktiivi, mis käsitleb põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite ümbermineku kaitsekonstruktsioonide staatilist testimist, kodifitseeritud versiooni. Mulle tundub, et Dublini hääletustulemuste järgselt dikteerib ajalugu, et kaalutleksime teisi, pakilisemaid küsimusi. Me ei saa jätta sellist teemat nagu Lissaboni leping ainult Euroopa Ülemkogule arutada. Meie, parlamendiliikmed, võime õiguspäraselt endid kaasata, eriti kui teame vajalikke komponente lahenduste leidmiseks.

Kõigepealt, põhiküsimused peavad puudutama teatavaid olulisi institutsionaalseid aspekte, mitte hõlmama sadu lehekülgi. Me vajame Euroopa referendumist tulenevat kinnitust, andes õiguse mitte osaleda riikidele, kes ei soovi seda kurssi järgida, ning lõpuks, nagu president ütles, on meil tarvis väga lühiajalist kava – 2009 –, vastasel juhul muutub valimiskampaania läbiviimine võimatuks. Ärgu keegi öelgu, et selline stsenaarium on võimatu; see pole vähem tõenäoline kui stsenaarium, millega bürood praegu tegelevad. Igal juhul mina omalt poolt olen valmis.

  Richard Corbett (PSE). - Härra president, komisjon uurib praegu kaebusi, mille esitasid teatud eraettevõtted Hispaanias, Prantsusmaal ja Itaalias ühistute kohta ja ühistuliikumise vastu seoses nende põhikirja ja maksukorraga.

Soovitan tungivalt komisjonile seda kaebust uurides võtta nõuetekohaselt arvesse ühistuliikumiste erilisi vajadusi ja tunnusjooni. Need ei ole nagu kasumit teenivate aktsionäride organisatsioonid. Ühistu omanikud on selle liikmed ja kasum jaotatakse võrdselt, mitte ei maksta lihtsalt aktsionäridele välja.

Euroopa Liit tunnustas ühistuliikumise olemuse eripära 2003. aastal, võttes vastu määruse Euroopa ühistu põhikirja kohta. Soovitan tungivalt komisjonil seda arvesse võtta ja teenida ära tänu 55 miljonilt inimeselt Euroopas, kes töötavad ühistutes, ja 163 miljonilt inimeselt, kes on ühistute liikmed.

  Milan Horáček (Verts/ALE). - (DE) Härra president, läinud nädalal nõudis Hiina Tiibeti protestide lõpetamist tingimusena edasisteks läbirääkimisteks dalai-laama esindajatega. Vastavalt Hiina välisministrile peavad tiibetlased lõpetama katsed rikkuda olümpiamänge.

Kindlasti ei saa aga oodata, et protestivad tiibetlased tunnistaksid alandlikult vastuvõetavaks nende märtsis toimunud meeleavalduste jõuga mahasurumise. Hiina valitsusel on võimalus radikaalselt muuta olukorda Tiibetis. Ausas eelnevate tingimusteta dialoogis saaksid tiibetlased osaleda konstruktiivses muutuste protsessis. Prioriteet on saata selge signaal, lubades riiki välisvaatlejad olukorra hindamiseks.

  President. − Tänan teid, härra Horáček! Viitan siinkohal meie 10. aprilli resolutsioonile, milles kutsusime ELi poliitikuid mitte osalema 8. augustil toimuval avatseremoonial juhul, kui tiibetlaste õigusi ei tagata. Soovitan veel kord lähtuda kõigil sellest 10. aprilli avaldusest.

  László Tőkés (Verts/ALE). - (HU) Härra president, kui paavst Benedictus XVI kõneles Ungari piiskoppidele kommunistliku ajajärgu rõhuvast pärandist, oli see väga tabav. Tema märkused on eriti ajakohased täna, Imre Nagy – märtrina surmatud peaministri, hukkamise 50. aastapäeval ja kardinal Jósef Mindszenthy jõhkra usulise tagakiusamise alguse ja vangistamise 60. aastapäeval. Magda Kósáné Kovács, selle täiskogu postkommunistlik liige, elustas oma hiljutises sekkumises siin istungil selle valusa riikliku vägivalla ja sõjaka usuvastase meeleolu ajajärgu vaimu, üritades kaitsta Euroopa väärtusi paavst Benedictus XVI või pigem katoliku kiriku eest. Mõned aastad tagasi esitas endine erakonna esimees Kósáné Kovács laimava väite, et tollal paavst Johannes Pauluse juhitud Vatikan üritab innukalt kogu Euroopat oma kontrolli alla saada. Reformitud kiriku piiskopina, teades, et kristlikud kirikud on aidanud kujundada tõelisi euroopalikke väärtusi siin Euroopa Liidus, mille juured on kristlik-demokraatlikus liikumises, lükkan tagasi kõik usuvastase ideoloogia ja sallimatuse manifestid. Kutsugem paavst Benedictus XVI Euroopa Parlamenti külastama!

  József Szájer (PPE-DE). - (HU) Härra president, daamid ja härrad, täna 50 aastat tagasi, 16. juunil 1958 mõisteti Ungaris pärast lühikest lavastatud kohtuprotsessi surma ja hukati Ungari 1956. aasta revolutsiooni ja vabadusvõitluse aegne peaminister Imre Nagy. Koos temaga hukati ka kaitseminister Pál Maléter ja kolleegid Miklós Gémes ja József Szilágyi; Géza Losonczi hukati aga juba vanglasviibimise ajal. Nende traadiga kinni seotud ja paberisse mässitud surnukehad maeti näoga allapoole. Nende üle peetud kohtuprotsess oli 20. sajandi üks häbiväärsemaid sündmusi ja suurimaid ülekohtuid. Imre Nagy oli tulihingeline kommunist, kuid otsustas siiski oma riigi tagasi vabasse Euroopasse juhtida, mitte jääda nõukogude leeri. See tegi temast rahvuskangelase, revolutsiooni märtri, euroopaliku poliitiku. Tema moraalne hoiak tegi temast vabaduse ja euroopaliku Ungari võrdkuju. Ümbermatmine, mida Imre Nagy vääris, ei toimunud enne, kui 16. juunil 1989, aga selleks ajaks oli kommunistlik režiim lõppenud ja Ungaril oli võimalik taasühineda vabade Euroopa riikidega. Nende sündmuste sõnum on selge: vabadus ja riiklik iseseisvus olid need, mille poole Ungari püüdles, raputades endalt kommunismi. Selle nimel andsid oma elu need, kes surid viiekümne aasta eest; nende ohver ei olnud asjatu.

  Martin Schulz (PSE). - (DE) Härra president, kuulasin väga tähelepanelikult parlamendiliiget, kes kõneles enne hr Szájeri ja ründas minu kolleegi Magda Kósáné Kovácsit täiesti ebasobival viisil.

Pr Kovács on minu asetäitja sotsiaaldemokraatide fraktsioonis. Teda ei ole kohal, mis tähendab, et ta ei saa end rünnaku eest kaitsta. Tean, et Kovács on veendunud demokraat ja pühendunud Euroopa ühtsuse pooldaja. Ta ei vääri kindlasti, et ükski parlamendiliige kasutaks kurjasti selle täiskogu privileege, et õiendada arveid, mis nende vahel Ungaris eksisteerivad. Pean kõnealuseid märkusi täiesti kohatuks ja kahetsusväärseks laimuks Magda Kovácsi kohta, mille ma äärmise vastikustundega tagasi lükkan.

  Brigitte Fouré (PPE-DE). – (FR) Härra president, esiteks tahan tervitada komisjoni algatust osutada kaluritele hädaabi. Isegi kui sellest abist ei jätku sektori probleemide lahendamiseks, tundub see praegu hädavajalikuna. Praegune olukord on tõepoolest kriitiline: aasta jooksul on diislikütuse liitri hind tõusnud 35 santiimilt 75 santiimile. Naftahinna tõus toob kaasa suured arved ja minu valimisringkonnas Baie de Somme’is, on kalurid väga mures ja kibestunud. Lisaks naftahinna küsimusele tahavad kalurid oma kala müüa õige hinnaga ning vastustavad õigustamatut vaheltkasu, mida võtavad vahendajad. See on rohkem kui kriis, see on kalandussektorile strukturaalne küsimus, millega peame tegelema Euroopa tasandil. Nagu näeme, on protestiliikumine levinud kogu Euroopas. See on loogiline, arvestades fakti, et kalanduspoliitika on üks Euroopa vanimaid poliitikaid. Peab aitama kalandussektoril ajakohastuda, et see saaks end vabastada diislikütuse hinnaga seotud piirangutest, samal ajal pidades kinni kohustustest kaitsta keskkonda ja hallata kalavarusid. Seda silmas pidades loodan, et kolmapäevaks kavandatud täiskogu arutelu päädib otsusega, mis toob kasu praegu ohustatud Euroopa kalandusele.

  István Szent-Iványi (ALDE). - Härra president, kahe päeva eest vabastati Chee Soon Juan Singapuris Queenstowni vanglast. Paari viimase aasta jooksul on teda mitu korda süüdi mõistetud ja vangistatud. Chee Soon Juan ei ole kurjategija. Tema „süü” on lihtne: ta on demokraatliku opositsiooni juht. Ta võitleb pidevalt vabaduse ja demokraatia eest oma maal.

Tema viimasest vabastamisest alates hakkas valitsuse kontrolli all olev meedia teda diskrediteerima, et tema usaldusväärsust hävitada, kasutades alusetuid isiklikke rünnakuid. Oleme tugevalt solidaarsed Chee Soon Juani ja tema kaaslastega, kes võitlevad demokraatia ja inimõiguste eest Singapuris.

Me kutsume Singapuri ametivõime üles lõpetama demokraatliku opositsiooni ründamist, inimõiguste rikkumist ja hakata austama sõnavabadust kui põhiõigust. Loodame väga, et Singapur tuleb kaasa meie tungiva sooviga austada põhiõigusi.

  Eoin Ryan (UEN). - Härra president, eelmisel nädalal tegi Iirimaa rahvas Lissaboni lepingu kohta demokraatliku otsuse, mida tuleb täielikult austada. Ehkki paljud meist, kes hääletasid lepingu poolt, on tulemustes pettunud, arvan ma, et on tähtis selle tulemuse üle aru pidada.

Vastuseks Batteni märkustele tahan rõhutada, et Iirimaa ei ole Euroopa-vastane. Iirimaa jääb Euroopa ideele täiesti ustavaks. Oleme teadlikud, et Iirimaa on üks 27 liikmesriigist, aga see pole ainult Iirimaa probleem. See on kõigi liikmesriikide probleem. Euroopa on minevikus paljude väljakutsetega silmitsi seisnud ja on need ületanud tänu targale elukogenud juhtimisele. Paluksin võitluses nende väljakutsetega üles näidata samaväärset tarkust. Me asume kaardistamata vetes ja arvan, et on tähtis hoiduda äkilistest reaktsioonidest ja tõtlikest otsustest. Meil on käesoleva olukorraga tegelemiseks tarvis küpseid kaalutlusi, et üritada juhtida Euroopa tagasi teele, nii et ta oleks täiesti vastutav oma kodanike ees.

  Manolis Mavrommatis (PPE-DE). – (EL) Härra president, Euroopa Parlamendi bürood liikmesriikides on suhtlusvahendiks parlamendi ja kodanike vahel. Nende büroode üks peamisi ülesandeid on avaliku arvamuse teavitamine Euroopa Parlamendis toimuvast. Üks selline võimalus on kutsuda ajakirjanikud täiskogu istungi kajastamiseks Strasbourgi.

Härra president, 24. jaanuaril 2008 esitasin Euroopa Parlamendile küsimuse seoses otsusega vähendada ajakirjanduse kutsumiseks ettenähtud eelarvet. Sellest hoolimata on viis kuud on möödunud ja ma pole ikka veel vastust saanud. Midagi sarnast toimub ka teistes parlamendikomisjonides – parlamendiliikmete seaduspärased küsimused jäävad vastuseta. Tahaksin teada, kas selline käitumisviis avaldab positiivset mõju parlamentaarsetele institutsioonidele ja pädevatele osakondadele ajal, mil EL vajab täielikult toimivaid menetlusi, nagu kodukord ette näeb.

  Hélène Flautre (Verts/ALE). – (FR) Hr president, tahan juhtida saadikute tähelepanu Sami Essidi väljasaatmisele Itaaliast Tuneesiasse, mis on täielik Itaalia-poolne Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 3 rikkumine. Miks? Sest Essidit süüdistatakse terrorismis ja Euroopa inimõiguste kohus on kahtluseta tuvastanud, et terrorismis süüdistatavad isikud satuvad Tuneesias piinamise ohvriks.

Sel põhjusel palus Euroopa Kohus Itaalial väljasaatmismeetme kasutuselevõtust loobuda. Sellele vaatamata saatis Itaalia Essidi 3. juunil riigist välja, mis on täielik lubaduse rikkumine. Ma palun, et Itaaliale kui Euroopa inimõiguste konventsiooni ühele osapoolele ja Euroopa Liidu liikmesriigile tuletataks meelde tema kohustusi, samuti lubadust, et Tuneesiasse deporteeritud Essid ei peaks seal taluma ebainimlikku ja alandavat kohtlemist.

(Aplaus)

ISTUNGI JUHATAJA: MECHTILD ROTHE
Asepresident

  Bairbre de Brún (GUE/NGL). – (GA) Proua juhataja, eelmisel neljapäeval toimunud Iirimaa hääletus Lissaboni lepingu vastu ei olnud hääletus Euroopa vastu. Iirimaa koht on Euroopa Liidus, kus – põhja- ja lõunaosa mõlemad – on tänu liikmelisusele saanud nii sotsiaalseid kui ka majanduslikke hüvesid.

Inimesed olid mures Iirimaa ja teiste väikeriikide hääle nõrgenemise pärast Euroopa Liidus; neutraliteedi ja sõjaliste küsimuste; töötajate õiguste ja avalike teenuste pärast. Need mured ei olnud aktuaalsed mitte ainult koduuksel, vaid kõlasid arvamusküsitlustes kogu kampaania vältel. Automaatne õigus referendumile tulevaste oluliste muutuste osas on samuti oluline.

Mõned nendest küsimustest on juba päevakorras Prantsusmaal ja Madalmaades. Peame nendele muredele reageerima.

  Csaba Sándor Tabajdi (PSE). - (HU) Proua juhataja, kõnelen praegu riigi esindajana, mille parlament kõigi erakondade toetusel teisena ratifitseeris Euroopa põhiseaduse lepingu ja esimesena Lissaboni lepingu. Sellelt positsioonilt soovin teile meenutada, et suurim oht tänasele Euroopale on rahvuslik egoism või natsionalism. Meil tuleb mõelda selle üle, kas peaksime autasustama neid, kes pidevalt rohkem nõuavad, või peaksime hoopis sellist käitumist hukka mõistma? Rahvuslike huvide kaitsmine on iga riigi valitsuse ja Euroopa Parlamendi saadikute põhikohustus, kuid Euroopa Liit ei toimi, kui erinevate rahvuslike huvide vahel kainetele kompromissidele ei jõuta ning kui puudub rahvuste ja rahvaste solidaarsus. Seetõttu ma soovitan tungivalt meie Poola sõpradel ülejäänud kahekümne kuue liikmesriigi eeskujul anda oma toetus Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile Budapestis. Frontexi puhul Varssavis tundus, et Ungari oli mõnevõrra vastu, kuid siiski oma vetot ei kasutanud. Seetõttu oleks ebaõiglane, kui meie Poola sõbrad ei vastaks sarnase žestiga. Ungarlane ja poolakas on kaks head sõpra; nagu öeldakse „Madjar ja poolakas, kaks sõpra head, koos nad võitlevad ja oma veini rüüpavad”.

  Juhataja. − Sellega on päevakorrapunkti arutelu lõppenud.

19. Jäätmete raamdirektiivi läbivaatamine (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on Caroline Jacksoni keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni nimel koostatud soovitus teisele lugemisele (A6-0162/2008) nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv jäätmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks teatavad direktiivid (11406/4/2007 – C6-0056/2008 – 2005/0281(COD)).

  Caroline Jackson, raportöör. − Proua juhataja, järgides teie otsust, et ei ole aega kodukorda puudutavateks märkusteks, jätkan oma kõnega jäätmete raamdirektiivi kohta. Seda on natuke keeruline antud kontekstis teha, kuid ma jätkan.

Kuna selle kohta on hiljuti Briti ajakirjanduses teatud kommentaarid avaldatud, lubage mul alustada, juhtides taas kord tähelepanu minu majanduslike huvide deklaratsioonile, mis on avalik ja kus on märgitud minu liikmelisus Shanks plc keskkonnaalases nõuandekogus. Nimetatud ettevõte rakendab laiaulatuslikke jäätmetehnoloogiaid Briti saartel ja mandril ning keskkonnaalase nõuandekogu esmane eesmärk on ettevõtte tehaste tegevuse sõltumatu auditeerimine.

Kaasliikmeteks nõuandekogus on ELi tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee esimees ja Rohelise Alliansi liige.

Nagu mitmedki saadikud, hindan ma kõrgelt võimalust sellise kogemuse kaudu lähemalt tundma õppida küsimusi ja probleeme, millega kõnealune tööstusharu ja sealsed töötajad silmitsi seisavad.

Tulles tagasi direktiivi juurde: tee teise lugemiseni on olnud pikk ja piinarikas ning ma õnnitlen neid kolleege, kes on olnud mulle saatjateks lõpuni. See küsimus on väga oluline. Jäätmetest energiat tootvates tehastes käitlemisele määratud jäätmete staatust puudutavad mitmesugused Euroopa Kohtu otsused vajasid selgitamist. Vajati uusi määratlusi. Kaks olemasolevat ohtlike jäätmete ja vanaõli direktiivi tühistati ja nende sätted viidi üle jäätmete raamdirektiivi. Samas ei olnud komisjon rahul nende esialgsete ettepanekutega ning läks edasi, muutes kõnealuse direktiivi tehnilisest direktiivist teavitavaks direktiiviks. Selle eest ma õnnitlen kolleege.

Pean ütlema, et meeleolu nõukogus oli vägagi troostitu, võimalik, et peegeldades meie majanduse seisu. Vastuseis sellele, mida soovisime teha, oli suur ja läbirääkimised nõukoguga rasked, kuid me saavutasime järgneva.

Esiteks oleme lisanud teksti ringlussevõtu eesmärgid. See on märkimisväärne saavutus, kuna esialgses ettepanekus neid ei olnud ja esmakordselt on majapidamiste ringlussevõtu eesmärgid ELi õigusaktis sätestatud. See, et need on seal, on täielikult parlamendi teene.

Uus artikkel 8a kohustab liikmesriike võtma vajalikud meetmed, et saavutada aastaks 2020 majapidamistes paberi, metalli, plastiku ja klaasi ning sarnaste jäätmete osas 50%-line ringlussevõtt. Mõningatele liikmesriikidele, nagu näiteks Saksamaale, on see konservatiivne eesmärk, kuid on mitmeid, kelle jaoks on see vägagi nõudlik, ja ka nendega peame arvestama.

Sama artikli kohaselt tuleb aastaks 2020 ringlusse võtta 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest. Rohelised ja nende toetajad toovad välja, et eesmärgid ei ole täitmisele pööratavad. Nad võivad seda isegi uskuda, kuid nad – erandlikult – hülgavad omaenda saavutused. Komisjon on teinud avalduse nende aitamiseks ja hr Dimas kinnitab seda. Avalduses on üsna selgelt öeldud, et kui aastaks 2020 eesmärke ei saavutata, on see komisjonile tõsiseks signaaliks sellest, et liikmesriik ei ole võtnud kasutusele vajalikke meetmeid eesmärkide saavutamiseks. Selle alusel, toetudes kolme aasta tagant esitatavate riiklike eduaruannete järeldustele, võib komisjon liikmesriigi direktiivi nõudmiste täitmatajätmise eest kohtusse kaevata.

Roheliste jaoks võib olla oluline mitte olla õnnelik, kuna rohelised on igavesed kampaaniates osalejad, kuid nad peaksid natuke sellega arvestama, mida komisjon kõnealuses avalduses on öelnud.

Teiseks oleme lisanud artiklisse 8a uusi sätteid jäätmetekke vältimise kohta. See tähendab, et komisjon peab 2011. aastaks aru andma ELi jäätmetekke arengute ja jäätmetekke vältimise ulatuse kohta ja 2014. aastaks esitama ettepanekud jäätmetekke vältimise kohta ning 2020. aastaks esitama sorteerimise eesmärgid. Osutus võimatuks saada komisjoni või nõukogu nõusolek jäätmetekke vältimise koguseliste eesmärkide osas nimetatud direktiivis, osaliselt seetõttu, et nimetatud eesmärkide määratlemiseks vajalikud andmed puuduvad, kuid parlament on oma muudatusettepanekutega loonud võimaluse edasisele poliitikale, kus võivad sisalduda jäätmetekke vältimise eesmärgid.

Seega on uus artikkel märkimisväärne saavutus. See on midagi, millest meie järeltulijad lähtuvad. Selles direktiivis ei suuda me teha kõike, vaid peame andma jäätmetega seotud asjad edasi meie järeltulijatele järgmisel kümnendil.

Kolmandaks, esmakordselt oleme kinnistanud kuulsa ELi jäätmehierarhia ELi õigusaktides. Me oleme sellest aastaid rääkinud, kuid kui vaatate ELi õigusakte, ei ole seda neid. Kuid peagi see on lisatud ja me võime tähistada väikest võitu, olles saanud nõukogult nõusoleku, et hierarhiat rakendatakse esmajärjekorras jäätmetekke vältimist ja jäätmehooldust käsitlevates õigusaktides.

Neljandaks, nagu mitmed kolleegid soovisid, oleme kindlustanud kokkuleppe panna suuremat rõhku ohtlike jäätmete käitlusele.

Viiendaks oleme kindlustanud, et vanaõli regenereerimine on jätkuvalt prioriteediks – kuigi puudus toetus regenereerimise kõigis liikmesriikides kohustuslikuks muutmise poliitikale, mida tean, et mõningad kolleegid soovisid. Kindlustasime nõukogu toetuse pr Hennicot-Schoepgesi ja kolleegide poolt esitatud muudatusettepanekule, millega kavandati jäätmenimistute kasutamise hõlbustamist VKEde jaoks, samuti saime toetuse uuele artiklile biojäätmete kohta.

Lõpetuseks, direktiiv määrab kindlaks jäätmete põletamise tõhususe kriteeriumid, kusjuures energiakasutust määratletakse jäätmete taaskasutuse, mitte kõrvaldamisena. See on parim võimalik kokkulepe. Need, kes arvavad, et lepitusmenetluses on võimalik saavutada midagi enamat, petavad iseennast. Jack Nicholsoni kuulsa tsitaadi kohaselt „enam paremaks minna ei saa”.

  Stavros Dimas, volinik. − (EL) Proua juhataja, daamid ja härrad, lubage mul kõigepealt õnnitleda raportööri Jacksonit tema suurepärase panuse eest jäätmete raamdirektiivi läbivaatamisel ja variraportööre ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni nende positiivse ja konstruktiivse panuse eest.

Käesoleva direktiiviga teeb ühendus esimese olulise sammu taaskasutusühiskonna loomisel. Direktiivis võetakse kasutusele kaasaegne lähenemisviis jäätmehooldusele, käsitledes jäätmeid kasutatava toormena ja andes selgemad mõisted, lihtsustatud eeskirjad ja uued ambitsioonikad eesmärgid.

Tänu ohtlike jäätmete ja vanaõli direktiivide sätete ühendamisele annab kõnealune direktiiv oma panuse laiemale püüdele parandada õigusakte ja lihtsustada ühenduse õigustikku. Loomulikult peaks järgmine samm olema selle edukas rakendamine.

Parlamendi märkimisväärsed jõupingutused ja visadus on saanud tasutud. Liikmesriike ei olnud kerge veenda uusi taaskasutuse eesmärke vastu võtma ja jäätmetekke vältimise eesmärkides kokku leppima. Sellele vaatamata saavutati see eesmärk täies ulatuses.

On väljendatud kahtlusi selles suhtes, kas liikmesriigid neid eesmärke rakendavad. Sooviksin rõhutada, et kvantitatiivsete eesmärkide praeguse määratlusega on komisjonil võime ja poliitiline tahe kaevata liikmesriike Euroopa Kohtusse, kui liikmesriigid ei ole ringlussevõtu eesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid võtnud.

Parlament on lisanud direktiivi teksti mitmeid teisi olulisi punkte. Nende hulgas on jäätmete viie kategooriaga hierarhia, uued sätted biojäätmete ja ohtlike jäätmete eraldi kogumiseks ning mitmed vajalikud selgitused. Need punktid täiendavad komisjoni esialgset ettepanekut ja täiustavad teksti, muutes selle tulevastele põlvkondadele ambitsioonikaks õigusaktiks. Tõsiasi, et kokkulepe oli võimalik saavutada teisel lugemisel, on muidugi eriti rahuldustpakkuv. Sooviksin veel kord rõhutada parlamendi konstruktiivset rolli kõnealuses protsessis.

Kõnealune direktiiv loob uue raamistiku jäätmehoolduseks ja loob kindla aluse teistele ühenduse poliitika algatustele. Euroopa Komisjon on toetanud kompromissmuudatusettepanekute paketti, et saavutada kokkulepe teisel lugemisel.

  John Bowis, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Proua juhataja, Caroline Jackson viitas, ma arvan, Jack Nicholsoni tsitaadile. Tema golfimänguoskust tundes mõtlesin, et tsitaat võis olla Jack Nicklausilt, kuid kahtlemata oleks neil olnud sarnane ütlus: „Palju paremaks enam minna ei saa”. See on suur lugupidamisavaldus meie raportöörile ja ma tervitan teda meie fraktsiooni nimel.

On oluline, et toetame teda ja tegutseme. See ei ole nii hea, kui me ühel hetkel lootsime selle olevat. Samas oleme teinud tohutu edasimineku. Volinik, nüüd on teie asi tagada, et seda rakendatakse, ja teha järgnevad ettepanekud vältimist puudutavate eesmärkide osas 2014. aastaks. Ma tean, et te selle protsessi liikuma panete, ja see on ka oluline.

See on oluline, kuna minu parlamendiliikmeks oleku ajal meil on olnud hunnik jäätmete alaseid ettepanekuid: oleme tegelenud sõidukitega, elektriliste ja elektrooniliste seadmetega, akudega, pakendamisega jne. Siiski, jäätmete kogused suurenevad, nende kasv on meie majanduse kasvust kiirem. Kasv on kõige kiirem sellistes valdkondades nagu olmejäätmed ja see on põhjus, miks peame tegutsema.

Minu kodumaa annab ühe halvematest eeskujudest jäätmetesse puutuvas. Me tervitame Madalmaid parima eeskuju eest. Siiski, me kõik peame järele jõudma. Me kõik peame rohkem ringlussevõttu kasutama, et täita hierarhia tingimused: peame saavutama ringlussevõtu eesmärgid ja ennetamise eesmärgid jne. Ma usun, et see on meede, mis vähemalt lähetab meid sellele teele paremas meeleseisundis kui see, mida oleme näidanud minevikus oma raiskava majanduse, raiskava ühiskonna ja raiskavate poliitikatega.

  Guido Sacconi, fraktsiooni PSE nimel. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, mulle on olnud abiks asjaolu, et proua Jackson ja volinik Dimas andsid käesoleva kompromissi, mida ka mina toetan, põhielementide osas ammendava selgituse. Lubage mul seepärast esitada mõningad ülimalt poliitilised mõtted.

Mina olen läbirääkija ning ma alati kaalun, kas saavutatud kompromiss on kehtiv. Seetõttu lugesin teksti pärast öiseid läbirääkimisi värske peaga uuesti. Taevas üksi teab, miks läbirääkimised peavad alati öösel lõppema. Kas hommikul saavutatud kokkulepe on vähem väärt? Ka seal on piisavalt mõtteainet. Kogu siirusega – ja ma ütlen seda meie fraktsioonide Verts/ALE ja GUE kolleegidele ning Karl-Heinz Florenzile, kes, ma näen, on uuesti esitanud muudatusettepaneku keskkonnakomisjonist, millel on minu allkiri ja mida ma seetõttu saan ainult toetada – kogu siirusega, vaadates nii kompromissi kui keskkonnakomisjoni tekste, oleme saavutanud – ja põhitänu selle eest läheb teile, pr Jackson – tõeliselt hämmastava tulemuse.

Kas oleme teadlikud sellest, et ringlussevõtu kohta ei olnud sõnagi komisjoni ettepanekus ega ühises seisukohas? Ei midagi peale lõigu, mis mainis ringlussevõtu ühiskonda detailidesse laskumata. Seal ei olnud mitte midagi! Nüüd on meil täpsed eesmärgid; on läbivaatamine 2014. aastal, kui saab lisada muud materjalid, mida praegu ei käsitletud; teame kindlalt, nagu volinik Dimas just kinnitas, et on võimalus kasutada õiguslikke meetmeid liikmesriikide suhtes, kellel ei õnnestu rakendada nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid.

Mulle tundub see fakt väga oluline. On väga oluline, et viimaks on käivitatud poliitiline ja õiguslik protsess eesmärgiga kohustada liikmesriike koostama tõelisi jäätmetekke vältimise kavasid ja et keskkonda austav jäätmete kõrvaldamise hierarhia on lõpuks lisatud Euroopa õigusesse ja et see on õiguslikult siduv, muutes jäätmed mitte enam lihtsalt probleemiks, vaid ressursiks.

Seega täiesti ausalt ja kandes täit vastutust, et kõnealuse kompromissi tagasilükkamine ja riskantsesse lepitusmenetlusse suundumine ei oleks Euroopa kodanike huvides, vaid muudaks nende selgelt ja tagasipööramatult sätestatud eesmärkide saavutamise ja täideviimise vene ruleti sarnaseks.

  Mojca Drčar Murko, fraktsiooni ALDE nimel. – Proua juhataja, käesoleva tekstiga loodame pöörata vastupidiseks suundumuse toota jäätmeid enam kui ringlusse võtetakse. See on aastatepikkuste läbirääkimiste tulemus, mis jäätmekäitlussüsteeme puudutavas võtab arvesse kaht suuremat liikmesriikide rühma: ringlussevõtu riike ja prügilasse ladestamise riike.

Saavutatud kompromissi tuleb näha selles kontekstis. Esmakordselt on ennetamisele ja ringlussevõtule antud keskne koht direktiivis. Enamgi veel, tekst sisaldab kõrgmate eesmärkide saavutamiseks vajalikku dünaamikat, nagu ka eesmärke uute jäätmevoogude osas. See on hoolikalt tasakaalustatud kompromiss: saavutatav ja realistlik. Muudatusettepanekud: me ei arva, et need tervikuna ohustaksid üldist kokkulepet.

Mis puutub kõrvalsaadustesse – artikkel direktiivi põhiosas ja artikkel jäätmeteks olemise lakkamise kohta – enamik kriitikuid pelgab teesklevat taaskasutust. Kuna antud küsimuses puudub rahvusvaheline kokkulepe, on see oht reaalne. Seetõttu peab andma selgelt mõista, et komisjon kasutab 2007. aasta veebruari suuniseid eespool öeldu vältimiseks.

Hindaksin seda kõrgelt, kui volinik Dimas kinnitaks meile täna, et aine või objekt saadetakse kõrvalsaadusena ühendusest välja ainult juhul, kui ühendusesiseselt on täidetud artikli 4 lõike 1 tingimused.

Sama puudutab jäätmeteks olemise lakkamist. Kui jäätmed ei ole enam jäätmed, võib seeläbi tekkinud aine või objekti ühendusest välja saata ainult juhul, kui ühendusesiseselt on artikli 5 tingimused täidetud. Paljude Euroopa Parlamendi saadikute jaoks muudaks see kompromissi poolt hääletamise lihtsamaks.

Lõpetuseks sooviksin tänada raportööri ja variraportööre viljaka koostöö eest Euroopa kodanike hüvanguks.

  Jill Evans, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Proua juhataja, sooviksin samuti tänada pr Jacksonit. Meil võis olla lahkarvamus maksustamise osas, kuid arvan, et kahtlemata on olnud suurepärane koostöö kogu arutelu kestel. Me ei ole täna õnnelikud – soovin, et oleksime – ning sooviksin põhjendada, miks me kompromissi üle õnnelikud ei ole.

Toetasime 30 kompromissmuudatusettepanekut ning oleme esitanud muid ettepanekuid, et tugevdada kompromissi ohtlike jäätmete, jäätmeteks olemise lakkamise, kõrvalsaaduste ja biojäätmete eraldi kogumise osas. Kuid algusest peale olid meie peamisteks küsimusteks jäätmete vähendamise ja ringlussevõtu siduvate eesmärkide vastuvõtmine ning vastuseis jäätmete põletamisel saadud energia taaskasutuseks ümberliigitamisele. Lõplikus kompromissis puudub jäätmete vähendamise õiguslikult siduv eesmärk. Uurimus jäätmetekke vältimise kohta ei ole alternatiiv tasakaalustamise meetmetele; jäätmete koguste suurenemine ei ole säästev ja nimetatud meetmeteta jäätmete kogused suurenevad.

Kuigi ringlussevõtu ja korduskasutuse eesmärgid on seatud 50% ja 70% osas ning liikmesriigid on õiguslikult kohustatud võtma meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks, ei ole eesmärgid ise siduvad. Olen tänulik volinik Dimase selgituse eest, kuid miks siis selle sõnastuse üle nii suur arutelu oli? Põhjus oli vältida eesmärkide siduvaks muutmist.

Suure korduskasutuse ja ringlussevõtu potentsiaaliga tootmis- ja tööstusjäätmed on täielikult välja jäetud. Põletamist ei saa käsitleda ringlussevõtu ja korduskasutusega samaväärse jäätmehoolduse võimalusena; see lihtsalt ahvatleb edaspidi investeerima jäätmete põletamisse ja kahjustab otseselt jäätmehierarhiat. Kui nõrk kompromiss vastu võetakse, oleme jätnud kasutamata võimaluse tagada jäätmepoliitikas ELi tegelik tegutsemine ja juhtimine ajal, mil me seda meeleheitlikult vajame.

  Bairbre de Brún, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (GA) Proua juhataja, soovin tänada pr Jacksonit tema töö eest. Oleme teinud koos head tööd parandamaks mõnevõrra komisjoni esialgset ettepanekut, kuigi me ei ole kõiges üksmeelsed.

Paljusid inimesi kogu ühenduses puudutab ettepanek nimetada põletamine ümber taaskasutamise viisiks, kui see vastab teatud tõhususe nõuetele. Oleme jätkuvalt vastu jäätmete põletamise ümbernimetamisele ja oleme esitanud muudatusettepaneku selle väljajätmiseks.

Mis puutub ringlussevõttu, siis viimane väljapakutud kokkulepe seab eesmärgid, mille rakendamine võib osutuda väga keeruliseks ebamäärases sõnastuses, et „liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed ringlussevõtu eesmärkide saavutamiseks”.

Hea õigusloome nõuab, et oleme täpsemad eesmärkide sõnastamisel ja ei jäta tõlgendamist Euroopa Kohtule. Seega soovime kaitsta ja säilitada parlamendikomisjonis hääletatud sõnastust.

Ettepanekud jäätmetekke vältimiseks on nõrgenenud selliselt, et need ei suuda piisavalt panustada ega selgelt aidata liimesriike oma jäätmete stabiliseerimisel ja vähendamisel. Nõrk viide vältimise eesmärkidele tähendab seda, et ühtlustatud vältimise algatus ja selle näitajad ei ole veel õigusaktidega põhistatud.

Järelikult võime olla koos tehtud töö mõne osa kaasautorid. Samas selle teistes osades usume, et peame esitama muudatusettepanekuid. Sooviksin veel kord tänada pr Jacksonit tema avatud ja kaasava suhtumise eest variraportööridesse.

(Aplaus)

  Johannes Blokland, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (NL) Proua juhataja, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon on koostanud väga hea raporti soovitusena teisele lugemisele. Pean silmas eelkõige jäätmehierarhia väljapaistvat kohta, vanametalliks lammutamist kõrvalsaaduste kategoorias, jäätmeteks olemise lakkamise kontseptsiooni hoolikat käsitlemist, ohtlike jäätmete alaseid kaitse-eeskirju ning eesmärke jäätmete vältimisel, korduskasutusel ja ringlussevõtul.

Keskkonnakomisjoni raporti ainus negatiivne aspekt oli muudatusettepanek jäätmete põletamise soodustamiseks, käsitledes seda tõhusa kasutamisena juhul, kui taastatakse piisavalt energiat.

Kaks kuud kestnud läbirääkimiste tulemusena ei jäänud mitte kõik see keskkonnakomisjoni soovituses püsima ja seda mitte raportööri, vaid nõukogu kompromissitu hoiaku tõttu.

Kõrvalsaaduste artiklit ei parandatud ja liikmesriigid võivad ise otsustada, koos konkurentsihäiretega, mida see kaasa toob, millal jäätmed lakkavad olemast jäätmed. Enamgi veel, vältimise eesmärke ei ole seatud ning korduskasutuse ja ringlussevõtu eesmärgid on oluliselt vähenenud. Need olid põhjused, miks ma ei toetanud kompromissmuudatusettepanekute paketti. Samas loodan, et homsel hääletusel siiski võtame vastu paremad osad keskkonnakomisjoni raportist. Viitan eelkõige fraktsioonide GUE/NGL ja Verts/ALE muudatusettepanekutele. Keskkond on väärt, et läbime edasise vahendusmenetluse sinnani, kus saame nõukogu tegelikult vajalikke muudatusi tegema. Kui me parlamendina oleme veenvad, peaks olema võimalik teha pr Jacksoni juhtimisel enamat kui praegusel juhul. Sooviksin tänada pr Jacksonit ja teisi variraportööre nende suurepärase koostöö eest ja loodan, et näen homse hääletuse edukat tulemust.

  Luca Romagnoli (NI). - (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, tervitan ja toetan kõiki jäätmetekke vältimisel asendamatuid ringlussevõtu parandamiseks kavandatud muudatusettepanekuid. Loomulikult toetan nõudmist selgelt määratletud ja selge struktuuriga jäätmehierarhia osas. Samuti on asendamatu võimalus tugineda mõistlikele ja võrreldavatele statistilistele andmetele, kui soovime edasiminekut tööstusliku jäätmetekke vältimisel ja ringlussevõtul.

Daamid ja härrad, leian, et parlamendis peame vankumatult toetama hierarhia põhimõtte rakendamist üldreeglina, mitte juhtpõhimõttena, nagu eelistas nõukogu. Direktiiv peab üksikasjalikult selgitama kõik erandite kriteeriumid, mis minu nägemuses peaksid vajalikes kohtades olema korrastatult ja selgelt väljendatud nii, et ei ole kahtlust selles, mida käsitletakse taaskasutamise ja mida jäätmete kõrvaldamisena.

Nõustun raportööriga, et jäätmetehastest saadav energia võib olla oluline jäätmejääkide käitlemisel ja et oleme praegu vastamisi olulise valikuga selles osas, pidades meeles Euroopa Liidu sõltuvust ebakindlast energiaimpordist mitmetest erinevatest maailma osadest. Lõpetuseks soovin öelda, et tervitan vanaõli regenereerimist käsitlevat muudatusettepanekut, mis oli algselt välja jäetud.

