Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Istungi stenogramm
Teisipäev, 17. juuni 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

12. Infotund (küsimused komisjonile)
Protokoll
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on infotund (B6-0161/2008).

Järgnevad küsimused on suunatud komisjonile.

 
  
MPphoto
 
 

  Miloslav Ransdorf (GUE/NGL). - (CS) Sooviksin esitada komisjonile järgmise küsimuse: millisel määral on siduv… (juhataja katkestas kõneleja).

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Vabandust, kuid küsimused esitatakse nii, nagu paberil kirjas. Küsimused esitatakse järjekorras ja kahjuks te ei saa oma küsimusega välja tulla spontaanselt.

Esimene osa

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimus nr 25, mille esitas Lambert van Nistelrooij (H-0379/08)

Teema: Mobiilikõne lõpetamise tasud

4. aprillil peatasid Belgia kohtud (kohtuasi 2007/AR/3394) Belgia posti- ja telekommunikatsioonisidet reguleeriva riikliku asutuse (IBPT) otsuse, millega kehtestati mobiilikõne lõpetamise tasumäärad. Üks peamisi esitatud põhjendusi oli asjaolu, et mobiilikõne lõpetamise tasude kehtestamisel tuleb arvesse võtta suurte operaatorite mastaabisäästu.

Kas komisjon käsitleb Belgia kohtu argumente kui juhtmõtet oma peatse teatise jaoks mobiilikõne lõpetamise tasumäärade kohta?

Kas komisjon jagab seisukohta, et telekommunikatsiooniettevõtetele, kes praegu suures osas tekitavad konkurentsi mobiiltelefonivõrgu turul −„väljakutse esitajad“ − tuleks teatisega anda piisavalt aega enda uute eeskirjadega kurssi viimiseks?

 
  
MPphoto
 
 

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Austatud parlamendiliikme esitatud küsimus puudutab Brüsseli Apellatsioonikohtu (Cour d’Appel de Bruxelles) 2008. aasta 4. aprilli lahendit peatada IBPT 2007. aasta 18. detsembri regulatiivotsus mobiilikõnede lõpetamise tasumäärade kohta Belgias. See regulatiivotsus tehti raamdirektiivi artikli 7 kohaselt eelnevalt teatavaks komisjonile ja komisjoni hindas seda. Komisjon on teadlik antud kohtuotsusest ja liikmesriigi reguleeriv asutus, IBPT teavitas komisjoni, et oli tühistamise järgselt alustanud siseriiklikku konsulteerimist otsuse projekti suhtes, millega taaskehtestatakse mobiilikõnede lõpetamise tasumäärad samal asümmeetrilisel tasemel nagu eelmises regulatiivotsuses 11. augustist 2006.

Vastavalt ühenduse konsulteerimismehhanismile („artikli 7 kohane menetlus“), on komisjon mitmel puhul väljendanud oma seisukohta, et kõnelõpetustasu määrad tuleks alandada kulutasuvuse piirini. See on selleks, et tagada ühetasane mänguväljak erinevatele operaatoritele, luua neile motivatsioon tasuvuse saavutamiseks, tuua tarbijatele rohkem soodustusi, sealhulgas madalamad hinnad. Komisjon on mõistnud vajadust üleminekuperioodi järele, et operaatorid saavutaksid kulutasuvuse piiri. Kõrgema lõpetamistasumäära säilitamine pärast piisavalt pikka perioodi operaatori jaoks turutingimustega kohanemiseks ja tasuvuse saavutamiseks ei ole põhjendatud, välja arvatud juhul, kui on olemas objektiivsed kuluerinevused, mis ei ole asjaomaste operaatorite kontrolli all.

Komisjon ei unusta asjaolu, et erinevad seisukohad kõnede lõpetustasu määrade reguleerimise osas võivad takistada siseturu kindlustamist ja tarbijatel kasu saamist piiriülesest konkurentsist ja teenustest, seepärast on komisjon pidanud esmatähtsaks juhiste ja suurema õiguskindluse andmist nii operaatoritele kui ka liikmesriikide reguleerivatele asutustele kõnelõpetustasu turgude reguleerimisel. Selleks töötab komisjon välja soovituse ühiseks lähenemiseks mobiil- ja paiktelefonivõrgu kõnede lõpetamise tasumääradele, eesmärgiga soodustada suuremat selgust ja sidusust selles tähtsas, kuid ühtlasi väga keerukas valdkonnas, kindlustades maksimaalse kasu tarbijatele nii soodsate hindade kui ka uuenduslike teenuste tõhusa arendamise mõttes. See soovitus võib sisaldada ka juhiseid liikmesriikide kohtutele.

Siseturu konsolideerimist võiks takistada ka see, kui erinevate liikmesriikide kohtute otsused loovad olukorra, kus antakse erinevad tõlgendused sarnaste konkurentsiküsimuste käsitlemise viisile. Komisjon jälgib igal juhul tähelepanelikult kõiki kohtulahendeid ja otsuseid, kaasa arvatud kõnelõpetustasude turgude valdkonnas, nagu näiteks apellatsioonikohtu otsus, millele austatud parlamendiliige oma küsimuses viitas.

 
  
MPphoto
 
 

  Lambert van Nistelrooij (PPE-DE). (NL) Proua juhataja, loomulikult tahaksin tänada volinikku vastuse eest, sest ta analüüsis olukorda väga hästi. Minu järelküsimus on järgmine: millised on need erinevused liikmesriikide vahel? Belgia kohtuotsus näib viitavat, et ikka veel puudub toimiv ühetasane mänguplats suurte operaatorite ja turu uustulnukate vahel. Kas see võiks tähendada üleminekuperioodi pikendamist? Kas see võiks tähendada, et taolise kohanemise jaoks antakse nii-öelda üleeuroopaliselt rohkem aega? Me ju ikkagi näeme praegu, et kaotajateks sellel turul on väikeoperaatorid.

 
  
MPphoto
 
 

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Komisjon on algusest peale mõistnud vajadust üleminekuperioodi järele, et operaatorid, nagu ma ütlesin oma esimeses sõnavõtus, saavutaksid kulutasuvuse piiri.

Siiski tuleks ajutine asümmeetria mõistliku ajavahemiku jooksul järk-järgult kaotada. Kõrgemate kõnelõpetustasu määrade püsimist ei saa põhjendada pärast perioodi, mis on operaatori jaoks küllalt pikk turutingimustega kohanemiseks ja rentaabluse saavutamiseks, kui – nagu ma juba ütlesin – ei ole objektiivseid kuluerinevusi, mis väljuvad asjaomaste operaatorite kontrolli raamest.

Tasuvuse või kulupõhisuse piiri ületavate hindade lubamine võib vähendada operaatorite motivatsiooni luua uuendusi ja püüda minimiseerida hindu. Veelgi enam, tarbijate jaoks võib see tähendada kõrgemat hinda, kui nad oleksid maksnud kulupõhiste sümmeetriliste lõpetustasude korral. Seega tuleb kõnelõpetustasu määrad langetada kulutasuvuse piirini võimalikult kiiresti, halvendamata seejuures – nagu ma juba ütlesin – ettevõtete või ka tarbijate olukorda.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimus nr 26, mille esitas Katerina Batzeli (H-0386/08)

Teema: Kriisiohjepoliitika hinnatõusuga võitlemiseks

Nafta hinna tõusust tingitud kõrged turuhinnad, hiljutine toidukriis, spekuleerimine ja ebatõhus kontroll avaldavad jätkuvalt negatiivset mõju inflatsioonile ja leibkondade sissetulekule. See kriitiline olukord nõuab Euroopa ühtset vastust.

Kuidas ja milliste abinõudega kavatseb komisjon võidelda praeguse kriisiga, mis kahjustab riikide majanduste arengut ja vähendab leibkondade sissetulekuid, pannes üldsuse kahtlema euro rollis seoses nafta hinnaga?

Milliseid meetmeid võtab EL rahvusvahelise kaupadega hangeldamise laine peatamiseks? Kas ühenduse ja liikmesriikide tasandil luuakse kriisiohjekava? Kuidas ja milliste meetmete abil aidatakse liikmesriikide võimuorganitel võidelda spekuleerimisega, mis toimub peamiselt teatud ettevõtete valitseva seisundi tõttu?

Kas komisjoni prioriteetide hulka kuulub teatavate põhitoiduainete müügihinna ülempiiri kehtestamine ?

Kas on vastuvõetav, et mõned valitsused tõstavad kaudseid makse püüdega kergitada riigitulusid? Kas on kohane alandada Euroopa tasandil mõnede põhiliste toiduainete ja kaupade käibemaksu ja kaudseid makse?

Küsimus nr 27, mille esitas Leopold Józef Rutowicz (H-0399/08)

Teema: Hindade tõus Euroopa Liidus

Nõudlus biokütuste järele ja toiduainete nõudluse kasv on nende kaupade märkimisväärse hinnatõusu üks põhjusi, mis tabab eriti raskelt madala sissetulekuga ELi kodanikke. Samal ajal ei jäta terve rea kaupade tootmispiirangud ruumi konkurentsile, mis võiks hinnatõusud alla suruda. Millised abinõusid on võetud toiduainete hinnatõusu ohjeldamiseks ELi turul?

 
  
MPphoto
 
 

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Kuna need kaks küsimust, nagu juhataja õigesti ütles, on rohkem või vähem seotud, sooviksin kasutada võimalust ja anda mõlemale küsimusele ühine vastus.

Kui vaatame euroala, siis on inflatsioon tegelikult langenud 1970. ja 1980. aastate 8−10% tasemelt 3% tasemele 1990. aastatel ja on Euroopa Rahaliidu esimesel kümnendil tegelikult saavutanud keskmise taseme pisut kõrgemal kui 2% juures.

Kuid 2007. aasta kolmandast kvartalist alates on energia ja toiduainete ülemaailmne hinnahüpe avaldanud mõju inflatsiooni suurenemisele mitte ainult Euroopa Liidus, vaid kogu maailmas.

Tugev euro on mingil määral leevendanud kerkivate või kasvavate kütuse ja nafta hindade mõju. Kuid peame näkku vaatama reaalsusele, et inflatsioonimäär on tegelikult tõusnud 1,9%lt eelmise aasta augustis 3,6%le 2008. aasta aprillis.

Komisjon on väljendanud oma seisukohta toiduainete hiljutise hinnatõusu osas teatises „Toimetulek toiduainete kerkivate hindade probleemiga − ELi tegevussuunad“. Muude tegurite kõrval on kõrgemad naftahinnad kaasa toonud põllumajandussaaduste turuhinna tõusu Euroopa Liidus; seda nii põllumajanduslike sisendite kui ka logistika suuremate kulude tõttu.

Kuigi nõudlust põllumajandussaaduste vastu mõjutab biokütuste turg, näitavad kõik komisjoni tehtud analüüsid, et toiduainete üldise hinnatõusu põhjused on mitmesugused. Need tulenevad nii struktuurilistest kui ka ajutistest teguritest – ja ELi praegune biokütuste tootmine avaldab tegelikult väga vähe mõju praegustele ülemaailmsetele toiduainete hindadele; viimaste meie käsutuses olevate hinnangute andmetel kasutatakse biokütuste tootmiseks ligikaudu 1% Euroopa Liidu kõlvikutest.

Kuid on selge, et hiljutine põllumajandustoodete hinnatõus seletab vaid osaliselt täheldatud toidukaupade hinnatõusu jaemüügisektoris, seega võib mõnikord näha lahknevusi hindade vahel tootmistalu väravas ja kaubahallis või kaupluses.

Kuna praegusel kriisil on tegelikult palju erinevaid tahke, on komisjoni pakutud vastus võrdselt kõikehaarav ning kujundatud käsitlemaks toiduainete hinnatõusu tagajärgi lühiajalises ja põhjusi pikaajalises plaanis. Hinnasurve leevendamiseks põllumajandussektoris oleme juba ühise põllumajanduspoliitika raames pakkunud täiendavad stiimuleid turusuunitluse edendamiseks ja tootmise elavdamiseks: kohustusliku maa tootmisest kõrvaldamise tühistamine selleks tootmisaastaks ja ka piimakvootide suurendamine, mis jõustus 1. aprillil 2008; tegelikult oleme väga kiiresti reageerinud. Lisaks on Euroopa Liit otsustanud peatada teravilja imporditollimaksud jooksvaks turustusaastaks enamiku teraviljasortide osas.

On selge, et me käsitleme neid küsimusi veelgi edaspidises arutelus ühise põllumajanduspoliitika „tervisekontrolli“ üle.

Selleks et eriti arvestada kõige enam puudustkannatavate inimeste vajadusi ELis, nähakse ette abimehhanismi nüüdisajastamine ja ajakohastamine, ning esitame ettepaneku selle aasta jooksul.

Arvan, et on samuti tähtis jätkata põllumajandusliku teadustegevuse toetamist ja edendamist, soodustada põllumajandussektori tootlikkuse jätkusuutlikku kasvu ja seda mitte ainult Euroopas, vaid ülemaailmselt.

Põllumajandussaaduste turuhindade kujunemisega seoses on komisjon otsustanud jälgida spekulatiivsete investorite tegevust tarbekaupadega seotud finantsturgudel ja ka nende mõju hindade liikumisele.

Mis puudutab küsimust turgu valitseva seisundi kohta, siis kohaldatakse mis tahes valitseva seisundi kuritarvitamise korral aluslepingu artiklit 82 või siseriikliku õiguse samaväärset sätet. Komisjon ja liikmesriikide konkurentsiasutused on valvsad Euroopa Liidu konkurentsiõiguse mis tahes rikkumise suhtes.

Komisjon kannab erilist hoolt tagamaks, et ühenduse mõõtme koondamine ei takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi tarbijate ja erinevate ettevõtjate kahjuks. Selles valguses uurib komisjon ka toidu turustusahela toimimist samaaegselt järelevalvega jaemüügisektori üle, nagu kindlaks määratud ühtse turu läbivaatamise raames.

Nagu aluslepingus sätestatud, rakendatakse liikmesriikide ja komisjoni võetud meetmeid kooskõlas siseturu ja piiriülese konkurentsi põhimõtetega. Müügihindade ülempiiri kehtestamist teatud põhitoiduainete osas ei ole hetkel kavas.

Komisjon on teadlik, et valitsused suurendavad praegu kaudseid makse, püüdes tagant upitada riigi rahandust. Veelgi enam, komisjon jagab rahandusministrite väljendatud seisukohta, et tuleks vältida maksupoliitika ja muude poliitikate moonutavaid meetmeid, mis takistavad vajalikku korrigeerimist.

Lõpetuseks, komisjon arvab, et lühiajalised suunatud meetmed, mis võetakse kõrgemate energiahindade mõju leevendamiseks elanikkonna vaesemate kihtide jaoks, võiksid olla põhjendatud. Samas ei tohi neil muidugi olla moonutavat mõju ja nad ei tohi edasi lükata vajalikke struktuurilisi ümberkorraldusi. Üldine langus – arvan, et sellega on kõik nõus, maksude või käibemaksu osas – ei ole definitsiooni kohaselt suunatud elanikkonna vaesematele kihtidele.

Komisjoni tegevus ei puuduta üksnes sisemõjusid (arvan, et meil kõigil on kohustus tagada ühetasane mänguväljak ka siis, kui jutt on arengumaadest, ja seni on komisjon eraldanud enam kui 300 miljonit eurot toiduabiks ning me toetame aktiivselt kooskõlastatud tegevust rahvusvahelisel tasandil kooskõlas kõigest kaks nädalat tagasi toimunud FAO tippkohtumise järeldustega.

Seega oleme minu arvates reageerinud probleemidele, mida uus olukord meile kõigile kaasa toob.

 
  
MPphoto
 
 

  Katerina Batzeli (PSE).(EL) Proua juhataja, kõigepealt minu tänud volinikule igakülgse vastuse eest minu küsimusele. Lubage mul siiski rõhutada kahte probleemi, mida komisjonil tuleks käsitleda pigem viivitamatult, kui keskpikas perspektiivis.

Esimene on hinnakontroll, eelkõige toidukaupade osas, nagu te väga õigesti märkisite. See ei ole niivõrd küsimus müügihinna ülempiiri kehtestamisest, kuivõrd ettevõtete teenitava omahinna ja kasumiprotsendi fikseerimisest, tingimusel, et see piirang ei ole siseturu või sisseveo takistuseks.

Teiseks tahaksin rõhutada, et maa tootmisest kõrvalejätmine ja piimakvootide suurendamine on tervitatavad meetmed, kuid minu arvates võib taimekaitsevahendite omahinna tõstmine kerkivate naftahindade taustal olla abinõu, mis ei tasu ära.

 
  
MPphoto
 
 

  Leopold Józef Rutowicz (UEN).(PL) Alustuseks lubage mul tänada volinikku väga ammendava vastuse eest sellel teemal.

Mulle pakuvad huvi mitmed probleemid. Esiteks suhkrutootmise piirnormidega kauplemine. On teada, et suhkrutootmisega kauplemine piirab teatavate tootmisvõimsuste kasutamise võimalust mitmes riigis, ning kontsernid kehtestavad selles valdkonnas teatava poliitika. Suhkrutootmise piiramisel kaob konkurents automaatselt.

Teine teema on teatavate tollimaksude kehtestamine rea põhikaupade suhtes, nagu näiteks banaanid, millest saavad kasu kõige vaesemad inimesed. Neid tollimakse tuleb analüüsida. Banaane söövad ju ometi lapsed; neid söövad vaeste perede lapsed. Samuti tuleb analüüsida tollimaksude kehtestamist selliste esmatarbekaupade suhtes, mis ei ole alkohol. Olen nõus, et turgu tuleb jälgida ja kontrollida, samuti nagu tuleb jälgida turuhindu, kuid kas komisjon saab kasu teatavat liiki impordist, et alandada teatavate kaubaartiklite hinda odavamate kaupade sisseveol siseturule, mis on (…).

(Juhataja katkestas kõneleja)

 
  
MPphoto
 
 

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Pr Batzeli, minu arvates on tähtis, et meil oleks paigas kontrollisüsteem, kindlustamaks, et hinnad ei tõuse lakke ja just see on liikmesriikide konkurentsiametite ülesanne – et nad hoiaksid sellel silma peal. Võin öelda teile, ja ka komisjonis, et oleme asja arutanud konkurentsi eest vastutava volinikuga ning oleme nende probleemidega väga hästi kursis.

Hr Rutowiczile: ma ei tea, kas te viitate suhkrureformile, kus me otsustasime vähendada suhkrutootmist Euroopa Liidus 6 miljoni tonni võrra ja leida võimalus väga korraliku paketi andmiseks põllumajandustootjatele, kes loobusid suhkrutootmisest. Kuid see otsus tehti juba mõned aastad tagasi.

Sisseveetud toiduainete hinna kohta: jah, on tõsi, et see sõltub imporditollimaksudest ning just seda me arutame neil päevil WTO Doha arenguvoorus – kas suudame saavutada üldise kokkuleppe tollimaksude vähendamiseks.

Ja lõpuks puuvilja söömise kasulikkusest: olen teiega nõus ning seepärast esitame – järgmisel kohtumisel, mis toimub siin Strasbourgis – koolilaste puu- ja köögiviljaprogrammi, mis minu veendumuse kohaselt on väga väärtuslik, kasvatamaks väikestes lastes häid harjumusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Danutė Budreikaitė (ALDE).(LT) Minu küsimus puudutab aktsiisimaksu. Alkoholiaktsiisi puudutavate arutelude käigus kostis ettepanekuid rakendada nullaktsiisi. Milline on teie arvamus kütuseaktsiisi koha, kuivõrd praegune olukord ei soosi mingite seesuguste ajutiste lahenduste vastuvõtmist? Kas oleks võimalik vähendada kütuseaktsiisi, kasvõi ajutiselt, et vältida hinnatõusu toidusektoris ja teistes sektorites?

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI).(DE) Volinik, toiduainete hinnatõus on kogu ELi hõlmav nähtus ja eriline probleem madala sissetulekuga perede ja madalapalgaliste jaoks; see viib nad peaaegu rahalise krahhini. Millises ulatuses edendatakse kavandatud Euroopa toiduabiprogrammi puudustkannatavate sotsiaalsete rühmade jaoks, andmaks kiiret abi inimestele, keda ohustab toiduainete hinnatõus või isegi nälg?

 
  
MPphoto
 
 

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Esiteks, ma ei näe võimaliku lahendusena käibemaksu alandamist. Täna on meil nafta hind ligikaudu 136−137 USA dollarit barreli eest; kui me alandaksime käibemaksu ja nafta hind oleks siis 160 USA dollarit, milline oleks siis järgmine küsimus – kas me alandaksime seda veelgi?

Peame lahenduste leidmisel olema palju ettenägelikumad ja siinkohal oleme toetanud investeeringuid naftasõltuvuse vähendamiseks. See on võimalik põllumajandussektoris ja praegu arutame seda ka kalanduse puhul, sest kalandus sõltub nafta hinnast isegi rohkem. Seega on investeeringud uutesse tehnoloogiatesse palju ettenägelikumad, kui lihtsalt käibemaksu alandamine.

Vastuseks teisele tõstatatud küsimusele: sellel aastal esitame ettepaneku enim puudustkannatavate inimeste kohta Euroopa Liidus. Meil on kava juba paigas, kuid selle elujõulisus sõltub üleliigsetest varudest – põllumajandustoodete sekkumisvarudest – ja meil pole sekkumise jaoks enam midagi. Seepärast vajame õiguslikku alust uue kava jaoks ning loodan, et austatud parlamendiliikmed on rahul, nähes, millist abinõu me kaalume sellise kava majandusliku baasi säilitamiseks või isegi suurendamiseks. Olen täiesti nõus, et peame leidma rahuldavad lahendused.

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Allister (NI). - Volinik, küsimusele 27 vastates ütlesite meile, et ainult 1% ELi kõlvikutest on kasutusel biokütuste tootmises. Võibolla asjakohasem osakaal, arvestades, kui palju veame sealt sisse teravilja, oleks teada Põhja-Ameerikas suurenevat protsentuaalset näitajat, mis paneb paljud meist uskuma, et biokütused on tõepoolest loomatoidu hinna kiirendaja. Kas te võiksite meid selles osas valgustada?

Teiseks, teine kiirendaja selles suhtes on komisjoni jätkuvalt venitav ja vastumeelne suhtumine geneetiliselt muundatud sortide, mis oleksid palju odavamad, heakskiitmisse. Kas te annaksite meile uusimat teavet edusammude kohta selles küsimuses? Kas oleme lähemal sünkroonitud heakskiitmistele võtmevaldkondades, mis on samuti tarnijateks?

 
  
MPphoto
 
 

  Ewa Tomaszewska (UEN).(PL) Proua volinik, sooviksin küsida, kas komisjon kavatseb kaaluda lasteriiete käibemaksu alandamist, mis leevendaks suurte perede, aga mitte jõukate perede maksukoormust.

 
  
MPphoto
 
 

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Esiteks on minu arvates tähtis, et kui meil Euroopa Liidus toimub arutelu biokütuste osas, ei näita me näpuga selle teema euroopaliku lahendamise peale. Seda sellepärast, et kui bioetanoolist/ biodiislist tehakse patuoinas, tekib olukord, kus keegi ei taha investeerida. Siis jääme täielikult teistest maha, sõltudes etanooli ja biodiisli sisseveost, sest kui meil pole need paigas, ei suuda me saavutada eesmärki vähendada 2020. aastaks 20% võrra kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist. Seega peame leidma lahenduse ja täna on esimese põlvkonna biokütus ainus lahendus.

Kuid on vaja – arvan, et nõustute sellega – võimalikult palju julgustada teadus- ja arendustegevust teise ja isegi kolmanda põlvkonna biokütuste osas, mida toodetakse jäätmetest, lägast, õlest, muudest põllumajandussektori toodetest – näiteks puiduhakkest – mida tänapäeval millekski ei kasutata. See on tulevik, kuid peame selles arengus osalema, ja seepärast vajame esimest põlvkonda kui lähtepakku.

Tean, et selles parlamendis on erinevad arvamused geneetiliselt muundatud organismide suhtes, kuid on ilmne, et vajame olukorda, kus saame sisse vedada mõistliku hinnaga sööta oma loomadele, oma lihatoodangu jaoks. Vastasel korral – ja siia kuulub muide ka muundatud teravili, peamiselt mais – kui me ei leia lahedust, ootab Euroopa lihatootmist langus. Siis peame liha sisse vedama Brasiiliast – liha või loomi, keda on söödetud geneetiliselt muundatud toodetega, mis ei meeldi meile või ei meeldi tarbijatele, kuid nad saavad seda kaudsel teel. Arvan, et siis me tõepoolest petaksime tarbijaid.

Seega on meil vaja luua oma heakskiidusüsteem ning minu arvates tehakse edusamme, et vähendada nende taotluste arvu, mida pole heaks kiidetud, kiirendades kvaliteeti kaotamata menetlust Euroopa Toiduohutusametis.

Lõpetuseks, proua juhataja, tahaksin otsekoheselt öelda, et ma pole asjatundja lasterõivast käibemaksu alal, niisiis vale vastuse andmise asemel on targem esitada küsimus kirjalikult.

 
  
  

Teine osa

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimus nr 28, mille esitas Ioannis Gklavakis (H-0381/08)

Teema: Kalakasvatuse strateegia

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni prognooside kohaselt suureneb kalatoodete tarbimine 50% võrra 2030. aastaks, kusjuures nõudluse põhiraskus jääb kalakasvatuse kanda, mis tähendaks toodangu suurenemist umbes 40 miljoni tonni võrra. Arvestades pidevalt kahanevaid kalavarusid ja ülemaailmse nõudluse kasvamist kala ja koorikloomade järele, omandab kalakasvatus üha suuremat tähtsust.

Eelnevat silmas pidades, kas ELi kalakasvatuse strateegia läbivaatamine komisjonis hõlmab juhiseid merealade planeerimiseks kalakasvatussektori jaoks? Milliseid meetmeid kavatsetakse võtta, et muuta ühenduse tooted konkurentsivõimelisemaks, võrreldes kolmandate riikide toodanguga, kus tootmisnormid ei ole nii karmid? Kas kavandatakse muid uuenduslikke abinõusid selle sektori arendamiseks?

 
  
MPphoto
 
 

  Joe Borg, komisjoni liige. − Kõigepealt tahaksin tänada austatud parlamendiliiget hr Gklavakist, et ta selle küsimuse kaudu tõstatas vesiviljeluse tähtsuse ning mul on väga hea meel esitada selles valdkonnas komisjoni seisukoht.

Nagu te õigesti märkisite, ja nagu on rõhutanud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon, on ülemaailmne vesiviljelus omandamas kasvavat tähtsust ning mängib võtmerolli tühimiku täitmisel mereandide suureneva nõudluse ja kalatoodete pakkumise vahel, seda eriti kahanevate looduslike kalavarude taustal.

Komisjon valmistab praegu ette teatist ELi vesiviljeluse strateegia säästva arengu kohta, mis peaks valmima 2008. aasta lõpuks. Strateegiaga püütakse luua parim keskkond akvakultuuri jätkusuutlikuks arenguks, tagades nii küllaldased mereandide varud Euroopa Liidu kodanikele kui ka kõrgetasemeliste keskkonna- ja rahvatervise normide järgimise.

Juurdepääsu vesiviljelusalale on tõesti peetud üheks suuremaks takistuseks akvakultuuri arengus ning merealade ruumiline planeerimine võib selle teema käsitlemisel mängida oma osa. Tulevane vesiviljeluse strateegia hõlmab seda probleemi.

Konkurentsi madalama tootmistasemega kolmandatest riikidest võiks lahendada turu diferentseerimise abinõude, näiteks sertifitseerimise abil. Seda teemat arutatakse strateegia kujundamisel.

Üldiselt on konkurentsivõime ja innovatsioon selle strateegia kesksed teemad.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioannis Gklavakis (PPE-DE).(EL) Proua juhataja, tahaksin tänada volinikku vastuse eest.

Lubage mul ühtlasi teha järgmine märkus. Volinik, nagu te ise olete osutanud, tarbijad tahavad järjest enam süüa mereande – kala, koorikloomi ja muud sellist. Viimastel aastatel on tarbijate seas toimunud ka suur pööre mahetoodete populaarsuse suunas. Näeme, et paljud tootjad pöörduvad mahekalakasvatuse poole, mis ei tooda mitte üksnes tervislikumat toitu, vaid on ka keskkonnasõbralikum, ja see on väga tähtis kaalutlus.

Kas Euroopa Komisjon kaalub meetmete võtmist mahekalakasvatuse edendamiseks, tugevdamiseks ja toetamiseks, ning kui jah, kas te võiksite meile selgitada, mis need meetmed võiksid olla ja kuidas toetada seda väga tähtsat valdkonda, mida me soovime edendada?

 
  
MPphoto
 
 

  Joe Borg, komisjoni liige. − Mis puudutab küsimust kasvava nõudluse kohta, siis on kahtlemata tegemist vesiviljeluse toodete, mereandide ja tehistingimustes kasvatatud kala tarbimise suurenemisega, kasvuga kordades, ja see on kindlasti tervitatav, sest nagu me kõik teame, toimub mitmetes ühenduse vetes ja üle maailma kalavarude ülepüük. Oleme jõudnud olukorda, kus lühikeses kuni keskpikas perspektiivis on võimalik ette näha püügi suurenemist ning seepärast tuleb rahuldada kasvavat nõudlust kasvatatud kala suurema tootmise kaudu.

Selle ütlemine võib juba iseenesest tekitada probleeme eri kaalutluste suhtes, nagu näidatud minu vastuses ja samuti probleeme kalatoidu tarnimisel, kuna kalasööt ise põhineb suuresti madalama kvaliteediga, tööstusliku kala püügil, mille varusid kasutatakse samuti oluliselt suuremal määral.

Mahevesiviljeluse puhul soodustame ise selle arengut. Praktika, mida oleme rakendanud avalikus nõupidamisprotsessis, on näidanud vajadust arendada edasi mahetootmisviise ning me otsime mooduseid ja vahendeid tagamaks, et teatises, hiljem esitatavas paketis, on konkreetne viide mahevesiviljelusele: kuidas me saame aidata selle edasist soodustamist ja mis liiki meetmeid, nagu näiteks ökomärgise andmise süsteem, saab võtta tarbijate teadlikkuse suurendamiseks, et mahetoodete söömine on mõistlik. Loodame sel viisil edendada selle tähtsa tööstusharu edasist arengut.

 
  
MPphoto
 
 

  Reinhard Rack (PPE-DE).(DE) Proua juhataja, volinik, oma sõnavõtu lõpus märkisite kaudselt ökomärgise andmist. Küsimus, mida ka mina tahtsin kaudselt küsida, oli see, kas meil on mingit garantiid, et mitte ainult kala päritolu, vaid ka tootmine ja tootmise kirjeldus on tarbijate jaoks läbipaistvad, nii et tarbijad teavad, kust kala pärineb ja kus see kasvatati. Siin pole küsimus niivõrd selles, kas sellel protsessil on bioloogilist väärtust, vaid pigem on küsimus päritolus. Kas selles osas on sidusaid eeskirju?

 
  
MPphoto
 
 

  Jörg Leichtfried (PSE).(DE) Volinik, lisaksin sama teema kohta viivitamatult järgmist: minu poole on hiljuti pöördunud mitmed Austria tarbijakaitse organisatsioonid, eriti seoses Euroopa Liitu imporditud koorikloomadega, mis on jõudnud ka Austriasse, seoses nende koorikloomade antibiootikumide ja muude soovimatute ravimitega majanduslikul otstarbel töötlemise ilmse suurenemisega – võib-olla sellepärast, et see teeb nende kasvatamise lihtsamaks. Need ained kanduvad seejärel toiduahela kaudu edasi inimesele. Kas komisjon võtab meetmeid selle piiramiseks või takistamiseks tulevikus?

 
  
MPphoto
 
 

  Joe Borg, komisjoni liige. − Küsimuse puhul kala päritolu kohta tahaksin osutada kahele asjaolule. Esiteks, seoses loodusliku kala püügiga, mis seejärel tihti lõpeb tootmisahelas – loodusliku kala püügiga eelkõige kolmandate riikide, kuid ka meie endi kalurite poolt – oleme vastu võtmas määrust ebaseadusliku kalastustegevuse piiramiseks. See iseenesest tugevdab märkimisväärselt kehtivat korda, nii et ebaseaduslikult püütud kala ei lubata ühenduse turule, olgu ta siis oma algses seisundis või pärast töötlemist. See on selle asja üks külg.

Seoses vesiviljelusega otsime mooduseid ja vahendeid tagamaks, et ühendusse imporditav vesiviljeldud kala vastab vajalikele tervisekaitsenormidele ja -nõuetele, nii et meie tarbijad on kindlad, et nende tarbitud toode vastab tervisekaitse tasemele, mida kohaldame omaenda toodete juures. Just sellega tegeleb tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraat, ning on olemas ka sertifitseerimiskava tagamaks, et ühenduse turule veetavad tooted vastavad nõutavatele tervisekaitsenormidele.

Kõige sellega seotud küsimuse puhul on samuti oluline rõhutada, et otsime võimalust vesiviljelustoodetele ökomärgise andmiseks, nagu ma ennist märkisin. Kõigepealt keskendus arutelu ainult looduslikult püütud kala ökomärgistamisele, sest parameetrid on erinevad. Seal on ökomärgistamise peamine eesmärk tagada, et kala on säästvalt püütud, ja kui müüdav kala on ülepüütud, ei tohiks sellele anda ökomärgist.

Parameetrid on erinevad vesiviljeldud kala ökomärgistamise puhul, seega peaksid siin aluseks olema muud põhjused, nagu näiteks asjaolu, et kala on kasvatatud tingimustes, mis vastavad teatud keskkonna-, tervisekaitse- ja sanitaarhügieenilistele normidele. Analüüsime parameetreid ja ilmselt tuleme peagi tagasi parlamendi ette ettepanekutega, mille eesmärgiks on tutvustada ökomärgise andmise süsteemi või võimaldada selle tutvustamist või kehtestada miinimumnõuded selle süsteemi rakendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimus nr 29, mille esitas Brian Crowley (H-0416/08)

Teema: Tonnaaži suurendamise taotlemine seoses ohutusega

13. juunil 2006 tegi Esimese Astme Kohus otsuse 20 Iirimaa taotluse, milles taotleti tonnaaži osas püügimahu suurendamist seoses ohutusega, rahuldamiseks, millega tühistati komisjoni 4. aprilli 2003. aasta otsus 2003/245/EÜ(1) 20 püügimahu suurendamise taotluse osas. Kohus leidis, et komisjon on kasutanud kriteeriume, mida ei ole õigusnormides ette nähtud (s.o alused peavad olema vähemalt 5 aastat vanad, enne kui nad on kõlblikud tonnaaži suurendamise taotlemiseks seoses ohutusega) ning komisjon on ületanud oma pädevust.

Kõik taotlused püügimahu suurendamiseks seoses ohutusega olid komisjonile esitatud enne 31. detsembrit 2001, nagu nõutud vastavalt nõukogu otsusele 97/413/EÜ(2) (vt artikli 4 lõige 2)

Kohus leidis, et komisjon ei ole kohaldanud seda artiklit nõuetekohaselt, lükates tagasi nende isikute taotlused tonnaaži suurendamiseks seoses ohutusega. Kas komisjon võiks kommenteerida, miks seda otsust ei kaevatud edasi ja miks edukad taotlejad peaaegu kaks aastat hiljem ikka veel ootavad komisjoni vastust, kuidas komisjon kavatseb täita kohtumäärust?

 
  
MPphoto
 
 

  Joe Borg, komisjoni liige. − Tahaksin tänada hr Crowleyt küsimuse eest, mis annab mulle võimaluse vastata küsimusele Esimese Astme Kohtu 2006. aasta13. juuni otsuse, mis puudutas Iirimaa taotlust suurendada kalalaevade püügimahtu ohutusalastest parandustest tulenevalt, järgse tegevuse kohta.

Komisjon otsustas mitte esitada apellatsioonkaebust Esimese Astme Kohtu 2006. aasta 13. juuni otsuse kohta. Kohus oli sedastanud, et komisjoni 2003. aasta 4. aprilli otsuse kõiki asjakohaseid teemasid ei ole piisavalt analüüsitud. Selle kohtuotsuse järgselt otsustas komisjon võtta vastu uued otsused, mille aluseks on põhjalikum analüüs ja milles antakse selgemad hinnangud igale kõnealusele juhtumile.

On õige väita, et taotlejad ootavad ikka veel komisjoni uusi otsuseid. Ometi tuleb märkida, et komisjoni teenistused on palunud Iirimaal edastada eriomast tehnilist lisateavet kõikide püügimahu suurendamise taotluste tarvis. Meeldetuletustest hoolimata saatis Iirimaa sellist teavet ainult mõne taotluse kohta.

Täielike vastuste puudumine Iirimaa poolt on edasi lükanud uut hindamist. Komisjon on praegu lõpetamas iga üksiku taotluse uut ja põhjalikku hindamist. Komisjon loodab teavitada Iirimaad oma töö tulemustest käesoleva aasta juulikuus.

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Crowley (UEN). - Soovin tänada volinikku vastuse eest. Seda öeldes jääb ikkagi mõningane kahtlus, kas otsus suurendada püügimahtu seoses ohutusega põhineb suurema püügimahu automaatsel rakendamisel komisjoni esialgselt vastu võetud ebaõige otsuse tõttu, või tuleb esitada uus taotlus. Seepärast esineb mõningane lahkarvamus selle kohta, kas teavet edastada või mitte.

Ehk võiks komisjon meile selgitada, kui suur on tõenäosus saavutada positiivne tulemus uute taotlustega olemasolevate taotlejate poolt, kes tunnistati kohtu otsusega õigeks.

 
  
MPphoto
 
 

  Joe Borg, komisjoni liige. − Esimese Astme Kohtu otsusega iseenesest ei määratud, et taotlejatel oli õigus sisu osas, vaid et komisjon oli teinud otsuse, mille aluseks oli kõigi asjaomaste teemade ebapiisav analüüs. Tõsiasja tulemusena, et meie võetud otsus ei põhinenud küllalt tugevatel alustel, palusime Iirimaal esitada endale lisateavet, nii et saaksime rajada oma otsuse tugevamale alusele.

Kuivõrd esimene otsus tehti kõiki operaatoreid tervikuna silmas pidades, oleme palunud üksikutelt operaatoritelt individuaalset teavet. Meie tulevane otsus käib iga operaatori kohta eraldi.

Kui konkreetse operaatori kohta ei esitata täiendavat teavet, ei kujuta ma ette, et komisjoni seisukoht muutuks. Kui lisateavet esitatakse, siis me hindame seda ning kui hindamisel selgub, et see väärib toetamist, siis seda ka toetatakse. Kui lisateabest hoolimata selgub, et see ei vääri toetamist, on meie otsus ikkagi eitav.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimus nr 30, mille esitas Seán Ó Neachtain (H-0420/08)

Teema: Põhja-Ameerika impordi mõju Iirimaa koorikloomapüügile

Iirimaa koorikloomapüüdjaid mõjutab nõrga dollari tõttu negatiivselt odav import Ameerika Ühendriikidest ja Kanadast. Koorikloomade hind jätkab allakäiku. Millised on komisjoni plaanid nende kalurite abistamiseks, kes on väga olulised Iirimaa kohalike rannikualade tööstuse jaoks?

 
  
MPphoto
 
 

  Joe Borg, komisjoni liige. − Olen kursis, et teatavate kala- ja koorikloomatoodete turg on hiljuti langenud Iirimaal ja mujal ühenduses. Mind on teavitatud, et see küsimus on põhiliselt seotud merivähi hinnaga, mis esmamüügil Iirimaal ületaks tavaliselt 15 eurot kilogrammi eest, kuid on nüüd langenud 10 eurole kilogrammi eest.

Merivähi juhtumi puhul näitavad kaubandusnäitajad ülespoole liikumist 2006. ja 2007. aasta impordis, võrreldes eelneva kuue aastaga. Kõrvutades vaatlusperioodiga 2000−2005, suurenes kogu ühenduse import Kanadast 12% võrra 2006. aastal ning 7% võrra 2007. aastal; Ühendriikide puhul suurenes import 27% võrra 2006. aastal ja 26% võrra 2007. aastal sama vaatlusperioodiga võrreldes.

Ometi toimub väga vähene otsene merivähi sissevedu Iirimaale Ameerika Ühendriikidest ja Kanadast; 2006. aastal vastavalt kokku 2,5 tonni ja 118 tonni. See ei tähenda siiski, et Põhja-Ameerika merivähid ei ole Iirimaale jõudnud teiste liikmesriikide kaudu.

Hind eurodes ei ole viimase kolme aasta jooksul langenud. Keskmine sisseveohind Ameerika Ühendriikidest ajavahemikul 2005−2007 oli 12,45 eurot kilogrammi eest; 2008. aasta esimese kvartalis hind tegelikult veidi tõusis kuni 13,6 euroni kilo eest.

Merivähi ühendusse sisseveol Kanadast on hind viimase kolme aasta jooksul pisut tõusnud ja keskmine hind ajavahemikul 2005−2007 oli 12,12 eurot kilogrammi eest. 2008. aasta esimese kvartalis hinnad tegelikult tõusid kuni 12,48 euroni, peegeldades Kanada dollari tugevust.

Eelpool öeldut arvestades ei paista, et praegune merivähi hinna langus on tugevalt seotud sisseveoga Põhja-Ameerikast. Langus võib olla sama hästi tingitud turu ebakindlusest seoses viimaste nädalate protestidega teatavates liikmesriikides.

Tingituna naelsterlingi kursi langusest euro suhtes on samuti võimalik, et Iiri tootjatele pakuvad traditsioonilistel mandri-Euroopa turgudel konkurentsi Ühendkuningriigi merivähid.

Ühise turukorralduse raames puuduvad seadusesätted merivähi hinna languse hüvitamiseks tootjatele. Siiski võiksid merivähi tootjad asutada tootjate organisatsioonid oma olukorra kindlustamiseks turul. Euroopa Kalandusfond annab rahalist toetust selliste organisatsioonide loomiseks, samuti tootekvaliteedi parandamise kavade rakendamiseks. Lisameetmetena lühiajalises ja keskpikas plaanis on Euroopa Kalandusfondi kaudu ettenähtud toetus ühiseks tegutsemiseks kalandustoodete, näiteks merivähi, propageerimisel, mis võiks aidata tekitada suuremat nõudlust ja paremaid hindu.

 
  
MPphoto
 
 

  Seán Ó Neachtain (UEN).(GA) Proua juhataja, sooviksin tänada volinikku vastuse eest ja esitada täiendava küsimuse.

Nagu te teate, volinik, on kalamajandus tugevasti muutunud koos hiljutise nafta hinna kõrge tõusuga. Tahaksin küsida, kas komisjon kavatseb esitada ettepanekud rannikualade kalurite toetuseks, näiteks merivähipüüdjate ja eelpool nimetatud kalurite toetuseks, keda mõjutab koorikloomade hinna langus?

 
  
MPphoto
 
 

  Joe Borg, komisjoni liige. − Probleem, mis seondub nafta hinna tohutu tõusuga ja selle mõjuga kaluritele, on väga spetsiifiline ja väga eriline – ütleksin, et peaaegu unikaalne – kui asi puudutab kalandust. Seda seepärast, et meil on tegemist kalureid väga negatiivselt mõjutavate tegurite kombinatsiooniga.

Ühest küljest võib kütuse hind osakaaluna kaluri kogutulust suureneda kuni 50−60%ni tema sissetulekute kogusummast. Eriti kehtib see kaugpüügi operaatorite kohta nende hiiglapikkade reiside tõttu ja samuti pidades silmas eriomaseid kalandustegevusi, nagu piimtraalerid, mis tarbivad palju kütust.

Lisaks on veel tõsiasi, et teatavate turupiirangute tõttu ei saa kalurid suurenevaid kulusid edasi kanda järgmistele operaatoritele, kes on kaasatud kalatoodete turustamisse. Sisuliselt tähendab see, et kulude suurenemine jääb tegelikult kalurite endi kanda.

Sellele lisaks on mitmesuguseid meetmeid, mida oleme tutvustanud säästva kalanduse taassaavutamiseks, mis tähendab, et kalur ei saa püüda parandada oma tööpanust rohkem püüdes, sest suurema püügiga loob ta täiendava koormuse kalavarudele, mis võib pikas perspektiivis osutuda antiproduktiivseks. Seega on kalurid silmitsi selle hiiglasuure probleemiga.

Tegelikult esitasin täna kolledžile teatise selle kohta, mida me käsitleme edaspidise abinõuna, et tegelda kaluritega väga lühikese aja jooksul viisil, millega me anname neile abi kogu sektori ümberkujundamiseks ja erinevate kalurite eriomaste murede lahendamiseks. Selles teatises oleme visandanud rea erimeetmeid, mida võime välja pakkuda. Liikmesriikidel on võimalus otsustada koos oma kaluritega, millised neist meetmetest sobivad paremini konkreetsete kalurite olukorraga. Kas ja mil määral see on kättesaadav ka merivähipüüdjatele– seda tuleb alles analüüsida.

Siiski on kolledž mind volitanud selles küsimuses edasi liikuma. Esitan üksikasjad – meie poolt peatselt pakutava põhialused – nõukogule järgmise nädala teisipäeval Luxembourgis. Siis lähen tagasi kolledžisse muudatuste üksikasjadega, mis tuleb sisse viia Euroopa Kalandusfondi määrusesse ja muude meie poolt analüüsitavate meetmetega, näiteks võimalusega kasutada vähese tähtsusega abi. Seejärel, loodetavasti juba juuli algul, lähen komisjoni poolt vastu võetud ettepanekutega jälle nõukogusse, nii et loodetavasti juba mõne kuu pärast – sõltuvalt kiirusest, millega nii nõukogu kui ka parlament on valmis otsustama – on meil vajalikud meetmed paigas.

 
  
MPphoto
 
 

  Reinhard Rack (PPE-DE).(DE) Proua juhataja, volinik, põllumajanduse küsimus mängis suhteliselt tähtsat osa Iirimaa „ei“-kampaanias. Kas kalandusega seotud probleemid, mida oleme siin arutanud, mängisid samuti rolli selles „ei“-kampaanias? Kui jah, kas komisjonil oli selle leevendamiseks kavas mingeid teavitamisalgatusi?

 
  
MPphoto
 
 

  Joe Borg, komisjoni liige. − Mõistan, et kalandus tõesti mängis rolli „ei“ hääle juures, sest kui vaadata tulemusi erinevates Iiri maakondades, olid tulemused eriti negatiivsed läänepoolsetel rannikualadel, kus asub suurem osa Iirimaa kalatööstusest.

Oleme olnud teadlikud tõsiasjast, et ühenduse meetmed säästva kalanduse taastamiseks mõjutavad kalureid ja nende eluolu. Kütuse maksumus kindlasti ei aidanud.

Oleme olukorra paremaks teadvustamiseks proovinud seda teemat käsitleda mitmel viisil, sealhulgas püüdes rõhutada Euroopa Kalandusfondi kasutusvõimalusi. Ise olen käinud Iirimaal paaril korral, et rääkida vahetult kaluritega. Oleme moodustanud piirkondlikke nõuandekogusid. Eeskätt Iirimaad ümbritsevatel aladel on meil Loode-Atlandi Regionaalne Nõuandekogu ja Põhjamere Regionaalne Nõuandekogu, kus kalurid ise osalevad aruteludes, mille väljundiks on otsused, mis meil tuleb teha detsembris.

Kõigest hoolimata, vaatamata tehtud jõupingutustele, oletan, et Iiri kalurite hääl referendumil oli kindlalt ja tähelepanuväärselt eitav.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimus nr 31, mille esitas Marie Panayotopoulos-Cassiotou (H-0347/08)

Teema: Keskkonnakaitse edendamine ettevõtjate kaudu

Kuidas toetab komisjon keskkonnatahu lülitamist tegevuskavadesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) huvides ja nende kohanemist Euroopa uute keskkonnakaitsealaste õigusaktide nõuetega?

Millised raamid seatakse VKEdele uus keskkonnapoliitikaga loodud võimaluste kasutamisel oma tegevuse laiendamiseks?

 
  
MPphoto
 
 

  Stavros Dimas, komisjoni liige. − (EL) Proua juhataja, VKEd moodustavad 99% Euroopa ettevõtetest. Seega on ilmne, et nende osaluseta ei saa ükski keskkonnapoliitika olla tulemuslik.

VKEdel on suuremaid raskusi keskkonnaalaste õigusnormide järgimisel ja kasu saamisel keskkonnategevuse tulemuslikkuse suurendamisest. Paljudel juhtudel puudub neil teave, erialane pädevus, tööjõud või rahalised vahendid, mis on vajalikud keskkonnaprobleemide, ohtude ja mõjude käsitlemiseks. Just sel põhjusel on komisjon koostanud programmi, et aidata VKEdel täita keskkonnaalaseid õigusnorme. Pidades silmas VKEde ees seisvaid keerukaid probleeme, on toetusprogrammis keskkonnaalaste nõuetega vastavuse saavutamiseks (ECAP) esitatud mitmesuunaline tegevuskava.

Esiteks, õigusloome ja selle jõustamise tõhustamine ja lihtsustamine. Eesmärk on vähendada halduskoormust ja vabastada vahendeid, nii et VKEd saaksid paremini keskenduda keskkonnaalaste õigusaktide järgimisele.

Teiseks, VKEde vajadustest paremini lähtuvate ja kättesaadavamate keskkonnajuhtimissüsteemide väljatöötamine, et kaasata keskkonnaküsimused kulusäästlikult nende põhitegevusse.

Kolmandaks, sihtotstarbeline finantsabi, et edendada riigiasutuste või ettevõtluse tugivõrgustike algatusi, mille eesmärk on säästev tootmine.

See tegevuskava sisaldab täiendavaid meetmeid. Komisjon kavatseb neid kasutada mitte üksnes selleks, et tagada VKEde vastavuse saavutamine tootmisalaste õigusaktide nõuetega, vaid et aidata neil kasutada ära paremast keskkonnaalasest sooritusest tulenev rahaline kasu, näiteks energia säästmine ja parem ressursitõhusus.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE).(EL) Proua juhataja, tänan volinikku vastuse eest. Selline programmi väljakuulutamine on heaks endeks tegevuskavale ning loodame, et see annab konkreetseid tulemusi. Ometi meie jaoks üks küsitavus: milline vastutus pannakse riigiasutustele varustamaks VKEsid keskkonnasõbralike infrastruktuuridega, ja mil määral kuulub see teie kavasse?

 
  
MPphoto
 
 

  Stavros Dimas, komisjoni liige. − (EL) Proua juhataja, võimalikke tegevusviise on palju ning nende rakendamine on liikmesriikide asi. Üheks näiteks on moodustada VKEde tarvis kohalik keskkonnaekspertide komisjon, et võidelda oskusteabe puudumisega ettevõtete tasandil. See on meede, mida liikmesriigid saavad toetada. Teine meede on tõhustada teabevahetust ja suunata teavet sihipärasemalt, et täita teatavad infoaugud. Erinevat liiki õigusaktides on VKEde jaoks ka erisätted, mille me välja pakume. Üks näide on meie esitatav uus õigusakt süsinikdioksiidiga kauplemise süsteemi muutmiseks: siin on meil erisätted VKEde kohta, nagu määratletud selles konkreetses õigusaktis, et neid ei koormataks lülitamisega kauplemissüsteemi juhtudel, kus selline võimalus eksisteerib liikmesriigis.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papastamkos (PPE-DE).(EL) Proua juhataja, volinik, ütlesite õigesti, et VKEd on Euroopa majanduse selgroog. Nagu me teame, mõjutab Euroopa VKEsid siiski ülemaailmne konkurents. VKEd on tundlikud konkurentsi suhtes teiste, maailma eri paigus asuvate VKEde poolt, kes harrastavad keskkonnaalast dumpingut. Kas olete nõus mõttega kehtestada roheline maks importtoodetele riikidest, kes hüplevad rahvusvahelise keskkonnakaitsealase kokkuleppe mürtsuval reklaamvankril?

