Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Istungi stenogramm
Kolmapäev, 18. juuni 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

14. Infotund (küsimused nõukogule)
Protokoll
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on infotund (B6-0161/2008).

Nõukogule on esitatud järgmised küsimused.

 
  
  

Küsimus nr 1, mille on esitanud Robert Evans (H-0342/08)

Teema: Piiratud liikumisvõimega reisijad

Milliseid tegevusi ja jälgimist on nõukogu ette võtnud, et kindlustada, et minu raportis, mis käsitles liikumispuudega isikute õiguseid lennureisi puhul(1), sisaldunud sätteid, mis jõustusid eelmisel suvel, rakendatakse kõigis liikmesriikides nõuetekohaselt?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja (SL). Eeskirjad, mis seonduvad puudega ja liikumispuudega isikute kaitse ja abi andmisega lennureisi puhul on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul. See määrus võeti vastu 2006. aastal, mõned osad hakkasid kehtima juba juulis 2007 ning ülejäänut hakatakse kohaldama alates selle aasta juulist.

Rõhutaksin, et selle määruse nõuetekohase rakendamise jälgimine on Euroopa Komisjoni ülesanne, mis võib võtta kohaseid meetmeid. Sellised meetmed võivad hõlmata õiguskaitsevahendeid kindlustamaks, et ühenduse õigust kohaldatakse selles valdkonnas korrektselt. Sel põhjusel ei ole nõukogu lihtsalt kompetentne sellele küsimusele vastama.

Sellegipoolest rõhutaksin, et Euroopa Liit on teadlik puudega ja liikumispuudega isikutele kaitse ja abi andmise kindlustamise valdkonna tähtsusest. Nagu võib praktikas näha, minu poolt mainitud määrust juba kohaldatakse ning see kujutab endast puudega ja liikumispuudega inimestele reisimise puhul olulist vahendit.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Evans (PSE). - Tänan eesistujariiki ning ilmselgelt olen ma kõikidest õigusaktidest teadlik, sest ma olin raportöör, kes nende kulgu selles täiskogus juhtis.

Tegelikkuses vastutavad siseriiklikud asutused. Ma ei tea, milline on olukord kõigis riikides, kuid Ühendkuningriigis on selleks Tsiviillennunduse Amet (Civil Aviation Authority). Niisiis on need siseriiklikud asutused ning see on riigi valitsuste kohustuseks, mis on põhjuseks, miks ma selle küsimuse nõukogule esitasin.

Nädala pärast, mil Euroopa on selgelt raskustes, et veenda kogu oma poolt miljardit kodanikku Euroopa Liidu tõelises väärtuses, on see väärtuslikuks algatuseks. See on väga oluline õigusakt puudega inimeste ning liikumispuudega reisijate toetamiseks, mistõttu soovitan ministril tungivalt minna tagasi nõukokku ja öelda kõigile oma 26 kolleegile transpordinõukogus ja liikmetele, et nad peaksid selle õigusakti jõustama.

 
  
MPphoto
 
 

  Emanuel Jardim Fernandes (PSE)(PT). Jätkates kolleegi Robert Evansi küsimust, küsiksin ma nõukogult valmisoleku kohta tugevdada liikumispuudega reisijate õiguseid merendussektoris. Küsin seda, kuna komisjon on varem selle võimaluse poolt rääkinud, näiteks 2005. aasta teatises reisijate õiguste kohta ning parlament on selles suunas töötanud, eriti Erika III paketi pädevuste ja arutelude raames.

 
  
MPphoto
 
 

  Jörg Leichtfried (PSE) - (DE). Mul on ministrile küsimus. Olen kuulnud, et tõepoolest esinevad lahknevused selles, kuidas lennuettevõtjad liikumispuudega isikuid kohtlevad ning et odavlennuettevõtjad jätavad võrreldes teiste lennuettevõtjatega soovida. Oleksin huvitatud, kas nõukogul on selles küsimuses kasutatavad mis tahes faktilised asjaolud või on tegemist lihtsalt eri nägemustega olukorrast.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja (SL). Seoses härra Fernandesi täiendava küsimusega: muidugi ei saa ma välistada, et midagi sarnast sätestatakse meritsi reisivatele puudega isikutele ja liikumispuudega isikutele. Muidugi on tegemist küsimusega, mida peab eelkõige uurima komisjon ning mis peab seejärel esitama ettepaneku. Tegemist on siiski ideega, mis on väärt kaalumist. See on minu varrukast võetud vastus.

Härra Leichtfried mainis odavlennuettevõtjaid. Rõhutaksin, et määrus, mida ma mainisin ja mis seondub lennureisidel puudega ja liikumispuudega isikute abistamisega, kohaldub kõigi vedajatel suhtes ning igasugune eristamine puudub. Rikkumistega tegeldakse muidugi võrdselt, olenemata, kas need on seotud odavate või teist tüüpi vedajatega.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja.

