Istungi stenogramm

Neljapäev, 19. juuni 2008 - Strasbourg

6. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

Resolutsioon – Euroopa Liidu katastroofidele reageerimise suutlikkus (B6-0303/2008)

  Oldřich Vlasák (PPE-DE). - (CS) Pr juhataja, daamid ja härrad, sooviksin selgitada oma hääletust Euroopa Parlamendi resolutsiooni kohta tõsta Euroopa Liidu katastroofidele reageerimise suutlikkust. Kindlasti on dokumendi solidaarsusest ja vastastikkusest abist kantud vaimsus samm õiges suunas. Barnieri raport kohustab meid astuma praktilisi samme ja selles suhtes näitab komisjoni teatis edasiminekuteed. Tõepoolest peame me tagama kokkusobivuse ja tugevdama piiriülest koostööd riikide erineva tasandi kaitsejõudude vahel. Kahjuks ei olnud mul võimalik seda resolutsiooni toetada, kuna meie suulist muudatusettepanekut ei võetud vastu. Selles muudatusettepanekus seisame me vastu legaalselt siduvate vahendite loomisele, mis mõjutaksid riiklikku õigusloomet, poliitikat ja programme ning mõjutaksid seega solidaarsuselementi. Ma lihtsalt usun, et saavutame katastroofimõjude vastu parema kaitse, kui toetame kaitsejõude liikmesriikides koordineerimise ja investeerimise läbi nende varustusse, mitte koostades uut õigusloomet, mis ei anna kogu protsessile midagi muud peale täiendava bürokraatia.

Resolutsioon – Tolliliidu 40. aastapäev (B6-0297/2008)

  Zita Pleštinská (PPE-DE). - (SK) Alates 1968. aastast on Tolliliit mänginud ühtse turu säilitamisel ja arendamisel olulist rolli. Nelikümmend aastat Tolliliitu on olnud tõeline saavutus ja see on toonud kasu ELi äritegevusele ja kodanikele.

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni nimel tervitan ma pr Arlene McCarthy koostatud resolutsiooni tolliliidu 40. aastapäeva kohta ja ma hääletasin selle poolt.

Globaliseerumise ja tehnoloogilise progressi tõttu tuleb tolliliidul toime tulla selliste väljakutsetega nagu võltsitud kaup, ohtlike toodete suurenenud import ja vajadus sisse viia elektrooniline tollisüsteem. Vaid tollivõimude ja järelevalveametite vaheline koostöö rahvusvahelisel tasemel suudab ELi turgu kaitsta ohtlike ja võltsitud toodete impordi eest, tugevdades seeläbi tarbijate turvalisust. Ma veendusin selles oma külaskäigul riiklike tolliasutuste ja tollivõimude juurde Prahas, Antwerpenis ja Washingtonis, samuti ka Pekingis ja Shanghais.

See aastapäev on sobiv juhus tänada tolliametnikke nõudliku ja tihti ohtliku töö eest ja väljendada meie tunnustust nende saavutatud edule võitluses ohtlike toodete, võltsitud toodete ja piraatlusega.

  Daniel Hannan (NI). - Pr juhataja, 40. aastapäev näib sobiva hetkena pöörata tähelepanu väärarusaamale, mis on meie riigis eksisteerinud arvatavasti sellest ajast peale, kui teie ja minu valijad hääletasid 35 aastat tagasi arvatava ühisturuga liitumise poolt – väärarusaam puudutab vahet vabakaubanduspiirkonna ja tolliliidu vahel.

Ma arvan, et enamik britte mõistis ühisturu all seda, et saab olema vastastikkune toodete tunnustamine; kui võid midagi müüa Ühendkuningriigis, siis võid seda müüa ka Saksamaal, Prantsusmaal ja Hispaanias ning vastupidi.

Kuid mõistagi on meil selle asemel standardiseerimine. Miski peab sisaldama teatud koostisosi, peab olema mahult mitte väiksem kui “x” ja mitte suurem kui “y” ja isegi kui see toode polnud ekspordiks mõeldud, isegi kui see ei ületa kunagi piire, võib see osutuda kuritegelikuks ja keelatuks omas riigis, ja tihti on see nii seetõttu, et konkurent kusagil ELis – üsna tihti Suurbritannias –, kes juhtub vastama tervele hulgale kirjeldustele, kasutab Euroopa Liidu mehhanisme, et ajada oma kulud konkurentide kaela.

Minu arvates on kahju, et oleme kaotanud kaupade ja teenuste vaba liikumise algse mõiste ühtlustamise kasuks, mis vähendab tarbijate valikut.

  Syed Kamall (PPE-DE). - Pr juhataja, suurepärane on teid jälle juhatajatoolis näha.

Kui ma esinen kõnega oma Londoni valijaskonna ees – mõned teist on vast kuulnud Londonist, maailma vägevaimast linnast, maailma vägevaima riigi pealinnast –, siis rõhutavad valijad mulle tihti, et 1973. aastal arvasid nad, et liitume tolliliiduga. Siis ma ütlen: “Kas te ei mõista koletise olemust? Kas te ei mõista Euroopa projekti olemust? See seisneb vaid veel suuremas poliitilises ja majanduslikus integratsioonis.”

Õigupoolest minu esimese nädala jooksul parlamendis tõusis püsti minu fraktsiooni esimees Hans-Gert Pöttering ja ütles: “Millelgi ei tohi lasta takistada Euroopa integratsiooni, millelgi ei tohi lasta takistada Euroopa projekti.” Ilmselgelt valitseb minu valijaskonna hulgas projekti olemuse suhtes vääritimõistmine.

Minu palve teile selles istungisaalis, kes te seda projekti toetate: palun olge selle eesmärkide suhtes ausad. Kui üritate selle projekti kohta tõde varjata, siis lükkavad inimesed selle tagasi, kui küsite nende arvamust, nagu nad tegid seda Iirimaa referendumil.

Resolutsioon – Linnurümpade import (B6-0309/2008)

  Marian Harkin (ALDE). - Pr juhataja, ka minul on heameel teid juhatajatoolis näha.

Ma hääletasin muudatusettepaneku number 6 poolt, kuna ma usun, et klooriga töödeldud kanaiha impordi lubamine õõnestaks Euroopa standardeid ja ma näen, et see toimub kahel rindel. Esiteks puuduvad piisavad teaduslikud andmed väljapakutud ainete kasutamise mõjude kohta keskkonnale ja tervisele. Teiseks, arvestades seda režiimi, mille all linnulihatootjad tegutsevad, ei ole mõistlik kasutada kahte erinevat standardit, seda nii tootjate, kuid eriti tarbijate seisukohast.

Eelkõneleja mainis Lissaboni lepingu referendumit Iirimaal. Kindlasti oli valijaskonnaga kohtudes üks probleeme, millega ma kokku puutusin, see, et inimesed on erinevate standardite vastu. Kuid see, mis me täna siin parlamendis teeme, puudutabki seda, seega on mul heameel, et parlament võttis selle resolutsiooni vastu.

Ühisresolutsioon – Kriis kalandussektoris, mille põhjustas kütusehinna tõus (RC-B6-0305/2008)

  Marian Harkin (ALDE). - Pr juhataja, ma toetan täielikult parlamendi vastu võetud resolutsiooni. Veel kord, üks neid asju, millest me parlamendis tihti räägime, on see, kuidas me vastame kodanike vajadustele. Ma arvan, et see on selge juhus, kus vastamine on vajalik.

Kalatööstus on kriisis, kütusehinnad on tõusnud rohkem kui 300 % viimase viie aasta jooksul, samas kui kalahinnad on sarnased 20 aasta tagustele hindadele. Lõpptulemus on see, et kalurid ei suuda ellu jääda, nad pankrotistuvad ja ma arvan, et mõned meie ettepanekud selles resolutsioonis aitavad olukorda parandada.

Mul on heameel näha, et eesistujamaa Sloveenia on öelnud, et mõistab seda, ja ma kutsuksin kalandusministrite nõukogu üles oma järgmise nädala koosolekul pöörama sellele resolutsioonile erilist tähelepanu.

  Juhataja. − Hr Kamall, ma oletan, et räägite meile nüüd Londoni kaluritest?

  Syed Kamall (PPE-DE). - Pr juhataja, ma ei usu, et neid on tänu ühisele kalanduspoliitikale enam alles jäänud!

Suur tänu, et andsite mulle võimaluse selgitada oma hääletust selle olulise arutelu kohta. Kuid ma ütleksin oma kolleegidele täiskogus, et vaadakem, milles seisneb tõeline probleem. Kui on tegemist mõne rahvusvahelise kriisiga, siis üritate seda kalatööstuse probleemides süüdistada. Tegelikult ei ole kütusehindade tõus kalatööstuse tõeliseks probleemiks. Selleks on ühine kalanduspoliitika, tsentraliseeritud planeerimise süsteem, mille üle oleksid sovetid uhked olnud. Mind hämmastab, et kolleegid täiskogus on nii valmis omaks võtma sovetlikku majandust.

Vaadakem mõningaid edukamaid kalanduse säilitamise süsteeme üle maailma. Kui vaatate näiteks Islandit ja Uus-Meremaad, siis leiate, et need põhinevad õigusriigil ja omandiõigusel ja üleantaval omandiõigusel. Kui me tõeliselt tahame lahendada probleemi kalatööstuses, siis on aeg usaldada õigusriiki, on aeg usaldada omandiõigust, on aeg usaldada vabaturumajandust.

Resolutsioon – Linnurümpade import (B6-0309/2008)

  Peter Skinner (PSE). - Pr juhataja, ma ei soovi rääkida sellest päevakorrapunktist, vaid eelmisest. Ma üritasin tõmmata teie tähelepanu.

Ma jäin kanarümpade teemal erapooletuks peamiselt seetõttu, et usun, et on tõendeid nende väidete tagasilükkamiseks, mis nõuavad keelu jõus hoidmist. Iseäranis unun ma, et selle keelu lõpetamiseks on meil teaduslikke tõendeid. Kuid igal juhul ei ole see diskussioon esiplaanile tõusnud.

Selle asemel on meil Euroopas kanarümpade puhastamiseks väga kallis protsess. See on tõeline probleem, kuna kõik rümbad, mis tuuakse Euroopa Liitu, tunduvad olevat odavamad; selle tulemusena lähevad need kiiremini müügiks ja mõistagi sobivad klientidele.

Asi ei ole tervisenõuetes, asi on protektsionismis. Ma arvan, et Euroopale on see väga kurb päev, kuna peame seda arutelu nii lühidal ja kärbitud moel, surudes selle sel nädalal parlamendis reolutsioonina kiirkorras läbi.

Selle tulemusena jäin ma erapooletuks ja usun, et ka selletõttu on meie suhted USA ja teiste riikidega kahjustatud.

Ühisresolutsioon – EL-Venemaa tippkohtumine 26.–27. juunil 2008 Hantõ-Mansiiskis (RC-B6-0235/2008)

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). - (SK) EL-Venemaa tippkohtumine saab õigusega suure tähelepanu osaliseks. Võttes arvesse Venemaa olulist geopoliitilist asukohta ja selle kestvaid ajaloolisi ja kultuurilisi sidemeid Euroopaga, siis toetan ma tugeva poliitilise partnerluse rajamist ELi ja Vene Föderatsiooni vahel.

See partnerlus peaks hõlmama vastastikkust abi kaitseküsimustes, nimelt võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega, ja takistuste eemaldamist vabakaubanduselt ning reisimiselt. Me ei saa aga jätta kahe silma vahele Euroopa Liidu ja Venemaa vahelistes suhetes eksisteerivaid mitmeid problemaatilisi aspekte. Selles suhtes on oluline, et EL räägiks ühel häälel.

Ükski liikmesriik, mis võtab ühist välis- ja julgeolekupoliitikat tõsiselt, ei tohiks rajada Venemaaga selliseid kahepoolseid suhteid, mis kahjustaksid liikmesriikide õiglasi huve. Tundlikes välispoliitilistes küsimustes peaksid EL ja Venemaa saavutama konsensuse, mis põhineb rahvusvahelise õiguse ja territoriaalse puutumatuse austamisel, nagu Serbia ja Kosovo puhul.

Lõpetuseks ma sooviksin öelda, et EL peaks aitama Venemaal arendada ja tugevdada demokraatiat, õigusriiki ja inimõiguste kaitset.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). - (PL) Pr juhataja, EL-Venemaa tippkohtumine läheneb. See on tähtis sündmus, mistõttu oli ka parlamendis toimunud arutelu selle ettevalmistusest nii tähtis.

Euroopa Liidu ja Venemaa vahelised suhted on tohutu suure tähtsusega stabiilsuse, majanduskasvu ja turvalisuse seisukohast Euroopas ja terves maailmas. Need suhted võtsid uued mõõtmed pärast ELi laienemist 12 peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopa riigi võrra. Need on riigid, mis minevikus olid majanduslikult, poliitiliselt ja sõjaliselt endise Nõukogude Liiduga lähedalt seotud.

Siiani on kahepoolsed kaubandussuhted üksikute riikidega viidud üle ELi ja Venemaa tasandile. Venemaa aga üritab jätkuvalt ajada asju iga üksiku riigiga, hiilides mööda EList. Selles kahepoolses koostöös viidatakse tihti erakorralistele asjaoludele.

Venemaa on tohutu suur riik, millel on suured poliitilised ja sõjalised püüdlused, tohutud energiaressursid, mis määravad positsiooni Euroopas ja maailmas. Olles ratifitseerinud Kyoto protokolli, on Venemaa oluline partner, keda tuleks kaasata kliimamuutustega võitlemise ja samuti ka keskkonnakaitse alastesse meetmetesse.

  Tunne Kelam (PPE-DE). - Pr juhataja, lõike 29 puhul, mis lõpeb: “et pakkuda konflikti lahendamise protsessis suuremat ELi kaasatust”, toetan ma originaalvarianti, mis lisab ja jätkab: “kaasa arvatud ELi rahuvalvemissiooni võimalust koha peal ja SRÜ ning Venemaa vägede väljavahetamist”.

Ma leian, et on väga oluline just nüüd saata ELilt selge sõnum, et oleme valmis võtma konkreetse kohustuse rahuvalvemissiooni näol Abhaasias.

- Raport: Liam Aylward (A6-0196/2008)

  Jim Allister (NI). - Pr juhataja, ma hääletasin selle raporti poolt, kuna samuti nagu teiste sektorite puhul, teeb mulle muret ELi langev lambaliha tootmine, samas kui import on tõusulainel.

Siin pole probleemiks ainult farmide sissetulekud, vaid ka seonduvad keskkonnaprobleemid, kuna põllumajandusloomadest annavad lambad ilmselt kõige suurema panuse vähem viljakate alade looduslikku korrashoidu ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisse.

Keskkonna halvenemine mitmetel kõrgendikel ja vähem soodsatel aladel toob kaasa lambakasvatuse vähenemise. Seetõttu on vajadus seda tööstusharu säilitada ja kaaluda keskkonnaalaseid makseid selle toetuseks.

Samuti unun ma, et korralik päritolumaapoolne märgistamiskord aitaks edendada kohaliku lambaliha tarbimise tõusu, eriti kasvava importi tingimustes.

Lõpetuseks: komisjoni kiirustamine elektroonilisele märgistamisele üleminekul paneb täiendavaid kulutusi sektorile, mis on niigi vähenemas vähese majandusliku kasu tõttu. Vähemalt peaks selline märgistamine olema vabatahtlik igale liikmesriigile ja piirkonnale.

  Marian Harkin (ALDE). - Pr juhataja, ma nõustun eelkõnelejaga elektroonilise märgistamise küsimuses. Kindlasti peaks see olema vabatahtlik.

Ma toetasin muudatusettepanekut 4, kuna tahan paluda komisjonil ja nõukogul kaaluda sisse viia mingit ühendusepoolset rahastamist elektroonilisele märgistamisele. Kitse-, lamba- ja tallekasvatussektorid on kriisis ja kindlasti ei saa need lubada endale täiendavaid kulutusi peale sundida.

Ma oleksin küll eelistanud muudatusettepanekut 1 –, kuid mõistagi langes see kokku muudatusettepaneku 4 vastuvõtmisega –, kus soovitati, et elektroonilise identifitseerimissüsteemi rakendamine lükataks edasi vähemalt 2012. aastasse. Ma nõustun eelkõnelejaga, nagu ma ütlesin, kaaluvad bürokraatia ja kaasnevad kulud kaugelt üles igasuguse kasu.

  James Nicholson (PPE-DE). - Pr juhataja, nagu ma eile õhtul ütlesin, on see väga hea raport. Kahjuks välistas volinik eile õhtul võimaluse, et komisjon nõustuks raportööri ettepanekuga lasta töörühmal selle tööstusega tegeleda.

Ma ei usu eriti töörühmadesse, sest neid on liiga palju: iga kord, kui meil on probleem, siis moodustame me töörühma, millest pole hiljem enam midagi kuulda.

Kuid ma usun, et kui meil oleks enne siia istungisaali tulekut olnud parem koostöö, siis oleksime võinud esitada kindla ettepaneku, mis oleks seda tööstust aidanud ja selle kasuks töötanud.

Nüüd ei ole meil midagi. Meil on elektrooniline märgistamine. Me ei saavutanud seda, mida me palusime, et see lükataks edasi 2012. aastasse. Tööstus ei saa seda endale lubada. Kuid ma arvan, et me tuleme selle juurde tagasi, me ei ole sel teemal veel kõike öelnud, kuna me peame kaitsma lambakasvatust terves Euroopa Liidus.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

- Raport: Boguslaw Liberadzki (A6-0227/2008)

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Ohtlike ainete vedu on mitmeid kordi arutletud ja selle tulemusena on ohutusstandardeid järk-järgult selgitatud ja lihtsustatud. Hr Liberadzki raportiga moodustab olemasolev õigusloome ohtlike kaupade veo kohta seega kindla aluse direktiivi reguleerimisalale, mida laiendati sisemaa veeteedele. Ma õnnitlen läbirääkijaid sellisele kokkuleppele jõudmise puhul, mis teeb võimalikuks sulgeda see toimik teisel lugemisel.

Direktiivi laiendamine sisemaa veeteedele hõlmab kaheaastast üleminekuperioodi liikmesriikides, kellel on võimalus reguleerida või keelata ohtlike kaupade vedu oma territooriumil muudel põhjustel kui transpordialane ohutus.

Seetõttu tuleb rõhutada, et see õigusloome näitab meie jõupingutusi muuta ohtlike kaupade vedu Euroopa Liidus üha tõhusamaks ja turvalisemaks, kõrvaldades mittevajaliku bürokraatia ja lisakulutused või reeglid, mis ei muuda selle haldust tõhusamaks.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Pr juhataja, daamid ja härrad, tegelikult on väga vähe arutleda hr Liberadzki suurepärase raporti üle ohtlike kaupade sisemaatranspordi kohta. Ma hääletasin komisjonis raporti poolt ja siin kinnitan ma oma hääletust.

Mida rohkem suureneb selline Euroopa Liidu liikmesriikidevaheline sisekaubandus, seda kasulikum on minu arvates, et sellised vood toimiksid võrreldaval alusel, eriti ohutuse seisukohast, kuid samuti ka inspekteerimise ja seonduvate administratiivsete menetluste seisukohast. Pealegi ei oleks loogiline kritiseerida, või mis veelgi hullem, tagasi lükata sellist tehnilist teksti, mille koostamisel toimusid laialdased ja kvalitatiivselt informatiivsed konsultatsioonid liikmesriikide spetsialistidega.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. − (NL) Ma toetan täielikult seda raportit. Igal aastal transporditakse tohutus koguses ohtlikke aineid, nagu kloor ja bensiin, Euroopa Liidu siseveeteedel. Siiani ei ole selle kohta koostatud mingeid eeskirju, kuigi eksisteerib õigusloome ohtlike kaupade transpordi kohta maanteel ja raudteel.

Õigusloomet ohtike kaupade veo kohta laevaga on hädasti vaja mitte ainult ohutusalastel põhjustel, vaid ka selleks, et reguleerida Euroopa tasandil keskkonna ja rahvatervise kaitset. Suur osa sedasorti transpordist on piiriülene. Pealegi on Euroopa eeskirjad kasulikud ka ettevõtetele, mis hetkel peavad vastama erinevates liikmesriikides kehtivatele erinevatele riiklikele nõudmistele. Transport sisemaa veeteedel paiskab õhku ka vähem kasvuhoonegaase. Seega on väga oluline ühtlustada nõudmised erinevatele transpordiliikidele. Seejärel muutub atraktiivsemaks erinevate transpordiliikide kombineerimine, näiteks nii, et osa teest läbitakse raudteel ja seejärel jätkab kaup liikumist laevaga. See pole mitte ainult tõhus, vaid eelkõige jätkusuutlik. Seega loodan ma, et transpordifirmad tõesti valivad tihedamini erinevate transpordiliikide kombinatsiooni.

- Raport: Helmuth Markov (A6-0050/2008)

  Stanisław Jałowiecki (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Ma jäin erapooletuks, kui hääletati hr Helmut Markovi koostatud maanteede infrastruktuuri ohutuse raporti üle. Põhjuseks on see, et raport on subsidiaarsuse põhimõttele häbematult vasturääkiv: “suurem üksus ei peaks täitma funktsioone, mida võib täita väiksem üksus”. Seda põhimõtet tuleks väga hoolikalt säilitada. Kahjuks olen ma isegi siin täiskogus olnud tunnistajaks, kuidas seda põhimõtet on eiratud. Ma loodan, et praegusel juhul õnnestus meil seda põhimõtet kas või osaliselt kaitsta, kuid kui palju sellele aega kulus! Meie õigusloomega seotud töö ei olnud suunatud tõhusate õigusaktide loomisele, vaid ebatõhusa õigusakti ettepaneku muutmisele. Siiski ei loo ma endale illusiooni, et tegu on viimase rünnakuga subsidiaarsuse põhimõttele. Tegelikult on see paradoksaalne, kuna need rünnakud tulevad samast kohast, kust kõige valjem kriitika Iirimaale, riigile, mis paari päeva eest lükkas tagasi Lissaboni lepingu. Inimesed ei mõista tõsiasja, et selle riigi kodanikud ütlesid “ei” just seetõttu, et selle põhimõtte regulaarne rikkumine Euroopa Liidu poolt on laialdaselt teada. Tegelikult just see Iirimaa näide peaks andma meile mõista, et subsidiaarsust ei saa lihtsalt ignoreerida või ohverdada seda väidetavate kõrgemate eesmärkide nimel, nagu liiklusohutus. Varem või hiljem, ja pigem varem, tuleb see tagasi meid kummitama.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Pr juhataja, daamid ja härrad, ma hääletan hr Markovi raporti poolt. Minu nägemuses on see väga laiahaardeline ettepanek, mis kaasab hulgaliselt aspekte tagamaks seda, et ohutust võetaks arvesse maanteede infrastruktuuri kõigis eluetappides: planeeringust projekteerimise ja kasutuselevõtuni.

Ma nõustun ettepanekus subsidiaarsuspõhimõtte austamisega, jättes liikmesriikidele valikuvabaduse otsustada selle üle, kui intensiivselt rakendatakse liiklusohutuse mõjude hindamist, liiklusohutuse auditeid ja ohutuse inspekteerimist.

Maanteevõrgustiku ohutule arengule suunatud õigusloomega seotud vahendite vastuvõtmist mitte liiga jäiga lähenemise kaudu tuleb mõista positiivse tulemusena, mille mõjud sõltuvad selle rakendamise intensiivsusest. Siiski tunnen, et on vajalik sätestada siduvad miinimumstandardid, mida ei ole võimalik kitsendada, ja kehtestada need kõigis liikmesriikides.

Resolutsioon – Euroopa Liidu katastroofidele reageerimise suutlikkus (B6-0303/2008)

  Richard James Ashworth (PPE-DE), kirjalikult. − Briti konservatiivid teavad, kui hävitavad võivad olla looduskatastroofi mõjud. Eelmise aasta üleujutuste tõttu Ühendkuningriigis oleme teadlikud võimalikest kahjudest inimestele, majandusele ja keskkonnale. Samuti mõistame, milline mõju on sellistel looduskatastroofidel teistele riikidele.

Sellest hoolimata usume, et üksikutel liikmesriikidel on parim positsioon kiiresti ja asjakohaselt reageerida katastroofidele, mis nende territooriumil aset leiavad. Me usume, et Euroopa kodanikukaitse jõu loomine pigem vaid aeglustab reageerimise suutlikkust, lisades ülearuse bürokraatiakoorma. Need, keda katastroofid puudutavad, vajavad õigeaegset ja vajalikku sekkumist, mitte suuremat bürokraatiat.

Lõpetuseks, me ei saa nõustuda täiendava ELi õigusloomega katastroofide ennetamise ja nendele reageerimise vallas. Meie arvamuse kohaselt eksisteerib piisav õigusloome nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil ja rahaline abi on juba kättesaadav solidaarsusfondi kaudu, mille otstarve on õigustatult strukturaalse ja pikaajalise kahju leevendamine.

Me tahame, et oleks mõistetav, et toetades seda resolutsiooni lõpphääletusel oleme me hääletanud ka selle muudatusettepanekute poolt, milles kutsuti üles kustutama viiteid kodanikukaitse jõule ja täiendavale ELi õigusloomele selles vallas.

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Ma hääletan kindlalt selle resolutsiooni ettepaneku poolt, millega hoogustatakse Euroopa Liidu katastroofidele reageerimise suutlikkust.

Selle parlamendi arengukomisjoni liikmena on mul olnud võimalus külastada mõningaid maailma vaeseimaid ja katastroofidele vastuvõtlikemaid piirkondi, mõnedel juhtudel ka piirkondi (nagu tsunami puhul), mida on tabanud looduskatastroofid. Ma tahaksin kasutada võimalust ja rõhutada esmaklassilist tööd, mida teeb meie arenguvolinik Louis Michel, kes on alati kiirelt ja tõhusalt näidanud otsusekindlat solidaarsust ja pakkunud koostööd, kui on toimunud taolisi traagilisi sündmusi.

Nagu resolutsioonis rõhutatakse, on aga meie õigusloomes sätestatud menetlused ikka veel liiga keerukad: mehhanisme tuleb lihtsustada ja olulisi ressursse kõrvale panna hädaolukordadeks, mis kahjuks jätkuvalt ette tulevad. Parlament saadab täna selles suunas selge signaali. Nüüd peame minema sõnade juurest tegudeni.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Vaatamata sellele, et hääletasime poolt, me kahetseme, et mõningaid meie ettepanekuid ei võetud vastu, eriti neid, milles peeti oluliseks looduskatastroofide toimumise puhul erilise tähelepanu pööramist ebasoodsatele piirkondadele või äärealadele, struktuurifondide reguleerimisega seonduvat, või neid, mis rõhutavad piirkondliku ulatusega katastroofide abikõlblikkuse säilitamist Euroopa Solidaarsusfondi jaoks ja selle kohandamist looduskatastroofide olemusega, nagu põud ja tulekahjud, mis puudutab ajalisi piiranguid ja abikõlblikke tegevusi.

Me usume aga, et on positiivne, et seoses Vahemere piirkonna looduskatastroofide, nimelt põua ja metsatulekahjude tunnistamisega on vastu võetud ka teisi. On vajalik, et kannatajate ja metsa uuendamise toetusmehhanismid, mis peavad katma ka edasiste laiaulatuslike katastroofide ennetamist, garanteeriksid, nagu ka ELi rahastatavad põllumajanduslikud kindlustuskavad, põllumeestele minimaalse sissetuleku selliste looduskatastroofide puhul nagu seda on põuad, tulekahjud või üleujutused.

Ühist põllumajanduspoliitikat tuleb radikaalselt muuta selleks, et toetada väike- ja keskmise suurusega talu pidajaid ja talumajapidamist, stimuleerides seeläbi põllumajanduslikku tootmist, bioloogilist mitmekesisust ja maa kasutust.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Me usume, et liikmesriikide vahel tuleb sisse seada koostööraamistik selleks, et katastroofide tagajärgi ennetada, nendega võidelda ja neid minimeerida. Ent teiste aspektide hulgas ei nõustu me Euroopa kodanikukaitse jõu loomisega (eriti, kui sellel on militaarne mõõde), kuna suutlikkus ja operatiivvahendid selles valdkonnas peavad kuuluma liikmesriikide valitsemisalasse, kes peavad garanteerima ressursid ja strateegiad, et pakkuda kiiret reageerimist vajadustele, ja kes tunnevad oma territooriumi paremini.

Me peame positiivseks oma ettepanekute vastuvõtmist, mis toetavad järgmist:

– Vahemere piirkonna looduskatastroofide, nagu põud ja metsatulekahjud, erilise olemuse tunnistamine ühenduse tasandil ja sellest tulenev ühenduse vahendite vastuvõtmine, mis edendavad iga liikmesriigi reageerimisvõimet ennetuse, uuringute, riskijuhtimise, kodanikukaitse ja solidaarsuse seisukohast;

– suurem ühendusepoolse rahastamise vajadus ennetusmeetmetele.

Ent me kahetseme oma ettepanekute tagasilükkamist, mis puudutasid järgmist:

– rõhutada piirkondlike katastroofide abikõlblikkuse säilitamise olulisust Euroopa Solidaarsusfondi jaoks;

- propageerida, et Euroopa Solidaarsusfond kohandataks looduskatastroofide, nagu põud ja tulekahjud, erilise olemusega seoses ajaliste piirangute ja sobiliku tegevusega.

  Margie Sudre (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma tervitan komisjoni algatust luua lõpuks ometi dokument ELi loodus- või inimese põhjustatud katastroofidele reageerimise sidususe, tõhususe ja nähtavuse parandamise kohta.

Siiski on mul kahju, et see ei ole ikka veel tõeliselt praktiline ettepanek, mis võiks anda tõuke Euroopa suutlikkusele kodanikukaitse alal, kaasa arvatud ennetusele ja kiirele reageerimisele juhul, kui toimuvad suuremad kriisid ELi territooriumil või sellest väljaspool.

Ma tänan parlamendiliikmeid selle eest, et nad toetasid minu muudatusettepanekut kasutada äärepoolseimate piirkondade ja ülemeremaade ja -territooriumide geograafilise asukohaga seonduvaid võimalusi.

Tänu nendele ülemeremaadele on Euroopa kohal Aafrika rannikul (Kanaari saared, Madeira), India ookeanis (Reunion), Ameerika mandri lähedal (Guyana, Guadeloupe, Martinique, Assoorid), mitte unustada ka Vaikse ookeani ülemereterritooriume (Prantsuse Polüneesia, Uus-Kaledoonia).

Euroopa ülemereterritooriumidest võiksid saada baasid oluliste toodete ja logistika paigutamiseks. See lihtsustaks Euroopa kasutada oleva inim- ja materiaalse ressursi ennustamist, kui tekib kiireloomuline vajadus sekkuda väljaspool ELi.

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE), kirjalikult. − Selgelt on Euroopa riikide katastroofidele reageerimise organisatsioonide parem koordineeritus ja valmisolek vastastikkuseks abistamiseks suureks väärtuseks. Kuid nagu alati, haarab Euroopa Komisjon kinni järjekordsest võimalusest laiendada oma haaret ja vastutust – siin “et luua teadmiste pagasit, määrata kindlaks tühimikke” jne. Vastu briti konservatiivide tahtmist sisaldab raport ka üleskutset õiguslikult siduvateks vahenditeks. Nendel põhjustel jäin ma erapooletuks.

Resolutsioon – Tolliliidu 40. aastapäev (B6-0297/2008)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Vaatamata raportis antud positiivsele hinnangule Tolliliidu 40 tegutsemisaasta kohta, ei jaga mitmed tootmissektorid, eriti Portugalis, seda seisukohta. Hoopis vastupidi. Nad teavad, et piiride täielik avamine vaba konkurentsi nimel on loonud sügavalt ebaõiglasi olukordi ja on halvendanud struktuurilisi puudujääke tänu erinevate riikide ebavõrdsele arengutasemele.

Lisaks sellele ebavõrdsusele tootmisvõimsuses ja tootmisprotsessi arengus on muud meetmed, poliitikad ja vahendid, mis on olukorra halvemaks teinud, eriti just siseturu loomine, rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine, majandus- ja rahaliidu stabiilsuspakt ja Lissaboni strateegia neoliberalism.

Järelikult, kuigi raportis sisaldub mõningaid positiivseid ettepanekuid koostöö tugevdamiseks, on selle algne alus vastuvõetamatu. Sellest ka meie vastuhääl.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Me näeme seda resolutsiooni positiivselt, kuna toetame ühist kaubanduspoliitikat ja tollialaseid õigusakte siseturu toimimise eeltingimusena. Me rõhutaksime siiski, et suhtume sügava kriitikaga mitmetesse kaubanduskokkulepetesse, mille EL on kolmandate riikidega sõlminud.

  Kartika Tamara Liotard, Erik Meijer, Søren Bo Søndergaard ja Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. − Olgugi et me toetame täielikult liikmesriikidevahelist koostööd ohtlike mänguasjade, narkootikumide ja teiste ebaseaduslike või ohtlike toodete impordi ennetamiseks ja olgugi et me toetame täielikult kaubanduspartneritevahelist koostööd selle eesmärgi nimel, ei saa me hääletada selle resolutsiooni poolt tingituna Tolliliidu tõsisest mõjust arengumaade kaubandusele.

EL kasutab Tolliliitu tööriistana arengumaadega soodsate kaubanduskokkulepete saavutamiseks, kehtestades samas toodetele, mida nähakse ELi toodetele ebasoovitava konkurentsina, kõrgeid makse. Selline poliitika takistab majanduskasvu potentsiaali arengumaades.

- Raport: Mia De Vits (A6-0202/2008)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) See raport algab liberaliseerimispakettide toetamisega elektri- ja maagaasiturul, nõudes nende erastamist, olgugi et tegemist on arengu ja sotsiaalse protsessi seisukohast strateegiliste sektoritega. Nagu laialdaselt teada, on nende pakettide rakendamine Portugalis halvendanud varustamise probleemi ja tõstnud tarbijahindu ning samuti on see suurendanud selles sektoris töötust ja töökoha ebakindlust.

Euroopa Komisjon üritab nüüd varjata oma strateegia põhjustatud probleeme, esitledes Euroopa energiatarbijate õiguste hartat. Vaatamata õiguste, millele harta viitab, väikesele arvule ei ole me selle vastu. Küsimus on selles, kas sellest peavad kinni sektorit kontrollivad majandusgrupid, mille suhtes on ühenduse poliitikad jätkuvalt vastutulelikud. Sellest tulenevalt jäime raporti lõpphääletusel erapooletuks.

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Euroopa energiatarbijate õiguste harta kohta vastu võetud raport suurendab märgatavalt energiatarbijate õigusi. Tarbijatele muudetakse kättesaadavaks täiendav informatsioon, mis muudab tarnijate ja tarnevõimaluste valimise lihtsamaks. Harta on väga oluline samm energiaturu liberaliseerimisel.

Ma olen veendunud, et tarbijatele antav selgem ja loetavam informatsioon laseb tarbijatel teha parimaid valikuid. See on eriliselt tähtis, kui energia hinnad jätkuvalt tõusevad ja muutuvad tarbijatele järjest suuremaks mureallikaks.

Vastu võetud lahenduse tulemusena muutub kergemaks pakkumiste ja tegeliku energiatarbimise võrdlemine ja see innustab tarbijaid tarnijat vahetama juhul, kui nad on pakutava teenuse suhtes rahulolematud. Selle tulemuseks on tõeline konkurents energiatarnijate vahel, suurem huvi tarbijate rahulolu vastu ja tarbijatel suurem võimalus avaldada mõju energiakompaniide otsustele.

Ma usun, et energiatarbijate õiguste harta aitab aeglaselt, kuid kindlalt energiaturgu muuta, mida oleme kaua oodanud. Ärgem unustagem, et tarbijad on kõige olulisem osa siseturust ja nad ootavad meilt tõeliste muudatuste tegemist.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. − (RO) Ma hääletasin De Vitsi Euroopa energiatarbijate õiguste hartat puudutava raporti poolt. Arvestades järjest kõrgemaid energiahindu, on vajalik tagada elektritarne madalama sissetulekuga ja kaugemates piirkondades elavatele inimestele, kus energiaturud on väiksemad ja puudub konkurents. Liikmesriigid peaksid nii pea kui võimalik rakendama meetmeid nende tarbijagruppide selgeks defineerimiseks ning edendama ja toetama meetmeid, näiteks sotsiaalseid tariife, mis kindlustaksid neile kestva juurdepääsu elektrile ja maagaasile.

Ma hääletasin Euroopa spetsialistide grupi esitatud muudatusettepanekute number 3, 4, 5, 6 ja 7 poolt. Nad väljendasid vajadust võtta kasutusele sotsiaalsed tariifid, informeerida tarbijaid kord kvartalis nende energiatarbimisest ja nõudsid avalikkuse informeerimist Euroopa energiatarbijate õiguste harta sätetest. Mul on kahju, et neid muudatusettepanekuid ei võetud vastu.

Ka tulevikus peaks energiatarbijate kaitse toetuma Euroopa Liidu ja liikmesriikidele ühismeetmetele. Euroopa energiatarbijate õiguste harta on võimaluseks toetada kodanikke oma õiguste kohta informatsiooni saamisel tõhusamal ja lihtsamal viisil.

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE), kirjalikult. − Ma olen selle poolt, et tarbijatel on võimalus saada turvalist, ohutut, usaldusväärset ja jätkusuutlikku gaasi- ja elektritarnet mõistlike hindadega. Riiklikud reguleerivad asutused peaksid mängima siin olulist rolli. Siiski olen ma vastu Euroopa Komisjoni jõupingutustele sellesse valdkonda tungida, oma võimu ja volitusi laiendada läbi “uuringute”, “harta” ja “ühtlustamise”, ja ma ei tunnista “Euroopa Liidu kodaniku” mõistet. Nendel põhjustel jäin ma hääletusel erapooletuks.

Resolutsioon – Linnurümpade import (B6-0309/2008)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Me peame positiivseks, et Euroopa Parlament on kritiseerinud Euroopa Komisjoni ettepanekut muuta kanaliha turustamise reegleid ja lubades vaid sellise liha turustamist, mis on inimkasutuseks läbinud mikroobitõrje.

Tegelikkuses püüab see Euroopa Komisjoni ettepanek vaid täita USA nõuet, et Euroopa Liit lubaks selle linnuliha importi, mis on töödeldud kemikaalide või mikroobitõrje vahendiga.

Järelikult ignoreerib Euroopa Komisjon ettevaatuspõhimõtteid ja ELi tasemel juba eksisteerivate toiduohutus- ja hügieenistandardite vastuvõtmist ja tugevdamist. Need on palju kõrgemad kui USAs, kus kasutatakse vaid odavat lõpplahendust, mille aktsepteerimist see nüüd Euroopa Liidult taotleb, et oma toodangut terves Euroopas müüa.

Me loodame seega, et nõukogu ei võta Euroopa Komisjoni ettepanekut vastu.

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Kanade kloorimine ei ole osutunud ohtlikuks tervisele või mõnel muul moel ohtlikuks, ja meie poliitilised otsused peaksid alati põhinema tõendusmaterjalil. Vabakaubanduse huvides hääletasin ma seega selle raporti vastu, mis minu arvamust mööda põhineb protektsionismil.

ELi avalikkuse seas laialt levinud kahtlust klooritud kana suhtes arvestades on aga äärmiselt oluline seada märgistusele õiguslikud nõuded, et igaühel oleks valikuvõimalus seda toodet vältida, näiteks poodides või restoranides.

  Mairead McGuinness (PPE-DE), kirjalikult. − Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, kuna selles rõhutatakse ühte kõige pakilisemat probleemi, millega EL nii siseselt kui väliselt silmitsi seisab.

ELis oleme otsustanud pingutada toiduainete kõrgete tootmisstandardite nimel, olles teadlikud toiduohutuse ja kvaliteedi vajalikkusest.

ELis ei luba me kanarümpade kloorimist toodangul, mis tarbitakse ELis ja seetõttu on mõttetu lubada samal viisil töödeldud USA kana importi ELi.

Viimastel kuudel on meil sarnased probleemid loomaliha impordiga Brasiiliast, kus jälgitavusstandardid on ELi omadega võrreldes kaugelt ebapiisavad.

Samalaadne probleem võib meil tekkida, kui keelame ELis munatootmise puurides, kuid lõpuks impordime väljastpoolt ELi puurisüsteemides toodetud munade jahvatatud tooteid.

Kui EL rõhutab sisestandardite vajalikkust, siis peab ta olema valmis neid kaitsma ja lõpetama impordi, mis ei vasta meie sisestandarditele.

  James Nicholson (PPE-DE), kirjalikult. − Komisjoni ettepanek kaotada keeld selliste mikroobitõrjevahenditega nagu kloor töödeldud kanaliha impordilt, on äärmiselt muret tekitav. On vajalik tunnistada, et selline praktika ei vasta ELi toiduohutusstandarditele.

See ettepanek tundub olevat ajendatud poliitilistest motiividest ja ignoreerib jultunult ELi kodanike põhjendatud muret tervise ja ohutuse pärast. Garantiid, et see linnuliha märgistatakse ja muudetakse tarbijale selgesti äratuntavaks, on lihtsalt ebapiisavad.

Euroopa Liit ei peaks mingil moel edendama mikroobitõrjevahendite kasutamist kanaliha töötlemisel. See keeld on kehtinud enam kui kümme aastat ja seda rakendati algselt heal põhjusel. Kahjuks kujutab komisjoni otsus see tühistada endast seetõttu suurt sammu tagasi ja on täielikult vastuvõetamatu.

  Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Komisjon peab läbi vaatama oma algse otsuse, mis põhineb üksnes ärilistel kriteeriumidel ja viib rahvatervise- ja tarbijakaitsealase kuriteoni. Me ei saa ignoreerida eksisteerivat Euroopa õigusloomet, tehes ameeriklastele järeleandmisi ja eelistades ärihuvisid rahvatervisele. Me ootame pädeva tervishoiuvoliniku pr Vassiliou ja Kreeka valitsuse vastust.

Ühisresolutsioon – Kriis kalandussektoris, mille põhjustas kütusehinna tõus (RC-B6-0305/2008)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Tänan, pr juhataja. See resolutsioon on esialgne vastus väga tõsisele kriisile, mis Euroopa Liidu kalandussektoris seoses tõusvate naftahindadega valitseb. Viimaste päevade jooksul olen ma isiklikult külastanud mitmeid sadamaid riigis, mida esindan, ja näinud väga rasket ja keerukat olukorda, millele peame suutma pakkuda kiireid ja tõhusaid lahendusi.

Ettenägematu naftahinna tõus ähvardab terve sektori põlvili suruda. Euroopa Liidul on erakorralised vahendid kalanduse jaoks, mida saab eriti rasketes situatsioonides kasutada. Ma kutsun volinik Borgi üles võtma koheseid meetmeid selgitamaks välja, kas selline komisjoni tegevus on soovitatav. Rohkem tegusid ja vähem sõnu. Rohkem tegusid ja vähem lubadusi. Töötajate seas kohtasin ma kasvavat umbusaldust Euroopa institutsioonide suhtes. Meie ülesanne on see tühimik täita ja eriti täita oma kohustusi, vaatamata majanduslikele ja sotsiaalsetele arengutele, mis võivad esile kutsuda tõsise kriisi.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Nagu pressiteates rõhutatud, ei toeta me seda resolutsiooni, kuna

– see ei vasta töötajate palku puudutavale kiireloomulisele probleemile, selles ei selgitata, et kalamehed (töötajad) maksavad kütuse eest, ja see on põhjuseks, miks see probleem neid otseselt puudutab (samuti nagu see puudutab ka suurt enamikku väikelaevade omanikke);

– see ignoreerib ELi inertsi ja keeldumist vajalikke otsuseid teha;

– seal ei tõsteta päevakorda mingeid erilisi ettepanekuid seoses kütuse (bensiini ja diisli) hindadega ja seoses kalahinna kujunemisega algses müügipunktis;

– selles ei taunita poliitikat, mis kasutab ära tõusvaid kütusehindu, et sektorit veelgi kitsendada ja kontsentreerida, luua juurde töötust, kindlustada tootmissektori allakäik ja halvendada toidu ja kaubanduse tasakaalu;

– see langeb allapoole eelnevalt parlamendi vastu võetud ja PCP välja pakutud seisukohti;

Kooskõlas Euroopa Komisjoni hiljuti välja kuulutatud ettepanekutega ja vaatamata ühele või kahele aspektile, mis võiksid rakendatuna avaldada sektorile positiivset mõju, soodustab see resolutsioon täiendavalt paatide mahakandmist ja pakub kalameestele ametist loobumise alternatiivi.

Kuna kalandusel on tulevik, siis nõuame me selliseid meetmeid nagu meie kiirkorras vastu võtmiseks esitatud resolutsioonis sisalduvad ettepanekud.

  James Nicholson (PPE-DE), kirjalikult. − Kalatööstus on aastate jooksul üle elanud mitmeid kriise, kuid mitte ühtegi nii suurt kriisi kui praegune, mil tõusvad kütusehinnad suruvad tööstust olukorda, kus see enam ellu ei jää.

Pidevalt tõusev nafta hind võib mitmele tööstusharule osutuda katastroofiliseks, kuid ükski neist pole haavatavam kui kalatööstus, kus on ohus töökohad nii merel kui ka maismaal.

Me peame vaatama läbi kõik valikuvõimalused, mis meie käsutuses on. Üks tee, mida tuleks kaaluda, on maksude alandamine kütusekulude alandamise tagamiseks.

Lubage mul esitada järgnev küsimus: kui meil ei ole kalamehi, siis kust tulevad meile kalad, mida vajame? Kas me kavatseme jääda tegevusetuks ja lasta välismaisel impordil oma turud üle võtta ja oma tööstuse pankrotti lasta?

Meie kalalaevastiku ja terve kalatööstuse päästmine osutub tohutuks väljakutseks. Ent ma olen veendunud, et hea tahte ja mitmekülgse koostööga on see võimalik. Ma tervitan komisjoni eilset avaldust, milles teatati kavatsusest pakkuda kalalaevastikule erakorralist abi. Ma usun siiralt, et kalandusministrite nõukogu võtab need meetmed järgmisel nädalal ametlikult vastu ja seejärel need kiiresti rakendatakse.

  Margie Sudre (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Diisliõli hinna dramaatiline tõus, 300 % alates 2003. aastast, on avaldanud kalandussektorile täielikku tuntavat mõju. Jätkuvalt halveneva kriisi tingimustes on mitmed kalandusettevõtted praegu väga hapras rahanduslikus seisus.

Kalandus on äärealade majanduslikul ja sotsiaalsel arengul eriliselt oluliseks tugisambaks. Oma kauge geograafilise asukoha tõttu kannatavad need veelgi enam kütuse hinna tõusu all. See on vastuvõetamatu olukord. Euroopa Liidul on kohustus leida kompromiss.

Euroopa Parlament saatis hiljuti kalameestele välja tugeva signaali. Nõudes ametliku abi maksimummäära tõstmist 100 000 euroni laeva kohta ja mitte ettevõtte kohta, nõudes erakorraliste ja sotsiaaltoetuse meetmete kohest rakendamist, ja lõpuks, nõudes Euroopa Fondi poolt kalandusele tehtavate kulutuste ümberkorraldamist, on parlamendiliikmed andnud kaluritele selgelt mõista, et nad on nende hädakisa kuulnud.

Euroopa kalandusministrite nõukogu arutab neid ettepanekuid 23.–24. juunil 2008. Euroopa Liidul pole muud valikut, kui taastada kalurite usaldus lappimaks seda suurt auku, mis hiljuti tekkinud on.

Ühisresolutsioon – ELi-Venemaa tippkohtumine 26.–27. juunil 2008 Hantõ-Mansiiskis (RC-B6-0235/2008)

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. − (PL) Hr juhataja, tahaksin veel kord osutada, et ei ole olemas ühtegi lääne ettevõtet, mis oleks riigiga nii tihedalt seotud nagu Gazprom Kremliga. Hetkel oleme silmitsi külma poliitilise kalkulatsiooniga. Gazpromi domineerimine energiasektoris viib järjekordse energia hinna tõusuni Euroopas. Venemaal õnnestub läbi suruda veelgi suuremaid gaasi ja nafta tarnet puudutavaid poliitilisi järeleandmisi. Kõrgete hindade tulemust näeme juba Euroopas üha sagenevate protestide näol. Samuti on meil veel värskelt meeles korduv gaasitarne peatamine meie idapoolsetele naabritele.

Hr juhataja, ma toetasin seda resolutsiooni, kuna ma usun, et oma suhetes Venemaaga peab Euroopa hakkama rääkima ühel häälel, kuna vaid sel moel saame tagada ELi tõhususe.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) On hästi teada, et Venemaa on Euroopa Liidu jaoks oluline strateegiline partner, ja meie geograafiline asend muudab meid teineteisest sõltuvaks. Seepärast on vaja kasutada diplomaatiat sellele vältimatule naabrusele parimate lahenduste leidmisel. Ent koostöövajadus ei tohiks meid sundida tõelisele või varjatud pimedusele Venemaa tekitatavate tõsiste probleemide suhtes.

Sisepoliitiliselt ei ole võimalik ignoreerida tõsiasja, et Venemaa ei ole täielikult demokraatlik riik ja õigusriik ei taga tõhusat inimõiguste austamist. Välispoliitiliselt on võimatu muu hulgas ignoreerida energia kasutamist relvana välissuhetes, eriti veel edendades ELi lahkhelisid selles valdkonnas, kaheldavat rolli, mida Venemaa on Iraani-küsimuses mänginud, ja soovimatust sundida Hiinat tegelema inimõigustega.

Euroopa hääl Venemaaga suheldes peab olema tõsise partneri hääl, kes on valmis tegema koostööd, kuid kes ei ole valmis minema kompromissile sellistes põhiküsimustes nagu demokraatia, inimõigused ja turvalisus.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Euroopa Liidu ja Venemaa vahelised keerukad suhted nõuavad hästi korraldatud ja ühtset diplomaatilist tegutsemist.

Lähenev EL-Venemaa tippkohtumine tekitab palju emotsioone, kuna arutamisele tulevad kokkulepped on suure tähtsusega nii Venemaale kui ka Euroopa Liidule. Tippkohtumisele eelnevalt peame me mõistma, kui oluline Euroopa Liidu tulevikule on rääkida rahvusvahelisel areenil ühel häälel. Sel põhjusel on kahju, et Iirimaa rahvas asetas Lissaboni lepingu ratifitseerimise kohale eelmise nädala referendumil küsimärgi, kuna just see leping sisaldab määrusi, mis teevad Euroopa Liidust rahvusvahelistes suhetes tõsiselt võetava partneri.

– Raport: Liam Aylward (A6-0196/2008)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Me hääletasime selle raporti poolt, mis sisaldab mitmeid olulisi ettepanekuid lammastest ja kitsedest saadud toodete kaitseks, seda eriti just vähem soodsatel aladel ja mägipiirkondades. Ent me oleksime tahtnud minna kaugemale, eriti maatõugude kaitsmisel ja traditsioonilises juustutootmises. Siiski on oluline, et Euroopa Komisjon ja nõukogu arvestaksid neid heaks kiidetud ettepanekuid ja täiskogu arutelusid, kus me samuti selgitasime oma seisukohti selles väga olulises küsimuses.

Praegu käimasolev ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamine peab parandama 2003. aasta reformi põhjustatud probleeme, eriti neid, mis puudutab otseste maksete lahtisidumist. Ma pean samuti rõhutama täiendava makse tagamise vajadust tootjatele, mis toetaks eriti maatõugu lamba- ja kitsetõuge. Seda makset tuleb rakendada mägistes piirkondades ja teistes spetsiifilistes piirkondades, et säilitada bioloogiline mitmekesisus põllumajanduses, säilitada loomad tundlikel aladel ja kasutada maad looduslikul viisil, mis on oluline panus keskkonnakaitsesse ja metsatulekahjude ennetamisse Lõuna-Euroopas.

  Mairead McGuinness (PPE-DE), kirjalikult. − Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna selles rõhutatakse probleeme lambakasvatussektoris, mis on oma allakäigu lõppjärgus, kui midagi ette ei võeta.

Parlament hääletas ELi rahastatava lammaste elektroonilise märgistamise rahastamise poolt, ja samas kui see on tervitatav, oleksin ma eelistanud näha, et elektrooniline märgistamine võetaks päevakorrast maha, kuniks tagatakse lambakasvatuse elujõulisus tulevikus.

Töörühma moodustamise ettepanekuga seoses, mille parlament tagasi lükkas, lasub nüüd komisjonil kohustus kõrgendada oma tähelepanu lambakasvatussektorile ja anda parlamendile aru edusammudest või selles raportis pakutud ettepanekute rakendamisest.

– Raport: Zita Gurmai (A6-0169/2008)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Tänan teid, pr juhataja, ma hääletan Zita Gurmai raporti poolt ja sooviksin teda suurepärase töö puhul õnnitleda.

Eriliselt toetan ma e-ohutuse algatust (www.esafetysupport.org ), mille raames Euroopa Komisjon, ametiasutused, tööstus ja teised sidusrühmad teevad koostööd, et kiirendada intelligentse integreeritud sõiduki ohutussüsteemi arendamist ja rakendamist. Need süsteemid kasutavad side- ja infotehnoloogiat eesmärgiga suurendada liiklusohutust ja vähendada liiklusõnnetuste arvu. E-ohutus on esimene samm 2006. aastal Euroopa Komisjoni käivitatud intelligentse auto algatusest. Ma usun, et see on tee, mida peaksime kiiresti järgima edendamaks tulevikus transpordi arengut, mis komisjoni sõnade kohaselt saab olema “nutikam, ohutum ja puhtam”.

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. − (SK) Meie sõltumine transpordist kasvab iga päevaga. Kõigil kodanikel on õigus ohutule ja jätkusuutlikule liikuvusele. Tänapäeva progress side- ja infotehnoloogias võimaldab meil valmistada ja osta sõidukeid, mis on nutikamad, ohutumad ja puhtamad. Tarbijatel peab olema ligipääs informatsioonile, mis võimaldab neil teha informeeritud valikuid intelligentse auto kasuks ja on oluline, et need autod muutuksid taskukohaseks.

Kuna raportöör Zita Gurmai raport pakub Euroopa kodanikele võimaluse lähitulevikus kasu saada võimalikust liiklusohutusest, siis hääletasin ma selle poolt.

Liiklusõnnetused on põhjustatud nii inimlikust eksimusest, kui ka sõiduki kehvast seisukorrast. Intelligentsete tehnoloogiate rakendamisega on võimalik ennetada 16 % liiklusõnnetustest. Kaasaegsed süsteemid võivad vähendada liiklusõnnetustes hukkunute arvu koguni ühe kolmandiku võrra. Galileo programm kujutab endast samuti olulist panust selles vallas.

Mis puudutab üleeuroopalise sõidukisisese hädaabikõnesüsteemi, eCalli süsteemi, täielikku käivitamist, siis on ELi liikmesriikidel selles suur vastutus. Eesmärgiks on eCalli täielik levik 2010. aastaks. Seetõttu julgustaksin ma liikmesriike, kes pole veel eCalli vastastikkuse mõistmise memorandumile alla kirjutanud, tegema seda nüüd, 2008. aastal.

Arvestades, et vastavalt statistikale toimub Euroopa teedel igal aastal 41 600 surmaga lõppevat liiklusõnnetust, peame me algatama maanteesektoris uue ajastu. Päästes hulgaliselt inimelusid, teeme me Euroopa kodanike jaoks väga palju.

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − Kolleeg Zita Gurmai on koostanud suurepärase raporti ja väärib õnnitlust oma detailse töö ja ülesnäidatud pühendumuse eest.

Esimene intelligentse auto raport on lipulaev-projekt komisjoni infoühiskonna ja meedia strateegilises poliitilises raamistikus ja meie raportööril on õigus, tunnistades, et intelligentsed sõidukisüsteemid suudavad vähendada iga-aastast surmajuhtumite arvu, mis hetkel on ELi teedel umbes 42 000. Samuti on tal õigus, rõhutades, et käesoleval hetkel ei saa paljud inimesed endale uusi süsteeme lubada, seega peab kulude alandamine olema prioriteediks.

Elektroonilise stabiilsuskontrolli tehnoloogia, kaasaskantavate või teisaldatavate seadmete kasutamine ja töötamine puhtamate sõidukite pakkumise nimel on kõik teemad, mida raportöör puudutas.

See on suurepärane raport ja ma toetan seda täielikult.

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM), kirjalikult. − (PL) Intelligentse auto algatus on väga hinnaline algatus. Oluline on kasutada kaasaegset tehnoloogiat nii palju kui võimalik muutmaks transporti ohutumaks ja tõhusamaks. Kalkulatsioonid näitavad, et kui kõikidesse autodesse oleks paigaldatud elektrooniline stabiilsuskontroll, siis leiaks igal aastal aset koguni kuni neli tuhat surmajuhtumit vähem. Teine oluline ohutusmeede, mida pole veel laialdaselt esitletud, on üleeuroopaline sõidukisisene õnnetusest teatamise süsteem, mida kutsutakse eCalliks. Uuringud näitavad, et selle kasutuselevõtt kõikjal Euroopa Liidus suudaks vähendada liiklusõnnetuste ohvrite arvu kahe ja poole tuhande võrra igal aastal. Viimane probleem, mida tuleks arvesse võtta, on autode välja paisatav süsihappegaasi ja kasvuhoonegaaside suur kogus, mis moodustab kogu ELi CO2 emissioonist 12 %. Ma arvan, et madalaima CO2 emissiooniga autosid tuleks turustada läbi sotsiaalsete kampaaniate. Samuti peaksime me kasutusele võtma piiravamaid määrusi autode välja paisatavate ohtlike gaaside vähendamiseks.

  Juhataja. − Selgutused hääletuse kohta on lõppenud.

(Istung katkestati kell 12.45 ja jätkus kell 15.00.)

ISTUNGI JUHATAJA: GÉRARD ONESTA
Asepresident