 
  
MPphoto
 
 

  Stavros Dimas, komisjoni liige. − (EL) Proua juhataja, see on sisuliselt teema, mis ei puuduta ainult VKEsid, vaid kõiki ettevõtteid, kes osalevad sedasorti konkurentsis. See ei puuduta ainult keskkonnaküsimusi, vaid, nagu viimasel ajal palju vaieldud, ka kehtestatud piiranguid ja nendest tulenevat koormust Euroopa ettevõtetele seoses kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega. Viimasel ajal on olnud palju arutelusid; on väljendatud erinevaid seisukohti ja minu kolleeg volinik Mandelson on selgesti väljendanud komisjoni arvamust selles küsimuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimus nr 32, mille esitas Georgios Papastamkos (H-0349/08)

Teema: Rahvusvahelised keskkonnaalased arutelud

Millised on rahvusvaheliste kliimamuutust puudutavate arutelude puudumise põhjused Kyoto järgsel perioodil ning miks on ülemaailmne keskkonnajuhtimine olnud ainult osaliselt tulemuslik?

 
  
MPphoto
 
 

  Stavros Dimas, komisjoni liige. − (EL) Proua juhataja, see küsimus annab mulle võimaluse teatada täpselt, kui kaugele oleme läbirääkimistega jõudnud.

Valitsustevahelise kliimamuutuse paneeli (IPCC) töö ja 2007. aasta novembris esitatud raportid ning maailma liidrite tunnistamine, et on pakiline vajadus ühiseks tegutsemiseks kliimamuutusega võitlemisel, päädis eelmise aasta detsembris Balis saavutatud kokkuleppega. EL mängis juhtivat osa kokkuleppe saavutamisel läbirääkimiste alustamiseks seoses 2012. aasta järgsete meetmetega kliimamuutuse käsitlemiseks.

ÜRO kliimamuutuse raamkonventsiooni osapooled on kokku leppinud Bali tegevuskavas. Tegevuskavas esitatakse läbirääkimiste teema, mis sisaldab nelja võtmeküsimust: kliimamuutuse piiramine; kohanemine, arvestades, et kliimamuutus on toimunud suuremal või vähemal määral ning on paratamatu aastaks 2050; tehnoloogia ja asjakohane rahastamine nii kohanemise kui ka süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise osas.

Osapooled leppisid samuti kokku, et läbirääkimised tuleks lõpule viia 2009. aasta lõpuks, pidades silmas kavandatud osapoolte konverentsi Kopenhaagenis. See annab piisavalt aega tulevase kliimakokkuleppe ratifitseerimiseks 2012. aasta lõpuks, kui lõpeb esimene Kyoto protokolli järgne periood.

Balis sõlmitud kokkuleppes võeti täielikult arvesse IPCC raporti järeldused. Selles tunnistati samuti, et on ülemaailmselt vajalik murranguliselt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, et vältida ülemaailmse temperatuuri ohtlikku tõusu. See tõus ei tohi raporti kohaselt ületada 2°C aastal 2050.

Töö on juba alanud; selles aastaks on kavandatud neli läbirääkimisraundi, millest kaks on juba toimunud ettevalmistuste raames osapoolte Poznani konverentsiks. Selle aasta osapoolte konverents on eriti tähtis olukorra hindamisel. Selle hindamise põhjal saavad järgmisel aastal alata sisulised läbirääkimised.

Läbirääkimisprotsess on eriti raske, kui peame silmas mitte ainult arutusele tulevate teemade keerukust, vaid ka pingelist ajakava teema pakilisuse tõttu. Kuni eelmise reedeni osalesid kõikide osapoolte eksperdid kõikide päevakorrapunktide aruteludes Bonnis. Kuigi saavutatud edu on piiratud, aitab see kaasa osapoolte Kopenhaageni konverentsi õnnestumisele.

Te ju teate, et käimas on arutelu G8 ja juhtivate tööstusriikide algatuse raames (juhtivate tööstusriikide protsess), mille käivitasid Ameerika Ühendriigid. EL osaleb aktiivselt, eesmärgiga avaldada positiivset mõju läbirääkimistele ÜRO kliimamuutuse raamkonventsiooni üle. Samal ajal saadab see selge signaali, et arenenud riigid jätkavad eeskuju andmist. Kooskõlas oma ajaloolise vastutusega ja ühise, kuid diferentseeritud vastutuse põhimõttega ja sellest tulenevate võimalustega võtavad nad kohustuse jätkuvalt vähendada heitkoguseid.

Igakülgse ja ambitsioonika kokkuleppe saavutamine 2012. aasta järgse kliimamuutuse kokkuleppe kohta on kahtlemata üks suuremaid ülemaailmse keskkonnakaitse ees seisvaid väljakutseid. Ometi me ei alusta lausa nullist. Peaksin mainima, et paar päeva tagasi kirjeldas Prantsuse ökoloogia ja säästva arengu minister Kopenhaageni konverentsi kui suurimat võimalust kokkuleppe sõlmimiseks planeedi tuleviku kohta.

Peame ära kasutama olemasolevaid mehhanisme, nimelt ÜRO raamkonventsiooni ja vastavat Kyoto protokolli. Viimase alusel on välja töötatud ajakohased rakendusmeetmed, näiteks kahest paindlikust mehhanismist koosnev puhta arengu mehhanism, samuti on välja arendatud IPCC teaduslikud teadmised.

Kordan, läbirääkimised saavad olema rasked, kuid vajaliku poliitilise tahte ja ühise edasilükkamatuse tunde abil võime Kopenhaagenis kokkuleppele jõuda. Terve mõistus nõuab kokkulepet Kopenhaagenis. ELi tehtav töö, Euroopa avaliku arvamuse toetus, ülemaailmselt suurenev teadlikkus, Euroopa Parlamendi toetus ja väljavaade saavutada aasta lõpuks kokkuleppe meie esitatud meetmete paketi osas ELi läbirääkimisvolituste tugevdamiseks – kõik see võimaldab meil jõuda Kopenhaagenis kokkuleppele tulemuslikuks võitluseks kliimamuutusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papastamkos (PPE-DE).(EL) Proua juhataja, tahan tänada volinik Dimast põhjaliku ja üksikasjaliku vastuse eest.

Kas Ameerika Ühendriigid ja Hiina asuvad koostööle? Kliimamuutus peegeldab olukorda, kus „algpõhjused asuvad ühes kohas ja tagajärjed kusagil mujal“. Seega kerkib küsimus, millise seisukoha võtab EL sellisel õnnetul juhul, kui vastavalt rahvusvahelisele regulatiivkokkuleppele Kyoto-järgseks perioodiks ei soovi suure keskkonnavõlaga riigid koostööd teha. Esmane kulu on ilmne iseenesest. Tuletatud kulu – siinkohal viitan hr Verheugeni hinnangutele – oleks Euroopa ettevõtete suundumus asuda ümber riikidesse, kus on nõrk keskkonnakaitseraamistik. Kas olete selle hinnanguga nõus?

 
  
MPphoto
 
 

  Stavros Dimas, komisjoni liige. − (EL) Proua juhataja, alustuseks, mitte ainult hr Verheugen, vaid ka mina oleme väga mures, et ei tohiks esineda süsinikulekkeid. Seda väga lihtsal põhjusel, et kui ettevõtted paiknevad EList ümber riikidesse, kus puuduvad piirangud süsinikdioksiidi heitkoguste suhtes, ei saavutata keskkonnaalast tulemust, mida mina taotlen.

Energiamahukate ettevõtete probleem on eelkõige keskkonnaalane ja seepärast me ei peaks tekitama teatavat konkurentsiprobleemi, mis sunnib neid ümber asuma. Sel põhjusel peaksime suunama kõik oma jõupingutused rahvusvahelise kokkuleppe saavutamisele, kuna selles peitub lahendus. Rahvusvahelise kokkuleppe võtmeküsimus on küsimus sellest, mis juhtub energiamahukate ettevõtetega.

Kui sellist kokkulepet ei saavutata – ja ma ei usu, et rahvusvahelist üldsust saaks sundida sellise loogiliselt seletamatu otsuse tegemisele – on meil esitatud õigusaktides olemas kõik vajalikud sätted, et ümber kujundada CO2 heitkogustega kauplemissüsteem selliselt, et rahvusvahelises konkurentsis osalevad ettevõtted muutuvad taas konkurentsivõimeliseks. Selle tulemusena, ilma et peaksime võtma meetmeid, mis on vastuolus WTO põhimõtetega või ÜRO kliimamuutuse põhimõttega ühisest, kuid diferentseeritud pingutusest, saame anda vajalikke tagatisi, et süsiniku leket ei esine ning sellist ettevõtete rännet ei toimu.

Kordan, et meie tegevuskava peab siiski olema suunatud kokkuleppe saavutamisele. Usun, et võime heita kampa Ameerika Ühendriikidega, eriti seoses eeldatavalt uue administratsiooniga, kes asub ametisse järgmisel aastal, ning arvestades, et mõlemad kandidaadid on väljendanud oma tahet kehtestada CO2 kauplemissüsteem, vähendades heitkoguseid 80% võrra aastaks 2050 ja tegutsedes otsustavalt kasvuhooneefekti vastu koostöös ELiga. Usun, et koos võime veenda neid, kellel võib selles küsimuses olla teistsugune seisukoht, ja samuti koostöös selliste riikidega nagu Hiina. Nagu te ütlesite, Hiina mõistab täielikult probleeme, mida tema enda rahva jaoks tekitab kasvuhooneefekt ning on lubanud anda omapoolse panuse, mis küll erineb arenenud riikide omast, kuid on kasvuhoonegaaside heite tempo pidurdumine. Kõik koos võime saavutada kokkuleppe Kopenhaagenis 2009. aasta lõpul.

Usun sellesse kokkuleppesse, ning usun, et me kõik koos (ja Euroopa Parlament on selles mänginud hiiglasuurt osa), teie jätkuva toetusega, saavutame sellise kokkuleppe.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimus 34 on tagasi võetud ning küsimustele 33 ja 35–44 vastatakse kirjalikult.

 
  
MPphoto
 
 

  Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL).(EL) Proua juhataja, minu teadmist mööda võimaldatakse igale volinikule 20 minutit. Olen mõõtnud nende kaastööd, ja hr Dimas koos oma kolleegidega ei kasutanud sellest pooltki. Seetõttu palun, et küsimusele 33 vastataks meie otsustatud menetluse kohaselt. Oletan, et volinik ise ei ole selle vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Me arvestame siin aega ja ta alustas kell 18.32. Sellisel juhul arvan, et oleme kätte saanud oma 20 minutit ning see on õiglane kolleegide suhtes, kes on esitanud küsimused volinik Barrot’le. Vabandan, kuid see on meie seisukoht. Alati on küsimuse all tasakaalu leidmine ja just seda peame täna tegema.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimus nr 45, mille esitas Armando França (H-0344/08)

Teema: Frontex

Euroopa Liidu välispiiride haldamine ja liikmesriikide vaheline operatiivkoostöö kui osa Frontexist on äärmiselt tähtsad ELi julgeolekule ja võivad isegi ennetada olukordade tekkimist.

Agentuur peab olema tõhus ja saavutama konkreetseid tulemusi.

Millised katseprojektid ja õppused on kavas läbi viia 2008. aastal?

Kas Rabitiga seoses on mõni liikmesriik palunud kiirreageerimisrühmade lähetamist? Kas kiirreageerimisrühmad kasutavad piiride kontrolliks ja valveks oma varustust?

 
  
MPphoto
 
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident.(FR) Proua juhataja, sooviksin vastata hr Françale. Frontex agentuuri 2008. aasta tööplaan sisaldab mitmeid katseprojekte ja õppusi operatiivkoostöö ja uuringute alal. Arvestades, et see küsimus välispiiride kontrollist puudutab Frontexi volitusi, on komisjon saanud agentuurilt üksikasjaliku vastuse, mis on juurde lisatud.

Koolituse osas on Frontexil 2008. aastal kolm eesmärki. Esiteks, rakendada kogu Euroopa Liidus ühtset õppekava; teiseks, pakkuda spetsiifilisi õppusi vastavalt operatiivnõuetele; ja lõpuks, rajada piirivalvurite koolitamise Euroopa võrgustik.

2008. aastal plaanib Frontex välispiiridel läbi viia umbes 13 katseprojekti: neli katseprojekti maapiiridel, kolm merepiiridel, kolm õhupiiridel ja kolm seonduvalt tagasisaatmisoperatsioonidega. Need projektid võimaldavad meil kontrollida ühisoperatsioonide käigus kasutatavaid töömeetodeid ning kontrollida sidemeid kolmandate riikidega tagasisaatmisoperatsioonide tarvis ja reisidokumentide hankimist.

Mis puudutab RABITit – piirivalve kiirreageerimisrühmi – siis pole ükski liikmesriik veel palunud piirivalve kiirreageerimisrühma lähetamist, hr França.

Oma 13. veebruari teatises rõhutas komisjon, et piirivalve kiirreageerimisrühma lähetamisele võib lisanduda tehniline abi vastavalt Frontexi määruse artiklile 8. Järelikult on komisjon soovitanud, et agentuur peaks muutma selle sätte operatiivsemaks, ostes või liisides oma varustuse ning et ta võib kasutada tehniliste seadmete keskregistris loetletud varustust.

Kokkuvõtteks ütleksin, et Frontexi näol on meil nüüd vahend, mis tundub toimivat. Analüüsime, milliseid täiendusi saaks teha Frontexile ja selle operatsioonidele, kui tekib vajadus.

 
  
MPphoto
 
 

  Armando França (PSE).(PT) Tahaksin tänada volinik Barrot’d mitte ainult vastuse eest, vaid ka üksikasjaliku teabe eest.

On kaks punkti, mida volinik võiks minu jaoks valgustada. Koostöö kolmandate riikidega on ilmselt väga tähtis, ning on ka meie jaoks ülima tähtsusega, ning tean, et katseprojektide arendamine kolmandate riikidega on komisjoni töökavas. Põhja-Aafrikaga seoses tahaksime teada, kas mõni riikidest on haaratud seda sorti katseprojekti, millele volinik viitas. Lisaks oleksin tänulik, kui volinik saaks meile rääkida Euroopa välispiiride seiresüsteemi – Eurosuri − arengukäigust, mille kohta on teatatud, et see on oluline ja vajalik täiendus Frontexile.

 
  
MPphoto
 
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident.(FR) Hr França, et Frontex saaks anda tehnilist abi kolmandale riigile, tuleb selle eeskirju vastavalt kohandada. Praegusel hetkel puudub õiguslik alus. Usun siiski, et selleks on põhjendus, sest hakkame saama taotlusi kolmandatelt riikidelt, kellega koostööd teeme. Te nimetasite teatavaid Vahemere-riike; usun, et Frontexil palutakse osutada kõikvõimalikku tehnilist abi, kuid me pole sinnani veel jõudnud.

Mis puudutab ülejäänut, siis piiriseireks on meil, nagu teate, Schengeni infosüsteem (SIS), mis on juba arendamisel. Loodame, et see käivitub 2009. aasta sügiseks. Samuti jätkame tegelemist kõige muuga, mida saab teha piiriseire parandamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Wiesław Stefan Kuc (UEN).(PL) Kuna Frontex asub Poolas ja mina olen poolakas, on minu suhtumine Frontexisse üsna isiklik. Hetkel ringleb palju ebausaldusväärseid arvamusi Frontexi kohta, mis räägivad, et vahel ta töötab ja vahel mitte. Lisaksin ühtlasi, et see on suurima eelarvega agentuur. Kas te võiksite paari sõnaga kirjeldada, kas Frontex toimib ja vastab ootustele või on siiski veel palju teha selle töötamise parandamiseks?

 
  
MPphoto
 
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident.(FR) Arvan, et võin öelda, et Frontexi esialgne tegevus näib rahuldav, kuigi mööndavasti sõltub agentuur tõesti liikmesriikidest, kui asi puudutab tehnilist varustust, mis on vajalik tema koordineeritavate operatsioonide jaoks.

On tõsi, et see hõlmab tihtipeale väga kallist varustust, mida agentuur ei ole võimeline ostma oma piiratud eelarve tõttu. Helikopteri ostmine võrduks Frontexi aastase tegevuseelarvega, s.o 40 kuni 50 miljoni euroga. Seepärast on Frontex allkirjastanud tehnilised lepingud enamiku liikmesriikidega talle kättesaadavaks tehtud varustuse kasutamise kohta.

Oma hindamisraportis soovitas komisjon, et Frontex peaks olema võimeline ostma või liisima omaenda varustust, vähemasti teatavaid väikseid seadmeid.

See on kõik, mida hetkel võime öelda. Tänan teid tuletamast kõigile meelde, et Frontex asub Varssavis ning et ta on seal tugevalt motiveerinud inimesi. Tahaksin teid tänada seose loomise eest Frontexiga. Usun, et arvestades, mida Frontex hetkel teeb, saame hindamiste valmides näha, milliseid funktsionaalseid täiendusi saab talle teha.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Kuna esitaja ei viibi kohal, muutub küsimus 46 kehtetuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimus nr 47, mille esitas Gay Mitchell (H-0369/08)

Teema: Terrorismivastase võitluse meetmed ja põhiõigus eraelu puutumatusele

Teeb muret, et teatavad ELi terrorismiga võitlemise, eeskätt andmete säilitamisega seotud poliitikad ei ole tasakaalus ELi kodanike põhiõigusega eraelu puutumatusele. Kas komisjon kommenteeriks, kuidas ta püüab saavutada õiget tasakaalu põhivabaduste austamise ja terrorismivastase võitluse meetmete vahel?

 
  
MPphoto
 
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident.(FR) Proua juhataja, ilmselt peavad kõik Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide võetud terrorismivastase võitluse meetmed arvestama põhiõigusi. Terrorismivastased abinõud või poliitikad, mis ei austa põhiõigusi, mängitakse tihti terroristidele kätte.

Andmete säilitamise direktiivis nõutakse, et liikmesriigid kohustaksid elektrooniliste sideteenuste osutajaid või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujaid säilitama sideandmeid mitte vähem kui 6 kuud ja mitte kauem kui 2 aastat. Selles direktiivis sätestatakse tähtsad kaitsemeetmed andmete väärkasutuse vastu. Direktiivis sedastatakse, et sideandmete sisu säilitamine jääb direktiivi reguleerimisalast välja. Veel sätestatakse direktiivis, et juurdepääs säilitatud andmetele tuleb määrata kindlaks iga liikmesriigi siseriiklike õigusnormidega, et need sätted peavad olema kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooniga ja peavad kindlasti järgima proportsionaalsuse ja vajalikkuse põhimõtteid.

See tähendab, et direktiivi kohaselt säilitatud andmeid ei saa kasutada liikmesriikide võimuorganid isiku eraellu sekkumiseks, välja arvatud juhul, kui see on õigustatud raskete kuritegude avastamise ja uurimise otstarbel. Direktiivis on öeldud, et säilitatud andmetele on juurdepääs ainult pädevatel siseriiklikel asutustel. Ilmselt tähendab see, et säilitatud andmeid ei saa kasutada ettevõtted või eraisikud. Asjaolu, et juurdepääs säilitatud andmetele on piiratud, tähendab ühtlasi, et neid ei saa kasutada avalikuks jälitamiseks.

Lisaks kohaldatakse kõnealuse direktiivi kohaselt säilitatud andmete suhtes ka direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris.

Kokkuvõtteks, andmete säilitamise direktiiv on oluline politsei töö tõhustamiseks ning terroristide jälgimiseks, avastamiseks ja uurimiseks, tagades samas austuse üksikisiku eraelu vastu ja isikuandmete kaitse. Komisjon kindlustab, et liikmesriigid rakendavad ja jõustavad direktiivi kooskõlas põhiõigustega.

 
  
MPphoto
 
 

  Gay Mitchell (PPE-DE). - Tänan volinikku vastuse eest. Volinik teab, et Briti varikabineti siseminister, endine Euroopa asjade minister David Davis loobus eelmisel nädalal põhimõtteliselt oma kohast parlamendis, seoses riigi tungimisega üksikisiku eraellu. Olgu tema tagasitõmbumise tähendus milline tahes, jagan tema väljendatud muret. Riik ei esitaks iialgi parlamendile või Euroopa Parlamendile üheainsa meetme vormis mõnd äärmuslikku asja, mida riik või Euroopa Liit soovib teha, seega tehakse seda järk-järgult. Tahan, et kõik terroristid võetaks vastutusele.

Kasvasin üles riigis, kus terroristid rüüstasid meie maad 30 aastat, kuid meil oli ka õigusriik, mis kaitses kodanike eraelu. Tahan teie käest teada, volinik, milliseid ennetavaid samme astute kindlustamaks, et isikute õigused teha äri ja elada eraelu on kaitstud.

 
  
MPphoto
 
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident.(FR) Proua juhataja, pean tunnistama, et 15 liikmesriiki on teavitanud komisjoni oma meetmetest võtta üle andmete säilitamise direktiiv, ja komisjon on algatanud rikkumismenetluse kõikide liikmesriikide suhtes, kes ei olnud teavitanud komisjoni nendest meetmetest 2007. aasta novembri lõpuks.

Vastuseks teie küsimusele, komisjon on kokku kutsunud ekspertrühma, et aidata komisjonil analüüsida direktiivi tulemuslikkust ja saavutada teie palutud tasakaal. Komisjon esitab 2010. aasta septembris raporti, et hinnata direktiivi panust raskete kuritegude uurimisel, avastamisel ja kohtusse viimisel. Selleks uurib komisjon tõenäoliselt liikmesriikide või direktiivi alusel moodustatud töörühma esitatud tähelepanekuid.

Peame tõepoolest kindlustama, et see on kooskõlas direktiividega andmete säilitamise kohta ja andmekaitsedirektiiviga. Arvan, et isegi kui esineb andmekaitse juhuslikku rikkumist, oleme viivitamatult valmis sellest järeldusi tegema.

Usun, et oleme tõesti püüdnud täita terrorismiga võitlemise nõudeid ja ühitada see põhiõiguste kaitsega. Igal juhul pean praegu sellele keskenduma ning teen seda suure hoolega, hr Mitchell.

 
  
MPphoto
 
 

  Armando França (PSE).(PT) Nagu me teame, see on küsimus võimalikust vastuolust põhiõiguste, põhiõiguste kaitse ja julgeoleku vahel. Ometi näib mulle, et see on valdkond, kus koostöö on väga vajalik.

Tahaksin volinikult küsida, millisel määral tehakse direktiivi rakendamisel koostööd liikmesriikide andmekaitseasutuste vahel seoses andmete säilitamisega. Igas liikmesriigis on spetsiaalsed riiklikud asutused ja mulle näib, et komisjoni roll on käivitada ja soodustada koostööd vastavate asutuste vahel.

Mis selles osas uudist, volinik?

 
  
MPphoto
 
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident.(FR) Proua juhataja, teil on õigus: peame tagama andmekaitse austamise. Igatahes peab koos meiega selle kõige üle järelevalvet teostama Euroopa andmekaitse järelevalveasutus. Teil on õigus, vajame koostööd: on olemas artikli 29 alusel moodustatud töörühm, mis ühendab erinevate liikmesriikide järelevalveasutused ja tegutseb eelkõige selleks, et veelgi suurendada austust andmete kaitsmise vastu, millele hr Mitchell juhtis minu tähelepanu.

Usun, et see koostöö on süvenev. Me kutsume seda töörühma „artikli 29 alusel asutatud töörühmaks“, sest direktiivi artiklis 29 sedastatakse, et iga liikmesriigi sõltumatud andmekaitsega tegelevad asutused peavad kohtuma. Arvan, et see on hea abinõu ja seda tuleks kasutada. See on kõik, mida saan teile öelda.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimus nr 48, mille esitas Claude Moraes (H-0380/08)

Teema: Euroopa vahistamismäärus

Praegu on laialdaselt kasutusel Euroopa vahistamismäärus, et tagada kahtlustatavate kurjategijate vahistamine ja üleandmine kogu Euroopa Liidu territooriumil ning sellel on võtmeroll terrorismivastases võitluses ja rasketes kuritegudes süüdistatute kohtu alla andmises. Ometi tundus vahel määruse ümber olevat teatav õiguskindlusetus, vähemalt algstaadiumis. Briti Ülemkoja ühes varasemas raportis hoiatati, et kuni seda kindlusetust pole kõrvaldatud, ei pruugi Euroopa vahistamismäärus toimida liikmesriikide vahel täiesti tulemuslikult.

Kas komisjon võiks avaldada oma seisukohta, kui tulemuslikult on esialgsed probleemid lahendatud ja kui tõhusalt Euroopa vahistamismäärus täna toimib? Milliseid küsimusi, kui üldse, peab komisjon jätkuvalt problemaatiliseks ja kuidas ta kavatseb neid käsitleda?

 
  
MPphoto
 
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident.(FR) Tahaksin tänada hr Moraesi selle tähtsa teema tõstatamise eest. Euroopa vahistamismäärus on tõesti andnud märkimisväärseid tulemusi. Peamine muutus seisneb kohtulahendite vastastikuses tunnustamises, ja 32 kuriteoliigi puhul ei kehti enam teo mõlemapoolse õigusrikkumiseks tunnistamise nõue. Seega võtavad menetlused palju vähem aega.

Võrreldes venitatud väljaandmismenetlusega, mis üldjuhul kestab üle aasta, kestab Euroopa vahistamismääruse kohane üleandmismenetlus keskmiselt ainult 43 päeva. Kogu seda asja haldavad tegelikult kohtud.

Liikmesriigid kasutavad laialdaselt uut menetlust. 2006. aastal anti välja 6752 Euroopa vahistamismäärust. Määruse alusel vahistati kokku 2042 isikut ja 1892 isikut anti tegelikult üle. Enam kui viiendik Euroopa vahistamismääruse menetluse kohaselt üle antud isikutest olid täitmist teostanud liikmesriigi kodanikud.

Kui mõelda, et 2006. aastal oli praktiliselt sama palju vahistamismäärusi, kui oli 10 aasta jooksul menetlusi, on selge, et Euroopa vahistamismäärus on olnud edukas. Teatud liikmesriikide esialgsed põhiseaduslikud probleemid on ületatud.

Hr Moraes, sellegipoolest peame tunnistama, et kodanike üleandmise puhul näeme aeg-ajalt vana väljaandmismenetluse kasutamist, mis annab tunnistust säilinud usaldamatusest mõnes liikmesriigis ja teatavates kriminaalõiguse süsteemides. Arvame, et see kaob ning süsteem on võimeline optimaalselt toimima.

Võttes aluseks raamotsuse liikmesriikide õigusaktidesse ülevõtmise analüüsi, esitas komisjon 2005. ja 2007. aastal raportid Euroopa vahistamismääruse toimimise kohta. Tuli ilmsiks, et liikmesriigid on teinud teatavaid kohandusi.

Hetkel on toimumas rida vastastikuseid eksperthinnanguid, millesse on vaatlejana kaasatud komisjon. Need hinnangud valmivad 2009. aasta alguses. Just siis, hindamiste tulemuste põhjal, esitab komisjon uue raporti, milles määratakse kindlaks erinevad Euroopa Liidu tasandil käsitletavad praktikad, vead ja probleemid, et veelgi tõhustada Euroopa vahistamismääruse toimimist, kuigi mulle näib, et see jääb siiski üheks peamiseks edulooks vastastikuse tunnustamise põhimõttega seoses.

 
  
MPphoto
 
 

  Claude Moraes (PSE). - Volinikul on õigus öeldes, et Euroopa vahistamismäärus on sedasorti abinõu, mida Euroopa Liidu kodanikud loodavad näha justiits- ja siseasjade portfellis. On mõistlik välja astuda väga pikast väljavenitatud väljaandmismenetlusest.

Kas ma võin siiski paluda, et ta ilmutaks isiklikku huvi ja isiklikku seisukohta selle probleemi osas seoses viisiga, kuidas mõni liikmesriik on raamotsuse üle võtnud? (Komisjon on olnud selles suhtes kriitiline.) Kas ma võin paluda, et ta võtaks isikliku seisukoha tõsiasja suhtes, et mõned liikmesriigid hoiavad visalt kinni vanast menetlusest ja selle tulemusena ei ole Euroopa vahistamismäärus nii tulemuslik, kui ta olla võiks?

On olnud mõningaid väga olulisi kordaminekuid, kuid kahjuks on neid pärssinud selle direktiivi, mis võiks tulevikus olla väga tähtis direktiiv justiits- ja siseasjade valdkonnas, hea ülevõtmise ja hea rakendamise puudumine.

 
  
MPphoto
 
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident.(FR) Hr Moraes, alustuseks tahaksin teile meelde tuletada, et kehtivate aluslepingute kohaselt puudub komisjonil pädevus algatada rikkumismenetlus liikmesriigi suhtes, kui järelevalve ja kontrollimenetluse käigus avastatakse raamotsuse ebaõige rakendamine. Sellest hoolimata võin teile kinnitada, et pööran suurt tähelepanu Euroopa vahistamismääruse rakendamisele. Justiitsfoorum, mille me muudame korrapäraseks ürituseks, on meie võimalus toetada kõikide liikmesriikide kohtunike koostööd. Samuti kasutame seda võimalust Euroopa vahistamismääruse nõuetekohase rakendamise toetamiseks. Tahaksin teid tänada selle küsimuse esitamise eest ning võin teile kinnitada, et teeme kõik, mis meie võimuses. Tahaksin lisada, et Eurojusti tugevdamine võimaldab meil paremini kasutada Euroopa vahistamismäärust.

 
  
MPphoto
 
 

  Armando França (PSE).(PT) Proua juhataja, volinik, veetsin 17 aastat advokaadina kohtutes ning tunnen seega hästi olukorda Euroopa õigussüsteemis, mida üldiselt öeldes iseloomustab aeglus, äärmine aeglus. Seda peame kõik proovima lahendada.

Euroopa vahistamismäärus on väga oluline – õigupoolest ülimalt tähtis. Veelgi enam, on ülioluline, et liikmesriigid mõistaksid selle tähtsust ja võtaksid selle omaks.

Teame, et komisjonil puudub pädevus määrata karistusi, kuid ta saab galvaanida ja stimuleerida teemasid ning ma toetan täielikult oma kolleegi sõnu; ometi on veel üks väga tähtis aspekt, volinik, mis on arvatavasti teie pädevuses, ja selleks on koostöö tugevdamine politsei ja kohtuorganite vahel. On eluliselt tähtis, et politsei ja kohtu koostööd tõhustatakse liikmesriikides ning komisjoni ja Euroopa institutsioonide vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident.(FR) Teil on täiesti õigus – Euroopa vahistamismäärus peab olema edukas, sest see tähendab vastastikuse tunnustamise süsteemi tõelist omaksvõttu. See tähendab, et siit alates hakkavad erinevad kohtuorganid usalduse õhkkonnas tõepoolest koos töötama. Seepärast peab Euroopa vahistamismääruse nõuetekohane rakendamine – mis on menetlust suuresti kiirendanud ja lihtsustanud – olema näide sellest uuest õigusest, mis peaks olema palju kiirem ja kindlasti palju lihtsamini kasutatav.

See on kõik, mida võin teile öelda. Jälgime tähelepanelikult Euroopa vahistamismääruse rakendamist, mis minu arvates on üks parimaid vahendeid, mis meil hetkel on õigusalaseks koostööks kriminaalasjades, kuid mis kahtlemata vajab veelgi täiendamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimustele, millele ajapuuduse tõttu ei jõutud vastata, vastatakse kirjalikult (vt lisa).

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Sellega on infotund lõppenud.

(Istung peatati kell 19.20 ja jätkus kell 21.00.)

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: EDWARD McMILLAN-SCOTT
Asepresident

 
  

(1) ELT L 90, 8.4.2003, lk 48.
(2) EÜT L 175, 3.7.1997, lk 27.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika