Istungi stenogramm

Neljapäev, 19. juuni 2008 - Strasbourg

9.1. Poliitiliste vangide jätkuv kinnipidamine Birmas

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu kuue Birmat puudutava resolutsiooni ettepaneku üle.⁽¹⁾

  Mikel Irujo Amezaga, autor. − (ES) Hr juhataja, nagu ma ütlesin, veetis Birmas 12. märtsil toimunud inimõiguste, rahu ja demokraatia edendamise kampaania kohaselt vanim Birma poliitvang oma 78. sünnipäeva Inseini vanglas üksikvangistuses.

See on U Win Tin, väljapaistev ajakirjanik ja Rahvusliku Demokraatialiiga juht. U Win Tin on Birma vanim poliitvang. Alates 1989. aasta juulist on ta veetnud viimased 19 aastat vangis.

Talle mõisteti kolmekordne 21 aasta pikkune vangistus. Me teame tema hetkeolukorrast vaid tänu Yozo Yokota, kes on ÜRO Birma inimõiguste olukorra eriraportöör, koostatud viimasele raportile Birma vangide olukorra kohta.

U Win Tin keeldus vabaduse nimel lahti ütlemast oma poliitilistest vaadetest. Jaanuaris 2008 viidi ta teiseks songaoperatsiooniks haiglasse.

Ta on üks Birma 1873st poliitvangist. Mõistagi soovime me selles resolutsioonis väljendada ka oma hukkamõistu Daw Aung San Suu Kyi koduaresti pikendamisele.

Minu fraktsioon nõuab koheste meetmete rakendamist alustamaks seda kiireloomulist ja vajalikku protsessi, milleks on poliitiline ja majanduslik reform. Esiteks, kõikide poliitvangide vabastamine. Teiseks, kodanike põhivabaduste taastamine ja mõistagi kõigi osapoolte vaheline poliitiline dialoog.

Samuti kordame me oma nõudmist nõukogule jõuliste meetmete vastuvõtmiseks Birma sõjaväehunta vastu, millest on saanud maailma juhtiv inimõiguste rikkuja.

  Marios Matsakis, autor. − Hr juhataja, siin täiskogus on vastu võetud arvukalt resolutsioone, mis mõistavad hukka Birma sõjaväehunta pidevalt toime pandud Birma elanike inimõiguste raske rikkumise tõttu. Siiski ei pööra need südametud kindralid suurt tähelepanu sellele, mida me neile ütleme. Nad hoiavad endiselt hoopis oma võimust tugevalt kinni kõige tülgastavamalt suurejoonelisel ja ärritaval viisil.

Isegi pärast hiljutise tsükloni laastamistööd nad mitte ainult ei takistanud vaba maailma abikatseid, vaid ka kasutasid ära oma kodanike viletsat olukorda, mil nad vajasid abi, et edendada oma näilise samariitlase ja hea ingli imagot, tehes hunta kontrollitavas riigimeedias jämedalt ekshibitsionistlikke ülesastumisi ja korraldades referendumi põhiseaduse küsimuses vaid mõned päevad pärast tsüklonikatastroofi toimumist.

Neid, kes hunta vastu seisavad, piinatakse, tapetakse või vangistatakse. Üheks näiteks on mõistagi Nobeli rahupreemia laureaat Aung San Suu Kyi, kes viis Rahvusliku Demokraatialiiga 18 aasta tagustel valimistel võidule ja kes on veetnud 12 aastat vangistuses ning hiljuti otsustas hunta pikendada veelgi tema koduaresti kestust.

Tunnen, et on kätte jõudnud aeg rakendada koletisliku Birma sõjaväehunta vastu veelgi karmimaid meetmeid. Kõige tõhusam meede oleks Hiinale surve avaldamine selle toetamise lõpetamiseks. Kui Hiina selles osas koostööd ei tee, siis peame me tegutsema oma kaubandussuhete vallas Pekingiga ja Hiina olümpiamängude vallas. See on ilmselt ainus võimalus, mis meil on jäänud, et Birma vabaduse ja demokraatia suhtes midagi ette võtta.

  Ryszard Czarnecki, autor. − (PL) Hr juhataja, minu arvates näitab riigi suhtumine õnnetuste ja looduskatastroofide ajal rahvusvahelistesse abipakkumistesse, millise riigiga meil on tegemist. Olgugi et Hiina suhtes võib olla mitmeid kahtlusi, me teame, et see riik suutis väga raskel ajal võtta vastu rahvusvahelist abi. Samuti nägime Birma suhtumist rahvusvahelisse abisse, kaasa arvatud abisse liikmesriikidelt ja Euroopa Liidult.

Kunagi oli selline Ameerika näidend, mille pealkiri oli “Samal ajal aasta pärast”. Meie parlament käitub Birmaga natuke sarnaselt. Igal aastal me saame kokku ja arutame olukorda Birmas. Kui aus olla, siis pole toimunud mingit tõelist, olulist muutust. Ma nõustun eelkõnelejate esitatud faktidega. Olukord, kus naist, opositsiooni liidrit, on hoitud nii palju aastaid koduarestis, on maailmas ennekuulmatu. Me ei tohiks sellise olukorraga ära harjuda. Ma loodan, et suudame ületada erimeelsused parlamendis ja rääkida ühel häälel Birma demokraatia kaitseks.

  Thomas Mann, autor. − (DE) Hr juhataja, Birma sõjaväehunta jätkab visalt katseid oma riiki ja rahvast muust maailmast isoleerida. 2007. aasta septembris pärast budistlike munkade protesti brutaalset mahasurumist kehtestati uudisteembargo. Eelmisel kuul takistati rahvusvahelistel organisatsioonidel abistada tsükloni ohvreid. Abitöötajad jõudsid abivajajateni pärast pikaleveninud viivitust ja mõnede jaoks jäi abi liiga hiljaks.

Nüüd imbuvad läbi samavõrd alarmeerivad teated, nagu uudised nende tsükloniohvrite arreteerimisest, kes otsisid abi ÜRO töötajatelt. Lisaks sellele lasid kaitsejõud maha või haavasid tõsiselt kinnipeetavaid, kes üritasid tsüklon Nargise hävitatud vanglast põgeneda. EL ei sulgenud selle ees oma silmi. EL kehtestas kaubandusembargo, kuigi see ei ole veel avaldanud otsest mõju. EL ähvardas kehtestada karmimaid sanktsioone, kui inimõiguse olukord ei parane. Kuid Birma juhid pole midagi ette võtnud.

Me ei tohi oma nõudmistes järele anda. Riigi poliitvangid tuleb vabastada. Tuleb tühistada koduarest, milles Aung San Suu Kyi on aastaid elanud. Selle Nobeli preemia laureaadi üles näidatud julge pühendumus oleks igale diktaatorile needuseks. Kuid Birma kindralid tuleb lõplikult vastutusele võtta selle eest, kuidas nad on käitunud oma riigi kodanikega, kellest paljud on endiselt kadunud. Dialoog ÜRO eriraportööriga ja kinnitus, et tal lubatakse riiki külastada, kujutavad endast esimest sammu. ASEANi liikmesriikide valitsused peaksid hunta mõstusele toomiseks samuti kasutama oma mõjuvõimu. Samuti on vajadus suurendada survet Hiinale, mis on ilmselt jäänud ainsaks Birma toetajaks. Kui vaja, peaksid liikmesriigid ja EL oma sanktsioone karmistama. Volinik, me tõesti ootame teiepoolset tegutsemist, Birma rahvas vajab meie solidaarsust.

  Erik Meijer, autor. − (NL) Hr juhataja, Birma sõjaväeline režiim üritab jätta muljet, et see hoiab head poliitikat ja olulisi rahvuslikke väärtusi vaenuliku välismaailma vastu, mis neid positiivseid väärtusi ähvardab. See nõuab rahva üksmeelset toetust nende väärtuste kaitsmisel.

Ma soovin, et see väide vastaks tõele ja Birma rahvas võiks olla õnnelik viimased 40 aastat kestnud olukorra üle, kuid millised on need väärtused, mida režiim kaitseb? Mul tuli meelde neli omadust. Esiteks privileegid sõjaväelisele klassile: suletud relvastatud grupp kontrollib ametiasutusi ja majandust. See grupp võib enda rikkust suurendada, kui teised samal ajal püsivad vaestena. Teiseks rahvusvähemuste, nende riigis asuvate gruppide, kellel on erinev keel ja kultuur ning kes soovivad omavalitsust, represseerimine. Nende territooriumid liideti Birmaga Briti koloniaalvalitsuse perioodil, kuid seal on nad üle viidud kolmandajärguliste kodanike seisusse. Kolmandaks, välismaine sissetulek teenitakse konkurentsipõhise ekspordiga tänu eriliselt madalatele palkadele või sunnitööle. Neljandaks, süstemaatiline keeldumine nõu pidamast gruppidega, mis soovivad seda olukorda muuta, isegi kui need kunagi võitsid ainsad vabad valimised, mida režiim korraldada julges.

Pärast üleujutuskatastroofi tekkinud abiküsimusega seoses mõistsime, kuivõrd režiim kardab võimalust, et välismaalased näevad otsesest allikast, kui halb olukord on või et nad mõjutavad elanikkonda. Sisepõgenikud peavad kiiresti oma hävinenud küladesse tagasi pöörduma, mida ei ole veel üles ehitatud, selleks et vältida kontakti rahulolematute rahvahulkade vahel. Vahetult pärast katastroofi seati prioriteediks referendumi korraldamine, mille peamiseks eesmärgiks oli demokraatliku opositsiooni lõplik võimult kõrvaldamine võltsitud tulemuste läbi. Inimeste vangistamine poliitilistel alustel on sellise režiimi ellujäämise vahendiks. Välismaailm peab selliste vangide ja muude oponentide kaitseks üles astuma. Hiina ja India peaksid seda tegema, samuti ka Euroopa.

  Józef Pinior, autor. − (PL) Hr juhataja, viimasel ajal oleme me siin Strasbourg’is neljapäeva pärastlõunatel käsitlenud olukorda Birmas peaaegu igal kuul. Meie ees on kaks raportit Birma olukorra kohta. Esimese on koostanud Parlamentidevaheline Liit ja teise ÜRO Birma inimõiguste olukorra eriraportöör. Need raportid on selgelt mõistetavad. Nendes räägitakse parlamendiliikmete vangistamisest, tapmistest, poliitvangide vanglate kohutavast seisukorrast ja tsiviilelanikkonna katastroofilisest olukorrast selles riigis.

Euroopa Parlamendina peame me avaldama survet Birma võimudele. Et olukord järgnevate nädalate ja kuude jooksul muutuks, on vaja kõikide demokraatlike parlamentide poolset ühistegevust üle maailma, samuti selliste riikide poolset koostööd nagu India ja Hiina, et avaldada Birma võimudele survet, et selles olukorras toimuks tõelisi edusamme.

Ma tahaksin rääkida nende parlamendiliikmete saatusest, kes on täna Birmas vangistatud, nii 2007. aasta sügisel arreteeritud parlamendiliikmetest kui ka nendest, kes kadusid või surid teadmata asjaoludel arreteerimise käigus, samuti nendest, kes tapeti ja kes surid seletamatutel põhjustel.

ÜRO raportööri koostatud raport on selge. Aung San Suu Kyi kohene vabastamine oleks alguseks läbirääkimistele Birma võimudega demokraatia ja inimõiguste olukorra parandamise küsimuses selles riigis. Garanteeritud vabadus poliitvangidele ja eelkõige arstiabi osutamine nendele vangidele on põhjapaneva tähtsusega ja seda peame me Birma võimudele peale sundima.

  Laima Liucija Andrikienė, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (LT) Täna räägime Birmast, selle vanglates kannatavatest tuhandetest poliitvangidest, Aung San Suu Kyist, Rahvusliku Demokraatialiiga karismaatilisest juhist. Tema juhitav partei võitis 1990. aasta valimised 82 %-lise häälteenamusega, kuid riiki valitsevad kindralid keeldusid rahva tahet austamast ja alates sellest ajast on Aung San Suu Kyi veetnud 13 aastat koduarestis.

“Kasutage oma vabadust meie vabaduse edendamiseks,” nagu Nobeli preemia laureaat kord ütles. Mul pole kahtlust, et Birma rahvas saaks jagu kindralite võimust. Pole olemas surematuid diktaatoreid, kuid vabaduse vaimsus on ajatu.

Meil ei ole õigust jääda erapooletuks, seistes silmitsi barbaarse, ebainimliku käitumisega. Ma tahaksin tsiteerida Martin Luther Kingi, kes ütles: “Lõpuks ei mäleta me mitte oma vaenlaste sõnu, vaid oma sõprade vaikimist.”

Seega on Euroopa Parlamendi ees täna seisev küsimus järgmine: kelle poolel me oleme? Me oleme Aung San Suu Kyi poolel, tuhandete poliitvangide poolel! Me nõuame nende kohest vabastamist; me nõuame, et Birmas austataks inimõigusi.

  Genowefa Grabowska, fraktsiooni PSE nimel. – (PL) Hr juhataja, aastagi pole veel möödunud ja see on juba kolmas kord, kui arutame olukorda Birmas. Jälle kutsume me selle riigi valitsust üles austama inimõigusi ja põhilisi humanitaarnorme vangide kohtlemisel. Me osutame ebaõiglusele, teeme üleskutseid, esitame nõudmisi, kaebame olukorra üle, rakendame sanktsioone ja veel kord mõistame hukka režiimi Birmas. See režiim omakorda näitab üles hämmastavat immuunsust rahvusvahelise üldsuse survele, ignoreerib üleskutseid, ei võta nende suhtes lihtsalt midagi ette. Sel põhjusel räägin ma Birmast kerge piinlikkusega. Ma näen tänini meie võimetust, mitte vaid meie, see tähendab Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu oma, vaid kõigi täiskogude võimetust, kaasa arvatud ÜRO.

Sel põhjusel arvan ma, et sõnade aeg on läbi. Me peaksime esitama tungivaid nõudmisi diplomaatilise surve avaldamiseks, et läbi Euroopa Liidu Nõukogu ja liikmesriikide diplomaatiliste kanalite oleks režiim sunnitud õigesti tegutsema.

Ma teeksin ettepaneku võtta vastu resolutsiooni punktid 7 ja 10, milles kutsutakse üles rahvusliku leppimise protsessile riigis.

  Marcin Libicki, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Hr juhataja, diktatuurid ja režiimid, mis rakendavad vägivalda, või režiimid, mis oma rahvast taga kiusavad, langevad harva mingi üldise diplomaatilise surve tõttu. Mõistagi nõustun ma pr Grabowskaga, et surve on vajalik. Sellised režiimid võivad langeda vaid juhul, kui riigi sisemine olukord muutub selliseks, kus režiim kaotab nende toe, kellest sõltub sisepoliitika. Sel põhjusel peaks kõik diplomaatilised jõupingutused olema suunatud ühelt poolt isegi nõrga ja vaevumärgatava opositsiooni toetamiseks ja teiselt poolt oleks teiseks lahenduseks see, kui rahvusvahelisi poliitilisi organisatsioone, rahvusvahelist survet toetataks jõuga. Sel põhjusel sooviksin ma veel kord korrata: Euroopa Liidul peaksid olema oma relvajõud selleks, et sekkuda selliste juhtumite puhul, nagu seda on Birma.

  Urszula Krupa, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Hr juhataja, probleemi inimõiguste rikkumiste kohta Birmas on Euroopa Parlamendi käesoleva ametiaja jooksul mitmeid kordi arutatud. Kahjuks ei ole meie peetud arutelud ja vastuvõetud resolutsioonid muutnud poliitilist ja sotsiaalset olukorda selles riigis, kus alates 1962. aastast on sõjavägi võimul hoidnud ühte kõige kurikuulsamat režiimi maailmas.

Viimase 40 aasta jooksul on vangistatud tuhandeid inimesi, keda on poliitilise tegevuse tõttu taga kiusatud ja süüdi mõistetud riigis, mis on üle elanud mitte ainult režiimi põhjustatud katastroofe. Birma elanikkonda sunnitakse tööle ja isegi lapsi värvatakse sõjaväkke. Demokraatialiiga peasekretär on viimase 18 aasta jooksul veetnud 13 aastat poliitvangina koduarestis ja hiljuti arreteeriti 1900 inimest – kes elavad tingimustes, mis eiravad inimõigusi – selle eest, et nad väljendasid soovi saavutada Birmas demokraatia, või isegi humanitaarabi palumise eest, mida pärast tsükloni möödumist vajati.

Režiim ei kiusa Birmas vaid opositsiooni taga. Lisaks sellele rikkus režiim inimõigusi, muutes võimatuks humanitaarabi osutamise pärast tsüklonit, ja see on seadnud riigi kodanike elud ohtu. Režiim on sundinud ka tsükloni ohvreid lahkuma ajutistest laagritest ja pöörduma tagasi katastroofist purustatud kodudesse. Üleskutsed ÜRO peasekretärilt ja teistelt organisatsioonidelt on andnud tulemuseks täiendavaid piinatud kodanike arreteerimisi ja tapmisi.

Mõistagi toetame resolutsiooni, milles sisaldub mitte ainult meie vastuseis Nobeli preemia laureaadi tagakiusamisele, vaid samuti ka ettepanek teiste poliitvangide vabastamiseks ja ÜRO egiidi all uurimise läbiviimiseks süüdistuste kohta sõjaväepoolsest vangide tapmisest hiljutise katastroofi ajal.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE). - (PL) Hr juhataja, aasta on möödunud viimasest Euroopa Parlamendi resolutsioonist, mis tõmbab tähelepanu Birma dramaatilisele siseolukorrale. Ent valitsev sõjaväeline režiim ei ole astunud mingeid samme demokraatia suunas. Rahvusliku Demokraatialiiga peasekretär on veetnud viimased 13 aastat koduarestis. Nobeli preemia laureaat Aung San Suu Kyi, kellele Euroopa Parlament andis ka Sahharovi auhinna, vangistati ilma kohtuprotsessita, vaatamata rahvusvaheliste organisatsioonide survele. 1900 opositsiooni aktivisti hoitakse Birmas vangistuses ebainimlikes tingimustes. Samuti on muret tekitavad teated 36 vangi mõrvamisest Rangooni kinnipidamisasutuses ja täiendava 70 haavamine selle aasta mais Birmat laastanud tsükloni põhjustatud paanika tagajärjel.

Valitsev režiim peaks koheselt tühistama kõik piirangud sõnavabadusele ja põhiõigustele, kaasa arvatud keelud rahumeelsele poliitilisele tegevusele. Birmal lasub vastutus pakkuda abi tsükloni ohvritele ja tagada kannatanud piirkondades vaba juurdepääs rahvusvahelistele humanitaarorganisatsioonidele. Olemasolevate majandussanktsioonide ja kontrolli tugevdamine hunta ligipääsu üle ELi abile ning samuti ka ASEANi-poolne suurenenud poliitiline surve edendavad kindlasti Birma olukorra stabiliseerimise võimalusi.

  Zita Pleštinská (PPE-DE). - (SK) Ma nõustun enne mind kõnelenud liikmetega, et Euroopa Parlament peab võtma kompromissitu suhtumise riigi suhtes, kus võimu totalitaarne arrogantsus ei tunne piire. Totalitaarne režiim, mis muudab omaenda rahva tragöödia poliitiliseks kapitaliks, ületab mõistmise piirid ja vajab hukkamõistu.

Daamid ja härrad, me peame kasutama kõiki meie käsutuses olevaid vahendeid, et töötada koos ÜROga tsüklon Nargise ohvrite abistamiseks. Ma kutsun nõukogu üles vastu võtma täiendavaid meetmeid ja ennetama hunta juurdepääsu ELi rahastamisele. Kuna me teame kindlalt, et Birmas rikutakse jätkuvalt inimõigusi, peab EL toetama selles riigis demokraatlikke jõude ja nõudma kõikide poliitvangide vabastamist.

  Marianne Mikko (PSE). - (ET) Kallid kolleegid. Täna, Birma inimõiguste ja demokraatia eest võitleja Aung San Suu Kyi 63. sünnipäeval peame eriti pöörama tähelepanu Birmas toimuvale.

Birma kaugeneb kosmilise kiirusega demokraatlikest väärtustest. Nobeli preemia ja Sahharovi auhinna võitnud Aung San Suu Kyi on tänaseks veetnud vangistuses 12 aastat ja 239 päeva. Tal ei ole lubatud vastu võtta külalisi, pidada telefonikõnesid ega saada posti.

Lisaks sellele silmapaistvale naisele on poliitilistel põhjustel vangistatud tuhandeid rahumeelseid meeleavaldajaid ja isikud on salapäraselt kaduma läinud. Birma hunta kasutab brutaalset vägivalda.

Peame mõistma hukka Birma sõjaväelise valitsuse ebademokraatliku ja jõhkra tegevuse. Hiina peab lõpetama Birma toetamise. Aung San Suu Kyi ja teised poliitvangid tuleb vabastada viibimatult, see tähendab täna. Ei saa lubada Birma jätkuvat vastuhakku ÜROle ja rahvusvahelisele üldsusele.

  Ewa Tomaszewska (UEN). - (PL) Hr juhataja, umbes 1900 inimest hoitakse väga kehvades tingimustes arestis toetuse avaldamise eest demokraatia rakendamisele Birmas. Tosinad protestis osalejaid on jäljetult kadunud. Aung San Suu Kyi on veetnud 13 aastat arestis ilma süüdistusteta, mis on isegi Birmas seadusevastane. Tosina jagu teisi inimesi, tsüklon Nargise ohvreid, on arreteeritud humanitaarabi palumise pärast. Lisaks sellele tulistati Rangoonis vange, kui tsüklon vanglat tabas. Me kutsume Birma võime üles kaotama keeldu korraldada rahumeelseid tegevusi ja vabastama poliitvangid otsekohe. Me ootame, et toimuks tsüklon Nargise ajal toimunud poliitvangide mõrvade uurimine.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). - (PL) Hr juhataja, hoolimata terve maailma ja samuti ka mitmete rahvusvaheliste institutsioonide ja organisatsioonide poolsest tohutust huvist olukorra vastu Birmas, ei ole selles riigis aset leidnud mingeid riigisiseseid muutusi. Tuhandeid inimesi viibib siiani hirmsates tingimustes vangistuses seetõttu, et nad toetasid demokraatiat või protesteerisid põhiseaduse referendumi vastu, mille tulemusi et saa pidada usaldusväärseteks. Sõjaväeline režiim muutub poliitvangide suhtes järjest agressiivsemaks. Lootused, et Birma võimud alustavad läbirääkimisi opositsiooni ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, jäävad suure tõenäosusega täitumata. Sel põhjusel on oluline rakendada sealse režiimi suhtes tõhusaid sanktsioone ja avaldada survet, milles osaleks võimalikult palju riike.

  Filip Kaczmarek (PPE-DE). - (PL) Hr juhataja, vaevalt kaheksa päeva pärast tsüklonit sundis Birma režiim riiki, oma riiki, referendumis osalema. Referendumis laialdaselt kritiseeritud ja vastuolulise põhiseaduse projekti kohta. Tulemused? Naeruväärsed, justkui oleksid need võetud otse vanast kommunismi perioodist: osalus – 99 %; toetus uuele põhiseadusele – 93 %. Ebatõenäosuse musternäidis, see on kõik, mida nende tulemuste kohta võib öelda.

Ma olen veendunud, et sellised režiimid nagu Birmas, peavad varem või hiljem langema ja Euroopa Liit peaks aitama seda kukutada.

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − Hr juhataja, pr Ferrero-Waldner ei viibi täna kahjuks siin, seega jagan mina tema nimel teiega mõningaid tähelepanekuid olukorra kohta Birmas/Myanmaris.

Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanek keskendub poliitilisele olukorrale ja eriti poliitvangide jätkuvale vangistusele. Enne arvamuste avaldamist selles küsimuses sooviksin teid informeerida komisjoni tegevustest vastusena tsüklonile, mis kuus nädalat tagasi laastas Ayeryawaddy jõe deltat.

Komisjoni reaktsioon tsüklonile oli kiire ja tõhus: me oleme heaks kiitnud 17 miljoni euro väärtuses humanitaarabi, kaasa arvatud 5 miljoni euro väärtuses toiduabi. Me oleme käivitanud ka kodanikekaitse mehhanismi, koostöö ELi liikmesriikidega, kes on selle mehhanismiga liitunud, on sujunud väga hästi. Me katame vee puhastamise, veetranspordi, esmased tervishoiuteenused ja teised katastroofijärgsed olulised küsimused.

Humanitaarhädaolukord ei ole veel läbi. Siiani umbes pooled ellujäänutest, kelleni on jõutud, üks miljon, kannatavad endiselt puuduse all. Ligipääsemine katastroofist tabatud aladele ja abi laiali jagamine ei ole ilma raskusteta. See sõltub paljuski katastroofi suurusest ja ka bürokraatiast. Meie kohapealsed töötajad Myanmaris teatavad järk-järgult paranevast koostööst võimudega. Meie omad humanitaartegevused jätkuvad mõõduka tõhususega. Me tunnistame, et rahvusvahelised kodanikuühendused on raskemas olukorras, mis puutub juurdepääsu kahjustatud aladele.

Samal ajal on ASEANi riigid haaranud liidrirolli välisabi koordineerimisel. Need on niinimetatud kolmepoolse mehhanismi liikmed, kuhu kuuluvad ASEANi riigid, Birma/Myanmari valitsus ja ÜRO.

Valitsus on väljastanud välisabile uued “juhendid”. Meil ei ole veel tõendeid selle kohta, kas neid kasutatakse abi kättetoimetamise ala piiramiseks.

Meie jaoks on tsüklon ja selle kohutavad tagajärjed puhtalt humanitaarküsimus. Me kaitseme vajadustepõhist humanitaarabi põhimõtet.

Birma/Myanmari poliitilisest olukorrast: valitsus näib jätkavat oma niinimetatud demokraatia teekaardiga. Me peame seda teekaarti tihedalt kontrollitud, aeglaseks üleminekuks tsiviilvalitsuse suunas, kus sõjavägi mängib endiselt domineerivat rolli. Valitsus on nähtavasti võtnud ülesandeks oma kohustusi täita omas tempos ja ilma välistele vaadetele ja arvamustele tähelepanu pööramata. Realistlikult on sellele vaevalt alternatiivi.

Rahvuslik leppimine nõuaks laiahaardelist dialoogi. Selline dialoog ei saa aset leida, kui poliitilised huvirühmad on vanglas või koduarestis. Seetõttu avaldame survet kõikide poliitvangide vabastamiseks. Kolleeg pr Ferrero-Waldner on avalikult öelnud, et valitsus on lasknud mööda võimaluse saata lepitussignaal rahvusliku häda ajal, mil valitsus pikendas taas Aung San Suu Kyi koduaresti.

Birma/Myanmari rahvas vääriks valitsussüsteemi, mis keskendub majanduslikule ja sotsiaalsele arengule ja valijaskonna osalemisele poliitilises protsessis. Euroopa jaoks ei ole oma meelepaha väljendamine ja riigi isoleerimine selgelt küllaldane reageering. Birma/Myanmari rahvas ei maksa poliitilise ummikseisu eest. Nad väärivad paremat.

Kokkuvõtteks soovin ma esile tõsta meie kohustust olukorda Birmas/Myanmaris lähedalt jälgida. See hõlmab ka edasist surve avaldamist kõigi poliitvangide vabastamiseks ja laiahaardeliseks dialoogiks, hõlmates legaalseid poliitilisi parteisid ja etnilisi gruppe.

Me jätkame tasakaalukat lähenemist. Me ei plaani vastasseisu vaid vastasseisu enese pärast. Meie lõppeesmärgiks on endiselt aidata kaasa rahumeelsele üleminekule seaduslikule tsiviilvalitsusele. Seetõttu toetame me täielikult ÜRO peasekretäri ja tema Myanmari küsimuste erinõuniku kabinetti.

Kõige paremini vastab Birma rahva vajadustele tasakaalukas poliitika, mis hõlmab ka ainelist abi. Komisjon on hoolega välja valinud abistatavad valdkonnad, et aidata kõige haavatavamat ühiskonnakihti. Me oleme rahastamist juba oluliselt suurendanud ja loodame, et läbi koordineeritud jõupingutuse koos teiste annetajatega võib üldine rahastamise tase tõusta võrdväärsele tasemele sellega, mis kulutatakse inimese kohta võrreldavates riikides, nagu Laos ja Kambodža. Myanmari rahvas väärib paremat tulevikku.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub arutelude lõpus.

(1) vt protokoll