Istungi stenogramm

Teisipäev, 17. juuni 2008 - Strasbourg

1. Osaistungjärgu avamine

ISTUNGIT JUHATAB: MARIO MAURO
Asepresident

(Istung algas kell 09.05.)

2. Otsus kiirmenetluse kohta

  Juhataja. − Kõigepealt hääletame kiirmenetluse taotluse küsimuses, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus protokolli sõlmimise kohta, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. augustist 2008 kuni 31. juulini 2012 (KOM(2008)0243 – C6-0199/2008 – 2008/0093(CNS)).

Kalanduskomisjoni arvamuse tutvustamiseks saab sõna hr Morillon.

  Philippe Morillon (ALDE). – (FR) Hr juhataja, nimetatud taotlus – nagu mõned siin täiskogus kindlasti mäletavad, hr juhataja, nõukogu eesistuja – käsitleb asjaolu, et möödunud aasta lõpus pidime uuesti läbirääkimisi pidama kõnealuse Mauritaania Islamivabariigiga partnerlusleppe rakendamise praktilise korra osas.

Nendel läbirääkimistel läks vaja tihedat koostööd arengu ja humanitaarabi voliniku Louis Micheli ja volinik Borgi vahel ning ma tervitan seda. Selle tulemuseks oli ühiskomitee moodustamine, mis on kooskõlastatult Mauritaania Islamivabariigiga jõudnud kokkuleppele, mis rahuldab nüüd mõlemat osapoolt: Euroopa Liitu ja Mauritaania Islamivabariiki.

Arvestades öeldut, on nüüd küsimus vaid võimes maksta Mauritaania Vabariigile 1. augustist maksmata olevat rahalist tasu. Kokkuleppel kõigi poliitiliste fraktsioonidega küsime me komisjonilt, kas hääletamine kõnealuse raporti küsimuses võiks leida aset mitte käesoleva osaistungijärgu jooksul, vaid juuli osaistungjärgu ajal. Seda lihtsalt põhjusel, et võimaldada meie raportööril, Fraga Estévezil meile selgitada selle raporti konkreetseid tingimusi 25. juuni pärastlõunal, et me saaksime selle osas hääletada neljapäeva, 26. juuni hommikul ja tehes nii võimalikuks kõnealuse küsimuse asetamise meie järgmise, juulis toimuva täiskogu istungi päevakorda. Arvan, et see rahuldaks kõiki kolme osapoolt ja loomulikult ka Mauritaania Vabariiki.

(Parlament lükkas kiirmenetluse taotluse tagasi)⁽¹⁾

(1) Täpsema teabe saamiseks vt protokoll.

3. Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutamine (esitatud resolutsiooni ettepanekute tutvustamine) (vt protokoll)

4. Ühised nõuded ja kord liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (arutelu)

  Juhataja. − Järgmiseks päevakorrapunktiks on hr Weberi raport (A6-0339/2007) kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (KOM(2005)0391 – C6-0266/2005 – 2005/0167(COD)).

  Dragutin Mate, nõukogu eesistuja. − (SL) Mul on väga hea meel, et me räägime siin täna tagasisaatmise direktiivist, mis on peaaegu esimene dokument, mille me – parlament ja nõukogu – migratsiooni valdkonnas koos koostanud oleme. Varem ei ole meil sarnast kogemust olnud ja ma pean ütlema, et sellesse punkti jõudmiseks, kus me täna asume, andsid suure panuse nii nõukogu kui parlament, iseäranis hr Weber.

Seisukohad, mida me nõukogus kooskõlastasime võtsid päris palju aega. Enam kui kaks aastat kulus teatud aluspõhimõtete kooskõlastamiseks, millele tuginedes me tegelikult poliitilist kolmekõnet alustada saame. Me alustasime poliitilist kolmekõnet möödunud aasta lõpul ja jätkasime käesoleval aastal ning lähenemisviis, mille me valisime ja mida toetas ka raportöör hr Weber, mille eest ma teda tänan, oli selline, et esmalt liikmesriikide enamuse arvamuse ja püüdsime tekstid ühtlustada ning alles seejärel taotlesime nõukogus kvalifitseeritud häälteenamust oma ühtlustatud teksti toetuseks.

Teatud punktide kinnitamine oli iseäranis raske ning üks äärmiselt oluline valdkond – seda nii parlamendi kui ka muidugi nõukogu jaoks – on ajavahemik, mille jooksul me võime ebaseaduslikult Euroopa Liidu territooriumile saabunud isikuid kinni pidada või nende liikumist piirata. Seda tuleb öelda väga selgesõnaliselt: vaid kümne riigi puhul on selleks ajavahemikuks vähem kui kuus kuud. Ainult kümne riigi puhul ELi 27 liikmesriigist on see periood vähem kui kuus kuud ning kõik ülejäänud riigid peavad oma õigusaktid kohandama vastavalt kuue kuu pikkusele perioodile, milleks me kõnealuses direktiivis ettepaneku teeme ja mis märgib olulist edasiminekut meie olemasolevate valikuvõimaluste osas ja muidugi liikumise piiramise valdkonnas.

Samuti tuleb öelda, et sellega on kaasnenud märkimisväärne edu ja standardimine, millele tuginedes kõik riigid tegutsema peavad. Siiani on kõik riigid toiminud oma õigusaktide kohaselt ja loomulikult loodan ma, et meil õnnestub täna siin parlamendis saavutada üksmeel ning lõpetada esimene lugemine ja hääletada esimesel lugemisel.

Praktilisest küljest oli kõigis meie kõnelustes kõige keerulisemaks küsimuseks isikutele õigusabi pakkumine. Siin nõukogus pöörasime me tähelepanu ja võtsime arvesse parlamendi väiteid ja seisukohti, kuigi suurte raskustega, kõigi kõneluste jooksul viimase päevani välja. Viimased läbirääkimised antud küsimuses lõppesid hommikul enne ministrite nõukogu ning meil oli ka võimalus ministrite nõukogus veenda ministreid vastu võtma selliseid eeskirju nagu parlament soovis, kuigi see nõuab tunduvalt rohkem tööd ja ka suuremate vahendite investeerimist liikmesriikide poolt. Asi on selles, et me peame olema teadlikud, et ebaseadusliku migratsiooni olukord on väga erinev – Vahemere äärsetest riikidest, kus see on igapäevane probleem, ja seda eriti suvel, teatud riikideni, mis asuvad migratsiooniteedelt kaugel ja mis võivad migratsioonile loomulikult hoopis teisiti reageerida.

Pean ütlema, et olen muidugi mõista rahul, et me saavutasime kompromissid, mis võimaldavad meil parandada migrantide olukorda, et me keskendusime migrantide kõige haavatavamatele rühmadele – peredele ja lastele – ning et me tagame neile tunduvalt suuremad õigused kui hetkel paljude siseriiklike õigusaktidega tagatud on, ja see on minu arvates suurepärane edu ja väga oluline saavutus parlamendi läbirääkijate jaoks antud küsimuste teemal arutlemisel.

Pean aga mainima veel paari asja. Pean ütlema, et kompromiss saavutati nõukogus suurte raskustega. Läbirääkimised, milles ka mina teiste ministritega koos viimase päevani osalesin, olid väga keerulised ja vaevarikkad ning praegu on nõukogu üksmeelselt kindlal seisukohal, et tegemist on tekstiga, mis on nõukogu jaoks vastuvõetav. Kõnealuse teksti ümber töötamine või muutmine tähendab, et nõukogu sellega ei nõustu, ja see omakorda tähendab muidugi, et direktiivi ei võeta vastu esimesel lugemisel.

Millised on selle tagajärjed? Meil ei saa olema ühiseid standardeid, me ei paranda olukorda, mida me kõik parandada soovime, ning kõnealuse direktiivi vastuvõtmine pikeneb ja venib märgatavalt. Väga optimistlikena võime oletada, et vähemalt järgmise kolme aasta jooksul ei õnnestu meil tagasisaatmise direktiivi koordineerida ja muidugi halvendame me ka sel moel oluliselt olukorda kõigi nende jaoks, kelle jaoks me seda märkimisväärselt parendada suudaksime.

Direktiivi vastu võtmata jätmisel ei ole see aga ainus tagajärg. See mõjutab ka teisi direktiive, mida me kaasotsustamismenetluse käigus vastu võtame, mille puhul läbirääkimiste meetod, nagu seda käesolevas menetluses rakendati, võiks olla hea eeskuju ja see võiks oluliselt kaasa aidata töö parendamisele peamiselt nende direktiivide osas, mis käsitlevad rohelist kaarti ja Euroopa Liitu sisenevate tööliste teatud muid õigusi. Usun, et tee, mille me valinud oleme, on õige tee ning sel moel suudame me tegutseda.

Selle konstruktiivse ja viljaka koostöö valguses tahaksin lõpetuseks lisaks raportöörile hr Weberile tänada ka kõiki variraportööre, kes viibisid kõigil poliitilistel läbirääkimistel, ja loomulikult asepresidenti ja tema meeskonda komisjonist, kes aitasid meil paljudel juhtudel jõuda kompromisslahendustele.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Hr juhataja, mina omakorda tahaksin tänada meie nõukogu eesistujat Dragutin Matet. Tahaksin kõigepealt öelda, et kõnealune toimik on suurepärane tõend kaasotsustamismenetluse toimimise kohta, seda isegi keerukate ja raskete toimikute puhul.

Euroopa Komisjon soovitab migratsiooni küsimuses integreeritud lähenemisviisi ja see sidus lähenemisviis nõuab seaduslike sisserändekanalite konsolideerimist, immigrantide kohalikku integreerumist ning tõhusat ja heldet varjupaigasüsteemi. Muidugi kui me võtame vastu selle määruse kolmandate riikide kodanike Euroopa Liitu sisenemise tingimuste kohta, peame kehtestama ka eeskirjad, mis kehtivad isikutele, kes ei vasta või enam ei vasta antud tingimustele.

Kui seda ei juhtu, kaotab meie migratsioonipoliitika oma õiguspärasuse. Me peame tunnistama, et siin võib tekkida nõiaring. Kui me ei võta midagi ette ebaseadusliku sisserände osas, muudame keerulisemaks nende inimeste elud, keda ohustab südametunnistuseta ärakasutamine tööandjate poolt ja samuti me muudame me keerulisemaks seaduslike immigrantide integreerimise. Seega usun ma, et peame sellest nõiaringist välja murdma tasakaalu abil, millest hr Mate kõneles.

Direktiiv lisab ühenduse õigusesse Euroopa inimõiguste konventsiooni kohaldatavad sätted. Direktiivi vastuvõtmine võimaldab meil kohaldada ühenduse kontrollimehhanisme, mille eesmärgiks on jälgida kooskõla ühenduse õigustikuga. Olgu siis küsimuseks vabatahtlikule tagasipöördumisele omistatav prioriteetsus, nende ebaseaduslikult riigis viibivate isikute õigused, keda ähvardab tagasisaatmine, nimetatud tingimuste säilitamine, laste parimate huvide kaitsmine, pereelu austamine tagasisaatmise raamistikus või tagasisaatmise mittelubamise põhimõtte austamine, kõnealune direktiiv vähendab hallide piirkondade arvu ja teeb võimalikuks tõhusama võitluse laste ärakasutamise vastu, mis on sagedane ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike puhul.

Direktiiviga pannakse liikmesriikidele kohustus kas langetada otsus kolmandate riikide kodanike repatrieerimise või neile riiki jäämise õiguse andmise osas. See lähenemisviis tähendab, et kõigi asjaosaliste õiguskindlust on võimalik parandada. Direktiivil on seega ka hea juhus pakkuda komisjonile võimalust direktiivi rakendamise jälgimiseks ja ma kinnitan teile, et komisjon ja ma ise kui kõnealuse toimiku eest vastutav isik, tagame aluspõhimõtete järgimise migrantide õiguste küsimuses. Eriti hindame me sätete mõju kinnipidamisele, uuesti riiki sisenemise keelule ja õigusabile.

Nagu hr Mate ütles sunnib direktiiv kõiki liikmesriike pöörama tähelepanu eriti laste õigustele. Nende eeskirjade rakendamine peaks peab olema kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooniga ja ÜRO lapse õiguste konventsiooniga. Seda jälgib komisjon eriti, tagamaks, et nende kõige haavatavamate isikute konkreetset olukorda vajalikul määral arvesse võetaks.

Hr juhataja, daamid ja härrad, lubage mul edastada tänusõnad hr Weberile ja variraportööridele ning kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjonile selle väga olulise töö eest, mida tehti selleks, et koostada direktiiv, mis minu arvates tagab tõhusa kontrolli ja pöörab palju tähelepanu inimõigustele.

Komisjoni ambitsiooniks on võtta tagasisaatmise poliitika osas kasutusele see sidus Euroopa raamistik, mis on tõhus ja austab õigusi ning mida juhitakse demokraatlikult.

Kui lubate, siis viitan ma lõpetuseks kolmele avaldusele, mis moodustavad kaasseadusandjate vahel saavutatud kompromissi ja mis on esitatud teie raportööri hr Weberi poolt esitatud kompromissmuudatuse lisas.

  Manfred Weber, raportöör. − (DE) Hr juhataja, nõukogu eesistuja, hr asepresident, oleme selle liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmist käsitleva direktiivi küsimuses arutlenud nüüdseks juba kaks ja pool aastat. Enne praktiliste küsimuste juurde asumist tahaksin edasi anda oma tänusõnad. Tegemist oli keeruka ja väga emotsionaalse teemaga ja paljudel inimestel Euroopas on selles osas väga kindel seisukoht, ning sellega kaasnes uue menetluse, kaasotsustamismenetluse kasutamine, nii et aitäh teile. Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjonis saatis meie soovitusi kindla ja teovõimelise ettepaneku osas valdava enamuse toetus. Parlamendina oleme me võimelised üksmeelt saavutama. Tänan teid õiglaselt koos töötamise eest ja aitäh ka nõukogu eesistujale Sloveeniale, sest kogu kahe ja poole aasta vältel oli Sloveenia ainus eesistuja, kes tõesti arutelusse mingitki energiat tõi.

Nüüd asja juurde: me ei räägi varjupaigast, nagu inimesed väidavad. Varjupaiga direktiiv on hoopis teine seadusandlik küsimus. Me räägime inimestest, kes hetkel viibivad Euroopas ebaseaduslikult – miljonid inimesed, kes viibivad Euroopas ebaseaduslikult ja kelle ebaseaduslikku staatust me muuta tahame. ELis tuleb lõpp teha orjusele, mis täna selles valdkonnas kehtib. Seda saab teha legaliseerimise teel, seadusliku elamisloa väljaandmise teel, kuid seda võib saavutada ka saates isiku tagasi oma kodumaale.

Täna tahaksin pöörduda nende poole siin kojas, kes on ikka veel skeptilised ja ikka veel küsimusi esitavad. Kinnipidamise pikkusega seoses enne tagasisaatmist on esitatud süüdistusi: kuus kuud, mida võib pikendada veel 12 kuu võrra. Öeldakse, et mõnes riigis on see periood 30 või 40 päeva. Ministrite nõukogu on otsustanud mitte kasutada direktiivi argumendina, mis lubaks tingimustel halveneda; teisisõnu, kõrged standardid tuleb säilitada. Miks ei näe keegi, et ELis on meil üheksa liikmesriiki, kus ei ole hetkel kehtestatud piiri kinnipidamisperioodile? Me parandame olukorda nendes riikides.

Miks ei näe keegi, et me oleme kirjutanud terve jao, terve artikli ainuüksi laste ja perede jaoks, miinimumstandardite kehtestamiseks? See puudutab eriti saatjata lapsi, kes iseäranis meie abi vajavad. Oleme siin määratlenud miinimumstandardid. Miks ei näe keegi nõuet tagada lastele juurdepääs tervishoiule ja haridusele? Miks ei näe keegi enne tagasisaatmist kinnipidamise aja pikkuse peamist seisukohta, nimelt seda, et me tahame, et kinnipidamisaeg oleks võimalikult lühike ja et isikut võib kinni pidada vaid siis, kui tagasisaatmine on seaduslikult võimalik? See tähendab, et hetkel praktiseeritav võimude väsitamise taktika keelatakse ELis tulevikus.

Miks ei näe keegi, et meil on tasuta õigusabi, et valitsusvälistel organisatsioonidel on juurdepääs, et eksisteerib võimalus vastuväite esitamiseks? See direktiiv on suur samm edasi. Me oleme piiranud riikide arvu, kuhu inimesi tagasi võib saata. Euroopa Parlament on jõustanud vabatahtliku lahkumise põhimõtte, nii et see, mis hetkel ei kehti kõigis liikmesriikides, saab tulevikus olema põhimõte. Ma lugesin ajalehest, et Euroopa Nõukogu on väljendanud kriitikat. Kõik tagasisaatmist käsitlevad Euroopa Nõukogu suunised on nüüd lisatud sellesse direktiivi ja saavutavad seega tulevikus õigusliku jõu, nii et miks kritiseerib Euroopa Nõukogu omaenda suuniseid? Me teeme selle direktiiviga suuri edusamme, kaasa arvatud viie aasta pikkuse riiki uuesti sisenemise keelu küsimuses. Palun teid – meenutage hetkeks. See oli komisjon, kes tegi ettepaneku viie aasta pikkuse riiki uuesti sisenemise keelu nõude väljakuulutamiseks. Meil õnnestus see nõue kustutada. Euroopa Parlamendina suutsime me tagada, et nüüd kehtib parem määrus.

Täna kuuleme siin taas palju kriitikat. Paljud liikmed võtavad sõna ja räägivad, kui koledad on kinnipidamiskeskused, kui kohutav on olukord nendes keskustes, kui ebainimlik on tänapäeval tagasisaatmine ELi poolt. Oleme sellest nüüdseks kaks ja pool aastat rääkinud ja ma tänan teid seisukohtade jagamise eest, kuid täna ütlen ma ilustamata: kui te hääletate selle direktiivi vastu, kui te hääletate selle kolmekõne tulemuse vastu, siis ei lase te ELil saavutada edu nende inimõiguste standardite parendamisel. Seega palun ma meil näidata, et me oleme võimelised tegutsema. Eriti selle asjaolu valguses, et Iirimaa kodanikud olid Euroopa edasise laienemise vastu, on meil selle toimikuga võimalus selles päevakajalises valdkonnas esimest korda tänu kaasotsustamisele näidata, et me oleme võimelised tegutsema ja et me tahame tugevat humanitaarset Euroopat.

(Aplaus)

  Agustín Díaz de Mera García Consuegra, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (ES) Hr juhataja, tahaksin kõigepealt avaldada siirast tänu oma kolleegile hr Weberile.

See direktiivi ettepanek on tugev ja otsustav samm ühise immigratsioonipoliitika suunas, mida meil väga vaja on. Direktiiv on oluline õigusakt immigrantide põhiõiguste kaitsmiseks ja vajalik edu saavutamiseks seadusliku sisserände reguleerimisel. Ettepanek sätestab ebaseaduslikult liikmesriikides viibivate immigrantide vabatahtliku tagasipöördumise kui eelistatud eesmärgi ning annab neile kõik vajalikud vahendid tagamaks, et nad saadetaks oma kodumaale tagasi kohasel viisil ja nii, et see neile midagi maksma ei lähe.

Sunniviisilist tagasisaatmist peetakse viimaseks abinõuks ja selle puhul austatakse alati väga täpselt põhiõigusi. Immigrantidele pakutav õiguslik ja keeleabi ning võimalus esitada kaebus tagasisaatmise otsuse kohta selleks otstarbeks loodud kohtu- või haldusorganile on näited sellest, kuidas ettepanek on püüdnud muuta sunniviisilist tagasisaatmist vabatahtliku tagasipöördumise lisaabinõuks.

Kinnipidamisperioodi suurima võimaliku pikkuse määramine on direktiivi oluline osa. Raske on mõista, kuidas ELis leidub täna paiku, kus immigrante määramata aja jooksul kinni peetakse, kuid liikmesriigid ei saa direktiivi kasutada oma immigratsiooniseaduste karmistamiseks, iseäranis kinnipidamisperioodide osas.

Lisaks eksisteerib selge vahe tagasisaatmise ja varjupaiga vahel. Kinnipidamiskorra osas kehtestatakse selged õiguslikud tagatised. Uue artikliga 15a sätestatakse rohkem ja paremad tingimused alaealistele ja nende peredele ning lõpuks pakub direktiiv Euroopa Kohtu võimaluse, kes antud valdkonnas pädevust omab.

Kõigil nimetatud põhjustel, hr juhataja, ja hinnates veel kord kõrgelt raportööri, nõukogu ja komisjoni pingutusi, palun ma toetada tagasisaatmise direktiivi.

  Martine Roure, fraktsiooni PSE nimel. – (FR) hr juhataja, täna räägime me Euroopa immigratsioonipoliitika kasutuselevõtu ühest aspektist ja juba praegu tahaksime me teha ühe märkuse: siin me oleme, loome iseendale keskendunud Euroopat, vaatamata asjaolule, et ebaseadusliku sisserändega võitlemiseks peaksime me kehtestama vahendid, mis lubaksid migrantidel seaduslikult riiki siseneda.

Minu fraktsioon ei poolda kompromissi, mille eesistuja ja raportöör suure tööga saavutasid, mitte seepärast, et me oleme Euroopa tagasisaatmise poliitika vastu, vaid sellepärast, et meie arvates ei ole põhiõiguste kaitsmise osas tulemus piisav. Tegelikult oleme me alati väitnud, et oleme tagasisaatmise direktiivi poolt, kuna me oleme näinud piisavalt palju koledusi oma külaskäikudel kinnipidamislaagritesse. Siiski ei soovi me mingil juhul selle direktiivi kehtestamist. Olen kuulnud öeldavat, et see direktiiv lubab inimestel maa alt välja tulla. See on tõsine valearusaam, kuna selle direktiiviga sätestatakse vaid eeskirjad tagasisaatmise korraldamiseks ja see ei anna inimesele mingil juhul õigust riiki jääda.

Raportöör leiab, et kompromiss on tasakaalustatud, kuna see hõlmab mitmeid õigusi. Samas ei ole need tekstis käsitletavad õigused, nagu alaealiste juurdepääs haridusele ja tasuta õigusabile, tegelikult kohustuslikud.

Lisaks ei too direktiiv endaga kaasa kinnipidamise olukorra parendamist ELis. Näiteks 18 kuu pikkuse kinnipidamisperioodi kehtestamine näib olevat edusammuks 27 liikmesriigist üheksas. Nendest üheksast liikmesriigist kolme aga – Ühendkuningriiki, Iirimaad ja Taanit – see ei mõjuta, kuna nemad ei osale kõnealuses direktiivis. Riikides nagu Malta tehakse vähe edusamme, sest seal on suurem osa kinnipeetutest varjupaigataotlejad, keda direktiiv ei kata. Kreeka kinnipeetud on peamiselt isikud, kes on tabatud välispiiri ebaseaduslikul ületamisel. Ka need isikud ei kuulu direktiivi reguleerimisalasse.

Seetõttu esitas Euroopa Parlamendi sotsialistide fraktsioon vähese piiratud arvul muudatusettepanekuid, mille eesmärgiks on kõnealuse teksti inimliku mõõtme kehtestamine. Tegemist on Euroopa Parlamendi esimese kaasotsusega võitluses ebaseadusliku sisserände vastu ja seepärast on meie kui parlamendiliikmete kohuseks püüelda selgete õigusaktide poole, mida ei ole võimalik erinevalt tõlgendada liikmesriikide või Euroopa Kohtu otsuste poolt. Just seepärast kutsun ma Euroopa Parlamenti üles kasutama kogu tema võimuses olevat seadusandlikku võimu, et aidata kaasa kõigi kinnipeetute olukorda parendava seadusakti vastuvõtmisele. See on meie kui parlamendiliikmete kohus.

See ei anna meile aga õigustust mitte mõelda laiemale ja palju filosoofilisemale küsimusele: kas Maa kuulub kõigile inimolenditele? Kas mõned neist inimesed peavad tõesti elama vaesuses? Kas teie meelest ei ole just see kõige olulisem küsimus?

  Jeanine Hennis-Plasschaert, fraktsiooni ALDE nimel. – Hr juhataja, läbirääkimised nõukoguga on olnud pikad, intensiivsed, komplitseeritud ja rasked. Paljude liikmesriikide jaoks oli algpunktiks „Kuidas me sellest direktiivist lahti saame, sest me ei taha mingeid Euroopa standardeid riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise osas?“. Ilmselgelt oli nõukogul ja parlamendil väga erinev arusaam sellest, milline peaks olema oluline ja piisavate tagatistega direktiiv. Parlament pidi võitlema iga sõna ja koma eest.

Kõigile, ja eriti fraktsioonile PSE, peaks nüüd olema selge, et kompromisspakett kehtestab eeskirjad seal, kus neid siiani ei eksisteerinud. Liikmesriigid, kus on kehtestatud soodsamad tingimused, peaksid need säilitama või soovi korral kasutusele võtma uued. Siseriiklikud parlamendid peavad selle tagama direktiivi rakendamisel. Lisaks tegi nõukogu poliitilise deklaratsiooni, et seda direktiivi ei kasutata ja ei saa kasutada kehtivate standardite alandamiseks. Kogemused 10 teise varjupaiga ja migratsiooni direktiiviga näitavad, et ei pea paika hirm, et liikmesriigid kalduvad selliste direktiivide ülevõtmist kasutama ettekäändena oma siseriikliku õiguse represseerivamaks muutmiseks.

Hetkel ei kehti ELis õigusakte riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise kohta. Paketi vastuvõtmisega avaneb juurdepääs ühenduse kontrollimehhanismidele. Rikkumismenetlused, Euroopa Kohtu õiguspädevus, komisjoni aruandlus, EP järelevalve: kõik need saavad kättesaadavaks.

Kolm aastat arutelu on näidanud, et manööverdamisruumi enam ei ole ja on selge, et teisel lugemisel ei teha enam edasisi täiustusi. Jah, ma tunnistan, et sellest on kahju, kuid nii see on. Nõukogu esitab nimekirja paljude mitte kuhugi viivate ettepanekutega. Pandora laegas avatakse tõepoolest.

Ilmselt ei ole hetkel abi ka enamiku liikmesriikide poliitilisest kliimast. Kuidas siis kehtestada ühised miinimumeeskirjad valdkonnas, kus neid hetkel üldse ei eksisteeri? Kuidas teha kindlaks, et ühenduse kontrollimehhanismid kättesaadavad on? Kuidas veenduda, et Euroopa Nõukogu suunised muudetakse kohustuslikuks kõigi liikmesriikide jaoks?

Praegusel hetkel seisneb peamine küsimus selles: kas me soovime direktiivi või ei? Kas me tahame direktiivi, mis ei ole täiuslik, kuid on kahtlemata esimene samm õiges suunas, või ei tahame üldse mingit direktiivi, sest meie arvates on hetkeolukord rahuldav?

Isegi praegu tunneksid paljud liikmesriigid kergendust, kui direktiivist parlamendi süü läbi asja ei saaks. Kui irooniline, et need parlamendiliikmed, kes üritavad kompromisspaketti lõhkuda, toetavad igati liikmesriike, kes ei soovi mingeid Euroopa tagatisi tagasisaatmise küsimuses!

Kompromisspaketti tuleks näha kui väga tagasihoidlikku, kuid olulist esimest sammu. Tagasisaatmispoliitikat ei saa vaadelda eraldiseisvalt, vaid seda tuleb näha kogu migratsioonipaketi vajaliku osana, mille hulka kuuluvad ka õiguslik tahk ja varjupaik. Pärast peaaegu kolm aastat kestnud arutelu ja läbirääkimisi on meil minu arvates tõepoolest viimane aeg vastutus võtta.

(Aplaus)

  Jean Lambert, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Hr juhataja, tahaksin alustuseks tänada selle teema raportööri aususe ja avatuse eest, millega ta küsimusele lähenes. Tahaksin tänada ka meie kolleege küsimuses, kus me oleme andnud oma parima, et leida ühist lähenemisviisi, tunnistades vajadust inimeste kohtlemise järele üksikisikutena tagasisaatmise käigus ning vajadust menetluse ja selguse järele seaduses.

Arutelud nõukoguga on selgelt näidanud mõnes liikmesriigis hetkel nende kodanike osas eksisteerivaid puudusi, seda eriti seoses tasuta õigusabiga – mis on ülioluline, kui inimestel saab olema juurdepääs seadusele ja mõningane kaitse nende vastu, kelle käes on võim – ning samuti seal, kuis ei ole loodud tõhusat süsteemi üksikute laste ja noorte piisavaks esindamiseks. See on tekitanud mõningaid probleeme aruteludes nõukoguga.

Mul on kahju, et pärast nii kaua aega kestnud läbirääkimisi ei saa minu fraktsioon olla nõus saavutatud seisukohaga, sest kuigi me teoorias ei ole sellise direktiivi vastu, ei vasta see kindlasti meie poolt alguses seatud standarditele. Ja miks? Sest meie arvates süvendab see paljusid probleeme, millega me oleme oma liikmesriikides võidelnud.

Üheks küsimuseks on kinnipidamisaja pikkus. Kuigi direktiiv seab sellele piirid, teame me, kuidas mõjub pikk kinnipidamisaeg kinni peetavate inimese ja laste vaimsele tervisele. Oleme seda ise näinud ja selle kohta on läbi viidud ka uuringuid. Oleme näinud tingimusi, milles hoitakse paljusid inimesi ja kuigi direktiiv teeb selgeks, et kinnipidamiskeskused ei tohi olla vanglad, ei ole meile alati selge milline täpselt on erinevus nimetatud keskuste ja vanglate vahel.

Samuti on meil küsimusi riiki sisenemise keelu kohta ja artiklis 9 sätestatakse selgelt, et seda tuleks kohaldada kõigile, kes vastu nende tahtmist tagasi saadetakse. Nii peavad direktiiviga liituvad liikmesriigid vastama küsimustele nagu see, mille esitas üks minu valija Serwa Nouri Yousef, kellel on pagulase staatus, kes on hetkel kaheksandat kuud rase ning kelle abikaasa saadeti sunniviisiliselt tagasi Iraaki, kus ta nüüd kadunud on. Nimetatud direktiivi järgi ootab teda ka riiki sisenemise keeld. Nii et mis saab pereelust, vaatamata väidetele pakkuda humanitaarset kaitset?

Meil on küsimusi ka seoses artikli 3 punktiga c selle kohta, kuhu inimesed tagasi saata tuleks ning me leiame, et kui viide „muule korrale“ hõlmab metafoorilisi käepigistusi, mida me oleme minevikus näinud hr Berlusconi ja Gadafi vahel, ei ole see vastuvõetav kuna sellised kooskõlastused tehakse väljaspool kirjalikke avalikke kokkuleppeid.

  Andrzej Tomasz Zapałowski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Hr juhataja, selle probleemi, mida me siin täna arutame, on suures osas põhjustanud ELi liikmesriigid. Kui me heidame pilgu siin esindatud teatud poliitiliste fraktsioonide esindajate sõnavõttudele, saab selgeks, et need ringkonnad on minevikus nõudnud seadust, mis aitaks kaasa väljastpoolt Euroopat pärit inimeste Euroopasse sisenemist käsitlevate määruste liberaliseerimisele.

Ka täna kuuleme me siin täiskogus sageli üleskutset õigusaktide kehtestamiseks, mis ründavad traditsioonilist perekonda või Euroopa kristlikke traditsioone. Me peame vaid veel mõne aasta ootama ja me kuuleme massiliselt üleskutseid ja resolutsioone, mis kutsuvad meid päästma oma mandri identiteeti, sest see, mis kord tegi Euroopast eeskuju kogu maailmale, on nüüd välja suremas.

Ettepanekus sisalduv soovitus uute ametite moodustamise kohta, mis tegeleksid inimeste tagasisaatmisega, ei ole samm edasi. Neid ülesandeid tuleks rakendada toimivate institutsioonide raamistikus, mida on juba niikuinii laiendatud.

  Giusto Catania, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, see direktiiv häbistab ja solvab Euroopa õiguskultuuri. See on täiesti vastuvõetamatu ja vastutav selle meil tuhandeid aastaid valitsenud tervitava kultuuri ja külalislahkuse läbi arenenud Euroopa identiteedi sügavate juurte hävitamise eest. Direktiiv on veel üks ausammas Euroopa Kindlusele, inimeste liikumisvabadust takistava tagurliku utoopia materialiseerimine.

Liikumisõigust ei saa kontrollida inimesi okastraadi taha või õudsesse kinnipidamiskeskusesse sulgedes. Hr Mate, me räägime 18 kuust – pikimast võimalikust kinnipidamisajast – mitte kuuest kuust, nagu teie ütlesite. 18 kuud tasuks mitte ühegi kuriteo toimepanemise eest!

Tahaksid viidata Itaalia piiskoppide konverentsi migrantide nõukogusse kuuluva peapiiskopi Agostino Marchetto sõnadele, kes ütles, et inimest ei saa kinni pidada ainuüksi haldusrikkumise pärast ja samuti et inimesi ei või hoida ebainimlikes ja alandavates kinnipidamiskeskustes nagu need, mida külastas selle parlamendi kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon.

Ka on see direktiiv ebainimlik direktiiv, sest sellega sätestatakse tagasisaatmine transiidiriiki. Liibüast saab suure tõenäosusega massilise migrantide tagasisaatmise sihtkoht. Direktiiviga sätestatakse saatjata alaealiste kinnipidamine ja väljasaatmine, kehtestatakse riiki uuesti sisenemise keeld, rikkudes nii süstemaatiliselt õigust varjupaigale, ning sätestatakse valikuline tasuta õigusabi. Selline on kõnealuse direktiivi tegelik olemus.

Lisaks rakendavad seda direktiivi valitsused. Selles kojas oleme me olnud osalised nõukogu diktatuuris, mis on parlamendile öelnud: „pead sellega tahes-tahtmata leppima“, väljendades isegi ähvardusi igasuguse sisserände arutelu jätkamise idee vastu. Euroopa Parlament alistub passiivselt sellele otsusele. Pöördun Euroopa Parlamendi väärikuse poole. See ei ole kaasotsustamine. Selle asemel näeme me hoopis nõukoguga nõustumist. Tõsi on, et valitsused tahavad koheselt aktiveerida Tagasisaatmise Fondi eraldatud 700 miljonit eurot. Selline on selle direktiivi tegelik olemus.

Mida me aga tegema peame on kuulama ühiskonda, kuulama parlamendist väljaspool seisjaid, kolmandate riikide riigipäid, Amnesty Internationali, kirikuid, Euroopa piiskoppide konverentse, ametiühinguid ja Euroopa Nõukogu: kõik nad soovitavad meil seda direktiivi mitte vastu võtta. Isegi ÜRO pagulaste ülemvolinik, kellega Amsterdami lepingu kohaselt tuleks konsulteerida kõigis varjupaiga ja sisserändega seotud küsimustes, millega Euroopa Komisjon tegeleb, soovitab meil seda direktiivi mitte vastu võtta.

Represseerivad poliitikad nagu need on ELi suurima tragöödia, merel hukkumise, tegelikuks põhjuseks. Eile suri 150 inimest ja viimase kümne aasta jooksul on nii surnud 12 000 inimest. EL määrib end vastuvõetamatu kuritööga ja see direktiiv teeb EList veelgi suurema kaassüüdlase tapmistes, mis on Vahemerest teinud surnuaia. Austusavaldusena nendele märtritele oleks tõenäoliselt hea mõte seda direktiivi mitte vastu võtta.

  Hélène Goudin, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (SV) Kui kõik uksed on suletud, on alati võimalus tagaukse kaudu sisse pääseda. Igal aastal püüavad tuhanded inimesed siseneda ELi, mis ehitab üha kõrgemaid müüre oma territooriumi ümber. Need püüdlused muutuvad üha meeleheitlikumaks ja meedia teavitab meid pidevalt sellest, kui paljud selle ürituse käigus oma elu kaotasid.

Tänane arutelu käsitleb neid, kellel on õnnestunud ELi siseneda ja keda me nüüd välja tahame visata. Paljud inimõiguste organisatsioonid, nende hulgas Caritas ja Amnesty International, kritiseerivad seda direktiivi. Me peame kuulama nende hoiatusi, kuna kõnealune direktiiv rikub inimõigusi.

Ei luua mingit Euroopa lisandväärtust, kui me otsustame, et isikuid, kes pole sooritanud ühtki kuritegu, võib kinni pidada kuni 18 kuud. Pikem kinnipidamisaeg ei too kaasa suuremat tagasipöörduvate inimeste arvu. See on vaid keerulise probleemi ebainimlik ja kallis lahendus. Kuni viie aasta pikkuse ELi uuesti sisenemise keelu tagajärjena suureneb ebaseaduslik sisseränne. Meeleheitel inimesed on sunnitud pöörduma inimkaubitsejate poole ja me saame üha sagedamini lugeda pagulastele osaks saanud ebaõnnest, mis omakorda toidab läänemaailma meie osa poole suunatud viha.

Inimõiguste organisatsioonid on meid hoiatanud. Nüüd on meie kord oma sõna maksma panna ja kaitsta inimõigusi, ning teha seda siseriiklikul tasandil!

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Hr juhataja, Euroopa miljonite ebaseaduslike immigrantide nuhtluse osas konkreetse tegevuse puudumist käsitleva olukorra tõsidus saab selgeks nendest poliitiliselt korrektsete vasakpoolsete arvamusavaldajate hüsteerilistest reageeringutest selle tagasisaatmise direktiivi osas. Mul on kahju, kuid tegemist ei ole tagasisaatmise direktiiviga. Sellega kohustatakse isegi liikmesriike tagama tasuta õigusabi ebaseaduslikele immigrantidele, kes protesteerivad oma väljasaatmise vastu. Lisaks on vähemalt seitse liikmesriiki kohustatud lühendama oma kinnipidamisperioode.

Samuti esitab direktiiv tegelikult kaks valikuvõimalust – väljasaatmise ja seadustamise – enam-vähem samal tasandil, nagu oleks tegemist neutraalse valikuga, samas kui mitmes liikmesriigis viimaste aastate jooksul toimunud massiline seadustamine on toiminud väga soodustava tegurina ja asetanud raske koorma teiste Euroopa riikide õlgadele.

Kokkuvõttes soovin ma, et tegemist oleks tõelise tagasisaatmise direktiiviga, mis teeks ometi kord lõpu ebaseaduslike immigrantide jaoks soodustavale tegurile, kuid kahjuks see nii ei ole. Ma ei ole üldse kindel, et see oleks isegi väike samm õiges suunas.

  Simon Busuttil (PPE-DE). – (MT) Tahaksin alustuseks tänada kolleegi hr Weberit väga kasuliku töö eest antud õigusakti ja selle kompromissi osas, millele me jõudnud oleme. Hr juhataja, Iirimaal möödunud nädalal aset leidnud referendumi tulemus näitab, et inimeste arvates ei käsitle EL nende muresid piisavalt ja kui me heidame pilgu ka läbiviidavatele uurimustele, näiteks Eurobaromeetrile, näeme, et sisseränne on ELi kodanike peamiste murede hulgas; ELi kodanikud soovivad suuremat Euroopat, mitte väiksemat, kuid vastusest, mille me siiani andnud oleme, ei piisa.

Seega ei võeta ELi immigratsiooni küsimuses tõsiselt, kui EL ei näita, et on võimeline andma kõnealuses valdkonnas selgeid ja tõhusaid vastuseid. Mis on selle direktiivi lähtepunkt? Selleks on asjaolu, et direktiivi kohaldatakse ebaseaduslikkuse puhul kõigile. Kui teie seisund on ebaseaduslik, on ainsaks võimalikuks lahenduseks, et te peate pöörduma tagasi sinna, kust te tulite. Selline on antud õigusakti eesmärk ja kõik, kes selle vastu hääletavad edastavad sõnumi, mille kohaselt ebaseaduslikkus võib jääda ja me võime seda aktsepteerida. See ei ole nii ja see ei tohiks olla vastuvõetav.

Nende jaoks, kes tagasi saata tuleb, esitab see kompromiss mitmeid tingimusi, mis varieeruvad vastavalt kinnipidamisele, jõu kasutamisele, tervishoiuteenustele ja muudele teguritele. Meie ees on kompromiss. See ei ole täiuslik, kuid see on hea kompromiss, mis meid edasi viib. Me tahame näidata, et oleme võimelised antud kompromissi osas vastuseid andma.

  Claudio Fava (PSE). – (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, lubage mul pöörduda nõukogu poole, sest me ei arutle oma direktiivi või komisjoni ettepaneku, vaid selle üle, kuidas nõukogu on selle tähendusest täiesti ilma jätnud.

See direktiiv kajastab ühist suunda, mille arutelu immigratsiooni küsimuses Euroopas võtab. Asjaolu, et nõukogu selle üksmeelselt heaks kiitis ei vähenda, vaid suurendab selles sisalduva sõnumi tähtsust. See on sõnum, mis kõneleb meile usaldamatuse põhimõttele rajatud Euroopast. Küsimuseks ei ole ühist, jagatud süsteemi loova direktiivi mõistlikkus. Küsimuseks on see, mida selle direktiiviga sätestatakse.

Päev pärast 150 ebaseadusliku immigrandi uppumist Vahemeres palute te meil ellujääjatele öelda, et alates homsest ootab inimesi, kes, nagu nemadki, viibivad juba meie riikides, säte, millega kehtestatakse kuni 18 kuu pikkune kinnipidamiseaeg. Me kiidame heaks kohutava õiguspõhimõtte, mis annab haldusmeetme läbi võimaluse jätta üksikisik, kes ei ole toime pannud ühtki kuritegu, vabadusest ilma 18 kuuks. Seda mida me ei lubaks iialgi kohaldada Euroopa kodanikele oma riikides, lubame ja toetame me ebaseaduslike immigrantide suhtes.

Meie fraktsiooni esitatud 18 muudatusettepanekut, mis taastavad poliitilise tsivilisatsiooni märgid selle meetme osas püüavad taastada selle sätte seadusandliku väärikuse, mis meie arvates ei ole alandav mitte ainult ELi, vaid ka meie liikmesriikide jaoks. Kui neid muudatusettepanekuid vastu ei võeta, näeb see direktiiv palju vastuhääli ja nende hulgas ka minu oma, hr juhataja.

Hr Weber, ma ei usu, et valitseb ulatuslik üksmeel. Ei valitse mingit üksmeelt valikuvabaduse ja otsustamise osas, mida me tagame oma liikmesriikidele seoses selle direktiivi kõige olulisemate punktide käsitlemise viisiga. See parlament ei ole abstraktsete eeskirjade kaitsja. See on parlament, kelle jaoks lepingud tähendavad kohustust kaitsta konkreetseid seaduse ja poliitilise tsivilisatsiooniga seonduvaid põhimõtteid. Nõukogu palub meil kiiresti edasi liikumiseks nendest põhimõtetest lahti öelda. Usume, et praegusel hetkel on tegemist olulise veaga. Siin ei palu te meil kiiremini liikuda, vaid valesti tegutseda: tegutseda valesti immigrantide, Euroopa, meie liikmesriikide seisukohast ning see on vastutus, mida me ei soovi teiega jagada.

  Gérard Deprez (ALDE). – (FR) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, on selge, et täna aruteleme me väga delikaatsel teemal – teemal, mille osas parlamendi seisukohad lahku lähevad – ja samal ajal on tegemist ka väga tundliku, et mitte öelda traagilise teemaga, kuna see võib avaldada olulist mõju nende inimeste eksisteerimistingimustele ja eludele, kes soovivad Euroopasse tulla otsima tulevikku, mida nende kodumaa neile pakkuda ei suuda, isegi kui nad teevad seda ebaseaduslikult.

Ma ei hakka kordama juba teiste sõnavõtjate poolt mainitut, aga ma tahaksin rõhutada nelja punkti.

Esimene on suunatud mu kolleegile ja sõbrale Giusto Cataniale. Giusto, ülekohtune on rääkida Euroopa Kindlusest nii, nagu see ei lubaks kedagi oma territooriumile ja oleks tundetu miljonite inimeste vaesuse osas. Ametlike andmete kohaselt siseneb praegu ELi seaduslikult igal aastal 1,5–2 miljonit immigranti, seda kas seadustamise, perede taasühinemise või poliitilisteks pagulasteks tunnistamise teel. See tähendab, et kui me järgmise 30 aasta jooksul sel moel jätkame – ja mul ei ole midagi selle vastu – siseneb ELi seaduslikult 45–60 miljonit inimest.

Teiseks: vaatamata ebapiisavustele, ja ma tunnistan, et neid siin leidub, ei ole see direktiiv määrus. Tegelikult on see peaaegu raamdirektiiv, mis jätab igale liikmesriigile oma hinnangutes manööverdamisruumi – välja arvatud kehtestatud miinimumstandardite ja piirangute puhul, mida ei tohi ületada – ning annab igale liikmesriigile võimaluse omada õigusakte, mis vastavad sellele, mida otsustab antud riigi demokraatlik enamus. Direktiivis väidetakse ka, et komisjon peaks iga kolme aasta tagant parlamendile aruande esitama ja et komisjon võib esitada muudatusettepanekuid. Lugege direktiivi!

Kolmandaks, ja ma räägin siinkohal mõne oma sotsialistist sõbraga, peame me lõpetama suurte ebatõdede levitamisele. Direktiiv ei sätesta kinnipidamist eeskirjana. Direktiivi artiklis 14 sätestatakse kinnipidamise võimalus teatud juhtudel ja samuti kehtestatakse sellele väga karm õiguslik võim. Lugege artikli 14 lõiget 2. Väide, et kinnipidamine on norm ja et liikmesriigid on selleks kohustatud, on väär. Te ei tohiks avalikku arvamust ärritada. Tegelikke probleeme on piisavalt, ei ole vaja leiutada probleeme, mida ei eksisteeri.

Minu neljas ja viimane märkus, hr juhataja, on sõnum hr Weberile ja Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioonile. Vaatamata kõigile puudustele, mida ma tunnistan, et selles direktiivis leidub, hääletan ma direktiivi poolt. Siiski tahaksin fraktsioonil PPE-DE paluda mitte kasutada menetlusmanöövreid küsimuste lahendamiseks, mis on olemuselt poliitilised ja võivad parlamendi kaheks jagada. Ükskõik kuidas parlament täna hommikul ka ei hääleta, leian ma, et seda tuleb austada.

  Hélène Flautre (Verts/ALE). – (FR) Hr juhataja, on üks asi, mis mind väga häirib. Miks otsustas raportöör hr Weber eitada Euroopa Parlamendi volitusi tehes kõik endast oleneva, et me võtaksime nõukogu ühise seisukoha vastu esimesel lugemisel – seisukoha, mis oli peaaegu vastuvõetamatu – ajal, mil meil on probleeme kodanike veenmisega Euroopa Parlamendile suurendatud volituste andmise väärtuses? Te peate seda otsust mulle selgitama, hr Weber.

Ma loodan tõesti, et homme täidame me Euroopa kodanike ootused ja näitame, et tagame inimõiguste ja ELi väärtuste kaitse. Miks? Ma ei usu, et saaksime leppida sellega, et saatjata alaealised luku taha pandaks ja saadetaks välja riikidesse, kus neil ei ole perekonda, sidemeid ega seadusjärgset esindajat. Kõigil asjaoludel on siin tegemist lapse parimate huvide tagamise rikkumisega. Samuti ei usu ma, et saaksime leppida sellega, et migrandid peavad kannatama 18 kuu pikkuse kinnipidamisajaga kaasnevaid traumaatilisi ja hävitavaid tingimusi, kui nad ei ole ühtki kuritegu toime pannud. See on ulatuslik vabaduse võtmine, mida on sellena kirjeldatud Euroopa Kohtu pretsedendiõiguses. Ka ei saa me leppida sellega, et migrandid saadetakse uuesti sisenemise lepingute kapriisi ajel tagasi riikidesse, kus neil ei ole mingeid sidemeid ja kus, hr Weber ja hr Deprez, meil ei ole mingit võimalust nende füüsilise ja psühholoogilise turvalisuse tagamiseks. Meil ei ole võimalust tagasisaatmise mittelubamise põhimõtte tagamiseks, isegi kui see on teie tekstis suurelt kirjas.

Seega kutsun ma kõiki liikmeid üles homme tagasi lükkama seda, mis tegelikkuses on ainult liikmesriikide represseerivate ja lühinägelike poliitikate laiendus. Euroopa vajab rahvusvahelise immigratsiooni küsimuses teistsugust eesmärki.

  Roberta Angelilli (UEN). – (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, lühidalt öeldes on minu arvates selle „tagasisaatmise“ direktiivi eesmärgiks väljasaatmise tagamine ning ebaseaduslikkuse ja ärakasutamise laitmine. Tahaksin seega tänada raportööri suurepärase töö eest, mis oli aluseks nõukoguga saavutatud kompromissile.

Tekst on tasakaalus ja tugineb mõningatele olulistele oletustele, andes meile viimaks ometi ühise immigratsioonipoliitika. Me oleme sellest juba pikka aega rääkinud – liigagi pikka aega. See tähendab, et me varustame end ühiste eeskirjadega, mis on olulised seaduslike immigrantide õiguste täielikuks kaitsmiseks, kes moodustavad väga positiivse vahendi, eeldusel, et ebaseadusliku immigratsiooni vastu astutakse kõrvalekaldumatuid samme.

Tahaksin eriti toonitada veel muid iseloomulikke punkte: esiteks soodustatakse vabatahtlikku tagasipöördumist; tagasisaatmisele seatakse lühemad tähtajad üksikisiku põgenemise või tema poolt kujutatava ohu puhul ning eelkõige kehtestatakse konkreetne ajakava kinnipidamiskeskustes viibimiseks perioodiks, et oleks võimalik läbi viia kõik vajalikud kontrollid. See ei ole sugugi väheoluline saavutus. Tahaksin rõhutada, et siiani – nagu paljud mu kolleegid juba öelnud on – võis iga liikmesriik ise otsustada, kas kehtestada viibimisele ajalised piirangud või mitte.

Samuti tuleks tähelepanu pöörata inimõigustele, eriti haavatavatele isikutele ja alaealistele laste parimate huvide seisukohast. See on revolutsiooniline punkt, mis võtab kohaselt arvesse kõike, mis tegelikult kinnipidamiskeskustes toimub.

Lõpuks kõikjal ELis kehtiv uuesti sisenemise keeld: minu jaoks on tegemist ühiste, õiglaste ja läbipaistvate eeskirjadena, mis võivad moodustada osa strateegiast või integratsioonilepingust nagu ELi järgmine eesistuja seda nimetas, mis aitaksid tugevdada kontrolli ELi välispiiridel, mis koostaksid uue varjupaigapoliitika, annaksid uue tõuke diplomaatilisele koostööle, aga samuti ning ennekõike arengukoostööle kolmandate riikidega.

Lõpetuseks seaduslike immigrantide integreerimise Euroopa koodist. Euroopa peaks kaaluma oma kohustusi, olema autoriteetne ja usaldusväärne, saama õiguseid ja eeskirju järgivaks Euroopaks. Meil lasub kohustus võtta vastu see tekst, mida muidugi võiks veelgi täiustada. Kõike saab täiustada. Igatahes saavad seda teha liikmesriigid, kuid pärast kolme aastat oleks kohutav seda veel kuudeks või aastateks blokeerida, et jõuda teisele väiksele kompromissile, mida peetaks alati sammuks tagasi. Samas kui meie elame oma kuldses maailmas, mis koosneb tegelikult pisikestest kompromissidest, leidub nii palju inimesi, keda ära kasutatakse, kes surevad julmalt ja ebainimlikult, nagu juhtus eile Itaalias. Võtame palun rohkem vastutust ja teeme vähem sõnu!

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL). - (SV) Hr juhataja, daamid ja härrad, reedel on maailma pagulaste päev, mil pööratakse tähelepanu pagulaste olukorrale kõikjal maailmas. Hr Weberi raporti kinnitamine oleks küüniline samm vales suunas, mistõttu fraktsioon GUE/NGL hääletab raporti vastu. Me ei poolda „Euroopa Kindluse“ ehitamist. Hr Weberi raporti ettepanekute tagajärjel ei ehita EL ainult kõrgemaid müüre pagulaste eemalhoidmiseks, vaid lukustab ka väravad ja viskab võtme minema.

Inimõiguste õõnestamise asemel peaksid ELi riigid koos töötama, et taastada pagulaste konventsiooniga sätestatud pagulaste õigus seaduslike võimaluste tagamisele Euroopasse sisenemiseks ja inimõiguste vähemalt elementaarse austamise tagamisele. Ei kolmandate riikide kodanike ega liikmesriikide kodanike isikuvabadust ei tohi rikkuda ega kanda vabadusekaotuslikku karistust haldusõiguserikkumise eest.

  Gerard Batten (IND/DEM). - Hr juhataja, see ettepanek teeks liikmesriikide jaoks veelgi raskemaks ebaseaduslike sisserändajate eemaldamise ja nende koduriiki tagasisaatmise. Mil määral mõjutab see Ühendkuningriiki ja eeskätt minu valimisringkonda Londonit? Londonis on juba ebaproportsionaalne hulk seaduslikke ja ebaseaduslikke immigrante ja varjupaigataotlejaid. Väidetakse, et Suurbritannia ei ole valinud seda ühenduse õiguse valdkonda ja järelduseks on, et see ei mõjuta meid – aga on see ikka tõsi?

Kui ebaseaduslikel immigrantidel lubatakse liikmesriikides viibida, võivad nad reisida ka teistesse ELi liikmesriikidesse. Välja saata tohib neid ainult põhjusel, et nad kujutavad endast tegelikku ohtu turvalisusele, rahvatervisele või avalikule korrale. Ja kes Ühendkuningriigis seda küll jõustama hakkab? Briti immigratsiooni ja varjupaiga süsteemides valitseb täielik kaos. Kui Suurbritannia tõesti otsustas selle õigusaktiga mitte ühineda, siis ei tohi Euroopa ebaseaduslikud immigrandid siseneda eesukse kaudu, kuid see ettepanek annab neile tagaukse võtme.

Siis on veel Lissaboni leppe ja inimeste põhiõiguste harta küsimus. Kas inimõigusi käsitlevaid õigusakte saab kasutada selle ettepaneku jõustamiseks Suurbritannias? Kes teab? Seda ei otsusta mitte Briti valitsus või parlament või kohtud, vaid Euroopa Kohus.

  Roberto Fiore (NI). – (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, tahaksin kasutada võimalust protesteerida asepresident Barrot’ eilsete rumalate ja seletamatute sõnade vastu, mis puudutasid võimalust näha ebaseaduslikku immigratsiooni raskendava tegurina kuritegude puhul, nagu seda pani ette Itaalia valitsus. Ma ei usu, et sellel on mingit seaduslikku alust ja kindlasti ei saaks see avalikkuse hulgas soodsa vastuvõtu osaliseks.

Weberi raporti osas tahaksin öelda, et minu arvates peaks ebaseaduslikku immigratsiooni käsitlema fakti enese tõttu, luues võimaluse, et inimesed põgenevad. On üsna selge, et alates hetkest, mil immigrant ebaseaduslikult riiki siseneb, on tal kalduvus peitu pugeda. Tahaksin öelda ka seda, et komisjon ja see parlament peavad viimases analüüsis kaaluma nende riikide, kust immigrandid pärit on – Itaalia juhtumi puhul näiteks Liibüa – maksma panemise olulisust. Nad peaksid tasuma need tohutud kulud, mida ebaseaduslik immigratsioon hetkel kaasa toob.

  Urszula Gacek (PPE-DE). - Hr juhataja, hr Weber on ära teeninud tänusõnad suure töö eest selle keeruka, emotsionaalse ja tundliku teema käsitlemisel.

Tagasisaatmise direktiivi eesmärgiks on kehtestada ühised standardid ebaseaduslike immigrantide kohtlemiseks. Eriti on selles osas tähelepanu pööratud inimõigustele.

Oleme teadlikud, et paljud ebaseaduslikud immigrandid on kahekordsed ohvrid. Esmalt petetakse neid oma koduriigis, kus nad sageli annavad üle kõik oma säästud ja enamgi veel selleks, et tagada pääsemine ja töö Euroopa Liidus. Külluste maa leidmise asemel aga leiavad nad end Euroopast tänapäeva orjadena. Kui nad ELis kinni võetakse, pannakse nad sageli vangi ja selle direktiivi jõustumiseni võib nende kinnipidamine kesta pikka aega, enne kui nende juhtumiga tegeldakse.

Direktiiviga soodustatakse vabatahtlikku tagasipöördumist; vangistamine on lubatud ainult juhul, kui eksisteerib selge oht, et ebaseaduslik immigrant põgeneb, ja muudel õigustatud juhtudel. Kehtestatakse pikim võimalik kinnipidamisaeg, suurendatakse õiguskaitset – iseäranis kõige haavatavamatele rühmadele – ning valitsusvälistele organisatsioonidele tagatakse juurdepääs palju kritiseeritud kinnipidamiskeskustele, mis võimaldab neis põhjalikumat uurimist ja tagab lisateenused ja abi kinnipeetavatele.

Mul on ettepanek kolleegidele, kes on selle direktiivi vastu sõna võtnud: püstiseismise ja tühjenevale kojale oma vastuhääle põhjendamise asemel tahaksid nad ehk sel nädalal pärast hääletust pigem seda selgitada otse neile ebaseaduslikele immigrantidele, kellel puudub kaitse paljudes riikides, neile, kes hoitakse kinni määramatu aja jooksul ja ilma õigusabita. Ehk võiksid nad neile rääkida, et hääletasid direktiivi vastu, sest pidasid silmas nende parimaid huve.

  Stavros Lambrinidis (PSE). – (EL) Hr juhataja, ma olen väga mures, et ministrite nõukogu on kolm aastat sätete üle kaubeldes edusamme takistanud. Need sätted käsitlevad põhiõiguste kaitset, ka ebaseaduslike immigrantide õiguste kaitset ning nende osas ei tohiks olla võimalik läbirääkimisi pidada. Mõnes Euroopa valitsuses läheb seega midagi väga valesti.

Euroopas ei tohiks olla võimalik läbirääkimisi pidada nõude osas, et kedagi ei tohi kinni pidada 18 kuud, eriti kui seda tehakse mitte sellepärast, mida nad on või ei ole teinud, vaid seepärast, et nende päritoluriigi võimud keelduvad järgimast nende deporteerimise korda, küll mitte nende oma süü läbi. Läbirääkimisi ei tohiks olla võimalik pidada nõude osas, et kui armetutele kaasinimestele määratakse vangistus, kõige represseerivam meede, peab neil eranditeta või aukudeta seaduses olema vähemalt õigus tasuta õigusabile ja kohtuniku otsusele nende vangistuse osas. Vaieldamatu peaks olema nõue, et saatjata alaealisi ei tohiks deporteerida kolmandatesse riikidesse. Kui nad ei saa oma kodumaale turvaliselt tagasi pöörduda, siis hoiame need lapsed enda juures ja kaitseme neid siin Euroopas. Samal ajal peaks ka Euroopa solidaarsus olema vaieldamatu. Iseäranis Lõuna-Euroopas asuvad riigid, kus immigrantide hulk on kõige suurem, peaksid teistelt riikidelt saama olulist rahalist toetust, mis võimaldaks neil tagada eelmainitud inimõiguste järgimine. Ebamäärastest väidetest komisjoni võimaliku toetuse kohta tulevikus ei piisa.

Vaatamata raportööri ja variraportööride tõsistele püüdlustele parlamendis ei ole nende enesestmõistetavate nõuete üle nõukogus kaubeldud. Lõpptulemus on muidugi teatud määral positiivne, vähemalt riikide osas, kes ei paku hetkel mingit kaitset. Mõningate peamiste punktide osas aga on need samad riigid teistele kehtestanud „vähima ühisnimetaja“ kompromissi. See on paljuski väga problemaatiline ja mitmetähenduslik, sest selle jõustamine jäetakse valitsuste meeldevalda, mis, hr Deprez, on näidanud üles tundlikkuse puudumist.

See on ühtlustamine, mis lõpuks ei ühtlusta ega järgi Euroopa peamisi põhimõtteid ja väärtusi.

ISTUNGIT JUHATAB: RODI KRATSA-TSAGAROPOULOU
Asepresident

  Alexander Alvaro (ALDE). – (DE) Proua juhataja, ka mina tänan raportööri hr Weberit, kuigi ta võib-olla vaatab üle minust ja eriti mu kolleegist pr Hennis-Plasschaertist, kes koos teiste raportööridega on seda keerulist protsessi viimase kolme aasta jooksul lükanud tormilisest merest rahulikesse vetesse.

Siinkohal tahaksin vaid öelda, et minu arvates on inimeste poolt vale ja vääritu seostada Vahemere surmajuhtumeid selle direktiiviga, sest tegelikkuses ei ole neil kahel asjal üksteisega mingit pistmist. Seda ei tohi lubada! See direktiiv tagab õiguskindluse inimestele seal, kus seda ei ole. Paraneb nende inimeste elu, kes hetkel elavad alandavates tingimustes, kes ei tea, millal nad oma kodumaale tagasi saadetakse ja kellel ei ole juurdepääsu õigusorganitele. Direktiiv kehtestab miinimumstandardid 27 liikmesriigile ja ühe kolmandiku jaoks neist, kellel ei ole mingeid standardeid, on see parem kui praegune olukord. See on esimene samm hädavajaliku ühise varjupaiga poliitika ja inimväärikuse üleeuroopalise austamise suunas. Arvan, et kõik, kes tahavad seda sammu meiega astuda, peaksid seda kohustust tõsiselt võtma ja selle raporti poolt hääletama.

  Pierre Jonckheer (Verts/ALE). – (FR) Proua juhataja, korrates eelmise sõnavõtja öeldut, olen ma isiklikult seotud vana Euroopa ideega samaaegsest ühtlustamisest ja täiustamisest: niinimetatud ülespoole ühtlustamisest. Selle tulemusena mõtlen ma, miks lükatakse nende raskustes olevate inimeste puhul tagasi kõige kaitsvamate eeskirjade järgi joondumise. Leian, et tuleks märkida, et nõukogu deklaratsioonid ei ole seaduslikult kohustuslikud ja et kui me oleme nii teadlikud allapoole joondumise ohust, peaksime me direktiivi kaasama õigusliku mehhanismi. Samuti arvan ma, et riikidele aitamiseks tasuta õigusabi pakkumisel keerulistes tingimustes – eriti rahaliselt – on vaja moodustada Euroopa Solidaarsusfond.

Veel ühe märkuse tahaksin teha menetluskorra kohta. Hr Barrot, meil on siin tegemist segase kaasotsustamismenetlusega. Mina olen üks parlamendiliige 780st. Praegu on ainus hetk tänase päeva jooksul, mil mul on võimalus sõna võtta ja muudatusettepanekuid esitada, ja kui me ei taha, et kinnipidamisest saab reegel, hr Deprez, siis peaksite lugema muudatusettepanekuid nr 82 ja 95, mis täpsustavad näiteks, mida peetakse silmas põgenemisohu all. Lugege kõiki muudatusi ja hääletage muudatusettepanekute nr 79 ja 98 poolt, mis täpsustavad tingimusi, mille alusel võib saatjata alaealisi ELi territooriumilt välja saata. Esitatud muudatusettepanekute eesmärgiks on teksti täiustada ja ma arvan, et parlamenti ei tohiks vastamisi seada pooleldi nõustumise menetlusega, mis just nimelt praegu toimumas on.

  Mario Borghezio (UEN). – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, Euroopa immigratsiooni poliitikas on oluline viga: selle ainsaks lähtepunktiks on inimõiguste kaitse, samas kui on vaja mõelda ka inimeste õiguste, nende vabaduste, turvalisuse ja sissetungimise vastu oleva õiguse kaitsmisele.

Oma filantroopiliste muudatustega kehtestavad vasakpoolsed ebaseaduslike immigrantide tagasisaatmiseks mittepoliitika. Euroopa ombudsmani institutsioonist tuleb ainult demagoogiat. Kas me tahame ombudsmani anda ka ebaseaduslikele immigrantidele? Tõsine poliitika on selline, mis võitleb globaalsuse huvides, soovib inimesed välja juurida nende territooriumilt, sest peab neid headeks, orjadeks või uuteks tarbijateks. Meie oleme selle vastu.

Kui Vahemeri on surnuaed, siis lasub moraalne vastutus neil, kes avasid väravad ebaseaduslikele laevadele. Oleme alati hukka mõistnud selle kohutava, näiteks Lampedusast lähtuva, inimkaubanduse. See on häbistav. Kui need vasakpoolsete esitatud muudatused vastu võetaks, oleks Euroopa immigrantide tagasisaatmise poliitikaga ühel pool enne, kui seda isegi kehtestada jõutakse.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL). – (EL) Pr president, direktiivi ettepanek on vastuvõetamatu ja varjab küüniliselt ELi ja selle poliitika tegelikku ebainimlikkust.

Te loote seadusi armetute immigrantide, nende seas alaealiste laste 18 kuu pikkuse kinnipidamisaja kohta koonduslaagrites, kus elamistingimused on inimühiskonnale häbiks. Samuti keelate neil järgmise viie aasta jooksul uuesti ELi territooriumile siseneda, ka seaduslikult. Vabatahtlik tagasipöördumine on täielik naljanumber, sest see ei ole midagi enamat kui sundimine. Te ütlete neile, et nad peavad kas vabatahtlikult lahkuma või minema vanglasse, et saada seejärel 18 kuu jooksul välja saadetud.

Te kohtlete kurjategijatena omaenda poliitika ohvreid. Te pommitate Afganistani ja virisete pagulaste pärast. Te rüüstate kolmanda maailma riike ja kaebate majanduslike migrantide pärast, kelle tõttu kapitalistide rahakotid paisuvad.

Nende uute meetmetega suurendate te muu hulgas orjakauplejate ja salakaubaveo ringkondade kasumit, sest mida karmimad on meetmed, seda kõrgemad on hinnad. Te muudate olukorra veelgi halvemaks immigrantide ja teiste tööliste jaoks, kes on sunnitud deporteerimise ähvardusel õigusteta töötama nende uute sunnimeetmete alusel.

Võite olla kindlad, et töölised, kolmandate riikide kodanikud ja Euroopa kodanikud ei lepi nende meetmetega.

  Carlos Coelho (PPE-DE). – (PT) Pr juhataja, asepresident Barrot, daamid ja härrad, kas meil on nendes valdkondades Euroopa lähenemisviisi vaja või mitte? Tavaliselt vastame me jaatavalt. Kuidas me sellele küsimusele läheneme? Suurem osa siin täiskogus viibijatest sooviks, et me reguleeriksime seaduslikku immigratsiooni ja võitleksime ebaseadusliku immigratsiooniga.

Nagu volinik Barrot juba mainis on tagasisaatmise poliitika selle strateegia oluline osa. Meil on direktiiv miinimumstandardite kohta. Kas me tahame enamat? Kas me tahame paremaid standardeid? Olen kindel, et me kõik tahaksime paremaid standardeid, aga me põrkasime nõukogu järeleandmatuse vastu ja seega on poliitiline küsimus järgmine: kas on parem omada neid miinimumstandardeid või üldse mitte mingeid standardeid?

Minu vastus on selline: ma usun, et parem on omada neid miinimumstandardeid ja ma tahaksin tänada oma kolleegi hr Weberit tehtud töö eest ja korraldatud läbirääkimiste eest.

Lubage mul tuua kaks konkreetset näidet: viieks aastaks kehtestatud riiki uuesti sisenemise keeld. Olen kindel, et teised eelistaksid teistsuguseid ajalisi piiranguid, aga hetkel on liikmesriike, kus ei eksisteeri mingeid piiranguid, näiteks Austria, Taani ja Prantsusmaa.

Kinnipidamise küsimus... üheksas liikmesriigis ei ole kehtestatud pikimat võimalikku kinnipidamisaega. Ainult kuues riigis on see periood lühem kui selles direktiivis sätestatu. Üks nimetatud kuuest on minu kodumaa Portugal, kus on kehtestatud kahe kuu pikkune periood ja kes on juba väitnud, et peab sellest kinni. Teisisõnu ei kavatse Portugal direktiivi kasutada standardite tähtsuse vähendamiseks.

Lõpetuseks, pr juhataja, tahaksin toonitada seda, mida volinik Barrot juba laste kohta ütles. Siin peame olema eriti hoolikad ja tagama direktiivi inimliku kohaldamise.

  Javier Moreno Sánchez (PSE). – (ES) Pr juhataja, daamid ja härrad, see direktiiv on samm ühise immigratsioonipoliitika suunas. See on vajalik samm, millega peavad nüüdsest üldise Euroopa lähenemise osana kaasnema teised sammud.

Peame välja töötama seadusandlikud ja finantsinstrumendid, mis võimaldavad meil otsustavalt avada oma uksed seaduslikele immigrantidele ja aidata neil integreeruda meie ühiskondadesse. Samal moel peame takistama ebaseaduslikku sisserännet ja ebaseaduslikku tööd ning aitama lammutada inimkaubandusega tegelevaid maffialaadseid võrgustikke.

Kõike seda saab saavutada ainult läbi tiheda koostöö päritoluriikide ja transiidiriikidega. Seega innustame me komisjoni kasutama oma algatusvõimet ja palume nõukogul nii pea kui võimalik vastu võtta kõik siiani ootel olevad direktiivid, sest üldiste meetmeteta ei mõista kodanikud seda direktiivi. Selle eesmärgiks on tuua kokku 27 erinevat õigusakti tagamaks tõhus tagasisaatmise kord ning väärikus ja austus immigrantide põhiõiguste vastu.

Läbi muudatuste tahab sotsialistide fraktsioon direktiivi viia kooskõlla kõige arenenumate ja kaitsvamate õigusaktidega. Meie, Hispaania sotsialistid rõhutame eriti alaealiste kaitset ja nende eest hoolitsemist ning me palume, et nad saaksid juurdepääsu haridusele ja et nad võetaks vastu spetsiaalsetesse vastuvõtukeskustesse. Samuti tahame soodustada vabatahtlikku tagasipöördumist ja parendada menetluse õigustagatisi.

Daamid ja härrad, lõpetuseks tahaksin tervitada raportööri hr Weberi ettepaneku tagasilükkamist, kes otsis menetlusest kiiremat väljapääsu, mis oleks nõrgendanud kaasotsustamise võimu ja selle koja usaldusväärsust.

Praegusel ajal vajame me tugevat parlamenti, mis suudab oma vastutusi kanda.

  Sarah Ludford (ALDE). - Pr juhataja, hääletan igasuguse kahtluseta selle direktiivi poolt, mitte sellepärast, et see on ideaalne, vaid kuna see tõstab standardeid teatud liikmesriikides. Ja tõepoolest, selle direktiivi väärtuse hinnang tuleneb loomuvastaselt asjaolust, et Ühendkuningriik otsustas sellega mitte liituda. Ühendkuningriik ei soovi, et teda piiraksid direktiivi kõrgemad standardid, vähemalt mitte ajalised piirangud ja kinnipidamise tingimused, nagu näiteks immigrantidest kinnipeetavate eraldamine süüdimõistetud kurjategijatest, mida hetkel Ühendkuningriigis alati ei toimu, ning asjaolu, et sunnimeetmed peavad olema proportsionaalsed ja austama põhiõigusi ja inimese väärikust, mis kõik on selle teksti väärtuslikud elemendid.

Esitatud on palju väärteavet ja mul on kahju, et keegi informeeris valesti Boliivia presidenti, kes kirjutas eile Briti ajalehes The Guardian. 18 kuud ei ole standardne kinnipidamisaeg. Direktiiv ütleb, et nimetatud aeg ei tohiks olla pikem kui kuus kuud, välja arvatud juhul, kui vaatamata liikmesriikide püüdlustele võtab väljasaatmine kauem aega sest asjaomane isik ei tee koostööd või esinevad viivitused kolmandast riigist dokumentide saamisel.

Arvan, et eriti väärtuslikud on sätted, mis võtavad arvesse lapse parimaid huvisid, pereelu, tervislikku seisundit, tagasisaatmise mittelubamise põhimõtet ja erisätteid saatjata alaealiste kohta ning need aitavad migrante väljasaatmise ohu korral. Üliolulised on sätted, mis käsitlevad kinnipidamise põhjusi ning edasikaebamisi ja kohtulikku läbivaatust. Kuigi ma kavatsen standardite tõstmiseks toetada seda puudulikku, kuid vajalikku direktiivi, pean ma rõhutama, et see on vaid asja üks külg. Me peame kehtestama õiglase pagulaste vastuvõtusüsteemi ja korraliku seadusliku immigratsiooni poliitika.

  Willy Meyer Pleite (GUE/NGL). – (ES) Pr juhataja, daamid ja härrad, on täiesti häbiväärne taotleda enam kui 8 miljoni inimese deporteerimist haldusaresti alusel.

Kui see otsus vastu võetakse, nagu see kahjuks juhtuda võib, teeb see lõpu kaitsvale Euroopale. Paljud eurooplased kogesid haldusaresti diktatuuride all elades ja see on kontseptsioon, mis saab olema valdav 8 miljoni inimese väljasaatmisel.

Mittetoetav Euroopa seega konsolideeritakse. Liikmesriigid, kes soovivad selle kontseptsiooni taaselustamist on samad, kes on käesoleval majandusaastal esimest korda vähendanud toetust rahvusvahelisele koostööle.

Aastatuhande eesmärke ei ole võimalik saavutada ja see saab olema meie, vana Euroopa panus näljahädadesse ja toidukriisidesse, solidaarsust väärtustava vana Euroopa panus!

Usun Euroopa mobilisatsiooni ja kutsun üles seda tegema neid kodanikke, kes sellise õigusakti tagasi lükkavad.

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE). - (RO) Kallid kolleegid, Euroopa Komisjon on teada saanud, et aastal 2006 viibis ELis umbes 8 miljonit ebaseaduslikku immigranti. EL ei saa enam kauem seda probleemi ignoreerida. Peame leidma lahendused; me ei saa mängida nende inimeste eludega, aga on selge, et olukord iseenesest ka ei lahene.

Komisjoni poolt hiljuti pakutud instrumendid ebaseadusliku sisserände kontrollimiseks ei saa anda positiivset tulemust enne kui laheneb ka ebaseaduslike emigrantide probleem. Me elame Euroopas, mille sisepiirid on kaotatud, sel põhjusel vajame seda direktiivi, et võiksime astuda esimese sammu ebaseaduslike immigrantide repatrieerimise ühise poliitika suunas.

Mõned valitsusvälised organisatsioonid arvavad, et EL on vastu võtnud veelgi represseerivama poliitika immigratsiooni valdkonnas ja peavad tagasisaatmise direktiivi „häbi direktiiviks“”. Ma saan aru nende valitsusväliste organisatsioonide murest dokumentideta inimeste kaitsmise osas, aga ma innustan neid organisatsioone olukorda vaatama realistlikust vaatenurgast. Millised oleksid lahendused ebaseaduslikele immigrantidele, kes sisenevad ELi Malta, Kanaari saarte, Kreeka, Itaalia või viimasel ajal ka idapoolse välispiiri kaudu ning kes püüavad ELi elama asuda? Eksisteerib oht, et nendest immigrantidest saavad musta tööturu, ebaseadusliku kaubanduse või isegi terroristide radikaliseerumise ohvrid. See oht on tõene ja just seepärast peab nende olukorda reguleerima kas repatrieerimise teel või neile varjupaiga või riiki jäämiseks loa andmise teel.

Läbirääkimised nõukoguga on viinud lahendusteni, mille võib kahtlusteta heaks kiita, eriti tundlikes valdkondades nagu haavatavate inimeste ja saatjata alaealiste kaitse, tingimused repatrieerimiseks päritoluriiki või riiki, kus EL on selles valdkonnas sõlminud kahepoolsed kokkulepped. Leian, et raportööride ja nõukogu tehtud pingutusi tuleks hinnata ja direktiiv tuleks vastu võtta sel esimesel lugemisel esitatud vormis.

  Wolfgang Kreissl-Dörfler (PSE). – (DE) Pr juhataja, ma panen oma märkmed kõrvale. Olin ette valmistanud palju punkte, mille osas sõna võtta, aga ma pean märkima, et me ei ole kindlasti siin saavutanud kõike, milleks me suutelised oleme. Ka mina lootsin enamat või paremaid määrusi. Olen kahevahel: osa minust tahab saada parimat ja teine osa tahab, et siin Euroopa tasandil võetaks vastu otsus, mis hõlmaks miinimumstandardeid ja mida kohaldataks riikides, kus ei eksisteeri mingeid standardeid. Kõik me peaksime heitma pilgu olukorrale oma kodumaal, vaatama, mis seal toimub ja millised standardid kehtivad meie riigis. Kas nad on tõesti nii head?

Euroopa Parlamendina saame me kehtestada vaid miinimumstandardid. Asjaolu, et nõukogul õnnestus üldse kokkuleppele jõuda, on ime, sest neli või viis riiki, nende seas minu enda siseasjade föderaalminister, ei soovinud mingit määrust ja ütlesid, et nad on väga rahul sellega, kuidas asjad nende riigis hetkel on. Nüüd seisab siseriiklike parlamentide ja valitsuste ees väljakutse toimida tunduvalt paremini. Keegi ei takista neil leidmast paremaid lahendusi – kus see kirjas on? Kui ma tudeng olin sain teada, et „seaduste kogusse vaatamine lihtsustab seaduse leidmist“. Hr Deprez’l on õigus: kui te loete kõiki artikleid korraga, siis saab selgemaks, mida me siin saavutada saame. Ega me ei hakka tarkadekivi otsima. Seda pole keegi kunagi leidnud – vastupidi. Siiski tahan, et seda kompromissi kasutataks alusena, nii et tulevikus võiks EL paremini toimida. Minu kolleegidel Bundestag-is, Saksamaa parlamendi alamkojas, ja kõigis Saksamaa liitriikides on oma osa mängida, kuna meie riigis kehtib enne väljasaatmist 18 kuu pikkune kinnipidamisaeg. Meie riiki uuesti sisenemise keeld on palju pikem ja paljudes liitriikides on langetatud vastuvõetamatuid otsuseid. Selle ütlemine on häbiväärne – kõik, mida ma teha saan, on öelda, et see ei ole sammuks edasi. Kogu aeg ainult selle vastu olla – taevake, see ei ole kunagi olnud abiks inimestele, kes selles valdkonnas töötama peavad ja nendele, kes on kinni riikides, kellel puuduvad suunised.

  Marco Cappato (ALDE). – (IT) Pr juhataja, daamid ja härrad, raportöör hr Weber imestas, miks see parlament ei näinud selle direktiiviga kaasnevaid mõningaid positiivseid meetmeid.

Raportöör räägib meiega aga nii, nagu selle parlamendi ees seisaks lõplik hääletus ja tegemist oleks viimase lugemisega, ja kohustusega teostada oma ülesannet selle vastuvõtmisel või tagasilükkamisel. See ei ole nii. Tegemist on esimese lugemisega. Seega on raske mõista, et kui meie ees on täiustamisettepanekud, mis leiavad selles kojas ulatuslikku toetust, vähemalt parempoolsete ja vasakpoolsete seas, ja mis käsitlevad alaealistele antavaid edasisi tagatisi, kolmandaid transiidiriike ning uuesti riiki sisenemise keeldu, miks ei haara me siis sellest võimalusest.

Te ütlete meile, et sellepärast, et nõukogu on otsuse langetanud ja valitsused on otsuse langetanud. See – nagu hr Jonckheer ütles – on meie kui kaasseadusandja volituste salgamine; see tähendab – ja ma ütlen seda kogu austusega kolm aastat kestnud läbirääkimiste jooksul tehtud töö vastu – et me leiame end punktist, kus me ei teosta oma volitusi direktiivi parendamiseks.

Euroopa valitsused vajavad seda parlamenti nimelt sellepärast, et Euroopas ei leviks hirm ja ei töötatakse välja uusi tõhusaid instrumente immigratsiooni vastu võitlemiseks, vaid et Euroopa oleks paik, kus immigratsiooni integreeritaks.

  Patrick Gaubert (PPE-DE). – (FR) Pr juhataja, daamid ja härrad, paljud organisatsioonid ja poliitilised fraktsioonid õhutavad absurdset ideoloogilist kampaaniat selle teksti vastu, mida nad kasutavad ära ja esindavat vääralt poliitilistel põhjustel.

Selle direktiiviga pakume me haavatavas olukorras olevatele inimestele tagatisi, mis tagavad, et tagasisaatmisel austatakse nende õigusi ja väärikust. See ei puuduta õigust varjupaigale, hr Catania. Mulle jääb mulje, et te ei ole sellest veel aru saanud.

Me ei luba oma kodanikel mõelda, et nende esindajad vastutavad teksti eest, mis on vääralt nimetatud „häbiväärseks direktiiviks“. Me ei pea häbi tundma teksti üle, millega kehtestatakse uued tagatised. Tegelik häbi kuulub neile, kes on pimedad ja ei näe või ei taha näha edusamme, mida antud direktiiv võimaldab teha.

Kas me tahame kaasata vabatahtliku tagasipöördumise põhimõtte? Kas me tahame lubada liikmesriikidel säilitada piiramatu kinnipidamisaja? Kas me soovime põhjendatud otsuseid? Kas me tahame, et õigusorganid kontrolliksid kinnipidamise tingimusi? Kas me tahame, et käepärast oleks tasuta õigusabi ja valitsusvälised organisatsioonid? Kas me tahame kaasata perekonna ühtsuse, lapse parimate huvide ja arstiabi põhimõtted? Kõiki tekste saab täiustada, kuid see direktiiv on edasiminek täna kehtivaga võrreldes, mil iga liikmesriik teeb, mida tahab, mõnikord vastuvõetamatult – kas pole nii, pr Roure ja pr Hennis-Plasschaert?

Daamid ja härrad, kutsun teid üles hääletama selle kompromissi poolt, et mitte teha teed teatud isikute poliitilistele manipulatsioonidele selle teksti osas ja pidades meeles konkreetseid edusamme, mida see endaga kaasa toob.

  Inger Segelström (PSE). - (SV) Pr juhataja, alustuseks tänan Manfred Weberit ja kõiki, kes tegid võimalikuks selle arutelu esimese sammu küsimuses ebaseaduslike immigrantide tagasisaatmist käsitlevate ühiste eeskirjade ja korra suunas. Võrreldes eelmiste aruteludega parlamendikomisjonis ja täiskogus leian ma, et teatud põhiküsimustes liiguvad asjad vales suunas ja väheminimliku ELi poole.

Esiteks: inimeste luku taga hoidmine 18 kuu vältel ei ole vastuvõetav. Inimesed võivad hulluks minna ja need inimesed ei ole kurjategijad, vaid isikud, kes soovivad endale ja oma perele paremat elu vaesusest eemal. Teiseks: kui nõukogu ja raportöör ei usu vabatahtlikku tagasipöördumisse, võetakse lapsed ära koolidest ja lasteaedadest, eluruumid vabastatakse ette teatamata ja me tekitame rohkem kahju, kui tekitas võib-olla otsusse järgi ootamise stress, seda eriti laste osas. Kolmandaks: pärast lapse õiguste strateegia vastuvõtmist jaanuaris ei saa parlament nüüd astuda sammu tagasi, lapsi luku taha panna ja neid soovitud moel kohelda. See võib lapsi kogu eluks traumeerida ja mina seda ei toeta. Neljandaks: viis aastat on liiga pikk aeg, et inimesed ei võiks tagasi tulla, kui neil selleks põhjus on. Isegi kõige paremas maailmas ei saa inimesi rühmadesse ühte punti panna; erinevaid juhtumeid tuleb eraldiseisvalt käsitleda ning neid tuleb hinnata ja uurida omaette, näiteks kui asi puutub naiste ja laste osasse inimkaubanduses.

Paljud inimõiguste täitmist kontrollivad organisatsioonid on esitanud oma seisukohti ja nad on mures ja leiavad, et kompromiss on ebapiisav ja lähenemisviis tundetu. Sotsialistide fraktsiooni muudatusettepanekuid tuleb tervitada. Tänan teid, proua juhataja.

  Panayiotis Demetriou (PPE-DE). – (EL) Pr juhataja, peame esitama järgmise küsimuse: kas ebaseaduslik sisseränne on täna ELis probleem või ei? Vastuseks on, et on küll, ja tõsine probleem. Peame ka küsima, kas selle probleemiga tuleks tegeleda Euroopa tasandil või peaks see jätkuvalt olema iga liikmesriigi eraasi. Vastus teisele küsimusele on „ei“: probleemiga peab tegelema EL. Me oleme oma seisukoha teatavaks teinud. Kas probleemiga tegelemiseks on siiani kohaldatud kõikehõlmavat ja üldist ELi poliitikat? Ka siin on vastus kahjuks jälle „ei“. Me tegeleme probleemiga killustatult ja tänane arutelu puudutab vaid selle tõsise ebaseadusliku sisserände probleemi pealispinda. Siiski saame vaid ühe sammu kaupa edasi liikuda.

Täna, mil me arutleme kompromissi üle, tuleb esitada veel üks küsimus: kas see on täiuslik kompromiss nõukogu ja parlamendi vahel? Vastus on eitav. Kas kompromiss on selline nagu me tahtsime? Kindlasti mitte! Kas kompromiss on selline, mida me saime arutada meile sobival ajal ja mis pakkus meie rahulolu, et saavutasime midagi? Jälle on vastus eitav. Parlament on seda küsimust nõukoguga kaks ja pool aastat arutanud.

Tänan hr Weberit tehtud töö ja saavutatud tulemuse eest, aga ma ei ole selle tulemusega täiesti rahul. Ükskõik, küsimus seisneb selles, kas olukord paraneb. Siin on vastus jaatav. See tõstatab järgmise küsimuse: kas me suudame aja jooksul mõned parandused ellu viia, selle asemel, et lasta olukorral ühel kohal seista? Minu vastus on „jah“, me peame dialoogi ja see on ainult hea. „Maa kuulub kõigile inimolenditele“ on lähenemisviis, mis mind liigutas. Mind liigutab seisukoht, et me ei saa nende inimolenditega põhjendamatult käituda. Me peame reaalsusele otsa vaatama. Eksisteerivad organiseeritud ühiskonnad ja tulgu, mis tuleb, aga me peame kaitsma inimõigusi ja samaaegselt ka organiseeritud ühiskondade ja organiseeritud riikide huve ja õigusi.

  Genowefa Grabowska (PSE). – (PL) Pr juhataja, Euroopas viibivad ebaseaduslikult miljonid inimesed ja neid talutakse siin, sest nad kujutavad endast odavat tööjõudu, neil ei ole õigusi pensioni ega tervishoiuteenuste saamiseks ja nad ei saa vabatahtlikult oma õigusi kohtus taga nõuda. Mul ei ole mingit kahtlust, et igal inimesel, olenemata tema õiguslikust seisundist, on õigus väärikusele ja humaansele kohtlemisele. Seepärast on mul hea meel tervitada Euroopa Komisjoni ettepanekut, mille eesmärgiks on põhimõtete ühtlustamine antud valdkonnas.

Mul ei ole mingit kahtlust, et kõik me siin parlamendis tahame läbipaistvaid ja selgeid ühenduse põhimõtteid ja korda seaduslike immigrantide tagasisaatmise, väljasaatmise ja sisenemise keelu osas. Me oleme neid päris kaua aega oodanud. Parlament on juba veetnud kaks aastat nende lahenduste kallal töötades. Ärgem unustagem, et me peame ootama veel kaks aastat selle direktiivi jõustumiseni, kuna just selline on selle rakendusperiood liikmesriikides. Kuigi direktiiv suurendab minu kahtlusi – meie kahtlusi seoses näiteks immigrantide kinnipidamisajaga, eestkostjata laste kinnipidamisega ja ELi uuesti sisenemise keeluga –, tahan ma küsida, kas ebaseaduslikud immigrandid peaksid jätkuvalt ootama ühtlustatud immigratsioonipoliitikat, millega kaasnevad ka miinimumstandardid. Kas nad peavad olema tunnistajaks arutelule, mis näitab, et Euroopa ei suuda selles küsimuses kokkuleppele jõuda? Ma ei arva nii.

  Stefano Zappalà (PPE-DE). – (IT) Pr juhataja, daamid ja härrad, koos paljude kolleegidega, kes täna hommikul on osalenud ja osalevad selles arutelus siin kojas, kogesin ma seda fenomeni otsesest allikast selle parlamendi ametiaja algul, külastades mitmeid piirkondi Euroopas ja paljusid esmaseid vastuvõtukeskusi.

Ma mõistan, et see fenomen on keeruline ja et sellel on erinevad tahud. Igaüks meist näeb seda tänu oma kultuurile, iseloomule ja poliitilisele positsioonile erinevast vaatenurgast. Me peame aga võtma arvesse üldist vaatenurka ja ma arvan, et see on äärmiselt oluline, asjaolu, et siin ei räägime me mõnest emigrandist nagu see oli saja aasta eest. Me ei räägi väiksest või isoleeritud fenomenist, vaid rahvaste immigratsioonist. Me räägime miljonitest ja miljonitest inimestest, kes liiguvad erinevatel põhjustel, kellest vähesed teevad seda varjupaiga taotlemiseks ja poliitilistel põhjustel, kuid väga paljud otsivad paremaid elamis- ja töötingimusi.

Kuigi aeg kannustab mind kahjuks tagant, ei saa ma jätta tänamata hr Weberit. Ma ei saa jätta tänamata kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjoni praegust esimeest hr Deprez’d ja endist esimeest hr Cavadat ning kõiki kolleege, kellega me kulutasime palju aega selle fenomeni kallal töötades. Olen veendunud, et seadus, mida on võimalik paremaks muuta, on parem kui mitte mingi seadus. Usun ka, et Euroopa toimib õigesti, kui kannab hoolt eelkõige selle keeruka ja olulise fenomeni eest, mida me siin kogeme, õige on hoolt kanda oma kodanike eest.

  Frieda Brepoels (PPE-DE). – (NL) Pr juhataja, daamid ja härrad, tahaksin alustuseks eriti tänada meie raportööri tohutu töö eest ja samuti tema sihikindluse eest selle äärmiselt olulise toimiku puhul. Selle arutelu lõpus on muidugi väga raske mingeid uusi aspekte mainida, aga ma olen väga nõus nende liikmetega, kes ütlesid, et see direktiiv on küll esimene, aga väga oluline samm ulatusliku migratsioonipoliitika suunas. Me kõik oleme silmitsi samade probleemide ja väljakutsetega ja on selge, et meie kodanikud lepivad seadusliku migratsiooniga ja mõistavad seda alles siis, kui poliitikud väga selgelt väidavad, et ebaseaduslik migratsioon ei ole mingil juhul vastuvõetav. Oleme näinud, et ühes kolmandikus meie liikmesriikidest ei kehti selles valdkonnas mingeid eeskirju ja nii märgivad kõik meie poolt siin vastu võetud õigusaktid tegelikult nende riikide jaoks edasiminekut ebaseaduslike migrantide kaitsmise osas.

Tahaksin vaid öelda selle direktiivi vastastele, et riikides, kes juba pakuvad piisavat kaitset ei saa tõepoolest toimuma suuri muudatusi, või ei toimu neid üldse, ja lisaks on nõukogu selgelt väitnud, et direktiivi ei kasutata kaitse kahjustamiseks, mis ulatub direktiivist kaugemale, nagu see mõnes riigis on. Lõpuks tuleb selgitada ka, et liikmesriikidel on vabadus direktiivi ulatusest kaugemale minna.

Direktiivi rakendamise ja läbivaatamise osas pean ma väga oluliseks, et selle eest vastutaksid lisaks komisjonile ka siseriiklikud parlamendid, kuna on ütlematagi selge, et väljasaatmisi tuleb tõhusalt rakendada.

Lõpetuseks, pr juhataja, loodan ma, et suurem osa selle täiskogu liikmetest vaatab poliitilisest dogmast ja manööverdamisest kaugemale ja on valmis panustama realistlikkusse, konkreetsesse, selgesse ja humaansesse lahendusse, mitte ainult ELi huvides, vaid veelgi rohkem ebaseaduslike migrantide huvides.

  Manolis Mavrommatis (PPE-DE). – (EL) Pr juhataja, lubage mul esmalt tänada oma kolleegi hr Weberit suurepärase töö ja saavutatud tulemuste eest ning tänada ka pr Carlottit konstruktiivse koostöö eest arengukomisjonis.

Vahemeremaade jaoks on ebaseadusliku sisserände probleem tõsisem kui riikide jaoks, kes ei oma välispiiri. Näiteks sisenes eelmisel aastal minu kodumaale Kreekasse 112 000 ebaseaduslikku immigranti ja väljastati 58 000 tagasisaatmise otsust. Need on ELis rekordilised arvud ja seega peab EL vastu võtma ühise strateegia selle probleemi käsitlemiseks. Lisameetmeid tuleb võtta immigrantide integreerimiseks ning korralikud tingimused tuleb luua ebaseaduslikult riiki sisenenute tagasisaatmiseks.

EL peab tagama tagasisaatmise poliitika, mis tugineks solidaarsuse põhimõttele ja vastutuse jagamisele arengumaadega. Toetan seda ja toetan ka direktiivi jõustamiserandit: see tugineb peresuhetele, laste parimatele huvidele ja immigrantide tervislikule seisundile. Laste huvid tuleb tagada vajalike sotsiaalteenuste osakondade või advokaatide poolt.

Lõpetuseks: arengukomisjoni kaebus alaealiste kinnipidamise kohta on vastu võetud ja ma olen kindel, et mu kolleegid kiidavad selle heaks.

  Ioannis Varvitsiotis (PPE-DE). – (EL) Pr juhataja, nagu hr Mavrommatis ütles, sisenes möödunud aastal Kreekasse 112 000 ebaseaduslikku immigranti. Enamus neist ei soovinud aga sinna jääda, vaid tahtis edasi liikuda teistesse Euroopa riikidesse. See tähendab, et immigratsiooniprobleem on Euroopa ühine probleem; see puudutab meid kõiki ja me peame sellega ühiselt tegelema.

Seepärast pooldab Kreeka ühist immigratsioonipoliitikat. Muidugi ei lahenda hr Weberi ettepanek probleemi täielikult, aga tegemist on väga positiivse sammuga ja ma õnnitlen teda kogu südamest. Kui me jätkame direktiivis visandatud poliitikaga, siis arvan ma, et mingil hetkel, kas varem või hiljem, leiame end paremast olukorrast.

Keegi ei ole nõus immigrantide ebainimliku kohtlemise või inimõiguste rikkumisega. Kreeka ainus kahtlus on seoses liikmesriikide kohustusega tagada tasuta õigusabi. Ja teate, miks? Seda kahel põhjusel: esiteks on selle kulud tohutud ja Kreeka jaoks takistavad; teiseks sisaldab tasuta õigusabi ebaõigluse elementi. Kui kõigile ebaseaduslikele immigrantidele pakutakse tasuta õigusabi, siis miks ei pakuta seda vaestele seaduslikele immigrantidele, kes meie riiki sisenevad, ja miks mitte ka meie enda vaestele kodanikele?

Arvan, et kõnealusesse artiklisse tehtud lisandusega on see küsimus lahendatud ja Kreeka kahtlused kõrvaldatud. Toetame seega kindlasti ettepanekut ja soovitust.

  Pierre Pribetich (PSE). – (FR) Pr juhataja, daamid ja härrad, läbirääkimised jõudmaks kokkuleppele esimesel lugemisel on takistanud paljusid parlamendi töös saavutatud edusamme.

Praegusel kujul on kompromissi tekst vastuvõetamatu. On vastuvõetamatu, et alaealisi koheldakse täiskasvanutena, et nad jäetakse ilma juurdepääsust haridusele, lubatakse neid saata tagasi riiki, kus nad on oma sugulastest kaugel. On vastuvõetamatu, et ühised eeskirjad ja kord on kehtestatud Euroopa madalaimate standardite põhjal ja et need kisuvad seda direktiivi allapoole; on vastuvõetamatu, et nii paljud uksed jäetakse lahti tõsisele inimõiguste rikkumise ohule, alandavatele kinnipidamisperioodidele, ja et nii paljud inimesed jäetakse sellises olukorra ilma õigusliku katteta.

Kuidas saab valgustatud Euroopa leppida nii kohutava asjaga? Kuidas saab Victor Hugo Euroopa Ühendriikide loojate unistus muutuda pärast nii palju lootust õudusunenäoks?

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). - (SK) Ebaseaduslikult ELis viibivate immigrantidega seostatavad probleemid nõuavad läbipaistvaid, selgeid ja õiglaseid eeskirju. Võttes arvesse, kui aktuaalne – hetkel elab ELis umbes 8 miljonit ebaseaduslikku immigranti – ja keerukas see probleem on, leian ma, et ühise õigusraamistiku loomine on vältimatu.

Direktiiv teeb selgeks, et ebaseaduslikud immigrandid peavad Euroopas lahkuma. Siiski peame me silmas pidama tingimusi, mille alusel see aset leiab ja tagama inimõiguste, eriti isikuvabaduse õiguse austamise.

Kuna lapsed on selles olukorras eriti haavatavaks rühmaks, tervitan ma eriti asjaolu, et direktiivis mainitakse selgesõnaliselt lapse parimate huvide peamist õiguspõhimõtet. Me ei saa ebaseadusliku sisserände probleemi piirata vaid pragmaatilise sunniviisilise väljasaatmiseni ja uuesti sisenemise keeluni. Lõpuks peame me kohaldama ulatuslikumat poliitilist mõõdet, et vähendada ebaseadusliku sisserände stiimuleid.

  Jean-Claude Martinez (NI). – (FR) Pr juhataja, Evo Morales kirjutas meile immigratsiooni direktiivi kohta, et Prantsusmaal tuntakse seda nime all „sans-papiers“. Euroopale kirjutav Ladina-Ameerika riigipea ei ole tegelikult välismaalane, vaid pigem kirjutaks nagu nõbu.

Loomulikult oleme riigid eeskirjadega, mida tuleb järgida; vastasel juhul järgneb korralagedus ja lõpuks kannatavad kõik. Kuna aga immigratsiooni esineb Peruust Tšiilisse, Nicaraguast Costa-Ricasse ja Mozambique’ist Lõuna-Aafrikasse, on immigratsioon globaalne ja globaalsete põhjustega. Globaliseerunud majandusturul on immigratsioon kapitalistliku loogika ülim etapp, kus inimene, kellel pole midagi müüa, saab müüa vaid iseennast. Globaalse migratsiooni tõttu võib olla vajalik omada kokkuklopsitud Euroopa õigusstruktuuri, kuid varem või hiljem tuleb immigratsiooniga tegeleda globaalsel tasandil, nagu seda tehakse toiduainete, pandeemia ja alghariduse küsimuses, sest see on juba globaalne. Seda tuntakse globaalse kaasomandi jagatud valdkondade „reguleerimisena“.

  Petru Filip (PPE-DE). - (RO) Liikmesriikides kohaldatavate ühiste standardite ja korra olemasolu on nõudeks kogu Euroopa haldussüsteemi tasandil ja mitte ainult kolmandate riikide immigrantide tagasisaatmise osas.

Käesoleva raporti koostamine, mis on kahtlemata aktuaalne ja kasulik, annab mulle võimaluse taas tõstatada aruteluks küsimus koostoimivate süsteemide rakendamise vajaduse kohta avalikkusele dokumentide väljastamiseks töökorralduse tasandil kõigis riikides.

Süsteemide koostoimimisvõime dokumentide väljastamiseks kõigis riikides on jätkuvalt peamine eeldus liigsest võimust tulenevate ohtude piiramiseks ja pakub toimiva valemi ühenduse kodaniku seisundist tulenevate õiguste kasutamise tagamiseks.

Selle raporti kvaliteeti hinnates tahaksin toonitada asjaolu, et selle mõju suurendab rakendamise praktiliste tingimuste uuesti läbimõtlemine, mis põhineb halduskorra ja teenuste integreeritud elektroonilise süsteemi võimalust käsitlevatel alusuuringutel. Ehk ei ole veel liiga hilja mõelda Euroopa elektroonilise identiteedi loomisele.

  Nicolae Vlad Popa (PPE-DE). - (RO) Tänu hr Weberi tasakaalustatud raportile on tagasisaatmise direktiiv esimeseks seadusandlikuks algatuseks immigratsiooni valdkonnas, mis edukalt vastu võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu kaasotsustamismenetluse käigus. Olen rõõmus, et mõlemad institutsioonid, keda abistas Euroopa Komisjon, täitsid vastutustundlikult oma kohustusi, luues viite tulevastele failidele.

Tagasisaatmise poliitikat peaks vaatlema täieliku ja sidusa ühenduse migratsiooni ja varjupaiga poliitika olemusliku ja vajaliku osana. Tõhusamad eeskirjad ebaseadusliku sisserände osas võimaldavad liberaalsemate eeskirjade olemasolu seadusliku migratsiooni osas.

Leian, et hetkel on koostatud selged, läbipaistvad ja õiglased eeskirjad tõhusa tagasisaatmise poliitika kui migratsioonipoliitika korrektse korralduse vajaliku elemendi tagamiseks, nagu Haagi programmis kokku lepitud.

  Ewa Klamt (PPE-DE). – (DE) Pr juhataja, me oleme juba aastaid nõudnud kõiki migratsiooni aspekte käsitlevat üldist kava ja tagastamise direktiiv moodustab üsna selgelt osa sellest paketist. Seaduslikku sisserännet ELi saab mõistlikult reguleerida vaid juhul, kui me lõpetame elupaiga pakkumise miljonitele ebaseaduslikele immigrantidele ja asetame selle olukorra samale pulgale seadusliku sisserändega.

Kui pr Roure viitab ebaseaduslike immigrantide „õigusele“ vaesusest pääseda, pean ma talle meenutama, et ainuüksi Aafrika mandril elab 922 miljonit inimest ja enamus neist elab vaesuses ning et Indias on 1,1 miljardit inimest, kellest paljud tahaksid tulla ja meiega siin Euroopas liituda. Nii ei ole õige asju reguleerida. Seega toetage seda tagasisaatmise direktiivi, et teha meile viimaks ometi võimalikuks tõeliselt heade määruste koostamine seadusliku immigratsiooni osas, et me saaksime tõesti inimesi aidata.

  Dragutin Mate, nõukogu eesistuja. − (SL) Tahaksin muidugi lisada midagi sellele, mida ma olen hoolikalt kuulanud ja mida te oma sõnavõttudes öelnud olete.

Esiteks tuleb väga selgelt väita, et täna räägime me siin tagasisaatmise direktiivist, ebaseaduslikust sisserändest, mitte varjupaigast või varjupaigamenetlusest. Nende kahe vahel on suur erinevus. Varjupaiga direktiiv jõustus aastal 2003 ja toimib.

Täna püüame me astuda sammu edasi. Meie jaoks on oluline astuda see samm edasi ja oma poliitilises avalduses, mida te eelviimasel leheküljel lugeda võite, võttis nõukogu kohustuse, millega isikute puhul, kes vastavad kinnipidamise tingimustele, kuid mitte kõikehõlmavalt, võib kinnipidamist teostada kuue kuu vältel. Lisaks pikendatakse erandjuhtudel, kui see on konkreetselt sätestatud, kinnipidamisaega veel 12 kuu võrra. 18 kuu pikkune periood ei ole automaatne, nagu me oleme täna juba korduvalt kuulnud. See ei ole tõsi.

Lisaks võttis nõukogu poliitilises avalduses selge kohustuse ja ma tsiteerin: „Nõukogu väidab, et selle direktiivi rakendamist ei tohi kasutada põhjusena selliste sätete vastuvõtmiseks, mis on vähem soosivad isikute suhtes, kellele seda kohaldatakse“.

See tähendab, et üksik riik ei tohi seda teha, kuid selliseid riike on kuus – ma olen sellest rääkinud kõigi kuue ministriga. Läbirääkimiste käigus nõukoguga väitsid kõik kuus ministrit, et see periood on vähem kui kuus kuud. Siiski kehtivad suures osas liikmesriikides palju pikemad perioodid, isegi piiramata perioodid, ning päris mitmes liikmesriigis peavad nüüd immigrante kinni piiramata aja jooksul, või on neil teoorias see võimalus.

Siinkohal tahame edu saavutada. Lisaks on meie jaoks oluline edusammude tegemine. Tahaksin muidugi iseäranis mainida haavatavaid laste rühmi. Soovitan tungivalt parlamendil taas heita pilk artiklile 5 ja artiklile 15a. Seal väidetakse selgelt, et laste tingimused ei tohi olla halvemad ja et neile tuleb tagada juurdepääs haridusele ja lasteaedadele. Neile tuleb eluase leida spetsiaalsetes institutsioonides, mis seda võimaldavad. Kitsendused on väga karmid.

Siinkohal olid ka läbirääkimised väga karmid ja mitte mingil juhul lihtsad. Ma ei tea, kas kõik kolleegid suudavad seda ette kujutada, kuid toon siin vaid ühe pisikese näite läbirääkimiste kohta. Ühe artikli, artikli 14 puhul kestsid läbirääkimised neli tundi, neli tundi iga konkreetse sõna üle.

Liikmesriigid on taibanud, et see probleem on vaja lahendada ELi tasandil. Ja mille üle te siin täna otsustate? Kas me lahendame selle siseriiklikul tasandil, nagu siiani tehtud, või ELi tasandil. Üks kolleeg sõnastas selle väga osavalt: ebaseaduslik sisseränne, see on probleem. Siin ei ole küsimus selles, kas see on probleem või ei. Muidugi on. Selles valdkonnas on vaja kord majja lüüa ja seda tuleb teha kõige tsiviliseeritumal viisil. Nii et me peame astuma esimese sammu. Ma tean, et paljude inimeste jaoks ei ole see hea kompromiss, aga me peame olema teadlikud, et ka liikmesriikide jaoks on see kompromiss heakskiitmise piiri peal.

Peate aru saama, et väga paljud liikmesriigid ei soovi selles valdkonnas ühist poliitikat. Paljud liikmesriigid on väga õnnelikud, kui saavad seda omal moel reguleerida oma kodus omaenese eeskirjade kohaselt, ilma Euroopa Parlamendi nõusolekuta ja Euroopa institutsioonide järelevalveta. Ja hetkeolukord on hullem, kui me täna siin ette kujutame. Sel põhjusel kordan ma, et tegemist on väga olulise sammuga edasi.

Mida siin siis täna otsustati? Me ei otsusta nende artiklite tegeliku sõnastuse üle või läbirääkimiste edukuse üle nõukogu poolt hr Weberi ja minu ning komisjoni ja volinike vahel. Me otsustame integratsioonipoliitikate terviklikkuse üle. Kui me täna jõuame punkti, kus me ütleme „EI“ sellele ebaseadusliku sisserände direktiivile, võite vaid ette kujutada, kui raske on edasi liikuda otsuse langetamise, koos otsuste langetamise juurde seadusliku migratsiooni osas.

Me peame selle esimese sammu astuma ja kui me seda täna ei tee, jäävad tulevik ja selle vastuvõtmise meetod väga, väga kaugele. Võin teile siin täna öelda, et kui direktiivi esimesel lugemisel vastu ei võeta pöörduvad paljud liikmesriigid läbirääkimistel tagasi oma algsete seisukohtade juurde, mis on äärmiselt jäigad ja kindlad. Siis möödub muidugi palju aega, enne kui me jälle siin istume ja otsustame mõne ühise seisukoha vastuvõtmise üle.

Lõpuks tuleb kompromiss vastu võtta. Vastu ei võeta äärmuslikke seisukohti. See on demokraatia nurgakivi. Asi ei ole nii, et kellegi sõna jääb peale ja loomulikult hindan ma kõigi valitsusväliste organisatsioonide ja teiste institutsioonide seisukohti, kes neid meile esitasid ja võitlevad olukorra parandamise nimel. On õige, et nad selle eest võitlevad, kuid meie peame olema teadlikud, et viimases analüüsis anname me kõik, meie nõukogus ja teie parlamendis, vastust oma valijatele ja me teame, millised raskused nendes valdkondades tekivad. Nagu ma olen nüüdseks selles kokkvõtvas sõnavõtus juba mitu korda väitnud, on tegemist esimese sammuga ja väga olulise sammuga, mille me peame koos astuma sellel rajal ebaseaduslike immigrantide õiguste parandamise ja üldiselt migratsioonipoliitikate sõnastamise suunas.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Pr juhataja, ma annan oma sõnavõtus vaid mõningast lisateavet antud arutelu osas.

Esiteks, kui tagasisaatmise direktiiv jõustub, ei juhtu see eraldiseisvalt. See on osa seeriast, mis tugineb koordineeritud immigratsioonipoliitika kontseptsioonile. Nagu mitmed parlamendiliikmed märkisid, saavad eksisteerima ka tekstid seadusliku sisserände kohta ning tekstid, mis tugevdavad meiepoolset pagulaste vastuvõttu. Samuti saab kehtima, ja juba kehtib koordineeritud poliitika kolmandate riikide kohta, kust immigrandid pärinevad. Olen veendunud, et ainult läbi partnerluse kolmandate riikidega suudame me saavutada edu selle koordineeritud immigratsioonipoliitika jaoks vahendite ja võimaluste leidmiseks. Seda tahtsin ma kõigepealt öelda.

Teiseks tahaksin teile meenutada, et direktiivi väärtus − ja see on väga oluline − on anda meile õigusraamistik, mis võimaldaks meil kohaldada ühenduse mehhanisme, mis tähendab, et me saame kontrollida ühenduse õigustiku järgimist, nimelt rikkumismenetlust, Euroopa Kohtu õiguspädevust, komisjoni aruandlust ja Euroopa Parlamendi teostatavat kontrolli. Sellise direktiivi eeliseks on, et see loob võimalused palju tõhusamaks kohtulikuks kontrolliks.

Kolmas punkt, mille üle parlament mõelda võiks on, et parlament on ikkagi asju edasi liigutanud, eriti läbi lapsi käsitlevate artiklite. Nende uute artiklite, artikli 8a ja artikli 15a olemus seisneb selles, et nii kaua kui võimalik, ei tohi lapsi kinni pidada. Kui see ikkagi juhtub, seisneb direktiivi lisandväärtus asjaolus, et see sunnib liikmesriike, kes on otsustanud lapsi kinni pidada, järgima artiklis 15a määratletud miinimumtagatisi, mida teie just mainisite, hr Mate.

Neljas punkt, mida ma lisada tahaksin on, et meil on ka rahalisi vahendeid, mida tuleks kasutada. Meil on Tagasisaatmise Fond, kuhu kuulub umbes 700 miljonit eurot, mis peaks võimaldama meil osutada toetust õigusabi, tervishoiuteenuste ja teatud päritoluriikidesse uuesti integreerumisega seonduvate probleemide osas.

Viienda punkti laenan ma hr Deprez’lt, kes mainis, et komisjon vastutaks raporti kirjutamise eest kolme aasta jooksul. Tahan rõhutada, et mitte ainult see raport ei pane meile kohustust, vaid kõik, mis sellele tekstile aluseks: soov teostada ELi korra osas kohtulikku läbivaatust, menetlused, mis püüavad tasakaalustada õiguspärasuse vajadust, ilma milleta me ei saaks avalikku arvamust seadusliku sisserändega leppima, vastu vajadust tagada inimõiguste konventsiooni põhimõtete järgimine. Võin teile öelda, et kui see direktiiv vastu võetakse olen ma isiklikult seotud selle rakendamisega tagamaks, et me ei kaota seda vaimu silmist.

  Manfred Weber, raportöör. − (DE) Pr juhataja, daamid ja härrad, tahaksin esmalt tänada teid läbimõeldud arutelu eest. Sellise emotsionaalse teema puhul on imetlusväärne, et me suudame seda objektiivselt teha. Pean ütlema, et võttes arvesse siin täna kaetavate teemade ulatust tunnen ma uhkust, et olen selle parlamendi liige.

Oli ka üks kõrvalekalle: hr Catania süüdistas meid kõiki Vahemere massihaua olemasolu eest vastutamises. Ma ei poolda sellist strateegiat, millega saavutatakse poliitilist mõju inimeste emotsioonidele ja hirmudele rõhumise läbi. Kõik me siin anname oma parima nende inimeste aitamiseks.

Ma ei taha öelda enam midagi muud direktiivi sisu kohta, kuna sellest on juba piisavalt räägitud. Tahaksin öelda midagi töökäigu kohta. Meie kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjoni esimees kõneles väga targalt. Ta soovitas Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioonil selles protsessis väga omapäraselt edasi liikuda. Me oleme oma muudatusettepanekud tagasi võtnud. Tahaksime, et muudatusettepanekute üle hääletataks, nii et me andsime sellesse oma panuse. Koostasime siseasjade komisjonis sadu muudatusettepanekuid ja korraldasime seal valdava enamuse. See tähendas, et kõik huvitatud liikmed võisid osaleda.

Tahaksin öelda midagi ka valitsusväliste organisatsioonide kohta. Ma saan aru, et nad ei ole õnnelikud. Kui me siin keskkonnaprobleeme arutame, ei ole Greenpeace kunagi rahul meie saavutatud tulemusega. Valitsusvälise organisatsiooni ülesanne on avaldada üha suurenevat survet, aga ma võin juba täna teile öelda, mis juhtub: kui me selle direktiivi vastu võtame, siis on kasutavad need samad valitsusvälised organisatsioonid, kes praegu protesteerivad, juba homme neid õiguslikke võimalusi ja algatavad menetlusi Euroopa Kohtuga. Samuti ennustan ma, et vasakpoolsed kolleegid, kes täna on selle direktiivi vastu, paluvad homme komisjonil või volinik Barrot’l rakendada seda, mida me siin täna vastu võtsime. Nad püüavad inimestele luua eeliseid selle õigusliku aluse baasil. Seega ütlen ma nii: tegemist ei ole ideaalse olukorraga, kuid me oleme suure sammu edasi liikunud.

Üks mõte veel: kahjuks ei viibi siin pr Roure ja hr Fava Euroopa Parlamendi sotsialistide fraktsioonist. Nad on väljas teleintervjuusid andmas ja oma seisukohta väljendamas. Nad ei kuulnud seda, mida ütles hr Mate: et me kas astume selle sammu edasi – palju tänu siinkohal veel kord nõukogu eesistujale Sloveeniale – või ei toimu paljude aastate jooksul mingit edasiliikumist. Me muudkui räägime, et peame saavutama otsustavat edu, kuid me ei saavuta midagi. Seega ei ole küsimus homme selles, kas see direktiiv on ideaalne või mitte. Küsimus on lihtsalt selline: „kas see viib ELi edasi?“ Homme võime sellele küsimusele vastata kõval ja selgel häälel „jah“.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme kell 11.30.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

  Louis Grech (PSE), kirjalikult. – Väljapakutud direktiivi ebaseaduslike migrantide tagasisaatmise kohta tuleks tervitada püüdluse eest vastu võtta ühised standardid ja see on samm õiges suunas. Siiski ei õnnestu sel tagada mõningaid pagulaste ja inimõigustega seonduvaid tagatisi ja samuti ei käsitle see selliste liikmesriikide erivajadusi ja probleeme nagu Malta, keda antud probleem mõjutab ebaproportsionaalses ulatuses tänu nende suurusele, rahvastikule ja vahenditele.

Tahaksin veel kord rõhutada ja korrata punkti, et selles küsimuses on vaja ühist Euroopa poliitikat, mis käsitleb põhiprobleeme nagu seda on a) „kohustusi jagavate“ poliitikate vastuvõtmine kõigis liikmesriikides, b) Dublin II läbivaatamine, c) piisav rahaline toetus, d) elujõulisuse hindamine või vastasel juhul keskuste, näiteks töökeskuste loomine päritolu- ja transiidiriikides, e) realistliku tagasisaatmise poliitika väljatöötamine, f) õigeaegse integratsioonipoliitika rakendamine ja g) võitlus organiseeritud kuritegevuse (kaasa arvatud inimkaubandus), ksenofoobia ja rassismi vastu.

Spetsiaalselt seadusliku ja ebaseadusliku immigratsiooniga tegeleva asutuse moodustamine oleks äärmiselt kasulik nende küsimuste käsitlemiseks kõikehõlmaval ja integreeritud viisil.

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult. – (FI) Pr juhataja, selle pakutud õigusakti esimene väljakutse seisneb asjaolus, et tegemist on meie esimese katsega kehtestada ühenduseülesed immigratsioonipoliitika normid. Terves ühenduses kohaldatava poliitika loomine saab olema väga suur saavutus.

Immigratsioonipoliitika on tundlik põhiõiguste ja inimõiguste küsimuses. Nõustun kõigiga, kes on väitnud, et kompromissi ettepanekus leidub delikaatseid punkte, kui asi puutub põhiõigustesse ja inimõigustesse.

Seadusandjatena aga peame vaatama pilti tervikuna: status quo säilitamine ei tule üldse kõne alla. Esiteks puudutab see vahi all pidamise tingimusi. Mitmes liikmesriigis ei kehti vahi all pidamise osas seaduslikke ajapiiranguid. Lisaks ei ole sageli kohaselt reguleeritud ka vahi all pidamist käsitlevad kriteeriumid. Teiseks rakendavad paljud liikmesriigid piiramata ajaga riiki sisenemise keeldu. Neil põhjustel eelistaksid paljud liikmesriigid, et kompromissi ettepanekud ja ka terve seadusandlik algatus hääletamisel läbi kukuks.

On väga oluline, et direktiiv rakendaks tagasisaatmise osas ühenduse kontrollimehhanisme. Sel moel saame me tagada, et teatud miinimumstandardid kehtivad varsti kõigis liikmesriikides.

Olen tänulik raportöörile hr Weberile selle eest, et tal õnnestus läbirääkimistel saavutada olulised täiustused nõukogu seisukoha osas ja seda tulemusega, et tagatakse meie humanitaareesmärgid. Eriti olulised on muudatused, mis on tehtud laste, perede ja vähemuste kaitsmiseks.

  Roselyne Lefrançois (PSE), kirjalikult. – (FR) Tekst, mille üle homme hääletatakse, kujutab endast selget sammu tagasi, mitte ainult komisjoni algse ettepanekuga seoses, vaid eelkõige seoses kogu kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjonis, mille liigema olen, tehtud tööga.

Meie, sotsialistid pooldame miinimumeeskirjade rakendamist riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise osas, sest me pooldame vastutustundlikku ja inimlikku lähenemisviisi ebaseaduslikule sisserändele ja saame aru, et mõned ELi liikmesriigid rakendavad selles valdkonnas põhiõiguste austamise seisukohast vastuvõetamatuid poliitikaid.

Meil ei ole muud valikut, kui märkida, et kompromiss, mida toetavad konservatiivid ja suures osas ka liberaalid, ei too antud valdkonnas kaasa mingeid edusamme. See ei kehti varjupaiga taotlejatele ega piiridel kinnipeetud inimestele. Eelkõige annab see liikmesriikidele liiga suure tegevusulatuse põhiküsimustes nagu seda on alaealiste õigused ja kinnipidamise kestus.

Vastavalt tuleks kinnipidamisaega pikendada 18 kuuni. Nagu paljud mu kolleegid keeldun ka mina toetamast selliste inimeste nii pikaks ajaks luku taha panemist, kelle ainsaks süüks on Euroopast parema elu otsimine.

Seepärast, kui Euroopa Parlamendi sotsialistide fraktsiooni ei toetata, hääletan ma oma südametunnistuse järgi ja selle teksti vastu.

  Vincent Peillon (PSE), kirjalikult. – (FR) Pr juhataja, daamid ja härrad, homme peame me hääletama teksti üle, mida liikmesriigid ja kõige konservatiivsemad meie hulgas nimetavad kompromissiks. Ärge laske end aga ninapidi vedada: see tekst ei ole kompromiss, vaid hoopis kompromiteeriv.

Mida nõukogu ja raportöör veel selle tagasisaatmise direktiiviga soovitavad kui mitte seda, et me pooldaksime seda, et liikmesriikidel oleks võimalus 18 kuuks luku taha panna inimolend, kes on küll riiki saabunud ebaseaduslikult, kuid ei ole süüdi üheski kuriteos, ja seejärel saata ta Euroopa territooriumilt välja veel viieks aastaks?

Parlamendil on viimaks ometi immigratsiooni küsimuses kaasotsustamise õigus. Selle tagajärjel ei ole meil ainuüksi sama tõsiselt töötada kui nõukogu, vaid see on ka meie kohustus. Ärgem raisakem seda võimalust: direktiivi praegusel kujul vastu võttes lubaksime me nõukogul hävitada kõik siin viimase kolme aasta jooksul kestnud läbirääkimiste käigus inimõiguste osas saavutatud edusammud.

Seega loodan ma, et me lükkame selle teksti tagasi; see on tõeline karikatuur enesessetõmbumisest ja oma väärtuste unustamisest, mis meid nii väga ohustab.

Me vajame tõelist Euroopa immigratsioonipoliitikat, mitte poliitikat, mis koosneb Euroopa Kindluse petlikust kaitsest.

  Gabriele Zimmer (GUE/NGL), kirjalikult. – (DE) Häälteenamus Euroopa Parlamendi õiguse osas toob kaasa ulatuslikud väljasaatmised.

Need kaheksa miljonit inimest, kellel ei ole kehtivat elamisluba ja kellest paljud on ELi liikmesriikides elanud aastaid, seisavad nüüd silmitsi kinnipidamise ja deporteerimisega. Siseministrid tahtsid enne ELi seadusliku immigratsiooni ühtset reguleerimist „platsi puhtaks lüüa“. Hiljuti rääkis Peter Altmaier, Saksamaa siseasjade föderaalministeeriumi parlamendi riigisekretär, teleuudistes suu puhtaks ja ütles, et Saksamaa õnneks on tulevikus lihtsam eemaldada neid inimesi, kellest Saksamaa lahti tahab saada.

Nõukogu ja hr Weberi, Euroopa Parlamendi ja Baierimaa Kristlik-Sotsialistliku Liidu liikme, esitatud kompromissteksti kohaselt võib kohaldada kuni 18 kuu pikkust kinnipidamist, lapsi võib eraldada nende peredest ja väljasaadetutel saab keelata ELi viie aasta jooksul siseneda. Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon, vasakpoolne fraktsioon, protesteerib selle ebainimliku käitumise vastu.

See direktiiv on hävitav ELi püüdele teha endale nime organina, mis rahvusvaheliselt inimõiguste austamist toetab. Liikmetele esitatud ühiskaebuses nõudsid 44 Aafrika ja Ladina-Ameerika piirkonda eelnõu tagasilükkamist. Boliivia president Evo Morales juba meenutas liikmetele võimsas ja emotsionaalses kirjas, et Euroopa pagulased on viimase kahe sajandi jooksul leidnud pelgupaiga vaesuse ja represseerimise eest, aga ka sõprust teistel mandritel.

5. Ühisraha kasutuselevõtt Slovakkias 1. jaanuaril 2009. aastal (arutelu)

  Juhataja. – Järgmiseks päevakorrapunktiks on hr Casa raport majandus- ja rahanduskomisjoni nimel ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikele 2 ühisraha kasutuselevõtu kohta Slovakkias 1. jaanuaril 2009. aastal (KOM(2008)0249 – C6-0198/2008 – 2008/0092(CNS)).

Daamid ja härrad, lubage mul õnnitleda Slovakkiat ja meie Slovakkia kolleege selle saavutuse eest nende riigis ja euroalas.

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (FR) Pr juhataja, komisjoni nimel tahaksin esmalt tänada majandus- ja rahanduskomisjoni ning raportööri hr Casat suurepärase töö eest hindamisel, kas Slovakkia vastas ühisraha vastuvõtmiseks lähenemiskriteeriumitele.

Slovakkia sisenemisega euroalasse kuulub sinna nüüd 16 liiget, kellest neli kuuluvad riikide hulka, kes liitusid ELiga 2004. aastal.

See on viies kord, mil euroala laieneb alates ühisraha kasutuselevõtust 1999. aastal ja see on selge tõend selle kohta, et euroala on avatud kõigile liikmesriikidele, kes vastavad aluslepingu seatud tingimustele.

Slovakkia liitumine euroalaga tähistab seda suurepärast edu, mille Slovakkia majandus viimase aastakümne jooksul saavutanud on. See võimaldab riigil kasu saada EMU pakutavatest olulistest eelistest, mis on kehtestatud komisjoni poolt möödunud aasta maikuus vastu võetud raportis EMU kümne aasta kohta.

See raport näitab ka, et euro eeliste täielikuks nautimiseks on vaja järgida makromajanduslikke poliitikaid, et kaitsta riigi konkurentsivõimet hetkel, mil vahetuskurss on pöördumatult fikseeritud. See hõlmab fiskaaldistsipliini, vastutustundlikku palgapoliitikat ja struktuurireforme, eriti tööturu toimimise osas.

Selleks selgelt kohustumata eksisteerib oht, et inflatsioonist võib saada reaalne ja märkimisväärne probleem. Seda punkti mainitakse selgesõnaliselt hr Casa raportis, millega komisjon igati nõustub.

Majandus- ja rahandusministrite nõukogu kinnitas 3. juunil komisjoni raporti Slovakkia vastavuse kohta lähenemiskriteeriumitele. Euroopa Ülemkogu kohtumisel Brüsselis teisipäeval ja reedel peaks kinnitatama, pärast parlamendi arvamuse kohalejõudmist, poliitilist toetust Slovakkiale ühisraha kasutuselevõtmisel, mille majandus- ja rahandusministrite nõukogu valideerib juulis.

Järgmisel nädalal teeb komisjon ettepaneku konkreetseks vahetuskursiks Slovakkia krooni ja euro vahel, mis samuti ametlikult majandus- ja rahandusministrite nõukogu poolt juulis vastu võetakse.

Selles osas tahaksin tänada majandus- ja rahanduskomisjoni ning hr Casat töö eest, mida alustati juba kuude eest, et võimaldada parlamendil esitada oma arvamus nende karmide tähtaegade raames, mis meie kolmele institutsioonile on seatud asjaomase liikmesriigi kriteeriumitele vastavuse mõistlikuks hindamiseks, ja mis jätab piisavalt aega 1. jaanuaril 2009 euro vastu võtmise tegutsemiskorra lõpuleviimiseks.

ISTUNGIT JUHATAB: MIGUEL ANGEL MARTÍNEZ MARTÍNEZ
Asepresident

  David Casa, raportöör. − (MT) Meid ootab ees tähtis hetk, sest siin parlamendis arutame me taas euroala laienemist ja endise kommunistliku riigi kaasamist. Riigi, mis nagu mu oma kodumaa Malta, liitus ELiga aastal 2004, riigi, mis pidi muutma oma majandust, et vastata aluslepinguga seatud kriteeriumitele. Seda ei olnud lihtne saavutada. Oleme kuid pidanud arutelusid komisjoni, Euroopa Keskpanga, Slovakkia valitsuse ja kogu Slovakkia kodanikuühiskonnaga tagamaks, et see samm aitaks Slovakkial tõesti täita kõik aluslepinguga sätestatud kriteeriumid.

Kui komisjon oma raporti väljastas, kulutasime meie parlamendina aega aruteludeks ja konsultatsioonideks ja see oli tõeliselt oluline hetk isegi minu jaoks, sest ma nägin, mida ütlesid komisjon, Euroopa Keskpank ja Slovakkia valitsus, aga mõistsin ka, millisena Slovakkia inimesed näevad seda ajaloolist sammu, mille nad Jumala tahtel järgmises jaanuaris astuvad.

Nagu volinik just enne minu sõnavõttu väitis, lasub Slovakkial täna kohustus, sest tema selja taga on rida riike, kellest enamus tulevad kommunistlikust ajajärgust nagu Slovakkiagi, ja kes soovivad ühineda selle alaga, mis ELi jaoks nii oluline on. Seega on riigil, millest me täna räägime, kohustus säilitada kestev vastastikune lähenemine ja eriti inflatsioonimäär, millest räägiti väga palju ka minu raportis. Täna meile saadaolevast statistikast selgub aga, et meil on probleem kogu euroalal ja me ei saa Slovakkiat eraldi välja tõsta, sest täna räägime me inflatsioonimäärast, mis suurenes tegelikult 21 ELi riigis. Seega peame me tagama, et Slovakkia säilitaks kestva inflatsioonimäära ja peame ka mõtlema, kuidas inflatsioonimäära vähendada nii palju kui võimalik euroalaga juba liitunud riikides. Oleme teadlikud probleemidest, mis hetkel meie ees seisavad, nafta probleem, mis meid positiivselt ei mõjuta, ja seega peame me kaaluma, kuidas me selle väga olulise küsimusega tegelema hakkame.

Nagu ma ütlesin, külastas parlament Slovakkiat esimest korda ja ma palun, et selle parlamendi delegatsioonid saadetaks kõikidesse euroalaga liituvatesse riikidesse, sest see annab võimaluse rohkem kuulda ja teada saada selle kohta, kuidas majandus kõnealuses riigis tegelikult toimib.

Mis komisjoni puutub, siis olen ma veidi pettunud ümberhindamise osas, mille komisjon teostas pärast vastastikuse lähenemise raporti ametlikku avaldamist. Ma ei leia, et seda parlamenti peaks kohtlema nii, nagu komisjon seda tegi, sest meiega oleks võinud vähemalt nõu pidada. Ma mõistan, et ümberhindamist ei ole võimalik spekuleerimisvõimaluse tõttu väga kaugele ette avaldada, kuid see parlament nõuab, et kui sarnaste meetmete võtmisel pärast vastastikuse lähenemise raporti koostamist konsulteeritaks ka meie kui parlamendiga, isegi kui seda tehakse alles selle otsuse viimastel minutitel.

Lõpetuseks tahaksin tänada kõiki, kes aitasid mul antud raportit koostada, sealhulgas variraportööre kõigist poliitilistes fraktsioonidest, oma koordinaatorit ja parlamendikomisjonide esimehi, kes olid alati selle raporti osas väga koostöövalmid. Lõpuks tänan Slovakkia elanikke ja soovin neile edu selle ajaloolise sammuga, mida nad nüüd astuvad. Peaksime selle olulise sammu poolt hääletama mitte ainult nende pärast, vaid kogu ELi pärast.

  Alexander Radwan, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Hr juhataja, daamid ja härrad, ka mina tahaksin raportööri tänada. Mulle on viimaste päevade jooksul tulnud uusi mõtteid Slovakkia liitumise kohta euroalaga.

Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon hääletab selle raporti poolt. Tuginedes sündmustele, mis ümbritsevad üleminekut kroonilt eurole, esitasime me taas kohased muudatus- ja kompromissiettepanekud, sest see muutus, mis oli suurem, kui lubatud 15% kõikumine, tekitas vaidluse ka parlamendis. Kõik, mida me teha saame, on komisjonilt paluda – ka mitte ainult paluda, vaid tegelikult nõuda –, et komisjon siin appi tuleks, et tulevikus oleksid ühisraha kasutuselevõtmisel juba täpsustatud aluslepinguga sätestatud kriteeriumid.

Euroopa Parlamendi liikmeks saamise hetkest olen ma olnud kohal iga kord, kui uus riik on ühisraha kasutusele võtnud. Iga kord on meile esitatud uusi argumente, nende hulgas „lõppude lõpuks tegid kõik eelmised riigid seda samamoodi“, ja sellest saab üks lõputu lugu. Minu arvates on oluline, et me näeksime euroalaga liitumist vähem riikliku auasjana ja rohkem eesmärgina, millega muuta kriteeriumid objektiivsemaks, mis on hea liituva riigi jaoks.

Krooni revalveerimine ülespoole enam kui 17% võrra on kindlasti majanduslikult põhjendatud. Kas oli õige siduda revalveerimise hetk euroalaga liitumise hetkega, on teine küsimus. Seega peaksime tegema kõik, mis meie võimuses tagamaks, et euro ja üldine majandus saavutaksid midagi head, selle asemel, et kammitseda end seisukohaga piiratud kestvusega poliitilise olukorrast, ükskõik kas üleeuroopalisest või siseriiklikust.

Lubage mul lühidalt mainida, mis juhtus neljapäeval. Arvan, et ei ole õige, et Euroopa Parlament seda pidevalt ignoreerib ja homme toimub meil selles küsimuses oluline arutelu. Täna hääletame me, kas Slovakkia peaks liituma euroalaga ning majandus- ja rahandusministrite nõukogu teeb seda juulis. Me nägime neljapäeval, kuidas üks euroala liige ütles, et ei taha, et EL oleks selline nagu see on. Teie kodumaa kõrged esindajad kiitsid siis sellele takka, volinik.

Euro ei ole kunagi olnud omaette eesmärk. Euro oli alati vaid ELi edasise arengu tunnuseks. Nüüd – kuigi nõukogu ei viibi kahjuks siin – esitavad kõik sama küsimuse: kuhu Euroopa nüüd suundub? Millised on järgmised konkreetsed sammud? Mõned räägivad Euroopa südamikust, teised alternatiividest, kolmandad ütlevad, et me ei tohiks enam laieneda, kuid mõned käituvad nii nagu ei muutuks midagi. Seega üritame me uuesti euroga ja üritame pärast seda veel rohkem.

Nende otsuste langetamisel peaksime siiski silmas pidama ELi poliitilist reaalsust, nii et kui me täna hääletame, olen ma väga segasel seisukohal selles osas, kas lihtsalt hääletuse eiramine – Euroopa reaalsus – on tõesti õige toimimisviis.

  Dariusz Rosati, fraktsiooni PSE nimel. – (PL) Hr juhataja, tahaksin alustuseks tänada hr Casat selle suurepärase raporti eest. Soovin öelda, et fraktsioon PSE toetab seda.

Samuti tahaksin toonitada, et meil on esimest korda tegemist Kesk-Euroopa riigi, postkommunistliku ja endise nõukogude bloki riigi liitumisega euroalaga. Minu arvates ei ole see mitte ainult sümboolne sündmus, vaid ka oluline samm Euroopa integreerumise suunas. See on edusamm rahaliidule, kuna sellega liitub dünaamiline ja konkurentsivõimeline majandus, mida ei koorma riigivõlg ja see tugevdab kindlasti euroala. Teiseks on tegemist ka edusammuga Slovakkia jaoks, mis täitis edukalt kõik liikmelisuse kriteeriumid ja saab nüüd kasu ühisraha eelistest. See edu on iseäranis oluline vajalik täna, mil Iirimaa läbikukkunud referendumi tulemused on kõigutanud meie usku Euroopa integratsiooni tulevikku. Slovakkia liitumine euroalaga näitab, et Euroopa integratsiooni süvendamine liigub edasi ja ma usun, et ka suurimad euroskeptikud ei suuda seda takistada.

Slovakkia vastuvõtmine ühisraha kasutavate liikmesriikide hulka kinnitab, et järjekindlad majanduslikud ja struktuurireformid tasuvad end ära ja annavad positiivseid tulemusi. Täna on Slovakkia üks kõige kiiremini arenevaid riike ELis. Volinik Špidla mainis seda. Üheks sellise edu põhjuseks on tõepoolest reformid ja siin tuleb tänada ja tunnustada nii Mikuláš Dzurinda valitsust, kes need keerulised reformid algatas, ja praegust Robert Fico valitsust, kes neid jätkab.

Ühisraha kasutuselevõtmine Slovakkias on ka suur väljakutse. Eriti Slovakkia valitsus peab kindlaks tegema, et valuuta muutumine toimuks organiseeritult ja nii, et ei toimuks hinnatõusud ja et Slovakkia avalikkuse toetus uuele valuutale säiliks ka tulevikus.

Õnnitledes oma Slovakkia kolleege selle edu puhul tahaksin ka – Poola parlamendiliikmena – avaldada lootust, et minu riik liitub Slovakkiaga peagi.

  Wolf Klinz, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Hr juhataja, Slovakkia on tõepoolest saavutanud mõne lühikese aasta jooksul suurepärast edu. Kes oleks võinud arvata, et Slovakkia on üks esimesi uutest liikmesriikidest, kes euroalaga liitub? Raske töö ei ole veel aga selja taga; tegelikult on see just alanud. Oma hinnangus ja analüüsis väitsid komisjon ja Euroopa Keskpank selgelt, et avatuks jääb küsimus, kas inflatsiooni suudetakse pikaajaliselt hoida soovitud tasemel. Slovakkia on sellest probleemist teadlik. Vastasel juhul ei olnud sel erakordsel sammul riigi valuuta, krooni, revalveerimiseks enam kui 17% võrra, et see eurole vastaks, üldse mõtet. Võin Slovakkiat ainult paluda, et ta ei annaks meile teistkordset Sloveenia kogemust, kus kohe pärast riigi liitumist euroalaga inflatsioon vohama hakkas.

Samm, mille te olete astunud krooni revalveerimiseks näitab, et te võtate inflatsiooni küsimust tõsiselt. On tõsi, et imporditud inflatsiooni, eriti energiatoodete puhul, saab sel moel mõnevõrra kontrolli all hoida. See aga ei tähenda, et teistes valdkondades ei oleks meetmed väga olulised; need on seda alati. Nagu volinik Špidla mainis, kuuluvad siia piiravad fiskaalpoliitikad, palgatõus, mis keskendub tootlikkuse suurendamisele ja mitte töötajate soovidele, ning tööhõive turu mobiliseerimine. Me teame, et olukord on Slovakkia erinevates piirkondades väga erinev. Mõnes piirkonnas on töötuse määr üle keskmise ja teistes on liialt vähe oskustöölisi.

Hr Radwanil on täiesti õigus. Euroalaga liitumine ei ole ainuüksi majanduslik, vaid ka poliitiline samm. Omal ajal nähti seda sisenemisena etappi, mille saab lõpule viia palju ulatuslikuma integratsiooni abil. Ma loodan, et Slovakkia annab mõõdukate, korrektsete ja struktuurile orienteeritud poliitikate läbi sellesse oma panuse, nii et saab päeva lõpus selle liitumise edusammuna kirja panna.

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Hr juhataja, selles arutelus fraktsiooni UEN nimel sõna võttes tahan tähelepanu juhtida järgmistele küsimustele. Taas kord tuletab Euroopa Komisjon meile meelde vajadust täita enne euroalaga liitumist kõiki Maastrichti kriteeriume, pidades siinkohal silmas uusi liikmesriike. Samas otsustab komisjon vaikida asjaolu osas, et euro kasutuselevõtmise ajal ei vastanud nimetatud kriteeriumitele paljud vanad liikmesriigid.

Teiseks: vaatamata muudatustele stabiilsuse ja kasvu paktis, millest saavad kasu sellised riigid nagu Saksamaa ja Prantsusmaa, ei ole muutunud komisjonile omane leebe seisukoht euroala suurimate riikide ja Maastrichti kriteeriumite järgimise osas. Komisjon on minevikus talunud nii märkimisväärset eelarve puudujääki kui riigivõlga, mis ületas 60% SKT-st, ja näib, et ta talub neid nüüdki. 2006. aastal oli ELi 15 liikmesriigis riigivõlg keskmiselt 63% SKT-st ja pooltel euroala riikidel oli riigivõlg, mis ületas 60%. Selles olukorras on Slovakkia saavutused 2,2% puudujäägi osas või ainult 29% riigivõla osas, kui inflatsioon on 2,2%, eriti märkimisväärsed.

Slovakkia liitumine euroalaga saab olema oluline kogemus uute liikmesriikide jaoks. Neis kõigis on üsna madal SKT elaniku kohta, suured erinevused rahvastiku sissetuleku osas, madal rikkuse tase või suhteliselt madal üldine hinnatase. Euro kasutuselevõtmise tagajärjed Slovakkias, eriti...

(Juhataja katkestas kõnelejat)

  Hanne Dahl, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (DA) Hr juhataja, Slovakkia soovib osaleda euroalas ja ma ei süüdista teda selles, aga siiski tahaksin kasutada võimalust ja kutsuda üles mõistlikult käituma. Lõppude lõpuks võib öelda, et euro pannakse esimest korda proovile. Erinevatel põhjustel näeme me hindade tõusu mitte ainult Euroopas, vaid kõikjal maailmas. Inflatsioon kasvab ja loodud on inflatsiooniootused. Eurot ei ole valuutana varem sellisele katsele pandud. Euroopa Keskpank tegutseb tuginedes 2% maksimaalsele inflatsioonimäärale. Sel ei ole mingit muud võimalust selle ülemmäära jõustamiseks, kui intressimäärade tõstmine tegevuse vähendamiseks inflatsiooni vähendamise eesmärgil. Kui Keskpank seda teeb on põhjust karta majanduslangust. Stabiilsuse ja kasvu pakt keskendub ainuüksi tagamisele, et avaliku sektori eelarvepuudujääk ei ületaks 3% SKT-st. Selline majandusliku edenemise piiramine annab meile põhjust karta Euroopas edasist majanduslangust. Kui mina oleksin Slovakkia asemel lükkaksin iga hinna eest edasi omaenda valuuta vahetamise euro vastu kuni viimane on läbinud oma esimese eksami majanduskriisides.

  Sergej Kozlík (NI). - (SK) Hr juhataja, daamid ja härrad, volinik, ajaloost õpime me paljutki. 1990ndatel ei suutnud enamik tollase euroala liikmetest lähenemiskriteeriumitele vastata. Enamikul neist riikidest oli probleeme ülemäärase puudujäägi, riigi rahanduse ja inflatsiooniga.

Võrdlusaastal 1997 oli Saksamaal probleeme kriteeriumitele vastamisega riikliku laenu võtmise osas ja selle tulemusel taluti isegi riike nagu Belgia ja Itaalia, kes olid märkimisväärselt ületanud kriteeriumite väärtused. Mõned riigid äsjasündinud euroalas olid isegi pöördunud niinimetatud loova aruandluse, s.t tegevuse poole, mis muutis nende majanduslikud tulemused paremaks, kui need tegelikult olid. Kuigi esines mõningaid kõrvalekaldeid, lahendas suurem osa euroala liikmetest need probleemid ja lahendavad neid jätkuvalt euro, tugeva ühisraha varju all. Pean märkima, et need riigid ei vasta kõikidele puudujäägi kriteeriumitele. Seega ei tohiks need, kes euroalaga liituda soovijatele näpuga näitavad, küll esimest kivi visata.

Slovakkia Vabariik mitte ainult ei täitnud lähenemiskriteeriume, vaid tegi seda juba aegsasti. Slovakkia parameetrite arengut on jälgitud pikka aega ja see oli täiesti läbipaistev. Euroopa Keskpanga väljendatud hirm inflatsiooni ees kehtib üldiselt kõigile euroala liikmetele, sest Euroopa majandus ei arene vaakumis. Selle tõestuseks on praegune globaalne hinnatõus.

Seetõttu tervitan ma raportööri hr Casa rapotis toonitatud Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi positiivset seisukohta ühisraha kasutuselevõtu kohta Slovakkias 1. jaanuaril 2009. See seisukoht ei ole ainult tehniline, vaid ka oluline poliitiline liigutus, mis annab teistele euroalaga liituda soovijatele märku, et nende pingutused võivad viia käegakatsutava tulemuseni.

  Ján Hudacký (PPE-DE). - (SK) Tahaksin alustuseks tänada raportööri hr David Casat suurepärase ja tasakaalustatud raporti ning pragmaatilise lähenemise eest üksikute muudatusettepanekute hindamisel.

Slovakkia liitumine euroalaga ei juhtunud õnnekombel. See on nende suurte pingutuste loogiline tulemus, mida Slovakkia eri valitsused on teinud eriti ajavahemikus 1998 kuni 2006 luues stabiilse majandusliku aluse radikaalsete majandusreformide abil rahandus-, maksu- ja sotsiaalvaldkonnas.

Need reformid ja otsene välisabi on aidanud kaasa Slovakkia pidevale ja kõrgele majanduskasvule. Pidevad püüdlused eesmärkide saavutamiseks ning Slovakkia valitsuste ja riigipanga vastutustundlik käitumine tegid võimalikuks kõigi euroalaga liitumiseks vajalike Maastrichti kriteeriumite täitmise lisamõjuta nagu varjatud inflatsioon või Slovakkia valuuta, krooni, kunstlik tugevdamine.

Mõned majandus- ja rahanduskomisjoni liikmed on väljendanud muret nende kriteeriumite pikaajalise jätkusuutlikkuse üle, ja eriti seoses madala inflatsioonimääraga. Mina olen aga veendunud, et Slovakkial on kõik, mis vajalik nende kriteeriumite täitmiseks pikemas perspektiivis, eeldusel, et kehtib vähemalt standardne fiskaalpoliitika ja struktuurireforme teostatakse ka edaspidi. Energia- ja toiduainete hindade osas toimuvad arengud on praegu ja ka tulevikus globaalne probleem. Slovakkia ei ole kindlasti riik, kes ei järgi kokkulepitud raamistikku.

Lõpetuseks tahaksin eriti õnnitleda Slovakkia elanikke, kes olid nõus nende põhjalike ja radikaalsete reformidega ja on seega ära teeninud suurima kiituse selle positiivse tulemuse saavutamise eest.

  Pervenche Berès (PSE). – (FR) Hr juhataja, volinik, usun, et tänu oma raportöörile hr Casale on meil tasakaalustatud raport selle poliitilise otsuse tervitamiseks, mida me langetada kavatseme: Slovakkia liitumise osas euroalaga. Esimest korda ühineb euroalaga Visegradi riik ja ma usun, et poliitilisest vaatepunktist on sellel sündmusel oluline tähtsus, mida tuleb rõhutada.

Slovakkide jaoks tähendab see ühe seikluse lõppu ja teise algust. Lõpule jõuavad ettevalmistused ja seisukoha saavutamine Maastrichti kriteeriumite täitmiseks. Kogemused on näidanud, et kõige raskem saabub alles pärast seda, kui riik euroalaga liitunud on. Slovakkia puhul näeme, et inflatsiooni kontrollimise ja tasakaalu otsimise seisukohast ning sotsiaalse ühtekuuluvuse ja struktuurireformide rakendamise seisukohast vaadatuna on veel palju vaja ära teha. Selle saavutamiseks on minu arvates vajalikud mehhanismid, millest me räägime, et tulevikus saaks EMU paremini toetada liikmesriike ja teha koostööd küsimuses, kuidas liikmesriigid oma valuutat kasutavad.

Me ei muuda Maastrichti kriteeriume, millest nii palju räägitud on. Keegi ei ole neid muuta palunud, kuid siiski tuleb neid tõlgendada ja uurida muutunud kontekstis. EMU on nüüd kümme aastat vana ja me teame, mis ikka veel majanduspoliitika, rahapoliitika ja isegi selle välise esindatuse vahelises tasakaalus valesti on. Slovakkia liitub selle EMUga; olukord ei ole sama, mis kümne aasta eest ja me kõik peame seda meeles pidama.

  Olle Schmidt (ALDE). - (SV) Kes oleks osanud arvata, kui Vladimir Mečiar Slovakkiat juhtis, et tema riigis ei saa mitte ainult ELi liikmesriik, vaid ka riik, kes umbes kümne aasta möödudes euro kasutusele võtab. See on tõeline Slovakkia ime. Raportöör toob välja eelised, mida euro kaasa toob, kuid samuti ohud ja probleemid, mis tekkida võivad. On hea, et Slovakkia pooldab Euroopa Keskpanga seisukohta inflatsiooni suurenemise ohu osas seoses euro kasutuselevõtuga ning ma arvan, et krooni revalveerimine oli pärast nõupidamisi seega vajalik. See näitab vaistu ja usku tulevasse heasse majanduspoliitikasse euroala liikmena.

Hr juhataja, ma loodan, et lähitulevikus mõistab ka minu kodumaa täielikult ELi koostöös osalemise tähtsust nii majanduslikult kui poliitiliselt. Kuigi referendumid ei ole tänapäeval eriti populaarsed loodan ma, et aastatel 2010–2011 on meil võimalik korraldada referendum, milles hääletatakse euro kasutuselevõtu poolt Rootsis.

Finantskriis näitab, mida tähendavad tugev Euroopa valuuta ja tõhus keskpank ELi kasvu ja majanduse kaitsmise seisukohast. Karmide liitumiskriteeriumide jätkuva kohaldamisega ja konstruktiivse abi tagamisega kõigile euroala liikmeks saajatele muutub ELi majandus veelgi tugevamaks.

  Zsolt László Becsey (PPE-DE). - (HU) Tänan teid võimaluse eest sõna võtta. Käes on tähtis hetk, kuna parlament ja hiljem ka nõukogu, ametlikus õiguslikus tähenduses, otsustavad, kas esimene endistest Vastastikuse Majandusliku Abistamise Nõukogu ja Varssavi pakti riikidest võetakse vastu ühisraha alasse. Tänan raportööri, hr Casat suurepärase ja silmapaistva töö eest.

Olen rõõmus, et Slovakkia on täitnud kõik kriteeriumid, mille me oleme kvantitatiivselt kehtestanud EÜ asutamislepingus tingimustena euroalaga liitumiseks. See saavutus on kümne aasta pikkuse töö tulemus. Arvan, et oluline on avaldada arvamust selle kohta, kas taotlev riik on kriteeriumid täitnud, sest vastasel juhul diskrimineerime me liikmesriike selle põhjal, kas nad liitusid euroalaga varem või teevad seda tulevikus. Vabalt määratletud jätkusuutlikkuse kriteeriumid – eriti seoses inflatsiooni või võlaga – või tegelik vastastikune lähenemine ei saa olla eraldiseisva kvantitatiivse analüüsi aluseks raportis, kuna kõikide liikmesriikide puhul euroalas tuleb liitumise hetkest alates võrdselt loota jätkusuutlikkuse rakendamisele. See on nii eriti juhul, kui kõnealuse liikmesriigi võlatasand on madal ja langev võrreldes teiste euroala liikmetega. See on väga oluline küsimus tulevase laienemise seisukohast.

Slovakkia valitsus võtab endale tohutu kohustuse. Kohe pärast vahetuskursi külmutamist, ehk teisisõnu alates juulikuust, peab valitsus demonstreerima, et tunneb muret oma liikmelisuse pärast euroalas ning omab vastutust ka teiste piirkonna riikide ees. Seda silmas pidades peab Slovakkia kasutama kõiki enda valduses olevaid vahendeid inflatsiooni kontrolli all, see tähendab võrdluspiiri raames hoidmiseks. Seda tehes näitab valitsus, et mõistetavaid ja põhjendatud hirme, mida on väljendanud mitmed selle koja liikmed ja Euroopa Keskpank – nimelt et pärast suurt muudatust keskses vahetuskursis ei suuda või taha Bratislava enam kontrollida impordihindadest ja hinnavahe kaotamisest tulenevat inflatsioonisurvet – ei põhjusta vastutustundetu käitumine.

Lisaks ei ole praegu õige aeg ega koht teiste euroala laienemisega seonduvate lahendamata küsimuste käsitlemiseks. Küsimustega, mis käsitlevad taotluse õigeaegse esitamise tagamist taotleva riigi poolt, distsipliini määratlemist seoses ajavahemikuga komisjoni arvamuse moodustamisest otsusele jõudmiseni, või tegeliku vastastikuse lähenemise mõiste määratlemist või seda, kui kaua me reaalselt võime loota vahetuskursi stabiilsuse säilitamist väärtuse tõusu puhul, tuleb tegeleda eraldiseisvalt. Neid küsimusi ei tuleks siin valikuliselt ja diskrimineerivalt käsitleda ja seepärast keeldun ma täna hääletusest antud küsimustel. Tänan teid, hr juhataja, võimaluse eest sõna võtta.

  Monika Beňová (PSE). - (SK) Viimastel aastatel on Slovakkia Vabariigis toimunud mitmed keerulised reformid ja praegune valitsus on selle edukalt heastanud ühiskonna vaesematele osadele, keda reformid mõjutasid. Kuna valitsus lähenes vastutustundlikult ja kohusetundlikult mitte ainult reformidega seonduvale hüvitamisele, vaid ka kohustusele täita vajalikud kriteeriumid ja tagada üldine ladus toimimine, mis päädib euro kasutuselevõtuga 1. jaanuaril 2009, on Slovakkia majandus täna üks kõige edukamaid majandusi (ja mitte üksnes ELis) ning meil on õnnestunud ka tööhõivemäära suurendada. Kõik need asjaolud viitavad sellele, et pideva jätkusuutliku inflatsiooni uus kriteerium ei saa Slovakkia jaoks olema ületamatu probleem ka tulevikus.

Slovakkia Vabariigi valitsuse siiraks sooviks on, et euro kasutuselevõtmine 1. jaanuaril 2009 ei avaldaks olulist mõju ühiskonna vaesematele osadele. Seepärast astub valitsus juba samme nende inimeste kaitsmiseks ja neile sobiva raamistiku loomiseks uue valuuta kasutuselevõtmiseks valmistumisel ja hiljem selle kasutamisel.

Näiteks arutleb Slovakkia valitsus peagi teatud põhitoiduainete hindade moratooriumi üle. Sarnaseks sammuks on Slovakkia valitsuse püüdlus saavutada ühiskonnas üksmeel eurole ülemineku osas. Valitsus on sellesse programmi kaasanud piirkondlikud ja kohalikud valitsused, professionaalsed ringkonnad ja kodanikuühiskonna, aga samuti kirikud.

Daamid ja härrad, lubage mul lõpetuseks öelda, et põhjendamatu ja sageli populistliku kriitika asemel on koostöö ja vastastikune austus ELi jaoks ainus viis edusamme saavutada, ja seda kõigis valdkondades.

  Ivo Strejček (PPE-DE). - Hr juhataja, täna on meie jaoks veider päev. Kunagi elasime me samas riigis, Tšehhoslovakkias, ja nüüd täna soovime meie, tšehhid, slovakkidele kõike kõige paremat euroga liitumisel.

Slovakkiale näidati mõne nädala eest euroalaga liitumiseks rohelist tuld. Slovakkia valitsus ja Slovakkia Keskpank teavad väga hästi, et oluliste kriteeriumite täitmine, mitte lühemas, vaid keskmises ja pikemas perspektiivis, saab olema paljunõudev ülesanne.

Slovakkia majandus jõuab hetkel ülejäänud EMU-le järele. See võib kaasa tuua surveavalduse hindadele ja inflatsioonile ning ma olen kindel, et slovakid tulevad sellega toime. Aga mitte sellest ei taha ma hetkel rääkida.

Täna tahaksin ma rõhutada midagi muud, midagi, mida ma isiklikult nimetaksin Slovakkia looks, nende teeks euro juurde. Tegelikkus, et Slovakkia liitub euroalaga, tugineb Slovakkia majanduse kindlatele alustele ja märkimisväärsetele saavutustele. Õiglane on toonitada oskusliku peaministri Mikuláš Dzurinda juhitud endise paremtsentristliku koalitsiooni Slovakkia valitsuse positiivset rolli. Olles teostanud kõik olulised struktuurireformid, on Slovakkia majandus täitnud kõik olulised kriteeriumid: riigivõla vähendamine ja inflatsiooni kontrollimine; nende reformide läbiviijaks olid hr Dzurinda valitsus ja valitsuskabinet. Soovin slovakkidele euroalas kõike kõige paremat.

  Vladimír Maňka (PSE). - (SK) Viimase kuue aasta jooksul on Slovakkia majandus kasvanud keskmiselt enam kui 6,5% aastas. Möödunud aastal ületas majanduskasv isegi 10%. Kõigi näitajate kohaselt on Slovakkia kriteeriumid täitnud ja ruumi jääb veel ülegi.

Slovakkia võimud on teadlikud Slovakkia majanduse tegeliku ja nimelise lähenemise ning selle poolt tuleviku majanduslikule ja inflatsiooni arengule avaldatava potentsiaalse mõjuga seonduvast olukorrast. Nende meelest on Slovakkia konsolideerumine kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga. Kinnitatud kolme aasta eelarve kohaselt on esmaseks fiskaaleesmärgiks saavutada 2010. aastaks 0,8% suurune puudujääk, nii et see tähendab fiskaaleesmärgi saavutamist. Kokkulepitud andmete järgi on eesmärgiks saavutada tasakaalustatud eelarve aastaks 2011. See tähendab 1,3% suurust eelarve ülejääki, jättes kõrvale teise samba.

Slovakkia valitsus on võtnud meetmeid inflatsiooni kontrolli all hoidmiseks. Juunis kinnitas valitsus moderniseerimisprogrammi, mis sisaldab tööturu struktuurireforme, riigi rahanduse konsolideerimist ning hariduse, teaduse ja uurimistegevuse toetamist. Lubage mul toonitada, et ärikogukonna esindajad, ettevõtjad, tööandjad, ametiühingud, pensionärid, Slovakkia linnad ja külad ning pangad toetavad kõik Slovakkia üleminekut eurole. Valitsuse sotsiaalpartnerid allkirjastasid deklaratsiooni, millega nad kohustuvad hoidma palgatõusu vastavuses tootlikkuse kasvuga. See aitab märkimisväärselt kaasa inflatsiooni jätkusuutlikkusele Slovakkias.

Tahaksin tänada raportööri ja variraportööre arvudele, faktidele ja analüüsidele tugineva korrektse lähenemise eest. Slovakkia ametnikud ja elanikud soovivad anda oma panuse Euroopa majanduse arengusse ja seeläbi ka euro stabiilsusesse ja usaldusväärsusesse.

  Zita Pleštinská (PPE-DE). - (SK) Kuna euro näol on tegemist olulise, tõkkeid eemaldava ja eurooplasi liitva sümboliga, on euro kasutuselevõtmine Slovakkias veel üks ajalooline samm Euroopa integratsiooniprotsessis.

Ettevalmistused euro kasutuselevõtuks Slovakkias algasid veel enne kui Slovakkia Vabariik liitus ELiga. Eelmine Slovakkia valitsus, mida juhtis Mikuláš Dzurinda, kinnitas strateegia euro vastuvõtmiseks juba aastal 2003. See valitsus rakendas olulisi reforme, mis tegid Slovakkiast nii majanduslikult kui poliitiliselt eduka riigi.

Kuna Sloveenias on pärast euro kasutuselevõttu inflatsioon suurenenud, tekitab inflatsiooni jätkusuutlikkuse ja riigivõla küsimus muret ka Slovakkias. Ma ei nõustu aga mõnede mu kolleegide seisukohaga, et vajame lisakriteeriume Slovakkia majandusliku stabiilsuse jälgimiseks.

Slovakkia vastab kõigile Maastrichti kriteeriumitele, mis on euro vastuvõtmise tingimuseks. Praegu on juba liiga hilja arutleda Maastrichti kriteeriumite kehtestamise üle kiiresti kasvavatele majandustele. Selle asemel tahaksin mainida keskpariteedi muudatuse põhjust, mida Saksa kolleegid mainisid negatiivse fenomenina. Keskpariteedi muudatus kajastas kahel juhul riigi majanduslikku arengut, mida toetas peamiselt tootlikkuse kasv.

Kutsun Slovakkia valitsust üles kiirendama kodanikele suunatud kampaaniat, iseäranis haavatavatele rühmadele teabe edastamise osas. Arvan, et hinna avaldamine kahes vääringus peaks olema kohustuslik mitte ainult kuus kuud enne euroalaga liitumist, vaid ka vähemalt aasta jooksul pärast euro kasutuselevõtmist. See aitab tarbijatel eurohindadega harjuda.

Olen veendunud, et hea konkurentsivõimeline ärikeskkond pakub tarbijatele rohkem valikuid ja see on suurenevate hindade puhul parimaks raviks. Usun, et Slovakkia õpib ka nende riikide kogemustest, kes juba on euro kasutusele võtnud.

Lõpetuseks tahaksin tänada oma kolleegi hr David Casat toetuse eest Slovakkia liitumisele euroalaga. Arvan, et tema nimi läheb Slovakkia Vabariigis ajalukku.

  Elisa Ferreira (PSE). – (PT) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, kümme aastat pärast oma sündi on euro kahtlemata edukas ja see on täna Euroopa projektis kodanike jaoks üks usalduse tugisambaid. Seega tervitan ma euroala laienemist. Liikudes edasi teiste riikide identsete otsuste juurest laieneb see nüüd Slovakkiasse.

Mainides, et tegemist on euro 10. aastapäevaga peame aga rääkima ka selle aja jooksul saadud õppetundidest, õppetundidest protsessi jätkusuutlikkuse vallas ning mõjudest tegelikult lähenemisele, mis on seotud ühisrahaga. Võib-olla on veel ruumi liitumiskriteeriumite kohaldamise parendamiseks ja ehk tuleks mõelda uute ja vanade liikmete protsessi jätkusuutlikkusele ja jõulisusele. Slovakkia puhul annab mõtlemisainet valuuta revalveerimine 17% ulatuses, mis sest, et see oli kavandatud ja aluslepingu kriteeriumitega kooskõlas.

Nagu ma ütlesin, väärivad need küsimused tõsist arutelu, milles Euroopa Parlament peab oma arvamust avaldama ning sotsialistide fraktsiooni sooviks on, et euro panustaks rohkemasse kui ainult finantsstabiilsusesse. Euro peab olema ka instrument, mis aitab kaasa ELi tegelikule lähenemisele, tööhõivele ja edule. Soovitame seda diskussiooni põhjalikumalt jätkata EMU@10 arutelu ajal, ehk siis, kui tähistame euro 10. aastapäeva.

Hetkel tahaksin vaid tänada raportööri ja variraportööre ning tunnustada ja kiita Slovakkiat, selle valitsust ja sotsiaalpartnereid tehtud pingutuste eest ning õnnitleda neid juba saavutatud edu puhul. Loodan, et neid saadab edu eelseisvas ühinemises ühisraha projektiga ja siinkohal edastan neile oma kõige paremad soovid.

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Hr juhataja, on hea, et Slovakkial on võimalus euroalaga ühineda. Peate vaid ette kujutama, milline oleks olnud elu Euroopas möödunud aastal ilma eurota. Sihtmärgiks oleksid saanud riikide valuutad just nagu Sorose päevil. Nagu aga Itaalia on näidanud, ei ole mõnikord kindel seotus euroga hea asi. Kui mul oleks võimalik Slovakkiale nõu anda – kuigi Slovakkia peab muidugi ise oma otsused langetama –, mõtiskleksin ma veidi loobumisklausli teemal, eriti selle tõttu, mis praegu Euroopa tasandil sünnib. Varitseb oht, et ELi tippkohtumine ei pööra tähelepanu aja märkidele, et see jätkab oma tegevust nagu see oleks „äri nagu tavaliselt“. Vahemaa kodanike ja Euroopa eliidi vahel kasvab nii kiiresti, et ohtu satub kogu Euroopa projekt, samas kui kõik peaksid koos tõelise demokraatia nimel töötama.

  Milan Gaľa (PPE-DE). - (SK) Tahaksin tänada raportööri hr David Casat selle raporti osas tehtud töö eest. Viimasel aastakümnel, eriti hr Mikuláš Dzurinda valitsuse ajal, rakendas kommunismijärgne Slovakkia paljunõudvaid sotsiaalmajanduslikke reforme, mis tegid võimaluseks majanduse vastamise Maastrichti kriteeriumitele.

Euro kasutuselevõtmine Slovakkias toob kaasa muudatusi. Kodanikke tuleb muutusteks ette valmistada ja veenda neid, et euroalaga liitumine on neile kasulik. Vajalik on luua usaldus uude valuutasse ja tagada piisava teabe olemasolu. Mitmed Slovakkia ettevõtted on vabatahtlikult lubanud eurole ülemineku puhul järgida niinimetatud äritegevuse eetikakoodeksit. Nad on kokku leppinud, et annavad oma klientidele, partneritele ja kodanikele piisavalt teavet ja on lubanud mitte kuritarvitada valuuta konverteerimist isikliku majandusliku kasu eesmärgil.

Minu arvates aitavad need sammud meil usaldada ühist Euroopa projekti. Samuti usun, et Euroopa Parlament hääletab täna selle poolt, et Slovakkias võetaks kasutusele Euroopa ühisraha.

  Miloš Koterec (PSE). - (SK) Uus valuuta on ühiskonna ja kodanike jaoks pöördepunktiks. Nagu kõigi muutuste puhul, esineb ka siin muresid selle tulemuse pärast. Teades Slovakkias valitsevat olukorda olen ma veendunud, et kõik läheb hästi ja kõik mured kaovad 2009. aasta esimestel kuudel.

Minu veendumus tugineb kahele põhielemendile. Esiteks on üldiselt teada, et Slovakkia vastab täielikult Maastrichti makromajanduslikele kriteeriumitele, mis annab tunnistust Slovakkia ametlikust valmisolekust euro kasutuselevõtuks. Slovakkia tagab ka kriteeriumite jätkusuutlikkuse. Enamgi veel, valitsus, parlament, sotsiaalpartnerid ja kogu ühiskond teevad tõsiseid plaane leidmaks lahendusi praktilistele probleemidele, mis valuuta muutmisega kaasneda võivad.

Kõikjal kohaldatakse hinna avaldamist kahes vääringus ja valmis on tavapärane seiremehhanism, nii et üleminekut eurole ei saa kuidagi kuritarvitada. Samuti võetakse mitmeid teisi meetmeid, mis pakuvad kodanikele teavet ja abi euro kasutamise osas tekkivates igapäevastes raskustes. Usun, et alates järgmisest aastast saab Slovakkiast eeskujulikult stabiilne euroala liige; probleemideta näidiseksemplar ELis.

  Danutė Budreikaitė (ALDE). – (LT) Tahaksin õnnitleda komisjoni Slovakkiale järgmise aasta 1. jaanuarist euroalaga liitumiseks rohelise tule näitamise puhul. Euro kasutuselevõtmine Slovakkias on suurepärane eeskuju teistele riikidele ja stiimul, mis paneb neid tegema suuremaid pingutusi ja vastu võtma lisameetmeid lähenemiskriteeriumite täitmiseks.

Slovakkia liitub euroalaga ajal, mil ELis ja maailmas tervikuna valitseb väga keeruline majanduslik olukord, kus tõusevad kütusehinnad ja suureneb inflatsioon. Seega peaksid Slovakkia näitest õppima kõik riigid, kes soovivad euroalaga liituda või on juba selle liikmed.

Tahaksin välja tuua ka asjaolu, et nüüd, mil Slovakkiast on saamas euroala 16. liige, on oluline tagada tõhusa otsustamismenetluse rakendamine Euroopa Keskpanga nõukogus. Kahjuks ei ole veel langetatud lõplikku otsust rotatsioonisüsteemi osas. Tahaksin toonitada, kui oluline on see, et rotatsioonisüsteemi kasutuselevõttu ei lükataks edasi kuni juhatuse liikmete arv jõuab 18ni ja et veendutaks selle koheses rakendamises pidades silmas nii Slovakkia ettevalmistusi euroalaga liitumiseks ja viimase edasist laienemist.

  Simon Busuttil (PPE-DE). – (MT) Tahaksin tänada oma kolleegi hr Casat, kes tegi väga palju tööd selle raporti koostamiseks, ning soovida talle edu. Samuti tahaksin õnnitleda Slovakkiat, kes peagi euro kasutusele võtab. Mina tulen riigist, kus euro võeti kasutusele käesoleval aastal ja ma kinnitan kõigile, et vaatamata raskustele ja ohvritele, mida riik euroalaga liitumiseks tooma peab, on see nende riikide jaoks rahulolu ja uhkuse allikaks.

Tahaksin öelda, et selles diskussioonis saab selgeks, et on võimalik omada „kahekäigulist“ Euroopat. Ütlen seda seepärast, et eelmisel nädalal korraldati Iirimaal referendum ja kõik teavad selle tulemust. Leian, et on oluline näidata, et Euroopa võib edasi liikuda erineval kiirusel ja et on oluline, et me hakkaksime seda võimalust arvesse võtma Euroopa integratsiooni tulevase arengu osas.

  Margarita Starkevičiūtė (ALDE). – (LT) Leedu on riik, mis oma ühinemislepingus võttis kohustuse euro kasutusele võtta. Iga kord – see tähendab, neli korda meie ametiaja jooksul –, kui me langetame otsuse selle osas, kas näidata ühele või teisele riigile rohelist tuld euro kasutuselevõtuks, püüame uuendada Maastrichti kriteeriume või selgitada neid teistmoodi.

See kinnitab asjaolu, et meil on ikka veel kahtlusi nimetatud kriteeriumite rakendamise osas. Täitsa alguses soovitasime me, Leedu ja teiste riikide esindajad, et nende küsimustega tegeldaks parlamendi ja nõukogu nimel ja nende tasandil. Kogu selle aja on meie soovitused aga tagasi lükatud. Selle asemel, et istuda ja selgitada nüansse ja üksikasju, mis takistavad euroala edukat laienemist, lollitaksime me niisama ja langetaksime riikide kohta eraldiseisvaid, enam-vähem juhuslikke otsuseid.

Tahaksin märkida, et on väga selge, et me peame rakendama ranget fiskaalpoliitikat ja et ei ole mingit võimalust, kuidas me saaksime muuta oma…

(Juhataja katkestas kõnelejat)

  Zuzana Roithová (PPE-DE). - (CS) Hr juhataja, Euroopa ühendamise projekt, millega kaasneb uue aluslepingu ratifitseerimine, viibib tõenäoliselt seetõttu, et õitsengut, mille eurooplasteni tõi ühine siseturg, võetakse juba praegu enesestmõistetavana. Kahju, et meie kiitus praegu oma 40. aastapäeva tähistava tolliliidu edule on liiga vaikne. Kümme aastat ühisraha edusamme ja saavutusi annab samuti põhjust tähistamiseks. Sundides valitsusi säilitama eelarvedistsipliini, on euroala loonud imetlusväärselt stabiilse makromajanduse, mis on vaatamata globaliseerumisele immuunne kõigile šokkidele. Selle parlamendi Tšehhi liikmena tahan õnnitleda Slovakkiat euroalaga liitumisel. Lõviosa sellest edust kuulub hr Dzurindale ja tema poolt viie aasta eest rakendatud reformidele. Vasakpoolsed võivad nüüd oma edu tähistada, sest kui nad valitsusse astusid, võtsid nad euroala liikmelisuse riiklikuks huviks. Loodetavasti annab see Tšehhi euroskeptikutele õppetunni ja ühel päeval õnnitlevad slovakid meid. Kahjuks kulub selleks veel vähemalt viis aastat, kui mitte rohkem.

  Werner Langen (PPE-DE). – (DE) Hr juhataja, Slovakkia on kogenud majanduse kasvu ja pärast seda väga vastuolulist arutelu Slovakkia kriteeriumite täitmise osas hääletame me küsimuses, kas Slovakkia peaks euroalaga liituma.

Tahaksin tänada raportööri hr Casat, sest oma raportis võttis ta arvesse esitatud vastuväiteid. Reformid ja nendest rääkimine ei lõpe riigi liitumisel euroalaga; pigem esitatakse just siin tõelised väljakutsed. Inflatsioon on Slovakkias probleemiks ja saab seda olema ka tulevikus. Ega ilmaasjata ei ole toimunud juba kaks revalveerimist – viimati 17,65% ulatuses – ja ma ütlen juba ette, et enne vahetuskursi lõplikku kinnitamist revalveeritakse Slovakkia krooni veel. Seega peame me kõik andma oma panuse, et tagada tõelise lähenemise asetleidmine. Ma loodan, et nõukogu ja rahandusministrid suhtuvad parlamendi muredesse tõsiselt ja et komisjon viib selles küsimuses tulevikus läbi avatud diskussiooni.

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Daamid ja härrad, Slovakkial on nüüd võimalus euroalaga liituda. See on võimalik Slovakkia Vabariigi sotsiaalmajanduslike saavutuste tõttu. Selle saavutuse eest tuleb tunnustust avaldada kõigile Slovakkia järjestikustele valitsustele ja nende konkreetsele keskendumisele selles küsimuses. Arvan, et Slovakkia juhid on üldiselt näidanud oma tahet ja suutlikkust reageerida vajalikele muutustele. See võimalus saab teoks ka tänu ELi poliitikate järjepidevusele ja Euroopa projekti käivitamisele, sest Slovakkia on kinnitanud ja täitnud kõik kriteeriumid. See asjaolu avab ukse euro kasutuselevõtmiseks ja ei väljendatud mingeid lisakahtlusi. Minu arvates on tegemist väga olulise aspektiga. Euroala laiendamine uue riigi, Slovakkia, kaasamise näol süvendab kindlasti Euroopa integratsiooni. Selle väga eduka ja kiiresti areneva majanduse liitumisel saab sellest integratsioonist lisaks Slovakkia Vabariigile kasu ka EL tervikuna.

Arutelus mainiti inflatsioonihirmu. Need hirmud on mõnes mõttes muidugi põhjendatud. Teisest küljest leidub mitmeid samaväärseid argumente, mis tõestavad, et Slovakkia valitsus on oma reageeringus järjepidev ja ühegi valitsuse huvide hulka ei kuulu inflatsiooni suurendamine. Muidugi jääb inflatsioonioht alles ja Slovakkia valitsuse tähelepanu on sellele küsimusele juhitud kõigis dokumentides ja aruteludes. Slovakkia valuuta revalveerimise küsimuses pean ütlema, et see toimus alati oodatud piirides, paindlikkuse raamistikus, mida võimaldatakse kõigile valitsustele ja riikidele, et neil oleks võimalik reageerida parimal võimalikul viisil kuni euro kasutuselevõtmise erakordse hetkeni. See ei ole igapäevane sündmus. Tegemist on tõeliselt erakordse hetkega ning liikmesriikidele tuleb jätta manööverdamisruumi. Kuigi väärtuse lõplik kinnitamine on väga tõsine eesmärk ja ülesanne ja kuigi see saab olema erakordne tegevus, ei leia see aset esimest korda. Euroala on varemgi laienenud ja see keerukas asjatundlik tegevus on aset leidnud mitu korda kohaste edusammude saatel.

Daamid ja härrad, lubage mul õnnitleda Slovakkiat selle suure sammu astumisel ja suurte edusammude tegemisel. Samuti tahaksin rõhutada, et see on kindlasti kõigi järjestikuste Slovakkia valitsuste töö ning Slovakkia elanike mõistmise ja tahte tulemus.

  David Casa, raportöör. − (MT) Tahaksin tänada oma kolleege selle arutelu eest. Olen nõus, et selles parlamendis valitseb üksmeel asjaolu osas, et me kõik nõustume, et Slovakkia on valmis euroalaga ühinema. Tegelikult on mõned muudatusettepanekud, millega on nõus mitmed fraktsioonid.

Meie kui sõnavõtjate ees – täpsemalt öeldes minu ees – on ajalooline hetk. Samuti on meil, nagu mitmed liikmed mainisid, klubi, mis ei võta oma liikmeks vaid kõige suuremaid ja arenenumaid riike, vaid tervitab kõiki, kes on valmis ja nõus aktsepteerima ELi eeskirju. Seega on meil täna piirkond, mis võtab vastu kõik, kes vastavad aluslepinguga sätestatud kriteeriumitele. Nagu mu kolleegid õigesti märkisid ei ole mingit kahtlust, nagu oleks see Slovakkia jaoks kergelt tulnud ja tema jaoks ei saa kerged olema ka järgmised kuud.

Lõpetan oma sõnavõtu tänades veel kord kõiki, kes aitasid mul selle punktini jõuda ja ma loodan siiralt, et Slovakkia elanikud saavad tugineda siiani saavutatud edule. Ma loodan, et järgmiste kuude ja aastate jooksul saavutavad Slovakkia poolt mitmes sektoris saavutatud edu ka need inimesed, kes on nii tublisti töötanud sellele olulisele tasandile jõudmiseks.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Jätkame nüüd hääletusega.

ISTUNGIT JUHATAB: HANS-GERT PÖTTERING
President

6. Fraktsioonide koosseis (vt protokoll)

⁂

  Nigel Farage (IND/DEM). - Hr president, ma võtan sõna artikli 103 lõike 2 osas. Vastuseks Iirimaa demokraatliku tahte ajaloolisele – nagu mõned ütleksid – rõõmuküllasele väljendusele möödunud nädalal, ütlesite te eile istungit juhatades, et „meie eesmärgiks on jätkuvalt Lissaboni leppe jõustamine enne järgmisel aastal toimuvaid valimisi. Eeldusel, et te sellega nõustute, kaitsen ma otsustavalt nimetatud põhimõtteid järgmise nädala lõpul nõukogus“.

(Aplaus teiste fraktsioonide liikmetelt)

Te olete meilt palunud mandaati. Mina soovitaksin täiskogule, et esimeeste konverentsile vaid mandaadi andmisest ei piisa ja me peaksime – artikli 103 kohaselt, milles selgelt väidetakse, et „parlament otsustab, kas lõpetada arutelu resolutsiooniga või mitte“ – lõpetama oma arutelu president Barrosoga homme hääletusega, et näha, kas me peaksime teile mandaadi andma või ei, ja kas selle niinimetatud demokraatliku koja liikmed on valmis austama Iirimaa tulemust ning välja selgitama, kas „ei“ tähendab ikka „ei“.

(Aplaus fraktsiooni IND/DEM liikmetelt)

  President. − Hr Farage, andsin teile sõna kuna te seda palusite, kuid ma pean teile ütlema, et teie palve tuleb liiga hilja. Resolutsiooni osas langetab otsuse esimeeste konverents. Küsimuse saab uuesti tõstatada täiskogu istungil, kuigi seda oleks pidanud tegema varem. Nüüd on selleks liialt hilja, nii et kindlasti ei saa olema mingit resolutsiooni. Selline on olukord kodukorra järgi ja me peame sellest kinni. Teie valjuhäälsus ei korva teie argumente.

7. Hääletused

  President. − Jätkame nüüd hääletusega.

(Tulemuste ja hääletuse muude üksikasjade kohta vt protokoll)

7.1. Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (A6-0245/2008, Angelika Niebler) (hääletus)

– Enne hääletust:

  Angelika Niebler, raportöör. − (DE) Hr president, daamid ja härrad, me hakkame hääletama ENISA mandaadid pikendamise küsimuses. Meeldetuletuseks: ENISA on Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet, mille meie koos nõukoguga viis aastat tagasi ellu kutsusime. ENISA mandaat aegub järgmise aasta poole peal vaheldumispõhimõtte alusel. Minu raport teeb ettepaneku pikendada mandaati kolme aasta võrra, aastani 2012, mis on kooskõlas ka nõukogu otsusega.

ENISA eesmärgiks on panustada interneti turvalisusesse. Netikuritegude hulga suurenemisega ei ole seda aga võimalik olemasoleva personali ja piiratud rahaliste vahenditega teha, nii et järgmise kolme aasta jooksul, mille võrra me mandaati pikendanud oleme, peame mõtlema sellele, milliseid ülesandeid ENISA tulevikus täitma peaks ja milline võiks olla tema roll, ning seejärel peame selleks tagama vajaliku personali ja vahendid.

Palun teil kõigil väga uuesti heaks kiita see kolme aasta pikkune pikendus ja püüda siis osaleda arutelus selle ameti tuleviku küsimuses.

7.2. Kahe- või kolmerattalistele mootorsõidukitele valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamine (kodifitseeritud versioon) (A6-0233/2008, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg) (hääletus)

7.3. Põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite valgustus- ja valgussignaalseadmete osa tüübikinnitus (kodifitseeritud versioon) (A6-0235/2008, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg) (hääletus)

7.4. Põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite ümbermineku kaitsekonstruktsioonid (staatiline testimine) (kodifitseeritud versioon) (A6-0234/2008, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg) (hääletus)

7.5. Aktsiaseltside ühinemine (kodifitseeritud versioon) (A6-0236/2008, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg) (hääletus)

7.6. Arvutiprogrammide õiguskaitse (kodifitseeritud versioon) (A6-0237/2008, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg) (hääletus)

7.7. Siseveelaevade sõidukõlblikkuse tunnistuste vastastikune tunnustamine (kodifitseeritud versioon) (A6-0238/2008, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg) (hääletus)

7.8. Asutamislepingu artikli 48 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõutavad tagatised (kodifitseeritud versioon) (A6-0239/2008, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg) (hääletus)

7.9. Veterinaarkontrollid ühendusesiseses kaubanduses (kodifitseeritud versioon) (A6-0243/2008, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg) (hääletus)

7.10. Viinamarjade vegetatiivse paljundusmaterjali turustamine (kodifitseeritud versioon) (A6-0242/2008, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg) (hääletus)

7.11. Ühenduse menetlus tööstuslikele lõpptarbijatele määratud gaasi- ja elektrihindade läbipaistvuse parandamiseks (uuesti sõnastamine) (A6-0217/2008, József Szájer) (hääletus)

7.12. Nominaalsaagi statistilised andmed teatavates väljastpool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (uuesti sõnastamine) (A6-0218/2008, József Szájer) (hääletus)

7.13. Saagi ja kalandustegevuse statistilised andmed Loode-Atlandi piirkonnas (uuesti sõnastamine) (A6-0219/2008, József Szájer) (hääletus)

7.14. Nominaalsaagi statistilised andmed Atlandi ookeani kirdeosas (uuesti sõnastamine) (A6-0214/2008, József Szájer) (hääletus)

7.15. Tekstiilinimetused (uuesti sõnastamine) (A6-0215/2008, József Szájer) (hääletus)

7.16. Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise 23. juuli 1990. aasta konventsiooniga (A6-0194/2008, Mariela Velichkova Baeva) (hääletus)

7.17. Karistusregistrite andmete vahetamine liikmesriikide vahel (A6-0207/2008, Agustín Díaz de Mera García Consuegra) (hääletus)

7.18. Euro võltsimise takistamiseks vajalikud meetmed (A6-0230/2008, Agustín Díaz de Mera García Consuegra) (hääletus)

7.19. Euroopa Kohtu kodukorra muutmine, et täpsustada läbivaatamismenetluse suhtes kohaldatavaid keele-eeskirju (A6-0211/2008, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg) (hääletus)

7.20. Jäätmete raamdirektiivi läbivaatamine (A6-0162/2008, Caroline Jackson) (hääletus)

– Enne hääletust:

  Godfrey Bloom (IND/DEM). - Hr president, ma võtan sõna artikli 9, eriti I lisa artikli 1 osas. Püüdsin sõna saada eileõhtusel arutelul, kuid seda kahjuks asjatult. Kojas oli ainult kolm või neli inimest. Raportöör pr Jackson sai selle parlamendikomisjoni raportööriks olles raha taaskasutamisettevõttelt, mida ei deklareeritud. Mulle näib see veidi kahtlane, isegi selle täiskogu standardite järgi, nii et ma arvan, et ta ei olnud õige ja sobiv inimene selle raporti raportööriks.

  President. − Hr Bloom, ma ei saa öelda midagi üksikasjade kohta, millele te viitate. Kui te aga siin midagi sellist väidate, on tegemist väga tõsise küsimusega ja te peaksite olema teadlik oma märkuste tähtsusest.

  Caroline Jackson, raportöör. − Hr president, tegin selle kohta eile õhtul põhjaliku avalduse. Hr Bloom võib-olla ei kuulnud seda, sest tema kolleeg hr Batten püüdis saada täiskogu tähelepanu referendumi küsimuses ja rääkis kogu mu sõnavõtu alguse jooksul.

Tegin selle kohta põhjaliku avalduse. Liikmete huvide registris on olemas täielik avaldus. Olen sellele viidanud keskkonnakomisjoni aruteludel. Olen Ühendkuningriigi ettevõttes Shanks plc keskkonnaalase nõuandekomitee liige ja olen seda olnud viimase kolme aasta jooksul. Keskkonnaalasesse nõuandekomiteesse kuuluvad teiste hulgas ka Rohelise Liidu liige ja ühe ELi teadusalase nõuandekomitee esimees. Keskkonnaalase nõuandekomitee ainus eesmärk on ettevõtte tegutsemiskohas keskkonnaauditi teostamine ELi õigusaktide kohaselt. Olen selles suhtes täiesti aus ja olen alati olnud.

Leian, et minu kogemused komitees on aidanud mul koostada mõistliku raporti, mis ei soosi ühtki konkreetset jäätmetöötlusviisi. Loodan, et mu kolleegid toetavad mind, kui ma ütlen, et olen alati selles küsimuses aus olnud ja olen püüdnud koostada tasakaalustatud raporti, võttes arvesse kõiki parlamendis esindatud seisukohti.

(Tugev aplaus)

  President. − Pr Jackson, olen teid isiklikult tundnud mitu aastat ja ma ei kahtle sugugi teie personaalses väärikuses. Lisaks on teie avalduse sõnastust võimalik kontrollida ja see on korralikult kantud liikmete finantshuvide registrisse.

  Monica Frassoni (Verts/ALE). – (IT) Hr president, daamid ja härrad, ma ei taha kommenteerida seda, mida pr Jackson just ütles. Ma leian aga, ja see on midagi, mida fraktsioon Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon alati nõudnud on, et me peaksime kehtestama huvide konflikti küsimuse parema reguleerimise, võttes arvesse, et parlament peab tulevikus kaasseadusandjana olema üha läbipaistvam ja korrektsem: mitte ainult läbipaistev, vaid ka korrektse oma liikmete huvide konfliktide osas.

– Pärast hääletust:

  Daniel Hannan (NI). - Hr president, ma ei hooli sellest, kuidas mõned hääletused siin lähevad. Kas ma tohin soovitada reageeringute valguses Prantsusmaa, Hollandi ja Iirimaa referendumite osas, et me lihtsalt eiraksime hääletusi ja jätkaksime nii, nagu soovisime?

  President. − Hr Hannan, kui te võtate sõna, peab see toimuma meie kodukorra kohaselt. Kuulutan seega muudetud seisukoha vastuvõetuks.

  John Bowis (PPE-DE). - Hr president, mul on kahju, et ma hääletust lõpus segan, kuid minu arvates on toimunud eksitus. Oleme hääletuse käigus kontrollinud ja ma usun, et kõik fraktsioonid on nõus, et te võib-olla väitsite, et muudatusettepanek nr 27 võeti vastu. See ei saanud kuidagi juhtuda. Oleksin tänulik, kui te selle juurde tagasi pöörduksite ja kinnitaksite, et see tagasi lükati. Mõte on selles, et te ei suundunud seejärel edasi järgmise muudatuse juurde.

  President. − Muudatusettepanek nr 27 võeti vastu; muudatusettepanek nr 92 tunnistati seega kehtetuks. Me kontrollime seda uuesti, aga seda me siin otsustasime. Me võime muudatusettepaneku nr 27 osas uuesti hääletada; see on võimalik.

  Daniel Cohn-Bendit (Verts/ALE). – (DE) Hr president, tahtsin teile vaid öelda, et me saame kontrollida, kas teil on lubatud korrata juba toimunud hääletust pärast nimetatud hääletuse tulemuste teatavakstegemist. Meile näib, et parlamendi eeskirjade kohaselt ei ole see võimalik.

  President. − Hr Cohn-Bendit, me kõik teeme vigu ja kui ma toimisin kiirustades või eksisin oma väidetes, siis ma muidugi võtan vastutuse enda peale. Loomulikult ma kahetsen seda, kuid ärgem puhugem asja liiga suureks. Me uurime seda asja.

  Hannes Swoboda (PSE). – (DE) Hr president, nagu meie asjast aru saime oli tegemist juba toimunud hääletuse elektroonilise kontrolliga. Ses osas oli kavatsus selge.

  Paul Marie Coûteaux (IND/DEM). – (FR) Hr president, leian, et te tegutsete pisut liiga kiiresti. Just nagu te tegite teistel päevadel ja uuesti Jacksoni raporti muudatusettepaneku osas, ütlesite te: „poolthääled“, „keeldumised“ ja „vastu võetud“. Teisisõnu välistasite te „vastu“ hääletamise võimaluse. Hr president, ma tean, kui väga teile pr Jackson meeldib ja et siin toimuval ei ole demokraatiaga palju ühist, kuid palun järgige siiski korrektseid tavasid!

(Aplaus)

  President. − Hr Coûteaux, me kõik eksime, seda tuleb ette ka teie fraktsioonis. Kui te nõustute, et see kehtib ka teie puhul, oleme teiega samal seisukohal. Ma püüan tulevikus mitte nii kiiresti toimida, et te näeksite, et te ei ole võitnud. Kas see sobib?

  Bernard Lehideux (ALDE). – (FR) Hr president, palun vabandust, kuid mina olen kahtlemata salajase lobitöö ohver. Minu aparaat lubab mul hääletada „poolt“, aga mitte „vastu“. See võib piinlikuks muutuda.

(Aplaus)

  President. − Tänan teid väga, hr Lehideux. Olen rõõmus, et te mind vastutavaks ei pea.

  Guido Sacconi (PSE). – (IT) Hr president, daamid ja härrad, tahtsin vaid öelda, et muudatusettepaneku nr 27 üle uuesti hääletamise võimalus, mille te meile andsite, tegi võimalikuks õigluse jalule seadmise, sest sel moel saime me hääletada muudatusettepaneku nr 92 üle, mis juhul, kui muudatusettepanek nr 27 oleks tõesti vastu võetud, oleks kehtivuse kaotanud. Seega näib mulle, et tegemist oli väga targa ja demokraatliku otsusega.

7.21. Keskkonnakvaliteedi standardid veepoliitika valdkonnas (A6-0192/2008, Anne Laperrouze) (hääletus)

7.22. Meremeeste väljaõppe miinimumtase (uuesti sõnastatud) (A6-0178/2008, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou) (hääletus)

7.23. Farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamine loomses toidus (A6-0190/2008, Avril Doyle) (hääletus)

− Enne hääletust:

  Avril Doyle, raportöör. − Hr president, see õigusakt on väga vajalik, kuna kehtiv õigusakt jääkainete kontrolli osas on kaasa toonud olulise languse lubatud veterinaarravimite kättesaadavuses, avaldades kahjulikku mõju inimeste tervisele ning loomade tervishoiule ja heaolule.

Tahaksin innustada eesistujate, eriti tulevast Prantsusmaa ministrit käsitlema seda toimikut prioriteedina, et aidata lahendada kriisi kättesaadavuse küsimuses, eriti nende jaoks, keda me nimetame vähemtähtsateks kasutajateks ja niinimetatud vähemtähtsateks liikideks, kelle hulka kuuluvad lambad, hobused, mesilased, kalad ja paljud teised loomad, kes ei ole sugugi vähetähtsad paljudes meie riikides.

Veterinaarravimite kättesaadavusega tegeleva töökonna tulemuse kohaselt on siiski vaja kiiresti läbi vaadata veterinaarravimite direktiiv.

See õigusakt pakub vaid esmaabi, kui räägime sellest, millist ravi siin tegelikult vaja on. Kuigi ma tervitan seda, innustan ma tulevast eesistujat Prantsusmaad pöörama sellele vajalikku tähelepanu.

7.24. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (A6-0173/2008, Marie Panayotopoulos-Cassiotou) (hääletus)

− Enne hääletust:

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou, raportöör. – (FR) Hr president, daamid ja härrad, oleme nõukogu ja komisjoniga jõudnud kokkuleppele muudatusettepanekute nr 37 ja 52 osas. Kompromiss viitab vastavalt väikeste valitsusväliste organisatsioonide rahastamisele ja valitsusväliste organisatsioonide rahastamise ülempiirile. Komisjon ja nõukogu nõustusid lisama avalduse esimese lugemise kokkuleppega ja mina tahaksin paluda volinikku, keda ma siin ei näe, aga ta tegi oma avalduse eileõhtusel arutelul; ta esitas kokkuleppe osaks oleva avalduse... Ma ei tea, kas siin on keegi, kes tahab esitada kokkulepet komisjoni nimel. Igatahes tahaksin ma oma kolleegidel paluda, eeldusel, et nad selle avaldusega nõustuvad, hääletada selle raporti poolt, et me saaksime edasi liikuda esimese lugemise hääletuse juurde.

7.25. Ühisraha kasutuselevõtt Slovakkias 1. jaanuaril 2009. aastal (A6-0231/2008, David Casa) (hääletus)

7.26. Ühtekuuluvuspoliitika mõju haavatavate kogukondade ja rühmade integratsioonile (A6-0212/2008, Gábor Harangozó) (hääletus)

7.27. Arengupoliitika sidusus ja ELi poolt teatavate bioloogiliste loodusvarade kasutamise mõju Lääne-Aafrika arengule (A6-0137/2008, Frithjof Schmidt) (hääletus)

− Enne hääletust:

  Carmen Fraga Estévez, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (ES) Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon palus kooskõlas artikliga 168 selle raporti parlamendikomisjonile tagasi suunata. Pärast meie fraktsiooni esitatud muudatusettepaneku nr 1 osas poliitiliste fraktsioonide seas saavutatud kompromissi võtab fraktsioon PPE-DE oma palve tagasi.

8. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

– Raport: Caroline Jackson (A6-0162/2008)

  Bogusław Sonik (PPE-DE). – (PL) Hr president, uus jäätmedirektiiv kavandati tagama alust uue ühiskonna loomiseks Euroopas, mis tegeleks üldiselt jäätmete ringlussevõtuga. Liikmesriikidele kehtestatakse mõned väga ambitsioonikad eesmärgid. Kas need eesmärgid ei ole aga liialt ambitsioonikad ja kas liikmesriigid, eriti uued riigid, suudavad täita rangeid nõudeid? Tuleb märkida, et vanadel liikmesriikidel on olnud tunduvalt rohkem aega oma jäätmehooldussüsteemide kohandamiseks karmidele nõuetele vastavalt, samas kui uued riigid on sunnitud kasutusele võtma õigusmehhanismid ja rajama tunduvalt kiiremini vajaliku infrastruktuuri.

Uue jäätmedirektiivi ettepanek põhjustab vaidlusi paljudes Euroopa riikides. Ma ei arva, et meid peaks siis üllatama asjaolu, et nõukoguga oli väga raske kompromissile jõuda. Eilsel arutelul ütlesid paljud parlamendiliikmed, et nad ei ole direktiivi kompromissiga rahul. Mina kardan aga, et veelgi rangemate nõuete kehtestamine võib põhjustada probleeme selle seaduse rakendamisel. Uus jäätmedirektiiv sunnib riike, kes on hooletusse jätnud olmejäätmete hoolduse, otsustavalt tegutsema. Need riigid on sunnitud kasutusele võtma õigus- ja majanduslikud mehhanismid, et need pigem stimuleeriksid kui koormaksid majandust. Uus direktiiv peaks stimuleerima leidma uusi töökohtade loomise viise. Seepärast hääletasin ma raporti poolt.

ISTUNGIT JUHATAB: LUIGI COCILOVO
Asepresident

− Raport: Caroline Jackson (A6-0162/2008)

  Gyula Hegyi (PSE). - (HU) Tänan teid, hr juhataja. Jäätmedirektiiv, mille me nüüd vastu oleme võtnud, sisaldab kompromisse ja võib seetõttu saada paljude rünnakute märklauaks. Ma mõistan kõigi nende keskkonnateadlike kodanike muret, kes pöördusid minu poole palvega direktiivi mitte toetada. Samas tahaksin aga märkida, et teksti on kaasatud paljud minu kui eraldiseisva liikme esitatud muudatusettepanekud, mis on koostatud arenevas vaimus koostöös keskkonnaorganisatsioonidega. Selle direktiivi parim omadus on jäätmehierarhia vastuvõtmine. Kõige olulisemal kohal on jäätmete vältimine, sellele järgnevad taaskasutamise/ringlussevõtu erinevad vormid ning viimasena tuleb jäätmete kõrvaldamine, mida tuleb võimalusel vältida või vähemalt vähendada. Hääletasin direktiivi poolt peamiselt seepärast, et sellega võeti vastu hierarhia põhimõte ning ma loodan, et tulevikus suudame me seda parendada.

  Zita Pleštinská (PPE-DE). - (SK) Tarbimisühiskond toodab tohutul hulgal jäätmeid, mis muudavad inimeste elud õnnetuks, seda eriti Euroopa suurtes linnades. Kuigi ringlussevõtt ja kõrvalsaaduste kasutamine on viimastel aastatel suurenenud, on ELi prügilates ikka veel liiga palju jäätmeid.

Kuigi kinnitatud kompromissipakett ei ole täiuslik, on direktiivi tekst minu arvates poliitiliselt ambitsioonikas instrument jäätmehoolduse valdkonnas Euroopa tulevaste põlvkondade jaoks ja seepärast toetasin ma raportööri, pr Caroline Jacksoni raportit.

Liikmesriigid peavad oma jäätmehooldust selle direktiivi alusel parendama. Ma tervitan asjaolu, et I direktiiv hõlmab ka ohtlike jäätmete kõrvaldamisega seonduvaid küsimusi. Usun, et liikmesriigid saavutavad need ambitsioonikad eesmärgid vastuvõetud teksti järgides, eriti eesmärgi, mille kohaselt nad peavad aastaks 2015 rakendama eraldiseisva jäätmekogumiskava paberi, metalli, plastmassi, klaasi, tekstiili, muude biolagunevate jäätmete, õli ja ohtlike jäätmete jaoks.

  Zuzana Roithová (PPE-DE). - (CS) Hr juhataja, ma toetasin täna jäätmete raamdirektiivi läbivaatamist. Üks põhjuseid selleks oli, et pärast direktiivi vastuvõtmist saab Tšehhi Vabariik keelata jäätmete impordi, kuigi see on vastuolus riikliku kavaga. Tänu parlamendi sekkumisele sisaldab muudetud tekst ka uusi eesmärke ringlussevõtmise valdkonnas. Lõuna-Euroopa riikide arvates on need liialt ambitsioonikad, samas kui skandinaavlased ja ka tšehhid leiavad, et need ei nõua piisavalt. Ma tervitan saavutatud kompromissi. Erinevatel riikidel on erinevad lähtepunktid ja see direktiiv on ühine algus. Täna toodetakse jäätmeid 3,5 tonni inimese kohta ja Lõuna-Euroopa riikides läheb kuni 90% jäätmetest prügilatesse. Viieastmeline jäätmehierarhia kaasatakse esimest korda Euroopa õigusakti: esimesel kohal on vältimine, siis taaskasutamine, seejärel ringlussevõtt ja alles siis põletamine energiatootmise eesmärgil. Prügilatesse tuleb jäätmejäägid ladestada alles viimasel võimalusel. Hindan väga pr Jacksoni tehtud tööd. Suur tänu talle selle Euroopale kasuliku kompromissi saavutamise eest.

  Jan Březina (PPE-DE). - (CS) Ka mina tervitan direktiivi vastuvõtmist. Vähesed on rahul eesmärkidega, mille järgi tuleb ringlusse võtta vähemalt 50% majapidamisjäätmetest ja 70% tööstusjäätmetest. Mõnede jaoks ei ole see piisavalt ambitsioonikas; teised arvavad, et see eesmärk on ebareaalne. Tšehhi Vabariigis nähakse seda tõenäoliselt sammuna tagasi, kuid oluline on see, et direktiiv ei takista riikidel vastu võtta rangemaid ja kohustavamaid siseriiklikke õigusakte, mis minu arvates on praegusel juhul väga soovitav. Vaadates küsimust Tšehhi Vabariigi seisukohast leian ma, et säte, millega lubatakse olmejäätmete põletustehased ümber liigitada jäätmeid kasutavateks keskusteks, on äärmiselt mitterahuldav. See võib tähendada jäätmete massilist importi naaberriikidest, kuna ELis on lubatud jäätmeid importida nende kasutamise eesmärgil. Mul on raske ette kujutada, milline tõhus kontrollimehhanism suudaks otsustada, kas imporditud jäätmeid kasutati tõepoolest või hoopis põletati. Seepärast peaksid riigid, kes ei soovi muutuda kogu Euroopa põletustehasteks, tegema kõik võimaliku nimetatud sätte eemaldamiseks direktiivist.

  David Sumberg (PPE-DE). - Hr juhataja, ma võtan sõna selgitamaks seda, kuidas ma hääletasin Caroline Jacksoni raporti küsimuses, kuid enne tahaksin kiita oma konservatiivist kolleegi Caroline Jacksonit ja selle raporti osas tehtud suurepärast tööd.

Jäätmete kõrvaldamise tagamine on ülioluline kõigis Euroopa riikides, samuti mu oma kodumaal, ning ma arvan, et tegemist on rõõmsa kompromissiga. Tegemist on ühega neist harvadest kordadest, mil Euroopa tegutseb koos. Neid kordi ei ole palju ja võib-olla ütlesid Iirimaa elanikud midagi selle kohta oma otsuses hiljuti toimunud referendumis.

Kuid see on hea raport. Ma loodan, et see inspireerib Briti valitsust nendes küsimuses juhipositsiooni haarama. Nii saab see kindlasti olema, kui loodetavasti kahe aasta pärast on meil Suurbritannias konservatiivne valitsus: meie juht hr Cameron on teinud täiesti selgeks, et rohelised küsimused saavad olema meie tegemiste eesotsas ja seepärast näitab see tänane hääletus head eeskuju, nagu oleks heaks eeskujuks ka see, kuidas Euroopa Parlamendi konservatiivsed liikmed hääletavad.

− Raport: Anne Laperrouze (A6-0192/2008)

  Péter Olajos (PPE-DE). - (HU) Tänan teid väga, hr juhataja. Mulle valmistas heameelt hääletada direktiivi küsimuses, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas, ja ma tahaksin kasutada seda võimalust ja tänada oma 610 kolleegi, kes toetasid selle direktiivi vastuvõtmist selle poolt hääletades. Taas on meil õnnestunud koostada hea ja tulevikku vaatav direktiiv, ettepanek, mis taaskehtestab jagatud vastutuse põhimõtte ja liikmesriikide ühise määruse riigipiire ületavate vooluveekogude kohta; samuti nihutab see ettepanek tähelepanu keskpunkti heitekogustelt sisseimbumisele, ehk teisisõnu liigub prioriteet tööstuse huvidelt jõe elustiku huvidele. Selle direktiiviga kehtestatakse ranged piirangud 33 aine nimelt insektitsiidide, keemiliste ja tööstuslike ainete ning raskmetallide kasutamiseks. Nüüd on kord nõukogu käes. Kas nõukogu toetab direktiivi ja aitab meil oma jõed puhtad hoida? Nüüd on valitsuste otsustada, kas me saame teha lõpu Raba jõe ja teiste sarnases seisukorras olevate Euroopa jõgede liigsaastamisele. Tänan teid väga.

− Raport: Avril Doyle (A6-0190/2008)

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). - (SK) Kui asi puutub farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamisse loomses toidus, on põhihuvideks inimeste tervise ja tarbijate turvalisuse kõrge kaitse tagamine. Tootmiseks aretatud loomadesse võivad veterinaarravimid jätta jääke, mis on juba hakanud avaldama negatiivset mõju nii inimeste tervisele kui loomade tervishoiule.

Tervitan oma kolleegi pr Doyle’i raportit ja hääletasin täna selle poolt. Väga on vaja järjepidevamat lähenemisviisi kõigi farmakoloogiliste toimeainete jääkide ning nende ohtude analüüsi kontrollimiseks. Usun, et peame muutma, täiendama ja ühtlustama õigusraamistikku jääkide suurimate võimalike piirnormide kehtestamiseks. Jagan raportööri seisukohta, et nii toimides saame me tagada veterinaarravimite korrektse kasutamise ja nende parema kättesaadavuse, loomse toidu kaubanduse korrektse toimimise ning ennekõike rahvatervise optimaalse kaitse saavutamise.

− Raport: Marie Panayotopoulos-Cassiotou (A6-0173/2008)

  Neena Gill (PSE). - Hr juhataja, mina hääletasin selle raporti poolt, sest kuna ma olen 18 aastat töötanud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise nimel, toetan ma igati 2010. aasta nimetamist antud küsimuses Euroopa aastaks. On täiesti vastuvõetamatu, et Euroopas ohustab vaesus hetkel 78 miljonit inimest. On šokeeriv, et siin ja praegu ei suuda lapsed ja vanurid end paljudes liikmesriikides toita või soojas hoida. Hiljutised andmed näitavad teatud riikides lõhe suurenemist rikaste ja vaeste perede vahel ning seda Euroopa majandusedu ebavõrdse jaotumise tulemusena.

Ma loodan, et käesoleval aastal keskendub komisjon piirkondadele, kus vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on kõige akuutsemad. Näiteks toonitas hiljutine Kanal 4 raport Ühendkuningriigis, et piirkonnas, mida mina esindan, milleks on West Midlands, on suuruselt teine vaesuse määr ja eelviimane elatustase kogu riigis.

Seega, kuigi ma tervitan seda algatust, sest see tõstab teadlikkust vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse küsimuses, olen ma pettunud, et see ei paku selgeid lahendusi suuna kohta, milles liikmesriigid liikuma peavad ning ma usun, et kui seda aastat ei kasutata platvormina edasi liikumiseks, siis on tegemist jälle lihtsalt tööjutu ajamisega, kasutamata võimalusega, kus oleks tegelikult võimalik selles väga olulises küsimuses midagi ära teha.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Hr juhataja, oleme vastu võtnud äärmiselt oluliselt raporti vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise probleemide kohta. See dokument on näide ELi sotsiaalsest tundlikkusest ning Euroopa sotsiaalse mudeli loomisest, mida me ehitame samaaegselt majanduskasvu ja toimivat turumajandust edendava tegevusega.

Meie jaoks on oluline pühendada võimalikult palju ruumi tõrjutuse ja vaesusega võitlemiseks laste, vanurite ja puuetega inimeste hulgas, ehk nende hulgas, kes ei saa seda olukorda vältida. Me peame meeles pidama, et vaesus suureneb piirkondades, kus on aset leidnud looduskatastroofid, või teiste olukordade tagajärjel, mida me hetkel näha saame, nagu märkimisväärne toiduainete ja elektrihinna tõus. Selles olukorras on vaja lisategevust, et piirata nende kahjulike tegurite mõju ühiskondlike ja ametialaste kõige vaesemate rühmade tuludele.

  David Sumberg (PPE-DE). - Hr juhataja, toetasin seda raportit, kuna muidugi pooldame me kõik „emadust ja õunakooki“. Keegi meist ei taha näha vaesuse suurenemist; keegi ei taha sotsiaalse tõrjutuse suurenemist. Nii on need sõnad head ja teatud määral kordan ma selles oma kolleegi, kes istub koja teises küljes.

Küsimus on, mida me ette võtame. Ja see küsimus on kõigi liikmesriikide valitsuste jaoks. Minu koduriigi puhul on Briti valitsuse otsustada, kas selles osas võetakse midagi ette, ning seda peavad tegema kõik siseriiklikud valitsused, sest olukord, majanduslikud tingimused ja sotsiaalsed tingimused on ELis erinevad.

Suurbritannias ja võib-olla ka teistes riikides oleme täna silmitsi tõelise majanduslanguse ohuga, tõelise vaesuse ja tõelise sotsiaalse tõrjutuse süvenemisega, ning nüüd peavad meie valitsus Suurbritannias ja kõik liikmesriikide valitsused seda tegurit tunnustama ja vastavalt käituma.

− Raport: David Casa (A6-0231/2008)

  Zita Pleštinská (PPE-DE). - (SK) Kasutan võimalust – mis on nii hinnaline minu ja mu riigi, Slovakkia jaoks – ja tänan kõiki kolleege, kes andsid poolthääle Slovakkia liitumisele euroalaga.

Olen rõõmus, et kõigil Slovakkia liikmetel õnnestus me kolleegi hr David Casa tasakaalustatud raporti abil Euroopa Parlamenti veenda, et Slovakkia kuulub edukasse „e“ klubisse. Nüüd on Slovakkia ja eriti Slovakkia Vabariigi valitsuse ülesandeks jätkata rangete makromajanduslike sammude võtmist ning piiravate fiskaalpoliitikate rakendamist, et täita ka tulevikus Maastrichti kriteeriume. Slovakkia ühinemine euroalaga on ka märguandeks teistele liikmesriikidele, et nad võiksid oma reforme jätkata ja Maastrichti kriteeriume täita.

Täna tahan ma oma sõnavõttu kasutada nende Slovakkia elanike tänamiseks, kes panid kaalule oma elud, kui aitasid 1989. aastal raudset eesriiet maha kiskuda, samuti nende tänamiseks, kes mõistsid reformide olulisust, kuigi see ei olnud alati lihtne. Just tänu neile saavad Slovakkia elanikud täna ehitada tugevas Euroopas tugeva Slovakkia.

  Zuzana Roithová (PPE-DE). - (CS) Hr juhataja, ma õnnitlen südamest Slovakkiat euroalaga ühinemise puhul. Samuti tahan tehtud töö eest tänada raportööri hr Casat, kes pidi parlamendis tegelema Slovakkia valuuta revalveerimise põhjendatusega seonduvate küsimustega ja muuga. Arutelu näitas, et põhjendatud on paljud teised nõuded, mis võivad mõjutada ühisraha pikaajalist stabiilsust. Kuigi need ei kujuta endast täna Slovakkia ühinemisele takistust, on nad väljakutseks eeskirjade muutmise kokkuleppele. Ma ei nõustu nendega, kes lükkasid tänase arutelu käigus tagasi võimaluse muuta tulevikus Maastrichti kriteeriume. Veel kord soovin tänada hr Dzurinda juhitud valitsust, kes käivitas Slovakkias viie aasta eest vajalikud reformid. Ilma nendeta ei naudiks Slovakkia täna majanduslikku ja poliitilist edu. Slovakid näitavad nüüd Tšehhi Vabariigile teed.

  David Sumberg (PPE-DE). - Hr juhataja, tahaksin täiskogule selgitada, miks ma keeldusin selle resolutsiooni osas hääletamisest. Ma ei keeldunud sellepärast nagu pooldaksin ma ühisraha, kui asi minu riiki puutub; vastupidi, ma olen selle vastu. Ühisrahaga ühinemine oleks Briti poliitilise süsteemi ja majanduse jaoks hävitav.

Keeldusin kuna usun, et see küsimus on täielikult Slovakkia valitsuse jaoks. Kui nemad leiavad, et nende riigi parimates huvides on ühisrahaga ühinemine, on see nende riiklik õigus ja nad on oma otsuse vastavalt langetanud.

Sellised küsimused demonstreerivad, kuidas Euroopa jätkama peaks. Jätkama peaks nii, et riigid langetavad otsuseid oma huvides, ning Iirimaa elanikega pragamine, mida siin kojas viimaste tundide jooksul tehtud on, on vale. Iirimaa elanikud langetasid otsuse oma riiklike huvide kohaselt. Nende võimuses oli see otsus langetada ja nende demokraatlikku hääletust tuleks austada.

Winston Churchill ütles: „Usaldage rahvast“. Seda me peaksimegi tegema.

(Aplaus)

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). - Hr juhataja, esiteks nõustun ma igati kõigega, mida hr Sumberg just ütles. Tahan vaid tänada Iirimaa inimesi, kes andsid demokraatiale jälle ELis võimaluse.

Võtan selles osas sõna, kuna ka mina keeldusin hääletusest, sest minu partei poliitika näeb ette mitte hääletada nendes küsimustes, sest me ei osalenud neis. Aga mind huvitas see raport. Kuuendas lõigus soovitatakse, et „Slovakkia valitsus rajaks vaatlusjaama valitud põhikaupade hindade iganädalaseks jälgimiseks, et võidelda väärate arvamustega hinnatõusu kohta“.

Noh, Ühendkuningriigis mõõdame me inflatsiooni ja meie inflatsiooni määr on väidetavalt tõusnud 3,3%-ni, nagu täna hommikul teatati. Kui te aga kohtate Daventrys või Long Buckbys elavat tagasihoidlikku mängurit, ütlevad nad teile, et kütusehind on tõusnud palju rohkem; nende toiduhinnad on tõusnud rohkem; nende volikogu maks on tõusnud palju rohkem. Ja nii mõtisklen ma statistika kvaliteedi üle.

Kaheksandas ja üheksandas lõigus on muid probleeme, aga kõik need selgitavad, miks on hea, et Suurbritannia ei kuulu sellesse klubisse. Siiski soovin ma sellele riigile kõige paremat.

− Raport: Gábor Harangozó (A6-0212/2008)

  Filip Kaczmarek (PPE-DE). – (PL) Hr juhataja, mina keeldusin hääletusest hr Harangozó raporti osas. Üks ELi ühtekuuluvuspoliitika eesmärke peaks olema solidaarsuse ja integratsiooni instrumentide toetamine. Haavatavatele rühmadele ja kogukondadele tuleb pakkuda toetust võitluses tõrjutuse ja ebavõrdsusega. Seda ei tohiks aga näha vastuargumendina linnapiirkondade arengule, sest üks ei takista teist. Territoriaalne lähenemine on vajalik, kuid ei tühista tõhususe olulisust ühtekuuluvuspoliitikas.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Hr juhataja, täna vastu võetud Harangozó raport tõstatab erakordselt olulise probleemi ühtekuuluvuspoliitika mõju kohta kõige ohustatumatele ühiskondadele ja rühmadele. See raport rõhutab ühemõtteliselt vajadust ühtekuuluvuspoliitika arendamise järele valdkondades, mis on vähem arenenud, hooletusse jäetud, kus on keerulised talupidamistingimused ja kus infrastruktuur on nõrk või ajast ja arust.

Erilist toetust tuleks avaldada piirkondadele, kus on toimunud ajalooline arengu aeglustumine, kus elanikud on vähem valmis turumajanduse raskete väljakutsetega tegelemiseks. Piirkondade vahelised erinevused arengutasandil on väga suured. Seega on vaja luua tegelik kujutis meie piirkondade arengustaadiumist ja kasutada seda alusena keeruliste valdkondadega tegelemisel eraldiseisvates piirkondades. Võime kohe praegu öelda, et see puudutab mägipiirkondi ja olulist osa maapiirkondadest. Me peame koostama jätkusuutliku arenguprotsessi, et ei tekiks nõrgema arenguga või tagurlikke enklaave või et need teistest maha ei jääks.

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). - Hr juhataja, ka mina keeldusin hääletusest selle raporti osas. Tahaksin mainida kahte-kolme põhjust, miks ma seda tegin.

Esiteks on mul raske uskuda, et selle paiga loojad, luues alust oma ELile vabaduseks ja liikumisvabaduseks jne, mõtlesid, et selles raportis toodud üksikasjalik poliitika oleks midagi, mis aastate möödudes esile kerkiks.

Teiseks ei ole ma kindel, et seda peaks tegema Euroopa tasandil – võib-olla tuleks seda teha riiklikul tasandil, aga kindlasti kõige kohalikumal tasandil.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et minu valimisringkonnas on Leicesteri linn näiteks, kuidas toimib selles valdkonnas kohalik tegevus. Leicester on üks kõige eriilmelisemaid linnu Ühendkuningriigis ja seda erinevatel põhjustel – seal leidub nii rikkaid kui vaeseid erinevate rahvuste esindajaid – ja siiski on Leicesteril tänu individuaalsele ja kohalikule tegevusele üks kõige sidusamaid ühtekuuluvuse ja integratsiooni strateegiaid, mis käsitlevad, nagu me siin ütleme, haavatavaid kogukondi ja rühmi. See näitab meile kõigile, et kohalik tegevus on parim ja ma olen mures, kui me räägime tegevusest ELi tasandil.

  Syed Kamall (PPE-DE). - Hr juhataja, minu märkused kordavad eelmise sõnavõtja omi.

Mu märkused on olulised ka Panayotopoulos-Cassiotou vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse raporti seisukohast. Kui me need kaks raportit kokku paneme, on neis selgelt näha viga Euroopa poliitikute mõtlemises, nimelt, et ükskõik millise probleemiga ka tegemist ei oleks, lahenduseks on Euroopa.

Innustan kõiki, kes on haavatavate kogukondade probleemidest tõesti huvitatud, selle asemel vaatama kohalike kogukondade otsitud lahendusi ja mitte mõne kaugelasuva eurokraadi või Euroopa Parlamendi liikme ettepanekuid.

Palun heitke pilk näiteks Londonis mu enda valimisringkonnas asuva Iain Duncan-Smithi ja ta suurepärase meeskonna juhitud sotsiaalse õigluse keskuse suurepärasele tööle, kes rajavad kohalike kogukondade organisatsioonide liitu, mis tegeleks vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega ning kuhu kuuluvad organisatsioonid nagu Croydoni Kariibide krediidiühistu või Londoni poksiakadeemia, mis meelitavad ühiskonna kõige haavatavamaid isikuid.

Kuigi raportis mainitud probleemid on kõik olulised, peaksime meeles pidama, et lahendused on tihti kodule lähemal ja seepärast keeldusin ma hääletusest Harangozó raporti osas.

− Raport: Frithjof Schmidt (A6-0137/2008)

  Zuzana Roithová (PPE-DE). - (CS) Hr juhataja, jätkusuutlik arengupoliitika ei saa kuidagi edukas olla, kui see ei saavuta globaalset mõõdet. ÜRO millenniumideklaratsioon võib kutsuda kõiki riike üles tagama arengupoliitika sidusust, kuid arenenud riigid ei astu selles osas just mitmeid praktilisi samme. Siin peitub ELi kohustuse vastuolu, kes innustab meid hindama meie Euroopa poliitikate mõju arengueesmärkide suhtes. See muudab veelgi väärtuslikumaks asjaolu, et me lisame arengumaade hüvanguks piiranguid oma kalanduspoliitikasse. Tahaksin mainida ka metsaraiet Lääne-Aafrikas, kus ainult 5% metsadest majandatakse jätkusuutlikult. Muidugi on oluline, et komisjon toetaks rahanduslikult riiklike strateegiakavade käivitamist Aafrikas, kuid me suudame ka takistada troopiliste metsade rüüstamist, kui keelustame puidu importimise Euroopasse, välja arvatud juhul, kui see on märgistatud selge ökomärgisega. Usun, et komisjon esitab peagi sellised ettepanekud ja et meie siin täiskogus ja nõukogus võtame need vabandusi otsimata vastu.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

− Raport: Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (A6-0233/2008)

  Toomas Savi (ALDE), kirjalikult. − Toetasin Lidia Joanna Geringer de Oedenbergi raporteid ja tervitan ideed, et ajal, mil ELi ees seisab oluliste poliitiliste otsuste langetamine, ei tohiks me ülemäära süveneda tehnilistesse küsimustesse. Kuigi ma tahaksin kuulda, kuidas selle täiskogu liikmed ägedalt arutlevad põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite valgustus- ja valgussignaalseadmete poliitilise tähtsuse üle, toetan ma igati kiirendatud töömeetodi kasutamist seadusandlike tekstide ametlikul kodifitseerimisel sellistes küsimustes. Kui EL jälle surnud punkti jõuab, peame me kogu oma tähelepanu suunama sellele, kuidas leida viis Lissaboni leppe päästmiseks.

− Raportid: Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (A6-0233/2008 - A6-0235/2008)

  Carl Schlyter (Verts/ALE), kirjalikult. − (SV) Hääletasin selle raporti vastu, sest sellise üksikasjaliku määrusega ei tohiks tegeleda poliitilisel tasandil. Ei ole vaja kodifitseerida õigusakti, mis tuleks tagasi võtta soodustamaks reguleerimist tehnikakomisjonide koostatud tehniliste standardite läbi.

− Raport: Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (A6-0234/2008)

  Carl Schlyter (Verts/ALE), kirjalikult. − (SV) Hääletasin selle raporti vastu, sest sellise üksikasjaliku tehnilise määrusega ei tohiks tegeleda sellel tasandil. Sellega peaksid tegelema tehnikakomisjonid tehniliste standardite läbi (õigusakti ei ole vaja kodifitseerida, see tuleks tagasi võtta tehniliste standardite hüvanguks).

− Raport: Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (A6-0237/2008)

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN), kirjalikult. − (PL) Hääletasin pr Geringer de Oedenbergi arvutiprogrammide õiguskaitse raporti poolt, sest kuna minu arvates on neil kaasaegses ühiskonnas väga suur roll ja seepärast tuleks tagada nende kohane õiguskaitse, mis oleks kooskõlas autoriõigusmäärustega, nagu kirjandus- ja kunstiteosed Berni konventsiooni alusel. Kaitsta tuleks ainult korrektselt väljenduvaid arvutiprogramme. Kaitsta ei saa tegelikke kontseptsioone ja põhimõtteid, millel põhinevad IT-programmi eraldiseisvad elemendid.

Loomulikult ei saa nii kaitsta matemaatilisi protsesse, programmeerimiskeeli ja algoritme. Kaitset tuleks osutada nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele riikliku autoriõigusakti alusel. Tuleb märkida, et kui programmi on kirjutanud töötajad oma töökohustuste osana, on tööandjal või kliendil õigus kasutada sellest programmist tulenevaid omandiõigusi (kui just lepingus ei sätestata teisiti).

− Raport: Mariela Velichkova Baeva (A6-0194/2008)

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Andsin poolthääle resolutsioonile, mis käsitleb Rumeenia ühinemist seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise 1990. aasta 23. juuli konventsiooniga, sest minu arvates tuleb vähendada maksumaksjate fiskaalkohustust.

On väga oluline, et Rumeenia ja Bulgaaria ühineksid vahekohtukonventsiooniga kohe kui võimalik ning liituksid liikmesriikidega, kus antud konventsiooni juba kohaldatakse. See, et nad hetkel süsteemis ei osale tekitab majanduse jaoks märkimisväärseid kulusid ja kujutab endast takistust Euroopa ühisturu toimimisel.

Rumeenia ja Bulgaaria ELiga ühinemise lepingu alusel peab nõukogu kehtestama kuupäeva selle konventsiooni jõustumiseks, tuginedes komisjoni ettepanekule ja olles konsulteerinud parlamendiga. Tahaksin väljendada oma muret seoses vahekohtukonventsiooni tagasiulatuva rakendamisega 1. jaanuarist 2007 ja sel põhjusel toetan ettepanekut, mille kohaselt jõustumise kuupäev oleks otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgnev päev.

− Raport: Agustín Díaz de Mera García Consuegra (A6-0207/2008)

  Charlotte Cederschiöld, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Euroopa Parlamendi mõõdukate delegatsioon andis täna poolthääle Agustín Díaz de Mera García Consuegra (PPE-DE, ES) raportile (A6-0207/2008), mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja nende andmete sisu.

Kui kuritegevus piire ületab tuleb vastavalt kohaldada sellega võitlemiseks vajalikke meetmeid. Seega toetame raamotsust ja süvendatud koostööd süüdimõistvate kohtuotsuste andmete vahetamise lihtsustamiseks ja tõhustamiseks liikmesriikide vahel.

Siiski on meie jaoks suureks erandiks artikkel, mis käsitleb rassilist kuuluvust või etnilist päritolu, poliitilisi arvamusi, poliitilisi vaateid, usulisi ja filosoofilisi veendumusi ja muud sarnast kirjeldavate isikuandmete töötlemist.

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Selle karistusregistrite andmete korraldust ja liikmesriikidevahelist vahetamist käsitleva ettepaneku eesmärgiks on parandada suhtlust õigusasutuste vahel.

Oluline on tagada, et karistusregistrite väljavõtteid oleks kerge mõista ja et neis sisalduvate teavet kasutataks korrektselt.

Toetan seega oma kolleegi hr Díaz de Mera suurepärast raportit ja esitatud muudatusettepanekuid, eriti andmekaitse osas.

Oluline on, et kohaldataks üldist andmekaitse põhimõtete kogu, mida tuleks silmas pidada andmete kogumisel, töötlemisel ja edastamisel. Lisaks peab andmekaitseasutusi pidevalt teavitama isikuandmete vahetamisest selle raamotsuse alusel.

Ka on oluline, et see süsteem tõhusalt toimiks, muutudes nii kasulikuks tööriistaks iseäranis seksuaalset laadi kuritegevuse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel. Laste suurema kaitse tagamiseks näiteks on ülioluline, et koolidel oleks juurdepääs teabele oma personali või potentsiaalse personali kohta juhuks, kui töötajat on karistatud lastevastases kuriteos.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) On ennekuulmatu, et ohtlikul kurjategijal on võimalus peituda oma karistatust käsitleva puuduliku teabe taha ning vältida sel moel õigusemõistmist või sooritada kuritegusid teistes liikmesriikides. Fourniret’ juhtum on siin murettekitavaks ja valulikuks näiteks.

Nendes tingimustes on teretulnud paranduseks täieliku ja kergelt kättesaadava karistusregistri koostamise lubamine, mis hõlmab erinevates riikides määratud karistusi.

Siiski ei ole see kiiduväärt algatus suunatud pedofiilidele, mõrvaritele ja relvastatud röövlitele. Lisades vaid sõnad „kriminaalkaristusest tulenev diskvalifitseerimine“ hõlmab see ka rahvusvahelise tagakiusamise teatud seisukohtade omamise tõttu. Me teame väga hästi, kes on sihtmärgiks selles hullumeelses Euroopas, mis on avatud kontrollimatu immigratsiooni tuultele, mis pidevalt kahetseb seda, milline see oli, milline see on ja milline see võiks olla: oma identiteediga seotud patrioodid, kes on uhked oma rahva, rahvuse ja ajaloo üle ning kes julgevad valjult kuulutada oma kavatsust neid kaitsta.

Seega keeldume me hääletusest, sest kardame, et vaatamata kuritegevuse õiguspärasele represseerimisele võimaldab see tekst kogu ELis seaduste laiendamist, mis hävitavad vabaduse ja toovad palju kahju meie riikide demokraatlikule elule.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Ühe liikmesriigi kodanike karistusregistrist pärit teabe edastamine teisele liikmesriigile peab toimuma asjaomaste osapoolte (kahepoolse) koostöö põhjal.

Selle algatuse eesmärgiks on parandada suhtlust õigusorganite vahel ning tagada, et liikmesriikide palveid seoses teiste liikmesriikide kodanike karistusregistriga „käsitletaks korrektselt ning kõikehõlmavalt ja põhjalikult“.

Me ei ole aga nõus seaduste ühtlustamisega ja ühise korra vastuvõtmisega, eriti seoses kohustusega edastada „täielikku teavet oma kodanikele määratud karistuste osas“ või kohustusega „säilitada ja uuendada kogu saadud teavet“, ega ka ühtlustamisprotsessiga – seda enam, et nende andmete kaitsmise selgete tagatiste puudumisel muutub see ettepanek meie silmis veelgi küsitavamaks.

Tunnistame vajadust mehhanismi järele, mis võimaldaks liikmesriikide vahel vastastikust karistusregistri andmete vahetamist, aga seda tuleb teha eraldiseisvate juhtumite alusel ja nimetatud riikide vahelise koostöö raamistikus.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Andsin oma poolthääle Díaz de Mera García Consuegra raportile, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamist liikmesriikide vahel. Suurenenud liikuvusega ELis on oluline, et liikmesriigid hoiaksid üksteist kursis oma territooriumil elavate ELi kodanike kuritegeliku mineviku osas. Kohaldada tuleb aga tagatisi ja ma tervitan esitatud üldist keeldu rassilist kuuluvust või etnilist päritolu, poliitilisi arvamusi, poliitilisi vaateid, usulisi ja filosoofilisi veendumusi, parteilist kuuluvust ja ametiühingu liikmelisust või tervist ja seksuaalelu kirjeldavate isikuandmete töötlemiseks.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Avatud piiridega ELis on vaja asutuste vahelist head koostööd, et pidada mõistlikus ulatuses sammu kuritegevuse vastase võitlusega. Euroopa internetiportaali eesmärk, kust kodanikud ja ettevõtted saavad teavet oma õiguste kohta kriminaalmenetlusega seoses, näib ennast ära tasuvat.

Elektroonilise registri loomine, mis lihtsustaks kriminaalregistri andmete piiriülest vahetamist on teretulnud vaid siis, kui kohaselt kaasatakse andmekaitse nõuded. Tegelikkuses sõltub palju nende tegude käsitlemisest, mille kohta ühes liikmesriigis esitatakse süüdistus ja teises mitte. Minu arvates ei käsitletud neid küsimusi algetapi jooksul korrektselt ja seega keeldusin ma hääletusest.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, mina hääletasin hr Díaz de Mera raporti poolt. Oluline on parandada suhtlust õigusorganite vahel ja tagada, et liikmesriikide palveid seoses teiste liikmesriikide kodanike karistusregistriga käsitletaks korrektselt ning kõikehõlmavalt ja põhjalikult.

Avatud piirid võimaldavad ausate kodanike, aga ka kurjategijate vaba liikumist, kes sageli pääsevad õigusemõistmisest teistes riikides pelgupaika otsides, kus nad siis uusi kuritegusid toime panevad. Ebapiisava teabevahetuse tõttu ei võeta korralikult arvesse nende potentsiaali uue kuriteo toimepanemiseks ega tegelikku ohtu, mida nad kujutavad.

Eriti, nagu iga päev ajalehtedest lugeda võib, saavad tõhusa teabevahetussüsteemi puudumisest kasu seksuaalkurjategijad ja teised äärmiselt ohtlikud isikud, kes kasutavad ära ELi kehtivatele volitustele kohaldatud piiranguid.

  Carl Schlyter (Verts/ALE), kirjalikult. − (SV) Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud parendavad õigusakti, kuid samas ei taha ma selle rakendamise küsimuses hääletada. Seepärast keeldun ma hääletusest.

− Raport: Agustín Díaz de Mera García Consuegra (A6-0230/2008)

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Selle määruse eesmärgiks on tagada kõrgetasemeline kaitse euro võltsimise takistamiseks, sätestades selle kaitsmiseks vajalikud meetmed paberraha ja müntide õigsuse kontrollimise ning ringlusesse laskmise sobivuse läbi.

Kõige värskema statistika järgi eemaldati 2007. aastal ringlusest umbes 561 000 võltsitud paberraha ja 211 100 võltsitud münti.

Nüüd, mil Euroopa Keskpank ja komisjon on sätestanud kindla korra võltsitud paberraha ja müntide avastamiseks, on vaja muuta 2001. a määrust, kuna sularaha avalikku ringlusse laskmisega seotud asutustel on tööriistad nende kontrollide teostamiseks.

Samuti tervitan ma selget kohustust, millega krediidiasutused ja teised asjaomased institutsioonid peavad kontrollima vastuvõetud paberraha ja müntide õigsust enne nende tagasi ringlusse lubamist. Samas peavad nad kohandama oma sisekorda ja uuendama vajalikul määral oma seadmeid.

Samuti on oluline, et euro õigsus tagataks euroalasse mittekuuluvates liikmesriikides, kus euro ringleb tehinguvaluutana, kuigi kontrollimeetodeid ei saa kohaldada samalaadselt, mis seega tähendab, et kehtestama peab konkreetse tõendamiskorra.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Ida-Euroopast saabub pidevalt suurepärase kvaliteediga võltsitud pangatähti. Lõppude lõpuks on EL juba oma loomuselt võltsijate jaoks väga ligitõmbav, sest inimesed ei ole väga kursis uue valuutaga ja isegi sularahaautomaate on võimalik petta.

Euro kaitsmine võltsimise vastu on tervitatav, mistõttu ka mina hääletasin Diaz de Mera raporti poolt. Pidevalt euro turvalisuse tagamise nimel töötamine on üks asi, aga selles osas ei saavutata midagi, kui inimesed teavad ikka veel väga vähe turvaelementide kohta. Euroopa Keskpank ja liikmesriigid peavad seega suurendama oma pingutusi hariduse vallas. Lisaks peame ka tagama, et professionaalsed võltsijad oleks võimalus kiiresti tabada kõikjal ELis. Pidev politseijõudude kärpimine piiride kaotamisega samaaegselt annab vastupidiseid tulemusi ja mitte ainult selles valdkonnas.

− Raport: Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (A6-0211/2008)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Selle nõukogu otsuse eelnõu eesmärgiks, mis on koostatud Euroopa Kohtu palvel, on lisada säte Euroopa Kohtu kodukorda seoses läbivaatamismenetluse suhtes kohaldatavate keele-eeskirjadega vastavalt kohtu kodukorra artiklile 64.

Korda, mille alusel Euroopa Kohus võib esimese astme kohtu otsused läbi vaadata EÜ asutamislepingu artikli 225 lõigete 2 ja 3 alusel ning Euratomi asutamislepingu artikli 140a lõigete 2 ja 3 alusel, võib kohaldada, kui viimatimainitud kohus on otsustanud kohtukolleegiumi otsuste osas esitatud kaebuste üle.

Statuudi järgi võib läbivaatamist teostada juhtudel, kus eelotsusele suunatud küsimused kuuluvad esimese astme kohtu pädevusse. Kuigi seda võimalust ei ole veel tekkinud, on Euroopa Kohus siiski võtnud seisukoha, et on vaja muuta tema kodukorda, et võimaldada Euroopa Kohtul kohaldada oma keele-eeskirju vastavalt uuele läbivaatamiskorrale.

See sätestab, et menetlus tuleb läbi viia konkreetse läbivaadatava otsuse keeles (s.o esimese astme kohtu keeles), ja meie meelest on see õiglane.

− Raport: Caroline Jackson (A6-0162/2008)

  Jan Andersson, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Otsustasime anda oma toetuse Euroopa Parlamendi ja ministrite nõukogu vahel saavutatud kompromissile. Kompromiss tähendab, et kehtestatakse kohustuslikud ringlussevõtu sihtmärgid ja see on väga positiivne. Me oleksime siiski tahtnud näha kõrvalsaaduste täpsemat määratlust ja veelgi kõrgemaid ringlussevõtu sihtmärke.

  Liam Aylward (UEN), kirjalikult. − Kõigi jäätmepoliitikate eesmärgiks on selle negatiivse mõju vähendamine, mida jäätmed avaldavad inimeste tervisele ja keskkonnale. Jäätmete lahtisidumine meie kasvavatest majandustest on äärmiselt oluline. Me toodame igal aastal 1,3 miljardit tonni jäätmeid ja umbes 40 tonni sellest on ohtlikud jäätmed.

ELi õigusakti eesmärgiks on viia meid lähemale ringlussevõtvaks ühiskonnaks muutumisele. Parlament nõuab jäätmete taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtmärke. Need sihid on ambitsioonikad. Aastaks 2020 peavad liikmesriigid suurendama majapidamisjäätmete ringlussevõttu ja taaskasutamist 50% võrra.

Me peame vähendama jäätmete hulka prügilates ja põlemistehastes. Prioriteetide järjestuses hierarhiasüsteem sunnib jäätmete vältimise ja jäätmehoolduspoliitika seadusandjaid kohaldama peamise tegurina vältimist, millele järgnevad taaskasutamine, ringlussevõtt ja viimaks kõrvaldamine. Taaskasutamiseks peetakse ainult väga energiatõhusat põletamist.

Peame jäätmete vähendamise, taaskasutamise ja ringlussevõtu osas tegema koostööd kodanike, tootjate ja tarbijatega. Ühenduse ja kohaliku asutuse ringlussevõtu keskused peavad paiknema praktiliselt ja olema võimalikult ligipääsetavad.

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. − (PL) Hr juhataja, ma olen raportööriga nõus, et mõnes riigis, ja eriti nendes, kus jäätmete ladestamisest eemaldumine on just alanud, võib domineerida energia saamine jäätmetest ning see võib halvata investeerimist teistesse protsessidesse nagu ringlussevõtt või taaskasutus.

Poolas võetakse hetkel ringlusse ELi riikide hulgas kõige väiksem jäätmete hulk – ainult 4%. Małopolskas võetakse ringlusse 7% jäätmetest. Samas on kavas ehitada põletustehaseid, mis käsitleksid 250 000 tonni jäätmeid aastas – seda on rohkem, kui toodab üks linn. Et põletustehas tõhusalt toimiks, tuleb seda kohaselt täita. Euroopa Komisjoni rahastatud projekt hävitab seega igasuguse segregatsiooni entusiasmi, kuna kõik saab olema süttiv.

Arvutuste kohaselt leiavad Poolasse regulaarselt tee kümned tuhanded tonnid ebaseaduslikult imporditud olmejäätmeid, fooliumi, vanarauda, kasutatud rehve ja patareisid. Meie läänepiiri valitud lõunapoolses sektoris on käesoleva aasta jaanuarist saadik kinni peetud 16 partiid, mis tõid kokku 40 tonni jäätmeid. Mõned piirilähedased kohalikud asutused on pidanud oma eelarvet suurendama 30% võrra, et kõrvaldada ebaseaduslikke prügimägesid.

Tahaksin, et võimalikult ruttu võetaks konkreetseid samme sellise tegevuse lõpetamiseks. Lõputud määrused jäätmete sorteerimise või taaskasutamise meetodite kohta ei ole kasulikud seni, kuni ettevõtetel on odavam jätta oma jäätmed naaberriigi põldudele.

  Konstantinos Droutsas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni kompromissi ettepanek jäätmehoolduse osas on märkimisväärne kannapööre prügi ja jäätmete küsimuses peituvate suurte varjatud finantshuvide nimel.

Pakutud direktiiv ei panusta üldise jäätmekoguse vähendamisse. Selle sihtmärgid ja vahendid on tahtlikult ebamäärased. See ei hõlma tööstusjäätmeid ja keskendub teatud liiki olmejäätmetele pigem tasuvuse ja konkurentsivõime kui keskkonna ja rahvatervise huvides.

Üheks näiteks üldisest seisukohast taganemisest on hierarhilise struktuuri õõnestamine, mille kohaselt jäätmete ringlussevõtt peab eelnema energiakasutusele. Teiseks näiteks on komposiitjäätmete põletamise vaatlemine energiakasutusena juhtudel, mida ei ole juba täpsustatud, nagu näiteks biokütuse tootmine.

Õhku paisatavatel, maapinda ja vette tungivatel ning toitaineid mõjutavatel mürgistel ja sageli ohtlikel ainetel on otsene mõju jäätmesektori töötajate ning kogu rahvastiku tervisele.

Vaja on prügi hulga vähendamist ning selle planeeritud hooldust ja korralikult organiseeritud transporti. Vastutus tuleb võtta valitsuse, piirkondlikul ja kohalikul tasandil mürgiste ja sageli ohtlike ainete (dioksiinid jm) sorteerimiseks ja eraldamiseks ning võimalikult palju tuleks võtta ringlusse. Komposiitjäätmeid ei tohi põletada. Prügilate ja nendest tulenevate jääkide ohutu kõrvaldamise osas tuleb läbi viia keskkondlik uuendamine.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. − (PT) Hääletasin pr Jacksoni ettepaneku poolt, mis käsitles jäätmete raamdirektiivi läbivaatamise teist lugemist, sest ma usun, et see ettepanek aitab vähendada jäätmehoolduse keskkondlikke ja sotsiaalmajanduslikke mõjusid, pidades silmas, et jäätmete vähendamine, vältimine, taaskasutamine ja ringlussevõtt peavad olema prioriteediks kõikjal ELis.

Hääletasin muudatusettepaneku nr 82 poolt, sest pooldan ambitsioonikamate jäätmete ringlussevõtu sihtmärkide kehtestamist liikmesriikides, ehk teisisõnu tõhusa Euroopa jäätmevältimispoliitika tagamiseks.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Teisel lugemisel nõuab Euroopa Parlament, et nõukogu võtaks vastu juba esimesel lugemisel vastuvõetud muudatusettepanekud.

Põhimuudatusteks on sihtmärkide kasutuselevõtmine jäätmete ringlussevõtuks ja vältimiseks ning üldiselt kehtiva viieastmelise jäätmehierarhia kehtestamine.

Nõukogu kõrvaldas kõik viited sihtmärkidele, kuid raportöör on parlamendi muudatusettepaneku muudetud kujul taastanud. Raportööri arvates oleks vale lasta mööda see võimalus tagamaks, et see direktiiv teeks enam, kui kehtestataks mõistete kogu. Peaks eksisteerima tegelik seos direktiivi ja temaatilises jäätmete vältimise ja ringlussevõtu strateegias kehtestatud ringlussevõtu ja vältimisega seotud püüdluste vahel.

Direktiivi üheks oluliseks eesmärgiks on teha selget vahet küsimuses, mida peetakse „ringlussevõtuks“ ja mis on jäätmete „kõrvaldamine“, kuna Euroopa Kohtu otsused seavad selle küsimuse kahtluse alla.

Igal juhul usume, et jäätmete vähendamine, ringlussevõtt ja taaskasutamine peavad olema prioriteetideks. Samas tekitab kahtlust kaaspõletamise pidamine taaskasutamise meetodiks ja seega ka tulutoovaks tööstuseks. Küsimus on, et kui asjad nii on, kes vähendab jäätmete tootmist ning suurendab ringlussevõttu ja taaskasutamist?

  Ambroise Guellec (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) OECD andmetel toodame me praegusest hetkest aastani 2020 45% võrra rohkem jäätmeid kui aastal 1995. Seega peab EL kiiresti määratlema uue jäätmestrateegia, mille alusel tuleks vähendada erinevate jäätmete liike kui saastamise allikaid ning jäätmeid näha kasutamist ootava potentsiaalse vahendina.

Täna täiskogus vastu võetud kompromiss aitab nihutada tähelepanu keskpunkti jäätmete vältimisele ja ringlussevõtule – eesmärgiga stabiliseerida praegusest hetkest aastani 2012 toodetavate jäätmete hulka ja täita ringlussevõtu sihtmärgid, milleks on majapidamisjäätmete puhul 50% ning ehitus- ja lammutusjäätmete puhul 70% aastaks 2020 – ning aastaks 2015 on kohustuslikud eraldiseisvad jäätmekogumissüsteemid vähemalt paberile, metallile, paberile, plastmassile ja klaasile ning kehtivad rangemad määrused ohtlikele jäätmetele, peamiselt eraldiseisva kogumise ja jälgitavuse läbi. Kehtestada tuleb ka eraldiseisev õlijäätmete kogumine ning põletamistegevuse eristamine vastavalt sellele, kas tegemist on jäätmete lõpliku kõrvaldamisega või energiakasutuseks taaskasutusega. Seega, kohaldades energiatõhususe valemit, liigitatakse ainult kõige energiatõhusamad olmejäätmete põletustehased ringlussevõtutehaste alla.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Jäätmete raamdirektiivi teine lugemine kujutab endast raisatud võimalust. EL peaks kehtestama ranged sihtmärgid jäätmete vähendamiseks, mitte tootma kohustamatuid püüdlusi mingi kauges tulevikus asuva kuupäeva suhtes. Minu fraktsiooni muudatused oleksid tugevdanud pakutud õigusakti ja on kahju, et neid ei saatnud edu.

  Jaromír Kohlíček (GUE/NGL), kirjalikult. − (CS) Tulevikku vaatavad poliitikud on pea kõikides maailma riikides jälginud juba aastaid jäätmete tootmise suurenemist. Üks hea lahendus sellele hävitavale trendile on suure osas individuaalmaterjalide ringlussevõtu kehtestamine. Kahjuks suureneb ka jäätmete eraldamise korral nende materjalide hulk, mida kokkuvõtlikult „segajäätmeteks“ nimetatakse.

Tervitan pr Jacksoni püüdlusi jõuda oma raportis õigele ja sobivale lahendusele. Kuigi muudatusettepanekutes esitatud soovitused on huvitavad ja me toetame neid, ei saa ma leppida sellega, et jäätmete põletamist nähakse energiakasutusena, mis on võrdne jätkusuutlike energiaallikatega.

Seetõttu, kuigi raport sisaldab mõningaid positiivseid aspekte, ei saa ma selle poolt hääletada; samuti ei saa seda teha valdav osa fraktsioonist GUE/NGL. Me ei saa toetada olmejäätmete põletustehast ümberliigitamist, mis asetaks nad ühele pulgale ökoloogiliselt puhaste energiaallikatega.

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult. − (FI) Hr juhataja, mul oli oma kolleegi pr Jacksoni pooldatud kompromissi toetamiseks mitmeid põhjuseid ja ma tahaksin teda tänada suurepärase töö eest. Meil on küllalt põhjust selle tulemusega rahul olla, sest üha rohkem jäätmeid leiab tee prügilatesse. See on väga kurb ajal, mil Euroopa on teadlik ressursside ja toorainete poliitika tähtsusest. Euroopas võetakse ringlusse või kompostitakse keskmiselt vähem kui kolmandik majapidamisjäätmetest. Umbes pool sellest visatakse minema ja veidi vähem kui viiendik põletatakse. Mõnes liikmesriigis viiakse prügimäele nii palju kui 90% olmejäätmeid.

Me vajame jäätmete ringlussevõtmise jaoks koguselisi sihtmärke, keskendudes samal ajal jäätmete vältimise tähtsusele. Tahaksin siiski märkida, et me peame tegema drastilisi muudatusi oma energia kasutamise viisis. On viimane aeg lõpetada eksliku loogika kohaldamine, mille kohaselt ei saa jäätmete kasutamist arendada, sest tulemuseks oleks veelgi suurem jäätmete kogus. Kuna selline loogika näib vaid viivat prügilate arvu suurenemiseni, on see juba näidanud oma puudust.

Pean seega tunnistama, et toetasin nõukogu seisukohta jäätmehierarhia osas ja pooldasin selle peamist põhimõtet. See oleks loonud paindlikuma ja asjaoludega arvestava jäätmepoliitika. Peamine põhimõte oli ka lähenemine, mille ma võtsin oma muudatuses ja ma tänan pr Jacksonit ta toetuse eest erinevates aspektides kogu protsessi jooksul.

Olen seega tänulik pr Jacksonile, kes näitas, et on veidi ratsionaalsem kui lõplikust tulemusest arvata võiks. Ta taipas, et jäätmekäitlustehastest pärit energia on vaid osaline lahendus ELi energiapuudusele ning tundis end kohustatuna ütlema, et mõnes liikmesriigis peetakse energiakasutust ohuks ringlussevõtule.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma tervitan Caroline Jacksoni raportit jäätmete raamdirektiivi läbivaatamise kohta. Selleks, et kohaselt panustada meie kliimamuutuste vastu võitlemise eesmärkidesse, peab EL uuendama oma jäätmete vähendamise ja ringlussevõtuga seonduvat kohustust. Me saavutaksime selles märkimisväärset edu, kui kehtestaksime aastaks 2020 kohustuslikud ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtmärgid majapidamisjäätmetele 50% ning ehitus- ja lammutusjäätmetele 70% osas. Need seisukohad kajastuvad minu hääletuses.

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. − (RO) Selle direktiivi läbivaatamise eesmärgiks on luua homogeenne ja sidus õigusraamistik, mis oleks seotud jäätmete vältimise ja ringlussevõtu strateegia eesmärkidega, et Euroopast saaks jäätmeid ringlusse võttev ühiskond, kus suureneks jäätmeressursside kasutamise tõhususe tase.

Kehtestatakse järgmised:

• Viieastmeline jäätmehierarhia: jäätmete vältimine, taaskasutamine, ringlussevõtt, energia kasutus ja kõrvaldamine (kaasa arvatud ladustamine);

• Meetmed/kavad jäätmete tekitamise vältimiseks;

• Kohustuslikud ringlussevõtu sihtmärgid olmejäätmetele ning ehitus- ja lammutusjäätmetele;

• Tootja suurenenud vastutus pakkuda avalikkusele teavet toodete taaskasutamise ja ringlussevõtu võimaluste kohta.

Liikmesriikides kõigi eelmainitud eesmärkide saavutamiseks võetavad sammud peaksid edendama uute jäätmete ringlussevõtu üksuste, nimelt „rohelise tööstuse“ kaasajastamist ja loomist ja kohandamist taaskasutusele vastavalt.

Hääletasin jäätmete raamdirektiivi läbivaatamise poolt, kuna kõik need meetmed aitavad kaasa uute töökohtade, loomisele, turvalisema ja kestvama jäätmehoolduse saavutamisele, loodusvarade mõistlikule kasutamisele ja kliimamuutustega kohanemisele (ETSi väliste sektorite väljatöötamine).

  Bogusław Sonik (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Ma toetan pr Jacksoni raportit, sest uue jäätmedirektiivi eesmärgiks on tagada alus „jäätmeid ringlusse võtva ühiskonna“ loomiseks. Euroopa ees seisavad mõned väga ambitsioonikad sihtmärgid. On need aga liialt ambitsioonikad ja kas liikmesriigid, eriti uued liikmesriigid suudavad täita karme nõudeid? Ma tahaksin juhtida teie tähelepanu sellele, et uutel liikmesriikidel on juba praegu probleeme ühenduse olmejäätmete käitlemise standarditele vastamisega.

On märkimist väärt, et „vanadel“ liikmesriikidel on olnud tunduvalt rohkem aega oma jäätmekäitlussüsteemide kohaldamiseks vastavalt karmidele nõuetele, samas kui uued liikmesriigid on sunnitud kasutusele võtma õiguslikud mehhanismid ja rajama tunduvalt kiiremini vajaliku infrastruktuuri. Uue direktiivi ettepanek tekitab paljudes riikides vaidlusi, kuna selle rakendamine avaldab suurt mõju majandusele.

Ma ei arva, et meid peaks siis üllatama asjaolu, et nõukoguga oli väga raske kompromissile jõuda. Eilsel arutelul ütlesid paljud parlamendiliikmed, et nad ei ole direktiivi kompromissiga rahul. Mina kardan aga, et veelgi rangemate nõuete kehtestamine võib põhjustada probleeme selle seaduse rakendamisel. Uus jäätmedirektiiv sunnib riike, kes on hooletusse jätnud olmejäätmete hoolduse, otsustavalt tegutsema. Need riigid on sunnitud kasutusele võtma õigus- ja majanduslikud mehhanismid, et need pigem stimuleeriksid kui koormaksid majandust. Uus direktiiv peaks stimuleerima leidma uusi töökohtade loomise viise.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon toetas umbes 30 kompromissimuudatust, aga esitas ka kaugmaleulatuvad muudatused, mille eesmärgiks on teksti konkreetsemaks muutmine ohtlike jäätmete, biojäätmete käitlemise, seisundi millal ei ole jäätmed enam käsitletavad jäätmetena ning kõrvalsaaduste kontseptsiooni ning jäätmete osas, mis ei ole enam jäätmed. Ennekõike tahtsime kohustuslikke sihtmärke, mis vähendaksid toodetud jäätmete koguhulka ning keskenduksid ringlussevõtule ja taaskasutamisele.

Me ei toeta väidet, et majapidamisjäätmete põletamist võib energiatõhususe valemi alusel käsitleda taaskasutamisena. Lõpuks vastu võetud tekstis ei sätestata seadusega kohustavaid sihtmärke jäätmete vähendamiseks. Ettepanek jäätmete vältimise viiside uuringu rahastamiseks on siinkohal täiesti kohatu.

Kuigi sätestatakse ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtmärgid 50% ja 70% ulatuses ning liikmesriigid peavad võtma seaduslikke samme, ei ole sihtmärgid iseenesest kohustuslikud. Siin on kahtlemata tegemist kasutamata võimalusega. Minu valimisringkonnas kaasneb selle läbivaadatud raamdirektiiviga oht, et mõned võivad ära kasutada „nõrgemaid“ Euroopa standardeid, et mõnevõrra edasi lükata juba tehtud pingutusi. Flandria on selles valdkonnas mõnes mõttes maailmameister; me oleme kõigist ees. Siiski ei motiveeri see läbivaadatud raamdirektiiv meid paremini tegutsema ja sellest on kahju.

  Marianne Thyssen (PPE-DE), kirjalikult. – (NL) Hr juhataja, Belgia on aastaid olnud jäätmepoliitika eelkäija ja nii oleksin mina isiklikult soovinud ambitsioonikamat teksti. Siiski usun ma, et kokkulepe, millele pr Jackson jõudis Sloveenia eesistujaga, väljendab suurepäraseid läbirääkimisoskusi ja kompromissitunnetust tema poolt. Esimest korda võetakse kasutusele Euroopa jäätmehierarhia. Peale selle tehakse olulisi edusamme majapidamisjäätmete vältimisel, ringlussevõtul ja valikulisel kogumisel.

Kolmanda lugemise mõttega mängimine ja olemasoleva kokkuleppe ohustamine on minu arvates liiga riskantne. Kuna kõige olulisem on direktiivi tegelik kasutuselevõtt, hääletasin ma kokkuleppe poolt.

− Raport: Anne Laperrouze (A6-0192/2008)

  Konstantinos Droutsas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Suured ettevõtted ja tööstused saastavad takistamatult jõgesid, järvi ja põhjavett töötlemata mürgiste jäätmetega. Neid ei ole võimalik takistada õigusaktiga, mis algselt lubab ettevõtetel saastata ja ebaolulisi trahve maksta – õigusrikkumise avastamisel –, teenides suurt kasumit rahvatervise ja keskkonna arvelt.

EL ja valitsused on sellest teadlikud, kuid säilitavad selles osas vaikuse. Suurenenud kasumi väljavaatel ohustavad nad tööliste elusid, teeseldes „konkurentsivõimet“, aga nõudes neilt saastamisvastaste meetmete rahastamist maksustamise läbi.

Asopose jõe piirkonna põhjavee saastamine jälgimata tööstuslikust tegevusest pärineva kuuevalentse kroomiga toonitab õigusakti olulisi puudusi, mis piirdub kroomi hulga ülempiiri kehtestamisega ja ei näe ette sellise ilmselt ohtliku kantserogeeni käsitlemist.

ELi esitatud meetmed, isegi kui need piiravad ohtlike ainete sisu, muutuvad kehtetuks tõhusate kontrollide ja saastet ennetavate meetmete puudumisel, mis mõjutaksid tööstuste kasumit. Ainult tööliste võitlus plutokraatia kasumi vastu saab tagada võõrandamatu õiguse tervisele ja elule.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. − (PT) Andsin poolthääle pr Laperrouze’i soovitusele teisele lugemisele keskkonnakvaliteedi standardite osas veepoliitika valdkonnas, arvestades, et pinnavee hea keemiline seisund ELis on oluline tingimus inimeste tervise ja keskkonna kaitsmiseks.

See direktiiv on positiivne, sest seab piirid teatud tervisele ohtlike saasteainete kogusele vees ja täpsustab muid liikmesriikide kohustusi piiriülese saastuse osas.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Vastuvõetud muudatused parendavad mõnevõrra nõukogu ettepanekut. Selle direktiivi põhjendus tugineb veepoliitika valdkonnas ühenduse tegevuse raamistikku kehtestavas direktiivis esinevale nõudele ning sisaldab aspekte, millega me ei nõustu. Selline on lugu põhimõttega, mille kohaselt maksab saastaja ja mis võib hoopis kaitsta neid, kellel on raha saastamise eest tasumiseks. Nad peavad vaid ära maksma ja rajama seejärel puhastava tööstuse, mis jätkaks nende tulutoovat ettevõtmist saaste arvelt, mida neil samal ajal lubatud toota on, hävitades nii jõgesid, metsi jm.

Meie arvates on väga oluline saastamise vältimise valdkonnas tegutseda. Me teame aga, et raamdirektiivi artiklis 16 loetletakse mitmed kohustused, mis on seotud ühenduse ettepanekute koostamisega, hõlmates erimeetmeid võitlemaks eraldiseisvate saastajate või saastajate rühmade poolt tekitatava veereostusega, mis kujutab endast märkimisväärset ohtu veekeskkonnale, kehtestades prioriteetsete ainete nimekirja, mille hulka kuuluvad prioriteetsed ohtlikud ained ning kehtestades kvaliteedistandardid, mida kohaldatakse prioriteetsete ainete kogustele pinnavees, settes ja elustikus.

Teame ka, et nõukogul ei õnnestunud täita Euroopa Parlamendi ootusi teatud prioriteetsete ainete ümberliigitamise osas prioriteetseteks ohtlikeks aineteks ning muude oluliste valdkondade osas. Seepärast keeldusime hääletusest.

  Françoise Grossetête (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Mina hääletasin selle teksti poolt, mis kehtestab keskkondlikud kvaliteedistandardid prioriteetsetele ainetele ja teatud muudele saasteainetele, et tagada veekeskkonna kõrgetasemeline kaitse.

Keskkondlikke kvaliteedistandardeid kohaldatakse ühtekokku 33 jõgedes, järvedes ja rannikuvetes leiduvatele saasteainele (peamiselt pestitsiididele ja raskmetallidele). Need ained ohustavad ökosüsteemide säilimist ja ohustavad – toiduahela kaudu – ka inimeste tervist. Kompromiss, mille üle just hääletati, võimaldab liikmesriikidel „edu saavutada“ nii, et nad vastaksid nimetatud standarditele aastaks 2018.

Komisjon peaks võimalikult ruttu langetama otsuse liigitada uued ained „prioriteetseteks“ või „ohtlikeks“.

Saasteallikate läheduses võtab keskkondlike kvaliteedistandardite täitmine kauem aega. Nendes „segapiirkondades“ võib saasteainete kogus ületada seatud piiri. Me peame end ümbritsema vajalike tagatistega, et liikmesriigid saaksid kasutada parimaid saadaolevaid reoveepuhastustehnikaid „segapiirkondade“ määratlemisel.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Kui küsimus on vees, meie vedelas kullas, on tuleviku seisukohast oluline, et me säilitaksime selle kvaliteedi ja ei nõrgendaks kunagi oma pingutusi selle kaitsmiseks. Kui tegelikkuses selgub, et vee kvaliteet on uutes liikmesriikides madalam ja on probleeme ELi mittekuuluvate riikidega, peame meie siin parlamendis oma pingutusi tõhustama, et leida lahendused ja teha lõpp eriti jäätmete ebaseaduslikule ladestamisele ja käsitlemaks reovee küsimust. Kuna intensiivne väetamine põllumajanduses võib vett kurnata, peaks see tagama stiimuli meetmete kohandamiseks, et edendada põllumajandust nii, et rohkem toetust antakse tavapärastele, keskkonnasõbralikele kasvatamismeetoditele nagu need, mida kasutavad orgaanilised talupidajad.

Usun, et see raport toob kaasa veekvaliteedi parema seire ja seepärast hääletasin selle poolt.

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. − (RO) Direktiivi ettepaneku peamised elemendid on järgmised:

- veekvaliteedi standardite kehtestamine prioriteetsetele ainetele ja prioriteetsetele ohtlikele ainetele;

- „segapiirkonna“ mõiste kasutuselevõtmine – kus veekvaliteedi standardeid võib ületada;

- prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete heitkoguste ja kadude nimekirja koostamine, mis hõlbustab vee raamdirektiivi eesmärkide saavutamise jälgimist asjaomastes reostusallikates, aga ka põhimõtte „saastaja maksab“ rakendamise mõju hindamist;

- piiriülese reostuse sätete kehtestamine. Nende hulka ei kuulu liikmesriigi ainuvastutus veekvaliteedi standardite ületamisel, kui riik tõestab, et ületamine toimus tänu piiriülesele reostusele, kuid siin on vaja võtta ühiseid samme.

Hääletasin veepoliitika keskkondlike kvaliteedistandardite poolt, sest „piiriülese reostuse“ sätete kehtestamine on tervitatav, eriti Rumeenias, võttes arvesse, et me piirneme riikidega, mis ei kuulu ELi ja mis ei pea täitma ühenduse tasandil kehtestatud standardeid.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, hääletasin pr Laperrouze’i raporti poolt. Me peame tugevdama Euroopa strateegiat ja tegevust veekaitse vallas. Usun, et on vaja erimeetmeid erinevate saasteainete või saasteainete rühmade tekitatud veereostusega võitlemiseks, mis ohustab märkimisväärselt veekeskkonda. Selle ettepaneku eesmärgiks on tagada kõrgekvaliteetne kaitse ohtude vastu, mida sellised prioriteetsed ained (ja mõned teised saasteained) avaldavad veekeskkonnale ja seega sätestatakse mõned keskkondlikud kvaliteedistandardid. Tervitan erinevaid standardite ja bioloogiliste liikidega seonduvaid meetmeid. Samuti õnnitlen raportööri lähenemisviisi puhul, mille ta on selle küsimusega tegelemisel võtnud ja mis on mitmel moel väga tehniline ja kompleksne.

− Raport: Rodi Kratsa-Tsagaropoulou (A6-0178/2008)

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Hääletasin Kratsa-Tsagaropoulou raporti poolt ja tervitan eriti Euroopa Meresõiduohutuse Ametile (EMSA) antud lisarolli. EMSA asutati mitme tõsise mereõnnetuse järel ja sellel on oluline roll tulevikus selliste õnnetuste vähendamisel. On õige, et EMSA huvid peaksid laienema meremeestele kohase väljaõppe tagamise valdkonnale.

  Fernand Le Rachinel (NI), kirjalikult. – (FR) Hiljutiste Erika ja Prestige’i katastroofide valguses on inimlikust eksimusest saanud meresõiduohutuse oluline aspekt. Seega on äärmiselt oluline meeskondade hea väljaõpe.

Selles osas tahaksin mainida kahte aspekti, mida mina pean väga oluliseks.

Esimene käsitleb loogikat Euroopa lähenemisviisi taga: keeldumist edendada meremeeste värbamist liikmesriikidest. Tõepoolest soodustatakse EÜsse mitte kuuluvate riikide meremeeste värbamist, et mitte näidata ühenduse eelistamist, nagu kõigis majandus- ja sotsiaalvaldkondades. See tahtlikult riigivastane lähenemine ainult suurendab kvalifitseeritud meremeeste nappust ELis ja huvipuudust, mis tekib selle raske ja ohtliku ameti osas. Seda kõike soodustamaks Aasiast pärit odavad ja nõuetele mittevastavat tööjõudu.

Teiseks peame end võimalikult suures ulatuses kaitsma väljaõppe kvaliteedi, selle järelevalve ning tunnistuste väljastamise teel. Minimaalsetel, EÜ välistel tehnilistel standarditel põhinevate kvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise asemel peaksime me tunnustama oma kehtivate kvalifikatsioonide tõelist väärtust ja päästma oma merega seotud töökohad meresõiduohutuse ja riiklike töökohtade kaitsmiseks.

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. − (PL) Annan oma poolthääle raportile, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta (KOM(2007)0610 – C6-0348/2007 – 2007/0219(COD)).

Meremeeste väljaõppe miinimumtaseme direktiivi sätete täpsustamine, mida mainitakse pr Kratsa-Tsagaropoulou raportis, on õiglane ja kohane, sest see aitab kaasa selle direktiivi sätete ulatuslikumale täitmisele, mille eesmärgiks on parendada meremeeste teadmiste ja oskuste taset ning tagada suuremad tagatised turvalisuseks ja merereostuse vältimiseks.

− Raport: Avril Doyle (A6-0190/2008)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Kuna inimtoiduks ettenähtud loomade raviks ja heaoluks kasutatavad veterinaarravimid võivad suurendada selliste toodete jääke toiduloomades, tuleb teostada veterinaartoodetes esinevate farmakoloogiliste toimeainete jääkide ohutute piirnormide riskianalüüs.

Komisjoni ettepanek tunnistada kehtetuks määrus (EMÜ) nr 2377/90 soovib lahendada kehtiva õigusakti kohaldamisel tekkinud probleeme. Ettepanekus soovitatakse alternatiivseid viise tarbijakaitse kõrge kvaliteedi saavutamiseks, koos veterinaarravimite jätkuva kättesaadavuse ja väljatöötamisega Euroopa turu jaoks ning ühendusesisese ja -välise loomse toidu kaubanduse hea toimimisega.

Raportöör mainib ka, et kuna lõppeesmärgiks on inimeste tervise kaitse, on vaja järjepidevamat lähenemisviisi riskianalüüsi puhul ning ELis toodetud või sinna imporditud toidus esineda võivate farmakoloogiliste toimeainete jääkide kontrolli puhul.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Loomses toidus esinevate farmakoloogiliste toimeainete jääkidega tegelevates määrustes pakutud lihtsustamist tuleb tervitada ja seetõttu toetasin ma Doyle'i raportit.

− Raport: Marie Panayotopoulos-Cassiotou (A6-0173/2008)

  Charlotte Cederschiöld, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Me eeldame, et ELi liikmesriigid tegutsevad pidevalt vaesusega võitlemise nimel. Nii otsuste langetajad kui avalik-õiguslikud ja eraasutused võtma kohustuse ja parendama võimalusi tööhõives, ettevõtluses ja hariduses ning vältima sotsiaalset tõrjutust ja võitlema vaesuse vastu.

Teisest küljest ei arva me, et EL peaks läbi viima avalikkusele suunatud teavitamis- ja suhtekorralduskampaaniaid. Euroopa aasta jaoks eraldatud 17 miljonit eurot tooks rohkem kasu ühiskonna kõige vaesemate liikmete käes.

  Titus Corlăţean (PSE), kirjalikult. − (RO) Andsin oma poolthääle ettepanekule võtta vastu otsus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) kohta.

Lisaks otsuse ettepanekus mainitud prioriteetsetele tegevustele on meie arvates väga vaja kehtestada tagatud miinimumpalk kõigis ELi liikmesriikides, et tõhusalt vaesuse vastu võidelda.

Minu koduriigis Rumeenias elab pärast seda, kui meil on kolme aasta jooksul olnud parempoolne valitsus, 40% Rumeenia töölistest allpool vaesuspiiri, sest nad ei suuda tasuda minimaalse tarbija toidukorvi ja talviste arvete eest.

Tänu sellele, et parempoolne valitsuse kehtestas 2005. aastal ühise maksumäära, on aset leidnud ulatuslik ühiskonna polarisatsioon ja vaesus on suurenenud. 2007. aastal teenis ainult 5% Rumeenia töölistest rohkem kui 2000 Rumeenia leud, mis on umbkaudu 500 eurot.

Rumeenia puhul on vaja loobuda ühisest maksumäärast ja võtta kasutusele progressiivne määr, samaaegselt maksuvabastusega reinvesteeritud kapitali suhtes. Sel moel kaoks ühiskonna polarisatsioon ja saavutataks õiglane maksustamine ning madala sissetulekuga inimesed maksaksid vähem makse kui suure ja väga suure sissetulekuga isikud.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Kuigi me teame, et ainult ühe aasta määramine vaesuse vastu võitlemiseks ei ole piisav, et tagada kohaste meetmete võtmine, hääletasime me raporti poolt, et vähemalt üritada sellele küsimusele tähelepanu juhtida.

Samas tahaksime hoiatada toimuva tähtsust ja meetmete tagajärgi, millega edendatakse oluliste avalike sektorite ja teenuste liberaliseerimist ja privatiseerimist, tööjõu vabaks andmist, ohtlikku ja halvastitasustatud tööd ning põhikaupade hindade tõusu, mis aitab majandus- ja rahanduskontsernidel suurendada neile sülle kukkunud kasumit suurenenud vaesuse arvel.

Sel põhjusel, kuigi me raporti heaks kiidame, nõuame Lissaboni strateegia ja stabiilsuse pakti neoliberaalsete poliitikate lõpetamist ja seda, et võetaks kasutusele alternatiivsed poliitikad, mis tagavad laste, naiste, tööliste ja nende perede sotsiaalse ühtekuuluvuse. Me vajame meetmeid, mis hindavad tööd, suurendavad õigustega tööhõivet, tagavad kõigile kvaliteetsed avalikud teenused, korraliku eluaseme, riikliku ja ülemaailmse sotsiaalse turvalisuse, põllumajanduspoliitikat, mis suurendab tootmist ja maal töötavate isikute sissetulekut ja tagab korraliku sissetuleku meremeestele.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Iga „Euroopa aasta“ on ELi jaoks vabandus suurte summade kulutamiseks oma propagandale, meedia huviorbiidis olevale teemale.

Niisiis saab aasta 2010 olema vaesusega võitlemise aasta. Kas sel aastal võideldakse ka globaliseerumisega, mis põhjustab töötust? Kas võideldakse sisserändega, mis põhjustab Euroopa palkade langust? Kas see saab olema aasta, mil me hülgame majanduse, kaubanduse, rahanduse ja fiskaalpoliitikad, mis tirivad Euroopa keskklassid vaesusesse? Kas see on üldse „Euroopa“ oma, kuna see on kinni globaalse vaesuse vastu võitlemise ja vältimatu prioriteedi vahel, mis antakse EÜst väljastpoolt pärit migrantidele, kes peetakse ühtedeks maailma kõige vaesemateks inimesteks?

Kasvav ja pidev vaesus Euroopas on häbiväärne. See väärib enamat, kui vaid eurokraatiat soodustav „Euroopa aasta“. See peaks olema kõigi teie poolt langetatud otsuste keskpunktis. Kahjuks on kogemused näidanud, et vaatamata ettevalmistatud avaldustele see nii ei ole.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Märtsis 2000 kutsus Euroopa Ülemkogu liikmesriike ja komisjoni astuma samme avaldamaks „olulist mõju vaesuse väljajuurimisele“ aastaks 2010. See toimuks avatud koordineerimismeetodi läbi, mis on iseenesest positiivne, kuna meetod kasutab detsentraliseeritud lähenemisviisi.

Vaesusega võitlemine on äärmiselt kiireloomuline küsimus. Seda peaksid aga igati tegema kõik liikmesriigid koostöös ulatuslikku demokraatlikku õigusjärgsust omavate rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu näiteks ÜROga.

Me ei poolda mitmeid komisjoni ettepanekus ja ka Euroopa Parlamendi ettepanekus esitatud punkte, mis muu hulgas toonitab struktuuritoetuse väärtust ja seda, et EL peab tagama toetuse kõige äärepoolseimatele piirkondadele. Samuti suhtume me kriitiliselt vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastasse, mis on teadlikkust tõstev aasta, millest kõnealuses raportis palju räägitakse. Selliseid rahvusvahelisi aastaid ja kampaaniaid on juba korraldatud. Me peame endilt küsima, kas 17 miljoni euro eraldamine selliseks ELi aastaks tasub end ära ja milline on konkreetne lisandväärtus. Oleme veendunud, et nimetatud rahalised vahendid tooksid rohkem kasu liikmesriikide eelarvetes, kus nad annaksid tõelisel panuse kiireloomulisse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise.

Eeltoodud väidetele tuginedes hääletasime raporti vastu.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Loodetavasti toob 2010. aasta nimetamine „vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks“ kaasa tõelised edusammud kõikjal ELis ebavõrdsuste vähendamisel. Raport märgib õigesti, et selles valdkonnas edu saavutamiseks on vaja koostööd Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Minu kodumaal Šotimaal on vaesuse tase veel häbiväärne, eriti arvestades meie riigi tohutut rikkust. Õnneks on meil nüüd valitsus, kes tegeleb mitmelt järjestikuselt unionistlikult administratsioonilt päritud sotsiaalse tõrjutuse vähendamisega. Šoti valitsuse eesmärgiks on kõigiti järgida Panayotopoulos-Cassiotou raportis toodud põhimõtteid ja ma toetasin seda raportit väga hea meelega.

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult. − (FI) Hr juhataja, ma toetan ettepanekut nimetada 2010. aasta vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks. Oma raportisse on minu kolleeg pr Panayotopoulos-Cassiotou aga lisanud midagi, mis minu meelest on mõned olulised elemendid komisjoni muidu nii suurepärase eelnõu teksti seisukohast.

Esiteks tuletab raport meile meelde nende struktuuride komplekssust, mis viivad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuseni ja avardab riskirühmade määratlust. Teiseks pöörab see õigustatult rohkem tähelepanu mitte ainult sotsiaalse turvalisuse, vaid ka parendatud tööhõivetasandite olulisusele ning toonitab ka seda, kui oluline on keskenduda vajadusele panna töö maksma võimalusena võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu. Kolmandaks mõistab pr Panayotopoulos-Cassiotou raport elukestva õppe tähtsust ning rõhutab vajadust tagada kõigile oma oskuste lihvimiseks võrdsed võimalused, et peegeldada muutusi tööturul.

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise küsimusega on kiiresti vaja tegeleda uutmoodi. Oma rõõmuks märkasin ma, et Euroopa aastaks eraldatud 17 miljoni euro suurune summa on suurim, mida eales Euroopa aastale eraldatud on. Ka see viitab selle probleemi suurele poliitilisele tähtsusele.

  Carl Lang (NI), kirjalikult. – (FR) Euroopa Komisjon teeb ettepaneku nimetada aasta 2010 „vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks“. Suurima Euroopa aasta eelarvega on projekti poliitilised kõrvaltähendused liigagi selged. See „võitlemise“ aasta saab olema vaid oma Lissaboni strateegia täielikku läbikukkumist nägeva ELi maine edendamise aasta.

Kuigi võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega on prioriteet ja seda peab toetama, ei ole Euroopa vaatamata kõigile vagatsevatele lootustele teinud midagi nende 78 miljoni eurooplase elu parandamiseks, kes elavad allpool vaesuspiiri. Sellepärast hääletan ma selle raporti vastu, mille ainus poliitiline eesmärk on edendada euroglobalistide propagandat.

Iirimaa referendumi „ei“ järel on nüüd aeg selleks, et ultraeurooplaste ülbus asendataks Euroopa praeguse integratsiooni objektiivse arvustusega. Seda absurdset süsteemi tuleb kiiresti reformida, kui me tahame säilitada koostööd tegevat, mitte alluvat Euroopat. Esile peab lõpuks kerkima rahvuste Euroopa, mis soodustab ühenduse kaitset ja eelistab eurooplasi.

  José Ribeiro e Castro (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Kasvav mure töötuse ning üha suurenevate põhitoidukaupade ja kütuse hindade üle kogu mandril on tõsiseks probleemiks vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel, mis mõjutab umbes 16% rahvastikust.

Tahaksin tehtud töö eest tänada raportööri, kes on perekonna ja lastekaitse fraktsioonidevahelise töörühma esimees ja mina olen selle aseesimees. Jagan tema muret nende pärast, kes on kõige enam avatud sellele nuhtlusele ja kes kogevad kõige suuremaid raskusi sellega toimetulemisel. Tahaksin toetada tema soovitust, et alati tuleb arvesse võtta kõige äärepoolseimate piirkondade, saarte ja taandarenguga tööstuspiirkondade raskeid tingimusi.

Euroopa Komisjoni ettepanek annab meile lootust selle fenomeni kollektiivsema, riikliku ja eraviisilise, individuaalse ja ühenduse teadlikkuse suurenemiseks ning ELi ja liikmesriikide kohustuseks otsida lahendusi, mille nurgakiviks peab olema inimeste olemuslik ja võõrandamatu väärikus.

Lissaboni strateegia püüdis kindlustada Euroopa globaalset konkurentsivõimet tagades sotsiaalse ühtekuuluvuse ja investeerides tööhõivesse. Vaatamata selle väiksele edule loodan ma, et 2010. aasta aitab suurendada eurooplaste teadlikkust suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse järele.

Hääletasin raporti poolt.

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − 2010. aasta saab olema vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta. Ma loodan, et laste vaesuse küsimust rõhutatakse kogu ELis ja liikmesriigid võtavad selle väljajuurimiseks konkreetseid samme.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Kas me kõik taipame vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemi olulisust? Kas me teame, et 2006. aastal elas 16% EL-25 riikide elanikest (78 miljonit inimest) allpool vaesuspiiri?

Olen selle poolt, et 2010. aasta nimetataks olema vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks. Meie moraalseks kohustuseks on tõsta antud küsimuses sotsiaalset teadlikkust. Euroopa aasta peaks inimesed tegema teadlikuks Euroopas eksisteerivast vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest ning edastama sõnumi, et need avaldavad hävitavat mõju sotsiaalsele ja majanduslikule arengule. Tuleks rõhutada kollektiivvastutuse tähtsust, kaasates mitte ainult otsuste langetajaid, vaid ka avalikus ja erasektoris tegutsejaid. Meie ülesandeks on 2010. aastaks saavutada stabiilne majanduskasv, millega kaasneks paremate töökohtade suurenemine ja parem sotsiaalne ühtekuuluvus.

Hääletan pr Panayotopoulos-Cassiotou raporti poolt.

− Raport: David Casa (A6-0231/2008)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Euroopa Parlament otsustas toetada komisjoni ja nõukogu seisukohta Slovakkia soovi osas võtta 1. jaanuarist 2009 kasutusele ühisraha, kuigi parlamendil on mõningaid kahtlusi komisjoni ja Euroopa Keskpanga lähenemisraportites olevate inflatsiooni jätkusuutlikkust käsitlevate erinevuste osas.

Samuti on huvitav, et raportis tuntakse muret selle üle, mida raportis peetakse „Slovakkia kodanike madalaks toetuseks eurole“. Selle madala toetuse põhjuste käsitlemise asemel kutsub raport Slovakkia võime üles kiirendama avalikkuse teavitamiskampaaniat, mille eesmärgiks on selgitada „ühisraha hüvesid“, veendes neid samas siiski astuma kõiki vajalikke samme hindade vähendamiseks üleminekuperioodil.

Ütlen veel kord, et on häbiväärne, et me ei tea täpselt, mida arvab toimuva ja eriti euroga liitumise kohta suurem osa Slovakkia kodanikest. Seetõttu keeldusime hääletusest.

Portugali tagajärjed on hästi teada ja seepärast oleme selgelt selle vastu.

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Ma toetan raportit, mis käsitleb Slovakkia ühinemist ühisrahaga järgmise aasta 1. jaanuarist. Oma kasutuselevõtust alates on eurot saatnud globaalne edu, mis kehtestas end kiiresti globaalse reservivaluutana, mis ohustab dollari monopoli. Kõigi tõendite kohaselt saab see peagi väga edukaks. Euro kindlameelse toetajana soovin ma ainult, et mu kodumaa Inglismaa oleks ka euroga ühinemise äärel. Mul oli raske kujutleda, et riigid, mis ei olnud euro kasutuselevõtmise hetkel isegi ELi liikmesriigid, ühinevad ühisrahaga enne Ühendkuningriiki. Meid ähvardab ELi pooleldi eraldatud osana mahajäämise oht.

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Slovakkia on esimene endise nõukogude bloki riik, kes soovib euroalaga liituda alates 1. jaanuarist 2009. Slovakkia dünaamiline majandus vastab Maastrichti lepinguga sätestatud lähenemiskriteeriumitele. Rahaliiduga ühinemine võimaldab Slovakkial kas saada ühisraha paljudest hüvedest ja see annab majandusele kindlasti lisatõuke.

On tõsi, et kerkinud on kahtlused selles osas, kas Slovakkia suudab säilitada madala inflatsioonimäära või eelarve puudujäägi. Aga nagu raportöör oma sõnavõtus õigesti mainis, on inflatsiooni suurenemine kogu ELi, sealhulgas euroala, mitte ainuüksi Slovakkia probleem. Nagu kõik teised rahaliitu kuuluvad riigid peab Slovakkia jätkama makromajanduslikku poliitikat, mis tagab lähenemiskriteeriumite säilitamise.

Muidugi on Slovakkia kogemused ühisraha kasutuselevõtmisel Poolale suurepäraseks õpetuseks. Me peame hoolikalt oma lõunanaabrit jälgima.

Nagu raportöör mainib ei saada euro kasutuselevõtmist Slovakkia elanike suur toetus. Ma loodan, et Slovakkia liitumisele euroalaga eelneb teavitamiskampaania, mis veenab ja eelkõige valmistab slovakke ette valuuta muutmiseks.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Hääletasin hr Casa raporti poolt, mis käsitleb euro kasutuselevõtmist Slovakkias. Veidi enam kui viie miljoni elanikuga Slovakkia on iseseisev olnud vaid 15 aastat. Selle lühikese aja jooksul on Slovakkia arenenud nii poliitiliselt kui majanduslikult ja nüüd on riik valmis ühinema euroalaga. Slovakkia kogemus tõestab väiteid, et Šotimaa on ELis edukaks ja iseseisvaks riigiks saamiseks liiga väike.

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Andsin oma poolthääle hr Casa raportile ühisraha kasutuselevõtu kohta Slovakkias 1. jaanuarist 2009, mis võitis Euroopa Parlamendi toetuse komisjoni, Euroopa Keskpanga ja nõukogu positiivsete soovitustega.

Slovakkia on tegelikult teinud suuri pingutusi Maastrichti ja lähenemiskriteeriumite täitmiseks. Slovakkia majanduse kasv on kommunistliku režiimi kadumise riigis järel olnud märkimisväärne ja Slovakkia ühinemine ühisrahaga on õiglane tasu riigile, kes on rakendanud ranget reformikava.

Inflatsiooni küsimuses on Euroopa Parlament väljendanud muret inflatsiooni jätkusuutlikkuse üle Slovakkias nii keskmises kui pikemas perspektiivis, nagu see selgus viimasest Euroopa Keskpanga aruandest. Oleme aga seisukohal, et Slovakkia valitsus saab pärast euroalaga liitumist võtta vajalikke meetmeid inflatsiooni suurenemise takistamiseks.

Pidage meeles, et euroala inflatsiooniprognoosid aastaks 2009 on tunduvalt kõrgemad kui Euroopa Keskpanga 2% sihtmärk. Seega oleks ebaõige karistada Slovakkiat püüdluste eest vastata kriteeriumitele, mida isegi euroala liikmed 2009. aastal ei täida.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Aprilli lõpus oli 53% slovakkidest ikka veel euro kasutuselevõtmise vastu. Nende hirmusid, mille hulka kuuluvad suveräänsuse kaotamine Euroopa Keskpangale ja hinnatõus, tuleb võtta tõsiselt. Hilisem liitumine euroalaga annab asjaomastele riikidele võimaluse teostada vajalikke reforme rahulikumalt ning annab inimestele kohanemiseks rohkem aega.

Kui sellised riigid nagu Ühendkuningriik, Taani ja Rootsi säilitavad oma iseseisvuse valuutapoliitika osas, peaksime seda õigust võimaldama ka teisele riikidele. Igatahes peaks otsustama valitseja – ehk siis rahvas. Seejärel tuleb seda otsust austada ja selle kallal mitte torkida, nagu juhtus põhiseadusega, millest jälle räägitakse. Minu arvates ei pööratud siin piisavalt tähelepanu inimeste tahtele ja seepärast keeldusin ma hääletusest.

  Gabriele Stauner (PPE-DE), kirjalikult. − (DE) Keeldusin hääletusest ühisraha kasutuselevõtmise osas Slovakkias 1. jaanuarist 2009, sest ma pole kindel, kas Slovakkia valuutapoliitika on manipulatsioonidest vaba. Lisaks, arvestades praegu pärast Iiri referendumi tulemust ELi tuleviku ebakindlust, arvan ma, et oleks kohane esmalt analüüsida põhjuseid ja mitte jätkata valuutapoliitika integreerimisega nagu poleks midagi juhtunud.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Mina annan oma poolthääle Casa raportile ühisraha kasutuselevõtmise osas Slovakkias 1. jaanuarist 2009.

Raportöör esitas väga hea ja mõistliku raporti.

Peame nõustuma, et euroala loomine on edusammuks Euroopa integratsiooni süvendamisel. Seetõttu on vaja seda ala veelgi laiendada ja on tore, et veel üks riik peagi selle seltskonnaga liitub.

Tahaksin ka mainida, et euroala iga laienemisega peaksime veenduma, et selle Euroopa projekti suhtes eksisteeriks sotsiaalne toetus ning me peaksime ka kindlaks tegema, et need laienemised edendaksid Euroopa ühise majanduspoliitika tõhustamist.

− Raport: Gábor Harangozó (A6-0212/2008)

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. − (PL) Hr juhataja, olen raportööriga nõus, et erinevates piirkondade vahel esinevad märkimisväärsed lõhed ja et seda probleemi tuleks arvesse võtta analüüsides, mis on aluseks ELi raha jaotamisele.

Uutes liikmesriikides on see selgelt märgatav. Näiteks Poolas on kõige olulisem poolakaid mõjutav sotsiaalne jaotus on suurenev lõhe nende rikkuse osas. Praegu elab 12% rahvastikust äärmises vaesuses. Suurimad erinevused on linnade ja maapiirkondade vahel.

Kuigi Małopolska asub riigis SKT alusel neljandal kohal, on töötus seal probleemiks – ja peamiselt mõjutab see maapiirkondade elanikke. Naabruses asuvas Świętokrzyskie provintsis moodustavad maapiirkonnas elavad inimesed 55,5% töötutest (88% neist on töötud ja ei oma õigusi soodustusteks).

Selliste olukordade pikenemine tähendab, et kahaneb nende inimeste võimalus „sotsiaalse tõrjutusega“ toime tulla, millest siin selle parlamendi ametiaja jooksul nii ulatuslikult räägitud on.

  Charlotte Cederschiöld, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Euroopa Parlamendi mõõdukate delegatsioon andis täna vastuhääle Gábor Harangozó (PSE, HU) omaalgatuslikule raportile (A6-0212/2008), mis käsitles ühtekuuluvuspoliitika mõju haavatavate kogukondade ja rühmade integratsioonile.

Me ei arva, et ühtekuuluvust saab tugevdada rohkemate haavatavate rühmade määratlemise või statistiliste kategooriate moodustamise läbi. Vastupidi, meie arvates on jaotamispoliitika loomine riigi kohustus. Lisaks ei tohiks Euroopa Parlament selles etapis kutsuda üles avaldama toetust pärast aastat 2013, kuna see eiraks poliitika tulemusi.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Mul on kahju oma arvamuses sisalduvatest ettepanekutest, mille me esitasime täiskogu istungil ja mille põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon vastu võttis, eriti vajaduse kohta muuta ühist põllumajanduspoliitikat selle eelmiste reformide tulemuste ümberpööramiseks. Need on süüdi väikeste ja keskmise suurusega talumajapidamiste sissetuleku kadumises, põllumajandustegevuse puudumises ja hülgamises ning ainult suurte maaomanike soosimises.

Samuti on mul kahju, et piisavalt ei ole tähelepanu pööratud kvaliteetsete avalike teenuste pakkumisele maapiirkondades (sealhulgas mägipiirkondades ja äärepoolseimates piirkondades), et võidelda isoleeritusega ja tagada üldine juurdepääs haridusele, tervishoiule, transpordile ja sidele, kultuurile ning korralik elu talunikele ja nende peredele.

Lõpetuseks olen pettunud ka selles, et lõplikku resolusiooni ei ole kaasatud vajadust edendada toetust talunike liitudele, ühistutele, veinikeldrite ühistutele ja teistele kohalikele institutsioonidele käsitöö valdkonnas ning teistele talupidamisega kaasnevatele tegevustele, et lihtsustada toodete turustamist, kohaliku turu loomist ja luua tihedamaid sidemeid tootjate ja tarbijate vahel.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Kuidas kavatseb valdav osa parlamendis kasutada ühtekuuluvuspoliitikat haavatavate kogukondade ja rühmade integratsiooni edendamiseks, kui:

- see varjab asjaolu, et leidub riike, kes erinevad majanduslikult EList „nominaalse lähenemise“ osas stabiilsuse pakti alusel ja euro osas?

- see keeldub toonitamast asjaolu, et regionaalpoliitika on asendamatu instrument majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisel, mille peamisteks eesmärkideks on piirkondlike erinevuste vähendamine, tõelise lähenemise soodustamine ning majanduskasvu ja tööhõive stimuleerimine, mis on instrumendiks ka siseturu kulude ümberjaotamisel ja hüvitamisel, majandus- ja rahaliidu (EMU) heaks ja mahajäävate piirkondade rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimisel?

- see keeldub rõhutamast vajadust toetada püsivalt struktuuriliselt halvemas ja ebasoodsamas olukorras olevaid piirkondi, äärepoolseimaid piirkondi ja piirkondi, mida mõjutavad tööstuse restruktureerimine või ettevõtete sulgemine, et tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning haavatavate kogukondade ja rühmade sotsiaalset kaasamist?

või kui:

- see keeldub rõhutamast avalike teenuste olulisust majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse seisukohast või väitmast, et nimetatud teenustele juurdepääsu ja nende kättesaadavuse tagamise puhul kogu elanikkonnale on oluline lähedustegur?

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Harangozó raportis esitatakse mõned olulised punktid sotsiaalse tõrjutuse kohta. Raport toonitab õigesti, et sotsiaalset tõrjutust ja vaesumist leidub nii maa- kui linnapiirkondades. Samuti mainitakse raportis piirkondlike ja kohalike asutuste ning majandus- ja sotsiaalpartnerite ja asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide tähtsust strateegiate väljatöötamisel sotsiaalse tõrjutusega võitlemiseks. See täiskogu ei võtnud aga vastu minu fraktsiooni muudatust, mis käsitles sotsiaalmeetmete kava ning vastavalt kodanike õigusi miinimumpalgale ja ligipääsule haridusele ja väljaõppele. Seepärast keeldusin hääletusest.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Ühtekuuluvuspoliitika on ELi prioriteet, mis on eelarves olulisel kohal − moodustades kolmandiku ELi eelarvest. See tugineb solidaarsuse põhimõttele ja selle eesmärgiks on vähendada majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi liikmesriikide ja nende 268 piirkonna vahel. Vaatamata kõigi parimatele püüdlustele eksisteerivad need erinevused siiski.

On üha kasvavaid märke selle kohta, et kõige vähem arenenud piirkondadel on ikka raske vaesusest välja murda. Täpsemalt öeldes üllatab meid haavatavate rühmade suurenemine, arvestades nendesse piirkondadesse tehtud investeeringuid. Samuti teame, et muutus vaesusest sotsiaalseks tõrjutuseks ja segregatsiooniks võib toimuda kiiresti. Näib, et selle probleemi juured on peidus ruumilises ja territoriaalses arengus. Seetõttu on meil vaja vajalikku teavet, et lahendada probleem, mis on peidus tõrjutuse erinevate kihtide all – näiteks on pikaajalise töötuse tulemuseks sageli pikk tegevusetus, mis vähendab mõjutatud inimeste võimet tulla toime oma sotsiaalse tõrjutuse ja majanduslike raskustega.

Usun, et on oluline kiiresti heita pilk sellele, kuidas toimivad vastastikku territoriaalne areng ja tõrjutuse fenomen, et saaksime täita jätkusuutliku arengu eesmärgi, kasutades tõhusamalt olemasolevaid finantsinstrumente ikka veel eksisteerivate erinevuste käsitlemiseks.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Annan oma poolthääle hr Harangozó raportile ühtekuuluvuspoliitika mõju kohta haavatavate kogukondade ja rühmade integratsioonile.

Nõustun, et on vaja võtta kasutusele lähenemisviis, mis võtab arvesse mikroregiooni tasandit ja keskendub regioonide sisestele erinevustele ja kõige tundlikematele valdkondadele. Mõnel puhul on regioonide sisesed ebavõrdsused olulisemad kui nende vahelised erinevused. Sellise lähenemisviisi puudumine võib põhjustada regionaalse jaotumuse süvenemist ja aidata kaasa kõrvalejäetud piirkondade olukorra edasisele halvenemisele. Ärgem unustagem, et Euroopa regionaalpoliitika eesmärk ja selle aluseks olev põhimõte on vähendada arenguerinevusi ELi erinevate piirkondade vahel, ning territoriaalse tõrjutuse küsimust ei võeta ikka veel korralikult arvesse poliitilises instrumentides.

Uutes liikmesriikides tekivad sotsiaalne segregatsioon ja puudused võrdsete võimaluste tagamisel kõige sagedamini maapiirkondades, samas kui piirkondade majanduslikud ja sotsiaalsed algatused keskenduvad tavaliselt dünaamilistele sihtmärkidele – peamiselt linnakeskustele.

− Raport: Frithjof Schmidt (A6-0137/2008)

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Pole kahtlust, et see EP omaalgatuslik raport on väga oluline ja aktuaalne, aga vaatamata sellele, et selles juhitakse tähelepanu olulistele küsimustele puidu ja kalavarude kasutamise ja nendega kauplemise osas, ei sea raport kahtluse alla ELi ja nende riikide vaheliste kaubandussuhete raamistikku, eriti kui see mainib uuesti „veel mitte täielikult kokkulepitud ja allkirjastatud Euroopa partnerluslepingut Lääne-Aafrika riikidega“. Resolutsioon „innustab komisjon taas tegutsema partnerluslepingute lõppeesmärgi nimel, milleks on regionaalse integratsiooni tõhustamine ja AKV riikide majandusliku seisundi tugevdamine, ning selles kontekstis rõhutab eriti Lääne-Aafrika riikide positsiooni“, see tähendab, et püüab neile riikidele põrsast kotis müüa.

Lisaks soovitab raport teiste oluliste punktide seas, pöörates tähelepanu „kalalaevade tegevuse seire ja kontrolli ebapiisavatele vahenditele“ nendes riikides, „seire- ja järelevalveteenuseid, kuna nimetatud riikidel ei ole vajalikke tehnilisi vahendeid ja inimressursse nende ülesannete teostamiseks, luues seirekeskusi, koolitades inspektoreid või omandades patrullilaevu ja õhuliiklusvahendeid“, mis kõik on meetmed, mille rakendamise korral tuleb täielikult austada suveräänsust ja selle suveräänsuse teostamist nendes riikides nende majandusvööndi alusel.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma tervitan Schmidti raporti üldist tõuget. ELi poliitikatel on sügav mõju Lääne-Aafrika riikide majandustele, keskkonnale ja ühiskondadele ning on ülioluline, et me Lääne-Aafrika riikidega tegelemisel võtaksime vastutuse oma tegude eest. Ma mõistan aga hukka parlamendi otsuse võtta vastu 1. muudatus ja kõrvaldada viited liigse tootmisvõimsuse vältimisele kalandussektoris. On vägagi selge, et liigset tootmisvõimsust tuleks vältida kogu kalanduses ja on ehmatav, et parlament niimoodi hääletas teatud liikmesriikide poliitikute rahustamiseks.

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult. − (FI) Hr juhataja, hr Schmidti raport arengupoliitika sidususe kohta toonitab ilusti üht suurt viga ELi arengukoostööpoliitikas laiemas kontekstis: see ei ole piisavalt sidus ja ei hõlma sageli kõiki olulisi sektoreid.

Raport keskendub mõjule, mida ELi poolt bioloogiliste loodusvarade kasutamine avaldab Lääne-Aafrika arengule. Piirkonna Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse (ECOWAS) jaoks on kõige olulisemateks loodusvaradeks puit ja kala ning enam kui 80% sellest eksporditakse ELi. Kuigi kokkulepped on sõlmitud mõlemas sektoris, mis on rajatud jätkusuutliku arengu põhimõttele, ei ole need olnud piisavalt kõikehõlmavad. On selgeid märke sellest, et paljude kalaliikide puhul toimub ülepüük ning reguleerimise ja kontrolli puudumine on kaasa toonud ebaseadusliku ja mittesäästva metsaraie. Tulemuseks olevat regiooni vaesumist saab samuti otseselt siduda ulatusliku migratsiooniga.

Hääletasin hr Schmidti raporti poolt ja usun, et sidus ELi poliitika, mida raport nõuab, võiks Lääne-Aafrikale olulist mõju avaldada, kuna EL on selle piirkonna põhitoodangu suurim ostja. Tasub aga meeles pidada, et see kaubanduspoliitika üksi ei ole lahendus. See peab olema tihedalt seotud peamiselt arengukoostööga, et piirkonnas valitseksid selliseid poliitilised ja sotsiaalmajanduslikud tingimused, et asjaomased riigid saaksid ise ära kasutada oma bioloogiliste loodusvarade täielikku potentsiaali. Teine oluline tegur siin on, et arengut mõjutavate poliitikate sidusus saab korralikult toimuda vaid siis, kui neid rakendatakse kõige kõrgemal poliitilisel tasandil.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Mida ELi Lääne-Aafrika poliitika vajab, on nende piirkondade arengupoliitika ning piirkonna kalanduspoliitika ning puiduvarude kasutamise sidusus, mis on seotud selle piirkonna metsastamise ja selle mõjuga kliimamuutustele.

ELi kalanduspoliitikat Aafrika riikides on vaja tugevdada ja laiendada. Arvestades, et Lääne-Aafrika mered kuuluvad kõige enam kasutatavate merepiirkondade hulka ja et mõningaid liike püütakse liigselt, peab EL aitama välja töötada ja kasutusele võtta eriprogrammid nende vete jälgimiseks ja kontrollimiseks. Väga oluline on selles valdkonnas vahetada teadmisi ja kogemusi, eriti veevarude teadusuuringute osas.

ELi ja Lääne-Aafrika riikide prioriteediks peaks olema ebaseadusliku kalapüügi piiramine ja kalavarude ülemäärase kahandamise keelustamine. Ärgem unustagem, et paljud inimesed toidavad end kalapüügi abil. Väiksem püük tähendab suuremat vaesust ja probleeme toiduainetega kindlustatuses selles maailma osas

Metsavarude vale kasutamine süvendab kliimamuutusi. Me peame võtma samme nende riikide varustamiseks kliimamuutuste vastu võitlemiseks. Peame teadma, et seda põhjustab selle piirkonna keeruline finantsolukord, mitte muud tegevused. Peame seega aitama neil luua arengutingimused, mis tooksid kaasa uued tootmisvõimalused ja looks uusi tegutsemisvõimalusi elatustaseme parendamiseks.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Olin huvitatud hr Schmidti raporti lugemisest, mis käsitleb arengupoliitika sidusust ja mõju, mida ELi poolt bioloogiliste loodusvarade kasutamine avaldab Lääne-Aafrika arengule, ning ma hääletan selle raporti poolt.

„Euroopa arengukonsensus“, mille saavutasid detsembris 2005 üksmeelselt ELi institutsioonid ja liikmesriigid, väljendab nende ühist eesmärki arengupoliitika sidususe tagamisel.

Puit ja kala on kaks põhitoodet Lääne-Aafrika majandusliku ja sotsiaalse arengu seisukohast. Nende toodete peamise sihtkohana saab EL mängida suurt rolli selle piirkonna edasises arengus.

Ma olen rahul, et seitse Lääne-Aafrika riiki on allkirjastanud ELiga kalanduskokkuleppe uue partnerluslepingu valemi alusel, milles lisaks algsele eesmärgile kaitsta ühenduse laevastikku, sisalduvad nüüd ka punktid, millega kolmas riik peab kehtestama kavad, mis tagavad tema kalavarude jätkusuutliku kasutamise.

9. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)

(Istung katkestati kell 13.15 ja jätkus kell 15.00.)

ISTUNGIT JUHATAB: ADAM BIELAN
Asepresident

10. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)

11. Elektrienergia siseturg – Võrkudele juurdepääsu tingimused piiriüleses elektrikaubanduses – Energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostöömet – Euroopa energiatarbijate õiguste harta (arutelu)

  Juhataja. − Järgmiseks päevakorrapunktiks on ühine arutelu järgmiste raportite osas

– pr Morgani raport (A6-0191/2008) tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju (KOM(2007)0528 – C6-0316/2007 – 2007/0195(COD));

– hr Vidal-Quadrase raport (A6-0228/2008) tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1228/2003, milles käsitletakse võrkudele juurdepääsu tingimusi piiriüleses elektrikaubanduses (KOM(2007)0531 – C6-0320/2007 – 2007/0198(COD));

– hr Chichesteri raport (A6-0226/2008) tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööamet (KOM(2007)0530 – C6-0318/2007 – 2007/0197(COD)); ja

– pr De Vitsi raport (A6-0202/2008) siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni nimel Euroopa energiatarbijate õiguste harta kohta (2008/2006(INI)).

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − (SL) Ajal, mil Sloveenia on olnud nõukogu eesistuja, on energeetikaküsimused olnud päevakavas olulisel kohal. Varustamise usaldusväärsus, energiaturgude toimimine ja keskkonna jätkusuutlik majandamine on ELi ja ta kodanike jaoks tõesti strateegilise tähtsusega küsimused.

Samuti saab üha selgemaks, et energeetika on valdkond, kus tuleb pakkuda uusi teadmisi ja teenuseid, kui me soovime säilitada Euroopa majanduse konkurentsivõime maailmas. Enam kui aasta eest kohustusid valitsuste esindajad ja liikmesriigid täitma jätkusuutlikke eesmärke ja tugevdada tõhusaid energiaturge. Euroopa Parlament toetas samuti siis seatud sihtmärke ja koostas ettepanekud, mida nõukogu huviga uuris.

Kolmas maagaasi ja elektriturgude pakett oli Sloveenia eesistuja jaoks väga oluline seadusandlik toimik. Selle peamiseks eesmärgiks on jätkata energiaturgude liberaliseerimist ning nende tõhususe ja läbipaistvuse suurendamist. Kooskõlas komisjoni ettepanekuga käsitles nõukogu seda toimikut uurides kõiki viit seadusandlikku ettepanekut ühe paketina ja säilitas seal, kus see loogiline oli, samad lahendused elektri ja maagaasi turgudega seonduvate dokumentide osas.

Energeetikanõukogu kohtumisel 6. juunil, kinnitas eesistuja Sloveenia paketi viie seadusandliku ettepaneku põhielementidele avaldatavat ulatuslikku toetust. Selle ulatusliku konsensuse kõige olulisem element on muidugi energeetikaettevõtete organiseerimise kolmas valikuvõimalus. Siin võeti samaaegselt vastu kaks komisjoni algettepanekut. Need ettepanekud määravad kas kogu omandi eraldamise või iseseisva süsteemi haldaja samas kui liikmesriigid nõustusid ka kolmanda valikuvõimalusega, mis võimaldab moodustada põhivõrgu sõltumatu haldaja.

Lubage mul lühidalt kokku võtta selle leppe kõige olulisemad ja ehk ka kõige tundlikumad punktid, mida te käsitlete ka siin lugupeetavas täiskogus. Põhivõrgu iseseisva haldaja võimalust võivad kasutada riigid, kus uue direktiivi jõustumisel saab põhivõrgust vertikaalselt integreeritud ettevõte. Seda võib kohaldada nii maagaasi kui elektrisektoris. See võimalus lubab ettevõtetel ka edaspidi olla põhivõrgu omanik tingimusel, et seda haldab sõltumatu haldaja.

Mis puutub tarnesüsteemi korraldamisse ja selle haldamisse, siis on vertikaalselt integreeritud ettevõtte kontekstis kehtestatud mitmed nõuded, mis määratlevad süsteemi haldaja sõltumatuse, tasakaalustatud ja erapooletu haldamise, vajalike investeeringute ohutu teostamise ja ka vertikaalselt integreeritud ettevõtte enda huvide kaitsmise.

See tagab alljärgneva:

1. haldaja, juhtide ja järelevalve teostaja sõltumatuse,

2. huvide konflikti vältimise,

3. õiglase ja mittediskrimineeriva juurdepääsu võrgustikule,

4. õiglase investeeringute soodustamise, sealhulgas rahvusvaheliste sidemete jaoks,

5. põhivõrgu haldajate sõltumatu juurdepääsu võimalustele ja vahenditele ning lõpuks tagab see riiklikele reguleerivatele asutustele lisapädevuse põhivõrkude haldajate osas.

Nõukoguga saavutatud kokkuleppe veel üks element puudutab kolmandate riikide investeeringuid ELi. Nõukogu usub, et tekst peaks tagama kolmandate riikide kontrollivõrgustikele sellise lähenemisviisi, mis ei oleks protektsionistlik. Samal ajal tuleb garanteerida, et kolmandatest riikidest pärit ettevõtted järgiksid samu eeskirju, mida kohaldatakse ELi ettevõtetele. Siin peame arvesse võtma ELi liikmesriikides energiaettevõtetega häid partnerlussuhteid otsivate kolmandate riikide ja nende ettevõtete huvisid. Lisaks peame analüüsima ka energiainvesteeringute ulatust, mida juba mõlemal pool teostatud on.

Veel üheks oluliseks valdkonnaks on investeeringud ja võrgu arengu kavandamine, eriti ELi kümne aasta pikkuse võrgu arengu kava koostamine. Kõigil tasanditel on tagatud järjepidev ja tõhus lähenemine, eriti põhivõrgu haldajate, avatud ja läbipaistvas konsultatsioonitegevuse ning peamiste tegutsejate ja ameti osas.

Selle viimatimainitu puhul on eesistuja energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööameti osas seisukohal, et meil on õnnestunud luua täiesti sõltumatu amet, mida juhitakse tõhusalt. Selle ülesanded keskenduvad rahvusvahelise ja regionaalse koostöö valdkondadele ja see käsitleb eriti piiriüleste sidemete küsimust.

Kokkuleppe teised olulised elemendid on seotud riikliku omandiga, piiriüleste juhtumite käsitlemisega, tõhustatud regionaalkoostööga, turu toimimisega, tarbijakaitsega ning suunistega, mille komisjoni komiteed peaksid komiteemenetluses vastu võtma.

Nende punktidega tahtsin teile anda lühida ülevaate nõukogus saavutatud konsensuse põhielementidest. Olen veendunud, et kompromissi tekst on samuti suurepärane alus järgmise eesistuja kolmikule ja koostööle selle lugupeetud täiskoguga.

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. − Hr juhataja, tahaksin esmalt tänada kõiki raportööre, pr Morganit, hr Chichesteri, hr Vidal-Quadrast ja pr De Vitsi suurepäraste raportite eest ning samuti variraportööre ja kõiki asjaga seotud komisjonide liikmeid. Tähtajad olid väga lühikesed ja pakett on väljakutset pakkuv ja keeruline. Hindan kõrgelt viimaste kuude jooksul tehtud tööd ja Euroopa Parlamendi liikmete ulatuslikku osalemist.

Lubage mul veel kord nimetada peamisi väljakutseid, mis meie ees seisavad. Ma tean, et sellel täiskogule valmistavad need iseäranis muret.

Selle kaugeleulatuva paketi osas on komisjonil üks eesmärk ja selleks on ELi kodanike huvid.

Muidugi ei saa turu avamine kui selline peatada naftahinna tõusu. Siiski peame kõrgete hindade ajal tagama tõeliselt efektiivse konkurentsi oma energiaturgudel, kindlustamaks, et nende hindade mõjud meie kodanikele oleksid nii väikesed kui võimalik. Juba praegu saavad mõned Euroopa kodanikud kasu suuremast valikuvõimalusest ja konkurentsist, mis hoiab hinnad võimalikult madalal, ning teenuste ja turvalisuse standardite tõhususe suurenemisest.

Väga paljude Euroopa kodanike jaoks aga ei ole tegelike konkurentsivõimeliste turgude väljatöötamine sugugi lõppenud ja neil ei ole võimalik tegelikult varustajat valida.

Asi ei ole ainult paremates hindades ja suuremas valikuvõimaluses. Varustamise turvalisuse tagamiseks on järgmise kahe aastakümne aasta jooksul vaja ulatuslikult investeerida uutesse võrkudesse. Kui me lubame hetkeseisundil jätkuda, ei tehta neid investeeringuid vajalikul määral.

Toimiv siseturg on samuti üks ELi kliimamuutuste vastu võitlemiseks tehtavate pingutuste põhielemente. Konkurentsivõimelise elektri- ja gaasituruta ei toimi heitkogustega kauplemise süsteem kunagi korralikult ja meie eesmärgid taastuvenergia osas kukuvad lihtsalt läbi.

Me kõik oleme nõus, et vajame seadusandlikke reforme mitmete puuduste kõrvaldamiseks kehtivates seadusaktides ja reguleerivas raamistikus. Tõesti, Vidal-Quadrase 2007. a 10. juuli raportis demonstreerib Euroopa Parlament oma kindlameelsust sellise ambitsioonika poliitika saavutamiseks energeetika valdkonnas.

Lubage mul nüüd mõnest raportites mainitud punktist detailsemalt. Muidugi on raportid väga mahukad ja seepärast keskendun ma ainult mõnele elemendile.

Komisjon saab toetada paljusid pakutud muudatusi. Suurem osa muudatustest tarbijate õiguste tugevdamise osas pr Morgani raportis, on teretulnud ning käivad käsikäes pr De Vitsi raporti kavatsusega. Samuti on teretulnud tugevama regionaalkoostöö rõhutamine. Mitmed muudatused täpsustavad kasulikult või täiendavad komisjoni ettepanekut, eriti seoses võrgu haldaja rolliga, riiklike reguleerivate asutuste volitustega ja efektiivselt, hästi ja turvaliselt toimiva energia siseturuga.

Mitmel puhul toetab komisjon ka parlamendikomisjoni üldist eesmärki, kuigi tal võib olla kahtlusi ettepanekute konkreetse sõnastuse osas.

Tahaksin uuesti toonitada, et haavatavate klientide kaitsmine ja võitlus energiavaesuse vastu on väga olulised turu avamise seisukohast ja neid tuleks kindlasti tugevdada. Komisjon vaatleb subsidiaarsuse põhimõtte järgimiseks väga hoolikalt sõnastust. Hindade reguleerimine ei tohiks samuti takistada õigeid investeerimissignaale ja turule sisenemist.

Mis puutub De Vitsi raportisse tarbijate harta kohta, siis minu arvates on raport ja suurem osa pakutud muudatustest väga kohased. Paljud ideed kajastuvad ka pr Morgani raportis ning komisjon nõustub paljudega neist, näiteks vajaduse osas tarbijatele kiiremini paremat teavet anda. Nagu teile teada esitab komisjon peagi liikmesriikidele energiatarbijate kontrollnimekirja, mis peaks aitama koguda ja edastada vajalikku teavet tarbijatele energiaturgude kohta.

Olen nõus, et kehtivasse seadusandlikku protsessi tuleks lisada uued võimalikud tarbijate õigused ning et harta eesmärgiks on paremini edastada energiatarbijate õigusi ja neid sel moel tarbijatele paremini tutvustada.

Saab olema keeruline ühtlustada kõiki avalike teenuste kohustusi ELi tasandil. Komisjon jälgin siiski direktiivide korrektset rakendamist, eriti tagamaks, et haavatavad tarbijad määratletaks siseriiklikul tasandil ning et riiklikud toetuskavad oleksid kättesaadavad läbipaistval ja tõhusal moel.

Lisaks saab kodanike energiafoorum olema taganttõukavaks jõuks konkurentsivõimeliste jaeturgude kehtestamisel ELis, tagades samaaegselt haavatavate tarbijate kaitse. Energiatarbijate õiguste konverentsi järel 6. mail käivitas komisjon konsultatsiooniprotsessi kõigi asjassepuutuvate osapooltega.

Energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate edendamise osas jagab komisjon täielikult tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni kahtlusi, kuid me leiame, et siseturu direktiiv ei ole parim paik selle küsimuse arutamiseks. Usume, et komisjoni eesmärke on võimalik saavutada hetkel arutlusel oleval uute taastuvate energiaallikate direktiivi kontekstis.

Turukontsentratsiooni vastase võitluse osas jagame parlamendikomisjoni seisukohta, et see on oluline, kuid leiame, et komisjoni ettepanek annab juba reguleerivatele asutustele õiguse ja volitused meetmete võtmiseks korraliku turu toimimise tagamiseks.

Kahes olulises punktis ei nõustu me aga täielikult parlamendikomisjoni järeldustega: komiteemenetluse kasutamine ja mõned küsimused seoses ameti rolliga.

Komiteemenetluse kasutamise osas muudaks selle menetluse üldine kustutamine ebaefektiivseks kogu kiiresti ja tõhusalt uute, väga üksikasjalike turukoodide väljatöötamise protsessi. Need on üliolulised täiesti integreeritud energiaturgude poole liikumiseks aastate, mitte aastakümnete jooksul. Kõige olulisem küsimus on võime muuta kõigi võrkude haldajate jaoks seadusega kohustuslikuks ameti järelevalve all vastu võetud tehnilised koodid. Sel eesmärgil peab komisjon suutma need kiiresti ja tõhusalt komiteemenetluse käigus vastu võtta. Vastasel juhul ei saa need olla seadusega kohustavad mõistliku aja jooksul.

Üldisemalt rääkides on vaja suuniseid, seda iseäranis tugeva ameti tagamiseks, mis oleksid kooskõlas hr Chichesteri ja hr Vidal-Quadrase raportites väljendatud seisukohtadega. Suunisteta, mis tema volitusi raamistaksid, ei oleks ametil võimalik langetada kohustuslikke individuaalseid otsuseid turul tegutsejate suhtes.

Eeldusel, et säilitatakse need olulised elemendid, võiks komisjon parlamendikomisjoni kahtluste arvesse võtmiseks aga leppida mõningate meie arvates vähemoluliste komiteemenetluste kustutamisega.

Kui ametist rääkida, siis tahab komisjon moodustada tugevate volitustega ameti. Komisjon saab vastu võtta muudatused, mis annavad ametile üldised ülesanded, ning tagab ka avatuma ja läbipaistvama konsulteerimise aktsionäridega. Ei ole aga võimalik minna kaugemale EÜ asutamislepingust.

Mõned parlamendikomisjoni tehtud muudatused ameti otsuselangetamisvolituste osas ei ole kooskõlas Meroni otsuse sätestatud põhimõttega. See puudutab eriti ametile pandud kaalutlusõiguse ulatust. Nõustun igati vajadusega tugeva ja tõhusa ameti järele ja usun, et seda on võimalik saavutada komisjoni pakutud lähenemisviisi kaudu, kus amet töötab välja koodid, mis hõlmavad tegelikku olulist kaalutlust ja et need võetakse seejärel vastu komiteemenetluse kaudu.

Ma ei lõpeta enne, kui olen käsitlenud ka võrgu haldamise eduka tootmisest ja varustamisest lahti sidumise küsimust. Kehtivad eeskirjad tähendavad, et paljud võrguhaldajad võivad efektiivselt diskrimineerida uusi tegutsejaid. see avaldab eriti lämmatavat mõju investeeringutele võrgustikus ning uue tootlikkuse rakendamisele.

Meie ees on seega eesmärk leida lähenemisviis, mis täielikult kõrvaldaks vertikaalselt integreeritud võrguhaldajate sisemise huvide konflikti, andes neile vajalikud stiimulid investeerimiseks ning võrgustiku haldamiseks mittediskrimineerival moel.

Nõukogu jõudis ulatuslikule kokkuleppele paketi kõigi oluliste punktide osas energeetikanõukogus 6. juunil. Pärast teie hääletust on eesmärgiks saavutada paketi vastuvõtmine teisel lugemisel käesoleva aasta lõpus. Kui protsess venib, varitseb oht, et paketti enne 2009. a valimisi vastu ei võeta. Loodan, et parlament ja tulevane eesistuja Prantsusmaa kasutavad eelseisvaid kuid kõigiti ära ja jõuavad üldisele kokkuleppele.

Lubage mul toonitada, et energeetikanõukogus 6. juunil ei võtnud komisjon ametlikku seisukohta paketi osas, et võtta arvesse teie homset hääletust.

Austatud liikmed, te olete sellesse protsessi algusest saadik suure panuse andnud. Ma ootan teiega nende ettepanekute osas lähikuudel Euroopa energiatarbijate huvides koostöö tegemist.

  Eluned Morgan, raportöör. − Hr juhataja, ma loodan, et kui parlament võtab homme vastu elektriraporti, on see kõigile Euroopa energeetikaettevõtetele märgiks, et me tahame tarbijad tagasi juhiistmele tuua.

Enne, kui kõnelen selle direktiivi kõige vastuolulisemast aspektist, rääkida mõnest valdkonnast, kus meil on praeguseks hetkeks õnnestunud parlamendiga üksmeel saavutada.

ELis ei saa olla kedagi, kes ei ole viimaste kuude jooksul tähele pannud energiahinna ulatuslikku tõusu. Kõikjal ELis näevad inimesed vaeva energiaarvete maksmisega, nii et me usume, et „energiavaesuse“ küsimus tuleks konkreetselt ELi päevakorda võtta. Lõppude lõpuks on ETSi süsteem ja taastuvate energiaallikate sihtmärgid Euroopa omad ja mõjutavad energiahindu.

Volinik, me austasime subsidiaarsust oma palves, et liikmesriigid peaksid koostama omaenda määratlused energiavaesuse kohta ning tegevuskava probleemi käsitlemiseks. Nii et kui nõukogu soovib antud paketi osas kokkulepet, peavad nad aru saama, et selles osas on tegemist parlamendi keskse nõudega.

Energeetika valdkonnas eksisteerivad juba paljud tarbijate õigused, kuid neid ei ole jõustatud. Nii oleme me palunud riiklikel reguleerivatel asutustel kasutada tarbijate kaitsmiseks stiimuleid ja sanktsioone.

Samuti oleme koostanud nimekirja lisaõigustest, mida tarbija samuti nautida peaks saama, näiteks nagu taskukohased hinnad madala sissetulekuga peredele, lihtsam varustajate vahetamise süsteem, tarbija suurem esindatus, eriti kui neil on kaebusi, ning õiglased kokkulepped maapiirkondade ja äärepoolseimate piirkondade elanikele.

Usume, et kümne aasta jooksul võetakse kasutusele nutikad mõõturid, mis peaks suurendama energiatõhusust, ning ettevõtted peavad olema energia maksustamises loovad ja mitte premeerima inimesi, kes kasutavad rohkem, nagu hetkel juhtub. Esmajärjekorras tuleks juurdepääs tagada võrgustikuga liituvatele taastuvatele energiaallikatele, nii et me saavutaksime selle 20% sihtmärgi.

Peame mõistma, et tarnesüsteemidest rääkides räägime me monopolidest, nii et ilmselgelt vajame me väga ranget reguleerimist.

Tahaksime näha palju paremat koostööd riiklike reguleerivate asutuste ja konkurentsiasutuste vahel. Nii jõuaksime ehk punkti, kus olukord ei ole enam selline, et pea pooltes ELi riikides domineerib üks ettevõte turust 70%.

Nüüd raporti kõige vastuolulisemast punktist – lahtisidumise küsimusest. On selge, et kehtiv süsteem ei toimi. Esineb kahtlusi, et mõned ei mängi ausat mängu. Nad tagavad juurdepääsu esmajärjekorras omaenda ettevõttele; seavad takistusi, mis lämmataksid konkurentsi. Seepärast usun ma raportöörina, et energiaga varustamise täielik eraldamine tarneettevõtjatest või täieliku omandi lahtisidumine – mida algselt soovitas komisjon – peaks elektriettevõtetele olema ainsaks valikuks.

Ainult nii saate te lahti huvide konfliktist. Te võite rajade nii palju Hiina müüre, kui tahate, aga ettevõtete jaoks ei ole mingit stiimulit, mis motiveeriks neid turul konkurentsi edendama, kui nad on ühtlasi ka tarneettevõtete omanikud.

Meil on vaja võrdset mänguvälja: me vajame lihtsamat juurdepääsu taastuvatele energiaallikatele ja VKEdele, kuid rohkem kui midagi muud vajame me tõenäoliselt stabiilset reguleerivat raamistikku selle triljonisuuruse investeeringu jaoks, mida ELi turg vajab. Kui me seda küsimust nüüd väldime, ei saada me selget signaali investoritele ja Euroopas võivad tuled kustuda. Kõnealune küsimus ei kao kuhugi ja kui tuled kustutatakse võivad valitsused langeda.

Niisiis, kes selle vastu on? Saksamaa, Prantsusmaa, Austria, Luksemburg, Kreeka ja Bulgaaria arvavad, et nende Hiina müüride tugevdamisest piisab. Mõned kahtlustavad ka, et üritatakse kaitsta riigi parimaid, kes investeerivad rõõmuga teistesse turgudesse, kuid lubavad vastumeelselt teisi oma turule. Me ei tohiks seda mudelit aga üle müüa, hindade langetamist ei näe me tõenäoliselt ühegi mudeli puhul.

Me teame, et nõukogu on selles küsimuses jõudnud mitteametlikule seisukohale. Nad on soovitanud tugevdada neid Hiina müüre. Paljud meist aga leiavad, et sellest ei piisa Euroopa tarbijatele ning on soovitanud jääda range seisukoha juurde.

Tahaksin selle väga kompleksse toimiku osas tehtud koostöö eest eriti tänada variraportööre ja kõiki, kes selle paketi osas kaasa lõid.

  Alejo Vidal-Quadras, raportöör. − (ES) Hr juhataja, energeetika on jätkuvalt mitmel põhjusel üks ELi Achilleuse kandadest, seda peamiselt tänu mõnede valitsuste või ettevõtete eliidile, kes ei soovi tunnistada, et ühise energiapoliitika saavutamiseks on meil vaja integreeritud siseturgu, mis on avatud konkurentsile, kus tarbijad saavad vabalt endale varustajad valida ja kus energia voolab suurte takistusteta Stockholmist Ateenani ning Lissabonist Viinini. Selle eesmärgi saavutamiseks, milleks kulub ikka veel palju aega, peame palju maad maha käima ja palju takistusi kõrvaldama.

Selle määruse raportis, mille raportöör ma olen ja mis peaaegu ühehäälselt parlamendikomisjonis vastu võeti, toonitasime me liikmesriikide vaheliste sidemete tõhustamise olulisust, tehniliste eeskirjade ühtlustamise vajadust Euroopa tasandil, reguleerivate asutuste koostööametile suuremate volituste andmise soovitatavust, süsteemi haldajate kohustuste paremat jaotamist, nii et nad vastutaksid võrgustikukoodide koostamise eest ja peaksid nõu huvitatud osapooltega koodide koostamise ajal, samuti andes neile võimaluse ise koode pakkuda, eeldusel et nad ei lähe vastuollu raamsuunistega.

Need ettepanekud tulenevad soovist, mida parlament on juba avaldanud, nimelt omada Euroopa riiklike reguleerivate asutuste koordineerivat asutust, millel oleks õigus langetada otsuseid Euroopa ulatuses, vältides riiklikul tasandil langetatud otsuste kordamist, ning moodustada Euroopa süsteemihaldajate võrgustik vajalike tehniliste eeskirjade väljatöötamiseks, et tagada Euroopa turu ladusus. Selles osas on minu raport täielikult kooskõlas Chichesteri ja Paparizovi raportitega.

Elektri siseturu saavutamiseks peame kehtestama ühtlustatud eeskirjad ja määrused, tagama, et kõik tegutsejad kasutaksid järgiksid samu eeskirju, edendama omavahelisi suhteid ning omama sõltumatuid reguleerivaid asutusi, kellel on piisavad volitused investeeringute tagamiseks.

Mu hea sõbra pr Morgani raport pakub nende probleemide käsitlemiseks hulgaliselt õigeid lahendusi. Omandi lahtisidumine on meie seas põhjustanud palju vaidlusi ja need on kohati olnud üsna sõjakad. Sellele vaatamata oleme ikka veel sõbrad ja see näitab, et Euroopal on tulevikku.

Arvan, et me räägime teemal, kus põhirolli mängivad riiklikud huvid, milles kõrvutatakse erinevaid turumudeleid ja kus on väljakujunenud olukorrad, mida me arvesse peame võtma. Tegelikult on need just aga need erinevused, mis takistavad meid suures osas edu saavutamisel ja ma ei usu, et erinevate mudelite à la carte nimekirja koostamine siin lahenduseks oleks.

Omandi lahtisidumine ei ole imeravim, kuid see on vajalik tingimus, kuigi ainuüksi sellest ei piisa integreeritud ühisturu saavutamiseks.

Mõned pr Morgani ideed on vaieldavamad, näiteks sotsiaaltariifid energiavaesuse probleemi käsitlemiseks, sest nii toimides riskime turgudesse sekkumisega.

Nõukogu jõudis veidi rohkem kui nädala ees paketi osas üldisele kokkuleppele. Me lõpetame esimese lugemise enne suve saabumist. Lõpetuseks tahaksin aga edastada nõukogu esindajale, meie heale ja lugupeetud sõbrale hr Lenarčičile, parlamendi soovi jõuda kokkuleppele teisel lugemisel, mis rahuldaks ELi tervikuna.

Parlamendi ametiaeg hakkab lõpule jõudma ja „võtke või jätke“ lähenemised oleksid väärad, sest, nõukogu eesistuja, parlament reageerib väga halvasti, kui tema arvamust ei austata või kui ta tunneb, et talle avaldatakse liialt survet.

Praegu ei ole aeg jagunemiseks nendeks, kes eelistavad pehmemat joont ja teisteks, kes eelistavad karmimat joont, või tegutseda ainuüksi riiklike huvide seisukohast. Praegu on aeg mõistlike, tasakaalustatud ja, selle sõna kõige paremas tähenduses, Euroopa lähenemisviiside jaoks.

  Giles Chichester, raportöör. − Hr juhataja, esmalt tahaksin tunnustada oma vahetu eelkäija ja kaasraportööri hr Brunetta suurt panust, kes lahkus siit täiskogust, et võtta vastu teine töökoht oma kodumaal. Tahaksin tänada variraportööre konstruktiivse koostöö eest, mis võimaldas meil saavutada ulatusliku konsensuse.

Õige tasakaalu leidmine riiklike reguleerivate asutuste omapead jätmise, et nad saaksid oma tööd teha, ja ELi reguleeriva asutuse loomise vahel on huvitav väljakutse. Turgude heal toimimisel on reguleeriva asutuse roll äärmiselt oluline. See amet täiendaks Euroopa tasandil riiklike reguleerivate asutuste poolt teostatavaid reguleerivaid ülesandeid ja teeks seda tagades neile raamistiku üksteisega koostöö tegemiseks ning jälgides põhivõrguettevõtjate vahelist koostööd vahel, andes ametile individuaalsed volitused otsustamiseks ja üldise nõuandja rolli. Ametil oleks nõuandja roll komisjoni suhtes turu reguleerimise küsimustes ning see on oluline ülesanne.

Selle määruse osas peetud arutelu käigus veendusime veelgi, et peame liikuma kaugemale komisjoni ettepanekutest ameti moodustamiseks, et moodustada sõltumatum ja suuremate otsuste langetamise volitustega amet. Kui amet peab efektiivselt panustama ELi integreeritud konkurentsivõimelise energiaturu arengusse, vajab amet ulatuslikumaid volitusi ja peab olema komisjonist sõltumatu, et ta saaks käsitleda piiriüleseid olukordi ja tagada tõhusa koostöö põhivõrguettevõtjate ja riiklike reguleerivate asutuste vahel.

Nii tegime ettepaneku anda ametile uued volitused otsuste langetamiseks, eriti seoses tehniliste koodid väljatöötamisega, mida mu kolleegid äsja mainisid, ja põhivõrguettevõtjate investeerimiskavadega, ning anda ametile ka suurem reguleeriv ja rahanduslik sõltumatus. Suuremate volituste ja sõltumatusega aga peaks kaasnema suurem aruandekohustus eriti parlamendi, aga ka aktsionäride ees. Tegime seega ettepaneku suurendada ameti konsultatsiooninõuet, läbipaistvuse nõuet ja selle aruandekohustust parlamendi ees.

Toonitan, et me oleme selles raportis ja määruses püüdnud tagada sidususe ja järjepidevuse paketi teiste osadega. Oleme olnud teadlikud Meroni otsuse tõstatatud küsimustest, kuid sellele vaatamata oleme seisukohal, et meie ettepanekud on kohased.

Pakutud struktuurimuudatused peaksid tagama tõhusa tasakaalu reguleeriva sõltumatuse vajaduse ning kohase poliitilise kontrolli vahel. Minu ja meie jaoks on siin peamiseks põhimõtteks see, et ameti sõltumatus on ülioluline, mitte ainult oma tõhususe, vaid ka usaldusväärsuse tõttu. Seepärast teeme ettepaneku tugevdada reguleerivate asutuste nõukogu rolli, kehtestada ajapiir kiire otsuselangetamise tagamiseks ja suurendada ameti rahanduslikku sõltumatust.

Euroopa energiaturu tulevikuks ja selle arenguks kolmanda energiapaketi rakendamise järel peab amet mängima olulist rolli ning seepärast tuleb ameti volitusi ja sõltumatust suurendada üle komisjoni pakutud taseme.

  Mia De Vits, rapporteur. – (NL) Hr juhataja, daamid ja härrad, arvan, et Morgani raportit ja minu raportit Euroopa energiatarbijate harta kohta tuleks vaadelda koos. Täna on energeetikasektori struktuuriline lahtisidumine vajalikum kui kunagi varem, aga see ei saa olla eesmärk omaette. Küsimuseks on ja jääb: kas see toimub tarbija huvides? See ei ole endastmõistetav. Selles suhtes märgin ma, et minu kodumaa Belgia tarbijate energiaarved on 2008. aastal keskmiselt 300 euro võrra kõrgemad kui aastal 2007. Ma tean, et selles saab suuresti süüdistada nafta hinna tõusu – kuid kindlasti mitte täielikult.

Volinik Kuneva andmed näitavad näiteks, et 20–32% brittidest, kes on turu avamisest saadik varustajat vahetanud, on nüüd halvemas olukorras kui varem. Seepärast on oluline, et tarbijad teaksid oma õigusi energeetikasektori suhtes. Hetkel see aga nii ei ole. Nende õiguste kohta ei ole piisavalt kõikehõlmavat teavet ja seetõttu on vaja kehtivaid õigusi loetlevat tugevat, selget ja mõistetavat dokumenti: hartat.

Pr Morgan juba rääkis sellest, mida see hõlmama peaks. Tahaksin lisada veel mõned elemendid. Loomulikult peab tarbijatel olema võimalik varustajat vahetada. Seda loomulikult tasuta ja ühe kuu jooksul. See tähendab aga, et tarbijatel peab olema võimalik pakkumisi võrrelda ja sellepärast on oluline lepingute ja arvete standardimine. Võrdlemiseks peab tarbijatel olema ülevaade oma senisest energiatarbimisest ja neid tuleb tarbimisest teavitada vähemalt neli korda aastas. Pr Morgan rääkis ka – ja mina toetan neid ideid, mis sisalduvad ka minu raportis – „nutikast mõõturist“ ja energiaevaesuse probleemi käsitlemisest ning riiklikud energia tegevuskavad, mis sel eesmärgil koostada tuleb, on oluline samm õiges suunas.

Sotsiaaltariifide osas tahaksin hr Vidal-Quadrasele öelda, et meie arvates peab nende kohaldamine olema võimalik, need peavad olema efektiivseks instrumendiks liikmesriikide jaoks. See on ainus asi, mida me seoses sotsiaaltariifidega ütleme, hr Vidal-Quadras. Seetõttu ei ole selle toetamine minu jaoks võimatu.

Lisaks on oluline füüsiliste punktide olemasolu, kust on võimalik teavet saada. Lõppude lõpuks on digitaalne lõhe täna uskumatult reaalne.

Tahaksin lõpetada võib-olla et kõige olulisema punktiga. Leiame, et kui tarbijad tahavad oma õigustest teadlikud ja seega hästi informeeritud olla, tuleb neile saata koopia sellest hartast, kus loetletakse selgelt ja arusaadavalt kõik nende kehtivad õigused lepingute sõlmimisel. Seda nõuab meie fraktsioon, ei rohkem ega vähem: et kehtivad õigused koondataks ja et need edastataks tarbijatele loetava dokumendina. Seepärast ei mõista ma komisjoni, volinik Piebalgsi või teiste fraktsioonide seisukohta. Mõne kuu eest kuulutas komisjon välja harta; nüüd, mõned kuud hiljem, on meie ees vaid lihtne ja informeeriv kontrollnimekiri. Meie meelest on vaja edasi liikuda. Sel põhjusel kutsun teisi fraktsioone toetama Euroopa Parlamendi sotsialistide fraktsiooni esitatud muudatust. Me ei leiuta jalgratast; palume vaid, et tarbijaid teavitataks nende kehtivatest õigustest sel moel, et neile saadetaks lepingu sõlmimisel selle koopia. Kui täna on kõige tõsisem probleem – nagu märkis Euroopa Komisjon – selge teave või õigemini selle puudumine, siis arvan, et meie ettepanek pakub sellele lahenduse.

  Ján Hudacký, majandus- ja rahanduskomisjoni arvamuse koostaja. − (SK) Energia olukord Euroopas ja kogu maailmas sunnib meid otsima uusi tõhusaid lahendusi liikmesriikides mõistlike hindade eest turvalise varustatuse tagamiseks, mis on avatud energiaturgude edasisele liberaliseerimisele, turgude läbipaistvuse suurendamisele ja mittediskrimineerimisele.

Tervitan Euroopa Komisjoni püüdeid luua ruum selgete eeskirjade jaoks ja asjaomaste osapoolte vaheliste suhete jaoks energiaturgudel. Ühest küljest peaks see kaasa tooma konkurentsivõimelisema keskkonna ning teisest küljest looma tõhusa reguleerimismehhanismi, mis suudaks ennetada kriisiolukordi.

Kavatsused ja tegelikkus on aga kaks täiesti erinevat asja. Kuigi energiapakett on olnud paljude arutelude ja kompromissiettepanekute teemaks, tekitab see ikka veel palju kahtlusi ja kõhklusi. Me tema kõik väga hästi, et suurimaks komistuskiviks on siin komisjoni ettepanek omandi lahtisidumise kohta tootmisest vertikaalselt integreeritud ettevõtete raamistikus.

Kas see on tõesti kõige tõhusam mudel suurema konkurentsivõime, vähema diskrimineerimise, madalamate hindade ja suuremate investeeringute tagamiseks? Mitmete analüüside kõrvale, mis peaksid neid hüvesid kinnitama, asetatakse mitmed vastuväited, mis heidavad nimetatud hüvedele põhjendatud varju.

Minu seisukoht on üsna lihtne, aga seda toetavad nii omandi lahtisidumise pooldajate kui vastastega peetud arutelud. Need liikmesriigid, kes kohaldavad teisi mudeleid, peavad kindlasti suutma valiku teha. Kaheksa neist soovitas niinimetatud kolmandat teed, mida mina soovitasin majandus- ja rahanduskomisjoni arvamuse koostajale alternatiivina omandi lahtisidumise mudelile.

Tõepoolest, eelmainitud komisjon on selle ettepaneku juba vastu võtnud. Enne lõplike järelduste tegemist peaksime veenduma, kas kõik pakutud mudelid toimivad, tagavad pideva energiaga varustamise, on läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning kas nende läbipaistvust ja mittediskrimineerivat elementi on võimalik saavutada tõhusama reguleerimise teel.

Samuti peame selgelt kehtestama, kas pakutud lahendus rikub eraomandi õigust. Selles kontekstis arvan ma, et 40 liikme poolt esitatud kompromissmuudatus nr 166, mis võimaldab selle niinimetatud kolmanda tee kohaldamist, on antud asjaoludel optimaalseks lahenduseks ning täidab suure hulga liikmesriikide nõudmised.

  Mariela Velichkova Baeva, majandus- ja rahanduskomisjoni arvamuse koostaja. − (BG) Euroopa Parlamendi ja nõukogu esitatud määrus määruse 1228 muutmiseks, milles käsitletakse võrkudele juurdepääsu tingimusi piiriüleses elektrikaubanduses, on suunatud ühenduse energiaturu rajamise lõpuleviimiseks. Majanduskomisjoni arvamus rõhutab konkurentsivõimelise keskkonna täiustamist, olemasolevate takistuste ületamist, et turule sisenejatel oleks juurdepääs võrgule ning investeeringute tõhustamist, mis on väga oluline riiklike majanduste ja eratarbijate seisukohast. Regionaalkoostöö ja võrkude haldajate omavaheline suhtlus aitab vahendeid suunata vastastikuse siduvuse ja varude mitmekesisuse suunas. Minu kodumaa Bulgaaria jaoks, kes on ELi piiririik, on see võimalus aktiivseks integreerumiseks Euroopa elektrivõrku. Energiavaldkonda juhivad nõudlus, pakkumine ja keskkonnamõju. Kõigi otsuste puhul tuleb arvesse võtta energeetikasektorist saadud tõuget ja selle strateegilist tähtsust tänapäeva majanduste arengule.

  Alain Lipietz, majandus- ja rahanduskomisjoni arvamuse koostaja. – (FR) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, majandus- ja rahanduskomisjon käis Pariisis kõiki neid direktiive uurimas. Samuti kohtusime me ametiühingute ja elektrivõrgu haldajatega.

Kõik pooldavad tugevamat ametit kui see, mille komisjon välja käis. Oleme kursis Euroopa Kohtu pretsedendiõigusega ja oleme teadlikud asjaolust, et komisjon tegi ettepaneku mitte muuta aluslepingut vältimaks loomisraskusi.

Seepärast soovitab majandus- ja rahanduskomisjon oma arvamuses tugevdada kõike, mis on seotud seire, soovituste ja peatamisvolitustega, kuid ei soovita anda ametile halduspoliitika alaseid volitusi, mis ulatuvad trahvide määramiseni.

Ainult komisjonil on sellised halduspoliitika alased volitused. Usun, et selles suhtes võime arvesse võtta aluslepinguid nende praeguses seisundis ning samuti turu reguleerimise vajadust.

  András Gyürk, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja. − (HU) Tänan teid võimaluse ees sõna võtta, hr juhataja. Volinik, daamid ja härrad, viimastel aastatel on hinnatõusu ja regulatiivse läbipaistvuse puudumise tulemusel märgatavalt suurenenud energiatarbijate rahulolematus. Just sel põhjusel on nii oluline, et Euroopa Parlament annab peagi oma õnnistuse seadusandlikule paketile, mis aitab tagada elektrituru tõhusama toimimise. Olen veendunud, et hindade järsk tõus ja tarbijate kasvav abitus on toimunud suures osas tänu turu kehvale toimimisele. Paljudes liikmesriikides võistlevad tarbijad siiani varustajate pärast, mitte vastupidi.

Näiteks Ungaris tähendab turu liberaliseerimine hetkel kõrgemaid hindu ja teenusestandardi halvenemist, seda tänu segasele viisile, mil turu liberaliseerimine valitsuse eksimuste tagajärjel aset leiab. Nende raportite paketi vastuvõtmine, millest me siin täna räägime, teeks sellele olukorrale lõpu. Uued õigusaktid võivad viimaks ometi tagada energiaturul tõelise konkurentsi ning varustajad võivad end lõpuks leida positsioonilt, kus nad tegelikult tarbijate pärast võistlema peavad hakkama.

Lisaks loob energiapakett paremad tingimused selliseks investeeringuks, mis on ülioluline Euroopa energiaga varustamise tuleviku seisukohast. See stimuleerib energiatõhusust ja ma usun, et hõlbustab ka taastuvate energiaallikate levikut. Ettepanekute veel üheks teretulnud omaduseks on, et nad tugevdavad tarbijate õiguste sätteid, millele vastavus hetkel sageli puudulik on. Üks põhjus, miks see praegu eriti oluline on, on see, et üha tõusvad energiahinnad põhjustavad vaesust. Minu arvates tuleb energiapoliitika valdkonnas tehtavaid püüdlusi alati hinnata tarbijate rahuolu valguses. Me astume olulise sammu tõhusama määruse suunas. Ettepanekute pakett soodustab konkurentsi ja parendab varustatuse turvalisust. Me loodame, et selle paketi vastuvõtmisega tagatakse, et tulevikus ei pea Euroopa energiatarbijad leppima regulatiivsete puudujääkide tulemusel tekkinud põhjendamatute hindadega. Tänan teid väga, hr juhataja.

  Gabriela Creţu, Rap avis IMCO. − (RO) Kallid kolleegid, esialgne projekt energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööameti moodustamiseks andis parlamendile kaks võimalust: lükata tagasi kasutu institutsioon või luua tõhusam institutsioon.

Parlament valis teise võimaluse, mitte Meroni punkti tõttu, vaid aluslepingu sätete raames. Parlamendikomisjonides vastu võetud muudatused, mis on üldiselt lähenevad, on märkimisväärselt muutnud algseid eelisõigusi. Seetõttu ootame praegu, et selle tegevusega tugevdab amet riiklike reguleerivate asutuste rolli ja toetab nende toimimist, võimaldab Euroopa võrkude tehnilist ühtlustamist tegeliku siseturu tingimusena ning teeb võimalikuks energia vastastikuse tarnimise liikmesriikides, võtab arvesse tarbijate huvisid ja jälgib hoolikalt arenguid energiaturul.

Me ootame, et amet oleks ühise energiaturu kasulik instrument. Me ei eelda, et nende eesõiguste kohaldamine vähendaks Euroopa Komisjoni võimalusi võrreldes parlamendiga ja energiapoliitika rakendamisel, ega seda, et poliitilised otsused asenduksid tehnilist laadi otsustega. Meie lõppeesmärgiks on piisava energia tagamine kõigile taskukohase hinna eest.

  Leopold Józef Rutowicz, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamuse koostaja. − (PL) Hr juhataja, vastuvõetud energiapaketist kasu saamine sõltub suuresti poliitilistest otsustest. Ainult Prantsusmaa juhid on energia ja majanduse muutnud suures osas sõltumatuks gaasi ja nafta impordist. Teiste riikide juhtidel ei olnud selleks piisavalt kujutlusvõimet.

Ettenägematu ulatuslik gaasi ja nafta hindade tõus sunnib meid otsustama, millises ulatuses me tahame arendada tuumaenergiat ja teisi allikaid. Kuidas peaksime me kriisi eemalhoidmiseks võrku kasutama? Pakutud määrused võrkudele juurdepääsu kohta piiriüleses elektrikaubanduses ja energia siseturu ühiste põhimõtete kohta peaksid soodustama vana Euroopa riikide ja uute riikide võrkude täielikku sünkroniseerimist. See tahab energiavarude parema varustatuse ja võib kaasa tuua energiahindade piiramise suureneva konkurentsi poolt.

Moodustatud energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööamet peaks koostöös turul tegutsevate üksustega tagama turu õige toimimise. Ameti volitusi tuleks suurendada, et need vastaksid turu vajadustele.

Ma toetan määrust, mis soodustab konkurentsi ning energiatootmise laiendamist.

  Gunnar Hökmark, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Hr juhataja, tahaksin esmalt tänada pr Morganit raporti osas tehtud tõhusa töö eest.

Tahaksin märkida vaid üht vastuseks tema sekkumisele täna varem: ärge laske liikmesriikidel hüljata oma kohustust energiavaesusega võitlemisel ja oma kodanike heaolu kindlustamisel; ärge lubage ühelgi valitsusel sellest kohustusest loobuda.

Seda öelnud, tahaksin ma toonitada seda, mis minu arvates on selle arutelu kõige olulisem küsimus, nimelt: kas Euroopa energiaturud on piisavalt head? Kas nad toimivad piisavalt hästi? Kas õigusaktid on piisavalt head tarbijate heaolu, madalates hindade, tööstuse ja konkurentsivõime ning võimaluste osas kasutada energiaallikaid, ka taastuvaid energiaallikaid parimal võimaliku viisil?

Minu arvates on aus öelda, et vastus on „ei“, kui me peame vastama kliimamuutuste väljakutsetele, vähendama energia sõltuvust ja Euroopa energiaturud üksteisega siduma.

Sellepärast vajame me reformi ja seetõttu on oluline omada võrdset mänguvälja, mis avab tee uutele turule sisenejatele tagades, et meil on avatud ja aus konkurents. Just sellest vaatenurgast peame vaatama omandi lahtisidumise küsimust. Arvan, et nõukogul lasub kohustus saavutada oma liikmete seas kompromiss. Parlamendil on samuti kohustus püüda anda oma panus parima võimaluse lahenduse leidmisse ja meil on ühine kohustus.

Ma palun nii praegusel kui järgmisel eesistujal seda küsimust tõsiselt käsitleda. Tänased energiaturud ei ole piisavalt head. Meil lasub ühine kohustus jõuda parima võimaliku lahenduseni ja seepärast loodan ma, et te kuulata parlamenti ja meie kuulame teid.

  Reino Paasilinna, fraktsiooni PSE nimel. – (FI) Hr juhataja, soovin tänada raportööre ja kõiki teisi, kuid eriti pr Morganit, kes on selle koormava ülesande lõpule viinud. Muu hulgas teeme me ettepaneku, et tarbijatel peaks olema kompensatsiooniõigus juhul, kui ei tagata lubatud teenust ja selle kvaliteeti. Tarbijatel peaks olema õigus muuta varustajat kiiresti ja omada juurdepääsu toote energiaalasele teabele: näiteks selle mõjude kohta keskkonnale.

Nii minu fraktsioon kui suurem osa parlamendikomisjonist toetas komisjoni omandi lahtisidumise küsimuses. Peaks eksisteerima energiatootjate lahtisidumise süsteem, mis muudab süsteemi haldajad energiavõrkude omanikest sõltumatuks. Teisisõnu ei usu me „suurde“ mudelisse. See kaotas hääletuses napilt.

Mõnes riigid konkurents toimib ja tarbijatel on lihtne valikuid teha. Teistes aga on see siiani peaaegu võimatu. Paljud riigid on oma turud avanud, kuid vähesed jätkavad oma aastakümnete vanust protektsionismipoliitikat, võttes samaaegselt üle teiste turge.

Paljudes riikides on uutel energiaettevõtetel tegelikkuses võimatu turul ausalt võistelda. Me tahame ses suhtes midagi ette võtta. Olukord on viinud konkurentsi moondamiseni, halbade investeeringuteni ja põhjendamatute tarbijahindadeni.

77% energiast toodetakse ELis fossiilkütusest. Praegune raiskav energiakasutus on jõudnud tee lõppu, kuna fossiilkütuse varud on napid ja vähenevad veelgi, kui neid üha vähem kontrollitakse. Ainult elujõulisel ja edukal turul on võimalik välja töötada tõhus heitkogustega kauplemise süsteem, heitkoguste vabadel energiaallikatel põhinev tööstus ning isemajandava energiaga EL.

Möödunud reedel Luksemburgis saavutatud kokkulepe võib olla midagi sellist, mida parlament näha soovib, kuigi mõne lisaomadusega. Näiteks tuleb tõhustada tarbijakaitset. Selline on parlamendi soov. Komisjonil on jätkuvalt liiga palju meie ees olevas ettepanekus. Komiteemenetlus ei tohi seaduste tegemisel saada aluspõhimõtteks. See ei ole aluspõhimõte.

Vajame uute direktiivide rakendamisega seotud sanktsioonide osas eraldiseisvaid eeskirju. ELi rikkumismenetlus ei ole tõhus, on liiga aeglane ja liiga poliitiline. Meie eesmärgiks on saavutada kooskõla eesistuja Prantsusmaaga ja ma loodan, et järgmine eesistuja täidab oma kohustusi edukalt, nii et kõnealusele küsimusele saaks joone alla tõmmata enne aasta lõppu.

  Šarūnas Birutis, fraktsiooni ALDE nimel. – (LT) Tahaksin õnnitleda raportööri pr Morganit ja tänada teisi variraportööre konstruktiivse töö eest. See dokument on oluliseks sammuks ühise ja konkurentsivõimelise ELi energiaturu loomisel. Me peame selle sammu astuma, kuna see on oluliseks tingimuseks konkurentsi tagamisel turul ja tarbijate huvides.

Minu arvates on muudetud kokkulepe suures osas kooskõlas enamiku liikmesriikide energiapoliitika strateegiliste eesmärkidega, ehk siis tõhusa ja integreeritud ELi siseturu loomisega.

Tahaksin välja tuua vaid mõned asjad. Esiteks on selle direktiivi kontekstis energia turvalisuse küsimus jätkuvalt väga oluline. Energiasaarte, näiteks Leedu ja teiste Balti riikide, aga ka teiste piirkondade likvideerimiseks mõeldud energiaprojektide osas on väga oluline poliitiline tahtejõud ja ühiste rahalistel vahenditel põhinev üldine ELi poliitika.

On oluline, et tarnesüsteemi haldajate vaheline koostöö integreeritud Euroopa energiaturu osas ka tegelikult toimiks ja ei jääks vaid aruteluteemaks. Tahaksin seega kutsuda oma kolleege üles toetama muudatusettepanekut nr 168. See aitaks meil jõuda otsusele sidemete küsimuses.

Teiseks pole kahtlust, et mõlemapoolsuse põhimõte on suhetes kolmandate riikide tegutsejatega jätkuvalt oluline.

Kolmandaks hõlbustaks Euroopa ameti moodustamine oluliselt koostööd riiklike reguleerivate asutuste vahel ning siseturu konsolideerimist. Ametile tuleks andma piisavad volitused otsuste langetamiseks.

Neljandaks ei tohi ülehinnata riiklike reguleerivate asutuste sõltumatuse küsimust. Nende määramine peab olema läbipaistev ja avatud ning nende tegevused vabad igasugusest poliitikute või rakendava valitsemistava mõjust. Koordineerida tuleks kõigi liikmesriikide reguleerivate institutsioonide volitusi.

Sammhaaval tuleks siis välja töötada nii ühine energiaturg kui ühine energiapoliitika, mis tagaks energiaga varustatuse kõrgeimate vastuvõetavate hindadega kõigi tarbijate jaoks. Mida varem see tehtud saab, seda parem.

  Rebecca Harms, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Hr juhataja, nagu mu kolleegid tahaksin ka mina avaldada tänu suurepärase koostöö eest raportööride vahel selle paketi küsimuses ning tahaksin olla esimene, kes reageerib süüdistusele, millel oli keskne koht Saksamaa energiapaketi alases arutelus ja seda eriti seoses tootmise ja põhivõrkude lahtisidumisega.

Meid, eurooplasi süüdistatakse pidevalt selles, et me tahame suurte edukate ettevõtete elu keeruliseks muuta. Mina ei kohanud parlamendikomisjonides peetud aruteludes ühtki sellist negatiivset suundumust – mitte ühtki. Minu arvates on tegemist positiivse nimekirjaga, mida Brüssel ei saa piisavalt sageli esindada. Me tahame õiglaseid energia- ja eriti elektrihindu. Tahame läbipaistvat hinnapoliitikat, õiglaseid turutingimusi – sealhulgas uutele ja väiksematele tootmisettevõtetele. Samuti tahame paremaid detsentraliseerimistingimusi – see on oluline eeltingimus põhivõrkude organiseerimiseks, et tõhusalt arvesse võtta taastuvaid energiaallikaid ja tõhusust. Samuti on meie jaoks väga oluline teha lõpp kaole, mida praegu kohtab kõikjal kehtivates võrgustruktuurides. Kui see ei ole selle energiapaketi jaoks positiivne eesmärkide nimekiri, siis ei tea ma, kuidas neid veel parendada saaks.

Paljud kolleegid, kes ei nõustu tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni enamuse otsusega ütlevad, et turg suudab kõik need eesmärgid ise saavutada, kui see toimib ja poliitiliselt rahule jäetakse. Siiski on see Euroopa niinimetatud energiaturg tõstnud hinnad nii kõrgele kui võimalik ja hinnad tõusevad ikka veel. Mõnes riigis ei ole hinnapoliitikas mingisugust läbipaistvust. Energiaturul eksisteerib pidev kontsentratsioon ning kliimaalased eesmärgid ja keskkonnaeesmärgid täidetakse kas mitterahuldavalt või parimal juhul keskpäraselt.

Tootmise ja põhivõrkude lahtisidumine on oluine samm, mis viib meid lähemale selle energiapoliitika positiivsetele eesmärkidele. Möödunud nädalavahetusel toimunud Iiri hääletuse valguses on ka mõistetav, et Saksamaa-Prantsusmaa poliitiline kartell töötab parlamendi ettepanekutele ja komisjoni esialgsetele soovitustele vastu, kuna tegemist on klassikalise vahetuskaubaküsimusega. Sakslased ja prantslased, Angela Merkel ja Nicolas Sarkozy, toetavad hetkel kodumaiseid ettevõtteid.

Me soovime, et arvesse võetaks tarbijate huve ja küsimust, kas me kindlustame oma energeetikasektorit tuleviku suhtes või ei. Suurem osa kodanikke ei valiks ettevõtete Euroopat, vaid praegusel hetkel tarbijakaitse ja õigluse Euroopa. Tänan teid tähelepanu eest.

  Romano Maria La Russa, fraktsiooni UEN nimel. – (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, vaatamata tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni poolt vastuvõetud kenadele ettepanekutele, mis soojalt tervitas Morgani raportis esitatud seisukohta – ja ma tahaksin siinkohal tänada raportööri suurepärase töö eest –, pean ma kahjuks ütlema, et hiljuti on esile kerkinud seisukohad, mis minu meelest on mõeldud muutma parlamendikomisjoni ilusaid saavutusi.

Viitan nõukogu järeldustele, mis jätavad vähe ruumi lähenemisviisi konkreetseks muutmiseks konkurentsivõimelise ja konkurentsil põhineva energiaturu loomiseks. Nõukogu teeb soovitab ITO mudelit, mis on tegelikult väga sarnande kolmandale teele. See seisukoht ei ole minu arvates üldse kooskõlas parlamendikomisjoni tööga, mille märkimisväärne enamus toetas täielikku omandist lahtisidumist ja oli täielikult vastu alternatiivsüsteemide loomisele, rääkimata ameti marginaalsele rollile. Ma mõtlen seega, et mis mõte on luua amet, kui sellel saab olema vaid nõuandev ülesanne?

Kui me püüaksime jagu saada kehtivatest mitmekesistest õigusraamistikest, siis halvendaksime me nõukogu arvates olukorda ja moonutaksime olukorda veel enam. Loodan seega, et parlament hääletab teadlikult ja järgib pr Morgani kehtestatud joont.

ISTUNGIT JUHATAB: LUISA MORGANTINI
Asepresident

  Miloslav Ransdorf, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (CS) Tahaksin öelda, et volinik Piebalgs on köidikutes ja temast on saanud bürokraatide ohver, kes sunnivad meid tegutsema kiiresti, ilma asju läbi mõtlemata. Ka on tõsi, et meile saadaolevad andmed ei ole usaldusväärsed. Meile saadaolevad andmed pärinevad aastast 2003/2004, sellel kui energiaturud liberaliseeriti täies ulatuses alles juunis 2007, ning vanade ja uute liikmesriikide vaheliste erinevustega seonduvat praktilist teavet ei ole veel hinnatud. Ka peab ütlema, et hinnatud ei ole esimese kahe energiapaketi kohta käivat praktilist teavet. Usun, et lisaks sellele kriitikale, mis käib ka liikmesriikide energia turvalisusega seotud ohtude alahindamise kohta – need on ohud, mis on liiga kõrged, kuna turule visati ilma mingi turvamehhanismita varandus eeldusel, et see ei satu valedesse kätesse – tuleb leida ka positiivseid lahendusi.

Ma arvan, et ametil peaksid olema volitused, mis võimaldaksid tal ära hoida elektrikatkestusi ning et komisjonil peaks olema hinnamoratooriumi kehtestamise õigus juhul, kui keskmine energiahind tõuseb aastast aastasse kõigis liikmesriikides enam kui 30%. Kui keskmine hinnatõus liikmesriikides saavutab 30%, siis peaksid volinik Piebalgs ja ta kolleegid saama kehtestada hinnamoratooriumi, nagu näitab hetkel mõnede ELi kodanike, nimelt kalurite ja maanteeveo-ettevõtjate kogemus. Arvan, et see meede leiaks ELi liikmesriikides positiivset vastukaja ja suurendaks meie ühenduse mõjukust.

  John Whittaker, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Pr juhataja, nende raportitega kaasneb tavapärane ühildamatute eesmärkide soovinimekiri: energiaga varustamise turvalisus, tõhus energiaturg, CO2 vähendamine, ühtlustatud eeskirjad kõigile riikidele ning odav energia pensionäridele. Noh, odav energia teatud inimestele tähendab, et me ülejäänud peame selle eest maksma.

Ehk me arvame, et võidame sõpru sundides valitsusi tagama subsideeritud energiat nendele, kes kannatavad selle niinimetatud energiavaesuse käes. Kas ei ole ühtki tegevusvaldkonda, milles EL usaldaks riiklikke valitsusi selles, et need toimiksid oma kodanike huvides? Üks, mida need raportid toonitama peaksid, aga ei toonita, on süsinikule ja taastuvaenergiale seatud sihtmärkide jaburus. Naftahind on kõrge ja jääb tõenäoliselt kõrgeks, siiski on energia hind taastuvate energiaallikate subsideerimiseks tarbijatele veelgi kõrgem.

Irooniliselt on on just püsivalt kõrget naftahinda vaja CO2 heitkoguste vähendamiseks. See vähendab tarbimist ja stimuleerib alternatiivsete allikate arendamist palju tõhusamalt kui kõik sihtmärgid ja direktiivid. Kes teab? Me võime lõpuks avastada, et tuuleenergia muutub mõistlikuks.

Lõpuks on väga keeruline rakendada ühtlustatud lahtisidumise eeskirju kõigis 27 liikmesriigis, olenemata võimalikest hüvedest, mida see kaasa võib tuua. Riikidest oleks rumal energiaga varustatuse osas tugevalt toetuda oma naabritele. Kui tuled kustuvad, kui haiglatel ei ole elektrit, saavad valdavaks riiklikud huvid olenemata ELi reguleeriva asutuse korraldustest. Sellised on asjalood.

  Jana Bobošíková (NI). - (CS) Ma olen väga nõus, et liikmesriigid peaksid säilitama oma õiguse vabalt kehtestada omandisuhted energiatootjate ja põhivõrkude vahel. Samuti tervitan ma riiklike reguleerivate asutuste õiguste ja kohustuste sõltumatuse suurendamist. Mis puudutab juurdepääsu üleeuroopalistele võrkudele, on minu meelest heaks lahenduseks selge oksjon. Muidugi tuleks oksjoni tulud investeerida tariifidesse. Olen ka nõud, et energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööamet peaks toimima põhimõttel, et igal riigil on üks hääl.

Daamid ja härrad, ma pean siiski ütlema, et ei ole veendunud, et omandi lahtisidumine või veel ühe ameti loomine oleks parimaks lahenduseks parema elektrituru saavutamisel. Meie ees on tõusvad energiahinnad ja kasvav energiatarbimine ja see nõuab minu meelest elektrijaamade rajamist ja eriti põhivõrkude olulist tugevdamist. Samuti tuleb toetada ja edendada tuumaenergia võimalust kui puhast ja turvalist energiaallikat. Me peame lõpetama tuumaenergia kartmise.

  Nickolay Mladenov (PPE-DE). - Pr juhataja, arvan, et see täiskogu ning nõukogu ja komisjon usuvad väga tugevalt, et tarbijaõigused Euroopa energeetikasektoris tuleks selgelt määratleda ja korralikult kaitsta. Me kõik oleme veendunud, et mehhanismid peavad käsitlema puudusi, mis hetkel eksisteerivad meie süsteemides kõikjal ELis.

Ka nõustume me, et meil on vaja tööriista, mille abil täpsustada ja konsolideerida Euroopa ja riiklikes õigusaktides eksisteerivaid energiaõigusi. E oleme nõus, et see tööriist peaks olema osa ulatuslikumast kommunikatsioonistrateegiast, mille oluline osa on ka komisjoni kontrollnimekiri.

Pr De Vitsi raport – ja ma tahaksin kiita tema ja variraportööride tööd – on oluline samm sellesse arutelusse panuse andmisel. See vastab teatud põhiküsimustele, mida Euroopa kodanikud meilt küsivad ja ma tahaksin lühidalt peatuda mõnel nendest.

Euroopa kodanikud tahavad maksta selle eest, mida nad tarbivad a nad tahavad teada, mille eest nad maksavad. Nii et esmalt kõneleb raport väga tugevalt vajadusest läbipaistvate hindade järele ja nõuab, et need põhineksid ainult tarbimisel, et arved tuleks välja töötada ELi parimate tavade alusel, et need peaksid olema võrreldavad ja et vaja oleks tariifistimulaatoreid, et tarbijad näeksid, milline ettevõte neile paremat valikut pakub.

Tarbijad soovivad valikut ja nad tahavad, et neid kaitstaks võrgust lahtiühendamise kartuse eest ning seepärast pöörab raport sellele erilist tähelepanu. Raport räägib vajadusest pakkuda tagatisi võrgust lahtiühendamise puhul ja kasutada neid vaid viimasel võimalusel liikmesriikides.

Lõpuks käsitleb see haavatavate tarbijate küsimust. Nõustun kõigiti Gunnar Hökmarkiga, kes ütles veidi aja eest, et me ei tohiks lasta liikmesriikidel oma kohustusi sinnapaika jätta. Liikmesriikidel lasub kohustus kaitsta haavatavaid tarbijaid: selle jaoks maksame me oma makse.

Daamid ja härrad, kutsun teid üles hääletama homme selle raporti poolt sellisena nagu see täiskogule esitati.

  Anne Laperrouze (ALDE). – (FR) Pr juhataja, volinik, daamid ja härrad, mu sõnavõtt keskendub omandi lahtisidumise küsimusele, kuigi ma ei pea seda kõige olulisemaks küsimuseks. Tegelikult leian ma, et oleme sellele liiga palju aega raisanud.

Küsimus ei ole selles, kas siduda lahti või ei. Võrgu haldamine nõuab tööstuslikku eriteadmisi. Elektrit ei saa ladustada; võrgu sagedust ja pinget tuleb säilitada vastavalt turu nõudmisele. Omandi lahtisidumise puhul on komisjoni ees süsteemi spekuleeriva või poliitilise haldamise oht. Minu arvates ei ole omandi, tööstusliku juhtimise ja võrgu turvalisuse küsimust piisavalt analüüsitud.

Kui see kõrvale jätta on meil õnnestunud edendada siseturu toimimisel põhiliste osalejate, reguleerivate asutuste rolli. Neile tuleb anda tegelikud volitused, et nad saaksid teostada oma õigusi ja kohustusi. Energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööameti kaudu on reguleerivatel asutustel väga oluline roll piiriülestes küsimustes ja tehniliste koodide ühtlustamisel tagamaks meie võrkude parema ja turvalisema toimimise.

Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon esitas kolm muudatust: esimene rõhutab, et siseturu toimimine peab sõltuma era- ja tööstusliku tarbija huvidest. See on enesestmõistetav, kuid ikkagi kordamist väärt. Teine muudatus puudutab pikaajalisi lepinguid, mis peavad vastama teatud põhimõtetele. Neid ei tohiks näha konkurentsi takistava, vaid stabiliseeriva tegurina. Tuleb toonitada, et seda nõuavad tööstuslikud tarbijad. Ja viimaks, kolmas muudatus provotseerib lihtsalt arutelu. See on komisjoni küsimus, kooskõlas kõigi turul tegutsejatega, kes kaaluvad üleminekut Euroopa põhivõrguettevõtjale. See võib olla veel väga kaugel, kuid on siiski kaalumist väärt. Elektri siseturu saaks tagada Euroopa elektri põhivõrk.

  Claude Turmes (Verts/ALE). - Pr juhataja, see turg ei ole turg, vaid röövimine, mis maksab ELi tarbijatele umbes 70 miljardit eurot aastas, kus lubamatu süllekukkunud kasum läheb 10 või 12 suurele energiaoligopolile Euroopas. Mõistan täiesti, et need ettevõtted tahavad, et see jätkuks. Kuidas nad selle kasumi säilitavad? Esiteks väldid sa omandi lahtisidumist. Mul on kahju, kuid Prantsusmaa ja Saksamaa ei ole väiksed ELi ääreriigid. Kui nemad lahti ei seo, ei saa me kunagi tõeliselt integreeritud võrku ja me ei lahenda kunagi konflikti elektri tootmise, sellega kauplemise ja võrgu kaudu konkurentsi edendamise vahel.

Teiseks probleemiks on – ja see toimub praegu –, et nad püüavad pääseda nii reguleerivate asutuste kui kartelliasutuste reguleerimise eest. Seega tahavad nad luua regionaalturge. Kui meil aga ei ole tugevat ELi ametit, saab nendest regionaalturgudest regulatiivne eikellegimaa: E.ON, RWE ja EDF on regionaalturu jaoks liiga suured – Prantsusmaa, Saksamaa ja Beneluxi riigid. Tugeva ELi ametita ja parema liideseta reguleerivate asutuste ja kartelliasutuste vahel kestab see 70 miljardi euro väärtuses röövimine.

  Eugenijus Maldeikis (UEN). – (LT) Tahaksin alustuseks tänada raportööre tasakaalustatud töö ja suurepärase koostöö eest. Nende ees oli keeruline väljakutse, sest komisjon oli välja käinud väga keeruka ja uudse lähenemisviisi dokumendile, nimelt dokumentide paketi. Euroopa elektriturg (aastakümnete jooksul kehtestatud mudel) põhines riiklikel vertikaalselt integreeritud ettevõtetel, mis tegutsesid oma turgude sees, neid kaitstes.

Minu arvates on meil kolm põhivektorit ja kolm põhiideed: kontsentratsiooni tõhustamine Euroopa skaalal, riiklike piirangute kaotamine tegevuste lahtisidumise põhimõtte rakendamise läbi; minu jaoks on teine põhimõte tsentraliseerimise tõhustamine Euroopa ameti loomisel eesmärgiga saavutada parem koordinatsioon riiklike reguleerivate asutustega, mis on väga hea ja enamik meist pooldab seda.

Kolmas põhimõte, mida ei täpsustatud ja mis minu meelest on üsna ebamäärane ja tõstatab päris palju küsimusi, on kolmanda osapoole investeeringute isoleerimise põhimõte Euroopa põhivõrkudes, mis võiks ehk… Komisjon ei andnud selgeid vastuseid oma nägemuse kohta tulevikust ja selle kohta, millised poliitilised, finantsilised ja majanduslikud ohud võivad järgneda, ega selle kohta, kuidas selle põhimõtte rakendamise tagajärjed võiksid mõjutada energiapoliitikat või üldist ELi poliitikat.

Tahaksin veel midagi öelda: juba mainitud turuimpulss ja tegevuste lahtisidumise põhimõte ei ole piisavalt tugevad, et muuta energiaturu loomuliku monopoli iseloomu, kuna eksisteerivad veel mõned isoleeritud turud ja regionaalturud; seega tuleks sellistel asjaoludel saavutada ulatuslikumad poliitilised kokkulepped…

(Juhataja katkestas kõnelejat)

  Esko Seppänen (GUE/NGL). - (FI) Pr juhataja, volinik, ELi energiaturgude liberaliseerimise ja ühtlustamise kõige kindlam lõpptulemus on elektrihinna tõus. See juhtub elektri hinnamehhanismi tõttu, nagu hr Turmes demonstreeris.

Turuhind määratakse hulgimüügi energiabörsil. Seal määratakse kogu elektrienergia hind kõige kallima toote tootmiskulude põhjal. Kui kõige kallim energialiik põhineb kivisöel, on börs kasumit teeniv masin veejõul toodetud elektrienergia ja tuumaenergia tootjatele. Samad ettevõtted saavad kasu ka ELi heitkogustega kauplemise süsteemist. Heitkoguste õigused börsil liidetakse samuti selle elektri hinnale, mille tootmiseks neid vaja ei lähe.

Me peame õppima USA kogemustest. Valitsusväline organisatsioon nimega „Riigi kodanik“ on prognoosinud, et 14 osariigis, kus elektrihinda ei reguleerita, on see 52% kõrgem kui 36 osariigis, kus seda reguleeritakse. Elektri hinnamehhanismi küsimust on pr Morgani raportis välditud.

  Nils Lundgren (IND/DEM). - (SV) Energiaturg on enam-vähem monopoliseeritud pea kõigis tööstusriikides. Majandusuuringud on näidanud, et riiklikud majandused saavad suurt kasu konkurentsi kasutuselevõtust energiaturul, kuid sel juhul on oluline lõhkuda vertikaalselt integreeritud struktuurid. Elektritootjad ei tohi tegeleda elektri jaotamisega tarbijatele; eksisteerib vajadus elektrisektori lahtisidumise järele. Vähestes ELi riikides teostatakse sellised reforme. Need on Põhjamaad, Ühendkuningriik, Madalmaad ja Hispaania. ELi institutsioone ei vajatud. Riigid teevad seda omaenda huvides. Paljudes riikides on suur vastuseis, näiteks Prantsusmaal ja Saksamaal, kes on mõlemad rohkem huvitatud ELi riigist kui küllusest, mida pakub vaba siseturg.

On tugevad põhjused, miks EL peaks tempot määrama. Efektiivsus ja rikkus suurenevad kõigi eurooplaste jaoks, kui konkurents elektrisektoris hõlmab täielikult tohutut ELi turgu. Nende liikmesriikide mõjutamiseks, kes konkurentsi ei soovi, on vaja poliitilist survet.

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Pr juhataja, meeldib see teile või ei, aga Iirimaa on hääletanud. Nüüd peate nende otsust austama. Euroopal on sajandi võimalus, millega ma pean silmas, et Euroopa peab viimaks muutuma demokraatlikuks ja tõhusaks. Energiaturu osas tähendab see mitte tagasi hoidmist. Pugege suurte tegijate, RWEde, EDFide külje alla – suunduge kõige keskele, probleemide juurde, siduge lahti ja kohaldage subsidiaarsust. See on võimalik, see oleks unistav, kuid sel pole midagi tegemist ELiga, mida kontrollivad tema lobihuvid ja nende võimukeskused. Teisest küljest aga, kui te ei muuda antud valdkonnas midagi ja ei võta arvesse Iirimaa hääletust ning kuulutate reformilepingu surnuks, siis muutub demokraatliku Euroopa ja ausa energiaturu sajandi võimalus maailmaks, kus ekstremistid nii vasakul kui paremal initsiatiivi haaravad.

  Herbert Reul (PPE-DE). – (DE) Pr juhataja, daamid ja härrad, me olime kõik nõus, et paremad hinnad, põhivõrkudesse investeerimine ja piiriülesed sidemed pidid looma rohkem konkurentsi ja turu, mida ei kontrolli nii väga vaid üks või mõned ettevõtted.

Siis leidsime fakte kaaludes, et komisjoni esitatud faktid ei klapi üldse. Ei ole mingit tõendit, mingeid fakte selle kohta, et omandi lahtisidumine toob kaasa paremad hinnad ja suuremad investeeringud. See ei ole tõsi – või kas te oskate mulle öelda, miks hinnad on kõrgemad Ühendkuningriigis? Kas Hispaanias investeeritakse rohkem? Kas seal on vähem või rohkem konkurentsi kui teistes riikides? Faktid näitavad otsustavalt, et üks lahendus ei sobi kõigile.

Seega on mõistlik otsida kompromissi, millega liikmesriigid, kes soovivad seda eesmärki saavutada – mis tuleb saavutada – teist teed mööda minnes, võivad seda teha. Selline on kolmanda valikuvõimaluse, kolmanda tee taust. Muide, huvitav on see, et meie tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis oleme mõnevõrra selles osas viimaste kuude jooksul liikunud. On komisjone, kes on hääletanud omandi lahtisidumise vastu. Meie komisjonis on uus kompromiss gaasi osas, mille saavutasid pr Laperrouze ja hr Vidal-Quadras. Samuti on uus kompromiss nõukogus. Me oleme tõsised homme uuesti elektri küsimuses hääletamise üle, et taastada asjad nii nagu nad olid kuude eest. Siiski on see välja tõrjutud; tulemus ei saa olema selline.

Parlament, kes tahab, et teda tõsiselt võetaks, peab avanema uutele tingimustele ja muudatustele. Meid on kiirustatud läbi kogu protsessi ja mulle öeldi pidevalt, et me peame kiiresti töötama, kiirustama, me võiksime siiski püüda leida nutikaid lahendusi, mis liiguvad parlamendi otsuse suunas. Seega innustan teid minema fraktsiooni piiridest kaugemale ja hääletama siin esitatud ettepanekute osas, et saavutada selliseid kompromisse, nagu see, mille poolt me hääletasime gaasi küsimuses ja mille poolt nõukogu hääletas.

  Edit Herczog (PSE). - (HU) Pr juhataja, volinik, me oleme viimasel aastal astunud tohutu sammu, sest ühise energiapoliitika kehtestamine on suur samm kogu ELi jaoks. Me räägime energiapoliitikast, mis edendab samaaegselt ELi liikmesriikide strateegilisi huvisid, Euroopa elanike õigusi ja kaitset, Euroopa majanduse konkurentsivõimet ja kasvu ning meie keskkonna säilitamist. Need viis ettepanekut tõstatavad võimaluse saavutada selline turu integratsioon, mis ei muuda ainult ettevõtete toimimise viisi energeetikasektoris ja ei eralda ja suurenda energiatootmise läbipaistvust, tarnimist ja varustamist, vaid annab ka suurema prioriteedi kui kunagi varem energiatarbijate põhiõigustele ja kaitsele. Euroopa koordinatsiooni kontekstis tuleb õiglase turu konkurentsi seire ülesanne, piiriülese energiakaubanduse stimuleerimine ja kõrgetele standarditele vastamise tagamine tarbijate nõudmiste osas, anda suuremate ulatuslike volitustega asutusele, mis ei sõltu ei valitsustest ega energeetikasektorist. Seepärast on Euroopa seadusandlus otsustavalt liikunud energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööameti moodustamise suunas. See on mu kolleegi hr Brunetta esitatud ja hiljem selle temalt üle võtnud hr Chichesteri raporti eelnõu eesmärgiks. Mul oli hea meel omada võimalust nendega koos töötada Euroopa Parlamendi sotsialistide fraktsiooni esindava variraportöörina. Minu meelest on suur edasiminek, et usaldusväärse, sõltumatu ja tugeva Euroopa ameti loomisel ei edenda see koos koostatud määruse eelnõu mitte ainult koostööd liikmesriikide reguleerivate asutuste seas, vaid aitab ka saavutada esmase eesmärgi, milleks on regionaalturgude tõhustamine ja võrkude väljatöötamine. Sotsialistidena nõudsime me tugeva ja sõltumatu asutuse loomist, kuna me teame, et liberaliseeritud Euroopa turul tahavad kõik osta kõige odavamast kohast ja müüa kõige kallimas. Seega on meil tõesti vaja reguleerivat asutust, mis astuks samme turu moondamisega võitlemiseks. Tugeva ameti asutuse loomine on Ungari ja teiste väikeste liikmesriikide huvides, aidates nii tagada asutuse sõltumatuse, luua koostöö, tõhustada turu läbipaistvust ja kinnitada investeerimine arengusse.

Hr juhataja, ma tahaksin kõigile meelde tuletada, et Euroopa energiaga varustamine ei ole ideoloogiline küsimus. Maailm on alatiseks muutunud. Terved kontinendid hakkavad energeetikasektoris võistlema ning lubage meil ses suhtes ausad olla: keegi ei saa jääda isoleerituks elektri või autostumise eest. Energiapoliitika eesmärgiks on tagada Euroopa energiaga varustamise turvalisus ja konkurentsivõime. Tahaksin lõpetuseks siiski öelda, et fraktsioon PSE loodab, et tarbijaid käsitletakse Euroopa energiapoliitika põhikomponendina. Meil on väga kahju, et meie konservatiividest kolleegid ei toeta tarbija harta kohustuslikuks muutmist. Tänan teid tähelepanu eest.

  Wolf Klinz (ALDE). – (DE) Pr juhataja, viimaste minutite jooksul oleme me palju rääkinud tööstusest. Mul on hea meel, et pr De Vits käsitleb oma raportis energiatarbijate õigusi väga otsekoheselt. Tõepoolest, oluline on tagada, et tarbijad oleksid teadlikud oma õigustest ja et nad saavad ka olla kindlad, et nende õigusi jälgitakse.

Vastupidiselt pr De Vitsile aga ei usu ma, et me vajame täiesti uusi seadusi – kindlasti mitte Euroopa tasandil. Asi on rohkem õigesti ja kohaselt siseriiklikus õiguses rakendatud kehtivates õigusaktides. Seega on meil vaja tugevaid seireasutusi, kes selle eest hoolt kannaksid ning me peame tagama piisava läbipaistvuse, et tarbijad tõesti oma õigusi teaksid. Harta võib sellele anda olulise täienduse, mitte seadusega kohustava dokumendi mõistes, vaid tagades lihtsalt lähtepunkti poliitikale ja majandusele, võttes kokku energiaga seotud tarbijakaitse õigusaktid.

Me kõik teame – see on tavapärane –, et meie kodanikud võivad ühiskonnas ja majanduses olulist rolli mängida, kui neil vaid oleks juurdepääs kohasele energiale. Sel määral on kindlasti oluline, et me tagaksime, et kõik, ka vaesed ja kõige vaesemad, saaksid selle, millele neil õigus on. Siiski ei usu ma, et Brüssel peaks sotsiaaltariifid määrama. Me peaksime selle jätma liikmesriikide ja nende tööstuse hooleks. Muidu ei võta me kasutusele muud kui ümberjaotusmehhanismi. Parimaks toimimisviisiks oleks seostada vaeste kaitse tõhususe meetmetega, mida on vaja meie kliimamuutuste eesmärkide saavutamiseks. Siin on väga kasulikud intelligentsed lahendused nagu näiteks digitaalsed mõõturid. Selles suhtes ei ole mul midagi selle vastu, et tööstus need kümne aasta jooksul kasutusele võtaks. Siis teavad tarbijad täpselt, palju nad kasutavad ning saavad planeerida ja säästa.

  Alyn Smith (Verts/ALE). - Pr juhataja, kordan eelmiste sõnavõtjate poolt meie raportööridele edastatud tänusõnu. Arvan, et parlament on täna Euroopa tarbijate heaks head tööd teinud, aga keskendun eriti ühele küsimusele ja ühele muudatusele. See on Morgani raporti 161. muudatus, millega kehtestatakse parem juurdepääs taastuvenergia võrgu haldajatele. Loodan, et homsel hääletusel on see muudatus edukas. Ma kutsun nüüd komisjoni üles tõsisemalt tegutsema juhtudel, kus riiklikud reguleerivad asutused on pigem probleemi kui lahenduse osaks.

Näiteks on meil Ühendkuningriigis Ofgem, meie riiklik asutus, kellel on asukohapõhine hinnamehhanism juurdepääsuks Ühendkuningriigi võrgule, mis tegelikult diskrimineerib taastuvenergia haldajaid minu kodumaal Šotimaal. Tahaksin näha tõhusamat Euroopa koordineerimist ja tegevust individuaalsete liikmeriikide haldajate puhul, kus nemad probleemi osaks on. Leian, et me oleme täna teinud ilusa sammu selle suunas ja ma loodan seda rohkem näha.

  Konrad Szymański (UEN). – (PL) Minu õnnitlused raportitele, mis käsitlevad meie kontinendi kõige olulisemaid tarbija- ja poliitilisi probleeme. Jaotamise lahtisidumine energia tootmisest ja kaubandusest on olulise tähtsusega nii era-kui tööstuslike tarbijate seisukohast. Lahtisidumise puhul energiahinnad langevad, või tõusevad aeglasemalt. Riikides, kus lahtisidumist kohaldatud on, oli energiahindade keskmine tõus siseriiklikule tarbijale 3% aastatel 1998–2006. Kus seda aga ei kohaldatud, tõusid energiahinnad 28%. Sarnaseid trende on näha tööstuslike tarbijate turul.

Energia puudutab aga täna ainult varustamisega tagamist – teisisõnu, poliitikat. Venemaa riigimonopolil on suurenevad investeeringud 16 ELi riigis. Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias on Gazpromil isegi juurdepääs eratarbijatele. Sellest piisab mõlemapoolsuse põhimõtte rakendamiseks ärisuhetes kolmandate riikidega. Muidu oleme me kaitsetud ja maksame selle eest oma turvalisusega.

  Kyriacos Triantaphyllides (GUE/NGL). – (EL) Pr juhataja, energiaturu ettepanekute ühiseks teemaks on selle restruktureerimine eraettevõtete hüvanguks, samas kui riiklikud energiatarnijad nõrgenevad, olenemata sellest, et nad peavad tasuma kaasnevad kulud.

Minu kodumaal, kus energiaturgu kontrollivad riiklikud tarnijad rahva hüvanguks, on kõigel sellisel väga ebasoodsad tagajärjed. EL palub püramiidi põhja usaldada suurettevõttele, et oleks võimalik kehtestada hinnad teistele kaupadele. Seda seepärast, et energia määrab suures osas tootmisprotsessi maksumuse, mis lisaks tarbijale edastatakse.

Praegu, mil nõudlus energia järele aina kasvab ja nafta hind pidevalt tõuseb, on energiaturu eraomanduses olevate energiahiidude meelevalda jätmine hukatuslik ja tõenäoliselt moodustuvad kartellid. Teooria hindade reguleerimisest konkurentsi läbi on müüt: tegelikkuses on see kaasa toonud võimsate monopolide loomise mitmes majandussektoris, avaldades laastavat mõju turule ja tarbijatele.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Pr juhataja, arvestades nafta rekordilist hinda, peab energia sõltumatus Euroopas olema ometi lõpuks kõige olulisem küsimus! EL peab vähendama oma praegust sõltuvust Pärsia lahe riikidest. Me peame parandama oma suhteid Venemaa kõrval ka teiste riikidega, muutumata liialt sõltuvaks. Samuti peame kaaluma, mida pikemas perspektiivis teha Iraaniga. Kui uurimuse järelduseks on, et me usume liialt palju Kesk-Aasia diktaatorite ebamääraseid lubadusi ja kinnitamata raporteid naftaladude kohta seoses Nabucco gaasijuhtme projektiga, siis peame välja töötama konstruktiivse suhte Iraaniga, kelle naftavarud on maailmas suuruselt teisel kohal.

Ei tohi unustada, et tänu nafta hinna kiirele tõusule aina suurenevat Pärsia Lahe riikide kasumit kasutatakse ka islami fundamentalismi edendamiseks kõikjal maailmas. See on veel üks põhjus, miks me minu arvates peaksime ELis investeerima rohkem alternatiivenergiaga varustajatesse.

  Jerzy Buzek (PPE-DE). – Pr juhataja, ma tänan volinikku ja raportööre suurepäraste raportite eest ja hea töö eest, mida nad tegid direktiivide koostamisel, mis võivad ühendada Euroopa energiaturu. Pikaajalised investeeringud, solidaarsuse põhimõte, juurdepääs turule, piiriülese voolu reguleerimine – nende määruste olulised eesmärgid käsitlevad kõike seda. Ärgem unustagem, et päeva lõpus on esikohal tarbija – ja just seda kõik need määrused käsitlevad: tarbija, kasutaja huvide ning energia kaitsmine ELis. Pidagem ka meeles, et meie määrused ei paku lahendust kõigile probleemidele, näiteks naftahinna tõusule, ega takista nad nor energiahinna tõusu, mida seostatakse CO2 heitkoguste maksumuse kohaldamisega, aga nad lihtsustavad märkimisväärselt ja toetavad meie tegevust energiatarbija hüvanguks.

Ütleme endile, et jah, me teame, et pr Morgani raportis toodud lahendus ei ole tõenäoliselt lõplik lahendus. Meil on siin nüüd väga hea alus arutelude pidamiseks nõukoguga lõpliku lahenduse küsimuses. See lõplik lahendus, kui elektrivool asjasse puutub, peab mõõdukalt erinema teise paketi lahendustest, muidu ei ole kolmanda paketi kasutuselevõtmisel mõtet. Samal ajal peavad gaasi puudutavad lahendused olema sarnased elektri omadega, kuid nad ei tohi mingil juhul olla identsed. Täna näeme me selgelt, et energiaturu omandi jaotamine on suurem ja kaugeleulatuvam kui gaasi puhul. Me peame sellega leppima ja seda austama.

Järgmine punkt on samuti väga oluline – kolmanda osapoole juurdepääs turule, juurdepääs kolmandate riikide osapooltele. Seepärast on tegemist olulise küsimusega, et mitte anda privileege investoritele väljastpoolt ELi.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et see on meie üks kõige keerulisemaid arutelusid ja see viidi läbi õigesti ja kõiki fraktsioone austades.

  Evelyne Gebhardt (PSE). – (DE) Pr juhataja, mul on hea meel, et pr De Vitsi raporti näol on meil tegemist väga hea raportiga ja mul on hea meel, et mu kolleegid on üksmeelel solidaarsuse, läbipaistvuse ja tarbijakaitse küsimuses. Minu meelest on see suurepärane.

Pean aga ütlema järgmist: minu meelest on koja paremal pool istuvad liikmed küünilised ja raskestiusutavad. Neid on raske uskuda, kuna nad ei poolda siduvat tarbija õiguste hartat – midagi, mis on äärmiselt oluline, kui kodanikud peavad teadma, millised on nende õigused. Minu meelest on nad küünilised, sest kõik siin kojas toetasid üksmeelselt ideed, et lennureisijad peaksid nimetatud õigustest teadlikud olema, ja lennureisijad ei ole just meie ühiskonna kõige vaesemad liikmed. Kõige vaesemate osas aga, kes tõesti peaksid oma õigusi tundma, seda ei tagata.

Seega palun teil tõsiselt ümber mõelda. Palun tagage, et me saaksime selle harta kohustuslikuks muuta.

  Patrizia Toia (ALDE). – (IT) Pr juhataja, daamid ja härrad, see pakett jõuab parlamenti suure väljakutse ajal mida energia meie ühiskonna tulevikule esitab.

Mittesäästlik ja takistamatu toornafta hinna tõus, biokütuste kasutamise väärastunud mõju toidu kättesaadavusele ning arengumaade suur nõudlus energia järele näitavad meile, et ELi tegutsemine ei ole enam lihtsalt vajalik, vaid ülioluline. Ennekõike on meil vaja õigusraamistikku, mis loob viimaks elektri ja gaasi Euroopa turu, mis suudab end tasakaalustatult reguleerida, millel on riiklikud ja Euroopa reguleerivad asutused, mis tagab konkurentsivõime, avatuse, läbipaistvuse ja tõhususe ka tarbijatele, mis lubab suurtel ettevõtetel jääda tugevaks ja võimaldab samaaegselt uute üksuste loomist ja kasvamist, mis teeb tagasi liikumise asemel edusamme. Ses osas loodame me, et elektri jaoks ei tähenda lahtisidumine sammu tagasi, s.t et ei kaotata pinda jalge alt seoses paljudes riikides juba võrgu eraldamise kohta kehtestatud heade tavadega. Me vajame turgu, mis annab investoritele ja haldajatele kindlustunnet, aga samuti võimalusi tarbijatele, nii äridele kui eraisikutele. Pr juhataja, tahaksin lõpetuseks öelda, et me peame tõesti tarbijatele rohkem volitusi andma, tagades neile kindluse, tagatised ja õiglased hinnad.

  Roberts Zīle (UEN). – (LV) Esmalt tahaksin tänada volinikku ja suurt osa oma kolleegidest väga liberaalse juurdepääsu eest elektriturule, mis koos energiatõhususe meetmetega võimaldavad meil tõesti tulevikus hindu vähendada. Kaks teesi – omandi lahtisidumine ja tarne – on ja jäävad tõelise detsentraliseeritud tootmise ja taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrile juurdepääsu tagavate võrkude turvalisuse alusmudeliks. Mul on veel üks unistus, mida ma tahaksin, et see pakett täidaks: et lõpuks ometi loodaks Euroopa ühine elektrivõrk ning et Balti riigid oleksid ka selle elektrivõrgu partnerluse liikmed, mille suhtes me oleme näinud otsatult takistusi nii ELi sees kui sellest väljaspool. Aitäh.

  Luca Romagnoli (NI). – (IT) Pr juhataja, daamid ja härrad, ma arvan, et Euroopas, mis kannatab iga päev üha suurema inflatsiooni ja kerkivate hindade käes, mida põhjustab suures osas energia maksumus, on Euroopa tarbijate õiguste hartast rääkimine meie selgeks kohustuseks ning seepärast toetan ma raportit ja tänan oma kolleege ja muidugi komisjoni.

On õige rõhutada, et energiaga varustamine on majanduslikus ja ühiskondlikus elus osalemise oluline eeltingimus. Sellele vaatamata on üheks punktiks, et õigusakti juba kohaldatakse, aga sageli ei austata kodanike õigusi hindade, tariifide või tariifide läbipaistvuse osas, ja diskrimineerivad eeskirjad takistavad sageli tariifide võrdlemist.

Ma saan seega ainult loota, et ELi ja liikmesriikide ühine tegevus, mis alati järgib olulist subsidiaarsuse põhimõtet – nagu toonitab ka pr De Vitsi suurepärane raport – on üliolulise tähtsusega. Kolmanda paketi vastuvõtmine aitab minu arvates samuti tagada tarbijate ning väikeste ja keskmise suurusega professionaalsete tarbijate paremat kaitset.

  Nikolaos Vakalis (PPE-DE). – (EL) Pr juhataja, daamid ja härrad, tõsi on see, et kolmas pakett on jaganud fraktsioonid kaheks, eriti omandi lahtisidumise küsimuses.

On selge, et see lõhe ei tekkinud tänu ideoloogiale, vaid erinevatele sisemistele olukordadele ja lähtepunktidele erinevates liikmesriikides; see tuleneb vastavatest lõhedest liikmesriikide seas nõukogus. Neid siseolukordi tuleks austada, kui me soovime vältida sisemisi sotsiaalseid murranguid.

Mina isiklikult toetan kõigiti omandi lahtisidumise ideed, kuid olen teadlik selles, et lahtisidumist ei saa mingil juhul mu kodumaal hetkel rakendada. Selleks peab kehtima vaheperiood, mis võimaldaks kõigil osapooltel uue olukorraga kohaneda.

Pikkade ja vaevarikaste läbirääkimiste järel leppis nõukogu kokku „kolmandas tees“. Ma arvan seega, et meie kohustuseks selles keerulises küsimuses on toetada kokkulepet seda kogemustele tuginedes teatud osas täiustades.

Daamid ja härrad, on oluline, et me kõik siit kokkuleppest püstipäi eemale kõnniksime. Seda saab saavutada vaid siis, kui kaalule ei panda liikmesriikide olulisi huvisid. Me ei tohi teha kompromisse sõltumatuse ja efektiivsuse aluspõhimõtete osas, mis peaksid valitsema energia põhivõrkude haldajate ja reguleerivate asutuste tegevust.

  Teresa Riera Madurell (PSE). – (ES) Pr juhataja, tahaksin tänada raportööre hea töö eest ja avaldada iseäranis toetust pr Morgani seisukohale omandi täieliku lahtisidumise osas ühelt poolt tootmisest ja tarnimisest ning teiselt poolt võrgu omandist ja tegevusest.

Suured vertikaalselt integreerunud ettevõtted muudavad uute tegutsejate jaoks muidugi raskeks turule sisenemise ja eriti taastuvate energiaallikate väljatöötamise ja paigaldamise. Kõik see viib meid kaugemale konkurentsivõime ja kliimamuutustega võitlemise eesmärkidest, mille me, eurooplased endale seadnud oleme.

Tahaksin seega paluda vähemust, kes lahtisidumise vastu on, jätma kõrvale riiklikud huvid, mis lühemas perspektiivis kaovad, ja astuma samme energiaga varustamise osas tugeva ja turvalise Euroopa ehitamiseks.

Lõpetuseks tahaksin mainida, et kuigi juurdepääs taastuvate energiaallikate võrgule on oluline meie eesmärkide saavutamise seisukohast, ei ole elektri siduvusvõimsuse väljatöötamine sugugi vähem oluline, eriti meie energiaturu kõige isoleeritumate riikide jaoks.

Tahaksin tänada ka raportööri, kes seda arvesse võttis.

  Adina-Ioana Vălean (ALDE). - Pr juhataja, Euroopa energiaturg peegeldab täna minu arvates vana turu struktuuri, kus domineerisid riiklikud või regionaalsed monopolid ning seda vaatamata ilmsetele hüvedele, mida liberaliseerimine toob Euroopa tarbijatele hinna, maksumuse vähendamise ja tõhususe osas. See tähendab, et gaasi- ja elektrituru liberaliseerimine on ikka käimas. Näiteks peame ikka edasi liikuma Ida-Euroopa riikides, et lõpetada riigi domineerimine elektritootmises ja see liberaliseerida nagu me tegime jaotamissektoris. Ka tervitan ma samme, mida me astume tagamaks omandi lahtisiduvuse vajaliku meetmena, et lõpule viia energiaturu liberaliseerimine.

Lisaks liberaliseerimisele peab Euroopa toetama ka LPG ja LNG terminale ja tehnoloogiaid. Peame julgustama maailmakaubandusturu loomist LPG ja LNG jaoks, et vähendada Euroopa sõltuvust maagaasi ainsast allikast. Energiaga varustatuse mitmekesisus ja turvalisus peavad nüüd olema meie päevakavas sama kõrgel kohal kui liberaliseerimine.

  Romana Jordan Cizelj (PPE-DE). - (SL) Esmalt tahaksin tänada raportööre ja variraportööre suurepärase töö eest. Euroopa alustas gaasi- ja elektrituru liberaliseerimist kümne aasta eest ja nüüd oleme me väga lähedal tegelikele ja kauaoodatud tulemustele. Pakutud meetmed asetavad kõige ette tarbija, kes saab hästitoimivas energia siseturus valida varustajate vahel ja valida oma otsusele tuginedes parima. Eeldan, et avatud ja läbipaistev siseturg tagab ka juurdepääsu väikestele ettevõtetele ja suurendab sel moel konkurentsivõimet, parandab elektrijaamadesse ja põhivõrkudesse investeerimise tingimusi, suurendab varustatuse turvalisust ja edendab jätkusuutlikku arengut.

Hästitoimiva siseturu peamiseks eeltingimuseks on standardsed ja selged eeskirjad, mida kohaldatakse kõigile turul osalejatele. Erinevad mudelid erinevates liikmesriikides ei saavuta kindlasti seatud eesmärki.

Lubage mul õnnitleda eesistujamaad Sloveeniat, kes keskendus täielikult kompromissi koordineerimisele ja leidmisele ja vaatamata liikmesriikide tugevale riiklikule huvile, jõudis nõukogus kokkuleppele.

Ka Euroopa Parlamendis ei ole tee kompromissini kerge. Surve, sealhulgas liikmesriikidelt, on suur. Ma loodan, et parlament kinnitab kompromissi, mille me tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon koostasime. Vaatamata erinevustele nõukogu ja parlamendi seisukohtades usun, et parlamendi pakutud kompromiss on heaks aluseks edasistele läbirääkimistele ja koordineerimisele Euroopa institutsioonides.

Lõpetuseks väljendan lootust, et kolmanda liberaliseerimispaketi eesmärkide täitmisel panustab Prantsuse eesistuja kõige enam töö koordineerimisse, kompromissi leidmisse ja erahuvide täielikku kõrvalejätmisse. Samuti loodan ma, et komisjon kohustub sarnaselt õigeaegselt leidma ühiseid lahendusi. Selles kontekstis olen tänulik volinik Piebalgsile, kes algul väitis, et me peame selle aasta lõpuks ühisele kokkuleppele jõudma.

(Aplaus).

  Hannes Swoboda (PSE). – (DE) Pr juhataja, selle arutelu juures üllatab mind eriti see, et kuigi mõned me kolleegid tahavad detailselt kirjeldada, kuidas konkurents välja peaks nägema – ja selleks on mitu erinevat võimalust – ei ole nad valmis rääkima suuremast läbipaistvusest, suurematest stiimulitest energia säästmiseks, energiatarbijate võimalustest esitada kaebusi või võitlusest energiavaesuse vastu. Need on just need punktid, mis minu arvates Morgani ja loomulikult ka De Vitsi raportis üliolulised on. See on sõnum, mille peame homme edastama Euroopa kodanikele: me peame ütlema, et inimesi ei tohi mõjutada hinnatõusu kogusurvega, vaid et peab olema võimalus selle vältimiseks, suurendades säästetud energia kogust ja suurema läbipaistvuse läbi, et saada valida teisi energiatarnijaid. Arvan, et kodanikele peab andma selle valikuvabaduse ja võimaluse kaevata eeskirjade eiramise korral. Olen väga tänulik pr Morganile selle osa kaasamise eest raportisse.

  Françoise Grossetête (PPE-DE). – (FR) Pr juhataja, kuulates täna siin oma kolleege olen üsna üllatunud, et me kõik nõustume vajadusega Euroopa ühise energiaturu järele, kuigi ma leian, et me peame tööd tegema energiatõhususe osas, et tarbijad maksaksid nii vähe kui võimalik. Oleme seega kõik üksmeelel saavutatava eesmärgi, aga mitte selle saavutamise viisi osas.

Palju ei mainitud nõukogu kokkulepet 6. juunist, mis ei nõua tingimata omandi, tootmise ja jaotamise lahtisidumist. Kui lahtisidumine ja ühisturg põhjustaksid energiahinna langemise, oleks see ilmne. See ei ole nii Hispaanias või Ühendkuningriigis ja komisjon ei ole seda kunagi tõestada suutnud.

Seega ärme halvustame teatud ettevõtteid, kes omavad tegelikult tööstuslikke ekspertteadmisi ja on näidanud, et suudavad tõhusalt toimida. Kui me soovime vastastikkust seotust, solidaarsust, on kahtlemata parem, kui liikmesriigid saavad valida mitme mudeli hulgast.

Teeme lõpu sellele ühelaadsele mõtlemisele, mis ei poolda kolmandat teed, mis esitab süüdistusi „Franco-Saksamaa kartelli“ osas. Me teame, et turg üksi ei saa lahendada monopolide küsimust, mis niikuinii eksisteerivad kõikjal. Liikmesriigid on astunud sammu vastuvõetava paketi suunas, mida on võimalik viimistleda. Kui me seda vastu ei võta, riskeerime kogu teksti kaotamisega, ja meie kodanikud peavad ootama. Olulisem on see, et ma ei taha näha häid inimesi selle koja ühes küljes ja pahasid – s.t neid, kes ikka veel tahavad kokkulepet nõukoguga – teises.

  Angelika Niebler (PPE-DE). – (DE) Pr juhataja, volinik, daamid ja härrad, usun, et me kõik oleme Euroopa siseturu olukorra suhtes sama meelt. Meil ei ole veel Euroopa siseturgu; meil on riiklikud turud ja monopolid või väiksed grupid, kes avaldavad mõju riiklikele turgudele. Meil on olukord, kus energia hind iga päev tõuseb ja me sõltume imporditud energiast. Me kõik näeme olukorda samas valguses ja nõustume eesmärgi osas.

Paljud kolleegid rääkisid sellest. Me tahame suuremat konkurentsi, langevaid hindu ja suuremaid investeeringuid põhivõrkudesse. Me tahame, et laieneks võrkudevaheline ühendus, et võimaldada piirideülest elektrikaubandust. Me ei taha, et turg eksisteeriks vaid suurte tarnijate jaoks. Peamiseks küsimuseks on, kuidas me seda saavutada tahame ja siin meie arvamused lahknevad. Paljud kolleegid, sealhulgas mõned, kes täna sõna võtsid, usuvad, et omandi lahtisidumine lahendab kõik. Mina ütlen, et kui me seda teed läheme, ei näe me tervikpilti. See ei ole õige tee!

Lubage mul viidata teatud riikidele; pr Grossetête mainis samuti siinset olukorda. Hispaanias toodavad kaks ettevõtet, Endesa ja Iberdrola vastavalt 48,3% ja 28% elektrist. Rootsis on suurim ettevõte Vattenfall, tootes samuti pea 48% toodetud elektrist; ning Itaalias tiirleb turg ENELi ümber, kelle turuosa on 43,9%. Keegi ei saa öelda, et omandi lahtisidumisega saavutame oma tahtmise, milleks on turu lõhkumine ja konkurentsi loomine.

Seega tahan paluda oma kolleegidel toetada homme 165. ja 168. muudatust selle asemel, et pilti poolikuna näha. Kõige muuga Morgano raportis olen ma väga rahul. Minu tänusõnad pr Morganile; ta on üles näidanud energilisust ja pühendumust. Selles osas aga arvan, et me peaksime avama ka teise tee riikidele, kes on lahti sidunud erinevatel viisidel. Riikidel, kus riigile kuulub ikka veel 100% tootmisest ja põhivõrkudest – näiteks rootsi – ei tohiks paluda seda muuta. Keegi ei saa aga öelda, et homme võtame vastu paketi, mis sisaldab võrdseid konkurentsitingimusi. See on väär.

  Norbert Glante (PSE). – (DE) Proua juhataja, palun vabandust hilise saabumise pärast. Siin majas on mõned vahemaad väga pikad ja liftid on kohati aeglased. Küsimus, mida siin täna arutame ja mille üle homme hääletame, ei ole tingimata vasakpoolne või parempoolne küsimus – kuigi meil on siin ka selline arutelu –, vaid pigem vaieldav küsimus selle osas, millised instrumendid meie eesmärgid saavutavad. Oleme eesmärgi suhtes üksmeelel ja pr Niebler toonitas just, et me tahame suuremat konkurentsi Euroopa turu; hindade suuremat läbipaistvust; arusaadavat hinnapoliitikat. Kõige selle saavutamise instrumendid on aga väga erinevad.

Olen nende seas, kes leiavad, et kolmanda tee võimaluse leidmine võib samuti instrument olla. Oleme need soovitused siia kogunud ja korduvalt rõhutanud, et see ainult ei algatanud kolmandat teed, nõukogu algettepanekut, vaid et me oleme kasutusele võtnud ka reguleerivad lisakomponendid, sest kolmas tee, mis meieni nõukogust jõudis, ei olnud meie jaoks piisav.

Sellest vaatenurgast vaadatuna peaksime sellest uuesti rääkima, oma võimalusi hindama ja jätma teise ja kolmanda tee lisavõimaluseks. Veelgi olulisem on, et meie Euroopas saavutame ühtseid määrusi ning et liikmesriikide reguleerivatele asutustele andtakse pidevad volitused ja sõltumatus siin otsustatu rakendamiseks, sest lõpuks peavad nemad avalikkuse ees vastust andma.

Viimased nädalad on meile andnud kaks tabavat näidet komisjoni ülesande kohta kartellide jälgimisel ning konkurentsi kohta, kuigi ajastuse üle võiks veel veidi mõelda. Ettevõtet, kes mis rikub konkurentsiõigust tuleb karistada; ja nii see ongi. Ma ei tee siin mingeid mööndusi. Siiski peaksime arutama, kas omandi lahtisidumine on tõesti instrument, mida meil ja reguleerivatel asutustel vaja oleks, või kas peaksime tagama suuremat paindlikkust.

Ma loodan, et homne hääletus saab olema selline, et me saavutame ikka kompromissi. Vastasel juhul peame kindlasti kompromissi otsimiseks ja leidmiseks tegema koostööd nõukoguga. Tänan teid väga ja vabandan veel kord hilinemise pärast.

  Ieke van den Burg (PSE). – (NL) Pr juhataja, kõneledes Euroopa Parlamendi sotsialistide fraktsiooni Madalmaade delegatsiooni nimel tahaksin siiralt tänada raportööri pr Morganit kõnealuse arvamuse koostamise eest. Me pooldame lahtisidumist. Madalmaades on seda juba heade tulemustega kohaldatud, sealhulgas nii gaasi- kui elektrisektorisse investeerimise ja nende hästitoimiva turu osas. Leian, et selle teostamine on väga oluline ka Euroopa tasandil. Ka tahaksin siinkohal mainida, et konkurentsi volinik pr Kroes on siin andnud oma osa, kaasa arvatud ka selles suhtes, mida ta praegu teeb RWE ja E.ONi küsimuses. Arvan, et tegemist on olulise arenguga.

Teiseks aspektiks on energiavaesus ja seepärast on see meie arvates parlamendi suurepärane raport ja me loodame, et see võetakse vastu.

  Arlene McCarthy (PSE). - Pr juhataja, tahaksin tuua näite selle kohta, kus energiatarbijate õiguste harta tõesti kasulikuks võib osutuda. Väike kogukondlik organisatsioon Manchesteris palus mu abi kaebuse lahendamisel oma energiatarnijaga. Ettevõte oli viis aastat mõõturit kontrollinud, kui arveid mitte saatnud. Märtsis 2008, sai rühmitus arve kõigi viie aasta energiakasutuse kohta, mis oli kokku 7540,37 naela ja saatis nad võlgadesse.

Väga oluline on tagada, et tarbijad oleksid teadlikud oma õigustest – siinsel juhul lihtsalt õigusest arvet saada –, kuna nii saavutavad nad kontrolli oma energiatarbimise üle. Ajal, mil iga tarbija ees kõikides Euroopa riikides on suured energiaarved, peame andma tarbijatele teavet ja vahendeid oma arvetes haldamiseks, vähendama nende kasutust ja kulutusi ja samal ajal panustama ka CO2 heitkoguste vähendamisse.

Innustan komisjoni julgelt käituma ja õiguste hartat vastu võtma, tehes koostööd reguleerivate asutuste, liikmesriikide ja ettevõtetega, et ennetavalt edendada ja avaldada neid õigusi ning jätta sinnapaika mahatehtud kontrollinimekiri, mis palju tarbijatele, kes on silmitsi tänaste keeruliste energiaväljakutsete ja hindadega. Kui meil on õiguste harta lennureisijatele, miks ei võiks meil seda olla siis ka energiatarbijatele? Volinik, tahaksin, et te sellele küsimusele vastaksite.

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Pr juhataja, Euroopa Energiaagentuur kinnitas Pariisis, et me kogeme aastal 2012 energianappust. Seega on oluline, et me pühendaksime kogu oma tähelepanu stiimulite loomisele ja rohkem põhivõrkudesse ja tootmisse investeerimisele. Kehtiv elektridirektiiv sätestab hea stiimuli samuti tunnustamisperioodi lühendamiseks, nii et see ei saabuks enne elektrikatkestust aastal 2012.

Samuti on oluline tugevdada riiklikke reguleerivaid asutusi, et me saaksime vastavalt soosida omaenda tööstuse huvisid naaberriikides. Ka oleks hea, kui meil oleks reguleeriv asutus tuumaenergia küsimustes, mis avaldaks teateid turvalisuse ja varustatuse kohta prantsuse mudeli alusel. See on midagi, mida tuleks arutada sel nädalal ka nõukogus.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). - (RO) Õnnitlen raportööri pr Morganit. ELi energiaga varustamise kindlus nõuab suuri investeeringuid ja investorid vajavad ennustatavat keskkonda, mis julgustab pikaajalisi ja keskmise pikkusega investeeringute tegemist.

Kliimamuutuste kontekstis on ELil kava, et aastaks 2020 tuleb vähemalt 20% ELi energiast taastuvatest allikatest. Juurdepääs energiatranspordi võrgustikule on samuti ülioluline. Viimastel aastatel oleme näinud energiahindade väga kiiret tõusu ja Euroopa kodanikud ootavad, et Euroopa institutsioonid annaksid vastuse kodanike probleemidele. Energiale juurdepääs ja selle kättesaadavus on olulised majandusliku jas ühiskondliku elu seisukohast.

Energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööameti loomine tagab energiatarbijate huvide parema kaitsmise. Minu arvates jääb Chichesteri raporti 18. muudatus nõukogu pädevusse.

  Danutė Budreikaitė (ALDE). – (LT) Tahaksin õnnitleda komisjoni pakutud dokumentide paketi eest realistliku ELi energia siseturu loomiseks, samuti pr Morganit, kes oma raportis andis meile eksperthinnangu turu olukorra kohta koos võimalike lahendustega.

Olen rõõmus, et tähelepanu on juhitud „energiasaarte“ olemasolule. Leedu kuulub sellisele „saarele“ elektri ja ka gaasiga varustuse mõistes. Selle riigi olukord pärast Ignalina tuumaelektrijaama sulgemist 2009. aastal muutub ettearvamatuks tänu riigi sõltuvusele Venemaast. Seetõttu on ülioluline integratsioon ühisesse ELi põhivõrku.

Soovitatud omandi rakendamine ainuvõimalusena põhivõrguettevõtjate sõltumatuse tagamiseks, kolmandate riikide kõrvalejätmine põhivõrkude ja põhivõrguettevõtjate kontrollimisest, tarbijate huvide kaitse prioriteetsus – need on vahendid, mis garanteerivad ELi energiaga varustamise ja selle kodanike heaolu.

  Vladimír Remek (GUE/NGL). - (CS) Daamid ha härrad, oma kolleegi hr Chichesteri raporti variraportöörina olin ma üks nendest, kes toetas ettepanekut, et energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööameti osas hääletamise puhul ei tohiks muuta komisjoni algset kavatsust, et igal riigil on üks hääl. Selle niinimetatud „kaalutud“ hääletamismenetluse kohaldamine annab eelise suurematele liikmesriikidele ja on kahjulik väiksematele. Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni enamus toetas õiglasemat põhimõtet ja ma usun, et sama juhtub ka hääletuse ajal täiskogus. Suurem osa riiklikest energeetikasektorit reguleerivates asutustest pooldas samuti sellise ameti loomist, mis oleks rohkem kui veel üks bürokraatlik volitusteta arutluspaik. Ebavõrdsete tingimuste kohaldamine erinevatele riikidele vähendaks püüdlusi, mida tehakse lugupeetud ja toimiva ameti loomiseks. Erinevad riiklikud energiaturud tekkisid erinevatel põhjustel ja neid ei ole siiani tõhusalt seostatud. Ametil on võimalus aidata kaasa tõelise vastastikuse siduvuse saavutamiseks.

  Jim Allister (NI). - Pr juhataja, ma pooldan väga tootmise ja tarnimise lahtisidumist, aga ma ütleksin, et see peab olema põhjalik ja ma kahtlen, kas see sobib hästi igale riiklikule omandile igas sektoris. Räägin seda osaliselt omaenda valimisringkonnas Põhja-Iirimaal saadud kogemuse põhjal, kus me hiljuti liitusime Iiri saare ühise elektrituruga, ning palju lubadusi anti selles osas, kuidas see mõjutaks hindade stabiilsust.

Kogemused on olnud üsna teistsugused. Mõne nädala eest külastasin ma oma ringkonna üht suurimat tarbijat. Kolme aasta eest maksid nad vaid veidi rohkem kui Ühendkuningriigi keskmine hind. Täna, Iirimaa ühise elektrituru raames, maksavad nad 76% rohkem kui Ühendkuningriigi keskmine hind. Tegelkult on neid lahti seotud ilma mingite hüvedeta ja selle peamiseks põhjuseks on minu arvates see, et ühisturg loodi enne, kui ESB riigimonopoli küsimusega oleks kohaselt tegeletud.

  Lambert van Nistelrooij (PPE-DE). – (NL) Pr juhataja, lühidalt öeldes on viimaste aastate jooksul elektriturgu investeerimises toimunud tõsine langus, eriti piiriüleste võrkude osas. Nüüd on vaja uut seadusandlikku paketti ja volinik Piebalgs teab sama hästi kui mu kolleegid, kui oluline on minu jaoks võrdne mänguväli. Omandi lahtisidumine on siin parimaks võimaluseks. Õnneks on energeetikanõukogu taibanud, et seda võrdset mänguvälja hetkel ei eksisteeri.

Ülevõtmise keeld horisontaalsete lahtisidumata ettevõtete poolt lähiaastatel on seega põhjendatud; ei toimu mingisugust väiksemate oluliste ettevõtete noppimist lahtisidumata organisatsioonide poolt. See annab Madalmaade organisatsioonidele, tootjatele nagu Nuon ja Essent, võimaluse töötada välja Euroopa tulevikuvisioon. See annab eelseisvale perioodile hingamisruumi. Sellest vaatenurgast toetan ma kõigiti omandi lahtisidumist, milleks tehakse ettepanek pr Morgani raportis.

  Neena Gill (PSE). - Pr juhataja, õnnitlen raportööri suurepärase töö puhul ning toetan tema seisukohta tarbijatele õiglasemate tingimuste tagamiseks.

Pr Morgan mainis õigesti, et seda on kõige parem saavutada omandi lahtisidumise teel ja see tähendab, et me peame vähendama suurte ettevõtete mõju kontsentratsiooni ja võimaldama parema juurdepääsu VKEdele.

Elektri- ja gaasituru parem reguleerimine on väga oluline tarbijatele õiglase konkurentsi ja paremate hindade tagamisel ning ma olen väga mures, et üha tõusvad energiahinnad asetavad eurooplased energiavaesuse ohtu, seda eriti vanemate inimeste puhul, kes on kõige haavatavamad.

Arvestades energiaga varustamise tagamise hetkeseisu vajame Euroopas kindlasti hästitoimivat gaasi- ja elektriturgu. Viimasel ajal on meil olnud probleeme energiaga varustamisel ning see raport püüab mõningaid neist lahendada.

Olen oma valijatelt saanud palju kirju muudatusettepaneku nr 159 toetuseks, mis keelaks liikmesriikidel anda luba uute elektrijaamade ehitamiseks, mis väljastavad rohkem kui 350 g süsinikdioksiidi iga toodetud kilovati kohta.

  Joel Hasse Ferreira (PSE). – (PT) Pr juhataja, daamid ja härrad, piiriüleste elektriturgude piirkondlikku integratsiooni tuleb vaadelda mitte ainult täna siin arutletu valguses, vaid ka ühise Euroopa elektrituru loomise seisukohast.

Lisaks vajavad mitmed energiaküsimused Euroopa raamistikus kõikehõlmavamat ja tulevikkuvaatavat lähenemisviisi. Siit ka algatus, mille me esitasime parlamendi STOA paneeli kohta, koostades energiastsenaariume järgmisteks aastakümneteks ja kasutades võrdlusalusena aastat 2030. Parlament ja mõned parlamendifraktsioonid on põhivõrkude ja energiaettevõtete lahtisidumise küsimuses erinevatel seisukohtadel. See on mõnikord olulisem riiklike olukordade kui poliitiliste ja strateegiliste valikute seisukohast.

Siiski tahaksin ma siinkohal täiesti konkreetne olla, daamid ja härrad. Mina isiklikult toetan elektrivõrgustiku baasil tegutsevate võrkude/ettevõtete ja võrke majandava asutuse või ettevõtte lahtisidumist. Usun, et see on tarbijate jaoks kõige soodsam lahendus ja see tagab võimaluse luua tõeline elektri siseturg, mis peaks olema üheks meie kui parlamendiliikmete ja Euroopa kodanike eesmärgiks.

  Zita Pleštinská (PPE-DE). - (SK) Euroopa elektri ja gaasi tarbijatel on õigus universaalsele teenusele, see tähendab õigusele, mille kohaselt neile pakutakse teatud kvaliteeti mõistliku hinna eest, mis on kergesti ja selgelt võrreldavad ja läbipaistvad.

Ma tervitan asjaolu, et mu kolleegi pr De Vitsi raport ettepaneku kohta koostada energiatarbijate õiguste harta, on samuti kaasatud kolmanda energiapaketi alasesse arutelusse. Hetkel sätestatakse energiatarbijate õigused erinevates ELi dokumentides, kuid neid ei võeta sageli üle siseriiklikesse õigusaktidesse. Ma tervitan raportööri püüet muuta tarbijate õigused läbipaistvamaks. Tarbijatel peab olema valikuvabadus ja võimalus tasuta vahetada teenusepakkujat. Nad peavad aru saama, mille eest nad maksavad. Tahan raportööri tänada selle eest, et ta lisas raportisse minu muudatused, milles ma kutsusin liikmesriike üles tagama tarbijate organisatsioonidele rahalist abi konsulteerimisteenuste valdkonnas. Tarbijate organisatsioonid teevad palju tööd energiatarbijate, eriti haavatavates tarbijate huvides.

  Anni Podimata (PSE). – (EL) Pr juhataja, lubage ma toetan esmalt seda, mida raportöör pr Morgan ütles vajaduse kohta kaitsta haavatavamaid tarbijaid, eriti kerkivate kütusehindade osas. Nõustun ka vajadusega võidelda energiavaesusega ja kõigiti edendada investeerimist taastuvatesse energiaallikatesse.

Mis puutub ühise energiaturu loomise põhiküsimusse, siis sõltub selle eesmärgi saavutamine mitte ainult ühise strateegia koostamisest ja kohaldamisest, vaid samuti teabest iga osaleja eripära kohta.

Täielik omandi lahtisidumine ei ole võrgu parendamiseks investeeringute tegemise tingimusteta oluline eeltingimus. Viivitused kaasajastamisel võivad olla põhjustatud ekslikuks energiapoliitikast, mis kohtleb energiat tootena, mida tuleb levitada peamiselt kasumi suurendamise, mitte süsteemi parendamise eesmärgil.

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − (SL) Lubage mulle esmalt üks üldine mõtisklus. Asi on selline, et nõukogus nõustume me kohe kindlasti arusaamaga, et energia siseturu olukord ei ole hea ega rahuldav. Sel põhjusel oleme veetnud aastaid püüdes jõuda kokkuleppele korraliku gaasi ja elektri siseturu loomiseks, et rajada tõeline konkurents ja võrdsed võimalused kõigile tegutsejatele sellel turul.

Nagu ma juba ütlesin saavutati 6. juunil nõukogus suurt edu. Täna on mitu sõnavõtjat, sealhulgas pr Morgan ja mitmed teised, rõhutanud, et täielik omandi eraldamine on kõige tõhusam meetod korraliku gaasi ja elektri siseturu rajamiseks. Selline on ka komisjoni ning suurema osa liikmesriikide seisukoht. Siiski oli kokkuleppele jõudmiseks vaja kompromissi. Selle saavutamine ei olnud kerge, kuid me saime sellega hakkama.

Kompromiss tähendab, et saadaval on kolm valikuvõimalust ja eesistuja hinnangul võib nende võimaluste kohaldamine kooskõlas visandatud eeskirjadega viia meid olukorrani, kus pärast tõelise konkurentsi loomist kehtestatakse võrdsed võimalused kõigi gaasi ja elektri siseturul tegutsejate jaoks.

Lubage mul teha veel mõned märkused. Mitmel korral mainiti vaesuse, õigemini energiavaesuse küsimust. See on väga oluline küsimus, eriti olukorras, kus energiahinnad hüppeliselt tõusevad. Asi on aga selles, et see on iga liikmesriigi enda vastutus ja kohustus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega – ja nagu hr Hökmark ja mitmed teised rõhutasid, on liikmesriigid kohustatud vaestele tagama juurdepääsu energiale.

Tarbijakaitse küsimust mainiti ka mitmel korral. Tegelikult mainiti seda päris paljudes sõnavõttudes. Lubage mul toonitada, et eesistuja tekst või eesistuja kompromissi tekst sisaldab kõige olulisemat sätet tarbijakaitse valdkonnas. Selle kohaselt peab tarbijaid kohaselt teavitama nende energiatarbimisest, sellest tulenevatest kuludest ning seda tuleb teha piisavalt sageli, et oleks võimalik rahuldada nende võlasuhted. Lisaks peab olema tagatud võimalus igal ajal varustajat vahetada ning tarbijat tuleb ka koheselt ja regulaarselt teavitada tarnijate kehtestatud hindadest.

Mitmes sõnavõtus, sealhulgas hr Turmes’i omas, mainiti koostööameti volitusi. Amet ei saa olema hambutu. Eriti seoses kahe või enama liikmesriigi küsimustes saab ametil olema õigus langetada siduvaid otsuseid, mis on suur uuendus.

Paljudes sõnavõttudes, eriti hr Biruti, hr Zile’i ja teiste omades, mainiti väikeste ja isoleeritud süsteemide probleemi. Tahan märkida, et nõukogus saavutatud kokkuleppe tekst visandab mööndused või erandid sellistele riikidele ja sellistele turgudele kuni nende isolatsiooni leevendamiseni.

Paar sõna ka taastuvate energiaallikate kohta. Meie pakett, nõukogu pakett, visandab prioriteetse juurdepääsu taastuvatest allikatest pärit energia võrkudele.

Lõpetuseks ütleksin järgmist: tahaksin kiita otsusekindlust, mida näitas üles hr Vidal-Quadras, kui üritas tagada, et parlament ja nõukogu jõuaksid kokkuleppele teisel lugemisel. See on ka nõukogu soov. Eesistuja nõustub, et 6. juunil sõlmitud kokkulepe on loonud võimaluse, et selline kokkulepe saavutataks käesoleva aasta lõpuks. See on iseäranis oluline meie ambitsiooni valguses saavutada kokkulepe kliima- ja energiapaketi osas võimalikult 2009. a alguses.

Veendusin selle arutelu põhjal, et nõukogu ja parlamendi seisukohad ei olegi väga erinevad. Tahaksin tänada raportööre ja kõiki arutelus osalejaid. Arvan, et see arutelu on kõige kasulikum nõukogule tema edasises töös ning meie ühise kokkuleppe saavutamisel soovitud tähtajaks.

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. − Pr juhataja, tänane arutelu keskendus suuresti majapidamistele ja komisjoni ettepanek läheb neist kaugemale: see hõlmab kindlasti ka tööstust. Kogu lugupidamise juures haavatavate tarbijate vastu on see, mida me saavutada püüame, hästitoimiv turg. Kunagi ei saa kõike subsideerida, sest siis tuleks kelleltki võtta ja anda kellelegi teisele; ma tean, et leidub haavatavaid tarbijaid, kellele me tähelepanu peame osutama, aga põhimõtteliselt püüame me saavutada hästitoimivat omavahel ühendatud Euroopa turgu, mis tugineb teistes valdkondades saadud väärtustele ja kogemusele.

Energiaturg hakkas arenema alles hiljuti ja selle rakendamine võtab aega, kuid ma usun, et tänane arutelu näitab tõesti, et komisjoni ettepanek käsitleb kõiki põhivaldkondi õigesti.

On olnud kahtlusi selles osas, kas muutus on ikka vajalik. Mina usun, et on: seda on lisaks komisjoni aastaaruannetele näidanud ka konkurentsivõimelise sektori uuring. Parlamendi Vidal-Quadrase raport ütles, et me vajame muutust ja et me vajame ettepanekuid.

Üldiselt oleme hiljuti teinud edusamme konkurentsiseaduse osas. Siin on keeruline see, et kui sa avastad konkurentsivastase käitumise, on see tagasiulatuv: määratakse trahv, kuid tarbija on juba selle eest maksnud. Nii vajame me struktuurilist muudatust ja ma arvan, et meie tehtud ettepanekud vastavad sellele.

On mõned küsimused, kus ma usun, et me läheme energiaturu ettepanekust kaugemale. Alustame koostööametist. Olen täiesti nõus, et sõltumatu amet on kõige alus. Mul on kõhklused selle osas, et meil on ka piire seadev pretsedendiõigus, ja ameti olemasolul on komisjon õiguslike piirides muudetud nii tugevaks kui võimalik.

Komiteemenetluse koha pealt nii palju, et ma saan aru parlamendi küsimustest komiteemenetluse kohta, kuid selline on menetlus, mis meil olemas on ja me peaksime seda kasutama tulemuste saavutamiseks.

Rikkumise osas oli hr Paasilinna see, kes ütles, et selline on meie menetlus ja me peaksime seda kasutama, sest teist meil ei ole.

Esitati ka küsimus tarbijaõiguste kohta. Eksisteerib subsidiaarsus, kuid lennundus on piiriülesem küsimus. Usun, et energiaharta on rohkem subsidiaarsusega seotud. Me näitame head eeskuju, kuid kas me peaksime tõesti tooma mängu Euroopa õigusaktid? Mul on selles osas kahtlusi. Ma ei ole selle vastu, kuid eksisteerib piir, kus Euroopa õigusakte vajatakse ja kust alates kehtib riiklik seadus. Igatahes arvan, et need on olulised küsimused ja parlament leiab kindlasti õige lähenemisviisi.

Lõpetuseks tänan veel kord pr Morganit, pr De Vitsi, Giles Chichesteri ja Alejo Vidal-Quadrasast for suurepäraste raportite eest. Arvan, et arutelu näitas selgelt, et toimus ka tihe sisemine arutelu ja ma ootan homset hääletust, sest Vidal-Quadrase raport sillutas meile teed ettepaneku tegemiseks. Ma tean, et nõukogu ja parlament peavad tegema tööd tasakaalustatud lahenduse leidmiseks. Mõlemad pooled on selleks valmis. Palju sõltub homsest hääletusest, kus parlament asub, kuid ma saan selgelt aru, et kokkuleppe saavutamiseks on olemas poliitiline tahe ja me võtame selle seadusandliku võimu jooksul vastu ettepaneku tarbijate hüvanguks, ja minu meelest on see suurepärane.

Komisjoni seisukoht parlamendi muudatuste osas

Morgani raport (A6-0191/2008)

Komisjon saab vastu võtta muudatusettepanekud nr 1, 2, 4, 5, 6, 8, 12, 14, 15, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 25, 26, 29, 30, 33, 34, 35, 36, 40, 44, 46, 48, 50, 54, 56, 57, 58, 61, 65, 70, 71, 73, 74, 77, 83, 84, 88, 89, 92, 93, 94, 97, 99, 101, 102, 105, 106, 107, 108, 111,112, 113, 114, 118, 119, 120, 122, 123, 124, 126, 128, 129, 130, 131, 132, 133, 134, 135, 136, 137, 146, 147, 148, 149, 150, 151 ja 152.

Komisjon saab vastu võtta muudatusettepanekud nr 10, 11, 16, 24, 38, 39, 41, 42, 43, 45, 47, 55, 59, 60, 66, 68, 72, 79, 80, 82, 85, 86, 87, 95, 98, 100, 109, 110, 115, 117, 121, 125, 127, 138, 153, 155, 165, 166 ja osaliselt 167.

Komisjon ei saa vastu võtta muudatusettepanekuid nr 3, 7, 9, 13, 27, 28, 31, 32, 37, 49, 51, 52, 53, 62, 63, 64, 67, 69, 75, 76, 78, 81, 90, 91, 96, 103, 104, 116, 139, 140, 141, 142, 143, 144, 145, 154, 156, 157, 158, 159, 160, 161, 162, 163, 164, 168, 169, 170, 171 ja 176.

Vidal-Quadrase raport (A6-0228/2008)

Komisjon saab vastu võtta muudatusettepanekud nr 1, 2, 3, 4, 5, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 21, 22 ja 29.

Komisjon saab vastu võtta muudatusettepanekud nr 6, 14, 15, 16, 17, 18, 20, 24, 25, 28, 31 ja osaliselt 32.

Komisjon ei saa vastu võtta muudatusettepanekuid nr 13, 19, 23, 26, 27, 30 ja 33.

Chichesteri raport (A6-0226/2008)

Komisjon saab vastu võtta muudatusettepanekud nr 1, 6, 9, 10, 12, 16, 45, 48, 49, 53, 54, 64 (lõige 3 kohta), 64 (lõige 4), 66, 72 ja 75.

Komisjon saab vastu võtta muudatusettepanekud nr 3, 4, 5, 7, 11, 13, 14, 15, 19 (lõige 1a), 19 (lõige 1da), 19 (lõige 1db), 19 (lõige 1de), 19 (lõige 1df), 19 (lõige 1dh), 23, 24, 26, 27, 28, 31, 32, 33, 35, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 47, 51, 57, 58, 59, 61, 64 (lõige 1), 68, 70, 74 ja osaliselt 76.

Komisjon ei saa vastu võtta muudatusettepanekuid nr 8, 17, 18, 19 (lõige 1c), 19 (lõige 1d), 19 (lõige 1dc), 19 (lõige 1dd), 19(1dg), 20, 21, 22, 25, 29, 30, 34, 36, 37, 38, 46, 50, 52, 55, 56, 60, 62, 63, 64 (lõige 2), 64 (lõige 5), 64 (lõige 7), 64(8), 65, 67, 69, 71 ja 73.

  Eluned Morgan, raportöör. − Pr juhataja, tahaksin tänada kõiki, kes selles väga huvitavas arutelus osalesid.

Tahaksin veidi peatuda sellel, mida hr Hökmark ütles parima võimaliku süsteemi väljatöötamise kohta energiaga varustamise, jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime tagamiseks. Pean ütlema, et nõukogu seisukoht läheb liiga kaugele. Olen nõukogu mitteametlikus kokkuleppes pettunud, sest see painutab liialt vähemuse tahet. Ma saan muidugi aru, et kompromissi jaoks on aeg, koht ja paik, aga minu arvates on see liiga kaugele läinud.

Samuti olen pettunud, et komisjon ei olnud konkreetsem oma seisukoha kaitsmisel – ärge unustage, et see on teie seisukoht, mida me nüüd kaitseme. Tahaksin teile lihtsalt meenutada, et teie pöördusite tagasi ja meie mitte – meie kaitseme teie seisukohta.

Hetkeolukord ei ole piisavalt hea. Meie juurde tulevad suured tööstuslikud energiakasutajad ja paluvad meil eraviisiliselt lahti siduda, aga kui me ütleme, et üritame seda teha ja palume neil tulla ja seda meile avalikult öelda, ütlevad nad, et ei saa seda teha, kuna nad on haavatavad! See tähendab, et tarbija ei oma kontrolli – tarbija ei oma kontrolli turu üle – ja see on problemaatiline.

Arvan, et on olnud arusaamatus haavatavate klientide eritariifide osas. Ma toetan seda küsimust ja tahan näha eritariifide kohaldamist haavatavatele klientidele. Siiski ei palu me ELil seda teha: ma palume seda teha liikmesriikidel ja käsitleda probleemi hoolikalt. Meie, sotsialistid, oleme eriti kuulanud, mida räägivad meie valijad: et kõrged hinnad teevad liiga ja nad tõepoolest kannatavad hetkel, ning me tahame, et energiavaesus lisataks liikmesriikide päevakorda. Hetkel seda seal ei ole. Ainult üks riik on määratlenud energiavaesuse. Pange see liikmesriikides oma päevakorda, sest hetkel seda seal ei ole!

  Alejo Vidal-Quadras, raportöör. − (ES) Minu esimesed sõnad on tänusõnad suurepärase koostöö ja atmosfääri eest, mis valitses nende raportite koostamisel, eriti pr Morgani, hr Chichesteri ja kõiki variraportööride puhul.

Me saame näha, daamid ja härrad, et see kõik seisneb teadmises, mida me tahame ja selles, kas me kõik tahame sama asja, sest loogiliselt ei saa väita, et omandi lahtisidumine on kui imevõti, mis avab kõik uksed ja pakub lahendused kõigile me probleemidele. Keegi ei ole seda öelnud.

Omandi lahtisidumine põhivõrkudest ja tootmisest on vajalik nõue, mis aitab, hõlbustab ja muudab võimalikuks turu korrektse toimimise, kolmandate osapoolte sisenemise turule ning investeeringute tagamise. Muidugi ei lahenda see kõiki probleeme. Kes ütles, et lahendab? Mitte keegi.

Minu kodumaal näiteks, kus kohaldatakse omandi lahtisidumist, on palju probleeme. Reguleerivate asutuste koostööamet ei ole piisavalt sõltumatu. On tariifipuudus, reguleeritud tariifid moonutavad turgu. Me oleme energiasaar, mis vajab rohkem vastastikuseid sidemeid. Kas see tähendab, et omandi lahtisidumisega lahenevad kõik meie mured? Ei, sest seda põhjustavad teised asjad, millel ei ole midagi pistmist omandi lahtisidumisega. Eks me näe, kas me kasutame loogikat väljaspool poliitikat ja riiklike huve.

Selle tulemusel, nõukogu eesistuja, ei saa ma rääkida parlamendi nimel, sest mina olen üks parlamendiliige 785st, kuid ma võin teile mingi ettekujutuse anda, pärast 9 aastat siin täiskogus võin ma teile öelda järgmist: eksisteerib tahe kokkuleppe saavutamiseks, tahe läbirääkimiste pidamiseks, hea tahe, nõukogu eesistuja, aga öelge nõukogule, et see hea tahe peab olema vastastikune. Kui see on vastastikune, nagu juhtus gaasituru puhul, suudame me leida lahendused oma eesmärgi täitmiseks.

  Giles Chichester, raportöör. − Pr juhataja, see oli imetlusväärne arutelu, täiskogu on jagatud hoopis teisele asjale tuginedes, kui meie tavapärase vasak/parem või isegi põhi/lõuna antagonismi põhjal ja minu jaoks oli Briti konservatiivina väga köitev näha, kuidas mu kolleegid teatud liikmesriikidest on keerelnud ja pöörelnud oma meeleheitlikes püüdlustes muutusi ära hoida. Ma ei arvanud kunagi, et mu Saksa kolleegid oleksid palju konservatiivsemad (väikese „k-ga“, nagu „muutusekindlad“) kui mina.

Kui ma esimest korda siia parlamenti tulin, toetasin ma igati midagi, mida nimetatakse privatiseerimiseks – hr Allister mainis seda mõne aja eest – see tähendab, et ettevõtted võetakse ära riigilt ja eraettevõtetel lubatakse neid tõhusamalt juhtida kui riigimonopol seda teeb. Ma hindan seda, et tegemist on murettekitava olukorraga Euroopas, kuid võib olla asub see lõplik suund, mille suunas me minema peaksime, kaugemal kui omandi lahtisidumisest privatiseerimiseks.

Kas ma võin öelda, et mind isiklikult veenab kütuse vaesuse käsitlemise olulisus: arvan, et õigeks suunaks oleks tõkestavate tariifide reform. Näib ebatavaline, et me peaksime energia marginaalhinna asetama madalamale alghinnast ja seega soodustama tarbimist, kuigi me elame tegelikult ju ajal, mil me soovime hoopis julgustada kaitsmist ja tõhusust ning muuta tarbimist kulukamaks.

Võib-olla teeb turu surve meie heaks tööd: naftahind paneb mu kodumaal inimesi oma harjumusi muutma ja ma märkan – ja mulle meeldib seda oma Saksa kolleegidele meelde tuletada – et E.ON koges turusurve eelist oma otsuses jaotamisteenuse lahtisidumiseks.

Võib-olla vajame tulevikus neljandat paketti, kuid ma õnnitlen pr Morganit siiani saavutatu puhul. Jääge kuuldele: homme ootame me suurt häälteenamust, sest lõpuks vaatavad nende turgude tarbijad, mis ei ole lahti seotud, teiste, lahtiseotud turgude poole ja ütlevad: „Meile palun ka seda“.

  Mia De Vits, raportöör. – (NL) Pr juhataja, mul on hea meel, et täna räägiti sõnavõttude ajal mitte ainult lahtisidumisest, vaid ka tarbijate õigusest. Neljapäevase hääletuse suunas vaadates tahaksin vaid paluda toetust kolmele muudatusele, mille eesmärgiks on tarbijate õiguste parendamine ja tarbijate regulaarne teavitamine tarbimisest. Minu arvates ei ole liiga palju palutud, kui seda tehakse neli korda aastas. Samuti räägitakse nutikate mõõturite kontseptsioonist ja nende kasutuselevõtuks tähtaja kehtestamist, mis oleks kümme aastat pärast direktiivi jõustumist.

Lõpuks tahaksin energiavaesusega võtlemise riikliku tegevuskava osas öelda hr Vidal-Quadrasele, et me mainisime sotsiaaltariife vaid näitena liikmesriikide võimalikust instrumendist. Need on kolm muudatust, millele me palume tarbijate õiguste parendamiseks teie toetust.

Lõpetuseks, pr juhataja, ütlen, et olen pettunud voliniku vastuses, milles ta jätab tarbijate õiguste valdkonna subsidiaarsuse nimel liikmesriikidele. Tahaksin talle öelda, et me liigume Euroopa energiaturu poole ja nii seisab Briti kodanike ees homme sakslasest tarnija. Nagu mina sellest aru saan, tähendab see Euroopa energiaturg, et me peame suutma tarbijatele andma ka Euroopa vastuse.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus Morgani, Vidal-Quadrase ja Chichesteri raportite osas toimub homme.

Hääletus De Vitsi raporti osas toimub neljapäeval, 19. juunil 2008.

Kirjalikud avaldused (Artikkel 142)

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE), kirjalikult. – (RO) Mis puudutab Chichesteri raportit energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööameti loomise kohta, siis toetan ma selle ameti loomist ja sellele suuremate volituste andmist.

Muudatuse osas, mis käsitleb selle institutsiooni peakorteri rajamist Brüsselisse, tahaksin kõigepealt paluda õigustalituse arvamust meie, Euroopa Parlamendi pädevuse kohta, sellises küsimuses otsuse langetamise osas, sest mulle isiklikult tundub, et see küsimus jääb nõukogu õiguspädevusse.

Brüsseli küsimuses tunnistan, et mul ei ole selle linna vastu midagi... See isegi meeldib mulle.

Siiski usun, et iirlaste hääletuse tulemus eelmisel nädalal on uus ja äärmiselt tähtis poliitiline märk, seda ka arvamuse osas, mis kodanikel on kujunenud Brüsseli bürokraatidest ja otsuste langetamise viisist Brüsseli „suletud“ ringis.

Kõik Euroopa kodanikud peavad end tundma osana ja lähedalasuvana Euroopa otsustelangetamise protsessile. On oluline, et kõik Euroopa kodanikud tunneksid, et neid esindatakse ning et institutsioonid asuksid kõikjal ELis.

Toome institutsioonid kodanikele lähemale, et kaasata kodanikud Euroopa arutelusse! Kui me kõik Brüsselisse koondame, ohustame me Euroopa ülesehitust.

Ma ei toeta kindlasti ideed rajada selle uue institutsiooni peakorter Brüsselisse.

  Desislav Chukolov (NI), kirjalikult. – (BG) Pr juhataja, kallid kolleegid,

„energiamaffia“ mõiste eksisteerib päris mitmes maailma riigis. See on kattev mõiste, mida ma kasutame tavaliselt viitamaks energiavaldkonnas asjadele, mis ei ole puhtad. Vastupidiselt teistele riikidele aga annab energiamaffia Bulgaarias selgelt märku kavatsusest poliitikasse siseneda ja seda mitte ausate ja läbipaistvate valimiste kaudu, vaid oma tavapärasel viisil, end sisse ostes.

Äsjamoodustatud Juhtide Partei siseneb mu kodumaa poliitilisele areenile äärmiselt agressiivselt, meenutades karmuse ja jõhkruse osas vahepeal Õiguste ja Vabaduste Liikumist. Mõlemad parteid ostavad hääli, kuid kui Õiguste ja Vabaduste Liikumine tegutseb ainuüksi Türgi huvides, tegutsevad Juhtide Partei ja selle juht Hristo Kovachki ainult iseenda huvides.

Viimaste valimiste käigus teavitati kodanikke posti teel, et nende majapidamisarved tühistatakse, kui nad nimetatud partei poolt hääletavad

Pr juhataja, palun teostage oma mõju Bulgaaria poliitikute üle, et ennetada olukord, mille kaudu võivad pärast 2009. a valimisi siia täiskokku tulla sellisel ebaausal ja koledal viisil valitud parlamendiliikmed.

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. – Toetan täielikult oma kolleegi raportit ja kui see võimalik oleks olnud, oleksin seda teinud isiklikult. Ma aga ei usu, et see tähendab, et me ei saa ehitada uusi kivisöepõhiseid elektrijaamu.

Kivisöetööstus on jälle kord revolutsiooni eesotsas ajal, mil kiiresti läheneb kaevurite streigi 25. aastapäev. See revolutsioon põhineb puhta kivisöe ja süsiniku kogumise ja ladustamise tehnoloogiatel, mida töötatakse välja Hatfieldi söekaevanduses Doncasteri lähedal. Kivisöe ja süsiniku kogumise ja ladustamise tehnoloogiad tähendavad, et umbes 90% elektrijaama CO2 heitkogustest kogutakse ja viiakse siis üle geoloogilisse lattu. Selline tehnoloogia võib olla revolutsiooniline viisis, kuidas Ühendkuningriik oma energianõudeid täidab.

Lisaks loodusvarade, mida me ohtralt omame, kasutamise hüvedele võivad asjaloodud puhta kivisöe agentuuris loodud töökohad ulatada abikäe kaevanduskogukondadele, mis on veerandsaja aasta jooksul näinud majanduslikku ja sotsiaalset allakäiku.

  Urszula Gacek (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) mul on väga hea meel nõustuda parlamendi seisukohaga Euroopa energiatarbijate õiguste harta osas, eriti ettepaneku osas, et tarbijaid tuleks maksustada tegeliku energiatarbimise alusel

Ma loodan, et sellega kaasneb arvete koostamine kõigile eraisikust gaasitarbijatele kilovatt-tundides ja mitte kuupmeetrites nagu näiteks Poolas.

Arve esitamine energia väärtuse ja mitte tarbitud gaasi koguse alusel saavutaks kindlasti tarbijate heakskiidu, kes kahtlustavad, põhjendatult või mitte, et nad maksavad „õhu“ eest.

  Tunne Kelam (PPE-DE), kirjalikult. – Nõustun volinikuga, et kui me jätkame hetkeseisundit, kaitstes pigem riiklikke huvisid kui Euroopa ühiste huvide ja väärtuste eest seistes, ei suuda EL tegeleda meie ees olevate dramaatiliste väljakutsetega.

Seepärast vajabki EL tõelist reformi.

Pooldan igati riiklikku reguleerivat asutust – tõhusat ametit, kellel oleks piisavalt volitusi ühise elektrituru ausa toimimise jälgimiseks.

Minu põhipunkt on aga järgmine: kuna EL tugineb vaba konkurentsi põhimõtetele, oleme kohustatud tagama, mitte ainult teoorias, vaid ka tegelikult, et igas liikmesriigis oleks tarbijal võimalik vabalt ja raskusteta valida erinevate elektritootjate ja tarnijate vahel ning otsustada, milline valik on talle parim. Nii et liikmesriikide tõeline väljakutse seisneb hoopis tarbijate ja suurte ettevõtete huvide vahel otsustamises. Kõhklused eraisiku, tarbija asetamise üle oma tegevuse keskpunkti toovad loogiliselt võttes kaasa sellised sündmused nagu iirlaste negatiivne hääletustulemus ja kodanike suurenev ükskõiksus ELi suhtes.

Reformi põhitingimuseks on omandi täielik lahtisidumine. „Kolmas tee“ ei ole usaldusväärne võimalus.

  Janusz Lewandowski (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Pr juhataja, selle põhjal, kuidas asjad arenevad, on ELi energiaprioriteedid – keskkonnakaitse, turvalisus ja turu liberaliseerimine – jätkuvalt olulised, kuid nende hierarhiat tuleb uuesti hinnata. Kasvavad hinnad energiatarnijatele, sotsiaalsed pinged ja mured, lisaks Gazpromi rünnak – kõik see nõuab kiiret reageeringut ja viitab vajadusele turvalisuse ja odavate vahendite järele. Samas on keskkonnakaitse ja kliimamuutustega võitlemise ambitsioonikad eesmärgid pikaajalised ja toovad endaga väljakutsed, mis võivad vähendada Euroopa majanduse konkurentsivõimet ja suurendada sotsiaalseid pingeid.

Mõned ehk kahetsevad, et meie 27 riigi hulgas ei valitse meelekindlus ühise ja konkurentsivõimelise energiaturu loomise osas. Demonopoliseerimine kohtab vastupanu mitmetes riikides, mida muidu peetakse teenäitajateks Euroopa integratsioonis. Samuti on puudu solidaarsusest suhetes väliste nafta- ja gaasitarnijatega. Kahepoolsed läbirääkimised nagu need, mida peetakse ELi ida- ja lääneosas Gazpromiga, nõrgendavad meie tingimispositsiooni. Nad muudavad lihtsamaks energiaalases väljapressimises osalemise nende liikmesriikide jaoks, kes olid ajalooliselt seotud monopoolse tarnijaga.

Erinevusi riiklikes huvides on tunda ühise energiaturu rajamisel. EL vajab tõendeid, et ta suudab erinevustest hoolimata saavutada rahuldava kompromissi. Ükski valdkond pole nii oluline kui energia, kus tuleb demonstreerida võimet saavutada erinevuste asemel ühtsus.

  Bogusław Rogalski (UEN), kirjalikult. – (PL) Pr juhataja, juurdepääs energiale mõistlike hindadega on üks elementidest, mis kiirendab sotsiaalset integratsiooni ning juurdepääsu teadmistele ja haridusele. Energiavarudel on oluline mõju kodanike toimimisele ühiskondlikus ja majanduslikus elus. Kahjuks juhtub sageli, et tarbijatel, eriti eraisikutel ja VKEdel on piiratud võimed, millest ei piisa oma huvide teatavaks tegemiseks energiale juurdepääsu osas.

Kättesaadavate andmete järgi ei ole liikmesriigid rahuldavalt täitnud oma kohustust tagada sihtotstarbelised avalikud teenused, mis jõuaksid kõige vähem privilegeeritud sotsiaalrühmadeni. Euroopa energiatarbijate õiguste harta peaks lahendama mõned selle valdkonna probleemid. Harta peaks põhinema liikmesriikide vahelisel koostööl, kus kohaldatakse subsidiaarsuse põhimõtet, pidades meeles, et teatud tegevused tarbijakaitse valdkonnas võivad anda erinevates riikides erinevaid tulemusi.

Energiatarnijad ja võrkude haldajad peaksid võtma endale kohustuse toimida keskkonda austades ja piirata võimalikult palju radioaktiivsete jäätmete teket. Taastuvate energiaallikate kasutamine ja tarbijatele energiaallika osas teadliku otsuse langetamise õiguse tagamine peaks samuti olema prioriteediks.

Piirangud tuleks sätestada varustaja muutmisest tulenevatele formaalsustele; tarbijaid tuleks kaitsta ebaausa müügitegevuse eest ja moodustada tuleks tarbijate organisatsioonid. Ennekõike aga tuleb leida lahendus energiavaesuse probleemile, et võimaldada kõigil kodanikel osaleda paljudes olulistes eluvaldkondades.

ISTUNGIT JUHATAB: DIANA WALLIS
Asepresident

12. Infotund (küsimused komisjonile)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on infotund (B6-0161/2008).

Järgnevad küsimused on suunatud komisjonile.

  Miloslav Ransdorf (GUE/NGL). - (CS) Sooviksin esitada komisjonile järgmise küsimuse: millisel määral on siduv… (juhataja katkestas kõneleja).

  Juhataja. − Vabandust, kuid küsimused esitatakse nii, nagu paberil kirjas. Küsimused esitatakse järjekorras ja kahjuks te ei saa oma küsimusega välja tulla spontaanselt.

Esimene osa

  Juhataja. − Küsimus nr 25, mille esitas Lambert van Nistelrooij (H-0379/08)

Teema: Mobiilikõne lõpetamise tasud

4. aprillil peatasid Belgia kohtud (kohtuasi 2007/AR/3394) Belgia posti- ja telekommunikatsioonisidet reguleeriva riikliku asutuse (IBPT) otsuse, millega kehtestati mobiilikõne lõpetamise tasumäärad. Üks peamisi esitatud põhjendusi oli asjaolu, et mobiilikõne lõpetamise tasude kehtestamisel tuleb arvesse võtta suurte operaatorite mastaabisäästu.

Kas komisjon käsitleb Belgia kohtu argumente kui juhtmõtet oma peatse teatise jaoks mobiilikõne lõpetamise tasumäärade kohta?

Kas komisjon jagab seisukohta, et telekommunikatsiooniettevõtetele, kes praegu suures osas tekitavad konkurentsi mobiiltelefonivõrgu turul −„väljakutse esitajad“ − tuleks teatisega anda piisavalt aega enda uute eeskirjadega kurssi viimiseks?

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Austatud parlamendiliikme esitatud küsimus puudutab Brüsseli Apellatsioonikohtu (Cour d’Appel de Bruxelles) 2008. aasta 4. aprilli lahendit peatada IBPT 2007. aasta 18. detsembri regulatiivotsus mobiilikõnede lõpetamise tasumäärade kohta Belgias. See regulatiivotsus tehti raamdirektiivi artikli 7 kohaselt eelnevalt teatavaks komisjonile ja komisjoni hindas seda. Komisjon on teadlik antud kohtuotsusest ja liikmesriigi reguleeriv asutus, IBPT teavitas komisjoni, et oli tühistamise järgselt alustanud siseriiklikku konsulteerimist otsuse projekti suhtes, millega taaskehtestatakse mobiilikõnede lõpetamise tasumäärad samal asümmeetrilisel tasemel nagu eelmises regulatiivotsuses 11. augustist 2006.

Vastavalt ühenduse konsulteerimismehhanismile („artikli 7 kohane menetlus“), on komisjon mitmel puhul väljendanud oma seisukohta, et kõnelõpetustasu määrad tuleks alandada kulutasuvuse piirini. See on selleks, et tagada ühetasane mänguväljak erinevatele operaatoritele, luua neile motivatsioon tasuvuse saavutamiseks, tuua tarbijatele rohkem soodustusi, sealhulgas madalamad hinnad. Komisjon on mõistnud vajadust üleminekuperioodi järele, et operaatorid saavutaksid kulutasuvuse piiri. Kõrgema lõpetamistasumäära säilitamine pärast piisavalt pikka perioodi operaatori jaoks turutingimustega kohanemiseks ja tasuvuse saavutamiseks ei ole põhjendatud, välja arvatud juhul, kui on olemas objektiivsed kuluerinevused, mis ei ole asjaomaste operaatorite kontrolli all.

Komisjon ei unusta asjaolu, et erinevad seisukohad kõnede lõpetustasu määrade reguleerimise osas võivad takistada siseturu kindlustamist ja tarbijatel kasu saamist piiriülesest konkurentsist ja teenustest, seepärast on komisjon pidanud esmatähtsaks juhiste ja suurema õiguskindluse andmist nii operaatoritele kui ka liikmesriikide reguleerivatele asutustele kõnelõpetustasu turgude reguleerimisel. Selleks töötab komisjon välja soovituse ühiseks lähenemiseks mobiil- ja paiktelefonivõrgu kõnede lõpetamise tasumääradele, eesmärgiga soodustada suuremat selgust ja sidusust selles tähtsas, kuid ühtlasi väga keerukas valdkonnas, kindlustades maksimaalse kasu tarbijatele nii soodsate hindade kui ka uuenduslike teenuste tõhusa arendamise mõttes. See soovitus võib sisaldada ka juhiseid liikmesriikide kohtutele.

Siseturu konsolideerimist võiks takistada ka see, kui erinevate liikmesriikide kohtute otsused loovad olukorra, kus antakse erinevad tõlgendused sarnaste konkurentsiküsimuste käsitlemise viisile. Komisjon jälgib igal juhul tähelepanelikult kõiki kohtulahendeid ja otsuseid, kaasa arvatud kõnelõpetustasude turgude valdkonnas, nagu näiteks apellatsioonikohtu otsus, millele austatud parlamendiliige oma küsimuses viitas.

  Lambert van Nistelrooij (PPE-DE). – (NL) Proua juhataja, loomulikult tahaksin tänada volinikku vastuse eest, sest ta analüüsis olukorda väga hästi. Minu järelküsimus on järgmine: millised on need erinevused liikmesriikide vahel? Belgia kohtuotsus näib viitavat, et ikka veel puudub toimiv ühetasane mänguplats suurte operaatorite ja turu uustulnukate vahel. Kas see võiks tähendada üleminekuperioodi pikendamist? Kas see võiks tähendada, et taolise kohanemise jaoks antakse nii-öelda üleeuroopaliselt rohkem aega? Me ju ikkagi näeme praegu, et kaotajateks sellel turul on väikeoperaatorid.

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Komisjon on algusest peale mõistnud vajadust üleminekuperioodi järele, et operaatorid, nagu ma ütlesin oma esimeses sõnavõtus, saavutaksid kulutasuvuse piiri.

Siiski tuleks ajutine asümmeetria mõistliku ajavahemiku jooksul järk-järgult kaotada. Kõrgemate kõnelõpetustasu määrade püsimist ei saa põhjendada pärast perioodi, mis on operaatori jaoks küllalt pikk turutingimustega kohanemiseks ja rentaabluse saavutamiseks, kui – nagu ma juba ütlesin – ei ole objektiivseid kuluerinevusi, mis väljuvad asjaomaste operaatorite kontrolli raamest.

Tasuvuse või kulupõhisuse piiri ületavate hindade lubamine võib vähendada operaatorite motivatsiooni luua uuendusi ja püüda minimiseerida hindu. Veelgi enam, tarbijate jaoks võib see tähendada kõrgemat hinda, kui nad oleksid maksnud kulupõhiste sümmeetriliste lõpetustasude korral. Seega tuleb kõnelõpetustasu määrad langetada kulutasuvuse piirini võimalikult kiiresti, halvendamata seejuures – nagu ma juba ütlesin – ettevõtete või ka tarbijate olukorda.

  Juhataja. − Küsimus nr 26, mille esitas Katerina Batzeli (H-0386/08)

Teema: Kriisiohjepoliitika hinnatõusuga võitlemiseks

Nafta hinna tõusust tingitud kõrged turuhinnad, hiljutine toidukriis, spekuleerimine ja ebatõhus kontroll avaldavad jätkuvalt negatiivset mõju inflatsioonile ja leibkondade sissetulekule. See kriitiline olukord nõuab Euroopa ühtset vastust.

Kuidas ja milliste abinõudega kavatseb komisjon võidelda praeguse kriisiga, mis kahjustab riikide majanduste arengut ja vähendab leibkondade sissetulekuid, pannes üldsuse kahtlema euro rollis seoses nafta hinnaga?

Milliseid meetmeid võtab EL rahvusvahelise kaupadega hangeldamise laine peatamiseks? Kas ühenduse ja liikmesriikide tasandil luuakse kriisiohjekava? Kuidas ja milliste meetmete abil aidatakse liikmesriikide võimuorganitel võidelda spekuleerimisega, mis toimub peamiselt teatud ettevõtete valitseva seisundi tõttu?

Kas komisjoni prioriteetide hulka kuulub teatavate põhitoiduainete müügihinna ülempiiri kehtestamine ?

Kas on vastuvõetav, et mõned valitsused tõstavad kaudseid makse püüdega kergitada riigitulusid? Kas on kohane alandada Euroopa tasandil mõnede põhiliste toiduainete ja kaupade käibemaksu ja kaudseid makse?

Küsimus nr 27, mille esitas Leopold Józef Rutowicz (H-0399/08)

Teema: Hindade tõus Euroopa Liidus

Nõudlus biokütuste järele ja toiduainete nõudluse kasv on nende kaupade märkimisväärse hinnatõusu üks põhjusi, mis tabab eriti raskelt madala sissetulekuga ELi kodanikke. Samal ajal ei jäta terve rea kaupade tootmispiirangud ruumi konkurentsile, mis võiks hinnatõusud alla suruda. Millised abinõusid on võetud toiduainete hinnatõusu ohjeldamiseks ELi turul?

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Kuna need kaks küsimust, nagu juhataja õigesti ütles, on rohkem või vähem seotud, sooviksin kasutada võimalust ja anda mõlemale küsimusele ühine vastus.

Kui vaatame euroala, siis on inflatsioon tegelikult langenud 1970. ja 1980. aastate 8−10% tasemelt 3% tasemele 1990. aastatel ja on Euroopa Rahaliidu esimesel kümnendil tegelikult saavutanud keskmise taseme pisut kõrgemal kui 2% juures.

Kuid 2007. aasta kolmandast kvartalist alates on energia ja toiduainete ülemaailmne hinnahüpe avaldanud mõju inflatsiooni suurenemisele mitte ainult Euroopa Liidus, vaid kogu maailmas.

Tugev euro on mingil määral leevendanud kerkivate või kasvavate kütuse ja nafta hindade mõju. Kuid peame näkku vaatama reaalsusele, et inflatsioonimäär on tegelikult tõusnud 1,9%lt eelmise aasta augustis 3,6%le 2008. aasta aprillis.

Komisjon on väljendanud oma seisukohta toiduainete hiljutise hinnatõusu osas teatises „Toimetulek toiduainete kerkivate hindade probleemiga − ELi tegevussuunad“. Muude tegurite kõrval on kõrgemad naftahinnad kaasa toonud põllumajandussaaduste turuhinna tõusu Euroopa Liidus; seda nii põllumajanduslike sisendite kui ka logistika suuremate kulude tõttu.

Kuigi nõudlust põllumajandussaaduste vastu mõjutab biokütuste turg, näitavad kõik komisjoni tehtud analüüsid, et toiduainete üldise hinnatõusu põhjused on mitmesugused. Need tulenevad nii struktuurilistest kui ka ajutistest teguritest – ja ELi praegune biokütuste tootmine avaldab tegelikult väga vähe mõju praegustele ülemaailmsetele toiduainete hindadele; viimaste meie käsutuses olevate hinnangute andmetel kasutatakse biokütuste tootmiseks ligikaudu 1% Euroopa Liidu kõlvikutest.

Kuid on selge, et hiljutine põllumajandustoodete hinnatõus seletab vaid osaliselt täheldatud toidukaupade hinnatõusu jaemüügisektoris, seega võib mõnikord näha lahknevusi hindade vahel tootmistalu väravas ja kaubahallis või kaupluses.

Kuna praegusel kriisil on tegelikult palju erinevaid tahke, on komisjoni pakutud vastus võrdselt kõikehaarav ning kujundatud käsitlemaks toiduainete hinnatõusu tagajärgi lühiajalises ja põhjusi pikaajalises plaanis. Hinnasurve leevendamiseks põllumajandussektoris oleme juba ühise põllumajanduspoliitika raames pakkunud täiendavad stiimuleid turusuunitluse edendamiseks ja tootmise elavdamiseks: kohustusliku maa tootmisest kõrvaldamise tühistamine selleks tootmisaastaks ja ka piimakvootide suurendamine, mis jõustus 1. aprillil 2008; tegelikult oleme väga kiiresti reageerinud. Lisaks on Euroopa Liit otsustanud peatada teravilja imporditollimaksud jooksvaks turustusaastaks enamiku teraviljasortide osas.

On selge, et me käsitleme neid küsimusi veelgi edaspidises arutelus ühise põllumajanduspoliitika „tervisekontrolli“ üle.

Selleks et eriti arvestada kõige enam puudustkannatavate inimeste vajadusi ELis, nähakse ette abimehhanismi nüüdisajastamine ja ajakohastamine, ning esitame ettepaneku selle aasta jooksul.

Arvan, et on samuti tähtis jätkata põllumajandusliku teadustegevuse toetamist ja edendamist, soodustada põllumajandussektori tootlikkuse jätkusuutlikku kasvu ja seda mitte ainult Euroopas, vaid ülemaailmselt.

Põllumajandussaaduste turuhindade kujunemisega seoses on komisjon otsustanud jälgida spekulatiivsete investorite tegevust tarbekaupadega seotud finantsturgudel ja ka nende mõju hindade liikumisele.

Mis puudutab küsimust turgu valitseva seisundi kohta, siis kohaldatakse mis tahes valitseva seisundi kuritarvitamise korral aluslepingu artiklit 82 või siseriikliku õiguse samaväärset sätet. Komisjon ja liikmesriikide konkurentsiasutused on valvsad Euroopa Liidu konkurentsiõiguse mis tahes rikkumise suhtes.

Komisjon kannab erilist hoolt tagamaks, et ühenduse mõõtme koondamine ei takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi tarbijate ja erinevate ettevõtjate kahjuks. Selles valguses uurib komisjon ka toidu turustusahela toimimist samaaegselt järelevalvega jaemüügisektori üle, nagu kindlaks määratud ühtse turu läbivaatamise raames.

Nagu aluslepingus sätestatud, rakendatakse liikmesriikide ja komisjoni võetud meetmeid kooskõlas siseturu ja piiriülese konkurentsi põhimõtetega. Müügihindade ülempiiri kehtestamist teatud põhitoiduainete osas ei ole hetkel kavas.

Komisjon on teadlik, et valitsused suurendavad praegu kaudseid makse, püüdes tagant upitada riigi rahandust. Veelgi enam, komisjon jagab rahandusministrite väljendatud seisukohta, et tuleks vältida maksupoliitika ja muude poliitikate moonutavaid meetmeid, mis takistavad vajalikku korrigeerimist.

Lõpetuseks, komisjon arvab, et lühiajalised suunatud meetmed, mis võetakse kõrgemate energiahindade mõju leevendamiseks elanikkonna vaesemate kihtide jaoks, võiksid olla põhjendatud. Samas ei tohi neil muidugi olla moonutavat mõju ja nad ei tohi edasi lükata vajalikke struktuurilisi ümberkorraldusi. Üldine langus – arvan, et sellega on kõik nõus, maksude või käibemaksu osas – ei ole definitsiooni kohaselt suunatud elanikkonna vaesematele kihtidele.

Komisjoni tegevus ei puuduta üksnes sisemõjusid (arvan, et meil kõigil on kohustus tagada ühetasane mänguväljak ka siis, kui jutt on arengumaadest, ja seni on komisjon eraldanud enam kui 300 miljonit eurot toiduabiks ning me toetame aktiivselt kooskõlastatud tegevust rahvusvahelisel tasandil kooskõlas kõigest kaks nädalat tagasi toimunud FAO tippkohtumise järeldustega.

Seega oleme minu arvates reageerinud probleemidele, mida uus olukord meile kõigile kaasa toob.

  Katerina Batzeli (PSE). – (EL) Proua juhataja, kõigepealt minu tänud volinikule igakülgse vastuse eest minu küsimusele. Lubage mul siiski rõhutada kahte probleemi, mida komisjonil tuleks käsitleda pigem viivitamatult, kui keskpikas perspektiivis.

Esimene on hinnakontroll, eelkõige toidukaupade osas, nagu te väga õigesti märkisite. See ei ole niivõrd küsimus müügihinna ülempiiri kehtestamisest, kuivõrd ettevõtete teenitava omahinna ja kasumiprotsendi fikseerimisest, tingimusel, et see piirang ei ole siseturu või sisseveo takistuseks.

Teiseks tahaksin rõhutada, et maa tootmisest kõrvalejätmine ja piimakvootide suurendamine on tervitatavad meetmed, kuid minu arvates võib taimekaitsevahendite omahinna tõstmine kerkivate naftahindade taustal olla abinõu, mis ei tasu ära.

  Leopold Józef Rutowicz (UEN). – (PL) Alustuseks lubage mul tänada volinikku väga ammendava vastuse eest sellel teemal.

Mulle pakuvad huvi mitmed probleemid. Esiteks suhkrutootmise piirnormidega kauplemine. On teada, et suhkrutootmisega kauplemine piirab teatavate tootmisvõimsuste kasutamise võimalust mitmes riigis, ning kontsernid kehtestavad selles valdkonnas teatava poliitika. Suhkrutootmise piiramisel kaob konkurents automaatselt.

Teine teema on teatavate tollimaksude kehtestamine rea põhikaupade suhtes, nagu näiteks banaanid, millest saavad kasu kõige vaesemad inimesed. Neid tollimakse tuleb analüüsida. Banaane söövad ju ometi lapsed; neid söövad vaeste perede lapsed. Samuti tuleb analüüsida tollimaksude kehtestamist selliste esmatarbekaupade suhtes, mis ei ole alkohol. Olen nõus, et turgu tuleb jälgida ja kontrollida, samuti nagu tuleb jälgida turuhindu, kuid kas komisjon saab kasu teatavat liiki impordist, et alandada teatavate kaubaartiklite hinda odavamate kaupade sisseveol siseturule, mis on (…).

(Juhataja katkestas kõneleja)

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Pr Batzeli, minu arvates on tähtis, et meil oleks paigas kontrollisüsteem, kindlustamaks, et hinnad ei tõuse lakke ja just see on liikmesriikide konkurentsiametite ülesanne – et nad hoiaksid sellel silma peal. Võin öelda teile, ja ka komisjonis, et oleme asja arutanud konkurentsi eest vastutava volinikuga ning oleme nende probleemidega väga hästi kursis.

Hr Rutowiczile: ma ei tea, kas te viitate suhkrureformile, kus me otsustasime vähendada suhkrutootmist Euroopa Liidus 6 miljoni tonni võrra ja leida võimalus väga korraliku paketi andmiseks põllumajandustootjatele, kes loobusid suhkrutootmisest. Kuid see otsus tehti juba mõned aastad tagasi.

Sisseveetud toiduainete hinna kohta: jah, on tõsi, et see sõltub imporditollimaksudest ning just seda me arutame neil päevil WTO Doha arenguvoorus – kas suudame saavutada üldise kokkuleppe tollimaksude vähendamiseks.

Ja lõpuks puuvilja söömise kasulikkusest: olen teiega nõus ning seepärast esitame – järgmisel kohtumisel, mis toimub siin Strasbourgis – koolilaste puu- ja köögiviljaprogrammi, mis minu veendumuse kohaselt on väga väärtuslik, kasvatamaks väikestes lastes häid harjumusi.

  Danutė Budreikaitė (ALDE). – (LT) Minu küsimus puudutab aktsiisimaksu. Alkoholiaktsiisi puudutavate arutelude käigus kostis ettepanekuid rakendada nullaktsiisi. Milline on teie arvamus kütuseaktsiisi koha, kuivõrd praegune olukord ei soosi mingite seesuguste ajutiste lahenduste vastuvõtmist? Kas oleks võimalik vähendada kütuseaktsiisi, kasvõi ajutiselt, et vältida hinnatõusu toidusektoris ja teistes sektorites?

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Volinik, toiduainete hinnatõus on kogu ELi hõlmav nähtus ja eriline probleem madala sissetulekuga perede ja madalapalgaliste jaoks; see viib nad peaaegu rahalise krahhini. Millises ulatuses edendatakse kavandatud Euroopa toiduabiprogrammi puudustkannatavate sotsiaalsete rühmade jaoks, andmaks kiiret abi inimestele, keda ohustab toiduainete hinnatõus või isegi nälg?

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Esiteks, ma ei näe võimaliku lahendusena käibemaksu alandamist. Täna on meil nafta hind ligikaudu 136−137 USA dollarit barreli eest; kui me alandaksime käibemaksu ja nafta hind oleks siis 160 USA dollarit, milline oleks siis järgmine küsimus – kas me alandaksime seda veelgi?

Peame lahenduste leidmisel olema palju ettenägelikumad ja siinkohal oleme toetanud investeeringuid naftasõltuvuse vähendamiseks. See on võimalik põllumajandussektoris ja praegu arutame seda ka kalanduse puhul, sest kalandus sõltub nafta hinnast isegi rohkem. Seega on investeeringud uutesse tehnoloogiatesse palju ettenägelikumad, kui lihtsalt käibemaksu alandamine.

Vastuseks teisele tõstatatud küsimusele: sellel aastal esitame ettepaneku enim puudustkannatavate inimeste kohta Euroopa Liidus. Meil on kava juba paigas, kuid selle elujõulisus sõltub üleliigsetest varudest – põllumajandustoodete sekkumisvarudest – ja meil pole sekkumise jaoks enam midagi. Seepärast vajame õiguslikku alust uue kava jaoks ning loodan, et austatud parlamendiliikmed on rahul, nähes, millist abinõu me kaalume sellise kava majandusliku baasi säilitamiseks või isegi suurendamiseks. Olen täiesti nõus, et peame leidma rahuldavad lahendused.

  Jim Allister (NI). - Volinik, küsimusele 27 vastates ütlesite meile, et ainult 1% ELi kõlvikutest on kasutusel biokütuste tootmises. Võibolla asjakohasem osakaal, arvestades, kui palju veame sealt sisse teravilja, oleks teada Põhja-Ameerikas suurenevat protsentuaalset näitajat, mis paneb paljud meist uskuma, et biokütused on tõepoolest loomatoidu hinna kiirendaja. Kas te võiksite meid selles osas valgustada?

Teiseks, teine kiirendaja selles suhtes on komisjoni jätkuvalt venitav ja vastumeelne suhtumine geneetiliselt muundatud sortide, mis oleksid palju odavamad, heakskiitmisse. Kas te annaksite meile uusimat teavet edusammude kohta selles küsimuses? Kas oleme lähemal sünkroonitud heakskiitmistele võtmevaldkondades, mis on samuti tarnijateks?

  Ewa Tomaszewska (UEN). – (PL) Proua volinik, sooviksin küsida, kas komisjon kavatseb kaaluda lasteriiete käibemaksu alandamist, mis leevendaks suurte perede, aga mitte jõukate perede maksukoormust.

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Esiteks on minu arvates tähtis, et kui meil Euroopa Liidus toimub arutelu biokütuste osas, ei näita me näpuga selle teema euroopaliku lahendamise peale. Seda sellepärast, et kui bioetanoolist/ biodiislist tehakse patuoinas, tekib olukord, kus keegi ei taha investeerida. Siis jääme täielikult teistest maha, sõltudes etanooli ja biodiisli sisseveost, sest kui meil pole need paigas, ei suuda me saavutada eesmärki vähendada 2020. aastaks 20% võrra kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist. Seega peame leidma lahenduse ja täna on esimese põlvkonna biokütus ainus lahendus.

Kuid on vaja – arvan, et nõustute sellega – võimalikult palju julgustada teadus- ja arendustegevust teise ja isegi kolmanda põlvkonna biokütuste osas, mida toodetakse jäätmetest, lägast, õlest, muudest põllumajandussektori toodetest – näiteks puiduhakkest – mida tänapäeval millekski ei kasutata. See on tulevik, kuid peame selles arengus osalema, ja seepärast vajame esimest põlvkonda kui lähtepakku.

Tean, et selles parlamendis on erinevad arvamused geneetiliselt muundatud organismide suhtes, kuid on ilmne, et vajame olukorda, kus saame sisse vedada mõistliku hinnaga sööta oma loomadele, oma lihatoodangu jaoks. Vastasel korral – ja siia kuulub muide ka muundatud teravili, peamiselt mais – kui me ei leia lahedust, ootab Euroopa lihatootmist langus. Siis peame liha sisse vedama Brasiiliast – liha või loomi, keda on söödetud geneetiliselt muundatud toodetega, mis ei meeldi meile või ei meeldi tarbijatele, kuid nad saavad seda kaudsel teel. Arvan, et siis me tõepoolest petaksime tarbijaid.

Seega on meil vaja luua oma heakskiidusüsteem ning minu arvates tehakse edusamme, et vähendada nende taotluste arvu, mida pole heaks kiidetud, kiirendades kvaliteeti kaotamata menetlust Euroopa Toiduohutusametis.

Lõpetuseks, proua juhataja, tahaksin otsekoheselt öelda, et ma pole asjatundja lasterõivast käibemaksu alal, niisiis vale vastuse andmise asemel on targem esitada küsimus kirjalikult.

Teine osa

  Juhataja. − Küsimus nr 28, mille esitas Ioannis Gklavakis (H-0381/08)

Teema: Kalakasvatuse strateegia

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni prognooside kohaselt suureneb kalatoodete tarbimine 50% võrra 2030. aastaks, kusjuures nõudluse põhiraskus jääb kalakasvatuse kanda, mis tähendaks toodangu suurenemist umbes 40 miljoni tonni võrra. Arvestades pidevalt kahanevaid kalavarusid ja ülemaailmse nõudluse kasvamist kala ja koorikloomade järele, omandab kalakasvatus üha suuremat tähtsust.

Eelnevat silmas pidades, kas ELi kalakasvatuse strateegia läbivaatamine komisjonis hõlmab juhiseid merealade planeerimiseks kalakasvatussektori jaoks? Milliseid meetmeid kavatsetakse võtta, et muuta ühenduse tooted konkurentsivõimelisemaks, võrreldes kolmandate riikide toodanguga, kus tootmisnormid ei ole nii karmid? Kas kavandatakse muid uuenduslikke abinõusid selle sektori arendamiseks?

  Joe Borg, komisjoni liige. − Kõigepealt tahaksin tänada austatud parlamendiliiget hr Gklavakist, et ta selle küsimuse kaudu tõstatas vesiviljeluse tähtsuse ning mul on väga hea meel esitada selles valdkonnas komisjoni seisukoht.

Nagu te õigesti märkisite, ja nagu on rõhutanud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon, on ülemaailmne vesiviljelus omandamas kasvavat tähtsust ning mängib võtmerolli tühimiku täitmisel mereandide suureneva nõudluse ja kalatoodete pakkumise vahel, seda eriti kahanevate looduslike kalavarude taustal.

Komisjon valmistab praegu ette teatist ELi vesiviljeluse strateegia säästva arengu kohta, mis peaks valmima 2008. aasta lõpuks. Strateegiaga püütakse luua parim keskkond akvakultuuri jätkusuutlikuks arenguks, tagades nii küllaldased mereandide varud Euroopa Liidu kodanikele kui ka kõrgetasemeliste keskkonna- ja rahvatervise normide järgimise.

Juurdepääsu vesiviljelusalale on tõesti peetud üheks suuremaks takistuseks akvakultuuri arengus ning merealade ruumiline planeerimine võib selle teema käsitlemisel mängida oma osa. Tulevane vesiviljeluse strateegia hõlmab seda probleemi.

Konkurentsi madalama tootmistasemega kolmandatest riikidest võiks lahendada turu diferentseerimise abinõude, näiteks sertifitseerimise abil. Seda teemat arutatakse strateegia kujundamisel.

Üldiselt on konkurentsivõime ja innovatsioon selle strateegia kesksed teemad.

  Ioannis Gklavakis (PPE-DE). – (EL) Proua juhataja, tahaksin tänada volinikku vastuse eest.

Lubage mul ühtlasi teha järgmine märkus. Volinik, nagu te ise olete osutanud, tarbijad tahavad järjest enam süüa mereande – kala, koorikloomi ja muud sellist. Viimastel aastatel on tarbijate seas toimunud ka suur pööre mahetoodete populaarsuse suunas. Näeme, et paljud tootjad pöörduvad mahekalakasvatuse poole, mis ei tooda mitte üksnes tervislikumat toitu, vaid on ka keskkonnasõbralikum, ja see on väga tähtis kaalutlus.

Kas Euroopa Komisjon kaalub meetmete võtmist mahekalakasvatuse edendamiseks, tugevdamiseks ja toetamiseks, ning kui jah, kas te võiksite meile selgitada, mis need meetmed võiksid olla ja kuidas toetada seda väga tähtsat valdkonda, mida me soovime edendada?

  Joe Borg, komisjoni liige. − Mis puudutab küsimust kasvava nõudluse kohta, siis on kahtlemata tegemist vesiviljeluse toodete, mereandide ja tehistingimustes kasvatatud kala tarbimise suurenemisega, kasvuga kordades, ja see on kindlasti tervitatav, sest nagu me kõik teame, toimub mitmetes ühenduse vetes ja üle maailma kalavarude ülepüük. Oleme jõudnud olukorda, kus lühikeses kuni keskpikas perspektiivis on võimalik ette näha püügi suurenemist ning seepärast tuleb rahuldada kasvavat nõudlust kasvatatud kala suurema tootmise kaudu.

Selle ütlemine võib juba iseenesest tekitada probleeme eri kaalutluste suhtes, nagu näidatud minu vastuses ja samuti probleeme kalatoidu tarnimisel, kuna kalasööt ise põhineb suuresti madalama kvaliteediga, tööstusliku kala püügil, mille varusid kasutatakse samuti oluliselt suuremal määral.

Mahevesiviljeluse puhul soodustame ise selle arengut. Praktika, mida oleme rakendanud avalikus nõupidamisprotsessis, on näidanud vajadust arendada edasi mahetootmisviise ning me otsime mooduseid ja vahendeid tagamaks, et teatises, hiljem esitatavas paketis, on konkreetne viide mahevesiviljelusele: kuidas me saame aidata selle edasist soodustamist ja mis liiki meetmeid, nagu näiteks ökomärgise andmise süsteem, saab võtta tarbijate teadlikkuse suurendamiseks, et mahetoodete söömine on mõistlik. Loodame sel viisil edendada selle tähtsa tööstusharu edasist arengut.

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, volinik, oma sõnavõtu lõpus märkisite kaudselt ökomärgise andmist. Küsimus, mida ka mina tahtsin kaudselt küsida, oli see, kas meil on mingit garantiid, et mitte ainult kala päritolu, vaid ka tootmine ja tootmise kirjeldus on tarbijate jaoks läbipaistvad, nii et tarbijad teavad, kust kala pärineb ja kus see kasvatati. Siin pole küsimus niivõrd selles, kas sellel protsessil on bioloogilist väärtust, vaid pigem on küsimus päritolus. Kas selles osas on sidusaid eeskirju?

  Jörg Leichtfried (PSE). – (DE) Volinik, lisaksin sama teema kohta viivitamatult järgmist: minu poole on hiljuti pöördunud mitmed Austria tarbijakaitse organisatsioonid, eriti seoses Euroopa Liitu imporditud koorikloomadega, mis on jõudnud ka Austriasse, seoses nende koorikloomade antibiootikumide ja muude soovimatute ravimitega majanduslikul otstarbel töötlemise ilmse suurenemisega – võib-olla sellepärast, et see teeb nende kasvatamise lihtsamaks. Need ained kanduvad seejärel toiduahela kaudu edasi inimesele. Kas komisjon võtab meetmeid selle piiramiseks või takistamiseks tulevikus?

  Joe Borg, komisjoni liige. − Küsimuse puhul kala päritolu kohta tahaksin osutada kahele asjaolule. Esiteks, seoses loodusliku kala püügiga, mis seejärel tihti lõpeb tootmisahelas – loodusliku kala püügiga eelkõige kolmandate riikide, kuid ka meie endi kalurite poolt – oleme vastu võtmas määrust ebaseadusliku kalastustegevuse piiramiseks. See iseenesest tugevdab märkimisväärselt kehtivat korda, nii et ebaseaduslikult püütud kala ei lubata ühenduse turule, olgu ta siis oma algses seisundis või pärast töötlemist. See on selle asja üks külg.

Seoses vesiviljelusega otsime mooduseid ja vahendeid tagamaks, et ühendusse imporditav vesiviljeldud kala vastab vajalikele tervisekaitsenormidele ja -nõuetele, nii et meie tarbijad on kindlad, et nende tarbitud toode vastab tervisekaitse tasemele, mida kohaldame omaenda toodete juures. Just sellega tegeleb tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraat, ning on olemas ka sertifitseerimiskava tagamaks, et ühenduse turule veetavad tooted vastavad nõutavatele tervisekaitsenormidele.

Kõige sellega seotud küsimuse puhul on samuti oluline rõhutada, et otsime võimalust vesiviljelustoodetele ökomärgise andmiseks, nagu ma ennist märkisin. Kõigepealt keskendus arutelu ainult looduslikult püütud kala ökomärgistamisele, sest parameetrid on erinevad. Seal on ökomärgistamise peamine eesmärk tagada, et kala on säästvalt püütud, ja kui müüdav kala on ülepüütud, ei tohiks sellele anda ökomärgist.

Parameetrid on erinevad vesiviljeldud kala ökomärgistamise puhul, seega peaksid siin aluseks olema muud põhjused, nagu näiteks asjaolu, et kala on kasvatatud tingimustes, mis vastavad teatud keskkonna-, tervisekaitse- ja sanitaarhügieenilistele normidele. Analüüsime parameetreid ja ilmselt tuleme peagi tagasi parlamendi ette ettepanekutega, mille eesmärgiks on tutvustada ökomärgise andmise süsteemi või võimaldada selle tutvustamist või kehtestada miinimumnõuded selle süsteemi rakendamiseks.

  Juhataja. − Küsimus nr 29, mille esitas Brian Crowley (H-0416/08)

Teema: Tonnaaži suurendamise taotlemine seoses ohutusega

13. juunil 2006 tegi Esimese Astme Kohus otsuse 20 Iirimaa taotluse, milles taotleti tonnaaži osas püügimahu suurendamist seoses ohutusega, rahuldamiseks, millega tühistati komisjoni 4. aprilli 2003. aasta otsus 2003/245/EÜ⁽¹⁾ 20 püügimahu suurendamise taotluse osas. Kohus leidis, et komisjon on kasutanud kriteeriume, mida ei ole õigusnormides ette nähtud (s.o alused peavad olema vähemalt 5 aastat vanad, enne kui nad on kõlblikud tonnaaži suurendamise taotlemiseks seoses ohutusega) ning komisjon on ületanud oma pädevust.

Kõik taotlused püügimahu suurendamiseks seoses ohutusega olid komisjonile esitatud enne 31. detsembrit 2001, nagu nõutud vastavalt nõukogu otsusele 97/413/EÜ⁽²⁾ (vt artikli 4 lõige 2)

Kohus leidis, et komisjon ei ole kohaldanud seda artiklit nõuetekohaselt, lükates tagasi nende isikute taotlused tonnaaži suurendamiseks seoses ohutusega. Kas komisjon võiks kommenteerida, miks seda otsust ei kaevatud edasi ja miks edukad taotlejad peaaegu kaks aastat hiljem ikka veel ootavad komisjoni vastust, kuidas komisjon kavatseb täita kohtumäärust?

  Joe Borg, komisjoni liige. − Tahaksin tänada hr Crowleyt küsimuse eest, mis annab mulle võimaluse vastata küsimusele Esimese Astme Kohtu 2006. aasta13. juuni otsuse, mis puudutas Iirimaa taotlust suurendada kalalaevade püügimahtu ohutusalastest parandustest tulenevalt, järgse tegevuse kohta.

Komisjon otsustas mitte esitada apellatsioonkaebust Esimese Astme Kohtu 2006. aasta 13. juuni otsuse kohta. Kohus oli sedastanud, et komisjoni 2003. aasta 4. aprilli otsuse kõiki asjakohaseid teemasid ei ole piisavalt analüüsitud. Selle kohtuotsuse järgselt otsustas komisjon võtta vastu uued otsused, mille aluseks on põhjalikum analüüs ja milles antakse selgemad hinnangud igale kõnealusele juhtumile.

On õige väita, et taotlejad ootavad ikka veel komisjoni uusi otsuseid. Ometi tuleb märkida, et komisjoni teenistused on palunud Iirimaal edastada eriomast tehnilist lisateavet kõikide püügimahu suurendamise taotluste tarvis. Meeldetuletustest hoolimata saatis Iirimaa sellist teavet ainult mõne taotluse kohta.

Täielike vastuste puudumine Iirimaa poolt on edasi lükanud uut hindamist. Komisjon on praegu lõpetamas iga üksiku taotluse uut ja põhjalikku hindamist. Komisjon loodab teavitada Iirimaad oma töö tulemustest käesoleva aasta juulikuus.

  Brian Crowley (UEN). - Soovin tänada volinikku vastuse eest. Seda öeldes jääb ikkagi mõningane kahtlus, kas otsus suurendada püügimahtu seoses ohutusega põhineb suurema püügimahu automaatsel rakendamisel komisjoni esialgselt vastu võetud ebaõige otsuse tõttu, või tuleb esitada uus taotlus. Seepärast esineb mõningane lahkarvamus selle kohta, kas teavet edastada või mitte.

Ehk võiks komisjon meile selgitada, kui suur on tõenäosus saavutada positiivne tulemus uute taotlustega olemasolevate taotlejate poolt, kes tunnistati kohtu otsusega õigeks.

  Joe Borg, komisjoni liige. − Esimese Astme Kohtu otsusega iseenesest ei määratud, et taotlejatel oli õigus sisu osas, vaid et komisjon oli teinud otsuse, mille aluseks oli kõigi asjaomaste teemade ebapiisav analüüs. Tõsiasja tulemusena, et meie võetud otsus ei põhinenud küllalt tugevatel alustel, palusime Iirimaal esitada endale lisateavet, nii et saaksime rajada oma otsuse tugevamale alusele.

Kuivõrd esimene otsus tehti kõiki operaatoreid tervikuna silmas pidades, oleme palunud üksikutelt operaatoritelt individuaalset teavet. Meie tulevane otsus käib iga operaatori kohta eraldi.

Kui konkreetse operaatori kohta ei esitata täiendavat teavet, ei kujuta ma ette, et komisjoni seisukoht muutuks. Kui lisateavet esitatakse, siis me hindame seda ning kui hindamisel selgub, et see väärib toetamist, siis seda ka toetatakse. Kui lisateabest hoolimata selgub, et see ei vääri toetamist, on meie otsus ikkagi eitav.

  Juhataja. − Küsimus nr 30, mille esitas Seán Ó Neachtain (H-0420/08)

Teema: Põhja-Ameerika impordi mõju Iirimaa koorikloomapüügile

Iirimaa koorikloomapüüdjaid mõjutab nõrga dollari tõttu negatiivselt odav import Ameerika Ühendriikidest ja Kanadast. Koorikloomade hind jätkab allakäiku. Millised on komisjoni plaanid nende kalurite abistamiseks, kes on väga olulised Iirimaa kohalike rannikualade tööstuse jaoks?

  Joe Borg, komisjoni liige. − Olen kursis, et teatavate kala- ja koorikloomatoodete turg on hiljuti langenud Iirimaal ja mujal ühenduses. Mind on teavitatud, et see küsimus on põhiliselt seotud merivähi hinnaga, mis esmamüügil Iirimaal ületaks tavaliselt 15 eurot kilogrammi eest, kuid on nüüd langenud 10 eurole kilogrammi eest.

Merivähi juhtumi puhul näitavad kaubandusnäitajad ülespoole liikumist 2006. ja 2007. aasta impordis, võrreldes eelneva kuue aastaga. Kõrvutades vaatlusperioodiga 2000−2005, suurenes kogu ühenduse import Kanadast 12% võrra 2006. aastal ning 7% võrra 2007. aastal; Ühendriikide puhul suurenes import 27% võrra 2006. aastal ja 26% võrra 2007. aastal sama vaatlusperioodiga võrreldes.

Ometi toimub väga vähene otsene merivähi sissevedu Iirimaale Ameerika Ühendriikidest ja Kanadast; 2006. aastal vastavalt kokku 2,5 tonni ja 118 tonni. See ei tähenda siiski, et Põhja-Ameerika merivähid ei ole Iirimaale jõudnud teiste liikmesriikide kaudu.

Hind eurodes ei ole viimase kolme aasta jooksul langenud. Keskmine sisseveohind Ameerika Ühendriikidest ajavahemikul 2005−2007 oli 12,45 eurot kilogrammi eest; 2008. aasta esimese kvartalis hind tegelikult veidi tõusis kuni 13,6 euroni kilo eest.

Merivähi ühendusse sisseveol Kanadast on hind viimase kolme aasta jooksul pisut tõusnud ja keskmine hind ajavahemikul 2005−2007 oli 12,12 eurot kilogrammi eest. 2008. aasta esimese kvartalis hinnad tegelikult tõusid kuni 12,48 euroni, peegeldades Kanada dollari tugevust.

Eelpool öeldut arvestades ei paista, et praegune merivähi hinna langus on tugevalt seotud sisseveoga Põhja-Ameerikast. Langus võib olla sama hästi tingitud turu ebakindlusest seoses viimaste nädalate protestidega teatavates liikmesriikides.

Tingituna naelsterlingi kursi langusest euro suhtes on samuti võimalik, et Iiri tootjatele pakuvad traditsioonilistel mandri-Euroopa turgudel konkurentsi Ühendkuningriigi merivähid.

Ühise turukorralduse raames puuduvad seadusesätted merivähi hinna languse hüvitamiseks tootjatele. Siiski võiksid merivähi tootjad asutada tootjate organisatsioonid oma olukorra kindlustamiseks turul. Euroopa Kalandusfond annab rahalist toetust selliste organisatsioonide loomiseks, samuti tootekvaliteedi parandamise kavade rakendamiseks. Lisameetmetena lühiajalises ja keskpikas plaanis on Euroopa Kalandusfondi kaudu ettenähtud toetus ühiseks tegutsemiseks kalandustoodete, näiteks merivähi, propageerimisel, mis võiks aidata tekitada suuremat nõudlust ja paremaid hindu.

  Seán Ó Neachtain (UEN). – (GA) Proua juhataja, sooviksin tänada volinikku vastuse eest ja esitada täiendava küsimuse.

Nagu te teate, volinik, on kalamajandus tugevasti muutunud koos hiljutise nafta hinna kõrge tõusuga. Tahaksin küsida, kas komisjon kavatseb esitada ettepanekud rannikualade kalurite toetuseks, näiteks merivähipüüdjate ja eelpool nimetatud kalurite toetuseks, keda mõjutab koorikloomade hinna langus?

  Joe Borg, komisjoni liige. − Probleem, mis seondub nafta hinna tohutu tõusuga ja selle mõjuga kaluritele, on väga spetsiifiline ja väga eriline – ütleksin, et peaaegu unikaalne – kui asi puudutab kalandust. Seda seepärast, et meil on tegemist kalureid väga negatiivselt mõjutavate tegurite kombinatsiooniga.

Ühest küljest võib kütuse hind osakaaluna kaluri kogutulust suureneda kuni 50−60%ni tema sissetulekute kogusummast. Eriti kehtib see kaugpüügi operaatorite kohta nende hiiglapikkade reiside tõttu ja samuti pidades silmas eriomaseid kalandustegevusi, nagu piimtraalerid, mis tarbivad palju kütust.

Lisaks on veel tõsiasi, et teatavate turupiirangute tõttu ei saa kalurid suurenevaid kulusid edasi kanda järgmistele operaatoritele, kes on kaasatud kalatoodete turustamisse. Sisuliselt tähendab see, et kulude suurenemine jääb tegelikult kalurite endi kanda.

Sellele lisaks on mitmesuguseid meetmeid, mida oleme tutvustanud säästva kalanduse taassaavutamiseks, mis tähendab, et kalur ei saa püüda parandada oma tööpanust rohkem püüdes, sest suurema püügiga loob ta täiendava koormuse kalavarudele, mis võib pikas perspektiivis osutuda antiproduktiivseks. Seega on kalurid silmitsi selle hiiglasuure probleemiga.

Tegelikult esitasin täna kolledžile teatise selle kohta, mida me käsitleme edaspidise abinõuna, et tegelda kaluritega väga lühikese aja jooksul viisil, millega me anname neile abi kogu sektori ümberkujundamiseks ja erinevate kalurite eriomaste murede lahendamiseks. Selles teatises oleme visandanud rea erimeetmeid, mida võime välja pakkuda. Liikmesriikidel on võimalus otsustada koos oma kaluritega, millised neist meetmetest sobivad paremini konkreetsete kalurite olukorraga. Kas ja mil määral see on kättesaadav ka merivähipüüdjatele– seda tuleb alles analüüsida.

Siiski on kolledž mind volitanud selles küsimuses edasi liikuma. Esitan üksikasjad – meie poolt peatselt pakutava põhialused – nõukogule järgmise nädala teisipäeval Luxembourgis. Siis lähen tagasi kolledžisse muudatuste üksikasjadega, mis tuleb sisse viia Euroopa Kalandusfondi määrusesse ja muude meie poolt analüüsitavate meetmetega, näiteks võimalusega kasutada vähese tähtsusega abi. Seejärel, loodetavasti juba juuli algul, lähen komisjoni poolt vastu võetud ettepanekutega jälle nõukogusse, nii et loodetavasti juba mõne kuu pärast – sõltuvalt kiirusest, millega nii nõukogu kui ka parlament on valmis otsustama – on meil vajalikud meetmed paigas.

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, volinik, põllumajanduse küsimus mängis suhteliselt tähtsat osa Iirimaa „ei“-kampaanias. Kas kalandusega seotud probleemid, mida oleme siin arutanud, mängisid samuti rolli selles „ei“-kampaanias? Kui jah, kas komisjonil oli selle leevendamiseks kavas mingeid teavitamisalgatusi?

  Joe Borg, komisjoni liige. − Mõistan, et kalandus tõesti mängis rolli „ei“ hääle juures, sest kui vaadata tulemusi erinevates Iiri maakondades, olid tulemused eriti negatiivsed läänepoolsetel rannikualadel, kus asub suurem osa Iirimaa kalatööstusest.

Oleme olnud teadlikud tõsiasjast, et ühenduse meetmed säästva kalanduse taastamiseks mõjutavad kalureid ja nende eluolu. Kütuse maksumus kindlasti ei aidanud.

Oleme olukorra paremaks teadvustamiseks proovinud seda teemat käsitleda mitmel viisil, sealhulgas püüdes rõhutada Euroopa Kalandusfondi kasutusvõimalusi. Ise olen käinud Iirimaal paaril korral, et rääkida vahetult kaluritega. Oleme moodustanud piirkondlikke nõuandekogusid. Eeskätt Iirimaad ümbritsevatel aladel on meil Loode-Atlandi Regionaalne Nõuandekogu ja Põhjamere Regionaalne Nõuandekogu, kus kalurid ise osalevad aruteludes, mille väljundiks on otsused, mis meil tuleb teha detsembris.

Kõigest hoolimata, vaatamata tehtud jõupingutustele, oletan, et Iiri kalurite hääl referendumil oli kindlalt ja tähelepanuväärselt eitav.

  Juhataja. − Küsimus nr 31, mille esitas Marie Panayotopoulos-Cassiotou (H-0347/08)

Teema: Keskkonnakaitse edendamine ettevõtjate kaudu

Kuidas toetab komisjon keskkonnatahu lülitamist tegevuskavadesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) huvides ja nende kohanemist Euroopa uute keskkonnakaitsealaste õigusaktide nõuetega?

Millised raamid seatakse VKEdele uus keskkonnapoliitikaga loodud võimaluste kasutamisel oma tegevuse laiendamiseks?

  Stavros Dimas, komisjoni liige. − (EL) Proua juhataja, VKEd moodustavad 99% Euroopa ettevõtetest. Seega on ilmne, et nende osaluseta ei saa ükski keskkonnapoliitika olla tulemuslik.

VKEdel on suuremaid raskusi keskkonnaalaste õigusnormide järgimisel ja kasu saamisel keskkonnategevuse tulemuslikkuse suurendamisest. Paljudel juhtudel puudub neil teave, erialane pädevus, tööjõud või rahalised vahendid, mis on vajalikud keskkonnaprobleemide, ohtude ja mõjude käsitlemiseks. Just sel põhjusel on komisjon koostanud programmi, et aidata VKEdel täita keskkonnaalaseid õigusnorme. Pidades silmas VKEde ees seisvaid keerukaid probleeme, on toetusprogrammis keskkonnaalaste nõuetega vastavuse saavutamiseks (ECAP) esitatud mitmesuunaline tegevuskava.

Esiteks, õigusloome ja selle jõustamise tõhustamine ja lihtsustamine. Eesmärk on vähendada halduskoormust ja vabastada vahendeid, nii et VKEd saaksid paremini keskenduda keskkonnaalaste õigusaktide järgimisele.

Teiseks, VKEde vajadustest paremini lähtuvate ja kättesaadavamate keskkonnajuhtimissüsteemide väljatöötamine, et kaasata keskkonnaküsimused kulusäästlikult nende põhitegevusse.

Kolmandaks, sihtotstarbeline finantsabi, et edendada riigiasutuste või ettevõtluse tugivõrgustike algatusi, mille eesmärk on säästev tootmine.

See tegevuskava sisaldab täiendavaid meetmeid. Komisjon kavatseb neid kasutada mitte üksnes selleks, et tagada VKEde vastavuse saavutamine tootmisalaste õigusaktide nõuetega, vaid et aidata neil kasutada ära paremast keskkonnaalasest sooritusest tulenev rahaline kasu, näiteks energia säästmine ja parem ressursitõhusus.

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE). – (EL) Proua juhataja, tänan volinikku vastuse eest. Selline programmi väljakuulutamine on heaks endeks tegevuskavale ning loodame, et see annab konkreetseid tulemusi. Ometi meie jaoks üks küsitavus: milline vastutus pannakse riigiasutustele varustamaks VKEsid keskkonnasõbralike infrastruktuuridega, ja mil määral kuulub see teie kavasse?

  Stavros Dimas, komisjoni liige. − (EL) Proua juhataja, võimalikke tegevusviise on palju ning nende rakendamine on liikmesriikide asi. Üheks näiteks on moodustada VKEde tarvis kohalik keskkonnaekspertide komisjon, et võidelda oskusteabe puudumisega ettevõtete tasandil. See on meede, mida liikmesriigid saavad toetada. Teine meede on tõhustada teabevahetust ja suunata teavet sihipärasemalt, et täita teatavad infoaugud. Erinevat liiki õigusaktides on VKEde jaoks ka erisätted, mille me välja pakume. Üks näide on meie esitatav uus õigusakt süsinikdioksiidiga kauplemise süsteemi muutmiseks: siin on meil erisätted VKEde kohta, nagu määratletud selles konkreetses õigusaktis, et neid ei koormataks lülitamisega kauplemissüsteemi juhtudel, kus selline võimalus eksisteerib liikmesriigis.

  Georgios Papastamkos (PPE-DE). – (EL) Proua juhataja, volinik, ütlesite õigesti, et VKEd on Euroopa majanduse selgroog. Nagu me teame, mõjutab Euroopa VKEsid siiski ülemaailmne konkurents. VKEd on tundlikud konkurentsi suhtes teiste, maailma eri paigus asuvate VKEde poolt, kes harrastavad keskkonnaalast dumpingut. Kas olete nõus mõttega kehtestada roheline maks importtoodetele riikidest, kes hüplevad rahvusvahelise keskkonnakaitsealase kokkuleppe mürtsuval reklaamvankril?

  Stavros Dimas, komisjoni liige. − (EL) Proua juhataja, see on sisuliselt teema, mis ei puuduta ainult VKEsid, vaid kõiki ettevõtteid, kes osalevad sedasorti konkurentsis. See ei puuduta ainult keskkonnaküsimusi, vaid, nagu viimasel ajal palju vaieldud, ka kehtestatud piiranguid ja nendest tulenevat koormust Euroopa ettevõtetele seoses kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega. Viimasel ajal on olnud palju arutelusid; on väljendatud erinevaid seisukohti ja minu kolleeg volinik Mandelson on selgesti väljendanud komisjoni arvamust selles küsimuses.

  Juhataja. − Küsimus nr 32, mille esitas Georgios Papastamkos (H-0349/08)

Teema: Rahvusvahelised keskkonnaalased arutelud

Millised on rahvusvaheliste kliimamuutust puudutavate arutelude puudumise põhjused Kyoto järgsel perioodil ning miks on ülemaailmne keskkonnajuhtimine olnud ainult osaliselt tulemuslik?

  Stavros Dimas, komisjoni liige. − (EL) Proua juhataja, see küsimus annab mulle võimaluse teatada täpselt, kui kaugele oleme läbirääkimistega jõudnud.

Valitsustevahelise kliimamuutuse paneeli (IPCC) töö ja 2007. aasta novembris esitatud raportid ning maailma liidrite tunnistamine, et on pakiline vajadus ühiseks tegutsemiseks kliimamuutusega võitlemisel, päädis eelmise aasta detsembris Balis saavutatud kokkuleppega. EL mängis juhtivat osa kokkuleppe saavutamisel läbirääkimiste alustamiseks seoses 2012. aasta järgsete meetmetega kliimamuutuse käsitlemiseks.

ÜRO kliimamuutuse raamkonventsiooni osapooled on kokku leppinud Bali tegevuskavas. Tegevuskavas esitatakse läbirääkimiste teema, mis sisaldab nelja võtmeküsimust: kliimamuutuse piiramine; kohanemine, arvestades, et kliimamuutus on toimunud suuremal või vähemal määral ning on paratamatu aastaks 2050; tehnoloogia ja asjakohane rahastamine nii kohanemise kui ka süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise osas.

Osapooled leppisid samuti kokku, et läbirääkimised tuleks lõpule viia 2009. aasta lõpuks, pidades silmas kavandatud osapoolte konverentsi Kopenhaagenis. See annab piisavalt aega tulevase kliimakokkuleppe ratifitseerimiseks 2012. aasta lõpuks, kui lõpeb esimene Kyoto protokolli järgne periood.

Balis sõlmitud kokkuleppes võeti täielikult arvesse IPCC raporti järeldused. Selles tunnistati samuti, et on ülemaailmselt vajalik murranguliselt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, et vältida ülemaailmse temperatuuri ohtlikku tõusu. See tõus ei tohi raporti kohaselt ületada 2°C aastal 2050.

Töö on juba alanud; selles aastaks on kavandatud neli läbirääkimisraundi, millest kaks on juba toimunud ettevalmistuste raames osapoolte Poznani konverentsiks. Selle aasta osapoolte konverents on eriti tähtis olukorra hindamisel. Selle hindamise põhjal saavad järgmisel aastal alata sisulised läbirääkimised.

Läbirääkimisprotsess on eriti raske, kui peame silmas mitte ainult arutusele tulevate teemade keerukust, vaid ka pingelist ajakava teema pakilisuse tõttu. Kuni eelmise reedeni osalesid kõikide osapoolte eksperdid kõikide päevakorrapunktide aruteludes Bonnis. Kuigi saavutatud edu on piiratud, aitab see kaasa osapoolte Kopenhaageni konverentsi õnnestumisele.

Te ju teate, et käimas on arutelu G8 ja juhtivate tööstusriikide algatuse raames (juhtivate tööstusriikide protsess), mille käivitasid Ameerika Ühendriigid. EL osaleb aktiivselt, eesmärgiga avaldada positiivset mõju läbirääkimistele ÜRO kliimamuutuse raamkonventsiooni üle. Samal ajal saadab see selge signaali, et arenenud riigid jätkavad eeskuju andmist. Kooskõlas oma ajaloolise vastutusega ja ühise, kuid diferentseeritud vastutuse põhimõttega ja sellest tulenevate võimalustega võtavad nad kohustuse jätkuvalt vähendada heitkoguseid.

Igakülgse ja ambitsioonika kokkuleppe saavutamine 2012. aasta järgse kliimamuutuse kokkuleppe kohta on kahtlemata üks suuremaid ülemaailmse keskkonnakaitse ees seisvaid väljakutseid. Ometi me ei alusta lausa nullist. Peaksin mainima, et paar päeva tagasi kirjeldas Prantsuse ökoloogia ja säästva arengu minister Kopenhaageni konverentsi kui suurimat võimalust kokkuleppe sõlmimiseks planeedi tuleviku kohta.

Peame ära kasutama olemasolevaid mehhanisme, nimelt ÜRO raamkonventsiooni ja vastavat Kyoto protokolli. Viimase alusel on välja töötatud ajakohased rakendusmeetmed, näiteks kahest paindlikust mehhanismist koosnev puhta arengu mehhanism, samuti on välja arendatud IPCC teaduslikud teadmised.

Kordan, läbirääkimised saavad olema rasked, kuid vajaliku poliitilise tahte ja ühise edasilükkamatuse tunde abil võime Kopenhaagenis kokkuleppele jõuda. Terve mõistus nõuab kokkulepet Kopenhaagenis. ELi tehtav töö, Euroopa avaliku arvamuse toetus, ülemaailmselt suurenev teadlikkus, Euroopa Parlamendi toetus ja väljavaade saavutada aasta lõpuks kokkuleppe meie esitatud meetmete paketi osas ELi läbirääkimisvolituste tugevdamiseks – kõik see võimaldab meil jõuda Kopenhaagenis kokkuleppele tulemuslikuks võitluseks kliimamuutusega.

  Georgios Papastamkos (PPE-DE). – (EL) Proua juhataja, tahan tänada volinik Dimast põhjaliku ja üksikasjaliku vastuse eest.

Kas Ameerika Ühendriigid ja Hiina asuvad koostööle? Kliimamuutus peegeldab olukorda, kus „algpõhjused asuvad ühes kohas ja tagajärjed kusagil mujal“. Seega kerkib küsimus, millise seisukoha võtab EL sellisel õnnetul juhul, kui vastavalt rahvusvahelisele regulatiivkokkuleppele Kyoto-järgseks perioodiks ei soovi suure keskkonnavõlaga riigid koostööd teha. Esmane kulu on ilmne iseenesest. Tuletatud kulu – siinkohal viitan hr Verheugeni hinnangutele – oleks Euroopa ettevõtete suundumus asuda ümber riikidesse, kus on nõrk keskkonnakaitseraamistik. Kas olete selle hinnanguga nõus?

  Stavros Dimas, komisjoni liige. − (EL) Proua juhataja, alustuseks, mitte ainult hr Verheugen, vaid ka mina oleme väga mures, et ei tohiks esineda süsinikulekkeid. Seda väga lihtsal põhjusel, et kui ettevõtted paiknevad EList ümber riikidesse, kus puuduvad piirangud süsinikdioksiidi heitkoguste suhtes, ei saavutata keskkonnaalast tulemust, mida mina taotlen.

Energiamahukate ettevõtete probleem on eelkõige keskkonnaalane ja seepärast me ei peaks tekitama teatavat konkurentsiprobleemi, mis sunnib neid ümber asuma. Sel põhjusel peaksime suunama kõik oma jõupingutused rahvusvahelise kokkuleppe saavutamisele, kuna selles peitub lahendus. Rahvusvahelise kokkuleppe võtmeküsimus on küsimus sellest, mis juhtub energiamahukate ettevõtetega.

Kui sellist kokkulepet ei saavutata – ja ma ei usu, et rahvusvahelist üldsust saaks sundida sellise loogiliselt seletamatu otsuse tegemisele – on meil esitatud õigusaktides olemas kõik vajalikud sätted, et ümber kujundada CO2 heitkogustega kauplemissüsteem selliselt, et rahvusvahelises konkurentsis osalevad ettevõtted muutuvad taas konkurentsivõimeliseks. Selle tulemusena, ilma et peaksime võtma meetmeid, mis on vastuolus WTO põhimõtetega või ÜRO kliimamuutuse põhimõttega ühisest, kuid diferentseeritud pingutusest, saame anda vajalikke tagatisi, et süsiniku leket ei esine ning sellist ettevõtete rännet ei toimu.

Kordan, et meie tegevuskava peab siiski olema suunatud kokkuleppe saavutamisele. Usun, et võime heita kampa Ameerika Ühendriikidega, eriti seoses eeldatavalt uue administratsiooniga, kes asub ametisse järgmisel aastal, ning arvestades, et mõlemad kandidaadid on väljendanud oma tahet kehtestada CO2 kauplemissüsteem, vähendades heitkoguseid 80% võrra aastaks 2050 ja tegutsedes otsustavalt kasvuhooneefekti vastu koostöös ELiga. Usun, et koos võime veenda neid, kellel võib selles küsimuses olla teistsugune seisukoht, ja samuti koostöös selliste riikidega nagu Hiina. Nagu te ütlesite, Hiina mõistab täielikult probleeme, mida tema enda rahva jaoks tekitab kasvuhooneefekt ning on lubanud anda omapoolse panuse, mis küll erineb arenenud riikide omast, kuid on kasvuhoonegaaside heite tempo pidurdumine. Kõik koos võime saavutada kokkuleppe Kopenhaagenis 2009. aasta lõpul.

Usun sellesse kokkuleppesse, ning usun, et me kõik koos (ja Euroopa Parlament on selles mänginud hiiglasuurt osa), teie jätkuva toetusega, saavutame sellise kokkuleppe.

  Juhataja. − Küsimus 34 on tagasi võetud ning küsimustele 33 ja 35–44 vastatakse kirjalikult.

  Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL). – (EL) Proua juhataja, minu teadmist mööda võimaldatakse igale volinikule 20 minutit. Olen mõõtnud nende kaastööd, ja hr Dimas koos oma kolleegidega ei kasutanud sellest pooltki. Seetõttu palun, et küsimusele 33 vastataks meie otsustatud menetluse kohaselt. Oletan, et volinik ise ei ole selle vastu.

  Juhataja. − Me arvestame siin aega ja ta alustas kell 18.32. Sellisel juhul arvan, et oleme kätte saanud oma 20 minutit ning see on õiglane kolleegide suhtes, kes on esitanud küsimused volinik Barrot’le. Vabandan, kuid see on meie seisukoht. Alati on küsimuse all tasakaalu leidmine ja just seda peame täna tegema.

  Juhataja. − Küsimus nr 45, mille esitas Armando França (H-0344/08)

Teema: Frontex

Euroopa Liidu välispiiride haldamine ja liikmesriikide vaheline operatiivkoostöö kui osa Frontexist on äärmiselt tähtsad ELi julgeolekule ja võivad isegi ennetada olukordade tekkimist.

Agentuur peab olema tõhus ja saavutama konkreetseid tulemusi.

Millised katseprojektid ja õppused on kavas läbi viia 2008. aastal?

Kas Rabitiga seoses on mõni liikmesriik palunud kiirreageerimisrühmade lähetamist? Kas kiirreageerimisrühmad kasutavad piiride kontrolliks ja valveks oma varustust?

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Proua juhataja, sooviksin vastata hr Françale. Frontex agentuuri 2008. aasta tööplaan sisaldab mitmeid katseprojekte ja õppusi operatiivkoostöö ja uuringute alal. Arvestades, et see küsimus välispiiride kontrollist puudutab Frontexi volitusi, on komisjon saanud agentuurilt üksikasjaliku vastuse, mis on juurde lisatud.

Koolituse osas on Frontexil 2008. aastal kolm eesmärki. Esiteks, rakendada kogu Euroopa Liidus ühtset õppekava; teiseks, pakkuda spetsiifilisi õppusi vastavalt operatiivnõuetele; ja lõpuks, rajada piirivalvurite koolitamise Euroopa võrgustik.

2008. aastal plaanib Frontex välispiiridel läbi viia umbes 13 katseprojekti: neli katseprojekti maapiiridel, kolm merepiiridel, kolm õhupiiridel ja kolm seonduvalt tagasisaatmisoperatsioonidega. Need projektid võimaldavad meil kontrollida ühisoperatsioonide käigus kasutatavaid töömeetodeid ning kontrollida sidemeid kolmandate riikidega tagasisaatmisoperatsioonide tarvis ja reisidokumentide hankimist.

Mis puudutab RABITit – piirivalve kiirreageerimisrühmi – siis pole ükski liikmesriik veel palunud piirivalve kiirreageerimisrühma lähetamist, hr França.

Oma 13. veebruari teatises rõhutas komisjon, et piirivalve kiirreageerimisrühma lähetamisele võib lisanduda tehniline abi vastavalt Frontexi määruse artiklile 8. Järelikult on komisjon soovitanud, et agentuur peaks muutma selle sätte operatiivsemaks, ostes või liisides oma varustuse ning et ta võib kasutada tehniliste seadmete keskregistris loetletud varustust.

Kokkuvõtteks ütleksin, et Frontexi näol on meil nüüd vahend, mis tundub toimivat. Analüüsime, milliseid täiendusi saaks teha Frontexile ja selle operatsioonidele, kui tekib vajadus.

  Armando França (PSE). – (PT) Tahaksin tänada volinik Barrot’d mitte ainult vastuse eest, vaid ka üksikasjaliku teabe eest.

On kaks punkti, mida volinik võiks minu jaoks valgustada. Koostöö kolmandate riikidega on ilmselt väga tähtis, ning on ka meie jaoks ülima tähtsusega, ning tean, et katseprojektide arendamine kolmandate riikidega on komisjoni töökavas. Põhja-Aafrikaga seoses tahaksime teada, kas mõni riikidest on haaratud seda sorti katseprojekti, millele volinik viitas. Lisaks oleksin tänulik, kui volinik saaks meile rääkida Euroopa välispiiride seiresüsteemi – Eurosuri − arengukäigust, mille kohta on teatatud, et see on oluline ja vajalik täiendus Frontexile.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Hr França, et Frontex saaks anda tehnilist abi kolmandale riigile, tuleb selle eeskirju vastavalt kohandada. Praegusel hetkel puudub õiguslik alus. Usun siiski, et selleks on põhjendus, sest hakkame saama taotlusi kolmandatelt riikidelt, kellega koostööd teeme. Te nimetasite teatavaid Vahemere-riike; usun, et Frontexil palutakse osutada kõikvõimalikku tehnilist abi, kuid me pole sinnani veel jõudnud.

Mis puudutab ülejäänut, siis piiriseireks on meil, nagu teate, Schengeni infosüsteem (SIS), mis on juba arendamisel. Loodame, et see käivitub 2009. aasta sügiseks. Samuti jätkame tegelemist kõige muuga, mida saab teha piiriseire parandamiseks.

  Wiesław Stefan Kuc (UEN). – (PL) Kuna Frontex asub Poolas ja mina olen poolakas, on minu suhtumine Frontexisse üsna isiklik. Hetkel ringleb palju ebausaldusväärseid arvamusi Frontexi kohta, mis räägivad, et vahel ta töötab ja vahel mitte. Lisaksin ühtlasi, et see on suurima eelarvega agentuur. Kas te võiksite paari sõnaga kirjeldada, kas Frontex toimib ja vastab ootustele või on siiski veel palju teha selle töötamise parandamiseks?

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Arvan, et võin öelda, et Frontexi esialgne tegevus näib rahuldav, kuigi mööndavasti sõltub agentuur tõesti liikmesriikidest, kui asi puudutab tehnilist varustust, mis on vajalik tema koordineeritavate operatsioonide jaoks.

On tõsi, et see hõlmab tihtipeale väga kallist varustust, mida agentuur ei ole võimeline ostma oma piiratud eelarve tõttu. Helikopteri ostmine võrduks Frontexi aastase tegevuseelarvega, s.o 40 kuni 50 miljoni euroga. Seepärast on Frontex allkirjastanud tehnilised lepingud enamiku liikmesriikidega talle kättesaadavaks tehtud varustuse kasutamise kohta.

Oma hindamisraportis soovitas komisjon, et Frontex peaks olema võimeline ostma või liisima omaenda varustust, vähemasti teatavaid väikseid seadmeid.

See on kõik, mida hetkel võime öelda. Tänan teid tuletamast kõigile meelde, et Frontex asub Varssavis ning et ta on seal tugevalt motiveerinud inimesi. Tahaksin teid tänada seose loomise eest Frontexiga. Usun, et arvestades, mida Frontex hetkel teeb, saame hindamiste valmides näha, milliseid funktsionaalseid täiendusi saab talle teha.

  Juhataja. − Kuna esitaja ei viibi kohal, muutub küsimus 46 kehtetuks.

  Juhataja. − Küsimus nr 47, mille esitas Gay Mitchell (H-0369/08)

Teema: Terrorismivastase võitluse meetmed ja põhiõigus eraelu puutumatusele

Teeb muret, et teatavad ELi terrorismiga võitlemise, eeskätt andmete säilitamisega seotud poliitikad ei ole tasakaalus ELi kodanike põhiõigusega eraelu puutumatusele. Kas komisjon kommenteeriks, kuidas ta püüab saavutada õiget tasakaalu põhivabaduste austamise ja terrorismivastase võitluse meetmete vahel?

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Proua juhataja, ilmselt peavad kõik Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide võetud terrorismivastase võitluse meetmed arvestama põhiõigusi. Terrorismivastased abinõud või poliitikad, mis ei austa põhiõigusi, mängitakse tihti terroristidele kätte.

Andmete säilitamise direktiivis nõutakse, et liikmesriigid kohustaksid elektrooniliste sideteenuste osutajaid või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujaid säilitama sideandmeid mitte vähem kui 6 kuud ja mitte kauem kui 2 aastat. Selles direktiivis sätestatakse tähtsad kaitsemeetmed andmete väärkasutuse vastu. Direktiivis sedastatakse, et sideandmete sisu säilitamine jääb direktiivi reguleerimisalast välja. Veel sätestatakse direktiivis, et juurdepääs säilitatud andmetele tuleb määrata kindlaks iga liikmesriigi siseriiklike õigusnormidega, et need sätted peavad olema kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooniga ja peavad kindlasti järgima proportsionaalsuse ja vajalikkuse põhimõtteid.

See tähendab, et direktiivi kohaselt säilitatud andmeid ei saa kasutada liikmesriikide võimuorganid isiku eraellu sekkumiseks, välja arvatud juhul, kui see on õigustatud raskete kuritegude avastamise ja uurimise otstarbel. Direktiivis on öeldud, et säilitatud andmetele on juurdepääs ainult pädevatel siseriiklikel asutustel. Ilmselt tähendab see, et säilitatud andmeid ei saa kasutada ettevõtted või eraisikud. Asjaolu, et juurdepääs säilitatud andmetele on piiratud, tähendab ühtlasi, et neid ei saa kasutada avalikuks jälitamiseks.

Lisaks kohaldatakse kõnealuse direktiivi kohaselt säilitatud andmete suhtes ka direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris.

Kokkuvõtteks, andmete säilitamise direktiiv on oluline politsei töö tõhustamiseks ning terroristide jälgimiseks, avastamiseks ja uurimiseks, tagades samas austuse üksikisiku eraelu vastu ja isikuandmete kaitse. Komisjon kindlustab, et liikmesriigid rakendavad ja jõustavad direktiivi kooskõlas põhiõigustega.

  Gay Mitchell (PPE-DE). - Tänan volinikku vastuse eest. Volinik teab, et Briti varikabineti siseminister, endine Euroopa asjade minister David Davis loobus eelmisel nädalal põhimõtteliselt oma kohast parlamendis, seoses riigi tungimisega üksikisiku eraellu. Olgu tema tagasitõmbumise tähendus milline tahes, jagan tema väljendatud muret. Riik ei esitaks iialgi parlamendile või Euroopa Parlamendile üheainsa meetme vormis mõnd äärmuslikku asja, mida riik või Euroopa Liit soovib teha, seega tehakse seda järk-järgult. Tahan, et kõik terroristid võetaks vastutusele.

Kasvasin üles riigis, kus terroristid rüüstasid meie maad 30 aastat, kuid meil oli ka õigusriik, mis kaitses kodanike eraelu. Tahan teie käest teada, volinik, milliseid ennetavaid samme astute kindlustamaks, et isikute õigused teha äri ja elada eraelu on kaitstud.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Proua juhataja, pean tunnistama, et 15 liikmesriiki on teavitanud komisjoni oma meetmetest võtta üle andmete säilitamise direktiiv, ja komisjon on algatanud rikkumismenetluse kõikide liikmesriikide suhtes, kes ei olnud teavitanud komisjoni nendest meetmetest 2007. aasta novembri lõpuks.

Vastuseks teie küsimusele, komisjon on kokku kutsunud ekspertrühma, et aidata komisjonil analüüsida direktiivi tulemuslikkust ja saavutada teie palutud tasakaal. Komisjon esitab 2010. aasta septembris raporti, et hinnata direktiivi panust raskete kuritegude uurimisel, avastamisel ja kohtusse viimisel. Selleks uurib komisjon tõenäoliselt liikmesriikide või direktiivi alusel moodustatud töörühma esitatud tähelepanekuid.

Peame tõepoolest kindlustama, et see on kooskõlas direktiividega andmete säilitamise kohta ja andmekaitsedirektiiviga. Arvan, et isegi kui esineb andmekaitse juhuslikku rikkumist, oleme viivitamatult valmis sellest järeldusi tegema.

Usun, et oleme tõesti püüdnud täita terrorismiga võitlemise nõudeid ja ühitada see põhiõiguste kaitsega. Igal juhul pean praegu sellele keskenduma ning teen seda suure hoolega, hr Mitchell.

  Armando França (PSE). – (PT) Nagu me teame, see on küsimus võimalikust vastuolust põhiõiguste, põhiõiguste kaitse ja julgeoleku vahel. Ometi näib mulle, et see on valdkond, kus koostöö on väga vajalik.

Tahaksin volinikult küsida, millisel määral tehakse direktiivi rakendamisel koostööd liikmesriikide andmekaitseasutuste vahel seoses andmete säilitamisega. Igas liikmesriigis on spetsiaalsed riiklikud asutused ja mulle näib, et komisjoni roll on käivitada ja soodustada koostööd vastavate asutuste vahel.

Mis selles osas uudist, volinik?

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Proua juhataja, teil on õigus: peame tagama andmekaitse austamise. Igatahes peab koos meiega selle kõige üle järelevalvet teostama Euroopa andmekaitse järelevalveasutus. Teil on õigus, vajame koostööd: on olemas artikli 29 alusel moodustatud töörühm, mis ühendab erinevate liikmesriikide järelevalveasutused ja tegutseb eelkõige selleks, et veelgi suurendada austust andmete kaitsmise vastu, millele hr Mitchell juhtis minu tähelepanu.

Usun, et see koostöö on süvenev. Me kutsume seda töörühma „artikli 29 alusel asutatud töörühmaks“, sest direktiivi artiklis 29 sedastatakse, et iga liikmesriigi sõltumatud andmekaitsega tegelevad asutused peavad kohtuma. Arvan, et see on hea abinõu ja seda tuleks kasutada. See on kõik, mida saan teile öelda.

  Juhataja. − Küsimus nr 48, mille esitas Claude Moraes (H-0380/08)

Teema: Euroopa vahistamismäärus

Praegu on laialdaselt kasutusel Euroopa vahistamismäärus, et tagada kahtlustatavate kurjategijate vahistamine ja üleandmine kogu Euroopa Liidu territooriumil ning sellel on võtmeroll terrorismivastases võitluses ja rasketes kuritegudes süüdistatute kohtu alla andmises. Ometi tundus vahel määruse ümber olevat teatav õiguskindlusetus, vähemalt algstaadiumis. Briti Ülemkoja ühes varasemas raportis hoiatati, et kuni seda kindlusetust pole kõrvaldatud, ei pruugi Euroopa vahistamismäärus toimida liikmesriikide vahel täiesti tulemuslikult.

Kas komisjon võiks avaldada oma seisukohta, kui tulemuslikult on esialgsed probleemid lahendatud ja kui tõhusalt Euroopa vahistamismäärus täna toimib? Milliseid küsimusi, kui üldse, peab komisjon jätkuvalt problemaatiliseks ja kuidas ta kavatseb neid käsitleda?

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Tahaksin tänada hr Moraesi selle tähtsa teema tõstatamise eest. Euroopa vahistamismäärus on tõesti andnud märkimisväärseid tulemusi. Peamine muutus seisneb kohtulahendite vastastikuses tunnustamises, ja 32 kuriteoliigi puhul ei kehti enam teo mõlemapoolse õigusrikkumiseks tunnistamise nõue. Seega võtavad menetlused palju vähem aega.

Võrreldes venitatud väljaandmismenetlusega, mis üldjuhul kestab üle aasta, kestab Euroopa vahistamismääruse kohane üleandmismenetlus keskmiselt ainult 43 päeva. Kogu seda asja haldavad tegelikult kohtud.

Liikmesriigid kasutavad laialdaselt uut menetlust. 2006. aastal anti välja 6752 Euroopa vahistamismäärust. Määruse alusel vahistati kokku 2042 isikut ja 1892 isikut anti tegelikult üle. Enam kui viiendik Euroopa vahistamismääruse menetluse kohaselt üle antud isikutest olid täitmist teostanud liikmesriigi kodanikud.

Kui mõelda, et 2006. aastal oli praktiliselt sama palju vahistamismäärusi, kui oli 10 aasta jooksul menetlusi, on selge, et Euroopa vahistamismäärus on olnud edukas. Teatud liikmesriikide esialgsed põhiseaduslikud probleemid on ületatud.

Hr Moraes, sellegipoolest peame tunnistama, et kodanike üleandmise puhul näeme aeg-ajalt vana väljaandmismenetluse kasutamist, mis annab tunnistust säilinud usaldamatusest mõnes liikmesriigis ja teatavates kriminaalõiguse süsteemides. Arvame, et see kaob ning süsteem on võimeline optimaalselt toimima.

Võttes aluseks raamotsuse liikmesriikide õigusaktidesse ülevõtmise analüüsi, esitas komisjon 2005. ja 2007. aastal raportid Euroopa vahistamismääruse toimimise kohta. Tuli ilmsiks, et liikmesriigid on teinud teatavaid kohandusi.

Hetkel on toimumas rida vastastikuseid eksperthinnanguid, millesse on vaatlejana kaasatud komisjon. Need hinnangud valmivad 2009. aasta alguses. Just siis, hindamiste tulemuste põhjal, esitab komisjon uue raporti, milles määratakse kindlaks erinevad Euroopa Liidu tasandil käsitletavad praktikad, vead ja probleemid, et veelgi tõhustada Euroopa vahistamismääruse toimimist, kuigi mulle näib, et see jääb siiski üheks peamiseks edulooks vastastikuse tunnustamise põhimõttega seoses.

  Claude Moraes (PSE). - Volinikul on õigus öeldes, et Euroopa vahistamismäärus on sedasorti abinõu, mida Euroopa Liidu kodanikud loodavad näha justiits- ja siseasjade portfellis. On mõistlik välja astuda väga pikast väljavenitatud väljaandmismenetlusest.

Kas ma võin siiski paluda, et ta ilmutaks isiklikku huvi ja isiklikku seisukohta selle probleemi osas seoses viisiga, kuidas mõni liikmesriik on raamotsuse üle võtnud? (Komisjon on olnud selles suhtes kriitiline.) Kas ma võin paluda, et ta võtaks isikliku seisukoha tõsiasja suhtes, et mõned liikmesriigid hoiavad visalt kinni vanast menetlusest ja selle tulemusena ei ole Euroopa vahistamismäärus nii tulemuslik, kui ta olla võiks?

On olnud mõningaid väga olulisi kordaminekuid, kuid kahjuks on neid pärssinud selle direktiivi, mis võiks tulevikus olla väga tähtis direktiiv justiits- ja siseasjade valdkonnas, hea ülevõtmise ja hea rakendamise puudumine.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Hr Moraes, alustuseks tahaksin teile meelde tuletada, et kehtivate aluslepingute kohaselt puudub komisjonil pädevus algatada rikkumismenetlus liikmesriigi suhtes, kui järelevalve ja kontrollimenetluse käigus avastatakse raamotsuse ebaõige rakendamine. Sellest hoolimata võin teile kinnitada, et pööran suurt tähelepanu Euroopa vahistamismääruse rakendamisele. Justiitsfoorum, mille me muudame korrapäraseks ürituseks, on meie võimalus toetada kõikide liikmesriikide kohtunike koostööd. Samuti kasutame seda võimalust Euroopa vahistamismääruse nõuetekohase rakendamise toetamiseks. Tahaksin teid tänada selle küsimuse esitamise eest ning võin teile kinnitada, et teeme kõik, mis meie võimuses. Tahaksin lisada, et Eurojusti tugevdamine võimaldab meil paremini kasutada Euroopa vahistamismäärust.

  Armando França (PSE). – (PT) Proua juhataja, volinik, veetsin 17 aastat advokaadina kohtutes ning tunnen seega hästi olukorda Euroopa õigussüsteemis, mida üldiselt öeldes iseloomustab aeglus, äärmine aeglus. Seda peame kõik proovima lahendada.

Euroopa vahistamismäärus on väga oluline – õigupoolest ülimalt tähtis. Veelgi enam, on ülioluline, et liikmesriigid mõistaksid selle tähtsust ja võtaksid selle omaks.

Teame, et komisjonil puudub pädevus määrata karistusi, kuid ta saab galvaanida ja stimuleerida teemasid ning ma toetan täielikult oma kolleegi sõnu; ometi on veel üks väga tähtis aspekt, volinik, mis on arvatavasti teie pädevuses, ja selleks on koostöö tugevdamine politsei ja kohtuorganite vahel. On eluliselt tähtis, et politsei ja kohtu koostööd tõhustatakse liikmesriikides ning komisjoni ja Euroopa institutsioonide vahel.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Teil on täiesti õigus – Euroopa vahistamismäärus peab olema edukas, sest see tähendab vastastikuse tunnustamise süsteemi tõelist omaksvõttu. See tähendab, et siit alates hakkavad erinevad kohtuorganid usalduse õhkkonnas tõepoolest koos töötama. Seepärast peab Euroopa vahistamismääruse nõuetekohane rakendamine – mis on menetlust suuresti kiirendanud ja lihtsustanud – olema näide sellest uuest õigusest, mis peaks olema palju kiirem ja kindlasti palju lihtsamini kasutatav.

See on kõik, mida võin teile öelda. Jälgime tähelepanelikult Euroopa vahistamismääruse rakendamist, mis minu arvates on üks parimaid vahendeid, mis meil hetkel on õigusalaseks koostööks kriminaalasjades, kuid mis kahtlemata vajab veelgi täiendamist.

  Juhataja. − Küsimustele, millele ajapuuduse tõttu ei jõutud vastata, vastatakse kirjalikult (vt lisa).

  Juhataja. − Sellega on infotund lõppenud.

(Istung peatati kell 19.20 ja jätkus kell 21.00.)

ISTUNGIT JUHATAB: EDWARD McMILLAN-SCOTT
Asepresident

(1) ELT L 90, 8.4.2003, lk 48.

(2) EÜT L 175, 3.7.1997, lk 27.

13. Parlamendi koosseis (vt protokoll)

14. Linnukerede import (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni avaldus linnukerede sisseveo kohta.

  Androula Vassiliou, komisjoni liige. − Hr juhataja, 28. mail toimunud kohtumisel kolledžis arutasin oma kolleegidega põhjalikult loa andmist mikroobivastaste ainete kasutamiseks saastusest puhastava ainena linnurümpade välispinna puhastamisel. Nagu teate, kiitsid nõukogu ja parlament 2004. aastal hügieenieeskirjade määrustega heaks võimaluse kasutada pinnasaaste eemaldamiseks muid aineid peale joogivee.

Selleks et kiita heaks ained, mida kasutatakse mis tahes liiki liha saastusest puhastamiseks, nõuab kehtiv õigus positiivset, tõendusmaterjalil põhinevat järeldust komiteemenetlusega, millega näidatakse, et nende ainete kasutamine ei kujuta ohtu tervisele ega keskkonnale.

Lubage mul teile meelde tuletada, et Ameerika Ühendriigid olid juba pikka aega taotlenud nelja mikroobivastase aine heakskiitmist, kasutamiseks linnurümpadelt saaste eemaldamisel. Sellel taustal oleme palunud mitmesuguseid teaduslikke arvamusi, milles on hinnatud nelja mikroobivastase aine kasutamise ohtlikkust tervise, keskkonna ja ravimiresistentsuse seisukohast.

Erinevate teaduslike arvamuste tulemuste põhjal otsustasime esitada ettepaneku. Teaduslikud arvamused lubavad meil liikuda edasi ettepanekuga loa andmiseks, kuid mitte iga hinna eest. Teaduslike arvamuste kohaselt tuli sõnastada rida riskijuhtimise tingimusi. Käesoleva ettepaneku esitamisel on minu eesmärk väga selge: olgu tegu mis tahes äripartneriga, ei tohi ükski rahvusvaheline kohustus õõnestada toiduohutuse põhimõtteid ja ELi tarbijate tervist.

Siit ka vajadus tagada, et selliste ainete kasutamine ei asendaks kohustust järgida hügieeninõudeid kogu toiduahela ulatuses, nagu sätestatud ühenduse õigusaktides ning et selline kasutamine ei korvaks eelnevaid kehvi hügieenitingimusi. Õigupoolest on Euroopa Toiduohutusamet oma arvamuses väljendanud, et mikroobivastast töötlust võiks pidada kasulikuks vahendiks Euroopa Liidus juba rakendatavate hügieenitavade täiendamisel.

Seepärast olen kehtestanud ranged, kuid proportsionaalsed tingimused. Nende tingimuste põhjal saame tagada, et ettepanek on õigustatav rahvatervise ja ohutuse seisukohast. Meie poolt esitatud tingimused on järgmised. Esiteks, kasutatakse ainult ühte ainet. Määratakse kindlaks toimeaeg ja ainete kontsentratsioon. Linnurümbad loputatakse joogiveega. Pärast aine kasutamist ei jää lõpptootele jääke. Loputamise tõhusust kontrollitakse, et tagada jääkide puudumine. Nende tingimuste kehtestamisega kindlustame, et mikroobivastaste ainete kasutamine ei asendaks kehvi hügieenitingimusi ning et lõpptootesse ei jääks jääke.

Tahaksin samuti rõhutada, et mikroobivastane töötlemine ainult vähendab bakterite arvu, kuid ei asenda häid hügieenitavasid kui põhinõuet, mida kohaldatakse võrdselt nii kolmandates riikides kui ka Euroopas ja kohaldatakse alates linnukarjadest kuni linnurümpade töötlemiseni. Säilitame tervikliku lähenemise salmonella vähendamisele tootmisahela kõikides etappides: söödas, farmis ja tapamajas.

Ettepanekus nähakse veel ette asjakohane märgistamine. Nagu muude lubatud ainete, näiteks lisaainete puhul, on tarbijal õigus saada teavet. Seega pakume välja kaks alternatiivset kirjeldust. Asjakohased keskkonnakaitselised ravimeetmed väljavoolava reovee kvaliteedistandardite osas, nagu esitatud keskkonna peadirektoraadi poolt. Need sisaldavad tapamajade reovee kogumise ja töötlemise tingimusi.

Lõpuks viimane, kuid mitte tähtsusetu asjaolu: ettepanekus nähakse ette hindamine kahe aasta jooksul alates loa andmise kuupäevast, mis võimaldab andmete edasist kogumist toidukäitlejatelt ainete kasutamise kohta, nii et saaks käsitleda teaduslikke küsimusi ravimiresistentsuse kohta. See hindamine asetab tõestamiskoorma pigem toidukäitlejatele, kui komisjoni teadusüksuste õlgadele.

Arvestades öeldut, kui 2. juunil esitati ettepanek toiduahela ja loomatervise alalisele komiteele, väljendasid 26 liikmesriiki eitavat suhtumist ja üks loobus hääletamisest. Komisjon edastab nüüd ettepaneku ministrite nõukogule otsustamiseks.

Te küsite, miks ELi sisemisest vastuseisust hoolimata komisjon jätkas selle ettepanekuga. Esiteks sellepärast, et õiguslikus raamistikus nähakse ette võimalus selliste ainete heakskiitmiseks. Teiseks sellepärast, et on esitatud heakskiitmise taotlus, mida ei saanud jätta vastuseta, arvestades ka meie rahvusvahelisi kohustusi. Ja lõpuks seepärast, et teaduslikud arvamused on näidanud, et võiksime kaaluda loa andmist, kui seda toetab kõrvalt rida rangeid tingimusi, nagu meie puhul. Seepärast pidi komisjon täitma oma institutsioonilisi ülesandeid ja esitama ettepaneku.

See, mis edasi toimub, on osa otsustusprotsessist. Selles suhtes olen hästi tähele pannud teie vankumatut seisukohta. Nüüd palutakse nõukogul avaldada arvamust ettepaneku kohta. Nagu te teate, kui liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamus on ettepaneku vastu, ei võeta seda vastu, seega näeme lõpptulemust Prantsusmaa eesistumise ajal.

  Robert Sturdy, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Hr juhataja, volinik ütles, et see keemiline kloor ei ole ohtlik. Miks on sel juhul Euroopa Liidus keelatud selle kasutamine tibude peal?

Teiseks, volinik, ütlesite, et meil on kohustusi Ameerika Ühendriikide ees. Oleme osalised WTO läbirääkimistel ja WTO liikmed, kuid – parandage mind, kui eksin –Ühendriikidest tulev kanaliha ei ole keelatud, tingimusel, et see vastab ELi normidele. Miks me siis ikkagi kehtestame Euroopa Liidus õigusakte, kui me tegelikult raiskame oma aega?

Oleme just heaks kiitnud raporti ohutu vee direktiivi kohta. Oleme tekstist välja arvanud rea kemikaale ja siin me nüüd oleme, toomas tagasi kloori. Te märkisite õigesti 2. juuni kohta, et hääletuse tulemus oli 26 häält ühe vastuhääle vastu. See üks, kes hääletamisest loobus, oli Ühendkuningriik. Pidage meeles, et Ühendkuningriiki valitseb kaubahallide saamahimu ja pakun, et põhjus, miks Ühendkuningriik loobus hääletamast, oli kaubahallide avaldatud surve odava toidu järele. Arvan, et tegelikkuses on sellel kahjustav mõju.

Ütlete, et toodetele ei jää jääke. Volinik, kas saate panna täiesti siiralt käe südamele ja öelda, et olete võimeline seda kontrollima, sest minevikus on meil olnud probleeme ELi sisse veetud toodetega? Mina koostasin raporti Euroopa Liitu sisseveetavas ja Euroopa Liidus toodetavas toidus sisalduvate kemikaalide kohta, ja meil on tõsine tegu nende kontrollimisega.

Arvan, et olete minemas suurele riskile ja seda mitte üksnes rahvatervise osas. Meil ei ole tegemist kaubandusküsimusega – see on küsimus rahvatervisest, rahva usaldusest toote vastu. Viimane asi, mida soovime, on rahva usalduse kadumine Euroopa Liidu ja siin toodetava toidu vastu.

  Anne Ferreira, fraktsiooni PSE nimel. – (FR) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, kõigepealt tahaksin tänada parlamendiliikmeid, kes aitasid kaasa selle resolutsiooni ettevalmistamisele. Tahaksin rõhutada, et seda toetavad kõik fraktsioonid. Millest selline üksmeel? Kahtlemata seepärast, et see peegeldab meie rahulolematust komisjoni suhtumise ja lähenemisega, mis tuleneb demokraatia eitamisest, mille tunnistajaks Euroopa Parlament on selles küsimuses juba nädalaid olnud.

Komisjoni otsustavus mitte arvestada parlamendiliikmete ja ekspertide arvamust klooriga töödeldud kanaliha sisseveo küsimuses on tõesti hirmutav. Jah, hr Verheugen vastutab läbirääkimiste eest oma Ameerika Ühendriikide kolleegiga, et edendada kaubandust kahe regiooni vahel, kuid kas ta võib seda teha Euroopa tervishoiunorme ohverdades? Kuidas saab komisjon anda rohelise tule sedasorti eelnõule, tehes ettepaneku üksnes kohustusliku märgistamise ja sätete läbivaatamise kohta 2 aasta möödudes ja nii edasi? Kas komisjon võib selgitada, miks ta pärast tunnistamist, et tal puudus teave nende ainete kohta, ei asu ettevaatlikule seisukohale? Viidete puudumine Ühendriikide haiguste tõrje ja ennetamise keskuse (CDC) järelduste suhtes on samuti kummaline, sest mõni nädal tagasi avalikustas see salmonella, listeeria ja muude bakteritega saastumise ja nakatumise tõusu. Miks peaksime importima meetodit, mida ei ole veel katsetatud ega kontrollitud?

Veel üks tähtis punkt, mida meeles pidada, on see, et Euroopa toiduohutust käsitlevate õigusaktide rakendamine nõudis aastatepikkust tööd ja koostööd tööstusharu asjatundjatega, kes nõustusid investeerima, täitmaks Euroopa kodanike ootusi. See lähenemine, mis hõlmab kogu toiduahelat, on kõige jätkusuutlikum moodus patogeenide taseme alandamiseks. See oli meie tehtud valik, ja kas te tõesti arvate, et saab rajada usalduslikku suhet ning kindlat ja usaldusväärset partnerlust, kui me ei suuda taaskinnitada omaenese põhimõtteid ja väärtusi oma Ühendriikide partneritele? Mul on veel üks küsimus: kas importkauba kohta kehtivad samad reeglid, kui Euroopa linnuliha suhtes?

Lõpetuseks, lõpetan oma sõnavõtu osutades, et see otsus on üha mõistetamatum, arvestades, et Euroopa Komisjon on otsustanud anda vasturünnaku WTO-le selle vaidluste lahendamise organi otsuse pärast hormoonidega töödeldud loomaliha kohta. Arvan, et tarbijate hulgas, kes on tunnistajaks sellele risti vastupidisele seisukohale, valitseb tohutu segadus ja arusaamatus. See tõesti seab küsimuse alla Euroopa Komisjoni võetud poliitilise liini toidu kvaliteedi ja ohutuse suhtes.

Euroopa Liidu Nõukogu avaldab peatselt oma arvamuse komisjoni ettepaneku kohta. Palume tal võtta arvesse parlamendi ning toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee seisukoht: seada tervis kaubandusest tähtsamaks.

  Bart Staes, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (NL) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, võin ainult toetada hr Sturdy ja pr Ferreira sõnu. Tegelikult ma ei mõista, miks komisjon soovis nii tungivalt esitada need ettepanekud 28. mail. Surve Ameerika Ühendriikide poolt pidi olema tohutu. See surve on majanduslikku laadi. Ühendriigid on kaotamas turgu Euroopa Liidus – sealhulgas ehk uutes liikmesriikides, kes ühinesid 2004. aastal.

Mida panen tähele kõikide läbiviidud uuringute juures? Panen tähele, et Ühendriikide lähenemine mikroobivastaste ainete kasutamisele ei ole päris tõhus. Salmonella või kampülobakteriga saastumise juhtude arv ei ole vähenenud. See-eest on meie lähenemine väga tulemuslik. Meil on „farmist kahvli otsa“ lähenemine, mis hõlmab iga etappi tootmiskäitisest kuni tarbija söögilauale. Alates komisjoni 2000. aasta valgest raamatust oleme vastu võtnud rangeid õigusnorme toiduainete kohta. Ma ei taha näha nende õõnestamist.

Seda ei taha ka põllumajandustootjad, kuna nad on panustanud sellesse lähenemisse. Nad ei soovi ebaausat konkurentsi konkurentidelt teises maailma otsas. Pealegi ei ole nad üksi; neid toetavad tarbijate ja keskkonnakaitsjate liikumised. Seepärast paluksin volinikul veelkord mõelda ja võtta see ettepanek tagasi: ta ei leia sellele toetust ei nõukogus ega selles parlamendis.

  Janusz Wojciechowski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Hr juhataja, fraktsiooni Liit Rahvusriikide Euroopa eest nimel toetan täielikult esitatud resolutsiooniprojekti. Jagan täielikult resolutsiooniprojektis sisalduvate ettepanekute sisu. Selles dokumendis on tõstatatud väga tähtis teema. Oma aruteludes põllumajanduse, kuid ka rahvusvahelise kaubanduse olukorra üle oleme mitmel korral nõudnud põhimõtte austamist, et nõuded peavad olema ühesugused Euroopa Liidu tootjate ja nende isikute jaoks, kes toovad oma tooteid Euroopa turule. Seda põhimõtet üldiselt ei järgita, ja eelkõige ei järgita seda põllumajandusliku tootmise alal. Peame kindlalt nõudma sellest põhimõttest kinnipidamist. Ei saa jätkuda kord, kus Euroopa Liidu tootjatelt nõutakse teatud normide järgimist ja teistsuguste normide järgimist nendelt, kes veavad oma toodangut Euroopa turule.

Linnulihatööstuse olukord on väga keeruline mitmes Euroopa riigis. Minu riik, Poola, on üks nendest. Mul on olnud võimalus isiklikult osaleda paljudes vastavasisulistes aruteludes. Linnukasvatajate organisatsioonid on juhtinud tähelepanu ebavõrdsetele konkurentsitingimustele, ning et Euroopa turul on ebavõrdne konkurents, võrreldes teiste riikidega maailmas. Mul on hea meel, et see algatus tehti, sest just selles suunas tuleb soodustada võrdsete konkurentsitingimuste loomist, mida nõuab elementaarne õiglus. Seepärast toetan seda resolutsiooniprojekti.

  Konstantinos Droutsas, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (EL) Hr juhataja, keelu tühistamisega linnuliha sisseveole Ameerika Ühendriikidest näitab Euroopa Komisjon veel kord, et seab rahvusvaheliste toiduettevõtete huvid kõrgemale inimeste ja töötajate tervisest.

Aastakümneid on Ameerika Ühendriigid utsitanud takka hormoonidega töödeldud liha sissevedu. Nüüd teeb ta sama oma kanalihaga. Eelmistel aastatel oli keelu aluseks kloori ja kastmes kana põhjustatud oht. Teadusringkondade arvates ohustab klooriga töödeldud kanaliha tarbijate ja tapamaja töötajate tervist ja tekitab ohtlikku jäätmematerjali kantserogeensete jääkidega.

Ameerika Ühendriikides kasutatavad ained ei ole nähtavasti lakanud olemast kantserogeensed, samuti nagu teadusringkonnad ei ole meelt muutnud. Seega tekib küsimus, mis on viinud komisjoni niikaugele, et ta on järgi andnud Ühendriikide ja rahvusvaheliste ettevõtete survele ja mida ta saab vastutasuks selle muutunud seisukoha eest?

Toidutootmisahel on järjest enam rahvusvahelise toiduettevõtete surmahaardes. Vaid mõned päevad pärast mineraalõlidega segunenud päevalilleõli skandaali ja avastust, et õigusaktidega on lubatud õli vedu samades mahutites, mida kasutatakse tervisekahjulike vedelike veoks, teatas Euroopa Komisjon silma pilgutamata keelu tühistamisest klooriga töödeldud kahaliha suhtes.

Üks toiduskandaal järgneb teisele. EL nihutab kontrollimise vastutuse neile, keda tuleks kontrollida; ta ütleb lahti oma kohustustest, sarnaselt liikmesriikide valitsustega; ta veeretab vastutuse tarbijatele põhjendusega, et neil on õigus valida, tingimusel, et tooted on märgistatud.

Töötajad nõuavad nõuetekohaselt kontrollitud tervislikku toitu taskukohaste hindadega. Töötajate, nende organisatsioonide ja teadusringkondade vastuseis keelu tühistamisele peab kohustama komisjoni oma otsust läbi vaatama. Keeld tarvitada klooriga töödeldud kanaliha peab jätkuvalt säilima.

  Daniel Caspary (PPE-DE). - (DE) Hr juhataja, daamid ja härrad, üleatlandilise kaubavahetuse väärtus on hetkel umbes 600 miljardit eurot aastas. Nüüd teeb komisjon ettepaneku, et me avaksime turu linnulihale, mida on kloorilahuses desinfitseeritud. Ütlen kindlalt: tunnen suurt kahetsust, et komisjon ei ole suutnud lõpuks nõuda – ja saavutada – meie kloorimata linnuliha turulepääsu Ameerika Ühendriikides. Siiski tahaksin öelda, et põhimõtteliselt toetan komisjoni ettepanekuid, sest teadusekspertide raportid on otsustava tähtsusega. Euroopa Toiduohutusamet esitas väga veenva eksperdiarvamuse; me ei nõua täiendavaid eksperdiarvamusi.

Siin, teisel pool Atlanti, ei soovi keegi riskida inimeste tervisega toidu kaudu, kuid kui Ühendriikides kasutatavate ainete puhul on tõesti kahtlusi, siis küsin endalt, miks need ained on lubatud siin Euroopa Liidus loomasööda, joogivee ja muude toiduainete lisaainetena?

Tean, kui suurt tähtsust omistavad paljud ELi liikmesriigid toidu kvaliteedile ja toiduohutusele, ja täiesti põhjendatult. Näiteks, mis oleks Prantsusmaa ilma oma coq au vin-ita? Seda Prantsusmaalt eksporditavat maailmakuulsat toodet valmistatakse Ühendriikidesse viimiseks samuti klooritöötlusega, vastavalt Ameerika meetodile. Ilmselt on see meetod nii hea, et seda peetakse sobivaks Euroopa kvaliteettoodete väljaveol.

Minu vaatevinklist on see üsna ebaaus arutelu. Komisjon on esitanud kindlad ettepanekud Euroopa tarbijate ohutuse tagamiseks. Usun, et eelkõige peab selge ja nähtav olema märgistamine, et tarbijad tõepoolest teaksid, mida nad ostavad; kuid ka mina tean, et tarbijad valivad niikuinii Euroopa linnuliha.

Kutsun siiski kõiki üles lõpetama enda peitmine oletatavate keskkonna- või tervisekaitse argumentide taha ja selgesti välja ütlema, millega meil on tegelikult tegemist. See on aususe küsimus ja ausus poliitikas on elutähtis, eriti kui kõne all on mõne teema arutamine Ühendriikide-taolise sõbraga.

  Francisco Assis (PSE). – (PT) Mõistan vajadust parandada kaubandussuhteid Ameerika Ühendriikidega ja sellega seoses tahaksin õnnitleda komisjoni selles valdkonnas tehtud töö puhul. Siiski on jäänud mõningad “ohutuspiirid“ ja üks neist on Euroopa tootjate ja tarbijate õigustatud huvide kaitsmine. Arvan, et antud konkreetsel juhul oleme olukorras, kus neid jooni ilmselgelt eiratakse.

Siin on kaks erinevat kontseptsiooni, võibolla isegi kaks vastandlikku kontseptsiooni, mis on seotud tervisekaitse ja keskkonnakaitsega. Euroopa vaatevinklist on põhimureks ohutuse tagamine kogu toiduahela vältel. Ameerika vaatenurgast on eesmärgiks teemaga tegeleda ainult protsessi lõppstaadiumis.

Me ei saa maha salata oma tõekspidamisi, harjumusi ja norme selles valdkonnas, ning me ei tohi üksnes taotleda nende järgimist Euroopas, vaid peaksime hoopis püüdma neid üle kanda rahvusvahelisele areenile. Euroopa Liit seisab väga ebakindlal pinnal, kui ta seoses oma normide viimisega rahvusvahelisele tasandile loobub tagamast, et neid norme kaitstakse Euroopas.

Just seepärast usun, et on oluline rõhutada vajadust kindla vastuseisu väljendamiseks komisjoni ettepanekule selles küsimuses.

Vaekausil on olulised teemad, mis on seotud keskkonnakaitsega, rahvatervisega ja Euroopa tarbijate põhiõigustega. Samuti on need seotud Euroopa tootjatega, kuivõrd Euroopa tootjad on pandud neid norme järgima ja on viimastel aastatel pidanud tegema tähelepanuväärseid investeeringuid kindlustamaks, et nad neid nõudeid täidavad. Nüüd äkki jäetakse nad täiesti võimetuna seisma vastu konkurentsile sellel tasandil.

Seepärast on ka meie seisukoht, ausa ja õiglase konkurentsi nimel, et Euroopa Liidu põhimureks peab saama Euroopa tootjate kaitsmine. Seda silmas pidades ja seadmata kahtluse alla jõupingutusi kaubandussuhete parandamiseks Ühendriikidega (mis on Euroopa Liidu jaoks elutähtsad), arvan, et see ettepanek on halb ja ma loomulikult tahaksin väljendada oma toetust resolutsiooni ettepanekule.

  Frédérique Ries (ALDE). – (FR) Hr juhataja, volinik, otsus tühistada klooriga töödeldud kanaliha Euroopa Liitu sisseveo keeld peaaegu kõikide suhtes on tõeline õpikunäide selle kohta, mida komisjon, kes peaks kaitsma Euroopa kodanike suuremat avalikku huvi, enam ei saa ja enam ei tohiks teha.

Nagu kõik toidusektorid, on linnulihatootjad, ja eriti kanalihatootjad teinud viimastel kümnenditel meeletuid jõupingutusi. Nad on investeerinud suuri summasid normide täitmiseks ja nad peavad järgima vähemalt 70 määrust, direktiivi ja muud Euroopa otsust.

Nagu me teame, on sektoris äge Euroopa-sisene konkurents, kuid konkurents ka Brasiiliast ja Ameerika Ühendriikidest. Kas peaksime meelde tuletama, kuna keegi pole seda veel nimetanud, linnugripi puhkemist Euroopas – see oli kõigest kolm aastat tagasi – kui linnuliha tarbimine langes enam kui 20% võrra? Miks peaksime praegu allutama selle sektori moonutatud konkurentsile seoses Ühendriikide farmeritega, kellele kuidagi ei laiene samad tervisekaitse ja -ohutuse piirangud?

Selle lühikese ülevaate eesmärgiks on rõhutada teema olemust. Võibolla ei ole see keskkonna ja tervishoiuga seonduv küsimus või vähemasti olen kuulnud inimesi nii ütlemas. Sooviksin saada rohkem selgitusi ja uuringuid antud valdkonnas.

Meie keeldumine, volinik, on sisuliselt tööstuse ja kultuuriga seonduv otsus, ja lõppkokkuvõttes poliitiline.

See on kultuuriga seonduv otsus, sest eurooplastel on õigus valida oma toidumudel; nagu teame, on nad väga kinni oma kommetes ja mitmekesisuses, nagu Prantsuse põllumajandusminister Michel Barnier meile hiljuti meelde tuletas.

Teiseks, see on tööstusega seonduv otsus. Olen juba nimetanud Euroopas järgitavaid tootmisviise, õigusnorme ja kõrgeid standardeid. Hea kaubandustehing peab ühtlasi olema aus. Komisjon ei suuda meid veenda, et 300 000 tonni klooriga töödeldud kanaliha sissevedu, hüvitist maksmata, on hea uudis Euroopa linnulihatööstusele.

Lõpuks on see poliitiline otsus. Jõuan nüüd asja tuumani, sest eelkõige on see usalduse küsimus: usaldus tootjate vahel ja tarbijate usaldus. Arvestades hetkel valitsevat õhustikku, kas komisjon tõesti lubab endale – ja ma olen lõpetamas, hr juhataja − nõukogu, parlamendi, kohalike ettevõtjate ja suure arvu oma liikmete arvamuse põlastamist? Arvan, et juba selle küsimuse küsimine on iseenesest vastus.

  Carl Schlyter (Verts/ALE). - (SV) Tänan teid, hr juhataja. Euroopa Toiduohutusameti ülesanne on välja selgitada, kas miski on ohtlik. Komisjoni ja parlamendi ülesanne on teha kindlaks, kas miski on kooskõlas avaliku korra põhimõtetega, näiteks hea loomakasvatustavaga, et mitte tarbijaid eksitada, ja ühtlasi säilitada kõrge keskkonnakvaliteet kooskõlas ettevaatuse põhimõttega. Niisiis on see ettepanek ebaeetiline ja mittekohane ja ebasoovitav kanaliha töötlemise viis. Lisaks on toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee astunud peaaegu ühehäälselt välja selle meetodi vastu. Lisan veel ühe mõõtme: petturid on pikka aega kasutanud linnuliha klooriga töötlemist sellele roosama ja värskema välimuse andmiseks. Kas peame eelistama pettureid põllumajandustootjatele, kes on olukorra parandamiseks investeerinud miljoneid, vähemasti minu kodumaal?

Mõnedest silditamise eeskirjadest pole kasu, eriti sellistes kohtades nagu restoranid.

Pöörake see nüüd võiduks, võtke ettepanek tagasi ja tegutsege edasi parlamendi ühehäälsuse ja nõukogu ühehäälsuse alusel ning öelge Ameerika Ühendriikidele: ei, teie meetodid on meile vastuvõetamatud.

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). – (PL) Hr juhataja, volinik, tõustes rääkima arutelus linnuliha sisseveo üle ELi turule, tahan teie tähelepanu juhtida kolmele teemale.

Esiteks, Euroopa Liidus toodetud põllumajandussaadused peavad vastama väga rangetele keskkonna-, sanitaar- ja tervisekaitsenõuetele, ja nende nõuete täitmine suurendab märkimisväärselt tootmiskulusid, muutes seega Euroopa põllumajandustooted hinna poolest maailma turgudel suhteliselt konkurentsivõimetuks. Teiseks, olukorda arvestades tuleks Euroopa Komisjoni ettepanekuid määruste muutmiseks, mille tulemusena lubatakse klooriga töödeldud linnuliha sissevedu Ameerika Ühendriikidest, käsitleda kui täiesti vastuvõetamatuid, eriti Euroopa tarbijate jaoks. Kolmandaks ja lõpuks, tuleks juhtida tähelepanu, et Euroopa Komisjoni vastavasisuline ettepanek arvatakse olevat liidu poolt teatavat sorti erižest, mille eesmärgiks on tagada hea õhkkond läbirääkimiste toimumiseks ja sõbralikemate kontaktide soodustamiseks enne juunikuist tippkohtumist Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel.

Pooldan soojemate suhete loomist, kuid parem, kui see ei toimuks paljude ELi kodanike tervise hinnaga.

  Georgios Papastamkos (PPE-DE). – (EL) Hr juhataja, ELi liikmesriikide eksperdid on peaaegu ühehäälselt välja astunud komisjoni ettepaneku vastu tühistada keeld klooriga töödeldud linnuliha sisseveo suhtes.

Selline import, isegi komisjoni väljapakutud tingimustel, on vastuolus Euroopa kodanike vankumatu nõudmisega ohutute, kvaliteetsete, kõrge toiteväärtusega toodete turustamise järele.

Euroopa linnukasvatussektor on investeerinud suuri summasid vastavuse saavutamiseks liidu range reguleerimisraamistiku nõuetega, mis kehtivad kogu toiduahela lõikes, alates tootmisest kuni turustamiseni. Peale kõige muu on uurimise all Euroopa linnukasvatussektori konkurentsivõime, ja me teame, et komisjoni ettepanek väljendab USA huvide toetamist atlandiüleses majandusnõukogus.

Rahvusvahelise kaubanduse komisjoni liikmena põhiliselt pooldan erimeelsuste kaotamist kaubanduspartnerite vahel. Siiski ei saa ma mingil juhul nõustuda lahendustega, mis ohustavad kodanike tervist ja mõjutavad ebasoodsalt Euroopa toidumudelit. See kehtib nii arutusel oleva teema kohta kui ka Euro-Atlandi vaidluse kohta, mis seisab ees WTOs ja puudutab geneetiliselt muundatud organismide sissevedu.

EL peab kinni pidama rangetest eeskirjadest toidu kvaliteedi, hügieeni ja ohutuse kohta. Oleme vastu nende eeskirjade igasugusele lõdvendamisele. Me vajame hoopis rahvusvaheliste standardite ja tootmismeetodite karmistamist.

Seepärast kutsume nõukogu üles säilitama keeldu klooriga töödeldud linnuliha sisseveole.

  Rosa Miguélez Ramos (PSE). – (ES) Hr juhataja, volinik, Euroopa linnukasvatus koos teiste loomakasvatussektoritega on läbimas rasket ajajärku. Sellel taustal on seda üllatavam, et komisjonil on olnud nii kiire palve esitamisega Euroopale, et lubada oma territooriumile sisse vedada linnuliha, mida on töödeldud klooritud toodetega; see on palve, mis näib olevat üksnes ja ainult suunatud Ameerika Ühendriikide ärihuvide ja püüdluste rahuldamisele.

Mul ei ole vaja teile meelde tuletada, et Euroopas ei saa linnukasvatussektor mingit otsetoetust ühise põllumajanduspoliitika raames, hoolimata tõsiasjast, et alates 1997. aastast ei ole meie tootjatel lubatud kasutada neidsamu aineid, mida komisjon nüüd tahab seadustada, ja lisaks on tootjad allutatud põhjalikule kontrollile kogu tootmistsükli vältel, et takistada bakterite arengut ja saavutada vastavus ühenduse kõrgete hügieenistandarditega.

Kolmandate riikide tootjate puhul on komisjon seisukohal, et klooripesust üksi on enam kui küll, ja minu arvates tähendab see, et meie tootjate tehtud pingutused on ja on olnud täiesti asjatud.

Vabandage minu väljendust, kuid pole võimalik, et meie oleme nii rumalad ja nemad on nii targad. Minu arvates peame olema selle komisjoni taotluse vastu.

  Esther de Lange (PPE-DE). – (NL) Hr juhataja, oleme selle arutelu jooksul juba väga–väga palju kuulnud ja ma kindlasti ei tahaks seda kõike korrata, kuid arvan, et siin on kaalul kaks põhiküsimust.

Esimene on aus konkurents – ühetasane mänguväljak – Euroopa tootjate ja kolmandatest riikidest pärit tootjate vahel. Euroopa reeglite kohaselt on Euroopa linnukasvatussektoris investeeritud miljoneid eurosid salmonella ja muude saasteainete tihendatud kontrolliks kogu tootmistsükli lõikes. Loa andmine nõuetele mittevastavatele toodetele ähvardab ausat konkurentsi, mis peaks olema meie kaubanduspoliitika tähtsaim põhimõte. Nagu öeldakse, mis kõlbab ühele, peab kõlbama ka teisele. Kui me nõudsime seda hiljuti Brasiiliast tuleva liha suhtes, peame seda nõudma ka Ühendriikidest veetava kanaliha suhtes.

Teine on ettevaatlikkuse põhimõte. Raportid selle meetodi tagajärgede kohta nii tervisele kui ka keskkonnale tekitavad ikkagi asjakohaseid kahtlusi. Komisjon ettepanek seadustada see kaheks aastaks, millele järgneb läbivaatamine uute andmete põhjal, on muidugi täielikus vastuolus selle ettevaatlikkuse põhimõttega. Kõigepealt vajame selgust ohutuse suhtes ja seejärel arutelu, mitte vastupidi. Isegi mõte Ühendriikidest pärit klooriga töödeldud linnuliha märgistamisest on vastuvõetamatu, kuna siinsete ja sealsete põllumajandustootjate vahele jääb põhjalik erinevus ja pealegi pääsevad töödeldud tooted tõenäoliselt sedasorti silditamisest. Nende töödeldud toodete hulka kuuluvad märkimisväärsed kogused kanapulkasid ja säärekonte, mida täna õhtul tarbivad teleri ees Hollandi, Rumeenia, Prantsuse ja Itaalia jalgpallifännid.

Seepärast tahaksin lõpetada üleskutsega komisjonile jääda kindlaks neile kahele peamisele Euroopa põhimõttele – ühetasane mänguväljak ja ettevaatlikkuse põhimõte – et austada suure enamuse soove korralduskomitees ja selles parlamendis, loobudes sellest õnnetust ettepanekust.

  Esther Herranz García (PPE-DE). – (ES) Hr juhataja, volinik, nüüd tahab Euroopa Komisjon lubada Ameerika Ühendriigist pärit, pleegitajaga töödeldud kanaliha; veelgi enam, ta tahab, et me sellega kurtmata nõustuksime, et parandada kaubandussidemeid Ühendriikidega.

Euroopa Komisjoni kergemeelsus selles küsimuses on vägagi vastuolus tõsidusega, millega ta toodab uusi ettepanekuid toiduohutuse kohta, millega kehtestatakse kohati nii palju piiranguid ühenduse tootjatele, et vahel pole neil enam otstarbekas tegevust jätkata.

Komisjon kaotab sedasorti ettepanekuga tarbijate ja avaliku arvamuse usalduse ja ma ei arva, et peaksime järele andma liikmesriikide survele, Ühendriikide kaubandussurvele, isegi kui Euroopa Komisjon palub meil seda teha.

2008. aasta jaanuaris Ühendriikide ajakirjas Consumer Report avaldatud uurimus avalikustas, et võrreldes 2003. aastaga on mikroobivastaselt töödeldud tibude zoonooside esinemus Ühendriikides suurenenud 70% võrra. Samuti on nakatunud inimeste puhul suurenenud mikroobide vastupanuvõime antibiootikumide toimele.

Samal ajal oli Euroopa Liidus tibude zoonooside esinemuse langus, ilma et oleks kasutatud Ühendriikide meetodeid.

Euroopa Liit täidab oma kohust, sest ta kontrollib zoonoose tootmistsükli algusest ja ta kohaldab põhimõtet „ennetus on parem kui ravi“, mida ta järgib rangelt, väga kõrge kuluga Euroopa Liidu tootjate ja tööstusharu jaoks.

Zoonooside vastase võitluse konkreetsel juhtumil üllitati 2003. aastal väga range määrus, millega suurendatakse järelevalvet inimesele edasikanduvate haiguste üle ja millele elu sisse puhumine võttis väga palju aega.

Selle määruse rakendamise tulemus on nende haiguste esinemuse langus. Euroopa tootjad ja Euroopa linnukasvatustööstus üldiselt peavad täitma neid eeskirju, sest kui nad seda ei tee, võib neid karistada.

Miks ei võiks jätkata Ühendriikide tootjate ranget jälgimist?

  Françoise Grossetête (PPE-DE). – (FR) Hr juhataja, see klooriga töödeldud kanaliha küsimus illustreerib lõhet, mis kahjuks laiutab Euroopa Komisjoni ja kodanike vahel, kes loodavad Euroopat usaldada. See on hoop meie toidupoliitikale koos oma kõrgetasemelise tarbijakaitsega. Puudub täielikult vastastikune mõistmine.

Meie põllumajandustootjate jaoks, kes on teinud tohutuid jõupingutusi tootmise täiustamiseks, ja meie tapamajade jaoks, kes peavad täitma ranged eeskirju, on see ebaaus konkurents. Kõik maksab raha, ja seega on konkurents ebaaus. Sellega võimaldatakse odava kanaliha toomine Euroopa Liitu, mis kahjuks mõjutab kõige ebasoodsamas olukorras olevaid inimesi, kes teevad sisseoste odavates kaubahallides ja me avastame seda klooritud kanaliha töödeldud toodetes, valmistoiduvalikus ja koolisööklates. Ükski nendest pole vastuvõetav. On isegi mõeldamatu, et me võiksime seda lubada. Palun ärge tulge rääkima, et märgistamine lahendab probleemi, sest töödeldud toodete siltidelt ei saa kahjuks mingit teavet.

Seepärast peavad kodanikud hiljutiste toiduhirmude taustal saama jälle usaldada toiduahelat. Järelikult peame ütlema kategooriliselt „ei“ klooriga töödeldud kanaliha sisseveole.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Hr juhataja, aprillikuus saatsin volinikule kirjalikult vastatava küsimuse, milles avaldasin kindlameelselt vastuseidu Ühendriikidest pärineva keemiliselt desinfitseeritud kanaliha kavandatud lubamisele ELi turule. Õnneks on see ettepanek kohanud liikmesriikide vastuseisu.

Volinik, meie põllumajandustootjad ja töötlejad peavad kinni normidest, mis on ühed kõige piiravamad maailmas. Nad hoolitsevad keskkonna, loomade heaolu ja bioloogilise mitmekesisuse säilimise eest. Nende normidega kohandumine suurendab kulusid ja nõrgendab nende konkurentsivõimet. Seepärast olen komisjoni ettepanekust üllatunud. Ameerika kanaliha tootmise viis ei vasta neile normidele. Euroopa tarbija ei soovi näha sellist toitu oma taldrikul. Kui huvitume ELi tarbijate ohutusest hoolimisest, ei saa me lubada madala kvaliteediga toiduainete sissevedu.

  Marios Matsakis (ALDE). - Hr juhataja, kui lubame Ameerika kanaliha klooriga töötlemist, kuidas saame siis peatada nõudmised muude toodete, näiteks teiste lihatoodete – looma- või sealiha – olgu see imporditud või ELis toodetud, klooriga töötlemise järele tulevikus? Mis saab munadest, juustust, köögi- või puuviljast? Kõiki tingimusi, millest volinik meile rääkis, kohaldataks täpselt ühtemoodi kõikide toodete suhtes, mida just nimetasin.

Kuidas jääb muude mikroobivastaste ainete kasutamisega? Võibolla esitavad ameeriklased meile tulevikus nõudmised penitsilliini või muude mikroobivastaste ainete kasutamiseks meie imporditava kanaliha suhtes.

Isegi kui välispinnalt võetud proovid näitavad, et kanarümba pinnal ei ole mikroobe, võib palju mikroobe olla kanaliha sees ja me ei suuda neid avastada, sest pind näitab valesti, et kana on vaba salmonellast ja muudest mikroobidest.

  Androula Vassiliou, komisjoni liige. − Hr juhataja, kõigepealt tahaksin alustuseks öelda, et austan lugupeetud parlamendiliikmete arvamusi ja soovin korrata, et seda otsust ei ole tehtud kergemeelselt. Kolledžis on toimunud põhjalik arutelu.

Teiseks, tahan veelkord selgitada, et me ei heida kõrvale oma määrusi toiduhügieeni eeskirjade kohta. Oma arust märkisin, et Euroopa Toiduohutusamet ütles, et saastuse kõrvaldamist mikroobivastaste ainetega saab lubada ainult siis, kui kohaldatakse hügieenieeskirjade määrusi, ükskõik kes seda kanaliha ka toodaks. Niisiis tuleb neid kõiki kohaldada seoses tootmisfarmi tasemel võetavate ennetavate meetmetega, tapamajja saadetava looma puhtusega, hügieenimeetmetega ja HACCP põhimõtetel põhineva kontrollimenetlusega tapamaja tasemel.

Pean teile tunnistama, et kui ameeriklased kuulsid kõikidest nendest tingimustest, olid nad väga rahulolematud, kuid ütlesime neile, et neist tingimustest ei ole võimalik taganeda.

Teine asi, mida tahaksin selgitada, on see, et väljapakutud meetmeid ei kohaldata mitte ainult Ameerika kanaliha suhtes, vaid lubatakse ka meie tootjatele, seega me ei erista välistootjaid ja meie endi tootjaid.

Nagu ütlesin, otsuse tegemine on nüüd nõukogu käes ja oma kogemuse põhjal põllumajanduse nõukogus, kus ma osalesin, ei paista väga tõenäoline, et saame positiivse vastuse.

  Juhataja. − Olen saanud ühe resolutsiooni ettepaneku⁽¹⁾, mis on esitatud kodukorra artikli 103 lõike 2 kohaselt.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 19. juunil 2008.

(1) Vt protokoll.

15. Jalakäijate ja teiste vähem kaitstud liiklejate kaitse (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on transpordi- ja turismikomisjoni nimel Francesco Ferrari esitatav raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus jalakäijate ja teise vähem kaitstud liiklejate kaitse kohta (KOM(2007)0560 – C6-0331/2007 – 2007/0201(COD)) (A6-0081/2008).

  Günter Verheugen , komisjoni asepresident. − (DE) Hr juhataja, daamid ja härrad, komisjonile esitatud statistika kohaselt saab igal aastal Euroopa Liidus liikluses surma 8000 ja vigastada 300 000 inimest. See on talumatu olukord, mistõttu oleme viimased paar aastat teinud kõvasti tööd, et tagada suurem liiklusohutus.

Mitu aastat tagasi kiitis Euroopa Parlament heaks ettepaneku võtta vastu jalakäijate kaitsega seotud direktiiv, mis võeti seejärel vastu 2003. aastal. See oli üks esimesi õigusakte maailmas, mis käsitles just nimelt jalakäijate kaitset. Selle õigusaktiga kohustati tootjaid tagama, et uued sõidukid on jalakäijatele vähem ohtlikud, ja seda asjakohaste katsetuste abil tõestama. Pärast seda on suuresti Euroopa Parlamendi survel vastu võetud õigusnorme eesmärgiga vähendada liiklejatele mootorsõidukite esikaitsesüsteemidest tulenevat ohtu. Olemasolevates õigusnormides jalakäijate kaitse kohta mööndakse, et teatavatel asjaoludel võib nendes sätestatud nõuete täitmine olla raske.

Komisjon on võtnud ülesande uurida nii seda, mil määral on võimalik neid nõudeid täita, kui ka uute, aktiivsete ohutussüsteemide kasutamise võimalikkust. Komisjon on tellinud uuringu, mille tulemused on teile teada ja mis kinnitab oletust, et tõepoolest ei saa kõiki nõudeid täita ja et teisalt sobivad jalakäijate kaitse tõhustamiseks aktiivsed turvasüsteemid. Selle teabe põhjal on komisjon esitanud täna teie ees oleva ettepaneku – kombinatsiooni passiivsetest ohutusüsteemidest ja pidurdusabi süsteemist, mille paigaldamine muudetakse kohustuslikuks. Nii saavutatakse veelgi suurem ohutus.

Komisjoni hinnangul hukkub tänu sellele ettepanekule meie teedel igal aastal 1000 inimest vähem. Loomulikult jätkab komisjon tööd samalaadsete eeskirjad rahvusvahelisel tasandil rakendamise suunas, isegi pärast ettepaneku heakskiitmist. Lubage mul mainida mõningaid ettepaneku võtmeelemente: komisjoni väljapakutud määruses sätestatakse passiivse ohutuse nõuded, mida tõepoolest saab täita, ja nähakse ette kohustus, et sõidukid peavad olema varustatud aktiivse ohutussüsteemiga, mida tuntakse nime all pidurdusabi süsteem. Lisaks sellele kehtivad jalakäijate kaitse sätted nüüd ka maastikuautodele, mida tuntakse ka linnamaasturite nime all. See kombinatsioon aitab märgatavalt suurendada vähemkaitstud liiklejate turvalisust.

Määrusesse on koondatud katsetused, mida on vaja tõestamaks, et sõidukid ja esikaitsesüsteemid kaitsevad jalakäijaid piisavalt. Nõuded, mida tuleb katsetustel täita, on sätestatud selles määruses rakendussätetena. Ettepaneku põhiosade hulka kuuluvad aktiivsete süsteemide kasutamine, mis komisjoni arvates võivad märgatavalt suurendada ohutust nüüd ja ka tulevikus, ning sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite, mille suhtes määrus samuti kehtib, massipiirangu kaotamine.

Siinkohal sooviksin anda edasi erilised tänusõnad teie raportöörile, hr Ferrarile tema jõupingutuste eest vastastikuse kokkuleppe saavutamisel ettepaneku läbivaatamise ja heakskiitmise osas. See võimaldas saavutada selle ettepaneku suhtes üksmeelt. Hr Ferrari raport toetab komisjoni ettepanekut, mille eest ma olen väga tänulik, ning tema väljapakutud muudatused aitavad tõepoolest teatavaid punkte täiendavalt selgitada. Hr Ferrari, te teete ettepaneku jätkata passiivsete ohutussüsteemide kasutamise ja täiustamise ja uute aktiivsete ohutussüsteemide võimaliku kasutamise jälgimist ning seejärel vajadusel teha kehtivate õigusnormide muutmise ettepanekud. Komisjon on enam kui valmis seda tegema ja tõepoolest teebki seda. Muude muudatusettepanekute eesmärk on tagada, et määruse nõudeid kohaldatakse asjakohastele sõidukitele niipea kui võimalik, ja anda tootjatele piisavalt aega vajalike muudatuste tegemiseks konstrueerimismeetodites. Paljude Euroopa autotootjate jaoks tähendavad uued sätted, et nad peavad oma sõidukite ehituses tegema olulisi muudatusi, mis omakorda tingib vajaduse teha suuri muudatusi konstruktsioonis.

Mul on hea meel teile öelda, et komisjoni arvates on kõik hr Ferrari raportis väljapakutud muudatused vastuvõetavad. Mis puutub liiklusohutuse parendamise määruse ja olulisusesse ja määruses kirjeldatud katsetuste juurutamise planeeritud ajakavasse, siis komisjon on kindel, et ettepaneku saab nüüd vastu võtta esimesel lugemisel.

  Francesco Ferrari, raportöör. − (IT) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, me oleme jõudnud selle jalakäijate ja teiste vähemkaitstud liiklejate kaitset käsitleva määrusega lõpusirgele. Määruse eesmärk on muuta jalakäijaid ja teisi vähemkaitstud liiklejaid käsitlevaid ohutusnõudeid, mis on seotud kokkupõrkest mootorsõidukiga tingitud vigastustega.

Määruse kohaldamisala on märkimisväärne, sest see sisaldab kahte varasemat direktiivi, üks 2003. ja teine 2005. aastast. Esimeses direktiivis sätestati autode ohutusnõuded, mida tuli täita kahes etapis. Esimene etapp käivitati 2005. aastal, kui ilmnes, et teise etapi nõuded ei ole tehnilisest küljest kõikide sõidukite puhul täidetavad. Teine direktiiv käsitleb esikaitsesüsteemide kasutamist sõidukitel ja sätestab vähemkaitstud liiklejate kaitse erinevad tasemed selliste süsteemidega varustatud sõidukitega kokkupõrkamise korral. Kõige tundlikumate punktide hulgast tahaksin mainida mitteblokeeruvaid pidureid, pidurdusabi süsteemi: see süsteem võimaldab vähendada surmajuhtumeid liikluses 35% võrra.

Kuid suurim võit on ilmselt olnud see, et see süsteem on 24 kuu jooksul määruse jõustumisest muutunud kohustuslikuks kõikidele autoliikidele – väikeautodest linnamaasturite ja suuremate sõidukiteni, mis sageli põhjustavad oma suure massi tõttu inimestele enim kehavigastusi. See ei olnud alguses kerge, sest autotööstus vajab teatavate meetmete rakendamiseks aega nii tööstuslikus kui ka psühholoogilises mõttes. Olen siiski õnnelik, et kõik osapooled mõistsid küsimust ja selle delikaatsust, ning hindan kõrgelt selle süsteemi rakendamiseks tehtud jõupingutusi.

Määruse teine tahk oli esikaitsesüsteemid. 2005. aasta direktiiv sisaldub tegelikult selles määruses, mistõttu ei saa autod, millele paigaldatakse „kängururaud“, heakskiitu, kui esikaitsesüsteemide ohutusnõuded ei taga sama ohutustaset kui see, mis on ette nähtud esikaitsesüsteemideta sõidukitele.

Mõistan aga, et kuigi me oleme kindlasti teinud märkimisväärseid edusamme, on veel palju, mida saaks teha – eeskätt tehakse pidevalt edasisi uuringuid, et liikuda jalakäijate ja teiste vähemkaitstud liiklejate turvalisuse suurendamise suunas. Samuti olen pidanud vajalikuks jätta võimalus seda teksti täiustada. Pean silmas eeskätt kokkupõrke vältimise süsteeme. Hetkel puuduvad turul tõhusad ehituslikud süsteemid jalakäijate turvalisuse tagamiseks, kuid mõne aasta pärast võidakse need välja töötada. Seepärast öeldakse tekstis, et kui viie aasta möödudes selle määruse jõustumisest – nagu volinik ütles – suudab tööstus pakkuda selliseid passiivseid ohutussüsteeme, mis võivad tagada jalakäijate turvalisuses, peab komisjoni esitama parlamendile ja nõukogule uue teksti, võttes arvesse tehnika arengut.

Ohutuse küsimus on Euroopa elanikele väga tähtis ja ma olen endale teinud ülesandeks saata kõikidele Euroopa Liidu kodanikele mõjuv sõnum. Just selle küsimuse delikaatsus sundis mind tagama määruse vastuvõtmist esimesel lugemisel, et vältida teist lugemist nõukogus, mille ainsaks tagajärjeks oleks olnud määruse jõustumiskuupäeva ülemäärane edasilükkumine. Seda seisukohta jagasid ka minu kolleegid transpordi- ja turismikomisjonis. Kõik esitatud muudatusettepanekud olid ennekõike mõeldud jalakäijate ja teiste vähemkaitstud liiklejate kaitseks. Seetõttu loodan, et see määrus saab olema Euroopa Parlamendi esimene tugev signaal üha rangemast lähenemisviisist Euroopa liiklusohutuseeskirjadele, näidates, et Euroopa on ühtne, küsimustest teadlik ja oma kodanike muredega arvestav.

  Petr Duchoň, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (CS) Hr juhataja, daamid ja härrad, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega jalakäijate kaitse kohta püütakse minimeerida jalakäijate ja mootorsõidukite vaheliste kokkupõrgete tagajärgi. Minu arvates minnakse määruses liiga kaugele. Selles nähakse ette nõuded mootorsõidukite, sealhulgas esikaitsesüsteemide konstruktsioonile ja toimimisele. Tootjatele seatud nõuded lähenevad füüsikaseadustest ja inimkeha ehitusest – sõitjate kaitse ja jalakäijate kaitse vaheline mõistlik kompromiss – ning muudest mootorsõidukite konstruktsiooniparameetritest tulenevatele piiridele. See paneb mootorsõidukite tootjad tohutu surve alla. Me peame meeles pidama, et määruses sätestatud nõuete täitmine põhjustab suuremaid kulutusi tootjatele ja et loogiliselt kajastub see autohindades. Sellel on negatiivne mõju sõiduki massile, sõiduki aerodünaamilistele omadustele ning seeläbi kütusekulule ja seega ka keskkonnale. Teisalt leevendab see jalakäijate ja mootorsõidukite vaheliste kokkupõrgete tagajärgi.

Jalakäijate turvalisust kõige rohkem suurendada kokkupõrkeid vältivate nutikate süsteemide juurutamine ja kokkupõrke tagajärgede minimeerimine. Teede infrastruktuuri täiustamine ja võimalusel jalakäijate eraldamine maanteeliiklusest tunduvad samuti tõhusate lahendustena. Me võime õigustatult eeldada, et selliselt kulutatav raha annab rohkem tulemusi kui veelgi rangemate nõuete kehtestamine autodele.

  Saïd El Khadraoui, fraktsiooni PSE nimel. – (NL) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, tahaksin alustuseks tänada oma fraktsiooni nimel raportööri, hr Ferrarit suurepärase ja edasiviiva koostöö eest, sealhulgas koostöö eest minu kolleegi, Ayala Senderiga, kes ei saa meiega täna siin olla. Ma sooviksin raportööri tänada eeskätt komisjoni ja nõukogu eduka kokkuviimise eest, samuti selle eest, et saame teksti veelgi parendavad parlamendi muudatusettepanekud vastu võtta esimesel lugemisel. See on oluline dokument, mis oma äärmise tehnilisuse tõttu ei pruugi ajalehtede esikaantele sattuda, kuid mis aitab ära hoida paljude inimelude kaotamise ja sellest tingitud perekondlikud tragöödiad. Eelmisel aastal kaotas Euroopa liikluses elu masendav hulk inimesi, 43 000, kellest, nagu volinik juba ütles, 8000 olid jalakäijad, vähemkaitstud liiklejad.

Nagu me kõik teame, on selle ärahoidmiseks vaja väga paljude meetmete kooslust. Vaja on muudatusi juhtide käitumises – see on ütlematagi selge – kuid on tõestatud, et ka tehnilised uuendused ja igasugused eeskirjad etendavad tähtsat rolli raskete õnnetuste ärahoidmisel. Sõiduki ehitus võib õnnetuse korral olla määrav: kaitserauad, kogu sõiduki esiotsa, kapoti jne ehitus. Selle määruse kohaselt peavad konstruktorid täitma rangemaid nõudeid ja tõestama nende täidetust mitmesuguste kokkupõrkekatsete abil.

Ettepanekus sisalduv põhiuuendus on, et lisaks materjalide valikule ja seda reguleerivatele eeskirjadele käsitleb see ka aktiivset ohutust, nimelt muutes pidurdusabi süsteemid kohustuslikuks järgmisest aastast või nii. See on veel üheks tähtsaks uuenduseks.

Meie fraktsiooni jaoks on tähtis, et seda kohaldataks ka kaubikutele, juurutataks järk-järgult. Meie arvates on see määrus seega hea dokument. Sellega ei ole asi aga ühel pool – me soovime järgnevatel aastatel näha veelgi rohkem eeskirju inimeste turvalisuse kaitseks ja ka nende puhul võite arvestada meie toetusega.

  Marios Matsakis, fraktsiooni ALDE nimel. – Hr juhataja, õnnitlused raportöörile suurepärase raporti puhul. Nagu juba mainitud, saab ELi teedel igal aastal surma või viga tuhandeid jalakäijaid ja jalgrattureid. Meie kui EP liikmete eesmärk on aidata neid arve võimalikult palju vähendada.

Üks viis seda teha on muuta mootorsõidukite tehnilisi näitajaid. Mõningaid neist, näiteks esikaitsesüsteeme ja pidurdusabi süsteeme, on raportis käsitletud, kuid tähelepanuta on jäetud kõige tähtsam kõikidest elupäästvatest sõiduki tehnilistest seadistest: kiirusepiirik. Selline süsteem piiraks sõiduki suurimat kiirust nii, et see ei ületa suurimat lubatud kiirust vastavas riigis. See piirang on enamikus ELi liikmesriikidest 100 km/h maanteel ja 50 km/h asulates.

Suhteliselt lihtsa ja odava elektroonikaseadmestikuna oleks seda hõlbus sõidukitele paigaldada ja see tagaks, et neid piiranguid ei ületata maanteel ega linnas. Selline kiiruse piiramine hoiaks tõenäoliselt ära kolmandiku kõikidest jalakäijate ja jalgratturite surmajuhtumitest. Sellist kiirusepiirikut saaks ka seadistada ohjama sõidukite kiirendust, mis päästaks veelgi rohkem elusid.

Me peame endilt küsima, kuivõrd vajalik ja arukas on, et meie sõidukid suudavad kiirendada nullist saja kilomeetrini tunnis viie või kuue sekundiga, ja kuivõrd tähtis ja seaduslik on, et meie sõidukid suudavad sõita kiiremini kui 200 km/h, kui vastav kiirusepiirang on ainult 100 km/h?

Ma mõistan, et raportööril nimega „Ferrari“ oleks raske minuga nõustuda autode kiiruse vähendamise osas, kuid tegelikkus on see, et kiirus tapab ülemäära palju liiklejaid ja et mingil hetkel peame meie kui seadusandjad järgnevas küsimuses otsusele jõudma. Mis on tähtsam: uhkeldavad kiired autod ja kiirusest lummatud juhid või tuhandete inimelude päästmine?

  Margrete Auken, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DA) Hr juhataja, minu arvates ei ole hr Ferrari selles suhtes kõige hullem olnud. Tegelikult olen kogenud väga edasiviivat koostööd kellegagi, kes ei jätnud muljet, et ta on autotööstuse lõa otsas. Oleksime loomulikult meelsamini näinud raportit, kus mindaks veelgi kaugemale püüdlustes kaitsta jalakäijaid ja teisi vähemkaitstud liiklejaid autode eest, ja ideaalstsenaarium oleks olnud see, et palju rohkem juhte hakkaks kasutama ühissõidukeid või jalgrattaid. Sellegipoolest, kuna see eesmärk on sedavõrd kaugel tulevikus, on meil hea meel, et oleme autovarustuse osas midagi teinud. Nagu paljud on maininud, tuleb selles suhtes tervitada asjaolu, et õigusnormid hakkavad nüüd hõlmama raskemaid sõidukeid, nii et rangemad nõuded autovarustusele seisavad vastu suundumusele toota üha suuremaid autosid.

Sooviksin kiita raportööri ka pidurdusabi süsteemidele keskendumise eest, et need muutuksid autode standardvarustuseks viivitamata, et aidata juhtidel õigel hetkel peatuda. Samuti tuleb tervitada asjaolu, et on kehtestatud nõuded autode esiosa ehitusele, et kokkupõrge kaitsetu inimesega põhjustaks õnnetule inimesele võimalikult vähe kahju. Siiski peame kiirusi vähendama 40 km/h-ni, et sellest oleks kasu. Sellekohased nõuded oleksid pidanud olema veelgi rangemad, nagu ka tähtaeg. Lõppude lõpuks on turul juba tooteid, mis pakuvad jalakäijatele märgatavalt paremat kaitset, ohustamata juhtide või reisijate turvalisust.

Ei ole raportööri süü, et selles vallas on edenetud nii aeglaselt. On palju tõendeid sellest, et eelkõige Saksa autotööstus, mis, võrreldes ülejäänud Euroopa tööstusega, on astmiku kõige tagurlikumas otsas, on jälle teinud lobitööd. On masendav, kui seetõttu oleme jälle jõudnud ettepanekuni, mis ei täida meie ootusi – pean silmas soovi vähendada surma- ja vigastusjuhtumeid liikluses. Miks usume me vaid autotööstuse juttu – ja me oleme seda taas kord kuulnud – et tehnoloogia ei ole veel piisavalt arenenud? See on! Loodan väga, et minu kolleegid parlamendis hääletavad nüüd vähemasti muudatusettepaneku nr 25 poolt.

  Seán Ó Neachtain, fraktsiooni UEN nimel. – (GA) Hr juhataja, surmajuhtumeist liikluses teatatakse meedias iga päev. Autoõnnetused, teel autodelt löögi saanud jalakäijad – iga surm on tragöödia omaette, kuid aasta lõpus muutuvad need surmajuhtumid statistikaks. See on meie, nii liikmesriikide kui ka liidu kohustus püüda neid statistilise arve vähendada ja kaitsta oma kodanikke selliste tragöödiate eest.

Liiklussurmasid saab vältida ja ma sooviksin õnnitleda hr Ferrari suurepärase raporti puhul ja kiita selles küsimuses tehtavat koostööd nõukogu, parlamendi ja komisjoni vahel.

Ettepaneku pealkiri viitab vähemkaitstud liiklejatele ja neile, kes kannatavad enim. Esiteks, jalakäijad on sageli süütud osalised õnnetustes, millesse on kaasatud sõidukid, kuid ikkagi kannatavad nad enim. Minu riigis, Iirimaal, tõendati hiljuti, et vanur saab liiklusõnnetuses tõenäolisemalt surma kui need, kes on nooremad kui 65 aastat. Iirimaa ei ole loomulikult erand. Euroopas saab liiklusõnnetustes igal aastal surma üle 8000 inimese.

Viimastel aastatel on tehtud ettepanekuid vähemkaitstute kaitsmiseks ja kuigi olukord on paranenud, väärib märkimist, et traagilised tagajärjed tulenevad sellest, et poliitikakujundajad hoiduvad kõrvale oma kohustuste täitmisest.

Ma mainisin hindamatut koostööd Euroopa institutsioonide vahel selle raporti koostamisel. Et see koostöö kannaks vilja, peavad liikmesriigid töötama käsikäes ja riikide ametivõimud suhtlema liiklejatega. Vastutus on meil kui seadusandjatel ja me peame kokku hoidma, kui tahame oma eesmärki saavutada.

  Erik Meijer, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (NL) Hr juhataja, loomulikult on auto nüüdseks juba pikka aega kogunud populaarsust. Linnades, aladel, mis olid jalakäijate pärusmaaks, kus lapsed mängisid, kasvasid puud, olid pargid ja aiad või eraldiseisvad trammirööpad, muudeti autode ruumiks vahemikus 1950–1980. Isegi maateid on laiendatud või on lisatud laiad läbisõiduks mõeldud maanteed. Teisest küljest on ühistransport muutunud kallimaks, samas kui marsruute ja sagedust on vähendatud. Isegi allmaaraudteevõrkude ehitamine ei ole alati olnud suunatud kiirema ühistranspordi tagamisele koos rohkema ruumiga suurtele reisijahulkadele; küsimus on olnud pigem selles, et teha rohkem ruumi autodele maa-aluste raudteetunnelite peal asuvatel teedel.

Inimeste tööpaiga asukoht ja muude transpordiviiside puudumine tähendab, et paljud inimesed on tänapäeval sunnitud autoga sõitma. See võtab palju ruumi ja energiat, halvendab õhu kvaliteeti ja põhjustab tarbetult palju müra. Eelkõige on see aga oht jalakäijatele ja jalgratturitele, kes peavad jagama nappi üldkasutatavat ruumi autodega.

Kui me räägime siin parlamendis meetmetest jalakäijate ja teiste vähemkaitstud liiklejate kaitseks, siis enamasti ei pea me kahjuks silmas autode alternatiive, vaid pigem seda, kuidas neid ehitada nii, et piirata kokkupõrkel tekkivaid vigastusi. Juba aastaid oleme oma siinsetes aruteludes keskendunud esilaternatele, pidurisüsteemidele ja jalakäijaid vigastada võivatele sõidukite esiosadele. Euroopa Komisjon teeb nüüd ettepaneku asendada 2003. ja 2005. aasta direktiivid, mis kohustasid liikmesriike võtma siseriiklikku õigusesse paremaid ohutusmeetmeid, määrusega, mille abil Euroopa Liit kehtestab vahetult oma õigusnormid. Määruse valimine on kiire võimalus pakkuda maksimaalset ohutust ning autoehitusettevõtetele ühetaolisust, kuid sellelgi on oma varjuküljed. Näiteks, me lükkame demokraatlikud kaalutlused liikmesriikides veelgi rohkem tagaplaanile. Pealegi ei jõustuks see määrus enne 2014. aastat ning II etapi puhul oleks see tagasihoidlikum kui kehtiva direktiivi sätted.

Ma toetan raportööri, hr Ferrari eesmärki juurutada ohutusmeetmed võimalikult kiiresti. Minu fraktsioon võib selle tagasihoidliku parenduse heaks kiita, sest ka igast väikesest asjast on abi, kuid tõelise ohutuse saavutamiseks on vaja enamat. Autode arvu edasise kasvu vastu võitlemine ja võimalusel nende arvu vähendamine suurendaks ohutust kõige paremini.

  Johannes Blokland, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (NL) Hr juhataja, hr Ferrari raport käsitleb jalakäijate ja teiste vähemkaitstud liiklejate kaitset. Mul on hea meel, et hr Ferraril on õnnestunud jõuda nõukoguga kokkuleppele esimesel lugemisel. Ma soovin teda tänada tehtud töö eest ja õnnitleda teda hea raporti puhul.

Tahaksin siiski esitada mõned märkused. Lubage mul alustuseks öelda, et jalakäijate ja teiste vähemkaitstud liiklejate kaitse on mulle südamelähedane. Nagu te teate, moodustavad vähemkaitstud liiklejad minu riigis, Madalmaades suure osa liiklejate koguarvust; see osakaal on eriti suur pendeldajate ja kooliskäijate hulgas. Terviseotstarbelise kõnni ja jalgrattasõidu tähtsus on samuti kasvamas. Need kõndijad ja jalgratturid on meie ühiskonnale väga väärtuslikud, sest kõndimine ja jalgrattasõit on äärmiselt keskkonnasõbralikud transpordiviisid ning lisaks sellele on jalgrattasõit ja kõndimine kodanike tervisele väga kasulikud, tingimusel et õhukvaliteet on hea.

Paljud Euroopa linnades tehtavat autosõidud on lühemad kui viis kilomeetrit. Seepärast on oluline ergutada inimesi valima puhtaid, tervislikke transpordiviise, mille puhul nemad kui vähemkaitstud liiklejad oleksid piisavalt kaitstud. Lõppude lõpuks, kuigi ma kiitsin äsja Madalmaid selle eest, et nii paljud sealsed elanikud sõidavad jalgrattaga ja käivad jalgsi, ei julge üha rohkem sealseid elanikke enam lasta oma lastel lühikest maad kooli jalgrattaga sõita või jalutada, kartes õnnetusi.

Siiski aitavad kompromissis sisalduvad meetmed vähendada õnnetuste arvu ja õnnetustest tingitud vigastusi. Seepärast tervitan ma seda kompromissi. Ma loodan, et igal juhul hakkavad inimesed oma linnas auto asemel üha rohkem liiklema jalgrattaga ja jalgsi.

Teisalt peame hoiduma sattumast olukorda, kus me püüame viia liiklusohud nullini, sest kõikide ohtude välistamine on võimatu. Samuti on väga tähtis teadvustada juhte nende vastutusest. Kõikide selles poliitikavaldkonnas võetavate meetmete puhul tuleks rõhutada, et esmane vastutus enda ja kaasliiklejate turvalisuse eest lasub liiklejail endil.

Tahaksin lõpetuseks öelda paar sõna väljapakutud õigusakti kohta. Ma tervitan määruse valimist direktiiv asemel. See võimaldab tähtsaid õigusnorme üheselt rakendada, mis hoiab ära erinevuste tekkimise liikmesriikide vahel seoses jalakäijate ja teiste vähemkaitstud liiklejate kaitsega. Mul on ka hea meel, et selles uues ettepanekus pööratakse aktiivsetele ohutussüsteemidele rohkem tähelepanu kui 2003. ja 2005. aasta direktiivides. Aktiivlahendustel, nagu „pidurdusabi“, on passiivsete ohutussüsteemide suhtes eelis, kuna need hoiavad ära ka palju muid õnnetuste kahjulikke tagajärgi, nagu liiklusummikud ja mitteaineline kahju, mida ei saa passiivsete ohutussüsteemide abil piirata.

Soovin viimase punktina lisada, et ma tervitan ka selle määruse kahte menetluslikku tahku. Ma toetan tüübikinnitusnõuete karmistamise kuupäevade varasemaks nihutamist. Jalakäijate ja teiste vähemkaitstud liiklejate turvalisus ei ole küsimus, milles võiksime endale lubada aja raiskamist. Lisaks sellele tervitab tõika, et artikli 11 muudatused tuleb teha kaasotsustamismenetluse kaudu. Ei ole soovitav teha olulisi muudatusi komiteemenetluse abil.

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Hr juhataja, inimestel puudub deformatsioonivaru. Sündmused võivad toimuda väga kiiresti ja põhjustada raskeid kehavigastusi, nagu me hiljuti nägime Prantsusmaa ja Itaalia vahelises jalgpallimängus, kus oli kohe selge, et Franck Ribéry jalg on murdunud.

Kuna inimestel puudub deformatsioonivaru, peame tagama, et vähema metalliga ümbritsetud liiklejad on kaitstud nende eest, kes on ümbritsetud rohkemaga. Me peame kõik sõidukid tehniliselt varustama nii, et jalakäijatel oleks võimalus ellu jääda. Praegustes tekstides nõutakse passiivsete ja aktiivsete ohutussüsteemide paketti. Üsna õigustatult nõuame pidevat ajakohastamist. Tegelikult tahame ka kehtestada tootjatele asjakohased tähtajad, et kõike oleks võimalik saavutada mõistliku aja jooksul.

Me ei tohi siiski unustada üht asja, mis ei kuulu tingimata selle määruse alla, kuigi on sellega seotud – selleks on psühholoogia. Me ei tohi panna juhte ja jalakäijaid uskuma, et neil on turvalisem kui tegelikult. Sellest vaatenurgast toetan ma kaasnevate meetmete kehtestamist ka muudes valdkondades. Me vajame terviklikku üldpaketti ning mitmesugustel seadusandjatel nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil oleks mõistlik tagada, et see turvatunne ei ületaks lõppude lõpuks tegelikku ohutustaset.

Viimane asi: nagu teised enne mind, sooviksin tänada raportööri, hr Ferrarit suurepärase töö eest. Transpordi- ja turismikomisjonis jõudsime tema ettepanekute suhtes pärast põhjalikku arutelu kokkuleppele – ja mitte ainult meie, vaid ilmselt ka nõukogu. Kõik on hr Ferrari teene, vähemasti selles asjas. Meil on üksmeel esimesel lugemisel ja see on hea märk. Tänan teid väga!

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). - (RO) 2007. aastal sai liidus liiklusõnnetustes ligikaudu 43 000 surma ja umbes 1,7 miljonit inimest viga. Seega haihtub igal aastal Euroopast ühe väikese Euroopa linna elanikkond ja nende õnnetuste majanduslik maksumus on 200 miljardit eurot, mis moodustab 2% ühenduse SKTst. Igal aastal saab liiklusõnnetustes surma 8000 jalakäijat ja jalgratturit. Igal aastal saab liikluses viga veel ligikaudu 300 000 jalakäijat või jalgratturit. Seepärast palun teil tegutseda nende liiklejarühmade kaitseks.

Euroopa peab investeerima uurimistöösse autotööstuses, uutesse materjalidesse ning esikaitsesüsteemide ja kokkupõrke vältimise süsteemidega varustatud ohutumate sõidukite ehitamisse. Pidurdusabi süsteemide ja muude aktiivsete ohutustehnoloogiate juurutamine võimaldab suurendada vähemkaitstud liiklejate kaitset. Sellegipoolest peab Euroopa täiustama ka oma teede infrastruktuuri.

Sellel määrusel on suur mõju, sest 6 aastat pärast selle jõustumist keelustatakse jalakäijate kaitsega seotud tehnilisi nõudeid mittetäitvate uute kategooria N1 sõidukite registreerimine, müük ja kasutussevõtmine. Minu arvates sõltub see määrus teatavatest liikmesriikides kasutatavatest heakskiidusüsteemidest. Juhin tähelepanu ka jalakäijate ja jalgratturite harimisele. Nad peavad tundma ja järgima liikluseeskirju, järgima märgistusi, ning jalgratturid peavad kandma kaitsevarustust.

  Paweł Bartłomiej Piskorski (ALDE). – (PL) Hr juhataja, volinik, sooviksin alustuseks tänada hr Ferrarit ja õnnitleda teda raporti puhul. Viis, kuidas see raport on kompromisse täis pikitud, näitab, et Euroopa Parlament võib selle üle uhke olla.

Me räägime asjadest, mis võivad tõesti inimesi aidata. Me räägime statistikast. Kui ebausaldusväärne see on. Asi ei ole ainult sellest, et igal aastal kaotame me rohkem kui tuhat inimest, kes surevad erinevates õnnetustes. Asi on ka kümnetes tuhandetes inimestes, kes saavad viga sellistes õnnetustes, mis juhtuvad jalakäijate ja jalgratturitega.

Oma määrustega astume ilmselgelt väikeseid samme edasi ning peame kogu aeg meeles pidama, et üleüldises plaanis see raport ei lahenda ega kõrvalda probleemi. Me peame kindlasti otsima erinevaid õiguslikke vahendeid; me peame otsima õiguslikke vahendeid, mis on seotud liikluseeskirjadega, sõidukiirustega, sõiduradadega, et muuta need võimalikult ohutuks. Tahan siiski äärmiselt selgeks teha, et hr Ferrari raport ei ole ainult liikumine õiges suunas, vaid ka väga märkimisväärne saavutus, mida me saame oma liikmesriikides esitleda; me saame seda esitleda oma valijatele kui midagi kindlat, millele Euroopa Parlament pöörab tähelepanu ja mis tegelikult muutub paremaks ning seda inimeste hüvanguks.

Loomulikult mõistan ma ja saan ühineda väidetega, mis käsitlevad tööstust, kohustuste kehtestamist, kuid ärgem unustagem, et Euroopa Liit on niivõrd suur organisatsioon, et me peame kehtestama teatava standardi, standardi, millest me majanduslikust küljest lähtume turu suuruse puhul, tõsiasja puhul, et see turg on nii vastuvõtlik ja nii suur.

Lõpetuseks sooviksin selgitada, et jalakäijate ja jalgratturite kaitsmise küsimus on oluline ka mujal kui ainult linnapiirkondades. Paljudes riikides, nagu Poola, puudutab see ka maapiirkondi, kus iga päev liigub maanteeäärsetel aladel väga palju inimesi. Hr Ferrari raport on ka selles suhtes väga hea, tähistades täiendavaid edusamme.

  Dieter-Lebrecht Koch (PPE-DE). – (DE) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, liikuvus on iga inimese põhiõigus. See on ka majandusliku, sotsiaalse ja ökoloogilise dünaamilisuse aluseks ühiskonnas. Siiski ei ole see õnnistuseks, kuni oht kõikide liiklejate elule ja tervisele on minimeeritud. Jalakäijate ja teiste vähemkaitstud liiklejate parem kaitse ei ole viimasel aastakümnel kaotanud aktuaalsust. Liiklustihedus on märgatavalt suurenenud, kuid õnnetuste arv ning nii esikaitsesüsteemidega kui ka esikaitsesüsteemideta sõidukite esiotsaga kokku põrganud jalakäijate ja teiste vähemkaitstud liiklejate vigastuste raskusaste on samal ajavahemikul vähenenud, kuigi mitte soovitud ulatuses.

Ma tervitan palavalt määrust, millega suurendada autotootjate jõupingutusi jalakäijate kaitseks mõeldud passiivsete meetmete täiustamisel – mille eest minu erilised tänusõnad – kasutades aktiivseid sõidukiosi. Pidurdusabi süsteemid suudavad lahendada vastuolusid seoses eesmärkidega, mis puudutavad energiat, keskkonda ja ohutust. Praegu saadavalolevad pidurdusabi süsteemid annavad olulise panuse õnnetuste vältimisse. Nende tehniline edasiarendamine ning nende ühendamine teabe- ja sidetehnoloogiaga avardab võimalusi veelgi. Tundub, et „intelligente auto“ ootab juba järgmise nurga taga.

Kuid siinkohal hoiatus: me võime nõuda nii palju häid ohutusmeetmeid kui me soovime, aga kui Jaan ja Jaanika Kodanik ei saa endale lubada uut, ohutut sõidukit, siis ei ole me saavutanud midagi, absoluutselt mitte midagi! Meie sõidukite keskmine iga on juba üle 10 aasta. Eeskätt noored leiavad, et uued ja ohutud sõidukid on üha kättesaamatumad. Kuid me sooviksime, et need oleksid kättesaadavad, kas pole?

  Zita Gurmai (PSE). - (HU) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, vastutustundlike otsustajatena peame olema teadlikud, et igal meetmel on mõju, mis ulatub kavandatud sihtvaldkonnast kaugemale ja võib isegi olla soovitud eesmärgiga vastupidine. Keskkonna kaitsmise huvides oleme propageerinud jalgrattasõitu ja ühissõidukite kasutamist, kuid oleme me mõelnud iseendile, inimestele? Jalakäijad ja jalgratturid on kaitsetud ja sageli ohustavad neid sõidukid. Igal aastal saab surma ligikaudu 8000 vähemkaitstud liiklejat ja veel 300 000 saab viga. Seepärast sooviksin tänada oma kolleegist parlamendiliiget, hr Ferrarit tehtud töö eest. Tema raporti selge eesmärk on otsustavalt tugevdada komisjoni ettepanekut. Usun, et liiklusõnnetuste vähendamiseks tehtavaid jõupingutused oleksid tõhusamad, kui lühendataks väljapakutud määruses sisalduva, aktiivsete ohutussüsteemide tugevdamiseks mõeldud meetmepaketi rakendamise ettevalmistamiseks ettenähtud aega. Tõhusate kokkupõrke vältimise süsteemide arendamine võiks samuti aidata täiendavalt suurendada jalakäijate kaitset. Nõustun hr Kochiga, et sellised süsteemid peaksid loomulikult olema sobiva odava hinnaga ja taskukohased. Lisaks aktiivsete ohutustehnoloogiate pidevale täiustamisele peavad tootjad pühendama jätkuvalt tähelepanu ka passiivsete ohutusmeetmete arendamisele, sest seatud eesmärkide saavutamiseks on vaja mõlemaid. Minu arvates on oluline tagada, et saaksime pidevalt hinnata muutusi tehnoloogilistes valikutes, mida me teeme tehnoloogia muutumise valguses. Tänan teid väga.

  Bilyana Ilieva Raeva (ALDE). - (BG) Hr juhataja, hr volinik, kolleegid, ma tervitan Euroopa institutsioonide jõupingutusi liiklusõnnetuste ja -surmade vähendamisel.

Surma või viga saanute arv on tohutu humanitaar-, tervishoiu-, rahandus-, sotsiaal- ja rahvastikuküsimus ning selle tragöödiaga kaasnevatel kulutustel on mitmeid negatiivseid tagajärgi elukvaliteedile, säästvale arengule ning, mitte väheolulisena, ülemaailmsele soojenemisele. Seepärast võtan endale vabaduse ergutada teid kehtestama rangemaid meetmeid ja sätteid, et laiendada olemasolevate standardite kohaldamisala ja rakendada parimaid Euroopa tavasid, et need muutuksid kohustuslikuks kõikidele liikmesriikidele. Ma pakun välja standardse lähenemisviisi jälgimisele, järelevalvele ja karistustele kogu Euroopa Liidus ning ennekõike eesmärgistatud poliitika, et ergutada liikmesriike piirama õnnetustes hukkunute arvu, et see ei ületakse oluliselt ELi keskmist. Olen kindel, et meie ühine liikluspoliitika Euroopa Liidus parandab tulevikus liiklusjärelevalve kvaliteeti.

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). - (SK) Statistika näitab, et igal aastal saab meie teedel surma 8000 ja viga 300 000 jalakäijat ja jalgratturit. Need murettekitavad arvud näitavad, kuivõrd tähtis on rakendada tõhusamaid ja rangemaid eeskirju, et vähendada jalakäijate ja teiste liiklejate surma- ja vigastusjuhtumite arvu.

Ma toetan raportööri nõudmist, et uue määruse rakendumisaeg oleks lühem kui komisjoni väljapakutu. Näiteks, autode pidurdusabi süsteemi rakendamisel kehtib 33-kuuline üleminekuaeg, kuigi rakendusprotsess on tegelikult üsna lihtne.

Ma nõustun ka seisukohaga, et on tähtis pidevalt jälgida tehnilisi võimalusi ohutuse vallas, eesmärgiga veelgi suurendada jalakäijate ja eeskätt jalgratturite turvalisust. Viimase, kuid mitte väheolulise punktina tahan öelda, t olen veendunud, et autoliikluse piiramine kesklinnas ning ühissõidukite ja jalgrataste kasutamine on tähtsad kaudsed meetodid, mille abil saab igaüks meist suurendada jalakäijate turvalisust meie teedel.

  Bart Staes (Verts/ALE). – (NL) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, see võib olla äärmiselt tehniline küsimus, kuid see on väga tähtis. See annab liidule tõesti au ja kuulsust. See annab selgelt mõista, et EL on tõesti tähtis. Ma tervitan vägagi esikaitsesüsteeme käsitleva 2005. aasta direktiivi ning jalakäijate ja teiste vähemkaitstud liiklejate kaitset käsitleva 2003. aasta direktiivi liitmist üheks määruseks. Selles mõttes ei mõista ma Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni esindava hr Meijeri kommentaari.

Pean ütlema, et võtan siin selles arutelus sõna, sest see teema on mulle väga südamelähedane: 2003. aastal olin koostajaks keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamusele 2003. aasta direktiivi kohta; hr Vermeer oli selle arvamuse raportöör. Mul on hea meel raporti ja hr Ferrari ettepanekute üle. Mul on ka eriti hea meel aktiivsete süsteemide valiku, ABSi valimise üle. Ma toetab hr El Khadraoui märkust, et seda tuleb kohaldada ka kaubikutele. Olgem ausad: see õigusakt tähendab, et me võime peagi tagada Euroopa peredele osaks saavare tragöödiate arvu märgatava vähenemise.

  Günter Verheugen , komisjoni asepresident. − (DE) Hr juhataja, daamid ja härrad, esiteks, vaid selgituseks, kahjuks saab meie teedel igal aastal surma üle 8000 inimese. Arv 8000 näitab liiklussurmasid kõige kaitsetumas rühmas: jalakäijad ja jalgratturid. Pealegi käsitleb see aastat 2004 ja kehtib EL-25 puhul. Seega on tegelik arv suurem.

Teiseks, ma nõustun nendega, kes ütlevad, et selle kaitsetuima rühma kaitseks saaks teha palju rohkem, võttes meetmeid liikluskorralduse, liiklusohutuse, teede infrastruktuuri ja liikluseeskirjade vallas. Komisjon nõustub täiel rinnal ja toetab ka seda. Praegusel hetkel räägime aga tehnilistest võimalustest, mida sõidukid pakuvad.

Kolmandaks, kõrgetasemelises töörühmas CARS 21 (konkurentsivõimeline autotööstuse õiguslik raamistik 21. sajandiks), kes arutas Euroopa autotööstuse tulevikku ja andis soovitusi, valitses seega täielik selgus seisukoha suhtes, et pikema aja jooksul saab Euroopa autotööstus olla edukas ainult juhul, kui ta pakub maailma parimaid ja puhtamaid autosid mitte ainult tehnilises, vaid ka ohutuse mõistes. Seepärast on meetmetel, milles täna kokku lepime, Euroopa autotootjate toetus.

Lõpetuseks, ma nõustun nendega, kes ütlevad, et tegu ei ole viimase sõnaga selles küsimuses. Me peame tehnilisi võimalusi teraselt jälgima. Olen ise juba näinud tulevikutehnoloogia väljatöötamist ja saanud seda ka mõnedes sõidukites isegi katsetada. Need uued tehnilised võimalused, nagu automaatne kauguse hoidmine ja automaatne takistuse tuvastamine, on mõnedes tippklassi sõidukites juba saadaval. Siiski ei ole need enamikule kättesaadavad.

Sellegipoolest võime juba näha, kuhu see viib, ja et me saame rääkida järgmistest sammudest mõne aasta pärast. Tänan teid laialdase toetuse eest, mida siin parlamendis on komisjoni ettepanekule osutatud. Usun, et me anname tõesti väga kasuliku ja tähtsa panuse Euroopa liiklusohutusse.

ISTUNGIT JUHATAB: ADAM BIELAN
Asepresident

  Francesco Ferrari, raportöör. − (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, esiteks sooviksin tänada kõnelejaid, osaliselt seetõttu, et usun, et see saavutus, milleni oleme jõudnud üheskoos, ja leian, et see näitab usaldusväärsust, mida parlament ja eeskätt komisjon on suutnud üheskoos anda sellele ettepanekule, mis on minu arvates praegusel ajal üsna märkimisväärne ja tähtis.

Seda ka seepärast, et põhiküsimus – tahtsin vastata esimesele kõnelejale – ei ole mitte autode massi kasv, vaid nendes tehtavad täiustused. Tegelikult on autod juba aastaid muutnud kergemaks ja seda osaliselt tänu tehnoloogiale, teadusele ja uurimistööle, mille tulemusena meil on see süsteem.

Usun ka, et tähtsaim punkt on, et 80% surmaga lõppevaist õnnetustest toimub linnades, teisisõnu, kiirusel 35, 40 või 50 km/h. See tähendab, et probleem ei esine ainult maanteedel, kus sõidukid liiguvad suurel kiirusel, probleem seisneb selles, et nii palju kaitsetute inimeste surmajuhtumeid leiab aset hoopiski linnades, kiirusel 40 km/h. See tähendab, et me peame leidma tehnilisi süsteeme, mis võimaldavad meil õnnetuse korral põhjustada võimalikult vähe kahju. Seepärast on teine tahk minu arvates tähtis, mistõttu pean tänama volinikku ja komisjoni poliitilise tahte eest, mida nad on üles näidanud sedalaadi süsteemi loomisel selles määruses.

Mis puutub teise põhikäsitlusse, siis mul tekib küsimus: kui palju läheb 300 000 õnnetust maksma haiglate ühisfondide varakambritele ning iga liikmesriigi tervishoiuteenistustele? Kui palju see maksab? Seepärast, ka kõnealusel juhul, kui õnnetusi on vähem, on ka vähem maksepuudujäägiga süsteeme, eriti haiglate ja abistamise osas.

Pealegi on tõsiasi, et kui inimese kehast kuni 70 või 80% saab viga, siis tähendab, et tuleb maksta pensioni, jne. Seepärast usun, et nii Euroopa Parlament kui ka eeskätt komisjon on pidanud asjakohaseks koostada see määrus, kuna see hakkab kehtima kõikides liikmesriikides ja selles pööratakse erilist tähelepanu sobiva tehnoloogia otsimisele, nähes ette viieaastase ajavahemiku, mille möödudes saab nõukogu kaaluda, kas tehnoloogia on teinud edusamme ja kas ka süsteeme saab ümber ehitada.

Seetõttu sooviksin tänada kõiki, kes on kõnelenud, samuti juhatajat, ning ma usun, et homne pooldav hääletustulemus on saavutus Euroopa Parlamendile ja eriti neile, kes on sel perioodil tööd teinud.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval, 18. juunil 2008.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. – Jalakäijaid tuleb kaitsta parimal võimalikul viisil. Jalakäijatega liiklusõnnetuste arv kasvab jätkuvalt. See võib tuleneda paljudest teguritest. Halvim neist on hoolimatu või joobes juhtimine.

Juhid, kes põhjustavad surmaga lõppevaid õnnetusi, peavad oma tegude eest vastutama. Kahjuks on minu riigis minu arvates kolm põhitegurit, mis tingivad õnnetusi jalakäijatega.

Esiteks: suur hulk juhte on saanud oma juhiloa ebaseaduslikul teel. Valitsus ei reageerinud selle avastamisel asjakohaselt.

Teiseks: paljude kõnniteede seisukord Maltal ja Gozol on ülikehv. Isegi kaksikpealinnades, Vallettas ja Victorias ei ole valitsus suutnud ehitada korralikke kõnniteid. See on häbiväärne.

Kolmandaks: Malta kohtud on surmaga lõppenud õnnetusi põhjustanud juhtidele karistuste mõistmisel liiga leebed. On viimane aeg, et kohtunikud saadaksid vangi juhid, kes on hoolimatu või joobes juhtimise tõttu põhjustanud kolmandate isikute surma – selle asemel, et määrata tingimisi karistusi, mis on paljudes Euroopa riikides ennekuulmatu.

16. Teatavate õigusaktide kohandamine kontrolliga regulatiivmenetluse osas, „kõikehõlmav“ määrus, esimene osa – Teatavate õigusaktide kohandamine kontrolliga regulatiivmenetluse osas, „kõikehõlmav“ määrus, kolmas osa (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on ühine arutelu järgnevatel teemadel:

- õiguskomisjoni nimel hr Szájeri esitatav raport (A6-0088/2008) ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kohandatakse kontrolliga regulatiivmenetluse osas teatavaid õigusakte asutamislepingu artiklis 251 osutatud korras nõukogu otsusega 1999/468/EÜ, muudetud otsusega 2006/512/EÜ – esimene osa (KOM(2007)0741 – C6-0432/2007 – 2007/0262(COD)); ja

- õiguskomisjoni nimel hr Szájeri esitatav raport (A6-0086/2008) ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kohandatakse kontrolliga regulatiivmenetluse osas teatavaid õigusakte asutamislepingu artiklis 251 osutatud korras nõukogu otsusega 1999/468/EÜ, muudetud otsusega 2006/512/EÜ – kolmas osa (KOM(2007)0822 – C6-0474/2007 – 2007/0282 (COD)).

  Margot Wallström, komisjoni asepresident. − Hr juhataja, „komiteemenetluse kaustal“ on kaks põhijoont. Ühest küljest on see äärmiselt tehniline ning ilmselt oleks see igale tavakodanikule raskesti mõistetav. Teisest küljest on see väga tähtis, puudutades seda, kuidas parlament teostab järelevalve rakendusaktide üle. Komiteemenetlust käsitleva otsuse ümberkujundamisel 2006. aastal seati sisse niinimetatud „kontrolliga regulatiivmenetlus“, mis andis parlamendile vetoõiguse üldist laadi meetmete suhtes, millega muudetakse kaasotsustamismenetluse abil vastu võetud õigusakti.

2006. aasta lõpuks viidi juba 26 eriti pakilisena määratletud akti kooskõlla uue menetlusega, mis tagab parlamendi tugevama rolli, ning mul on hea meel, et täna saame tervitada edasisi edusamme.

Ajavahemikul november 2007–veebruar 2008 tegi komisjon ettepaneku viia üle 220 akti kooskõlla uue, kontrolliga regulatiivmenetlusega. Et parlamendil ja nõukogul oleks neid kaustu lihtsam läbi vaadata, otsustasime ettepanekud rühmitada niinimetatud „kõikehõlmava“ lähenemisviisi abil. Vastu võeti neli kõikehõlmavat paketti.

Komisjonil on praegu väga hea meel, et esimesel lugemisel on võimalik kokkuleppele jõuda esimese ja kolmanda kõikehõlmava paketi vastuvõtmise ettepaneku suhtes ning et kolme institutsiooni vahel on jõutud heade ja õiglaste kompromisslahendusteni. Sooviksin tänada eelkõige raportööri ja parlamendikomisjoni, kes töötasid väga palju ja väga kiiresti.

Komisjon soovib teha järgneva avalduse. Direktiivi 2005/36/EÜ läbivaatamisega seoses, nagu sätestatud direktiivi artiklis 60, hindab komisjon eelkõige oma delegeeritud volituste rakendamist direktiivi artikli 61 erandiklausli alusel.

Komisjon toetab tugevalt poliitilist tahet liikuda selles küsimuses edasi ja parlamendi tahet liikuda edasi võimalikult kiiresti. Me loodame näha ka nõukogu tõsist pühendumist. Ma tõstatan selle küsimuse eesistujariik Prantsusmaaga ja olen kindel, et too tegeleb selle kaustaga. Me jätkame tihedat koostööd kahe institutsiooniga, et jõuda kahe ülejäänud kõikehõlmava paketi vastuvõtmise ettepaneku osas kokkuleppele.

  József Szájer, raportöör. − (HU) Hr juhataja, proua asepresident, sooviksin alustuseks korrata komisjoni asepresidendi öeldut, et tegu tõepoolest kahepoolse küsimusega. Ühest küljest on see äärmiselt tehniline küsimus – kuigi ma lisaksin, et meie ülesanne on lahendada tehnilised probleemid ja täita seonduvaid ülesandeid, mistõttu me peame nendest asjadest aru saama. Teisest küljest aga annab see kodanikele uue võimaluse, sest uus menetlus, kontrolli sisaldav menetlus annab kodanikele tegelikult esimest korda võimaluse oma vabalt ja otseselt valitud esindajate kaudu kontrollida Euroopa Komisjoni rakendus- ja normatiivmeetmeid.

Te olete kuulnud palju lugusid, mis ringlevad suuresti euroskeptikute ringkondades, selle kohta, kuidas Euroopa Komisjon ja Euroopa bürokraatia soovivad reguleerida tervet trobikonda tühiseid pisiasju. Me kõik oleme mõningatega neist tuttavad – munade suurusest või paprika värvusest, õudusjutte on küllaga. Loomulikult ei tea me, mil määral on neis juttudes tõtt, kuid igal juhul on Brüsseli bürokraatiat ümbritsevad müüdid kestma jäänud. Üks müütide püsimise põhjustest on, et seni ei olnud Euroopa Parlamendil ehtsat ja tõhusat kontrollimisõigust seoses komisjonile delegeeritud normatiivmeetmetega.

Praegune protsess, mis lõpeb homme kahe hääletusega, võimaldab parlamendil vähemalt osaliselt sellist kontrolli teostada; nüüdsest on need normatiivmeetmed allutatud poliitilisele kontrollile. Pean ütlema, et harilikult demokraatia puudujäägiks nimetatava mõistes on see oluline samm. See on oluline samm ka demokraatia puudujäägi kõrvaldamisel, ilma et sellega kaasneks asutamislepingu muudatusi. Olen alati andnud oma parima, et seda saavutada, nagu ka parlament; täna arutusel olevate muudatuste aluseks on 2006. aastal Euroopa Komisjoni ja parlamendi vahel sõlmitud kokkulepe. Olen alati toetanud mõtet, et me ei peaks ootama, kuni need volitused Lissaboni lepinguga parlamendile laienevad. Ei ole vaja oodata, sest kahe institutsiooni vaheline kokkulepe ja nüüd meie ees olevad ettepanekud lahendavad need probleemid suurel määral. Pealegi kahtlen ma, et keegi suudab täna kindlalt väita, millal Lissaboni leping tegelikult jõustub.

Parlament vajab neid volitusi. Samas aga mõned hoiatussõnad: see on tohutu ülesanne, mida nõukogu on palju aastaid täitnud komiteemenetluse komiteede kaudu. Parlamendi jaoks on see täiesti uus funktsioon ning on vaja palju tööd, et tagada, et me suudame tõepoolest teostada meile omistatud uusi volitusi. Pealegi ei oli asi ainult võimes teostada neid volitusi Euroopa Parlamendina; nüüdsest on see tegelikult kohustus, sest Euroopa kodanikud saavad meilt kui nende valitud esindajatelt aru pärida, kuidas me nende küsimustega tegeleme. Sooviksin komisjoni siiralt tänada nende ettepanekute esitamise eest ning tahaksin tähelepanu juhtida tõigale, et ainult 12 30st või pigem ligikaudu 46 akti „Loendis 3“ sisalduvatest on seni esitatud, ja me paluksime teil esitada ülejäänud 34 akti võimalikult kiiresti, et me saaksime nendega tegeleda. Läbirääkimised nõukoguga esimese ja kolmanda kõikehõlmava paketi üle on edukalt lõpule jõudnud.

Olen täiesti veendunud, et nõukogu jätkab seda protsessi – tõepoolest, nõukogu on võtnud kohustuse seda teha – ja võimalusel lahendab küsimused ning viib protsessi lõpule selle aasta lõpuks. Et see saaks võimalikuks, peavad kõik institutsioonid loomulikult jätkama omavahelist koostööd. Teine põhjus, miks see on nii tähtis, on, et käesoleval juhul loovutavad nii komisjon kui ka nõukogu parlamendile tähtsaid põhiseaduslikke volitusi. Seetõttu võiksin ka öelda, kuivõrd kiiduväärt see on ja kui tänulikud me oleme, et meile on need volitused antud. Siiski usun siiralt, et nad on astunud selle sammu Euroopa Liidu demokraatia huvides ning eesmärgiga kõrvaldada ülemäärased bürokraatlikud menetlused ja tagada tõhusam, läbipaistvam ja demokraatlikum Euroopa Liit. Ma tänan institutsioone koostöö eest ja kõiki parlamendikomisjone kiire tegutsemise eest, mis võimaldas parlamendil selle küsimuse lahendada, vähemalt esimese ja kolmanda kõikehõlmava paketi ettepaneku osas. Tänan teid tähelepanu eest.

  Oldřich Vlasák, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (CS) Hr juhataja, volinik Wallström, daamid ja härrad, Euroopa Komisjon täidab asendamatut rolli Euroopa õigusnormide rakendamisel. Komisjoni ülesanne on rakendada Euroopa õigusnorme ühenduse tasandil ja tagada, et neid täidetakse liikmesriikides. Komiteemenetlus on üks põhivahendeid selle protsessi haldamisel. Komiteemenetlus on poliitika kujundamisel ja õigusloomes põhjendatud ja asendamatu. See loodi vastusena praktilisele vajadusele muuta ühenduse eeskirju, mis on sageli üsna tehnilised, et need ühtiksid tegelikkuse ja valitseva olukorraga. Siiski ei tähenda see, et olemasolev süsteem on veatu. Komiteemenetluse raames peame esmalt vaatlema komisjoni, nõukogu ja/või liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi vahelist tasakaalu.

Euroopa Parlament ja selle roll Euroopa õigusnormide vastuvõtmisel on asendamatud. Öeldut arvestades peame meeles pidama, et võimalust jälgida õigusaktide rakendamist piiravad aeg, tehnilised nüansid ja teadmised. Minu arvates on parlament protsessi liiga palju sekkunud, suurendades seeläbi bürokraatiat ja ohustades kogu protsessi. Meie eesmärk peaks olema otse vastupidine: vähendada bürokraatiat. Sajad komiteemenetluse komiteed, tuhanded kohtumised ja rakendusaktid vaevalt aitavad komiteemenetlust läbipaistvamaks muuta. Minu arvates peaks komiteemenetluse süsteem olema formaliseeritum. Ei ole kahtlustki, et kogu protsessi tuleb täiustada ja lihtsustada. Daamid ja härrad, komiteemenetlus, nagu Lissaboni leping, on miski, mida kodanikud ei mõista. Mis puutub meie arutellu komiteemenetluse üle, siis peaksime seetõttu võtma iirlaste „ei“-d hoiatusena.

  Manuel Medina Ortega, fraktsiooni PSE nimel. – (ES) Hr juhataja, täna õhtul teeb parlament midagi uut. Arvan, et kõik kõnelejad, alustades volinikuga, on esile tõstnud komiteemenetluse mõnevõrra segast olemust. Seda tõendab asjaolu, et keegi üldsuse seast ei jälgi täna õhtul seda arutelu, ja kui ma peaksin oma valijaskonnale selgitama, mida ma siin täna õhtul kell üksteist teen, siis oleks see väga keeruline.

Leian, et erinevad kõnelejad on seda raskust maininud, ja arvan, pidades silmas meie soovi muuta ELi institutsioonid veidi ligitõmbavamaks, et me peame leidma mingisuguse viisi, kuidas kodanikele selgitada, mida me tegelikult arutame.

Loomulikult on meie käsitletav meetmepakett üsna lai. Nagu volinik ütles, on kõikehõlmavaid pakette neli. Me vaatleme vaid esimest ja kolmandat ning artikkel artikli järel näeme me probleeme, mis tõusetuvad rakendamise seisukohast. Nagu raportöör ja teised kõnelejad ütlesid, on see vajalik tegevus, kuid ilmselgelt peaksime püüdma seda selgitada.

Ehk tasub mainida mõningaid teemasid. Näiteks, nõukogu direktiiv 76/160/EMÜ suplusvee kvaliteedi kohta või nõukogu direktiiv 91/271/EÜ asulareovee puhastamise kohta. Vastuvõetud menetlusel on kodanikele sisulised tagajärjed, kuid küsimus kõlab, et kuidas neile seda teadvustada.

Minu arvates on hr Szájer teinud head tööd, et oleme parlamendis püüdnud tegutseda vastutustundlikult ja kavatseme seda teha ka edaspidi ja et ainus asi, mis meil selles suhtes teha jääb, on see osa, et peame kodanikele selgeks tegema, mida me tegelikult siin teeme, ja see on üsna raske. Leian, et see saab olema meile väljakutseks, ja arvan, et oma saavutatu ja oma tänaõhtuse tegevuse jätkamisel peame tulevikus selle teise osaga tegelema, et parlamendi arutelu ei oleks nii ilmetu kui see tänaõhtune.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE). – (PL) Hr juhataja, Euroopa Parlamendi kaasamine komiteemenetlusse on vajalik, pidades silmas tema seadusandliku pädevuse arengut, ja eriti osana asutamislepingu artikliga 251 ette nähtud kaasotsustamismenetlusest. Seda suunda on järgitud nõukogu 2006. aasta 17. juuli otsuses ja artiklis 5a, millega kehtestatakse uus menetlus, mille kohaselt parlament otsustab üheskoos nõukoguga teatavate rakendusvolituste väljapakkumise põhjuste üle. Uus „kontrolliga regulatiivmenetlus“ on seotud üldist laadi meetmetega, mille eesmärk on muuta alusõigusakteide mittesisulisi osi kaasotsustamise teel.

Nõukogu otsus on seadusandliku protsessi kulgemise seisukohast pöördeline, sest see võimaldab parlamendil kasutada rakendusvolitusi käsitleva komisjoni ettepaneku suhtes vetoõigust. Selle tulemusena on võimalik ettepanekut muuta või naasta seadusandlikule teele. On väga tähtis, et kohanduspakett võetaks vastu võimalikult kiiresti, et uut menetlust saaks kohe rakendada kehtiva õigustiku suhtes. Seetõttu kutsun meid eeloleval hääletusel vastu võtma komisjoni ettepanekut, mis hõlmab loendit õigusaktidest, mis tuleb vastavusse viia uue menetlusega, üheskoos pädevate parlamendikomisjonide väljapakutud muudatustega.

Samas sooviksin tähelepanu juhtida, et praeguse komiteemenetluse reformi õnnestumise seisukohast on määrava tähtsusega, kuidas parlament kasutab oma käeulatuses olevat potentsiaali. Menetluse edenemist võivad kahjulikult mõjutada nõue, et rakendusvolitusi käsitleva komisjoni ettepaneku tagasilükkamiseks on vaja absoluutset häälteenamust, või menetluse pikenemine, mis tulenev näiteks vajadusest tõlkida dokumendid 23 ELi keelde. Peaksime samuti meeles pidama, et parlament võib sattuda suurenenud surve alla, mida avaldavad mitmesugused ringkonnad, kes on huvitatud rakendusvolituste lõpliku vormi mõjutamisest. Täiendav väljakutse nii üldistel kui ka korralduslikel põhjustel on parlamendile tulevikus esitatava tohutu hulga rakendusaktide arvessevõtmine.

  József Szájer, raportöör. − (HU) Hr juhataja, proua asepresident, daamid ja härrad, mul ei ole jäänud eriti muud teha kui tänada oma kolleege õiguskomisjonis ja muudes komisjonides tiheda koostöö eest. Tänan ka kõiki, kes töötasid koos õiguskomisjoniga ja aitasid mind selles äärmiselt keerukas ja raskes küsimuses. Mul on väga hea meel, et oleme suutnud jõuda selles küsimuses nõukoguga kokkuleppele, ja ma loodan, et suudame protsessi esimesel lugemisel lõpule viia. Sooviksin ka avaldada lootust, et see protsess jätkub samas rütmis ja tempos teise ja neljanda kõikehõlmava paketi ettepaneku puhul – neljas on ilmselt veidi raskem ja riukalikum. Läbirääkimised nende üle on juba alanud ja ma olen täiesti veendunud, et on täiesti võimalik viia see protsess lõpule aasta lõpuks või isegi varem ja et ametlik protsess võib alata.

Lissaboni lepinguga kehtestatakse see süsteem teiseste õigusaktidega seoses, kuid ei oleks olnud õige raisata kaks aastat ilma komiteemenetluseta. Olen veendunud, et parlament vajab seda õppeprotsessi; ta peab õppima, kuidas nende küsimustega tegeleda. Üks kõneleja mainis, et on oluline, et me suudaksime ise eristada olulisi asju ebaolulistest; seadusandja roll on tegelikult keskenduda elutähtsatele asjadele ja seepärast peab ta mõningad volitused delegeerima täitevvõimule, teisisõnu, komisjonile, kuid meile peab jääma võimalus ja õigus kontrollida komisjoni väljatöötatud rakendusmeetmeid. Esitatud kommentaarid on lisatud ettepanekutesse. Tänan teid väga tähelepanu eest, ja ma soovin parlamendile, komisjonile ja nõukogule igakülgset edu veel ees seisvate ülesannete teostamisel, arvestades, et see õigusakt on midagi numbriga kuuskümmend ja et tegeleda tuleb veel suure hulga õigusaktidega, ning ma loodab, et asi saab lahendatud aasta teises pooles. Tänan väga tähelepanu eest. Tänan kuulamast.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval, 18. juunil 2008.

17. Teatavate kalandussaaduste importi Kanaari saartele hõlmavad autonoomsed ühenduse tariifikvoodid (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkti on regionaalarengukomisjoni nimel hr Galeote esitatav raport (A6-0213/2008) ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega avatakse teatavate kalandussaaduste importi Kanaari saartele hõlmavad autonoomsed ühenduse tariifikvoodid ja nähakse ette nende haldamine (KOM(2008)0129 – C6-0153/2008 – 2008/0054(CNS)).

  Joe Borg, komisjoni liige. − Hr juhataja, esiteks lubage mul tänada raportööri, Gerardo Galeotet raporti eest, mida ma võin täielikult toetada, ja äärmiselt hoolsa töö eest selle toimikuga. Samuti on mul hea meel täheldada regionaalarengukomisjoni tugevat toetust sellele ettepanekule.

Kanaari saared on üks Euroopa Liidu äärepoolsemaid piirkondi, mida iseloomustab nende geograafiline ja majanduslik eraldatus. Euroopa Liit on ammu tunnustanud vajadust tollimakse vähendada või need kõrvaldada või ajutiselt peatada, et soodustada tootmist sellistes piirkondades, hõlbustades toormete tarnimist. 1991. aastast alates on Euroopa Liit osaliselt või täielikult peatanud ühise tollitariifistiku kohased tollimaksud paljude Kanaari saartele imporditavate toodete suhtes. Kalandussaaduste puhul kohaldati selliseid meetmeid vaid toormetele, mida kasutatakse toodetes, mis on mõeldud ainult kohalikul turul tarbimiseks.

Vähendatud tollimaksuga impordikvoodid, mida komisjon nüüd välja pakub, tulenevad samalaadsetest meetmetest, mis on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 704/2002, 25. märts 2002, mis hõlmas ajavahemikku 1. jaanuar 2002–31. detsember 2006. Tariifikvoote tuleb Kanaari saarte majanduse toetamise mõistes käsitleda täiendusena muudele meetmetele, mis on võetud EÜ asutamislepingu artikli 299 lõike 2 alusel, eelkõige kavale, mille alusel hüvitatakse teatavate äärepoolseimatest piirkondadest pärit kalasaaduste turustamisel tekkinud lisakulutused ja mida rakendatakse nõukogu määrusega (EÜ) 791/2007, 21. mai 2007. Et viia väljapakutud meetmed vastavusse viimati nimetatud kavaga, pakub komisjon välja, et tariifikvoote tuleks kohaldada seitse aastat: 2007–2103. See on kaks aastat rohkem kui ette nähtud eelmise määrusega ja need peaksid jõustuma tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2007, et tagada järjepidevus.

Mis puutub raportisse, siis sooviksin kommenteerida väljapakutud muudatusi. Komisjon märgib, et kolm muudatusettepanekut on seotud võitlusega ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügi vastu. Selles suhtes sooviksin rõhutada, et komisjon on hiljuti välja pakkunud tervikliku süsteemi, et vältida ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügi teel saadud toodete sattumist ühenduse turule; parlament on avaldanud selle ettepaneku suhtes laialdast toetust.

Komisjon leiab, et väljapakutud tariifikvoodimäärusesse ei tuleks ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügi vastaseid meetmeid. Seetõttu ei saa muudatusettepanekuid heaks kiita. Komisjon on seisukohal, et tükkhaaval-lähenemisviisi asemel tuleks ebaseaduslikult püütud saaduste küsimusega tegeleda horisontaalsete vahendite abil, mis kehtivad kõikidele toodetele, mida imporditakse ühenduse turule, sealhulgas Kanaari saartele.

Sooviksin veel kord tänada hr Galeotet raporti eest ja regionaalarengukomisjoni keskendumise eest sellele väga tähtsale küsimusele.

  Gerardo Galeote, raportöör. − (ES) Hr juhataja, Kanaari saarte erandlik geograafiline olukord seoses teatavate kalandussaaduste, mis on kodumaise tarbimise seisukohast hädavajalikud tarneallikatega toob kaasa lisakulutusi kõnealusele sektorile selles piirkonnas ning, nagu volinik äsja ütles, on Euroopa Liit alates 1991. aastast püüdnud seda looduslikku halvemust tasa teha, rakendades muude meetmete hulgas kõnealuste toodete kolmandatest riikidest importimise suhtes kohaldatavate tollimaksude peatamist.

Selle ettepanekuga võtta vastu määrus püütakse tagada, et hetkel kehtivas 2002. aasta määruses sätestatud meetmed jätkuksid ajavahemikul 2007–2013. Nimetatud määrusega kehtestati ajavahemikuks 2002–2006 hulk autonoomseid tariifikvoote, mis hõlmavad teatavate kalandussaaduste import Kanaari saartele.

Sooviksin tähelepanu juhtida, et tollimaksude peatamist võimaldatakse ainult saadustele, mis on mõeldud siseturule, ja samuti öelda, et see ettepanek võeti nõukogus vastu pea ühehäälselt ja regionaalarengukomisjonis väga suure häälteenamusega.

Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon on esitanud neli muudatusettepanekut, mida, hr juhataja, me ei saa toetada, sest neis seguneb ebaseadusliku kalapüügi käsitlus selle määruse sisuga, mille rakendamine on näidanud, et Las Palmase tollivõimude kehtestatud kontrollimeetmed on toiminud korralikult.

Seda on kinnitatud raportis, mille esitas Euroopa Komisjonile Hispaania valitsus, kelle poliitilised veendumused on teistsugused kui need, mida mina esindan. Euroopa Komisjon võttis selle raporti vastu, kinnitas selle ja arvas selle suures osas oma ettepanekusse.

Praeguse Euroopa Komisjoni ettepanekuga ratifitseeritakse selgesõnaliselt olemasolevad kaitse- ja järelevalvemeetmed, et vältida kaubanduse kõrvalekaldeid. Kokkuvõtteks, rakendatakse sobivaid pettustevastaseid meetmeid ning üheskoos eelnevalt mainitud tollikontrolliga moodustavad need piisava meetmekogumi, mis on ühenduse institutsioonide käsutuses, et tagada ühenduse kvootide, millel, nagu on tõestatud, ei ole midagi pistmist ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügiga, õige rakendamine ning jälgimine.

Lõpetuseks, hr juhataja, Kanaari saarte kvootidega hõlmatud kalandussaaduste import on seaduslik, deklareeritud ja piisavalt reguleeritud, mistõttu palun toetada Euroopa Komisjoni ettepanekut ja tagasi lükata esitatud muudatusettepanekud.

  Fernando Fernández Martín, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (ES) Hr juhataja, Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon hääletab hr Galeote raporti, mis käsitleb teatavate kalandussaaduste importi Kanaari saartele, vastuvõtmise poolt. Nagu volinik ütles, on küsimus juba palju aastaid kehtinud õigusliku vahendi – jõustus 1991. ja aegus 2006. aastal – jätkamises, täites seeläbi tänaseni valitsenud seadusandliku lünga.

Õiguslikust ja eelarve seisukohast on see määrus põhjendatud. See on põhjendatud ka poliitilisest ja majanduslikust vaatenurgast, et säilitada Kanaari saartele hädavajalik tegevus.

Pärast oma püügikohtade kaotamist piirkonnas, mida tunti enne nime all „Kanaari saarte ja Lääne-Sahara püügipiirkonnad“, oleme olnud sunnitud importima sisemaiseks tarbimiseks vajalikke tooteid, nagu ka kõnealusel juhul.

Pärast seda on saartel lõppenud märkimisväärse kalandussaaduseid töötleva tööstuse tegevus. Mõnedel saartel oli see tegevus hädavajalik, et mitte sõltuda ainuüksi turismist.

Hämavate väidete ja valesüüdistuste kaudu esitab roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon selle määruse vastu muudatusettepanekuid.

Kanaari saarte piirkondlikus parlamendis ei ole rohelistest liikmeid; Kanaari saarte 88 volikogus ei ole rohelistest volinikke; Las Palmase Linnavolikogu 29 voliniku hulgas ei ole rohelistest volinikke; rohelised on vaevu esindatud mõnes üksikus Kanaari saarte volikogus, kus nad on kindlasti koalitsioonis Rahvaparteiga.

Minu arvates oleks hea, kui rohelised oleksid Kanaari saarte institutsioonides rohkem poliitilistelt esindatud, kuid selliste algatustega, mis on täis hämamist ja valesüüdistusi, uskuge mind, sooviksin öelda muudatusettepanekud esitanud parlamendiliikmele, et te liigute vales suunas ning teil saab Kanaari saartel olema üha vähem poliitilist ja ühiskondlikku toetust.

  Manuel Medina Ortega, fraktsiooni PSE nimel. – (ES) Hr juhataja, Euroopa Parlamendi sotsialistide fraktsiooni nimel toetan ma hr Galeote raportit ning volinik Borgi kommentaare ning hr Fernández Martíni esitatud teavet.

Minu arvates on määrus hädavajalik, sest Kanaari saared on 2 miljoni elanikuga piirkond, mis meelitab ligi miljoneid turiste, ning, nagu hr Fernández Martín ütles, olles kaotanud Lääne-Sahara püügikohad, sõltuvad Kanaari saared kala impordist, et ellu jääda ja varustada turismitööstust.

Eeldada, et Kanaari saarte tollis, mis on Hispaania riigi ja Euroopa Liidu range kontrolli all, suunatakse erilise tollimaksusüsteemi alusel sisenevad tooteid praegu kõrvale, on tõsine süüdistus Hispaania riigi institutsioonide toimimise aadressil, mis näitab ka, et muudatusettepanekute esitajad teavad Kanaaride tegelikust olukorrast väga vähe. Nad peaksid enne ennatlike muudatusettepanekute esitamist külastama Kanaari saari ja nägema, kuidas sadamates tegutsetakse.

Minu arust ütles hr Borg, et komisjon kavatseb tegeleda menetlusega või kalandustoodete sisenemise ja väljumise menetluste jälgimisega, ning see just praegu toimubki. Kui tuvastatakse hälbeid, tuleb võtta vastavaid meetmeid. Me ei tohiks aga heaks kiita sedalaadi muudatusettepanekut, mille tulemuseks oleks Euroopa Liidu võimaldatavate soodustuste kaotamine, et saaksime oma piirkonnas, väikeses ja tagasihoidlikus piirkonnas, mille pindala on vaid 7500 km2 ja kus on 2 miljonit elanikku, jätkuvalt elus püsida.

Kui muudatusettepanekud võetakse vastu, siis nende esitajatel on õnnestunud tõsta hindu Kanaari saarte kodanikele ja muuta turismitööstuse alalhoidmise raske ülesande veelgi raskemaks.

Seetõttu loodan, et, nagu juhtus regionaalarengukomisjonis, toetab Euroopa Parlamendi täiskogu ülekaalukalt ettepanekut, mille hr Galeote on meile esitanud.

Sooviksin kasutada seda võimalust ütlemaks, et Euroopa Liidus üldjuhul ei mõisteta äärepoolseimate piirkondade ees seisvaid raskusi. Arutame hetkel ka heitkogustega kauplemise teemat.

Meetmed, mida mõni Euroopa Liidu keskpiirkond saab üldjuhul kehtestada, võivad laastavalt mõjuda liidu äärepoolseimatele piirkondadele. Jutt on väikestest territooriumitest, elanike koguarvuga 4 miljonit, mis jagunevad Vaikse ja Atlandi ookeani ning Kariibi mere saarte vahel, mis sattuvad raskustesse, kui neile ei kehtestata erimeetmeid.

Seetõttu palun oma kolleegidest parlamendiliikmetel, kes esitasid need muudatusettepanekud, enne sel viisi tegutsemist järele uurida, milline on tegelik olukord, ja endale selgeks teha, milliste probleemidega need äärepoolseimad piirkonnad silmitsi seisavad.

  Bart Staes, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (NL) Hr juhataja, daamid ja härrad, ma võtan teadmiseks volinik Borgi avalduse, et ebaseaduslikult püütud kalaga seotud pettuste vastu tuleb võidelda horisontaalsete meetmete abil. Hispaanlastest parlamendiliikmetele, kes on siin väitnud eriti agaral ja kohati isegi ründaval viisil, et ma valetan, ütleksin ma, et tegelikult peidavad nad pea liiva alla. Minu teave ei pärine suvalistest allikatest. Ma sain selle teave vastustest parlamendi küsimustele, komisjoni vastusest kolleegi esitatud küsimusele.

Nendele hispaanlastest liikmetele ütleksin, et komisjon on saatnud Hispaaniale põhjendatud arvamuse, sest kõikides riigi sadamates teostatakse mingisuguseid pettuseid. See kehtib ka Las Palmase kohta. Komisjon ise ütles mulle, et inspektorite arv on kasvanud kahelt seitsmele, mis on komisjoni arvates ikka veel ebapiisav. Allikad on mulle öelnud, et kontrollimised toimuvad ainult tööpäeviti vahemikus 8.00–15.00. Ma soovin seda edasi uurida ja käivitan täiendavaid parlamendi algatusi, et välja selgitada, kuidas pettustevastane võitlus edeneb kõikjal Euroopas ja eeskätt Hispaanias.

  Joe Borg, komisjoni liige. − Hr juhataja, arutelust nähtub, et meie eesmärk on ühine nii meie toetuse osas äärepoolseimaks piirkonnaks olevate Kanaari saarte suhtes väljapakutud meetmele kui ka meie pühendumuse osas ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata püügi vastu võitlemisel.

Ma kordan oma äsja öeldut, et me oleme pühendunud ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata püügi vastu võitlemisele ning oleme välja pakkunud tervikliku määruse, mis loodetavasti võetakse vastu kahe nädala pärast, nõukogu 24. juuni istungil. Seetõttu usume, et ebaseaduslikule, deklareerimata ja reguleerimata püügile tuleks läheneda horisontaalselt ning et järelikult ei ole selle määruse suhtes muudatusettepanekute tegemine sobiv viis edasiliikumiseks.

Hr Staesi kommentaari osas tahaksin öelda, et rikkumismenetlus, täpsemalt rikkumismenetlus 2002/2184, on veel käimas. Mitmesuguste kontrollimiste abil saadud teave näitab, et olukord on paranenud, kuigi komisjon hindab olukorda täiendavalt ja täpsemalt öeldes otsustab, kas selle menetluse lõpuleviimiseks on vaja lõppkontrollimist. Tahan sellega öelda, et menetlus kas jõuab lõpule, kui leitakse, et Hispaania täidab nõudeid, või me jätkame seda Euroopa Kohtus, et saada kogu selle küsimuse osas kohtuotsus.

  Gerardo Galeote, raportöör. − (ES) Hr juhataja, ma teen väga lühidalt, sest aeg on hiline, kuid eelkõige seetõttu, et, esiteks, Euroopa Komisjon, mis eeldatavasti ei ole kahtlustav, on tegutsenud otsustavalt piirkondlike ja riiklike ametivõimude kehtestatud kontrollimeetmete heakskiitmisel, ja et tegelikult arutame me siin komisjoni ettepanekut; teiseks, 27 liikmesriigist 27 on andnud oma toetuse; ja kolmandaks, regionaalarengukomisjon võttis ettepaneku vastu pea ühehäälselt.

Hr Staesi hoiak meenutab mulle ema, kes läks vaatama oma poega tema väeteenistusest lahkumise paraadil, ja ütles enda kõrval seisjale: „Vaadake, kui tubli mu poeg on, sest ta on ainus, kes marsib korralikult, kogu tema ülejäänud roodu samm on sassis.“

Ma paluksin muudatusettepanekute esitajatel järele mõelda. Kas võib olla, et käesoleva juhul eksivad nemad, mitte ülejäänud inimkond?

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval, 18. juunil 2008.

18. Järgmise istungi päevakord: vt protokoll

19. Istungi lõpp

(Istung lõppes kell 23.15.)