Istungi stenogramm

Teisipäev, 17. juuni 2008 - Strasbourg

14. Linnukerede import (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni avaldus linnukerede sisseveo kohta.

  Androula Vassiliou, komisjoni liige. − Hr juhataja, 28. mail toimunud kohtumisel kolledžis arutasin oma kolleegidega põhjalikult loa andmist mikroobivastaste ainete kasutamiseks saastusest puhastava ainena linnurümpade välispinna puhastamisel. Nagu teate, kiitsid nõukogu ja parlament 2004. aastal hügieenieeskirjade määrustega heaks võimaluse kasutada pinnasaaste eemaldamiseks muid aineid peale joogivee.

Selleks et kiita heaks ained, mida kasutatakse mis tahes liiki liha saastusest puhastamiseks, nõuab kehtiv õigus positiivset, tõendusmaterjalil põhinevat järeldust komiteemenetlusega, millega näidatakse, et nende ainete kasutamine ei kujuta ohtu tervisele ega keskkonnale.

Lubage mul teile meelde tuletada, et Ameerika Ühendriigid olid juba pikka aega taotlenud nelja mikroobivastase aine heakskiitmist, kasutamiseks linnurümpadelt saaste eemaldamisel. Sellel taustal oleme palunud mitmesuguseid teaduslikke arvamusi, milles on hinnatud nelja mikroobivastase aine kasutamise ohtlikkust tervise, keskkonna ja ravimiresistentsuse seisukohast.

Erinevate teaduslike arvamuste tulemuste põhjal otsustasime esitada ettepaneku. Teaduslikud arvamused lubavad meil liikuda edasi ettepanekuga loa andmiseks, kuid mitte iga hinna eest. Teaduslike arvamuste kohaselt tuli sõnastada rida riskijuhtimise tingimusi. Käesoleva ettepaneku esitamisel on minu eesmärk väga selge: olgu tegu mis tahes äripartneriga, ei tohi ükski rahvusvaheline kohustus õõnestada toiduohutuse põhimõtteid ja ELi tarbijate tervist.

Siit ka vajadus tagada, et selliste ainete kasutamine ei asendaks kohustust järgida hügieeninõudeid kogu toiduahela ulatuses, nagu sätestatud ühenduse õigusaktides ning et selline kasutamine ei korvaks eelnevaid kehvi hügieenitingimusi. Õigupoolest on Euroopa Toiduohutusamet oma arvamuses väljendanud, et mikroobivastast töötlust võiks pidada kasulikuks vahendiks Euroopa Liidus juba rakendatavate hügieenitavade täiendamisel.

Seepärast olen kehtestanud ranged, kuid proportsionaalsed tingimused. Nende tingimuste põhjal saame tagada, et ettepanek on õigustatav rahvatervise ja ohutuse seisukohast. Meie poolt esitatud tingimused on järgmised. Esiteks, kasutatakse ainult ühte ainet. Määratakse kindlaks toimeaeg ja ainete kontsentratsioon. Linnurümbad loputatakse joogiveega. Pärast aine kasutamist ei jää lõpptootele jääke. Loputamise tõhusust kontrollitakse, et tagada jääkide puudumine. Nende tingimuste kehtestamisega kindlustame, et mikroobivastaste ainete kasutamine ei asendaks kehvi hügieenitingimusi ning et lõpptootesse ei jääks jääke.

Tahaksin samuti rõhutada, et mikroobivastane töötlemine ainult vähendab bakterite arvu, kuid ei asenda häid hügieenitavasid kui põhinõuet, mida kohaldatakse võrdselt nii kolmandates riikides kui ka Euroopas ja kohaldatakse alates linnukarjadest kuni linnurümpade töötlemiseni. Säilitame tervikliku lähenemise salmonella vähendamisele tootmisahela kõikides etappides: söödas, farmis ja tapamajas.

Ettepanekus nähakse veel ette asjakohane märgistamine. Nagu muude lubatud ainete, näiteks lisaainete puhul, on tarbijal õigus saada teavet. Seega pakume välja kaks alternatiivset kirjeldust. Asjakohased keskkonnakaitselised ravimeetmed väljavoolava reovee kvaliteedistandardite osas, nagu esitatud keskkonna peadirektoraadi poolt. Need sisaldavad tapamajade reovee kogumise ja töötlemise tingimusi.

Lõpuks viimane, kuid mitte tähtsusetu asjaolu: ettepanekus nähakse ette hindamine kahe aasta jooksul alates loa andmise kuupäevast, mis võimaldab andmete edasist kogumist toidukäitlejatelt ainete kasutamise kohta, nii et saaks käsitleda teaduslikke küsimusi ravimiresistentsuse kohta. See hindamine asetab tõestamiskoorma pigem toidukäitlejatele, kui komisjoni teadusüksuste õlgadele.

Arvestades öeldut, kui 2. juunil esitati ettepanek toiduahela ja loomatervise alalisele komiteele, väljendasid 26 liikmesriiki eitavat suhtumist ja üks loobus hääletamisest. Komisjon edastab nüüd ettepaneku ministrite nõukogule otsustamiseks.

Te küsite, miks ELi sisemisest vastuseisust hoolimata komisjon jätkas selle ettepanekuga. Esiteks sellepärast, et õiguslikus raamistikus nähakse ette võimalus selliste ainete heakskiitmiseks. Teiseks sellepärast, et on esitatud heakskiitmise taotlus, mida ei saanud jätta vastuseta, arvestades ka meie rahvusvahelisi kohustusi. Ja lõpuks seepärast, et teaduslikud arvamused on näidanud, et võiksime kaaluda loa andmist, kui seda toetab kõrvalt rida rangeid tingimusi, nagu meie puhul. Seepärast pidi komisjon täitma oma institutsioonilisi ülesandeid ja esitama ettepaneku.

See, mis edasi toimub, on osa otsustusprotsessist. Selles suhtes olen hästi tähele pannud teie vankumatut seisukohta. Nüüd palutakse nõukogul avaldada arvamust ettepaneku kohta. Nagu te teate, kui liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamus on ettepaneku vastu, ei võeta seda vastu, seega näeme lõpptulemust Prantsusmaa eesistumise ajal.

  Robert Sturdy, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Hr juhataja, volinik ütles, et see keemiline kloor ei ole ohtlik. Miks on sel juhul Euroopa Liidus keelatud selle kasutamine tibude peal?

Teiseks, volinik, ütlesite, et meil on kohustusi Ameerika Ühendriikide ees. Oleme osalised WTO läbirääkimistel ja WTO liikmed, kuid – parandage mind, kui eksin –Ühendriikidest tulev kanaliha ei ole keelatud, tingimusel, et see vastab ELi normidele. Miks me siis ikkagi kehtestame Euroopa Liidus õigusakte, kui me tegelikult raiskame oma aega?

Oleme just heaks kiitnud raporti ohutu vee direktiivi kohta. Oleme tekstist välja arvanud rea kemikaale ja siin me nüüd oleme, toomas tagasi kloori. Te märkisite õigesti 2. juuni kohta, et hääletuse tulemus oli 26 häält ühe vastuhääle vastu. See üks, kes hääletamisest loobus, oli Ühendkuningriik. Pidage meeles, et Ühendkuningriiki valitseb kaubahallide saamahimu ja pakun, et põhjus, miks Ühendkuningriik loobus hääletamast, oli kaubahallide avaldatud surve odava toidu järele. Arvan, et tegelikkuses on sellel kahjustav mõju.

Ütlete, et toodetele ei jää jääke. Volinik, kas saate panna täiesti siiralt käe südamele ja öelda, et olete võimeline seda kontrollima, sest minevikus on meil olnud probleeme ELi sisse veetud toodetega? Mina koostasin raporti Euroopa Liitu sisseveetavas ja Euroopa Liidus toodetavas toidus sisalduvate kemikaalide kohta, ja meil on tõsine tegu nende kontrollimisega.

Arvan, et olete minemas suurele riskile ja seda mitte üksnes rahvatervise osas. Meil ei ole tegemist kaubandusküsimusega – see on küsimus rahvatervisest, rahva usaldusest toote vastu. Viimane asi, mida soovime, on rahva usalduse kadumine Euroopa Liidu ja siin toodetava toidu vastu.

  Anne Ferreira, fraktsiooni PSE nimel. – (FR) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, kõigepealt tahaksin tänada parlamendiliikmeid, kes aitasid kaasa selle resolutsiooni ettevalmistamisele. Tahaksin rõhutada, et seda toetavad kõik fraktsioonid. Millest selline üksmeel? Kahtlemata seepärast, et see peegeldab meie rahulolematust komisjoni suhtumise ja lähenemisega, mis tuleneb demokraatia eitamisest, mille tunnistajaks Euroopa Parlament on selles küsimuses juba nädalaid olnud.

Komisjoni otsustavus mitte arvestada parlamendiliikmete ja ekspertide arvamust klooriga töödeldud kanaliha sisseveo küsimuses on tõesti hirmutav. Jah, hr Verheugen vastutab läbirääkimiste eest oma Ameerika Ühendriikide kolleegiga, et edendada kaubandust kahe regiooni vahel, kuid kas ta võib seda teha Euroopa tervishoiunorme ohverdades? Kuidas saab komisjon anda rohelise tule sedasorti eelnõule, tehes ettepaneku üksnes kohustusliku märgistamise ja sätete läbivaatamise kohta 2 aasta möödudes ja nii edasi? Kas komisjon võib selgitada, miks ta pärast tunnistamist, et tal puudus teave nende ainete kohta, ei asu ettevaatlikule seisukohale? Viidete puudumine Ühendriikide haiguste tõrje ja ennetamise keskuse (CDC) järelduste suhtes on samuti kummaline, sest mõni nädal tagasi avalikustas see salmonella, listeeria ja muude bakteritega saastumise ja nakatumise tõusu. Miks peaksime importima meetodit, mida ei ole veel katsetatud ega kontrollitud?

Veel üks tähtis punkt, mida meeles pidada, on see, et Euroopa toiduohutust käsitlevate õigusaktide rakendamine nõudis aastatepikkust tööd ja koostööd tööstusharu asjatundjatega, kes nõustusid investeerima, täitmaks Euroopa kodanike ootusi. See lähenemine, mis hõlmab kogu toiduahelat, on kõige jätkusuutlikum moodus patogeenide taseme alandamiseks. See oli meie tehtud valik, ja kas te tõesti arvate, et saab rajada usalduslikku suhet ning kindlat ja usaldusväärset partnerlust, kui me ei suuda taaskinnitada omaenese põhimõtteid ja väärtusi oma Ühendriikide partneritele? Mul on veel üks küsimus: kas importkauba kohta kehtivad samad reeglid, kui Euroopa linnuliha suhtes?

Lõpetuseks, lõpetan oma sõnavõtu osutades, et see otsus on üha mõistetamatum, arvestades, et Euroopa Komisjon on otsustanud anda vasturünnaku WTO-le selle vaidluste lahendamise organi otsuse pärast hormoonidega töödeldud loomaliha kohta. Arvan, et tarbijate hulgas, kes on tunnistajaks sellele risti vastupidisele seisukohale, valitseb tohutu segadus ja arusaamatus. See tõesti seab küsimuse alla Euroopa Komisjoni võetud poliitilise liini toidu kvaliteedi ja ohutuse suhtes.

Euroopa Liidu Nõukogu avaldab peatselt oma arvamuse komisjoni ettepaneku kohta. Palume tal võtta arvesse parlamendi ning toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee seisukoht: seada tervis kaubandusest tähtsamaks.

  Bart Staes, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (NL) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, võin ainult toetada hr Sturdy ja pr Ferreira sõnu. Tegelikult ma ei mõista, miks komisjon soovis nii tungivalt esitada need ettepanekud 28. mail. Surve Ameerika Ühendriikide poolt pidi olema tohutu. See surve on majanduslikku laadi. Ühendriigid on kaotamas turgu Euroopa Liidus – sealhulgas ehk uutes liikmesriikides, kes ühinesid 2004. aastal.

Mida panen tähele kõikide läbiviidud uuringute juures? Panen tähele, et Ühendriikide lähenemine mikroobivastaste ainete kasutamisele ei ole päris tõhus. Salmonella või kampülobakteriga saastumise juhtude arv ei ole vähenenud. See-eest on meie lähenemine väga tulemuslik. Meil on „farmist kahvli otsa“ lähenemine, mis hõlmab iga etappi tootmiskäitisest kuni tarbija söögilauale. Alates komisjoni 2000. aasta valgest raamatust oleme vastu võtnud rangeid õigusnorme toiduainete kohta. Ma ei taha näha nende õõnestamist.

Seda ei taha ka põllumajandustootjad, kuna nad on panustanud sellesse lähenemisse. Nad ei soovi ebaausat konkurentsi konkurentidelt teises maailma otsas. Pealegi ei ole nad üksi; neid toetavad tarbijate ja keskkonnakaitsjate liikumised. Seepärast paluksin volinikul veelkord mõelda ja võtta see ettepanek tagasi: ta ei leia sellele toetust ei nõukogus ega selles parlamendis.

  Janusz Wojciechowski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Hr juhataja, fraktsiooni Liit Rahvusriikide Euroopa eest nimel toetan täielikult esitatud resolutsiooniprojekti. Jagan täielikult resolutsiooniprojektis sisalduvate ettepanekute sisu. Selles dokumendis on tõstatatud väga tähtis teema. Oma aruteludes põllumajanduse, kuid ka rahvusvahelise kaubanduse olukorra üle oleme mitmel korral nõudnud põhimõtte austamist, et nõuded peavad olema ühesugused Euroopa Liidu tootjate ja nende isikute jaoks, kes toovad oma tooteid Euroopa turule. Seda põhimõtet üldiselt ei järgita, ja eelkõige ei järgita seda põllumajandusliku tootmise alal. Peame kindlalt nõudma sellest põhimõttest kinnipidamist. Ei saa jätkuda kord, kus Euroopa Liidu tootjatelt nõutakse teatud normide järgimist ja teistsuguste normide järgimist nendelt, kes veavad oma toodangut Euroopa turule.

Linnulihatööstuse olukord on väga keeruline mitmes Euroopa riigis. Minu riik, Poola, on üks nendest. Mul on olnud võimalus isiklikult osaleda paljudes vastavasisulistes aruteludes. Linnukasvatajate organisatsioonid on juhtinud tähelepanu ebavõrdsetele konkurentsitingimustele, ning et Euroopa turul on ebavõrdne konkurents, võrreldes teiste riikidega maailmas. Mul on hea meel, et see algatus tehti, sest just selles suunas tuleb soodustada võrdsete konkurentsitingimuste loomist, mida nõuab elementaarne õiglus. Seepärast toetan seda resolutsiooniprojekti.

  Konstantinos Droutsas, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (EL) Hr juhataja, keelu tühistamisega linnuliha sisseveole Ameerika Ühendriikidest näitab Euroopa Komisjon veel kord, et seab rahvusvaheliste toiduettevõtete huvid kõrgemale inimeste ja töötajate tervisest.

Aastakümneid on Ameerika Ühendriigid utsitanud takka hormoonidega töödeldud liha sissevedu. Nüüd teeb ta sama oma kanalihaga. Eelmistel aastatel oli keelu aluseks kloori ja kastmes kana põhjustatud oht. Teadusringkondade arvates ohustab klooriga töödeldud kanaliha tarbijate ja tapamaja töötajate tervist ja tekitab ohtlikku jäätmematerjali kantserogeensete jääkidega.

Ameerika Ühendriikides kasutatavad ained ei ole nähtavasti lakanud olemast kantserogeensed, samuti nagu teadusringkonnad ei ole meelt muutnud. Seega tekib küsimus, mis on viinud komisjoni niikaugele, et ta on järgi andnud Ühendriikide ja rahvusvaheliste ettevõtete survele ja mida ta saab vastutasuks selle muutunud seisukoha eest?

Toidutootmisahel on järjest enam rahvusvahelise toiduettevõtete surmahaardes. Vaid mõned päevad pärast mineraalõlidega segunenud päevalilleõli skandaali ja avastust, et õigusaktidega on lubatud õli vedu samades mahutites, mida kasutatakse tervisekahjulike vedelike veoks, teatas Euroopa Komisjon silma pilgutamata keelu tühistamisest klooriga töödeldud kahaliha suhtes.

Üks toiduskandaal järgneb teisele. EL nihutab kontrollimise vastutuse neile, keda tuleks kontrollida; ta ütleb lahti oma kohustustest, sarnaselt liikmesriikide valitsustega; ta veeretab vastutuse tarbijatele põhjendusega, et neil on õigus valida, tingimusel, et tooted on märgistatud.

Töötajad nõuavad nõuetekohaselt kontrollitud tervislikku toitu taskukohaste hindadega. Töötajate, nende organisatsioonide ja teadusringkondade vastuseis keelu tühistamisele peab kohustama komisjoni oma otsust läbi vaatama. Keeld tarvitada klooriga töödeldud kanaliha peab jätkuvalt säilima.

  Daniel Caspary (PPE-DE). - (DE) Hr juhataja, daamid ja härrad, üleatlandilise kaubavahetuse väärtus on hetkel umbes 600 miljardit eurot aastas. Nüüd teeb komisjon ettepaneku, et me avaksime turu linnulihale, mida on kloorilahuses desinfitseeritud. Ütlen kindlalt: tunnen suurt kahetsust, et komisjon ei ole suutnud lõpuks nõuda – ja saavutada – meie kloorimata linnuliha turulepääsu Ameerika Ühendriikides. Siiski tahaksin öelda, et põhimõtteliselt toetan komisjoni ettepanekuid, sest teadusekspertide raportid on otsustava tähtsusega. Euroopa Toiduohutusamet esitas väga veenva eksperdiarvamuse; me ei nõua täiendavaid eksperdiarvamusi.

Siin, teisel pool Atlanti, ei soovi keegi riskida inimeste tervisega toidu kaudu, kuid kui Ühendriikides kasutatavate ainete puhul on tõesti kahtlusi, siis küsin endalt, miks need ained on lubatud siin Euroopa Liidus loomasööda, joogivee ja muude toiduainete lisaainetena?

Tean, kui suurt tähtsust omistavad paljud ELi liikmesriigid toidu kvaliteedile ja toiduohutusele, ja täiesti põhjendatult. Näiteks, mis oleks Prantsusmaa ilma oma coq au vin-ita? Seda Prantsusmaalt eksporditavat maailmakuulsat toodet valmistatakse Ühendriikidesse viimiseks samuti klooritöötlusega, vastavalt Ameerika meetodile. Ilmselt on see meetod nii hea, et seda peetakse sobivaks Euroopa kvaliteettoodete väljaveol.

Minu vaatevinklist on see üsna ebaaus arutelu. Komisjon on esitanud kindlad ettepanekud Euroopa tarbijate ohutuse tagamiseks. Usun, et eelkõige peab selge ja nähtav olema märgistamine, et tarbijad tõepoolest teaksid, mida nad ostavad; kuid ka mina tean, et tarbijad valivad niikuinii Euroopa linnuliha.

Kutsun siiski kõiki üles lõpetama enda peitmine oletatavate keskkonna- või tervisekaitse argumentide taha ja selgesti välja ütlema, millega meil on tegelikult tegemist. See on aususe küsimus ja ausus poliitikas on elutähtis, eriti kui kõne all on mõne teema arutamine Ühendriikide-taolise sõbraga.

  Francisco Assis (PSE). – (PT) Mõistan vajadust parandada kaubandussuhteid Ameerika Ühendriikidega ja sellega seoses tahaksin õnnitleda komisjoni selles valdkonnas tehtud töö puhul. Siiski on jäänud mõningad “ohutuspiirid“ ja üks neist on Euroopa tootjate ja tarbijate õigustatud huvide kaitsmine. Arvan, et antud konkreetsel juhul oleme olukorras, kus neid jooni ilmselgelt eiratakse.

Siin on kaks erinevat kontseptsiooni, võibolla isegi kaks vastandlikku kontseptsiooni, mis on seotud tervisekaitse ja keskkonnakaitsega. Euroopa vaatevinklist on põhimureks ohutuse tagamine kogu toiduahela vältel. Ameerika vaatenurgast on eesmärgiks teemaga tegeleda ainult protsessi lõppstaadiumis.

Me ei saa maha salata oma tõekspidamisi, harjumusi ja norme selles valdkonnas, ning me ei tohi üksnes taotleda nende järgimist Euroopas, vaid peaksime hoopis püüdma neid üle kanda rahvusvahelisele areenile. Euroopa Liit seisab väga ebakindlal pinnal, kui ta seoses oma normide viimisega rahvusvahelisele tasandile loobub tagamast, et neid norme kaitstakse Euroopas.

Just seepärast usun, et on oluline rõhutada vajadust kindla vastuseisu väljendamiseks komisjoni ettepanekule selles küsimuses.

Vaekausil on olulised teemad, mis on seotud keskkonnakaitsega, rahvatervisega ja Euroopa tarbijate põhiõigustega. Samuti on need seotud Euroopa tootjatega, kuivõrd Euroopa tootjad on pandud neid norme järgima ja on viimastel aastatel pidanud tegema tähelepanuväärseid investeeringuid kindlustamaks, et nad neid nõudeid täidavad. Nüüd äkki jäetakse nad täiesti võimetuna seisma vastu konkurentsile sellel tasandil.

Seepärast on ka meie seisukoht, ausa ja õiglase konkurentsi nimel, et Euroopa Liidu põhimureks peab saama Euroopa tootjate kaitsmine. Seda silmas pidades ja seadmata kahtluse alla jõupingutusi kaubandussuhete parandamiseks Ühendriikidega (mis on Euroopa Liidu jaoks elutähtsad), arvan, et see ettepanek on halb ja ma loomulikult tahaksin väljendada oma toetust resolutsiooni ettepanekule.

  Frédérique Ries (ALDE). – (FR) Hr juhataja, volinik, otsus tühistada klooriga töödeldud kanaliha Euroopa Liitu sisseveo keeld peaaegu kõikide suhtes on tõeline õpikunäide selle kohta, mida komisjon, kes peaks kaitsma Euroopa kodanike suuremat avalikku huvi, enam ei saa ja enam ei tohiks teha.

Nagu kõik toidusektorid, on linnulihatootjad, ja eriti kanalihatootjad teinud viimastel kümnenditel meeletuid jõupingutusi. Nad on investeerinud suuri summasid normide täitmiseks ja nad peavad järgima vähemalt 70 määrust, direktiivi ja muud Euroopa otsust.

Nagu me teame, on sektoris äge Euroopa-sisene konkurents, kuid konkurents ka Brasiiliast ja Ameerika Ühendriikidest. Kas peaksime meelde tuletama, kuna keegi pole seda veel nimetanud, linnugripi puhkemist Euroopas – see oli kõigest kolm aastat tagasi – kui linnuliha tarbimine langes enam kui 20% võrra? Miks peaksime praegu allutama selle sektori moonutatud konkurentsile seoses Ühendriikide farmeritega, kellele kuidagi ei laiene samad tervisekaitse ja -ohutuse piirangud?

Selle lühikese ülevaate eesmärgiks on rõhutada teema olemust. Võibolla ei ole see keskkonna ja tervishoiuga seonduv küsimus või vähemasti olen kuulnud inimesi nii ütlemas. Sooviksin saada rohkem selgitusi ja uuringuid antud valdkonnas.

Meie keeldumine, volinik, on sisuliselt tööstuse ja kultuuriga seonduv otsus, ja lõppkokkuvõttes poliitiline.

See on kultuuriga seonduv otsus, sest eurooplastel on õigus valida oma toidumudel; nagu teame, on nad väga kinni oma kommetes ja mitmekesisuses, nagu Prantsuse põllumajandusminister Michel Barnier meile hiljuti meelde tuletas.

Teiseks, see on tööstusega seonduv otsus. Olen juba nimetanud Euroopas järgitavaid tootmisviise, õigusnorme ja kõrgeid standardeid. Hea kaubandustehing peab ühtlasi olema aus. Komisjon ei suuda meid veenda, et 300 000 tonni klooriga töödeldud kanaliha sissevedu, hüvitist maksmata, on hea uudis Euroopa linnulihatööstusele.

Lõpuks on see poliitiline otsus. Jõuan nüüd asja tuumani, sest eelkõige on see usalduse küsimus: usaldus tootjate vahel ja tarbijate usaldus. Arvestades hetkel valitsevat õhustikku, kas komisjon tõesti lubab endale – ja ma olen lõpetamas, hr juhataja − nõukogu, parlamendi, kohalike ettevõtjate ja suure arvu oma liikmete arvamuse põlastamist? Arvan, et juba selle küsimuse küsimine on iseenesest vastus.

  Carl Schlyter (Verts/ALE). - (SV) Tänan teid, hr juhataja. Euroopa Toiduohutusameti ülesanne on välja selgitada, kas miski on ohtlik. Komisjoni ja parlamendi ülesanne on teha kindlaks, kas miski on kooskõlas avaliku korra põhimõtetega, näiteks hea loomakasvatustavaga, et mitte tarbijaid eksitada, ja ühtlasi säilitada kõrge keskkonnakvaliteet kooskõlas ettevaatuse põhimõttega. Niisiis on see ettepanek ebaeetiline ja mittekohane ja ebasoovitav kanaliha töötlemise viis. Lisaks on toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee astunud peaaegu ühehäälselt välja selle meetodi vastu. Lisan veel ühe mõõtme: petturid on pikka aega kasutanud linnuliha klooriga töötlemist sellele roosama ja värskema välimuse andmiseks. Kas peame eelistama pettureid põllumajandustootjatele, kes on olukorra parandamiseks investeerinud miljoneid, vähemasti minu kodumaal?

Mõnedest silditamise eeskirjadest pole kasu, eriti sellistes kohtades nagu restoranid.

Pöörake see nüüd võiduks, võtke ettepanek tagasi ja tegutsege edasi parlamendi ühehäälsuse ja nõukogu ühehäälsuse alusel ning öelge Ameerika Ühendriikidele: ei, teie meetodid on meile vastuvõetamatud.

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). – (PL) Hr juhataja, volinik, tõustes rääkima arutelus linnuliha sisseveo üle ELi turule, tahan teie tähelepanu juhtida kolmele teemale.

Esiteks, Euroopa Liidus toodetud põllumajandussaadused peavad vastama väga rangetele keskkonna-, sanitaar- ja tervisekaitsenõuetele, ja nende nõuete täitmine suurendab märkimisväärselt tootmiskulusid, muutes seega Euroopa põllumajandustooted hinna poolest maailma turgudel suhteliselt konkurentsivõimetuks. Teiseks, olukorda arvestades tuleks Euroopa Komisjoni ettepanekuid määruste muutmiseks, mille tulemusena lubatakse klooriga töödeldud linnuliha sissevedu Ameerika Ühendriikidest, käsitleda kui täiesti vastuvõetamatuid, eriti Euroopa tarbijate jaoks. Kolmandaks ja lõpuks, tuleks juhtida tähelepanu, et Euroopa Komisjoni vastavasisuline ettepanek arvatakse olevat liidu poolt teatavat sorti erižest, mille eesmärgiks on tagada hea õhkkond läbirääkimiste toimumiseks ja sõbralikemate kontaktide soodustamiseks enne juunikuist tippkohtumist Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel.

Pooldan soojemate suhete loomist, kuid parem, kui see ei toimuks paljude ELi kodanike tervise hinnaga.

  Georgios Papastamkos (PPE-DE). – (EL) Hr juhataja, ELi liikmesriikide eksperdid on peaaegu ühehäälselt välja astunud komisjoni ettepaneku vastu tühistada keeld klooriga töödeldud linnuliha sisseveo suhtes.

Selline import, isegi komisjoni väljapakutud tingimustel, on vastuolus Euroopa kodanike vankumatu nõudmisega ohutute, kvaliteetsete, kõrge toiteväärtusega toodete turustamise järele.

Euroopa linnukasvatussektor on investeerinud suuri summasid vastavuse saavutamiseks liidu range reguleerimisraamistiku nõuetega, mis kehtivad kogu toiduahela lõikes, alates tootmisest kuni turustamiseni. Peale kõige muu on uurimise all Euroopa linnukasvatussektori konkurentsivõime, ja me teame, et komisjoni ettepanek väljendab USA huvide toetamist atlandiüleses majandusnõukogus.

Rahvusvahelise kaubanduse komisjoni liikmena põhiliselt pooldan erimeelsuste kaotamist kaubanduspartnerite vahel. Siiski ei saa ma mingil juhul nõustuda lahendustega, mis ohustavad kodanike tervist ja mõjutavad ebasoodsalt Euroopa toidumudelit. See kehtib nii arutusel oleva teema kohta kui ka Euro-Atlandi vaidluse kohta, mis seisab ees WTOs ja puudutab geneetiliselt muundatud organismide sissevedu.

EL peab kinni pidama rangetest eeskirjadest toidu kvaliteedi, hügieeni ja ohutuse kohta. Oleme vastu nende eeskirjade igasugusele lõdvendamisele. Me vajame hoopis rahvusvaheliste standardite ja tootmismeetodite karmistamist.

Seepärast kutsume nõukogu üles säilitama keeldu klooriga töödeldud linnuliha sisseveole.

  Rosa Miguélez Ramos (PSE). – (ES) Hr juhataja, volinik, Euroopa linnukasvatus koos teiste loomakasvatussektoritega on läbimas rasket ajajärku. Sellel taustal on seda üllatavam, et komisjonil on olnud nii kiire palve esitamisega Euroopale, et lubada oma territooriumile sisse vedada linnuliha, mida on töödeldud klooritud toodetega; see on palve, mis näib olevat üksnes ja ainult suunatud Ameerika Ühendriikide ärihuvide ja püüdluste rahuldamisele.

Mul ei ole vaja teile meelde tuletada, et Euroopas ei saa linnukasvatussektor mingit otsetoetust ühise põllumajanduspoliitika raames, hoolimata tõsiasjast, et alates 1997. aastast ei ole meie tootjatel lubatud kasutada neidsamu aineid, mida komisjon nüüd tahab seadustada, ja lisaks on tootjad allutatud põhjalikule kontrollile kogu tootmistsükli vältel, et takistada bakterite arengut ja saavutada vastavus ühenduse kõrgete hügieenistandarditega.

Kolmandate riikide tootjate puhul on komisjon seisukohal, et klooripesust üksi on enam kui küll, ja minu arvates tähendab see, et meie tootjate tehtud pingutused on ja on olnud täiesti asjatud.

Vabandage minu väljendust, kuid pole võimalik, et meie oleme nii rumalad ja nemad on nii targad. Minu arvates peame olema selle komisjoni taotluse vastu.

  Esther de Lange (PPE-DE). – (NL) Hr juhataja, oleme selle arutelu jooksul juba väga–väga palju kuulnud ja ma kindlasti ei tahaks seda kõike korrata, kuid arvan, et siin on kaalul kaks põhiküsimust.

Esimene on aus konkurents – ühetasane mänguväljak – Euroopa tootjate ja kolmandatest riikidest pärit tootjate vahel. Euroopa reeglite kohaselt on Euroopa linnukasvatussektoris investeeritud miljoneid eurosid salmonella ja muude saasteainete tihendatud kontrolliks kogu tootmistsükli lõikes. Loa andmine nõuetele mittevastavatele toodetele ähvardab ausat konkurentsi, mis peaks olema meie kaubanduspoliitika tähtsaim põhimõte. Nagu öeldakse, mis kõlbab ühele, peab kõlbama ka teisele. Kui me nõudsime seda hiljuti Brasiiliast tuleva liha suhtes, peame seda nõudma ka Ühendriikidest veetava kanaliha suhtes.

Teine on ettevaatlikkuse põhimõte. Raportid selle meetodi tagajärgede kohta nii tervisele kui ka keskkonnale tekitavad ikkagi asjakohaseid kahtlusi. Komisjon ettepanek seadustada see kaheks aastaks, millele järgneb läbivaatamine uute andmete põhjal, on muidugi täielikus vastuolus selle ettevaatlikkuse põhimõttega. Kõigepealt vajame selgust ohutuse suhtes ja seejärel arutelu, mitte vastupidi. Isegi mõte Ühendriikidest pärit klooriga töödeldud linnuliha märgistamisest on vastuvõetamatu, kuna siinsete ja sealsete põllumajandustootjate vahele jääb põhjalik erinevus ja pealegi pääsevad töödeldud tooted tõenäoliselt sedasorti silditamisest. Nende töödeldud toodete hulka kuuluvad märkimisväärsed kogused kanapulkasid ja säärekonte, mida täna õhtul tarbivad teleri ees Hollandi, Rumeenia, Prantsuse ja Itaalia jalgpallifännid.

Seepärast tahaksin lõpetada üleskutsega komisjonile jääda kindlaks neile kahele peamisele Euroopa põhimõttele – ühetasane mänguväljak ja ettevaatlikkuse põhimõte – et austada suure enamuse soove korralduskomitees ja selles parlamendis, loobudes sellest õnnetust ettepanekust.

  Esther Herranz García (PPE-DE). – (ES) Hr juhataja, volinik, nüüd tahab Euroopa Komisjon lubada Ameerika Ühendriigist pärit, pleegitajaga töödeldud kanaliha; veelgi enam, ta tahab, et me sellega kurtmata nõustuksime, et parandada kaubandussidemeid Ühendriikidega.

Euroopa Komisjoni kergemeelsus selles küsimuses on vägagi vastuolus tõsidusega, millega ta toodab uusi ettepanekuid toiduohutuse kohta, millega kehtestatakse kohati nii palju piiranguid ühenduse tootjatele, et vahel pole neil enam otstarbekas tegevust jätkata.

Komisjon kaotab sedasorti ettepanekuga tarbijate ja avaliku arvamuse usalduse ja ma ei arva, et peaksime järele andma liikmesriikide survele, Ühendriikide kaubandussurvele, isegi kui Euroopa Komisjon palub meil seda teha.

2008. aasta jaanuaris Ühendriikide ajakirjas Consumer Report avaldatud uurimus avalikustas, et võrreldes 2003. aastaga on mikroobivastaselt töödeldud tibude zoonooside esinemus Ühendriikides suurenenud 70% võrra. Samuti on nakatunud inimeste puhul suurenenud mikroobide vastupanuvõime antibiootikumide toimele.

Samal ajal oli Euroopa Liidus tibude zoonooside esinemuse langus, ilma et oleks kasutatud Ühendriikide meetodeid.

Euroopa Liit täidab oma kohust, sest ta kontrollib zoonoose tootmistsükli algusest ja ta kohaldab põhimõtet „ennetus on parem kui ravi“, mida ta järgib rangelt, väga kõrge kuluga Euroopa Liidu tootjate ja tööstusharu jaoks.

Zoonooside vastase võitluse konkreetsel juhtumil üllitati 2003. aastal väga range määrus, millega suurendatakse järelevalvet inimesele edasikanduvate haiguste üle ja millele elu sisse puhumine võttis väga palju aega.

Selle määruse rakendamise tulemus on nende haiguste esinemuse langus. Euroopa tootjad ja Euroopa linnukasvatustööstus üldiselt peavad täitma neid eeskirju, sest kui nad seda ei tee, võib neid karistada.

Miks ei võiks jätkata Ühendriikide tootjate ranget jälgimist?

  Françoise Grossetête (PPE-DE). – (FR) Hr juhataja, see klooriga töödeldud kanaliha küsimus illustreerib lõhet, mis kahjuks laiutab Euroopa Komisjoni ja kodanike vahel, kes loodavad Euroopat usaldada. See on hoop meie toidupoliitikale koos oma kõrgetasemelise tarbijakaitsega. Puudub täielikult vastastikune mõistmine.

Meie põllumajandustootjate jaoks, kes on teinud tohutuid jõupingutusi tootmise täiustamiseks, ja meie tapamajade jaoks, kes peavad täitma ranged eeskirju, on see ebaaus konkurents. Kõik maksab raha, ja seega on konkurents ebaaus. Sellega võimaldatakse odava kanaliha toomine Euroopa Liitu, mis kahjuks mõjutab kõige ebasoodsamas olukorras olevaid inimesi, kes teevad sisseoste odavates kaubahallides ja me avastame seda klooritud kanaliha töödeldud toodetes, valmistoiduvalikus ja koolisööklates. Ükski nendest pole vastuvõetav. On isegi mõeldamatu, et me võiksime seda lubada. Palun ärge tulge rääkima, et märgistamine lahendab probleemi, sest töödeldud toodete siltidelt ei saa kahjuks mingit teavet.

Seepärast peavad kodanikud hiljutiste toiduhirmude taustal saama jälle usaldada toiduahelat. Järelikult peame ütlema kategooriliselt „ei“ klooriga töödeldud kanaliha sisseveole.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Hr juhataja, aprillikuus saatsin volinikule kirjalikult vastatava küsimuse, milles avaldasin kindlameelselt vastuseidu Ühendriikidest pärineva keemiliselt desinfitseeritud kanaliha kavandatud lubamisele ELi turule. Õnneks on see ettepanek kohanud liikmesriikide vastuseisu.

Volinik, meie põllumajandustootjad ja töötlejad peavad kinni normidest, mis on ühed kõige piiravamad maailmas. Nad hoolitsevad keskkonna, loomade heaolu ja bioloogilise mitmekesisuse säilimise eest. Nende normidega kohandumine suurendab kulusid ja nõrgendab nende konkurentsivõimet. Seepärast olen komisjoni ettepanekust üllatunud. Ameerika kanaliha tootmise viis ei vasta neile normidele. Euroopa tarbija ei soovi näha sellist toitu oma taldrikul. Kui huvitume ELi tarbijate ohutusest hoolimisest, ei saa me lubada madala kvaliteediga toiduainete sissevedu.

  Marios Matsakis (ALDE). - Hr juhataja, kui lubame Ameerika kanaliha klooriga töötlemist, kuidas saame siis peatada nõudmised muude toodete, näiteks teiste lihatoodete – looma- või sealiha – olgu see imporditud või ELis toodetud, klooriga töötlemise järele tulevikus? Mis saab munadest, juustust, köögi- või puuviljast? Kõiki tingimusi, millest volinik meile rääkis, kohaldataks täpselt ühtemoodi kõikide toodete suhtes, mida just nimetasin.

Kuidas jääb muude mikroobivastaste ainete kasutamisega? Võibolla esitavad ameeriklased meile tulevikus nõudmised penitsilliini või muude mikroobivastaste ainete kasutamiseks meie imporditava kanaliha suhtes.

Isegi kui välispinnalt võetud proovid näitavad, et kanarümba pinnal ei ole mikroobe, võib palju mikroobe olla kanaliha sees ja me ei suuda neid avastada, sest pind näitab valesti, et kana on vaba salmonellast ja muudest mikroobidest.

  Androula Vassiliou, komisjoni liige. − Hr juhataja, kõigepealt tahaksin alustuseks öelda, et austan lugupeetud parlamendiliikmete arvamusi ja soovin korrata, et seda otsust ei ole tehtud kergemeelselt. Kolledžis on toimunud põhjalik arutelu.

Teiseks, tahan veelkord selgitada, et me ei heida kõrvale oma määrusi toiduhügieeni eeskirjade kohta. Oma arust märkisin, et Euroopa Toiduohutusamet ütles, et saastuse kõrvaldamist mikroobivastaste ainetega saab lubada ainult siis, kui kohaldatakse hügieenieeskirjade määrusi, ükskõik kes seda kanaliha ka toodaks. Niisiis tuleb neid kõiki kohaldada seoses tootmisfarmi tasemel võetavate ennetavate meetmetega, tapamajja saadetava looma puhtusega, hügieenimeetmetega ja HACCP põhimõtetel põhineva kontrollimenetlusega tapamaja tasemel.

Pean teile tunnistama, et kui ameeriklased kuulsid kõikidest nendest tingimustest, olid nad väga rahulolematud, kuid ütlesime neile, et neist tingimustest ei ole võimalik taganeda.

Teine asi, mida tahaksin selgitada, on see, et väljapakutud meetmeid ei kohaldata mitte ainult Ameerika kanaliha suhtes, vaid lubatakse ka meie tootjatele, seega me ei erista välistootjaid ja meie endi tootjaid.

Nagu ütlesin, otsuse tegemine on nüüd nõukogu käes ja oma kogemuse põhjal põllumajanduse nõukogus, kus ma osalesin, ei paista väga tõenäoline, et saame positiivse vastuse.

  Juhataja. − Olen saanud ühe resolutsiooni ettepaneku⁽¹⁾, mis on esitatud kodukorra artikli 103 lõike 2 kohaselt.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 19. juunil 2008.

(1) Vt protokoll.