  Karl-Heinz Florenz (PPE-DE). - (DE) Proua juhataja, volinik, lubage mul öelda Caroline Jacksonile, et ma ei ole kompromissiga rahul, kuid selle põhjuseks ei ole pr Jacksoni läbirääkimisoskused. Käesoleval juhul pean ütlema Stavros Dimasele, et minu rahulolematus on suunatud vahelduseks komisjonile.

Õhusõidukite, tööstuse ja mootorsõidukite puhul on komisjon väga range, tingides iga CO2 heitkogust vähendava grammi üle, ja õigusega. Jäätmehoolduspoliitika puhul ei ole CO2 isegi arvesse võetud. Tõendusmaterjal viitab CO2 heite võimalikule vähendamisele 100 miljoni tonni võrra. See on kuldne võimalus, kuid seda ei ole kõnealuses dokumendis arvestatud.

Minu kahetsuse teine põhjus on asjaolu, et oleme muutunud mingiks kinnistavaks ettevõtteks. Ühtlustamise poole püüdlemise asemel kinnistame erinevusi Euroopas. Kuigi määratleme eesmärgid, ei ole need siduvad. Järgmise 20 aasta jooksul ei saavuta me Euroopas mingeid ühtlustatud eesmärke. See on, mis mind selles raportis häirib. Kakskümmend aastat on peaaegu pool põlvkonda. Oleksime pidanud olema kaugelt innovatiivsemad, ja meil oli võimalus olla.

Ma usun, volinik, et on ainult üks suurem probleem, nimelt artikkel 14. Oleksin rõõmus, kui saaksite selle sätte kohta natuke rohkem rääkida. Föderaalses riigis võib see olla väga keerukas asi. See puudutab segatud või segamata jäätmete hooldust ja seda, kuidas tegeletakse sellega kooskõlas isemajandamise põhimõttega. Palun teid siiralt seda veel kord kommenteerida oma kokkuvõtvas selgituses.

Praegu muidugi üks või kaks inimest ütlevad, et päästame suure enamuse, kuid kui neid küsimusi ei lahendata, siis mõned suured riigid kahtlemata piinlevad oma hääle suhtes. Palun arvestage sellega, et meil ei ole ainult homne lugemine, tuleb ka kolmas lugemine ning esitatud 64 muudatusettepanekut on lepitusmenetluseks üsna palju.

Nii et volinik, kui kasutate võimalust selgitada paari asja nendes lahtistes küsimustes, siis kujutan ette, et jõuaksime eduka tulemuseni.

  Gyula Hegyi (PSE). - Proua juhataja, Euroopas võtame käesoleval ajal ringlusse ainult 27% jäätmetest ja ligi pool jäätmetest ladustatakse prügilates. See näitab, et peame oma jäätmehooldust põhimõtteliselt muutma. Kõige olulisem on jäätmetekke vältimise edendamine, korduskasutuse ja ringlussevõtu tugevdamine ning prügilatesse ladustatavate jäätmete koguste minimeerimine. Seetõttu tervitan asjaolu, et jäätmehierarhia jäi pärast mõningaid arutelusid kompromissi teksti.

Jäätmetekke vältimise, õigusakti peamise eesmärgi osas tunnen viimases tekstis puudust jäätmete stabiliseerimiseesmärkidest, kuid need võtsime vastu esimesel lugemisel. Vanades liikmesriikides toodab üks inimene peaaegu kaks korda rohkem majapidamisjäätmeid – 570 kg – kui inimene uutes liikmesriikides – 300–350 kg aastas. Seega peaksid rikkad rahvad kõigepealt alustama jäätmetekke vähendamisest.

Toodetavate jäätmete kogus Euroopas suureneb. Seetõttu ei ole piisavad jäätmetekke vältimise programmid, nagu käesolevas kompromissis pakutu: peame seadma siduvad eesmärgid suureneva jäätmetekke pidurdamiseks. Sel põhjusel kaalun muudatusettepaneku 48 toetamist, mis toob tagasi jäätmete stabiliseerimise eesmärgi. Tervitan kohustuslikke jäätmete korduskasutamise ja ringlussevõtu eesmärke, kuid kardan, et uus tekst sõnastuses, et liikmesriigid „võtavad vajalikud meetmed” eesmärkide saavutamiseks, ei ole piisav. Vajame nii majapidamis- kui ka tööstusjäätmete osas konkreetseid täitmisele pööratavaid ja siduvaid eesmärke. Seetõttu teen ettepaneku toetada muudatusettepanekut 82, et tagada ringlussevõtu eesmärkide täitmisele pööratavus.

Peale neid märkusi tervitan raportit ja pr Jacksoni, oma sõbra Guido Sacconi ja teiste tööd.

  Chris Davies (ALDE). - Proua juhataja, raportöör ütleb, et see kokkulepe enam paremaks minna ei saa, ning ma tunnustan tema saavutusi. On kell 3 hommikul lepitusmenetluse istungjärgu käigus saavutatud võite, millisteni muul ajal ei ole läbirääkimiste protsessis võimalik jõuda.

Me kõik mõistame, et meie jäätmemägede suurust tuleb vähendada. Üks Briti supermarket teatas hiljuti, et kavandab aastaks 2012 pakendamise vähendamist 25% ja kandekottide kasutamise vähendamist 33% võrra. Sellega soovitakse tagada, et toidujäätmed muudetakse energiaks anaeroobsel kääritamisel. Pakkematerjale on neil kavas vähendada nelja materjalini, mida on lihtne ringlusse võtta või kompostida, ja pakenditele on kavas trükkida lihtsad sümbolid, mis muudavad jäätmete ringlussevõtu või kompostimise klientidele lihtsaks.

Nüüd on kõik see poliitilise tahte küsimus. Jäätmete vähendamine on poliitilise tahte küsimus ja seda tahet saab tugevdada Euroopa Liidu õigusaktidega.

Kahtlustan, et oleksime saanud nõukogu vähemalt nõusse tooma jäätmete vähendamise ettepanekute avaldamise tähtaja 2014. aastalt mõned aastad varasemaks. Parlament on teinud head tööd. Kuid võimalik, et oleks saanud teha paremat.

  Hiltrud Breyer (Verts/ALE). - (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, ettepanek on pettumus. See ei ole muud kui suutmatus vastata suuremate jõupingutuste vajadusele kliimamuutustega tegelemisel ja ressursside kaitsel. Teame, et Euroopa Keskkonnaagentuur ennustab aastaks 2020 jäätmete koguse 50%-list kasvu. Sellel põhjusel on läbikukkumiseks ja liikmesriikide survele alistumiseks fakt, et siduvaid stabiliseerimise tasemeid või siduvaid ringlussevõtu eesmärke ei ole ette nähtud. Vajalik vahend on selle surve tõttu lastud vett vedama.

Samuti on pettumuseks, et jäätmete põletamisest on jäätmetekke vältimise hinnaga järjest enam saamas ultima ratio. Ringlussevõtu kvoodid ja jäätmete koguse stabiliseerimine oleksid olnud suunatud just selle tasakaalustamiseks. Loodan, et muudatusettepanekute vastuvõtmisega suudame seda eelnõu mõnevõrra täiendada ja teha seda, mida tegelikult on vaja teha, nimelt sõnastada sedasorti ambitsioonikas jäätmehoolduspoliitika, mida me Euroopa Liidus vajame.

  Roberto Musacchio (GUE/NGL). - (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, mul on kahju, kuid pean kritiseerima mõningaid saavutatud kompromisse, millega mõnel juhul kaasneb oht kahjustada seda, mille poolt parlament esimesel lugemisel õigusega häälestas.

Kahju on ka sellest, et nõukogu on mõjutanud nimetatud muutusi halvemuse poole ning need on ekslikud ja ohtlikud. Ütlen seda oma seisukohalt, elades Itaalias. Käesoleval ajal on Itaalia kahjuks jäätmehoolduse halvaks näiteks, kus ei suudeta austada Euroopa õiguse mõtet ja sisu, mille alusel tõhusat jäätmehierarhiat vähendamisest ringlussevõtuni on juba mõnda aega konsolideeritud.

Nimetatud hierarhiat peab tugevdama ka tööstusjäätmete osas koguselise ja kindlaksmääratud vähendamise ja ringlussevõtu eesmärkide kaudu, mitte aga seda nõrgestama, nagu praegusel juhul mingil määral tehakse hierarhia põhimõtet kahjustavatele jäätmete kõrvaldamise viisidele ruumi jättes. Näiteks Itaalia on viimastel aastatel andnud miljardeid eurosid jäätmete põletamise soodustamiseks, selle tulemused on kõigile näha ja need ei näi mingil juhul positiivsetena.

  Jim Allister (NI). - Proua juhataja, iga liikmesriik Euroopas võitleb kontrollimatute energiahindade vastu. Seega jäätmete käsitlemine võimaliku olulise kütusena on, ma usun, nii mõistlik kui ka vajalik. See on mõlemat pidi võidukas olukord – nii hiiglaslike jäätmete kogustega tegelemine kui alternatiivse energiaallika kindlustamine, eriti seistes vastamisi energiakriisi ja kasvava sõltuvusega ebakindlatest välismaistest naftatarnetest.

Seega ei saa ma aru mõningate vaoshoitusest, seistes silmitsi jäätmetest saadava energia edendamise ilmsete eelistega. Kardan, et mõned kolleegid peavad oma ringlussevõtu ja jäätmete põletamise vastaseid dogmasid nii kalliks, et on valmis ohverdama võimaluse saada jäätmetest soojust ja energiat. Pean ütlema, et sellega eksivad nad põhjalikult.

Lisamärkusena võin öelda, et toetan tugevalt „taaskasutamise” mõiste laiendamist direktiivis, tehes vaieldamatult selgeks, et jäätmetest toodetav energia on jäätmete taaskasutamine, mitte kõrvaldamine. Peaksime eelkõige rakendama seda põllumajandussektoris, kus selleks on palju võimalusi.

  Françoise Grossetête (PPE-DE). – (FR) Proua juhataja, tahan kõigepealt edastada soojad tänusõnad meie raportöörile Caroline Jacksonile tema märkimisväärse töö eest, mis peegeldab tema erialaste teadmiste taset tundlikus jäätmehoolduse küsimuses. Õnnitlen teda tähelepaneliku kuulamise eest läbirääkimiste kestel, tänu millele oleme saavutanud selle raske kompromissi nõukogu ja komisjoniga.

Meil on uus direktiiv, mis taotleb mitmete küsimuste selgitamist. Tervitame jäätmehooldust ja jäätmehierarhiat ning liikmesriikidele seatud ambitsioonikaid ringlussevõtu eesmärke – 50% majapidamisjäätmetest aastaks 2020. Jäätmehooldus peab põhinema vältimisel, korduskasutusel, ringlussevõtul, taaskasutusel ja viimaks kõrvaldamisel ning see hierarhia peab olema juhtpõhimõte. Põletusrajatiste puhul on oluline nende tekstis sätestatud vastavus energiatõhususe kriteeriumidele, seda muidugi tingimusel, et põletamist kasutatakse ainult juhul, kui ükski teine meetod ei ole kasutatav.

Sellele tuginedes on väga positiivne, et tekstis on sätestatud väga tihe kontroll ohtlike jäätmete üle ja karmimad jälgitavuse meetmed.

Muidugi on see ju kompromiss ja teatud küsimustes oleksime soovinud minna palju kaugemale, näiteks lisada keskkonna kriteeriumid taaskasutuse mõistele ja seada rangemad tingimused jäätmeteks olemise lakkamise kohta; siis on veel kõrvalsaaduste küsimus, kus definitsioon tekitab mõningaid probleeme. Sellest hoolimata peame me seda kompromissi täielikult toetama, kuna teame väga hästi, et selle saavutamine oli keeruline, ning kui tahame lepitusmenetlust, võtame riski küsimustes suurel määral kaotada ja neid edasi lükata. Peame mõistma, et kuna Euroopa jäätmepoliitika on siiani olnud läbikukkumine, on kaugelt eelistatavam nõustuda mõistlikuna tunduva lahendusega ja Euroopa Komisjon peab väga jõuliselt tagama kõnealuse direktiivi nõuetekohase rakendamise. See selgub, kui suudame küsimustes edasi minna mõne aastaga.

  Anne Ferreira (PSE). – (FR) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, mina omalt poolt ei ole rahul ei kõnealuse kompromissi teksti vormi ega sisuga.

Vormi osas tundub, et me ei suuda oma tööd korralikult teha, sest – olles kulutanud kaks aastat teksti koostamisele – leiame, et lõplikud otsused – mis on enamat kui lihtsalt täpsustused – võetakse vastu vaikuses ja need lähevad oluliselt kaugemale nendest, mis keskkonnakomisjonis vastu võeti, ja maanduvad parlamendiliikmete laual vaid mõned tunnid enne hääletust.

Sisuliselt on see tekst väljavingerdamine, millel ei õnnestu taaskasutust selgelt määratleda, mis enam ei ürita jäätmete kogust stabiliseerida, mis enam ei sea ambitsioonikaid ringlussevõtu eesmärke ning mis kahjuks väljendab komisjoni ja nõukogu suutmatust muuta tegudeks nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasemel tehtud väga ambitsioonikaid deklaratsioone.

Ei, ma ei ole rahul ja olen tegelikult mures meie poliitilise võimetuse pärast keskkonna või tervise parandamise valdkonnas tõeliselt tegutseda, see on ka põhjuseks, miks hääletasin teksti vastu.

  Anne Laperrouze (ALDE). – (FR) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, esiteks soovin tunnustada raportöör Caroline Jacksoni ja fraktsiooni ALDE raportööri Mojka Drčar Murko tehtud tööd.

Ohtlike jäätmete küsimus tõstatab jälgitavuse, mittelahjendamise, jäätmete liikumise kohta teabe pikaajalise, st viis aastat kõigi ahela osaliste kohta, ühetaolise säilitamise elulised küsimused; siiski on neid küsimusi vaid üsna kergelt puudutatud. See on tervise ja keskkonna seisukohalt enam kui kahetsusväärne.

Kõrvalsaaduste osas olen ma kõige enam pettunud. Ma ei ole kõrvalsaaduste kontseptsiooni vastu: vastupidi, tunnustan nende olulisust; kuid mulle tundub, et komisjoni ühises seisukohas antud määratlus ei anna piisavalt tagatisi ning lõppude lõpuks võib see võimalike väärkasutuste tulemusena hävitada kontseptsiooni enda.

Muud küsimused, nagu näiteks jäätmeteks olemise lakkamise ja jäätmete taaskasutuse küsimused, tunduvad teisel lugemisel olevat ohverdatud kokkuleppe nimel.

  Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf (Verts/ALE). - (DE) Proua juhataja, volinik, pr Jackson, me esitame erakondade muudatusettepaneku, mis siin täiskogus esimesel lugemisel sai enamuse poolehoiu osaliseks. See puudutab järgmist probleemi: paljudes ELi riikides söödetakse käitlemata ja steriliseerimata toidujäätmeid korduvalt eluskarjale või kõrvaldatakse need kontrollimatult. Kord-korralt toob selline käitumine kaasa haiguste, näiteks suu- ja sõrataudi, ohu. Seepärast on hädavajalik tagada, et vastava loaga ettevõtted steriliseerivad ja kõrvaldavad turvaliselt toidujäätmed, kasutades sobivaid meetodeid. Liikmesriikidel võiks olla ainult õigus lubada toidujäätmete kasutamist seasöödana, kui see on eelnevalt steriliseeritud 20 minuti jooksul 133 °C ja rõhu 3 baari juures ning kui määruse 1774/2002 ülejäänud nõuded on täielikult täidetud. Usun kindlalt, et kui parlament selle muudatusettepaneku vastu võtab, lisab nõukogu selle sätte kompromissile.

  Umberto Guidoni (GUE/NGL). - (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, saavutatud kompromiss on samm tagasi keskkonnakomisjoni heakskiidetud tekstist.

Algse teksti kohaselt oleks pidanud jäätmete tekitamist vähendatama 2009. aasta tasemele alates 2012. aastast, võttes kasutusele tõelise järkjärguliste meetmete abil jäätmetekke vältimise poliitika. See eesmärk on kompromissis tühistatud, jättes kõik ebamääraseks. Keskkonnakomisjon esitas miinimumeesmärgid majapidamis- ja tööstusjäätmete ringlussevõtuks koos tähtaegadega – kuigi kaugetega. Ka nendest eesmärkidest on loobutud, piirdudes vaid teatud tüüpi materjalidega ja jättes välja tööstusjäätmed.

Veel üks negatiivne aspekt on teatud tõhusust ületavate põletusrajatiste ülendamine kõrvaldamistehasest taaskasutuse tehaseks. Tundub, et kõnealune direktiiv annab mõjukatele lobitöötajatele, mida need soovivad. Iiri referendumi tulemus on näidanud, et kas oled kodanike ja nende murede poolel või võtad Euroopa idee tagasilükkamise ja integratsiooniprotsessi halvamise riski.

Parlament peab pöörama tähelepanu tuhandetele Euroopa kodanike e-kirjadele, mis kutsuvad üles suurematele kohustustele ja siduvatele eesmärkidele, või muidu riskime kaotada veel ühe suure võimaluse parendada Euroopa institutsioonide usaldusväärsust.

  Péter Olajos (PPE-DE). - (HU) Tänan väga, proua juhataja. Tervitan kompromissmuudatusettepanekute paketti, kuid samal ajal soovin rõhutada, et see kompromiss on suhteliselt habras. On seega elulise tähtsusega, et iga liikmesriik käitub vastutustundlikult ja ei otsi võimalikke seaduselünki. Ungaris moodustab eraldi kogutavate jäätmete osa praegu 2% nende koguhulgast. Minu arvates ei ole rohkem midagi öelda, kui avaldada lootust, et direktiivi mõju aitab praegusest madalseisust edasi liikuda. Euroopa idapoolses osas on investeeringud jäätmehooldusse viimastel aastatel suurenenud, suures osas tänu ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendi (ISPA) ja Ühtekuuluvusfondi rahalistele vahenditele. Prügilate ehitamine on olnud üks põhitegevusi, kuid mitmetes kogukondades on alustatud jäätmete sorteerimise programme, mis sisaldavad mõnel juhul ka meetmeid orgaaniliste jäätmete eraldi kogumiseks. Teisest küljest, tõelised meetmed ja investeeringud jäätmete vähendamiseks lähiajal puuduvad ja eraldi tööstus ringlussevõetavate materjalide töötlemiseks peab alles kujunema. Euroopa Liidu sätestatud juhised on seetõttu otsustava tähtsusega, mitte ainult Ungari jaoks. Statistika kohaselt võiks iga kogukond põhimõtteliselt saavutada seal tekitatavate jäätmete vähendamise 50% võrra kohe, kui rakendatakse kuivade jäätmete ringlussevõttu ja orgaaniliste jäätmete eraldi ukselt-uksele kogumist. Uusi kohustusi tekitades peame arvestama nende täitmisele pööratavuse ja seonduvate kuludega. Näiteks kas täiendavaid investeeringuid saab kasutada samades valdkondades nagu ISPA projektide puhul? Kas algseid lepinguid saab täiendada? Kui ei, siis ei ole suurt erinevust, kas on nõudlus laiendada jäätmete sorteerimist või kas on olemas õigusaktid prügilasse minevate jäätmete vähendamiseks; kahekümneaastaste lepingute alusel kogutavad jäätmed tuleb viia valmisehitatud prügilatesse. Lisaks kõnealuse direktiivi heakskiitmisele ei või me viivitada olemasolevate lepingute võimaliku täiendamise võimaluste väljatöötamisega. Õnnitlen raportööri tema silmapaistva töö eest. Tänan väga.

  Horst Schnellhardt (PPE-DE). - (DE) Proua juhataja, usun, et võime raportööri õnnitleda. Tal on õnnestunud jõuda nõukoguga vastuvõetava tulemuseni. Eriti soovin rõhutada erineva jäätmehierarhia hõlmamist.

Siiski on ka miinuspunkte, mis on tõeliselt arusaamatud ja mis olid nõukogu kõnealusesse dokumenti lisanud. Esimene neist on seotud loomsete kõrvalsaadustega. Komisjonis tuvastasime, et loomsed kõrvalsaadused jäävad kõnealuse jäätmete raamdirektiivi reguleerimisalast välja. See, mida nõukogu on nüüd teinud, on seda liiki bürokraatlik takistus, mis viib põllumehed barrikaadidele. Selle kohaselt muutub biogaasi tootmise läga jäätmeteks. Kas teate, mida see tähendab? See tähendab, et põllumeestel on vaja jäätmete käitluslitsentsi ja nad peavad kindlaks määrama töötlemiskohas töödeldavate jäätmete liigi ja täpsed kogused.

Loomsete kõrvalsaaduste määrus sätestab selgesõnaliselt lägale erandi. Nüüd oleks põllumehel seega lihtsam läga põllule laotada, selle asemel et sellest biogaasi toota. Teiste sõnadega tekitame bürokraatlikke takistusi tegevustele, mida tegelikult soovime ergutada.

Teine punkt puudutab vanaõli. Vanaõli direktiiv – nagu te teate, on see nüüd tühistatud – näeb ette, et vanaõli peab töötlema ja regenereerima. Selle direktiivi alusel töödeldakse suuri koguseid. On muidugi juba ette nähtud, et kui regenereerimine ei ole majanduslikult otstarbekas või tehniliselt võimalik, ei pea vanaõli töötlema. Nüüd sätestatakse, et liikmesriikidel on otsustamisõigus. Hästi, kas oleme nüüd Euroopa Liit või on tegemist liikmesriikide kogumiga? Tõsiasi on see, et lõhume taaskord turgu. Leian, et see on ärevaks tegev. Lubage mul liikuda edasi suurenenud isemajandamise küsimuse juurde. Nüüd määravad omavalitsused, et kes, millal ja mida võib kõrvaldada. Ei tarvitse mainidagi, et vaba põletamismahu osas oli kohalike asutuste surve tugev. Kuid see ei ole õige tee. See ei ole valikuvõimalus ning see laiendus viib turumajanduse täieliku seisakuni jäätmehoolduse valdkonnas.

  Frieda Brepoels (PPE-DE). - (NL) Proua juhataja, on selge, et kõnealune kompromiss on oluline samm edasi Euroopa keskkonnaõiguse suunas. Samas ei ole ma kompromissi üle täiesti õnnelik. Miks mitte? Minu piirkonnas, Flandrias, samuti nagu ka näiteks Madalmaades, on parim jäätmepoliitika ja sorteeritakse ning võetakse ringlusse eeskujulikult, seega leiame esitatud ringlussevõtu ja jäätmetekke vältimise eesmärgid olevat täiesti ebapiisavad. See tõesti ei julgusta meid edaspidi paremini tegutsema.

Samuti ei ole me läbinisti õnnelikud võimaluse üle, et majapidamisjäätmete põletusrajatisi peetakse tõhusaks kasutamiseks energiatõhususe valemi alusel, kuna usume, et praktikas võib see tekitada palju segadust. Sellele vaatamata olen kindel, et lõpptulemust tuleb näha väga positiivsena, ning seetõttu soovin siiralt tänada pr Jacksonit tema tohutu panuse eest. Me toetame kompromissi.

  Csaba Sándor Tabajdi (PSE). - (HU) Proua juhataja, jäätmete raamdirektiiv ohustab praegusel kujul kahjuks biogaasi kasutamise laienemist. Nõustun täielikult parlamendi kaasliikme hr Schnellhardtiga fraktsioonist PPE-DE, et kõnealune direktiiv ei ole piisav biogaasi tootmise osas, nagu ka läga või olmejäätmete kasutamise osas. Kahjuks hakkab jäätmedirektiiv oma praegusel kujul takistama biogaasi kasutamise laienemist. See muudab Jacksoni raporti küsitavaks. Biogaasi tootmiseks kasutatava loomasõnniku määratlemine jäätmetena jäätmedirektiivi raames on ambitsioonikas. Kui direktiivi reguleerimisala seda hõlmab, muudab see loomasõnnikust biogaasi tootmise võimatuks, vaatamata tõsiasjale, et sellel võivad olla energiamajanduse ning keskkonna ja kliima kaitsmise seisukohalt olulised eelised. See segadus tuleb korrastada ja õiguslik järjepidevus võimalikult kiiresti taastada, seetõttu peame võtma vastu komisjoni seisukoha direktiivi biogaasi puudutavas osas.

  Adam Gierek (PSE). - (PL) Proua juhataja, õnnesoovid raportöörile suureneva jäätmeprobleemi realistliku hindamise eest. Jäätmetekke vältimine ja materjalide ringlussevõtt on kavandatava regulatsiooni lähtealused. Energia taaskasutamine on lihtsam, kuid see ei peaks asendama keerulisemat materjalide ringlussevõttu.

Seetõttu on vaja luua tingimused materjalide ringlussevõtuks ja täpsemalt õiguslikul tasandil eristamisel määratlema näiteks selle, millal vanametall ei ole enam jäätmed, vaid muutub tooraineks. Vajame paremaid ja odavamaid materjalide ringlussevõtu tehnoloogiaid. Tooteid peaks kujundama ringlussevõttu hõlbustaval moel. Eraldi jäätmete kogumised on vajalikud ning need peavad olema turuga kohandatud selliselt, et nii majapidamised kui ka võimalikud kasutatud materjalide tarbijad kasu saavad.

Nende lahendusteta riskime korrata Napoli hetkeolukorda, kus jäätmete põletamine võib kahjuks kujuneda ainukeseks võimaluseks

  Stavros Dimas, volinik. − Proua juhataja, soovin tänada kõiki arutelul osalenud kõnelejaid nende positiivse panuse eest.

Kokkulepitud teksti alusel peavad liikmesriigid rakendama hulga meetmeid jäätmehoolduse parandamiseks. Direktiiv sätestab selged mõisted ja jäätmehoolduse põhimõtted, mis, ma usun, lahendavad praegused tõlgendamise probleemid, vähendavad kohtuasjade arvu ja loovad kindla õigusliku aluse jäätmetöötlussektorile.

Kogu esitatud kompromissmuudatusettepanekute paketti on lisatud teatud hulk võtmeelemente. Neist olulisimad on järgmised.

Esiteks, direktiivi keskkonnaalane eesmärk on nüüd selge ja ambitsioonikas. Keskkonna kaitsmise taset ei ole mitte ainult säilitatud, vaid mitmel juhul tugevadatud, nagu näiteks ohtlike jäätmete puhul.

Kaasseadusandjad on kokku leppinud hulga põhjapanevate mõistete osas, sealhulgas jäätmete, jäätmetekke vältimise, ringlussevõtu ja taaskasutuse mõiste. Need mõisted on selged ja arusaadavad. Lisaks hõlmab direktiiv edukalt kahe muu direktiivi sätted, muutes õigusakti kättesaadavamaks ja säilitades samal ajal kõrge keskkonna kaitsmise taseme.

Taaskasutusel ja kõrvaldamisel tehakse selget vahet, jättes võimaluse, et komisjon võib seda eristamist vajadusel täiendavalt piiritleda.

On koostatud selge viieastmeline jäätmehierarhia, mis soodustab jäätmetekke vältimist ja lubab jäätmejääkide kõrvaldamist alles viimase võimalusena. Võimaldades samal ajal vajalikul määral kindla elutsükli kaalutlustel õigustatud paindlikkust.

Soovin meenutada parlamendi poolt ringlussevõtu eesmärkide esitamisega jäätmehierarhia ülemiste tasemete tugevdamisele omistatud tähtsust. Kui neid eesmärke 2020. aastaks ei saavutata, võib komisjon liikmesriigid kohtusse kaevata direktiivi nõudmiste täitmatajätmise eest. Lisaks esitatakse praeguses sõnastuses korrapärasem ja põhjalikum liikmesriikide poolt enne 2020. aasta tähtaega nõutud eesmärkide saavutamiseks rakendatavate meetmete jälgimise protsess lihtsa vastavustasemete kontrolli asemel 2020. aastal, kui jäätmekäitlussüsteemid on juba kehtestatud. Varasema rakendamise protsess võimaldab vältida ebameeldivaid üllatusi 2020. aastal.

Lõpuks esitatakse direktiivis jäätmetekke vältimise uus mõõde, mida komisjon soovib pärast vastuvõtmist ja ülevõtmist kohe järgida. Liikmesriigid peavad koostama oma riiklikud jäätmekavad ja võrgustikud, milles peavad kajastuma läbivaadatud direktiivis sätestatud põhimõtted ja uued kohustused.

Jäätmete raamdirektiivi artikkel 14 ei määra, kas selliste võrgustike loomisel peaksid osalema era- või riigiasutused, samuti ei mõjuta see mingil moel jäätmekäitlustoimingute ja infrastruktuuride võimalikku omandilist kuuluvust avalikule või erasektorile. Vastutuse jagamine avaliku ja erasektori vahel on siseasi, mille üle ainult liikmesriik saab otsustada. Kui kohane kõrvaldamise ja taaskasutuse võrgustik – olgu see erasektorile kuuluv või avalik või segatüüpi – juba toimib, puudub vajadus selle rajamiseks.

Mis puudutab muret tootmis- ja tööstusjäätmete ringlussevõtu eesmärkide puudumise üle, siis minu esindatav talitus kaalub võimalust seada selline eesmärk esmaseks prioriteediks artikli 8a punktis 4 ettenähtud 2014. aasta läbivaatamise kontekstis.

Loomsete kõrvalsaaduste, nagu näiteks toidujäätmed, loomadele söötmise küsimust reguleerib loomsete kõrvalsaaduste määrus, mis on praegu läbivaatamisel. Seda küsimust peaks käsitlema nimetatud määruses, kuna jäätmete raamdirektiiv ei ole õige koht toidujäätmete kasutamise reguleerimiseks.

Küsimuses, kas nõuded kõrvalsaadusele ja jäätmeteks olemise lakkamise kriteeriumid peavad Euroopa Liidus olema täidetud enne kolmandatesse riikidesse saatmist, on komisjon seisukohal, et nii see on.

Küsimuses, kas sõnnik peaks olema jäätmete raamdirektiivist välja jäetud, peab märkima, et sõnnikut ei käsitleta jäätmetena, kui seda kasutatakse väetisena. Siiski käsitletakse seda jäätmetena, kui see on määratud edaspidiseks töötlemiseks või kõrvaldamiseks, näiteks põletamiseks, biogaasi või komposti tootmiseks ja prügilasse ladustamiseks. Sõnniku väljajätmine jäätmete alastest õigusaktidest tekitaks tõsise õigusliku lünga keskkonnakaitses, kuna sel juhul puuduksid õiguslikud vahendid selleks, et kontrollida küsimusi, nagu näiteks heite õhku või vette väljastamine, ladustamise nõuded, müra, lõhnad jne.

Kokkuvõtteks peaks Euroopa Liit ergutama biogaasi tootmist ja jäätmete kompostimist. Siiski ei ole biogaasi- ja kompostimistehased keskkonna suhtes neutraalsed. Ka nemad väljastavad heidet õhku ja vette ning võivad olla häiringu allikaks näiteks lõhnade või müra osas. Biogaasi tootmise tehastele või kompostimistehastele määratud sõnniku väljajätmine jäätmete raamdirektiivi reguleerimisalast tooks kaasa selliste tehaste väljajäämise saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivi reguleerimisalast.

Lõpetuseks soovin veel kord õnnitleda ja tänada pr Jacksonit tema suurepärase töö eest. Komisjon on väga rahul läbirääkimiste tulemusega ja saab esitatud kompromissmuudatusettepanekud täies ulatuses heaks kiita.

  Caroline Jackson, raportöör. − Proua juhataja, soovin lühidalt tänada kõiki neid kolleege, kes arutelul osalesid. On ainult üks kolleeg, kellele soovin vastata: see on hr Davies – edaspidi tuntud kui „Uudisteöö” („Newsnight”) Chris Davies tänu saatele, milles talle meeldib esineda – kes ütles, et loobusin nõukogus liialt kergelt. Loodan, et kolleegid toetavad mind, kui ütlen, et ma ei loobunud kergelt ja ei oleks millestki millalgi kergelt loobunud. Nagu pr Laperrouze veepoliitika küsimuses tunnistab, on nõukoguga järjest raskem läbirääkimisi pidada. Retsessiooni mõjul mõistetakse seal, et kõnealune õigusakt toob kaasa rahalisi kulutusi ning seega on parlamendi muudatusettepanekutega nõustumine vastumeelne.

Homme hommikul valime. Võime nõustuda esitatud muudatusettepanekute paketiga, ja ma väga loodan, et nii läheb. Võime mõned suuremad muudatusettepanekud läbi hääletada, näiteks kõrvalsaaduste osas, mis aga tähendab seda, et pakett laguneb ja me kõik läheme lepitusmenetlusse. Kas poleks see tore! Või võime mõne väiksema muudatusettepaneku osas kokku leppida või muudatusettepaneku osas, mida selle esitajad väikesena iseloomustavad, nagu näiteks muudatusettepanek 88, mille osas ma ootan komisjoni arvamust tõenäoliselt homme hommikuni.

On kahtlane, kas nõukogu tunnustab mingeid muudatusettepanekuid, ükskõik kui väikeseid, mistõttu mina pooldan paketti ennast, parandamata kujul. Pealegi, pakett peab olema tähendusega, miks muidu nõukogu selle üle nii tugevat võitlust pidas? See ei ole tähtsusetu pakett, nagu fraktsioon Verts/ALE püüab väita; see on iseloomuga pakett.

Kokkuvõttes soovin tänada variraportööre – Caroline Jackson ja teised, see kõlab nagu mingi 1960. aastate bänd – nende koostöö eest, soovimata küll tingimata nendega uuesti ja uuesti lepitusmenetluses kohtuda. Arvan, et peaksime selle küsimuse homme hommikul seljatama.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Häälestus toimub homme, 17. juunil.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Richard Seeber (PPE-DE), kirjalikult. – (DE) Uue jäätmete raamdirektiiviga on parlament saavutanud kõrgete ja siduvate ringlussevõtu kvootide kasutuselevõtu. Selleks oli ka hädavajadus, ja ootan veendunult tulevikku, kus jäätmete sorteerimine ja ringlussevõtt kogu Euroopas pidevalt kasvab. Usun, et majapidamisjäätmete 50%-line ning ehitus- ja lammutusjäätmete 70%-line ringlussevõtt aastaks 2020 on väga head eesmärgid, mis sillutavad kogu Euroopas teed keskkonna- ja kliimasõbraliku toimiva jäätmekäitluse suunas. Eriti kuna austerlased juba praegu eeskujulikult jäätmeid sorteerivad ja ringlusse võtavad, on rõõmustav, et nüüd kõik liikmesriigid seda tegema hakkavad, tuues meid seeläbi tõhusale keskkonna kaitsmisele sammukese lähemale. Ei tohiks unustada, et jäätmed on ka toormaterjal ning nende tõhusam kasutamine aitab ka kliimamuutuste vastu võidelda.

Praegu tuleb oodata komisjoni täpsustatud ettepanekuid selle kohta, kuidas tagada, et majanduskasv ei tähendaks jäätmekoguste kasvu.

20. Keskkonnakvaliteedi standardid veepoliitika valdkonnas (arutelu)

  Juhataja . − Järgmine päevakorrapunkt on Anne Laperrouze’i keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni nimel koostatud soovitus teisele lugemisele (A6-0192/2008) nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse direktiive 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ, 86/280/EMÜ ja 2000/60/EÜ (11486/3/2007 – C6-0055/2008 – 2006/0129(COD).

  Anne Laperrouze, raportöör. − (FR) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, täna teisel lugemisel esitatav raport on meeskonnatöö tulemus, tänu sellele oleme jõudnud kokkuleppele eesistujariigi Sloveenia ja Euroopa Komisjoniga. Oli tõeline nauding töötada koos kaasraportööridega fraktsioonidest, otsides kompromisse. Mul oli õnn omada pädevaid ja kogenud kolleege, kes hoolega kuulasid ja läbirääkimistel osalesid. Soovin neile edasi anda soojad tänusõnad ning samuti soovin tänada keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni sekretariaati, fraktsioonide nõunikke ja oma assistenti Sylvain Maréchali.

Kasutan sõna „meeskonnatöö”, kuna meil oli suurepärane koostöö eesistujariigi Sloveenia esindajatega, kes arvestasid parlamendi soovitustega, samuti Euroopa Komisjoni esindajatega, kes andsid meile vastuseid, mis muutsid kõnealuse direktiivi ettepaneku meie jaoks kergemini arusaadavaks. Arvan, et me kõik märkame selle koostöö vilju kompromissmuudatusettepanekutes, mis homse hääletuse päevakorda võetakse. Seega tänan kõiki, kes mind aitasid minu töös selle tehnilise toimiku raportöörina.

Nüüd sisu juurde. Veepoliitika raamdirektiivis sätestatakse vee keemilise saastamise vastu võitlemise strateegia. Tütardirektiivi ettepaneku eesmärk on keskkonnakvaliteedi standardite kehtestamise kaudu tagada kaitstuse kõrge tase ohtude vastu, mida teatavad ained endast veekeskkonnale kujutavad.

Toon välja kõnealuse kompromissi peamised eelised. Oleme toonud sisse kaks olulist põhimõtet: „saastaja maksab” põhimõtte ja saasteallikal parandamise esmatähtsuse põhimõtte. Märkimisväärseimad aspektid on praktilised. Näiteks üleminekualad – muudetud määratluses segunemisalad – ei ole enam lihtsalt kindlaksmääratud alad, vaid on nüüd vahendiks probleemi rõhutamisel, järelikult tuleb liikmesriikidel kirjeldada parandusmeetmeid.

Kõnealuse direktiivi peamine eesmärk on ühenduse tasandil standardite ühtlustamine. Loomulikult peaks sel juhul komisjon määratlema seire, heitkoguste, heite ja segunemisalade ühtlustamise juhised. Selle me saavutasime. Samuti õnnestus tagada, et liikmesriikide vaheliste ja ka kolmandate riikidega piirnevate piiriveekogude olukorrale rohkem tähelepanu pööratakse.

Täiendavaid aineid lootis parlament arvukalt lisada. Eelnevalt valis komisjon välja 13 ainet, mis võivad muretsemiseks põhjust anda. Kompromiss sätestab, et teaduslike andmete alusel on komisjonil aega 24 kuud, et lõplik klassifikatsioon piiritleda ja teha ettepanekud vastavate piirväärtuste osas. See on tõeliselt arvestatav edasiminek, kuna põhiliselt on need ained polüklooritud bifenüülid, vaba tsüaniid, EDTA, dioksiinid ja bisfenoolid.

Ladestuste ja elustike okkalises küsimuses teadusliku üksmeele puudumisel näeb kompromiss ette, et liikmesriigid peavad neid jälgima, hindamaks sinna ladestuvate ainete pikaajalisi suundumusi.

Viimaks, olles üllatunud, et ettepanekus puudusid uued meetmed heite jälgimiseks, kindlustasid parlamendiliikmed kompromissi, mille artikliga 7 sätestatakse, et komisjon hindab liikmesriikide aruannete põhjal kehtivate õigusaktide tõhusust ja segunemisalade hulga vähendamise edenemist, ja teeb seejärel vajalikud muudatused või ettepanekud vastavateks õigusaktideks.

Neid edusamme silmas pidades palun parlamendiliikmetel kõnealust kompromissmuudatusettepanekute paketti toetada.

ISTUNGI JUHATAJA: ADAM BIELAN
Asepresident

  Stavros Dimas, volinik. − (EL) Lugupeetud juhataja, daamid ja härrad, täna arutame keskkonnapoliitika üht peamist väljakutset: meie veeressursside kaitsmist meie ja tulevaste põlvkondade hüvanguks.

Ma alustaksin sellega, et tänan raportöör Laperrouze’i ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni nende tehtud eeskujuliku töö ning käesoleva direktiivi osas tehtud koostöö eest.

Nagu mäletate, nähti vee raamdirektiivis, mis on ELi veekaitse alase poliitika peamine õigusakt, ette vajadus võtta vastu täiendavaid õigusakte kahes küsimuses: ELi kvaliteedistandardid põhjavee osas ja ELi kvaliteedistandardid pinnaveekogude prioriteetsete ainete osas.

Põhjavee direktiiv kiideti 2006. aasta lõpus heaks, kasutades lepitusmenetlust. Tänaseks on kavandatud Euroopa Parlamendi otsuse vastuvõtmine teisel lugemisel seoses kavandatud direktiiviga, mis käsitleb pinnaveekogude prioriteetsete ainete keskkonnaalaseid kvaliteedistandardeid. Direktiiviga sätestatakse 33 loetletud aine ühtlustatud kvaliteedistandardid, mis võimaldab head veekvaliteeti väljendada fikseeritud arvnäitajatega, mis põhinevad parimatel olemasolevatel teaduslikel andmetel ja teadmistel. Seega annab direktiiv panuse veekeskkonna ja inimeste tervise kaitse kõrge taseme saavutamisele. See on lisaks ka vee raamdirektiivi eesmärgiks.

Komisjon jälgib tähelepanelikult osutatud direktiivi ja vee raamdirektiivi täitmist. Samuti kavatseb komisjon jälgida ja hinnata kättesaadavat teavet selliste ainete olemasolu ja mõju kohta, mis ei sisaldu prioriteetsete ainete või prioriteetsete ohtlike ainete loeteludes. Vajadusel kavatseb komisjon esitada ettepanekuid täiendavate meetmete võtmiseks.

Kogu läbirääkimisprotsessi jooksul on Euroopa Parlamendi sekkumine mitmes olulises küsimuses toetanud seda, et saavutada esialgselt komisjoni välja pakutud eesmärkide ambitsioonikas tase. See kehtib eelkõige põhiküsimuste suhtes, nagu: prioriteetsete ainete loetelu läbivaatamine tulevikus, mis on nüüd selgelt seotud keskkonnaalaste kvaliteedistandarditega ning mille läbiviimiseks tehakse ettepanek kahe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist; loetelu võimalikest ainetest, mis vaadatakse läbi pärast kehtiva loetelu läbivaatamist; ning heite, keskkonda laskmise ja kadude andmiku ning segunemispiirkondade kriteeriumid.

Lubage mul põgusalt märkida ka saasteainete ja heitekontrolli küsimust. Nagu teate, nähakse vee raamdirektiiviga ette lähenemisviis, millega seotakse heitekontroll ja keskkonnaalased kvaliteedistandardid. Heitekontrolli reguleeritakse suurel määral kehtivate ühenduse õigusaktidega. Lisaks heitekontrollile, mida viiakse läbi vastavalt linnaheitvee puhastamise, põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse ning keskkonnareostuse integreeritud ennetamise ja piiramise direktiividele (need direktiivid olid 2000. aastal vee raamdirektiivi heakskiitmise ajal juba jõus), on komisjon vahepeal kehtestanud või kavandanud üle 30 ühenduse õigusakti. Tooksin mõned neist ka näidetena esile: REACHi määrus, määrus püsivate orgaaniliste saasteainete kohta, kaevandamisjäätmete direktiiv, pestitsiidide direktiiviga kehtestatud ainete kasutamise piirangud ning direktiiv teatavate ohtlike ainete ringluse ja kasutamise piiramise kohta.

Seetõttu oleme seisukohal, et liikmesriikide käsutuses on piisavad õigusvahendid, et saavutada vee raamdirektiivi eesmärke.

Lisaks hindab komisjon ühenduse tasandil täiendavate kontrollimeetmete võtmise vajadust ning esitab prioriteetsete ainete loetelu läbivaatamisel vajadusel asjakohased ettepanekud. Samuti hindab komisjon vajadust liigitada prioriteetsed ained prioriteetsete ohtlike ainetena, võttes arvesse uut kättesaadavat teavet ning viimaseid arenguid REACHi määruse raames.

Lõpetuseks sooviksin veel kord väljendada oma rahulolu seoses ühiselt tehtud tööga, eelkõige raportööri tehtud tööga. Kinnitan taas komisjoni täielikku toetust meetmete kompromisspaketile, mis on käesoleva väga olulise õigusakti teisel lugemisel heaks kiidetud.

  Robert Sturdy, fraktsiooni PPE-DE nimel – Hr juhataja, sooviksin õnnitleda raportöör Laperrouze'i. Ta on olnud eeskujulik raportöör ning olen nautinud temaga koos töötamist. Olen õnnelik, et komisjon kinnitab oma heakskiitu raportile.

Kavandatud direktiiv – ning ma ei hakka kordama raportöör Laperrouze'i öeldut, vaid lisan omalt poolt mõned märkused – on vee raamdirektiivi tütardirektiiv ning lõplik õigusakt, millega tagatakse vee hea kvaliteet erinevates liikmesriikides. Oleme raportööri, nõukogu ja komisjoniga pidanud arvukalt kõnelusi ning leian, et oleme jõudnud kokkuleppele kompromisspaketi osas, mida me kõik heaks kiidame. Nagu raportöör, kutsun ka mina kõiki üles selle poolt hääletama. Leian, et tegemist on tasakaalustatud paketiga: keskkond on kaitstud, parandatakse meie kodanike tarbitava vee kvaliteeti ning majandusele seatav koormus on mõistlik ning ka viimane on minu meelest samuti oluline. Läbirääkimiste käigus oleme küsimust arutanud valitsusväliste organisatsioonide ja tööstusega ning töötanud välja väga hea ettepaneku.

Ettepanekuga piiratakse pinnavees keemiliste ainete, ohtlike ainete, sealhulgas raskemetallide, mõningate pestitsiidide ja teiste ohtlike kemikaalide, kontsentratsiooni. Ettepanek põhineb olulisel määral ennetavate meetmete põhimõttel. Nagu raportöör märkis, võivad liikmesriigid määrata segunemispiirkonnad, kus keemiliste ainete kontsentratsioon võib teatud tingimustel ületada asjaomaseid keskkonnaalaseid kvaliteedistandardeid, kuid mõistagi tuleb neid väga hoolikalt jälgida. Piiriülestes veekogudes on piirkondi, mida võidakse määratleda segunemispiirkondadena – tegemist on väga hea õigusaktiga. Õigusaktis seisab, et liikmesriigid koguvad teavet, sealhulgas kaarte. Leian, et meil võib esineda raskusi kaartide saamisel, kuid me leiame sellele siiski lahenduse. Õigusaktiga sätestatakse vesikonna majandamiskava kehtestamine, mis hõlmab süvendamist ja laevatamist, kuna ka need tegevused põhjustavad heidet ja jäätmeid. Prioriteetseid aineid võib nüüd välja jätta, tingimusel et see vastab vee raamdirektiivile.

Mu daamid ja härrad, lisan veel viimase mõtte. Vesi on elu alus – vaadeldav direktiiv on ülioluline. Isegi Marsil on vesi elu aluseks.

  Marie-Noëlle Lienemann, fraktsiooni PSE nimel – (FR) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, lubage ka mul tänada raportöör Laperrouze'i ja kõiki variraportööre ning eesistujariiki Sloveeniat tehtud töö eest.

Tegemist on vee raamdirektiivi viimase tütardirektiiviga ning seega oli meile väga oluline saavutada kompromiss, mis on selge edusamm meie püüdluses võidelda veereostuse ning eelkõige keemilise reostuse vastu. Igapäevastest uudistestki ilmneb, kuivõrd polüklorobifenüülid kahjustavad ühenduse veeressursse.

Raportöör Laperrouze on esile toonud kõik punktid, mille suhtes oleme edu saavutanud. Nagu kompromisside puhul alati, oleksime soovinud saavutada enamat, kuid arvan, et oleme loonud hea aluse. Jääme valvsaks, sest paljugi sõltub nüüd komisjonist ning loodame, et komisjon on ambitsioonikas, kui ta võtab teadusekspertide järeldusi toetavaid meetmeid seoses prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete tulevase liigitamisega; tegemist on 13 üldtuntud ainega, mida lähimas tulevikus liigitada tuleb. Samuti tagame, et praegune teaduslik selgusetus seoses elustiku ja setetega ei põhjusta ebamäärast olukorda, mis pikemas perspektiivis vabastab Euroopa Liidu püüdlustest mõista elustikku ja setteid ning nende kvaliteeti parandada.

Lõpetuseks, segunemispiirkondi tuleb parandada, saasteainete ja reostusallikate alaseid teadmisi tuleb suurendada ning heidet tuleb jälgida. Me tagame, et Euroopa Parlament jääb valvsaks ning tänan volinikku tema märkuse eest, mille kohaselt soovis komisjon lisaks hääletamisel oleva kompromissi sätetele esitada teavet vee raamdirektiivi rakendamise kohta ning praeguste täiendavate meetmete kohta, kui see on vajalik ning kui liikmesriikides esinevad viivitused või kahtlused; kõnealuste meetmetega tagatakse, et me tõesti saavutame 2015. aastaks keskkonnaalaselt vastuvõetava veekvaliteedi taseme, mis vastab meie 2000. aastal asetleidnud hääletuse tulemusele.

  Chris Davies, fraktsiooni ALDE nimel – Lugupeetud juhataja, kuna oleme raportööriga samas fraktsioonis ning tegemist on minu lähedase kolleegiga, on mõistetav, et toetan tema saavutatud kokkulepet. Ehk oleksime suutnud saavutada enamat, ehk oleksime saanud loetelusse lisada veel kemikaale, kuid teaduslik arvamus on selles osas vastuoluline ning poliitiline tahe ei ole alati tugev. Eelmise raportööri sõnadega võib kokkulepet pidada piisavalt heaks.

Leian, et veepoliitika on üks edukamaid valdkondi Euroopa keskkonnapoliitikas. Arvan, et peaksime tänama komisjoni aastate jooksul tehtud töö eest ning proua Lienemanni töö eest, mida ta umbes seitsme aasta eest tegi seoses vee raamdirektiiviga. Isegi kui tegemist ei ole piiriüleste küsimustega, on kollektiivne otsustavus käsitleda nii minevikus toimunud kui praegust reostust põhjustanud vee kvaliteedi tagamiseks sellise investeeringute taseme, mis ületab selgelt taseme, mis oleks tehtud juhul, kui liikmesriigid oleks antud küsimust üksikult käsitlenud. Meie kehtestatud õigusaktid on selles osas sisult selged. Reostus on määratletav ja mõõdetav. Reostuse vältimise nõuded on täidetavad ning käesolev õigusakt on samm edasi, sest sellega kehtestatakse täiendavad keelud mitmete kemikaalide, pestitsiidide ja saasteainete suhtes, mis ohustavad praegu veekeskkonda ja inimelu.

Kuid samuti oleme teadlikud Euroopa Keskkonnaagentuuri aruannetest, mille kohaselt esineb ikka veel tihti juhtumeid, mil liikmesriigid ei täida õigusakte tõhusalt ja piisavalt. Tuginedes Euroopa Parlamendis käesoleva õigusakti laadi osas saavutatud kokkuleppele ning veekvaliteedi osas Euroopas valitsevatele positiivsetele suundumustele, peaksime samuti vaatama komisjoni suunas ja ütlema „Sul on pädevus teostada järelevalvet, võtta meetmeid ja õigusakte jõustada – palun kasuta oma pädevust”.

  Margrete Auken, fraktsiooni Verts/ALE nimel – (DA) Hr juhataja, ka mina sooviksin tänada raportöör Laperrouze’i tema sõbraliku ja kohusetundliku koostöö eest. Hoolimata kõigest oli õigusaktis võimalik säilitada kõik positiivne, mis esimesel lugemisel saavutati, kuid tänane tulemus jätab siiski soovida. Enamik toona saavutatust on kadunud agrokeemiatööstuse lobitöö tulemusel, mis oli suunatud vähem tõhusatele järelevalveasutustele. Tänaseks arutlusobjektiks olev õigusakt on kõigest puuduliku sisuga kest.

Meie üldeesmärk on astmeliselt parandada vee kvaliteeti Euroopa jõgedes ja järvedes. Piirata tuleb pestitsiidide ohtrat kasutamist põllumajanduses ja mürgiseid tööstusheiteid ning vees lubatud prioriteetsete ainete või prioriteetsete ohtlike ainete koguse osas tuleb jõustada ranged nõuded. Käesoleva aruande nõrkuseks on see, et puudub tegelik poliitiline tahe täiendavate ainete loetelusse lisamiseks. On juba ilmnenud, et praegune süsteem, mille kohaselt vaadatakse läbi loetelus olevad ained ja lisatakse uued ained, on ka parimal juhul liiga aeglane. Et järgida ettevaatuspõhimõtet, tuleks läbi vaadata mitmeid teisi aineid, kuid me jätame selle võimaluse kasutamata.

Lisaks ei ole selge, millistele kriteeriumidele peab aine vastama, et ta määratletaks piisavalt ohtlikuks, et seda täielikult keelata. Oleme jõudnud olukorrani, kus on mitmeid aineid, mis on väga tõenäoliselt väga ohtlikud, kuid komisjon keeldub nende lõplikust keelamisest. See on lubamatu: kui aine on ohtlik, siis ta on ohtlik. Peame teostama järelevalvet selle üle, kas komisjon hakkab neid aineid läbi vaatama või jätkab otsusega venitamist, tuues põhjuseks selle, et tal pole piisavalt andmeid. Kui see nii on, siis peaks komisjon ise need andmed hankima.

Mõnes küsimuses on tehtud edusamme. Näiteks peavad riigid nüüd reostusallikaid kaardistama ning samuti lisama kontsentratsioonid settes ja elustikus. Lisaks ei ole komisjonil võimalik olukorra läbivaatamist edasi lükata 2025. aastani nagu ta seda soovis. Selline läbivaatamine peab olema tehtud 2018. aastal.

Jah, me hääletame käesoleva aruande poolt. Pärast esimest lugemist toimunud tagasilööki oleme rahul ka väikeste edusammudega.

  Wiesław Stefan Kuc, fraktsiooni UEN nimel – (PL) Hr juhataja, pinna- ja põhjavett saastavad tuhanded allikad ning saastust ei põhjusta üksnes põllumajandus ja põllumajanduslik toidutööstus, kaevandused ja keemiatööstus, vaid ka kodumajapidamised.

Kohtades, kus ei ole heitveepuhastusseadmeid, mürgitame oma nappi veeressurssi üha enam. Prügilad on mitmete mürgiste ainete allikaks ning bioloogilised heitveepuhastusseadmed ei suuda prügilatest pärinevat prügi puhastada, kuna ka bakterid saavad mürgitatud. Järvede ja tehislike reservuaaride põhjas asuvad ladustamiskohad sisaldavad samuti mürgiseid aineid. Probleemiks on see, kuidas neid saaks puhastada. Kui kõnealused veekogud voolavad merre või ookeani, mürgitavad nad kogu planeeti; ning see toimubki juba. Selliste ladustamiskohtade puhastamine on väga kulukas ning selle tegemiseks ei ole tehnoloogiaid.

Sooviksin samuti taaskäsitleda küsimust, mis käsitleb tuhandeid tonne aegunud pestitsiide, mis korrapäraselt mürgitavad meie vett ning on juba jõudnud 1000 meetri sügavusele. Sel põhjusel on meie fraktsioon seisukohal, et hoolimata kuludest peaks direktiiv rohkem tähelepanu pöörama vee kaitsmisele.

  Jens Holm, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (SV) Käesoleva direktiivi eesmärgiks oli sätestada keskkonnaalased kvaliteedistandardid mitme ohtliku kemikaali osas ning kaitsta seega vooluveekogusid kemikaalide ja teiste kahjulike ainete eest. Kahjuks on lobitöötajad suutnud edukalt mõjutada nii Euroopa Komisjoni kui ministrite nõukogu. Nüüd, mil see küsimus on teisel lugemisel, on head kavatsused kahjuks täielikult devalveerunud. Üheks näiteks on see, et ohtliku ainena on liigitatud üksnes 11 kemikaali 29st kemikaalist, mille osas soovisime Euroopa Parlamendile järelevalvevolitusi. Liikmesriikidele ei ole sätestatud konkreetset nõuet täita reostuse vähendamise eesmärke. Siiski on käesolev kompromiss parem komisjoni poolt esialgselt ettepandust. Seetõttu toetab fraktsioon GUE/NGL seda kompromissi, kuid võite olla kindlad, et me jälgime küsimust tähelepanelikult ning püüame tagada, et vooluveekogud on tulevikus paremini kaitstud. Kui saabub aeg direktiiv läbi vaadata, loodame seda täiendavalt tugevdada. Mul on küsimus täna õhtul meie seas viibivale volinik Dimasele: kuidas suhtute sellesse, kui üksikud liikmesriigid tahavad enamat saavutada ja võtavad käesolevas direktiivis sätestatutest laiaulatuslikumaid meetmeid? Kui üksikud liikmesriigid tahavad käesoleva kompromissiga võrreldes liigitada rohkem aineid, kas lubaksite neil seda teha ja võtta vastu rangemaid õigusakte?

  Johannes Blokland, fraktsiooni IND/DEM nimel – (NL) Hr juhataja, esmalt sooviksin tänada raportöör Laperrouze’i kogu tema töö eest läbirääkimiste pidamisel nõukoguga.

Arvan, et oleme saavutanud väga hea kompromisspaketi seoses vee kvaliteedistandarditega. Olen eriti rahul, et säilinud on segunemispiirkondade kontseptsioon. Sellega seoses on mul küsimus volinik Dimasele.

Eesmärgi teostatavuse seisukohast on tegemist olulise kontseptsiooniga, seda muidugi tingimusel, et sellega ei kahjustata olulisel määral keskkonda. Vee raamdirektiiviga nähakse ette vähendada joogivee puhastamisega seonduvaid jõupingutusi. Joogivee standardid on rangemad kui vee kvaliteedistandardid. Pinnavees on mitmeid joogivee kogumispunkte ning praktikas võib esineda, et kogumispunktid on suhteliselt lähedal reostusallikale ning et kogumispunkt võib asuda segunemispiirkonnas, mistõttu suureneb veepuhastusettevõtete töökoormus. Kas volinik Dimas saab kinnitada, et teeb kõik võimaliku, vältimaks probleeme, mida segunemispiirkonnad põhjustavad seoses joogivee kogumispunktidega?

  Richard Seeber (PPE-DE). - (DE) Hr juhataja, ka mina sooviksin tänada raportööri ja komisjoni käesoleva ettepaneku osas tehtud väga konstruktiivse töö eest.

Soovin täiskogule meenutada, et tegemist on kompromisspaketiga. Siin läbiräägitu näol on tegemist väga hea kompromissiga, mis on kindlasti täiendav tükk Euroopa veekvaliteedi mosaiigis. Soovin rõhutada, et Euroopa on kontinent või poliitiline üksus, mis hindab oma keskkonda kõrgelt ning kehtestab väga kõrged standardid. Võib olla, et oleksime suutnud oma eesmärke kiiremini saavutada, kuid kui võrdleme Euroopat maailma teiste osadega, siis on selge, et oleme saavutanud väga kõrge standardi, mida tuleb säilitada ja veelgi parandada.

Sellega seoses sooviksin komisjonile samuti meenutada, et peame üldsust tõhusalt teavitama oma saavutustest Euroopa keskkonnapoliitika ja eelkõige veepoliitika valdkonnas. Eelkõige Iirimaa referendum näitab, et me ei ole kõnealust edulugu suutnud edastada. Euroopa on keskkonnaküsimustes olnud väga edukas, kuid tema elanikkonna seas on vaid vähesed teadlikud tema juhtivast rollist. Võib tõesti olla, et lobitöötajad on kompromissi mõningal määral lahjendanud, kuid samuti on olemas teised huvirühmad, kes on aidanud tagada, et kompromissiga kehtestatakse tööstusettevõtetele, talupidajatele ja teistele saastajatele kohustus teha tugevaid jõupingutusi.

Sellega seoses sooviksin meenutada, et vesi on kindlasti üks looduselement, millele peame tulevikus rohkem poliitilist tähelepanu pöörama. Palun volinikul jälgida veepoliitika tulevasi arenguid, kuna eelkõige kliimamuutused põhjustavad meile uusi probleeme ning vee tähtsus majandusele ja inimeste elule suureneb järsult.

Kompromiss on tervikuna tasakaalustatud ning kutsun kõiki parlamendiliikmeid seda heaks kiitma. Enamat ei olnud võimalik saavutada.

  Dorette Corbey (PSE) - (NL) Hr juhataja, tahaksin tänada raportöör Laperrouze’i tema töö eest, mille tulemusel on teisel lugemisel jõutud rahuldavale kokkuleppele. Pinnavee puhtus on muidugi väga tähtis. Korrapäraselt laekub teateid sellest, et kalades on liialt elavhõbedat ja teisi kahjulikke aineid. See ei ole hea inimeste tervisele ja keskkonnale ning me peame selles osas midagi tegema. Praeguses kokkuleppes on tasakaalustatud keskkonna kaitsmise vajadus ning ettevõtjate, veefirmade ja valitsuste kulutõhusus. Euroopa Parlament on teksti mitmel korral edukalt parandanud. Seega tuleb nüüd selgelt tähistada segunemispiirkonnad, mis asuvad reovee väljajuhtimiskohtade lähedal, kus on lubatud reostuse suurem tase ning liikmesriigid peavad märkima, kuidas segunemispiirkondi on tulevikus võimalik vähendada.

Samuti on Euroopa Parlamendil poliitika tuleviku jaoks: ained, mis võivad olla ohtlikud, tuleb täiendava uurimise eesmärgil lisada eraldiseisvasse loetelusse. Pooldan sellist lähenemist täielikult.

Samuti toetan küsimust, mille parlamendisaadik Blokland esitas volinik Dimasele seoses reovee väljajuhtimiskohtade ning segunemispiirkondades asuvate joogivee kogumispunktidega.

Sooviksin samuti pöörata tähelepanu mitmetele meetmetele, eelkõige haiglate lähedal ning ravimijääkide küsimusele. Tegemist on veel ühe olulise küsimusega, mida tulevikus tuleb käsitleda.

  Hiltrud Breyer (Verts/ALE) - (DE) Hr juhataja, nagu me teame, on vesi kõige väärtuslikum ressurss ning me ei tohi seda kahjustada seeläbi, et ei kehtesta ambitsioonikat veepoliitikat. On väga kahetsusväärne, et Euroopa Parlamendi esimesel lugemisel veeressursside kaitse osas saavutatud edusammud on kahanenud seeläbi, et kontrollimisele kuuluvate ohtlike ainete loetelu on muudetud kaks korda pikemaks ning ELi liikmesriikidele on kehtestatud kohustus vähendada saasteainete heitkoguseid. Tulemuseks on kadumaläinud võimalus saavutada enamat vee kaitseks. Seoses veekaitsega on oluline tagada järjepidevus erinevate õigusaktide vahel. Peame keelustama kantserogeensed, mutageensed ja reproduktiivtoksilised pestitsiidid ning sisesekretsioonisüsteemi kahjustajad. Seepärast leiangi, et on kahetsusväärne, et komisjon hiilib pidevalt kõrvale ning ei käsitle keskkonna ja rahvatervise küsimusi. 2006. aastal väitis komisjon keskkonnakvaliteeti käsitleva õigusakti eelnõus, et ei kavatse esitada ettepanekuid prioriteetsete ohtlike ainete koguse ja mürgisuse vähendamiseks. Need ettepanekud tuleks teha REACHi ja pestitsiide käsitlevate õigusaktide raames. Kuid mis tegelikult juhtus? Euroopa Parlamendi raport, meie ettepanek oli see, millega tagati kooskõla vee raamdirektiiviga ning saasteaineid käsitlevate õigusaktidega. Euroopa Parlament tegi seda, mitte seda lubanud komisjon.

Meie nõudmine on seega, et prioriteetsete ohtlike ainete loetelus olevate pestitsiidide kasutamist ei tohiks lubada. Lihtsaim lahendus on tagada, et need ohtlikud ained ei pääseks üldse meie vetesse.

  Cristina Gutiérrez-Cortines (PPE-DE) - (ES) Hr juhataja, sooviksin õnnitleda raportöör Laperrouze'i, kes on kokkuleppe ja üksmeele saavutamiseks teinud erakordset koostööd minu fraktsioonikaaslaste ning terve Euroopa Parlamendiga.

Olen vaadeldava direktiiviga väga rahul, millega käsitletakse mitmeid olulisi küsimusi. Esiteks, nagu parlamendisaadik Lienemann ütles, on säästvus oma olemuselt protsess ning reovee töötlemine, vee kvaliteedi parandamine ja veepoliitika on osaks protsessist, mida me alustasime mitme aasta eest. Lisaks sellele peab see protsess olema realistlik, sest seda tuleb ka ellu viia.

Õigusloome on rakendamisest palju lihtsam. Õigusloome on rakendamisest palju odavam. Millegi keelustamine ei maksa midagi. Rakendamine tähendab

aga, et ettevõtted, talupidajad ja kohalikud omavalitsused peavad poliitikat ellu viima, mis ei ole alati lihtne.

Arvan, et tegemist on olulise edusammuga, kuid me peame jääma realistideks, kuna nagu me eile nägime, ei ole näiteks referendumi ajal alati lihtne olla eurooplane. See nõuab rahalisi kulutusi ja jõupingutusi ning just seda me teeme praegu, eriti kui meeles pidada, et tegemist on üleeuroopalise poliitikaga.

Veepoliitikat tuleb kogu Euroopas rakendada ning seetõttu tuleb meil tegemist teha erakordselt keeruliste olukordade ja paljude asjaoludega, sealhulgas väga oluliste geofüüsiliste asjaoludega.

Sooviksin käesoleva direktiivi osas veel märkida kaht aspekti, mille näol on minu hinnangul tegemist edusammudega. Esiteks nõutakse direktiiviga valitsustelt läbipaistvuse suurendamist. Vesi on alati olnud üsnagi läbipaistmatu. Euroopa veefoorumil on meie üheks eesmärgiks läbipaistvus avalikkuse teavitamisel, mida me nüüd ka tõsiselt täita püüame.

Sama kehtib indikaatorite, sealhulgas molluskite, osas ning soovin rõhutada veeanalüüside tähtsust tervisele.

  Justas Vincas Paleckis (PSE) – (LT) Sooviksin raportööri õnnitleda ning väljendada oma täielikku toetust ideele, et vajame pinnavee kvaliteedi rangemat reguleerimist ja ühenduse õigusaktide tõhusat hindamist.

ELi välispiiri lähedal asuvad väikesed liikmesriigid on vastamisi väga tundliku küsimusega, milleks on veereostus, mida põhjustavad ELi naaberriigid. ELi soov ega kavatsus ei ole end ökoloogia ja teiste küsimuste osas eraldada „raudse eesriidega”. Seepärast on võrdselt oluline vähendada saastatust nii ELi liikmesriikides kui selle naaberriikides. Muudatusettepanekus 26 tuuakse esile komisjoni kohustus esitada ühe aasta jooksul pärast direktiivi jõustumiskuupäeva üksikasjalik aruanne olukorra kohta seoses kolmandate riikide põhjustatud reostusega. Komisjon peaks naaberriikidega peetavate läbirääkimiste käigus panema suuremat rõhku sellele, et neid innustada täiendavalt ellu viima keskkonnaalaseid kohustusi. See küsimus on väga oluline riikidele, kes jagavad ELi naaberriikidega vesikondasid.

  Christa Klaß (PPE-DE) - (DE) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, „Vesi on elu” või „Vesi – sama väärtuslik kui teemandid”: sellised olid meie põhimõtted 2000. aastal, kui algatasime vee raamdirektiivi. Veepoliitika valdkonnas keskkonnakvaliteedi standardeid käsitlev direktiiv on vee raamdirektiivi viimane peamine tütardirektiiv. Selle eesmärk on kehtestada keskkonnakvaliteedi standardite kogum seoses prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainetega, tagamaks et elu aluseks olev vesi on ohtude eest hästi kaitstud (ning siinkohal pean silmas kõrgeimat võimalikku kaitsetaset), mis on vajalik ja võimalik viimaste teaduslike teadmiste alusel.

Minu meelest tähendab see samuti ka seda, et vee kaitsmine on ülesanne, mida tuleb pidevalt täita. Peame poliitiliselt kogu aeg jälgima teadusuuringuid ja nende tulemusi, et lisada direktiivi uued avastused ning tagada, et vee kaitse on kogu aeg ja kõigil asjaoludel kooskõlas kõige uuema teaduse ja tehnoloogiaga. Seda ei tohi kunagi enam juhtuda (nagu praegu), et komisjon ei täida oma volitusi ning laseb tegevusetult ajal mööduda. Prioriteetsete ohtlike ainete loetelu tuleb pidevalt läbi vaadata ja viivitamatult kontrollida. Komisjoni tegevusetus tingis meetmete võtmise Euroopa Parlamendis ja teise loeteluga seotud ettepaneku tegemise; see loetelu sisaldab aineid, mida tuleb viimaste teadustulemuste valguses kontrollida. Selle loeteluga ei tohi aineid ennetavalt liigitada ega hinnata. Samuti peaks loeteluga antama võimalus kõrvaldada ainetega seotud kahtlusi. Loomulikult ei tohi aineid sellisesse loetelusse lisada üksnes sisetunde alusel. Fraktsioon PPE-DE on teinud üleskutse kiiremalt ja keskendatumalt käsitleda selliseid aineid, mille osas on juba olemas andmeid, mis näitavad nende kõrget ohutaset. Meie meelest piisab kuuest kuust.

Volinik, ma loodan väga, et kasutama ei hakata praegu ettenähtud 24 kuu pikkust ajavahemikku, kuna ohutuse osas peab alati olema võimalus viivitamatult tegutseda. Toetame tervikuna raportöör Laperrouze'i väljatöötatud kompromissi.

  Péter Olajos (PPE-DE) - (HU) Tänan teid, hr juhataja. Enamik Euroopa jõgedest läbib mitut riiki, kes saavad jõeressurssidest kasu ja jagavad sellest tulenevat vastutust. Iga liikmesriiki läbiva vee kvaliteet sõltub ülesvoolu asuvatest riikidest. Doonau näiteks voolab läbi seitsme riigi, Drava läbi kuue riigi ning Rein ja Tisza läbi viie riigi. See kujutab endast suurt väljakutset ja eeldab laiaulatuslikku koostööd. Loodetavasti aitab käesoleva õigusakti vastuvõtmine teha lõppu vahule, mis on Raba jõel olnud viimased seitse aastat. Hetkel on Ungari ainsal tõelisel jõe märgalal suplemine soovitatav üksnes juhul, kui inimene kannab ujumistrikood, mille pilti parlamendiliikmetele jagati ning mis on samuti kujutatud plakatitel. Raba jõgi on muidugi vaid lakmuspaber, mis näitab, et kehtivate õigusaktidega on midagi valesti, sest kui kõik täidavad kõiki õiguslikke piiranguid, aga jõel esineb endiselt paks vaht, siis peab viga olema õigusaktides. Seepärast peame seda muutma ning seetõttu kutsun teid kõiki homme hääletama kompromisspaketi poolt.

  Gyula Hegyi (PSE) - (HU) Parlamendiliikmed on juba märkinud, et puhas vesi on tõenäoliselt 21. sajandi kõige väärtuslikum ressurss ning selle vastu on raske vaielda. Samuti on tõsi, et olukord Euroopas on nii magevee koguse kui kvaliteedi osas üldjoontes hea. Sooviksin teie tähelepanu juhtida küsimusele, mida ei ole seni käsitletud, nimelt asjaolule, et kliimamuutuste tulemusel muutub magevee sadestuskõver ning koos sellega ka sellest tulenev jaotuskõver üha äärmuslikumaks. See tähendab, et kogu Euroopas on suved tulevikus pikad ja kuumad ning esinevad paduvihmad. Seetõttu vajame lisaks praegu käsitletud keskkonnaküsimustele ka veeressursside majandamise süsteemi, mis erinevalt praegusest ladustab vett ning võimaldab seda põua-aastatel kasutada. Samuti on väga tähtis, et see muudetakse Euroopa Liidu poliitikaks, kuna see võimaldab meil säilitada Euroopa magevee kogust; selle kvaliteet tagatakse samas õigusaktidega. Tänan tähelepanu eest.

  Marios Matsakis (ALDE) - Hr juhataja, veereostus toimub jõgedes, järvedes ja maapinnal, kuid see võib toimuda ka transpordi tulemusel. Seda ohtu süvendab Lõuna-Euroopas valitsev põud, mille tulemusel praegu ehitatakse paljud naftatankerid ümber joogivee transpordiks. See on valdkond, kus kogemusest võib puudu tulla. Sooviksin paluda, et volinik tagab, et selline transport on täiesti ohutu ning ei põhjusta reostust aromaatsete süsivesinikega, mis meile teadaolevalt võivad tõsiselt kahjustada inimeste ja loomade tervist.

  Stavros Dimas, volinik. − (EL) Hr juhataja, lisaks punktidele, mida märkisin oma sissejuhatavas avalduses, annab kavandatav direktiiv panuse ka vett käsitlevate ELi õigusaktide lihtsustamise protsessi.

Nagu mäletate, sisaldab vee raamdirektiiv juba sätteid seitsme (1970ndatel ja 1980ndatel aastatel vastuvõetud) õigusakti kehtetuks tunnistamise kohta. Käesoleva direktiiviga kuulutatakse kehtetuks veel viis direktiivi ning lihtsustatakse samas veearuannete esitamist uue Euroopa veeteabesüsteemi (WISE) raames. Sel viisil omandame parema teadmistebaasi poliitiliste ja tehniliste otsuste tegemiseks.

Mäletate samuti, et Euroopa Parlament pööras erilist tähelepanu eesmärgile kõrvaldada või järkjärguliselt kaotada teatud ained, mis sisaldusid vee raamdirektiivis. Kavandatud seletuskiri, mis sisaldab kaarte, on kõigile vajalik teabeallikas. Tegemist on hindamisvahendiga, mida komisjon kasutab, kui ta uurib, kas järkjärgulise vähendamise või kõrvaldamise keskkonnaalased eesmärgid on täidetud.

Vee raamdirektiiv ja selle tütardirektiiv loovad kindla, prognoositava ja pikaajalise aluse otsuste tegemiseks igal tasandil alates vesikonna ja kohalikust tasandist kuni üleeuroopalise tasandini. See on eriti oluline, et koostada vesikondade majandamiskavad ja meetmeprogrammid, mis tuleb esitada 2009. aasta detsembriks. Komisjon esitas eelmisel aastal oma esimese aruande vee raamdirektiivi rakendamise kohta. Aruanne sisaldas hinnangut saavutuste ja puudujääkide kohta. Nüüd on liikmesriikide ülesandeks täita õigeaegselt oma kohustusi.

Sooviksin kasutada võimalust ja meenutada teile, et regionaalarengu-, ühtekuuluvus- ja maaelu arengu poliitika raames on võimalik saada ELi rahalist abi. Liikmesriikidel on õigus ja samuti ka kohustus valida oma prioriteedid ja projektid.

Vee raamdirektiivi artikliga 7 on juba sätestatud joogiveega seotud kohustused ning käesolev kompromissiga ei muudeta asjakohaseid menetlusi ja sätteid.

Sooviksin tuua esile, et liikmesriigid peavad esitama aruande selle kohta, et nad täidavad vee raamdirektiivi artiklit 15 ning meetmete kohta, mida nad võtavad segunemispiirkondade ulatuse vähendamiseks ja seoses rahvusvahelise koordineerimisega, mida tehakse segunemispiirkondade määratlemiseks. Lisaks ei ole komisjonil vastuväiteid, kui liikmesriik soovib kehtestada rangemaid keskkonnastandardeid.

Lõpetuseks võib märkida, et komisjonil on rõõm väljendada täielikku toetust kompromisspaketile, et saavutada käesoleva direktiivi osas kokkulepe teisel lugemisel. Siinkohas tänaksin veel kord raportööri tema tehtud eeskujuliku töö eest.

Seoses parlamendiliikme Matsakise tõstatatud küsimusega Küprosele vee transportimise kohta, siis tean et selline probleem on olemas ning ma vastan sellele küsimusele hiljem.

  Anne Laperrouze, raportöör − (FR) Hr juhataja, daamid ja härrad, tänan teid panuse eest, mida olete käesoleva arutelu käigus teinud. Võite küsida, millised on meie lõplikud eesmärgid käesoleva direktiivi osas. Nendeks on muidugi pinnaveekogude kvaliteedi parandamine. Me ei soovi oma vetest enam leida pliid, kaadmiumi, niklit, elavhõbedat, lahusteid ning teisi väga mürgiseid ja kantserogeenseid aineid nagu näiteks polüklorobifenüülid. Parlamendiliige Lienemann viitas pool kuud tagasi uudistes edastatud teabele, mille kohaselt on polüklorobifenüülid bioakumuleerunud kalades, mida inimesed söövad. Me ei saa sellist olukorda enam heaks kiita ning arvan, et Euroopa kodanikud võivad samuti eeldada, et Euroopa edastab selge sõnumi, et ta kaitseb meie keskkonda ja tervist. Usun, et suudame selle sõnumi edastada, kui järgime vee raamdirektiivi koos selle tütardirektiividega.

Mõned parlamendiliikmed ütlesid, et loetelusse ei ole kantud piisavalt aineid ning et Euroopa Parlament on võrreldes esimese lugemisega teinud sammu tagasi. Esimesel lugemisel tegime ettepaneku lisada loetellu 33 + 28 ainet ehk kokku 61 analüüsitud ainet. Teisel lugemisel on meil arutlusel 33 + 13 ainet ehk kokku 46 ainet, kuid tuleb märkida, et tegemist on erilist muret tekitavate ohtlike ainetega, mis ei tohiks enam esineda jõevetes. Käesoleva direktiivi teiseks huvipakkuvaks aspektiks on see, et see võimaldab meil kontrollida Euroopa õigusaktide täitmist – pean siinkohal silmas REACH määruse ja IPPC direktiivi rakendamist. Nüüd on meil vahend sellise kontrolli läbiviimiseks.

Minu kolleegid ütlesid volinikule, et kui nõukogu ja Euroopa Parlament käesoleva teksti heaks kiidavad, on pall komisjoni väljakupoolel. Komisjonil on teha hiiglaslik töö, tal tuleb läbi viia suur arv analüüse ja koostada mitmeid loendeid. Soovin talle selles edu. Igal juhul jätkame järelevalve teostamist käesoleva õigusakti üle.

  Juhataja - Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub teisipäeval, 17. juunil 2008.

21. ELi katastroofidele reageerimise suutlikkuse suurendamine (arutelu)

  Juhataja − Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni teatis ELi katastroofidele reageerimise suutlikkuse suurendamise kohta.

  Stavros Dimas, volinik − (EL) Hr juhataja, tänu ühenduse kodanikukaitse mehhanismile mobiliseerus kogu EL, et aidata katastroofiliste metsatulekahjude tõttu kahju kannatavaid liikmesriike.

Oleme teinud kindlaks teatud küsimused, mis vajavad viivitamatut tähelepanu, et tulevikus sarnaseid katastroofe ära hoida.

Esiteks peame lahendama katastroofiabiks kättesaadavate tehniliste vahendite puuduse probleemi. Seda märgiti 2007. aastal läbiviidud operatsioonide käigus.

Teiseks peab olema ühtne lähenemine metsatulekahjudega seotud tegevuseks ning nende ennetamiseks, valmisolekuks ja reageerimiseks.

Kolmandaks tuleks tugevdada komisjoni seire- ja teabekeskuse tegevusvõimekust.

Komisjon on juba võtnud mõningaid praktilisi operatiivmeetmeid, milledest peamised on:

– metsatulekahjude ekspertide võrgustiku asutamine ja väljaõpe;

– riiklike tuletõrjeüksuste koostalitusvõime alane väljaõpe;

– aprillis viidi Sardiinias läbi suuremahuline õppus, milles osales tuletõrjeüksusi viiest liikmesriigist;

– kolme kodanikukaitse üksuse moodustamine metsatulekahjude kustutamiseks õhust.

Abivahendite transpordiks on juba eraldatud rahalisi vahendeid. Lisaks teeme metsatulekahjude 2008. aasta katseprogrammi raames liikmesriikidega koostööd, et luua taktikalised reservid, mis on pidevas valmisolekus, et reageerida Euroopas esinevatele katastroofidele.

Lisaks on ajavahemikul 2007–2013 ühtekuuluvuspoliitika programmide raames võimalik kasutada umbes 5,8 miljardit eurot riskide ennetamiseks ning erinevatele katastroofidele, sealhulgas metsatulekahjudele, reageerimiseks.

Maaelu arengu programmide raames on täiendavalt võimalik kasutada 1,6 miljardit eurot metsaressursside taastamiseks ja ennetusmeetmete algatamiseks.

Lõpetuseks on säilitatud võimalus saada abi Euroopa solidaarsusfondist kõige hävitavamate loodusõnnetuste puhul.

Märtsis esitatud teatises rõhutas komisjon vajadust saavutada ühtne lähenemine katastroofiohjamisele, mis peab sisaldama vältimise, valmisoleku, reageerimise ja taastamisega seonduvaid tegevusi. Teatises analüüsiti loodusõnnetuste ja inimese poolt tekitatud õnnetuste kõiki liike nii ELis kui väljaspool seda, ning samuti ka katastroofidele reageerimiseks olemasolevaid ühenduse ressursse.

Lisaks kodanikukaitsele analüüsiti teatises täiendavalt veel kolme ühenduse tegevusvaldkonda:

– Euroopa poolt antava humanitaarabi tugevdamine;

– katastroofidele reageerimisel kasutatava sekkumissuutlikkuse koordineerimise parandamine;

– institutsioonidevahelise koostöö, sh Euroopa agentuuride või institutsioonide vahelise koostöö, tõhustamine.

Samuti töötame välja tegevuskava. See valmib suvel ning selles kaardistatakse lisaks teatises nimetatutele mitmed konkreetsed algatused, nagu näiteks:

– materiaalse ja tehnilise abisuutlikkuse puudujääkide analüüs nii humanitaar- kui kodanikukaitsemeetmete osas. See võimaldab meil kindlaks teha, millised vahendid on kättesaadavad, millised on kõige vajalikumad ning millised on kõige kulutõhusamad;

– toetuse osutamine algatustele, mille eesmärk on vähendada kolmandates riikides katastroofide esinemise riske;

– tihedam koostöö ÜRO, Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ning erinevate valitsusväliste organisatsioonidega, mille eesmärgiks on ülemaailmselt tugevdada katastroofidele reageerimise suutlikkust;

– teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni parem kasutamine;

– meie agentuuride rolli tõhustamine katastroofidele reageerimisel kogu maailmas;

– katastroofide põhjustatud kahju tõhusam hindamine.

Katastroofiennetuse osas ei ole praegu Euroopa ühtset lähenemisviisi. Kõnealuse küsimuse lahendamiseks valmistab komisjon ette teatist, milles hinnatakse lisandväärtust, mida annab katastroofide ennetamise ühenduse süsteemi loomine. Komisjon toob esile erinevad võimalused, mille eesmärk on:

– suurendada meie teadmisi katastroofidest ja nende mõjust;

– seonduvate poliitikate, nt maakasutuse planeerimise ja katastroofiennetuse omavahelise seose parandamine;

– ühenduse vahendite kasutamise parandamine.

Lisaks sellele algatusele, mis keskendub ELile, töötab komisjon välja strateegiat katastroofiriskide vähendamiseks arengumaades.

Lõpetuseks, komisjon on võtnud mitmeid meetmeid, et tugevdada ELi sekkumissuutlikkust, et reageerida Euroopas võimalikult esinevatele katastroofidele. Eelkõige tugevdatakse komisjoni seire- ja teabekeskust. Kuna meie käsutuses ei ole praegu üksikasjalikke analüüse lünkade ja puudujääkide kohta seoses reageerimissuutlikkusega ulatuslike katastroofide korral, analüüsime praegu katastroofistsenaariume ja katsetame uuenduslikke lähenemisviise. See annab meie käsutusse kodanikukaitsealased ressursid ja -suutlikkuse, et viia läbi üleeuroopalisi operatsioone. Samuti kavatseb komisjon 2009. aasta keskpaigaks esitada ettepanekuid katastroofidele reageerimise Euroopa koolitusvõrgustiku loomiseks.

Lõpetuseks sooviksin tänada Euroopa Parlamenti pideva toetuse eest, mida ta annab seoses ühenduse katastroofidele reageerimise suutlikkuse suurendamisega. Seda toetust kinnitatakse taas resolutsiooni kavandis, mida hääletatakse täiskogu istungil.

  Antonios Trakatellis, fraktsiooni PPE-DE nimel – (EL) Hr juhataja, viimastel aastatel on mitmeid ELi liikmesriike tabanud loodusõnnetused nagu tulekahjud, üleujutused ja maavärinad. Inimesi on saanud surma, hävinenud on omand, farmid ja majad ning keskkonnale on tekitatud laastavat kahju, mille heastamiseks kulub aastaid.

Üheks ELi aluseks olevaks peamiseks põhimõtteks on solidaarsus. See tähendab, et loodusõnnetuse korral on väga oluline, et EL oleks võimeline osutama kahjukannatanud piirkondadele mitte üksnes koordineeritud tehnilist abi, vaid samuti ka rahalisi ressursse Euroopa solidaarsusfondi kaudu. Kuulasin huviga voliniku analüüsi, mis käsitles ennetuse ja koordineeritud sekkumise kõiki elemente ning me loodame Euroopa Komisjonilt näha vastavate meetmete võtmist.

Lubage mul keskenduda Euroopa solidaarsusfondiga seotud küsimusele. Leian, et nõukogu otsus mitte vastu võtta Euroopa solidaarsusfondi käsitlev määrus on õigustamatu ning seepärast tuleb seda otsust muuta.

Euroopa solidaarsusfondi ümberkorraldamine oleks oluline edusamm. Esiteks paraneks ELi suutlikkus reageerida looduskatastroofidele tõhusalt ja paindlikult. Teiseks tunnetaksid katastroofi tulemusel kodutuks jäänud ja hädasolevad kodanikud koheselt üleeuroopalist solidaarsust. Nad mõistaksid, et oluline ei ole üksnes riigi kodakondsuse omamine, vaid ka ELi kodanikuks olemine.

Sellised on poliitikad ja meetmed, mida Euroopa kodanikud meilt ootavad ning loodan, et Euroopa solidaarsusfondi käsitlev määrus võetakse viivitamatult vastu.

  Edite Estrela, fraktsiooni PSE nimel – (PT) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, see on juba omalaadne iga-aastane rituaal, mis toimub kas enne või pärast suve: metsatulekahjud on saanud poliitilise päevakorra osaks. Tegemist on siiski üha tõsisema küsimusega sest looduskatastroofid on seotud kliimamuutustega. Ning kuna erandlikud kliimanähtused muutuvad järkjärgult probleemsemaks, hoiatavad teadlased et looduskatastroofid muutuvad üha sagedasemaks ja intensiivsemaks, mis tähendab korduvate ja ekstreemsemate põuaperioodide, tõsisemate ja hävitavamate üleujutuste, sagedasema ülemäärase kuumuse ning tõsisemate ja ulatuslikumate metsatulekahjude esinemist, millega on raskem võidelda.

Euroopa Parlament kiitis 2006. aastal heaks kolm aruannet, mis käsitlesid kõnealust küsimust ning millest ühes tegi keskkonnakomisjoni arvamuse koostaja ettepaneku, et komisjon esitaks direktiivi tulekahjude kohta. Minu küsimus komisjonile on seega järgmine: arvestades asjaolusid ning pidades meeles, et antud küsimuses on vaja ühtset lähenemist ehk teisisõnu, kliimamuutuste vastu võitlemise poliitikat ei saa lahutada kodanikukaitsepoliitikast, kas komisjon leiab, et antud asjaoludel oleks tulekahjusid käsitlev direktiiv õigustatud?

Käesolev arutelu leiab aset erakordselt keerulisel ajal: energiakriis, toidukriis jne. Kõik on omavahel seotud. Näiteks biomassi tuleks kasutada selleks, et metsa puhastamisega paralleelselt vähendada tulekahjusid ning samas toota energiat. Selle täiendavaks eeliseks on see, et teravilja ei kasutata biokütuste tootmiseks.

  Marios Matsakis, fraktsiooni ALDE nimel – Hr juhataja, käesoleva resolutsiooni põhjendustes A ja D ning punktis 4 rõhutatakse selgesõnaliselt ennetuse tähtsust. See on väga tark kuna ennetamine on alati palju parem kui reageerimine. Seoses sellega sooviksin käsitleda erilist laadi ärahoitavat katastroofi, milleks on hoonete kokkuvarisemine. Ajendiks on hiljuti Küprosel toimunu. Möödunud kolmapäeval varises ootamatult sisse 1100 kohalise Nicosia linnateatri teraskatus. Kukkuvate terastalade ja muu prügi raskus purustas istmed. teater oli õnneks sel ajal tühi, vastasel korral oleks sadu inimesi hukkunud või saanud viga. Eelmistel päevadel oli teater täis lapsi, kes osalesid erinevatel kooliüritustel. Kaks nädalat tagasi esines seal täismaja ees Bolšoi balletiteater ning mõni kuu varem osalesid president Barroso, mitmed ELi ametnikud, Euroopa Parlamendi liikmed, Küprose president, Küprose ministrid, Küprose parlamendiliikmed ja paljud teised ametiisikud samas hoones tseremoonial, millega tähistati Küprose ühinemist euroalaga. On ime, et ei toimunud hiiglaslikku katastroofi.

Esile on toodud, et vaid kolm aastat tagasi viidi hoones läbi ulatuslikud ehitustööd, miks maksid umbes 6 miljonit eurot, kuid tundub et vastutavad ning kõrgelt hinnatud ja tasustatud arhitektid, insenerid, valitsusametnikud ei suutnud diagnoosida, et 50 aasta vanune teraskatus ei ole ohutu. Kahtlustatakse, et ka teised Küprose avalikud hooned võivad oma konstruktsiooni osas olla ohtlikud, kuid parandusmeetmeid ei võeta kas hooletuse ja teadmatuse või asjaomaseid ametiasutusi või erasektori ettevõtteid hõlmava korruptsiooni tõttu. Sama olukord võib korduda ka teiste ELi liikmesriikide puhul. Lisaks tuleks mainida, et Küprose avalike hoonete osas ei pea erinevalt erasektori hoonetest enamasti järgima maavärinatega seonduvaid õigusakte. Kutsun komisjoni tagama, et käesoleva resolutsiooni raames kontrollitakse hoonete ohutust ELis.

ISTUNGI JUHATAJA: MAREK SIWIEC
Asepresident

  Dimitrios Papadimoulis, fraktsiooni GUE/NGL nimel – (EL) Hr juhataja, volinik, kõik me näeme, et looduskatastroofid sagenevad, kuna neid põhjustavad kliimamuutused ja muutused maakasutuses.

Minu koostatud resolutsiooniga – ning loodan, et me kiidame selle neljapäeval täiskogu istungil pea ühehäälselt heaks nagu oleme seda juba teinud keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutusekomisjonis – kutsutakse komisjoni lõpetama viivitamine ja tegevusetus.

Küsin volinikult, kas ta kavatseb võtta komisjonis meetmeid, tagamaks et Barnier’ ettepanek Euroopa kodanikukaitsejõudude loomisest kiidetakse heaks, nagu Euroopa Parlament seda oma resolutsioonides on korduvalt nõudnud?

Kas volinik kavatseb võtta meetmeid, et muuta solidaarsusfond paindlikumaks ja vähem bürokraatlikuks?

Kas volinik kavatseb võtta meetmeid, et täita tõsised puudujäägid õigusaktides ja kohaldatavates poliitikates, mille tulemusel saaks Euroopa rohkem ja tõhusamalt toetada meetmeid nendes liikmesriikides, kus looduskatastroofid hävitavad vara ja surmavad inimesi?

Keskkonnakomisjonis kiitsime heaks mitmed komisjonile esitatavad küsimused ning täna kinnitasite meile, et esitate ettepanekud aasta pärast, 2009. aasta keskel. Küsimus kõlab – millal otsustab komisjon need küsimused tõsiselt läbi vaadata ning anda vastus Euroopa Parlamendi ettepanekule?

Milliste ettepanekutega te nõus olete ning millal te neid ellu viite? Millistega te nõus ei ole ning miks? Hr Dimas, kui nõukogu piirab teie tegevust sellega, et keeldub teile eraldamast vajalikke rahalisi vahendeid või kui teatud isikud komisjonis teid takistavad, siis peaksite seda meile ütlema, et me saaksime teid aidata. Me ei soovi kuulda üksnes sõnu, me soovime näha tegevust, et me ei peaks sel suvel leinama ökoloogiliste katastroofide ohvreid.

  Dimitar Stoyanov (NI) - (BG) Varasemalt esitasin Euroopa Parlamendile teavet korrumpeerunud Bulgaaria tipp-poliitiku Ahmed Dogani ja tema juhitud erakonna „Liikumine õiguste ja vabaduste nimel” (MRL) kohta. Nüüd sooviksin esitada konkreetset teavet metsatulekahjude kohta.

Bulgaarias on avalik saladus, et Dohani juhitavat erakonda ümbritsev nn. „ettevõtete ring” on kaheksa aasta jooksul Bulgaarias metsa langetanud. Kõnealuse kuriteo varjamiseks on lihtsaim moodus süüdata metsatulekahjusid ning seepärast süüdatakse ja põletatakse Bulgaarias igal suvel maha tuhandeid hektareid metsa. Ning kui see ka oli üksnes Bulgaaria probleem, siis tänaseks on tegemist ka üleeuroopalise probleemiga sest Bulgaaria saab märkimisväärset toetust, et reageerida metsades asetleidvatele katastroofidele. Kuid kuidas kõnealust toetust eraldatakse? See kantakse üle hädaolukordade ministeeriumile, mida juhib Dogani asetäitja Emel Etem. Tegemist on ministeeriumiga, kust kadus kümneid miljoneid eurosid, mida Euroopa solidaarsusfond eraldas Bulgaariale üleujutustega võitlemiseks. Kutsun teid hr volinik ja kõiki parlamendiliikmeid külastama Bulgaariat, et näha milline on Emel Etemi ja MRLi solidaarsus oma (moslemitest bulgaarlaste) valijaskonna suhtes, kes elavad elamiskõlbmatutes ajutistes varjualustes ja karavanides, samas kui Euroopa solidaarsusfondi raha on vajunud MRLi juhitud ministeeriumi sügavustesse.

See on põhjus, miks ma seda küsimust käsitlen. Tegemist on tõsise kuriteoga Bulgaaria looduse ning Euroopa Liidu vastu, kuna sisuliselt on tegemist ELi rahaliste vahendite vargusega. Hoolimata sellest, millised katastroofid Bulgaariat tulevikus tabavad, ei ole need võrreldavad katastroofiga, mille nimi on „Liikumine õiguste ja vabaduste nimel”.

  Gerardo Galeote (PPE-DE) - (ES) Hr juhataja, tervitan keskkonnakomisjoni algatust, mille võime lisada arvukatele algatustele, mida regionaalarengukomisjon on käesoleva õigusloomeperioodi ajal esitanud, kuigi neid ei ole alati täiel määral mõistetud. Samas tõendavad mõned arengud, sealhulgas mõned kohtuotsused, et meie mure oli täiesti õigustatud.

Siiski on kahju näha, et nõukogu on nii tundetu ja passiivne. Samuti on kummaline, et küsimused, mis mõjutavad keskkonda, regionaalpoliitikat ja põllumajandust, kuuluvad rahandusministrite pädevusse.

Riikide valitsused peaksid läbi vaatama oma jonnaka keeldumise reformida iganenud solidaarsusfondi, kuigi selleks teevad jõupingutusi Euroopa Parlament ja komisjon ning sellise reformi läbiviimiseks on olemas selge avalikkuse toetus. Loodan, et sel suvel ei kannata me viimaste aastate kombel tulekahjude, põua ja üleujutuste nuhtluse all. Loodan, et nõukogu ei ole taas sunnitud tegema sisutühje kommünikeesid solidaarsuse kohta, selle asemel et pakkuda koordineeritud kodanikukaitsemehhanisme ja rahalisi vahendeid inimeste aitamiseks, mille tulemusel me kaebame, et inimesed on ükskõiksed ning neid ei huvita meie institutsioonide tegevus.

Regionaalarengukomisjoni mõned liikmed on teinud muudatusettepanekuid, et pöörata nõukogu tähelepanu reformide ja algatuste tegemise vajadusele. Saab näha, kas nõukogu, kelle tänane puudumine on tähelepandav, suudab seda teha.

  Iratxe García Pérez (PSE) - (ES) Hr juhataja, sooviksin alustada sellega, et tervitan Euroopa Parlamendi algatust suurendada Euroopa Liidu katastroofidele reageerimise suutlikkust, võttes arvesse et kahjuks on katastroofid üha sagedasemad, mis kindlasti kujutab endast väljakutset meie poliitilisele algatusele ja suutlikkusele kiiresti reageerida.

Peame kehtestama laiaulatusliku lähenemise, kuidas käsitleda, ennetada ja taastuda katastroofidest ning seetõttu on oluline, et paluksime komisjonil kiirelt esitada ettepanekud katastroofide ennetamiseks Euroopa Liidus.

Samuti peame võtma arvesse vajadust tunnustada Vahemere piirkonnas põua ja tulekahjude põhjustatud looduskatastroofide spetsiifilist laadi ning vastavalt kohandada oma ennetus-, uurimis-, riskijuhtimis-, kodanikukaitse- ja solidaarsusmehhanisme.

Teame, et ressursid, mida liikmesriigid saavad kasutada metsatulekahjude kustutamiseks, eelkõige õhust, on mõnikord piiratud ning seepärast palume komisjonil võtta meetmeid ühenduse üksuste rahastamiseks, mille eesmärk on suurendada suutlikkust ja täiendada riiklikke ressursse.

Samuti tuleb käesoleva resolutsiooniga esitada nõukogule selgesõnaline taotlus võtta vastu otsus, mis käsitleb kavandatud määrust solidaarsusfondi kohta, mille tulemusel kiirendatakse ja tõhustatakse reageerimist katastroofidele, millega liikmesriigid ise toime ei tule. Samuti ei saa me unustada selliste katastroofide ohvreid, kes vajavad viivitamatut abi ja toetust.

Me ei saa jääda ükskõikseks selle olukorra suhtes, mis igal aastal ja igal suvel mõjutab Euroopa Liidu mitmeid piirkondi. Peame olema võimelised nendele kahetsusväärsetele sündmustele otsustavalt reageerima ja aitama kahjukannatanuid. Tulevik on ebakindel ning me peame kaasama Euroopa Liidu.

  Françoise Grossetête (PPE-DE) – (FR) Hr juhataja, on kahetsusväärne, et taas kord arutame puhkuste eel üht ja sama probleemi, mis loob mulje, et me ei tee aastast aastasse mingeid edusamme. Ajal, mil enamus meie kaaskodanikest kahtleb Euroopa tõhususes, on neile kiirelt vaja näidata, et kui looduskatastroofid (olgu siis tegemist tulekahjude, üleujutuste või isegi epideemiatega) ohustavad inimeste elu ja vara, suudab Euroopa reageerida ning et kui nad on hädas, vajavad nad Euroopat ning et Euroopa aitab neid.

Kuhu oleme tänaseks jõudnud? Taas kord räägime solidaarsuse ja muidugi siduva raamistiku vajadusest. Peame tingimata veenma liikmesriike, et olemas on vajadus luua reaalsed ja tegutsemisvõimelised kodanikukaitsejõud, mille käsutuses on rahalised vahendid, mehhanismid abi osutamiseks ja täiendavad Euroopa ressursid. Loomulikult peame tugevdama humanitaarabi, täites lünki, mis praegu esinevad seoses kõnealuse abi osutamise ja üldise suutlikkuse tugevdamisega. Peame looma koolitusvõrgustiku. Nagu volinik ütles, tuleb koolitada eksperte hädaabi osutamiseks katastroofide puhul, tuginedes kogemustele, mida liikmesriigid on omandanud kodanikukaitsealase koolituse käigus. Ennekõike peame siiski võtma ennetusmeetmeid ning selleks peab meil olema reaalne pinnase-, maa- ja metsapoliitika. Peame võtma ennetusmeetmeid ning alles siis saame valmistuda katastroofideks, võttes heastavaid meetmeid ja luues täiesti hädavajalikud varajase hoiatamise süsteemid.

Milline on Barnier’ aruande ettepaneku menetlemise seis? Sooviksin selle ettepanekuga seoses näha praktilisi tulemusi.

  Stavros Lambrinidis (PSE) – (EL) Hr juhataja, volinik, möödunud sügisel väljendasid paljud poliitikud oma leina seoses tulekahjudes hukkunutega, kuid jätsid valdavalt mainimata vastutuse, mis neil peaks olema seoses sellega, et tulekahjudel lubati esineda, mille tulemusel kandsime hävitavaid tulemusi. Nüüd peaksid poliitikud tundma vastutust. Sel põhjusel taotles Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsioon enne suve ja tulekahjude puhkemist oma suulises küsimuses, et arutaksime siin koos komisjoniga, mida on tehtud tulekahjude ärahoidmiseks.

Volinik, ütlesite et ajavahemikul 2009–2013 on tulekahjude ennetamiseks võimalik kasutada 5,8 miljardit eurot. Kui palju raha on ennetuseks eraldatud käesoleval, 2008. aastal? Mitu valitsust (ja millised konkreetselt) on seda rahastamist kasutanud?

Kahjuks tunnistas Kreeka valitsus eelmisel aastal (kui leidsid aset kõige laastavamad tulekahjud) komisjonile esitatud aruandes, et asjaomaste agentuuride vaheline koordineerimine oli puudulik ning ennetuskavad puudusid. Kas olete vahepeal käsitlenud seda, mida on Kreekas kõnealuste probleemide lahendamiseks tehtud või eraldate lihtsalt valitsustele rahalisi vahendeid, mida nad tõenäoliselt raiskavad?

  Rolf Berend (PPE-DE). - (DE) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, kuna kirjutasin fraktsiooni PPE-DE nimel alla mõnedele muudatusettepanekutele, kuna olen regionaalarengu komisjoni liige ja aseesimees ning kuna olen Euroopa Parlamendi raportöör, sooviksin kasutada võimalust, et selgitada oma seisukohta seoses solidaarsusfondi ja selle muutmisega.

Euroopa Parlament võttis 2006. aasta mais valdava enamusega vastu aruande komisjoni esitatud ja uut solidaarsusfondi käsitleva õigusakti eelnõu kohta ning sellest ajast on eelnõu olnud nõukogus, kus enamus liikmesriike ei toeta uut fondi selle muudetud kujul. Ükski vahepealsetest nõukogu eesistujariikidest ei ole uut solidaarsusfondi oma tööprogrammi lisanud. Vastupidi, rahandusministrid blokeerivad muudetud fondi menetlemist nõukogus. Seetõttu ei ole uus fond, mis kavandatu kohaselt pidi katma ajavahemikku 2007–2013, jõustunud. Edasiste arenguteni saame kasutada üksnes vana fondi, mis on oma praegusel kujul eksisteerinud 2002. aasta septembrist ning mis toona kiirustades moodustati. Euroopa Parlamendis 2006. aastal toimunud raskete läbirääkimiste tulemusel saavutasime kompromissid, mille eesmärgiks oli muuta solidaarsusfond kiiremaks, tõhusamaks, eelkõige täpsemini määratletud hädaabi osutamise vahendiks. Nüüd soovib nõukogu muudetud fondi küsimuse menetlemise lõpetada.

Ma ei suuda mõista, kuidas solidaarsusel tuginev ühendus võib mõne liikmesriigi tundlikkuse tõttu sel moel loobuda hädaabi osutamise vahendist, mille nimigi viitab solidaarsusele. Me muutsime selle vahendi paremaks. Me laiendasime selle kohaldamisala. Ma ei suuda mõista, miks mõned riigid, kes on fondilt abi saanud, nüüd seda heaks ei kiida. Seetõttu kutsun nõukogu tungivalt üles vaadata uuesti läbi oma otsus ning võtta lõpuks vastu muudetud versioon. Hr juhataja, oleme solidaarsusel põhinev ühendus ning keegi ei tea, kus ja millal juhtub järgmine katastroof. Siis on see teie vastutusel …

(Juhataja katkestas kõneleja)

  Margaritis Schinas (PPE-DE) – (EL) Hr juhataja, ütlematagi on selge, et looduskatastroofi haldamise alane märkimisväärne ELi tegevus peab olema tõhus seoses ennetamise, reageerimise ja taastamisega. Seevastu oleme siin tunnistajateks eelarvamuste või kinnisideede poolt põhjustatud reaktsioonile, mille kohaselt ei tohiks EL tegeleda ennetamisega. See reaktsioon on ilmne komisjonis ning ka siin ruumis, kuna mõned inimesed leiavad, et ELil ei ole antud küsimuses mingit rolli.

Olen resoluutselt sellise suhtumise vastu. Ennetuseta ei suuda me midagi saavutada. ELi solidaarsus ei tähenda seda, et me näeme kriisi lõpus president Barrosot, kes saabub helikopteriga ja toob kohale solidaarsusfondi tšeki. Solidaarsus eeldab kõikehõlmava reageerimisraamistiku olemasolu. Hr Barnier on sellise raamistiku loonud, kuid see ringleb ikka veel kusagil bürokraatialabürindi sügavustes. Oleme sõnastanud oma diagnoosi ja kirjutame nüüd välja retsepti.

  Gyula Hegyi (PSE) - (HU) Eelmise päevakorrapunkti raames märgiti, et enamus Euroopa looduskatastroofidest on seotud veega: põud, üleujutused, metsatulekahjud. Üheks probleemi põhjuseks on traditsioonilised meetodid, mida kasutatakse üleujutuste puhul; täpsemalt on põhjuseks asjaolu, et üleujutuse korral on meie peamiseks prioriteediks vee võimalikult kiire eemaldamine, kuid mõni kuu hiljem põua või metsatulekahju ajal oleme üllatusega fakti ees, et väga kasulik oleks olnud koguda vihmavett, mis sadas üleujutuse või paduvihmade ajal. Seetõttu oleks väga oluline – ning sellega saaks käsitleda, teisisõnu ennetada, käesoleva päevakorrapunkti all käsitlusel olevaid probleeme – kui me saaksime tervikuna ümber kujundada veemajanduse aluseks oleva põhimõtte, nii et iga magevee piisk muutuks väärtuslikuks ressursiks, mida tuleb koguda raskete põuaaegade üleelamiseks. Eelkõige uutes liikmesriikides oleks väga oluline edendada seda põhimõtet ühenduse poliitika tasemele, et me saaksime seda poliitikat arendada, kasutades ühenduse rahalisi vahendeid ning seega leevendada kahju, mida põhjustavad üleujutused, põud ja metsatulekahjud.

  Zuzana Roithová (PPE-DE) - (CS) Kuigi ma esindan riiki, mida ei ohusta tõsised tulekahjud kuni me tunnetame globaalse soojenemise kogumõjusid, mõistan ma Euroopa riikide vahelise solidaarsuse olulisust. Olles juba mitmel korral kuulanud sarnast arutelu ning endise juhina olen veendunud, et on saabunud ülim aeg võtta vastu ühine strateegia, mis keskendub ennetamisele ja sellele, kuidas osutada abi seda vajavale riigile. Küsimus ei ole rahas. Küsimus on suutlikkuses ja sihteesmärgilises juhtimises ning sihtotstarbelises abis, mis ei sõltu üksnes rahalistest vahenditest. Samuti kutsun nõukogu, kõiki eesistujariike ja muidugi ka komisjoni tegema kõiki jõupingutusi, tagamaks et meie siin Euroopa Parlamendis saaksime tegutseda ja hääletada sõltuvalt katastroofi ulatusest selle üle, kas osutada abi täna või nädala jooksul.

  Zbigniew Zaleski (PPE-DE) - (PL) Hr juhataja, olen üks viiest, kes sai eelneva registreerimiseta sõna. Soovisin ütelda, et looduskatastroofide osas saame teha kahte asja. Esiteks saame neid, näiteks üleujutusi, teatud ulatuses ennetada ning seejärel, pärast katastroofide esinemist, peame kandma hoolt inimeste eest, kes on nende tulemusel kahju kannatanud. Üheks tegevuseks on psühholoogiline nõustamine. Näeme, et isikud, kes on üleujutuse tõttu kaotanud oma maja ja üldse kogu vara, jätkavad oma elu, kuid on meeleheitel ning tunnetavad määratut kaotusevalu. Tean oma kogemusest, et sellises olukorras on psühholoogide töö väga tähtis ning seepärast leian, et katastroofidele reageerimiseks loodud rühmad peaksid inimeste aitamise eesmärgil omama ja kasutama rahalisi vahendeid psühholoogide viivitamatuks lähetamiseks.

  Stavros Dimas, volinik − (EL) Hr juhataja, tänan kõiki sõnavõtjaid nende ülimalt positiivsete panuste eest.

Komisjon on pühendunud sellele, et märkimisväärselt aidata tugevdada ühenduse katastroofidele reageerimise suutlikkust. Komisjon võtab kasutusele ühtse lähenemise, tehes seda märtsis esitatud teatise ja praegu kavandamisel olevate meetmete abil.

Esiteks käsitleme katastroofide kõiki aspekte: ennetamine, ettevalmistamine, valmisolek, kiirreageerimine ja pikaajaline taastamine.

Teiseks analüüsime katastroofide kõiki liike, nii looduskatastroofe kui inimese poolt tekitatud katastroofe, mis leiavad aset nii ELis kui väljaspool seda.

Kolmandaks kavatseme ühendada kõik ühenduse ressursid, parandades koordineerimist ELi agentuuride vahel.

Tõstatatud küsimuste osas võib esmalt märkida, et Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni arvamus solidaarsusfondi reformimise kohta langeb ühte. Kahjuks ei ole nõukogu reformiga nõus. Komisjon ei kavatse siiski oma ettepanekut tagasi võtta ning leiab, et nõukogu ümberveenmine on võimalik.

Mis puudutab metsatulekahjusid käsitlevat direktiivi, siis töötavad mulle alluvad osakonnad välja teatist katastroofide ennetamise kohta ning üheks käsitlemisele kuuluvaks võimaluseks on võtta vastu õigusakt, mis konkreetselt käsitleb metsatulekahjusid.

Komisjon oli peamine jõud, mis toetas hoonete ohutuse eurokoodeksi vastuvõtmist. Tegemist on Euroopa standarditega hoonete maavärinakindluse kohta; hetkel võetakse neid üle siseriiklikesse õigusaktidesse ja neid jõustatakse vastavalt.

Olen hr Barnier’ ettepanekute suur toetaja. Sooviksin teile siiski meenutada, et ühehäälne heakskiitmine nõukogu poolt on nõutav. Me kõik teame, et praegu ei valitse liikmesriikide seas üksmeel. Seetõttu võtab meie ettepanekute väljatöötamine rohkem aega, kui sooviksime. Meenutan, et Lissaboni lepingu kohaselt piisaks nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusest.

Oleme juba rahastanud Punase Risti programme, millega osutatakse psühholoogilist abi ning tehnilisel tasandil valmistatakse ette täiendavaid programme.

Lõpetuseks märgib komisjon Euroopa Parlamendi selget huvi ja suurenenud rolli seoses katastroofihaldamisega. Ootan edukat koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukoguga, et teha kindlaks subsidiaarsuse piirid, et edendada ja täiendavalt arendada katastroofihaldamise Euroopa mõõdet.

  Juhataja − Olen saanud ühe resolutsiooni eelnõu⁽¹⁾ mis on esitatud kodukorra artikli 103 lõike 2 kohaselt.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval 19. juunil 2008.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Daciana Octavia Sârbu (PSE), kirjalikult – (RO) 2007. aasta suvel asetleidnud metsatulekahjud Kreekas, Itaalias ja Hispaanias ning üleujutused Rumeenias ja Ühendkuningriigis on põhjustanud arvukamalt üleskutseid suurendada ELi katastroofidele reageerimise suutlikkuse tõhusust. Kliimamuutustega seonduvate katastroofide sagedus on suurenenud ning nendele reageerimine peab olema mitmepoolne ja koordineeritud, et mobiliseerida kõik kättesaadavad ressursid, võttes arvesse aspekte nagu näiteks kiirus, tõhusus ja finantstulu.

Komisjoni kavandatud meetmed ELi katastroofidele reageerimise suutlikkuse suurendamiseks sisaldavad seire- ja teabekeskuse tugevdamist, Euroopa kodanikukaitse mehhanismi reageerimissuutlikkuse suurendamist ning ÜRO ja Punase Risti vahelise koordineerimise parandamist seoses humanitaarabi andmisega. Samuti on kavandatud luua katastroofidele reageerimise Euroopa koolitusvõrgustik, varajase hoiatamise süsteemid ja kasutada Euroopa hädaabinumbrit 112, mis ei ole kõigis liikmesriikides tuntud. Rumeenias teab vaid 30% kodanikest, et sellele numbrile saab hädaolukorras helistada igast ELi liikmesriigist ning siseriiklikud asutused peavad jätkama oma jõupingutusi selle numbri kasutamise edendamisel, eesmärgiga reageerida kiirelt kliimamuutustega seotud probleemidele ja teistele probleemidele.

(1) Vt protokoll.

22. 1. juuli 2008, 40 aastat tolliliitu

  Juhataja − Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni avaldus pidustuste kohta seoses tolliliidu 40. aastapäeva 1. juulil 2008.

  László Kovács, volinik − Hr juhataja, alati kui räägime rahvusvahelisest kaubavahetusest või Euroopa integratsioonist, peame mõtlema tollile, mis on ELi välispiiril vastutav kõigi selliste meetmete nõuetekohase kohaldamise eest, mis on välja töötatud, et leida lahendus tänapäeva tolli ees seisvale topeltväljakutsele: lihtsustada kaubavahetust ning samas kaitsta Euroopa kodanikke ja keskkonda.

Viimase 40 aasta jooksul on Euroopa toll andnud parima, et teha tõhusat koostööd ning toimida kui üks tervik. Toll on sageli olnud Euroopa integratsiooni eesrinnas. On tõeliselt märkimisväärne, et mitte just sageli esiküljeuudistele sattuv poliitika on siiski etendanud teedrajavat rolli nii majandusarengu kui ühenduse integreerumise osas.

Täna on tollil oluline ja raske roll, mida avalikkus kahetsusväärselt siiski nii kõrgelt ei hinda, kui see väärt on. Tolli nõuetekohane toimimine on siiski aluseks meie ühtse turu edukusele ning kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vabale liikumisele. Tolli tegevus on ühenduse tegevuse keskmes ning mõjutab meie kodanike igapäevast elu, sageli ka nende endi teadmata.

Selleks et suurendada meie kodanike teadlikkust tolli rolli tähtsuse kohta, olen tolliliidu 40. aastapäeva puhul käivitanud kogu ELi hõlmava teavituskampaania. Liikmesriikide tolliasutused on seda ideed toetanud.

Möödunud nädalal külastasin kolme peamist kaupade sisenemispunkti ELi välispiiril – Rotterdami sadamat, Frankfurdi lennujaama ning Röszke piiriületuspunkti Ungari ja Serbia vahelisel piiril – et rõhutada meie tolliametnike igapäevast tööd ja kõrget motivatsiooni. See on selle uudistepaketi sisu, mis on nüüd ajakirjandusele kättesaadav, et avalikkust järgnevatel kuudel teavitada.

Naastes põhiküsimuste juurde – tänapäeva toll peab täitma viis strateegilist eesmärki:

Esimene on ühenduse ja selle liikmete finantshuvide kaitsmine. 2007. aastal kanti ELi eelarvesse tollimakse kokku 16,6 miljardi euro väärtuses, mis moodustab 16% ühenduse eelarvest.

Teine eesmärk on lihtsustada seaduslikku kaubavahetust ning toetada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet: sel eesmärgil kasutatakse ühenduse tolliseadustiku ajakohastamist ja e-tolli kehtestamist. Viimane konkreetne saavutus oli volitatud ettevõtja mõiste kehtestamine alates 1. jaanuarist 2008.

Kolmas eesmärk on kaitsta meie kodanike turvalisust seoses nende tervist ja elu ohustada võivate terroristide, uimastite ning võltsitud ja piraatkaupadega; seda tehakse kaupade rahvusvaheliseks liikumiseks kasutatavate turustusahelate kontrollimise abil.

Neljas eesmärk on säilitada, arendada ja tõhustada koostööd liikmesriikide tolliasutuste, tolliasutuste ja teiste õiguskaitseasutuste ning lisaks ka tolli ja äriringkondade vahel.

Viies eesmärk on koostöö Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel ning koostöö teiste sihtriikidega, näiteks Ameerika Ühendriikidega, seoses võltskaupade ja terrorismiks kasutatavate seadeldistega.

Meie lähenemine põhineb teabevahetusel, riskianalüüsi ja -ohjamise osas tehtaval koostööl, julgeolekustandardite vastastikusel tunnustamisel, julgestuskontrolli tulemustel ning tolli ja ettevõtjate partnerlusel; kuid samuti koostööl võltsitud ja piraatkaupade päritoluriikidega nagu Hiina, kust pärineb 60% võltsitud kaupadest. 2005. aastal allkirjastasime Hiinaga tollikoostöö lepingu ning asutasime ühise tollikoostöö komitee, mis tuleb kokku igal aastal. Eelmisel aastal käivitasime katseprojekti „Euroopa ja Hiina sadamate vahelised arukad ja turvalised kaubateed” ning hiljuti asusime välja töötama tegevusprogrammi, mis allkirjastatakse ELi–Hiina detsembrikuisel tippkohtumisel. Peame sarnase koostöö looma näiteks ka India, Türgi, Araabia Ühendemiraatide ja teiste riikidega.

Alates 1993. aastast võib kaubasaadetis pärast seda, kui siseriiklik tolliasutus on selle vormistanud, vabalt ringelda kõigis teistes liikmesriikides. See tähendab, et tollil on vaid üks võimalus kaupu kontrollida ja ebaseaduslikke kaupu konfiskeerida. Tulemuseks on, et tolliliit on nii tugev kui tema nõrgim lüli. Selle all pean silmas, et ettevõtjatel on väga lihtne tuvastada tollipunkt, milles läbiviidavad kontrollid ei ole piisavalt täpsed või ranged ning suunata ebaseaduslikud kaubasaadetised nendesse punktidesse. See rõhutab, milline vastutus on tolliasutustel, mis asuvad ELi välispiiril asuvates liikmesriikides.

Tollialane tegevus on jätkuvalt aktiivne, võttes arvesse rahvusvahelise kaubavahetuse pidevalt suurenevat mahtu ning kohustust võidelda võltskaupade vastu. Esitan mõned arvandmed, mis iseloomustavad töökoormust 2007. aastal: töödeldi 183 miljonit tollideklaratsiooni, mis tähendab umbes 5,5 deklaratsiooni sekundi kohta; käsitleti 1545 miljonit tonni meretranspordi lasti ja 3 miljonit tonni õhutranspordi lasti; tuvastati 43 võltskaupade juhtumit, mille puhul kaup konfiskeeriti, mis moodustas kokku 79 miljonit võltsitud ja piraatkaupade artiklit ning kõnealune trend süveneb.

Suudame reageerida tolli ees seisvale topeltväljakutse üksnes juhul, kui mõtestame ümber oma töömeetodid. See tähendab näiteks üleminekut tollitoimingute ja tollikontrollide praeguselt tehingupõhiselt lähenemiselt süsteemipõhisele lähenemisele, mille käigus keskendutakse sisekontrollisüsteemidele ja majandustegevuses osalejate tarneahelale.

See ei tähenda üksiksaadetiste kontrollimisest loobumist, vaid selliste kontrollimiste põhinemist riskianalüüsil. Selline uus lähenemine eeldab uusi töö- ja kontrollimeetodeid ning ELi kõigi tolliteenistuste ühise riskijuhtimisstrateegia olemasolu. Samuti luuakse sellega platvorm liikmesriikidega koostöö tegemiseks, et tulevikus kehtestada tolliliidu asjakohaseim ja tõhus toimimisstruktuur.

Uued töömeetodid eeldavad samuti, et kõik siseriiklikud tolliasutused on oskuslikud, pädevad ja omavad ressursse, millega on võimalik säilitada ja suurendada nende tõhusust.

Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks tegi komisjon oma teatises „Tolliliidu arengustrateegia” ettepaneku töötada välja strateegiline kava. Selline pikaajaline kavandamine peaks võimaldama siseriiklikel asutustel prognoosida oma vajadusi seoses ressursside, koolituse ja varustusega, mis võimaldab arengul toimuda kooskõlastatult ja ühtlustatult kõigis 27 liikmesriigis. Selline teabevahetuse püsikanal aitab meil samuti tagada, et uued meetmed rakendatakse üheaegselt.

Tolliliidu 40. aastapäeva eelõhtul palun teilt poliitilist toetust komisjoni algatusele töötada välja tolliliidu arengustrateegia. Olen rahul, et neljapäeval hääletatava resolutsiooni tekstis võetakse arvesse suuremat osa komisjoni ettepanekuid tolliliidu arengu põhiküsimuste kohta, milleks on tihedam koostöö, julgeoleku käsitlemine, tõhususe suurendamine ja tolli poolt siseturule antava kasu suurendamine.

Sooviksin oma sõnavõtu lõpetada sellega, et tänan Euroopa Parlamenti kogu selle toetuse eest, mida ta aastate jooksul on tollile andnud.

  Malcolm Harbour, fraktsiooni PPE-DE nimel – Hr juhataja, sooviksin esmalt oma fraktsiooni nimel õnnitleda volinikku selle juhtrolli eest, mida ta on komisjonis tolliküsimustes etendanud. Samuti soovin märkida, et täna õhtul saame tolliliidu 40. aastapäeva puhul lisaks voliniku esiletoodud võimalusele tunnustada komisjoni ja kõigi liikmesriikide tolliasutuste märkimisväärseid saavutusi, suunata oma pilgu ka tulevikku. Soovin volinikule kinnitada, et meie fraktsioon toetab täielikult kõnealust strateegiat. Resolutsioonist ilmneb, et oleme samuti kutsunud liikmesriike eelkõige kuulutama oma toetust strateegiale ning eraldama vajalikke ressursse selle väga olulise projekti teostamiseks.

Nagu volinik oma kõnes mainis, on tolliasutused enda teenustega sageli siseturu tunnustamata kangelased, kuid siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon peab neid meeles. Nagu volinik teab, oleme pööranud erilist tähelepanu tolliküsimustele ning lisaks voliniku poolt eelmisel nädalal tehtud visiitidele oleme ka meie korrapäraselt (kogu Euroopa Liidus asetleidnud missioonide raames ja nüüd ka kaugemal toimuvate missioonide, eelkõige hiljutise Hiina missiooni raames) külastanud tolliasutusi, et saada teavet nende prioriteetide ja kohapealsete probleemide kohta; ühesõnaga, oleme tolli tegevusega hästi kursis.

Soovin täna tuua esile mõned küsimused meie tulevase tegevuse kohta. Mulle tundub, et üheks ülesandeks, mida peame ühiselt käsitlema, on seoses ebaseaduslike või võltsitud toodetega suurendada ettevõtjate koostööd tolliga. Saadetiste peatamiseks vajab toll teavet. Toll vajab jälitusandmeid. Leian, et ettevõtjad ei ole piisavalt teadlikud sellise teabe edastamise tähtsusest.

Teiseks, võttes arvesse kaubavahetuse suurenevat mahtu, eelkõige riikidega nagu Hiina, peame paluma liikmesriikidel tõsiselt kaaluda, kas neil on ressursse, et käsitleda hiiglaslikke importkauba koguseid ning kontrollida ja käsitleda võltsitud kaupu ja kaupu, mida proovitakse riiki tuua tollisüsteemi vältides. Suur tänu teile härra volinik kogu selle töö eest, mida te antud valdkonnas teete.

  Evelyne Gebhardt, fraktsiooni PSE nimel – (DE) Hr juhataja, kuna oleme teadlikud, et avalikkus on Euroopa Liidu suhtes üha skeptilisem, on eriti oluline tähistada sellist sümboolset päeva, mida tolliliidu 40. aastapäev kahtlemata on. Hr volinik, nagu märkisite, on see tähelepanuväärne sest nelikümmend aastat tagasi tehti märkimisväärseid samme integratsiooni saavutamiseks, kui loodi ühtse turu ning kaupade, isikute, ja teenuste vaba liikumise alused. Usun, et tähtis on jätkata inimestele selle rääkimist ja näitamist, kuidas nad Euroopa Liidust kasu saavad ning mida me toona saavutasime.

Seetõttu jätkan kõnealuse sündmuse positiivset käsitlemist, kuna see oli tõepoolest üks väärt tegu. Teie märgitud koostöö Hiina ja teiste Euroopa Liitu mittekuuluvate riikidega on meie majandusele samuti oluline, nagu see on oluline ka Euroopa Liidu tarbijatele, kuna loomulikult tahame ohutuid tooteid ja teenuseid, mida me saame arendada. See on väga oluline. Seoses tolliliiduga viimati vastu võetud direktiivides sätestasime ka kaasaegse tehnoloogia kasutamise, millega käivitatakse elektrooniline tollisüsteem. Usun, et see on suund tulevikuks. Kui suudame esile tuua selliseid Euroopa Liidu poliitika positiivseid aspekte ning anda inimestele selge ülevaade kasust, mida nad Euroopa Liidult saavad, suudame hakata taastama avalikkuse usaldust Euroopa Liidu suhtes. See on midagi, mida me peaksime üheskoos tegema. Sooviksin teile, hr volinik, väljendada oma siirast tänu töö eest, mida te antud valdkonnas Euroopa Komisjonis teete.

  Janelly Fourtou, fraktsiooni ALDE nimel – (FR) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, ajal, mil Euroopa seisab silmitsi probleemide, suurenevate kahtluste ja väheneva entusiasmiga, asume tähistama vaieldamatut edulugu, milleks on tolliliidu 40. aastapäev.

Ajavahemikul 1968–2008 on toll olnud leidlikkuse ja kohandumise heaks näiteks. Ehk mäletate, et 1993. aastal lõpetati kontrollide läbiviimine liikmesriikidevahelistel piiridel. Tolliasutused suutsid oma jõud ümber paigutada ning teha seda kaasaegsel viisil. Nende ülesanded on keerulised, sest nad peavad tulema toime ülemaailmsete väljakutsetega. Tagades Euroopa Liidu ja tema kodanike ning logistilise ahela turvalisust, peavad nad ka säilitama õiglast tasakaalu kontrollide läbiviimise ja seadusliku kaubavahetuse soodustamise vahel, et suurendada Euroopa konkurentsivõimet.

Tänu uuele tolliseadustikule on toll oma ülesannete edukaks täitmiseks end suutnud põhjalikult kohandada ning on tänu uutele tehnoloogiatele ja koostööle lihtsam ja laiaulatuslikum ja toimib paberivabas halduskeskkonnas. Tolliliidu aluseks olevat koostööd peab kohaldama nii rahvusvaheliste organisatsioonide (nagu WTO ja WCO) kui uute haldusasutuste ja tööstuste suhtes.

Kõnealuse koostöö tulemused on eriti ilmsed seoses võltsitud toodete konfiskeerimisega. Rahvusvahelisel koostööl on kahjuks omad piirid ning praegu saame üksnes avaldada kahetsust selle üle, et Ameerika Ühendriikide Kongress otsustas ühepoolselt skaneerida 100% ELi sadamates asuvast konteinerlastist.

Toll vajab realistliku arutelu algatamiseks meie tuge. Peame tähelepanelikult jälgima algatusi, mis on teatavaks tehtud tolliliidu tulevikku käsitlevas strateegias ning olema valmis toetama meetmeid, mis teevad need algatused veelgi tõhusamaks, eelkõige seoses võitlusega võltsimise ja organiseeritud kuritegevuse vastu.

(Juhataja katkestas kõneleja)

  Andreas Schwab (PPE-DE) - (DE) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, nagu parlamendiliige Gebhardt märkis, tuletab tolliliidu 40. aastapäeva tähistamine inimestele meelde, et Euroopa Liit on täitnud seda osa tõotusest, mida ta 40 aastat tagasi tegi. Vahepealsetel aastatel – ning hr volinik, meie fraktsioon on toetanud kõiki õigusakti ettepanekuid, mida te viimastel kuudel olete Euroopa Parlamendile esitanud – on tolliliit kaitsnud Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide finantshuve palju tõhusamalt, kui liikmesriigid seda iseseisvalt oleks suutnud. Tolliliit on lihtsustanud liidusiseste piiriüleste investeeringute tegemist sellisel määral, mida liikmesriigid ei oleks enda vahenditega ise suutnud teha. Tolliseadustiku ajakohastamise ja elektroonilise tollisüsteemi kasutuselevõtmisega (millele te viitasite) oleme teinud suuri edusamme, tagamaks et selliste investeeringute tegemist lihtsustatakse tulevikus veelgi. Pean siiski lisama, et ettevõtjad on pidanud kandma ümberkujundamisega seonduvaid kulusid, mis on kahetsusttekitav. Usun, et tollisüsteemi ees seisavad eelseisvatel aastatel märkimisväärsed väljakutsed. Hr volinik, seetõttu pean oluliseks, et teie strateegia käsitleks neid väljakutseid tõhusalt ning et sellega pakutaks lahendusi.

Nagu teate, esineb minu valijaskonnal probleeme seoses Šveitsi piiril läbiviidavate tollimenetlustega. Loodan, et suudame ka tulevikus lahendada suurt arvu üksikasjalikke küsimusi, millega meie ettevõtjad peavad igapäevaselt kokku puutuma, ning et teeme seda sama konstruktiivselt nagu minevikus.

Järgmise mõne aasta jooksul peab tollisüsteem minevikust palju enam keskenduma Euroopa Liidu julgeolekuhuvidele ning see on väljakutse, mida teie strateegia peab käsitlema. See hõlmab mõistagi kaitset võltsitud toodete ja piraatkaupade eest, kuid olemas on ka üha suurenev vajadus tihendada veelgi sidemeid tolliteenistuste ülesannete ja ülemaailmse terrorismivastase võitluse aspektide vahel. Nagu parlamendiliige Fortou märkis, esineb ülemaailmse kaubavahetuse valdkonnas üha suurem vajadus arutada WTOs ja teistel tasanditel mooduseid, kuidas tolliasutused saaksid välispiiride kaitsmisel tõhusat rolli etendada.

Minu viimane märkus puudutab seda, et kogu lasti skaneerimine ei tundu transatlantilise ühtse turu kontseptsiooni valguses olevat praktiline. Soovin teile jätkuvat edu.

  Arlene McCarthy (PSE) - Hr juhataja, tollipoliitika eest vastutava siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni eesistujana tervitan võimalust võtta sõna käesoleval arutelul, millega tähistatakse tolliliidu 40. aastapäeva. Nagu juba öeldud, pöörab siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon suurt tähelepanu meie tolli tööle sest tegemist on Euroopa Liidu poolt tehtava töö pragmaatilise ja praktilise väljundiga. Kahtlemata on tolliliit aidanud suurendada ELi konkurentsivõimet, lihtsustanud eeskirju ja tühistanud eeskirju, mis on ettevõtjatele ja seaduslikele kaubitsejatele mittevajalikud. Igal aastal käsitletakse 175 miljonit tollideklaratsiooni ning keskmiselt kulub ühele tollivormistusele vaid kaks minutit.

Siiski on veel palju teha. VKEd vajavad abi, et vähendada Euroopas toimuva kaubavahetuse käigus esinevaid probleeme. Paberivaba tolli, tsentraliseeritud tollivormistuse ja "ühtse akna" põhimõttega toetatakse meie VKEsid, kuid täieliku kasu saamiseks peavad liikmesriigid neid kontseptsioone rangelt ellu viima.

See on samuti võimalus tõhustada ja tugevdada meie kohustust võidelda piraat- ja võltsitud kaupade sissevooluga. Võltsitud kaubad ja ravimid ei kahjusta üksnes ELi ettevõtjaid, vaid kujutavad endast ka tõsist ja pidevat ohtu meie tarbijate tervisele ja turvalisusele ning see on küsimus, mille üle tarbijakaitsekomisjon on sügavalt mures.

Tehes koostööd kolmandate riikidega, eelkõige Hiinaga, tahame parandada ohtlike ja ebaseaduslike kaupade konfiskeerimist; kuid lõppeesmärgina peame parandama oma tolliliidu toimimist. Täna õhtul kutsutakse liikmesriike suhtuma tõsisemalt oma kohustustesse seoses rakendamise ja jõustamisega ning eraldama sel otstarbel vajaminevaid ressursse.

Hr volinik, võite jätkuvalt tugineda koostööle siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoniga, et tõhustada tollliitu, mis on siseturu nurgakiviks ning keskse tähtsusega, et tagada ELi majanduse toimimine ja edu. Peame tagama, et 27 liikmesriiki teevad tihedamat koostööd: et nad peaksid omavahel sidet, vahetaksid teavet ning muudaksid Euroopa seaduslike ettevõtjate jaoks paremini ja sujuvamalt toimivaks; ning et võitleksime tõsise ja üha suureneva probleemiga, mida kujutavad endast meie turule sisenevad võltsitud- ja piraatkaubad.

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE) - (PL) Hr juhataja, tolliliit on Euroopa Liidu siseturu oluline osa, mis ei saa nõuetekohaselt toimida, kui tema välispiiridel ei kohaldata ühiseid põhimõtteid. Lisaks tollimaksude kogumise esmasele funktsioonile, etendab tolliliit suurt rolli meie kodanike tervise ja turvalisuse kaitsmisel.

Viimastel kuudel oleme Euroopa Parlamendis pühendanud märkimisväärselt aega tooteohutuse, eelkõige mänguasjade ohutuse, ning võltsitud kaupadega seonduvate küsimuste käsitlemisele. Kõigile on oluline omandada kaupu, mis vastavad kehtestatud kriteeriumitele, eelkõige tervise ja ohutusega seotud kriteeriumitele. Sooviksin tuletada meelde, et vaatamata üldiselt aktsepteeritud arvamusele ei võltsita üksnes eksklusiivseid ja kalleid tooteid, vaid ka autoosasid ja tarbekaupu, nagu näiteks toiduained ja ravimid.

Suur osa võltsitud toodetest imporditakse Euroopa siseturule kolmandatest riikidest. Statistika annab ülevaate selle probleemi ulatusest. 2007. aastal konfiskeerisid tolliasutused umbes 128 miljonit võltsitud toodet. Võrreldes 2005. aastaga kasvas see näitaja 70% võrra. Ravimite osas oli kasv 380%. Loomulikult võivad sellise kasvu taga olla erinevad põhjused. Selle põhjuseks võis olla ELi sisenevate võltsitud kaupade suurenev kogus, kuid samuti võib see olla põhjustatud võltsitud kaupade avastamise paranemisest tolliasutuste poolt.

Peaksime siiski meeles pidama, et standardid ei ole iseenesest piisavad kui meie piiridel ei toimu tõhusat seiret ning eelkõige kui seiret ei teostata kogu meie välispiiril ühtsel viisil. Selleks, et ELi sisenevate võltsitud kaupade vastane võitlus oleks tõhus, tuleb parandada koostööd tolliasutuste ja ELi liikmesriikide järelevalveasutuste vahel ning koostööd kolmandate riikide tolliasutustega. Koostöö paranemine peab toimuma samas tempos tehnoloogiliste muutustega. Sel põhjusel on väga oluline, et kogu Euroopa Liidu tolliasutustel oleks asjakohane varustus, mis võimaldab neil oma ülesandeid tõhusalt täita.

  Zuzana Roithová (PPE-DE) - (CS) 40 aastat tagasi oli tolliliit Euroopa jõukuse võtmeks, kuna pakkus võimaluse luua ühtne turg. Täna seisavad meie ees uued probleemid, mis tulenevad kaubavahetuse üleilmastumisest. Teame, et Euroopa sadamates suudetakse kontrollida üksnes kuni 0,5% importkaubast ning et igas kolmandas konteineris on võltsitud kaupu. Täiendavat ohtu kujutavad endast kaubad, mis ei vasta meie tehnilistele- ja ohutusstandarditele.

Soovin rõhutada, et peame Euroopa tarbijaid paremini kaitsma selliste toodete eest. Tõhusam koordineerimine sõltub uue ja kaasaegse õigusakti, mis on (või oli) meie kingitus tolliliidu aastapäeva puhul, rangest rakendamisest. Samuti sätestasime õigusaktis õiguse hävitada ohtlikke ja võltsitud tooteid. See toob tolliametnikele palju tööd ning on neile täiuslik kingitus. Kuid lisaks on vaja veel käsitleda mitmeid küsimusi: koostöö tihendamist ettevõtjatega, liikmesriikidevahelise koordineerimise tõhustamist e-tolli abil ning hiljuti lisandunud võimalust teha koostööd kolmandate riikidega. Loodetavasti oleme samuti mõnevõrra parandanud tingimusi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele.

  Andrzej Jan Szejna (PSE) - (PL) Hr juhataja, 1. juulil 1968 asutatud tolliliit oli esimene samm toonase kuue liikmesriigi majandusintegratsiooni tugevdamise suunas. Võime väita, et tegemist on edulooga Euroopa integratsiooni ajaloos. Tähistades tolliliidu 40. aastapäeva, väärib mainimist, et tegemist on hiilgava näitega sellest, et 27 liikmesriigiga ühenduses tehtav töö võib olla tõhus, sest siinkohal tuleb arvestada, et Euroopa Liidus ei ole kõigest üks tolliasutus, vaid 20 siseriiklikku tolliasutust, kellel on erinevad vastutusalad ja erinev struktuur, kuid kes teevad koostööd Euroopa ühise poliitika alusel ning õigusraamistikus, millega sätestatakse asjakohased eeskirjad ja menetlused. 27 liikmesriigi tolliasutused peavad töötama kui üks.

40 aastat tagasi oli tolliliidu eesmärk kaotada tollimaksud liikmesriikidevahelistel piiridel ning muuta ühise turu idee reaalsuseks. Täna teevad tolliasutused koostööd, et kaitsta Euroopa Liidu välispiiri ning võtavad meetmeid salakaubaveo vastu võitlemiseks, ohtlike võltsitud kaupade konfiskeerimiseks ning teiste ülesannete täitmiseks, mida (ning siinkohas soovin volinikku õnnitleda) võeti samuti arvesse Euroopa Komisjoni poolt 2008. aasta aprillis esitatud tolliliidu arengustrateegias.

  Marios Matsakis (ALDE) - Hr juhataja, tolliliit on üks imeline asi, kuid oleks imelisem veel, kui kõik asjaomased riigid seda ka järgiksid. Loomulikult viitan ma Türgile, kes hoolimata ELi survest jätkuvalt ei ratifitseeri Ankara protokolli ega rakenda seda Küprose suhtes, kehtestades sellega sisuliselt embargo Küprose suunalise mere- ja õhutranspordi suhtes.

Küsin teilt, miks lubab EL Türgil naeruvääristada meie eeskirju ja õigusnorme? Miks ei karistata Türgit sellise lubamatu käitumise eest? Miks ei sunni komisjon Türgit kas tolliliitu täielikult rakendama või sellest lahkuma? Kaua peame taluma sellist lugupidamatust ja naeruvääristamist kandidaatriigilt, kes soovib ennast pidada Euroopa riigiks?

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE) – (FR) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, esmalt soovin avaldada austust tööle, mida olete koos oma ametkonnaga kõnealuses valdkonnas teinud ning millega olete andnud Euroopa Liidule positiivse panuse. Samuti tänan kolleege ja oma fraktsiooni, et nad toetasid muudatusettepanekut, mille esitasin seoses vajadusega pöörata tähelepanu VKEdele, kelle nägemuses on impordi- ja ekspordimenetluste kohaldamisraskused ühed peamised mittetariifsed kaubandustõkked.

Arvan siiski, et peame minema kaugemale resolutsioonis ettepandud koostööst. Ajal, mil Lissaboni lepinguga nähakse ette, et kodanike kaitse on ELi üheks eesmärgiks ning mil WTO on suurtes raskustes, peame tegema täiendavaid jõupingutusi sest nagu ka hr volinik ütles, on tollistatistika murettekitav ning võltsimine ohustab jätkuvalt meie tervist, ohutust ja majandust. Saabunud on aeg liikuda edasi ning kaaluda tolliasutuste ühendamist sellisel tasemel, mis ulatub palju kaugemale praegusest koostööst, mille piirid on tänaseks selged.

  László Kovács, volinik − Hr juhataja, esmalt lubage mul tänada väga huvitava arutelu eest, mis just aset leidis. Võtsin hoolega teadmiseks tehtud märkused, kuna nad on nii mulle kui komisjonile (ja tolliteenistustele) väga kasulikud, et võtta arvesse Euroopa Parlamendi väljendatud poliitilisi prioriteete.

Mulle avaldas muljet selgesõnaline kiitus ja toetus, mida väljendati seoses tolliliidu tööga; kinnitan teile, et tolliliit jätkab oma eeskujulikku tööd. Mis on selle tagatiseks? Tagatiseks on see, et meil on vahendid, strateegia ja õiguslik alus, milleks on ajakohastatud ühenduse tolliseadustik, mis sisaldab eeskirju ja menetlusi, millega tagatakse seadusliku kaubavahetuse lihtsustamine ning samuti ka siseturu ning meie kodanike ohutuse ja tervise kaitsmine.

E-tolli raames on meie kasutuses IT-tehnoloogia ning meil on väga lai koostöövõrgustik: koostöö liikmesriikide tolliasutuste vahel, koostöö teiste õiguskaitseasutustega, koostöö ettevõtjatega – ning viidates parlamendiliikme Harbouri sõnavõtule tahaksin märkida, et eelmisel nädalal sain Frankfurdis teavet MediFake projekti kohta, millega käsitletakse võltsitud ravimeid ning kui erinevaid võltsitud tooteid üldse omavahel võrrelda võib, siis ravimid on kindlasti kõige ohtlikumad.

Mul on teile rõõm teatada, et riigis, mida ma kõige paremini tunnen, ehk siis Ungaris, sõlmiti paar päeva tagasi tolliasutuste ja ravimitehaste liidu vahel kokkulepe selle kohta, kuidas takistada võltsitud ravimite turule toomist.

Samuti teeme koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikidega, näiteks Hiinaga ning oma enam kui kolmeaastase kogemuse ja Hiina ametivõimudega korrapäraselt korraldatavate kohtumiste põhjal võin kindlalt väita, et Hiina poolne suhtumine on mõnevõrra paranenud. Nad on konkreetsemad, nad käsitlevad tegelikke probleemküsimusi, nad on koostööaltimad ja konstruktiivsemad.

Tõenäoliselt on põhjuseks see, et Hiina jaoks on üha enam tegemist küsimusega poliitilisest prestiižist. Hiina etendab üha olulisemat rolli nii maailma kaubavahetuses kui maailmapoliitikas ning ei taha olla tuntud kui võltsitud toodete peamine päritoluriik, kust pärinevad võltskaubad ohustavad teiste riikide kodanike ohutust, tervist ja isegi elu.

Teiseks põhjuseks on see, et Hiina on arvukate tõendite põhjal üha enam muutumas võltsitud toodete päritoluriigist nende sihtriigiks.

Vähemalt kaks kõnelejat mainisid Ameerika Ühendriikide Kongressi algatust, mis käsitleb 100% lasti skaneerimist: soovin teile kinnitada, et me tõesti püüame avaldada survet Ameerika Ühendriikide administratsioonile ning kaudselt isegi Ameerika Ühendriikide seadusandjale, kuna oleme täiesti kindlad (ja jätkame selle avalikku kinnitamist), et see algatus põhjustaks rahvusvahelise merelaevanduskaubanduse katkemise, tekitaks eksitava julgeolekutunde ning suunaks tähelepanu ja ressursid eemale tegelikest probleemidest. Loodame, et meid saadab lõpuks edu.

Olen kindel, et Euroopa Parlamendi ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni toel (mis on tolliliitu väga aktiivselt toetanud) on tagatud tolliliidu edukas toimimine ka järgmise 40 aasta jooksul.

Tänan teid väga tehtud panuse ja toetuse eest.

  Juhataja − Olen saanud ühe resolutsiooni eelnõu⁽¹⁾, mis on esitatud kodukorra artikli 103 lõike 2 kohaselt.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval 19. juunil 2008.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Sirpa Pietikäinen (PPE-DE) , kirjalikult – Tolliliidu 40. aastapäeva tähistamiseks on mitmeid põhjuseid. Tollimaksude ulatuslik kaotamine Euroopa Liidu liikmesriikide vahelises kaubanduses on kahtlemata liidu üks kõige olulisem saavutus. See on toonud suurt kasu nii ettevõtjatele kui Euroopa tarbijatele.

Liidu välispiiril töötavatele tolliametnikele on seatud suur vastutus. Ühtsele turule, mille sisepiiridel on kontrollimine üha harvem, on väljakutseks võltsitud tooted, ebaseaduslik uimasti- ja teiste kahjulike ainete kaubandus ning ohustatud loomaliikide või toodete salakaubavedu. Euroopa on üks maailma suuremaid võltsitud toodete turgusid. Kõnealuste toodete olemasolu ja kaubanduse maht rikuvad tõsiselt intellektuaalomandi õigusi. Olukorra parandamiseks tuleks kindlaks teha ja võtta otsustavamaid meetmeid.

Kõnealustele väljakutsetele lahenduse leidmiseks on eelkõige vaja ühtlustada ja sihipärasemaks muuta erinevate liikmesriikide tolliasutuste vahelist koostööd. Kokkuvõtteks võib aga siiski märkida, et Euroopa ühtse turu areng on olnud vaieldamatu edulugu seda tasub tähistada, kui kogu ELi jõukuse üht peamist põhjust.

(1) Vt protokoll.

23. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (arutelu)

  Juhataja . − Järgmine päevakorrapunkt on tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimel Marie Panayotopoulos-Cassiotou esitatud raport, milles käsitletakse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) kohta (KOM(2007)0797 – C6-0469/2007 -–2007/0278(COD)) (A6-0173/2008).

  Vladimír Špidla, volinik. − (CS) Austatud juhataja, daamid ja härrad, ma tahaksin tänada raportööri Marie Panayotopoulos-Cassiotoud, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning samuti naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamuse koostajat Lidia Joanna Geringer de Oedenbergi suurepärase töö eest.

Euroopa aastal 2010 on tähtis osa sotsiaalse Euroopa arendamisel. Valitud lähenemisviis, mille kohaselt kasutatakse ühe aasta vältel kombineeritult nii tsentraliseeritud kui ka detsentraliseeritud vahendeid, peaks kõige paremal viisil toetama poliitilist ühtekuuluvust eri valitsemistasandite ja nende subjektide vahel ning võimaldama teatavat paindlikkust, võttes arvesse liikmesriikides kujunenud konkreetset olukorda.

Euroopa aasta 2010 annab Euroopa Liidule ja liikmesriikidele võimaluse uuendada poliitilisi kohustusi ning rõhutab vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse mõju Euroopa Liidu sotsiaalsele ja majanduslikule arengule ning kodanike väärikusele. Euroopa aasta 2010 eesmärk on näidata, et vaesuse vastu saab võidelda ja see võitlus võib olla edukas.

Euroopa aasta 2010 loob ühtlasi platvormi aruteludeks Euroopa väärtuste ja nende väärtuste austamise üle võtmetegurina riikliku poliitika elluviimisel nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide tasandil. See aitab näha teise nurga alt inimesi, keda ähvardab vaesus ja sotsiaalne tõrjutus.

Komisjon on alati nõudnud selle põhimõtte või lähenemisviisi kirjalikku jäädvustamist. Mulle tundub, et suurem osa Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutest on tehtud selles suunas.

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou, raportöör. − (EL) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, vastavalt 2008. aasta ühisaruandele sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasatuse kohta, elab 16% ELi elanikkonnast ikka veel allpool vaesuspiiri ning 19% lastest ähvardab viletsus ja sotsiaalne tõrjutus, hoolimata kõikidest liikmesriikide poolt 2000. aastal võetud kohustustest vaesust aastaks 2010 oluliselt vähendada.

Vaesus ei puuduta üksnes naisi, lapsi ja teatavaid igas olukorras äärmiselt haavatavaid ühiskonnarühmi. Vaesus ei ole kaugeltki kadunud, energia- ja toiduainetööstuse sektoris toimuvate rahvusvaheliste arengute tulemusena ja sisemise ebavõrdsuse tagajärjel Euroopa Liidu vähem jõukates piirkondades on see hoopis süvenenud. Niisugustes kohtades nagu näiteks äärepoolsed piirkonnad, saared, deindustrialiseeritud piirkonnad ja muud, esineb pidevaid struktuurseid puudusi.

Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus ohustavad arengut, konkurentsi ja sotsiaalmudelit. Samuti kujutavad need endast inimõiguste rikkumist Euroopas, kes tahab olla eeskujuks inimväärikuse austamises ja kõigile võrdsete võimaluste tagamisel.

Komisjoni ettepanek vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) kohta, millel oleks tunduvalt suurem eelarve, kui on eraldatud eelmiste Euroopa aastate jaoks, on oluline samm solidaarsuse, sotsiaalse õigluse ning suurema majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamiseks.

Meie eesmärk on muuta aasta 2010 pöördeliseks vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse mitmemõõtmelise olemuse tunnistamisel. See ei puuduta ainult materiaalset vaesust, vaid ka juurdepääsu tervishoiuteenustele, elukohale, sotsiaalkaitsele, haridusele ja koolitusele ning tööhõivet ja elukvaliteeti üldiselt. Me peame aktsepteerima puudust kannatavate inimeste õigust väärikalt elada ning osaleda ühiskondlikus ja majanduselus. Me peame kinnitama liikmesriikide Euroopa ametite, sotsiaalpartnerite ja kõikide kodanike ühist vastutust sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamisel. Aastal 2010 pannakse alus kollektiivse vastutuse tõhusatele struktuuridele ja rikkuse õiglasele ümberjagamisele.

Euroopa Rahvapartei (Kristlikud Demokraadid) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon tegid omapoolseid ettepanekuid ja võtsid vastu muudatusettepanekud, et teha võimalikuks kõigi Euroopa Parlamendi fraktsioonide koostöö. Me tugevdasime komisjoni ettepanekut, laiendades haavatavate rühmade mõistet ning lisades niisugused küsimused nagu spetsiifiliste probleemidega perekondade, üksikvanemate ja suurte perede vajaduste rahuldamine, puuetega inimeste ja kodutute eriprobleemidega tegelemine, aktiivse integratsiooni edendamine ning juurdepääs kultuurile ja meelelahutusele.

See ei tähenda muidugi kõrvalekaldumist peaeesmärgist, milleks on korralikule alalisele tööle juurdepääsu tagamise kaudu üksikisikute ja perekondade rahalise olukorra parandamine. Hea töökoht pakub osalemisrahuldust ja annab iseseisvuse, mida on tarvis ühiskonna selliste haavatavamate liikmete vajaduste rahuldamiseks, nagu lapsed ja eakad.

Euroopa Parlamendi liikmetena oleme me tähelepanelikult jälginud ühenduse võrdsete võimaluste alaste õigusaktide korrektset kohaldamist. Oleme osalenud integreeritud, kooskõlastatud strateegiate väljatöötamisel ja rakendamisel nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil. Kõnealused strateegiad töötasid avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud asutused välja koostöös asjaomaste osapooltega, arvestades hea haldustava, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega.

Vaesuse vastu võitlemise aasta edukale kordaminekule aitavad kaasa avatud koordinatsiooni meetodi tugevdamine, meetmete kooskõlastamine olemasolevate Euroopa programmide ja eelmistel Euroopa aastatel saavutatuga, kodanikuühiskonna aktiivne osalemine ning ettepanekute ja tulemuste hoolikas hindamine Euroopa Komisjoni poolt.

Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu vahelise kokkuleppe saavutamist ootab valitsusväliste organisatsioonide osalemise küsimus ja nende tegevuse rahastamise tase. Meil on hea meel, et nõukogu nõustus ettepanekuga lisada otsusele komisjoni täiendav avaldus, mis kutsub osalema väikeseid ja keskmise suurusega valitsusväliseid organisatsioone, ning nende tegevuse võimaliku täieliku rahastamisega riiklike asutuste poolt.

Ma tahaksin tänada vastutavaid ametnikke, kolleege ja kaastöötajaid, kes aitasid mind käesoleva otsuse ettevalmistamisel.

ISTUNGI JUHATAJA: ALEJO VIDAL-QUADRAS
Asepresident

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamuse projekti autor. − (PL) Lugupeetud juhataja, ELi liikmesriikide kodanike elukvaliteedi tõstmine on Euroopa integratsiooni keskne küsimus. Siiski näitab statistika, et ELis jääb 78 miljoni inimese elatustase allapoole vaesuspiiri, kusjuures suurem osa neist on lapsed, naised ja eakad. See tähendab, et lisaks majanduslikele meetmetele peab Euroopa Liit hoolitsema ka ühiskondlike algatuste läbiviimise eest, millele Euroopa Parlament on mitmel korral tähelepanu juhtinud. Oma 15. novembri 2007. aasta resolutsioonis rõhutas parlament, et sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamine peavad edaspidi olema Euroopa Liidu poliitilisteks prioriteetideks. Komisjoni algatus kuulutada aasta 2010 vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks sobib kõnealusesse konteksti suurepäraselt ja aitab loodetavasti märkimisväärselt kaasa poliitilise tähelepanu koondamisele ning soodustab laiaulatuslikku tegevust, et sotsiaalkaitset ja sotsiaalset integratsiooni veelgi tugevdada.

Kõnealuse algatuse eelarve, 17 miljonit eurot, on rekordiline summa, kuid selle algatuse kordamineku tähtsaimaks elemendiks on projektide riiklikul tasandil elluviimine. Seepärast kutsume me liikmesriike üles kõnealuses algatuses osalema ja andma selle heaks piisavalt inimressursse ja rahalisi vahendeid.

24. Päevakorra muutmine (vt protokoll)

25. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (arutelu jätkamine)

  Juhataja. − Jätkame arutelu vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastat käsitleva raporti kohta fraktsioonide esindajate sõnavõttudega.

  Thomas Mann, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Härra juhataja, keskendudes ekspordi suurendamise ja üleilmastumise eesmärkidele, jätame me tähele panemata ühe elanikkonnarühma. Ma pean siinkohal silmas vaesuses elavaid inimesi, keda on ELis 78 miljonit, neist 19 miljonit on lapsed. Kas meil tuleb sellega leppida? Kindlasti mitte!

Sellesse rühma kuuluvad noorukid, kes ei saa koolis hakkama ja langevad välja, samuti vanemad inimesed, kes vaatamata aastakümnete pikkusele töötamisele saavad väikest pensioni, mis katab ainult hädavajalikud kulutused. Nad tunnevad ennast tõrjutuna ja sageli peavadki tegelikult üksi hakkama saama. Seetõttu osutub igapäevaelu neile ebakindla eluaseme, probleemse elurajooni, võlgadesse sattumise ohu, alkoholi ja uimastite näol tõsiselt raskeks vaimseks ja füüsiliseks koormaks – eluks ilma väärikuse ja eneseaustuseta. Liikmesriikide iga-aastane vaesust käsitlev raport peaks meid murelikuks tegema.

Möödunud aastal jälgisin ma Saksamaa Bundesdagi külaliste rõdult üht arutelu. Arutluse all olid vaesemad ühiskonnakihid. Selle tulemusena käivitus nädalaid kestnud tuline avalik arutelu. Midagi taolist on vaesuse all kannatavatele inimestele vaja – on vaja, et inimesed oleksid nende olemasolust teadlikud, suhtuksid neisse tõsiselt, aitaksid neil leida väljapääsutee. Marie Panayotopoulos-Cassiotou koostatud raport on väga hea – võin seda kinnitada nii omalt poolt kui ka fraktsiooni PPE-DE nimel – see avab meile tee 2010. aasta tähistamiseks vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastana.

Kui Euroopa aasta ei piirdu üksnes olukorra analüüsimisega, vaid võimaldab ohustatud sihtrühmade aktiivset osavõttu ja muutub foorumiks, kus nende häält kuulda võetakse, kui institutsioonidel on heade kavatsuste kuulutamise asemel ette näidata käegakatsutavaid tulemusi, kui eksperdid hariduse alal kavandavad motivatsiooni tõstvaid õpetamismeetodeid, mille tulemusena rohkem õpilasi edukalt kooli lõpetab, ning kui määratakse kindlaks sotsiaaltoetused, mis tõendatavalt ja jätkusuutlikult vähendavad vaesuse ohtu, saavad paljud praegu ennast tõrjutuna tundvad inimesed lõpuks teadlikuks oma õigustest meie ühiskonna sidusrühmadena osa võtta ühiskonna elust.

  Richard Falbr, fraktsiooni PSE nimel. – (CS) Ma tahaksin kõigepealt tänada kolleegi Marie Panayotopoulos-Cassiotoud hea raporti ja meeldiva koostöö eest. Tahaksin rõhutada kaht aspekti.

Meie dokumentides kasutatakse tihti mõisteid „inimväärne töö” ja „inimväärsed töökohad”. Tegelikult vastab siiski üha enam töökohti lihttöö ehk oskusi mittenõudva ja madalapalgalise töö kirjeldusele. Vaesuses elavate inimeste või vaesust kannatavate töötajate arv ei kahane, mis tõendab seda, et üha enam tööandjaid kasutab ebaseaduslikku tööjõudu. Hiljuti vastu võetud tööaja direktiivi eelnõu, mis sätestab võimaluse töötada mõnedele Hiina tööstuspiirkondadele iseloomulikul viisil, on järjekordne tagasilöök, mis suurendab kindlasti vaeste arvu.

Teine küsimus, millel ma tahaksin peatuda, puudutab vajadust võtta viimaks ometi arvesse asjaolu, et mõnedes liikmesriikides jääb tähelepanuta avalike teenuste ja sotsiaalteenuste erastamise suundumus. Avalike ja sotsiaalteenuste erastamise tulemusena suureneb vaesuses elavate inimeste hulk. Tahaksin siinkohal öelda, et minu esitatud muudatusettepanekud selle asjaolu rõhutamiseks on korduvalt tagasi lükatud. Oleks tore, kui me lõputu paberite koostamise ja tähtaegade kehtestamise asemel hakkaksime lõpuks ometi midagi tegema.

  Sepp Kusstatscher, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud juhataja, lubage mul kohe alguses väljendada oma poolehoidu mõttele, et aastal 2010 tuleb kogu Euroopas võtta poliitilised jõupingutused võitluses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu eriti terava tähelepanu alla.

Lubage mul siiski teha mõned kriitilised märkused. Mind häiris väga peamiselt nõukogu survel toimunud parandusettepanekute kõrvalejätmine selleks, et jõuda esimesel lugemisel kokkuleppele. Ma leian, et selle olulise algatuse jaoks on vaja 2010. aasta eelarvest eraldada rohkem raha, kuna võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu on Lissaboni tegevuskava ühemõtteline eesmärk, mida kahjuks ei ole kaugeltki suudetud saavutada.

Ma tahaksin veenduda, et Euroopa Komisjoni poolt väljamaksmisele kuuluvate ulatuslike rahaliste vahendite üle kehtestatakse hoolikam järelevalve, pidades eelkõige silmas Euroopa aastat 2010, et teha kindlaks, kas need vahendid toimivad õiglasema jaotamise instrumendina või aitavad hoopis allpool vaesuspiiri elavate inimesteni jõudmata rikkaid rikkamaks teha.

Ma kuulun nende hulka, kes toetaksid tingimusteta ELi institutsioonide sisest mõttevahetust põhisissetuleku kehtestamise kohta, eriti küsimuse osas, kas see oleks sobiv relv võitluses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu. Mul on väga kahju, et need ettepanekud otsekohe kõrvale tõrjuti. Ma toetan Euroopa aasta algatust, kuid minu meelest on see kõik liiga mittesiduv ja sellel ei ole sotsiaalpoliitika valdkonnas mitte mingit mõju.

  Jan Tadeusz Masiel, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Lugupeetud juhataja, 2010. aasta kuulutamine vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks on nõukogu poolt väga hea algatus. Me peaksime inimestele meenutama, et vaesuse kaotamine on üks Euroopa Liidu peamistest eesmärkidest. See suurendaks kahtlemata kodanike usaldust Euroopa Liidu institutsioonide vastu, eriti uutes liikmesriikides.

Minu kodumaal Poolas seostub Euroopa Liiduga ühinemine 2004. aastal kahjuks siiani paljude inimeste mälus vaesuse suurenemisega, eriti nende inimeste jaoks, kes elavad maal või väikelinnades. Selle tulemuseks oli madal valimisaktiivsus Euroopa Parlamendi valimistel ja see peegeldus valimistulemustes. Vaesuse vastu võitlemise Euroopa aasta annab võimaluse selles osas olukorda ümber hinnata ja mobiliseerib liikmesriike astuma konkreetseid samme võitluses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu. Ühiskonna pinnapealsel vaatlemisel tundub, et paljude üksikisikute ja perekondade elukvaliteet nii ELi vanades kui ka uutes liikmesriikides on hiljaaegu tunduvalt muutunud ja need muutused on kahjuks halvemuse suunas. Üha keerukam on näiteks eluaset leida. Selles osas on meil vaja uusi kehtivaid statistilisi andmeid.

Järjest enam ülemaailmastuvas maailmas, kus on üha keerulisem kontrolli säilitada, peaks riigi vastutus kodanike eest suurenema. Riik peaks kindlustama selle, et kodanikud tunneksid ennast vähemalt kõige algelisemal tasemel turvaliselt. Minu meelest seisneb kõnealusest Euroopa aastast tõusev tulu põhiliselt kõikide teavitamises probleemi olemasolust, teadlikkuse tõstmises ning vaeste ja tõrjututega solidaarsuse, sealhulgas vastastikuse rahalise toetuse edendamises.

  Gabriele Zimmer, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Austatud juhataja, Euroopa Parlamendi vasakpoolsete fraktsioon kiidab kolleegi esitatud raporti heaks ja seega toetab vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta eesmärki. Raportis rõhutatakse väga selgelt vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ulatuslikke tagajärgi, mitte ainult kui sotsiaalset probleemi, vaid veelgi enam vaesuse kammitsaisse sattunud inimeste isiklikku probleemi. Siin on juba korduvalt nimetatud asjaolu, et Euroopa Liidus elab 78 miljonit inimest vaesuses, sealhulgas 19 miljonit last.

Kui kavatsetakse teha suuri jõupingutusi vaesuse vastu võitlemiseks ja vaesuse kui sotsiaalse probleemi kõrvaldamiseks, on vajalik konkreetsete siduvate poliitiliste strateegiate olemasolu. Vaja on poliitilisi eesmärke ja tagatud individuaalset õigust elada vabana vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest. Just neid asju ei ole Euroopa Liidus siiski sätestatud. Euroopa Liidu peamised poliitilised strateegiad ei hõlma vaesusevastast võitlust. Majanduskasv ja töökohtade loomine ei vähenda vaesust. Isegi liidu rikkaimates liikmesriikides on täheldatud allpool vaesuspiiri või riskitaset elavate inimeste arvu suurenemist. Saksamaal on näiteks viimastel aastatel väikesed sissetulekud veelgi väiksemaks jäänud ja nende saajaid on samal ajal rohkem.

Teiste sõnadega, tööhõive ei aita ELis vaesust automaatselt ära hoida ja ma pean kahjuks ütlema, et Euroopa Komisjonis ja liikmesriikides ei ole see teadmine viinud mingite konkreetsete meetmepakettide väljatöötamiseni, mille eesmärgiks oleks riskitasemest kõrgema miinimumpalga kehtestamine või Sepp Kusstatscheri mainitud esmase sotsiaalse turvalisuse probleemi lahendamine.

  Kathy Sinnott, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Lugupeetud juhataja, ma tahaksin avaldada tunnustust Marie Panayotopoulos-Cassiotoule. Ma arvan, et laste vaesuse küsimusega tuleb kiiremas korras tegeleda.

Kui me vaatame statistikat vaesuse ohus elavate laste arvu kohta, 19 miljonit last Euroopas, on selge, et me peaksime panema suuremat rõhku perekonna tähtsusele ja sellest lähtuvalt kaitsma pereelu väärtusi. Perekonna institutsioon väärib tingimusteta austust ja kaitset. See on laste jaoks loomulik keskkond. Me võime arenenud riikide põhjal näha, et vaesus on üha enam perekonnaga, mitte piirkonnaga seotud nähtus. Lapse majanduslik staatus on vanemate omaga tihedalt seotud. Vanemate töötuks jäämine põhjustab lapse vaesuse.

Kuigi Iirimaal on perekondade sissetulek täiesti arvestatav, tuleb ette, et enamik sellest läheb majalaenu, ravikulude ja auto eest tasumiseks, jättes väiksema osa laste kasvatamiseks. Vahendid turvalise lapsepõlve tagamiseks jäävad ebapiisavateks ka muude probleemide tõttu, nagu vanemate sõltuvushaigus. Samuti muudavad perekonna rahalise olukorra laste jaoks ebasoodsaks vanemate lahuselu ja abielulahutus. Tõhus majanduslik ja sotsiaalne toetus perekondadele on väga oluline, et leevendada häbiväärset laste vaesust kaasaegses Euroopas.

  José Albino Silva Peneda (PPE-DE). - (PT) Austatud juhataja, volinik, ma panin tähele, et raport, mida me täna arutame, viitab sõnaselgelt pigem vaesuse kaotamisele kui pelgalt vaesuse vastu võitlemisele, nagu ette pandud oli. Mul on hea meel, et minu ettepanekuid on arvesse võetud, ja ma tahaksin selle eest tänada raportööri Marie Panayotopoulos-Cassiotoud.

Euroopa Liit on harjunud kiirelt reageerima ükskõik millises maailmanurgas toimuvatele looduskatastroofidele ja nende ohvreid igati abistama, seevastu kõhkleb ta liialt, kui asi puudutab majandus- ja sotsiaalsete katastroofide ohvrite abistamist ELi piires.

Ma räägin seda sellepärast, et minu meelest on üsna raske mõista, miks raportis, mis käsitleb vaesuse küsimust, ei leidu ühtki viidet toiduainete hinnatõusule. See üllatab mind, kuna me kõik teame, et mida vaesem on perekond, seda suurem protsent eelarvest kulutatakse toidu peale. Sellepärast oleks minu arust kasulik viidata näiteks hiljutisele komisjoni teatisele toiduainete hinnatõusu kohta.

Samuti olen ma veendunud, et me ei tohiks piirduda vaesuse kaotamisega üksnes ELi territooriumil. See sõda ei tunne piire – jutt käib ju väärtustest, mis on inimväärikusele äärmiselt olulised.

Kogu ajaloo vältel on Euroopat alati enam määratletud laienemise kaudu muudesse maailma riikidesse kui tema enda identiteedi abil. Kõikidest ülesannetest, mida EL võiks inimkonna hüvanguks 21. sajandil korda saata, oleks vaesuse kaotamine tõenäoliselt kõige üllam tegu. Sellepärast ma loodangi, et seda küsimust 2010. aastal igakülgselt käsitletakse.

  Jan Andersson (PSE). - (SV) Tänan väga, härra juhataja, volinik. Lubage mul kõigepealt tänada Marie Panayotopoulos-Cassiotoud suurepärase töö eest. Ühtlasi tahaksin öelda, et minu meelest on 2010. aasta kuulutamine vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks suurepärane algatus.

Nii nagu Vladimir Špidla ütles, aitab kõnealune aasta tõsta inimeste teadlikkust ja annab teadmisi olemasolevate struktuuride kohta, kuid sellest ei piisa. Nagu mõned parlamendiliikmed juba eelnevalt märkisid, peab sellele järgnema tegevus. Üldiselt ei ole olukord ELis sugugi halb, aga vaesus samas ei vähene. See pigem suureneb, ja täpselt nagu eelkõnelejad ütlesid, on kannatajateks enamasti naised ja lapsed. Lähenemisviisiks sobib avatud koordinatsiooni meetod, aga vähestest meetmetest ei piisa, neid on vaja paljudes valdkondades. Oluline on muidugi tööhõive, aga ka haridus, sotsiaalkindlustussüsteemid ja regionaalpoliitika, mille tähelepanu on suunatud unarusse jäetud piirkondadele. On vaja tegevust, mis on suunatud kindlatele elanikkonnarühmadele, nagu funktsionaalse puudega inimesed ja inimesed maailma muudest piirkondadest, kes kannatavad suuremat vaesust kui teised. Ma loodan, et kõnealune aasta on peale teadmiste ja teadlikkuse tõstmise ka vaesuse vähendamise konkreetsete meetmete alguspunkt ELis.

  Ewa Tomaszewska (UEN). - (PL) Austatud juhataja, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta on 2005.–2010. aasta sotsiaalkava keskpunkt. Sotsiaalkomisjon võttis vastu ühised näitajad, mille alusel on võimalik võrrelda sotsiaalset kaitset ja integratsiooniprotsessi.

Vaatamata sellele, et Euroopa Liidus ollakse teadlikud nii vaesuse probleemist kui ka sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks ettenähtud meetmete tähtsusest, kaasneb ELi riikide majanduskasvuga jätkuvalt erinevus sissetulekutes. Tulemuseks on see, et vaestele toob majanduskasv väga vähe kasu. See tähendab tegelikult, et sotsiaalse ühtekuuluvuse tase langeb. Kõnealuse olukorraga kaasnevad muud tegurid, millel on samuti negatiivsed tagajärjed, näiteks see, et vähemalt viiendikku Euroopa Liidu lastest ähvardab vaesuse oht. Demograafilise languse ajajärgul peaksime me laste eest erilist hoolt kandma, eriti paljulapseliste perede puhul, kelle olukord on kõige raskem. Niisugustele peredele mõjuvad eriti diskrimineerivalt lastekaupadele kehtestatud kõrged käibemaksumäärad.

Ma tahaksin tõepoolest raportööri selle eest õnnitleda, et ta juhtis tähelepanu vaesusega võitlemise küsimusele.

  Edit Bauer (PPE-DE). - (SK) Lugupeetud juhataja, volinik, ma tervitan Marie Panayotopoulos-Cassiotou raportit, nagu ka komisjoni kindlameelsust jätkata võitlust vaesuse vastu.

Vaesuse laialdane levik on tõenäoliselt üks kõige silmatorkavamaid vastuolusid muidu jõukas Euroopas. Ei ole ju kokkusattumus, et paljud teised parlamendiliikmed on esile toonud need suured arvulised näitajad – miljonid inimesed, kes elavad vaesuse ohus, kuid kõige muljetavaldavam on vaeses keskkonnas sündinud ja vaesuseohus elavate laste suur arv. Sellest lähtuvalt ei ole üllatav, et lapsed kooli varakult pooleli jätavad, et kooli pooleli jätnud laste protsent on hämmastavalt kõrge. Teine rabav statistiline näitaja on selliste laste väga suur arv, sadades tuhandetes, kes on kodutud või elavad hooldusasutustes.

Probleem seisneb selles, et nii vaesus kui ka sotsiaalne tõrjutus on päritavad. Seetõttu jäävad sotsiaalselt tõrjutud inimeste jaoks hariduse omandamise ja elukestvas õppes osalemise võimalused saavutamatuks unistuseks.

Loodame, et vaesuse vastu võitlemise Euroopa aasta annab piisava ajendi riiklikus poliitikas solidaarsuse põhimõtte tugevdamiseks. Kui me võtame veel arvesse edaspidiseid muutusi rahvastiku struktuuris, on kõnealuse põhimõtte rakendamine veelgi keerulisem. Riiklike eelarve- ja kindlustussüsteemide analüüs näitab, et mõnedes liikmesriikides kätkevad need finantsriske või isegi sotsiaalseid ohte, mis võivad viia vaesuse veelgi laialdasemale levikule.

Kahtlemata paneb praegune nafta- ja toiduainete hinna kiire tõus lisakoormuse madalaimat sissetulekut saavasse rühma kuuluvate inimeste eelarvele. See annab enam kui piisavalt põhjust tagada, et peale vaesusele tähelepanu juhtimise aitaks vaesuse vastu võitlemise Euroopa aasta luua ka konkreetseid arvestataval riiklikul tasandil asutusi, mis lihtsustaksid erinevate strateegiate koordineerimist võitluses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu.

  Alejandro Cercas (PSE). - (ES) Austatud juhataja, ka mina tahaksin õnnitleda komisjoni ja muidugi raportööri, kes andsid võimaluse selle arutelu läbiviimiseks, et teha esimesed sammud 2010. aasta vaesuse vastu võitlemise aastana tähelepanuväärseks muutmisel.

Lissabonis öeldi, et võitlus vaesuse vastu on üks Euroopa Liidu eesmärkidest ja me oleme tihti rääkinud, nagu ka paljud nõukogud, et 2010. aastaks tuleb saavutada vaesuse tunduv vähenemine, kuid kahjuks ei ole seda märgata. Seetõttu tuleb meil teha täiendavaid jõupingutusi ja kasutada võimalust veel kord korrata, et rikkuse kasv ei too meile kõigile võrdselt kasu.

Mõned elanikkonnarühmad on eriti haavatavad ja vajavad kaitset vaesuse eest, kuna kord juba vaesunud inimestel on väga raske selle vastu võidelda.

Sellepärast vajame horisontaalset poliitikat, mis tagaks inimväärsed töökohad ja haridusvõimalused mitte ainult selle programmi, vaid kõigi Euroopa Liidu programmide raames, et solidaarsus ei puudutaks ainult majanduspoliitikat, vaid oleks Euroopa Liidu keskne põhimõte.

  Ryszard Czarnecki (UEN). - (PL) Austatud juhataja, võiks isegi öelda, et meie käsutuses olevad andmed tegelikult vähendavad kõnealuse probleemi ulatust. Need annavad ülevaate vaesusest Euroopa Liidus enne Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist. Pärast nende kahe suhteliselt vaese riigi ühinemist on vaesuse tase ELis tunduvalt suurenenud. Me ei tohiks seda asjaolu varjata. Lisaks sellele ei ela üksnes iga seitsmes ELi liikmesriigi kodanik allpool vaesuspiiri, pigem tunduvalt enam kui 16%, isegi üle 20% elanikkonnast.

Arvestades sellega tahaksin ma esitada tungiva palve, et Euroopa Liit rahastaks kõiki siin kõne all olnud projekte enam kui 50% ulatuses. See on eriti tähtis vaesemate riikide seisukohalt. Otsus seada piirmääraks 50% on tegelikult takistuseks võitluses vaesuse vastu.

(Aplaus)

  Joel Hasse Ferreira (PSE). - (PT) Lugupeetud juhataja, volinik Špidla, daamid ja härrad, sotsiaalselt kõige haavatavamate rühmade võõrandamatute õiguste tunnustamine on hädavajalik ja nende õiguste praktiline tunnustamine tähendab nii avaliku kui ka erasektori sotsiaalvaldkonda kuuluvate sidusrühmade ulatuslikku kaasamist.

Sotsiaalse ühtekuuluvuse erinevate mõõtmete kaitsmiseks peavad EL ja liikmesriigid andma oma panuse vaesuse kaotamisse ja võitlusesse sotsiaalse tõrjutuse vastu, käivitades konkreetseid meetmeid kõige erinevamatel tasanditel.

Selleks on vaja täielikult ja tõepäraselt uurida vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, kuna usaldusväärsete ja võrreldavate näitajate olemasolu, mis peegeldaksid selle nähtuse erinevate sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõõtmete arengut, on hädavajalik.

Vaesuses elavad naised ja üksikvanemaga perekonnad on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse seisukohalt eriti haavatavad ning seetõttu tuleb neile pöörata erilist tähelepanu ja pakkuda tuge.

Peale raportöörile mõeldud tänusõnade tahaksin lõpetuseks öelda, et aasta 2010 peaks kujunema eriti tõhusaks aastaks võitluses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu ning sellele tuleks tõmmata rohkem tähelepanu.

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). - (PL) Lugupeetud juhataja, ma tahaksin juhtida tähelepanu kolmele arutelupunktile. Euroopa Komisjoni viimase raporti kohaselt elas 2004. aastal 100 miljonit ELi kodanikku, seega 20% kogu elanikkonnast, väiksema sissetulekuga kui 60% ELi keskmisest sissetulekust, mis tähendab, et nad pidid läbi saama vähemaga kui 15 eurot päevas. Uutes liikmesriikides, nagu Poola, Leedu, Läti ja Slovakkia, kehtib see peaaegu 80% kohta elanikkonnast.

Teiseks, ELi riikide majanduslikus ja sotsiaalses tegevuses ei tohi kasutada liberaalsete majandusteadlaste poolt sageli pakutud lahendust, mille kohaselt sissetulekute oluline erinevus stimuleerib majanduskasvu. 2006. aastal olid Taanis, Rootsis, Soomes, Sloveenias ja Tšehhi Vabariigis erinevused sissetulekutes kõige väiksemad ning nende riikide SKT aastane kasv on paljude aastate jooksul püsinud stabiilsena vastandina nendele riikidele, kus erinevus sissetulekutes on kõige suurem, nagu Läti, Leedu, Portugal ja Kreeka ning kahjuks ka minu kodumaa Poola.

Kolmandaks tahaksin avaldada lootust, et aasta 2010 kui vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta teadvustab kõigile meie otsusetegijatele, et vaesus ja sotsiaalne tõrjutus mõjuvad pärssivalt majanduskasvule ja sotsiaalsele arengule.

(Aplaus)

  Gabriela Creţu (PSE). – (RO) Austatud volinik, kallid kolleegid, komisjon üritab meile meenutada midagi, mida me väga hästi teame – vaesuses, sealjuures äärmises vaesuses elavate eurooplaste arv on väga suur. Neid, kes seda ei tea, võib süüdistada selles, et õigluse ja solidaarsuse põhimõttele tuginev rikas ühiskond, nagu meil on, toimib nii, et vaesuses vaevleval Euroopa riigil on parlamendis rohkem kohti kui Saksamaal. Vaesus ei ole abstraktne mõiste, see on eluviis, mis kahjustab kõige enam just naisi ja lapsi. Naised on eriti suures ohus, sealhulgas ka tööl käivad naised, võttes arvesse palgavahesid, koondumist madalapalgalistesse, nõrga ametiühingutegevusega majandussektoritesse ja varimajandusse ning seda, et nad on üksikvanemaga perede hulgas ülekaalus. Vaesus on päritav. Vanemate majanduslikust vaesusest tuleneb laste kultuuriline vaesus, kahanenud väljavaadetega haridusele, poliitiline vaesus, väheste osalemisvõimalustega otsuste tegemisel või sellest kõrvalejäämine ja sotsiaalne vaesus, tagasihoidliku osalemisega ühiskondlikus tegevuses ja eraldatusega. See loob sügavamat ebavõrdsust kui erinevast ostujõust tulenev vaesus. Vähimgi sidusus avalduste ja tegude vahel sunnib meid tegema rohkem kui kodanike teadlikkuse tõstmine. Olukorra parandamiseks on vaja poliitilisi otsuseid. Meil ei ole põhjust rääkida ressursside puudumisest Euroopa Liidus, pigem nende ebaõigest jaotamisest, reeglitest, mis kinnistavad tõrjutuse. See on ühine vastutus, mis puudutab ka ettevõtteid, kes omaenda huve silmas pidades peaksid minema kaugemale kui ümbruskonna hulkuvaid koeri abistavate ühingute rahastamine, mis ainsana annab tunnistust nende ühiskondlikust vastutusest.

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN). - (PL) Härra juhataja, 2010. aasta kuulutamine vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks ei lahenda neid probleeme, mida kogevad 80 miljonit inimest, kes Euroopa Liidus elavad allpool vaesuspiiri. Komisjonide moodustamine, bürokraatia suurendamine, koosolekud ja istungid ei too neile leiba lauale.

Vaesuse vastu võitlemiseks tuleb teisiti käsitleda rikkuste loomise ja jaotamise küsimust. Tuleb selgelt rõhutada, et üleilmastumine soodustab mõnede puhul ülemäärase rikkuse loomist ja teiste jaoks kiiret vaesumist. Kahjuks on neid teisi üha rohkem. Vaesuse probleem ELis suureneb jätkuvalt ja sellel on mitu põhjust, sealhulgas rikkuste ebaõiglane jaotamine, probleemid toiduainete jaotamise ja nende tõusvate hindadega, perekonna eest hoolitsemise kulude üldine kasv, demograafiline olukord Euroopas ja kogu maailmas, püsiv ebavõrdsus, teatud piirkondade ajaloolistel põhjustest tingitud tagurlus ja suutmatus välja mõelda hädasolijate abistamiseks kohane mudel.

Kuna meil ei ole võimalik lahendada vaesuse probleemi tervikuna, tagame vähemalt lastele ja noortele tasuta hariduse ja toidu.

  Zbigniew Zaleski (PPE-DE). - (ES) Lugupeetud juhataja, volinik, ma tahaksin esile tuua ühe konkreetse aspekti ja ma räägin poola keeles:

(PL) Lugupeetud juhataja, me püüame võrdlemisi vähese eduga abistada vaeseid riike Aafrikas ja Ladina-Ameerikas, kuid mitte miski ei õigusta vaeste inimeste abistamata jätmist Euroopa Liidus. Meil on piirkondi, kus inimesed on väga vaesed, eriti lapsed. Ma tahaksin juhtida tähelepanu probleemile, millel on tulevikus tõsised tagajärjed, nimelt niisugune nähtus nagu Euroopa orvud. Need on sisserändajate lapsed, kelle vanemad rändavad Euroopa Liidus ühest riigist teise, jättes oma lapsed tihti saatuse hooleks. Ma usun, et selle probleemi psühholoogilised tagajärjed lähevad meile edaspidi kalliks maksma. Sellepärast peaksime me praegu tegema kõik, et see probleem kõrvaldada.

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE). – (RO) Austatud juhataja, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamine on üks Euroopa Liidu peamistest eesmärkidest. Sellepärast peaks 2010. aasta olema Euroopa strateegia rakendamisel selles valdkonnas otsustav. 78 miljonist kodanikust, kes elavad vaesuse ohus, on 19 miljonit lapsed. Kahjuks puuduvad siiani laste olukorra parandamiseks kavandatud Euroopa programmid ja fondid. Euroopa Liit eraldab küll rahalisi vahendeid koolide puuviljade ja piimatoodetega varustamiseks ja raha õpilaste hariduse jaoks, kuid minu meelest on meil vaja sidusat strateegiat ja vaestest perekondadest pärit laste jaoks mõeldud reaalseid programme. Samal ajal peaksime ka keskenduma muudele ebasoodsas olukorras olevatele elanikkonnarühmadele, eriti noortele inimestele, kelle osas meil tuleb määrata kindlaks tegevuspõhimõtted ja eraldada suuremad summad struktuurifondidest. Lisaks sellele on oluline rõhutada asjaolu, et praegu ei saa me vajalikke rahalisi vahendeid omamata luua eeldusi jätkusuutlikuks ühiskondlikuks arenguks. Minu arvates ei ole eraldatud 17 miljoni euro suurune summa piisav, arvestades praeguste Euroopa vajadustega võitluses sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu. Lõpetuseks, võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu peaks olema ühendatud olemasolevate programmidega. Vaesuse vastu võitlemise Euroopa aasta prioriteetide rahastamiseks tuleks kasutada nii Euroopa Sotsiaalfondi kui ka Euroopa programmi Progress.

  Anna Záborská (PPE-DE). – (FR) Lugupeetud juhataja, volinik, daamid ja härrad, ma õnnitlen teid selle suurepärase ettepaneku puhul. Ühtlasi tänan Marie Panayotopoulos-Cassiotoud väga hea raporti eest. Ma olen kindel, et me hääletame ühehäälselt resolutsiooni poolt.

Ma panen siiski veidi imeks. Meil on järjekordne Euroopa aasta, seekord äärmise vaesuse vastu. 20 aasta eest tähistas rahvusvaheline kogukond 17. oktoobril rahvusvahelist vaesuse likvideerimise päeva. 17. oktoobri tähistamisel Euroopa Parlamendis Brüsselis olin ma koos kolleeg Iñigo Méndez de Vigoga, kes juhib selle parlamendi delegatsiooni koos neljanda ülemaailmse naisteteemalise konverentsiga.

Praegu siin sõna võttes palun, et te märgiksite selle kuupäeva oma kalendritesse. Ma loodan, et 17. oktoobril tähistavad Euroopa institutsioonid oma vankumatut solidaarsust päevakohase loosungiga: „Kui inimesed on mõistetud elama viletsuses, rikutakse inimõigusi. Ühinemine nende jaluleseadmise nimel on meie püha kohustus”.

  Vladimír Maňka (PSE). - (SK) Euroopa Liidus elab vaesuse ohus kokku 78 miljonit inimest. Kõige haavatavamate rühmade jaoks suurendavad tarbekaupade, energia ja toiduainete jätkuvalt tõusvad hinnad seda ohtu veelgi.

Kvaliteetne tööhõive vähendab oluliselt vaesuse ohtu. Sellegipoolest elavad ka tööl käivad inimesed tihti vaesuse ohus.

Uuendatud Lissaboni strateegia edendab kõikide jaoks võrdseid võimalusi, suurendades sotsiaalset ja põlvkondadevahelist solidaarsust ning luues ühiskonna, kus vaesus puudub. Sellest lähtuvalt kiidan ma heaks käesoleva algatuse, mis teadvustab senisest enam vaesuse probleemi ja püüab kehtestada ühtset kooskõlastatud poliitikat.

Vaesusevastase võitluse kampaania peaks tõstma üldist teadlikkust ja panema aluse pikaajalisele tööle võitluses vaesuse kui nähtuse vastu. Selles osas on meil Skandinaavia riikidelt palju õppida. Nendes riikides on tõestatud, et üheks kõige tõhusamaks vaesuse vähendamise vahendiks on aktiivne tööturupoliitika koos heade töötingimuste ja sotsiaalkaitse kindla tagamisega.

  Danutė Budreikaitė (ALDE). – (LT) Ma kiidan heaks komisjoni ettepaneku kuulutada 2010. aasta vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks. Vaesus on nii ELi kui ka maailma probleem.

Ma tahaksin rääkida mõnedest vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse teravamatest aspektidest, millele me peaksime pöörama varasemast rohkem tähelepanu.

Kõigepealt, kui me likvideerime laste vaesuse, siis me pääseme vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse nõiaringist, mis kandub vältimatult ühest põlvkonnast teise.

Teiseks, ligikaudu 10% töötavast elanikkonnast elab madalate palkade, osalise tööajaga töötamise ja madala kvalifikatsiooni tõttu ikkagi vaesuses. Sellepärast on hädavajalik edendada töötajate harimisel põhinevat kvalitatiivset tööhõivet.

Kolmandaks, samuti on äärmiselt tähtis edendada ühiskonnasisest solidaarsust, teadvustades vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleeme kõigile ühiskonna liikmetele.

Ma kutsun kõiki ELi institutsioone ja liikmesriike üles andma avalikkusele üksikasjalikumat teavet võitluse kohta vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega, et tõsta ühise vastutuse tunnet ja aidata hajutada eelarvamust sellest kui rahalisest koormusest ühiskonnale.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). - (PL) Lugupeetud juhataja, vaesus on väga keeruline nähtus, mis võib avalduda mitmesugustes vormides. See avaldub erinevates maades erinevalt. Euroopas ei sure inimesed nälga, siin on peamisteks probleemideks väike sissetulek, viletsad elamistingimused, kehv tervis, sageli alkoholism, võõrandumistunne ja tulevikuväljavaadete puudumine.

Vaesus on ohtlik nähtus, eriti laste hulgas, sest paljudel juhtudel on see pärilik. Vaesuses üles kasvanud lastel on palju raskem elus edasi jõuda, nad ei saa sellega ilma kõrvalise abita hakkama ja jagavad oma vanemate saatust.

Sellepärast on tähtis teha kõik, mis võimalik, et kaotada see põlvest põlve edasi kanduv vaesuse pärand. Sotsiaalse integratsiooni tugevdamine, vaesuse vähendamine ja võitlus sotsiaalse tõrjutuse vastu on ELi jaoks tõsine väljakutse, eelkõige arvestades demograafiliste muutustega, nagu vananev elanikkond ja sisserändajate sissevool.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). - (PT) Vaesuse vastu võitlemise Euroopa aasta väljakuulutamisest ei piisa, kui ligi 20% Euroopa elanikkonnast ähvardab vaesuse oht. Sotsiaalse ebavõrdsuse teravnemine, madalapalgaliste ja ebakindlate töökohtadega töötajate arvu kasv, mis omakorda suurendab vaeste arvu, ning järjest tõusvad kütuse ja toiduainete hinnad – see kõik nõuab teistsuguseid strateegiaid, et tagada laste, naiste ja perekondade sotsiaalne kaasamine.

Vaja on meetmeid, mis muudavad töö atraktiivsemaks, tõstavad õiguste andmise abil tööhõivet, tagavad kvaliteetsed avalikud teenused, korraliku eluaseme ning riikliku ja üldise sotsiaalkindlustuse.

Sellega seoses tuleks kiiresti heaks kiita Euroopa solidaarsuse ja sotsiaalse arengu strateegia, mis asendaks Lissaboni strateegia ja stabiilsuse pakti neoliberaalse poliitika, et aastal 2010 ei oleks meil vaesust veelgi enam kui praegu.

  Juan Andrés Naranjo Escobar (PPE-DE). - (ES) Härra juhataja, ma tahaksin kõigepealt õnnitleda raportööri ja volinikku selle algatuse puhul.

Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus on sama nähtuse kaks tahku ja need iseloomustavad ühiskonda, kus on puudustkannatavaid inimesi, ühiskonda, kus puudub sotsiaalne ühtekuuluvus. Kokkuvõttes on tegu siiski eetika küsimusega.

Aasta 2010 tuleb vaesusevastase võitluse aasta. Me kõik teame, et sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse kaotamine on väga pikaajaline ja keeruline ülesanne, aga kui me suudame parimal viisil kasutada iga sellesse programmi investeeritud eurot, kui me jõuame nende inimesteni, kes vajavad kõige enam abi, kui me suudame äratada avaliku arvamuse, siis me loome uue Euroopa kodakondsuse. See oleks suur saavutus.

Möödunud nädalal lükkasid Iirimaa kodanikud tagasi Lissaboni lepingu. Iiri ühiskonnas külvas segadust mitmesugustele arvamustele tuginev demagoogiline propaganda, mis tekitas alusetut hirmu üleilmastumise ees ja teatud kahtlusi meie ühise kodu ehitamise osas.

Kuulutades aasta 2010 vaesusevastase võitluse aastaks, peame me selle ühtlasi kuulutama ka Euroopa kodakondsuse aastaks.

  Vladimír Špidla, volinik. − (CS) Lugupeetud daamid ja härrad, tänan teid selle põhjaliku arutelu eest, mis käsitles vaesuse paljusid aspekte. Minu arvates näitab juba selle ettepaneku esitamine selgelt, et komisjon ei eira vaesuse probleemi ja üritab pikkamööda luua sellise poliitilise keskkonna, mis võimaldab palju tõhusamalt vaesuse vastu võidelda. Ühtlasi tahan ma öelda, et komisjon käsitleb vaesuse probleemi kogu selle keerukuses. Kuigi mõned komisjoni dokumentidest käsitlevad vaesust per se, nagu näiteks hiljuti avaldatud teatis aktiivse kaasamise kohta, mis rõhutab kvaliteetsete töökohtade tähtsust vastavalt Lissaboni strateegia eesmärgile luua rohkem ja paremaid töökohti, mõistab komisjon siiski, et vaesuse keerukat küsimust ei saa üksnes tööturu vahendite abil lahendada. Piisab sellest, kui nimetada laste vaesust, mis on ilmselgelt seotud ka haridussüsteemi kvaliteediga. Samuti pensionieas inimeste vaesuse probleemi, mida enesestmõistetavalt ei ole võimalik otseselt tööturu vahendeid kasutades lahendada.

Lubage mul käsitleda veel mõningaid väga olulisi küsimusi. Komisjoni ettepanek kõnealuse kava rahastamiseks on kogusummas 17 miljonit eurot, arutelu käigus oli kuulda arvamust, et riiklike projektide rahastamist tuleks suurendada, eelkõige mõnedes riikides. Komisjon ei nõustu selle arvamusega sel lihtsal põhjusel, et meie eesmärk on pakkuda nii palju rahalist toetust kui võimalik selleks, et meie meetmeid võimalikult tõhusateks muuta. Vaesuse vastu võitlemise Euroopa aasta on tavapärase demokraatliku poliitilise menetluse klassikaline näide. Läbimurde saavutamiseks ja poliitilise õhkkonna muutmiseks on meil vaja üksikasjalist teemakeskset arutelu ning see ongi Euroopa aasta eesmärk.

Tahaksin nüüd rääkida mõningatest esitatud muudatusettepanekutest. Ma olen nõus muudatusettepanekutega, mis puudutavad eesmärkide nimetusi artiklis 2 ja Euroopa aasta prioriteetide loetelus, samuti nõustun ma muudatusettepanekutega, mis keskenduvad soolisele võrdõiguslikkusele. Kuna muudatusettepanekuid on laekunud väga palju, lubage mul esitada parlamendile täpne loetelu ilma neid suuliselt tsiteerimata.

Ma puudutaksin ainult kaht artiklit, artikleid 37 ja 52, millele ma tahan eraldi tähelepanu pöörata. Teie nõusolekul loen ma ette mainitud kahe artikli kohta käiva teksti.

Komisjon omistab väga suurt tähtsust sellele, et lihtsustada ja toetada laiaulatuslikku osalemist kõikidel vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaga 2010 seotud meetmetasanditel kui praktilist viisi selle positiivse ja kestva mõju tagamiseks.

Kooskõlas Euroopa aasta otsusega töötab komisjon strateegilises raamdokumendis välja ühised suunised, mis sätestavad Euroopa aasta meetmete rakendamise põhiprioriteedid, sealhulgas riiklikes asutustes ja meetmetes osalemise miinimumstandardid.

Strateegiline raamdokument on adresseeritud riiklikele rakendusasutustele, kes vastutavad Euroopa aastaks riiklike programmide määratlemise ja ühenduse rahastamiseks esitatavate üksikmeetmete valimise eest ning muudele asjaosalistele.

Sellega seoses rõhutab komisjon valitsusväliste organisatsioonide juurdepääsu lihtsustamise tähtsust, sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega organisatsioonid. Võimalikult laiaulatusliku juurdepääsu tagamiseks võib riiklik rakendusasutus teha otsuse mitte nõuda kaasrahastamist ja teatud meetmeid täielikult rahastada.

Niisugune oli tekst. Daamid ja härrad, lubage mul peatuda veel Richard Falbri kõnel, kes tõstatas tööaja direktiivi küsimuse ja tegi seda viisil, millel on tegelikkusega vähe ühist. Suurema selguse huvides võib nõukogu saavutatud kompromisstulemuse lihtsustatult kokku võtta järgmiselt: 48tunnine töönädal jääb kehtima ja võimalust kasutada tööaja erandit vähendati 78-lt tunnilt 60-le või 65-le tunnile nädalas. See on üks kõnealuse kompromissi olulisi erijooni ja kuna seda käimasoleva arutelu ajal mainiti, tundus mulle, et sellele tuleks vastata.

Daamid ja härrad, lubage mul lõpetuseks teid veel kord tänada arutelu eest, mis puudutas vaesuse paljusid aspekte ja oli minu arvates väga sisukas. Kahjuks ei ole praegu võimalik kõiki teie sõnavõtte kommenteerida, arvestamata asjaolu, et valdav osa teie arvamustest kajastuvad raportööri raportis. Ma tahaksin teda raporti eest veel kord tänada.

volinik. − (FR)

Komisjoni seisukoht Euroopa Parlamendi muudatusettepanekute suhtes

Panayotopoulos-Cassiotou raport (A6-0173/2008)

Komisjon on tervikuna nõus järgmiste muudatusettepanekutega: 6, 7, 12, 13, 16, 17, 19, 20, 21, 22, 23, 27, 28, 29, 31, 33, 34, 35, 36, 38, 39, 41, 42, 46, 47, 48, 49, 53, 54, 55, 56, 57, 58, 59, 60, 61, 62 ja 63.

Komisjon on nõus järgmiste muudatusettepanekute sisuga, aga osaliselt ja tingimusel, et need ümber sõnastatakse: 1, 2, 3, 4, 5, 8, 9, 10, 11, 14, 15, 18, 24, 25, 26, 30, 32, 37, 43, 44, 45, 50, 51, 52, 64 ja 66.

Komisjon lükkab tagasi muudatusettepanekud 40 ja 65. Täpsemalt, arvestades muudatusettepanekuid 37 ja 52, mis käsitlevad väikeste ja keskmise suurusega organisatsioonide osalemist ja kaasrahastamise võimalust, kuni teatud projektide kogumaksumuseni, teeb komisjon kompromisslahendusena ettepaneku teha selles osas avaldus – mille ma teile ette loen – milles ta kohustub lisama nende kahe muudatusettepaneku üldise mõtte strateegilisse raamdokumenti, mille ta Euroopa aasta meetmete põhiprioriteetide määratlemiseks koostab.

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou, raportöör. − (EL) Austatud juhataja, volinik, tänan teid esitatud arvamuse eest. Ma loodan, et ühised suunised strateegilises raamdokumendis tõepoolest juhendavad riiklikke komiteesid tõhusa tegevuse kavandamisel. Täpselt nagu volinik rõhutas, peab põhieesmärk olema kõigi vaesusega kokkupuutuvate inimeste kaasamine nii praegu kui ka tulevikus.

Minu isiklik arvamus on, et vaesust ei ole võimalik täielikult kaotada, kuna see võib pärast looduskatastroofi uuesti võimust võtta. Siin on juttu olnud üleujutustest või tulekahjudest põhjustatud katastroofidest Kreekas ja muudes riikides, mille tagajärjel vaesus taas levib, samuti võib leviku põhjuseks olla rahvusvaheline olukord. Sellest lähtuvalt peame olema alati valmis. Sellepärast me panemegi suurt rõhku ennetamistööle, mis ka selgitab 17. oktoobril tähistatavat rahvusvahelist vaesuse likvideerimise päeva, millele Anna Záborská viitas. Me lisasime selle päeva raportisse.

Need ei ole väikesed ega vähese siduvusega meetmed. Me tahame, et need sobituks iga riigi vajadustega, ja usume, et vaesuse probleemiga tegelemine tähendab võitlusse asumist iga kogukonna rahu ja õitsengut ähvardava esimese võimsa vaenlasega. Ajaloolasest volinik teab, et 1000 aastat Euroopas püsinud Bütsantsi keisririigi valitseja toetas võitlust vaesuse vastu igas peetud kõnes. Ta pidas seda riigi kõige olulisemaks vaenlaseks nende järel, kellega ta oma piiridel sõdis.

Nii peame ka meie pidama vaesusevastast võitlust nii ELi piires kui ka väljaspool seda. Me peame saavutama need kuulsad aastatuhande eesmärgid, et oleks võimalik tegeleda ka ebaseaduslike ja majanduslikel põhjustel sisserändajate probleemiga, kes oma olukorda meie omaga võrreldes siia tulevad.

Ma olen veendunud, et oskusliku kavandamise abil saavutame me häid tulemusi ja tänan teid kõiki suurepäraste sõnade eest.

(Aplaus)

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. — (PL) Austatud juhataja, tahaksin tänada Marie Panayotopoulos-Cassiotoud suurepärase raporti eest ja eelkõige tähelepanu juhtimise eest vaesuse ennetamise küsimusele. Ma olen selle poolt, et aasta 2010 nimetatakse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks. Kõnealusest raportist rääkides tahaksin ma osutada sellele, kui oluline on vaesusest väljapääsu leidmiseks konkreetsete meetmete rakendamine, vastandina üksnes sellest rääkimisele. Euroopas elab 78 miljonit inimest vaesuses ja 19 miljonit neist on lapsed. Me peame meeles pidama perekonna tähtsust, mida tuleks kaitsta ja millele tuleks pakkuda sotsiaalset ja majanduslikku tuge, et likvideerida Euroopa laste hulgas valitsev ülisuur vaesus.

Siinkohal tuleks mainida ka vaesuse põhjust. See on märkimisväärne toiduainete ja energiahinna tõus, mis mõjutab põhiliselt paljulapselisi perekondi ja eakaid. Euroopa Komisjoni andmetel elab Poolas, Kreekas ja Portugalis umbes 14% töötavast elanikkonnast vaesuses.

  Corina Creţu (PSE), kirjalikult. – (RO) Tänan raportööri koostöövalmiduse eest kõnealuse raporti koostamisel. Euroopa Liidus elab üks kuuest inimesest allpool vaesuspiiri, kusjuures see statistika ei hõlma Rumeeniat ja Bulgaariat.

Kuigi vaesuse osas kahaneb vahe naiste ja meeste vahel enamikus liikmesriikides pidevalt ja keskmine erinevus suhtelist vaesust ja püsivat vaesust silmas pidades on 2%, tahaksin ma juhtida teie tähelepanu tegelikkusele uutes liikmesriikides. Rumeenias ja Bulgaarias on vaesuse ohus olevate naiste arv enam kui 10% suurem kui meeste arv. Samuti on naised rohkem ohustatud sotsiaalsest tõrjutusest.

Me ei tohiks eirata asjaolu, et solidaarsuse, sotsiaalse õigluse ja vaesuse kaotamise ideed on väljakutse, mis ei puuduta üksnes riike Euroopa Liidu sees, vaid ka ELi osalemist maailma majanduslikul ja poliitilisel areenil.

Seetõttu oleks minu meelest asjakohane lisada meeste ja naiste ebavõrdset olukorda puudutav osa teksti lõppversioonis üldisema sisuga artiklisse. Samuti pean ma oluliseks vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta vastavusse viimist aastatuhande arengueesmärkidega ja eriti rahvusvahelise vaesuse likvideerimise päevaga.

  Zita Gurmai (PSE), kirjalikult. – (HU) Vaesus on keerukas, suhteline ja mitmetahuline probleem, mis tõstatab majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi küsimusi. Sellele vaatamata tuleb meil võtta meetmeid vaesuse vastu võitlemiseks, sest aastal 2006 elas 16% (78 miljonit) kahekümne viie Euroopa Liidu liikmesriigi kogu elanikkonnast allpool vaesuspiiri. Lissaboni strateegia käivitamisel märtsis 2000 kutsus Euroopa Liidu Nõukogu liikmesriike ja komisjoni üles astuma samme, et saavutada vaesuse kaotamisel otsustavaid tulemusi hiljemalt 2010. aastaks. Meetmete väljatöötamine on väga oluline edasiminek, sest probleemi käsitlemiseks on vaja mõista selle täpset olemust. Mul on hea meel, et 2010. aasta kuulutati vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks. Ma olen kindel, et see aitab edendada heade tavade vahetamist ja uute algatuste käivitamist kõigis valdkondades, eelkõige seoses vaesuse ennetamise, järelevalve, rahastamismehhanismide ja laste vaesuse vastu võitlemisega.

Tuleks eraldi rõhutada, et praktiliste kogemuste põhjal ähvardab vaesus naisi palju rohkem kui mehi ja eriti käib see nende naiste kohta, kes on mitmest aspektist lähtudes ebasoodsas olukorras. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamine võitluses vaesuse vastu ja ühtlasi ka vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta raames on erakordselt oluline. Meeste ja naiste tõeline võrdväärsus on üks vaesuseohu vähendamise põhiline eeltingimus, kuna naiste vaesumine on vähem tõenäoline, kui neil on kohane ja piisavalt tasustatud töö, mida saab ühendada perekondlike kohustustega.

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. – (RO) Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikiri sätestab: „Vaesus, kus ta ka ei esineks, kujutab endast kõikjal ohtu õitsengule”. See on põhjus, miks ma rõhutan muudatusettepaneku tähtsust, mis puudutab vaesuse ennetamist ja selle vastast võitlust riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil teostatava mitmemõõtmelise poliitika abil, mis tagaks kodanike aktiivse osavõtu ühiskondlikus elus ja tööturul.

Reformid sotsiaalse kaitse ja aktiivse kaasamise poliitika valdkonnas on Euroopa kiirenevale majanduskasvule ja uute töökohtade loomisele otsustavalt kaasa aidanud. 2008. aasta esimesel veerandil oli Rumeenia majanduskasv ELis üks kiiremaid, suurenedes 8,2% võrra ajal, kui Euroopa keskmine majanduskasv on Eurostati andmetel 2,5%, kuid sellele vaatamata on madala haridustasemega inimesed, eriti maapiirkondades, kellel puudub kvalifikatsioon, lapsed, noored, puuetega inimesed ja romid märkimisväärses vaesuseohus.

Ma avaldan raportöörile tunnustust aktiivsuse eest ja pean väga vajalikuks, et liikmesriikide visandatud Euroopa Liidu soovitusi järgivad strateegiad taotleksid kodanike majandusliku konkurentsivõime ja sotsiaalse heaolu kõigile tulutoovat kokkusobitamist.

26. Ühtekuuluvuspoliitika mõju haavatavate kogukondade ja rühmade integratsioonile (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on regionaalarengukomisjoni nimel Gábor Harangozó esitatud raport ühtekuuluvuspoliitika mõju kohta haavatavate kogukondade ja rühmade integratsioonile (2007/2191(INI)) (A6-0212/2008).

  Gábor Harangozó, raportöör. − (HU) Tänan väga, härra juhataja, volinik Hübner, daamid ja härrad, mõned piirkonnad ja nendes piirkondades elavad inimesed ei ole võimelised ära kasutama neid võimalusi, mis me neile ühenduse ressurssidest anname, et likvideerida vaesus, milles nad elavad, ja aidata neil võimalikult kiiresti Euroopa Liidu keskmisele tasemele jõuda.

Ma algatasin selle raporti, et välja selgitada põhjused, miks me ei ole suutnud kaasa aidata kõnealuste piirkondade arengule, ja anda soovitusi olukorra muutmiseks ja kriisi lõpetamiseks. Euroopa Komisjoni neljanda ühtekuuluvuse arenguaruande kohaselt on ühtekuuluvuspoliitika riiklikul tasandil mõnedes riikides väga edukas. Praktiliselt avaldub see jõudsamas arengus ja positiivsetes edusammudes teel ELiga ühinenud ja ühtekuuluvusfondidest toetust saavate riikide ühtekuuluvusele. Kui me vaatame veidi täpsemal, piirkondlikul tasandil, näeme siiski, et piirkondadevahelised erinevused ei ole vähenenud samas ulatuses. Tooksin näiteks Ungari. Ungari keskosas on SKT inimese kohta 110% ELi keskmisest SKTst, kuid neljas Ungari seitsmest piirkonnast on SKT inimese kohta väiksem kui 45% ELi keskmisest. Nimetatud juhtudel erinevus vähemalt ei suurene. Piirkonnasiseste regionaalsete erinevuste suurenemine neljanda ühtekuuluvuse arenguaruande kinnitusel siiski sageli jätkub.

Mis saab olla põhjuseks, et mõned piirkonnad suudavad olemasolevaid võimalusi oma huvides ära kasutada ja teised mitte? Lähemal vaatlusel selguvad mõned väga olulised sügaval peituvad struktuurilised iseärasused just piirkondlikul tasandil. Piirkondades, mille areng on väga aeglane, puuduvad ilmselgelt inimesed, kes suudaksid asjakohaseid projekte välja töötada, samuti puudub nendesse piirkondadesse investeeringute saamiseks vajalik põhiinfrastruktuur, asjaomane haridus ja korralik tervishoiuteenus. Ungaris on näiteks mitmeid väiksemaid piirkondi, kus meeste eluiga on enam kui 15 aastat lühem kui rahvastiku keskmine eluiga.

Mida me saaksime selles suhtes teha? Kuna meil on tegemist äärmiselt keeruka ja selgelt väiksemate piirkondade keskse probleemiga, usun, et meil tuleks hinnata seda, kas on õige vaadelda ühtekuuluvuspoliitikat ainult piirkondadevahelisel tasandil, st piirkondlikul tasandil. Kas ei oleks õigem välja selgitada täpsemate ja eesmärgipärasemate meetmete vajadus väiksemate piirkondade tasandil, mis tekitavad kõige enam probleeme? Edaspidi peame kõigepealt välja selgitama otsustuste tegemiseks kasutatava statistika iseloomu. Ma puutusin selle probleemiga kokku raporti ettevalmistamisel, aga ma ei saa teile esitada mingit kindlat alust statistilise võrdluse teostamiseks, kuna kogu ELi ulatuses puuduvad väiksemate piirkondade kohta võrreldavad statistilised andmed. Ühtlasi tuleb meil edaspidi välja selgitada, kas on asjakohane siduda omavahel maapiirkondade ühtekuuluvust ja põllumajanduspoliitikat, kuigi tegu on eelkõige maapiirkondadega. Kas ei oleks kohasem käsitleda maapiirkondade probleeme ühtekuuluvuspoliitika kontekstis ja kasutada ühtekuuluvuspoliitika vahendeid, jättes põllumajanduspoliitika meetmetele ainult täiendava rolli?

Seoses sellega tahaksin ma tänada variraportööre erakordselt konstruktiivse abi eest raporti koostamisel. Samas tahaksin aga märkida, et pärast nädalate pikkusi läbirääkimisi ja pärast seda, kui ma nõustusin fraktsiooni PPE-DE raportiga, mis sisaldas olulist muudatust väga tähtsas raporti osas, hääletas fraktsioon PPE-DE oma muudatuse vastu. Minu jaoks tekib küsimus – mida me siis õieti tahame? Kas me tahame midagi tegemata lihtsalt nentida probleemi olemasolu või oleme valmis sellega tegelema ja tulema välja soovitustega, kuidas meie poliitikat muuta, keskendudes rohkem nende valdkondade tuvastamisele, kus annab midagi probleemi lahendamiseks ära teha? Tänan teid tähelepanu eest.

  Danuta Hübner, volinik. − Lugupeetud juhataja, ma tahaksin tänada Gábor Harangozód raporti eest ja samuti jõupingutuste eest saavutada oma komisjonis haavatavaid kogukondi ja rühmi puudutavas keerulises küsimuses üksmeelne seisukoht. Ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on sotsiaalse tõrjutuse kaotamine, et vältida majanduskasvuga kaasnevat sotsiaalset polariseerumist meie ühiskonnas, eelkõige haavatavate kogukondade ja rühmade integreerimine, mis jääb ühtekuuluvuspoliitika eesmärgiks ka tulevikus.

Raportis esile toodud probleemid on tõepoolest ühelt poolt territoriaalse ühtekuuluvuse ja teiselt poolt sotsiaalse ühtekuuluvuse piirimail ning kui sotsiaalse polariseerumise ja sotsiaalse eraldatuse probleemid mõnes piirkonnas kuhjuvad, saab sellest territoriaalse ühtekuuluvuse küsimus.

Sotsiaalne tõrjutus on probleem Euroopa Liidu vaeseimates piirkondades, kuid sotsiaalse eraldatuse saarekesi leidub ka selle kõige rikkamates linnades. Raport kutsub komisjoni üles esitama järgmises territoriaalset ühtekuuluvust käsitlevas rohelises raamatus selle ammendav määratlus ja ma võin kinnitada, et roheline raamat, mis ilmub käesoleva aasta septembri lõpus, annab oma panuse Euroopa Liidu piires ühise arusaama väljakujunemisele territoriaalse ühtekuuluvuse mõiste kohta.

Raportis tõdetakse, et haavatavate rühmade ja kogukondade teema ei ole sugugi kerge ja see ei tohiks piirduda ainult romi kogukondadega. Siiski on leidnud üldist tunnustust, et romi kogukondade olukord Euroopas nõuab erilist tähelepanu. Romide tõrjutuse mitmetahulise probleemi käsitlemiseks on vaja terviklikku lähenemisviisi, mida parlament jaanuaris ka põhjalikult arutas, võttes vastu resolutsiooni, mis käsitleb Euroopa strateegiat romide kohta. Komisjon esitab juuli alguses uuendatud sotsiaalmeetmete kava paketis töödokumendi romide kaasamiseks ettenähtud ühenduse vahendite ja strateegiate kohta.

Ma jagan raportis esitatud arvamust vajadusest kasutada senisest enam Euroopa poliitikavaldkondade ja samuti mitmesuguste olemasolevate rahastamisvahendite koostoimet ja vastasmõju. Riiklike ja piirkondlike asutustega ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavade üle läbirääkimisi pidades pööras komisjon sellele olulist tähelepanu.

Samuti jagan ma raportis välja öeldud seisukohta, et kõikide Euroopa Liidu piirkondade kohta piirkonnasisese võrreldava andmestiku kättesaadavaks tegemine, rõhuasetusega sotsiaalsetel näitajatel, on väga vajalik, kuid keeruline küsimus. Nagu te teate, ei kogu Eurostat andmeid, vaid haldab riiklike statistikasüsteemide saadetud andmeid.

Me lõpetasime äsja linnaauditi teise väljaande, mis hõlmab ajavahemikku kuni 2004. aastani, ja me teame täpselt, kui väike on territoriaalsete andmete kättesaadavus allpool klassikalist piirkondlikku tasandit NUTS 2. Selle probleemi käsitlemiseks ja territoriaalse ühtekuuluvuse rohelise raamatu ettevalmistamise taustal töötas regionaalpoliitika peadirektoraat selle kallal, et parandada uurimistöö kvaliteeti regionaalpoliitika valdkonnas, kaasa arvatud statistika. Selle töö tulemusena on praeguseks valminud kulutuste ülevaade ajavahemikul 2000–2006 NUTS 3 tasandil, mis hõlmab 20 kulukategooriat ja on kättesaadav eesmärgi 1 piirkondade, eesmärgi 2, algatuste Urban ja Interreg ning ühtekuuluvusfondi kohta.

Maapiirkondade audit on jäänud meile siiani väljakutseks. Kahjuks tuleb tunnistada, et puuduvad usaldusväärsed andmed selle kohta, kuhu teatavad tõrjutud elanikkonnarühmad on koondunud, ja seetõttu on võimatu sobitada niisuguste rühmade asukohaga meie äsja omandatud teavet selle kohta, millele ja kuhu ühtekuuluvuspoliitika vahendeid on kulutatud. Selles valdkonnas edu saavutamiseks on praeguse seisuga minu meelest vaja pigem kvalitatiivset analüüsi kasutavat konkreetset uurimistööd.

Ma tänan veel kord parlamenti nendele tähtsatele küsimustele tähelepanu juhtimise eest ja ootan põnevusega tänast arutelu.

  Ilda Figueiredo, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamuse koostaja. − (PT) Ma ei väsi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamuse koostajana kordamast vajadust toetada maapiirkondi, sealhulgas mägipiirkondi, kus on keskne koht naistel. Nende tööd tuleb väärtustada ja neile tuleb ühtlasi tagada korralik sissetulek.

Tuleb kindlustada küllaldaselt tasustatud tootmistegevus ja kvaliteetsed avalikud teenused, et hoida noori lahkumast ja vältida maapiirkondade tühjaks jäämist. Reformides ühist põllumajanduspoliitikat, tuleb erilist tähelepanu pöörata põllumajanduses tegutsevatele pereettevõtetele ning väikestele ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele, mida praegu ka tehakse, et muuta põllumajanduspoliitika õiglasemaks, võidelda maapiirkondadest lahkumise vastu ja toetada põllumajandustoodangut.

Samuti rõhutan vajadust toetada kõiki ebasoodsamas olukorras olevaid piirkondi, püsivate struktuuriliste puudustega alasid, äärepoolseimaid piirkondi ja neid alasid, kus toimub tööstuse ümberstruktureerimine, ümberpaigutamine või ettevõtete sulgemine, et tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning haavatavate kogukondade ja rühmade sotsiaalset kaasamist.

  Maria Petre, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (RO) Austatud juhataja, volinik, kallid kolleegid, kõigepealt tahaksin ma tänada raportööri tehtud töö ja erinevate arvamuste lähendamisel nähtud vaeva eest. Me kõik oleme nõus, et haavatavate rühmade ja kogukondade areng on seotud paljude raskustega ja nad nõuavad erilist tähelepanu nii ühtekuuluvuspoliitika kui ka muude olemasolevate rahalise abi vahendite raames.

Mina olin töö koostamise kõigil etappidel selle poolt, et raport jagataks kaheks eraldi osaks, kusjuures üks osa käsitleks haavatavaid kogukondi rahvusliku kuuluvuse seisukohalt ja teine teatud geograafiliselt ebasoodsatest teguritest määratletud aspektist. Kahjuks ei kajasta raport praegusel kujul meie ettepanekut. Meie fraktsioon esitab kolm muudatusettepanekut, mille heakskiitmisest meie hääletuse tulemus sõltub, nimelt soovime välja jätta põhjenduse Ee, mis on identne põhjendusega I, selgitades haavatava piirkonna või ala mõistet ja neid loetledes, ja lõike 17. Me loodame selles suhtes saada raportööri heakskiidu.

Ma rõhutaksin lõpetuseks veel kaht mõtet. Mis tahes etnilisest või geograafilisest aspektist haavatavate kogukondade probleeme saaks käsitleda palju tõhusamalt, kui selles valdkonnas toimiks koostöö kohalike, piirkondlike, riiklike ja Euroopa asutuste vahel. Samas on haridussüsteemi ning avalike teenuste, sotsiaalteenuste ja transpordi infrastruktuuride roll haavatavate rühmade ja kogukondade kaasamiseks möödapääsmatu.

Ma lõpetan veel kord rõhutades, et meie lõplik seisukoht sõltub, nagu juba öeldud, kolme muudatusettepaneku vastuvõtmisest, eelkõige komisjonis hääletatud lõike 17 väljajätmise kohta. Me toetame raportit, kui need muudatusettepanekud vastu võetakse.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, fraktsiooni PSE nimel. – (PL) Lugupeetud juhataja, ma tahaksin kõigepealt tänada raportööri töö eest siin täna esitatud raportiga. Ma olen nõus, et on vaja väiksematel piirkondadel põhinevat lähenemisviisi, mis keskendub piirkonnasisestele erinevustele ja kõige tundlikumatele aladele.

Mõnikord on piirkonnasisesed erinevused isegi tähtsamad kui erinevused piirkondade vahel. Me peame meeles pidama, et Euroopa regionaalpoliitika eesmärk ja tagamõte on üksikute piirkondade vaheliste erinevuste vähendamine Euroopa Liidus ning samuti see, et territoriaalse tõrjutuse nähtust ei ole seni poliitiliste vahendite osas veel arvesse võetud. Uutes liikmesriikides tuleb võrdsete võimaluste avanemisega seotud sotsiaalset eraldatust ja ebaõnnestumist kõige sagedamini ette maapiirkondades, samal ajal kui majanduslikud ja sotsiaalsed algatused on koondunud keskustesse, peamiselt linnadesse.

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemise vahendid on igas riigis erinevad, aga selleks, et luua territoriaalse ja sotsiaalse ühtekuuluvusega EL, tuleb rakendada täiendavaid meetmeid, mille eesmärgiks on ergutada majanduslikult mahajäänud piirkondade varjatud potentsiaali.

  Ramona Nicole Mănescu, fraktsiooni ALDE nimel. – (RO) Austatud juhataja, kõigepealt tahaksin ma tunnustada raportööri töö eest.

Ühtekuuluvuspoliitika on väga oluline vähemarenenud piirkondades ja alampiirkondades elavatele kogukondadele. Sotsiaal-majanduslikud aspektid, nagu vaesus, infrastruktuuri ja haldussuutlikkuse puudumine, deindustrialiseerimine, madal haridus- ja kvalifikatsioonitase, suur tööjõu liikuvus, halvad elutingimused ja piiratud juurdepääs üldhuviteenustele muudavad need kogukonnad haavatavateks rühmadeks, mis kujutab endast Euroopa Liidu territoriaalsele ühtekuuluvusele üha suuremat väljakutset. Vastastikune sõltuvus vajaduste vahel vähendada piirkondadevahelist sotsiaal-majanduslikku erinevust ja sotsiaalselt integreerida haavatavad rühmad peaks enesestmõistetavalt viima konstruktiivse territoriaalse lähenemisviisini nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil.

Austatud juhataja, minu meelest tõestab statistika puudumine kõnealuste rühmade leviku ja nende sotsiaalse tõrjutuse astme kohta ning näitajate suutmatus mõõta rakendatavate andmetega varustamiseks piirkondadevahelisi erinevusi veel kord seda, et liikmesriikidel ja komisjonil oleks vaja teha tihedamalt koostööd, et saada tegelik ettekujutus haavatavate piirkondade ja rühmade olukorrast ja koostada territoriaalseks arenguks ja sotsiaalse tõrjutuse ületamiseks konkreetsed programmid ja strateegiad.

Ma arvan, et esimese sammu peaksid astuma liikmesriigid, tuvastades haavatavad rühmad ja kaasates nad prioriteetsetena riiklikesse strateegilistesse kavadesse, ning seejärel töötama välja hindamis- ja järelevalvemehhanismid. Me ei tohiks unustada seda, et ränne on enamasti vaesuse tagajärg ja rände nähtus tekitab ebastabiilsust ja konflikte. Austatud juhataja, see on põhjus, miks me usume, et haavatavad rühmad peaksid saama toetust kõigilt liikmesriikidelt, sotsiaalabi vahenditest, võrdsete võimaluste kaudu ja enamgi veel – eriprogrammide kaudu, mis võimaldavad nende piirkondade arengut, kust nad pärit on.

  Mieczysław Edmund Janowski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Lugupeetud juhataja, ma tahaksin tänada Gábor Harangozód selles keerulises valdkonnas tehtud töö eest, kuigi kõnealune raport ei käsitle kõiki küsimusi, mis seonduvad olukordade, isikute ja piirkondadega, mis on tõrjutud või ohus.

Vaatamata asjaolule, et märkimisväärne osa Euroopa Liidu eelarvest on eraldatud ühtekuuluvuspoliitika rakendamisele, on jäänud püsima tõsised erinevused. Võtame näiteks SKT inimese kohta, mis on rikkaimates piirkondades ligi 10 korda suurem kui vaeseimates piirkondades. Me peame meeles pidama, et suuri erinevusi tuleb ette ka piirkonnasiseselt. Vaeseid elamupiirkondi leidub ka suurtes linnastutes. Samuti on see märkimisväärne probleem paljudes maapiirkondades. Vaesus võib ühelt põlvkonnalt teisele edasi kanduda.

Sellepärast, kaitskem lapsi ja peresid selle nähtuse eest. Kõige enam on vaja võrdsete võimaluste loomist, eriti seoses hariduse, tervishoiu ja eluasemega. See oleks tõend sotsiaalsest ja territoriaalsest ühtekuuluvusest, mis ei ole veel korralikult määratletud. Ruumilises, kultuurilises ja suhtlusisolatsioonis elavate elanikkonnarühmade väljavaated on tunduvalt kesisemad. Nende küsimuste lahendamine hõlmab nii tehnilist kui ka sotsiaalset infrastruktuuri ning töökohtade ja sisemise tegevuskliima loomist nendes ühiskondades.

Aidakem kaaskodanikke, kes kannatavad ühel või teisel viisil diskrimineerimise all, et neil taastuks usk võimalusse ühiskonna põhjakihist välja saada. Lisaks sellele tuleb meil purustada neid rühmi alahindavad stereotüübid. See kehtib paljude inimeste kohta, kes on puudega või kodutud, ja samuti romi kogukondade kohta, kellest siin juttu on olnud. Niisugune eraldatus on vastuolus meie üldise solidaarsusega ja on märk ebaõnnestumisest inimväärikuse austamise osas. Tuleb meeles pidada, et seda laadi keskkonnas on meil tihti tegemist paljulapseliste perekondade ja sisserändajate perekondadega.

Meil on vaja ühist poliitikat, et luua võrdsus erinevatel tasanditel – kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil. Samuti vajame me vabatahtlikke ja valitsusväliseid organisatsioone.

  Lambert van Nistelrooij (PPE-DE). - (NL) Lugupeetud juhataja, volinik, ma olen tänulik Gábor Harangozóle tähelepanu juhtimise eest haavatavate rühmade küsimusele. Juba pikka aega on ühtekuuluvuspoliitika andnud olulise panuse haavatavate rühmade olukorra parandamiseks. Näiteks võib tuua Iirimaa, riigi, kus varem leidus väga haavatavaid rühmi, kus tööpuuduse tase noorte hulgas oli väga kõrge, linnad olid halvas seisukorras ja vähearenenud maapiirkondades puudusid praktiliselt igasugused väljavaated. Ka paljudes muudes riikides tuleb sotsiaalne tõrjutus asendada tööhõive, hariduse ja aktiivse osalemisega. Me liigume selles suunas ja oleme sealjuures täiesti edukad.

Teiseks tahaksin ma välja tuua asjaolu, mida siin nimetati, et me teame väga vähe, meil on liiga vähe informatsiooni. Ma olen nõus, et seda annab parandada, eeskätt liikmesriikidel, piirkondadel ja linnadel endil. Gábor Harangozó paneb imeks, miks ungarlaste eeldatav eluiga on 15% madalam kui keskmine eluiga ELis. Ma ei tea seda samuti, küll aga olen külastanud haiglaid. Toitumis- ja joomisharjumused on erakordselt halvad ja sinna ei saa Euroopa Ühendus midagi parata. Meie poliitika üks tähtsamaid lähtepunkte peaks minu arvates olema see, et kõigis piirkondades kannaksid inimesed ka ise enda eest hoolt.

Lõpuks küsimus, mis põhjusel on meie fraktsioon NUTS 4 rakendamise vastu? Sellepärast, et 2004. aasta tööplaanis aastani 2013 otsustasime me oma poliitikat tugevdada – rohkem sügavust, rohkem keskendumist. Me isegi otsustasime hõlmata kogu välispiiri Interregi vastavasse algatusse. See tähendab, et me killustaksime ennast, hajutaksime oma jõupingutusi, ja seda ei tohiks me kõnealuses valdkonnas edaspidi teha. See oleks viga. Sellepärast palun ma veel kord kõnealune artikkel välja jätta. Muus osas ma nõustun ka raportööri esitatud väljakutsega viia järgmisel poolaastal läbi intensiivne mõttevahetus teemal territoriaalne ühtekuuluvus.

  Iratxe García Pérez (PSE). - (ES) Härra juhataja, ma tahaksin alustada tänusõnadega raportöörile algatuse eest, mille tulemusena valmis raport, milles öeldakse, et üks Euroopa Liidu põhieesmärkidest on vähendada sotsiaalset, majanduslikku ja piirkondlikku ebavõrdsust.

Ühtekuuluvuspoliitika panus ebavõrdsuse vähendamisel on olnud tõhus, kuid palju jääb veel teha, nagu öeldakse neljandas ühtekuuluvuse aruandes.

Kõikides piirkondades, sealhulgas kõige jõukamates piirkondades, leidub elanikkonnarühmi, keda ähvardab oht langeda sotsiaalsesse tõrjutusse ja täielikku vaesusesse. Võrdsete võimaluste poliitika vajakajäämistega tegelemiseks on vaja terviklikku lähenemisviisi. Liikmesriikidel ja piirkondlikel omavalitsustel on vaja strateegiat, et tugevdada haavatavaid piirkondi, arendada nende infrastruktuuri ja edendada kooskõlas nende konkreetse majandusliku potentsiaaliga tõelisi arenguvõimalusi, osutades samal ajal avaliku sektori detsentraliseerimisega tugevdatud kohalike omavalitsuste kaudu üldhuviteenuseid.

  Emmanouil Angelakas (PPE-DE). – (EL) Lugupeetud juhataja, volinik, Gábor Harangozó raporti eesmärgipärane, teemakeskne iseloom kajastab Euroopa Parlamendi äärmiselt tähelepanuväärset sammu jõuda haavatavate kogukondade ja rühmadeni ning nad tasapisi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika kaudu integreerida. Ma kiidan selle algatuse täielikult heaks ja tunnustan raportööri jõupingutusi, aga ma olen eriarvamusel selles suhtes, kuidas seda küsimust on edasi arendatud. Vaatamata kolleegi kohusetundlikule tööle puudub raporti mõningatel aspektidel tõeline sisu.

Mõned nimetatud aspektidest puudutavad haavatavaid kogukondi ja rühmi, kes esindavad ühiskonna ja väiksemate kogukondade laia spektrit, mitte üksnes romisid. Euroopa Parlament juba käsitles seda elanikkonnarühma eriraportis, mille ulatus oleks pidanud olema palju laiem ja hõlmama nii hästi sotsiaalseid kui ka geograafilisi aspekte. Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon toonitas laiaulatuslikuma lähenemisviisi vajadust, aga neid ei võetud kuulda. Raport esindab ühekülgset ja sageli lühinägelikku lähenemisviisi sellele küsimusele.

Ma mõtlen siin eelkõige mägipiirkondi ja saari, kuna keegi ei kahtle seal elavate kogukondade haavatavuses. Neid ei ole aga raportis üldse mainitud. Mulle ei meeldi järjekindel hoidumine määratlustest ega konkreetsetest viidetest asjadele ja olukordadele. Ma tahan öelda, et haavatavad kogukonnad ja rühmad ei eksisteeri ainult piirkondadevahelisel tasandil, vaid ka piirkonnasiseselt. Nad vajavad materiaalset ja tehnilist tuge, tehnoloogilist oskusteavet ja teaduspõhiseid teadmisi, haridust, koolitust ja haldusbaasi. Rõhku tuleks panna avaliku sektori detsentraliseerimisele ja transpordivõrkude laiendamisele. Nende rühmade seas võiks olla tähtis roll vabatahtlikul tegevusel, mis aitaks neid aktiivsemaks muuta ja tõrjutusest välja tuua.

Vaatamata sellele, et raportöör nägi kahtlemata vaeva, ei saa ma öelda, et raporti üldine struktuur oleks rahuldav. See paistab silma ebaselguse ja peatükkide ebaühtlase ülesehituse poolest. Kui me tahame haavatavate rühmade probleemide lahendamisele kaasa aidata, peavad meie koostatud tekstid olema täpsed ja sõnaselged ning käsitlema teemat laiemast vaatenurgast.

  Evgeni Kirilov (PSE). - Härra juhataja, ma tahaksin õnnitleda kolleegi Gábor Harangozód omaalgatusliku raporti puhul.

ELi ühtekuuluvuspoliitika raames osutatav eriline tähelepanu haavatavatele rühmadele tähendab, et me ei ole unustanud, et selle poliitika peamine eesmärk on kodanike heakäekäigule kaasaaitamine.

Kõnealuse küsimuse piirkondlik dimensioon on selge. Selleks, et haavatavate rühmade paiknemist ja konkreetseid vajadusi oleks võimalik kindlaks teha, on vaja analüüsida väikeste territoriaalsete üksuste arenemisjõudu. Kuigi võiks arvata, et haavatavus on ühiskonna madalamate tasandite probleem, siis näiteks vaesemates piirkondades mõjutab see kogu regiooni ja puudutab kõiki seal elavaid sotsiaalseid gruppe. Sellepärast ongi vaja, et poliitika, strateegia ja meetmed, mis käsitlevad haavatavate rühmade probleeme, oleksid ammendavad ning tugineks Euroopa, riikliku ja kohaliku tasandi institutsioonide ühisele lähenemisviisile.

  Bernadette Bourzai (PSE). – (FR) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, ma tahaksin kõigepealt õnnitleda Gábor Harangozód suurepärase töö eest, mis ta on teinud ja tema mõtteavalduste eest sellel keerulisel ja delikaatsel teemal. Ma osalesin aktiivselt põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamuse koostamisel selle raporti kohta, kuna kõige haavatavamad inimesed on tihti koondunud kõige vähem arenenud maapiirkondadesse ja püsivalt ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondadesse, mistõttu põllumajandusel ja maaelu arengu poliitikal on siin tähtis osa.

Minu arvates peab ühtekuuluvuspoliitika maapiirkondades toetama sissetulekuvõimalusi pakkuvaid põllumajandusega seotud ja mitteseotud tegevusi nii selleks, et vältida inimeste lahkumist maakohtadest kui uute elanike juurdemeelitamiseks. Oluline on toetada põllumajanduses tegutsevaid pereettevõtteid, mis loovad töökohti ja tagada võrdne juurdepääs avalikele teenustele ning neid teenuseid ebasoodsas olukorras olevaid perekondi, kogukondi ja rühmi silmas pidades ühtlasi toetada. Lühidalt, me peame muutma maakeskkonna ligitõmbavaks ja elukohana sobivaks. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja tagada nendele piirkondadele ja tundlikele elanikkonnarühmadele suunatud mitmesuguste poliitiliste strateegiate omavaheline seos ja sel viisil erinevate olemasolevate rahaliste vahendite võimalusi paremini ära kasutada.

  Miloš Koterec (PSE). - (SK) Ma tahaksin tänada Gábor Harangozód suurepärase raporti eest, mis käsitleb küsimusi, millele siiani ei ole omistatud väga suurt tähtsust, aga mis on ilmselgelt üsna oluliste probleemide peiteallikaks. Ma pööraksin tähelepanu kahele raportis kajastuvale konkreetsele valdkonnale, nimelt peamiselt maapiirkondades ja äärealadel elavatest inimestest koosnevate haavatavate kogukondade tugevdamine ning väiksemate mahajäänud piirkondade arendamine, mille suhe konkreetseid asukohariike iseloomustavaga on ebamäärane ja mille kohta andmed praeguses statistikas peaaegu puuduvad.

Mõlemad eespool nimetatud valdkonnad on hooletusse jäänud sellepärast, et need ei ole selgelt määratletud. Me peame Euroopa Liidus leiduvad äärmiselt haavatavad kogukonnad nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt selgelt määratlema ja ELi vähemarenenud väiksemate piirkondade tüüpe ja asukohti analüüsima ning nende probleemidele lahenduse leidma. Ühtekuuluvuspoliitika globaalse edu taustal on neid valdkondi raske märgata. See ei ole meie huvides, et ühtekuuluvuspoliitikat saaks võrrelda Emmentali juustuga, mis paistab hästi sile ainult väljastpoolt.

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). - (SK) Kõnealune raport toob hästi välja seose sotsiaalsete probleemide lahendamise ja piirkondliku arengu vahel ning Euroopa vajaduse näidata selles valdkonnas üles solidaarsust ja rakendada ühtekuuluvuspoliitikat.

Mina isiklikult pühendan palju aega probleemidele, mis on seotud mahajäänud piirkondade toetamisega, eriti Slovakkias. Tugevate ja atraktiivsete Euroopa maapiirkondade säilitamine on niihästi majanduslikel kui ka kultuurilistel ja ökoloogilistel põhjustel äärmiselt oluline. Ma toetan komisjonile esitatud üleskutset suurendada territoriaalse ühtekuuluvuse kohta peagi ilmuva rohelise raamatu raames regionaalprobleemidega tegelemiseks vajalikke summasid. Töö ühe osana on vaja kindlustada piirkondade aktiivne osalemine ja tihe koostöö valitsusväliste organisatsioonidega.

Sellega seoses tahaksin ma märkida, et erilist kiitust väärib kirikute ja usuühingute sotsiaaltöö. Ma tean oma kogemustest, et nende pakutavad teenused ebavõrdsuse all kannatavatele sotsiaalsetele rühmadele ja piirkondadele on väga tõhusad ja tihti asendamatud. Sellepärast peame me suhtuma neisse teenustesse kui lahutamatusse osasse kogu Euroopa jõupingutusest aidata haavatavaid elanikkonnarühmi ja pakkuda neile Euroopa tasandil piisavat toetust.

  Stavros Arnaoutakis (PSE). – (EL) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, mina tahaksin omakorda rõhutada, et käesoleva raportiga väljendame me veendumust, et ühtekuuluvuspoliitika, mis sõnastati 20 aastat tagasi, peab jätkuvalt edendama Euroopa Liidu solidaarsust mitte ainult kõige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade ja riikidega, vaid ka meie kodanike hulgas kõige ebasoodsamas olukorras olevate kogukondade ja rühmadega.

Peale rahaliste vahendite peame me ühtekuuluvuspoliitikat tugevdama ka sobivate mehhanismide ja menetlustega, mis võimaldaksid kohalikul tasandil mitmesuguste keeruliste sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste tuvastamist ja nendega tegelemist.

Probleemid, mida paljud piirkonnad praegu kogevad, on sellist laadi, mis ei võimalda meil jätta vaesuse ning sotsiaalse ja territoriaalse tõrjutuse küsimusi lahendamata. Kõigil tasanditel on vaja kooskõlastatud meetmeid, nagu terviklik lähenemisviis probleemidega tegelemiseks ressursside ja strateegiate koostoime näol.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). - (PL) Lugupeetud juhataja, majanduskasv on praegu koondunud pealinnade ja suurte linnastute ümbrusesse. Muude piirkondade, sealhulgas maapiirkondade areng on tunduvalt aeglasem, mistõttu need on probleemidele palju vastuvõtlikumad. Ühtekuuluvuspoliitika eesmärk peakski olema selliste piirkondade abistamine ja territoriaalse ühtekuuluvuse toetamine.

Selleks on kindlasti vaja parandada infrastruktuuri, tõsta investorite silmis nende piirkondade atraktiivsust, toetada avalikke teenuseid ning parandada elamistingimusi ja elukvaliteeti. Maapiirkondade arendamisel on väga oluline sideinfrastruktuuri loomine, mis tähendab peamiselt teedevõrgu, aga ka heitveesüsteemide väljaehitamist, mille olemasolu loob investeeringute juurdevooluks ja uute töökohtade loomiseks vajalikud tingimused ning võimaldab seega inimestel jääda neisse piirkondadesse ja piisavalt hästi ära elada.

Ühine põllumajanduspoliitika on siiani keskendunud peamiselt toiduainete kvaliteedile, toiduohutusele ja konkurentsivõimele ning tegelenud vähem maaelu arenguga väljaspool põllumajanduspiirkonda. Ühtekuuluvuspoliitika, maaelu arengu poliitika ja tööhõivepoliitika parem kooskõlastamine on äärmiselt tähtis.

  Ewa Tomaszewska (UEN). - (PL) Lugupeetud juhataja, raporti punktis N on õigesti öeldud, et vaesusel ja tõrjutusel on suuresti territoriaalne iseloom. Tuginedes solidaarsuse põhimõttele, mis Euroopa Liidus on üldiselt tunnustatud, ja punktile N, toetan ma majanduslikult ebasoodsas olukorras olevate piirkondade integratsiooni toetamiseks vahendite eraldamist Euroopa fondidest.

Minu kodumaal kahjuks rikuti sel aastal seda põhimõtet. Infrastruktuuri täiustamiseks eraldatud vahendid ja muud abirahad kasutati peamiselt jõukamates piirkondades, mis on niigi hästi arenenud. Selle põhjuseks on tihti rahalisi vahendeid taotlevate inimeste parem ettevalmistus. Ma loodan, et see dokument, mida me praegu arutame, aitab kogu Euroopa Liidus sellist ebaühtlust vältida.

  Danuta Hübner, volinik. − Austatud juhataja, ma arvan, et tegemist oli viljaka mõttevahetusega, ja ma tahaksin tänada kõiki, kes andsid panuse arutelusse, mille käigus tuli ilmsiks, et integreeritud poliitiline lähenemisviis on parim viis erinevate haavatavate kogukondade ja rühmade probleemiga tõhusalt tegelemiseks. Eriti oluline tundub olevat side ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arengu poliitika vahel.

Ma jagan ka Euroopa Parlamendi liikmete arvamust, et territoriaalne poliitiline lähenemisviis on igati õigustatud, kui haavatavaid rühmi puudutavad probleemid on territoriaalselt koondunud. Sotsiaalset kaasamist ei tohiks lahutada territoriaalsest ühtekuuluvusest.

Samuti kiidan ma heaks rõhuasetuse piirkonnasisestele erinevustele. Nagu mitmed parlamendisaadikud rõhutasid, oleks kvaliteetse ja usaldusväärse piirkonnasisese statistika väljaarendamine selles osas suureks abiks. Komisjonil on kavas investeerida sellise andmebaasi väljaarendamisse, nagu ma sissejuhatavas sõnavõtus ütlesin. Sarnaselt varem tehtud linnaauditile koostame me praegu maapiirkondade auditit. Tõhus koostöö liikmesriikidega on selles osas väga oluline ja ma loodan, et Euroopa Parlament meid siinkohal toetab.

  Gábor Harangozó, raportöör. − (HU) Tänan väga, härra juhataja. Volinik, daamid ja härrad, ma tahaksin kõigepealt tänada volinik Hübnerit nii kokkuvõtva sõnavõtu eest raporti ja arutelu kohta kui ka järjekindla töö eest ühtekuuluvuspoliitika paremaks ja tõhusamaks muutmisel. Ma hindan väga teie jõupingutusi ja ühtlasi tänan avameelsuse eest minu raporti suhtes.

Ma tahaksin vastata mõningatele küsimustele, mis arutelu käigus tõstatati. Kõigepealt, kui me suhtume kõnealusesse probleemi täie tõsidusega, tuleks meil käituda samamoodi nagu siis, kui me võtsime vajadust Lissaboni protsessi järele tõsiselt ja mõistsime, kui tähtis on tagada selle rakendamine ühtekuuluvuspoliitika raames, mille tulemuseks oli ühtekuuluvuspoliitika rahaliste vahendite eraldamise süsteem Lissaboni protsessi toetamiseks. Võitluses vaesuse territoriaalse koondumise vastu võime me hea tahte korral toimida täpselt samuti. Juhul kui me nii otsustame.

Samuti tahaksin ma öelda fraktsioonile PPE-DE ja Lambert van Nistelrooijle, et lõike 17 väljajätmisel nõustuksime me raportis sellega, et eksisteerivad väiksemad piirkonnad, mis ei ole võimelised kasutama neile antavaid vahendeid. Me tunnistame, et tegemist on väiksemate piirkondadega, aga miks me peaksime raportist välja jätma lõike, milles me palume komisjoni teha kindlaks, kas väiksematele piirkondadele ühtekuuluvuspoliitika raames abi andmine ei oleks tõhusam väiksemate piirkondade tasandil? Ma ei mõista hästi, miks me peaksime seda tegema.

Maria Petrele tahaksin ma öelda, et tegemist on regionaalpoliitika valdkonda kuuluva raportiga. Seetõttu ei ole selles asjakohane arutleda etniliste rühmade üle ja ma ei mõista, miks see peaks üldse vajalik olema. Kui me vaatleksime Rumeenia puhul asja rahvuse seisukohast, siis missugused rühmad peaksin ma teie arvates raportis esile tooma? Kas romid, kes elavad teatud piirkondades väga vaestes oludes? Teatavas piirkonnas süvavaesuses elava csango rahva? Või mägismaal elavad rumeenlased? Meil puudub alus, mille põhjal otsustada, selleks on vaja terviklikku näitajate süsteemi, terviklikku lähenemisviisi ja integreeritud rakendamist. Tänan teid tähelepanu eest.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Bairbre de Brún (GUE/NGL), kirjalikult. – (GA) Ma tervitan Gábor Harangozó raportit ühtekuuluvuspoliitika mõjust haavatavatele kogukondadele ja rühmadele. Järjest enam kostab hääli, mis nõuavad arvestamist raskustega, mida kogevad need piirkonnad, mille elanikkond on jäänud otsuste tegemisest ja üldisest majandusarengust püsivalt kõrvale.

Ma tean, et minu valimisringkonnas on peale ebasoodsas olukorras olevate linnapiirkondade raskes olukorras ka Iirimaa piiriäärsete maakondade äärealad. Nendel maapiirkondadel on sageli raske tagada investeeringuid ettevõtlusesse või infrastruktuuri. Lõpu tegemine maapiirkondadest lahkumisele, mida raportis mainiti, peaks olema poliitikute jaoks prioriteetne ülesanne.

Gábor Harangozó märkis õigesti väikeste ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete rolli maakogukondade säilitamisel. Maakogukondi ei tohiks ühtekuuluvuspoliitika taustal alahinnata ning sotsiaalse tõrjutuse vastu võideldes tuleb maaelu areng ja piirkondlik areng omavahel tihedamalt seostada.

Lahendamist vajav praktiline küsimus on kaugus side- ja transpordivõrkudest.

  Bogdan Golik (PSE), kirjalikult. – (PL) Ühtekuuluvuspoliitika, millele kulub 33% ELi eelarvest, on kõigi ELi riikide jaoks äärmiselt oluline. Poola osaleb hea meelega mis tahes meetmete rakendamisel, mis on kavandatud ühiskonna täielikuks majanduslikuks integreerimiseks Euroopas ja väiksemate piirkondade tasandil erinevuste vähendamiseks. Minu meelest on ühtekuuluvuspoliitika raames võetud meetmed aluseks säästva arengu edendamisel ning töötuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamisel, mis põhjustavad Euroopas tõsiseid sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme. Koostöö Euroopa kõikide riikide vahel ja kogemuste vahetamine on selles osas eriti olulised.

ELi säästvat arengut aeglustavad probleemid, sealhulgas madal sissetulek, puudulik infrastruktuur ja vähene sotsiaalne liikuvus, mõjutavad põhiliselt maapiirkondi. Olukorda raskendavad inimeste kasvav lahkumine maalt ja suurenev sotsiaalne tõrjutus nendes piirkondades. Euroopa ühtekuuluvuspoliitika probleemidele 21. sajandi alguses lisanduvad veel sisuliselt välised probleemid, nagu näiteks Euroopa Liidu ja USA järjest suurenevad arenguerinevused. Ajavahemikul 1995–2005 oli tootlikkuse kasv Euroopas palju väiksem kui Ameerika Ühendriikides või Jaapanis. See avaldab märkimisväärset mõju konkurentsivõime langusele Euroopa turul.

Ma tahaksin tänada Gábor Harangozód nendele küsimustele tähelepanu juhtimise eest.

  Lívia Járóka (PPE-DE), kirjalikult. – (HU) Tööhõive, majanduskasvu ja konkurentsivõime tõstmise eesmärgil tuleb Euroopa Liidul kasutada võimalikult suurel määral ära tema käsutuses olevat ettevõtlust ja tööjõupotentsiaali. Arvestades asjaolu, et suurem osa peaaegu 10 miljonist Euroopas elavatest romidest kannatab struktuurse ja/või täieliku tööpuuduse all või töötab ebaseaduslikult, võiks romi inimeste integreerimine Lissaboni tegevuskava ja ühtekuuluvuspoliitika tulemusi otsustavalt mõjutada. Raportis märgitakse, et tänu ühtekuuluvuspoliitikale on vaesemad piirkonnad suutnud majandusliku ja sotsiaalse arengu mahajäämust vähendada. Siiski on nii kvantitatiivses kui ka kvalitatiivses mõttes vaja palju enamat. Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel tuleb teha tööd, et tagada olemasolevate rahaliste vahendite koordineerimine ja täiendavus. Euroopa Liidu finantsinstrumente, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi, tuleb kasutada arvukate konkreetsete programmide toetamiseks, alates ettevõtetele mikrolaenude andmisest kuni investeerimiseni infrastruktuuri arendamisse. Selleks et tagada kõnealuste programmide edukus ja rahaliste vahendite soovitud sihtmärgini jõudmine, on äärmiselt oluline teha kindlaks ja kõrvaldada nii üldised kui ka eripärased takistused. Mahajäänud piirkonnad, mis maadlevad keerukate probleemidega, ei ole võimelised hankima vajalikke ekvivalentfonde ühenduse abi saamiseks, millele neil on seaduslik õigus. Romide puhul on madalast haridustasemest ja põlvkondi kestnud tööpuudusest tingitud raskendavaid tegureid veelgi enam.

  Cătălin-Ioan Nechifor (PSE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Parlament on algatanud arutelu resolutsiooni ettepaneku üle, mis käsitleb ühtekuuluvuspoliitika mõju haavatavate kogukondade ja rühmade integratsioonile, nõudes, et maapiirkondades säilitataks teatavad sissetulekuga seotud tegevused, pöörates eelkõige tähelepanu pereettevõtetele, kuid ka väikestele ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele.

Ühine põllumajanduspoliitika peab muutuma võrdsemaks, nii et maapiirkondade elanikkonna, kes tegeleb enamjaolt põllumajandusega, arvu suurenemine oleks võimalik tulevase toiduainete kriisi kontekstis.

Usun, et kõnealuse resolutsiooni vastuvõtmine tagab Rumeeniale olulise toetuse võitluses vaesuse vastu maapiirkondades, kus elab 10 miljonit inimest ning kus sotsiaalse ja territoriaalse tõrjutuse nähtus seab ohtu Rumeenia kui riigi olemasolu ning samuti toiduohutuse ja julgeoleku.

Keskendudes väikestele elatuspõllumajandusettevõtetele, talumajapidamistele, kellel on vähe maad, on Rumeenia põllumajandusel tõeline võimalus, et suurendada seega kõnealuse sektori panust SKTsse.

Ma kasutan seda võimalust ja palun, et Rumeenia valitsus võtaks kõik vajalikud meetmed, et võtta vastu kõnealune resolutsioon, et päästa kõik, mis päästa annab põllumajanduse valdkonnas, kus Euroopa integratsioon pole siiani midagi saavutanud.

27. Arengupoliitika sidusus ja ELi poolt teatavate bioloogiliste loodusvarade kasutamise mõju Lääne-Aafrika arengule (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine ja ühtlasi viimane päevakorrapunkt on arengukomisjoni nimel Frithjof Schmidti esitatud raport arenguga seotud poliitikavaldkondade sidususe ja mõju kohta, mida teatud bioloogiliste loodusvarade kasutamine ELis Lääne-Aafrika arengule avaldab (INI/2007/2183) (A6-0137/2008).

  Frithjof Schmidt, raportöör. − (DE) Lugupeetud juhataja, volinik, daamid ja härrad, ma tahaksin alustada raporti pealkirja lahtimõtestamisega. Rääkides bioloogilistest loodusvaradest, räägime me puidust ja kalavarudest. Need on Lääne-Aafrika piirkonna sotsiaalse ja majandusliku arengu põhiressursid. Sellest lähtuvalt räägime me ühtlasi metsade hävitamisest.

Me kõik teame, kui murettekitav on taoline areng. Praegu on viiskümmend aastat tagasi Lääne-Aafrikas kasvanud metsast alles ainult ligikaudu 13%. See tähendab, et 87% varem metsaga kaetud maast on juba lagedaks raiutud. Meile kõigile on teada selle mõju kliimale ja kõrbestumisprotsessile.

Samasugune murettegev statistika on meil ülepüügi kohta Atlandi ookeani selles piirkonnas ja sellest tulenevate tõsiste probleemide kohta. Meile kõigile on muidugi tuttavad fotod Lääne-Aafrikast pärit sisserändajatega ülekoormatud paatidest, mis randuvad Kanaari saartel. Seos äsja kirjeldatud arengusuundade ja suurenenud rände vahel Lääne-Aafrikast Euroopa Liitu on ilmne ja vaieldamatu ning annab seega ainet poliitilisteks aruteludeks ka meie ühiskonnas.

Euroopa Liit on puidu ja kalasaagi osas põhiline kaubanduspartner. Meie andmetel ostame me sellest toodangust sisse umbes 80%. Seetõttu oleks väga oluline ja ettenägelik vaadata läbi meie arengupoliitika, kalanduspoliitika ja puiduga kauplemise poliitika sidusus, et teha kindlaks, kuivõrd on nende toime vastastikku viljakas või tekitavad nende eesmärgid mõnes osas hoopis üksteisele kahju.

Mõlema kõnealuse toote puhul on vaja takistada ebaseaduslikku ülemäärast kasutust ja kehtestada loodusressursside säästev majandamine. Mõlema toote puhul on vaja tagada kohaliku majanduse ja kohalike tarbijate ülimuslikkus rahvusvahelise kaubanduse ees. Kui me neid eesmärke ei saavuta, kahjustab see iseseisva majanduse arengut ja ohustab mis tahes edukat arengukoostööd. Seetõttu ongi väga tähtis vaadata läbi sidusus, et tagada, et meie muu poliitiline tegevus kuidagi arengupoliitikat ei kahjustaks ega õõnestaks.

Vahendid, mille abil olukorda parandada, on meile teada. Meil on vaja teostada paremat kalavarude ja metsade järelevalvet ning parandada puidu- ja kalatööstuse kontrolli. Meil on vaja luua asjakohane infrastruktuur, et uurida varude arengut ning kontrollida ja jälgida majandustegevust. Me oleme sellest juba pikemat aega teadlikud ja mõnda aega seda poliitilist kurssi ka hoidnud.

Sellega seoses tuleb meil koondada jõupingutused peamiselt võitlusele ebaseadusliku metsaraie, ebaseadusliku kalapüügi ja ebaseaduslike toodetega kauplemise vastu. Seda tuleb teha Lääne-Aafrikas kohapeal. Me peame selle saavutamiseks toetama oma Lääne-Aafrika partnerriike, mis hõlmab abi osutamist juurdepääsuks ELi turule. Meil on vaja arendada järelevalvesüsteeme. Arengupoliitika üks kõige tähtsamatest ülesannetest on metsaraie, metsamajanduse ja kalapüügi osas jõupingutuste ümbersuunamine säästlikule ja alalhoidlikule lähenemisviisile.

Lubage mul käsitleda veel üht aspekti ja viidata vastuolule, mis puudutab raportit. Raportis on öeldud, et peame parandama tingimusi ühisettevõtete loomiseks Euroopa Liidu ja Aafrika partnerite ettevõtete vahel ning tagama investeeringute kaitsmise. Ma leian, et see on täiesti aus ja õige ning need on vajalikud meetmed, kuid me peame kindlustama, et meie partnerid ei looks üleliigseid tootmisvõimsusi, mis kahjustavad muude meetmete järgimist, nagu näiteks need, mis on kavandatud võitluseks ülepüügiga.

Sellise eesmärkide vastuolu lahendamine on tingimata vajalik. Sellepärast lisasime me kõnealuse avalduse täiendava punktina kalanduskomisjoni arvamusele. Ma olen seisukohal, et menetlusalane konflikt selle üle, kellel millele ja millal on õigus teha selliseid täiendusi, ei tohiks varjutada täienduse mõtet. Minu meelest on esmatähtis säilitada põhimõte, et ei looda uusi üleliigseid tootmisvõimsusi. Nagu te teate, algatati selle lõike raportist väljajätmine, me ei tohi lasta sellel juhtuda.

  Danuta Hübner, volinik. − Austatud juhataja, ma tahaksin kõigepealt raportööri Frithjof Schmidti raporti puhul õnnitleda. Arengupoliitika sidusus on väga tähtis ja ma kinnitan teile, et kahjulike mõjude vähendamine ning Euroopa strateegiate ja arengu vaheliste koosmõjude täielik ärakasutamine on meie aastatuhande arengueesmärkide raames püstitatud sihtide lahutamatu osa.

Lisaks arengupoliitikale võivad ka muud poliitikasuunad arengule märkimisväärselt kaasa aidata ja see omakorda avaldab otsest mõju abi tõhususele.

Nagu te raportis täiesti õigesti ütlete, teeb troopiliste metsade hävitamine meile kõigile muret ja minu meelest tuleks siin eristada kaht aspekti: ühelt poolt metsade hävitamine ja kliimamuutused ning teiselt poolt võitlus metsade ebaseadusliku kasutamise vastu.

Balis märkis rahvusvaheline üldsus metsade hävitamist selgelt kui kliimamuutuste üht peamist põhjust. Kooskõlas ÜRO kliimamuutuste konverentsiga kavatseb komisjon anda 2008. aastal 5 miljonit eurot metsade ja süsinikdioksiidi alasesse partnerlusfondi, mida haldab Maailmapank. Täiendavad 60 miljonit eurot eraldatakse ülemaailmse kliimamuutuste liidu rahastamiseks aastani 2010 ja see on algatus, mille me käivitasime eelmisel aastal, et toetada kõige vaesemate riikide jõupingutusi kliimamuutustega hakkama saada.

Mitmed riigid, sealhulgas Ghana, Kamerun, Mali, Sierra Leone ja Cote d’Ivoire on loodusvarade majandamise ja selle valdkonna valitsemise meetmed lisanud oma riiklikesse programmidesse 10. Euroopa Arengufondi jaoks.

Lääne-Aafrika on Euroopa Liidu oluline partner võitluses metsade ebaseadusliku kasutamise vastu, mis toimub näiteks sellistes riikides nagu Kamerun, Ghana, Libeeria ja Côte d’Ivoire, kes ekspordivad Euroopasse märkimisväärsetes kogustes puitu.

Nimetatud riikidest kaks, Kamerun ja Ghana, on praegu lõpetamas Euroopa Liiduga vabatahtliku FLEGTi partnerluslepingu sõlmimist ja Libeeria peaks selles osas varsti läbirääkimisi alustama.

Nagu te rõhutasite, on kalanduspoliitika osas uued kalandusalased partnerluslepingud loonud ühise kalanduspoliitika ja arengupoliitika vahel parema sidususe. Kõnealused uued lepingud ei piirdu üksnes püügivõimaluste pakkumisega ühenduse kalalaevadele, vaid võimaldavad alustada muude partneritega dialoogi ja olla abiks nende vetes säästliku ja vastutustundliku kalanduspoliitika sisseseadmisel.

Lisaks kalanduskokkulepete alusel antavatele rahalistele hüvitistele, mis aitavad tihti oluliselt tõsta meie partnerriikide tulusid ja seega nende makromajanduslikku stabiilsust, on need kokkulepped ka oluliseks poliitiliseks ja õiguslikuks aluseks. See võimaldab ühendusel kalandusstrateegiate väljaarendamist lihtsustada, võttes aluseks dialoogi ja partnerite kalandusstrateegiates kehtestatud prioriteedid.

Ma ei saa siiski nõustuda raportis oleva väitega, mis seostab sisserännet ja kalanduskokkuleppeid. Isegi asjaomased riigid, näiteks Senegal minister Djibo Ka isikus, on lükanud avalikult tagasi süüdistused, nagu mõjutaks ühenduse kalalaevade kohalolek oluliselt kalavarusid ja vähendaks tööstusliku kalapüügiga mitte tegelevate kalurite sissetulekut, keda ebaseaduslik sisseränne kõige enam puudutab.

Me teeme koostööd kalurite, valitsusväliste organisatsioonide ja partneritega erasektorist nii Euroopas kui ka kõnealustes Aafrika riikides, et püüda võimalikult ulatuslikult vähendada negatiivset vastastikust mõju ja ebaausat konkurentsi meie kalurite ja kõige enam ohustatud kohalike kalurite vahel.

Praegu ei ole Lääne-Aafrikas ainsatki Euroopa kalalaevastikku, mis võistleks nende riikide mittetööstuslike kalalaevadega, mida ei saa öelda muude välisriikide tööstusliku kalapüügiga tegelevate laevade kohta.

  Carmen Fraga Estévez, kalanduskomisjoni arvamuse koostaja. – (ES) Ma pean kõigepealt avaldama kahetsust arengukomisjoni vastuvõetamatu käitumise pärast, mis jätab mulje, nagu ei peaks see vastama Euroopa Parlamendi kodukorrale. Arengukomisjon ei pidanud kinni kodukorra artiklis 47 sätestatud tõhustatud koostöömenetlusest ja parandas kalanduskomisjoni väiteid küsimustes, mis kuuluvad rangelt viimase pädevusvaldkonda. Arengukomisjon on käitunud ebausaldusväärselt juba raporti koostamise algusest, üritades kangekaelselt üle võtta kalanduskomisjoni pädevust kalandusalaste partnerluslepingute osas. Kui kalanduskomisjon püüdis teadlikult arvesse võtta, et need on arengukomisjoni jaoks tundlikud teemad, siis viimane sekkus otseselt puhtalt kalanduspoliitilistesse küsimustesse, nii nagu neil algusest peale kavas oligi.

Lugupeetud juhataja, mõned komisjonide esimehed kalduvad arvama, et nad ei saa midagi valesti teha ja kodukord nende kohta ei kehti, kuigi nad peaksid olema selle kõige silmapaistvamad kaitsjad. Selle tulemuseks on komisjonidevaheline vastasseis, mis kahjustab kogu institutsiooni usaldusväärsust.

Ma loodan, et see jääb viimaseks katseks võimu kuritarvitada ja kõik, kes on huvitatud kalandusalaste partnerluslepingute osast Lääne-Aafrika külade ja riiklike kalandusasutuste arendamisel, võivad kasutada analüüsi koostamiseks laiahaardelist ja tsenseerimata raportit.

Kõnealust muudatusettepanekut fraktsiooni PPE–DE nimel esitades tahab raportöör avaldada meie selget soovi taas joone peale saada, kuigi me andsime teada, et juhul, kui teised fraktsioonid muudatusettepanekut ei toeta, palume me raporti vastutavale komisjonile tagasi saata.

  Filip Kaczmarek, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (PL) Austatud juhataja, ma tahaksin tänada Frithjof Schmidti väga põhjaliku ja üksikasjaliku raporti eest. Kui me soovime, et meie arengupoliitika oleks tõepoolest sidus, vajame selliseid üksikasjalikke raporteid erinevatesse arengukoostöö aspektidesse puutuvates küsimustes. Koostöö muude komisjonidega vajab muidugi reguleerimist, aga kui me räägime poliitika ühtsusest, on vaja selgitada, kuidas üksikud parlamendi komisjonid peaksid koos töötama.

Analüüs selle kohta, kuidas Euroopa Liit kasutab Lääne-Aafrika loodusvarasid, annab pigem tõese kui pealiskaudse hinnangu Euroopa Liidu rollile selles Aafrika piirkonnas. Me peaksime olema teadlikud, et loodusvarade kasutamisel on täiesti konkreetsed ning vahel äärmiselt valulikud ja keerulised sotsiaalsed tagajärjed. Sellepärast on väga murettekitav, et Lääne-Aafrika kalavarud kannatavad ülepüügi all, mis kätkeb endas ohtu kohalikule arengule, kuna kalavarud tagavad selle piirkonna toiduainetega kindlustatuse.

Vastab tõele, et Aafrika riigid ei pööra alati tähelepanu loodusvarade jätkusuutlikule kasutamisele ja kui seda tehakse, siis ebapiisavas ulatuses. Sellepärast tuleks meil kaaluda oma tegevust selles piirkonnas nii majanduslikust kui ka eetilisest seisukohast. Ma saan täiesti aru, et paljud poliitikud eelistavad näha Euroopa kalureid pigem Lääne-Aafrika rannikul kui Brüsseli tänavatel. Me peame siiski ette vaatama, et mitte tegutseda silmakirjalikult, sest meil ei ole võimalik rääkida sidusast arengupoliitikast ilma jätkusuutliku kalanduseta Lääne-Aafrikas.

Samuti ei tohiks me teha katset eksportida oma sotsiaalseid probleeme, kuna isegi siis, kui see oleks võimalik, võivad need tulla meid kummitama rändeprobleemidena. Mul on jäänud mulje, et me kasutame teatud määral enesepettust, väites, et kui meie toome oma laevastikud Lääne-Aafrikast ära, tulevad asemele muude riikide laevastikud, kelle tegutsemispõhimõtted on veelgi halvemad. See on väga ohtlik mõtteviis ja ma arvan, et me ei tohiks selliseid argumente kasutada.

  Thijs Berman, fraktsiooni PSE nimel. – (NL) Lugupeetud juhataja, kui me tegeleme püügiga Mauritaania rannikul, põhjustab see äärmiselt vaeste inimeste sisserände Euroopasse, sest neil puuduvad kodumaal mis tahes tulevikuväljavaated. Selle probleemiga on sunnitud tegelema meie kõige vaesemad piirkonnad, mitte jõukamad. Nii kaotabki Euroopa Liit valijate toetuse, eelkõige nende toetuse, kelle sissetulek on väike. Sellepärast on ühtekuuluvuspoliitika äärmiselt vajalik. On ju mitmeti kurb, aga samas täiesti mõistetav, et Iirimaa lükkas Lissaboni lepingu tagasi.

Lissaboni leping on tõeline edasiminek arengupoliitikas. See on esimene dokument, mis loob korrektse aluse sidususe saavutamiseks. Euroopa Liit ei tohiks vaestelt riikidelt võtta ühe käega seda, mida ta teisega annab. Meie põllumajandus-, kalandus- ja kaubanduspoliitika ei tohiks olla vastuolus arengupoliitikaga. See puudutab muidugi mitmeid poliitikavaldkondi, aga küsimus ei ole konkurentsis parlamendikomisjonide vahel. See on täiesti ebaoluline.

Nice’i lepingus nõuti, et Euroopa Liit toimiks maailmas ühtse jõuna. See ei osutunud piisavaks. Põllumajanduspoliitika võimaldas häbenemata toodangu, nagu suhkur ja teravili, ülejääke müüa maailmaturul eksporditoetusi makstes dumpinguhindadega. Õnneks on niisugused asjad jäänud praeguseks enamasti minevikku.

Ainult Lissaboni lepingu näol saaksid need, kes tahavad toetada vaeseid riike, õigusliku aluse, mis võimaldab neil kaitsta solidaarsust kõige vaesemate inimestega maailmas. Kuid Iirimaa hääletas lepingu vastu. „Ei” ütlesid peamiselt kõige madalama sissetulekuga inimesed, sest vaeseimad inimesed Euroopas ei samasta end praeguse Euroopa Liiduga piisavalt. Nende jaoks on liialt palju ebakindlust ja ohtusid, et tulla toime senise ebajärjekindla ja antisotsiaalse poliitika tagajärgedega.

Nagu raportöör Frithjof Schmidt väga selgelt väljendus, peame olema solidaarsed kõigi kodanikega Euroopas ja arengumaades, olles samas säästvad keskkonna suhtes. See ei ole sugugi lihtne ülesanne. Kiusatus vahetada üks solidaarsus teise vastu on suur. Tegemist ei ole aga vastanditega. Tõeline solidaarsus madala sissetulekuga inimestega Euroopas ja mujal maailmas eeldab solidaarsust arengumaadega.

  Hélène Goudin, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (SV) Kasutades vaesemate riikide loodusvarasid, jätavad ELi riigid maha kustumatu jälje. Kalavarud Lääne-Aafrika vetes on ammendumas, ebaseadusliku puiduga kauplemine hävitab keskkonda ja muude loodusvarade kasutamisel on hiiglaslik mõju vaesele ja poliitiliselt ebastabiilsele piirkonnale. Meie tegevus mõjutab kohalikku elanikkonda.

Raportis taotletakse rohkem ühtsust ELi riikide vahel ja Euroopa Parlamendi aktiivsemat kaasamist. Kuid parlamendis on palju erinevaid huvirühmi, mis tähendab, et Euroopa abi andmise poliitika on määratud läbikukkumisele. Rahvusvaheline tegevus peaks jääma ÜRO ja muude organisatsioonide pädevusse. Kui me tõepoolest tahame maailma muuta, nagu öeldud, tuleb meil tarvitusele võtta muud meetmed. Oleks vaja, et EL vaataks läbi oma poliitika ja reformiks seda.

EL peab loobuma Euroopa läbikukkunud põllumajanduse toetamisest, lõpetama varjatud protektsionismi, mis on iseloomulik kaubanduspoliitikale, ja hülgama ebamoraalsed kalanduskokkulepped.

  Bogdan Golik (PSE). - (PL) Lugupeetud juhataja, vastavalt Euroopa Liidu poolt vastu võetud resolutsioonidele koondavad enamik liikmesriike oma abimeetmed Sahara-tagusesse Aafrikasse, mis hõlmab ka Lääne-Aafrika riigid. Selle piirkonna arenguvajadused on kõige suuremad. Poola toetab Euroopa Liidu seisukohta arengupoliitika küsimuses ja ühtlasi toetab aastatuhande arengueesmärkide realiseerimist selles piirkonnas. Poola avalik arvamus toetab üha enam arengumaade abistamist. Möödunud aastal oli toetajaid 77%. Samas me mõistame, et üksikud liikmesriigid peavad tegema suuremaid jõupingutusi oma kohustuste täitmisel ja vaja on suurendada Euroopa arengupoliitika ühtsust ning tõhusust. Arvestades siin valitsevaid lahkarvamusi, on praegusel hetkel väga oluline valmistada ette Euroopa Liidu ja Euroopa Parlamendi ühine seisukoht Accra ja Doha konverentsideks.

Aafrika on piirkond, kus on kõige suurem arv arengumaid ja vähe kogemusi oma bioloogiliste loodusvarade kaitsmiseks. Teisest küljest on juurdepääs Aafrika mineraalse tooraine varudele Euroopa jaoks väga tähtis ja seda poliitikat Euroopa Liit jätkab, nagu seda teevad ka Hiina ja Venemaa Föderatsioon. Euroopa partnerite jaoks on väga tähtis parandada oma kaubanduslikku atraktiivsust ja muuta arenguabi vähem sõltuvaks demokraatlikest reformidest Aafrikas. Aafrika riikide jaoks on eriti oluline juurdepääs ELi toiduainete turgudele. Me peaksime neile juurdepääsu võimaldama enne, kui seda teevad Brasiilia, USA või Austraalia. Me vajame ELi ja üksikute liikmesriikide abiprogrammide puhul senisest paremat täiendavust, ühtsust ja koordineeritust. Lääne-Aafrika loodusvarade kasutamise osas on vaja tõhusat süsteemi, et hinnata nende kasutamise ulatust ja seda paremini kontrollida.

Ma tahaksin tänada Frithjof Schmidti nendele küsimustele tähelepanu juhtimise eest.

  Kathy Sinnott (IND/DEM). - Lugupeetud juhataja, raporti kohaselt on puit ja kalavarud kaks kõige tähtsamat Lääne-Aafrika loodusvara. Kuna EL on nende toodete peamine sihtkoht, tuleb meil teha otsustavaid samme nende säästva arengu edendamiseks. EL kaalub praegu eelisseisundi andmist Marokole, mis toob endaga kaasa paremad kauplemisvõimalused, sügavama poliitilise dialoogi ning koostöö välispoliitika ja julgeolekuküsimustes.

Me ei ole kõnealuse kokkuleppe vastu, kui Maroko nõustub lõpetama inimõiguste rikkumise Lääne-Sahara okupeeritud territooriumil ja korraldama Lääne-Saharas vaba ja ausa rahvahääletuse, kui vaadatakse läbi kalandusalased partnerluslepingud ja kui Saharawi rahvas Lääne-Saharas saab Maroko kodanikega võrdse staatuse.

Maroko ei kvalifitseeru eelisseisundi andmiseks paljudel põhjustel. Marokole eelisseisundi andmisel EL kahtlemata tugevdab Maroko ebaseaduslikku okupatsiooni ja muudab raskemaks poliitilise protsessi vaba ja ausa rahvahääletuse korraldamiseks. Lisaks sellele läheb Marokole eelisseisundi andmine vastuollu ÜRO missiooniga rahvahääletuse korraldamiseks, et saavutada Lääne-Sahara elanikele enesemääramise õigus.

  Danuta Hübner, volinik. − Austatud juhataja, sellisel hilisel tunnil peetav arutelu näitab selgelt, kui suurt tähtsust me sellele küsimusele omistame, seega tänan ma veel kord parlamenti raporti eest.

Nagu täiesti õigesti märgiti, on puit ja kalavarud kaks Lääne-Aafrika majandusliku ja sotsiaalse arengu jaoks võtmetähtsusega toodet. Ma rõhutan veel kord, et nende loodusvarade kasutamine kooskõlas arengueesmärkidega peab jääma nii Euroopa Liidu kui ka Lääne-Aafrika riikide prioriteediks.

Ma tahaksin korrata oma sissejuhatavas sõnavõtus öeldut – komisjon on sellele eesmärgile pühendunud ja resolutsioon, mille Euroopa Parlament homme vastu võtab, on oluline panus meie töösse.

  Frithjof Schmidt, raportöör. − (DE) Lugupeetud juhataja, pärast Carmen Fraga Estévezi sõnavõttu võib see küll tulla üllatusena, aga ma tahaksin teda tänada, kuna me tegime raporti koostamise käigus väga konstruktiivset koostööd ja lahendasime mitmeid probleeme. Me peaksime hoidma selle kogemuse lahus kalanduskomisjoni ja arengukomisjoni vahelisest institutsioonilisest konfliktist arengupoliitika kohta, mis puudutab kodukorra tõlgendamist. Konflikt võib olla seotud asjaoluga, et ICEI hindamisuuringu tulemusena tehti meile ülesandeks sidususe alaste kontrollide läbiviimine. Nõukogu otsustas, et 12 poliitikavaldkonna meetmeid tuleb kontrollida sidususe osas arengupoliitikaga. Kõnealused poliitikavaldkonnad kuuluvad alati muude komisjonide haldusalasse. See põhjustab muidugi pidevalt institutsioonilisi konflikte. Kahtlemata on see probleem, aga sellegipoolest tahaksin ma teid tänada hea isikliku koostöö eest, mis puudutab raporti sisu.

Volinik, ma usun, et komisjon on FLEGTi protsessi ja aastast 2002 sõlmitud uute kalandusalaste partnerluslepingute puhul õigesti tegutsenud. See on edaspidiseks arenguks kindel alus ja ma soovitaksin teil otsustavalt jätkata kurssi säästva arengu edendamise suunas. Teha on veel palju. Kõnealust õiget lähenemisviisi tuleb edasi arendada. Nii toimides võite te selle parlamendi toetusega kindlasti arvestada.

Lõpetuseks lisaksin veel selgituse seose kohta rände ja ülepüügi vahel. Vaevalt on vaja öelda, et see ei ole ainus rände põhjus, kuna põhjuseid on palju. Siiski on olemas ilmsed märgid, et ülepüügil on selles oma osa. Ülepüügiga on teiste hulgas seotud ka Euroopa Liit. Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon esitas äsja Senegali puhul väga käegakatsutava tõendi selle seose kohta. Senegali presidendist oleks väga mõtlematu sulgeda silmad selle ees, mis riigis ja selle rannikuvetes tegelikult toimub. Me peaksime selliseid asju palju kriitilisemalt uurima, koos nende probleemidega tegelema ja neid lahendama.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme kell 12.00.

28. Järgmise istungi ajakava (vt protokoll)

29. Istungi lõpp

(Istung lõppes kell 23.05)