Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2007/2191(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A6-0212/2008

Arutelud :

PV 16/06/2008 - 26
CRE 16/06/2008 - 26

Hääletused :

PV 17/06/2008 - 7.26
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0288

Arutelud
Teisipäev, 17. juuni 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

8. Selgitused hääletuse kohta
PV
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

– Raport: Caroline Jackson (A6-0162/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Sonik (PPE-DE). – (PL) Hr president, uus jäätmedirektiiv kavandati tagama alust uue ühiskonna loomiseks Euroopas, mis tegeleks üldiselt jäätmete ringlussevõtuga. Liikmesriikidele kehtestatakse mõned väga ambitsioonikad eesmärgid. Kas need eesmärgid ei ole aga liialt ambitsioonikad ja kas liikmesriigid, eriti uued riigid, suudavad täita rangeid nõudeid? Tuleb märkida, et vanadel liikmesriikidel on olnud tunduvalt rohkem aega oma jäätmehooldussüsteemide kohandamiseks karmidele nõuetele vastavalt, samas kui uued riigid on sunnitud kasutusele võtma õigusmehhanismid ja rajama tunduvalt kiiremini vajaliku infrastruktuuri.

Uue jäätmedirektiivi ettepanek põhjustab vaidlusi paljudes Euroopa riikides. Ma ei arva, et meid peaks siis üllatama asjaolu, et nõukoguga oli väga raske kompromissile jõuda. Eilsel arutelul ütlesid paljud parlamendiliikmed, et nad ei ole direktiivi kompromissiga rahul. Mina kardan aga, et veelgi rangemate nõuete kehtestamine võib põhjustada probleeme selle seaduse rakendamisel. Uus jäätmedirektiiv sunnib riike, kes on hooletusse jätnud olmejäätmete hoolduse, otsustavalt tegutsema. Need riigid on sunnitud kasutusele võtma õigus- ja majanduslikud mehhanismid, et need pigem stimuleeriksid kui koormaksid majandust. Uus direktiiv peaks stimuleerima leidma uusi töökohtade loomise viise. Seepärast hääletasin ma raporti poolt.

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: LUIGI COCILOVO
Asepresident

 
  
  

− Raport: Caroline Jackson (A6-0162/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Gyula Hegyi (PSE). - (HU) Tänan teid, hr juhataja. Jäätmedirektiiv, mille me nüüd vastu oleme võtnud, sisaldab kompromisse ja võib seetõttu saada paljude rünnakute märklauaks. Ma mõistan kõigi nende keskkonnateadlike kodanike muret, kes pöördusid minu poole palvega direktiivi mitte toetada. Samas tahaksin aga märkida, et teksti on kaasatud paljud minu kui eraldiseisva liikme esitatud muudatusettepanekud, mis on koostatud arenevas vaimus koostöös keskkonnaorganisatsioonidega. Selle direktiivi parim omadus on jäätmehierarhia vastuvõtmine. Kõige olulisemal kohal on jäätmete vältimine, sellele järgnevad taaskasutamise/ringlussevõtu erinevad vormid ning viimasena tuleb jäätmete kõrvaldamine, mida tuleb võimalusel vältida või vähemalt vähendada. Hääletasin direktiivi poolt peamiselt seepärast, et sellega võeti vastu hierarhia põhimõte ning ma loodan, et tulevikus suudame me seda parendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE). - (SK) Tarbimisühiskond toodab tohutul hulgal jäätmeid, mis muudavad inimeste elud õnnetuks, seda eriti Euroopa suurtes linnades. Kuigi ringlussevõtt ja kõrvalsaaduste kasutamine on viimastel aastatel suurenenud, on ELi prügilates ikka veel liiga palju jäätmeid.

Kuigi kinnitatud kompromissipakett ei ole täiuslik, on direktiivi tekst minu arvates poliitiliselt ambitsioonikas instrument jäätmehoolduse valdkonnas Euroopa tulevaste põlvkondade jaoks ja seepärast toetasin ma raportööri, pr Caroline Jacksoni raportit.

Liikmesriigid peavad oma jäätmehooldust selle direktiivi alusel parendama. Ma tervitan asjaolu, et I direktiiv hõlmab ka ohtlike jäätmete kõrvaldamisega seonduvaid küsimusi. Usun, et liikmesriigid saavutavad need ambitsioonikad eesmärgid vastuvõetud teksti järgides, eriti eesmärgi, mille kohaselt nad peavad aastaks 2015 rakendama eraldiseisva jäätmekogumiskava paberi, metalli, plastmassi, klaasi, tekstiili, muude biolagunevate jäätmete, õli ja ohtlike jäätmete jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). - (CS) Hr juhataja, ma toetasin täna jäätmete raamdirektiivi läbivaatamist. Üks põhjuseid selleks oli, et pärast direktiivi vastuvõtmist saab Tšehhi Vabariik keelata jäätmete impordi, kuigi see on vastuolus riikliku kavaga. Tänu parlamendi sekkumisele sisaldab muudetud tekst ka uusi eesmärke ringlussevõtmise valdkonnas. Lõuna-Euroopa riikide arvates on need liialt ambitsioonikad, samas kui skandinaavlased ja ka tšehhid leiavad, et need ei nõua piisavalt. Ma tervitan saavutatud kompromissi. Erinevatel riikidel on erinevad lähtepunktid ja see direktiiv on ühine algus. Täna toodetakse jäätmeid 3,5 tonni inimese kohta ja Lõuna-Euroopa riikides läheb kuni 90% jäätmetest prügilatesse. Viieastmeline jäätmehierarhia kaasatakse esimest korda Euroopa õigusakti: esimesel kohal on vältimine, siis taaskasutamine, seejärel ringlussevõtt ja alles siis põletamine energiatootmise eesmärgil. Prügilatesse tuleb jäätmejäägid ladestada alles viimasel võimalusel. Hindan väga pr Jacksoni tehtud tööd. Suur tänu talle selle Euroopale kasuliku kompromissi saavutamise eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Březina (PPE-DE). - (CS) Ka mina tervitan direktiivi vastuvõtmist. Vähesed on rahul eesmärkidega, mille järgi tuleb ringlusse võtta vähemalt 50% majapidamisjäätmetest ja 70% tööstusjäätmetest. Mõnede jaoks ei ole see piisavalt ambitsioonikas; teised arvavad, et see eesmärk on ebareaalne. Tšehhi Vabariigis nähakse seda tõenäoliselt sammuna tagasi, kuid oluline on see, et direktiiv ei takista riikidel vastu võtta rangemaid ja kohustavamaid siseriiklikke õigusakte, mis minu arvates on praegusel juhul väga soovitav. Vaadates küsimust Tšehhi Vabariigi seisukohast leian ma, et säte, millega lubatakse olmejäätmete põletustehased ümber liigitada jäätmeid kasutavateks keskusteks, on äärmiselt mitterahuldav. See võib tähendada jäätmete massilist importi naaberriikidest, kuna ELis on lubatud jäätmeid importida nende kasutamise eesmärgil. Mul on raske ette kujutada, milline tõhus kontrollimehhanism suudaks otsustada, kas imporditud jäätmeid kasutati tõepoolest või hoopis põletati. Seepärast peaksid riigid, kes ei soovi muutuda kogu Euroopa põletustehasteks, tegema kõik võimaliku nimetatud sätte eemaldamiseks direktiivist.

 
  
MPphoto
 
 

  David Sumberg (PPE-DE). - Hr juhataja, ma võtan sõna selgitamaks seda, kuidas ma hääletasin Caroline Jacksoni raporti küsimuses, kuid enne tahaksin kiita oma konservatiivist kolleegi Caroline Jacksonit ja selle raporti osas tehtud suurepärast tööd.

Jäätmete kõrvaldamise tagamine on ülioluline kõigis Euroopa riikides, samuti mu oma kodumaal, ning ma arvan, et tegemist on rõõmsa kompromissiga. Tegemist on ühega neist harvadest kordadest, mil Euroopa tegutseb koos. Neid kordi ei ole palju ja võib-olla ütlesid Iirimaa elanikud midagi selle kohta oma otsuses hiljuti toimunud referendumis.

Kuid see on hea raport. Ma loodan, et see inspireerib Briti valitsust nendes küsimuses juhipositsiooni haarama. Nii saab see kindlasti olema, kui loodetavasti kahe aasta pärast on meil Suurbritannias konservatiivne valitsus: meie juht hr Cameron on teinud täiesti selgeks, et rohelised küsimused saavad olema meie tegemiste eesotsas ja seepärast näitab see tänane hääletus head eeskuju, nagu oleks heaks eeskujuks ka see, kuidas Euroopa Parlamendi konservatiivsed liikmed hääletavad.

 
  
  

− Raport: Anne Laperrouze (A6-0192/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Péter Olajos (PPE-DE). - (HU) Tänan teid väga, hr juhataja. Mulle valmistas heameelt hääletada direktiivi küsimuses, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas, ja ma tahaksin kasutada seda võimalust ja tänada oma 610 kolleegi, kes toetasid selle direktiivi vastuvõtmist selle poolt hääletades. Taas on meil õnnestunud koostada hea ja tulevikku vaatav direktiiv, ettepanek, mis taaskehtestab jagatud vastutuse põhimõtte ja liikmesriikide ühise määruse riigipiire ületavate vooluveekogude kohta; samuti nihutab see ettepanek tähelepanu keskpunkti heitekogustelt sisseimbumisele, ehk teisisõnu liigub prioriteet tööstuse huvidelt jõe elustiku huvidele. Selle direktiiviga kehtestatakse ranged piirangud 33 aine nimelt insektitsiidide, keemiliste ja tööstuslike ainete ning raskmetallide kasutamiseks. Nüüd on kord nõukogu käes. Kas nõukogu toetab direktiivi ja aitab meil oma jõed puhtad hoida? Nüüd on valitsuste otsustada, kas me saame teha lõpu Raba jõe ja teiste sarnases seisukorras olevate Euroopa jõgede liigsaastamisele. Tänan teid väga.

 
  
  

− Raport: Avril Doyle (A6-0190/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). - (SK) Kui asi puutub farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamisse loomses toidus, on põhihuvideks inimeste tervise ja tarbijate turvalisuse kõrge kaitse tagamine. Tootmiseks aretatud loomadesse võivad veterinaarravimid jätta jääke, mis on juba hakanud avaldama negatiivset mõju nii inimeste tervisele kui loomade tervishoiule.

Tervitan oma kolleegi pr Doyle’i raportit ja hääletasin täna selle poolt. Väga on vaja järjepidevamat lähenemisviisi kõigi farmakoloogiliste toimeainete jääkide ning nende ohtude analüüsi kontrollimiseks. Usun, et peame muutma, täiendama ja ühtlustama õigusraamistikku jääkide suurimate võimalike piirnormide kehtestamiseks. Jagan raportööri seisukohta, et nii toimides saame me tagada veterinaarravimite korrektse kasutamise ja nende parema kättesaadavuse, loomse toidu kaubanduse korrektse toimimise ning ennekõike rahvatervise optimaalse kaitse saavutamise.

 
  
  

− Raport: Marie Panayotopoulos-Cassiotou (A6-0173/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Neena Gill (PSE). - Hr juhataja, mina hääletasin selle raporti poolt, sest kuna ma olen 18 aastat töötanud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise nimel, toetan ma igati 2010. aasta nimetamist antud küsimuses Euroopa aastaks. On täiesti vastuvõetamatu, et Euroopas ohustab vaesus hetkel 78 miljonit inimest. On šokeeriv, et siin ja praegu ei suuda lapsed ja vanurid end paljudes liikmesriikides toita või soojas hoida. Hiljutised andmed näitavad teatud riikides lõhe suurenemist rikaste ja vaeste perede vahel ning seda Euroopa majandusedu ebavõrdse jaotumise tulemusena.

Ma loodan, et käesoleval aastal keskendub komisjon piirkondadele, kus vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on kõige akuutsemad. Näiteks toonitas hiljutine Kanal 4 raport Ühendkuningriigis, et piirkonnas, mida mina esindan, milleks on West Midlands, on suuruselt teine vaesuse määr ja eelviimane elatustase kogu riigis.

Seega, kuigi ma tervitan seda algatust, sest see tõstab teadlikkust vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse küsimuses, olen ma pettunud, et see ei paku selgeid lahendusi suuna kohta, milles liikmesriigid liikuma peavad ning ma usun, et kui seda aastat ei kasutata platvormina edasi liikumiseks, siis on tegemist jälle lihtsalt tööjutu ajamisega, kasutamata võimalusega, kus oleks tegelikult võimalik selles väga olulises küsimuses midagi ära teha.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Hr juhataja, oleme vastu võtnud äärmiselt oluliselt raporti vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise probleemide kohta. See dokument on näide ELi sotsiaalsest tundlikkusest ning Euroopa sotsiaalse mudeli loomisest, mida me ehitame samaaegselt majanduskasvu ja toimivat turumajandust edendava tegevusega.

Meie jaoks on oluline pühendada võimalikult palju ruumi tõrjutuse ja vaesusega võitlemiseks laste, vanurite ja puuetega inimeste hulgas, ehk nende hulgas, kes ei saa seda olukorda vältida. Me peame meeles pidama, et vaesus suureneb piirkondades, kus on aset leidnud looduskatastroofid, või teiste olukordade tagajärjel, mida me hetkel näha saame, nagu märkimisväärne toiduainete ja elektrihinna tõus. Selles olukorras on vaja lisategevust, et piirata nende kahjulike tegurite mõju ühiskondlike ja ametialaste kõige vaesemate rühmade tuludele.