Küsimus nr 2, mille on esitanud Marie Panayotopoulos-Cassiotou (H-0346/08)

Teema: Ühine sisserändepoliitika ja ebaseaduslik töötamine

Milline on eesistujariigi hinnang kuuekuulise ametiaja jooksul saavutatud progressile ühise sisserändepoliitika valdkonnas, eesmärgiga vähendada ebaseaduslikku töötamist?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja (SL). Seoses sisserändepoliitikaga ja ebaseadusliku töötamisega jätkas Sloveenia eesistujariigiks olemise ametiajal nõukogus ning Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi direktiivi projekti osas, millega sätestatakse karistused ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele.

Direktiiv keelab liidus ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike töötamise ning see on muidugi üheks ebaseadusliku sisserände vastu võitlemise meetodiks. Sel eesmärgil sätestab direktiiv minimaalsed ühised karistused ning meetmed, mida liikmesriigid peavad kohaldama tööandjate suhtes, kes võtavad tööle liikmesriikide territooriumidel ebaseaduslikult viibivaid kolmandate riikide kodanikke.

Nõukogu pädevad organid jätkasid ettepaneku uurimist ning Euroopa Parlamendiga on loodud tihedad kontaktid, et kaks institutsiooni saavutaksid ühise seisukoha. Töö ei ole veel lõppenud, kuid saan öelda, et eesistujariik on senini saavutatud edasiminekuga rahul.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE)(EL). Härra juhataja, nõukogu eesistuja, tänan teid vastuse eest. Teame siiski, et kolmandate riikide kodanikud, kes sisenevad Euroopa territooriumile ilma tugi- või õigusdokumendita, töötavad tegelikkuses pärast kinnipidamiskohast vabastamist mitme tööandja heaks. Nad saavad selliselt teenida piletiraha ning reisida edasi Euroopa riikidesse, kus nende elamisõigust tunnustatakse. Kuidas tegeleda ebaseadusliku töötamisega, kui see on osaliselt õigustatud ning seda kasutatakse?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja (SL). Kui eelnimetatud direktiiv vastu võetakse, on kahtlemata võimalik tegutseda ka sellistel juhtudel ning ma loodan, et see toimub niipea kui võimalik. Igal juhul sisaldab see tegevusi, mis on suunatud nende isikute töölevõtmise vastu, kes viibivad Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumil ebaseaduslikult ning kirjeldatud tegevus on direktiivi vastuvõtmisel muidugi sellega vastuolus. Kordan, et nõukogu ootab seda niipea kui võimalik ning oleme samuti arvamusel, et nende kuue kuu jooksul on saavutatud märkimisväärne edasiminek.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja.

Küsimus nr 3, mille on esitanud Marian Harkin (H-0350/08)

Teema: Patsienditurvalisus

Kas nõukogu, arvestades, et EL on mitmeid kümnendeid võtnud aktiivse rolli töötajate liikuvuse kindlustamiseks, nõustub, et patsienditurvalisus on oluline küsimus, mida ei ole ELi direktiivides adekvaatselt käsitletud? Konkreetsemalt, kas nõukogu nõustub, et kogu ELis patsienditurvalisuse kindlustamiseks tuleb luua informatsiooni jagamise süsteem liikmesriikide ning nende tervishoiutöötajate valdkonna reguleerivate asutuste vahel?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja (SL). Lubage mul tänada proua Harkinit tema küsimuse eest. See on oluline küsimus, nagu on kinnitatud 18-kuulises eesistujariigi programmis, mille me koos Saksamaa ja Portugaliga ette valmistasime. Rõhutasime programmis, et patsienditurvalisus on oluline valdkond.

Selleks koostas tervishoiuteenuste ja arstiabi kõrgetasemelise töörühma patsiendi turvalisuse töörühm raporti Euroopa Liidus patsientide turvalisuse parandamise kohta. Nende soovituste kontekstis toodi ühena peamistest valdkondadest esile tervishoiutöötajate haridus ja koolitamine.

Soovitustes osutati samuti vajadusele edendada multidistsiplinaarset haridust patsiendi turvalisuse kohta kõigil tervishoiutöötajate hariduse tasanditel. Samuti soovitas töörühm, et üheks viisiks patsiendi turvalisuse saavutamiseks on kasutada ühtset ühendatud koondvõrgustikku, mida tuntakse ka EUNetPass nimetuse all, mis toetab liikmesriike ning võimaldab koostööd patsiendi turvalisuse valdkonnas Euroopa Liidu tasandil.

Komisjon rahastas Euroopa tasandil kahte projekti ning need peaksid aitama kaasa parema arusaamise saavutamisele olukorrast ning samuti juhendite loomisele tulevase töö jaoks patsiendi turvalisuse valdkonnas. Need projektid on MARQuIS – „Kvaliteedi parandamise strateegiatele vastuste hindamise meetodid” (Methods of Assessing Response to Quality Improvement Strategies) – ning SIMPATIE – „Turvalisuse parandamine patsientidele Euroopas” (Safety Improvement for Patients in Europe).

Patsiendi turvalisus oli samuti ministrite nõukogu juuni päevakorras. Sel kuul, 10. juunil, võttis nõukogu vastu otsused mikroobivastase resistentsuse valdkonnas. Nendes otsustes toetatakse strateegiate arendamist, mille eesmärgiks on antibiootikumide vastutustundliku kasutamise saavutamine. Mikroobivastastele ravimitele resistentsete bakterite levik on kõige sagedamini ebakohase kasutamise tagajärjeks kogu tervishoiusüsteemis.

Samuti on olulised tegevused, et ära hoida edasine resistentsete patogeenide teke. Need tegevused hõlmavad tõhusa kontrollisüsteemi loomist liikmesriikide vahel ning lisaks peavad tervishoiutöötajad olema sellest paremini teavitatud.

Viimasel tervishoiu valdkonna ministrite kohtumisel eelnimetatud juuni istungjärgul andis komisjon informatsiooni õigusaktide paketi kohta patsiendi turvalisuse valdkonnas. Tegemist on „Patsiendi turvalisuse õigusaktide paketiga” ning seonduvalt teavitas komisjon, et kavatseb 2008. aasta lõpuks esitada eriaruande patsiendi turvalisuse kohta ning ettepaneku soovituse vastu võtmiseks patsiendi turvalisuse ja nakkuste tõkestamise ja kontrollimise kohta. Niipea, kui need dokumendid on kättesaadavad, teavitab eesistujariigiks olev liikmesriik sellest muidugi nõukogu.

Viimasena mainiksin samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta. See reguleerib täpselt tervishoiutöötajate kutsekvalifikatsiooni valdkonda, et kaitsta Euroopa Liidu kodanikke ning määratleb selles valdkonnas liikmesriikide vahelise koostöö ala.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian Harkin (ALDE). - Tänan eesistujariiki selle vastuse eest. Mul on hea meel kuulda, et viimase kuue kuu jooksul on edasiminek saavutatud, eriti patsienditurvalisusega tegeleva töörühmaga.

Minu eriliseks mureks oli, et kuigi meil on olemas tervishoiutöötajate liikuvus, ei ole meil ELi tasandil tunnustatud struktuuri, mis looks võimaluse ametlikuks koostööks tervishoiutöötajate ja tervishoiuteenuste valdkonna reguleerijate vahel.

Kas minister ei nõustu, et meil on vaja ELi tasandil tunnustatud struktuuri, mis looks nende reguleerijate vahel ametliku koostöö? Sest ilma sellise sidususe ja struktuurita ei saa üksikud reguleerijad patsiendi turvalisust tagada, niisiis sooviksin ma kuulda tema kommentaare selle kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). - Vaid täiendavalt sellele – meil on Euroopa Liidu ülene patsientide liikuvus: inimesed, kes lähevad puhkusele ning lasevad end opereerida, millel on mõnikord hirmuäratavad tagajärjed.

Kuidas sellega tegeleda, nii et inimesed oleksid esmalt probleemidest teadlikud ning seejärel, et neid probleemide eest kaitsta, tagades kohaselt kvalifitseeritud tervishoiutöötajad, kes on süsteemis jälgitavad?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja (SL). Seoses ELi tasandiga mainisin ma EUNetPassi võrgustikku, mida nimetatakse ka eelnimetatud patsiendi turvalisuse töörühma ühes soovituses ning konkreetsemalt, et EUNetPassi võrgustik oleks üks lahendusi patsienditurvalisuse saavutamiseks.

Mida see võrgustik siis hõlmab? Tegemist on teabevahetusvõrgustikuga; see pakub patsienditurvalisuse valdkonna soovitustele erinevas vormis tuge ning on peamiselt koostöö ja suhete loomise platvormiks liikmesriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel patsienditurvalisuse valdkonnas. Võrgustik arendab positiivset turvalisuskultuuri, tutvustab tervishoiutöötajate haridust ja koolitusi ning tutvustab aruandlusmehhanisme ja näidete abil õppimist. See on siiski vaid üks võimalusi ning muidugi on võimalikud ka teised, sealhulgas need, mida teie mainisite.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja.

Küsimus nr 4, mille on esitanud Bernd Posselt (H-0352/08)

Teema: Subsidiaarsus ja ELi liikmelisus

Reas liikmesriikides, kuid eelkõige kandidaatriikides, väidavad parteid ja meedia järjepidevalt, et ELi õiguse ja/või acquis communautaire'i alusel on kohustuslik viia sisse „samasooliste abielud” või tsiviilpartnerlused või liberaliseerida aborte ja eutanaasiat käsitlevad õigusaktid.

Kas nõukogu saab selgelt avaldada, kas ning millisel määral on need väited täpsed või kas kõik need küsimused on puhtalt siseriiklikud küsimused ja/või on need kaetud subsidiaarsuse põhimõttega?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja (SL). Juhiksin tähelepanu sellele, et ühendus – ja ma usun, et härra Posselt on sellest teadlik – ei ole pädev kehtestama liikmesriikidele kohustust viia riigi õigustikku sisse: samasooliste abielud” või „tsiviilpartnerlused”. Ühendus võib pelgalt võtta vastu normid, mis reguleerivad liikmesriikide õigusasutuste vahelist koostööd, näiteks normid, mis käsitlevad kohtulahendeid, mida tunnustatakse ja jõustatakse ühes liikmesriigis, kuigi need võeti vastu teises.

Samuti võib ühendus võtta vastu normid, mis käsitlevad õigusnormide kollisiooni lahendamist olukordades, kus esinevad piiriülesed asjaolud. Olemasolev ühenduse normistik – nimelt Brüsseli IIa määrus – ei viita eeskirjadele, mis käsitleksid samasooliste partnerlusi. Nagu me teame, on liikmesriikidel väga erinevad seadusandlikud lahendused õiguste ja kohustuste osas, mis tõusetuvad samasooliste partnerlustest. Mõnedes on sedasorti partnerlused ning mõnedes ei ole seda üldse seaduses reguleerinud.

Kuivõrd ühenduse õiguse alusel ei nõuta samasooliste abielude ja tsiviilpartnerluse sisse viimist, oleks liikmesriikidel raske saavutada konsensust olemasolevate normide muutmiseks, et samasooliste partnerlusi reguleerida. Samuti märgiksin, et ühendus ei ole pädev reguleerima abortide ja eutanaasiaga seonduvaid küsimusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernd Posselt (PPE-DE) (DE). Tänan nõukogu selle olulise selgituse eest, kuivõrd see küsimus on olnud väga aktuaalne ka Iirimaal. Küsiksin vaid lühikese, selge Horvaatiat puudutava lisaküsimuse. Kas on samuti tõsi, et kandidaatriigid ei pea nendes küsimustes seadusi muutma, vaid pigem jääma suveräänseks, sest tegemist ei ole ka ELi pädevuses oleva valdkonnaga seoses kandidaatriikidega?

 
  
MPphoto
 
 

  Marian Harkin (ALDE). - Tänan nõukogu vastuse eest ning ma nõustun, et kõik need küsimused – samasooliste abielud, tsiviilpartnerlus jne – peaksid jääma üksnes liikmesriikide pädevusse. Siiski, üheks küsimuseks, mis tõusetus Lissaboni arutelu ajal Iirimaal, oli põhiõiguste harta küsimus. Soovin ministrilt vaid küsida, kas tal on seisukoht seoses põhiõiguste hartaga, mis oli Lissaboni lepingu lisa. Tol ajal väideti Iirimaal, et see harta võib hõlbustada samasooliste abielude, abortide, eutanaasia jne sisse viimist. Soovin ministrilt vaid küsida, kas tal on selles osas seisukoht.

 
  
MPphoto
 
 

  Gay Mitchell (PPE-DE). - Minu küsimus on sarnane Martin Harkini küsimusega. Üks selle täiskogu liikmetest lasi ringlema lendlehe, mis ütles, et kui Lissaboni reformileping võetakse vastu, viiakse Iirimaal sisse eutanaasia ja abordid – lendleht, millele oli lisatud süstal, kui te lubate! Samal parlamendiliikmel oli jultumust võtta täna sellel täiskogul sõna ning rääkida tõest ja aususest.

Tahan, et minister ütleks sellele täiskogule selgelt, et Lissaboni lepingu vastu võtmise korral on selge, et see ei seadusta aborte või eutanaasiat üheski liikmesriigis.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja (SL). Tänan teid väga nende täiendavate küsimuste eest. Esiteks seoses härra Posselti küsimusega selle kohta, kas kõik see tähendab, et kandidaatriigid – kas siis Horvaatia või mõni teine – ei pea muutma oma seadusi, mis käsitlevad samasooliste abielusid, aborte või eutanaasiat, siis on vastus JAH. Nad ei pea seda tegema. Nad ei pea, sest see ei ole küsimus, mis oleks ühenduse pädevuses. Seega nendel juhtudel kandidaatriikide seadusi ei uurita, kuivõrd tegemist ei ole ühenduse pädevusega, millega kandidaat sooviks ühineda.

Seoses põhiõiguste hartaga on minu vastus proua Harkini ja härra Mitchelli lisaküsimustele järgmine:

Lissaboni leping sisaldab artiklit, mis sätestab põhiõiguste harta, mis on eraldiseisev dokument, õiguslikult siduva iseloomu. Siiski võin ma sellele vaatamata siin ja praegu avalikult kinnitada, et Lissaboni lepingu rakendamine ei kehtestaks ühelegi liikmesriigile mis tahes nõudeid seoses selliste küsimustega nagu abordid, eutanaasia ja samasooliste abielud. Need on küsimused, mis ei lange ühenduse pädevusse ning Lissaboni lepingu rakendamine ei muuda seda. Need asjad, küsimused ja valdkonnad jäävad üksikute liikmesriikide pädevusse.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja.

Küsimus nr 5, mille on esitanud Dimitrios Papadimoulis (H-0358/08)

Teema: Maailma toiduvarude kriis

Põhitoiduainete, nagu näiteks nisu, riisi, maisi jne hüppeliselt tõusvad hinnad on põhjustanud varustamiskriisi ning sotsiaalsed rahutused paljudes arenguriikides, kuigi ka Euroopas on toiduhinnad dramaatiliselt tõusnud.

Millised on põhitoiduainete rahvusvaheliste hindade dramaatilise tõusu põhjused nõukogu arvates? Milliseid meetmeid võetakse, et põhitoiduainete tootmist julgustada või ehk heidutada teiste tarbekaupade (nagu näiteks biokütuse) tootmist?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja (SL). Nõukogu on täielikult teadlik küsimuse tähtsusest maailmaturgudel põllumajandustoodete ja toidu hindade kohta. Eesistujariik usub, et selle probleemi lahendamiseks on vajalik integreeritud lähenemine – lähenemine, mis hõlmaks kõiki asjakohaseid sektoreid, et kindlustada Euroopa Liidult tõhus ja pikaajaline poliitiline vastus. Seoses küsimuse erinevate aspektidega oleme korraldanud nõukogu eri kohtumistel viimasel ajal arvukaid arutelusid, eesmärgiga aidata kaasa integreeritud lahenduste leidmisele.

Näiteks 19. mail pidas nõukogu üksikasjaliku arutelu faktorite kohta, mis mõjutavad põllumajandussektori võimekust kindlustada kohane toiduga varustamine. Siin märgiti ära vajadus uurida pikaajalisi pakkumise ja nõudluse trende. Arutelu, mille eesmärgiks oli panustada ühisele ja jätkusuutlikult orienteeritud poliitilisele vastusele Euroopa Liidult, puudutas kõiki peamisi aspekte, mis on põllumajandussektorile ning ühisele põllumajanduspoliitikale olulised.

Nõukogu on juba võtnud vastu otsuse arvukate meetmete kohta, et survet toidu hindadele Euroopa Liidu turgudel leevendada. Oodatakse, et need meetmed omavad soodustavat mõju ka rahvusvahelistele turgudele. Samuti võttis nõukogu vastu teatud kiirmeetmed, nagu näiteks 2008. aastaks kohustusliku maa tootmisest kõrvalejätmise nõude kaotamine, piimakvootide tõstmine ning ajutine tollimaksudest loobumine.

Ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli kontekstis kaalub nõukogu ka edasisi meetmeid. Need sisaldavad näiteks alatist maa tootmisest kõrvalejätmise nõude kaotamist, järkjärgulist piimakvootide süsteemist loobumist, praegustest elektrijaamade lisatasude kaotamist ning nende asendamist meetmetega, et edendada teise põlvkonna biokütuste ehk biokütuste, mida toodetakse kõrvalproduktidest ning mis ei konkureeri toidu tootmisega, tootmist.

Mai lõpus keskendus nõukogu selle teema arendamisele ning tegi kindlaks, et tingimused, praegused tingimused, koormavad arenguriike tõsiselt ning eriti nende riikide nõrgimaid ühiskonnakihte.

3. juuni kohtumisel uuris nõukogu samuti rahalisi tagajärgi ning võimalikke lahendusi kõrgete toidu hindade valdkonnas. Juhiti tähelepanu juba võetud lühiajalistele meetmetele, eriti põllumajanduses, ning rõhutati põllumajanduse turule orienteerituse tugevdamise tähtsust, kindlustades biokütuste jätkusuutliku tootmise ning suurendades põllumajanduse tootmismahtu keskmise ja pika perioodi vältel nii Euroopas kui ka arenguriikides.

Samuti käsitletakse kõrgete toidu hindade poliitilisi tagajärgi homme algaval Euroopa Ülemkogu kohtumisel. Lühidalt, kui ma võin kokku võtta, on härra Papadimoulise tõstatud küsimus olnud viimaste kuude ja nädalate jooksul regulaarselt nõukogu päevakorras.

 
  
MPphoto
 
 

  Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL)(EL). Härra juhataja, nõukogu eesistuja, lugesite ette diplomaatilise teksti, mis on sõnastatud tavapärases üldises ja puises diplomaatide keeles. Küsin teilt: kas homsel tippkohtumisel võetakse lisaks ülipeentele sõnadele vastu mis tahes spetsiifilisi meetmeid ning millised need oleksid seoses eeskirjade ja määrustega, et kütuse ja toidu alast spekuleerimist vähendada? Kas te toetate madalamat sotsiaalvaldkonna sissetulekut? Kas te vaatate uuesti üle põllumajanduses kohaldatava jätkuva piirangute poliitika? Viimasena, kas te arvate, et paari päeva tagune iiri „ei” polnud kõrgete hindade ning igapäevaeluga seotud?

 
  
MPphoto
 
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). - See on globaalne küsimus ning see, mida me teeme põllumajanduse tervisekontrolli raames Euroopas, on oluline, kuid see on vähene. Milline dialoog on meil USA-ga, kus 25% maisist söövad autod, mitte kariloomad? Kindlasti on see oluline küsimus, mida tuleb käsitleda.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja (SL). Sooviksin härra Papadimoulisele selgitada, et Euroopa Ülemkogu ei võta vastu spetsiifilisi meetmeid. Euroopa Ülemkogu annab tegevusjuhiseid. Spetsiifilised meetmed võetakse vastu nõukogu tasandil ning siin on nõukogu aktiivne ja funktsionaalne. Mainisin ja loetlesin rea meetmeid, mille nõukogu on juba vastu võtnud. Samuti loetlesin rea meetmeid, mida nõukogu kavatseb käsitleda, kuid mida pole veel tehtud. Niisiis ma ei saa aktsepteerida süüdistust, et need on vaid sõnad, sest ma rääkisin spetsiifilistest meetmetest, mis on juba vastu võetud ning nendest, mida nõukogu tasandil käsitletakse, peamiselt põllumajandusnõukogus ja samuti majandus- ja rahandusministrite nõukogus.

Küsimus Ameerika Ühendriikide kohta ning selle biokütuste hankimise meetodite kohta. See on muidugi dialoogi teemaks Euroopa Liidu ja Ühendriikide vahel. Samuti on biokütuste küsimus üks regulaarselt käsitletavatest küsimustest. Vaated muidugi erinevad ning katavad laia spektrit. Fakt on, et me peame arvestama, et fossiilkütused on biokütustele alternatiiviks. Niisiis peame sellest aspektist vaadatuna nüüd hindama, mis on problemaatilisem ja mis mitte.

Euroopa Liit on teadlik biokütuste tootmise potentsiaalsest mõjust toidu hindadele. Just sel põhjusel võttis nõukogu hiljuti vastu meetmed, et edendada teise põlvkonna biokütuste ehk nende biokütuste, mille tootmine ei konkureeri toidu tootmisega, kasutamist ja tootmist.

Samal ajal töötatakse jätkusuutlike biokütuste tootmiskriteeriumide kallal ning kui need vastu võetakse, kehtivad need nii biokütuste tootmisele liidus kui ka imporditud biokütustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja.

Küsimus nr 6, mille on esitanud Jim Higgins (H-0359/08)

Teema: Parendused liiklusohutuses

Praeguse nõukogu eesistujariigi üheks peamiseks eesmärgiks oli liiklusohutuse parandamine. Kas nüüd, mil eesistumine on lõppemas, võiks nõukogu osundada valdkonnad, milles saavutati suurim edasiminek ning valdkonnad, milles saavutati edasiminek vähimal määral ning miks?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja (SL). Liiklusohutust käsitlevate õigusaktide kontekstis jätkas Sloveenia eesistujariigina välja pakutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mis käsitleb maanteede infrastruktuuri ohutuse täiustamist, lugemist. Samuti korraldas eesistujariik rea tehnilisi kohtumisi Euroopa Parlamendi raportööriga, sooviga saavutada Euroopa Parlamendiga järgmisel kuul toimuval esimesel lugemisel kokkulepe.

Suurema liiklusohutuse saavutamiseks sooviksin ma eesistujariigi Sloveenia pingutuste hulgas samuti mainida tööd, mis tehti seoses väljapakutud määrusega, mis käsitleb jalakäijate ja teiste vähem kaitstud liiklejate kaitset. See ettepanek toob kaasa parandused autode esiosadele, mida tootjad peavad kohandama selliselt, et sõiduki ja jalakäija võimaliku kokkupõrke korral oleksid vigastused jalakäijale minimaalsed.

Eesistujariik Sloveenia alustas selle ettepaneku lugemist nõukogu töörühmades ning pidas edukaid kohtumisi Euroopa Parlamendi raportööriga. Saame asetada suurema liiklusohutuse pingutuste raamesse edasimineku, mis seondub maanteetranspordi õigusaktide paketi vastu võtmisega. Juhiksin tähelepanu sellele, et 13. juunil 2008 saavutas transpordinõukogu selles paketis konsensuse.

Selle paketi kontekstis tooksin ma eriti esile välja pakutud määruse, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtjate tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta. Peame väga oluliseks, et see ettepanek loetleb kõige tõsisemad õigusrikkumised maanteetranspordi valdkonnas. Juhul, kui transpordiettevõtja paneb sellise õigusrikkumise toime, võib selle tulemuseks olla äritegevuslitsentsi kaotamine. Sellisel viisil lihtsustaksid spetsiaalselt selle määruse alusel loodavad riiklikud registrid nende transpordiettevõtjate kontrolli ning see muutuks tõhusamaks, mis omaks kahtlemata liiklusohutusele positiivset mõju.

Mainiksin ka pakutud määrust, mis käsitleb eeskirju juurdepääsu kohta turule, mis on samuti selle õigusaktipaketi osaks. Sellega alandatakse tühjade kaubaveokite reiside arvu, viiakse sisse kõrgematasemelised professionaalsed koolitused sõidukijuhtidele, ratsionaliseeritakse turgu, tõstetakse teenuste kvaliteeti ning mõjutatakse sel viisil kaudselt liiklusohutuse tõstmist.

Sel kuul alustas eesistujariik samuti välja pakutud direktiivi, millega hõlbustatakse karistuste piiriülest täitmist liiklusohutuse valdkonnas, lugemist. Tegemist on ettepanekuga, mille komisjon esitas selle aasta aprillis.

Arvestades kasutuses olevat aega ning komisjoni ettepanekute arvu liiklusohutuse valdkonnas – ettepanekute arvu, mida praegu nõukogus loetakse – on meie seisukoht, et liiklusohutuse valdkonnas on saavutatud märkimisväärne edasiminek. Muidugi on täielik tulemuste hindamine võimalik üksnes pärast eesistumisaja lõppu.

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Higgins (PPE-DE)(GA). Härra juhataja, kiidan eesistujariik Sloveenia rõhuasetuse liiklusohutusele heaks. Eesistujariik on tõstnud liikmesriikide ametivõimude teadlikkust erinevate sammude astumise vajadusest praktilise poliitika kujundamisel, mille eesmärgiks on vähendada liiklusõnnetusi, surmaga lõppevate õnnetuste arvu ning samuti meie maanteedel vigastatud inimeste arvu.

Tervitan näiteks täna parlamendis vastu võetud Ferrari raportit, mis pakub suuremat kaitset jalakäijatele ja jalgratturitele. Sooviksin küsida nõukogult, kas me saame teha midagi veel – ja astuda järgnevaid samme – et liiklusohutust parandada?

 
  
MPphoto
 
 

  Reinhard Rack (PPE-DE) - (DE). Härra nõukogu eesistuja, sooviksin seda küsimust jätkata. Sellel nädalal on meie päevakorras olnud mitmeid raporteid, mis omavad liiklusohutusele tähtsust: mainitud on Ferrari raportit ning homme käsitleme proua Gurmai raportit, aga ka Markovi raportit täna. Kas meie töö tulemus on eesistujariigi seisukohast vaadatuna rahuldav või oleks eesistujariik soovinud enama saavutamist?

 
  
MPphoto
 
 

  Gay Mitchell (PPE-DE). - Härra juhataja, sooviksin küsida ministrilt, kas ta on rahul, et kuigi on olemas piisav ja arenenud testimisvõimalus alkoholijoobes juhtimise tuvastamiseks, ei ole olemas sama arenenud testimisvõimalusi uimastite mõju all juhtimise tuvastamiseks. Kas ta saaks kindlustada, et selle konkreetse küsimuse vastu tekib uus huvi, kuivõrd näib, et uimastite mõju all juhtimine on muutumas aina igapäevasemaks?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. (SL) Küsimus härra Higginsilt: mida me saaksime veel teha? Peamine, mida nii nõukogu kui parlament saavad teha, on juba käimasolevaid protsesse kiirendada ning võtta vastu juba ettevalmistatud otsused ning seda veel selle Euroopa Parlamendi ametiaja jooksul. Esimeseks asjaks, mis saab olema loodetavasti juuli päevakorras, on eelnimetatud direktiiv maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta. Siiski on veel meetmeid, mida ma loetlesin, ning mis on juba menetluses ning sooviksin näha head koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel, mis viiks nende kiirele vastuvõtmisele.

Usun, et küsimus härra Rackilt nõuab poliitilisemat vastust. Me pole rahul seni, kuni inimesed Euroopa Liidu teedel surevad. Ja kuni see on nii, peame otsima uusi meetmeid, täiendavaid meetmeid, et surmade ja vigastuste arvu vähendada, pidades silmas, et ideaalarvuks on null.

Uimastid on muidugi alkoholiga sarnane probleem. Arvan, et uimastid väärivad alkoholiga võrdväärset kohtlemist. Mis on küsimuse all, on võime juhtida sõidukit ning arvan, et liikmesriigid ei tohiks teha mitte mingisugust vahet ühe või teise uimasti tüübi vahel, milleks alkohol sisuliselt on, väites, et üks on seaduslik uimasti.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimus nr 7 jäetakse kõrvale.

Küsimus nr 8, mille on esitanud Jörg Leichtfried (H-0365/08)

Teema: Uus teemaksustamise süsteem Sloveenias

Sloveenia on viinud sisse uue teemaksustamise süsteemi, mis jõustub alates 1. juulist 2008. Selle süsteemi alusel peavad liiklejad, kes soovivad läbida Sloveenia eraautoga vaid ühel korral ja mille eest nad varasemalt maksid umbkaudu 7 eurot, ostma nüüd kas 6-kuulise vinjeti 35 euro eest (viis korda praegusest hinnast enam) või 12-kuulise vinjeti 55 euro eest. See on diskrimineeriv ning on Euroopa põhimõtetega otseses vastuolus.

Kas nõukogu on nendest arengutest teadlik? Milliseid tegevusi kavatseb nõukogu vastuseks ette võtta ning kuidas sai selline olukord üldse tekkida?

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja (SL). Pean kordama, et olen siin nõukogu esindajana ning nõukogu ei ole härra Leichtfriedi tõstatatud küsimust käsitlenud. Siiski arvan samamoodi, nagu ma juba varasemalt Euroopa Parlamendi istungjärgul avaldasin, kui mulle sarnane küsimus esitati. Arvestades, et olen küsimuse all oleva riigiga võrdlemisi hästi tuttav, saan ma vastata, kuid ma ei sooviks riskeerida mis tahes süüdistustega selle kohta, et ma olen pädevuse piire, milles ma siin teie ees seisan, ületanud.

Niisiis proovigem ning lubage mul esitada mõningad täiendavad selgitused. Uus 1. juulil Sloveenias jõustunud teemaksude süsteem, see tähendab vinjettide ostmine, seondub üksnes sõidukitega, mille maksimaalne lubatud kaal on vähem kui kolm tuhat viissada kilogrammi. Teiste sõnadega on tegemist sõidukikategooriaga, mille osas kehtiv ühenduse õigustik teemaksude alaseid ühiseid eeskirju ei sätesta, nagu on sätestatud sõidukite puhul, mille maksimaalne lubatud kaal ületab kolm tuhat viissada kilogrammi. Niisiis ei lange see Sloveenias sisse viidud teemaksude süsteem ühenduse vastavate õigusaktide reguleerimisalasse.

Võib-olla on veel olulisemaks punktiks järgnev: Sloveenias sisse viidud teemaksu kogumine vinjetimeetodil on ajutine. Seda kohaldatakse üksnes üleminekuperioodil kuni elektrooniliste või satelliit-teemaksude sisse viimiseni eeldatavalt 2009. aastal, esmalt kaubaveokite ning seejärel erasõidukite suhtes.

Härra Leichtfried, palun võtke mu vastust kui žesti/ soovi teile selgitust anda. Minu vastus ei muuda aga asjaolu, et ma viibin siin muude volituste alusel, s.o mitte Sloveenia esindajana.

 
  
MPphoto
 
 

  Jörg Leichtfried (PSE) - (DE). Me tõlgendame seaduseid ilmselgelt erinevalt. Minu arvates diskrimineerib see süsteem ELi kodanikke väljastpoolt Sloveeniat. Küsiksin ministrilt, kas esineb mis tahes võimalus, et Euroopa Komisjon algatab Sloveenia vastu rikkumismenetluse. Arvan, et esimesed sammud on juba astutud. Minu küsimus teile on järgmine: kas nõukogu eesistujana soovitate te Sloveenial rahu taastamiseks ning rikkumismenetluse ärahoidmiseks viia sisse ehk 10-päevase vinjeti?

 
  
MPphoto
 
 

  Reinhard Rack (PPE-DE) - (DE). Minister, viimasel korral osutasite, et me räägime üleminekuperioodi eeskirjadest. Tavapäraselt kehtiks need üks, kaks või kolm kuud. See, mis siin toimub, ulatub üle mõne aasta pikkuse perioodi ning on selge mittesloveenlaste ja seega ELi kodanike diskrimineerimine. Volinik Tajani kinnitas eile õhtul selgesõnaliselt, et transpordi ja energeetika peadirektoraadi kiri, mille eesmärgiks on seda diskrimineerimise küsimust selgitada, on juba olemas.

Kas te ei arva, et on saabunud aeg võtta tarvitusele mõningad kiired meetmed, nii et turistidel oleks võimalus sõita sel suvel läbi Sloveenia mõistliku hinnaga? Tegemist on riigiga, mille külastamist me kõik naudime.

 
  
MPphoto
 
 

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja (SL). Praegu ei ole kindlaks tehtud, kas see juhtum diskrimineerimist sisaldab. Kui see on nii, siis tekib uus olukord ning ma ei soovi selles osas spekuleerida. Praegu aga ei näi, et diskrimineerimissüüdistused on põhjendatud, kuivõrd vinjetisüsteem kehtib ühtmoodi nii Sloveenia kodanike kui kõigi teiste suhtes. Siiski sooviksin ma väga sellega lõpetada ning rõhutaksin, et olen siis nõukogu esindajana ning nõukogu ei ole seda kaalunud. Palun võtke seda hea tahte žestina, et ma olen sellegipoolest sellest arutelust osa võtnud ning ma püüan anda teile selgitusi heas usus.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Küsimustele, millele ajapuuduse tõttu ei jõutud vastata, vastatakse kirjalikult (vt lisa).

 
  
  

Soovin midagi öelda, enne kui ma istungi peatan. Minister Janez Lenarčič on ilmunud meie ette nõukogu eesistujana viimast korda. Muidugi on ta kohal erakorralise osaistungjärgu ajal Brüsselis, kuid siis saadab ta oma riigi peaministrit ning ei võta seetõttu nõukogu eesistujana sõna. Soovin tänada minister Janez Lenarčičit ja eesistujariik Sloveeniat Euroopa Parlamendiga koostöö eest, eriti infotunni vältel küsimuste ajal nõukogule, mille juhatajaks ma olin.

Samuti olen teadlik, et juulis asub minister Janez Lenarčič kõrgema ametniku kohale Varssavis asuvas rahvusvahelises inimõiguste organisatsioonis. Soovin talle üle anda oma komplimendid ja õnnitlused ning soovin talle edu. Usun, et neid ülesandeid täites võib tal tekkida uuesti võimalus töötada koos Euroopa Parlamendiga ning eriti seoses valimiste jälgimisega, arvestades, et see organisatsioon on seotud OSCE-ga. Seetõttu soovin härra Lenarčičile kõike head tulevikus ning tänan teda veel kord kohaloleku eest, valmisoleku eest vastata ning vastuste kvaliteedi eest.

See lõpetab infotunni.

(Istung peatati kell 19.00 ja seda jätkati kell 21.00.)

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: MARIO MAURO
Asepresident

 
  

(1)http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//NONSGML+REPORT+A6-2005-0317+0+DOC+PDF+V0//EN&language=EN.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika