Istungi stenogramm

Kolmapäev, 18. juuni 2008 - Strasbourg

11. Meetmed nafta hinna tõusu vastu (arutelu)

  Juhataja. - Järgmine päevakorrapunkt on arutelu nõukogu ja komisjoni avalduste põhjal, mis käsitlevad meetmeid nafta hinna tõusu kontrollimiseks.

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − (SL) Nõukogu on teadlik kasvavate hindade mõjust Euroopa kodanikele ning selle negatiivsest tagajärjest tervele Euroopa majandusele. Seetõttu on nõukogu selle teemaga tegelenud oma viimastel kohtumistel. Seda küsimust arutavad homme algaval kohtumisel kõrgete toiduainete hindade kontekstis ka riigi- ja valitsusjuhid. Kõrget nafta hinda käsitlev põhjuslik analüüs viitab nafta pakkumise ja nõudluse keerukatele struktuurinihetele maailmamajanduses. Naftatootmine lühiajalises plaanis ei suuda tõenäoliselt pidada sammu arenevate majanduste püsiva ja suure nõudlusega. Kuna Euroopa Komisjon kajastas kõrgete naftahindade põhjuseid oma eelmise nädala aruandes, siis ei käsitle ma neid üksikasjalikult.

Euroopa Liidule avaldab selline nafta hinna muutus mõju kõrgema inflatsiooni, kõrgemate majapidamiskulude ja probleemide näol põllumajandus- ja kalandussektoris, transpordivaldkonnas ning mitmesugustes tööstuses. Eeldades, et nafta hinna tõusu põhjused on oma olemuselt struktuursed ja et see suund jätkub tõenäoliselt ka tulevikus, siis peab liit leidma pikemaajalised lahendused. Käsikäes konkurentsivõime edendamisega energiaturgudel ja naftaturgude suurema läbipaistvusega peavad meetmed keskenduma eriti energiatõhususe ja energiatarne mitmekesistamise edasisele toetusele.

Mis puutub energiatõhususse, siis lubage mul meenutada, et 2007. aasta märtsis nõudis Euroopa Ülemkogu energiatõhususe tõstmist, et saavutada 20%-line energiasääst 2020. aastaks. 2006. aastal vastu võetud energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid käsitlev direktiiv on aidanud seda eesmärki saavutada. Kuid kõike ei ole võimalik saavutada õigusloome abil. Majapidamised ja ettevõtted saaksid anda märkimisväärse panuse ratsionaalsema tegutsemise kaudu, mida nõukogu ja parlament saaksid toetada teadlikkuse jätkuva tõstmisega.

Teine oluline meede on seotud energiatõhususe mitmekesistamise saavutamisega. Lubage mul meenutada, et sellega seoses võttis Euroopa Ülemkogu eelmise aasta kevadel vastu Euroopa energiapoliitika tegevuskava. Selles sätestatakse siduv eesmärk saavutada 2020. aastaks 20%-line taastuva energia osakaal ELi energia kogutarbimises. Mainin seda kõike sooviga rõhutada, et Euroopa Liit on juba võtnud vastu mõned meetmed, mis võivad vähendada Euroopa majanduse tundlikkust nafta hinna tõusu suhtes. Kehtivaid poliitikaid peab tulevikus täiustama.

Arutades oma viimasel kohtumisel nafta hinna tõusu, meenutas rahandus- ja majandusministrite nõukogu (ECOFIN) Manchesteri kokkulepet, mis võeti vastu 2005. aasta septembris. Vastavalt sellele kokkuleppele peab kõrgele nafta hinnale reageerimisel hoiduma sekkumast maksu- või teistesse poliitikatesse, sest see moonutab konkurentsi ja takistab majandustegurite vajalikku kohandumist. Kõrge nafta hinna mõju leevendamiseks vaesemale elanikkonnale suunatud meetmed peaksid jääma lühiajalisteks ja eesmärgipärasteks ning vältima moonutavaid tagajärgi. Kerkivat kütuse hinda arutasid eelmisel nädalal ka G8 rahandusministrid, esindades enamikku arenenud riike. Nad rõhutasid muuhulgas, et nafta ja toiduainete tõusvad hinnad on globaalne probleem ning seetõttu tuleks lahendusi otsida rahvusvahelisel tasandil.

Samuti sooviksin mainida, et üldasjade ja välissuhete nõukogu selle nädala esmaspäeva koosolekul kiitsime me heaks kolme tulevase eesistujariigi 18kuuse programmi. Nende töö nõukogus hõlmab mitmeid ülesandeid, mis keskenduvad kõrgete toiduaine- ja naftahindade küsimusega tegelemisele.

Lubage mul lõpetuseks öelda, et lahendamaks eespool mainitud probleeme, vajame me koordineeritud poliitikaid ELis ja rahvusvahelisel tasandil. Peame olema hoolikad, et mitte rikkuda tasakaalu ja põhjustada uusi probleeme nende poliitikate tagajärjel. Nende pakiliste küsimustega tegeledes ootame me Euroopa Parlamendilt konstruktiivset koostööd, eelkõige mis puudutab õigusloomealaseid ettepanekuid.

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. − Proua juhataja, kõik minu päevad algavad harjumusega kontrollida nafta hinda ning viimasel ajal on uudised olnud enam-vähem ühesugused: nafta hind aina tõuseb ja tõuseb. Viimase kolme aasta jooksul on nafta hind USA dollarites rohkem kui kolmekordistunud. ELi puhul, kus 37% tarbitavast energiast moodustab nafta, on kerge mõista kõrge nafta hinna tegelikku ja potentsiaalset mõju meie majandustele ja kodanikele.

Meie tootmine langeb pidevalt ja kuigi see on veel piisav, algas langus juba 1990ndate lõpus. Kasvav impordimaht tõstab meie sõltuvuse naftast suureks ning hind, mida me maksame energiaressursside ostmise eest, tõuseb pidevalt.

See mõjutab otseselt meie kodanikke ja ettevõtteid. Kerkiv nafta hind põhjustab inflatsiooni, mille tagajärgi võib juba märgata. 2007. aasta neljandas kvartalis moodustas energia osakaal hinnaindeksi tõusust euroalas keskmiselt 0,8%. See tähendab otsest, käegakatsutavat mõju majapidamistele ning paljudele majandussektoritele, mitte ainult nendele, kes ei saa suunata energiahinna tõusu edasi lõpptarbijale.

Mootorikütuse ja kütteõli hinnatõus majapidamiste jaoks ületas 2007. aasta aprillist kuni 2008. aasta aprillini tunduvalt tarbijahindade üldist kasvu. Näiteks tõusis transpordikütuse hind keskmiselt 12,7% võrra, samas kui keskmine inflatsioonitase tõusis 3,6%. Kõige rohkem kannatab haavatavaim osa meie ühiskonnast.

2005. aasta septembris ma juba rääkisin tõusvast nafta hinnast ning esitasin viiepunktilise kava. Sellest ajast peale oleme me töötanud välja mitmeid uusi ettepanekuid, et reageerida kõrgele ja tõusvale nafta hinnale: energiatõhususe, autode, kütuse kvaliteedi ja taastuvenergia osas. Nende poliitikate tulemusena võime me järgnevatel aastatel oodata järkjärgulist nafta tarbimise vähenemist ELis. Viimase kolme aasta jooksul on nafta tarbimine olnud enam-vähem stabiilne ja on toimunud üleminek puhtamale ja tõhusamale, taastuvenergiat kasutavale transpordile.

Kuigi on vaja teha rohkem ja kindlasti ei tohiks alahinnata probleeme, mida põhjustab energia kõrge hind meie kodanike jaoks, eriti kõige haavatavamatele majapidamistele ning ka paljudele ettevõtetele, kujutab see siiski endast head pinnast, kuhu tulevikus välja arendada parim võimalikest poliitikatest. Kuigi nafta hind on jätkanud tõusu, ei tähenda see meie poliitikate läbikukkumist. Olen veendunud, et ilma meie nõudliku kliimata ja energiaalaste eesmärkideta oleks olukord veelgi raskem. Siiski nähtub viimastest arengusuundadest, et me peame kiirustama oma jõupingutuste tegemisega.

Lubage mul nüüd käsitleda pikaajalisi naftaturgu mõjutavaid tegureid. Lihtsamalt öeldes on odava nafta ja odava energia ajastu üldiselt möödas. Globaalne energianõudlus kasvab ja Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul võib see 2030. aastaks tõusta rohkem kui 50%. Eriti suureneb energia tarbimine arenevates majandustes.

Teisest küljest pole kaugeltki selge, kas naftatootmisest piisab, et rahuldada globaalset nõudlust. Ekspertide sõnul jätkub geoloogilisest aspektist lähtudes piisavalt ressursse maapõues järgmiseks 40–50 aastaks. Rahvusvahelise Energiaagentuuri sõnul ei ole kaugeltki kindel, kas tootvatel riikidel on võimalust ja tahet suurendada tootmist vastamaks näiliselt vältimatule ja pikaajalisele tõusule nafta globaalses nõudluses.

Odava energia ajastu on saanud ümber ajal, mil meil on kliimamuutuse tõttu niikuinii absoluutne kohustus tulevaste põlvede ees liikuda puhtamate, süsinikdioksiidivabade energiaressursside kasutamise suunas kütmise, elektrienergia ja transpordi valdkonnas. See on meie ees seisev väljakutse. See nõuab selget vastust. Kuid enne pikaajaliste ja keskpikkade meetmete juurde pöördumist sooviksin ma mainida mõningaid lühiajalisi samme, mis leevendaksid mõju tarbijatele.

Mõju kõige haavatavamatele rühmadele peab vajaduse korral leevendama lühiajaliste sotsiaalsete meetmete abil. Abi vaeseimatele majapidamistele on õigustatud ja vajalik, kuid seda peab tegema sihipäraselt. Samal ajal peaksime olema väga ettevaatlikud seoses maksustamiskorra muutmisega. Kogemused on näidanud, et need meetmed, olgugi et poliitiliselt väga atraktiivsed, tegelikult ainult raskendavad kõrge energia hinnaga seotud pikaajalisi meetmeid ning süsinikdioksiidiga seotud säästmist. Palju parem on suunata abi sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse.

Mis puutub ELi pikaajalise lähenemisviisi edasisse arengusse. siis peavad paljud meie kehtivaid energiapoliitikaid maailmas juhtivateks. Komisjon on alati nõudnud, et kliima- ja energiapaketil peavad olema ühised eesmärgid, nagu jätkusuutlikkus, tarnekindlus ja konkurentsivõime; asjaolu, mis saab selgemaks iga päevaga.

Lubage mul üksikajalikumalt meenutada nende poliitikate kõige olulisemaid osasid, mis on juba paika pandud või siin täiskogus arutlusel: direktiivi eelnõu, mis tagab 2020. aastaks taastuvenergia 20%-lise osakaalu lõpptarbimises; uus määrustik ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi laiendamiseks ja tugevdamiseks; kasvuhoonegaasi heite vähendamise tagamine 20% võrra aastaks 2020 ning saastekvootidega kauplemise süsteemi kehtestamine muutuste käivitamiseks; ettepanek CO2 heite vähendamise kohta ja kütuse kvaliteedi direktiiv, mis kohustaks naftatarnijaid järk-järgult vähendama CO2 kogust ja energiakulu toodetes, mida nad müüvad; ning mis kõige tähtsam, energiatõhususe tegevuskava, mis hõlmab kõiki sektoreid kõikidel tasanditel alates rahvusvahelisest energiatõhususe alasest koostööst kuni linnapeade paktini kohalikul tasandil ja selliste erimeetmeteni nagu tarbekaupade märgistamine või hoonete energiatõhususe alased nõuded.

Praktiliselt kõik energiatõhususe tegevuskavas nimetatud meetmed on kulutõhusad 60 USA dollari suuruse naftabarreli hinna juures.

See on kõik alles algus, me peame tegema rohkem. Komisjon jätkab tööd rahvusvahelisel tasandil, eriti konstruktiivset dialoogi peamiste naftatootjate ja tarbivate riikide vahel, näiteks nagu Jeddah’ kohtumine, mis toimub sel nädalal Saudi Araabias, või ELi ja OPECi vaheline dialoog järgmisel nädalal. Seal vaadeldakse üksikasjalikult nafta- ja naftatoodete turu talitust Euroopa Liidus ning antakse soovitusi võimaliku edasise poliitilise tegevuse kohta teises strateegilises energiaülevaates sel aastal. See aitab naftat importivatel arengumaadel leevendada kütuse ja toiduainete kõrge hinna lühiajalist mõju ning viia sisse struktuuriparandused oma energiatõhususse ning alternatiivkütuste kasutamisse. See toob kaasa jõupingutused suurema energiatõhususe saavutamiseks.

See on minu kõige suurem prioriteet. See tähendab paremat õigusloomet ELis. Samuti tähendab see efektiivsemat energiatõhususe alast rahvusvahelist partnerlust, mis eelmise nädala G8 energeetikaministrite kohtumisel Jaapanis Euroopa Liidu algatusel vastu võeti.

Olemasolev energiatõhusust käsitlev õigusloome ning parandusettepanekud, mida ma järgnevatel kuudel esitan hoonete, märgistuse ja toodete miinimumstandardite kohta, on tõeliselt tähtsad, kuid neid peab vaatama kui ainult üht paljudest vajalikest meetmetest. Tõeline väljakutse on energiatõhususe poliitikate efektiivne rakendamine riiklikul, piirkondlikul ning kohalikul tasandil terves Euroopa Liidus. Komisjon mängib olulist rolli, aidates liikmesriike sellele väljakutsele vastamisel.

Nimetan ka biokütuseid, sest see on teema, mis tuleb sageli arutusele. Taastuvenergia direktiivi eelnõus kajastame me Euroopa Ülemkogu eesmärki tagada 2020. aastaks 10%-line taastuvkütuse osakaal ELi transpordis. Tuleks märkida, et see 10% on saavutatav taastuvate energiaallikate ehk biokütuste või elektri kasutamise kaudu ja energiatõhususe tõstmise abil transpordis.

Olen veendunud, et EL saab ja peab tootma biokütuseid, mida peab kasutama jätkusuutlikul ja vastutusrikkal viisil, et mõjutada toiduainetootmise globaalset taset. Seda saab teha jätkusuutlikul viisil, kasutades eelnevalt kasutusest kõrvalejäänud maad ELis, parandades jätkusuutlikul viisil pinnase saagikust, investeerides teise põlvkonna biokütuste tehnoloogiasse ning tehes koostööd arengumaadega tagamaks, et biokütused täiendavad toiduainetootmist ja mitte ei asenda seda. Sellise lähenemisviisiga peab alternatiivsete, puhaste transpordikütuste arendamine olema osa ELi vastusest naftahinna ja kliimamuutuse esitatud väljakutsetele.

Euroopa Liit peab jätkama rahvusvahelisi jõupingutusi ning dialoogi peamiste partneritega. Eelmise nädala G8 ja naftahinna teemat käsitlev Jeddah’ kohtumine sel nädalavahetusel näitavad, et see küsimus on poliitilise tegevuskava keskmes. Peaksime kasutama oma suurenevat usaldusväärsust ning rahvusvahelist juhtivtegevust, et kasutada ära energiatõhususe potentsiaale ja edendada puhta energia tootmist maailmas ning globaalselt tõhusate ja usaldusväärsete kaubaturgude talitust.

Siiski algab tegevus juba kodus ning uus tõuge taastuvenergia ning energiatõhususe suunas ei ole kasulik ainult kliimale, vaid ka meie majandusele.

Energiaga seotud tulevik on meie kõigi jaoks. See tulevik saab tõenäoliselt olema koondatud teistsuguste tootmis-, tarbimis- ning käitumisviiside ümber. Mis puutub kliimamuutusesse, siis on vaja tegutseda praegu ning komisjon on sellese täielikult kaasatud.

  Jean-Pierre Audy, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (FR) Proua juhataja, härra nõukogu eesistuja, volinik Piebalgs ning daamid ja härrad, näidakem natuke kujutlusvõimet. Kõik ideed, mis üritavad piirata käibemaksu maksimummäära, kaasa arvatud see, mille pakkus välja Prantsusmaa president Sarkozy, on piisavalt väärtuslikud ja neid tuleks lähemalt vaadelda ning ma sooviksin tõsta esile ühe enda omadest.

Nafta on piiratud elueaga fossiilkütus ning kõrge nafta hind on pöördumatu ja pikaajaline arengusuund. Kui hinnatõus ise välja arvata, siis on kõikide probleemide põhjus äkiline ning järsk viis, kuidas toornafta barreli maailmaturuhinna suur kõikumine mõjutab meie majandusi. Seetõttu ma juurdlen, kas Euroopa Liit, varjamata seda, mis kaasneb tegeliku hinnatõusuga, ei saaks tagada hinna stabiilsust vastavalt aastasele tsüklile, et avaliku sektori eelarveosakonnad, eriti need, mis haldavad liikmesriikide või kohalike omavalitsuste maksusüsteeme koos ettevõtete ja äridega, mis on lepingulise partnerluse kaudu seotud naftahinnaga, ning üldisemalt pere-eelarveid koostavad tavainimesed saaksid kõik olla paremini ettevalmistunud energiasektoris toimuvate suurte muutuste suhtes, ilma et nad peaksid kannatama igapäevaste pingete all, mis tekivad naftahinna äkilisest kõikumisest maailmaturu vahetuskursside, spekulatsioonide ning euro/dollari pariteedi tõttu.

Selle taustal, volinik, teen ma ettepaneku uurida võimalust luua ühenduse instrument eesmärgiga tagada toornafta barreli hind kooskõlas üldiselt aktsepteeritud üheaastase eelarvetsükliga. Selline instrument võiks kasutada optsioonide ostmis- ja müümistehnikat maailmaturul ja osutuks kasulikuks vahendiks spekulatsiooni vastu võitlemisel.

2005. aastal, kui nafta barrel maksis 50 dollarit, küsisin ma teie arvamust selle kohta, volinik Piebalgs, ja te vastasite, et see mõte on huvitav, arvestades et komisjonil ei ole võimalik kontrollida toornafta hinda, sest naftaturg on globaalne. Ma pean antud punktis survet avaldama, sest selline ühenduse instrument, mis pikas perspektiivis kujutab endast nullsummalist mängu ning ei vaja praktiliselt mingit rahastamist, tagaks vähemalt turu järelevalve, mitte – ma kordan – kui vahend, mis viiks meid vastuollu vabaturu seadustega, vaid vahend kontrollimaks nende seaduste ootamatust ning vähendamaks mõju, mida põhjustab suurenev naftahind asjaomaste sektorite hinnaketile. Asjakohane näide on kalatööstuse olukord, mis tuleb kohe arutlusele.

  Hannes Swoboda, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Proua juhataja, isiklikult austan ma väga kaht kõnelejat nõukogust ja komisjonist. Siiski arvan, et need ettepanekud, mida me täna ja viimastel päevadel kuulsime, on liiga vähe ja liiga hilja tehtud. Näiteks ei maini komisjoni ettepanek üldse sõna „spekulatsioon”. See pole küll hinnatõusu peamine põhjus, kuid esitada dokument, mis ei maini kordagi spekulatsiooni: isegi G8 on selles küsimuses edumeelsem kui komisjon!

Mis puutub suurtesse kasumitesse, mida ei ole samuti loomulikult mainitud, olen ma korduvalt pöördunud voliniku poole, ning arvestades, et tõenäoliselt puudub võimalus kontrollimehhanismide rakendamiseks, siis olen ma palunud tal vähemalt vabatahtlike kokkulepete kaudu kindlustada, et osa sellest kasumist investeeritaks energiasäästumeetmetesse, alternatiivenergia arengusse ning uuringutesse. Näiteks on see praegu arutusel Prantsusmaal. Siiski ei ole volinik täna selle kohta teinud ühtegi märkust ning midagi ei võeta ette.

Mis puutub energiasäästu- ning tarbijakaitseküsimusse, siis me põhimõtteliselt toetame seda, kuid komisjoni ettepanekud olid liiga nõrgad. Tänu parlamendile ning tänasele otsusele Morgani raporti kohta laiendati oluliselt tarbijaõigusi, eriti seoses energiasäästmisega arukate arvestite abil jne. Mis puutub sotsiaalsetesse meetmetesse, mille kohta on volinik teinud ettepaneku: saan öelda ainult seda, et juba mõnda aega on olnud ilmne, et sotsiaalsed meetmed on vajalikud.

Täna oleme me arutanud Iirimaa küsimust. Lubage mul olla aus: kodanikud muutuvad närviliseks, kui nad ei saa Brüsselist tagasisidet oma konkreetsete ning tegelike murede kohta. Olgu need kodanikud kalamehed VKEde sektoris või sotsiaalselt ebasoodsamas olukorras olevad tarbijad, nad kõik ootavad Brüsselist mingit sõnumit, mis aitaks neil tulla toime raskes olukorras. Me ootame selgeid signaale komisjonilt ja nõukogult, eriti järgnevate päevade jooksul.

  Marco Cappato, fraktsiooni ALDE nimel. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma ei usu, et peaksime valima tee, mille pakkus välja Jean-Pierre Audy. Ma ei usu, et meie töö on kehtestada hinnakontrollimeetmeid. Volinik on valinud lähenemisviisi, millele peaks Euroopa Liit pühenduma, nimelt meie arengumudelile, mis koosneb taastuvenergiast ning eelkõige vajadusest vaadata läbi seatud eesmärgid – 20%-line energiasääst; 10%-line transpordisääst –, et suurendada nende ambitsioonikust ning võimalust tegeleda nendega isegi lühema aja jooksul.

Kahjuks, nagu nähtub gaasipoliitikast, mis oli täna hääletusel, on riigivalitsused vastu tõelisele Euroopa konkurentsipoliitikale ning erinevate energiaallikate kasutamisele. See on probleem. Loomulikult peab käsitlema ka spekulatsiooni küsimust. Nagu ka teistel juhtudel, keelduvad riigivalitsused loovutamast osa tegelikest reguleerivatest volitustest finantsturgude suhtes Euroopa Liidule, kuid praegusel hetkel ärgem palugem Euroopal leida võimalusi heastamaks kahju, mida on põhjustanud riiklikud poliitikad. Taastuvenergia ja pikaajaline strateegiline planeerimine: seda me nõuame, ning kiiremini, kui algselt plaanitud.

  Claude Turmes, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Proua juhataja, sooviksin teha ettepaneku kolme meetme kohta.

Esiteks, maksustage spekulatsioon. See on uskumatu. Meie ägame kulude all, samas on kasumid, mida teenivad Total, Eon, Exxon ning teised spekulandid suuremad kui kunagi varem. Sooviksin isiklikult kohtuda Jean Claude Junkeriga, Ecofini ja Eurogrupi eesistujaga, et muuta need sõnad tegudeks. Me saame väga lihtsalt need kasumid riiklikul tasandil maksustada ja siis seda üleeuroopaliselt koordineerida; miljonitesse eurodesse ulatuvat tulu, mis sellest laekub, käsitlen ma oma teises punktis.

Teiseks, iga riik kasutab seda tulu fondi loomiseks, millest saab maksta hüvitist neile, kes on jäänud hätta, nagu kalurid, veoettevõtjad ning suur arv majapidamisi, kellel on raskusi arvete maksmisel; eesmärk pole toetada otseselt energiat, vaid aidata abivajajatel leida raha selle eest maksmiseks, ning enamgi veel, siduda seda ka energiatõhususega. Vaesemal osal meie ühiskonnast ei jätku raha energiasäästlikumate külmkappide ostmiseks. Siin peame sekkuma meie.

Kolmandaks, poliitika loojate ja muutjatena peame me olema ausad inimeste ees, keda me esindame. Praegune hädaolukord ei ole väike poliitiline raskus nafta tõttu. See on struktuurikriis. Meil on majandusmudel, mida on arendatud ühe miljardi keskklassi inimese jaoks Ameerika Ühendriikides, Jaapanis ning Euroopas. Seda mudelit laiendatakse nüüd miljonitele keskklassi inimestele Hiinas, Indias, Nigeerias, Lõuna-Aafrikas ja Brasiilias. Selle mudeli probleem on see, et see ei hõlma ressursse ega keskkonnareostust. Seetõttu ütlen teile, volinik, et me peame saavutama rohkem energiatõhususe valdkonnas ning küsimus, mida ma soovin teile esitada, on järgmine: kas nõukogu ei peaks paluma komisjonil teha septembris ettepanek terve meetmepaketi kohta, mille eesmärk oleks mahukas Euroopa Liidu investeerimisalgatus energiatõhususe jaoks?

  Gintaras Didžiokas, fraktsiooni UEN nimel. – (LT) ELi poliitika energiatoodete maksustamise kohta loodi 1993. aastal. Sel ajal maksis naftabarrel 16 USA dollarit. Praegu, kui naftahind on tõusnud 140 USA dollarini, tekib küsimus, kas kehtiv energiatoodete maksustamist käsitlev ELi poliitika on õigustatud. ELi kodanikud ja ettevõtted maksvad nafta eest rohkem kui mujal maailmas.

Põhjus on selles, et lisaks käibemaksule maksavad nad ka aktsiisimaksu, mille suurenemist EL taotleb veelgi; me oleme silmitsi tõelise paradoksiga – mida kallimaks muutub kütus, seda rohkem raha võtavad valitsused oma kodanikelt. Streigilaine, mis on tabanud tervet Euroopat, näitab selgelt inimeste kasvavat rahulolematust olukorraga, et ELi tasandil ei võeta mingeid meetmeid. See on tõepoolest väga selge signaal. Kas me saame jätta seda märkamata või seda ignoreerida?

Kas komisjon ja nõukogu ei arva, et on viimane aeg vaadata läbi energiatoodete maksustamist käsitlev ELi poliitika, eriti mis puudutab aktsiisi-, käibe- ja impordimaksu? Kuidas õigustab komisjon seda ranget sõnumit, mida ta saadab inimestele, isegi et nad peaksid õppima elama pidevalt tõusva kütusehinnaga? Kas komisjon on arvestanud võimalusega, et pidevalt tõusev kütusehind võib kahjustada kodanike usaldust ELi suhtes, sest viimane tundub sekkuvat nende riigivalitsuste püüdlustesse võtta äärmuslikke meetmeid? Tegelikud asjaolud ebaõnnestumise vabanduste taga või soovimatus tegeleda maksuküsimusega on väljaspool igasugust kriitikat.

Arvamus, et madalamad maksud ei paranda olukorda või hoopis halvendavad seda, ei ole paikapidav argument. Maailmas ei osta naftat ja naftasaadusi ainult Euroopa riigid. Sellist asja nagu Euroopale mõeldud nafta või Euroopale mittemõeldud nafta ei eksisteeri. Meil on globaalne naftahind; Euroopa kehtestab lihtsalt kõrgemad maksud naftasaadustele, asetades meie kodanike õlule raske koorma. Impordimaks piirab konkurentsi.

Võib-olla ei lahendaks muudatused maksustamispoliitikas kõiki probleeme, kuid need võimaldaksid meil reageerida kiiremini turuarengule ning aitaksid jääda ellu rasketel aegadel. Kas see pole piisavalt tähtis? Pole kahtlust, et me vajame pikaajalisi meetmeid; ma tervitan nende meetmete kehtestamist, ainult et me vajame otsustavat tegutsemist. ELi kodanikud ei vaja ilusaid sõnu. Mida nad vajavad, on õiged otsused, mis võimaldaksid leida kiire lahenduse mis tahes tekkida võivatele probleemidele. Maksustamispoliitika, eriti käibemaksupoliitika, ei ole jumala kingitus, seda on vaja muuta, kui see ei vasta enam olukorrale.

  Dimitrios Papadimoulis, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (EL) Andestage, proua juhataja, kuid nõukogu ja komisjoni seisukohad valmistasid pettumuse. Seal olid ainult sõnad, kuid mitte viidetki konkreetsetele meetmetele. Ärge olge siis üllatunud „ei” hääletustulemuse üle referendumitel Iirimaal, Prantsusmaal ning Madalmaades. Ärge olge üllatunud, et riikides, nagu Belgia, kus toimuvad harva meeleavaldused, tulevad tuhanded inimesed tänavale, rusikad püsti.

Ei nõukogu eesistuja ega volinik pole maininud hangeldamist. Mida me võtame ette hangeldamise küsimuses? Miks te ei kehtesta makse? Miks mitte teha ettepanek ELi tasandil koordineeritava riikliku maksustamise kohta, mille tuludest läheks osa taastuvenergia, puhtama energia ning energiasäästukavade toetamiseks?

Enamgi veel, daamid ja härrad komisjonis ja nõukogus, nafta hinna tõus toob kasu riigifondidele, sest liikmesriikide kogutavad maksud tõusevad samamoodi. Nii kannatab inflatsiooni ning kõrgete hindade tõttu kõige rohkem vaeseim sotsiaalne elanikkonnakiht. Inflatsioonimäär vaeste jaoks on 40–50% kõrgem kui üldine inflatsiooniindeks. Osa liikmesriikide suurenevast maksutulust tuleks anda otsetoetuse kaudu kõige haavatavamale sotsiaalsele elanikkonnakihile. Me peame tegutsema, mitte ainult lubama endale retoorikat.

Loodan, et oma lõpukõnedes te selgitate, miks teil oli kiire lükata tagasi ettepanekud, mille esitasid parempoolsed valitsused, näiteks nagu Nicolas Sarkozy valitsus, ning mitte neid, mis tulid vasakpoolsetelt valitsustelt. Kas teie arvates on Nicolas Sarkozy liiga suur kommunist? Kui see toiduainete ja naftahindade spekulatsioonist tingitud kriis peaks midagi endaga kaasa tooma, siis on see piiratud neoliberalismi lõpp. Me ootame, et ka teie seda mõistaksite.

  Pervenche Berès (PSE). – (FR) Proua juhataja, hr nõukogu eesistuja, volinik, me avame tänase arutelu, toetudes teatisele, mis kujutab endast tegelikult komisjoni teatist, mis muudeti ümber teadaandeks pärast avalikkuse meelepaha, mille tõi kaasa tegelik olukord, millega eurooplased päevast päeva kokku puutuvad.

G8 tõstatas küsimuse seoses spekulatsiooniga naftaturul. Me teame liigagi hästi tegelikku olukorda, millega me seisame silmitsi, juhul kui me tõesti soovime süüvida asja olemusse, ning Claude Turmes juba mainis seda. Arutlusel olev naftakriis, mis põhjustab nii palju muret meie kodanikele, on üks märk globaliseerumise teisest ajastust, kuhu me nüüd siseneme, ajastust, kus me oleme globaalselt tasakaalust välja viidud, muutunud võimetuks ja jäetud segilöödud süsteemiga, ning esimesena avaldus see finantskriisi näol Ameerika Ühendriikides, levides märkimisväärse kiirusega meie turgudele ning jätkates spekulatsioonimulli lõhkumisega, laastates sel moel kinnisvaraturge, liikudes edasi kaubaturule ja mõjutades eriti nafta ja toiduainete hindu. Pakkumise ja nõudluse vaheline tasakaal sellel konkreetsel turul kandis hoolt ülejäänu eest.

Seda olukorda arvestades nägi Euroopa Liit üsna õigesti eelmisel aastal sündmusi ette, koostades strateegia, mida ma nimetaksin „nelja 20 strateegiaks” aastaks 2020: 20% väiksem energiatarbimine, 20% suurem energiatõhusus ja 20% rohkem taastuvenergiat.

Nagu alati, kerkivad esile samad puudused. Ühtse turu loomisel me unustame, et sellist siseturgu saab aktsepteerida ainult siis, kui sel on ka sotsiaalne mõõde. Euroopa ühtse kauba- ja teenuseturu loomisel me unustame, et ehk peaksime võtma arvesse ka liikmesriikide sotsiaalset olukorda, ning üritades luua Euroopa Liidu jaoks sobivat pikaajalist energiastrateegiat, me unustame, et sellega kaasneb, kui kasutada majandusinimeste keelt, üleminekukulu, ning kui küsida, milliseid tarbijaid see puudutab kõige rohkem, siis vastus on, et neid, kes kuuluvad ühiskonna vähem kindlustatute hulka, nemad on need, kes kannatavad kõige rohkem kütusehinna tõusu tõttu.

Täna on mainitud mitmeid sotsiaalseid rühmi, ametite esindajaid, kes kannatavad kõige rohkem oma igapäevases töös, näiteks nagu kalurid ja maanteeveoettevõtjad, kuid nende taga on samuti madala sissetulekuga majapidamised, kes eelkõige kannatavad seoses oma igapäevase eelarvega, sest nende perekondade jaoks mõjutab kütusehinna tõus vahetult majapidamis- ja transpordikulusid, ning proportsionaalsest mõjutab see neid rohkem kui nende spekulantide rahakotti, kes teenivad tõusvate naftahindade pealt.

  Jelko Kacin (ALDE). - (SL) Kiiresti kasvav kütusehind pidurdab transporti Euroopas ning terves maailmas. Veoettevõtjad protesteerivad vihaselt, kalurid nõuavad kompensatsiooni ning transport muutub aina kallimaks. Kulud sõna otseses mõttes pidurdavad kaubavedu. Kõige jubedam asi nende hindade kõrval on see, et naftatootmiskulud on tegelikult minimaalsed. Need tootmiskulud pole tegelikult mainimist väärt.

Inimeste vedu on vaba liikumise põhialus ning kaupade vaba liikumise eeltingimus. Kütusekulud seavad eelkõige ohtu õhutranspordi, mis on kõige hinnatundlikum. See kehtib eriti odavlennuettevõtete puhul, kes on aidanud uutel kodanikurühmadel avastada Euroopat ja maailma. Odavlennuettevõtete kriis, mis võib meid tabada sel sügisel, ei avalda mõju ainult turismile, vaid ka lennundustööstusele, finantstööstusele ning järelikult tervele majandusele.

Sellistes tingimustes peab Euroopa Liit näitama, et ta mõistab neid väljakutseid ning vastab neile operatiivsel moel. Koordineeritud tegevuse kaudu saame me täiustada Euroopa Liidu institutsioonide staatust ning rahustada olukorda turgudel. Finants- ja majanduskriis on võimalus Euroopa Liidu jaoks tõestada oma kasulikkust, vajalikkust ja tõhusust meie majanduste jaoks ning eriti seda, et Euroopa institutsioonid on õige ja tõhus vahend meie majanduste jaoks.

  Charles Tannock (PPE-DE). - Proua juhataja, kõrge nafta- ja bensiinihind jääb püsima ning ma kahtlen, kas me kunagi näeme veel palju madalamat hinda kui 80 USA dollarit barreli kohta. Läänt tabas see ootamatult ning alahinnati tõusu Hiina ja India tarbimises, lisaks uurimis- ning väljakaevamismeetodite alafinantseerimine, Saudi Araabia võimetus – ehk ka tahtmatus – keerata lahti oma kraanid kui lisatootja, ning geopoliitilised riskid teatud riikides, nagu Venetsueela, Nigeeria ja Iraak.

Mis oleks minu arvates vastus? Loomulikult peame me tarbima vähem, investeerima taastuvenergiasse ja uutesse tehnoloogiatesse, nagu vesinikkütusel töötavad autod, ning selgitama välja, kas biokütused, arvestades nende üldist mõju, on head või halvad globaalsete heitgaaside ning toiduainete hinna inflatsiooni seisukohast arengumaade jaoks.

Need siin täiskogus, eriti vasakpoolsed, kes usuvad, et ainusüüdlane on spekulatsioon, eksivad, sest spekulandil ei ole võimalik koguda tagavaraks suures koguses naftat ja seda tarnida. Ainult Ameerika Ühendriikidel on võimalus seda teha.

Lõpetuseks tervitan ma Itaalia otsust ehitada tuumareaktor ning ma loodan, et teised ELi liikmesriigid järgnevad talle.

  Csaba Sándor Tabajdi (PSE). - (HU) Pikas perspektiivis peame me leppima kõrge naftahinnaga. Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad valmistuma kõigeks võimalikuks. Nagu ütles volinik Piebalgs, me peame investeerima palju rohkem säästvamate, keskkonnasõbralikemate tehnoloogiate arengusse, taastuvenergiasse ning biogaasi tehaste rajamisse, nagu oli kirjas ka raportis, mille ma raportöörina koostasin. Keskendumine energiasäästule on samuti tähtis, näiteks kodude soojustuse parandamise osas. Meil ei ole võlulahendusi ja me ei saa kontrollida energiat, kuid peame samuti lühemas perspektiivis otsima lahendusi. Sooviksin paluda Euroopa Komisjonil lubada liikmesriikidel, kaasa arvatud Ungaril, vähendada ajutiselt diislikütuse aktsiisimaksu, sest Ameerika Ühendriikidel on selles suhtes äärmiselt suur konkurentsieelis meie ees. Tänan teid tähelepanu eest.

  Danutė Budreikaitė (ALDE). – (LT) Tõeline probleemilahendus on võimalik saavutada kahtlemata pikaajaliste meetmete abil. Samas ei pruugi mõned nii kaua vastu pidada, et näha nende meetmete tulemusi. Mis puutub lühiajalistesse meetmetesse, siis ainuke ettepanek on olnud vaeste perekondade toetuse kohta. Kui kaubandus, transpordisüsteem, kalandus, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ning põllumajandus peaksid pankrotistuma, siis on lühiajalised meetmed vajalikud väga paljudele inimestele.

Aktsiisimaks kehtestati kütuse ja mineraalõli jaoks 1992. aastal. 2004. aastal kohaldati seda terve energiasüsteemi suhtes. Kas see tähendab, et maksustamisel puudub igasugune mõju? Maksustamisel on ülisuur mõju ning minu arvates on väga oluline lubada aktsiisimaksu vähendamist kuni pikaajaliste meetmete rakendamiseni.

Veel üks asi – samuti ei ole mainitud vesinikku kui uut (või taastuvat) ressurssi. Teatavasti kasutavad Hiina ja Kanada vesinikku autokütusena ning Jaapan kasutab seda hoonete kütmiseks.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL). – (PT) Arvestades tõusvat kütuse hinda ning selle laastavat mõju inimestele ja ettevõtetele, transpordile, kalandusele, põllumajandusele ja tööstusele, ei saa unustada, et suured naftaettevõtted on teeninud suuri kasumeid põhiliselt tänu hinnaspekulatsiooniskeemile, mis põhineb odavalt ostetud naftaaktsiate spekulatiivsel väärtusel.

Neid asjaolusid arvestades on vaja meetmeid võitlemaks selle skandaalse spekulatsiooniga, eriti mis puudutab ettepanekut, mille me esitasime maksu kehtestamise kohta liikmesriikides, mis hõlmaks ainult spekulatiivset, aktsiahinna efekti abil teenitud kasumit, suunates selle riigitulusse. See tulu tuleb jaotada kõige rohkem kannatavate majandussektorite vahel liikmesriikides.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). - (PL) Proua juhataja, Euroopa ja terve maailm on leidnud ennast olukorrast, kus naftahind ei määra mitte ainult majanduskasvu, vaid ka kriisi sügavuse, mida on juba tunda toiduaine- ja kalandussektoris. Varsti on oodata probleeme transpordisektoris.

Millist tegutsemist on vaja? Pikemas perspektiivis peaks arendama stabiilset ja arusaadavat energiapoliitikat. Sel teemal on olnud suur arutelu nii liidus kui ka siin täiskogus. Lühemas perspektiivis tuleks suunata abi eri sektoritele. Näitena tooksin ma sihipärase abi põllumajandustootjatele, kaluritele ja veoettevõtjatele. See abi peaks olema kättesaadav juba selle aasta teises pooles. Rõhutan, et ma pean silmas sihipärast toetust lähtuvalt konkreetsest aastaajast. Samuti peaksime piirama spekulatsiooni ning monopolistlike skeeme.

Lõpetuseks, me peaksime mõistma vajadust vaadata läbi maksustamispoliitika nii Euroopa Liidu kui ka iga liikmesriigi tasandil.

  José Ribeiro e Castro (PPE-DE). – (PT) Tahan õnnitleda volinikku tema väidete puhul, mis rõhutavad tuumaenergia ning selle täieliku läbipaistvuse tähtsust.

Arvud ei peta: nafta- ja bensiinihind jätkab tõusu, kasvab energia globaalse tarbimise poolt tekitatud surve, arenevad meie enda energiavajadused, ning samal ajal ei saa me jätta täitmata oma kohustusi, eriti hädavajalikku võitlust CO2 heite vastu.

Selle tulemusel peab olema päevakorras tuumaenergia ning me ei saa seda vältida. Me ei saa välistada mitte ühtegi energiaallikat energiaallikatest, eriti kui see on puhas ja ohutu. Loomulikult vajame me taastuvenergiat, kuid sellest ei piisa. Jah, me vajame energiatõhusust, kuid sellest ei piisa. Jah, me vajame häid biokütuseid, kuid sellest ei piisa.

Seetõttu peame jõudma otsusele: kas tuumaenergia on halb ja selle peab keelustama, või kui seda ei keelustata, sest see on ohutu ning tehnoloogia ja teadus on arenenud, siis peavad kõik saama kasu selle tootmisest.

Meil peab olema tulevikunägemus või me lõpetame veel hullemas olukorras või koguni katastroofiga.

  Theodor Dumitru Stolojan (PPE-DE). - (RO) Nafta- ja maagaasihinna tõusu mõjusid on tunda juba kõikjal majandustegevuses ja ka sotsiaalprogrammides ning need saavutavad maksimumi järgmisel talvel. Euroopa Komisjon teeb õigesti, et arutab struktuurseid lahendusi, mille eesmärgiks on säästa ja mitmekesistada energiat. Hoolimata sellest vajame me fundamentaalseid muutusi Euroopa majanduses; tegelikult juba käivad arutelud Euroopa uue tehnoloogilise struktuuri kohta, mis tuleb saavutada keskmises ja pikas perspektiivis. Seepärast arvan, et Euroopa Komisjon peab vaatama läbi finantsperspektiivi 2007–2013, et suurendada jõupingutusi uute energiavaldkonna tehnoloogiate ja investeeringute jaoks.

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − (SL) Mainisin oma avakõnes pädevate asutuste poolt läbiviidud analüüsi, mille kohaselt on kõrge naftahinna põhjused loomult struktuursed. See on oluline leid.

Selles arutelus on mitmeid kordi mainitud spekulatsiooni mõju. Ma ei soovi seda eitada ega minimeerida, kuid rõhutaksin, et spekulatsioon ei too kaasa kõrgeid energiahindu, ilma et sellega ei kaasneks struktuursed põhjused. Ning need on kaasnenud. See nõuab pikaajalisi meetmeid.

Odava, vähemalt fossiilsetest ressurssidest pärineva energia aeg on tõenäoliselt mõneks ajaks möödas, tõenäoliselt pikaks ajaks. See nõuab omakorda pikaajalist tegevust Euroopa Liidult, mida ma olen juba maininud, ning millel oleks kaks arengusuunda. Esiteks suurenev energiatõhusus, mille abil saab muu hulgas vähendada meie tarbimist. See omakorda vähendab Euroopa ja Euroopa majanduse sõltuvust fossiilsetest maavaradest toodetud energia impordist. Teiseks mitmekesistamine ja eriti taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt. Nõustun Dimitrious Papadimoulisega, et rohkem on vaja investeerida taastuvenergiasse, kuid suuremaid investeeringuid ärgitavad tegema just kõrgemad fossiilkütuste hinnad. Kui hinnad jälle alanevad, kui me muudame kütuse mingi mustkunstitriki abil jälle odavaks, siis me vähendame ka motivatsiooni finantseerida ja investeerida taastuvatesse energiaallikatesse.

Hoolimata asjaolust, et pikaajaliste meetmete suhtes valitseb suur üksmeel, ei saa me unustada lühiajalisi probleeme, millega me seisame silmitsi. Neid on nimetatud ning ma kordaksin neid veel kord. Kõrge energiahind on eriti suur probleem vaesema elanikkonna jaoks Euroopa Liidus, see on probleem kalurite jaoks – mida arutatakse päevakorra järgmises punktis – ning see on probleem veoettevõtjate jaoks. Siinkohal oleks mõttekas uurida, kaaluda ja võtta vastu sobivad meetmed.

Nende meetme hulgas ei välistaks me muidugi maksustamise läbivaatamist Euroopa Liidus. Võin öelda, et nõukogu ootab Euroopa Komisjoni ettepanekuid energiatoodete maksustamise küsimuses.

Lubage mul lõpetada järgmise mõttega. Arvan, et seda arutelu peetakse väga sobival ajal, päeval enne Euroopa Ülemkogu kohtumist, mille üheks peamiseks arutlusteemaks on kõrge nafta hind.

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. − Proua juhataja, see arutelu on olnud väga kaasakiskuv ning mul on kahju, et aeg on nii kiiresti möödunud.

Nagu seda nõuab minu töö, olen käinud kohtades, kus toodetakse naftat: Kaspia merel, Barentsi merel ja Saudi Araabias. Arvan, et teeme vea, mõeldes, et seda on kerge toota. See maksab miljardeid ning toimub väga rasketes tingimustes. Kulud suurenevad, kahjustatakse kohalikku keskkonda ning inimesed ei ole rahul paljude projektidega. On selge, et kui me räägime nafta teemal, siis me ei peaks otsima süüdlasi, vaid otsima sobivaid lahendusi Euroopa Liidu jaoks. Kui me oleme veendunud, et just see lähenemisviis aitaks kõiki, siis me peaksime seda järgima.

Imemeetmeid ei ole olemas. Energiatõhusus on number üks meede. Ilma selleta hinnad maailmas tõusevad. See on väga selge.

(Hüüatused saalist)

Tegelikult teeme me päris palju. Taastuvenergia ja alternatiivsed energiaallikad, nagu tuumaenergia, on samuti olulised probleemi leevendajad. Me vajame uusi tehnoloogiaalaseid investeeringuid ja sektorite osas on tähtis viia sisse struktuurimeetmed, mitte ainult subsiidiumid: subsiidium võetakse ühest taskust ja pannakse teise. Näiteks, mis puutub tänaõhtusesse kalandusalasesse arutelusse, siis küsiksin, miks ei saa kalurid anda suurenevat kütuse hinda edasi kalahinnale, sest see on ju põhiküsimus: mis juhtub edasi, mis takistab seda? See tähendab, et me peaksime jääma valdkonnapõhiste meetmete juurde.

Usun, et üldjoontes on väga selge, mida me üritame teha, ehk siis saada lahti OPECi piiravate tarnete poliitikast, mis paljudel juhtudel ei luba lääne ettevõtetel toota oma tehnoloogia ja teadmiste abil naftat, et tagada sel viisil parem tarne. Arenenud riikide puhul peame võtma suuna energiatõhususele ja G8 võttis vastu ka minu ettepaneku rahvusvahelise partnerluse kohta. Kuna kõik ootasid nafta hinna langemist 9 USA dollarini barreli kohta, siis jäi maailm hiljaks, kuid nüüd me teame, et peaksime seda poliitikat järgima.

Seoses tarbijakaitsega olen veendunud, et komisjon on selles küsimuses alati väga järjepidev olnud. Mul on olnud mitmeid rikkumisjuhtumeid, kus riigid ei ole isegi teavitanud komisjoni, nagu on nende kohus avalike teenuste puhul, ja see tähendab, et vastavalt komisjoni ettepanekule vastu võetud õigusdokumendid sisaldavad kõiki vajalikke elemente ning neid tuleks rakendada.

Usun, et komisjoni ning nõukogu vastused on mõõdukad ja õiged. Igal turuosal on oma roll. Tean, et keegi ei taha kaitsta spekulante, kuid milline on tulevikuturu roll? See näitab, millises suunas liiguvad hinnad, ja võimaldab teha investeeringuid. Võiksin öelda: „Maksustame kõiki kõrgemalt” – me võiksime tõsta maksu kõigi jaoks 100% võrra, kuid see tähendaks ajendi kaotamist investeeringute tegemiseks. Selle asemele tekitagem hoopis ajend investeerimiseks, laskem investeeringutel tekkida. See on see, mida me vajame.

(Hüüatused saalist)

Isegi kui peaksime maksustama Saudi Araabia ettevõtteid, Saudi Aramcot, või Gazpromi, ei saa me seda teha nende oma riikliku maksundusalase õigusloome tõttu. Mis puutub Euroopa ettevõtetesse, siis meil pole jäänud enam ühtegi ettevõtet, kes teeniks suuri kasumeid tänu naftale ja gaasile.

(Hüüatused saalist)

Neil on samuti olnud tarvis investeerida teistesse projektidesse, ning kui te teate selliseid ettevõtteid, siis nimetage neid. Kui te teate ettevõtteid, kellel on nii hea elu…

(Hüüatused saalist)

E.ON ei tegele naftaga. Eni tegeleb, kuid investeerib miljoneid projektidesse, näiteks South Stream ja projektid Kashaganis – sinna investeerivad nad miljardeid – ja Liibüas. Igal ettevõttel on oma tururoll.

Proua juhataja, see on suurepärane arutelu. Mul on rõõm, et meil on võimalus tulla tagasi selle arutelu juurde, sest lihtsaid vastuseid ei ole. Kuid ma usun, et meie ettepanek on mõõdukas ja õige.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Ivo Belet (PPE-DE), kirjalikult – (NL) Kõrge nafta hind paneb meid kõiki kannatama, kuid suurima löögi saavad kindlasti kõige haavatavamad, madala sissetulekuga elanikkonnarühmad. Homne Euroopa tippkohtumine peab saatma selge signaali, et meetmed ühiskonna nõrgimate jaoks on õigustatud ja vajalikud.

Käibe- või aktsiisimaksu vähendamine ei ole esmane lahendus, mis on ka mõistetav, sest see võiks julgustada naftatootjaid tõstma veelgi hindu.

Ehk teeksime me seda teisiti. Ehk valiksime nihke maksudes, et esmajoones kallineksid vähese maksutõusu läbi lennupiletihinnad (näiteks sügisest) ning sellest saadud tulu saab kasutada väikese või keskmise sissetulekuga inimeste küttearvete vähendamiseks.

Ülejäänud tulu võiks kasutada toetuste jagamiseks kodude soojustamise eesmärgil. Kõike arvesse võttes on see odavaim ja tõhusaim lahendus.

Investeerimine taastuvenergiasse ja energiasäästu on asi, mida me peame kindlasti tegema keskpikas perspektiivis. Samal ajal peame me leidma lahendused nende jaoks, kes on hädas. Euroopa ei saa siin silma kinni pigistada.

  James Nicholson (PPE-DE) , kirjalikult. – Hiljutisel järkjärgulisel nafta hinna ja sellele järgnenud halvaval kütusehinna tõusul on ülisuur negatiivne mõju ettevõtetele ja tööstustele terves ELis. Loomulikult on sellel olukorral tõsised tagajärjed keskmise tarbija jaoks. Inimesed on kitsikuses toiduainete ja kütuse tõusva hinna ning vähenenud ostujõu tõttu.

Nõustun komisjoniga, et me peame vähendama oma tarbimist ja sõltuvust naftast ning keskenduma jõupingutustele, et edendada energiatõhusust ja arendada taastuvaid energiaallikaid.

See on siiski pikaajaline lahendus. Praegusel hetkel tuleb teha praktilisi ja käegakatsutavaid samme, et vähendada survet sellistele rühmadele nagu põllumajandustootjad, kalurid ja ühiskonnaliikmed, kes on kõige haavatavamad hinnatõusu suhtes. Isegi kui lühiajalised meetmed, nagu maksuvähendused, on väljaspool ELi pädevust, peab Euroopa Liit haarama ohjad ja toetama riigivalitsusi lahenduste elluviimisel. Praegune olukord ei ole jätkusuutlik ning sellega tegelemine nõuab jõupingutusi.