 
  
MPphoto
 
 

  David Sumberg (PPE-DE). - Hr juhataja, toetasin seda raportit, kuna muidugi pooldame me kõik „emadust ja õunakooki“. Keegi meist ei taha näha vaesuse suurenemist; keegi ei taha sotsiaalse tõrjutuse suurenemist. Nii on need sõnad head ja teatud määral kordan ma selles oma kolleegi, kes istub koja teises küljes.

Küsimus on, mida me ette võtame. Ja see küsimus on kõigi liikmesriikide valitsuste jaoks. Minu koduriigi puhul on Briti valitsuse otsustada, kas selles osas võetakse midagi ette, ning seda peavad tegema kõik siseriiklikud valitsused, sest olukord, majanduslikud tingimused ja sotsiaalsed tingimused on ELis erinevad.

Suurbritannias ja võib-olla ka teistes riikides oleme täna silmitsi tõelise majanduslanguse ohuga, tõelise vaesuse ja tõelise sotsiaalse tõrjutuse süvenemisega, ning nüüd peavad meie valitsus Suurbritannias ja kõik liikmesriikide valitsused seda tegurit tunnustama ja vastavalt käituma.

 
  
  

− Raport: David Casa (A6-0231/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE). - (SK) Kasutan võimalust – mis on nii hinnaline minu ja mu riigi, Slovakkia jaoks – ja tänan kõiki kolleege, kes andsid poolthääle Slovakkia liitumisele euroalaga.

Olen rõõmus, et kõigil Slovakkia liikmetel õnnestus me kolleegi hr David Casa tasakaalustatud raporti abil Euroopa Parlamenti veenda, et Slovakkia kuulub edukasse „e“ klubisse. Nüüd on Slovakkia ja eriti Slovakkia Vabariigi valitsuse ülesandeks jätkata rangete makromajanduslike sammude võtmist ning piiravate fiskaalpoliitikate rakendamist, et täita ka tulevikus Maastrichti kriteeriume. Slovakkia ühinemine euroalaga on ka märguandeks teistele liikmesriikidele, et nad võiksid oma reforme jätkata ja Maastrichti kriteeriume täita.

Täna tahan ma oma sõnavõttu kasutada nende Slovakkia elanike tänamiseks, kes panid kaalule oma elud, kui aitasid 1989. aastal raudset eesriiet maha kiskuda, samuti nende tänamiseks, kes mõistsid reformide olulisust, kuigi see ei olnud alati lihtne. Just tänu neile saavad Slovakkia elanikud täna ehitada tugevas Euroopas tugeva Slovakkia.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). - (CS) Hr juhataja, ma õnnitlen südamest Slovakkiat euroalaga ühinemise puhul. Samuti tahan tehtud töö eest tänada raportööri hr Casat, kes pidi parlamendis tegelema Slovakkia valuuta revalveerimise põhjendatusega seonduvate küsimustega ja muuga. Arutelu näitas, et põhjendatud on paljud teised nõuded, mis võivad mõjutada ühisraha pikaajalist stabiilsust. Kuigi need ei kujuta endast täna Slovakkia ühinemisele takistust, on nad väljakutseks eeskirjade muutmise kokkuleppele. Ma ei nõustu nendega, kes lükkasid tänase arutelu käigus tagasi võimaluse muuta tulevikus Maastrichti kriteeriume. Veel kord soovin tänada hr Dzurinda juhitud valitsust, kes käivitas Slovakkias viie aasta eest vajalikud reformid. Ilma nendeta ei naudiks Slovakkia täna majanduslikku ja poliitilist edu. Slovakid näitavad nüüd Tšehhi Vabariigile teed.

 
  
MPphoto
 
 

  David Sumberg (PPE-DE). - Hr juhataja, tahaksin täiskogule selgitada, miks ma keeldusin selle resolutsiooni osas hääletamisest. Ma ei keeldunud sellepärast nagu pooldaksin ma ühisraha, kui asi minu riiki puutub; vastupidi, ma olen selle vastu. Ühisrahaga ühinemine oleks Briti poliitilise süsteemi ja majanduse jaoks hävitav.

Keeldusin kuna usun, et see küsimus on täielikult Slovakkia valitsuse jaoks. Kui nemad leiavad, et nende riigi parimates huvides on ühisrahaga ühinemine, on see nende riiklik õigus ja nad on oma otsuse vastavalt langetanud.

Sellised küsimused demonstreerivad, kuidas Euroopa jätkama peaks. Jätkama peaks nii, et riigid langetavad otsuseid oma huvides, ning Iirimaa elanikega pragamine, mida siin kojas viimaste tundide jooksul tehtud on, on vale. Iirimaa elanikud langetasid otsuse oma riiklike huvide kohaselt. Nende võimuses oli see otsus langetada ja nende demokraatlikku hääletust tuleks austada.

Winston Churchill ütles: „Usaldage rahvast“. Seda me peaksimegi tegema.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). - Hr juhataja, esiteks nõustun ma igati kõigega, mida hr Sumberg just ütles. Tahan vaid tänada Iirimaa inimesi, kes andsid demokraatiale jälle ELis võimaluse.

Võtan selles osas sõna, kuna ka mina keeldusin hääletusest, sest minu partei poliitika näeb ette mitte hääletada nendes küsimustes, sest me ei osalenud neis. Aga mind huvitas see raport. Kuuendas lõigus soovitatakse, et „Slovakkia valitsus rajaks vaatlusjaama valitud põhikaupade hindade iganädalaseks jälgimiseks, et võidelda väärate arvamustega hinnatõusu kohta“.

Noh, Ühendkuningriigis mõõdame me inflatsiooni ja meie inflatsiooni määr on väidetavalt tõusnud 3,3%-ni, nagu täna hommikul teatati. Kui te aga kohtate Daventrys või Long Buckbys elavat tagasihoidlikku mängurit, ütlevad nad teile, et kütusehind on tõusnud palju rohkem; nende toiduhinnad on tõusnud rohkem; nende volikogu maks on tõusnud palju rohkem. Ja nii mõtisklen ma statistika kvaliteedi üle.

Kaheksandas ja üheksandas lõigus on muid probleeme, aga kõik need selgitavad, miks on hea, et Suurbritannia ei kuulu sellesse klubisse. Siiski soovin ma sellele riigile kõige paremat.

 
  
  

− Raport: Gábor Harangozó (A6-0212/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Filip Kaczmarek (PPE-DE). – (PL) Hr juhataja, mina keeldusin hääletusest hr Harangozó raporti osas. Üks ELi ühtekuuluvuspoliitika eesmärke peaks olema solidaarsuse ja integratsiooni instrumentide toetamine. Haavatavatele rühmadele ja kogukondadele tuleb pakkuda toetust võitluses tõrjutuse ja ebavõrdsusega. Seda ei tohiks aga näha vastuargumendina linnapiirkondade arengule, sest üks ei takista teist. Territoriaalne lähenemine on vajalik, kuid ei tühista tõhususe olulisust ühtekuuluvuspoliitikas.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Hr juhataja, täna vastu võetud Harangozó raport tõstatab erakordselt olulise probleemi ühtekuuluvuspoliitika mõju kohta kõige ohustatumatele ühiskondadele ja rühmadele. See raport rõhutab ühemõtteliselt vajadust ühtekuuluvuspoliitika arendamise järele valdkondades, mis on vähem arenenud, hooletusse jäetud, kus on keerulised talupidamistingimused ja kus infrastruktuur on nõrk või ajast ja arust.

Erilist toetust tuleks avaldada piirkondadele, kus on toimunud ajalooline arengu aeglustumine, kus elanikud on vähem valmis turumajanduse raskete väljakutsetega tegelemiseks. Piirkondade vahelised erinevused arengutasandil on väga suured. Seega on vaja luua tegelik kujutis meie piirkondade arengustaadiumist ja kasutada seda alusena keeruliste valdkondadega tegelemisel eraldiseisvates piirkondades. Võime kohe praegu öelda, et see puudutab mägipiirkondi ja olulist osa maapiirkondadest. Me peame koostama jätkusuutliku arenguprotsessi, et ei tekiks nõrgema arenguga või tagurlikke enklaave või et need teistest maha ei jääks.

 
  
MPphoto
 
 

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). - Hr juhataja, ka mina keeldusin hääletusest selle raporti osas. Tahaksin mainida kahte-kolme põhjust, miks ma seda tegin.

Esiteks on mul raske uskuda, et selle paiga loojad, luues alust oma ELile vabaduseks ja liikumisvabaduseks jne, mõtlesid, et selles raportis toodud üksikasjalik poliitika oleks midagi, mis aastate möödudes esile kerkiks.

Teiseks ei ole ma kindel, et seda peaks tegema Euroopa tasandil – võib-olla tuleks seda teha riiklikul tasandil, aga kindlasti kõige kohalikumal tasandil.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et minu valimisringkonnas on Leicesteri linn näiteks, kuidas toimib selles valdkonnas kohalik tegevus. Leicester on üks kõige eriilmelisemaid linnu Ühendkuningriigis ja seda erinevatel põhjustel – seal leidub nii rikkaid kui vaeseid erinevate rahvuste esindajaid – ja siiski on Leicesteril tänu individuaalsele ja kohalikule tegevusele üks kõige sidusamaid ühtekuuluvuse ja integratsiooni strateegiaid, mis käsitlevad, nagu me siin ütleme, haavatavaid kogukondi ja rühmi. See näitab meile kõigile, et kohalik tegevus on parim ja ma olen mures, kui me räägime tegevusest ELi tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Syed Kamall (PPE-DE). - Hr juhataja, minu märkused kordavad eelmise sõnavõtja omi.

Mu märkused on olulised ka Panayotopoulos-Cassiotou vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse raporti seisukohast. Kui me need kaks raportit kokku paneme, on neis selgelt näha viga Euroopa poliitikute mõtlemises, nimelt, et ükskõik millise probleemiga ka tegemist ei oleks, lahenduseks on Euroopa.

Innustan kõiki, kes on haavatavate kogukondade probleemidest tõesti huvitatud, selle asemel vaatama kohalike kogukondade otsitud lahendusi ja mitte mõne kaugelasuva eurokraadi või Euroopa Parlamendi liikme ettepanekuid.

Palun heitke pilk näiteks Londonis mu enda valimisringkonnas asuva Iain Duncan-Smithi ja ta suurepärase meeskonna juhitud sotsiaalse õigluse keskuse suurepärasele tööle, kes rajavad kohalike kogukondade organisatsioonide liitu, mis tegeleks vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega ning kuhu kuuluvad organisatsioonid nagu Croydoni Kariibide krediidiühistu või Londoni poksiakadeemia, mis meelitavad ühiskonna kõige haavatavamaid isikuid.

Kuigi raportis mainitud probleemid on kõik olulised, peaksime meeles pidama, et lahendused on tihti kodule lähemal ja seepärast keeldusin ma hääletusest Harangozó raporti osas.

 
  
  

− Raport: Frithjof Schmidt (A6-0137/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). - (CS) Hr juhataja, jätkusuutlik arengupoliitika ei saa kuidagi edukas olla, kui see ei saavuta globaalset mõõdet. ÜRO millenniumideklaratsioon võib kutsuda kõiki riike üles tagama arengupoliitika sidusust, kuid arenenud riigid ei astu selles osas just mitmeid praktilisi samme. Siin peitub ELi kohustuse vastuolu, kes innustab meid hindama meie Euroopa poliitikate mõju arengueesmärkide suhtes. See muudab veelgi väärtuslikumaks asjaolu, et me lisame arengumaade hüvanguks piiranguid oma kalanduspoliitikasse. Tahaksin mainida ka metsaraiet Lääne-Aafrikas, kus ainult 5% metsadest majandatakse jätkusuutlikult. Muidugi on oluline, et komisjon toetaks rahanduslikult riiklike strateegiakavade käivitamist Aafrikas, kuid me suudame ka takistada troopiliste metsade rüüstamist, kui keelustame puidu importimise Euroopasse, välja arvatud juhul, kui see on märgistatud selge ökomärgisega. Usun, et komisjon esitab peagi sellised ettepanekud ja et meie siin täiskogus ja nõukogus võtame need vabandusi otsimata vastu.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

− Raport: Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (A6-0233/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Toomas Savi (ALDE), kirjalikult. − Toetasin Lidia Joanna Geringer de Oedenbergi raporteid ja tervitan ideed, et ajal, mil ELi ees seisab oluliste poliitiliste otsuste langetamine, ei tohiks me ülemäära süveneda tehnilistesse küsimustesse. Kuigi ma tahaksin kuulda, kuidas selle täiskogu liikmed ägedalt arutlevad põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite valgustus- ja valgussignaalseadmete poliitilise tähtsuse üle, toetan ma igati kiirendatud töömeetodi kasutamist seadusandlike tekstide ametlikul kodifitseerimisel sellistes küsimustes. Kui EL jälle surnud punkti jõuab, peame me kogu oma tähelepanu suunama sellele, kuidas leida viis Lissaboni leppe päästmiseks.

 
  
  

− Raportid: Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (A6-0233/2008 - A6-0235/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Schlyter (Verts/ALE), kirjalikult. (SV) Hääletasin selle raporti vastu, sest sellise üksikasjaliku määrusega ei tohiks tegeleda poliitilisel tasandil. Ei ole vaja kodifitseerida õigusakti, mis tuleks tagasi võtta soodustamaks reguleerimist tehnikakomisjonide koostatud tehniliste standardite läbi.

 
  
  

− Raport: Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (A6-0234/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Schlyter (Verts/ALE), kirjalikult. (SV) Hääletasin selle raporti vastu, sest sellise üksikasjaliku tehnilise määrusega ei tohiks tegeleda sellel tasandil. Sellega peaksid tegelema tehnikakomisjonid tehniliste standardite läbi (õigusakti ei ole vaja kodifitseerida, see tuleks tagasi võtta tehniliste standardite hüvanguks).

 
  
  

− Raport: Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (A6-0237/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN), kirjalikult. − (PL) Hääletasin pr Geringer de Oedenbergi arvutiprogrammide õiguskaitse raporti poolt, sest kuna minu arvates on neil kaasaegses ühiskonnas väga suur roll ja seepärast tuleks tagada nende kohane õiguskaitse, mis oleks kooskõlas autoriõigusmäärustega, nagu kirjandus- ja kunstiteosed Berni konventsiooni alusel. Kaitsta tuleks ainult korrektselt väljenduvaid arvutiprogramme. Kaitsta ei saa tegelikke kontseptsioone ja põhimõtteid, millel põhinevad IT-programmi eraldiseisvad elemendid.

Loomulikult ei saa nii kaitsta matemaatilisi protsesse, programmeerimiskeeli ja algoritme. Kaitset tuleks osutada nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele riikliku autoriõigusakti alusel. Tuleb märkida, et kui programmi on kirjutanud töötajad oma töökohustuste osana, on tööandjal või kliendil õigus kasutada sellest programmist tulenevaid omandiõigusi (kui just lepingus ei sätestata teisiti).

 
  
  

− Raport: Mariela Velichkova Baeva (A6-0194/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Andsin poolthääle resolutsioonile, mis käsitleb Rumeenia ühinemist seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise 1990. aasta 23. juuli konventsiooniga, sest minu arvates tuleb vähendada maksumaksjate fiskaalkohustust.

On väga oluline, et Rumeenia ja Bulgaaria ühineksid vahekohtukonventsiooniga kohe kui võimalik ning liituksid liikmesriikidega, kus antud konventsiooni juba kohaldatakse. See, et nad hetkel süsteemis ei osale tekitab majanduse jaoks märkimisväärseid kulusid ja kujutab endast takistust Euroopa ühisturu toimimisel.

Rumeenia ja Bulgaaria ELiga ühinemise lepingu alusel peab nõukogu kehtestama kuupäeva selle konventsiooni jõustumiseks, tuginedes komisjoni ettepanekule ja olles konsulteerinud parlamendiga. Tahaksin väljendada oma muret seoses vahekohtukonventsiooni tagasiulatuva rakendamisega 1. jaanuarist 2007 ja sel põhjusel toetan ettepanekut, mille kohaselt jõustumise kuupäev oleks otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgnev päev.

 
  
  

− Raport: Agustín Díaz de Mera García Consuegra (A6-0207/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Charlotte Cederschiöld, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic (PPE-DE), kirjalikult. (SV) Euroopa Parlamendi mõõdukate delegatsioon andis täna poolthääle Agustín Díaz de Mera García Consuegra (PPE-DE, ES) raportile (A6-0207/2008), mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja nende andmete sisu.

Kui kuritegevus piire ületab tuleb vastavalt kohaldada sellega võitlemiseks vajalikke meetmeid. Seega toetame raamotsust ja süvendatud koostööd süüdimõistvate kohtuotsuste andmete vahetamise lihtsustamiseks ja tõhustamiseks liikmesriikide vahel.

Siiski on meie jaoks suureks erandiks artikkel, mis käsitleb rassilist kuuluvust või etnilist päritolu, poliitilisi arvamusi, poliitilisi vaateid, usulisi ja filosoofilisi veendumusi ja muud sarnast kirjeldavate isikuandmete töötlemist.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. (PT) Selle karistusregistrite andmete korraldust ja liikmesriikidevahelist vahetamist käsitleva ettepaneku eesmärgiks on parandada suhtlust õigusasutuste vahel.

Oluline on tagada, et karistusregistrite väljavõtteid oleks kerge mõista ja et neis sisalduvate teavet kasutataks korrektselt.

Toetan seega oma kolleegi hr Díaz de Mera suurepärast raportit ja esitatud muudatusettepanekuid, eriti andmekaitse osas.

Oluline on, et kohaldataks üldist andmekaitse põhimõtete kogu, mida tuleks silmas pidada andmete kogumisel, töötlemisel ja edastamisel. Lisaks peab andmekaitseasutusi pidevalt teavitama isikuandmete vahetamisest selle raamotsuse alusel.

Ka on oluline, et see süsteem tõhusalt toimiks, muutudes nii kasulikuks tööriistaks iseäranis seksuaalset laadi kuritegevuse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel. Laste suurema kaitse tagamiseks näiteks on ülioluline, et koolidel oleks juurdepääs teabele oma personali või potentsiaalse personali kohta juhuks, kui töötajat on karistatud lastevastases kuriteos.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) On ennekuulmatu, et ohtlikul kurjategijal on võimalus peituda oma karistatust käsitleva puuduliku teabe taha ning vältida sel moel õigusemõistmist või sooritada kuritegusid teistes liikmesriikides. Fourniret’ juhtum on siin murettekitavaks ja valulikuks näiteks.

Nendes tingimustes on teretulnud paranduseks täieliku ja kergelt kättesaadava karistusregistri koostamise lubamine, mis hõlmab erinevates riikides määratud karistusi.

Siiski ei ole see kiiduväärt algatus suunatud pedofiilidele, mõrvaritele ja relvastatud röövlitele. Lisades vaid sõnad „kriminaalkaristusest tulenev diskvalifitseerimine“ hõlmab see ka rahvusvahelise tagakiusamise teatud seisukohtade omamise tõttu. Me teame väga hästi, kes on sihtmärgiks selles hullumeelses Euroopas, mis on avatud kontrollimatu immigratsiooni tuultele, mis pidevalt kahetseb seda, milline see oli, milline see on ja milline see võiks olla: oma identiteediga seotud patrioodid, kes on uhked oma rahva, rahvuse ja ajaloo üle ning kes julgevad valjult kuulutada oma kavatsust neid kaitsta.

Seega keeldume me hääletusest, sest kardame, et vaatamata kuritegevuse õiguspärasele represseerimisele võimaldab see tekst kogu ELis seaduste laiendamist, mis hävitavad vabaduse ja toovad palju kahju meie riikide demokraatlikule elule.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Ühe liikmesriigi kodanike karistusregistrist pärit teabe edastamine teisele liikmesriigile peab toimuma asjaomaste osapoolte (kahepoolse) koostöö põhjal.

Selle algatuse eesmärgiks on parandada suhtlust õigusorganite vahel ning tagada, et liikmesriikide palveid seoses teiste liikmesriikide kodanike karistusregistriga „käsitletaks korrektselt ning kõikehõlmavalt ja põhjalikult“.

Me ei ole aga nõus seaduste ühtlustamisega ja ühise korra vastuvõtmisega, eriti seoses kohustusega edastada „täielikku teavet oma kodanikele määratud karistuste osas“ või kohustusega „säilitada ja uuendada kogu saadud teavet“, ega ka ühtlustamisprotsessiga – seda enam, et nende andmete kaitsmise selgete tagatiste puudumisel muutub see ettepanek meie silmis veelgi küsitavamaks.

Tunnistame vajadust mehhanismi järele, mis võimaldaks liikmesriikide vahel vastastikust karistusregistri andmete vahetamist, aga seda tuleb teha eraldiseisvate juhtumite alusel ja nimetatud riikide vahelise koostöö raamistikus.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Andsin oma poolthääle Díaz de Mera García Consuegra raportile, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamist liikmesriikide vahel. Suurenenud liikuvusega ELis on oluline, et liikmesriigid hoiaksid üksteist kursis oma territooriumil elavate ELi kodanike kuritegeliku mineviku osas. Kohaldada tuleb aga tagatisi ja ma tervitan esitatud üldist keeldu rassilist kuuluvust või etnilist päritolu, poliitilisi arvamusi, poliitilisi vaateid, usulisi ja filosoofilisi veendumusi, parteilist kuuluvust ja ametiühingu liikmelisust või tervist ja seksuaalelu kirjeldavate isikuandmete töötlemiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Avatud piiridega ELis on vaja asutuste vahelist head koostööd, et pidada mõistlikus ulatuses sammu kuritegevuse vastase võitlusega. Euroopa internetiportaali eesmärk, kust kodanikud ja ettevõtted saavad teavet oma õiguste kohta kriminaalmenetlusega seoses, näib ennast ära tasuvat.

Elektroonilise registri loomine, mis lihtsustaks kriminaalregistri andmete piiriülest vahetamist on teretulnud vaid siis, kui kohaselt kaasatakse andmekaitse nõuded. Tegelikkuses sõltub palju nende tegude käsitlemisest, mille kohta ühes liikmesriigis esitatakse süüdistus ja teises mitte. Minu arvates ei käsitletud neid küsimusi algetapi jooksul korrektselt ja seega keeldusin ma hääletusest.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, mina hääletasin hr Díaz de Mera raporti poolt. Oluline on parandada suhtlust õigusorganite vahel ja tagada, et liikmesriikide palveid seoses teiste liikmesriikide kodanike karistusregistriga käsitletaks korrektselt ning kõikehõlmavalt ja põhjalikult.

Avatud piirid võimaldavad ausate kodanike, aga ka kurjategijate vaba liikumist, kes sageli pääsevad õigusemõistmisest teistes riikides pelgupaika otsides, kus nad siis uusi kuritegusid toime panevad. Ebapiisava teabevahetuse tõttu ei võeta korralikult arvesse nende potentsiaali uue kuriteo toimepanemiseks ega tegelikku ohtu, mida nad kujutavad.

Eriti, nagu iga päev ajalehtedest lugeda võib, saavad tõhusa teabevahetussüsteemi puudumisest kasu seksuaalkurjategijad ja teised äärmiselt ohtlikud isikud, kes kasutavad ära ELi kehtivatele volitustele kohaldatud piiranguid.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Schlyter (Verts/ALE), kirjalikult. (SV) Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud parendavad õigusakti, kuid samas ei taha ma selle rakendamise küsimuses hääletada. Seepärast keeldun ma hääletusest.

 
  
  

− Raport: Agustín Díaz de Mera García Consuegra (A6-0230/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. (PT) Selle määruse eesmärgiks on tagada kõrgetasemeline kaitse euro võltsimise takistamiseks, sätestades selle kaitsmiseks vajalikud meetmed paberraha ja müntide õigsuse kontrollimise ning ringlusesse laskmise sobivuse läbi.

Kõige värskema statistika järgi eemaldati 2007. aastal ringlusest umbes 561 000 võltsitud paberraha ja 211 100 võltsitud münti.

Nüüd, mil Euroopa Keskpank ja komisjon on sätestanud kindla korra võltsitud paberraha ja müntide avastamiseks, on vaja muuta 2001. a määrust, kuna sularaha avalikku ringlusse laskmisega seotud asutustel on tööriistad nende kontrollide teostamiseks.

Samuti tervitan ma selget kohustust, millega krediidiasutused ja teised asjaomased institutsioonid peavad kontrollima vastuvõetud paberraha ja müntide õigsust enne nende tagasi ringlusse lubamist. Samas peavad nad kohandama oma sisekorda ja uuendama vajalikul määral oma seadmeid.

Samuti on oluline, et euro õigsus tagataks euroalasse mittekuuluvates liikmesriikides, kus euro ringleb tehinguvaluutana, kuigi kontrollimeetodeid ei saa kohaldada samalaadselt, mis seega tähendab, et kehtestama peab konkreetse tõendamiskorra.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Ida-Euroopast saabub pidevalt suurepärase kvaliteediga võltsitud pangatähti. Lõppude lõpuks on EL juba oma loomuselt võltsijate jaoks väga ligitõmbav, sest inimesed ei ole väga kursis uue valuutaga ja isegi sularahaautomaate on võimalik petta.

Euro kaitsmine võltsimise vastu on tervitatav, mistõttu ka mina hääletasin Diaz de Mera raporti poolt. Pidevalt euro turvalisuse tagamise nimel töötamine on üks asi, aga selles osas ei saavutata midagi, kui inimesed teavad ikka veel väga vähe turvaelementide kohta. Euroopa Keskpank ja liikmesriigid peavad seega suurendama oma pingutusi hariduse vallas. Lisaks peame ka tagama, et professionaalsed võltsijad oleks võimalus kiiresti tabada kõikjal ELis. Pidev politseijõudude kärpimine piiride kaotamisega samaaegselt annab vastupidiseid tulemusi ja mitte ainult selles valdkonnas.

 
  
  

− Raport: Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (A6-0211/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Selle nõukogu otsuse eelnõu eesmärgiks, mis on koostatud Euroopa Kohtu palvel, on lisada säte Euroopa Kohtu kodukorda seoses läbivaatamismenetluse suhtes kohaldatavate keele-eeskirjadega vastavalt kohtu kodukorra artiklile 64.

Korda, mille alusel Euroopa Kohus võib esimese astme kohtu otsused läbi vaadata EÜ asutamislepingu artikli 225 lõigete 2 ja 3 alusel ning Euratomi asutamislepingu artikli 140a lõigete 2 ja 3 alusel, võib kohaldada, kui viimatimainitud kohus on otsustanud kohtukolleegiumi otsuste osas esitatud kaebuste üle.

Statuudi järgi võib läbivaatamist teostada juhtudel, kus eelotsusele suunatud küsimused kuuluvad esimese astme kohtu pädevusse. Kuigi seda võimalust ei ole veel tekkinud, on Euroopa Kohus siiski võtnud seisukoha, et on vaja muuta tema kodukorda, et võimaldada Euroopa Kohtul kohaldada oma keele-eeskirju vastavalt uuele läbivaatamiskorrale.

See sätestab, et menetlus tuleb läbi viia konkreetse läbivaadatava otsuse keeles (s.o esimese astme kohtu keeles), ja meie meelest on see õiglane.

 
  
  

− Raport: Caroline Jackson (A6-0162/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. (SV) Otsustasime anda oma toetuse Euroopa Parlamendi ja ministrite nõukogu vahel saavutatud kompromissile. Kompromiss tähendab, et kehtestatakse kohustuslikud ringlussevõtu sihtmärgid ja see on väga positiivne. Me oleksime siiski tahtnud näha kõrvalsaaduste täpsemat määratlust ja veelgi kõrgemaid ringlussevõtu sihtmärke.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (UEN), kirjalikult. − Kõigi jäätmepoliitikate eesmärgiks on selle negatiivse mõju vähendamine, mida jäätmed avaldavad inimeste tervisele ja keskkonnale. Jäätmete lahtisidumine meie kasvavatest majandustest on äärmiselt oluline. Me toodame igal aastal 1,3 miljardit tonni jäätmeid ja umbes 40 tonni sellest on ohtlikud jäätmed.

ELi õigusakti eesmärgiks on viia meid lähemale ringlussevõtvaks ühiskonnaks muutumisele. Parlament nõuab jäätmete taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtmärke. Need sihid on ambitsioonikad. Aastaks 2020 peavad liikmesriigid suurendama majapidamisjäätmete ringlussevõttu ja taaskasutamist 50% võrra.

Me peame vähendama jäätmete hulka prügilates ja põlemistehastes. Prioriteetide järjestuses hierarhiasüsteem sunnib jäätmete vältimise ja jäätmehoolduspoliitika seadusandjaid kohaldama peamise tegurina vältimist, millele järgnevad taaskasutamine, ringlussevõtt ja viimaks kõrvaldamine. Taaskasutamiseks peetakse ainult väga energiatõhusat põletamist.

Peame jäätmete vähendamise, taaskasutamise ja ringlussevõtu osas tegema koostööd kodanike, tootjate ja tarbijatega. Ühenduse ja kohaliku asutuse ringlussevõtu keskused peavad paiknema praktiliselt ja olema võimalikult ligipääsetavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. − (PL) Hr juhataja, ma olen raportööriga nõus, et mõnes riigis, ja eriti nendes, kus jäätmete ladestamisest eemaldumine on just alanud, võib domineerida energia saamine jäätmetest ning see võib halvata investeerimist teistesse protsessidesse nagu ringlussevõtt või taaskasutus.

Poolas võetakse hetkel ringlusse ELi riikide hulgas kõige väiksem jäätmete hulk – ainult 4%. Małopolskas võetakse ringlusse 7% jäätmetest. Samas on kavas ehitada põletustehaseid, mis käsitleksid 250 000 tonni jäätmeid aastas – seda on rohkem, kui toodab üks linn. Et põletustehas tõhusalt toimiks, tuleb seda kohaselt täita. Euroopa Komisjoni rahastatud projekt hävitab seega igasuguse segregatsiooni entusiasmi, kuna kõik saab olema süttiv.

Arvutuste kohaselt leiavad Poolasse regulaarselt tee kümned tuhanded tonnid ebaseaduslikult imporditud olmejäätmeid, fooliumi, vanarauda, kasutatud rehve ja patareisid. Meie läänepiiri valitud lõunapoolses sektoris on käesoleva aasta jaanuarist saadik kinni peetud 16 partiid, mis tõid kokku 40 tonni jäätmeid. Mõned piirilähedased kohalikud asutused on pidanud oma eelarvet suurendama 30% võrra, et kõrvaldada ebaseaduslikke prügimägesid.

Tahaksin, et võimalikult ruttu võetaks konkreetseid samme sellise tegevuse lõpetamiseks. Lõputud määrused jäätmete sorteerimise või taaskasutamise meetodite kohta ei ole kasulikud seni, kuni ettevõtetel on odavam jätta oma jäätmed naaberriigi põldudele.

 
  
MPphoto
 
 

  Konstantinos Droutsas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni kompromissi ettepanek jäätmehoolduse osas on märkimisväärne kannapööre prügi ja jäätmete küsimuses peituvate suurte varjatud finantshuvide nimel.

Pakutud direktiiv ei panusta üldise jäätmekoguse vähendamisse. Selle sihtmärgid ja vahendid on tahtlikult ebamäärased. See ei hõlma tööstusjäätmeid ja keskendub teatud liiki olmejäätmetele pigem tasuvuse ja konkurentsivõime kui keskkonna ja rahvatervise huvides.

Üheks näiteks üldisest seisukohast taganemisest on hierarhilise struktuuri õõnestamine, mille kohaselt jäätmete ringlussevõtt peab eelnema energiakasutusele. Teiseks näiteks on komposiitjäätmete põletamise vaatlemine energiakasutusena juhtudel, mida ei ole juba täpsustatud, nagu näiteks biokütuse tootmine.

Õhku paisatavatel, maapinda ja vette tungivatel ning toitaineid mõjutavatel mürgistel ja sageli ohtlikel ainetel on otsene mõju jäätmesektori töötajate ning kogu rahvastiku tervisele.

Vaja on prügi hulga vähendamist ning selle planeeritud hooldust ja korralikult organiseeritud transporti. Vastutus tuleb võtta valitsuse, piirkondlikul ja kohalikul tasandil mürgiste ja sageli ohtlike ainete (dioksiinid jm) sorteerimiseks ja eraldamiseks ning võimalikult palju tuleks võtta ringlusse. Komposiitjäätmeid ei tohi põletada. Prügilate ja nendest tulenevate jääkide ohutu kõrvaldamise osas tuleb läbi viia keskkondlik uuendamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. (PT) Hääletasin pr Jacksoni ettepaneku poolt, mis käsitles jäätmete raamdirektiivi läbivaatamise teist lugemist, sest ma usun, et see ettepanek aitab vähendada jäätmehoolduse keskkondlikke ja sotsiaalmajanduslikke mõjusid, pidades silmas, et jäätmete vähendamine, vältimine, taaskasutamine ja ringlussevõtt peavad olema prioriteediks kõikjal ELis.

Hääletasin muudatusettepaneku nr 82 poolt, sest pooldan ambitsioonikamate jäätmete ringlussevõtu sihtmärkide kehtestamist liikmesriikides, ehk teisisõnu tõhusa Euroopa jäätmevältimispoliitika tagamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Teisel lugemisel nõuab Euroopa Parlament, et nõukogu võtaks vastu juba esimesel lugemisel vastuvõetud muudatusettepanekud.

Põhimuudatusteks on sihtmärkide kasutuselevõtmine jäätmete ringlussevõtuks ja vältimiseks ning üldiselt kehtiva viieastmelise jäätmehierarhia kehtestamine.

Nõukogu kõrvaldas kõik viited sihtmärkidele, kuid raportöör on parlamendi muudatusettepaneku muudetud kujul taastanud. Raportööri arvates oleks vale lasta mööda see võimalus tagamaks, et see direktiiv teeks enam, kui kehtestataks mõistete kogu. Peaks eksisteerima tegelik seos direktiivi ja temaatilises jäätmete vältimise ja ringlussevõtu strateegias kehtestatud ringlussevõtu ja vältimisega seotud püüdluste vahel.

Direktiivi üheks oluliseks eesmärgiks on teha selget vahet küsimuses, mida peetakse „ringlussevõtuks“ ja mis on jäätmete „kõrvaldamine“, kuna Euroopa Kohtu otsused seavad selle küsimuse kahtluse alla.

Igal juhul usume, et jäätmete vähendamine, ringlussevõtt ja taaskasutamine peavad olema prioriteetideks. Samas tekitab kahtlust kaaspõletamise pidamine taaskasutamise meetodiks ja seega ka tulutoovaks tööstuseks. Küsimus on, et kui asjad nii on, kes vähendab jäätmete tootmist ning suurendab ringlussevõttu ja taaskasutamist?

 
  
MPphoto
 
 

  Ambroise Guellec (PPE-DE), kirjalikult.(FR) OECD andmetel toodame me praegusest hetkest aastani 2020 45% võrra rohkem jäätmeid kui aastal 1995. Seega peab EL kiiresti määratlema uue jäätmestrateegia, mille alusel tuleks vähendada erinevate jäätmete liike kui saastamise allikaid ning jäätmeid näha kasutamist ootava potentsiaalse vahendina.

Täna täiskogus vastu võetud kompromiss aitab nihutada tähelepanu keskpunkti jäätmete vältimisele ja ringlussevõtule – eesmärgiga stabiliseerida praegusest hetkest aastani 2012 toodetavate jäätmete hulka ja täita ringlussevõtu sihtmärgid, milleks on majapidamisjäätmete puhul 50% ning ehitus- ja lammutusjäätmete puhul 70% aastaks 2020 – ning aastaks 2015 on kohustuslikud eraldiseisvad jäätmekogumissüsteemid vähemalt paberile, metallile, paberile, plastmassile ja klaasile ning kehtivad rangemad määrused ohtlikele jäätmetele, peamiselt eraldiseisva kogumise ja jälgitavuse läbi. Kehtestada tuleb ka eraldiseisev õlijäätmete kogumine ning põletamistegevuse eristamine vastavalt sellele, kas tegemist on jäätmete lõpliku kõrvaldamisega või energiakasutuseks taaskasutusega. Seega, kohaldades energiatõhususe valemit, liigitatakse ainult kõige energiatõhusamad olmejäätmete põletustehased ringlussevõtutehaste alla.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Jäätmete raamdirektiivi teine lugemine kujutab endast raisatud võimalust. EL peaks kehtestama ranged sihtmärgid jäätmete vähendamiseks, mitte tootma kohustamatuid püüdlusi mingi kauges tulevikus asuva kuupäeva suhtes. Minu fraktsiooni muudatused oleksid tugevdanud pakutud õigusakti ja on kahju, et neid ei saatnud edu.

 
  
MPphoto
 
 

  Jaromír Kohlíček (GUE/NGL), kirjalikult. − (CS) Tulevikku vaatavad poliitikud on pea kõikides maailma riikides jälginud juba aastaid jäätmete tootmise suurenemist. Üks hea lahendus sellele hävitavale trendile on suure osas individuaalmaterjalide ringlussevõtu kehtestamine. Kahjuks suureneb ka jäätmete eraldamise korral nende materjalide hulk, mida kokkuvõtlikult „segajäätmeteks“ nimetatakse.

Tervitan pr Jacksoni püüdlusi jõuda oma raportis õigele ja sobivale lahendusele. Kuigi muudatusettepanekutes esitatud soovitused on huvitavad ja me toetame neid, ei saa ma leppida sellega, et jäätmete põletamist nähakse energiakasutusena, mis on võrdne jätkusuutlike energiaallikatega.

Seetõttu, kuigi raport sisaldab mõningaid positiivseid aspekte, ei saa ma selle poolt hääletada; samuti ei saa seda teha valdav osa fraktsioonist GUE/NGL. Me ei saa toetada olmejäätmete põletustehast ümberliigitamist, mis asetaks nad ühele pulgale ökoloogiliselt puhaste energiaallikatega.

 
  
MPphoto
 
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult. (FI) Hr juhataja, mul oli oma kolleegi pr Jacksoni pooldatud kompromissi toetamiseks mitmeid põhjuseid ja ma tahaksin teda tänada suurepärase töö eest. Meil on küllalt põhjust selle tulemusega rahul olla, sest üha rohkem jäätmeid leiab tee prügilatesse. See on väga kurb ajal, mil Euroopa on teadlik ressursside ja toorainete poliitika tähtsusest. Euroopas võetakse ringlusse või kompostitakse keskmiselt vähem kui kolmandik majapidamisjäätmetest. Umbes pool sellest visatakse minema ja veidi vähem kui viiendik põletatakse. Mõnes liikmesriigis viiakse prügimäele nii palju kui 90% olmejäätmeid.

Me vajame jäätmete ringlussevõtmise jaoks koguselisi sihtmärke, keskendudes samal ajal jäätmete vältimise tähtsusele. Tahaksin siiski märkida, et me peame tegema drastilisi muudatusi oma energia kasutamise viisis. On viimane aeg lõpetada eksliku loogika kohaldamine, mille kohaselt ei saa jäätmete kasutamist arendada, sest tulemuseks oleks veelgi suurem jäätmete kogus. Kuna selline loogika näib vaid viivat prügilate arvu suurenemiseni, on see juba näidanud oma puudust.

Pean seega tunnistama, et toetasin nõukogu seisukohta jäätmehierarhia osas ja pooldasin selle peamist põhimõtet. See oleks loonud paindlikuma ja asjaoludega arvestava jäätmepoliitika. Peamine põhimõte oli ka lähenemine, mille ma võtsin oma muudatuses ja ma tänan pr Jacksonit ta toetuse eest erinevates aspektides kogu protsessi jooksul.

Olen seega tänulik pr Jacksonile, kes näitas, et on veidi ratsionaalsem kui lõplikust tulemusest arvata võiks. Ta taipas, et jäätmekäitlustehastest pärit energia on vaid osaline lahendus ELi energiapuudusele ning tundis end kohustatuna ütlema, et mõnes liikmesriigis peetakse energiakasutust ohuks ringlussevõtule.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma tervitan Caroline Jacksoni raportit jäätmete raamdirektiivi läbivaatamise kohta. Selleks, et kohaselt panustada meie kliimamuutuste vastu võitlemise eesmärkidesse, peab EL uuendama oma jäätmete vähendamise ja ringlussevõtuga seonduvat kohustust. Me saavutaksime selles märkimisväärset edu, kui kehtestaksime aastaks 2020 kohustuslikud ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtmärgid majapidamisjäätmetele 50% ning ehitus- ja lammutusjäätmetele 70% osas. Need seisukohad kajastuvad minu hääletuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. − (RO) Selle direktiivi läbivaatamise eesmärgiks on luua homogeenne ja sidus õigusraamistik, mis oleks seotud jäätmete vältimise ja ringlussevõtu strateegia eesmärkidega, et Euroopast saaks jäätmeid ringlusse võttev ühiskond, kus suureneks jäätmeressursside kasutamise tõhususe tase.

Kehtestatakse järgmised:

• Viieastmeline jäätmehierarhia: jäätmete vältimine, taaskasutamine, ringlussevõtt, energia kasutus ja kõrvaldamine (kaasa arvatud ladustamine);

• Meetmed/kavad jäätmete tekitamise vältimiseks;

• Kohustuslikud ringlussevõtu sihtmärgid olmejäätmetele ning ehitus- ja lammutusjäätmetele;

• Tootja suurenenud vastutus pakkuda avalikkusele teavet toodete taaskasutamise ja ringlussevõtu võimaluste kohta.

Liikmesriikides kõigi eelmainitud eesmärkide saavutamiseks võetavad sammud peaksid edendama uute jäätmete ringlussevõtu üksuste, nimelt „rohelise tööstuse“ kaasajastamist ja loomist ja kohandamist taaskasutusele vastavalt.

Hääletasin jäätmete raamdirektiivi läbivaatamise poolt, kuna kõik need meetmed aitavad kaasa uute töökohtade, loomisele, turvalisema ja kestvama jäätmehoolduse saavutamisele, loodusvarade mõistlikule kasutamisele ja kliimamuutustega kohanemisele (ETSi väliste sektorite väljatöötamine).

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Sonik (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Ma toetan pr Jacksoni raportit, sest uue jäätmedirektiivi eesmärgiks on tagada alus „jäätmeid ringlusse võtva ühiskonna“ loomiseks. Euroopa ees seisavad mõned väga ambitsioonikad sihtmärgid. On need aga liialt ambitsioonikad ja kas liikmesriigid, eriti uued liikmesriigid suudavad täita karme nõudeid? Ma tahaksin juhtida teie tähelepanu sellele, et uutel liikmesriikidel on juba praegu probleeme ühenduse olmejäätmete käitlemise standarditele vastamisega.

On märkimist väärt, et „vanadel“ liikmesriikidel on olnud tunduvalt rohkem aega oma jäätmekäitlussüsteemide kohaldamiseks vastavalt karmidele nõuetele, samas kui uued liikmesriigid on sunnitud kasutusele võtma õiguslikud mehhanismid ja rajama tunduvalt kiiremini vajaliku infrastruktuuri. Uue direktiivi ettepanek tekitab paljudes riikides vaidlusi, kuna selle rakendamine avaldab suurt mõju majandusele.

Ma ei arva, et meid peaks siis üllatama asjaolu, et nõukoguga oli väga raske kompromissile jõuda. Eilsel arutelul ütlesid paljud parlamendiliikmed, et nad ei ole direktiivi kompromissiga rahul. Mina kardan aga, et veelgi rangemate nõuete kehtestamine võib põhjustada probleeme selle seaduse rakendamisel. Uus jäätmedirektiiv sunnib riike, kes on hooletusse jätnud olmejäätmete hoolduse, otsustavalt tegutsema. Need riigid on sunnitud kasutusele võtma õigus- ja majanduslikud mehhanismid, et need pigem stimuleeriksid kui koormaksid majandust. Uus direktiiv peaks stimuleerima leidma uusi töökohtade loomise viise.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon toetas umbes 30 kompromissimuudatust, aga esitas ka kaugmaleulatuvad muudatused, mille eesmärgiks on teksti konkreetsemaks muutmine ohtlike jäätmete, biojäätmete käitlemise, seisundi millal ei ole jäätmed enam käsitletavad jäätmetena ning kõrvalsaaduste kontseptsiooni ning jäätmete osas, mis ei ole enam jäätmed. Ennekõike tahtsime kohustuslikke sihtmärke, mis vähendaksid toodetud jäätmete koguhulka ning keskenduksid ringlussevõtule ja taaskasutamisele.

Me ei toeta väidet, et majapidamisjäätmete põletamist võib energiatõhususe valemi alusel käsitleda taaskasutamisena. Lõpuks vastu võetud tekstis ei sätestata seadusega kohustavaid sihtmärke jäätmete vähendamiseks. Ettepanek jäätmete vältimise viiside uuringu rahastamiseks on siinkohal täiesti kohatu.

Kuigi sätestatakse ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtmärgid 50% ja 70% ulatuses ning liikmesriigid peavad võtma seaduslikke samme, ei ole sihtmärgid iseenesest kohustuslikud. Siin on kahtlemata tegemist kasutamata võimalusega. Minu valimisringkonnas kaasneb selle läbivaadatud raamdirektiiviga oht, et mõned võivad ära kasutada „nõrgemaid“ Euroopa standardeid, et mõnevõrra edasi lükata juba tehtud pingutusi. Flandria on selles valdkonnas mõnes mõttes maailmameister; me oleme kõigist ees. Siiski ei motiveeri see läbivaadatud raamdirektiiv meid paremini tegutsema ja sellest on kahju.

 
  
MPphoto
 
 

  Marianne Thyssen (PPE-DE), kirjalikult. – (NL) Hr juhataja, Belgia on aastaid olnud jäätmepoliitika eelkäija ja nii oleksin mina isiklikult soovinud ambitsioonikamat teksti. Siiski usun ma, et kokkulepe, millele pr Jackson jõudis Sloveenia eesistujaga, väljendab suurepäraseid läbirääkimisoskusi ja kompromissitunnetust tema poolt. Esimest korda võetakse kasutusele Euroopa jäätmehierarhia. Peale selle tehakse olulisi edusamme majapidamisjäätmete vältimisel, ringlussevõtul ja valikulisel kogumisel.

Kolmanda lugemise mõttega mängimine ja olemasoleva kokkuleppe ohustamine on minu arvates liiga riskantne. Kuna kõige olulisem on direktiivi tegelik kasutuselevõtt, hääletasin ma kokkuleppe poolt.

 
  
  

− Raport: Anne Laperrouze (A6-0192/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Konstantinos Droutsas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Suured ettevõtted ja tööstused saastavad takistamatult jõgesid, järvi ja põhjavett töötlemata mürgiste jäätmetega. Neid ei ole võimalik takistada õigusaktiga, mis algselt lubab ettevõtetel saastata ja ebaolulisi trahve maksta – õigusrikkumise avastamisel –, teenides suurt kasumit rahvatervise ja keskkonna arvelt.

EL ja valitsused on sellest teadlikud, kuid säilitavad selles osas vaikuse. Suurenenud kasumi väljavaatel ohustavad nad tööliste elusid, teeseldes „konkurentsivõimet“, aga nõudes neilt saastamisvastaste meetmete rahastamist maksustamise läbi.

Asopose jõe piirkonna põhjavee saastamine jälgimata tööstuslikust tegevusest pärineva kuuevalentse kroomiga toonitab õigusakti olulisi puudusi, mis piirdub kroomi hulga ülempiiri kehtestamisega ja ei näe ette sellise ilmselt ohtliku kantserogeeni käsitlemist.

ELi esitatud meetmed, isegi kui need piiravad ohtlike ainete sisu, muutuvad kehtetuks tõhusate kontrollide ja saastet ennetavate meetmete puudumisel, mis mõjutaksid tööstuste kasumit. Ainult tööliste võitlus plutokraatia kasumi vastu saab tagada võõrandamatu õiguse tervisele ja elule.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. (PT) Andsin poolthääle pr Laperrouze’i soovitusele teisele lugemisele keskkonnakvaliteedi standardite osas veepoliitika valdkonnas, arvestades, et pinnavee hea keemiline seisund ELis on oluline tingimus inimeste tervise ja keskkonna kaitsmiseks.

See direktiiv on positiivne, sest seab piirid teatud tervisele ohtlike saasteainete kogusele vees ja täpsustab muid liikmesriikide kohustusi piiriülese saastuse osas.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Vastuvõetud muudatused parendavad mõnevõrra nõukogu ettepanekut. Selle direktiivi põhjendus tugineb veepoliitika valdkonnas ühenduse tegevuse raamistikku kehtestavas direktiivis esinevale nõudele ning sisaldab aspekte, millega me ei nõustu. Selline on lugu põhimõttega, mille kohaselt maksab saastaja ja mis võib hoopis kaitsta neid, kellel on raha saastamise eest tasumiseks. Nad peavad vaid ära maksma ja rajama seejärel puhastava tööstuse, mis jätkaks nende tulutoovat ettevõtmist saaste arvelt, mida neil samal ajal lubatud toota on, hävitades nii jõgesid, metsi jm.

Meie arvates on väga oluline saastamise vältimise valdkonnas tegutseda. Me teame aga, et raamdirektiivi artiklis 16 loetletakse mitmed kohustused, mis on seotud ühenduse ettepanekute koostamisega, hõlmates erimeetmeid võitlemaks eraldiseisvate saastajate või saastajate rühmade poolt tekitatava veereostusega, mis kujutab endast märkimisväärset ohtu veekeskkonnale, kehtestades prioriteetsete ainete nimekirja, mille hulka kuuluvad prioriteetsed ohtlikud ained ning kehtestades kvaliteedistandardid, mida kohaldatakse prioriteetsete ainete kogustele pinnavees, settes ja elustikus.

Teame ka, et nõukogul ei õnnestunud täita Euroopa Parlamendi ootusi teatud prioriteetsete ainete ümberliigitamise osas prioriteetseteks ohtlikeks aineteks ning muude oluliste valdkondade osas. Seepärast keeldusime hääletusest.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Grossetête (PPE-DE), kirjalikult.(FR) Mina hääletasin selle teksti poolt, mis kehtestab keskkondlikud kvaliteedistandardid prioriteetsetele ainetele ja teatud muudele saasteainetele, et tagada veekeskkonna kõrgetasemeline kaitse.

Keskkondlikke kvaliteedistandardeid kohaldatakse ühtekokku 33 jõgedes, järvedes ja rannikuvetes leiduvatele saasteainele (peamiselt pestitsiididele ja raskmetallidele). Need ained ohustavad ökosüsteemide säilimist ja ohustavad – toiduahela kaudu – ka inimeste tervist. Kompromiss, mille üle just hääletati, võimaldab liikmesriikidel „edu saavutada“ nii, et nad vastaksid nimetatud standarditele aastaks 2018.

Komisjon peaks võimalikult ruttu langetama otsuse liigitada uued ained „prioriteetseteks“ või „ohtlikeks“.

Saasteallikate läheduses võtab keskkondlike kvaliteedistandardite täitmine kauem aega. Nendes „segapiirkondades“ võib saasteainete kogus ületada seatud piiri. Me peame end ümbritsema vajalike tagatistega, et liikmesriigid saaksid kasutada parimaid saadaolevaid reoveepuhastustehnikaid „segapiirkondade“ määratlemisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Kui küsimus on vees, meie vedelas kullas, on tuleviku seisukohast oluline, et me säilitaksime selle kvaliteedi ja ei nõrgendaks kunagi oma pingutusi selle kaitsmiseks. Kui tegelikkuses selgub, et vee kvaliteet on uutes liikmesriikides madalam ja on probleeme ELi mittekuuluvate riikidega, peame meie siin parlamendis oma pingutusi tõhustama, et leida lahendused ja teha lõpp eriti jäätmete ebaseaduslikule ladestamisele ja käsitlemaks reovee küsimust. Kuna intensiivne väetamine põllumajanduses võib vett kurnata, peaks see tagama stiimuli meetmete kohandamiseks, et edendada põllumajandust nii, et rohkem toetust antakse tavapärastele, keskkonnasõbralikele kasvatamismeetoditele nagu need, mida kasutavad orgaanilised talupidajad.

Usun, et see raport toob kaasa veekvaliteedi parema seire ja seepärast hääletasin selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. − (RO) Direktiivi ettepaneku peamised elemendid on järgmised:

- veekvaliteedi standardite kehtestamine prioriteetsetele ainetele ja prioriteetsetele ohtlikele ainetele;

- „segapiirkonna“ mõiste kasutuselevõtmine – kus veekvaliteedi standardeid võib ületada;

- prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete heitkoguste ja kadude nimekirja koostamine, mis hõlbustab vee raamdirektiivi eesmärkide saavutamise jälgimist asjaomastes reostusallikates, aga ka põhimõtte „saastaja maksab“ rakendamise mõju hindamist;

- piiriülese reostuse sätete kehtestamine. Nende hulka ei kuulu liikmesriigi ainuvastutus veekvaliteedi standardite ületamisel, kui riik tõestab, et ületamine toimus tänu piiriülesele reostusele, kuid siin on vaja võtta ühiseid samme.

Hääletasin veepoliitika keskkondlike kvaliteedistandardite poolt, sest „piiriülese reostuse“ sätete kehtestamine on tervitatav, eriti Rumeenias, võttes arvesse, et me piirneme riikidega, mis ei kuulu ELi ja mis ei pea täitma ühenduse tasandil kehtestatud standardeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, hääletasin pr Laperrouze’i raporti poolt. Me peame tugevdama Euroopa strateegiat ja tegevust veekaitse vallas. Usun, et on vaja erimeetmeid erinevate saasteainete või saasteainete rühmade tekitatud veereostusega võitlemiseks, mis ohustab märkimisväärselt veekeskkonda. Selle ettepaneku eesmärgiks on tagada kõrgekvaliteetne kaitse ohtude vastu, mida sellised prioriteetsed ained (ja mõned teised saasteained) avaldavad veekeskkonnale ja seega sätestatakse mõned keskkondlikud kvaliteedistandardid. Tervitan erinevaid standardite ja bioloogiliste liikidega seonduvaid meetmeid. Samuti õnnitlen raportööri lähenemisviisi puhul, mille ta on selle küsimusega tegelemisel võtnud ja mis on mitmel moel väga tehniline ja kompleksne.

 
  
  

− Raport: Rodi Kratsa-Tsagaropoulou (A6-0178/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Hääletasin Kratsa-Tsagaropoulou raporti poolt ja tervitan eriti Euroopa Meresõiduohutuse Ametile (EMSA) antud lisarolli. EMSA asutati mitme tõsise mereõnnetuse järel ja sellel on oluline roll tulevikus selliste õnnetuste vähendamisel. On õige, et EMSA huvid peaksid laienema meremeestele kohase väljaõppe tagamise valdkonnale.

 
  
MPphoto
 
 

  Fernand Le Rachinel (NI), kirjalikult. (FR) Hiljutiste Erika ja Prestige’i katastroofide valguses on inimlikust eksimusest saanud meresõiduohutuse oluline aspekt. Seega on äärmiselt oluline meeskondade hea väljaõpe.

Selles osas tahaksin mainida kahte aspekti, mida mina pean väga oluliseks.

Esimene käsitleb loogikat Euroopa lähenemisviisi taga: keeldumist edendada meremeeste värbamist liikmesriikidest. Tõepoolest soodustatakse EÜsse mitte kuuluvate riikide meremeeste värbamist, et mitte näidata ühenduse eelistamist, nagu kõigis majandus- ja sotsiaalvaldkondades. See tahtlikult riigivastane lähenemine ainult suurendab kvalifitseeritud meremeeste nappust ELis ja huvipuudust, mis tekib selle raske ja ohtliku ameti osas. Seda kõike soodustamaks Aasiast pärit odavad ja nõuetele mittevastavat tööjõudu.

Teiseks peame end võimalikult suures ulatuses kaitsma väljaõppe kvaliteedi, selle järelevalve ning tunnistuste väljastamise teel. Minimaalsetel, EÜ välistel tehnilistel standarditel põhinevate kvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise asemel peaksime me tunnustama oma kehtivate kvalifikatsioonide tõelist väärtust ja päästma oma merega seotud töökohad meresõiduohutuse ja riiklike töökohtade kaitsmiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. − (PL) Annan oma poolthääle raportile, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta (KOM(2007)0610 – C6-0348/2007 – 2007/0219(COD)).

Meremeeste väljaõppe miinimumtaseme direktiivi sätete täpsustamine, mida mainitakse pr Kratsa-Tsagaropoulou raportis, on õiglane ja kohane, sest see aitab kaasa selle direktiivi sätete ulatuslikumale täitmisele, mille eesmärgiks on parendada meremeeste teadmiste ja oskuste taset ning tagada suuremad tagatised turvalisuseks ja merereostuse vältimiseks.

 
  
  

− Raport: Avril Doyle (A6-0190/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Kuna inimtoiduks ettenähtud loomade raviks ja heaoluks kasutatavad veterinaarravimid võivad suurendada selliste toodete jääke toiduloomades, tuleb teostada veterinaartoodetes esinevate farmakoloogiliste toimeainete jääkide ohutute piirnormide riskianalüüs.

Komisjoni ettepanek tunnistada kehtetuks määrus (EMÜ) nr 2377/90 soovib lahendada kehtiva õigusakti kohaldamisel tekkinud probleeme. Ettepanekus soovitatakse alternatiivseid viise tarbijakaitse kõrge kvaliteedi saavutamiseks, koos veterinaarravimite jätkuva kättesaadavuse ja väljatöötamisega Euroopa turu jaoks ning ühendusesisese ja -välise loomse toidu kaubanduse hea toimimisega.

Raportöör mainib ka, et kuna lõppeesmärgiks on inimeste tervise kaitse, on vaja järjepidevamat lähenemisviisi riskianalüüsi puhul ning ELis toodetud või sinna imporditud toidus esineda võivate farmakoloogiliste toimeainete jääkide kontrolli puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Loomses toidus esinevate farmakoloogiliste toimeainete jääkidega tegelevates määrustes pakutud lihtsustamist tuleb tervitada ja seetõttu toetasin ma Doyle'i raportit.

 
  
  

− Raport: Marie Panayotopoulos-Cassiotou (A6-0173/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Charlotte Cederschiöld, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic (PPE-DE), kirjalikult. (SV) Me eeldame, et ELi liikmesriigid tegutsevad pidevalt vaesusega võitlemise nimel. Nii otsuste langetajad kui avalik-õiguslikud ja eraasutused võtma kohustuse ja parendama võimalusi tööhõives, ettevõtluses ja hariduses ning vältima sotsiaalset tõrjutust ja võitlema vaesuse vastu.

Teisest küljest ei arva me, et EL peaks läbi viima avalikkusele suunatud teavitamis- ja suhtekorralduskampaaniaid. Euroopa aasta jaoks eraldatud 17 miljonit eurot tooks rohkem kasu ühiskonna kõige vaesemate liikmete käes.

 
  
MPphoto
 
 

  Titus Corlăţean (PSE), kirjalikult. − (RO) Andsin oma poolthääle ettepanekule võtta vastu otsus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) kohta.

Lisaks otsuse ettepanekus mainitud prioriteetsetele tegevustele on meie arvates väga vaja kehtestada tagatud miinimumpalk kõigis ELi liikmesriikides, et tõhusalt vaesuse vastu võidelda.

Minu koduriigis Rumeenias elab pärast seda, kui meil on kolme aasta jooksul olnud parempoolne valitsus, 40% Rumeenia töölistest allpool vaesuspiiri, sest nad ei suuda tasuda minimaalse tarbija toidukorvi ja talviste arvete eest.

Tänu sellele, et parempoolne valitsuse kehtestas 2005. aastal ühise maksumäära, on aset leidnud ulatuslik ühiskonna polarisatsioon ja vaesus on suurenenud. 2007. aastal teenis ainult 5% Rumeenia töölistest rohkem kui 2000 Rumeenia leud, mis on umbkaudu 500 eurot.

Rumeenia puhul on vaja loobuda ühisest maksumäärast ja võtta kasutusele progressiivne määr, samaaegselt maksuvabastusega reinvesteeritud kapitali suhtes. Sel moel kaoks ühiskonna polarisatsioon ja saavutataks õiglane maksustamine ning madala sissetulekuga inimesed maksaksid vähem makse kui suure ja väga suure sissetulekuga isikud.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Kuigi me teame, et ainult ühe aasta määramine vaesuse vastu võitlemiseks ei ole piisav, et tagada kohaste meetmete võtmine, hääletasime me raporti poolt, et vähemalt üritada sellele küsimusele tähelepanu juhtida.

Samas tahaksime hoiatada toimuva tähtsust ja meetmete tagajärgi, millega edendatakse oluliste avalike sektorite ja teenuste liberaliseerimist ja privatiseerimist, tööjõu vabaks andmist, ohtlikku ja halvastitasustatud tööd ning põhikaupade hindade tõusu, mis aitab majandus- ja rahanduskontsernidel suurendada neile sülle kukkunud kasumit suurenenud vaesuse arvel.

Sel põhjusel, kuigi me raporti heaks kiidame, nõuame Lissaboni strateegia ja stabiilsuse pakti neoliberaalsete poliitikate lõpetamist ja seda, et võetaks kasutusele alternatiivsed poliitikad, mis tagavad laste, naiste, tööliste ja nende perede sotsiaalse ühtekuuluvuse. Me vajame meetmeid, mis hindavad tööd, suurendavad õigustega tööhõivet, tagavad kõigile kvaliteetsed avalikud teenused, korraliku eluaseme, riikliku ja ülemaailmse sotsiaalse turvalisuse, põllumajanduspoliitikat, mis suurendab tootmist ja maal töötavate isikute sissetulekut ja tagab korraliku sissetuleku meremeestele.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Iga „Euroopa aasta“ on ELi jaoks vabandus suurte summade kulutamiseks oma propagandale, meedia huviorbiidis olevale teemale.

Niisiis saab aasta 2010 olema vaesusega võitlemise aasta. Kas sel aastal võideldakse ka globaliseerumisega, mis põhjustab töötust? Kas võideldakse sisserändega, mis põhjustab Euroopa palkade langust? Kas see saab olema aasta, mil me hülgame majanduse, kaubanduse, rahanduse ja fiskaalpoliitikad, mis tirivad Euroopa keskklassid vaesusesse? Kas see on üldse „Euroopa“ oma, kuna see on kinni globaalse vaesuse vastu võitlemise ja vältimatu prioriteedi vahel, mis antakse EÜst väljastpoolt pärit migrantidele, kes peetakse ühtedeks maailma kõige vaesemateks inimesteks?

Kasvav ja pidev vaesus Euroopas on häbiväärne. See väärib enamat, kui vaid eurokraatiat soodustav „Euroopa aasta“. See peaks olema kõigi teie poolt langetatud otsuste keskpunktis. Kahjuks on kogemused näidanud, et vaatamata ettevalmistatud avaldustele see nii ei ole.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Märtsis 2000 kutsus Euroopa Ülemkogu liikmesriike ja komisjoni astuma samme avaldamaks „olulist mõju vaesuse väljajuurimisele“ aastaks 2010. See toimuks avatud koordineerimismeetodi läbi, mis on iseenesest positiivne, kuna meetod kasutab detsentraliseeritud lähenemisviisi.

Vaesusega võitlemine on äärmiselt kiireloomuline küsimus. Seda peaksid aga igati tegema kõik liikmesriigid koostöös ulatuslikku demokraatlikku õigusjärgsust omavate rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu näiteks ÜROga.

Me ei poolda mitmeid komisjoni ettepanekus ja ka Euroopa Parlamendi ettepanekus esitatud punkte, mis muu hulgas toonitab struktuuritoetuse väärtust ja seda, et EL peab tagama toetuse kõige äärepoolseimatele piirkondadele. Samuti suhtume me kriitiliselt vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastasse, mis on teadlikkust tõstev aasta, millest kõnealuses raportis palju räägitakse. Selliseid rahvusvahelisi aastaid ja kampaaniaid on juba korraldatud. Me peame endilt küsima, kas 17 miljoni euro eraldamine selliseks ELi aastaks tasub end ära ja milline on konkreetne lisandväärtus. Oleme veendunud, et nimetatud rahalised vahendid tooksid rohkem kasu liikmesriikide eelarvetes, kus nad annaksid tõelisel panuse kiireloomulisse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise.

Eeltoodud väidetele tuginedes hääletasime raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Loodetavasti toob 2010. aasta nimetamine „vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks“ kaasa tõelised edusammud kõikjal ELis ebavõrdsuste vähendamisel. Raport märgib õigesti, et selles valdkonnas edu saavutamiseks on vaja koostööd Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Minu kodumaal Šotimaal on vaesuse tase veel häbiväärne, eriti arvestades meie riigi tohutut rikkust. Õnneks on meil nüüd valitsus, kes tegeleb mitmelt järjestikuselt unionistlikult administratsioonilt päritud sotsiaalse tõrjutuse vähendamisega. Šoti valitsuse eesmärgiks on kõigiti järgida Panayotopoulos-Cassiotou raportis toodud põhimõtteid ja ma toetasin seda raportit väga hea meelega.

 
  
MPphoto
 
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult. (FI) Hr juhataja, ma toetan ettepanekut nimetada 2010. aasta vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks. Oma raportisse on minu kolleeg pr Panayotopoulos-Cassiotou aga lisanud midagi, mis minu meelest on mõned olulised elemendid komisjoni muidu nii suurepärase eelnõu teksti seisukohast.

Esiteks tuletab raport meile meelde nende struktuuride komplekssust, mis viivad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuseni ja avardab riskirühmade määratlust. Teiseks pöörab see õigustatult rohkem tähelepanu mitte ainult sotsiaalse turvalisuse, vaid ka parendatud tööhõivetasandite olulisusele ning toonitab ka seda, kui oluline on keskenduda vajadusele panna töö maksma võimalusena võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu. Kolmandaks mõistab pr Panayotopoulos-Cassiotou raport elukestva õppe tähtsust ning rõhutab vajadust tagada kõigile oma oskuste lihvimiseks võrdsed võimalused, et peegeldada muutusi tööturul.

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise küsimusega on kiiresti vaja tegeleda uutmoodi. Oma rõõmuks märkasin ma, et Euroopa aastaks eraldatud 17 miljoni euro suurune summa on suurim, mida eales Euroopa aastale eraldatud on. Ka see viitab selle probleemi suurele poliitilisele tähtsusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Lang (NI), kirjalikult. (FR) Euroopa Komisjon teeb ettepaneku nimetada aasta 2010 „vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks“. Suurima Euroopa aasta eelarvega on projekti poliitilised kõrvaltähendused liigagi selged. See „võitlemise“ aasta saab olema vaid oma Lissaboni strateegia täielikku läbikukkumist nägeva ELi maine edendamise aasta.

Kuigi võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega on prioriteet ja seda peab toetama, ei ole Euroopa vaatamata kõigile vagatsevatele lootustele teinud midagi nende 78 miljoni eurooplase elu parandamiseks, kes elavad allpool vaesuspiiri. Sellepärast hääletan ma selle raporti vastu, mille ainus poliitiline eesmärk on edendada euroglobalistide propagandat.

Iirimaa referendumi „ei“ järel on nüüd aeg selleks, et ultraeurooplaste ülbus asendataks Euroopa praeguse integratsiooni objektiivse arvustusega. Seda absurdset süsteemi tuleb kiiresti reformida, kui me tahame säilitada koostööd tegevat, mitte alluvat Euroopat. Esile peab lõpuks kerkima rahvuste Euroopa, mis soodustab ühenduse kaitset ja eelistab eurooplasi.

 
  
MPphoto
 
 

  José Ribeiro e Castro (PPE-DE), kirjalikult. (PT) Kasvav mure töötuse ning üha suurenevate põhitoidukaupade ja kütuse hindade üle kogu mandril on tõsiseks probleemiks vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel, mis mõjutab umbes 16% rahvastikust.

Tahaksin tehtud töö eest tänada raportööri, kes on perekonna ja lastekaitse fraktsioonidevahelise töörühma esimees ja mina olen selle aseesimees. Jagan tema muret nende pärast, kes on kõige enam avatud sellele nuhtlusele ja kes kogevad kõige suuremaid raskusi sellega toimetulemisel. Tahaksin toetada tema soovitust, et alati tuleb arvesse võtta kõige äärepoolseimate piirkondade, saarte ja taandarenguga tööstuspiirkondade raskeid tingimusi.

Euroopa Komisjoni ettepanek annab meile lootust selle fenomeni kollektiivsema, riikliku ja eraviisilise, individuaalse ja ühenduse teadlikkuse suurenemiseks ning ELi ja liikmesriikide kohustuseks otsida lahendusi, mille nurgakiviks peab olema inimeste olemuslik ja võõrandamatu väärikus.

Lissaboni strateegia püüdis kindlustada Euroopa globaalset konkurentsivõimet tagades sotsiaalse ühtekuuluvuse ja investeerides tööhõivesse. Vaatamata selle väiksele edule loodan ma, et 2010. aasta aitab suurendada eurooplaste teadlikkust suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse järele.

Hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − 2010. aasta saab olema vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta. Ma loodan, et laste vaesuse küsimust rõhutatakse kogu ELis ja liikmesriigid võtavad selle väljajuurimiseks konkreetseid samme.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Kas me kõik taipame vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemi olulisust? Kas me teame, et 2006. aastal elas 16% EL-25 riikide elanikest (78 miljonit inimest) allpool vaesuspiiri?

Olen selle poolt, et 2010. aasta nimetataks olema vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks. Meie moraalseks kohustuseks on tõsta antud küsimuses sotsiaalset teadlikkust. Euroopa aasta peaks inimesed tegema teadlikuks Euroopas eksisteerivast vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest ning edastama sõnumi, et need avaldavad hävitavat mõju sotsiaalsele ja majanduslikule arengule. Tuleks rõhutada kollektiivvastutuse tähtsust, kaasates mitte ainult otsuste langetajaid, vaid ka avalikus ja erasektoris tegutsejaid. Meie ülesandeks on 2010. aastaks saavutada stabiilne majanduskasv, millega kaasneks paremate töökohtade suurenemine ja parem sotsiaalne ühtekuuluvus.

Hääletan pr Panayotopoulos-Cassiotou raporti poolt.

 
  
  

− Raport: David Casa (A6-0231/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Euroopa Parlament otsustas toetada komisjoni ja nõukogu seisukohta Slovakkia soovi osas võtta 1. jaanuarist 2009 kasutusele ühisraha, kuigi parlamendil on mõningaid kahtlusi komisjoni ja Euroopa Keskpanga lähenemisraportites olevate inflatsiooni jätkusuutlikkust käsitlevate erinevuste osas.

Samuti on huvitav, et raportis tuntakse muret selle üle, mida raportis peetakse „Slovakkia kodanike madalaks toetuseks eurole“. Selle madala toetuse põhjuste käsitlemise asemel kutsub raport Slovakkia võime üles kiirendama avalikkuse teavitamiskampaaniat, mille eesmärgiks on selgitada „ühisraha hüvesid“, veendes neid samas siiski astuma kõiki vajalikke samme hindade vähendamiseks üleminekuperioodil.

Ütlen veel kord, et on häbiväärne, et me ei tea täpselt, mida arvab toimuva ja eriti euroga liitumise kohta suurem osa Slovakkia kodanikest. Seetõttu keeldusime hääletusest.

Portugali tagajärjed on hästi teada ja seepärast oleme selgelt selle vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Ma toetan raportit, mis käsitleb Slovakkia ühinemist ühisrahaga järgmise aasta 1. jaanuarist. Oma kasutuselevõtust alates on eurot saatnud globaalne edu, mis kehtestas end kiiresti globaalse reservivaluutana, mis ohustab dollari monopoli. Kõigi tõendite kohaselt saab see peagi väga edukaks. Euro kindlameelse toetajana soovin ma ainult, et mu kodumaa Inglismaa oleks ka euroga ühinemise äärel. Mul oli raske kujutleda, et riigid, mis ei olnud euro kasutuselevõtmise hetkel isegi ELi liikmesriigid, ühinevad ühisrahaga enne Ühendkuningriiki. Meid ähvardab ELi pooleldi eraldatud osana mahajäämise oht.

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Slovakkia on esimene endise nõukogude bloki riik, kes soovib euroalaga liituda alates 1. jaanuarist 2009. Slovakkia dünaamiline majandus vastab Maastrichti lepinguga sätestatud lähenemiskriteeriumitele. Rahaliiduga ühinemine võimaldab Slovakkial kas saada ühisraha paljudest hüvedest ja see annab majandusele kindlasti lisatõuke.

On tõsi, et kerkinud on kahtlused selles osas, kas Slovakkia suudab säilitada madala inflatsioonimäära või eelarve puudujäägi. Aga nagu raportöör oma sõnavõtus õigesti mainis, on inflatsiooni suurenemine kogu ELi, sealhulgas euroala, mitte ainuüksi Slovakkia probleem. Nagu kõik teised rahaliitu kuuluvad riigid peab Slovakkia jätkama makromajanduslikku poliitikat, mis tagab lähenemiskriteeriumite säilitamise.

Muidugi on Slovakkia kogemused ühisraha kasutuselevõtmisel Poolale suurepäraseks õpetuseks. Me peame hoolikalt oma lõunanaabrit jälgima.

Nagu raportöör mainib ei saada euro kasutuselevõtmist Slovakkia elanike suur toetus. Ma loodan, et Slovakkia liitumisele euroalaga eelneb teavitamiskampaania, mis veenab ja eelkõige valmistab slovakke ette valuuta muutmiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Hääletasin hr Casa raporti poolt, mis käsitleb euro kasutuselevõtmist Slovakkias. Veidi enam kui viie miljoni elanikuga Slovakkia on iseseisev olnud vaid 15 aastat. Selle lühikese aja jooksul on Slovakkia arenenud nii poliitiliselt kui majanduslikult ja nüüd on riik valmis ühinema euroalaga. Slovakkia kogemus tõestab väiteid, et Šotimaa on ELis edukaks ja iseseisvaks riigiks saamiseks liiga väike.

 
  
MPphoto
 
 

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Andsin oma poolthääle hr Casa raportile ühisraha kasutuselevõtu kohta Slovakkias 1. jaanuarist 2009, mis võitis Euroopa Parlamendi toetuse komisjoni, Euroopa Keskpanga ja nõukogu positiivsete soovitustega.

Slovakkia on tegelikult teinud suuri pingutusi Maastrichti ja lähenemiskriteeriumite täitmiseks. Slovakkia majanduse kasv on kommunistliku režiimi kadumise riigis järel olnud märkimisväärne ja Slovakkia ühinemine ühisrahaga on õiglane tasu riigile, kes on rakendanud ranget reformikava.

Inflatsiooni küsimuses on Euroopa Parlament väljendanud muret inflatsiooni jätkusuutlikkuse üle Slovakkias nii keskmises kui pikemas perspektiivis, nagu see selgus viimasest Euroopa Keskpanga aruandest. Oleme aga seisukohal, et Slovakkia valitsus saab pärast euroalaga liitumist võtta vajalikke meetmeid inflatsiooni suurenemise takistamiseks.

Pidage meeles, et euroala inflatsiooniprognoosid aastaks 2009 on tunduvalt kõrgemad kui Euroopa Keskpanga 2% sihtmärk. Seega oleks ebaõige karistada Slovakkiat püüdluste eest vastata kriteeriumitele, mida isegi euroala liikmed 2009. aastal ei täida.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Aprilli lõpus oli 53% slovakkidest ikka veel euro kasutuselevõtmise vastu. Nende hirmusid, mille hulka kuuluvad suveräänsuse kaotamine Euroopa Keskpangale ja hinnatõus, tuleb võtta tõsiselt. Hilisem liitumine euroalaga annab asjaomastele riikidele võimaluse teostada vajalikke reforme rahulikumalt ning annab inimestele kohanemiseks rohkem aega.

Kui sellised riigid nagu Ühendkuningriik, Taani ja Rootsi säilitavad oma iseseisvuse valuutapoliitika osas, peaksime seda õigust võimaldama ka teisele riikidele. Igatahes peaks otsustama valitseja – ehk siis rahvas. Seejärel tuleb seda otsust austada ja selle kallal mitte torkida, nagu juhtus põhiseadusega, millest jälle räägitakse. Minu arvates ei pööratud siin piisavalt tähelepanu inimeste tahtele ja seepärast keeldusin ma hääletusest.

 
  
MPphoto
 
 

  Gabriele Stauner (PPE-DE), kirjalikult. − (DE) Keeldusin hääletusest ühisraha kasutuselevõtmise osas Slovakkias 1. jaanuarist 2009, sest ma pole kindel, kas Slovakkia valuutapoliitika on manipulatsioonidest vaba. Lisaks, arvestades praegu pärast Iiri referendumi tulemust ELi tuleviku ebakindlust, arvan ma, et oleks kohane esmalt analüüsida põhjuseid ja mitte jätkata valuutapoliitika integreerimisega nagu poleks midagi juhtunud.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Mina annan oma poolthääle Casa raportile ühisraha kasutuselevõtmise osas Slovakkias 1. jaanuarist 2009.

Raportöör esitas väga hea ja mõistliku raporti.

Peame nõustuma, et euroala loomine on edusammuks Euroopa integratsiooni süvendamisel. Seetõttu on vaja seda ala veelgi laiendada ja on tore, et veel üks riik peagi selle seltskonnaga liitub.

Tahaksin ka mainida, et euroala iga laienemisega peaksime veenduma, et selle Euroopa projekti suhtes eksisteeriks sotsiaalne toetus ning me peaksime ka kindlaks tegema, et need laienemised edendaksid Euroopa ühise majanduspoliitika tõhustamist.

 
  
  

− Raport: Gábor Harangozó (A6-0212/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. − (PL) Hr juhataja, olen raportööriga nõus, et erinevates piirkondade vahel esinevad märkimisväärsed lõhed ja et seda probleemi tuleks arvesse võtta analüüsides, mis on aluseks ELi raha jaotamisele.

Uutes liikmesriikides on see selgelt märgatav. Näiteks Poolas on kõige olulisem poolakaid mõjutav sotsiaalne jaotus on suurenev lõhe nende rikkuse osas. Praegu elab 12% rahvastikust äärmises vaesuses. Suurimad erinevused on linnade ja maapiirkondade vahel.

Kuigi Małopolska asub riigis SKT alusel neljandal kohal, on töötus seal probleemiks – ja peamiselt mõjutab see maapiirkondade elanikke. Naabruses asuvas Świętokrzyskie provintsis moodustavad maapiirkonnas elavad inimesed 55,5% töötutest (88% neist on töötud ja ei oma õigusi soodustusteks).

Selliste olukordade pikenemine tähendab, et kahaneb nende inimeste võimalus „sotsiaalse tõrjutusega“ toime tulla, millest siin selle parlamendi ametiaja jooksul nii ulatuslikult räägitud on.

 
  
MPphoto
 
 

  Charlotte Cederschiöld, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic (PPE-DE), kirjalikult. (SV) Euroopa Parlamendi mõõdukate delegatsioon andis täna vastuhääle Gábor Harangozó (PSE, HU) omaalgatuslikule raportile (A6-0212/2008), mis käsitles ühtekuuluvuspoliitika mõju haavatavate kogukondade ja rühmade integratsioonile.

Me ei arva, et ühtekuuluvust saab tugevdada rohkemate haavatavate rühmade määratlemise või statistiliste kategooriate moodustamise läbi. Vastupidi, meie arvates on jaotamispoliitika loomine riigi kohustus. Lisaks ei tohiks Euroopa Parlament selles etapis kutsuda üles avaldama toetust pärast aastat 2013, kuna see eiraks poliitika tulemusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Mul on kahju oma arvamuses sisalduvatest ettepanekutest, mille me esitasime täiskogu istungil ja mille põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon vastu võttis, eriti vajaduse kohta muuta ühist põllumajanduspoliitikat selle eelmiste reformide tulemuste ümberpööramiseks. Need on süüdi väikeste ja keskmise suurusega talumajapidamiste sissetuleku kadumises, põllumajandustegevuse puudumises ja hülgamises ning ainult suurte maaomanike soosimises.

Samuti on mul kahju, et piisavalt ei ole tähelepanu pööratud kvaliteetsete avalike teenuste pakkumisele maapiirkondades (sealhulgas mägipiirkondades ja äärepoolseimates piirkondades), et võidelda isoleeritusega ja tagada üldine juurdepääs haridusele, tervishoiule, transpordile ja sidele, kultuurile ning korralik elu talunikele ja nende peredele.

Lõpetuseks olen pettunud ka selles, et lõplikku resolusiooni ei ole kaasatud vajadust edendada toetust talunike liitudele, ühistutele, veinikeldrite ühistutele ja teistele kohalikele institutsioonidele käsitöö valdkonnas ning teistele talupidamisega kaasnevatele tegevustele, et lihtsustada toodete turustamist, kohaliku turu loomist ja luua tihedamaid sidemeid tootjate ja tarbijate vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Kuidas kavatseb valdav osa parlamendis kasutada ühtekuuluvuspoliitikat haavatavate kogukondade ja rühmade integratsiooni edendamiseks, kui:

- see varjab asjaolu, et leidub riike, kes erinevad majanduslikult EList „nominaalse lähenemise“ osas stabiilsuse pakti alusel ja euro osas?

- see keeldub toonitamast asjaolu, et regionaalpoliitika on asendamatu instrument majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisel, mille peamisteks eesmärkideks on piirkondlike erinevuste vähendamine, tõelise lähenemise soodustamine ning majanduskasvu ja tööhõive stimuleerimine, mis on instrumendiks ka siseturu kulude ümberjaotamisel ja hüvitamisel, majandus- ja rahaliidu (EMU) heaks ja mahajäävate piirkondade rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimisel?

- see keeldub rõhutamast vajadust toetada püsivalt struktuuriliselt halvemas ja ebasoodsamas olukorras olevaid piirkondi, äärepoolseimaid piirkondi ja piirkondi, mida mõjutavad tööstuse restruktureerimine või ettevõtete sulgemine, et tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning haavatavate kogukondade ja rühmade sotsiaalset kaasamist?

või kui:

- see keeldub rõhutamast avalike teenuste olulisust majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse seisukohast või väitmast, et nimetatud teenustele juurdepääsu ja nende kättesaadavuse tagamise puhul kogu elanikkonnale on oluline lähedustegur?

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Harangozó raportis esitatakse mõned olulised punktid sotsiaalse tõrjutuse kohta. Raport toonitab õigesti, et sotsiaalset tõrjutust ja vaesumist leidub nii maa- kui linnapiirkondades. Samuti mainitakse raportis piirkondlike ja kohalike asutuste ning majandus- ja sotsiaalpartnerite ja asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide tähtsust strateegiate väljatöötamisel sotsiaalse tõrjutusega võitlemiseks. See täiskogu ei võtnud aga vastu minu fraktsiooni muudatust, mis käsitles sotsiaalmeetmete kava ning vastavalt kodanike õigusi miinimumpalgale ja ligipääsule haridusele ja väljaõppele. Seepärast keeldusin hääletusest.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. (PT) Ühtekuuluvuspoliitika on ELi prioriteet, mis on eelarves olulisel kohal − moodustades kolmandiku ELi eelarvest. See tugineb solidaarsuse põhimõttele ja selle eesmärgiks on vähendada majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi liikmesriikide ja nende 268 piirkonna vahel. Vaatamata kõigi parimatele püüdlustele eksisteerivad need erinevused siiski.

On üha kasvavaid märke selle kohta, et kõige vähem arenenud piirkondadel on ikka raske vaesusest välja murda. Täpsemalt öeldes üllatab meid haavatavate rühmade suurenemine, arvestades nendesse piirkondadesse tehtud investeeringuid. Samuti teame, et muutus vaesusest sotsiaalseks tõrjutuseks ja segregatsiooniks võib toimuda kiiresti. Näib, et selle probleemi juured on peidus ruumilises ja territoriaalses arengus. Seetõttu on meil vaja vajalikku teavet, et lahendada probleem, mis on peidus tõrjutuse erinevate kihtide all – näiteks on pikaajalise töötuse tulemuseks sageli pikk tegevusetus, mis vähendab mõjutatud inimeste võimet tulla toime oma sotsiaalse tõrjutuse ja majanduslike raskustega.

Usun, et on oluline kiiresti heita pilk sellele, kuidas toimivad vastastikku territoriaalne areng ja tõrjutuse fenomen, et saaksime täita jätkusuutliku arengu eesmärgi, kasutades tõhusamalt olemasolevaid finantsinstrumente ikka veel eksisteerivate erinevuste käsitlemiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Annan oma poolthääle hr Harangozó raportile ühtekuuluvuspoliitika mõju kohta haavatavate kogukondade ja rühmade integratsioonile.

Nõustun, et on vaja võtta kasutusele lähenemisviis, mis võtab arvesse mikroregiooni tasandit ja keskendub regioonide sisestele erinevustele ja kõige tundlikematele valdkondadele. Mõnel puhul on regioonide sisesed ebavõrdsused olulisemad kui nende vahelised erinevused. Sellise lähenemisviisi puudumine võib põhjustada regionaalse jaotumuse süvenemist ja aidata kaasa kõrvalejäetud piirkondade olukorra edasisele halvenemisele. Ärgem unustagem, et Euroopa regionaalpoliitika eesmärk ja selle aluseks olev põhimõte on vähendada arenguerinevusi ELi erinevate piirkondade vahel, ning territoriaalse tõrjutuse küsimust ei võeta ikka veel korralikult arvesse poliitilises instrumentides.

Uutes liikmesriikides tekivad sotsiaalne segregatsioon ja puudused võrdsete võimaluste tagamisel kõige sagedamini maapiirkondades, samas kui piirkondade majanduslikud ja sotsiaalsed algatused keskenduvad tavaliselt dünaamilistele sihtmärkidele – peamiselt linnakeskustele.

 
  
  

− Raport: Frithjof Schmidt (A6-0137/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Pole kahtlust, et see EP omaalgatuslik raport on väga oluline ja aktuaalne, aga vaatamata sellele, et selles juhitakse tähelepanu olulistele küsimustele puidu ja kalavarude kasutamise ja nendega kauplemise osas, ei sea raport kahtluse alla ELi ja nende riikide vaheliste kaubandussuhete raamistikku, eriti kui see mainib uuesti „veel mitte täielikult kokkulepitud ja allkirjastatud Euroopa partnerluslepingut Lääne-Aafrika riikidega“. Resolutsioon „innustab komisjon taas tegutsema partnerluslepingute lõppeesmärgi nimel, milleks on regionaalse integratsiooni tõhustamine ja AKV riikide majandusliku seisundi tugevdamine, ning selles kontekstis rõhutab eriti Lääne-Aafrika riikide positsiooni“, see tähendab, et püüab neile riikidele põrsast kotis müüa.

Lisaks soovitab raport teiste oluliste punktide seas, pöörates tähelepanu „kalalaevade tegevuse seire ja kontrolli ebapiisavatele vahenditele“ nendes riikides, „seire- ja järelevalveteenuseid, kuna nimetatud riikidel ei ole vajalikke tehnilisi vahendeid ja inimressursse nende ülesannete teostamiseks, luues seirekeskusi, koolitades inspektoreid või omandades patrullilaevu ja õhuliiklusvahendeid“, mis kõik on meetmed, mille rakendamise korral tuleb täielikult austada suveräänsust ja selle suveräänsuse teostamist nendes riikides nende majandusvööndi alusel.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma tervitan Schmidti raporti üldist tõuget. ELi poliitikatel on sügav mõju Lääne-Aafrika riikide majandustele, keskkonnale ja ühiskondadele ning on ülioluline, et me Lääne-Aafrika riikidega tegelemisel võtaksime vastutuse oma tegude eest. Ma mõistan aga hukka parlamendi otsuse võtta vastu 1. muudatus ja kõrvaldada viited liigse tootmisvõimsuse vältimisele kalandussektoris. On vägagi selge, et liigset tootmisvõimsust tuleks vältida kogu kalanduses ja on ehmatav, et parlament niimoodi hääletas teatud liikmesriikide poliitikute rahustamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult. (FI) Hr juhataja, hr Schmidti raport arengupoliitika sidususe kohta toonitab ilusti üht suurt viga ELi arengukoostööpoliitikas laiemas kontekstis: see ei ole piisavalt sidus ja ei hõlma sageli kõiki olulisi sektoreid.

Raport keskendub mõjule, mida ELi poolt bioloogiliste loodusvarade kasutamine avaldab Lääne-Aafrika arengule. Piirkonna Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse (ECOWAS) jaoks on kõige olulisemateks loodusvaradeks puit ja kala ning enam kui 80% sellest eksporditakse ELi. Kuigi kokkulepped on sõlmitud mõlemas sektoris, mis on rajatud jätkusuutliku arengu põhimõttele, ei ole need olnud piisavalt kõikehõlmavad. On selgeid märke sellest, et paljude kalaliikide puhul toimub ülepüük ning reguleerimise ja kontrolli puudumine on kaasa toonud ebaseadusliku ja mittesäästva metsaraie. Tulemuseks olevat regiooni vaesumist saab samuti otseselt siduda ulatusliku migratsiooniga.

Hääletasin hr Schmidti raporti poolt ja usun, et sidus ELi poliitika, mida raport nõuab, võiks Lääne-Aafrikale olulist mõju avaldada, kuna EL on selle piirkonna põhitoodangu suurim ostja. Tasub aga meeles pidada, et see kaubanduspoliitika üksi ei ole lahendus. See peab olema tihedalt seotud peamiselt arengukoostööga, et piirkonnas valitseksid selliseid poliitilised ja sotsiaalmajanduslikud tingimused, et asjaomased riigid saaksid ise ära kasutada oma bioloogiliste loodusvarade täielikku potentsiaali. Teine oluline tegur siin on, et arengut mõjutavate poliitikate sidusus saab korralikult toimuda vaid siis, kui neid rakendatakse kõige kõrgemal poliitilisel tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Mida ELi Lääne-Aafrika poliitika vajab, on nende piirkondade arengupoliitika ning piirkonna kalanduspoliitika ning puiduvarude kasutamise sidusus, mis on seotud selle piirkonna metsastamise ja selle mõjuga kliimamuutustele.

ELi kalanduspoliitikat Aafrika riikides on vaja tugevdada ja laiendada. Arvestades, et Lääne-Aafrika mered kuuluvad kõige enam kasutatavate merepiirkondade hulka ja et mõningaid liike püütakse liigselt, peab EL aitama välja töötada ja kasutusele võtta eriprogrammid nende vete jälgimiseks ja kontrollimiseks. Väga oluline on selles valdkonnas vahetada teadmisi ja kogemusi, eriti veevarude teadusuuringute osas.

ELi ja Lääne-Aafrika riikide prioriteediks peaks olema ebaseadusliku kalapüügi piiramine ja kalavarude ülemäärase kahandamise keelustamine. Ärgem unustagem, et paljud inimesed toidavad end kalapüügi abil. Väiksem püük tähendab suuremat vaesust ja probleeme toiduainetega kindlustatuses selles maailma osas

Metsavarude vale kasutamine süvendab kliimamuutusi. Me peame võtma samme nende riikide varustamiseks kliimamuutuste vastu võitlemiseks. Peame teadma, et seda põhjustab selle piirkonna keeruline finantsolukord, mitte muud tegevused. Peame seega aitama neil luua arengutingimused, mis tooksid kaasa uued tootmisvõimalused ja looks uusi tegutsemisvõimalusi elatustaseme parendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Olin huvitatud hr Schmidti raporti lugemisest, mis käsitleb arengupoliitika sidusust ja mõju, mida ELi poolt bioloogiliste loodusvarade kasutamine avaldab Lääne-Aafrika arengule, ning ma hääletan selle raporti poolt.

„Euroopa arengukonsensus“, mille saavutasid detsembris 2005 üksmeelselt ELi institutsioonid ja liikmesriigid, väljendab nende ühist eesmärki arengupoliitika sidususe tagamisel.

Puit ja kala on kaks põhitoodet Lääne-Aafrika majandusliku ja sotsiaalse arengu seisukohast. Nende toodete peamise sihtkohana saab EL mängida suurt rolli selle piirkonna edasises arengus.

Ma olen rahul, et seitse Lääne-Aafrika riiki on allkirjastanud ELiga kalanduskokkuleppe uue partnerluslepingu valemi alusel, milles lisaks algsele eesmärgile kaitsta ühenduse laevastikku, sisalduvad nüüd ka punktid, millega kolmas riik peab kehtestama kavad, mis tagavad tema kalavarude jätkusuutliku kasutamise.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika